(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2018/61 (2) allkirjastati 13. detsembril 2017 Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu muudatus 1 („muudatus 1“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Muudatusega 1 laiendatakse Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu („leping“) lepinguosaliste vahel tehtava koostöö valdkondi, kus on võimalik vastastikku tunnustada kinnitusi ja järeldusi nõuetele vastavuse kohta, et optimeerida ressursside kasutamist ja vähendada kulusid, säilitades samas lennutranspordi ohutuse kõrge taseme.

(3)

Muudatus 1 tuleks heaks kiita,

(1)

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelisele majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevale lepingule (2) (edaspidi „üldleping“) kirjutati alla 8. detsembril 1997 ja see jõustus 1. oktoobril 2000.

(2)

Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse Horvaatia ühinemine üldlepinguga kokku liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutseva nõukogu ja Mehhiko Ühendriikide vahel sõlmitava üldlepingu protokolliga.

(3)

14. septembril 2012 andis nõukogu komisjonile loa alustada läbirääkimisi Mehhiko Ühendriikidega üldlepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvessevõtmiseks lisatava kolmanda lisaprotokolli (edaspidi „protokoll“) sõlmimiseks. Läbirääkimised on edukalt lõpule viidud ja protokollile kirjutati alla 27. novembril 2018. aastal vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2018/2024 (3).

(4)

Protokoll tuleks heaks kiita,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Horvaatia taotlus registreerida nimetus „Paška sol“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Paška sol“ registreerida,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse registreerida nimetus „Cebreros“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Cebreros“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Euroopa Komisjon algatas 13. augustil 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude liitu suunatud impordi suhtes. Algatamisteade avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 29. juunil 2018 Fertilizers Europe (edaspidi „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % uurea ja ammooniumnitraadi segude kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Komisjon kehtestas vaatlusaluse toote impordi suhtes alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohase registreerimisnõude komisjoni 2019. aasta 20. märtsi rakendusmäärusega (EL) 2019/455 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon kaebuse esitajat, teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Venemaa Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa“), Trinidadi ja Tobago (edaspidi „TT“) ning Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) eksportivaid tootjaid ja ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajate huvisid esindavaid ühendusi ning muid teadaolevalt asjaga seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad Venemaal ja USAs väitsid, et kaebuse esitajatel puudub kaebeõigus ning dumpingu ja kahju kohta ei ole piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks.

(7)

Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi. Komisjon võrdles andmeid ja kinnitas huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikule lisatud teabes esitatud järeldusi, et kaebus esitati tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 50 % uurea ja ammooniumnitraadi segude kogutoodangust liidus. Peale selle uuris komisjon kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 5 ja jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, st kaebuse esitaja esitatud tõendid olid piisavalt adekvaatsed ja täpsed. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama kaebuse esitajale kõnealuses lõikes käsitletavate küsimuste kohta hõlpsasti kättesaadavat teavet. Tuginedes esitatud tõendusmaterjalile – mida kinnitas komisjoni enda hindamine –, oli see nõue täidetud.

(8)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(9)

Komisjon teatas algatamisteates, et on otsustanud piirduda mõistliku hulga liidu tootjatega, keda valimit rakendades uuritakse, ja on moodustanud esialgse valimi liidu tootjate hulgast. Komisjon moodustas uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus esialgse valimi liidu tootjate teatatud toodangu ja liidu müügimahu põhjal. Sel moel moodustatud esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle arvele langeb kättesaadava teabe kohaselt 70 % liidu toodangust ja müügist. Esialgse valimi üksikasjad tehti kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja komisjon kutsus huvitatud isikuid märkusi tegema.

(10)

Varsti pärast uurimise algatamist teatas üks esialgsesse valimisse kaasatud tootjatest, Yara Sluiskil B.V. komisjonile, et ei soovi koostööd teha. Peale selle saatis kaks liidu tootjat vastused uurimiseelse olukorra hindamise kohta pärast algatamisteate avaldamist. Komisjon võttis nende liidu tootjate tootmis- ja müügiandmeid arvesse lõpliku valimi kindlaksmääramiseks.

(11)

Mitu huvitatud isikut esitas esialgse valimi kohta veel märkusi. Komisjon kaalus neid märkusi ja selgitas avatud toimikule lisatud teates 5. septembril 2018, miks need märkused ei mõjuta lõpliku valimi valimist.

(12)

Seega säilitati komisjoni lähenemisviis valimi rakendamiseks kooskõlas dumpinguvastase määruse artikliga 17 samasuguse toote toodangu- ja müügimahu põhjal liidus uurimisperioodil.

(13)

Kuna Yara Sluiskil B.V. ei soovinud koostööd teha, otsustas komisjon asendada kõnealuse äriühingu äriühinguga OCI Nitrogen. Liidu tootjate lõplikule valimile, kuhu kuulusid AB Achema, Grupa Azoty Zaklady Azotowe Pulawy S.A. ja OCI Nitrogen B.V., langes üle 50 % samasuguse toote toodangu ja müügi kogumahust liidus. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(15)

Mitu sõltumatut importijat teatasid endast kui huvitatud isikutest, kuigi vaid kolm esitas nõutud teabe ja oli nõus enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid saadi vähe, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Kõigil kolmel importijal paluti täita küsimustik.

(16)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Venemaa, TT ja USA teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Peale selle palus komisjon Venemaa Föderatsiooni esindusel Euroopa Liidu juures, Trinidadi ja Tobago esindusel Euroopa Liidu juures ning Ameerika Ühendriikide esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(17)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat, üks TT eksportiv tootja ja üks USA eksportiv tootja esitasid nõutud teabe ning olid nõus enda kaasamisega valimisse.

(18)

Kuna eksportivatelt tootjatelt saadi vastuseid vähe, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(19)

Kõiki teadaolevaid asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja asjaomaste riikide ametiasutusi teavitati 21. augusti 2018. aasta teatega uuritavate äriühingute valimisest. Märkusi ei esitatud.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kaebuse esitajale, kolmele endast teada andnud sõltumatule importijale, neljale asjaomaste riikide eksportivale tootjale ning samuti kõikidele endast teada andnud ja küsimustikku soovinud kasutajate ühendustele ja ettevõtjatele.

(21)

Oma kaebuses tõi kaebuse esitaja välja piisavalt tõendusmaterjali tooraine moonutuste kohta Venemaal seoses vaatlusaluse tootega. Seepärast, nagu algatamisteates märgitud, hõlmab uurimine kõnealuse tooraine moonutusi, et selgitada välja, kas kohaldada Venemaa suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon lisaküsimustiku Venemaa valitsusele.

(22)

Küsimustikule saadi vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, Fertilizers Europe'ilt, kolmelt sõltumatult importijalt, neljalt asjaomaste riikide eksportivalt tootjalt ja 17 ettevõtjalt, kelle hulgast mõni esindas ka kasutajate huve.

(23)

Samuti saadi küsimustikule vastused Venemaa valitsuselt. Kuid Venemaa valitsuse vastus oli väga pealiskaudne ega hõlmanud põhiteavet, mida komisjonil oli vaja, et uurida väidetavaid tooraine moonutusi Venemaal ja hinnata, kas dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks. Venemaa valitsus ei vastanud komisjoni soovile kontrollida kohapeal küsimustiku vastustes esitatud andmeid.

(24)

Komisjon teavitas Venemaa valitsust 22. oktoobril ja 19. detsembril 2018 saadetud teadetes küsimustikule antud vastustes esinevatest puudustest ja asjaolust, et Venemaa valitsus ei vastanud komisjoni taotlusele esitatud andmeid kontrollida. Komisjon märkis, et kui ta vajalikku teavet ei saa, teeb ta oma järeldused selle kohta, kas Venemaal esineb tooraine moonutusi, kättesaadavate faktide põhjal. Venemaa valitsus ei esitanud vajalikku teavet vastuseks kõnealustele teadetele.

(25)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida pidas vajalikuks dumpingu ja tooraine moonutuste esialgseks kindlakstegemiseks seoses Venemaa vaatlusaluse tootega tulenevalt tekitatud kahjust ja liidu huvidest. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(26)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(27)

Vaatlusalune toode on Venemaalt, TTst ja USAst pärit uurea ja ammooniumnitraadi segud vesi- või ammoniaagilahuses, mis praegu kuuluvad CN-koodi on 3102 80 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „UAN“).

(28)

UAN on vedel lämmastikväetis.

(29)

Vaatlusaluse toote kõige märkimisväärsem tunnusjoon on lämmastikusisaldus. See võib olla 28–32 % UANist. Sellist varieeruvust on võimalik saavutada lahusesse rohkem või vähem vett lisades. Suuremal osal imporditud lahustest on lämmastikusisaldus enamasti 32 %. UAN, mille lämmastikusisaldus on 32 %, on kontsentreeritum kui UAN, mille lämmastikusisaldus on 30 % või väiksem, ja seetõttu on selle lähetamine odavam. Sellegipoolest ollakse arvamusel, et olenemata lämmastikusisaldusest on kõikidel uurea ja ammooniumnitraadi segudel samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning seetõttu on tegemist ühe ja sama tootega.

(30)

UAN on puhas tooraine ning selle kvaliteet ja füüsikalised põhiomadused on samad olenemata päritoluriigist. Liidu tootjad pakuvad UANi, mille lämmastikusisaldus on 28–32 %.

(31)

Uurimisel selgus, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama peamine kasutusotstarve:

(32)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(33)

Üks liidu tootja rõhutas, et kui UANile lisada muid aineid (edaspidi „lisaained“, esmajoones ammooniumsulfaati, aga võimalik, et ka muid aineid), tähendab see, et saadav segu on siiski UAN ja kuulub CN-koodi 3102 80 00 alla. Uurimisel selgus, et levinud on tava lisada väikestes kogustes lisaaineid ja turul peetakse lõpptoodet ikkagi UANiks.

(34)

Seepärast otsustas komisjon selles etapis täpsustada, et uurimisaluse toote määratlus hõlmab uurea ja ammooniumnitraadi segusid vesi- ja ammoniaagilahuses, millele võib olla lisatud lisaaineid, välja arvatud juhul, kui lisaained on sellised või sellistes kogustes, et segu liigitub muu CN-koodi alla.

(35)

Uurimistulemuste kohaselt oli Venemaal kolm äriühingute kontserni, kus toodeti uurimisperioodil UANi: Acron Group, Eurochem Group ja Kuibyshev Azot. Neist kaks esimest eksportisid uurimisperioodil UANi liitu. Mõlemad kontsernid tegid uurimisel koostööd.

(36)

Acron Groupis oli üks UANi tootja, kes tegutses Venemaal. Uurimisperioodil müüdi Venemaal samasugust toodet sõltumatutele klientidele otse, aga ka ühe omamaise sidusettevõtja kaudu. Uurimisperioodil toimus eksportmüük liitu sõltumatutele klientidele otse või Šveitsis asuva siduseksportija või Prantsusmaal asuva sidusimportija kaudu.

(37)

Eurochem Groupi puhul oli Venemaal tegutsevas kontsernis kaks UANi tootjat. Uurimisperioodil müüdi kogu samasugune toode Venemaal ühe või kahe omamaise sidusettevõtja kaudu. Uurimisperioodil toimus eksportmüük liitu üksnes Šveitsis asuva siduseksportija ja seejärel Saksamaal asuva sidusimportija kaudu. Saksamaa sidusimportija müüs seejärel toodet kas otse sõltumatutele klientidele või siis ühe kolmest Bulgaarias, Prantsusmaal ja Hispaanias asuva seotud hulgimüüja kaudu. Viimati mainitud äriühing sooritas siiski osa oma müügist ühe teise, samuti Hispaanias paikneva seotud hulgimüüja kaudu.

(38)

Normaalväärtuse arvutamiseks uuris komisjon kõigepealt, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Uurimisel leiti, et Acron tootis, müüs omamaisel turul ja eksportis liitu uurimisperioodil vaid UANi, mille lämmastikusisaldus on 32 %. Omamaist müüki peetakse tüüpiliseks juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

(39)

Sellest lähtuvalt leiti, et Acroni samasuguse toote müük omamaisel turul ei olnud tüüpiline.

(40)

Et samasugust toodet siseturul tavapärastes kogustes ei müüdud, arvutas komisjon Acroni jaoks normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt.

(41)

Seega arvutati normaalväärtus nii, et koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil lisati järgmised tegurid:

(42)

Normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tootmiskulud korrigeeriti, nagu on selgitatud allpool põhjendustes 52–55 ja 59–60.

(43)

Eurochemi puhul leiti tüüpilisuse kontrolli põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 38, et samasugust toodet müüdi omamaisel turul tüüpilises koguses. Uurimisel leiti, et Eurochem tootis, müüs omamaisel turul ja eksportis liitu uurimisperioodil vaid üht liiki toodet – UANi, mille lämmastikusisaldus on 32 %. Seetõttu ei pidanud komisjon uurima, kas omamaise müügi maht iga tooteliigi puhul, mis oli identne või võrreldav liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga, oli tüüpiline.

(44)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele kasumlikult, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(45)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(46)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(47)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(48)

Omamaise müügi analüüs näitas, et alla 15 % omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskulust madalam. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(49)

Tootmiskulud, mis on osa tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks kasutatud tootmiskulust, nagu on kirjeldatud põhjendustes 45–48, kohandati põhjendustes 52–55 ja 59–60 esitatud selgituste alusel.

(50)

Eurochem väitis, et omamaise müügi netohinna arvutamisel tuleks omamaise seotud hulgimüüja müügi-, üld- ja halduskuludele ning kahe sama kontserni tootja osale müügi-, üld- ja halduskuludest kohaldada täiendavat mahaarvamist. Ta väitis, et kõnealused kulud tulenesid omamaise müügi ja eksportmüügi erinevast kaubandustasandist ning eelkõige asjaolust, et suurem osa omamaisest müügist toimub seotud hulgimüüjate vahendusel otse põllumajandustootjatele.

(51)

Siiski ei kajastaks selline mahaarvamine asjakohaselt omamaise müügi netohinda, mille puhul seotud omamaiste hulgimüüjate ning tootjate müügi-, üld- ja halduskulusid tavaliselt maha ei arvata, nii et see kajastaks nõuetekohaselt omamaisel turul turutingimustel makstud või makstavat hinda. Seepärast lükati see väide tagasi.

(52)

UANi tootmisprotsessis on peamine tooraine maagaas, mis moodustab olulise osa (üle 50 %) (4) kõikidest tootmiskuludest. Lähtudes kaebuse esitaja nõudest ja eelmiste Venemaalt pärit väetistega seotud uurimiste tulemustest, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5, kas vaatlusaluse toote tootmisega seotud maagaasi kulud kajastuvad Venemaa eksportivate tootjate dokumentides nõuetekohaselt.

(53)

Uurimisel leiti, et Venemaal reguleerib maagaasi hindu riik föderaalsete õigusaktide kaudu ja need põhinevad poliitikaeesmärkidel. Venemaa maagaasi hinnad ei kajasta tavapäraseid turutingimusi. Tavapärastes turutingimustes kehtestatakse hinnad peamiselt tootmiskulude ja oodatava kasumi põhjal. Venemaal kehtivad aga riigi kehtestatud hinnad vahetult riigi omanduses olevale gaasitarnijale Gazprom. Gazprom on riigi suurim gaasitarnija, kelle turuosa on üle 50 %, mistõttu käitub ta hinnamäärajana. Uurimine kinnitas sellist hinnakujundust, mille puhul kõik gaasitarnijad müüvad ühesuguste madalate hindadega. Lisaks on Gazpromil gaasimagistraalid, mille kaudu gaas, sealhulgas sõltumatute tootjate tarnitud gaas, transporditakse tariifide alusel, mis on samuti reguleeritud.

(54)

Seoses gaasihinna korrigeerimisega märkisid Venemaa valitsus ja kaks Venemaa koostööd tegevat eksportivat tootjat järgmist:

(55)

Vastuseks nendele märkustele järeldas komisjon esialgu järgmist:

(56)

Viimaseks tuginesid Venemaa valitsus ja Venemaa koostööd tegevad eksportivad tootjad WTO vaekogu äsjasele otsusele vaidluses Venemaa ja Ukraina vahel („DS493 – Ukraina – dumpinguvastased meetmed ammooniumnitraadi suhtes“), millega lükati tagasi Ukraina korrigeeritud gaasihind.

(57)

Tuleb märkida, et WTO vaekogu aruanne juhtumis DS493 on seotud vaidlusega Venemaa ja Ukraina vahel, mille puhul Venemaa vaidlustas Ukraina tehtud otsused. Liit ei osalenud selle juhtumis. Nagu vaekogu kõnealuses juhtumis märkis, tuleb küsimust, kas eksportijate või tootjate andmed kajastavad mõistlikult asjaomase toote tootmis- ja müügikulusid, hinnata iga juhtumi puhul eraldi, arvestades uurimisasutuse käsutuses olevaid tõendeid ja tehtud otsuseid. (11) Kuigi see juba iseenesest osutab vaekogu aruande mitteasjakohasusele käimasoleva uurimise suhtes, märgib komisjon täiendavalt, et vaekogu aruanne on praeguseks edasi kaevatud. Seepärast lükkab komisjon vaekogu aruande kohta käiva märkuse tagasi.

(58)

Kõigi nende põhjuste tõttu lükkas komisjon need väited tagasi ja leidis, et korrigeeritud gaasihind on alusmääruse artikli 2 lõike 5 põhjal õigustatud, nagu kinnitas ka Euroopa Kohus (12).

(59)

Lähtudes nendest tähelepanekutest, korrigeeris komisjon, nagu ka eelmiste Venemaalt pärit väetisi käsitlevate uurimiste puhul, Venemaa maagaasi hinda, asendades Venemaa moonutatud omamaise hinna moonutamata rahvusvahelise võrdlushinnaga (edaspidi „korrigeeritud gaasihind“). Komisjon kasutas võrdlushinnana niinimetatud Waidhausi hinda, mis on eksporditud Venemaa gaasi hind Saksamaa ja Tšehhi piiril. Hinda korrigeeriti nõuetekohaselt Venemaa tootjate tehasest hankimise tasandi hinnani.

(60)

UANi tootmisel on neli järjestikust vahetoodet: ammoniaak, lämmastikhape, ammooniumnitraadi lahus ja uurea. Maagaasi kasutatakse ammoniaagi tootmisel. Pärast maagaasi hinna korrigeerimist ammoniaagi tootmiskuludes asendas komisjon ammoniaagi tootmise korrigeeritud hinna teise vahetoote – lämmastikhappe, mille otseseks tooraineks on ammoniaak – tootmise hinnas. Kaskaadiefekt jätkus: korrigeeritud gaasihind jõudis ammooniumnitraadi lahuseni, sealt uureani ja lõpuks UANini.

(61)

Acroni omamaise müügi suure kasumlikkuse tõttu ei mõjutanud korrigeeritud gaasihind Acroni jaoks arvutatud normaalväärtust. Kõik Acroni omamaised tehingud jäid pärast korrigeeritud gaasihinna kehtestamist kasumlikuks. Seetõttu arvati normaalväärtuse arvutamisel Acroni jaoks tootmiskulude suurenemisest maha kasumlikust omamaisest müügist teenitud kasumi vähenemise täpne summa, nagu on selgitatud põhjenduses 41.

(62)

Nagu on selgitatud põhjendustes 36 ja 37, eksportisid koostööd tegevad Venemaa eksportivad tootjad liitu kas otse sõltumatutele klientidele või importijate, eksportijate või hulgimüüjatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(63)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus, oli ekspordihinnaks vaatlusaluse toote eest liitu eksportimiseks tegelikult makstud või makstav hind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8.

(64)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Nendel juhtudel korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning lahjendamiskulude põhjal, ning põhjendatud kasumi saamiseks.

(65)

Pidades silmas praegusel juhul spetsiifilisi lahjendamiskulusid, eksportisid Venemaa eksportivad tootjad uurimisperioodil üksnes UANi, mille lämmastikusisaldus on 32 %. Sidusimportijad seevastu müüsid sõltumatutele klientidele UANi lämmastikusisaldusega 32 % või alla selle. Seetõttu siis, kui vaatlusalust toodet lahjendati veega, et saavutada väiksem lämmastikusisaldus, sisaldas põhjenduses 64 osutatud korrigeeritud hind ka sidusimportija kantud täiendavaid lahjenduskulusid.

(66)

Komisjon võrdles Venemaa koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehinnast lähtuvalt.

(67)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Korrigeerimisi tehti impordimaksude ja kaudsete maksude; allahindluste, mahahindluste ja koguseliste erinevuste; transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude; krediidikulude; siduseksportijate müügi-, üld- ja halduskulude, sealhulgas juurdehindluste põhjal.

(68)

Venemaa eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(69)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised: 31,9 % Acroni ja 34,0 % Eurochemi puhul.

(70)

CIF-hind, mida kasutati dumpingumarginaali saamiseks, arvutati iga tehingu puhul eraldi (sidusimportija edasimüügi korral siirdehinna põhjal) piiril, kus toimus tollivormistus, mis ei pruukinud olla sama piir, kus kaup füüsiliselt liidu piiri ületas.

(71)

Kõigi muude Venemaa potentsiaalsete eksportivate tootjate puhul määras komisjon alusmääruse artikli 18 kohaselt dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Selleks tegi komisjon kindlaks Venemaa eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi kogus suhtarvuna vaatlusalusest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(72)

Venemaa koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport liitu moodustas uurimisperioodil 100 % Venemaa koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon seada dumpingu jääkmarginaali kõrgeima dumpingumarginaaliga koostööd tegeva äriühingu, nimelt äriühingu Eurochem Group tasemele.

(73)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

(74)

Koostööd tegev eksportiv tootja MHTL näis olevat uurimisperioodil ainus vaatlusaluse toote tootja TTs.

(75)

Kõigepealt uuris komisjon, kas MHTLi omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline.

(76)

Et samasugust toodet siseturul ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõike 3 ja artikli 2 lõike 6 punkti b kohaselt.

(77)

Normaalväärtus arvutati, liites koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

(78)

Oma 12. detsembri 2018. aasta kontrollijärgses esildises märkis MHTL, et komisjon peaks kasutama sama üldkategooria toodete tootmisele ja müügile tavapärase kaubandustegevuse käigus kohaldatavaid müügi-, üld- ja halduskulusid, mida ta kandis TT siseturul. Kuna MHTL esitas piisava põhjenduse, et selline lähenemisviis oleks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nõustus komisjon selle väitega.

(79)

Artikli 2 lõike 3 ja artikli 2 lõike 6 punkti b kohaselt kasutas komisjon ka kasumit, mille MHTL teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus sama tootekategooria müügist, nagu on osutatud põhjenduses 78.

(80)

MHTL eksportis liitu uurimisperioodil üksnes seotud äriühingute vahendusel, kes tegutsesid importijana. Kogu müük liitu toimus Saksamaa sidusimportija kaudu. See sidusimportija müüs vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele Saksamaal või seotud äriühingutele Prantsusmaal ja Hispaanias ning nemad müüsid omakorda vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele omamaistel turgudel.

(81)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihind seetõttu kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sellisel juhul korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning lahjendamis- ja segamiskulude põhjal, ning põhjendatud kasumi saamiseks.

(82)

Pidades silmas praeguse juhtumi spetsiifilisi lahjendamis- ja segamiskulusid, eksportis MHTL uurimisperioodil üksnes UANi, mille lämmastikusisaldus on 32 %. Sidusimportijad seevastu müüsid sõltumatutele klientidele UANi lämmastikusisaldusega 32 % või alla selle. Seetõttu juhul, kui vaatlusalust toodet lahjendati väiksema lämmastikusisalduse saamiseks veega või segati väävliga, sisaldas põhjenduses 81 osutatud korrigeeritud hind ka sidusimportija kantud täiendavaid lahjendamis- ja segamiskulusid.

(83)

Komisjon võrdles MHTLi normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(84)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Korrigeerimisi tehti allahindluste, mahahindluste ja koguseliste erinevuste; transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning laenukulude põhjal.

(85)

MHTLi puhul võrdles komisjon alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(86)

Selle põhjal on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, 55,9 %.

(87)

Kõikide teiste TT eksportivate tootjate puhul, kui neid peaks veel leiduma lisaks MHTLile, määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegeva eksportiva tootja liitu suunatud ekspordi kogus suhtarvuna TTst liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(88)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja, st MHTLi eksport moodustas uurimisperioodil 100 % TTst liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali MHTLi marginaali tasemel.

(89)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

(90)

Kaebuses teatas kaebuse esitaja, et USAs on vähemalt kaks UANi tootjat. Uurimisel selgus, et vaatlusaluse toote tootjaid on rohkem kui ainus koostööd tegev eksportiv tootja CFI. Sellegipoolest oli selge, et üksnes CFI eksportis uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu.

(91)

Kõigepealt uuris komisjon, kas CFI omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Sellest lähtuvalt oli CFI samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(92)

Komisjon tegi kindlaks, et CFI eksportis uurimisperioodil liitu üksnes üht liiki UANi, nimelt 32 %-lise lämmastikusisaldusega UANi. Seejärel tegi komisjon CFI puhul kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(93)

Järgmisena uuris komisjon, kas CFI omamaine müük siseturul oli iga ekspordiks liitu müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tuvastas, et ekspordiks liitu müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi omamaine müük oli uurimisperioodil tüüpiline.

(94)

Järgmiseks tegi komisjon vaatlusaluse tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(95)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(96)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(97)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(98)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 60–80 % (13) ekspordiks liitu müüdud tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi omamaisest kogumüügist oli kasumlik ja kaalutud keskmine müügihind kõrgem kui tootmiskulu. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(99)

CFI eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele.

(100)

Ka sellisel juhul loeti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 ekspordihinnaks liitu eksportimiseks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(101)

Komisjon võrdles CFI puhul normaalväärtust ja eksporti tehasehindade põhjal.

(102)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Korrigeerimisi tehti impordimaksude ja kaudsete maksude; allahindluste, mahahindluste ja koguseliste erinevuste; transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning laenukulude põhjal.

(103)

CFI puhul võrdles komisjon samasuguse toote vastava liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(104)

Selle põhjal on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, 37,3 %.

(105)

Kõikide teiste USA eksportivate tootjate puhul, kui neid peaks veel leiduma lisaks ilmselt ainsale eksportivale tootjale, kes teeb ka uurimisel koostööd (CFI), määras komisjon dumpingumarginaali teadaolevate asjaolude põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi kogus suhtarvuna vaatlusalusest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(106)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest CFI eksport moodustas uurimisperioodil 100 % USAst liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali koostööd tegeva eksportiva tootja, nimelt CFI marginaali tasemel.

(107)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

(108)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 20 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(109)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 3,9 miljonit tonni. Komisjon arvutas selle välja kogu kättesaadava teabe põhjal, mis on seotud liidu tootmisharuga, nimelt Fertilizers Europe'i toodangu uuringu ja Ferteconi teabe põhjal (Fertecon on ülemaailmsete väetiseturgude turuteabe tunnustatud pakkuja). Nagu on märgitud põhjenduses 12, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 50 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(110)

Komisjon kehtestas liidu tarbimise selle põhjal, milline oli liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, lisades impordimahud kõikidest kolmandatest riikidest Eurostati andmete järgi.

(111)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt:

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(112)

Vaatlusalusel perioodil liidu tarbimine kõikus, kuid vähenes üldjoontes 5 %. 2016. aastal ja uurimisperioodil oli UANi põhiturgudel põud, mis tähendas, et põllumajandustootjate tarbimine vähenes selle tagajärjel.

(113)

Komisjon uuris, kas alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt on asjaomastest riikidest pärit UANi importi vaja hinnata kumulatiivselt.

(114)

Nimetatud säte näeb ette, et rohkem kui ühest riigist pärit importi hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et:

(115)

Kõigist kolmest asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpingumarginaalid olid suuremad alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtasemest. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Seda sellepärast, et impordi turuosad uurimisperioodil olid järgmised: 13,4 % Venemaalt, 8,1 % TTst ja 16,2 % USAst.

(116)

Konkurentsitingimused Venemaalt, TTst ja USAst pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse liidu toote vahel olid sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerisid importtooted üksteisega ja liidus toodetud UANiga, sest neid müüakse samade müügikanalite kaudu ja samadele kliendikategooriatele. Vaatlusalune toode on homogeenne tarbekaup ja konkurents leidis aset suuresti vaid hinna põhjal.

(117)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning Venemaalt, TTst ja USAst pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(118)

Ärakuulamisel väitis MHTL, et importi TTst ei tuleks kumuleerida, sest i) TTst pärit toote hinnad olid pidevalt kõrgemad kui USAst ja Venemaalt pärit toote hinnad, ii) impordimaht vähenes vaatlusalusel perioodil (erinevalt USAst ja Venemaalt pärit impordi mahust), iii) MHTL on Euroopa kontserni osa, iv) MHTL järgib hindu ning v) TT on WTOsse kuuluv arenguriik.

(119)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Otsus, kas hinnata importi kumulatiivselt või mitte, peab põhinema alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel, mis on praegusel juhul täidetud, nagu on rõhutatud põhjendustes 114–117. Mitte ükski MHTLi tõstatatud asjaoludest ei seadnud kahtluse alla TTst pärit impordi ning Venemaalt ja USAst pärit impordi ühise uurimise asjakohasust. (14)

(120)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks nii, et võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(121)

Asjaomaste riikide import liitu muutus järgmiselt:

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(122)

Import asjaomastest riikidest kasvas vaatlusalusel perioodil 64 %. Turuosa suurenemine oli veelgi tuntavam, sest asjaomase impordi turuosa kasvas 72 %, jõudes 21,9 %-lt 2015. aastal 37,7 %-ni uurimisperioodil. Et tarbimine vähenes samal perioodil 5 %, toimus asjaomaste riikide turuosa järsk kasv selgelt teiste turuosaliste kahju arvelt.

(123)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. On oluline selgitada, et selliste statistiliste hindade tase võib erineda koostööd tegevate eksportivate tootjate kui selliste kontrollitud hindadest, sest suurem osa asjaomastest riikidest pärit impordist toimub sidusimportijate kaudu.

(124)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt:

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

(125)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid keskmiselt 32 %. Tegelikult langesid kõigist kolmest asjaomasest riigist pärit impordi hinnad riigist olenevalt 30–34 %. See langus oli eriti selgelt märgatav 2016. aastal, kui tooraine (peamiselt gaasi) hinnad langesid. Uurimisperioodil impordi hinnad siiski langesid 4 %, erinevalt tooraine hindadest, mis tõusid.

(126)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(127)

Tavaliselt võrdleb komisjon liidu piiril kehtivat eksportivate tootjate CIF-hinda liidu tootjate tehasehinnaga, sest selline lähenemisviis tagab tavaliselt õiglase võrdluse. Siiski on uurimise käigus ilmnenud, et praegusel juhul esineb erandlikke asjaolusid, sest umbes kolmandiku valimisse kaasatud liidu tootjate müügitehingute puhul, kus kasutatakse müügihinnana tehasehinda, võib see endaga kaasa tuua liidu tootmisharu hinnad, mille taset ei saa võrrelda impordihindadega konkurentsi tähenduses.

(128)

Liidu tootmisharu selle müügi puhul, kus tuli kanda ka meretranspordikulud sihtsadamatesse, näiteks Roueni (Prantsusmaa) ja Genti (Belgia), leiti tõepoolest, et sobivam on kasutada hindu transpordiks sadamasse, kui et arvutada asjaomase müügi tehasehindu. Kõnealune müük moodustas umbes 40 % liidu tootmisharu müügist. Sellist lähenemisviisi peeti tehasehindade kasutamisest täpsemaks järgmistel põhjustel:

(129)

Komisjon järeldas seetõttu, et selleks, et uurida hinna allalöömise esinemist, on asjakohane kohandada umbes kolmandikku kahe valimisse kaasatud liidu tootja müügitehinguid nii, et nende müüki saaks võrrelda nende tegeliku konkurentsi põhjal asjaomase impordiga. Kahe kolmandiku puhul liidu tootmisharu müügist, mis ei hõlmanud meretransporti, säilitati tavaline CIF-hinna vs. tehasehinna metoodika.

(130)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides vajaduse korral nõuetekohaselt hinda ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas kaalutud keskmiseks allalöömismarginaaliks 3,4 % Venemaalt pärit impordi puhul, 6,2 % TTst pärit impordi puhul ja 9,9 % USAst pärit impordi puhul. Kui pidada silmas, et vaatlusalune toode on tarbekaup ja et konkurents põhineb suuresti vaid hinnal ning selle hinnad on väga läbipaistvad (st turule teada), loetakse sellist marginaali märkimisväärseks. Kui hinnaerinevus on väike, vahetab ostja tarnijat. Seda kinnitasid ka vastused, mis saadi kasutajate esindajatelt.

(131)

Kui võrrelda uurimisperioodil müügihindu liikide kaupa sama kaubandusliku tasandi tehingute juures, lõi asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 6,8 %.

(132)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(133)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(134)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille Fertilizers Europe esitas küsimustikule antud vastuses. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(135)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(136)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulud, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(137)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(138)

Liidus toodetakse UANi tavaliselt keemiakombinaatides. Neis kombinaatides toodetakse gaasist ja lämmastikust lämmastikupõhiseid väetisi ning muid sarnaseid tööstustooteid, näiteks melamiini. Tootmisprotsess hõlmab eri etappe, nagu ammoniaagi ja lämmastikhappe tootmine, ning sõltub seetõttu suuresti juurdepääsust gaasi (kui peamise tooraine) allikatele (gaasimagistraalid või -terminalid) ja on väga kapitalimahukas. Tootjad võivad minna üle teiste lõpptoodete tootmisele, kuid selline võimekus on piiratud ja eri tootjate puhul erinev. See oleneb kombinaadi konfiguratsioonist ja tootja kliendibaasist. Iga äriühingu eesmärk on maksimeerida kombinaadi tootlikkust tervikuna. Sellegipoolest keskendutakse käesolevas uurimises üksnes UANile.

(139)

Kokkuvõttes kahanes UANi tootmine vaatlusalusel perioodil 8 %. Tootmine vähenes märkimisväärselt 2016. aastal, kui asjaomastest riikidest pärit import suurenes võrreldes eelneva aastaga 50 % ja nõudlust mõjutas UANi peamistel turgudel valitsenud põud. Kuigi olukord 2017. aastal paranes, kaasnes uurimisperioodil langevate UANi hindade ja tootlikkusega nii mõnegi liidu tootja üleminek muude lämmastikupõhiste väetiste tootmisele. Kui majanduslikult ei olnud võimalik mõne muu toote tootmisele üle minna, tuli liidu tootjatel tootmine paratamatult seisata.

(140)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 12 %. Nagu on märgitud põhjenduses 138, võib seda liiki tootmise ja tootmisharu puhul tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist mõjutada see, kui toodetakse muid tooteid, mida saab toota samade tootmisseadmetega, ning see peegelduski kõnealustes suundumustes.

(141)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(142)

Liidu tootmisharu müügimaht arvutati sõltumatutele ja seotud isikutele tehtud müügi põhjal makromajanduslikel alustel. Sellise müügi väike maht (umbes 3 % kogumahust) koosnes aga eri impordiallikatest pärit toodangu edasimüügist. Osutatud müük on eespool märgitud müügimahust välja jäetud, sest see peaks hõlmama üksnes liidu tootjate toodangu müüki. Et vältida topeltarvestust, jäeti selline edasimüük välja ka põhjenduses 114 osutatud tarbimisnäitajatest. Selle põhjal vähenes liidu tootmisharu tootmismaht vaatlusalusel perioodil 21 %. Sel perioodil vähenenud tootmismaht on lähedane asjaomaste riikide suurenenud müügimahule.

(143)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 17 %. Selline olukord arenes välja halbade turutingimuste, eelkõige madalate hindade tulemusena, mis tähendas, et liidu müügimaht jäi alla asjaomastest riikidest pärit impordile.

(144)

Eespool esitatud tootmise, müügimahu ja turuosaga seotud arvud näitavad, et liidu tootmisharu ei suutnud vaatlusalusel perioodil kasvada ei absoluutarvudes ega seoses tarbimisega.

(145)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(146)

Arvestades halvenevaid turutingimusi, vähenes liidu tootmisharus vaatlusalusel perioodil töötajate arv 7 %. Kuigi tootmine vähenes enamgi, langes tootlikkus vaatlusalusel perioodil siiski vaid 1 %.

(147)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(148)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt:

Tabel 7

Müügihinnad liidus

(149)

Müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 28 % ja ühiku tootmiskulu vähenes 11 %. Suurim hinnalangus oli 2016. aastal, kui asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga import kasvas 50 % ja nõudmine oli veidi väiksem. Tootmiskulu suundumuse määras peamiselt kindlaks gaasihindade kõikumine. Kulu suurenemisele 2017. aastal ja uurimisperioodil ei kaasnenud siiski samasuguse toote müügihinna vastav tõus, mida suruti veelgi madalamaks.

(150)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(151)

Keskmised tööjõukulud valimisse kaasatud liidu tootjate ühe töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil 10 %. Tööjõukulud töötaja kohta suurenesid eelkõige 2017. aastal, kui tootmine ja tootlikkus kasvasid.

(152)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 9

Laovarud

(153)

Lõppvarud ja laovarud protsendina toodangust vaatlusalusel perioodil vähenesid. Et aga laovarud protsendina toodangust on olnud väikesed kogu perioodi vältel ja lõppvarud sõltuvad hooajalistest erinevustest, ei peeta seda tegurit käesoleva uurimise raames oluliseks kahju näitajaks.

(154)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(155)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes kogu vaatlusaluse perioodi vältel märkimisväärselt keskmise müügihinna ja tootmiskulu muutuste tõttu, nagu on selgitatud põhjenduses 152. Tootmiskulu kasv 2017. aastal ja asjaomastest riikidest pärit impordi tõttu alandatud müügihinnad põhjustasid liidu tootmisharule uurimisperioodil kahjumit.

(156)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumused vaatlusaluse perioodi vältel arenesid negatiivses suunas.

(157)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See arenes vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas, kajastades eespool kasumlikkust ja kassavoogu kirjeldavaid suundumusi.

(158)

Liidu tootmisharu jätkas vaatlusalusel perioodil investeeringuid. Investeeriti selleks, et parendada tootmise tõhusust ning vähendada energiatarbimist ja keskkonnamõju. Ometigi olid 2017. aastal ja uurimisperioodil tehtud investeeringud palju väiksemad kui 2015. ja 2016. aastal. Investeeringute vähenemist põhjustas väiksem suutlikkus kaasata kapitali, nagu tõendas ka rahavoo halvenev olukord.

(159)

Vaatlusaluse perioodi vältel tabas liidu tootmisharu suur müügihinnalangus (28 %), mis koos 2017. aastal ja uurimisperioodi jooksul suurenenud kuludega põhjustas 2015. aasta 14 % kasumi taseme pöördumise kahjumiks. See suundumus põhjustas samasugust langust rahavoos ja investeeringutasuvuses ning vähendas investeeringuid. Märkimisväärset negatiivset mõju on olnud tunda ka sellistes mahunäidikutes nagu tootmine, mis langes 8 %, müügimaht, mis vähenes 21 %, ja turuosa, mis kukkus 69,7 %-lt 2015. aastal 57,9 %-le uurimisperioodil. Selline areng jättis liidu tootmisharu vähekaitstud olukorda.

(160)

Vaid üksikud uuritud näitajad osutasid positiivsele arengule. Tootmisvõimsus suurenes veidi vaatlusalusel perioodil, kuid tootmine vähenes, nagu märgitud eelmises põhjenduses. Ka laovarud on vähenenud, kuid varude tase on olnud madal kogu vaatlusaluse perioodi vältel.

(161)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(162)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on muu hulgas järgmised: import kolmandatest riikidest, tarbimise vähenemine, suundumused (ülemaailmsel) uurea turul, gaasihinna tõus 2017. aastal ja uurimisperioodil, liidu tööstuse ekspordijõudlus, liidu tootjate suuremad kulud ning liidu tootjate teatav UANi ostmine ja müük.

(163)

Vaatlusalusel perioodil suurenes asjaomastest riikidest pärit import 64 %, mis kergitas nende turuosa 72 %, nagu on näha tabelist 2. See areng toimus olenemata 5 % tarbimise vähenemisest vaatlusalusel perioodil.

(164)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid keskmiselt 32 %. Tegelikult langesid kõigi kolme asjaomase riigi hinnad olenevalt riigist 30–34 %. Selline hinnalangus oli iseäranis ilmne 2016. aastal, kui samal ajal suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht võrreldes 2015. aastaga 50 %. Kui võrrelda uurimisperioodil müügihindu liikide kaupa sama kaubandusliku tasandi tehingute juures, lõi asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 6,8 %.

(165)

On selge, et suurel langevate hindadega impordi kasvul oli oluline osa liidu tootmisharu majandusnäitajate halvenemisel. Seda mõju süvendas kaks tootepõhist tegurit. Esiteks, UAN on tarbekaup, mida müüakse klientidele peaaegu erandlikult hinna alusel. Seetõttu võib väikesel hinnavahel olla oluline tagajärg. Teiseks, UAN on vedeltoode, mille ladustamiseks on vaja eripaake. See tähendab, et turuhinnad tuleb heaks kiita vahetult pärast tootmisaega, olenemata sel hetkel kohaldatavast tootmiskulust.

(166)

Asjaomastest riikidest pärit toodete madalad müügihinnad valmistasid kõige enam kahju 2017. aastal ja uurimisperioodil, kui kulud kasvasid kõrge gaasihinna tõttu. Liidu tootmisharu allasurutud müügihinnad, mida ei saanud tõsta koos impordi hinnasurvel suurenevate kuludega, põhjustasid olukorra, kus liidu tööstuse tulemusnäitajad halvenesid ja tekitasid uurimisperioodil kahjumi. 2017. aastal ja uurimisperioodil ei suutnud mitu tootjat seetõttu vältida tootmiskatkestusi ja investeeringud vähenesid märkimisväärselt. See omakorda suurendas kahju, sest keemiakombinaadis on pikaajaliseks toimimiseks vaja teha pidevaid investeeringuid.

(167)

Mõnigi isik mainis imporditaseme ning liidu tootmisharu müügihindade ja kasumi vahelise korrelatsiooni puudumist seoses sellega, et liidu tootmisharu müügihinnad olid kõrged ja kasum oli suur neil perioodidel, kui import oli olulise tähtsusega, ning vastupidi. Siiski järeldused, mis eespool selles punktis tehti, ja liidu tootmisharu suutmatus kasutada omamaist turgu ära samal määral asjaomastest riikidest pärit tootjatega, tõendavad dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju olemasolu.

(168)

Impordimaht muudest kolmandatest riikidest muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

(169)

Import kolmandatest riikidest (peamiselt Valgevenest, Põhja-Makedooniast, Serbiast ja Alžeeriast) vähenes vaatlusalusel perioodil 50 % ning uurimisperioodil oli nende turuosa üksnes 4,1 %.

(170)

Seetõttu järeldati esialgu, et sellisel impordil saab liidu tootmisharu olukorrale olla üksnes marginaalne mõju.

(171)

Liidu tootmisharu ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt:

Tabel 12

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(172)

Vaatlusaluse perioodi vältel kasvas liidu tootmisharu müük eksporditurgudel umbes 280 000 tonni võrra. Seega korvas kasvanud müük eksporditurul üksnes väikese osa kahjumist, mis oli liidu turul umbes 700 000 tonni. Liidu tootmisharu ekspordihinnad olid sarnased liidu turul kehtivate hindadega.

(173)

Seetõttu järeldati esialgu, et selline eksport ei mõjutanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(174)

Uurimise ajal osutasid mõned isikud kõikuvale tarbimisele ja/või peamistel turgudel valitsenud ebasoodsatele ilmastikuoludele kui liidu tootmisharu kahjustavale olukorrale. Tabelist 1 on näha, et tarbimine liidu turul kõikus vaatlusalusel perioodil tõepoolest ja vähenes üldkokkuvõttes 5 %. Hoolimata neist kõikumistest ja üleüldisest langusest suurenes asjaomastest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil siiski pidevalt muu impordi ja liidu tootmisharu müügi arvelt.

(175)

Seetõttu järeldati esialgu, et selline nõudluse areng ei soodustanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(176)

Mõni isik väitis, et liidu tootjate kahjustatud olukord oli tingitud uurea maailmaturuhinnast, mis põhjustaski liidu UANi hindade languse. Siiski ilmnes uurimisest, et uureal puudub maailmaturuhind, mis oleks võinud liidu tootmisharu olukorda mõjutada. On sõltumatuid osalejaid, kes avaldavad uurea hetkehindu maailma eri paikades. Need hinnad osutavad vaatlusaluse perioodi vältel eri kohtade hinnaerinevustele (15). Pealegi kui uurea moodustab kogu maailmas 56 % kõigist tarbitud väetistest, ei ole see eelistatud väetis liidus, kus see moodustab umbes 19 % kasutatud väetistest.

(177)

Seetõttu järeldatigi esialgu, et uurea (maailmaturu)hinnal ei saanud olla olulist mõju liidu tootmisharu müügihindadele ja selle kahjustatud olukorrale.

(178)

Mitu isikut tõid välja müügi-, haldus- ja üldkulude kasvu liidu tootjate hulgas ja/või väitsid, et mõned kaebuse esitanud liidu tootjad on kahjustatud olukorras, sest nad maksavad gaasi eest kõrget hinda.

(179)

Uurimine ei näidanud mingit tavapäratut müügi-, haldus- ja üldkulude kasvu valimisse kaasatud liidu tootjate seas. Mis puutub gaasihindade tasemesse vaatlusalusel perioodil, ei põhjenda see kõnealusel juhul vähenevat kasumit. Kõrge gaasihind võiks põhjendada pidevat suutmatust jõuda piisavate kasumlikkuse tasemeteni, mida aga siinkohal öelda ei saa, sest 2015. ja 2016. aasta kasumlikkuse tase oli vastavalt 14 % ja 10 %.

(180)

Seetõttu tunnistatakse, et gaasihinna tõus oli vaid mõne liidu tootja kahju süvendav tegur. Ometi ei olnud kahju peamine põhjus ei gaasihind ega muu kulu. Asjaomaste riikide impordi avaldatud hinnasurve oli see, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul kompenseerida kulude kasvu hinnatõusu abil.

(181)

Mitu isikut väitis, et kahju, mida mõned liidu tootjad lõpuks kannatasid, oli nende enda tekitatud, sest mõni liidu tootja ostis UANi.

(182)

Uurimine näitas, et mõned liidu tootjad või nende kaubanduspartnerid ostsid UANi liidus paiknevatelt importijatelt või hulgimüüjatelt selleks, et täita teatavaid tellimusi, või logistilistel põhjustel. Arvestades sellega, et mitmest allikast pärit UAN on paakides segunenud ja et mõnikord jagavad selliseid paake turu mitu osalist, ei saa välistada, et liidu tootjad ostsid tegelikult uuesti sama UANi, mida nad ise varem olid müünud. Igal juhul oli liidu tootjate ostetud UANi kogus võrreldes liidu kogumüügiga mahu poolest tähtsusetu.

(183)

Väide, mille esitas üks Venemaa eksportiv tootja selle kohta, et mõned liidu tootjad müüvad UANi alandatud hindadega turuhinnast madalamal, ei leidnud tõenditega kinnitust.

(184)

Eespool osutatu kontekstis järeldati esialgu, et ükski mainitud toiming ei avaldanud liidu tootmisharu kahjustatud olukorrale olulist mõju.

(185)

Uurimise ajal viitasid mõned isikud muudele teguritele, mis võisid soodustada liidu tootmisharu kahjustatud olukorda. Need hõlmasid järgmisi tegureid: i) UANi hindade hooajalisus; ii) liidu tootjate muutuv tootmisvõimsus; iii) liidu mõne tootja ebakorrapärased tarned ning iv) digiplatvorm, mille kaudu müüdaks väetisi veebi teel agressiivsete hindadega.

(186)

Uurimine näitas siiski, et i) kuna analüüs tehti 12-kuulise perioodi põhjal, on hooajalisuse mõju UANi hindadele tasakaalustatud; ii) liidu tootjad kasutavad muutuvat tootmisvõimsust kaitsemeetmena; iii) liidu mõne tootja ebakorrapärased tarned olid tingitud tavapärastest hooldustöödest ning iv) UANi internetimüük, kuigi piiratud kogustes, toimus samasuguste turuhindadega.

(187)

Seetõttu järeldati esialgu, et ükski neist teguritest ei soodustanud liidu tootmisharu kahjustatud olukorda.

(188)

Hoolimata pidevalt vähenevast tarbimisest liidus suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja nende turuosa vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit impordi hind langes 33 %. Impordi turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu turuosa samaväärse vähenemisega. Pidades silmas, et UAN on hinnatundlik tarbekaup, et asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil 37,7 % ning et selle impordi hind lõi liidu tootmisharu hinnad alla, kaasnes sellise impordiga oluline kahjulik mõju. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurve valmistas liidu tootjatele kõige enam kahju 2017. aastal ja uurimisperioodil, kui kulud kasvasid. Sellise surve tõttu halvenesid liidu tootmisharu tulemuslikkuse näitajad, mis viis kahjumini uurimisperioodil.

(189)

Eespool osutatud põhjendustes 171–188 esitatud analüüsis järeldati, et ühelgi muul teguril ei olnud liidu tootmisharu kahjustatud olukorrale märkimisväärset mõju.

(190)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus oli asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega import ning et muud individuaalselt või kollektiivselt arvesse võetud tegurid ei nõrgendanud seda põhjuslikku seost.

(191)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Suuremal osal neist teguritest mõju niisama hästi kui puudus, samal ajal kui gaasihinna tõusu mõju liidu tootmisharu negatiivsele arengule vähenenud kasumi mõistes oli piiratud.

(192)

Et meetmete taset kindlaks määrata, uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinna põhjustatud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust.

(193)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi seoses ühe uurimisaluse riigiga, nimelt Venemaaga. Venemaad puudutav hindamine on esitatud punktis 6.3.

(194)

Üks koostööd tegev Venemaa eksportiv tootja väitis, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a võimalik kohaldamine Venemaale oleks diskrimineeriv, sest tooraine moonutused osutatud artikli tähenduses esinesid ka TT ja USA maagaasiturgudel.

(195)

Komisjon uuris kõnealuseid väiteid ja järeldas esialgu järgmist:

(196)

Seetõttu lükkas komisjon esialgu tagasi väite Venemaa diskrimineerivast kohtlemisest alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel.

(197)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatav kahju moonutuste puudumise korral alusmääruse artikli 7 lõike 2a mõistes. Sellisel juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sh mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistlik kasum (edaspidi „taotletav kasumimarginaal“).

(198)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, kus käsitletakse kavandatavat kasumit, võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uurimisalusest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral.

(199)

Nagu on näha tabelist 2, hakkas import asjaomastest riikidest 2016. aastal hüppeliselt tõusma. Igasugune sellega seotud kasumimarginaal pidi seega pärinema varasematest aastatest. Vältimaks seda, et kasutatakse erandliku kasumiga aastat, otsustati kasutada liidu tootmisharus perioodi 2013–2015 vältel saadud kaalutud keskmist kasumit. Arvati, et sel viisil saavutatud kavandatav kasum, mis kerkis 10 %ni, esindab tavaliste konkurentsitingimuste puhul korralikku kasumit.

(200)

Üks valimisse kaasatud liidu tootja väitis, et komisjon peaks lisama kavandatavale kasumile planeeritud investeeringud, mida vaatlusalusel perioodil ei tehtud. Komisjon uuris seda väidet alusmääruse artikli 7 lõike 2c alusel. Kuid asjaomane äriühing ei esitanud dokumentaalseid tõendeid selle väite toetamiseks, mis lükati seetõttu esialgu tagasi.

(201)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille üks osaline liit on, ning alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevikus tekkivaid kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetme rakendusperioodil, lähtudes artikli 11 punktist 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu 3,7 %, mis lisatakse mittekahjustavale hinnale. Toimikule lisatud teade selle kohta, kuidas komisjon selle lisakulu kindlaks tegi, on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

(202)

Need hinnad sisaldavad tulevikuks kavandatud lisakulusid, et tagada kokkusobivus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „ELi HKS“). ELi HKS on ELi poliitika nurgakivi, et täita mitmepoolseid keskkonnalepinguid. Sellised lisakulud arvutati keskmiste prognoositavate täiendavate ELi lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜ“) põhjal, mis tuleb osta meetmete rakendamise ajal. Arvutuses kasutatud LHÜd olid tasuta antavad saastekvoodid ning nagu kõiki tootmiskulusid, neid kontrolliti, et tagada nende õige jaotamine vaatlusalusele tootele. LHÜde kulusid ekstrapoleeriti, et põhjendada eeldatavat hinnaerinevust meetmete rakendamise ajal. Kõnealuste prognoositud hindade allikas on väljavõte 8. veebruari 2019. aasta Bloomberg New Energy Finance'ist. LHÜde keskmine kavandatav hind selleks perioodiks on 24,14 eurot ühe tonni toodetud CO2 kohta.

(203)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna.

(204)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate TT ja USA eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Nende arvutuste tulemus on esitatud järgmises tabelis.

(205)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt kõigepealt Venemaa puhul seda, kas esialgu kehtestatud dumpingumarginaal oleks suurem kui marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Selleks võrreldi Venemaa koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu sihthinnaga, nagu on selgitatud punktis 6.1. Nende arvutuste tulemus on esitatud järgmises tabelis.

(206)

Kuna selliselt arvutatud turuhinnast madalama hinna marginaal on väiksem kui dumpingumarginaal, tegi komisjon alusmääruse artikli 7 lõikes 2a ettenähtud uurimise.

(207)

Kaebuse esitaja esitas piisavalt tõendeid, et seoses Venemaalt pärit vaatlusaluse tootega esineb tooraine moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Kaebuses esitatud tõestusmaterjali kohaselt on maagaas, mis moodustab uurimisaluse toote tootmiskuludest palju rohkem kui 17 %, Venemaal saadaval kahe hinnaga.

(208)

Seetõttu, nagu on kinnitatud algatamisteates ja kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a, hinnates sobivat meetmete taset seoses Venemaaga, uuris komisjon väidetavat moonutust ja mistahes muid alusmääruse artikli 7 lõikes 2a loetletud moonutusi.

(209)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks peamised vaatlusaluse toote tootmisel kasutatud toorained iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul eraldi. Peamiste toorainete puhul võeti arvesse ainult neid tooraineid, millega seotud kulud moodustavad tõenäoliselt vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest.

(210)

Komisjon tegi kindlaks, et vaatlusaluse toote tootmisel on peamine tooraine maagaas. Uurimine kinnitas, et see moodustab Venemaa mõlema koostööd tegeva eksportiva tootja puhul üle 17 % UANi tootmiskuludest, nagu on nõutud artikli 7 lõikes 2a. Mõlema äriühingu puhul moodustas nende esitatud teabe põhjal gaasi kulu UANi tootmise kogukulust üle 50 % selliste gaasihindade juures, millest andsid teada äriühingud. Korrigeeritud gaasihinna korral, mida on kirjeldatud põhjendustes 52–55 ja 59–60, on gaasi kulu UANi tootmise kogukulust 70–85 %.

(211)

Seejärel uuris komisjon, kas vaatlusaluse toote tootmisel kasutatud maagaas on moonutatud ühega alusmääruse artikli 7 lõikes 2a loetletud meetmetest: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang eksportijatele, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus. Selleks uuris komisjon Venemaa Föderatsiooni asjakohaseid määrusi, huvitatud isikute, sh Venemaa valitsuse ettepanekuid, üldkasutatavaid aruandeid ja uuringuid (16), Venemaa gaasitarnijate auditeeritud majandusaasta aruandeid ja Venemaa valitsuse strateegilisi dokumente. (17)

(212)

Komisjon tegi kindlaks, et esines üks meetmetest, mis on artikli 7 lõike 2a teises lõigus loetletud tooraine moonutusena, nimelt eksporditollimaks (30 %) (18), ja mis mõjutas uurimisperioodil maagaasi müüki Venemaal.

(213)

Peale selle antakse ühtsele gaasitarnesüsteemi omanikule ainuõigus eksportida gaasi gaasilises olekus. Samuti nähakse seadusega ette, et ühtse gaasitarnesüsteemi omanik võib olla üksnes riigi kontrollitav üksus. Seetõttu sai ainulitsentsi maagaasi eksportida Gazprom. Kirjeldatud olukorda võiks määratleda ekspordiloa nõude või kvalifitseeritud eksportijate loetelu meetmena.

(214)

Lisaks viitas kaebuse esitaja maagaasi kahetisele hinnakujundusele kui võimalikule tooraine moonutusele. Uurimisel leiti tõepoolest tõendid, mis viitasid kahetise hinnakujunduse olemasolule seoses maagaasi müügiga Venemaa siseturul ja ekspordina, kasutades gaasihinna valemit, mida kasutatakse reguleeritud omamaiste hindade kindlaksmääramisel.

(215)

Selle kohaselt on omamaine hind Venemaal reguleeritud riigi omanduses oleva gaasitarnija Gazpromi jaoks ja reguleerimata teiste tarnijate jaoks. Muud tarnijad peale Gazpromi järgivad siiski hoolega Venemaa valitsuse Gazpromile kehtestatud hinda, nagu on saadud teada uuringus osalenud eksportivatelt tootjatelt, aga ka avalikust teabest (19). Olenevalt aastast reguleeritakse omamaine hind gaasihinna valemi põhjal või määratakse indekseerimisega. Kasutatav indeks avaldatakse korrapäraselt Venemaa majandusarengu ministeeriumi sotsiaal-majandusliku arengu prognoosis (20). Gaasihinna valemiga arvutatakse sobiv omamaise hinna tase, kui maagaasi rahvusvahelisest hinnast lahutatakse eksporditollimaks, rahvusvahelise ja omamaise transpordi kulud ning niinimetatud vähenduskoefitsient. Komisjon leidis, et kahetise hinnakujunduse mõju võib omistada vähenduskoefitsiendile, mis ei sõltu eksporditollimaksu mõjust.

(216)

Komisjon võrdles maagaasi hinda rahvusvahelise turu tüüpilise hinnaga. Uurimine kinnitas, et Venemaal on maagaasi omamaine hind märkimisväärselt – enam kui kaks korda – madalam põhjendustes 59–60 esitatud selgituse põhjal arvutatud Waidhausi hinnast.

(217)

Nagu on selgitatud põhjenduse 55 punktis d, oli komisjon arvamusel, et Waidhausi hind on tüüpiliseks rahvusvahelise turu hinnaks sobiv võrdlushind, millega hinnata maagaasi omamaise turu hinna moonutust Venemaal.

(218)

Üks Venemaa koostööd tegevaid tootjaid väitis, et maagaas ei ole UANi tootmise tooraine ja seetõttu ei kehti selle kohta alusmääruse artikli 7 lõikes 2a esitatud analüüs. Samuti väitis kõnealune huvitatud isik, et kaebuse esitajale polnud selge, et maagaasi kulu vastab UANi tootmise koguhinnas 17 % künnisele.

(219)

Nagu on selgitatud põhjenduses 52, moodustab maagaas üle 50 % asjaomase toote tootmiskuludest. Asjaolu, et seda kasutatakse ammoniaagi tootmisel, mis on üks esimesi etappe vaatlusaluse toote tootmisel, nagu on selgitatud põhjenduses 60, ei muuda olukorda, et tegemist on vajaliku toorainega vaatlusaluse toote tootmisel. Venemaa mõlemad UANi tootjad on täielikult integreeritud keemiakombinaadid ja seetõttu kasutavad mõlemad ära maagaasi täheldatud moonutusi vaatlusaluse toote valmistamisel. Seetõttu lükatakse väide esialgu tagasi.

(220)

Komisjon, võttes arvesse oma hinnangut, mis on esitatud põhjendustes 205 ja 215, järeldas esialgu, et maagaasi puhul kehtivad moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(221)

Järeldanud, et Venemaa puhul esineb tooraine moonutusi, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 7 lõikes 2a, uuris komisjon, kas saab selgelt järeldada, et ajutiste tollimaksude kehtestamine kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b oli liidu huvides. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe, sealhulgas eksportiva riigi vaba tootmisvõimsuse, tooraineturu konkurentsi ja liidu äriühingutele avalduva tarneahelate mõju hindamisel kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b. Hindamise korraldamiseks liitis komisjon kõnealused küsimustikud kõikidele huvitatud isikutele saadetavatele küsimustikele. Kaebuse esitaja ja mõningad rahulolematud tootjad esitasid neile küsimustele vastuse. Neile küsimustele vastas ka mõni muu isik, aga suurem osa nende väheste isikute vastustest ei olnud täielikud.

(222)

Nagu on märgitud põhjendustes 141 ja 143, toodetakse UANi keemiakombinaatides. Sellega seoses sõltub vaba tootmisvõimsus suuresti kombinaadi konfiguratsioonist ja tootja kliendibaasist. Iga äriühingu eesmärk on maksimeerida kombinaadi tootlikkust tervikuna ja seetõttu on täpset vaba võimsust raske kindlaks määrata.

(223)

Seda asjaolu arvestades ja uurimise käigus kogutud teabe põhjal määras komisjon kindlaks, et Venemaal ulatub vaba tootmisvõimsus 330 000 tonnist 750 000 tonnini aastas, mis moodustab 7–16 % liidus tarbitud UANist. Need arvud määrati kindlaks kontrollitud tootmisvõimsust puudutava teabe põhjal, mille esitasid kaks koostööd tegevat Venemaa eksportivat tootjat, kelle toodang moodustas suurema osa toodangust Venemaal (tegelik tootmisvõimsus, v.a muutuv tootmisvõimsus), ja kaebuse esitajatelt saadud teabe põhjal (võimalik vaba tootmisvõimsus, k.a muutuv tootmisvõimsus).

(224)

Venemaa UANi turg (21) on võrdlemisi väike, kui võrrelda Venemaa UANi tootmisvõimsusega (22). Tootmise juures, mis kaalub suuresti üles omamaise tarbimise, on Venemaa UANi netoeksportija.

(225)

2017. aastal eksportis Venemaa Ukrainasse üle 100 000 tonni UANi. Pärast seda, kui Ukraina kehtestas 2017. aasta mais dumpinguvastased meetmed Venemaalt pärit UANile, oli võimalik neid tooteid suunata muudele huvitavamatele turgudele, k.a liidu turule.

(226)

Venemaa ekspordipotentsiaal on ilmne. Isegi kui Venemaa tootjate tootmisvõimsuse muutumist peeti piiratuks, ei saa eitada, et alates 2018. aasta augustist on UANi importimine Venemaalt liitu olnud pidevalt tõusuteel, nagu on esitatud tabelis 2 (vt ka registreerimismääruse tabelit 1). Samuti märgiti, et oma 19. septembri 2018. aasta ettepaneku leheküljel 9 nägi Eurochem ette UANi ekspordi kasvu Venemaalt 2018. ja 2019. aastal.

(227)

Nagu on rõhutatud eespool mainitud põhjenduses 54, näitas uurimine, et Venemaa siseturul reguleerib gaasihindu riik föderaalsete seadustega ning seetõttu ei kajasta need hinnad tavapäraseid turutingimusi, kus hinnad kehtestatakse põhiliselt tootmiskulude ja kasumiootuste põhjal.

(228)

Acron esitas Venemaa gaasiturul toimuvast konkurentsist (nimelt gaasihinna, reguleeritud ja reguleerimata hindade kasumlikkuse ja tarneallikate kohta) kokkuvõtte, mille oli 2016. aastal koostanud Venemaa valitsus väljaspool uurimist. Siiski ei leidnud komisjon, et kõnealune kokkuvõte, mida käsitleti põhjendustes 56 ja 57, kahjustaks eespool esitatud põhjendustes tehtud järeldusi.

(229)

Gaasituru reguleerimine Venemaal seisneb Venemaa UANi tootjate ebaausas eelisseisundis, sest neil on juurdepääs kunstlikult madalatele gaasihindadele omamaisel turul tänu riiklikele õigusaktidele, mida on selgitatud eespool põhjendustes 209–217. Samal ajal mõjutas liidu tootjaid negatiivselt Venemaa kõnealuste määruste põhjustatud hinnadiskrimineerimine, mille tõttu peavad nad sama gaasi eest maksma palju kõrgemat hinda kui Venemaa tootjad.

(230)

Komisjon leiab, et tõenäoliselt selline olukord lähitulevikus ei muutu (23).

(231)

Uurimise järelduste kohaselt on tarneahelate eeldatav mõju piiratud. Tegelikult väitis enamik isikuid, sh importijad, et UANi lõppkasutajad, st põllumajandustootjad, oleksid ainsad, keda meetmetest lähtuv hinnatõus mõjutaks, kuna tarneahelas ei ole vahendajaid, kes kannaksid tollimaksust tulenevad kulud. Mitmest allikast pärit UANi, mis on vedelik ja üsna homogeenne tarbekaup, segatakse paakides ning enamik tarneahela osalejaid ei pea ostetud/kasutatud UANi päritolu tähtsaks. Seetõttu ei eeldata, et üldised tarneahelad muutuksid meetmete rakendamisel märgatavalt. Liidu tootjad toodavad UANi edasi, samal ajal kui eeldatakse, et import Venemaalt (samuti ka muudest uuritud riikidest) jätkub, pidades silmas UANi nõudmise kasvu ja asjaolu, et liidu tootjad saavad muu toote tootmisele üle minna vaid piiratud ulatuses.

(232)

Uurimise järelduste kohaselt oleks üldine mõju liidu põllumajandustootjatele väike. Komisjon leidis, et UANile kulub alla 1 % üldistest põllumajandustootmiskuludest liidus. Meetmetest tekkinud võimalikul hinnatõusul ei peaks seetõttu olema olulist mõju liidu põllumajandussektorile üldiselt.

(233)

Võttes arvesse, et UANi kui väetist kasutatakse paljudel otstarvetel ning selle kasutusalad erinevad põllumajanduskultuuride ja piirkondade kaupa jne, hindas komisjon harilikule nisule (peamine põllumajanduskultuur, mille kasvatamisel UANi kasutatakse) spetsialiseerunud põllumajandusettevõtteid Prantsusmaal (peamine nisu tootev riik liidus), mis kasutavad UANi ainsa lämmastikväetise allikana.

(234)

Sellistes spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetes moodustasid kõigi väetiste kulud 2013. aastal 21,94 % nende kuludest (24). Komisjoni hinnangul moodustasid kulud UANile 2017.–2018. aasta kampaania ajal kuni 10 % tootmise kogukuludest (25). Arvestades kõrgeimat ajutiselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, moodustaks see kõige rohkem 3 % (26) tootmiskulude kasvust, juhul kui meetmete mõju kantakse edasi samas proportsioonis. Niisiis järeldas komisjon, et meetmetel poleks ebaproportsionaalset mõju isegi kõnealustele põllumajandusettevõtetele. Liiatigi tegelevad paljud liidu (sh Prantsusmaa) põllumajandusettevõtted mitme põllukultuuri kasvatamisega.

(235)

Hinnanud kogu käesolevasse uurimisse puutuvat teavet, järeldas komisjon esialgu, et Venemaa puhul on liidu huvides määrata kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a kindlaks ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(236)

Esiteks tegi komisjon ennekõike kindlaks, et Venemaalt pärit toote puhul esineb tooraine moonutusi. Teiseks leidis komisjon, et Venemaal on vaba tootmisvõimsust, mida saab kasutada ekspordi suurendamiseks liitu. Peale selle leidis komisjon, et Venemaa tootjatel on maagaasi suhtes ebaõiglane eelis liidu tootjate ees Venemaa turul kehtiva määruse tõttu. Komisjon järeldas lõpuks, et meetmed ei mõjuta negatiivselt tarneahelat Euroopas. Komisjon leidis, et kuigi meetmed võiksid mõjutada piiratud arvu liidu põllumajandustootjaid, oleks igasugune mõju piiratud ja üldsegi mitte ebaproportsionaalne. Lõpuks arvas komisjon, et UANi eksport võib jätkuda ja tarneid ei tohiks seetõttu meetmetega katkestada. Eeldatakse, et import asjaomastest riikidest, mille turuosa oli uurimisperioodil üle 37 %, jätkub, pidades silmas UANi nõudmise kasvu ja asjaolu, et liidu tootjad saavad muu toote tootmisele üle minna vaid piiratud ulatuses. Igal juhul saavad liidu tootjad vaba tootmisvõimsuse korral toota UANi olulises mahus.

(237)

Komisjon järeldas eespool esitatu põhjal, et Venemaa puhul piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatav kahju. Liidu tootjaid ei kahjusta võrreldes Venemaa eksportivate tootjatega mitte ainult dumping, vaid ka muud kaubandust moonutavad meetmed. Seepärast peaks kaubanduse piisavaks kaitsmiseks võrduma Venemaale kehtestatavate meetmete tase dumpingumarginaaliga, nagu esialgu kindlaks määrati.

(238)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul liidu huvides võtta meetmeid seoses impordiga Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning USAst. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi eri huvide, sh liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja muude asjaomaste majandustegevuses osalejate huvide hindamisel.

(239)

Liidus on 20 teadaolevat UANi tootjat. Uurimisega koostööd teinud liidu tootjad hõlmavad 80 % liidu tootmismahust. Kaks äriühingut või kontserni, kes toodavad liidus 30 % UANist, koostööd ei teinud.

(240)

Meetmete puudumisel on tõenäoliselt negatiivne mõju liidu tootmisharule väiksema müügimahu ja sellega kaasneva hinnalanguse mõttes, mis seeläbi vähendab kasumlikkust ja investeeringuid. Meetmed võimaldaksid liidu tootmisharul kasutada oma potentsiaali liidu turul, mis pakub kõigile võrdseid võimalusi, taastada kaotatud turuosa ja suurendada kasumlikkust kuni jätkusuutlikuks peetava tasemeni.

(241)

Küsimustikule saatis vastused kolm sõltumatut importijat. Vaid kaks neist olid nõus edaspidi uurimises koostööd tegema.

(242)

Kahe koostööd tegeva importija puhul moodustasid UANiga seotud toimingud vaid väikese osa ühe importija tegevusest, kes on tegelikult oma liikmete nimel tegutsevate ühistute liit. Teine, UANist sõltuvam importija, kohandab oma müügihindu olenevalt UANi turu arengust. Kaks koostööd tegevat importijat pakuvad suurt hulka teenuseid ja/või tooteid ning neil on mitu tarneallikat.

(243)

Mistahes negatiivsed tagajärjed, mis võivad liidu importijatele meetmete tõttu osaks saada, ei kaalu üles nende meetmete positiivseid tagajärgi liidu tootmisharule. Meetmete eesmärk on luua kõigile võrdsed võimalused, millest kõik pooled kasu saaksid. Peale selle pakuvad importijad üldiselt suurt hulka väetisi ja/või teenuseid ning neil on mitu tarneallikat. Enamik isikuid, sh mõlemad koostööd tegevad importijad, väitsid, et UANi lõppkasutajad, st põllumajandustootjad, oleksid isikud, keda lõpuks mõjutaks võimalik meetmetest lähtuv hinnatõus.

(244)

11 kasutajate huve esindavat isikut esitasid küsimustikule vastuse, kuigi nende andmete kontrollitavus oli piiratud.

(245)

Ühendused, mis esindavad asjaomaseid ühistuid ja/või põllumajandustootjaid liidus (COPA-COGECA), Prantsusmaal (COOP de France), Iirimaal (Irish Farmers Association) ja Soomes (MTK), avaldasid arvamust, et meetmetel oleks UANi kasutajatele, st põllumajandustootjatele, negatiivne mõju. Oluline arv Prantsusmaa ühistuid, ühistute liite/ühendusi ja ostuplatvorme, kes ostavad põllumajandustootjate nimel põllumajandusvahendeid, andis teada negatiivsest mõjust, mida meetmed võiksid Prantsusmaa põllumajandustootjatele tekitada. Koostööd tegevad eksportivad tootjad, hulk sõltumatuid importijaid ning mitu ettevõtjat Prantsusmaal ja Hispaanias väljendasid samasugust seisukohta.

(246)

Üks suur Prantsuse vahendusettevõtja, kes tegutseb põllumajanduslike toiduainete valdkonnas, märkis, et kehtestatavad dumpinguvastased meetmed peavad olema leebed.

(247)

Mõni isik väitis, et põllumajandustootjate (ja/või muude ettevõtjate) jaoks on asendustoodete valik kas piiratud või puuduvad need üldse, sest liidus ei toodeta piisavalt lämmastikväetisi. Samas ei viita toimikus miski lämmastikväetiste nappusele liidus; üldiselt on lämmastikuga väetamiseks palju eri allikaid, näiteks kaltsiumammooniumnitraat, ammooniumnitraat ja uurea.

(248)

Mõnes märkuses puudutati UANi kulude tähtsust põllumajandusettevõttes (kuigi kvantifitseerimine oli isikute kaupa erinev) ja/või rõhutati, et põllumajandustootjad on aastaid eri põhjustel (nt halb saak 2016. aastal, madalad müügihinnad, halvad ilmastikuolud või turu suur konkurentsivõime) kannatanud ning kaalul on töökohad. Nende isikute väidete kohaselt mõjutaksid dumpinguvastased meetmed mõnda põllumajandustootjat tootmist lõpetama ja/või tekitaksid edaspidigi kahju majandusharule, mis ei suuda kanda kulusid ja vajadusi üle, et need jääksid maailmaturul konkurentsivõimeliseks. Mõne isiku jaoks oleksid dumpinguvastased meetmed kompromiss ühise põllumajanduspoliitikaga ning viimasest ei piisa, et tagada põllumajandusettevõtete sissetulek ja konkurentsivõime.

(249)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Ehkki komisjon tunnistab, et mõju võib põllumajandustootja tüübist ja põllumajandustavast olenevalt olla erinev, leidis ta, et UANi kulud moodustavad liidus vähem kui umbes 1 % põllumajandustootmise kogukuludest. Meetmetest tuleneval hinnatõusul, kui üldse tekib, ei peaks seetõttu olema olulist mõju kogu liidu põllumajandussektorile.

(250)

Arvestades sellega, et UANi kui väetist kasutatakse paljudel otstarvetel ning selle kasutusalad erinevad põllumajanduskultuuride ja piirkondade kaupa jne, uuris komisjon harilikule nisule (peamine põllumajanduskultuur, mille kasvatamisel kasutatakse UANi) spetsialiseerunud põllumajandusettevõtteid Prantsusmaal (peamine nisu tootev riik liidus), mis kasutavad UANi ainsa lämmastikväetise allikana.

(251)

Sellistes spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetes moodustasid UANi kulud 2013. aastal 15,4 % nende kuludest (27). Komisjoni hinnangul moodustasid kulud UANile 2017.–2018. aasta kampaania ajal kuni 10 % tootmise kogukuludest (28). Arvestades kõrgeimat ajutiselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, moodustaks see ligikaudu 3 % (29) tootmiskulude kasvust, juhul kui meetmete mõju kantakse edasi samas proportsioonis. Seega rakendatud meetmetest tuleneval hinnatõusul, kui see üldse tekib, ei peaks halvima võimaluse korral olema põllumajandusettevõtetele ebaproportsionaalselt suurt mõju, arvestades muuhulgas põllumajandustootjate käsutuses olevaid vahendeid, millega saab tagada UANi mõistliku hinna (nt ühisostud ostuplatvormide kaudu või kindlustus marginaalide maandamiseks). Liiatigi tegelevad paljud liidu põllumajandusettevõtted mitme põllukultuuri kasvatamisega.

(252)

Seoses väitega mõju kohta põllumajandusettevõtete töökohtadele märgitakse, et aastatega on liidu põllumajandus muutumas tehnoloogiamahukamaks ja tööjõud on vähenenud, mis prognooside kohaselt jätkub (30). Nende praeguste suundumustega võrreldes on dumpinguvastaste meetmete mõju tõenäoliselt väike.

(253)

Olenemata eespool esitatud esialgsetest järeldustest, innustab komisjon isikuid, kes ei ole oma seisukohta veel esitanud, esitama oma märkused kasutajate huvide kohta. Neid tähelepanekuid ja muid asjaolusid, millele huvitatud isikud juhivad komisjoni tähelepanu kindla tähtaja jooksul pärast ajutiste meetmete kehtestamist, analüüsitakse hoolikalt lõppetapis.

(254)

Käesolevas punktis hinnatakse muid märkusi, mida esitas mitu huvitatud isikut. Need isikud on eksportivad tootjad, importijad, asjaomaseid ühistuid ja/või põllumajandusettevõtteid esindavad organisatsioonid liidus, Prantsusmaal ja Iirimaal; Prantsusmaa ühistud, ühistute liidud/ühendused ja ostuplatvormid, mille kaudu põllumajandustootjad ostavad tootmiseks vajalikke vahendeid, ning paljud ettevõtjad Prantsusmaal, Hispaanias ja mujal liidus.

(255)

Mõni isik oli meetmete vastu põhjusel, et import on vajalik, et liidus ei toodeta piisavalt UANi ning lõhe nõudluse ja tootmise vahel süveneb ja et liidu UANi tootjad eelistavad muid lisandväärtusega tooteid. Komisjon lükkas need väited tagasi. Kokkuvõttes on olemas piisavalt UANi varusid. Asjaolu, et liidus toodetakse UANi piiratud koguses, nõudlus UANi järele liidus kasvab ja liidust on kadunud mõned tavapärased UANi tarneallikad (nt üks äriühing, mis varem tootis Prantsusmaal UANi, lülitus täielikult muude väetiste tootmisele), ei õigusta dumpingu kasutamist. Uurimisel selgus, et on kasulik säilitada liidus mitu tarneallikat (31), sealhulgas kohalikud UANi tootjad, ning mitte suurendada sõltuvust kolmandatest riikidest pärit UANist, millega kaasneb ebaaus kauplemistava ja/või tooraine moonutused ja/või suurem CO2-jalajälg (32). Samuti näitas uurimine, et liidu UANi tootjatel on võrdsete tingimuste tagamise korral olemas võimsus/võimalus UANi tootmist suurendada.

(256)

Mõni osaline väitis, et meetmete abil vähendatakse UANi kasutamist, sest tegemist on väetisega, millel on väiksem keskkonnamõju kui muudel väetistel, mistõttu on see paremini kooskõlas keskkonnakaitsepoliitikaga. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kuigi UANil on põllumajanduses palju eeliseid, ei ole see keskkonna suhtes neutraalne ja põhjustab üldiselt suuremat ammoniaagi lendumisel tekkivaid kadusid kui nitraadipõhised väetised.

(257)

Mõni isik väitis, et teiste ettevõtjate tegevus võib selle tõttu kannatada; liidu UANi tootjatel on vähem töökohti kui muudes valdkondades; kaalul on toiduga kindlustatus (sest meetmete tõttu kasutavad põllumajandustootjad vähem UANi, mis vähendab tootlust ja sellest tulenevalt saagikust) ning kõik lämmastikväetised kallinevad (seega jääb püsima tavapärane hinnavahe väetise eri liikide vahel). Komisjon lükkas need väited tagasi. Puuduvad usaldusväärsed hinnangud UANi tootmisega seotud töökohtade arvu kohta asjaomaste ettevõtjate juures, samal ajal kui kontrollitud arvude kohaselt on liidu tootmisettevõtetes üle 1 000 UANi tootmisega seotud töökoha. Kuus isikut, kes esindasid mitmesuguste ettevõtjate huve, esitasid küsimustikule vastused, kuigi neis oli vähe kontrollitavaid andmeid. Mis puutub toiduga kindlustatusesse, siis on meetmete eesmärk luua võrdsed võimalused, millest võivad kasu saada kõik isikud. Toimikust ei selgu kuidagi, et juhul, kui UANi hind tõuseb, on sellel märkimisväärne mõju muude väetiste hinnale.

(258)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon esialgu, et selles uurimisetapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et asjaomastest riikidest pärit UANi impordi suhtes meetmete kehtestamine poleks liidu huvides.

(259)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(260)

Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit vesi- või ammoniaagilahuses uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale (põhjendus 208). Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(261)

Venemaalt pärit vesi- või ammoniaagilahuses uurea ja ammooniumnitraadi segudele kohaldatava impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b. Komisjon uuris, kas kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust. Kui komisjon oli leidnud asjaomase toote tooraine moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a mõistes peamiselt, aga mitte ainult, 30 % eksporditollimaksu kujul, järeldas ta, et alusmääruse artikli 7 lõike 2b järgi oleks liidu huvides määrata tollimaksu suurus dumpingumarginaali tasemel, sest dumpingumarginaalist madalamast tollimaksumäärast ei piisa liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

(262)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised:

(263)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(264)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (33). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab teha kindlaks, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(265)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(266)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult uurimise käigus koostööd mitte teinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(267)

Nagu on osutatud punktis 1.2, tuleb kooskõlas komisjoni seisukohaga vesi- ja ammoniaagilahustes uurea ning ammooniumnitraadi segude import registreerida. Registreerimise eesmärk alusmääruse artikli 10 lõike 4 põhjal oli nõuda võimaluse korral tollimaksud sisse tagasiulatuvalt.

(268)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, peaks impordi registreerimine lõppema/jätkuma.

(269)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. See otsus tehakse lõppetapis.

(270)

Alusmääruse artikli 19a kohaselt teavitas komisjon huvitatud isikuid kavandatavast ajutiste tollimaksude kehtestamisest. Teave tehti avalikkusele kättesaadavaks ka DG TRADE'i veebisaidi kaudu. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva, et esitada märkused konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(271)

Märkusi saadi ühingult Fertilizers Europe ja kõnealuselt neljal eksportivalt tootjalt. Komisjon võttis arvesse tehnilist laadi märkused ja korrigeeris marginaale vastavalt.

(272)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama 15 päeva jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema viie päeva jooksul, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(273)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2016/1233 (4) nimetati 26. juulil 2016 Kyriakos CHATZITTOFISE asemel asendusliikmeks Stavros YEROLATSITES. Nõukogu otsusega (EL) 2017/799 (5) nimetati 5. mail 2017 Stavros YEROLATSITESE asemel asendusliikmeks Kyprianos ANDRONIKOU.

(2)

Seoses Kyprianos ANDRONIKOU ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2018/839 (4) nimetati 4. juunil 2018 Per NØRHAVE asemel asendusliikmeks Marc PERERA CHRISTENSEN.

(2)

Seoses Marc PERERA CHRISTENSENI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2018/1015 (4) nimetati 13. juulil 2018 Pierre WIESI asemel asendusliikmeks Cécile HEMMEN.

(2)

Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Cécile HEMMEN (Maire de la Commune de Weiler-la-Tour) asendusliikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses Babette WINTERI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(3)

Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Marion WALSMANN (Mitglied des Thüringer Landtags) liikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(4)

Seoses Dieter LAUINGERI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses Petros SOULASI ametiaja lõppemisega on vabanenud asendusliikme koht,

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 peab komisjon arvutama igal aastal keskmise CO2-eriheite ja eriheite sihttaseme iga väikeste tarbesõidukite tootja kohta liidus. Kõnealuse arvutuse põhjal teeb komisjon kindlaks, kas tootjad ja heiteühendused on järginud neile kehtestatud eriheite sihttasemeid.

(2)

Keskmise eriheite ja eriheite sihttaseme arvutamiseks kasutatavad üksikasjalikud andmed põhinevad liikmesriigis eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud uute väikeste tarbesõidukite registreerimisandmetel. Mitmeastmelise tüübikinnitusega väikeste tarbesõidukite puhul vastutab CO2-eriheite eest komplekteeritud sõiduki baassõiduki tootja.

(3)

Kõik liikmesriigid on 2017. aasta andmed kooskõlas määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõikega 2 komisjonile esitanud. Juhtudel, kus komisjon andmeid kontrollides leidis, et osa andmeid on puudu või on andmed ilmselgelt ebatäpsed, võttis komisjon asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja kokkuleppel nende liikmesriikidega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui kokkulepet liikmesriigiga ei saavutatud, siis selle liikmesriigi esialgseid andmeid ei muudetud.

(4)

Komisjon avaldas esialgsed andmed 17. mail 2018 ja esitas 65 tootjale nende 2017. aasta keskmise CO2-eriheite ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused. Tootjatel paluti andmeid kontrollida ja teavitada komisjoni vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest. 23 tootjat esitasid teate vigade kohta.

(5)

Ülejäänud 42 tootja kohta, kes ei teavitanud andmetes esinenud vigadest või jätsid vastamata, tuleks esialgsed andmed ning keskmise eriheite ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused kinnitada.

(6)

Komisjon on kontrollinud tootjate teatatud vigu ja nende parandamise põhjendusi ning andmed on vastavalt kinnitatud või neid on muudetud.

(7)

Kui kannetest olid puudu vastavad sõiduki tehasetähised või identifitseerimisparameetrid, nagu tüüp, variant, versiooni kood või tüübikinnituse number, või kui need olid valed, tuleks arvesse võtta seda, et tootjad ei saa selliseid kandeid kontrollida ega parandada. Seepärast on kõnealuste kannete puhul asjakohane kohaldada CO2-heite ja sõiduki massi andmete suhtes lubatavat viga.

(8)

Lubatav viga arvutatakse kui erinevus kõrvalekallete vahel, kui ühel juhul on arvutamisel kaasa arvatud registreerimised, mida tootja kontrollida ei saa, ning teisel juhul on need arvestamata jäetud, ning kõrvalekalle on eriheite sihttaseme ja keskmise eriheite vahe. Sõltumata sellest, kas see erinevus on positiivne või negatiivne, peaks lubatav viga alati parandama tootja tulemust talle kehtestatud eriheite sihttaseme suhtes.

(9)

Määruse (EL) nr 510/2011 artikli 10 lõike 2 kohaselt loetakse, et tootja täidab kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud eriheite sihttaseme nõudeid juhul, kui käesolevas otsuses osutatud keskmised heited on väiksemad eriheite sihttasemest (kui sihttaseme ja keskmise heite vahe on negatiivne). Kui aga keskmine heide on suurem kui eriheite sihttase, siis tuleb kehtestada ülemäärase heite maks, välja arvatud juhul, kui asjaomase tootja puhul on tehtud kõnealuse sihttaseme osas erand või kui see tootja on heiteühenduse liige ja see heiteühendus täidab talle kehtestatud eriheite sihttaseme nõudeid.

(10)

3. novembril 2015 tegi Volkswagen Group avalduse, mille kohaselt on mõne nende sõiduki tüübikinnitusega seotud CO2-heite määramisel tuvastatud eeskirjade rikkumisi. Pärast põhjalikku uurimist on saadud piisavalt selgitusi, et kinnitada või muuta Volkswageni heiteühenduse ja selle liikmete Audi AG, Dr. Ing. h.c.F. Porsche AG, Quattro GmbH, Seat S.A., Skoda Auto A.S. ja Volkswagen AG 2014., 2015., 2016. ja 2017. kalendriaasta esialgseid andmeid.

(11)

Tootjat käsitlevad ning käesoleva otsusega kinnitatud või muudetud väärtused võib läbi vaadata juhul, kui asjaomased riiklikud asutused kinnitavad eeskirjade rikkumisi seoses CO2-heite väärtustega, mis esitati selleks, et teha kindlaks, kas kõnealune tootja täidab eriheite sihttaseme nõudeid,