ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 145
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
4. juuni 2019

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teatis ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli jõustumise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/905, 13. märts 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021

2

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/906, 13. märts 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2035, millega täpsustatakse Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikus 2019 – 2021

4

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/907, 14. märts 2019, millega kehtestatakse suusaõpetajate ühine koolitustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) artiklile 49b ( 1 )

7

 

 

OTSUSED

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2019/908, 29. mai 2019, millega pikendatakse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2019)

19

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/909, 18. veebruar 2019, millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks

21

 

*

Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2019/910, 13. märts 2019, millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks

27

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/815 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming) parandus ( ELT L 143, 29.5.2019 )

85

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1

Teatis ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli jõustumise kohta

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmas lisaprotokoll, (1) mis allkirjastati Brüsselis 29. juunil 2017, jõustub 1. juulil 2019 vastavalt selle artikli 14 lõikele 1.

(1)  ELT L 196, 27.7.2017, lk 3.

MÄÄRUSED

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/905,

13. märts 2019,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 6 ning artikli 18 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Lossimiskohustuse rakendamise võimaldamiseks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 antud komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekavad, mida võib pikendada veel kolmeks aastaks ning mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Iirimaal, Madalmaadel ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks loodepiirkonna vetes. Pärast loodepiirkonna vete nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid kõnealused liikmesriigid 31. mail 2018 komisjonile ühise soovituse, milles käsitletakse aastate 2019–2021 tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes. Ühist soovitust muudeti 30. augustil 2018.

(4)

Kõnealuse ühise soovituse alusel kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 (2) tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021.

(5)

14. novembril 2018 esitasid Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik uue ühise soovituse, milles esitati ettepanek kolme paranduse tegemiseks delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 kehtestatud tagasiheitekavasse.

(6)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 2 peab komisjon hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, sealhulgas vajaduse korral tagama, et asjaomased teadusasutused annaksid oma teadusliku panuse. Enne delegeeritud määruse (EL) 2018/2034 vastuvõtmist saadi teaduslikud nõuanded asjaomastelt teadusasutustelt ning need vaatas läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Uues ühises soovituses pakutakse välja tehnilist laadi parandused, mis sisalduvad juba saadud tehnilises panuses.

(7)

13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 28 on sätestatud, et komisjon peab enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerima iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Uues ühises soovituses välja pakutud meetmed on kooskõlas 28 liikmesriigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi (vaatlejastaatus) esindajatest koosneva kalanduse eksperdirühma arvamusega.

(8)

Esiteks tehakse uues ühises soovituses ettepanek parandada delegeeritud määruses (EL) 2018/2034 sätestatud selektiivtraali paneeli määratlust, kuna see määratlus ei ole kooskõlas 31. mai 2018. aasta ühise soovitusega.

(9)

Teiseks tehakse ühises soovituses ettepanek jätta välja nõue kasutada eriti selektiivseid püügivahendeid norra salehomaari püügi puhul traallaudadega traalidega, kuna see nõue lisati ekslikult 31. mai 2018. aasta ühisesse soovitusse ja seega ka delegeeritud määrusesse (EL) 2018/2034.

(10)

Lisaks tehakse uues ühises soovituses ettepanek jätta ebakammkarbi põhjalähedane püük välja teatavate tehniliste meetmete alt, mille eesmärk on parandada selektiivsust Iiri meres, kuna 31. mai 2018. aasta ühise soovitusega ja seega ka delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 ei kavatsetud lisada seda püüki tehniliste meetmete alla.

(11)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2018/2034 vastavalt muuta.

(12)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Võttes arvesse, et delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 kehtestatud tagasiheitekava kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2018/2034 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   „selektiivtraali paneel“ (ingl seltra panel) – sortimisseade, mis

a)

koosneb ülemisest paneelist, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm (rombsilm) või vähemalt 300 mm (ruutsilm) ja mis on paigaldatud noodapära sirges osas asuvasse neljast paneelist koosnevasse karpsektsiooni;

b)

on vähemalt 3 m pikk;

c)

asetseb noodapärasulgurist mitte kaugemal kui 4 meetrit ning

d)

on sama lai kui traali karpsektsiooni ülemise võrgulina laius (st ulatub jamuõmblusest jamuõmbluseni).“

2)

Artikli 3 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

 traallaudadega traalidega, mille võrgusilma suurus on 80–110 mm, ICESi 6a rajoonis kuni 12 meremiili kaugusel rannikust püütud norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes.“

3)

Artikli 10 lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega:

„Seda sätet ei kohaldata laevadel, mille püügist moodustab norra salehomaari püük üle 30 % või ebakammkarbi püük üle 85 %.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)  Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021 (ELT L 327, 21.12.2018, lk 8).

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/906,

13. märts 2019,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2035, millega täpsustatakse Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikus 2019 – 2021

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008, (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Euroopa Parlamendi ja komisjoni määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 9 on sätestatud asjaomases geograafilises piirkonnas teatavate liikide püügi suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid sisaldavate mitmeaastaste kavade vastuvõtmine.

(3)

Sellistes mitmeaastastes kavades täpsustatakse lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning võidakse anda komisjonile õigus täpsustada neid üksikasju liikmesriikide välja töötatud ühiste soovituste alusel.

(4)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 4. juulil 2018 vastu määruse (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende püügi mitmeaastane kava. Kõnealuse määruse artikliga 11 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse lossimiskohustuse üksikasju liikmesriikide välja töötatud ühiste soovituste alusel.

(5)

Belgial, Taanil, Prantsusmaal, Saksamaal, Madalmaadel, Rootsil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi Põhjamere kalavarude majandamiseks. Pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga ja pelaagiliste varude nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik 30. mail 2018 komisjonile ühise soovituse, mis käsitleb Põhjamere põhjalähedaste liikide suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasju. Ühist soovitust muudeti 30. augustil 2018.

(6)

Kõnealuse ühise soovituse alusel kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/2035 (3) tagasiheitekava, mida kohaldatakse 2019.–2021. aastal asjaomase püügi suhtes.

(7)

Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik esitasid 6. novembril 2018 ja 19. detsembril 2018 täiendavad ühised soovitused paranduste kohta eelmises, 30. mai 2018. aasta ühises soovituses, mida muudeti 30. augustil 2018.

(8)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 2 peab komisjon hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, sealhulgas vajaduse korral tagama, et asjaomased teadusasutused annaksid oma teadusliku panuse. Enne delegeeritud määruse (EL) 2018/2035 vastuvõtmist saadi teaduslikud nõuanded asjaomastelt teadusasutustelt ning need vaatas läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Uued ühised soovitused sisaldavad tehnilist laadi parandusi, mille puhul jääb teaduslik teave samaks. Ühises soovituses sisalduv täiendav püügivahendi tüüp kuulub ühe ja sama traalikategooria alla. Kuna uude ühisesse soovitusse lisatud OTT-traal (traallaudadega pelaagiline paarispüügi traal) on oma olemuselt põhjatraal, on sellel sama mõju nagu muudel põhjatraalidel. Seepärast jääb teaduslik nõuanne samaks. Mis puutub vähese tähtsusega erandi sõnastuse parandust, siis praeguse sõnastuse kohaselt tuleks vähese tähtsusega erandi protsendid arvutada selliste kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate liikide aastase kogupüügi põhjal, mis on hõlmatud lossimiskohustusega. Vähese tähtsusega erandi protsendimäärad tuleks arvutada siiski pigem merlangi ja tursa aastase kogupüügi põhjal.

(9)

Vastavalt määruse (EL) 2018/973 artikli 16 lõikele 4 peab komisjon enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerima vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Uute ühiste soovitustega ettenähtud meetmed on kooskõlas 28 liikmesriigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi (vaatlejastaatus) esindajatest koosneva kalanduse eksperdirühma arvamusega.

(10)

6. novembri 2018. aasta ühises soovituses tehakse ettepanek lisada püügivahend OTT teatava püügi puhul traalide püügivahendite koodide nimekirja. Tehnilise parandusega selgitatakse, et teatavaid erandeid traale kasutavate laevade puhul kohaldatakse ka kaksikpõhjatraalide (traalitakse kahe vahendiga, mida veab üks laev) suhtes. Kuna 30. mail 2018 saadud ühise soovituse tekstis on juba nimetatud „traale“, mis tähendab seda, et hõlmatud on kõik traalid, sealhulgas kaksiktraalid, on vaja lisada vastav püügivahendi kood.

(11)

19. detsembri 2018. aasta ühises soovituses tehakse ettepanek parandada viga seoses teatavate arvutusteguritega vähese tähtsusega erandite puhul:

a)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi ja tursa püük põhjatraalidega ICESi 4c rajoonis;

b)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi ja tursa püük põhjatraalidega ICESi 4a ja 4b rajoonis.

(12)

Delegeeritud määrust (EL) 2018/2035 tuleks vastavalt muuta.

(13)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Võttes arvesse, et delegeeritud määrusega (EL) 2018/2035 kehtestatud tagasiheitekava jõustus 1. jaanuaril 2019, tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2018/2035 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõike 1 punkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„saak, mis on püütud põhjatraalidega (OTB, OTT, TBN), mis on varustatud:“.

2)

Artikli 6 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

 atlandi merilesta püük talvekuudel (1. novembrist 30. aprillini) põhjatraaliga (OTB, OTT, PTB), mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, kui sihtliikideks on lestalised ja tursklased.“

3)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti c sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„ICESi 3a rajooni liidu vetes norra salehomaari püügi puhul laevadega, mis kasutavad liike sortiva võrega (võresammuga kuni 35 mm) varustatud põhjatraale (OTB, OTT, TBN) (võrgusilma suurus 70 mm või rohkem):“;

b)

punkti d sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„ICESi 3a rajooni liidu vetes hariliku süvameregarneeli püügi puhul laevadega, mis kasutavad liike sortiva võre (võresammuga kuni 19 mm) ja vaba väljapääsuavaga varustatud põhjatraale (OTB, OTT) (võrgusilma suurus 35 mm või rohkem):“;

c)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

 ICESi 4c rajooni liidu vetes põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale või nootasid (OTB, OTT, SDN, SSC) (võrgusilma suurus 70–99 mm (TR2)) kasutavate laevadega:

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi ja tursa kombineeritud püügi puhul kuni 6 % merlangi ja tursa aastasest kogupüügist 2019. aastal ning 5 % merlangi ja tursa aastasest kogupüügist 2020. ja 2021. aastal; vette tagasi heidetava tursa kogus on kuni 2 % selle aastasest kogupüügist;“;

d)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

 ICESi 4a ja 4b rajooni liidu vetes põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale või nootasid (OTB, OTT, SDN, SSC) (võrgusilma suurus 70–99 mm (TR2)) kasutavate laevadega:

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi ja tursa kombineeritud püügi puhul kuni 6 % merlangi ja tursa aastasest kogupüügist 2019. aastal; vette tagasi heidetava tursa kogus on kuni 2 % selle aastasest kogupüügist;“;

e)

punkti g sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„ICESi 3a rajooni liidu vetes selliste laevadega püügi puhul, mis kasutavad selektiivtraali paneeliga varustatud põhjatraale (OTB, OTT, TBN, PTB), mille võrgusilma suurus on 90–119 mm, või 120 mm või suurema võrgusilma suurusega põhjatraale (OTB, OTT, TBN, PTB):“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 179, 16.7.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3)  Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/2035, millega täpsustatakse Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikus 2019–2021 (ELT L 327, 21.12.2018, lk 17).

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/907,

14. märts 2019,

millega kehtestatakse suusaõpetajate ühine koolitustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) artiklile 49b

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 49b lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Praegu kohaldatakse suusaõpetajate suhtes direktiivi 2005/36/EÜ kohast kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Suusaõpetajate ühise koolitustesti abil saaks teatavate suusaõpetajate kvalifikatsiooni tunnustada automaatselt, mis lihtsustaks sellise kvalifikatsiooni omanike töötamaasumist teises liikmesriigis. Ühine koolitustest aitaks suurendada suusaõpetajate tööalast liikuvust kogu liidu ulatuses. Nende suusaõpetajate puhul, kel ei ole õigust osaleda ühises koolitustestis või kes ei ole ühist koolitustesti sooritanud, jätkatakse direktiivi 2005/36/EÜ kohase kvalifikatsiooni tunnustamise üldraamistiku kohaldamist.

(2)

Suusaõpetaja kutse või suusaõpetaja kvalifikatsiooni andev haridus ja koolitus on reguleeritud rohkem kui kolmandikus liikmesriikides ja seega on täidetud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 49b lõike 2 nõuded.

(3)

2012. aastal kirjutasid üheksa liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik) alla vastastikuse mõistmise memorandumile (edaspidi „memorandum“) liidu suusaõpetajate kutsekaardi katseprojekti algatamise kohta. 2014. aastal ühinesid memorandumiga ka Sloveenia ja Tšehhi. Memorandumiga nähti ette alla kirjutanud liikmesriikide kodanikest suusaõpetajate omandatud õiguste tunnustamine memorandumile allakirjutamise kuupäeva seisuga. Samuti nähti ette, et need liikmesriigid tunnustavad memorandumi allakirjutamise kuupäeva seisuga automaatselt eurotesti ja Euroopa ohutustesti testi sooritanute suusaõpetaja kvalifikatsiooni. Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane ja mõistlik määrata ühise koolitustesti sisu kindlaks nimetatud kahe testi alusel ja võtta käesoleva määruse ühiseks aluseks memorandumi sätted.

(4)

Käesoleva määrusega hõlmatud suusaõpetajad peaksid suutma tagada suusaõppe iseseisva ja turvalise läbiviimise lumises mägises keskkonnas. See ei hõlma piirkondi, kus on vaja kasutada mägironimise võtteid. Seetõttu peaks suusaõppe kvaliteedi tagamiseks ühisele koolitustestile pääsemise nõuete seas olema ka teatavad õpetamisoskused.

(5)

Ühise koolitustesti I osa (tehnilised oskused) sooritamise nõudest erandite tegemise taotluste läbivaatamisel tuleks arvesse võetaks osalemist FISi konkurssidel ja kogutud FISi punkte.

(6)

Õiguskindluse huvides on vaja tunnustada nii nende suusaõpetajate omandatud õigusi, kellel on memorandumi kohane kutsekaart, kui ka nende õigusi, kellel on I lisas loetletud kvalifikatsioon liikmesriigist, kes ei ole memorandumile allakirjutanud liikmesriik, kui nad saavad tõendada, et neil on teatud tingimustele vastav suusaõpetajana töötamise kogemus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liidu kodanike suhtes, kes soovivad töötada suusaõpetajana muus liikmesriigis kui see, kus nad on omandanud I lisas loetletud kvalifikatsiooni.

Artikkel 2

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühise koolitustesti sisu ning koolitustestis osalemise ja selle sooritamise tingimused.

2.   Ühine koolitustest koosneb suusaõpetajate tehniliste oskuste testist ja ohutuspädevuse testist vastavalt II lisa I ja II osas sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 3

Pädevad asutused

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „pädev asutus“ I lisas loetletud üksusi, mis annavad ühises koolitustestis osalemist võimaldava kvalifikatsiooni vastavalt artiklile 5.

Artikkel 4

Automaatse tunnustamise põhimõte

1.   Liikmesriigid tunnustavad artikli 8 kohaselt välja antud tunnistusi, mis tõendavad ühise koolitustesti sooritamist. Igal sellise liikmesriigis väljaantud tunnistusega liidu kodanikul on õigus töötada suusaõpetajana teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selles liikmesriigis kvalifikatsiooni saanud õpetajatel.

2.   Liikmesriigid tunnustavad artiklis 7 sätestatud omandatud õigusi omavatele suusaõpetajatele artikli 8 kohaselt välja antud tunnistusi. Igal sellise liikmesriigis väljaantud tunnistusega liidu kodanikul on õigus töötada suusaõpetajana teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selles liikmesriigis kvalifikatsiooni saanud õpetajatel.

Artikkel 5

Ühises koolitustestis osalemine

Ühises koolitustestis võivad osaleda liidu kodanikud, kes osalevad või on läbinud koolituse I lisas nimetatud kvalifikatsiooni (2) saamiseks.

Artikkel 6

Erandid

1.   Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, vabastatakse II lisa I osas nimetatud tehniliste oskuste testist suusaõpetajad, kes osalevad või on läbinud koolituse I lisas loetletud kvalifikatsiooni saamiseks, ja:

a)

tõendavad, et nad on mõnel slaalomi või suurslaalomi tehnilisel erialal viie aasta jooksul saanud vähemalt 100 FISi (rahvusvahelise suusaföderatsiooni) mäesuusapunkti (mehed) või vähemalt 85 FISi mäesuusapunkti (naised), või

b)

on sooritanud eurotesti.

2.   Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, vabastatakse II lisa II osas nimetatud ohutuspädevuse testist Euroopa ohutustesti sooritanud suusaõpetajad, kes osalevad või on läbinud koolituse I lisas loetletud kvalifikatsiooni saamiseks.

3.   Need suusaõpetajad, kes on sooritanud ühise koolitustesti osana kas II lisa I osas osutatud tehniliste oskuste testi või II lisa II osas osutatud ohutuspädevuse testi, ei pea vastavat ühise koolitustesti osa uuesti tegema.

Artikkel 7

Omandatud õigused

1.   Nende suusaõpetajate suhtes, kellel on enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva memorandumi alusel väljastatud kutsekaart, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud automaatse tunnustamise põhimõtet.

2.   Nende käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate suusaõpetajate suhtes, kes on sooritanud nii eurotesti kui ka Euroopa ohutustesti, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud automaatse tunnustamise põhimõtet, kui neil on ka I lisas nimetatud kvalifikatsioon.

3.   Nende suusaõpetajate suhtes, kes on I lisas nimetatud kvalifikatsiooni saanud liikmesriigis, kes ei olnud käesoleva määruse jõustumise ajaks memorandumile alla kirjutanud, ning kes saavad tõendada, et on tegutsenud suusaõpetajana vähemalt 200 päeva käesoleva määruse jõustumisele vahetult eelnenud viie aasta jooksul, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud automaatse tunnustamise põhimõtet.

4.   Suusaõpetajad, kellel on punktides 1, 2 ja 3 sätestatud omandatud õigusi, võivad taotleda pädevustunnistust vastavalt artiklile 8.

Artikkel 8

Pädevustunnistus

1.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele suusaõpetajatele, kes on sooritanud ühise koolitustesti või kellel on artikli 7 kohaselt omandatud õigused, antakse välja pädevustunnistus. Tunnistuse annab välja see liikmesriik või selle pädev asutus, kus on saadud kutsekvalifikatsioon, mis annab kutsetöötajale õiguse osaleda ühises koolitustestis vastavalt artiklile 5.

2.   Pädevustunnistus sisaldab vähemalt järgmist:

a)

suusaõpetaja nimi;

b)

asjakohasel juhul ühise koolitustesti tulemused ja sooritamise kuupäev;

c)

asjakohasel juhul suusaõpetaja konkreetne omandatud õigus vastavalt artiklile 7;

d)

väljaandnud liikmesriik või pädev asutus;

e)

suusaõpetaja kvalifikatsioon vastavalt I lisale.

3.   Pädevustunnistusele lisatakse kleebis, mis kinnitatakse riigi suusaõpetaja riiklikule kaardile. Kleebis tõendab suusaõpetajale pädevustunnistuse andmist ja see sisaldab vähemalt järgmist:

a)

suusaõpetaja nimi;

b)

pädevustunnistuse väljaandmise aasta;

c)

väljaandnud liikmesriik või pädev asutus.

4.   Pädevustunnistuse duplikaat antakse välja alati, kui suusaõpetaja seda taotleb.

Artikkel 9

Teavitamise kord

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike I lisas loetletud kvalifikatsioonide muutmisest ning I lisas loetletud oskuste ja teadmistega võrreldavate uute kvalifikatsiooninõuete kehtestamisest. Sellekohased teated edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (3) loodud siseturu infosüsteemi kaudu.

Artikkel 10

Pikaajaline koolitus ja töökogemus

Austrias tunnustatakse diplomeeritud suusaõpetajana (Diplomschilehrer) I lisas nimetatud kvalifikatsiooniga suusaõpetajaid, kellel on vähemalt 95 päevane teoreetiline ja praktiline suusaõpetaja väljaõpe ning 95 päevane töökogemus suusaõpetajana.

Artikkel 11

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(2)  Austria puhul on selleks „Diplomschilehrer“, varasema nimetusega „staatlich geprüfter Schilehrer“.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

I LISA

Oskused

Käesolevas lisas loetletud oskuste eesmärk on tagada teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tasakaal nii ettevalmistatud rajal kui ka rajavälise mäesuusatamise osas ning need hõlmavad järgmisi oskusi ja teadmisi:

a)

ettevalmistatud rajal ja rajavälise mäesuusatamise õpetamis-, juhendamis- ja treeningumeetodite tundmine ning oskus neid rakendada;

b)

oskus kohandada õppetunde vastavalt ilmaolude muutumisele;

c)

oskus iseseisvalt sõnastada, rakendada ja analüüsida kõigi tasemete (alates algajatest kuni suurepäraste oskustega mäesuusatajateni) mäesuusaõppe kõigi tahkude nõudeid;

d)

oskus välja töötada mäesuusaõppe programme ja kasutada sobivaid õpetamismeetodeid;

e)

oskus luua sobiv treeningukeskkond;

f)

oskus valmistada ette õpetamis-, juhendamis- ja treeningumaterjale iga liiki mäesuusaõppe jaoks;

g)

oskus viia läbi tehnikademonstratsioon ja selgitada selle elemente igal mäesuusaõppe tasemel;

h)

oskus analüüsida mäesuusaõppetundi ja -tsüklit;

i)

teadmised ja oskused, mis on vajalikud talispordi käigus tekkinud õnnetuse korral esmaabi põhimõtete rakendamiseks ja pääste algatamiseks.

Liikmesriik

Kvalifikatsioon

Kvalifikatsiooni väljaandja

Austria

Diplomschilehrer või Landesschilehrer/Schilehrer in Vorarlberg

—

Bundessportakademie Innsbruck

—

Landesschilehrerverbände

Belgia

—

BE-fr: Moniteur sportif entraineur

—

BE-nl: Trainer A Alpijns Skiën/Skileraar

—

Administration de l'Éducation physique, du Sport et de la Vie en Plein Air (ADEPS)

—

Sport Vlaanderen

Bulgaaria

Ски учител клас C

Българско ски училище

Horvaatia

Učitelj skijanja

—

Skijaško Učilište

—

Hrvatski zbor učitelja i trenera sportova na snijegu (HZUTS)

Tšehhi Vabariik

Instruktor lyžování APUL A

Asociace profesionálních učitelů lyžování a lyžařských škol, o.s. (APUL)

Taani

Euro Ski Pro

Den Danske Skiskole

Soome

Level 3 – hiihdonopettaja

—

Suomen hiihdonopettajat ry (FNASI/SHOry)

—

Vuokatti Sport

Prantsusmaa

—

Diplôme d'Etat de ski

—

moniteur national de ski alpin

Ecole Nationale des Sports de Montagne (ENSM)

Saksamaa

Staatlich geprüfter Skilehrer

—

Technische Universität München in Zusammenarbeit mit DSLV – Deutscher Skilehrerverband, soweit diesem Aufgaben übertragen wurden

Kreeka

A-kategooria mäesuusaõpetaja

Γενική Γραμματεία Αθλητισμού - Υπουργείο Πολιτισμού και Αθλητισμού

Ungari

Síoktató ****

Síktatók Magyarországi Szövetsége

Iirimaa

Alpine Ski Teacher – Level 4

Irish Association of Snowsports instructors (IASI)

Itaalia

Maestro di Sci

—

Collegio Nazionale dei Maestri di Sci

—

Federazione Italiana Sport Invernali

—

Collegi Regionali e Provinciali

Läti

Profesionāls slēpošanas instruktors

Latvijas Slēpošanas un snovborda instruktoru asociācija (LSSIA)

Leedu

A kategorijos instruktorių pažymėjimai

National Russian League of Instructors (NRLI)/DruSkiSchool

Madalmaad

Ski-instructeur niveau 4

Nederlandse Ski Vereniging

Poola

Instruktor Zawodowy – PZN

Stowarzyszenie Instruktorów i Trenerów Narciarstwa Polskiego Związku Narciarskiego (SITN PZN)

Portugal

Treinadores de esqui alpino de grau 2

—

Federação de Desportos de Inverno de Portugal (FDI-Portugal)

—

Instituto Português do Desporto e Juventude

Rumeenia

Monitor de schi I

Federația română de schi biatlon

Slovakkia

Inštruktor lyžovnia III. kvalifikačného stupňa

—

Alates 1. jaanuarist 2016 annavad kvalifikatsiooni: Bratislava Comeniuse ülikooli kehakultuuri- ja sporditeaduskond); Prešovi ülikooli sporditeaduskond; Banská Bystrica Matej Beli ülikooli filosoofiateaduskond, Nitra filosoof Constantinuse ülikooli haridusteaduskond ja Slovenská lyžiarska asociácia (SLA).

—

Kuni 31. detsembrini 2015 andsid kvalifikatsiooni: Slovenská lyžiarska asociácia (SLA), mis kuulub aktsiasseltsi „Tatranská, akciová spoločnosť“, või Slovenská asociácia učiteľov lyžovania a snowboardingu (SAPUL)

Sloveenia

Strokovni delavec 2 – športno treniranje – smučanje – alpsko

Smučarska zveza Slovenije

Hispaania

Técnico deportivo de esquí alpino

Ministerio de Educación, Cultura y Deporte

Rootsi

Svenska skidlärarexamen

Det svenska skidrådet

Ühendkuningriik

Alpine level 4 – International Ski Teacher Diploma

BASI – British Association of Snowsport Instructors

II LISA

Ühise koolitustesti korraldus

1.   I OSA. TEHNILISE SUUTLIKKUSE TEST (TEHNILINE TEST)

1.1.   Üldpõhimõtted

1.1.1.   Reeglid

Tegemist on mäesuusatamise suurslaalomi tehnilise testiga, mida viiakse läbi vastavalt Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni tehnilistele eeskirjadele, mida on muudetud vastavalt tehnilise testi eripärale.

1.1.2.   Tingimustele vastavad kandidaadid

Tehnilist testi võivad teha Euroopa Liidu kodanikud, kes kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Tingimustele vastavad kandidaadid, kes ei suuda testi sooritada, võivad seda korrata nii mitu korda kui vaja. Tingimustele vastavad kandidaadid esitavad tehnilise testi tegemise avalduse otse testi korraldavale liikmesriigile või selle liikmesriigi testi korraldavale pädevale asutusele.

1.1.3.   Katsed

Tehniline test sisaldab kahte katset. Esimese katse stardijärjekord moodustatakse loosimise teel; teise katse stardijärjekord on vastupidine esimese katse omale. Tehnilise testi esimesel katsel sooritanud kandidaadid teisele katsele ei lähe. Tehnilise testi teisele katsele võivad minna kandidaadid, kellel esimene kaste ebaõnnestus.

1.1.4.   Testi hindamiskomisjon

Testi hindamiskomisjon tagab ja kontrollib tehnilise testi nõuetekohast läbiviimist. Tehnilise testi hindamiskomisjoni liige võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik, kellel on ettenähtud kvalifikatsioon. Tehnilise testi moodulite hindamiskomisjoni liikmeks sobivad ainult need liikmesriikide kodanikud, kes on läbinud eurotesti enne käesoleva määruse jõustumist või kes on sooritanud ühise koolitustesti.

Hindamiskomisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes kandidaatide pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib delegeerida testi hindamiskomisjoni liikmete nimetamise õiguse kolmandatele isikutele, kuid liikmeid peab alati olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Testi hindamiskomisjoni liikmeid võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.

1.1.5.   Kaebuste lahendamise kord

Kandidaadid, kes leiavad, et tehtud on olulisi vigu, võivad esitada taotluse, et testi hindamiskomisjon hindaks nende tehnilise testi tulemust uuesti. Testi hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja annab viivitamata põhjendatud vastuse selle kohta, miks selle kandidaadi tehnilise testi tulemus kinnitatakse või seda muudetakse. Testi hindamiskomisjon teeb otsuse liikmete lihthäälteenamusega.

1.1.6.   Tulemuste dokumenteerimine

Korraldav liikmesriik või pädev asutus teavitab tehnilise testi tulemustest I lisas loetletud kvalifikatsioone väljastavaid liikmesriike või pädevaid asutusi seitsme tööpäeva jooksul pärast ühise koolitustesti toimumist. Liikmesriigid või pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal uue nimekirja suusaõpetajatest, kes on kas sooritanud tehnilise testi või kelle puhul on arvesse võetud omandatud õigusi või tehtud erand, ja kellele on antud mõni I lisas loetletud suusaõpetaja kvalifikatsioon.

1.2.   Rada

1.2.1.   Raja valiku üldkriteeriumid

Tehniline test viiakse läbi suurslaalomirajal, mis valitakse vastavalt Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni kriteeriumidele, võttes arvesse tehnilise testi eripära eelkõige raja pikkuse, kõrguste vahe ja väravate arvu osas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab tehnilise testi kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.

Raja kõrguste vahe peab olema vahemikus 250–300 meetrit. Selleks et saaks hinnata suusaõpetaja pööramisoskust (mitte liuglemisoskust), peab väravate arv olema vahemikus 11–15 %, eelistatavalt aga 12–13 % raja kõrguste vahe meetrite arvust.

Käesolevas punktis ja punktis 1.2.2 esitatud kriteeriumid peaksid tagama, et eeslaskuja kompenseerimata aeg tehnilise testi alguses on järjekindlalt vahemikus 45–60 sekundit.

Tehnilise testi rada võib olla ilma väliste väravakeppideta, välja arvatud esimene ja viimane värav ning suunavad väravad.

1.2.2.   Nõlvaprofiilid

Suurslaalomi nõlvaprofiil peab võimalikult täielikult vastama järgmistele tingimuste kombinatsioonidele:

a)

üks kolmandik rajast peaks olema keskmise langusega (kalle vahemikus 26–43 %);

b)

üks kolmandik rajast peaks olema järsu langusega (kalle vahemikus 45–52 %);

c)

üks kolmandik rajast peaks olema mõõduka langusega (kalle vahemikus 25–26 %).

1.2.3.   Raja heakskiitmine

Raja kiidab heaks tehniline komisjon, mille liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes oma pädevusest ja erialasest kogemusest. Tehnilise komisjoni liikmekandidaate võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel. Pärast heakskiitmist teeb liikmesriik või pädev asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele asjaomasel rajal toimuva ühise koolitustesti korralduse üksikasjad teatavaks vähemalt kaks kuud enne testi toimumist.

1.3.   Eeslaskujad

1.3.1.   Tehnilise testi eeslaskujaid käsitlevad nõuded

Tehnilises testis peab osalema vähemalt kolm eeslaskujat. Need valib välja korraldav liikmesriik või pädev asutus.

Eeslaskuja võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik. Eeslaskuja peab olema sooritanud kas eurotesti ja Euroopa ohutustesti (enne käesoleva määruse jõustumist) või ühise koolitustesti, kusjuures tema jooksva hooaja kalibreerimistesti parandustegur peab olema vähemalt 0,8700.

1.3.2.   Eeslaskuja kalibreerimine

Tehnilise testi eeslaskujad peavad läbima kalibreerimistesti. Kalibreerimistestiga määratakse kindlaks iga eeslaskuja parandustegur, mille abil omakorda määratakse kindlaks alusaeg tehnilises testis osalejate jaoks. Iga eeslaskuja võib kalibreerimistesti käigus teha kaks katset, millest arvesse läheb parem katse. Eeslaskujale määratakse igal aastal uus parandustegur.

Kalibreerimistesti viib läbi kalibreerimistesti komisjon. Kalibreerimistesti komisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes nende pädevusest ja erialasest kogemusest. Kalibreerimistesti komisjoni liikmekandidaate võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale kalibreerimistesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.

Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab kalibreerimistesti kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.

Ühist koolitustesti korraldav liikmesriik avaldab kalibreerimistesti tulemused enne ühise koolitustesti toimumist.

1.3.3.   Eeslaskuja parandustegur

Eeslaskuja kompenseeritud aeg on eeslaskuja kalibreerimistesti katseaja ja eeslaskuja parandusteguri korrutis.

Kalibreerimistesti alusaeg on etaloneeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine aeg. Kalibreerimistesti läbiviimiseks nimetab testikomisjon neli etaloneeslaskujat eeslaskujate eelnenud aasta tulemuste nimekirja põhjal.

Eeslaskuja parandustegur arvutatakse järgmiselt:

Parandustegur = kalibreerimistesti alusaeg/eeslaskuja katseaeg.

1.4.   Tehnilise testi sooritamine

1.4.1.   Tehnilise testi alusaja arvutus

Tehnilise testi alusaja arvutamiseks on vaja, et katseid alustaks vähemalt kolm eeslaskujat ja lõpetaks vähemalt kaks eeslaskujat, ning arvutuskäik on järgmine:

a)

arvutatakse enne esimese kandidaadi starti katse läbinud eeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine;

b)

arvutatakse pärast viimase kandidaadi starti katse läbinud eeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine;

c)

tehnilise testi alusaeg on punktides a ja b osutatud kahe keskmise keskmine.

Kui eeslaskuja ei suuda katset lõpule viia, võib ta teha uue katse.

Enne tehnilise testi algust tehakse eeslaskujate koefitsient teatavaks kandidaatidele.

1.4.2.   Maksimaalne katseaeg, mille puhul test loetakse sooritatuks

Kandidaadid on tehnilise testi sooritanud, kui:

a)

meeskandidaat läbib katse võrdse või parema ajaga kui tehnilise testi alusaeg pluss 19 %;

b)

naiskandidaat läbib katse võrdse või parema ajaga kui tehnilise testi alusaeg pluss 25 %.

Seega maksimaalne katseaeg, mille puhul test loetakse sooritatuks, arvutatakse järgmiselt:

a)

meeste puhul: tehnilise testi alusaeg × 1,19;

b)

naiste puhul: tehnilise testi alusaeg × 1,25.

2.   II OSA. OHUTUSPÄDEVUSE TEST (OHUTUSTEST)

2.1.   Üldpõhimõtted

2.1.1.   Ohutustesti eesmärk

Ohutustestiga hinnatakse, kas kandidaat vastab ohutusega seotud miinimumnõuetele, mis on väga olulised teatavat laadi paikades töötavate suusaõpetajate jaoks.

2.1.2.   Tingimustele vastavad kandidaadid

Ohutustesti võivad teha liidu kodanikud, kes on sooritanud tehnilise testi. Tingimustele vastavad kandidaadid, kes ei suuda testi sooritada, võivad seda korrata nii mitu korda kui vaja. Tingimustele vastavad kandidaadid esitavad ohutustesti tegemise avalduse otse testi korraldavale liikmesriigile või selle liikmesriigi testi korraldavale pädevale asutusele.

2.1.3.   Vastutav asutus

Ohutustesti korraldab selle liikmesriigi suusaõpetajate koolituse eest vastutav pädev asutus, kelle territooriumil ohutustest toimub, kokkuleppel ohutustesti tehnilise komisjoniga. Tehniline komisjon koosneb mis tahes liikmesriigi kodanikest, kellel on vajalik kvalifikatsioon; liikmeid peab olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Tehnilise komisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes nende pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab ohutustesti kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.

2.1.4.   Testi hindamiskomisjon

Testi hindamiskomisjon tagab ja kontrollib ohutustesti nõuetekohast läbiviimist. Ohutustesti hindamiskomisjoni liige võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik, kellel on ettenähtud kvalifikatsioon. Ohutustesti moodulite hindamiskomisjoni liikmeks sobivad ainult need liikmesriikide kodanikud, kes on sooritanud Euroopa ohutustesti enne käesoleva määruse jõustumist või kes on sooritanud ühise koolitustesti.

Hindamiskomisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes kandidaatide pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib delegeerida testi hindamiskomisjoni liikmete nimetamise õiguse kolmandatele isikutele, kuid liikmeid peab alati olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Testi hindamiskomisjoni liikmeid võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.

2.1.5.   Kaebuste lahendamise kord

Kandidaadid, kes leiavad, et on tehtud olulisi vigu, võivad esitada taotluse, et testi hindamiskomisjon hindaks nende ohutustesti tulemust uuesti. Testi hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja annab viivitamata põhjendatud vastuse selle kohta, miks selle kandidaadi ohutustesti tulemust muudetakse või mitte. Testi hindamiskomisjon teeb otsuse liikmete lihthäälteenamusega.

