21.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 133/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/807,

13. märts 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise osas, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et lahendada maakasutuse kaudse muutuse probleem, nõutakse direktiiviga (EL) 2018/2001, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse niisuguste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise kriteeriumid, mille puhul täheldatakse tootmisala märkimisväärset laienemist suure süsinikuvaruga maadele, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise kriteeriumid. Need sätted tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule sel kuupäeval esitatud aruandele asjaomase lähteaine tootmise laiendamise ülemaailmse olukorra kohta (edaspidi „lähteaine tootmise laiendamise aruanne“).

(2)

Maakasutuse kaudset muutust võib esineda siis, kui varem toidu või sööda tootmiseks kasutatud maal hakatakse tootma biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid. Sellisel juhul on vaja endiselt rahuldada nõudlust toidu ja sööda järele, mis võib põhjustada põllumajandusmaa laiendamist suure süsinikuvaruga maadele (näiteks metsad, märgalad ja turbamaa), millega kaasneb kasvuhoonegaaside lisaheide.

(3)	Ei Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ (2) ega direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid ei võta arvesse maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat heidet.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1513 (3) ei tunnistata mitte üksnes maakasutuse kaudse muutusega seotud heite olemasolu, vaid ka asjaolu, et hoolimata selle heite arvutamise ebakindlusest võib maakasutuse kaudse muutusega seotud kasvuhoonegaaside heite suurusjärk olla selline, mis nullib osaliselt või täielikult üksikute biokütustega (kõnealuse direktiivi mõistes) ja vedelate biokütustega saavutatava kasvuhoonegaaside heite vähenemise. Seepärast kehtestati sellega üldine piirnorm teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkrukultuuridest, õlikultuuridest ning muudest kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, toodetavate kütuste kogusele, mida võib võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel. See piirnorm tähendab, et niisuguste kütuste puhul arvestatakse nende osakaaluks igas liikmesriigis raudtee- ja maanteetranspordil energia lõpptarbimises maksimaalselt 7 %.

(5)

Direktiiviga (EL) 2018/2001 jäetakse transpordis tarbitavate toidu- ja söödakultuuridest toodetavate biokütuste ja biomasskütuste piirnorm kehtima ning muudetakse see rangemaks, kehtestades konkreetsed riiklikud piirnormid nende kütuste kogupanusele liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse. Nende piirnormide aluseks on kõnealuste kütuste riiklik osakaal 2020. aastal raudtee- ja maanteetranspordil energia lõpptarbimises igas liikmesriigis; seda osakaalu on võimalik suurendada ühe protsendipunkti võrra maksimaalselt 7 %-ni.

(6)

Direktiiviga (EL) 2018/2001 nõutakse samuti niisuguste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga, toidu- ja söödakultuuridest toodetavate biokütuste, vedelate biokütuste ja massbiokütuste suhtes, mille puhul täheldatakse lähteaine tootmise ala märkimisväärset laienemist suure süsinikuvaruga maadele, konkreetse piirangu kehtestamist, milleks on nende tarbimise tase igas liikmesriigis 2019. aastal. Alates 31. detsembrist 2023 tuleks nende osakaalu järk-järgult vähendada 0 %-ni hiljemalt 2030. aastal.

(7)

Kuigi on laialdaselt teada, et on olemas maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad riskid, mis on seotud toidu- ja söödakultuuride kasutamisega kütuse tootmiseks, näitab teaduskirjandus, et maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite tase oleneb mitmesugustest teguritest, sealhulgas taastuvkütuste tootmiseks kasutatava lähteaine liigist, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva lähteaine täiendava nõudluse ulatusest ning sellest, mil määral on suure süsinikuvaruga maa kogu maailmas kaitstud.

(8)

Teaduskirjandusest nähtub ka, et maakasutuse kaudse muutuse mõju biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste abil kasvuhoonegaaside heite vähenemise saavutamise võimalusele on eriti suur õlikultuuride puhul. Seepärast käsitatakse niisugustest lähteainetest toodetud taastuvkütuseid laialdaselt maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva suurema riskiga kütustena. Seda kajastatakse nii direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa A osas kui ka direktiivis (EL) 2018/2001. Lähteaine tootmise laiendamise aruanne, mis kajastab uusimaid ja parimaid kättesaadavaid teadusandmeid toidu- ja söödakultuuride tootmisala laienemise kohta suure süsinikuvaruga maadele kogu maailmas, kinnitab, et need põllukultuurid põhjustavad ka täheldatud kõnealusest laienemisest valdava osa kogu maailmas.

(9)

Lähteaine tootmise laiendamise aruandes rõhutatakse ka asjaolu, et õlikultuuride tootmisala suure süsinikuvaruga maadele laienemise mõju biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste abil kasvuhoonegaaside heite vähenemise saavutamise võimalusele oleneb mitmest tegurist. Nende hulgas on maakasutuse absoluutne ja suhteline laienemine konkreetsest võrdlusaastast alates, võrreldes asjaomase põllukultuuri tootmise kogupindalaga, kõnealusest laienemisest suure süsinikuvaruga maadel toimunud osa ja samuti asjaomase suure süsinikuvaruga maa liik, ning neil kõigil on oluline roll asjaomase laienemise olulisuse kindlakstegemises direktiivi (EL) 2018/2001 kohaldamisel. Neid tegureid ja iga põllukultuurirühma konkreetseid tootlikkustegureid tuleks seetõttu arvesse võtta nende maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga, toidu- ja söödakultuuridest toodetavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kindlaksmääramise kriteeriumide sätestamisel, mille puhul täheldatakse lähteaine tootmise ala märkimisväärset laienemist suure süsinikuvaruga maadele.

(10)

Võttes arvesse kõiki eelnevaid kaalutlusi, sealhulgas kõiki asjakohaseid teadusandmeid ja -uuringuid, mitmesuguste lähteainete vahelisi erinevusi, eri kaupade turgude globaalset iseloomu ja toimimisviisi, täielike andmete suhtelist kättesaadavust ning nende korrapärast ja sagedast läbivaatamist, samuti Euroopa Liidu asjaomaseid rahvusvahelisi kohustusi, on leitud, et kõige asjakohasem, objektiivsem ja tasakaalustatum metoodika reguleerimisprotsessi selles etapis on niisugune, mis põhineb iga konkreetse lähteaine globaalsel olukorral, mitte lähenemisviis, mille puhul eristataks konkreetseid riike. See on parim saavutatav regulatiivne lähenemisviis, millega võetakse arvesse käesoleva määrusega taotletavaid konkureerivaid ja samas üksteist täiendavaid eesmärke. Seda lähenemisviisi tasakaalustab asjakohaselt veelgi maakasutuse kaudse muutuse väikese riski sertifitseerimise võimalus.

(11)

Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 26 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid kohaldama käesolevas määruses sätestatud kriteeriume niisuguste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramiseks, mille puhul täheldatakse tootmisala märkimisväärset laienemist suure süsinikuvaruga maadele. Seda peaksid nad tegema käesoleva määruse kohaselt läbi vaadatavas lisas esitatud teabe alusel. Komisjon peaks lähteainete tootmise laiendamise aruannet regulaarselt läbi vaatama, et võtta arvesse muutuvaid asjaolusid ja uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid. Lisa tuleks muuta, kui see on asjakohane.

(12)

Teatavatel asjaoludel on võimalik üldiselt maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga kütustena käsitatavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütustega seotud maakasutuse kaudse muutuse mõju vältida, ning asjaomaste lähteainete kasvatamine võib isegi asjaomastele tootmisaladele kasulikuks osutuda. Sellistel juhtudel on vaja kehtestada kriteeriumid, mis võimaldavad maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kindlakstegemist ning nende sellistena sertifitseerimist. Sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused tuleks maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga, toidu- ja söödakultuuridest toodetavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud piirnormi ja selle järkjärgulise vähendamise järgimise nõudest vabastada, tingimusel et asjaomased kütused vastavad asjakohastele säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29.

(13)

Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tuleks maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga kütustena käsitada üksnes juhul, kui nende tootmise lähteaine kasvatamisel kasutatakse nõuetekohaselt kontrollitavaid meetmeid tootlikkuse suurendamiseks rohkem, kui on võimalik saavutada hetkesuundumiste jätkumise korral. Peale selle peaksid need meetmed tagama lähteainete kestlikkuse, võttes arvesse kõiki direktiivis 2009/28/EÜ või direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvenergiaeesmärkide kohta sätestatud nõudeid.

(14)

Maakasutuse kaudse muutuse väikese riski sertifitseerimise positiivse mõju täiendava tagatisena tuleks maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga kütuste tootmiseks kasutatavat täiendavat lähteainet arvesse võtta üksnes juhul, kui see tuleneb meetmete piiratud kategooriast. Analoogselt Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi raames kohaldatavatele rahalise täiendavuse kriteeriumidele tuleks eelkõige arvesse võtta üksnes meetmeid, mis on rahaliselt atraktiivsed, sest võimaldavad saada kõnealusest sertifitseerimisest rahalist tulu.

(15)

Peale selle on asjakohane mitte kohaldada rahalise täiendavuse kriteeriumi täiendava lähteaine suhtes, mida kasvatatakse mahajäetud või oluliselt rikutud maal või mida kasvatavad väikepõllumajandusettevõtjad. See tooks kaasa põhjendamatu halduskoormuse, võttes arvesse märkimisväärset tootlikkuse paranemise võimalust ning takistusi vajalike investeeringute rahastamisel. Seega tuleks mahajäetud või oluliselt rikutud maal või väikepõllumajandusettevõtjate poolt võetavate meetmete suhtes teha erand kohustusest tõendada vastavust rahalise täiendavuse kriteeriumidele, ilma et see mõjutaks nõuet toota täiendavat lähteainet ja täita säästlikkuskriteeriume. Mitme analüüsi (sealhulgas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni väikepõllumajandustootjate andmepilt) käigus tehtud statistilist tööd arvestades tuleks selles kontekstis väikesena käsitada alla kahe hektari suurust põllumajanduslikku majapidamist.

(16)

Arvesse tuleks võtta ainult olemasolevate või uute projektide raames toimunud tootlikkuse suurenemist suurema saagi saamiseks võetud meetmete tulemusena. Seepärast peaks sertifitseerimisperiood olema ajaliselt ja ulatuselt piiratud, et oleks võimalik asjaomase investeeringu täielik amortiseerumine ning sertifitseerimise toimivuse kontrollimise töökindla korra kehtestamine.

(17)

Maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sujuva sertifitseerimisprotsessi tagamiseks peaksid ettevõtjad saama toetuda kindlatele ja usaldusväärsetele sertifitseerimiseeskirjadele. Nendes eeskirjades tuleks arvesse võtta ka direktiivi (EL) 2018/2001 ümbersõnastatud artikli 30 kohaste vabatahtlike riiklike või rahvusvaheliste kavade rolli; nimetatud artikliga tugevdati nende ülesandeks oleva kontrollimise usaldusväärsust võrreldes direktiivi 2009/28/EÜ vastavate sätetega. Lisaks direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 6 kohastele komisjoni poolt tunnustatud riiklikele kavadele võib maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid sertifitseerida vabatahtlike kavade raames, sest need tõendavad vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

(18)

Selleks et ettevõtjate esitatud teave oleks läbipaistev, täpne, usaldusväärne ja pettuste eest kaitstud, tuleks kehtestada maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja massbiokütuste sertifitseerimise üldeeskirjad, millega nähakse ette asjakohane standard ettevõtjate esitatud nõuete sõltumatuks auditeerimiseks. Neid eeskirju, mis hõlmavad ka rühmiti sertifitseerimist, võib veelgi konkreetsemaks muuta ja ühtlustada rakendusaktide vastuvõtmise teel vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikele 8,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise kriteeriumid, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise kriteeriumid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „õlikultuurid“– toidu- ja söödakultuurid, näiteks raps, õlipalm, sojauba ja päevalill, mis ei ole tärkliserikkad põllukultuurid ega suhkrukultuurid, mida tavaliselt biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise lähteainena kasutatakse;

2) „kasutamata maa“– alad, mida vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul enne biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatava lähteaine kasvatamise algust ei kasutatud toidu- ega söödakultuuride, muude energiakultuuride ega märkimisväärse koguse kariloomade sööda kasvatamiseks;

3) „mahajäetud maa“– kasutamata maa, mida varem kasutati toidu- ja söödakultuuride kasvatamiseks, kuid kus toidu- ja söödakultuuride kasvatamine lõpetati biofüüsikaliste või sotsiaal-majanduslike takistuste tõttu;

4) „oluliselt rikutud maa“– maa, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa C osa punktis 9;

5) „täiendavuspõhimõttele vastav meede“– põllumajandustava mis tahes parendamine, mis jätkusuutlikul viisil suurendab toidu- ja söödakultuuride saagikust maal, mida juba kasutatakse toidu- ja söödakultuuride kasvatamiseks; samuti igasugune tegevus, mis võimaldab toidu ja söödakultuuride kasvatamist kasutamata maal, sealhulgas mahajäetud maal, eemärgiga toota biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid;

6) „lisalähteaine“– toidu- ja söödakultuuri kogus, mis selgelt piiritletud alal täiendavuspõhimõttele vastava meetme võtmise otsese tulemusena toodeti, võrreldes saagikuse dünaamilise tasemega;

7) „saagikuse dünaamiline tase“– keskmine saak piiritletud alalt, millel rakendati täiendavuspõhimõttele vastavat meedet, arvutatuna kokku kolmeaastase perioodi kohta, mis vahetult eelnes kõnealuse meetme rakendamise aastale, võttes arvesse eelmise aastakümne jooksul selle lähteaine puhul täheldatud keskmist saagikuse suurenemist ning püsikultuuride korral kogu kasvatusaja saagikõveraid, välistades saagikuse kõikumised;

8) „suure süsinikuvaruga maa“– märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses;

9) „väikepõllumajandusettevõtjad“– põllumajandustootjad, kes sõltumatult tegelevad põllumajandusliku tegevusega majapidamises, mille põllumajandusmaa pindala on alla kahe hektari ja mille suhtes neil on omandi- või valdusõigus või muu samaväärne õigus, mille alusel maad kasutada, ning kes ei ole ühegi ettevõtte teenistuses, välja arvatud ühistu, mille liikmed nad koos teiste väikepõllumajandusettevõtjatega on, kui selline ühistu ei ole kolmanda isiku kontrolli all;

10) „püsikultuurid“– külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja annavad korduvat saaki.

Artikkel 3

Niisuguste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise kriteeriumid, mille puhul täheldatakse tootmisala märkimisväärset laienemist suure süsinikuvaruga maadele

Niisuguste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramiseks, mille puhul täheldatakse tootmisala märkimisväärset laienemist suure süsinikuvaruga maadele, kehtivad järgmised kriteeriumid:

a)	lähteainete ülemaailmse tootmisala keskmine aastane laienemine alates 2008. aastast on suurem kui 1 % ja mõjutab rohkem kui 100 000 hektarit;

asjaomase laienemise osa, mis toimub suure süsinikuvaruga maadele, on suurem kui 10 %, arvutatuna järgmise valemi järgi:

kus

xhcs = suure süsinikuvaruga maale laienemise osakaal;

xf = direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktides b ja c osutatud maale laienemise osakaal;

xp = direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktis a osutatud maale, sealhulgas turbaaladele laienemise osakaal;

PF = tootlikkustegur.

PF on maisi puhul 1,7; palmiõli puhul 2,5; suhkrupeedi puhul 3,2; suhkruroo puhul 2,2 ja kõigi muude põllukultuuride puhul 1.

Punktides a ja b esitatud kriteeriumide kohaldamine peab põhinema artikli 7 kohaselt läbi vaadatud lisas esitatud teabel.

Artikkel 4

Maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise üldkriteeriumid

1. Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid võib maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga kütustena sertifitseerida üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

a)	biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele;

b)	biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused on toodetud täiendavast lähteainest, mis on saadud täiendavuspõhimõttele vastavate meetmete abil, mis vastavad artiklis 5 sätestatud erikriteeriumidele;

c)	tõendid, mis on vajalikud täiendavate lähteainete kindlakstegemiseks ja täiendavate lähteainete tootmisega seotud väidete tõendamiseks, on asjaomaste ettevõtjate poolt nõuetekohaselt kogutud ja põhjalikult dokumenteeritud.

2. Lõike 1 punktis c osutatud tõendid peavad vähemalt sisaldama teavet täiendava lähteaine tootmiseks võetud täiendavuspõhimõttele vastavate meetmete kohta ning selle kohta, millistel piiritletud aladel neid meetmeid rakendati ning milline oli sellelt maalt saadud keskmine saak kolmeaastase perioodi jooksul, mis vahetult eelnes kõnealuse meetme rakendamise aastale.

Artikkel 5

Täiendavuspõhimõttele vastavad meetmed

1. Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid võib maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga kütustena sertifitseerida üksnes juhul, kui:

täiendava lähteaine tootmiseks võetavad täiendavuspõhimõttele vastavad meetmed täidavad vähemalt üht järgmistest tingimustest:

need muutuvad majanduslikult atraktiivseks või nende rakendamisel ei ole takistusi üksnes seetõttu, et täiendavast lähteainest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütused ja biomasskütuseid võib arvesse võtta direktiivis 2009/28/EÜ või direktiivis (EL) 2018/2001 püstitatud taastuvenergiaeesmärkide saavutamisel;

ii)	need võimaldavad kasvatada toidu- ja söödakultuure mahajäetud maal või oluliselt rikutud maal;

iii)	neid rakendavad väikepõllumajandusettevõtjad;

b)	täiendavuspõhimõttele vastavaid meetmeid ei ole võetud varem kui kümme aastat enne biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimist maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga kütustena.

Artikkel 6

Auditeerimis- ja kontrollinõuded maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks

1. Maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks peab ettevõtja:

a)	esitama oma nõuete toetamiseks usaldusväärse teabe, millega tagatakse, et kõik artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuded on täidetud;

b)	auditeerimise lähenemisviisi avaliku kontrollimise vajadusest tulenevalt tagama esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ja piisava läbipaistvuse ning

c)	esitama tõendid auditite läbiviimise kohta.

2. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate esitatud andmed on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad.

3. Selleks et tõendada, et saadetise saab liigitada maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuseks, vedelaks biokütuseks või massbiokütuseks, peavad ettevõtjad kasutama direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikes 1 sätestatud massibilansisüsteemi. Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 artiklites 4–6 sätestatud kriteeriumidele vastavust võib tõendada vabatahtlike kavade raames.

Artikkel 7

Järelevalve ja läbivaatamine

30. juuniks 2021 vaatab komisjon läbi kõik aruande asjakohased aspektid, eelkõige andmed lähteaine tootmise laienemise kohta, samuti tõendite tegurite kohta, mis õigustavad väikepõllumajandusettevõtjaid puudutavat sätet artikli 5 lõikes 1, ning muudab vajaduse korral käesolevat määrust. Läbivaadatud aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning sellest saab alus artiklis 3 sätestatud kriteeriumide kohaldamiseks.

Seejärel vaatab komisjon läbi aruandes esitatud andmed, võttes arvesse muutuvaid asjaolusid ja uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.9.2015, lk 1).

LISA

	Tootmisala aastane keskmine laienemine alates 2008 (kha)	Tootmisala aastane keskmine laienemine alates 2008 (%)	Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktides b ja c osutatud maale laienemise osakaal	Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktis a osutatud maale laienemise osakaalTeraviliNisu
Teravili
Nisu	– 263,4	– 0,1 %	1 %	—
Mais	4 027,5	2,3 %	4 %	—
Suhkrukultuurid
Suhkruroog	299,8	1,2 %	5 %	—
Suhkrupeet	39,1	0,9 %	0,1 %	—
Õlikultuurid
Raps	301,9	1,0 %	1 %	—
Õlipalm	702,5	4,0 %	45 %	23 %
Sojauba	3 183,5	3,0 %	8 %	—
Päevalill	127,3	0,5 %	1 %	—

21.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 133/13

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/812,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Ameerika Troopikatuunide Komisjonis (IATTC) ja rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (AIDCP) osaliste koosolekul võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2014. aasta otsus otsus liidu nimel IATTC-s võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit sõlmis nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (1) Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni (2) („Antigua konventsioon“), millega loodi Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC).

(2)	IATTC vastutab Antigua konventsiooni alal kalavarude majandamise ja kaitse eest. IATTC võtab vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada kõnealuse konventsiooniga hõlmatud kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Nõukogu otsusega 2005/938/EÜ (3) kiitis liit heaks rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (4) (AIDCP), millega loodi AIDCP osaliste koosolek. Antigua konventsiooni XIV artikli kohaselt on IATTC-l keskne koht AIDCP rakendamise koordineerimisel ja AIDCP raames võetavate meetmete rakendamisel. AIDCP sekretariaadi ülesandeid täidab IATTC.

(4)

AIDCP osaliste koosolek on AIDCPga loodud organ, mille ülesandeks on vähendada delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil Antigua konventsiooni alal järk-järgult kuni nullilähedase tasemeni. AIDCP osaliste koosolek võtab vastu otsuseid, millega tagatakse mere bioloogiliste ressursside pikaajaline jätkusuutlikkus, mis on seotud seinnoodaga tuunipüügiga Antigua konventsiooni alal. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (5) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(6)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(7)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(8)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel IATTC koosolekutel ja AIDCP osaliste koosolekul võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna IATTC kaitse- ja täitemeetmed ning AIDCP osaliste koosoleku otsused on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (6) ja (EÜ) nr 1224/2009 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (8).

(9)	Praegu IATTC koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsusega liidu nimel IATTC-s võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(10)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu Antigua konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne IATTC koosolekuid ja AIDCP osaliste koosolekut või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) koosolekutel ja rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (AIDCP) osaliste koosolekul, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

IATTC koosolekutel ja AIDCP osaliste koosolekul võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt IATTC 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Ameerika Troopikatuunide Komisjonis (IATTC) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA

(1) Nõukogu 22. mai 2006. aasta otsus 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(2) ELT L 224, 16.8.2006, lk 24.

(3) Nõukogu 8. detsembri 2005. aasta otsus 2005/938/EÜ rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26).

(4) ELT L 348, 30.12.2005, lk 28.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(6) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

I LISA

Euroopa Liidu nimel Ameerika Troopikatuunide Komisjonis (IATTC) ja rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (AIDCP) osaliste koosolekul võetav seisukoht

1. PÕHIMÕTTED

Liit teeb IATTC ja AIDCP osaliste koosoleku raames järgmist:

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)	töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel IATTC ja AIDCP meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et IATTC-s ja AIDCP osaliste koosolekul vastu võetud meetmed on kooskõlas vastavalt Antigua konventsiooni ja AIDCPga;

tagab IATTC-s ja AIDCP osaliste koosoleku raames vastu võetud meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva ÜRO kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamere kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)	toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)	taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)	tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)	järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)	seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele IATTC konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid IATTC ja AIDCP toetamiseks ja nende tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab nende juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)	edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

edendab ühist huvi pakkuvates küsimustes kooskõlastamist ja koostööd teiste tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige taaselustades tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessi ja laiendades seda kõigile piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

2. TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist IATTC ja AIDCP poolt:

Antigua konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine IATTC poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)	meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)	meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)	seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed Antigua konventsiooni alal, sealhulgas sadamariigi meetmete vastuvõtmine ja laevaseiresüsteemi (VMS-süsteem) tugevdamine, et tagada IATTC raames vastu võetud meetmete tõhus kontroll ja järgimine;

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, UNGA resolutsioonide kohased tundlike mereökosüsteemide kaitsemeetmed Antigua konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

meetmed peibutuspüügivahendite kasutamise haldamiseks, eelkõige andmete kogumise parandamiseks, et täpselt mõõta, jälgida ja kontrollida peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada ohualdistele tuunivarudele avalduvat mõju, leevendada nende võimalikku mõju siht- ja mittesihtliikidele ning ökosüsteemile;

g)	meetmed, et vähendada maha jäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist ning piirata mereprügi suurendamist;

h)	meetmed, millega tugevdatakse organisatsiooni vastavushindamise süsteemi ja tagatakse lipuriikide võetud meetmete tõhus järgimine, et tegeleda mittevastavuse probleemidega;

i)	meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

j)	vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

k)	täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad IATTC ja AIDCP osaliste koosoleku allorganite ja töörühmade nõuannetel;

l)	delfiinide tahtmatu surmamise järkjärguline vähendamine tuunikala püüdmisel seinnoodaga, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud, ning delfiinide populatsiooni regulaarne hindamine;

m)	vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

n)	meetmed, millega tagatakse organisatsiooni tõhusus, sealhulgas hinnatakse regulaarselt organisatsiooni tulemuslikkust.

(1) 7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2) 7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3) JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.

II LISA

Euroopa Liidu nimel Ameerika Troopikatuunide Komisjoni koosolekutel ja rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu osaliste koosolekutel võetava seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne iga IATTC koosolekut ja AIDCP osaliste koosolekut, kui kõnealuseid organeid kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab komisjon nõukogule piisavalt varakult enne IATTC iga koosolekut ja AIDCP osaliste iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui IATTC koosoleku või AIDCP osaliste koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.

21.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 133/20

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/814,

17. mai 2019,

millega antakse Itaaliale luba kohaldada kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäärasid vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel on Itaalial lubatud kohaldada teatavates eriti ebasoodsas olukorras olevates geograafilistes piirkondades kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud aktsiisimäärasid. Viimane luba anti kuni 31. detsembrini 2018 nõukogu rakendusotsusega 2014/695/EL (2).

(2)

31. oktoobri 2018. aasta kirjas küsisid Itaalia ametiasutused luba kohaldada teatavates eriti ebasoodsas olukorras olevates geograafilistes piirkondades kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäärasid, jätkates mõnes piirkonnas otsuse 2014/695/EL kohast praktikat enne kõnealuse otsuse kehtivuse kaotamist. Itaalia ametiasutused taotlesid luba ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2024. Itaalia ametiasutused esitasid lisateabe ja selgitused 14. detsembril 2018.

(3)

Itaalia territooriumi kliima- ja geograafilised tingimused on väga mitmekesised. Võttes arvesse territooriumi eripära, on Itaalia kehtestanud vähendatud maksumäärad gaasiõlile ja veeldatud naftagaasile, et osaliselt korvata teatavate geograafiliste piirkondade elanike jaoks ülemäära kõrgeid küttekulusid.

(4)

Erinevad maksumäärad põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel ja nende eesmärk on asetada maksuvähendust saada võivate piirkondade elanikud võrdsemale alusele ülejäänud Itaalia elanikega, vähendades nende ülemäära kõrgeid küttekulusid, mis on tingitud rasketest kliimatingimustest või raskustest kütuse hankimisel võrreldes ülejäänud Itaalia territooriumiga.

(5)

Vähendatud maksumäärasid kohaldatakse geograafilistes piirkondades, mis vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest: a) kõige raskemad kliimatingimused Itaalia territooriumil, st presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedi nr 412 (3) kohaselt vööndisse F kuuluvad omavalitsusüksused, b) rasked kliimatingimused, millele lisanduvad raskused kütuse hankimisel, st presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedi nr 412 kohaselt vööndisse E kuuluvad omavalitsusüksused, ning c) geograafiline isoleeritus koos raskuste ja suurte kuludega kütuse hankimisel: Sardiinia ja väikesaared. Vähendatud maksumäärasid tuleks kohaldada ainult kuni maagaasivõrgu valmimiseni asjaomastes omavalitsusüksustes.

(6)

Komisjon vaatas taotletava meetme läbi ja leidis, et kõnealuse meetme rakendamine ei moonuta konkurentsi ega takista siseturu toimimist ning ei ole vastuolus liidu keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga. Nii gaasiõli kui ka veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäär jääks endiselt kõrgemaks kui direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud liidu madalaimad maksustamistasemed ja see vähendaks asjaomastes geograafilistes piirkondades tekkivaid täiendavaid küttekulusid vaid osaliselt.

(7)

Seepärast tuleks anda Itaaliale direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõike 2 alusel luba kohaldada kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäärasid kuni 31. detsembrini 2024. Nimetatud sätte kohaselt peavad kõik kõnealuse artikli alusel antavad load olema ajaliselt rangelt piiritletud.

(8)

Selleks et pakkuda asjaomastele geograafilistele piirkondadele piisaval määral kindlust, tuleks luba anda kuueks aastaks. Kuid selleks, et mitte kahjustada kehtiva õigusraamistiku üldist arengut tulevikus, on asjakohane sätestada, et kui nõukogu peaks aluslepingu artikli 113 alusel kehtestama üldise muudetud süsteemi energiatoodete maksustamiseks ning käesolevas otsuses antav luba ei oleks sellega kooskõlas, peaks käesolev otsus kaotama kehtivuse päeval, mil hakatakse kohaldama kõnealuseid muudetud süsteemi käsitlevaid norme.

(9)	Selleks et meedet saaks kohaldada katkematult vähendatud aktsiisimäära loa suhtes, mis anti otsusega 2014/695/EL, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2018, oleks asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates 1. jaanuarist 2019.

(10)	Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Itaaliale antakse luba kohaldada kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäära järgmistes ebasoodsas olukorras olevates geograafilistes piirkondades:

a)	presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedi nr 412 kohaselt kliimavööndisse F kuuluvad omavalitsusüksused;

b)	presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedi nr 412 kohaselt kliimavööndisse E kuuluvad omavalitsusüksused;

c)	Sardiinia ja väikesaarte, st kõigi Itaalia saarte (v.a Sitsiilia) omavalitsusüksused.

2. Et vältida ülekompenseerimist, ei tohi maksuvähendus olla suurem kui täiendavad küttekulud asjaomastes piirkondades. Sellest tulenevalt ei tohi maksuvähendus eriti lõike 1 punktis c sätestatud piirkondade puhul viia hinda Itaalia maismaaosa sama kütteaine hinnast madalamale tasemele.

3. Vähendatud maksumäär vastab direktiivis 2003/96/EÜ kehtestatud nõuetele, eelkõige kõnealuse direktiivi artiklis 9 sätestatud maksustamise alammääradele.

Artikkel 2

Artikli 1 lõike 1 punktides b ja c osutatud geograafiliste piirkondade maksuvähenduse tingimuseks on asjaolu, et asjaomastel omavalitsusüksustel puudub juurdepääs maagaasivõrgule.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2024.

Kui nõukogu peaks aluslepingu artikli 113 alusel kehtestama üldise muudetud süsteemi energiatoodete maksustamiseks ning käesoleva otsuse artiklis 1 antud luba ei oleks sellega kooskõlas, kaotab käesolev otsus kehtivuse päeval, mil hakatakse kohaldama kõnealuseid muudetud süsteemi käsitlevaid norme.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 17. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

(2) Nõukogu 29. septembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/695/EL, millega Itaalial lubatakse kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades kohaldada gaasiõli ja kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi (LPG) vähendatud maksumäärasid vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 (ELT L 291, 7.10.2014, lk 16).

(3) Presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedis nr 412 jaotatakse Itaalia territoorium kuueks kliimavööndiks (A–F). Jaotus põhineb „päevakraadidel“, mis viitavad nende päevade arvule aastas, mil välistemperatuur erineb optimaalsest 20 °C ja kütmine on seega vajalik.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 133

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 21. mai 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/807, 13. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise osas, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise osas	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/808, 20. mai 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga	8
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/809, 13. mai 2019, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige	10
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/810, 13. mai 2019, millega nimetatakse ametisse Rootsi Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige	11
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/811, 13. mai 2019, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige	12
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/812, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Ameerika Troopikatuunide Komisjonis (IATTC) ja rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (AIDCP) osaliste koosolekul võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2014. aasta otsus otsus liidu nimel IATTC-s võetava seisukoha kohta	13
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/813, 17. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel rahvusvahelises teraviljanõukogus võetav seisukoht seoses 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni kehtivusaja pikendamisega	19
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2019/814, 17. mai 2019, millega antakse Itaaliale luba kohaldada kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades kütteks kasutatava gaasiõli ja veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäärasid vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19	20