29.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 142/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/885,

5. veebruar 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2402 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks teave, mida peab sisaldama taotlus, mille kolmas isik esitab pädevale asutusele standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamiseks loa saamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teave, mille peab esitama kolmas isik, kes taotleb luba hinnata väärtpaberistamiste vastavust määruse (EL) 2017/2402 artiklites 19–22 või artiklites 23–26 sätestatud standardväärtpaberistamise kriteeriumidele, peaks võimaldama pädeval asutusel hinnata, kas ja mil määral vastab taotleja määruse (EL) 2017/2402 artikli 28 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(2)

Loa saanud kolmas isik võib osutada standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise teenust kogu liidus. Loataotluses tuleks seega esitada põhjalikud andmed kolmanda isiku, mis tahes ettevõtjate rühma, kuhu kolmas isik kuulub, ning tema tegevuse ulatuse kohta. Mis puudutab standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamist, siis peaks taotluses ära märkima osutatavate teenuste kavandatud ulatuse ja nende geograafilise katvuse.

(3)	Selleks et pädev asutus saaks oma loa andmise ressursse tõhusalt kasutada, peaks iga loataotlus sisaldama tabelit, milles on selgelt kirjas kõik esitatud dokumendid ja nende seos tingimustega, mis peavad loa saamiseks olema täidetud.

(4)

Selleks et pädev asutus saaks hinnata, kas kolmanda isiku nõutud tasud on mittediskrimineerivad ning piisavad ja asjakohased standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise kulude katmiseks, nagu on nõutud määruse (EL) 2017/2402 artikli 28 lõike 1 punktis a, peaks kolmas isik esitama põhjaliku teabe hinnapoliitika ja -kriteeriumide ning tasustruktuuride ja -graafikute kohta.

(5)

Selleks et pädev asutus saaks hinnata, kas kolmas isik suudab tagada standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise usaldusväärsuse ja sõltumatuse, peaks kõnealune kolmas isik esitama teabe sisekontrollide struktuuri kohta. Selleks et pädev asutus saaks hinnata, kas standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise käigus kasutatavate kaitsemeetmete kvaliteedi tase on piisavalt kõrge tagamaks, et hindamise tulemusi ei saaks põhjendamatult mõjutada, ning hinnata, kas juhtorgani liikmed vastavad määruse (EL) 2017/2402 artikli 28 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele, peaks kolmas isik esitama põhjaliku teabe juhtorgani koosseisu ning iga selle liikme kvalifikatsiooni ja maine kohta.

(6)

Kolmanda isiku tulude kontsentreerumine on määrav tegur tema sõltumatuse ja usaldusväärsuse hindamisel. Tulude kontsentreerumisega on tegu siis, kui need saadakse ühelt ettevõtjalt, aga võib olla ka siis, kui need pärinevad majanduslikult seotud ettevõtjate rühmalt. Sellega seoses tuleks majanduslikult seotud ettevõtjate rühma mõista seotud (majandus)üksuste rühmana, nagu on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 (2) lisas esitatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 24 („Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine“) paragrahvi 9 punktis b, kus termineid „(majandus)üksus“ ja „aruandev (majandus)üksus“ tuleks käsitada viidetena „ettevõtjale“ käesoleva määruse tähenduses.

(7)

Väärtpaberistamise instrumendid on keerukad arenevad tooted, mille jaoks on vaja eriteadmisi. Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik hinnata, kas kolmandal isikul on piisavad operatsioonide kaitsemeetmed ja sisemised protsessid standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamiseks, peaks kolmas isik esitama teabe oma töötajate vajalikku kvalifikatsiooni puudutavate menetluste kohta. Kolmas isik peaks samuti tõendama, et tema standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise metoodika on asjakohane konkreetse väärtpaberistamise liigi puhul ning et see hõlmab varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute/programmide ja muude väärtpaberistamiste jaoks eraldi menetlusi ja kaitsemeetmeid.

(8)

Tegevuse edasiandmine ja välisekspertide kasutamine võib tekitada kahtlusi operatsioonide kaitsemeetmete ja sisemiste protsesside usaldusväärsuse suhtes. Taotlus peaks seetõttu sisaldama konkreetset teavet tegevuse edasiandmise laadi ja ulatuse või välisekspertide kasutamise ning selle kohta, kuidas kolmas isik selliseid korraldusi haldab.

(9)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“).

(10)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu käsitlemiseks avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kolmanda isiku andmed

1. Määruse (EL) 2017/2402 artikli 28 lõikes 4 osutatud loataotlus peab sisaldama asjakohases ulatuses järgmist teavet:

a)	kolmanda isiku ärinimi ja õiguslik vorm;

b)	kolmanda isiku juriidilise isiku tunnus (LEI), või kui see ei ole kättesaadav, mõni muu kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav isiku tuvastamist võimaldav tunnus;

c)	kolmanda isiku juriidiline aadress ja olemasolu korral tema liidus asuvate kontorite aadressid;

d)	kolmanda isiku veebisaidi universaalne ressursilokaator (URL);

e)	väljavõte asjakohasest äri- või kohturegistrist või muus vormis tõend kolmanda isiku registrijärgse asukoha ja äritegevuse valdkonna kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga;

f)	kolmanda isiku põhikiri või muu põhikirjajärgne dokument, milles kinnitatakse, et kolmas isik hindab väärtpaberistamiste vastavust määruse (EL) 2017/2402 artiklites 19–22 või artiklites 23–26 sätestatud kriteeriumidele („standardväärtpaberistamise nõuete täitmine“);

kolmanda isiku kõige hilisem raamatupidamise aastaaruanne, sealhulgas individuaalne ja konsolideeritud raamatupidamisaruanne, kui see on kättesaadav, ning kui kolmanda isiku raamatupidamisaruannete suhtes tuleb teha kohustuslikku auditit, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (4) artikli 2 punktis 1, siis nende raamatupidamisaruannete auditi aruanne;

h)	taotlusega seoses määratud kontaktisiku nimi, ametinimetus, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber (telefoninumbrid);

i)	loetelu liikmesriikidest, kus kolmas isik kavatseb osutada standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuseid;

j)	loetelu nendest väärtpaberistamise liikidest, mille puhul kolmas isik kavatseb osutada standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuseid, eristades varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehinguid/programme ja muid väärtpaberistamisi;

k)	kirjeldus mis tahes muude kui standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuste kohta, mida kolmas isik osutab või kavatseb osutada;

l)	loetelu isikutest, kellele kolmas isik osutab nõustamis-, auditi- või samaväärseid teenuseid.

2. Loataotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

loetelu, mis sisaldab iga sellise isiku või üksuse nime ja tegevuskoha aadressi, kellele kuulub vähemalt 10 % kolmanda isiku kapitalist või vähemalt 10 % tema hääleõigustest või kelle osalus võimaldab avaldada kolmandale isikule olulist mõju, märkides ära järgmise:

i)	hoitava kapitali ja hääleõiguste osakaal ning vajaduse korral sellise korra kirjeldus, mis võimaldab isikul või üksusel avaldada kolmanda isiku juhtimisele olulist mõju;

ii)	punktis a osutatud isikute ja üksuste äritegevuse laad;

b)	loetelu, mis sisaldab iga sellise üksuse nime ja tegevuskoha aadressi, milles punktis a osutatud isikule või üksusele kuulub vähemalt 20 % kapitalist või hääleõigustest, ning kõnealuste üksuste tegevuse kirjeldus;

c)	1. lisas esitatud täidetud tabel.

3. Kui kolmandal isikul on emaettevõtja, tuleb lõikes 1 osutatud taotluses märkida, kas vahetu emaettevõtja või kõrgeima tasandi emaettevõtja omab luba, on registreeritud või kas tema üle tehakse järelevalvet, ning kui see on nii, siis mis tahes seotud viitenumber ja vastutava järelevalveasutuse nimi.

4. Kui kolmandal isikul on tütarettevõtjad või filiaalid, tuleb loataotluses märkida nende tütarettevõtjate või filiaalide nimed ja tegevuskoha aadressid ning kirjeldada iga tütarettevõtja või filiaali äritegevuse valdkondi.

5. Loataotlus peab sisaldama skeemi, millel on näidatud omandisuhted kolmanda isiku, selle emaettevõtja ja kõrgeima tasandi emaettevõtja, selle tütarettevõtjate ja sidusettevõtjate ning mis tahes muude isikute ja üksuste vahel, kes on seotud direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 punktis 7 määratletud võrgustikuga. Skeemil tuleb ära märkida ettevõtjate täisnimi, nende juriidilise isiku tunnus (LEI), või kui see ei ole kättesaadav, mõni muu kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav isiku tuvastamist võimaldav tunnus, nende õiguslik vorm ja tegevuskoha aadress.

Artikkel 2

Organisatsiooniline struktuur ja juhtorgani koosseis

1. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama kolmanda isiku sisejuhtimise põhimõtteid ning tema juhtorgani, sõltumatute direktorite ning olemasolu korral tema juhtorgani komiteede või allstruktuuride töökorda.

2. Artiklis 1 osutatud taotluses tuleb nimetada juhtorgani liikmed, sealhulgas sõltumatud direktorid, ja vajaduse korral komiteede või muude kõnealuse juhtorgani allstruktuuride liikmed. Taotluses tuleb kirjeldada juhtorgani iga liikme, sealhulgas sõltumatute direktorite ametikohta juhtorganis, selle ametikoha juurde kuuluvaid kohustusi ja nende kohustuste täitmiseks määratud aega.

3. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama kolmanda isiku organisatsioonilise struktuuri üksikasjalikku skeemi, millel on selgelt näidatud kõnealuse kolmanda isiku juhtorgani iga liikme roll. Kui kolmas isik osutab või kavatseb osutada muid kui standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuseid, tuleb organisatsioonilist struktuuri kujutaval skeemil nimetada kõnealuste teenuste eest vastutavad juhtorgani liikmed ja nende kohustused.

4. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama juhtorgani iga liikme kohta järgmist teavet:

iga liikme elulookirjeldus, mis sisaldab järgmist:

i)	ülevaade liikme asjakohasest haridusest;

ii)	liikme täielik töökäik koos asjakohaste kuupäevade, ametikohtade ja nende kirjeldusega;

iii)	liikme kutsekvalifikatsioonid, nende omandamise kuupäevad ning vajaduse korral asjakohase kutseühenduse liikmesus;

b)	andmed süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, eelkõige ametliku karistusregistri tõendi kujul;

liikme allkirjastatud avaldus, milles on märgitud, kas:

i)	reguleeriv asutus, valitsusasutus, amet või kutseühendus on tema suhtes teinud distsiplinaarmenetluses negatiivse otsuse;

ii)	kohus on tsiviilkohtumenetluses tuvastanud tema kohta negatiivseid asjaolusid, kaasa arvatud seoses väärkäitumise või pettusega äritegevuse juhtimisel;

iii)	ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani (nõukogu või kõrgema juhtkonna) liige, kelle registreerimise või tegevusloa on reguleeriv asutus, valitsusasutus või amet tühistanud;

iv)	talt on võetud õigus tegutseda valdkonnas, milleks on tarvis reguleeriva asutuse, valitsusasutuse, ameti või kutseühenduse registreeringut või tegevusluba;

v)	ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani liige, kes on muutunud maksejõuetuks või likvideeritud ajal, kui ta kuulus selle ettevõtja juhtorganisse, või ühe aasta jooksul pärast seda, kui ta lahkus sellelt ametikohalt;

vi)	ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani liige, kelle suhtes reguleeriv asutus, valitsusasutus, amet või kutseühendus on teinud negatiivse otsuse või määranud karistuse;

vii)	tema suhtes kehtib direktorina töötamise keeld, keeld töötada mis tahes juhtival ametikohal, ta on vabastatud töölt või muult ettevõtja ametikohalt kohustuste rikkumise või ametiseisundi kuritarvitamise tõttu;

viii)

reguleeriv asutus, valitsusasutus, amet või kutseühendus on teda muul viisil trahvinud, tema tegevuse peatanud, keelanud tal töötada teataval ametikohal või kohaldanud tema suhtes muid karistusi, kaasa arvatud seoses pettuse või omastamisega;

ix)	tema suhtes on pooleli uurimine või kohtu-, haldus-, distsiplinaar- või muu menetlus, mille reguleeriv asutus, valitsusasutus, amet või kutseühendus on algatanud, sealhulgas seoses pettuse või omastamisega;

d)	allkirjastatud deklaratsioon mis tahes võimaliku huvide konflikti kohta, mis võib liikmel tekkida oma ülesannete täitmisel, ja kuidas neid konflikte hallataks, kaasa arvatud loetelu kõikidest ametikohtadest muudes äriühingutes;

kui see ei ole juba punkti a alusel esitatud, siis liikme teadmised ja kogemused, mis on asjakohased seoses standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuste osutamisega kolmanda isiku poolt, ning eelkõige eri liiki väärtpaberistamisega või erinevate aluspositsioonide väärtpaberistamisega seotud teadmised ja kogemused.

5. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama iga sõltumatu direktori kohta järgmist teavet:

a)	tõendus direktori sõltumatuse kohta juhtorganis;

b)	mis tahes varasem või praegune äri-, töö- või muu suhe, mis tekitab või võib tekitada võimaliku huvide konflikti;

c)	mis tahes äri-, perekondlik või muu suhe kolmanda isiku, selle kontrolliva aktsionäri või kummagi juhtorganiga, mis tekitab või võib tekitada võimaliku huvide konflikti.

Artikkel 3

Äriühingu üldjuhtimine

Kui kolmas isik järgib sõltumatute direktorite ametisse nimetamisel ja nende ülesannete kindlaksmääramisel ning huvide konfliktide haldamisel äriühingu üldjuhtimise käitumisjuhendit, tuleb artiklis 1 osutatud taotluses nimetada kõnealune juhend ja selgitada kolmanda isiku mis tahes kõrvalekaldumist sellest juhendist.

Artikkel 4

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

1. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama üksikasjalikku teavet taotleja huvide konfliktide haldamise sisekontrollisüsteemide kohta, sealhulgas kolmanda isiku vastavuskontrolli funktsiooni ja riski hindamise korra kirjeldust.

2. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama teavet põhimõtete ja menetluste kohta, mille alusel tehakse kindlaks, hallatakse, kõrvaldatakse, leevendatakse ja avalikustatakse olemasolevaid või võimalikke huvide konflikte ja ohte, mis ähvardavad kolmanda isiku sõltumatust standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimisel.