2.1.6.   Tulemuste dokumenteerimine

Korraldav liikmesriik või pädev asutus teavitab I lisas loetletud kvalifikatsioone väljastavaid liikmesriike või pädevaid asutusi ohutustesti tulemustest seitsme tööpäeva jooksul pärast ühise koolitustesti toimumist. Liikmesriigid või pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal uue nimekirja suusaõpetajatest, kes on kas sooritanud ohutustesti või kelle puhul on arvesse võetud omandatud õigusi või tehtud erand, ja neile on antud mõni I lisas loetletud suusaõpetaja kvalifikatsioon.

2.2.   Testi ülesehitus

Ohutustestil on kaks osa kokku viie kohustusliku mooduliga, millest igaüht hinnatakse eraldi. Ohutustest koosneb teooriaeksamist ja praktilisest eksamist, millega selgitatakse välja kandidaatide ohutusalased teadmised ja oskused.

Kandidaat, kes ei soorita üht või mitut moodulit, või kui ohutustest ei sisalda kõiki ettenähtud mooduleid, peab kogu testi uuesti tegema.

Allpool on esitatud moodulite sisu.

2.2.1.   Teooriaeksam

Moodul: „Kutsuda pärast laviini telefoni teel asukohariigi keeles appi kohalik päästeteenistus.“

Teooriaeksam on sooritatud, kui päästeteenistusele tehtud kõne on selge ja arusaadav ning edastatud täpne teave, mis võimaldab päästeteenistusel sekkuda.

2.2.2.   Praktiline eksam

Rajavälise mäesuusatamise praktiline eksam koosneb kolmest rühmajuhtimise õpetamismoodulist ning moodulist, mille eesmärk on leida ja päästa kaks lumelaviini alla jäänud inimest. Praktiline eksam tehakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus eksam läbi viiakse.

Igaüks kolmest rühmajuhtimise moodulist kestab vähemalt 15 minutit, millele lisandub 15 minutit ettevalmistusaega. Need õpetamismoodulid on sooritatud, kui rahuldavalt on tehtud vähemalt 75 % ülesannetest.

2.2.2.1.   Rühmajuhtimise moodulid

Moodul 1. Analüüsida koos rühmaga laviiniohu prognoosi. Võrrelda prognoosi oma kohapealsete tähelepanekutega ja analüüsida olukorda.

Moodul 2. Viia rühm rajavälisele laskumisele ja kavandada marsruut, võttes arvesse selliseid tegureid, nagu lumekatte olukord, kogunemiskohad ja osalejate rühmitamise võimalused. Analüüsida koos rühmaga laskumisel esinevaid ohte.

Moodul 3. Tehakse veel üks analüüs, mis valitakse juhumeetodil järgmiste võimaluste seast.

a)

Ilmastikuolude mõistmine ja tõlgendamine

1.

Mäe ilmaprognoosi kohaselt tekib Nordstau – põhjasuunast lähenev tugev sadu, kusjuures läänes valitseb kõrgrõhkkond ja idas madalrõhkkond. Kuidas see olukord kujuneb? Kus ja kui palju on oodata sademeid? Kas see olukord võib põhjustada laviine?

2.

Ilmaprognoosi kohaselt tabab kõrgmäestiku põhjanõlvu tugev „föön“ – soe kuiv tuul. Milliseks kujuneb ilm mäemassiivi põhja- ja lõunaosas ning kas see võib põhjustada laviine?

3.

Analüüsida paiga ilmastikku. Millised tegurid mõjutavad ilma muutumist ja kuidas võib ilm lähipäevil muutuda?

b)

Kõrgmäestiku ohtude mõistmine

1.

Millised tegurid põhjustavad alajahtumist ja milliseid ettevaatusabinõusid tuleb võtta? Millised on ilmsed alajahtumise tunnused ja kuidas tuleks sel juhul toimida? Milliste sümptomitega tuleb pöörduda arsti poole?

2.

Millised tegurid põhjustavad külmakahjustusi ja milliseid ettevaatusabinõusid tuleb võtta? Millised on ilmsed külmakahjustuse tunnused ja kuidas tuleks toimida lokaalse külmakahjustuse puhul? Millised tegurid soodustavad külmakahjustuse süvenemist? Milliste sümptomitega tuleb pöörduda arsti poole?

3.

Te olete pika mäesuusaraja keskosas. On udu ja nähtavus halveneb järk-järgult. Kuidas orienteeruda ilma GPSi kasutamata ja milliseid rühmajuhtimise võtteid kasutada?

c)

Oskus analüüsida ja mõista lumekatet

1.

Analüüsida olemasoleva lumekatte stabiilsust.

2.

Kirjeldada lumekatet talvel, mil sajab vähe lund. Selgitada ilmastikusündmusi, mis võivad muuta lumekatte ebastabiilseks.

3.

Kirjeldada lumekatet talvel, mil sajab palju lund. Selgitada ilmastikusündmusi, mis võivad muuta lumekatte ebastabiilseks.

2.2.2.2.   Laviini alla mattunud inimeste otsi- ja päästemoodul

Ülesanne on teha kindlaks kahe laviiniohvrite asukohta tähistava seadme (edaspidi „poi“) asukoht ja vähemalt üks neist kätte saada. Kumbki poi paigutatakse ligikaudu 60 cm pikkusesse isoleeritud spordikotti ja maetakse ligikaudu ühe meetri sügavusele ilma maapealse märgistuseta. Kasutada võib õppeotstarbelist poid. Otsinguala ei ole suurem kui 50 × 50 meetrit. Mõlema poi leidmiseks ja neist ühe kättesaamiseks on aega 8 minutit. Otsingumoodulis osaleval kandidaadil peab olema vähemalt kolme antenniga digitaalne poi. Analoogpoiga kandidaati selles testimoodulis osalema ei lasta. See moodul on sooritatud, kui ettenähtud aja jooksul tehakse kindlaks mõlema maetud poi asukoht ja neist üks saadakse ka kätte.

OTSUSED

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/19

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2019/908,

29. mai 2019,

millega pikendatakse Kosovos (*1) läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2019)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt ühismeetme 2008/124/ÜVJP artikli 12 lõikele 2 on poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas aluslepingu artikli 38 kolmanda lõiguga volitatud tegema asjakohaseid otsuseid Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise, sealhulgas missiooni juhi ametisse nimetamise kohta.

(2)

Nõukogu võttis 8. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/856, (2) millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendatakse EULEX KOSOVO kestust 14. juunini 2020.

(3)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 20. juulil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1207, (3) millega nimetatakse Alexandra PAPADOPOULOU missiooni EULEX KOSOVO juhiks ajavahemikuks 1. septembrist 2016 kuni 14. juunini 2017.

(4)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 13. juunil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1012, (4) millega pikendatakse Alexandra PAPADOPOULOU volitusi missiooni EULEX KOSOVO juhina ajavahemikuks 15. juunist 2017 kuni 14. juunini 2018.

(5)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 5. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/869, (5) millega pikendatakse Alexandra PAPADOPOULOU volitusi missiooni EULEX KOSOVO juhina ajavahemikuks 15. juunist 2018 kuni 14. juunini 2019,

(6)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 10. mail 2019 ettepaneku pikendada Alexandra PAPADOPOULOU volitusi missiooni EULEX KOSOVO juhina ajavahemikuks 15. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2019,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alexandra PAPADOPOULOU volitusi Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhina pikendatakse ajavahemikuks 15. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. mai 2019

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

S. FROM-EMMESBERGER

(*1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(1)  ELT L 42, 16.2.2008, lk 92.

(2)  Nõukogu 8. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/856, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (ELT L 146, 11.6.2018, lk 5).

(3)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 20. juuli 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1207, millega nimetatakse ametisse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni EULEX KOSOVO juht (EULEX KOSOVO/1/2016) (ELT L 198, 23.7.2016, lk 49).

(4)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 13. juuni 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1012, millega pikendatakse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2017) (ELT L 153, 16.6.2017, lk 27).

(5)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 5. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/869, millega pikendatakse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2018) (ELT L 149, 14.6.2018, lk 24).

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/21

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/909,

18. veebruar 2019,

millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 25 kohaselt peavad liikmesriigid koguma bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks. Liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 võeti vastu komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1251 (3) ning see kaotab kehtivuse 31. detsembril 2019.

(2)

Liidu mitmeaastase programmi alusel määravad liikmesriigid oma riiklikes töökavades kindlaks andmekogumistoimingud ja kavandavad neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (4) artikli 21 kohaselt tuleb kõnealused riiklikud töökavad esitada komisjonile töökava kohaldamise aastale eelneva aasta 31. oktoobriks.

(3)

Selleks et valmistada ette ELi mitmeaastase programmi läbivaatamist pärast 2019. aastat, toimuvad konsultatsioonid kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ekspertide, piirkondlike koordineerimisrühmade, liikmesriikide esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning need lõpetatakse alles 2019. aasta lõpus. Seepärast ei saa ELi uut mitmeaastast programmi, milles võetakse arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, vastu võtta enne 2021. aastat.

(4)

Seetõttu on ajavahemikuks 2020–2021 vaja vastu võtta sätted, milles käsitletakse kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künniseid, millest allpool ei ole liikmesriikidel määruse (EL) 2017/1004 alusel kohustuslik koguda ELi praeguse mitmeaastase programmiga hõlmatud andmeid.

(5)

Seega kehtestatakse käesoleva otsusega vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artiklile 4 kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega tegema merel teadusuuringuid, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktides b ja c. Komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2019/910 (5) on ette nähtud liikmesriikide bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumise ja haldamise üksikasjalik kord, millele osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktis a.

(6)

Õiguskindluse huvides tuleks rakendusotsus (EL) 2016/1251 tunnistada kehtetuks.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seoses liidu mitmeaastase programmiga kalandussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks ajavahemikul 2020–2021 on käesoleva otsuse lisas esitatud kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künniseid, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega tegema merel teadusuuringuid, mis on osa määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktides b ja c osutatud liidu mitmeaastasest programmist.

Artikkel 2

Rakendusotsus (EL) 2016/1251 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Brüssel, 18. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3)  Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(5)  Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud otsus (EL) 2019/910, millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27).

LISA

I PEATÜKK

Teadusuuringud merel

Tehakse vähemalt kõik käesoleva lisa tabelis (asendatakse rakendusmääruse (EL) 2016/1251 tabel 10) loetletud teadusuuringud merel, v.a juhul kui uuringute läbivaatamise tulemusel järeldatakse, et uuring ei ole enam kalavarude hindamise ja majandamise seisukohalt asjakohane. Samade teadusliku läbivaatamise kriteeriumide põhjal võib kõnealusesse loetelusse lisada uued uuringud.

Liikmesriigid määravad määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 21 osutatud töökavades kindlaks merel teostatavad teadusuuringud ja vastutavad nende eest.

Liikmesriigid, kes osalevad rahvusvahelistes teadusuuringutes, kooskõlastavad oma tegevuse sama merepiirkonna tasandil.

Liikmesriigid tagavad oma riiklike töökavade raames varasemate uuringute jätkumise.

Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 IV peatükk.

II PEATÜKK

Künnised

1)

 Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu kalanduse suhtes ja sellega asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 V peatükk.

2)

 Bioloogilisi andmeid ei ole vaja koguda, kui teatava kalavaru või liigi puhul:

a)

on liikmesriigi osa vastavast lubatud kogupüügist väiksem kui 10 % liidu lubatud kogupüügist või

b)

kui lubatud kogupüüki ei ole kehtestatud, on liikmesriik eelmisel kolmel aastal kokku lossinud kalavaru või liike vähem kui 10 % liidu keskmisest lossitud kogusaagist, või

c)

liikmesriigi poolt aastas lossitud liikide üldkogus on vähem kui 200 tonni. Erisugust majandamist vajavate liikide jaoks võib madalama künnise kindlaks määrata merepiirkonna tasandil.

Kui mitme sellise liikmesriigi asjaomaste kvootide summa, kelle osa lubatud kogupüügist on väiksem kui 10 %, on suurem kui 25 % lubatud kogupüügi osast teatava kalavaru puhul, ei kohaldata punktis a osutatud 10 % künnist ja liikmesriigid tagavad ülesannete jagamise piirkondlikul tasandil, et tagada proovivõtt kalavarust vastavalt lõppkasutaja vajadustele.

Künnist ei kohaldata suurte pelaagiliste liikide ega anadroomsete ja katadroomsete liikide suhtes.

3)

 Ilma et see piiraks konkreetsemaid sätteid seoses piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames võetud rahvusvaheliste kohustustega, ei ole vaja koguda bioloogilisi andmeid teatavate rahvusvaheliselt kasutatavate kalavarude (v.a suured pelaagilised liigid ja pika rändega liigid) kohta, kui liidu osa on väiksem kui 10 %.

4)

 Liikmesriigid esitavad hinnangulised püügiandmed, mis on saadud harrastuskalapüüki käsitlevatest uuringutest, sealhulgas sellistest, mis on tehtud andmete kogumise raamistiku alusel, või saadud täiendavatest katseuuringutest kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tänu sellistele uuringutele saab hinnata harrastuskalapüügi osakaalu võrreldes tööndusliku saagiga kõigi selliste merepiirkonna liikide puhul, mille kohta liidu mitmeaastase programmi raames harrastuspüügi hinnangulisi andmeid nõutakse. Harrastuskalapüüki käsitlevate riiklike uuringute vorm ja ulatus, sealhulgas andmekogumisega seotud künnised, kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt.

Künnist ei kohaldata selliste kalavarude harrastuspüügi suhtes, mis on hõlmatud taastamiskavade või mitmeaastaste majandamiskavadega, nagu näiteks suurte pelaagiliste liikide ja pika rändega liikide suhtes kohaldatavad kavad.

5)

 Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda sotsiaalvaldkonna ja majanduslikke andmeid, kui liikmesriigi kogutoodang on alla 1 % liidu kogutoodangu mahust ja väärtusest. Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda andmeid selliste liikide kohta, mis moodustavad liikmesriigi vesiviljelustoodangu mahust ja väärtusest vähem kui 10 %. Lisaks võivad liikmesriigid, kelle vesiviljeluse kogutoodang on väiksem kui 2,5 % liidu vesiviljeluse kogutoodangu mahust ja väärtusest, kindlaks määrata lihtsustatud meetodi, nagu näiteks katseuuringud, et ekstrapoleerida andmeid selliste liikide kohta, mis moodustavad liikmesriigi vesiviljelustoodangu mahust ja väärtusest rohkem kui 10 %.

Võrdlusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 (1) kohaselt liikmesriikide viimati esitatud andmed ning Eurostati avaldatud vastavad andmed.

6)

 Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda keskkonnaalaseid andmeid, kui liikmesriigi vesiviljeluse kogutoodang on alla 2,5 % liidu vesiviljeluse kogutoodangu mahust ja väärtusest.

Võrdlusandmed on määruse (EÜ) nr 762/2008 kohaselt liikmesriikide viimati esitatud andmed ning Eurostati avaldatud vastavad andmed.

7)

 Liikmesriigi osalemine (füüsiline või rahaline) merel toimuvatel teadusuuringutel (loetletud käesolevas lisas) ei ole kohustuslik, kui liikmesriigi osa liidu lubatud kogupüügist seoses uuringuga hõlmatud sihtliikidega on alla ettenähtud 3 % künnist. Kui lubatud kogupüüki ei ole kehtestatud, ei ole liikmesriigi osalemine (füüsiline või rahaline) merel toimuvatel teadusuuringutel kohustuslik, kui liikmesriigi osa kõigist eelmisel kolmel aastal toimunud liidu lossimistest (kalavaru või liigid) on alla ettenähtud 3 % künnist. Mitut liiki hõlmavate ja ökosüsteemi uuringute künnised võib kindlaks määrata merepiirkonna tasandil.

8)

 Olenemata punktidest 2–7 võivad liikmesriigid sama merepiirkonna suhtes leppida kokku alternatiivsetes künnistes.

Merel toimuvate teadusuuringute loetelu  (2)

Uuringu nimetus

Lühend

Piirkond

Periood

Kavandatud sihtliigid

Läänemeri

Läänemere rahvusvaheline traalpüügi uuring

BITS 1. kvartal

BITS 4. kvartal

IIIaS, IIIb–d

1. ja 4. kvartal

Tursk ja muud põhjalähedased liigid

Läänemere rahvusvaheline akustiline uuring (sügis)

BIAS

IIIa, IIIb–d

September–oktoober

Räim ja kilu

Liivi lahe räime akustiline uuring

GRAHS

IIId

3. kvartal

Räim

Kilu akustiline uuring

SPRAS

IIId

Mai

Kilu ja räim

Rügeni räimevastsete uuring

RHLS

IIId

Märts–juuni

Räim

Põhjameri ja Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II)

Rahvusvaheline põhjatraalide uuring

IBTS 1. kvartal

IBTS 3. kvartal

IIIa, IV

1. ja 3. kvartal

Kilttursk, tursk, põhjaatlandi süsikas, heeringas, kilu, merlang, makrell, Norra tursik.

Põhjamere piimtraalide uuring

BTS

IVb, IVc, VIId

3. kvartal

Atlandi merilest, merikeel

Põhjalähedaste noorjärkude uuring

DYFS

Põhjamere rannikud

3. ja 4. kvartal

Atlandi merilest, merikeel, krevetid

Merikeele võrgukatsepüügid

SNS

IVb, IVc

3. kvartal

Merikeel, atlandi merilest

Põhjamere tobiate uuring

NSSS

IVa, IVb

4. kvartal

Tobiad

Rahvusvaheline ökosüsteemi uuring Põhjamere vetes

ASH

IIa

Mai

Heeringas, põhjaputassuu

Meriahvena uuring Norra merel ja külgnevates vetes

REDNOR

II

August–september

Meriahvenad

Makrelli marja uuring

(Kolme aasta tagant)

NSMEGS

IV

Mai–juuli

Makrelli marja toodang

Heeringavastsete uuring

IHLS

IV, VIId

1. ja 3. kvartal

Heeringa- ja kiluvastsed

Põhjamere heeringa akustiline uuring

NHAS

IIIa, IV, VIa

Juuni, juuli

Heeringas, kilu

Norra salehomaari videouuring (funktsionaalsed üksused 3 ja 4)

NTV3&4

IIIA

2. või 3. kvartal

Norra salehomaar

Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 6)

NTV6

IVb

September

Norra salehomaar

Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 7)

NTV7

IVa

2. või 3. kvartal

Norra salehomaar

Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 8)

NTV8

IVb

2. või 3. kvartal

Norra salehomaar

Norra salehomaari videouuring (funktsionaalne üksus 9)

NTV9

IVa

2. või 3. kvartal

Norra salehomaar

Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad)

Rahvusvaheline meriahvena traalpüügi ja akustiline uuring (iga kahe aasta tagant)

REDTAS

Va, XII, XIV; NAFO alapiirkonnad 1–3

Juuni/juuli

Meriahvenad

Flemish Capi põhjakalade uuring

FCGS

3M

Juuli

Põhjalähedased liigid

Gröönimaa põhjakalade uuring

GGS

XIV, NAFO SA1

Oktoober/november

Tursk, meriahven ja muud põhjalähedased liigid

3LNO põhjakalade uuring

PLATUXA

NAFO 3LNO

2. ja 3. kvartal

Põhjalähedased liigid

Rahvusvaheline põhjatraalide uuring, läänepiirkond, 4. kvartal

(sealhulgas Porcupine'i madaliku uuring)

IBTS 4. kvartal

VIa, VII, VIII, IXa

4. kvartal

Põhjalähedased liigid

Lääne-Šotimaa rahvusvaheline põhjatraalide uuring

IBTS 1. kvartal

VIa, VIIa

Märts

Päristursalised, heeringas, harilik makrell

ISBCBTS september

ISBCBTS

VIIa, f, g,

September

Merikeel, atlandi merilest

WCBTS

VIIe BTS

VIIe

Oktoober

Merikeel, atlandi merilest, euroopa merikurat, väikesuulest

Põhjaputassuu uuring

 

VI, VII

1. ja 2. kvartal

Põhjaputassuu

Rahvusvaheline makrelli ja hariliku stauriidi marja uuring

(kolme aasta tagant)

MEGS

VIa, VII,VIII, IXa

Jaanuar–juuli

Makrelli, hariliku stauriidi marja toodang

Sardiini, anšoovise ja hariliku stauriidi akustiline uuring

 

VIII, IX

Märts–aprill–mai

Sardiini, anšoovise, makrelli, hariliku stauriidi arvukuse indeksid

Sardiini DEPM (päevase marjaproduktsiooni meetod)

(kolme aasta tagant)

 

VIIIc, IXa

2. ja 4. kvartal

Sardiini kudemarja biomass ja CUFESi (kalamarja proovivõtt) kasutamine

Kudeva/eelkudeva heeringa/hirvkala akustiline uuring

 

VIa, VIIa–g

Juuli, september, november, märts, jaanuar

Heeringas, kilu

Euroopa anšoovise biomass

BIOMAN

VIII

Mai

Anšoovise kudemarja biomass (päevane marjatoodang)

Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega (avamerel)

UWTV

(funktsionaalsed üksused 11–13)

VIa

2. või 3. kvartal

Norra salehomaar

Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega

Iiri meri

UWTV

(funktsionaalne üksus 15)

VIIa

August

Norra salehomaar

Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega

Arani saarte piirkond

UWTV

(funktsionaalne üksus 17)

VIIb

Juuni

Norra salehomaar

Norra salehomaari uuring veealuste televisioonikaameratega

Keldi meri

UWTV

(funktsionaalsed üksused 20–22)

VIIg, h, j

Juuli

Norra salehomaar

Norra salehomaari uuring

Portugal NepS (avameri)

UWTV

(funktsionaalsed üksused 28–29)

IXa

Juuni

Norra salehomaar

Vahemeri ja Must meri

Kogu Vahemerd hõlmav akustiline uuring ()

MEDIAS

GSA 1, 6, 7, 9, 10, 15, 16, 17, 18, 20, 22

Kevad–suvi (2. ja 3. kvartal)

Väikesed pelaagilised liigid

Musta mere põhjatraalide uuring

BTSBS

GSA 29

Kevad–sügis (2., 3. ja 4. kvartal)

Harilik kammeljas

Musta mere pelaagiliste traalide uuring

PTSBS

GSA 29

Kevad–sügis (2., 3. ja 4. kvartal)

Kilu ja merlang

Rahvusvaheline põhjatraalide uuring Vahemerel (),

MEDITS

GSA 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 25

Kevad–suvi (2. ja 3. kvartal)

Põhjalähedased liigid

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 1).

(2)  Merel toimuvate teadusuuringute loetelu, millega asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 10.

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/27

KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2019/910,

13. märts 2019,

millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 esimest ja teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 25 kohaselt peavad liikmesriigid koguma bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks. Liidu mitmeaastane programm (3) kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 võeti vastu komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1251 (4) ning see kaotab kehtivuse 31. detsembril 2019.

(2)

Liidu mitmeaastase programmi alusel määravad liikmesriigid oma riiklikes töökavades kindlaks andmekogumistoimingud ja kavandavad neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (5) artikli 21 kohaselt tuleb need riiklikud töökavad esitada komisjonile sellele aastale eelneva aasta 31. oktoobriks, millest alates töökava tuleb kohaldada.

(3)

Selleks et valmistada ette praeguse ELi mitmeaastase programmi läbivaatamist pärast 2019. aastat, on praegu käimas konsultatsioonid kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ekspertide, piirkondlike koordineerimisrühmade, liikmesriikide esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning need lõpetatakse alles 2019. aasta lõpus. Seepärast ei saa ELi uut mitmeaastast programmi, milles võetakse arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, vastu võtta enne 2021. aastat.

(4)

Seetõttu on ajavahemikuks 2020–2021 vaja vastu võtta sätted, milles käsitletakse ELi praeguses mitmeaastases programmis sisalduvate bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist ja haldamist määruse (EL) 2017/1004 alusel.

(5)

Käesoleva otsusega kehtestatakse vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artiklile 4 üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigid koguvad bioloogilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktis a. Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/909 (6) on ette nähtud kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega tegema merel teadusuuringuid, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides b ja c.

(6)

Õiguskindluse huvides tunnistatakse rakendusotsusega (EL) 2019/909, millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks, rakendusotsus (EL) 2016/1251 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2020–2021 ning see hõlmab määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud andmenõuete üksikasjalikku loetelu.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Brüssel, 13. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3)  ELT L 207, 1.8.2016, lk 113.

(4)  Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(6)  Komisjoni 18. veebruari 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/909, millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

LISA

I PEATÜKK (1)

Mõisted

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) 2017/1004, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, (2) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (3) ning määruse (EL) nr 1380/2013 mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid.

1)    Aktiivsed laevad : laevad, mis on kalendriaastal (üks päev või rohkem) osalenud mis tahes püügioperatsioonis. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena.

2)    Anadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest magevees ja kes seejärel rändavad merevette ning hiljem pöörduvad tagasi magevette kudema.

3)    Katadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest merevees ja kes seejärel rändavad magevette ning hiljem pöörduvad tagasi merevette kudema.

4)    Püügi osakaal : osa kogusaagist, nt selline osa lossitud saagist, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, selline osa lossitud või vette tagasi lastud saagist, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, de minimis tagasiheide ja tagasiheide.

5)    Merel viibitud päevad : mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas.

6)    Püügipäevad : mis tahes kalendripäev, mil püügioperatsioon toimub, ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi. Üks püügireis võib mõjutada püügipäevade summat kõnealusel reisil nii passiivsete püügivahendite kui ka aktiivsete püügivahendite puhul.

7)    Püügipiirkond : geograafilised üksused (või nende rühm), kus püük toimub. Need üksused lepitakse kokku merepiirkonna tasandil, tuginedes piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja teadusasutuste määratletud olemasolevatele aladele.

8)    Kalalaevastiku osa : samasse pikkusklassi (LOA, kogupikkus) kuuluvate ja aasta jooksul valdavalt samu püügivahendeid kasutavate laevade rühm.

9)    Kalastusviis : hulk püügioperatsioone, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, (4) ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

10)    Teadusuuringud merel : reisid, mis tehakse uurimislaeval või kalavarude ja ökosüsteemi seirega seotud teadusuuringutega tegeleval laeval ning määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt kehtestatud riikliku programmi rakendamise eest vastutava ametiasutuse poolt.

II PEATÜKK (5)

Andmekogumismeetodid

Andmekogumismeetodid ja andmete kvaliteet peavad sobima määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 25 ettenähtud otstarbel kasutamiseks ning nende puhul järgitakse asjaomaste teaduasutuste soovitatud parimaid tavasid ja asjakohaseid meetodeid. Selleks kontrollivad sõltumatud teadusasutused meetodeid ja nende kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel, et teha kindlaks nende sobivus ühise kalanduspoliitika rakendamise seisukohalt.

III PEATÜKK (6)

Andmenõuded

1.   Andmestu

1.1.

 Liikmesriigid määravad määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt koostatud töökavade raames kindlaks järgmiste andmestutena kogutavad andmed, nagu on sätestatud käesoleva peatüki punktides 2–7:

a)

bioloogilised andmed püügi osakaalu kaupa kõigi kalavarude kohta, mis on püütud liidu töönduspüügi käigus liidu vetes ja liidu vetest väljaspool ning harrastuskalapüügi käigus liidu vetes;

b)

andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mere ökosüsteemile liidu vetes ja liidu vetest väljaspool;

c)

üksikasjalikud andmed liidu kalalaevade tegevuse kohta liidu vetes ja liidu vetest väljaspool, nagu on esitatud määruses (EÜ) nr 1224/2009;

d)

kalandussektorit käsitlevad sotsiaalvaldkonna ja majanduslikud andmed; (7)

e)

vesiviljelust käsitlevad sotsiaalvaldkonna, majanduslikud ja keskkonnaalased andmed.

1.2.

 Kogutavad andmed määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artiklitele 4 ja 5, võttes arvesse rakendusotsuse (EL) 2019/909 (millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks) lisa II peatükis sätestatud künniseid.

1.3.

 Andmeid kogutakse selleks, et püügiliike, -perioode ja -piirkondi usaldusväärselt hinnata, lähtudes merepiirkonna tasandil kokkulepitud lõppkasutaja vajadustest. Andmete kogumise sagedus peab olema kooskõlastatud merepiirkonna tasandil, kui käesolevas lisas ja vastavates tabelites ei ole sätestatud teisiti.

2.   Bioloogilised andmed kõigi kalavarude kohta, mis on püütud liidu töönduspüügi käigus liidu vetes ja liidu vetest väljaspool ning harrastuskalapüügi käigus liidu vetes.

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

a)

Saagi kogused liikide kaupa ja üksikisendite bioloogilised andmed, mis võimaldavad hinnata järgmist:

i)

töönduspüügi puhul kogu püügi osakaalu mahuline ja pikkuseline koosseis (sh tagasiheide ja soovimatu püük) tabelites 1A, 1B ja 1C loetletud varude kohta 6. koondtasemel, nagu on esitatud tabelis 2. Ajaline jaotus kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest;

ii)

töönduspüügi puhul saagi keskmine kaal ja vanus tabelites 1A, 1B ja 1C loetletud varude kohta. Varud, mille kohta neid andmeid tuleb koguda, valitakse välja ning ajaline täpsus kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest;

iii)

töönduspüügi puhul saagi soolise jaotumise, suguküpsuse ja sigivuse andmed tabelites 1A, 1B ja 1C loetletud varude kohta teadusliku nõuande seisukohast vajaliku sagedusega. Varud, mille kohta neid andmeid tuleb koguda, valitakse välja ning ajaline täpsus kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest;

iv)

harrastuskalapüügi puhul iga-aastased püügimahud (arv ja kaal või pikkus) ning vabastamine tabelis 3 loetletud liikide ja/või kalanduse majandamise eesmärgil merepiirkonna tasandil määratletud liikide kohta. Lõppkasutaja vajadusi seoses vanust käsitlevate või muude bioloogiliste andmetega, nagu on kindlaks määratud punktides i–iii, hinnatakse harrastuskalapüügi puhul merepiirkonna tasandil.

b)

Lisaks punkti a kohaselt kogutud andmetele kogutakse andmeid tabelis 1E loetletud anadroomsete ja katadroomsete liikide kohta, mis on püütud töönduspüügi käigus nende elutsükli magevee etapis, olenemata püügiviisist järgmiselt:

i)

varudega seotud näitajad (üksikisendite vanus, pikkus, kaal, sugu, suguküpsus ja viljakus, arengustaadium, kuid täpsustatud kalaliikide ja piirkondade kaupa) ning

ii)

aastased püügikogused vanuseklasside või arengustaadiumide kaupa.

c)

Lisaks:

kogutakse angerja puhul igal aastal (nt andmed, hinnangud, arengusuundumused jne) vähemalt ühes valgalas angerjavarude majandamisüksuse kohta järgmist teavet:

i)

noorkalade arvukus,

ii)

alalise kalavaru arvukus (kollane angerjas) ja

iii)

kudemisrändele asunud hõbeangerjate arv või kaal ja sooline jaotumine,

ning seoses kõigi looduslike lõhedega: kogutakse igal aastal teavet – kui piirkondlikul tasandil ei ole kokku lepitud teisiti – laskujate ja tähnikute arvukuse ning laskujate arvu kohta.

Angerja ja lõhe puhul jälgitavate jõgede nimed määratakse kindlaks piirkondlikul tasandil. Selliste varude valik, mille kohta neid andmeid tuleb koguda, kooskõlastatakse piirkondlikul tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest.

3.   Andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mere ökosüsteemile liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

a)

Kõikide püügiviiside puhul andmed kõigi liidu õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega kaitstavate lindude, imetajate, roomajate ja kalade (sh tabelis 1D loetletud liigid) juhusliku kaaspüügi (sh saagis mittesisalduvad) kohta teaduslike vaatlejatega hõlmatud püügireisidel või püügipäevikutes sisalduvate andmete põhjal.

Kui vaatlejate reiside käigus kogutud andmed ei anna lõppkasutajate jaoks piisavat teavet juhusliku kaaspüügi kohta, rakendavad liikmesriigid muid meetodeid. Selliste meetodite valik kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt.

b)

Andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mereelupaikadele liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

Andmed, mida kasutatakse mereelupaikadele avalduva mõju hindamiseks, on määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed. Andmed liigendatakse püügitegevuse tasandil 3, (8) kui piirkondlikul tasandil ei ole nõutud madalam koondtase, eelkõige merekaitsealade puhul.

Kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed ei ole õige lahendus või piisava kvaliteediga või teadusliku kasutuse jaoks sobivad, kogutakse neid muul viisil, kasutades selleks asjakohaseid valimimeetodeid. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed tuleb töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele teha kättesaadavaks asjakohasel andmete koondamise tasemel.

c)

Andmed kalapüügi ning mere bioloogilistele ressurssidele ja mere ökosüsteemidele avalduva kalanduse mõju hindamiseks, nt mõju mittetöönduslikele liikidele, röövlooma-saaklooma suhted, looduslik suremus igas merepiirkonnas.

Selliseid andmeid hinnatakse esmalt katseuuringute raames. Nende katseuuringute tulemuste põhjal määravad liikmesriigid kindlaks andmed, mida on tulevikus konkreetselt iga merepiirkonna jaoks vaja koguda. See kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt.

4.   Üksikasjalikud andmed liidu kalalaevade tegevuse (9) kohta liidu vetes ja liidu vetest väljaspool, nagu need registreeritakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 alusel.

Andmed liidu kalalaevade tegevuse hindamiseks liidu vetes ja liidu vetest väljaspool sisaldavad tabelis 4 esitatud näitajaid. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud ja edastatud andmed tuleb töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele teha kättesaadavaks esmaste andmete kujul. Kui kõnealuseid andmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt ei koguta või kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt kogutud andmed ei ole teadusliku kasutuse jaoks õige lahendus või piisava kvaliteediga või katvusega, kogutakse neid muul viisil, kasutades selleks sobivaid proovivõtumeetodeid. Tänu nendele statistilistele meetoditele saab hinnata tabelis 4 esitatud andmeid kõige madalamal asjakohasel geograafilisel tasandil laevastikuosade kaupa (tabel 5a) ja kalastusviisi tasandil 6 (tabel 2).

5.   Kalanduse sotsiaalvaldkonna ja majanduslikud andmed, et hinnata liidu kalandussektori sotsiaalset ja majanduslikku tulemuslikkust.

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

a)

Tabelis 5A esitatud majandusnäitajad, lähtudes tabeli 5B kohasest sektorijaotusest ja tabeli 5C kohasest püügipiirkondade jaotusest.

Andmekogumi moodustavad kõik aktiivsed ja passiivsed laevad, mis on aruandlusaasta 31. detsembriks kantud komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004 (10) määratletud liidu laevastikuregistrisse, ja laevad, mis ei ole selleks kuupäevaks registrisse kandud, kuid on püüdnud kala aruandeaasta jooksul vähemalt ühel päeval.

Passiivsete laevade kohta kogutakse üksnes kapitaliväärtuse ja -kulude andmeid.

Juhul kui esineb oht, et füüsilised ja/või juriidilised isikud võidakse identifitseerida, võib statistilise konfidentsiaalsuse tagamiseks majandusnäitajad koondada. Näitajaid võib koondada ka statistiliselt usaldusväärse proovivõtukava koostamiseks. Selline koondamine peab olema järjepidev.

Majanduslikke andmeid tuleb koguda igal aastal.

b)

Sotsiaalvaldkonna näitajad, nagu on esitatud tabelis 6.

Sotsiaalvaldkonna andmeid kogutakse iga kolme aasta tagant alates aastast 2018.

Andmeid tööhõive kohta haridustaseme alusel ja kodakondsuse kaupa võib koguda katseuuringute põhjal.

6.   Sotsiaalvaldkonna, majanduslikud ja keskkonnaalased andmed merevesiviljeluse kohta ning soovi korral magevee vesiviljeluse kohta, et hinnata liidu vesiviljelussektori sotsiaalset ja majanduslikku tulemuslikkust ning keskkonnatoimet.

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

a)

Tabelis 7 esitatud majandusnäitajad, lähtudes tabeli 9 kohasest sektorijaotusest.

Andmekogumi moodustavad kõik ettevõtjad, kelle põhitegevus on määratletud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) (11) koodidega 03.21 ja 03.22 ning kes tegutsevad kasumi teenimise eesmärgil.

Majanduslikke andmeid tuleb koguda igal aastal.

b)

Sotsiaalvaldkonna näitajad, nagu on esitatud tabelis 6.

Sotsiaalvaldkonna andmeid kogutakse iga kolme aasta tagant alates aastast 2018.

Andmeid tööhõive kohta haridustaseme alusel ja kodakondsuse kaupa võib koguda katseuuringute põhjal.

c)

Tabelis 8 esitatud keskkonnaalased andmed vesiviljeluse kohta, et hinnata selle keskkonnatoime aspekte.

Keskkonnaalaseid andmeid võib koguda katseuuringute põhjal ja need ekstrapoleeritakse, et saada liikmesriigis toodetud kala kogumahule vastavad koguarvud.

Keskkonnaalaseid andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant.

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1A  (12)

Liidu vete kalavarud

Liik (tavanimetus)

Liik (teaduslik nimetus)

Piirkond (ICES, (13) IBSFC (14) või FAO (15) piirkonna kood), kus kalavaru asub, või kalavaru kood

Arktika idaosa, Norra meri ja Barentsi meri

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

I, II

Meriluts

Brosme brosme

I, II

Atlandi-Skandinaavia heeringas

Clupea harengus

I, II

Tursk

Gadus morhua

I, II

Moiva

Mallotus villosus

I, II

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

I, II

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

I–II

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

I, II

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

I, II

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

I, II

Lõhe

Salmo salar

I, II

Harilik makrell

Scomber scombrus

II

Kuldne meriahven

Sebastes marinus.

I, II

Nokk-meriahven

Sebastes mentella

I, II

Harilik stauriid

Trachurus trachurus

IIa

Skagerrak ja Kattegat

Tobiaslased

Ammodytidae

IIIa

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

IIIa

Heeringas

Clupea harengus

IIIa/22–24, IIIa

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

IIIa

Hall merikukk

Eutrigla gurnardus

IIIa

Punane merikukk

Aspitrigla cuculus

IIIa

Tursk

Gadus morhua

IIIaN

Tursk

Gadus morhua

IIIaS

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

IIIa

Harilik soomuslest

Limanda limanda

IIIa

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

IIIa

Merlang

Merlangius merlangus

IIIa

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

IIIa

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

IIIa

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Funktsionaalne üksus

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

IIIa

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

IIIa

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

IIIa

Lõhe

Salmo salar

IIIa

Harilik kammeljas

Psetta maxima

IIIa

Harilik makrell

Scomber scombrus

IIIa

Sile kammeljas

Scophthalmus rhombus

IIIa

Harilik merikeel

Solea solea

IIIa

Kilu

Sprattus sprattus

IIIa

Norra tursik

Trisopterus esmarki

IIIa

Töönduslik püük: haid ja railased (16)

Selachii, Rajidae

IIIa

Läänemeri

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

22–32

Räim

Clupea harengus

22–24/25–29, 32/30/31/Liivi laht

Harilik siig/põhjamere siig

Coregonus lavaretus

IIId

Rääbis

Coregonus albula

22–32

Tursk

Gadus morhua

22–24/25–32

Harilik soomuslest

Limanda limanda

22–32

Harilik ahven

Perca fluviatilis

IIId

Lest

Platichtys flesus

22–32

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

22–32

Harilik kammeljas

Psetta maxima

22–32

Lõhe

Salmo salar

22–31/32

Meriforell

Salmo trutta

22–32

Harilik koha

Sander lucioperca

IIId

Sile kammeljas

Scophthalmus rhombus

22–32

Harilik merikeel

Solea solea

22.

Kilu

Sprattus sprattus

22–32

Põhjameri ja La Manche'i idaosa

Tobiaslased

Ammodytidae

IV

Harilik merihunt

Anarhichas spp.

IV

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

IV, VIId

Hõbekala

Argentina spp.

IV

Hall merikukk

Eutrigla gurnardus

IV

Meriluts

Brosme brosme

IV

Heeringas

Clupea harengus

IV, VIId

Põhjamere garneel

Crangon crangon

IV, VIId

Harilik huntahven

Dicentrarchus labrax

IV, VIId

Hall merikukk

Eutrigla gurnardus

IV

Tursk

Gadus morhua

IV, VIId

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

IV

Sinisuu-liftahven

Helicolenus dactylopterus

IV

Nelitäpp-kenakammeljas

Lepidorhombus boscii

IV, VIId

Megrim

Lepidorhombus whiffiagonis

IV, VIId

Harilik soomuslest

Limanda limanda

IV, VIId

Mustkõht-merikurat

Lophius budegassa

IV, VIId

Euroopa merikurat

Lophius piscatorius

IV

Põhja-pikksaba

Macrourus berglax

IV

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

IV

Merlang

Merlangius merlangus

IV, VIId

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

IV, VII

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

IV, VIId

Väikesuulest

Microstomus kitt

IV, VIId

Sinine molva

Molva dypterygia

IV

Harilik molva

Molva molva

IV

Harilik meripoisur

Mullus barbatus

IV, VIId

Vahemere meripoisur

Mullus surmuletus

IV, VIId

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Kõik funktsionaalsed üksused

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

IVa ida/IVa/IV

Suur kammkarp

Pecten maximus

VIId

Lima-niituimluts

Phycis blennoides

IV

Tavaline niituimluts

Phycis phycis

IV

Lest

Platichthys flesus

IV

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

IV

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

VIId

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

IV

Harilik kammeljas

Psetta maxima

IV, VIId

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

IV

Lõhe

Salmo salar

IV, VIId

Harilik makrell

Scomber scombrus

IV, VIId

Sile kammeljas

Scophthalmus rhombus

IV, VIId

Nokk-meriahven

Sebastes mentella

IV

Harilik merikeel

Solea solea

IV

Harilik merikeel

Solea solea

VIId

Kilu

Sprattus sprattus

IV/VIId

Harilik stauriid

Trachurus trachurus

IV, VIId

Ruuge merikukk

Trigla lucerna

IV

Norra tursik

Trisopterus esmarki

IV

Harilik peetrikala

Zeus faber

IV, VIId

Töönduslik püük: haid ja railased (16)

Selachii, Rajidae

IV, VIId

Kirde-Atlandi piirkond ja La Manche'i lääneosa

Bairdi silepea

Alepocephalus bairdii

VI, XII

Tobiaslased

Ammodytidae

VIa

Hirvkalalased

Capros aper

V, VI, VII

Suur kammkarp

Pecten maximus

IV, VI, VII

Kammkarplane

Aequipecten opercularis

VII

Roosa ämblikkrabi

Maja squinado

V, VI, VII

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

Kõik püügipiirkonnad

Süsisabad

Aphanopus spp.

Kõik püügipiirkonnad

Hõbekala

Argentina spp.

Kõik püügipiirkonnad

Kotkaskala

Argyrosomus regius

Kõik püügipiirkonnad

Punane merikukk

Aspitrigla cuculus

Kõik püügipiirkonnad

Limapead

Beryx spp.

Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X ja IXa

Limapead

Beryx spp.

IXa ja X

Harilik taskukrabi

Cancer pagurus

Kõik püügipiirkonnad

Heeringas

Clupea harengus

VIa/VIaN/

VIa S, VIIbc/VIIa/VIIj

Harilik meriangerjas

Conger conger

Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X

Harilik meriangerjas

Conger conger

X

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Kõik püügipiirkonnad

Šokolaadhai

Dalatias licha

Kõik püügipiirkonnad

Harilik astelrai

Dasyatis pastinaca

VII, VIII

Luits-nokkhai

Deania calcea

V, VI, VII, IX, X, XII

Harilik huntahven

Dicentrarchus labrax

Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud IX

Harilik huntahven

Dicentrarchus labrax

IX

Merikeel

Dicologlossa cuneata

VIIIc, IX

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

IXa (üksnes Cádiz)

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

VIII

Harilik tumehai

Etmopterus spinax

VI, VII, VIII

Hall merikukk

Eutrigla gurnardus

VIId, e

Tursk

Gadus morhua

Va/Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

VI, VII

Sinisuu-liftahven

Helicolenus dactylopterus

Kõik püügipiirkonnad

Euroopa homaar

Homarus gammarus

Kõik püügipiirkonnad

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Kõik püügipiirkonnad

Lintuim

Lepidopus caudatus

IXa

Nelitäpp-kenakammeljas

Lepidorhombus boscii

VIIIc, IXa

Megrim

Lepidorhombus whiffiagonis

VI/VII, VIIIabd/VIIIc, IXa

Harilik soomuslest

Limanda limanda

VIIe/VIIa, f–h

Harilik ebakalmaar

Loligo vulgaris

Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud VIIIc ja IXa

Harilik ebakalmaar

Loligo vulgaris

VIIIc, IXa

Mustkõht-merikurat

Lophius budegassa

IV, VI/VIIb–k, VIIIabd

Mustkõht-merikurat

Lophius budegassa

VIIIc, IXa

Euroopa merikurat

Lophius piscatorious

IV, VI/VIIb–k, VIIIabd

Euroopa merikurat

Lophius piscatorious

VIIIc, IXa

Moiva

Mallotus villosus

XIV

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Va/Vb

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

VIa/VIb/VIIa/VIIb–k

Merlang

Merlangius merlangus

VIII/IX, X

Merlang

Merlangius merlangus

Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

IIIa, IV, VI, VII, VIIIab/VIIIc, IXa

Merikeel

Microchirus variegatus

Kõik püügipiirkonnad

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

I–IX, XII, XIV

Väikesuulest

Microstomus kitt

Kõik püügipiirkonnad

Sinine molva

Molva dypterygia

Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X

Vahemere molva

Molva macrophthalma

X

Harilik molva

Molva molva

Kõik püügipiirkonnad

Vahemere meripoisur

Mullus surmuletus

Kõik püügipiirkonnad

Tähnik-kärphai

Mustelus asterias

VI, VII, VIII, IX

Harilik kärphai

Mustelus mustelus

VI, VII, VIII, IX

Musttäpp-kärphai

Mustelus punctulatus

VI, VII, VIII, IX

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

VI funktsionaalne üksus

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

VII funktsionaalne üksus

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

VIII, IX funktsionaalne üksus

Harilik kaheksajalg

Octopus vulgaris

Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud VIIIc ja IXa

Harilik kaheksajalg

Octopus vulgaris

VIIIc, IXa

Mustlaik-besuugo

Pagellus bogaraveo

IXa, X

Külmaveegarneelid

Pandalus spp.

Kõik püügipiirkonnad

Roosa süvahännak

Parapenaeus longirostris

IXa

Lima-niituimluts

Phycis blennoides

Kõik püügipiirkonnad

Tavaline niituimluts

Phycis phycis

Kõik püügipiirkonnad

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

VIIa/VIIe/VIIfg

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

VIIbc/VIIh–k/VIII, IX, X

Pollak

Pollachius pollachius

Kõik piirkonnad, välja arvatud IX, X

Pollak

Pollachius pollachius

IX, X

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Va/Vb/IV, IIIa, VI

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

VII, VIII

Ameerika vrakkahven

Polyprion americanus

X

Harilik kammeljas

Psetta maxima

Kõik püügipiirkonnad

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

V, XIV/VI

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

V, XIV

Lõhe

Salmo salar

Kõik püügipiirkonnad

Sardiin

Sardina pilchardus

VIIIabd/VIIIc, IXa

Tuunmakrell

Scomber colias

VIII, IX, X

Harilik makrell

Scomber scombrus

II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX

Sile kammeljas

Scophthalmus rhombus

Kõik püügipiirkonnad

Kuldne meriahven

Sebastes marinus

ICESi alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO SA 2 + (püügirajoon 1F + 3K)

Nokk-meriahven

Sebastes mentella

ICESi alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO SA 2 + (püügirajoon 1F + 3K)

Harilik seepia

Sepia officinalis

Kõik püügipiirkonnad

Harilik merikeel

Solea solea

VIIa/VIIfg

Harilik merikeel

Solea solea

VIIbc/VIIhjk/IXa/VIIIc

Harilik merikeel

Solea solea

VIIe

Harilik merikeel

Solea solea

VIIIab

Merikogerlased

Sparidae

Kõik püügipiirkonnad

Vahemere stauriid

Trachurus mediterraneus

VIII, IX

Sinistauriid

Trachurus picturatus

VIII, IX, X

Harilik stauriid

Trachurus trachurus

IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa-c, e–k, VIIIabde/X

Harilik stauriid

Trachurus trachurus

VIIIc, IXa

Tursikud

Trisopterus spp.

Kõik püügipiirkonnad

Harilik peetrikala

Zeus faber

Kõik püügipiirkonnad

Töönduslik püük: haid ja railased (16)

Selachii, Rajidae

IV, VIId

Vahemeri ja Must meri

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

Kogu Vahemeri

Hiidlehthännak

Aristeomorpha foliacea

Kogu Vahemeri

Punakas aristiid

Aristeus antennatus

Kogu Vahemeri

Suursilm-kuldvöötahven

Boops boops

1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2

Harilik kuldmakrell

Coryphaena equiselis

Kogu Vahemeri

Harilik kuldmakrell

Coryphaena hippurus

Kogu Vahemeri

Harilik huntahven

Dicentrarchus labrax

Kogu Vahemeri

Kähar muskuspolüüp

Eledone cirrhosa

1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1

Harilik muskuspolüüp

Eledone moschata

1.3, 2.1, 2.2, 3.1

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Kogu Vahemeri

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Must meri GSA 29

Hall merikukk

Eutrigla gurnardus

2.2, 3.1

Kalmaar

Illex spp., Todarodes spp.

Kogu Vahemeri

Purikalalased

Istiophoridae

Kogu Vahemeri

Harilik ebakalmaar

Loligo vulgaris

Kogu Vahemeri

Mustkõht-merikurat

Lophius budegassa

1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1

Euroopa merikurat

Lophius piscatorius

1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1

Merlang

Merlangius merlangus

Must meri GSA 29

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Kogu Vahemeri

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

1.1, 3.1

Kefaallased

Mugilidae

1.3, 2.1, 2.2, 3.1

Harilik meripoisur

Mullus barbatus

Kogu Vahemeri

Harilik meripoisur

Mullus barbatus

Must meri GSA 29

Vahemere meripoisur

Mullus surmuletus

Kogu Vahemeri

Harilik kaheksajalg

Octopus vulgaris

Kogu Vahemeri

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Kogu Vahemeri

Punane besuugo

Pagellus erythrinus

Kogu Vahemeri

Roosa süvahännak

Parapenaeus longirostris

Kogu Vahemeri

Karamot-viburhännak

Penaeus kerathurus

3.1

Harilik kammeljas

Psetta maxima

Must meri GSA 29

Sardiin

Sardina pilchardus

Kogu Vahemeri

Harilik makrell

Scomber spp.

Kogu Vahemeri

Harilik seepia

Sepia officinalis

Kogu Vahemeri

Harilik merikeel

Solea vulgaris

1.2, 2.1, 3.1

Kuld-merikoger

Sparus aurata

1.2, 3.1

Smariid

Spicara smaris

2.1, 3.1, 3.2

Kilu

Sprattus sprattus

Must meri GSA 29

Harilik ritsikvähk

Squilla mantis

1.3, 2.1, 2.2

Vahemere stauriid

Trachurus mediterraneus

Kogu Vahemeri

Vahemere stauriid

Trachurus mediterraneus

Must meri GSA 29

Harilik stauriid

Trachurus trachurus

Kogu Vahemeri

Harilik stauriid

Trachurus trachurus

Must meri GSA 29

Ruuge merikukk

Trigla lucerna

1.3, 2.2, 3.1

Veenuskarplased

Veneridae

2.1, 2.2

Väike plankmudil

Aphia minuta

GSA 9, 10, 16 ja 19

Ateriinid

Atherina spp.

GSA 9, 10, 16 ja 19

Väike tursik

Trisopterus minutus

Kõik piirkonnad

Töönduslik püük: haid ja railased (16)

Selachii, Rajidae

Kõik piirkonnad

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1B  (17)

Liidu äärepoolseimate piirkondade kalavarud

Liik (tavanimetus)

Liik (teaduslik nimetus)

Prantsuse Guajaana

Punakas riffahven

Lutjanus purpureus

Krevetid

Farfantepenaeus subtilis

Varjukala

Cynoscion acoupa

Varjukala

Cynoscion steindachneri

Varjukala

Cynoscion virescens

Hammassägalased

Ariidae

Surinami kolmsaba

Lobotes surinamensis

Torroto uriseja

Genyatremus luteus

Robalod

Centropomus spp.

Kiviahvenlased

Serranidae

Kefaallased

Mugil spp.

Guadeloupe ja Martinique

Riffahvenad

Lutjanidae

Urisejalased

Haemulidae

Kiviahvenlased

Serranidae

Vöödiline tiibkala

Pterois volitans

Tuunilaadsed liigid

Scombridae

Sinine marliin

Makaira nigricans

Harilik kuldmakrell

Coryphaena hippurus

Réunion ja Mayotte

Riffahvenlased

Lutjanidae

Kiviahvenlased

Serranidae

Tuunilaadsed liigid

Scombridae

Mõõkkala

Xiphias gladius

Purikalalased

Istiophoridae

Harilik kuldmakrell

Coryphaena hippurus

Harilik selar

Selar crumenophthalmus

Assoorid, Madeira ja Kanaari saared

Tuunmakrell

Scomber colias

Madeira sardinell

Sardinella maderensis

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Sardiin

Sardina pilchardus

Harilik aarakala

Sparisoma cretense

Liudkodalased

Patellidae

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1C (1)

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleerimisalasse kuuluvate ja säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaste merepiirkondade kalavarud

IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Thunnus albacares

Kulduim-tuun

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Thunnus obesus

Suursilm-tuun

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Katsuwonus pelamis

Vööttuun

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Thunnus orientalis

Idatuun

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Xiphias gladius

Mõõkkala

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Makaira nigricans (või mazara)

Sinine marliin

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Makaira indica

Must marliin

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline

Tetrapturus audax

Vöödiline odanina

Vaikse ookeani idaosa

Väga oluline


ICCAT (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Thunnus albacares

Kulduim-tuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Thunnus obesus

Suursilm-tuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Katsuwonus pelamis

Vööttuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Thunnus thynnus

Harilik tuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Xiphias gladius

Mõõkkala

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Makaira nigricans (või mazara)

Sinine marliin

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Istiophorus albicans

Atlandi purikala

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Tetrapturus albidus

Valge odanina

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Prionace glauca

Sinihai

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Auxis rochei

Kuul-makrelltuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Sarda sarda

Atlandi pelamiid

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Väga oluline

Euthynnus alleteratus

Atlandi väiketuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Thunnus alalunga

Mustuim-tuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Orcynopsis unicolor

Vöötideta pelamiid

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Scomberomorus brasiliensis

Brasiilia kuningmakrell

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Scomberomorus regalis

Lääneatlandi kuningmakrell

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Auxis thazard

Fregatt-makrelltuun

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Scomberomorus cavalla

Kavalla-kuningmakrell

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Scomberomorus tritor

Lääneaafrika kuningmakrell

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Scomberomorus maculatus

Tähniline kuningmakrell

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Acanthocybium solandri

Vahuu

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega

Coryphaena hippurus

Harilik kuldmakrell

Atlandi ookean ja külgnevad mered

Keskmise tähtsusega


NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratletud kalavarud

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Gadus morhua

Tursk

NAFO 2J 3KL

Vähem oluline

Gadus morhua

Tursk

NAFO 3M

Väga oluline

Gadus morhua

Tursk

NAFO 3NO

Väga oluline

Gadus morhua

Tursk

NAFO 3Ps

Väga oluline

Gadus morhua

Tursk

NAFO SA1

Väga oluline

Glyptocephalus cynoglossus

Pikklest

NAFO 3NO

Väga oluline

Glyptocephalus cynoglossus

Pikklest

NAFO 2J3KL

Vähem oluline

Hippoglossoides platessoides

Harilik karelest

NAFO 3LNO

Väga oluline

Hippoglossoides platessoides

Harilik karelest

NAFO 3M

Väga oluline

Limanda ferruginea

Ruske soomuslest

NAFO 3LNO

Keskmise tähtsusega

Coryphaenoides rupestris

Kalju-tömppeakala

NAFO SA0 + 1

Vähem oluline

Macrourus berglax

Põhja-pikksaba

NAFO SA2 + 3

Väga oluline

Pandalus borealis

Harilik süvameregarneel

NAFO 3LNO

Väga oluline

Pandalus borealis

Harilik süvameregarneel

NAFO 3M

Väga oluline

Amblyraja radiata

Täht-sünkrai

NAFO 3LNOPs

Väga oluline

Reinhardtius hippoglossoides

Süvalest

NAFO 3KLMNO

Väga oluline

Reinhardtius hippoglossoides

Süvalest

NAFO SA1

Väga oluline

Hippoglossus hippoglossus

Harilik hiidlest

NAFO SA1

Vähem oluline

Sebastes mentella

Meriahvenad

NAFO SA1

Väga oluline

Sebastes spp.

