11.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 152/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/945,

12. märts 2019,

mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikleid 58 ja 61,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna mehitamata õhusõidukite süsteemid, mille käitamisega kaasneb väga madal riskitase, kuuluvad avatud käitamiskategooriasse, ei tohiks nende suhtes kohaldada tavapäraseid lennundusnõuetele vastavuse tõendamise menetlusi. Kõnealuste mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul tuleks kasutada määruse (EL) 2018/1139 artikli 56 lõikes 6 osutatud võimalust kehtestada ühenduse ühtlustamisõigusakte. Seetõttu on vaja sätestada nõuded, millega maandatakse nende mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisega seotud riskid, võttes täielikult arvesse muid kohaldatavaid liidu ühtlustamisõigusakte.

(2)

Kõnealused nõuded peaksid hõlmama määruse (EL) 2018/1139 artiklis 55 sätestatud olulisi nõudeid, eelkõige seoses konkreetsete omaduste ja funktsioonidega, mis on vajalikud kõnealuste mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisest tulenevate lennuohutuse, eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse, julgeoleku või keskkonnaga seotud riskide maandamiseks.

(3)	Kui tootja laseb turule mehitamata õhusõiduki süsteemi kavatsusega teha see käitamiseks kättesaadavaks avatud kategoorias, kinnitades selleks süsteemile klassi identifitseerimismärgistuse, peaks ta tagama mehitamata õhusõiduki süsteemi vastavuse kõnealuse õhusõidukiklassi nõuetele.

(4)	Võttes arvesse turul juba kättesaadavaks tehtud mudelõhusõidukite juures saavutatud head ohutustaset, on asjakohane luua mehitamata õhusõidukite süsteemide klass C4, mille suhtes ei tohiks kohaldada ebaproportsionaalseid tehnilisi nõudeid, võttes arvesse mudelõhusõidukite käitajate huve.

(5)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, mida peetakse mänguasjadeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (2) tähenduses. Sellised mehitamata õhusõidukite süsteemid peaksid olema kooskõlas ka direktiivi 2009/48/EÜ nõuetega. Kõnealust nõuetele vastavuse nõuet tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaste täiendavate ohutusnõuete kindlaksmääramisel.

(6)

Mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis ei ole mänguasjad direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/42/EÜ (3) sätestatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ulatuses, milles kõnealust direktiivi nende suhtes kohaldatakse, ning niivõrd, kuivõrd need tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole lahutamatult seotud mehitamata õhusõidukite süsteemide lennu ohutuse tagamisega. Kui kõnealused tervisekaitse- ja ohutusnõuded on lahutamatult seotud lennu ohutusega, tuleks kohaldada ainult käesolevat määrust.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/30/EL (4) ning direktiivi 2014/53/EL (5) ei tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite suhtes, mis tuleb määruse (EL) 2018/1139 kohaselt sertifitseerida ja mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes õhus ning üksnes sagedustel, mille Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liit on raadiosidenormidega eraldanud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks.

(8)

Direktiivi 2014/53/EL tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite suhtes, mida ei ole vaja sertifitseerida ja mis ei ole ette nähtud kasutamiseks üksnes sagedustel, mille Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on raadiosidenormidega eraldanud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks, ning mis kiirgavad ja/või võtavad raadioside ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu elektromagnetlaineid sagedusega alla 3 000 GHz.

(9)

Direktiivi 2014/30/EL tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite suhtes, mida ei ole vaja sertifitseerida ja mis ei ole ette nähtud kasutamiseks üksnes sagedustel, mille Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on raadiosidenormidega eraldanud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks, juhul kui asjaomased mehitamata õhusõidukid ei kuulu direktiivi 2014/53/EL kohaldamisalasse.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja horisontaalsed sätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks selliste toodete turustamise puhul, mille suhtes kohaldatakse asjaomaseid valdkondlikke õigusakte. Selleks et tagada kooskõla muude valdkondade tooteid käsitlevate õigusaktidega, tuleks avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide turustamist käsitlevad sätted ühtlustada otsuses 768/2008/EÜ kehtestatud raamistikuga.

(11)	Direktiivi 2001/95/EÜ (7) kohaldatakse mehitamata õhusõidukite süsteemide ohutusriskide suhtes niivõrd, kuivõrd liidu muudes õigusaktides puuduvad asjaomaste toodete ohutust reguleerivad sama eesmärgiga erieeskirjad.

(12)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(13)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed selle tagamiseks, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid tehakse turul kättesaadavaks ja võetakse kasutusele ainult siis, kui need tavapärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ja ohutust, koduloomi ega vara.

(14)

Selleks et tagada kodanikele kõrgetasemeline keskkonnakaitse, peab müra piirama nii palju kui võimalik. Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite suhtes kohaldatavad helivõimsuse piirangud võidakse läbi vaadata komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 (8) sätestatud üleminekuperioodide lõpus.

(15)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tooted vastaksid üha elavneva e-kaubanduse nõuetele. Sel eesmärgil tuleks liikmesriike innustada tegema koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega ning arendama turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste koostööd. Turujärelevalveasutused peaksid võimaluse korral kasutama teavitamise ja meetmete võtmise mehhanisme ning seadma sisse koostöö oma riiklike asutustega, kelle pädevuses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (9) rakendamine. Nad peaksid looma tihedad kontaktid, mis võimaldavad operatiivselt suhelda peamiste vahendajatega, kes osutavad internetis müüdavate toodetega seotud hostimisteenuseid.

(16)

Avalike huvide, näiteks tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse ning ausa konkurentsi tagamiseks liidu turul peaksid ettevõtjad vastutama selle eest, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavalt asjaomaste ettevõtjate rollile tarne- ja turustusahelas. Seetõttu on vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(17)	Selleks et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, riiklike turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteeme tarnivad või turustavad ettevõtjad lisama postiaadressile ka veebiaadressi.

(18)	Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide vastavushindamismenetluse sobivaim teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(19)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi liidu turu jaoks uute avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, olgu siis tegu kas liidus asuva tootja poolt valmistatud uue mehitamata õhusõiduki süsteemi või kolmandast riigist imporditud uue või kasutatud mehitamata õhusõiduki süsteemiga.

(20)

Kui kolmandast riigist liidu turule sisenev mehitamata õhusõiduki süsteem on ette nähtud kasutamiseks avatud kategoorias, on vaja tagada, et kõnealune süsteem vastaks käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige tuleks tagada, et tootjad viiksid läbi nõuetekohased vastavushindamismenetlused. Seepärast tuleks sätestada, et importijad peavad tagama nende poolt turule lastavate mehitamata õhusõidukite süsteemide vastavuse käesoleva määruse nõuetele ning et nad ei lase turule mehitamata õhusõidukite süsteeme, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama, et vastavushindamismenetlus on teostatud ning et CE-märgistus ja tootja koostatud tehniline dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadav.

(21)

Turustaja, kes teeb avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi turul kättesaadavaks, peaks tegutsema piisavalt hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjutaks negatiivselt selle nõuetelevastavust. Nii importijad kui ka turustajad peaksid tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes toimima vastavalt asjakohastele nõuetele.

(22)

Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi turule laskmisel peaks iga importija mehitamata õhusõidukile märkima oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui mehitamata õhusõiduki süsteemi suurus seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peab avama pakendi, et lisada mehitamata õhusõiduki süsteemile oma nimi ja aadress.

(23)	Kui ettevõtja laseb avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi turule oma nime või kaubamärgi all või muudab seda nii, et see võib mõjutada toote vastavust asjakohastele nõuetele, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(24)

Kuna turustajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, peaksid nad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tehtud turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemiga seotud kogu vajaliku teabe.

(25)

Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks ettevõtja, kes tegi nõuetele mittevastava mehitamata õhusõiduki süsteemi turul kättesaadavaks.

(26)

Käesolevas määruses tuleks piirduda oluliste nõuete sätestamisega. Selleks et lihtsustada avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, tuleb toodete puhul, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (10) kohaselt vastu võetud harmoneeritud standarditega, sätestada vastavuseeldus, et kehtestada eespool nimetatud nõuete üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid.

(27)

Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavad olulised nõuded peaksid olema sõnastatud piisavalt täpselt, et luua õiguslikult siduvaid kohustusi. Nad peaksid olema formuleeritud selliselt, et nende alusel saaks teostada vastavushindamist isegi siis, kui harmoneeritud standardid puuduvad või kui tootja otsustab harmoneeritud standardeid mitte kasutada.

(28)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud harmoneeritud standarditele vastuväidete esitamise menetlus, kui need standardid ei vasta täielikult käesolevas määruses nimetatud, avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavate ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Vajaduse korral tuleks kohaldada seda menetlust seoses nõuetega, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, lubades eeldada vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(29)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada, et turul kättesaadavaks tehtavad avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid vastavad olulistele nõuetele, on vaja sätestada nõuetele vastavuse hindamise menetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi sõltuvalt riski tasemest ja nõutud ohutustasemest. Valdkondadevahelise ühtsuse nimel ja vastavushindamise ühekordsete lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlus valida kõnealuste moodulite hulgast.

(30)

Turujärelevalveasutustel ja mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajatel peaks olema lihtne juurdepääs ELi vastavusdeklaratsioonile. Selle nõude täitmiseks peaksid tootjad tagama, et iga avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemiga on kaasas kas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia või internetiaadress, kus ELi vastavusdeklaratsioon on kättesaadav.

(31)

Selleks et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, peaks teave kõigi selliste liidu õigusaktide kindlaks tegemiseks, mida avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatakse, olema kättesaadav ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik, et ühtne ELi vastavusdeklaratsioon on üksikutest asjakohastest vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

(32)

Vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava kogu menetluse nähtav tulem on toote vastavust tõendav CE-märgistus. CE-märgistuse kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (11). Käesolevas määruses tuleks kehtestada eeskirjad CE-märgistuse kinnitamise kohta avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemile.

(33)	Mõnede käesoleva määrusega hõlmatud ja avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi klasside puhul on vajalik vastavushindamisasutuste sekkumine. Liikmesriigid peaksid komisjoni sellest teavitama.

(34)

On vaja tagada, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemide vastavushindamisasutused teeksid ühtlaselt kõrgetasemelist tööd kogu liidus ja et kõik kõnealused asutused täidaksid oma ülesandeid ühtemoodi hästi ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks tuleks määrata kindlaks kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(35)	Kui vastavushindamisasutus tõendab avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele.

(36)	Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(37)

Määruses (EÜ) nr 765/2008 on sätestatud eeskirjad vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta, toodete turujärelevalve raamistik, kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ja CE-märgistuse kasutamise üldpõhimõtted. Käesolevas määruses kehtestatud süsteemi peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteem.

(38)	Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistvat akrediteerimist, mis tagab vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaksid kogu liidu riiklikud asutused kasutama vahendina, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust.

(39)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu tegemiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste üle teostatav järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(40)	Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(41)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul lahendada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad küsitavused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutusena.

(42)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on väga oluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt halduslikult koormamata. Samal põhjusel ja ka ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(43)	Huvitatud pooltel peaks olema õigus teavitatud asutuse läbiviidud vastavushindamise tulemus vaidlustada. Oluline on teha kättesaadavaks menetlus teavitatud asutuste kõikide otsuste vaidlustamiseks.

(44)

Tootjad peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteeme on võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase hoidmise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteeme tuleks käsitada käesolevas määruses sätestatud olulistele nõuetele mittevastavana ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral, see tähendab siis, kui selline kasutus võib tuleneda inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest.

(45)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul kehtivad määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud normid liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta, sealhulgas sätted teabe vahetamise kohta kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad. Selleks et tagada sujuv üleminek käesoleva määruse rakendamisele, tuleks ette näha asjakohased üleminekumeetmed.

(46)

Suurimat ohtu kujutavate mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes tuleks kohaldada sertifitseerimist. Seepärast tuleks käesolevas määruses määratleda tingimused, mille alusel tuleks sertifitseerida mehitamata õhusõidukite süsteemide projekteerimine, tootmine ja hooldus. Need tingimused on seotud õnnetuste puhul kolmandatele isikutele tekitatava kahju suurema riskiga ning seetõttu peaks sertifitseerimine olema nõutav selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul, mis on ette nähtud inimeste veoks, ohtlike kaupade veoks või mille mis tahes mõõde on suurem kui 3 m ning mis on projekteeritud käitamiseks inimrühmade kohal. Samuti peaks olema nõutav rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud käitamise erikategoorias kasutatavate mehitamata õhusõidukite süsteemide sertifitseerimine, kui riskihindamise põhjal jõutakse pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloa puhul järeldusele, et käitamise riski ei ole võimalik nõuetekohaselt maandada mehitamata õhusõiduki süsteemi sertifitseerimata.

(47)

Kui turule lastud ja avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud ning klassi identifitseerimismärgistust kandvaid mehitamata õhusõidukite süsteeme kasutatakse väljaspool avatud käitamiskategooriat, peaksid need vastama kas sertifitseeritud kategoorias või erikategoorias käitatavate mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavatele sertifitseerimisnõuetele.

(48)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate suhtes, kelle peamine tegevuskoht on, kes on asutatud või kes elavad kolmandas riigis ning kes käitavad mehitamata õhusõidukite süsteeme ühtse Euroopa taeva õhuruumis.

(49)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad EASA arvamusel nr 1/2018, (12) mis on vastu võetud määruse (EL) 2018/1139 artikli 65 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas määruses sätestatakse nõuded, mida kohaldatakse selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide projekteerimise ja tootmise suhtes, mis on ette nähtud käitamiseks vastavalt rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud eeskirjadele ja tingimustele, ning kaugidentimise lisade projekteerimise ja tootmise suhtes. Samuti määratakse selles kindlaks sellised mehitamata õhusõidukite süsteemide tüübid, mille projekteerimist, tootmist ja hooldust tuleb sertifitseerida.

2. Lisaks kehtestatakse käesolevas määruses eeskirjad avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide ja kaugidentimise lisade turul kättesaadavaks tegemise ja nende vaba liikumise kohta liidus.

3. Käesolevas määruses sätestatakse ka eeskirjad, mida peavad täitma kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad, kui nad vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/947 käitavad mehitamata õhusõiduki süsteemi ühtse Euroopa taeva õhuruumis.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesoleva määruse II peatükki kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

sellised mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis on ette nähtud käitamiseks vastavalt rakendusmääruses (EL) 2019/947 avatud kategooriasse kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide (välja arvatud eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõidukite süsteemid) käitamiseks kehtestatud eeskirjadele ja tingimustele ja mis kannavad käesoleva määruse lisa 1.–5. osas kindlaks määratud klassi identifitseerimismärgistust, mis näitab, millisesse rakendusmääruses (EL) 2019/947 osutatud viiest mehitamata õhusõidukite süsteemide klassist asjaomane süsteem kuulub;

b)	käesoleva määruse lisa 6. osas sätestatud kaugidentimise lisad.

2. Käesoleva määruse III peatükki kohaldatakse selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, mida käitatakse vastavalt sertifitseeritud kategooriasse ja erikategooriasse kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja tingimustele kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/947.

3. Käesoleva määruse IV peatükki kohaldatakse ka mehitamata õhusõidukite süsteemide selliste käitajate suhtes, kelle peamine tegevuskoht on kolmandas riigis või kes on asutatud või elavad kolmandas riigis, juhul kui mehitamata õhusõidukite süsteeme käitatakse liidus.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata eranditult siseruumides käitamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „mehitamata õhusõiduk“– õhusõiduk, mis lendab või on projekteeritud lendamiseks autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti;

2) „mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed“– instrumendid, varustus, mehhanismid, aparatuur, lisaseadmed, tarkvara või tarvikud, mis on vajalikud mehitamata õhusõiduki ohutuks kasutamiseks, mis ei ole osad ja mida ei veeta kõnealuse mehitamata õhusõiduki pardal;

3) „mehitamata õhusõiduki süsteem“– mehitamata õhusõiduk ja selle kaugjuhtimisseadmed;

4) „mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja“– juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või kavatseb käitada üht või mitut mehitamata õhusõiduki süsteemi;

5) „avatud kategooria“– mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 4;

6) „erikategooria“– mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 5;

7) „sertifitseeritud kategooria“– mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 6;

8) „liidu ühtlustamisõigusaktid“– liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turule laskmise tingimusi;

9) „akrediteerimine“– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10 määratletud akrediteerimine;

10) „vastavushindamine“– hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas tootega seotud erinõuded on täidetud;

11) „vastavushindamisasutus“– asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

12) „CE-märgistus“– märgistus, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgistuse tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

13) „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

14) „volitatud esindaja“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaks määratud ülesannete täitmiseks tema nimel;

15) „importija“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

16) „turustaja“– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

17) „ettevõtjad“– mehitamata õhusõiduki süsteemi tootja, tema volitatud esindaja, importija ja turustaja;

18) „turul kättesaadavaks tegemine“– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

19) „turule laskmine“– toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

20) „harmoneeritud standard“– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

21) „tehniline spetsifikatsioon“– dokument, milles kehtestatakse tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

22) „eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõiduki süsteem“– mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud või toodetud ehitaja enda tarbeks, välja arvatud mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud tootja poolt turule lastud ühest koostevalmis komplektist;

23) „turujärelevalveasutus“– liikmesriigi asutus, kes vastutab oma territooriumil turujärelevalve teostamise eest;

24) „tagasivõtmine“– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

25) „kõrvaldamine“– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemist;

26) „ühtse Euroopa taeva õhuruum“– õhuruum sellise territooriumi kohal, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, ja muu õhuruum, mille suhtes liikmesriigid kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 551/2004 (13) kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3;

27) „kaugpiloot“– füüsiline isik, kelle ülesanne on mehitama õhusõiduki ohutu juhtimine kas manuaalsete juhtimisseadmete abil või automaatjuhtimisel lendava mehitamata õhusõiduki puhul selle lennutrajektoori jälgimine ning valmisolek igal ajal sekkuda ja selle lennutrajektoori muuta;

28) „maksimaalne stardimass“– mehitamata õhusõiduki tootja või ehitaja poolt kindlaks määratud maksimaalne mass (koos lasti ja kütusega), mille juures on mehitamata õhusõidukit võimalik kasutada;

29) „last“– instrument, mehhanism, varustus, osa, aparatuur, lisaseade või tarvik, sealhulgas sideseade, mis on paigaldatud õhusõidukisse või selle külge, ja mida ei kasutata ega kavatseta kasutada õhusõiduki käitamiseks või juhtimiseks lennu ajal ja mis ei ole plaaneri, mootori ega propelleri osa;

30) „järgne-mulle-režiim“– mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisrežiim, milles mehitamata õhusõiduk eelnevalt kindlaksmääratud raadiuses katkematult järgneb kaugpiloodile;

31) „otsene kaugidentimine“– süsteem, mis tagab käitatavat mehitamata õhusõidukit käsitleva teabe, sealhulgas mehitamata õhusõiduki märgistuse kohaliku edastamise selliselt, et seda teavet on võimalik hankida ilma füüsilise juurdepääsuta mehitamata õhusõidukile;

32) „geopiirangute jälgimine“– funktsioon, mis liikmesriikide esitatud andmete põhjal avastab õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise ja hoiatab kaugpiloote, et nad saaksid rikkumise ärahoidmiseks viivitamata võtta tõhusaid meetmeid;

33) „müravõimsustase (LWA )“– A-sageduskorrektsiooniga müravõimsus detsibellides 1 pW suhtes, nagu on määratletud standardis EN ISO 3744:2010;

34) „mõõdetud müravõimsustase“– müravõimsustase, mis on kindlaks määratud lisa 13. osas sätestatud mõõtmistega; mõõdetud väärtused võivad olla kindlaks määratud kas ühelt asjaomase seadme liiki esindavalt mehitamata õhusõidukilt saadud andmete põhjal või mitmelt mehitamata õhusõidukilt saadud andmete keskmise näitaja põhjal;

35) „garanteeritud müravõimsustase“– müravõimsustase, mis on kindlaks määratud vastavalt lisa 13. osas sätestatud nõuetele, võttes arvesse tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud kõikumisi, ning mille kohta tootja või tema volitatud esindaja ühenduses kinnitab, et vastavalt kasutatud ja tehnilistes dokumentides nimetatud mõõtevahenditele seda taset ei ületata;

36) „ripplend“– sama geograafilise asendi säilitamine õhus;

37) „inimrühmad“– kogunenud isikud, kellel ei ole võimalik laiali minna rahvahulga tiheduse tõttu.

II PEATÜKK

Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid ja kaugidentimise lisad

1. JAGU

Nõuded toodetele

Artikkel 4

Nõuded

1. Artikli 2 lõikes 1 osutatud tooted peavad vastama lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele.

2. Mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis ei ole mänguasjad direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses, peavad vastama direktiivis 2006/42/EÜ sätestatud asjaomastele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vaid seoses riskidega, mis ei ole seotud mehitamata õhusõiduki lennu ohutusega.

3. Turul juba kättesaadavaks tehtud toodete tarkvara võib värskendada üksnes juhul, kui see ei mõjuta toote nõuetelevastavust.

Artikkel 5

Toodete turul kättesaadavaks tegemine ja vaba liikumine

1. Tooted tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui need vastavad käesoleva peatüki nõuetele ega ohusta inimeste tervist või ohutust, loomi ega vara.

2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva peatükiga hõlmatud asjaolude tõttu käesoleva peatüki nõuetele vastavate toodete turul kättesaadavaks tegemist.

2. JAGU

Ettevõtjate kohustused

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1. Tootjad tagavad oma toodete liidu turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud lisa 1.–6. osas.

2. Tootjad koostavad artiklis 17 sätestatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega leiab tõendust toodete vastavus lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgistuse.

3. Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast toodete turule laskmist.

4. Tootjad kehtestavad menetlused, millega tagatakse, et seeriatoodang vastab jätkuvalt käesoleva peatüki nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi toote konstruktsioonis, omadustes või tarkvaras ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse tootest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turustatud tooteid pisteliselt tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmise kohta ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest.

5. Mehitamata õhusõidukite süsteemide tootjad tagavad, et mehitamata õhusõidukitel on otsuse 768/2008/EÜ tähenduses tüüp ja kordumatu seerianumber, mis võimaldab seda identida ning mis peab vajaduse korral olema kooskõlas lisa 2.–4. osas määratletud asjakohaste nõuetega. Kaugidentimise lisade tootjad tagavad, et kaugidentimise lisad kannavad tüübinumbrit ja kordumatut seerianumbrit, mis võimaldavad neid identida ja vastavad lisa 6. osas määratletud nõuetele. Mõlemal juhul tagavad tootjad, et kordumatu seerianumber lisatakse ka ELi vastavusdeklaratsioonile või artiklis 14 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioonile.

6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi, veebiaadressi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab ühele ainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7. Tootjad tagavad, et toodetega on kaasas lisa 1.–6. osas nõutud kasutusjuhendid ja teabeleht asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised kasutusjuhendid ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja loetavad.

8. Tootjad tagavad, et iga tootega on kaasas koopia ELi vastavusdeklaratsioonist või lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon. Kui esitatakse lihtsustatud deklaratsioon, peab see sisaldama täpset veebiaadressi, kust on võimalik leida ELi vastavusdeklaratsiooni täistekst.

9. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et tooted, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesoleva peatüki nõuetele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad nõuetele mittevastavuse ning võetud parandusmeetmete ja nende tulemuste kohta.

10. Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel ja tõendamaks, et toode vastab käesolevale peatükile, esitavad tootjad kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohustus koostada tehniline dokumentatsioon ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2. Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui toode on liidu turule lastud;

b)	esitada turujärelevalveasutuse või piirivalveasutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)	teha turujärelevalve- või piirikontrolliasutustega nende nõudmise korral koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse volitatud esindaja volitustega hõlmatud toote mittevastavuse või selle põhjustatud ohutusriskide kõrvaldamiseks.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1. Importijad lasevad liidu turule ainult käesoleva peatüki nõuetele vastavaid tooteid.

2. Enne toote liidu turule laskmist tagavad importijad, et:

a)	tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse;

b)	tootja on koostanud artiklis 17 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;

c)	toode kannab CE-märgistust ning, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistust ja müravõimsustaseme märgistust;

d)	tootele on lisatud artikli 6 lõigetes 7 ja 8 osutatud dokumendid;

e)	tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui toode kujutab endast ohtu tarbijate ja kolmandate isikute tervisele ja ohutusele, peab importija sellest teavitama tootjat ja pädevaid riiklikke asutusi.

3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi, veebiaadressi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4. Importijad tagavad, et toodetega on kaasas lisa 1.–6. osas nõutud kasutusjuhendid ja teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Selline kasutusjuhend ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja loetavad.

5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusalas, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 4 sätestatud nõuetele.

6. Kui seda peetakse tootest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad turul kättesaadavaks tehtud tooteid pisteliselt lõppkasutajate ja kolmandate isikute tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest.

7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustavatele õigusaktidele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad nõuetele mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8. Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.

9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentsatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.

Artikkel 9

Turustajate kohustused

1. Toodet liidu turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.

2. Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et toode kannab CE-märgistust ning, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistust ja müravõimsustaseme märgistust, et tootele on lisatud artikli 6 lõigetes 7 ja 8 osutatud dokumendid, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Turustajad tagavad, et toodetega on kaasas lisa 1.–6. osas nõutud kasutusjuhendid ja teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Selline kasutusjuhend ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja loetavad.

Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele, teeb ta toote turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja pädevaid turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.

3. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusalas, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 4 sätestatud nõuetele.

4. Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustavatele õigusaktidele, tagavad, et võetakse parandusmeetmed, mis on vajalikud selleks et toode vastavalt vajadusele nõuetega vastavusse viia, kõrvaldada või tagasi võtta. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad turustajad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad nõuetele mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5. Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote nõuetelevastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja turustajate suhtes

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale peatüki nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel.

Artikkel 11

Ettevõtjate kindlakstegemine

1. Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks järgmine:

a)	iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

b)	iga ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud.

2. Ettevõtjad peavad suutma esitada lõikes 1 osutatud teavet:

a)	kümne aasta jooksul pärast neile toote tarnimist;

b)	kümne aasta jooksul pärast nende poolt toote tarnimist.

3. JAGU

Toote nõuetelevastavus

Artikkel 12

Nõuetele vastavuse eeldus

Tooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud lisa 1.–6. osas.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1. Selleks et teha kindlaks toote vastavus lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, hindab tootja selle vastavust, kasutades üht järgmistest menetlustest. Vastavushindamisel võetakse arvesse kõiki kavandatavaid ja eeldatavaid käitamistingimusi.

2. Vastavushindamisel on võimalik kasutada järgmisi menetlusi:

a)	lisa 7. osas sätestatud tootmise sisekontroll, kui hinnatakse toote vastavust lisa 1., 5. või 6. osa nõuetele, tingimusel et tootja on kohaldanud harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (kõigi nõuete puhul, mille kohta on sellised standardid olemas);

b)	ELi tüübihindamine, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine vastavalt lisa 8. osale;

c)	täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavushindamine vastavalt lisa 9. osale, välja arvatud sellise toote vastavuse hindamisel, mis on mänguasi direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1. Artikli 6 lõikes 8 osutatud ELi vastavusdeklaratsioonis märgitakse, et toote vastavus lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele on tõendatud, ja mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul märgitakse selle klass.

2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib lisa 11. osas sätestatud näidisstruktuuri, sisaldab selles osas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

3. Artikli 6 lõikes 8 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab lisa 12. osas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. ELi vastavusdeklaratsiooni täielik tekst peab olema kättesaadav veebiaadressil, millele on viidatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioonis ja peab olema esitatud keeles või keeltes, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

4. Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab asjaomaste liidu õigusaktide loetelu, sealhulgas nende avaldamisviiteid.

5. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

CE-märgistuse üldpõhimõtted

CE-märgistuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgistuse, teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri, mehitamata õhusõiduki süsteemi klassi identifitseerimismärgistuse ja müravõimsustaseme märgistuse kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1. CE-märgistus kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle külge kinnitatud andmeplaadile. Kui see ei ole toote suuruse tõttu võimalik või põhjendatud, kinnitatakse märgistus pakendile.

2. Mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistus kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil mehitamata õhusõidukile ja selle pakendile ning see peab olema vähemalt 5 mm kõrge. Tootele on keelatud kinnitada selliseid märgistusi, märke või pealiskirju, mis võivad kolmandaid isikuid eksitada klassi identifitseerimismärgistuse tähenduse või vormi osas.

3. Kui see on nõutav, kinnitatakse lisa 14. osas sätestatud müravõimsustaseme märgistus nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil mehitamata õhusõidukile, välja arvatud juhul, kui see ei ole toote suuruse tõttu võimalik või põhjendatud, ning pakendile.

4. CE-vastavusmärgistus ja, kui see on nõutav, müravõimsustaseme märgistus ja mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistus kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist.

5. Kui rakendatakse lisa 9. osas sätestatud vastavushindamismenetlust, tuleb CE-märgistuse järele märkida teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab seadmele teavitatud asutus ise või viimase juhendamisel tootja või tootja volitatud esindaja.

6. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgistust käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgistuse väärkasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 17

Tehniline dokumentatsioon

1. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid ja üksikasju vahendite kohta, mille abil tootja tagab, et toode vastab lisa 1.–6. osa nõuetele. See peab sisaldama vähemalt lisa 10. osas sätestatud elemente.

2. Tehniline dokumentatsioon koostatakse enne toodete turulelaskmist ja seda ajakohastatakse pidevalt.

3. Võimaliku ELi tüübihindamismenetluse või tootja kvaliteedisüsteemi hindamisega seotud tehniline dokumentatsioon ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus teavitatud asutus on registrisse kantud, või mõnes muus asutusele vastuvõetavas keeles.

4. Kui tehniline dokumentatsioon ei vasta käesoleva artikli lõigetele 1, 2 või 3, võib turujärelevalveasutus paluda tootjal või importijal lasta testi kindlaks määratud aja jooksul tootja või importija kulul läbi viia turujärelevalveasutusele vastuvõetaval asutusel, et kontrollida toote vastavust lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, mida tema suhtes kohaldatakse.

4. JAGU

Vastavushindamisasutuste teavitamine

Artikkel 18

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva peatüki alusel.

Artikkel 19

Teavitavad asutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 24 sätestatud nõuete täitmise eest.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses riiklik akrediteerimisasutus.

3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 20 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tulenevate kulude katmise.

4. Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 20

Nõuded teavitavatele asutustele

1. Teavitav asutus:

a)	on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega;

b)	korraldab ja juhib oma tööd nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus;

c)	korraldab oma tööd nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud;

d)	ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel;

e)	tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse;

f)	peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks omama piisaval arvul pädevaid töötajaid.

Artikkel 21

Teavitavate asutuste teabekohustus

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

2. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 22

Nõuded teavitatud asutusele

1. Teavitamise eesmärgil vastab vastavushindamisasutus lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2. Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega esindada ühtegi nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada nimetatud toiminguid teostavat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused peavad tagama, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu eelkõige rahalistele surveavaldustele ega ahvatlustele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma talle lisa 8. või 9. osa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud:

a)	töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)	menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ja nende menetluste kordamise võimaluse; asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille puhul eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)	menetlused selliste toimingute tegemiseks, mille puhul võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7. Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel:

a)	peab olema põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)	piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks;

c)	neil on vajalikud teadmised ja arusaam nõuetest, kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja liidu ühtlustavate õigusaktide asjaomastest sätetest;

d)	oskus koostada ELi tüübihindamistõendeid või kvaliteedisüsteemi kinnitusi, registreid ja aruandeid, mis tõendavad, et hindamine on teostatud.

8. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab siseriikliku õiguse kohaselt liikmesriik või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud lisa 8. ja 9. osa või nende jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate riiklike asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11. Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavaid töötajaid on teavitatud asjakohastest standardimistoimingutest, reguleerivast tegevusest mehitamata õhusõidukite süsteemide ja sageduste planeerimise valdkonnas ning asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisgrupi tegevusest, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 23

Eeldatav nõuetele vastavus teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 22 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 24

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 22 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2. Teavitatud asutused vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4. Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana asjakohaseid dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt lisa 8. ja 9. osa alusel tehtud tööd.

Artikkel 25

Teavitamistaotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja toodet, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 22 sätestatud nõuetele.

Artikkel 26

Teavitamismenetlus

1. Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, kes vastavad artiklis 22 sätestatud nõuetele.

2. Teavitavad ametiasutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks vastavushindamisasutustest komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest tootest ning asjakohast akrediteerimistunnistust.

4. Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse toiminguid teostada ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist.

5. Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest teavitusega seotud olulistest muudatustest.

Artikkel 27

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste nimekiri

1. Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

2. Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse liidu mitme erineva õigusakti alusel.

3. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste nimekirja; nimekiri sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 28

Teavituse muutmine

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 22 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis olenevalt olukorrast teavitav asutus piirab teavitust, peatab teavituse või tunnistab selle kehtetuks, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste töökohustused

1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas lisa 8. ja 9. osas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2. Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalselt, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase toote keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski sellist rangusastet ja kaitsetaset, mis on vajalik, et tagada mehitamata õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki süsteemi vastavus käesoleva peatüki nõuetele.

3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest või muudest tehnilistest kirjeldustest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta ELi tüübihindamistõendit või kvaliteedisüsteemi kinnitust.

4. Kui teavitatud asutus pärast ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse väljastamist nõuetelevastavust jälgides avastab, et toode ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas peatab või tühistab mis tahes ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse või piirab seda.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Teavitatud asutused tagavad, et on olemas läbipaistev ja juurdepääsetav menetlus nende otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste teabekohustus

1. Teavitatud asutused annavad teavitavale asutusele järgmist teavet:

a)	lisa 8. ja 9. osas sätestatud nõuete kohaselt teatatakse ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse andmisest keeldumisest, selle piiramisest, peatamisest või tühistamisest;

b)	teavitamise sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)	taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülesed toimingud ja alltöövõtt.

2. Teavitatud asutused esitavad lisa 8. ja 9. osas sätestatud nõuete kohaselt teistele käesoleva peatüki alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama kategooria mehitamata õhusõidukite või mehitamata õhusõidukite süsteemidega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

3. Teavitatud asutused täidavad lisa 8. ja 9. osa kohaseid teabekohustusi.

Artikkel 33

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine

1. Komisjon tagab, et käesoleva peatüki alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub teavitatud asutuste valdkondliku rühma vormis.

2. Teavitatud asutused osalevad nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

5. JAGU

Liidu turujärelevalve, liidu turule sisenevate toodete kontroll ning liidu kaitsemeetmete menetlus

Artikkel 35

Turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontroll

1. Liikmesriigid korraldavad ja teostavad liidu turule lastud toodete järelevalvet vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõikele 3 ning artiklitele 16 kuni 26.

2. Liikmesriigid korraldavad ja teostavad liidu turule sisenevate toodete kontrolli vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõikele 5 ning artiklitele 27, 28 ja 29.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende turujärelevalve- ja piirikontrolliasutused teevad rakendusmääruse (EL) 2019/947 artikli 17 alusel määratud pädevate asutustega ohutusalast koostööd ning loovad nende vahel asjakohased teabevahetus- ja kooskõlastamismehhanismid, kasutades parimal viisil ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 376/2014 (14) ning määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklites 22 ja 23 määratletud teabevahetussüsteeme.

Artikkel 36

Menetlus toodete jaoks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et toode kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas peatükis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase toote hindamise kõigist käesolevas peatükis sätestatud nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed toote nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks toote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades kindlaks määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad nendest meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

5. Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski iseloomu, riiklike võetud meetmete iseloomu ja kestvust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused toovad eelkõige välja, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest:

a)	toode ei vasta artiklis 4 esitatud nõuetele;

b)	puudustest artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites.

6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7. Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 5 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks.

8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.

Artikkel 37

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1. Kui artikli 36 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab riiklikule meetmele hinnangu. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2. Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastavate toodete kõrvaldamine või tagasivõtmine oma turult, ja teatavad sellest komisjonile. Kui leitakse, et riiklik meede ei ole põhjendatud, võtab asjaomane liikmesriik selle meetme tagasi.

3. Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks ja toote nõuetele mittevastavus viitab puudustele käesoleva määruse artikli 36 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 38

Vastavuses olevad tooted, mis kujutavad endast riski

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 36 lõike 1 kohast hindamist, et toode kujutab olenemata sellest, et ta vastab käesoleva peatüki nõuetele, ikkagi ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas peatükis sätestatud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik asjakohased meetmeid, tagamaks, et see toode ei kujutaks turule laskmisel endast enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.

2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste toodete suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige asjaomase toote kindlaks tegemiseks vajalikku teavet, toote päritolu, tarneahelat, riski laadi, võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riiklikele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ning vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.

5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 39

Vormiline nõuetele mittevastavus

1. Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud käesoleva peatükiga hõlmatud toodetega seoses ühe järgmisest:

a)	CE-märgistus on kantud tootele määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 15 või 16 rikkudes;

b)	CE-märgistus või tüüp ei ole tootele kantud;

c)	teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on (lisa 9. osas sätestatud vastavushindamise menetluse kohaldamise korral) tootele kantud artikli 16 sätteid rikkudes või seda ei ole tootele kantud;

d)	mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistus ei ole tootele kantud;

e)	müravõimsustaseme märgistus ei ole tootele kantud (kui see on nõutav);

f)	seerianumber ei ole tootele kantud või see ei ole õiges vormingus;

g)	kasutusjuhend või teave ei ole kättesaadav;

h)	ELi vastavusdeklaratsioon puudub või seda ei ole koostatud;

i)	ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

j)	tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

k)	puuduvad tootja või importija nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, veebiaadress või postiaadress.

2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata toote turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode võetakse turult tagasi või kõrvaldatakse sealt.

III PEATÜKK

Sertifitseeritud kategoorias ja erikategoorias kasutatavad mehitamata õhusõidukite süsteemid

Artikkel 40

Sertifitseeritud kategoorias ja erikategoorias kasutatavatele mehitamata õhusõidukite süsteemidele esitatavad nõuded

1. Mehitamata õhusõiduki süsteemi projekteerimine, tootmine ja hooldus tuleb sertifitseerida, kui asjaomane süsteem vastab mõnele järgmistest tingimustest:

a)	vähemalt üks selle põhimõõde on 3 m või rohkem ning süsteem on projekteeritud käitamiseks inimrühmade kohal;

b)	see on projekteeritud inimeste transportimiseks;

c)	see on projekteeritud ohtlike kaupade veoks ja nõuab tugevat konstruktsiooni, et maandada õnnetuste korral kolmandate isikutega seotud riske;

seda kasutatakse rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 5 määratletud käitamise erikategoorias ning rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 11 sätestatud riskihindamise põhjal on pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloa puhul jõutud järeldusele, et käitamise riski ei ole võimalik nõuetekohaselt maandada mehitamata õhusõiduki süsteemi sertifitseerimata.

2. Sertifitseerimisele kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 748/2012, (15) komisjoni määruses (EL) 640/2015 (16) ja komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 (17) sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

3. Kui erikategoorias kasutatavat mehitamata õhusõidukit ei pea sertifitseerima lõike 1 kohaselt, peab see olema tehnilise suutlikkusega, mis on sätestatud pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloas või standardstsenaariumis, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa 1. liites või määratletud kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistusega (LUC) vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osale.

IV PEATÜKK

Kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad

Artikkel 41

Kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad

1. Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad, kelle peamine tegevuskoht on kolmandas riigis või kes on asutatud või elavad kolmandas riigis, peavad ühtse Euroopa taeva õhuruumis mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisel täitma rakendusmääruse (EL) 2019/947 nõudeid.

2. Kolmanda riigi mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja puhul on pädevaks asutuseks pädev asutus esimeses liikmesriigis, kus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kavatseb tegutseda.

3. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus liidus toimuva, liitu suunduva või liidust lähtuva käitamise puhul tunnustada rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohast kaugpiloodi või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või võrdväärset dokumenti, tingimusel et:

a)	sellist tunnustamist taotles kolmas riik;

b)	kaugpiloodi või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus on väljaandjariigi kehtiv dokument ning

c)	komisjon on pärast EASAga konsulteerimist taganud, et tingimustega, mille alusel sellised tunnistused on välja antud, tagatakse sama ohutustase kui käesoleva määrusega.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 42

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(8) Komisjoni 24. mai 2019. aasta rakendusmääruses (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(12) EASA arvamus nr 1/2018 „Avatud ja erikategooria mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise õigusraamistiku kehtestamine“ (RMT.0230), kättesaadav aadressil https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (ELT L 96, 31.3.2004, lk 20).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(15) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(16) Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) 965/2012 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18).

(17) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

LISA

1. OSA

Klassi C0 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded

Klassi C0 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:

Klassi C0 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:

1)	maksimaalne stardimass on alla 250 g (sh last);

2)	maksimaalne kiirus horisontaallennul on 19 m/s;

3)	maksimaalne saavutatav kõrgus stardipunkti kohal on 120 m;

4)	õhusõiduk on tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ja sideühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket;

õhusõiduk on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine oleks inimeste jaoks võimalikult ohutu; välditakse teravaid servi, välja arvatud juhul, kui see ei ole head projekteerimis- ja valmistamistava järgides tehniliselt võimalik. Kui õhusõiduk on varustatud propelleritega, peab see olema projekteeritud viisil, millega välditakse mis tahes kahju, mida propellerilabad võivad tekitada;

õhusõiduk töötab elektri jõul ja selle nimipinge ei ületa 24 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; ligipääsetavate osade pinge ei tohi ületada 24 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; sisepinge ei tohi olla suurem kui 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki ohtu ega elektrilöögi saamise võimalust isegi kahjustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul;

7)	kui õhusõiduk on varustatud järgne-mulle-režiimiga ja see funktsioon on sisse lülitatud, ei ületa lennukaugus kaugpiloodist 50 m, samuti peab funktsioon võimaldama kaugpiloodil taastada kontrolli mehitamata õhusõiduki üle;

õhusõiduk on turule lastud koos kasutusjuhendiga, milles on esitatud:

mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:

—	mehitamata õhusõiduki klass;

—	mehitamata õhusõiduki mass (koos näidiskonfiguratsiooni kirjeldusega) ja maksimaalne stardimass (MTOM);

—	lubatud lasti üldised omadused: kaal, mõõtmed, liidesed mehitamata õhusõidukiga ja muud võimalikud piirangud;

—	mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed ja -tarkvara

—	ning mehitamata õhusõiduki toimimise kirjeldus sideühenduse kadumise korral;

b)	selged käitamisjuhised;

c)	käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning

d)	mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisega seotud kõikide riskide nõuetekohane kirjeldus, kohandatuna kasutaja vanusele;

9)	õhusõidukiga peab olema kaasas Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) poolt avaldatud teave kohaldatavate piirangute ja kohustuste kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/947.

10)	Punkte 4, 5 ja 6 ei kohaldata mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, mis on mänguasjad direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) tähenduses.

2. OSA

Klassi C1 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded

Klassi C1 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:

Klassi C1 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:

õhusõiduk on valmistatud materjalidest ning toimimis- ja füüsiliste näitajatega, millega tagatakse, et inimese peaga suurimal kiirusel toimuva kokkupõrke korral on inimpeale ülekanduv energiahulk alla 80 J, või teise võimalusena peab õhusõiduki maksimaalne stardimass (MTOM) olema alla 900 g (sh last);

2)	maksimaalne kiirus horisontaallennul on 19 m/s;

maksimaalne saavutatav lennukõrgus stardipunkti kohal on kuni 120 m või õhusõiduk on varustatud süsteemiga, mis piirab kõrgust maapinnast või stardipunkti kohal 120 meetrini või kaugpiloodi poolt valitava väärtuseni. Kui väärtus on valitav, peab süsteem kaugpiloodile lennu ajal andma selget teavet mehitamata õhusõiduki kõrguse kohta maapinnast või stardipunkti kohal;

4)	õhusõiduk on tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ja sideühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket;

5)	õhusõiduk on nõuetekohase mehaanilise tugevusega, võttes muu hulgas arvesse asjakohast ohutustegurit, ja vajaduse korral piisavalt stabiilne, et vastu pidada õhusõidukit kasutamise ajal mõjutavatele jõududele, ilma et see puruneks või deformeeruks viisil, mis võib takistada ohutut lendu;

7)	sideühenduse kadumise puhuks on õhusõidukil usaldusväärne ja prognoositav meetod sideühenduse taastamiseks või lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal;

8)	13. osas kindlaks määratud A-sageduskorrektsiooniga garanteeritud müravõimsustase LWA ei ületa 15. osas kindlaksmääratud taset, välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul;

9)	A-sageduskorrektsiooniga garanteeritud müravõimsustaseme märgistus on kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale, välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul;

10)

11)	õhusõidukil on kordumatu füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukite süsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063;

12)

õhusõidukil on otsese kaugidentimise süsteem, mis:

a)	võimaldab üles laadida mehitamata õhusõiduki süsteemi UASi käitaja registreerimisnumbri vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14 ja üksnes registreerimissüsteemis kirjeldatud protsessi järgides;

tagab reaalajas kogu lennu kestel mehitamata õhusõidukilt avatud ja dokumenteeritud edastusprotokolli kasutades järgmiste andmete perioodilise otseülekande viisil, mis võimaldab neid edastusvahemikus olevate olemasolevate mobiilseadmetega otse kätte saada:

i	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber;

ii	standardile ANSI/CTA-2063 vastav mehitamata õhusõiduki kordumatu füüsiline seerianumber;

iii	mehitamata õhusõiduki geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;

iv	mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus ning

v	kaugpiloodi või asjakohaste andmete puudumise korral stardipunkti geograafiline asukoht;

c)	tagab, et kasutajal ei ole võimalik alapunkti b alapunktides ii, iii, iv ja v osutatud andmeid muuta;

13)

õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise süsteemiga, millega nähakse ette järgmine:

liides, millega laadida üles andmed ja neid ajakohastada, kusjuures need sisaldavad teavet rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 15 osutatud geograafilistest piirkondadest tingitud õhuruumipiirangute kohta, mis seonduvad mehitamata õhusõiduki asukoha ja kõrgusega, ning mille puhul tagatakse, et selliste andmete laadimise või ajakohastamise protsess ei kahjusta nende terviklust ega usaldusväärsust;

b)	hoiatus kaugpiloodile õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise avastamise korral ning

c)	teave kaugpiloodile mehitamata õhusõiduki staatuse kohta ja hoiatus, kui selle positsioneerimis- või navigatsioonisüsteemid ei suuda tagada geopiirangute jälgimise süsteemi nõuetekohast toimimist;

14)

kui mehitamata õhusõidukil on funktsioon, mis piirab selle juurdepääsu õhuruumi teatud aladele või osadele, peab see funktsioon toimima sujuvalt koos mehitamata õhusõiduki juhtimissüsteemiga, avaldamata negatiivset mõju lennuohutusele; lisaks peab süsteem andma kaugpiloodile selget teavet selle kohta, kui funktsioon takistab mehitamata õhusõidukil siseneda nendesse õhuruumialadesse või -osadesse;

15)	õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle kaugjuhtimisjaama aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks;

16)

õhusõiduk on varustatud järgmiste tuledega:

a)	märgutuli, mis näitab, kas mehitamata õhusõidukit on võimalik juhtida või mitte,

b)	tuled, mis on projekteeritud viisil, millega tagatakse mehitamata õhusõiduki öine nähtavus ja mis võimaldab maa peal oleval isikul eristada mehitamata õhusõidukit mehitatud õhusõidukist;

17)	kui õhusõiduk on varustatud järgne-mulle-režiimiga ja see funktsioon on sisse lülitatud, ei ületa lennukaugus kaugpiloodist 50 m, samuti peab funktsioon võimaldama kaugpiloodil taastada kontrolli mehitamata õhusõiduki üle;

18)

õhusõiduk on turule lastud koos kasutusjuhendiga, milles on esitatud:

mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:

—	mehitamata õhusõiduki klass;

—	mehitamata õhusõiduki mass (koos näidiskonfiguratsiooni kirjeldusega) ja maksimaalne stardimass (MTOM);

—	lubatud lasti üldised omadused: kaal, mõõtmed, liidesed mehitamata õhusõidukiga ja muud võimalikud piirangud;

—	mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed ja -tarkvara;

—	viide otsesel kaugidentimisel saatmiseks kasutatavale edastusprotokollile;

—	müravõimsustase

—	ning mehitamata õhusõiduki toimimise kirjeldus sideühenduse kadumise korral;

b)	selged käitamisjuhised;

c)	õhuruumipiirangute üleslaadimise protseduur;

d)	hooldusjuhend;

e)	veatuvastusprotseduurid;

f)	käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning

g)	mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud kõigi riskide nõuetekohane kirjeldus;

19)	õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused.

3. OSA

Klassi C2 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded

Klassi C2 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:

Klassi C2 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:

1)	maksimaalne stardimass (MTOM) on alla 4 kg (sh last);

õhusõiduk on rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud nõuetekohase pädevusega ja tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ja sideühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket;

4)	õhusõiduk on nõuetekohase mehaanilise tugevusega, võttes muu hulgas arvesse asjakohast ohutustegurit, ja vajaduse korral piisavalt stabiilne, et vastu pidada õhusõidukit kasutamise ajal mõjutavatele jõududele, ilma et see puruneks või deformeeruks viisil, mis võib takistada ohutut lendu;

ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on ankrutrossi tõmbepikkus alla 50 m ja selle mehaaniline tugevus ei ole väiksem kui:

a)	õhust raskema õhusõiduki puhul selle kümnekordne täismass;

b)	õhust kergema õhusõiduki puhul neljakordne jõud, mida avaldab suurima staatilise tõmbejõu ja lennu ajal lubatud suurima tuulekiiruse aerodünaamilise jõu kombinatsioon;

7)	välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil sideühenduse kadumise puhuks usaldusväärne ja prognoositav meetod sideühenduse taastamiseks või lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal;

8)	välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud andmesideühendusega, mis on kaitstud loata juurdepääsu eest käsu- ja juhtimisfunktsioonidele;

9)	välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud väikese kiiruse režiimiga, mille saab sisse lülitada kaugpiloot ja mis piirab maksimaalse lennukiiruse kuni 3 m/s;

10)	välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul ei ületa 13. osas kindlaks määratud A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustase L WA 15. osas kindlaksmääratud tasemeid;

11)	välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustaseme märgistus kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale;

12)

õhusõiduk töötab elektri jõul ja selle nimipinge ei ületa 48 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; ligipääsetavate osade pinge ei tohi ületada 48 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; sisepinge ei tohi olla suurem kui 48 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki ohtu ega elektrilöögi saamise võimalust isegi kahjustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul;

13)	õhusõidukil on kordumatu füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063;

14)

välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil otsese kaugidentimise süsteem, mis:

a)	võimaldab üles laadida mehitamata õhusõiduki süsteemi UASi käitaja registreerimisnumbri vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14 ja üksnes registreerimissüsteemis kirjeldatud protsessi järgides;

i	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber;

ii	standardile ANSI/CTA-2063 vastav mehitamata õhusõiduki kordumatu füüsiline seerianumber;

iii	mehitamata õhusõiduki geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;

iv	mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus ning

v	kaugpiloodi geograafiline asukoht;

c)	tagab, et kasutajal ei ole võimalik alapunkti b alapunktides ii, iii, iv ja v osutatud andmeid muuta;

15)

õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise funktsiooniga, millega nähakse ette järgmine:

liides, millega laadida üles andmed ja neid ajakohastada, kusjuures need sisaldavad teavet rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 15 osutatud geograafilistest piirkondadest tingitud õhuruumipiirangute kohta, mis seonduvad mehitamata õhusõiduki asukoha ja kõrgusega, ning mille puhul tagatakse, et kõnealuste andmete laadimise või ajakohastamise protsess ei kahjusta nende terviklust ega usaldusväärsust;

b)	hoiatus kaugpiloodile õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise avastamise korral ning

c)	teave kaugpiloodile mehitamata õhusõiduki staatuse kohta ja hoiatus, kui selle positsioneerimis- või navigatsioonisüsteemid ei suuda tagada geopiirangute jälgimise süsteemi nõuetekohast toimimist;

16)

17)	õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle kaugjuhtimisjaama aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks;

18)

õhusõiduk on varustatud järgmiste tuledega:

1)	märgutuli, mis näitab, kas mehitamata õhusõidukit on võimalik juhtida või mitte,

2)	tuled, mis on projekteeritud viisil, millega tagatakse mehitamata õhusõiduki öine nähtavus ja mis võimaldab maa peal oleval isikul eristada mehitamata õhusõidukit mehitatud õhusõidukist;

19)

õhusõiduk on turule lastud koos kasutaja käsiraamatuga, milles on esitatud:

mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:

—	mehitamata õhusõiduki klass;

—	mehitamata õhusõiduki mass (koos näidiskonfiguratsiooni kirjeldusega) ja maksimaalne stardimass (MTOM);

—	lubatud lasti üldised omadused: kaal, mõõtmed, liidesed mehitamata õhusõidukiga ja muud võimalikud piirangud;

—	mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed ja -tarkvara;

—	viide otsesel kaugidentimisel saatmiseks kasutatavale edastusprotokollile;

—	müravõimsustase

—	ning mehitamata õhusõiduki toimimise kirjeldus sideühenduse kadumise korral;

b)	selged käitamisjuhised;

c)	õhuruumipiirangute üleslaadimise protseduur;

d)	hooldusjuhend;

e)	veatuvastusprotseduurid;

f)	käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning

g)	mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud kõigi riskide nõuetekohane kirjeldus;

20)	õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused.

