ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 137 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
* |
||
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/828, 14. märts 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/127 seoses nõuetega imiku piimasegus sisalduva D-vitamiini kohta ning imiku piimasegus ja jätkupiimasegus sisalduva eruukhappe kohta ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
Komisjoni määrus (EL) 2019/831, 22. mai 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II, III ja V lisa ( 1 ) |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/825,
14. mai 2019,
Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2018/2003 (2) on allkirjastatud Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping („leping“) tingimusel, et see sõlmitakse mõnel hilisemal kuupäeval. |
(2) |
Leping tuleks liidu nimel heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping kiidetakse liidu nimel heaks (3).
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 8 lõikes 1 sätestatud teate.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 14. mai 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
P. DAEA
(1) 16. aprilli 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 20. septembri 2016. aasta otsus (EL) 2018/2003 Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 322, 18.12.2018, lk 1).
(3) Lepingu tekst koos selle allkirjastamise otsusega on avaldatud ELT L 322, 18.12.2018, lk 3).
MÄÄRUSED
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/3 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/826,
4. märts 2019,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL VIII lisa ja IX lisa seoses tõhusa kütte ja jahutuse potentsiaali põhjaliku hindamise sisuga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (1) ja eriti selle artiklit 22,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivis 2012/27/EL kehtestatakse liikmesriikidele tõhusa kütte ja jahutuse potentsiaali põhjaliku hindamise raamistik ja sisu. |
(2) |
Direktiivi 2012/27/EL artikliga 22 ja artikli 23 lõikega 2 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VIII ja IX lisa nõuete kohandamiseks. |
(3) |
Komisjon analüüsis esimese perioodi põhjalikke hinnanguid. Uute andmete kogumine, uute võimaluste leidmine ja parimate tavade vahetamine kütte ja jahutuse energiatõhususe valdkonnas kinnitas põhjalike hindamiste kasulikkust ning kinnitas, et komisjon peab nõudma liikmesriikidelt teise perioodi põhjalike hindamiste ajakohastamist ja komisjonile teatamist. |
(4) |
Hindamised varieerusid metoodika ja sisu poolest, mis näitas, et parandamist vajavad valdkonnad on selgemad nõuded, tehnoloogiline neutraalsus ja parem seos poliitikaga. Põhjalike hindamiste sisu käsitlevaid nõudeid tuleb ajakohastada enne teist perioodi, et kogutud teave oleks liikmesriikidele ja komisjonile kasulikum, esitatav teave lihtsam ning seonduks paremini teiste energialiidu õigusaktidega, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999, (2) milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning järgmiste direktiividega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, (3) millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, (4) millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 (5) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. |
(5) |
Kavandatavate kütte ja jahutuse tarnepunktide ning kaugküttejaamade kindlaks tegemisel on liikmesriikide jaoks sobivaks vahendiks loataotlustel olevad andmed. |
(6) |
Liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteeriti põhjaliku hindamise menetluse ja ajakohastatud VIII lisa töödokumendi kavandi üle ühisel konsultatsioonikoosolekul 25. oktoobril 2018. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid arutasid liikmesriikide eksperdid kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2002 artikliga 22. |
(8) |
direktiivi 2012/27/EL VIII lisa ja IX lisa 1. osa tuleks seega kohandada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Tõhusa kütte ja jahutuse potentsiaal
1. Direktiivi 2012/27/EL VIII lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.
2. Direktiivi 2012/27/EL IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
I LISA
VIII lisa muudatused
Direktiivi 2012/27/EL VIII lisa asendatakse järgmiselt:
„VIII LISA
Kütte ja jahutuse tõhususe võimalused
Artikli 14 lõikes 1 osutatud riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali põhjalik hindamine hõlmab järgmisi punkte ja põhineb neil.
I osa
KÜTTE JA JAHUTUSE ÜLEVAADE
1. Kütte- ja jahutusnõudlus hinnatud kasuliku energia (1) järgi ning kvantifitseeritud energia lõpptarbimine GWh aastas (2) sektorite kaupa:
a) |
kodutarbijad; |
b) |
teenuste sektor; |
c) |
tööstus; |
d) |
muu sektor, mis üksi tarbib üle 5 % kogu riigi kasulikust kütte- ja jahutusnõudlusest. |
2. Kütte ja jahutuse jooksva tarnimise näit või punkti 2 alapunkti a alapunkti i korral selle näit või hinnang:
a) |
tehnoloogiate kaupa, GWh aastas, (3) punktis 1 nimetatud sektorites, kui see on võimalik, eristades fossiilsetest ja taastuvatest energiaallikatest saadud energiat:
|
b) |
jaamad, mis toodavad heitsoojus- või heitjahutusenergiat ning nende potentsiaalne kütte- või jahutustarne GWh aastas:
|
c) |
taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojusest või heitjahutusest toodetud energia väidetav osakaal kaugkütte ja -jahutussektori (4) lõplikus energiatarbimises viimase 5 aasta jooksul kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001. |
3. Kogu riigi territooriumi kaart, millel on tundliku äriteabe puutumatust hoides märgitud:
a) |
analüüsi punkti 1 abil leitud kütte- ja jahutusvajadusega piirkonnad, kasutades ühtseid kriteeriume, et keskenduda energiatihedatele aladele omavalitsustes ja linnastutes; |
b) |
punkti 2 alapunktis b kindlaks tehtud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad; |
c) |
punkti 2 alapunktis b kirjeldatud kavandatud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad. |
4. Kütte ja jahutuse nõudluse suundumuste prognoos, mille abil säilitada järgmise 30 aasta perspektiivi gigavatt-tundides, võttes arvesse eelkõige järgmise 10 aasta prognoosi, hoonete ja eri tööstussektorite osas toimuda võivaid muutusi ning nõudluse juhtimisega seotud meetmete ja strateegiate mõju, nt direktiivi (EL) 2018/844 kohaste pikaaegsete hoonete renoveerimise strateegiate mõju.
II osa
EESMÄRGID, STRATEEGIAD JA POLIITKAMEETMED
5. Liikmesriikide kavandatud panused oma riiklike eesmärkide, sihtide jaoks ning panused energialiidu viie mõõtme jaoks, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 2 punktis b ning mida saavutatakse tõhusa kütte ja jahutuse kaudu, mis on eelkõige seotud kõnealuse määruse artikli 4 punkti b alapunktidega 1–4 ning artikli 15 lõike 4 punktiga b, täpsustades milline neist elementidest on lisaelement võrreldes lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga.
6. Üldine ülevaade kehtivatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mida on kirjeldatud kõige viimases aruandes, mis esitati vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3, 20 ja 21 ning artikli 27 punktile a.
III osa
KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE MAJANDUSLIKU POTENTSIAALI ANALÜÜS
7. Kogu riigi territooriumil tuleb teha mitmesuguste kütte ja jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüs, (5) kasutades artikli 14 lõikes 3 osutatud kulude-tulude analüüsi, ning tuleb teha kindlaks tõhusamad ja taastuvenergial põhinevad alternatiivsed tehnoloogiad ning võimaluse korral eristada sealjuures fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energiat.
Käsitleda tuleks järgmisi tehnoloogiaid:
a) |
tööstusheitsoojus ja -jahutus; |
b) |
jäätmepõletus; |
c) |
suure tõhususega koostootmine; |
d) |
taastuvad energiaallikad (nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia), mis on muud kui need, mida kasutatakse suure tõhususega koostootmises; |
e) |
soojuspumbad; |
f) |
olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine. |
8. Majandusliku potentsiaali analüüs peab hõlmama järgmisi etappe ja kaalutlusi:
a) |
kaalutlused
|
b) |
kulud ja tulud Punkti 8 alapunktis a osutatud kulud ja tulud peavad sisaldama vähemalt järgmisi kulusid ja tulusid:
|
c) |
lähtestsenaariumi suhtes asjakohased stsenaariumid Kaalutakse kõiki lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa.
|
d) |
piirid ja integreeritud lähenemisviis
|
e) |
eeldused
|
f) |
tundlikkusanalüüs
|
IV osa
VÕIMALIKUD UUED STRATEEGIAD J APOLIITIKAMEETMED
9. Ülevaade uutest seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest meetmetest (8) punktides 7 ja 8 kindlaks tehtud majanduspotentsiaali realiseerimiseks, millega seoses on kavandatud järgmine:
a) |
kasvuhoonegaaside heite vähendamine; |
b) |
primaarenergia sääst GWh aastas; |
c) |
mõju tõhusa koostootmise osakaalule; |
d) |
mõju taastuvate energiaallikate osakaalule riigi energiaallikate jaotuses; |
e) |
seosed riikliku finantskavaga ning avaliku sektori eelarve ja turuosaliste kulude säästuga; |
f) |
vajaduse korral riiklike toetusmeetmete hinnang, millele on lisatud aastaeelarve ja antav võimalik abi. |
(1) Lõppkasutajate kütte- ja jahutusnõudluse rahuldamiseks vajalik soojusenergia kogus.
(2) Kasutada tuleks kõige uuemaid andmeid.
(3) Kasutada tuleks kõige uuemaid andmeid.
(4) Pärast seda, kui direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 35 kohaselt on kehtestatud jahutuseks ja kaugjahutuseks kasutatud taastuvenergia koguse arvutamise metoodika, määratakse taastuvenergial põhinev jahutus kindlaks kooskõlas kõnealuse direktiiviga. Kuni selle ajani tehakse seda asjakohase riikliku metoodika kohaselt.
(5) Majandusliku potentsiaali analüüsis tuleks esitada energiahulk (GW-tundides), mida on aastas võimalik toota iga analüüsitud tehnoloogiaga. Arvesse tuleks ka võtta energiasüsteemist tulenevaid piiranguid ja vastastikuseid seoseid. Analüüsis võib kasutada mudeleid, mis põhinevad eeldustel, mis kujutavad tavapäraste tehnoloogiate või süsteemide toimimist.
(6) Sealhulgas direktiivi 2018/2001 artikli 15 lõikes 7 osutatud hindamine.
(7) Viimane kuupäev poliitikasuundumuste arvessevõtmiseks lähtestsenaariumi jaoks on selle aasta lõpp, mis eelneb aastale, mille lõpuks tuleb esitada põhjalik hindamine. See tähendab, et neid poliitikasuundi, mis sätestati aasta jooksul enne põhjaliku hindamise esitamise tähtaega, ei ole vaja arvesse võtta.
(8) Ülevaade peab hõlmama finantsmeetmeid ja -programme, mida saab põhjalike hindamise perioodi jooksul vastu võtta, ning see ei mõjuta riigiabi hindamise jaoks eraldi teatise andmist riiklike toetuskavade kohta.
II LISA
Direktiivi 2012/27/EL IX lisa muutmine
Direktiivi 2012/27/EL IX lisa 1. osa jäetakse välja.
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/10 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/827,
13. märts 2019,
milles käsitletakse kriteeriume, mida ettevõtjad peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 89 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele vastamiseks, ja menetlusi nende kriteeriumide täitmise tagamiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 89 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) 2016/2031 on sätestatud, et taimepass tuleb välja anda teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamiseks liidu territooriumil ning sissetoomiseks kaitstavasse piirkonda või seal vedamiseks. |
(2) |
Selle tagamiseks, et taimepassis sisalduv teave ning taimepasside väljaandmiseks vajalikud kontrollimised põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel teadmistel, võivad taimepasse anda pädevate asutuste järelevalve all välja üksnes loa saanud ettevõtjad. |
(3) |
Tuleks kehtestada teatavad kriteeriumid selle tagamiseks, et ettevõtjatel on vajalikud teadmised eeskirjadest, milles käsitletakse taimekahjustajaid, mis võivad mõjutada teatavaid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, ning meetmeid nende taimekahjustajate esinemise ja leviku ärahoidmiseks. |
(4) |
Vajalik on menetlus kõigi määruse (EL) 2016/2031 artikli 89 lõikes 2 osutatud kriteeriumide täitmise ning ka selle tagamiseks, et kõik loa saanud ettevõtjad on teadlikud taimepasside väljastamiseks vajalikust teabest. Seepärast peaksid pädevad asutused tegema kättesaadavaks tehnilise suunise, mis sisaldab teavet taimekahjustajate ja vastavate siirutajate bioloogia kohta ning nende kandjateks olevate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide bioloogia asjakohaste aspektide kohta, aga ka kontrollide tegemise, asjaomaste taimekahjustajate esinemise ja leviku ärahoidmise ning hädaolukorra lahendamise kava koostamise kohta. |
(5) |
Selleks et pädevatel asutustel ja ettevõtjatel oleks piisavalt aega valmistuda eespool nimetatud sätete rakendamiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 14. detsembrist 2020, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Taimepasside väljaandmiseks loa saanud ettevõtjate täidetavad kriteeriumid
Selleks et saada luba taimepasside väljaandmiseks, peavad ettevõtjad vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) |
nad on tõendanud pädevale asutusele oma vajalikke teadmisi määruse (EL) 2016/2031 artikli 87 kohaselt tehtavate kontrollide suhtes kohaldatavatest eeskirjadest, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid, määruse (EL) 2016/2031 artikli 30 lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid, kaitstavate piirkondade karantiinseid taimekahjustajaid ning liidu reguleeritud mittekarantiinseid taimekahjustajaid, mis võivad mõjutada asjaomaseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte; |
b) |
nad on tõendanud pädevale asutusele oma vajalikke teadmisi parimatest tavadest ning meetmetest ja muudest tegevustest, mis on vajalikud punktis a osutatud taimekahjustajate esinemise ja leviku ärahoidmiseks; |
c) |
neil on tõhus hädaolukorra lahendamise kava, mida tuleb järgida punktis a osutatud sellise taimekahjustaja iga esinemise või leiu kahtluse puhul, kes mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad nende taimi, taimseid saadusi või muid objekte; |
d) |
nad on tõendanud pädevale asutusele oma vajalikke teadmisi ja pädevust seoses taimede, taimsete saaduste või muude objektide vajalike kontrollimistega asjaomaste taimekahjustajate suhtes ning punktis b osutatud meetmete võtmisega; |
e) |
nad on tõendanud pädevale asutusele, et neil on vajalikud ruumid ja varustus (või ligipääs nendele) taimede, taimsete saaduste või muude objektide nõutavate kontrollimiste läbiviimiseks ning nad suudavad ka võtta punktis b osutatud meetmeid; |
f) |
nad on määranud kontaktisiku, kelle vastutusalasse kuulub pädeva asutusega toimuv teabevahetus käesoleva määruse sätete rakendamise kohta, ning on teatanud pädevale asutusele selle isiku kontaktandmed. |
Artikkel 2
Menetlused ettevõtjatele esitatavate kriteeriumide täitmise tagamiseks
1. Pädev asutus tagab ettevõtjatele juurdepääsu tehnilise suunise selliste kriteeriumide kohta, mida tuleb täita taimepasside väljaandmisega seotud kontrollimistel.
Iga pädeva asutuse ametliku veebisaidi kaudu on võimalik juurdepääs tehnilisele suunisele, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente:
a) |
teave taimekahjustajate ja vastavate siirutajate bioloogia kohta ning asjaomaste kandjate bioloogia asjakohaste aspektide kohta; |
b) |
teave kõnealuste taimekahjustajate esinemisele viitavate märkide kohta ning selliste sümptomite kohta, mis viitavad taimede, taimsete saaduste või muude objektide saastumisele vastavate taimekahjustajatega, visuaalse kontrollimise ning proovide võtmise ja analüüsimise korra kohta; |
c) |
teave selliste parimate tavade ning meetmete ja muude tegevuste kohta, mis on vajalikud artikli 1 punktis a osutatud taimekahjustajate esinemise ja leviku ärahoidmiseks; |
d) |
teave artikli 1 punktis c osutatud kava koostamise ja sisu kohta. |
2. Pädevad asutused võtavad kõik asjakohased meetmed, et kontrollida, kas ettevõtja vastab kõigile lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 14. detsembrist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/12 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/828,
14. märts 2019,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/127 seoses nõuetega imiku piimasegus sisalduva D-vitamiini kohta ning imiku piimasegus ja jätkupiimasegus sisalduva eruukhappe kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/127 (2) on muu hulgas sätestatud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostise ja märgistuse nõuded. |
(2) |
Delegeeritud määrusega (EL) 2016/127 on konkreetselt ette nähtud, et imiku piimasegu peab sisaldama D-vitamiini vahemikus 2–3 μg/100 kcal. |
(3) |
On väljendatud muret selle üle, et kui tarbida suures koguses piimasegu, mille D-vitamiini sisaldus on 3 μg/100 kcal, ja lisaks sellele saada täiendavat D-vitamiini muudest toidulisanditest, võivad mõned imikud selle tulemusena tarbida D-vitamiini ohtlikus koguses. Et tagada imikute kaitse kõrgeim tase, palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil (edaspidi „toiduohutusamet“) hinnata, kui ohtlik on sellise imiku piimasegu tarbimine, mille D-vitamiini sisaldus on 3 μg/100 kcal. |
(4) |
Oma 28. juuni 2018. aasta teaduslikus arvamuses imikute D-vitamiini maksimaalse lubatud doosi ajakohastamise kohta (3) jõudis toiduohutusamet järeldusele, et tarbides imiku piimasegu, mille D-vitamiini sisaldus on 3 μg/100 kcal, võivad mõned kuni 4 kuu vanused imikud saada maksimaalset lubatud doosi ületava koguse D-vitamiini juba üksnes piimasegust. |
(5) |
Kõnealuses arvamuses jõuti ka järeldusele, et kui D-vitamiini maksimaalne sisaldus imiku piimasegus on 2,5 μg/100 kcal, ei ületa üksnes piimasegust saadava D-vitamiini tarbimine maksimaalset lubatud doosi. Kõnealuse arvamuse põhjal tuleks delegeeritud määruse (EL) 2016/127 kohast D-vitamiini lubatud maksimumsisaldust imiku piimasegus vähendada väärtuseni 2,5 μg/100 kcal kooskõlas määruse (EL) nr 609/2013 artikliga 6 ja artikli 9 lõigetega 1–4. |
(6) |
Eruukhappe piirnormid imiku piimasegudes ja jätkupiimasegudes on kehtestatud delegeeritud määrusega (EL) 2016/127. |
(7) |
Toiduohutusamet on vastu võtnud teadusliku arvamuse eruukhappe sisalduse kohta söödas ja toidus (4). Kõnealuses arvamuses jõuti järeldusele, et toidukaudse kokkupuute 95. protsentiil oli suurim imikute ja laste puhul, mis võib viidata sellele, et eruukhape võib olla ohtlik seda suures koguses tarbivatele lastele ja noortele. |
(8) |
Võttes arvesse arvamuses esitatud järeldusi, on asjakohane vähendada eruukhappe piirnorme imiku piimasegus ja jätkupiimasegus. |
(9) |
Seetõttu tuleks delegeeritud määruse (EL) 2016/127 I ja II lisa vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määruse (EL) 2016/127 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 181, 29.6.2013, lk 35.
(2) Komisjoni 25. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 seoses imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostise ja teabe erinõuetega ning teabega imikute ja väikelaste toitmise kohta (ELT L 25, 2.2.2016, lk 1).
(3) EFSA Journal 2018; 16(8):5365, 118 lk.
(4) EFSA Journal 2016; 14(11):4593, 173 lk.
LISA
Delegeeritud määruse (EL) 2016/127 I ja II lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
I lisa muudetakse järgmiselt.
|
2. |
II lisa punkt 4.3 asendatakse järgmisega:
|
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/15 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/829,
14. märts 2019,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031 taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmete kohta ning lubatakse liikmesriikidel kehtestada ajutised erandid seoses ametliku testimise, teaduslike või hariduslike eesmärkide, katsete, sordivaliku või sordiaretusega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5 ja artikli 48 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2016/2031 kohaselt võivad liikmesriigid taotluse alusel anda ajutise loa tuua oma territooriumile sisse, seal vedada, hoida ja paljundada liidu karantiinseid taimekahjustajaid või artikli 30 lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid, mida kasutatakse ametlikuks testimiseks, teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses. Lisaks võivad liikmesriigid taotluse alusel anda ajutise loa tuua oma territooriumile sisse ja seal vedada taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mida kasutatakse ametlikuks testimiseks, teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses. |
(2) |
Määrust (EL) 2016/2031 on vaja täiendada ning võtta vastu eeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta seoses asjaomaste taimekahjustajate, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomisega liidu territooriumile ja seal vedamisega, samuti vastavate lubade andmise kord ja tingimused ning nõuete täitmise kontrollimise nõuded ja nõuete rikkumise korral võetavad meetmed. |
(3) |
Selleks et tagada kindlaksmääratud toimingutega seotud fütosanitaarse riski kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni, tuleks kindlaksmääratud materjali liitu sissetoomiseks ja seal vedamiseks loa andmise suhtes kohaldada teatavaid tingimusi, millega tagatakse täieliku ja asjakohase taotluse esitamine, kindlaksmääratud toimingute laadi ja eesmärkide uurimine, kinnitus selle kohta, et kindlaksmääratud toimingud viiakse läbi karantiinijaamades või kinnistes üksustes, ning saastunud materjali hävitamine ja ohutu kõrvaldamine. |
(4) |
Selleks et tagada asjaomase kindlaksmääratud materjali järelevalve ja jälgitavus ning viivitamata kõrvaldada kõik sellega seotud fütosanitaarsed riskid, on asjakohane, et pärast kõnealuse loa andmist väljastab selle liikmesriigi pädev asutus, kus heakskiidetud kindlaksmääratud toimingut hakatakse tegema, volikirja, mis peaks asjaomase kindlaksmääratud materjaliga alati kaasas olema. |
(5) |
Volikirja vorm peaks olema sarnane komisjoni direktiivi 2008/61/EÜ II lisas sätestatud vormiga, kuna viimase rakendamine on osutunud tõhusaks ja järjepidevaks (2). |
(6) |
Kindlaksmääratud toimingutes kasutatava kindlaksmääratud materjali korduvaks sissetoomiseks liitu ja seal vedamiseks tuleks kasutada ühteainsat volikirja kooskõlas eritingimustega, et tagada sellise sissetoomise ja vedamise jaoks proportsionaalne ja tõhus raamistik. |
(7) |
Ametlikku testimist tehakse sagedamini kui muid kindlaksmääratud toiminguid. Seepärast oleks tõhusam lubada ametliku testimise puhul paindlikumat raamistikku kui muude kindlaksmääratud toimingute puhul. |
(8) |
Tuleks kehtestada eeskirjad meetmete kohta, mida pädevad asutused võtavad käesoleva määruse sätete täitmata jätmise korral, et tagada võimalikult kiire parandusmeetmete võtmine. Need meetmed peaksid hõlmama kindlaksmääratud toimingute eest vastutava isiku kohustusi. |
(9) |
Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks direktiiv 2008/61/EÜ kehtetuks tunnistada. |
(10) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada ilma, et see piiraks eeskirju, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (3) (ametliku kontrolli määrus) artikli 48 alusel seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud kaupadega. |
(11) |
Selleks et lubatud toimingud saaks sujuvalt lõpetada, on asjakohane pikendada nende toimingute heakskiidu kehtivust kindlaksmääratud ajavahemiku võrra. |
(12) |
Õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust (EL) 2016/2031, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EL) 2016/2031 teatavatest sätetest erandi tegemise tingimused, mille alusel võib käesoleva määruse artiklis 2 määratletud kindlaksmääratud taimekahjustajaid ning taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid liitu või liidu kaitstavatesse piirkondadesse sisse tuua või seal vedada, hoida, paljundada või kasutada ametlikuks testimiseks, teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses. Eelkõige sätestatakse käesolevas määruses erandid määruse (EL) 2016/2031 järgmistest sätetest:
a) |
artikli 5 lõige 1, millega keelatakse liidu karantiinsete taimekahjustajate liidu territooriumile sissetoomine ning seal vedamine, hoidmine, paljundamine ja sealt väljaviimine; |
b) |
artikli 30 lõige 1 liidu meetmete kohta, mis on vastu võetud seoses liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kandmata taimekahjustajatega, mis võivad vastata nimetatud loetellu kandmise tingimustele; |
c) |
artikli 32 lõige 2, millega keelatakse liidu karantiinsete taimekahjustajate sissetoomine liidu territooriumil asuvatesse kaitstavatesse piirkondadesse ning seal vedamine, hoidmine, paljundamine ja sealt väljaviimine; |
d) |
artikli 40 lõige 1, millega keelatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomine liidu territooriumile kõikidest või teatavatest kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt; |
e) |
artikli 41 lõige 1, milles käsitletakse erinõudeid ja samaväärseid nõudeid kolmandatest riikidest pärit teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomise kohta liidu territooriumile ja seal vedamise kohta; |
f) |
artikli 42 lõige 2, millega keelatakse teatavate kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomine liidu territooriumile kolmandatest riikidest; |
g) |
artikli 49 lõige 1 ajutiste meetmete kohta seoses kolmandatest riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomise ja seal vedamisega; |
h) |
artikli 53 lõige 1, millega keelatakse kolmandatest riikidest või liidu territooriumilt pärit taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomine liidu territooriumil asuvatesse kaitstavatesse piirkondadesse; |
i) |
artikli 54 lõige 1, milles käsitletakse erinõudeid taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomise kohta liidu territooriumil asuvatesse kaitstavatesse piirkondadesse. |
Eelkõige kehtestatakse käesoleva määrusega:
a) |
eeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta, mis on seotud kindlaksmääratud taimekahjustajate või taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu või liidu kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise või seal vedamise, hoidmise, paljundamise või kasutamisega; |
b) |
kord ja tingimused, mille alusel annavad liikmesriigid ajutise loa kindlaksmääratud toimingute tegemiseks; |
c) |
eeskirjad, milles käsitletakse nõuete täitmise kontrollimist ja nõuete rikkumise korral võetavaid meetmeid. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kindlaksmääratud taimekahjustajad“– üks järgmistest:
i) |
määruse (EL) 2016/2031 artikli 5 kohaselt loetletud liidu karantiinsed taimekahjustajad, |
ii) |
taimekahjustajad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt vastuvõetud meetmeid, |
iii) |
kaitstavate piirkondade karantiinsed taimekahjustajad, mis on loetletud vastavalt kõnealuse määruse artikli 32 lõikele 3; |
b) „taimed, taimsed saadused või muud objektid“– taimed, taimsed saadused või muud objektid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 30 lõike 1 kohaselt võetud meetmeid ning mis on loetletud vastavalt artikli 40 lõigetele 2 ja 3, artikli 41 lõigetele 2 ja 3, artikli 42 lõigetele 2 ja 3, artikli 49 lõikele 1, artikli 53 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 54 lõigetele 2 ja 3;
c) „kindlaksmääratud materjal“– kindlaksmääratud taimekahjustajad, taimed, taimsed saadused või muud objektid, mille puhul on vaja luba käesoleva määruse tähenduses;
d) „kindlaksmääratud toimingud“– mis tahes isikute, sealhulgas pädevate asutuste, akadeemiliste ja teadusasutuste või ettevõtjate tehtavad toimingud, mis on seotud ametliku testimise, teaduslike või hariduslike eesmärkide, katsete, sordivaliku või sordiaretusega ning hõlmavad kindlaksmääratud materjali liitu või liidu kaitstavasse piirkonda sisse toomist, seal vedamist, hoidmist, paljundamist või kasutamist.
Artikkel 3
Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus
1. Liikmesriigid teevad halduskoostööd seoses liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega, mis puudutab kindlaksmääratud materjali sissetoomist liidu territooriumile või liidu kaitstavatesse piirkondadesse, seal vedamist, hoidmist, paljundamist ja kasutamist.
2. Lõike 1 kohaldamiseks saadavad liikmesriigid enne iga aasta 31. märtsi komisjonile ja teistele liikmesriikidele kogu järgmise teabe:
a) |
loetelu, mis sisaldab käesoleva määruse alusel lubatud ja eelneva kalendriaasta jooksul liitu sisse toodud või liidus veetud kindlaksmääratud materjali liike ja koguseid; |
b) |
aruanne selliste kindlaksmääratud taimekahjustajate esinemise kohta, mis ei ole käesoleva määruse alusel lubatud, ning kõigi muude selliste taimekahjustajate esinemise kohta, mida pädev asutus peab liidule avalduvaks riskiks ja mis on tuvastatud kindlaksmääratud toimingute käigus. |
c) |
nõuete rikkumise korral võetud meetmed; |
d) |
käesoleva määruse kohaldamiseks kasutatavate karantiinijaamade ja kinniste üksuste loetelu. |
3. Kindlaksmääratud materjali sissetoomine liitu ja seal vedamine selliste kindlaksmääratud toimingute jaoks, millele on antud luba vastavalt artiklile 5, registreeritakse koos vastava loaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 131 osutatud elektroonilises ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis (IMSOC).
Artikkel 4
Taotlus
Enne kindlaksmääratud materjali liitu sissetoomist ning seal vedamist, hoidmist, paljundamist ja kasutamist kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 8 lõikega 1 ja artikli 48 lõikega 1 (olenevalt asjaoludest) tuleb pädevatele asutustele esitada taotlus.
Selle sisu peab vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuetele.
Artikkel 5
Loa andmise tingimused
Liikmesriigid annavad kindlaksmääratud materjali liitu sissetoomiseks ning seal vedamiseks, hoidmiseks, paljundamiseks ja kasutamiseks loa kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 8 lõikega 1 ja artikli 48 lõikega 1 (olenevalt asjaoludest) piiratud ajaks ja ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
a) |
on leitud, et taotlus on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4; |
b) |
pädev asutus on läbi vaadanud taotluses esitatud kindlaksmääratud toimingute laadi ja eesmärgid ning leidnud, et need on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud kindlaksmääratud toimingute määratlusega; |
c) |
on kinnitatud, et kindlaksmääratud toimingud tehakse taotluses märgitud ja pädeva asutuse poolt kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artiklitega 60 ja 61 määratud karantiinijaamades või kinnistes üksustes; |
d) |
on tagatud, et pärast kõnealuse loaga hõlmatud kindlaksmääratud toimingu lõpuleviimist toimub kindlaksmääratud materjali hävitamine ja ohutu kõrvaldamine või seda hoitakse edasiseks kasutamiseks sobivates tingimustes vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artiklile 64. |
Artikkel 6
Loa andmise järel väljastatav volikiri
1. Pärast artiklis 5 osutatud loa andmist väljastab selle liikmesriigi pädev asutus, kus heakskiidetud kindlaksmääratud toiming tehakse, volikirja. See volikiri peab asjaomase kindlaksmääratud materjaliga alati kaasas olema.
2. Liidust pärineva kindlaksmääratud materjali puhul peab volikiri vastama II lisa A osas sätestatud vormile. Vastava kindlaksmääratud materjali karantiini- või kinnistes tingimustes vedamiseks peab volikirjal olema päritoluliikmesriigi ametlik kinnitus.
3. Kolmandatest riikidest pärineva kindlaksmääratud materjali puhul peab volikiri vastama II lisa B osas sätestatud vormile. Vastava kindlaksmääratud materjali karantiini- või kinnistes tingimustes sissetoomiseks peab volikirjal olema kolmanda päritoluriigi ametlik kinnitus.
4. Kindlat liiki kindlaksmääratud materjali korduvaks sissetoomiseks liitu või seal vedamiseks võib pädev asutus väljastada kõigi nende sissetoomiste või vedamiste jaoks esimese saatmise ajal üheainsa volikirja, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) |
sissetoomine või vedamine toimub mitu korda aastas; |
b) |
kindlaksmääratud materjali puhul kasutatakse samu pakendamistingimusi; |
c) |
kindlaksmääratud materjal pärineb samalt tarnijalt ja saadetakse samale isikule, kes vastutab heakskiidetud toimingute eest. |
Pädev asutus märgib II lisa A ja B osades sätestatud näidisvormi lahtris 10 selgelt, et volikiri hõlmab kõnealuse kindlaksmääratud materjali korduvat sissetoomist liitu või seal vedamist. Volikiri kehtib maksimaalselt aasta alates selle väljaandmise kuupäevast.
Artikkel 7
Ametlikku testimist käsitlevad erisätted
Erandina artiklitest 4, 5 ja 6 annavad liikmesriigid loa ametlikuks testimiseks, mille viivad läbi pädevad asutused või ettevõtjad pädevate asutuste ametliku järelevalve all, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) |
heakskiidetud toimingute eest vastutav isik on teatanud pädevale asutusele ametlikust testimisest enne selle toimumist; |
b) |
teade sisaldab ametliku testimise laadi ja eesmärke; |
c) |
teade sisaldab kinnitust selle kohta, et ametlik testimine tehakse artikli 5 punktis c osutatud karantiinijaamades või kinnistes üksustes; |
d) |
ametlik testimine viiakse läbi nii, et kindlaksmääratud materjali käitlemise ja transportimise ajal enne ja pärast ametlikku testimist ja selle ajal ei esine kindlaksmääratud taimekahjustajate levimist. |
Artikkel 8
Nõuete täitmise kontrollimise üldsätted
Pädev asutus teostab kindlaksmääratud toimingute üle järelevalvet, tagamaks, et täidetud oleksid kõik järgmised nõuded:
a) |
toimingute eest vastutav isik teavitab viivitamata pädevat asutust kindlaksmääratud materjali saastumisest ükskõik millise kindlaksmääratud taimekahjustajaga, mis ei ole käesoleva määruse alusel lubatud, või mis tahes muude taimekahjustajatega, mida loetakse liidule avalduvaks riskiks ja mis on tuvastatud kindlaksmääratud toimingute käigus. Kui materjaliks on kindlaksmääratud taimekahjustaja, hõlmab järelevalve materjali võimalikku saastumist muude kindlaksmääratud taimekahjustajatega, mis ei ole käesoleva määruse alusel lubatud, või muude taimekahjustajatega, mida pädev asutus peab liidule avalduvaks riskiks ja mis on tuvastatud kindlaksmääratud toimingute käigus; |
b) |
toimingute eest vastutav isik teatab pädevale asutusele viivitamata igast juhtumist, mille tulemusel punktis a osutatud taimekahjustajad pääsevad välja või nende väljapääsemine on tõenäoline. |
Artikkel 9
Nõuete rikkumise korral võetavad meetmed
1. Pädev asutus võib toimingute eest vastutavalt isikult nõuda parandusmeetmete rakendamist kohe või kindlaksmääratud aja jooksul, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine.
2. Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et toimingute eest vastutav isik ei järgi käesoleva määruse sätteid, võtab see asutus viivitamata vajalikud meetmed tagamaks, et nende sätete rikkumine ei jätkuks. Kõnealused meetmed võivad hõlmata artiklis 5 osutatud loa tühistamist või ajutist peatamist.
3. Kui pädev asutus on võtnud lõike 2 kohaselt muid meetmeid kui loa tühistamine, kuid käesoleva määruse nõuete rikkumine jätkub, tühistab see asutus kõnealuse loa viivitamata.
Artikkel 10
Direktiivi 2008/61/EÜ kehtetuks tunnistamine ja üleminekuperiood direktiiviga heaks kiidetud toimingute jaoks
Direktiiv 2008/61/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.
Kõnealuse direktiivi artikli 2 alusel antud toimingute heakskiidud lõppevad 31. detsembril 2020.
Artikkel 11
Jõustumiskuupäev ja kohaldamise alguskuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(2) Komisjoni 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/61/EÜ, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks (ELT L 158, 18.6.2008, lk 41).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).
I LISA
1.
Artiklis 4 osutatud taotlus peab olenevalt asjaoludest sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
a) |
taotleja ja kindlaksmääratud toimingu eest vastutava(te) isiku(te) (kui viimane/viimased on erinevad) nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber, sealhulgas nende teaduslikud ja tehnilised kvalifikatsioonid kindlaksmääratud toimingu tegemiseks; |
b) |
kindlaksmääratud materjali liik, teaduslik nimetus või nimetus ja, kui see on asjakohane, viited avaldatud materjalidele, sealhulgas teave võimalike vektorite kohta; |
c) |
kindlaksmääratud materjali kogus, korduva saatmise korral saatmiskordade arv ja kogus saadetise kohta, mis on asjaomase kindlaksmääratud toimingu eesmärki ning karantiinijaama või kinnise üksuse suutlikkust arvesse võttes põhjendatud; |
d) |
kindlaksmääratud materjali päritolukoht, sealhulgas saatja ja tarnija nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber, ning asjakohased dokumentaalsed tõendid, kui kindlaksmääratud materjal tuuakse sisse kolmandast riigist; |
e) |
kindlaksmääratud toimingu kestus, kokkuvõte kindlaksmääratud toimingu laadist ja eesmärkidest, lisaks katsete puhul ja sordivalikuga seotud teadus- või haridustöö puhul nende kirjeldus; |
f) |
pakendamistingimused kindlaksmääratud materjali vedamiseks või importimiseks; |
g) |
karantiinijaama või kinnise üksuse nimi, aadress ja kirjeldus; |
h) |
kindlaksmääratud materjali lõppkasutus pärast kindlaksmääratud toimingu lõpetamist, nt hävitamine, kogumine või hoidmine; |
i) |
meetod, millega kindlaksmääratud materjal pärast kindlaksmääratud toimingu lõpetamist vajaduse korral hävitatakse või millega seda töödeldakse. |
2.
Muud teavet või muid selgitusi antakse pädeva asutuse nõudmisel.
II LISA
A. Teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses kasutatavate taimekahjustajate, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidus vedamiseks antava ning artikli 6 lõikes 2 osutatud volikirja näidis
Pealkiri: volikiri |
|
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Täpsustage üks järgmistest tingimustest:
|
||||||||
|
Käesolevat kindlaksmääratud materjali veetakse liidu territooriumil määruse (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number] alusel |
||||||||
|
Kui jah: Väljaandmise kuupäev: Saadetise viitenumber: Kindlaksmääratud materjali saatmiskordade arv ja kogus saadetise kohta: |
||||||||
|
Hävitamine/kogumine või hoidmine* |
||||||||
|
|
||||||||
Kinnitamise koht: |
|
||||||||
Kuupäev: |
Väljaandmiskoht: |
||||||||
Volitatud ametniku nimi ja allkiri: |
Väljaandmise kuupäev: Aegumise kuupäev |
||||||||
Volitatud ametniku nimi ja allkiri: |
|||||||||
|
|
* |
Mittevajalik läbi kriipsutada. |
B. Teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses kasutatavate taimekahjustajate, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu sissetoomiseks antava ning artikli 6 lõikes 3 osutatud volikirja näidis
Pealkiri: volikiri |
|
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— — |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Täpsustage üks järgmistest tingimustest:
|
||||||||
|
Käesolev kindlaksmääratud materjal imporditakse liidu territooriumile määruse (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number] alusel |
||||||||
|
Kui jah: Väljaandmise kuupäev: Saadetise viitenumber: Kindlaksmääratud materjali saatmiskordade arv ja kogus saadetise kohta: |
||||||||
|
Hävitamine/kogumine või hoidmine* |
||||||||
|
|
||||||||
Kinnitamise koht: |
|
||||||||
Kuupäev: |
Väljaandmiskoht: |
||||||||
Volitatud ametniku nimi ja allkiri: |
Väljaandmise kuupäev: Aegumiskuupäev: |
||||||||
Volitatud ametniku nimi ja allkiri: |
|||||||||
|
|
* |
Mittevajalik läbi kriipsutada. |
III LISA
Vastavustabel
Direktiiv 2008/61/EÜ |
Käesolev määrus |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 4 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikkel 4, I lisa |
Artikli 2 lõike 1 esimene lõik |
Artikkel 5 |
Artikli 2 lõike 1 teine lõik |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikkel 6, II lisa |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikkel 8 |
Artikli 2 lõige 4 |
__ |
Artikkel 3 |
__ |
Artikkel 4 |
__ |
Artikkel 5 |
__ |
Artikkel 6 |
Artikkel 11 |
Artikkel 7 |
__ |
I lisa punkt 1 |
Artikkel 5 |
I lisa punkt 2 |
__ |
II lisa |
II lisa |
III lisa |
__ |
IV lisa |
__ |
V lisa |
III lisa |
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/26 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/830,
15. mai 2019,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Tolliseadustiku komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. mai 2019
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
(1) |
(2) |
(3) |
Nelinurkne, ümarate servadega vormitud plasttoode (polükarbonaat) kesta kujul, mis katab mobiiltelefoni tagakülge ja külgi, mõõtmetega umbes 7 × 14 × 0,8 cm. Tagakülje pealispind on kaetud nahakihiga ja sisepind, mis puutub kokku mobiiltelefoni tagaküljega, on vooderdatud keemiliste kiudude (mikrokiud). Toode on ette nähtud mobiiltelefoni tagakülje ja külgede toestamiseks ja kaitsmiseks. Mobiiltelefoni esikülg on katmata. Vt fotot (*1). |
3926 90 97 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 b ja 6 ning CN-koodide 3926 , 3926 90 ja 3926 90 97 sõnastusega. Vastavalt toote objektiivsetele omadustele on see ette nähtud mobiiltelefoni tagakülje ja külgede toestamiseks ja kaitsmiseks. Kaitset annab kesta materjal (polükarbonaat). Nahakiht toote pealispinnal parandab selle välimust, andes vaid lisaefekti toote peamisele otstarbele – kaitsele. Seega on kaitsekesta moodustav polükarbonaat materjal, mis annab tootele klassifitseerimise üldreegli 3 b tähenduses selle põhiomadused. Seega ei või toodet klassifitseerida muu nahast tootena rubriiki 4205 . Samuti ei või toodet klassifitseerida muu valmistootena rubriiki 6307 , kuna üksnes vooder on keemilisest kiust. Järelikult tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 3926 90 97 alla kui muu plastist toode. |
(*1) Foto on üksnes illustreeriv.
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/29 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/831,
22. mai 2019,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II, III ja V lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1, artikli 15 lõike 2 neljandat lõiku ja artikli 31 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (2) on sätestatud kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete (edaspidi „CMR-ained“) ühtlustatud klassifikatsioon, mis põhineb Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee teaduslikul hinnangul. Aine klassifitseeritakse 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks sõltuvalt selle kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omaduste tõendusmaterjali raskusastmest. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 15 on sätestatud, et kosmeetikatoodetes on keelatud kasutada aineid, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa (CMR-ained) alusel klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks. CMR-ainet võib kosmeetikatoodetes siiski kasutada, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teises lauses või artikli 15 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimused. Käesoleva määrusega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1223/2009. Üksnes Euroopa Liidu Kohtul on õigus tõlgendada liidu õigust, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklit 15. |
(3) |
Selleks et ühtselt rakendada CMR-ainete keelustamist siseturul, et tagada õiguskindlus, eriti ettevõtjate ja riiklike pädevate asutuste jaoks, ja inimtervise kaitse kõrge tase, tuleks kõik CMR-ained lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa keelatud ainete loetellu ja, kui see on asjakohane, jätta need välja kõnealuse määruse III lisa ja V lisa piiranguga ainete või lubatud ainete loetelust. Kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lause või artikli 15 lõike 2 teise lõigu tingimused on täidetud, tuleks kõnealuse määruse III ja V lisa piiranguga ainete või lubatud ainete loetelu vastavalt muuta. |
(4) |
Käesolev määrus hõlmab aineid, mis on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud CMR-aineks 1. detsembri 2018. aasta seisuga, kui hakati kohaldama komisjoni määrust (EL) 2017/776 (3). |
(5) |
Teatavate CMR-ainete suhtes, mille kohta on kosmeetikatoodetes erandkorras kasutamiseks esitatud loataotlus, ei ole kindlaks tehtud, et on täidetud kõik määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teises lauses ja artikli 15 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimused. See kehtib Quaternium-15, kloroatseetamiidi, diklorometaani, formaldehüüdi, perboorhappe ja naatriumperboraadi ühendite kohta. |
(6) |
Meteenamiin-3-kloroallülokloriid, mille kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelise nomenklatuuri (edaspidi „INCI“) nimetus on Quaternium-15, on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandes 31 lubatud ainena, kui selle kontsentratsioon kasutusvalmis tootes on kuni 0,2 %. Quaternium-15 on cis- ja trans-isomeeride segu, mille cis-isomeer on komisjoni määruse (EÜ) nr 790/2009 (4) alusel klassifitseeritud 2. kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama alates 1. detsembrist 2010. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lausega võib 2. kategooriasse klassifitseeritud ainet kasutada kosmeetikatoodetes, kui tarbijaohutuse komitee on ainet hinnanud ning leidnud, et selle kasutamine kosmeetikatoodetes on ohutu. 13. ja 14. detsembril 2011 avaldas tarbijaohutuse komitee Quaternium-15 cis-isomeeri kohta teadusliku arvamuse, (5) milles jõuti järeldusele, et aine Quaternium-15 kosmeetikatoodetes kasutamise ohutust ei ole olemasolevate andmete alusel võimalik kindlaks teha. Arvestades Quaternium-15 esineva cis-isomeeri klassifitseerimist 2. kategooria CMR-aineks ja tarbijaohutuse komitee arvamust, tuleks Quaternium-15 määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kosmeetikatoodetes lubatud säilitusainete loetelust välja jätta ning lisada kõnealuse määruse II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(7) |
2-kloroatseetamiid ehk kloroatseetamiid (INCI nimetus „Chloracetamide“) on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandes 41 lubatud ainena, kui selle kontsentratsioon kasutusvalmis tootes on kuni 0,3 %. Kloroatseetamiid on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel klassifitseeritud 2. kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama enne 1. detsembrit 2010, kui ainete suhtes hakati kohaldama määruse (EÜ) nr 1272/2008 II, III ja IV jaotist. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lausega võib 2. kategooriasse klassifitseeritud ainet kasutada kosmeetikatoodetes, kui tarbijaohutuse komitee on ainet hinnanud ning leidnud, et selle kasutamine sellistes toodetes on ohutu. 22. märtsil 2011 avaldas tarbijaohutuse komitee kloroatseetamiidi kohta teadusliku arvamuse, (6) milles jõuti järeldusele, et olemasolevate andmete alusel ei ole aine kasutamine kosmeetikatoodetes kontsentratsioonis kuni 0,3 massiprotsenti tarbijatele ohutu. Arvestades kloroatseetamiidi klassifitseerimist 2. kategooria CMR-aineks ja tarbijaohutuse komitee arvamust, tuleks kloroatseetamiid määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kosmeetikatoodetes lubatud säilitusainete loetelust välja jätta ning lisada kõnealuse määruse II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(8) |
Diklorometaan on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 7 kosmeetikatoodetes lubatud ainena, kui selle kontsentratsioon kasutusvalmis tootes on kuni 35 %. Diklorometaan on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel klassifitseeritud 2. kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama enne 1. detsembrit 2010. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lausega võib 2. kategooriasse klassifitseeritud ainet kasutada kosmeetikatoodetes, kui tarbijaohutuse komitee on ainet hinnanud ning leidnud, et selle kasutamine sellistes toodetes on ohutu. 11. detsembril 2012 avaldas tarbijaohutuse komitee diklorometaani kohta teadusliku arvamuse (7). 25. märtsil 2015 avaldas tarbijaohutuse komitee uue arvamuse, (8) mis vaadati läbi 28. oktoobril 2015. Selles läbivaadatud arvamuses jõudis tarbijaohutuse komitee järeldusele, et diklorometaani kasutamine juukselakis kontsentratsioonis kuni 35 % ning selle kasutamine pihustatavate toodete koostises üldiselt ei ole tarbijale ohutu. Arvestades klassifitseerimist 2. kategooria CMR-aineks ja tarbijaohutuse komitee arvamust ning kuna muid diklorometaani kosmeetikatoodetes kasutamise viise ei ole teada ega ole ka käsitletud tarbijaohutuse komitee arvamuses, tuleks see aine määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa piiranguga ainete loetelust välja jätta ning lisada kõnealuse määruse II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(9) |
Formaldehüüd on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 13 lubatud ainena toodete puhul, mida kasutatakse küünte kõvendamiseks, kui selle kontsentratsioon kasutusvalmis tootes on kuni 5 %. Samuti on formaldehüüd praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandes 5 suuhügieenitoodetes lubatud ainena, kui selle kontsentratsioon on kuni 0,1 %, ja muudes toodetes lubatud ainena, kui selle kontsentratsioon on kuni 0,2 %. Formaldehüüd on komisjoni määruse (EL) nr 605/2014 (9) alusel klassifitseeritud 1B kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama alates 1. jaanuarist 2016. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 2 teise lõiguga võib 1A või 1B kategooria CMR-aineks klassifitseeritud aineid kasutada pärast nende klassifitseerimist CMR-aineks kosmeetikatoodetes erandkorras, kui on täidetud teatavad tingimused, sealhulgas tingimused, et puuduvad sobivad alternatiivsed ained, et on esitatud taotlus teadaoleva kokkupuutega tootekategooria konkreetse kasutusviisi kohta ning et tarbijaohutuse komitee on kõnealust ainet hinnanud ning pidanud seda ohutuks. 7. novembril 2014 jõudis tarbijaohutuse komitee oma arvamuses (10) järeldusele, et küünekõvendeid, milles vaba formaldehüüdi maksimumkontsentratsioon on ligikaudu 2,2 %, võib ohutult kasutada küünte kõvendamiseks või tugevdamiseks. Kuna ei ole siiski kindlaks tehtud, et küünte kõvendamiseks puuduvad kättesaadavad sobivad alternatiivsed ained, tuleks formaldehüüd määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa piiranguga ainete loetelust välja jätta. Kuna formaldehüüdi muude kasutusviiside kohta ei ole esitatud taotlusi, tuleks aine kõnealuse määruse V lisa kosmeetikatoodetes säilitusainetena kasutamiseks lubatud ainete loetelust välja jätta. Samuti tuleks formaldehüüd lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(10) |
Perboorhape ja naatriumperboraadi ühendid kuuluvad vesinikperoksiidi vabastavate ainete hulka, mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 12. Nad on määruse (EÜ) nr 790/2009 alusel klassifitseeritud 1B kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama alates 1. detsembrist 2010. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 2 teise lõigu kohaldamiseks esitati taotlus, et kasutada neid aineid oksüdeerivate juuksevärvide koostises. 22. juunil 2010 jõudis tarbijaohutuse komitee oma arvamuses (11) järeldusele, et naatriumperboraadi ja perboorhappe suhtes tuleks kohaldada vesinikperoksiidi vabastavate ainete suhtes kohaldatavaid üldisi piiranguid ning et naatriumperboraatide kasutamine oksüdeerivate juuksevärvide koostisosana, kui pähe kantud aine maksimumkontsentratsioon ei ületa 3 %, ei ole ohtlik tarbija tervisele. Kuna ei ole siiski kindlaks tehtud, et puuduvad kättesaadavad sobivad alternatiivsed ained juuste oksüdeerimiseks, tuleks perboorhape ja naatriumperboraadi ühendid määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa piiranguga ainete loetelust välja jätta ja lisada need kõnealuse määruse II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(11) |
Teatavate ainete suhtes, mis on klassifitseeritud määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel CMR-aineks ja mille kohta on esitatud määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lause kohane taotlus, on kindlaks tehtud, et kõnealuses sättes sätestatud tingimus on täidetud. See kehtib trimetüülbensoüüldifenüülfosfiinoksiidi, furfuraali ja polüaminopropüülbiguaniidi kohta. |
(12) |
Difenüül(2,4,6-trimetüülbensoüül)fosfiinoksiid ehk trimetüülbensoüüldifenüülfosfiinoksiid (TPO) (INCI nimetus „Trimethylbenzoyl diphenylphosphine oxide“) ei ole praegu kantud määruse (EÜ) nr 1223/2009 lisadesse. TPO on komisjoni määruse (EL) nr 618/2012 (12) alusel klassifitseeritud 2. kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama alates 1. detsembrist 2013. 27. märtsil 2014 avaldas tarbijaohutuse teaduskomitee TPO kohta teadusliku arvamuse, (13) milles jõuti järeldusele, et TPO on ohutu, kui selle kontsentratsioon küünekujundustootes on kuni 5,0 %, kuid see on siiski nahka mõõdukalt sensibiliseeriv aine. Arvestades TPO nahka sensibiliseerivaid omadusi ja suurt nahakaudse kokkupuute riski, kui tarbija kasutab küünehooldustooteid ise, on komisjon seisukohal, et TPOd tohiksid kasutada ainult kutselised kasutajad. Arvestades neid aspekte, tuleks TPO lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa piiranguga ainete loetellu nii, et selle kasutamine tehisküünte puhul maksimumkontsentratsioonis 5 % on lubatud üksnes kutselistele kasutajatele. |
(13) |
2-furaldehüüdi ehk furfuraali (INCI nimetus „Furfural“) kasutatakse kosmeetikatoodete koostises lõhna- või maitseainena ja see ei ole praegu kantud määruse (EÜ) nr 1223/2009 lisadesse. See on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel klassifitseeritud 2. kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama enne 1. detsembrit 2010. 27. märtsil 2012 jõudis tarbijaohutuse komitee oma arvamuses (14) järeldusele, et furfuraali kasutamine kontsentratsioonis kuni 10 ppm (0,001 %) kasutusvalmis tootes, sealhulgas suuhügieenitoodetes, ei ole tarbijale ohtlik. Arvestades furfuraali klassifitseerimist 2. kategooria CMR-aineks ja tarbijaohutuse komitee arvamust, tuleks furfuraal lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa piiranguga ainete loetellu maksimumkontsentratsiooniga 0,001 %. |
(14) |
Polüheksametüleenbiguaniidvesinikkloriid (PHMB) ehk polüaminopropüülbiguaniid (INCI nimetus „Polyaminopropyl Biguanide“) on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandes 28 säilitusainena maksimumkontsentratsiooniga 0,3 %. See on komisjoni määruse (EL) nr 944/2013 (15) alusel klassifitseeritud 2. kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama alates 1. jaanuarist 2015. 18. juunil 2014 võttis tarbijaohutuse komitee vastu arvamuse, (16) milles jõuti järeldusele, et olemasolevate andmete alusel ei ole PHMB kasutamine säilitusainena maksimumkontsentratsioonis 0,3 % kõigi kosmeetikatoodete puhul tarbijatele ohutu. Tarbijaohutuse komitee arvamuses järeldati siiski ka, et ohutu kasutamine võiks põhineda väiksema kontsentratsiooni kasutamisel ja/või piirangutel seoses kosmeetikatoodete kategooriatega ning et täiendavate kosmeetikatooteid esindavate koostiste puhul on vaja naha kaudu imendumise uuringuid. 7. aprillil 2017 võttis tarbijaohutuse komitee vastu uue arvamuse, (17) milles jõuti järeldusele, et esitatud andmete alusel on PHMB kasutamine kosmeetikatoodete säilitusainena kontsentratsioonis kuni 0,1 % ohutu, kuid seda ei ole soovitatav kasutada pihustatavates toodetes. Arvestades PHMB klassifitseerimist 2. kategooria CMR-aineks ning tarbijaohutuse komitee uut arvamust, tuleks lubada PHMB kasutamine säilitusainena maksimumkontsentratsioonis 0,1 % kõigis kosmeetikatoodetes, välja arvatud kasutusviisid, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisas sätestatud tingimusi tuleks vastavalt kohandada. |
(15) |
Suure rühma määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel CMR-aineks klassifitseeritud ainete suhtes ei ole esitatud taotlusi nende erandkorras kasutamiseks kosmeetikatoodetes. Need ained tuleks lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa keelatud ainete loetellu, ja kui see on asjakohane, jätta need välja kõnealuse määruse III ja V lisa piiranguga või lubatud ainete loeteludest. See kehtib muu hulgas mõne booriühendi kohta, mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannetes 1a ja 1b. |
(16) |
Mõned booriühendid, mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannetes 1a ja 1b, ning dibutüültinavesinikboraat on määruse (EÜ) nr 790/2009 alusel klassifitseeritud 1B kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama alates 1. detsembrist 2010. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 2 teise lõiguga võib 1A või 1B kategooria CMR-aineks klassifitseeritud aineid kasutada pärast nende klassifitseerimist CMR-aineks kosmeetikatoodetes erandkorras, kui on täidetud teatavad tingimused. 22. juunil 2010 avaldas tarbijaohutuse komitee arvamuse, (18) milles jõudis järeldusele, et mõned booriühendid, mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannetes 1a ja 1b, on teatavatel tingimustel kosmeetikatoodetes kasutamiseks ohutud. Kuna ei ole esitatud taotlust ühegi konkreetse kasutusviisi kohta ja kuna ei ole kindlaks tehtud, et puuduvad määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisas loetletud olulisteks kasutusviisideks kättesaadavad sobivad alternatiivsed ained, tuleks need booriühendid kõnealuse määruse III lisa piiranguga ainete loetelust välja jätta ja lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. Dibutüültinavesinikboraadiga seoses ei ole esitatud taotlust ühegi konkreetse kasutusviisi kohta ja tarbijaohutuse komitee leidis, et selle kasutamine ei ole ohutu. Seepärast tuleks kõnealune aine lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(17) |
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kui kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete kasutamisest põhjustatud potentsiaalne risk inimtervisele nõuab meetmete võtmist kogu ühenduses, võib komisjon pärast konsulteerimist tarbijaohutuse teaduskomiteega muuta vastavalt II–VI lisa. Komisjon on konsulteerinud tarbijaohutuse komiteega teatavate 1A, 1B või 2. kategooriasse klassifitseeritud CMR-ainetega keemiliselt sarnaste ainete ohutuse teemal. See hõlmab nii teatavaid booriühendeid kui ka paraformaldehüüdi ja metüleenglükooli. |
(18) |
Mõned muud kui põhjenduses 16 osutatud booriühendid, mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa 1a ja 1b kannetes, ei ole klassifitseeritud CMR-aineks. 12. detsembril 2013 avaldas tarbijaohutuse komitee boraatide, tetraboraatide ja oktaboraatide kohta arvamuse, (19) milles jõudis järeldusele, et neist ainetest ja ka muudest boorhappe sooladest ja estritest, näiteks MEA-boraat, MIPA-boraat, kaaliumboraat, trioktüüldodetsüülboraat ja tsinkboraat, tekib vesilahuses boorhape, ja seepärast tuleks boorhappe suhtes kohaldatavaid üldisi piiranguid kohaldada kogu boraatide, tetraboraatide ja oktaboraatide rühma suhtes. Määrusega (EÜ) nr 790/2009 on boorhape klassifitseeritud 1B kategooria CMR-aineks. Klassifikatsiooni hakati kohaldama alates 1. detsembrist 2010. Arvestades tarbijaohutuse komitee arvamust, tuleks kogu boraatide, tetraboraatide ja oktaboraatide rühm, välja arvatud selle rühma ained, mis on klassifitseeritud CMR-ainetena, samuti muud boorhappe soolad või estrid määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa piiranguga ainete loetelust välja jätta ja lisada kõnealuse määruse II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(19) |
Paraformaldehüüd on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandes 5, kuid erinevalt formaldehüüdist ei ole seda klassifitseeritud CMR-aineks. Metüleenglükool ei ole praegu kantud määruse (EÜ) nr 1223/2009 lisadesse. 26.–27. juunil 2012 võttis tarbijaohutuse komitee metüleenglükooli kohta vastu arvamuse, (20) milles tõdeti, et metüleenglükool muundub vesilahustes mitmesugustes tingimustes kiiresti taas formaldehüüdiks ning et paraformaldehüüd võib kuumutamisel või kuivatamisel depolümeriseeruda formaldehüüdi tekkeni. Arvestades tarbijaohutuse komitee arvamust, tekib nende ainete kasutamisel kosmeetikatoodetes potentsiaalne risk inimtervisele. Paraformaldehüüd tuleks seetõttu määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa säilitusainetena lubatud ainete loetelust välja jätta ning paraformaldehüüd ja metüleenglükool tuleks lisada kõnealuse määruse II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. |
(20) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1223/2009 vastavalt muuta. |
(21) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II, III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. mai 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(3) Komisjoni 4. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/776, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 116, 5.5.2017, lk 1).
(4) Komisjoni 10. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 790/2009, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 235, 5.9.2009, lk 1).
(5) SCCS/1344/10, http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_077.pdf
(6) SCCS/1360/10, http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_053.pdf
(7) SCCS/1408/11, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_118.pdf
(8) SCCS/1547/15, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_170.pdf
(9) Komisjoni 5. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 605/2014, millega muudetakse horvaadikeelsete ohu- ja hoiatuslausete lisamise ning tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 167, 6.6.2014, lk 36).
(10) SCCS/1538/14, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_164.pdf
(11) SCCS/1345/10, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_031.pdf
(12) Komisjoni 10. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 618/2012, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 179, 11.7.2012, lk 3).
(13) SCCS/1528/14, http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_149.pdf
(14) SCCS/1461/12, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_083.pdf
(15) Komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 944/2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 261, 3.10.2013, lk 5).
(16) SCCS/1535/14, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_157.pdf
(17) SCCS/1581/16, https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_204.pdf
(18) SCCS/1249/09, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_027.pdf
(19) SCCS/1523/13, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_146.pdf
(20) SCCS/1483/12, https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_097.pdf
LISA
1)
II lisa muudetakse järgmiselt.
a) |
Lisatakse järgmised kanded:
|
b) |
kanne 395 asendatakse järgmisega:
|
2)
III lisa muudetakse järgmiselt.
a) |
Kanded 1a, 1b, 7, 13 ja 51 jäetakse välja; |
b) |
kanne 12 asendatakse järgmisega:
|
c) |
lisatakse järgmised kanded:
|
3)
V lisa muudetakse järgmiselt.
a) |
Preambuli punkt 2 asendatakse järgmisega:
|
b) |
kanded 5, 31, 40 ja 41 jäetakse välja; |
c) |
kanne 28 asendatakse järgmisega:
|
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv (2005/36/EÜ) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).“;
OTSUSED
23.5.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/64 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/832,
22. mai 2019,
millega muudetakse otsust 2012/392/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 16. juulil 2012 vastu otsuse 2012/392/ÜVJP, (1) käivitades Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger), et toetada Nigeri julgeolekuvaldkonna osalejate võimekuse suurendamist võitlemisel terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. |
(2) |
Nõukogu võttis 18. septembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1247, (2) millega pikendati EUCAP Sahel Nigeri kestust ja nähti selle jaoks ette lähtesumma kuni 30. septembrini 2020. |
(3) |
Nõukogu rõhutas oma 25. juuni 2018. aasta järeldustes Saheli/Mali kohta, et tähtis on muuta ÜJKP Sahelis piirkonnaüleseks eesmärgiga tugevdada, kui see on asjakohane, tsiviilalast ja sõjalist toetust piiriülesele koostööle, piirkondliku koostöö struktuure, sealhulgas eriti G5 Saheli struktuure, ning G5 riikide suutlikkust ja isevastutust, et lahendada julgeolekuprobleemid piirkonnas. |
(4) |
Mauritaania Islamivabariigi välisminister väljendas 15. veebruaril 2019 heameelt missiooni EUCAP Sahel Niger kavandatava siirmise üle G5 Saheli ja Mauritaania riikliku suutlikkuse toetuseks. |
(5) |
Nõukogu kiitis 18. veebruaril 2019 heaks Saheli piirkonna ÜJKP tegevuse piirkonnaüleseks muutmise ühise tsiviil-sõjalise operatsiooni kontseptsiooni. |
(6) |
Nõukogu otsust 2012/392/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(7) |
Missioon EUCAP Sahel Niger viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2012/392/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige: „3a. Lisaks sellele toetab EUCAP Sahel Niger, ilma et see piiraks tema põhivolitusi Nigeris, Saheli piirkonna ÜJKP tegevuse piirkonnaüleseks muutmist, aidates parandada koostalitlusvõimet ja kooskõlastamist G5 Saheli riikide sisejulgeolekujõudude vahel ning toetades piiriülest koostööd ja piirkondlikke koostööstruktuure ning aidates suurendada G5 Saheli riikide suutlikkust. EUCAP Sahel Niger võib nimetatud tegevusi ellu viia vastavalt vajadusele G5 Saheli riikides kooskõlas Saheli piirkonna ÜJKP tegevuse piirkonnaüleseks muutmise ühise tsiviil-sõjalise operatsiooni kontseptsiooniga. Sel eesmärgil pakub EUCAP Sahel Niger EUCAP Sahel Mali raames loodud piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse toetusel, mis tegutseb koordinaatorina, koolitusi, nõustamist ning muud konkreetset toetust G5 Saheli riikidele oma vahendite ja võimaluste piires asjaomase riigi taotlusel ja võttes arvesse julgeolekuolukorda. Enne uue tegevuse alustamist uues G5 Saheli riigis teavitatakse sellest poliitika- ja julgeolekukomiteed.“ |
2) |
Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „EUCAP Sahel Nigeri tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2020 on 63 400 000,00 eurot.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 22. mai 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
C. B. MATEI
(1) Nõukogu 16. juuli 2012. aasta otsus 2012/392/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger) (ELT L 187, 17.7.2012, lk 48).
(2) Nõukogu 18. septembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1247, millega muudetakse otsust 2012/392/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger) (ELT L 235, 19.9.2018, lk 7).