Meriahvenad

NAFO 3LN

Väga oluline

Sebastes spp.

Nokk-meriahven

NAFO 3M

Väga oluline

Sebastes spp.

Nokk-meriahven

NAFO 3O

Väga oluline

Urophycis tenuis

Valge ameerikaluts

NAFO 3NO

Väga oluline

Mallotus villosus

Moiva

NAFO 3NO

Väga oluline

Beryx spp.

Limapead

NAFO 6G

Väga oluline

Illex illecebrosus

Lühiuimkalmaar

NAFO alapiirkonnad 3 + 4

Vähem oluline

Salmo salar

Lõhe

NAFO S1+ ICESi alapiirkond XIV,

NEAF, NASCO

Väga oluline

 


FAO mereala 34 – Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Brachydeuterus spp.

Urisejalased

34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Caranx spp.

Hobumakrellid

34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Cynoglossus spp.

Koerakeeled

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Decapterus spp.

Sigarstauriidid

34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Dentex canariensis

Kanaari hammasahven

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Keskmise tähtsusega

Dentex congoensis

Kongo hammasahven

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Keskmise tähtsusega

Dentex macrophthalmus

Suursilm-hammasahven

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Dentex maroccanus

Maroko hammasahven

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Keskmise tähtsusega

Dentex spp.

Hammasahvenad

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Engraulis encrasicolus

Anšoovis

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Epinephelus aeneus

Valgevööt-kivikoha

34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Ethmalosa fimbriata

Bonga

34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Farfantepenaeus notialis

Viburhännak

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Galeoides decadactylus

Rehauim

34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Loligo vulgaris

Harilik ebakalmaar

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Merluccius polli

Benguela merluus

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Merluccius senegalensis

Senegali merluus

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Merluccius spp.

Merluusid

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Keskmise tähtsusega

Octopus vulgaris

Harilik kaheksajalg

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Pagellus acarne

Hispaania besuugo

34.1.1

Väga oluline

Pagellus bellottii

Lääneaafrika besuugo

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Pagellus bogaraveo

Mustlaik-besuugo

34.1.1

Keskmise tähtsusega

Pagellus spp.

Punane besuugo

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Pagrus caeruleostictus

Sinitähniline merikoger

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Parapenaeus longirostris

Roosa süvahännak

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Pomadasys incisus

Triibuline uriseja

34.1.1

Keskmise tähtsusega

Pomadasys spp.

Urisejalased

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Pseudotolithus spp.

Kaptenkalad

34.1.1

Väga oluline

Sardina pilchardus

Sardiin

34.1.1, 34.1.3

Väga oluline

Sardinella aurita

Ümar sardinell

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Sardinella maderensis

Madeira sardinell

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Scomber japonicus

Jaapani makrell

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Scomber spp.

Muud makrellid

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Sepia hierredda

Harilik seepia

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Sepia officinalis

Harilik seepia

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Sepia spp.

Seepiad

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Keskmise tähtsusega

Sparidae

Merikogerlased

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Sparus spp.

Merikogerlased

34.1.1

Väga oluline

Trachurus trachurus

Harilik stauriid

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Trachurus trecae

Cunène stauriid

34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6

Väga oluline

Umbrina canariensis

Kanaari umbriin

34.3.3–6

Keskmise tähtsusega


SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Dissostichus eleginoides

Patagoonia kihvkala

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Beryx spp.

Limapead

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Chaceon spp.

Punakrabid

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Pseudopentaceros richardsoni

Kultkala

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Helicolenus spp.

Liftahvenad

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Hoplostethus atlanticus

Oranž karekala

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Trachurus spp.

Harilik stauriid

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Scomber spp.

Harilik makrell

Atlandi ookeani kaguosa

Väga oluline

Polyprion americanus

Ameerika vrakkahven

Atlandi ookeani kaguosa

Keskmise tähtsusega

Jasus tristani

Tristan da Cunha kaljulangust

Atlandi ookeani kaguosa

Keskmise tähtsusega

Lepidotus caudatus

Lintuim

Atlandi ookeani kaguosa

Keskmise tähtsusega

Schedophilus ovalis

Keiser-salpkala

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Schedophilus velaini

Salpkala

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Allocyttus verucossus

Süvapeetrikala

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Neocyttus romboidales

 

Atlandi ookeani kaguosa

 

Allocyttus guineensis

 

Atlandi ookeani kaguosa

 

Pseudocyttu smaculatus

 

Atlandi ookeani kaguosa

 

Emmelichthys nitidus

Lõuna-punasilm

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Ruvettus pretiosus

Rasvakala

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Promethichthys prometheus

Gempüül

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Macrourus spp.

Pikksabad

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Antimora rostrata

Sinine antimora

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Epigonus spp.

Must kardinal

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Merluccius spp.

Euroopa merluus

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Notopogon fernandezianus

Notopogon fernandezianus

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

Octopodidae ja Loliginidae

Kaheksajalad ja kalmaarid

Atlandi ookeani kaguosa

Vähem oluline

 


WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Thunnus albacares

Kulduim-tuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Thunnus obesus

Suursilm-tuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Katsuwonus pelamis

Vööttuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Thunnus orientalis

Idatuun

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Xiphias gladius

Mõõkkala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Makaira nigricans (või mazara)

Sinine marliin

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Makaira indica

Must marliin

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Tetrapturus audax

Vöödiline odanina

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Acanthocybium solandri

Vahuu

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Coryphaena hippurus

Harilik kuldmakrell

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Elagatis bipinnulata

Ebaseriool

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Lepidocybium flavobrunneum

Gempüüllane

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Lampris regius

Harilik läikkala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Mola mola

Kuukala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Istiophorus platypterus

Atlandi purikala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Tetrapturus angustirostris

Lühikoon-odanina

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Ruvettus pretiosus

Rasvakala

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Keskmise tähtsusega

Prionace glauca

Sinihai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

 

Carcharhinus longimanus

Pikkuim-hallhai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Carcharhinus falciformis

Siidhallhai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Alopias superciliosus

Suursilm-rebashai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Alopias vulpinus

Harilik rebashai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Alopias pelagicus

Avavee-rebashai

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

NB! WCPFi puhul tuleb õngejadalaevadele lisada järgmised aruandlusnõuded:

1)

Ujukitevaheliste haruliinide arv. Ujukitevaheliste haruliinide arv tuleb märkida iga loomuse kohta.

2)

Püütud kalade arv loomuse kohta järgmiste liikide puhul: pikkuim-tuun (Thunnus alalunga), suursilm-tuun (Thunnus obesus), atlandi väiketuun (Katsuwonus pelamis), kulduim-tuun (Thunnus albacares), vöödiline odanina (Tetrapturus audax), sinine marliin (Makaira mazara), must marliin (Makaira indica) ja mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai, siid-hallhai, pikkuim-hallhai, makohaid, rebashaid, harilik heeringahai (20o lõunalaiusest lõuna pool, kui bioloogiliste andmete kohaselt ei ole mõni muu geograafiline piir asjakohasem), vasarhaid (Sphyrnidae perekond, indopatsi vasarhai, hiid-vasarhai ja harilik vasarhai), vaalhai ja muud, komisjoni määratud liigid.

Kui püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta on registreeritud, tuleb märkida ka püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta liikide kaupa. Kui püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta ei ole registreeritud, tuleb hinnata püütud kala kogukaalu või keskmist kaalu loomuse kohta liikide kaupa ning märkida hinnangulised andmed. Kogukaal või keskmine kaal tähendab pigem üldkaalu kui töödeldud massi.


WECAFC (Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Panulirus argus

Langust

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Strombus gigas

Suur tiibkodalane

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Selachii, Rajidae

Haid ja railased

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Coryphaena hippurus

Harilik kuldmakrell

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Acanthocybium solandri

Vahuu

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Epinephelus guttatus

Tähniline kivikoha

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Lutjanus vivanus

Riffahven

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Lutjanus buccanella

Riffahven

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Lutjanus campechanus

Punakas riffahven

Atlandi ookeani lääne- ja keskosa

Väga oluline

Penaeus subtilis

Viburhännakud

Prantsuse Guajaana majandusvöönd

Väga oluline


IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon)

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Thunnus albacares

Kulduim-tuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Thunnus obesus

Suursilm-tuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Katsuwonus pelamis

Vööttuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Xiphias gladius

Mõõkkala

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Makaira nigricans (või mazara)

Sinine marliin

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Makaira indica

Must marliin

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Tetrapturus audax

Vöödiline odanina

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Istiophorus platypterus

Vaikse ookeani purikala

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Auxis rochei

Kuul-makrelltuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Keskmise tähtsusega

Auxis thazard

Fregatt-makrelltuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Keskmise tähtsusega

Euthynnus affinis

Tähniline väiketuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Keskmise tähtsusega

Thunnus tonggol

Austraalia tuun

India ookeani lääne- ja idaosa

Keskmise tähtsusega

Scomberomorus guttatus

India kuningmakrell

India ookeani lääne- ja idaosa

Keskmise tähtsusega

Scomberomorus commerson

Vöödiline kuningmakrell

India ookeani lääne- ja idaosa

Keskmise tähtsusega

Prionace glauca

Sinihai

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Alopias superciliosus

Suursilm-rebashai

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Carcharhinus falciformes

Siidhallhai

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Carcharhinus longimanus

Pikkuim-hallhai

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Alopias pelagicus

Avavee-rebashai

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline

Sphyrna lewini

Indopatsi vasarhai

India ookeani lääne- ja idaosa

Väga oluline


Muud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid

LIIK

Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust.

Bioloogiliste andmete kogumise sagedus

Teaduslik nimi

Üldnimetus

Geograafiline ala

Prioriteetsus

Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

Trachurus murphyi

Tšiili stauriid

SPRFMO konventsiooni ala

Väga oluline

Euphausia superba

Tavaline hiilgevähk

CCAMLRi konventsiooni ala

Väga oluline

Dissostichus spp.

Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni

Tume ebajääkala

CCAMLRi konventsiooni ala

Väga oluline

Champsocephalus gunnari

Haugjääkala

CCAMLRi konventsiooni ala

Vähem oluline

Kalade, limuste, koorikloomade ja muude sessiilsete liikide varud pädevuspiirkonnas, välja arvatud: i) sessiilsed liigid, mis kuuluvad rannikuriikide kalandusjurisdiktsiooni alla vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artikli 77 lõikele 4; ii) pika rändega liigid, mis on loetletud ÜRO 1982. aasta mereõiguste konventsiooni I lisas.

SIOFA konventsiooni ala

 

 

(1)

 Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1C.

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1D  (18)

Liigid, mida jälgitakse liidu kaitseprogrammide või rahvusvaheliste kohustuste raames

Üldnimetus

Teaduslik nimi

Piirkond/piirkondlik kalandusorganisatsioon

Õigusraamistik

Luukalad

Teleostei

 

 

Tuurlased

Acipenser spp.

Vahemeri ja Must meri; Läänemeri; OSPAR II, IV

Barcelona konventsiooni II lisa, (19) Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa; OSPAR; (20) HELCOM (21).

Silepealased

Alepocephalidae

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük (22)

Bairdi silepea

Alepocephalus Bairdii

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Risso silepea

Alepocephalus rostratus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Musta ja aasovi mere aloosa

Alosa immaculata

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Euroopa aloosa

Alosa alosa

OSPAR II, III, IV

OSPAR

Harilik siig/põhjamere siig

Coregonus lavaretus

OSPAR II

OSPAR

Tursk

Gadus morhua

OSPAR II, III; Läänemeri

OSPAR; HELCOM

Täpiline merihobuke

Hippocampus guttulatus (sünonüüm: Hippocampus ramulosus)

OSPAR II, III, IV, V

OSPAR

Harilik merihobuke

Hippocampus hippocampus

OSPAR II, III, IV, V

OSPAR

Musta ja aasovi mere aloosa

Alosa tanaica

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Antimora

Antimora rostrata

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Süsisaba

Aphanopus carbo

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Süsisabad

Aphanopus intermedius

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Vähid

Astacus spp.

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Ateriin

Atherina pontica

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Tuulehaug

Belone belone euxini Günther

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Limapead

Beryx spp.

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Cataetyx laticeps

Cataetyx laticeps

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Rääbis

Coregonus albula

Läänemeri

Läänemere piirkondliku koordineerimisrühma soovitus

Merivarblane

Cyclopterus lumpus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Harilik peitelhammas

Diplodus annularis

Vahemeri

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006 (23) (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Nõgusnina-peitelhammas

Diplodus puntazzo

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Suur peitelhammas

Diplodus sargus

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Kaksvööt-peitelhammas

Diplodus vulgaris

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Kiviahvenlased

Epinephelus spp.

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Must kardinal

Epigonus telescopus

Kõik piirkonnad

Ohualtid liigid süvamerepüügi puhul

Mudillased

Gobiidae

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Sinisuu-liftahven

Helicolenus dactylopterus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Kõik piirkonnad; OSPAR I, V

Ohualtid liigid süvamerepüügi puhul

Vahemere saagkõht

Hoplosthetus mediterraneus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Lintuim

Lepidopus caudatus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Marmor-leetekoger

Lithognathus mormyrus

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Kuld-tintkefaal

Liza aurata

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Teravnina-tintkefaal

Liza saliens

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Vöödiline lükood

Lycodes esmarkii

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Pikksabad, muud kui kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba

Macrouridae, muud kui Coryphaenoides rupestris ja Macrourus berglax

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Põhja-pikksaba

Macrourus berglax

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Merlang

Merlangius merlangus

Läänemeri ja Must meri

Läänemere piirkondliku koordineerimiskoosoleku soovitus; Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

OSPAR I, II, III, IV, Läänemeri

OSPAR; HELCOM

Atlandi lõhe e. lõhi

*Salmo salar

OSPAR I, II, III, IV, Läänemeri

OSPAR; HELCOM

Harilik tuun

*Thunnus thynnus

OSPAR V

OSPAR; HELCOM

Sinine molva

Molva dypterygia

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Mora moro

Mora moro

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Kefaallased

Mugil spp.

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Gempüüllane

Nesiarchus nasutus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Okasturilane

Notocanthus chemnitzii

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Meritint

Osmerus eperlanus

Läänemeri

Läänemere piirkondliku koordineerimiskoosoleku soovitus; HELCOM

Hispaania besuugo

Pagellus acarne

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Mustlaik-besuugo

Pagellus bogaraveo

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Harilik pagrus

Pagrus pagrus

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Ameerika vrakkahven

Polyprion americanus

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Ameerika vrakkahven

Polyprion americanus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Sinikala

Pomatomus saltatrix

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Väike meriahven

Sebastes viviparus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Beluuga

Huso huso

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Atlandi okasahven

Trachyscorpia cristulata

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Merilatikad

Brama spp.

GSA 1.1, 1.2, 1.3 ja Must meri GSA 29

Nõukogu määruse (EÜ) nr 894/97 (24) VIII lisa

Tuunmakrell

Scomber colias Gmelin

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Kristallmudil

Crystallogobius linearis

Must meri

Riiklikud majandamiskavad

Euroopa meritont

Chimaera monstrosa

Läänemeri

HELCOM

Euroopa aloosa

Alosa alosa

Läänemeri

HELCOM

Vintaloosa

Alosa fallax

Läänemeri

HELCOM

Sügisel kudev räim

Clupea harengus subsp.

