1.   Niipea kui võimalik ja hiljemalt 5. jaanuariks 2020 määrab iga liikmesriik ühe riikliku või reguleeriva asutuse oma pädevaks asutuseks. Pädevad asutused vastutavad käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ja teevad omavahel nende täitmiseks koostööd. Kuni pädevat asutust pole määratud, täidavad pädeva asutuse käesoleva määruse kohaseid ülesandeid vajaduse korral elektrivarustuskindluse eest vastutavad riiklikud üksused.

2.   Iga liikmesriik teatab komisjonile ja elektrivaldkonna koordineerimise rühmale viivitamata oma lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja kontaktandmed ja kõik nendes tehtavad muudatused ning avalikustab need.

3.   Liikmesriigid võivad lubada pädevatel asutustel delegeerida käesolevas määruses sätestatud ohuvalmiduse kavandamise ja ohu ohjamisega seotud operatiivülesandeid muudele asutustele. Delegeeritud ülesandeid täidetakse pädeva asutuse järelevalve all ja need täpsustatakse artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt ohuvalmiduskavas.

1.   Hiljemalt 5. jaanuariks 2020 esitab ENTSO-E ACERile ettepaneku metoodika kohta, mille järgi selgitada välja kõige asjakohasemad piirkondliku elektrikriisi stsenaariumid.

2.   Kavandatud metoodika järgi selgitatakse välja elektrikriisi stsenaariumid seoses süsteemi piisavuse, süsteemi turvalisuse ja kütusega varustatusega, võttes arvesse vähemalt järgmisi ohtusid:

3.   Kavandatud metoodika peab hõlmama vähemalt järgmisi elemente:

4.   Kui seoses käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud ohtude väljaselgitamisega hinnatakse gaasitarnete katkemise ohtu, kasutab ENTSO-E ENTSOGi poolt vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artiklile 7 välja töötatud maagaasi tarne- või taristuhäire stsenaariume.

5.   Enne kavandatud metoodika esitamist ACERile konsulteerib ENTSO-E metoodika suhtes vähemalt piirkondlike koordineerimiskeskuste, tööstusharu ja tarbijate organisatsioonide, tootjate või nende ametiliitude, põhivõrguettevõtjate ja asjaomaste jaotusvõrguettevõtjate, pädevate asutuste, reguleerivate asutuste ja muude asjaomaste riiklike asutustega. ENTSO-E võtab konsulteerimise tulemusi asjakohaselt arvesse ja esitab need koos kavandatud metoodikaga elektrivaldkonna koordineerimise rühma koosolekul.

6.   Kahe kuu jooksul pärast kavandatud metoodika saamist kiidab ACER, olles konsulteerinud elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga koosseisus, kuhu kuuluvad üksnes liikmesriikide esindajad, ettepaneku heaks või muudab seda. ENTSO-E ja ACER avaldavad metoodika lõpliku variandi omaveebisaidil.

7.   ENTSO-E ajakohastab ja täiustab metoodikat kooskõlas lõigetega 1–6, juhul kui teatavaks saab oluline uus teave. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm koosseisus, kuhu kuuluvad ainult liikmesriikide esindajad, võib soovitada ning ACER ja komisjon võivad nõuetekohaselt põhjendades nõuda, et metoodikat ajakohastataks ja täiustataks. ENTSO-E esitab muudatustega kavandi ACERile kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest. Kahe kuu jooksul pärast kavandi saamist kiidab ACER, olles konsulteerinud elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga koosseisus, kuhu kuuluvad üksnes liikmesriikide esindajad, kavandatud muudatused heaks või muudab neid. ENTSO-E ja ACER avaldavad ajakohastatud metoodika lõpliku variandi oma.

1.   Kuue kuu jooksul alates artikli 5 lõikes 6 määratletud metoodika heakskiitmisest selgitab ENTSO-E nimetatud metoodika alusel ning tihedas koostöös elektrivaldkonna koordineerimise rühma, piirkondlike koordineerimiskeskuste, pädevate asutuste ja reguleerivate asutustega välja iga piirkonna kõige asjakohasemad elektrikriisi stsenaariumid. Ta võib delegeerida piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamise ülesanded piirkondlikele koordineerimiskeskustele.

2.   ENTSO-E esitab väljaselgitatud piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumid asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, piirkondlikele koordineerimiskeskustele, pädevatele asutustele ja reguleerivatele asutustele ning elektrivaldkonna koordineerimise rühmale. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm võib soovitada muudatusi.

3.   ENTSO-E ajakohastab piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariume iga nelja aasta järel või sagedamini, kui asjaolud seda nõuavad.

1.   Pädev asutus selgitab nelja kuu jooksul pärast piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamist kooskõlas artikli 6 lõikega 1 välja kõige asjakohasemad riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumid.

2.   Riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamisel konsulteerib pädev asutus põhivõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjatega, kellega konsulteerimist peab pädev asutus asjakohaseks, asjaomaste tootjate või nende ametiliitude ning reguleeriva asutusega, kui see ei ole pädev asutus.

3.   Riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumid selgitatakse välja vähemalt artikli 5 lõikes 2 osutatud ohte arvestades ja need peavad olema kooskõlas piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumidega, mis on selgitatud välja artikli 6 lõike 1 kohaselt. Liikmesriigid ajakohastavad riigi tasandi elektrikriisi stsenaariume iga nelja aasta järel või sagedamini, kui asjaolud seda nõuavad.

4.   Hiljemalt neli kuud pärast artikli 6 lõike 1 kohast piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamist teavitavad liikmesriigid elektrivaldkonna koordineerimise rühma ja komisjoni oma hinnangust ohtudele, mis võivad nende arvates tekkida seoses elektrivarustuskindluseks vajaliku taristu omandiõigusega, ning meetmetest, mida on võetud selliste ohtude ennetamiseks ja leevendamiseks, märkides, miks selliseid meetmeid peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks.

1.   Hiljemalt 5. jaanuariks 2020 esitab ENTSO-E ACERile ettepaneku hooajalise ja lühiajalise piisavuse hindamise metoodika kohta, et hinnata kuu, järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva piisavust, ning see metoodika hõlmab vähemalt järgmist:

2.   Lõikes 1 osutatud metoodikaga nähakse ette tõenäosuslik käsitlus, sealhulgas mitmed stsenaariumid, ning sellega hõlmatakse riigi, piirkonna ja liidu tasand, sealhulgas liikmesriikide vahelise ühendatuse tase ja nii palju kui võimalik ELi mittekuuluvad riigid liidu sünkroonaladel. Metoodikas võetakse arvesse iga liikmesriigi energiasektori eripärasid, sealhulgas erilisi ilmastikutingimusi ja väliseid olusid.

3.   Enne kavandatud metoodika esitamist konsulteerib ENTSO-E vähemalt piirkondlike koordineerimiskeskuste, tööstusharu ja tarbijate organisatsioonide, tootjate või nende ametiliitude, põhivõrguettevõtjate, asjaomaste jaotusvõrguettevõtjate, pädevate asutuste, reguleerivate asutuste ja muude asjaomaste riiklike asutustega. ENTSO-E võtab konsulteerimise tulemusi asjakohaselt arvesse ja esitab need koos kavandatud metoodikaga elektrivaldkonna koordineerimise rühma koosolekul.

4.   Kahe kuu jooksul pärast kavandatud metoodika saamist kiidab ACER, olles konsulteerinud elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga koosseisus, kuhu kuuluvad üksnes liikmesriikide esindajad, ettepaneku heaks või muudab seda. ENTSO-E ja ACER avaldavad metoodika lõpliku variandi oma veebisaidil.

5.   ENTSO-E ajakohastab ja täiustab metoodikat kooskõlas lõigetega 1–4, juhul kui teatavaks saab oluline uus teave. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm koosseisus, kuhu kuuluvad ainult liikmesriikide esindajad, võib soovitada ning ACER ja komisjon võivad nõuetekohaselt põhjendades nõuda, et metoodikat ajakohastataks ja täiustataks. ENTSO-E esitab muudatustega kavandi ACERile kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest. Kahe kuu jooksul pärast kavandi saamist kiidab ACER, olles konsulteerinud elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga koosseisus, kuhu kuuluvad üksnes liikmesriikide esindajad, kavandatud muudatused heaks või muudab neid. ENTSO-E ja ACER avaldavad ajakohastatud metoodika lõpliku variandi oma veebisaidil.

1.   Kõik lühiajalise piisavuse hindamised nii riiklikul, piirkondlikul kui ka liidu tasandil tehakse artikli 8 kohaselt välja töötatud metoodika alusel.

2.   ENTSO-E hindab hooajalist piisavust artikli 8 kohaselt välja töötatud metoodika alusel. Talvise piisavuse hinnangu tulemused avaldab ta iga aasta 1. detsembriks ja suvise piisavuse hinnangu tulemused iga aasta 1. juuniks. ENTSO-E võib delegeerida piisavuse hindamise piirkondlikele koordineerimiskeskustele. Ta esitab piisavuse hinnangu elektrivaldkonna koordineerimise rühma koosolekul ning see rühm võib vajaduse korral anda soovitusi.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad määruses (EL) 2017/1485 kohaseid järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva piisavushindamisi artikli 8 kohaselt heakskiidetud metoodikaga.

1.   Iga liikmesriigi pädev asutus koostab ohuvalmiduskava, tuginedes piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumidele, mis on välja selgitatud vastavalt artiklitele 6 ja 7, olles konsulteerinud pädeva asutuse poolt asjakohaseks peetavate jaotusvõrguettevõtjatega, põhivõrguettevõtjatega, asjaomaste tootjate või nende ametiliitudega, elektri- ja maagaasiettevõtjatega, asjaomaste organisatsioonidega, kes esindavad nii tööstuslike kui ka mittetööstuslike elektritarbijate huve, ning reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus).

2.   Ohuvalmiduskava sisaldab riiklikke, piirkondlikke ja vajaduse korral kahepoolseid meetmeid, nagu on sätestatud artiklites 11 ja 12. Vastavalt artiklile 16 peavad kõik elektrikriisi ennetamiseks, kriisiks valmistumiseks ja kriisi leevendamiseks kavandatud või võetud meetmed täielikult vastama õigusnormidele, millega reguleeritakse elektrienergia siseturgu ja süsteemi käitamist. Meetmed peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

3.   Ohuvalmiduskava töötatakse välja kooskõlas artiklitega 11 ja 12 ning lisas esitatud vormi järgi. Vajaduse korral võivad liikmesriigid ohuvalmiduskavasse lisada täiendavat teavet.

4.   Ohuvalmiduskavade järjepidevuse tagamiseks esitavad pädevad asutused enne ohuvalmiduskavade vastuvõtmist kava projekti konsulteerimiseks piirkonna asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ja juhul, kui nad ei ole samas piirkonnas, omavahel otse ühendatud liikmesriikide pädevatele asutustele, ning elektrivaldkonna koordineerimise rühmale.

5.   Lõikes 4 osutatud pädevad asutused ja elektrivaldkonna koordineerimise rühm võivad anda lõike 4 kohaselt esitatud ohuvalmiduskavade projektide kohta soovitusi kuue kuu jooksul alates projekti saamisest.

6.   Asjaomased pädevad asutused võtavad ohuvalmiduskavad vastu üheksa kuu jooksul pärast kava projekti esitamist, võttes arvesse lõike 4 kohase konsulteerimise tulemusi ja lõike 5 kohaselt antud soovitusi. Nad teavitavad ohuvalmiduskavast viivitamata komisjoni.

7.   Pädevad asutused ja komisjon avaldavad ohuvalmiduskavad oma veebisaidil, tagades samal ajal tundliku teabe konfidentsiaalsuse, eelkõige mis puudutab pahatahtlike rünnete tagajärgede ennetamise ja leevendamise meetmeid käsitlevat teavet. Tundliku teabe konfidentsiaalsuse kaitse rajaneb põhimõtetel, mis on sätestatud artiklis 19.

8.   Pädevad asutused võtavad vastu ja avaldavad oma esimesed ohuvalmiduskavad hiljemalt 5. jaanuariks 2022. Nad ajakohastavad kavasid seejärel iga nelja aasta järel või sagedamini, kui asjaolud seda nõuavad.

1.   Iga liikmesriigi ohuvalmiduskavas esitatakse kõik siseriiklikud meetmed, mis on kavandatud või mida on võetud, et ennetada artiklite 6 ja 7 kohaselt välja selgitatud elektrikriisi, selleks valmistuda ja seda leevendada. Kava sisaldab vähemalt järgmist:

2.   Kõigi siseriiklike meetmete puhul võetakse täielikult arvesse piirkondlikke ja vajaduse korral kahepoolseid meetmeid, milles on kokku lepitud vastavalt artiklile 12, ega seata ohtu ülekandesüsteemi talitluskindlust ega ohutust ega teiste liikmesriikide elektrivarustuskindlust.

1.   Lisaks artiklis 11 loetletud meetmetele peab iga liikmesriigi ohuvalmiduskava hõlmama piirkondlikke ja asjakohasel juhul kahepoolseid meetmeid, et tagada piiriülese mõjuga kriiside nõuetekohane ennetamine ja ohjamine. Piirkondlikud meetmed lepitakse asjaomases piirkonnas kokku liikmesriikide vahel, kellel on artikli 15 kohaselt tehniline suutlikkus osutada üksteisele abi. Selleks võivad liikmesriigid luua piirkonnas ka allrühmi. Kahepoolsed meetmed lepitakse kokku liikmesriikide vahel, kes on omavahel otse ühendatud, aga ei kuulu samasse piirkonda. Liikmesriigid tagavad piirkondlike ja kahepoolsete meetmete kooskõla. Piirkondlikud ja kahepoolsed meetmed hõlmavad vähemalt järgmist:

2.   Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku ohuvalmiduskavasse lisatavates piirkondlikes ja kahepoolsetes meetmetes, konsulteerides enne asjaomaste piirkondlike koordineerimiskeskustega. Komisjonil võib olla piirkondlikke ja kahepoolseid meetmeid käsitleva kokkuleppe ettevalmistamisel abistav roll. Komisjon võib paluda, et ACER ja ENTSO-E osutaksid liikmesriikidele tehnilist abi, et aidata kokkuleppe jõuda. Pädevad asutused annavad elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga saavutatud kokkulepetest aru vähemalt kaheksa kuud enne kava vastuvõtmise või ajakohastamise tähtaega. Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele, teatavad asjaomased pädevad asutused komisjonile lahkarvamuste põhjused. Sellisel juhul pakub komisjon piirkondlikes ja kahepoolsetes meetmetes kokkuleppe saavutamiseks välja meetmed, mis hõlmavad ka koostöömehhanismi.

3.   Iga piirkonna liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad asjaomaste sidusrühmade osalusel korrapäraselt ohuvalmiduskavades ette nähtud elektrikriisi ennetamise korra tulemuslikkust, sealhulgas lõike 1 punktis b osutatud mehhanisme, ning teevad iga kahe aasta järel elektrikriisi simulatsioone, kontrollides eelkõige just neid mehhanisme.

1.   Komisjon hindab ohuvalmiduskava nelja kuu jooksul pärast pädevalt asutuselt saadud teadet ohuvalmiduskava vastuvõtmise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse elektrivaldkonna koordineerimise rühma seisukohti.

2.   Komisjon esitab pärast elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga nõupidamist mittesiduva arvamuse, milles esitatakse üksikasjalikud põhjendused, ning esitab selle pädevale asutusele koos soovitusega vaadata oma ohuvalmiduskava läbi, kui see kava:

3.   Asjaomane pädev asutus võtab komisjoni soovitust täielikult arvesse ja esitab kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud komisjoni arvamuse saamist komisjonile muudetud ohuvalmiduskava või teavitab komisjoni põhjustest, miks ta soovitustega ei nõustu.

4.   Kui pädev asutus esitab komisjoni soovitusele vastuväite, võib komisjon nelja kuu jooksul pärast pädeva asutuse mittenõustumise põhjendusi kajastava teate saamist oma soovituse tagasi võtta või korraldada küsimuse arutamiseks koosoleku, millest võtavad osa pädev asutus, ja kui komisjon seda vajalikuks peab, elektrivaldkonna koordineerimise rühm. Komisjon põhjendab üksikasjalikult kõiki ohuvalmiduskava muutmise nõudeid. Kui asjaomase pädeva asutuse lõplik seisukoht on komisjoni üksikasjalikest põhjendustest erinev, esitab pädev asutus komisjonile oma seisukoha põhjendused kahe kuu jooksul pärast komisjoni üksikasjalike põhjenduste saamist.

1.   Kui hooajalise piisavuse hinnangust või muust kvaliteetsest allikast saadakse konkreetset, tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teavet, et liikmesriigis võib tekkida elektrikriis, annab selle liikmesriigi pädev asutus varajase hoiatuse viivitamata komisjonile, sama piirkonna liikmesriikide pädevatele asutustele ja juhul, kui nad ei ole samas piirkonnas, asjaomase liikmesriigiga otse ühendatud liikmesriikide pädevatele asutustele. Asjaomane pädev asutus annab teavet ka võimaliku elektrikriisi põhjuste, elektrikriisi ennetamiseks kavandatud või võetud meetmete ning võimaliku vajaduse kohta paluda abi teistelt liikmesriikidelt. Teave hõlmab ka seda, milline võib olla meetmete mõju elektrienergia siseturule. Komisjon esitab selle teabe elektrivaldkonna koordineerimise rühmale.

2.   Elektrikriisi korral kuulutab pädev asutus pärast asjaomase põhivõrguettevõtjaga konsulteerimist välja elektrikriisi ja teavitab põhjendamatu viivituseta sama piirkonna liikmesriikide pädevaid asutusi ja juhul, kui nad ei ole samas piirkonnas, omavahel otse ühendatud liikmesriikide pädevaid asutusi, ja komisjoni. Teave sisaldab olukorra halvenemise ja elektrikriisi väljakuulutamise põhjuseid, kriisi leevendamiseks kavandatud või võetud meetmeid ja vajadust paluda abi teistelt liikmesriikidelt.

3.   Kui lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teavet peetakse ebapiisavaks, võivad komisjon, elektrivaldkonna koordineerimise rühm või liikmesriikide pädevad asutused ja juhul, kui nad ei ole samas piirkonnas, omavahel otse ühendatud liikmesriikide pädevad asutused nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks lisateavet.

4.   Kui pädev asutus annab varajase hoiatuse või kuulutab välja elektrikriisi, tuleb ohuvalmiduskavas ettenähtud meetmeid järgida võimalikult täpselt.

1.   Liikmesriigid teevad elektrikriisi ennetamiseks ja ohjamiseks solidaarselt koostööd.

2.   Kui liikmesriikidel on olemas vastav tehniline suutlikkus, siis pakuvad nad enne abi andmist üksteisele abi piirkondlike või kahepoolsete meetmetega, milles on kokku lepitud käesoleva artikli ja artikli 12 alusel. Sellel eesmärgil ning avaliku ohutuse ja isikliku julgeoleku kaitseks lepivad liikmesriigid sobivates piirkondlikes ja kahepoolsetes meetmetes kokku, et tarnida elektrit koordineeritult.