4. OSA

Klassi C3 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded

Klassi C3 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:

Klassi C3 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:

1)	maksimaalne stardimass (MTOM) on alla 25 kg (sh last) ning suurim põhimõõde alla 3 m;

ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on ankrutrossi tõmbepikkus alla 50 m ja selle mehaaniline tugevus ei ole väiksem kui:

a)	õhust raskema õhusõiduki puhul selle kümnekordne täismass;

b)	õhust kergema õhusõiduki puhul neljakordne jõud, mida avaldab suurima staatilise tõmbejõu ja lennu ajal lubatud suurima tuulekiiruse aerodünaamilise jõu kombinatsioon;

5)	välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil sideühenduse kadumise puhuks usaldusväärne ja prognoositav meetod sideühenduse taastamiseks või lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal;

6)	välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on 13. osas kindlaks määratud A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustaseme märgistus LWA kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale;

8)	õhusõidukil on kordumatu füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063;

välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil otsese kaugidentimise süsteem, mis:

a)	võimaldab üles laadida mehitamata õhusõiduki süsteemi UASi käitaja registreerimisnumbri vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14 ja üksnes registreerimissüsteemis kirjeldatud protsessi järgides;

i	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber;

ii	standardile ANSI/CTA-2063 vastav mehitamata õhusõiduki kordumatu füüsiline seerianumber;

iii	mehitamata õhusõiduki geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;

iv	mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus ning

v	kaugpiloodi geograafiline asukoht;

c)	tagab, et kasutajal ei ole võimalik alapunkti b alapunktides ii, iii, iv ja v osutatud andmeid muuta;

10)

õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise funktsiooniga, millega nähakse ette järgmine:

liides, millega laadida üles andmed ja neid ajakohastada, kusjuures need sisaldavad teavet rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 15 osutatud geograafilistest piirkondadest tingitud õhuruumipiirangute kohta, mis seonduvad mehitamata õhusõiduki asukoha ja kõrgusega, ning mille puhul tagatakse, et kõnealuste andmete laadimise või ajakohastamise protsess ei kahjusta nende terviklust ega usaldusväärsust;

b)	hoiatus kaugpiloodile õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise avastamise korral ning

c)	teave kaugpiloodile mehitamata õhusõiduki staatuse kohta ja hoiatus, kui selle positsioneerimis- või navigatsioonisüsteemid ei suuda tagada geopiirangute jälgimise süsteemi nõuetekohast toimimist;

11)

12)	välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud andmesideühendusega, mis on kaitstud loata juurdepääsu eest käsu- ja juhtimisfunktsioonidele;

13)	õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle kaugjuhtimisjaama aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks;

14)

õhusõiduk on varustatud järgmiste tuledega:

1)	märgutuli, mis näitab, kas mehitamata õhusõidukit on võimalik juhtida või mitte,

2)	tuled, mis on projekteeritud viisil, millega tagatakse mehitamata õhusõiduki öine nähtavus ja mis võimaldab maa peal oleval isikul eristada mehitamata õhusõidukit mehitatud õhusõidukist;

15)

õhusõiduk on turule lastud koos kasutaja käsiraamatuga, milles on esitatud:

mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:

—	mehitamata õhusõiduki klass;

—	mehitamata õhusõiduki mass (koos näidiskonfiguratsiooni kirjeldusega) ja maksimaalne stardimass (MTOM);

—	lubatud lasti üldised omadused: kaal, mõõtmed, liidesed mehitamata õhusõidukiga ja muud võimalikud piirangud;

—	mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed ja -tarkvara;

—	viide otsesel kaugidentimisel saatmiseks kasutatavale edastusprotokollile;

—	müravõimsustase

—	ning mehitamata õhusõiduki toimimise kirjeldus sideühenduse kadumise korral;

b)	selged käitamisjuhised;

c)	õhuruumipiirangute üleslaadimise protseduur;

d)	hooldusjuhend;

e)	veatuvastusprotseduurid;

f)	käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning

g)	mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud kõigi riskide nõuetekohane kirjeldus;

16)	õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused.

5. OSA

Klassi C4 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded

Klassi C4 kuuluvale mehitamata õhusõidukile on nähtaval viisil kantud järgmine märgistus:

Klassi C4 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:

1)	maksimaalne stardimass (MTOM) on alla 25 kg (sh last);

2)	õhusõiduk on tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt ohutult juhitav ja manööverdatav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket;

õhusõiduk ei suuda kasutada automaatseid juhtimisrežiime, välja arvatud automaatne lennustabilisaator, millel puudub vahetu mõju trajektoorile, ja automaatjuhtimine ühendusekao korral, tingimusel et sideühenduse kadumise korral on võimalik kasutada õhusõiduki juhtimisseadmete eelnevalt kindlaks määratud fikseeritud asukohta;

õhusõiduk on turule lastud koos kasutaja käsiraamatuga, milles on esitatud:

mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:

—	mehitamata õhusõiduki klass;

—	mehitamata õhusõiduki mass (koos näidiskonfiguratsiooni kirjeldusega) ja maksimaalne stardimass (MTOM);

—	lubatud lasti üldised omadused: kaal, mõõtmed, liidesed mehitamata õhusõidukiga ja muud võimalikud piirangud;

—	mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed ja -tarkvara

—	ning mehitamata õhusõiduki toimimise kirjeldus sideühenduse kadumise korral;

b)	selged käitamisjuhised;

c)	hooldusjuhend;

d)	veatuvastusprotseduurid;

e)	käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning

f)	mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud kõigi riskide nõuetekohane kirjeldus;

5)	õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused.

6. OSA

Otsesele kaugidentimise lisale esitatavad nõuded

Otsese kaugidentimise lisa peab vastama järgmistele nõuetele:

1)	võimaldab üles laadida mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14 ja järgides üksnes registreerimissüsteemis kirjeldatud protsessi;

2)	lisal on lisale ja selle pakendile või kasutusjuhendisse loetavalt kantud füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063;

i	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber;

ii	lisa kordumatu füüsiline seerianumber, mis vastab standardile ANSI/CTA-2063;

iii	mehitamata õhusõiduki geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;

iv	mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus ning

v	kaugpiloodi või asjakohaste andmete puudumise korral stardipunkti geograafiline asukoht;

4)	tagab, et kasutajal ei ole võimalik alapunkti 3 alapunktides ii, iii, iv ja v osutatud andmeid muuta;

õhusõiduk lastakse turule koos kasutusjuhendiga, milles on viide otsesel kaugidentimisel saatmiseks kasutatavale edastusprotokollile, ning juhend:

a)	lisa paigaldamiseks mehitamata õhusõidukile;

b)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri üleslaadimiseks.

7. OSA

Vastavushindamise moodul A – tootmise sisekontroll

1. Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab käesoleva osa punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomased tooted vastavad 1., 5. või 6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

2. Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt käesoleva määruse artiklile 17.

3. Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud toote vastavuse käesoleva osa punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ning 1., 5. või 6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

4. CE-märgistus ja ELi vastavusdeklaratsioon

1)	Vastavalt käesoleva määruse artiklitele 15 ja 16 peab tootja kinnitama CE-märgistuse ja, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgise igale üksikule tootele, mis vastab 1., 5. või 6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse selgelt toode, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5. Volitatud esindaja

Punktis 4 tootjate suhtes kehtestatud kohustusi võib täita nende nimel ja vastutusel volitatud esindaja, kui need kohustused on volituses täpsustatud.

8. OSA

Vastavushindamise moodulid B ja C – ELi tüübihindamine ja tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisale

Kui viidatakse käesolevale osale, on tegemist käesoleva osa vastavushindamismenetluse moodulitega B (ELi tüübihindamine) ja C (tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus).

Moodul B

ELi tüübihindamine

1. ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab toote konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et toote konstruktsioon vastab 1.–6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

2. ELi tüübihindamisel hinnatakse toote tehnilise projekti vastavust ning kontrollitakse tehnilist dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavaid andmeid koos kavandatud toote näidise ühe või mitme kriitilise osa hindamisega (toote- ja konstruktsioonitüübi kombinatsioon).

3. Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

1)	tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

2)	kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust käesoleva määruse raames kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehniline dokumentatsioon peab vajaduse korral sisaldama elemente, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 17;

4)	kavandatava toodangu näidiseid. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole kohaldatud või seda ei ole tehtud täielikult. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või vastutusel mõnes teises katselaboris muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kohaselt tehtud katsete tulemusi.

4. Teavitatud asutus peab tegema järgmist:

toote puhul:

1)	kontrollima tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata toote tehnilise projekti nõuetelevastavust;

näidis(t)e puhul:

tegema kindlaks, kas need on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning selgitab välja osad, mis on projekteeritud vastavalt asjakohaste harmoneeritud standardite ja/või tehniliste spetsifikatsioonide kohaldatavatele sätetele ning osad, mille projekteerimisel ei ole kõnealuste standardite sätteid kohaldatud;

3)	teeb või laseb teha vajalikud kontrollid ja/või katsed, et selgitada välja, kas juhul, kui tootja on otsustanud kasutada asjakohastele harmoneeritud standarditele ja/või tehnilistele spetsifikatsioonidele vastavaid lahendusi, on neid korrektselt rakendatud;

4)	teeb või laseb teha vajalikud kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas tootja otsused vastavad asjaomase õigusakti olulistele kohaldatavatele nõuetele, kui asjakohastele harmoneeritud standarditele ja/või tehnilistele spetsifikatsioonidele vastavaid lahendusi ei ole rakendatud;

5)	lepib tootjaga kokku kontrollide ja katsete tegemise koha.

5. Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud punkti 4 kohaselt sooritatud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks punktis 8 sätestatud kohustusi, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu, kas täielikult või osaliselt, ainult tootja loal.

6. Kui tüüp vastab käesoleva määruse nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi. Nimetatud sertifikaat sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, hindamisega hõlmatud nõuete asjaomaseid aspekte, kehtivustingimusi (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Sertifikaadil võib olla üks või mitu lisa.

ELi sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaadi väljastamisest ning teeb selle taotlejale teatavaks keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7. Teavitatud asutus hoiab end kursis valdkonna üldtunnustatud tehnilise taseme muudatustega, mis viitab sellele, et kinnitatud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas need muudatused nõuavad täiendavat uurimist. Kui uurimine on vajalik, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist heakskiidetud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva määruse olulistele nõuetele või nimetatud sertifikaadi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja lisada esialgsele ELi tüübihindamissertifikaadile.

8. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ning teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad põhjendatud taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollide tulemuste koopia.

Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaadi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kümme aastat pärast toote hindamist või kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.

9. Tootja säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaadi ning selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.

10. Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul C

Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

1. Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele.

2. Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud toote vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja 1.–6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

3. CE-märgistus ja ELi vastavusdeklaratsioon

1)	Tootja kinnitab CE-märgistuse ja, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgise vastavalt käesoleva määruse artiklitele 15 ja 16 igale tootele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja täidab 1.–6. osas sätestatud kohaldatavad nõuded.

Tootja koostab iga tootetüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse selgelt toote tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4. Volitatud esindaja

Punktis 3 tootjate suhtes kehtestatud kohustusi võib täita nende nimel ja vastutusel volitatud esindaja, kui see on volituses täpsustatud.

9. OSA

Vastavushindamise moodul H – täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavushindamine vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisale

1. Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomane toode vastab 1.–6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

2. Tootmine

Tootja kasutab asjaomase toote projekteerimiseks, tootmiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja katsetamiseks punktis 3 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 4 kohaselt.

3. Kvaliteedisüsteem

Tootja esitab taotluse asjaomase toote kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)	tehniline dokumentatsioon, mis vajaduse korral sisaldab 10. osas sätestatud elemente, iga tootmiseks kavandatava tootetüübi kohta;

c)	kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;

d)	kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

Kvaliteedisüsteem peab tagama toote vastavuse käesoleva määruse nõuetele.

Kõik tootja vastu võetud põhimõtted, nõuded ja sätted peab dokumenteerima süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige peab dokumentatsioon andma piisava ülevaate järgmisest:

a)	kvaliteedialased eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused toodete kavandamise ja kvaliteedi osas;

b)	kavandamisspetsifikatsioonid, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täielikult, siis meetmed, mida võetakse tagamaks, et käesoleva määruse nõuded oleksid täidetud;

c)	projekteerimise järelevalve- ja kontrollimeetodid, asjaomasesse tootetüüpi kuuluvate toodete projekteerimisel kasutatavad protsessid ja süstemaatilised meetmed;

d)	asjakohased tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ja süsteemsed meetmed;

e)	enne ja pärast tootmist ja tootmise ajal läbiviidavad kontrollid ja katsed ning läbiviimise sagedus;

f)	kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või heakskiitmise kohta jms;

g)	toote nõutava projekti ja kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punkti 3 alapunktis 2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis on kooskõlas asjakohasele harmoneeritud standardile vastavate spetsifikatsioonidega.

Lisaks kvaliteedisüsteemialastele kogemustele on auditirühmal vähemalt üks liige, kellel on asjaomase valdkonna ja tootetehnoloogia hindamise kogemus ning kes tunneb käesoleva määruse kohaldatavaid nõudeid. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Auditirühm vaatab üle punkti 3 alapunkti 1 alapunktis b osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva määruse nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada toote vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale.

Teade sisaldab auditi järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4)	Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoolitsema selle eest, et süsteem püsiks asjakohase ja tõhusana. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kavandatavast kvaliteedisüsteemi muudatusest.

5)	Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punkti 3 alapunktis 2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab hindamise järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

1)	Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)	kvaliteedisüsteemi dokumendid;

b)	kvaliteedisüsteemis konstruktsiooni käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu analüüsitulemused, arvutused, katsed jms;

c)	kvaliteedisüsteemis tootmist käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu kontrolliaruanded ning katse- ja taatlustulemused, töötajate kvalifikatsiooniaruanded jms.

3)	Teavitatud asutus teeb korralisi auditeid tagamaks, et tootja haldab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral mehitamata õhusõidukeid või mehitamata õhusõidukite süsteeme katsetada või lasta katsetada, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib nõuetekohaselt. Ta koostab tootja jaoks kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katsearuande.

5. CE-märgistus ja ELi vastavusdeklaratsioon

Tootja kinnitab CE-märgistuse ja, kui see on nõutav, käesoleva määruse artiklite 15 ja 16 kohase mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgise igale tootele, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, ning käesoleva osa punkti 3 alapunktis 1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

2)	Tootja koostab iga tootetüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6. Tootja säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist järgmisi dokumente:

1)	punkti 3 alapunktis 1 osutatud tehniline dokumentatsioon;

2)	punkti 3 alapunktis 1 osutatud kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;

3)	teavet punkti 3 alapunktis 5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

4)	punkti 3 alapunktis 5, punkti 4 alapunktis 3 ja punkti 4 alapunktis 4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest ta on keeldunud, mis ta on peatanud või mida ta on muul viisil piiranud.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati, tühistati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kohta väljastatud kinnitustest.

8. Volitatud esindaja

Punkti 3 alapunktis 1, punkti 3 alapunktis 5, punktis 5 ja punktis 6 tootjate suhtes kehtestatud kohustusi võib täita nende nimel ja vastutusel volitatud esindaja, kui see on volituses täpsustatud.

10. OSA

Tehnilise dokumentatsiooni sisu

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust kohaldatavatele nõuetele.

Kui see on nõutav, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama vähemalt järgmist:

toote täielik kirjeldus, sealhulgas:

a)	fotod või illustratsioonid, mis kujutavad toote välist vormi, märgistusi ja sisemist struktuuri;

b)	käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavusega seonduva tarkvara või püsivara versioonid;

c)	kasutusjuhend ja paigaldusjuhend;

2.	konstruktsiooni põhimõtteline lahendus ning koostisosade, alakoostude, lülituste ja muude asjakohaste elementide tööjoonised ja skeemid;

3.	nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete toimimisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

loetelu täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standarditest, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, siis nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud artiklis 4 sätestatud oluliste nõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

5.	ELi vastavusdeklaratsiooni koopia;

6.	juhul kui on kasutatud 8. osas sätestatud vastavushindamismoodulit, koopia asjakohase teavitatud asutuse antud ELi tüübihindamissertifikaadist ja selle lisadest;

7.	teostatud projektiarvutuste ja ekspertiiside tulemused ning muud asjakohased andmed;

8.	katseprotokollid;

9.	tootja poolt teavitatud asutusele (kui see on kaasatud) esitatud dokumentide koopiad;

10.

tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetelevastavuse kohta. Tõendusmaterjalis tuleb loetleda kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi;

11.	tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid.

11. OSA

ELi vastavusdeklaratsioon

1. Toode (tüübi-, partii- ja seerianumber).

2. Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4. Deklareeritav toode [toote identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida; lisada võib ka piisavalt selge värvilise kujutise, kui see on vajalik toote identifitseerimiseks].

5. Eespool kirjeldatud deklareeritav toode kuulub klassi … [lisada käesoleva lisa 1.–5. osas kindlaks määratud mehitamata õhusõiduki süsteemi klassi number].

6. Käesoleva mehitamata õhusõiduki süsteemi garanteeritud müravõimsustase on …. dB(A) [ainult selliste klassidesse 1–3 kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul, mis ei ole jäiga tiivakinnitusega].

7. Eespool kirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas järgmiste asjaomaste liidu ühtlustatud õigusaktidega:

—	[lisada viide käesolevale määrusele ja toote klassi käsitlevale lisale]

—	või muude liidu ühtlustamisõigusaktidega, kui neid kohaldatakse.

8. Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse. Viidetele peab lisama nende identifitseerimisnumbri ja versiooni ning vajaduse korral väljaandmise kuupäeva.

9. Vajaduse korral: teavitatud asutus … [nimi, number] … teostas … [tegevuse kirjeldus] … ja andis välja ELi tüübihindamissertifikaadi.

10. Vajaduse korral selliste tarvikute ja osade kirjeldus, sealhulgas tarkvara, mis võimaldavad mehitamata õhusõidukit või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitada selleks ettenähtud otstarbel ja mis on hõlmatud ELi vastavusdeklaratsiooniga.

11. Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel): …

[koht ja väljaandmise kuupäev]:

[nimi, ametinimetus] [allkiri]

12. OSA

Lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon

Artikli 14 lõikes 3 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon esitatakse järgmisel kujul.

—

Käesolevaga kinnitab [tootja nimi], et mehitamata õhusõiduki süsteem [mehitamata õhusõiduki süsteemi identifitseerimine: tüübi- või seerianumber] kuulub klassi … … [lisada käesoleva lisa 1.–5. osas kindlaks määratud tooteklassi number] ja selle garanteeritud müravõimsustase on …. dB(A) [ainult selliste klassidesse 1–3 kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul, mis ei ole jäiga tiivakinnitusega]

—	ning see on kooskõlas määrustega … [loetleda kõik määrused, millega toode on kooskõlas].

—	Täielik ELi vastavusdeklaratsioon on kättesaadav veebisaidil: [veebiaadress].

13. OSA

Mürakatse eeskirjad

Käesolevas osas sätestatakse õhus leviva müra mõõtmise meetodid, mida kasutatakse klassidesse 1, 2 ja 3 kuuluvate mehitamata õhusõidukite A-korrigeeritud müravõimsustaseme kindlaksmääramiseks.

Selles sätestatakse müra põhistandard ja üksikasjalikud katsetamisnõuded mürarõhutaseme mõõtmiseks müraallikat ümbritseval pinnal ning allika tekitatava müravõimsustaseme arvutamiseks.

1. MÜRA PÕHISTANDARD

Mehitamata õhusõiduki A-korrigeeritud müravõimsustaseme LWA kindlaksmääramiseks kasutatakse müra põhistandardit EN ISO 3744:2010 ja järgmisi lisasid.

2. PAIGALDUS- JA MONTAAŽITINGIMUSED

Katsetamispiirkond:

Mehitamata õhusõiduk ripleb ühe peegeldava (akustiliselt kõva) tasapinna kohal. Mehitamata õhusõiduk peab asuma piisaval kaugusel kõigist peegeldavatest seintest ja lagedest ning kõigist peegeldavatest esemetest, et mõõtepind vastaks standardi EN ISO 3744:2010 A lisas esitatud nõuetele.

Müraallika asukoht:

Mehitamata õhusõiduk peab hõljuma peegeldavast pinnast 0,5 m kõrgusel. Mehitamata õhusõiduk peab olema turule lastud mehitamata õhusõiduki konfiguratsiooniga (propellerid, tarvikud, seaded).

Müra mõõtmise pind ja mikrofonide reastus:

Mehitamata õhusõiduk peab täielikult asuma standardi EN ISO 3744:2010 punkti 7.2.3 kohases poolkerakujulises mõõtepinnas.

Mikrofonide arv ja asukohad on kindlaks määratletud standardi EN ISO 3744: 2010 F lisas.

Mõõtepinna alguspunkt peab olema otse mehitamata õhusõiduki all asuva aluspinna punktis O.

3. TÖÖTAMISTINGIMUSED KATSE AJAL

Mürakatse läbiviimisel peab mehitamata õhusõidukit lennutama stabiilses asendis, külgsuunas ja vertikaalselt 0,5 m kõrgusel mõõtepoolkera alguspunktist (punkt O) maksimaalse stardimassi (MTOM) ja täielikult laetud aku juures.

Kui mehitamata õhusõiduk lastakse turule koos tarvikutega, mida saab õhusõiduki külge paigaldada, katsetatakse mehitamata õhusõidukit nii tarvikutega kui ka ilma nendeta asjaomase mehitamata õhusõiduki kõigis võimalikes konfiguratsioonides.

4. PINNA AEGKESKMISE MÜRARÕHUTASEME ARVUTAMINE

Pinna A-sageduskorrektsiooniga aegkeskmine mürarõhutase määratakse mehitamata õhusõiduki igas konfiguratsioonis vähemalt kolm korda. Kui vähemalt kaks määratud väärtust erinevad üksteisest alla 1 dB, ei ole rohkem mõõtmisi vaja teha; vastasel juhul jätkatakse mõõtmisi, kuni määratakse kaks väärtust, mis ei erine teineteisest üle 1 dB. Mehitamata õhusõiduki konfiguratsiooni müravõimsustaseme arvutamiseks kasutatav pinna aegkeskmine mürarõhutase on kahe teineteisest mitte üle 1 dB erineva suurima väärtuse aritmeetiline keskmine.

5. ESITATAV TEAVE

Aruanne peab sisaldama tehnilisi andmeid, mida on vaja katsetatava müraallika identifitseerimiseks, ning mürakatse eeskirju ja akustilisi andmeid.

Kajastatav A-sageduskorrektsiooniga garanteeritud müravõimsustaseme väärtus on mehitamata õhusõiduki eri konfiguratsioonides saadud suurim täisarvuni ümardatud väärtus (alla 0,5 puhul ümardatakse väiksema arvuni; 0,5 ja üle selle puhul ümardatakse suurema arvuni).

14. OSA

Garanteeritud müravõimsustaseme tähis

Garanteeritud müravõimsustaseme tähisel peab olema garanteeritud müravõimsuse arvväärtus detsibellides, märk LWA ja järgmine piktogramm:

Kui tähist vastavalt seadme suurusele vähendatakse, tuleb säilitada eespool toodud joonise proportsioonid. Tähise kõrgus peaks siiski olema vähemalt 20 mm.

15. OSA

Maksimaalsed müravõimsustasemed mehitamata õhusõidukite klasside kaupa (sh üleminekuperioodid)

Mehitamata õhusõiduki klass	Maksimaalne stardimass (MTOM) m grammides	Maksimaalne müravõimsustase LWA detsibellides
Mehitamata õhusõiduki klass	Maksimaalne stardimass (MTOM) m grammides	alates jõustumisest	alates kahest aastast pärast jõustumist	alates neljast aastast pärast jõustumist
C1	250 ≤ m < 900	85	83	81
C2	900 ≤ m < 4 000

milles „lg“ on logaritm alusel 10.

11.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 152/45

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/947,

24. mai 2019,

mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 216/2008 ning (EÜ) nr 552/2004 ja nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 57,

ning arvestades järgmist:

(1)	Mehitamata õhusõidukeid võib olenemata nende massist käitada ühtse Euroopa taeva õhuruumis koos mehitatud õhusõidukite, nii lennukite kui ka kopteritega.

(2)	Nagu mehitatud lendude puhul, tuleks mehitamata õhusõidukite ja mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate (sealhulgas kaugpiloodid) ning selliste mehitamata õhusõidukite ja mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise puhul rakendada ja järgida eeskirju ja menetlusi ühetaoliselt.

(3)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise eripära arvestades peaks see olema sama ohutu kui mehitatud lendude puhul.

(4)

Mehitamata õhusõidukite tehnoloogialahendused pakuvad mitmesuguseid käitamisvõimalusi. Selleks et tagada maapinnal asuvate inimeste ja muude õhuruumi kasutajate ohutus mehitamata õhusõiduki käitamise ajal, tuleks kehtestada lennukõlblikkust, organisatsioone, mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud isikuid ja mehitamata õhusõidukite käitamist käsitlevad nõuded.

(5)

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise suhtes kohaldatavad eeskirjad ja menetlused peaksid olema proportsionaalsed käitamise või tegevuse laadi ja riskiga ning kohandatud asjaomase mehitamata õhusõiduki käitamisomadustele ja käitamispiirkonna omadustele, nagu rahvastikutihedus, maapinna omadused ja ehitiste olemasolu.

(6)	Kolme käitamiskategooria: avatud, eri- ja sertifitseeritud kategooria kehtestamiseks tuleks kasutada nii riskitasemel põhinevaid kui ka muid kriteeriume.

(7)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise suhtes tuleks kohaldada proportsionaalsed riskimaandamisnõudeid vastavalt kaasneva riski tasemele, asjaomase mehitamata õhusõiduki käitamisomadustele ja käitamispiirkonna omadustele.

(8)

Avatud kategooria käitamise puhul, mis peaks hõlmama kõige madalama riskitasemega toiminguid, ei tuleks nõuda mehitamata õhusõidukite süsteeme, mille suhtes kohaldatakse tavapäraseid lennundusnõuetele vastavuse tõendamise menetlusi, vaid selle juures tuleks kasutada komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/945 (2) sätestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide klasse.

(9)	Erikategooria käitamine peaks hõlmama käitamise muid liike, mille riskitase on kõrgem ja mille puhul tuleks korraldada põhjalik riskihindamine, et välja selgitada vajalikud nõuded käitamise ohutuse tagamiseks.

(10)	Käitajapoolse teatise süsteem peaks hõlbustama käesoleva määruse jõustamist madala riskitasemega erikategooria käitamise puhul, mille puhul on kindlaks määratud standardstsenaarium ja üksikasjalikud riskimaandamismeetmed.

(11)	Sertifitseeritud kategooria käitamise puhul tuleks lisaks õhusõiduki sertifitseerimisele vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2019/945 põhimõtteliselt kohaldada käitaja sertifitseerimise eeskirju ning kaugpiloodilubade väljaandmist.

(12)

Erikategooria puhul võidakse nõuda ka pädevate asutuste väljaantud sertifikaati mehitamata õhusõidukite käitamise kohta, samuti töötajate, sh käitavate kaugpilootide ja organisatsioonide kohta, või õhusõiduki kohta vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2019/945, mis on sertifitseeritud kategooria puhul kohustuslikud.

(13)	Tuleks kehtestada eeskirjad ja menetlused mehitamata õhusõidukite märgistamise ja identifitseerimise ning mehitamata õhusõidukite käitajate või sertifitseeritud mehitamata õhusõidukite käitajate registreerimise kohta.

(14)

Mehitamata õhusõidukite käitajad tuleks registreerida juhul, kui nad käitavad mehitamata õhusõidukeid, mis kokkupõrke korral võivad inimesele üle kanda kineetilise energia hulga üle 80 džauli või mille käitamine kujutab ohtu eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, turvalisusele või keskkonnale.

(15)	Uuringud on näidanud, et 250 g või suurema stardimassiga mehitamata õhusõidukid kujutaksid endast ohtu turvalisusele, mistõttu selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad peaksid olema kohustatud end registreerima, kui nad käitavad selliseid õhusõidukeid avatud kategoorias.

(16)

Võttes arvesse ohtu eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, tuleks mehitamata õhusõidukite käitajad registreerida juhul, kui nad käitavad mehitamata õhusõidukit, millele on paigaldatud andur isikuandmete kogumiseks. See ei peaks aga olema nõutav juhul, kui mehitamata õhusõidukit käsitatakse mänguasjana Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) (3) tähenduses.

(17)

Teave selliste sertifitseeritud mehitamata õhusõidukite ja selliste mehitamata õhusõidukite käitajate registreerimise kohta, mille või kelle suhtes kohaldatakse registreerimisnõuet, tuleks säilitada digitaalsetes, ühtlustatud ja koostalitlusvõimelistes siseriiklikes registreerimissüsteemides, mis võimaldavad pädevatel asutustel seda teavet kasutada ja vahetada. Käesoleva määrusega kehtestatud siseriiklike registrite koostalitlusvõime tagamise mehhanismid ei tohiks piirata määruse (EL) 2018/1139 artiklis 74 osutatud tulevast andmekogu käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

(18)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 56 lõikele 8 ei piira kõnealune määrus liikmesriikide võimalust sätestada kooskõlas liidu õigusega siseriiklikke norme, millega kehtestatakse mehitamata õhusõidukite käitamise suhtes teatavad tingimused määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalast välja jäävatel põhjustel, muu hulgas seoses avaliku julgeoleku ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega.

(19)	Riiklikud registreerimissüsteemid peaksid olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriikide õigusaktidega, mis käsitlevad eraelu puutumatust ja isikuandmete töötlemist ning kõnealustes registreerimissüsteemides säilitatav teave peaks olema hõlpsasti kättesaadav (4).

(20)

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad ja kaugpiloodid peaksid tagama, et neil on piisavalt teavet kavandatud käitamise suhtes kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusnormide kohta, eelkõige ohutuse, eraelu puutumatuse, andmekaitse, vastutuse, kindlustuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse vallas.

(21)

Mõned piirkonnad, näiteks haiglad, inimeste kogunemised, rajatised ja sellised käitised nagu karistusasutused või tööstusettevõtted, kõrgeima ja kõrgema tasandi valitsusasutused, looduskaitsealad või transporditaristu teatavad osad võivad olla mehitamata õhusõidukite süsteemide teatavat või mis tahes liiki käitamise suhtes eriti tundlikud. See ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust sätestada kooskõlas liidu õigusega siseriiklikke õigusnorme, millega kehtestatakse mehitamata õhusõiduki käitamise suhtes teatavad tingimused käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävatel põhjustel, muu hulgas seoses keskkonnakaitse, avaliku julgeoleku või eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega.

(22)

Mehitamata õhusõidukite müra ja heitkoguseid tuleks vähendada nii palju kui võimalik, võttes arvesse käitamistingimusi ja konkreetsete liikmesriikide eripärasid, näiteks rahvastikutihedust, mille puhul müra ja heited tekitavad probleeme. Selleks et kaasa aidata mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise ühiskondlikule aktsepteerimisele, on delegeeritud määruses (EL) 2019/945 sätestatud inimeste läheduses käitatavate avatud kategooria mehitamata õhusõidukite maksimaalne müratase. Erikategooria puhul kehtib käitajate suhtes nõue välja töötada oma kaugpilootide jaoks suunised, et igasugune käitamine toimuks viisil, mis inimesi ja loomi võimalikult vähe häirib.

(23)	Olemasolevad siseriiklikud sertifikaadid tuleks viia kooskõlla käesoleva määruse nõuetele vastavate sertifikaatidega.

(24)	Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine, tuleks kehtestada asjakohased üleminekumeetmed. Eelkõige peaks liikmesriikidel ja sidusrühmadel olema piisavalt aega, et viia oma menetlused uue õigusraamistikuga kooskõlla enne käesoleva määruse kohaldamist.

(25)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise uus õigusraamistik ei tohiks piirata kohaldatavaid keskkonna- ja looduskaitsealaseid kohustusi, mis tulenevad siseriiklikust või liidu õigusest.

(26)

Kuna praegu töötatakse välja süsteemi „U-space“, mis muu hulgas hõlmab taristut, teenuseid ja menetlusi, et tagada mehitamata õhusõidukite süsteemide ohutu käitamine ning nende ohutu integreerimine lennundussüsteemi, peaks käesolev määrus juba hõlmama süsteemi „U-space“ kolme aluse rakendamise nõudeid (registreerimine, geopiirangute jälgimine ja kaugidentimine), mida tuleb täiendavalt täita.

(27)

Kuna mudelõhusõidukeid käsitatakse mehitamata õhusõidukite süsteemidena ja võttes arvesse mudelõhusõidukite käitamise kõrget ohutustaset klubides ja ühendustes, tuleks tagada sujuv üleminek erinevatelt siseriiklikelt süsteemidelt uuele liidu õigusraamistikule, nii et mudelõhusõidukite klubid ja ühendused saaksid jätkata mehitamata õhusõidukite käitamist nii, nagu nad seda praegu teevad, võttes arvesse liikmesriikide olemasolevaid parimaid tavasid.

(28)

Võttes arvesse ka käesoleva määruse lisas esitatud C4-klassi õhusõidukite puhul saavutatud head ohutustaset, tuleks avatud kategoorias lubada selliste õhusõidukite madala riskitasemega käitamist. Sellised õhusõidukid, mida sageli kasutavad mudelõhusõidukite käitajad, on suhteliselt lihtsamad kui muudesse mehitamata õhusõidukite klassidesse kuuluvad õhusõidukid, mistõttu ei tohiks nende suhtes kohaldada ebaproportsionaalseid tehnilisi nõudeid.

(29)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse üksikasjalikud sätted mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kohta, samuti sellise käitamisega seotud kaugpilootide ja organisatsioonide kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) 2018/1139 mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1) „mehitamata õhusõiduki süsteem“– mehitamata õhusõiduk ja selle kaugjuhtimisseadmed;

2) „mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja“– juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või kavatseb käitada üht või mitut mehitamata õhusõiduki süsteemi;

3) „inimrühmad“– kogunenud isikud, kellel ei ole võimalik laiali minna rahvahulga tiheduse tõttu;

4) „mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafiline piirkond“– õhuruumiosa, mille on kindlaks määranud pädev asutus, kes hõlbustab või piirab mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamist või välistab selle, et tegeleda mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisest tulenevate riskidega ohutusele, eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, julgeolekule või keskkonnale;

5) „usaldusväärsus“– riskimaandamismeetmete omadus, mille kindlaksmääramisel võetakse ühelt poolt arvesse seda, kas asjaomased riskimaandamismeetmed on aidanud ohutust suurendada ning teiselt poolt seda, kuivõrd kindlad ja terviklikud on tõendeid ohutustaseme paranemise kohta;

6) „standardstsenaarium“– lisa 1. liites määratletud erikategooriasse kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise liik, mille puhul riskimaandamismeetmete täpne loetelu on kindlaks määratud viisil, mis võimaldab pädeval asutusel aktsepteerida teatisi, milles käitajad kinnitavad, et nad kohaldavad seda liiki käitamisel riskimaandamismeetmeid;

7) „käitamine visuaalse otsenähtavuse piires“ („VLOS“)– mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise liik, mille puhul kaugpiloodil on võimalik mehitamata õhusõidukit abivahendeid kasutamata pidevalt jälgida ja selle lennutrajektoori kontrollida, et vältida kokkupõrkeid teiste õhusõidukite, inimeste ja takistustega;

8) „käitamine väljaspool visuaalset otsenähtavust“ („BVLOS“)– mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise liik, mida ei teostata visuaalse otsenähtavuse piires;

9) „kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus“ („LUC“)– tunnistus, mille pädev asutus on mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale lisa C osa kohaselt välja andnud;

10) „mudelõhusõidukite klubi või ühendus“– liikmesriigis seaduslikult asutatud organisatsioon, mis korraldab mehitamata õhusõidukite süsteeme kasutades harrastus-, demonstratsioon-, sport- või võistluslende;

11) „ohtlikud kaubad“– esemed või ained, mida mehitamata õhusõiduk veab lastina ja mis võivad intsidendi või õnnetuse korral kujutada ohtu tervisele, ohutusele, varale või keskkonnale, sealhulgas eelkõige:

a)	lõhkematerjalid (massiplahvatusoht, laialipaiskumisoht, väike plahvatusoht, suur tuleoht, lõhkeained, üliväikese tundlikkusega lõhkeained);

b)	gaasid (tuleohtlik gaas, mittesüttiv gaas, mürgine gaas, hapnik, oht sissehingamisel);

c)	tuleohtlikud vedelikud (tuleohtlikud vedelikud; põlevad materjalid, kütteõli, bensiin);

d)	tuleohtlikud tahked ained (tuleohtlikud tahked ained, isesüttivad tahked ained, veega kokkupuutel ohtlikud ained);

e)	oksüdeerijad ja orgaanilised peroksiidid;

f)	toksilised ja nakkusohtlikud ained (mürgid, bioloogiline oht);

g)	radioaktiivsed ained;

h)	sööbivad ained;

12) „last“– instrument, mehhanism, varustus, osa, aparatuur, lisaseade või tarvik, sealhulgas sideseade, mis on paigaldatud õhusõidukisse või selle külge, ja mida ei kasutata ega kavatseta kasutada õhusõiduki käitamiseks või juhtimiseks lennu ajal ja mis ei ole plaaneri, mootori ega propelleri osa;

13) „otsene kaugidentimine“– süsteem, mis tagab käitatavat mehitamata õhusõidukit käsitleva teabe, sealhulgas mehitamata õhusõiduki märgistuse kohaliku edastamise selliselt, et seda teavet on võimalik hankida ilma füüsilise juurdepääsuta mehitamata õhusõidukile;

14) „järgne-mulle-režiim“– mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisrežiim, milles mehitamata õhusõiduk eelnevalt kindlaksmääratud raadiuses katkematult järgneb kaugpiloodile;

15) „geopiirangute jälgimine“– funktsioon, mis liikmesriikide esitatud andmete põhjal avastab õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise ja hoiatab kaugpiloote, et nad saaksid rikkumise ärahoidmiseks viivitamata võtta tõhusaid meetmeid;

16) „eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõiduki süsteem“– mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud või toodetud ehitaja enda tarbeks, välja arvatud mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud turule lastud ühest koostevalmis komplektist;

17) „autonoomne käitamine“– käitamine, mille ajal mehitamata õhusõidukit käitatakse ilma, et kaugpiloodil oleks võimalik sekkuda;

18) „kõrvalised isikud“– isikud, kes ei osale mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamises või kes ei ole teadlikud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja antud juhistest ega ohutusabinõudest;

19) „turul kättesaadavaks tegemine“– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

20) „turule laskmine“– toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

21) „kontrollitav maapinna-ala“– maapinna-ala, millel mehitamata õhusõiduki süsteemi käitatakse ja kus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajal on võimalik tagada vaid asjaomaste isikute kohalolek;

22) „maksimaalne stardimass“ (MTOM)– mehitamata õhusõiduki tootja või ehitaja poolt kindlaks määratud maksimaalne mass (koos lasti ja kütusega), mille juures on mehitamata õhusõidukit võimalik käitada;

23) „mehitamata purilennuk“– mehitamata õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub õhu dünaamilisest vastumõjust selle püsilennupindadele ning mis ei vaja vabalennuks mootorit. Mehitamata purilennuk võib olla varustatud mootoriga, mida kasutatakse hädaolukorras.

Artikkel 3

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise kategooriad

Mehitamata õhusõidukite süsteeme käitatakse artiklis 4 määratletud avatud kategoorias, artiklis 5 määratletud erikategoorias ja artiklis 6 määratletud sertifitseeritud kategoorias järgmistel tingimustel:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteemi avatud kategoorias käitamise korral ei nõuta käitajalt eelnevat käitamisluba ega -teatist;

b)	mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamiseks on vaja pädeva asutuse poolt artikli 12 kohaselt välja antud käitamisluba või artikli 16 kohaselt saadud luba või artikli 5 lõikes 5 määratletud juhul mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja esitatavat teatist;

c)	mehitamata õhusõiduki süsteemi sertifitseeritud kategoorias käitamiseks on vaja mehitamata õhusõiduki süsteemi sertifitseerimist vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2019/945 ning käitaja sertifitseerimist ja vajaduse korral kaugpiloodiloa väljaandmist.

Artikkel 4

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise avatud kategooria

1. Käitamine liigitatakse mehitamata õhusõidukite süsteemide avatud kategooria käitamiseks üksnes järgmiste tingimuste täitmisel:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteem kuulub ühte delegeeritud määruses (EL) 2019/945 sätestatud klassidest või on eraviisiliselt ehitatud või vastab artiklis 20 sätestatud tingimustele;

b)	mehitamata õhusõiduki maksimaalne stardimass on alla 25 kg;

c)	kaugpiloot tagab, et mehitamata õhusõiduk jääb inimestest ohutule kaugusele ning et seda ei lennutata inimrühmade kohal;

d)	kaugpiloot hoiab mehitamata õhusõiduki kogu aeg VLOS-režiimil, välja arvatud järgne-mulle-režiimil lennates või kasutades mehitamata õhusõiduki vaatlejat, nagu on kindlaks määratud lisa A osas;

e)	lennu ajal hoitakse mehitamata õhusõidukit vähemalt 120 meetri kõrgusel maapinna kõige lähemast punktist, välja arvatud takistuste ületamise korral, nagu on kindlaks määratud lisa A osas;

f)	lennu ajal ei veeta mehitamata õhusõidukiga ohtlikke kaupu ega lasta kukkuda mitte mingil materjalil.

2. Mehitamata õhusõidukite süsteemide avatud kategooria käitamine jagatakse kolme alamkategooriasse vastavalt lisa A osas sätestatud nõuetele.

Artikkel 5

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise erikategooria

1. Kui üks artiklis 4 või lisa A osas sätestatud nõuetest on täitmata, peab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja hankima tema registreerimisliikmesriigi pädevalt asutuselt artikli 12 kohase käitamisloa.

2. Pädevalt asutuselt artikli 12 kohase käitamisloa taotlemisel teostab käitaja artikli 11 kohase riskihindamise ja esitab selle koos taotlusega, lisades asjakohased riskimaandamismeetmed.

3. Lisa B osa punkti UAS.SPEC.040 kohaselt annab pädev asutus välja käitamisloa, kui ta leiab, et tegevusriskid on vastavalt artiklile 12 asjakohaselt maandatud.

4. Pädev asutus täpsustab, kas käitamisluba hõlmab:

a)	ühte või mitut käitamistoimingut ja nende toimumise aega või kohta (kohti) või aega ning kohta (kohti). Käitamisloale tuleb lisada asjakohaste riskimaandamismeetmete üksikasjalik loetelu;

b)	LUC heakskiitmine vastavalt lisa C osale.

5. Kui mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja esitab registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele vastavalt lisa B osa punktile UAS.SPEC.020 teatise kõnealuse lisa 1. liites kindlaks määratud standardstsenaariumile vastava käitamise kohta, ei pea ta käitamisluba taotlema käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaselt, vaid kohaldatakse artikli 12 lõikes 5 sätestatud menetlust.

6. Käitamisluba või teatist ei nõuta:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajatelt, kellel on nõuetekohaste õigustega LUC vastavalt lisa punktile UAS.LUC.060;

b)	käitamise puhul, mis toimub selliste mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste raames, kes on saanud artikli 16 kohase loa.

Artikkel 6

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise sertifitseeritud kategooria

1. Käitamine liigitatakse mehitamata õhusõiduki süsteemide sertifitseeritud kategooria käitamiseks üksnes järgmiste tingimuste täitmisel:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteem on sertifitseeritud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/945 artikli 40 lõike 1 punktidele a, b ja c ning

käitamine toimub järgmistel tingimustel:

i)	inimrühmade kohal;

ii)	see hõlmab inimeste vedu;

iii)	see hõlmab ohtlike kaupade vedu, mis võib õnnetuse korral põhjustada suure riski kolmandatele isikutele.

2. Lisaks sellele liigitatakse mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine selle sertifitseeritud kategooria käitamiseks juhul, kui pädev asutus leiab artiklis 11 sätestatud riskihindamise alusel, et käitamise riski ei ole võimalik asjakohaselt maandada ilma mehitamata õhusõiduki süsteemi ja selle käitajat sertifitseerimata ning vajaduse korral kaugpiloodi luba väljastamata.

Artikkel 7

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise eeskirjad ja menetlused

1. Mehitamata õhusõidukite süsteemide avatud kategooria käitamine peab toimuma kooskõlas lisa A osas sätestatud käitamispiirangutega.

2. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamine peab toimuma kooskõlas käitamispiirangutega, mis on sätestatud artiklis 12 osutatud käitamisloas, artiklis 16 osutatud loas või lisa 1. liites kindlaks määratud standardstsenaariumis vastavalt mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja poolt teatatule.

Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajal on nõuetekohaste õigustega LUC.

Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamise suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 (5) sätestatud kohaldatavaid käitamisnõudeid.

3. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamise suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 ja komisjoni määrustes (EL) nr 965/2012 (6) ja (EL) nr 1332/2011 (7) sätestatud kohaldatavaid käitamisnõudeid.

Artikkel 8

Kaugpilootide pädevust käsitlevad eeskirjad ja menetlused

1. Avatud kategoorias mehitamata õhusõidukite süsteeme käitavad kaugpiloodid peavad vastama lisa A osas sätestatud pädevusnõuetele.

2. Erikategoorias mehitamata õhusõiduki süsteeme käitavad kaugpiloodid peavad vastama pädeva asutuse väljaantud käitamisloas sätestatud, lisa 1. liites kindlaks määratud standardstsenaariumis sätestatud või LUC-s sisalduvatele pädevusnõuetele ning neil peab olema vähemalt järgmine pädevus:

a)	võime kohaldada käitamismenetlusi (tava-, hädaolukorra ja avariiprotseduurid, lendude planeerimine, lennueelne ja -järgne ülevaatus);

b)	võime hallata lennundussidet;

c)	mehitamata õhusõiduki lennutrajektoori ja automatiseerimise juhtimine;

d)	juhtimine, meeskonnatöö ja enesejuhtimine;

e)	probleemide lahendamine ja otsustamine;

f)	olukorrateadlikkus;

g)	töökoormuse jagamine;

h)	vastavalt vajadusele kooskõlastamine või üleandmine.

3. Mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste raames mehitamata õhusõidukite süsteeme käitavad kaugpiloodid peavad vastama artikli 16 kohaselt välja antud loas kindlaks määratud minimaalsetele pädevusnõuetele.

Artikkel 9

Kaugpilootide vanuse alampiir

1. Avatud ja erikategoorias mehitamata õhusõidukite süsteeme käitavate kaugpilootide vanuse alampiir on 16 aastat.

2. Kaugpilootide vanuse alampiiri ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui nad käitavad delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 1. osas määratletud C0-klassi mehitamata õhusõiduki süsteemi (mis on mänguasi direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses) käesoleva määruse lisa A osas kirjeldatud alamkategoorias A1;

b)	eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul, mille maksimaalne stardimass on alla 250 g;

c)	kui nad käitavad mehitamata õhusõiduki süsteemi lõike 1 ja artikli 8 sätetele vastava kaugpiloodi otsese järelevalve all.

3. Liikmesriigid võivad vanuse alampiiri riskipõhist lähenemisviisi järgides vähendada, võttes arvesse oma territooriumil toimuva käitamisega seotud spetsiifilisi riske:

a)	avatud kategoorias mehitamata õhusõiduki süsteeme käitavate kaugpilootide puhul kuni neli aastat;

b)	erikategoorias mehitamata õhusõiduki süsteeme käitavate kaugpilootide puhul kuni kaks aastat.

4. Kui liikmesriik vähendab kaugpilootide vanuse alampiiri, lubatakse neil kaugpilootidel mehitamata õhusõiduki süsteeme käitada üksnes kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

5. Mudelõhusõidukite klubide või ühenduste raames mehitamata õhusõiduki süsteeme käitavate kaugpilootide puhul võivad liikmesriigid artikli 16 kohaselt välja antud käitamisloas kehtestada vanuse suhtes muu alampiiri.

Artikkel 10

Mehitamata õhusõidukite süsteemide lennukõlblikkust käsitlevad eeskirjad ja menetlused

Kui mehitamata õhusõidukite süsteemid ei ole eraviisiliselt ehitatud või neid ei kasutata artiklis 16 osutatud käitamiseks või need ei vasta artiklis 20 kindlaks määratud tingimustele, peavad käesolevas määruses sätestatud käitamiseks kasutatavad mehitamata õhusõiduki süsteemid vastama määruse (EL) 2018/1139 artikli 58 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides kindlaks määratud tehnilistele nõuetele ning lennukõlblikkust käsitlevatele eeskirjadele ja menetlustele.

Artikkel 11

Käitamise riskihindamise eeskirjad

1. Käitamise riskihindamisel peab:

a)	kirjeldama mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise omadusi;

b)	esitama ettepaneku käitamise asjakohaste ohutuseesmärkide kohta;

tegema kindlaks maa peal ja õhus käitamise riskid, võttes arvesse kõike järgmist:

i)	mil määral võib asjaomane tegevus ohustada kolmandaid isikuid või maapinnal asuvat vara;

ii)	kasutatava mehitamata õhusõiduki keerukus, võimsus ja käitamiserisused;

iii)	lennu eesmärk, mehitamata õhusõiduki süsteemi tüüp, muude õhusõidukitega kokkupõrke tõenäolisus ja kasutatava õhuruumi klass;

iv)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise või tegevuse liik, ulatus ja keerukus, sealhulgas vastutava organisatsiooni või isiku juhitava liiklusvoo maht ja liik, kui see on asjakohane;

v)	mil määral suudavad mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisega seotud riskidest mõjutatud isikud neid riske hinnata ja kontrollida;

d)	tegema kindlaks võimalike riskimaandamismeetmete ulatuse;

e)	määrama kindlaks valitud riskimaandamismeetmete usaldusväärsuse vajaliku taseme viisil, mis võimaldab ohutut käitamist.

2. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise kirjeldus peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	teostatavate toimingute laad;

kavandatud käitamise tegevuskeskkond ja geograafiline piirkond, eriti elanikud, kellest üle lennatakse, orograafia, õhuruumi liik, õhuruumi maht, milles käitamine toimub ja milline õhuruumi maht jäetakse vajalikuks riskipuhvriks, sealhulgas geograafiliste piirkondade puhul esitatavad käitamisnõuded;

c)	käitamise keerukus, eelkõige selleks ette nähtud kavandamine ja elluviimine, töötajate pädevus, kogemus ja koosseis ning nõutavad tehnilised vahendid;

d)	mehitamata õhusõiduki süsteemi tehnilised omadused, sealhulgas selle toimivus kavandatud käitamistingimuste seisukohast ja vajaduse korral selle registrinumber;

e)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitavate töötajate pädevus, sealhulgas koosseis, roll, kohustused, koolitus ja hiljutised kogemused.

3. Hindamisel tehakse ettepanek ohutuse sihttaseme kohta, mis on võrdväärne mehitatud lendude ohutustasemega, pidades silmas mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise eripära.

4. Riskide väljaselgitamisel tehakse kindlaks kõik järgmine:

maapealse käitamisega seotud maandamata risk, võttes arvesse käitamise liiki ja selle tingimusi, sealhulgas vähemalt järgmisi kriteeriume:

i)	VLOS või BVLOS;

ii)	rahvastikutihedus ülelennatavates piirkondades;

iii)	lendamine inimrühmade kohal;

iv)	mehitamata õhusõiduki mõõtmed;

käitamisega seotud maandamata risk õhus, võttes arvesse kõike järgmist:

i)	õhuruumi täpne maht, milles mehitamata õhusõiduki süsteemi käitatakse, mida on laiendatud õhuruumi mahuga, mis on vajalik hädaolukordadeks;

ii)	õhuruumi klass;

iii)

mõju muule lennuliiklusele ja selle korraldamisele (ATM), eelkõige:

—	käitamiskõrgus;

—	kontrollitav versus kontrollimata õhuruum;

—	lennuvälja versus väljaspool lennuvälja asuv keskkond;

—	linna- versus maapiirkondade kohal olev õhuruum;

—	hajutamine muude õhusõidukite suhtes.

5. Ohutuse kavandatud sihttaseme saavutamiseks vajalike võimalike riskimaandamismeetmete kindlaksmääramisel kaalutakse järgmisi võimalusi:

a)	maa peal olevaid inimesi käsitlevad leevendusmeetmed;

mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise strateegilised piirangud, eelkõige:

i.	käitamiskoha geograafilise mahu piiramine;

ii.	käitamise ajavahemiku kestuse või ajakava piiramine;

c)	strateegiline maandamine ühiste lennureeglite või ühise õhuruumi struktuuri ja teenuste abil;

d)	võime toime tulla võimalike ebasoodsate käitamistingimustega;

e)	organisatsiooni käsitlevad asjaolud nagu mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja poolt välja töötatud käitamis- ja hooldusmenetlused ning tootja kasutusjuhendiga kooskõlas olevad käitamismenetlused;

f)	lennu ohutusega tegelevate töötajate pädevuse ja asjatundlikkuse tase;

g)	inimliku eksimuse risk käitamismenetluste kohaldamisel;

mehitamata õhusõiduki süsteemi ülesehitus ja toimivus, eelkõige:

i)	otsasõidu riski maandamiseks vajalike vahendite olemasolu;

ii)	mehitamata õhusõiduki löögienergiat või purunevust piiravate süsteemide olemasolu;

iii)	mehitamata õhusõiduki süsteemi tunnustatud standardite kohane konstruktsioon ja tõrkekindel konstruktsioon.

6. Selleks et teha kindlaks, kas kavandatud riskimaandamismeetmed vastavad ohutuseesmärkidele ja kavandatud käitamise riskidele, eelkõige tagamaks, et käitamise iga etapp oleks ohutu, tuleb hinnata kavandatud riskimaandamismeetmete usaldusväärsust.

Artikkel 12

Käitamise lubamine erikategoorias

1. Pädev asutus hindab riskihindamist ja usaldusväärsust riskimaandamismeetmete puhul, mida mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kavandab selleks, et tagada käitamise ohutus kõigis lennuetappides.

2. Pädev asutus annab käitamisloa siis, kui hindamise käigus jõutakse järeldusele, et:

a)	käitamise ohutuseesmärkides võetakse arvesse käitamise riske;

b)	käitamistingimustega seotud riskimaandamismeetmete, asjaomaste töötajate pädevuse ja mehitamata õhusõidukite tehniliste omaduste kombinatsioon on asjakohane ja piisavalt usaldusväärne, et tagada ohutu käitamine, pidades silmas kindlakstehtud riske maapinnal ja õhus;

c)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja on esitanud avalduse, milles kinnitab, et kavandatud käitamine vastab kõigile sellekohastele kohaldatavatele liidu ja liikmesriigi õigusnormidele, eelkõige eraelu puutumatuse, andmekaitse, vastutuse, kindlustuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse vallas.

3. Kui käitamist ei peeta piisavalt ohutuks, teatab pädev asutus sellest taotlejale, esitades käitamisloa andmisest keeldumise põhjused.

4. Pädeva asutuse väljaantud käitamisloas tuleb esitada järgmised üksikasjad:

a)	loa kohaldamisala;

kohaldatavad eritingimused:

i)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise ja käitamispiirangute kohta;

ii)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja ja vajaduse korral kaugpilootide nõutava pädevuse kohta;

iii)	mehitamata õhusõiduki süsteemi tehniliste omaduste, sealhulgas vajaduse korral selle sertifitseerimise kohta;

järgmine teave:

i)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber ja selle tehnilised omadused;

ii)	viide mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja koostatud käitamisriskihindamisele;

iii)	käitamispiirangud ja -tingimused;

iv)	riskimaandamismeetmed, mida mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja peab kohaldama;

v)	koht (kohad), kus käitamine on lubatud ja kõik muud liikmesriigi kohad vastavalt artiklile 13;

vi)	kõik käitamise liigi ja sündmuste liigi seisukohast olulised dokumendid ja andmed, mis tuleks esitada lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 376/2014 (8) kindlaks määratud dokumentidele ja andmetele.

5. Artikli 5 lõikes 5 osutatud teatise kättesaamisel teeb pädev asutus järgmist:

a)	kontrollib, et see sisaldaks kõiki lisa punkti UAS.SPEC.020 alapunktis 2 sätestatud elemente;

b)	kui see on nii, kinnitab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale põhjendamatu viivituseta teatise kättesaamist ja täielikkust, et käitaja saaks käitamist alustada.

Artikkel 13

Käitamine piiriüleselt või väljaspool registreerimisriiki

1. Kui mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kavatseb seda käitada erikategoorias, mille kohta on juba välja antud artikli 12 kohane käitamisluba, ja kui kõnealune käitamine peaks osaliselt või täielikult toimuma mõne muu liikmesriigi kui registreerimisliikmesriigi õhuruumis, esitab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus käitamist kavandatakse, järgmist teavet sisaldava taotluse:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale artikli 12 kohaselt välja antud käitamisloa koopia ning

b)	kavandatud käitamise koht (kohad), sealhulgas vajaduse korral ajakohastatud riskimaandamismeetmed, millega maandatakse artikli 11 lõike 2 punkti b kohaselt kindlaks tehtud riske, mis on iseloomulikud kohalikule õhuruumile, maastikule ja rahvastikuga seotud omadustele ning kliimatingimustele.

2. Pärast lõikes 1 sätestatud taotluse saamist hindab selle liikmesriigi pädev asutus, kus käitamist kavandatakse, kõnealust taotlust põhjendamatu viivituseta ning esitab registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele ja mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale kinnituse, et lõike 1 punktis b osutatud ajakohastatud riskimaandamismeetmed on kavandatud kohas käitamiseks piisavad. Pärast kõnealuse kinnituse saamist võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kavandatud käitamist alustada ja registreerimisliikmesriik registreerib ajakohastatud riskimaandamismeetmed, mida mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja peab kohaldama vastavalt artikli 12 kohaselt välja antud käitamisloale.

3. Kui mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kavatseb seda käitada erikategoorias, mille kohta on esitatud artikli 5 lõike 5 kohane teatis, ja kui kõnealune käitamine peaks osaliselt või täielikult toimuma mõne muu liikmesriigi kui registreerimisliikmesriigi õhuruumis, esitab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus käitamist kavandatakse, koopia registreerimisliikmesriigile esitatud teatisest ning koopia kättesaamise ja täielikkuse kinnitusest.

Artikkel 14

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate ja sertifitseeritud mehitamata õhusõidukite süsteemide registreerimine

1. Liikmesriigid loovad täpsed registreerimissüsteemid mehitamata õhusõidukite süsteemidele, mille konstruktsioon tuleb sertifitseerida, ja mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajatele, kelle käitamistoimingud võivad kujutada ohtu ohutusele, turvalisusele, eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele või keskkonnale, ning haldavad kõnealuseid registreerimissüsteeme.

2. Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate registreerimissüsteemid peavad sisaldama välju järgmise teabe sisestamiseks ja vahetamiseks:

a)	füüsilise isiku täielik nimi ja sünniaeg ning juriidilise isiku nimi ja identifitseerimisnumber;

b)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja aadress;

c)	tema e-posti aadress ja telefoninumber;

d)	mehitamata õhusõiduki süsteemi kindlustuslepingu (kui seda nõuab liidu või liikmesriigi õigus) number;

e)	juriidilise isiku kinnitus järgmise avalduse kohta: „Kõik otseselt käitamisse kaasatud töötajad on pädevad oma ülesandeid täitma ning mehitamata õhusõiduki süsteemi hakkavad käitama üksnes nõuetekohase pädevusega kaugpiloodid“;

f)	olemasolevad käitamisload ning LUC-d ja teatised, millele on lisatud artikli 12 lõike 5 punkti b kohane kinnitus.

3. Sertifitseeritava konstruktsiooniga mehitamata õhusõidukite registreerimissüsteemid peavad sisaldama välju järgmise teabe sisestamiseks ja vahetamiseks:

a)	tootja nimi;

b)	mehitamata õhusõidukite tootja nimetus;

c)	mehitamata õhusõiduki seerianumber;

d)	selle füüsilise või juriidilise isiku täisnimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber, kelle nimel mehitamata õhusõiduk on registreeritud.

4. Liikmesriigid tagavad, et registreerimissüsteemid oleksid digitaalsed ja koostalitlusvõimelised ning võimaldaksid vastastikust juurdepääsu ja teabevahetust määruse (EL) 2018/1139 artiklis 74 osutatud andmekogu kaudu.

5. Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad registreerivad end järgmistel juhtudel:

kui nad käitavad avatud kategoorias mehitamata õhusõidukeid,

i)	mille maksimaalne stardimass on 250 g või rohkem või mis kokkupõrke korral võivad inimesele üle kanda kineetilise energia hulga üle 80 džauli;

ii)	millele on paigaldatud andur, mis on võimeline koguma isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see vastab direktiivile 2009/48/EÜ;

b)	kui nad käitavad mehitamata õhusõidukit erikategoorias, sõltumata asjaomase õhusõiduki massist.

6. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerib end liikmesriigis, kus on füüsilise isiku puhul tema elukoht või juriidilise isiku puhul selle peamine tegevuskoht, ja tagab, et tema registreerimisandmed on õiged. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja ei võib olla korraga registreeritud rohkem kui ühes liikmesriigis.

Liikmesriigid annavad mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajatele ja registreerimiskohustusega mehitamata õhusõidukite süsteemidele kordumatu digitaalse registreerimisnumbri, mis võimaldab nende individuaalset identifitseerimist.

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate registreerimisnumbrid määratakse kindlaks selliste standardite alusel, mis toetavad registreerimissüsteemide koostalitlusvõimet.

7. Mehitamata õhusõiduki, mille konstruktsioon tuleb sertifitseerida, registreerib selle omanik.

Mehitamata õhusõiduki riikkondsus ja registreerimistunnus määratakse kindlaks kooskõlas ICAO 7. lisaga. Mehitamata õhusõiduk ei võib olla korraga registreeritud rohkem kui ühes riigis.

8. Mehitamata õhusõiduki käitaja kannab oma registreerimistunnuse kõikidele mehitamata õhusõidukitele, mis vastavad lõikes 5 kirjeldatud tingimustele.

Artikkel 15

Mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafiliste piirkondade käitamistingimused

1. Mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafiliste piirkondade kindlaksmääramisel ohutuse, turvalisuse, eraelu puutumatuse või keskkonnakaitsega seotud põhjustel võivad liikmesriigid:

a)	keelata mehitamata õhusõidukite süsteemide teatava või igasuguse käitamise, nõuda teatava või igasuguse käitamise puhul eritingimuste kohaldamist või eelnevat käitamisluba;

b)	kohaldada mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise suhtes spetsiifilisi keskkonnastandardeid;

c)	võimaldada juurdepääsu ainult teatavatele mehitamata õhusõidukite süsteemide klassidele;

d)	võimaldada juurdepääsu ainult teatavate tehniliste lisadega, eelkõige kaugidentimissüsteemide või geopiirangute jälgimise süsteemidega varustatud mehitamata õhusõidukite süsteemidele.

2. Pädeva asutuse tehtud riskihindamise alusel võivad liikmesriigid kindlaks määrata teatavad geograafilised piirkonnad, kuss mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine on ühest või mitmest avatud kategooria suhtes kohaldatavast nõudest vabastatud.

3. Kui liikmesriigid määravad vastavalt lõikele 1 või 2 kindlaks mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafilised piirkonnad, tagavad nad geoteadlikkuse eesmärgil, et geograafilisi piirkondi käsitlev teave, sealhulgas nende kehtivusaeg, avaldatakse ühises ainulaadses digitaalses vormis.

Artikkel 16

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamine mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste raames

1. Mudelõhusõidukite klubi või ühenduse taotlusel võib pädev asutus välja anda loa mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamiseks mudelõhusõidukite klubi või ühenduse raames.

2. Lõikes 1 osutatud loa väljaandmisel peetakse silmas kõike järgmist:

a)	liikmesriikide asjakohased õigusnormid;

mudelõhusõidukite klubi või ühenduse kehtestatud menetlused, organisatsiooni struktuur ja juhtimissüsteem, millega tagatakse, et:

i)	kaugpiloodid, kes käitavad mehitamata õhusõidukite süsteeme mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste raames, on teadlikud pädeva asutuse väljaantud loas kindlaksmääratud tingimustest ja piirangutest;

ii)	kaugpilootidel, kes käitavad mehitamata õhusõidukite süsteeme mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste raames, aidatakse omandada minimaalne pädevus, mis on vajalik mehitamata õhusõiduki süsteemi ohutuks käitamiseks kooskõlas loas kindlaksmääratud tingimuste ja piirangutega;

iii)	mudelõhusõidukite klubi või ühendus võtab asjakohaseid meetmeid, kui neile on teatatud, et asjaomase klubi või ühenduse raames mehitamata õhusõidukite süsteeme käitav kaugpiloot ei vasta loas kindlaksmääratud tingimustele või piirangutele ning vajaduse korral teatavad sellest pädevale asutusele;

iv)	mudelõhusõidukite klubi või ühendus esitab pädeva asutuse taotlusel järelevalveks ja seireks vajalikud dokumendid.

3. Lõikes 1 osutatud loas täpsustatakse tingimused, mille alusel mehitamata õhusõidukite süsteeme võib mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste raames käitada ning asjaomane luba kehtib vaid selle väljaandnud liikmesriigi territooriumil.

4. Liikmesriigid võivad lubada mudelõhusõidukite klubidel ja ühendustel liikmesriigi nimel registreerida nende liikmeid artikli 14 kohaselt loodud registreerimissüsteemides. Kui liikmesriigid seda ei luba, registreerivad mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste liikmed end ise vastavalt artiklile 14.

Artikkel 17

Pädeva asutuse määramine

1. Iga liikmesriik määrab artiklis 18 osutatud ülesannete täitmiseks pädevaks asutuseks ühe või mitu üksust.

2. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, peab ta:

a)	selgelt määratlema iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad seoses vastutusaladega;

b)	kehtestama kõnealuste üksuste vahel asjakohase kooskõlastusmehhanismi, et tagada tõhus järelevalve kõikide käesoleva määrusega hõlmatud organisatsioonide ja isikute üle.

Artikkel 18

Pädeva asutuse ülesanded

Pädev asutus vastutab järgmise eest:

a)	käesoleva määruse jõustamine;

b)	mehitamata õhusõidukite käitajate sertifikaatide ja sertifitseeritud kategoorias mehitamata õhusõidukite süsteeme käitavate kaugpilootide lubade väljaandmine, peatamine või kehtetuks tunnistamine;

c)	kaugpilootidele võrgupõhise teooriaeksami läbimist tõendava dokumendi väljaandmine vastavalt lisa punktidele UAS.OPEN.020 ja UAS.OPEN.040 ning kaugpilootide pädevustunnistuste väljaandmine, muutmine, peatamine, piiramine või kehtetuks tunnistamine vastavalt lisa punktile UAS.OPEN.030;

d)	käitamislubade ja LUC-de väljaandmine, muutmine, peatamine, piiramine või tühistamine ning selliste teatiste õigsusekontrollimine, mis on vajalikud mehitamata õhusõidukite süsteemide erikategoorias käitamiseks;

e)	mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamislube, teatisi, kaugpilootide pädevustunnistusi ja LUC-sid käsitlevate dokumentide, registrite ja aruannete säilitamine;

f)	ühises ainulaadses digitaalses vormis teabe avaldamine mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafiliste piirkondade kohta, mille liikmesriigid on kindlaks määranud ja omaõhuruumis kehtestanud;

g)	teatiste kättesaamist ja täielikkust käsitleva kinnituse väljaandmine vastavalt artikli 12 lõike 5 punktile b või kinnituse väljaandmine vastavalt artikli 13 lõikele 2;

riskipõhise järelevalvesüsteemi väljatöötamine järgmiste osapoolte suhtes:

i)	mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad, kes on esitanud teatise või kellel on käitamisluba või LUC;

ii)	artiklis 16 osutatud luba omavad mudelõhusõidukite klubid ja ühendused;

i)	muu kui avatud kategooria käitamise puhul auditi kavandamine, tuginedes riskiprofiilile, vastavustasemele ja ohutusalastele tulemustele mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate puhul, kes on esitanud teatise või kellele pädev asutus on välja andnud sertifikaadi;

muu kui avatud kategooria käitamise puhul nende mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate kontrollimine, kes on esitanud teatise või kellele mehitamata õhusõidukite süsteemide ülevaatust teostav pädev asutus on välja andnud sertifikaadi, ning selle tagamine, et mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad ja kaugpiloodid täidaksid käesolevat määrust;

k)	sellise süsteemi rakendamine, mis võimaldab kindlaks teha ja uurida avatud või sertifitseeritud kategooria mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate poolset nõuete rikkumist, millest on teatatud vastavalt artikli 19 lõikele 2;

l)	mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajatele ohutut käitamist edendava teabe ja suuniste andmine;

süsteemide loomine selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide registreerimiseks, mille konstruktsioon tuleb sertifitseerida, ja selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate registreerimiseks, kelle tegevus võib kujutada ohtu ohutusele, julgeolekule, eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele või keskkonnale, ning kõnealuste registreerimissüsteemide haldamine.

Artikkel 19

Ohutusteave

1. Liikmesriikide pädevad asutused ning delegeeritud määruse (EL) 2019/945 artiklis 36 osutatud turujärelevalve- ja piirikontrolliasutused teevad ohutusküsimustes koostööd ja kehtestavad ohutusteabe tõhusa vahetamise menetlused.

2. Iga mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest ohutusega seotud vahejuhtumitest ja vahetab teavet oma mehitamata õhusõiduki süsteemi kohta vastavalt määrusele (EL) nr 376/2014.

3. Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) ja pädevad asutused koguvad, analüüsivad ja avaldavad ohutusteavet nende territooriumil mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 119 ja selle rakendusaktidele.

4. Lõigetes 1, 2 või 3 osutatud teabe saamisel võtavad amet ja pädevad asutused meetmeid, mis on vajalikud võimalike ohutusprobleemide lahendamiseks parimate olemasolevate tõendite ja analüüsi alusel, võttes arvesse lennuohutuse eri valdkondade ning lennuohutuse, küberjulgeoleku ja lennunduse reguleerimise muude tehniliste valdkondade omavahelist seotust.

5. Kui pädev asutus või amet võtab lõike 4 kohaseid meetmeid, teatab ta sellest viivitamata kõigile asjaomastele huvitatud isikutele ja organisatsioonidele, kes peavad neid meetmeid järgima vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ja selle rakendusaktidele.

Artikkel 20

Teatavate mehitamata õhusõidukite süsteemide avatud kategoorias käitamise erisätted

Selliseid mehitamata õhusõidukite süsteemide liike (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ (9) tähenduses), mis ei vasta delegeeritud määruse (EL) 2019/945 nõuetele ega ole eraviisiliselt ehitatud, võib juhul, kui need on turule lastud enne 1. juulit 2022, jätkuvalt käitada järgmistel tingimustel:

a)	lisa A osas määratletud alamkategoorias A1, kui mehitamata õhusõiduki maksimaalne stardimass koos lastiga on alla 250 g;

b)	lisa A osas määratletud alamkategoorias A3, kui mehitamata õhusõiduki maksimaalne stardimass koos kütuse ja lastiga on alla 25 kg.

Artikkel 21

Lubade, teatiste ja tunnistuste kohandamine

1. Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajatele liikmesriigi õiguse alusel väljaantud load, kaugpilootide pädevustunnistused ja käitajate esitatud teatised või samaväärsed dokumendid kehtivad kuni 1. juulini 2021.

2. Liikmesriigid viivad 1. juuliks 2021 käesoleva määrusega kooskõlla nende poolt välja antud olemasolevad kaugpilootide pädevustunnistused ja mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisload või käitajate esitatud teatised või samaväärsed dokumendid, sealhulgas kõnealuse kuupäevani välja antud dokumendid.

3. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamist mudelõhusõidukite klubide ja ühenduste raames jätkata vastavalt liikmesriikide asjakohastele õigusnormidele ja ilma artikli 16 kohase loata kuni 1. juulini 2022.

Artikkel 22

Üleminekusätted

Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, võib avatud kategoorias käitada mehitamata õhusõidukite süsteeme, mis ei vasta delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 1.–5. osa nõuetele, kaheaastasel üleminekuperioodil, mis algab üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)	mehitamata õhusõidukit maksimaalse stardimassiga alla 500 g käitab lisa A osa punkti UAS.OPEN.020 alapunktis 1 sätestatud käitamistingimustel kaugpiloot, kelle puhul asjaomane liikmesriik on kindlaks määranud pädevustaseme;

b)	mehitamata õhusõidukit maksimaalse stardimassiga alla kahe kg käitatakse inimestest horisontaalselt vähemalt 50 m kaugusel ja kaugpiloodil on vähemalt lisa A osa punkti UAS.OPEN.030 alapunktis 2 sätestatuga võrdne pädevustase;

c)	mehitamata õhusõidukit maksimaalse stardimassiga üle kahe kg ja alla 25 kg käitatakse punkti UAS.OPEN.040 alapunktides 1 ja 2 sätestatud käitamistingimustel ja kaugpiloodil on vähemalt lisa A osa punkti UAS.OPEN.020 alapunkti 4 alapunktis b sätestatuga võrdne pädevustase.

Artikkel 23

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2020.

2. Artikli 5 lõiget 5 kohaldatakse alates kuupäevast, mil lisa 1. liidet muudetakse selliselt, et see sisaldaks kohaldatavaid standardstsenaariume. Liikmesriigid võivad artikli 5 lõike 5 kohaselt aktsepteerida mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate teatisi, tuginedes riiklikele standardstsenaariumidele, kui need vastavad lisa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele kuni käesoleva määruse muutmiseni, et hõlmata lisa 1. liites käsitletud standardstsenaarium.

3. Artikli 15 lõiget 3 kohaldatakse alates 1. juulist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. mai 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).

(6) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(7) Komisjoni 16. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1332/2011, millega kehtestatakse ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks (ELT L 336, 20.12.2011, lk 20).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

LISA

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE SÜSTEEMIDE KÄITAMINE AVATUD JA ERIKATEGOORIAS

A OSA

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE SÜSTEEMIDE KÄITAMINE AVATUD KATEGOORIAS

UAS.OPEN.010 Üldsätted

1)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide avatud kategoorias käitamine on käitamispiirangute, kaugpiloodile esitatavate nõuete ja mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavate tehniliste nõuete alusel jagatud kolme alamkategooriasse: A1, A2 ja A3.

Kui mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine hõlmab selle lendu alates maastiku looduslikust kõrgendikust või üle looduslike kõrgendikega maastiku, võib mehitamata õhusõidukit käitada kuni 120 meetri kõrgusel maapinna kõige lähemast punktist. Vahemaade mõõtmisel võetakse arvesse maastiku geograafilisi omadusi, näiteks tasandikke, künkaid ja mägesid.

3)	Kui mehitamata õhusõidukit lennutatakse üle 105 meetri kõrgusest tehislikust takistusest horisontaalselt 50 meetri kaugusel, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise maksimumkõrgust suurendada takistuse eest vastutava üksuse nõudel kuni 15 meetrini üle takistuse kõrguse.

4)	Erandina punktist 2 võib mehitamata purilennukit, mille maksimaalne stardimass (sh last) on alla kümne kg, lennutada rohkem kui 120 meetri kõrgusel maapinna kõige lähemast punktist, tingimusel et mehitamata purilennukit ei lennutata ühelgi hetkel kõrgemal kui 120 meetrit kaugpiloodi kohal.

UAS.OPEN.020 Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamine A1-alamkategoorias

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamine A1-alamkategoorias peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:

punkti 5 alapunktis d osutatud mehitamata õhusõidukit juhitakse selliselt, et selle kaugpiloot ei lennuta õhusõidukit üle inimrühmade ja eeldab põhjendatult, et ei lennata üle kõrvaliste isikute. Kõrvalistest isikutest ootamatu ülelennu korral vähendab mehitamata õhusõiduki kaugpiloot ülelennu kestust nii palju kui võimalik;

2)	punkti 5 alapunktides a, b ja c osutatud mehitamata õhusõidukit juhitakse selliselt, et selle kaugpiloot võib lennata üle kõrvaliste isikute, aga mitte kunagi üle inimrühmade;

3)	erandina artikli 4 lõike 1 punktist d võib mehitamata õhusõidukit aktiveeritud järgne-mulle-režiimil juhtida kuni 50 meetri kaugusel kaugpiloodist;

mehitamata õhusõidukit võib käitada kaugpiloot, kes vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on tutvunud mehitamata õhusõiduki tootja väljaantud kasutusjuhendiga;

ta on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 2. osas määratletud C1-klassi mehitamata õhusõidukit käsitleva veebipõhise koolituskursuse ja selle järel edukalt läbinud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse või selle poolt tunnustatud üksuse korraldatud veebipõhise teooriaeksami. Eksam koosneb 40 valikvastustega küsimusest, mis hõlmavad asjakohaselt järgmisi valdkondi:

i)	lennuohutus;

ii)	õhuruumi piirangud;

iii)	lennundusalased õigusaktid;

iv)	inimvõimete piirid;

v)	käitamismenetlused;

vi)	üldteadmised mehitamata õhusõidukite süsteemide kohta;

vii)	eraelu puutumatus ja andmekaitse;

viii)

kindlustus;

ix)	turvalisus;

käitamine võib toimuda mehitamata õhusõidukiga,

a)	mille maksimaalne stardimass (sh last) on eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul alla 250 g ja maksimaalne käitamiskiirus alla 19 m/s või

b)	mis vastab artikli 20 punkti a nõuetele;

c)	mis on märgistatud C0-klassina ja vastab asjakohastele nõuetele, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 1. osas või

d)	mis on märgistatud C1-klassina ja vastab asjakohastele nõuetele, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 2. osas ning mille käitamisel kasutatakse aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise ja geopiirangute jälgimise süsteeme.

UAS.OPEN.030 Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamine A2-alamkategoorias

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamine A2-alamkategoorias peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:

mehitamata õhusõiduk ei tohi lennata üle kõrvaliste isikute ja mehitamata õhusõiduki süsteemi käitatakse neist ohutul horisontaalsel kaugusel (vähemalt 30 meetrit); kaugpiloot võib ohutut horisontaalset kaugust kõrvalistest isikutest vähendada kuni 5 meetrini, käitades mehitamata õhusõidukit aktiveeritud väikese kiiruse režiimil ja pärast olukorra hindamist seoses järgmisega:

a)	ilmastikutingimused,

b)	mehitamata õhusõiduki jõudlus,

c)	ülelennuala eraldatus;

õhusõidukit käitab kaugpiloot, kes on tutvunud mehitamata õhusõiduki tootja väljaantud kasutusjuhendiga ja kellel on mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse või selle poolt tunnustatud üksuse väljaantud kaugpiloodi pädevustunnistus. Kõnealuse tunnistuse saamiseks tuleb allpool esitatud järjekorras täita kõik järgmised tingimused:

a)	veebipõhise koolituse läbimine ja veebipõhise teooriaeksami sooritamine vastavalt punkti UAS.OPEN.020 alapunkti 4 alapunktile b;

b)	punkti UAS.OPEN.040 alapunktides 1 ja 2 sätestatud A3-alamkategooria käitamistingimuste iseseisva praktilise õppe läbimine;

punktis b osutatud iseseisva praktilise õppe läbimisest teatamine ning mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse või selle poolt tunnustatud üksuse korraldatud täiendava teooriaeksami sooritamine. Eksam koosneb vähemalt 30 valikvastustega küsimusest, mille eesmärk on hinnata kaugpiloodi teadmisi maapealse riski tehnilise ja käitamisalase maandamise kohta, mis hõlmavad asjakohaselt järgmisi valdkondi:

i)	meteoroloogia;

ii)	mehitamata õhusõiduki süsteemi tehnilised võimalused;

iii)	maapealse riski tehniline ja käitamisalane maandamine;

käitamine võib toimuda mehitamata õhusõidukiga, mis on märgistatud C2-klassina ja vastab asjakohastele nõuetele, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 3. osas ning mille käitamisel kasutatakse aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise ja geopiirangute jälgimise süsteeme.

UAS.OPEN.040 Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamine A3-alamkategoorias

Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamine A3-alamkategoorias peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:

1)	õhusõidukit käitatakse piirkonnas, mille puhul kaugpiloot eeldab põhjendatult, et kogu mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise jooksul ei ohustata selle lennupiirkonnas kõrvalisi isikuid;

2)	õhusõidukit käitatakse elu-, kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadest ohutul horisontaalsel kaugusel (vähemalt 150 meetrit);

3)	õhusõidukit käitab kaugpiloot, kes on läbinud veebipõhise koolituse ja sooritanud veebipõhise teooriaeksami vastavalt punkti UAS.OPEN.020 alapunkti 4 alapunktile b;

käitamine võib toimuda mehitamata õhusõidukiga,

a)	mille maksimaalne stardimass (sh last) on eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul alla 25 kg või

b)	mis vastab artikli 20 punkti b nõuetele;

c)	mis on märgistatud C2-klassina ja vastab asjakohastele nõuetele, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 3. osas ning mille käitamisel kasutatakse aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise ja geopiirangute jälgimise süsteeme või

d)	mis on märgistatud C3-klassina ja vastab asjakohastele nõuetele, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 4. osas ning mille käitamisel kasutatakse aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise ja geopiirangute jälgimise süsteeme või

e)	mis on märgistatud C4-klassina ja vastab asjakohastele nõuetele, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2019/945 lisa 5. osas.

UAS.OPEN.050 Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kohustused

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja peab tegema kõike järgmist:

1)	töötama välja käitamise liigile ja sellega kaasnevale riskile kohandatud käitamismenetlused;

2)	tagama, et kahjulike raadiohäirete vältimiseks kasutataks raadiospektrit igasuguse käitamise puhul tõhusalt ja et seda tõhusat kasutamist toetatakse;

3)	määrama mehitamata õhusõiduki süsteemi iga käitamise jaoks kaugpiloodi;

tagama, et kaugpiloodid ja kõik käitamist toetavaid ülesandeid täitvad töötajad oleksid kursis mehitamata õhusõiduki tootja väljaantud kasutusjuhendiga ning

et neil oleks oma ülesannete täitmiseks asjakohane pädevus mehitamata õhusõiduki süsteemi kavandatud käitamise alamkategoorias vastavalt punktidele UAS.OPEN.020, UAS.OPEN.030 või UAS.OPEN.040, või et (muude töötajate kui kaugpilootide puhul) nad oleksid läbinud käitaja poolt väljatöötatud täiendõppekursuse;

b)	et nad oleksid täielikult kursis mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja menetlusega;

c)	et neile oleks antud mehitamata õhusõiduki süsteemi kavandatud käitamist käsitlev teave kõigi geograafiliste piirkondade kohta, mille käitamisliikmesriik on avaldanud artikli 15 kohaselt;

5)	ajakohastama teavet geopiirangute jälgimise süsteemis (kui seda kasutatakse kavandatud käitamiskohast tulenevalt);

käitades mehitamata õhusõidukit mõnes delegeeritud määruse (EL) 2019/945 1.–5. osas määratletud klassis tagama, et mehitamata õhusõiduki süsteemile

a)	oleks lisatud asjakohane ELi vastavusdeklaratsioon, sealhulgas viide asjaomasele klassile ning

b)	oleks kinnitatud asjakohane klassi identifitseerimismärgistus;

7)	tagama mehitamata õhusõiduki süsteemi A2- või A3- alamkategooria käitamise korral, et kõik käitamispiirkonnas viibivad asjaomased isikud oleksid riskidest teavitatud ja sõnaselgelt nõustunud osalema.

UAS.OPEN.060 Kaugpiloodi kohustused

Kaugpiloot peab enne mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise alustamist tegema järgmist:

omama mehitamata õhusõiduki süsteemi kavandatud käitamise alamkategooria nõuetekohast pädevust vastavalt punktidele UAS.OPEN.020, UAS.OPEN.030 või UAS.OPEN.040, et täita oma ülesandeid, ning kandma mehitamata õhusõiduki süsteemi käitades kaasas pädevust tõendavaid dokumente, välja arvatud punkti UAS.OPEN.020 alapunkti 5 alapunktides a, b või c osutatud mehitamata õhusõidukit käitades;

b)	hankima ajakohastatud teavet mehitamata õhusõiduki süsteemi kavandatud käitamise kõigi geograafiliste piirkondade kohta, mille käitamisliikmesriik on avaldanud artikli 15 kohaselt;

c)	jälgima käitamiskeskkonda, kontrollima takistuste esinemist ning, välja arvatud punkti UAS.OPEN.020 alapunkti 5 alapunktides a, b või c osutatud mehitamata õhusõidukit A1-alamkategoorias käitades, kontrollima mistahes kõrvaliste isikute kohalolu;

d)	tagama, et mehitamata õhusõiduki süsteem oleks valmis kavandatud lendu ohutult lõpetama ning, kui see on asjakohane, kontrollima, kas otsene kaugidentimine toimib nõuetekohaselt;

e)	kui mehitamata õhusõiduki süsteem veab täiendavat lasti, kontrollima, et selle mass ei ületaks tootja poolt ettenähtud maksimaalset stardimassi või mehitamata õhusõiduki süsteemi klassi puhul ettenähtud maksimaalse stardimassi piirangut.

Lennu ajal peab kaugpiloot tegema järgmist:

a)	loobuma käitamisülesannete täitmisest juhul, kui ta on psühhoaktiivsete ainete või alkoholi mõju all või kui ta ei suuda täita oma ülesandeid vigastuse, väsimuse, ravimite, haiguse tõttu või muudel põhjustel;

b)	hoidma mehitamata õhusõidukit VLOS-režiimil ning säilitama põhjaliku visuaalse ülevaate mehitamata õhusõidukit ümbritsevast õhuruumist, et vältida mehitatud õhusõidukitega kokkupõrke ohtu. Kui käitamine ohustab teisi õhusõidukeid, inimesi, loomi, keskkonda või vara, peab kaugpiloot lennu lõpetama;

c)	järgima artikli 15 kohaseid geograafiliste piirkondade käitamispiiranguid;

d)	suutma säilitada mehitamata õhusõiduki üle kontrolli, välja arvatud ühendusekao korral või käitades mehitamata vabalennuõhusõidukit;

e)	käitama mehitamata õhusõiduki süsteemi vastavalt tootja väljaantud kasutusjuhendile, sealhulgas mistahes kohaldatavatele piirangutele;

f)	täitma käitaja kehtestatud menetlusi, kui need on olemas.

3)	Lennu ajal ei tohi kaugpiloodid ega mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad lennata selliste piirkondade lähedal või sellistes piirkondades, kus on käimas päästeoperatsioon, välja arvatud juhul, kui neil on selleks vastutavate päästeteenistuste luba.

Punkti 2 alapunkti b kohaldamisel võib kaugpiloote abistada mehitamata õhusõiduki vaatleja, kes asub nende kõrval ja kes mehitamata õhusõiduki abivahenditeta visuaalse vaatluse teel aitab kaugpiloodil mehitama õhusõidukit ohutult juhtida. Kaugpiloodi ja mehitamata õhusõiduki vaatleja vahel tuleb luua selge ja tõhus side.

UAS.OPEN.070 Kaugpiloodi teoreetiliste teadmiste veebipõhise kontrolli ning pädevustunnistuse kehtivusaeg ja kehtivus

1)	Kaugpiloodi teoreetiliste teadmiste veebipõhine kontroll, mida nõutakse punkti UAS.OPEN.020 alapunkti 4 alapunktiga b ja punkti UAS.OPEN.040 alapunktiga 3 ning kaugpiloodi pädevustunnistus, mida nõutakse punkti UAS.OPEN.030 alapunktiga 2, kehtivad viis aastat.

2)	Kaugpiloodi teoreetiliste teadmiste veebipõhise kontrolli ning pädevustunnistuse uuendamiseks tuleb tõendada pädevust vastavalt punkti UAS.OPEN.030 alapunktile 2 või punkti UAS.OPEN.030 alapunkti 4 alapunktile b.

B OSA

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE SÜSTEEMIDE KÄITAMINE ERIKATEGOORIAS

UAS.SPEC.010 Üldsätted

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja esitab pädevale asutusele kavandatud käitamise riskihindamise vastavalt artiklile 11 või punkti UAS.SPEC.020 kohaldamisel teatise, välja arvatud juhul, kui käitajal on käesoleva lisa C osa kohane kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus (LUC), mis hõlmab nõuetekohaseid õigusi. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja hindab korrapäraselt võetud leevendusmeetmete asjakohasust ja vajaduse korral ajakohastab neid.

UAS.SPEC.020 Käitamisteatis

Vastavalt artiklile 5 võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja esitada käitamisliikmesriigi pädevale asutusele punktide UAS.SPEC.30 ja UAS.SPEC.40 alternatiivina käesoleva lisa 1. liites määratletud standardstsenaariumile vastava käitamisteatise järgmistel juhtudel:

kui käitamine toimub mehitamata õhusõidukiga,

i)	mille suurim põhimõõde VLOS-režiimil kontrollitava maapinna-ala kohal, välja arvatud inimrühmade kohal, on kuni 3 m;

ii)	mille suurim põhimõõde VLOS-režiimil, välja arvatud inimrühmade kohal, on kuni 1 m;

iii)	mille suurim põhimõõde BVLOS-režiimil hajaasustusega alade kohal on kuni 1 m;

iv)	mille suurim põhimõõde BVLOS-režiimil kontrollitava maapinna-ala kohal on kuni 3 m;

kui käitamine toimub madalamal kui 120 m maapinnast ning:

i)	mittekontrollitavas õhuruumis (F- või G-klass) või

ii)	kontrollitavas õhuruumis pärast kooskõlastamist ja ühekordse lennuloa väljaandmist vastavalt käitamispiirkonnas kehtestatud korrale.

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja teatis sisaldab järgmist:

a)	käitajat käsitlev haldusteave;

b)	kinnitus selle kohta, et käitamine vastab punktis 1 sätestatud käitamisnõudele ja lisa 1. liites määratletud standardstsenaariumile;

c)	mehitamata õhusõiduki käitaja kohustus järgida käitamise ohutuse tagamiseks nõutavaid asjakohaseid leevendusmeetmeid, sealhulgas seonduvaid juhiseid käitamise, mehitamata õhusõiduki konstruktsiooni ja asjaomaste töötajate pädevuse kohta;

d)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kinnitus selle kohta, et kui seda nõutakse liidu või liikmesriigi õigusega, kohaldatakse kõikide teatise kohaselt tehtud lendude puhul asjakohast kindlustuskaitset.

3)	Kui pädev asutus on teatise kätte saanud, kontrollib ta, et see sisaldaks kõiki punktis 2 loetletud elemente ning kinnitab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale põhjendamatu viivituseta teatise kättesaamist ja täielikkust.

4)	Pärast kättesaamise ja täielikkuse kinnituse saamist võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja alustada käitamist.

5)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad teatavad pädevale asutusele viivitamata mistahes muudatustest esitatud käitamisteatises sisalduvas teabes.

6)	Teatist ei pea esitama sellised mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad, kellele on käesoleva lisa C osa kohaselt välja antud nõuetekohaste õigustega LUC.

UAS.SPEC.030 Käitamisloa taotlus

Enne mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamise alustamist peab käitaja taotlema registreerimisliikmesriigi pädevalt asutuselt käitamisloa, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	punkti UAS.SPEC.020 kohaldamisel või

b)	kui mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale on käesoleva lisa C osa kohaselt välja antud nõuetekohaste õigustega LUC.

2)	Kui käitamisloas sätestatud käitamine või leevendusmeetmed on märkimisväärselt muutunud, esitab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja käitamisloa ajakohastamise taotluse.

Käitamisloa taotlus põhineb artiklis 11 osutatud riskihindamisel ning peab lisaks sisaldama ka järgmist teavet:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber;

b)	vastutava juhi nimi või füüsilise isiku puhul mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja nimi;

c)	käitamise riskihindamine;

d)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kavandatud leevendusmeetmete loetelu, mis sisaldab piisavalt teavet, et pädev asutus saaks hinnata, kas riskide maandamiseks võetavad meetmed on asjakohased;

e)	käitamise käsiraamat, kui seda nõuab käitamise risk ja keerukus;

f)	kinnitus selle kohta, et kui seda nõutakse liidu või liikmesriigi õigusega, on mehitamata õhusõiduki süsteemil selle käitamist alustades asjakohane kindlustuskaitse.

UAS.SPEC.040 Käitamisloa väljaandmine

Punkti UAS.SPEC.030 kohase taotluse saamisel annab pädev asutus põhjendamatu viivituseta välja artikli 12 kohase käitamisloa, kui ta leiab, et käitamine vastab järgmistele tingimustele:

a)	kogu punkti UAS.SPEC.030 alapunkti 3 kohane teave on esitatud;

b)	on kehtestatud menetlus käitamise kooskõlastamiseks õhuruumi asjaomase teenuseosutajaga, kui kogu käitamine või selle osa peab toimuma kontrollitavas õhuruumis.

2)	Vastavalt artiklile 12 täpsustab pädev asutus käitamisloas loa täpse kohaldamisala.

UAS.SPEC.050 Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kohustused

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja peab tegema kõike järgmist:

kehtestama menetlused ja piirangud, mis on kohandatud kavandatud käitamise liigile ja käitamisega kaasnevale riskile, sealhulgas:

i)	käitamismenetlused käitamise ohutuse tagamiseks;

ii)	menetlused, millega tagatakse kavandatud käitamisel käitamispiirkonna suhtes kohaldatavate turvanõuete täitmine;

iii)	ebaseadusliku sekkumise ja loata juurdepääsu vastased meetmed;

iv)

menetlused, millega tagatakse kogu käitamise ajal määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) järgimine. Eelkõige hindab käitaja andmekaitsealast mõju, kui seda nõuab riiklik andmekaitseasutus määruse (EL) 2016/679 artikli 35 kohaldamisel;

v)	suunised käitaja kaugpilootidele, et kavandada mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamist viisil, mis tekitaks inimestele ja loomadele võimalikult vähe häiringuid, sealhulgas müra ja muid heitega seotud häiringuid.

b)	määrama igasuguse käitamise korral kaugpiloodi või autonoomse käitamise korral tagama, et käitamise kõigis etappides oleksid eelkõige punkti UAS.SPEC.060 alapunktides 2 ja 3 määratletud kohustused ja ülesanded nõuetekohaselt jaotatud vastavalt eespool punkti a kohaselt kehtestatud menetlustele;

c)	tagama, et kahjulike raadiohäirete vältimiseks kasutataks raadiospektrit igasuguse käitamise puhul tõhusalt ja et seda tõhusat kasutamist toetatakse;

tagama, et kaugpiloodid vastaksid enne käitamist kõigile järgmistele tingimustele:

i)	nad on pädevad täitma oma ülesandeid vastavalt kohaldatavale koolitusele, mis on kindlaks määratud käitamisloas või punkti UAS.SPEC.020 kohaldamisel 1. liites esitatud asjakohases standardstsenaariumis kindlaksmääratud tingimustes ja piirangutes või LUC-s;

ii)	nad on osalenud pädevuspõhisel kaugpiloodikoolitusel, mis hõlmab artikli 8 lõikes 2 sätestatud oskusi;

iii)	nad on osalenud käitamisloas kindlaks määratud kaugpiloodikoolitusel; sellist luba nõudva käitamise puhul korraldatakse koolitus koostöös pädeva asutuse tunnustatud üksusega;

iv)	nad on osalenud kaugpiloodikoolitusel teatist nõudva käitamise puhul, mis toimub vastavalt standardstsenaariumis kindlaksmääratud riskimaandamismeetmetele;

v)	neid on teavitatud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja käitamise käsiraamatust, kui seda nõuab riskihindamine, ja punkti a kohaselt kehtestatud menetlustest;

vi)	nad hangivad ajakohastatud teavet kavandatud käitamise kõigi geograafiliste piirkondade kohta, mis on kindlaks määratud artikli 15 kohaselt;

tagama, et mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisega seotud kohustuste täitmise eest vastutavad töötajad, välja arvatud kaugpiloot ise, vastaksid kõigile järgmistele tingimustele:

i)	nad on läbinud käitaja poolt väljatöötatud töökohal koolitamise kursuse;

ii)	neid on teavitatud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja käitamise käsiraamatust, kui seda nõuab riskihindamine, ja punkti a kohaselt kehtestatud menetlustest;

iii)	nad on hankinud ajakohastatud teavet kavandatud käitamise kõigi geograafiliste piirkondade kohta, mis on kindlaks määratud artikli 15 kohaselt;

f)	lähtuma igasuguse käitamise korral teatises kindlaks määratud või käitamisloas sätestatud piirangutest, tingimustest ja riskimaandamismeetmetest;

g)	säilitama mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kohta teatise või käitamisloa kohaselt nõutavat teavet;

kasutama sellist mehitamata õhusõiduki süsteemi, mille konstrueerimisel on silmas peetud vähemalt seda, et mehitamata õhusõiduki süsteem ei välju võimaliku rikke korral selle käitamiseks ette nähtud õhuruumi piiridest ega põhjusta surmajuhtumit. Lisaks peavad inimene-masin kasutajaliidesed olema sellised, et need minimeeriksid piloodi vea riski ega põhjustaks liigset väsimust;

hoidma mehitamata õhusõiduki süsteemi ohutuks käitamiseks sobivas seisundis, tehes järgmist:

i)	koostama vähemalt hooldusjuhendi ning värbama nõuetekohaselt koolitatud ja kvalifitseeritud hoolduspersonali ning

ii)	järgima vajaduse korral punkti UAS.SPEC.100;

iii)	kasutama mehitamata õhusõidukit, mis on konstrueeritud nii, et see tekitaks võimalikult vähe müra- ja muid heiteid, võttes arvesse kavandatud käitamise liiki ja geograafilisi piirkondi, kus õhusõidukite müra ja muud heited probleeme tekitavad.

UAS.SPEC.060 Kaugpiloodi kohustused

Kaugpiloot peab tegema järgmist:

a)	loobuma käitamisülesannete täitmisest juhul, kui ta on psühhoaktiivsete ainete või alkoholi mõju all või kui ta ei suuda täita oma ülesandeid vigastuse, väsimuse, ravimite, haiguse tõttu või muudel põhjustel;

b)	omama käitamisloas, 1. liites kindlaks määratud standardstsenaariumis või LUC-s määratletud nõuetekohast kaugpiloodipädevust ning kandma mehitamata õhusõiduki süsteemi käitades kaasas pädevust tõendavaid dokumente.

Enne mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise alustamist peab kaugpiloot tegema kõike järgmist:

a)	hankima ajakohastatud teavet kavandatud käitamise kõigi geograafiliste piirkondade kohta, mis on kindlaks määratud artikli 15 kohaselt;

b)	tagama, et käitamiskeskkond sobib kokku lubatud või teatatud piirangute ja tingimustega;

c)	tagama, et mehitamata õhusõiduki süsteem oleks valmis kavandatud lendu ohutult lõpetama ning, kui see on asjakohane, kontrollima, kas otsene kaugidentimine toimib nõuetekohaselt;

tagama, et käitamist käsitlev teave oleks tehtud kättesaadavaks asjaomasele lennuliiklusteeninduse (ATS) üksusele, teistele õhuruumi kasutajatele ja asjaomastele sidusrühmadele, nagu on nõutud käitamisloas või liikmesriigi poolt artikli 15 kohaselt avaldatud tingimustes, mis käsitlevad geograafilist käitamispiirkonda.

Lennu ajal peab kaugpiloot tegema järgmist:

a)	täitma lubatud või teatatud piiranguid ja tingimusi;

b)	vältima igasugust mehitatud õhusõidukitega kokkupõrke ohtu ja lõpetama lennu, kui selle jätkamine võib ohustada teisi õhusõidukeid, inimesi, loomi, keskkonda või vara;

c)	järgima artikli 15 kohaselt kindlaks määratud geograafiliste piirkondade käitamispiiranguid;

d)	järgima käitaja menetlusi;

e)	mitte lendama selliste piirkondade lähedal või sellistes piirkondades, kus on käimas päästeoperatsioon, välja arvatud juhul, kui tal on selleks vastutavate päästeteenistuste luba.

UAS.SPEC.070 Käitamisloa üleantavus

Käitamisluba ei ole üleantav.

UAS.SPEC.080 Käitamisloa kehtivusaeg ja kehtivus

1)	Pädev asutus määrab loas kindlaks käitamisloa kehtivusaja.

2)	Olenemata lõikest 1 kehtib käitamisluba seni, kuni mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja täidab käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid ja käitamisloas kindlaks määratud tingimusi.

3)	Käitamisloa kehtetuks tunnistamise või sellest loobumise korral esitab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja digivormis kinnituse, mis tuleb viivitamata edastada pädevale asutusele.

UAS.SPEC.090 Juurdepääs

Käesoleva määruse täitmise tõendamiseks annab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevalt asutuselt nõuetekohase loa saanud isikule juurdepääsu kõikidele tema tegevusega seotud rajatistele, mehitamata õhusõidukite süsteemidele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, menetlustele ja mis tahes muudele tema tegevusega seotud materjalidele, mille suhtes kohaldatakse käitamisluba või käitamisteatist, olenemata sellest, kas tema tegevus on lepingu alusel või alltöövõtu korras üle antud muule organisatsioonile.

UAS.SPEC.100 Sertifitseeritud seadmete ja sertifitseeritud mehitamata õhusõidukite kasutamine

Kui mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisel kasutatakse mehitamata õhusõidukit, mille kohta on välja antud lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat, või kasutades sertifitseeritud seadmeid, registreerib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja käitamis- või tööaja kas vastavalt sertifitseeritud seadmete suhtes kohaldatavatele juhenditele ja menetlustele või organisatsiooni heakskiidule või loale.

2)	Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja järgib mehitamata õhusõiduki või seadme sertifikaadis osutatud juhendeid ning täidab ka ameti poolt välja antud lennukõlblikkus- või käitamiseeskirju.

C OSA

KERGE MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI SÜSTEEMI KÄITAJA PÄDEVUSTUNNISTUS (LUC)

UAS.LUC.010 LUC üldnõuded

1)	Käesoleva osa alusel võib LUC-d taotleda juriidiline isik.

LUC või olemasoleva LUC muutmise taotlus esitatakse pädevale asutusele ja see peab sisaldama kogu järgmist teavet:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas organisatsiooni struktuur ja ohutusjuhtimise süsteem;

b)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja vastutava(te) töötaja(te), sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise lubade eest vastutava(te) isiku(te) nimi (nimed);

c)	kinnitus selle kohta, et taotleja on kontrollinud kõiki pädevale asutusele esitatud dokumente ja et need on kooskõlas kohaldatavate nõuetega.

3)	Kui käesoleva osa nõuded on täidetud, võib LUC omanikule anda punkti UAS.LUC.060 kohased õigused.

UAS.LUC.020 LUC omaniku kohustused

LUC omanik peab tegema järgmist:

1)	täitma punkti UAS.SPEC.050 ja UAS.SPEC.060 nõudeid;

2)	järgima heakskiitmise tingimustes kindlaksmääratud ulatust ja õigusi;

3)	kehtestama kontrollisüsteemi kogu käitamise üle, mis toimub talle välja antud LUC kohaselt, ja seda süsteemi haldama;

4)	koostama kavandatud käitamise riskihindamise vastavalt artiklile 11, välja arvatud sellise käitamise puhul, milleks vastavalt punktile UAS.SPEC.020 piisab käitamisteatisest;

säilitama punktis UAS.LUC.060 kindlaksmääratud õigusi kasutades toimunud käitamise puhul kirjeid järgmise kohta (kaitstes neid kahjustumise, muutmise ja varguse eest vähemalt kolme aasta jooksul):

a)	käitamise riskihindamine, kui see on nõutav punktiga 4, ja seda täiendavad dokumendid;

b)	võetud riskimaandamismeetmed ning

c)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamises, nõuete täitmise kontrollimises ja ohutusjuhtimises osalevate töötajate kvalifikatsioon ja kogemused;

6)	säilitama punkti 5 alapunktis c osutatud personalidokumente niikaua, kui isik töötab organisatsiooni heaks, ja kolm aastat pärast seda, kui isik on organisatsioonist lahkunud.

UAS.LUC.030 Ohutusjuhtimise süsteem

1)	LUC-d taotlev mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kehtestab ohutusjuhtimise süsteemi, mis vastab organisatsiooni suurusele, selle tegevuse iseloomule ja keerukusele, võttes arvesse tegevusega seotud ohte ja kaasnevaid riske, ning rakendab ja haldab seda.

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja peab tegema kõike järgmist:

a)	nimetama vastutava juhi, kes on volitatud tagama, et organisatsiooni kogu tegevuse puhul järgitaks kohaldatavaid standardeid ja et organisatsioon täidaks järjepidevalt juhtimissüsteemi nõudeid ning punktis UAS.LUC.040 osutatud LUC käsiraamatus kindlaksmääratud menetlusi;

b)	kindlaks määrama selged vastutus- ja aruandluspiirid terves organisatsioonis;

c)	kehtestama ohutuspoliitika ja sellega seotud asjakohased ohutuseesmärgid ning neid täitma;

d)	määrama ohutuspoliitika elluviimise eest vastutavad peamised ohutustöötajad;

e)	kehtestama ohutusriski juhtimise protsessi ja seda järgima, sealhulgas välja selgitama mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja tegevusega seotud ohutusriskid ning neid hindama, ja juhtima nendega seotud riske, sealhulgas võtma meetmeid nende riskide leevendamiseks ja meetme tõhususe kontrollimiseks;

edendama organisatsioonis ohutust, tehes selleks järgmist:

i)	koolitades ja harides;

ii)	vahetades teavet;

dokumenteerima kõik ohutusjuhtimise süsteemi põhiprotsessid, et tutvustada töötajatele nende kohustusi ja kõnealuse dokumentatsiooni muutmise menetlust; põhiprotsessid hõlmavad järgmist:

i)	ohutusaruannete koostamine ja sisejuurdluste korraldamine;

ii)	käitamise kontrollimine;

iii)	ohutusalane teabevahetus;

iv)	koolituste ja ohutuse edendamine;

v)	nõuete täitmise kontrollimine;

vi)	ohutusriski juhtimine;

vii)	muudatuste juhtimine;

viii)

organisatsioonidevaheline liides;

ix)	allhankijate ja partnerite kasutamine;

h)	nägema ette sõltumatu funktsiooni käesoleva määruse asjakohaste nõuete järgimise ja selle piisavuse kontrollimiseks, sealhulgas vastutava juhi järeldustele tagasisideme andmise süsteemi, et tagada vajalike parandusmeetmete tõhus rakendamine;

i)	nägema ette funktsiooni, millega tagatakse, et alltöövõtjate poolt tarnitud teenustele või toodetele omaseid ohutusriske hinnatakse ja maandatakse käitaja ohutusjuhtimise süsteemi kaudu.

3)	Kui organisatsioonil on muid määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse kuuluvaid organisatsiooni sertifikaate, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja ohutusjuhtimise süsteemi ühendada ohutusjuhtimissüsteemiga, mis on ette nähtud iga sellise lisasertifikaadiga/-sertifikaatidega.

UAS.LUC.040 LUC käsiraamat

1)	LUC omanik esitab pädevale asutusele LUC käsiraamatu, milles kirjeldatakse otse või ristviidetena omaniku organisatsiooni, asjakohaseid menetlusi ja tehtud toiminguid.

2)	Käsiraamat peab sisaldama vastutava juhi allkirjastatud kinnitust, et organisatsioon lähtub oma töös alati käesolevast määrusest ning heakskiidetud LUC käsiraamatust. Kui vastutav juht ei ole organisatsiooni peadirektor, kirjutab sellele kinnitusele alla ka organisatsiooni peadirektor.

3)	Kui mõnda tegevust viib läbi partnerorganisatsioon või alltöövõtjad, lisab mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja LUC käsiraamatusse menetlused selle kohta, kuidas LUC omanik suhtleb nende partnerorganisatsioonide või alltöövõtjatega.

4)	LUC käsiraamatut tuleb muuta vastavalt vajadusele, et säilitada LUC omaniku organisatsiooni ajakohastatud kirjeldus; muudatuste koopiad esitatakse pädevale asutusele.

5)	Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja jagab LUC käsiraamatu asjakohased osad kõikidele oma töötajatele vastavalt nende ülesannetele ja kohustustele.

UAS.LUC.050 LUC omaniku heakskiitmise tingimused

1)	Pädev asutus annab LUC välja pärast seda, kui ta on veendunud, et mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja vastab punktides UAS.LUC.020, UT.LUC.030 ja UAS.LUC.040 esitatud nõuetele.

LUC peab sisaldama järgmist:

a)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja identimisandmed;

b)	mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja õigused;

c)	lubatud käitamisviis(id);

d)	vajaduse korral ala, piirkond või õhuruumi klass, kus käitamine on lubatud;

e)	võimalikud eripiirangud või -tingimused, kui neid kohaldatakse.

UAS.LUC.060 LUC omaniku õigused

Kui pädev asutus on esitatud dokumentidega rahul, teeb ta järgmist:

1)	määrab kindlaks mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale LUC-s antud õiguse tingimused ning

annab LUC omanikule heakskiitmise tingimuste raames õiguse lubada mehitamata õhusõiduki süsteemi käitada ilma:

a)	käitamisteatist esitamata;

b)	käitamisteatist taotlemata.

UAS.LUC.070 LUC juhtimissüsteemi muudatused

Pärast LUC väljaandmist vajavad pädeva asutuse eelnevat heakskiitu järgmised muudatused:

1)	kõik muudatused mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja heakskiitmise tingimustes;

2)	kõik olulised muudatused LUC omaniku ohutusjuhtimise süsteemi elementides vastavalt punktile UAS.LUC.030.

UAS.LUC.075 LUC üleantavus

LUC ei ole üleantav, välja arvatud organisatsiooni omandiõiguse muutumise korral, mille on heaks kiitnud pädev asutus vastavalt punktile UAS.LUC.070.

UAS.LUC.080 LUC kehtivusaeg ja kehtivus

LUC antakse välja määramata ajaks. LUC kehtivuse tingimused on järgmised:

a)	LUC omanik täidab jätkuvalt käesoleva määruse ja pädevustunnistuse väljaandnud liikmesriigi asjakohaseid nõudeid ning

b)	pädevustunnistusest ei ole loobutud ning seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

2)	LUC kehtetuks tunnistamise või sellest loobumise korral esitab LUC omanik digivormis kinnituse, mis tuleb viivitamata edastada pädevale asutusele.

UAS.LUC.090 Juurdepääs

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõendamiseks annab LUC omanik pädevalt asutuselt asjakohase loa saanud isikule juurdepääsu kõikidele tema tegevusega seotud rajatistele, mehitamata õhusõidukite süsteemidele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, menetlustele ja mis tahes muudele tema tegevusega seotud materjalidele, mille suhtes kohaldatakse sertifitseerimist, käitamisluba või käitamisteatist, olenemata sellest, kas tema tegevus on lepingu alusel või alltöövõtu korras üle antud muule organisatsioonile.

1. liide,

milles käsitletakse teatist toetavaid standardstsenaariume

11.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 152/74

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/949,

5. juuni 2019,

mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3981 all)

(Ainult bulgaaria-, hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, poola-, portugali-, prantsus-, saksa-, slovaki-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 52,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt teeb komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike kõnealuste kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide märkused, algatab kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)	Liikmesriikidele on antud võimalus taotleda lepitusmenetluse algatamist. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on menetluste tulemuste kohta koostatud aruanded läbi vaadanud.

(3)	Määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt võib rahastada üksnes neid põllumajanduskulusid, mis on kantud kooskõlas liidu õigusega.

(4)	Tehtud kontrollide ning kahepoolsete läbirääkimiste ja lepitusmenetluste tulemuste põhjal on selgunud, et liikmesriikide deklareeritud kuludest osa ei vasta kõnealusele tingimusele ning seega ei saa neid summasid EAGFist ega EAFRDst rahastada.

(5)	Summad, mida ei kaeta EAGFist ega EAFRDst, tuleks teatavaks teha. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on kantud rohkem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet liikmesriikidele kontrollitulemuste kohta.

(6)	Käesoleva otsusega liidupoolsest rahastamisest välja jäetud summade puhul tuleks arvesse võtta ka kõiki määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 kohaseid vähendamisi ja peatamisi, sest need on ajutised ega piira kõnealuse määruse artikli 51 või 52 kohaste otsuste tegemist.

(7)	Komisjon on saatnud liikmesriikidele käesoleva otsusega hõlmatud juhtumitega seoses kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta liidu õigusele (2).

(8)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsotsuseid, mida komisjon võib teha, tuginedes kohtuotsustele kohtuasjades, mis olid 1. aprilli 2019. aasta seisuga Euroopa Liidu Kohtus arutusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on kandnud ja deklareerinud EAGFi või EAFRD raames.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Ungarile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile ja Slovaki Vabariigile.

Brüssel, 5. juuni 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) Ares(2019)3170272.

LISA

Otsus: 60

Eelarvepunkt: 050452

Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GR	Maaelu areng EAGGF (2000–2006) – konkurentsivõime suurendamine	2011	Tagasimakse kohtuasjas C-670/17P tehtud otsuse põhjal	ÜHEKORDNE		EUR	72 105 592,41	0,00	72 105 592,41
					GR kokku:	EUR	72 105 592,41	0,00	72 105 592,41

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	72 105 592,41	0,00	72 105 592,41

Eelarvepunkt: 05070107

Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Tagasimakse kohtuasjas T-156/15 tehtud otsuse põhjal	KINDLAMÄÄRALINE	100,00 %	EUR	9 630 390,11	0,00	9 630 390,11
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Tagasimakse kohtuasjas T-156/15 tehtud otsuse põhjal	KINDLAMÄÄRALINE	100,00 %	EUR	1 576 620,23	0,00	1 576 620,23
	Muud otsetoetused	2012	Tagasimakse kohtuasjas T-156/15 tehtud otsuse põhjal	KINDLAMÄÄRALINE	100,00 %	EUR	968 446,88	– 0,01	968 446,89
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2013	Tagasimakse kohtuasjas T-156/15 tehtud otsuse põhjal	KINDLAMÄÄRALINE	100,00 %	EUR	9 594 884,58	0,00	9 594 884,58
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2013	Tagasimakse kohtuasjas T-156/15 tehtud otsuse põhjal	KINDLAMÄÄRALINE	100,00 %	EUR	1 651 565,64	0,00	1 651 565,64
	Muud otsetoetused	2013	Tagasimakse kohtuasjas T-156/15 tehtud otsuse põhjal	KINDLAMÄÄRALINE	100,00 %	EUR	930 600,78	0,00	930 600,78
					FR kokku:	EUR	24 352 508,22	– 0,01	24 352 508,23

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	24 352 508,22	– 0,01	24 352 508,23

Eelarvepunkt: 6701

Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
AT	Sertifitseerimine	2017	CEB/2018/001/AT Vead EAGFi andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 244 593,89	– 124,07	– 244 469,82
					AT kokku:	EUR	– 244 593,89	– 124,07	– 244 469,82
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
BE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Taotletud toetusega seotud halduskontrollide puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 12 999,05	0,00	– 12 999,05
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Taotletud toetusega seotud halduskontrollide puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 27 973,79	0,00	– 27 973,79
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Puudused toetussumma korrektses arvutamises, mille käigus on arvesse võetud halduskaristusi ja vähendamisi	ÜHEKORDNE		EUR	– 14 715,59	0,00	– 14 715,59
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Puudused toetussumma korrektses arvutamises, mille käigus on arvesse võetud halduskaristusi ja vähendamisi	ÜHEKORDNE		EUR	– 12 418,85	0,00	– 12 418,85
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Kohapealsete kontrollide kvaliteedi puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 29 289,00	0,00	– 29 289,00
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Deklareeritud maatüki toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks rakendatavate ristkontrollide puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 191,26	0,00	– 2 191,26
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Kohapealsete kontrollide kvaliteedi puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 37 795,75	0,00	– 37 795,75
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Kohapealsete kontrollide kvaliteedi puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 39 280,16	0,00	– 39 280,16
					BE kokku:	EUR	– 176 663,45	0,00	– 176 663,45
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
BG	Edendusmeetmed	2013	Rakendusasutuste konkurentsipõhine valimine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 9 095,98	0,00	– 9 095,98
	Edendusmeetmed	2014	Rakendusasutuste konkurentsipõhine valimine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 59 411,71	0,00	– 59 411,71
	Edendusmeetmed	2015	Rakendusasutuste konkurentsipõhine valimine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 40 564,98	0,00	– 40 564,98
	Edendusmeetmed	2016	Rakendusasutuste konkurentsipõhine valimine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 33 543,97	0,00	– 33 543,97
	Edendusmeetmed	2017	Rakendusasutuste konkurentsipõhine valimine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 51 618,39	0,00	– 51 618,39
	Edendusmeetmed	2018	Rakendusasutuste konkurentsipõhine valimine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 28 896,31	0,00	– 28 896,31
					BG kokku:	EUR	– 223 131,34	0,00	– 223 131,34
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DE	Sertifitseerimine	2014	Sertifitseerimisasutuse avastatud finantsvead	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 044,54	– 623,96	– 1 420,58
	Sertifitseerimine	2015	Sertifitseerimisasutuse avastatud finantsvead	ÜHEKORDNE		EUR	– 49 706,62	0,00	– 49 706,62
	Sertifitseerimine	2016	Sertifitseerimisasutuse avastatud finantsvead	ÜHEKORDNE		EUR	– 7 164,69	– 143,01	– 7 021,68
					DE kokku:	EUR	– 58 915,85	– 766,97	– 58 148,88
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
ES	Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine	2017	1 substantiivsel kontrollil avastatud viga	ÜHEKORDNE		EUR	– 54 828,84	0,00	– 54 828,84
	Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine	2017	2 substantiivsel kontrollil avastatud viga	ÜHEKORDNE		EUR	– 45 558,72	0,00	– 45 558,72
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Toetusetaotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamiste arvutamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 204,40	0,00	– 204,40
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Toetusetaotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamiste arvutamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 370,28	0,00	– 370,28
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Toetusetaotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamiste arvutamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 9,09	0,00	– 9,09
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Kahe põhikontrolli puudused, mis mõjutavad teatavaid meetmeid 2015. aasta rakenduskavas	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 321 760,21	0,00	– 321 760,21
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Kahe põhikontrolli puudused, mis mõjutavad teatavaid meetmeid 2015. aasta rakenduskavas	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 19 356,88	0,00	– 19 356,88
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2015	Kahe põhikontrolli puudused, mis mõjutavad mitut liiki meetmeid 2014. aasta rakenduskavas	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 308 998,78	0,00	– 308 998,78
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Kahe põhikontrolli puudused, mis mõjutavad mitut liiki meetmeid 2014. aasta rakenduskavas	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 25 996,02	0,00	– 25 996,02
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Kahe põhikontrolli puudused, mis mõjutavad mitut liiki meetmeid 2016. aasta rakenduskavas	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 12 943,95	0,00	– 12 943,95
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Kahe põhikontrolli puudused, mis mõjutavad mitut liiki meetmeid 2016. aasta rakenduskavas	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 368 280,61	0,00	– 368 280,61
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2017	Teadaolevad vead EAGFi andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 14 613,06	0,00	– 14 613,06
	Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine	2016	KÕIGE TÕENÄOLISEM VIGA	ÜHEKORDNE		EUR	– 71 516,80	– 0,23	– 71 516,57
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES01 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 269 821,58	0,00	– 269 821,58
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES03 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 98,45	0,00	– 98,45
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Keskkonnameetme ES04 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 14 818,73	0,00	– 14 818,73
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Keskkonnameetme ES07 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 368,84	0,00	– 1 368,84
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES07 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 530,89	0,00	– 2 530,89
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES08 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 579,72	0,00	– 1 579,72
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES10 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 29 651,25	0,00	– 29 651,25
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Keskkonnameetme ES13 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 10 261,27	0,00	– 10 261,27
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES13 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 291 953,22	0,00	– 291 953,22
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Keskkonnameetme ES14 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 430,01	0,00	– 430,01
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES14 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 57 303,49	0,00	– 57 303,49
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES16 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 10 206,61	0,00	– 10 206,61
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Keskkonnameetme ES17 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 29 177,46	0,00	– 29 177,46
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Keskkonnameetme ES17 rahastamiskõlbmatud kulud – 2016. aasta rakenduskava	ÜHEKORDNE		EUR	– 462 341,09	0,00	– 462 341,09
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Kohapealsete kontrollide kvaliteet	ÜHEKORDNE		EUR	– 25 491,94	0,00	– 25 491,94
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Kohapealsete kontrollide kvaliteet	ÜHEKORDNE		EUR	– 51 397,83	0,00	– 51 397,83
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Kohapealsete kontrollide kvaliteet	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 062,37	0,00	– 3 062,37
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES02	ÜHEKORDNE		EUR	– 389 305,22	0,00	– 389 305,22
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES03	ÜHEKORDNE		EUR	– 93 315,18	0,00	– 93 315,18
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES04	ÜHEKORDNE		EUR	– 13 113,20	0,00	– 13 113,20
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES06	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 340,58	0,00	– 1 340,58
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES07	ÜHEKORDNE		EUR	– 453 708,92	0,00	– 453 708,92
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES08	ÜHEKORDNE		EUR	– 123 869,40	0,00	– 123 869,40
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES09	ÜHEKORDNE		EUR	– 112 568,54	0,00	– 112 568,54
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES10	ÜHEKORDNE		EUR	– 259 027,07	0,00	– 259 027,07
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES11	ÜHEKORDNE		EUR	– 87 011,45	0,00	– 87 011,45
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES12	ÜHEKORDNE		EUR	– 8 781,25	0,00	– 8 781,25
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES13	ÜHEKORDNE		EUR	– 30 805,25	0,00	– 30 805,25
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES14	ÜHEKORDNE		EUR	– 8 098,76	0,00	– 8 098,76
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES15	ÜHEKORDNE		EUR	– 135 664,65	0,00	– 135 664,65
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES16	ÜHEKORDNE		EUR	– 43 253,37	0,00	– 43 253,37
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES17	ÜHEKORDNE		EUR	– 254 178,60	0,00	– 254 178,60
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Väikepõllumajandustootjate kava ES01	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 594 286,40	0,00	– 1 594 286,40
					ES kokku:	EUR	– 6 114 260,23	– 0,23	– 6 114 260,00
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	Veinisektor – investeeringud	2014	Halduskontrolli puudused Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 19 kohaldamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 26 203,46	0,00	– 26 203,46
	Veinisektor – investeeringud	2015	Halduskontrolli puudused Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 19 kohaldamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 53 953,04	0,00	– 53 953,04
	Veinisektor – investeeringud	2016	Halduskontrolli puudused Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 19 kohaldamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 110 333,61	– 41 120,58	– 69 213,03
	Veinisektor – investeeringud	2017	Halduskontrolli puudused Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 19 kohaldamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 234 535,04	0,00	– 234 535,04
	Nõuetele vastavus	2015	Otsetoetused – 2014. taotlusaasta – kohustusliku majandamisnõude 4 ebapiisav kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 4 735 519,50	– 652 058,51	– 4 083 460,99
	Nõuetele vastavus	2016	Otsetoetused – 2015. taotlusaasta – kohustusliku majandamisnõude 4 ebapiisav kontroll, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi eesmärk täitmata	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 6 401 557,55	– 12 509,90	– 6 389 047,65
	Nõuetele vastavus	2017	Otsetoetused – 2016. taotlusaasta – kohustusliku majandamisnõude 4 ebapiisav kontroll, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi eesmärk täitmata	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 6 130 471,10	0,00	– 6 130 471,10
	Sertifitseerimine	2015	Taotluste kontrolli käigus avastatud teadaolev viga – väärkajastamine või dokumendid esitamata	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 626,53	0,00	– 3 626,53
	Sertifitseerimine	2015	Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli käigus avastatud vead	ÜHEKORDNE		EUR	– 299 346,32	0,00	– 299 346,32
	Piim – muu	2016	Kulu, mida ei rahastata delegeeritud määruse (EL) 2015/1853 alusel antavast ajutisest erakorralisest toetusest, millega subsideeritakse laenukulusid loomakasvatussektoris	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	3,49 %	EUR	– 42 266,97	– 22 568,21	– 19 698,76
	Ajutised ja erakorralised toetusmeetmed	2016	Kulu, mida ei rahastata delegeeritud määruse (EL) 2015/1853 alusel antavast ajutisest erakorralisest toetusest, millega subsideeritakse laenukulusid loomakasvatussektoris	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	3,49 %	EUR	– 33 608,98	– 13 573,20	– 20 035,78
	Sertifitseerimine	2016	Teadaolevad vead IACSiga hõlmamata EAGFi puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 7 737,00	0,00	– 7 737,00
	Sertifitseerimine	2016	Kõige tõenäolisem viga EAGFi puhul 2016. eelarveaastal	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 2 427 577,79	– 1 268 772,69	– 1 158 805,10
	Sertifitseerimine	2016	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmamata EAGFi puhul	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 8 808 247,56	– 1 834 453,27	– 6 973 794,29
	Sertifitseerimine	2016	Makseviivitused ja õigusnormide rikkumised	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 827 821,58	0,00	– 4 827 821,58
					FR kokku:	EUR	– 34 142 806,03	– 3 845 056,36	– 30 297 749,67
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GR	Sertifitseerimine	2016	Vastavus- ja substantiivse kontrolli käigus avastatud finantsvead, mis on IACSiga hõlmamata EAGFi puhul kindlaks määratud	ÜHEKORDNE		EUR	– 378 466,15	– 125 695,79	– 252 770,36
	Sertifitseerimine	2016	Teadaolevad vead, mis on IACSiga hõlmatud EAGFi puhul kindlaks määratud	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 849,56	– 285,01	– 4 564,55
	Sertifitseerimine	2016	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmamata EAGFi andmekogumis	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 1 231 590,15	– 164 655,21	– 1 066 934,94
	Sertifitseerimine	2016	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmatud EAGFi andmekogumis IACSiga hõlmatud EAGFi andmekogumi substantiivse kontrolli käigus avastatud finantsvead, mida ei käsitata teadaolevate vigadena, kuna need ei vasta kõigile suunise nr 2 tingimustele	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 9 191 375,64	– 3 131 051,66	– 6 060 323,98
	Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus	2016	Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse meede 6 – 2015. taotlusaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 106 829,36	– 4 949,59	– 1 101 879,77
	Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus	2017	Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse meede 6 – 2016. taotlusaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 620 098,02	0,00	– 620 098,02
					GR kokku:	EUR	– 12 533 208,88	– 3 426 637,26	– 9 106 571,62
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
HU	Sertifitseerimine	2017	2017. eelarveaasta sertifitseerimisauditi käigus sertifitseerimisasutuse poolt EAGFiga seoses avastatud finantsvead	ÜHEKORDNE		EUR	– 174 675,42	0,00	– 174 675,42
	Finantsaudit – ületamine	2017	Ülemmäära ületamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 155 193,34	0,00	– 155 193,34
					HU kokku:	EUR	– 329 868,76	0,00	– 329 868,76
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
	Rikkumised	2016	Hooletus võla haldamisel teatavate õigusnormide rikkumiste korral	ÜHEKORDNE		HUF	– 560 597 219,00	0,00	– 560 597 219,00
					HU kokku:	HUF	– 560 597 219,00	0,00	– 560 597 219,00
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IT	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2015	2015. aasta rakenduskava – põhikontrolli „1.1 Kontroll taotletavatele toetustele juurdepääsu üle“ puudused – prognooside ja toetuskava täpsus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 221 515,41	0,00	– 221 515,41
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	2015. aasta rakenduskava – põhikontrolli „1.1 Kontroll taotletavatele toetustele juurdepääsu üle“ puudused – prognooside ja toetuskava täpsus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 354 973,50	0,00	– 354 973,50
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	2016. aasta rakenduskava – põhikontrolli „1.1 Kontroll taotletavatele toetustele juurdepääsu üle“ puudused – prognooside ja toetuskava täpsus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 572 955,52	0,00	– 572 955,52
	Edendusmeetmed	2011	Ulatuslikud õigusnormide rikkumised, mis mõjutavad konkurentsipõhist valikumenetlust	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 224 182,53	0,00	– 224 182,53
	Edendusmeetmed	2012	Ulatuslikud õigusnormide rikkumised, mis mõjutavad konkurentsipõhist valikumenetlust	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 759 468,11	0,00	– 759 468,11
	Edendusmeetmed	2013	Ulatuslikud õigusnormide rikkumised, mis mõjutavad konkurentsipõhist valikumenetlust	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 1 271 140,33	0,00	– 1 271 140,33
	Edendusmeetmed	2014	Ulatuslikud õigusnormide rikkumised, mis mõjutavad konkurentsipõhist valikumenetlust	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 1 503 826,13	0,00	– 1 503 826,13
	Edendusmeetmed	2015	Ulatuslikud õigusnormide rikkumised, mis mõjutavad konkurentsipõhist valikumenetlust	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 1 515 488,76	0,00	– 1 515 488,76
	Edendusmeetmed	2016	Ulatuslikud õigusnormide rikkumised, mis mõjutavad konkurentsipõhist valikumenetlust	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 1 734 102,30	0,00	– 1 734 102,30
					IT kokku:	EUR	– 8 157 652,59	0,00	– 8 157 652,59
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
PL	Sertifitseerimine	2017	CEB/2018/073/PL – vead EAGFi andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 671 437,45	0,00	– 671 437,45
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Tegelikud riskitegurid / tegelike riskitegurite puudumine 2015. taotlusaastal	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 113 458,68	0,00	– 2 113 458,68
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Tegelikud riskitegurid / tegelike riskitegurite puudumine 2015. taotlusaastal	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 3 418,28	0,00	– 3 418,28
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Tegelikud riskitegurid / tegelike riskitegurite puudumine 2015. taotlusaastal	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 642,19	0,00	– 642,19
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Tegelikud riskitegurid / tegelike riskitegurite puudumine 2016. taotlusaastal	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 145 081,96	0,00	– 2 145 081,96
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2018	Tegelikud riskitegurid / tegelike riskitegurite puudumine 2016. taotlusaastal	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 027,32	0,00	– 2 027,32
	Otsetoetuste hüvitamine lähtuvalt finantsdistsipliinist	2017	Tegelikud riskitegurid / tegelike riskitegurite puudumine (finantsdistsipliin)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 62 762,45	0,00	– 62 762,45
	Otsetoetuste hüvitamine lähtuvalt finantsdistsipliinist	2018	Tegelikud riskitegurid / tegelike riskitegurite puudumine (finantsdistsipliin)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 61 383,50	0,00	– 61 383,50
					PL kokku:	EUR	– 5 060 211,83	0,00	– 5 060 211,83
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
SK	Sertifitseerimine	2016	CEB/2017/080/SK – teadaolev viga EAGFi puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 19 782,57	– 0,65	– 19 781,92
					SK kokku:	EUR	– 19 782,57	– 0,65	– 19 781,92

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	– 67 061 095,42	– 7 272 585,54	– 59 788 509,88
HUF	– 560 597 219,00	0,00	– 560 597 219,00

Eelarvepunkt: 6711

Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
AT	Sertifitseerimine	2017	CEB/2018/001/AT Vead EAFRD andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 47,27	0,00	– 47,27
					AT kokku:	EUR	– 47,27	0,00	– 47,27
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
BE	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2015	M10: rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kontroll – 2015. taotlusaasta – 8.8.2015–31.12.2015	ÜHEKORDNE		EUR	– 22 522,68	0,00	– 22 522,68
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2016	M10: rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kontroll – 2015. taotlusaasta – 8.8.2015–31.12.2015	ÜHEKORDNE		EUR	– 6 053,91	0,00	– 6 053,91
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2018	M10: rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kontroll – 2017. taotlusaasta – 2018. eelarveaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 200,25	0,00	– 200,25
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2016	M10: rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kontroll – 2015. ja 2016. taotlusaasta – 2016. ja 2017. eelarveaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 445,12	0,00	– 2 445,12
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2017	M10: rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kontroll – 2015. ja 2016. taotlusaasta – 2016. ja 2017. eelarveaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 862,56	0,00	– 862,56
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2018	M10-M11: piisavalt kvaliteetsed kohapealsed kontrollid – 2017. taotlusaasta – 2018. eelarveaasta	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 656 898,08	0,00	– 656 898,08
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2016	M10-M11: piisavalt kvaliteetsed kohapealsed kontrollid – 2015. ja 2016. taotlusaasta – 2016. ja 2017. eelarveaasta	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 501 261,87	– 19 909,38	– 481 352,49
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2017	M10-M11: piisavalt kvaliteetsed kohapealsed kontrollid – 2015. ja 2016. taotlusaasta – 2016. ja 2017. eelarveaasta	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 591 934,60	0,00	– 591 934,60
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2016	M11: rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kontroll – 2015. ja 2016. taotlusaasta – 2016. ja 2017. eelarveaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 19 091,54	0,00	– 19 091,54
	IACSiga hõlmatud EAFRD maaelu arengu meetmed	2017	M11: rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kontroll – 2015. ja 2016. taotlusaasta – 2016. ja 2017. eelarveaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 981,00	0,00	– 1 981,00
					BE kokku:	EUR	– 1 803 251,61	– 19 909,38	– 1 783 342,23
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
BG	Sertifitseerimine	2015	EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus programmitöö perioodi 2007–2013 viimase rakendusaasta (16.10.2014–31.12.2015) kohta – makseasutus BG01 – State Fund Agriculture – ekstrapoleeritud korrektsioon	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 4 884 875,78	– 105 195,63	– 4 779 680,15
	Sertifitseerimine	2016	EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus programmitöö perioodi 2007–2013 viimase rakendusaasta (16.10.2014–31.12.2015) kohta – makseasutus BG01 – State Fund Agriculture – ekstrapoleeritud korrektsioon	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 8 519 759,96	0,00	– 8 519 759,96
					BG kokku:	EUR	– 13 404 635,74	– 105 195,63	– 13 299 440,11
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
CZ	EAFRD maaelu arengu kindla toetusmääraga meetmed	2015	M313: puudused ühes põhikontrollis – 2015. eelarveaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 158 095,58	0,00	– 158 095,58
					CZ kokku:	EUR	– 158 095,58	0,00	– 158 095,58
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DE	Sertifitseerimine	2016	Sertifitseerimisasutuse avastatud finantsvead	ÜHEKORDNE		EUR	– 48 037,60	– 34 606,25	– 13 431,35
					DE kokku:	EUR	– 48 037,60	– 34 606,25	– 13 431,35
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DK	Maaelu areng – EAFRD – LEADER	2016	Põhikontrollide puudused ja lisakontrollide puudumine – auditi RD3/2015/016/DK finantskorrektsiooni 3455 jätkamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 29 636,79	0,00	– 29 636,79
	Maaelu areng – EAFRD – LEADER	2016	Põhikontrollide puudused ja lisakontrollide puudumine – auditi RD3/2015/016/DK finantskorrektsiooni 3455 jätkamine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 18 068,66	0,00	– 18 068,66
	Maaelu areng – EAFRD – LEADER	2018	Põhikontrollide puudused ja lisakontrollide puudumine – auditi RD3/2015/016/DK finantskorrektsiooni 3455 jätkamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 26 643,18	0,00	– 26 643,18
					DK kokku:	EUR	– 74 348,63	0,00	– 74 348,63
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
ES	Maaelu areng – EAFRD – teadmised ja innovatsioon	2017	Teadaolevad vead EAFRD andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 401 981,04	0,00	– 401 981,04
	Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine	2016	KÕIGE TÕENÄOLISEM VIGA	ÜHEKORDNE		EUR	– 28 886,62	0,00	– 28 886,62
	Sertifitseerimine	2017	Kõige tõenäolisem viga EAFRD andmekogumis	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 21 548,63	0,00	– 21 548,63
					ES kokku:	EUR	– 452 416,29	0,00	– 452 416,29
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	Sertifitseerimine	2015	Kontrolli (IACSiga hõlmamata_32) käigus väljaspool valimit avastatud teadaolev viga 5T	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 516,32	0,00	– 3 516,32
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmamata_107)	ÜHEKORDNE		EUR	– 22 243,89	0,00	– 22 243,89
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmamata_111)	ÜHEKORDNE		EUR	– 11 776,80	0,00	– 11 776,80
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmamata_114)	ÜHEKORDNE		EUR	– 9 277,33	0,00	– 9 277,33
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmamata_117)	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 595,00	– 51,90	– 2 543,10
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmamata_125)	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 110,00	0,00	– 3 110,00
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmamata_96)	ÜHEKORDNE		EUR	– 5 667,02	0,00	– 5 667,02
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmamata_97)	ÜHEKORDNE		EUR	– 110 670,00	0,00	– 110 670,00
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmatud_45)	ÜHEKORDNE		EUR	– 33,69	0,00	– 33,69
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga – kontroll (IACSiga hõlmatud_48)	ÜHEKORDNE		EUR	– 85,08	0,00	– 85,08
	Sertifitseerimine	2016	Ekstrapoleeritud viga – 2015. eelarveaasta 5. trimester – Agence de Services et de Paiement	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 10 386 236,30	– 4 267 954,16	– 6 118 282,14
	Sertifitseerimine	2015	Kõige tõenäolisem viga – 16.10.2014–15.10.2015	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 49 445 057,00	– 13 827 302,63	– 35 617 754,37
	Sertifitseerimine	2015	Ettemaksete kontrolli nr 3 käigus avastatud viga	ÜHEKORDNE		EUR	– 10 666,80	0,00	– 10 666,80
	Sertifitseerimine	2015	Nõuetele vastavuse kontrolli nr 21 käigus avastatud viga	ÜHEKORDNE		EUR	– 60 000,00	0,00	– 60 000,00
	EAFRD maaelu arengu tehniline abi (2007–2013)	2014	Riigihanke-eeskirjadega reguleeritud projektid – tehniline abi – 2014. aasta	KINDLAMÄÄRALINE	7,00 %	EUR	– 20 326,87	– 3,61	– 20 323,26
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – avalik-õiguslikud toetusesaajad	2015	Riigihanke-eeskirjadega reguleeritud projektid – tehniline abi – 2015. ja 2016. aasta	KINDLAMÄÄRALINE	7,00 %	EUR	– 162 511,43	0,00	– 162 511,43
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – avalik-õiguslikud toetusesaajad	2016	Riigihanke-eeskirjadega reguleeritud projektid – tehniline abi – 2015. ja 2016. aasta	KINDLAMÄÄRALINE	7,00 %	EUR	– 461 686,57	0,00	– 461 686,57
	EAFRD maaelu arengu tehniline abi (2007–2013)	2014	Projektid, mille suhtes ei kohaldata riigihanke-eeskirju – tehniline abi – 2014. aasta	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 35 958,05	– 6,38	– 35 951,67
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – avalik-õiguslikud toetusesaajad	2015	Projektid, mille suhtes ei kohaldata riigihanke-eeskirju – tehniline abi – 2015. ja 2016. aasta	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 143 907,17	0,00	– 143 907,17
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – avalik-õiguslikud toetusesaajad	2016	Projektid, mille suhtes ei kohaldata riigihanke-eeskirju – tehniline abi – 2015. ja 2016. aasta	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 68 193,15	0,00	– 68 193,15
					FR kokku:	EUR	– 60 963 518,47	– 18 095 318,68	– 42 868 199,79
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
HU	EAFRD maaelu arengu investeeringud – eraõiguslikud toetusesaajad	2016	Puudused põhikontrollis, mille käigus kontrollitakse riigihankemenetluste kooskõla asjakohaste õigusaktidega	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 260,01	– 8,67	– 251,34
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – avalik-õiguslikud toetusesaajad	2016	Puudused põhikontrollis, mille käigus kontrollitakse riigihankemenetluste kooskõla asjakohaste õigusaktidega	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 1 532 196,09	– 51 073,21	– 1 481 122,88
	EAFRD maaelu arengu kindla toetusmääraga meetmed	2016	Puudused põhikontrollis, mille käigus kontrollitakse riigihankemenetluste kooskõla asjakohaste õigusaktidega	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 348 959,87	– 11 632,00	– 337 327,87
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – eraõiguslikud toetusesaajad	2017	Puudused põhikontrollis, mille käigus kontrollitakse riigihankemenetluste kooskõla asjakohaste õigusaktidega	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 5 380,04	– 179,34	– 5 200,70
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – avalik-õiguslikud toetusesaajad	2017	Puudused põhikontrollis, mille käigus kontrollitakse riigihankemenetluste kooskõla asjakohaste õigusaktidega	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 7 499,04	– 249,97	– 7 249,07
	EAFRD maaelu arengu kindla toetusmääraga meetmed	2017	Puudused põhikontrollis, mille käigus kontrollitakse riigihankemenetluste kooskõla asjakohaste õigusaktidega	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 682,47	– 22,75	– 659,72
	Sertifitseerimine	2017	Sertifitseerimise käigus EAFRD puhul avastatud finantsvead – 2017. eelarveaasta	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 291,78	0,00	– 3 291,78
					HU kokku:	EUR	– 1 898 269,30	– 63 165,94	– 1 835 103,36
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
PL	Sertifitseerimine	2017	CEB/2018/073/PL – vead EAFRD andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 51 877,48	0,00	– 51 877,48
					PL kokku:	EUR	– 51 877,48	0,00	– 51 877,48
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
PT	EAFRD maaelu arengu investeeringud – eraõiguslikud toetusesaajad	2015	Kulude põhjendatust ei ole nõuetekohaselt hinnatud	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 219 054,43	– 17 662,44	– 201 391,99
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – eraõiguslikud toetusesaajad	2016	Kulude põhjendatust ei ole nõuetekohaselt hinnatud	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 88 055,91	– 5 225,71	– 82 830,20
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – eraõiguslikud toetusesaajad	2017	Kulude põhjendatust ei ole nõuetekohaselt hinnatud	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 20 221,69	0,00	– 20 221,69
					PT kokku:	EUR	– 327 332,03	– 22 888,15	– 304 443,88
Liikmesriik	Meede	EELARVEAASTA	Põhjus	Liik	Korrektsioon (%)	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
SK	Sertifitseerimine	2016	CEB/2017/080/SK – kõige tõenäolisem viga EAFRD puhul	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 4 112 948,58	0,00	– 4 112 948,58
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – eraõiguslikud toetusesaajad	2015	2015. eelarveaasta, ühekordne korrektsioon, VKE kriteeriumid	ÜHEKORDNE		EUR	– 739 799,46	0,00	– 739 799,46
	EAFRD maaelu arengu investeeringud – eraõiguslikud toetusesaajad	2017	2017. eelarveaasta, ühekordne korrektsioon, VKE kriteeriumid	ÜHEKORDNE		EUR	– 177 375,00	0,00	– 177 375,00
					SK kokku:	EUR	– 5 030 123,04	0,00	– 5 030 123,04

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	– 84 211 953,04	– 18 341 084,03	– 65 870 869,01

11.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 152/97

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/950,

7. juuni 2019,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4357 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse haiguse esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/875 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Poolas.

(2)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/875 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud sigade Aafrika katku uusi juhtumeid kodusigadel Poolas, mida on ka vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(3)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/875 vastuvõtmise kuupäeva on ka Ungaris ja Poolas esinenud uluksigadel sigade Aafrika katku uusi juhtumeid, mida on samuti vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(4)

2019. aasta mais esines sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Bielski maakonnas ja 2019. aasta juunis esines sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Krasnostawski maakonnas sellistes piirkondades, mis praegu on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Poola piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(5)

2019. aasta mais esinesid üksikud sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Poolas Swidnicki ja Siedleki maakonnas sellistes piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Poola piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(6)

2019. aasta mais esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Poolas Plonski maakonnas, mis asub rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Poola piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(7)

2019. aasta mais esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Ungari Nógrádi maakonnas sellises piirkonnas, mis piirneb rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkondadega. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Ungari piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(8)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas ja Ungaris piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuni 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 27. mai 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/875, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 140, 28.5.2019, lk 123).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat,

—	La N818jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d'Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d'en-Bas,

—	Rue Sous l'Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l'Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l'Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy,Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France,

—	La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

—	La N871 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d'Aubange,

—	La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

—	Rue du Fet,

—	Rue de l'Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères,

—	Rue des Bruyères,

—	Rue de Neufchâteau,

—	Rue de la Motte,

—	La N894 jusque son intersection avec laN85,

—	La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

in Varna the whole region excluding the villages covered in Part II;

in Silistra region:

whole municipality of Glavinitza,

whole municipality of Tutrakan,

whithinmunicipality of Dulovo:

Boil,

Vokil,

Grancharovo,

Doletz,

Oven,

Okorsh,

Oreshene,

Paisievo,

Pravda,

Prohlada,

Ruyno,

Sekulovo,

Skala,

Yarebitsa,

within municipality of Sitovo:

Bosna,

Garvan,

Irnik,

Iskra,

Nova Popina,

Polyana,

Popina,

Sitovo,

Yastrebna,

within municipality of Silistra:

Vetren,

in Dobrich region:

whole municipality of Baltchik,

wholemunicipality of General Toshevo,

whole municipality of Dobrich,

whole municipality of Dobrich-selska (Dobrichka),

within municipality of Krushari:

Severnyak,

Abrit,

Dobrin,

Alexandria,

Polkovnik Dyakovo,

Poruchik Kardzhievo,

Zagortzi,

Zementsi,

Koriten,

Krushari,

Bistretz,

Efreytor Bakalovo,

Telerig,

Lozenetz,

Krushari,

Severnyak,

Severtsi,

within municipality of Kavarna:

Krupen,

Belgun,

Bilo,

Septemvriytsi,

Travnik,

whole municipality of Tervel, except Brestnitsa and Kolartzi,

in Ruse region:

within municipality of Slivo pole:

Babovo,

Brashlen,

Golyamo vranovo,

Malko vranovo,

Ryahovo,

Slivo pole,

Borisovo,

within municipality of Ruse:

Sandrovo,

Prosena,

Nikolovo,

Marten,

Dolno Ablanovo,

Ruse,

Chervena voda,

Basarbovo,

within municipality of Ivanovo:

Krasen,

Bozhichen,

Pirgovo,

Mechka,

Trastenik,

within municipality of Borovo:

Batin,

Gorno Ablanovo,

Ekzarh Yosif,

Obretenik,

Batin,

within municipality of Tsenovo:

Krivina,

Belyanovo,

Novgrad,

Dzhulyunitza,

Beltzov,

Tsenovo,

Piperkovo,

Karamanovo,

in Veliko Tarnovo region:

within municipality of Svishtov:

Sovata,

Vardim,

Svishtov,

Tzarevets,

Bulgarsko Slivovo,

Oresh,

in Pleven region:

within municipality of Belene:

Dekov,

Belene,

Kulina voda,

Byala voda,

within municipality of Nikopol:

Lozitza,

Dragash voyvoda,

Lyubenovo,

Nikopol,

Debovo,

Evlogievo,

Muselievo,

Zhernov,

Cherkovitza,

within municipality of Gulyantzi:

Somovit,

Dolni vit,

Milkovitsa,

Shiyakovo,

Lenkovo,

Kreta,

Gulyantzi,

Brest,

Dabovan,

Zagrazhdan,

Gigen,

Iskar,

within municipality of Dolna Mitropoliya:

Komarevo,

Baykal,

Slavovitsa,

Bregare,

Orehovitsa,

Krushovene,

Stavertzi,

Gostilya,

in Vratza region:

within municipality of Oryahovo:

Dolni vadin,

Gorni vadin,

Ostrov,

Galovo,

Leskovets,

Selanovtsi,

Oryahovo,

within municipality of Miziya:

Saraevo,

Miziya,

Voyvodovo,

Sofronievo,

within municipality of Kozloduy:

Harlets,

Glozhene,

Butan,

Kozloduy,

in Montana region:

within municipality of Valtchedram:

Dolni Tzibar,

Gorni Tzibar,

Ignatovo,

Zlatiya,

Razgrad,

Botevo,

Valtchedram,

Mokresh,

within municipality Lom:

Kovatchitza,

Stanevo,

Lom,

Zemphyr,

Dolno Linevo,

Traykovo,

Staliyska mahala,

Orsoya,

Slivata,

Dobri dol,

within municipality of Brusartsi:

Vasilyiovtzi,

Dondukovo,

in Vidin region:

within municipality of Ruzhintsi:

Dinkovo,

Topolovets,

Drenovets,

within municipality of Dimovo:

Artchar,

Septemvriytzi,

Yarlovitza,

Vodnyantzi,

Shipot,

Izvor,

Mali Drenovetz,

Lagoshevtzi,

Darzhanitza,

within municipality of Vidin:

Vartop,

Botevo,

Gaytantsi,

Tzar Simeonovo,

Ivanovtsi,

Zheglitza,

Sinagovtsi,

Dunavtsi,

Bukovets,

Bela Rada,

Slana bara,

Novoseltsi,

Ruptzi,

Akatsievo,

Vidin,

Inovo,

Kapitanovtsi,

Pokrayna,

Antimovo,

Kutovo,

Slanotran,

Koshava,

Gomotartsi.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 651100, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100, 653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658201, 658202 és 658403 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902450, 902550, 902650, 902660, 902670, 902750, 903250, 903650, 903750, 903850, 904350, 904750, 904760, 904850, 904860, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Heves megye 702550, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, és 705350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950, 751150, 752150 és755550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 552010, 552150, 552250, 552350, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855350, 855450, 855550, 855650, 855660 és 855850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Kazdangas pagasts un Aizputes pilsēta,

—	Alsungas novads,

—	Durbes novada Dunalkas un Tadaiķu pagasts,

—	Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novada Bārtas un Gaviezes pagasts,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 2128 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2106, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytuvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnujų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Ruciane – Nida w powiecie piskim,

część gminy Miłki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn, część gminy Giżycko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżycko, na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowej granicy gminy do granicy miasta Giżycko i na południe od granicy miasta Giżycko w powiecie giżyckim,

gminy Mikołajki, Piecki, część gminy Sorkwity położona na południe od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim,

gminy Dźwierzuty, Rozogi i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

gminy Gronowo Elbląskie, Markusy, Rychliki, część gminy Elbląg położona na wschód i na południe od granicy powiatu miejskiego Elbląg i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 biegnącą od granicy powiatu miejskiego Elbląg do wschodniej granicy gminy Elbląg i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

gminy Barczewo, Biskupiec, Dobre Miasto, Dywity, Jonkowo, Świątki i część gminy Jeziorany położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 593 w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Miłakowo, Małdyty, Miłomłyn i Morąg w powiecie ostródzkim,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Rudka, Wyszki, część gminy Brańsk położona na północ od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i miasto Brańsk w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

powiat zambrowski;

w województwie mazowieckim:

gminy Ceranów, Kosów Lacki, Sabnie, Sterdyń, część gminy Bielany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaskipołożona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

gminy Grębków, Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek, Wierzbno i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin, Łyse i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Mała Wieś, Staroźreby i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Naruszewo, Płońsk z miastem Płońsk i Sochocin w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Stanisławów, część gminy Jakubów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A2, część gminy Kałuszyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92 i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 w powiecie mińskim,

gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i część gminy Stromiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Iłów, Nowa Sucha, Rybno, część gminy Teresin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim,

gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim;

w województwie lubelskim:

gminy Bełżyce, Borzechów, Bychawa, Niedrzwica Duża, Jastków, Konopnica, Strzyżewice, Wysokie, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Miączyn, Nielisz, Sitno, Komarów-Osada, Sułów, część gminy Szczebrzeszyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Szczebrzesyzn i część gminy wiejskiej Zamość położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

gmina Jeziorzany i część gminy Kock położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Czarną w powiecie lubartowskim,

gminy Adamów i Serokomla w powiecie łukowskim,

gminy Nowodwór, Ryki, Ułęż i miasto Dęblin w powiecie ryckim,

gminy Janowiec, i część gminy wiejskiej Puławy położona na zachód od rzeki Wisły w powiecie puławskim,

gminy Chodel, Karczmiska, Łaziska, Opole Lubelskie, Poniatowa i Wilków w powiecie opolskim,

gminy Rudnik i Żółkiewkaw powiecie krasnostawskim,

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Rachanie, Susiec, Ulhówek i część gminy Łaszczów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

gminy Łukowa i Obsza w powiecie biłgorajskim,

gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Urzędów, Wilkołaz i Zakrzówek w powiecie kraśnickim,

gminy Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim;

w województwie podkarpackim:

powiat lubaczowski,

gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim,

gminy Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

gmina Gorzyce w powiecie tarnobrzeskim;

w województwie świętokrzyskim:

gminy Tarłów i Ożarów w powiecie opatowskim,

gminy Dwikozy, Zawichost i miasto Sandomierz w powiecie sandomierskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Județul Alba,

—	Județul Cluj,

—	Județul Harghita,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Iași,

—	Județul Neamț,

—	Județul Vâlcea,

—

Restul județului Mehedinți care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Garla Mare,

—

Hinova,

—	Burila Mare,

—

Gruia,

—

Pristol,

—

Dubova,

—	Municipiul Drobeta Turnu Severin,

—

Eselnița,

—

Salcia,

—

Devesel,

—

Svinița,

—

Gogoșu,

—

Simian,

—

Orșova,

—	Obârșia Closani,

—	Baia de Aramă,

—

Bala,

—

Florești,

—

Broșteni,

—

Corcova,

—

Isverna,

—

Balta,

—

Podeni,

—

Cireșu,

—

Ilovița,

—	Ponoarele,

—

Ilovăț,

—

Patulele,

—

Jiana,

—	Iyvoru Bârzii,

—

Malovat,

—	Bălvănești,

—	Breznița Ocol,

—

Godeanu,

—	Padina Mare,

—

Corlățel,

—	Vânju Mare,

—

Vânjuleț,

—	Obârșia de Câmp,

—

Vânători,

—

Vladaia,

—

Punghina,

—

Cujmir,

—

Oprișor,

—

Dârvari,

—	Căzănești,

—	Husnicioara,

—	Poroina Mare,

—

Prunișor,

—

Tămna,

—

Livezile,

—

Rogova,

—

Voloiac,

—

Sisești,

—

Sovarna,

—

Bălăcița,

—	Județul Gorj,

—	Județul Suceava,

—	Județul Mureș,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin.

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	La frontière avec la France au niveau de Florenville,

—	La N85 jusque son intersection avec la N894au niveau de Florenville,

—	La N894 jusque son intersection avec larue de la Motte,

—	La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau,

—	La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l'Accord,

—	La rue de l'Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d'Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N871,

—	La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

—	La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

in Varna region:

within municipality of Beloslav:

Razdelna,

within municipalty of Devnya:

Devnya,

Povelyanovo,

Padina,

within municipality of Vetrino:

Gabarnitsa,

within municipality of Provadiya:

Staroselets,

Petrov dol,

Provadiya,

Dobrina,

Manastir,

Zhitnitsa,

Tutrakantsi,

Bozveliysko,

Barzitsa,

Tchayka,

within municipality of Avren:

Trastikovo,

Sindel,

Avren,

Kazashka reka,

Yunak,

Tsarevtsi,

Dabravino,

within municipality of Dalgopol:

Tsonevo,

Velichkovo,

within municipality of Dolni chiflik:

Nova shipka,

Goren chiflik,

Pchelnik,

Venelin,

in Silistra region:

within municipality of Kaynardzha:

Voynovo,

Kaynardzha,

Kranovo,

Zarnik,

Dobrudzhanka,

Golesh,

Svetoslav,

Polkovnik Cholakovo,

Kamentzi,

Gospodinovo,

Davidovo,

Sredishte,

Strelkovo,

Poprusanovo,

Posev,

within municipality of Alfatar:

Alfatar,

Alekovo,

Bistra,

Kutlovitza,

Tzar Asen,

Chukovetz,

Vasil Levski,

within municipality of Silistra:

Glavan,

Silistra,

Aydemir,

Babuk,

Popkralevo,

Bogorovo,

Bradvari,

Sratzimir,

Bulgarka,

Tsenovich,

Sarpovo,

Srebarna,

Smiletz,

Profesor Ishirkovo,

Polkovnik Lambrinovo,

Kalipetrovo,

Kazimir,

Yordanovo,

within municipality of Sitovo:

Dobrotitza,

Lyuben,

Slatina,

within municipality of Dulovo:

Varbino,

Polkovnik Taslakovo,

Kolobar,

Kozyak,

Mezhden,

Tcherkovna,

Dulovo,

Razdel,

Tchernik,

Poroyno,

Vodno,

Zlatoklas,

Tchernolik,

in Dobrich region:

within municipality of Krushari:

Kapitan Dimitrovo,

Ognyanovo,

Zimnitza,

Gaber,

within municipality of Dobrich-selska:

Altsek,

Vodnyantsi,

Feldfebel Denkovo,

Hitovo,

within municipality of Tervel:

Brestnitza,

Kolartzi,

Angelariy,

Balik,

Bezmer,

Bozhan,

Bonevo,

Voynikovo,

Glavantsi,

Gradnitsa,

Guslar,

Kableshkovo,

Kladentsi,

Kochmar,

Mali izvor,

Nova Kamena,

Onogur,

Polkovnik Savovo,

Popgruevo,

Profesor Zlatarski,

Sartents,

Tervel,

Chestimenstko,

within municipality Shabla:

Shabla,

Tyulenovo,

Bozhanovo,

Gorun,

Gorichane,

Prolez,

Ezeretz,

Zahari Stoyanovo,

Vaklino,

Granichar,

Durankulak,

Krapetz,

Smin,

Staevtsi,

Tvarditsa,

Chernomortzi,

within municipality of Kavarna:

Balgarevo,

Bozhurets,

Vranino,

Vidno,

Irechek,

Kavarna,

Kamen briag,

Mogilishte,

Neykovo,

Poruchik Chunchevo,

Rakovski,

Sveti Nikola,

Seltse,

Topola,

Travnik,

Hadzhi Dimitar,

Chelopechene.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150,705250, 705450,705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855460, 855750, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550, továbbá 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552360 és 552960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651200, 652100, 655400, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 658100, 658310, 658401, 658402, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901450, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550, 904650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Kalvenes pagasts,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novada Durbes un Vecpils pagasts,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė: Ventos ir Papilės seniūnijos,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Tytuvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio, Kukečių dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 2128 ir į rytus nuo kelio Nr. 2106, ir Šaukėnų seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Būdviečio, Kapčiamieščio, Krosnos, Kučiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Sedos ir Židikų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos,Kalnujų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Šiaulių kaimiškoji seniūnija,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Godkowo, Milejewo, Młynary, Pasłęk, część gminy Elbląg położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 biegnącą od granicy powiatu miejskigo Elbląg do wschodniej granicy gminy Elbląg, i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

gmina Wydminy, część gminy Miłki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn, część gminy wiejskiej Giżycko położona na zachód od zachodniej linii brzegowej jeziora Kisajno i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnacą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżyckow powiecie giżyckim,

powiat gołdapski,

część gminy Węgorzewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

powiat olecki,

gminy Orzysz, Biała Piska i Pisz w powiecie piskim,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie, Bisztynek, część gminy wiejskiej Bartoszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 57 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 51 do południowej granicy gminy i miasto Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gmina Kolno i część gminy Jeziorany położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 593 w powiecie olsztyńskim,

powiat braniewski,

gminy Kętrzyn z miastem Kętrzyn, Reszel i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

powiat lidzbarski,

część gminy Sorkwity położona na północ od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim;

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Mielnik, Nurzec – Stacja, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, i Siemiatycze z miastem Siemiatyczew powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Kobylin-Borzymyi Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

miasto Bielsk Podlaski, część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski, na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski oraz na północ i północny zachód od granicy miasta Bielsk Podlaski, część gminy Boćki położona na zachód od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i część gminy Brańsk położona na południe od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk w powiecie bielskim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok;

w województwie mazowieckim:

gminy Korczew, Kotuń, Paprotnia, Przesmyki, Wodynie, Skórzec, Mokobody, Mordy, Siedlce, Suchożebry i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Repki, Jabłonna Lacka, część gminy Bielany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

gminy Brochów, Młodzieszyn, część gminy Teresin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Joniec, Naruszewo Nowe Miasto i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mrozy, Siennica, Sulejówek, część gminy Jakubów położona na południe od linii wyznaczoenj przez drogę nr A2, część gminy Kałuszyn położona na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92 i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 i miasto Mińsk Mazowiecki w powiecie mińskim,

powiat garwoliński,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warkaw powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

część gminy Stromiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

powiat miejski Warszawa;

w województwie lubelskim:

gminy Borki, Czemierniki, Kąkolewnica, Komarówka Podlaska, Wohyń i Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski w powiecie radzyńskim,

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Krzywda, Stanin, część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gmina Łęczna i część gminy Spiczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, Abramów, Firlej, Kamionka, Michów, Lubartów z miastem Lubartów i część gminy Kock położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę Czarną, w powiecie lubartowskim,

gminy Jabłonna, Krzczonów, Niemce, Garbów, Głusk i Wólka w powiecie lubelskim,

powiat miejski Lublin,

gminy Mełgiew, Rybczewice, Piaski i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

gminy Fajsławice, Gorzków, i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Werbkowice i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gmina Telatyn, Tyszowce i część gminy Łaszczów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Grabowiec i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

gminy Markuszów, Nałęczów, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Żyrzyn, Baranów, część gminy wiejskiej Puławy położona na wschód od rzeki Wisły i miasto Puławy w powiecie puławskim,

gminy Annopol, Dzierzkowice i Gościeradów w powiecie kraśnickim,

gmina Józefów nad Wisłą w powiecie opolskim,

gminy Kłoczew i Stężyca w powiecie ryckim;

w województwie podkarpackim:

gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Vișeu de Sus,

—	Comuna Moisei,

—	Comuna Borșa,

—	Comuna Oarța de Jos,

—	Comuna Suciu de Sus,

—	Comuna Coroieni,

—	Comuna Târgu Lăpuș,

—	Comuna Vima Mică,

—	Comuna Boiu Mare,

—	Comuna Valea Chioarului,

—	Comuna Ulmeni,

—	Comuna Băsești,

—	Comuna Baia Mare,

—	Comuna Tăuții Magherăuș,

—	Comuna Cicărlău,

—	Comuna Seini,

—	Comuna Ardusat,

—	Comuna Farcasa,

—	Comuna Salsig,

—	Comuna Asuaju de Sus,

—	Comuna Băița de sub Codru,

—	Comuna Bicaz,

—	Comuna Grosi,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Baia Sprie,

—	Comuna Sisesti,

—	Comuna Cernesti,

—	Copalnic Mănăstur,

—	Comuna Dumbrăvița,

—	Comuna Cupseni,

—	Comuna Șomcuța Mare,

—	Comuna Sacaleșeni,

—	Comuna Remetea Chioarului,

—	Comuna Mireșu Mare,

—	Comuna Ariniș,

—	Județul Bistrița-Năsăud.

III OSA

1. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

—	Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Kruopių, Naujosios Akmenės kaimiškoji ir Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio ir Veisiejų seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Šiaulių rajono savivaldybės: Bubių, Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kuršėnų kaimiškoji, Kuršėnų miesto, Kužių, Meškuičių, Raudėnų ir Šakynos seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Sępopol i część gminy wiejskiej Bartoszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 57 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 51 do południowej granicy gminy w powiecie bartoszyckim,

gminy Srokowo, Barciany i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Budry, Pozezdrze i część gminy Węgorzewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

gmina Kruklanki, część gminy Giżycko położona na wschód od zachodniej linii brzegowej jeziora Kisajno do granic miasta Giżycko oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr nr 63 biegnącą od południowo-wchodniej granicy miasta Giżycko do południowej granicy gminy Giżycko i, miasto Giżycko w powiecie giżyckim,

w województwie podlaskim:

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gmina Milejczyce w powiecie siemiatyckim;

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice i Wiśniew w powiecie siedleckim,

w województwie lubelskim:

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gminy Izbica, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość i część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

gminy Cyców, Ludwin, Puchaczów, Milejów i część gminy Spiczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Jabłoń, Podedwórze, Dębowa Kłoda, Parczew, Sosnowica, część gminy Siemień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Sławatycze, Sosnówka, i Wisznice w powiecie bialskim,

gmina Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

gminy Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

gmina Wojcieszków i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Horodło, Uchanie i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—

Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:

—	Comuna Petrova,

—	Comuna Bistra,

—	Comuna Repedea,

—	Comuna Poienile de sub Munte,

—	Comuna Vișeu e Jos,

—	Comuna Ruscova,

—	Comuna Leordina,

—	Comuna Rozavlea,

—	Comuna Strâmtura,

—	Comuna Bârsana,

—	Comuna Rona de Sus,

—	Comuna Rona de Jos,

—	Comuna Bocoiu Mare,

—	Comuna Sighetu Marmației,

—	Comuna Sarasau,

—	Comuna Câmpulung la Tisa,

—	Comuna Săpânța,

—	Comuna Remeti,

—	Comuna Giulești,

—	Comuna Ocna Șugatag,

—	Comuna Desești,

—	Comuna Budești,

—	Comuna Băiuț,

—	Comuna Cavnic,

—	Comuna Lăpuș,

—	Comuna Dragomirești,

—	Comuna Ieud,

—	Comuna Saliștea de Sus,

—	Comuna Săcel,

—	Comuna Călinești,

—	Comuna Vadu Izei,

—	Comuna Botiza,

—	Comuna Bogdan Vodă,

—	Localitatea Groșii Țibileșului, comuna Suciu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Mijloc, comuna Vișeu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Sus, comuna Vișeu de Sus.

—

Partea din județul Mehedinți cu următoarele comune:

—	Comuna Strehaia,

—	Comuna Greci,

—	Comuna Brejnita Motru,

—	Comuna Butoiești,

—	Comuna Stângăceaua,

—	Comuna Grozesti,

—	Comuna Dumbrava de Jos,

—	Comuna Băcles,

—	Comuna Bălăcița,

—	Județul Argeș,

—	Județul Olt,

—	Județul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 152

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 11. juuni 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/946, 12. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 515/2014 seoses liidu üldeelarvest vahendite eraldamisega Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi arendamisega seotud kulude katmiseks	41
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947, 24. mai 2019, mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta ( 1 )	45
		OTSUSED
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2019/948, 29. mai 2019, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2018/1791 (EUTM Mali/1/2019)	72
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/949, 5. juuni 2019, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3981 all)	74
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/950, 7. juuni 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4357 all) ( 1 )	97

		Parandused
	*	Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiivi 2013/59/Euratom (millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom) parandus ( ELT L 13, 17.1.2014 )	128