Läänemeri

HELCOM

Abakala

Abramis ballerus

Läänemeri

HELCOM

Harilik viidikas

Alburnus alburnus

Läänemeri

HELCOM

Tõugjas

Aspius aspius

Läänemeri

HELCOM

Harilik pardkala

Barbus barbus

Läänemeri

HELCOM

Rünt

Gobio gobio

Läänemeri

HELCOM

Nugakala

Pelecus cultratus

Läänemeri

HELCOM

Harilik lepamaim

Phoxinus phoxinus

Läänemeri

HELCOM

Vimb

Vimba vimba

Läänemeri

HELCOM

Harilik hink

Cobitis taenia

Läänemeri

HELCOM

Forell

Salmo trutta

Läänemeri

HELCOM

Rääbis

Coregonus albula

Läänemeri

HELCOM

Siig

Coregonus balticus, sünonüüm: Coregonus lavaretus, rändav liik

Läänemeri

HELCOM

Harilik siig

Coregonus maraena, sünonüüm: Coregonus lavaretus, paikne liik

Läänemeri

HELCOM

Pallase siig

Coregonus pallasii

Läänemeri

HELCOM

Meritint

Osmerus eperlanomarinus

Läänemeri

HELCOM

Mustkõht-merikurat

Lophius budegassa

Läänemeri

HELCOM

Raudkiisk

Spinachia spinachia

Läänemeri

HELCOM

Madusabanõel

Entelurus aequoreus

Läänemeri

HELCOM

Harilik madunõel

Nerophis ophidion

Läänemeri

HELCOM

Liimuk-madunõel

Nerophis lumbriciformis

Läänemeri

HELCOM

Suur merinõel

Syngnathus acus

Läänemeri

HELCOM

Harilik merinõel

Syngnathus typhle

Läänemeri

HELCOM

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Läänemeri

HELCOM

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Läänemeri

HELCOM

Pollak

Pollachius pollachius

Läänemeri

HELCOM

Harilik molva

Molva molva

Läänemeri

HELCOM

Suttlimusk

Lumpenus lampretaeformis

Läänemeri

HELCOM

Kuldne meriahven

Sebastes marinus

Läänemeri

HELCOM

Väike meriahven

Sebastes viviparus

Läänemeri

HELCOM

Harilik võldas

Cottus gobio

Läänemeri

HELCOM

Kirjuuim-võldas

Cottus poecilopus

Läänemeri

HELCOM

Euroopa nolgus

Myoxocephalus scorpius

Läänemeri

HELCOM

Meripühvel

Taurulus bubalis

Läänemeri

HELCOM

Merihärg

Triglopsis quadricornis

Läänemeri

HELCOM

Merivarblane

Cyclopterus lumpus

Läänemeri

HELCOM

Pullukala

Liparis liparis

Läänemeri

HELCOM

Montagu kulleskala

Liparis montagui

Läänemeri

HELCOM

Harilik peetrikala

Zeus faber

Läänemeri

HELCOM

Harilik huntahven

Dicentrarchus labrax

Läänemeri

HELCOM

Laiguline huulkala

Labrus bergylta

Läänemeri

HELCOM

Sinakas huulkala

Labrus mixtus

Läänemeri

HELCOM

Lauk-sälkhuulkala

Symphodus melops

Läänemeri

HELCOM

Harilik merilohe

Trachinus draco

Läänemeri

HELCOM

Merihunt

Anarhichas lupus

Läänemeri

HELCOM

Meritobias

Ammodytes marinus

Läänemeri

HELCOM

Väike tobias

Ammodytes tobianus

Läänemeri

HELCOM

Laikmudilake

Pomatoschistus pictus

Läänemeri

HELCOM

Kuul-makrelltuun

Auxis rochei

Läänemeri

HELCOM

Atlandi väiketuun

Euthynnus alleteratus

Läänemeri

HELCOM

Vöötideta pelamiid

Orcynopsis unicolor

Läänemeri

HELCOM

Harilik makrell

Scomber scombrus

Läänemeri

HELCOM

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Läänemeri

HELCOM

Mõõkkala

Xiphias gladius

Läänemeri

HELCOM

Must tsentroloof

Centrolophus niger

Läänemeri

HELCOM

Kõhrkalad

Chondrichthyes

 

 

Salesaagrai

Anoxypristis cuspidata

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Luits-nokkhai

Deania calcea

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Ronkjas tumehai

Etmopterus pusillus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Väike saagrai

Pristis clavata

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Roheline saagrai

Pristis zijsron

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Norra rai

Raja (Dipturus) nidarosiensis

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Ogarai

Raja clavata

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, OSPAR; HELCOM

Musterrai

Raja undulata

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Avavee-rebashai

Alopias pelagicus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Suursilm-rebashai

Alopias superciliosus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Harilik rebashai

Alopias vulpinus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; HELCOM

Täht-sünkrai

Amblyraja radiata

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Islandi koerhailane

Apristurus spp.

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul

Siidhallhai

Carcharhinus falciformis

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Galapagose hallhai

Carcharhinus galapagensis

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Pikkuim-hallhai

Carcharhinus longimanus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Leetseljaku-hallhai

Carcharhinus plumbeus

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Harilik liivhai

Carcharias taurus

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Mõrtsukhai

Carcharodon carcharias

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Kare astelhai

Centrophorus granulosus

Kõik ookeanid ja mered

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa OSPAR

Astelhaid

Centrophorus spp.

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Hall lühiogahai

Centrophorus squamosus

Kõik ookeanid ja mered

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; OSPAR

Must koletishai

Centroscyllium fabricii

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük

Portugali süvahai

Centroscymnus coelolepis

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük OSPAR

Pikk-koon-süvahai

Centroscymnus crepidater

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük

Hiidhai

Cetorhinus maximus

Kõik ookeanid ja mered

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; OSPAR; HELCOM

Euroopa meritont

Chimaera monstrosa

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Harilik mantelhai

Chlamydoselachus anguineus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük

Šokolaadhai

Dalatias licha

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük

Astelrai

Dasyatis pastinaca

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa; HELCOM

Luits-nokkhai

Deania calcea

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük

Sile tiibrai

Dipturus batis

Kõik ookeanid ja mered

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; OSPAR; HELCOM

Valgerai

*Rostroraja alba

OSPAR II, III, IV

OSPAR

Suur tumehai

Etmopterus princeps

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük

Harilik tumehai

Etmopterus spinax

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük; HELCOM

Haamerhai

Eusphyra blochii

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Supi-nugishai

Galeorhinus galeus

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; HELCOM

Mustsuu-koerhai

Galeus melastomus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük

Hiir-saaghai

Galeus murinus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük

Liblikrai

Gymnura altavela

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Pärlhai

Heptranchias perlo

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa

Kammhai

Hexanchus griseus

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa HELCOM

Suursilm-merijänes

Hydrolagus mirabilis

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Lühiuim-makohai

Isurus oxyrinchus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Pikkuim-makohai

Isurus paucus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Harilik heeringahai

Lamna nasus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, OSPAR; HELCOM

Ümar helerai

Leucoraja circularis

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Malta rai

Leucoraja melitensis

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Alfredi sarvikrai

Manta alfredi

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Hiid-sarvikrai

Manta birostris

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Väike merisarvik

Mobula eregoodootenkee

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Atlandi merisarvik

Mobula hypostoma

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Astelsaba-merisarvik

Mobula japanica

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Lühiuim-merisarvik

Mobula kuhlii

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Vahemere merisarvik

Mobula mobular

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Munki merisarvik

Mobula munkiana

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Guinea merisarvik

Mobula rochebrunei

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Sirpuim-merisarvik

Mobula tarapacana

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Silesaba-merisarvik

Mobula thurstoni

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Tähnik-kärphai

Mustelus asterias

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa

Harilik kärphai

Mustelus mustelus

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa

Musttäpp-kärphai

Mustelus punctulatus

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa

Harilik saagsabahai

Galeus melanostomus

Läänemeri

HELCOM

Harilik koerhai

Scyliorhinus canicula

Läänemeri

HELCOM

Täht-sünkrai

Amblyraja radiata

Läänemeri

HELCOM

Šagräänrai

Leucoraja fullonica

Läänemeri

HELCOM

Harilik elektrirai

Torpedo marmorata

Läänemeri

HELCOM

Puriuim-sigahai

Oxynotus paradoxus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük

Väikehammas saagrai

Pristis pectinata

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Harilik saagrai

Pristis pristis

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Krokodillhai

Pseudocarcharias kamoharai

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Ulgurai

Pteroplatytrygon violacea

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Leht-väikerai

Raja fyllae

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Arktika rai

Raja hyperborea

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Norra rai

Raja nidarosiensus

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Täpiline rai

Raja montagui

OSPAR I, II, III, IV

OSPAR; HELCOM

Vaalhai

Rhincodon typus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Mustlõug-logardrai

Rhinobatos cemiculus

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Harilik logardrai

Rhinobatos rhinobatos

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Atlandi nokistont

Rhinochimaera atlantica

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Valgerai

Rostroraja alba

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Lühikoon-hammashai

Scymnodon ringens

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük

Muud haid

Selachimorpha (või Selachii), Batoidea (määratakse kindlaks liikide kaupa lossimis-, uuringu- või püügiandmete põhjal)

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; HELCOM

Atlandi polaarhai

Somniosus microcephalus

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük; HELCOM

Suur vasarhai

Sphyrna lewini

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Hiid-vasarhai

Sphyrna mokarran

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Harilik vasarhai

Sphyrna zygaena

Kõik ookeanid

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa; OSPAR; HELCOM

Saagselg-ingelhai

Squatina aculeata

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Täpik-ingelhai

Squatina oculata

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa

Euroopa ingelhai

Squatina squatina

Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; HELCOM

Merisutt

Petromyzon marinus

OSPAR I, II, III, IV

OSPAR; HELCOM

Jõesilm

Lampetra fluviatilis

Läänemeri

HELCOM

Imetajad

Mammalia

 

 

Vaalalised – kõik liigid

Cetacea – kõik liigid

Kõik püügipiirkonnad

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (25)

Kääbusvaal

Balaenoptera acutorostrata

Vahemeri

GFCM (26) soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Grööni vaal

Balaena mysticetus

OSPAR I

OSPAR

Sinivaal

Balaenoptera musculus

Kogu OSPAR

OSPAR

Silevaal

Eubalaena glacialis

Kogu OSPAR

OSPAR

Põhjavaal

Balaenoptera borealis

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Heeringavaal

Balaenoptera physalus

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Harilik delfiin

Delphinus delphis

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Silevaal

Eubalaena glacialis

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Pikkuim pilootvaal

Globicephala melas

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Halldelfiin

Grampus griseus

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Kašelott

Kogia simus

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Küürvaal

Megaptera novaeangliae

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Nudi-rihmhammas

Mesoplodon densirostris

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Mõõkvaal

Orcinus orca

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Pringel

Phocoena phocoena

Vahemeri; OSPAR II, III;

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa. Direktiiv 92/43/EMÜ, OSPAR

Kašelott

Physeter macrocephalus

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Valemõõkvaal

Pseudorca crassidens

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Vööt-eeldelfiin

Stenella coeruleoalba

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Kurdhammasdelfiin

Steno bredanensis

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Afaliin

Tursiops truncatus

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Nokkvaal

Ziphius cavirostris

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Vahemere munkhüljes

Monachus monachus

Kõik püügipiirkonnad

GFCM soovitus 35/2011/5 ning Barcelona konventsiooni II lisa. Direktiiv 92/43/EMÜ

Saimaa hüljes

Phoca hispida saimensis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ

Hallhüljes

Halichoerus grypus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ

Randal

Phoca vitulina

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ

Viigerhüljes

Phoca hispida bottnica

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ

Linnud

Aves

 

 

Portugali tormilind

Calonectris borealis

Kõik püügipiirkonnad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (27)

Kormoran

Phalacrocorax carbo

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Suula

Morus bassanus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Lunn

Fratercula arctica

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Baleaari tormilind

Puffinus mauretanicus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Naerukajakas

Larus ridibundus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Mustvaeras

Melanitta nigra

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Karikormoran

Phalacrocorax aristotelis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Mustkõht-tormilind

Ardenna gravis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Põhja-tormilind

Puffinus puffinus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Jää-tormilind

Fulmarus glacialis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Atlantise tormilind

Calonectris diomedea

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Peegel-tormilind

Ardenna grisea

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Vahemere tormilind

Puffinus yelkouan

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Vahemere kajakas

Larus audouinii

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Läänesõtkas

Bucephala islandica

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Nõgi-tormilind

Bulweria bulwerii

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Sõtkas

Bucephala clangula

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Hõbekajakas

Larus argentatus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Jääkajakas

Larus hyperboreus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Merikajakas

Larus marinus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Suuränn

Catharacta skua

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Merivart

Aythya marila

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ; Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Punapea-vart

Aythya ferina

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Tõmmukajakas

Larus fuscus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Väikealk

Alle alle

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Pikksaba-änn

Stercorarius longicaudus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Alk

Alca torda

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Söödikänn

Stercorarius parasiticus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Järvekaur

Gavia arctica

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Troopika-tormilind

Puffinus lherminieri

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Krüüsel

Cepphus grylle

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Mustvaeras

Melanitta americana

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Mustkael-pütt

Podiceps nigricollis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Koldjalg-hõbekajakas

Larus cachinnans

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Hahk

Somateria mollissima

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Lõunatirk

Uria aalge

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Jääkaur

Gavia immer

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Jääkoskel

Mergus merganser

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Tuttpütt

Podiceps cristatus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Kärestikuaul

Histrionicus histrionicus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Sarvikpütt

Podiceps auritus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Polaarkajakas

Larus glaucoides

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Kuninghahk

Somateria spectabilis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Aul

Clangula hyemalis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Karbuskajakas

Larus melanocephalus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Kalakajakas

Larus canus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Rohukoskel

Mergus serrator

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Hallpõsk-pütt

Podiceps grisegena

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Punakurk-kaur

Gavia stellata

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Salenokk-kajakas

Larus genei

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Kirjuhahk

Polysticta stelleri

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Laisaba-änn

Stercorarius pomarinus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Põhjatirk

Uria lomvia

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Tõmmuvaeras

Melanitta fusca

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Tundrakaur

Gavia adamsii

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Lõuna-hõbekajakas

Larus michahellis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Madeira tormilind

Pterodroma madeira

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Stepikajakas

Larus ichthyaetus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Kaljukajakas

Rissa tridactyla

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Pelikan

Pelecanus onocrotalus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Põhja-tormipääsu

Oceanodroma leucorhoa

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Puna-veetallaja

Phalaropus fulicarius

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Veetallaja

Phalaropus lobatus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Lõuna-tormipääsu

Oceanites oceanicus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Randtiir

Sterna paradisaea

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Tõmmu-tormipääsu

Hydrobates castro

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Mustviires

Chlidonias niger

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Räusktiir

Hydroprogne caspia

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Naerutiir

Gelochelidon nilotica

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Jõgitiir

Sterna hirundo

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Desertase tormilind

Pterodroma deserta

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Vandelkajakas

Pagophila eburnea

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Liivatiir

Thalasseus bengalensis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Väikekajakas

Hydrocoloeus minutus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Väiketiir

Sternula albifrons

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Assoori tormipääsu

Hydrobates monteiroi

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Roosatiir

Sterna dougallii

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Roosakajakas

Rhodostethia rosea

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Harksaba-kajakas

Xema sabini

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Tutt-tiir

Thalasseus sandvicensis

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Eskimo kajakas

Larus thayeri

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Valgekulm-tormipääsu

Pelagodroma marina

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Atlandi tormipääsu

Hydrobates pelagicus

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 2009/147/EÜ

Tõmmukajakas

Larus fuscus

OSPAR I

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Vandelkajakas

Pagophila eburnea

OSPAR I

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Kirjuhahk

Polysticta stelleri

OSPAR I

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Väike-tormilind

Puffinus assimilis baroli (auct.incert.)

OSPAR V

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Baleaari tormilind

Puffinus mauretanicus

OSPAR II, III, IV, V

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Kaljukajakas

Rissa tridactyla

OSPAR I, II

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Roosatiir

Sterna dougallii

OSPAR II, III, IV, V

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Lõunatirk

Ibeeria alamliik (sünonüümid: Uria aalge albionis, Uria aalge ibericus)

OSPAR IV

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Põhjatirk

Uria lomvia

OSPAR I

OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest

Roomajad

Reptilia

 

 

Merikilpkonn

Lepidochelys kempii

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Merikilpkonn

Caretta caretta

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa OSPAR

Nahkkilpkonn

Dermochelys coriacea

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa OSPAR

Karettkilpkonn

Eretmochelys imbricata

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Rohekilpkonn

Chelonia mydas

Kõik püügipiirkonnad

Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Kolmküüniskilpkonn

Trionyx triunguis

Vahemeri

GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa

Limused

Mollusca

 

 

Veenuskarp

Chamelea gallina

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Donacilla cornea

Donacilla cornea

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Kaheksajalad

Eledone spp.

Kõik püügipiirkonnad

Riiklikud majandamiskavad

Vahemere rannakarp

Mytilus galloprovincialis

Kogu Vahemeri

Riiklikud majandamiskavad

Vahemere rannakarp

Mytilus galloprovincialis

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

 

 

 

 

Mereliud

Patella spp.

Vahemeri

Barcelona konventsiooni II lisa

Meritigu

Rapana venosa

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Südakarp

Acanthocardia tuberculata

Kõik püügipiirkonnad

Riiklikud majandamiskavad

Ogakodalased

Bolinus brandaris

Kõik püügipiirkonnad

Riiklikud majandamiskavad

Harilik ebaveenuskarp

Callista chione

Kõik püügipiirkonnad

Riiklikud majandamiskavad

Donax trunculus

Donax trunculus

Kõik püügipiirkonnad

Riiklikud majandamiskavad

Islandi hiilakarp

Arctica islandica

OSPAR II

OSPAR

Tõruvähklane

Megabalanus azoricus

OSPAR V, kõik alad, kus neid esineb

OSPAR

Nucella lapillus

Nucella lapillus

OSPAR II, III, IV

OSPAR

Söödav auster

Ostrea edulis

OSPAR II

OSPAR

Mereliud

Patella ulyssiponensis aspera

Kõik OSPARi alad, kus neid esineb

OSPAR

Koorikloomad

Crustacea

 

 

Euroopa homaar

Homarus gammarus

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Süvamere punakrabi

Chaceon (Geryon) affinis

Kõik piirkonnad

Süvamerepüük

Põhjamere garneel

Crangon crangon

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Läänemere krevett

Palaemon adspersus

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Elegantne krevett

Palaemon elegans

Must meri

Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa

Langustid

Palinuridae

Vahemeri

Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt)

Ainuõõssed

Cnidaria

 

 

Punakorall

Corallium rubrum

Vahemeri

GFCM soovitus 36/2012/1 ja GFCM soovitus 35/2011/2

Keelatud liigid: kasutatakse üksnes surnuna püütud isendeid. Pärast mõõtmist heidetakse vette tagasi. Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.

BIOLOOGILISED ANDMED

Tabel 1E  (28)

Magevee anadroomsed ja katadroomsed liigid

Liik (tavanimetus)

Liik (teaduslik nimetus)

Merealaväline ala, kus asub kalavaru, või kalavaru kood

Euroopa angerjas

Anguilla anguilla

Angerjavarude majandamise üksused vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1100/2007 (29)

Lõhe

Salmo salar

Kõik looduslikud levikualad

Meriforell

Salmo trutta

Kõik siseveed, mis suubuvad Läänemerre


Tabel 2  (30)

Püük (püügitegevus) piirkondade kaupa

1. tase

2. tase

3. tase

4. tase

5. tase

6. tase

LOA klassid (m) (d)

Tegevus

Püügivahendi klassid

Püügivahendite rühmad

Püügivahendi liik

Sihtliigid (a)

Võrgusilma suurus ja selektiivsust suurendavad seadmed

< 10

10 – < 12

12 – < 18

18 – < 24

24 – < 40

40 & +

Püük

Tragid

Tragid

Paaditragi [DRB]

Anadroomsed liigid (ANA)

Katadroomsed liigid (CAT)

Peajalgsed (CEP)

Koorikloomad (CRU)

Põhjalähedased liigid (DEF)

Süvamereliigid (DWS)

Kalad (FIF)

Mageveekalade liigid (kood puudub)

Erinevad liigid (MIS)

Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad (MCF)

Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad (MCD)

Erinevad süvamereliigid ja põhjalähedased kalad (MDD)

Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad (MPD)

Limused (MOL)

Suured pelaagilised kalad (LPF)

Väikesed pelaagilised kalad (LPF)

Suured pelaagilised kalad (LPF) ja

Väikesed pelaagilised kalad (LPF)

b)

 

 

 

 

 

 

Mehaanilised/imutragid [HMD]

b)

 

 

 

 

 

 

Traalid

Põhjatraalid

Traallaudadega põhjatraal [OTB]

b)

 

 

 

 

 

 

Mitmiktraalnoot [OTT]

b)

 

 

 

 

 

 

Paarispüügi põhjatraal [OTB]

b)

 

 

 

 

 

 

Piimtraal [TBB]

b)

 

 

 

 

 

 

Pelaagiline traal

Traallaudadega pelaagiline traal [OTM]

b)

 

 

 

 

 

 

Paarispüügi pelaagiline traal [PTM]

b)

 

 

 

 

 

 

Õngekonksud ja -nöörid

Veo- ja ritvõnged

Ridvata õnged ja ridvaga õnged [LHP] [LHM]

b)

 

 

 

 

 

 

Veoõnged [LTL]

b)

 

 

 

 

 

 

Õngejadad

Triivõngejadad [LLD]

b)

 

 

 

 

 

 

Põhjaõngejadad [LLS]

b)

 

 

 

 

 

 

Püünised

Püünised

Lõkspüünised ja mõrrad [FPO]

b)

 

 

 

 

 

 

Mõrrad [FYK]

b)

 

 

 

 

 

 

Katmata seisevnoodad [FPN]

b)

 

 

 

 

 

 

Tarade ja ülevoolupaisude püsirajatised (kood vajalik)

b)

 

 

 

 

 

 

Võrgud

Võrgud

Abar [GTR]

b)

 

 

 

 

 

 

Põhja kinnitatud nakkevõrk [GNS]

b)

 

 

 

 

 

 

Triivnakkevõrk [GND]

b)

 

 

 

 

 

 

Noodad

Haardvõrgud

Seinnoot [PS]

b)

 

 

 

 

 

 

Avamerenoodad [LA]

b)

 

 

 

 

 

 

Noodad (c)

Ankurdamata põhjanoodad [SSC]

b)

 

 

 

 

 

 

Ankurdatud põhjanoodad [SDN]

b)

 

 

 

 

 

 

Paarispüügi noot [SPR]

b)

 

 

 

 

 

 

Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]

b)

 

 

 

 

 

 

Muud püügivahendid

Muud püügivahendid

Angerjamaimude (klaasangerja) püük (kood puudub)

Klaasangerjas

b)

 

 

 

 

 

 

Mitmesugust (täpsustada)

Mitmesugust (täpsustada)

 

 

b)

 

 

 

 

 

 

Muu tegevus kui kalapüük

Muu tegevus kui kalapüük

 

 

 

 

 

 

 

Puudub

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Joonealused märkused:

a)

vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele

b)

vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele

c)

peibutuspüügivahenditega või vabad võimalused

d)

Vahemeres < 6 m ja 6–12 m


Tabel 3  (31)

Harrastuskalapüügi kohta kogutavad liigid

 

Valdkond

Liik

1

Läänemeri (ICESi alarajoonid 22–32)

Lõhe, angerjad ja meriforell (sh magevetes) ning tursk.

2

Põhjameri (ICESi piirkonnad IIIa, IV ja VIId)

Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Huntahven, tursk, Euroopa süsikas ja varilõpuselised.

3

Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II)

Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Tursk, Euroopa süsikas ja varilõpuselised.

4

Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad)

Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Huntahven, tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid.

5

Vahemeri

Angerjad (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid.

6

Must meri

Angerjad (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid.


Tabel 4  (1)

Püügitegevuse näitajad

 

Näitajad (2)

Ühik

Võimsus

 

Laevade arv

Arv

 

GT, kW, laeva vanus

Arv

Püügikoormus

 

Merel viibitud päevad

Päevad

 

Kalastatud tundide arv (valikuline)

Tunnid

 

Püügipäevad

Päevad

 

kW * Püügipäevad

Arv

 

GT * Püügipäevad

Arv

 

Püügireiside arv

Arv

 

Püügitoimingute arv

Arv

 

Võrkude arv/pikkus (*1)

Arv/meetrites

 

Õngekonksude arv, õngejadade arv (*1)

Arv

 

Lõkspüüniste, mõrdade arv (*1)

Arv

Lossimine

 

Lossitud saagi koguväärtus ja eraldi töönduslike liikide lõikes

euro

 

Lossitud saagi eluskaal kokku ja liikide lõikes

tonnides

 

Hinnad töönduslike liikide lõikes

euro/kg

LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED

Tabel 5A  (32)

Laevastiku majanduslikud andmed

Näitajate rühm

Näitaja

Ühik

Tulud

Lossimiste koguväärtus

euro

Tulud kvoodi või muude püügiõiguste väljarentimisest

euro

Muud tulud

euro

Tööjõukulud

Personalikulud

euro

Palgata tööjõu arvestuslik väärtus

euro

Energiakulud

Energiakulud

euro

Remondi- ja hoolduskulud

Remondi- ja hoolduskulud

euro

Muud tegevuskulud

Muutuvad kulud

euro

Püsikulud

euro

Liisingu/rendimaksed kvoodi või muude püügiõiguste eest

euro

Subsiidiumid

Tegevustoetused

euro

Investeeringutega seotud toetused

euro

Kapitalikulud

Põhivara kulum

euro

Kapitalimaksumus

Füüsilise kapitali väärtus

euro

Kvoodi või muude püügiõiguste väärtus

euro

Investeeringud

Investeeringud materiaalsesse varasse, neto

euro

Finantsseisund

Pika-/lühiajaline võlg

euro

Varad kokku

euro

Tööhõive

Töölevõetud meeskond

arv

Tasustamata tööjõud

arv

Töötundide koguarv aastas

arv

Laevastik

Laevade arv

arv

Laevade keskmine kogupikkus

meetrites

Laeva kogutonnaaž

GT

Laeva koguvõimsus

kW

Laevade keskmine vanus

aastad

Püügikoormus

Merel viibitud päevad

päevad

Energiatarve

liiter

Kalapüügiettevõtete/üksuste arv

Kalapüügiettevõtete/üksuste arv

arv

Toodangu väärtus liigi kohta

Lossitud kalasaagi väärtus liigiti

euro

Keskmine hind liigiti

euro/kg

LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED

Tabel 5B  (33)

Laevastikuosad

 

Pikkuseklassid (LOA) (34)

Aktiivsed laevad

0 – < 10 m

0 – < 6 m

10 – < 12 m

6 – < 12 m

12 – < 18 m

18 – < 24 m

24 – < 40 m

40 m või rohkem

Kasutavad aktiivseid püügivahendeid

Piimtraalerid

 

 

 

 

 

 

Põhjatraalerid ja/või põhjanoodad

 

 

 

 

 

 

Pelaagilise püügi traalerid

 

 

 

 

 

 

Seinerid

 

 

 

 

 

 

Süvenduslaevad

 

 

 

 

 

 

Muid aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad

 

 

 

 

 

 

Üksnes mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad

 

 

 

 

 

 

Kasutavad passiivseid püügivahendeid

Õngesid kasutavad laevad

 (35)

 (35)

 

 

 

 

Triiv- ja/või seisevvõrke kasutavad laevad

 

 

 

 

Lõkspüüniseid ja/või muid püüniseid kasutavad laevad

 

 

 

 

Muid passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad

 

 

 

 

Üksnes mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad

 

 

 

 

Kasutavad mitmeotstarbelisi püügivahendid

Aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad

 

 

 

 

 

 

Passiivsed laevad

 

 

 

 

 

 

LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED

Tabel 5C  (36)

Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel

Alapiirkond/püügipiirkond

Piirkond

Üldpiirkond

I

II

III

3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (NAFO rajoon)

NAFO (FAO piirkond 21)

Läänemeri; Põhjameri; Arktika idaosa; NAFO; laiendatud loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad V, VI ja VII) ning edelapiirkonna veed

4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi alarajoon)

Läänemeri (ICESi piirkonnad III b–d)

3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi alarajoon)

Põhjameri (ICESi piirkonnad IIIa ja IV),

Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II)

Loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad Vb (üksnes liidu veed), VI ja VII)

Liiduvälised loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad Va ja Vb) (ainult väljaspool liitu asuvates vetes)

3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi/CECAFi rajoon)

Edelapoolsed veed (ICESi VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed)),

CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed)

4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (GSA)

Vahemeri (Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joonest),

Must meri (GFCMi geograafiline allpiirkond vastavalt resolutsioonile FCM/33/2009/2)

Vahemeri ja Must meri

Piirkondliku kalandusorganisatsiooni valikuuringu alapiirkonnad (välja arvatud GFCM)

Muud piirkonnad, kus püüavad liidu laevad ning mida haldab piirkondlik kalandusorganisatsioon, kus Euroopa Liit on lepingupool või vaatleja (nt ICCAT, IOTC, CECAF vms)

Muud piirkonnad


Tabel 6  (37)

Kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaalvaldkonna andmed

Näitaja

Ühik

Tööhõive soolise jaotuse alusel

Arv

Täistööajale taandatud töötajate arv soolise jaotuse alusel

Arv

Tasustamata tööjõud soolise jaotuse alusel

Arv

Tööhõive vanuse järgi

Arv

Tööhõive haridustaseme alusel

Arv haridustasemete kaupa

Tööhõive kodakondsuse kaupa

EList, EMP riikidest ning ELi ja EMPsse mittekuuluvatest riikidest pärit töötajate arv

Tööhõive tööhõiveseisundi kaupa

Arv

Täistööaja ekvivalent – riiklik

Arv


Tabel 7  (38)

Vesiviljelussektori majanduslikud andmed

Näitajate rühm

Näitaja

Ühik

Tulud  (*2)

Kogukäive liikide kaupa

euro

Muud tulud

euro

Personalikulud

Personalikulud

euro

Palgata tööjõu arvestuslik väärtus

euro

Energiakulud

Energiakulud

euro

Toormaterjali maksumus

Karja kulud

euro

Söödakulud

euro

Remont ja hooldus

Remont ja hooldus

euro

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud

euro

Subsiidiumid

Tegevustoetused

euro

Investeeringutega seotud toetused

euro

Kapitalikulud

Põhivara kulum

euro

Kapitalimaksumus

Varade koguväärtus

euro

Finantstulemused

Finantstulu

euro

 

Rahalised kulutused

euro

Investeeringud

Netoinvesteeringud

euro

Võlg

Võlg

euro

Toormaterjali kaal

Kasutatud loomad

kg

Kasutatud kalasööt

kg

Müügi osakaal

Müügi osakaal liikide kaupa

kg

Tööhõive

Palgalised töötajad

arv/täistööaja ekvivalent

Tasustamata tööjõud

arv/täistööaja ekvivalent

Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv

tunnid

Ettevõtete arv

Ettevõtete arv kategooriate kaupa (tööga hõivatud isikute arv)

arv


Tabel 8  (39)

Vesiviljelussektori keskkonnaalased andmed

Näitaja

Spetsifikatsioon

Ühik

Ravimid või määratud annused (40)

Liikide kaupa

grammid

Suremus (41)

 

protsent


Tabel 9  (42)

Vesiviljeluskultuuri kohta andmete kogumisel kohaldatav jaotus  (43)

 

Kalakasvanduse meetodid (44)

Polükultuur

Haudejaamad ja esmased kasvukohad (45)

Koorikloomakasvanduse meetodid

Tiigid

Mahutid ja voolava veega veekogud

Võrkpiirdega alad (46)

Ringleva veega veekogud (47)

Muud meetodid

Võrkpuurid (48)

Kõik meetodid

Tõstetud pinnal (Off-bottom)

Merepõhjas (On-bottom) (49)

Muud

Parved

Õngejada

Lõhe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Forell

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Huntahven ja merikoger

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Karpkala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tuun

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Angerjas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Euroopa tuur (inimtoiduks ettenähtud munad)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud mageveekalad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud merekalad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rannakarplased

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Austrid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Veenuskarplased

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koorikloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud limused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitut liiki hõlmav

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Merevetikad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud veeorganismid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 10  (50)

Töötleva tööstuse sektorit käsitlevad majanduslikud ja sotsiaalvaldkonna andmed, mille kogumine on vabatahtlik

Näitajate rühm

Näitaja

Ühik

MAJANDUSNÄITAJAD

Tulud

Käive

euro

Muud tulud

euro

Personalikulud

Personalikulud

euro

Palgata tööjõu arvestuslik väärtus

euro

Välisagentuuri töötajate tasud (vabatahtlik)

euro

Energiakulud

Energiakulud

euro

Toormaterjali maksumus

Kalade ja muu tootmiseks vajaliku toormaterjali ost

euro

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud

euro

Subsiidiumid

Tegevustoetused

euro

Investeeringutega seotud toetused

euro

Kapitalikulud

Põhivara kulum

euro

Kapitalimaksumus

Varade koguväärtus

euro

Finantstulemused

Finantstulu

euro

Rahalised kulutused

euro

Investeeringud

Netoinvesteeringud

euro

Võlg

Võlg

euro

Tööhõive

Palgaliste töötajate arv

arv

Täistööaja ekvivalent – riiklik

arv

Tasustamata tööjõud

arv

Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv

arv

Ettevõtete arv

Ettevõtete arv (1)

arv

Toormaterjali kaal (VABATAHTLIK)

Toormaterjali kaal liikide ja päritolu kohta (VABATAHTLIK)

kg

SOTSIAALVALDKONNA ANDMED

Tööhõive soolise jaotuse alusel

arv

Tööhõive vanuse järgi

arv

Tööhõive haridustaseme alusel

arv haridustasemete kaupa

Tööhõive kodakondsuse kaupa

arv riigi kohta maailmas

Täistööaja ekvivalent – riiklik

arv

(1)  Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 I peatükk.

(2)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(3)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(4)  Nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 404/2011 XI lisas.

(5)  Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 II peatükk.

(6)  Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 III peatükk.

(7)  Töötleva tööstuse sektori andmete kogumine on vabatahtlik, sel juhul võib kasutada tabelis 11 esitatud jaotust ja muutujaid.

(8)  Vt tabel 2.

(9)  Sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonide erinõuded, nagu on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(10)  Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(12)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1A.

(13)  Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu.

(14)  Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon.

(15)  ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(16)  Esitada liikide kaupa.

(17)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1B.

(18)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1D.

(19)  Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon (Barcelona konventsioon).

(20)  OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon.

(21)  HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.

(22)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused.

(23)  Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(24)  Nõukogu 29. aprilli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 894/97, millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed (EÜT L 132, 23.5.1997, lk 1).

(25)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(26)  Vahemere üldine kalanduskomisjon.

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(28)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1E.

(29)  Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(30)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 2.

(31)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 3.

(*1)  Nende näitajate kogumine alla 10-meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.

(1)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 4.

(2)  Kõik näitajad esitatakse koondtasemel (püügitegevus ja laevastikuosa), mis on esitatud tabelites 3 ja 5B, ning ala-/püügipiirkonna kaupa vastavalt tabelile 5C.

(32)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 5A.

(33)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 5B.

(34)  Vahemerel ja Mustal merel on alla 12-meetriste laevade pikkusekategooriad 0 – < 6 ja 6 – < 12 meetrit. Muudes piirkondades on pikkusekategooriad 0 – < 10 ja 10 – < 12 meetrit.

(35)  Vahemerel ja Mustal merel passiivseid püügivahendeid kasutavad alla 12-meetrised laevad võib jaotada püügivahendi liikide kaupa. Laevastikuosa määratlus hõlmab ka püügipiirkonna ja võimaluse korral geograafilise piirkonna näitajat, et teha kindlaks äärepoolseimates piirkondades ja üksnes ELi vetest väljaspool kalastavad laevad.

(36)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 5C.

(37)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 6.

(38)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 7.

(*2)  Hõlmab otsetoetusi, nagu hüvitis kaubavahetuse lõpetamise eest, hüvitis kütuseaktsiisi eest või sarnased ühekordsed hüvitismaksed. Ei hõlma sotsiaaltoetuste makseid ja kaudseid toetusi, nt alandatud aktsiisi sisenditele, nagu kütus või investeerimistoetused.

(39)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 8.

(40)  Ekstrapoleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1) I lisa punkti 8b alusel registreeritud andmetest.

(41)  Ekstrapoleeritud nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14) artikli 8 lõike 1 punkti b alusel registreeritud andmetest – protsent riiklikust toodangust.

(42)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 9.

(43)  Kalakasvanduse meetodite mõisted, vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 1).

(44)  Ettevõtted tuleks jaotada nende põhilise kasvatustehnika alusel.

(45)  „Haudejaamad ja esmased kasvukohad“ – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel esmastes kasvukohtades. Kui haudejaamad ja esmased kasvukohad on tihedalt seotud, siis viitab statistika üksnes viimasele juveniilsele etapile (KOM(2006) 864, 19.7.2007).

(46)  „Võrkpiirdega alad“ – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub; neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani; ning nad on tavaliselt suuremahulised (KOM(2006) 864, 19.7.2007).

(47)  „Ringleva veega veekogud“ – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.

(48)  „Võrkpuurid“ – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised, võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, võimaldades siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu (KOM(2006) 864, 19.7.2007).

(49)  „Põhjalähedased“ tehnikad hõlmavad karploomade kasvatust padumeres (otse merepõhjas või tõstetult).

(50)  Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 11.

Parandused

4.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/85

Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/815 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 143, 29. mai 2019 )

Sisukorras ja leheküljel 1 akti pealkirjas

asendatakse

„(EL) 2018/815“,

järgmisega:

„(EL) 2019/815“.