3.   Liikmesriigid lepivad enne abi andmist kokku piirkondlike ja kahepoolsete meetmete rakendamiseks vajalikus tehnilises, õigus- ja finantskorras. Nimetatud korras täpsustatakse muu hulgas, millised on maksimaalsed piirkondlikul või kahepoolsel tasandil tarnitava elektrienergia kogused, millisel juhul abi andmine käivitub ja peatub, kuidas elektrienergiat tarnitakse ning millised on lõigete 4, 5 ja 6 kohased liikmesriikide vahelist õiglast hüvitist käsitlevad sätted.

4.   Abi suhtes kohaldatakse eelnevat asjaomaste liikmesriikide vahelist kokkulepet õiglase hüvitise kohta, mis hõlmab vähemalt järgmist:

5.   Lõike 4 kohaselt makstav õiglane hüvitis katab muuhulgas kõiki mõistlikke kulusid, mida abi pakkuv liikmesriik kannab ja mis on seotud kohustusega maksta käesoleva määruse abi käsitlevate sätete rakendamisel hüvitist liidu õigusega tagatud põhiõiguste alusel ja kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste alusel, ning mõistlikke lisakulusid, mis on seotud hüvitise maksmisega riiklike hüvitamisreeglite kohaselt.

6.   Abi taotlev liikmesriik maksab abi pakkuvale liikmesriigile viivitamata õiglast hüvitist või tagab õiglase hüvitise viivitamata maksmise.

7.   Komisjon esitab 5. jaanuariks 2020 ja pärast konsulteerimist elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga mittesiduvad suunised lõigetes 3–6 osutatud õiglase hüvitise põhielementide ja muude lõikes 3 osutatud tehnilise, õigus- ja finantskorra põhielementide kohta ning lõikes 2 osutatud vastastikuse abi üldpõhimõtete kohta.

8.   Kui tekib elektrikriis ja liikmesriigid ei ole käesolevas artiklis osutatud piirkondlike ja kahepoolsete meetmete ning tehnilise, õigus- ja finantskorra suhtes veel kokku leppinud, lepivad liikmesriigid käesoleva artikli kohaldamiseks kokku ajutised meetmed ja ajutise korra, sealhulgas lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud õiglase hüvitise. Kui liikmesriik taotleb abi enne selliste ajutiste meetmete ja korra kokkuleppimist, kohustub ta maksma lõigete 4, 5 ja 6 kohast õiglast hüvitist enne abi saamist.

9.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse sätteid abi kohta kohaldatakse kooskõlas aluslepingute, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja muude kohaldatavate rahvusvaheliste kohustustega. Nad võtavad selleks vajalikud meetmed.

1.   Elektrikriisi ennetamise ja leevendamise meetmed peavad täielikult vastama eeskirjadele, millega reguleeritakse elektrienergia siseturgu ja elektrisüsteemi käitamist.

2.   Mitteturupõhised meetmed käivitatakse elektrikriisi korral ainult viimase abinõuna juhul, kui kõik turu pakutavad võimalused on ammendatud või on selge, et turupõhised meetmed üksi ei ole olukorra edasise elektritarnete halvenemise vältimiseks piisavad. Mitteturupõhised meetmed ei tohi konkurentsi ega elektrituru tulemuslikku toimimist põhjendamatult moonutada. Nad peavad olema vajalikud, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja ajutised. Pädev asutus teavitab mitteturupõhiste meetmete kohaldamisest asjassepuutuvaid huvirühmi oma liikmesriigis.

3.   Tarnete piiramine, sealhulgas juba jaotatud piirkonnaülese võimsuse piiramine, piirkonnaülese võimsuse andmise piiramine võimsuse jaotamise või kavandatud tarnete piiramise eesmärgil algatatakse üksnes kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõike 2 sätetega ja nende sätete täpsustamiseks kehtestatud eeskirjadega.

1.   Niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast elektrikriisi lõppemist, esitab elektrikriisi välja kuulutanud asjaomane pädev asutus elektrivaldkonna koordineerimise rühmale ja komisjonile järelhindamise aruande, olles eelnevalt konsulteerinud oma reguleeriva asutusega, juhul kui viimane ei ole pädev asutus.

2.   Järelhindamise aruanne sisaldab vähemalt järgmist:

3.   Kui esitatud teave on elektrivaldkonna koordineerimise rühma ja komisjoni hinnangul ebapiisav, võivad nad nõuda asjaomasel pädevalt asutuselt lisateave esitamist.

4.   Asjaomane pädev asutus esitab järelhindamise tulemused elektrivaldkonna koordineerimise rühma koosolekul. Tulemusi arvestatakse ohuvalmiduskava ajakohastamisel.

1.   Lisaks teistele käesolevas määruses sätestatud ülesannetele arutab elektrivaldkonna koordineerimise rühm järgmist:

2.   Elektrivaldkonna koordineerimise rühm võib anda liikmesriikidele ja ENTSO-E-le lõikes 1 osutatud küsimustes soovitusi.

3.   ACER teeb pidevat elektrivarustuskindluse meetmete seiret ja annab sellest korrapäraselt elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aru.

4.   Komisjon annab käesoleva määruse alusel saadud kogemuste põhjal 1. septembriks 2025 hinnangu, kuidas saaks liidu tasandi elektrivarustuskindlust suurendada, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

1.   Liikmesriigid ja pädevad asutused rakendavad kõiki käesolevas määruses osutatud menetlusi kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, sealhulgas siseriiklike õigusnormidega, mis puudutavad konfidentsiaalsete andmete ja protsesside haldamist. Kui nende eeskirjade rakendamise tulemusel teavet ei avaldata, muu hulgas ka siis, kui see teave on ohuvalmiduskava osa, võib liikmesriik või asutus esitada selle teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte ning on taotluse korral kohustatud seda tegema.

2.   Kui komisjon, ACER, elektrivaldkonna koordineerimise rühm, ENTSO-E, liikmesriigid, pädevad asutused, riiklikud reguleerivad asutused ja muud asjassepuutuvad organid, üksused ja isikud saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, tagavad nad selle tundliku teabe konfidentsiaalsuse.

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet („ACER“).

2.   ACERi ülesanne on aidata direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 57 ning direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 39 osutatud reguleerivatel asutustel täita liidu tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriikides täidavad, vajaduse korral kooskõlastada nende tegevust ning vahendada ja lahendada nendevahelisi vaidlusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 10. ACER aitab ühtlasi kaasa kvaliteetsete ühiste reguleerimis- ja järelevalvetavade loomisele, soodustades seeläbi liidu õiguse järjepidevat, tõhusat ja tulemuslikku kohaldamist, et saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärgid.

3.   ACER tegutseb oma ülesandeid täites sõltumatult ja objektiivselt ning peab silmas liidu huve. ACER võtab vastu iseseisvaid, era- ja ärihuvidest sõltumatuid otsuseid.

1.   ACER võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamuse või soovituse kõikide küsimuste kohta, mis on seotud tema asutamise eesmärgiga.

2.   ACERi taotluse korral teevad riiklikud reguleerivad asutused, ENTSO-E, ENTSOG, piirkondlikud koordineerimiskeskused, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, põhivõrguettevõtjad ja ülekandesüsteemihaldurid ning määratud elektriturukorraldajad ACERile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik ACERi käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui ACER on seda teavet juba küsinud ja selle saanud.

ACERil on õigus teha otsuseid esimeses lõigus osutatud teabenõuete kohta. Oma otsustes täpsustab ACER oma nõude eesmärki, osutab õiguslikule alusele, mille kohaselt teavet nõutakse, ning annab teabe esitamiseks tähtaja. Tähtaeg peab olema nõudega proportsionaalne.

ACER kasutab käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ette nähtud ülesannete täitmiseks. ACER tagab kogu teabe puhul asjakohase andmekaitse kooskõlas artikliga 41.

1.   ACER esitab komisjonile arvamuse vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 29 lõikele 2 ENTSO-E, vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 5 lõikele 2 ENTSOG ning vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 53 lõikele 3 ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, liikmete nimekirja ja töökorra kavandi kohta.

2.   ACER jälgib vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 32 ENTSO-E ülesannete täitmist, vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 9 ENTSOG ülesannete täitmist ning määruse (EL) 2019/943 artiklis 55 sätestatud ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesannete täitmist.

3.   ACER võib esitada arvamuse

4.   Pärast põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemihaldurite esitatud kavandite ajakohastatud versioonide taotlemist kiidab ACER vajaduse korral heaks metoodika, mis käsitleb võimsusjaotustulust saadavate tulude kasutamist vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 19 lõikele 4.

5.   Juhul kui ACER leiab, et määruse (EL) 2019/943 artikli 32 lõike 2 teise lõigu ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõike 2 teise lõigu kohaselt esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või liiduülese võrkude arengukava kavand ei taga mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset või ei järgi määruse (EL) 2019/943 ja direktiivi (EL) 2019/944 või direktiivi 2009/73/EÜ ja määruse (EÜ) nr 715/2009 asjaomaseid sätteid, esitab ta Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikule, Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile faktilistele asjaoludele rajanevad nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse ning soovitused.

6.   Asjaomased reguleerivad asutused teevad koostööd eesmärgiga selgitada ühiselt välja juhtumid, kus ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ENTSO-E ja piirkondlikud koordineerimiskeskused ei täida liidu õigusest tulenevaid kohustusi, ning võtavad vajalikke meetmeid, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktis c ja artikli 62 lõike 1 punktis f.

ACER avaldab ühe või mitme reguleeriva asutuse taotlusel või omal algatusel põhjendatud arvamuse ning samuti soovituse ENTSO-E-le, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele või piirkondlikele koordineerimiskeskustele nende kohustuste täitmise kohta.

7.   Kui ACERi põhjendatud arvamuses leitakse, et on võimalik, et ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik koordineerimiskeskus on oma kohustused täitmata jätnud, võtavad asjaomased reguleerivad asutused ühehäälselt vastu kooskõlastatud otsuse, määrates kindlaks, kas asjaomased kohustused on täitmata jäetud, ning määrata asjakohasel juhul kindlaks meetmed, mida ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik koordineerimiskeskus peab täitmata jätmise heastamiseks võtma. Kui reguleerivad asutused jätavad kooskõlastatud otsuse nelja kuu jooksul ACERi põhjendatud arvamuse saamise kuupäevast ühehäälselt vastu võtmata, saadetakse asi ACERile otsuse tegemiseks vastavalt artikli 6 lõikele 10.

8.   Kui ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus või piirkondlik koordineerimiskeskus ei ole kolme kuu jooksul heastanud oma kohustuste täitmata jätmist, mis tuvastati vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6 või 7, või kui üksuse asukohariigi reguleeriv asutus ei ole kohustuste täitmise tagamiseks meetmeid võtnud, esitab ACER kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktiga c ja artikli 62 lõike 1 punktiga f reguleerivale asutusele soovituse meetmete võtmiseks, et tagada ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse või piirkondliku koordineerimiskeskuse kohustuste täitmine, ning teavitab komisjoni.

1.   ACER osaleb võrgueeskirjade väljatöötamises vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 59 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 6 ning suuniste väljatöötamises vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 61 lõikele 6. Amet teeb eelkõige järgmist:

2.   Kui õigusaktiga nähakse ette ettepanekute koostamine võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise selliste ühiste tingimuste või metoodika kohta, mis peavad saama kõigi reguleerivate asutuste heakskiidu, tuleb kõnealuste tingimuste või metoodika ettepanekud esitada läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ACERile, kui see toimub ühe järgmise õigusaktiga:

3.   Kui õigusaktiga nähakse ette ettepanekute koostamine võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise selliste tingimuste ja metoodika kohta, mis peavad saama asjaomase piirkonna kõigi pädevate reguleerivate asutuste regulatiivse heakskiidu, peavad nimetatud reguleerivad asutused saavutama ühehäälse kokkuleppe, kui see toimub ühe järgmise õigusaktiga:

Esimeses lõigus osutatud ettepanekutest teavitatakse ACERit ühe nädala jooksul alates ettepaneku esitamisest nimetatud reguleerivatele asutustele. Reguleerivad asutused võivad esitada ettepaneku ACERile heakskiidu saamiseks vastavalt artikli 6 lõike 10 teise lõigu punktile b, ja teevad seda vastavalt artikli 6 lõike 10 teise lõigu punktile a, kui ei jõuta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ühehäälsele otsusele.

Reguleerivate asutuste nõukogu direktor võib omal algatusel või ühe või mitme liikme ettepanekul nõuda, et asjaomase piirkonna reguleerivad asutused esitaksid ettepaneku ACERile heakskiidu saamiseks. Seda võidakse nõuda üksnes juhul, kui piirkondlikult kokkulepitaval ettepanekul oleks tegelik mõju energia siseturule või varustuskindlusele väljaspool asjaomast piirkonda.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, on ACERil õigus võtta vastu otsus vastavalt artikli 6 lõikele 10, kui pädevad reguleerivad asutused ei jõua kokkuleppele tingimuste või metoodika osas selliste uute võrgueeskirjade ja suuniste rakendamiseks, mis on võetud vastu pärast 4. juulit 2019 delegeeritud õigusaktidena, mille puhul peavad nimetatud tingimused või metoodika saama kõigi reguleerivate asutuste või kõigi asjaomase piirkonna reguleerivate asutuste heakskiidu.

5.   31. oktoobriks 2023 ja edaspidi iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimaliku vajaduse kohta laiendada ACERi osalemine pärast 4. juulit 2019 delegeeritud õigusaktidena vastu võetud võrgueeskirjade ja metoodika rakendamise tingimuste või metoodika väljatöötamises ja vastu võtmises. Kui see on asjakohane, esitatakse koos aruandega seadusandlik ettepanek, et anda ACERile vajalikud volitused või neid muuta.

6.   Enne lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimuste ja metoodika heakskiitmist vaatavad reguleerivad asutused või ACER, kui viimasel on vastav pädevus, tingimused ja metoodika läbi ja muudavad neid vastavalt vajadusele, konsulteerides ENTSO-E, ENTSOG või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusega, et tagada nende kooskõla võrgueeskirja või suunise eesmärgiga ning et need aitaksid kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tõhusale konkurentsile ja turu nõuetekohasele toimimisele. ACER võtab heakskiitmise otsuse vastu asjaomastes võrgueeskirjades ja suunistes sätestatud ajavahemiku jooksul. See ajavahemik algab ettepaneku ACERile edastamise päevale järgnevast päevast.

7.   ACER täidab oma ülesandeid seoses pakkumispiirkondade läbivaatamisega vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 14 lõikele 5.

8.   ACER jälgib põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemihaldurite piirkondlikku koostööd määruse (EL) 2019/943 artikli 34 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 12 kohaselt ning võtab oma arvamuste, soovituste ja otsuste koostamisel arvesse kõnealuse koostöö tulemusi.

1.   ACER võtab vastu üksikjuhtumeid käsitlevad otsuseid tehnilistes küsimustes, juhul kui selliste otsuste vastuvõtmine on sätestatud määruses (EL) 2019/943, määruses (EÜ) nr 715/2009, direktiivis (EL) 2019/944 või direktiivis 2009/73/EÜ.

2.   ACER võib vastavalt oma tööprogrammile komisjoni taotluse korral või oma algatusel teha soovitusi, et aidata reguleerivatel asutustel ja turuosalistel häid tavasid jagada.

3.   Hiljemalt 5. juuliks 2022 ja edaspidi iga nelja aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande reguleerivate asutuste sõltumatuse kohta vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 lõikele 7.

4.   ACER loob raamistiku riiklike reguleerivate asutuste koostööks, et tagada tõhus otsuste tegemine piiriülese tähtsusega küsimustes. ACER edendab riiklike reguleerivate asutuste ja piirkondlike reguleerivate asutuste vahelist koostööd piirkondlikul ja liidu tasandil ning võtab oma arvamuste, soovituste ja otsuste koostamisel arvesse kõnealuse koostöö tulemusi. Kui amet leiab, et selline koostöö nõuab siduvaid reegleid, esitab ta komisjonile asjakohased soovitused.

5.   ACER esitab ühe või mitme reguleeriva asutuse või komisjoni taotlusel faktilistele asjaoludele rajaneva arvamuse reguleeriva asutuse poolt vastu võetud otsuse vastavuse kohta määruses (EL) 2019/943, määruses (EÜ) nr 715/2009, direktiivis (EL) 2019/944 või direktiivis 2009/73/EÜ osutatud võrgueeskirjadele ja suunistele või nimetatud direktiivide või määruste muudele asjakohastele sätetele.

6.   Kui reguleeriv asutus ei järgi lõikes 5 osutatud ACERi arvamust nelja kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest, teavitab ACER sellest vastavalt komisjoni ja asjaomast liikmesriiki.

7.   Kui reguleerival asutusel tekib konkreetse juhtumi puhul raskusi määruses (EL) 2019/943, määruses (EÜ) nr 715/2009, direktiivis (EL) 2019/944 või direktiivis 2009/73/EÜ osutatud võrgueeskirjade ja suuniste kohaldamisega, võib reguleeriv asutus taotleda ACERi arvamust. ACER konsulteerib komisjoniga ja esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest.

8.   Kui reguleeriv asutus seda taotleb, võib ACER anda reguleerivale asutusele operatiivabi seoses uurimisega vastavalt määrusele (EL) nr 1227/2011.

9.   ACER esitab asjaomastele reguleerivatele asutustele arvamusi vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikele 3.

10.   ACERil on õigus teha üksikjuhtumeid käsitlevaid otsuseid piiriülest kaubandust või piiriülese süsteemi talitluskindlust mõjutavates reguleerimisküsimustes, mis nõuavad vähemalt kahe reguleeriva asutuse ühist otsust, ja kui see reguleerivate asutuste õigus tuleneb ühest järgmisest õigusaktist:

ACERil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud üksikjuhtumeid käsitlevaid otsuseid järgmistel juhtudel:

Pädevad reguleerivad asutused võivad ühiselt taotleda käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud ajavahemiku pikendamist kuni kuue kuu võrra, välja arvatud käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktist c või artikli 62 lõike 1 punktist f sätestatud juhtudel.

Kui uute võrgueeskirjade ja suunistega, mis on vastu võetud delegeeritud õigusaktidena pärast 4. juulit 2019, on käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud pädevus antud reguleerivatele asutustele, on ACERil õigus otsuseid vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktile b omaalgatuslikult vastu võtta üksnes juhul, kui seda taotleb vähemalt 60 % pädevatest reguleerivatest asutustest. Kui juhtum puudutab ainult kaht reguleerivat asutust, võib neist üks paluda ACERil juhtumit käsitleda.

