16.4.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 105/11

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/614,

9. aprill 2019,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra, vahekohtu kodukorra, vahekohtunike käitumisjuhendi ja vahendusmenetluse korra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“) (1) kiideti liidu nimel heaks 20. detsembril 2018 ja see jõustus 1. veebruaril 2019.

(2)	Lepinguga moodustatakse ühiskomitee, et tagada lepingu nõuetekohane ja tulemuslik toimimine, ja sätestatakse, et ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra, vahekohtu kodukorra, vahekohtunike käitumisjuhendi, ning vahendusmenetluse korra.

(3)	On asjakohane kehtestada liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht, kuna ühiskomitee kavandatav otsus on liidu jaoks siduv,

(4)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu alusel loodud ühiskomitee esimesel koosolekul seoses ühiskomitee kodukorra, vahekohtu kodukorra, vahekohtunike käitumisjuhendi ja vahendusmenetluse korraga, põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, sealhulgas selle lisadel, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 9. aprill 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT L 330, 27.12.2018, lk 3.

EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2019,

…,

ühiskomitee kodukorra, vahekohtu kodukorra, vahendusmenetluse korra ja vahekohtunike käitumisjuhendi vastuvõtmise kohta

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 17. juulil 2018. aastal Tōkyōs allkirjastatud Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut ning eelkõige selle artikli 21.6 lõiget 2, artiklit 21.30 ning artikli 22.1 lõikeid 1, 2 ja 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Kehtestatakse ühiskomitee kodukord, mis on esitatud I lisas.

2.	Kehtestatakse vahekohtu kodukord, mis on esitatud II lisas.

3.	Kehtestatakse vahendusmenetlus, mis on esitatud III lisas.

4.	Kehtestatakse vahekohtunike käitumisjuhend, mis on esitatud IV lisas.

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

(koht ja kuupäev).

Ühiskomitee nimel

Jaapani välisminister

ELi esindaja

I LISA

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Koosseis ja eesistuja

1. Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) artikli 22.1 esimese lõigu alusel moodustatud ühiskomitee täidab lepingu artiklis 22.1 sätestatud kohustusi ning vastutab lepingu üldise rakendamise ja toimimise eest.

2. Ühiskomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Jaapani esindajad ning vastavalt lepingu artikli 22.1 lõikele 3 on selle kaaseesistujad Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik ja Jaapani välisminister.

3. Kaaseesistujaid võivad esindada nende asjaomased esindajad, nagu on sätestatud lepingu artikli 22.1 lõikes 3. Käesolevas kodukorras hõlmavad kõik edasised viited ühiskomitee kaaseesistujatele ka nende esindajaid.

4. Kaaseesistujatel võivad kaasas olla ametnikud. Mõlema lepinguosalise nimel koosolekul osalevate ametnike nimekirju vahetatakse kontaktpunktide kaudu enne koosolekut.

5. Kaaseesistujad võivad vastastikusel kokkuleppel otsustada kutsuda ad hoc alusel vaatlejaid või sõltumatuid eksperte.

Artikkel 2

Kontaktpunktid

1. Lepingu artikli 22.6 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid (edaspidi „kontaktpunktid“) koordineerivad ühiskomitee koosolekute ettevalmistamist ja korraldamist.

2. Kogu lepinguosaliste vaheline kirjavahetus ja suhtlemine, mis on seotud ühiskomitee töö ja koosolekutega, toimub kontaktpunktide kaudu vastavalt lepingu artikli 22.6 lõike 2 punktile c.

3. Kontaktpunktid vastutavad ühiskomitee esialgse päevakorra, otsuste eelnõude ja soovituste projektide koostamise eest, samuti ühiskomitee ja erikomiteede, töörühmade ja muude lepingu alusel moodustatud organite vahelise kirja- ja teabevahetuse eest.

Artikkel 3

Päevakord

1. Kontaktpunktid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse päevakorra ja edastavad selle koos asjaomaste dokumentidega ühiskomitee liikmetele hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

2. Mõlemad lepinguosalised võivad teha ettepanekuid päevakorra punktide kohta hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul vähendada punktides 1 ja 2 osutatud ajavahemikke, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

4. Ühiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Päevakorda võib lisada esialgses päevakorras kajastamata punkte, kui lepinguosalised nii otsustavad.

Artikkel 4

Töökeel

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, toimub kogu ühisnõukogu tööga seotud lepinguosaliste vaheline kirjavahetus ja suhtlemine ning otsuste ja soovituste ettevalmistamine ja arutamine inglise keeles.

Artikkel 5

Otsused ja soovitused

1. Ühiskomitee otsused ja soovitused võetakse lepingu artikli 22.2 kohaselt vastu konsensuse alusel. Need võib vastu võtta kirjaliku menetluse teel, vahetades teateid komitee kaaseesistujate vahel.

2. Ühiskomitee kõikidele otsustele ja soovitustele lisatakse järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ja nende sisule viitav pealkiri.

Artikkel 6

Ühisprotokoll

1. Ühisprotokolli kavand sisaldab üldjuhul lõplikku päevakorda ja iga päevakorrapunkti raames peetud arutelude kokkuvõtet.

2. Iga koosoleku ühisprotokolli kavandi koostavad kontaktpunktid võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 60 päeva jooksul alates koosoleku toimumise kuupäevast.

3. Lepinguosalised kiidavad ühisprotokolli kavandi heaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 70 päeva jooksul alates koosoleku toimumise kuupäevast. Pärast heakskiitmist allkirjastavad kontaktpunktid protokolli kaks koopiat ja kumbki lepinguosaline saab nende dokumentide ühe eksemplari. Lepinguosalised võivad otsustada, et see nõue täidetakse elektrooniliste koopiate allkirjastamise ja vahetamise teel.

Artikkel 7

Avaldamine ja konfidentsiaalsus

1. Kui lepingus ei sätestata või lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole ühiskomitee koosolekud üldsusele avatud.

2. Kui lepinguosaline annab ühiskomiteele, mõnele erikomiteele, töörühmale või lepingu alusel moodustatud muule organile teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne või avalikustamise eest kaitstav, käsitab teine lepinguosaline sellist teavet konfidentsiaalsena vastavalt lepingu artiklile 1.6.

3. Iga lepinguosaline võib avaldada sobivates teabekanalites lepinguosaliste vahel enne ühiskomitee koosolekut kokkulepitud päevakorra, artikli 6 kohaselt koostatud ja heakskiidetud ühisprotokolli, kohaldades eespool esitatud punkti 2. Iga lepinguosaline tagab, et ühiskomitee vastuvõetud otsused, soovitused ja tõlgendused avaldatakse.

Artikkel 8

Kulud

Iga lepinguosaline kannab ise kõik kulud, mis tal ühiskomitee koosolekute tulemusena tekivad. Koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline. Juhul kui koosolek toimub väljaspool Euroopa Liitu või Jaapanit, otsustavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel, kes vastutab koosoleku korraldamise kulude kandmise eest.

II LISA

VAHEKOHTU KODUKORD

Vahekohtumenetluses vastavalt lepingu 21. peatüki C jaole (Vaidluste lahendamine), kohaldatakse järgmisi eeskirju.

I. Mõisted

Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „haldustöötajad“– vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

b) „nõustaja“– isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega, välja arvatud selle lepinguosalise esindajad;

c) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

d) „vahekohtunik“– vahekohtu liige;

e) „assistent“– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

f) „käitumisjuhend“– vahekohtunike käitumisjuhend, millele on osutatud lepingu artiklis 21.30;

g) „kaebuse esitanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 21.7 alusel;

h) „päev“– kalendripäev;

i) „vahekohus“– lepingu artikli 21.7 kohaselt moodustatud vahekohus;

j) „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“– lepinguosaline, kelle suhtes on vastavalt lepingu artiklile 21.7 algatatud vahekohtus lahendatav vaidlus;

k) „menetlus“– vahekohtumenetlus; ning

l) „esindaja“– ametnik või isik, kelle on seoses lepinguosalisega ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või muu avalik-õiguslik üksus, ning muud töötajad, kelle lepinguosaline määrab enda esindajaks vahekohtumenetluses.

II. Vahekohtunike ametisse nimetamine

Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1 määratud ametiasutus vastutab lepingu artikli 21.8 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud loosimise korraldamise eest ning teavitab ühiskomitee kaaseesistujaid aegsasti loosimise kuupäevast, kellaajast ja kohast. Selle lepinguosalise kaaseesistuja, kelle vastu kaebus esitati, võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine toimub igal juhul selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste juuresolekul, kes kohale tuli(d).

Lepinguosalised teavitavad iga lepingu artikli 21.8 kohaselt vahekohtunikuks valitud isikut kirjalikult tema ametisse nimetamisest. Iga isik teatab oma valmisolekust ametisse astuda mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil teda teavitati ametisse nimetamisest.

III. Korralduslik kohtumine

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas

a)	vahekohtunikele makstav tasu ja nende kulude hüvitamine kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) normide ja kriteeriumidega;

b)	assistentidele makstav tasu. Vahekohtuniku assistendile või assistentidele makstava tasu kogusumma ei ületa 50 % asjaomasele vahekohtunikule makstavast tasust, kui pooled ei lepi kokku teisiti; ning

c)	menetluse ajakava, mis määratakse kindlaks selle ajavööndi alusel, kus asub lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati.

Sellel koosolekul võivad isiklikult või telefoni või videokonverentsi teel osaleda ainult vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad, kes on ametnikud või ministeeriumi või valitsusasutuse või muu avalik-õigusliku üksuse töötajad.

IV. Teated

Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille edastab

a)	vahekohus, saadetakse ühel ja samal ajal mõlemale lepinguosalisele;

b)	üks lepinguosaline vahekohtule, lisatakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele; ning

c)	üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele, lisatakse asjakohasel juhul samal ajal koopiana vahekohtule.

Iga käesolevas punktis osutatud dokument lisatakse asjakohasel juhul samal ajal koopiana lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud välisele asutusele.

Teade iga punktis 5 osutatud dokumendi kohta saadetakse ametiasutusele, mille lepinguosaline on määranud vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1.

Punktis 5 osutatud teated edastatakse e-posti teel või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, millega tagatakse teate saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.

Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Jaapani või Euroopa Liidu ametlikule pühale või muule päevale, mil lepinguosalise valitsusasutused on ametlikult või force majeure'i tõttu suletud, loetakse dokument kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Punktis 4 osutatud korralduslikul kohtumisel esitavad lepinguosalised nimekirja oma ametlike pühade ja muude päevade kohta, mil asutused on ametlikult suletud. Iga lepinguosaline ajakohastab kõnealust nimekirja vahekohtumenetluse ajal.

V. Kirjalikud esildised

10.

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva.

VI. Vahekohtu töö

11.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki kohtumisi. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

12.

Kui lepingu 21. peatükis või käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

13.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole lepingu 21. peatüki, käesoleva kodukorra või artiklis 21.30 osutatud vahekohtunike käitumisjuhendiga reguleeritud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist kasutada sobivat menetlust, mis on nende sätetega kooskõlas.

14.

Vahekohus võib muuta kõiki ajavahemikke, välja arvatud lepingu 21. peatükis sätestatud ajavahemik, ja teha pärast lepinguosalistega konsulteerimist muid menetluslikke või haldusmuudatusi. Lepinguosalistega konsulteerimisel teavitab vahekohus lepinguosalisi esitatud muudatusest või kohandusest ja selle põhjusest kirjalikult.

VII. Istungid

15.

Vastavalt punktile 4 kindlaksmääratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja istungi kuupäeva ja kellaaja.

16.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, teeb lepinguosaline, kelle territooriumil istung lepingu artikli 21.15 lõike 2 kohaselt toimub, järgmist:

a)	määrab kindlaks istungi toimumiskoha ja teavitab sellest vahekohtu eesistujat; ning

b)	vastutab istungi logistilise korralduse eest.

17.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 46 sätteid, jagavad lepinguosalised omavahel istungi logistilisest korraldusest tulenevad kulud.

18.

Vahekohtu eesistuja teavitab lepinguosalisi ja asjakohasel juhul lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud välist asutust kirjalikult istungi kuupäevast, kellaajast ja toimumiskohast. Selle teabe teeb üldsusele kättesaadavaks lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub või asjakohasel juhul lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud väline asutus, välja arvatud juhul, kui istung on kinnine.

19.

Reeglina peaks istungeid olema vaid üks. Kui vaidlus hõlmab erakordselt keerulisi küsimusi, võib vahekohus omal algatusel või ühe lepinguosalise taotlusel pärast lepinguosalistega konsulteerimist kokku kutsuda lisaistungi. Iga lisaistungi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punktide 15–18 sätteid.

20.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

21.

Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas menetlus on üldsusele avatud või mitte:

a)	lepinguosaliste esindajad;

b)	nõustajad;

c)	assistendid ja haldustöötajad;

d)	vahekohtu tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

e)	eksperdid, kui vahekohus lepingu artikli 21.17 lõike 2 kohaselt nii otsustab.

22.

Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

23.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks.

Väited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise väited; ning

b)	selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

Vastuväited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise vastus; ning

b)	selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.

24.

Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

25.

Vahekohus tagab, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

26.

Iga lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi toimumise kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

VIII. Nõupidamised

27.

Vahekohtu nõupidamistest võivad osa võtta üksnes vahekohtunikud. Vaatamata eelmises lauses sätestatule võib vahekohus lubada assistentidel oma nõupidamistel kohal viibida.

IX. Kirjalikud küsimused

28.

Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele lepinguosalisele.

29.

Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastusest vahekohtu küsimustele. Lepinguosalisele antakse võimalus esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast sellise koopia kättesaamist.

X. Vahekohtunike asendamine

30.

Vahekohtuniku asendamiseks kooskõlas lepingu artikliga 21.11 kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 21.8.

31.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai piisavaid tõendeid selle kohta, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele.

32.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik (välja arvatud vahekohtu eesistuja) ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 30 uue vahekohtuniku.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et selle küsimuse lahendaks vahekohtu esimees, kelle otsus on lõplik.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, valitakse vastavalt punktile 30 uus vahekohtunik.

33.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 30 uue eesistuja.

Kui lepinguosalised ei jõua eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ülejäänud kahele vahekohtunikule. Vahekohtunikud otsustavad hiljemalt kümne päeva jooksul alates taotluse kättetoimetamise kuupäevast, kas vahekohtu eesistuja on vaja välja vahetada. Vahekohtunike otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

Kui vahekohtunikud otsustavad, et eesistuja ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, valitakse vastavalt punktile 30 uus eesistuja.

34.

Vahekohtu menetlus peatatakse punktides 30–33 sätestatud menetluste teostamise ajaks.

XI. Konfidentsiaalsus

35.

Kui lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotlusel 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille saab teha üldsusele kättesaadavaks. Miski käesolevas kodukorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, milles ta ei avalda teavet, mille teine lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud. Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Kui istung on kinnine, järgivad vahekohus ja lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

XII. Ex parte kontaktid

36.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi kohal.

37.

Ükski vahekohtunik ei aruta vaidluse eseme mis tahes aspekti ühe või mõlema lepinguosalisega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.

XIII. Amicus curiae esildised

38.

Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepingu artikli 21.17 lõikes 3 osutatud isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud omal algatusel, tingimusel et esildised saadakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

39.

Esildised peavad olema kokkuvõtlikud, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ning otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel. Esildised peavad sisaldama esildise esitanud isikuga seotud teavet, mis muu hulgas hõlmab järgmist::

a)	füüsilise isiku puhul tema kodakondsus ning

b)	juriidilise isiku puhul tema asukoht, tegevuse laad, õiguslik seisund, üldeesmärgid ja rahastamisallikad.

Iga isik märgib oma esildises, mis laadi huvi on tal vahekohtumenetluse suhtes. Esildised koostatakse vastavalt käesoleva kodukorra punktidele 42 ja 43 lepinguosaliste valitud keeltes.

40.

Vahekohus loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt kodukorra punktidele 38 ja 39. Vahekohus ei pea oma aruandes käsitlema nendes esildistes esitatud väiteid. Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Vahekohus võtab arvesse lepinguosaliste märkusi, mis on esitatud vahekohtule kümne päeva jooksul.

XIV. Kiireloomulised juhtumid

41.

Lepingu 21. peatükis osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas kodukorras osutatud tähtaegu vastavalt vajadusele. Vahekohus teavitab lepinguosalisi sellistest kohandustest.

XV. Keel ja tõlge

42.

Lepingu artiklis 21.5 osutatud konsultatsioonide jooksul ja hiljemalt punktis 4 osutatud korralduslikul kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles. Iga lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele hiljemalt 90 päeva jooksul pärast käesoleva kodukorra ühiskomitees vastuvõtmist ja kooskõlas lepingu artikli 22.1 lõike 4 punktiga f nende keelte nimekirja, mida ta eelistab. Nimekiri hõlmab vähemalt ühte WTO töökeelt.

43.

Kui lepinguosalised ei suuda ühises töökeeles kokku leppida, esitab iga lepinguosaline oma esildised enda valitud keeles, tagades samal ajal vajaduse korral tõlkimise ühte WTO töökeeltest, mille teine lepinguosaline on punkti 42 kohaselt teatavaks teinud. Suulise istungi korraldamise eest vastutav lepinguosaline korraldab vajaduse korral suuliste esildiste tõlkimise samasse WTO töökeelde.

44.

Vahekohtu vahearuanne ja lõpparuanne esitatakse ühises töökeeles. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahekohtu vahearuanne ja lõpparuanne punktis 43 osutatud WTO töökeeltes.

45.

Käesoleva kodukorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad kõik lepinguosalised märkusi esitada.

46.

Kui lepinguosalise kirjalikud ja suulised esildised on vaja tõlkida asjakohasesse WTO töökeelde, kannab asjaomane lepinguosaline sellega seotud kulud.

III LISA

VAHENDUSMENETLUS

I. Eesmärk

Lepingu artiklis 21.6 sätestatud ja käesoleva dokumendiga ette nähtud vahendusmenetluse eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

II. Mõisted

Käesolevas dokumendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

b) „käitumisjuhend“– vahekohtunike käitumisjuhend, millele on osutatud lepingu artiklis 21.30;

c) „päev“– kalendripäev;

d) „ühiskomitee“– lepingu artikli 22.1 kohaselt moodustatud ühiskomitee;

e) „taotluse saanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kellele on vastavalt lepingu artiklile 21.6 esitatud vahendusmenetlusse astumise taotlus;

f) „taotluse esitanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kes vastavalt lepingu artiklile 21.6 taotleb vahendusmenetlusse astumist; ning

g) „kodukord“– lepingu artiklis 21.30 osutatud vahekohtu kodukord.

III. Vahendusmenetluse algatamine

Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, nii et teine lepinguosaline saaks selgelt aru vahendusmenetlust taotleva lepinguosalise probleemidest. Taotluse esitanud lepinguosaline kirjeldab oma taotluses asjaomast küsimust järgmiselt:

a)	konkreetse meetme määratlemine;

b)	väidetava kahjuliku mõju kirjeldamine, mida meede taotluse esitanud lepinguosalise arvates praegu või tulevikus lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringutele avaldab ning

c)	põhjusliku seose selgitamine meetme ning lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeerimisele avalduva kahjuliku mõju vahel.

Lepinguosalise puhul eeldatakse üldjuhul, et enne teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse esitamist vastavalt punktile 3 kasutab ta ära kõik koostööd ja konsulteerimist käsitlevad asjakohased sätted, mis lepingus sisalduvad. Suurema kindluse tagamiseks ei ole enne vahendusmenetluse algatamist vaja pidada lepingu artikliga 21.5 ette nähtud konsultatsioone.

Vahendusmenetlust võib alustada ainult lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, et uurida mõlemat lepinguosalist rahuldavaid lahendusi ja kaaluda vahendaja pakutud võimalikke nõuandeid ja lahendusi. Taotluse saanud lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab tagasi kümne päeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui taotluse saanud lepinguosaline selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse taotlus tagasilükatuks. Vahendusmenetluse algatamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil taotluse esitanud lepinguosaline saab taotluse saanud lepinguosaliselt heakskiitva vastuse.

IV. Vahendaja valimine

Lepinguosalised seavad eesmärgiks leppida vahendaja isikus kokku hiljemalt 15 päeva jooksul alates vahendusmenetluse algatamise kuupäevast.

Kui lepinguosalised ei jõua vahendaja isikus kokkuleppele punktis 6 sätestatud ajavahemiku jooksul, valib taotluse esitanud lepinguosalise ühiskomitee eesistuja või tema volitatud isik lepinguosalise taotlusel loosi teel viie päeva jooksul alates taotluse saamisest vahendaja lepingu artikli 21.9 lõike 1 alusel koostatud eesistujate osanimekirjast. Teisele lepinguosalisele saadetakse taotluse koopia.

Taotluse esitanud lepinguosalise vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1 määratud ametiasutus vastutab loosimise korraldamise eest ja teavitab ühiskomitee kaaseesistujaid aegsasti loosimise kuupäevast, kellaajast ja toimumiskohast. Taotluse saanud lepinguosalise kaaseesistuja võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine toimub igal juhul selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste juuresolekul, kes kohale tuli(d).

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei või vahendaja olla kummagi lepinguosalise riigi kodanik ega kummagi lepinguosalise juures tööl.

10.

Vahendaja aitab lepinguosalistel saada erapooletul ja läbipaistval viisil selgust asjaomases küsimuses ja konkreetse meetme võimalikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

11.

Vahendaja suhtes kohaldatakse mutatis mutandis vahekohtunike käitumisjuhendit, mille ühiskomitee on vastu võtnud vastavalt lepingu artiklile 21.30.

V. Vahendusmenetluse eeskirjad

12.

Taotluse esitanud lepinguosaline esitab kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil vahendaja punkti 6 kohaselt kokku lepiti või punkti 7 kohaselt valiti, vahendajale ja taotluse saanud lepinguosalisele kirjalikult asjaomase küsimuse üksikasjaliku kirjelduse, milles muu hulgas käsitletakse seda, kuidas konkreetset meedet praegu või tulevikus kohaldatakse ja kuidas see mõjutab kaubandust või investeeringuid. Teine lepinguosaline võib esitada kirjelduse kohta oma kirjalikud märkused 20 päeva jooksul alates kirjelduse kättetoimetamise kuupäevast. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab asjakohaseks.

13.

Vahendaja võib valida sobivaima viisi, kuidas saada selgust asjaomases küsimuses, sealhulgas konkreetse meetme võimalikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi ning pakkuda neile igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Vahendaja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist küsida abi ka asjaomastelt ekspertidelt või sidusrühmadelt või nendega konsulteerida.

14.

Vahendaja eesmärk on anda lepinguosalistele nõu ja pakkuda neile kaalumiseks lahenduse. Lepinguosalised võivad esitatud lahenduse heaks kiita, tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna nõu ega esita märkusi selle kohta, kas konkreetne meede on lepinguga kooskõlas.

15.

Menetlus toimub taotluse saanud lepinguosalise territooriumil, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

16.

Lepinguosalised seavad eesmärgiks jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vahendaja isikus vastavalt punktile 6 kokku lepiti või vahendaja vastavalt punktile 7 valiti. Kui lepinguosaline seda taotleb, võetakse mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus vastu ühiskomitee otsusega. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, tehakse mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused üldsusele kättesaadavaks. Üldsusele kättesaadavaks tehtud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on tunnistanud konfidentsiaalseks. Kuni mõlemat lepinguosalist rahuldava lõpliku lahenduse leidmiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi.

17.

Lepinguosalise taotlusel esitab vahendaja lepinguosalistele kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate järgmisest:

a)	asjaomane küsimus, sealhulgas konkreetse meetme võimalik mõju kaubandusele ja investeeringutele;

b)	järgitud menetlused;

c)	vajaduse korral lepinguosaliste, ekspertide ja sidusrühmade väljendatud seisukohad; ning

d)	kui see on kohaldatav, siis mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus ja ajutised lahendused,

15 päeva jooksul alates aruande taotlemisest.

Lepinguosalised võivad esitada faktiaruande projekti kohta märkusi 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest. Vahendaja esitab pärast lepinguosaliste märkuste arvessevõtmist lepinguosalistele kirjalikult lõpliku faktiaruande 30 päeva jooksul alates faktiaruande kavandi avaldamisest. Vahendaja ei esita faktiaruandes lepingu tõlgendust.

18.

Vahendusmenetlus lõpetatakse:

a)	mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse vastuvõtmisega selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval;

b)	pärast lepinguosalistega konsulteerimist vahendaja tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, asjaomase avalduse esitamise kuupäeval;

c)	lepinguosaliste vastastikusele kokkuleppele jõudmisega mis tahes menetlusetapis asjaomase kokkuleppe sõlmimise kuupäeval; või

d)	lepinguosalise kirjaliku ja põhjendatud avalduse alusel pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste uurimist vahendusmenetluse käigus asjaomase avalduse esitamise kuupäeval.

Vahendusmenetluse lõpetamine ei piira punkti 17 kohaldamist.

19.

Vahekohtu kodukorra punkte 5–9, 15–26, 33, 34 ja 42–46 kohaldatakse vahendusmenetlusele mutatis mutandis.

VI. Konfidentsiaalsus

20.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 16 sätteid, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja esitatud lahendused konfidentsiaalsed. Vahendaja ja lepinguosalised käsitavad konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mille lepinguosaline on vahendajale esitanud või mis on saadud muust konfidentsiaalseks tunnistatud allikast. Sellest hoolimata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest.

VII. Seos vaidluste lahendamise muude menetlustega

21.

Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepingu 21. peatükist (vaidluste lahendamine) või mõne muu lepingu kohastest vaidluste lahendamise menetlustest.

22.

Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mõne muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse järgmist:

a)	teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti ning punkti 13 alusel kogutud teavet;

b)	asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud küsimuse suhtes leitud lahendusega; või

c)	vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

23.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on vahendajal keelatud tegutseda vahekohtunikuna vaidluste lahendamise menetlustes, mis põhinevad lepingul või mõnel muul sama meetmega seotud lepingul, mille puhul ta on olnud vahendaja.

VIII. Ajavahemik

24.

Kõiki käesolevas vahendusmenetluses osutatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel.

IX. Kulud

25.

Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

26.

Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu on samaväärne vahekohtunike tasuga, mis on sätestatud vahekohtu kodukorra punktis 4.

IV LISA

VAHEKOHTUNIKE KÄITUMISJUHEND

I. Mõisted

Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „haldustöötajad“– vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

b) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

c) „vahekohtunik“– vahekohtu liige;

d) „assistent“– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

e) „kandidaat“– isik, kelle nimi on kantud lepingu artiklis 21.9 osutatud vahekohtunike nimekirja;

f) „vahekohus“– lepingu artikli 21.7 kohaselt moodustatud vahekohus; ning

g) „menetlus“– vahekohtumenetlus.

II. Käitumisjuhendi esitamine

Lepinguosalised esitavad käesoleva käitumisjuhendi igale kandidaadile siis, kui tema nimi lepingu artiklis 21.9 osutatud nimekirja lisatakse.

III. Üldpõhimõtted

Iga kandidaat ja vahekohtunik järgib kooskõlas käesoleva käitumisjuhendiga kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus.

IV. Avalikustamiskohustused

Enne seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega, avalikustab ta kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad menetluse ajal põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.

Punkti 4 kohane avalikustamiskohustus on alaline kohustus, mida kohaldatakse vahekohtuniku suhtes ka pärast seda, kui tema ametisse nimetamine on heaks kiidetud. Menetluse käigus avalikustab vahekohtunik lepinguosalistele kirjalikult kogu uue teabe, mis on seotud punkti 4 kohase kohustusega, kohe, kui ta sellest teada saab.

Avalikustamisnõuete täitmisel austatakse eraelu puutumatust.

V. Ülesannete täitmine

Vahekohtunikuks nimetamisega nõustudes on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja ta täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu vahekohtumenetluse jooksul.

Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.

Vahekohtunik ei võta menetluse ajal arutamisel olevate küsimustega seoses kellegagi ühepoolselt ühendust.

VI. Sõltumatus ja erapooletus

10.

Vahekohtunik on sõltumatu ja erapooletu, väldib otsest ja kaudset huvide konflikti ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest ning väldib ebasobiva või erapoolikuse mulje teket.

11.

Vahekohtunik ei võta otse ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks mis tahes viisil takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.

Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevust, mis võib jätta mulje, et keegi teine on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

13.

Vahekohtunik ei lase varasematel või praegustel rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.

Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

15.

Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevust, mis võib tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu selle vahekohtu otsusest, kus nad tegutsesid.

VII. Konfidentsiaalsus

16.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta mitte kunagi selle vahekohtumenetlusega seotud või vahekohtumenetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, millesse ta on kaasatud. Ükski vahekohtunik ei kasuta mitte mingil juhul seda teavet selleks, et saada isiklikku kasu, tuua kasu kellelegi teisele või kahjustada teiste isikute huve.

17.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osi, välja arvatud juhul, kui otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

18.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta mitte kunagi vahekohtu arutlusi ega teise vahekohtuniku seisukohta ega tee avaldusi selle vahekohtumenetluse kohta, millesse ta on kaasatud, ega asjaomase menetluse vaidlusaluste küsimuste kohta.

19.

Punktides 16–18 sätestatud kohustused kehtivad ka endise vahekohtuniku suhtes.

VIII. Muud kohustused

20.

Kandidaat või vahekohtunik avaldab käesoleva käitumisjuhendi tegelike või võimalike rikkumistega seotud teavet mõlemale lepinguosalisele kaalumiseks võimalikult varakult ja konfidentsiaalselt.

21.

Vahekohtunik teeb kõik selle tagamiseks, et tema assistendid ja haldustöötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi III, IV, VI ja VII osa kohastest kohustustest ning täidavad neid.

22.

Iga vahekohtunik peab arvestust nii enda kui ka oma assistentide menetluses osalemiseks kulunud aja ja tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande.

16.4.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 105/25

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/615,

15. aprill 2019,

mis käsitleb liidu toetust meetmetele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osalisriikide 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 koostoimes artikli 31 lõikega 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2020. aasta läbivaatamiskonverents („NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverents“) on seotud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) jaoks mitmete oluliste tähtpäevadega, nt lepingu jõustumise 50. aastapäev ja NPT 1995. aasta läbivaatamiskonverentsi otsuse 3 (tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tähtajatu pikendamise kohta) vastuvõtmise 25. aastapäev.

(2)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia („massihävitusrelvade leviku tõkestamise 2003. aasta ELi strateegia“). Massihävitusrelvade leviku tõkestamise 2003. aasta ELi strateegias märgitakse, et toetus NPT-le on esmatähtis meede rahvusvahelisel tasandil, ning kutsutakse üles NPT, IAEA kaitsemeetmete lepingute ja NPT ja IAEA kaitsemeetmete lepingute lisaprotokollide terviklikkuse säilitamisele ja ülemaailmsele kohaldamisele.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu 2016 üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise 2003. aasta ELi strateegiale, põhinevad liidu meetmed jätkuvalt meie veendumusel, et mitmepoolne lähenemisviis julgeolekule, sealhulgas massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja desarmeerimisele, on parim viis, kuidas hoida rahvusvahelist korda ja seega pidada kinni meie kohusest toetada, rakendada ja tugevdada mitmepoolseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid lepinguid ja kokkuleppeid.

(4)	24. mail 2018. aastal esitletud ÜRO peasekretäri desarmeerimiskavas „Meie ühise tuleviku kindlustamine“ toonitati, et NPT-d „tuleb hakata käsitlema rahvusvahelise julgeolekustruktuuri keskse sambana“.

(5)

Liit osaleb aktiivselt praeguses NPT läbivaatamistsüklis, mis algas ettevalmistuskomitee esimese istungjärguga 2.–12. mail 2017 Viinis. Ettevalmistuskomitee teine istungjärk toimus 23. aprillist4. maini 2018 Genfis. Ettevalmistuskomitee kolmas istungjärk leiab aset 29. aprillist10. maini 2019 New Yorgis ning NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverents toimub 27. aprillist22. maini 2020 New Yorgis.

(6)

Euroopa Liit peab NPT-d ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakiviks, tuumadesarmeerimise saavutamise põhialuseks vastavalt artiklile VI ja oluliseks elemendiks tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise edasiarendamisel. Sellega seoses võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2005/329/ÜVJP, (1) otsuse 2010/212/ÜVJP (2) ning järeldused tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide üheksanda läbivaatamiskonverentsi kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Massihävitusrelvade leviku tõkestamise 2003. aasta ELi strateegia elementide vahetu ja praktilise kohaldamise eesmärgil toetab liit tegevusi, mille eesmärk on toetada ja säilitada NPT terviklikkust, keskendudes tasakaalustatult NPT kolmele, võrdselt olulisele ja vastastikku tugevdavale sambale: desarmeerimine, leviku tõkestamine ja tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks toetab liit järgmist teavitustegevust NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi juhtide poolt:

a)	kolm teemaseminari osalisriikidele tuumadesarmeerimise, tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta;

b)	kuni neli regionaalset kohtumist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides, Aafrikas, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides ning Lähis-Idas, ning

c)	kaks kõrvalüritust peaassamblee esimese komitee 74. istungjärgu raames ja NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ajal.

Selle projekti kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“).

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projekti tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks ÜRO desarmeerimisbüroole (UNODA).

Artikkel 3

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projekti rakendamise lähtesumma on 1 299 883,68 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud lähtesumma nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UNODAga rahastamislepingu. Rahastamislepingus määratakse kindlaks, et UNODA tagab liidu rahalise abi nähtavuse vastavalt selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta regulaarselt vähemalt korra aastas aru, lähtudes UNODA koostatud aruannetest. Need aruanded on nõukogu poolt tehtava hindamise aluseks. Komisjon annab aru artikli 1 lõikes 2 osutatud projekti rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 18 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest. Otsus kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel selle jõustumisest, kui nimetatud rahastamislepingut ei ole sõlmitud kuue kuu möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest.

Luxembourg, 15. aprill 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA

(1) Nõukogu 25. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht 2005/329/ÜVJP, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta (ELT L 106, 27.4.2005, lk 32).

(2) Nõukogu 29.märtsi 2010. aasta otsus 2010/212/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2010. aasta läbivaatamiskonverentsiks (ELT L 90, 10.4.2010, lk 8).

LISA

1. EESMÄRGID

NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverents on väga oluline hetk tuumarelva leviku tõkestamise režiimi jaoks. Euroopa Liit peab NPT-d ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakiviks, tuumadesarmeerimise saavutamise põhialuseks vastavalt artiklile VI ja oluliseks elemendiks tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise edasiarendamisel.

2017. aasta alguses töötasid NPT ettevalmistuskomitee istungjärkude juhatajad selle nimel, et luua sidusus läbivaatamistsükli ettevalmistuskomitee istungjärkude vahel, sealhulgas töötades välja temaatilise ühise baasi ja korraldades mitu piirkondlikku konsulteerimist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikides. Nimetatud piirkondade riigid on neid konsulteerimisi südamlikult tervitanud sest need võimaldavad pealinnades asuvatele ekspertidele juurdepääsu ettevalmistuskomitee juhatajatele, mis annab dialoogivõimaluse riikidele, kellel puuduvad ressursid suurte delegatsioonide hoidmiseks New Yorgis, Genfis või Viinis, ning pakuvad olulisi võimalusi peamiste piirkondlike prioriteetide arutamiseks. Need konsulteerimised on märkimisväärselt panustanud aruteludesse NPT ametlikes koosseisudes.

Selle projekti eesmärgile saab kaasa aidata, tuginedes ettevalmistuskomitee 2017. aasta ja 2018. aasta istungjärkude juhatajate tööle ja tõhustades seda ülemaailmse konsulteerimisprotsessi kaudu NPT osalisriikide, NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi määratud eesistuja ning ettevalmistuskomitee istungjärkude juhatajate vahel. See projekt soodustab ettevalmistuste alustamist konverentsi eel; sellega toetatakse juhte osalisriikide seisukohtade nüansside mõistmisel ja nende usalduse võitmisel; ning sellega hõlbustatakse dialoogi osalisriikide ja määratud eesistuja vahel selle üle, kuidas ületada takistused edu saavutamiseks 2020. aastal.

Põhieesmärgid:

Saada aru NPT 2020. aasta läbivaatamistsükli muredest ja prioriteetidest, tuginedes ettevalmistuskomitee 2017., 2018. ja 2019. aasta istungjärkudel peetud aruteludele, sealhulgas muredest ja prioriteetidest piirkondlikust perspektiivist lähtuvalt, ning aidata kaasa murede ja prioriteetide tõhusale sõnastamisele NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsil.

2.	Suurendada teadlikkust takistustest, kuid samuti võimalikest lähenemisvaldkondadest, tuginedes paljudele NPT pakutavatele eelistele, sealhulgas kaasates laiema arvamussegmendi, nt reguleerivate ametite ja teaduskondade tehnilised eksperdid, ning sellised otsusetegijad nagu parlamendiliikmed.

3.	Luua usaldus ja kindlustunne riikide ja määratud eesistuja vahel, et arendada tugevaid suhteid, mida on vaja NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi edukate tulemuste jaoks.

4.	Innustada riike olema paindlikud ja kompromissialtid NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsile lähenemisel ning otsida ideid, kuidas saavutada nii ühine keel kui ka ületada lahkarvamusi.

5.	Töötada välja panus tegevuskava jaoks, et saavutada NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsil edukad tulemused, sealhulgas võimalikud meetmed ja soovitused NPT täielikuks rakendamiseks.

2. MEETMETE KIRJELDUS

Liidu projekt NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi tsükli toetamiseks hõlmab järgmist:

teemaseminarid osalisriikidele NPT kolme samba kohta: tuumadesarmeerimine, tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine

—	Kolme teemaseminari – Genf (desarmeerimine), New York (leviku tõkestamine) ja Viin (rahuotstarbeline kasutamine) – kokkukutsumine on suunatud valitsuste esindajatele, ekspertidele, akadeemilistele ringkondadele, kodanikuühiskonnale ja tööstussektorile.

piirkondlik teavitustegevus NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi juhtide poolt

—	Korraldatakse kuni neli regionaalset kohtumist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides, Aafrikas, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides ning Lähis-Idas.

kõrvalüritused

—	Korraldatakse kaks kõrvalüritust peaassamblee esimese komitee 74. istungjärgu raames ja NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ajal.

Neid elemente tutvustatakse üksikasjalikumalt allpool.

2.1. Teemaseminarid

2.1.1. Eesmärk

Iga seminari eesmärk on suurendada teadlikkust väljakutsetest ja ka võimalustest NPT kolme samba osas. Eelkõige püütakse rõhutada paljusid eeliseid, mida NPT juba pakub ja vajadust säilitada need eelised. Seminaridel püütakse samuti luua elemente praktiliste meetmete ja soovituste jaoks, et jõuda 2020. aastal konsensuseni.

2.1.2. Projekti raames peetakse kolm seminari

Nagu juba märgitud, käsitletakse igal seminaril ühte NPT sammast: desarmeerimine, leviku tõkestamine ning tuumaenergia rahuotstarbel kasutamine. Lisaks kolme samba vaheliste suhete analüüsimisele hõlmatakse aruteludel järgmisi teemasid (loetelu ei ole lõplik): eelmiste läbivaatamistsüklite jooksul võetud kohustuste täitmine; lahkarvamuste ületamine selle osas, kuidas saavutada tuumarelvavaba maailm ja see sellisena ka hoida; tuumarelva leviku tõkestamise režiimi tugevdamine; juurdepääs tuumatehnoloogia rahuotstarbelise kasutamise eelistele, sealhulgas selleks, et hõlbustada kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja NPT läbivaatamisprotsessi tugevdamine.

2.1.3. Vorm

Määratud eesistuja teavitab osalisriike igas sambas toimunud arengutest, kirjeldab väljakutseid ja võimalusi. Piirkondlike ekspertide paneelid, asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA), Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ja ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudi (UNIDIR) eksperdid kutsutakse kokku eesmärgiga algatada arutelu ja sõnastada ideid. Tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise teemaline seminar, mis toimub Viinis, kaasab osalejatena samuti riiklike asutuste esindajad ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega seotud struktuuride esindajad.

Seminaridel kaasatakse seejärel interaktiivsete küsimuste ja vastuste vooru kaudu määratud eesistuja, osalisriikide esindajad ja eksperdid.

2.1.4. Asukoht

Kolm teemaseminari korraldatakse järgmiselt: Genf (desarmeerimine); New York (leviku tõkestamine) ja Viin (tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine).

2.1.5. Ajastus

Kolm teemaseminari toimuvad ettevalmistuskomitee kolmanda istungjärgu (29. aprill – 10. mai 2019) järel NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi määratud eesistuja juhatusel ja koordineerimisel. Nende kohtumiste kuupäevad määratakse kindlaks pärast ettevalmistuskomitee kolmandat istungjärku 2019. aasta mai ja 2020. aasta märtsi vaheliseks perioodiks.

2.1.6. Rakendava asutuse kohustused:

Sisuline ettevalmistus:

Konsulteerimisel määratud eesistujaga töötab UNODA välja seminaride sisu ja päevakava ning valib esinejad/eksperdid.

Logistika ja konverentsiteenused:

UNODA tegeleb teemaseminaride logistika korraldamisega (toimumispaikade broneerimine, toitlustuse korraldamine, audiovisuaalne varustus, osalejate ja ekspertide reisikorraldus jne).

2.2. Regionaalsed kohtumised

2.2.1. Eesmärk

Iga regionaalse kohtumise eesmärk on suurendada praeguse olukorra mõistmist, arutada koostööl põhineva kaasamise võimalusi, mõelda välja lahendusi ja luua suhteid, et hõlbustada NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi edukat lõpuleviimist.

2.2.2. Teemad

Regionaalsed kohtumised Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides hõlmavad kõiki kolme NPT sammast. Nendel kohtumistel käsitletakse olulisi teemasid, mis mõjutavad NPT-d ja selle osalisriike, tuginedes ettevalmistuskomitee 2017., 2018. ja 2019. aasta istungjärkudel peetud aruteludele, ning esitletakse neid läbi asjaomaste piirkondlike prioriteetide ja murekohtade prisma. Need küsimused hõlmavad järgmist (loetelu ei ole lõplik): eelmiste läbivaatamistsüklite jooksul võetud kohustuste täitmine; lahkarvamuste ületamine selle osas, kuidas saavutada tuumarelvavaba maailm ja see sellisena ka hoida; tuumarelva leviku tõkestamise režiimi tugevdamine; juurdepääs tuumatehnoloogia rahuotstarbelise kasutamise eelistele, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide saavutamise hõlbustamine, ja NPT läbivaatamisprotsessi tugevdamine.

Lähis-Idas korraldatav regionaalne kohtumine keskendub eelkõige NPT 1995. aasta resolutsiooni (tuumarelva- ja teiste massihävitusrelvade ning nende kandevahendite vaba Lähis-Ida tsooni loomise kohta) rakendamisele. See teema seab takistusi NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi õnnestumisele ning seetõttu on vaja kõnealuses piirkonnas korraldada eraldi kohtumine.

2.2.3. Vorm

Regionaalsed kohtumised toimuvad interaktiivsete konsultatsioonide vormis. Igal regionaalsel kohtumisel antakse määratud eesistujale võimalus tutvustada läbivaatamistsükli olukorda. Seejärel esitab juhataja riikidele küsimusi, et luua interaktiivne küsimuste ja vastuste stiilis õhkkond.

Kohtumistel kasutatakse samuti piirkondlike ja temaatiliste ekspertide paneele, kuhu on kaasatud asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA), Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ja ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudi (UNIDIR) eksperdid eesmärgiga algatada arutelusid ja ideid.

2.2.4. Asukoht

Regionaalsed kohtumised on mõeldud selleks, et toetada suhtlust teatavate piirkondade valitsustega NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuste raames. Pakutakse välja järgmised neli regionaalset kohtumist:

Riigid piirkondadest/allpiirkondadest:	Soovitatud koht:
Aafrika	Addis Abeba
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond	Buenos Aires
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid	Jakarta
Lähis-Ida	Amman

2.2.5. Ajastus

Neli regionaalset kohtumist leiavad aset kaheteistkuulisel perioodil vahemikus 2019. aasta märtsist 2020. aasta märtsini. Regionaalsete kohtumiste täpse aja ja järjekorra (st hõlmatud piirkondade järjekorra) määrab kindlaks rakendusüksus, konsulteerides selleks NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi määratud eesistujaga ja liiduga, võttes arvesse ÜRO desarmeerimiskalendrit. Iga regionaalne kohtumine kestab kuni kaks päeva. NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi määratud eesistuja juhatab nelja regionaalset kohtumist.

2.2.6. Rakendusüksuse kohustused

Sisuline ettevalmistus:

Ettevalmistuskomitee kolme istungjärgu juhatajatega konsulteerimisel ja NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi määratud eesistuja juhatusel töötab UNODA välja regionaalsete kohtumiste sisu ja päevakava ning valib esinejad/eksperdid.

Logistika ja kohtumiste tugi:

UNODA tegeleb koos võõrustava piirkondliku riigiga regionaalsete kohtumiste logistika korraldamisega (toimumispaikade broneerimine, toitlustuse korraldamine, audiovisuaalseadmed, osalejate ja ekspertide reisikorraldus jne).

2.3. Kõrvalüritused

Toimub kaks kõrvalüritust: üks peaassamblee esimese komitee 74. istungjärgu raames (2019. aasta oktoobris) ja teine NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ajal. 2019. aasta oktoobris toimuv kõrvalüritus annab ettevalmistuskomitee kolme istungjärgu juhatajatele ning määratud eesistujale võimaluse arutada NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistusi. NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi raames korraldatav kõrvalüritus annab võimaluse vahetada arvamusi teemaseminaride ja regionaalsete kohtumiste tulemuste ning nende panuse üle konverentsi ettevalmistustesse.

2.3.1. Rakendusüksuse kohustused

Sisuline ettevalmistus:

Ettevalmistuskomitee kolme istungjärgu juhatajatega ja NPT 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi määratud eesistujaga konsulteerimisel töötab UNODA välja kõrvalürituste kontseptsioonikirjelduse ja päevakava ning valib esinejad/eksperdid.

Logistika ja kohtumiste tugi:

UNODA tegeleb kõrvalürituste logistika korraldamisega (toimumispaikade broneerimine, toitlustuse korraldamine, audiovisuaalseadmed, ekspertide reisikorraldus jne).

3. ARUANDLUS JA HINDAMINE

UNODA esitab kõrgele esindajale ja komisjonile lõpliku finants- ja kirjeldava aruande, mis sisaldab muu hulgas nii saadud õppetunde kui ka iga kohtumise järel koostatavaid lühiaruandeid peamiste järelduste kohta.

4. KESTUS

Projekti rakendamise kestuseks on 18 kuud.

5. ELi NÄHTAVUS

UNODA võtab kõik asjakohased meetmed, et teha avalikuks asjaolu, et seda projekti rahastab liit. Liidu toetust rõhutatakse määratud eesistuja avalikel ja kinnistel esitlustel ja infotundidel. Liidu toetusele osutatakse ka kutsetel ja muudes dokumentides, mida jagatakse eri üritustel osalejatele. UNODA tagab, et kõikidel üritustel, mida korraldatakse käesoleva otsuse alusel, on liit esindatud.

6. RAKENDUSÜKSUS

ÜRO desarmeerimisbüroole (UNODA) tehakse ülesandeks käesoleva projekti rakendamine. Käesoleva projekti rakendamine on kooskõlas rahastamislepinguga, mis sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja UNODA vahel.

16.4.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 105/37

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/617,

15. aprill 2019,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3013 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse haiguse esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/489 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Belgias ja Poolas.

(2)

Sigade Aafrika katku levimise risk looduses on seotud taudi loomuliku järkjärgulise levikuga metssigade populatsioonis ning samuti inimtegevusega seotud riskidega, nagu näitab kõnealuse taudi hiljutine epidemioloogiline areng liidus ning nagu on dokumenteeritud Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA“) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 14. juuli 2015. aasta teaduslikus arvamuses; EFSA 23. märtsi 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“); EFSA 8. novembri 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses of African swine fever in the Baltic States and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) ning EFSA 29. novembri 2018. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses of African swine fever in the European Union“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Euroopa Liidus“) (6).

(3)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/489 vastuvõtmise kuupäeva on Poolas ja Leedus esinenud uluksigadel sigade Aafrika katku uusi juhtumeid, mida on ka vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(4)

2019. aasta märtsis esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Poolas Świdnicki maakonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Poola piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(5)

2019. aasta märtsis esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Poolas Garwoliński, Sochaczewski ja Giżycki maakonnas, mis asuvad rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Poola piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

2019. aasta märtsis esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Leedus Šiaulių ja Telšių maakonnas, mis asuvad rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Leedu piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(7)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas ja Leedus piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. aprill 2019

Komisjoni nimel

asepresident

Jyrki KATAINEN

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 25. märtsi 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/489, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 84, 26.3.2019, lk 6).

(6) EFSA Journal 2015;13(7):4163; EFSA Journal 2017;15(3):4732; EFSA Journal 2017;15(11):5068; EFSA Journal 2018;16(11):5494.

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat,

—	La N818 jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d'Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d'en-Bas,

—	Rue Sous l'Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l'Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l'Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France,

—	La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

—	La N871 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d'Aubange,

—	La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

—	Rue du Fet,

—	Rue de l'Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères,

—	Rue des Bruyères,

—	Rue de Neufchâteau,

—	Rue de la Motte,

—	La N894 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

in Varna the whole region excluding the villages covered in Part II;

in Silistra region:

whole municipality of Glavinitza,

whole municipality of Tutrakan,

whithin municipality of Dulovo:

Boil,

Vokil,

Grancharovo,

Doletz,

Oven,

Okorsh,

Oreshene,

Paisievo,

Pravda,

Prohlada,

Ruyno,

Sekulovo,

Skala,

Yarebitsa,

within municipality of Sitovo:

Bosna,

Garvan,

Irnik,

Iskra,

Nova Popina,

Polyana,

Popina,

Sitovo,

Yastrebna,

within municipality of Silistra:

Vetren,

in Dobrich region:

whole municipality of Baltchik,

whole municipality of General Toshevo,

whole municipality of Dobrich,

whole municipality of Dobrich-selska (Dobrichka),

within municipality of Krushari:

Severnyak,

Abrit,

Dobrin,

Alexandria,

Polkovnik Dyakovo,

Poruchik Kardzhievo,

Zagortzi,

Zementsi,

Koriten,

Krushari,

Bistretz,

Efreytor Bakalovo,

Telerig,

Lozenetz,

Krushari,

Severnyak,

Severtsi,

within municipality of Kavarna:

Krupen,

Belgun,

Bilo,

Septemvriytsi,

Travnik,

whole municipality of Tervel, except Brestnitsa and Kolartzi,

in Ruse region:

within municipality of Slivo pole:

Babovo,

Brashlen,

Golyamo vranovo,

Malko vranovo,

Ryahovo,

Slivo pole,

Borisovo,

within municipality of Ruse:

Sandrovo,

Prosena,

Nikolovo,

Marten,

Dolno Ablanovo,

Ruse,

Chervena voda,

Basarbovo,

within municipality of Ivanovo:

Krasen,

Bozhichen,

Pirgovo,

Mechka,

Trastenik,

within municipality of Borovo:

Batin,

Gorno Ablanovo,

Ekzarh Yosif,

Obretenik,

Batin,

within municipality of Tsenovo:

Krivina,

Belyanovo,

Novgrad,

Dzhulyunitza,

Beltzov,

Tsenovo,

Piperkovo,

Karamanovo,

in Veliko Tarnovo region:

within municipality of Svishtov:

Sovata,

Vardim,

Svishtov,

Tzarevets,

Bulgarsko Slivovo,

Oresh,

in Pleven region:

within municipality of Belene:

Dekov,

Belene,

Kulina voda,

Byala voda,

within municipality of Nikopol:

Lozitza,

Dragash voyvoda,

Lyubenovo,

Nikopol,

Debovo,

Evlogievo,

Muselievo,

Zhernov,

Cherkovitza,

within municipality of Gulyantzi:

Somovit,

Dolni vit,

Milkovitsa,

Shiyakovo,

Lenkovo,

Kreta,

Gulyantzi,

Brest,

Dabovan,

Zagrazhdan,

Gigen,

Iskar,

within municipality of Dolna Mitropoliya:

Komarevo,

Baykal,

Slavovitsa,

Bregare,

Orehovitsa,

Krushovene,

Stavertzi,

Gostilya,

in Vratza region:

within municipality of Oryahovo:

Dolni vadin,

Gorni vadin,

Ostrov,

Galovo,

Leskovets,

Selanovtsi,

Oryahovo,

within municipality of Miziya:

Saraevo,

Miziya,

Voyvodovo,

Sofronievo,

within municipality of Kozloduy:

Harlets,

Glozhene,

Butan,

Kozloduy,

in Montana region:

within municipality of Valtchedram:

Dolni Tzibar,

Gorni Tzibar,

Ignatovo,

Zlatiya,

Razgrad,

Botevo,

Valtchedram,

Mokresh,

within municipality Lom:

Kovatchitza,

Stanevo,

Lom,

Zemphyr,

Dolno Linevo,

Traykovo,

Staliyska mahala,

Orsoya,

Slivata,

Dobri dol,

within municipality of Brusartsi:

Vasilyiovtzi,

Dondukovo,

in Vidin region:

within municipality of Ruzhintsi:

Dinkovo,

Topolovets,

Drenovets,

within municipality of Dimovo:

Artchar,

Septemvriytzi,

Yarlovitza,

Vodnyantzi,

Shipot,

Izvor,

Mali Drenovetz,

Lagoshevtzi,

Darzhanitza,

within municipality of Vidin:

Vartop,

Botevo,

Gaytantsi,

Tzar Simeonovo,

Ivanovtsi,

Zheglitza,

Sinagovtsi,

Dunavtsi,

Bukovets,

Bela Rada,

Slana bara,

Novoseltsi,

Ruptzi,

Akatsievo,

Vidin,

Inovo,

Kapitanovtsi,

Pokrayna,

Antimovo,

Kutovo,

Slanotran,

Koshava,

Gomotartsi.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 651100, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100, 653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658201, 658202 és 658403 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900750, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901250, 901260, 901270, 901350, 901450, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902450, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903250, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550, 904650, 904750, 904760, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Heves megye 702550, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, és 705350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950, 751150, 752150 és 755550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye 550710, 550810, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855650, 855660, 855750, 855850, 855950, 855960, 856012, 856050, 856150, 856260, 857050, 857150, 857350 és 857450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Kazdangas pagasts un Aizputes pilsēta,

—	Alsungas novads,

—	Durbes novada Dunalkas un Tadaiķu pagasts,

—	Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novada Bārtas un Gaviezes pagasts,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 2128 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2106, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytuvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnujų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Ruciane – Nida i część gminy Pisz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 oraz miasto Pisz w powiecie piskim,

część gminy Miłki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn, część gminy wiejskiej Giżycko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżycko, na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowej granicy gminy do granicy miasta Giżycko i na południe od granicy miasta Giżycko w powiecie giżyckim,

gminy Mikołajki, Piecki, część gminy Sorkwity położona na południe od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim,

gminy Dźwierzuty i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

gminy Gronowo Elbląskie, Markusy, Rychliki, część gminy Elbląg położona na wschód i na południe od granicy powiatu miejskiego Elbląg i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 biegnącą od granicy powiatu miejskiego Elbląg do wschodniej granicy gminy Elbląg i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

gminy Barczewo, Biskupiec, Dobre Miasto, Dywity, Jeziorany, Jonkowo i Świątki w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Miłakowo, Małdyty, Miłomłyn i Morąg w powiecie ostródzkim,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Rudka, Wyszki, część gminy Brańsk położona na północ od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i miasto Brańsk w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kołaki Kościelne, Rutki, Szumowo, część gminy Zambrów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 i miasto Zambrów w powiecie zambrowskim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród i Zbójna w powiecie łomżyńskim;

w województwie mazowieckim:

gminy Ceranów, Kosów Lacki, Sabnie, Sterdyń, część gminy Bielany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

gminy Grębków, Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek, Wierzbno i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Mała Wieś i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Płońsk z miastem Płońsk, Sochocin i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Stanisławów, część gminy Jakubów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Kałuszyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92, i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 w powiecie mińskim,

gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i część gminy Stromiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Iłów, Nowa Sucha, Rybno, część gminy Teresin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim,

gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim;

w województwie lubelskim:

gminy Bełżyce, Borzechów, Bychawa, Niedrzwica Duża, Jastków, Konopnica, Głusk, Strzyżewice, Wysokie, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Miączyn, Nielisz, Sitno, Stary Zamość, Komarów-Osada i część gminy wiejskiej Zamość położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

gminy Jeziorzany i Kock w powiecie lubartowskim,

gminy Adamów i Serokomla w powiecie łukowskim,

gminy Kłoczew, Nowodwór, Ryki, Ułęż i miasto Dęblin w powiecie ryckim,

gminy Janowiec, i część gminy wiejskiej Puławy położona na zachód od rzeki Wisły w powiecie puławskim,

gminy Chodel, Karczmiska, Łaziska, Opole Lubelskie, Poniatowa i Wilków w powiecie opolskim,

miasto Świdnik w powiecie świdnickim;

gminy Gorzków, Rudnik i Żółkiewka w powiecie krasnostawskim,

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Rachanie, Susiec, Ulhówek i część gminy Łaszczów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

gminy Łukowa i Obsza w powiecie biłgorajskim,

powiat miejski Lublin,

gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Urzędów, Wilkołaz i Zakrzówek w powiecie kraśnickim,

gminy Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim;

w województwie podkarpackim:

gminy Horyniec-Zdrój, Narol, Stary Dzików, Wielkie Oczy, Oleszyce i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim,

gminy Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

gmina Gorzyce w powiecie tarnobrzeskim;

w województwie świętokrzyskim:

gminy Tarłów i Ożarów w powiecie opatowskim,

gminy Dwikozy, Zawichost i miasto Sandomierz w powiecie sandomierskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Județul Alba,

—	Restul județului Argeș care nu a fost inclus în partea III,

—	Județul Cluj,

—	Județul Harghita,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Iași,

—	Județul Neamț,

—	Județul Vâlcea,

—

Restul județului Mehedinți care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Garla Mare,

—

Hinova,

—	Burila Mare,

—

Gruia,

—

Pristol,

—

Dubova,

—	Municipiul Drobeta Turnu Severin,

—

Eselnița,

—

Salcia,

—

Devesel,

—

Svinița,

—

Gogoșu,

—

Simian,

—

Orșova,

—	Obârșia Closani,

—	Baia de Aramă,

—

Bala,

—

Florești,

—

Broșteni,

—

Corcova,

—

Isverna,

—

Balta,

—

Podeni,

—

Cireșu,

—

Ilovița,

—	Ponoarele,

—

Ilovăț,

—

Patulele,

—

Jiana,

—	Iyvoru Bârzii,

—

Malovat,

—	Bălvănești,

—	Breznița Ocol,

—

Godeanu,

—	Padina Mare,

—

Corlățel,

—	Vânju Mare,

—

Vânjuleț,

—	Obârșia de Câmp,

—

Vânători,

—

Vladaia,

—

Punghina,

—

Cujmir,

—

Oprișor,

—

Dârvari,

—	Căzănești,

—	Husnicioara,

—	Poroina Mare,

—

Prunișor,

—

Tămna,

—

Livezile,

—

Rogova,

—

Voloiac,

—

Sisești,

—

Sovarna,

—

Bălăcița,

—	Județul Gorj,

—	Județul Suceava,

—	Județul Mureș,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin.

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	La frontière avec la France au niveau de Florenville,

—	La N85 jusque son intersection avec la N894 au niveau de Florenville,

—	La N894 jusque son intersection avec la rue de la Motte,

—	La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau,

—	La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l'Accord,

—	La rue de l'Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d'Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N871,

—	La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

—	La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

in Varna region:

within municipality of Beloslav:

Razdelna,

within municipalty of Devnya:

Devnya,

Povelyanovo,

Padina,

within municipality of Vetrino:

Gabarnitsa,

within municipality of Provadiya:

Staroselets,

Petrov dol,

Provadiya,

Dobrina,

Manastir,

Zhitnitsa,

Tutrakantsi,

Bozveliysko,

Barzitsa,

Tchayka,

within municipality of Avren:

Trastikovo,

Sindel,

Avren,

Kazashka reka,

Yunak,

Tsarevtsi,

Dabravino,

within municipality of Dalgopol:

Tsonevo,

Velichkovo,

within municipality of Dolni chiflik:

Nova shipka,

Goren chiflik,

Pchelnik,

Venelin,

in Silistra region:

within municipality of Kaynardzha:

Voynovo,

Kaynardzha,

Kranovo,

Zarnik,

Dobrudzhanka,

Golesh,

Svetoslav,

Polkovnik Cholakovo,

Kamentzi,

Gospodinovo,

Davidovo,

Sredishte,

Strelkovo,

Poprusanovo,

Posev,

within municipality of Alfatar:

Alfatar,

Alekovo,

Bistra,

Kutlovitza,

Tzar Asen,

Chukovetz,

Vasil Levski,

within municipality of Silistra:

Glavan,

Silistra,

Aydemir,

Babuk,

Popkralevo,

Bogorovo,

Bradvari,

Sratzimir,

Bulgarka,

Tsenovich,

Sarpovo,

Srebarna,

Smiletz,

Profesor Ishirkovo,

Polkovnik Lambrinovo,

Kalipetrovo,

Kazimir,

Yordanovo,

within municipality of Sitovo:

Dobrotitza,

Lyuben,

Slatina,

within municipality of Dulovo:

Varbino,

Polkovnik Taslakovo,

Kolobar,

Kozyak,

Mezhden,

Tcherkovna,

Dulovo,

Razdel,

Tchernik,

Poroyno,

Vodno,

Zlatoklas,

Tchernolik,

in Dobrich region:

within municipality of Krushari:

Kapitan Dimitrovo,

Ognyanovo,

Zimnitza,

Gaber,

within municipality of Dobrich-selska:

Altsek,

Vodnyantsi,

Feldfebel Denkovo,

Hitovo,

within municipality of Tervel:

Brestnitza,

Kolartzi,

Angelariy,

Balik,

Bezmer,

Bozhan,

Bonevo,

Voynikovo,

Glavantsi,

Gradnitsa,

Guslar,

Kableshkovo,

Kladentsi,

Kochmar,

Mali izvor,

Nova Kamena,

Onogur,

Polkovnik Savovo,

Popgruevo,

Profesor Zlatarski,

Sartents,

Tervel,

Chestimenstko,

within municipality Shabla:

Shabla,

Tyulenovo,

Bozhanovo,

Gorun,

Gorichane,

Prolez,

Ezeretz,

Zahari Stoyanovo,

Vaklino,

Granichar,

Durankulak,

Krapetz,

Smin,

Staevtsi,

Tvarditsa,

Chernomortzi,

within municipality of Kavarna:

Balgarevo,

Bozhurets,

Vranino,

Vidno,

Irechek,

Kavarna,

Kamen briag,

Mogilishte,

Neykovo,

Poruchik Chunchevo,

Rakovski,

Sveti Nikola,

Seltse,

Topola,

Travnik,

Hadzhi Dimitar,

Chelopechene.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150, 705250, 705450, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 856250, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550, továbbá 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551810 és 551821 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651200, 652100, 655400, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 658100, 658310, 658401, 658402, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670 és 901850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Kalvenes pagasts,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novada Durbes un Vecpils pagasts,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė: Ventos ir Papilės seniūnijos,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Tytuvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio, Kukečių dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 2128 ir į rytus nuo kelio Nr. 2106, ir Šaukėnų seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Būdviečio, Kapčiamieščio, Krosnos, Kučiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Sedos ir Židikų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos, Kalnujų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Šiaulių kaimiškoji seniūnija,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

Gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Godkowo, Milejewo, Młynary, Pasłęk, część gminy Elbląg położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 biegnącą od granicy powiatu miejskigo Elbląg do wschodniej granicy gminy Elbląg, i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

gminy Kruklanki, Wydminy, część gminy Miłki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn i część gminy wiejskiej Giżycko położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżycko, na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowej granicy gminy do granicy miasta Giżycko i na północ od granicy miasta Giżycka i miasto Giżycko w powiecie giżyckim,

gmina Dubeninki, część gminy Gołdap położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 65 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 1815N i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 1815N biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 65 w powiecie gołdapskim,

gmina Pozezdrze i część gminy Węgorzewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

gminy Olecko, Świętajno, Wieliczki i część gminy Kowale Oleckie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 65 i na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Kowale Oleckie, Guzy, Wężewo, Sokółki biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie oleckim,

gminy Orzysz, Biała Piska i część gminy Pisz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 w powiecie piskim,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie, Bisztynek, część gminy wiejskiej Bartoszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 57 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 51 do południowej granicy gminy i miasto Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gmina Kolno w powiecie olsztyńskim,

powiat braniewski,

gminy Kętrzyn z miastem Kętrzyn, Reszel i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

powiat lidzbarski,

część gminy Sorkwity położona na północ od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim;

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Śniadowo, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Mielnik, Nurzec – Stacja, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, Milejczyce i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

powiat hajnowski,

gminy Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

część gminy Zambrów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

gminy Boćki, Orla, Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski i część gminy Brańsk położona na południe od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk w powiecie bielskim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok;

w województwie mazowieckim:

gminy Korczew, Kotuń, Paprotnia, Przesmyki, Wodynie, Skórzec, Mokobody, Mordy, Siedlce, Suchożebry i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Repki, Jabłonna Lacka, część gminy Bielany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

gminy Brochów, Młodzieszyn, część gminy Teresin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

powiat nowodworski,

gminy Joniec i Nowe Miasto w powiecie płońskim,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mrozy, Siennica, Sulejówek, część gminy Jakubów położona na południe od linii wyznaczoenj przez drogę nr 92, część gminy Kałuszyn położona na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92 i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 i miasto Mińsk Mazowiecki w powiecie mińskim,

powiat garwoliński,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

część gminy Stromiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

powiat miejski Warszawa;

w województwie lubelskim:

gminy Borki, Czemierniki, Kąkolewnica, Komarówka Podlaska, Wohyń i Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski w powiecie radzyńskim,

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Krzywda, Stanin, część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gmina Łęczna i część gminy Spiczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, Abramów, Firlej, Kamionka, Michów i Lubartów z miastem Lubartów, w powiecie lubartowskim,

gminy Jabłonna, Krzczonów, Niemce, Garbów i Wólka w powiecie lubelskim,

gminy Mełgiew, Rybczewice i Piaski w powiecie świdnickim,

gmina Fajsławice, Izbica, Kraśniczyn, część gminy Krasnystaw położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od północno – wschodniej granicy gminy do granicy miasta Krasnystaw, miasto Krasnystaw i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Werbkowice i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gmina Telatyn, Tyszowce i część gminy Łaszczów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Grabowiec i Skierbieszów w powiecie zamojskim,

gminy Markuszów, Nałęczów, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Żyrzyn, Baranów, część gminy wiejskiej Puławy położona na wschód od rzeki Wisły i miasto Puławy w powiecie puławskim,

gminy Annopol, Dzierzkowice i Gościeradów w powiecie kraśnickim,

gmina Józefów nad Wisłą w powiecie opolskim,

gmina Stężyca w powiecie ryckim;

w województwie podkarpackim:

gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Vișeu de Sus,

—	Comuna Moisei,

—	Comuna Borșa,

—	Comuna Oarța de Jos,

—	Comuna Suciu de Sus,

—	Comuna Coroieni,

—	Comuna Târgu Lăpuș,

—	Comuna Vima Mică,

—	Comuna Boiu Mare,

—	Comuna Valea Chioarului,

—	Comuna Ulmeni,

—	Comuna Băsești,

—	Comuna Baia Mare,

—	Comuna Tăuții Magherăuș,

—	Comuna Cicărlău,

—	Comuna Seini,

—	Comuna Ardusat,

—	Comuna Farcasa,

—	Comuna Salsig,

—	Comuna Asuaju de Sus,

—	Comuna Băița de sub Codru,

—	Comuna Bicaz,

—	Comuna Grosi,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Baia Sprie,

—	Comuna Sisesti,

—	Comuna Cernesti,

—	Copalnic Mănăstur,

—	Comuna Dumbrăvița,

—	Comuna Cupseni,

—	Comuna Șomcuța Mare,

—	Comuna Sacaleșeni,

—	Comuna Remetea Chioarului,

—	Comuna Mireșu Mare,

—	Comuna Ariniș,

—	Județul Bistrița-Năsăud.

III OSA

1. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

—	Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Kruopių, Naujosios Akmenės kaimiškoji ir Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio ir Veisiejų seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Šiaulių rajono savivaldybės: Bubių, Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kuršėnų kaimiškoji, Kuršėnų miesto, Kužių, Meškuičių, Raudėnų ir Šakynos seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Sępopol i część gminy wiejskiej Bartoszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 57 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 51 do południowej granicy gminy w powiecie bartoszyckim,

gminy Srokowo, Barciany i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gmina Budry i część gminy Węgorzewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

gmina Banie Mazurskie i część gminy Gołdap położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 65 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 1815N i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 1815N biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 65 w powiecie gołdapskim,

część gminy Kowale Oleckie położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od południowej granicy gminy łączącą miejscowości Sokółki, Wężewo, Guzy, Kowale Oleckie do skrzyżowania z drogą nr 65 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 65 biegnacą od tego skrzyżowania do północnej granicy gminy w powiecie oleckim,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice i Wiśniew w powiecie siedleckim,

w województwie lubelskim:

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gmina Siennica Różana część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 i część gminy Krasnystaw położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od północno – wschodniej granicy gminy do granicy miasta Krasnystaw w powiecie krasnostawskim,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

gminy Cyców, Ludwin, Puchaczów, Milejów i część gminy Spiczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Jabłoń, Podedwórze, Dębowa Kłoda, Parczew, Sosnowica, część gminy Siemień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Sławatycze, Sosnówka, i Wisznice w powiecie bialskim,

gmina Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

gminy Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

gmina Wojcieszków i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Horodło, Uchanie i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

w województwie podkarpackim:

gmina Cieszanów w powiecie lubaczowskim.

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—

Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:

—	Comuna Petrova,

—	Comuna Bistra,

—	Comuna Repedea,

—	Comuna Poienile de sub Munte,

—	Comuna Vișeu e Jos,

—	Comuna Ruscova,

—	Comuna Leordina,

—	Comuna Rozavlea,

—	Comuna Strâmtura,

—	Comuna Bârsana,

—	Comuna Rona de Sus,

—	Comuna Rona de Jos,

—	Comuna Bocoiu Mare,

—	Comuna Sighetu Marmației,

—	Comuna Sarasau,

—	Comuna Câmpulung la Tisa,

—	Comuna Săpânța,

—	Comuna Remeti,

—	Comuna Giulești,

—	Comuna Ocna Șugatag,

—	Comuna Desești,

—	Comuna Budești,

—	Comuna Băiuț,

—	Comuna Cavnic,

—	Comuna Lăpuș,

—	Comuna Dragomirești,

—	Comuna Ieud,

—	Comuna Saliștea de Sus,

—	Comuna Săcel,

—	Comuna Călinești,

—	Comuna Vadu Izei,

—	Comuna Botiza,

—	Comuna Bogdan Vodă,

—	Localitatea Groșii Țibileșului, comuna Suciu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Mijloc, comuna Vișeu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Sus, comuna Vișeu de Sus.

—

Partea din județul Mehedinți cu următoarele comune:

—	Comuna Strehaia,

—	Comuna Greci,

—	Comuna Brejnita Motru,

—	Comuna Butoiești,

—	Comuna Stângăceaua,

—	Comuna Grozesti,

—	Comuna Dumbrava de Jos,

—	Comuna Băcles,

—	Comuna Bălăcița,

—

Partea din județu Arges cu următoarele comune:

—	Comuna Bârla,

—	Comuna Miroși,

—	Comuna Popești,

—	Comuna Ștefan cel Mare,

—	Comuna Slobozia,

—	Comuna Mozăceni,

—	Comuna Negrași,

—	Comuna Izvoru,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Căldăraru,

—	Comuna Ungheni,

—	Comuna Hârsești,

—	Comuna Stolnici,

—	Comuna Vulpești,

—	Comuna Rociu,

—	Comuna Lunca Corbului,

—	Comuna Costești,

—	Comuna Mărăsești,

—	Comuna Poiana Lacului,

—	Comuna Vedea,

—	Comuna Uda,

—	Comuna Cuca,

—	Comuna Morărești,

—	Comuna Cotmeanaâ,

—	Comuna Răchițele de Jos,

—	Comuna Drăganu-Olteni,

—	Comuna Băbana,

—	Comuna Bascov,

—	Comuna Moșoaia,

—	Municipiul Pitești,

—	Comuna Albota,

—	Comuna Oarja,

—	Comuna Bradu,

—	Comuna Suseni,

—	Comuna Căteasca,

—	Comuna Rătești,

—	Comuna Teiu,

—	Județul Olt,

—	Județul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 105

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 16. aprill 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/610, 8. aprill 2019, Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/611, 9. aprill 2019, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Liquirizia di Calabria (KPN)]	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/612, 9. aprill 2019, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/613, 9. aprill 2019, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	8
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/614, 9. aprill 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra, vahekohtu kodukorra, vahekohtunike käitumisjuhendi ja vahendusmenetluse korra vastuvõtmisega	11
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/615, 15. aprill 2019, mis käsitleb liidu toetust meetmetele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osalisriikide 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamiseks	25
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/616, 15. aprill 2019, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3024 all) ( 1 )	31
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/617, 15. aprill 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3013 all) ( 1 )	37

		Parandused
	*	Komisjoni 10. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/1922 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) parandus ( ELT L 319, 14.12.2018 )	67

		Teade lugejatele
	*	Teade lugejale — L 102 (vt lehekülg 68)	68


	(1) EMPs kohaldatav tekst