3. Artiklis 1 osutatud taotluses tuleb kirjeldada mis tahes muid meetmeid ja kontrolle, mida kohaldatakse eesmärgiga tagada huvide konfliktide asjakohane ja õigeaegne kindlakstegemine, haldamine ja avalikustamine.

4. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama ajakohastatud ülevaadet mis tahes võimalikest või olemasolevatest huvide konfliktidest, mille kolmas isik on kindlaks teinud vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artikli 28 lõike 1 punktile f, ning see peab hõlmama järgmist:

kirjeldus mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide kohta, mis on seotud kolmanda isiku, tema aktsionäride, omanike või liikmete, juhtorgani liikmete, juhtide, kolmanda isiku töötajate või mis tahes muu füüsilise isikuga, kelle teenuseid kolmandal isikul on võimalik kasutada või kelle teenuste üle on kolmandal isikul kontroll;

b)	kirjeldus mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide kohta, mis tulenevad kolmanda isiku olemasolevatest või kavandatavatest ärisuhetest, sealhulgas mis tahes olemasolevatest või kavandatavatest tegevuse edasiandmise kokkulepetest või kolmanda isiku muust tegevusest.

5. Artiklis 1 osutatud taotluses tuleb esitada üksikasjalik teave põhimõtete ja menetluste kohta, mille eesmärk on tagada, et kolmas isik ei osuta mingil kujul nõustamis-, auditi- või samaväärseid teenuseid sellises väärtpaberistamises osalevale väärtpaberistamise tehingu algatajale, sponsorile või väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, mille vastavust standardväärtpaberistamise nõuetele kolmas isik hindab.

6. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama üksikasjalikku teavet järgmise kohta:

tulu muudelt teenustelt, mis ei ole seotud standardväärtpaberistamisega, eristades väärtpaberistamisega mitteseotud teenustelt ja väärtpaberistamisega seotud teenustelt saadud tulu, igal taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kolmel aruandeaastal, või kui need andmed ei ole kättesaadavad, alates kolmanda isiku asutamisest;

b)	kui suure osa moodustab hinnanguliselt standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamisest saadav tulu prognoositavast kogutulust järgmisel kolmeaastasel võrdlusperioodil.

7. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama asjakohasel juhul järgmist teavet ühelt ettevõtjalt või ettevõtjate rühmalt saadud tulu kontsentreerumise kohta:

a)	teave mis tahes ettevõtja või majanduslikult seotud ettevõtjate rühma kohta, kellelt saadud tulu moodustas üle 10 % kolmanda isiku kogutulust igal taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kolmel aruandeaastal, või kui need andmed ei ole kättesaadavad, alates kolmanda isiku asutamisest;

b)	avaldus selle kohta, kas teatud ettevõtjalt või majanduslikult seotud ettevõtjate rühmalt prognoositakse saada vähemalt 10 % kolmanda isiku prognoositud tulust standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimise valdkonnas igal järgmisel kolmel aastal.

8. Kui see on kohaldatav, peab artiklis 1 osutatud taotlus sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas lõike 7 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjalt või majanduslikult seotud ettevõtjate rühmalt saadud tulu kontsentreerumine on kooskõlas lõikes 2 osutatud kolmanda isiku põhimõtete ja menetlustega, mille eesmärk on tagada standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli sõltumatus.

Artikkel 5

Tasude struktuur

1. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama teavet standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuste hinnapoliitika kohta ning hõlmama kõike järgmist:

standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuste hinnakriteeriumid ja tasustruktuur või -graafik iga väärtpaberistamise liigi puhul, mille jaoks selliseid teenuseid osutatakse (eristades varaga tagatud kommertsväärtpaberite väärtpaberistamisi ja programme ning muid väärtpaberistamisi), sealhulgas kõik sisesuunised või -menetlused, millega reguleeritakse seda, kuidas kasutatakse hinnakriteeriume individuaalsete tasude kindlaksmääramiseks või kehtestamiseks;

teave meetodite kohta, mida kasutatakse standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimisel tekkivate mis tahes konkreetsete kulude, sealhulgas kõnealuse teenuse osutamisega seotud lisakulude (sh transport ja majutus) kirjendamiseks, ning kui kolmas isik kavatseb osa teenuse osutamisest edasi anda, ülevaade sellest, kuidas tegevuse edasiandmist hinnakriteeriumides arvesse tuleb võtta;

c)	üksikasjalik kirjeldus mis tahes kehtestatud menetluste kohta, mille alusel võib muuta tasusid või kalduda kõrvale tasugraafikust, sealhulgas mis tahes sagedase kasutamise programmi raames;

üksikasjalik kirjeldus mis tahes kehtestatud menetluste või sisekontrollide kohta, mille abil tagatakse hinnapoliitika järgimine ja jälgitakse sellest kinnipidamist, sealhulgas mis tahes menetlused või sisekontrollid, mille käigus jälgitakse konkreetsete tasude muutumist aja jooksul ja eri klientide lõikes, kellele standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuseid osutatakse;

e)	üksikasjalik kirjeldus mis tahes protsesside kohta, mille eesmärk on vaadata läbi ja ajakohastada nii kuluarvestussüsteemi kui ka hinnapoliitikat;

f)	üksikasjalik kirjeldus mis tahes menetluste ja sisekontrollide kohta, mis puudutavad andmete säilitamist seoses tasugraafikute, konkreetsete kohaldatud tasude või kolmanda isiku hinnapoliitika muudatustega.

2. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama teavet järgmise kohta:

a)	kas tasud määratakse kindlaks enne standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuse osutamist;

b)	kas ettemakstud tasud on tagastamatud;

kõik operatsioonide kaitsemeetmed, mille eesmärk on tagada, et kolmanda isiku ning väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja vahelised lepingulised kokkulepped standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuste osutamiseks ei sisalda lepingulist lõpetamisklauslit ega sätesta, et juhul, kui standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise tulemusena selgub, et väärtpaberistamine ei vasta standardväärtpaberistamise kriteeriumidele, on tegu lepingu rikkumise või täitmata jätmisega.

Artikkel 6

Standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise eesmärgil kohaldatavad operatsioonide kaitsemeetmed ja sisemised protsessid

1. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama üksikasjalikku kokkuvõtet kõigist põhimõtetest, menetlustest ja juhenditest, mis puudutavad kontrolle ja operatsioonide kaitsemeetmeid, mis on kehtestatud eesmärgiga tagada, et standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamine kolmanda isiku poolt on sõltumatu ja usaldusväärne.

2. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama kogu teavet, mis näitab, et kolmas isik on kehtestanud operatsioonide kaitsemeetmed ja sisemised protsessid, mis võimaldavad tal standardväärtpaberistamise nõuete täitmist nõuetekohaselt hinnata, sealhulgas peab taotlus sisaldama järgmist:

a)	töötajate arv, mis on arvutatud täistööaja ekvivalendi alusel, liigitatuna kolmanda isiku ametikohtade liikide kaupa;

üksikasjad kolmanda isiku kehtestatud põhimõtete ja menetluste kohta järgmistes küsimustes:

i)	töötajate sõltumatus;

ii)

töölepingute lõpetamine, sealhulgas mis tahes meetmed, mille eesmärk on tagada standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise sõltumatus ja usaldusväärsus töösuhte lõpetamise korral, sealhulgas põhimõtted ja menetlused, mille alusel peetakse teiste ettevõtjatega läbirääkimisi tulevaste töölepingute üle standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimisega otseselt seotud töötajate hankimiseks;

iii)	standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimisega otseselt seotud töötajatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded, eristatuna ametikoha liigi järgi;

iv)	põhimõtted, mille alusel pakutakse standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimisega otseselt seotud töötajatele koolitus- ja arenguvõimalusi;

v)	standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimisega otseselt seotud töötajate tulemuslikkuse hindamise ja tasustamise põhimõtted;

c)	selliste meetmete kirjeldus, mille kolmas isik on kehtestanud selleks, et vähendada riski, et standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimisel tuginetakse liigselt mis tahes konkreetsele töötajale;

järgmine teave, kui kolmas isik annab standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamisel tegevuse edasi või kasutab väliseksperte:

i)	andmed tegevuse edasiandmist ja välisekspertide kaasamist puudutavate põhimõtete ja menetluste kohta;

ii)	kirjeldus tegevuse edasiandmise korra kohta, mille kolmas isik on sisse seadnud või mida ta kavandab, koos kõnealust korda reguleerivate lepingute koopiatega;

iii)	välisekspertide osutatavate teenuste kirjeldus, sealhulgas nende teenuste ulatus ning tingimused, mille alusel neid teenuseid tuleks osutada;

iv)	üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas kolmas isik kavatseb välja selgitada, hallata ja jälgida tegevuse edasiandmisest tulenevaid mis tahes riske, ning standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise sõltumatuse tagamiseks kehtestatud kaitsemeetmete kirjeldus;

e)	lõike 2 punktis b ja lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud põhimõtete või menetluste rikkumise korral kasutatavate meetmete kirjeldus;

mis tahes sellise poliitika kirjeldus, mille alusel teatatakse pädevale asutusele lõike 2 punktis b ja lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud põhimõtete või menetluste olulisest rikkumisest või mis tahes muust faktist, sündmusest või asjaolust, mis tõenäoliselt kujutab endast kolmandale isikule loa andmise tingimuste rikkumist;

g)	mis tahes sellise korra kirjeldus, mis on kehtestatud tagamaks, et asjaomased isikud on teadlikud lõike 2 punktis b ja lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud põhimõtetest ja menetlustest, ning kõnealuste põhimõtete ja menetluste järelevalve, läbivaatamise ja ajakohastamisega seotud korra kirjeldus.

3. Artiklis 1 osutatud taotlus peab sisaldama iga väärtpaberistamise liigi kohta, mille puhul kolmas isik kavatseb osutada standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli teenuseid, järgmist teavet:

a)	kohaldatava standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise metoodika kirjeldus, sealhulgas selle hindamise kvaliteedi tagamise menetluste ja metoodika kirjeldus;

b)	väärtpaberistamise tehingu algatajale, sponsorile või väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale esitatava hindamistulemuste aruande näidis.

Artikkel 7

Taotluse vorm

1. Kolmas isik annab igale dokumendile, mille ta esitab pädevale asutusele osana oma taotlusest, kordumatu viitenumbri.

2. Kolmas isik esitab oma taotluses põhjendatud selgituse käesoleva määruse mis tahes nõude kohta, mis tema hinnangul ei ole kohaldatav.

3. Artiklis 1 osutatud taotlusele lisatakse kolmanda isiku juhtorgani liikme allkirjastatud kiri, milles kinnitatakse, et:

a)	esitatud teave on taotluse esitamise kuupäeva seisuga talle teadaolevalt õige ja täielik;

b)	taotleja ei ole ei direktiivi 2002/87/EÜ (5) artikli 2 punktis 4 määratletud reguleeritud üksus ega määruse (EÜ) nr 1060/2009 (6) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuur.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 28.12.2017, lk 35.

(2) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

LISA

Dokumendiviited

Käesoleva määruse artikkel	Dokumendi kordumatu viitenumber	Dokumendi pealkiri	Dokumendi peatükk või jagu või lehekülg, kus teave on esitatud, või teabe esitamata jätmise põhjus

29.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 142/9

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/886,

12. veebruar 2019,

millega muudetakse ja parandatakse delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014 rahastamisvahendeid, lihtsustatud kuluvõimalusi, kontrolljälge, tegevusauditite ulatust ja sisu ning tegevuste valimise metoodikat käsitlevate sätete ja III lisa osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 38 lõiget 4, artikli 39a lõiget 7, artikli 40 lõiget 4, artikli 41 lõiget 3, artikli 42 lõiget 6, artikli 61 lõike 3 punkti b, artikli 68 teist lõiku, artikli 125 lõike 8 esimest lõiku, artikli 125 lõiget 9 ja artikli 127 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 480/2014 (2) on kehtestatud muu hulgas erieeskirjad rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustuste ja vastutuse, samuti asjaomaste valikukriteeriumite ja finantstoodete kohta. Pärast määruse (EL) nr 1303/2013 teise osa IV jaotise muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (3) tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014 muuta, et tagada vastavus nendele muudatustele.

(2)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikes 1 on kehtestatud uus rakendamisvõimalus, mille kohaselt kombineeritakse ESI fondide vahendid EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames ning mille üksikasjalikud tingimused on esitatud kõnealuse määruse uues artiklis 39a. Sellele vastavalt tuleks muuta delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 selliste teatavate sätete õiguslikku alust ja kohaldamisala, milles käsitletakse rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustusi ja vastutust ning asjaomaseid valikukriteeriume ja finantstooteid, et lisada viide ka määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 39a.

(3)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikes 4 on täpsustatud õigusnorme, mis puudutavad otselepingu sõlmimist avalikus omandis oleva panga või asutusega. Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikleid 7 ja 10 tuleks vastavalt muuta. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, tuleks ka delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 muudatusi kohaldada alates 1. jaanuarist 2014. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39a muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018, tuleks ka delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 10 muudatust kohaldada alates 1. jaanuarist 2018.

(4)	Määruse (EL) nr 1303/2013 uues artiklis 43a on täpsustatud investorite diferentseeritud kohtlemist käsitlevaid norme kasumi ja riskide jagamise korral. Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 9 lõiget 1 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 40 muudeti, et võimaldada määratud asutustel saada kontrollide ja auditite tegemisega seotud kohustuste täitmisel vajalikku kindlust järjepidevate, kvalitatiivsete ja õigeaegsete aruannete alusel, mida esitavad EIP ja muud rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus. Sellele vastavalt ning tuginedes delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 9 lõigete 3 ja 4 rakendamisega seoses saadud kogemustele, tuleks kõnealused lõiked välja jätta.

(6)

Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 9 on kehtestatud täiendavad erieeskirjad, milles käsitletakse riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahendite juhtimist ja kontrolli. Lisaks sisaldab selle artikli lõike 1 punkt c EAFRD puhul ekslikku viidet määrusele (EL) nr 1305/2013 ja see viide tuleks parandada.

(7)

Viited delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 asjakohastes sätetes tuleks viia kooskõlla määruse (EL) nr 1303/2013 muudetud sätete terminitega seoses otselepingute sõlmimise, investorite diferentseeritud kohtlemise ja riigiabi reguleerivate õigusaktide mõistega „turumajanduse põhimõttel tegutsev investor“, samuti selleks et kajastada rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja EIP samaväärset kohtlemist vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 40.

(8)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõiget 8 muudeti määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 sätestamaks, et seda ei kohaldata tegevuste suhtes, millele antavat abi käsitatakse riigiabina. Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 19 lõikes 6 on sätestatud, et finantsdiskontomäärad kehtestavad liikmesriigid. Kuid selleks, et suurprojektide kontrollimine oleks ühetaoline ja sujuv, mis puudutab riigiabist toetatavate projektide kasumlikkuse näitajaid, tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 19 lõige 6 välja jätta, et oleks võimalik kasutada projektipõhiseid finantsdiskontomäärasid, mis kajastavad investori või sektori laadi.

(9)

Lisaks muudeti määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 määruse (EL) nr 1303/2013 artikleid 67 ja 68 seoses lihtsustatud kuluvõimalustega ning lisati artiklid 68a ja 68b. Seega tuleks muuta delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikleid 20 ja 21, et viited määruse (EL) nr 1303/2013 sätetele oleksid õiged.

(10)

Käesolevas määruses tuleks samuti sätestada erieeskirjad seoses delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklites 25 ja 27 ettenähtud kontrolljälje ja tegevusauditiga tegevuste uue toetusvormi puhul, mis hõlmab määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud kuludega mitteseotud rahastamist.

(11)

Tagamaks, et näitajate ja vahe-eesmärkidega seotud andmete usaldusvääruse suhtes kindluse saamiseks kasutatakse sidusat lähenemisviisi, on asjakohane täpsustada delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 27 lõikes 2, et see element peaks olema üks osa tegevusauditite raames tehtavast auditeerimistööst.

(12)

Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 28 lõikes 8 on sätestatud valimi koostamise menetlus puhuks, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 148 lõikes 1 ettenähtud proportsionaalse kontrolli tingimusi. Selleks et täpsustada auditeerimisasutuse valikuvõimalusi, tuleks kõnealust sätet muuta, märkides, et otsuse valimiühikute väljajätmise või asendamise kohta peaks tegema auditeerimisasutus kutsealasele otsustusele tuginedes. Võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigid on selle selgituse juba saanud, on asjakohane kohaldada kõnealust muudatust tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse (nagu see esimest korda vastu võeti) jõustumise kuupäevast.

(13)

Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 28 lõiget 9 allvalimi koostamise meetodi kohta tuleks muuta, et täpsustada erinevaid võimalikke allvalimi koostamise tasandeid keerukate tegevuste puhul ning hõlmata kõik eripärad, kaasa arvatud mittestatistilised valimi koostamise meetodid ja nende tegevuste tunnusjooned, mida rakendatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames. Võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigid on selle selgituse juba saanud, on asjakohane kohaldada kõnealust muudatust tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse (nagu see esimest korda vastu võeti) jõustumise kuupäevast.

(14)	Kuna määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 muudeti määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 10 alapunktis a esitatud toetusesaaja mõistet, tuleks sellele vastavalt muuta teatavaid andmevälju delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisas.

(15)	Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 149 lõikele 3a on käesoleva määrusega ettenähtud meetmete üle konsulteeritud iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (4) sätestatud põhimõtetega.

(16)

Õiguskindluse tagamiseks ja selleks et alates 2. augustist 2018 või varem kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 282 kohaldatavate määruse (EL) nr 1303/2013 muudetud sätete ja käesoleva määruse sätete vahelised lahknevused oleksid minimaalsed, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(17)	Delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014 tuleks seepärast vastavalt muuta ja parandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	alapealkiri asendatakse järgmisega: „(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 kolmas lõik ja artikli 39a lõige 7)“;

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite ja EIP diferentseeritud kohtlemine ELi tagatise kasutamisel vastavalt määrusele (EL) 2015/2017, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 2 punktis c ja artiklis 43a, on proportsionaalne kõnealuste investorite võetavate riskidega ning piirdub selliste investorite ligimeelitamiseks vajaliku miinimumiga, mis tagatakse tingimuste ja menetluslike kaitsemeetmetega.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	alapealkiri asendatakse järgmisega: „(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 kolmas lõik ja artikli 39a lõige 7)“;

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punkti a, artikli 38 lõike 4 punkti b alapunkti iii, artikli 38 lõike 4 punkti c ja artikli 39a lõike 5 kohaselt rahastamisvahendit rakendava asutuse valimisel veendub korraldusasutus, et see asutus vastab järgmistele miinimumnõuetele:“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui fondifondi rakendav asutus, kaasa arvatud EIP ja rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, annab rakendusülesandeid finantsvahendajale edasi, tagab ta, et selle finantsvahendaja puhul on täidetud lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuded ning kriteeriumid.“;

d)	lisatakse lõige 4: „4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kui rahastamisvahendit määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39a lõike 5 kohaselt rakendav asutus on EIP või rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, siis lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata.“

3)	Artikli 8 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 kolmas lõik ja artikli 39a lõige 7)“.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktides b ja c osutatud rahastamisvahendite juhtimine ja kontroll (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 40 lõige 4)“;

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega: „1. Tegevuste puhul, mis seonduvad programmidest määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktides b ja c osutatud rahastamisvahenditele antava toetusega, tagab korraldusasutus, et:“;

ii)

punkti e muudetakse järgmiselt:

(aa)

alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

dokumendid, mis näitavad rahastamisvahendile iga programmi ja iga prioriteetse suuna raames antud summasid, programmide raames rahastamiskõlblikke kulusid ning ESI fondidest saadud toetuse ja ESI fondidele omistatavate vahendite uuesti kasutamise abil loodud intressi ja muid tulusid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 43, 43a ja 44;“

(ab)

alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)	dokumendid, mis tõendavad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 43, 43a, 44 ja 45 järgimist;“

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tegevuste puhul, mis seonduvad programmidest rahastamisvahenditele antava toetusega EAFRD raames, tagavad auditeerimisasutused, et rahastamisvahendeid auditeeritakse kogu programmiperioodi vältel kuni selle lõpetamiseni nii süsteemiauditite kui ka tegevusauditite raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (*1) artikli 9 lõikega 1.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).“;"

d)	lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Eeskirjad, milles käsitletakse rahastamisvahenditele tehtavate maksete tühistamist ja järgnevaid maksetaotluste kohandamisi

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 lõige 3)

Liikmesriigid ja korraldusasutused võivad tühistada programmidest tehtavaid makseid artikli 38 lõike 1 punktides a ja c osutatud rahastamisvahenditele ning artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahenditele, mida rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punktidega a, b ja c, ainult juhul, kui maksed ei ole juba kaasatud mõnda kõnealuse määruse artiklis 41 osutatud maksetaotlusse. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi rahastamisvahendite puhul võib aga makseid tühistada ka siis, kui järgmist maksetaotlust muudetakse, et vastavaid kulusid tühistada või asendada.“

Artikli 13 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui enamiku omakapitali pakkuvatesse finantsvahendajatesse investeeritud kapitalist annavad turumajanduse põhimõttel tegutsevad investorid ning programmimakset antakse samadel alustel nende investoritega, peavad halduskulud ja -tasud vastama turutingimustele ega tohi ületada erainvestorite makstavaid halduskulusid ja -tasusid.“

7)	Artikli 19 lõige 6 jäetakse välja.

8)	Artikli 20 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 teine lõik)“.

9)	Artikli 21 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 teine lõik)“.

10)

Artikli 25 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja artikli 68 esimese lõigu punkti a kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg vajaduse korral tõendama ja põhjendama arvutusmeetodit ning ühtsete määrade valiku aluseid ja rahastamiskõlblikke otseseid kulusid või muude valitud kategooriate raames deklareeritud kulusid, millele ühtset määra kohaldatakse;“

ii)

lisatakse punkt da:

„da)	määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kontekstis peab kontrolljälg võimaldama rahastamistingimuste täitmise kontrollimist ja kulude hüvitamise tingimustega seotud alusandmete kooskõlastavat võrdlemist;“

iii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 esimese lõigu punktide b ja c, artikli 68a lõike 1 ja artikli 68b, määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 2 (enne määruse (EL, Euratom) 2018/1046 jõustumist) ning määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 19 kohaselt määratud kulude puhul peab kontrolljälg võimaldama põhjendada ja kontrollida rahastamiskõlblikke otseseid kulusid, mille suhtes kohaldatakse ühtset määra;“

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Punktides c ja d osutatud kulude puhul peab kontrolljälg võimaldama korraldusasutuse poolt kasutatud arvutusmeetodi kontrolli määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5, artikli 68 ja määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 3 (enne määruse (EL, Euratom) 2018/1046 jõustumist) nõuetele vastavuse seisukohast.“

11)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

esimesse lõiku lisatakse punkt d:

„d)	et näitajate ja vahe-eesmärkidega seotud andmed on usaldusväärsed.“;

ii)

lisatakse teine lõik:

„Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud kuludega mitteseotud rahastamist saavate tegevuste suhtes kohaldatakse üksnes järgmisi punktis a sätestatud aspekte: et tegevust on rakendatud kooskõlas heakskiitva otsusega ja see vastab auditi ajal kõigile kohaldatavatele tingimustele, mis on seotud funktsionaalsuse, kasutuse ja saavutatavate eesmärkidega.“;

b)	lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik: „Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetust saavate tegevuste puhul peab tegevusauditites kontrollima seda, et toetusesaajale kulude hüvitamise tingimused on täidetud.“

12)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„Kui kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 148 lõikes 1 sätestatud proportsionaalse kontrolli tingimusi, võib auditeerimisasutus kõnealuses artiklis osutatud elemendid valimi üldkogumist välja jätta või need elemendid valimi üldkogumis säilitada ja valituks osutumise korral need asendada. Otsuse valimiühikute väljajätmise või asendamise kohta peaks tegema auditeerimisasutus oma kutsealasele otsustusele tuginedes.“;

b)	lõikes 9 asendatakse teine ja kolmas lõik järgmisega: „Valimiühiku omadustest sõltuvalt võib auditeerimisasutus siiski otsustada allvalimi koostamise kasuks. Allvalimiühikute valimise meetod peab vastama põhimõtetele, mis võimaldavad kajastamist valimiühiku tasandil.“

13)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)	andmeväli 2 asendatakse järgmisega: „Teave selle kohta, kas toetusesaaja on avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus või füüsiline isik“;

b)	andmeväli 46 asendatakse järgmisega: „Rahastamiskõlblike kulude summa maksetaotluses, mis on toetusesaajale tehtava iga makse alus, ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetust saavate tegevuste puhul viide asjakohasele täidetud rahastamistingimusele“;

andmeväli 80 asendatakse järgmisega:

„Igas maksetaotluses sisalduv toetusesaajal tekkinud ja tegevuse rakendamisel makstud rahastamiskõlblike kulude kogusumma ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetust saavate tegevuste puhul viide asjakohasele täidetud rahastamistingimusele“;

andmeväli 87 asendatakse järgmisega:

„Riigiabi puhul, kui kohaldub määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 131 lõige 5, siis maksetaotluses sisalduv ettemakse summa, mis on kaetud toetusesaaja või, juhul kui liikmesriigid on otsustanud, et toetusesaaja on abi andev asutus vastavalt artikli 2 punkti 10 alapunktile a, abi saava asutuse poolt tehtud kulutustega kolme aasta jooksul pärast ettemakse tegemist“;

andmeväli 88 asendatakse järgmisega:

„Riigiabi puhul, kui kohaldub määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 131 lõige 5, siis maksetaotluses sisalduv summa, mis makstakse tegevuse raames ettemaksena toetusesaajale või, juhul kui liikmesriigid on otsustanud, et toetusesaaja on abi andev asutus vastavalt artikli 2 punkti 10 alapunktile a, abi saavale asutusele ning mida ei ole kaetud toetusesaaja poolt tehtud kulutustega ning mille puhul kolmeaastane periood ei ole veel möödunud“.

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 9 lõike 1 punkti c parandatakse järgmiselt:

„c)

juhtimise kontrollitoiminguid tehakse kogu programmiperioodi vältel ning rahastamisvahendite loomise ja rakendamise ajal ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõikega 4 ning EAFRD puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 58 lõigetega 1 ja 2;“.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikli 1 punkti 5 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Artikli 1 punkti 12 ja artiklit 2 kohaldatakse alates 14. maist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

29.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 142/16

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/887,

13. märts 2019,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (1), eriti selle artikli 71 kolmandat lõiget,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon võttis delegeeritud määrusega (EL) nr 110/2014 (2) vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse.

(2)	Määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EL, Euratom) 2018/1046. Seepärast on vaja võtta vastu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste (edaspidi „PPP-asutused“) näidisfinantsmäärus.

(3)

Selleks et võtta vastu reeglid, millega tagatakse liidu vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimaldatakse PPP-asutustel võtta vastu oma finantsreeglid, on vaja vastu võtta nende asutuste näidisfinantsmäärus. PPP-asutuste finantsreeglid ei tohi lahkneda käesolevast määrusest, välja arvatud juhul, kui nende konkreetsed vajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

(4)	PPP-asutuste näidisfinantsmäärus peaks olema kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 sätetega ning võimaldama täiendavat lihtsustamist ja täpsustamist, et võtta arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2015/1929 (4) vastuvõtmise järel muudeti komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2461 (5) delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta, et ühtlustada eelarve täitmisele heakskiidu andmise, aruandluse ja välisauditi eeskirjad määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 osutatud asutuste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. PPP-asutuste suhtes kohaldatavad juhtimist, siseauditit ja aruandlust käsitlevad eeskirjad tuleks ühtlustada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 osutatud asutuste suhtes kohaldatava komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 (6) vastavate sätetega.

(6)	Kuna komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012 (7) on kehtetuks tunnistatud, tuleks välja jätta PPP-asutuste suhtes kehtestatud kohustus võtta vastu oma rakenduseeskirjad.

(7)	PPP-asutused peaksid koostama oma eelarve ja seda täitma vastavalt eelarve ühtsuse ja õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehaaravuse, sihtotstarbelisuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, mis eeldab läbipaistvust ning tõhusat ja tulemuslikku sisekontrolli.

(8)	Tegevuse jätkumise tagamiseks ja selleks, et siduda jooksvaid halduskulusid eelarveaasta lõpus kulukohustustega, peaksid PPP-asutused saama teatavatel tingimustel siduda selliseid kulusid ette kulukohustustega järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt.

(9)	PPP-asutuste eripärasid arvesse võttes peaks äriühingute sponsorlus olema nende puhul keelatud.

(10)

Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses eelarvega. Tulemuspõhisus peaks olema seotud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Määratleda tuleks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. Assigneeringute kasutamisel tuleks luua seos ühelt poolt seatud eesmärkide ja tulemusnäitajate ning teiselt poolt tulemuste ja säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse vahel.

(11)	Selleks et tagada PPP-asutuse ülesannete täitmine ja tegevuste rakendamine, peaks tal olema võimalus sisestada vastava aasta kasutamata assigneeringud kolme järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestusse.

(12)

Peaarvepidaja ja eelarvevahendite käsutaja volitused ja kohustused on vaja kindlaks määrata, võttes arvesse PPP-asutuste avalikku ja erasektorit ühendavat olemust. Eelarvevahendite käsutajad peaksid vastutama kõikide tulu- ja kulutoimingute eest, mis sooritatakse nende järelevalve all, ja nad peaksid oma tegevusest aru andma, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmenetluse raames. Vigade ja õigusnormide eiramise ennetamiseks peaksid eelarvevahendite käsutajad kehtestama mitmeaastase kontrollistrateegia, mis peaks põhinema riskidel põhinevatel ja kulutõhususe kaalutlustel.

(13)

Tagamaks, et iga PPP-asutus vastutab nii oma eelarve kui ka asutuse loomise ajal püstitatud eesmärkide täitmise eest, tuleks PPP-asutustel lubada neile usaldatud ülesannete täitmisel kasutada vajaduse korral väliseid erasektori asutusi, välja arvatud juhul, kui need ülesanded hõlmavad avaliku teenuse osutamist või kaalutlusõiguse kasutamist.

(14)

Assigneeringute kasutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega peaks PPP-asutustel olema võimalik sõlmida talitustevahelisi kokkuleppeid kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 59 lõikega 3, eelkõige liidu institutsioonide ja muude liidu asutustega. Kõnealuste talitustevaheliste kokkulepete kohta tuleks tagada asjakohane aruandlus.

(15)	Kulutõhususe suurendamiseks tuleks PPP-asutustele anda võimalus teenuseid jagada või kanda neid üle teisele asutusele või komisjonile, eelkõige usaldades komisjoni peaarvepidajale kõik või osa PPP-asutuse peaarvepidaja ülesannetest.

(16)	Tegelike ja tajutavate huvide konfliktide ohu tuvastamiseks ja nõuetekohaseks kõrvaldamiseks tuleks PPP-asutustelt nõuda huvide konfliktide ärahoidmist ja kõrvaldamist käsitlevate reeglite vastuvõtmist. Sellistes reeglites tuleks arvesse võtta komisjoni antud suuniseid.

(17)	Kehtestada tuleb põhimõtted, mida tuleb järgida kõigi PPP-asutuste tulu- ja kulutehingute puhul.

(18)

Kooskõlas PPP-asutuste eripäraga peaksid nende liikmed kandma oma osa PPP-asutuse halduskuludest. PPP-asutuse kaudu toetuse saajad, kes ei ole asutuse liikmed, ei peaks selliste kulude kandmises otseselt, kaudselt ega muus vormis osalema ning neid ei peaks PPP-asutuse kaasrahastatud projektis osalemise korral kutsuma ega paluma PPP-asutuse halduskulude kandmises osalema.

(19)

PPP-asutused võtavad konkreetse aasta tööprogrammi vastu sellele eelneva aasta lõpuks. Iga-aastane tööprogramm peaks sisaldama rahastatavate tegevuste kirjeldust ja märget igale tegevusele eraldatud summade kohta, samuti teavet PPP-asutusele usaldatud programmi rakendamise üldstrateegia ning tõhususe kasvu ja koostoime saavutamise strateegia kohta. Iga-aastane tööprogramm peaks sisaldama ka organisatsioonilise juhtimise strateegiat ja sisekontrollisüsteeme, sealhulgas pettusevastast strateegiat ja näidet meetmetest, millega ennetatakse huvide konflikti, õigusnormide eiramist ja pettusi käsitlevate juhtumite kordumist, eelkõige kui puudused on kaasa toonud kriitiliste soovituste esitamise.

(20)

Lisaks juba väljakujunenud liidu rahalise toetuse vormidele (tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määra alusel rahastamine) on asjakohane võimaldada PPP-asutustel anda abi rahastamisvahendite kaudu, mis ei ole seotud asjaomaste meetmete kuludega. Sellise rahastamisvormi kasutamine peaks põhinema teatavate tingimuste eelneval täitmisel või eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel.

(21)	Liidu finantshuvide kaitsmiseks tuleks PPP-asutuste suhtes kohaldada määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 loodud ühtset varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi käsitlevaid reegleid.

(22)	PPP-asutuste juhtimise tõhustamiseks peaksid nad pettustest, finantsrikkumistest ja uurimistest komisjonile viivitamata teatama.

(23)

Arvestades PPP-asutuste avalikku ja erasektorit ühendavat iseloomu ning eelkõige erasektori rahalist osalust PPP-asutuse eelarves, tuleks hankelepingute sõlmimisel võimaldada paindlikke menetlusi. Kõnealuste menetluste puhul tuleks järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning on võimalik kalduda kõrvale määruse (EL, Euratom) 2018/1046 sätetest. Tihedam koostöö PPP-asutuste liikmete vahel aitab eeldatavasti kaasa kaupade ja teenuste paremale ja odavamale pakkumisele, samuti hankemenetluste haldamisel liigsete kulude vältimisele. PPP-asutustel peaks seega olema samuti võimalus ilma avaliku hankemenetluseta sõlmida oma liikmete, välja arvatud Euroopa Liiduga, lepinguid selliste kaupade tarneks, teenuste osutamiseks või tööde tegemiseks, mida liikmed tarnivad, osutavad või teevad vahetult, ilma kolmandate isikute abi kasutamata.

(24)	Toetusetaotluste, projektide ja pakkumuste hindamiseks ning arvamuste ja nõuannete esitamiseks erijuhtudel peaks PPP-asutustel olema võimalik kasutada väliseksperte. Eksperdid tuleb valida kooskõlas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtetega.

(25)

Selleks et tagada kooskõla otseselt komisjoni hallatavate meetmetega, tuleks toetuste ja auhindade andmisel kohaldada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 asjakohaseid sätteid, võttes siiski arvesse võimalikke erisätteid, mis on sätestatud PPP-asutuse asutamisaktis või selle programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud.

(26)

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (8) artikli 8 lõikest 1 edastavad PPP-asutused viivitamata Euroopa Pettustevastasele Ametile mis tahes teabe võimaliku pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse juhtumi kohta. Tulenevalt nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (9) artikli 24 lõikest 1 teavitavad PPP-asutused Euroopa Prokuratuuri põhjendamatu viivituseta igast kuriteost, mille puhul viimane võib teostada oma pädevust kooskõlas kõnealuse määrusega. PPP-asutuste juhtimise tõhustamiseks peaksid nad pettustest, finantsrikkumistest ja uurimistest viivitamata teatama ka komisjonile. Komisjon ja PPP-asutused peaksid kehtestama menetlused, millega nõuetekohaselt kaitstakse isikuandmeid ning tagatakse teadmisvajaduse põhimõtte järgimine sellise teabe edastamisel, mis on seotud arvatavate pettusejuhtumite ja muude finantsrikkumistega ning pooleliolevate või lõpetatud uurimistega.

(27)	Delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 tuleks kehtetuks tunnistada. Viidet kehtetuks tunnistatud määrusele tuleks käsitada viitena käesolevale määrusele.

(28)	Selleks et PPP-asutused jõuaksid muudetud finantsmäärused aegsasti 1. septembriks 2019 vastu võtta ning et PPP-asutused saaksid kasu lihtsustamisest ja määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 ühtlustamisest, peaks käesolev määrus jõustuma kiiremas korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse olulised põhimõtted, mille alusel määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad asutused (edaspidi „PPP-asutused“) võtavad vastu oma finantsreeglid. PPP-asutuste finantsreeglid ei tohi lahkneda käesolevast määrusest, välja arvatud juhul, kui nende konkreetsed vajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 71 neljandale lõigule. PPP-asutus avaldab oma finantsreeglid oma veebisaidil.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „juhatus“– PPP-liidu asutuse peamine organ, mis vastutab otsuste tegemise eest finants- ja eelarveküsimustes, olenemata nimetusest, mis sellele PPP-asutuse asutamisaktiga on antud;

2) „direktor“– isik, kes eelarvevahendite käsutajana vastutab juhatuse otsuste ning PPP-asutuse eelarve täitmise eest, olenemata nimetusest, mis talle PPP-asutuse asutamisaktiga on antud;

3) „liige“– PPP-asutuse liige selle asutamisakti kohaselt;

4) „asutamisakt“– liidu õigusakt, millega reguleeritakse PPP-asutuse loomise ja tegevuse põhiaspekte.

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 3

Eelarve sisu

PPP-asutuse eelarves prognoositakse ja kiidetakse heaks igaks eelarveaastaks kõik PPP-asutusele vajalikuks peetavad tulud ja kulud. See koosneb järgmisest:

PPP-asutuse tulud, sealhulgas:

i)	liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

ii)	liikmete rahaline osalus tegevuskulude katteks;

iii)	tulud, mis on assigneeritud konkreetsete kulude katteks;

iv)	PPP-asutuse teenitud tulu;

b)	PPP-asutuse kulud, sealhulgas halduskulud.

2. PEATÜKK

EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 4

Eelarvepõhimõtete järgimine

PPP-asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehaaravuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

Artikkel 5

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

1. Kõik tulud ja kulud kantakse mõnele eelarvereale PPP-asutuse eelarves.

2. Kulukohustusi, mis ületavad PPP-asutuse eelarves heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

3. PPP-asutuse eelarvesse võib kanda üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4. PPP-asutuse eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid ei kuulu tasumisele PPP-asutusele.

Artikkel 6

Aastasuse põhimõte

1. PPP-asutuse eelarvesse kantud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2. Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust.

3. Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnevatel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4. Haldusassigneeringute puhul ei tohi kulud ületada eelarveaasta eeldatavat tulu, millele on osutatud artikli 3 punkti a alapunktis i.

5. Arvestades PPP-asutuse vajadusi, võib kasutamata assigneeringud kanda tulude ja kulude eelarvestusse kuni kolme järgmise eelarveaasta jooksul. Neid assigneeringuid tuleb kasutada esimesena.

6. Lõiked 1–5 ei takista mitut eelarveaastat hõlmavate meetmete eelarveliste kulukohustuste jaotamist mitme eelarveaasta peale aastasteks osamakseteks, kui asutamisaktis on nii ette nähtud või kui need on seotud halduskuludega.

Artikkel 7

Assigneeringute sidumine kulukohustustega

1. Eelarvesse kantud assigneeringud võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui PPP-asutuse eelarve on lõplikult vastu võetud.

2. Alates eelarveaasta 15. oktoobrist võidakse jooksvaid halduskulusid siduda ette kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt, tingimusel et need on PPP-asutuse viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves heaks kiidetud, ning üksnes kuni ühe neljandiku ulatuses juhatuse poolt jooksva eelarveaasta jaoks ette nähtud koguassigneeringutest.

Artikkel 8

Tasakaalu põhimõte

1. Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2. Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada asjaomast iga-aastast liidu rahalist toetust, nagu on sätestatud komisjoniga sõlmitud vahendite iga-aastase ülekandmise lepingus, ning lisaks sellele teistelt liikmetelt saadavat iga-aastast rahalist osalust, mis tahes muud artiklis 3 osutatud tulusid ja artikli 6 lõikes 5 osutatud kasutamata assigneeringuid.

3. PPP-asutused ei saa oma eelarve raames laenu võtta.

4. Kui eelarve täitmise tulemus on positiivne, siis kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse tuluna.

Kui eelarve täitmise tulemus on negatiivne, kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse maksete assigneeringuna.

Artikkel 9

Arvestusühiku põhimõte

PPP-asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning selle raamatupidamisaruandlus toimub eurodes. Rahavoogude puhul võib peaarvepidaja teha tehinguid PPP-asutuse finantsreeglites sätestatust erinevates vääringutes.

Artikkel 10

Kõikehaaravuse põhimõte

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, katab kogutulu maksete assigneeringute kogusumma. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, kohaldades PPP-asutuse finantsreeglite erisätteid juhtudel, kui maksetaotlusest, mis sel juhul tuleb maksta netosummas, võib teha mahaarvamisi.

2. Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kasutatakse konkreetsete kululiikide rahastamiseks.

3. Direktor võib vastu võtta kõik PPP-asutusele tehtud annetused, eelkõige tulu fondidest, toetustest, kingetest ja annakutest.

Selliste annetuste vastuvõtmise, millega võib kaasneda märkimisväärne rahaline tasu, peab eelnevalt heaks kiitma juhatus, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui juhatus selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse annetus vastuvõetuks.

Summa, millest suuremat rahalist tasu peetakse märkimisväärseks, määratakse juhatuse otsusega.

Artikkel 11

Äriühingute sponsorlus

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 26 PPP-asutuste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 12

Sihtotstarbelisuse põhimõte

1. Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena vähemalt jaotiste ja peatükkide kaupa.

2. Direktor võib assigneeringuid ümber paigutada:

a)	ühest jaotisest teise maksimaalselt 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud reale, kust ümberpaigutus tehakse;

b)	ühest peatükist teise ja iga peatüki piires ilma piiranguteta.

3. Lõikes 2 nimetatud piirmäära ületamisel võib direktor ühest jaotisest teise ümberpaigutuste tegemiseks esitada ettepaneku juhatusele. Juhatusel on kavandatud ümberpaigutuste vaidlustamiseks aega kolm nädalat. Selle ajavahemiku möödumisel loetakse kavandatud ümberpaigutused heakskiidetuks.

4. Direktor teavitab juhatust niipea kui võimalik kõikidest lõike 2 alusel tehtud ümberpaigutustest.

Artikkel 13

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte ja tulemuspõhisus

1. Assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmisi põhimõtteid austades:

a)	säästlikkuse põhimõte, mille kohaselt tehakse vahendid, mida asjaomane PPP-asutus oma tegevuses kasutab, õigel ajal kättesaadavaks ning mille kohaselt on nende kogus ja kvaliteet sobivad ja nende hind võimalikult soodne;

b)	tõhususe põhimõte, mis käsitleb parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite, läbiviidud tegevuse ja eesmärkide saavutamise vahel;

c)	tulemuslikkuse põhimõte, mis käsitleb seda, kui suures ulatuses on seatud eesmärgid läbiviidud tegevustega saavutatud.

2. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt keskendutakse assigneeringute kasutamisel tulemuspõhisusele ja sel eesmärgil:

a)	määratakse tegevuse eesmärgid eelnevalt kindlaks;

b)	jälgitakse eesmärkide saavutamise edenemist tulemusnäitajate abil;

c)	antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 16 lõike 2 punkti d ja artikli 23 lõike 2 kohaselt aru nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja tekkinud probleemidest.

3. Kui see on asjakohane, määratakse kõikidele PPP-asutuse eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele kindlaks konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, ning asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad näitajad. Direktor esitab näitajaid käsitleva teabe igal aastal juhatusele hiljemalt PPP-asutuse eelarveprojektile lisatud dokumentide esitamise ajal.

4. Juhul kui asutamisaktis ei ole ette nähtud, et hindamise teeb komisjon, teostab PPP-asutus otsustamisprotsessi parandamiseks hindamise, sealhulgas järelhindamine, mis on proportsionaalne eesmärkide ja kuludega. Hindamise tulemused esitatakse juhatusele.

5. Järelhindamiste käigus hinnatakse tegevuse tulemusi, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Järelhindamised põhinevad järelevalvekorra ja asjaomase meetme jaoks kindlaks määratud näitajate põhjal saadud teabel. Neid tehakse vähemalt kord iga mitmeaastase finantsraamistiku perioodi vältel ja võimaluse korral piisava aja tagant, et hindamistulemusi saaks võtta arvesse eelhindamistes või mõjuhinnangutes, mis toetavad seotud programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

Artikkel 14

Eelarve täitmise sisekontroll

1. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse PPP-asutuse eelarvet tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades.

2. PPP-asutuse eelarve täitmisel kohaldatakse sisekontrolli kõigil juhtimistasanditel ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

a)	tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b)	aruandluse usaldusväärsus;

c)	vara ja teabe säilimine;

d)	pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamine, tuvastamine ja korrigeerimine ning järelmeetmete võtmine;

e)	raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, arvestades programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi.

3. Tulemuslik ja tõhus sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud sisekontrolliraamistikul ning hõlmab eelkõige määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 36 lõigetes 3 ja 4 sätestatud elemente.

Artikkel 15

Läbipaistvuse põhimõte

1. PPP-asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2. PPP-asutuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja paranduseelarved ning artikli 17 lõikes 1 sätestatud kohandused avaldatakse vastuvõetud kujul PPP-asutuse veebisaidil nelja nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist ning edastatakse komisjonile ja kontrollikojale.

3. PPP-asutus avaldab oma veebisaidil standardesitusviisi kohaselt hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juunil teabe PPP-asutuse eelarvest rahastatavate vahendite saajate kohta, sealhulgas niisuguste ekspertide kohta, kellega on sõlmitud leping vastavalt käesoleva määruse artiklile 44 kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 38, võttes samal ajal arvesse erisätteid, mis on sätestatud selle programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud.

Avaldatud teave peab olema hõlpsalt leitav, läbipaistev ja terviklik. Teabe avaldamisel tuleb lähtuda konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetest, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevatest nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (10).

3. PEATÜKK

FINANTSPLANEERIMINE

Artikkel 16

Tulude ja kulude eelarvestus

1. PPP-asutus saadab komisjonile ja teistele liikmetele hiljemalt PPP-asutuse eelarve täitmise aastale eelneva aasta 31. jaanuariks tulude ja kulude eelarvestuse ning selle aluseks olevad üldsuunised koos artikli 33 lõikes 4 osutatud iga-aastase tööprogrammi kavandiga. Selle võtab vastu juhatus PPP-asutuse asutamisaktiga ettenähtud korras.

2. PPP-asutuse tulude ja kulude eelarvestus peab sisaldama:

a)	eelarveassigneeringute kohaselt lubatud alaliste ja ajutiste ametikohtade hinnangulist arvu jaotatuna tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa, samuti lepinguliste töötajate ning riiklike lähetatud ekspertide hinnangulist arvu väljendatuna täistööaja ekvivalendina;

b)	uute ametikohtade loomise taotluse põhjendust, kui ametikohtade arv muutub;

c)	maksete ja laekumiste kvartalikalkulatsiooni;

d)	teavet kõigi seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta;

e)	eesmärke eelarveaastaks, millega hinnang on seotud, näidates ära kõik konkreetsed eelarvega seotud vajadused nende eesmärkide saavutamiseks;

f)	PPP-asutuse eelmise eelarveaasta halduskulusid ja täidetud eelarvet;

g)	liikmete, väljaarvatud liidu rahalise osaluse suurust aastal N – 1 ja mitterahalise osaluse väärtust;

h)	teavet kasutamata assigneeringute kohta, mis on kantud iga aasta tulude ja kulude eelarvestuses vastavalt artikli 6 lõikele 5.

Artikkel 17

Eelarve koostamine

1. Kooskõlas PPP-asutuse asutamisaktiga võtab juhatus vastu PPP-asutuse eelarve ja ametikohtade loetelu, mis sisaldab tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa jaotatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arvu ning mida täiendab lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalendina. Üksikasjalikud sätted võidakse kehtestada PPP-asutuse finantsreeglites. PPP-asutuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmiseks tuleb võtta vastu PPP-asutuse paranduseelarve, kasutades sama menetlust kui PPP-asutuse esialgse eelarve puhul. PPP-asutuse eelarvet ja vajaduse korral paranduseelarveid kohandatakse eesmärgiga võtta arvesse Euroopa Liidu eelarves sätestatud liidu rahalise toetuse suurust. Iga konkreetse aasta eelarve võetakse vastu eelneva aasta lõpuks.

2. PPP-asutuse eelarve koosneb tulude eelarvestusest ja kulude eelarvestusest.

3. PPP-asutuse eelarves märgitakse:

tulude eelarvestuses:

i)	PPP-asutuse tulude eelarvestus asjaomasel eelarveaastal (edaspidi „eelarveaasta n“);

ii)	eelarveaasta N – 1 tulude eelarvestus ja eelarveaasta N – 2 tulud;

iii)	asjakohased märkused iga tulude rea kohta;

kulude eelarvestuses:

i)	eelarveaasta n kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

ii)	eelnenud eelarveaasta kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud, eelarveaastal N – 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud, kusjuures viimast väljendatakse ka protsendina PPP-asutuse aasta n eelarvest;

iii)	kokkuvõte nende järgmistel eelarveaastatel tehtavate maksete ajakavast, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks;

iv)	asjakohased selgitused iga alajaotise kohta.

4. Ametikohtade loetelus esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv. Sama teave esitatakse ajutiste ametikohtade ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide kohta.

4. PEATÜKK

FINANTSJUHTIMISES OSALEJAD

Artikkel 18

Ülesannete lahusus

1. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded seisavad üksteisest lahus ja need on üksteist välistavad.

2. Iga PPP-asutus annab igale finantsjuhtimises osalejale tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja ametijuhendi, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tema ülesandeid, õigusi ja kohustusi.

Artikkel 19

Eelarve täitmine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega

1. Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor. Direktor täidab PPP-asutuse eelarvet nii tulude kui ka kulude osas PPP-asutuse finantsreeglite ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires, sealhulgas tagades aruandluse tulemuste kohta. Direktor vastutab seaduslikkuse ja korrektsuse ning liidu vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuete täitmise tagamise eest.

PPP-asutus osaleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pettustevastases võitluses, ilma et see piiraks eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmist pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamise ja tuvastamise valdkonnas.

2. Kooskõlas PPP-asutuse finantsreeglites sätestatud tingimustega võib direktor delegeerida eelarve täitmisega seotud volitused nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (11) (edaspidi „personalieeskirjad“) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste alusel töötavatele PPP-asutuse töötajatele, kui neid kohaldatakse PPP-asutuse töötajate suhtes. Volitatud isikud võivad tegutseda ainult neile sõnaselgelt antud volituste piires.

Artikkel 20

Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded

1. Direktor täidab PPP-asutuse eelarvet tema alluvusse kuuluvate talituste abil.

2. PPP-asutused võivad oma assigneeringute kasutamise hõlbustamiseks sõlmida määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 59 osutatud talitlustevahelisi kokkuleppeid.

3. Tehnilised erialased ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või abiülesanded, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega kaalutlusõiguse kasutamist, võib lepinguga anda asutusevälistele erasektori üksustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

4. Direktor kehtestab kooskõlas juhatuse vastuvõetud miinimumnõuete ja põhimõtetega komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud nõuete alusel organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, mis sobib direktori ülesannete täitmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud riske. Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust ning tulemuslikkuse kaalutlusi.

Direktor võib oma talitustes määrata ametisse spetsialiste ja nõustajaid, kelle ülesanne on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

5. Direktor loob eelarve täitmisega seotud tõendavate originaaldokumentide säilitamiseks paberkandjal põhinevad või elektroonilised süsteemid. Neid dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat alates otsuse kuupäevast, mil Euroopa Parlament on andnud heakskiidu selle eelarveaasta eelarve täitmisele, millega need dokumendid seonduvad. Kui tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed ei ole vajalikud kontrolli või auditeerimise eesmärgil, kustutatakse need võimaluse korral. Andmete säilitamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 88.

Artikkel 21

Eelkontroll

1. Vigade ja õigusnormide eiramise ennetamiseks enne toimingute heakskiitmist ning eesmärkide saavutamata jätmise riskide leevendamiseks tehakse iga toimingu suhtes vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes mitmeaastasele kontrollistrateegiale, milles võetakse arvesse riske.

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja oma riskianalüüsi alusel, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase toimingu valideerimise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja eelkontrolli raames lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada piisav kindlus.

Iga toimingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik. Toimingut kontrolliv töötaja ei tohi olla toimingu algatanud töötaja alluv.

2. Eelkontroll hõlmab toimingu algatamist ja kontrolli.

Toimingu algatamine ja kontroll on eraldiseisvad ülesanded.

3. Toimingu algatamise all mõistetakse kõiki tegevusi, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja valmistab ette PPP-asutuse eelarve täitmise toimingut.

4. Eelkontrolli käigus kontrollitakse nõutavate tõendavate dokumentide ja muu kättesaadava teabe ühtsust.

Eelkontrolli eesmärk on kindlaks teha, et:

a)	kulud on nõuetekohased ja kooskõlas kohaldatavate sätetega;

b)	kohaldatud on artiklis 13 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Kontrolli eesmärgil võib vastutav eelarvevahendite käsutaja käsitada ühe tehinguna mitut sarnast üksikut tehingut, mis seonduvad töötajate tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega.

Artikkel 22

Järelkontroll

1. Eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja õigusnormide eiramised. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ning kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi.

Järelkontrolli võib teha dokumentide alusel ja vajaduse korral kohapeal.

2. Järelkontrolli teevad eelkontrolli eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrolli eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrolli eest vastutavate töötajate alluvad.

Vastutavatel eelarvevahendite käsutajatel ja eelarve täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused.

Artikkel 23

Iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne

1. Eelarvevahendite käsutaja annab igal aastal juhatusele oma ülesannete täitmisest aastal N – 1 aru iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande vormis, mis sisaldab:

teavet järgmise kohta:

i)	teave artiklis 33 osutatud iga-aastases tööprogrammis seatud eesmärkide ja tulemuste saavutamise kohta seatud tulemusnäitajate alusel;

ii)	PPP-asutuse aasta tööprogrammi rakendamine, eelarve täitmine ja personali kasutamine;

iii)

organisatsiooniline juhtimine ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkus ja tõhusus, sealhulgas pettustevastase strateegia rakendamine, kokkuvõte siseaudiitori tehtud siseauditite arvu ja liigi kohta, siseauditi üksused, esitatud soovitused ja nende soovituste ning eelnevate aastate soovituste alusel võetud meetmed vastavalt artiklites 28 ja 30 osutatule;

iv)	kontrollikoja märkused ja nende märkuste alusel võetud meetmed;

v)	kooskõlas artikli 20 lõikega 2 sõlmitud talitustevahelised kokkulepped;

eelarvevahendite käsutaja kinnitust, milles ta teatab, et kui määratletud kulu- ja tuluvaldkondadega seotud võimalikes reservatsioonides ei ole täpsustatud teisiti, võib ta piisava kindlusega kinnitada, et:

i)	aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;

ii)	aruandes kirjeldatud tegevuste jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

iii)	kehtestatud kontrollimenetlus annab vajaliku tagatise seoses raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

2. Iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes esitatakse tegevuse tulemused, võrreldes neid seatud eesmärkide ja tulemuslikkuse kaalutlustega, esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas antakse üldine hinnang kontrolliga kaasnevatele kuludele ja neist saadavale kasule.

Konsolideeritud aastaaruanne esitatakse hindamiseks juhatusele.

3. Juhatus esitab hiljemalt iga aasta 1. juuliks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koos hinnanguga kontrollikojale, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib asutamisaktis sätestada täiendavaid aruandlusnõudeid, eelkõige juhul, kui aruandlus on vajalik selle valdkonna laadi tõttu, kus PPP-asutus tegutseb.

5. Iga-aastane tegevusaruanne avaldatakse pärast juhatuse hinnangu saamist PPP-asutuse veebisaidil.

Artikkel 24

Liidu finantshuvide kaitse

1. Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest direktorit, kes juhul, kui teave on edastatud kirjalikult, vastab kirjalikult. Kui direktor ei võta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul hiljemalt kuu aja jooksul meetmeid, või juhul, kui ta kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 143 osutatud asjaomast toimkonda ja juhatust.

2. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu, PPP-asutuse või selle liikmete huve, teavitab asjaomane töötaja või muu teenistuja, sealhulgas PPP-asutuse juurde lähetatud riiklik ekspert sellest otse oma otsesest ülemust, direktorit, PPP-asutuse juhatust, või kui tegemist on liidu või PPP-asutuse huvidega, siis OLAFit või Euroopa Prokuratuuri. PPP-asutuse finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes nähakse ette välisaudiitori kohustus teavitada direktorit, või kui viimane on juhtumiga seotud, siis juhatust mis tahes kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu, PPP-asutuse või selle liikmete huve.

Artikkel 25

Peaarvepidaja

1. Juhatus määrab ametisse peaarvepidaja, kes töötab personalieeskirjade alusel, kui neid kohaldatakse PPP-asutuse töötajate suhtes, ja kes on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel. Peaarvepidaja vastutab PPP-asutuses järgmise eest:

a)	nõuetekohane maksete tegemine, tulude kogumine ja kindlaksmääratud saada olevate summade sissenõudmine;

b)	raamatupidamisarvestuse pidamine ning raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine vastavalt käesoleva määruse 8. peatükile;

c)	raamatupidamiseeskirjade ning kontoplaani täitmine vastavalt käesoleva määruse 8. peatükile;

d)	raamatupidamisarvestuse süsteemi kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide heakskiitmine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

e)	rahavoogude juhtimine.

Esimese lõigu punktis d osutatud ülesannete puhul on peaarvepidajal õigus igal ajal kontrollida heakskiitmise kriteeriumide järgimist.

2. Kaks või enam PPP-asutust võivad ametisse nimetada sama peaarvepidaja.

PPP-asutused võivad ka komisjoniga kokku leppida, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka PPP-asutuse peaarvepidajana.

Samuti võivad nad kulutõhususe kaalutlustel anda komisjoni peaarvepidajale täita osa PPP-asutuse peaarvepidaja ülesannetest.

Käesolevas lõikes osutatud juhtudel teevad nad vajalikud korraldused, et vältida mis tahes huvide konflikti.

3. Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu teabe, mis on vajalik PPP-asutuse finantsseisundit ja eelarve täitmist täielikult ja täpselt kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

4. Enne direktoripoolset heakskiitmist allkirjastab peaarvepidaja raamatupidamisaruanded, tõendades seega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamisaruanded annavad PPP-asutuse finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate.

Esimese lõigu kohaldamisel kontrollib peaarvepidaja, et raamatupidamisaruanded on koostatud kooskõlas artiklis 47 osutatud raamatupidamiseeskirjadega ning et kõik tulud ja kulud on raamatupidamises kajastatud.

Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja teha mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamise aastaaruande allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajaduse korral teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt selliste reservatsioonide laadi ja ulatust.

Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on üksnes peaarvepidajal õigus hallata raha ja raha ekvivalente. Peaarvepidaja vastutab nende turvalise hoidmise eest.

5. Peaarvepidaja võib juhul, kui see on hädavajalik tema kohustuste täitmiseks kooskõlas PPP-asutuse finantsreeglitega, delegeerida teatavad ülesanded personalieeskirjade alusel töötavatele töötajatele, kui PPP-asutuse töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

6. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib juhatus igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja ametivolitused. Sellisel juhul nimetab juhatus ametisse ajutise peaarvepidaja.

Artikkel 26

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. Artiklid 18–27 ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusaktide ja selliste kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa Liidu ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

2. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja suhtes võib rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust personalieeskirjades sätestatud tingimustel. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada PPP-asutuse huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele, eelkõige OLAFile.

3. Igalt töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mis ta on PPP-asutusele tekitanud raske eksimuse tõttu oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega. Pärast kohaldatavate õigusaktidega distsiplinaarküsimuste puhuks ettenähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus põhjendatud otsuse.

Artikkel 27

Huvide konflikt

1. Käesoleva peatüki tähenduses finantsjuhtimises osalejad ja teised isikud, sealhulgas juhatuse liikmed, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh seda ette valmistavate toimingutega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, ei astu samme, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu PPP-asutuse huvidega. Nad võtavad ka sobivaid meetmeid, et hoida ära huvide konflikti tekkimine oma ametikohast tulenevate ülesannete täitmisel ja lahendada olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks, võttes arvesse asutamisaktis sätestatud PPP-asutuse eripära.

Sellise huvide konflikti ohu korral suunab asjaomane isik asja pädevale asutusele. Pädev asutus kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikti esineb. Sellisel juhul tagab pädev asutus, et asjaomane isik lõpetab kogu oma tegevuse kõnealuses asjas. Pädev asutus võtab mis tahes asjakohaseid lisameetmeid.

2. Lõike 1 kohaldamisel mõistetakse huvide konfliktina olukorda, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest.

3. Lõikes 1 osutatud pädevaks asutuseks on direktor. Kui asjaomaseks töötajaks on direktor, on pädev asutus juhatus. Juhatuse liiget hõlmava huvide konflikti korral on pädevaks asutuseks juhatus, kust on välja arvatud kõnealune liige.

4. PPP-asutus võtab vastu huvide konfliktide ärahoidmist ja kõrvaldamist käsitlevad reeglid ning avaldab igal aastal oma veebisaidil juhatuse liikmete huvide deklaratsioonid.

5. PEATÜKK

SISEAUDIITOR

Artikkel 28

Siseaudiitori nimetamine, tema volitused ja ülesanded

1. PPP-asutus näeb ette siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

2. Siseauditi ülesannet peab täitma komisjoni siseaudiitor. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

3. Siseaudiitor nõustab PPP-asutust riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

a)	hinnata asutusesiseste juhtimissüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevuse tulemuslikkust programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b)	hinnata kõigi eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust.

4. Siseaudiitor täidab oma ülesandeid PPP-asutuse kõigi toimingute ja talituste suhtes. Siseaudiitoril on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

5. Siseaudiitor tutvub artiklis 23 osutatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

6. Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru juhatusele ja direktorile. PPP-asutus tagab audititest tulenevate soovituste põhjal meetmete võtmise.

7. Siseaudiitor esitab aruande ka järgmistel juhtudel:

a)	tõsiste riskidega ei ole tegeletud ning soovitusi ei ole arvesse võetud;

b)	esineb pikki viivitusi eelmistel aastatel tehtud soovituste rakendamisel.

Juhatus ja direktor tagavad auditi käigus esitatud soovituste rakendamise korrapärase järelevalve. Juhatus vaatab läbi artiklis 23 osutatud teabe ning kontrollib, kas soovitused on täielikult ja õigeaegselt rakendatud.

Iga PPP-asutus kaalub, kas tema siseaudiitori aruannetes antud soovitused on sobivad, et nende alusel vahetada häid tavasid teiste PPP-asutustega.

8. PPP-asutus teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

9. Siseaudiitori aruanded ja järeldused tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

Artikkel 29

Siseaudiitori sõltumatus

1. Siseaudiitor on auditite tegemisel täiesti sõltumatu. Komisjon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erinormid, mis tagavad, et siseaudiitor on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel, ja milles määratakse kindlaks siseaudiitori vastutus.

2. Siseaudiitorile ei tohi anda juhiseid ega seada piiranguid nende ülesannete täitmisel, mis talle on ametisse nimetamisel finantsmääruse alusel antud.

Artikkel 30

Siseauditi üksuse loomine

1. Juhatus võib kulutõhususe ja lisaväärtuse põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes luua siseauditi üksuse, mis täidab oma ülesandeid vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

Siseauditi üksuse eesmärk, volitused ja vastutus nähakse ette siseauditi hartas ja juhatus peab need heaks kiitma.

Siseauditi üksuse iga-aastase auditeerimiskava koostab siseauditi üksuse juht, võttes muu hulgas arvesse direktori koostatud PPP-asutuse riskihinnangut.

Iga-aastase auditeerimiskava vaatab läbi ja kinnitab juhatus.

Siseauditi üksus annab juhatusele ja direktorile aru oma leidude ja soovituste kohta.

Kui PPP-asutuse siseauditi üksus ei ole kulutõhus või ei suuda täita rahvusvahelisi standardeid, võib PPP-asutus otsustada jagada siseauditi üksuse ülesandeid teiste sama poliitikavaldkonna PPP-asutustega.

Sellistel juhtudel lepivad asjaomaste PPP-asutuste juhatused kokku ühise siseauditi üksuse toimimise üksikasjad.

Siseauditiga tegelejad teevad teabe ja auditiaruannete vahetamise kaudu tõhusat koostööd ning koostavad vajaduse korral ühiseid riskianalüüse ja teostavad ühisauditeid.

2. Juhatus ja direktor tagavad siseauditi üksuse soovituste rakendamise korrapärase järelevalve.

6. PEATÜKK

TULU- JA KULUTEHINGUD

Artikkel 31

Tulude haldamine

1. Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, sissenõutavate nõuete kindlaksmääramist ja alusetult makstud summade sissenõudmist. Samuti hõlmab see võimalust kindlaksmääratud nõuetest loobuda, kui see on asjakohane.

2. Alusetult makstud summad nõutakse tagasi.

Kui ettenähtud tähtajaks ei ole sissenõudekorraldust täidetud, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ning algatab viivitamata sissenõude täitmise kõikide seaduses ette nähtud vahenditega, sealhulgas tasaarvestuse, või kui see ei ole võimalik, sundtäitmise kaudu.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saada oleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Loobumisotsuses märgitakse, et on võetud sissenõudmismeetmeid, ning õiguslikud ja faktilised asjaolud, millel otsus põhineb.

Peaarvepidaja peab sissenõudmisele kuuluvate summade loetelu. PPP-asutuse nõuded on loetelus rühmitatud vastavalt sissenõudekorralduse väljastamise kuupäevale. Peaarvepidaja esitab selles ka otsused loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud summadest. Loetelu lisatakse artiklis 53 osutatud PPP-asutuse eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandele.

3. Võlgnevuste tähtajaks tasumata jätmise korral nõutakse võlateatises märgitud tähtajaks tasumata võlgnevustelt intressi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 99.

4. PPP-asutuse kolmandatele isikutele esitatavate nõuete ja PPP-asutusele kolmandatelt isikutelt esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

Artikkel 32

Liikmete rahaline osalus

1. PPP-asutus esitab oma liikmetele maksetaotlused rahalise osaluse osaliseks või täielikuks tasumiseks vastavalt tingimustele ja ajavahemikele, mis on sätestatud asutamisaktis või mis on nendega kokku lepitud.

2. PPP-asutuse liikmetelt rahalise osalusena saadud vahenditelt teenitud intress läheb PPP-asutuse eelarvesse.

3. Liikmed kannavad oma osa PPP-asutuse halduskuludest. PPP-asutuse kaudu toetusesaajad, kes ei ole PPP-asutuse liikmed või liikmetega seotud üksused, ei pea sellistes kuludes otseselt, kaudselt ega muus vormis osalema. Eelkõige ei paluta ega nõuta sellistelt toetusesaajatelt PPP-asutuse kaasrahastatavates projektides osalemise korral PPP-asutuse halduskuludes osalemist.

Artikkel 33

Kulude haldamine

1. Kulude haldamisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

2. Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja kinnitab finantstehingu.

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, annab peaarvepidajale käsu maksta välja tõendatud kulud.

3. Iga meetme puhul, mis võib põhjustada PPP-asutuse eelarvest makstava kulutuse, võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

4. PPP-asutuse iga-aastases tööprogrammis nähakse ette, et PPP-asutuse tegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste täitmiseks tehtavate kulude puhul on vaja juhatuse luba, tingimusel et käesolevas lõikes esitatud elemendid on selgelt kindlaks määratud.

Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. See sisaldab järgmist:

a)	rahastatavate tegevuste kirjeldus;

b)	teave igale tegevusele eraldatava summa kohta;

c)	teave PPP-asutusele usaldatud programmi rakendamise üldstrateegia kohta;

d)	tõhususe kasvu ja koostoime saavutamise strateegia;

organisatsioonilise juhtimise strateegia ja sisekontrollisüsteemid, sealhulgas nende ajakohastatud pettustevastane strateegia ja näide meetmetest, millega ennetatakse huvide konflikti, õigusnormide eiramist ja pettusi käsitlevate juhtumite kordumist, eelkõige kui puudused on kaasa toonud kriitiliste soovituste esitamise vastavalt artiklile 23 või artikli 28 lõikele 6.

PPP-asutus võtab konkreetse aasta tööprogrammi vastu eelneva aasta lõpuks. Iga-aastane tööprogramm avaldatakse PPP-asutuse veebisaidil.

Iga-aastase tööprogrammi oluline muudatus võetakse vastu sama korra järgi nagu esialgne tööprogramm vastavalt asutamisakti sätetele.

Juhatus võib delegeerida volitused teha tööprogrammi mitteolulisi muudatusi PPP-asutuse eelarvevahendite käsutajale.

Artikkel 34

Tähtajad

Kulude maksmisel tuleb järgida määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 116 sätestatud tähtaegu.

7. PEATÜKK

PPP-ASUTUSE EELARVE TÄITMINE

Artikkel 35

PPP-asutuse rahalise toetuse vormid

1. PPP-asutuste rahaline toetus aitab saavutada liidu poliitikaeesmärki ja konkreetseid tulemusi ning võib olla järgmises vormis:

asjaomase tegevuse kuludega sidumata maksed, mis põhinevad:

i)	kas valdkondlike normide või komisjoni otsustega kehtestatud tingimuste täitmisel või

ii)	eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel;

b)	tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

c)	ühikuhinnad, mida kasutatakse kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, väljendatuna summana ühiku kohta;

d)	kindlasummalised maksed, mida kasutatakse üldises mõistes kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul;

e)	ühtse määra alusel rahastamine, mida kasutatakse teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, kohaldades protsendimäära;

f)	punktides a–e nimetatud vormide kombinatsioon.

Esimese lõigu punkti a kohased PPP-asutuste rahalised toetused määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 valdkondlike õigusnormidega või komisjoni otsusega. Esimese lõigu punktide c, d ja e kohased PPP-asutuste rahalised toetused määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 181 või valdkondlike õigusnormidega.

2. Rahalise toetuse asjakohase vormi kindlaksmääramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete vahendite saajate huve ja raamatupidamismeetodeid.

3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab artiklis 23 osutatud iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes aru lõike 1 esimese lõigu punktides a ja f sätestatud kuludega sidumata maksete kohta.

Artikkel 36

Kolmanda isiku hindamisele tuginemine

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 126 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 37

Kolmanda isiku audititele tuginemine

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 127.

Artikkel 38

Juba kättesaadava teabe kasutamine

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 128.

Artikkel 39

Koostöö liidu finantshuvide kaitse tagamiseks

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 129 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 40

Komisjonile pettuste ja muude finantsrikkumiste kohta esitatav teave

1. Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 8 lõikes 1 ja määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikes 1 kehtestatud kohustusi, teavitab PPP-asutus komisjoni viivitamata arvatavatest pettusejuhtumitest ja muudest finantsrikkumistest.

Lisaks sellele teavitab PPP-asutus komisjoni kõigist pooleliolevatest või lõpetatud Euroopa Prokuratuuri või OLAFi uurimistest ning Euroopa Kontrollikoja või siseauditi talituse audititest või kontrollidest, ohustamata seejuures uurimiste konfidentsiaalsust.

2. Kui juhtum võib mõjutada komisjoni kohustust täita liidu eelarvet või seada tõsiselt ohtu liidu maine, teavitab Euroopa Prokuratuur ja/või OLAF viivitamata komisjoni kõigist pooleliolevatest või lõpetatud uurimistest, ohustamata seejuures nende konfidentsiaalsust.

Artikkel 41

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 93 ja V jaotise 2. peatüki 2. jagu.

Artikkel 42

Menetlus- ja haldusnormid ning e-valitsust käsitlevad sätted

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 V jaotise 3. peatükki ja 2. peatüki 1. ja 3. jagu kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 43

Hanked

1. Hangete suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 VII jaotist, kui käesoleva artikli lõigetest 2–5 ja muudest võimalikest erisätetest, mis on kehtestatud PPP-asutuse asutamisaktis või sellise programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud, ei tulene teisiti.

2. Lepingute puhul, mille maksumus jääb 60 000 euro ja määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 175 sätestatud künniste vahele, võib alla 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute sõlmimiseks kasutada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 I lisa 1. peatüki 2. jaos kehtestatud menetlust.

3. PPP-asutus võib taotleda õigust osaleda hankijana komisjoni või institutsioonidevaheliste lepingute ning Euroopa Liidu teiste asutuste ja PPP-asutuste lepingute sõlmimisel.

4. PPP-asutus võib ilma avaliku hankemenetluseta sõlmida artikli 20 lõikes 2 osutatud talitlustevahelise kokkuleppe.

PPP-asutus võib oma liikmetega, välja arvatud Euroopa Liit, sõlmida ilma avaliku hankemenetluseta lepingu selliste kaupade tarneks, teenuste osutamiseks või tööde tegemiseks, mida liikmed tarnivad, osutavad või teevad vahetult, ilma kolmandate isikute abi kasutamata.

Esimese ja teise lõigu kohaselt tarnitud kaupu, osutatud teenuseid või tehtud tööd ei käsitata osana liikmete osalusest PPP-asutuse eelarvesse.

5. PPP-asutus võib oma haldusvajaduste katmiseks kasutada ühist hankemenetlust koos vastuvõtva liikmesriigi hankijaga või liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide või Euroopa Liidu kandidaatriikide selliste hankijatega, kes on asutuse liikmed. Sel juhul kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 165 mutatis mutandis.

PPP-asutus võib kasutada ühist hankemenetlust koos tema liikmeteks olevate erasektori osalejatega või siis liidu programmides osalevate riikide hankijatega, kes on tema liikmed. Sel juhul kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 165 mutatis mutandis.

Artikkel 44

Eksperdid

1. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 237 kohaldatakse mutatis mutandis, kui valitakse eksperte, kelle suhtes kohaldatakse PPP-asutusele rakendada usaldatud programmi alusaktis sätestatud erimenetlusi.

PPP-asutus võib kasutada komisjoni või muude liidu või PPP-asutuste koostatud nimekirju.

PPP-asutus võib vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel valida sobivate oskustega nimekirjavälise isiku.

2. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 238 kohaldatakse mutatis mutandis tasustamata ekspertide suhtes.

Artikkel 45

Toetused

1. Toetuste suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 VIII jaotist, kui muudest võimalikest erisätetest, mis on kehtestatud PPP-asutuse asutamisaktis või sellise programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud, ei tulene teisiti.

2. PPP-asutus kasutab asjaomaseid kindlasummalisi makseid, ühikuhindu või ühtse määra alusel rahastamist, mis on lubatud vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 lõikele 3 vastutava komisjoni eelarvevahendite käsutaja otsusega, programmide puhul, mille rakendamine on usaldatud PPP-asutusele. Sellise otsuse puudumisel võib PPP-asutus esitada vastutavale komisjoni eelarvevahendite käsutajale ettepaneku otsuse vastuvõtmiseks, millele on lisatud üksikasjalikud põhjendused. Otsuse ettepanek peab olema kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 lõikega 3. Vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja teavitab PPP-asutust oma otsusest ettepanek vastu võtta või tagasi lükata, ning selle põhjustest. Vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja võib määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 lõikega 3 vastavuse tagamiseks võtta kavandatavad otsused vastu muudatustega.

Artikkel 46

Auhinnad

1. Auhindade suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 IX jaotise sätteid, kui käesoleva artikli lõikest 2 ja muudest võimalikest erisätetest, mis on kehtestatud PPP-asutuse asutamisaktis või sellise programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud, ei tulene teisiti.

2. Teateid, mille auhindade ühikuväärtus on 1 000 000 eurot või rohkem, võib avaldada ainult siis, kui need on sätestatud artikli 33 lõikes 4 osutatud iga-aastases tööprogrammis ning pärast seda, kui teave selliste auhindade kohta on esitatud komisjonile, kes edastab teabe vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 206 lõikele 2 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISRAAMISTIK

Artikkel 47

Raamatupidamiseeskirjad

PPP-asutus loob raamatupidamissüsteemi, milles esitatakse õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet.

PPP-asutuse peaarvepidaja kohaldab eeskirju, mille komisjoni peaarvepidaja on vastu võtnud rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite alusel.

Käesoleva artikli esimese lõike kohaldamisel kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikleid 80–84 ja 87. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikleid 85 ja 86 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 48

Raamatupidamise aastaaruande struktuur

PPP-asutuse raamatupidamise aastaaruanne koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Nimetatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmisest:

a)	PPP-asutuse finantsaruanded;

b)	PPP-asutuse eelarve täitmise aruanded.

Artikkel 49

Tõendavad dokumendid

Iga raamatupidamise aastaaruande kanne põhineb asjakohastel tõendavatel dokumentidel vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 5.

Artikkel 50

Finantsaruanded

1. Finantsaruanded koostatakse eurodes ja need koosnevad käesoleva määruse artiklis 47 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt järgmisest:

a)	bilanss, milles kajastatakse kõiki varasid ja kohustusi ning finantsseisundit eelneva eelarveaasta 31. detsembri seisuga;

b)	tulemiaruanne, milles kajastatakse eelneva eelarveaasta majandustulemust;

c)	rahavoogude aruanne, milles näidatakse eelarveaasta jooksul laekunud ja väljamakstud summad ning sularahapositsioon aasta lõpus;

d)	netovara muutuste aruanne, milles esitatakse ülevaade aasta jooksul toimunud reservide muutustest ning kumulatiivsed tulemused.

2. Finantsaruannetes esitatakse teave, sealhulgas teave raamatupidamispõhimõtete kohta, sellisel viisil, et see oleks asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja arusaadav.

3. Finantsaruannete lisad täiendavad ja selgitavad lõikes 1 osutatud aruannetes esitatud teavet ja annavad kogu täiendava teabe, mis on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 47 osutatud raamatupidamiseeskirjadega ning rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandarditega, kui selline teave on PPP-asutuse tegevuse seisukohast asjakohane. Kõnealused lisad sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)	raamatupidamispõhimõtted, -eeskirjad ja -meetodid;

b)	lisad, milles antakse lisateavet, mida ei ole esitatud finantsaruannetes endis, kuid mis on vajalik õiglase ülevaate andmiseks.

4. Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab õige ja õiglase ülevaate.

Artikkel 51

Eelarve täitmise aruanded

1. Eelarve täitmise aruanded koostatakse eurodes ja need on aastate kaupa võrreldavad. Need koosnevad järgmisest:

a)	aruanded, millesse on koondatud kõik eelarve tulu- ja kulutoimingud asjaomasel eelarveaastal;

b)	seletuskirjad, milles täiendatakse ja selgitatakse aruandes esitatud teavet.

2. Eelarve täitmise aruannete struktuur on samasugune kui PPP-asutuse eelarve oma.

3. Eelarve täitmise aruanded sisaldavad järgmist:

a)	teave tulude kohta, eelkõige tulude eelarvestuse, tulude laekumise ja kindlaksmääratud nõuete muutuste kohta;

b)	teave kättesaadavate kulukohustuste assigneeringute kogusumma ja maksete assigneeringute kogusumma muudatuste kohta;

c)	teave kättesaadavate kulukohustuste assigneeringute kogusumma ja maksete assigneeringute kogusumma kasutamise kohta;

d)	teave täitmata, eelnevast eelarveaastast üle kantud ja eelarveaasta jooksul võetud kulukohustuste kohta.

Artikkel 52

Esialgsed raamatupidamisaruanded ja lõplikud aruanded

1. PPP-asutuse peaarvepidaja saadab oma esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

PPP-asutuse peaarvepidaja saadab ka järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

2. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 lõikele 1 esitab kontrollikoda 1. juuniks oma tähelepanekud PPP-asutuse esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta.

3. PPP-asutuse peaarvepidaja saadab 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis, eesmärgiga koostada lõplik konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Pärast PPP-asutuse esialgset raamatupidamise aastaaruannet käsitlevate kontrollikoja tähelepanekute kättesaamist koostab peaarvepidaja PPP-asutuse lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Direktor saadab lõpliku raamatupidamise aastaaruande juhatusele, kes esitab aastaaruande kohta oma arvamuse.

Direktor saadab lõpliku raamatupidamise aastaaruande koos juhatuse arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

PPP-asutuse peaarvepidaja saadab oma esitiskirja kõnealuse raamatupidamise aastaaruande kohta ka kontrollikojale ning nimetatud esitiskirja koopia komisjoni peaarvepidajale. Esitiskiri koostatakse samal kuupäeval, kui koostati PPP-asutuse lõplik raamatupidamise aastaaruanne.

Lõplikele raamatupidamisaruannetele lisatakse peaarvepidaja deklaratsioon, milles viimane kinnitab, et lõplikud raamatupidamise aastaaruanded on koostatud kooskõlas käesoleva peatükiga ning kohaldatavate raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Link veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud PPP-asutuse lõplik raamatupidamisaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

PPP-asutuse direktor saadab hiljemalt järgmise eelarveaasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse kontrollikoja esitatud aastaaruande suhtes tehtud tähelepanekute kohta. Direktori vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.

Artikkel 53

Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aastaaruanne

1. PPP-asutus koostab aruande, milles käsitletakse eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjaomasel eelarveaastal. Aruandes esitatakse nii absoluutarvuna kui ka protsendina andmed vähemalt assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

2. Direktor saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks.

9. PEATÜKK

VÄLISAUDIT, EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE JA PETTUSTEVASTANE VÕITLUS

Artikkel 54

Välisaudit

1. Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne PPP-asutuse raamatupidamise aastaaruande võimalikku komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse konsolideerimist, kas PPP-asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on asjaomase PPP-asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt esitatud.

Kui asutamisaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 PPP-asutuse kohta aasta eriaruande. Selle aruande koostamisel arvestab kontrollikoda esimeses lõigus osutatud sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud välisaudiitori järeldustele reageerimiseks.

2. PPP-asutus saadab oma lõplikult vastu võetud eelarve kontrollikojale. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 6, 8 ja 12 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

3. Kontrollikoja tehtav kontroll on reguleeritud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklitega 254–259.

Artikkel 55

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava

1. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele n aasta eelarve täitmisel enne aasta n + 2 15. maid, kui asutamisaktis ei ole sätestatud teisiti. Direktor teavitab juhatust Euroopa Parlamendi tähelepanekutest, mis on esitatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis.

2. Kui lõikes 1 sätestatud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile edasilükkamise põhjustest.

3. Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmisele heakskiitu andva otsuse tegemise edasi, teeb direktor koostöös juhatusega kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või kõrvaldamise hõlbustamiseks.

Artikkel 56

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

1. Otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta hõlmab kõiki PPP-asutuse tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning finantsaruandes näidatud PPP-asutuse varasid ja kohustusi.

2. Eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks tutvub Euroopa Parlament pärast seda, kui nõukogu on seda juba teinud, PPP-asutuse raamatupidamise aastaaruande ja finantsaruannetega. Samuti tutvub ta kontrollikoja koostatud aastaaruande ja PPP-asutuse direktori saadetud vastustega, asjaomase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldatavust ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

3. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

Artikkel 57

Järelmeetmed

1. Direktor võtab kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale nõukogu vastuvõetud soovitusele lisatud märkusi.

2. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annab direktor aru lõikes 1 osutatud tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest. Direktor saadab aruande koopia komisjonile ja kontrollikojale.

Artikkel 58

Komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi kohapealsed kontrollid

1. PPP-asutus annab komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2. OLAF võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) sätestatud korras, eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

10. PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 59

Teabenõuded

Komisjon ja PPP-asutuse liikmed, välja arvatud Euroopa Liit, võivad PPP-asutuselt nõuda neile vajalikku teavet ja selgitusi eelarveküsimuste kohta oma pädevusvaldkonna raames.

Artikkel 60

PPP-asutuse finantsreeglite vastuvõtmine

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võtab iga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud PPP-asutus vastu uued finantsreeglid üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil PPP-asutus lisati nimetatud määruse artikli 71 kohaldamisalasse.

2. Iga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud PPP-asutus, kes on juba võtnud kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 vastu oma finantsreeglid, vaatab need läbi, et tagada kooskõla käesoleva määrusega. Läbivaadatud finantsreeglid peavad jõustuma hiljemalt 1. septembriks 2019.

Artikkel 61

Kehtetuks tunnistamine

1. Delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Kõnealuse määruse artiklit 20 ja artikli 31 lõiget 4 kohaldatakse siiski kuni 31. detsembrini 2019.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisa vastavustabelile.

Artikkel 62

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates sellest kuupäevast. Artiklit 23 ja artikli 33 lõiget 4 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2020, välja arvatud artikli 33 lõike 4 punkt c, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/1929, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 286, 30.10.2015, lk 1).

(5) Komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2461, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 342, 29.12.2015, lk 1).

(6) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

(7) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(9) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(11) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(12) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

LISA

Vastavustabel

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikkel 11	Artikkel 13
Artikkel 12	Artikkel 14
Artikkel 13	Artikkel 15
Artikkel 14	Artikkel 16
Artikkel 15	Artikkel 17
Artikkel 16	Artikkel 19
Artikkel 17	Artikkel 20
Artikkel 18	Artikkel 21
Artikkel 19	Artikkel 22
Artikkel 20	Artikkel 23
Artikkel 21	Artikkel 24
Artikkel 22	Artikkel 25
Artikkel 23	Artikkel 26
Artikkel 24	Artikkel 27
Artikkel 25	Artikkel 18
Artikkel 26	Artikkel 28
Artikkel 27	Artikkel 29
Artikkel 28	Artikkel 30
Artikkel 29	Artikkel 31
Artikkel 30	Artikkel 32
Artikkel 31	Artikkel 33
Artikkel 32	Artikkel 34
Artikkel 33	Artikkel 43
Artikkel 34	Artikkel 44
Artikkel 35	Artikkel 45
Artikkel 36	Artikkel 46
Artikkel 37	Artikkel 42
Artikkel 38	Artikkel 47
Artikkel 39	Artiklid 48 ja 53
Artikkel 40	Artiklid 47 ja 50
Artikkel 41	Artikkel 50
Artikkel 42	Artikkel 51
Artikkel 43	Artikkel 52
Artikkel 44	Artikkel 47
Artikkel 45	Artikkel 47
Artikkel 46	Artikkel 54
Artikkel 47	Artikkel 55
Artikkel 47a	Artikkel 56
Artikkel 47b	Artikkel 57
Artikkel 48	Artikkel 58
Artikkel 49	Artikkel 59
Artikkel 50	Artikkel 60
Artikkel 51	Artikkel 62

29.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 142/48

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/890,

27. mai 2019,

millega kehtestatakse eritingimused Gambiast ja Sudaanist pärit maapähklite impordi suhtes ning muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009 ja rakendusmäärust (EL) nr 884/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (2) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 669/2009 (3) on ette nähtud kõrgendatud rangusastmega ametlikud kontrollid, mis tuleb teha kõnealuse määruse I lisas loetletud teatava mitteloomse sööda ja toidu importimisel. Gambiast pärit maapähklite suhtes kohaldatakse juba alates 2015. aasta oktoobrist kõrgendatud rangusastmega ametlikke kontrolle seoses aflatoksiinide esinemisega. Lisaks on alates 2014. aasta aprillist kohaldatud Sudaanist pärit maapähklite suhtes kõrgendatud rangusastmega ametlikke kontrolle seoses aflatoksiinide esinemisega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 669/2009 kohaselt liikmesriikides kõnealuste kaupade suhtes kohaldatavatest ametlikest kontrollidest nähtub, et aflatoksiinide ettenähtud piirnorme ületatakse endiselt suurel määra ning et liitu imporditavate saadetiste arv on pärast esialgset piirnormide ületamist märkimisväärselt vähenenud. Kõnealused tulemused tõendavad, et eespool nimetatud toidu ja sööda import kujutab endast ohtu loomade ja inimeste tervisele. Pärast mitme aasta jooksul liidu piiridel tehtud sagedasemat kontrolli ei täheldatud, et olukord oleks paranenud.

(3)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 884/2014 (4) on kehtestatud eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatava sööda ja toidu impordi suhtes seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga. Praegu ei kohaldata seda määrust Gambiast ja Sudaanist pärit maapähklite impordi suhtes.

(4)

Et kaitsta inimeste ja loomade tervist liidus, on lisaks ametliku kontrolli rangusastme tõstmisele vaja ette näha eritingimused Gambiast ja Sudaanist pärit kõnealuse toidu ja sööda suhtes. Kõikidel Gambiast ja Sudaanist pärit maapähklite saadetistel peaks olema kaasas terviseohutuse sertifikaat, milles on märgitud, et toodetest on võetud proovid ja et neid on analüüsitud aflatoksiinide sisalduse tuvastamiseks, ning et kõnealused tooted on tunnistatud liidu õigusaktidele vastavateks. Proovivõtu- ja analüüsitulemused tuleks lisada saadetistega kaasas olevale terviseohutuse sertifikaadile.

(5)

Kuna ilmnes, et Türgist pärit kuivatatud viigimarjade aflatoksiinide piirnormi on suurel määral ületatud, on Türgist pärit kuivatatud viigimarjade puhul asjakohane suurendada identsuse ja füüsilise kontrolli sagedust 10–20 %. Samuti on sageli ilmnenud, et Türgist pärit kuivatatud viigimarjad sisaldavad suurel määral ohratoksiin A-d.

(6)

Olemasoleva erandiga on rakendusmääruse (EL) nr 884/2014 reguleerimisalast välja jäetud eraisikule isiklikuks tarbimiseks ja kasutamiseks ettenähtud saadetised. Samuti on asjakohane jätta välja kaubanäidiste või näitustele esitatavate eksponaatidena saadetava sööda ja toidu saadetised, mis ei ole ette nähtud turuleviimiseks või mida saadetakse teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks. See on seotud teatavate sööda ja toidu väga väikeste saadetistega, kuid hõlmatud toodete mitmekesisust arvesse võttes ei ole asjakohane määrata kindlaks konkreetset kaalu. Kuid väärkasutamise vältimiseks kehtestatakse lisaks eespool nimetatud maksuvabastuse tingimustele ka maksimumkaal. Kuna selliste saadetiste puhul on rahvatervisele avalduv risk väike, oleks ebaproportsionaalne kehtestada nõue, et selliste saadetistega oleks kaasas terviseohutuse sertifikaat või proovide ja analüüside tulemused.

(7)	Brasiilia, Etioopia, Argentina ja Aserbaidžaani ametiasutused on teavitanud komisjoni muudatustest, mis on seotud pädeva asutusega, kelle volitatud esindajal on õigus veterinaarsertifikaadile alla kirjutada. Seepärast tuleks need muudatused rakendusmäärusesse (EL) nr 884/2014 sisse viia.

(8)	Lisaks on CN-koodide hiljutiste muudatuste tõttu vaja ajakohastada asjaomaseid liigi Capsicum annuum'i CN-koode ning lisada sarapuupähklipastale ning töödeldud või konserveeritud viigimarjadele (sh segudele) CN-koodid, kuna kirjeldusele vastavate toodetega kaubeldakse nende koodide all.

(9)	Määrust (EÜ) nr 669/2009 ja rakendusmäärust (EL) nr 884/2014 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Rakendusmäärust (EL) nr 884/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse punktid o ja p:

„o)	Gambiast pärit või sealt lähetatud kooritud ja koorimata maapähklid, maapähklivõi, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid (sööt ja toit);

p)	Sudaanist pärit või sealt lähetatud kooritud ja koorimata maapähklid, maapähklivõi, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid (sööt ja toit);“.

Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesolevat määrust ei kohaldata lõigetes 1 ja 2 osutatud sööda ja toidu saadetiste suhtes, mis on lähetatud eraisikule üksnes isiklikuks tarbimiseks ja kasutamiseks. Kahtluse korral lasub tõendamiskohustus saadetise vastuvõtjal. Käesolevat määrust ei kohaldata ka kaubanäidiste, laboriproovide või näitustele esitatavate eksponaatidena saadetava sööda ja toidu saadetiste suhtes, mis ei ole ette nähtud turuleviimiseks või mis saadetakse teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks.

Esimeses lõigus osutatud saadetiste brutokaal ei tohi mingil juhul ületada 30 kg.“

Artikli 5 lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

Punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Brasiiliast pärit sööda ja toidu puhul põllumajandus-, karjakasvatus- ja varustusministeerium (Ministério da Agricultura, Pecuária e Abastecimento (MAPA)) ja Sistema Nacional de Vigilância Sanitária (SNVS);“.

Punktid j, k ja l asendatakse järgmisega:

„j)	Etioopiast pärit toidu puhul Etioopia toidumeditsiini- ja tervishoiuamet ning kontrolliasutus (FMHACA);

k)	Argentinast pärit sööda ja toidu puhul riiklik põllumajanduse tervise- ja kvaliteeditalitus (Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (SENASA)) ja riiklik toitumisinstituut (Instituto Nacional de Alimentos (INAL));

l)	Aserbaidžaanist pärit toidu puhul Aserbaidžaani Vabariigi toiduohutusamet.“

Lisatakse punktid m ja n:

„m)	Gambiast pärit sööda ja toidu puhul toiduohutuse ja -kvaliteedi amet;

n)	Sudaanist pärit sööda ja toidu puhul põllumajandus- ja metsandusministeerium“.

4)	Rakendusmääruse (EL) nr 884/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 2 lõikes 1 osutatud sööda ja toidu saadetisi, mis on lähetatud päritoluriigist enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva, võib liitu importida, ilma et neil oleks kaasas terviseohutuse sertifikaat ning proovivõtmise ja analüüside tulemused.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(4) Komisjoni 13. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 884/2014, millega kehtestatakse eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatava sööda ja toidu impordile seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1152/2009 (ELT L 242, 14.8.2014, lk 4).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisast jäetakse välja järgmised kanded:

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsuskontrollide ja füüsiliste kontrollide sagedus (%) importimisel

„—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Gambia (GM)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Sudaan (SD)

Aflatoksiinid

50“

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 884/2014 I lisa muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmised kanded:

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Saadetise päritoluriik või riik, kust saadetis lähetatakse

Identsuskontrollide ja füüsiliste kontrollide sagedus (%)

„—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Gambia (GM)

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Sudaan (SD)

50“

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

Viies kanne Türgist pärit kuivatatud viigimarjade, viigimarju sisaldavate pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segude, viigimarjapasta ja toiduks valmistatud või konserveeritud viigimarjade, sealhulgas segude kohta, asendatakse järgmisega:

„—	Kuivatatud viigimarjad

—	0804 20 90

Türgi (TR)

20“

—	Viigimarju sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50

—	Kuivatatud viigimarjapasta

—	ex 2007 10 või ex 2007 99

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud kuivatatud viigimarjad, sealhulgas segud

—	ex 2008 99 või ex 2008 97

—	Kuivatatud viigimarjadest valmistatud peen- või jämejahu või pulber

—	ex 1106 30 90

(Toit)

Kuues kanne Türgist pärit sarapuupähklite, sarapuupähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade või marjade segude, sarapuupähklipasta, toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklite, sealhulgas segude, sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulbri, lõigutud, viilutatud või purustatud sarapuupähklite ja sarapuupähkliõli kohta asendatakse järgmisega:

„—	Koorimata sarapuupähklid (Corylus spp.)

—	0802 21 00

Türgi (TR)

5“

—	Kooritud sarapuupähklid (Corylus spp.)

—	0802 22 00

—	Sarapuupähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50

—	Sarapuupähklipasta

—	ex 2007 10 või ex 2007 99 või ex 2008 97 või ex 2008 99

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklid, sealhulgas segud

—	ex 2008 19

—	Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

—	Lõigutud, viilutatud ja purustatud sarapuupähklid

—	ex 0802 22 00

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud lõigutud, viilutatud ja purustatud sarapuupähklid

—	ex 2008 19

—	Sarapuupähkliõli

—	ex 1515 90 99

(Toit)

Kaheteistkümnes kanne Indiast pärit terve, purustatud või jahvatatud Capsicum annuum'i, perekonda Capsicum kuuluvate taimede tervete, kuivatatud viljade, v.a paprikad (Capsicum annuum), ja muskaatpähkli (Myristica fragrans) kohta asendatakse järgmisega:

„—	Capsicum annuum, terve

—	0904 21 10

India (IN)

20“

—	Capsicum annuum, purustatud või jahvatatud

—	ex 0904 22 00

11; 19

—	Perekonda Capsicum kuuluvate taimede terved, kuivatatud viljad, v.a paprikad (Capsicum annuum)

—	ex 0904 21 90

—	Muskaatpähkel (Myristica fragrans)

—	0908 11 00 ; 0908 12 00

(Toit – kuivatatud vürtsid)

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 142

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 29. mai 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/885, 5. veebruar 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2402 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks teave, mida peab sisaldama taotlus, mille kolmas isik esitab pädevale asutusele standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamiseks loa saamiseks ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/886, 12. veebruar 2019, millega muudetakse ja parandatakse delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014 rahastamisvahendeid, lihtsustatud kuluvõimalusi, kontrolljälge, tegevusauditite ulatust ja sisu ning tegevuste valimise metoodikat käsitlevate sätete ja III lisa osas	9
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/887, 13. märts 2019, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta	16
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/888, 13. märts 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/956 I lisa seoses uusi raskeveokeid käsitlevate andmetega, mida liikmesriigid ja tootjad peavad seirama ja esitama ( 1 )	43
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/889, 22. mai 2019, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muudatus Barbera d'Asti (KPN)	47
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/890, 27. mai 2019, millega kehtestatakse eritingimused Gambiast ja Sudaanist pärit maapähklite impordi suhtes ning muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009 ja rakendusmäärust (EL) nr 884/2014 ( 1 )	48
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/891, 28. mai 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 I ja II lisa seoses funktsionaalrühmaga stabilisaatorid ning raud(II)laktaadi (E 585) kasutamisega hariliku lambaseeniku (Albatrellus ovinus) pinnal toidu koostisosana Rootsi maksapasteetides ( 1 )	54
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/892, 28. mai 2019, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 preparaadi lubamist kõigi muude sigade kui võõrutatud põrsaste, emiste ja vähem tähtsate sealiikide söödalisandina (loa hoidja Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS) ( 1 )	57
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/893, 28. mai 2019, millega pikendatakse luba kasutada Bacillus subtilis DSM 15544 broilerkanade söödalisandina ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1444/2006 (loa hoidja Asahi Calpis Wellness Co. Ltd., keda liidus esindab Asahi Calpis Wellness Co. Ltd. Europe Representative Office) ( 1 )	60
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/894, 28. mai 2019, milles käsitletakse loa andmist Escherichia coli CGMCC 7.232 abil toodetud L-treoniini kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )	63
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/895, 22. mai 2019, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta AKV-ELi ministrite nõukogus seoses AKV-ELi suursaadikute komiteele AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohaste üleminekumeetmete vastuvõtmise otsuse tegemise volituste delegeerimisega	67
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/896, 28. mai 2019, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/450 seoses Euroopa hindamisdokumentidega, mis käsitlevad järgmist: sise-vaheseinakomplektid mittekandvatele seintele, katuste mehaaniliselt kinnitatavate elastsete hüdroisolatsioonikihtide süsteemid, õhukesed metallist komposiitlehed, elastsed mikroõõneskerad betoonisegudesse, terrasside kinnituskomplektid ja plastist kattekihiga isekandvad poolläbipaistvad katusekattekomplektid ( 1 )	69

„030351-00-0402	Katuste mehaaniliselt kinnitatavate elastsete hüdroisolatsioonikihtide süsteemid (asendab tehnilise kirjelduse „ETAG 006“)
210005-00-0505	Sise-vaheseinakomplektid mittekandvatele seintele (asendab tehnilise kirjelduse „ETAG 003“)
210046-00-1201	Õhukesed metallist komposiitlehed
220089-00-0401	Plastist kattekihiga isekandvad poolläbipaistvad katusekattekomplektid (asendab tehnilise kirjelduse „ETAG 010“)
260017-00-0301	Elastsed mikroõõneskerad betoonisegudesse
331924-00-0602	Terrasside kinnituskomplektid“


	(1) EMPs kohaldatav tekst