31. oktoobriks 2023 ja edaspidi iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas oleks vaja veelgi tõhustada ACERI osalemist reguleerivate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamises ühiste otsuste üle küsimustes, milles neile on õigused antud delegeeritud õigusaktidega pärast 4. juulit 2019. Vajaduse korral esitatakse koos aruandega seadusandlik ettepanek kõnealuste õiguste muutmiseks või vajalike õiguste omistamiseks ACERile.

11.   Oma otsuse väljatöötamisel vastavalt lõikele 10 konsulteerib ACER reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjate või ülekandesüsteemihalduritega ning ametit teavitatakse kõigi asjaomaste põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemihaldurite ettepanekutest ja tähelepanekutest.

12.   Juhul kui juhtum on esitatud ACERile lõike 10 kohaselt, teeb ACER järgmist:

13.   Kui lõikes 10 märgitud reguleerimisküsimused hõlmavad ka erandeid määruse (EL) 2019/943 artikli 63 või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 tähenduses, ei toimu käesolevas määruses sätestatud tähtaegade kuhjumist nendes sätetes sätestatud tähtaegadega.

1.   ACER, tehes tihedat koostööd reguleerivate asutuste ja ENTSO-E-ga, jälgib ja analüüsib piirkondlike koordineerimiskeskuste töö tulemuslikkust, võttes arvesse määruse (EL) 2019/943 artikli 46 lõikega 3 ette nähtud aruandeid.

2.   Et täita lõikes 1 osutatud ülesandeid tõhusalt ja kiiresti, teeb ACER eelkõige järgmist:

1.   ACER kiidab heaks ja muudab vajaduse korral

2.   ACER esitab määruse (EL) 2019/941 artikli 24 lõike 3 kohaselt arvamuse selle kohta, kas riikliku piisavuse hindamise ja Euroopa piisavuse hindamise vahelised lahknevused on põhjendatud.

3.   ACER kiidab metoodika heaks ja muudab seda vajaduse korral:

4.   Gaasivarustuskindluse osas on ACER gaasikoordineerimisrühmas esindatud vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artiklile 4 ja täidab alalise gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega seotud kohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/1938 III lisas.

1.   Oma ülesannete täitmisel, eelkõige vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 59 või vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 6 raamsuuniste väljatöötamisel, aga ka vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 60 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 7 võrgueeskirjade muudatusi soovitades, konsulteerib ACER varases staadiumis põhjalikult turuosaliste, põhivõrguettevõtjate, ülekandesüsteemihaldurite, tarbijate, lõppkasutajate ja vajaduse korral konkurentsiasutustega ning teeb seda viisil, mis ei kahjusta nimetatud osapoolte pädevust, ning avatud ja läbipaistval viisil, eelkõige kui ülesanded seonduvad põhivõrguettevõtjatega või ülekandesüsteemihalduritega.

2.   ACER tagab vajaduse korral üldsusele ja huvitatud isikutele objektiivse, usaldusväärse ja kergesti kättesaadava teabe eelkõige ameti töötulemuste kohta.

Määruse (EL) 2019/943 artikli 59 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 kohaste raamsuuniste väljatöötamisel või lõikes 1 osutatud võrgueeskirjade muutmisel toimunud konsultatsioonikoosolekute kõik dokumendid ja protokollid avalikustatakse.

3.   Enne raamsuuniste vastuvõtmist või enne lõikes 1 osutatud võrgueeskirjade muudatuste esitamist märgib ACER, mil viisil on konsultatsioonide käigus saadud tähelepanekuid arvesse võetud ning põhjendab, kui neid tähelepanekuid ei ole arvesse võetud.

4.   ACER avaldab oma veebisaidil vähemalt haldusnõukogu, reguleerivate asutuste nõukogu ja apellatsiooninõukogu kõigi koosolekute päevakorrad, taustadokumendid ja vajaduse korral protokollid.

5.   ACER võtab vastu ja avaldab artikli 19 lõike 1 punktis t sätestatud menetluses asjakohase ja proportsionaalse kodukorra. Kodukord peab vähemalt sisaldama sätteid, millega tagatakse läbipaistev ja mõistlik otsustamismenetlus, mis kindlustab õigusriigile tuginevad põhilised menetlusõigused, kaasa arvatud õigus avaldada arvamust, dokumentidele juurdepääsu reeglid ja lõigetes 6, 7 ja 8 esitatud normid.

6.   Enne käesoleva määrusega ette nähtud üksikjuhtumeid käsitlevate otsuste tegemist teavitab ACER iga osalist otsuse tegemise kavatsusest ja määrab tähtaja, mille jooksul võib osaline kõnealuses küsimuses oma seisukohti esitada, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi.

7.   ACERi üksikjuhtumeid käsitlevates otsustes märgitakse põhjused, mille alusel need on tehtud, et võimaldada sisulise kaebuse esitamist.

8.   Üksikjuhtumeid käsitlevatest otsustest puudutatud isikuid osalisi teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

1.   ACER kontrollib tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike asutustega, k.a reguleerivad asutused, ning – piiramata konkurentsiasutuste pädevust – elektrienergia ja maagaasi hulgi- ja jaemüügiturgude toimimist, eelkõige elektri ja maagaasi jaehindu, direktiivides (EL) 2019/944 ja 2009/73/EÜ tarbijate õiguste kohta sätestatu järgimist, turu arengusuundade mõju kodutarbijatele, juurdepääsu võrgule, sh taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale, edasiminekut võrkudevaheliste ühenduste väljaarendamises, võimalikke piiriülese kaubanduse tõkkeid, regulatiivseid tõkkeid uutele turule sisenejatele ja väikestele turuosalistele, sh energiakogukondadele, riigi sekkumist, et hind ei kajastaks tegelikku puudust, nagu sätestatud määruse (EL) 2019/943 artikli 10 lõikes 4, liikmesriikide elektrivarustuskindluse olukorda kõnealuse määruse artiklis 23 osutatud Euroopa piisavuse hinnangu põhjal, eelkõige määruse (EL) 2019/941 artiklis 17 osutatud järelhindamist arvesse võttes.

2.   ACER avaldab lõikes 1 osutatud kontrollitegevuse tulemuste aruande igal aastal. Selles aruandes määrab amet kindlaks elektrienergia ja maagaasi siseturgude lõpuleviimist takistavad tõkked.

3.   ACER võib oma aastaaruande avaldamisel esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile arvamuse meetmete kohta, mida võiks võtta, et lõikes 2 nimetatud tõkked kõrvaldada.

4.   ACER annab välja parimate tavade aruande ülekande- ja jaotustasude metoodika kohta vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 18 lõikele 9;

1.   ACER on juriidilise isiku staatusega liidu asutus.

2.   ACERil on kõikides liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega antav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   ACERit esindab direktor.

4.   ACER asub Sloveenias Ljubljanas.

1.   Haldusnõukogusse kuulub üheksa liiget. Igal liikmel on asendusliige. Komisjon määrab kaks liiget ja nende asendusliikmed, Euroopa Parlament määrab kaks liiget ja nende asendusliikmed ning nõukogu määrab viis liiget ja nende asendusliikmed. Euroopa Parlamendi liige ei tohi olla samal ajal ka haldusnõukogu liige. Haldusnõukogu liige ei või olla reguleerivate asutuste nõukogu liige.

2.   Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Esimesel ametiajal on poolte haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaja kestus kuus aastat.

3.   Haldusnõukogu valib kahekolmandikulise häälteenamusega oma liikmete hulgast juhataja ja asejuhataja. Asejuhataja asendab automaatselt juhatajat, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Juhataja ja asejuhataja ametiaeg on kaks aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Juhataja ja asejuhataja ametiaeg lõpeb hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.

4.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku juhataja. Reguleerivate asutuste nõukogu juhataja või kõnealuse nõukogu nimetatud isik ning direktor osalevad arutelus hääleõiguseta, kui haldusnõukogu ei otsusta direktori suhtes teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka juhataja algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma kodukorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Haldusnõukogule osutab sekretariaaditeenuseid ACER.

5.   Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohal olevate liikmete häältest, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. Igal haldusnõukogu liikmel või asendusliikmel on üks hääl.

6.   Kodukorras sätestatakse täpsemalt järgmine:

7.   Ilma et see piiraks komisjoni nimetatud liikmete rolli, kohustuvad haldusnõukogu liikmed tegutsema sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt. Selleks teeb iga liige kirjaliku kohustuste deklaratsiooni ja kirjaliku huvide deklaratsiooni, milles liige kas kinnitab selliste huvide puudumist, mida võib pidada tema sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu, mida võib pidada tema sõltumatust kahjustavaks. ACER avalikustab kõnealused deklaratsioonid igal aastal.

1.   Haldusnõukogu teeb järgmist:

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused direktorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Direktor võib need õigused edasi delegeerida.

3.   Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse peatada ajutiselt direktorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale direktori. Erandlikud asjaolud piirduvad üksnes haldus-, eelarve- või juhtimisküsimustega, ilma et see piiraks direktori täielikku sõltumatust seoses tema ülesannetega vastavalt artikli 24 lõike 1punktile c.

1.   Direktor koostab igal aastal programmdokumendi kavandi, mis sisaldab iga-aastast programmi ja mitmeaastast programmi, ning esitab programmdokumendi kavandi haldusnõukogule ja reguleerivate asutuste nõukogule.

Haldusnõukogu võtab programmdokumendi kavandi pärast reguleerivate asutuste nõukogult heakskiitva arvamuse saamist vastu ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks.

Programmdokumendi kavand peab vastama artikli 33 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt koostatud esialgsele eelarvestuse projektile.

Võttes arvesse komisjoni arvamust ja olles saanud reguleerivate asutuste nõukogu heakskiitva arvamuse ning pärast seda, kui direktor on seda Euroopa Parlamendile tutvustanud, võtab haldusnõukogu programmdokumendi vastu. Haldusnõukogu edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile hiljemalt 31. detsembriks.

Programmdokument võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastast eelarvemenetlust, ning see avalikustatakse.

Programmdokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

2.   Iga-aastane programm programmdokumendis sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega, sealhulgas viiteid ACERi töörühmadele, kelle ülesanne on anda panus asjaomaste dokumentide koostamisse, vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane programm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase programmiga. Selles osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

3.   Kui ACERile pannakse uusi ülesandeid, muudab haldusnõukogu vastuvõetud programmdokumenti.

Kõik programmdokumendi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne programmdokument. Haldusnõukogu võib delegeerida direktorile õiguse teha programmdokumendis mitteolulisi muudatusi.

4.   Programmdokumendi mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse vastavalt vajadusele, eelkõige artiklis 45 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu koosseisu kuuluvad

Igast liikmesriigist võib reguleerivate asutuste nõukogusse vastu võtta üksnes ühe riikliku reguleeriva asutuse esindaja.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed valivad enda hulgast juhataja ja asejuhataja. Asejuhataja asendab juhatajat, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Juhataja ja asejuhataja ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Juhataja ja asejuhataja ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam reguleerivate asutuste nõukogu liikmed.

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid kohal olevate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kusjuures igal liikmel on üks hääl.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu ja avaldab oma kodukorra, milles sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige võib teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid. Kodukorras võidakse ette näha töö erimetoodika, mida kasutatakse küsimuste arutamisel, mis kerkivad esile seoses piirkondlike koostööalgatustega.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu tegutseb talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites sõltumatult ning piiramata oma liikmete tegevust asjaomase reguleeriva asutuse nimel ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt, komisjonilt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.

4.   Reguleerivate asutuste nõukogule osutab sekretariaaditeenuseid ACER.

5.   Reguleerivate asutuste nõukogu

6.   Euroopa Parlamendile edastatakse reguleerivate asutuste nõukogu eelseisvate koosolekute päevakorra kavand vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. Kahe nädala jooksul pärast reguleerivate asutuste nõukogu koosolekut saadetakse Euroopa Parlamendile koosoleku protokolli kavand. Euroopa Parlament võib kutsuda reguleerivate asutuste nõukogu juhataja või asejuhataja, austades täielikult tema sõltumatust, pädeva komisjoni ette esinema ning selle komisjoni liikmete küsimustele vastama.

1.   ACERit juhib direktor, kes tegutseb kooskõlas artikli 22 lõike 5 punkti b teises lauses osutatud suunistega ning käesolevas määruses sätestatud juhtudel kooskõlas reguleerivate asutuste nõukogu arvamustega. Olenemata haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu asjaomasest rollist, mis on seotud direktori ülesannetega, ei taotle direktor juhiseid valitsustelt, liidu institutsioonidelt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt üksustelt või isikutelt ega võta selliseid juhiseid vastu. Direktor annab haldusnõukogule aru haldus-, eelarve- ja juhtimisküsimustes, kuid jääb täielikult sõltumatuks seoses oma ülesannetega, mis tulenevad artikli 24 lõike 1 punktist c. Direktor võib osaleda reguleerivate asutuste nõukogu koosolekutel vaatlejana.

2.   Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu pärast seda, kui reguleerivate asutuste nõukogu on andnud oma heakskiitva arvamuse, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi energeetikasektoris, vähemalt kolme kandidaadi seast, kelle esitab komisjon pärast avatud ja läbipaistvat valimismenetlust. Enne ametisse määramist esineb haldusnõukogu valitud kandidaat Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastab selle liikmete küsimustele. Direktoriga lepingu sõlmimisel esindab ACERit haldusnõukogu juhataja.

3.   Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon teeb üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu hindamise. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:

4.   Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ja reguleerivate asutuste nõukogu arvamuse põhjalikku kaalumist ning üksnes juhul, kui see on õigustatud ACERi kohustusi ja ACERile seatud nõudeid silmas pidades, pikendada direktori ametiaega ühel korral, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks. Direktor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või pikendatud ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

5.   Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

6.   Kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni oma järglase ametisse nimetamiseni.

7.   Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast seda, kui haldusnõukogu on saanud reguleerivate asutuste nõukogult heakskiitva arvamuse. Haldusnõukogu teeb selle otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

8.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda direktoril esitada oma ülesannete täitmise aruande. Euroopa Parlament võib samuti kutsuda direktori pädeva parlamendikomisjoni ette esinema ja selle komisjoni liikmete küsimustele vastama.

1.   Direktoril on järgmised ülesanded:

Enne kohaliku kontori loomise otsuse tegemist esimese lõigu punkti k kohaselt küsib direktor asjaomaste liikmesriikide, sealhulgas ACERi asukoha liikmesriigi arvamust ning peab saama komisjonilt ja haldusnõukogult eelneva nõusoleku. Otsuses, mis põhineb asjakohasel kulude-tulude analüüsil, määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kontekstis võetakse artikli 3 lõikes 1, artiklites 4–8, artikli 9 lõigetes 1 ja 3, artiklis 10, artikli 11 punktis c, artiklis 13, artikli 15 lõikes 4 ning artiklites 30 ja 43 osutatud arvamused, soovitused ja otsused vastu üksnes siis, kui reguleerivate asutuste nõukogu on andnud oma heakskiitva arvamuse.

Enne kui direktor esitab arvamuste, soovituste ja otsuste kavandid reguleerivate asutuste nõukogule hääletamiseks, esitab ta soovituste, arvamuste ja otsuste kavandid piisava ajavaruga asjaomasele töörühmale konsulteerimiseks.

Direktor teeb järgmist:

Direktor võib arvamuse, soovituse või otsuse kavand tagasivõtmise korral esitada uue arvamuse, soovituse või otsuse kavandi artikli 22 lõike 5 punktis a ja käesoleva lõike teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt. Kui direktor jätab käesoleva lõike kolmanda lõigu punkti a kontekstis reguleerivate asutuste nõukogu esitatud märkused ja muudatusettepanekud arvesse võtmata, peab direktor esitama selle kohta nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku selgituse.

Kui reguleerivate asutuste nõukogu ei anna uuesti esitatud arvamuse, soovituse või otsuse kavandi teksti kohta heakskiitvat arvamust, kuna nende märkusi ja muudatusettepanekuid pole piisavalt arvesse võetud, võib direktor reguleerivate asutuste nõukogu heakskiitva arvamuse saamiseks arvamuse, soovituse või otsuse kavandi teksti muuta, võttes reguleerivate asutuste nõukogu esitatud muudatusettepanekuid ja märkusi arvesse, ilma et ta peaks veelkord töörühmaga konsulteerima või täiendavat kirjalikku põhjendust esitama.

1.   ACER moodustab apellatsiooninõukogu.

2.   Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse riiklike reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste liidu või liikmesriikide institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus energeetikasektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma juhataja.

Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametlikult ametisse haldusnõukogu pärast avalikku osalemiskutset ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist.

3.   Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle. Kodukorras määratakse artikli 28 kohaselt üksikasjalikult kindlaks apellatsiooninõukogu struktuur ja töökord ning nõukogule esitatavate kaebuste menetlemise kord. Apellatsiooninõukogu teatab komisjonile oma kodukorra kavandist ja kõigist kodukorra olulistest muudatustest. Komisjon võib esitada arvamuse kodukorra kohta kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist.

ACERi eelarves on eraldi rida apellatsiooninõukogu kantselei tegevuse rahastamise kohta.

4.   Apellatsiooninõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab apellatsiooninõukogu kuuest liikmest vähemalt neli. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

1.   Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei lähtu kellegi juhisest. Nad ei tohi täita ACERis, ACERi haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus ega üheski ACERi töörühmas mis tahes muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist otsuse.

1.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

2.   Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks kaebuse menetlemises osalema, teatab ta sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

3.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendusliikmega. Kui asendaja leiab end olevat samas olukorras, määrab juhataja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides. Selleks teevad nad kirjaliku kohustuste deklaratsiooni ja kirjaliku huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võiks pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või mis osutaksid selliste otseste või kaudsete huvide olemasolule. Kõnealused deklaratsioonid avalikustatakse igal aastal.

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas riiklik reguleeriv asutus, võib esitada kaebuse temale adresseeritud ja artikli 2 punktis d nimetatud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.   Kaebus, kaasa arvatud selle põhjendus, tuleb esitada ACERile kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil ACER oma otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.   Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.   Apellatsiooninõukogu võib otsuse kinnitada või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ACERi pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.

6.   ACER avaldab apellatsiooninõukogu otsused.

1.   Põhjendatud juhul ja eelkõige selleks, et toetada direktori ja reguleerivate asutuste nõukogu tööd ning artikli 3 lõikes 1, artiklites 4–8, artikli 9 lõigetes 1 ja 3, artiklis 10, artikli 11 punktis c, artiklis 13, artikli 15 lõikes 4 ning artiklites 30 ja 43 osutatud arvamuste, soovituste ja otsuste koostamisel, loob haldusnõukogu direktori ja reguleerivate asutuste nõukogu ühise ettepaneku alusel töörühmi või lõpetab nende tegevuse.

Töörühma loomiseks ja tegevuse lõpetamiseks on nõutav reguleerivate asutuste nõukogu heakskiitev arvamus.

