14.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 125/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/757,

13. mai 2019,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 224/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis) artikli 17 lõiget 3

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis (1), eriti selle artikli 17 lõiget 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 10. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 224/2014.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee ajakohastas 18. aprillil 2019 teavet ühe isiku kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Määruse (EL) nr 224/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 224/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 70, 11.3.2014, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 224/2014 I lisa A osas (Isikud) asendatakse allpool nimetatud isikut käsitlev kanne järgmise kandega:

„12. Abdoulaye HISSENE (teise nimega: a) Abdoulaye Issène; b) Abdoulaye Hissein; c) Hissene Abdoulaye; d) Abdoulaye Issène Ramadane; e) Abdoulaye Issene Ramadan; f) Issene Abdoulaye)

Sünniaeg: a) 1967; b) 1. jaanuar 1967

Sünnikoht: a) Ndele, Bamingui-Bangoran, Kesk-Aafrika Vabariik; b) Haraze Mangueigne, Tšaad

Kodakondsus: a) Kesk-Aafrika Vabariik; b) Tšaad

Passi nr: KAVi diplomaatiline pass nr D00000897, välja antud 5. aprillil 2013 (kehtiv kuni 4. aprillini 2018)

Riiklik isikukood: Tšaadi riiklik isikutunnistus nr 103-00653129-22, välja antud 21. aprillil 2009 (kehtiv kuni 21. aprillini 2019)

Aadress: a) KM5, Bangui, Kesk-Aafrika Vabariik; b) Nana-Grebizi, Kesk-Aafrika Vabariik; c) Ndjari, Ndjamena, Tšaad

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev:17. mai 2017

Muu teave: Hissène oli varem endise Kesk-Aafrika Vabariigi presidendi Michel Djotodia kabinetti kuuluv noorte- ja spordiminister. Enne seda oli ta erakonna Convention des patriotes pour la justice et la paix (õiguse ja rahu patriootide konvent) juht. Samuti kuulutas ta ennast relvarühmituste juhiks Banguis, eelkõige piirkonnas PK5 (3. piirkond). Isa nimi on Abdoulaye. Ema nimi on Absita Moussa. Olemas foto lisamiseks Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu teabelehte. Link Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu teabelehele https://www.interpol.int/en/notice/search/un/6098910.

Teave sanktsioonide komitee esitatud loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Abdoulaye Hissène kanti loetellu 17. mail 2017 resolutsiooni 2339 (2017) punkti 16 ja punkti 17 alapunkti g alusel kui isik, kes „osaleb tegevuses või toetab tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas tegevuses, millega ohustatakse või takistatakse poliitilise ülemineku protsessi või stabiliseerimis- ja lepitusprotsessi või millega õhutatakse vägivalda“, ning kes tegeleb „ÜRO missioonide või rahvusvaheliste rahuvalveüksuste, sealhulgas MINUSCA, Euroopa Liidu missioonide ja neid toetavate Prantsuse operatsioonide vastu suunatud rünnakute kavandamise, juhtimise, spondeerimise või toimepanemisega.“

Lisateave

Abdoulaye Hissène ja teised ex-Séléka liikmed tegid koostööd endise Kesk-Aafrika Vabariigi (KAV) presidendi François Bozizé'd toetavate anti-balaka mässajatega, sealhulgas Maxime Mokomiga, õhutades 2015. aasta septembris toimunud vägivaldseid proteste ja kokkupõrkeid, mis olid osa ebaõnnestunud riigipöördekatsest, millega sooviti kukutada valitsus sel ajal, kui toonane üleminekuaja president Catherine Samba-Panza osales 2015. aasta ÜRO Peaassambleel. KAVi valitsus esitas Mokomi, Hissène'i ja teiste isikute suhtes süüdistused mitmete kuritegude eest, sealhulgas mõrva, süütamise, piinamise ja rüüstamise eest, seoses ebaõnnestunud riigipöördekatsega.

2015. aastaks oli Hissène'ist saanud üks Bangui piirkonnas PK5 asuva rohkem kui 100 võitlejast koosneva relvarühmituse peamisi juhte. Sellel positsioonil takistas ta ametivõimude liikumisvabadust ja tagasipöördumist piirkonda, muu hulgas transpordi ja kaubandustegevuse ebaseadusliku maksustamise kaudu. 2015. aasta teisel poolel tegutses Hissène ex-Séléka „Nairobistide“ esindajana Banguis, osaledes lähenemises Mokomi juhitud anti-balaka võitlejatega. Haroun Gaye ja Hissène'i juhitud relvastatud võitlejad võtsid osa vägivaldsete sündmuste toimepanemisest, mis leidsid aset Banguis 26. septembrist3. oktoobrini 2015.

Hissène'i rühmituse liikmeid kahtlustatakse osalemises ex-Séléka juhi Mohamed Moussa Dhaffane'i sõiduki vastu suunatud rünnakus 13. detsembril 2015. aastal (põhiseadusliku referendumi kuupäev). Hissène'i süüdistatakse vägivallale õhutamises Bangui piirkonnas KM5, mille tulemusel tapeti viis ja haavata sai kakskümmend isikut ning millega takistati kohalike elanike hääletamist põhiseaduslikul referendumil. Hissène seadis valimised ohtu, tekitades erinevate rühmituste vahel vasturünnakute tsükli.

15. märtsil 2016 vahistas politsei Hissène'i Bangui M'poko lennujaamas ning toimetas ta riikliku sandarmeeria uurimis- ja juurdlusosakonda. Hissène'i relvarühmitus vabastas ta seejärel jõuga ning röövis relva, mille MINUSCA oli varem seoses komitee poolt heaks kiidetud vabastamistaotlusega sandarmeeriale üle andnud.

Pärast moslemi kaupmeeste vahistamist riiklike julgeolekuorganite poolt piirkonnas PK12 röövisid Gaye ja Hissène'i relvarühmitused 19. juunil 2016 viis politseinikku. MINUSCA üritas 20. juunil pantvangid vabastada. Hissène'i ja Gaye juhitud relvastatud isikud korraldasid pantvange vabastada üritavate rahuvalvajatega tulevahetuse. Tulevahetuse tulemusel hukkus vähemalt kuus isikut ning üks rahuvalvaja sai haavata.

Hissène juhtis 12. augustil 2016 kuuest sõidukist koosnevat konvoid, mis transportis raskelt relvastatud isikuid. MINUSCA pidas Banguist põgeneva konvoi kinni Sibutist lõuna pool. Teel põhja suunas pidas konvoi mitmes kontrollpunktis sisejulgeolekujõududega tulevahetusi. Lõpuks peatas MINUSCA konvoi 40 kilomeetri kaugusel Sibutist. Vastastikuse tulevahetuse järel võttis MINSUCA kinni 11 meest, kuid Hissène ja mitu teist võitlejat pääsesid põgenema. Vahistatud isikud teatasid MINUSCAle, et konvoi juht oli Hissène, kelle eesmärgiks oli jõuda Briasse ning osaleda Nourredine Adami poolt korraldatud ex-Séléka rühmituste kogunemisel.

Ekspertide rühm reisis 2016. aasta augustis ja septembris kahel korral Sibutisse, et uurida Hissène'ile, Gaye'le ja Hamit Tidjanile kuuluvaid esemeid, mis leiti konvoist ning mille MINUSCA 13. augustil konfiskeeris. Rühm uuris samuti Hissène'i majast 16. augustil konfiskeeritud laskemoona. Kuuest sõidukist ning kinni peetud isikute käest konfiskeeriti surmavat ja mittesurmavat sõjavarustust. Kesksandarmeeria korraldas 16. augustil 2016 Hissène'i kodus Banguis läbiotsimise. Selle käigus leiti rohkem kui 700 relva.

4. septembril 2016 avas Hissène'ile ja tema toetajatele Kaga-Bandorost järele tulnud kuuest mootorratturist koosnev ex-Séléka rühmitus Dékoa läheduses MINUSCA vastu tule. Selle juhtumi käigus tapeti üks ex-Séléka võitleja, kaks rahuvalvajat ja üks tsiviilisik said haavata.“

14.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 125/4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/758,

31. jaanuar 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, (1) eriti selle artikli 45 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidi- ja finantseerimisasutused peavad tuvastama neile avalduva rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ning seda hindama ja juhtima, eelkõige kui neil on filiaale või enamusosalusega tütarettevõtjaid kolmandates riikides või kui nad kaaluvad, kas kolmandates riikides filiaale või tütarettevõtjaid asutada. Direktiiviga (EL) 2015/849 kehtestatakse seega standardid rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tulemuslikuks hindamiseks ja juhtimiseks kontserni tasandil.

(2)	Kontserniüleste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja protseduuride järjepidev rakendamise on rahapesu ja terrorismi rahastamise riski kontsernisisese kindla ja tulemusliku juhtimise alus.

(3)

Samas võib ette tulla, et kontsernil on filiaale või enamusosalusega tütarettevõtjaid kolmandas riigis, mille õigus ei võimalda kontserniüleseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtteid ja protseduure rakendada. Näiteks võib kolmanda riigi andmekaitse või pangasaladuse õigus piirata kontserni võimet saada juurdepääs kolmandas riigis asuvate filiaalide või enamusosalusega tütarettevõtjate kliendiandmetele, neid töödelda või vahetada.

(4)

Neis olukordades ja kui pädevad asutused ei saa teha tulemuslikku järelevalvet selle üle, kas kontsern järgib direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid, kuna pädevatel asutustel puudub juurdepääs kolmandates riikides asuvates filiaalides või enamusosalusega tütarettevõtjates hoitavatele asjakohastele andmetele, on vaja täiendavaid põhimõtteid ja protseduure, et juhtida tulemuslikult rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. Need täiendavad põhimõtted ja protseduurid võivad hõlmata klientide nõusoleku hankimist, mille abil saab kõrvaldada teatavad õiguslikud takistused kontserniüleste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja protseduuride rakendamisele kolmandates riikides, kus muud võimalused on piiratud.

(5)

Vajadus tagada liidu tasandil järjepidev lähenemisviis kontserniüleste põhimõtete ja protseduuride rakendamise õiguslikele takistusele õigustab konkreetsete miinimummeetmete kehtestamist, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid neis olukordades võtma. Need täiendavad põhimõtted ja protseduurid peaksid olema riskipõhised.

(6)

Krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid suutma tõendada oma pädevale asutusele, et nende võetud täiendavate meetmete ulatus on sobilik, võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. Kui pädeva asutuse hinnangul ei ole krediidi- või finantseerimisasutuse võetud täiendavad meetmed riski juhtimiseks piisavad, siis peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda krediidi- või finantseerimisasutuselt konkreetsete meetmete võtmist, millega tagatakse, et krediidi- või finantseerimisasutus täidab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (2) on antud Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (3) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (4) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) õigus välja anda ühissuuniseid, millega tagatakse liidu õiguse ühetaoline ja järjepidev kohaldamine. Käesoleva määruse järgimisel peaksid krediidi- ja finantseerimisasutused võtma arvesse ühissuuniseid, mis on välja antud kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikliga 17 ja artikli 18 lõikega 4 kliendi suhtes rakendatavate lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmete kohta ning tegurite kohta, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid arvesse võtma, kui nad hindavad individuaalsetest ärisuhetest ja juhutehingutest tulenevat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, ning tegema kõik, et neid suuniseid järgida.

(8)	Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada, piiramata päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kohustust rakendada direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõikes 5 sätestatud täiendavaid järelevalvemeetmeid, kui käesolevas määruses sätestatud täiendavate meetmete kohaldamisest ei piisa.

(9)

Käesoleva määruse sätteid tuleks rakendada, piiramata tugevdatud hoolsuskohustuse meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad rakendama, kui nad tegelevad füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes tegutsevad riikides, mis on komisjoni hinnangul direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt suure riskiga riigid.

(10)	Krediidi- ja finantseerimisasutustele tuleks anda piisavalt aega, et viia oma põhimõtted ja protseduurid kooskõlla käesoleva määruse nõuetega. Selleks on sobilik lükata käesoleva määruse kohaldamine edasi kolme kuu võrra alates selle jõustumise kuupäevast.

(11)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on välja töötanud ja komisjonile esitanud Euroopa järelevalveasutused (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

(12)

Euroopa järelevalveasutused on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse täiendavad meetmed, sh miinimummeetmed, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma, et tõhusalt vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, kui kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõigetes 1 ja 3 osutatud kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure kontserni kuuluvate ja kolmandas riigis asutatud filiaalide või enamusosalusega tütarettevõtjate tasandil.

Artikkel 2

Iga kolmanda riigi puhul kehtivad üldkohustused

Krediidi- ja finantseerimisasutused peavad iga kolmanda riigi puhul, kus on asutatud nende filiaal või kus tegutseb nende enamusosalusega tütarettevõtja, tegema vähemalt järgmist:

a)	hindama nende kontsernile tekkivat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, registreerima selle hinnangu, seda ajakohastama ja säilitama, et seda oleks võimalik jagada nende pädeva asutusega;

b)	tagama, et punktis a osutatud risk kajastuks kohaselt nende kontserniülestes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtetes ja protseduurides;

c)	hankima kontserni tasandil kõrgema juhtkonna heakskiidu punktis a osutatud riskihinnangule ning punktis b osutatud kontserniülestele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtetele ja protseduuridele;

d)	tagama kolmandas riigis tegutsevatele töötajatele sihipärase väljaõppe, et neil oleks võimalik teha kindlaks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskinäitajad, ning tagama selle väljaõppe tulemuslikkuse.

Artikkel 3

Individuaalne riskihindamine

1. Kui kolmanda riigi õigus keelab või piirab nende põhimõtete ja protseduuride kohaldamist, mida on vaja, et tuvastada ja nõuetekohaselt hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mis on seotud ärisuhte või juhutehinguga ja mille on põhjustanud piiratud juurdepääs asjakohasele klienditeabele või tegelikult kasu saavat omanikku käsitlevale teabele või piiratud võimalused kasutada seda teavet klientide suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks, peavad krediidi- või finantseerimisasutused tegema vähemalt järgmist:

teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 28 kalendripäeva pärast kolmandast riigist tuleneva riski kindlaks tegemist järgmisest:

i)	asjaomase kolmanda riigi nimi;

ii)	kuidas kolmanda riigi õiguse rakendamine keelab või piirab nende põhimõtete ja protseduuride kohaldamist, mida on vaja, et tuvastada ja hinnata kliendiga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riski;

b)	tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad teevad kindlaks, kas nende klientide ja vajaduse korral nende klientide kasusaavate omanike nõusoleku abil saab õiguslikult ületada punkti a alapunktis ii osutatud keelud või piirangud;

tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad nõuavad oma klientidelt ja vajaduse korral klientide kasusaavatelt omanikelt, et nad annaksid nõusoleku punkti a alapunktis ii osutatud piirangute või keeldude ületamiseks niivõrd, kui see on kooskõlas kõnealuse kolmanda riigi õigusega.

Nende täiendavate meetmete puhul võib olla tegemist artikli 8 punktis c sätestatud täiendava meetmega või mõne artikli 8 punktides a, b, d, e ja f sätestatud meetmega.

Kui krediidi- või finantseerimisasutus ei saa lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete abil tulemuslikult juhtida rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, siis peab ta tegema järgmist:

a)	tagama, et filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja lõpetab ärisuhte;

b)	tagama, et filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja ei tee juhutehingut;

c)	lõpetama kolmandas riigis asutatud filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja tegevuse osaliselt või täielikult.

3. Krediidi- ja finantseerimisasutused peavad määrama lõigetes 2 ja 3 osutatud täiendavate meetmete ulatuse kindlaks riskipõhiselt ning nad peavad suutma tõendada oma pädevale asutusele, et täiendavate meetmete ulatus on sobilik, võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

Artikkel 4

Kliendiandmete jagamine ja töötlemine

1. Kui kolmanda riigi õigus keelab või piirab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise otstarbel kontsernis kliendiandmete jagamist või töötlemist, siis peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tegema vähemalt järgmist:

teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 28 päeva pärast kolmandast riigist tuleneva riski kindlaks tegemist järgmisest:

i)	asjaomase kolmanda riigi nimi;

ii)	kuidas kolmanda riigi õiguse rakendamine takistab või piirab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise otstarbel kliendiandmete jagamist või töötlemist;

b)	tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad teevad kindlaks, kas nende klientide ja vajaduse korral nende klientide kasusaavate omanike nõusoleku abil saab õiguslikult ületada punkti a alapunktis ii osutatud keelud või piirangud;

2. Kui lõike 1 punktis c osutatud nõusolekut ei ole võimalik saada, siis peavad krediidi- ja finantseerimisasutused võtma täiendavaid meetmeid lisaks oma tavapärastele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetele, et riski juhtida. Nende täiendavate meetmete puhul võib olla tegemist artikli 8 punktis a või c sätestatud täiendava meetmega. Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ulatus nõuab veel muid täiendavaid meetmeid, siis peavad krediidi- ja finantseerimisasutused rakendama mõnda artikli 8 punktides a–c sätestatud ülejäänud täiendavatest meetmetest.

3. Kui krediidi- või finantseerimisasutus ei suuda tulemuslikult juhtida rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, rakendades lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid, siis peab ta lõpetama kolmandas riigis asutatud filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja tegevuse osaliselt või täielikult.

4. Krediidi- ja finantseerimisasutused peavad määrama lõigetes 2 ja 3 osutatud täiendavate meetmete ulatuse kindlaks riskipõhiselt ning nad peavad suutma tõendada oma pädevale asutusele, et täiendavate meetmete ulatus on sobilik, võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

Artikkel 5

Kahtlaste tehingute kohta teabe avaldamine

1. Kui kolmanda riigi õigus keelab kolmandas riigis asutatud filiaalidel või enamusosalusega tütarettevõtjatel jagada direktiivi (EL) 2015/849 artikli 33 lõikes 1 osutatud teavet oma kontserni muude üksustega või piirab selle teabe jagamist, siis peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tegema vähemalt järgmist:

teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 28 päeva pärast kolmandast riigist tuleneva riski kindlaks tegemist järgmisest:

i)	asjaomase kolmanda riigi nimi;

ii)	kuidas kolmanda riigi õiguse rakendamine keelab või piirab direktiivi (EL) 2015/849 artikli 33 lõikes 1 osutatud ja kolmandas riigis asutatud filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja poolt kindlaks tehtud teabe jagamist või töötlemist kontserni muude üksustega;

nõudma, et filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja esitaks krediidi- või finantseerimisasutuse kõrgemale juhtkonnale näiteks järgmise asjakohase teabe, et kõrgem juhtkond saaks hinnata kõnealuse filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja tegevusest tekkivat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ning selle mõju kontsernile:

i)	kindla ajavahemiku vältel teatatud kahtlaste tehingute arv;

ii)	statistilised koondandmed, mis annavad ülevaate kahtlastest asjaoludest.

2. Krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma riski juhtimiseks täiendavaid meetmeid lisaks oma tavapärastele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetele ning lõikes 1 osutatud meetmetele.

Kõnealused täiendavad meetmed võivad olla näiteks artikli 8 punktides a–c ja g–i sätestatud täiendavad meetmed.

3. Kui krediidi- ja finantseerimisasutused ei suuda tulemuslikult juhtida rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, rakendades lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid, siis peavad nad lõpetama kolmandas riigis asutatud filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja tegevuse osaliselt või täielikult.

Artikkel 6

Kliendiandmete edastamine liikmesriikidele

Kui kolmanda riigi õigus keelab või piirab kolmandas riigis asutatud filiaali või tütarettevõtja kliente käsitlevate andmete edastamist liikmesriigile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve otstarbel, siis peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tegema vähemalt järgmist:

teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 28 kalendripäeva pärast kolmandast riigist tuleneva riski kindlaks tegemist järgmisest:

i)	asjaomase kolmanda riigi nimi;

ii)	kuidas kolmanda riigi õiguse rakendamine takistab või piirab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve otstarbel vajalike kliente käsitlevate andmete edastamist;

korraldama tugevdatud läbivaatamise, sealhulgas juhul, kui see on vajalik lähtuvalt kolmandas riigis asutatud filiaali või tütarettevõtja tegevusest tekkivast rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist, kohapealse kontrolli või sõltumatu auditi veendumaks, et filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja rakendab tulemuslikult kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure ning et ta tuvastab nõuetekohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, hindab ja juhib neid;

c)	esitama punktis b osutatud läbivaatamise tulemused taotluse korral päritoluliikmesriigi pädevale asutusele;

nõudma, et kolmandas riigis asutatud filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja esitab krediidi- või finantseerimisasutuse kõrgemale juhtkonnale korrapäraselt asjakohast teavet, sealhulgas vähemalt järgimisi andmeid:

i)	suure riskiga klientide arv ja statistilised koondandmed, mille abil saab ülevaate kliendi suure riskiga kliendina liigitamise põhjustest (näiteks kuna ta on riikliku taustaga isik);

ii)	kindlaks tehtud ja teatatud kahtlaste tehingute arv ning statistilised koondandmed, mille abil saab ülevaate kahtluse põhjustanud asjaoludest;

e)	tegema punktis d osutatud teabe taotluse korral kättesaadavaks päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 7

Andmete säilitamine

1. Kui kolmanda riigi õigus takistab või piirab direktiivi (EL) 2015/849 V peatükis märgituga samaväärsete andmete säilitamise meetmete rakendamist, siis peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tegema vähemalt järgmist:

teavitama päritoluliikmesriigi pädevat asutust põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 28 päeva pärast kolmandast riigist tuleneva riski kindlaks tegemist järgmisest:

i)	asjaomase kolmanda riigi nimi;

ii)	kuidas kolmanda riigi õiguse rakendamine takistab või piirab direktiivis (EL) 2015/849 sätestatuga samaväärsete andmete säilitamise meetmete rakendamist;

b)	tegema kindlaks, kas klientide ja vajaduse korral nende klientide kasusaavate omanike nõusoleku abil saab õiguslikult ületada punkti a alapunktis ii osutatud keelud või piirangud;

tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad nõuavad klientidelt ja vajaduse korral klientide kasusaavatelt omanikelt, et nad annaksid nõusoleku punkti a alapunktis ii osutatud piirangute või keeldude ületamiseks niivõrd, kui see on kooskõlas kõnealuse kolmanda riigi õigusega.

2. Kui lõike 1 punktis c osutatud nõusolekut ei ole võimalik saada, siis peavad krediidi- ja finantseerimisasutused võtma täiendavaid meetmeid lisaks oma tavapärastele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetele ning lõikes 1 osutatud meetmetele, et riski juhtida. Kõnealused täiendavad meetmed võivad olla näiteks artikli 8 punktides a–c ja j sätestatud täiendavad meetmed.

3. Krediidi- ja finantseerimisasutused peavad määrama lõikes 2 osutatud täiendavate meetmete ulatuse kindlaks riskipõhiselt ning nad peavad suutma tõendada oma pädevale asutusele, et täiendavate meetmete ulatus on sobilik, võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

Artikkel 8

Täiendavad meetmed

Krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma kooskõlas artikli 3 lõikega 2, artikli 4 lõikega 2, artikli 5 lõikega 2 ja artikli 7 lõikega 2 vastavalt järgmised täiendavad meetmed:

a)	tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid ja enamusosalusega tütarettevõtjad pakuvad kolmandas riigis ainult seda laadi ja liiki finantstooteid ja -teenuseid, mille puhul esineb väike rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ja mis avaldavad vähest mõju kontserni riskipositsioonile;

tagama, et sama kontserni teised üksused ei tugine kolmandas riigis asutatud filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja poolt kliendi suhtes rakendatavatele hoolsusmeetmetele, vaid rakendavad selle asemel hoolsusmeetmeid kolmandas riigis asutatud filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja mis tahes klientide suhtes, kes soovivad saada sama kontserni muude üksuste tooteid või teenuseid, isegi kui direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 28 sätestatud tingimused on täidetud;

korraldama tugevdatud läbivaatamise, sealhulgas juhul, kui see on vajalik lähtuvalt kolmandas riigis asutatud filiaali või tütarettevõtja tegevusest tekkivast rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist, kohapealse kontrolli või sõltumatu auditi veendumaks, et filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja tuvastab nõuetekohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, hindab ja juhib neid;

d)	tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad küsivad krediidi- või finantseerimisasutuse kõrgema juhtkonna nõusolekut, kui nad soovivad luua ja säilitada suurema riskiga ärisuhteid või teha suurema riskiga juhutehinguid;

e)	tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad teevad kindlaks ärisuhtes või juhutehingus kasutatavate rahaliste vahendite päritolu ja vajaduse korral sihtkoha;

tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad teevad ärisuhte pidevat järelevalvet, sealhulgas tehingute tugevdatud järelevalvet, kuni filiaalid ja enamusosalusega tütarettevõtjad on mõistlikult veendunud, et nad mõistavad ärisuhtest tulenevat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski;

tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad jagavad krediidi- või finantseerimisasutusega kahtlasest tehingust teatamise aluseks olnud andmeid, mille põhjal tekkis teadmine, kahtlus või mõistlik alus kahtlustada, et on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse, näiteks faktid, tehingud, asjaolud ja dokumendid, millel kahtlused põhinevad, sealhulgas isikuandmed kolmanda riigi õigusega lubatud ulatuses;

h)	tegema kolmandas riigis asutatud filiaali või enamusosalusega tütarettevõtja mis tahes sellise kliendi ja vajaduse korral kliendi tegeliku kasusaaja pidevat tugevdatud järelevalvet, kelle puhul on sama kontserni muud üksused teatanud kahtlastest tehingutest;

i)	tagama, et kolmandas riigis asutatud filiaalidel või enamusosalusega tütarettevõtjatel on kasutusel tulemuslikud süsteemid ja kontrollid, et teha kindlaks kahtlased tehingud ja neist teatada;

tagama, et nende kolmandas riigis asutatud filiaalid või enamusosalusega tütarettevõtjad ajakohastavad oma klientide riskiprofiile ja klientide suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid käsitlevat teavet ja säilitavad selle turvaliselt õiguslikult lubatud aja jooksul ning igal juhul vähemalt ärisuhte vältel.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. septembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

14.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 125/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/759,

13. mai 2019,

millega sätestatakse üleminekumeetmed rahvatervisenõuete kohaldamiseks selliste toiduainete importimisel, mis sisaldavad nii taimseid saadusi kui ka töödeldud loomseid saadusi (liittooted)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, (1) eriti selle artikli 9 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 nähakse ette olulised muudatused rahvatervise (toiduohutuse) eeskirjades ja menetlustes, mida toidukäitlejad peavad järgima. Eelkõige on selles sätestatud teatavad tingimused, mille alusel imporditakse liitu toitu, mis sisaldab nii taimseid saadusi kui ka töödeldud loomseid saadusi (liittooted).

(2)

Komisjoni määruses (EL) 2017/185 (2) on sätestatud üleminekumeetmed, millega tehakse nendest eeskirjadest erand toidukäitlejatele, kes impordivad toiduaineid, mis sisaldavad nii taimseid saadusi kui ka töödeldud loomseid saadusi (liittooted), välja arvatud komisjoni määruse (EL) nr 28/2012 (3) artikli 3 lõigetes 1 ja 3 osutatud liittooted, mille liitu importimise rahvatervisenõudeid ei ole veel liidu tasandil sätestatud. Kõnealust erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/429 (loomatervise määrus) (4) on kehtestatud loomadele ja inimestele edasi kanduvate loomataudide ennetamise ja kontrolli eeskirjad. Seda kohaldatakse loomsete saaduste suhtes ja seega ka komisjoni otsuse 2007/275/EÜ (5) artikli 2 punkti a kohaselt määratletud liittoodete suhtes. Pärast määruse kohaldamise algust hakkavad kehtima nõuded kolmandatest riikidest ja territooriumidelt pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sisenemise kohta. Kõnealust määrust kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

(4)

Selleks et tagada õiguslik selgus ja järjepidevus ning hõlbustada ettevõtjate ja pädevate asutuste üleminekut uutele eeskirjadele, on vaja määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikega 4 hõlmatud liittoodete uute imporditingimuste jaoks kehtestada ühine kohaldamiskuupäev. Seepärast tuleks kõnealuste üleminekumeetmete lõppu pikendada kuni 20. aprillini 2021.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette määruse (EÜ) nr 853/2004 teatavate sätete kohaldamise üleminekumeetmed üleminekuperioodiks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. aprillini 2021.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „liittoode“ otsuse 2007/275/EÜ artikli 2 punktis a määratletud liittoodet.

Artikkel 3

Nii taimseid saadusi kui ka töödeldud loomseid saadusi sisaldavate toiduainete impordiga seotud rahvatervisenõuete erand

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikest 4 vabastatakse kõnealuse artikli lõikes 4 osutatud nõuete järgimise kohustusest toidukäitlejad, kes impordivad toiduaineid, mis sisaldavad nii taimseid saadusi kui ka töödeldud loomseid saadusi, välja arvatud määruse (EL) nr 28/2012artikli 3 lõigetes 1 ja 3 osutatud tooted.

Kõnealuste toodete import peab vastama importiva liikmesriigi rahvatervisealastele impordinõuetele.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 kuni 20. aprillini 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2) Komisjoni 2. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/185, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 kohaldamiseks (ELT L 29, 3.2.2017, lk 21).

(3) Komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 28/2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009 (ELT L 12, 14.1.2012, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(5) Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsus 2007/275/EÜ, milles käsitletakse direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid (ELT L 116, 4.5.2007, lk 9).

14.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 125/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/760,

13. mai 2019,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule Yarrowia lipolytica pärmseente biomass ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, milles käsitletakse uuendtoitu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)	Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse lubatud uuendtoitude liidu loetelu.

(3)	Määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 kohaselt peab komisjon esitama rakendusakti eelnõu uuendtoidu liidu turule laskmise lubamise ja liidu loetelu ajakohastamise kohta.

(4)

10. aprillil 2017 esitas äriühing Skotan S.A. (edaspidi „taotleja“) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (3) artiklile 4 Poola pädevale asutusele taotluse lasta kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 punkti d tähenduses uuendtoiduna liidu turule Yarrowia lipolytica pärmseente biomass. Taotluse kohaselt kasutataks Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi toidulisandites. Taotleja kavandatud maksimaalne kasutatav kogus on 3 g päevas 3–9aastaste laste puhul ja 6 g päevas järgmiste vanuserühmade puhul.

(5)	Poola pädev asutus esitas 15. novembril 2017 esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõudis asutus järeldusele, et Yarrowia lipolytica pärmseente biomass vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud uuendtoidu kriteeriumidele.

(6)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 35 lõike 1 kohaselt käsitatakse uuendtoidu liidus turule laskmise iga taotlust, mis on esitatud liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ja mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust enne 1. jaanuari 2018, määruse (EL) 2015/2283 kohaselt esitatud taotlusena.

(7)	Taotlus Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi uuendtoiduna liidus turule laskmiseks esitati liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ning see vastab ühtlasi määruses (EL) 2015/2283 sätestatud nõuetele.

(8)	Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) 22. juunil 2018 ja palus esitada teadusliku arvamuse Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi kui uuendtoidu hindamise põhjal.

(9)

Toiduohutusamet võttis 17. jaanuaril 2019 vastu teadusliku arvamuse „Scientific Opinion on the safety of Yarrowia lipolytica yeast biomass as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (4) („Teaduslik arvamus Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi kui uuendtoidu ohutuse kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/2283“). Arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 11 nõuetega.

(10)	Toiduohutusameti arvamus annab piisavalt alust kinnitada, et Yarrowia lipolytica pärmseente biomass vastab toidulisandites kasutamisel ning kavandatud kasutusviiside ja koguste puhul määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõike 1 sätetele.

(11)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (5) on sätestatud nõuded toidulisanditele. Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi kasutamist tuleks lubada, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi nõuete kohaldamist.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse lisas kirjeldatud Yarrowia lipolytica pärmseente biomass lisatakse liidus lubatud uuendtoitude loetellu, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2017/2470.

2. Lõikes 1 osutatud kanne liidu loetelus hõlmab käesoleva määruse lisas sätestatud kasutustingimusi ja märgistamisnõudeid.

3. Käesolevas artiklis sätestatud loaga ei piirata direktiivi 2002/46/EÜ sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2) Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1).

(4) EFSA Journal 2019; 17(2):5594.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse tähestikulises järjekorras järgmine kanne:

„Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Yarrowia lipolytica pärmseente biomass

Määratud toidugrupp

Piirnorm

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „Yarrowia lipolytica pärmseente kuumsurmatud biomass“.“

Toidulisandid, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, välja arvatud imikute ja väikelaste toidulisandid

6 g päevas laste puhul alates 10. eluaastast, noorukite ja täiskasvanud üldelanikkonna puhul

3 g päevas 3–9aastaste laste puhul

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse tähestikulises järjekorras järgmine kanne:

„Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Yarrowia lipolytica pärmseente biomass

Kirjeldus/määratlus

Uuendtoit on Yarrowia lipolytica pärmseente kuivatatud ja kuumsurmatud biomass.

Omadused/koostis

Valgud: 45–55 g/100 g

Kiudainesisaldus: 24–30 g/100 g

Suhkrud: < 1,0 g/100 g

Rasv: 7–10 g/100 g

Tuha üldsisaldus: ≤ 12 %

Veesisaldus: ≤ 5 %

Kuivainesisaldus: ≥ 95 %

Mikrobioloogilised kriteeriumid

Aeroobsete mikroobide üldarv: ≤ 5 × 103 CFU/g

Pärm- ja hallitusseente arv: ≤ 102 CFU/g

Elujõulised Yarrowia lipolytica rakud: (1) < 10 CFU/g (st avastamispiir)

Koliformsed bakterid: ≤ 10 CFU/g

Salmonella spp.: 25 grammis ei leidu

(1) Tuleb testida vahetult pärast kuumtöötlemisetappi. Tuleb võtta meetmeid, et vältida ristsaastumist Yarrowia lipolytica elujõuliste rakkudega uuendtoidu pakendamise ja/või ladustamise ajal.“

14.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 125/18

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/762,

13. mai 2019,

millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. aprillil 2014 vastu otsuse 2014/219/ÜVJP, (1) mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali).

(2)	21. veebruaril 2019 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2019/312, (2) millega pikendati EUCAP Sahel Mali volitusi ja nähti EUCAP Sahel Mali jaoks ette lähtesumma kuni 14. jaanuarini 2021.

(3)

Nõukogu rõhutas oma 25. juuni 2018. aasta järeldustes Saheli/Mali kohta, et tähtis on muuta ÜJKP Sahelis piirkonnaüleseks, eesmärgiga tugevdada, kui see on asjakohane, tsiviilalast ja sõjalist toetust piiriülesele koostööle, piirkondliku koostöö struktuure, sh eriti G5 Saheli struktuure, ning G5 riikide suutlikkust ja isevastutust, et lahendada julgeolekuprobleemid piirkonnas.

(4)	Mauritaania Islamivabariigi välisminister väljendas 15. veebruaril 2019 heameelt missiooni EUCAP Sahel Mali kavandatava siirmise üle G5 Saheli ja Mauritaania riikliku suutlikkuse toetuseks.

(5)	Nõukogu kiitis 18. veebruaril 2019 heaks Saheli piirkonna ÜJKP tegevuse piirkonnaüleseks muutmise ühise tsiviil-sõjalise operatsiooni kontseptsiooni.

(6)	Otsust 2014/219/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)	Missiooni EUCAP Sahel Mali viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2014/219/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. EUCAP Sahel Mali toetab, ilma et see piiraks tema põhivolitusi Malis, Saheli piirkonna ÜJKP tegevuse piirkonnaüleseks muutmist, aidates parandada koostalitlusvõimet ja koordineerimist G5 Saheli riikide sisejulgeolekujõudude vahel ning toetades piiriülest koostööd ja piirkondlikke koostööstruktuure ning aidates suurendada G5 Saheli riikide suutlikkust. EUCAP Sahel Mali võib teostada nimetatud tegevusi G5 Saheli riikides. Sel eesmärgil pakub EUCAP Sahel Mali väljaõpet, nõustamist ning muud konkreetset toetust G5 Saheli riikidele oma vahendite ja võimaluste piires asjaomase riigi taotlusel ja võttes arvesse julgeolekuolukorda.

4. Oma eesmärgi saavutamiseks tegutseb EUCAP Sahel Mali vastavalt nõukogu poolt 17. märtsil 2014 heaks kiidetud kriisiohjamise kontseptsioonis kindlaks määratud strateegilistele operatsioonijuhistele, mis on esitatud nõukogu poolt heaks kiidetud operatsiooni plaanimise dokumentides, sealhulgas Saheli piirkonna ÜJKP tegevuse piirkonnaüleseks muutmise ühise tsiviil-sõjalise operatsiooni kontseptsioonile. Enne uues G5 Saheli riigis uue tegevuse alustamist teavitatakse sellest poliitika- ja julgeolekukomiteed.“

2)	Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „EUCAP Sahel Mali tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. märtsist 2019 kuni 14. jaanuarini 2021 on 68 150 000,00 eurot.“

Artikkel 14a asendatakse järgmisega:

„1. EUCAP Sahel Mali raames luuakse piirkondlik nõuande- ja koordineerimisüksus (RACC).

2. Piirkondlik nõuande- ja koordineerimisüksus hõlmab EUCAP Sahel Mali isikkoosseisu ning sisejulgeoleku- ja kaitseeksperte liidu delegatsioonides Burkina Fasos, Tšaadis, Malis, Mauritaanias ja Nigeris. Piirkondlik nõuande- ja koordineerimisüksus viib järk-järgult isikkoosseisu üle Bamakost Nouakchotti vastavalt lõikele 7 ning võttes arvesse julgeolekuolukorda.

3. Piirkondlikul nõuande- ja koordineerimisüksusel on tihedas koostöös liidu delegatsioonide ja olemasolevate ÜJKP missioonidega Saheli piirkonnas järgmised eesmärgid:

a)	suurendada liidu olukorrateadlikkust G5 Saheli riikide julgeoleku- ja kaitsevaldkonna vajaduste ning puuduste kohta, mis on seotud piirkondliku piiriülese koostööga ning julgeolekualaste probleemide käsitlemisega;

toetada G5 Saheli struktuure ja riike piirkondliku koostöö ja operatsioonivõime tõhustamisel julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas kooskõlas rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ELi strateegilise lähenemisviisiga, mille nõukogu esitas oma 10. detsembri 2018. aasta järeldustes;

c)	hõlbustada väljaõppe korraldamist, nõustamise pakkumist ja muu konkreetse toetuse andmist liidu ÜJKP missioonide poolt Saheli piirkonnas G5 Saheli riikidele, eeskätt väljaõppe korraldamist kõnealuste riikide julgeoleku- ja kaitsevaldkonna praktikantidele.

4. Sisejulgeoleku- ja kaitseeksperdid koguvad teavet oma vastuvõtvate riikide julgeoleku- ja kaitseküsimuste kohta. Nad edastavad sellise teabe ning asjakohasel juhul soovitused piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse juhile. Sisejulgeoleku- ja kaitseeksperdid annavad oma asukoha liidu delegatsiooni juhile asjakohaselt teavet.

5. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib piirkondlikku nõuande- ja koordineerimisüksust strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses. Erandina artikli 6 lõikest 1 allub piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse juht vahetult tsiviiloperatsiooni ülemale ja tegutseb vastavalt tema juhistele. Piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse juht annab juhiseid kogu piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse isikkooseisule.

6. Missiooni juht juhib piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse isikkoosseisu artikli 6 lõigete 2–4 ning artikli 11 kohaldamisel, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 7 kohaldamist.

7. EUCAP Sahel Mali sõlmib liidu delegatsioonidega Burkina Fasos, Tšaadis, Malis, Mauritaanias ja Nigeris vajalikud halduskokkulepped, mis käsitlevad toetust tema isikkoosseisule.

Nimetatud halduskokkulepetega eeskätt:

a)	tagatakse, et EUCAP Sahel Mali, eelkõige piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse isikkoosseisu liikmetele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikku logistilist ja julgeolekualast tuge;

nähakse ette, et delegatsioonide juhid juhivad EUCAP Sahel Mali, eelkõige piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse isikkoosseisu nende vastavas liidu delegatsioonis, peamiselt selleks, et täita oma hoolsuskohustust, tagada kohaldatavate julgeolekunõuete järgimine ja osaleda distsiplinaarkontrolli teostamises, ning et isikkoosseisu liikmed annavad delegatsiooni juhtidele asjakohaselt teavet oma tegevuse kohta;

c)	nähakse ette, et delegatsioonide juhid tagavad, et EUCAP Sahel Mali, eelkõige piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse isikkoosseisu liikmetel on asukoha liidu delegatsioonis samasugused privileegid ja immuniteedid kui vastava liidu delegatsiooni isikkoosseisul.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 13. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 15. aprilli 2014. aasta otsus 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali) (ELT L 113, 16.4.2014, lk 21).

(2) Nõukogu 21. veebruari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/312, millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 51, 22.2.2019, lk 29).

14.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 125/21

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2019/763,

13. mai 2019,

millega rakendatakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2013. aasta otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta, (1) eriti selle artiklit 2c,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 23. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/798/ÜVJP.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee ajakohastas 18. aprillil 2019 teavet ühe isiku kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Otsuse 2013/798/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/798/ÜVJP lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 13. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 352, 24.12.2013, lk 51.

LISA

Otsuse 2013/798/ÜVJP lisa A osas (Isikud) asendatakse allpool nimetatud isikut käsitlev kanne järgmise kandega:

„12. Abdoulaye HISSENE (teise nimega: a) Abdoulaye Issène; b) Abdoulaye Hissein; c) Hissene Abdoulaye; d) Abdoulaye Issène Ramadane; e) Abdoulaye Issene Ramadan; f) Issene Abdoulaye)

Sünniaeg: a) 1967; b) 1. jaanuar 1967

Sünnikoht: a) Ndele, Bamingui-Bangoran, Kesk-Aafrika Vabariik; b) Haraze Mangueigne, Tšaad

Kodakondsus: a) Kesk-Aafrika Vabariik; b) Tšaad

Passi nr: KAVi diplomaatiline pass nr D00000897, välja antud 5. aprillil 2013 (kehtiv kuni 4. aprillini 2018)

Riiklik isikukood: Tšaadi riiklik isikutunnistus nr 103-00653129-22, välja antud 21. aprillil 2009 (kehtiv kuni 21. aprillini 2019)

Aadress: a) KM5, Bangui, Kesk-Aafrika Vabariik; b) Nana-Grebizi, Kesk-Aafrika Vabariik; c) Ndjari, Ndjamena, Tšaad

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev:17. mai 2017

Teave sanktsioonide komitee esitatud loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Lisateave

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 125

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 14. mai 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/757, 13. mai 2019, millega rakendatakse määruse (EL) nr 224/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis) artikli 17 lõiget 3	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/758, 31. jaanuar 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides ( 1 )	4
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/759, 13. mai 2019, millega sätestatakse üleminekumeetmed rahvatervisenõuete kohaldamiseks selliste toiduainete importimisel, mis sisaldavad nii taimseid saadusi kui ka töödeldud loomseid saadusi (liittooted) ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/760, 13. mai 2019, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule Yarrowia lipolytica pärmseente biomass ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )	13
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/761, 13. mai 2019, millega muudetakse otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine)	16
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/762, 13. mai 2019, millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali)	18
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2019/763, 13. mai 2019, millega rakendatakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	21

	Parandused
*	Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis) parandused ( ELT L 272, 21.10.2017 )	24
*	Komisjoni 16. novembri 2018. aasta delegeeritud direktiivi (EL) 2019/171 (millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga, milles käsitletakse kaadmiumi ja selle ühendite kasutamist teatavates elektrikontaktides) parandus ( ELT L 33, 5.2.2019 )	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst