24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1025,

18. juuni 2019,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis „Pruneaux d'Agen“/„Pruneaux d'Agen mi-cuits“ (KGT)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 2066/2002 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Pruneaux d'Agen“/„Pruneaux d'Agen mi-cuits“ spetsifikaadi muudatusele. See muudatus hõlmab ka nimetuse „Pruneaux d'Agen“/„Pruneaux d'Agen mi-cuits“ muutmist nimetuseks „Pruneaux d'Agen“.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Pruneaux d'Agen“/„Pruneaux d'Agen mi-cuits“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 21. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2066/2002, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimetuste kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandussaaduste ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa (Carne de Bovino Cruzado dos Lameiros do Barroso, Pruneaux d'Agen - Pruneaux d'Agen mi-cuits, Carciofo romanesco del Lazio, Aktinidio Pierias, Milo Kastorias, Welsh Beef) (EÜT L 318, 22.11.2002, lk 4).

(3) ELT C 36, 29.1.2019, lk 5.

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1026,

21. juuni 2019,

millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja salvestamiseks liidu tolliseadustiku kohaselt

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 punkti b ja artiklit 17,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik“) artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus (nagu deklaratsioonid, taotlused või otsused) tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav säilitamine toimub elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

(2)	Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/578 (2) on kehtestatud tööprogramm, mille abil võetakse kasutusele elektroonilised süsteemid, mida on vaja tolliseadustiku kohaldamiseks ning mis töötatakse välja kõnealuse otsuse lisa II osas loetletud projektide abil.

(3)

Tuleks täpsustada elektrooniliste süsteemide toimimiseks tähtis tehniline kord, mis hõlmab selliste süsteemide väljatöötamist, katsetamist, juurutamist ja hooldamist ning süsteemidesse muudatuste tegemist. Lisaks tuleks kehtestada andmekaitse, andmete ajakohastamise, andmete töötlemise piiramise, süsteemide kuuluvuse kindlaksmääramise ja turvalisuse tagamise kord.

(4)	Selleks et kaitsta Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtjate õigusi ning huve, on vaja sätestada menetluseeskirjad ja näha ette alternatiivsed lahendused, mida tuleb rakendada elektrooniliste süsteemide ajutise tõrke korral.

(5)

Rakendusotsuses (EL) 2016/578 osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames väljatöötatud tolliotsuste süsteemi eesmärk on ühtlustada kogu liidus tolliotsuste taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protsesse üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada sellise elektroonilise süsteemi eeskirjad. Süsteemi ulatus tuleks kindlaks määrata vastavalt tolliotsustele, mida tuleb selle süsteemi abil taotleda, vastu võtta ja hallata. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste osade (ELi kauplejaportaal, keskne tolliotsuste haldamise süsteem ja tarbijaviiteteenused) ja riiklike osade (riiklik kauplejaportaal ja riiklik tolliotsuste haldamise süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused.

(6)	Lisaks tuleb kehtestada eeskirjad andmete kohta, mis on seotud praegu olemasolevates elektroonilistes süsteemides (nt regulaarlaevaliinide teenindamise süsteem) ning riiklikes süsteemides säilitatavate lubadega ja mis tuleb üle kanda tolliotsuste süsteemi.

(7)

Rakendusotsuses (EL) 2016/578 osutatud ja kauplejatele Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu andmise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames välja arendatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil tuleks hallata ettevõtjate ning muude kasutajate autentimist ja juurdepääsu kontrollimist. Süsteemi ulatuse ja omaduste kohta tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad ning selleks tuleb määratleda süsteemi osad (ühised osad ja riiklikud osad), nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. Digiallkirja funktsiooni ei saa ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis veel kasutada. Seega ei saa käesolevas määruses sätestada sellise funktsiooni kohta üksikasjalikke eeskirju.

(8)

Rakendusotsuses (EL) 2016/578 osutatud liidu tolliseadustiku kohase siduva tariifiinformatsiooni (STI) süsteemi projekti raames täiustatud Euroopa STI süsteemi eesmärk on viia STI otsuste taotlemine, tegemine ja haldamine kooskõlla tolliseadustikuga üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada kõnealuse süsteemi eeskirjad. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste osade (ELi kauplejaportaal, keskne Euroopa STI süsteem ja STI kasutamise seire) ning riiklike osade (riiklik kauplejaportaal ja riiklik STI süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. Lisaks on projekti eesmärk hõlbustada STI kohustusliku kasutamise kontrollimist ning STI ulatuslikuma kasutamise kontrollimist ja juhtimist.

(9)

Rakendusotsuses (EL) 2016/578 osutatud liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimissüsteemi uuendamise (EORI 2) projekti raames täiustatud ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi eesmärk on uuendada olemasolevat üleeuroopalist EORI süsteemi, mis võimaldab registreerida ja identifitseerida liidu ja kolmandate riikide ettevõtjaid ning muid isikuid liidu tollialaste õigusaktide kohaldamise eesmärgil. Seepärast on vaja kehtestada süsteemi reguleerivad eeskirjad, määrates kindlaks EORI süsteemi osad (keskne EORI süsteem ja riiklikud EORI süsteemid) ja kasutusviisid.

(10)

Rakendusotsuses (EL) 2016/578 osutatud liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja projekti raames täiustatud volitatud ettevõtja süsteemi eesmärk on parandada volitatud ettevõtja staatuse taotlemise ja andmisega ning nende toimingute haldamisega seotud äriprotsesse. Süsteemi eesmärk on samuti võtta kasutusele elektrooniline vorm volitatud ettevõtja staatust käsitlevate taotluste ja otsuste jaoks ning teha ettevõtjatele kättesaadavaks ELi kauplejate ühtlustatud liides (kauplejate otsene juurdepääs elektroonilise volitatud ettevõtja süsteemi kaudu), mille kaudu saab elektroonilistelt esitada volitatud ettevõtja loa taotlusi ja vastu võtta volitatud ettevõtja lubadega seotud otsuseid. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad süsteemi ühiste osade kohta.

(11)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2089 (3) on sätestatud teabe tolliseadustiku kohaseks vahetamiseks ja salvestamiseks tarvitatavate elektrooniliste süsteemide väljatöötamise, hooldamise ja kasutamise tehniline kord. Kõnealune määrus hõlmab praegu tolliotsuste süsteemi ning ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi, mis võeti kasutusele 2017. aasta oktoobris. Peagi võetakse kasutusele veel kolm süsteemi (Euroopa STI, EORI ja volitatud ettevõtja süsteem), mistõttu tuleks sätestada tehniline kord ka nende jaoks. Arvestades seda, kui palju muudatusi tuleks rakendusmääruses (EL) 2017/2089 teha, tuleks kõnealune määrus selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(12)

Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja järgitakse hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Kui liidu tollialaste õigusaktide kohaldamiseks on vaja töödelda isikuandmeid elektroonilistes süsteemides, tuleb töötlemisel järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (5). Ettevõtjate isikuandmed ja muude isikute andmed tuleb elektroonilistes süsteemides töödelda sellise piiratud andmekogumi ulatuses, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (6) A lisa I jaotise 1. peatüki 3. rühmas (osalised) ja A lisa I jaotise 2. peatüki 3. rühmas (osalised) ning lisas 12–01.

(13)	Käesoleva rakendusmäärusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste elektrooniliste süsteemide suhtes, mis on välja arendatud või mida on uuendatud järgmiste rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud projektide kaudu:

a)	tolliotsuste süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames;

b)	ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem, mis on välja töötatud kauplejate jaoks Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu tagamise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames;

c)	Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (STI) süsteem, mida on täiustatud liidu tolliseadustiku kohase STI projekti raames;

d)	ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi, mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt täiustatud EORI 2 projekti raames;

e)	volitatud ettevõtja süsteem, mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt täiustatud volitatud ettevõtja projekti raames.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „ühine osa“– kõikidele liikmesriikidele kättesaadav osa ELi tasandil välja töötatud elektroonilisest süsteemist;

2) „riiklik osa“– liikmesriigi tasandil välja töötatud elektroonilise süsteemi osa, mis on kättesaadav liikmesriigile, kes on selle loonud.

Artikkel 3

Elektrooniliste süsteemide kontaktpunktid

Komisjon ja liikmesriigid määravad kindlaks iga elektroonilise süsteemi kontaktpunktid, mille kaudu vahetatakse teavet, et tagada asjaomaste elektrooniliste süsteemide kooskõlastatud arendamine, käitamine ja hooldamine.

Nad edastavad kõnealuste kontaktpunktide andmed üksteisele ja teavitavad üksteist viivitamata nende andmete muutumisest.

II PEATÜKK

TOLLIOTSUSTE SÜSTEEM

Artikkel 4

Tolliotsuste süsteemi eesmärk ja struktuur

1. Tolliotsuste süsteem võimaldab komisjoni, liikmesriikide, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust artikli 5 lõike 1 kohaste taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks ning asjaomaste lubadega seotud otsuste haldamiseks: nende muutmiseks, tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja peatamiseks.

2. Tolliotsuste süsteem koosneb järgmistest ühistest osadest:

a)	ELi kauplejaportaal;

b)	keskne tolliotsuste haldamise süsteem („keskne haldussüsteem“);

c)	tarbijaviiteteenused.

3. Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud osad:

a)	riiklik kauplejaportaal;

b)	riiklik tolliotsuste haldamise süsteem („riiklik haldussüsteem“).

Artikkel 5

Tolliotsuste süsteemi kasutamine

1. Tolliotsuste süsteemi kasutatakse selleks, et edastada ja töödelda taotlusi, mis on esitatud järgmiste lubade saamiseks, aga ka selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks:

a)	tolliseadustiku artiklis 73 osutatud toodete tolliväärtuse sisse arvestatavate summade määramise lihtsustamise luba;

b)	tolliseadustiku artiklis 95 osutatud üldtagatise kasutamise luba, aga ka üldtagatise vähendamise või üldtagatisest vabastamise luba;

c)	tolliseadustiku artiklis 110 osutatud tollimaksu tasumise edasilükkamise luba, kui see luba ei ole üheainsa toimingu jaoks;

d)	tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise koha pidamise luba;

e)	delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 120 osutatud regulaarlaevaliini avamise luba;

f)	komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 128 osutatud volitatud väljastaja luba;

g)	tolliseadustiku artikli 166 lõikes 2 osutatud lihtsustatud deklaratsiooni regulaarse kasutamise luba;

h)	tolliseadustiku artiklis 179 osutatud keskse tollivormistuse luba;

i)	tolliseadustiku artiklis 182 osutatud luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis, sealhulgas ekspordiprotseduuri korral;

j)	tolliseadustiku artiklis 185 osutatud enesehindamise luba;

k)	komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 155 osutatud volitatud banaanikaaluja staatuse luba;

l)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud seestöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

m)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud välistöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

n)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud lõppkasutusprotseduuri kasutamise luba;

o)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud ajutise impordi protseduuri kasutamise luba;

p)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis b osutatud tolliladustamiseks kasutatava ladustamiskoha käitamise luba;

q)	tolliseadustiku artiklis 230 osutatud TIR-konventsiooni kohaldamisel volitatud kaubasaaja staatuse luba;

r)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis a osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaatja staatuse luba;

s)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaaja staatuse luba;

t)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis c osutatud eriliste tõkendite kasutamise luba;

u)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis d osutatud vähendatud andmekoosseisuga tollideklaratsiooni kasutamise luba;

v)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis e osutatud elektroonilise transpordidokumendi tollideklaratsioonina kasutamise luba.

2. Tolliotsuste süsteemi ühiseid osi kasutatakse seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühes liikmesriigis.

3. Liikmesriik võib otsustada, et tolliotsuste süsteemi ühiseid osi tohib kasutada seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealuses liikmesriigis.

4. Tolliotsuste süsteemi tohib kasutada üksnes lõikes 1 loetletud taotluste, lubade ja otsuste puhul.

Artikkel 6

Autentimine ja juurdepääs tolliotsuste süsteemile

1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja tolliotsuste süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub artiklis 14 osutatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs tolliotsuste süsteemi ühistele osadele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 18.

2. Liikmesriikide ametnike autentimine ja tolliotsuste süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3. Komisjoni töötajate autentimine ja tolliotsuste süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 7

ELi kauplejaportaal

1. ELi kauplejaportaal on koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad tolliotsuste süsteemi.

2. ELi kauplejaportaal on koostalitusvõimeline keskse haldussüsteemiga ja riiklike haldussüsteemidega, kui liikmesriigid on need loonud.

3. ELi kauplejaportaali kasutatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

4. Liikmesriik võib otsustada, et ELi kauplejaportaali tohib kasutada artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealusele liikmesriigile.

Kui liikmesriik otsustab kasutada ELi kauplejaportaali seoses taotluste ja lubadega, mis mõjutavad üksnes kõnealust liikmesriiki, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 8

Keskne haldussüsteem

1. Keskset haldussüsteemi kasutavad tolliasutused artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks, samuti selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2. Keskne haldussüsteem on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaaliga, tarbijaviiteteenustega ja riiklike haldussüsteemidega, kui liikmesriigid on need loonud.

Artikkel 9

Tolliasutuste vaheline konsulteerimine tolliotsuste süsteemi kaudu

Liikmesriigi toll kasutab keskset haldussüsteemi, kui tal on vaja konsulteerida teise liikmesriigi tolliga enne otsuse tegemist artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste või lubade kohta.

Artikkel 10

Tarbijaviiteteenused

Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud lube ja nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete keskseks säilitamiseks ning see võimaldab tolliseadustiku artiklis 16 sätestatud eesmärkidel loodud muude elektrooniliste süsteemide kaudu selliste lubadega tutvuda, neid kopeerida ja valideerida.

Artikkel 11

Riiklik kauplejaportaal

1. Kui on loodud riiklik kauplejaportaal, on see täiendav koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad tolliotsuste süsteemi.

2. Ettevõtjad ja muud isikud võivad kasutada kas riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, või ELi kauplejaportaali seoses artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

3. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku haldussüsteemiga, kui see on loodud.

4. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 12

Riiklik haldussüsteem

1. Riiklikku haldussüsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks ning taotluste ja lubade kohta tehtud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2. Riiklik haldussüsteem on koostalitlusvõimeline keskse haldussüsteemiga ning selle kaudu toimub tolliasutuste vaheline konsulteerimine, nagu on osutatud artiklis 9.

Artikkel 13

Lube käsitlevate andmete migratsioon tolliotsuste süsteemi

1. Tuleb korraldada artikli 5 lõikes 1 osutatud lube käsitlevate andmete migratsioon ja salvestamine tolliotsuste süsteemi, kui kõnealused load on välja antud 1. mail 2016 või hiljem või on antud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (7) artikli 346 alusel, kui selliste lubade mõju võib avalduda rohkem kui ühes liikmesriigis ning kui sellised load on migratsiooni kuupäeval kehtivad. Andmete migratsioon peab toimuma hiljemalt 1. maiks 2019.

Liikmesriik võib esimest lõiku kohaldada artikli 5 lõikes 1 osutatud lubade suhtes ka sel juhul, kui sellised load mõjutavad ainult kõnealust liikmesriiki.

2. Tolliasutused tagavad, et andmed, mille migratsioon toimub lõike 1 kohaselt, vastavad nõuetele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 A lisas ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 A lisas. Selleks vajalikku teavet võivad nad taotleda loa hoidjalt.

III PEATÜKK

ÜHTNE KASUTAJAHALDUSE JA DIGIALLKIRJA SÜSTEEM

Artikkel 14

Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi eesmärk ja struktuur

1. Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem teeb võimalikuks komisjoni ning liikmesriikide artiklis 18 osutatud identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemide vahelise teabevahetuse, millega tagatakse komisjoni töötajatele, ettevõtjatele ja muude isikutele turvaline volitatud juurdepääs elektroonilistele süsteemidele.

2. Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem koosneb järgmistest ühistest osadest:

a)	juurdepääsuhaldussüsteem;

b)	juhtimishaldussüsteem.

3. Liikmesriik loob identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, millest saab ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi riiklik osa.

Artikkel 15

Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutamine

Ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutatakse järgmiste kasutajate autentimiseks ja juurdepääsu kontrollimiseks:

a)	ettevõtjad ja muud isikud, kes vajavad juurdepääsu tolliotsuste süsteemi, Euroopa STI süsteemi ja volitatud ettevõtja süsteemi ühistele osadele;

b)	komisjoni töötajad, kes vajavad juurdepääsu tolliotsuste süsteemi, Euroopa STI süsteemi, EORI süsteemi ja volitatud ettevõtja süsteemi ühistele osadele, samuti ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemile selle hooldamiseks ja juhtimiseks.

Artikkel 16

Juurdepääsuhaldussüsteem

Komisjon loob juurdepääsuhaldussüsteemi, millega valideeritakse ettevõtjate ja muude isikute juurdepääsutaotlusi ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis koostalitluses liikmesriikide artiklis 18 osutatud riiklike tuvastus- ja juurdepääsuhaldussüsteemidega.

Artikkel 17

Juhtimishaldussüsteem

Komisjon loob juhtimishaldussüsteemi, millega hallatakse autentimist ja volitamist käsitlevaid eeskirju, mille alusel valideeritakse elektroonilistele süsteemidele juurdepääsu andmiseks ettevõtjate ja muude isikute identimisandmeid.

Artikkel 18

Liikmesriikide identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemid

Liikmesriigid loovad identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, et tagada

a)	ettevõtjate ja muude isikute identimisandmete turvaline registreerimine ja säilitamine;

b)	ettevõtjate ja muude isikute allkirjastatud ja krüpteeritud identimisandmete turvaline vahetamine.

IV PEATÜKK

EUROOPA SIDUVA TARIIFIINFORMATSIOONI SÜSTEEM

Artikkel 19

Euroopa STI süsteemi eesmärk ja struktuur

1. Euroopa STI süsteemiga luuakse tolliseadustiku artiklite 33 ja 34 kohaselt tingimused järgmiseks:

a)	komisjoni, liikmesriikide, ettevõtjate ja muude isikute vaheline suhtlus STI taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks;

b)	algset otsust mõjutada võivate hilisemate sündmuste haldamine;

c)	STI otsuste kohustusliku kasutamise kontrollimine;

d)	STI otsuste ulatuslikuma kasutamise kontrollimine ja haldamine.

2. Euroopa STI süsteem koosneb järgmistest ühistest osadest:

a)	ELi kauplejaportaal;

b)	keskne Euroopa STI süsteem;

c)	STI otsuste kasutamise kontrollimise vahendid.

3. Liikmesriigid võivad riikliku osana luua riikliku siduva tariifiinformatsiooni süsteemi (edaspidi „riiklik STI süsteem“) koos riikliku kauplejaportaaliga.

Artikkel 20

Euroopa STI süsteemi kasutamine

1. Euroopa STI süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, menetlemiseks, vahetamiseks ja salvestamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikes 1.

2. Euroopa STI süsteemi kasutatakse selleks, et toetada tolliasutuste teostatavat järelevalvet STIst tulenevate kohustuste täitmise üle vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikele 3.

3. Komisjon kasutab Euroopa STI süsteemi selleks, et teavitada liikmesriike viivitamata vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 22 lõike 2 kolmandale lõigule pikendatud kasutamisaja jooksul tollivormistusele suunatava kauba koguse saavutamisest.

Artikkel 21

Autentimine ja juurdepääs Euroopa STI süsteemile

1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja Euroopa STI süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub artiklis 14 osutatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs Euroopa STI süsteemi ühistele osadele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 18.

2. Liikmesriikide ametnike autentimine ja Euroopa STI süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3. Komisjoni töötajate autentimine ja Euroopa STI süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 22

ELi kauplejaportaal

1. ELi kauplejaportaal on koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad Euroopa STI süsteemi.

2. ELi kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline keskse Euroopa STI süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikesse kauplejaportaalidesse, kui liikmesriigid on loonud riiklikud STI süsteemid.

3. ELi kauplejaportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.

Artikkel 23

Keskne Euroopa STI süsteem

1. Keskset Euroopa STI süsteemi kasutavad tolliasutused sellise teabe menetlemiseks, vahetamiseks ja salvestamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2. Keskset Euroopa STI süsteemi kasutavad tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõike 4, artikli 17, artikli 21 lõike 2 punkti b ja lõike 5 kohaldamisel.

3. Keskne Euroopa STI süsteem on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaali ja riiklike STI süsteemidega, kui need on loodud.

Artikkel 24

Tolliasutuste vaheline konsulteerimine keskse Euroopa STI süsteemi kaudu

Liikmesriigi toll kasutab keskset Euroopa STI süsteemi teise liikmesriigi tolliga konsulteerimiseks, et tagada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõike 1 järgimine.

Artikkel 25

STI otsuste kasutamise järelevalve

STI otsuste kasutamise järelevalve teostamise suutlikkust rakendatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõike 3 ja artikli 22 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel.

Artikkel 26

Riiklik kauplejaportaal

1. Kui liikmesriik on vastavalt artikli 19 lõikele 3 loonud riikliku STI süsteemi, on riiklik kauplejaportaal selle süsteemi peamine sisenemiskoht ettevõtjate ja muude isikute jaoks.

2. Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, seoses STId käsitlevate taotluste ja otsustega või mis tahes hilisema sündmusega, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.

3. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku STI süsteemiga, kui see on loodud.

4. Riikliku kauplejaportaali abil hõlbustatakse protsesse, mis on samaväärsed ELi kauplejaportaali abil hõlbustatud protsessidega.

5. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon tagab, et riiklikku kauplejaportaali pääseb otse ELi kauplejaportaalist.

Artikkel 27

Riiklik STI süsteem

1. Riiklikku STI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll sellise teabe menetlemiseks, vahetamiseks ja salvestamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise või otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2. Liikmesriigi toll kasutab oma riiklikku STI süsteemi rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõike 4, artikli 17 ja artikli 21 lõike 2 punkti b ning lõike 5 kohaldamisel, välja arvatud juhul, kui ta kasutab selleks keskset Euroopa STI süsteemi.

3. Riiklik STI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaali ja keskse Euroopa STI süsteemiga.

V PEATÜKK

ETTEVÕTJATE REGISTREERIMISE JA IDENTIFITSEERIMISE SÜSTEEM

Artikkel 28

EORI süsteemi eesmärk ja struktuur

EORI süsteem võimaldab ettevõtjate ja muude isikute ühest registreerimist ja identifitseerimist liidu tasandil.

EORI süsteem koosneb järgmistest ühistest osadest:

a)	keskne EORI süsteem;

b)	riiklikud EORI süsteemid, kui liikmesriigid on need loonud.

Artikkel 29

EORI süsteemi kasutamine

1. EORI süsteemi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

a)	liikmesriikide esitatud andmete, mis on vajalikud ettevõtjate ja muude isikute registreerimiseks ja millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 12–01 (EORI andmed), vastuvõtmine;

b)	ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ja identimisega seotud EORI andmete keskne salvestamine;

c)	EORI andmete liikmesriikidele kättesaadavaks tegemine.

2. EORI süsteem võimaldab tolliasutustele internetipõhist juurdepääsu kesksüsteemi tasandil säilitatavatele EORI andmetele.

3. EORI süsteem on koostalitlusvõimeline kõigi muude elektrooniliste süsteemidega, kus kasutatakse EORI numbrit.

Artikkel 30

Autentimine ja juurdepääs EORI süsteemile

1. Liikmesriikide ametnike autentimine ja EORI süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

2. Komisjoni töötajate autentimine ja EORI süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 31

Keskne EORI süsteem

1. Keskset EORI süsteemi kasutavad tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 7 kohaldamisel.

2. Keskne EORI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku EORI süsteemiga, kui see on loodud.

Artikkel 32

Riiklik EORI süsteem

1. Riiklikku EORI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja salvestada EORI andmeid.

2. Riiklik EORI süsteem on koostalitlusvõimeline keskse EORI süsteemiga.

VI PEATÜKK

VOLITATUD ETTEVÕTJA SÜSTEEM

Artikkel 33

Volitatud ettevõtja süsteemi eesmärk ja struktuur

1. Volitatud ettevõtja süsteem võimaldab komisjoni, liikmesriikide, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust volitatud ettevõtja loa taotluste esitamiseks ja menetlemiseks ning volitatud ettevõtja lubade andmiseks, samuti mis tahes hilisema sündmuse haldamist, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1.

2. Volitatud ettevõtja süsteem koosneb järgmistest ühistest osadest:

a)	ELi kauplejaportaal;

b)	keskne volitatud ettevõtja süsteem.

3. Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud osad:

a)	riiklik kauplejaportaal;

b)	riiklik volitatud ettevõtja süsteem.

Artikkel 34

Volitatud ettevõtja süsteemi kasutamine

1. Volitatud ettevõtja süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, vahetamiseks, menetlemiseks ja salvestamiseks, mis käsitleb volitatud ettevõtja loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1 ning artikli 31 lõigetes 1 ja 4.

2. Tolliasutused kasutavad volitatud ettevõtja süsteemi, et täita oma kohustusi, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 31 lõigetest 1 ja 4, ning pidada asjaomaste konsultatsioonide kohta arvestust.

Artikkel 35

Autentimine ja juurdepääs kesksele volitatud ettevõtja süsteemile

1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja volitatud ettevõtja süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub artiklis 14 osutatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs volitatud ettevõtja süsteemi ühistele osadele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 18.

2. Liikmesriikide ametnike autentimine ja volitatud ettevõtja süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3. Komisjoni töötajate autentimine ja volitatud ettevõtja süsteemi ühistele osadele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 36

ELi kauplejaportaal

1. ELi kauplejaportaal on koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad volitatud ettevõtja süsteemi.

2. ELi kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline keskse volitatud ettevõtja süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikusse kauplejaportaali, kui see on loodud.

3. ELi kauplejaportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb volitatud ettevõtja loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

Artikkel 37

Keskne volitatud ettevõtja süsteem

1. Keskset volitatud ettevõtja süsteemi kasutavad tolliasutused selleks, et vahetada ja salvestada teavet, mis käsitleb volitatud ettevõtja loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

2. Tolliasutused kasutavad keskset volitatud ettevõtja süsteemi rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklite 30 ja 31 kohaldamisel.

3. Keskne volitatud ettevõtja süsteem on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaali ja riiklike volitatud ettevõtja süsteemidega, kui need on loodud.

Artikkel 38

Riiklik kauplejaportaal

1. Riiklik kauplejaportaal, kui see on loodud, võimaldab vahetada teavet, mis käsitleb volitatud ettevõtja loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.

2. Ettevõtjad kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, et vahetada tolliasutustega teavet, mis käsitleb volitatud ettevõtja loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.

3. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku volitatud ettevõtja süsteemiga.

Artikkel 39

Riiklik volitatud ettevõtja süsteem

1. Riiklikku volitatud ettevõtja süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja salvestada teavet, mis käsitleb volitatud ettevõtja loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

2. Riiklik volitatud ettevõtja süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga, kui see on loodud, ja keskse volitatud ettevõtja süsteemiga.

VII PEATÜKK

ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE TOIMIMINE JA VÄLJAÕPE NENDE KASUTAMISEKS

Artikkel 40

Elektrooniliste süsteemide väljatöötamine, katsetamine, kasutusele võtmine ja haldamine

1. Ühiseid osi töötab välja, katsetab, võtab kasutusele ja haldab komisjon. Riiklikke osi töötavad välja, katsetavad, võtavad kasutusele ja haldavad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud osad on koostalitlusvõimelised ühiste osadega.

Artikkel 41

Elektrooniliste süsteemide hooldamine ja muutmine

1. Komisjon hooldab süsteemide ühiseid osi ja liikmesriigid hooldavad oma riiklikke osi.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad elektrooniliste süsteemide katkematu töö.

3. Komisjon võib elektrooniliste süsteemide ühiseid osi muuta, et kõrvaldada häireid, lisada uusi funktsioone või muuta olemasolevaid funktsioone.

4. Komisjon teatab liikmesriikidele ühistes osades tehtud muudatustest ja ajakohastustest.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike osade muudatustest ja ajakohastustest, mis võivad mõjutada ühiste osade tööd.

6. Komisjon ja liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõigete 4 ja 5 kohastest muudatustest ja ajakohastustest elektroonilistes süsteemides.

Artikkel 42

Elektrooniliste süsteemide ajutine tõrge

1. Kui tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud elektroonilistes süsteemides ilmneb ajutine tõrge, esitavad ettevõtjad ja muud isikud asjaomaste formaalsuste täitmiseks vajaliku teabe liikmesriikide poolt kindlaksmääratud viisil, sealhulgas elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega.

2. Tolliasutused veenduvad, et lõike 1 kohaselt esitatud teave esitatakse asjaomastes elektroonilistes süsteemides seitsme päeva jooksul pärast asjaomaste elektrooniliste süsteemide taas kättesaadavaks muutumist.

3. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele, kui elektroonilised süsteemid ei ole ajutise tõrke tõttu kättesaadavad.

Artikkel 43

Ühiste osade kasutamise ja toimimise alase väljaõppega seotud abi

Komisjon abistab liikmesriike seoses elektrooniliste süsteemide ühiste osade kasutamise ja toimimisega ning varustab liikmesriike asjakohaste õppematerjalidega.

VIII PEATÜKK

ANDMEKAITSE JA -HALDUS NING ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE KUULUVUS JA TURVALISUS

Artikkel 44

Isikuandmete kaitse

1. Elektroonilistesse süsteemidesse sisestatud isikuandmeid töödeldakse tollialaste õigusaktide kohaldamiseks, järgides iga elektroonilise süsteemi konkreetseid eesmärke, nagu need on sätestatud vastavalt artikli 4 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1, artikli 19 lõikes 1, artiklis 28 ja artikli 33 lõikes 1.

2. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 62 teevad riiklikud isikuandmete kaitse järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor koostööd, et rakendada koordineeritud järelevalvet isikuandmete töötlemise üle elektroonilistes süsteemides.

Artikkel 45

Andmete ajakohastamine elektroonilistes süsteemides

Liikmesriik tagab, et riiklikul tasandil säilitatavad andmed on vastavuses ühistes osades säilitatavate andmetega ja on ajakohased.

Artikkel 46

Andmetele juurdepääsu piirangud ja andmetöötlus

1. Liikmesriigil on juurdepääs nendele andmetele, mida ta on sisestanud elektrooniliste süsteemide ühistesse osadesse, ja tal on õigus neid andmeid töödelda. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.

2. Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs elektrooniliste süsteemide ühistesse osadesse sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda liikmesriik, kes osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.

3. Liikmesriigil on õigus töödelda neid andmeid, mille ta on sisestanud kesksesse Euroopa STI süsteemi. Samuti võib neid andmeid töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises, sealhulgas artikli 24 kohase konsulteerimise teel. Andmetele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel vastavalt artikli 23 lõikele 2.

4. Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs kesksesse Euroopa STI süsteemi sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed süsteemi sisestanud. Andmetele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel vastavalt artikli 23 lõikele 2.

Artikkel 47

Süsteemi kuuluvus

1. Süsteemi ühiste osade omanik on komisjon.

2. Süsteemi riikliku osa omanik on liikmesriik.

Artikkel 48

Süsteemi turvalisus

1. Komisjon tagab ühiste osade turvalisuse. Liikmesriik tagab riikliku osa turvalisuse.

Sel eesmärgil võtavad komisjon ja liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

a)	tõkestada volitamata isikute juurdepääs andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele;

b)	tõkestada selleks volitamata isikutel andmete sisestamine, andmetega tutvumine, andmete muutmine ja kustutamine;

c)	avastada punktides a ja b nimetatud toiminguid.

2. Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist mis tahes tegevusest, mis võib põhjustada elektrooniliste süsteemide turvalisuse rikkumist või oletatavat rikkumist.

IX PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Elektrooniliste süsteemide hindamine

Komisjon ja liikmesriigid korraldavad nende vastutusalasse kuuluvate osade hindamisi, eelkõige analüüsitakse süsteemi osade turvalisust ja puutumatust ning nendes osades töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele hindamise tulemused.

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2017/2089 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 51

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 99, 15.4.2016, lk 6).

(3) Komisjoni 14. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2089, millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme, mille abil vahetatakse ja salvestatakse teavet liidu tolliseadustiku kohaselt (ELT L 297, 15.11.2017, lk 13).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(6) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(7) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1027,

21. juuni 2019,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Tiroler Speck“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Austria taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1065/97 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise (edaspidi „KGT“) „Tiroler Speck“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna kõnealused muudatused on olulised määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3). Samuti avaldati esimest korda toodet „Tiroler Speck“ käsitlev koonddokument.

(3)	Muutmistaotluse komisjonile esitamise ajal kehtinud tootespetsifikaadi märgistamiseeskirjade kohaselt ei tohtinud kaitstud geograafilist tähist „Tiroler Speck“ tõlkida mingisse muusse keelde. Muudatusettepaneku eesmärk oli muu hulgas võimaldada kaitstud nimetuse tõlkimist teatavatel tingimustel.

(4)

Komisjon sai 7. mail 2018 Itaalialt vastulause. 5. juulil 2018 sai komisjon asjaomase põhjendatud vastuväite. Itaalia oli kaitstud nimetuse tõlgete kasutamist käsitlevate märgistamispiirangute muutmise vastu. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punkti c alusel väitis Itaalia, et kaitstud nimetuse tõlgete lubamine, kuigi tõlkeid kasutatakse koos saksakeelse kaitstud nimetusega, ohustaks täielikult või osaliselt samaväärse nimetuse („Südtiroler Speck“/„Speck Alto Adige“ (KGT)) olemasolu.

(5)	Komisjon tunnistas vastuväite vastuvõetavaks ja kutsus 16. augusti 2018. aasta kirjas Austriat ja Itaaliat üles pidama kolme kuu jooksul asjakohaseid konsultatsioone, et jõuda omavahel kokkuleppele vastavalt nende riigis kehtivatele menetlustele.

(6)

Asjaomased riigid jõudsid omavahel kokkuleppele. Austria teavitas 30. augusti 2018. aasta kirjas komisjoni kokkuleppe tulemustest. Austria ja Itaalia leppisid kokku, et nimetuse „Tiroler Speck“ (KGT) tootespetsifikaadi märgistamiseeskirjades tuleks säilitada keeld kasutada märgisel kaitstud nimetuse tõlkeid. Eespool osutatut arvesse võttes tuleb järeldada, et märgistamiseeskirjade osas asendati muutmistaotlus kokkuleppega.

(7)

Avaldatud muutmistaotluse punkti 5.5 kohaselt oleks tootespetsifikaadi märgistamisalased sätted tulnud asendada järgmisega:

„Igal müügivalmis pakendatud ühikul peab olema märgitud hästi nähtavas kohas, selgesti loetavalt ja püsivalt ettevõtte number ja partii identifitseerimistunnus partii numbri või kuupäeva kujul ning tekst kujul „Tiroler Speck“ (KGT).

Lisaks eelnevale võib märkida ka kasutatud lihaosa ja/või määratletud geograafilises piirkonnas asuva tootja piirkonna. Märgistuse näited: — „Tiroler Speck g.g.A. Schinkenspeck“ — „Tiroler Speck g.g.A. vom Schinken“ — „Tiroler Speck g.g.A. Karreespeck aus dem Zillertal“ — „Tiroler Speck g.g.A. vom Bauch; Region Ötztal“.

Võib märkida ka turustamispiirkonna vastavas lingua franca's, kui on märgitud ka nimetus „Tiroler Speck KGT“ saksa keeles.

Nimede, ettevõtete nimede või eramärgiste esitamine on lubatud, kui sellest tulenev märgistus ei ole eksitav.“

(8)

Muutmistaotluses kõnealuste muudatuste kohta esitatud põhjendus oli järgmine:

„Märgistuse üksikasjaliku ja tervikliku reguleerimise eesmärk on läbipaistvuse suurendamine ja tarbijate teavitamine. Lisaks sellele reguleeritakse märgistusel lisateabe kasutamist, et täpsemalt määratleda kasutatud lihaosa ja/või määratletud geograafilises piirkonnas asuvat tootmispiirkonda, seeläbi rõhutatakse veelgi enam toote piirkondlikkust ja kasutatud lihaosa lisaandmetega kirjeldatakse toodet selgemalt. Sellega saavutatakse täpsem toote nimetus ja sihipärasem tarbijateave.“

(9)

Eespool nimetatud kokkuleppe kohaselt asendatakse tootespetsifikaadi märgistamisalased sätted järgmisega:

„Igal müügivalmis pakendatud ühikul peab olema hästi nähtavas kohas, selgesti loetavalt ja püsivalt ettevõtte number ja partii identifitseerimistunnus partii numbri või kuupäeva kujul ning kaitstud geograafilise tähise nimetus „Tiroler Speck“ (KGT). Kaitstud geograafilise tähise nimetust „Tiroler Speck“ ei tohi tõlkida ühtegi teise keelde.

Määratlus „kaitstud geograafiline tähis“ ja/või lühend „KGT“ peab vahetult järgnema kaitstud geograafilise tähise nimetusele „Tiroler Speck“ ja võib esineda ka muus kui saksa keeles, kas saksakeelse versiooni asemel või lisaks sellele.

Tarbijate paremaks teavitamiseks võib selle riigi tavakeeles, kus toodet turustatakse, kasutada ka toodet kirjeldavaid määratlusi, sealhulgas kasutatud lihaosa („peekon“, „seljatükist valmistatud pekk“, „kõhutükist valmistatud pekk“ või „valmistatud singist“, „valmistatud sea seljatükist“, „valmistatud sea kõhutükist“). Need määratlused peavad siiski olema kaitstud geograafilisest tähisest „Tiroler Speck“ selgelt eraldatud. Seda on võimalik teha, eraldades määratlused piisava reavahega eri ridadele. Tehnilise märgistuse puhul ei pruugi aga olla võimalik eraldada kahte määratlust piiratud ruumi tõttu eri ridadele.

Ilma et see piiraks kohustust teha selget vahet kaitstud geograafilise tähise ja täiendava kirjeldava nimetuse vahel nn tehnilistel märgistel, st märgistel, mis on üldjuhul kinnitatud pakendatud turustamisvalmis tootele, võib juhtuda, et piiratud ruumi tõttu ei ole võimalik eraldada kahte määratlust eri ridadele.

Toote kirjeldavatele määratlustele ei tohi lisada tõlgitud viiteid Tirooli piirkonnale kui päritolukohale.

Määratletud geograafilises piirkonnas asuv tootjapiirkond võib olla samuti osutatud, kuid peab olema eraldatud kaitstud geograafilisest tähisest „Tiroler Speck“ ja määratlusest „kaitstud geograafiline tähis“ ja/või lühendist „KGT“.

Nimede, ettevõtete nimede või eramärgiste esitamine on lubatud, kui sellest tulenev märgistus ei ole eksitav.“

(10)

Kokkuleppes, mida tuleb käsitada muutmistaotluse osana, nii nagu seda on kokkuleppega muudetud, on nende muudatuste kohta esitatud põhjendus järgmine:

„Ühest küljest tagatakse jätkuvalt, et kaitstud nimetust „Tiroler Speck“ kasutatakse ainult selle registreeritud kujul. Teisest küljest nähakse taotletud muudatusega ette toodet käsitlev täiendav kirjeldav teave, mis puudutab kasutatud lihatükke ja määratletud geograafilises piirkonnas asuvat tootjapiirkonda. Selle tulemuseks oleks ostjate täielik ja läbipaistev teavitamine määruse (EL) nr 1169/2011 tähenduses ning üksikasjalikum teave kaitstud geograafilise tähise „Tiroler Speck“ kohta. Näitena võib tuua järgmised sõnastused: „Tiroler Speck KGT – peekon – Zillertalist“, „Tiroler Speck KGT – valmistatud singist“, „Tiroler Speck KGT peekon“.“

(11)	Austria ja Itaalia vahelist kokkulepet tuleks võtta arvesse sedavõrd, kuivõrd see vastab määruse (EL) nr 1151/2012 sätetele ja ELi õigusaktidele.

(12)

Koonddokumenti on vastavalt muudetud. Pärast kokkuleppele jõudmist koonddokumenti tehtud muudatused ei ole märkimisväärsed ning igal juhul muudetakse vastuväites küsimuse alla seatud märgistamissätted tagasi endiseks. Seetõttu ei ole vaja korrata määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikes 4 sätestatud läbivaatamist. Koonddokumendi konsolideeritud versioon tuleks siiski teavitamise eesmärgil avaldada.

(13)	Eespool osutatut arvesse võttes leiab komisjon, et muudatus tuleks heaks kiita, nagu seda on kokkuleppe alusel muudetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Tiroler Speck“ (KGT) spetsifikaadi muudatused sellisena, nagu neid on käesoleva määruse kohaselt muudetud. Konsolideeritud koonddokument on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 12. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1065/97, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa (EÜT L 156, 13.6.1997, lk 5).

(3) ELT C 46, 8.2.2018, lk 8.

LISA

„TIROLER SPECK“

ELi nr: PGI-AT-02162 – 08.08.2016

KPN ()

KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Tiroler Speck“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Austria

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toode „Tiroler Speck“ (KGT) on traditsiooniliselt käsitsi valmistatud toores soolaliha sellistest sea lihaosadest nagu reietükk, karree, kõhutükk, abatükk või kaelatükk, kõik ilma kontideta, mis soolatakse ja maitsestatakse spetsiaalse maitseaineseguga, mis sisaldab vähemalt kadakat, musta pipart ja küüslauku, ning mis soolatakse lisaainetega, külmsuitsutatakse vastavalt piirkonnapõhisele meetodile, kasutades vähemalt 50 % ulatuses pöögi- või saarepuitu, ning kuivatatakse õhu käes. Toote välispind on tumepruun, lõikekoht on punakas ja valge pekiribaga. Lõhn on intensiivselt aromaatne vürtsikas, selge küpse hõnguga ja suitsuse aroomiga. Maitse on kergelt vürtsikas, kantuna täidlase liha aroomi selgesti äratuntavast suitsusest hõngust, mida täiustab äratuntav soolasus.

Keemilis-füüsikalised ja mikrobioloogilised omadused:

Vee ja valkude suhe: kuni 1,7 (tolerants + 0,2)

Soolasisaldus (NaCl): kuni 5,0 % (tolerants: + 1,5 % [keskel] + 2,0 % [servas]).

Toodet „Tiroler Speck“ valmistatakse eranditult määratletud geograafilises piirkonnas ja valmistoode pakendatakse vaakumis või kontrollitud atmosfääris kas tervikuna, tükkidena või viilutatult.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Tiroler Speck“ (KGT) valmistamiseks kasutatavad jaotustükid pärinevad Euroopa Liidust ja sisaldavad reietükki kamaraga, sisetükiga või ilma, karreed kamaraga, kõhutükki kamaraga (kõhrega või ilma), paksu abatükki kamaraga ja kaelatükki ilma kamarata ning liha on konditustatud ja heade tootmistavade kohaselt lõigatud.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid (soolamisest lõpptooteni) toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Tiroler Speck“ (KGT) lõikamine peab toimuma spetsiaalselt „Tiroler Speck“ (KGT) tootmiseks koolitatud spetsialisti, niinimetatud Tirooli lihameistri (Tiroler Speckmeister) järelevalve all või peab ta seda ise tegema. Lõikamisel tuleb igat partiid sensoorselt kontrollida, et puuduksid soovimatud värvi- ja maitsemuutused. Vigade ilmnemisel (nagu näiteks kleepuv valmistoode, värvusvead või soovimatu kuiva serva teke) peab viivitamatult võtma meetmed kontrolliparameetrite (nagu nt temperatuur, õhuniiskus või protsessi etappide kestus) kohandamiseks veel tootmisprotsessis olevatele partiidele või üksustele. Õigeaegse kvaliteedikontrolli tagamiseks pakendatakse toote „Tiroler Speck“ (KGT) ühikud eranditult tootmisettevõttes või ettevõtete ühenduses (= ettevõtte tegevus mitmes asukohas, kus toimuvad toote „Tiroler Speck“ (KGT) tootmise üksikud etapid või millel on samas piirkonnas mitu postiaadressi).

Oksüdatsiooni ja dehüdratsiooni või hallitusseente kasvust tingitud mikrobioloogilise riknemise tõttu tekkiva kahjuliku mõju ja seega ka kvaliteedilanguse vältimiseks, tuleb toote „Tiroler Speck“ (KGT) lõikamise ja pakendamise vahele jääv aeg hoida lühike, seega peab toote „Tiroler Speck“ (KGT) pakendamine kas tervikuna, tükkidena või viilutatult vaakumis või kontrollitud atmosfääris toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Kui teatavatel põhjustel on enne lõikamise alustamist vaja toodet ladustada, peab toode olema pakendatud (esmane pakend) vaakumis või kontrollitud atmosfääris, et vältida kvaliteedi halvenemist edasise kuivamise või hallitusseente kasvust tingitud mikrobioloogilise riknemise tõttu. Seejärel tükeldatakse toode „Tiroler Speck“ (KGT) kas väiksemateks tükkideks või eemaldatakse kamar, lõigatakse viiludeks või pakendatakse valmistootena, kuid igal juhul pakendatakse vaakumis või kontrollitud atmosfääris (lõpp-pakend).

Toodet „Tiroler Speck“ (KGT) võib tarnida tervikuna pakendatult toiduainete jaemüügiettevõtetele või toitlustusettevõtetele, tingimusel et see lõigatakse lahti tarbija juuresolekul ja see peekoni osa ei ületa 10 % aluseks olevast päevapartiist ning lõikamisel järele jäänud kogus (jaotustükkideks, viiludeks, kuubikuteks jms) ei näita kontrolli käigus märke selle kohta, et partiil kui sellisel on vead, mistõttu selline peekon tervikuna on müügiks sobimatu.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Igal müügivalmis pakendatud ühikul peab olema hästi nähtavas kohas, selgesti loetavalt ja püsivalt ettevõtte number ja partii identifitseerimistunnus partii numbri või kuupäeva kujul ning kaitstud geograafilise tähise nimetus „Tiroler Speck“ (KGT). Kaitstud geograafilise tähise nimetust „Tiroler Speck“ ei tohi tõlkida ühtegi teise keelde.

Toodet kirjeldavaid määratlusi, sealhulgas kasutatud lihaosa („peekon“, „seljatükist valmistatud pekk“, „kõhutükist valmistatud pekk“ või „valmistatud singist“, „valmistatud sea seljatükist“, „valmistatud sea kõhutükist“) võib samuti kasutada selle riigi tavakeeles, kus toodet turustatakse. Need määratlused peavad siiski olema kaitstud geograafilisest tähisest „Tiroler Speck“ selgelt eraldatud. Seda on võimalik teha, eraldades määratlused piisava reavahega eri ridadele. Tehnilise märgistuse puhul ei pruugi aga olla võimalik eraldada kahte määratlust piiratud ruumi tõttu eri ridadele.

Toote kirjeldavatele määratlustele ei tohi lisada tõlgitud viiteid Tirooli piirkonnale kui päritolukohale.

Nimede, ettevõtete nimede või eramärgiste esitamine on lubatud, kui sellest tulenev märgistus ei ole eksitav.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tirooli liidumaa

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Tirooli maapiirkondade mägisel maastikul on peekoni tootmine välja arenenud ja täiustunud paljude põlvkondade jooksul kui värske liha säilitamise meetod. Teadmised spetsiaalse vürtside retseptuuri ja traditsioonilise tootmismeetodi kohta anti edasi järeltulijatele. Sellest põlvest põlve edasi antud traditsioonist kujunes üldiselt aktsepteeritav standard, millest lähtutakse kõnealuse toote kaubanduslikul tootmisel tänapäeval. Töötlemine, mille käigus kuivatatakse peekonit puhtas mägiõhus, ning õrn suitsutamisprotsess teatavate vürtsisegude ja suitsu tekitamine pöögi- või saarepuiduga kujutavad endast spetsiaalset, piirkonnale omast meetodit, mis annavad kõnealusele tootele iseloomuliku tumepruuni värvuse. Lõikepinnal, välja arvatud kaelatüki pekil (Schopfspeck), on valge rasvakude ja tugev punane liha värv, mis liha küljel tumeneb. Toote ainulaadseks omaduseks on aromaatne vürtsikas lõhn, milles on tunda küpsust, samuti on tunda kergelt vürtsikat ja tugevat suitsust ja soolast aroomi, kusjuures sealiha lõhn jääb tagaplaanile. Selle taustal on piirkondlik mitmekesistumine ja sensoorsete omaduste nüansid tavalised, seda vastavalt määratletud geograafilise piirkonna piires teatud piirkondades ja orgudes juurdunud kultuurilisele tavale. Seejuures on sellised üksikud tüüpilised omadused nagu aroomiprofiil või suitsutuspuru piirkondlikult vastavalt välja kujunenud, ilma seeläbi toote „Tiroler Speck“ (KGT) üldpilti mõjutamata ja muutmata.

Geograafilises piirkonnas välja töötatud traditsiooniline tootmisprotsess põhineb tootjate sajandite jooksul edasi antud oskusteabel.

Tirooli lihameistri teadmised ja käsitöönduslik traditsioon tagavad toote kõrge kvaliteedi ja selle kvaliteedi hoidmise. Tirooli lihameistri sajanditepikkune praktiline kogemus seoses toorainete ja ilmastikutingimuste mõjuga toote kvaliteedile (sh teadmised segavate mõjutegurite, kõrvalekallete põhjuste ning toorainete ja keskkonnategurite pidevalt muutuvate omaduste ning tootmisparameetrite vastastikuse mõju kohta) on lõpptoote kõrge kvaliteedistandardi saavutamiseks oluline tegur. Õhu käes kuivatamise kestuse arvutab seega Tirooli lihameister, võttes arvesse piirkonna tegelikke ilmastikutingimusi ja lihaosade suurust. Sellega tagatakse hoolikas kuivatamisprotsess ja laitmatu kvaliteediga toode, millel on kõik iseloomulikud omadused (väliselt tumepruun, keskmine kuni tugev tekstuur, kadakaaroom koos äratuntava soolahõngu ja suitsuse aroomiga).

Kutsealaselt regulaarset täiendkoolitust saava Tirooli lihameistri järelevalve tootmisprotsessi üle tagab, et välditakse kahjulikke mõjusid tootele ja kvaliteet ei lange.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.patentamt.at/herkunftsangaben/tirolerspeck/

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/24

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1028,

14. juuni 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete nõukogus võetav seisukoht seoses oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandarditega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/1892 (1) allkirjastati 18. novembril 2016 ÜRO peakorteris New Yorgis liidu nimel 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivileping („leping“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval. Leping jõustus ajutiselt 1. jaanuaril 2017 vastavalt selle artikli 31 lõikele 2.

(2)	Leping sõlmiti 17. mail 2019 nõukogu otsusega (EL) 2019/848 (2).

(3)	Lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt võtab rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete nõukogu („liikmete nõukogu“) vastu otsuseid, millega muudetakse oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavaid kaubandusstandardeid.

(4)	Liikmete nõukogu võtab 17.–21. juunil 2019 toimuval 109. istungil vastu otsused, millega muudetakse oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavaid kaubandusstandardeid.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel liikmete nõukogus võetav seisukoht, kuna vastu võetavad otsused toovad liidule kaasa õiguslikke tagajärgi rahvusvahelises kaubanduses rahvusvahelise oliivinõukogu teiste liikmetega ning need võivad otsustavalt mõjutada liidu õigust, nimelt komisjoni poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (3) artiklile 75 vastu võetud oliiviõli turustamisstandardeid.

(6)

Liikmete nõukogu poolt vastu võetavad otsused käsitlevad meetodi nimetuse, täpsuse ja arvväärtuste, kromatogrammide, täpsusnäitajate ja muudele dokumentidele viitamise läbivaatamist. Nimetatud otsuseid on komisjoni ja liikmesriikide oliiviõlisektori teadus- ja tehnikavaldkonna eksperdid põhjalikult arutanud. Need aitavad oliiviõlistandardeid rahvusvaheliselt ühtlustada ja loovad raamistiku, millega tagatakse aus konkurents oliiviõlisektori toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks neid otsuseid toetada, mis toob kaasa vajaduse muuta komisjoni määrust (EMÜ) nr 2568/91 (4).

(7)

Kui osa liikmeid ei saa oma nõusolekut anda ja seetõttu lükatakse kõnealuste otsuste vastuvõtmine liikmete nõukogu 109. istungil edasi, tuleks käesolevas otsuse lisas esitatud seisukoht liidu nimel võtta sellise võimaliku menetluse raames, mida liikmete nõukogu kasutab otsuste kirjavahetuse teel vastuvõtmiseks vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 6. Kirjavahetuse teel toimuv vastuvõtumenetlus tuleks algatada enne liikmete nõukogu järgmist korralist istungit novembris 2019.

(8)

Liidu huvide säilitamiseks peaks liidu esindajatel liikmete nõukogus olema lubatud taotleda selliste otsuste vastuvõtmise edasilükkamist, millega liikmete nõukogu 109. istungil muudetakse oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavaid kaubandusstandardeid, kui enne kõnealust istungit või selle ajal esitatud uus teaduslik või tehniline teave seab kahtluse alla liidu nimel võetava seisukoha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel liikmete nõukogu 109. istungil, mis toimub alates 17. juunist kuni 21. juunini 2019, või menetluse raames, millega liikmete nõukogu võtab otsuseid vastu kirjavahetuse teel enne nõukogu järgmist korralist istungit, mis toimub 2019. aasta novembris, seoses oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandarditega, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Kui on tõenäoline, et artiklis 1 osutatud seisukohta võib mõjutada enne liikmete nõukogu 109. istungit või selle ajal esitatud uus teaduslik või tehniline teave, taotleb liit, et liikmete nõukogu istungil lükataks oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandardite muutmist käsitlevate otsuste vastuvõtmine edasi seni, kuni määratakse kindlaks liidu seisukoht uue teabe alusel.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) Nõukogu 10. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1892 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 293, 28.10.2016, lk 2).

(2) Nõukogu 17. mai 2019. aasta otsus (EL) 2019/848 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 139, 27.5.2019, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(4) Komisjoni 11. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta (EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1).

LISA

Liit toetab järgimisi muudatusi, mis tehakse rahvusvahelise oliivinõukogu meetoditesse liikmete nõukogu 109. istungil, mis toimub 17.–21. juunil 2019, või mis tehakse sellise menetluse raames, mida liikmete nõukogu kasutab otsuste kirjavahetuse teel vastuvõtmiseks ja mis tuleb algatada enne nõukogu järgmist korralist istungit, mis toimub 2019. aasta novembris:

—	meetodi COI/T.20/Doc. nr 19/Rev. 5 „Spektrofotomeetriline analüüs ultraviolettpiirkonnas“ läbivaatamine, jättes välja absoluutväärtuse ja korrigeerides meetodi täpsusnäitajaid;

—	meetodi COI/T.20/Doc. nr 42–2/Rev. 3 „Rahvusvahelise oliiviõlinõukogu poolt vastu võetud analüüsimeetodite täpsusnäitajad“ läbivaatamine meetoditega COI/T.20/Doc. nr 19 ja COI/T.20/Doc. nr 26 seotud täpsusnäitajate osas;

—	meetodi COI/T.20/Doc. Nr 26/Rev. 4 „Steroolide koostise ja sisalduse ning alkoholiühendite gaasikromatograafiline määramine kapillaarkolonniga“ läbivaatamine meetodi nimetuse, täpsuse ja arvväärtuste ning kromatogrammide osas.

Liidu esindajad liikmete nõukogus võivad nõustuda tehniliste kohandustega rahvusvahelise oliivinõukogu muudes meetodites või dokumentides ilma nõukogu täiendava otsuseta, kui need tehnilised kohandused tulenevad esimeses lõigus osutatud muudatustest.

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/27

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1029,

18. juuni 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni asjaomastes komiteedes võetav seisukoht seoses ÜRO eeskirjade nr 14, 17, 24, 30, 44, 51, 64, 75, 78, 79, 83, 85, 90, 115, 117, 129, 138, 139, 140 ja 145 muudatusettepanekute, üldiste tehniliste normide nr 15 ja 19 muudatusettepanekute, ühisresolutsiooni M.R.2 muudatusettepaneku, ühe uue ÜRO eeskirja ettepaneku ja üldiste tehniliste normide väljatöötamiseks antud volituste muudatusettepanekutega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ (1) ühines liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe“). 1958. aasta muudetud kokkulepe jõustus 24. märtsil 1998.

(2)	Nõukogu otsusega 2000/125/EÜ (2) ühines liit kokkuleppega, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist („paralleelne kokkulepe“). Paralleelne kokkulepe jõustus 15. veebruaril 2000.

(3)

1958. aasta muudetud kokkuleppe artikli 1 ja paralleelse kokkuleppe artikli 6 kohaselt võivad 1958. aasta muudetud kokkuleppe halduskomitee ja paralleelse kokkuleppe täitevkomitee („UNECE asjaomased komiteed“) vastavalt võtta vastu ÜRO eeskirjade nr 14, 17, 24, 30, 44, 51, 64, 75, 78, 79, 83, 85, 90, 115, 117, 129, 138, 139, 140 ja 145 muudatusettepanekud, üldiste tehniliste normide nr 15 ja 19 muudatusettepanekud, ühisresolutsiooni M.R.2 muudatusettepaneku, ühe uue ÜRO eeskirja ettepaneku ja üldiste tehniliste normide väljatöötamiseks antud volituste muudatusettepanekud („megaotsus“).

(4)

UNECE asjaomased komiteed võtavad 24.–28. juunil 2019 toimuval ülemaailmse foorumi 178. istungil vastu megaotsuse, milles käsitletakse haldusnorme ja ühtseid tehnonõudeid seoses ratassõiduki ning sellele paigaldatavate ja/või sellel kasutatavate seadmete ja osade tüübikinnituse ning üldiste tehniliste normidega.

(5)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel asjaomastes UNECE komiteedes võetav seisukoht seoses ÜRO eeskirjade ettepanekute vastuvõtmisega, sest ÜRO eeskirjad on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu sõiduki tüübikinnituse valdkonnas.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/46/EÜ (3) asendati liikmesriikide tüübikinnitussüsteemid liidu tüübikinnitusmenetlusega ning kehtestati ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid kõigile uutele sõidukitele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele. Nimetatud direktiiviga inkorporeeriti 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad („ÜRO eeskirjad“) ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele. Alates direktiivi 2007/46/EÜ vastuvõtmisest on üha sagedamini hakatud liidu õigusaktidesse lõimima ÜRO eeskirju.

(7)

Pidades silmas kogemusi ja tehnika arengut, on vaja täiendada nõudeid, mis on seotud teatavate elementide või näitajatega, mille suhtes kohaldatakse ÜRO eeskirju nr 17, 24, 30, 44, 64, 75, 78, 79, 83, 85, 90, 115, 117, 129, 138, 139 ja 140, ning muuta ÜRO üldisi tehnilisi norme nr 15 ja 19. Lisaks on vaja parandada teatavaid ÜRO eeskirjade nr 14, 51, 83, 129 ja 145 ning ÜRO üldise tehnilise normi nr 15 sätteid. Samuti tuleb vastu võtta uued nõuded kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi (AEBS) kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel 1958. aasta muudetud kokkuleppe halduskomitees ja paralleelse kokkuleppe täitevkomitees ülemaailmse foorumi 178. istungil, mis toimub 24.–28. juunil 2019, on hääletada käesoleva otsuse lisas loetletud ettepanekute poolt.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 18. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA

(1) Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsus 97/836/EÜ Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe“) (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).

(2) Nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta otsus 2000/125/EÜ, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist käsitleva kokkuleppe sõlmimist („paralleelne kokkulepe“) (EÜT L 35, 10.2.2000, lk 12).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

LISA

Eeskiri nr	Päevakorrapunkti pealkiri	Dokumendi number (1)
14	ÜRO eeskirja nr 14 (turvavööde kinnituspunktid) 07-seeria muudatuste 6. täienduse 1. paranduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/56
17	ÜRO eeskirja nr 17 (istmete tugevus) 09-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/35
24	ÜRO eeskirja nr 24 (nähtavad saasteained, diiselmootori võimsuse mõõtmine (diislisuits)) 03-seeria muudatuste 5. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/41
30	ÜRO eeskirja nr 30 (sõiduautode ja nende haagiste rehvid) 02-seeria muudatuste 21. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/50
44	ÜRO eeskirja nr 44 (lapse turvasüsteemid) 04-seeria muudatuste 16. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/36
51	ÜRO eeskirja nr 51 (M- ja N-kategooria sõidukite müra) 03-seeria muudatuste 4. täienduse paranduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/51
64	ÜRO eeskirja nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud tagavararatas, mobiilrehvid) 03-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/52
75	ÜRO eeskirja nr 75 (mootorrataste/mopeedide rehvid) algse muudatuste seeria 18. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/53
78	ÜRO eeskirja nr 78 (mootorrattad: pidurdamine) 04-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/46
79	ÜRO eeskirja nr 79 (roolimehhanism) 03-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/73
83	ÜRO eeskirja nr 83 (M1- ja N1-kategooria sõidukite heide) 06-seeria muudatuste 13. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/42
83	ÜRO eeskirja nr 83 (M1- ja N1-kategooria sõidukite heide) 07-seeria muudatuste 9. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/43
83	ÜRO eeskirja nr 83 (M1- ja N1-kategooria sõidukite heide) 07-seeria muudatuste 8. täienduse 1. paranduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/60
85	ÜRO eeskirja nr 85 (kasuliku võimsuse ja 30 minuti võimsuse mõõtmine) 9. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/44
90	ÜRO eeskirja nr 90 (pidurite varuosad) 02-seeria muudatuste 5. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/47
115	ÜRO eeskirja nr 115 (veeldatud naftagaasi või surumaagaasi lisavarustus) 8. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/45
117	ÜRO eeskirja nr 117 (rehvid – veeremismüra, veeretakistusjõud, märghaardumine) 02-seeria muudatuste 10. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/54
129	ÜRO eeskirja nr 129 (lapse tõhustatud turvasüsteemid) algse muudatuste seeria 9. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/37
129	ÜRO eeskirja nr 129 (lapse tõhustatud turvasüsteemid) 01-seeria muudatuste 6. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/38
129	ÜRO eeskirja nr 129 (lapse tõhustatud turvasüsteemid) 02-seeria muudatuste 5. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/39
129	ÜRO eeskirja nr 129 (lapse tõhustatud turvasüsteemid) 03-seeria muudatuste 2. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/40
129	ÜRO eeskirja nr 129 (lapse tõhustatud turvasüsteemid) algversiooni 3. paranduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/58
129	ÜRO eeskirja nr 129 (lapse tõhustatud turvasüsteemid) 03-seeria muudatuste 1. paranduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/59
138	ÜRO eeskirja nr 138 (vaiksed maanteesõidukid) 01-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/55
139	ÜRO eeskirja nr 139 (piduriassistent (BAS)) 2. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/48
140	ÜRO eeskirja nr 140 (elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) 3. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/49
145	ÜRO eeskirja nr 145 (ISOFIX-kinnitussüsteemid, ISOFIX-ülakinnituspunktid ja i-Size-istekohad) algversiooni 1. paranduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/57
ÜRO uus eeskiri	ÜRO uue eeskirja (M1- ja N1-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga (AEBS)) ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/61

Üldine tehniline norm (GTR) nr	Päevakorrapunkti pealkiri	Dokumendi number
15	ÜRO üldise tehnilise normi nr 15 (kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsetamise kord (WLTP)) 5. muudatuse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/62
15	ÜRO üldise tehnilise normi nr 15 (kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsetamise kord (WLTP)) paranduse ettepanek Ainult prantsuskeelne tekst	ECE/TRANS/WP.29/2019/66
	ÜRO üldise tehnilise normi nr 15 (kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsetamise kord (WLTP)) 1. muudatuse paranduse ettepanek Ainult prantsuskeelne tekst	ECE/TRANS/WP.29/2019/67
	ÜRO üldise tehnilise normi nr 15 (kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsetamise kord (WLTP)) 2. muudatuse paranduse ettepanek Ainult prantsuskeelne tekst	ECE/TRANS/WP.29/2019/68
	ÜRO üldise tehnilise normi nr 15 (kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsetamise kord (WLTP)) 3. muudatuse paranduse ettepanek Ainult prantsuskeelne tekst	ECE/TRANS/WP.29/2019/69
	ÜRO üldise tehnilise normi nr 15 (kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsetamise kord (WLTP)) 4. muudatuse paranduse ettepanek Ainult prantsuskeelne tekst	ECE/TRANS/WP.29/2019/70
19	ÜRO üldise tehnilise normi nr 19 (kütuseaurude katsemenetluse kohta kergsõidukite ülemaailmses ühtlustatud katsetamise korras (WLTP EVAP)) 2. muudatuse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/64

Ühis resolutsioon nr	Päevakorrapunkti pealkiri	Dokumendi number
M.R.2	Ühisresolutsiooni nr 2 (mis sisaldab sõidukite jõuseadmete definitsioone) 1. muudatuse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/71

Muud	Päevakorrapunkti pealkiri	Dokumendi number
	ÜRO üldise tehnilise normi nr 16 (rehvid) 2. muudatuse väljatöötamiseks antud muudetud volitus	ECE/TRANS/WP.29/AC.3/48/Rev.1
	ÜRO üldise tehnilise normi (tegelikus liikluses tekkivad heitkogused kokku) väljatöötamiseks antud volituse muutmise ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2019/72
	Uue ÜRO üldise tehnilise normi (elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramine (DEVP)) väljatöötamiseks antud volitus	ECE/TRANS/WP.29/AC.3/53

(1) Kõik tabelis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel aadressil: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/gen2018.html

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/32

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1030,

21. juuni 2019,

millega lükatakse edasi tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides indoksakarbi kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 5,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Toimeaine indoksakarb on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisasse kasutamiseks tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides ning kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 86 käsitatakse seda sama määruse alusel heaks kiidetuna, kui on täidetud kõnealuse direktiivi I lisas kehtestatud nõuded ja tingimused.

(2)	Tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides indoksakarbi kasutamise heakskiit aegub 31. detsembril 2019. 28. juunil 2018 esitati kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 13 lõikega 1 taotlus indoksakarbi heakskiidu pikendamiseks.

(3)

12. novembril 2018 teatas Prantsusmaa hindav pädev asutus komisjonile, et kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikega 1 on ta jõudnud otsusele, et taotlust on vaja täielikult hinnata. Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõike 1 kohaselt teeb taotlust hindav pädev asutus taotluse täieliku hindamise 365 päeva jooksul pärast selle kinnitamist.

(4)

Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt võib taotlust hindav pädev asutus vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks piisavad andmed hindamise teostamiseks. Sel juhul pikendatakse nimetatud 365-päevast tähtaega ajavahemiku võrra, mis ei või olla pikem kui kokku 180 päeva, välja arvatud juhul, kui pikendamine on põhjendatud nõutavate andmete iseloomu või erakorraliste asjaolude tõttu.

(5)	270 päeva jooksul pärast soovituse saamist taotlust hinnanud pädevalt asutuselt valmistab Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „kemikaaliamet“) ette arvamuse toimeaine heakskiitmise otsuse uuendamise kohta ja esitab selle komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikele 3.

(6)

Sellest tulenevalt on tõenäoline, et tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides indoksakarbi kasutamise heakskiit aegub taotlejast sõltumatutel põhjustel enne, kui võetakse vastu otsus selle pikendamise kohta. Seega on asjakohane lükata tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides indoksakarbi kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva edasi taotluse läbivaatamiseks piisava ajavahemiku võrra. Võttes arvesse tähtaegu, mis on ette nähtud taotlust hindavale pädevale asutusele hindamiseks ning kemikaaliametile arvamuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks, on asjakohane lükata heakskiidu aegumiskuupäeva edasi kuni 30. juunini 2022.

(7)	Tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides indoksakarbi kasutamise heakskiit, välja arvatud heakskiidu aegumiskuupäev, tuleks jõusse jätta, kui on täidetud direktiivi 98/8/EÜ I lisas sätestatud nõuded ja tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides indoksakarbi kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva lükatakse edasi kuni 30. juunini 2022.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 21. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/34

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1031,

21. juuni 2019,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4883 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse haiguse esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/975 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Leedus ja Poolas.

(2)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/975 vastuvõtmise kuupäeva on Poolas, Leedus ja Rumeenias esinenud kodu- ja uluksigadel sigade Aafrika katku uusi juhtumeid, mida on ka vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(3)

2019. aasta juunis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Leedus Marijampolė ja Prienai piirkonnas, mis on praegu esitatud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Leedu piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(4)

2019. aasta juunis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Bartoszycki piirkonnas, mis on praegu esitatud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Poola piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(5)

2019. aasta juunis esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Poolas Węgrowski maakonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Poola piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(6)

2019. aasta juunis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Rumeenias Vâlcea maakonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Rumeenia piirkonnas tuleks nüüd vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle lisa I osas.

(7)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Leedus, Poolas ja Rumeenias piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. juuni 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 13. juuni 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/975, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 157, 14.6.2019, lk 31).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

Luksemburgi provints:

—	ala on piiritletud päripäeva järgmiselt:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat,

—	La N818 jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d'Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d'en-Bas,

—	Rue Sous l'Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l'Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l'Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France,

—	La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

—	La N871 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d'Aubange,

—	La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

—	Rue du Fet,

—	Rue de l'Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères,

—	Rue des Bruyères,

—	Rue de Neufchâteau,

—	Rue de la Motte,

—	La N894 jusque son intersection avec laN85,

—	La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

kogu Varna piirkond, välja arvatud II osaga hõlmatud külad;

Silistra piirkond:

kogu Glavinitza omavalitsusüksus,

kogu Tutrakani omavalitsusüksus,

Dulovo omavalitsusüksus:

Boil,

Vokil,

Grancharovo,

Doletz,

Oven,

Okorsh,

Oreshene,

Paisievo,

Pravda,

Prohlada,

Ruyno,

Sekulovo,

Skala,

Yarebitsa,

Sitovo omavalitsusüksus:

Bosna,

Garvan,

Irnik,

Iskra,

Nova Popina,

Polyana,

Popina,

Sitovo,

Yastrebna,

Silistra omavalitsusüksus:

Vetren,

Dobrichi piirkond:

kogu Baltchiki omavalitsusüksus,

kogu General Toshevo omavalitsusüksus,

kogu Dobrichi omavalitsusüksus,

kogu Dobrich-selska (Dobrichka) omavalitsusüksus,

Krushari omavalitsusüksus:

Severnyak,

Abrit,

Dobrin,

Alexandria,

Polkovnik Dyakovo,

Poruchik Kardzhievo,

Zagortzi,

Zementsi,

Koriten,

Krushari,

Bistretz,

Efreytor Bakalovo,

Telerig,

Lozenetz,

Krushari,

Severnyak,

Severtsi,

Kavarna omavalitsusüksus:

Krupen,

Belgun,

Bilo,

Septemvriytsi,

Travnik,

kogu Terveli omavalitsusüksus, välja arvatud Brestnitsa ja Kolartzi,

Ruse piirkond:

Slivo pole omavalitsusüksus:

Babovo,

Brashlen,

Golyamo vranovo,

Malko vranovo,

Ryahovo,

Slivo pole,

Borisovo,

Ruse omavalitsusüksus:

Sandrovo,

Prosena,

Nikolovo,

Marten,

Dolno Ablanovo,

Ruse,

Chervena voda,

Basarbovo,

Ivanovo omavalitsusüksus:

Krasen,

Bozhichen,

Pirgovo,

Mechka,

Trastenik,

Borovo omavalitsusüksus:

Batin,

Gorno Ablanovo,

Ekzarh Yosif,

Obretenik,

Batin,

Tsenovo omavalitsusüksus:

Krivina,

Belyanovo,

Novgrad,

Dzhulyunitza,

Beltzov,

Tsenovo,

Piperkovo,

Karamanovo,

Veliko Tarnovo piirkond:

Svishtovi omavalitsusüksus:

Sovata,

Vardim,

Svishtov,

Tzarevets,

Bulgarsko Slivovo,

Oresh,

Pleveni piirkond:

Belene omavalitsusüksus:

Dekov,

Belene,

Kulina voda,

Byala voda,

Nikopoli omavalitsusüksus:

Lozitza,

Dragash voyvoda,

Lyubenovo,

Nikopol,

Debovo,

Evlogievo,

Muselievo,

Zhernov,

Cherkovitza,

Gulyantzi omavalitsusüksus:

Somovit,

Dolni vit,

Milkovitsa,

Shiyakovo,

Lenkovo,

Kreta,

Gulyantzi,

Brest,

Dabovan,

Zagrazhdan,

Gigen,

Iskar,

Dolna Mitropoliya omavalitsusüksus:

Komarevo,

Baykal,

Slavovitsa,

Bregare,

Orehovitsa,

Krushovene,

Stavertzi,

Gostilya,

Vratza piirkond:

Oryahovo omavalitsusüksus:

Dolni vadin,

Gorni vadin,

Ostrov,

Galovo,

Leskovets,

Selanovtsi,

Oryahovo,

Miziya omavalitsusüksus:

Saraevo,

Miziya,

Voyvodovo,

Sofronievo,

Kozloduy omavalitsusüksus:

Harlets,

Glozhene,

Butan,

Kozloduy,

Montana piirkond:

Valtchedram omavalitsusüksus:

Dolni Tzibar,

Gorni Tzibar,

Ignatovo,

Zlatiya,

Razgrad,

Botevo,

Valtchedram,

Mokresh,

Lomi omavaltsusüksus:

Kovatchitza,

Stanevo,

Lom,

Zemphyr,

Dolno Linevo,

Traykovo,

Staliyska mahala,

Orsoya,

Slivata,

Dobri dol,

Brusartsi omavalitsusüksus:

Vasilyiovtzi,

Dondukovo,

Vidini piirkond:

Ruzhintsi omavalitsusüksus:

Dinkovo,

Topolovets,

Drenovets,

Dimovo omavalitsusüksus:

Artchar,

Septemvriytzi,

Yarlovitza,

Vodnyantzi,

Shipot,

Izvor,

Mali Drenovetz,

Lagoshevtzi,

Darzhanitza,

Vidini omavalitsusüksus:

Vartop,

Botevo,

Gaytantsi,

Tzar Simeonovo,

Ivanovtsi,

Zheglitza,

Sinagovtsi,

Dunavtsi,

Bukovets,

Bela Rada,

Slana bara,

Novoseltsi,

Ruptzi,

Akatsievo,

Vidin,

Inovo,

Kapitanovtsi,

Pokrayna,

Antimovo,

Kutovo,

Slanotran,

Koshava,

Gomotartsi.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 651100, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100, 653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658201, 658202 és 658403 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902450, 902550, 902650, 902660, 902670, 902750, 903250, 903650, 903750, 903850, 904350, 904750, 904760, 904850, 904860, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Heves megye 702550, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, és 705350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950, 751150, 752150 és755550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 552010, 552150, 552250, 552350, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855350, 855450, 855550, 855650, 855660 és 855850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Kazdangas pagasts un Aizputes pilsēta,

—	Alsungas novads,

—	Durbes novada Dunalkas un Tadaiķu pagasts,

—	Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novada Bārtas un Gaviezes pagasts,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 2128 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2106, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytuvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnujų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Ruciane – Nida w powiecie piskim,

część gminy Miłki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn, część gminy Giżycko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżycko, na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowej granicy gminy do granicy miasta Giżycko i na południe od granicy miasta Giżycko w powiecie giżyckim,

gminy Mikołajki, Piecki, część gminy Sorkwity położona na południe od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim,

gminy Dźwierzuty, Rozogi i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

gminy Gronowo Elbląskie, Markusy, Rychliki, część gminy Elbląg położona na zachód od zachodniej granicy powiatu miejskiego Elbląg i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 22 i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

gminy Barczewo, Biskupiec, Dobre Miasto, Dywity, Jonkowo, Świątki i część gminy Jeziorany położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 593 w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Miłakowo, Małdyty, Miłomłyn i Morąg w powiecie ostródzkim,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Rudka, Wyszki, część gminy Brańsk położona na północ od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i miasto Brańsk w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

powiat zambrowski;

w województwie mazowieckim:

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin, Łyse i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Mała Wieś, Staroźreby i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Płońsk z miastem Płońsk i Sochocin w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Stanisławów, część gminy Jakubów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A2, część gminy Kałuszyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92 i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 w powiecie mińskim,

gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i część gminy Stromiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Iłów, Nowa Sucha, Rybno, część gminy Teresin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim,

gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim;

w województwie lubelskim:

gminy Bełżyce, Borzechów, Bychawa, Niedrzwica Duża, Jastków, Konopnica, Strzyżewice, Wysokie, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Miączyn, Nielisz, Sitno, Komarów-Osada, Sułów, część gminy Szczebrzeszyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Szczebrzesyzn i część gminy wiejskiej Zamość położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

gmina Jeziorzany i część gminy Kock położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Czarną w powiecie lubartowskim,

gminy Adamów i Serokomla w powiecie łukowskim,

gminy Nowodwór, Ryki, Ułęż i miasto Dęblin w powiecie ryckim,

gminy Janowiec, i część gminy wiejskiej Puławy położona na zachód od rzeki Wisły w powiecie puławskim,

gminy Chodel, Karczmiska, Łaziska, Opole Lubelskie, Poniatowa i Wilków w powiecie opolskim,

gminy Rudnik i Żółkiewkaw powiecie krasnostawskim,

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Rachanie, Susiec, Ulhówek i część gminy Łaszczów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

gminy Łukowa i Obsza w powiecie biłgorajskim,

gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Urzędów, Wilkołaz i Zakrzówek w powiecie kraśnickim,

gminy Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim;

w województwie podkarpackim:

powiat lubaczowski,

gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim,

gminy Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

gmina Gorzyce w powiecie tarnobrzeskim;

w województwie świętokrzyskim:

gminy Tarłów i Ożarów w powiecie opatowskim,

gminy Dwikozy, Zawichost i miasto Sandomierz w powiecie sandomierskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Județul Alba,

—	Județul Cluj,

—	Județul Harghita,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Iași,

—	Județul Neamț,

—

Restul județului Mehedinți care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Garla Mare,

—

Hinova,

—	Burila Mare,

—

Gruia,

—

Pristol,

—

Dubova,

—	Municipiul Drobeta Turnu Severin,

—

Eselnița,

—

Salcia,

—

Devesel,

—

Svinița,

—

Gogoșu,

—

Simian,

—

Orșova,

—	Obârșia Closani,

—	Baia de Aramă,

—

Bala,

—

Florești,

—

Broșteni,

—

Corcova,

—

Isverna,

—

Balta,

—

Podeni,

—

Cireșu,

—

Ilovița,

—	Ponoarele,

—

Ilovăț,

—

Patulele,

—

Jiana,

—	Iyvoru Bârzii,

—

Malovat,

—	Bălvănești,

—	Breznița Ocol,

—

Godeanu,

—	Padina Mare,

—

Corlățel,

—	Vânju Mare,

—

Vânjuleț,

—	Obârșia de Câmp,

—

Vânători,

—

Vladaia,

—

Punghina,

—

Cujmir,

—

Oprișor,

—

Dârvari,

—	Căzănești,

—	Husnicioara,

—	Poroina Mare,

—

Prunișor,

—

Tămna,

—

Livezile,

—

Rogova,

—

Voloiac,

—

Sisești,

—

Sovarna,

—

Bălăcița,

—	Județul Gorj,

—	Județul Suceava,

—	Județul Mureș,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin.

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

Luksemburgi provints:

—	ala on piiritletud päripäeva järgmiselt:

—	La frontière avec la France au niveau de Florenville,

—	La N85 jusque son intersection avec la N894au niveau de Florenville,

—	La N894 jusque son intersection avec larue de la Motte,

—	La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau,

—	La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l'Accord,

—	La rue de l'Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d'Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N871,

—	La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

—	La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

Varna piirkond:

Beloslavi omavalitsusüksus:

Razdelna,

Devnya omavalitsusüksus:

Devnya,

Povelyanovo,

Padina,

Vetrino omavalitsusüksus:

Gabarnitsa,

Provadiya omavalitsusüksus:

Staroselets,

Petrov dol,

Provadiya,

Dobrina,

Manastir,

Zhitnitsa,

Tutrakantsi,

Bozveliysko,

Barzitsa,

Tchayka,

Avreni omavalitsusüksus:

Trastikovo,

Sindel,

Avren,

Kazashka reka,

Yunak,

Tsarevtsi,

Dabravino,

Dalgopoli omavalitsusüksus:

Tsonevo,

Velichkovo,

Dolni Chifliki omavalitsus:

Nova shipka,

Goren chiflik,

Pchelnik,

Venelin,

Silistra piirkond:

Kaynardzha omavalitsusüksus:

Voynovo,

Kaynardzha,

Kranovo,

Zarnik,

Dobrudzhanka,

Golesh,

Svetoslav,

Polkovnik Cholakovo,

Kamentzi,

Gospodinovo,

Davidovo,

Sredishte,

Strelkovo,

Poprusanovo,

Posev,

Alfatari omavalitsusüksus:

Alfatar,

Alekovo,

Bistra,

Kutlovitza,

Tzar Asen,

Chukovetz,

Vasil Levski,

Silistra omavalitsusüksus:

Glavan,

Silistra,

Aydemir,

Babuk,

Popkralevo,

Bogorovo,

Bradvari,

Sratzimir,

Bulgarka,

Tsenovich,

Sarpovo,

Srebarna,

Smiletz,

Profesor Ishirkovo,

Polkovnik Lambrinovo,

Kalipetrovo,

Kazimir,

Yordanovo,

Sitovo omavalitsusüksus:

Dobrotitza,

Lyuben,

Slatina,

Dulovo omavalitsusüksus:

Varbino,

Polkovnik Taslakovo,

Kolobar,

Kozyak,

Mezhden,

Tcherkovna,

Dulovo,

Razdel,

Tchernik,

Poroyno,

Vodno,

Zlatoklas,

Tchernolik,

Dobrichi piirkond:

Krushari omavalitsusüksus:

Kapitan Dimitrovo,

Ognyanovo,

Zimnitza,

Gaber,

Dobrich-selska omavalitsusüksus:

Altsek,

Vodnyantsi,

Feldfebel Denkovo,

Hitovo,

Terveli omavalitsusüksus:

Brestnitza,

Kolartzi,

Angelariy,

Balik,

Bezmer,

Bozhan,

Bonevo,

Voynikovo,

Glavantsi,

Gradnitsa,

Guslar,

Kableshkovo,

Kladentsi,

Kochmar,

Mali izvor,

Nova Kamena,

Onogur,

Polkovnik Savovo,

Popgruevo,

Profesor Zlatarski,

Sartents,

Tervel,

Chestimenstko,

Shabla omavalitsusüksus:

Shabla,

Tyulenovo,

Bozhanovo,

Gorun,

Gorichane,

Prolez,

Ezeretz,

Zahari Stoyanovo,

Vaklino,

Granichar,

Durankulak,

Krapetz,

Smin,

Staevtsi,

Tvarditsa,

Chernomortzi,

Kavarna omavalitsusüksus:

Balgarevo,

Bozhurets,

Vranino,

Vidno,

Irechek,

Kavarna,

Kamen briag,

Mogilishte,

Neykovo,

Poruchik Chunchevo,

Rakovski,

Sveti Nikola,

Seltse,

Topola,

Travnik,

Hadzhi Dimitar,

Chelopechene.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150,705250, 705450,705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855460, 855750, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550, továbbá 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552360 és 552960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651200, 652100, 655400, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 658100, 658310, 658401, 658402, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901450, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550, 904650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Kalvenes pagasts,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novada Durbes un Vecpils pagasts,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė: Ventos ir Papilės seniūnijos,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė: Akmenynų, Liubavo, Kalvarijos seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 131 ir į pietus nuo kelio Nr. 200 ir Sangrūdos seniūnijos,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė: Jankų, Plutiškių seniūnijos ir Kazlų Rudos seniūnijos dalis nuo kelio Nr. 2613 į šiaurę, kelio Nr. 183 į rytus ir kelio Nr. 230 į šiaurę,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Tytuvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio, Kukečių dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 2128 ir į rytus nuo kelio Nr. 2106, ir Šaukėnų seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Būdviečio, Kapčiamieščio, Krosnos, Kučiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Degučių, Gudelių, Mokolų ir Narto seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Sedos ir Židikų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos,Kalnujų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Sintautų, Slavikų. Sudargo, Žvirgždaičių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 140 ir į pietvakarius nuo kelio Nr. 137

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Šiaulių kaimiškoji seniūnija,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Godkowo, Milejewo, Młynary, Pasłęk, część gminy Elbląg położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 22 oraz na południe i na południowy wschód od granicy powiatu miejskiego Elbląg, i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

gmina Wydminy, część gminy Miłki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn, część gminy wiejskiej Giżycko położona na zachód od zachodniej linii brzegowej jeziora Kisajno i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnacą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżyckow powiecie giżyckim,

powiat gołdapski,

część gminy Węgorzewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

powiat olecki,

gminy Orzysz, Biała Piska i Pisz w powiecie piskim,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie i Bisztynekw powiecie bartoszyckim,

gmina Kolno i część gminy Jeziorany położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 593 w powiecie olsztyńskim,

powiat braniewski,

gminy Kętrzyn z miastem Kętrzyn, Reszel i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński, Lubomino, Orneta i część gminy Kiwity położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

część gminy Sorkwity położona na północ od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim;

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Mielnik, Nurzec – Stacja, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, i Siemiatycze z miastem Siemiatyczew powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Kobylin-Borzymyi Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

miasto Bielsk Podlaski, część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski, na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski oraz na północ i północny zachód od granicy miasta Bielsk Podlaski, część gminy Boćki położona na zachód od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i część gminy Brańsk położona na południe od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk w powiecie bielskim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok;

w województwie mazowieckim:

gminy Korczew, Kotuń, Paprotnia, Przesmyki, Wodynie, Skórzec, Mokobody, Mordy, Siedlce, Suchożebry i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat węgrowski,

powiat łosicki,

gminy Brochów, Młodzieszyn, część gminy Teresin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Joniec, Naruszewo Nowe Miasto i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mrozy, Siennica, Sulejówek, część gminy Jakubów położona na południe od linii wyznaczoenj przez drogę nr A2, część gminy Kałuszyn położona na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92 i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 i miasto Mińsk Mazowiecki w powiecie mińskim,

powiat garwoliński,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

część gminy Stromiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

powiat miejski Warszawa;

w województwie lubelskim:

gminy Borki, Czemierniki, Kąkolewnica, Komarówka Podlaska, Wohyń i Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski w powiecie radzyńskim,

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Krzywda, Stanin, część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gmina Łęczna i część gminy Spiczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, Abramów, Firlej, Kamionka, Michów, Lubartów z miastem Lubartów i część gminy Kock położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę Czarną, w powiecie lubartowskim,

gminy Jabłonna, Krzczonów, Niemce, Garbów, Głusk i Wólka w powiecie lubelskim,

powiat miejski Lublin,

gminy Mełgiew, Rybczewice, Piaski i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

gminy Fajsławice, Gorzków, i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Werbkowice i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gmina Telatyn, Tyszowce i część gminy Łaszczów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Grabowiec i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

gminy Markuszów, Nałęczów, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Żyrzyn, Baranów, część gminy wiejskiej Puławy położona na wschód od rzeki Wisły i miasto Puławy w powiecie puławskim,

gminy Annopol, Dzierzkowice i Gościeradów w powiecie kraśnickim,

gmina Józefów nad Wisłą w powiecie opolskim,

gminy Kłoczew i Stężyca w powiecie ryckim;

w województwie podkarpackim:

gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Vișeu de Sus,

—	Comuna Moisei,

—	Comuna Borșa,

—	Comuna Oarța de Jos,

—	Comuna Suciu de Sus,

—	Comuna Coroieni,

—	Comuna Târgu Lăpuș,

—	Comuna Vima Mică,

—	Comuna Boiu Mare,

—	Comuna Valea Chioarului,

—	Comuna Ulmeni,

—	Comuna Băsești,

—	Comuna Baia Mare,

—	Comuna Tăuții Magherăuș,

—	Comuna Cicărlău,

—	Comuna Seini,

—	Comuna Ardusat,

—	Comuna Farcasa,

—	Comuna Salsig,

—	Comuna Asuaju de Sus,

—	Comuna Băița de sub Codru,

—	Comuna Bicaz,

—	Comuna Grosi,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Baia Sprie,

—	Comuna Sisesti,

—	Comuna Cernesti,

—	Copalnic Mănăstur,

—	Comuna Dumbrăvița,

—	Comuna Cupseni,

—	Comuna Șomcuța Mare,

—	Comuna Sacaleșeni,

—	Comuna Remetea Chioarului,

—	Comuna Mireșu Mare,

—	Comuna Ariniș,

—	Județul Bistrița-Năsăud.

III OSA

1. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

—	Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Kruopių, Naujosios Akmenės kaimiškoji ir Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

—	Kalvarijos savivaldybė: Kalvarijos seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 131 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 200,

—	Kazlų Rudos savivaldybė: Antanavo seniūnija ir Kazlų Rudos seniūnijos dalis nuo kelio Nr. 2613 į pietus, kelio Nr. 183 į vakarus ir kelio Nr. 230 į pietus,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio ir Veisiejų seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Igliaukos, Liudvinavo, Marijampolės, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Šiaulių rajono savivaldybės: Bubių, Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kuršėnų kaimiškoji, Kuršėnų miesto, Kužių, Meškuičių, Raudėnų ir Šakynos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

część gminy Kiwity położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Budry, Pozezdrze i część gminy Węgorzewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

gmina Kruklanki, część gminy Giżycko położona na wschód od zachodniej linii brzegowej jeziora Kisajno do granic miasta Giżycko oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr nr 63 biegnącą od południowo-wchodniej granicy miasta Giżycko do południowej granicy gminy Giżycko i, miasto Giżycko w powiecie giżyckim,

w województwie podlaskim:

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gmina Milejczyce w powiecie siemiatyckim;

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice i Wiśniew w powiecie siedleckim,

w województwie lubelskim:

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gminy Izbica, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość i część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

gminy Cyców, Ludwin, Puchaczów, Milejów i część gminy Spiczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Jabłoń, Podedwórze, Dębowa Kłoda, Parczew, Sosnowica, część gminy Siemień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Sławatycze, Sosnówka, i Wisznice w powiecie bialskim,

gmina Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

gminy Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

gmina Wojcieszków i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Horodło, Uchanie i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—

Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:

—	Comuna Petrova,

—	Comuna Bistra,

—	Comuna Repedea,

—	Comuna Poienile de sub Munte,

—	Comuna Vișeu e Jos,

—	Comuna Ruscova,

—	Comuna Leordina,

—	Comuna Rozavlea,

—	Comuna Strâmtura,

—	Comuna Bârsana,

—	Comuna Rona de Sus,

—	Comuna Rona de Jos,

—	Comuna Bocoiu Mare,

—	Comuna Sighetu Marmației,

—	Comuna Sarasau,

—	Comuna Câmpulung la Tisa,

—	Comuna Săpânța,

—	Comuna Remeti,

—	Comuna Giulești,

—	Comuna Ocna Șugatag,

—	Comuna Desești,

—	Comuna Budești,

—	Comuna Băiuț,

—	Comuna Cavnic,

—	Comuna Lăpuș,

—	Comuna Dragomirești,

—	Comuna Ieud,

—	Comuna Saliștea de Sus,

—	Comuna Săcel,

—	Comuna Călinești,

—	Comuna Vadu Izei,

—	Comuna Botiza,

—	Comuna Bogdan Vodă,

—	Localitatea Groșii Țibileșului, comuna Suciu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Mijloc, comuna Vișeu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Sus, comuna Vișeu de Sus.

—

Partea din județul Mehedinți cu următoarele comune:

—	Comuna Strehaia,

—	Comuna Greci,

—	Comuna Brejnita Motru,

—	Comuna Butoiești,

—	Comuna Stângăceaua,

—	Comuna Grozesti,

—	Comuna Dumbrava de Jos,

—	Comuna Băcles,

—	Comuna Bălăcița,

—	Județul Argeș,

—	Județul Olt,

—	Județul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/64

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1032,

10. mai 2019,

millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2019/11)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3 ja 18.2 ning artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühtse rahapoliitika saavutamiseks on vaja määratleda eurosüsteemi kasutuses olevad vahendid, instrumendid ja menetlused ühtse poliitika rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

(2)	Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) tuleks teatavate rahapoliitika operatsioonide aspektide tehniliseks ja redaktsiooniliseks täiendamiseks muuta.

(3)	Eurosüsteemi tagatisraamistiku läbipaistvuse suurendamiseks tuleb selgitada asutuse mõistet võlainstrumentide emitendi või garandina.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, (2) mis on vastu võetud 12. detsembril 2017, sätestab väärtpaberistamise üldnormid ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid. Eurosüsteemi tagatisraamistik tuleb läbi vaadata, et võtta arvesse järgmiseid asjaomaseid aspekte: a) selles määruses sätestatud nõuete avalikustamine seoses andmetega aluspositsioonide krediidikvaliteedi ja tulemusnäitajate kohta, ja b) selle määruse sätted väärtpaberistamise registri registreerimisega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves.

(5)

Krediidioperatsioonide tagatiseks antud varade krediidikvaliteedi hindamiseks võtab eurosüsteem arvesse krediidikvaliteedi hindamise süsteemide teavet. Selles osas tuleb lõpetada kolmandate isikute reitinguvahendite kasutamine ühe krediidikvaliteedi hindamise allikana, et vähendada eurosüsteemi tagatisraamistiku komplekssust ja vähendada eurosüsteemi tuginemist välistele krediidihinnangutele.

(6)

Eurosüsteem aktsepteerib tagatisena mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt emiteeritud või garanteeritud teatavaid turukõlblikke võlainstrumente. Eurosüsteemi tagatisraamistiku komplekssuse vähendamiseks tuleb ühtlustada kriteeriume, mille alusel tunnustatakse üksusi mitmepoolsete arengupankadena ja rahvusvaheliste organisatsioonidena.

(7)

Eurosüsteem aktsepteerib tagatisena teatavaid krediidinõudeid. Nende krediidinõuete kõlblikkuskriteeriume tuleb muuta, et vähendada eurosüsteemi tagatisraamistiku komplekssust ja tagada selle ühtsus. Eelkõige lõpetab eurosüsteem ujuva intressimääraga krediidinõuete eristamise ülem- või alampiiri alusel emiteerimisel ja pärast seda. Samuti lõpetab eurosüsteem ujuva intressimääraga krediidinõuete eristamise riigivõlakirja tähtaja alusel, kui baasmäär on seotud riigivõlakirja tootlusega. Samuti tuleb selgitada, et krediidinõuded ei ole kõlblikud, kui nende viimane rahavoog oli negatiivne. Kehtestada tuleb miinimumsuuruse piir riigisisestele krediidinõuetele, et täiendavalt harmoneerida krediidinõuete kasutamist eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena.

(8)

Kõikide eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kõlblike varade suhtes kohaldatakse hindamisreegleid riskiohje erimeeteid, et kaitsta eurosüsteemi vastaspoole kohustuste täitmata jätmisest tingitud tagatise realiseerimisel tekkinud kahju eest. Selles osas tuleb selgitada, et eurosüsteem määrab turukõlbmatute varade väärtuse nende varade seisu põhjal.

(9)	Eurosüsteem aktsepteerib tagatisena pandikirju, mille on emiteerinud, võlgneb või garanteerib vastaspool või sellega märkimisväärselt seotud üksus, kui pandikirjad vastavad teatavatele kriteeriumidele. Selles osas peab eurosüsteem selgitama nende pandikirjade tagatisena aktsepteerimise kriteeriume.

(10)	Selguse huvides tuleb teha muid väiksemaid muudatusi, näiteks likviidsuse lisamise operatsioonide tagatav summa, püsivõimaluse kasutamise taotluse tähtaeg ja geograafilised piirangud seoses varaga tagatud väärtpaberite ja rahavoogusid tekitavate varadega.

(11)	Seetõttu tuleb suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

„asutus“ – üksus, mis on asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ja mille tegevus on seotud üldise heaoluga riigis või regioonis või mis seda rahastab, ja mille eurosüsteem on asutuseks liigitanud. Asutuseks liigitatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebisaidil ja määratletakse iga üksuse osas, kas väärtuskärpeks vajalikud kvantitatiivsed kriteeriumid XIIa lisa kohaselt on täidetud;“;

lisatakse järgmised punktid 26a ja 26b:

„26a)

„ESMA aruandluse alguskuupäev“ - esimene kuupäev, mil a) väärtpaberistamise register on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA) registreeritud ja on seega ESMA väärtpaberistamise register, ja b) komisjon on vastu võtnud ja kohaldab asjaomaseid rakenduslikke tehnilisi standardeid (standardvormidena) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (*1) artikli 7 lõike 4 alusel;

26b)	„ESMA väärtpaberistamise register“ - väärtpaberistamise register määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 23 tähenduses, mis on ESMAs registreeritud selle määruse artikli 10 kohaselt;

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“;"

lisatakse järgmine punkt 31a:

„31a)

„eurosüsteemi poolt määratud register“ - eurosüsteemi poolt kooskõlas VIII lisaga määratud register, mis jätkuvalt täidab selles lisas sätestatud määramiseks vajalikke nõudeid;“;

lisatakse järgmine punkt 50a:

„50a)

„laenuandmete register“ - ESMA väärtpaberistamise register või eurosüsteemi poolt määratud register;“;

artikli 15 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

„b)

tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised; tagatisena mobiliseeritud vara väärtus peab katma likviidsuse lisamise operatsiooni jääki koos kogunenud intressiga igal ajahetkel kogu operatsiooni kestel. Kui intress koguneb positiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lisada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägile; kui intress koguneb negatiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lahutada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägist,“;

artikli 19 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Laenamise püsivõimaluse kasutamiseks võib vastaspool saata taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotluses tuleb osutada soovitud krediidi summa. Vastaspool peab tehingu tagatisena üle kandma piisava hulga kõlblikku vara, v.a juhul kui need varad on juba eelnevalt hoiustatud asukohariigi keskpangas artikli 18 lõike 4 kohaselt.“;

artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamiseks peab vastaspool saatma taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Taotluses tuleb märkida, millise summa ulatuses soovitakse hoiustamise püsivõimalust kasutada.“;

artikli 59 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

„4. Eurosüsteem avaldab EKP veebisaidil teavet krediidikvaliteedi astmete kohta eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, sealhulgas seostab reitinguagentuuridelt saadud krediidikvaliteedi hinnangud krediidikvaliteedi astemetega.

5. Krediidikvaliteedi nõuete hindamisel võtab eurosüsteem arvesse krediidihinnanguid krediidihindamissüsteemidest, mis on üks kolmest allikast kooskõlas neljanda osa V jaotisega.“;

6)	artikli 69 lõige 2 jäetakse välja;

7)	artiklis 70 lisatakse järgmine lõige 3a: „3a. Võlainstrumentide puhul, mis on emiteeritud või garanteeritud asutuste poolt, peab emitent või garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.“;

artikli 73 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks on, et neid tagavad rahavoogu tekitavad varad peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid vastavalt ühele olemasolevatest laenuandmete vormidest (VIII lisas) järgmise kohta:

a)	elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

b)	laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

c)	autolaenud;

d)	tarbimislaenud;

e)	liisingunõuded;

f)	krediitkaardinõuded.“;

artiklit 74 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõike 2 kohaldamisel loetakse hüpoteegi või nõude usaldusisik (trustee) vahendajaks.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Rahavoogusid tekitavate varade võlgnike ja võlausaldajate asukoht, füüsiliste isikute korral elukoht, peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas. Füüsilistest isikutest võlgnikud peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna residendid rahavoogu tekitavate varade algushetkel. Mis tahes seotud väärtpaberid peavad asuma Euroopa Majanduspiirkonnas ja rahavoogu tekitavate varade suhtes tuleb kohaldada Euroopa Majanduspiirkonna riigi õigust.“;

10)

artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta tehakse kättesaadavaks täielikud ja standarditud laenuandmed vastavalt VIII lisas sätestatud korrale, sealhulgas teave nõutava andmete tulemusväärtuse astme kohta ja laenuandmete teabehoidlate nõuete kohta. Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse: a) andmete esitamata jätmist; ja b) seda, kui sageli on leitud, et laenuandmete väljad ei sisalda mõtestatud andmeid.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Olenemata VIII lisas laenuandmete osas nõutavatest tulemusväärtustest võib eurosüsteem juhtumhaaval tagatisena aktsepteerida varaga tagatud väärtpabereid, mille tulemusväärtuse aste on nõutavast tulemusväärtusest (A1) madalam, olenevalt sellest, kas nõutava tulemusväärtuse saavutamata jäämise kohta on antud piisavalt selgitusi. Iga piisava selgituse suhtes määrab eurosüsteem maksimaalse lubatavuspiiri ja -tähtaja, mis täpsustatakse EKP veebisaidil. Lubatavustähtaeg tähendab aega, mille jooksul varaga tagatud väärtpaberite andmete kvaliteet peab paranema.“;

11)

Artiklit 81a muudetakse järgmiselt:

lõikes 1 asendatakse esimene taane järgmisega:

„—	asutuste poolt emiteeritud võlainstrumendid,“;

b)	lõige 5 jäetakse välja;

12)

artikkel 90 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 90

Krediidinõuete põhiosa ja kupongid

Krediidinõuete kõlblikkuseks peavad nad vastama järgmistele tingimustele:

a)	neil on fikseeritud, tingimusteta põhisumma kuni lõpliku lunastamiseni; ja

nende intressimäär kuni lõpliku lunastamiseni on üks järgmistest:

i)	„nullkupong“,

ii)	kindlaksmääratud;

iii)

ujuv, st. seotud teise viiteintressiga või järgmise struktuuriga: kupongimäär = viiteintressimäär rate ± x, kus f ≤ kupongimäär ≤ c, ning kus:

—

viiteintressimäär on mis tahes konkreetsel ajahetkel ainult üks järgmistest:

—	rahaturu euro viiteintress, st. Euribor, LIBOR vms;

—	intressimäära vahetuslepingus sätestatud intress, näiteks CMS, EIISDA, EUSA;

—	euroala riigivõlakirja tootlus või mitme euroala riigivõlakirja indeks;

—	f (floor ehk alampiir), c (ceiling ehk ülempiir) ja x (marginaal) on määratletud emiteerimisel või krediidinõude tähtaja jooksul muutuv suurus; f ja/või c võid lisada ka pärast krediidinõude algust;

c)	viimane rahavoog ei olnud negatiivne. Negatiivse rahavoo puhul lõpeb sellest hetkest krediidivoo kõlblikkus. Kõlblikkus võib taastuda, kui rahavoog ei ole negatiivne ja vastab kõikidele muudele asjaomastele tingimustele.“;

13)

artikkel 93 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 93

Krediidinõuete miinimumsuurus

Riigisisese kasutuse korral peavad krediidinõuded vastaspoole poolt tagatiseks esitamise hetkel vastama miinimumlävele 25 000 eurot või rohkem, kui seda nõuab asukoha RKP. Piiriülese kasutuse korral on miinimumläveks 500 000 eurot.“;

14)	artikli 95 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kõlblike krediidinõuete krediidisaajateks ja garantideks loetakse mittefinantsettevõtted, avaliku sektori asutused (v.a avaliku sektori finantsinstitutsioonid), mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid.“;

15)

artikkel 100 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 100

Krediidinõuete esitamise toimingute kontroll

RKPd, järelevalveasutused või välisaudiitorid teostavad ühekordse kontrolli toimingute osas, mida vastaspool kasutab eurosüsteemile krediidinõuete teabe esitamiseks. Kui nendes toimingutes on olulisi muutusi, tuleb neid toiminguid veel kord kontrollida.“;

16)

artikli 107a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutel võlainstrumentidel peab olema fikseeritud, tingimusteta põhisumma ning kupongistruktuur, mis vastab artiklis 63 sätestatud kriteeriumidele. Tagatiste kogum peab sisaldama ainult krediidinõudeid, mille kohta saab esitada:

a)	konkreetse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi laenuandmete aruandlusvormi, või

b)	varaga tagatud väärtpaberi laenuandmete vormi kooskõlas artikliga 73.“;

17)

artiklit 107e muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks aluskrediidinõuete kogumi täielikud ja ühtlustatud laenuandmed asjaomasel laenuandmete aruandlusvormil kooskõlas samade VIII lisa nõuetega, mida kohaldatakse varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade suhtes, v.a aruandlussageduse osas; vastaspooled esitavad asjaomased laenuandmed laenuandmete registrile. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkustingimuseks on, et kõik aluskrediidinõuded peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid ühel kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide aruandlusvormil. Eurosüsteem võib asjaomaste andmete hindamisel lugeda kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi mitteühetaoliseks.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes kohaldatakse varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatavaid andmekvaliteedi nõudeid, sh konkreetseid kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide laenuandmete aruandlusvormi. Laenuandmed esitatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide jaoks ettenähtud aruandlusvormil, mis on avaldatud EKP veebilehel, järgmistele adressaatidele:

a)	ESMA väärtpaberistamise register; või

b)	eurosüsteemi poolt määratud register.“;

lisatakse järgmine lõige 5a:

„5a. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente käsitlevate laenuandmete ESMA väärtpaberistamise registritele esitamise algus on kalendrikuu algus kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente käsitlevaid laenuandmeid võib eurosüsteemi poolt määratud registritele esitada kooskõlas lõikega 5b kuni kalendrikuu lõpuni, mis on kolm aastat ja kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva kalendrikuud.

ESNA aruandluse alguskuupäeva avaldab EKP oma veebilehel.“;

18)

artikli 114 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui garant ei ole maksustamisõigusega avaliku sektori asutus, tuleb esitada asjaomasele RKP-le eurosüsteemile vormilt ja sisult aktsepteeritaval viisil õiguslik kinnitus garantii kõlblikkuse kohta; enne seda ei loeta garantiiga kaetud turukõlblikku vara või krediidinõuet kõlblikuks. Õigusliku kinnituse peavad andma vastaspoolest, emitendist/võlgnikust ja garandist sõltumatud isikud, kellel on kehtiva seaduse kohaselt kinnituse andmiseks vastav õiguslik kvalifikatsioon (näiteks advokaadibüroo või tunnustatud akadeemilise asutuse või avaliku sektori asutuse juristid). Õiguslikus kinnituses tuleb samuti märkida, et garantii ei ole isiklik ning et seda saavad täitmisele pöörata üksnes turukõlblike varade omanikud või krediidinõude järgsed krediidiandjad. Kui garant ei ole asutatud selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla garantii kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et garantii on kehtiv ja täitmisele pööratav ka garandi asutamist reguleeriva liikmesriigi õiguse alusel. Turukõlblike varade osas peab vastaspool esitama õigusliku kinnituse läbivaatamiseks selle liikmesriigi keskpangale, kes esitab garantiiga kaetud vara kõlblike varade loetellu lisamiseks. Krediidinõuete osas peab vastaspool, kes taotleb krediidinõude mobiliseerimist, esitama õigusliku kinnituse läbivaatamiseks selle liikmesriigi keskpangale, kelle jurisdiktsioon krediidinõuet reguleerib. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud sarnased õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad krediidisaajate õigusi garandi ees.“;

19)

artikli 119 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiskõlblike varade kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse järgmisel kolmel allikal põhinevaid krediidihinnangute süsteeme:

a)	reitinguagentuurid (ECAI);

b)	RKPde krediidihindamise sisesüsteemid (In-house credit assessment system, ICAS);

c)	vastaspoolte sisereitingu süsteemid (Internal rating-based (IRB) system).

2. Iga lõikes 1 toodud krediidihindamise allika puhul võib olla tegemist mitme krediidihindamise süsteemiga. Krediidihindamissüsteemid peavad vastama aktsepteerimise kriteeriumidele käesolevas jaotises. Aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide nimekiri, st reitinguagentuuride ja RKPde krediidihindamise sisesüsteemide loetelu avaldatakse EKP veebisaidil.“;

20)	artikkel 124 jäetakse välja;

21)	artikkel 125 jäetakse välja;

22)	artikkel 135 asendatakse järgmisega: „Artikkel 135 Turukõlbmatute varade hindamisreeglid Turukõlbmatute varade väärtuseks määrab eurosüsteem nende turukõlbmatute varade bilansilise jäägi.“;

23)

artikli 138 lõikes 3 asendatakse punkt b järgmisega:

„b)	kui tegemist on pandikirjadega, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1–3 ja 6 sätestatud nõuetele. Pärast 1. veebruari 2020 peavad need pandikirjad olema artikli 83 punktis a sätestatud reitinguagentuuri emissioonihinnanguga, mis vastab IXb lisa nõuetele;“;

24)

artikli 141 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kui sellised varad on emiteerinud asutus, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon.“;

25)	VI, VIII ja IXb lisa muudetakse vastavalt käesoleva suunise I lisale;

26)	Käesoleva suunise II lisas sätestatud tekst lisatakse suunisele (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) uue XIIa lisana.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2. Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 5. augustist 2019. Nad teatavad Euroopa Keskpangale nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 21. juuniks 2019.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 10. mai 2019

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

I LISA

Määruse (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) VI, VIII ja IXb lisa muudetakse järgmiselt:

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)	Tabeli 2 pealkiri asendatakse järgmisega: „Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised kõlblikud ühendused“;

b)	Esimene lause pärast tabeli 2 pealkirja asendatakse järgmisega: „Riigis A asutatud vastaspool kasutab riigi A RKPst krediidi saamiseks riikide A ja B väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise kõlbliku ühenduse kaudu riigi B väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud kõlblikke varasid.“;

esimene lause pärast tabeli 3 pealkirja asendatakse järgmisega:

„Riigis A asutatud vastaspool kasutab riigi A RKPst krediidi saamiseks riikide B ja C väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise kõlbliku ühenduse kaudu riigi C väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud ja riigi B väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavaid kõlblikke varasid.“;

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

pealkiri ja sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„VIII LISA

VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABEREID KÄSITLEVATE LAENUANDMETE ARUANDLUSNÕUDED NING LAENUANDMETE TEABEHOIDLATE NÕUDED

Käesolevat lisa kohaldatakse täielike ja standarditud laenuandmete esitamisele varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta vastavalt artiklile 78 ning see sätestab laenuandmete teabehoidlate nõuded.

“;

I jagu muudetakse järgmiselt:

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.	Asjaomased laenuandmete teabehoidlate osapooled peavad laenuandmed esitama kooskõlas käesoleva lisaga. Laenuandmete teabehoidla avaldab need andmed elektrooniliselt.

Laenuandmed tuleb esitada iga üksiku tehingu kohta järgmiselt:

a)	ESMA väärtpaberistamise registrile esitatavate tehingute osas tuleb kasutada asjaomaseid vorme, mis on sätestatud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõike 4 kohaselt; või

b)	eurosüsteemi poolt määratud registri osas tuleb kasutada asjaomast EKP laenuandmete vormi, mis on avaldatud EKP veebilehel.

Igal üksikjuhul sõltub asjaomane vorm varaga tagatud väärtpaberi liigist kooskõlas artikli 73 lõikega 1.“;

ii)

lisatakse järgmised punktid 2a ja 2b:

„2a.

Laenuandmete ESMA väärtpaberistamise registritele esitamise algus kooskõlas punktiga 2a on kalendrikuu algus kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva.

Laenuandmeid punkti 2b alusel võib esitada kuni kalendrikuu lõpuni, mis on kolm aastat ja kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva kalendrikuud.“;

2b.

Olemata punkti 2a teisest lõigust, tuleb laenuandmed iga tehingu kohta esitada punkti 2a alusel, kui

tehingu asjaomased pooled on määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama laenuandmed iga tehingu kohta ESMA väärtpaberistamise registrile vormil, mis on sätestatud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites selle määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt; ja

b)	laenuandmete esitamine punkti 2a alusel on alanud.“;

II jagu muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Varaga tagatud väärtpaber peab saavutama kohustusliku miinimumtaseme kooskõla, mida hinnatakse teabe kättesaadavuse põhjal, eelkõige laenuandmete aruandlusvormi konkreetsetel andmeväljadel.“;

ii)

punktis 3 asendatakse esimene lause järgmisega:

„3.	Puuduvate andmetega väljade jaoks saab laenuandmete aruandlusvormidel kasutada kuut puuduvate andmete väärtust (andmed puuduvad, no data, ND), mis tuleb täita alati, kui konkreetseid andmeid ei saa laenuandmete aruandlusvormil esitada.“;

III jagu muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:

„III.

ANDMETE TULEMUSVÄÄRTUSTE METODOLOOGIA“;

ii)	punkt 1 jäetakse välja;

iii)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Laenuandmete teabehoidla annab iga esitatud varaga tagatud väärtpaberi tehingu ja laenuandmete töötlemisele tulemusväärtuse.“;

iv)	punkt 4 ja tabel 3 jäetakse välja;

IV jao alajaos II pealkirjaga „Määramise ja volituste tühistamise protseduurid“ asendatakse punkti 1 järgmisega:

„1.

Taotlus eurosüsteemi poolt laenuandmete teabehoidlaks määramiseks tuleb esitada EKP riskihalduse direktoraadile. Taotluses tuleb esitada kohased põhjendused ning täielik tõendav dokumentatsioon, millest nähtub, et taotleja vastab käesolevas suunises laenuandmete teabehoidlale esitatavatele nõuetele. Taotlus, põhjendused ja tõendav dokumentatsioon tuleb esitada kirjalikult ning võimaluse korral alati elektrooniliselt. Määramise taotlusi ei võeta vastu pärast 13. maid 2019. Enne seda kuupäeva saadud taotlusi käsitletakse kooskõlas käesoleva lisaga.“;

IXb lisa muudetakse järgmiselt:

punktis 1 asendatakse viimane lõik järgmisega:

„Neid nõudeid kohaldatakse artiklis 83 osutatud emissioonireitingutele ja need hõlmavad seega kõiki kõlblike pandikirjade varade ja programmi reitinguid. Nende nõuete järgimist reitinguagentuuride poolt kontrollitakse korrapäraselt. Kui konkreetse pandikirjade programmi osas ei ole kriteeriumid täidetud, võib eurosüsteem otsustada, et asjaomase pandikirjade programmi avalik(ud) krediidireiting(ud) ei vasta eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku (ECAF) kõrgetele krediidistandarditele. Seega ei või asjaomast reitinguagentuuri avalikku krediidireitingut kasutada konkreetse tagatud võlakirjade programmi raames emiteeritud turukõlblike varade krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse tuvastamiseks.“;

punkti 2 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

alajaotused vi ja vii asendatakse järgmisega:

„vi)	Valuutade jaotus, sealhulgas jaotus väärtuse alusel nii tagatiste kogumi kui ka üksikute võlakirjade tasandil, sh eurodes vääringustatud varade ja eurodes vääringustatud võlakirjade protsent.

vii)

Tagatiste kogumi varad, sealhulgas varade bilanss, varade liigid, laenude arv ja keskmine suurus, teenindamise ajalugu, tähtaeg, laenu-väärtuse suhted, geograafiline jaotus ning hilinenud maksete jaotus. Geograafilise jaotuse osas tuleb seirearuandes kajastada, kui tagatiste kogumi vara koosneb erinevates riikides algatatud laenudest, vähemalt jaotus riigiti ja regionaalne jaotus peamise päritoluriigi kohta.“;

ii)

pärast alajaotust x lisatakse järgmised kolm lauset:

„Seirearuanded multi-cédulate kohta peavad hõlmama kogu teavet, mis on nõutav alajaotuste i kuni ix kohaselt. Lisaks tuleb nendes aruannetes osutada asjaomane algatajate nimekiri ja nende vastav osa multi-cédulates. Konkreetne teave varade kohta tuleb esitada kas multi-cédulate seirearuandes või osutades iga üksiku, reitinguagentuuri poolt hinnatud cédula kohta tehtud aruandelele.“

II LISA

„XIIa LISA

Üksus, mis on asutus käesoleva suunise artikli 2 lõike 2 määratluses, peab vastama järgmistele kvantitatiivsetele kriteeriumidele tema turukõlblike kõlblike varade liigitamiseks väärtkärpe liiki II vastavalt suunise (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) lisa tabelile 1:

a)	asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste summa keskmine viimases vaatlusperioodis on vähemalt 10 miljardit eurot; ja

asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste viimase vaatlusperioodi keskmine summa vähemalt 500 miljonit eurot moodustab 50 % või üle selle asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste keskmisest summast selles vaatlusperioodis.

Vastavust nendele kvantitatiivsetele kriteeriumidele hinnatakse kord aastas, arvutades iga aasta kohta asjaomase keskmise üheaastases vaatlusperioodis, mis algab eelmise aasta 1. augustil ja lõpeb jooksva aasta 31. juulil.

“

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/75

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1033,

10. mai 2019,

millega muudetakse suunist (EL) 2016/65 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2019/12)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kõikide eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kõlblike varade suhtes kohaldatakse hindamisreegleid ja riskiohje erimeeteid, et kaitsta eurosüsteemi osapoole kohustuste täitmata jätmisest tingitud tagatise realiseerimisel tekkinud kahju eest. Kuna eurosüsteemi riskiohje- ja hindamisraamistik vaadati läbi seoses turukõlbmatute varadega, tuleb teha kohandusi eurosüsteemi piisava riskikaitse tagamiseks.

(2)	Seetõttu tuleb Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) (1) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) muudetakse järgmiselt:

artikli 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

II väärtuskärpe liiki kuuluvad võlainstrumendid, mille on emiteerinud: i) kohalikud omavalitsused ja regionaalsed valitsused; ii) eurosüsteemi poolt asutusteks liigitatud üksused, mis on krediidiasutused või mitte-krediidiasutused, mis vastavad suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) XIIa lisas sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele; iii) mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid ning UCITS nõuetele vastavad jumbo-tüüpi pandikirjad;“;

artikli 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

III väärtuskärpe liiki kuuluvad UCITS nõuetele vastavad pandikirjad, v.a jumbo-tüüpi UCITS nõuetele vastavad pandikirjad, muud pandikirjad ja võlainstrumendid, mille on emiteerinud i) mittefinantsettevõtted, ii) valitsemissektori ettevõtted, ja iii) asutused, mis ei ole krediidiasutused, mis ei vasta suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) XIIa lisas sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele;“;

artikli 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

IV väärtuskärpe liiki kuuluvad tagamata võlainstrumendid, mille on emiteerinud: i) krediidiasutused; ii) asutused, mis ei ole krediidiasutused ja ei vasta suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) XIIa lisas sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele; ja iii) finantsinstitutsioonid (v.a krediidiasutused);“;

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Individuaalsete krediidinõuete suhtes kohaldatakse eraldi väärtuskärpeid, mis sõltuvad järelejäänud tähtajast, krediidikvaliteedi astmest ja intressimäära struktuurist, nagu on sätestatud käesoleva suunise lisa tabelis 3.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Krediidinõuete intressimäära struktuuri osas kohaldatakse järgmist:

a)	nullkupongiga krediidinõudeid käsitletakse fikseeritud intressimääraga krediidinõuetena;

b)	ujuva intressimääraga krediidinõudeid, mille uuestimääratlemise tähtaeg on pikem kui üks aasta, käsitletakse fikseeritud intressimääraga krediidinõuetena;

c)	ujuva intressimääraga krediidinõudeid, millel on ülempiir, käsitletakse fikseeritud intressimääraga krediidinõuetena;

d)	ujuva intressimääraga krediidinõudeid, mille uuestimääratlemise tähtaeg on lühem kui üks aasta ning millel on alampiir ja puudub ülempiir, käsitletakse ujuva intressimääraga krediidinõuetena;

Mitut liiki intressimaksetega krediidinõuete suhtes kohaldatav väärtuskärbe sõltub ainult intressimaksetest krediidinõude järelejäänud tähtaja jooksul. Kui krediidinõude järelejäänud tähtajal on mitut liiki intressimakseid, loetakse järelejäänud intressimakseid fikseeritud intressimääraga makseteks, kusjuures väärtuskärpe tähtaeg on sama, mis krediidinõude järelejäänud tähtaeg.“;

c)	lõige 3 jäetakse välja;

d)	lõige 4 jäetakse välja;

e)	lõikes 7 asendatakse tekst „eespool lõigetes 1 kuni 4“ tekstiga „eespool lõigetes 1 ja 2“;

5)	lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Frankfurt Maini ääres, 10. mai 2019

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Euroopa Keskpanga 18. novembri 2015. aasta suunis (EL) 2016/65 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35) (ELT L 14, 21.1.2016, lk 30).

LISA

Suunise (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) lisa muudetakse järgmiselt.

Tabel 1 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Kõlblike turukõlblike varade väärtuskärpe liigid sõltuvalt emitendi ja/või vara liigist

I liik

II liik

III liik

IV liik

V liik

Keskvalitsuste emiteeritud võlainstrumendid

EKP võlasertifikaadid

riikide keskpankade (RKPd) poolt enne euro kasutusele võtmist asjaomases liikmesriigis emiteeritud võlasertifikaadid

Kohalike omavalitsuste ja regionaalsete valitsuste emiteeritud võlainstrumendid

võlainstrumendid, mille on emiteerinud eurosüsteemi poolt asutusteks liigitatud üksused, mis on krediidiasutused või mitte-krediidiasutused, mis vastavad suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) XIIa lisas sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele

Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud võlainstrumendid

UCITS nõuetele vastavad jumbo-tüüpi pandikirjad

UCITS nõuetele vastavad pandikirjad, v.a jumbo-tüüpi UCITS nõuetele vastavad pandikirjad

muud pandikirjad

võlainstrumendid, mille on emiteerinud mittefinantsettevõtted, valitsemissektori ettevõtted, ja asutused, mis ei ole krediidiasutused, mis ei vasta suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) XIIa lisas sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele

Tagamata võlainstrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja asutused, mis on krediidiasutused, mis ei vasta suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) XIIa lisas sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele

finantsasutuste, mis ei ole krediidiasutused, emiteeritud tagamata võlainstrumendid

Varaga tagatud väärtpaberid“

Tabel 2 asendatakse järgmisega:

„Tabel 2

Kõlblike turukõlblike varade suhtes kohaldatavad väärtuskärpe tasemed väärtuskärpe liikides I kuni IV

		Väärtuskärpe liigid
Krediidikvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates)*	I liik			II liik			III liik			IV liik
Krediidikvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates)*	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär
Astmed 1 ja 2	[0–1)	0,5	0,5	0,5	1,0	1,0	1,0	1,0	1,0	1,0	7,5	7,5	7,5
	[1–3)	1,0	2,0	0,5	1,5	2,5	1,0	2,0	3,0	1,0	10,0	10,5	7,5
	[3–5)	1,5	2,5	0,5	2,5	3,5	1,0	3,0	4,5	1,0	13,0	13,5	7,5
	[5–7)	2,0	3,0	1,0	3,5	4,5	1,5	4,5	6,0	2,0	14,5	15,5	10,0
	[7–10)	3,0	4,0	1,5	4,5	6,5	2,5	6,0	8,0	3,0	16,5	18,0	13,0
	[10,∞)	5,0	7,0	2,0	8,0	10,5	3,5	9,0	13,0	4,5	20,0	25,5	14,5

		Väärtuskärpe liigid
Krediidikvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (*1)	I liik			II liik			III liik			IV liik
Krediidikvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (*1)	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär	Fikseeritud kupongimäär	Nullkupongimäär	Ujuv kupongimäär
Aste 3	[0–1)	6,0	6,0	6,0	7,0	7,0	7,0	8,0	8,0	8,0	13,0	13,0	13,0
	[1–3)	7,0	8,0	6,0	9,5	13,5	7,0	12,0	15,0	8,0	22,5	25,0	13,0
	[3–5)	9,0	10,0	6,0	13,5	18,5	7,0	16,5	22,0	8,0	28,0	32,5	13,0
	[5–7)	10,0	11,5	7,0	14,0	20,0	9,5	18,5	26,0	12,0	30,5	35,0	22,5
	[7–10)	11,5	13,0	9,0	16,0	24,5	13,5	19,0	28,0	16,5	31,0	37,0	28,0
	[10,∞)	13,0	16,0	10,0	19,0	29,5	14,0	19,5	30,0	18,5	31,5	38,0	30,5

Tabel 3 asendatakse järgmisega:

„Tabel 3

Fikseeritud või muutuvate intressimaksetega kõlblike krediidinõuete suhtes kohaldatavad väärtuskärpe tasemed

Krediidikvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (*2)	Fikseeritud intressimäära makse	Ujuva intressimäära makse
Astmed 1 ja 2 (AAA kuni A-)	[0–1)	12,0	12,0
	[1–3)	16,0	12,0
	[3–5)	21,0	12,0
	[5–7)	27,0	16,0
	[7–10)	35,0	21,0
	[10, ∞)	45,0	27,0
Aste 3 (BBB+ kuni BBB-)	[0–1)	19,0	19,0
	[1–3)	33,5	19,0
	[3–5)	45,0	19,0
	[5–7)	50,5	33,5
	[7–10)	56,5	45,0
	[10, ∞)	63,0	50,5

(*1) [0–1) tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta, [1–3) tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või rohkem ning alla kolme aasta jne.“

(*2) [0–1) tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta, [1–3) tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või rohkem ning alla kolme aasta jne.“

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/79

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1034,

10. mai 2019,

millega muudetakse suunist EKP/2014/31 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega (EKP/2019/13)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 5.1, 12.1, 14.3 ja 18.2,

ning arvestades järgmist:

(1)	EKP nõukogu otsuse kohaselt ei loeta Kreeka Vabariiki enam Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi (1) toetusega euroala liikmesriigiks suunise EKP/2014/31 (2) artikli 1 lõike 3, artikli 6 lõike 1 ning artikli 8 tähenduses.

(2)	EKP nõukogu otsuse kohaselt ei loeta Küprose Vabariiki enam Euroopa Liidu/Rahvusvahelise Valuutafondi programmi (3) toetusega euroala liikmesriigiks suunise EKP/2014/31 artikli 8 tähenduses.

(3)	Krediidikvaliteedi läve nõuete peatamine teatavate turukõlblike varade osas peab toimuma EKP nõukogu konkreetse otsuse alusel.

(4)	Seetõttu tuleb suunist EKP/2014/31 vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2014/31 muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 1 lõige 3 jäetakse välja;

2)	artikkel 6 jäetakse välja;

artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. EKP nõukogu konkreetse otsuse kohaselt ei kohaldata eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve turukõlblike võlainstrumentide suhtes, mida emiteerivad või täielikult tagavad euroala liikmesriikide keskvalitsused, kes kasutavad Euroopa Liidu/Rahvusvahelise Valuutafondi programmi toetust, v.a juhul, kui EKP nõukogu otsustab, et asjaomane liikmesriik ei täida finantstoe ja/või makromajandusliku programmi tingimusi.“;

4)	artikli 8 lõige 3 jäetakse välja;

5)	artikli 9 lõige 3 jäetakse välja;

6)	I ja II lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2. Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad käesoleva suunise järgimiseks vajalikud meetmed ja kohaldavad neid alates 5. augustist 2019. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 21. juuniks 2019.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 10. mai 2019

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Euroopa Keskpanga 10. augusti 2018. aasta otsus (EL) 2018/1148 Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/1041 (EKP/2018/21) (ELT L 208, 17.8.2018, lk 91).

(2) 9. juuli 2014. aasta suunis EKP/2014/31 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).

(3) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/457, 16. märts 2016, Küprose Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse kohta (EKP/2016/5) (ELT L 79, 30.3.2016, lk 41).

24.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 167/81

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE

10. aprilli 2019. aasta

OTSUS nr 1/2019 [2019/1035]

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut ning eelkõige selle artikli 22.1 lõike 4 punkti e, artikli 21.6 lõiget 2 ning artiklit 21.30,

ning arvestades järgmist:

(1)	vastavalt Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu artikli 22.1 lõike 4 punktile e peab ühiskomitee kehtestama oma kodukorra;

(2)	vastavalt artikli 21.6 lõikele 2 peab ühiskomitee kehtestama vahendusmenetluse ja

(3)	vastavalt artiklile 21.30 peab ühiskomitee kehtestama vahekohtu kodukorra ja vahekohtunike käitumisjuhendi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

—	Kehtestatakse ühiskomitee kodukord, mis on esitatud I lisas,

—	vahendusmenetlus, mis on esitatud II lisas,

—	vahekohtu kodukord, mis on esitatud III lisas, ja

—	vahekohtunike käitumisjuhend, mis on esitatud

IV lisas.

Allkirjastatud Tōkyōs 10. aprillil 2019

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitee nimel

Jaapani nimel

Taro KONO

ELi nimel

Cecilia MALMSTRÖM

1. LISA

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Koosseis ja eesistuja

1. Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) artikli 22.1 esimese lõigu alusel moodustatud ühiskomitee täidab lepingu artiklis 22.1 sätestatud kohustusi ning vastutab lepingu üldise rakendamise ja toimimise eest.

2. Ühiskomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Jaapani esindajad ning vastavalt lepingu artikli 22.1 lõikele 3 on selle kaaseesistujad Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik ja Jaapani välisminister.

3. Kaaseesistujaid võivad esindada nende asjaomased esindajad, nagu on sätestatud lepingu artikli 22.1 lõikes 3. Käesolevas kodukorras hõlmavad kõik edasised viited ühiskomitee kaaseesistujatele ka nende esindajaid.

4. Kaaseesistujatel võivad kaasas olla ametnikud. Mõlema lepinguosalise nimel koosolekul osalevate ametnike nimekirju vahetatakse kontaktpunktide kaudu enne koosolekut.

5. Kaaseesistujad võivad vastastikusel kokkuleppel otsustada kutsuda ad hoc alusel vaatlejaid või sõltumatuid eksperte.

Artikkel 2

Kontaktpunktid

1. Lepingu artikli 22.6 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid (edaspidi „kontaktpunktid“) koordineerivad ühiskomitee koosolekute ettevalmistamist ja korraldamist.

2. Kogu lepinguosaliste vaheline kirjavahetus ja suhtlemine, mis on seotud ühiskomitee töö ja koosolekutega, toimub kontaktpunktide kaudu vastavalt lepingu artikli 22.6 lõike 2 punktile c.

3. Kontaktpunktid vastutavad ühiskomitee esialgse päevakorra, otsuste eelnõude ja soovituste projektide koostamise eest, samuti ühiskomitee ja erikomiteede, töörühmade ja muude lepingu alusel moodustatud organite vahelise kirja- ja teabevahetuse eest.

Artikkel 3

Päevakord

1. Kontaktpunktid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse päevakorra ja edastavad selle koos asjaomaste dokumentidega ühiskomitee liikmetele hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

2. Mõlemad lepinguosalised võivad teha ettepanekuid päevakorra punktide kohta hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul vähendada punktides 1 ja 2 osutatud ajavahemikke, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

4. Ühiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Päevakorda võib lisada esialgses päevakorras kajastamata punkte, kui lepinguosalised nii otsustavad.

Artikkel 4

Töökeel

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, toimub kogu ühisnõukogu tööga seotud lepinguosaliste vaheline kirjavahetus ja suhtlemine ning otsuste ja soovituste ettevalmistamine ja arutamine inglise keeles.

Artikkel 5

Otsused ja soovitused

1. Ühiskomitee otsused ja soovitused võetakse lepingu artikli 22.2 kohaselt vastu konsensuse alusel. Need võib vastu võtta kirjaliku menetluse teel, vahetades teateid komitee kaaseesistujate vahel.

2. Ühiskomitee kõikidele otsustele ja soovitustele lisatakse järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ja nende sisule viitav pealkiri.

Artikkel 6

Ühisprotokoll

1. Ühisprotokolli kavand sisaldab üldjuhul lõplikku päevakorda ja iga päevakorrapunkti raames peetud arutelude kokkuvõtet.

2. Iga koosoleku ühisprotokolli kavandi koostavad kontaktpunktid võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 60 päeva jooksul alates koosoleku toimumise kuupäevast.

3. Lepinguosalised kiidavad ühisprotokolli kavandi heaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 70 päeva jooksul alates koosoleku toimumise kuupäevast. Pärast heakskiitmist allkirjastavad kontaktpunktid protokolli kaks koopiat ja kumbki lepinguosaline saab nende dokumentide ühe eksemplari. Lepinguosalised võivad otsustada, et see nõue täidetakse elektrooniliste koopiate allkirjastamise ja vahetamise teel.

Artikkel 7

Avaldamine ja konfidentsiaalsus

1. Kui lepingus ei sätestata või lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole ühiskomitee koosolekud üldsusele avatud.

2. Kui lepinguosaline annab ühiskomiteele, mõnele erikomiteele, töörühmale või lepingu alusel moodustatud muule organile teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne või avalikustamise eest kaitstav, käsitab teine lepinguosaline sellist teavet konfidentsiaalsena vastavalt lepingu artiklile 1.6.

3. Iga lepinguosaline võib avaldada sobivates teabekanalites lepinguosaliste vahel enne ühiskomitee koosolekut kokkulepitud päevakorra, artikli 6 kohaselt koostatud ja heakskiidetud ühisprotokolli, kohaldades eespool esitatud punkti 2. Iga lepinguosaline tagab, et ühiskomitee vastuvõetud otsused, soovitused ja tõlgendused avaldatakse.

Artikkel 8

Kulud

Iga lepinguosaline kannab ise kõik kulud, mis tal ühiskomitee koosolekute tulemusena tekivad. Koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline. Juhul kui koosolek toimub väljaspool Euroopa Liitu või Jaapanit, otsustavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel, kes vastutab koosoleku korraldamise kulude kandmise eest.

2. LISA

VAHENDUSMENETLUS

I. Eesmärk

Lepingu artiklis 21.6 sätestatud ja käesoleva dokumendiga ette nähtud vahendusmenetluse eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

II. Mõisted

Käesolevas dokumendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

b) „käitumisjuhend“– vahekohtunike käitumisjuhend, millele on osutatud lepingu artiklis 21.30;

c) „päev“– kalendripäev;

d) „ühiskomitee“– lepingu artikli 22.1 kohaselt moodustatud ühiskomitee;

e) „taotluse saanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kellele on vastavalt lepingu artiklile 21.6 esitatud vahendusmenetlusse astumise taotlus;

f) „taotluse esitanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kes vastavalt lepingu artiklile 21.6 taotleb vahendusmenetlusse astumist, ja

g) „kodukord“– lepingu artiklis 21.30 osutatud vahekohtu kodukord.

III. Vahendusmenetluse algatamine

Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, nii et teine lepinguosaline saaks selgelt aru vahendusmenetlust taotleva lepinguosalise probleemidest. Taotluse esitanud lepinguosaline kirjeldab oma taotluses asjaomast küsimust järgmiselt:

a)	konkreetse meetme määratlemine;

b)	väidetava kahjuliku mõju kirjeldamine, mida meede taotluse esitanud lepinguosalise arvates praegu või tulevikus lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeeringutele avaldab, ning

c)	põhjusliku seose selgitamine meetme ning lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeeringutele avalduva kahjuliku mõju vahel.

Lepinguosalise puhul eeldatakse üldjuhul, et enne teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse esitamist vastavalt punktile 3 kasutab ta ära kõik koostööd ja konsulteerimist käsitlevad asjakohased sätted, mis lepingus sisalduvad. Suurema kindluse tagamiseks ei ole enne vahendusmenetluse algatamist vaja pidada lepingu artikliga 21.5 ette nähtud konsultatsioone.

Vahendusmenetlust võib alustada ainult lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, et uurida mõlemat lepinguosalist rahuldavaid lahendusi ja kaaluda vahendaja pakutud võimalikke nõuandeid ja lahendusi. Taotluse saanud lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab tagasi kümne päeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui taotluse saanud lepinguosaline selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse taotlus tagasilükatuks. Vahendusmenetluse algatamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil taotluse esitanud lepinguosaline saab taotluse saanud lepinguosaliselt heakskiitva vastuse.

IV. Vahendaja valimine

Lepinguosalised seavad eesmärgiks leppida vahendaja isikus kokku hiljemalt 15 päeva jooksul alates vahendusmenetluse algatamise kuupäevast.

Kui lepinguosalised ei jõua vahendaja isikus kokkuleppele punktis 6 sätestatud ajavahemiku jooksul, valib taotluse esitanud lepinguosalise ühiskomitee eesistuja või tema volitatud isik lepinguosalise taotlusel loosi teel viie päeva jooksul alates taotluse saamisest vahendaja lepingu artikli 21.9 lõike 1 alusel koostatud eesistujate osanimekirjast. Teisele lepinguosalisele saadetakse taotluse koopia.

Taotluse esitanud lepinguosalise vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1 määratud ametiasutus vastutab loosimise korraldamise eest ja teavitab ühiskomitee kaaseesistujaid aegsasti loosimise kuupäevast, kellaajast ja toimumiskohast. Taotluse saanud lepinguosalise kaaseesistuja võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine toimub igal juhul selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste juuresolekul, kes kohale tuli(d).

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei või vahendaja olla kummagi lepinguosalise riigi kodanik ega kummagi lepinguosalise juures tööl.

10.

Vahendaja aitab lepinguosalistel saada erapooletul ja läbipaistval viisil selgust asjaomases küsimuses ja konkreetse meetme võimalikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

11.

Vahendaja suhtes kohaldatakse mutatis mutandis vahekohtunike käitumisjuhendit, mille ühiskomitee on vastu võtnud vastavalt lepingu artiklile 21.30.

V. Vahendusmenetluse eeskirjad

12.

Taotluse esitanud lepinguosaline esitab kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil vahendaja punkti 6 kohaselt kokku lepiti või punkti 7 kohaselt valiti, vahendajale ja taotluse saanud lepinguosalisele kirjalikult asjaomase küsimuse üksikasjaliku kirjelduse, milles muu hulgas käsitletakse seda, kuidas konkreetset meedet praegu või tulevikus kohaldatakse ja kuidas see mõjutab kaubandust või investeeringuid. Teine lepinguosaline võib esitada kirjelduse kohta oma kirjalikud märkused 20 päeva jooksul alates kirjelduse kättetoimetamise kuupäevast. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab asjakohaseks.

13.

Vahendaja võib valida sobivaima viisi, kuidas saada selgust asjaomases küsimuses, sealhulgas konkreetse meetme võimalikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi ning pakkuda neile igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Vahendaja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist küsida abi ka asjaomastelt ekspertidelt või sidusrühmadelt või nendega konsulteerida.

14.

Vahendaja eesmärk on anda lepinguosalistele nõu ja pakkuda neile kaalumiseks lahendus. Lepinguosalised võivad esitatud lahenduse heaks kiita, tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna nõu ega esita märkusi selle kohta, kas konkreetne meede on lepinguga kooskõlas.

15.

Menetlus toimub taotluse saanud lepinguosalise territooriumil, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

16.

Lepinguosalised seavad eesmärgiks jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vahendaja isikus vastavalt punktile 6 kokku lepiti või vahendaja vastavalt punktile 7 valiti. Kui lepinguosaline seda taotleb, võetakse mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus vastu ühiskomitee otsusega. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, tehakse mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused üldsusele kättesaadavaks. Üldsusele kättesaadavaks tehtud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on tunnistanud konfidentsiaalseks. Kuni mõlemat lepinguosalist rahuldava lõpliku lahenduse leidmiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi.

17.

Lepinguosalise taotlusel esitab vahendaja lepinguosalistele kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate järgmisest:

a)	asjaomane küsimus, sealhulgas konkreetse meetme võimalik mõju kaubandusele ja investeeringutele;

b)	järgitud menetlused;

c)	vajaduse korral lepinguosaliste, ekspertide ja sidusrühmade väljendatud seisukohad ning

d)	kui see on kohaldatav, siis mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus ja ajutised lahendused,

15 päeva jooksul alates aruande taotlemisest.

Lepinguosalised võivad esitada faktiaruande projekti kohta märkusi 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest. Vahendaja esitab pärast lepinguosaliste märkuste arvessevõtmist lepinguosalistele kirjalikult lõpliku faktiaruande 30 päeva jooksul alates faktiaruande kavandi avaldamisest. Vahendaja ei esita faktiaruandes lepingu tõlgendust.

18.

Vahendusmenetlus lõpetatakse:

a)	mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse vastuvõtmisega selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval;

b)	pärast lepinguosalistega konsulteerimist vahendaja tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, asjaomase avalduse esitamise kuupäeval;

c)	lepinguosaliste vastastikusele kokkuleppele jõudmisega mis tahes menetlusetapis asjaomase kokkuleppe sõlmimise kuupäeval või

d)	lepinguosalise kirjaliku ja põhjendatud avalduse alusel pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste uurimist vahendusmenetluse käigus asjaomase avalduse esitamise kuupäeval.

Vahendusmenetluse lõpetamine ei piira punkti 17 kohaldamist.

19.

Vahekohtu kodukorra punkte 5–9, 15–26, 33, 34 ja 42–46 kohaldatakse vahendusmenetlusele mutatis mutandis.

VI. Konfidentsiaalsus

20.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 16 sätteid, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja esitatud lahendused, konfidentsiaalsed. Vahendaja ja lepinguosalised käsitavad konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mille lepinguosaline on vahendajale esitanud või mis on saadud muust konfidentsiaalseks tunnistatud allikast. Sellest hoolimata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest.

VII. Seos vaidluste lahendamise muude menetlustega

21.

Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepingu 21. peatükist (vaidluste lahendamine) või mõne muu lepingu kohastest vaidluste lahendamise menetlustest.

22.

Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mõne muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse järgmist:

a)	teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti ning punkti 13 alusel kogutud teavet;

b)	asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud küsimuse suhtes leitud lahendusega või

c)	vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

23.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on vahendajal keelatud tegutseda vahekohtunikuna vaidluste lahendamise menetlustes, mis põhinevad lepingul või mõnel muul sama meetmega seotud lepingul, mille puhul ta on olnud vahendaja.

VIII. Ajavahemik

24.

Kõiki käesolevas vahendusmenetluses osutatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel.

IX. Kulud

25.

Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

26.

Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu on samaväärne vahekohtunike tasuga, mis on sätestatud vahekohtu kodukorra punktis 4.

3. LISA

VAHEKOHTU KODUKORD

Vahekohtumenetluses vastavalt lepingu 21. peatüki C jaole (Vaidluste lahendamine), kohaldatakse järgmisi eeskirju.

I. Mõisted

Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „haldustöötajad“– vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

b) „nõustaja“– isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega, välja arvatud selle lepinguosalise esindajad;

c) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

d) „vahekohtunik“– vahekohtu liige;

e) „assistent“– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

f) „käitumisjuhend“– vahekohtunike käitumisjuhend, millele on osutatud lepingu artiklis 21.30;

g) „kaebuse esitanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 21.7 alusel;

h) „päev“– kalendripäev;

i) „vahekohus“– lepingu artikli 21.7 kohaselt moodustatud vahekohus;

j) „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“– lepinguosaline, kelle suhtes on vastavalt lepingu artiklile 21.7 algatatud vahekohtus lahendatav vaidlus;

k) „menetlus“– vahekohtumenetlus ning

l) „esindaja“– ametnik või isik, kelle on seoses lepinguosalisega ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või muu avalik-õiguslik üksus, ning muud töötajad, kelle lepinguosaline määrab enda esindajaks vahekohtumenetluses.

II. Vahekohtunike ametisse nimetamine

Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1 määratud ametiasutus vastutab lepingu artikli 21.8 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud loosimise korraldamise eest ning teavitab ühiskomitee kaaseesistujaid aegsasti loosimise kuupäevast, kellaajast ja kohast. Selle lepinguosalise kaaseesistuja, kelle vastu kaebus esitati, võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine toimub igal juhul selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste juuresolekul, kes kohale tuli(d).

Lepinguosalised teavitavad iga lepingu artikli 21.8 kohaselt vahekohtunikuks valitud isikut kirjalikult tema ametisse nimetamisest. Iga isik teatab oma valmisolekust ametisse astuda mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil teda teavitati ametisse nimetamisest.

III. Korralduslik kohtumine

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas

a)	vahekohtunikele makstav tasu ja nende kulude hüvitamine kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) normide ja kriteeriumidega;

b)	assistentidele makstav tasu. Vahekohtuniku assistendile või assistentidele makstava tasu kogusumma ei ületa 50 % asjaomasele vahekohtunikule makstavast tasust, kui pooled ei lepi kokku teisiti, ning

c)	menetluse ajakava, mis määratakse kindlaks selle ajavööndi alusel, kus asub lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati.

Sellel koosolekul võivad isiklikult või telefoni või videokonverentsi teel osaleda ainult vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad, kes on ametnikud või ministeeriumi või valitsusasutuse või muu avalik-õigusliku üksuse töötajad.

IV. Teated

Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille edastab

a)	vahekohus, saadetakse ühel ja samal ajal mõlemale lepinguosalisele;

b)	üks lepinguosaline vahekohtule, lisatakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele, ning

c)	üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele, lisatakse asjakohasel juhul samal ajal koopiana vahekohtule.

Iga käesolevas punktis osutatud dokument lisatakse asjakohasel juhul samal ajal koopiana lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud välisele asutusele.

Teade iga punktis 5 osutatud dokumendi kohta saadetakse ametiasutusele, mille lepinguosaline on määranud vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1.

Punktis 5 osutatud teated edastatakse e-posti teel või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, millega tagatakse teate saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.

Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Jaapani või Euroopa Liidu ametlikule pühale või muule päevale, mil lepinguosalise valitsusasutused on ametlikult või force majeure'i tõttu suletud, loetakse dokument kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Punktis 4 osutatud korralduslikul kohtumisel esitavad lepinguosalised nimekirja oma ametlike pühade ja muude päevade kohta, mil asutused on ametlikult suletud. Iga lepinguosaline ajakohastab kõnealust nimekirja vahekohtumenetluse ajal.

V. Kirjalikud esildised

10.

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva.

VI. Vahekohtu töö

11.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki kohtumisi. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

12.

Kui lepingu 21. peatükis või käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

13.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole lepingu 21. peatüki, käesoleva kodukorra või artiklis 21.30 osutatud vahekohtunike käitumisjuhendiga reguleeritud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist kasutada sobivat menetlust, mis on nende sätetega kooskõlas.

14.

Vahekohus võib muuta kõiki ajavahemikke, välja arvatud lepingu 21. peatükis sätestatud ajavahemik, ja teha pärast lepinguosalistega konsulteerimist muid menetluslikke või haldusmuudatusi. Lepinguosalistega konsulteerimisel teavitab vahekohus lepinguosalisi esitatud muudatusest või kohandusest ja selle põhjusest kirjalikult.

VII. Istungid

15.

Vastavalt punktile 4 kindlaksmääratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja istungi kuupäeva ja kellaaja.

16.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, teeb lepinguosaline, kelle territooriumil istung lepingu artikli 21.15 lõike 2 kohaselt toimub, järgmist:

a)	määrab kindlaks istungi toimumiskoha ja teavitab sellest vahekohtu eesistujat ning

b)	vastutab istungi logistilise korralduse eest.

17.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 46 sätteid, jagavad lepinguosalised omavahel istungi logistilisest korraldusest tulenevad kulud.

18.

Vahekohtu eesistuja teavitab lepinguosalisi ja asjakohasel juhul lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud välist asutust kirjalikult istungi kuupäevast, kellaajast ja toimumiskohast. Selle teabe teeb üldsusele kättesaadavaks lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub või asjakohasel juhul lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud väline asutus, välja arvatud juhul, kui istung on kinnine.

19.

Reeglina peaks istungeid olema vaid üks. Kui vaidlus hõlmab erakordselt keerulisi küsimusi, võib vahekohus omal algatusel või ühe lepinguosalise taotlusel pärast lepinguosalistega konsulteerimist kokku kutsuda lisaistungi. Iga lisaistungi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punktide 15–18 sätteid.

20.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

21.

Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas menetlus on üldsusele avatud või mitte:

a)	lepinguosaliste esindajad;

b)	nõustajad;

c)	assistendid ja haldustöötajad;

d)	vahekohtu tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

e)	eksperdid, kui vahekohus lepingu artikli 21.17 lõike 2 kohaselt nii otsustab.

22.

Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

23.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks.

Väited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise väited ning

b)	selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

Vastuväited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise vastus ning

b)	selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.

24.

Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

25.

Vahekohus tagab, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

26.

Iga lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi toimumise kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

VIII. Nõupidamised

27.

Vahekohtu nõupidamistest võivad osa võtta üksnes vahekohtunikud. Vaatamata eelmises lauses sätestatule võib vahekohus lubada assistentidel oma nõupidamistel kohal viibida.

IX. Kirjalikud küsimused

28.

Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele lepinguosalisele.

29.

Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastusest vahekohtu küsimustele. Lepinguosalisele antakse võimalus esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast sellise koopia kättesaamist.

X. Vahekohtunike asendamine

30.

Vahekohtuniku asendamiseks kooskõlas lepingu artikliga 21.11 kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 21.8.

31.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai piisavaid tõendeid selle kohta, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele.

32.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik (välja arvatud vahekohtu eesistuja) ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 30 uue vahekohtuniku.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et selle küsimuse lahendaks vahekohtu eesistuja, kelle otsus on lõplik.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, valitakse vastavalt punktile 30 uus vahekohtunik.

33.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 30 uue eesistuja.

Kui lepinguosalised ei jõua eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ülejäänud kahele vahekohtunikule. Vahekohtunikud otsustavad hiljemalt kümne päeva jooksul alates taotluse kättetoimetamise kuupäevast, kas vahekohtu eesistuja on vaja välja vahetada. Vahekohtunike otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

Kui vahekohtunikud otsustavad, et eesistuja ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, valitakse vastavalt punktile 30 uus eesistuja.

34.

Vahekohtu menetlus peatatakse punktides 30–33 sätestatud menetluste teostamise ajaks.

XI. Konfidentsiaalsus

35.

Kui lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotlusel 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille saab teha üldsusele kättesaadavaks. Miski käesolevas kodukorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, milles ta ei avalda teavet, mille teine lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud. Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Kui istung on kinnine, järgivad vahekohus ja lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

XII. Ex parte kontaktid

36.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi kohal.

37.

Ükski vahekohtunik ei aruta vaidluse eseme mis tahes aspekti ühe või mõlema lepinguosalisega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.

XIII. Amicus curiae esildised

38.

Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepingu artikli 21.17 lõikes 3 osutatud isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud omal algatusel, tingimusel et esildised saadakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

39.

Esildised peavad olema kokkuvõtlikud, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ning otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel. Esildised peavad sisaldama esildise esitanud isikuga seotud teavet, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

a)	füüsilise isiku puhul tema kodakondsus ning

b)	juriidilise isiku puhul tema asukoht, tegevuse laad, õiguslik seisund, üldeesmärgid ja rahastamisallikad.

Iga isik märgib oma esildises, mis laadi huvi on tal vahekohtumenetluse suhtes. Esildised koostatakse vastavalt käesoleva kodukorra punktidele 42 ja 43 lepinguosaliste valitud keeltes.

40.

Vahekohus loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt kodukorra punktidele 38 ja 39. Vahekohus ei pea oma aruandes käsitlema nendes esildistes esitatud väiteid. Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Vahekohus võtab arvesse lepinguosaliste märkusi, mis on esitatud vahekohtule kümne päeva jooksul.

XIV. Kiireloomulised juhtumid

41.

Lepingu 21. peatükis osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas kodukorras osutatud tähtaegu vastavalt vajadusele. Vahekohus teavitab lepinguosalisi sellistest kohandustest.

XV. Keel ja tõlge

42.

Lepingu artiklis 21.5 osutatud konsultatsioonide jooksul ja hiljemalt punktis 4 osutatud korralduslikul kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles. Iga lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele hiljemalt 90 päeva jooksul pärast käesoleva kodukorra ühiskomitees vastuvõtmist ja kooskõlas lepingu artikli 22.1 lõike 4 punktiga f nende keelte nimekirja, mida ta eelistab. Nimekiri hõlmab vähemalt ühte WTO töökeelt.

43.

Kui lepinguosalised ei suuda ühises töökeeles kokku leppida, esitab iga lepinguosaline oma esildised enda valitud keeles, tagades samal ajal vajaduse korral tõlkimise ühte WTO töökeeltest, mille teine lepinguosaline on punkti 42 kohaselt teatavaks teinud. Suulise istungi korraldamise eest vastutav lepinguosaline korraldab vajaduse korral suuliste esildiste tõlkimise samasse WTO töökeelde.

44.

Vahekohtu vahearuanne ja lõpparuanne esitatakse ühises töökeeles. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahekohtu vahearuanne ja lõpparuanne punktis 43 osutatud WTO töökeeltes.

45.

Käesoleva kodukorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad kõik lepinguosalised märkusi esitada.

46.

Kui lepinguosalise kirjalikud ja suulised esildised on vaja tõlkida asjakohasesse WTO töökeelde, kannab asjaomane lepinguosaline sellega seotud kulud.

4. LISA

VAHEKOHTUNIKE KÄITUMISJUHEND

I. Mõisted

Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „haldustöötajad“– vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

b) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

c) „vahekohtunik“– vahekohtu liige;

d) „assistent“– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

e) „kandidaat“– isik, kelle nimi on kantud lepingu artiklis 21.9 osutatud vahekohtunike nimekirja;

f) „vahekohus“– lepingu artikli 21.7 kohaselt moodustatud vahekohus ning

g) „menetlus“– vahekohtumenetlus.

II. Käitumisjuhendi esitamine

Lepinguosalised esitavad käesoleva käitumisjuhendi igale kandidaadile siis, kui tema nimi lepingu artiklis 21.9 osutatud nimekirja lisatakse.

III. Üldpõhimõtted

Iga kandidaat ja vahekohtunik järgib kooskõlas käesoleva käitumisjuhendiga kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus.

IV. Avalikustamiskohustused

Enne seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega, avalikustab ta kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad menetluse ajal põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.

Punkti 4 kohane avalikustamiskohustus on alaline kohustus, mida kohaldatakse vahekohtuniku suhtes ka pärast seda, kui tema ametisse nimetamine on heaks kiidetud. Menetluse käigus avalikustab vahekohtunik lepinguosalistele kirjalikult kogu uue teabe, mis on seotud punkti 4 kohase kohustusega, kohe, kui ta sellest teada saab.

Avalikustamisnõuete täitmisel austatakse eraelu puutumatust.

V. Ülesannete täitmine

Vahekohtunikuks nimetamisega nõustudes on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja ta täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu vahekohtumenetluse jooksul.

Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.

Vahekohtunik ei võta menetluse ajal arutamisel olevate küsimustega seoses kellegagi ühepoolselt ühendust.

VI. Sõltumatus ja erapooletus

10.

Vahekohtunik on sõltumatu ja erapooletu, väldib otsest ja kaudset huvide konflikti ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest ning väldib ebasobiva või erapoolikuse mulje teket.

11.

Vahekohtunik ei võta otse ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks mis tahes viisil takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.

Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevust, mis võib jätta mulje, et keegi teine on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

13.

Vahekohtunik ei lase varasematel või praegustel rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.

Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

15.

Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevust, mis võib tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu selle vahekohtu otsusest, kus nad tegutsesid.

VII. Konfidentsiaalsus

16.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta mitte kunagi selle vahekohtumenetlusega seotud või vahekohtumenetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, millesse ta on kaasatud. Ükski vahekohtunik ei kasuta mitte mingil juhul seda teavet selleks, et saada isiklikku kasu, tuua kasu kellelegi teisele või kahjustada teiste isikute huve.

17.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osi, välja arvatud juhul, kui otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

18.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta mitte kunagi vahekohtu arutlusi ega teise vahekohtuniku seisukohta ega tee avaldusi selle vahekohtumenetluse kohta, millesse ta on kaasatud, ega asjaomase menetluse vaidlusaluste küsimuste kohta.

19.

Punktides 16–18 sätestatud kohustused kehtivad ka endise vahekohtuniku suhtes.

VIII. Muud kohustused

20.

Kandidaat või vahekohtunik avaldab käesoleva käitumisjuhendi tegelike või võimalike rikkumistega seotud teavet mõlemale lepinguosalisele kaalumiseks võimalikult varakult ja konfidentsiaalselt.

21.

Vahekohtunik teeb kõik selle tagamiseks, et tema assistendid ja haldustöötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi III, IV, VI ja VII osa kohastest kohustustest ning täidavad neid.

22.

Iga vahekohtunik peab arvestust nii enda kui ka oma assistentide menetluses osalemiseks kulunud aja ja tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 167

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 24. juuni 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1025, 18. juuni 2019, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis Pruneaux d'Agen/Pruneaux d'Agen mi-cuits (KGT)	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1026, 21. juuni 2019, millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja salvestamiseks liidu tolliseadustiku kohaselt	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1027, 21. juuni 2019, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Tiroler Speck (KGT))	18
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1028, 14. juuni 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete nõukogus võetav seisukoht seoses oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandarditega	24
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1029, 18. juuni 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni asjaomastes komiteedes võetav seisukoht seoses ÜRO eeskirjade nr 14, 17, 24, 30, 44, 51, 64, 75, 78, 79, 83, 85, 90, 115, 117, 129, 138, 139, 140 ja 145 muudatusettepanekute, üldiste tehniliste normide nr 15 ja 19 muudatusettepanekute, ühisresolutsiooni M.R.2 muudatusettepaneku, ühe uue ÜRO eeskirja ettepaneku ja üldiste tehniliste normide väljatöötamiseks antud volituste muudatusettepanekutega	27
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1030, 21. juuni 2019, millega lükatakse edasi tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides indoksakarbi kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva ( 1 )	32
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1031, 21. juuni 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4883 all) ( 1 )	34
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/1032, 10. mai 2019, millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2019/11)	64
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/1033, 10. mai 2019, millega muudetakse suunist (EL) 2016/65 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2019/12)	75
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/1034, 10. mai 2019, millega muudetakse suunist EKP/2014/31 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega (EKP/2019/13)	79
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitee 10. aprilli 2019. aasta otsus nr 1/2019 [2019/1035]	81