2.   Töörühmad koosnevad ACERi töötajate hulgast ja reguleerivatest asutustest pärit ekspertidest. Komisjoni eksperdid võivad töörühmas osaleda. ACER ei vastuta nende kulude eest, mis on seotud reguleerivate asutuste töötajate hulgast pärit ekspertide osalemisega ACERi töörühmades. Töörühmad võtavad arvesse teiste asjaomaste riiklike ametiasutuste ekspertide arvamusi küsimustes, milles need asutused on pädevad.

3.   Haldusnõukogu võtab direktori ettepaneku põhjal ning pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ja selle heakskiitva arvamuse saamist vastu ja avaldab töörühmade tegevust käsitleva kodukorra.

4.   ACERi töörühmad viivad ellu artikli 20 kohaselt vastu võetud programmdokumendis neile määratud tegevust ja käesoleva määruse kohast tegevust, mille on neile määranud reguleerivate asutuste nõukogu ja direktor.

1.   Ilma et see piiraks muude vahendite kasutamist, moodustuvad ACERi tulud järgmisest:

2.   ACER kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud.

3.   ACERi tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Kõik ACERi tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks majandusaastaks kalkuleerida ja eelarvesse kanda.

5.   ACERi saadud tulud ei tohi ohustada tema neutraalsust, sõltumatust ega objektiivsust.

1.   ACER võtab lõivu järgmise eest:

2.   Lõikes 1 osutatud lõivud ja nende maksmise viisi määrab komisjon kindlaks pärast avalikku konsultatsiooni läbiviimist ning haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist. Lõivud peavad olema proportsionaalsed vastavate kulutõhusalt osutatud teenuste maksumusega ja nende maksumuse katmiseks piisavad. Lõivude suurus määratakse kindlaks tasemel, mis tagab, et need on mittediskrimineerivad ega pane turuosalistele või nende nimel tegutsevatele üksustele põhjendamatut finants- ja halduskoormust.

Komisjon vaatab lõivude taseme hindamise alusel regulaarselt uuesti läbi ning kohandab vajaduse korral nende lõivude taset ja maksmise viisi.

1.   Direktor koostab igal aastal esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva eelarveaasta tööplaani, ning edastab esialgse eelarvestuse projekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga.

2.   Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 20 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse kõnealuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid.

3.   Igal aastal võtab haldusnõukogu direktori koostatud esialgse eelarvestuse projekti alusel vastu ACER järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti.

4.   Haldusnõukogu edastab esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, komisjonile iga aasta 31. jaanuariks. Enne eelarvestuse vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib esitada projekti kohta põhjendatud arvamuse.

5.   Komisjon edastab lõikes 3 osutatud eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos liidu üldeelarve projektiga.

6.   Komisjon sisestab kõnealusest eelarvestuse projektist lähtudes liidu üldeelarve projekti prognoosi, mida ta peab ametikohtade loetelu ja liidu üldeelarvest aluslepingu artikli 313 kohaselt eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313–316 ette nähtud korras.

7.   Nõukogu kui eelarvepädev asutus võtab vastu ACERi ametikohtade loetelu.

8.   Haldusnõukogu võtab vastu ACERi eelarve. See muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles kohandusi.

9.   Iga muudatuse tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse sama korda.

10.   Hiljemalt 5. juuliks 2020 hindab komisjon, kas ACERile eraldatud rahalised vahendid ja inimressursid võimaldavad ametil käesoleva määruse kohaselt energia siseturu nimel töötada ja panustada energiajulgeolekusse liidu tarbijate kasuks.

11.   Haldusnõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju ACERi eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte. Haldusnõukogu teatab oma kavatsustest ka komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist ACERit arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui arvamust ei esitata, võib ACER kavandatud projekti jätkata.

1.   Eelarvevahendeid käsutab direktor, kes täidab ka ACERi eelarvet.

2.   ACERi peaarvepidaja esitab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. ACERi peaarvepidaja esitab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (22) (finantsmäärus) artiklile 245.

1.   ACERi peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamisaruande.

2.   ACER esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale 31. märtsiks aastal N + 1.

Komisjoni peaarvepidaja esitab ACERi esialgse raamatupidamisaruande kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks. Komisjon esitab eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Kui peaarvepidaja on saanud kätte kontrollikoja märkused ACERi esialgse raamatupidamisaruande kohta aastaks N vastavalt finantsmääruse artiklile 246, koostab ta omal vastutusel ACERi lõpliku raamatupidamisaruande kõnealuse aasta kohta. Direktor esitab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.

4.   Haldusnõukogu esitab arvamuse aastat N käsitleva ACERi lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.   Hiljemalt aasta N + 1 1. juuliks esitab ACERi peaarvepidaja kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks aastal N + 1.

7.   Direktor esitab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta 30. septembriks aastal N + 1. Direktor saadab kõnealuse vastuse koopia ka haldusnõukogule ja komisjonile.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor viimasele kogu teabe, mida on vaja, et aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kohaldataks tõrgeteta kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõikega 3.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.

1.   Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (23) ühineb ACER 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta (24) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus teha kohapealne audit ja auditeerida dokumentide alusel kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda ACER on rahastanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (25) sätestatud korra kohaselt teha uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ACERi rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ACERi lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, milles antakse Euroopa Kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus auditite ja juurdluste tegemiseks vastavalt oma pädevusele.

1.   Ameti suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

2.   Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ACERile asukohaliikmesriigis antavaid valduseid ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis direktori, haldusnõukogu liikmete, ACERi töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ACERi ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus peakorter asub. Leping sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist.

1.   ACERi kõigi töötajate, sealhulgas ameti direktori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja teenistustingimusi ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Haldusnõukogu võtab personalieeskirjade artikli 110 kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu asjakohased rakenduseeskirjad.

3.   ACER kasutab oma töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse määravale asutusele antud personalieeskirjadega ja talle kui lepinguid sõlmivale asutusele antud teenistustingimustega.

4.   Haldusnõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ACERi juures lähetuses.

1.   ACERi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

ACERi sõlmitavas lepingus sisalduv vahekohtuklausel kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab ACER vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud.

3.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub selliste vaidluste lahendamine, mis on seotud lõikes 2 osutatud kahjude hüvitamisega

4.   Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust ACERi ees reguleeritakse ACERi töötajate suhtes kohaldatavate asjaomaste sätetega.

1.   ACERi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (26).

2.   Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed.

3.   ACERi poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada nende kohta kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas ELI toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

4.   ACERis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (27). Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida ACER võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad ACERi andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

5.   ACER võib osaleda teabevahetuses omal algatusel ja oma pädevuse piires. Teabevahetuseks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–13 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist. Teabevahetus toimub kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

1.   ACER võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni turvaeeskirjadega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (28) ja (EL, Euratom) 2015/444 (29).

2.   ACER võib otsustada kohaldada lõikes 1 osutatud komisjoni otsuseid mutatis mutandis põhimõttel. ACERi julgeolekueeskirjad hõlmavad muu hulgas sätteid ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

1.   ACER on osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingud ja on vastu võtnud liidu õiguse asjakohased õigusnormid energeetika valdkonnas, sealhulgas eelkõige sõltumatuid reguleerivaid asutusi, kolmandate isikute juurdepääsu taristule ja lahtisidumist, energiaga kauplemist ja süsteemi toimimist ning tarbijate osalemist ja -kaitset käsitlevad õigusnormid ning keskkonna ja konkurentsi valdkonna asjakohased õigusnormid, ning kohaldavad neid.

2.   Sellel eesmärgil liidu ja lõikes 1 osutatud kolmandate riikide vahelise lepingu sõlmimise korral võib ACER täita oma artiklite 3–13 kohaseid ülesandeid kolmandate riikide suhtes, kui need riigid on lõike 1 kohaselt vastu võtnud asjakohased õigusnormid ja kohaldavad neid ning on andnud ACERile loa koordineerida nende riigisisese reguleeriva asutuse tegevust liikmesriikide reguleerivate asutustega. Kui ACER nii toimib, puudutavad viited piiriülese iseloomuga küsimustele üksnes piire liidu ja kolmandate riikide vahel, ja mitte kahe liikmesriigi vahelisi piire.

3.   Lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötatakse välja kord, millega nähakse eelkõige ette nende riikide ACERi töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas sätted rahaliste osamaksude ja töötajate kohta.

4.   Haldusnõukogu võtab pärast reguleerivate asutuste nõukogult heakskiitva arvamuse saamist vastu kodukorra, mis käsitleb ACERi suhteid lõikes 1 osutatud kolmandate riikidega. ACERi direktoriga sõlmitava töölepinguga tagab komisjon, et ACER tegutseb vastavalt oma volitustele ja kehtivale institutsioonilisele raamistikule.

1.   ACERi suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (30) sätteid.

2.   ACERi sisemise töökeele otsustab haldusnõukogu.

3.   ACERi tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   Hiljemalt 5. juuliks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant teeb komisjon sõltumatu väliseksperdi abil ACERi tegevuse hindamise seoses eesmärkide saavutamise, volituste kasutamise ja ülesannete täitmisega. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ACERi volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule.

2.   Kui komisjoni arvates ei ole ACERi töö jätkamine talle seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib komisjon pärast asjakohast konsulteerimist sidusrühmade ja reguleerivate asutuste nõukoguga teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.   Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hindamise tulemused koos oma järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja ACERi reguleerivate asutuste nõukogule. Hindamistulemused tuleks avalikustada.

4.   Komisjon esitab 31. oktoobriks 2025 ja seejärel vähemalt iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse hinnang käesolevale määrusele ning eelkõige nendele ACERi ülesannetele, mis puudutavad üksikjuhtumeid käsitlevate otsuste tegemist. Aruandes võetakse vajaduse korral arvesse määruse (EL) 2019/943 artikli 69 lõikes 1 kohase hindamise tulemusi.

Asjakohasel juhul esitab komisjon koos aruandega seadusandliku ettepaneku.

1.   Kõik turuosalised vastutavad süsteemi tasakaalustatuse eest („tasakaalustamiskohustus“). Sel eesmärgil on turuosalised kas tasakaaluhaldurid või delegeerivad oma kohustused lepingu alusel enda poolt valitud tasakaaluhaldurile. Kõik tasakaaluhaldurid vastutavad tasakaalustamatuse eest rahaliselt ning püüavad tasakaalu saavutada või aidata elektrisüsteemil tasakaalu saavutada.

2.   Liikmesriigid võivad teha erandeid tasakaalustamiskohustusest üksnes järgmistel juhtudel:

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid motiveerida tasakaalustamiskohustusest osaliselt või täielikult vabastatud turuosalisi võtma tasakaalu eest täielikku vastutust.

3.   Kui liikmesriik teeb lõike 2 kohase erandi, tagab ta, et rahalist vastutust tasakaalustamatuse eest kannab mõni teine turuosaline.

4.   Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti b üksnes selliste tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW.

1.   Tasakaalustamisturud, sealhulgas eelkvalifitseerimine, tuleb korraldada nii, et:

2.   Tasakaalustamisenergia hind ei tohi olla tasakaalustamisvõimsuse lepingus eelnevalt kindlaks määratud. Hankemenetlused peavad olema läbipaistvad vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikele 4, ja samas tuleb kaitsta tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust.

3.   Tasakaalustamisturud peavad tagama talitluskindluse, võimaldades samal ajal piirkonnaülest võimsust maksimaalselt kasutada ja seda tõhusal ajavahemikeüleselt jaotada vastavalt artiklile 17.

4.   Tasakaalustamise standardtoodete ja tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia tasaarvestus tugineb hinnakujunduse marginaalile (piirkulupõhine), välja arvatud juhul, kui kõik reguleerivad asutused kiidavad heaks alternatiivse hinnakujunduse meetodi, mille aluseks on kõikide põhivõrguettevõtjate ühine ettepanek lähtuvalt analüüsist, mis näitab, et alternatiivne hinnakujundusmeetod on tõhusam.

Turuosalistel peab olema lubatud teha pakkumisi võimalikult lähedal reaalajale ning tasakaalustamisenergia sulgemisaeg ei tohi olla varasem kui piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul.

Keskdispetšerjuhtimise mudelit kohaldavad põhivõrguettevõtjad võivad kehtestada täiendavad eeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud tasakaalustamissuunistele.

5.   Tasakaaluarveldusel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas.

6.   Tasakaalustamisenergia hinnapiirkond peab olema võrdne pakkumispiirkonnaga, välja arvatud keskdispetšerjuhtimise mudeli korral, kui tasakaalustamisenergia hinnapiirkond võib moodustada osa pakkumispiirkonnast.

7.   Reservvõimsust mõõdavad põhivõrguettevõtjad ning seda hõlbustatakse piirkondlikul tasandil.

8.   Tasakaalustamisvõimsuse hankimist teostavad põhivõrguettevõtjad ja seda võidakse hõlbustada piirkondlikul tasandil. Piiriülese võimsuse reserveerimist võib sel eesmärgil piirata. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine peab olema turupõhine ja korraldatud nii, et sellega tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine eelkvalifitseerimisel puhul, vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikele 4, sõltumata sellest, kas turuosalised osalevad individuaalselt või agregeerimise teel.

Tasakaalustamisvõimsuse hankimine põhineb esmaturul, välja arvatud juhul kui, ja sel määral, mil reguleeriv asutus on teinud erandi, et lubada turupõhise hanke teiste vormide kasutamise põhjusel, et tasakaalustamisteenuste turul puudub konkurents. Erandid kohustusest hankida tasakaalustamisvõimsust esmaturgudelt vaadatakse läbi iga kolme aasta järel.

9.   Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus kiidab heaks erandi sellest põhimõttest, sest põhivõrguettevõtja tehtud hinnangust nähtub, et see tooks kaasa suurema majandusliku tõhususe. Tasakaalustamisvõimsuse lepingut ei sõlmita varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood on maksimaalset üks päev, välja arvatud juhul kui, ja sel määral, mil reguleeriv asutus on heaks kiitnud lepingu varasema sõlmimise või pikema lepinguperioodi, et tagada varustuskindlus või suurendada majanduslikku tõhusust.

Erandi andmise korral koostatakse vähemalt 40 % tasakaalustamise standardtoodete puhul ja vähemalt 30 % kõikide tasakaalustamisvõimsuseks kasutatavate toodete puhul tasakaalustamisvõimsuse leping mitte varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood ei tohi olla pikem kui üks päev. Tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa leping koostatakse maksimaalselt üheks kuuks enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperioodi kestus on maksimaalselt üks kuu.

10.   Põhivõrguettevõtja taotlusel võib reguleeriv asutus pikendada lõikes 9 osutatud tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa lepinguperioodi kestust kuni kaheteistkümne kuuni, tingimusel et pikendamise otsus on ajaliselt piiratud ning lõpptarbijatele kulude vähendamisest tulenev positiivne mõju ületab turule avalduva negatiivse mõju. Taotlus sisaldab järgmist:

11.   Olenemata lõikest 10 ei tohi lepinguperioodid olla alates 1. jaanuarist 2026 pikemad kui kuus kuud.

12.   1. jaanuariks 2028 teatavad reguleerivad asutused komisjonile ja ACERile, kui suur osa koguvõimsusest on kaetud lepingutega, mille kestus ja hankeperiood on pikemad kui üks päev.

13.   Põhivõrguettevõtjad või volitatud ettevõtjad avaldavad võimalikult reaalajas ja mitte hiljem kui 30 minuti möödumisel kättetoimetamisest plaanimispiirkondade süsteemi aktuaalse tasakaalu, prognoositava tasakaalustamishinna ja tasakaalustamisenergia prognoositava hinna.

14.   Kui tasakaalustamise standardtoodetest talitluskindluse tagamiseks ei piisa või kui mõned tasakaalustavad ressursid ei saa tasakaalustamisturul tasakaalustamise standardtoodete kaudu osaleda, võivad põhivõrguettevõtjad teha ettepaneku teha ja reguleerivad asutused võivad kiita heaks erandid lõigetest 2 ja 4 konkreetsete tasakaalustamistoodete osas, mis aktiveeritaks lokaalselt, vahetamata neid teiste põhivõrguettevõtjatega.

Erandite ettepanekus tuleb kirjeldada esildatud meetmeid, mille eesmärk on minimeerida konkreetsete toodete kasutamist seoses majandusliku tasuvusega, tõendada, et eritooted ei põhjusta märkimisväärset ebatõhusust ega moonutusi tasakaalustamisturul kas plaanimispiirkonnas või väljaspool seda, ning vajaduse korral esitada eeskirjad ja teave selle kohta, kuidas tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia pakkumusi teisendada tasakaalustamise standardtoodete tasakaalustamisenergia pakkumusteks.

1.   Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad korraldavad lõimitud järgmise päeva ja päevasiseste turgude juhtimist ühiselt vastavalt määrusele (EL) 2015/1222. Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad teevad koostööd liidu tasandil või kui see on asjakohasem, siis piirkondlikul tasandil, et maksimeerida elektriga kauplemise tõhusust ja tulemuslikkust liidu järgmise päeva ja päevasisestel turgudel. Kohustus teha koostööd ei mõjuta liidu konkurentsiõiguse kohaldamist. Elektriga kauplemise osas teostavad põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate üle regulatiivset järelevalvet reguleerivad asutused vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 ja ACER vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklitele 4 ja 8.

2.   Järgmise päeva turud ja päevasisesed turud

1.   Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga reaalajalähedaselt ning vähemalt piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul.

2.   Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga ajavahemikel, mis on vähemalt sama lühikesed kui järgmise päeva ja päevasisese turu tasakaaluarveldusperiood.

3.   Määratud elektriturukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 500 kW või alla selle, et kaasata tõhusalt nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia, sealhulgas võimaldada tarbijatel vahetult osaleda.

4.   1. jaanuariks 2021 peab tasakaaluarveldusperiood olema kõigis plaanimispiirkondades 15 minutit, välja arvatud juhul, kui reguleerivad asutused on teinud erandi või andnud vabastuse. Erandeid võib teha üksnes 31. detsembrini 2024.

Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi tasakaaluarveldusperiood olla pikem kui 30 minutit juhul, kui kõik sünkroonala reguleerivad asutused on andnud vabastuse.

1.   Kooskõlas määrusega (EL) 2016/1719 annavad põhivõrguettevõtjad pikaajalisi ülekandeõigusi või võtavad muid meetmed, et võimaldada turuosalistel, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrienergia tootmisseadmete omanikel maandada hinnariske pakkumispiirkonnaüleselt, välja arvatud siis, kui pädevate reguleerivate pädevate asutuste forvardturu hindamine pakkumispiirkonna piiridel näitab asjaomastes pakkumispiirkondades piisavaid riskimaandamise võimalusi.

2.   Pikaajalised ülekandeõigused antakse läbipaistvalt, turupõhiselt ja mittediskrimineerivalt ühtse jaotamiskeskkonna kaudu.

3.   Liidu konkurentsiõigust järgides on turukorraldajatel õigus arendada riskimaanduseks forvardtooteid, sealhulgas pikaajalisi riskimaanduseks mõeldud forvardtooteid, et anda turuosalistele, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrienergia tootmisseadmete omanikele võimalus maandada finantsriske, mis tulenevad hinnakõikumistest. Liikmesriigid ei tohi kehtestada nõuet, et riski maandamine peab toimuma kauplemisega ühe liikmesriigi või pakkumispiirkonna piires.

1.   Elektrienergia hulgihinnale ei tohi seada ülem- ega alammäära. Seda nõuet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergiat ja tasakaalustamishinda, ilma et see mõjutaks tehnilisi hinnapiire, mida võib kohaldada tasakaalustamise ajavahemikus ning järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemikes vastavalt lõikele 2.

2.   Määratud elektriturukorraldajad võivad kohaldada järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemikes kõrgeimate kliiringhindade suhtes ühtlustatud ülem- ja alammäärasid. Need piirmäärad peavad olema piisavalt kõrged, et mitte tarbetult piirata kauplemist, olema siseturu jaoks ühtlustatud ja võtma arvesse saamata jäänud energia maksimumhinda. Määratud elektriturukorraldajad rakendavad läbipaistvat mehhanismi, et tehnilisi pakkumispiire õigeaegselt automaatselt kohandada, juhul kui kehtestatud ülemmäärad eeldatavasti saavutatakse. Korrigeeritud kõrgemaid ülemmäärasid kohaldatakse seni, kuni selle mehhanismi raames on vaja ülemmäärasid veelgi suurendada.

3.   Põhivõrguettevõtjatel ei ole lubatud võtta meetmeid hulgimüügihindade muutmiseks.

4.   Reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused teevad kindlaks oma territooriumil rakendatavad tegevuspõhimõtted ja meetmed, mis võivad kaudselt piirata hulgihindade kujundust, sealhulgas piirata pakkumisi, mis on seotud tasakaalustamisenergia aktiveerimisega, reservvõimsuse mehhanismidega, põhivõrguettevõtja võetud meetmetega, müügitulemuste vaidlustamise meetmetega, või mis võivad kaasa aidata valitseva seisundi ärakasutamise ennetamisele ja ebatõhusalt kindlaks määratud pakkumispiirkondade tekke vältimisele.

5.   Kui reguleeriv asutus või määratud pädev asutus on tuvastanud tegevuspõhimõtte või meetme, mida võidakse kasutada hulgihindade hinnakujunduse piiramiseks, võtab ta kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada, või kui see ei ole võimalik, siis leevendada selle tegevuspõhimõtte või meetme mõju pakkumiskäitumisele. Liikmesriigid esitavad komisjonile 5. jaanuariks 2020 aruande, milles antakse üksikasjalik ülevaade meetmetest, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta.

1.   Kui see on vajalik varustuskindluse normi kehtestamiseks vastavalt artiklile 25, määravad reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused hiljemalt 5. juuliks 2020 saamata jäänud energia hinna jaoks oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna. Hinnanguline hind tehakse üldsusele kättesaadavaks. Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused võivad pakkumispiirkonniti kindlaks määrata erineva hinnangulise hinna, kui nende territooriumil on rohkem kui üks pakkumispiirkond. Juhul kui pakkumispiirkond koosneb rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumist, peavad asjaomased reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused selle pakkumispiirkonna puhul kindlaks määrama ühtse saamata jäänud energia hinna. Ühtse saamata jäänud energia hinna kindlaksmääramisel peavad reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused kasutama artikli 23 lõikes 6 osutatud metoodikat.

2.   Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused ajakohastavad oma hinnangulist saamata elektri hinda vähemalt iga viie aasta tagant või varem, kui kõnealused asutused täheldavad olulisi muutusi.

1.   Energiatootmisüksuste ja tarbimiskaja koormusjaotus peab olema mittediskrimineeriv, läbipaistev ja, välja arvatud juhul, kui lõigetes 2–6 on sätestatud teisti, turupõhine.

2.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et elektritootmisseadmete koormusjaotuse puhul seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui riigisisese elektrisüsteemi turvaline toimimine seda võimaldab, ning tuginedes läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, ning juhul, kui kõnealused energiatootmisüksused on:

3.   Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada koormuse eelisjaotust lõike 2 punktis a osutatud energiatootmisüksustele, mis alustavad tegevust vähemalt kuus kuud pärast otsuse tegemist, või kohaldada madalamat võimsust, kui on sätestatud lõike 2 punktis a, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

Kõigi erandite puhul välditakse tagasiulatuvaid muudatusi tootmisseadmete jaoks, mis juba saavad kasu koormuse eelisjaotusest, olenemata liikmesriigi ja tootmisseadmete käitaja vahelisest vabatahtlikust kokkuleppest.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha stiimuleid, et tootmisseadmed, mis võivad koormuse eelisjaotust kasutada, sellest vabatahtlikult loobuksid.

4.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha koormuse eelisjaotuse elektri puhul, mis on toodetud tõhusaks koostootmiseks kasutatavate energiatootmisüksustega, mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW.

5.   Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti a üksnes selliste energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW.

6.   Ilma et see piiraks enne 4. juulit 2019 sõlmitud lepingute kohaldamist, jätkatakse nende energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne 4. juulit 2019 ning mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (20) artikli 16 lõike 2 kohast koormuse eelisjaotust, endiselt koormuse eelisjaotuse kohaldamist. Koormuse eelisjaotuse kohaldamine kõnealuste energiatootmisüksuste suhtes lõpetatakse alates kuupäevast, mil energiatootmisüksust muudetakse oluliselt, mis loetakse toimunuks juhul, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui suureneb energiatootmisüksuse tootmisvõimsus.

7.   Koormuse eelisjaotus ei tohi ohustada elektrisüsteemi turvalist toimimist, sellega ei tohi põhjendada piirkonnaülese võimsuse piiramist rohkem, kui on ette nähtud artikliga 16, ning see peab põhinema läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

1.   Tootmise koormuse ümberjaotamine ja tarbimiskaja koormuse ümberjaotamine peab põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. See peab olema avatud kõikidele, sealhulgas teistes liikmesriikides asuvatele tootmistehnoloogiatele, energia salvestamisele ja tarbimiskajale, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

2.   Ümberjaotatud ressursid valitakse tootmisüksuste, energia salvestamisüksuste ja tarbimiskaja hulgast turupõhiseid mehhanisme kasutades ning see hüvitatakse rahaliselt. Koormuse ümberjaotamiseks kasutatavad tasakaalustamisenergia pakkumused ei määra kindlaks tasakaalustamisenergia hinda.

3.   Muud kui turupõhist tootmise, energia salvestamise ja tarbimiskaja koormuse ümberjaotamist võib kasutada vaid siis, kui:

4.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad asjaomasele pädevale reguleerivale asutusele vähemalt kord aastas aruande järgmise kohta:

Reguleeriv asutus esitab aruande ACERile ja avaldab esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud andmete kokkuvõtte, vajaduse korral koos soovitustega parenduste tegemiseks.

5.   Järgides võrgu töökindluse ja ohutuse säilitamise nõudeid, mis põhinevad reguleerivate asutuste kehtestatud läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, peavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad:

6.   Kui kasutatakse muud kui turupõhist vähendavat ümberjaotamist, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

7.   Kui kasutatakse muud kui turupõhist koormuse ümberjaotamist, peab ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist hüvitist ümberjaotamisega hõlmatud tootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksuse ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tootjad on nõustunud ühendamislepinguga, mille kohaselt ei ole energia kindel tarnimine tagatud. Rahaline hüvitis peab olema võrdne järgmistest elementidest suuremaga või mõlema kombinatsioonidest suuremaga, kui ühe elemendi kohaldamine tooks kaasa põhjendamatult madala või põhjendamatult kõrge hüvitise:

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et lahendada ülekandevõime piiratus. Pakkumispiirkondade piirid peavad põhinema ülekandevõrgu pikaajalisel struktuursel ülekandevõime piiratusel. Pakkumispiirkonnad ei või sisaldada struktuurset ülekandevõime piiratust, välja arvatud juhul, kui sellel puudub mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele või kui selle mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele leevendatakse ajutise erandliku parandusmeetmete kaudu ning kõnealune struktuurne ülekandevõime piiratus ei põhjusta piirkonnaülese kauplemisvõimsuse vähendamist kooskõlas artikli 16 nõuetega. Liidus peab pakkumispiirkondade struktuur olema selline, et sellega maksimeeritakse artikli 16 kohaselt majanduslikku tasuvust ja maksimeeritakse piirkonnaüleseid kauplemisvõimalusi, säilitades samal ajal varustuskindluse.

2.   Iga kolme aasta tagant esitab ENTSO-E aruande struktuurse ülekandevõime piiratuse ja muu olulise füüsilise ülekandevõime piiratuse kohta pakkumispiirkondades ja nende vahel, sealhulgas ülekandevõime piiratuse asukoha ja sageduse kohta vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas piirkonnaülese kauplemise maht on jõudnud käesoleva määruse artikli 15 kohase lineaartrajektoorini või artikli 16 kohase miinimumvõimsuseni.

3.   Et tagada pakkumispiirkondade optimaalne struktuur, teostatakse pakkumispiirkondade läbivaatamine. Läbivaatamise käigus tehakse kindlaks kõik struktuursed ülekandevõime piiratused ja analüüsitakse pakkumispiirkondade erinevaid struktuure kooskõlastatult, kaasates kõigi asjaomaste liikmesriikide asjaomased sidusrühmad, järgides menetlust vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Kehtivaid pakkumispiirkondi hinnatakse lähtuvalt nende suutlikkusest luua usaldusväärne turukeskkond, sealhulgas paindlik tootmis- ja koormusvõimsus, mis on hädavajalik võrgu kitsaskohtade vältimiseks ning elektrienergia nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, tagades võrgutaristusse tehtavate investeeringute pikaajalise kindluse.

4.   Käesoleva määruse artikli ja artikli 15 kohaldamisel on asjaomasteks liikmesriikideks, põhivõrguettevõtjateks ja reguleerivateks asutusteks need liikmesriigid, põhivõrguettevõtjad ja reguleerivad asutused, kes osalevad pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamises, ja samuti need, kes asuvad samas võimsusarvutusalas vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud vastu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel.

5.   Hiljemalt 5. oktoobriks 2019 esitavad kõik asjaomased põhivõrguettevõtjad reguleerivatele asutusele heakskiitmiseks ettepaneku metoodika ja eelduste kohta, mida pakkumispiirkondade läbivaatamise käigus kasutatakse, ning arutlusele tulevate alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad ettepaneku kohta vastu ühehäälse otsuse kolme kuu jooksul ettepaneku esitamisest. Kui reguleerivad asutused ei suuda selle aja jooksul võtta vastu ühehäälset otsust ettepaneku ja alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta, teeb ACER järgneva kolme kuu jooksul otsuse metoodika ja eelduste kohta ning arutlusele tulevate pakkumispiirkondade alternatiivse struktuuri kohta. Metoodika peab põhinema struktuursetel ülekandevõime piiratustel, mida tõenäoliselt ei kõrvaldata järgmise kolme aasta jooksul, ja seejuures võetakse vajalikul määral arvesse taristu arendamise projektide tegelikku arengut, mille oodatav realiseerimisaeg on järgmise kolme aasta jooksul.

6.   Tuginedes lõike 5 kohaselt heaks kiidetud metoodikale ja eeldustele, esitavad pakkumispiirkondade läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad hiljemalt 12 kuud pärast metoodika heakskiitmist vastavalt lõikele 5 asjaomastele liikmesriikidele või nende määratud pädevatele asutustele ühise ettepaneku selle kohta, kas pakkumispiirkonna struktuuri tuleks muuta või see tuleks säilitada. Teised liikmesriigid, energiaühenduse osalisriigid või muud kolmandad riigid, kes jagavad sama sünkroonala mõne asjaomase liikmesriigiga, võivad esitada märkusi.

7.   Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud ja pädevate reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud aruandes või käesoleva artikli kohase pakkumispiirkondade läbivaatamise järel on üks või mitu põhivõrguettevõtjat tuvastanud oma juhtimispiirkonnas struktuurse ülekandevõime piiratuse, otsustab struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koos oma põhivõrguettevõtjatega kuue kuu jooksul aruande saamisest, kas koostada riiklikud või rahvusvahelised tegevuskavad vastavalt artiklile 15 või vaadata läbi oma pakkumispiirkonna struktuur ja seda muuta. Otsusest teatatakse viivitamata komisjonile ja ACERile.

8.   Need liikmesriigid, kes on otsustanud muuta lõike 7 kohaselt pakkumispiirkonna struktuuri, peavad jõudma ühehäälsele otsusele kuue kuu jooksul pärast lõikes 7 osutatud teate esitamist. Teised liikmesriigid võivad esitada asjaomastele liikmesriikidele märkusi, kes peaksid neid oma otsuse tegemisel arvesse võtma. Seda otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile. Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda jõuda kuue kuu jooksul ühehäälsele otsusele, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Viimase abinõuna võtab komisjon pärast ACERiga konsulteerimist vastu otsuse, kas muuta pakkumispiirkonna struktuuri liikmesriikides ja nende vahel või säilitada see; komisjon teeb selle otsuse kuue kuu jooksul pärast sellise teatise saamist.

9.   Liikmesriigid ja komisjon konsulteerivad enne käesoleva artikli kohase otsuse tegemist asjaomaste sidusrühmadega.

10.   Kõigis käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustes tuleb märkida muutuse rakendamise kuupäev. Rakendamiskuupäeva abil leitakse tasakaal ajalise surve ja praktiliste kaalutluste, näitkeks elektri forvardlepingutega kauplemise vahel. Otsuses võib ette näha asjakohase üleminekukorra.

11.   Kui määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suuniste kohaselt algatatakse täiendavaid pakkumispiirkonna struktuuri läbivaatamisi, tuleb kohaldada käesolevat artiklit.

1.   Artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmise järel koostab struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koostöös oma reguleeriva asutusega tegevuskava. Tegevuskava sisaldab konkreetset ajakava meetmete võtmiseks, et vähendada tuvastatud struktuurset ülekandevõime piiratust nelja aasta jooksul alates artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmisest.

2.   Olenemata tegevuskava konkreetsetest edusammudest tagab liikmesriik, et ilma et see piiraks artikli 16 lõike 9 kohaseid erandeid või artikli 16 lõike 3 kohaseid erisusi, suurendatakse piirkonnaülese kauplemise võimsust igal aastal kuni artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsus on saavutatud. Nimetatud miinimumvõimsus tuleb saavutada hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Iga-aastane suurendamine toimub lineaarse trajektoorina. Trajektoori lähtekoht on kas võimsus, mis on eraldatud piiril või on kriitilise võrguelemendi osa tegevuskava vastuvõtmisele eelneval aastal või tegevuskava vastuvõtmisele eelneva kolme viimase aasta keskmine võimsus, olenevalt sellest, kumb on suurem. Liikmesriik tagab, tegevuskava rakendamise ajal on artikli 16 lõike 8 kohaselt piirkonnaüleseks kauplemiseks kättesaadavaks tehtud võimsus võrdne vähemalt lineaarse trajektoori väärtustega, muu hulgas kasutades võimsusarvutusalas parandusmeetmeid.

3.   Lõikes 2 osutatud lineaarse trajektoorini jõudmiseks vajaliku või tegevuskavaga hõlmatud piiridel piirkonnaülese võimsuse kättesaadavaks tegemiseks vajalike parandusmeetmete kulud kannab tegevuskava rakendav liikmesriik või seda rakendavad liikmesriigid.

4.   Asjaomane põhivõrguettevõtja hindab tegevuskava rakendamise jooksul igal aastal ja pärast tegevuskava lõppemist kuue kuu jooksul, kas olemasolev piiriülene võimsus on viimase 12 kuu jooksul jõudnud lineaarse trajektoorini või kas alates 1. jaanuarist 2026 on jõutud artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsuseni. Põhivõrguettevõtja esitab oma hinnangu ACERile ja asjaomastele reguleerivatele asutustele. Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed.

5.   Need liikmesriigid, kelle osas lõikes 4 osutatud hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole järginud lineaarset kava, peavad kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud aruande saamisest võtma ühehäälselt vastu otsuse selle kohta, kas muuta nendes liikmesriikides asuvat või nende vahelist pakkumispiirkondade struktuuri või see säilitada. Asjaomased liikmesriigid peaksid otsuse tegemisel arvesse võtma teiste liikmesriikide esitatud märkusi. Asjaomaste liikmesriikide otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile.

Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda ettenähtud ajavahemiku jooksul ühehäälsele otsusele jõuda, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Kuue kuu jooksul teate saamisest võtab komisjon viimase abinõuna pärast konsulteerimist ACERi ja asjaomaste sidusrühmadega vastu otsuse, kas muuta asjaomaste liikmesriikide vahelist või asjaomastes liikmesriikides asuva pakkumispiirkonna struktuuri või säilitada see.

6.   Kuus kuud enne tegevuskava kehtivusaja lõppu otsustavad struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriigid, kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega muutes oma pakkumispiirkonda või kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega parandusmeetmete abil, mille kulud nad katavad.

7.   Kui artikli 14 lõike 7 kohaselt on tuvastatud struktuurse ülekandevõime piiratuse olemasolu, kuid kuue kuu jooksul ei ole töötatud välja tegevuskava, hindab asjaomane põhivõrguettevõtja 12 kuu jooksul pärast struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastamist, kas olemasolev piiriülene võimsus on saavutanud artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsuse viimase 12 kuu jooksul, ning annab sellest teada asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile.

Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed. Kui hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole jõudnud miinimumvõimsuseni, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud otsustamisprotsessi.

1.   Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel kasutatakse mittediskrimineerivaid turupõhiseid lahendusi, mis annavad tõhusaid hinnasignaale asjaomastele turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele. Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel tuleb kasutada muid kui tehingul põhinevaid meetodeid, st meetodeid, mille puhul ei tehta valikut üksikute turuosaliste lepingute vahel. Kui põhivõrguettevõtja võtab operatiivseid meetmeid tagamaks, et tema ülekandesüsteem jääb tavaseisundisse, võtab ta arvesse nende meetmete mõju külgnevatele juhtimispiirkondadele ning koordineerib selliste meetmete võtmist teiste põhivõrguettevõtjatega, keda see mõjutab, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2015/1222.

2.   Tehingu piiramist kasutatakse ainult eriolukordades, kui põhivõrguettevõtja peab toimima kiiresti ning ei koormuse ümberjaotamine ega vahetuskauba tegemine ei ole võimalik. Iga sellist menetlust kohaldatakse mittediskrimineerivalt. Turuosalistele, kellele on jaotatud võimsus, hüvitatakse kõik piirangud, välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõuga.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud võimsusarvutusi kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 8, nagu on sätestatud artikli 37 lõike 1 punktis a ja artikli 42 lõikes 1.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad piirkonnaülese võimsuse, järgides talitluskindluse piire, kasutades põhivõrguettevõtjatelt saadud andmeid, sealhulgas andmeid parandusmeetmete tehnilist kättesaadavuse kohta, mis ei hõlma koormuse jagamist. Kui piirkondlikud koordineerimiskeskused jõuavad järeldusele, et võimsusarvutusalas või võimsusarvutusalade vahel olemasolevad parandusmeetmed ei ole piisavad, et saavutada artikli 15 lõikes 2 osutatud lineaartrajektoori või käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsust, järgides samas talitluskindluse piire, võivad nad viimase abinõuna kehtestada koordineeritud meetmed, millega piirkonnaülest võimsust vastavalt vähendada. Põhivõrguettevõtjad võivad kooskõlastatud meetmetest seoses koordineeritud võimsusarvutuse ja koordineeritud talitluskindluse analüüsiga kõrvale kalduda üksnes kooskõlas artikli 42 lõikega 2.

Kolme kuu möödumisel piirkondlike koordineerimiskeskuste töölehakkamisest vastavalt käesoleva määruse artikli 35 lõikele 2 ja seejärel iga kolme kuu tagant annavad piirkondlikud koordineerimiskeskused asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile aru võimsuse vähenemisest või teise lõigu kohastest kõrvalekalletest koordineeritud meetmetest ja hindavad selliseid juhtumeid ning annavad vajaduse korral soovitusi, kuidas selliseid kõrvalekaldeid tulevikus vältida. Kui ACER jõuab järeldusele, et käesoleva lõike kohase kõrvalekalde eeltingimused, mis jäid täitmata, on struktuurset laadi, esitab ta asjaomasele reguleerivale asutusele ja komisjonile arvamuse. Pädevad asutused võtavad vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 või 62 vajalikke meetmeid põhivõrguettevõtjate ja piirkondlike koordineerimiskeskuste suhtes, kui käesoleva lõike kohased kõrvalekalde eeltingimused ei ole täidetud.

Struktuursete kõrvalekalletega tegeletakse artikli 14 lõikes 7 osutatud tegevuskavas või olemasoleva tegevuskava ajakohastamisel.

4.   Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriülese võimsuse poolt mõjutatud ühenduste tase, ülekandevõrkude maksimaalse võimsuse tase või mõlemad, kusjuures järgitakse võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnorme. Olemasoleva võimsuse maksimeerimiseks kasutatakse vahetuskauba tegemist ja koormuste ümberjaotamist, sealhulgas piiriülest koormuste ümberjaotamist, et saavutada lõike 8 kohane miinimumvõimsus. Maksimaalsuse võimaldamiseks rakendatakse piiriüleste parandusmeetmete koordineeritud ja mittediskrimineerivat menetlust pärast koormuse ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika rakendamist.

5.   Võimsust jaotatakse ainult otsestel või kaudsetel enampakkumistel, mis hõlmavad nii võimsust kui energiat. Mõlemaid meetodeid võib kasutada koos samas võrkudevahelises ühenduses. Päevasisese kauplemise puhul tuleb kasutada pidevat kauplemist, mida võivad täiendada enampakkumised.

6.   Ülekandevõime piiratuse korral võidavad kehtivad, kõrgeima väärtusega võrgu läbilaskevõime pakkumised, olenemata sellest, kas need on teatava kindla ajavahemiku jooksul tehtud kaudsed või otsesed pakkumised, ning mis pakuvad napi ülekandevõimsuse kõrgeima väärtuse. Muude kui uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või käesoleva määruse artikli 63 kohane erand, on võimsuse jaotamise meetodite hulgas lubatud baashinna kehtestamine keelatud.

7.   Võimsusega võib järelturul vabalt kaubelda, kui põhivõrguettevõtjat on eelnevalt piisavalt vara teavitatud. Kui põhivõrguettevõtja keeldub järelturul kauplemisest (tehingust), peab kõnealune põhivõrguettevõtja sellest selgelt ja läbipaistvalt kõiki turuosalisi teavitama ja seda selgitama ning teavitama sellest reguleerivat asutust.

8.   Põhivõrguettevõtjad ei tohi piirata turuosalistele kättesaadavaks tehtava ühendusvõimsuse mahtu, et hallata ülekandevõime piiratust oma pakkumispiirkonnas või et hallata võimsusvooge, mis tulenevad pakkumispiirkonna sisestest tehingutest. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 3 ja 9 sätestatud erandite kohaldamist ning artikli 15 lõike 2 kohaldamist, loetakse käesolev lõige järgituks, kui on saavutatud piirkonnaülese kauplemise olemasoleva võimsuse järgmised miinimumtasemed:

Kokku 30 % võib kasutada iga kriitilise võrguelemendi talitluskindluse varuks ning ring- ja sisevoogude jaoks.

9.   Võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjate taotlusel võivad asjaomased reguleerivad asutused prognoositavatel põhjustel teha erandi lõikest 8, kui see on vajalik talitluskindluse tagamiseks. Erand ei või olla seotud lõike 2 kohase juba jaotatud võimsuse piiramisega ning erandit ei või anda kauemaks kui üheks aastaks või kui kuni kaheks aastaks, juhul kui erandi ulatus igal aastal märkimisväärselt väheneb. Erandi ulatus piirdub üksnes sellega, mis on vajalik talitluskindluse tagamiseks, ning sellega ei tohi diskrimineerida piirkonnasisest ja -ülest kauplemist.

Enne erandi tegemist konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus teiste reguleerivate asutustega, kes asuvad liikmesriikides, mis moodustavad osa mõjutatud võimsusarvutusalast. Kui reguleeriv asutus ei nõustu kavandatava erandiga, teeb ACER otsuse erandi tegemise kohta vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 punktile a. Erandi tegemise põhjendus ja põhjused avaldatakse.

Kui tehakse erand, töötab asjaomane põhivõrguettevõtja välja ja avaldab metoodika ja projektid, mille abil leitakse erandiga hõlmatud probleemile pikaajaline lahendus. Erand muutub kehtetuks, kui saabub tähtpäev või kui leitakse lahendus, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

10.   Turuosalised teatavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele mõistliku aja jooksul enne asjakohast täitmisjärku, kas nad kavatsevad jaotatud võimsust kasutada. Kasutamata jääv võimsus tehakse turul uuesti kättesaadavaks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

11.   Tehniliste võimaluste piires tasakaalustavad põhivõrguettevõtjad piiratud ülekandevõimega võrkudes vastassuunas kulgevate võimsusvoogude võimsusnõuded, et ära kasutada liini maksimaalne võimsus. Võrgu talitluskindlust täiel määral silmas pidades ei keelduta kunagi ülekandevõime piiratust vähendavatest tehingutest.

12.   Võimetuse korral täita võimsuse jaotamisega seotud kohustusi kannavad finantstagajärgi põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldaja, kes on sellise olukorra eest vastutavad. Kui turuosalised ei suuda kasutada võimsust, mille kasutamiseks nad on võtnud kohustuse, või kui nad on otsese enampakkumise teel omandatud võimsuse puhul võimetud sellega järelturul kauplema või seda õigeaegselt tagastama, kaotavad turuosalised õiguse sellele võimsusele ning maksavad kulusid kajastava tasu. Kõik kulusid kajastavad tasud võimsuse kasutamata jätmise eest peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kui põhivõrguettevõtja ei täida oma kohustust tagada püsikindel ülekandevõimsus, peab ta turuosalisele hüvitama võimsusõiguste kaotusest tuleneva kahju. Sellest tulenevaid kahjusid sellisel juhul arvesse ei võeta. Peamised põhimõtted ja meetodid, mida kasutatakse kohustuste täitmise võimetusest tuleneva vastutuse kindlaksmääramiseks, sätestatakse eelnevalt finantstagajärgede suhtes ning asjaomane reguleeriv asutus peab need läbi vaatama.

13.   Parandusmeetmete kulude jaotamisel põhivõrguettevõtjate vahel analüüsivad reguleerivad asutused, kui suur osakaal on kahe pakkumispiirkonna vahelises ülekandevõime piiratuses pakkumispiirkondade sisestest tehingutest tulenevatel voogudel, ning jaotavad kulusid selliste voogude tekitamise eest vastutavate pakkumispiirkondade põhivõrguettevõtjate vahel võrdeliselt nimetatud osakaaluga, välja arvatud selliste voogude tekitatud kulud, mis tulenevad pakkumispiirkondade sisestest tehingutest, mis on allpool taset, mida võiks eeldada ilma ülekandevõime struktuurse piiratuseta.

Kõnealust taset analüüsivad ja selle määravad ühiselt kindlaks kõik võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjad iga pakkumispiirkonna piiri jaoks ja selle peavad heaks kiitma kõik võimsusarvutusala reguleerivad asutused.

1.   Põhivõrguettevõtjad arvutavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse vähemalt pärast järgmise päeva turu sulgemisaega ja piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul. Põhivõrguettevõtjad jaotavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse, kogu varem jaotamata ülejääva piirkonnaülese võimsuse ja kogu piirkonnaülese võimsuse, mis füüsiliste ülekandeõiguste omanikud annavad vabaks varasemast jaotamisest, järgmise piirkonnaülese võimsuse jaotamise käigus.

2.   Põhivõrguettevõtjad teevad ettepaneku piirkonnaülese võimsuse jaotamise kohta asjakohase struktuuri kõigi ajavahemike piires, sealhulgas järgmise päeva, päevasisesel ja tasakaalustaval turul. Selle jaotusstruktuuri peavad läbi vaatama asjaomased reguleerivad asutused. Oma ettepaneku kavandamisel peavad põhivõrguettevõtjad võtma arvesse järgmist:

3.   Kui piirkonnaülene võimsus on kättesaadav pärast piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul, peavad põhivõrguettevõtjad kasutama seda piirkonnaülest võimsust tasakaalustamisenergia vahetamiseks või tasakaalustamatuse netokorvamise protsessi elluviimiseks.

4.   Kui piirkonnaülest võimsust eraldatakse tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks või reservide jagamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 8, kasutavad põhivõrguettevõtjad määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud tasakaalustamissuunistes esitatud metoodikaid.

5.   Põhivõrguettevõtjad ei tohi suurendada määruse (EL) 2015/1222 kohaselt arvutatud talitluskindluse varu tulenevalt tasakaalustamisvõimsuse hankimisest või reservide jagamisest.

1.   Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sealhulgas võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema kuludel põhinevad ja läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning neid kohaldatakse kedagi diskrimineerimata. Need tasud ei hõlma mitteseotud kulusid, mis toetavad mitteseotud poliitikaeesmärkide saavutamist.

Ilma et see piiraks direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõigete 1 ja 6 ning kõnealuse direktiivi XI lisa kriteeriumide kohaldamist, peab võrgutasude väljatöötamiseks kasutatud meetod neutraalselt toetama süsteemi üldist pikaajalist tõhusust tarbijatele ja tootjatele antavate hinnasignaalide kaudu ja eelkõige tuleb seda kohaldada nii, et sellega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi ei positiivselt ega negatiivselt. Võrgutasudega ei tohi ei positiivselt ega negatiivselt diskrimineerida energiasalvestamist ega energia agregeerimist ega vähendada stiimulit elektrit omatarbeks toota ja ise tarbida ning osaleda tarbimiskajas. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

2.   Tariifide arvestamise metoodikad peavad kajastama põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjate püsikulusid ja andma asjakohaseid stiimuleid põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjatele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, soodustama turu lõimimist, varustuskindlust ning toetama tõhusaid investeeringuid ja seotud teadustööd, samuti soodustama innovatsiooni tarbijate huvides sellistes valdkondades nagu digiüleminek, teenuste paindlikkus ja energiaühendus.

3.   Asjakohasel juhul peab tootjatele või lõpptarbijatele või mõlemale kehtestatud tariifide tase andma asukohasignaale liidu tasandil ning võtab arvesse võrgukaod ja tekkinud ülekandevõime piiratuse ning taristuga seotud investeerimiskulud.

4.   Võrgutasude kehtestamisel võetakse arvesse järgmist:

5.   Käesoleva artikli alusel võrgutasude kehtestamine ei piira tasude kohaldamist, mis tulenevad artiklis 16 nimetatud ülekandevõime piiratuse juhtimisest.

6.   Piirkonnaülese elektrikaubanduse üksiktehingutelt ei võeta võrgutasu.

7.   Jaotustariifid peavad kajastama kulusid, võttes arvesse seda, et kasutajad, sealhulgas aktiivsed tarbijad, kasutavad võrku. Jaotustariifid võivad hõlmata võrguühenduse võimsuse elemente ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, kaaluvad reguleerivad asutused ülekande- ja jaotustariife või nende metoodikat kinnitades või heaks kiites vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 ajapõhiste eri võrgutariifide kasutamist ning võivad vajadusel kasutusele võtta ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad võrgu kasutamist läbipaistvalt, kulutõhusalt ja lõpptarbija jaoks prognoositavalt.

8.   Jaotustariifide arvestamise metoodika peab andma jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid oma võrgu kõige kulutõhusamaks käitamiseks ja arendamiseks, muu hulgas teenuste hankimise abil. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused asjakohaseid kulusid ja võtavad neid jaotustariifides arvesse ning võivad kehtestada tulemuseesmärgid, et anda jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgu tõhususe suurendamiseks, sealhulgas energiatõhususe, paindlikkuse ning nutivõrkude ja -arvestite arendamise abil.

9.   ACER esitab hiljemalt 5. oktoobriks 2019 turu killustumise ohu leevendamiseks parimate tavade aruande ülekande- ja jaotustariifide arvestamise metoodikate kohta, võttes seejuures arvesse riikide eripärasid. Parimate tavade aruandes käsitletakse vähemalt järgmist:

ACER ajakohastab oma aruannet vähemalt kord iga kahe aasta tagant.

10.   Reguleerivad asutused võtavad parimate tavade aruannet nõuetekohaselt arvesse, kui nad kinnitavad või kiidavad heaks ülekande- ja jaotustariifid või nende metoodika vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59.

1.   Eelnevalt täpsustatud ajakavaga seotud ülekandevõime piiratuse juhtimise kord võib luua tulu ainult selle ajakava käigus tekkiva ülekandevõime piiratuse puhul, välja arvatud uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele antakse käesoleva määruse artikli 63, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 kohaselt erand. Kõnealuste tulude jaotamise korra vaatavad läbi reguleerivad asutused ja see ei tohi moonutada jaotamisprotsessi ühegi võimsust või elektrienergiat taotleva osalise huvides ega vähendada stiimulit ülekandevõime piiratuse vähendamiseks.

2.   Piirkonnaülese võimsuse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse esmajärjekorras järgmistel eesmärkidel:

3.   Kui lõikes 2 sätestatud esmatähtsad eesmärgid on piisavalt täidetud, võib tulu kasutada sissetulekuna, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse võrgutariifide arvutamise metoodika heakskiitmisel või võrgutariifide kehtestamisel või mõlemal juhul. Ülejäänud osa tuludest kirjendatakse sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi reale niikauaks, kuni seda saab lõikes 2 sätestatud eesmärkidel kasutada.

4.   Tulude kasutamine kooskõlas lõike 2 punktidega a ja b peab toimuma vastavalt metoodikale, mille on ette pannud põhivõrguettevõtjad, olles konsulteerinud reguleerivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmadega, ning pärast heakskiidu saamist ACERilt. Põhivõrguettevõtjad esitavad metoodika ettepaneku ACERile hiljemalt 5. juuliks 2020 ja ACER teeb otsuse metoodika ettepaneku kohta kuue kuu jooksul alates selle saamisest.

ACER võib taotleda põhivõrguettevõtjatelt esimeses lõigus osutatud metoodika ajakohastamist. ACER kiidab muudetud või ajakohastatud metoodika heaks hiljemalt kuus kuud pärast selle esitamist.

Metoodikas tuleb vähemalt täpsustada tingimused, mille kohaselt tulusid võib kasutada lõikes 2 osutatud eesmärgil, millistel tingimustel võib kõnealuseid tulusid kirjendada sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi real tulevaseks kasutamiseks nendel eesmärkidel ja kui kaua võib kõnealuseid tulusid kõnealusel real hoida.

5.   Põhivõrguettevõtjad määravad eelnevalt selgelt kindlaks, mil viisil võimsusjaotustulu kasutatakse, ja annavad reguleerivatele asutustele aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Iga aasta 1. märtsiks teavitavad reguleerivad asutused ACERit ja avaldavad aruande, milles esitatakse:

Kui võrgutariifide arvutamisel kasutatakse osa ülekandevõime piiratuse juhtimisest saadud tulust, tuleb aruandes näidata, kuidas põhivõrguettevõtjad täitsid lõike 2 kohaseid esmatähtsaid eesmärke, kui see on asjakohane.

1.   Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamisele. Selleks et täiendada Euroopa ressursside piisavuse hindamist, võivad liikmesriigid lisaks teha riiklikke ressursside piisavuse hindamisi vastavalt artiklile 24.

2.   Kui artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamises või artiklis 24 osutatud riiklikus ressursside piisavuse hindamises tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, peab asjaomane liikmesriik tuvastama regulatiivsed moonutused ja turutõrked, mis põhjustasid selle probleemi või aitasid kaasa selle tekkele.

3.   Liikmesriik, kellel on tuvastatud ressursside piisavusega seotud probleeme, koostab ja avaldab rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed tuvastatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, võtavad nad eelkõige arvesse artiklis 3 sätestatud põhimõtteid ja kaaluvad järgmist:

4.   Asjaomased liikmesriigid esitavad rakenduskava läbivaatamiseks komisjonile.

5.   Komisjon esitab nelja kuu jooksul alates rakenduskava saamisest arvamuse selle kohta, kas meetmetest piisab nende regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks, mis tuvastati lõike 2 kohaselt, ja võib paluda vajaduse korral liikmesriigil rakenduskava muuta.

6.   Asjaomased liikmesriigid jälgivad rakenduskava kohaldamist ja avaldavad jälgimise tulemused iga-aastases aruandes ning esitavad selle aruande komisjonile.

7.   Komisjon esitab arvamuse selle kohta, kas rakenduskavasid on rakendatud piisavalt ja kas ressursside piisavuse probleem on lahendatud.

8.   Kui tuvastatud ressursside piisavuse probleem on lahendatud, jätkavad liikmesriigid rakenduskava järgimist.

1.   Muude ressursside piisavusega seotud probleemide lahendamiseks võivad liikmesriigid viimase võimalusena, rakendades samal ajal käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 osutatud meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107, 108 ja 109, võtta kasutusele reservvõimsuse mehhanismid.

2.   Enne reservvõimsuse mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega.

3.   Liikmesriigid hindavad, kas ressursside piisavuse probleeme saab lahendada strateegilise reservi vormis reservvõimsuse mehhanismiga. Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid rakendada muud liiki reservvõimsuse mehhanismi.

4.   Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanisme kasutusele, kui nii Eurooma ressursside piisavuse hindamises kui ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme.

5.   Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanismi kasutusele enne, kui artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava on saanud komisjonilt positiivse hinnangu, nagu on osutatud artikli 20 lõikes 5.

6.   Kui liikmesriik kohaldab reservvõimsuse mehhanismi, vaatab ta mehhanismi läbi ja tagab, et selle alusel ei sõlmita ühtegi uut lepingut, kui ei Euroopa ressursside piisavuse hindamises ega ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme, või kui komisjon ei ole esitanud artikli 20 lõike 5 kohaselt artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava kohta arvamust.

7.   Reservvõimsuse mehhanisme kavandades lisavad liikmesriigid sätte, mis võimaldab reservvõimsuse mehhanismi tõhusat järkjärgulist lõpetamist, kui kolme järjestikuse aasta jooksul ei sõlmita lõike 6 alusel ühtegi uut lepingut.

8.   Komisjon annab reservvõimsuse mehhanismidele heakskiidu kõige kauem 10 aastaks. Nende kasutamine lõpetatakse järk-järgult või nendele eraldatud võimsust vähendatakse artiklis 20 osutatud rakenduskava alusel. Liikmesriigid jätkavad rakenduskava kohaldamist pärast reservvõimsuse mehhanismi kehtestamist.

1.   Reservvõimsuse mehhanism:

2.   Strateegilise reservi ülesehitus peab vastama järgmistele nõuetele:

Esimese lõigu punktis a osutatud nõue ei mõjuta ressursside aktiveerimist enne nende tegelikku edastamist, et järgida ressursside käivitumispiiranguid ja käitamisnõudeid. Aktiveerimise ajal ei suunata strateegilise reservi väljundvõimsust tasakaalurühmadele hulgimüügiturgude kaudu ning see ei tohi muuta nende tasakaalustamatust.

3.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peavad reservvõimsuse mehhanismid, mis ei ole strateegilised reservid:

4.   Reservvõimsuse mehhanismid peavad sisaldama järgmisi süsinikdioksiidiheite piirnormidele seatud nõudeid:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud heite piirnorm 550 g fossiilkütustest pärit CO2 kWh elektri kohta või rohkem kui keskmiselt 350 kg fossiilkütustest pärit CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta arvutatakse tootmisseadme projekti kohase tõhususe näitaja alusel, mis tähendab nimivõimsusele vastavat netotõhusust kooskõlas asjaomaste Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni tingimustega.

ACER avaldab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 esimeses lõigus osutatud väärtuste arvutamisega seotud tehnilisi suuniseid sisaldava arvamuse.

5.   Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme 4. juulil 2019, kohandavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid 4. peatükile, ilma et see piiraks hiljemalt 31. detsembril 2019 võetud kohustusi või sõlmitud lepinguid.

1.   Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates igal aastal seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks liidus, liikmesriikides ja igas üksikus pakkumispiirkonnas, kui see on asjakohane. Euroopa ressursside piisavuse hinnang peab kajastama igat aastat kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne aasta jooksul.

2.   Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostab ENTSO-E.

3.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsuse (21) artikli 1 alusel loodud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale ja ACERile Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostamise metoodika kavandi, lähtudes käesoleva artikli lõikes 5 esitatud põhimõtetest.

4.   Põhivõrguettevõtjad esitavad ENTSO-E-le andmed, mida ENTSO-E-l on vaja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tegemiseks.

ENTSO-E koostab Euroopa ressursside piisavuse hinnangu igal aastal. Tootjad ja teised turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele andmed eeldatava tootmisressursside kasutamise kohta, võttes arvesse primaarressursside kättesaadavust ja prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohaseid stsenaariumeid.

5.   Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb läbipaistval metoodikal, mis tagab, et hinnang:

6.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 ACERile järgmiste elementide arvutamise metoodika kavandi:

Metoodika peab põhinema läbipaistvatel, objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel.

7.   Lõigete 3 ja 6 kohaste ettepanekute osas metoodika kavandi kohta, ettepanekute aluseks võetud stsenaariumite, tundlike elementide ja eelduste osas ning lõike 4 kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemuste osas konsulteeritakse eelnevalt liikmesriikidega, elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga ja asjaomaste sidusrühmadega ning need peab heaks kiitma ACER vastavalt artiklis 27 sätestatud menetlusele.

1.   Riiklik ressursside piisavuse hinnang peab olema piirkondliku ulatusega ja põhinema artikli 23 lõikes 3 osutatud metoodikal, eelkõige artikli 23 lõike 5 punktides b–m sätestatul.

Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud peavad sisaldama artikli 23 lõike 5 punktis b osutatud keskseid võrdlusstsenaariume.

Lisaks sellele võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes arvesse võtta täiendavaid tundlikke elemente lisaks nendele, millele on osutatud artikli 23 lõike 5 punktis b. Sellisel juhul võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes:

Lisaks sellele peab riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kasutama artikli 26 lõike 11 punktis a osutatud metoodikat, kui hinnatakse teises liikmesriigis asuva võimsusepakkuja panust nende hõlmatavate pakkumispiirkondade varustuskindlusesse.

2.   Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud ja vajaduse korral Euroopa ressursside piisavuse hinnang ning lõike 3 kohane ACERi arvamus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Kui riiklikus ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse pakkumispiirkonnaga seotud piisavuse probleem, mida Euroopa ressursside piisavuse hinnang ei tuvastanud, lisatakse riikliku ressursside piisavuse hinnangusse kahe ressursside piisavuse hinnangu vahel esineva lahknevuse põhjendus, sealhulgas kasutatud tundlike elementide üksikasjad ja aluseks võetud eeldused. Liikmesriigid avaldavad kõnealuse hinnangu ja esitavad selle ACERile.

Kahe kuu jooksul aruande saamise kuupäevast esitab ACER arvamuse selle kohta, kas riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu vahelised lahknevused on põhjendatud.

Riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ võtab ACERi arvamust nõuetekohaselt arvesse ja muudab vajaduse korral oma hinnangut. Kui ta otsustab ACERi arvamust täielikult arvesse mitte võtta, avaldab riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ üksikasjalikku põhjendust sisaldava aruande.

1.   Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi. Varustuskindluse normis on läbipaistval viisil märgitud liikmesriigi vajalik varustuskindluse tase. Piiriüleste pakkumispiirkondade puhul kehtestavad asjaomased asutused varustuskindluse normid ühiselt.

2.   Reguleeriva asutuse ettepanekul määrab varustuskindluse normi kindlaks liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus. Varustuskindluse norm peab lähtuma artikli 23 lõikes 6 sätestatud metoodikast.

3.   Varustuskindluse normi arvutamise aluseks on vähemalt saamata jäänud energia hind ja uue turule siseneja kulu teatud ajavahemiku jooksul ning see esitatakse kui „eeldatavasti mittetarnitav energia“ ja „eeldatav võimsuse puudujääk“.

4.   Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel kiidab liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepanekul heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus.

1.   Teises liikmesriigis asuvad võimsusepakkujad saavad vahetult piiriüleselt osaleda muudes reservvõimsuse mehhanismides kui strateegilised reservid ning kui see on tehniliselt teostatav, siis ka strateegilistes reservides, vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

2.   Liikmesriigid peavad tagama, et välismaisel võimsusel, mis suudab pakkuda omamaisega võrdväärset tehnilist taset, on võimalus osaleda kodumaise võimsusega samas konkurentsil põhinevas protsessis. Kui 4. juuli 2019. aasta seisuga toimib reservvõimsuse mehhanism, võivad liikmesriigid võimaldada võrkudevaheliste ühenduste otsest osalemist välismaise võimsusena samas konkurentsil põhinevas protsessis maksimaalselt nelja aasta jooksul alates 4. juulist 2019 või kahe aasta jooksul pärast lõikes 11 osutatud metoodika heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Liikmesriigid võivad nõuda, et välismaine võimsus asuks liikmesriigis, millel on vahetu võrguühendus selle liikmesriigiga, kes mehhanismi kohaldab.

3.   Liikmesriigid ei tohi piirata oma territooriumil asuval võimsusel osalemast teiste liikmesriikide reservvõimsuse mehhanismis.

4.   Piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismides ei tohi muuta ega muul viisil mõjutada piirkonnaüleseid kavasid ja liikmesriikidevahelisi füüsilisi vooge. Kõnealused kavad ja vood määratakse kindlaks üksnes artikli 16 kohase võimsuse jaotamise tulemusega.

5.   Võimsusepakkujad saavad osaleda rohkem kui ühes reservvõimsuse mehhanismis.

Kui võimuse pakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, osalevad nad kuni omavaheliste ühenduste eeldatava kättesaadavuseni ja süsteemistressi tõenäolise esinemiseni mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus, vastavalt lõike 11 punktis a osutatud metoodikale.

6.   Võimsusepakkujad on kohustatud tegema kättesaamatusmakseid, kui nende võimsus ei ole kättesaadav.

Kui võimsusepakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, peavad nad olema kohustatud tegema mitu kättesaamatusmakset, kui nad ei suuda täita mitut kohustust.

7.   Põhivõrguettevõtjatele soovituse esitamise eesmärgil arvutavad artikli 35 kohaselt loodud piirkondlikud koordineerimiskeskused igal aastal välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse. Arvutuse tegemisel võetakse arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

Põhivõrguettevõtjad määravad igal aastal piirkondliku koordineerimiskeskuse soovituse põhjal kindlaks välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse.

8.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 7 osutatud sisenemisvõimsust jaotatakse tunnustatud võimsusepakkujatele läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja turupõhiselt.

9.   Kui reservvõimsuse mehhanismid võimaldavad piiriülest osalemist kahes naaberliikmesriigis, läheb tulu, mis tuleb lõike 8 kohasest jaotamisest, asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, kes jagavad selle omavahel vastavalt käesoleva artikli lõike 11 punktis b osutatud metoodikale või mõlema asjaomase reguleeriva asutuse poolt heaks kiidetud ühisele metoodikale. Kui naaberliikmesriik ei kohalda reservvõimsuse mehhanismi või kohaldab sellist reservvõimsuse mehhanismi, mis ei ole piiriüleseks osalemiseks avatud, kiidab tulust saadava osa heaks selle liikmesriigi pädev asutus, kus rakendatakse reservvõimsuse mehhanismi, pärast naaberliikmesriikide reguleerivate asutuste arvamuse taotlemist. Põhivõrguettevõtjad kasutavad sellist tulu artikli 19 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel.

10.   Selle ülekandesüsteemi eest vastutav põhivõrguettevõtja, kus välismaine võimsus asub, peab:

Asjaomane võimsusepakkuja teavitab viivitamata põhivõrguettevõtjat välismaises reservvõimsuse mehhanismis osalemisest;

11.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. juuliks 2020 ACERile:

Ettepaneku suhtes konsulteeritakse eelnevalt artikli 27 kohase menetluse raames ACERiga, kes peab selle heaks kiitma.

12.   Asjaomased reguleerivad asutused kontrollivad, kas võimsused on arvutatud kooskõlas lõike 11 punktis a osutatud metoodikaga.

13.   Reguleerivad asutused tagavad, et piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismis on korraldatud tõhusalt ja mittediskrimineerivalt. Eelkõige näevad nad ette nõuetekohase halduskorra, et tagada kättesaamatusmaksete piiriülene maksmine.

14.   Lõike 8 kohast jaotatud võimsust saab tunnustatud võimsusepakkujate vahel üle kanda. Tunnustatud võimsusepakkujad teavitavad registrit kõikidest sellistest ülekandmisest, nagu on osutatud lõike 10 punktis a.

15.   ENTSO-E loob hiljemalt 5. juuliks 2021 lõike 10 punktis a osutatud registri ja käitab seda. Register on avatud kõigile tunnustatud võimsusepakkujatele, mehhanismi rakendavatele süsteemidele ja nende põhivõrguettevõtjatele.

1.   Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse ENTSO-E esitatud ettepaneku suhtes lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korda.

2.   Enne ettepaneku esitamist korraldab ENTSO-E konsulteerimise, kuhu on kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad, sealhulgas reguleerivad asutused ja muud liikmesriigi ametiasutused. ENTSO-E võtab konsulteerimise tulemusi oma ettepanekus nõuetekohaselt arvesse.

3.   Kolme kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud ettepaneku saamise kuupäevast kiidab ACER ettepaneku heaks või muudab seda. Viimasel juhul konsulteerib ACER ENTSO-E-ga enne muudetud ettepaneku heakskiitmist. ACER avaldab heakskiidetud ettepaneku oma veebisaidil hiljemalt kolm kuud pärast ettepaneku dokumentide saamise kuupäeva.

4.   ACER võib igal ajal taotleda heakskiidetud ettepanekusse muudatuste tegemist. Kuue kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast esitab ENTSO-E ACERile kavandatavate muudatuste eelnõu. Kolme kuu jooksul alates kõnealuse eelnõu saamisest muudab ACER muudatusi või kiidab need heaks ning avaldab need muudatused oma veebisaidil.

1.   Põhivõrguettevõtjad teevad liidu tasandil ENTSO-E vahendusel koostööd, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piirkonnaülest kauplemist ning tagada Euroopa elektri ülekandevõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldamine ja hea tehniline areng.

2.   ENTSO-E tegutseb liidu õigusest tulenevaid ülesandeid täites eesmärgiga luua hästi toimiv ja lõimitud elektrienergia siseturg ning annab panuse ajavahemikku 2020–2030 hõlmavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tõhusale kasutuselevõtule ning energiatõhususe suurendamisele kaasaaitamise kaudu, tagades samal ajal süsteemi turvalisuse. ENTSO-E-l peavad olema oma ülesannete täitmiseks piisavad inim- ja rahalised ressursid.

1.   Elektri põhivõrguettevõtjad esitavad komisjonile ja ACERile ENTSO-E põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandid.

2.   Kahe kuu jooksul alates põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandi kättesaamise päevast esitab ACER pärast konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid (sealhulgas tarbijaid) esindavate organisatsioonidega, komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta.

3.   Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ACERi arvamust, kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist.

4.   Põhivõrguettevõtjad võtavad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist vastu muudetud põhikirja või töökorra ning avaldavad need.

5.   Lõikes 1 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

1.   ENTSO-E:

2.   ENTSO-E teatab ACERile piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise ja tulemuslikkusega seotud puudustest.

3.   ENTSO-E avaldab oma täiskogu, nõukogu ja komiteede koosolekute protokollid ja esitab üldsusele regulaarselt teavet oma otsuste vastuvõtmise ja tegevuse kohta.

4.   Lõike 1 punktis j osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava ning kõnealusel aastal läbiviidavat teadus- ja arendustegevust ning soovituslikku ajakava.

5.   ENTSO-E annab ACERile kogu teabe, mida ACER vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt artikli 32 lõikele 1. Et ENTSO-E saaks seda nõuet täita, annavad põhivõrguettevõtjad ENTSO-E-le nõutavat teavet.

6.   Komisjoni taotluse alusel esitab ENTSO-E komisjonile oma seisukohad artiklis 61 sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta.

1.   ENTSO-E viib artikli 30 lõikes 1 osutatud ülesannetest tulenevate ettepanekute koostamisel läbi ulatusliku konsultatsioonimenetluse, konsulteerides aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil. Konsulteerimine toimub struktureeritult, nii et enne ettepaneku lõplikku vastuvõtmist oleks võimalik sidusrühmade märkusi arvesse võtta, ning avatud ja läbipaistval viisil kaasates artiklis 29 osutatud töökorra kohaselt kõiki asjakohaseid sidusrühmi, eelkõige kõiki asjakohaseid sidusrühmi esindavaid organisatsioone. Konsulteerimisse peavad olema kaasatud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on selgitada välja kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

2.   Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

3.   Enne artikli 30 lõikes 1 osutatud ettepanekute vastuvõtmist teeb ENTSO-E teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil on neid märkusi arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

1.   ACER jälgib artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ENTSO-E ülesannete täitmist ning annab tulemustest aru komisjonile.

ACER jälgib artikli 59 kohaselt välja töötatud võrgueeskirjade rakendamist ENTSO-E poolt. Kui ENTSO-E ei ole võrgueeskirju rakendanud, nõuab ACER ENTSO-E-lt põhjendatud selgitust, miks ENTSO-E ei ole seda teinud. ACER teavitab selgitusest komisjoni ning esitab selle kohta oma arvamuse.

ACER jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 58 lõike 1 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude lõimimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab vastava aruande komisjonile.

2.   ENTSO-E esitab ACERile arvamuse saamiseks kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavandi, iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe, ja muud artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumendid.

Kui ACER leiab, et ENTSO-E esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavand ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset, esitab ACER komisjonile ja ENTSO-E-le põhjendatud arvamuse koos soovitustega kahe kuu jooksul kavandi esitamisest.

1.   Põhivõrguettevõtjad teevad piirkondlikku koostööd ENTSO-E raames, et aidata kaasa artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute teostamisele. Eelkõige avaldavad nad iga kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha piirkondlikul investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid. ENTSO-E edendab põhivõrguettevõtjate vahelist koostööd piirkondlikul tasandil, tagades piirkondliku tulemuslikkusega seotud koostalitluse, teabevahetuse ja järelevalve valdkondades, mis ei ole veel liidu tasandil ühtlustatud.

2.   Põhivõrguettevõtjad parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne haldamine, ning edendavad energiabörside arengut ja piiriülese võimsuse kooskõlastatud jaotamist mittediskrimineerivate turupõhiste vahendite abil, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu lühiajaliste jaotamiste kaudsete enampakkumiste ning tasakaalustus- ja reservvõimsuse mehhanismide lõimimise spetsiifilistele eelistele.

3.   Komisjon võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Liikmesriik võib edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse geograafiline piirkond, mida piirkondlik koostööstruktuur hõlmab. Selleks konsulteerib komisjon reguleerivate asutuste, ACERi ja ENTSO-E-ga.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktid ei mõjuta artikli 36 kohaldamist.

1.   Hiljemalt 5. juuliks 2020 esitavad kõik süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad asjaomastele reguleerivatele asutustele ettepaneku piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise kohta kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega.

Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused vaatavad ettepaneku läbi ja kiidavad selle heaks.

Ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

2.   Pärast seda, kui reguleerivad asutused on lõikes 1 osutatud ettepaneku heaks kiitnud, asendavad piirkondlikud koordineerimiskeskused määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt loodud piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid ning alustavad tööd hiljemalt 1. juulil 2022.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (23) II lisas osutatud õiguslikus vormis.

4.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad liidu õiguse kohaseid ülesandeid täites sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest ja põhivõrguettevõtjate huvidest.

5.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites piirkondliku tähtsusega ülesandeid, mis on neile antud kooskõlas artikliga 37. Põhivõrguettevõtjad vastutavad võimsusvoogude juhtimise eest ning turvalise, töökindla ja tõhusa elektrisüsteemi tagamise eest kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõike 1 punktiga d.

1.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 ACERile ettepaneku, milles märgitakse, millised põhivõrguettevõtjad, pakkumispiirkonnad, pakkumispiirkondade piirid, võimsusarvutusalad ja katkestuste koordineerimisalad on hõlmatud iga süsteemikäitamispiirkonnaga. Ettepanekus võetakse arvesse võrguskeemi, sealhulgas elektrisüsteemide omavahelise ühendatuse ja sõltuvuse määra, pidades silmas voogusid ja piirkonna suurust, mis peab hõlmama vähemalt ühte koordineeritud võimsusarvutusala.

2.   Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad osalevad asjaomases piirkonnas loodud piirkondliku koordineerimiskeskuse töös. Erandjuhul, kui põhivõrguettevõtja juhtimispiirkond kuulub mitmesse erinevasse sünkroonalasse, võib põhivõrguettevõtja osaleda kahe piirkondliku koordineerimiskeskuse töös. Süsteemikäitamispiirkondade lähedal asuvate pakkumispiirkondade piiride puhul määratakse lõikes 1 osutatud ettepanekus kindlaks, kuidas peab nende piiride puhul toimuma piirkondlike koordineerimiskeskuste vaheline koordineerimine. Mandri-Euroopa sünkroonala puhul, kui kahe piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevus võib süsteemikäitamispiirkonnas kattuda, teevad selle süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad otsuse, kas määrata selles piirkonnas üks piirkondlik koordineerimiskeskus või täidavad kaks piirkondlikku koordineerimiskeskust rotatsiooni korras osaliselt või täielikult kogu süsteemikäitamispiirkonna piirkondliku tähtsusega ülesandeid ja muid ülesandeid täidab üks määratud piirkondlik koordineerimiskeskus.

3.   Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud ettepaneku kättesaamist kiidab ACER süsteemikäitamispiirkondade kindlaksmääramist käsitleva ettepaneku heaks või teeb muudatusettepanekud. Muudatusettepanekute puhul konsulteerib ACER enne muudatuste heakskiitmist ENTSO-E-ga. Vastuvõetud ettepanek avaldatakse ACERi veebisaidil.

4.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad võivad esitada ACERile ettepaneku lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud süsteemikäitamispiirkondade muutmiseks. Kohaldatakse lõikes 3 sätestatud menetlust.

1.   Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab terves süsteemikäitamispiirkonnas, kus ta on loodud, vähemalt kõiki järgmisi piirkondliku tähtsusega ülesandeid:

Esimeses lõigus osutatud ülesanded on üksikasjalikumalt sätestatud I lisas.

2.   Komisjoni või liikmesriikide ettepanekul avaldab direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 kohaselt loodud komitee arvamuse piirkondlikele koordineerimiskeskustele uute nõustamisülesannete andmise kohta. Kui komitee avaldab uute nõustamisülesannete andmise kohta positiivse arvamuse, täidavad piirkondlikud koordineerimiskeskused neid ülesandeid ENTSO-E poolt välja töötatud ja ACERi poolt artiklis 27 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

3.   Põhivõrguettevõtjad annavad oma piirkondlikele koordineerimiskeskustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu teabe, mis on vajalik piirkondlike koordineerimiskeskuste vastu võetud koordineeritud meetmete ja soovituste rakendamiseks.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud ja vastavates võrgueeskirjades või suunistes veel käsitlemata ülesannete puhul töötab ENTSO-E välja ettepaneku kooskõlas artiklis 27 sätestatud menetlusega. Piirkondlikud koordineerimiskeskused täidavad neid ülesandeid ACERi poolt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja täidetavate ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitleva tõhusa, kaasava, läbipaistva ja konsensuse saavutamist soodustava töökorra, võttes eelkõige arvesse kõnealuste ülesannete üksikasju ja nõudeid, nagu on sätestatud I lisas. Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja ka selle töökorra läbivaatamise menetluse.

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused tagavad, et lõikes 1 osutatud töökord hõlmab asjaomaste osaliste teavitamist käsitlevaid norme.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse, mille alusel korraldatakse nende igapäevaste toimingute ja ülesannete elluviimisega seotud asjakohaseid ja regulaarseid konsultatsioone süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate, teiste piirkondlike koordineerimiskeskuste ja asjaomaste sidusrühmadega. Regulatiivsete küsimuste käsitlemise tagamiseks võib vajaduse korral kaasata konsultatsioonidesse reguleerivad asutused.

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused konsulteerivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikidega ja oma piirkondlike foorumitega (kui piirkondlik foorum on olemas) poliitiliselt tähtsates küsimustes, mille hulka ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevane tegevus ja nende ülesannete täitmine. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad vajalikul määral arvesse liikmesriikide ja asjakohasel juhul oma piirkondlike foorumite antavaid soovitusi.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse sidusrühmade kaasamiseks ning korraldavad sidusrühmadega korrapäraseid kohtumisi, et arutada ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimisega seotud küsimusi, selgitada välja puudujäägid ja esitada parandusettepanekuid.

2.   ENTSO-E ja piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad sidusrühmade ja üldsuse jaoks täiesti läbipaistvalt. Kõik asjakohased dokumendid avaldatakse vastava piirkondliku koordineerimiskeskuse veebisaidil.

1.   Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad töötavad välja menetluse piirkondlike koordineerimiskeskuste poolt kooskõlas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidega esitatud koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks.

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele adresseeritud koordineeritud meetmed seoses artikli 37 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülesannetega. Põhivõrguettevõtjad rakendavad koordineeritud meetmeid, välja arvatud juhul, kui koordineeritud meetmete rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab mitte rakendada koordineeritud meedet käesolevas lõikes sätestatud põhjustel, teatab ta üksikasjalikud põhjused läbipaistval viisil ja tarbetu viivituseta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele. Sellistel juhtudel hindab piirkondlik koordineerimiskeskus otsuse mõju teistele süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja võib teha vastavalt lõikes 1 sätestatud menetlusele ettepaneku teistsuguste koordineeritud meetmete kohta.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele soovitusi seoses artikli 37 lõike 1 punktides c–p loetletud ülesannetega või artikli 37 lõike 2 kohaselt määratud ülesannetega.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab lõikes 1 osutatud soovitusest kõrvale kalduda, esitab ta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna teistele põhivõrguettevõtjatele tarbetu viivituseta oma otsuse põhjenduse.

4.   Koordineeritud meetmete või soovituse läbivaatamine algatatakse süsteemikäitamispiirkonna ühe või mitme põhivõrguettevõtja taotlusel. Koordineeritud meetme või soovituse läbivaatamise järel kinnitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused selle esialgsel kujul või muudavad seda.

5.   Kui koordineeritud meedet vaadatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaselt läbi, ei peatata läbivaatamistaotlus koordineeritud meetme kohaldamist, välja arvatud juhtudel, kui koordineeritud meetme rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga üksik põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

6.   Olles konsulteerinud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 kohaselt loodud komiteega, võivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid ühe liikmesriigi või komisjoni ettepanekul ühiselt otsustada anda koordineeritud meetmete esitamise pädevus oma piirkondlikule koordineerimiskeskusele seoses ühe või mitme käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 punktides c–p sätestatud ülesandega.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused asutavad koordineerimiskeskuste juhtimise ja tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

2.   Haldusnõukogu koosneb liikmetest, kes esindavad kõiki vastavates piirkondlikes koordineerimiskeskustes osalevaid põhivõrguettevõtjaid.

3.   Haldusnõukogu vastutab järgmise eest:

4.   Haldusnõukogu pädevusse ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevase toimimise ja selle ülesannete täitmisega seotud tegevus.

1.   Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad kehtestavad piirkondlike koordineerimiskeskuste organisatsioonilise struktuuri, mis toetab nende ülesannete täitmise ohutust.

Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

2.   Kui see on tingimata vajalik, võivad piirkondlikud koordineerimiskeskused luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse allpiirkondlike eripäradega, või piirkondlikke koordineerimiskeskusi, et tagada ülesannete tõhus ja usaldusväärne täitmine.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused peavad oma kulude üle arvestust läbipaistval viisil ning teatavad neist ACERile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad ENTSO-E-le, ACERile, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele ning elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aastaaruande lõikes 1 sätestatud järelevalve tulemuste kohta ja teabe nende tegevuse kohta.

4.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused teatavad lõike 1 kohase seire käigus tuvastatud puudustest ENTSO-E-le, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele, ACERile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele. Selle aruande põhjal võivad süsteemikäitamispiirkonna vastavad reguleerivad asutused pakkuda piirkondlikele koordineerimiskeskustele välja meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

5.   Ilma et see piiraks vajadust kaitsta julgeolekut ning tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust, avalikustavad piirkondlikud koordineerimiskeskused aruanded, millele on osutatud lõigetes 3 ja 4.

1.   Kogu liitu hõlmava võrgu arengukava, millele osutatakse artikli 30 lõike 1 punktis b, sisaldab integreeritud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume ning süsteemi paindlikkuse hinnangut.

Kogu liitu hõlmava võrgu arengukavas eelkõige:

Seoses esimese lõigu punktiga c võib kogu liitu hõlmava võrgu arengukavale lisada ülevaate võrgu piiriülese suutlikkuse suurendamise tõketest, mis tulenevad erinevatest heakskiitmisega seotud menetlustest või tavadest.

2.   ACER esitab riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade kohta arvamuse, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva kogu liitu hõlmava võrgu arengukavaga. Kui ACER tuvastab ebakõlasid riikliku kümneaastase võrgu arengukava ning mittesiduva kogu liitu hõlmava võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele muuta riiklikku võrgu arengukava või mittesiduvat kogu liitu hõlmava võrgu arengukava. Kui riiklik võrgu arengukava töötatakse välja vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 51, soovitab ACER pädeval reguleerival asutusel muuta riiklikku kümneaastast võrgu arengukava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 51 lõikele 7 ja teavitada sellest komisjoni.

1.   Põhivõrguettevõtjatele hüvitatakse kulud, mis tekivad piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisel nendele kuuluvate võrkude kaudu.

2.   Lõikes 1 nimetatud hüvitist maksavad need siseriiklike ülekandesüsteemide käitajad, kelle võrkudest piiriülesed võimsusvood pärinevad, ja need võrguettevõtjad, kelle võrkudes kõnealused võimsusvood lõpevad.

3.   Hüvitismaksed tehakse korrapäraselt teatava möödunud ajavahemiku eest. Makstud hüvitist korrigeeritakse vajaduse korral tagantjärele vastavalt tegelikele kuludele.

Esimene ajavahemik, mille eest hüvitismakseid tuleb teha, määratakse kindlaks artiklis 61 nimetatud suunistes.

4.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse hüvitismaksete suurused.

5.   Ülekantavate piiriüleste võimsusvoogude suurus ning siseriiklikest ülekandesüsteemidest pärinevate või kõnealustes võrkudes lõppevate piiriüleste võimsusvoogude suurus määratakse kindlaks teatava ajavahemiku jooksul tegelikult mõõdetud füüsiliste võimsusvoogude põhjal.

6.   Piiriüleste võimsusvoogude ülekandekulud määratakse kindlaks ettemääratud pikaajaliste keskmiste lisakulude põhjal, kusjuures võetakse arvesse kaod, investeeringud uude taristusse ning asjakohane osa taristuga seotud olemasolevatest kuludest, niivõrd kui taristut kasutatakse piiriüleste võimsusvoogude edastamiseks, ning eriti võetakse arvesse vajadust tagada varustuskindlus. Kulude kindlaksmääramisel kasutatakse tunnustatud standardile vastavaid kuluarvestuse viise. Kasu, mis võrk saab piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisest, võetakse arvesse ja vähendatakse saadavat hüvitist.

7.   Kui kahe või enama liikmesriigi ülekandevõrgud moodustavad täielikult või osaliselt ühe juhtploki osa, loetakse üksnes põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitismehhanismiga seoses juhtplokk tervikuna ühe asjaomase liikmesriigi ülekandevõrgu osaks, et juhtplokis kulgevaid võimsusvoogusid ei saaks lugeda artikli 2 lõike 2 punkti b alusel piiriülesteks voogudeks, mille puhul tuleb maksta hüvitist käesoleva artikli lõike 1 alusel. Asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused võivad otsustada, millise asjaomase liikmesriigi osaks juhtplokk tervikuna loetakse.

1.   Põhivõrguettevõtjad võtavad kasutusele kooskõlastamis- ja teabevahetussüsteemid, mis tagavad võrkude turvalisuse ülekandevõime piiratuse juhtimisel.

2.   Põhivõrguettevõtjate ohutus-, talitlus- ja planeerimisnormid avalikustatakse. Avaldatav teave sisaldab üldist kava kogu edastamisvõimsuse ja võrgu läbilaskevõime piiri arvutamiseks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal. Kavad esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

3.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad iga päev kalkulatsiooni kasutusel oleva edastamisvõimsuse kohta, tuues esile kõik juba reserveeritud edastamisvõimsused. Kõnealust teavet antakse kindlaksmääratud vaheaegadega enne edastamispäeva ning selles esitatakse igal juhul eeloleva nädala ja kuu kalkulatsioon ning olemasoleva võimsuse edastatava osa eeldatav kogus.

4.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjakohased andmed koondprognoosi ja tegeliku tarbimise, tootmis- ja võrguvõimsuse kättesaadavuse ja tegeliku kasutamise, võrgu ja võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavuse ja kasutamise, tasakaalustus- ja reservvõimsuse ning paindlikkuse kättesaadavuse kohta. Väikeste tootmis- ja võrguvõimsuste kättesaadavuse ja tegeliku kasutuse puhul võib kasutada koondprognoosi.

5.   Asjaomased turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele asjakohased andmed.

6.   Elektritootjad, kes omavad või käitavad tootmisvõimsusi, millest ühe tootmisvõimsuse installeeritud võimsus on vähemalt 250 MW, või kelle portfelli kuuluv tootmisvõimsus on vähemalt 400 MW, hoiavad reguleerivale asutusele, liikmesriigi konkurentsiasutusele ja komisjonile viie aasta jooksul kättesaadavana kõik elektrijaamaga seotud tunniandmed, mis on vajalikud selleks, et kontrollida kõiki operatiivseid edastusotsuseid ning energiabörsidel, võrkudevaheliste ühenduste enampakkumistel, reservturgudel ja börsivälistel enampakkumistel tehtud pakkumisi. Elektrijaama iga tunni kaupa säilitatav teave peab sisaldama vähemalt andmeid olemasoleva tootmisvõimsuse ja varutud reservvõimsuse kohta, sealhulgas teavet varutud reservvõimsuse jaotamise kohta elektrijaama tasandil, pakkumise tegemise ja tootmise ajal.

7.   Põhivõrguettevõtjad vahetavad korrapäraselt piisavalt täpsete elektrivõrke ja koormusvooge käsitlevate andmete pakette, et võimaldada igal põhivõrguettevõtjal arvutada koormusvoogusid oma piirkonnas. Samad andmepaketid tehakse kättesaadavaks ka reguleerivatele asutustele ning taotluse korral komisjonile ja liikmesriikidele. Reguleerivad asutused, liikmesriigid ja komisjon käsitlevad kõnealust andmepaketti konfidentsiaalsena ning tagavad selle konfidentsiaalse käsitlemise ka kõigi konsultantide puhul, kes teevad nende nõudmisel analüütilist tööd nimetatud andmete põhjal.

1.   Komisjon vaatab läbi iga teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimisotsuse kohta kohe pärast selle kättesaamist vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 52 lõikele 6. Kahe kuu jooksul teatise saamise päevast esitab komisjon oma arvamuse asjaomasele reguleerivale asutusele seoses teatise vastavusega direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 43 ja kas artikli 52 lõikele 2 või artiklile 53.

Komisjon võib esimeses lõigus viidatud arvamuse koostamisel taotleda ACERi arvamust reguleeriva asutuse otsuse kohta. Sellisel juhul pikendatakse esimeses lõigus osutatud kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra.

Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid.

2.   Komisjoni arvamuse saamisel võtab reguleeriv asutus kahe kuu jooksul vastu oma lõpliku otsuse põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta, arvestades võimalikult suurel määral komisjoni arvamust. Reguleeriva asutuse otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos.

3.   Kogu menetluse jooksul võivad reguleerivad asutused või komisjon põhivõrguettevõtjatelt või tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt taotleda kogu teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks.

4.   Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

5.   Kui komisjon on saanud teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 43 lõikele 9, teeb ta sertifitseerimise kohta otsuse. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust.

1.   Jaotusvõrguettevõtjad teevad liidu tasandil koostööd ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vahendusel, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjatel, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, on õigus saada üksuse registreeritud liikmeteks.

Registreeritud liikmed võivad osaleda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses kas otse või neid võib esindada liikmesriigi määratud või liidu tasandi ühendus.

2.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus täidab käesolevas määruses ette nähtud ülesandeid ja menetlusi kooskõlas artikliga 55. Olles liidu ühistes huvides töötav ekspertüksus, ei esinda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaid erihuvisid ega püüa mõjutada otsustusprotsessi teatavate erihuvide kaitsmiseks.

3.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse liikmete suhtes kehtib registreerimiskohustus ja nad peavad tasuma õiglase ja proportsionaalse liikmemaksu, mille arvutamisel võetakse arvesse asjaomase jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrku ühendatud tarbijate arvu.

1.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koosneb vähemalt üldkogust, juhatusest, strateegiliste nõunike rühmast, eksperdirühmadest ja peasekretärist.

2.   Hiljemalt 5. juuliks 2020 esitavad jaotusvõrguettevõtjad komisjonile ja ACERile kooskõlas artikliga 54 asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, sealhulgas käitumisjuhendi, registreeritud liikmete loetelu ja töökorra kavandi, sealhulgas ENTSO-E ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi, ning rahastamiseeskirja.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töökorra kavandis tagatakse kõigi osalevate jaotusvõrguettevõtjate tasakaalustatud esindatus.

3.   Kahe kuu jooksul alates põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kättesaamisest esitab ACER komisjonile oma arvamuse, olles eelnevalt konsulteerinud kõikide sidusrühmadega, eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonidega.

4.   Kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist esitab komisjon arvamuse põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kohta, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud ACERi arvamust.

5.   Jaotusvõrguettevõtjad loovad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, võtavad vastu selle põhikirja ja töökorra ning avaldavad need.

6.   Lõikes 2 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlusele.

7.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotusvõrguettevõtjad, kes on üksuse registreeritud liikmed, ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad üksnes kulud, mis on mõistlikud ja proportsionaalsed.

1.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirjas, mis võetakse vastu artikli 53 kohaselt, tagatakse järgmised põhimõtted: