|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 57 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/324, 25. veebruar 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete bifentriini, karboksiini, FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber), pipratolmu ekstraheerimisjäägi ja naatriumalumiiniumsilikaadi heakskiidu kehtivusaegadega ( 1 ) |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
26.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/324,
25. veebruar 2019,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete bifentriini, karboksiini, FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber), pipratolmu ekstraheerimisjäägi ja naatriumalumiiniumsilikaadi heakskiidu kehtivusaegadega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on esitatud toimeained, mida loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heakskiidetuks. Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osas on esitatud toimeained, mis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetud. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/195 (3) pikendati toimeaine bifentriini heakskiidu kehtivusaega 31. juulist 2019 kuni 31. juulini 2021. |
|
(3) |
Rakendusmäärusega (EL) 2017/195 pikendati pipratolmu ekstraheerimisjäägi ja naatriumalumiiniumsilikaadi kehtivusaegu 31. augustist 2019 kuni 31. augustini 2020. |
|
(4) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1266 (4) pikendati toimeaine karboksiini heakskiidu kehtivusaega 31. maist 2021 kuni 31. maini 2023. |
|
(5) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/184 (5) pikendati toimeaine FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber) heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021. |
|
(6) |
Taotlused toimeainete bifentriini, karboksiini, FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber), pipratolmu ekstraheerimisjäägi ja naatriumalumiiniumsilikaadi heakskiidu kehtivusaja pikendamiseks esitati kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (6) artikliga 1. Pipratolmu ekstraheerimisjäägi ja naatriumalumiiniumsilikaadi puhul ei esitatud aga taotluse toetuseks täiendavaid toimikuid, mis on nõutud kõnealuse määruse artikli 6 kohaselt. Taotlejad on bifentriini, karboksiini ja FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber) puhul kinnitanud, et nad ei toeta enam kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamist. |
|
(7) |
Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki, ei ole kõnealuste toimeainete rakendusmäärustega (EL) 2017/195, (EL) 2018/1266 ja (EL) 2018/184 antud heakskiidu kehtivusaja pikendamised enam õigustatud. Seepärast on asjakohane ette näha, et toimeainete bifentriini, karboksiini, FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber), pipratolmu ekstraheerimisjäägi ja naatriumalumiiniumsilikaadi heakskiit aegub ettenähtud kuupäeval ja seda ei pikendata. |
|
(8) |
Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. veebruar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(3) Komisjoni 3. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/195, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisa B osas loetletud mitme toimeaine heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (AIR IV pikendamisprogramm) (ELT L 31, 4.2.2017, lk 21).
(4) Komisjoni 20. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1266, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 1-dekanooli, 6-bensüüladeniini, alumiiniumsulfaadi, asadiraktiini, bupirimaadi, dasometi, diklofopi, ditianooni, dodiini, fenasakviini, fluometurooni, flutriafooli, heksütiasoksi, hümeksasooli, indolüülvõihappe, isoksabeeni, karboksiini, kletodiimi, lubiväävli, metaldehüüdi, paklobutrasooli, pentsükurooni, sintofeeni, τ-fluvalinaadi, tebufenosiidi ja tsükloksüdiimi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 238, 21.9.2018, lk 81).
(5) Komisjoni 7. veebruari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/184, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber) ja sulfurüülfluoriidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 34, 8.2.2018, lk 10).
(6) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
A osa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
B osa 23. reas asendatakse bifentriini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev järgmisega „31. juuli 2019“. |
OTSUSED
|
26.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/4 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/325,
25. veebruar 2019,
millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 vastu otsuse 2012/642/ÜVJP, (1) mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid. |
|
(2) |
Kõnealuse otsuse läbivaatamine näitas, et Valgevene vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 28. veebruarini 2020. |
|
(3) |
Otsust 2012/642/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2012/642/ÜVJP artikkel 8 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 8
1. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 28. veebruarini 2020.
2. Käesolevat otsust vaadatakse pidevalt uuesti läbi ning vajaduse korral selle kehtivust pikendatakse või seda muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. veebruar 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
G. CIAMBA
(1) Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 285, 17.10.2012, lk 1).
|
26.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/5 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/326,
25. veebruar 2019,
milles sätestatakse meetmed andmete sisestamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011, (1) eriti selle artikli 36 esimese lõigu punkti c,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 loodi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, mis registreerib elektrooniliselt liikmesriikide territooriumil lühiajaliseks viibimiseks loa saanud kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist väljumise aja ja koha ning arvutab nende lubatud viibimisaja. |
|
(2) |
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga soovitakse parandada välispiiride haldamist, hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ja hõlbustada rändevoogude juhtimist. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem peaks eelkõige aitama tuvastada isikuid, kelle puhul liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise kestusega seotud tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud. Ühtlasi peaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem aitama kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamisele, avastamisele ja uurimisele. |
|
(3) |
Määrusega (EL) 2017/2226 täpsustatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi eesmärgid, sellesse süsteemi sisestatavad andmeliigid, nende andmete kasutamise eesmärgid, sisestamiskriteeriumid, andmetele juurdepääsu õigust omavad asutused, andmetöötluse ja isikuandmete kaitse täiendavad normid, samuti riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehniline ülesehitus, selle toimimise, kasutamise ja teiste infosüsteemidega koostalitlusega seotud normid. Ühtlasi määratakse määruses kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi vastutusvaldkonnad. |
|
(4) |
Enne riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõtmist on vaja vastu võtta meetmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamiseks ja tehniliseks rakendamiseks. |
|
(5) |
Kõnealuste meetmete põhjal peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet saama määrata kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi füüsilise ülesehituse, sealhulgas selle sidetaristu, samuti süsteemi tehnilise kirjelduse, ning saama seda arendada. |
|
(6) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmetele riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamiseks ja tehniliseks rakendamiseks tuleks lisada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehnilised kirjeldused ja liidese juhenddokument. |
|
(7) |
Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (2) kohaldamist. |
|
(8) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2017/2226 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2017/2226 põhineb Schengeni acquis'l, teatas Taani 30. mail 2018 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2017/2226 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv. |
|
(9) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(10) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(11) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. |
|
(12) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3. |
|
(13) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3. |
|
(14) |
Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul nõuab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamine VISile passiivse juurdepääsu andmist ning seda, et kõik SISi käsitlevad Schengeni acquis' sätted oleksid jõustatud kooskõlas asjaomaste nõukogu otsustega. Neid tingimusi saab täitma hakata alles siis, kui kontrollimine kohaldatava Schengeni hindamiskorra kohaselt on edukalt lõpule viidud. Seepärast peaksid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendama ainult need liikmesriigid, mis vastavad neile tingimustele riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamise ajal. Liikmesriigid, mis riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi selle esmasest töölerakendamisest alates ei rakenda, tuleks ühendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga määruses (EL) 2017/2226 sätestatud korra kohaselt niipea, kui nad vastavad kõikidele nimetatud tingimustele. |
|
(15) |
Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 20. juulil 2018. |
|
(16) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas e-piiride komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehniliseks rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud andmete sisestamise korraga kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artiklitega 16–20, on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. veebruar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 327, 9.12.2017, lk 20.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
LISA
Määruse (EL) 2017/2226 artiklites 16–20 ettenähtud andmed, mis tuleb sisestada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, on jagatud kahte kategooriasse: isiklik toimik ja riiki sisenemise andmestik/riigist lahkumise andmestik/sisenemiskeeluandmestik. Isiklik toimik koosneb nii tähtnumbrilistest kui ka biomeetrilistest andmetest.
Määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sisestatavate andmete suhtes kohaldatavad kasutus- ja valideerimiseeskirjad.
1.1. Tähtnumbrilised andmed
Enamik riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis salvestatud teabest võetakse kas reisidokumendi masinloetavalt alalt või juhul, kui see on tehniliselt võimalik, elektrooniliselt masinloetavalt reisidokumendilt elektrooniliselt. Seepärast on oluline, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi edastatud teave vastab selle suhtes kohaldatavatele standarditele, eriti juhtudel, kui seda ei ole võimalik lugeda elektrooniliselt ja/või piirivalveametnik peab selle käsitsi sisestama visuaalselt kontrollitaval alal esitatud andmete põhjal. See kehtib üksnes tähtnumbrilise teabe puhul, mida on võimalik saada reisidokumendi isikuandmetega lehelt.
Järgmised väljad peavad vastama Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standardile DOC9303:
|
Artikkel |
Andmeliik |
Standard |
|
Artikli 16 lõike 1 punkt a |
Perekonnanimi; eesnimi(-nimed) |
ICAO DOC9303 |
|
Artikli 16 lõike 1 punkt b |
Reisidokumendi (reisidokumendid) välja andnud riigi kolmetäheline kood |
Vastavalt: ISO/IEC 3166-1 alpha-3 (1) |
|
Artikli 16 lõike 2 punkt d |
Selle liikmesriigi kolmetäheline kood, kes andis välja lühiajalise viisa kleebise numbri |
Vastavalt: ISO/IEC 3166-1 alpha-3 |
|
Artikli 19 lõike 1 punkt d |
Viisakleebise välja andnud riigi kolmetäheline kood |
Vastavalt: ISO/IEC 3166-1 alpha-3 |
Lisaks sellele tuleb järgida järgmisi eeskirju:
|
a) |
määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 2 punkt b – piiripunkt ja riiki sisenemiseks loa andnud asutus: asutuse all peetakse silmas piiripunkti. Asutuste loetelu hallatakse kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 9; |
|
b) |
artikli 16 lõike 2 punkt c – märge, mis osutab sellele, et riiki sisenes kolmanda riigi kodanik:
|
|
c) |
määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 2 punkt d – lühiajalise viisa kleebise number: teave saadakse VISist. Juhul kui lühiajalise viisa kleebise number ei ole pärast eelmist riiki sisenemist või riigist lahkumist muutunud, võib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis juba salvestatud teavet uue riiki sisenemise või riigist lahkumise korral uuesti kasutada; |
|
d) |
määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõige 6 – märge, mis osutab sellele, et kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldatakse riiklikku lihtsustusprogrammi. |
1.1.1. Andmete kvaliteet
Selleks et parandada andmete kvaliteeti varases etapis, hõlmavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi funktsioonid andmete kontrollimist teatavate andmekvaliteedi eeskirjade põhjal. Lisaks sellele kehtestatakse andmekvaliteedi eeskirjad riikliku piiritaristu tasandil. Tulemust, mis saadakse, kui kontrollitakse, kas sisestatud andmed vastavad eeskirjadele, saab käsitada salvestatud andmete kvaliteedi näitajana.
Kvaliteedieeskirjade järgimise suhtes kohaldatakse järgmist tähtsusjärjekorda:
|
a) |
blokeerivad eeskirjad iga liikmesriigi piiritaristu tasandil. Andmete sisestamise korral kuvatakse kvaliteedieeskirjade tõttu kasutajale veateade, mis keelab andmete saatmise riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Blokeeriv eeskiri võib tugineda sellistele keerukatele kontrollidele nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmekogumite vaheline sõltuvus; |
|
b) |
valesti vormistatud sõnumite blokeerimine ühtse riikliku liidese tasandil. Tehniliselt saavutatakse see XML-skeemi definitsioonide kaudu. Kui kontrolli ei läbita, kuvab süsteem veakoodi, millega keelatakse andmete salvestamine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis. Selliste kontrollide tehniline suutlikkus piirdub andmeliikide ja -mustrite kontrollimisega (näiteks väärtuse liigi või selle pikkuse kontrollimine); |
|
c) |
nõrgad blokeerimiseeskirjad. Andmete sisestamise korral hoiatavad nõrgad kvaliteedieeskirjad kasutajat, et eeskirjad ei ole täidetud. Need ei keela andmete salvestamist ja järgnevate protsesside käivitamist, kuid sellistel juhtudel kuvatakse hoiatus. Nõrku blokeeringuid peab kesksüsteem hindama andmete salvestamise ajal. |
Kvaliteedi kohta kogutud teave edastatakse vastutavale kasutajale ja kõigile teistele kasutajatele, kes neid andmeid kasutavad. See teave esitatakse lõppkasutajale, et oleks võimalik võtta vajalikke parandusmeetmeid. Seonduvad tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses.
1.2. Biomeetrilised andmed
Biomeetrilised andmed hõlmavad sõrmejälgede ja näokujutise andmeid. Selles punktis sätestatakse nende andmete sisestamise eeskirjad. Biomeetriliste andmete standardi-, kvaliteedi- ja resolutsiooninõuete kirjeldused on sätestatud komisjoni rakendusotsuses, millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused (3).
1.2.1. Näokujutis
Näokujutis on määruse (EL) 2017/2226 artikli 15 lõike 1 kohaselt kohustuslik ja see tuleb teha reaalajas. Kui kasutatakse näokujutist masinloetavalt dokumendilt (määruse (EL) 2017/2226 artikli 15 lõige 2), lisatakse märge, et teavitada lõppkasutajat asjaolust, et näokujutis on võetud masinloetavalt reisidokumendilt, ning seetõttu tuleb see järgmisel piiriületusel asendada võimaluse korral uue, kohapeal pildistatud näokujutisega.
1.2.2. Sõrmejäljed
Juhul kui kolmanda riigi kodanik on viisanõudest vabastatud, võetakse tema sõrmejäljed määruse (EL) 2017/2226 artikli 17 lõike 1 punkti c kohaselt.
Juhul kui sõrmejälgi ei nõuta või neid ei saa anda vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 17 lõigetele 3 ja 4 ning artikli 18 lõikele 5, kasutatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis välja, millele sisestatakse põhjendus, miks sõrmejälgi ei antud.
|
Põhjus |
Üksikasjad |
Väärtus |
|
Artikli 17 lõige 3 |
Alla 12aastane laps |
Ei kohaldata [Kirjelduse väli: „Artikli 17 lõige 3“] |
|
Artikli 17 lõige 4 |
Füüsiliselt võimatu, märgitakse sõrmede kaupa |
Ei kohaldata [Kirjelduse väli: „Artikli 17 lõige 4“] |
|
Artikli 17 lõige 4 |
Ajutiselt võimatu, esitatud sõrmede kaupa |
Ajutiselt võimatu [Kirjelduse väli: „Artikli 17 lõige 4“] |
|
Artikli 18 lõige 5 |
Kolmanda riigi kodanikul keelatakse riiki siseneda põhjusel, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (4) V lisa B-osa tähele J. |
Sisenemiskeeld [Kirjelduse väli: „Artikli 18 lõige 5“] |
(1) Standardist ISO/IEC 3166-1 alpha-3 võib olla teatavaid erandeid ja need dokumenteeritakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses. Tulevikus tuleb kajastada muudatusi standardis ISO/IEC 3166-1 alpha-3.
(2) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (ELT L 157, 15.6.2002, lk 1).
(3) C(2019)1280.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
|
26.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/10 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/327,
25. veebruar 2019,
milles sätestatakse meetmed andmetele juurdepääsuks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (EES)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011, (1) eriti selle artikli 36 esimese lõigu punkti d,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EL) 2017/2226 loodi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (Entry/Exit System, edaspidi „EES“), mis registreerib elektrooniliselt liikmesriikide territooriumil lühiajaliseks viibimiseks loa saanud kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist väljumise aja ja koha ning arvutab nende lubatud viibimisaja. |
|
(2) |
EESiga soovitakse parandada välispiiride haldamist, hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ja hõlbustada rändevoogude juhtimist. EES peaks eelkõige aitama tuvastada isikuid, kelle puhul ei ole või enam ei ole täidetud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise tingimused. Ühtlasi peaks EES aitama kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamisele, avastamisele ja uurimisele. |
|
(3) |
Enne EESi väljatöötamist tuleb vastu võtta meetmed, mis on vajalikud süsteemi väljatöötamiseks ja tehniliseks teostamiseks. |
|
(4) |
Nende meetmete põhjal peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet saama kindlaks määrata EESi füüsilise arhitektuuri (sealhulgas selle sidetaristu) ja süsteemi tehnilise kirjelduse ning hakata süsteemi arendama. |
|
(5) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmeid EESi väljatöötamiseks ja tehniliseks teostamiseks tuleks täiendada EESi tehnilise kirjelduse ja liidese juhenddokumendiga, mille töötab välja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet. |
|
(6) |
Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (2) kohaldamist. |
|
(7) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2017/2226 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2017/2226 põhineb Schengeni acquis'l, teatas Taani 30. mail 2018 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2017/2226 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv. |
|
(8) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(9) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(10) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. |
|
(11) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3. |
|
(12) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3. |
|
(13) |
Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul nõuab EESi kasutamine passiivse juurdepääsu andmist viisainfosüsteemile (VIS) ning seda, et kõik Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevad Schengeni acquis' sätted oleksid jõustatud kooskõlas asjaomaste nõukogu otsustega. Neid tingimusi saab täita alles siis, kui kontrollimine kohaldatava Schengeni hindamiskorra kohaselt on edukalt lõpule viidud. Seepärast peaksid EESi kasutama ainult need liikmesriigid, mis vastavad neile tingimustele EESi töölerakendamise ajal. Liikmesriigid, mis EESi selle esmasest töölerakendamisest alates ei kasuta, tuleks ühendada EESiga määruses (EL) 2017/2226 sätestatud korra kohaselt niipea, kui nad vastavad kõikidele nimetatud tingimustele. |
|
(14) |
Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 20. juulil 2018. |
|
(15) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas e-piiride komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riiklike asutuste juurdepääs EESile
Pädevatel riiklikel asutustel on juurdepääs EESile kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse ja varasemate registreeringute kontrollimiseks ning oma ülesannete täitmiseks nõutavate päringute tegemiseks.
Selleks võimaldab EES teha otsinguid tähtnumbriliste andmete (määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c, artikli 16 lõike 2 punktis d ja artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud andmed) ja biomeetriliste andmete (määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 1 punktis f ja artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud andmed) alusel.
Artikkel 2
Tähtnumbrilised otsingud
1. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikes 2 osutatud tähtnumbrilised otsingud
Piirivalveasutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:
|
a) |
perekonnanimi; eesnimi (-nimed); |
|
b) |
sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu; |
|
c) |
reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood; |
|
d) |
reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev. |
Otsingu alustamiseks tuleb kasutada kõiki esimeses lõigus loetletud andmeid. Punktis a loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga, kuid muid andmeid tuleb otsida täppisotsinguga.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteem tagab, et kui esimese lõigu punktides a ja b loetletud andmete põhjal ilmneb kokkulangevus, kuvab süsteem vastava toimiku isegi juhul, kui esimese lõigu punktides c ja d loetletud andmete põhjal kokkulangevus puudub.
2. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 24 osutatud tähtnumbrilised otsingud
Sellise liikmesriigi viisasid väljastavatel asutustel, kes Schengeni acquis'd veel täielikult ei kohalda, kuid kes kasutab EESi, on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:
|
a) |
perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu; |
|
b) |
reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood, reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev; |
|
c) |
lühiajalise viisa kleebise number, sealhulgas selle välja andnud liikmesriigi kolmetäheline kood. |
Esimeses lõigus loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada tingimusel, et:
|
— |
sünniaega ja sugu kasutatakse koos muude andmetega; |
|
— |
reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäeva kasutatakse koos reisidokumendi numbriga. |
Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.
3. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 25 lõikes 2 osutatud tähtnumbrilised otsingud
Pädevatel asutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:
|
a) |
perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu; |
|
b) |
reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood; |
|
c) |
reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev. |
Esimeses lõigus loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada tingimusel, et:
|
— |
sünniaega ja sugu kasutatakse koos muude andmetega; |
|
— |
reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäeva kasutatakse koos reisidokumendi numbriga. |
Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.
4. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 26 lõikes 1 osutatud tähtnumbrilised otsingud
Immigratsiooniasutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:
|
a) |
perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu; |
|
b) |
reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood; |
|
c) |
reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev. |
Otsingu tegemiseks tuleb kasutada kõiki esimeses lõigus loetletud andmeid.
Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.
5. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikes 2 ja artikli 27 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud tähtnumbrilised otsingud
Piirivalve- ja/või immigratsiooniasutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:
|
a) |
perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu; |
|
b) |
reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood; |
|
c) |
reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev. |
Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.
6. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 lõikes 5 osutatud tähtnumbrilised otsingud
Määratud asutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:
|
a) |
perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu; |
|
b) |
reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood, reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev; |
|
c) |
viisakleebise number ja viisa kehtivusaja lõppkuupäev; |
|
d) |
riiki sisenemise kuupäev ja kellaaeg, sisenemisloa andnud asutus ja sisenemise piiripunkt; |
|
e) |
riigist lahkumise kuupäev ja kellaaeg ning piiripunkt. |
Esimeses lõigus loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada.
Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.
Artikkel 3
Biomeetrilised otsingud
Tingimused, mille kohaselt biomeetrilist otsingut võib teostada, sätestatakse komisjoni rakendusotsuses, millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused (11).
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. veebruar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 327, 9.12.2017, lk 20.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(11) C(2019)1280.
|
26.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/14 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/328,
25. veebruar 2019,
milles sätestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis logifailide säilitamise ja neile juurdepääsu meetmed
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011, (1) eriti selle artikli 36 esimese lõigu punkti f,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 loodi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, mis registreerib elektrooniliselt liikmesriikide territooriumil lühiajaliseks viibimiseks loa saanud kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist väljumise aja ja koha ning arvutab nende lubatud viibimisaja. |
|
(2) |
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga soovitakse parandada välispiiride haldamist, hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ja hõlbustada rändevoogude juhtimist. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem peaks eelkõige aitama tuvastada isikuid, kelle puhul liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisega seotud tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud. Ühtlasi peaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem aitama kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamisele, avastamisele ja uurimisele. |
|
(3) |
Enne riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõtmist on vaja vastu võtta meetmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamiseks ja tehniliseks rakendamiseks. |
|
(4) |
Kõnealuste meetmete põhjal peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet saama määrata kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi füüsilise ülesehituse, sealhulgas selle sidetaristu, samuti süsteemi tehnilise kirjelduse, ning saama seda arendada. |
|
(5) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmeid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamiseks ja tehniliseks rakendamiseks tuleks täiendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehnilise kirjelduse ja liidese juhenddokumendiga, mille töötab välja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet. |
|
(6) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2017/2226 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2017/2226 põhineb Schengeni acquis'l, teatas Taani 30. mail 2018 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2017/2226 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv. |
|
(7) |
Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (2) kohaldamist. |
|
(8) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(9) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(10) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. |
|
(11) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3. |
|
(12) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3. |
|
(13) |
Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul nõuab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamine VISile passiivse juurdepääsu andmist ning seda, et kõik SISi käsitlevad Schengeni acquis' sätted oleksid jõustatud kooskõlas asjaomaste nõukogu otsustega. Neid tingimusi saab täitma hakata alles siis, kui kontrollimine kohaldatava Schengeni hindamiskorra kohaselt on edukalt lõpule viidud. Seepärast peaksid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendama ainult need liikmesriigid, mis vastavad neile tingimustele riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamise ajal. Liikmesriigid, mis riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi selle esmasest töölerakendamisest alates ei rakenda, tuleks ühendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga määruses (EL) 2017/2226 sätestatud korra kohaselt niipea, kui nad vastavad kõikidele nimetatud tingimustele. |
|
(14) |
Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 20. juulil 2018. |
|
(15) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas e-piiride komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tehniliseks rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud logifailide säilitamise ja neile juurdepääsu korraga vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 46, on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. veebruar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 327, 9.12.2017, lk 20.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
LISA
1. ANDMETÖÖTLUSTOIMINGUTE LOGIFAILIDE SÄILITAMINE
Käesolevas lisas ei tehta vahet logifailidel, mida võidakse säilitada riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi tasandil, ja logifailidel, mida võidakse säilitada ühtse riikliku liidese tasandil, sest kõik logifailid koondatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi tasandile.
Iga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetöötlustoiming registreeritakse logikirjena. Logikirjes peab olema konkreetne väli, mis võimaldab kindlaks teha tehtud toimingu, sealhulgas juurdepääsu eesmärgi vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 46 lõike 1 punktile a. Kõik edastatud andmed logitakse. VISis tehtavate päringute korral kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (1) artikli 34 sätteid.
Logikirje salvestatakse kvalifitseeritud e-ajatempliga andmete saamise aja ja kuupäeva järgi. Seda ajatemplit kasutatakse hiljem selleks, et teha kindlaks need logikirjed, mis tuleb iga logiliigi säilitamistähtaja möödumist arvestades määruse (EL) 2017/2226 artikli 46 lõike 4 kohaselt kustutada.
Kõigi andmetöötlustoimingute puhul registreeritakse logikirjes andmeid sisestava või päringut sooritava asutuse kordumatu tunnus. Logikirjes täpsustatakse asutus ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteem kas saatja või saajana.
Määruse (EL) 2017/2226 artikli 46 lõike 1 punktide c ja d kohaselt edastatud või otsingus kasutatud andmed arhiveeritakse logifailis. Kui tutvutakse viibimisaja ületajaid käsitleva aruandega, logitakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 46 lõike 1 punktides a, b, d ja e osutatud andmed.
Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 46 osutatud logifailid salvestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemis. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteem kustutab logikirjeid iga päev vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 46 lõikele 4. Kõik ühe ja sama kolmanda riigi kodanikuga seotud ning toimingule „kustuta toimikud või riiki sisenemise andmestik / riigist lahkumise andmestik / sisenemiskeeluandmestik“ või „automaatne kustutamine“ vastavad logifailid kustutatakse üks aasta pärast kõnealust kustutamistoimingut, välja arvatud juhul, kui on kindlaks määratud, et neid tuleb hoida andmekaitse eesmärgil vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 46 lõikele 4. Kõnealuste logifailide kustutamise vältimise sätetega nähakse ette, et tuleb lisada märge igale üksikule logifailile ja kõigile sellega seotud logifailidele.
Andmetöötlustoimingute logifaile ei muudeta ega kustutata enne ühe aasta möödumist määruse (EL) 2017/2226 artiklis 34 osutatud säilitamistähtaja möödumisest.
2. JUURDEPÄÄS ANDMETÖÖTLUSTOIMINGUTE LOGIFAILIDELE
Juurdepääs määruse (EL) 2017/2226 artikli 46 kohaselt eu-LISA poolt peetavatele logifailidele antakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi nõuetekohaselt volitatud eu-LISA ametnikele, Euroopa andmekaitseinspektorile ja riiklikele järelevalveasutustele. Juurdepääs nendele logifailidele on samuti jälgitav. See säte kehtib mutatis mutandis logifailide suhtes, mis registreerivad logifailidele juurdepääsu.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
|
26.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/18 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/329,
25. veebruar 2019,
millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011, (1) eriti selle artikli 36 esimese lõigu punkte a ja b,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 loodi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), mis registreerib elektrooniliselt liikmesriikide territooriumil lühiajaliseks viibimiseks loa saanud kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist väljumise aja ja koha ning arvutab nende lubatud viibimisaja. |
|
(2) |
EESiga soovitakse parandada välispiiride haldamist, hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ja hõlbustada rändevoogude juhtimist. EES peaks eelkõige aitama tuvastada isikuid, kelle puhul ei ole või enam ei ole täidetud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise tingimused. Ühtlasi peaks EES aitama kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamisele, avastamisele ja uurimisele. |
|
(3) |
Kuna biomeetriliste andmete kvaliteet ja usaldusväärsus on EESi täieliku potentsiaali saavutamiseks määrava tähtsusega, on vaja kehtestada EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate näokujutiste ja sõrmejälgede kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused, sealhulgas juhul, kui näokujutis salvestatakse kohapeal või saadakse elektrooniliselt elektroonilisest masinloetavast reisidokumendist (eMRTD). Kuna registreeritud sõrmejälgede kvaliteet avaldab EESi nõuetekohasele toimimisele mõju aastaid pärast registreerimist, tuleks pikas perspektiivis hoolikalt jälgida sõrmejälgede kvaliteetse registreerimise keskkonna- ja käitamistegureid. |
|
(4) |
Käesoleva otsusega ei looda uusi standardeid; see on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditega. |
|
(5) |
Nende meetmete põhjal peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet saama kindlaks määrata EESi füüsilise arhitektuuri (sealhulgas selle sidetaristu) ja süsteemi tehnilise kirjelduse ning hakata süsteemi arendama. |
|
(6) |
Selles kontekstis on seega vaja võtta vastu EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutiste kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus. |
|
(7) |
Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (2) kohaldamist. |
|
(8) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2017/2226 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2017/2226 põhineb Schengeni acquis'l, teatas Taani 30. mail 2018 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2017/2226 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv. |
|
(9) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(10) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(11) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. |
|
(12) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3. |
|
(13) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3. |
|
(14) |
Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul nõuab EESi kasutamine passiivse juurdepääsu andmist viisainfosüsteemile (VIS) ning seda, et kõik Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevad Schengeni acquis' sätted oleksid jõustatud kooskõlas asjaomaste nõukogu otsustega. Neid tingimusi saab täita alles siis, kui kontrollimine kohaldatava Schengeni hindamiskorra kohaselt on edukalt lõpule viidud. Seepärast peaksid EESi kasutama ainult need liikmesriigid, mis vastavad neile tingimustele EESi töölerakendamise ajal. Liikmesriigid, mis EESi selle esmasest töölerakendamisest alates ei rakenda, tuleks ühendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga määruses (EL) 2017/2226 sätestatud korra kohaselt niipea, kui nad vastavad kõikidele nimetatud tingimustele. |
|
(15) |
Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 27. juulil 2018. |
|
(16) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas e-piiride komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused on esitatud lisas.
2. EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate näokujutiste (sealhulgas kohapeal salvestatud näokujutis või elektroonilisest masinloetavast reisidokumendist elektrooniliselt saadud näokujutis) kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused on esitatud lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. veebruar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 327, 9.12.2017, lk 20.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
LISA
1. KVALITEET
1.1. Läved
1.1.1. Sõrmejäljed
Registreerimise hetkel kasutatakse USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi (NIST) kindlaks määratud sõrmejälje kujutise kvaliteedi (NFIQ) (1) versiooni 2.0 (või uuemat versiooni), et kontrollida, kas võetud sõrmejälgede andmete kvaliteet vastab määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilistes kirjeldustes täpsustatud lävedele.
Registreerimiseks hinnatakse sõrmejälgede andmete kvaliteeti järgmiselt:
|
— |
riiklikul tasandil liikmesriikide poolt enne andmete edastamist riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi (CS-EES), kusjuures hindamine toimub sõrmejälgede võtmise ajal ja selleks võib kasutada eu-LISA pakutavat, hooldatavat ja ajakohastatavat vahendit, ning |
|
— |
kesktasandil. |
Kontrollimisel soovitatakse liikmesriikidel hinnata sõrmejälgede andmete kvaliteeti sõrmejälgede võtmise ajal enne andmete edastamist CS-EESi, kasutades kas NISTi sõrmejälje kujutise kvaliteedi (NFIQ) näitaja versiooni 2.0 (või uuemat versiooni), või kui see on tehniliselt võimatu, mõnda muud näitajat, mis on korrelatsioonis eelistatavalt NFIQ versiooniga 2.0 (või uuema versiooniga). Korrelatsioon tuleb eelnevalt kindlaks teha. Kui saadakse NFIQ versiooni 2.0 (või uuema versiooni) kvaliteedinäitaja, tuleb see saata sõrmejälgede andmetega samal ajal CS-EESi.
1.1.2. Näokujutised
Näokujutiste, sealhulgas lähiinfrapunakiirgusel jäädvustatud näokujutiste kvaliteet peab vastama määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilistes kirjeldustes kindlaks määratud lävedele ja ISO/IEC 19794-5:2011 (eestvaates näokujutis) kujutise nõuetele. Näokujutise kvaliteeti hindavad liikmesriigid riiklikul tasandil enne näokujutise edastamist CS-EESi, kusjuures hindamine toimub näokujutise salvestamise ajal ja selleks võib kasutada eu-LISA pakutavat, hooldatavat ja ajakohastatavat vahendit. Näokujutise kvaliteedi algoritm peab olema standardi ISO/IEC 19794-5:2011 kriteeriumide kohaselt arusaadav.
Näokujutise kvaliteedi lävi määratakse kindlaks, kasutades näokujutise kvaliteedi hindamise algoritmi, mis põhineb standardis ISO 19794-5 kirjeldatud kvaliteedimeetmetel, ja selle puhul tagatakse kvaliteedikontroll, mis on analoogne CS-EESis rakendatuga (2).
1.2. Biomeetrilise täpsuse näitajad
Mõisted
Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 3 määratletud biomeetrilise täpsuse näitajad on järgmised:
„29) „registreerimise ebaõnnestumise määr“– biomeetriliseks registreerimiseks ebapiisava kvaliteediga registreerimiste osatähtsus;
30) „valepositiivsete tuvastamiste määr“– selliste biomeetrilise otsingu käigus saadud päringutabamuste osatähtsus, mis ei puuduta kontrollitavat reisijat;
31) „valenegatiivsete tuvastamiste määr“– biomeetrilise otsingu käigus saamata jäänud päringutabamuste osatähtsus, ehkki reisija biomeetrilised andmed olid registreeritud.“
Punktides 30 ja 31 osutatud biomeetriline otsing on sama kui biomeetriline tuvastamine või simultaanotsing
Kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 36 esimese lõigu punktiga g jäetakse võimalus määrata rakendusaktis kindlaks biomeetriliste näitajate täiendavad väärtused.
Väärühtivustegur („False Match(ing) Rate“ – FMR) väljendab pettekatsete osakaalu, mis loetakse ekslikult vastavaks teise objekti mallile (isiku biomeetrilisele mallile).
Väärlahknevustegur („False Non-Match(ing) Rate“ – FNMR) väljendab tõeste katsete osakaalu, mis loetakse ekslikult mittevastavaks sama objekti mallile.
Tõene katse on kasutaja ühekordne katse saada vastavus oma salvestatud mallile. Pettekatse on vastupidine – selle puhul saadakse kasutaja malli otsingu vasteks kellegi teise mall.
1.2.1. Registreerimise ebaõnnestumise määr
Registreerimise ebaõnnestumise määra sihtväärtus on null. Liikmesriigid väldivad neid juhtumeid, kasutades piisava kvaliteediga registreerimisprotsessi.
1.2.2. Biomeetrilise kontrolli täpsus
Väärlahknevusteguri (FNMR) maksimaalsed väärtused juhul, kui väärühtivustegur (FMR) = 0,05 % (viis 10 000 kohta), on järgmised:
|
Liik |
FMR |
FNMR |
|
Sõrmejäljed |
0,05 % |
< 0,5 % |
|
Näokujutised |
0,05 % |
< 1 % |
1.2.3. Biomeetrilise tuvastamise täpsus
Valenegatiivsete tuvastamiste määra (FNIR) maksimaalsed väärtused juhul, kui valepositiivsete tuvastamiste määr (FPIR) = 0,1 % (üks 1 000 kohta), on järgmised:
|
Liik |
FPIR |
FNIR |
|
Sõrmejäljed |
0,1 % |
< 1,5 % |
|
Näokujutis ja sõrmejäljed (kombineeritud) |
0,1 % |
< 1 % |
1.3. Biomeetrilise tuvastamise täpsuse järelevalve
Biomeetrilist täpsust mõõdetakse iga liikmesriigi poolt salvestatud tegelike andmete põhjal, mis põhinevad valitud piiriületuspunktide igapäevaste piiriületuste esindaval valimil. Mõõtmist hallatakse keskselt, täisautomaatselt ja selle käigus ei pea töötaja saama juurdepääsu isikuandmetele.
Biomeetriliste näitajate tulemuslikkust ei ole vaja mõõta pidevalt: funktsioon võib olla aktiveeritud või desaktiveeritud, aga eu-LISA peab tegema korrapäraseid mõõtmisi (vähemalt kord kuus).
Biomeetriliste näitajate tulemuslikkuse mõõtmise käigus ei kasutata biomeetrilisi andmeid. Täpsuse mõõtmiseks kasutatavate kujutiste mallid kustutatakse automaatselt pärast hindamisprotsessi lõppu. Tulemuslikkuse mõõtmise ükski tulemus ei tohi sisaldada isikuandmeid.
1.3.1. Valepositiivsete tuvastamiste määra (FPIR) mõõtmine
Järgmiselt jooniselt on näha, et nii sõrmejälgede kui ka näokujutiste biomeetriliste proovide mallid sisalduvad biomeetrilise võrdlemise süsteemis „n“ arvu isikute puhul.
Mõõtmisprotsess koosneb järgmistest etappidest.
|
1. |
Isik, kes tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreerida, esitab ühe või mõlema biomeetrikuliigi (sõrmejäljed ja näokujutis) proovi. |
|
2. |
Isiku biomeetrilise etaloni andmete alusel viiakse läbi proovi biomeetriline kontroll (joonise punkt 1 ehk vaikimisi kontroll). |
|
3. |
Kõigi prooviliikide hankimiseks hangitakse samalt isikult teise biomeetrikuliigi proov (kas esitatakse ka 1. etapis või on võimalik hankida sama isiku biomeetrilise etaloni andmetest). Kombineeritud proove võrreldakse isiku tuvastamiseks kogu andmestikuga, välja arvatud selle isiku biomeetriliste andmetega, kellele biomeetrilised proovid kuuluvad (joonise punkt 2 ehk eeldatavalt negatiivne tuvastamine). See tuvastamisprotsess peaks andma nulltulemuse, kuna otsingule vastavad biomeetrilise proovi mallid on võrdlusest tahtlikult eemaldatud. Kui 2. etapis kasutatakse sõrmejälgede proovi, siis viiakse samadel tingimustel ellu esimeses lõigus nimetatud tuvastamine (et hinnata sõrmejälgede tuvastamise täpsust). |
|
4. |
Kui biomeetrilise tuvastamise tulemusena saadakse päringutabamusena biomeetrilise proovi mall (märgitud kui „läve ületav päringutabamus“), siis on tegemist valepositiivse tuvastamisega (tabamuseks on oodatust erinev isik). |
1. ja 2. etapp on osa riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli protsessist. 3. ja 4. etapp ei ole osa isikusamasuse kontrolli protsessist ja neid kasutatakse biomeetrilise täpsuse mõõtmiseks.
FPIR (valepositiivsete tuvastamiste määr) arvutatakse järgmiselt:
1.3.2. Valenegatiivsete tuvastamiste määra (FNIR) mõõtmistulemus
Punktis 1.3.1 esitatud joonis kehtib järgmise kirjelduse kohta.
Mõõtmisprotsessi koosneb järgmistest etappidest, millest kaks esimest on alati samad, kuna need on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli osa.
|
1. |
Isik, kes tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreerida, esitab ühe või mõlema biomeetrikuliigi proovi. |
|
2. |
Isiku biomeetrilise etaloni andmete alusel viiakse läbi proovi biomeetriline kontroll (joonise punkt 1 ehk vaikimisi kontroll). |
|
3. |
Pideva valimi moodustamiseks hangitakse teise biomeetrikuliigi proov kas samalt isikult, kui 1. etapis on esitatud mõlema biomeetrikuliigi proovid, või teiselt isikult, kelle puhul on samuti algatatud selle protsessi etapid 1 ja 2. Kombineeritud proove võrreldakse isiku tuvastamiseks kogu andmestikuga, sealhulgas selle isiku või nende isikute biomeetriliste andmetega, kellele kõnealused biomeetrilised proovid kuuluvad. See tuvastamisprotsess peaks eeldatavalt andma teadaoleva tulemuse, kuna otsingule vastavad biomeetrilised proovid on võrdlusesse kaasatud. |
|
4. |
Kui 2. etapis kasutatakse sõrmejälgede proovi, siis viiakse samadel tingimustel ellu 3. etapis nimetatud tuvastamine (et hinnata sõrmejälgede tuvastamise täpsust). |
|
5. |
Kui biomeetriline tuvastamine ei anna päringutabamuste loetelus tulemuseks oodatud biomeetrilisi proove (märgitud kui „läve ületav päringutabamus“), siis on tegemist valenegatiivse tuvastamisega. |
1. ja 2. etapp on osa riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli protsessist. 3. ja 4. etapp ei ole osa isikusamasuse kontrolli protsessist ja neid kasutatakse biomeetrilise täpsuse mõõtmiseks.
FNIR (valenegatiivsete tuvastamiste määr) arvutatakse järgmiselt:
1.3.3. Kontrolli otstarbel biomeetrilise täpsuse mõõtmine (väärühtivustegur ja väärlahknevustegur)
Mõõtmisprotsess koosneb järgmistest etappidest.
|
1. |
Isik, kes tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreerida, esitab ühe biomeetrikuliigi proovi. |
|
2. |
Isiku biomeetrilise etaloni andmete alusel viiakse läbi proovi biomeetriline kontroll (joonise punkt 1 ehk vaikimisi kontroll). 1. ja 2. etapp on osa riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli protsessist. Järgmises etapis algab biomeetrilise täpsuse mõõtmine. |
|
3. |
Biomeetrilist proovi võrreldakse kontrollimiseks mitme muu biomeetrilise proovi malliga, mis valitakse juhuslikult biomeetrilisest andmestikust, millest on eemaldatud proovi esitaja andmed. Eeldatakse, et võrdlus ebaõnnestub (joonise punkt 2 ehk eeldatavalt päringutabamuseta kontroll). Kui ühtivus leitaks, siis oleks see valetabamus. |
3. etapp võimaldab arvutada väärühtivusteguri (ühtivus leitakse muu isikuga kui andmete omanik):
Märkus. Ilma päringutabamuseta võrdluste arv väljendab 3. etapis tehtud võrdluste arvu.
2. etapp võimaldab juhul, kui isik on juba muul meetodil tuvastatud, arvutada väärlahknevusteguri (ei leita ühtivust biomeetriliste andmete omanikuga):
Märkus. Päringutabamusega võrdluste arv on „eeldatav“, kuna puudub absoluutne kindlus, et võrreldavate isikuandmete komplektis puudub valetabamus.
1.4. Biomeetriliste andmete asendamine, et parandada kvaliteeti või asendada masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt hangitud kujutis CS-EESi andmestiku kohapeal salvestatud näokujutisega
Biomeetriliste andmete asendamine toimub ainult juhul, kui isikusamasust on edukalt biomeetriliselt kontrollitud.
1.4.1. Salvestatud sõrmejälgede andmete asendamine
Kvaliteedinõuetele mittevastavate salvestatud sõrmejälgede andmete asendamise menetlust kirjeldatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilises käsiraamatus.
Kui vasaku käe sõrmejälg asendatakse parema käe sõrmejäljega (või vastupidi), korraldatakse tuvastamine uute võetud sõrmejälgede abil, tagamaks et sõrmejäljed ei vasta juba süsteemis registreeritud isikule.
1.4.2. Salvestatud näokujutiste asendamine
Kvaliteedinõuetele mittevastavate või masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt hangitud salvestatud näokujutise asendamise menetlust kirjeldatakse määruse (EL) nr 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilises käsiraamatus.
2. ERALDUSVÕIME
2.1. Sõrmejäljed
CS-EESi kantakse sellised sõrmejälgede andmed, mille nominaalne eraldusvõime on kas 500 või 1 000 ppi (lubatud hälbega +/– 10 ppi) ja millel on 256 halltooni.
Sõrmejälgede andmed esitatakse vastavalt standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuendusele (või uuemale versioonile) ning kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilise kirjeldusega.
2.2. Näokujutised
2.2.1. Eraldusvõime
CS-EESi kantakse sellised kohapeal salvestatud näokujutised, mille eraldusvõime (portreevaates) on vähemalt 600 korda 800 pikslit ja maksimaalselt 1 200 korda 1 600 pikslit.
Nägu peab paiknema kujutisel selliselt, et silmade keskpunktide vahele jääks vähemalt 120 pikslit.
2.2.2. Värvid
Kohapeal salvestatakse värviline näokujutis. Erandjuhtudel, kui värvilist kujutist ei ole võimalik salvestada, võib kasutada hallskaalal või lähiinfrapuna kujutist. Sellisel juhul ja kui selle kvaliteet on piisav, võib hallskaalal või lähiinfrapuna kujutist kasutada kontrollimiseks või tuvastamiseks, aga mitte registreerimiseks. Hallskaalal kujutisi võib kasutada registreerimiseks ainult siis, kui need on hangitud reisidokumendi kiibilt.
Lähiinfrapuna kujutiste puhul rakendatavaid konkreetseid eeskirju kirjeldatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud käsiraamatus.
3. BIOMEETRIA KASUTAMINE
3.1. Sisestamine ja salvestamine
3.1.1. Sõrmejäljed
CS-EESis salvestatakse nelja sõrme surutud (3) sõrmejälgede andmeid. Võimaluse korral kasutatakse järgmiste parema käe sõrmede sõrmejälgi: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm ja väike sõrm.
Kui nimetatud parema käe sõrmede sõrmejälgi ei ole võimalik võtta, siis võetakse sõrmejäljed vasaku käe neljalt sõrmelt, kui see on võimalik. Kui parema käe nelja sõrme sõrmejälgede võtmine ei ole võimalik ajutiselt, siis tehakse sõrmejälgede andmetele eraldi märge ning kui ajutine põhjus seda enam ei takista, siis võetakse parema käe sõrmejälgede andmed riigist lahkumisel või järgmisel riiki sisenemisel kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilise kirjeldusega (ajutine võimetus).
Selleks et jõuda nõutava läveni, tuleks vajaduse korral teha isikult sõrmejälgede võtmiseks kaks lisakatset (s.o kokku tuleks teha kolm katset). Uue katse käigus tuleks võtta sõrmejälgi kõigilt samadelt sõrmedelt kui esimesel katsel.
Kvaliteedinõuete lävele mittevastavate sõrmejälgede andmete puhul käitutakse järgmiselt:
|
1) |
need salvestatakse CS-EESis:
|
|
2) |
need märgistatakse riiklikus süsteemis kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilise kirjeldusega (tehniline võimetus), et sõrmejälgede andmed saaks võtta järgmise piiriületuse ajal. |
NISTi toimik, mille riiklikud süsteemid saadavad CS-EESi ja mida seal salvestatakse, peab sisaldama ka sõrmejälgede registreerimise tingimusi, sealhulgas ametiasutuste tehtud järelevalve taset ja surutud sõrmejälgede kujutiste hankimiseks kasutatud meetodit, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (4) (või uuemas versioonis).
3.1.2. Näokujutised
CS-EESis salvestatakse piiriületuspunktis kohapeal salvestatud näokujutis, mis on esitatud CS-EESile NISTi konteineris, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (või uuemas versioonis).
Erandkorras, kui isikult ei ole võimalik kohapeal hankida piisava kvaliteediga näokujutist, esitatakse taotlus registreerida näokujutis masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt (eMRTD), kui kiip on tehniliselt juurdepääsetav ja see on edukalt läbinud elektroonilise kontrolli kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilises käsiraamatus kirjeldatud menetlusega.
Reisidokumendi isikuandmete leheküljelt skaneeritud kujutisi ei kasutata ja neid ei tohi CS-ESSi edastada.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008 (5) loodud viisainfosüsteemi (VIS) salvestatud viisataotlejate fotosid ei kasutata elektroonilise biomeetrilise kontrolli või tuvastamise otstarbel CS-EESis.
Praktilistel kaalutlustel ei ole kvaliteedi läved kohustuslikud näokujutiste puhul, mis on salvestatud isikutest kohapeal ainult CS-EESis salvestatud näokujutiste alusel kontrollimiseks. Kokku lepitud vastavusläve kohane edukas kontroll eeldab siiski ka neil juhtudel piisava kvaliteediga kujutisi.
Selleks et täita määratud kvaliteediläve nõuded, eelkõige kui ei ole võimalik elektrooniliselt hankida näokujutist masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt (eMRTD) (6) kehtivad järgmised meetmed.
|
1) |
Kui näokujutise salvestamisseade registreerib kujutisi ühtse voona, siis toimub uuestisalvestamine piisava aja jooksul, et CS-EESi saaks edastada salvestamise voost hangitud optimaalse kujutise. CS-EES lisab saadetud halvema kvaliteediga näidisele vastava märke, nagu on täpsustatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses. |
|
2) |
Kui näokujutise salvestamisseade registreerib operaatoripoolse aktiveerimise tulemusena staatilisi kujutisi, siis salvestatakse piisavalt uusi kujutisi, et CS-EESi saaks edastada saadud optimaalse kujutise. CS-EESi saadetud halvema kvaliteediga näidisele lisatakse vastav märge, nagu on täpsustatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses. |
Selle lõigu eelmises kahes punktis osutatud näokujutiste salvestamise parimate tavade juhend lisatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilisse käsiraamatusse.
3.1.3. Kujutise tihendus
Kasutatava tihendusalgoritmi puhul järgitakse NISTi soovitusi. Seega tihendatakse eraldusvõimega 500 ppi sõrmejälgede andmed WSQ algoritmi abil (ISO/IEC 19794) ja 1 000 ppi sõrmejälgede andmed JPEG 2000 kujutiste tihendusstandardi (ISO/IEC 15444-1) ja kodeerimissüsteemi abil. Eesmärgiks on tihendussuhe 15:1.
Kujutiste tihendusstandardi JPG (ISO/IEC 10918) või JPEG 2000 (JP2) (ISO/IEC 15444-1) ja kodeerimissüsteemi abil tihendatud kujutised esitatakse CS-EESile, nagu on täpsustatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses. Maksimaalne lubatav kujutiste tihendussuhe on 1:20.
3.2. Biomeetrilised kontrollid
3.2.1. Sõrmejäljed
CS-EES peab suutma teha biomeetrilisi kontrolle ühe, kahe või nelja surutud sõrmejälje kujutise abil.
Kui kasutatakse nelja surutud sõrmejälje kujutist, siis kasutatakse järgmiste sõrmede andmeid: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm ja väike sõrm.
Kui kasutatakse ühe või kahe surutud sõrmejälje kujutist, siis kasutatakse vaikimisi järgmisi sõrmi:
|
a) |
üks sõrm: nimetissõrm; |
|
b) |
kaks sõrme: nimetissõrm ja keskmine sõrm. |
Alternatiivina võib kasutada järgimisi sõrmi:
|
a) |
üks sõrm: esimene sõrmejälgede võtmist võimaldav sõrm järgmises järjekorras: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm, väike sõrm; |
|
b) |
kaks sõrme: esimesed kaks sõrmejälgede võtmist võimaldavat sõrme järgmises järjekorras: nimetissõrm, keskmine sõrm ja neljas sõrm. Teise sõrmena võib (ainult) kontrolli otstarbel kaaluda ka väikest sõrme, kui selleks ei ole muid võimalusi. |
Kõikidel juhtudel:
|
a) |
tuleb sõrmejäljed võtta registreerimiseks kasutatud käelt. |
|
b) |
Iga sõrmejälje kujutise juurde märgitakse sõrme tähis vastavalt standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuendusele (või uuemale versioonile). |
|
c) |
Permutatsioonil (7) põhineva kontrolli abil tagatakse, et eri komplektide vahel võrreldakse samade sõrmede sõrmejälgi, olenemata nende järjekorrast komplektis. Seda funktsiooni peab olema võimalik kesktasandil aktiveerida või desaktiveerida nii, et see mõjutab kõiki kasutajaid. |
Kui sõrmejälgede võtmine on jäädavalt või ajutiselt füüsiliselt võimatu, siis lisatakse sõrmejälgedele alati vastav märge, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (või uuemas versioonis) ning riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi liidese juhenddokumendis.
3.2.2. Näokujutised
CS-EES teeb biomeetrilised kontrollid kohapeal salvestatud näokujutiste abil.
3.3. Biomeetriline tuvastamine ja biomeetrilised otsingud
3.3.1. Määruse (EL) 2017/2226 3. peatükis kindlaks määratud otstarbel
Muul kui õiguskaitse otstarbel võimaldatakse mitut otsinguseadistust. Peab olema vähemalt üks otsinguseadistus, mis vastab komisjoni rakendusotsuses, millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi toimimisnõuded, (8) kindlaks määratud nõuetele, ning võimalikud täiendavad otsinguseadistused, millel on erinev täpsus (suurema või väiksema täpsusega).
CS-EES teeb muul kui õiguskaitse otstarbel biomeetrilisi tuvastamisi ja otsinguid kas nelja surutud sõrmejälje andmete või nelja surutud sõrmejälje andmete ja kohapeal salvestatud näokujutise alusel ning kasutab selleks ainult nõuetekohastele kvaliteedi lävedele vastavaid biomeetrilisi andmeid. Biomeetrilisel tuvastamisel kasutatakse sõrmejälgede andmeid maksimaalselt ühe kujutisega sõrmejälje liigi kohta (NISTi tähised 1 kuni 10).
Kasutatakse järgmiste sõrmede sõrmejälgede andmeid: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm ja väike sõrm. Kasutatakse sama käe sõrmejälgi, alustades paremast käest.
Sõrmejälgede andmete juurde märgitakse, millise sõrme jäljendiga on tegu. Kui sõrmejälgede võtmine on jäädavalt või ajutiselt füüsiliselt võimatu, siis lisatakse sõrmejälgedele alati vastav märge, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (9) (või uuemas versioonis), ning kasutatakse ülejäänud sõrmi, kui see on võimalik.
Kui tuvastamine toimub muus olukorras kui piirikontrolli käigus, siis võib CS-EESi lisada nende riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile juurdepääsu omavate ametiasutuste vaalitud sõrmejäljed, millel on õigus kasutada vaalitud sõrmejälgi teise Euroopa määruse alusel. Kui ametiasutus kasutab tuvastamiseks mõlema käe sõrmi, siis teeb CS-EES kaks tuvastamist: ühe parema käe ja teise vasaku käe sõrmedega.
CS-EES kasutab biomeetrilistes otsingutes kohapeal salvestatud näokujutist ja sõrmejälgede andmeid kooskõlas punktis „Sõrmejälgede kasutamine“ kirjeldatud nõuetega.
3.3.2. Õiguskaitse otstarbel
Ainult õiguskaitse otstarbel võib otsinguid teha järgmiste biomeetriliste andmete alusel:
|
— |
vähemalt ühte sõrmejälge sisaldavad sõrmejälgede andmete komplektid; |
|
— |
vaalitud ja segmentimata mitmiksõrmejälgede andmed; |
|
— |
latentsed sõrmejäljed; |
|
— |
näokujutis koos sõrmejälgede andmetega; |
|
— |
ainult näokujutis. |
Sõrmejälgede otsimisel kasutatakse õiguskaitse otstarbeliste otsingute raames käte permutatsiooni (10). Käte permutatsiooni kasutamine peab olema seadistatav (lubatav/keelatav) kekstasandil, mis mõjutab kõiki kasutajaid.
Sõrmejälgedel põhinev tuvastamine õiguskaitse otstarbel tehakse kõigi salvestatud sõrmejälgede abil, võtmata arvesse sõrmejälje kvaliteeti, või ainult otsingu jaoks kasutatavas kasutajaseadistuses kindlaks määratud kvaliteedilävele vastavate sõrmejälgedega. CS-EES esitab taotlevale liikmesriigile päringule vastavad biomeetrilised andmed koos märkega võetud sõrmejälgede kvaliteedi kohta. Kui sõrmejälgede päringutabamus on halva kvaliteediga, siis teavitatakse õiguskaitseasutust sellest, et tabamuse kinnitamiseks on vaja täiendavaid kontrolle. Täiendavat kontrolli nõudvat halba andmete kvaliteeti tähistavad läved täpsustatakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilistes kirjeldustes.
Ainult näokujutise meetodil toimuvaid biomeetrilisi otsinguid võib teha ainult määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 lõikes 2 sätestatud otstarbel. Sel juhul määrab kasutaja kindlaks saadavate võimalike vastete ülempiiri. Maksimaalne otsingu tulemusena saadavate toimikute arv on 400. Esimese etapi vältel saab kasutaja juurdepääsu 200-le kõige paremini otsingule vastavale toimikule. Kui see on vajalik ja kasutaja kinnitab, et algse otsingu käigus ei õnnestunud vastet leida, siis annab süsteem juurdepääsu ülejäänud 200-le toimikule.
(1) https://www.nist.gov/services-resources/software/development-nfiq-20
(2) Võimaluse korral hinnatakse ja valideeritakse näokujutisi ICAO dokumendi 9303 punkti 3.9 kriteeriumide alusel või vastavalt Prantsusmaa viisataotluste puhul kasutatavatele visuaalse isikutuvastuse ja kasutussoovitustele.
(3) Mõistet „surutud“ (flat) kasutatakse kooskõlas standardi ISO/IEC sõnastikuga ja sellel on sama tähendus kui standardis ANSI/NIST kasutatud mõistel „tasapinnaline“ (plain).
(4) Standard ANSI/NIST-ITL 1-2011 „Data Format for the Interchange of Fingerprint, Facial, Scarmark & Tattoo (SMT) Information“, mis on saadaval aadressil https://www.nist.gov/publications/data-format-interchange-fingerprint-facial-other-biometric-information-ansinist-itl-1-1.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
(6) Näiteks kui reisijal ei ole elektroonilist dokumenti või kui reisidokument sisaldab kujutise asemel näokujutise pääsutalongi, nagu on lubatud näiteks ICAO dokumendis 9303.
(7) Permutatsioon on biomeetrilise võrdlussüsteemi konkreetne seadistusrežiim, mille abil tagatakse, et eri komplektide vahel võrreldakse samade sõrmede sõrmejälgi, olenemata nende paiknemisest komplektis. Seeläbi kõrvaldatakse sõrmede järjekorrast tekkivad võimalikud inimlikud vead ja tagatakse suurim võimalik biomeetriline täpsus kontrolli otstarbel.
(8) C(2019)1260.
(9) Sama.
(10) Käte permutatsioon võimaldab võrrelda ühe käe sõrmejälgi teise käe sõrmejälgedega. See suurendab võrdlemise täpsust, kui näidise käsi ei ole teada.
Parandused
|
26.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/29 |
TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon, 1975) muudatuste parandus
Lk 1 alapealkiri
„ Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.557.2018.TREATIES – XI.A.16 jõustuvad 3. veebruaril 2019 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused “
asendatakse järgmisega:
„ Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.556.2018.TREATIES – XI.A.16 jõustuvad 3. veebruaril 2019 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused “.