(1)

Nõukogu võttis 2. mail 2013 vastu määruse (EL) nr 401/2013.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 401/2013 artikli 4i lõikega 1 on nõukogu läbi vaadanud kõnealuse määruse IV lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu.

(3)

Kahe loetellu kantud isiku kohta on saadud ajakohastatud teavet, ning kõigi loetellu kantud isikute puhul tuleks märkida nende sugu.

(4)

Määruse (EL) nr 401/2013 IV lisa tuleks vastavalt muuta,

(1)

Kuna Ameerika Ühendriigid ei ole viinud dumpingu ja subsiidiumide korvamise seadust (Continued Dumping and Subsidy Offset Act – CDSOA) kooskõlla oma kohustustega, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutest, kehtestati määrusega (EL) 2018/196 teatavate Ameerika Ühendriikidest pärit toodete impordi suhtes 4,3 % täiendav väärtuseline tollimaks. Vastavalt WTO loale peatada soodustuste kohaldamine Ameerika Ühendriikide suhtes kohandab komisjon igal aastal peatamise ulatust vastavalt sellele, mil määral CDSOA on põhjustanud Euroopa Liidu soodustuste olematuks muutmist või vähendamist asjaomasel ajavahemikul.

(2)

Värskeimad kättesaadavad andmed CDSOA alusel tehtud väljamaksete kohta käsitlevad eelarveaastal 2018 (1. oktoober 2017 – 30. september 2018) kogutud dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude jagamist ning eelarveaastatel 2015, 2016 ja 2017 kogutud dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude täiendavat jagamist. Ameerika Ühendriikide tolli- ja piiriteenistuse avaldatud andmete kohaselt on liidu soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr 3 355,82 USA dollarit.

(3)

Soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr on vähenenud ja sellest lähtuvalt on ka peatamise ulatus väiksem. Peatamise ulatust ei saa siiski soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga kohandada, lisades tooteid määruse (EL) 2018/196 I lisasse või neid sealt kõrvaldades. Seega peaks komisjon kooskõlas kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktiga e jätma I lisas esitatud toodete loetelu endiseks ja muutma täiendava tollimaksu määra, et kohandada peatamise ulatust soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga. I lisas loetletud neli toodet tuleks sinna alles jätta, täiendava tollimaksu määra tuleks muuta ning uueks määraks tuleks kehtestada 0,001 %.

(4)

I lisas loetletud Ameerika Ühendriikidest pärinevate toodete 0,001 % täiendava väärtuselise imporditollimaksu mõju kaubandusväärtusele ei ületa aasta jooksul 3 355,82 USA dollarit.

(5)

Selleks et vältida viivitusi täiendava imporditollimaksu muudetud määra kohaldamisel, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(6)

Määrust (EL) 2018/196 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Piiritusjookide puhul kehtestatud 330 geograafilise tähise kohta esitasid liikmesriigid määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt 243 tehnilist toimikut.

(2)

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 716/2013 (2) artikli 9 lõikele 1 hindas komisjon tehnilisi toimikuid vastavalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 15 lõike 1 nõuetele ja kehtestas ajavahemiku, mille jooksul peavad vastavad liikmesriigid oma tehnilisi toimikuid muutma või need tagasi võtma.

(3)

Saksamaa ja Itaalia võtsid vastavalt tagasi nimetuste „Königsberger Bärenfang“, „Grappa di Marsala“, „Kirsch Veneto“ / „Kirschwasser Veneto“ ja „Sliwovitz del Veneto“ tehnilised toimikud.

(4)

Rakendusmääruse (EL) nr 716/2013 artikli 9 lõikega 2 on ette nähtud, et kui liikmesriik ei kõrvalda määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt esitatud kehtestatud geograafilise tähise tehnilise toimiku puudusi komisjoni kehtestatud ajavahemiku jooksul, ei käsitata tehnilist toimikut esitatuna.

(5)

Nimetuste „Karlovarská Hořká“, „Polish Cherry“, „Orehovec“, „Janeževec“ ja „Slovenska travarica“ tehnilistes toimikutes avastatud puudusi ei olnud parandatud.

(6)

Kehtestatud geograafilised tähised „Karlovarská Hořká“, „Königsberger Bärenfang“, „Grappa di Marsala“, „Kirsch Veneto“ / „Kirschwasser Veneto“, „Sliwovitz del Veneto“, „Polish Cherry“, „Orehovec“, „Janeževec“ ja „Slovenska travarica“ tuleks seetõttu määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisast välja jätta.

(7)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piiritusjoogituru komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1067/2008 (2) artikli 2 lõikega 1 on avatud CN-koodi 1001 99 00 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu 3 073 177 tonni suurune üldine imporditariifikvoot tollimaksumääraga 12 eurot tonni kohta.

(2)

Üldise tariifikvoodi puhul on määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 3 lõikega 1 ette nähtud alamkvoot 2 378 387 tonni kolmandatest riikidest, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, ning alamkvoot 122 790 tonni kõikidest kolmandatest riikidest (erga omnes).

(3)

Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise alusel sõlmitud GATTi artikli XXIV lõike 6 kohase Ameerika Ühendriikidega sõlmitud lepingu (3) raames lepiti siiski kokku, et alamkvoodi erga omnes raames võetakse arvesse 6 787 tonni suurust kogust. Seega tuleks alamkvoodile erga omnes lisada 6 787 tonni ning arvestada sama kogus maha alamkvoodist, mis on kehtestatud kolmandatele riikidele, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 3 lõikele 3 tuleb alamkvoot „kolmandatest riikidest, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid“ jaotada neljaks kolmekuuliseks alamperioodiks. Võttes arvesse kõnealuse alamkvoodi alla kuuluva koguse vähendamist, on vaja kohandada iga kolmekuulise alamperioodi mahtu.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1067/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

1. aprillil 2016 esitas Task Force ABE-IT 56 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõikega 1 Prantsusmaale taotluse toimeaine ABE-IT 56 (Saccharomyces cerevisiae tüve DDSF623 lüsaadi koostisosad) (edaspidi „ABE-IT 56“) heakskiitmiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõikele 3 teatas referentliikmesriik Prantsusmaa 25. mail 2016 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“), et taotlus on vastuvõetav.

(3)

20. juunil 2017 esitas referentliikmesriik komisjonile esialgse hindamisaruande (ja selle koopia toiduohutusametile), milles hinnatakse, kas võib eeldada, et kõnealune toimeaine vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(4)

Toiduohutusamet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 12 lõikele 3 nõudis toiduohutusamet, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile täiendavat teavet. Referentliikmesriigi hinnang täiendavale teabele esitati toiduohutusametile ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 2018. aasta mais.

(5)

26. juulil 2018 teatas toiduohutusamet taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järelduse selle kohta, kas võib eeldada, et toimeaine ABE-IT 56 vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 (2) artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Toiduohutusamet tegi oma järelduse üldsusele kättesaadavaks.

(6)

23. oktoobril 2018 esitas komisjon alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele ABE-IT 56 käsitleva läbivaatamisaruande ja 22. märtsil 2019 ABE-IT 56 heakskiitmist käsitleva määruse eelnõu.

(7)

Taotlejale anti võimalus esitada läbivaatamisaruande kohta märkusi.

(8)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses ning eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusviisidega seoses on kinnitust leidnud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane toimeaine ABE-IT 56 heaks kiita.

(9)

Lisaks on komisjon seisukohal, et ABE-IT 56 on madala riskiastmega toimeaine vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22. ABE-IT 56 ei ole probleemne aine ja vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5 sätestatud tingimustele. ABE-IT 56 on Saccharomyces cerevisiae tüve DDSF623 lüsaadi fraktsioneerimise saadus. Saccharomyces cerevisiae on tööstuslikus/kaubanduslikus toidu- ja joogitootmises kõige laialdasemalt kasutatav pärm, mida leidub kõikjal keskkonnas. See ei ole inimestele ega loomadele patogeenne ega inimestele nakkusohtlik. Üldiselt on see looduslikult esinev ega kujuta endast tajutavat ohtu ühelegi keskkonnaosale.

(10)

Seepärast on asjakohane ABE-IT 56 madala riskiastmega ainena heaks kiita 15 aastaks.

(11)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni direktiiviga 2005/53/EÜ (2) kanti toimeaine klorotaloniil nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Toimeaine klorotaloniili heakskiit, nagu on kehtestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, lõpeb 31. oktoobril 2019.

(4)

Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus klorotaloniili heakskiidu pikendamiseks.

(5)

Taotlejad esitasid täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 2. septembril 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)

Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

6. detsembril 2017 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas klorotaloniil võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(9)

Toiduohutusametit tegi murelikuks ka põhjavee saastumine klorotaloniili metaboliitidega. Eelkõige on klorotaloniili kõikide kavandatud kasutusviiside ja asjakohaste stsenaariumide puhul metaboliitide R417888, R419492, R471811, SYN507900, M3, M11, M2, M7 ja M10 eeldatav sisaldus põhjavees suurem kui 0,1 μg/l. Seepärast ei ole praegu võimalik kindlaks teha, et klorotaloniili metaboliitide esinemine põhjavees ei põhjusta vastuvõetamatut mõju põhjaveele ja kahjulikku mõju inimeste tervisele, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõike 3 punktis b. Peale selle ei saanud toiduohutusamet jätta välistamata genotoksilisuse probleemi jääkide tõttu, millega tarbijad kokku puutuvad, ning ta tegi kindlaks, et kahepaiksetele ja kaladele tuleneb suur risk kõigi hinnatud kasutusviiside korral.

(10)

Lisaks ei olnud mitmes valdkonnas võimalik riskihindamist lõpule viia, sest toimikus leiduv teave ei olnud piisav. Eelkõige ei olnud võimalik lõpule viia toidukaudsest kokkupuutest tarbijatele tuleneva riski hindamist, sest puudusid andmed, mis kinnitaksid jääkide sisaldust taimedes ja kariloomade kokkupuudet käsitlevat hinnangut, sealhulgas metaboliidi toksikoloogilist hindamist.

(11)

Peale selle on klorotaloniil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (7) kohaselt klassifitseeritud 2. kategooria kantserogeeniks, kuid toiduohutusameti järeldustes on märgitud, et klorotaloniil tuleks klassifitseerida 1B kategooria kantserogeeniks. Vaadeldud tüüpiliste kasutusviiside puhul ei olnud võimalik määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud jääkide piirnorme taimsetes ja loomsetes toodetes kinnitada, sest puudusid andmed riskihindamise eesmärgil jääkide määratlusega hõlmatud metaboliitide sisalduse ja toksilisuse kohta. Seega ei ole määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.6.3 sätestatud nõue täidetud.

(12)

Komisjon palus taotlejatel esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga esialgse pikendamisaruande kohta. Taotlejad esitasid märkused, mida analüüsiti põhjalikult.

(13)

Vaatamata taotlejate esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks pidada.

(14)

Seega ei ole vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seetõttu on asjakohane jätta toimeaine klorotaloniili heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(15)

Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(16)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega klorotaloniili sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasi võtmiseks.

(17)

Kui liikmesriigid annavad klorotaloniili sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt 20. mail 2020.

(18)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1262 (8) pikendati klorotaloniili heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrini 2019, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga otsus pikendamata jätmise kohta on tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks käesolevat määrust kohaldada nii kiiresti kui võimalik.

(19)

Käesoleva määrusega ei takistata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uue taotluse esitamist klorotaloniili heakskiitmise kohta.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/184/ÜVJP, (1) mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Otsuse 2013/184/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 30. aprillini 2020.

(3)

Kahe loetellu kantud isiku kohta on saadud ajakohastatud teavet ning kõigi loetellu kantud isikute puhul tuleks märkida nende sugu.

(4)

Otsust 2013/184/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Otsusega (EL) 2018/796 (4) piiras Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) hinnavahelepingute turundamist, levitamist või müüki jaeklientidele alates 1. augustist 2018 kolmeks kuuks.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 40 lõikele 6 peab ESMA kohaldatud toodetesse sekkumise ajutise meetme läbi vaatama asjakohaste ajavahemike tagant ja vähemalt kord kolme kuu jooksul.

(3)

Otsusega (EL) 2018/1636 (5) muutis ESMA hinnavahelepingute jaeklientidele turundamise, levitamise või müügi ajutist piirangut ja pikendas seda alates 1. novembrist 2018 veel kolmeks kuuks. Otsusega (EL) 2019/155 (6) pikendas ESMA uuesti hinnavahelepingute jaeklientidele turundamise, levitamise või müügi ajutist piirangut alates 1. veebruarist 2019 kolmeks kuuks samadel tingimustel, mis on sätestatud otsuses (EL) 2018/1636.

(4)

Hinnavahelepingute piirangu läbivaatamisel toetus ESMA muu hulgas riiklike pädevate asutuste küsitlusele (7), milles käsitleti tootesse sekkumise meetme praktilist rakendamist ja mõju, ning riiklikelt pädevatelt asutustelt ja sidusrühmadelt saadud lisateabele. See teave sisaldab sarnaseid suundumusi kui teave, mille põhjal toimus eelmine pikendamine (otsus (EL) 2019/155).

(5)

Riiklikud pädevad asutused tuvastasid üksnes piiratud arvu näiteid, kus esines mittevastavusi ESMA toodetesse sekkumise meetmetega; need olid seotud peamiselt riskihoiatustega, eelkõige kuvasid hinnavahelepingute pakkujad veebi-ribareklaame või muid elektroonilisi reklaame, milles puudus nõutav riskihoiatus. Kuigi veebi-ribareklaamid või muud elektroonilised reklaamid tavaliselt ei nimetanud otseselt hinnavahelepinguid, vaid pigem investeerimist veebis, jätkavad riiklikud pädevad asutused ja ESMA jälgimist, et need vastaksid riskihoiatuse nõuetele ja et neid ei kasutataks nõuete eiramiseks.

(6)

Riiklikud pädevad asutused teatasid hinnavahelepingute jaeklientide kontode, kauplemismahu ja kogu jaekliendikapitali üldisest vähenemisest kolme kuu jooksul, novembrist 2017 jaanuarini 2018 (esimene periood) võrreldes ajavahemikuga novembrist 2018 jaanuarini 2019 (teine periood). Kasumlike kontode osakaal jäi nende perioodide võrdluses üldiselt stabiilseks (8). Nende jaeklientide keskmised kulud, kes kauplesid hinnavahelepingutega (mis näivad sõltuvat turutingimustest vähem kui klientide üldtulemused), olid teisel perioodil oluliselt väiksemad kui esimesel (9). Krüptovääringute hinnavahelepinguid sisaldavate aktiivsete jaekontode keskmised kulud vähenesid muude kontodega võrreldes disproportsionaalselt, ehkki selliste kontodega kaasnesid jätkuvalt suuremad kulud kui krüptovääringute positsioonideta kontodega. Riiklikud pädevad asutused teatasid ka jaeklientide kontode automaatsete sulgemiste arvu, negatiivse omakapitaliga kontode arvu ja negatiivsete saldode suuruse püsivast vähenemisest (10).

(7)

Riiklikud pädevad asutused teatasid ka, et teisel perioodil oli kutseliseks kliendiks hakata soovinud klientide arv suurem kui esimesel. ESMA on teadlik, et mõni hinnavahelepingute pakkuja reklaamib oma jaeklientidele võimalust saada soovi korral kutseliseks kliendiks. Jaeklient võib taotleda kutselise kliendina kohtlemist juhul, kui ta esitab vastava kirjaliku taotluse kooskõlas kõikide asjakohaste õigusaktide nõuetega. Teenusepakkujad peaksid tagama kehtivate nõuete (11) pideva järgimise. ESMA on teadlik ka sellest, et teatud kolmanda riigi ühingud võtavad aktiivselt ühendust liidu klientidega ja mõni hinnavahelepingute pakkuja ELis reklaamib jaeklientidele võimalust viia oma kontod üle kontserni kolmandas riigis asuvasse üksusesse. Ilma tegevusloata või registreeringuta Euroopa Liidus on neil kolmanda riigi ühingutel lubatud pakkuda teenuseid liidus asutatud või asuvatele klientidele üksnes kliendi enda algatusel. Samuti on ESMA teadlik, et ühingud on alustanud muude spekulatiivsete investeerimistoodete pakkumist. ESMA jälgib jätkuvalt nende muude toodete pakkumist, et otsustada, kas mõni muu liidu meede oleks asjakohane.

(8)

Pärast otsuse (EL) 2018/796 vastuvõtmist ei ole ESMA saanud tõendeid, mis vaidlustaksid tema üldjärelduse investorite kaitse olulise probleemi kohta, mida käsitleti otsustes (EL) 2018/796, (EL) 2018/1636 või (EL) 2019/155 (edaspidi „otsused“). ESMA järeldas seepärast, et otsustes käsitletud investorite kaitse oluline probleem jääb püsima, kui ei pikendata ajutist piirangut turundada, levitada või müüa hinnavahelepinguid jaeklientidele.

(9)

Lisaks ei ole muudetud liidu õiguse alusel kohaldatavaid regulatiivseid nõudeid, mis endiselt ei lahenda ESMA tuvastatud ohtu. Lisaks ei ole riiklikud pädevad asutused võtnud meetmeid, et ohtu lahendada, või ei ole võetud meetmed ohtu piisavalt maandanud. See on jätkuvalt üleeuroopaline probleem. Seetõttu leiab ESMA, et kui teatud riiklikud pädevad asutused ei võta riiklikke toodetesse sekkumise meetmeid, peab ESMA meedet veel pikendama, et nõuetekohaselt käsitleda otsustes tuvastatud investorite kaitse olulist probleemi.

(10)

Piirangu pikendamine ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis oleks ebaproportsionaalne meetme kasulikkusega, ega põhjusta õigusliku arbitraaži riski samadel põhjustel kui otsustes esitatud põhjused.

(11)

Kui ajutist piirangut ei pikendata, on ESMA arvates tõenäoline, et pakutakse taas hinnavahelepinguid, ilma et võetaks piisavaid meetmeid jaeklientide kaitseks nende toodetega seotud riskide eest, mis tekitasid tarbijatele otsustes kirjeldatud kahju.

(12)

Nendel põhjustel ja otsustes esitatud põhjendustel otsustas ESMA investorite kaitse olulise probleemi lahendamiseks pikendada piirangut samadel tingimustel, mis on sätestatud otsustes (EL) 2018/1636 ja (EL) 2019/155, veel kolme kuu võrra.

(13)

Kuna kavandatud meede võib olla piiratud ulatuses seotud põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, konsulteeris ESMA pädevate asutustega, kes vastutavad põllumajandustoodete turgude järelevalve, halduse ja reguleerimise eest määruse (EÜ) nr 1234/2007 (12) alusel. Ükski nendest asutustest ei esitanud vastuväiteid meetmete pikendamise vastu.

(14)

ESMA on teatanud pikendusotsuse ettepaneku riiklikele pädevatele asutustele.