(1)

Direktiivi 91/477/EMÜ 3. peatükis on sätestatud tulirelvade ühelt liikmesriigilt teisele üleandmise kord ning nõutud liikmesriikidelt sellist üleandmist käsitleva teabe vahetamist.

(2)

Direktiivi 91/477/EMÜ artikli 13 lõike 5 kohaselt tuleb komisjonil korraldada selles artiklis osutatud teabevahetuseks vajaliku süsteemi loomine. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad praegu kõnealust teavet e-posti ja faksi teel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (2) loodud siseturu infosüsteem (edaspidi „IMI“) võiks olla tõhus vahend direktiivi 91/477/EMÜ artiklis 13 sätestatud halduskoostööd, eelkõige tulirelvade ühelt liikmesriigilt teisele üleandmist käsitlevate sätete rakendamisel. Sellest tulenevalt on vastu võetud komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/689, (3) mille kohaselt need tulirelvade üleandmist käsitlevad sätted hakkavad olenema määruse (EL) nr 1024/2012 artikli 4 alusel rakendatavast katseprojektist. Seepärast on asjakohane määrata IMI süsteemiks, mida liikmesriikide pädevad asutused kasutavad tulirelvade üleandmist käsitleva teabe vahetamiseks, ning kehtestada sellise teabevahetuse üksikasjalik kord.

(4)

Direktiivi 91/477/EMÜ artikli 13 lõike 3 kohaselt võib liikmesriikidel olla rohkem kui üks siseriiklik asutus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva teabe edastamise ja vastuvõtmise eest. Selleks et hõlbustada tõhusat ja tulemuslikku teabevahetust liikmesriikide vahel, tuleks iga liikmesriiki, millel on rohkem kui üks selline siseriiklik asutus, kohustada määrama neist ühe keskasutuseks, kes tegutseb käesoleva määruse alusel IMI kaudu vahetatava teabe vastuvõtmise ja edastamise ühtse kontaktpunktina. Liikmesriik võib keskasutusele anda ka volituse edastada IMI kaudu teavet oma siseriiklikelt asutustelt teisele liikmesriigile.

(5)

Vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ artiklile 11 on tulirelvade ühelt liikmesriigilt teisele üleandmiseks nõutav tulirelva asukohaliikmesriigi (edaspidi „lähteliikmesriik“) luba. Iga liikmesriik peab teistele liikmesriikidele esitama nende tulirelvade loendi, mille toomist tema territooriumile võidakse lubada tema eelneva nõusolekuta. Seega enne selle liikmesriigi loendisse kandmata tulirelva sellele liikmesriigile üleandmise loa andmist peab lähteliikmesriik kontrollima eelneva nõusoleku olemasolu. Praeguse korra kohaselt esitab müüja eelneva nõusoleku dokumendi lähteliikmesriigile alles siis, kui müüja taotleb üleandmisluba, direktiivi 91/477/EMÜ artikli 11 lõikes 3 sätestatud juhul aga siis, kui relvakaupmees edastab üleandmist käsitlevad andmed lähteliikmesriigile. Selleks et tagada, et üleandmislubasid ei antaks välja võltsdokumentide põhjal, tuleks liikmesriiki, mille territooriumile tulirelv kavatsetakse tuua („sihtliikmesriik“), kohustada edastama IMI kaudu lähteliikmesriigile teabe eelneva nõusoleku olemasolu kohta seitsme kalendripäeva jooksul pärast eelneva nõusoleku andmist. Liidusisese tulirelvade üleandmise parema jälgitavuse ja turvalisuse huvides tuleks eelneva nõusoleku dokumendi koopia laadida IMIsse samaaegselt teabe edastamisega IMI kaudu.

(6)

Liikmesriike tuleks lisaks asjaomase dokumendi IMIsse laadimisele kohustada esitama veel ainult sellist konkreetset teavet, mis võimaldaks asjaomastel siseriiklikel asutustel lihtsalt leida ja kätte saada konkreetse üleandmisega seotud teavet, eelkõige müüja ja ostja või omaniku (kas relvakaupmehe või muu isiku) tuvastamisandmed.

(7)

Läbipaistvuse ja julgeoleku huvides peaks iga liikmesriik IMIsse laadima loendi nendest tulirelvadest, mille toomist tema territooriumile võidakse lubada tema eelneva nõusolekuta. Kui selliseid tulirelvi ei ole, st tulirelvade üleandmiseks on vaja eelnevat nõusolekut, saab liikmesriik selle teatavaks teha asjakohases IMI teaberepositooriumis.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid arutati liikmesriikide ekspertidest koosneva teabevahetuse eksperdirühmaga,

(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 214/2013 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad ulatuvad 0 %-st kuni 26,1-ni % (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse selles rakendusmääruses edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 215/2013 (3) teatavate Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes ka tasakaalustavad tollimaksud. Praegu kehtivate tasakaalustavate tollimaksude määrad ulatuvad 13,7 %-st kuni 44,7 %-ni.

(3)

Need tollimaksumäärad üheskoos ulatuvad 13,7 %-st kuni 58,3 %-ni.

(4)

Pärast teate avaldamist kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete (4) eelseisva aegumise kohta sai komisjon 13. detsembril 2017 taotluse nende meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas Euroopa Teraseühendus (EUROFER, edaspidi „taotleja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 70 % teatavate orgaanilise kattega terastoodete kogutoodangust liidus. Esitatud taotlus põhines väitel, et lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(5)

Komisjon andis 14. märtsil 2018. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Peale selle andis komisjon 14. märtsil 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) teada teatavate Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes kehtestatud lõplike tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (7) artiklile 18.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult teada järgmistele isikutele: taotleja, teadaolevad liidu tootjad ja nende asjaomased ühendused, teadaolevad Hiina eksportivad tootjad, teadaolevad liidu sõltumatud importijad, asjaga teadaolevalt seotud liidu sõltumatud kasutajad ning eksportiva riigi ametiasutused.

(9)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama oma seisukohad ning teabe ja seda kinnitavad tõendid algatamisteates osutatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Enne läbivaatamise algatamist esitas 21 liidu tootjat valimi moodustamiseks nõutud teabe ning väljendas valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Selle alusel oli komisjon moodustanud esialgse valimi kolmest liidu tootjast, kes leiti olevat samasuguse toote tootmis- ja müügimahu poolest liidus representatiivsed. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 28 % liidu tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust ning 27 % liidu tootmisharu kogu müügimahust liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(12)

Taotluses algatada aegumise läbivaatamine nimetati üheksa sõltumatut importijat, kellel paluti esitada väljavõttelise uuringu jaoks vajalikku teavet. Ükski neist seda ei teinud.

(13)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(14)

Kaks eksportivat tootjat tagastasid täidetud väljavõttelise uuringu vormi, kuid kumbki neist ei tootnud algatamisteates määratletud orgaanilise kattega terastooteid. Kolmas eksportiv tootja andis endast teada kuus nädalat pärast väljavõttelise uuringu täidetud vormi esitamise tähtaja möödumist. Sellele eksportivale tootjale omistati huvitatud isiku staatus, kuid teda käsitati koostööd mittetegevana, sest ta jättis väljavõttelise uuringu vormi täitmata ega püüdnud vastata eksportiva tootja küsimustikule.

(15)

Seega Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud.

(16)

Komisjon saatis küsimustiku kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, taotlejale ja Hiina valitsusele. Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ja taotleja.

(17)

Komisjon kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(18)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(19)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki asjaomase riigi eksportivaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teabe vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. III lisas nõutud teabe esitasid needsamad kaks eksportivat tootjat, kes vastasid ka väljavõttelise uuringu küsimustikule. Kuna nemad vaatlusalust toodet ei tooda, siis saadud vastused vaatlusalust toodet ei puudutanud.

(20)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et hankida teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsuselt vastust ei saadud.

(21)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta. Sellekohast teavet või täiendavaid tõendeid ei saadud ei Hiina valitsuselt ega eksportivatelt tootjatelt.

(22)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a sobiv võrdlusriik, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(23)

13. aprillil 2018 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele taandele esimesse toimikusse lisatud teate (edaspidi „13. aprilli 2018. aasta teade“), (8) küsides huvitatud isikute arvamust asjaomaste allikate kohta, mida komisjonil oli kavas kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad vaatlusaluse toote tootmisel. Lisaks nimetas komisjon kuus järgmist võimalikku võrdlusriiki, tuginedes moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele: Argentina, Colombia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Lõuna-Aafrika.

(24)

Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi vaid taotlejalt. Märkusi ei esitanud ei asjaomase riigi ametiasutused ega ka ükski eksportiv tootja.

(25)

Komisjon käsitles taotlejalt 13. aprilli 2018. aasta teate kohta saadud märkusi oma teises, 3. juuli 2018. aasta teates, mis käsitles normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „3. juuli 2018. aasta teade“) (9). Komisjon esitas ka tootmistegurite loetelu ning leidis, et selles etapis oli vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kõige sobivam võrdlusriik Mehhiko. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Komisjon sai märkusi vaid taotlejalt. Neid märkusi käsitletakse käesolevas määruses.

(26)

22. veebruaril 2019 avaldas komisjon peamised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatses kehtestada dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(27)

Ükski huvitatud isik ei esitanud lõpliku avalikustamise kohta märkusi.

(28)

Käesolevas aegumise läbivaatamises on vaatluse all sama toode, mida käsitleti esialgses uurimises, st teatavad Hiinast pärit orgaanilise kattega terastooted (st legeerimata või legeeritud terasest (v.a roostevaba teras) lehtvaltstooted, mis on vähemalt ühelt poolt värvitud, lakitud või plastiga kaetud, v.a ehituses kasutatavad sandwich-tüüpi kergpaneelid, mis koosnevad kahest metallplaadist, mille vahel on stabiliseeriv isolatsioonimaterjal, välja arvatud tsingitolmuga pinnatud tooted (tsingiga rikastatud värv, mis sisaldab tsinki 70 % massist või rohkem) ning välja arvatud kroomist või tinast aluskihiga tooted, ja mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7210 70 80, ex 7212 40 80, ex 7225 99 00, ex 7226 99 70 alla (TARICi koodid 7210708011, 7210708091, 7212408001, 7212408021, 7212408091, 7225990011, 7225990091, 7226997011 ja 7226997091) (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(29)

Vaatlusalune toode saadakse terasest lehtvaltstoodete katmisel orgaanilise kattega. Orgaaniline kate kaitseb terastooteid ning parandab nende esteetilisi ja funktsionaalseid omadusi.

(30)

Orgaanilise kattega terastooteid kasutatakse peamiselt ehitussektoris ja ehituses kasutatavate toodete täiendaval töötlemisel. Muud kasutusvaldkonnad on seotud kodumasinatega.

(31)

Ükski huvitatud isik samasuguse toote kohta märkusi ei esitanud. Seega, nagu leiti esialgses uurimises, kinnitas käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et tootel, mida toodetakse ja müüakse Hiina ja võrdlusriigist Mehhiko siseturul, ning tootel, mida liidu tootjad toodavad ja müüvad liidus, on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRV-st pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(33)

Nagu põhjenduses 15 on märgitud, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Eksportivad tootjad ei vastanud küsimustikule ega esitanud andmeid ekspordihindade ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisvõimsuse, tootmise, investeeringute jms kohta. Samuti ei esitanud Hiina valitsus ja eksportivad tootjad märkusi toimikus sisalduvate tõendite kohta, sh komisjoni talituste töödokumendi kohta, mis käsitleb kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus kindlaks tehtud olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses (10) (edaspidi „aruanne“), ning taotleja esitatud täiendavate tõendite kohta, mille kohaselt mõjutas neid hindu ja kulusid valitsuse jõuline sekkumine. Seega toetus komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 18 kättesaadavatele faktidele.

(34)

Komisjon teatas Hiina ametiasutustele ja põhjenduses 14 nimetatud kolmandale eksportivale tootjale alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning andis neile võimaluse esitada märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(35)

Seda arvesse võttes ja kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 põhinevad allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute esitatud teabel ning artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis olevatel statistilistel andmetel.

(36)

Artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvate statistiliste andmete kohaselt imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast liitu väike kogus orgaanilise kattega terastooteid – 6 338 tonni, mis moodustas 0,1 % liidu kogutarbimisest. Samas imporditi orgaanilise kattega terastooteid 16 liikmesriiki ning import oli hajutatud üle kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seetõttu leidis komisjon, et tegelik import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline, ning uuris seega, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või mitte.

(37)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(38)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu on allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ja Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(39)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(41)

Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Sellega seoses koostas komisjon aruande, mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Taotlus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(42)

Taotluse punktis 71 ja 18. lisas viitas taotleja Ameerika Ühendriikide (USA) kaubandusministeeriumi dokumendile (11). USA kaubandusministeeriumi sõnul on terasesektor liigitatud „põhiliste ja tähtsaimate tootmisharude hulka“, mille üle riik peab „säilitama suhteliselt tugeva kontrolli“. USA kaubandusministeeriumi dokumendis viidatakse „SASACi dokumendile“, (12) milles jagatakse majandussektorid kolme kategooriasse ja nendega seotud alamkategooriatesse vastavalt valitsuse kontrolli tunnetatud vajadusele, nimelt: 1) strateegilised tootmisharud, mis „mõjutavad riigi julgeolekut ja on majanduse alustalaks“ ning mille üle riik peab „säilitama absoluutse kontrolli“; 2) „põhilised ja tähtsaimad tootmisharud“, mille üle riik peab „säilitama suhteliselt tugeva kontrolli“; ja 3) muud tootmisharud, mille üle riik peab „säilitama mõjuvõimu“. Samuti seatakse SASACi dokumendis üldine eesmärk moodustada 2010. aastaks rühm olulisi põhiettevõtjaid, kelle mõju on üsna tugev ja kes juhivad tootmisharu arendamist, mis tähendab tugeva aluse loomist naftakeemia-, telekommunikatsiooni-, elektri-, transpordi- ja ehitussektori oluliste põhiettevõtjate arendamiseks, et neist saaks kogu maailmas tippettevõtjad, ning auto- ja masinatööstuse ja IT valdkonna oluliste põhiettevõtjate arendamiseks, et neist saaks kogu maailmas tippettevõtjad.

(43)

Seoses ümbervaltsitud toodete tootmiseks vajaliku kuum- ja külmvaltsterase tootmise kuludega viitas taotleja eelmistele ELi määrustele, millega kehtestati tasakaalustavad tollimaksud (13) ning milles komisjon tegi kindlaks, et nii külm- kui ka kuumvaltsitud lehttooteid subsideeriti. Taotleja sõnul olid selle tulemuseks lõpptoodete kunstlikult madalad hinnad. Lisaks tsiteeris taotleja THINK!DESK'i aruannet (14) ning väitis, et ka selles aruandes esitati tõendid selle kohta, et paljudel Hiina tootjatel võimaldati pakkuda Hiina turul kuumvaltsitud lehttooteid moonutatud hindadega.

(44)

Kõigele lisaks väitis taotleja, et Global Plattsi andmetel (15) on kuum- ja külmvaltsterase praegused hinnad Hiina siseturul ikka veel rahvusvahelistest hindadest madalamad.

(45)

Seoses tsingiga ning riigi omandis olevate ettevõtete domineerimisega mäetööstuses esitasid taotlejad lisaks aruandes sisalduvatele tõenditele ka tõendid selle kohta, et praegu kehtib Hiinas tsingile 30 % suurune ekspordimaks (vt taotluse punktid 87–89 ning 18. lisa).

(46)

Peale selle väitis taotleja, et keemiliste komponentide turul esinevad olulised moonutused, mis omakorda põhjustab olulisi moonutusi orgaanilise kattega terastoodete tootmises kasutatavate värvide ja muude keemiliste pinnakattetoodete turul. Ta tugines aruandes sisalduvatele tõenditele (aruande 16. peatükk „Keemiasektor“). Eelkõige on aruandes Hiina keemiaettevõtete ühenduse andmetele tuginedes märgitud, et Hiina suurimad keemiaettevõtted (2015. aasta müügitulude alusel), sealhulgas kümnest suurimast keemiaettevõttest kaheksa, on riigile kuuluvad ettevõtted (16). Lisaks viitas taotleja taotluse 18. lisas esitatud KMPG aruandele, mille kohaselt on kümme Hiina suurimat keemiaettevõtet riigi omandis.

(47)

Seoses elektrienergiaga väitis taotleja lisaks aruandele viitamisele, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad ostavad elektrit soodushindadega (17) ning et ettevõtja Chongquing Wanda Steel Strip maksis väidetavalt elektrienergia eest madalamat hinda kui tavaliselt suurte tööstusettevõtete suhtes kohaldatav hind (18). Kõigele lisaks esitas taotleja avalikult kättesaadava teabe, mille kohaselt Shougang Group ja Inner Mongolia Baotou Steel Union on ostnud elektrit subsideeritud hindadega (19).

(48)

Seoses sooduslaenude ja muu rahalise toetusega viitas taotleja lisaks aruandele ka hiljutisele pressiteatele, milles väidetakse, et õigusaktide muudatused 2017. aastal on veelgi tugevdanud Hiina valitsuse kontrolli kohalike pankade üle (20). Taotleja tsiteeris ka USA kaubandusministeeriumi järeldusi, mille kohaselt on sektor „endiselt tugevalt moonutatud nii riski hinnastamise kui ka vahendite eraldamise seisukohast. Lisaks viitab […] intressimäärade dünaamika analüüs sellele, et intressimäärad on ikka veel tihedalt seotud valitsuse avaldatud „viitemääradega“ ning ei ole seega turupõhised. Leebed eelarvepiirangud, reaalturuväärtusele mittevastav hinnakujundus, kaudsed valitsuse tagatised ja valitsuse poliitilised suunised moonutavad otseselt või kaudselt ametlikku pangandussektorit, pankadevahelist turgu, võlakirjaturgu ja varipangandust. Need moonutused võivad olla otseselt seotud riigi osaluse ja kontrolliga ning riigi kõikjale ulatuva ja sekkuva rolliga Hiina finantssüsteemis“ (21).

(49)

Taotleja tuletab meelde, et komisjon tegi oma eelmises uurimises kindlaks, et suured orgaanilise kattega terastoodete tootjad said subsiidiume sooduslaenude, võla omakapitali vastu vahetamise ja paigutustena omakapitali ning Hiina valitsusele kui põhiaktsionärile dividendide maksmisest vabastuse kujul (22). Lisaks tegi taotleja aastaaruannete alusel kindlaks mitu orgaanilise kattega terastoodete tootjat, kellele on antud sooduslaene (23).

(50)

Taotleja tsiteeris ka THINK!DESK'i aruannet, milles on nimetatud vähemalt kuus orgaanilise kattega terastoodete tootjat, kes said aastatel 2016–2017 kasu valitsuse toetusmeetmetest finantsvõimenduse vähendamise ja võlgade omakapitali vastu vahetamise kujul Hiina terasetööstuses. THINK!DESK tegi kindlaks, et need meetmed kujutasid endast subsiidiume (24).

(51)

Taotluses nimetati mitut väidetavat rahalise toetuse ja Hiina leebete keskkonnanõuete kujul esinevat täiendavat moonutust, millele on tähelepanu juhitud juba aruandes. Taotleja viitas eelkõige komisjoni varasematele järeldustele, mis puudutasid mitmesuguseid otsestest maksudest vabastamise ja nende vähendamise kavasid, millega kunstlikult vähendati teraseettevõtete maksustatavat tulu, kaudsete maksude (käibemaks) ja imporditariifide kavasid ning mitmesuguseid (sihtotstarbelisi) toetuskavasid (25). Peale selle väitis taotleja, et need kavad on ikka veel käimas ja kasutuses.

(52)

Seoses keskkonnanõuetega tsiteeris taotleja taotluse 18. lisas esitatud OECD aruannet, (26) mis väidetavalt tõendab, et Hiina valitsus pakub terasetootjatele kaudset toetust, jättes tagamata peamiste keskkonnanõuete täitmise, erinevalt liidu tootjatest, kelle suhtes kohaldatakse palju rangemaid keskkonnanõudeid, võttes eelkõige arvesse seda, et hiljuti keelati REACH-määrusega kromaatide kasutamine orgaanilise kattega terastoodete töötlemiseelses etapis (seda käsitletakse ka taotluse punktides 12–16).

(53)

Komisjon uurib, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon teeb seda ka tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis uuritakse valitsuse olulist sekkumist majandusse üldiselt ning ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Nagu põhjendustes 16–20 on selgitatud, ei esitanud ei Hiina valitsus ega eksportivad tootjad märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes esitatud tõendeid ning taotleja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber.

(54)

Hiina majandussüsteemi alus – nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioon – on vastuolus turujõudude vaba toimimise kontseptsiooniga. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb Hiina majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olevat majandust peetakse „riigi majanduse juhtivaks jõuks“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (27). Seetõttu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (28).

(55)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina asjaomaste õigusaktide kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitas põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause järele: „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ lisati uus teine lause, milles on sätestatud: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll.“ (29). See näitab, et HKP-l on Hiina majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(56)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat oma eesmärkide täitmiseks, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul valdavaid majandustingimusi (30). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteem, finantssüsteem ning reguleeriva keskkonna eri aspektid.

(57)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Nende kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üsna üksikasjalikud, samal ajal kui riiklikes kavades määratakse kindlaks mõnevõrra üldisemad eesmärgid. Kavades fikseeritakse ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel täpseid toodangueesmärke, mis oli eelmiste planeerimistsüklite puhul tavaline. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja üksikud tööstussektorid ja/või projektid ja seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte üksnes kavade ametlikult siduva laadi tõttu. Oluline on, et Hiina kõikide valitsustasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad asjakohaselt neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima kavades sätestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.2.5 allpool) (31).

(58)

Teiseks, rahaliste vahendite eraldamise tasandil domineerivad Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Oma laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.2.8 allpool) (32). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Kuigi need ei ole nii tähtsad kui pangandussektor, on need finantssektori osad institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (33).

(59)

Kolmandaks, reguleeriva keskkonna tasandil sekkub riik majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu otsuseid tegevatel organitel on ulatuslik kaalutlusõigus (34). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (35).

(60)

Kokkuvõtlikult põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette mitmekujulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Selline oluline valitsusepoolne sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (36).

(61)

Võttes arvesse riigi sekkumist ja riigiomandi domineerimist Hiina majandusmudelis, esindavad riigile kuuluvad ettevõtted olulist osa Hiina majandusest. Valitsus ja HKP säilitavad struktuurid, mis tagavad nende jätkuva mõju riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riigipartei mitte ainult ei formuleeri üldist majanduspoliitikat ega teosta aktiivselt järelevalvet selle rakendamise üle üksikute riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid ka teostab oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt punkt 3.2.2.4) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (37). Riigile kuuluvatel ettevõtetel on Hiina majanduses omakorda eristaatus, mis tähendab mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjaomastele sisenditele, sealhulgas rahalistele vahenditele (38).

(62)

Konkreetselt terasesektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigi omandis olevad ettevõtted (39). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, kavatseb Hiina valitsus 2025. aastaks koondada 60–70 % raua- ja terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (40). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (41).

(63)

Kuna terasetööstuses on valitsuse sekkumine kõige tugevam ja riigile kuuluvate ettevõtete osakaal kõige suurem, ei saa isegi eraomandis olevad terasetootjad tegutseda turutingimustel. Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.2.2.5.

(64)

Riigi kontroll ja sekkumine orgaanilise kattega terastoodete sektoris on sätestatud kirjeldatud üldises raamistikus. Paljud suured orgaanilise kattega terastoodete tootjad on riigi omandis. Olemasolevad tõendid viitavad sellele, et HRV orgaanilise kattega terastoodete tootjad on Hiina valitsuse omandis, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all ega tegutse seetõttu kooskõlas turupõhimõtetega (42).

(65)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina riik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktidega ettenähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete tippjuhte võib käsitada vastava omandiõigusena, (43) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üheks kanaliks, mille kaudu riik saab mõjutada ärialaseid otsuseid. Hiina äriseaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Tundub, et minevikus seda nõuet alati ei järgitud või selle täitmist rangelt ei tagatud. Hiljemalt alates 2016. aastast on HKP poliitiliste põhimõtete kohaselt tugevdanud kontrolli riigile kuuluvate ettevõtete ärialaste otsuste üle. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraäriühingutele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (44). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraäriühingust ning suureneb surve anda HKP organisatsioonile viimane sõna ärialaste otsuste vastuvõtmisel asjaomases äriühingus (45). Need eeskirjad kehtivad Hiina majanduses üldiselt, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete tootjate ja neile tootmissisendi tarnijate suhtes.

(66)

Eelkõige terasesektoris (sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega ja peamiste sisendite tarnijatega) on paljud suured terasetootjad (sh orgaanilise kattega terastoodete tootjad) riigi omandis. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 (46) näitena 12. viisaastaku saavutuste kohta (näiteks Baosteel, Anshan Iron and Steel, Wuhan Iron and Steel jne). Riigi omandis olevate orgaanilise kattega terastoodete tootjate avalikes dokumentides on mõnikord rõhutatud seost Hiina riigiga. Näiteks Baoshan Iron & Steel (ehk Baosteel) kinnitas oma 2016. aasta poolaastaaruandes, et „[e]ttevõte kohustub järgima piirkondlikku 13. viisaastakuplaani ning on saavutanud kohalike omavalitsustega üksmeele ressursside jagamise, linnatööstuste ühendamise ja ökoloogilise keskkonna loomise küsimustes“ (47). Hiljutises teatavaid Hiinast pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises (48) tegi komisjon kindlaks, et kolm neljast valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernist olid riigi omandis olevad ettevõtted. Kõigis kolmes kontsernis oli juhatuse esimees või president ka kontserni HKP organisatsiooni parteikomitee sekretär.

(67)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka allpool punkt 3.2.2.8) ning tooraine ja ka sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu moonutav mõju (49). Seega võimaldab riigi esindatus Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid terase- ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektori) ettevõtetes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes.

(68)

Hiina majanduse juhtimine põhineb olulisel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Vastavad kavad on kehtestatud kõikidel valitsustasanditel ja need hõlmavad praktiliselt kõiki majandussektoreid; kavades sätestatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsustasandil rakendatakse. Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (50).

(69)

Hiina valitsus peab terasetööstust, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete kui suure väärtusega toodete tootmist, võtmetähtsusega tootmisharuks (51). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (52). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (53).

(70)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaanis (54) nähakse ette suure väärtusega terastoodete tootjatele toetuse andmine (55). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (56).

(71)

Suuniskataloogis struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (57) (edaspidi „kataloog“) loetletakse raua- ja terasesektorit soodustatud tootmisharudena. Kataloogis toetatakse eelkõige „tehnoloogiate arendamist ja kasutamist paremate omadustega ja kvaliteetsete täiustatud terastoodete tootmiseks, sealhulgas järgmiste toodete tootmiseks: autotööstuses kasutavad ülitugevad lehttooted tõmbetugevusega vähemalt 600 MPa, kõrgetasemeline toruteras nafta ja gaasi ülekandmiseks, ülitugevad laiad ja paksud terasplaadid laevadele, laevaehituses kasutatav teras, keskmise paksusega teras tõmbetugevusega vähemalt 420 MPa hoonete, sildade ja muude rajatiste ehitamiseks, teras kiirraudteede ja raskeveoraudteede ehitamiseks, madala rauakao väärtusega ja kõrge magnetilise induktsiooniga silikoonteras, korrosiooni- ja kulumiskindel teras, ressursisäästlik legeeritud roostevaba teras (uueaegne roostevaba ferriit-teras, ferriit-austeniitne roostevaba teras ja nitriiditud roostevaba teras), eriterasvardad ja traatvardad kõrgetasemeliste põhiosade (kõrgetasemelised tehnoloogilised ülekanderattad, poldid tugevusega 12,9 ja rohkem, ülitugevad vedrud ja pika tööeaga laagrid) ning kvaliteetsed eriterasest sepismaterjalid (muu hulgas tööriista- ja valuvormiteras, roostevaba teras ja teras seadmete valmistamiseks)“. Kataloogi kohaldamist kinnitas ka hiljutine teatavaid Hiinast pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlev subsiidiumivastane uurimine (58).

(72)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas: turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, (59) investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil praktiliselt kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (60). Praegune ülemäärase tootmisvõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(73)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et sundida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete kui kvaliteetsete terastoodete tootmist ning nende tootmisel kasutatavate toorainete tarnimist. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(74)

Hiina pankrotisüsteem ei ole piisav, et saavutada selle peamised eesmärgid, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiseadus põhineb ametlikult samadel põhimõtetel nagu muude riikide asjaomased seadused, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes eriti väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (61).

(75)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (62). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maade eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (63). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (64).

(76)

Seetõttu ei näi Hiina pankrotiseadus ja asjaõigusseadus toimivat nõuetekohaselt, põhjustades moonutusi, mis on seotud maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ning maade eraldamise ja omandamisega HRV-s. Olemasolevatele tõenditele tuginedes tundub, et need kaalutlused kehtivad täielikult nii terasesektori kui ka konkreetsemalt orgaanilise kattega terastoodete tootmise valdkonna puhul. Komisjon on eelkõige kindlaks teinud, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad (65) ning nende toormaterjali – kuumvaltsterase – tarnijad (66) on saanud kasu maakasutusõiguste andmisest piisavast väiksema tasu eest.

(77)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiinas täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut peamist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (67). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (68). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustus ja muud soodustused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (69). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(78)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et terasesektoris, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete tootmise sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused orgaanilise kattega terastoodete sektorit nii otseselt (asjaomast toodet tootes) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse sama tööhõivesüsteemi).

(79)

Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(80)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (70) ning need pangad lähtuvad raha pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik otstarbekus. Samamoodi kui riigi omandis olevad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP) (71) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud õiguslikku kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (72). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (73).

(81)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, nagu vajadust uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(82)

Lisaks on võlakirjade ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele.

(83)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (74). Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(84)

Teiseks hoitakse laenamise kulud kunstlikult väiksed, et stimuleerida investeeringute kasvu. Selle tulemusel kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(85)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris liberaliseeriti nominaalne intressimäär, ei ole hinnamuutused tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Võrdlusmääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(86)

Laenude mahu üldine suurenemine Hiinas viitab sellele, et kapitali paigutamine muutub ebatõhusamaks, kusjuures pole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tulemusena on halbade laenude maht viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu), ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(87)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad Hiina ärilaenude süsteemi sisuliselt olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(88)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et eespool kirjeldatud valitsusepoolset sekkumist finantssüsteemi terasesektoris, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete tootmise sektoris ei esine. Otse vastupidi, taotleja esitatud THINK!DESK'i aruandes märgitakse, et paljud Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad on saanud kasu finantsoperatsioonidest, mis ei vasta turutingimustele. Komisjon on ka kindlaks teinud, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad (75) ning nende toormaterjali, kuumvaltsterase tarnijad (76) on saanud kasu sooduslaenudest, mis kujutavad endast subsiidiume. Seetõttu mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(89)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused ei piirdu terasesektoriga üldiselt ega orgaanilise kattega terastoodete sektoriga konkreetselt. Otse vastupidi, olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.2.2.1–3.2.2.5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ja Hiina süsteemi tunnusjooned kehtivad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.2.2.6–3.2.2.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(90)

Orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et neid sisendeid ei hangita Hiinast. Kui orgaanilise kattega terastoodete tootja ostab neid sisendeid, mõjutavad tema makstavaid (ja kuludena kajastatud) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsustasanditel ja kõikides sektorites.

(91)

Seetõttu ei saa kasutada orgaanilise kattega terastoodete omamaiseid hindu ning ka kõikide sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, finantseerimine, tööjõud jne) hinnad ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Valitsusepoolne sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRV-s. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendi sisendi jne puhul. Hiina valitsus ja eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(92)

Punktides 3.2.2.2–3.2.2.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist Hiina valitsuse sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka terasesektorisse (sealhulgas asjaomase toote puhul), näitab, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ja eksportivad tootjad keeldusid koostööst, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(93)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmiskulude ja müügi alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmiskulude ja müügi alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletas meelde, et ükski eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ei teinud ning et ei esitatud ühtegi väidet selle kohta, et mõned omamaised hinnad on moonutamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

(94)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(95)

Nagu 13. aprilli 2018. aasta teate põhjendustes 24–25 on selgitatud, teatas komisjon huvitatud isikutele, et ta on kindlaks teinud kuus võimalikku võrdlusriiki: Argentina, Colombia, Malaisia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika ja Tai, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama valiku kohta märkusi ja pakkuma välja muid riike.

(96)

Maailmapank peab Argentinat, Colombiat, Malaisiat, Mehhikot, Lõuna-Aafrikat ja Taid HRV-ga sarnase majanduse arengutasemega riikideks, st kõik need riigid liigitatakse kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(97)

Taotleja väitis, et kuna Mehhiko on NAFTA liikmesriik, kuulub ta Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkonda, kus majanduse arengutase on palju kõrgem kui HRV-s, mis võib mõjutada kulusid Mehhikos. Komisjon analüüsis võimalike võrdlusriikide sobivust Maailmapanga kogurahvatulu andmebaasi alusel. Viimases on Mehhiko liigitatud suurema keskmise sissetulekuga riikide hulka, st riikide hulka, mille arengutase on võrreldav HRV-ga. Sellesse kategooriasse kuuluvad riigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta oli 2017. aastal – aasta, mille kohta on olemas viimased kaubandusandmed – vahemikus 3 896 kuni 12 055 USA dollarit. Nii järjestatakse üksikuid riike, mitte vabakaubanduspiirkondadesse, tolliliitudesse jne kuuluvate riikide rühmi. Komisjon leidis, et kõik kuus kindlakstehtud võimalikku võrdlusriiki on majandusarengu pooles võrdselt võrreldavad HRV-ga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(98)

13. aprilli 2018. aasta teates märkis komisjon, et teadaolevalt toodeti Argentinas, Colombias, Malaisias, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas ja Tais vaatlusalust toodet.

(99)

Komisjon tegi kindlaks, et neist riikidest kolmes, nimelt Argentinas, Colombias ja Tais, tuli avalike andmete, eelkõige vaatlusaluse toote tootja avalike finantsandmete kättesaadavust täiendavalt kontrollida.

(100)

Colombias ja Tais ei olnud vaatlusaluse toote tootja finantsandmed avalikult kättesaadavad. Argentina puhul käsitlesid kindlaks tehtud avalikult kättesaadavad finantsandmed Terniumi kontserni, mis tootis selles riigis vaatlusalust toodet. Samas ei selgunud kontserni kohta kättesaadavatest finantsandmetest, milline osa neist andmetest käsitles kontserni tegevust Argentinas, sest kontsern avaldas Argentinat käsitlevad andmed koos andmetega, mis puudutasid ka muid riike, näiteks Boliiviat, Tšiilit, Paraguayd ja Uruguayd. Seetõttu ei olnud andmed piisavalt täpsed, et kasutada neid sobiva võrdlusalusena.

(101)

Oma märkustes 13. aprilli 2018. aasta teate kohta kordas taotleja oma taotlust, märkides, et kõige paremini sobiks võrdlusriigiks Lõuna-Aafrika. Vaatlusalust toodet tootis seal kaks tootjat. Ühe tootja, Safal Steel (Pty) Ltd finantsandmed ei olnud avalikult kättesaadavad. Kuigi teise äriühingu, ArcelorMittal South Africa finantsandmed olid kättesaadavad, oli see äriühing nii uurimisperioodil kui ka kogu vaatlusalusel perioodil kahjumis. Seetõttu ei saanud seda äriühingut valida, sest kahjumis oleva äriühingu finantsandmetes puudub kasum, mis tuleb asendada. Kuna Lõuna-Aafrikast ei leitud teist vaatlusaluse toote tootjat, kelle finantsandmed oleksid avalikult kättesaadavad, leidis komisjon, et see riik ei sobi võrdlusriigiks.

(102)

Oma märkustes 3. juuli 2018. aasta teate kohta väitis taotleja, et komisjon tegi vea, jättes Lõuna-Aafrika võrdlusriigina kõrvale, sest asjaolu, et vaatlusaluse toote tootja oli ühel aastal kahjumis, ei saanud olla võrdlusriigi valimisel otsustav tegur.

(103)

Kuna komisjonil oli võrdlusriigi valimisel piisav hulk võimalusi, otsustas ta valida riigi, kus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõiguga olid andmed ettevõtte põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta avalikult kättesaadavad.

(104)

Seega oli asjaolu, et ArcelorMittal South Africa oli kahjumis, komisjoni hinnangul otsustav tegur võrdlusriigi valikul ning taotleja väide lükati tagasi.

(105)

Malaisias olid avalikult kättesaadavad Taiwani äriühingu China Steel Corporation tütarettevõtja CSC Steel Holdings Berhad finantsandmed. CSC Steel Holdings Berhad tootis vaatlusalust toodet ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumis.

(106)

Taotleja väitis, et välisinvesteeringutel põhineva äriühingu avalikult kättesaadavad andmed ei pruugi olla usaldusväärsed. Komisjon leidis, et avalikult kättesaadavate andmete usaldusväärsust tuleb analüüsida iga juhtumi puhul eraldi. Käesoleval juhul puudusid komisjonil tõendid, mis põhjendaksid CSC Steel Holdings Berhadi finantsandmete kõrvalejätmist, ning neid ei esitanud ka taotleja. Seepärast lükati see väide tagasi.

(107)

Mehhiko puhul sai komisjon avalikult kättesaadavad andmed Terniumi kontserni kohta ja eelkõige kontserni 2017. aasta aruande. See kontsern on vaatlusaluse toote tootja Mehhikos ning selle toodang Mehhikos moodustab enam kui 55 % konsolideeritud käibest, mille kohta esitatakse andmed muudest geograafilistest piirkondadest eraldi. Lisaks oli Terniumi kontsern läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumis.

(108)

Seetõttu leidis komisjon, et võrdlusaluse riigi valimisel tehakse lõplik valik Malaisia ja Mehhiko vahel.

(109)

Oma märkustes viitas taotleja Ameerika Ühendriikide tavale kasutada „metallisektoris tegutsevate“ äriühingute, näiteks alumiiniumitootjate kogumit. Komisjon aga eelistab võimaluse korral alati nende äriühingute avalikult kättesaadavaid andmeid, kes tegelikult toodavad vaatlusalust toodet. Komisjon kaalub muid sobivaid võimalusi ainult siis, kui sarnase majanduse arengutasemega riigis selliseid tootjaid ei leidu või osutuvad vaatlusalust toodet tootvad äriühingud muude asjaolude tõttu ebasobivaks. Käesoleval juhul ei olnud see vajalik, sest orgaanilise kattega terastoodete tegelikud tootjad, kelle andmed olid avalikult kättesaadavad, olid olemas. Seepärast lükati see väide tagasi.

(110)

Olles kindlaks teinud kaks võimalikku võrdlusriigiks sobivat riiki, Mehhiko ja Malaisia, hindas komisjon nende sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset, et valida eelistatud riik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lausega.

(111)

Komisjon tegi kindlaks, et Malaisia on jäänud maha asjaomaste rahvusvaheliste tööstandardite järgimisel ja alusmääruse Ia lisas nimetatud ILO konventsioonide ratifitseerimisel. Malaisia ei ole eelkõige ratifitseerinud kolme kaheksast ILO põhikonventsioonist (ühinemisvabadust, sunniviisilise töö kaotamist ja diskrimineerimise keeldu käsitlevad konventsioonid). Peale selle on Malaisia allkirjastanud ühe olulise keskkonnakokkuleppe, kuid ei ole seda ratifitseerinud (79).

(112)

Mehhiko aga järgib ILO tööstandardeid paremini, sest ta on ratifitseerinud kõik põhikonventsioonid peale organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsiooni. Lisaks on ta allkirjastanud ja ratifitseerinud kõik tähtsamad keskkonnakonventsioonid.

(113)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Mehhiko kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud tingimustele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Eeskätt toodetakse Mehhikos märkimisväärses koguses vaatlusalust toodet ning seal on olemas täielikud andmed kõikide tootmistegurite, tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Lisaks on Mehhikos sotsiaal- ja keskkonnakaitse paremal tasemel.

(114)

3. juuli 2018. aasta teates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a neljanda lõiguga kasutatakse normaalväärtuse arvutamiseks äriühingu Ternium S.A. Mexico müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit. Lisaks kasutab komisjon sama äriühingu tootmise üldkulusid, et hõlmata kulusid, mida eelnimetatud tootmistegurid ei hõlma.

(115)

Oma märkustes 3. juuli 2018. aasta teate kohta väitis taotleja, et ArcelorMittal South Africa (kohalik äriühing) konsolideerimata andmeid tuleks eelistada Terniumi kontserni (ülemaailmne kontsern), mille toodang Mehhikos moodustab rohkem kui 55 % konsolideeritud käibest, konsolideeritud andmetele. Väide põhines tähelepanekul, et konsolideeritud andmed kajastasid kohaliku äriühingu tulemusi, mitte ülemaailmse kontserni omi, ning et need kajastavad paremini tootmise püsivaid üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis. Kuna aga äriühingu ArcelorMittal South Africa andmeid ei saanud kasutada, sest see äriühing oli kahjumis, ei olnud see väide põhjendatud ning lükati seetõttu tagasi.

(116)

Taotleja väitis oma märkustes 3. juuli 2018. aasta teate kohta ka, et kuigi Mehhiko on sobiv võrdlusriik, kuulub Ternium S.A. Mexico rahvusvahelisse Terniumi kontserni, mille finantsandmed kajastavad tegevust riikides, mille majanduse arengutase on erinev.

(117)

Hoolimata asjaolust, et Terniumi kontsern on rahvusvaheline äriühing, leidis komisjon, et äriühingu Ternium S.A. Mexico avalikult kättesaadavad andmed kajastasid piisavalt täpselt vaatlusaluse toote tootmist Mehhikos, ning lükkas seetõttu väite tagasi. Punktis 3.2.3 esitatud analüüsile tuginedes otsustas komisjon kasutada Ternium S.A. Mexico finantsandmeid, mis on kättesaadavad 2017. aasta kohta ja seega hõlmavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(118)

3. juuli 2018. aasta teates märkis komisjon et normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, kasutab ta enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks Global Trade Atlas andmebaasi (edaspidi „GTA andmebaas“). Komisjon kasutas elektrikulude kindlakstegemiseks aruannet „Doing Business 2018“ (edaspidi „2018. aasta äritegevuse aruanne“), maagaasi kulude kindlakstegemiseks riiklikku statistikat, veekulude kindlakstegemiseks föderaalringkonna maksuseadustikku ning müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlakstegemiseks Ternium S.A. Mexico finantsandmeid.

(119)

Nagu 13. aprilli 2018. aasta teate põhjenduses 23 on juba osutatud, püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja allikate esialgse loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida koostööd teinud eksportivad tootjad kasutavad vaatlusaluse toote tootmisel.

(120)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel taotlejale. Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjate veebisaitidel avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et nende tootmisprotsess ja kasutatavad materjalid näivad olevat identsed nendega, mida on kirjeldanud taotleja.

(121)

Tootmisprotsessi lähtepunktiks valiti substraat ehk põhipool, kuna sellest sai alguse taotleja tootmisprotsess. Lisaks tegi komisjon esialgse uurimise käigus kogutud andmete kui parimate olemasolevate tõendite alusel kindlaks, et ka eksportivad tootjad alustasid orgaanilise kattega terastoodete tootmist sellest substraadist. Esialgses uurimises integreeritud tootjad koostööd ei teinud.

(122)

Kuna koostööd ei tehtud, puudusid komisjonil taotleja esitatud kuuekohalistest HS-koodidest täpsemad tariifikoodid. HS-koodid kattusid täielikult Mehhiko tariifikoodidega.

(123)

Võttes arvesse kogu taotleja esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral HS-koodid:

Tabel 1

(124)

Taotleja kinnitas, et enamasti kasutatakse kõige tüüpilisema vaatlusaluse toote tootmisel substraadina kuumtsingitud teraspooli. Seega, kuna eksportivad tootjad keeldusid koostööst ning huvitatud isikud märkusi ei esitanud, ei kogunud komisjon andmeid muude võimalike substraatide, nagu kuumvaltsitud teraspooli või külmvaltsitud teraspooli kohta.

(125)

Seoses metalliga katmisega kinnitas taotleja, et valdavalt kasutatakse tsingiga katmist. Seega, kuna eksportivad tootjad keeldusid koostööst ning huvitatud isikud märkusi ei esitanud, ei pidanud komisjon vajalikuks koguda andmeid alumiiniumiga katmise kohta.

(126)

Tuleb märkida, et kuumtsingitud teraspoolist substraat on juba tsingi või tsingisulamitega kaetud. Metalliga katmise kasutamise andmeid koguti ainult selleks, et korrigeerida normaalväärtuse arvutusi eri liiki toodete metalliga katmises kasutatud tsingi ja tsingisulamite eri koguste põhjal.

(127)

Taotleja esitatud andmed ei võimaldanud kindlaks teha abimaterjalide tarbimist vaatlusaluse toote ühiku kohta. Taotleja käsitas abimaterjalide kulusid tootmise üldkuludena. Seega, kõnealuse teabe puudumise tõttu ei saanud komisjon kindlaks teha kasutatud abimaterjalide kasutamise määra ja moonutamata väärtust. Samas tegi komisjon kindlaks, et abimaterjalide kulud kokku moodustasid märkimisväärse osa tootmiskuludest lõpptoote tonni kohta. Selleks et neid kulusid arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel nõuetekohaselt arvesse võtta, suurendas komisjon Mehhiko moonutamata tootmiskulusid (mis hõlmasid materjali-, tööjõu-, energia- ja veekulusid) protsendi võrra, mis on võrdne abimaterjalide kulude osakaaluga taotleja esitatud tootmiskuludes. Komisjon leidis, et see meetod kajastas piisavalt abimaterjalide kulude osakaalu tootmise kogukuludes arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel.

(128)

Taotleja ei teatanud veeldatud naftagaasi, vesiniku või lämmastiku kasutamisest. Seega neid esialgu kindlaks tehtud tootmistegureid normaalväärtuse arvutamisel ei kasutatud.

(129)

Peale selle teatas taotleja, et arvesse tuleks võtta orgaanilise kattega terastoodete tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid. Selleks tuli kindlaks teha jäätmete laad ja vastav HS-kood. Käesoleval juhul tehti kindlaks, et jäätmeteks on tsingitud terase jäägid (vt tabel põhjenduses 123).

(130)

Kuna Mehhiko turu puhul kõikide materjalide ja jäätmete kohta andmeid ei olnud, tugines komisjon impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRV-st pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta leidis põhjenduses 92, ei ole käesoleval juhul HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b. Komisjon leidis olemasolevatele tõenditele tuginedes, kuna huvitatud isikud neid ümber ei lükanud, et samad moonutused mõjutasid ka ekspordihindu. Pärast HRV väljajätmist oli kolmandates riikidest pärit import representatiivne, moodustades 94–100 % Mehhikosse suunatud impordi kogumahust.

(131)

Selleks et teha vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hind, kohaldas komisjon impordihinna suhtes võrdlusriigiks oleva Mehhiko imporditollimaksu ning lisas omamaised transpordikulud. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon taotleja esitatud andmetele omamaiste transpordikulude kohta.

(132)

ILO statistika sisaldas teavet tootmissektori kuupalkade kohta ja nädalase tööaja kohta Mehhikos läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Taotleja väitis, et Lõuna-Aafrika kohta kättesaadavaid andmeid võib korrigeerida vastavalt inflatsioonile, kasutades Lõuna-Aafrika reservpanga avaldatud tarbijahinnaindeksit või tootmissektori tööjõukuluindekseid. Kuna aga komisjon otsustas kasutada sobiva võrdlusriigina Mehhikot, mille kohta need andmed olid kättesaadavad, lükati see väide tagasi.

(133)

Elektrienergia hind oli avaldatud 2018. aasta äritegevuse aruandes. Selles aruandes kasutati Mehhikos kehtiva kilovatt-tunni hinna kindlakstegemiseks standardmeetodit.

(134)

Teise võimalusena kaalus komisjon Mehhiko elektritootjate ja -tarnijate avaldatud elektritariifide kasutamist. Mehhikos on peamine elektritarnija riigile kuuluv ettevõte CFE (Comisión Federal de Electricidad).

(135)

Taotleja väitis, et 2018. aasta äritegevuse aruandes avaldatud elektrihinnad tunduvad olevat kunstikult madalad võrreldes enamiku riikidega ning tegi seetõttu ettepaneku kasutada selle piirkonna määrasid, kus toodetakse vaatlusalust toodet, võttes arvesse nende võimalikku korrigeerimist vastavalt tarneahelale, eritariifidele ja käibemaksule.

(136)

Taotleja ei esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et selline käibemaksu, eritariife ja tarneahelaid arvesse võttev korrigeerimine on tõepoolest vajalik ja asjakohane Hiina eksportivate tootjate puhul. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi ja otsustas kasutada kõige terviklikumaid ja üheselt mõistetavaid andmeid, mis on avaldatud 2018. aasta äritegevuse aruandes.

(137)

Andmed maagaasi hinna kohta Mehhikos on avaldatud energiaturu reguleerimise komisjoni (Comisión Reguladora de Energía) hallatavas andmebaasis. Esitatud andmed hõlmavad perioodi 2017. aasta juulist detsembrini.

(138)

Taotleja väitis, et Lõuna-Aafrika puhul võiks kasutada veeldatud maagaasi (HS-kood 2711 11) impordi tonnihinda, mis on saadud GTA andmebaasist, ning arvestada see ümber hinnaks gigadžauli kohta. Kuna komisjon otsustas kasutada sobiva võrdlusriigina Mehhikot, mille kohta need andmed olid kättesaadavad, lükkas ta selle väite tagasi.

(139)

Lisaks 13. aprilli 2018. aasta teates nimetatud tootmisteguritele teatas taotleja komisjonile, et vaatlusaluse toote tootmisel kasutatakse suruõhku. Suruõhku ostetakse veeldatud õhuna.

(140)

Komisjon tegi kindlaks, et asjakohane veeldatud õhu HS-kood on 2853 90. Selle HS-koodi alla kuulub aga mitu muud kemikaali. Mehhiko riikliku tariifitabeli kohaselt seda üksikasjalikumalt ei liigitata. Seega hõlmaksid GTA andmebaasist saadud andmed muude anorgaaniliste ühendite (sh destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi ja muu samalaadse puhtusastmega vesi) ja amalgaamide (v.a väärismetallide amalgaamid) importi.

(141)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud põhjustel ei pidanud komisjon GTA andmebaasi kasutamist sobivaks. Tuleb märkida, et suruõhk moodustas tühise osa tootmiskuludest lõpptoote tonni kohta. Selleks et neid kulusid moonutamata normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta, suurendas komisjon moonutamata tootmiskulusid (mis hõlmasid materjali-, tööjõu-, energia- ja veekulusid) protsendi võrra, mis on võrdne suruõhu kulude osakaaluga taotleja esitatud tootmiskuludes. Komisjon leidis, et see meetod kajastas piisavalt suruõhu kulude osakaalu tootmise kogukuludes arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel.

(142)

Mehhikos määratakse veehinnad kohaliku omavalitsuse tasandil. Lisaks avaldab Mehhiko veekasutust reguleeriv riigiasutus CONAGUA (Comisión Nacional del Agua) vee kasutamise kohta Mehhikos statistikat, sealhulgas ülevaate tööstuses kasutatava vee hindadest valitud kohalikes omavalitsustes. Viimane väljaanne pärineb siiski 2016. aastast ning see käsitleb 2015. aastat.

(143)

Seega kasutas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud hindade kasutamiseks Mexico City veetariife. Need olid avaldatud föderaalringkonna maksuseadustikus, mida muudeti 2016. aasta detsembris ning kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

(144)

Komisjon arvutas arvestusliku normaalväärtuse kahes järgmises etapis.

(145)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad keeldusid koostööst, korrutas komisjon seejärel taotleja tootmisprotsessi tasandil materjalide, tööjõu, energia ja vee puhul täheldatud kasutustegureid moonutamata ühikukuludega võrdlusriigis Mehhikos. Nende tootmistegurite puhul, mille kohta taotleja täpseid kasutustegureid ei esitanud (eelkõige abimaterjalid ja suruõhk), kohaldas komisjon moonutamata otseste tootmiskulude suhtes protsenti, mis oli võrdne nende tootmistegurite kulude osakaaluga taotleja teatatud tootmiskuludes.

(146)

Teiseks kohaldas komisjon eelnimetatud tootmiskulude suhtes Ternium S.A. Mexico tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Need tehti kindlaks Ternium S.A. Mexico 2017. aasta aruande alusel ning väljendati järgmiste protsendimääradena:

(147)

tootmiskulude (mis hõlmavad materjalide, tööjõu-, energia- ja veekasutust) suhtes kohaldati 14,12 % suurust tootmise üldkulude (80) määra;

(148)

tootmiskulude ja tootmise üldkulude suhtes kohaldati 12,56 % suurust müügi-, üld- ja halduskulude (81) määra;

(149)

tootmiskulude, tootmise üldkulude ning müügi-, üld- ja halduskulude summa suhtes kohaldati 15,09 % suurust kasumimäära (82).

(150)

Selle alusel tuletas komisjon iga tooteliigi normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja koostööd ei teinud, määrati normaalväärtus kindlaks kogu riigi kohta, mitte iga eksportija ja tootja kohta eraldi.

(151)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasehindade tasemele.

(152)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil.

(153)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 134 %.

(154)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(155)

Nagu eespool selgitatud, leiti, et HRV-st pärit orgaanilise kattega terastooteid imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhindadega, kuid selle impordi maht oli suhteliselt väike. Täielikkuse huvides uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, HRV eksportivate tootjate hinnakujundus muudel turgudel, muude turgude olemasolu ja liidu turu atraktiivsus.

(156)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli HRV-st liitu suunatud orgaanilise kattega terastoodete impordi maht üsna väike (ligikaudu 0,1 % liidu kogutarbimisest), kuigi vastavalt põhjendusele 36 peeti seda representatiivseks. Seetõttu otsustas komisjon analüüsida ka andmeid HRV-st pärit orgaanilise kattega terastoodete müügi kohta kolmandatesse riikidesse, et leida kinnitust oma järeldusele dumpingu jätkumise kohta. Dumpingu arvutamisel kasutati kolmandatesse riikidesse müügi hindu, tuginedes Hiina ekspordistatistikale.

(157)

Normaalväärtus HRV-st kolmandatesse riikidesse suunatud dumpingu hindamiseks määrati kindlaks põhjendustes 37–150 kirjeldatud viisil.

(158)

Kuna Hiina tootjad keeldusid koostööst, põhines kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind taotleja esitatud Hiina ekspordiandmebaasi andmetel. Komisjon arvas nendest andmetest, mis on andmebaasis esitatud FOB-tasandil, maha sadamas käitlemise kulud ja taotleja esitatud hinnangulised omamaised transpordikulud Hiinas, et arvutada ekspordihind tehasehindade tasemel.

(159)

Komisjon võrdles arvestuslikku normaalväärtust muude riikide kui liidu liikmesriikide ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil.

(160)

Eeltoodud võrdlus näitas, et kõikidesse kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) toimuva ekspordi üleriigiline dumpingumarginaal on 118 %, kusjuures viiele kõige tähtsamale eksporditurule (India, Filipiinid, Venemaa Föderatsioon, Lõuna-Korea ja Vietnam) suunatud ekspordi üleriigiline dumpingumarginaal on vahemikus 112–160 %. See kinnitas ka seda, et liitu toimuva ekspordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli väga väikestest müügimahtudest olenemata mõistlik.

(161)

Kuna koostööst keelduti, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotleja esitatud teabe alusel.

(162)

HRV tootmisvõimsus oli praegusest tootmisvõimsusest märkimisväärselt suurem. Hiina raua- ja teraseühenduse (China Iron and Steel Association (CISA)) andmetel oli värvitud terastoodete tootmisvõimsus 2013. aastal 40 miljonit tonni. 7,5 miljoni tonni suuruse tootmismahu juures rakendati ainult ligikaudu 20 % tootmisvõimsusest. Meetmete tühistamise korral oleks Hiina tootjatel piisavalt vaba tootmisvõimsust – hinnanguliselt umbes 32,5 miljon tonni – et ujutada liidu turg, kus tarbitakse 4,5 miljonit tonni, üle dumpinguhinnaga orgaanilise kattega terastoodetega.

(163)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule eksportida.

(164)

India, Malaisia, Pakistan, Türgi ja Vietnam on kehtestanud Hiina orgaanilise kattega terastoodete ekspordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmed, mis viitab samasugusele hinnakujundusele nagu täheldati Hiina ekspordi puhul liitu.

(165)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad dumpinguhinnaga ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

(166)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu ühe tonni orgaanilise kattega terase müügihind 194–338 euro võrra (või 28–59 %) suurem kui viiele peamisele eksporditurule suunatud Hiina ekspordi hind CIF-tasemel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 160. Ka orgaanilise kattega terase tonnihind oli 211–226 euro võrra (või 31–33 %) suurem kui kõikidesse kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) suunatud Hiina keskmine ekspordihind CIF-tasemel. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Hiina eksport viiele kõige tähtsamale eksporditurule 48 % liidu tarbimisest.

(167)

Seega oleks meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suunavad märkimisväärse koguse orgaanilise kattega terastoodete ekspordist kolmandatest riikidest ümber liidu turule.

(168)

Eeltoodut arvesse võttes leidis komisjon, et olenemata sellest, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping toimus või mitte, on väga tõenäoline, et meetmete aegumise korral see kordub.

(169)

Uurimine näitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Leiti, et hoolimata väikesest impordimahust vastasid dumpingumarginaalid neile dumpingumarginaalidele, mida täheldati Hiina ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse. Võttes arvesse punktides 3.3.2–3.3.4 vaadeldud elemente, järeldas komisjon, et kehtivate meetmete aegumise korral on väga tõenäoline, et Hiina tootjad ekspordiksid märkimisväärses koguses orgaanilise kattega terastooteid liitu dumpinguhinnaga. Seega on olemas tõendid dumpingu tõenäolise jätkumise kohta.

(170)

Teise võimalusena leidis komisjon ka, et igal juhul on olemas tõendid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu kordumine tõenäoline. HRV-s oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga suur vaba tootmisvõimsus võrreldes liidu tarbimisega. Peale selle on muudel turgudel kehtestatud Hiinast imporditud vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastased meetmed. Hiina eksportivate tootjate hinnakujundus kolmandate riikide turgudel kinnitab liitu suunatud dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Kõigele lisaks näitas liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning asjaolu, et muud turud jäävad dumpinguvastaste meetmete tõttu suletuks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Hiina eksport ja vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt liidu turule. Seetõttu järeldas komisjon, et suure tõenäosusega suureneks dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel orgaanilise kattega terastoodete dumpinguhinnaga eksport HRV-st liitu.

(171)

Eeltoodut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine ja igal juhul selle kordumine.

(172)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus orgaanilise kattega terastooteid üle 20 teadaoleva tootja, kusjuures mõned neist on üksteisega seotud. Mitu tootjat kuulub terasetootjate kontsernidesse.

(173)

Valimisse kaasatud liidu tootjate vastustest küsimustikule ja taotleja esitatud andmetest nähtub, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt 4 752 003 tonni. Alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses käsitatakse liidu tootmisharuna liidu tootjaid, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu.

(174)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et osa valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks tarbimiseks, st sageli seda lihtsalt transporditakse (ilma arveteta) ja/või tarnitakse siirdehindadega sama äriühingu või kontserni ühest tehasest teise edasise töötlemise eesmärgil. Selleks et saada liidu tootmisharu olukorrast võimalikult terviklik ülevaade, koguti ja analüüsiti kogu orgaanilise kattega terastoodetega seotud tegevust käsitlevaid andmeid.

(175)

Nii nagu esialgses uurimises (selle põhjendused 68–69) leiti, et majandusnäitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime olenevad kogu äritegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud tootmisharusiseseks kasutuseks või müüakse seda vabal turul. Samas tuleb liidu turu müügimahtude ja -hindade, turuosa, kasvu, ekspordimahtude ja -hindade puhul keskenduda vabal turul valitsevale olukorrale (ja seega tootmisharusisest kasutust arvesse ei võeta). Seega korrigeeriti kahjunäitajaid liidu tootmisharu teadaoleva sisetarbimise ja müügi põhjal ning sisetarbimist ja müüki analüüsiti eraldi.

(176)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmise põhjal: i) impordistatistika TARICi koodide tasandil, kasutades alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid, ning ii) liidu tootmisharu müügimahud (sh tootmisharusisese tarbimisega seotud tehingud) liidus vastavalt taotleja esitatud andmetele. Vajaduse korral kontrolliti ja ajakohastati valimisse kaasatud liidu tootjate müügimahte nende valdustesse tehtud kontrollkäikude tulemusel.

(177)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

(178)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 18 %.

(179)

Komisjon tegi impordimahud ja -hinnad kindlaks impordistatistika alusel TARICi koodide tasandil, kasutades alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid.

(180)

Vaatlusalusel perioodil muutus import Hiinast liitu järgmiselt.

Tabel 3

(181)

Vaatlusalusel perioodil oli HRV-st pärit impordi maht väike. Hiinast pärit impordi turuosa kõikus vaatlusalusel perioodil veidi ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,1 %.

(182)

Import on olnud väike alates ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 2012. aasta septembris. Arvatavasti on väikse mahu põhjuseks kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(183)

Vaatlusalusel perioodil muutus Hiinast liitu imporditud toodete hind järgmiselt.

Tabel 4

(184)

Vaatlusalusel perioodil tõusid Hiinast pärit impordi hinnad 87 %. On põhjust oletada, et vähemalt osaliselt oli sellise suundumuse põhjuseks tooraine hindade tõus.

(185)

Koostööd teinud liidu tootjate keskmisi müügihindu toodete müümisel sõltumatutele klientidele liidu turul võrreldi Hiinast pärit impordi keskmiste hindadega. Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei olnud usaldusväärne võrdlemine tooteliikide kaupa võimalik ning Hiinast pärit impordi keskmise hinna kindlakstegemiseks kasutati impordistatistikat, mis käsitles vaatlusalust toodet tervikuna. Kuna sõltumatud importijad keeldusid käesolevas aegumise läbivaatamises koostööst, kasutati impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks taotluses esitatud hinnangulisi andmeid.

(186)

Sellel meetodil põhinev võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõi vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hinnad alla 27,8 % (st hindade allalöömine oli väga sarnane sellega, mis tehti kindlaks esialgses uurimises).

(187)

Lisaks näitas kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi hindade analüüs, et Hiina müüs mõnel oma peamistest eksporditurgudest sarnaste või mõnikord isegi madalamate hindadega kui liitu müües, kinnitades seega järeldust, et Hiina hindade praegune tase lööks alla liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul.

(188)

Tabel 5 näitab muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumist vaatlusalusel perioodil.

Tabel 5

(189)

Vaatlusalusel perioodil oli kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa 14,8 %. Enamik impordist oli pärit Indiast ja Koreast; neile järgnesid Türgi ja Taiwan.

(190)

Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind oli üldiselt kõrgem kui keskmine hind, millega Hiinast pärit import sisenes liitu. Olenevalt aastast oli kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind kas kõrgem või madalam kui liidu tootjate keskmine müügihind liidu turul.

(191)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uurimine kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(192)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, kasv, dumpingumarginaalide suurus ning varasema dumpingu mõjust taastumine) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hindamine põhines taotleja esitatud teabel, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega.

(193)

Mikroökonoomilisi näitajaid (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja palgad) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kohapealse kontrollkäigu ajal nõuetekohaselt kontrolliti.

(194)

Võttes arvesse seda, et taotleja ühte kolmest valimisse kaasatud äriühingust ei esindanud, on vastavalt alusmääruse artiklile 19 andmed tabelites 9–14 esitatud salajase äriteabe konfidentsiaalsuse hoidmise huvides vahemikena.

(195)

Liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutus vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt.

Tabel 6

(196)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid veidi tootmismaht (+8 %) ja tootmisvõimsus (+5 %), samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamine suurenes 2 %, ulatudes 89 %-ni.

(197)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tootmisharu müük liidus (sh tootmisharusisese tarbimisega seotud tehingud) järgmiselt.

Tabel 7

(198)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul langesid vaatlusaluse perioodi jooksul 14 %.

(199)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 84,9 %-ni.

(200)

Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive tase ja tootlikkus liidu tootmisharus järgmiselt.

Tabel 8

(201)

Liidu tootmisharu tööjõu tööhõive ja tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) ühe töötaja kohta aastas, suurenesid vaatlusalusel perioodil. See kasv kajastab üldist toodangu ja müügimahtude kasvu.

(202)

Liidu tootmisharu sai kasu liidu turu kasvust, kuigi tehased, mida tootmisvõimsuse vähesem rakendamine esialgse uurimise ajal rohkem mõjutas, on ikka veel taastumas. Liidu tootmisharu säilitas olulise turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(203)

Nagu eespool 3. jaotises on selgitatud, jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping märkimisväärsel tasemel. Tuleb märkida, et Hiina tootjad lõid liidu tootmisharu müügihinnad olulisel määral alla ning liidu tootmisharu olukord on ikka veel ebakindel.

(204)

Kuna Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahud olid palju väiksemad kui esialgsel uurimisperioodil, jõudis komisjon järeldusele, et dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule oli märkimisväärselt väiksem kui esialgses uurimises.

(205)

Vaatlusalusel perioodil muutusid valimisse kaasatud tootjate varud järgmiselt.

Tabel 9

(206)

Liidu tootjad suurendasid vaatlusalusel perioodil oma varusid. Seda näitajat ei peeta siiski liidu tootjate majandusliku olukorra hindamisel väga oluliseks. Orgaanilise kattega terastooteid toodetakse enamasti tellimuste alusel. Igal juhul moodustasid varud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult umbes 2 % kogumüügist.

(207)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügi hinnad liidu sõltumatutele klientidele ning ühikukulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

(208)

Vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu 11 %. Pärast 2014. ja 2015. aastal ning seejärel 2015.–2016. aastal toimunud hinnalangust, hakkasid hinnad 2016.–2017. aastal jälle tõusma. Nii langus kui tõus on tihedalt seotud tooraine hindade muutumisega.

(209)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada.

(210)

Vaatlusalusel perioodil jõudis liidu tootmisharu kasumisse. Kasumlikkuse paranemine oli selgelt seotud asjaoluga, et liidu tootmisharu suutis esialgsete meetmete kehtestamisele järgnenud aastatel suurendada oma müügi- ja tootmismahtu ning tõsta müügihindu. Samas jäi kasumlikkus alla sihtkasumi, mida esialgses uurimises peeti sobivaks ja jätkusuutlikuks (st 6,7 %).

Tabel 12

(211)

Rahavoo muutus vaatlusalusel perioodil kajastab peamiselt liidu tootmisharu üldise kasumlikkuse muutusi.

(212)

Vaatlusalusel perioodil investeeris ülimalt kapitalimahukas liidu tootmisharu järjepidevalt olemasolevate tootmisseadmete optimeerimisse ja uuendamisse. Lisaks tehti märkimisväärseid investeeringuid, et järgida keskkonnakaitse ja suurema ohutusega seotud õiguslikke nõudeid. Olenevalt äriühingust oli investeeringute eesmärk vähendada kulusid, optimeerida energiakasutust ja/või ka uuendada neid tootmisüksusi, mida oli kahjustanud esialgsel uurimisperioodil täheldatud tootmisvõimsuse vähene rakendamine.

(213)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus järgis vaatlusalusel perioodil täpselt kasumlikkuse suundumust.

(214)

Pärast meetmete kehtestamist on kapitali kaasamise võime paranenud.

(215)

Keskmine palk suurenes vaatlusalusel perioodil veidi, kuid vähem kui ühiku tootmiskulu.

(216)

Kahju analüüsist ilmneb, et liidu tootmisharu olukord paranes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 2013. aasta märtsis aitas liidu tootmisharul dumpingu kahjulikust mõjust aeglaselt, kuid kindlalt taastuda. Seda, et liidu tootmisharu on meetmetest märkimisväärselt kasu saanud, tõendavad muu hulgas liidu tootmise ja müügimahtude suurenemine, positiivne rahavoog ja investeeringutasuvus, ühiku tootmiskuludest üldiselt kõrgemad müügihinnad, tööjõukulude minimaalne suurenemine ja märkimisväärselt paranenud kasumlikkus.

(217)

Kuigi liidu tootmisharu on varasemast kahjust suures osas taastunud ja paistab olevat õigel teel, et oma olukorda pikema aja jooksul veelgi parandada, on tema olukord siiski veel ebakindel piiratud kasumlikkuse tõttu, mis jääb ikka veel allapoole sihtkasumit.

(218)

Nagu eespool punktis 4.6 on märgitud, on liidu tootmisharu suures osas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjust taastunud. Sellest hoolimata uuritakse käesolevas jaotises, kas juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, süveneb liidu tootmisharu ebakindel olukord veelgi, tuues kaasa olulise kahju kordumise.

(219)

Eelduste kohaselt suurenevad meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiinast pärit impordi mahud järsult. Tuleb meenutada, et esialgsel uurimisperioodil oli impordi maht rohkem kui 702 000 tonni, samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 6 338 tonni.

(220)

Hiina terasetootmise ülevõimsus on üldteada (83). Taotleja esitas Plantfacts'i andmed, mille kohaselt on Hiina orgaanilise kattega terase tootmisvõimsus seitse miljonit tonni (st rohkem kui neli korda suurem kui Hiina orgaanilise kattega terase näiline tarbimine). See näib olevat konservatiivne hinnang. Taotleja esitas ka 2013. aastast pärit üksikasjalikud andmed, mille kohaselt Hiina raua- ja teraseühendus on teatanud, et Hiina värvitud terase tootmisvõimsus oli kõnealusel aastal ligikaudu 40 miljonit tonni.

(221)

Kuigi Hiinast pärit impordi maht liitu vähenes pärast esialgsete meetmete kehtestamist, toodavad Hiina tootjad vaatlusalust toodet märkimisväärses koguses ning üle 80 % sellest läheb ekspordiks. Maailma Teraseühenduse avaldatud andmete kohaselt tootis Hiina aastatel 2013–2014 kaheksa miljonit tonni orgaanilise kattega terastooteid aastas. Üks kaebust toetavatest äriühingutest esitas Hiina metallurgiaalase teabe ja standardimise uurimisinstituudi ja Hiina rahvusvahelise kaubanduse edendamise nõukogu metallurgianõukogu uudiskirjas avaldatud andmed, mille kohaselt toodeti Hiinas aastatel 2015–2017 orgaanilise kattega terastooteid pea kaheksa miljonit tonni aastas. Taotleja esitatud samade andmete kohaselt oli aastatel 2015–2017 orgaanilise kattega terastoodete näiline tarbimine Hiinas vahemikus 1–1,8 miljonit tonni aastas.

(222)

Hoolimata sellest, et eksporditurud on Hiina tootmisharu jaoks väga tähtsad, on Hiinal üha raskem neile ligi pääseda. Ajavahemikus 2016–2018 kehtestasid India, Malaisia, Vietnam, Pakistan ja Türgi Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. Mis puudutab Ameerika Ühendriike, siis alates 2018. aasta jaanuarist kohaldatakse seal paljudest riikidest, sh Hiinast pärit terase (sh orgaanilise kattega terastoodete) suhtes 25 % suurust tollitariifi (84).

(223)

Liit on Aasia ning Põhja- ja Kesk-Ameerika järel suurim orgaanilise kattega terastoodete turg.

(224)

Hiina andmebaasi kohaselt on Hiina lähiminevikus eksportinud väljaspool liitu asuvatesse riikidesse märkimisväärses koguses kõnealust toodet madalate hindadega. 2017. aastal olid Hiina FOB-hinnad liidus 10,5 % kõrgemad kui näiteks Koreas, mis on Hiina jaoks peamine selle toote eksporditurg. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid väljapoole liitu suunatud ekspordi mahud suuremad kui liidu kogutoodang ning näiline tarbimine liidus. Kuna liidu turg on hindade, avatuse (selle toote suhtes tollimakse ei kohaldata) ja suureneva näilise tarbimise poolest atraktiivne, arvatakse, et meetmete kohaldamise lõpetamisel suunavad Hiina eksportijad tõenäoliselt märkimisväärses koguses orgaanilise kattega terastooteid ümber tulusamale liidu turule. Asjaolu, et liit võttis hiljuti teatavate terastoodete, sh orgaanilise kattega terastoodete suhtes vastu kaitsemeetmed, seda järeldust ei muuda. Tariifikvootidel põhinevad impordimahud on kehtestatud tasemel, mis võimaldab Hiinal eksportida orgaanilise kattega terastooteid märkimisväärsetes kogustes.

(225)

Nagu punktis 4.3.2 on kirjeldatud, lõi Hiinast liidu turule suunatud import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootjate hinnad märkimisväärselt alla, eelkõige kui jätta dumpinguvastaste tollimaksude mõju arvesse võtmata.

(226)

Orgaanilise kattega terastoodete turul valitseb tihe hinnakonkurents, kuna konkureeritakse peamiselt hindade alusel. Võimalikku survet liidu tootmisharu hindadele suurendab veelgi asjaolu, et taotluse kohaselt müüb Hiina tavaliselt suhteliselt suuri koguseid. Kui liidu turul müüakse märkimisväärses koguses odavaid ja dumpinguhinnaga importtooteid, vähenevad liidu tootjate müügimahud märkimisväärselt. Kui liidu tootjate kasumlikkus väheneb veelgi või muutub negatiivseks, võib see takistada kapitali kaasamise ja investeerimise võimet.

(227)

Seetõttu järeldab komisjon, et Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(228)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st ühelt poolt liidu tootmisharu ning teiselt poolt importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(229)

Tuleb meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete mis tahes põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(230)

Sellele tuginedes uuriti, kas dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata võib järeldada, et käesoleval juhul ei oleks meetmete säilitamine liidu huvides.

(231)

Uurimine näitas, et kui meetmed peaksid aeguma, on sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu olukord halveneks kiiresti, kuna väiksemate müügimahtude ja madalamate müügihindade tõttu väheneks kasumlikkus märkimisväärselt. Meetmete kohaldamise jätkumine võimaldaks liidu tootmisharul kasutada ära oma potentsiaali liidu turul, kus tootjatel on võrdsed võimalused.

(232)

Seepärast on kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

(233)

Nagu eespool põhjenduses 12 on märgitud, võeti käesoleva uurimise raames ühendust üheksa teadaoleva importijaga ning kutsuti neid üles koostööd tegema. Ükski neist ei andnud endast teada ega teinud uurimises koostööd.

(234)

Tuleb meenutada, et esialgses uurimises leiti, et importijate kasumit ja tarneallikat arvesse võttes ei oleks meetmete kehtestamise võimalik negatiivne mõju importijatele ebaproportsionaalne.

(235)

Käesoleva uurimise toimikus puuduvad tõendid, mis viitaksid vastupidisele, ning seega võib kinnitada, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(236)

Käesoleva uurimise raames võeti ühendust ligi kuuekümne teadaoleva kasutajaga ning kutsuti neid üles koostööd tegema. Ükski kasutaja ei andnud endast teada ega teinud uurimises koostööd.

(237)

Tuleb meenutada, et esialgses uurimises vastas küsimustikule kümme kasutajat. Sel ajal leiti, et kasutajate kasumit ja tarneallikat arvesse võttes ei oleks meetmete kehtestamise võimalik mõju kasutajatele ebaproportsionaalne.

(238)

Käesoleva uurimise toimikus puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et kehtivad meetmed on neid kuidagi kahjustanud. Tegelikult esitas taotleja tõendid selle kohta, et vaatlusalusel perioodil põhikasutajate kasumlikkus suurenes. Taotluse kohaselt ei mõjuta kehtivad meetmed oluliselt kasutajaid ja tarbijaid, sest orgaanilise kattega terastoodete osa järgneva turu toodete kuludest on väike (näiteks 0,42 eurot pesumasina tootmiskuludest või 0,4 % investeeringutest tühja tehasehoonesse).

(239)

Seega leidis kinnitust, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju kasutajate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(240)

Komisjon järeldas seega, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRV-st pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(241)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks teatavate Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(242)

Äriühing võib taotleda individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile (85). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, tuleks teade nimevahetuse kohta avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(243)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (86) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel või tulenevalt vaidluse kokkuleppelisest lahendamisest, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(244)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 215/2013 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes tasakaalustava tollimaksu. Praegu kehtivad tasakaalustava tollimaksu määrad ulatuvad 13,7 %-st kuni 44,7 %-ni (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse selles rakendusmääruses edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 214/2013 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes. Praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad ulatuvad 0 %-st kuni 26,1 %-ni.

(3)

Need tollimaksumäärad üheskoos ulatuvad 13,7 %-st kuni 58,3 %-ni.

(4)

Pärast teate avaldamist kehtivate tasakaalustusmeetmete eelseisva aegumise kohta (4) sai komisjon 13. detsembril 2017 taotluse tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(5)

Taotluse esitas Euroopa Teraseühendus (EUROFER, edaspidi „taotleja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 70 % teatavate orgaanilise kattega terastoodete kogutoodangust liidus.

(6)

Taotleja väitis, et tasakaalustusmeetmete aegumise korral subsideerimine ja liidu tootmisharule kahju tekitamine tõenäoliselt jätkuks või korduks.

(7)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 14. märtsil 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse kohaldatavate tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(8)

Enne aegumise läbivaatamise algatamist teatas komisjon Hiina valitsusele kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud taotluse läbivaatamise algatamiseks, ning kutsus Hiina valitsust pidama konsultatsioone kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7. Konsultatsioonid toimusid 9. märtsil 2018, kuid mõlemale vastuvõetava lahenduseni ei jõutud.

(9)

Peale selle andis komisjon 14. märtsil 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) teada teatavate HRV-st pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (7) artikli 11 lõikele 2.

(10)

Subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(11)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotlejale, teadaolevatele liidu tootjatele ja nende asjaomastele ühendustele, teadaolevatele Hiina eksportivatele tootjatele, teadaolevatele liidu sõltumatutele importijatele, asjaga teadaolevalt seotud liidu sõltumatutele kasutajatele ja eksportiva riigi esindajatele ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(12)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama oma seisukohad ning teabe ja seda kinnitavad tõendid algatamisteates osutatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(14)

Selleks et otsustada, kas eksportivate tootjate väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Kaks eksportivat tootjat esitasid algatamisteate I lisas nõutud teabe, mis on vajalik väljavõttelise uuringu tegemiseks, kuid kumbki neist ei tootnud algatamisteates määratletud orgaanilise kattega terastooteid. Kolmas eksportiv tootja andis endast teada kuus nädalat pärast väljavõttelise uuringu täidetud vormi esitamise tähtaja möödumist. Sellele eksportivale tootjale omistati huvitatud isiku staatus, kuid teda käsitati koostööd mittetegevana, sest ta jättis väljavõttelise uuringu vormi täitmata ega püüdnud vastata eksportiva tootja küsimustikule.

(16)

Seetõttu saatis komisjon 18. juulil 2018 HRV ametiasutustele verbaalnoodi, milles märgiti, et vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1 võib komisjon subsideerimise jätkumist või kordumist uurides toetuda kättesaadavatele faktidele. HRV ametiasutused verbaalnoodile ei vastanud.

(17)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on kooskõlas alusmääruse artikliga 27 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Enne läbivaatamise algatamist esitas 21 liidu tootjat valimi moodustamiseks nõutud teabe ning väljendas valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Selle alusel võttis komisjon esialgu valimisse kolm tootjat, kes leiti olevat samasuguse toote tootmis- ja müügimahu poolest liidus representatiivsed. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 28 % liidu tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust ning 27 % liidu tootmisharu kogu müügimahust sõltumatutele liidu tarbijatele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon üheksal kindlakstehtud sõltumatul importijal esitada algatamisteates osutatud teave. Ükski neist seda ei teinud.

(19)

Komisjon saatis küsimustiku kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, taotlejale ja Hiina valitsusele. Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ja taotleja.

(20)

Komisjon kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(21)

22. veebruaril 2019 avaldas komisjon peamised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatses kehtestada tasakaalustavad tollimaksud. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(22)

Märkusi saadi vaid taotlejalt. Neid käsitletakse allpool punktis 3.3.

(23)

Käesolevas aegumise läbivaatamises on vaatluse all sama toode, mida käsitleti esialgses uurimises, st teatavad Hiinast pärit orgaanilise kattega terastooted, st legeerimata või legeeritud terasest (v.a roostevaba teras) lehtvaltstooted, mis on vähemalt ühelt poolt värvitud, lakitud või plastiga kaetud, v.a ehituses kasutatavad sandwich-tüüpi kergpaneelid, mis koosnevad kahest metallplaadist, mille vahel on stabiliseeriv isolatsioonimaterjal, välja arvatud tsingitolmuga pinnatud tooted (tsingiga rikastatud värv, mis sisaldab tsinki 70 % massist või rohkem) ning välja arvatud kroomist või tinast aluskihiga tooted, ja mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7210 70 80, ex 7212 40 80, ex 7225 99 00, ex 7226 99 70 alla (TARICi koodid 7210708011, 7210708091, 7212408001, 7212408021, 7212408091, 7225990011, 7225990091, 7226997011 ja 7226997091) (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „orgaanilise kattega terastooted“).

(24)

Vaatlusalune toode saadakse terasest lehtvaltstoodete katmisel orgaanilise kattega. Orgaaniline kate kaitseb terastooteid ning parandab nende esteetilisi ja funktsionaalseid omadusi.

(25)

Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt ehitussektoris ja ehituses kasutatavate toodete täiendaval töötlemisel. Muud kasutusvaldkonnad on seotud kodumasinatega.

(26)

Ükski huvitatud isik samasuguse toote kohta märkusi ei esitanud. Seega, nagu leiti esialgses uurimises, kinnitas käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et tootel, mida toodetakse ja müüakse Hiina siseturul, ning tootel, mida liidu tootjad toodavad ja müüvad liidus, on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(27)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon esmalt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(28)

Komisjon saatis 4. juunil 2018 Hiina valitsusele küsimustiku, sealhulgas eraldi küsimustikud Hiina Ekspordi-Impordipangale (EXIM) ning Hiina ekspordikrediidikindlustuse ühingule (Sinosure), võttes arvesse, et vastavalt taotluses esitatud ja/või esialgse uurimise käigus kogutud teabele olid need organisatsioonid Hiina valitsuse kontrolli all tegutsedes andnud laene ja osutanud finantsteenuseid orgaanilise kattega terastoodete tööstusele.

(29)

Lisaks paluti Hiina valitsusel edastada küsimustik pankadele ja muudele finantsasutustele, kes Hiina valitsusele teadaolevalt on andnud laene asjaomasele tootmisharule, ning kuum- ja külmvaltsterase tootjatele ja turustajatele, kes tarnivad vaatlusaluse toote tootmissisendeid.

(30)

Komisjoni saadetud küsimustikele ei vastanud ei Hiina valitsus, EXIM, Sinosure ega eelneva etapi äriühingud.

(31)

Komisjon teatas 18. juuli 2018. aasta verbaalnoodiga Hiina ametiasutustele, et kuna Hiina valitsus ja vaatlusalust toodet eksportivad Hiina tootjad keeldusid koostööst, nagu on selgitatud põhjenduses 16, kavatseb komisjon teha järeldused kättesaadavate faktide alusel kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1. Samuti teatati neile, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad osutuda ebasoodsamaks kui need oleks olnud Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostöö korral.

(32)

Ühtegi märkust selle kohta ei saadud. Kooskõlas alusmääruse artikliga 28 kaalus komisjon kättesaadavate faktide kasutamist, et teha kindlaks, kas Hiina orgaanilise kattega terastoodete tööstuses jätkub subsideerimine.

(33)

Kättesaadavate faktide kasutamisega seoses tuletas apellatsioonikogu meelde, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikkel 12.7 lubab kasutada registreeritud fakte üksnes selleks, et asendada puuduolev teave, et teha täpsed järeldused subsideerimise või kahju kohta. Apellatsioonikogu selgitas eelkõige, et „puuduoleva vajaliku teabe ja konkreetsete kättesaadavate faktide vahel, millel põhineb artikli 12.7 kohane kindlakstegemine, peab olema seos“. Seetõttu peab „uurimisasutus kasutama selliseid kättesaadavaid fakte, mis põhjendatult asendavad teavet, mida huvitatud isik ei esitanud, eesmärgiga teha täpsed järeldused“. Peale selle selgitas apellatsioonikogu, et „kättesaadavad faktid“ on faktid, mis on uurimisasutuse käsutuses ja mis on kirjalikult registreeritud. Kuna artikli 12.7 kohaselt tuleb kindlakstegemisel lähtuda „kättesaadavatest faktides“, siis „ei saa seda teha faktidel mittepõhinevate oletuste ja spekuleerimise alusel“. Lisaks peab uurimisasutus selle hindamisel, millised kättesaadavad faktid võivad puuduolevat teavet asendada, „arvesse võtma kõiki registreeritud põhistatud fakte“. Apellatsioonikogu selgitas, et „puuduoleva vajaliku teabe põhjendatud asendamine hõlmab põhjendamise ja hindamise protsessi“ uurimisasutuse poolt. Kui uurimisasutusel on valida mitmete kättesaadavate faktide vahel, siis täpsele järeldusele jõudmiseks „on loogiline, kui põhjendamise ja hindamise protsess hõlmaks mingil määral võrdlemist“. Vajaminevate „kättesaadavate faktide“ hindamine ja selle vorm sõltuvad asjaomase juhtumi konkreetsetest asjaoludest, muu hulgas registreeritud tõendite laadist, kvaliteedist ja hulgast ning konkreetsetest tehtavatest järeldustest. Nõuetekohase selgitamise ja analüüsi laad ja ulatus on eri järeldustes erinev (8).

(34)

Seega kasutas komisjon analüüsimisel kõiki talle kättesaadavaid fakte, eelkõige:

(35)

Enne kui komisjon analüüsis väidetavat subsideerimist konkreetsete subsiidiumide või subsiidiumikavade vormis (punkt 3.4 ja järgmised), hindas ta valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis puudutasid mitut subsiidiumi või subsiidiumikava. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast järgmistel põhjustel.

(36)

Komisjon tegi käesoleva uurimise käigus kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal oli peamine oluline dokument terasesektori 13. viisaastakuplaan – terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava, mis hõlmab ajavahemikku 2016–2020. Vastavalt 13. viisastakuplaanile oli terasesektor endiselt eelistatud sektor. Kavas rõhutatakse, et terasesektor on „rahvamajanduse alus ning Hiina nurgakivi“. Kavas sätestatakse üldeesmärk aastateks 2016–2020, milleks on „muuta Hiina võimsaks tootmisjõuks“.

(37)

Lisaks rõhutatakse 13. viisaastakuplaanis tehnoloogilise innovatsiooni rolli HRV majandusarengus ning nn roheliste arengupõhimõtete jätkuvat tähtsust. 13. viisaastakuplaani 5. peatüki kohaselt on üheks peamiseks arengusuunaks edendada traditsioonilise tööstusstruktuuri uuendamist, nagu see oli ka 12. viisaastakuplaanis. Seda mõtet on veelgi edasi arendatud 22. peatükis, milles selgitatakse traditsioonilise tööstuse moderniseerimise strateegiat HRVs tehnoloogia nüüdisajastamise edendamise teel. Selle kohta märgitakse 13. viisaastakuplaanis, et äriühinguid toetatakse, et „tagada üldine edasiminek sellistes valdkondades nagu tootmistehnoloogia, tööstusseadmed, keskkonnakaitse ja energiatõhusus“. Keskkonnakaitse teemat on veelgi edasi arendatud 44. peatükis. Selle peatüki kohaselt viiakse peamistes tootmisharudes ellu puhta tootmise „renoveerimine“ ning 16. tekstikastis viidatakse konkreetselt terasetööstusele.

(38)

„Terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava (2016–2020)“ (edaspidi „terasetööstuse 13. viisaastakuplaan“) avaldati 2016. aasta novembris. See põhineb 13. viisaastakuplaanil. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“. Kavas täpsustatakse 13. viisaastakuplaanis mainitud tehnoloogilise innovatsiooni, struktuurilise kohandamise ja keskkonnahoidliku arengu põhimõtteid, seotakse neid terasetööstuse konkreetsemate prioriteetidega (vt kava IV peatükk „Põhiülesanded“) ning luuakse seos mitmesuguste maksu- ja finantstoetusmeetmetega (vt kava V peatükk „Kaitsemeetmed“).

(39)

Kava oluline osa on terasesektori tugevdamine ja toetumine turgu valitsevatele tootjatele/suurtootjatele, st sisuliselt riigi osalusega ettevõtetele. Hiina terasetootjad peavad ka jätkama tootmist ning laiendama seda välismaale. 13. viisaastakuplaanis on kindlaks määratud kogu riigis kasutatav terase kogus ja märgitud, et terase eksporti tuleb juhtida lähtudes põhimõttest, et omamaine nõudlus on kõige tähtsam, et Hiina äriühingud peaksid aktiivselt osalema rahvusvahelises konkurentsis ning et tuleb luua ja säilitada tingimused terase ekspordiks.

(40)

13. viisaastakuplaani 17. peatüki 1. jaotises on märgitud: „Riiklikul arengustrateegial ja -kaval on juhtiv ja piirav roll.“ Peale selle on terasetööstuse 13. viisaastakuplaanis sedastatud, et „kõik terasetööstuse eest vastutavad kohalikud asutused peavad […] ellu viima selles kavas sätestatud ülesandeid ja poliitilisi meetmeid“. Äriühingute kohta märgitakse, et „asjaomased ettevõtjad peavad tagama liikumise selle kava põhieesmärkide saavutamise ja prioriteetsete ülesannete täitmise suunas“ (15). Seega on 13. viisaastakuplaanis üldiste innustavate avalduste asemel kindlaks määratud omamaise terasetööstuse suhtes siduv raamistik. Seda raamistikku täiendavad kohaliku/piirkondliku tasandi kavad, milles on sätestatud rakendamise üksikasjad.

(41)

Teine Hiina terasesektorit reguleeriv poliitikadokument on riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldus nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arendamise poliitika“ (2005) (edaspidi „korraldus nr 35“). Selles riiginõukogu poolt vastu võetud dokumendis käsitletakse Hiina valitsuse poolt tootmisharu üle teostatava kontrolli mitmeid aspekte, sh:

(42)

Riiginõukogu otsus nr 40, millega tööstussektorid liigitatakse investeerimise seisukohast eri kategooriatesse, nimelt „soodustatud, piiratud või välistatud projektideks“. Otsuses märgitakse, et suuniskataloog struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses, mis on otsuse nr 40 rakendusmeede, omab suurt tähtsust investeerimissuundade juhtimisel. Otsusega suunatakse Hiina valitsust haldama investeerimisprojekte ning kujundama ja ellu viima riigi rahandus-, maksu-, laenu-, maa-, impordi- ja ekspordipoliitikat (16). Nimetatud suuniskataloogi VIII peatükis on terasetööstust nimetatud soodustatud tootmisharuks. Seoses otsuse õigusliku laadiga märkis komisjon, et otsus nr 40 on HRV kõrgeima haldusorgani, riiginõukogu korraldus. Selles mõttes on otsus teistele avaliku sektori asutustele ja majandustegevuses osalejatele kohustuslik (17).

(43)

Terasetööstuse tegevuskavaks on „Terasetööstuse kohandamise ja taaselustamise kava“ (2009). Kava eesmärk on aidata ületada rahvusvahelist finantskriisi ja selles määratakse kindlaks Hiina valitsuse üldised poliitikanõuded majanduskasvu säilitamiseks. Samuti on eesmärgiks „tagada tootmisharu stabiilne toimimine“, kuna seda „peetakse rahvamajanduse tähtsaks tugisambaks“. Dokumendiga nähakse ette järgmised sammud:

(44)

Peatükkide III.5 ja VIII kohaselt toetab teaduse ja tehnoloogia keskpikk ja pikaajaline riiklik arengukava (2006–2020) põhivaldkondade ja prioriteetsete teemade arendamist ning soodustab finants- ja maksutoetuste andmist neile valdkondadele ja prioriteetidele.

(45)

Võttes arvesse eespool loetletud dokumente ja nendega ette nähtut, kordas komisjon esialgses uurimises tehtud järeldust, et Hiina terasetööstus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt tähtis/strateegiline tootmisharu, mille arengut Hiina valitsus strateegilise poliitilise eesmärgina aktiivselt toetab ja suunab.

(46)

Kuna vastavalt põhjendustele 16 ja 31 ei soovinud Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad koostööd teha, otsustas komisjon uurida, kas subsideerimine jätkub. Esiteks uuris komisjon, kas esialgses uurimises kindlaks tehtud tasakaalustatud subsiidiumid toovad kaetud orgaanilise kattega terastoodete tootmissektorile endiselt kasu. Seejärel analüüsis komisjon, kas tööstussektor sai kasu subsiidiumidest, mida esialgse uurimise raames ei tasakaalustatud (edaspidi „täiendavad subsiidiumid“), nagu taotluses väidetakse.

(47)

Komisjon otsustas, et arvestades tõendeid, mille kohaselt subsideerimine jätkub nii enamiku esialgse uurimise raames tasakaalustatud subsiidiumide puhul kui ka täiendavate subsiidiumide puhul, puudus vajadus uurida kõiki muid subsiidiume, mis on taotleja väitel olemas. Sellega seoses tuletatakse meelde, et alusmääruse artikli 18 kohaselt peaks komisjon uurima, kas on olemas tõendeid subsideerimise jätkumise kohta selle summast olenemata.

(48)

Taotleja esitas pärast lõplikku avalikustamist kolm peamist märkust. Ta väitis esiteks, et Hiina valitsuse põhimõte, et terasetootjatel ei lasta pankrotistuda ning rahastuse olemasolu tagatakse olenemata konkreetse äriühingu olukorrast, kujutab endast „tegelikku garantiid“. Komisjon peaks käsitama seda eraldi subsiidiumikavana ning vastavalt tasakaalustama. Teiseks kinnitas taotleja, et komisjoni kindlaks tehtud uued subsiidiumid koos väidetava „tegeliku garantiiga“, mida komisjon ei analüüsinud, ei kajasta täielikult seda kasu, mida Hiina tootjad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning et tegelikult on subsideerimine võrreldes esialgse uurimisega suurenenud. Kolmandaks märkis taotleja, et orgaanilise kattega terastoodete tootjatele antud subsiidiumidest teatamata jättes jättis HRV täitmata subsiidiumidest teatamise kohustuse, mis on sätestatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus.

(49)

Vastusena esimesele märkusele möönis komisjon, et Hiina valitsuse poliitika, mida on käsitletud eespool punktis 1.2 nimetatud dokumentides, ning sellest tulenev majanduslik kasu võivad tõepoolest kujutada endast kaudset tegelikku garantiid mõnele rahalistes raskustes olevale suurele riigiettevõttele. Samas, nagu komisjon leidis kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas uurimises, (18) kuna komisjon juba keskendus oma analüüsis sooduslaenudele ning leidis, et kõnealuse kava ja teiste analüüsitud subsiidiumikavade raames antud subsiidiumide summa oli niigi märkimisväärne, otsustas ta seda küsimust rohkem mitte uurida.

(50)

Seoses teise märkusega möönis komisjon, et nagu allpool punktis 3.5.4 on öeldud, tegi ta kindlaks teiste subsiidiumikavade olemasolu, mida esialgse uurimise raames ei tasakaalustatud. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et esialgse uurimise ajal kehtinud subsiidiumikavades ettenähtud subsideerimise tase on langenud. Seetõttu võib tõesti olla nii, et subsideerimise tase oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgem. Pidades silmas oma järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks; need järeldused on aegumise läbivaatamisega seotud uurimise seisukohast piisavad. Komisjon tuletas taotlejale meelde, et kõnealuses läbivaatamises ei käsitleta tollimaksude tegelikku taset ning see ei piira taotleja õigust taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artiklile 19. Seepärast lükati see märkus tagasi.

(51)

Mis puudutab kolmandat märkust, siis HRV jättis kõnealuste subsiidiumide puhul tõepoolest täitmata subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 25 sätestatud subsiidiumidest teatamise kohustuse. Komisjon avaldab kahetsust, et HRV jättis selle kohustuse täitmata, sest see vähendab oluliselt tema võimalust hinnata Hiina valitsuse poolt orgaanilise kattega terastoodete tootjate kasuks rakendatud subsiidiumide sisu ja mõju. Samas ei ole alusmääruses sätestatud õiguslikke tagajärgi, millele saaks käimasoleva läbivaatamise käigus tugineda. Komisjon astub WTO pädevates foorumites asjakohaseid samme vastavalt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu asjaomastele sätetele. Seepärast lükati ka see märkus tagasi.

(52)

Komisjon tegi esialgses uurimises (20) kindlaks, et riigi omandis olevad ettevõtted, kes varustavad orgaanilise kattega terastoodete valmistajaid kuum- ja külmvaltsterasega, on vastavalt WTO apellatsioonikogu hinnangule (21) avalik-õiguslikud isikud, sest nad täidavad valitsuse ülesandeid ning teostavad seda tehes täidesaatvat võimu.

(53)

Komisjon tegi ka kindlaks, et Hiina valitsus on teinud Hiina eraõiguslikele kuum- ja külmvaltsterase tootjatele ülesandeks neid kaupu tarnida alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktide iii ja iv tähenduses ning suunanud neid tegutsema samal viisil kui terast tootvad riigi omandis olevad ettevõtted (22).

(54)

Sellele järgnenud analüüsis (23) leidis komisjon, et orgaanilise kattega terastoodete eksportivad tootjad said kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. See kasu tulenes sellest, et kuum- ja külmvaltsterase tootjad – nii avalik-õigusliku isikuna tegutsevad riigi omandis olevad ettevõtted kui ka eraettevõtted, kellele Hiina valitsus oli selle ülesandeks teinud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses – tarnisid tooraineid tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(55)

Kasu suuruse arvutamiseks võrdles komisjon hindu, mida orgaanilise kattega terastoodete eksportivad tootjad maksid kuum- ja külmvaltsterase eest, asjakohase võrdlusalusega. Apellatsioonikogu kinnitas, et juhul kui valitsuse roll moonutab tootjariigi turgu, on lubatud kasutada väliseid võrdlusaluseid.

(56)

Esialgse uurimise toimikus sisalduvate andmete alusel tehti kindlaks, et riigi omandis olevate ettevõtete Hiina siseturul müüdud kuum- ja külmvaltsterase hinnad olid moonutatud. Selle põhjuseks oli riigi omandis olevate ettevõtete valitsev seisund Hiina kuum- ja külmvaltsterase turul ning asjaolu, et eratarnijate kuum- ja külmvaltsterase hinnad kujunesid riigi omandis olevate ettevõtete hindade eeskujul.

(57)

Seetõttu leidis komisjon, et Hiina kuum- ja külmvaltsterase turuhinnad ei olnud usaldusväärsed ning töötas välja võrdlusaluse kuum- ja külmvaltsterase maailmaturu hindade põhjal, mida avaldatakse regulaarselt mitmetes terasele spetsialiseerunud ajakirjades, nagu Steel Business Briefing, MEPS ja CRU.

(58)

Kuum- ja külmvaltsterase tootjate hindade võrdlus muude riikide võrdlusalusega näitas, et need hinnad olid Hiinas oluliselt madalamad kui võrdlushinnad ja järelikult said Hiina orgaanilise kattega terastoodete eksportivad tootjad kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(59)

Lisaks leiti, et subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, võttes arvesse, et Hiinas kasutab kuum- ja külmvaltsitud terast oma tootmises ainult piiratud arv tootmisharusid ja ettevõtjaid.

(60)

Valimisse kaasatud orgaanilise kattega terastoodete eksportivate tootjate subsideerimise määr, mis tehti kindlaks esialgses uurimises, ulatus 23,02 %-st 27,63 %-ni, kusjuures koostööst keeldunud äriühingute subsideerimise määr oli 32,44 %.

(61)

Oma taotluses ja selle asjakohastes lisades esitas taotleja tõendid selle kohta, et Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad said endiselt kasu orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks vajamineva kuum- ja külmvaltsterase tarnimisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, sh ostud nii riigi omandis olevatelt ettevõtetelt kui ka eraettevõtetelt.

(62)

Kuumvaltsterase ja orgaanilise kattega terastoodete tarnimine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest oli seotud orgaanilise kattega terastoodete tootjatega, kes ei ole vertikaalselt integreeritud terasetootjad. Sellest said kasu need, kellel on i) ainult külmvaltsimise liin ning kes peavad ostma kuumvaltsterast külmvaltsimise substraadina, või ii) ainult katmisliinid ning kes peavad ostma külmvaltsterast tootmissisendina. Paljud Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad ei ole vertikaalselt integreeritud, vaid tegelevad siiani ainult ümbervaltsimisega ning vajavad seetõttu orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks lehtterast (24).

(63)

Esimese sammuna esitas taotleja tõendid selle kohta, et kuum- ja külmvaltsterase tarnijad on vastavalt WTO apellatsioonikogu hinnangule endiselt avalik-õiguslikud isikud (vt põhjendus 48). Taotleja märkis, et Hiina valitsus kontrollib ja juhib riigi omandis olevaid ettevõtteid eri meetoditega.

(64)

Esiteks võimaldab institutsionaalne raamistik Hiina valitsusel hoida eri asutuste kaudu riigi omandis olevad ettevõtted range kontrolli all.

(65)

Hiinas on kõikide riigi omandis olevate ettevõtete omanik riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon (SASAC). Kõik SASACi direktorid ja juhid nimetab ametisse Hiina Kommunistlik Partei. SASACil on juhtiv roll riigi omandis olevate ettevõtete haldamisel, sh distsiplinaarjärelevalve teostamisel, ning ta tagab, et riigi omandis olevad ettevõttedjärgivad Hiina valitsuse seatud eesmärke. Ta on ka kaasatud investeerimisotsuste tegemisse ning aktsiatehingutesse. SASACit võib seega käsitada riigi omandis olevate ettevõtete riikliku reguleerijana.

(66)

Veel üks riigi omandis olevaid ettevõtteid kontrolliv reguleeriv asutus on riiklik arengu- ja reformikomisjon (NDRC). NDRC vastutab makroökonoomiliste strateegiate ja tööstuse arengustrateegiate koostamise eest ning tagab, et kohalikud turuosalised rakendavad Hiina valitsuse poliitikat nõuetekohaselt. NDRC võtab vastu eeskirju ja korraldusi ning kiidab heaks suuri investeerimisprojekte. Kõik Hiina terasetootjate investeeringud peab heaks kiitma NDRC.

(67)

Teiseks teostab Hiina valitsus terasetööstuse üle ranget kontrolli seaduste alusel. Terasesektor on liigitatud „põhiliste ja tähtsaimate tootmisharude“ hulka, mille üle riik peab „säilitama suhteliselt tugeva kontrolli“ (25). See kuulub ka soodustatud tootmisharude hulka ning tänu selle staatusele tehakse talle mitmesuguseid soodustusi näiteks seoses laenude, maakasutusõiguste ja maksudega Kontrolli tugevdab ka asjaolu, et välismaine enamusosalus, mis võiks Hiina valitsuse kontrolli vähendada, on terasesektoris keelatud.

(68)

Kolmandaks kontrollib Hiina valitsus riigi omandis olevaid ettevõtteid tippjuhtkonna ametisse nimetamise ja selle üle järelevalve teostamisega. Kommunistliku Partei sekretariaadile alluv organisatsiooniosakond nimetab ametisse ja teostab järelevalvet parteis, Hiina valitsuses, sõjaväes ja riigi omandis olevates ettevõtetes kõrgetel ametikohtadel olevate isikute üle. Seda võimu jagatakse SASACiga, kes nimetab muu hulgas isikud asetegevjuhi ametikohale (26).

(69)

Riigi omandis olevad ettevõtted tegutsevad avalik-õiguslike isikutena, taotledes terasesektoris valitsuse eesmärke ja täites selle funktsioone. Nad järgivad Hiina valitsuse poliitikat, viivad ellu ühinemisi ja omandamisi, keskendavad tootmise teatavatele toodetele, püüavad saavutada riiklikke eesmärke ja soosivad teatavaid järgtööstusi.

(70)

Tuleb rõhutada, et kõik eelnimetatud tõendid selle kohta, et Hiina valitsus tegelikult suunab, juhib ja kontrollib riigi omandis olevaid ettevõtteid, põhinevad nende samade põhidokumentide ja õigusnormide analüüsil, mida vaadeldi ka esialgses uurimises ning mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel kehtivad (27). Ainus oluline muudatus esialgse uurimisega võrreldes on see, et terasesektori 12. viisaastakuplaan on asendatud 13. viisaastakuplaaniga. See asendamine aga ei ole muutnud Hiina valitsuse domineerivat rolli terasesektoris.

(71)

Teise sammuna esitas taotleja tõendid riigi omandis olevate ettevõtete olulise esindatuse ja jätkuva domineerimise kohta terasesektoris üldiselt ning eelkõige orgaanilise kattega terase ja kuumvaltsterase sektorites. Taotluse punktides 65–68 on loetletud asjaomase sektori suurimad riigi osalusega äriühingud ning esitatud kokkuvõte hiljutise uurimise tulemustest, mille tegid Austraalia (28) ja USA (29) ametiasutused.

(72)

Kolmanda sammuna esitas taotleja tõendid selle kohta, et Hiina valitsus on teinud külm- ja kuumvaltsterase sektoris tegutsevatele eraettevõtjatele ülesandeks tarnida kaupu alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktide iii ja iv tähenduses ning et nende hinnakujundus on sarnane riigi omandis olevate ettevõtete omaga. Seega kehtivad järeldused, mis komisjon tegi esialgses uurimises, ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta.

(73)

Oma taotluse põhjendamiseks märkis taotleja, et eraõiguslikke tootjaid sunnitakse ikkagi järgima riiklikke ja kohalikke viisaastakuplaane ning Hiina valitsus sekkub jõuliselt nii nende tegevusse turul kui ka nende struktuuri. Riigiasutuste, Kommunistliku Partei ja eraõiguslike tootjate vahelise jätkuvalt tiheda seotuse tõendamisel tugines taotleja USA-s hiljuti tehtud subsiidiumivastase uurimise (30) ja Euroopa Kaubanduskoja poolt Hiinas tehtud kahe uuringu (31) tulemustele.

(74)

Eelnimetatud tõendid näitavad, et HRV külm- ja kuumvaltsterase sektori riigi omandis olevad ettevõtted tegutsevad endiselt avalik-õiguslike isikutena ning et eraõiguslikke tootjaid volitatakse ja suunatakse. Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotleja poolt sellega seoses esitatud tõendid. Seetõttu järeldas komisjon, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad saavad endiselt kasu külm- ja kuumvaltsterase tootjate poolsest toorainete tarnimisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, nagu tehti kindlaks esialgses uurimises.

(75)

Lisaks andsid Hiinat käsitlev aruanne, milles vaadeldi terasesektorit üldiselt, (32) ja kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva uurimise tulemused eelkõige kuumvaltsterasesektori puhul tunnistust sellest, (33) et eespool nimetatud subsiidiumikava kehtestamisel ja jätkamisel on murettekitavad aspektid, nagu riigi omandis olevate ettevõtete tegutsemine avalik-õiguslike isikutena, eraõiguslikele tootjatele ülesannete andmine ning hinnamoonutused.

(76)

Taotluse punktides 76–78 ja 20. lisas esitas taotleja sellest subsiidiumimeetmest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud kasu arvutused, kasutades sama metoodikat, mida esialgses uurimises, ning rahvusvahelist võrdlusalust, mis põhines enam-vähem samadel riikidel nagu esialgses uurimises. Nii külm- kui ka kuumvaltsterase puhul erinesid Hiina keskmised riigisisesed hinnad võrdlushinnast üle 25 %.

(77)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille põhjal oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide suurust. Pidades silmas käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks. Samas viitab taotlustes esitatud teave sellele, et subsiidiumide suurus on esialgses uurimises kindlakstehtud summadega jätkuvalt samal tasemel.

(78)

Kõnealune subsideerimismeede on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, võttes arvesse seda, et Hiinas kasutab külm- ja kuumvaltsterast oma tootmises piiratud arv tootmisharusid.

(79)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus kuum- ja külmvaltsterase tarnimine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(80)

Komisjon tegi esialgse uurimise käigus (34) kindlaks, et Hiina valitsuse poolset maakasutusõiguste andmist tuleks käsitada subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kuna Hiinas toimiv maaturg puudub, annab Hiina valitsus maakasutusõigusi tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, millest saavad kasu need õigused saanud äriühingud. Välise võrdlusaluse kasutamine näitas, et summa, mida orgaanilise kattega terastoodete tootjad maakasutusõiguse eest maksavad, on turuhinnast tunduvalt väiksem.

(81)

Komisjon leidis ka, et subsiidium on konkreetne vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktidele a ja c, kuna tööstusmaa on seaduslikult kättesaadav ainult neile äriühingutele, kes järgivad riigi kehtestatud tööstuspoliitikat. Lisaks korraldati ainult teatavate tehingute puhul pakkumismenetlus, sageli määrasid hinna ametivõimud ning valitsuse tegevus selles valdkonnas ei ole selge ja läbipaistev.

(82)

Kasutades võrdlusalusena maa hindu Taiwanis, tehti esialgses uurimises kindlaks, et valimisse kaasatud orgaanilise kattega terastoodete eksportivate tootjate subsideerimise määr ulatus 0,34 %-st kuni 1,12 %-ni, kusjuures koostööst keeldunud äriühingute subsideerimise määr oli 1,36 %.

(83)

Oma taotluses ja selle asjakohastes lisades (35) esitas taotleja tõendid selle kohta, et Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad said endiselt kasu maakasutusõiguste andmisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(84)

Taotleja märkis, et valdkonda reguleerivaid seadusi ei ole esialgsest uurimisest alates muudetud. Hiinas on maa eraomand keelatud. Maa haldamise seaduses ja eelkõige selle artiklis 2 on sätestatud, et Hiinas kuulub kogu maa Hiina valitsusele, sest selle kollektiivne omanik on Hiina. Asjaõigusseaduses (artiklid 45–48) on sätestatud, et Hiinas on maa kas „kollektiivses omandis“ või „riigi omandis“. Maad ei saa müüa, kuid maakasutusõigusi saab määrata avaliku konkursi, pakkumise või oksjoniga.

(85)

Ei Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad ei saanud enam kasu maakasutusõiguste andmisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(86)

Tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas Hiinat käsitleva aruande (36) asjaomastele järeldustele ning rehve ja elektrijalgrattaid käsitleva viimase uurimise (37) tulemustele järeldas komisjon, et maa kasutamise eest makstud tasusid subsideeriti endiselt, sest Hiina valitsuse kehtestatud süsteem ei vasta turupõhimõtetele.

(87)

Võttes arvesse seda, et Hiinas puudub maaturg, tuleb kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii asjakohase turuhinna kindlakstegemiseks ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul eraldatud subsiidiumide summa arvutamiseks kasutada välist võrdlusalust. Eelnimetatud Taiwani maahindu, mida tavaliselt kasutatakse sellistes arvutustes võrdlusalusena, ajakohastati ja korrigeeriti ülespoole vastavalt kõige viimase tasakaalustusmeetmeid käsitleva uurimise tulemustele.

(88)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks. Kuna aga Taiwani võrdlushinnad olid kõrgemad kui esialgses uurimises kasutatud hinnad, on tõenäoline, et subsideerimine jätkus vähemalt samal tasemel.

(89)

Subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses. Maakasutusõigused antakse ainult väikesele äriühingute rühmale. Lisaks on terasesektor, mis vastavalt riiginõukogu otsusele nr 40 kuulub soodustatud sektorite hulka, üks neist sektoritest, millele antakse maakasutusõigusi. Peale selle on maakasutusõiguste andmine Hiinas endiselt läbipaistmatu.

(90)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus maakasutusõiguste andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(91)

Esialgses uurimises (38) tegi komisjon kindlaks, et eri provintsides kehtivad elektrihinnad kehtestas NDRC. Leiti, et kohalikud hinnaametid üksnes viivad ellu NDRC poolt kesktasandil vastu võetud otsuseid. Seda kinnitas ka asjaolu, et NDRC väljastas teatisi, millega ta kehtestas tegelikud hinnad iga provintsi jaoks. Need teatised võetakse ametlikult üle kohalikesse teatistesse, mille võtavad vastu kohalikud hinnaametid, ning rakendatakse kohalikul tasandil.

(92)

Lisaks tehti esialgses uurimises kindlaks, et teatavate sektorite ja/või provintsi ja kohaliku tasandi suhtes kohaldatavate erinevate elektrienergia tasumäärade kehtestamisel võetakse arvesse mitmesuguseid tegureid, sealhulgas kesk- ja kohalike valitsusasutuste koostatud viisaastaku- ja sektoriplaanidega kehtestatud tööstuspoliitiliste eesmärkide täitmise kohustus.

(93)

Komisjon tegi ka kindlaks, et üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, kes tegi koostööd, sai kasu elektrienergia tasumäärast, mis oli madalam kui see, mida suurte tööstustarbijate suhtes tavaliselt kohaldatakse. Selgus, et eripiirkonnas, kus kõnealune eksportija asus, oli teatavasse allkategooriasse kuuluvatel tööstuskasutajatel, kaasa arvatud vaatlusaluse toote valmistajatel, õigus saada elektrienergiat madalama hinnaga. Seega sai äriühing rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii tähenduses, sest valitsus varustas piirkonda elektrienergiaga kohaliku avalik-õigusliku elektrivarustusettevõtja kaudu. See kujutas endast valitsuse toetust selliste kaupadega varustamise vormis, mis ei kuulu üldisesse taristusse alusmääruse tähendustes.

(94)

Järeldati, et subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses. Elektrienergia madalam tasumäär kehtestati NDRC asjakohase teatisega ning võeti üle kohaliku hinnaameti väljastatud teatisesse. Seega kehtestas selle keskasutus ja seda rakendati kohalikul tasandil. Madalamat tasumäära kohaldati teatavate konkreetsete sektorite teatavate ettevõtjate suhtes. Samuti piirduti subsiidiumi andmisel teatava piirkonnaga selles mõttes, et seda anti ainult vähestes kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades, kus oli eksportiva tootja asukoht.

(95)

Taotleja märkis oma taotluses, et valdkonda reguleerivaid seadusi ei ole esialgsest uurimisest alates muudetud. Lisaks esitas taotleja tõendid selle kohta, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad said sellest kavast kasu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul (39).

(96)

Ei Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad ei saanud enam kasu elektrienergiaga varustamisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(97)

Tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas Hiinat käsitleva aruande järeldustele (40) ning rehve käsitleva hiljutise uurimise tulemustele, (41) leidis komisjon, et elektrienergia tasumäärad on soodsamad olenevalt üksikust ettevõtjast, tööstussektorist või nende geograafilisest asukohast.

(98)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille põhjal oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks. Samas ei paista, et subsideerimise tase oleks võrreldes esialgse uurimisega langenud.

(99)

Nagu põhjenduses 90 selgitatakse, on see kava konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses.

(100)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus elektrienergiaga varustamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(101)

Komisjon tegi esialgses uurimises (43) kindlaks, et riigile kuuluvad pangad on avalik-õiguslikud isikud, sest nad täidavad valitsuse ülesandeid ning teostavad seda tehes täidesaatvat võimu. Lisaks leiti, et esialgse uurimise perioodil moodustasid viis suurimat riigi omandis olevat kommertspanka rohkem kui poole Hiina pangandussektorist.

(102)

Enamik neist pankadest, kes andsid laenu koostööd teinud orgaanilise kattega terastoodete eksportivatele tootjatele, olid riigi omandis olevad pangad. Kättesaadava teabe põhjal tehti kindlaks, et 17 teatatud pangast on riigi omandis vähemalt 14, sealhulgas Hiina suurimad kommertspangad, nagu Hiina pank, Hiina ehituspank ning Hiina tööstus- ja kommertspank. Lisaks leiti, et need riigi omandis olevad kommertspangad olid turul valitsevas seisundis ning avalik-õiguslike isikutena tegutsedes andsid nad laene turu intressimäärast madalamate intressimääradega. Seetõttu järeldati, et Hiina valitsuse poliitika oli anda orgaanilise kattega terastoodete sektorile sooduslaene.

(103)

Samuti tegi komisjon kindlaks (muu hulgas kommertspangaseaduse artiklite 34 ja 38 ning korralduse nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arendamise poliitika“ artiklite 24 ja 25 alusel), et Hiina valitsus tegi eraomandis olevatele Hiina kommertspankadele ülesandeks anda orgaanilise kattega terastoodete tootjatele sooduslaene, nagu on märgitud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv.

(104)

Seetõttu leidis komisjon, et valitsus andis orgaanilise kattega terastoodete tootjatele rahalist toetustotsese raha ülekandmise teel alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses ning valitsus tegi eraomandis olevatele pankadele ka ülesandeks anda samadele tootjatele rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(105)

Leiti, et valitsuse laenude väljastamise näol soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja oleks turult tegelikult võinud saada, on tegemist kasuga alusmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti b tähenduses. Kuna tehti kindlaks, et valitsusele mittekuuluvate finantseerimisasutuste väljastatud laene ei saa Hiina puhul kasutada sobiva turupõhise võrdlusalusena (eraomandis olevad pangad täidavad HRV valitsuse antud ülesandeid), tuletati võrdlusalus Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära alusel. Seda määra kohandati, et see kajastaks tavapärast tururiski, liites sellele asjakohased riskipreemiad, mida eeldatakse võlakirjadelt, mille on väljastanud ettevõtjad, mille võlakirjad kuuluvad investeerimisjärguta võlakirjade hulka (reiting BB).

(106)

Esialgse uurimise käigus (44) leiti, et see subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna vastavalt otsusele nr 40 kuulub terasetööstus soodustatud tootmisharude hulka ning laene anti ainult neile teraseettevõtjatele, kes täielikult järgisid raua- ja terasetööstuse arendamise poliitikat (korraldus nr 35).

(107)

Kava leiti olevat konkreetne ka vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b, kuna valitsuse teatavad kavad ja dokumendid innustasid ja suunasid andma rahalist toetust ka terasetööstusele Hiina teatavates geograafilistes piirkondades.

(108)

Valimisse kaasatud orgaanilise kattega terastoodete eksportivate tootjate subsideerimise määr, mis tehti kindlaks esialgses uurimises, ulatus 0,25 %-st kuni 0,89 %-ni, kusjuures koostööst keeldunud äriühingute subsideerimise määr oli 0,97 %.

(109)

Oma taotluses ja selle asjakohastes lisades (45) esitas taotleja tõendid selle kohta, et Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad said endiselt kasu sellest, et Hiina pangad andsid neile sooduslaene turu intressimäärast väiksemate intressimääradega.

(110)

Taotleja esitas tõendid selle kohta, et riigi omandis olevad pangad on vastavalt AB aruandes esitatud analüüsile endiselt avalik-õiguslikud isikud (vt põhjendus 52), sest:

(111)

Taotleja esitas tõendid riigi omandis olevate pankade olulise esindatuse ja jätkuva turgu valitseva seisundi kohta Hiina pangandussektoris. Taotluse punktis 93 loetletakse suurimad riigi omandis olevad pangad ning arengupangad, mille kaudu riik sekkub majandusse.

(112)

Võttes arvesse põhjenduse 110 punkti ii, märkis taotleja, et Hiina valitsus teeb endiselt erapankadele ülesandeks anda sooduslaene alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Seega on esialgses uurimises tehtud komisjoni sellekohased järeldused ikka veel kehtivad. Lisaks tegi komisjon kuumvaltsitud lehttoodetega seotud uurimise käigus kindlaks, et terasesektorit käsitlev teatis „Mitu arvamust liigse tootmisvõimsuse vähendamise kohta“ on adresseeritud kõikidele arengupankadele, suurpankadele, aktsiapankadele, postihoiupankadele, välisinvesteeringutel põhinevatele pankadele, finantsvarahaldusega tegelevatele äriühingutele ja muudele finantsasutustele, mida juhib Hiina panganduse reguleerimise komisjon (CBRC) (50).

(113)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotleja esitatud tõendid Hiina pangasüsteemi praeguse olukorra kohta.

(114)

Lisaks kinnitasid subsiidiumikava kehtestamise ja jätkumisega seotud murettekitavaid aspekte, st riigi omandis olevate pankade tegutsemist avalik-õiguslike isikutena, nende valitsevat seisundit pangasektoris, erapankadele ülesannete andmist Hiinat käsitlev aruanne (51) ning rehve ja elektrijalgrattaid käsitleva viimase uurimise tulemused (52).

(115)

Taotluse 32. lisas ja 21. detsembri 2018. aasta ettepanekus loetles taotleja Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad, kes nende aastaaruannete põhjal saavad või on saanud kavast kasu.

(116)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks. Dokumentidest ei ilmne siiski, et subsideerimise tase oleks võrreldes esialgse uurimisega langenud.

(117)

Asjaomane subsiidiumikava oli siiski konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja b tähenduses, võttes arvesse seda, et põhjenduses 106 kirjeldatud õiguslik olukord ei olnud muutunud ning tuginedes terasesektori uuele, 13. viisaastakuplaanile, milles kinnitati, et terasetööstus on soodustatud tootmisharu.

(118)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus sooduslaenude andmine tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(119)

Esialgses uurimises (53) leidis komisjon, et mitu terasetootjat, sh orgaanilise kattega terastoodete tootjad, olid seotud võlgade vahetamisega omakapitali vastu, kusjuures nende võlgnevuste kogusumma oli kokku 62,5 miljardit jüaani. Esialgses uurimises esitatud taotluses väideti, et riigile kuuluvate terasetootjate tasumata võlg riigile kuuluvatele kommertspankadele tühistati vastutasuks omakapitali osaluse eest, milleks kaasati neli Hiina varahaldusettevõtjat turutingimusi arvesse võtmata. Samuti väideti taotluses, et need varahaldusettevõtjad loodi spetsiaalselt selleks, et kanda võtmetähtsusega sektorites, sealhulgas terasetootmise sektoris, suur hulk halbu laene maha ning restruktureerida riigile kuuluvate ettevõtete võlad muu hulgas võlgnevuse omakapitali vastu vahetamise kaudu.

(120)

Kuna Hiina valitsus selle kava kohta mingit teavet ei esitanud, põhinesid esialgse uurimise järeldused taotluses kava kohta esitatud teabel.

(121)

Võla omakapitali vastu vahetamine kujutab endast rahalist toetust paigutusena omakapitali ja/või laenuna alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses või tulust loobumise kujul tulenevalt maha kantud või tagasi maksmata jäetud võlast alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Valitsus andis seda rahalist toetust tehinguga seotud avalik-õiguslike isikute, st nelja varahaldusettevõtja ja mitmete riigi osalusega pankade kaudu. Kuna Hiina valitsus keeldus esialgse uurimise käigus täielikult koostööst, leidis komisjon, et olemasolevad tõendid kinnitasid piisavalt, et varahaldusettevõtjad olid avalik-õiguslikud isikud, kuna Hiina valitsus asutas need spetsiaalselt selleks, et kanda võtmetähtsusega sektorites, sealhulgas terasetootmise sektoris, maha suur hulk halbu laene ning restruktureerida riigile kuuluvate ettevõtete võlad. Seetõttu leiti, et nende tegevus kujutas endast täidesaatva võimu teostamist.

(122)

Lisaks esitati tõendid selle kohta, et suure hulga võlgade mahakandmisel ei lähtutud tavapärastest ärilistest kaalutlustest, sest Hiina valitsus ei hinnanud, kas tavaline erainvestor oleks vahetanud need võlad omakapitali vastu, eeldades, et aja jooksul koguneks neilt mõistlik kasum. Taotluse kohaselt vahetas Hiina valitsus selle asemel hiigelsuured võlasummad omakapitali vastu eesmärgiga vähendada terasetootjate võlgade määra võrreldes nende varadega ja suurendada nende konkurentsivõimet, eirates seejuures ärilisi kaalutlusi, mida erainvestor oleks rakendanud. Komisjon analüüsis taotluses esitatud andmeid põhjalikult, ja kuna toimikus muud teavet ei olnud, jõudis järeldusele, et neid meetmeid tuleb käsitada kasu toovatena alusmääruse artikli 6 punkti a tähenduses.

(123)

Subsiidium leiti olevat konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses, kuna seda anti ainult valitud äriühingutele, seda tehti oma äranägemisel ning puudusid objektiivsed kriteeriumid.

(124)

Aegumise läbivaatamise taotluse punktides 115–125 ja 25., 33. ja 58. lisas esitas taotleja tõendid selle kohta, et kava rakendati endiselt, kuid selle kasutamine oli muutunud, sest nüüd kasutati seda peamiselt suurtes võlgades olevate äriühingute ärivõlgade vähendamiseks.

(125)

Taotleja esitas kaks Hiina valitsuse poolt 2016. aastal välja antud dokumenti, mis käsitlesid kõnealust küsimust, nimelt „Arvamused finantsvõimenduse aktiivse ja järjepideva vähendamise kohta“ ning „Suunisarvamus pankade turupõhise konverteerimise kohta“ (54).

(126)

Nende dokumentide kohaselt peavad suurtes võlgades olevad äriühingud leidma kodumaise kommertspanga, kes on nõus kavas osalema. Väliskapitaliga pangad kavas osaleda ei saa. Osalev pank loob äriühingu võla alusel eraldi vahetusfondi. Seejärel konverteeritakse võlg omakapitaliks ning kutsutakse teisi investoreid osalema ja omakapitali omandama. Riigile kuuluvad pangad, sh Hiina ehituspank, osalevad kavas kõige aktiivsemalt.

(127)

Sellised tehingud ei põhine turutingimustel. Need suured võlad on omandatud nimiväärtusest madalama hinnaga, mis oleks turupõhise investori jaoks ebaratsionaalne tegu. Hiina Raua- ja Teraseühingu (CISA) sõnul toimus enamik hiljutistest võlgade omakapitali vastu vahetamistest Minggu Shizhai, st nime poolest aktsiate, tegelikkuses võla vormis (55). See tähendab, et vahetusfondid võisid tegelikult omandada pankadele võlgnetavad olemasolevad laenud ning asendada need uute pikema tähtajaga laenudega.

(128)

Tundub, et pangad ei tegutsenud ratsionaalselt, sest nad ei võtnud arvesse äriühingu finantsolukorda ega teinud riskihindamist, nagu seda oleks tavapärastel turutingimustel teinud erainvestor. Hiina ehituspank tunnistas, et võlgade omakapitali vastu vahetamisel on kodumaiste pankade enda ärihuvid riikliku majandusstrateegia kõrval teisejärgulised (56).

(129)

Taotluses esitati tõendid selle kohta, et vähemalt kaks orgaanilise kattega terastoodete tootjat sõlmisid 2016. aasta lõpus Hiina Ehituspangaga võla omakapitali vastu vahetamise lepingu, kumbki üle 20 miljardi jüaani suuruses summas, ning et selles kavas osales veel vähemalt neli orgaanilise kattega terastoodete tootjat, kuigi nende puhul ei ole lepingute täpne väärtus teada. THINK!DESK'i aruande kohaselt oli vähemalt kolm võla omakapitali vastu vahetamise kavas osalenud äriühingut vahetuse ajal väga raskes rahalises olukorras.

(130)

Koostöö puudumisel järeldas komisjon olemasolevatele tõenditele tuginedes, et orgaanilise kattega terastoodete tootjate võlgade omakapitali vastu vahetamine ei toimunud turutingimustel.

(131)

Seetõttu leidis komisjon, et võla omakapitali vastu vahetamise lepingud kujutavad endast rahalist toetust paigutusena omakapitali ja/või laenuna alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses või tulust loobumise kujul, tulenevalt maha kantud või tagasi maksmata jäetud võlast alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Osalevad äriühingud said kavast kasu.

(132)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks.

(133)

Subsiidium oli konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses, kuna puudusid objektiivsed kriteeriumid subsiidiumi andmiseks ning pole selge, millistel tingimustel orgaanilise kattega terastoodete tootjad saavad või ei saa kavas osaleda. Ka vahetus oli konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, võttes arvesse seda, et riigiasutused andsid subsiidiume oma äranägemisel ning seda said ainult teatavad sektorid, näiteks ülemäärase tootmisvõimsusega sektorid.

(134)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus võlgade vahetamine omakapitali vastu tasakaalustatava subsiidiumina finantsabi vormis, et vähendada suurtes võlgades olevate äriühingute võlgu.

(135)

Esialgse uurimise käigus (57) leidis komisjon, et mitu terasetootjat, sh orgaanilise kattega terastoodete tootjad, said toetust nelja kava raames: Hiina maailma tippkaubamärkide kava, tuntud kaubamärkide kava, riikliku võtmetehnoloogia projekti fond ja dumpinguvastaste meetmetega seotud õigusabikulude tagasimakse kava. Lisaks leiti, et orgaanilise kattega terastoodete tootjatele anti mitmeid toetusi piirkondlike kavade raames (sh Liaoningi, Jiangsu ja Hebei provintsis).

(136)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus nende kavade kohta teavet ei esitanud, põhinesid esialgse uurimise järeldused kavade kohta taotluses esitatud teabel, USA ametiasutuste tehtud muude subsiidiumivastaste uurimiste tulemustel (58) ja järeldustel, mis komisjon tegi kaetud kvaliteetpaberit käsitleva uurimise käigus (59).

(137)

Ka esialgne uurimine kinnitas mitme sihtotstarbelise subsiidiumi olemasolu, mida anti teatavatele taotluses loetletud orgaanilise kattega terastoodete tootjatele, tuginedes kõnealuste äriühingute auditeeritud aastaaruannete analüüsile. Need subsiidiumid olid kas toetused või muud maksuvabastused või vähendamised teatavate projektide või varade rahastamiseks. Taotluse kohaselt anti neid toetusi üldise strateegilise poliitika kontekstis terasetööstuse ajakohastamiseks.

(138)

Leiti, et need toetused ja sihtotstarbelised subsiidiumid kujutavad endast subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, mida anti toetusraha või sarnaste rahaliste vahendite otsese ülekandmise teel. Lisaks on need subsiidiumid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, mida anti saamatajäänud tulu vormis mitmesuguste maksuvabastuste või vähendamistena riigi, provintsi või väiksema omavalitsusüksuse tasandil ja mis oleks kuulunud tasumisele.

(139)

Samuti leiti, et need on konkreetsed vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktile a, kuna need olid kättesaadavad ainult konkreetsetele ettevõtjatele, või vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile b, kuna ilmselgelt puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja tingimused, mille alusel toetust andev asutus neid kavasid kohaldab.

(140)

Mõned subsiidiumid leiti olevat konkreetsed vastavalt alusmääruse artikli 4 lõikele 3, kuna need olid kättesaadavad üksnes teatavatele konkreetse provintsi kindlas geograafilises piirkonnas asuvatele ettevõtjatele, või vastavalt artikli 4 lõike 4 punktile a, kuna nendes osalemine sõltub eksporditegevusest (näiteks tuntud kaubamärkide tooted).

(141)

Taotleja esitas aegumise läbivaatamise taotluse punktides 191–198 ja 32. lisas tõendid selle kohta, et paljud Hiina terasetootjad, sealhulgas vähemalt üheksa suuremat orgaanilise kattega terastoodete tootjat saavad endiselt kasu toetuste kavast, kuigi põhikavad erinevad neist, mis tehti kindlaks esialgses uurimises.

(142)

Taotluses esitatud tõendid keskenduvad peamiselt energiasäästukavadele ja tehnoloogia ajakohastamise või ümberkujundamise kavadele ning põhinevad kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva uurimise tulemustel (60).

(143)

Aegumise läbivaatamise taotluse punktides 207–217 ning 32. ja 35. lisas esitas taotleja ka tõendid mitme sihtotstarbelise subsiidiumi kohta, mida anti teatavatele orgaanilise kattega terastoodete tootjatele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (või enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, kuid toetuse laadi tõttu võib subsiidiumist saadud kasu üle kanda läbivaatamisega seotud uurimisperioodi). Seda kinnitavad tõendid põhinevad orgaanilise kattega terastoodete asjaomaste tootjate aastaaruannetel.

(144)

21. detsembri 2018. aasta ettepanekus esitas taotleja sihtotstarbeliste subsiidiumide täpsema loetelu orgaanilise kattega terastoodete tootjate kaupa koos viidetega asjaomaste äriühingute auditeeritud aastaaruannete konkreetsetele ridadele.

(145)

Kõnealused subsiidiumid olid sisuliselt toetused, mis olid seotud vara või tuludega.

(146)

Varaga seotud subsiidiumid krediteeritakse ettemakstud tulude kontole. Need näidatakse jooksvas kasumiaruandes/kasumi ja kahjumi aruandes põhitegevuse välise tuluna võrdsete aastaste osamaksetena asjaomase vara eeldatava kasuliku tööea jooksul või arvestatakse maha vara bilansilisest (jääk)maksumusest ning näidatakse kasumiaruandes vähenenud amortisatsioonikuludena.

(147)

Tuludega seotud subsiidiumid, mida kasutatakse tulevaste seotud kulude või kahjumi kompenseerimiseks, kajastatakse ettemakstud tuluna ning need kantakse jooksvasse kasumi ja kahjumi aruandesse, samal ajal kui need subsiidiumid, mida kasutatakse kantud seotud kulude või kahjumi kompenseerimiseks, kantakse otse asjaomase aruandeperioodi jooksvasse kasumi ja kahjumi aruandesse.

(148)

Varasemate kulude või kahjumi kompenseerimiseks antavad subsiidiumid kajastatakse kasumiaruandes selle perioodi all, millal subsiidium saadi. Kompensatsioonimaksete ja ettemakstud tulude alla üle viidud kompensatsiooni summa vahet käsitatakse kapitalireservina.

(149)

Enamik toetustest anti konkreetsete projektide või vara rahastamiseks, preemiana energiasäästu või looduskaitse eest ning terasetehase moderniseerimiseks.

(150)

Aegumise läbivaatamise taotluse punktides 166–175 ning 25., 34., 35. ja 44. lisas esitas taotleja tõendid selle kohta, et liigse tootmisvõimsuse vähendamiseks terasetööstuses pakkusid Hiina valitsus ja muud kohalikud omavalitsused subsiidiume, et kompenseerida äriühingutele tootmisvõimsuse vähenemine või motiveerida neid tootmisvõimsust vähendama. Taotluses tugineti mitmele Hiina ametiasutuste hiljuti väljastatud dokumendile, mis käsitlevad seda küsimust, ning rahvusvahelistele uuringutele (61). Neid subsiidiume esialgse uurimise raames ei tasakaalustatud.

(151)

Taotleja viitas mitmele 2016. aastal välja antud konkreetsele dokumendile, millel põhinevad riigi meetmed terasesektori tootmisvõimsuse vähendamiseks.

(152)

Taotleja tugines Hiina terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse vähendamist käsitlevale aruandele (63) selle tõendamiseks, et Hiina valitsus lubas võtta meetmeid Hiina terasetootmise väga suure liigse tootmisvõimsusega seotud probleemi lahendamiseks. Hiina valitsus ja kohalikud omavalitsused pakkusid terasetööstuse tootmisvõimsuse vähendamiseks või selleks, et motiveerida ettevõtjaid tootmisvõimsust vähendama, asjaomastele äriühingutele kompensatsioonina subsiidiume. Neid subsiidiume anti mitmel kujul (toetustena ja maksuvähendusena), kuid enamasti toetustena. Asjaomasest rahvusvahelisest uuringust ilmneb, et terasetööstusele anti 2016. aastal sel eesmärgil toetusi 38,4 miljardit jüaani (ligikaudu 5,2 miljardit eurot).

(153)

Taotleja esitas ka konkreetsete äriühingute aastaaruannetel põhinevad tõendid selle kohta, et vähemalt kuus orgaanilise kattega terastoodete tootjat said ajavahemikus 2014–2016 rahalist abi liigse tootmisvõimsuse vähendamiseks või motiveerimaks neid tootmisvõimsust vähendama ning sellest saadav kasu võib kesta veel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning pärast seda.

(154)

Taotleja esitatud tõendid on kooskõlas Hiinat käsitleva aruande järeldustega, (64) milles viidatakse terasesektori 13. viisaastakuplaanile, kus on selgelt öeldud, et tuleks kasutada erisubsiidiume ja muid ergutusmeetmeid, et motiveerida suurtootmise piirkondi aktiivselt tootmisvõimsust vähendama. Tootmisvõimsuse vähendamise tagajärgedega tõhusaks toimetulemiseks on kavas sätestatud meetmed selle mõju vähendamiseks sektoris, eelkõige koondatud tööjõu ümberpaigutamise ja subsiidiumide kasutamise teel tööstuse ja ettevõtjate struktuuriliseks kohandamiseks mõeldud kavades ning subsiidiumide andmise kaudu kohalikul tasandil. Seda kinnitas ka kuumvaltsitud lehttooteid käsitlev uurimine (65).

(155)

Kõik eespool analüüsitud toetused ja muud sihtotstarbelised subsiidiumid kujutavad endast subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, mida anti toetusraha või sarnaste rahaliste vahendite otsese ülekandmise teel.

(156)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotleja esitatud tõendid selle kohta, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad saavad endiselt kasu toetustest, mida antakse kas liigse tootmisvõimsuse vähendamiseks, erikavade raames või sihtotstarbelisena.

(157)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks. Samas ilmneb orgaanilise kattega terastoodete tootjate aastaaruannetest, et need summad ei ole väikesed.

(158)

Neid subsiidiume peeti seaduslikust või faktilisest seisukohast konkreetseteks alusmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses. Seda seetõttu, et koostöö puudumisel Hiina valitsusega järeldati, et neid anti piiratud arvul teraseettevõtjatele soodustatud terasesektoris, ja/või viisi tõttu, kuidas toetusi andvad asutused on oma otsustusvõimet kasutanud nende andmisel.

(159)

Seetõttu leidis komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said eksportivad tootjad endiselt toetusi tasakaalustatava subsiidiumi näol.

(160)

Taotleja esitas aegumise läbivaatamise taotluse punktides 199–206 ja 35. lisas tõendid teatavate ekspordisubsiidiumikavade olemasolu kohta. Järgnevalt keskendub komisjon oma analüüsis Sinosure ekspordikrediidikindlustusele. Seda kava esialgse uurimise raames ei tasakaalustatud.

(161)

Sinosure ekspordikrediidikindlustuse kava õiguslik alus on järgmine:

(162)

Lähtudes komisjonile kättesaadavast teabest ning arvestades Hiina valitsuse ja Sinosure koostööst loobumist, jõudis komisjon järeldusele, et Sinosure on alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses avaliku sektori asutus. Järeldus, et Sinosurele on antud volitus täita valitsusasutuste ülesandeid, põhineb eelkõige kättesaadavatel faktidel riigile kuulumise kohta, valitsuse kontrolli kinnitavatel formaalsetel kaudsetel märkidel ning tõenditel, mis näitavad, et Hiina valitsusel on endiselt sisuline kontroll Sinosure tegevuse üle.

(163)

Nagu on kinnitanud mitu uurimist (sellekohaseid järeldusi kinnitasid viimati rehve ja elektrijalgrattaid käsitlevad uurimised), (66) kuulub äriühing täielikult valitsusele ja valitsuse finantskontrolli alla.

(164)

Sinosure on täielikult riigi omandis olev kindlustusettevõte, mille on asutanud ja mida toetab riik, et toetada HRV välismajanduse ja -kaubanduse arendamist ja koostööd. Valitsusel on õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist äriühingu kõrgema tasandi juhte ja järelevalvetöötajaid.

(165)

Äriühingu osakapital pärineb ekspordikrediidikindlustuse riskikapitalifondist kooskõlas riigieelarvega. Nagu tehti kindlaks kaetud kvaliteetpaberiga seotud uurimises, (67) tegi riik 2011. aastal äriühingusse 20 miljardi jüaani suuruse kapitalisüsti.

(166)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad juhid ja järelevalvetöötajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et teostada sisulist kontrolli Sinosure üle.

(167)

Kuna Hiina valitsus ja Sinosure keeldusid koostööst, ei saanud komisjon ka kindlaks teha Sinosure spetsiifilist tegutsemist seoses kindlustusega, mida pakuti valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, mis oleks võimaldanud komisjonil välja selgitada, kas Sinosure tegutses turupõhimõtete kohaselt.

(168)

Seoses sellega ei saanud komisjon ka hinnata, kas lisatasud, mida Sinosure võttis, olid piisavad, et hõlmata kahjunõuete kulu ja Sinosure kogukulu. Samas tuleb märkida, et hiljutises rehve käsitlevas uurimises, (68) milles Sinosure tegi osaliselt koostööd, leiti, et valimisse kaasatud äriühingute makstud kindlustusmaksed olid palju väiksemad kui äriühingu tegevuskulude katmiseks vajalik miinimumtasu. Eelnimetatud uurimises ning ka sellele järgnenud elektrijalgrattaid käsitlevas uurimises kasutati sellest subsiidiumikavast saadud kasu arvutamiseks välist võrdlusalust, st kindlustusmaksete määrasid, mida Ameerika Ühendriikide ekspordi-impordipank kohaldab mittefinantsasutuste suhtes OECD riikidesse suunduva ekspordi puhul.

(169)

Seetõttu leidis komisjon, et Sinosure rakendab eespool nimetatud õigusraamistikku valitsusasutuste ülesandeid täites, tegutsedes seega riigiorganina alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i. Peale selle ei olnud võimalik tõendada, et Sinosure tegutses tavapärastel turutingimustel ega võimaldanud kasu orgaanilise kattega terastooteid eksportivatele tootjatele, eelkõige kuna kindlustust pakuti tariifidega, mis ei olnud madalamad kui miinimumtasu, mida Sinosure vajas oma tegevuskulude katmiseks.

(170)

Lisaks märkis taotleja oma taotluses ja 21. detsembri 2018. aasta ettepanekus, et mõned orgaanilise kattega terastoodete tootjad said kasu Sinosure ekspordikrediidikindlustusest.

(171)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotleja esitatud tõendid selle kohta, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad said selle kava raames ekspordisubsiidiume.

(172)

Kuna koostööst keelduti, puudus komisjonil ka äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks.

(173)

Sinosure ekspordikrediidikindlustus on konkreetne vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a, sest see sõltub eksporditegevusest.

(174)

Seetõttu leidis komisjon, et see subsiidium on tasakaalustatav.

(175)

Esialgses uurimises tegi komisjon kindlaks, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad said tasakaalustatavaid subsiidiume seoses sooduskohtlemisega tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavade ja poliitika raames.

(176)

Kahe erikava puhul – teadus- ja arenduskulude maksusoodustuste poliitika ning maksusoodustused kesk- ja läänepiirkondadele – tugines komisjon oma järeldustes subsiidiumi õigusliku aluse, saamise tingimuste, laadi ja eripära kohta küsimustiku kontrollitud vastustele ning sai välja arvutada iga valimisse kaasatud äriühingu subsideerimise määrad, kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad tegid piisavalt koostööd.

(177)

Seoses ülejäänud kaheksa kava ja poliitikaga tugines komisjon oma järeldustes taotluses esitatud tõenditele ja USA ametiasutuste tehtud kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorusid, (69) teatavaid terasrattaid, (70) traatvõrku (71) ja teatavaid järelveetavaid muruhooldusseadmeid (72) käsitlevate subsiidiumivastaste uurimiste tulemustele ning komisjoni poolt kvaliteetpaberi kohta tehtud uurimise tulemustele, kuna Hiina valitsus keeldus koostööst. Tuleb märkida, et kaheksast kavast kahe puhul leiti, et need ei ole tasakaalustatavad.

(178)

Tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavade puhul leiti, et need kujutasid endast subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses valitsuse tulust loobumise näol, mis toob seda saanud äriühingutele kasu.

(179)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele, mis on liigitatud soodustatud ettevõtjateks ja tootmisharudeks, näiteks orgaanilise kattega terastoodete tootjatele. Lisaks ei võimaldanud Hiina valitsuse soovimatus teha koostööd komisjonil teha järeldust selle kohta, kas teatavate kavade puhul eksisteerisid objektiivsed kavas osalemise kriteeriumid, mistõttu ka need kavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(180)

Taotleja esitas aegumise läbivaatamise taotluse punktides 126–136 ning 34. ja 35. lisas tõendid selle kohta, et paljud Hiina terasetootjad, sealhulgas vähemalt kolm orgaanilise kattega terastoodete tootjat saavad endiselt kasu vähemalt kahest esialgse uurimise raames tasakaalustatud subsiidiumikavast, mis käsitlevad otseseid makse – kõrg- ja uue tehnoloogia äriühingutena soodustatud äriühingutele tehtavad maksusoodustused ning teadus- ja arenduskulude maksusoodustuste poliitika.

(181)

Taotleja sõnul leiti kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas uurimises ning kaetud kvaliteetpaberit käsitlevas aegumise läbivaatamises, et mõlemad kavad on tasakaalustatavad (73). Nimetatud kaks uurimist kinnitasid, et neid kavasid kasutatakse ikka veel ning et nende õiguslik alus on sama ja seega ei ole kavades osalemise tingimusi, kavade praktilist kohaldamist, nendest saadavat kasu ja nende eripära käsitlevad järeldused muutunud.

(182)

Lisaks kinnitasid kõige viimased subsiidiumivastased uurimised (mis käsitlesid rehve ja elektrijalgrattaid), mille kuus ja üheksa kuud kestnud uurimisperioodid kattusid käesoleva uurimisega, et kavasid kasutatakse ikka veel ning nende laad ei ole muutunud (74).

(183)

Aegumise läbivaatamise taotluse punktides 176–186 ja 35. lisas esitas taotleja tõendid selle kohta, et mõned orgaanilise kattega terastoodete tootjad said kasu kolmest täiendavast tulumaksusoodustuse kavast, mida esialgse uurimise raames ei tasakaalustatud: äriühingu tulumaksu soodustused sünergilisest kasutusest saadud toodetele (selle kavas osaleb vähemalt üks orgaanilise kattega terastoodete tootja), maakasutuse maksuvabastus (selles kavas osaleb vähemalt kaks orgaanilise kattega terastoodete tootjat) ja rauamaagi maksusoodustus (selles kavas osaleb vähemalt üks orgaanilise kattega terastoodete tootja). Seda kinnitavad tõendid põhinevad kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva uurimise tulemustel ja asjaomaste äriühingute auditeeritud aastaaruannetel.

(184)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotleja esitatud tõendid selle kohta, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad saavad endiselt kasu tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavadest ja poliitikast.

(185)

Seega käsitatakse kõnealuseid kavasid subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning subsiidiumi saajatest äriühingud said seeläbi kasu.

(186)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks.

(187)

Need kavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele.

(188)

Seetõttu leiab komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kujutasid mõned maksukavad endiselt endast tasakaalustatavaid subsiidiume.

(189)

Esialgses uurimises tegi komisjon kindlaks, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad said tasakaalustatavaid subsiidiume seoses sooduskohtlemisega kahe kaudsete maksude ja imporditollimaksude kava raames:

(190)

Lisaks tasakaalustati veel üks piirkondlik kava ja mitu sihtotstarbelist maksusoodustust, mis olid seotud kaudsete maksudega.

(191)

Kuna Hiina valitsus ei teinud esialgses uurimises piisavalt koostööd ning valimisse kaasatud äriühingud neist kavadest kasu ei saanud, tugines komisjon oma järeldustes subsiidiumi õigusliku aluse, saamise tingimuste, laadi ja eripära kohta taotluses esitatud tõenditele ja USA ametiasutuste poolt puiduvaba kaetud paberi kohta tehtud subsiidiumivastase uurimise tulemustele (75) ning komisjoni poolt kvaliteetpaberi kohta tehtud uurimise tulemustele (76).

(192)

Kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavasid käsitati subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning subsiidiumi saajatest äriühingud said seeläbi kasu.

(193)

Samuti leiti, et need subsiidiumikavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele. Lisaks ei võimaldanud Hiina valitsuse koostöösoovimatus komisjonil teha järeldust selle kohta, kas teatavate kavade puhul eksisteerisid objektiivsed osalemise kriteeriumid, mistõttu ka need kavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(194)

Lisaks leiti, et teine põhjenduses 189 nimetatud kava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses, sest selles osalemise tingimuseks oli kodumaiste kaupade eelistamine välismaistele, samal ajal kui piirkondlik kava ja sihtotstarbelised soodustused on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest neis osalemine oli piiratud teatavate kindlate piirkondade ja omavalitsustega, mis kuulusid subsiidiumi andva asutuse haldusalasse.

(195)

Aegumise läbivaatamise taotluse punktides 137–141 märgib taotleja, et kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva uurimise tulemused kinnitasid põhjenduses 189 nimetatud esimesest kavast kasu saamise jätkumist ja selle tasakaalustatavust. Samuti leidis kinnitust, et kavade õiguslik alus ei ole muutunud ja seega ei ole kavades osalemise tingimusi, kavade praktilist kohaldamist, nendest saadavat kasu ja nende eripära käsitlevad järeldused muutunud (77).

(196)

Lisaks leiti kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva uurimise käigus, et vähemalt üks orgaanilise kattega terastoodete tootja sai sellest kavast kasu kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva uurimise perioodil (2015) (78). Kuna asjaomane kava on seotud põhivara soetamisega, tuleks sellest saadav kasu seadmete tööea jooksul amortiseerida (nagu tehti kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas uurimises). Seega leidis komisjon, et asjaomane äriühing sai praegusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt sellest subsiidiumist kasu.

(197)

Oma taotluse punktides 187–190 märgib taotleja, et kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva uurimise tulemusel leiti, et samale orgaanilise kattega terastoodete tootjale tagastati kogu 2006.–2009. aastal makstud käibemaks ja tulumaks, kuna ta viis oma tootmise teise kohta. Kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas uurimises käsitati kõnealust subsiidiumi suuremahulise investeerimisprojektiga seotud rahalise toetusena ning seega amortiseeriti sellest saadav kasu äriühingu põhivara keskmise tööea jooksul. Seega võib järeldada, et asjaomane äriühing sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt sellest subsiidiumist kasu.

(198)

Kuna Hiina valitsus keeldus koostööst, ei esitatud ühtegi väidet, mis lükkaksid ümber taotleja esitatud tõendid selle kohta, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad saavad endiselt kasu kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavadest ja poliitikast.

(199)

Seega käsitatakse kõnealuseid kavasid subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning subsiidiumi saajatest äriühingud said seeläbi kasu.

(200)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Pidades silmas käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise kohta, ei pea komisjon selle summa väljaarvutamist vajalikuks.

(201)

Need kavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna need on kättesaadavad üksnes teatavatele ettevõtjatele ja tootmisharudele.

(202)

Seetõttu leiab komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kujutasid mõned kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavad endiselt endast tasakaalustatavaid subsiidiume.

(203)

Seetõttu leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad endiselt kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(204)

Lisaks subsideerimise kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi jätkumise tõenäosust, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, muude turgude olemasolu ja liidu turu atraktiivsus.

(205)

Kuna koostööst keelduti, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 28 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotleja esitatud teabe alusel.

(206)

HRV tootmisvõimsus oli praegusest tootmisvõimsusest märkimisväärselt suurem. Hiina Raua- ja Teraseühingu (CISA) andmetel oli värvitud terastoodete tootmisvõimsus 2013. aastal 40 miljonit tonni (79). 7,5 miljoni tonni suuruse tootmismahu juures rakendati ainult ligikaudu 20 % tootmisvõimsusest. Meetmete tühistamise korral oleks Hiina tootjatel piisavalt vaba tootmisvõimsust – hinnanguliselt ligikaudu 32,5 miljon tonni – et liidu turg, kus tarbitakse 4,5 miljonit tonni, üle ujutada subsideeritud orgaanilise kattega terastoodetega.

(207)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule eksportida.

(208)

India, Malaisia, Pakistan, Türgi ja Vietnam on kehtestanud Hiina orgaanilise kattega terastoodete ekspordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

(209)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu ühe tonni orgaanilise kattega terase müügihind 194–338 euro võrra (või 28–59 %) suurem kui viiele peamisele eksporditurule suunatud Hiina ekspordi hind CIF-tasemel. Samuti oli orgaanilise kattega terase tonnihind 211–226 euro võrra (või 31–33 %) kõrgem kui kõikidesse kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) suunatud Hiina ekspordi hind CIF-tasemel. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Hiina eksport viiele kõige tähtsamale eksporditurule 48 % liidu tarbimisest.

(210)

Seega oleks meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suunavad märkimisväärse koguse orgaanilise kattega terastoodete ekspordist kolmandatest riikidest ümber liidu turule.

(211)

Lähtudes kättesaadavatest faktidest järeldas komisjon, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus HRV orgaanilise kattega terastoodete tootjate subsideerimine ning et see jätkub tõenäoliselt ka tulevikus.

(212)

Orgaanilise kattega terastoodete tootjate subsideerimine võimaldab Hiina tootjatel hoida oma tootmisvõimsus tasemel, mis ületab tunduvalt omamaist nõudlust, hoolimata turgude kahanemisest nii Hiinas kui ka kogu maailmas.

(213)

Seetõttu leidis komisjon, et tasakaalustusmeetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on tõenäoliselt see, et liidu turule suunatakse märkimisväärses koguses ümber vaatlusaluse toote subsideeritud importi. Hiina valitsus jätkab mitmete subsiidiumikavade pakkumist orgaanilise kattega terastoodete tootjatele ning komisjon on kindlaks teinud, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saanud kasu mitmest subsiidiumikavast.

(214)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus orgaanilise kattega terastooteid üle 20 teadaoleva tootja, kusjuures mõned neist on üksteisega seotud. Mitu tootjat kuulub terasetootjate kontsernidesse.

(215)

Valimisse kaasatud liidu tootjate vastustest küsimustikule ja taotleja esitatud andmetest nähtub, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt 4 752 003 tonni. Alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses käsitatakse liidu tootmisharuna liidu tootjaid, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu.

(216)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et osa valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks tarbimiseks, st sageli seda lihtsalt transporditakse (ilma arveteta) ja/või tarnitakse siirdehindadega sama äriühingu või kontserni ühest tehasest teise edasise töötlemise eesmärgil. Selleks et saada liidu tootmisharu olukorrast võimalikult terviklik ülevaade, koguti ja analüüsiti kogu orgaanilise kattega terastoodetega seotud tegevust käsitlevaid andmeid.

(217)

Nii nagu esialgses uurimises (selle põhjendused 462–463) leiti, et majandusnäitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime olenevad kogu äritegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud tootmisharusiseseks kasutuseks või müüakse seda vabaturul. Samas tuleb liidu turu müügimahtude ja -hindade, turuosa, kasvu, ekspordimahtude ja -hindade puhul keskenduda vabal turul valitsevale olukorrale (ja seega tootmisharusisest kasutust arvesse ei võeta). Seega korrigeeriti kahjunäitajaid liidu tootmisharu teadaoleva sisetarbimise ja müügi põhjal ning sisetarbimist ja müüki analüüsiti eraldi.

(218)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmise põhjal: i) impordistatistika TARICi koodide tasandil, kasutades alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid, ning ii) liidu tootmisharu müügimahud (sh tootmisharusisese tarbimisega seotud tehingud) liidus vastavalt taotleja esitatud andmetele. Vajaduse korral kontrolliti ja ajakohastati valimisse kaasatud liidu tootjate müügimahte nende valdustesse tehtud kontrollkäikude tulemuste põhjal.

(219)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

(220)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 18 %.

(221)

Komisjon tegi impordimahud ja -hinnad kindlaks impordistatistika alusel TARICi koodide tasandil, kasutades kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid.