(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus Lactobacillus hilgardii tüvest CNCM I-4785 ja Lactobacillus buchneri tüvest CNCM I-4323/NCIMB 40788 saadud preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlused käsitlesid Lactobacillus hilgardii tüvest CNCM I-4785 ja Lactobacillus buchneri tüvest CNCM I-4323/NCIMB 40788 saadud preparaadi kasutamist kõigi loomaliikide söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 2. oktoobri 2018. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Lactobacillus hilgardii tüvest CNCM I-4785 ja Lactobacillus buchneri tüvest CNCM I-4323/NCIMB 40788 saadud preparaat kahjulikku mõju ei loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et söödalisandit võib käsitada võimaliku hingamiselundite sensibilisaatorina ning et söödalisandi nahka ja silmi ärritava või ärritava toime kohta ei saa teha mingeid järeldusi. Seepärast leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõnealune preparaat võib lihtsustada silo tootmist haljasmaterjalist, mida on kerge või mõõdukalt raske sileerida. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Samuti kinnitas amet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Lactobacillus hilgardii tüvest CNCM I-4785 ja Lactobacillus buchneri tüvest CNCM I-4323/NCIMB 40788 saadud preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisades esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 157/2013 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 62,3 eurot Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“ või „asjaomane riik“) imporditava bioetanooli tonni kohta. Edaspidi viidatakse nendele meetmetele kui „kehtivatele meetmetele“.

(2)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate meetmete eelseisva aegumise kohta, (3) sai komisjon 7. novembril 2017 taotluse algatada määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohane aegumise läbivaatamine.

(3)

Taotluse esitas ePure (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu bioetanooli kogutoodangust.

(4)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja kordumise.

(5)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 20. veebruaril 2018Euroopa Liidu Teatajas (4) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, kauplejatele/segu valmistajatele ja USA ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning kauplejatele ja kutsus neid uurimises osalema.

(7)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(8)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(9)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil eksportivatel tootjatel ja kauplejatel/segu valmistajatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon asjaomastel USA ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad ning kauplejad/segu valmistajad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(10)

Endast andis teada kaheksa biokütuste tootjat. Samas ei tootnud ükski neist uurimisalust toodet.

(11)

Lisaks andis endast teada kolm biokütustega seotud USA ühendust, mis registreeriti huvitatud isikutena.

(12)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim põhines peamiselt tootmismahul, kuid samuti tagati valimi suur geograafiline ulatus ja eri rühmade esindatus. Kavandatud valim koosnes neljast liidu tootjast ning komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi.

(13)

Pärast märkuste saamist otsustati üks esialgsesse valimisse kaasatud tootja asendada, kuna ta oli seotud teise esialgsesse valimisse kaasatud tootjaga. Valimisse kaasatud nelja tootja toodang moodustas 25 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidus toodetud bioetanoolist. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(15)

Nõutud teabe esitasid kolm sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Sellest lähtuvalt otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(16)

Kuna ükski endast valimi moodustamise ajal teada andnud USA tootjatest ei tootnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet, pidi komisjon kasutama eksportivate tootjate puhul kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(17)

Komisjon teavitas USA ametiasutusi alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning andis neile võimaluse esitada märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(18)

Kuigi ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, esitasid kogu uurimise vältel seisukohti kolm biokütustega seotud USA ühendust, kes olid endast teada andnud. Neid seisukohti võeti arvesse.

(19)

Komisjon saatis küsimustikud neljale valimisse kaasatud liidu tootjale ja kolmele endast teada andnud sõltumatule importijale.

(20)

Küsimustikele vastas neli valimisse kaasatud liidu tootjat ja kolm sõltumatut importijat. Kolmest sõltumatust importijast kaks ei importinud tegelikult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet vaatlusalusest riigist, mistõttu neid ei võetud edasise uurimise käigus arvesse. Ülejäänud sõltumatu importija vastuseid küsimustikule võeti nõuetekohaselt arvesse.

(21)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad

Importijad

(22)

Hoolimata sellest, et eksportivad tootjad ei teinud koostööd, nagu on selgitatud põhjendustes 10 ja 16–18, esitasid kolm biokütustega seotud USA ühendust ja kaebuse esitaja menetluse algatamise kohta mitu korda märkusi. Pidades silmas allpool 3. peatükis tehtud järeldusi, ei käsitleta kõnealuseid märkusi käesolevas dokumendis põhjalikumalt.

(23)

1. märtsil 2019 tegi komisjon teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses tunnistada kehtetuks kehtiva dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(24)

Taotluse esitaja tegi 12. märtsil 2019 kirjaliku esildise, milles ta väljendas oma seisukohti komisjoni järelduste kohta. Kokkuvõttes vaidlustas taotluse esitaja komisjoni esialgse järelduse, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, poleks dumpingu kordumine tõenäoline.

(25)

Neid märkusi arvesse võttes taotlesid kolm biokütustega seotud USA ühendust komisjoni talitustes ärakuulamist, mis toimus 19. märtsil 2019. Pärast ärakuulamist saatsid ühendused komisjonile täiendavaid dokumente teatavate avalduste kinnitamiseks. 20. märtsil 2019 selgitas taotluse esitaja ärakuulamisel oma seisukohti.

(26)

Huvitatud isikute esitatud märkusi arutati ja võeti vajaduse korral arvesse.

(27)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(28)

Uurimisalune toode on bioetanool, mida mõnikord nimetatakse etanoolkütuseks, st põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud etüülalkohol, denatureeritud või denatureerimata, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN 15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 massiprotsendi, kuid kaasa arvatud põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud USAst pärinev kütusena kasutamiseks ette nähtud etüülalkohol, mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 mahuprotsendi, ning mis kuulub praegu CN-koodide ex 2207 10 00, ex 2207 20 00, ex 2208 90 99, ex 2710 12 21, ex 2710 12 25, ex 2710 12 31, ex 2710 12 41, ex 2710 12 45, ex 2710 12 49, ex 2710 12 50, ex 2710 12 70, ex 2710 12 90, ex 3814 00 10, ex 3814 00 90, ex 3820 00 00 ja ex 3824 99 92 (TARICi koodid 2207100012, 2207200012, 2208909912, 2710122111, 2710122592, 2710123111, 2710124111, 2710124511, 2710124911, 2710125011, 2710127011, 2710129011, 3814001011, 3814009071, 3820000011 ja 3824999266) alla. Bioetanooli on võimalik toota mitmesugustest põllumajanduslikest lähteainetest, näiteks suhkruroost, suhkrupeedist, kartulist, maniokist ja maisist. Tootjate tootmisprotsessides võib esineda väikesi erinevusi.

(29)

Olenemata tootmises kasutatavate lähteainete või tootmisprotsesside võimalikest erinevustest, on kõnealuse aegumise läbivaatamisega hõlmatud bioetanooli liikidel ja bioetanooli sisaldavatel segudel samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning neid kasutatakse samal otstarbel. Uurimisaluse toote võimalikud väikesed variatsioonid ei muuda toote põhimääratlust ega selle omadusi.

(30)

Esialgne uurimine ei hõlmanud muuks otstarbeks kui kütusena kasutamiseks ettenähtud bioetanooli, mistõttu seda ei käsitleta ka käesoleval aegumise läbivaatamisel.

(31)

Esialgse uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et bioetanoolil, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul, on USAst liitu eksporditud bioetanooliga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Hoolimata toorainena kasutatavate põllumajanduslike lähteainete mitmekesisusest, on USAst pärit bioetanool liidus toodetud bioetanooliga omavahel asendatav.

(32)

Peamine erinevus enamiku USA turul müüdava bioetanooli ja liidu turul müüdava bioetanooli vahel on seotud veesisalduse standardite lahknevusega. USA tootjad toodavad üldjuhul bioetanooli, mille veesisaldus on vähemalt 0,5 %, samal ajal kui liidu turu standardite kohaselt ei tohi bioetanooli veesisaldus olla suurem kui 0,3 %, mõõdetuna vastavalt standardile EN 15376, millega nõutakse kolmandate riikide tootjatelt liidu turu standardite järgimiseks toote täiendavat rafineerimist.

(33)

Komisjonile ei esitanud samasuguse toote kohta märkusi huvitatud isikud, kes esitasid märkusi käesoleva aegumise läbivaatamise käigus. Seega kinnitas komisjon, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(34)

Ükski uurimisaluse toote USA eksportiv tootja ega kaupleja/segu valmistaja ei teinud uurimise käigus koostööd. Seepärast kasutas komisjon dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sellega seoses kasutas komisjon statistilisi andmeid (st artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi, USA põllumajanduse turustusteabe keskuse (AGMRC) andmeid, USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistikat ja USA energiateabe ameti statistikat) ning taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teavet.

(35)

Komisjon teavitas USA ametiasutusi alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning andis neile võimaluse esitada märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(36)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuris komisjon, kas praegu dumpingut esineb ja kas meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(37)

Vaatlusalusel perioodil, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, eksporditi liitu väga vähe USAst pärit bioetanooli. Vastavalt artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile imporditi asjaomasest riigist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 4 213,5 tonni toodet, mis moodustas 0,1 % suuruse turuosa. Enamik sellest mahust (st 99 %) imporditi ühe kuu jooksul ühte liikmesriiki, kuhu see saabus ilmselt ühe tarnena.

(38)

Nendest faktidest lähtudes otsustas komisjon esialgu, et tal ei ole piisavalt andmeid, mille põhjal järeldada, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oleks uurimisalust toodet imporditud tüüpilises koguses, mis näitaks liitu suunatud dumpingu jätkumist.

(39)

Seejärel uuris komisjon USA dumpingu kordumise tõenäosust kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(40)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, kui meetmed aeguvad. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: USA omamaised hinnad, USA kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad, tootmisvõimsus, vaba tootmisvõimsus, tarbimine ja kõigi USA tootjate bioetanooli varud, olenemata sellest, kas need vastavad liidu turul kohaldatavatele veesisaldust käsitlevatele nõuetele, ning liidu turu atraktiivsus.

(41)

Kuna USA bioetanooli eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugineti normaalväärtuse arvutamisel taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmetele vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(42)

Läbivaatamistaotlus põhines AGMRC avalikult kättesaadavatel andmetel (5). Läbivaatamistaotluses lähtuti normaalväärtuse kindlaksmääramisel bioetanooli hinnast Illinoisis, mis on üks suurima bioetanooli toodanguga USA osariike.

(43)

Täielikkuse huvides kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamiseks aasta keskmist omamaist müügihinda USA neljas enim bioetanooli tootvas osariigis, mille kohta olid AGMRC kaudu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ulatuses kättesaadavad täielikud andmed, st Iowas, Illinoisis, Nebraskas ja Lõuna-Dakotas.

(44)

Lisaks hindas komisjon Chicago kaubabörsil (CBOT) noteeritud bioetanooli turuhindu. CBOTi keskmine hind oli veidi kõrgem kui keskmine omamaine müügihind, mille AGMRC esitas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta.

(45)

Avalikult kättesaadava teabe põhjal leidis komisjon, et USAs bioetanooli suhtes kohaldatavad standardid erinevad muudel turgudel kohaldatavatest standarditest, sealhulgas USA kolme suurima ekspordituru (Brasiilia, Kanada ja Peruu) standarditest veesisaldust käsitlevate nõuete osas. USA standardite kohaselt võib toote veesisaldus olla kõrgem kui Brasiilia, Kanada ja Peruu turgudel kohaldatavate standardite kohaselt.

(46)

Läbivaatamistaotluses väitis taotluse esitaja, et komisjon peaks USA bioetanooli võimaliku liitu suunatud ekspordi uurimisel võtma arvesse täiendavaid tootmiskulusid, mis on seotud bioetanooli veesisalduse vähendamisega (edaspidi „liidu jaoks töötlemise lisatasu“). Kuna kõnealust metoodikat kasutati esialgse uurimise käigus, nõustus komisjon selle väitega.

(47)

Selleks et võimaldada õiglast võrdlemist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, kohandas komisjon USA omamaist müügihinda vastavalt AGMRC ja CBOTi esitatud teabele, et võtta arvesse täiendavaid töötlemiskulusid seoses eksporditava bioetanooli veesisalduse vähendamisega. Kuna USA eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon taotluse esitaja esitatud andmetele, mille kohaselt oli liidu jaoks töötlemise lisatasu hinnanguliselt 12,30 eurot tonni kohta. Konservatiivse lähenemisviisi järgimiseks rakendas komisjon kõnealust lisatasu normaalväärtuse suhtes. Seda normaalväärtust kasutati kõikides dumpinguarvutustes, isegi kui käsitleti eksporti turgudele, kus bioetanooli standardid võimaldavad suuremat veesisaldust võrreldes liidu standardiga.

(48)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordihinnad määrati kindlaks avalikult kättesaadavate andmete, st USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistika põhjal. Läbivaatamistaotluses viitas taotluse esitaja Brasiiliale, Kanadale ja Peruule kui USA kolmele peamisele eksporditurule ning tegi ettepaneku lähtuda dumpingu kordumise tõenäosuse uurimisel USA ekspordist nendesse riikidesse. Taotluse esitaja esitas ka hinnangud rahvusvahelise ja riigisisese kaubaveo kohta ning liidu jaoks töötlemise lisatasu kohta, nagu on täiendavalt selgitatud põhjenduses 47. Komisjon kiitis taotluse esitaja poolt välja pakutud lähenemisviisi heaks ning hindas USA bioetanooli müügihindu USA kolmel suurimal eksporditurul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(49)

Lisaks analüüsis komisjon täielikkuse huvides USAst kolmandate riikide turgudele (v.a liitu) eksporditud bioetanooli keskmist hinda.

(50)

USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistilises andmebaasis olid ekspordihinnad esitatud franko laeva kõrval (FAS) tasemel. Komisjon korrigeeris need andmed tehasehindade tasemele, arvates maha USA riigisisesed transpordikulud. Kuna USA eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon taotluse esitajalt USA riigisiseste transpordikulude kohta saadud teabele.

(51)

Kuna puudusid tõendid, mis kinnitaks vastupidist, oli komisjon seisukohal, et USA ekspordihinnad eri eksporditurgudel juba sisaldasid töötlemiskulusid seoses bioetanooli veesisalduse vähendamisega. Seepärast ei kohandanud komisjon hindu USA eksportivate tootjate lisakulusid silmas pidades.

(52)

Keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kolmele eespool kindlaksmääratud USA suurimale eksporditurule vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 11; normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel. Võrreldi ka keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmist ekspordihinda USAst kõikidele kolmandate riikide turgudele, välja arvatud liitu.

(53)

Konservatiivse hinnangu andmiseks kasutas komisjon normaalväärtust, millele liideti liidu jaoks töötlemise lisatasu, nagu on selgitatud põhjenduses 47, ja ekspordihinda, mille puhul komisjon eeldas, et kõik töötlemisega seotud kulud on juba arvesse võetud, mistõttu kõnealust hinda ei olnud vaja töötlemisega seotud kulusid silmas pidades kohandada.

(54)

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi dumpingumarginaali kindlakstegemiseks võrdles komisjon AGMRC ja CBOTi andmetel põhinevat normaalväärtust USA kolmele peamisele eksporditurule suunatud ekspordi ja kõikidele kolmandate riikide turgudele (v.a liitu) suunatud ekspordi hindadega, mis on nõuetekohaselt kohandatud tehasehindade tasemele.

(55)

Komisjon tegi kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei esinenud dumpingut ekspordi puhul, mis oli suunatud USA kolmele peamisele eksporditurule, mida vaadeldi eraldi, ega ekspordi puhul, mis oli suunatud kõikidele kolmandatele turgudele (v.a liitu) kokku; dumpingut ei avastatud ei AGMRC andmetest ega CBOTi hindadest lähtuval normaalväärtuse arvutamisel.

(56)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et komisjoni järeldus, mille kohaselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut ei esinenud, oli vale. Avalikustamist käsitlevates taotluse esitaja märkustes viidati dumpingule kahel USA eksporditurul (India ja AÜE) ning seoses ekspordiga kahte liikmesriiki (Hispaania ja Ühendkuningriik).

(57)

Pidades silmas taotluse esitaja väiteid USAst kahte liikmesriiki suunatud ekspordi kohta, tuleb märkida, et komisjoni analüüs põhines artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis registreeritud importi käsitlevatel andmetel, mida peetakse USAst liitu imporditavate toodete mahu kindlakstegemisel usaldusväärsemaks kui USA ekspordistatistikat. Kõnealuse üksikutesse liikmesriikidesse suunatud impordi uurimine ei olnud uurimise seisukohast asjakohane, sest liitu käsitletakse ühtse turuna ning ei registreeritud väiteid ega tõendeid selle kohta, et tegu oleks olnud suunatud dumpinguga (liitu suunatud impordi puhul, millele osutati põhjenduses 37, ei ilmnenud ekspordihindade olulisi erinevusi piirkonniti või eri ajavahemike puhul ning seega ei vastanud kõnealune import suunatud dumpingu analüüsi nõuetele, eelkõige kuna üle 99 % asjaomasest impordist oli suunatud ainult ühte liikmesriiki).

(58)

Igal juhul leiti, et USAst liitu suunatud impordi maht ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne ega tüüpiline, nagu on selgitatud põhjendustes 37 ja 38.

(59)

Komisjon kontrollis arvutusi, mille taotluse esitaja esitas oma seisukohas pärast avalikustamist, ning vastupidi taotluse esitajale ei avastanud USA Indiasse suunatud ekspordi puhul miinimumtasemest suuremat dumpingut ja avastas AÜEsse suunatud ekspordi puhul üksnes piiratud dumpingu, mis ületas 3,1 % miinimumtaset. Samas moodustas AÜEsse suunatud eksport vaid 3 % USA bioetanooli koguekspordist ning seepärast ei saa kõnealust juhtumit eraldi tüüpiliseks pidada. Komisjon leidis, et nende kahe arvutuse tulemuste erinevus on tingitud asjaolust, et taotluse esitaja kasutas normaalväärtuse arvutamiseks üksnes Illinoisi andmeid, kuigi täielikud andmed nelja USA osariigi kohta olid kättesaadavad, ning kasutatud vahetuskursist. Kui taotluse esitaja kasutas USA dollarites väljendatud ekspordiväärtuste eurodeks konverteerimisel ühe aasta keskmist vahetuskurssi, siis komisjon lähtus ekspordiväärtuste konverteerimisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iga kuu keskmisest vahetuskursist eraldi. Samas kohaldas taotluse esitaja USA riigisisese kaubaveo kulude suhtes taotluses esitatud tasemele vastavat hüvitist eurodes. Kuna taotluse esitaja hindas taotluses märgitud hüvitisi USA dollarites, konverteeris komisjon hinnangulise väärtuse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iga kuu puhul USA dollaritest eurodeks, lähtudes vastava kuu keskmisest vahetuskursist.

(60)

Tuginedes põhjenduses 59 esitatud uurimistulemusele, leidis komisjon, et AÜE turule suunatud ekspordiga seotud piiratud ulatusega dumpingut käsitlevad järeldused ei ole sellised, et oleks põhjust muuta komisjoni varasemaid järeldusi USA tootjate ja/või eksportijate hinnakujunduse kohta kolmandatel turgudel. Seega tuleb põhjenduses 56 esitatud väide tagasi lükata.

(61)

Lisaks tuleb märkida, et nagu on selgitatud põhjenduses 48, uuris komisjon USA kolmele peamisele bioetanooli eksporditurule suunatud eksporti vastavalt taotluse esitaja väidetele. Kuna USA eksportivad tootjad keeldusid koostööst, järgis komisjon seejuures taotluse esitaja poolt taotluses soovitatud lähenemisviisi. Sellega seoses ei põhjendanud taotluse esitaja kuidagi seda, miks tema taotluses osutatud kolm USA eksporditurgu, mida komisjon uuris, ei sobi enam USA tootjate ja/või eksportijate võimaliku dumpingu analüüsimiseks kolmandate riikide turgudel. Samuti ei selgitanud taotluse esitaja, miks avalikustamist käsitlevates märkustes nimetatud neli riiki oleksid eelnimetatud riikidega võrreldes tüüpilisemad, ega seda, miks nendel põhinev näitaja oleks tüüpilisem kui kogu USA kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) suunatud ekspordi keskmine hind.

(62)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja ka seda, et komisjon ei võtnud arvesse taotluse esitaja esitatud igakuist analüüsi, mis näitab olulisi dumpingumarginaale USA välisturgudele suunatud ekspordi puhul.

(63)

Komisjon võttis teadmiseks taotluse esitaja varasemad seisukohad igakuise analüüsi kohta. Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei tohiks uurimisperiood, mis valitakse dumpingu puhul representatiivse uurimistulemuse saavutamiseks, hõlmata vähem kui kuue kuu pikkust ajavahemikku. Käesoleval juhul oli komisjon teinud ettepaneku 12 kuu pikkuse uurimisperioodi kohta vastavalt oma tavapärasele praktikale dumpingu ja kahju kindlakstegemise puhul. Komisjoni ettepanekul põhinevast uurimisperioodist lähtuvalt arvutati välja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmine dumpingumarginaal. Komisjoni analüüs näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tervikuna ei esinenud dumpingut taotluse esitaja valitud kolmele turule ega kõikide kolmandate riikide turgudele (v.a liitu) suunatud ekspordi puhul. Need järeldused ei osutanud edasise kahjustava dumpingu tõenäosusele, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 11 lõikega 2, vaid pigem vastupidisele. Asjaolu, et dumpingut võis täheldada mõne konkreetse kuu jooksul, ei olnud määrava tähtsusega tegur, mis põhjendaks asjaomases küsimuses vastupidise järelduse tegemist. Eelkõige lähtutakse dumpingu kindlakstegemisel uurimisperioodist tervikuna. Kuna taotluse esitaja ei esitanud menetluse algatamisest teatamise etapis (ega üheski hilisemas etapis) vastuväiteid 12 kuu pikkuse uurimisperioodi rakendamisele, ei pidanud komisjon põhjendatuks dumpingu hindamisperioodi lühendamist. Igal juhul märkis komisjon, et vähem kui kuus kuud kestvat perioodi tuleks rakendada vaid erandlikel asjaoludel. Taotluse esitaja ei osutanud selliste erandlike asjaolude esinemisele ning ka komisjon ei teinud kindlaks nende esinemist. Samuti ei saa USA tootjate ja/või eksportijate poolt kolmandate riikide turgudel rakendatava dumpingu kindlakstegemisel määravaks pidada asjaolu, et dumping esines üksnes teatavate ekspordi sihtturgude puhul; ka ei saa sellest järeldada, et korduks dumping liidu turul. Järelikult tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(64)

USA energiateabe ameti statistika (6) kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil bioetanooli tootmisvõimsus USAs 46,4 miljonit tonni. See kogus on rohkem kui kümme korda suurem liidu turu mahust, kus tarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,3 miljonit tonni.

(65)

Siiski ei avastatud uurimise käigus, et USA-l oleks vaba tootmisvõimsust. USA energiateabe ameti statistika näitas, et USA tootmisharu tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 100 % (47,6 miljonit tonni) oma nimitootmisvõimsusest.

(66)

Aegumise läbivaatamise taotluses esitas taotluse esitaja tõendid USA turul valitseva ülepakkumise kohta, mis tuleneb omamaise tarbimise piiratud kasvupotentsiaalist. Taotluse esitaja kordas seda väidet oma 20. novembri 2018. aasta seisukohas.

(67)

Komisjon uuris USA omamaist tarbimist ja eksporti USA energiateabe ameti ja USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistika põhjal ning tegi kindlaks, et USA tootjad eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult 8 % oma toodangust. Seega tarbiti valdav osa USAs toodetud bioetanoolist siseturul. USA tarbimine ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 43,3 miljoni tonnini; seega moodustas omamaine tarbimine 91 % USA toodangust ja 93 % USA tootmisvõimsusest.

(68)

Bioetanooli varud ulatusid 2,9 miljoni tonnini, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 6 % USA bioetanooli kogutoodangust. Kuigi need varud moodustavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 68 % liidu tarbimisest, leidis komisjon, et sellised varud on tavapärasel tasemel, mis on vajalik tarnehäirete vältimiseks. Komisjon tugines selle järelduse tegemisel USA energiateabe ameti avalikult kättesaadavale statistikale. Varasemad andmed näitasid, et lõppvarud moodustasid ajavahemikul 1992–2003 9–12 % USA kogutoodangust ja 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 5–7 % kogutoodangust.

(69)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi 8 % USA bioetanooli toodangust, on ülepakkumisele viitav tõend, mida tuleks võtta arvesse liidu turu suurust silmas pidades, sest eksporditud kogus moodustas 98 % liidu tarbimisest. Samas väitis taotluse esitaja, et ülepakkumine kasvab tulevikus USA omamaise tarbimise piiratud kasvupotentsiaali tõttu, mida tõendab USAst ekspordimahu pideva kasvu suundumus.

(70)

Komisjon tunnistas, et USA turg on tootmise, tarbimise ja eksportmüügi poolest liidu turust palju suurem. Sellest hoolimata ei esitanud taotluse esitaja tõendeid selle kohta, miks peaks USA tootmisharu suurus osutama dumpingu kordumise tõenäosusele. Samuti ei esitanud taotluse esitaja tõendeid selle kohta, et ekspordi pideva suurenemise põhjuseks oli USA sisetarbimise piiratud kasvupotentsiaal ja mitte muud tegurid, eelkõige suurenev nõudlus bioetanooli järele kolmandate riikide turgudel. Tegelikult näitas uurimine, et kolme suurima USA ekspordituru etanoolkütuse tarbimine suurenes 1,3 miljoni tonni võrra, samal ajal kui tootmine kasvas kõnealustes riikides vaid 200 000 tonni võrra. Pealegi selgus uurimise tulemusena, et lisaks USA toodangule ja ekspordile kasvab ka riigi omamaine tarbimine. Vaatlusalusel perioodil kasvas USA toodang 4,8 miljoni tonni võrra, eksport 1,5 miljoni tonni võrra ja omamaine tarbimine 3,1 miljoni tonni võrra. Seega tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(71)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja ka, et komisjon oleks pidanud uurima USA energiateabe ameti esitatud andmeid maksimaalse jätkusuutliku tootmisvõimsuse kohta, mis on 4,5 % suurem kui nimitootmisvõimsus ja samuti suurem kui USA toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Taotluse esitaja hinnangul tähendaks maksimaalse jätkusuutliku tootmisvõimsuse käsitamine USA tööstusharu tegeliku tootmisvõimsusena, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli USAs vaba 0,8 miljoni tonnine tootmisvõimsus.

(72)

Lisaks esitas taotluse esitaja 2018. aasta septembrist kuni 2019. aasta jaanuarini avaldatud artiklid mitme USA tootja kavandatud etanoolitootmisüksuste sulgemise kohta, et toetada oma väiteid USA vaba tootmisvõimsuse kohta.

(73)

Sellega seoses kaldus komisjon taotluse esitaja sõnul kõrvale oma varasemast tavast, mille kohaselt juhul, kui täiendav tootmisvõimsus „[on] märkimisväärne võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal [---] [ning] seda tootmisvõimsust kasutataks liitu eksportimiseks ja konkureerimiseks liidu tootjate hindadega või kolmandate riikide peamiste importijate hindadega, siis on väga tõenäoline, et selline eksport toimuks dumpinguhinnaga“ (7).

(74)

Põhjenduses 71 nimetatud väidete kohta tuleb märkida, et USA energiateabe amet kajastas nimitootmisvõimsuse ja maksimaalse jätkusuutliku tootmisvõimsuse andmeid ainult aastatel 2011 ja 2012 (8). Pärast seda on aruandlus piirdunud nimitootmisvõimsust käsitlevate andmetega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ega vaatlusaluse perioodi kohta ei olnud saadaval andmeid maksimaalse jätkusuutliku tootmisvõimsuse kohta. Sellega seoses tunnistas komisjon, et nimitootmisvõimsus ei ole paljude etanoolitehaste puhul tingimata tegelik tootmispiir. Tõhusama käitamise tulemusena on võimalik paljudes etanoolitehastes nende nimitootmisvõimsus ületada. Selline käitamistase, mida nimetatakse maksimaalseks jätkusuutlikuks võimsuseks, on siiski olemuslikult subjektiivne (9) ja sõltub muu hulgas sellest, millise veesisaldust tootja soovib saavutada (10). Toimikus esitatud tõendite põhjal võib väita, et liitu suunatud ekspordi puhul nõutava väikese veesisalduse korral on maksimaalne jätkusuutlik tootmisvõimsus oluliselt väiksem kui suurema veesisalduse korral. Seepärast leidis komisjon, et 2011. ja 2012. aastast pärinevaid varasema perioodi andmeid maksimaalse jätkusuutliku tootmisvõimsuse kohta, mida ei ole ajakohastatud, ei saa pidada usaldusväärseks näitajaks USA tootmisharu suutlikkuse kohta saavutada suurem tootmisvõimsus võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tasemega, mille komisjon on juba hinnanud nimitootmisvõimsusest suuremaks. Seega kinnitas komisjon oma esialgset järeldust, mille kohaselt ei viita toimikus sisalduvad tõendid tervikuna märkimisväärsele vabale tootmisvõimsusele USAs.

(75)

USA tootmisüksuste võimalikku sulgemist käsitlev teave ei puudutanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ega vaatlusalust perioodi. Kuigi aegumise läbivaatamine on tulevikule keskenduv toiming, piirdub uurimine rangelt sellega, mis tõenäoliselt toimub läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud tingimuste kohaselt.

(76)

Komisjon leidis, et taotluse esitaja väited tootmisvõimsuse kohta, mida on kirjeldatud põhjendustes 71–73, ei olnud põhjendatud ja seega tuleb need tagasi lükata.

(77)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et varusid, mis moodustavad 6 % toodangust, ei saa pidada tavapäraseks tarnehäirete vältimise eesmärgil säilitatavaks tasemeks, sest liidu tootjate varud jäid vahemikku 1,5–4 %. Lisaks rõhutas taotluse esitaja, et praegused varud ei ole kaugeltki tavapärased, nagu näitab 2016. aasta veebruaris avaldatud uudis (11).

(78)

Seoses varudega väitis taotluse esitaja ka seda, et komisjon ei tegelenud liidu tootmisharu jaoks olulise probleemiga, mis seisnes asjaolus, et kuna USA tootmisharu eksportis esialgse uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011) toodangut dumpinguhindadega, siis ei olnud põhjust arvata, et USA tootmisharul ei tekiks võimalust teha sama varasemast veelgi suuremate varudega.

(79)

Taotluse esitaja ei esitanud põhjenduses 77 kirjeldatud väite kohta tõendeid, mis võimaldanuks komisjonil kindlaks teha, kas USA varude tase on ebatavaliselt suur ja seega ohtlik. Taotluse esitaja viidatud 2016. aasta veebruari artiklis on kirjeldatud erakorralist olukorda. USA energiateabe ameti esitatud andmete kohaselt olid lõppvarud 2016. aasta jaanuaris ja veebruaris tõepoolest vaatlusaluse perioodi suurimad, väljendatuna protsendina toodangust 12 eelneva kuu jooksul, millest viimane kuu oli varudest teatamise kuu.

(80)

Põhjenduses 78 kirjeldatud väite kohta tunnistas komisjon, et absoluutväärtusena suurenesid varud võrreldes esialgse uurimisperioodiga. Toodangu osakaaluna ei olnud varude kasv siiski märkimisväärne (5,6 % esialgsel uurimisperioodil võrrelduna 6 %-ga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Lisaks on USA varud püsinud viimase 14 aasta jooksul stabiilsena, moodustades 5–7 % toodangust, nagu on selgitatud põhjenduses 68. Kuna taotluse esitaja ei esitanud tõendeid oma väite kohta, et liidu varude taset võib pidada tavapärasemaks kui USA varude taset, ei olnud komisjonil alust pidada USA varude taset ebatavaliselt kõrgeks.

(81)

Seepärast tuleb tagasi lükata varusid käsitlevad väited, mida on kirjeldatud põhjendustes 77 ja 78.

(82)

Selleks et teha kindlaks, kas liidu turg oleks USA tootjate jaoks pärast meetmete aegumist atraktiivne, uuris komisjon liidu turu suurust ja liidu turuhinda, pidades eelkõige silmas kaubavoogude võimalikku ümbersuunamist.

(83)

Nagu on selgitatud põhjenduses 64, on liidu turg suhteliselt väike, eriti võrreldes USA toodanguga.

(84)

Import liitu oli piiratud; läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu turuosa 96 %.

(85)

Selleks et hinnata liidu turu atraktiivsust hindade osas, võrdles komisjon liidu turuhinda liidu hinnaga mahalaadimisel, võttes aluseks USA eksportivate tootjate ekspordihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USA kolme suurema ekspordituru puhul ja kõigi kolmandate eksporditurgude puhul, välja arvatud liit (lähtudes USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistikast FASi tasandil).

(86)

Kuna liidu turul kohaldatavad veesisalduse nõuded erinevad USA turul ja enamikul muudel eksporditurgudel kohaldatavatest nõuetest, tuleks USA tootjatel, kui nad otsustavad taasalustada eksporti liitu, teha tootmisega seotud lisakulutusi, mis kaasnevad bioetanooli veesisalduse vähendamisega, nagu on selgitatud põhjendustes 45–47. Seepärast kohandas komisjon nõuetekohaselt USA ekspordihindu, et võtta arvesse liidu jaoks töötlemise lisatasu.

(87)

Lisaks tuleks selgitada, et 2012. aasta mais avaldas komisjon määruse, millega määrati kindlaks teatavate kaupade õige tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuris (12). Sellest ajast alates tuleb uurimisalune toode, ka juhul kui see klassifitseeriti esialgse uurimisperioodi jooksul muude tollikoodide alla, importimisel klassifitseerida CN-koodi 2207 20 00 alla, millega kaasneb eksportijate tegevust pidurdav imporditollimaks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldati uurimisaluse toote suhtes kokkuleppelist imporditollimaksu 129 eurot tonni kohta või 243 eurot tonni kohta, olenevalt sellest, millise tollikoodi alla uurimisalune toode klassifitseeriti. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid sellised kokkuleppelised imporditollimaksud 18–34 % liidu hinnast mahalaadimisel, nagu arvutatud põhjenduses 88, või 18–36 % liidu hinnast mahalaadimisel, nagu arvutatud põhjenduses 89.

(88)

Võttes arvesse uurimisaluse toote eksporti USAst kolmele suurimale eksporditurule ja kõikidele kolmandatele eksporditurgudele (v.a liitu), jäi eksporditava toote arvutuslik liidu hind mahalaadimisel vahemikku 694–719 eurot tonni kohta, mille puhul arvestati rahvusvahelisi veokulusid, liidu jaoks töötlemise lisatasu ja kokkuleppelist imporditollimaksu. Seega oli isegi madalaim liidu hind mahalaadimisel kõrgem kui liidu turuhind, mis oli uurimistulemuste kohaselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 655 eurot tonni kohta. See tähendab, et USA eksportivad tootjad ei saaks toodet liidu turul müüa hindadega, mida nad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolmandate riikide turgudel tavapäraselt said.

(89)

Täielikkuse huvides ja konservatiivse lähenemisviisi järgimiseks arvutas komisjon välja ka liidu hinna mahalaadimisel, mille puhul ei võetud arvesse liidu jaoks töötlemise lisatasu, sest USA ekspordihinnad peaksid reeglina juba hõlmama mõningaid töötlemisega seotud kulusid, nagu on selgitatud põhjendustes 45–47. Selle meetodi kohaselt jääks eelmises põhjenduses nimetatud liidu hind mahalaadimisel vahemikku 682–707 eurot tonni kohta. Seega ei saaks USA eksportivad tootjad isegi ilma liidu jaoks töötlemise lisatasuta nõuda toote eest liidu turul hinda, millega nad müüsid uurimisalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolmandatele turgudele.

(90)

Seepärast järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, ei motiveeriks hind USA eksportivaid tootjaid eksporti liitu ümber suunama.

(91)

Läbivaatamistaotluses viidati Hiinas, Peruus ja Brasiilias USAst pärit bioetanooli suhtes kohaldatavatele dumpinguvastastele meetmetele ning kaubavoogude võimaliku liidu turule ümbersuunamise ohule, mis võib samuti põhjustada dumpingu kordumise.

(92)

Komisjon tunnistas, et kõnealuste meetmete tõttu on võimalik, et USAst pärineva bioetanooli eksport suunatakse ümber. Sellegipoolest leidis komisjon, nagu on märgitud allpool, et kaubavoogude ümbersuunamise oht on dumpingu kordumise üldhinnangu kohaselt piiratud.

(93)

Esiteks kehtestati Hiinas dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed piiritustööstuse kuivjääkide, mitte bioetanooli suhtes, ning need kehtestati tükk aega enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seega on meetmed seotud muu tootega ning ei saa otseselt järeldada, et neil oleks vahetu seos võimaliku liitu suunatud bioetanooli impordi suurenemisega.

(94)

Taotluse esitaja väitis oma 5. juuli 2018. aasta seisukohas ka seda, et Hiina ametiasutused suurendasid USA bioetanooli suhtes kohaldatavat imporditollimaksu 5 %-lt 2016. aastal 30 %-le 2017. aastal ning seejärel 45 %-le ja 70 %-le 2018. aastal. Samas kohaldas Hiina WTO enamsoodustusrežiimi ja soodustariifide andmebaasi kohaselt (13) HS alamrubriigi 2207 10 suhtes 2009. aastal 5 % imporditollimaksu, mis tõusis seejärel 40 %-ni ja langes 2017. aastal taas 8 %-le. Hiinas HS alamrubriigi 2207 20 suhtes kohaldatav imporditollimaks oli alates 2006. aastast 80 % ning langes 2016. aastal 30 %-ni ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samal tasemel. Seega ei olnud komisjonil võimalik taotluse esitaja väidet kinnitada.

(95)

Seoses sellega näitas USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistika, et uurimisaluse toote USAst Hiinasse suunatud ekspordi on viimastel aastatel juba asendanud suurem eksport kolmandatesse riikidesse. Seepärast ei ole märkimisväärset ohtu, et kui meetmetel lastakse aeguda, suunatakse kõnealune eksport ümber liitu. Isegi kui pärast imporditollimaksu suurendamist oleks kogu bioetanooli kogus, mis eksporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USAst Hiinasse ning mis moodustas 140 000 tonni ja eksporditi keskmise hinnaga 442 eurot tonni eest FASi tasandil, liitu ümber suunatud, oleks see moodustanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 3 % liidu tarbimisest.

(96)

Teiseks viidati läbivaatamistaotluses Brasiilia puhul 2017. aasta augustis kehtestatud tariifikvoodile, millega kehtestati imporditava bioetanooli suhtes 20 %-line tariif, kui import ületas 600 miljoni liitri (473 000 tonni) taseme (14). Kuid isegi olukorras, kus kohaldati kõnealust tariifi, moodustas bioetanooli eksport USAst Brasiiliasse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi viimase kvartali jooksul 318 miljonit liitrit (251 000 tonni), mis ületab enam kui kahekordselt kõnealuse kvartali kvooti. Uurimisalust toodet eksporditi USAst Brasiiliasse keskmise hinnaga 522 eurot tonni kohta. See näitab, et vaatamata 20 % tariifile oli Brasiilia turg USA eksportijate jaoks atraktiivne. Seetõttu ei pea komisjon tõenäoliseks, et kõnealune eksport suunataks ümber liitu.

(97)

Kolmandaks, kui lähtuda eeldusest, et Peruu poolt 2018. aasta novembris kehtestatud tasakaalustusmeetmed, (15) millega maksustati USAst eksporditud etanooli peaaegu 48 USA dollari suuruse summaga tonni kohta, mõjuks Peruu turule suunatud USA bioetanooli ekspordile täielikult pärssivalt (kuigi komisjon ei leidnud sellise mõju kohta tõendeid), moodustaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditud 127 000 tonni bioetanooli ümbersuunamine liidu turule üksnes 3 % liidu tarbimisest kõnealusel perioodil. Seega ei saaks isegi kõige negatiivsema Peruu meetmetest tuleneva kaubavoogude ümbersuunamise stsenaariumi puhul teha lõplikku järeldust USA bioetanooli dumpingu kordumise kohta.

(98)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et vastupidi komisjoni järeldustele atraktiivsuse kohta pidasid USA bioetanooli tootjad liidu turgu väga atraktiivseks. Taotluse esitaja väide põhines asjaolul, et USA tööstus hakkas uuendama säästvussertifikaate, mis on vajalikud bioetanooli müügiks liidu turul pärast taastuvenergia direktiivi (16) jõustumist. Taotluse esitaja hinnangul on kolmandate riikide tootjate ja kauplejate jaoks ainus põhjus toodangu taastuvenergia direktiivi kohaseks sertimiseks ekspordi liitu suunamise võimaldamine. Taotluse esitaja esitas loetelu seitsmest USA tootjast (Marquis Energy, Archer Daniels Midland, Green Plains, Cargill, Conestoga Energy Partnersi puhul kaks sertifikaati, Plymouth Energy), mis väidetavalt uuendasid liidu säästvussertifikaate.

(99)

Selleks et toetada põhjenduses 98 kirjeldatud väiteid, tsiteeris taotluse esitaja 2017. aasta augustis avaldatud uudist USA tootja ja kaupleja Archer Daniels Midland (ADM) plaanide kohta, mille kohaselt ettevõtja kavatses Peorias Illinoisis asuva etanooli tootmiseks kasutatava kuivjahvatuskäitise ümber korraldada, et asuda tootma suurema marginaaliga tööstus- ja joogialkoholi ning kütust eksporditurule (17).

(100)

Kuigi taotluse esitaja ei esitanud tõendeid USA tootjate ja kauplejate liidu taastuvenergia direktiivi kohase säästvuse sertimise kohta, vaatas komisjon selle väite läbi. Sellega seoses tuleb märkida, et liidu taastuvenergia direktiivi kohane säästvuse sertimine on õiguslikult vabatahtlik, st import liitu võib toimuda ka sertimiseta. Sertimata biokütuste kasutamist ei võetaks aga arvesse selliste hindamiste puhul, mille eesmärk on kindlaks teha, kas liikmesriik järgib kõnealuse direktiivi nõudeid, mis käsitlevad riiklikke eesmärke seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ja transpordisektoris; samuti ei võetaks selliste biokütuste kasutamist arvesse taastuvenergiaalaste kohustuste täitmise mõõtmisel (18). Arvestades, et bioetanool on kallim kui tavaline kütus, puudub seega toimikus esitatud tõendite alusel majanduslik põhjus bioetanooli importimiseks, kui see ei ole serditud liidu taastuvenergia direktiivi kohase säästva bioetanoolina. Seepärast järeldas komisjon, et on olemas selge stiimul müüa liidu turul taastuvenergia direktiivi kohaselt serditud etanooli, mis tähendab, et säästvuse sertimine on liitu suunatud ekspordi puhul de facto vajalik. Komisjon leidis, et taotluse esitaja nimetatud seitsmest USA ettevõtte sertifikaadist ainult neli (Marquis Energy, Green Plains, Conestoga Energy Partnersi puhul üks sertifikaat, Plymouth Energy) olid tegelikult liidus kehtivad säästvussertifikaadid (EU-ISCC sertimiskava (19) sertifikaat). Ülejäänud kolmel juhul (Archer Daniels Midland, Cargill, Coesnoa Energy Partnersi puhul teine sertifikaat) uuendati ISCC-PLUS (20) sertifikaati, mida kohaldatakse tarnete suhtes, mis on suunatud mujale kui liitu, eelkõige Jaapanisse. Lisaks olid kõik USA tootjad ja kauplejad, kellel oli liidu sertifikaat, olnud alates 2011. aastast pidevalt serditud (21). Kõnealused äriühingud jätkasid oma sertifikaatide uuendamist ka dumpinguvastaste meetmete kohaldamise ajal, hoolimata asjaolust, et nad ei müünud oma tooteid liidus. Seega viitavad toimikus olevad tõendid asjaolule, et liidu taastuvenergia direktiivi kohane sertimine on ülemaailmse kvaliteedimärgina majanduslikult oluline ka siis, kui toodangut müüakse muudel turgudel. Seetõttu jõudis komisjon kättesaadavate andmete põhjal järeldusele, et sertifikaatide uuendamist ei saa käsitada üksnes tõendina selle kohta, et USA tootjad kavatsevad taasalustada eksportimist liitu, vaid seda tuleb käsitada laiemalt säästvuse tõendamisena, mis on oluline ka muudele turgudele suunatud ekspordi puhul. Peale selle on sertimiskohustus lisaks veesisaldust käsitlevatele nõuetele ja kehtivatele imporditollimaksudele järjekordne tegur, mis piirab USA tootjate ja/või eksportijate juurdepääsu liidu turule ning vähendab selle atraktiivsust.

(101)

Mis puudutab ADMi plaane, siis kuigi komisjon tunnistas, et ADM kavatses keskenduda ettevõtte Peoria käitises toodetava etanoolkütuse puhul tulevikus rohkem ekspordile, ei ole tõendeid, et ettevõte soovinuks eksportida tooteid liidu turule, eriti kuna ADMil ei olnud taastuvenergia direktiivi kohast sertifikaati. Lisaks tuleb märkida, et käitise ümberkorraldamise tulemusena pidi vähenema etanoolkütuse tootmine ja suurenema joogi- ja tööstusalkoholi tootmine. See muutus vähendaks tegelikult käitise tootmisvõimsust 100 miljoni galloni (ligikaudu 300 000 tonni) võrra, nagu on selgitatud teises uudises (22).

(102)

Seega tuleb tagasi lükata nii põhjenduses 98 kui ka põhjenduses 99 kirjeldatud väide USA tootjate ja kauplejate kavatsuse kohta suunata oma eksport ümber liidu turule.

(103)

Taotluse esitaja esitas samuti ühe välise majandusekspertide meeskonna uuringu, et põhjendada väidet, mille kohaselt komisjoni arvutused liidu turu atraktiivsuse kohta hindade osas ei olnud õiged ning vastupidi komisjoni järeldustele on liidu turg USA eksportijate jaoks atraktiivne.

(104)

Komisjon tunnistas, et võrreldes mõne USA ekspordituruga võib liidu turg olla hindade poolest atraktiivne turg. Et hinnata vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, kas edasine kahjustav dumping on tõenäoline, ning nagu on selgitatud põhjendustes 48 ja 59, lähtus komisjon liidu turu atraktiivsuse analüüsimisel taotluse esitaja soovitatud kolme eraldi ekspordituru hindadest. Täielikkuse huvides hinnati liidu turu atraktiivsust ka lähtuvalt USA kõikidesse kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) suunatud kogu ekspordi hindadest. Komisjonil ei ole õiguslikku kohustust uurida iga eksporditurgu eraldi. Käesoleval juhul uuris komisjon USA kahte suurimat eksporditurgu ja kolmandat turgu, mille valis taotluse esitaja. Oleks ebaproportsionaalne uurida eraldi kõiki 36 eksporditurgu (v.a liit), kuhu USA tootjad ja/või eksportijad uurimisalust toodet ekspordivad, kui suurimate eksporditurgude analüüs ei paku piisavalt tõendeid hindade atraktiivsuse kohta. Lisaks, nagu on juba järeldatud põhjenduses 59, ei esitanud taotluse esitaja ühtegi põhjendust selle kohta, miks kolm USA eksporditurgu, mille ta esialgu välja pakkus ja komisjon läbi vaatas, ei ole enam komisjoni analüüsi jaoks sobiv alus. Seoses Brasiilia, Kanada ja Peruu turuga, mis on taotluse esitaja soovitatud kolm turgu, jõutakse kõnealuses uuringus komisjoniga samale järeldusele liidu turu atraktiivsuse kohta. Seepärast leidis komisjon, et esitatud uuring ei sisaldanud mingeid tõendeid komisjoni arvutusvigade kohta. Vastupidi, komisjon leidis, et taotluse esitaja esitatud uuring toetas komisjoni esialgseid järeldusi.

(105)

Pärast avalikustamist esitas taotluse esitaja tõendid Hiina imporditollimaksu määra kohta. Seoses Hiinaga väitis taotluse esitaja ka seda, et Hiinasse suunatud ekspordi asendamist ekspordiga kolmandate riikide turgudele tuleks käsitada selge tõendina sellest, et kaubavoogude ümbersuunamine oli juba toimunud.

(106)

Komisjon tunnistas, et taotluse esitaja esitas piisavalt tõendeid USAst pärit etanooli suhtes Hiinas kohaldatava imporditollimaksu määra kohta. Komisjon ei eitanud, et USA eksportijad otsisid pärast Hiina imporditollimaksude suurenemist uusi turge. Sellele vaatamata leidis komisjon, et Hiinasse suunatud USA ekspordi tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on kõige asjakohasem näitaja, mille abil analüüsida kaubavoogude võimaliku liidu turule ümbersuunamise ohtu. Eksporditava toodangu mahtu, mille jaoks on juba uus turg leitud, ei peeta samavõrd asjakohaseks.

(107)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et Brasiilia turg ei ole USA tootjatele ja/või eksportijatele atraktiivne, võttes arvesse 20 % imporditollimaksu, mida kohaldatakse impordi suhtes, mis ületab impordikvooti, nagu on selgitatud põhjenduses 96. Selle väite kinnituseks osutas taotluse esitaja 2018. aasta oktoobris ilmunud uudisele, mille kohaselt langes USAs maisitärklise baasil toodetud etanooli eksport Brasiiliasse kõnealuse aasta augustis peaaegu kolme aasta madalaima tasemeni (23). Lisaks väitis taotluse esitaja, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et Brasiilial on suur sisenõudlus, kuid riigi tarneolukord vaheldub, millest tulenevalt vahelduvad ka turu impordivajadused. Taotluse esitaja sõnul on enamik Brasiilia suhkru ja bioetanooli rafineerimistehaseid segakäitised, mis saavad minna üle suhkru tootmiselt bioetanooli tootmisele ja vastupidi sõltuvalt kõnealuste toodete hindadest ja kasumlikkusest.

(108)

Seoses tariifikvoodi mõjuga tuleb märkida, et osutatud uudises kinnitati vaid seda, et igakuine ekspordimaht langes 2018. aasta augustis tasemele, mis oli madalam kui ühegi muu kuu näitaja pärast 2015. aasta oktoobrit. USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistikast ilmnes tõepoolest, et 2018. aasta augustis oli ekspordi maht null esmakordselt pärast 2015. aasta oktoobrit. Uudises ei esitata aga teavet ekspordi suundumuste kohta, välja arvatud kõnealune võrdlus 2018. aasta augusti ja 2015. aasta oktoobri näitajate vahel. Tegelikkuses jätkus USA eksport Brasiiliasse 2018. aasta septembris ja selle maht kasvas 2018. aastal võrreldes eelneva aastaga.

(109)

Lisaks leidis komisjon, et taotluse esitaja ei esitanud piisavalt tõendeid Brasiilia bioetanoolitööstuse struktuuri ja toimimise kohta, samuti ei leidnud selliseid tõendeid komisjon. Vastupidi taotluse esitaja väidetele näitas USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni statistika, et vaatlusaluse perioodi jooksul ja samuti 2018. aastal kasvas pidevalt USA etanoolkütuse eksport Brasiiliasse. Seetõttu tuleb tagasi lükata taotluse esitaja väited Brasiilia turu atraktiivsuse kohta USA tootjate ja/või eksportijate jaoks.

(110)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et komisjon vähendas kunstlikult Peruu meetmete tõenäolist mõju liidu turule, uurides kaubavoogude võimalikku ümbersuunamist Hiinast ja Peruust eraldi.

(111)

Võttes arvesse liidu turu eripära, st uurimisaluse toote lubatud veesisaldust ja taastuvenergia direktiivi kohast säästvuse sertimist, mis on toote liidu turul müümiseks tegelikult vajalik, nagu on selgitatud põhjenduses 100, leidis komisjon, et on ebatõenäoline, et USA eksport Peruusse ja Hiinasse suunataks tervikuna ümber liidu turule. Lisaks ei esitanud taotluse esitaja mingeid tõendeid, mis toetaksid tema väidet. Seega tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(112)

Võttes arvesse eespool esitatud hinnangut dumpingu kordumise tõenäosuse kohta juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, jõudis komisjon järeldusele, et kui meetmetel lastakse aeguda, on ebatõenäoline, et USA bioetanooli tootjad ekspordiksid liitu märkimisväärses koguses bioetanooli dumpinguhindadega.

(113)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et komisjon oleks pidanud järgima varasemat tava, millest tulenevalt oleks järeldatud, et USA tootjate koostööst keeldumine kujutab endast täiendavat ja olulist tõendit selle kohta, et „eksportivad tootjad ei tahtnud või ei suutnud näidata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpingut ei toimu“ (24).

(114)

Sellele vastuseks tuletas komisjon kõigepealt meelde, et komisjoni otsuste tegemise tava, mis rajaneb juhtumipõhisel lähenemisviisil, ei saa olla tulevaste uurimiste jaoks siduv ega viita seega sellele, kuidas komisjon teatavaid järeldusi peaks tegema. Teiseks oli varasema uurimise tsiteeritud järeldus üks paljudest lisateguritest, millest tulenevalt komisjon selle konkreetse juhtumi puhul järelduse tegi. Kolmandaks võib USA eksportivate tootjate koostööst keeldumist võtta arvesse täiendava lisategurina, mis takistas üksikasjaliku teabe kogumist dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse hindamiseks, millest tulenevalt tuli kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artiklile 18. Komisjon leidis siiski, et koostööst keeldumine ei saa olla meetmete kestuse pikendamise põhjus. Käesoleval juhul leidis komisjon tõepoolest, et USA eksportivate tootjate koostööst keeldumine takistas kõikide tegurite täielikku ja põhjalikku hindamist ning kasutas seega kättesaadavaid fakte. Olles kaalunud kõiki olemasolevaid tõendeid ja lähtudes alusmääruse artiklist 18, järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, ei ole dumpingu kordumine tõenäoline. Seega tuleb ka kõnealune väide tagasi lükata.

(115)

Arvestades asjaomasest riigist pärineva dumpinguhinnaga ekspordi kordumise ebatõenäosust, ei ole vaja analüüsida kahju kordumise tõenäosust ja liidu huve. Seega tuleks Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes kohaldatavad meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada.

(116)

Eeltoodust lähtuvalt tuleks alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt kehtetuks tunnistada USAst pärit bioetanooli impordi suhtes kohaldatavad rakendusmäärusega (EL) nr 157/2013 kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

(117)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 (2) on kehtestatud ühtse taotluse, toetuse- või maksetaotluste esitamise lõpptähtpäev, ühtse taotluse või maksetaotluse muudatustest teatamise lõpptähtpäev ning toetusõiguste taotluste või põhitoetuskava toetusõiguste väärtuse suurendamise taotluste esitamise lõpptähtpäev.

(2)

Liikmesriigid rakendavad oma pindalapõhiste toetuste haldussüsteemis muudatusi, mis tulenevad uutest kohustustest isikuandmete kaitse üldmääruses (3) kontekstis ning millega kaasneb muu hulgas infotehnoloogia süsteemide ümberkorraldamine, menetluste muutmine ja meetmete võtmine abisaajate teadlikkuse parandamiseks, et teavitada neid uutest õigusnõuetest. Selle tulemusel on liikmesriikides tekkinud süsteemi haldamisega erakorralisi probleeme.

(3)

See olukord on mõjutanud toetusesaajate võimalust esitada ühist taotlust, toetuse- või maksetaotlusi ja toetusõiguste taotlusi või põhitoetuskava toetusõiguste väärtuse suurendamise taotlusi rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 13 lõikega 1 ja artikli 22 lõikega 1 ette nähtud tähtaja jooksul.

(4)

Võttes arvesse kõnealust olukorda, on asjakohane teha rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 13 lõikest 1 ja artikli 22 lõikest 1 erand, mis võimaldab liikmesriikidel määrata 2019. aastaks kindlaks ühtse taotluse, toetuse- või maksetaotluste esitamise tähtpäeva ning toetusõiguste taotluste või põhitoetuskava toetusõiguste väärtuse suurendamise taotluste esitamise tähtpäeva, mis on hilisem, kui on sätestatud kõnealustes artiklites. Kuna rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 11 lõikes 4 ning artikli 15 lõigetes 2 ja 2a osutatud kuupäevad on seotud nimetatud määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud lõpptähtpäevaga, tuleks teha samasugune erand eelkontrollide tulemustest ja ühtse taotluse või maksetaotluse muudatustest teatamiseks.

(5)

Kuna need erandid peaksid hõlmama ühtset taotlust, toetuse- ja maksetaotlusi, muudatuste tegemist ühtses taotluses või maksetaotluses ning toetusõiguste taotlusi taotlusaasta 2019 kohta, on asjakohane, et käesolevat määrust kohaldatakse 2019. aastaks esitatud taotluste ja maksetaotluste suhtes.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee ja maaelu arengu komitee arvamusega,

(1)

Pärast 2013. aastal toimunud esmaseid kontakte komisjoni ja Prantsusmaa vahel teatas Prantsusmaa 11. oktoobril 2013 oma toetuskavast maismaa tuulepargile, mida sel ajal rahastati elektrienergia eest võetava tasu – „elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse maksu“ (contribution au service public de l'électricité, CSPE) – abil.

(2)

Toetuskava oli teatamise hetkel juba jõustunud, seetõttu kanti meede 29. novembril 2013 teatamata riigiabi nimekirja.

(3)

27. märtsi 2014. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale, et ta ei sea kahtluse alla maismaa tuulepargi toetamist, kuid tal on kahtlusi seoses omatarbeks toodetud energia tarbijatele, suurtele elektritarbijatele ja elektrimahukatele tarbijatele võimaldatavate CSPE vähenduste kokkusobivusega siseturuga. Komisjon teavitas Prantsusmaad oma otsusest algatada seoses CSPE vähendustega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamiseks („menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused seoses nende meetmetega ning aastaid 2014–2020 hõlmavate keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (2) (edaspidi „2014. aasta suunised“) võimaliku kohaldamisega kõnealuste CSPE vähenduste suhtes.

(5)

Komisjonile esitas märkusi viis huvitatud isikut: i) Air Liquide 3. novembri 2014. aasta kirjaga; ii) EDF 17. novembri 2014. aasta kirjaga; iii) RATP 2. detsembri 2014. aasta kirjaga; iv) SNCF 3. detsembri 2014. aasta kirjaga ja v) energiatarbijatest tööstusettevõtete liit (Union des Industries Utilisatrices d'Energie (UNIDEN)) 3. novembri 2014. aasta kirjaga. Need märkused hõlmasid esmalt riigiabi olemasolu küsimust ning samuti meetmete kokkusobivust ühelt poolt ELi toimimise lepinguga ja teiselt poolt 2014. aasta suunistega.

(6)

Prantsusmaa esitas oma märkused 5. mai 2014. aasta teatisega ning 22. oktoobri 2015. aasta kirjaga. Neis kirjades peatus Prantsusmaa erinevatel CSPE vähendustel ning väitis, et omatoodetud elektrienergia kasutajate suhtes kohaldatavate CSPE vähenduste näol ei ole tegemist abiga. Samuti väitis Prantsusmaa, et tarbimiskoha kohta kehtestatud CSPE piirmäär ning CSPE piiramine 0,5 %ga lisandväärtusest on kooskõlas riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjadega.

(7)

Ametliku uurimismenetluse käigus esitas komisjon ajavahemikul 21. augustist 2014 kuni 27. oktoobrini 2017 seitse teabenõuet. Prantsuse ametiasutused esitasid ajavahemikul 7. maist 2014 kuni 12. detsembrini 2017 üksteist teatist ja teabedokumenti. See teabevahetus hõlmas i) makstud CSPE summade ja teatavat liiki kasusaajate suhtes kohaldatud vähenduste selgitamist, ii) meetmete kvalifitseerimist riigiabiks ja nende õiguslikku analüüsi seoses vastavusega riigiabi valdkonnas kohaldatavatele eeskirjadele ja iii) kohandamiskava esitamist, mis hõlmas kohaldatud CSPE vähendamise tasemete lähendamist tasemetele, mis on kokkusobivad riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjadega. Esimene kohandamiskava esitati 4. novembri 2014. aasta teatises ja seda täpsustati 23. novembri 2017. aasta teatises.

(8)

Selles jaos on esitatud ühelt poolt CSPE ning teiselt poolt selle maksu vähenduste kirjeldus ajavahemikus 2003–2015; nimetatud vähendusi vaadeldaksegi käesolevas otsuses.

(9)

CSPE kehtestati 3. jaanuari 2003. aasta seadusega nr 2003-8, mis käsitleb gaasi- ja elektriturgu ning avalik-õiguslikke energiateenuseid („seadus nr 2003-8“). Käesolevas otsuses kirjeldatav säte eelneb CSPE 2016. aasta reformile, mis kehtestati 2015. aasta lisaeelarvet käsitleva 29. detsembri 2015. aasta seadusega nr 2015-1786 (LFR 2015).

(10)

CSPE eesmärk on hüvitada elektrienergiaga varustamise avaliku teenusega seotud lisakulusid, mida kannavad kauaaegsed elektrienergia tarnijad (EDF ja kohalikud jaotusettevõtjad). Need lisakulud tulenevad peamiselt nelja liiki strateegiate rahastamisest:

(11)

Komisjon märgib, et lisaks nendele CSPE abil rahastatud strateegiatele rahastatakse CSPE abil väiksemas ulatuses ka teisi strateegiaid. Need meetmed hõlmavad vähem kui 2 % kogutud CSPE maksust. Need meetmed on seotud eeskätt järgmisega:

(12)

Energiaseadustiku artiklis L121-7 on sätestatud, et elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse kulude hüvitamine tagatakse riigi territooriumil asuvate elektri lõpptarbijate makstava tasu abil. Seega tuleneb erinevatest teguritest üks ja sama lisakulu Prantsusmaa elektritarbijate jaoks. Tasu maksavad proportsionaalselt tarbitud kilovatt-tundidega (KWh) kõik elektrienergia lõpptarbijad, sealhulgas ka omatoodetud energia tarbijad. Ajavahemikul 2003–2015 muutus CSPE suurus järgmiselt.

Kogutud CSPE summa muutumine – 2003/2015

(13)

Tasud, mida maksid abikõlblikud lõpptarbijad, kelle suhtes kohaldati 10. veebruari 2000. aasta avalik-õiguslike elektriteenuste kaasajastamise ja arendamise seaduse nr 2000-108 (edaspidi „seadus nr 2000-108“) artikli 22 punktis III sätestatud õigusi ning kellele tarniti elektrienergiat põhivõrguettevõtja ja avaliku jaotusvõrgu vahendusel, nõudis sisse tarbijaga ühendatud võrgu käitaja võrgu kasutamise tasule lisanduva tasu abil.

(14)

Käitaja sissenõutud tasud makstakse avaliku teenuse osutamisega seotud kulusid kandvatele ettevõtjatele välja riikliku rahandusasutuse Caisse des dépôts et consignations (CDC) vahendusel. CDC edastab need tasud neli korda aastas ettevõtjatele, kes kannavad sissenõutud summadega seotud kulusid. Iga aasta 1. jaanuaril kannab CDC riiklikule energiavahendajale üle tema eelarvesse kantud summa.

(15)

CDC peab erinevate tehingute üle eraldi arvelduskontot. Riikliku rahandusasutuse halduskulud määravad igal aastal kindlaks majanduse ja energeetika eest vastutavad ministrid. Kui kogutud tasude summa ei vasta selle aasta kohta ette nähtud kulude suurusele, muudetakse järgmisel aastal eelneva aasta eest tasumisele kuuluvaid tasusid. Kui tasumisele kuuluvaid summasid ei nõuta aasta jooksul sisse, lisatakse need järgmise aasta kulude summale (3).

(16)

Energiakomisjon (Commission de régulation de l'énergie, „CRE“) hindab igal aastal oma aastaaruandes elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse osutamisega seotud kulude korra toimimist. Muudetud dekreedis nr 2004-90 (28. jaanuari 2004. aasta dekreet nr 2004-90 elektrienergiaga varustamise avaliku teenusega seotud kulude hüvitamise kohta) on sätestatud hüvitamise kord: igal aastal enne 15. oktoobrit esitab CRE energeetika valdkonna eest vastutavale ministrile järgmise aasta kulude prognoosi ning Prantsusmaal kulutatud kWh kohta arvestatava ühikutasu suuruse, mis võimaldab neid kulusid hüvitada. CRE prognoosi aluseks on eelneval aastal (aasta N-1) kantud kulude deklaratsioon ja järgmiseks aastaks (aasta N+1) koostatud prognoositavate kulude deklaratsioon. Deklaratsioone koostavad kulusid kandvad ettevõtjad. Nagu on selgitatud põhjendustes 14 ja 15, on hüvitusmehhanismi toimimise keskseks üksuseks CDC.

(17)

CRE kontrollib deklareeritud kulude suurust. Taastuvenergia toetamisega seotud kulud vastavad toetussumma ja turuhinna vahele, mida asjaomased ettevõtjad saavad selle energia müümisel. Seega kasutatakse hüvitissumma kindlaksmääramisel võrdlust turuhinnaga. CRE täpsustas turuhinna kindlaksmääramise meetodit. See hind ei vasta asjaomase ettevõtja kasutatud tegelikule turuhinnale, vaid tegemist on võrdlusalusena kasutatava väärtusega, mis on määratud kindlaks lähtuvalt mitmest tegurist (lõplik turuhind ja hetkehind, mida on kaalutud valdkonnast sõltuvalt erinevalt, päevasisese turu hind, kõrvalekalletele vastav turupõhine arveldushind), mis võimaldavad peegeldada võimalikult tõelähedaselt turul tegutseva ettevõtja käitumist ja innustada asjaomast ettevõtjat tõhusalt toimima.

(18)

Ilma et see piiraks õigusaktides sätestatud karistuste kohaldamist, saadab CRE tasu maksmata jätmise korral või mittetäieliku maksmise korral tasumistähtajast kahe kuu jooksul meeldetuletuskirja koos viivistasu nõudega, mille määraks on kehtestatud 10 % maksmisele kuuluvalt tasu summalt. Kui maksukohustuslane sellele vaatamata ei maksa ettenähtud tasu ära, kohaldab energeetika valdkonna eest vastutav minister halduskaristust artiklis 41 sätestatud tingimustel.

(19)

Ajavahemikul 2003–2015 tõusis elektrivõrgu käitaja kogutud CSPE summa 36,9 miljardi euroni. See summa jaguneb järgmiselt.

EDFi saadud CSPE summad

(20)

Ajavahemikul 2003–2015 muutusid CSPE allikad järgmiselt.

Tariifide ühtlustamine

Muu

Sotsiaalsed tariifid

Koostootmine

Taastuvenergia

CSPE muutumine – 2003-2015

mld EUR

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

Allikas: Prantsusmaa – 20. detsembri 2016. aasta teatis

(21)

Seadusega on nähtud ette võimalus kohaldada teatud tarbijate suhtes kolme liiki CSPE vähendamist. Need võimalused on kumulatiivsed ning neid on kirjeldatud järgmiselt:

(22)

Ajavahemikul 2003–2015 tõusis kogutud CSPE summa 6,8 miljardi euroni. See summa jaguneb järgmiselt.

Omatarbimine

Tarbimiskoht

Lisandväärtus

Lisandväärtus

Tarbimiskoht

CSPE vähenduste jaotus ajavahemikul – 2003-2015 eri strateegiate lõikes (EUR 6,8 billion)

Omatarbimine

Allikas: Prantsusmaa – 15.11.2017

(23)

Allpool on esitatud kehtestatud piirmäärade üksikasjalik ülevaade.

(24)

Piirmäär, mis vastab 0,5 protsendile lisandväärtusest, kohaldatakse tööstusettevõtete suhtes, kes tarbivad enam kui 7 GWh ulatuses elektrienergiat aastas ja see kehtestati 2005. aastal energiapoliitika suuniste kehtestamise kava käsitleva 13. juuli 2005. aasta seaduse nr 2005-781 raames ning rakendus tegelikult 2006. aastal.

(25)

Prantsusmaa märkis, et selle piirmäära eesmärk oli säilitada peamiselt metallurgia, paberitööstuse, keemiatööstuse jms valdkonna elektrimahukate tarbijate konkurentsivõime; tegemist oli majandussektoritega, mis olid avatud rahvusvahelisele konkurentsile, seejuures ettevõtetega, kelle elektritarbimine ületas 7 GWh; selline 7 GWh suurune piirmäär võimaldas piirata selle meetme mõju ülejäänud ettevõtetele.

(26)

0,5 % lisandväärtusele vastava CSPE piirmäära kohaldamise eeldus on vastava avalduse esitamine CRE-le, kes kontrollib esitatud andmeid ja teeb otsuse hüvitamise kohta. Need summad makstakse välja alles siis, kui selgub ettevõtte lisandväärtus (seega aastal N makstud summasid ei hüvitata enne aastat N+1).

(27)

Prantsusmaa märkis, et ajavahemikul 2003–2015 võimaldatud vähenduste kogusummast 6,8 miljardit eurot moodustas CSPE piirmäärana kehtestatud 0,5 % lisandväärtusest kõigist maksuvabastustest 69 % (4,7 miljardit eurot). Prantsusmaa edastatud teabe kohaselt hõlmas selle piirmäära kohaldamine ajavahemikul 2003–2015 kokku 1 636 ettevõtet.

(28)

See piirmäär kehtestati CSPE kasutuselevõtu ajal eelnevalt osutatud 3. jaanuari 2003. aasta seaduse nr 2003-8 artikli 37 (millega muudeti seaduse nr 2000-108 artiklit 5) alusel. See artikkel jõustus 2003. aastal. Ühe tarbimiskoha suhtes kehtestatud CSPE piirmäär määrati esialgu kindlaks summas 500 000 eurot. Seda piirmäära suurendati 2011. aasta eelarvet käsitleva 29. detsembri 2010. aasta seaduse nr 2010-1657 artikli 37 kohaselt 550 000 euroni. Artikliga nähti ette selle piirmäära ajakohastamine proportsionaalselt tarbimishindade (v.a tubaka) indeksi prognoositud suurenemisega ning see oli seotud aasta eelarveseaduse eelnõuga. 2013. aastal määras parlament selle piirmäära suuruseks 569 418 eurot ja võttis 2013. aasta lisaeelarve seaduse artikli 59 kohaldamise raames vastu piirmäära ajakohastamise uue eeskirja: piirmäära ajakohastatakse igal aastal proportsionaalselt CSPE ühtse maksu muutumisega kuni 5 % ulatuses aastas. 1. jaanuaril 2015 oli piirmäära suurus 627 783 eurot.

(29)

Ühe tarbimiskohaga seotud CSPE piirmäära näol on Prantsusmaa väitel tegemist lisandväärtusest 0,5 % moodustava piirmäära ühe avaldumisvormiga, kuid vaadelduna eeskätt tarbimiskoha ja mitte ettevõtte ulatuses. Prantsusmaa täpsustas samuti, et tarbimiskoha ulatuses kohaldatav piirmäär võimaldab hõlmata ettevõtteid, kes tarbivad ühes tarbimiskohas palju elektrienergiat, olemata seejuures elektrimahukad tarbijad.

(30)

Prantsusmaa märkis, et ajavahemikul 2003–2015 võimaldatud tasu vähendamise kogusummast 6,8 miljardit eurot moodustas tarbimiskoha CSPE piirmääraga seotud tasu vähendamine 29 % (2,0 miljardit eurot). Prantsusmaa väitel kohaldati seda piirmäära 522 ettevõtte puhul.

(31)

Oma tarbeks toodetud elektrienergia pealt võimaldatav maksuvabastus võeti üle CSPEl-e eelnenud mehhanismi, avalik-õigusliku elektritootmise fondi (Fonds du Service Public de la Production d'Electricité (FSPPE)) korraldusest. See fond asutati 10. veebruari 2000. aasta avaliku sektori elektriteenuse kaasajastamise ja arendamise seaduse artikli 5 alusel. Fondi rahastasid elektrienergia tootjad, tarnijad ja importijad ning elektritootjad, kes tootsid elektrienergiat oma vajadusteks, tehes seda suuremas koguses, kui oli dekreediga aastaks ette nähtud. Kogus 240 GWh määrati kindlaks 6. detsembri 2001. aasta dekreediga nr 2001-1157 elektritootmise avaliku teenuse fondi kohta, mis võeti vastu seaduse nr 2000-108 artikli 5 kohaldamiseks.

(32)

Elektritootjal on võimalik saada maksuvabastust omatarbeks toodetud energia tarbitud KWh pealt kuni piirmäärani 240 GWh tootmiskoha kohta. Selline tootja saab võimaldada seda maksuvabastust kasutada selle konkreetse tootmiskoha ühel ja ainukesel tarbijal, tingimusel, et tootja enda tarbitud maksuvabastusega elektrienergia ja kõnealusele tarbijale müüdud elektrienergia ei ületa kokku 240 KWh ühe tootmiskoha kohta.

(33)

Prantsusmaa märkis, et oma tarbimiseks toodetud elektrienergia maksuvabastuse eesmärk on piirata omatarbeks toodetud energia tarbijate maksustamist, kuna sellised tootjad rahastavad oma rajatisi ise ning on otsustanud mitte toetada, aga ka mitte kasutada riikliku energiapoliitikat.

(34)

See maksuvabastus jõustus 2002. aastal. See säilitati (FSPPE mehhanismi asendanud) CSPE kehtestamisel 2003. aastal seadusega nr 2003-8 artikli 37: „Maksu arvutamisel võetakse arvesse tootja poolt omatarbeks toodetud või lõpptarbija poolt kolmandalt isikult, kes käitab tarbimiskohas tootmisrajatist, omatarbeks ostetud elektrienergiat alates 240 miljonist kilovatt-tunnist aasta ja tootmiskoha kohta“.

(35)

Prantsusmaa täpsustas, et reaalselt hõlmab see maksuvabastus peaasjalikult tööstusettevõtteid, kellel on (lisaks elektritootmisele) ka koostootmisjaamad, ning et lisaks ei kohaldata seda maksuvabastust eraisikute suhtes.

(36)

2011. aastal kasutati seda omatarbeks toodetud energia tarbimise maksuvabastust 88 tootmiskohas ning kokku 11 TWh ulatuses. Aastatel 2012, 2013 ja 2014 oli maksuvabastuse ulatus vastavalt 94,8 TWh, 84,6 TWh ja 87,4 TWh (5).

(37)

Prantsusmaa väitel kasutasid seda maksuvabastust 2003.–2015. aastal 88 tootmiskohta. See moodustas ligikaudu 2 % tasu vähendamiste kogusummast, 6,8 miljardist eurost.

(38)

Kogu vaadeldava perioodi 2003–2015 jooksul hõlmasid CSPE vähendused kokku 6,8 miljardit eurot. Tasu vähendamise eri liikide jaotumist on kirjeldatud jagudes 2.2.1–2.2.3.

(39)

Ettevõtted, kelle suhtes CSPE vähendusi kohaldati, on suured elektritarbijad, kes kuuluvad ligikaudu 227 NACE koodiga hõlmatud sektorisse. Peamised valdkonnad, kus need ettevõtted tegutsevad, on metallurgia, keemia- ja naftakeemiatööstus, gaasitootmine, paberitööstus, tuumatööstus, lennundus, elektroonikatööstus, autotööstus, põllumajandus- ja toiduainetööstus ning transport. Üks ettevõte võib samaaegselt vastata mitmele maksuvabastuse kriteeriumile.

(40)

Nende abisaajate suhtes on võimalik kohaldada üht või mitut CSPE piirmäära. Prantsusmaa edastatud teabe kohaselt kohaldati vaadeldaval perioodil, aastatel 2003–2015 CSPE vähendusi kokku 1 664 ettevõtte suhtes ja need jagunesid järgmiselt: 1 636 ettevõtte suhtes kohaldati CSPE piirmäära 0,5 % ulatuses lisandväärtusest, 552 ettevõtte suhtes CSPE piirmäära seoses tarbimiskohaga ja 88 (6) ettevõtte suhtes kohaldati omatarbeks toodetud elektrienergia tarbimise maksust vabastamist. Teatavate ettevõtete puhul kohaldati mitut liiki vähendusi.

(41)

CSPE kehtestati 2003. aastal. Selle summa ja jaotumine on esitatud jagudes 2.2.1–2.2.3.

(42)

2015. aastal asendati see uue mehhanismiga. 2015. aasta lisaeelarvet käsitleva 29. detsembri 2015. aasta seadusega nr 2015-1786 (LFR 2015) kehtestati energia maksustamise reform, mis hõlmab eeskätt elektrienergia ja gaasi avaliku teenuse kulude rahastamist. Sellega seoses ei kohaldatud CSPEd pärast 31. detsembrit 2015 toimunud elektritarbimise suhtes.

(43)

Alates 1. jaanuarist 2016 toimub nende strateegiate rahastamine, mida varem tehti CSPE abil, riigieelarvest.

(44)

Võttes arvesse raudteetranspordiettevõtjate suhtes kohaldatavat spetsiifilist eeskirjaraamistikku, (7) on transpordiettevõtjatele võimaldatavad CSPE vähendused jäetud käesolevast menetlusest välja ning nende suhtes võtab komisjon vastu eraldi otsuse. Seega jäävad need vähendused käesoleva otsuse kohaldamisalast välja.

(45)

Jaos 2.2 osutatud CSPE vähenduste kogusumma ei hõlma seega raudteetranspordiettevõtjate suhtes kohaldatud CSPE vähendusi.

(46)

Menetluse algatamise otsuses (8) leidis komisjon, et meetmed hõlmavad riigiabi, mille kokkusobivus siseturuga ei ole piisavalt tõendatud.

(47)

Komisjon leidis, et kohaldatud CSPE vähenduste näol oli tegemist riigiabiga.

(48)

Komisjon leidis esmalt, et seadusega ettenähtud erinevad CSPE vähendused andsid valikulise eelise omatarbeks toodetud energiat tarbivatele ettevõtetele, suurtele elektritarbijatele ja elektrimahukatele tarbijatele: esiteks, nagu on märgitud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 144, on omatarbeks toodetavat energiat tarbivate ettevõtjate suhtes kohaldatava CSPE maksuvabastuse näol tegemist valikulise abiga. Teiseks leidis komisjon, et ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse tarbimiskohaga seotud CSPE piirmäära, antakse eelis, sest seda piirmäära kohaldatakse ainult teatud majandussektorites. Ja lõpuks hõlmab 0,5 % lisandväärtusest moodustav CSPE piirmäär üksnes selliseid ettevõtteid, kelle elektritarbimine ületab teatud künnise, seega antakse ka neile ettevõtjatele eelis.

(49)

Komisjon leidis seejärel, et CSPE vähendustest tulenevaid eeliseid rahastati sarnaselt CSPE rahastamisele riigi ressurssidest ning need on seostatavad riigiga. Kuna CSPE puhul on tegemist riigi ressurssidega, on CSPE vähenduste näol a fortiori tegemist riigi ressurssidest loobumisega.

(50)

Komisjon leidis samuti, et mitmesugused CSPE vähendused võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja tekitada konkurentsihäireid, kuna nendega kaasneb kohtlemise erinevus meetmest kasusaajate ja nende konkurentide vahel, kellel ei ole võimalik meetmest kasu saada.

(51)

Seoses meetmete kokkusobivusega siseturuga märgib komisjon, et CSPE kehtestamise otsuste tegemise ajal ei olnud selle näol tegemist ei keskkonnakaitseks antava riigiabi suuniste punkti 153 kohaselt ühtlustatud keskkonnamaksuga ega (9) nende 2008. aasta suuniste punkti 151 kohase ühtlustamata keskkonnamaksuga, koostoimes suuniste punktiga 70 alapunktiga 14.

(52)

Sellega seoses märkis komisjon, et konkreetne maksubaas ei pea tingimata avaldama keskkonnale kahjulikku mõju, kuna CSPEd kohaldatakse osaliselt ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes. Seetõttu ei saa seda käsitada keskkonnakulude hüvitamisega CSPE koosseisus. Samuti ei ole selle eesmärk suunata tootjaid või tarbijaid keskkonnasõbralikuma tegevuse suunas. Vastupidi, tarbimise vähendamine toob kaasa vajaduse suurendada CSPE summat, mille abil kaetakse taastuvenergia tootmisega seotud kulud. Seega ei ole võimalik kohaldada 2008. aasta suuniste 4. peatüki sätteid (10).

(53)

Komisjon leidis samas, et CSPE vähendamisega seotud meetmeid saab analüüsida ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, paludes Prantsusmaal seda metoodikat täpsustada.

(54)

Komisjon märkis samuti, et 2008. aasta suuniste läbivaatamine oli käimas ning et 2014. aasta suuniste eelnõu hõlmas järgmisi punkte:

(55)

Komisjon märkis samuti, et 2014. aasta suuniste eelnõus (punkt 229) nähti ette, et abi, mida taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamise rahastamisel anti vähenduste vormis, hinnatakse uute keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste alusel, kui need on vastu võetud (seda isegi juhul, kui abi anti enne 2014. aasta suuniste jõustumist).

(56)

Kuna Prantsusmaa esitas väga vähe teavet maksuvähenduste eesmärgi kohta ja nende põhjendamiseks, väljendas komisjon kahtlusi ka seoses abi kokkusobivusega siseturuga. Sellega seoses palus komisjon Prantsusmaal täpsustada: i) meetmega seotud üldist huvi pakkuvat eesmärki, ii) meetme asjakohasust, iii) meetme innustavat mõju ja iv) meetmega kaubandusele avaldatava negatiivse ja soovimatu mõju vältimise piisavust.

(57)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon seega, et Prantsusmaa ei ole piisavalt põhjendanud teatud abisaajate suhtes CSPE vähendamist hõlmavate meetmete siseturuga kokkusobivust.

(58)

2014. aasta suunised jõustusid 1. juulil 2014. Need suunised hõlmavad jagu 3.7.2, mis käsitleb „abi, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel“.

(59)

Selles jaos märgitakse esmalt, et energeetikastrateegiate rahastamiseks võetavad maksud ei avalda otsest mõju keskkonnaseisundile ja seetõttu ei ole ranges tähenduses tegemist keskkonnamaksudega, mille eesmärk on suurendada keskkonda kahjustava tegevusega seotud kulusid. Samas võivad need maksud kaudselt kaasa aidata keskkonnakaitsele, võimaldades rahastada mehhanisme, mis toetavad keskkonnakaitset.

(60)

Teiseks on nendes suunistes osutatud asjaolule, et teatud juhtudel saab selliste toetusmeetmete rahastamissüsteem elektrienergia suhtes kehtestatava maksu abil toimida üksnes juhul, kui taastuvenergia toetamise rahastamisega seotud kuludega olulisel määral seotud ettevõtete suhtes kohaldatakse maksu vähendamist.

(61)

Kolmandaks on suunistes määratud kindlaks vähenduste tasemed, mida võib pidada vastuvõetavaks selleks, et toetusmeetmed oleksid rahaliselt mõistuspärased, vältides liiga suurt lisakoormust ülejäänud tarbijatele.

(62)

2014. aasta suuniste jaos 3.7.3 on nähtud ette võimalus võtta vastu kohandamiskava, mille alusel minnakse riikliku meetmega ettenähtud vähendamise tasemelt järk-järgult üle vähendamise tasemele, mis vastab suunistes sätestatud ettekirjutustele ja mis on riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjade mõistes proportsionaalne.

(63)

Lisaks transpordiettevõtjatele esitasid menetluse algatamise otsuse kohta märkusi järgmised isikud.

(64)

EDF saatis komisjonile oma märkused 17. novembril 2014. Selle kontserni väitel hõlmavad tema suhtes kohaldatud maksuvabastused ligi […] protsendi ulatuses omatarbeks toodetud energia tarbimist, mida tarbitakse selleks, et toota avalikku elektrivõrku suunatavat elektrit. EDFi väitel hõlmab see omatarbimine ühelt poolt elektrijaamade abiseadmete tarbitavat elektrit ja teiselt poolt tuumaelektrijaamadest pumpamise teel hüdroelektrijaamadesse üle kantavat energiat.

(65)

Kontsern leiab, et sellise omatarbimise puhul on kohane kohaldada täielikku CSPE maksuvabastust, ühelt poolt vastavalt punktis 51 osutatud nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (11) artiklile 14, mille punkti 1 alapunktis a on sätestatud, et liikmesriigid peavad maksust vabastama energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks, ning teiselt poolt vastavalt otsusele, millega tunnistati riigiabi eeskirjadele vastavaks Saksamaa korraldus seoses „EEG lisamaksuga“, mis sätestati seadusega „EEG 2014“ (12).

(66)

Lisaks rõhutab EDF vajadust tagada sidusus energiakuludega seotud maksuvabastussüsteemide vahel eri liikmesriikides, toetades eeskätt elektrimahukatest tarbijatest tööstusettevõtteid. Maksuvabastustega seotud kohtlemise erinevus liikmesriikides võib suurendada eri turgudel täheldatud kõrvalekaldeid konkurentsivõimes.

(67)

ALFI (Air Liquide France Industrie) saatis komisjonile oma märkused 3. novembril 2014. Kontsern rõhutab esmalt, et kontserni energiaga seotud kulud moodustavad […]–[…] protsenti tootmiskuludest. Teiseks märgib ALFI, et elektrienergia hinna liiga suur kasv innustaks tööstuslikku gaasi kasutavaid ettevõtteid (keemiatööstus, terasetootmine, naftakeemia, klaasitööstus) seda ise tootma väiksemates kogustes, mis suurendaks ülemaailmset energiatarbimist.

(68)

ALFI ei nõustu väitega, et CSPE vähendused annavad meetmest kasusaajatele eelise. Kontserni väitel vastavad need CSPE vähendused elektrienergiaga varustamise „avaliku teenuse osutamisele“ ning seetõttu ei saa nende näol olla tegemist abiga; seejuures ei täpsusta kontsern selle väite õiguslikku alust.

(69)

ALFI väidab samuti, ilma et see kahjustaks eelmises põhjenduses esitatud väidet abi puudumise kohta, et isegi juhul, kui neid CSPE vähendusi käsitataks riigiabina, oleks see kokkusobiv 2014. aasta suuniste jaoga 3.7.2, milles on tunnistatud teatud tingimustel siseturuga kokkusobivaks vahetegemine ettevõtete vahel ja sihipärased maksuvähendused elektrimahukatest tarbijatest tööstusettevõtetele. Sellega seoses ei saa mingil juhul kohaldada abi tagasinõudmist, kui abi olemasolu peaks leidma kinnitust.

(70)

UNIDEN, Prantsusmaa suurte elektritarbijate huve esindav ühendus, saatis komisjonile oma märkused 3. novembril 2014. Ühenduse väitel hõlmavad CSPE vähendused mitut ühist huvi pakkuvat eesmärki, mis muudab need meetmed siseturuga kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 ja 2014. aasta suuniste tähenduses.

(71)

Esiteks on meetmete eesmärk hoida ülemaailmsele konkurentsile avatud tööstussektorite konkurentsivõimet. Teiseks on meetmel sotsiaalne eesmärk. Kolmandaks on meetmetel eesmärk, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, kuna meede toetab eriti ebasoodsas olukorras olevaid tarbijaid. Ühtlasi on meetmetel energiatõhususega seotud eesmärk, mis on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

(72)

Prantsusmaa edastas oma märkused nii meetmete riigiabiks kvalifitseerimise kui ka siseturuga kokkusobivuse kohta.

(73)

Prantsusmaa esitatud peamised väited riigiabi puudumise põhjendamiseks hõlmavad ühelt poolt valikulisuse puudumist ja teiselt poolt konkurentsi kahjustamise puudumist.

(74)

Prantsusmaa väitel ei ole meetmed valikulised kolmel põhjusel.

(75)

Esiteks on kohtupraktikas sedastatud, et lisamaksude vähendamisest liikmesriigis ei piisa selleks, et kuulutada valikuliseks meede, mille puhul võib eeldada, et kindlaksmääratud piirväärtust ületavad ettevõtted ei ole samas faktilises olukorras võrreldes teiste ettevõtetega. Euroopa Kohtu kohtupraktikas on sedastatud, et tarbimiskohaga seotud piirmäära kehtestamisest ei piisa selleks, et kuulutada meede valikuliseks ning maksude piirmäära näol ei pruugi alati olla tegemist valikulise abiga (13). Seoses CSPE piirmääraga 0,5 % lisandväärtuse ulatuses tugineb Prantsusmaa konstitutsioonikohtu (14) kohtupraktikale, meenutades, et kuulutades CSPE kooskõlas olevaks ühetaolise maksustamise põhimõttega, tunnistas kohus, et piirmääraga hõlmatavad isikud olid teiste ettevõtjatega võrreldes erinevas faktilises olukorras, mis tingib ka valikulise abi puudumise.

(76)

Teiseks, käsitledes konkreetsemalt omatarbimist, leiab Prantsusmaa, et omatarbeks toodetud energia tarbijate suhtes kohaldatav CSPE maksuvabastus puudutab erinevas faktilises olukorras olevaid ettevõtjaid, võrreldes teiste CSPE maksjatega ning välistab seega abi valikulisuse.

(77)

Kolmandaks, valikulisuse puudumist põhjendatakse Prantsuse maksusüsteemi olemusega, millega on seotud vaadeldavad meetmed ja mille puhul ei ilmne mitte mingil määral valikuline iseloom. Prantsusmaa väitel tulenevad CSPE piirmäärad maksusüsteemi olemusest, kuna selle kohaselt peab maksukoormuse kindlaksmääramisel võtma arvesse iga maksukohustuslase panustamisega seotud asjaolusid.

(78)

Seoses omatarbeks toodetud energia tarbijatega, kes toodavad elektrit taastuvatest energiaallikatest või koostootmisjaamades ja kes tegutsevad peamiselt keemiatööstuse, mäetööstuse ja naftakeemia valdkonnas, rõhutab Prantsusmaa, et tuleb pidada loogiliseks, et kohaldatakse maksuvabastust toodetud ja omatarbitud elektrienergia pealt võetava CSPE ulatuses, mille abil rahastatakse taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist ja koostootmist, kuna selle elektri tootmist ei toetata mitte ühegi CSPE abil rahastava toetusega, kuigi see tootmine toetab keskkonnakaitsega seotud eesmärke, mis hõlmavad CSPE abil rahastatavat taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist ja koostootmist samaväärselt võrku suunatava elektrienergiaga (mida toetatakse CSPE abil). Prantsusmaa rõhutab, et seetõttu ei anta kohaldatava maksuvabastuse näol valikulist eelist omatarbeks toodetud energia tarbijatele, kes kasutavad tootmisel taastuvenergiat või koostootmist.

(79)

Prantsusmaa märgib, et samalaadne meede oli olemas enne CSPE kehtestamist 2003. aastal. Seetõttu leiab Prantsusmaa, et abi saab avaldada vaid vähest mõju Prantsusmaal asuvate ettevõtete majandus- ja konkurentsiolukorrale.

(80)

Eeldusel, et abi olemasolu leiab siiski kinnitust, peab Prantsusmaa otstarbekaks teha CSPE siseturuga kokkusobivuse analüüsi, võttes aluseks kolm suunda.

(81)

Esiteks tuleneb meetmete siseturuga kokkusobivus asjaolust, et need meetmed vastavad direktiivi 2003/96 asjakohastele sätetele (vt jagu 4.2.1).

(82)

Teiseks, kuivõrd CSPEd saab käsitada keskkonnamaksuna, on selle vähendused täiel määral kooskõlas ühenduse suunistega keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (15) (edaspidi „2001. aasta suunised), 2008. aasta suunistega ja 2014. aasta suunistega (vt jagu 4.2.2).

(83)

Kolmandaks, kui CSPEd ei ole võimalik käsitada keskkonnamaksuna, tuleks piirmäärad lugeda kokkusobivaks 2014. aasta suunistega selles osas, mis hõlmab CSPE osa, mille abil rahastatakse taastuvenergiat, ning ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c sätetega CSPE ülejäänud osade puhul (vt jagu 4.2.3).

(84)

Prantsusmaa rõhutab, et direktiivis 2003/96/EÜ peetakse lubatavaks teatavaid maksuvabastusi.

(85)

Esiteks on direktiivi artikli 14 lõike 1 punktis a lubatud maksuvabastused energiatoodete ja elektrienergia suhtes, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ja elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Selle maksuvabastusega on suuremas osas hõlmatud omatarbeks toodetud energia tarbimise suhtes vaadeldava meetme alusel kohaldatav vabastus.

(86)

Teiseks on direktiivi artikli 15 lõike 1 punktis e lubatud maksuvabastused omatarbeks toodetud elektrienergia tarbimise suhtes, mis on toodetud koostootmise abil.

(87)

Samuti on direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis a lubatud kohaldada maksuvähendust „energiamahukate ettevõtete“ hüvanguks, mis on määratletud kui ettevõtted, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3 % toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv energiamaks vähemalt 0,5 % lisandväärtusest.

(88)

Komisjoniga peetud kirjavahetuses leidis Prantsusmaa, et CSPEd võib käsitada keskkonnamaksuna vastavalt 2008. aasta suuniste punkti 70 alapunktis 14 esitatud määratlusele. Prantsusmaa on seisukohal, et maksubaas hõlmab negatiivset keskkonnamõju, kuigi selle eesmärk on rahastada taastuvaid energiaallikaid, ning sellega seoses on selline abikava keskkonnale soodne. Selle määratluse tulemusel tuleb meetmete siseturuga kokkusobivuse õigeks hindamiseks teha seda kolme järjepideva kokkusobivuse õigusliku aluse abil.

(89)

Esiteks, ajavahemiku 2003–2008 puhul tuleb CSPE vähenduste kokkusobivust siseturuga hinnata 2001. aasta suuniste alusel. Prantsusmaa väitel on see kokkusobivus tagatud 2001. aasta suuniste punkti 51 alapunkti 1 alapunkti a ja alapunkti b alusel seoses asjaoluga, et meetmest kasusaajad maksavad olulise osa, vähemalt 20 % CSPE summast.

(90)

Teiseks leiab Prantsusmaa, et meetmed on ajavahemikul 2008–2014 kooskõlas 2008. aasta suunistega. Ühelt poolt leiab Prantsusmaa, et CSPE näol on tegemist keskkonnamaksuga. Teiselt poolt on 2008. aasta suuniste punktis 4 sätestatud, et keskkonnamaksud on siseturuga kokkusobivad. Järelikult on meetmete kokkusobivus siseturuga piisavalt tõendatud.

(91)

Kolmandaks leiab Prantsusmaa, et kaks CSPE piirmäära on kooskõlas 2014. aasta suunistega alates nende jõustumisest 1. juulil kuni meetmete kohaldamise lõpetamiseni 2015. aastal ning vastavad eeskätt nende suuniste punktile 170.

(92)

22. oktoobri 2015. aasta teatises nõustus Prantsusmaa kaaluma võimalust, et CSPEd ei ole võimalik käsitada keskkonnamaksuna, ning tegema sellekohased järeldused seoses siseturuga kokkusobivuse analüüsiga 2014. aasta suuniste jao 3.7.2 ja teiselt poolt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

(93)

Prantsusmaa väitel on meetmete vastavus 2014. aasta suunistele tõendatud. Prantsusmaa osutab sõnaselgelt jaole 3.7.2 kui õiguslikule alusele vaadeldavate meetmete (16) siseturuga kokkusobivuse hindamisel.

(94)

Esiteks märgib Prantsusmaa, ei kogu enne 1. jaanuari 2011 antud abi maksude vähendamise näol rahastamaks energia tootmist taastuvatest energiaallikatest, tuleb kuulutada siseturuga kokkusobivaks, nagu on sätestatud 2014. aasta suuniste punktis 248.

(95)

Teiseks, seoses 2011. aastale järgnenud ajavahemikuga leiab Prantsusmaa, et abi andmine on lubatav, kui sellega on seotud kohandamiskava, mis tagab objektiivsete kriteeriumide alusel vaadeldavate meetmete raames kohaldatava abi taseme viimise 2014. aasta suuniste jaos 3.7.2 sätestatud tasemele.

(96)

Prantsusmaa rõhutab, et 50 % jäätmepõletusele antavast toetusest tuleb käsitada toetusena taastuvenergia tootmise toetamiseks, kuivõrd Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Eurostati statistiliste andmete kohaselt on 50 % põletatavatest jäätmetest biolagunevad jäätmed.

(97)

CSPE selle osa kohta, mis ei hõlma taastuvenergiast elektrienergia tootmise rahastamist, edastas Prantsusmaa meetmete üksikasjaliku analüüsi, mida komisjon allpool kirjeldab.

(98)

Prantsusmaa leiab, et alusleping annab piisava juriidilise aluse põhjendamaks meetme kokkusobivust siseturuga CSPE piirmäärasid hõlmavas osas, mis on seotud „muude kui taastuvenergia arendamise strateegiatega, kuna CSPE piirmäärasid, mis on seotud taastuvenergia arendamisega, […] reguleerivad […] 2014. aasta keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised“.

(99)

Prantsusmaa märgib esmalt, et Euroopa õigusaktid võimaldavad käsitada õiguspärasena seda, et elektrimahukad tarbijad ei pea kandma ülemääraselt suuri elektrienergiaga varustamise kulusid seoses avalikku huvi pakkuvate eesmärkidega, milleks on i) koostootmine, ii) territoriaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärk ja äärepoolseimate piirkondade kaitsmine, iii) sotsiaalse sidususega seotud eesmärk ja võitlus eraldatuse vastu.

(100)

Prantsusmaa väitel täidavad kaks CSPE piirmäära, piirmäär seoses tarbimiskohaga ja 0,5 % ulatuses lisandväärtusest, ka ettevõtete konkurentsivõime hoidmise eesmärki, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikes 1. Prantsusmaa märgib lisaks, et direktiivi 2003/96/EÜ sätetega antakse liikmesriikidele võimalus kohaldada erandeid suurtest tarbijatest ettevõtete suhtes, et säilitada nende konkurentsivõime; see võimalus on sätestatud ka 2014. aasta suunistes (jagu 3.7.2) seoses taastuvenergia rahastamisega. Isegi kui konkurentsivõime säilitamisega seotud eesmärk ei peaks osutuma piisavaks ühise huvi olemasolu põhjendamiseks, aitab see Prantsusmaa väitel põhjendada kõnealust ühist huvi pakkuvat eesmärki.

(101)

Meetmete vajalikkus on Prantsusmaa väitel nõuetekohaselt põhjendatud, kuna need meetmed toetavad sellest kasu saavate ettevõtete konkurentsivõime tugevdamist ja võimaldavad seeläbi vältida tootmise mujale üleviimise ohtu. Lisaks sellele, kuna meetmed on nõuetekohaselt eesmärgistatud ja piirmäärad asjakohaselt kindlaks määratud, ei ole tegemist diskrimineerivate meetmetega. Prantsusmaa juhib sellega seoses tähelepanu kahe maksuvabastuse, nii tarbimiskohaga kui ka lisandväärtusega seotud vabastuse kindlaksmääratud künniste kooskõlale, tarbimiskoha piirmäär on 0,5 % lisandväärtusest moodustava piirmäära laiendus tootmiskoha kohta. Meetmest kasusaajad on valitud läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel, hõlmates ettevõtjaid, keda konkurentsivõime kadumine ähvardab kõige enam.

(102)

Prantsusmaa põhjendab meetmete vajalikkust ka asjaoluga, et nende vähenduste kaotamine tooks kaasa lisakulusid, mille suurus oleks hinnanguliselt 12–24 % lisandväärtusest. Prantsusmaa väidab samuti, et energia hinna suurenemine 2 euro võrra MWh kohta tooks kaasa 2 % suuruse tootmiskulude kasvu, mis on rohkem kui nende ettevõtete „netomarginaal“. Seda silmas pidades leiab Prantsusmaa, et CSPE vähenduste kaotamisest tingitud täiendav finantskoormus suurendaks energiamahukate tarbijate tootmise mujale viimise ohtu ja ohustaks asjaomaste strateegiate rahastamist, suunates kantavad kulud üle ülejäänud tarbijatele.

(103)

Prantsusmaa leiab samuti, et meetmete asjakohasust on võimalik põhjendada direktiivi 2003/96/EÜ sätetega, mille kohaselt võib ettevõtete suhtes, kes maksavad energiamaksu 0,5 % nende toodetud lisandväärtusest, kohaldada maksuvabastust seda piirmäära ületava osa suhtes, seda nii maksustamisalase ühtlustamise puudumise tõttu kui ka seoses rahvusvahelise konkurentsivõime kaotamise ohu tõttu.

(104)

CSPE vähendused on Prantsusmaa väitel seega asjakohased, võttes arvesse maksustamise valdkonna täieliku ühtlustamise puudumist ning Euroopa konkurentsivõime märkimisväärset vähenemist.

(105)

Prantsusmaa rõhutab, et CSPE vähendused on proportsionaalsed. Nende keskmine ulatus on 31–34 % maksu kogusummast, seega 5,1–5,6 eurot/MWh (2014. aasta hinnang), CSPE suurus oli samal ajajärgul 16,5 eurot/MWh. Prantsusmaa märgib, et kõnealune määr 31–34 % on suurem kui lubatud minimaalne määr, mis on sätestatud 2008. aasta suunistes ning 2014. aasta suuniste jagudes 3.7.1 ja 3.7.2, seega on tegemist proportsionaalse meetmega.

(106)

Prantsusmaa väitel võib vähendusi seega käsitada proportsionaalsetena, kuivõrd nende kohaldamisel peavad kõik meetmest kasusaajad ikkagi tasuma piisavalt suure osa CSPEst.

(107)

Prantsusmaa edastas tasutava CSPE summad iga meetmest kasusaaja kohta 2014. aastal. Komisjon märgib, et üksnes aastal 2014 on vähemalt 124 meetmest kasusaaja tasutud CSPE suurus olnud madalam 2014. aasta suuniste punktis 188 sätestatud määrast 15 %.

(108)

Prantsusmaa leiab, et see tingimus ei ole vaadeldaval juhul asjakohane. Prantsusmaa märgib, et meetmed ei innusta kasusaajaid oma käitumist muutma, vaid püüavad ennetavalt vältida nende konkurentsivõime halvenemist.

(109)

Prantsusmaa rõhutab sellega seoses, et rakendatavad CSPE maksuvabastused võimaldavad piirata konkurentsimoonutusi. Prantsusmaa selgitab oma märkustes, et vaatamata CSPE piirmääradele jääb hinnaerinevus Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vahel märkimisväärseks, olles elektrimahukate tarbijate jaoks suurusjärgus 10 eurot/MWh. Prantsusmaa osutab samuti ICFi uuringule, millest ilmneb, et Prantsusmaa kohaldab vähem maksuvabastusi kui Saksamaa, Itaalia ja Taani (19).

(110)

Seoses CSPE muude valdkondadega, mida on kirjeldatud põhjenduse 11 punktides 1–3, on Prantsusmaa rõhutanud järgmisi asjaolusid.

(111)

Prantsusmaa väidab esmalt, et selline maksuvabastus, mida kohaldatakse omatoodetud elektrienergia tarbimisel elektri tootmiseks, on täiel määral kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ sätetega, mille kohaselt võib elektrimaksust vabastada väikesed elektrienergiatootjad, tingimusel et maksustatakse selle elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted.

(112)

Seoses küsimusega abi olemasolu kohta selgitab Prantsusmaa esmalt, et selle CSPE maksuvabastuse näol ei ole tegemist valikulise abiga. Prantsusmaa märgib, et see maksuvabastus ei sõltu abisaaja tegevuse liigist ning seda kohaldatakse põhimõtteliselt kõikide ettevõtete suhtes piirvõimsuse 240 GWh ulatuses. Lisaks sellele ei koorma need ettevõtted omatarbimise ulatuses elektrisüsteemi. Seega tuleb pidada õiguspäraseks, et neid koheldakse erinevalt võrreldes tarbijatega, kes ostavad kogu tarbitava elektrienergia.

(113)

Prantsusmaa väidab samuti, et omatoodetud elektrit tarbivate ettevõtete suhtes kohaldatav CSPE maksuvabastus ei kahjusta konkurentsi, kuna mitmed riigid, eeskätt Euroopa Liidu liikmesriigid, kohaldavad samalaadset maksuvabastust. Sellega seoses ei saa seda maksuvabastust käsitada riigiabina.

(114)

Seoses maksuvabastuse siseturuga kokkusobivusega leiab Prantsusmaa, et isegi kui omatarbimist saaks käsitada abina, vastaks see ühist huvi pakkuvale eesmärgile, toetades varustuskindlust ja nõrgendades elektritarbimise tippkoormuse mõju.

(115)

Nagu on osutatud jaos 4.2.3, vaatles Prantsusmaa võimalust kohaldada siseturuga kokkusobivuse õigusliku alusena samaaegselt 2014. aasta suuniste jagu 3.7.2 ja ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c, edastades sellekohased järeldused komisjonile adresseeritud 27. oktoobri 2017. aasta kirjaga. Selles kirjas edastas Prantsusmaa uue kohandamiskava versiooni, mis põhineb 2014. aasta suuniste jao 3.7.3 sätetel ja mille kohaselt tuleb objektiivsete eeskirjade alusel kohandada meetme raames antavad toetused maksuvabastuse tasemetega, mis on kooskõlas nende suuniste jaos 3.7.2 sätestatud maksuvabastuse tasemetega.

(116)

See CSPE arvutamise etapp, mis on seotud mitme eesmärgiga, võimaldab välja arvutada summa, mille ettevõtted, kelle suhtes CSPE vähendusi kohaldatakse, peavad tasuma kohandamiskava raames. See summa jääb juba tasutud CSPE summa ja suuniste alusel arvutatud summa vahele. Tasumisele kuuluv CSPE summa arvutatakse CSPE eri osade puhul erinevalt ja määratakse kindlaks jaos 4.4.1 osutatud metoodika kohaselt.

(117)

CSPE osa puhul, mida kasutatakse taastuvenergia, sh biolagunevate jäätmete põletamise rahastamiseks, näeb Prantsusmaa ette kohandamiskava, mille tulemusel teoreetiliseks kuupäevaks 1. jaanuar 2019 – võttes arvesse, et CSPE kohaldamine katkestati 1. jaanuaril 2016 – muudetaks CSPE summat järk-järgult, nii et 1. jaanuaril 2019 tasutav summa vastaks 2014. aasta suuniste alusel arvutatud summale.

(118)

Kui ettevõte i) kuulub tegevusvaldkonda, mis on loetletud 2014. aasta suuniste 3. lisas ja tema elektritarbimise intensiivsus on üle 20 % või ii) elektritarbimise intensiivsus on üle 20 % ja tema rahvusvahelise kaubavahetuse intensiivsus on suurem kui 4 % (või on loetletud suuniste 5. lisas), peab ta tasuma väiksema kahest järgmisest summast: 15 % maksust või 0,5 % lisandväärtusest.

(119)

Kui ettevõte kuulub tegevusvaldkonda, mis on loetletud 2014. aasta suuniste 3. lisas ja tema elektritarbimise intensiivsus on alla 20 %, peab ta tasuma väiksema kahest järgmisest summast: 15 % maksust või 4 % lisandväärtusest.

(120)

Muudel juhtudel, kui ettevõte i) kuulub tegevusvaldkonda, mis ei ole loetletud suuniste 3. lisas või ii) kuulub tegevusvaldkonda, mis on loetletud 5. lisas, kuid tema elektritarbimise intensiivsus jääb alla 20 % või iii) on saanud abi enne 1. juulit 2014, peab ta tasuma 20 % maksust.

(121)

Kõikidel muudel juhtudel kohaldatakse 1.jaanuari 2019. aasta seisuga CSPEd 100 % ulatuses.

(122)

Koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide puhul on kohandamiskava rakendamisel hiljemalt 2019. aastal tasutav CSPE summa järgmine:

(123)

Prantsusmaa on seisukohal, et see kohandamiskava on põhjendatud samadel põhjustel, mis on esitatud 2014. aasta suuniste jaos 3.7.3 seoses taastuvenergia rahastamiseks ette nähtud maksuvähendustega. Eeskätt võimaldab kohandamiskava vältida maksu liiga järsku suurenemist 2014. aasta suuniste punktides 185–189 sätestatud kriteeriumide kohesel rakendamisel. Seega toetab see kohandamiskava CSPE finantstõhusust, tagades toetuse ja selle rahastamise meetodite vastuvõetavuse.

(124)

Prantsusmaa ei hõlmanud kohandamiskavaga CSPE vähendusi, mis on seotud põhjenduse 110 punktides 1–2 kirjeldatud eesmärkidega. Prantsusmaa kinnitas, et nende eesmärkidega seotud CSPE tuleb vaadeldava perioodi 2003–2015 (20) eest tasuda täies ulatuses ning kohaldatud CSPE vähendused, mis on seotud CSPE nende eesmärkidega, tuleb täies ulatuses tagasi maksta.

(125)

Taastuvenergia ja koostootmise puhul kavatseb Prantsusmaa rakendada kohandamiskava 2011. aastal. Prantsusmaa tugineb seejuures 2014. aasta suuniste punktile 248, komisjoni 15. juuni 2017. aasta otsusele (SA.38635) (21) ja 21. septembri 2017. aasta otsusele (SA.47887) (22).

(126)

CSPE rahastatavate muude osade puhul kohaldab Prantsusmaa pärast komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlusi kohandamiskava alates 2004. aastast. Prantsusmaa leiab, et see tähtaeg on põhjendatud seoses 10aastase aegumistähtajaga, mis on kohaldatav nõukogu määruse (EL) 1589/2015 (23) artiklis 17 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja alusel.

(127)

Prantsusmaa väitel võib direktiivi 2003/96/EÜ artikli 14 alusel – milles on sätestatud, et maksust tuleb täielikult vabastada elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks – vabastada omatarbimisega seotud maksuvabastusega hõlmatud elektritootjad (NACE kood 3511) omatarbeks toodetud elektri tarbimise ulatuses CSPE maksust. Prantsusmaa leiab, et sellega seoses ei ole vajadust hõlmata meetmest kasusaajaid kohandamiskavasse.

(128)

Maksuvabastusest kasusaajate puhul, kes toodavad elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest, võib toodetud ja omatarbeks kasutatud elektrienergiaga seoses kohaldada maksuvabastust taastuvenergia toetamiseks kasutatava CSPE osa suhtes, kuna see elektrienergia ei ole saanud mingit avaliku sektori toetust, samal ajal kui CSPE abil rahastati osaliselt taastuvenergiale antavat toetust.

(129)

Prantsusmaa hõlmas samas kohandamiskavasse maksuvabastuse, mida kohaldatakse CSPE ülejäänud osa suhtes, välja arvatud juhul, kui sellega antav eelis on väiksem kui vähese tähtsusega abi künnis.

(130)

Maksuvabastusest kasusaajate puhul, kes toodavad elektrienergiat koostootmise abil, võib toodetud ja omatarbeks kasutatud elektrienergia puhul kohaldada samalaadselt maksuvabastust koostootmise toetamiseks kasutatava CSPE osa suhtes, kuna see elektrienergia ei ole saanud mingit avaliku sektori toetust.

(131)

Prantsusmaa hõlmas samas kohandamiskavasse maksuvabastuse, mida kohaldatakse CSPE ülejäänud osa suhtes, välja arvatud juhul, kui sellega antav eelis on väiksem kui vähese tähtsusega abi künnis.

(132)

Tasutava CSPE arvutamiseks, maksuvabastust arvesse võtmata, kasutas Prantsusmaa kõikide ettevõtete puhul arvutuskäiku, mis põhines aastasel määral ja ettevõtte tarbimisel. See arvutuslik CSPE jagunes eri osade vahel vastavalt CRE koostatud jaotuspõhimõttele, mis edastati komisjonile 20. detsembril 2016:

CSPE iga osa aastane kaalutud koefitsient, Prantsuse ametiasutuste 20. detsembri 2016. aasta teatis

(133)

Prantsusmaa rõhutab, et taastuvenergia, koostootmine, tariifide ühtlustamine ja sotsiaalsed tariifid moodustavad kokku 98,2 % alates 2003. aastast tasutud CSPE summast.

(134)

Seoses jäätmete põletamisega rõhutab Prantsusmaa, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Eurostati statistilised andmed võimaldavad järeldada, et majapidamisjäätmete põletamisüksuste (Unité d'Incinération d'Ordures Ménagères, UIOM) soojuse ja elektrienergia kujul toodetud energia loetakse 50 % ulatuses taastuvenergiaks. Seega seostatakse 50 % jäätmepõletusega seotud CSPEst taastuvenergiaga. Lisaks sellele seostatakse toetust biolagunematute jäätmete põletamisele, mida kasutatakse tõhusaks koostootmiseks, CSPE koostootmise osaga. Sellest eeldusest lähtuvalt rakendas Prantsusmaa järgmist jaotust.

(135)

Prantsusmaa täpsustas, et kõikide CSPE vähenduste puhul kohaldati komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 (24) sätestatud vähese tähtsusega abi künnist: iga abisaaja puhul võrreldakse kolme viimase jooksva aasta jooksul saadud abisummat summaga 200 000 eurot. Kui kolme viimase jooksva aasta jooksul saadud abi summa on väiksem kui 200 000 eurot, ei kohaldata nende kolme aasta puhul tagastamisnõuet. Prantsusmaa täpsustab, et samuti on võetud arvesse Euroopa Komisjoni otsust nr 7/2009, (25) milles nähakse ette vähese tähtsusega abi künnise tõstmine 500 000 euroni aastatel 2009 ja 2010, et võtta arvesse tolleaegse majanduskriisi konteksti.

(136)

Meetmest kasusaajate jaoks, keda ei saa kvalifitseerida energiamahukateks tarbijateks 2014. aasta suuniste punktide 185–187 alusel või kes ei täida täies ulatuses nende suuniste jao 3.7.2 sätteid, on Prantsusmaa esitanud kohandamiskava, mille alusel nende makstav tasu suureneb järk-järgult (vt põhjendused 117 ja 118).

(137)

See kohandamiskava on ühine CSPE kõikide osade jaoks. Sellega muudetakse kõiki meetme raames kohaldatavaid piirmäärasid ja maksuvabastusi. Ühtlasi hõlmab see kava kõiki CSPE abil rahastatavaid strateegiaid.

(138)

Kohandamiskava lähtub meetmest kasusaaja tegelikult tasutud CSPE summast kava käivitamisaastal (vastavalt olukorrale kas 2004. aasta või 2011. aasta).

(139)

CSPE mitmesuguseid vähendusi hõlmav kohandamiskava peab viima selleni, et hiljemalt 1. jaanuaril 2019 jõuavad makstavad summad minimaalse tasemeni, mis on kooskõlas riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjadega. Saavutada tuleb CSPE summa, mis on ette nähtud põhjendustes 118–122 kirjeldatud eeskirjades.

(140)

Tasu suurenemine toimub järgmist progressiooni reeglit kasutades.

(141)

Ühes aastas ühe strateegia kohta makstav summa = tasutud summa

(142)

+ (tasutav summa – tasutud summa) × [(e^n)-1]/[(e^N)-1],

kus n on kohandamiskava aasta number (näiteks: kui kava rakendamisaasta on 2011 ja täielik kohaldamine toimub aastal 2019, siis aastal 2011 n = 0, 2012. aastal n = 1, ..., 2019. aastal n = 8

ja N: kava kohaldamise aastate arv (näiteks eespool esitatud näite puhul N = 8).

(143)

Selle eeskirja kohaldamise tulemusel läheneb tasutava CSPE summa aja jooksul CSPE arvestuslikule tasemele, mida tuleks tasuda 2019. aastal. Võttes arvesse, et CSPE tühistati 2016. aastal, ei kohaldatud kohandamiskava kauem kui 2015. aastani.

(144)

Lähtepunktist teoreetilise lõpp-punktini liikumiseks kasutatav funktsioon on progresseeruv.

(145)

Kohandamiskavas on ette nähtud, et maksuvabastusega hõlmatud CSPE summad, mis ületavad kohandamiskavas lubatud tasemeid, tuleb tagasi maksta.

(146)

Tagasimakstav summa kujutab endast i) jagudes 4.4.1–4.4.7 kirjeldatud CSPE tasutava summa ja ii) meetmest kasusaaja tegelikult tasutud CSPE summa vahet. See summa arvutatakse iga meetmest kasusaaja kohta igal aastal.

(147)

Nende meetmest kasusaajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse maksuvabastust seoses taastuvatest energiaallikatest või koostootmise abil toodetava elektrienergia omatarbimisega, on vastavalt taastuvenergia ja koostootmise rahastamiseks kasutatava CSPE minimaalsumma võrdne nulliga.

(148)

Juhul kui teatavast meetmest kasusaaja puhul on teatava aasta eest teatava strateegia puhul makstud summa suurem või võrdne summaga, mis tuleks maksta CSPE kehtestatud minimaalse taseme kohaldamisel, võrdub kohandamiskavas ettenähtud summa CSPE minimaalse tasemega vaadeldaval aastal. Sellisel juhul ei arvata ülejääki meetmest kasusaaja kohta teiste aastate eest arvutatud tagasimakstavast summast maha.

(149)

11. oktoobri teatises edastas Prantsusmaa eelhinnangu tagasimakstavate summade kohta, mille suurus oli ligikaudu 31 miljonit eurot. Tagasimaksmise menetlus hõlmab ligikaudu 700 ettevõtet. Prantsusmaa märkis samas, et selle summa hinnangut tuleb täpsustada, kui teave iga meetmest kasusaaja suhtes kõikidel aastatel kohaldatud maksuvähenduste suhtes on kokku kogutud.

(150)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(151)

Komisjon analüüsis abi esinemist mitmesuguste CSPE vähenduste puhul lähtuvalt järgmistest sätetest:

(152)

Komisjon järeldas 2014. aasta menetluse algatamise otsuse jaos 3.1.1, et CSPE puhul oli tegemist riigi ressurssidega.

(153)

Komisjon märgib esmalt, et mitte ükski huvitatud isik ei vaidlusta eelmises põhjenduses esitatud komisjoni järeldust.

(154)

Komisjon märgib, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt võib üksnes riigi ressursside otsese või kaudse kasutamise teel antud eeliseid käsitada riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(155)

Lihtsalt asjaolust, et eelist ei ole otseselt rahastatud riigile kuuluvatest ressurssidest, ei piisa selleks, et välistada riigi ressursside kasutamist. Euroopa Kohtu kohtupraktikast tuleneb, et ühele või mitmele ettevõttele antud eelise käsitamiseks riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel (26) ei ole vajadust näidata, et toimus rahaliste vahendite üleandmine üldisest riigieelarvest või riikliku ettevõtte kaudu.

(156)

Komisjoni järjepideva õigusloome- ja otsustuspraktika kohaselt on riigi võetavatest maksudest saadavate vahendite näol, mida hallatakse ja antakse välja riiklike õigusaktide alusel, tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel, sõltumata sellest, kas neid vahendeid hallatakse avaliku sektori või erasektori asutuse abil (Essent, (27) Vent de Colère) (28).

(157)

Seejuures on komisjon juba varem kinnitanud, et CSPE näol on tegemist riigi ressurssidega. Seoses materjalidega, mille alusel tehti Euroopa Kohtu 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus kohtuasjas Association Vent de Colère!, (29) mis hõlmas eespool kirjeldatud põhjenduse 10 punktis a nimetatud CSPE abil rahastatud kohustust tuuleelektrijaamades toodetud elektrienergia ostmiseks, on komisjon juba varem järeldanud, et CSPE näol on tegemist riigi ressursiga.

(158)

Kolmandaks märgib komisjon, et eelis on seostatav riigiga, kuna piirmäärad tulenevad seadusest ja selle kohaldamiseks vastuvõetud haldusaktidest, millega määratakse kindlaks meetme korraldus ja kohaldamisviis.

(159)

Lisaks sellele kinnitab CSPE riigiga seostatavust Prantsusmaa rakendatud mehhanism tasu kogumiseks. Nagu on selgitatud põhjendustes 14 ja 15, kogub CSPEd keskselt riiklik asutus Caisse des Dépôts et Consignations, nii et CSPE finantshaldamist teostab avaliku sektori üksus ja seda kontrollib riik, mis tugevdab veelgi veendumust, et tegemist on riigi ressursiga.

(160)

Seega kinnitab komisjon menetluse algatamise otsuses tehtud järeldusi. CSPE ja a fortiori selle piirmäärad on riigiga seostatavad ja nende puhul kasutatakse riigi ressursse.

(161)

Seoses eelise olemasolu hindamisega märgib komisjon, et Euroopa Kohtu kohtupraktikast tulenevalt on eri kujul esinevad meetmed, mis vähendavad teatud ettevõtte finantskoormust, olemata seejuures toetused selle sõna otseses tähenduses, laadilt samalaadsed riigiabiga ja seetõttu käsitatakse neid riigiabina (30).

(162)

Vaadeldaval juhul märgib komisjon, et seaduse nr 2000-108 artiklis 5 (mida muudeti seaduse nr 2003-8 artikliga 37) on sätestatud põhimõte, mille kohaselt CSPEd maksavad Prantsusmaa territooriumil asuvad elektrienergia lõpptarbijad ning et CSPE summa arvutatakse proportsionaalselt tarbitud elektrienergia kogusega. Kohaldades tarbitud elektrienergia pealt võetava CSPE suhtes maksuvabastust selle osa ulatuses, mis ületab tarbimiskoha jaoks kehtestatud piirmäära, või elektrimahukatest tarbijatest tööstusettevõtete puhul 0,5 % ulatuses nende lisandväärtusest, vähendab riik nende CSPEga seotud kulusid, mida meetmest kasu saavad ettevõtted oleksid vastasel korral pidanud kandma. Seega on tarbimiskoha ja lisandväärtusega seotud piirmäärade näol tegemist meetmest kasu saavatele ettevõtetele antavate eelistega.

(163)

Seoses valikulise eelise olemasoluga on Euroopa Kohus sedastanud oma 21. detsembri 2016. aasta otsustes kohtuasjades komisjon vs. World Duty Free Group ning komisjon vs. Banco Santander ja Santusa, (31) et maksumeetme või kohustuse valikulisuse väljaselgitamiseks tuleb kontrollida, kas meede teeb vahet ettevõtjatel, kes on üldise maksustamissüsteemi eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras, ilma et vahetegemine oleks põhjendatud kõnealuse süsteemi olemuse ja ülesehitusega.

(164)

Riigiabi mõiste ei hõlma siiski meetmeid, millega kehtestatakse ettevõtjate erinev kohtlemine seoses maksudega, kui selline vahetegemine tuleneb asjaomase süsteemi olemusest või ülesehitusest. Liikmesriik, kes on sel juhul ettevõtjate vahel kehtestanud erineva kohtlemise, peab tõendama, et see on kõnealuse süsteemi olemusest ja ülesehitusest lähtuvalt tõesti põhjendatud (32).

(165)

Komisjon märgib, et seaduse nr 2000-108 artiklis 5 (mida muudeti seaduse nr 2003-8 artikliga 37) on sätestatud põhimõte, mille kohaselt CSPEd maksavad Prantsusmaa territooriumil asuvad elektrienergia lõpptarbijad ning et CSPE summa arvutatakse proportsionaalselt tarbitud elektrienergia kogusega. CSPE abil rahastatakse järgmisi meetmeid:

(166)

Komisjon märgib, et ettevõtted, kelle suhtes kohaldatakse CSPE piirmäärasid, mis on seotud tarbimiskohaga või 0,5 % lisandväärtusega, on CSPE eesmärke silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras ülejäänud lõpptarbijatega. Ühelt poolt on ilmselgelt tegemist elektritarbijatega ning ükski asjaolu ei võimalda järeldada, et tarbijad, kelle suhtes kohaldatakse piirmäärasid, on erinevad tarbijatest, kelle suhtes neid ei kohaldata, kui pidada silmas rahastamiseesmärke, mis on seotud taastuvenergia ja koostootmise toetamisega, tariifide ühtlustamise või sotsiaalsete tariifidega. Need tarbijad peavad samamoodi ja samas proportsioonis kui ülejäänud lõpptarbijad osalema elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse rahastamises.

(167)

Lisaks sellele toovad 0,5 % lisandväärtuse ja tarbimiskohaga seotud piirmäärade kohaldamise kriteeriumid kaasa lisadiskrimineerimise nende ettevõtete seas, keda need piirmäärad võivad puudutada.

(168)

Esiteks kohaldatakse 0,5 % lisandväärtusega seotud piirmäära, mis peaks hõlmama elektrimahukaid tarbijaid, tegelikult üksnes kõige suuremate ettevõtete suhtes, kuna abikõlblikkuse kriteerium hõlmab minimaalset tarbitavat kogust 7 GWh aastas. Seega ei ole elektrimahukad tarbijad, kelle puhul CSPE ületab 0,5 % nende lisandväärtusest, kuid kelle aastane elektritarbimine on väiksem, abikõlblikud lisandväärtusega seotud piirmäära kohaldamiseks, kuigi nende elektrimahukus on sama suur ja nad tegutsevad samas sektoris. Lisaks sellele kohaldatakse lisandväärtusega seotud piirmäär ainult tööstusettevõtete suhtes, välistades näiteks teenuste sektoris tegutsevad elektrimahukad tarbijad. Komisjon järeldab sellest, et mitte ühtegi neist eristamistest ei saa põhjendada CSPE laadi ja eesmärgiga.

(169)

Teiseks, tarbimiskohaga seotud piirmäära puhul on seaduses nr 2000-108 (mida muudeti seaduse nr 2003-8 artikliga 37) sätestatud CSPE algsumma – 500 000 eurot tarbimiskoha kohta Komisjon märgib, et Prantsusmaa täiendavalt esitatud teabe põhjal vastab see piir 2013. aasta CSPE summat ja selle piirmäära arvestades aastasele tarbimisele 42 GWh (gigavatt-tundi). Sellist tarbimist on võimalik saavutada vaid teatud majandussektorites, kinnitab Prantsusmaa asjaomaste sektorite kohta edastatud teabes. Seega annab see piirmäär valikulise eelise teatud ettevõtetele või teatud majandussektoritele ning seda ei saa seletada CSPE ülesehituse loogikaga. Komisjon järeldab sellest, et selle teise piirmäära puhul ei saa mitte ühtegi neist seadusega sätestatud eristamistest põhjendada CSPE laadi ja eesmärgiga.

(170)

Seoses põhjenduses 77 esitatud Prantsusmaa väitega, mille kohaselt CSPE piirmäärad on põhjendatud põhimõtte kohaldamisega, et tasu võetakse sõltuvalt maksumaksja maksevõimest, märgib komisjon, et Prantsusmaa ei ole tõendanud, et see põhimõte tuleneb CSPE kehtestamise üldisest põhimõttest. Prantsusmaa ei ole samuti tõendanud, et ettevõtted, kelle suhtes piirmäära ei kohaldata, on suutelised tasu maksma, kuid see on vajalik selleks, et põhjendada, et need piirmäärad on vastavuses süsteemi loogilise ülesehitusega. Prantsusmaa ei ole ka tõendanud, et ettevõtted, kelle suhtes piirmäära kohaldatakse, ei ole suutelised maksma suuremat CSPE summat (33).

(171)

Lisaks sellele kohaldatakse tarbimiskohaga seotud piirmäära nii, et sellel puudub mis tahes seos maksumaksja maksevõimega. Tegelikkuses, kuigi võib nõustuda sellega, et on olemas teatav seos ettevõtte maksevõime ning käibemahu ja lisandväärtuse vahel, toob tarbimiskohaga seotud piirmäära kohaldamine kaasa seda ületava CSPE osa suhtes maksuvabastuse kohaldamise, sõltumata käibemahu või lisandväärtuse suurenemisest. Seega ei ole Prantsusmaa põhjenduses 77 esitatud väide asjakohane.

(172)

Seoses lisandväärtusega seotud piirmääraga märgib komisjon, et see tundub tõepoolest olevat seotud asjaomase ettevõtte maksevõimega. Samas, isegi kui eeldada, et CSPE põhineb maksevõime põhimõttel, mida Prantsusmaa ei ole tõendanud, oleks lisandväärtusega seotud piirmäär ikkagi valikuline, kuna seda ei kohaldata diskrimineerimist välistavalt kõikide ettevõtete suhtes, kes on sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Lisandväärtusega seotud piirmäära kohaldatakse üksnes tööstusettevõtete suhtes, välistades kõik ülejäänud ettevõtted. Kuid ka nende ettevõtete elektritarbimine võib olla selline, et piirmäär suuruses 0,5 % lisandväärtusest võib olla põhjendatud. Lisaks sellele on kõnealune lisandväärtusega seotud piirmäär piiratud üksnes piisavalt suurte ettevõtetega, kelle aastane elektritarbimine on vähemalt 7 GWh, välistades väiksemad ettevõtted, kelle tarbimine ei ulatu selle piirini, kuigi tasutav CSPE moodustab vähemalt 0,5 % nende lisandväärtusest.

(173)

Sellega seoses järeldab komisjon, et seadusega sätestatud erinevad piirmäärad annavad valikulise eelise teatud ettevõtetele või majandussektoritele ja see kinnitab tema 16. septembri 2014. aasta menetluse algatamise otsuses tehtud analüüsi. Meetmed annavad eelise neist kasusaajatele võrreldes võrdlussüsteemiga, mille puhul kõik lõpptarbijad peavad süsteemis osalema, et rahastada CSPE eesmärke. Seega ei jaga komisjon põhjenduses 68 esitatud ALFI seisukohta ega põhjendustes 74–78 esitatud Prantsusmaa seisukohta.

(174)

Nagu on märgitud põhjenduses 164, ei ole Prantsusmaa tõendanud, et selline kohtlemise erinevus tuleneks vaadeldava maksu ülesehitusest. Vaadeldaval juhul on tõendamiskohustus liikmesriigil.

(175)

Ettevõtted, kes on saanud eelise seoses tarbimiskohaga seotud CSPE piirmäära ja lisandväärtusega seotud piirmääraga, on konkurentsiolukorras teiste liikmesriikide ettevõtetega (metallurgia-, paberitööstuse, toiduaine- ja põllumajandustööstuse, keemiatööstuse jne valdkonnas). Sellega seoses võivad CSPE tarbimiskohaga ja lisandväärtusega seotud piirmäärad mõjutada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(176)

Seega ei jaga komisjon Prantsusmaa põhjenduses 79 esitatud seisukohta.

(177)

Põhjendustes 48–50 esitatud põhjustel kinnitab komisjon menetluse algatamise otsuses tehtud järeldusi ning leiab, et tarbimiskohaga ja lisandväärtusega seotud piirmäärade näol on tegemist riigiabiga.

(178)

Jaos 5.1.1.1 esitatud põhjendustega samadel põhjustel kinnitab komisjon, et sellised maksuvabastused on riigiga seostatavad ning antud riigi ressursse kasutades.

(179)

CSPE maksuvabastusi saavad ettevõtted (peamiselt tuumaelektrijaamu kasutavad elektritootmisettevõtted ning pumpamist kasutavad hüdroelektrijaamad) on konkurentsiolukorras teiste liikmesriikide ettevõtetega. Sellega seoses võivad maksuvabastused mõjutada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(180)

Nagu on selgitatud põhjenduses 79, väidab Prantsusmaa, et omatarbeks toodetud elektrit tarbivate ettevõtete suhtes kohaldatav CSPE maksuvabastus ei kahjusta konkurentsi, kuna mitmed riigid, eeskätt Euroopa Liidu liikmesriigid kohaldavad samalaadset maksuvabastust.

(181)

Järjepideva kohtupraktika kohaselt käsitatakse liikmesriigi kohaldatavat meedet kahjustavana, kui see parandab meetmest kasusaaja konkurentsiolukorda tema konkurentidega võrreldes (34). Selline on olukord meetme puhul, millega vähendatakse finantskoormust, mis tavaliselt ettevõttel lasub. Lisaks sellele on Euroopa Kohus juba varem sedastanud, et individuaalsete meetmete puhul, mille abil liikmesriik ühtlustab konkurentsitingimused teatud sektoris teistes liikmesriikides kehtivate konkurentsitingimustega, ei või teatavatel juhtudel välistada nende kvalifitseerimist riigiabiks (35).

(182)

Komisjon märgib, et maksuvabastusega antakse esimesel pilgul eelis omatarbeks toodetud energia tarbijatele. Nagu on öeldud põhjenduses 162, maksavad CSPEd Prantsusmaa territooriumil asuvad elektrienergia lõpptarbijad ning CSPE summa arvutatakse proportsionaalselt tarbitud elektrienergia kogusega. Kohaldades omatarbeks toodetud energia tarbimisega seotud CSPE osa suhtes maksuvabastust, vähendab riik CSPEga seotud kulusid, mida meetmest kasu saavad ettevõtted oleksid vastasel korral pidanud kandma.

(183)

Seejärel vaatles komisjon seda, kas see eelis on valikuline. Esiteks rõhutab komisjon, et võrdlussüsteemi, CSPEd, on kirjeldatud põhjenduses 165. Tegemist on maksuga, mida maksavad tarbitud elektrienergia koguse pealt kõik elektrienergia tarbijad. Maksu kogutakse selleks, et rahastada konkreetsete eesmärkidega toetusmeetmeid.

(184)

Teiseks peab komisjon kontrollima, kas omatarbeks toodetud elektrienergia tarbimise eest kohaldatav maksuvabastus vastab elektrienergia maksude süsteemi loogikale. Elektri tootmiseks tarbitava elektrienergia tarbimise näol on tegemist elektrienergia (lõpp)tarbimisega. Seega ei erine elektritootja elektritarbimine CSPE eesmärke silmas pidades teiste tarbijate elektritarbimisest ning omatarbeks toodetud energia tarbimise suhtes kohaldatav osaline maksuvabastus seoses elektrienergia tootmisega tundub tekitavat kohtlemise erinevuse, mida ei saa põhjendada CSPE eesmärgiga. Komisjon järeldab sellega seoses, et meede tundub olevat esmapilgul valikuline, kuna sellega tekitatakse vahetegemine selliste ettevõtete vahel, kes on CSPE eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

(185)

Prantsusmaa väidab samas, et maksuvabastuse eesmärk on vältida topeltmaksustamist, mis on maksustamissüsteemides üldtunnustatud põhimõte.

(186)

Ilma maksuvabastuseta võetaks lõpptarbija tarbitud elektrienergia eest CSPE tasu kaks korda: üks kord elektrienergia A eest, mida kasutatakse elektrienergia B tootmiseks, ja teine kord elektrienergia A abil toodetud elektrienergia B eest.

(187)

Komisjon on juba varem tunnistanud, et vajadus vältida topeltmaksustamist on põhimõte, mida rakendatakse üldiselt elektritarbimisega seotud maksude puhul, (36) aga samuti ka muu maksukorralduse puhul (37). Ühtlasi on tegemist põhimõttega, millest tulenevalt võeti vastu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ artikli 14 lõike 1 punkti a sätted. Komisjon nõustub seega Prantsusmaa põhjenduses 111 esitatud väitega.

(188)

Komisjon leiab seetõttu, et maksuvabastused, mida kohaldati elektrienergia tootmiseks elektrienergiat tarbivate äriühingute suhtes, on põhjendatud CSPE tasu süsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega.

(189)

Sellega seoses leiab komisjon, et maksuvabastused, mida kohaldati omatarbeks toodetud energia elektrienergia tootmiseks tarbimise suhtes, ei ole käsitatavad riigiabina. Komisjon järeldab, et CSPE maksuvabastuse näol, mida kohaldati omatarbeks toodetud energiat kasutavate tarbimiskohtade suhtes, kes tarbivad energiat elektrienergia tootmiseks, ei ole tegemist riigiabiga.

(190)

Põhjendustes 178–189 esitatud põhjustel järeldab komisjon, et CSPE maksuvabastuste näol, mida kohaldati seoses omatarbeks toodetud energia tarbimisega elektrienergia tootmiseks, ei ole tegemist riigiabiga.

(191)

Komisjon kinnitab seega Prantsusmaa järeldusi, mis on esitatud põhjenduses 127, mille kohaselt ei ole selliste meetmest kasusaajate jaoks kohandamiskava rakendamine nõutav.

(192)

Jaos 5.1.2.1 esitatud põhjendustega samadel põhjustel kinnitab komisjon, et need maksuvabastused on riigiga seostatavad ning antud riigi ressursse kasutades.

(193)

Nagu on öeldud põhjendustes 182–189, leiab komisjon esmapilgul, et omatarbeks toodetud energia tarbijate suhtes kohaldatav osaline maksuvabastus annab neile eelise.

(194)

Komisjon vaatles seejärel, kas see eelis, mis anti seoses tõhusa koostootmise abil ja taastuvenergiast toodetud elektrienergia omatarbimisega, on valikuline.

(195)

Esiteks, võrdlussüsteemi on kirjeldatud põhjenduses 165. Võrdlussüsteem on CSPE, st maks, mida maksavad kõik elektrienergia tarbijad ja millel on konkreetsed eesmärgid.

(196)

Teiseks, kuna tegemist on CSPE maksuvabastusega, mida kohaldati taastuvenergiat või tõhusat koostootmist kasutavate rajatiste abil toodetud elektrienergia omatarbimise suhtes ja mis hõlmasid CSPE osa, mis on seotud taastuvenergia ja tõhusa koostootmise rahastamisega, leiab komisjon, et sellest maksuvabastusest kasusaajad on teiste CSPE maksjatega võrreldes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras, pidades silmas CSPE eesmärki, mille kohaselt kõik elektrienergia lõpptarbijad peavad süsteemis osalema CSPE eesmärkide saavutamiseks.

(197)

Komisjon märgib, et oma tarbeks energia tootjad, kes on otsustanud kasutada taastuvenergiat või tõhusat koostootmist omaenda elektritarbimise vajadusteks, osalevad otseselt CSPE abil rahastatava kahe eesmärgi, st taastuvenergia tootmise ja tõhusa koostootmise jaamades elektrienergia tootmise toetamises. Prantsusmaa on samas kinnitanud, et oma tarbeks energia tootjate puhul ei kohaldata omatarbimist hõlmava osa suhtes toetusmeetmeid. Üksnes elektrivõrku suunatud elektrienergia eest on võimalik saada CSPE kaudu rahalist toetust. Võttes arvesse, et taastuvenergiast või tõhusa koostootmise abil oma tarbeks toodetud energia näol on tegemist elektrienergiaga, mis osaleb samaväärselt elektrivõrku suunatud elektrienergiaga CSPE abil rahastatavate toetusmeetmete eesmärkide, nagu keskkonnakaitse ja energiatõhusus, saavutamises, leiab komisjon, et CSPE olemuse ja üldise ülesehituse abil on võimalik põhjendada CSPE maksuvabastust, mida kohaldatakse taastuvenergiast või tõhusa koostootmise abil toodetud elektrienergiast oma tarbeks energiat tootvate ettevõtjate suhtes (kes ei saa selle elektrienergia eest CSPE abil rahastatavat rahalist toetust), mis hõlmab CSPE osa, mille abil rahastatakse vastavalt taastuvenergiale ja koostootmisele suunatud toetusmeetmeid (38). Selle maksuvabastuse näol ei ole seega tegemist valikulise eelisega.

(198)

Kui võib pidada põhjendatuks kohaldada oma tarbeks tõhusa koostootmise abil energiat tootva ettevõtte suhtes maksuvabastust koostootmise rahastamiseks kasutatava CSPE osa ulatuses, siis samas ei ole põhjendatud kohaldada seda CSPE osa ulatuses, millega toetatakse taastuvenergiat, välja arvatud juhul, kui koostootmisjaamas kasutatakse samuti taastuvenergiat. Samamoodi, kui võib pidada põhjendatuks kohaldada oma tarbeks taastuvenergiast energiat tootva ettevõtte suhtes maksuvabastust taastuvenergia rahastamiseks kasutatava CSPE osa ulatuses, siis ei ole põhjendatud kohaldada seda CSPE osa ulatuses, millega toetatakse koostootmist, välja arvatud juhul, kui rajatise näol on tegemist tõhusa koostootmise rajatisega.

(199)

Lisaks sellele ei ole põhjendatud kohaldada oma tarbeks tõhusa koostootmise abil või taastuvenergiast energiat tootva ettevõtte suhtes maksuvabastust CSPE osa ulatuses, millega rahastatakse teisi eesmärke (eeskätt sotsiaalseid tariife ja tariifide ühtlustamist). Nende teiste eesmärkide rahastamise seisukohalt on tõhusa koostootmise abil või taastuvenergiast elektrienergiat oma tarbeks tootev ettevõte sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras teiste elektrienergia tarbijatega, kuna nende oma tarbeks tootmine ei osale nende teiste eesmärkide saavutamises.

(200)

Komisjon rõhutab samuti, et omatarbeks toodetud energia tarbimiskohtadele kohaldatavaid CSPE maksuvabastusi ei saa põhjendada tippnõudluse rahuldamisega seotud ühist huvi pakkuva eesmärgiga, nagu seda väidab Prantsusmaa, kuna see ühist huvi pakkuv eesmärk ei ole võrdlussüsteemi, st CSPEga seotud eesmärk. Lisaks sellele, isegi kui eeldada, et CSPE on seotud sellise eesmärgiga, ei võimalda omatarbimise suhtes kohaldatav maksuvabastus iseenesest kuidagi hallata tarbimise tippkoormust. Omatarbeks toodetud energia tarbijad on pidevalt seotud elektrivõrguga, ühelt poolt selleks, et suunata sinna tootmisülejääk, aga ka selleks, et kasutada võrgust saadavat elektrienergiat nende oma tootmisrajatiste hoolduse või rikke ajal või lihtsalt juhul, kui nende rajatis vajab lisaelektrienergiat. Maksuvabastus ei ole seotud tingimusega, et elektrivõrgust saadavat elektrienergiat tarbimise tippkoormuse ajal ei kasutata.

(201)

Prantsusmaa väitis samuti, et oma tarbeks energia tootmise suhtes kohaldatav osaline maksuvabastus on põhjendatud sellega, et oma tarbeks energiat tootvad ettevõtted on otsustanud mitte kasutada elektrienergiaga varustamise avalikku teenust. Komisjon märgib samas, et Prantsusmaa ei ole tõendanud, et CSPE rakendamine on seatud sõltuvusse elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse kasutamise tasemest. Prantsusmaa on kinnitanud, et kõik oma tarbeks energia tootjad, kelle suhtes kohaldatakse omatootmise ulatuses osalist maksuvabastust, on ühendatud avaliku elektrivõrguga, seega on neil kõigil võimalus kasutada vajaduse korral seda elektrivõrku oma tootmisrajatise rikke või hoolduse ajal. Komisjon märgib lisaks sellele, et kui võtta arvesse CSPE osa, mille abil rahastatakse tariifide ühtlustamist ülemereterritooriumidega, on oma tarbeks energia tootjad ja Prantsusmaa mandriosa lõpptarbijad samas olukorras, sest kumbki neist ei kasuta seda teenust, kuid on kohustatud seda solidaarselt toetama.

(202)

Prantsusmaa väidab samuti, et (osaline) maksuvabastus on põhjendatav direktiivi 2003/96/EÜ sätetega, mille kohaselt võib elektrimaksust vabastada väikesed elektrienergiatootjad, tingimusel et maksustatakse selle elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted (vt põhjendused 76 ja 111). Komisjon märgib sellega seoses, et direktiiv 2003/96 ei ole sellisena CSPE suhtes kohaldatav, mida Prantsusmaa tunnistas ka kirjavahetuses enne ametliku uurimismenetluse algatamist. Lisaks sellele, isegi kui see direktiiv oleks kohaldatav või kui oleks võimalik direktiivi 2003/96 põhimõtteid kohaldada CSPE suhtes analoogia alusel, tuleks ikkagi tunnistada, et maksuvabastus ei ole põhjendatud. CSPE tasu võetakse ainult elektrienergia pealt, seda ei kohaldata toodete suhtes (peale elektrienergia), mida kasutatakse selle elektrienergia tootmiseks. Seega tuleks direktiivi 2003/96 kohaldamisel tegelikult kinnitada, et CSPE tasu tuleks võtta elektrienergia pealt.

(203)

CSPE maksuvabastusi saavad ettevõtted on konkurentsiolukorras teiste liikmesriikide ettevõtetega. Vaadeldavate omatarbeks toodetud energia tarbijate näol ei ole tegemist elektritootmisettevõtetega, vaid tööstusettevõtetega, kes tegutsevad järgmistes sektorites: eeskätt keemiatööstus, mäetööstus ja naftakeemiatööstus, nagu on teatanud Prantsusmaa ja on osutatud põhjenduses 78. Sellega seoses võivad need maksuvabastused mõjutada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(204)

Komisjon järeldab, et CSPE maksuvabastuste näol, mida anti seoses taastuvenergiast või tõhusa koostootmise abil toodetud elektrienergiast omatarbeks toodetud energia tarbimisega elektrienergia tootmise eesmärgil, ei ole tegemist riigiabiga CSPE selle osa ulatuses, mis oli määratud vastavalt taastuvenergia või tõhusa koostootmise rahastamiseks. Seevastu CSPE selle osa maksuvabastuse näol, mis oli ette nähtud muu kui taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetamiseks, on tegemist riigiabiga.

(205)

Komisjon toetab seega Prantsusmaa põhjendustes 128–131 esitatud järeldusi.

(206)

Jaos 5.1.2.1 esitatud põhjendustega samadel põhjustel kinnitab komisjon, et sellised maksuvabastused on riigiga seostatavad ning antud riigi ressursse kasutades.

(207)

Nagu on öeldud põhjenduses 193, leiab komisjon, et omatarbeks toodetud energia tarbijate suhtes kohaldatav osaline CSPE maksuvabastus annab neile eelise.

(208)

Komisjon leiab samuti, et maksuvabastuste näol, mida kohaldati omatarbeks toodetud energia tarbijate suhtes juhul, kui omatarbimine ei olnud seotud i) elektrienergia tootmisega või kui omatarbeks toodetud ja tarbitud elektrienergia ei pärinenud ii) taastuvenergiast või tõhusast koostootmisest, on tegemist meetmest kasusaajatele antava valikulise eelisega võrreldes CSPE maksjatega, kes olid tegelikult samas olukorras nagu nende konkurendid, kes vabastati CSPE tasumisest.

(209)

Võrdlussüsteemi on kirjeldatud põhjenduses 165. CSPE näol on tegemist maksuga, mida maksavad põhimõtteliselt kõik Prantsusmaa elektritarbijad ja selle eesmärk on rahastada teatud konkreetsete eesmärkidega seotud meetmeid.

(210)

Kui ettevõte, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, on omatarbeks toodetud energia tarbija, kes ei kasuta tarbitud energiat elektrienergia tootmiseks või kui tema toodetud elektrienergia ei pärine taastuvenergiast või tõhusast koostootmisest, on ta CSPE eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras ülejäänud elektritarbijatega. Ta tarbib elektrienergiat ja tema oma tarbeks energia tootmine ei toeta mitte ühtegi CSPE abil rahastatavatest eesmärkidest.

(211)

Komisjon rõhutab samuti, et omatarbeks toodetud energia tarbijate suhtes kohaldatavaid CSPE maksuvabastusi ei saa põhjendada tippnõudluse rahuldamisega seotud ühist huvi pakkuvat eesmärki toetava teenusega, nagu seda väidab Prantsusmaa, kuna see ühist huvi pakkuv eesmärk ei ole võrdlussüsteemiga, st CSPEga seotud eesmärk. Lisaks sellele, isegi kui eeldada, et CSPE on seotud sellise eesmärgiga, ei võimalda omatarbimise suhtes kohaldatav maksuvabastus iseenesest kuidagi hallata tarbimise tippkoormust. Omatarbeks toodetud energia tarbijad on pidevalt seotud elektrivõrguga, ühelt poolt selleks, et suunata sinna tootmisülejääk, aga ka selleks, et kasutada võrgust saadavat elektrienergiat nende oma tootmisrajatiste hoolduse või rikke ajal või lihtsalt juhul, kui nende rajatis vajab lisaelektrienergiat. Maksuvabastus ei ole seotud tingimusega, et elektrivõrgust saadavat elektrienergiat tarbimise tippkoormuse ajal ei kasutata.

(212)

Prantsusmaa väitis samuti, et omatootmise suhtes kohaldatav osaline maksuvabastus on põhjendatud sellega, et oma tarbeks energiat tootvad ettevõtted on otsustanud mitte kasutada elektrienergiaga varustamise avalikku teenust. Komisjon märgib samas, et Prantsusmaa ei ole tõendanud, et CSPE rakendamine on seatud sõltuvusse elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse kasutamise tasemest. Prantsusmaa on kinnitanud lisaks sellele, et kõik oma tarbeks energia tootjad, kelle suhtes kohaldatakse oma tarbeks toodetud energia ulatuses osalist maksuvabastust, on ühendatud avaliku elektrivõrguga, seega on neil kõigil võimalus kasutada vajaduse korral seda elektrivõrku oma tootmisrajatise rikke või hoolduse ajal. Komisjon märgib samuti, et CSPE abil rahastatakse ka tariifide ühtlustamist ülemereterritooriumidega. Kui võtta arvesse eesmärki, mis on seotud ülemereterritooriumidega tariifide ühtlustamisega, on oma tarbeks energia tootjad ja Prantsusmaa mandriosa lõpptarbijad samas olukorras, sest kumbki neist ei kasuta seda teenust, kuid on kohustatud seda solidaarselt toetama. Lisaks sellele ei toeta omatarbeks toodetud energia tarbijad ka taastuvenergiat või tõhusat koostootmist, sest nende toodang, mis pärineb fossiilkütusest ja mille puhul ei kasutata koostootmist, on nende eesmärkidega pigem vastuolus.

(213)

Prantsusmaa on samuti väitnud, et osaline maksuvabastus energia oma tarbeks tootmise suhtes kuni 240 GWh ulatuses on üldiselt kohaldatav meede. Sellega seoses märgib komisjon, et Prantsusmaa on kinnitanud, et maksuvabastus hõlmas tegelikult üksnes teatud majandussektoreid (vt põhjendused 35 ja 36). Teiselt poolt on Euroopa Kohus sedastanud oma 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses (komisjon vs. World Duty Free Group), (39) et maksumeede või tasu on valikuline, kui see teeb vahet ettevõtjatel, kes on üldise maksustamissüsteemi eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras, ilma et vahetegemine oleks põhjendatud kõnealuse süsteemi olemuse ja ülesehitusega, ning põhjendustes 161 ja 162 on näidatud, et maksuvabastusega tehti asjaomase üldise maksustamissüsteemi eesmärke silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate vahel vahet, mida ei ole võimalik põhjendada kõnealuse süsteemi olemuse ja ülesehitusega.

(214)

Komisjon ei nõustu seega Prantsusmaa seisukohaga, mis on esitatud põhjendustes 111 ja 112.

(215)

CSPE maksuvabastusi kasutavad ettevõtted on konkurentsiolukorras teiste liikmesriikide ettevõtetega. Vaadeldavate omatarbeks toodetud energia tarbijate näol ei ole tegemist elektritootmisettevõtetega, vaid tööstusettevõtetega, kess tegutsevad järgmistes sektorites: eeskätt keemiatööstus, mäetööstus ja naftakeemiatööstus, nagu on teatanud Prantsusmaa ja on öeldud käesoleva otsuse põhjenduses 78. Sellega seoses võivad need maksuvabastused mõjutada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(216)

Komisjon järeldab, et CSPE maksuvabastuste näol, mida kohaldati seoses elektrienergia tootmiseks mittekasutatava ja muudest allikatest kui taastuvenergia või tõhus koostootmine pärineva omatarbeks toodetud energia tarbimisega, on tegemist riigiabiga.

(217)

CSPE piirmäärade näol, mis on kehtestatud seoses tarbimiskohaga ja 0,5 % ulatuses lisandväärtusest, on tegemist riigiabiga.

(218)

Maksuvabastuste näol, mida kohaldati omatarbeks toodetud energia tarbijate suhtes, on tegemist abiga, välja arvatud juhul, kui omatarbimise eesmärk oli toota elektrienergiat, ja juhul, kui maksuvabastus hõlmab oma tarbeks toodetud elektrienergiat, mida toodeti taastuvenergiast või tõhusa koostootmise abil, seoses CSPE osaga, mille abil rahastati vastavalt taastuvenergiat või tõhusat koostootmist.

(219)

CSPE vähendusi kohaldati enne neist komisjonile teatamist, seega ei ole Prantsuse ametiasutused täitnud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätetest tulenevaid kohustusi.

(220)

Sellega seoses järeldab komisjon, et CSPE piirmäära, ms on seotud tootmiskohaga ja 0,5 %ga lisandväärtusest, ning omatarbeks toodetud energia tarbijate suhtes kohaldatud riigiabi sisaldavate maksuvabastuste näol on tegemist ebaseadusliku riigiabiga.

(221)

Komisjon vaatles esmalt, kas CSPE näol võib olla tegemist keskkonnamaksuga 2014. aasta suuniste jao 3.7.1, 2008. aasta suuniste punkti 151 või 2001. aasta suuniste punkti 6 sätete alusel.

(222)

2014. aasta suuniste kohaste keskkonnamaksude (punkt 167) eesmärk on suurendada keskkonnakahjuliku käitumise kulukust, et seda käitumist piirata (ja suurendada sellega keskkonnakaitse taset). Suuniste punktis 167 esitatud keskkonnamaksu määratlus näitab koos punkti 19 alapunkti 15 sätetega, et meetmed muudavad ettevõtete käitumist keskkonnasõbralikumaks ja hõlmavad asjaomase toote või teenuse keskkonnakaitsega seotud kulusid. Samalaadne keskkonnatasu määratlus on esitatud ka 2008. aasta suunistes (vt punkti 70 alapunkt 14, võttes arvesse suuniste punkti 151 sätteid) ja 2001. aasta suunistes (punkt 6).

(223)

Vaadeldaval juhul ei määratleta CSPE summat innustava mõju kaudu, mille eesmärk on vähendada saastavat käitumist, ega hõlmata endasse tarbitud elektrienergia keskkonnamõju. Kõnealune konkreetne maksubaas ei pea tingimata avaldama keskkonnale negatiivset mõju, kuna CSPEd kohaldatakse osaliselt ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes. CSPE maksu võetakse reaalselt kogu tarbitud elektrienergia pealt, sõltumata selle tarbitud elektrienergia keskkonnamõjust. Samuti ei ole CSPE eesmärk suunata tootjaid või tarbijaid keskkonnasõbralikuma tegevuse suunas. Vastupidi, tarbimise vähendamine tooks kaasa vajaduse suurendada CSPE summat, et katta taastuvenergia tootmisega ja teiste rahastatavate strateegiatega seotud kulud.

(224)

Lisaks sellele märgib komisjon täiendavalt, et 2014. aasta suuniste punktis 181 on sõnaselgelt sätestatud, et „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamise rahastamine tasude kaudu ei ole iseenesest suunatud negatiivsetele välismõjudele ja seega ei ole sellel otsest keskkonnamõju“.

(225)

CSPE näol ei ole tegemist keskkonnamaksuga 2014. aasta suuniste punktide 167 ja 181, 2008. aasta suuniste punkti 70 alapunkti 14 ja punkti 151 või 2001. aasta suuniste jao E.3.2 sätete alusel, samas põhjustab CSPE kohaldamine elektrienergia hinna tõusu.

(226)

Seega ei jaga komisjon põhjenduses 82 esitatud Prantsusmaa hinnangut CSPE olemuse kohta..

(227)

Komisjon rõhutab esmalt, et Prantsusmaa ei ole ühelgi hetkel kinnitanud või tõendanud, et CSPE näol on tegemist ühtlustatud keskkonnamaksuga direktiivi 2003/96/EÜ tähenduses. Vastupidi, Prantsusmaa väidab, et direktiivi 2003/96/EÜ sätteid on võimalik kohaldada analoogia alusel, nõustudes seega, nagu on öeldud varasemalt menetluse algatamisel, et CSPE näol ei ole tegemist ühtlustatud energiatasuga direktiivi 2003/96/EÜ tähenduses.

(228)

Lisaks sellele märgib komisjon, et CSPEd ei saa käsitada ühtlustatud maksuna direktiivi 2003/96/EÜ tähenduses, kuna kogutud tulu ei suunata üldeelarvesse.

(229)

Komisjon kinnitab seega menetluse algatamise otsuse punktis 155 tehtud järeldusi. Lisaks sellele ei kinnita komisjon Prantsusmaa põhjendustes 81 ja 84–87 tehtud märkusi.

(230)

Kuivõrd CSPE näol ei ole tegemist keskkonnamaksuga, ei saa 2014. aasta suuniste jao 3.7.1 sätteid selle suhtes kohaldada.

(231)

Samuti ei ole võimalik kohaldada 2008. aasta suuniste punkti 151 sätteid, mis määravad kindlaks enne 2014. aastat kehtestatud keskkonnatasude vähendamise siseturuga kokkusobivuse tingimused.

(232)

Seega ei kinnita komisjon Prantsusmaa tehtud märkusi, mis on esitatud põhjendustes 88 ja 90.

(233)

Kuivõrd ei ole leidnud tõendamist, et CSPE näol oleks tegemist ühtlustatud keskkonnamaksuga ega üldse keskkonnamaksuga, nagu on näidatud jaos 5.3.2, ei saa CSPE suhtes kohaldada 2014. aasta suuniste punktide 173–175, 2008. aasta suuniste punktide 152–153 ning 2001. aasta suuniste punkti 49 sätteid, kuna neid saab kohaldada üksnes ühtlustatud keskkonnamaksude suhtes.

(234)

Isegi kui CSPEd tuleks analüüsida kui keskkonnamaksu, oleks tegemist ühtlustamata keskkonnamaksuga, mille kohta on 2014. aasta suuniste punktides 176–178 sätestatud siseturuga kokkusobivuse erikriteeriumid. 2014. aasta suuniste punktide 173–175 sätteid ei saa seega mingil juhul kohaldada analoogia alusel.

(235)

Samadel põhjustel ei saa 2008. aasta suuniste punktide 152 ja 153 sätted, mis hõlmavad enne 1. juulit 2014 kohaldatud ühtlustatud maksude vähendusi, olla siseturuga kokkusobivuse aluseks CSPE vähenduste puhul, sest CSPE näol ei ole tegemist ühtlustatud keskkonnamaksuga. Ka 2008. aasta suunised hõlmavad ühtlustamata keskkonnamaksude siseturuga kokkusobivuse kriteeriume. Seega isegi kui eeldada, et CSPEd saaks käsitada keskkonnamaksuna, mida ei ole ühtlustatud, tuleks seda analüüsida mitte lähtuvalt 2008. aasta suuniste punktide 152–153 sätetest, vaid lähtuvalt 2008. aasta suuniste punktide 154–159 sätetest.

(236)

Komisjon märgib, et kui CSPEd käsitataks ühtlustamata keskkonnamaksuna, mida Prantsusmaa ei ole vaadeldaval juhul tõendanud, ei saaks CSPE vähendusi sellest hoolimata lugeda siseturuga kokkusobivaks.

(237)

Esiteks ei ole 2014. aasta suuniste punkti 177 alapunkti a kohaselt tõendatud, et abi antakse samalaadselt kõikidele sama majandussektori konkurentidele, kes on sarnases faktilises olukorras. CSPE piirmäära, mis on seotud 0,5 %ga lisandväärtusest, kohaldatakse üksnes tööstustarbijate puhul, kelle tarbimine on suurem kui 7 GWh, mis kujutab endast diskrimineerimist sama turusektori piires aktiivses konkurentsiolukorras olevate konkurentide suhtes: kuigi CSPE kujutab endast sama suurt koormust sõltuvalt ettevõtte lisandväärtusest, kohaldatakse maksuvabastust üksnes juhul, kui tarbimine ületab teatud piirväärtuse, millega reaalselt välistatakse maksuvabastuse kohaldamine teatava majandussektori väiksemate ettevõtete suhtes.

(238)

Teiseks ei ole 2014. aasta suuniste punkti 177 alapunktis b sätestatud nõuete kohaselt piisavalt mõõdetud keskkonnamaksu vähendamata jätmise mõju tootmiskulude suurenemisele, arvutatuna protsendina kogulisandväärtusest iga sektori või konkreetse abisaajate kategooria puhul ajavahemikul 2003–2015. Üldises plaanis ei ole tõendatud, nagu seda on nõutud 2014. aasta suuniste punkti 177 alapunktis c, et suuremaid tootmiskulusid ei saaks kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks.

(239)

Kolmandaks ei tagata CSPE vähenduste puhul, et tasutakse minimaalselt 20 % tasust vastavalt punkti 178 alapunkti a nõuetele. Vastupidi, tundub, et olulise hulga juhtumite puhul ei ole tasutud nõutavat 20 % tasust. Näiteks Prantsusmaa edastatud teabest ilmneb, et 2014. aastal maksid 203 meetmest kasusaajat vähem kui 20 % CSPE summast.

(240)

Seega, isegi kui eeldada, et CSPEd saab käsitada ühtlustamata energiamaksuna, ei ole tõendatud CSPE vähenduste vastavus 2014. aasta suuniste jao 3.7.1 punkti 2 sätetele.

(241)

Esiteks leiab komisjon, et Prantsusmaa ei ole järginud nende suuniste punkti 155 sätteid, mille kohaselt Prantsusmaa oleks pidanud esitama asjaomaste sektorite nimekirja, loetledes konkreetsed abisaajad ja kirjeldades nende olukorda.

(242)

Teiseks ei ole 2008. aasta suuniste punkti 158 alapunkti a kohaselt tõendatud, et abi antakse ühtemoodi kõikidele sama majandussektori konkurentidele, kes on sarnases faktilises olukorras. Eeskätt kujutab CSPE piirmäär, mis on seotud 0,5 %ga lisandväärtusest ja mida kohaldatakse üksnes tööstustarbijate puhul, kelle tarbimine on suurem kui 7 GWh, endast diskrimineerimist sama sektori või turu piires aktiivses konkurentsiolukorras olevate konkurentide vahel (vt ka põhjendus 237).

(243)

Kolmandaks ei ole tõendatud, nagu on nõutud 2008. aasta suuniste punkti 158 alapunktis b, et vähenduseta keskkonnamaks toob tarbimiskohaga seotud piirmäära kohaldamisel kaasa olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või konkreetsetele abisaajate kategooriatele.

(244)

Neljandaks ei ole tõendatud, nagu on nõutud 2008. aasta suuniste punkti 158 alapunktis c, et CSPE kohaldamisest tingitud suuremaid tootmiskulusid ei saaks kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks.

(245)

Viiendaks ei ole tõendatud, nagu on nõutud 2008. aasta suuniste punkti 159 alapunktis a, et abisaajate makstud CSPE summa vastab sellisele osale riiklikust maksust, mis vastab iga abisaaja tegevuse keskkonnamõjule võrreldes tegevusega, mille puhul kasutatakse parimaid tulemusi saavutanud tehnikat, ega see, et kõik abisaajad maksavad vähemalt 20 % CSPE summast. Vastupidi, on ilmnenud, et teatud abisaajad maksavad punkti 178 alapunkti a sätete vastaselt vähem kui 20 % CSPE summast. Näiteks Prantsusmaa edastatud teabest ilmneb, et teatud aastate eest maksis 2014. aastal märkimisväärne hulk abisaajaid vähem kui 20 % CSPE summast.

(246)

Seega ei nõustu komisjon Prantsusmaa tehtud märkustega, mis on esitatud põhjenduses 90.

(247)

Esiteks, võttes arvesse meetmest kasusaajate makstud CSPE summasid, mis mõnel juhul on väga väikesed, leiab komisjon, et CSPE vähendused ei vasta nende suuniste punkti 51 alapunkti 1 alapunkti b sätetele, mille kohaselt „peavad vähenduse saamise tingimustele vastavad ettevõtjad maksma olulise osa siseriiklikust maksust“. Näiteks aastate puhul, mille kohta Prantsusmaa esitas iga abisaaja kohta üksikasjaliku teabe, ilmneb, et 202 abisaajat maksid vähem kui 20 % CSPE summast.

(248)

Teiseks peab vaadeldav maks avaldama keskkonnale märgatavat soodsat mõju, nagu on sätestatud punkti 51 alapunkti 2 alapunktis b. Kuid CSPE, vähemalt osa sellest maksust, millega rahastatakse tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife, ei ole suunatud sellele, et avaldada keskkonnakaitse seisukohalt positiivset mõju. Lisaks sellele ei avalda positiivset mõju keskkonnale mitte maks kui selline, vaid meetmed, mida osaliselt rahastatakse CSPE abil, seega ei ole 2001. aasta suuniste punkti 51 ja sellele järgnevate punktide sätted vaadeldaval juhul kohaldatavad.

(249)

Kolmandaks, CSPE piirmäära puhul, mis on seotud 0,5 %ga lisandväärtusest, mis kehtestati pärast CSPE kehtestamist, ei ole Prantsusmaa tõendanud, et otsus maksuvabastuse kohta tehti CSPE kavandamisel, ega seda, et see piirmäär on põhjendatud majandustingimuste olulise muutumisega, mis paneb ettevõtted eriti keerulisse konkurentsiolukorda. CSPE vähendamise summa ei ületa majandustingimustes toimunud muutuste tõttu tekkinud kulude kasvu. Seega ei ole tõendatud, et Prantsusmaa kohaldatavad CSPE vähendused ajavahemikul 2003–2011 vastavad 2001. aasta suuniste punkti 51 alapunkti 2 alapunkti b sätetele. Lisaks sellele ei ole tarbimiskohaga seotud CSPE piirmäära kohaldamine piiratud kümne aastaga, nagu on sätestatud 2001. aasta suuniste punkti 51 alapunktis 1.

(250)

Seega ei nõustu komisjon Prantsusmaa tehtud märkustega, mis on esitatud põhjenduses 89.

(251)

Seoses asjaoluga, et CSPE abil rahastatakse taastuvenergiat, hindas komisjon CSPE vähenduste siseturuga kokkusobivust, lähtudes 2014. aasta suuniste jaost 3.7.2 („Abi, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel“) ja 3.7.3 („Üleminekueeskirjad, mida kohaldatakse taastuvenergia toetuse rahastamisega seotud koormuse vähendamiseks antava abi korral“). Kuna CSPE abil rahastatakse ka teisi meetmeid peale taastuvenergia toetamise, hindas komisjon CSPE vähenduste siseturuga kokkusobivust ka ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel.

(252)

2014. aasta suuniste jaos 3.7.2 on kirjeldatud, kuidas komisjon analüüsib siseturuga kokkusobivust abi puhul, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel. Võttes arvesse, et CSPE abil rahastatakse osaliselt elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest, analüüsis komisjon siseturuga kokkusobivust CSPE selle osa vähendamise puhul, mille abil rahastatakse elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest, lähtuvalt 2014. aasta suuniste jagudest 3.7.2 ja 3.7.3.

(253)

2014. aasta suuniste punktis 182 on selgitatud, et kuivõrd taastuvenergia toetamise rahastamise kulud nõutakse tagasi energiatarbijatelt, tuleks need põhimõtteliselt tagasi nõuda viisil, mis ei anna ühelegi energiatarbijale teiste ees eelist, arvestades et mõnel juhul võib siiski osutuda vajalikuks selliste kulude sihipärane vähendamine, et tagada taastuvenergia toetuseks piisav rahastamisbaas ning aidata seega saavutada ELi tasandil kehtestatud taastuvenergia eesmärke. Selleks et vältida taastuvenergia toetuse rahastamise kuludest eriti tugevalt mõjutatud ettevõtjate sattumist väga ebasoodsasse konkurentsiolukorda, võivad liikmesriigid soovida teatavaid lisakulusid osaliselt hüvitada. Ilma sellise hüvitamiseta võib taastuvenergia toetuse rahastamine osutuda pikemas perspektiivis raskeks ja ühiskondlik toetus mastaapsetele taastuvenergia toetamise meetmetele jääda piiratuks.

(254)

Esmalt märgib komisjon, et Prantsusmaa väidab, et toetust elektrienergia tootmisele jäätmete põletamise teel tuleks käsitada 50 % ulatuses toetusena taastuvenergiale. Komisjon nõustub selle analüüsiga, kuna, nagu on näidatud põhjenduses 134, on Prantsusmaa põhjendanud seda protsendimäära statistiliste andmetega (Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Eurostat), mille kohaselt põletatavad jäätmed hõlmavad 50 % ulatuses biolagunevaid jäätmeid ja on seega käsitatavad taastuva energiaallikana 2014. aasta suuniste punkti 19 alapunkti 5 ja punkti 19 alapunkti 6 tähenduses.

(255)

2014. aasta suuniste punktis 184 on sätestatud, et tagamaks, et abi teenib taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamise lihtsustamise eesmärki, peavad liikmesriigid tõendama, et tõusnud elektrihindades kajastuvad lisakulud, mis abisaajatel on tekkinud, tulenevad üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamisest. Elektrihindade tõus, mis on tingitud CSPE osast, mille abil rahastatakse taastuvenergiat, ei või seega ületada taastuvenergia toetamise rahastamiseks võetava tasu suurust.

(256)

Vaadeldaval juhul kontrollib CRE, et lõpptarbijatelt taastuvenergia toetamiseks kogutava tasu summa ei ole suurem kui kulud taastuvenergia (ja kõikide teiste CSPE abil rahastatavate strateegiate) toetamiseks, nagu on selgitatud põhjendustes 14 ja 15. Eeskätt kontrollib CRE, et taastuvate energiaallikate toetamise rahastamise kohustusega ostjate deklareeritud kulud ei ole suuremad kui toetamisega seotud kulud, st kontrollib erinevust summade, mida ostukohustusega isikud maksavad taastuvenergia tootjatele, ning turuhinna vahel, mida ostukohustusega isikud on saanud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia müügist. CRE on töötanud välja meetodi turu võrdlushinna kindlaksmääramiseks, mis innustab ettevõtjaid müüma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat tõhusalt. Sellega seoses leiab komisjon, et 2014. aasta suuniste punkti 184 sätete nõudeid on täidetud.

(257)

2014. aasta suuniste punktides 185 ja 186 on sätestatud, et abi peaks piirduma sektoritega, mille konkurentsivõime võib taastuvenergia toetuse rahastamise kulude mõjul ohtu sattuda.

(258)

Lisaks võib abi anda ainult 2014. aasta suuniste 3. lisas loetletud sektoritesse kuuluvatele ettevõtjatele või juhul, kui ettevõtja elektritarbimise intensiivsus on vähemalt 20 % ja tema kaubavahetuse intensiivsus ELi tasandil on vähemalt 4 %.

(259)

2014. aasta suuniste 5. lisas on esitatud 3. lisa nimekirja kandmata kaevandamis- ja tootmissektorid, mille ELi-välise kaubavahetuse intensiivsus on vähemalt 4 %.

(260)

Komisjon märgib, et Prantsusmaa kinnitab, et teatud ettevõtete suhtes on kohaldatud CSPE vähendusi või maksuvabastust, kuigi nad ei olnud selleks abikõlblikud 2014. aasta suunistes sätestatud kriteeriumide kohaselt, kas seetõttu, et nad ei tegutsenud ei 2014. aasta suuniste 3. lisas ega 5. lisas loetletud sektorites või seetõttu, et nad tegutsesid küll 2014. aasta suuniste 5. lisas loetletud sektoris, kuid nende elektrimahukus oli väiksem kui 20 %.

(261)

2014. aasta suuniste punktis 188 on sätestatud, et abi peetakse proportsionaalseks, kui abisaajad tasuvad vähemalt 15 % lisakuludest ilma vähenduseta.

(262)

2014. aasta suuniste punktis 189 on täiendavalt sätestatud, et seoses taastuvenergia rahastamisega seotud lisakulude märkimisväärse tõusuga võib 15 % omaosa lisakulude täissummast olla rohkem, kui sellistest kuludest eriti tugevalt mõjutatud ettevõtjad suudavad kanda. Seepärast on liikmesriikidel võimalus piirata lisakulu suurust 4 %ni ettevõtte lisandväärtusest, kui ettevõtja elektrimahukus on väiksem kui 20 % ja 0,5 %ni lisandväärtusest, kui ettevõtja elektrimahukus on vähemalt 20 %.

(263)

Vaadeldaval juhul märgib komisjon, et üksnes aastal 2014 on vähemalt 124 abisaaja tasutud (taastuvenergia toetamise rahastamiseks suunatava) CSPE summa olnud väiksem kui 15 %, mis ei vasta 2014. aasta suuniste punkti 188 sätete nõuetele. Lisaks sellele on Prantsusmaa kohaldanud 0,5 % lisandväärtusega seotud CSPE vähendusi lähtuvalt tarbimise kriteeriumist ja mitte selgelt elektrimahukusega seotud kriteeriumist. Lisaks sellele ei vasta tarbimiskohaga seotud CSPE piirmäär 2014. aasta suunistes esitatud elektritarbimise intensiivsuse kriteeriumile. Sellega seoses leiab komisjon, et Prantsusmaa ei ole tõendanud, et 2014. aasta suunistes sätestatud proportsionaalsuse eeskirju on täies ulatuses täidetud. Komisjon ei nõustu seega Prantsusmaa esitatud märkustega, mis on kokku võetud põhjendustes 105 ja 106.

(264)

2014. aasta suuniste punktides 193 ja 194 on sätestatud, et liikmesriigid peavad kohaldama 2014. aasta suuniste jaos 3.7.2 esitatud abikõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriume hiljemalt 1. jaanuariks 2019. Komisjon märgib, et Prantsusmaa esitas kohandamiskava, milles nähakse ette makstava minimaalse tasu järkjärguline suurendamine, nii et taastuvenergia toetamise rahastamiseks suunatava CSPE osa vähendamine hakkab olema kooskõlas 2014. aasta suuniste jaos 3.7.2 esitatud nõuetega hiljemalt 1. jaanuaril 2019. Lisaks sellele tühistas Prantsusmaa CSPE 2016. aastal.

(265)

2014. aasta suuniste punkt 195 lubab 2014. aasta suuniste jaos 3.7.2 esitatud abikõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumide kohaldamisest tulenevate abitasemete järkjärgulist kohandamist, et vältida individuaalsete ettevõtjate lisakulude järsku suurenemist.

(266)

Lisaks sellele on 2014. aasta suuniste punktis 196 sätestatud, et niivõrd, kuivõrd abi anti seoses 2014. aasta suuniste kohaldamise kuupäevale eelneva ajavahemikuga, tuleb kohandamiskavaga ette näha ka abikõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumide järkjärguline kohaldamine selle varasema ajavahemiku suhtes.

(267)

2014. aasta suuniste punktis 197 on sätestatud, et kui taastuvenergia toetuse rahastamisega seotud koormuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks anti abi enne 2014. aasta suuniste kohaldamise kuupäeva ettevõtjatele, kes ei ole 2014. aasta suuniste jao 3.7.2 kohaselt abikõlblikud, saab sellise abi kuulutada siiski siseturuga kokkusobivaks tingimusel, et kohandamiskavaga nähakse ette kuludest vähemalt 20 % tasumine; milleni tuleb jõuda hiljemalt 1. jaanuariks 2019.

(268)

Prantsusmaa esitatud teabest üksnes teatud aastate kohta, mille kohta on olemas statistilised andmed, ilmneb, et nende aastate eest kohaldati märkimisväärse arvu abisaajate suhtes vähendusi, mille tase oli suurem kui 2014. aasta suuniste alusel lubatav vähendamise tase. Näiteks 2004. aastal maksid 124 ettevõtet, kelle suhtes kohaldati 0,5 %le lisandväärtusest vastavat CSPE piirmäära, alla 15 % CSPE summast, ning 202 ettevõtet maksid alla 20 % maksimaalsest CSPE summast. Lisaks sellele maksid 27 abisaajat, kelle suhtes kohaldati tarbimiskohaga seotud piirmäära, alla 15 % CSPE summast ning 39 abisaajat alla 20 % CSPE summast. Lisaks sellele märgib komisjon, et 934 abisaajat, kelle suhtes kohaldati 0,5 %le lisandväärtusest vastavat CSPE piirmäära, kuuluvad 135 erinevasse sektorisse (131 NACE koodi), seega on tegemist laialdasema alusega kui see, mis on lubatud 2014. aasta suuniste 3. lisas (68 NACE koodi).

(269)

Sellega seoses on Prantsusmaa esitanud kohandamiskava, mille eesmärk on viia vaadeldavate meetmete raames kohaldatud vähenduste tase vastavusse 2014. aasta suunistele vastava tasemega ja määrata kindlaks makstava CSPE tasemed. Selle kohandamiskava üksikasjad ja kohaldamise viis on esitatud jaos 4.4. Komisjon märgib esmalt, et kohandamiskava vastab 2014. aasta suuniste jao 3.7.3 nõuetele. Prantsusmaa on võtnud kohustuse kontrollida, et abisaajate puhul, kes tegutsevad 2014. aasta suuniste 3. lisas loetletud sektorites, ning abisaajate puhul, kelle elektritarbimise intensiivsus on vähemalt 20 % ja kes tegutsevad sektorites, mis on loetletud 2014. aasta suuniste 5. lisas, oleks taastuvenergia toetamise rahastamiseks kasutatava CSPE tasutav summa vähemalt järgmise suurusega:

(270)

Kui need tingimused ei ole täidetud, kohustub Prantsusmaa kontrollima, et taastuvenergia toetamise rahastamiseks kasutatava CSPE tasutav summa vastaks vähemalt põhjenduses 140 kirjeldatud viisil progressiooni valemil põhinevas kohandamiskavas esitatud maksu tasemele. Prantsusmaa selgitas samuti, et kui abisaaja makstava tasu summa ei vasta kohandamiskavas nõutud summale, nõutakse erinevus juba makstud tasu summa ja kohandamiskava alusel ettenähtud tasu summa vahel abisaajalt sisse.

(271)

2014. aasta suuniste punkti 197 kohaselt kohustus Prantsusmaa kontrollima, et 2014. aasta suuniste jao 3.7.2 kohaselt abikõlbmatud abisaajad, kelle suhtes on enne 1. juulit 2014 kohaldatud CSPE vähendusi, maksaksid vähemalt 20 % taastuvenergia toetamise rahastamiseks kasutatava CSPE summast. Sellisel juhul ei ole täiendav kohandamine vajalik. Vastasel juhul kohaldatakse järkjärgulise kohandamise kava, mille kohaselt suurendatakse aegamööda aastas makstavat CSPE summat, nii et see jõuab hiljemalt 1. jaanuaril 2019. aastal 20 %ni taastuvenergia toetamise rahastamiseks kasutatavast CSPE summast. Kui abisaaja makstava tasu summa ei vasta kohandamiskavas nõutud summale, näeb Prantsusmaa ette, et erinevus juba makstud tasu summa ja kohandamiskava alusel ettenähtud tasu summa vahel nõutakse abisaajalt sisse. Kuna Prantsusmaa otsustas CSPE 2016. aastal tühistada, võib kohandamiskava kohaldamine lõppeda 31. detsembri 2015. aasta seisuga.

(272)

2014. aasta suuniste jao 3.7.2 kohaselt abikõlbmatud abisaajad, kelle suhtes enne 1. juulit 2014 ei kohaldatud CSPE vähendusi, peavad maksma 100 % taastuvenergia toetamise rahastamiseks kasutatava CSPE summast hiljemalt 1. jaanuaril 2019.

(273)

Komisjon märgib, et Prantsusmaa 23. novembril 2017 esitatud kohandamiskava, mida on kirjeldatud jaos 4.4, tugineb kõikide CSPEga seotud abisaajate olukorra sügavale ja üksikasjalikule analüüsile. Sellega seoses leiab komisjon, et Prantsusmaa on täitnud 2014. aasta suuniste punktide 198–200 sätete nõudeid.

(274)

Komisjon märgib samuti, et 2014. aasta suuniste punktis 248 on lubatud alustada kohandamiskava kohaldamist 2011. aastal. Sama punkti sätete alusel järeldab komisjon, et taastuvenergia toetamise rahastamiseks kasutatava CSPE osa suhtes enne 1. jaanuari 2011 kohaldatud vähendusi võib lugeda siseturuga kokkusobivateks.

(275)

Põhjendustes 115–148 esitatud andmete alusel järeldab komisjon, et Prantsusmaa esitatud kohandamiskava, mida kirjeldatakse jaos 4.4, on kooskõlas 2014. aasta suuniste jao 3.7.3 sätetega CSPE selle osa suhtes, mida kasutatakse taastuvenergia toetamise rahastamiseks. Samuti on CSPE maksuvabastused sedavõrd, kuivõrd CSPE abil rahastatakse elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest, kokkusobivad 2014. aasta suuniste jao 3.7.3 sätetega ja ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 sätetega, kui kohaldatud vähenduste summa ei ületa kohandamiskava alusel lubatud vähenduste summat ja kui tasutakse taastuvenergia toetamise rahastamiseks kasutatava CSPE minimaalne summa, nagu on kirjeldatud põhjendustes 269–272.

(276)

Seevastu järeldab komisjon, et kõik abisummad, mis ületavad kohandamiskavas lubatud taset, on siseturuga kokkusobimatud ja tuleb abisaajatelt sisse nõuda. Komisjon nõustub seega selle kohandamiskava rakendamise korraga, mille Prantsusmaa on määranud kindlaks ja esitanud käesoleva otsuse jaos 4.4.

(277)

Komisjon märgib esmalt, et CSPE vähenduste siseturuga kokkusobivust, lähtudes sellest, et kuivõrd CSPE abil rahastatakse teisi toetuskavasid kui taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetamine, ei saa hinnata ei 2014. aasta suuniste jao 3.7.1 ega nende suuniste jao 3.7.2 ega 3.7.3 sätete alusel.

(278)

Ühelt poolt leiab komisjon, et CSPE vähendusi, mida kohaldati seoses koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide toetuskavadega, ei saa käsitada „keskkonnamaksudena“ põhjustel, mida on juba selgitatud põhjendustes 223–225.

(279)

Teiselt poolt saab suuniste jagude 3.7.2 ja 3.7.3 sätteid kohaldada üksnes taastuvenergia toetamise rahastamisega seotud kulude vähendamise suhtes. Nende jagude sätted ei hõlma koostootmise, tariifide ühtlustamise või sotsiaalsete tariifide toetamise rahastamisega seotud lisakulude vähendamisi.

(280)

Kuivõrd ka mingid muud suunised ei ole kohaldatavad CSPE nende osade vähenduste suhtes, vaatles komisjon nende meetmete siseturuga kokkusobivust ELi toimimise artikli 107 lõike 3 punkti c sätete alusel. Komisjon saab kuulutada abimeetme siseturuga kokkusobivaks otseselt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, kui see meede toetab ühist huvi pakkuvat eesmärki, on asjakohane ja vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, on proportsionaalne ning kui meetme positiivne mõju ületab meetmega konkurentsile ja kaubavahetusele avaldatavat negatiivset mõju.

(281)

Komisjon on juba varem järeldanud, et maksuvabastusi, mis hõlmavad muid kulusid kui taastuvenergia rahastamisega seotud kulud, võib käsitada seotuna ühist huvi pakkuva eesmärgiga. Komisjon on otsustes SA.38635 (41) ja SA.42393 (42) järeldanud, et tõhusa koostootmise rahastamiseks kasutatavate elektritasude vähendamisi võib käsitada seotuna ühist huvi pakkuva eesmärgiga ning neid saab pidada asjakohaseks ja vajalikuks selle eesmärgi saavutamisel, kui nad on vajalikud sellise strateegia, mis on ise seotud ühist huvi pakkuva eesmärgiga, toetamise rahastamise säilitamiseks.

(282)

Komisjon kontrollis, kas CSPE, mille abil rahastatakse tõhusat koostootmist, tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife, teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki ja kas CSPE vähendused olid vajalikud nende strateegiate rahastamise stabiilsuse säilitamiseks.

(283)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (43) artiklis 38 määratletakse tõhus koostootmine tootmisena, mis võimaldab saavutada energia kokkuhoidu, mille suurus arvutatakse direktiivi II lisas sätestatud eeskirja kohaselt. II lisa kohaselt peab tõhus koostootmine vastama kahele kriteeriumile. Esiteks peab koostootmine andma vähemalt 10 % primaarenergia säästu, võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise võrdlusandmetega. Teiseks, koostootmist väikekoostootmisseadmetes ja mikrokoostootmisseadmetes, mis tagab primaarenergia säästu, võib lugeda tõhusaks koostootmiseks.

(284)

Vaadeldaval juhul, nagu on kirjeldatud põhjenduse 10 punktis b, selgitas Prantsusmaa, et CSPE abil rahastatud koostootmisjaamad olid ühelt poolt jaamad energiatõhususega üle 65 % ja teiselt poolt maagaasi kasutavad tõhusad koostootmisjaamad võimsusega üle 12 MW; Prantsusmaa kinnitas, et kõik need jaamad vastasid direktiivis 2012/27/EL esitatud tõhusate koostootmisjaamade määratlusele (44).

(285)

Komisjon jagab Prantsusmaa seisukohta, et toetust, mida antakse biolagunematute jäätmete põletamiseks tõhusa koostootmise abil, võib lugeda tõhusa koostootmise toetuseks (vt ka põhjendus 134).

(286)

Komisjon märgib, et tõhusa koostootmise toetamise näol on tegemist ühist huvi pakkuva eesmärgiga, kuna see toetab energiatootmise tõhusust ja vähendab süsinikuheidet, kuid selle positiivsed küljed ei kajastu veel täielikult hindades, nii et tõhus koostootmine ei arene üldjuhul spontaanselt ilma täiendava toetuseta (vt 2008. aasta suuniste punkt 51). Seetõttu peab komisjon lubatavaks anda tõhusale koostootmisele tegevustoetust (vt 2014. aasta suuniste punktid 138, 139 ja 151, 2008. aasta suuniste jagu 3.1.7 ja 2001. aasta suuniste jagu E.3.4) (45). Komisjon nõustub seega Prantsusmaa märkustega, mis on esitatud põhjenduse 99 punktis 1.

(287)

Komisjon märgib esmalt, et selliste meetmete rahastamine, mis võimaldavad vähendada energiakulusid äärepoolseimates piirkondades, on seotud ühist huvi pakkuva eesmärgiga. Selline rahastamine on esmalt põhjendatud vajadusega tagada territoriaalne ühtekuuluvus, millele on osutatud ELi lepingu artikli 3 lõikes 3. Lisaks sellele on ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud, et Euroopa Liit „töötab […] välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele“. ELi toimimise lepingu artiklis 349 rõhutatakse vajadust võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade erilisi iseärasusi ja piiranguid.

(288)

Seoses tariifide ühtlustamisega olulist kasu saavate äärepoolseimate piirkondadega on komisjon ise oma hiljutises äärepoolseimad piirkondi käsitlevas teatises (46) rõhutanud et „jõupingutusi tuleb tõhustada, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid ELi liikmesuse eeliseid täielikult ära kasutada ja üleilmastumisprobleeme ohjeldada“. Mis puudutab energiasektorit, siis on teatises sõnaselgelt tunnistatud probleemi seoses nende territooriumide ebapiisava ühendusega mandriosa elektrivõrkudega ja seega vajadust maksta toetusi, et vältida kõrgemaid elektrihindu.

(289)

Lisaks sellele on komisjon juba varem heaks kiitnud liikmesriikide rahastatavad meetmed ebapiisavalt võrkudega ühendatud territooriumide kasuks, eesmärgiga kehtestada elektri hinna ülempiirid, et vältida liiga suurt hindade erinevust mandriosaga (47).

(290)

Sellega seoses järeldab komisjon, et CSPE osa kasutamine tariifide ühtlustamise rahastamiseks on seotud ühist huvi pakkuva eesmärgiga.

(291)

Komisjon nõustub seega Prantsusmaa märkustega, mis on esitatud põhjenduse 99 punktis 2.

(292)

Komisjon märgib esmalt, et sotsiaalsete tariifide rahastamiseks kasutatav CSPE on seotud ühist huvi pakkuva eesmärgiga. See on selgelt väljendatud ELi lepingu artikli 3 ja ELi toimimise lepingu artikli 174 sätetes, mis määratlevad sõnaselgelt sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse Euroopa Liidu eesmärgina.

(293)

Need eesmärgid on samuti üle võetud Euroopa Liidu teisesesse õigusesse, mida kohaldatakse elektrienergia valdkonnas. Direktiivi 2009/72/EÜ („energiadirektiivi“) põhjenduses 45 on sätestatud, et „„[l]iikmesriigid peaksid tagama, et kodutarbijatele ja […] väikestele ettevõtetele oleks tagatud elektri tarnimine kindlaksmääratud kvaliteediga ja selgelt võrreldavate, läbipaistvate ning mõistlike hindadega.“ Selle direktiivi põhjenduses 53 tunnistatakse tähtsaks vajadus võtta vastu meetmed ja arendada välja riiklikud tegevuskavad energiaostuvõimetusega võitlemiseks. Lisaks sellele on direktiivi artikli 3 lõikes 7 pandud liikmesriikidele sõnaselge kohustus võtta vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid, eelkõige kõige haavatavamaid tarbijaid. Ka komisjoni teatises „Puhas energia kõigile eurooplastele“ (48) rõhutatakse vajadust kaitsta haavatavaid tarbijaid.

(294)

Sellega seoses järeldab komisjon, et tariifide ühtlustamise rahastamiseks kasutatav CSPE osa on seotud ühist huvi pakkuva eesmärgiga.

(295)

Komisjon nõustub seega ühingu UNIDEN märkustega, mis on esitatud põhjenduses 71, ja Prantsusmaa märkustega, mis on sõnastatud põhjenduse 99 punktis 3.

(296)

Komisjon kontrollis seejärel, kas CSPE vähendusi saab käsitada vajalikena selleks, et tagada tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide toetamise meetmete rahastamise püsimine.

(297)

Komisjon nõustub sellega, et sotsiaalsete tariifide rahastamiseks kasutatava CSPE osa vähendusi, mida kohaldatakse energiamahukatest tarbijatest ettevõtete suhtes, võib põhjendada vajadusega tagada meetme piisav rahastamine, vältides olukorda, et CSPE liiga suur summa tekitab liiga suure finantskoormuse ettevõtetele, kes on eriti tundlikud elektritarbimisega seotud lisakulude suhtes, sellistele nagu rahvusvahelise kaubandusega tegelevad elektrimahukatest tarbijatest ettevõtted. Liiga suur finantskoormus võib viia ettevõtte sulgemiseni ja kahjustada toetusmeetmete rahastamise jätkusuutlikkust ning lõppkokkuvõttes toetusmeetmega seatud eesmärgi saavutamist.

(298)

Et vältida olukorda, mille puhul tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide rahastamise kulude suhtes eriti tundlikud elektritarbijad, st samaaegselt elektrimahukad ja rahvusvahelisele konkurentsile avatud äriühingud võivad sattuda pankrotiohtu või on sunnitud oma tootmise viima Euroopa Liidust välja, võib elektritarbimise eest võetavate tasude vähendamine osutuda vajalikuks. Liiga suure arvu äriühingute pankrotistumine või Euroopa Liidust lahkumine õõnestab ka rahastamisbaasi. Selle asemel, et maksta CSPE vähendatud tariifi, ei osale sel viisil mõjutatud ettevõtted rahastamises enam üldse, mis toob kaasa tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide suurema rahastamisvajaduse teiste tarbijate jaoks, mis omakorda vähendab meetmete vastuvõetavust ülejäänud tarbijatele.

(299)

Komisjon märgib sellega seoses, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhusust käsitlevas 25. oktoobri 2012. aasta direktiivis 2012/27/EL on seatud eesmärk saavutada 20 % energiatõhusust ning on esitatud riiklikud eesmärgid, mille saavutamist tõhus koostootmine võib märkimisväärselt toetada. 23. oktoobril 2014 määras Euroopa Ülemkogu 2030. aasta eesmärgina kindlaks suurendada energiatõhusust 27 % võrra.

(300)

Sellest tulenevalt võivad tõhusa koostootmise toetamise rahastamisvajadused olla väga olulised. Selline on olukord Prantsusmaa puhul, kuna CSPE suunatakse 25 %, st 1,7 miljardi euro ulatuses koostootmise rahastamiseks. Lisaks sellele lisanduvad Prantsusmaal koostootmise rahastamisega seotud lisakuludele ka muud CSPE osad, sealhulgas CSPE osa, mille abil rahastatakse taastuvenergiat (2,7 miljardit eurot).

(301)

Seda koormust suurendab veelgi „tariifide ühtlustamise“ ja sotsiaalsete tariifide rahastamine, mis lisanduvad CSPE teistele osadele. CSPE osad, mis hõlmavad tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife, moodustavad kokku 34 % CSPEst ajavahemikul 2003–2014, ulatudes 12,7 miljardi euroni.

(302)

Komisjon märgib, et võttes arvesse CSPE suhtelist olulisust (CSPE summa ulatub 19,5 euroni MWh eest, võrreldes järgmise päeva turu (day-ahead) baashinnaga 38,8 eurot MWh eest samal aastal) ja kõnealuse maksu olulist suurenemist ajavahemikul 2003–2015 (+ 550 %), võis Prantsusmaa pidada vajalikuks näha ette CSPE vähendused sellise koormuse suurenemise vastu kõige tundlikumate ettevõtete jaoks.

(303)

Komisjon märgib samuti, et meetmed on asjakohased nendega seoses püstitatud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Sellega seoses märgib komisjon, et kõik toetusmeetmed on seotud elektrienergiaga varustamise avaliku teenusega Prantsusmaal: koostootmise edendamine, et suurendada Prantsusmaa elektrienergia tootmise energiatõhusust ja vähendada selle keskkonnamõju, võidelda energiaostuvõimetusega, kehtestades elektrienergia sotsiaalsed tariifid, tagada riigi mandriosaga samaväärsed elektrienergia hinnad halvemini võrkudesse ühendatud ülemereterritooriumide jaoks, kus puudub riigi mandriosaga võrreldav tootmispark. Sellega seoses on arusaadav Prantsusmaa soov tagada asjaomaste meetmete rahastamine Prantsusmaal kehtestatud elektrienergia tarbimise kohustusliku tasu abil.

(304)

Eelnevat silmas pidades järeldab komisjon, et CSPE vähendusi, mille abil rahastati tõhusat koostootmist, tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife, võib käsitada seotuna ühist huvi pakkuva eesmärgiga, sest neid saab pidada vajalikuks CSPE osade püsimiseks, millega tagatakse toetus neile strateegiatele.

(305)

Komisjon nõustub seega Prantsusmaa märkustega, mis on esitatud põhjenduse 99 punktides 1–3.

(306)

Samas tuleb rõhutada, et kui energiatõhususe suurendamise eesmärki, võitlust energiaostuvõimetusega ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamist Prantsusmaa mandriosa ja ülemereterritooriumide samaväärsete elektritariifide abil saab käsitada seotuna ühist huvi pakkuvate eesmärkidega, siis teatava ettevõtte konkurentsivõimelisuse parandamine ja säilitamine ei saa kuidagi olla ühist huvi pakkuv eesmärk ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses..

(307)

Komisjon rõhutab, et ühist huvi pakkuvate eesmärkide hinnang ei saa seisneda elektrimahukate ettevõtete suhtes kohaldatavate mis tahes maksude või lisakulude vähendamise üldises ja süstemaatilises heakskiitmises.

(308)

CSPE vähendamisega seotud ühist huvi pakkuva eesmärgi olemasolu tunnustati üksnes sedavõrd, kuivõrd see vähendamine võimaldas tagada Euroopa Liidu energiastrateegiatest tuleneva ühist huvi pakkuva eesmärgi toetusmeetmete rahastamise stabiilsust.

(309)

Sellega seoses ei nõustu komisjon põhjenduses 67 esitatud ALFI märkustega, põhjenduses 71 esitatud UNIDENi märkustega ja põhjendustes 100–102 esitatud Prantsusmaa märkustega, mis kalduvad käsitama konkurentsivõime ohustamise ja tootmise mujale viimise ohu vältimist ühist huvi pakkuva eesmärgina. Teatud ettevõtete konkurentsiolukorra paranemist nende konkurentidega võrreldes ei saa iseenesest käsitada ühist huvi pakkuva eesmärgina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

(310)

Komisjon märgib, et kui lisakulude vähendused, mille eesmärk on tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide rahastamine, on liiga suured või kui neid kohaldatakse liiga paljude sektorite või abisaajate suhtes, võib see ohustada üldist tasu ulatust, mille abil neid meetmeid rahastatakse ja see võib suurendada avalikkuse vastuseisu nende meetmete suhtes. Samaaegselt võivad selliste vähendustega põhjustatavad konkurentsi ja kaubavahetuse kahjustamised olla märkimisväärsed.

(311)

Selleks et hinnata selliste vähenduste siseturuga kokkusobivust, märkis komisjon otsustes SA. 42393 ja SA.38635, et 2014. aasta suuniste punktide 185–187 sätted on asjakohaseks analüüsi aluseks, mis võimaldavad kindlaks määrata elektrienergia suuremate tasude suhtes tundlikumad ettevõtted ning määrata kindlaks abi innustava mõju. See tundub eriti asjakohasena, võttes arvesse, et ühelt poolt rahastatakse tõhusat koostootmist, tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife CSPE abil ja need valdkonnad on seotud energiasektori ühist huvi pakkuvate eesmärkidega, nagu ka toetus taastuvatele energiaallikatele, ja teiselt poolt lisanduvad CSPE osad, mis on seotud tõhusa koostootmisega, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifidega, CSPE osale, mis on seotud taastuvenergia toetamisega. Kõik need CSPE osad on samalaadse ülesehitusega ja need nõutakse sisse samalaadse ja ühetaolise korra alusel. Võttes arvesse, et CSPEd kohaldatakse proportsionaalselt tarbitud elektrienergia kogusega, mõjutab see eriti suurel määral ettevõtteid, kelle puhul energiaga seotud kulud moodustavad olulise osa lisandväärtusest ja kes ei saa hõlpsalt neid kulusid oma turuosa kaotamata tarbijatele üle kanda, kuna nad on mõjutatud rahvusvahelisest kaubandusest sektorites, kus nad tegutsevad. Neid ettevõtteid on võimalik kindlaks määrata 2014. aasta suuniste punktides 185–187 sätestatud kriteeriumide abil.

(312)

Komisjon on otsustes SA.42393 ja SA.38635 samuti näidanud, et tal on võimalik kasutada 2014. aasta suuniste punkte 188 ja 189 tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide lisakulude vähenduste proportsionaalsuse analüüsi alusena. Seda võib pidada asjakohaseks, kuna ühelt poolt on tõhus koostootmine, tariifide ühtlustamine ja sotsiaalsed tariifid samalaadselt CSPE abil rahastatava taastuvenergia toetamisega seotud energiasektori ühist huvi pakkuva eesmärgiga ja teiselt poolt tagavad kohaldatavad vähendamised nende toetusmeetmete jätkusuutlikkuse, piirates kulusid ettevõtete jaoks, kes on energiaga seotud lisatasude suhtes eriti tundlikud, kuid nõudes neilt ettevõtetelt siiski piisavas ulatuses panustamist. Seejuures võimaldavad 2014. aasta suuniste punktid 188 ja 189 selle tasakaalu kindlaks määrata.

(313)

Komisjon märgib sellega seoses, et paljud abikõlblikud meetmest kasusaajad on elektrimahukad ettevõtted 2014. aasta suuniste punktide 185–187 tähenduses ning teatud hulk abisaajaid tasuvad minimaalse nõutava summa, st 15 % tasu suurusest.

(314)

Abisaajate puhul, kelle näol ei ole tegemist elektrimahukate ettevõtjatega 2014. aasta suuniste punktide 185–187 tähenduses, ja nende jaoks, kellele on küll omane elektritarbimise intensiivsus nende punktide tähenduses, kuid kes ei ole maksnud vastavalt olukorrale 15 % CSPE määrast või 0,5 % ettevõtte lisandväärtusest, on Prantsusmaa kehtestanud kohandamiskava, mis võimaldab suurendada järk-järgult ettevõtte omapanust (vt jagu 4.4), et saavutada nõutav 15 % suurune määr (2014. aasta suuniste punktide 185–187 kohased elektrimahukad ettevõtted) või 100 % määr (muud kui elektrimahukad ettevõtted) hiljemalt 1. jaanuariks 2019. Kuivõrd CSPE tühistati 1. jaanuaril 2016, kohaldatakse kohandamiskava kuni 31. detsembrini 2015.

(315)

Kohandamiskava hõlmab kumulatiivset kohandamist, mis hõlmab taastuvenergia, tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide rahastamiseks kasutatava CSPE kõiki vähendusi; CSPE siseturuga kokkusobivust hindas komisjon juba jagudes 5.4.1 ja 5.4.2.

(316)

Komisjon leiab, et kohandamiskava on põhjendatud samadel põhjustel, mis on esitatud taastuvenergia rahastamiseks kasutatava CSPE osa puhul. Eeskätt võimaldab kohandamiskava vältida liiga järsku ja suurt finantskoormuse suurenemist nende tarbijate puhul, kelle suhtes ei saa pärast 2014. aasta suuniste punktides 185 ja 189 sätestatud proportsionaalsuse kriteeriumide rakendamist enam CSPE vähendusi kohaldada, ning toetab sellega tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide toetamise jätkusuutlikkust, tagades toetamise vastuvõetavuse ja selle rahastamise kindluse ja pidevuse.

(317)

Komisjon nõustub kohandamiskavade kohaldamise algustähtaegadega, mis on määratud kindlaks järgmiselt.

(318)

Seoses tõhusa koostootmisega märgib komisjon, et kohandamiskava algustähtaeg, mis on taastuvenergia ja koostootmise toetamise rahastamiseks kasutatava CSPE vähenduste puhul 2011. aasta, on põhjendatud. 2010. aastal võttis Euroopa Ülemkogu vastu eesmärgi saavutada 20 % energiatõhusust 2020. aastaks. 2010. ja 2011. aasta jooksul võttis Euroopa Liit vastu mitu tegevuskava ja teatist, (49) milles rõhutatakse energiatõhususe olulisust ja vajadust suurendada sellesuunalisi pingutusi elektrienergia tootmise valdkonnas, kasutades seejuures maksude abil rahastamist energiatõhususe suurendamiseks. Pidades samaaegselt silmas direktiivi energiatõhususe kohta, milles kutsutakse liikmesriike üles suurendama toetusmeetmeid, millega suurendatakse nende tasude rahastamisega seotud kulusid, on sellise kava käivitamine 2011. aastal põhjendatud.

(319)

Komisjon leiab samuti, et võttes arvesse nende meetmete piiratud ulatust enne 2011. aastat (enne 20 % eesmärgi kehtestamist), võib toetusi, mis anti enne seda võrdlusaastat, pidada mittevastavaks ELi toimimise artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kuid need meetmed on hõlmatud sel ajal kohaldatava nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (50) artikli 2 sätetega (vähese tähtsusega abi) ning need on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b sätetega, kuna vähenduste suhtes ajavahemikul 2008. aasta detsembrist kuni 2010. aasta detsembrini kohaldati Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutist raamistikku finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (eeskätt selle jao 4.2.2 sätteid) (51) ning need olid hõlmatud ka komisjoni otsusega N7/2009 (52).

(320)

Seoses CSPE teiste osadega leiab komisjon, et kohandamiskava kohaldamise algus, mis tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife hõlmavate CSPE vähenduste puhul oli 2004. aasta, on samuti põhjendatud, võttes arvesse vaadeldava juhtumi puhul kohaldatavat määruse (EL) 2015/1589 artiklis 17 sätestatud kümne aasta pikkuse aegumistähtaja täitumist.

(321)

Abisaajate puhul, kelle näol on tegemist elektrimahukate tarbijatega 2014. aasta suuniste punktide 185–187 tähenduses, on Prantsusmaa tõendanud, et mõned abisaajad tasusid vähemalt kas 15 % CSPE summast või vastavalt 4 % või 0,5 % ettevõtte lisandväärtusest. Abisaajate puhul, kes maksid sellest piirmäärast vähem, teeb Prantsusmaa ettepaneku kohaldada kohandamiskava, millega viiakse nende panuse suurus järk-järgult nõutava minimaalse tasemeni (vt jagu 4.4), nii et teoreetilisel kuupäeval, 1. jaanuaril 2019, peavad nad maksma vähemalt 15 % CSPE summast või vastavalt nende olukorrale 0,5 või 4 % ettevõtte lisandväärtusest.

(322)

Esitatud asjaolude põhjal, võttes eeskätt arvesse kohustust rakendada kohandamiskava, leiab komisjon, et Prantsusmaa on tõendanud, et maksuvähendustel, mis on seotud CSPE osaga, mille abil rahastatakse tõhusat koostootmist, tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife, on innustav mõju ja nad ei kahjusta ülemääraselt konkurentsi, olles seega kokkusobivad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c sätetega sedavõrd, kuivõrd need vähendused ei ületa kohandamiskavas ettenähtud vähenduste määra.

(323)

Komisjon lisab, et kõikidel muudel juhtudel kohaldatakse 1. jaanuari 2019 seisuga CSPEd 100 % ulatuses. Teiste olukordadega seotud CSPE vähenduste puhul tuleb seega kohaldada tagasimaksmist. Seega nõustub komisjon Prantsusmaa esitatud seisukohaga, mida on selgitatud põhjendustes 122 ja 124.

(324)

Eelnevat silmas pidades kiidab komisjon heaks kohandamiskava kohaldamise korra, nagu see on esitatud põhjendustes 117–124 ning jagudes 4.4.5–4.4.8.

(325)

Komisjon järeldab, et Prantsusmaa ei ole tõendanud, et CSPE teiste osade abil rahastatakse ühist huvi pakkuvate meetmetega seotud toetusi, samuti, et need vähendused oleksid vajalikud selliste eesmärkide saavutamiseks või proportsionaalsed nendega seoses püstitatud eesmärgi täitmiseks.

(326)

Komisjon märgib eeskätt seoses CSPE osaga, mida kasutatakse biolagunematute jäätmete põletamise teel toodetava energia toetamise rahastamiseks, et ta nõustub üldjuhul jäätmete põletamise abil toodetava elektrienergia tootmisega üksnes juhul, kui tegemist on biolagunevate jäätmetega või kui elektrienergia tootmiseks kasutatakse tõhusat koostootmist. Fossiilsete jäätmete põletamise teel elektrienergia tootmine ei vaja üldiselt mingit toetust, et olla kasumlik ning see võib kaasa tuua jäätmete prioriteetsusega seotud probleeme. Fossiilsete jäätmete põletamise abil elektrienergia tootmine on suur CO2 allikas ja selle toetamine võib vähendada soovi asjaomaste jäätmete ringlusse suunamiseks või taaskasutuseks; lisaks sellele võib see vähendada soovi kasutada soojust otseselt ja mitte konverteerida seda elektrienergiaks, samas kui keskkonnakaitse seisukohalt on soojuse otsene kasutamine asjakohasem, kuna sellel on suurem energiatõhusus. Prantsusmaa ei ole tõendanud, et fossiilsete jäätmete (ja teiste biolagunematute jäätmete) põletamise teel elektrienergia tootmise toetamine ei õhuta jäätmete prioriteetsusest mööda minema ja eeskätt nende taaskasutust vältima. Ilmselgelt ei ole Prantsusmaa ka tõendanud, et CSPE abil rahastatavad toetusmeetmed on vajalikud selleks, et innustada fossiilseid jäätmeid põletavaid ettevõtteid tootma elektrienergiat vastavalt turutingimustele.

(327)

Prantsusmaa on 23. novembri 2017. aasta teatises seejuures tunnistanud, et selle CSPE osa suhtes, mida kasutatakse jäätmepõletustehaste rahastamiseks, kus tarbitakse biolagunematuid ressursse, ei saa kohaldada vähendusi.

(328)

Teiseks ei ole Prantsusmaa tõendanud, et toetus CSPE abil rahastatavatele tippkoormuse vajadusi rahuldavatele tootmisrajatistele oleks vajalik varustuskindluse toetamiseks, võttes arvesse kõiki Prantsusmaa juba võetud meetmeid varustuskindluse tagamiseks ja ajavahemikul 2003–2015 valitsenud turutingimusi. Lisaks sellele ei ole Prantsusmaa tõendanud, et tippkoormuse vajadusi rahuldavate vahendite toetamise väidetav positiivne mõju kaaluks üles nende tootmisvahendite toetamisest tingitud konkurentsi kahjustamise (üldjuhul on tegemist 90. aastatel ehitatud diiselgeneraatoritega). Lisaks sellele on Prantsusmaa otsustanud, et selle eesmärgiga seotud CSPE summa tuleb tasuda täies ulatuses, seda kinnitab ka komisjon.

(329)

Samuti ei ole Prantsusmaa tõendanud, et ühist huvi pakkuva eesmärgiga on seotud CSPE vähendused seoses selle CSPE osaga, mida kasutatakse sõltumatut tootmist edendavate meetmete toetamiseks, mis kujutab endast elektrienergia pakkumise avaliku teenuse puhul energeetilist lisaressurssi, mida on kirjeldatud põhjenduse 11 punktis 3. Üldises plaanis ei ole püstitatud eesmärk selgelt kindlaks määratud. Ka toetuse vajalikkus ei ole tõendatud, samuti ka see, et kõnealuste toetusmeetmete väidetav positiivne mõju kaalub üles nende negatiivse mõju konkurentsile. Järelikult ei ole seda CSPE osa hõlmavate vähenduste asjakohasus ja vajalikkus samuti tõendatud. Prantsusmaa kinnitas oma 23. novembri 2017. aasta teatises, et selle eesmärgiga seotud CSPE summa tuleb tasuda täies ulatuses, seda kinnitab ka komisjon.

(330)

Seega nõustub komisjon Prantsusmaa esitatud analüüsiga, mis on esitatud põhjenduses 124.

(331)

2014. aasta suuniste jao 3.2.7 kohaselt peavad liikmesriigid alates 1. juulist 2016 avaldama teatava teabe abisaajate kohta. Kuna meetme kohaldamine lõppes 1. jaanuaril 2016, ei ole 2014. aasta suuniste jao 3.2.7 sätete kohaldamine enam vajalik.

(332)

Komisjon järeldab esiteks, et CSPE osa, mida kasutati mitmesuguste eesmärkide rahastamiseks, mis ei ole seotud taastuvenergiaga, sh seoses biolagunevate jäätmete põletamisega, koostootmisega, sh biolagunematute jäätmete põletamisega tõhusa koostootmise protsessis, tariifide ühtlustamisega ja sotsiaalsete tariifidega, tuleb tasuda täies ulatuses ja selle osa suhtes ei saa kohaldada vähendamist. Vajaduse korral tuleb selle osa puhul kohaldada tagasimaksmist.

(333)

Teiseks, lähtuvalt teguritest, mis on esitatud põhjendustes 251–274, mis hõlmavad samaaegselt meetmeid ja kavandatavat kohandamiskava, järeldab komisjon, et Prantsusmaa on piisaval määral tõendanud, et osa CSPE vähendustest on vajalikud, et neil on innustav mõju ja nad ei kahjusta konkurentsi, olles seega kokkusobivad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c sätetega.

(334)

Seevastu järeldab komisjon, et kõik abisummad, mis ületavad kohandamiskavas lubatud taset, on siseturuga kokkusobimatud ja tuleb abisaajatelt sisse nõuda. Komisjon nõustub sellega seoses kohandamiskava rakendamise korraga, mille Prantsusmaa on kindlaks määranud ja esitanud käesoleva otsuse jaos 4.4.

(335)

Komisjon märgib, et nagu on selgitatud põhjenduses 135, on Prantsusmaa teatanud oma kavatsusest kohaldada komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/1046 (53) sätestatud vähese tähtsusega abi künniseid, kui abi summa on iga üksiku vähendamise puhul väiksem kui 200 000 eurot kolme järjestikuse jooksva aasta jooksul.

(336)

Komisjon täpsustab, et selleks, et need künnised oleksid kohaldatavad, peavad meetmed vastama kõikidele rakendusmääruse (EL) 2016/1046 sätetele.

(337)

Nagu on märgitud jagudes 5.4.1 ja 5.4.2, järeldab komisjon lähtuvalt teabest, mis on esitatud põhjendustes 252–334, mis hõlmab samaaegselt meetmeid ja esitatud kohandamiskava, et Prantsusmaa on piisaval määral tõendanud, et osa CSPE vähendustest on seotud ühist huvi pakkuvate eesmärkidega, et need on vajalikud, neil on innustav mõju, nad on proportsionaalsed ja ei kahjusta konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, olles seega kokkusobivad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c sätetega.

(338)

Seevastu ei ole Prantsusmaa tõendanud, et abi, mille tase ületab kohandamiskavas lubatud taset, oleks seotud ühist huvi pakkuvate eesmärkidega, oleks vajalik, asjakohane, innustava mõjuga, proportsionaalne ja ei kahjustaks konkurentsi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. See abi on seega kokkusobimatu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c sätetega. Sama kehtib CSPE nende osade vähenduste kohta, mis ei ole seotud taastuvenergia, tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide toetamisega.

(339)

Lisaks sellele nõustub komisjon kohandamiskava rakendamise korraga, mida Prantsusmaa on kirjeldanud jaos 4.4 ja täpsustanud põhjendustes 329 ja 334.

(340)

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kuulu maksud aluslepingu riigiabi käsitlevate sätete kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui nad moodustavad abimeetme rahastamise vahendi selliselt, et on selle meetme oluline osa (54).

(341)

Lisaks sellele on 2014. aasta suuniste punktis 29 sätestatud, et kui riigiabimeede või selle tingimused, sh selle rahastamisviis, kui see on meetme lahutamatu osa, tooks vältimatult kaasa ELi õiguse, konkreetselt ELi toimimise lepingu artiklite 30 ja 110 rikkumise, ei saa nimetatud abi siseturuga kokkusobivaks kuulutada.

(342)

Komisjon kontrollis, kas CSPEd saab käsitada abi lahutamatu osana ja kas seetõttu peaks vaatlema CSPE vastavust näiteks ELi toimimise lepingu artiklite 30 ja 110 sätetele.

(343)

Kohtupraktikas on sedastatud, et selleks, et maksu saaks käsitada abimeetme lahutamatu osana, peab asjassepuutuva liikmesriigi õiguse alusel maksu ja antava abi vahel kindlasti olema kohustuslik sihtotstarvet määrav seos. Maksutulud peavad tingimata olema ette nähtud antava abi rahastamiseks ja mõjutavad otseselt antava abi suurust ning järelikult ka hinnangut selle abi kokkusobivusele siseturuga (55).

(344)

Komisjoni arvates ei ole vaadeldaval juhul tegemist sellise olukorraga, seda kahel põhjusel.

(345)

Ühelt poolt on CSPE näol tegemist kohustusliku tasuga, mille abil rahastatakse toetust taastuvatele energiaallikatele, tõhusale koostootmisele ja teistele strateegiatele. CSPE ei ole kehtestatud käesolevas otsuses vaadeldud maksuvabastuste rahastamiseks.

(346)

Euroopa Kohtu kohtupraktikast tuleneb, et toetusmeetme lahutamatuks osaks ei saa olla tasu, mille abil seda meedet rahastatakse, kui vaadeldava meetme summa ei sõltu kohustusliku tasu abil kogutud vahenditest. Seega, kui kasutatakse eelarvelisi vahendeid, liiatigi veel kohustuslikku tasu teatud abi rahastamiseks, siis ei saa see tasu moodustada lahutamatut osa abist (56).

(347)

Komisjon märgib, et vaadeldaval juhul ei ole CSPE ja toetuskava vahel kohustuslikku sihtotstarvet määravat seost. Kui CSPE ja toetuskava vahel oleks sihtotstarvet määrav seos olemas, leiab komisjon, et tegemist ei oleks maksu summa ja toetuskava vahelise kohustusliku seosega. Ei ole võimalik väita, et CSPEst saadav tulu mõjutab otseselt abikava suurust. Järgnev graafik illustreerib kohustusliku sihtotstarvet määrava seose puudumist ning näitab, et kohaldatud tasu suurus ei võimalda alates 2007. aastast katta toetatavate meetmete rahastamise tegelikke kulusid.

€/MWh

Contribution unitaire appliqée

Contribution unitaire nécessaire pour les charges de service publi

2014

2015

2013

2012

S2

2012

S1

2011

S2

2011

S1

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

Évolution de la contribution unitaire

Allikas: energiakomisjon

(348)

Vahe rahastas otseselt EDF. CRE (energiakomisjon) määras igal aastal kindlaks tasu suuruse, mida peeti vajalikuks selle tasu abil rahastatavate strateegiate tegelike kulude katmiseks.

(349)

Seejuures oli tehnilises mõttes CSPE kogujaks EDF, kelle ülesanne oli rahastada strateegiaid, mida teoreetiliselt oleks pidanud katma CSPE abil. Erinevus kogutud CSPE summa ja EDFi makstavate summade vahel ulatub enam kui 5,3 miljardi euroni. See erinevus jaguneb järgmiselt (aastate ja strateegiate lõikes):

Erinevused EDFi kogutud CSPE ja rahastatavate strateegiate tegelike kulude vahel

(350)

EDFi kahjum hüvitati seejärel riigieelarvest (sihtotstarbelise konto struktuur – vt 2015. aasta lisaeelarvet käsitleva seaduse nr 2015-1786 artikkel 5).

(351)

Võttes arvesse sihtotstarvet määrava seose puudumist CSPE ja toetatavate meetmete vahel, ei ole vajadust hinnata CSPE vastavust ELi toimimise lepingu artiklite 30 ja 110 sätetele.

(352)

Vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on komisjon pädev otsustama, et asjaomane liikmesriik peab abi andmise lõpetama või seda muutma, kui leitakse, et abi on siseturuga kokkusobimatu (57). Samuti on Euroopa Kohus järjepidevalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (58).

(353)

Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et eesmärk on saavutatud, kui kasusaaja on siseturuga kokkusobimatud abina saadud summad tagasi maksnud. Tagastamisega jääb kasusaaja ilma eelistest, mis tal turul konkurentide ees olid, ja taastatakse abi andmisele eelnenud olukord (59).

(354)

Osutatud kohtupraktikast tulenevalt on määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikes 1 sätestatud, et kui „ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]“.

(355)

Võttes arvesse, et asjaomased meetmed võeti, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 sätteid, on tegemist ebaseadusliku abiga. Lisaks sellele on need meetmed siseturuga kokkusobimatud, seega tuleb selleks, et taastada abi väljamaksmisele eelnenud olukord turul, abisummad tagasi maksta. Tagasimaksmine peab hõlmama perioodi alates hetkest, kui eelis abisaajatele anti, st hetkest, kui abisummad anti abisaajate käsutusse, kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni ning tagasimakstavatelt summadelt tuleb arvestada intressi kuni abi täieliku tagasimaksmiseni.

(356)

Seega tuleb Prantsusmaa antava abi puhul maksta tagasi abi osa, mis on siseturuga kokkusobimatu. Tagasimaksmine hõlmab ainult ajavahemikul 2004–2015 kohaldatud CSPE vähendusi seoses CSPE osaga, millest rahastati tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife, ning ajavahemikul 2011–2015 kohaldatud CSPE vähendusi, mille abil rahastati elektritootmist taastuvatest energiaallikatest ja tõhusat koostootmist.

(357)

Tagasimakstav summa arvutatakse iga abisaaja kohta igal aastal. Tagasimaksmine peab olema iga asjaomase aasta puhul piiratud erinevusega sellel aastal siseturuga kokkusobiva summa ja tegelikult makstud CSPE summa vahel. Siseturuga kokkusobiv CSPE summa määratakse kindlaks – CSPE puhul, mille abil rahastatakse taastuvenergia, tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifidega toetamist – vastavalt kohandamiskava kohaldamisele. CSPE nende osade puhul, mille abil rahastatakse muid eesmärke kui taastuvenergia, tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide toetamine, peab makstava CSPE summa vastama kogu arvutatud CSPE summale, mis on seotud muude eesmärkidega.

(358)

Iga abisaaja kohta arvutatakse iga strateegiaga seoses igal aastal kaks summat: makstud CSPE summa ja makstava CSPE minimaalne summa vastavalt kohandamiskavale, millele liidetakse kogu CSPE summa, mille abil rahastatakse eesmärke, mis ei ole seotud taastuvenergia, tõhusa koostootmise, tariifide ühtlustamise ja sotsiaalsete tariifide toetamisega.

(359)

Teatud aastal abisaajate tegelikult makstud CSPE summa arvutatakse Prantsuse ametiasutuste talituste kogutud teabe alusel. Need summad hõlmavad CSPE erinevate vähendamiste kohaldamist. Prantsusmaa teatas samas, et tal ei ole veel olemas kogu vajalikku teavet, märkides ära asjaolu, et ajavahemiku 2003–2010 andmeid ei ole olemas digitaalkujul. Seega tuleb tagasimakstavate summade täpne arvutus teha paberkandjal arhiivide alusel ning see töö on alles ees.

(360)

Abisaajate puhul, kelle suhtes kohaldati CSPE piirmäära 0,5 % lisandväärtuse ulatuses, võrdub tegelikult tasutud CSPE summa minimaalse summaga, mis jääb kohandamiskavas määratud arvutusliku CSPE väärtuse ja 0,5 % lisandväärtusega võrduva väärtuse vahele. Negatiivse lisandväärtuse korral loetakse makstud CSPE summa võrdseks nulliga. Saadud summa jaotatakse seejärel eri strateegiate vahel lähtuvalt põhjenduses 133 esitatud tabelist.

(361)

Abisaajate puhul, kelle suhtes kohaldati tarbimiskohaga seotud CSPE piirmäära, võrdub tegelikult tasutud CSPE summa minimaalse summaga, mis jääb kohandamiskavas määratletud arvutusliku CSPE väärtuse ja vaadeldava aasta tarbimiskohaga seotud piirmäära vahele. Ka see summa jaotatakse seejärel eri strateegiate vahel lähtuvalt põhjenduses 133 esitatud tabelist.

(362)

Meetmest kasusaajate puhul, kelle suhtes kohaldati maksuvabastust seoses omatarbeks toodetud elektrienergia tarbimisega, võrdub tegelikult makstud CSPE summa erinevusega kogutarbimise ja maksuvabastusega tarbimise vahel, mis korrutatakse põhjenduses 133 esitatud aastase ühikumääraga.

(363)

Iga abisaaja puhul, kelle suhtes kohaldati tarbimiskohaga seotud piirmäära, määratakse kindlaks, kas see abisaaja kuulub ka ettevõtete hulka, kelle suhtes kohaldati ka 0,5 % lisandväärtusega seotud piirmäär. Iga abisaaja puhul, kelle suhtes kohaldati maksuvabastust seoses omatarbeks toodetud energia tarbimisega, määratakse kindlaks, kas see abisaaja kuulub ka ettevõtete hulka, kelle suhtes kohaldati ka 0,5 % lisandväärtusega seotud piirmäära ja lisaks sellele ka tarbimiskohaga seotud piirmäära.

(364)

Juhul kui abisaaja, kelle suhtes kohaldati tarbimiskohaga seotud piirmäära või maksuvabastust seoses omatarbeks toodetud energia tarbimisega, kuulub selliste ettevõtete hulka, kelle suhtes kohaldatakse 0,5 % lisandväärtusega seotud piirmäära, võetakse arvesse üksnes lisandväärtusega seotud piirmäära, et saadud abi mitte kaks korda arvesse võtta. Kui ettevõtte suhtes kohaldatakse tõepoolest 0,5 % lisandväärtusele vastavat piirmäära, mille suurus selgub järgmisel aastal, kohaldatakse tagantjärele tagasimaksmist, mille suurus võrdub erinevusega makstud CSPE ja 0,5 % ettevõtte lisandväärtuse vahel.

(365)

Juhul kui abisaaja, kelle suhtes kohaldati tarbimiskohaga seotud piirmäära ja maksuvabastust seoses omatarbeks toodetud energia tarbimisega, kuid kes ei kuulu selliste ettevõtete hulka, kelle suhtes kohaldatakse lisandväärtusega seotud piirmäära, võetakse arvesse üksnes tarbimiskohaga seotud piirmäära.

(366)

Komisjon märgib esmalt, et kogu ulatuses makstav CSPE summa, mille suhtes ei kohaldata kohandamiskava, hõlmab CSPE osa, mille abil rahastatakse biolagunematute jäätmete põletamist või tõhusa koostootmisega mitteseotud jäätmepõletamist, toetust tippkoormuse vajadusi rahuldavatele tootmisrajatistele ja toetust eri meetmetele, nagu tagatud võimsuse lepingud, mis on esitatud põhjenduse 11 punktides 1–3 ja põhjendustes 326–331. Abisaaja juba makstud CSPE summat võib kasutada prioriteetsuse alusel muude strateegiate rahastamiseks seoses kohandamiskava kohaldamisega ja tagasimakstava summa kindlaksmääramisega.

(367)

Komisjon nõustub põhjendustes 275 ja 318–321 esitatud kohandamiskava kohaldamise algustähtaegadega seoses CSPE selle osaga, mille abil rahastatakse ühelt poolt taastuvenergiat ja tõhusat koostootmist, ning teiselt poolt CSPE selle osaga, mille abil rahastatakse tariifide ühtlustamist ja sotsiaalseid tariife.

(368)

Komisjon nõustub tasumisele kuuluvate summade arvutusmeetodiga kohandamiskavaga hõlmatavate CSPE eri osade puhul, mida on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 265–274 seoses CSPE osaga, mille abil rahastatakse taastuvenergiat, ja põhjendustes 316–317 seoses CSPE selle osaga, mille abil rahastatakse tõhusat koostootmist, sotsiaalseid tariife ja tariifide ühtlustamist.

(369)

Komisjon nõustub tasumisele kuuluvate CSPE progresseeruva iseloomuga summade arvutamisega, mis põhineb statistika reeglitel ja mida on kirjeldatud põhjenduses 140.

(370)

Komisjon nõustub teatud abisaaja kohta teataval aastal maksmisele kuuluva CSPE summa arvutusmeetodiga, mille puhul kasutatakse järgmist valemit: ühes aastas ühe rahastatava strateegia kohta makstav summa = tasutud summa + (tasutav summa – tasutud summa) × [(e^n)-1]/[(e^N)-1], kus n on kohandamiskava aasta number (näiteks: kui kava rakendamisaasta on 2011 ja täielik kohaldamine toimub aastal 2019, siis aastal 2011 n = 0, 2012. aastal n = 1, …, 2019. aastal n = 8 ja N on kava kohaldamise aastate arv (näiteks eespool esitatud näite puhul N = 8).

(371)

Komisjon kiidab samuti heaks põhjenduses 135 esitatud vähese tähtsusega abi künniste arvessevõtmise metoodika.

(372)

Tagasimakstav summa iga abisaaja kohta võrdub i) vahega CSPE summa vahel vastavalt riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjadele ja ii) abikõlblike abisaajate tegelikult makstud CSPE summade vahel.

(373)

Seega nõustub komisjon Prantsusmaa kirjeldatud tagasimakstavate summade arvutusmeetodiga, mis on esitatud põhjendustes 145–148.

(374)

Komisjon sedastab, et Prantsusmaa kohaldas CSPE piirmäärasid ebaseaduslikult, rikkudes asutamislepingu artikli 108 lõiget 3,