21.2.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 50/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/297,

20. veebruar 2019,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnaha impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2006 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit seemisnaha impordi suhtes. Meede kehtestati väärtuselise tollimaksu (58,9 %) kujul.

(2)	Pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) otsustas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1153/2012 (3) kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada.

1.2. Aegumise läbivaatamise taotlus

(3)	Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (4) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine.

(4)	Taotluse esitas Ühendkuningriigi nahatööstuse föderatsioon (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu seemisnaha kogutoodangust ja see põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(5)	Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 6. detsembril 2017Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

1.4. Huvitatud isikud

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, asjaomase riigi eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning asjaomase riigi esindajatele. Liidus ei ole teisi teadaolevaid seemisnaha tootjaid peale nende, keda esindab taotluse esindaja.

1.5. Väljavõtteline uuring

(7)	Algatamisteates märkis komisjon, et ta võib moodustada sõltumatutest liidu importijatest ja Hiina eksportivatest tootjatest alusmääruse artikli 17 kohaselt valimi.

(8)	Kuna kahe ainukese olemasoleva liidu tootja toodang moodustas 100 % liidu kogutoodangust, liidu tootjate väljavõttelist uuringut ei kavandatud.

1.5.1. Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(9)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile algatamisteate II lisas nõutud teabe.

(10)	Endast andis teada kaks sõltumatut importijat. Kõnealused kaks äriühingut ei ole vaatlusalust toodet siiski alates eelmisest aegumise läbivaatamisest, st alates 2012. aastast importinud.

1.5.2. Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(11)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina RV eksportijatel või tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportijad või tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. Hiina Rahvavabariigi esindus ei vastanud taotlusele. Komisjon võttis seega ühendust ainult taotluse esitaja poolt aegumise läbivaatamise algatamise taotluses märgitud eksportivate tootjatega.

(12)	Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei esitanud siiski nõutud teavet ega teinud uurimise käigus koostööd.

1.6. Küsimustikud ja kontrollkäigud

(13)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(14)	Komisjon saatis küsimustikud kahele taotluse esitaja poolt esindatud liidu tootjale. Küsimustikule saadi vastused mõlemalt liidu tootjalt.

(15)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad:

—	Hutchings & Harding Ltd, Cambridge, Ühendkuningriik, ning

—	Marocchinerie e Scamoscerie Italiane Spa, Torino, Itaalia.

1.7. Läbivaatamise uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(16)

Dumpingu ja kahju läbivaatamise uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(17)

Vaatlusalune toode on seemisnahk ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahk (mõõtu lõigatud või mitte), sealhulgas seemisnahk ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahk kuivatatud kujul, mis on pärit Hiina RVst ja mida praegu liigitatakse CN-koodide 4114 10 10 ja 4114 10 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). Seda kasutatakse peamiselt puhastamiseks ja poleerimiseks.

(18)

Uurimine (nagu ka esialgne uurimine) kinnitas, et vaatlusalusel tootel ning tootel, mida valmistab ja müüb liidu turul liidu tootmisharu, on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad peamised kasutusalad ning seega on need samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPING

(19)	Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega võiks tõenäoliselt kaasneda Hiina eksportivate tootjate dumpingu jätkumine või kordumine.

(20)

Kuna ükski Hiina RV eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ei teinud (vt põhjendus (12)), hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust kättesaadavate faktide alusel, eelkõige Eurostati statistiliste andmete, Hiina ekspordiandmebaasi, läbivaatamise taotluses esitatud teabe, avalikult kättesaadava teabe, nt Hiina tootja Henan Prosperi ametliku veebilehe (6) ning läbivaatamise uurimise käigus taotluse esitajalt saadud teabe alusel.

3.1. Läbivaatamise uurimisperioodil toimunud dumping

3.1.1. Normaalväärtus

(21)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiina RVst pärit impordi puhul normaalväärtus tavaliselt turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal või sellise hinna järgi, mis kehtib sellisest kolmandast turumajanduslikust riigist teistesse riikidesse, sh liitu toimuva müügi korral, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

Normaalväärtus esialgse uurimise käigus ja eelmine aegumise läbivaatamine

(22)	Esialgse uurimise käigus valis komisjon võrdlusriigiks Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“) ja määras normaalväärtuse USA koostööd tegeva seemisnaha tootja hindade alusel.

(23)	USAs tegutsev ainuke seemisnaha tootja on tänaseks tootmise lõpetanud. Eelmise aegumise läbivaatamise käigus määras komisjon seetõttu normaalväärtuse Indiast liitu saabuva impordi keskmise hinna alusel (India oli sellel ajal suurim liitu importija).

Normaalväärtus praeguse uurimise raames

(24)

Praeguse aegumise läbivaatamise algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et normaalväärtuse aluse määramiseks on tal kavas kasutada liidus kehtivaid hindu. Komisjon teavitas huvitatud isikuid ka sellest, et seemisnaha teised turumajanduslikud tootjad võivad asuda Indias, Nigeerias, Türgis ja Uus-Meremaal. Seega võib neid riike käsitleda kolmandate turumajanduslike riikidena (edaspidi „võrdlusriigid“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada märkusi ning nõuda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ühtegi märkust ei esitatud.

(25)

Komisjon võttis esmalt ühendust eespool nimetatud võimalike võrdlusriikide esindustega, et paluda neilt abi nende tootjate kindlakstegemisel oma riikides, keda võiks võrdlusriigi tootjatena kutsuda koostööd tegema. Seejärel saatis komisjon koostöötaotluse nende riikide kõikidele teadaolevatele seemisnaha tootjatele, nimelt seitsmele teadaolevale tootjale ja kahele teadaolevale tootjate ühendusele Indias, ainsale teadaolevale Uus-Meremaa tootjale ja ainsale teadaolevale Türgi tootjale.

(26)	Ainult üks Indias asuv seemisnaha tootja nõustus esialgu koostööd tegema. Seejärel jättis ta siiski täitmata komisjoni saadetud küsimustiku ja lõpetas koostöö. Seega ei teinud lõpuks uurimise käigus koostööd ükski võrdlusriigi seemisnaha tootja, kellega ühendust võeti.

(27)	Kuna turumajandusliku riigi tootja koostööd ei teinud, otsustas komisjon määrata normaalväärtuse sama metoodika alusel nagu eelmise aegumise läbivaatamise käigus, nimelt seemisnaha suurima liitu importija impordihindade alusel.

(28)	Statistiliste andmete alusel (7) oli Nigeeriast liitu saabuva impordi maht läbivaatamise uurimisperioodil kõige suurem. Normaalväärtus määrati seega Nigeeriast liitu saabuva impordi keskmise hinna alusel.

3.1.2. Ekspordihind

(29)

Kuna ükski Hiina RV eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ei teinud (vt põhjendus (12)), hindas komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Ekspordihind tehti kindlaks Hiina RVst liitu saabuva impordi keskmise statistilise hinna alusel (8).

3.1.3. Dumping

(30)	Komisjon võrdles normaalväärtust punktis 3.1.1 kirjeldatud meetodi alusel ekspordihinnaga, mis tehti kindlaks kooskõlas punktis 3.1.2 kirjeldatud meetodiga. Dumpingu arvutamine andis tulemuseks dumpingumarginaali 118 %.

3.1.4. Järeldus läbivaatamise uurimisperioodil toimunud dumpingu kohta

(31)	Kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise ajal, jätkasid Hiina eksportivad tootjad läbivaatamise uurimisperioodil seemisnaha eksportimist liitu dumpinguhinnaga.

3.2. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse analüüs

(32)	Edasi analüüsis komisjon, kas juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, oleks dumpingu jätkumine või kordumine tõenäoline. Seda tehes vaatles komisjon Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina eksportijate käitumist teistel turgudel, olukorda Hiina siseturul ning liidu turu atraktiivsust.

(33)

Kuna ükski teadaolev seemisnaha eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ei teinud, tuli põhjendustes 34–44 esitatud, dumpingu jätkumist või kordumist käsitlevate järelduste aluseks võtta teised allikad, st Eurostati andmed, Hiina ekspordiandmebaas, läbivaatamise taotluses esitatud teave, avalikult kättesaadav teave, nt Hiina tootja Henan Prosperi ametlik veebileht ja taotluse esitajalt läbivaatamise uurimise käigus saadud teave.

3.2.1. Tootmisvõimsus

(34)	Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, põhineb komisjonile kättesaadav teave tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta taotluse esitaja esitatud teabel ja avalikult kättesaadaval teabel.

(35)	Teabe kohaselt on Hiinas oluline seemisnaha tootmisvõimsus.

(36)

Esiteks asub Hiinas maailma suurim lambanaha tootmise ettevõte, nimelt äriühing Henan Prosper. Kuigi Henan Prosper töötleb erinevaid loomanahku (sealhulgas nahad, mis toote määratluse alla ei kuulu), on selle tootmisvõimsus 30 000 nahka päevas. Äriühingu Henan Prosper veebilehe kohaselt võrdub nimetatud tootmisvõimsus iga-aastase töötlemisvõimsusega 7 miljonit nahka (ligikaudu 47,3 miljonit ruutjalga) (9). Äriühingul on 3600 töötajat ja sihtotstarbeline seemisnaha parkimise töökoda (10). Kuigi teave seemisnaha tootmise täpse osakaalu (ja tootmisvõimsuse) kohta kogutootmises ei ole kättesaadav, siis võrdlusena jäi liidu tootmisharu seemisnaha tootmisvõimsus läbivaatamise uurimisperioodil vahemikku 7 kuni 10 miljonit ruutjalga (11).

(37)

Teiseks on taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt Hiinas mitmeid teisi seemisnaha tootjaid. Komisjoni käsutuses ei ole teavet kõnealuste tootjate tootmisvõimsuse kohta. Ainuüksi Henan Prosperi aastane tootmisvõimsus 7 miljonit nahka ületab siiski liidu kogutarbimise läbivaatamise uurimisperioodil (vt tabel 1 põhjenduses 53).

(38)	Komisjon tegi seega järelduse, et Hiina seemisnaha tootjatel on piisavad tootmisvõimsused, mida on võimalik kasutada seemisnaha tootmiseks liitu eksportimise eesmärgil, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

3.2.2. Hiina eksportijate tegevus kolmandate riikide turgudel

(39)

Hiina tootjad eksportisid läbivaatamise uurimisperioodil seemisnahka märkimisväärsetes kogustes kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopa Liitu, eelkõige Malaisiasse, Bangladeshi, Singapuri, Vietnami, Jaapanisse ja USAsse. Hiina ekspordiandmebaasi kohaselt moodustas seemisnaha ekspordi kogumaht läbivaatamise uurimisperioodil 5,1 miljonit ruutjalga.

(40)	Komisjon võrdles läbivaatamise uurimisperioodil peamistele eksporditurgudele eksporditud seemisnaha keskmist hinda liidu turule saabuva keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus tehti Hiina ekspordiandmebaasis (12) esitatud teabe alusel.

(41)

Hiina ekspordiandmebaasi hinnad näitasid erinevatesse riikidesse eksportimisel olulisi erinevusi hindades kilogrammi kohta läbivaatamise uurimisperioodil. Samuti ilmnes, et 72,8 % kogustest eksporditi Hiinast kolmandatesse riikidesse madalama hinnaga kui sama toote liitu saabuv eksport, mille hind osutus dumpinguhinnaks. Seega toimus seemisnaha eksport Hiinast kolmandatesse riikidesse isegi madalama hinnaga kui eksport liitu.

3.2.3. Liidu turu atraktiivsus

(42)	Enne meetmete kehtestamist oli liit Hiina RV jaoks traditsiooniline eksporditurg. Esialgse uurimise perioodil (aprill 2004 – märts 2005) ulatus Hiinast liitu saabuv seemisnaha import 6,6 miljoni ruutjalani, mis on 28 korda rohkem kui praegu liitu suunatud ekspordi tase.

(43)	Läbivaatamise uurimisperioodil oli keskmine hinnatase liidu turul (0,99 eurot ruutjala kohta) kõrgem kui Hiina keskmine ekspordihind teistel eksporditurgudel, mis näitab, et Hiina eksportivatel tootjatel on majanduslik stiimul suunata eksport liitu, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(44)

Pidades silmas asjaolu, et enne meetmete kehtestamist oli liit traditsiooniline Hiina turg ja (kõrgete) hindade tõttu on komisjon seega seisukohal, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, muutub liidu turg Hiina tootjate jaoks atraktiivsemaks ja tõenäoliselt üritavad nad suurendada liitu suunatud müüki oma olemasolevaid tootmisvõimsusi kasutades, mitte ei hakka eksportima teistele turgudele.

3.2.4. Järeldus dumpingu ja dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(45)

Uurimine näitas, et läbivaatamise uurimisperioodil jätkus vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga importimine Hiinast liidu turule. Uurimine näitas ka seda, et Hiina RV tootmisvõimsus oli võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamise uurimisperioodil väga märkimisväärne. Kui meetmetel lastakse aeguda, eksporditakse seda tootmisvõimsust tõenäoliselt vähemalt osaliselt liidu turule.

(46)	Lisaks olid Hiina ekspordihinnad teistel turgudel madalamad kui liitu suunatud ekspordi korral. Hiina eksportijate selline hinnakäitumine kolmandatel turgudel kinnitab tõenäosust, et liitu suunatud dumping jätkub, kui meetmetel lastakse aeguda.

(47)	Lisaks näitas liidu turu atraktiivsus suuruse ja hindade põhjal, et Hiina eksport suunatakse tõenäoliselt liidu turule, kui meetmetel lastakse aeguda.

(48)	Komisjon tegi seetõttu järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine tooks suure tõenäosusega kaasa märkimisväärse dumpinguhinnaga impordi Hiina RVst liitu, teiste sõnadega, et dumpingu jätkumine on väga tõenäoline.

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(49)	Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kaks tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(50)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt 4 – 5 miljonit ruutjalga. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu kättesaadava teabe alusel liidu tootmisharu kohta, nimelt kahelt koostööd tegevalt liidu tootjalt uurimise käigus kogutud andmete alusel. Nende kahe koostööd tegeva liidu tootja toodang moodustab 100 % liidu kogutoodangust.

(51)	Kuna mikro- ja makromajanduslikud kahjunäitajad põhinevad ainult kahe ettevõtja andmetel, on need esitatud indekseeritud kujul eesmärgiga säilitada konfidentsiaalsus vastavalt alusmääruse artiklile 19.

4.2. Liidu tarbimine

(52)	Komisjon arvutas liidu tarbimise liidu tootmisharu kontrollitud müügimahu alusel liidu turul ja Eurostati impordiandmete põhjal.

(53)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (ruutjalgades)

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Liidu kogutarbimine (tuhandetes ruutjalgades)	25 000 – 35 000	30 000 – 40 000	35 000 – 45 000	40 000 – 50 000
Indeks (2014 = 100)	100	113	127	141
Allikas: Taotluse esitaja esitatud andmed ja Eurostati andmed.

(54)	Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil igal aastal püsivalt 13–14 % ja kokku 41 %.

4.3. Import Hiina RVst

4.3.1. Maht ja turuosa

(55)	Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati impordiandmete põhjal. Impordi turuosa määrati liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjendustes 52–54.

(56)

Hiina RVst liitu saabuv import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (ruutjalgades) ja turuosa

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Hiina RVst pärit impordi maht (tuhandetes ruutjalgades)	3 230	403	293	230
Indeks (2014 = 100)	100	12	9	7
Hiina RVst pärit impordi turuosa (%)	10–15	0–5	0–5	0–5
Allikas: Eurostati andmed.

(57)

Läbivaatamise uurimisperioodil vähenes Hiina RVst pärit impordi maht järsult, 3,2 miljonilt ruutjalalt 2014. aastal 0,2 miljoni ruutjalani, st 93 % ning turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil vastavalt 10–15 %-lt 0–5 %-ni. Hiina eksportivate tootjate turuosa on praegu väga väike, mis toetab mõtet, et kehtivad dumpinguvastased meetmed on olnud tõhusad.

4.3.2. Hiina RVst pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(58)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomasest riigist liitu saabuva impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurodes ruutjala kohta)

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Hiina RVst pärit impordi hind (eurodes ruutjala kohta)	0,06	0,24	0,28	0,39
Indeks (2014 = 100)	100	417	490	668
Allikas: Eurostati andmed.

(59)	Impordihinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil pidevalt. Tuleb siiski märkida, et võrdlusaastal on rahaline väärtus suhteliselt väike.

(60)

Hinna allalöömise analüüsimiseks läbivaatamise uurimisperioodil võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatutele klientidele liidu turul Hiina RVst pärit impordi kaalutud keskmise hinnaga. Võrdlemise eesmärgil on liidu tootmisharu müügihindu kohandatud tehasehindade tasemele eelkõige seoses laenu-, saate- ja pakendamiskuludega ning komisjonitasudega. Hiina RVst pärit impordi hind on saadud Eurostatilt ja kohandatud tollitariifi ja impordijärgsete kuludega.

(61)	Võrdlus näitas, et läbivaatamise uurimisperioodil lõi vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hinnad 36,6 % alla, võttes arvesse kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.

4.4. Import kolmandatest riikidest

(62)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

Riik		2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
India	Maht (tuhandetes ruutjalgades)	10 940	11 280	11 423	10 907
	Indeks (2014 = 100)	100	103	104	100
	Turuosa (%)	35–40	30–35	25–30	25–30
	Keskmine hind eurodes ruutjala kohta	0,55	0,53	0,61	0,65
Türgi	Maht (tuhandetes ruutjalgades)	2 157	2 360	2 720	2 043
	Indeks (2014 = 100)	100	109	126	95
	Turuosa (%)	5–10	5–10	5–10	0–5
	Keskmine hind eurodes ruutjala kohta	1,16	0,91	0,64	0,64
Nigeeria	Maht (tuhandetes ruutjalgades)	3 663	8 890	15 930	22 607
	Indeks (2014 = 100)	100	243	435	617
	Turuosa (%)	10–15	25–30	40–45	50–55
	Keskmine hind eurodes ruutjala kohta	0,38	0,73	0,96	0,85
Uus-Meremaa	Maht (tuhandetes ruutjalgades)	1 833	2 127	1 673	1 783
	Indeks (2014 = 100)	100	116	91	97
	Turuosa (%)	5–10	5–10	0–5	0–5
	Keskmine hind eurodes ruutjala kohta	0,72	0,89	0,78	0,74
Pakistan	Maht (tuhandetes ruutjalgades)	1 480	927	517	727
	Indeks (2014 = 100)	100	63	35	49
	Turuosa (%)	0–5	0–5	0–5	0–5
	Keskmine hind eurodes ruutjala kohta	0,66	0,88	0,87	0,82
Ülejäänud maailm	Maht (tuhandetes ruutjalgades)	2 823	4 920	2 123	903
	Indeks (2014 = 100)	100	174	75	32
	Turuosa (%)	5–10	10–15	5–10	0–5
	Keskmine hind eurodes ruutjala kohta	0,57	0,43	0,50	0,85
Kolmandad riigid kokku, välja arvatud Hiina RV	Maht (tuhandetes ruutjalgades)	26 127	30 907	34 680	39 200
	Indeks (2014 = 100)	100	118	133	150
	Turuosa (%)	75–80	85–90	85–90	90–95
	Keskmine hind eurodes ruutjala kohta	0,54	0,63	0,78	0,77
Allikas: Eurostatist ja küsimustiku vastustest saadud andmed.

(63)

Vaatlusalusel perioodil kasvas kolmandatest riikidest liitu saabuva impordi kogumaht pidevalt, ligikaudu 26 miljonilt ruutjalalt 2014. aastal ligikaudu 39 miljoni ruutjalani läbivaatamise uurimisperioodil, st 50 %. Kõnealune import moodustas läbivaatamise uurimisperioodil liidu turuosast 90–95 % (mis on suurem kui 75–80 % 2014. aastal). Kokkuvõttes tundub, et kolmandad riigid said liidu tarbimise 41 %-lisest kasvust täit kasu, nagu osutatud põhjenduses 54.

(64)	Riigiti moodustab läbivaatamise uurimisperioodil suurima, 52,5 %-lise turuosa Nigeeriast pärit import. Liidu muud peamised seemisnaha tarneallikad olid India, Türgi ja Uus-Meremaa.

(65)

Nigeeriast pärit import väärib eraldi äramärkimist. Mahud on järsult tõusnud, kasvades vaatlusalusel perioodil pidevalt ja peaaegu viis korda. Vaatlusalusel perioodil kasvas tegelikult ainult Nigeeria turuosa. 2014. aastal moodustas Nigeeriast pärit impordi turuosa 12 %, samas kui läbivaatamise uurimisperioodil oli üks kahest müüdud seemisnahast Nigeeria päritolu.

4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1. Üldised märkused

(66)	Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(67)	Kahju kindlakstegemisel ei eristanud komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, sest liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustasid ainult kaks tootjat. Komisjon hindas majandusnäitajaid nende kahe liidu tootja kohta käivate andmete alusel.

(68)

Kahjunäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, ühiku müügihinnad, ühiku tootmiskulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ning kapitali kaasamise võime. Neid on analüüsitud järgmiselt.

4.5.2. Kahjunäitajad

4.5.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(69)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Tootmismaht (tuhandetes ruutjalgades)	3 000 – 4 000	4 000 – 5 000	4 000 – 5 000	4 000 – 5 000
Indeks (2014 = 100)	100	128	122	120
Tootmisvõimsus (tuhandetes ruutjalgades)	7 000 – 10 000	7 000 – 10 000	7 000 – 10 000	7 000 – 10 000
Indeks (2014 = 100)	100	100	100	100
Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)	40–50	50–60	50–60	50–60
Indeks (2014 = 100)	100	128	122	120
Allikas: Küsimustiku vastustest saadud andmed.

(70)	Liidu tootmisharu tootmismaht kasvas vaatlusalusel perioodil 20 %.

(71)

Tootmisvõimsus jäi 2014. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini samaks, tootmisvõimsuse rakendamise keskmised määrad kõikusid samal perioodil olenevalt tootmismahust. Tootmisvõimsuse rakendamine 2014. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini üldiselt suurenes, kuid jäi ajalooliste standardite alusel madalale tasemele. Tuleks märkida, et madalad rakendamise määrad mõjutavad tavaliselt ühikukulusid, kuna üldkulud jagunevad väikeste tootmismahtude vahel.

4.5.2.2. Müügimaht ja turuosa

(72)

Liidu tootmisharu müügimaht ja liidu turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Liidu müük sõltumatutele klientidele (tuhandetes ruutjalgades)	4 000 – 5 000	3 000 – 4 000	3 000 – 4 000	3 000 – 4 000
Indeks (2014 = 100)	100	82	89	90
Turuosa (%)	10–15	10–15	10–15	5–10
Indeks (2014 = 100)	100	72	71	63
Allikas: Eurostatist ja küsimustiku vastustest saadud andmed.

(73)

Liidu müügimaht ei järginud kokkuvõttes tarbimise puhul täheldatud kasvutendentsi. Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 41 % (vt põhjendus 54), samas kui liidu tootmisharu samasuguse toote müügimaht sõltumatutele klientidele liidu turul vähenes samal perioodil 10 %, mis tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa märkimisväärse vähenemise liidus.

4.5.2.3. Tööhõive ja tootlikkus

(74)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Töötajate arv	50–60	60–70	60–70	70–80
Indeks (2014 = 100)	100	122	122	151
Tootlikkus (ruutjalgades töötaja kohta)	70–80	70–80	70–80	50–60
Indeks	100	105	100	79
Allikas: Küsimustiku vastustest saadud andmed.

(75)	Liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil tööhõivet 51 %, kuid liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, vähenes 21 %, kuna tööhõive suurenes kiiremini kui tootmismaht.

4.5.2.4. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(76)

Eespool uuritud näitajatest tuleb ilmsiks, et vaatamata alates 2006. aastast kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukord jäänud küllaltki hapraks ja haavatavaks. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha varasemast dumpingust taastumist. Võttes arvesse Hiina RVst pärit seemisnaha impordi puhul kindlaks tehtud praegust kõrget dumpingumarginaali, jõutakse seisukohale, et liidu turule suunatud mis tahes dumpinguhinnaga import võib avaldada praegustele väikestele mahtudele vaatamata liidu tootmisharule kahjulikku mõju.

4.5.2.5. Hinnad ja omamaiseid hindu mõjutavad tegurid

(77)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidus Indeks (2014 = 100)	100	107	101	106
Ühiku tootmiskulu Indeks (2014 = 100)	100	110	100	107
Allikas: Küsimustiku vastustest saadud andmed.

(78)	Liidu tootjate keskmised müügihinnad kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul 6 %. Samal ajal suurenes liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu 7 %. Kõnealuse suurenemise peamine taganttõukaja oli toormaterjali (nimelt toornaha) hindade kasv.

4.5.2.6. Tööjõukulud

(79)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

2014

2015

2016

Läbivaatamise uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

Indeks (2014 = 100)

100

Allikas: Küsimustiku vastustest saadud andmed.

(80)	Keskmised tööjõukulud töötaja kohta vähenesid vaatlusaluse perioodi vältel 28 % võrra.

4.5.2.7. Laovarud

(81)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

2014

2015

2016

Läbivaatamise uurimisperiood

Lõppvarud

Indeks (2014 = 100)

100

153

155

153

Allikas: Küsimustiku vastustest saadud andmed.

(82)	Liidu tootmisharu lõppvarude tase suurenes 2014. aasta ja läbivaatamise uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt, 53 % võrra.

4.5.2.8. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(83)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2014	2015	2016	Läbivaatamise uurimisperiood
Müügi puhaskasum ELis sõltumatutele klientidele Indeks (2014 = 100)	– 100	– 137	– 89	– 108
Rahavoog Indeks (2014 = 100)	100	– 287	– 76	– 132
Investeeringud Indeks (2014 = 100)	100	174	26	94
Investeeringutasuvus Indeks (2014 = 100)	– 100	– 107	– 150	– 257
Allikas: Küsimustiku vastustest saadud andmed.

(84)

Et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kogu vaatlusaluse perioodi ajal oli liidu tootmisharu pidevalt kahjumis. Alates 2014. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini oli kahjum pidev ja suurenes kokku 8 %. See negatiivne suundumus langes ajaliselt kokku liidu tarbimise dünaamilise kasvuga, mida selgitatakse põhjenduses 54. Nagu märgitud põhjenduses 64, põhines see kasv peaaegu täielikult muudest kolmandatest riikidest pärit impordil.

(85)	Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog äritegevusest vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, langus on peamiselt selgitatav märkimisväärse kahjumiga.

(86)	Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne.

(87)

Vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringuid ei kasutatud tootmisvõimsuse suurendamiseks. Pigem olid investeeringud eelkõige ette nähtud juba olemasolevate võimsuste säilitamiseks ja ajakohastamiseks. Üks 2015. aasta näitaja on üsnagi silmapaistev, põhjuseks ühe liidu tootja tootmisrajatiste ümberpaigutamine ühest liikmesriigist teise.

(88)	Kapitali kaasamise võimet mõjutas vaatlusalusel perioodil tekkinud kahjum.

4.5.3. Järeldus kahju kohta

(89)

Liidu tootmisharu finantsolukord jäi vaatlusalusel perioodil ebakindlaks. Eelkõige olid märkimisväärselt negatiivsed liidu tootmisharu sellised näitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus. Samuti vähenes oluliselt liidu tootmisharu turuosa. Turuosa vähenemine langes kokku nõudluse üldise kasvuga seemisnaha järele liidu turul, mis soodustas importi muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RV. Mõningaid täheldatud negatiivseid suundumusi saab selgitada mitme teguri kumulatiivse mõjuga, mis üheskoos halvendasid niigi ebakindlas olukorras liidu tootmisharu seisundit läbivaatamise uurimisperioodil veelgi. Nende tegurite seas oli kõige olulisem Nigeeriast pärit impordi hüppeline kasv liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega.

(90)	Mõned kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil positiivses suunas. Tootmismaht suurenes 20 % ja tootmisvõimsuse rakendamine 9 %. Kõnealuse kasvuga ei kaasnenud siiski müügi suurenemist liidu turul.

(91)

Kuigi Hiina RVst pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil järsult, rohkem kui 3 miljonilt ruutjalalt 2014. aastal ligikaudu 230 000 ruutjalani läbivaatamise uurimisperioodil, mille tulemusena vähenes turuosa 10–15 %-lt 0–5 %-ni, suurenes kolmandatest riikidest pärit impordi kogumaht märkimisväärselt.

(92)	Seetõttu on tõenäoline, et kõnealune import kolmandatest riikidest on takistanud liidu tootmisharu võimalikku taastumist eelnevalt Hiina dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahjust, eelkõige alates 2015. aastast, kui import Hiinast hakkas vähenema.

(93)

Veel 2014. aastal ületas Hiina RV turuosa liidus 10 %. Kuigi Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import vähenes läbivaatamise uurimisperioodil märkimisväärselt, oli Hiina RV turuosa läbivaatamise uurimisperioodile eelneval perioodil ja eelkõige 2014. aastal endiselt suhteliselt suur, Lisaks lõid kõnealuse impordi hinnad läbivaatamise uurimisperioodil liidu hinnad märkimisväärselt alla. Seetõttu ei saa välistada, et kõnealune import – kuigi see läbivaatamise uurimisperioodil vähenes – aitas märkimisväärselt kaasa liidu tootmisharule olulise kahju tekitamisele.

(94)

Komisjon tegi seega järelduse, et liidu tootmisharu on esialgsetest meetmetest kasu saanud, kuna vaatlusalusel perioodil oli näha mõningat paranemist võrreldes esialgse uurimisperioodi käigus kindlakstehtud olukorraga. Liidu tootmisharu taastub siiski aeglaselt ja on eelnimetatud tegurite tõttu jätkuvalt ebakindlas ja haavatavas olukorras. Leiti, et läbivaatamise uurimisperioodil on liidu tootmisharu kandnud olulist kahju, nagu näitab alusmääruse artikli 3 lõikes 5 määratletud näitajate muutumine.

5. KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS, KUI MEETMED TUNNISTATAKSE KEHTETUKS

(95)

Uurimise käigus selgus, et Hiina RVst pärit impordi puhul oli läbivaatamise uurimisperioodil kasutatud dumpinguhindu (põhjendus 31) ja et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline dumpingu jätkumine (põhjendus 48). Uurimise käigus jõuti ka järeldusele, nagu märgitud põhjenduses (94), et liidu tootmisharu kandis kahju. Seepärast hindas komisjon, kas juhul, kui meetmetel lastaks kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 aeguda, oleks tõenäoline, et esialgselt Hiina dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju võiks jätkuda.

(96)	Et teha kindlaks kahju jätkumise tõenäosus, analüüsis komisjon järgmisi elemente: vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, liidu turu atraktiivsus ning Hiina impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju liidu tootmisharule.

5.1. Tootmisvõimsuse varu, kaubavood ja liidu turu atraktiivsus

(97)

Eelmise aegumise läbivaatamise käigus leiti, et Hiina eksportijatel oli Euroopa turu suurust silmas pidades kasutamata vaba tootmisvõimsus, mida Hiina sisenõudlus ja muud eksporditurud peale liidu turu ei suutnud täielikult ära kasutada. Vastupidise teabe puudumisel võib eeldada, et praegusel vaatlusalusel perioodil oli vaba tootmisvõimsus samasugune.

(98)

Uurimisega on kindlaks tehtud, et peaaegu 75 % Hiina ekspordimahust kolmandatesse riikidesse toimus läbivaatamise uurimisperioodil madalama hinnaga kui oli hind sama toote liitu eksportimisel (vt põhjendus (43)). Uurimise käigus ei avastatud mingeid tõendeid, et see olukord vähemalt lähiajal muutuks.

(99)	Kõrgemate hindade poolest on liidu turg seega Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivsem kui 2/3 nende teistest turgudest, kuhu Hiina eksportivad tootjad läbivaatamise uurimisperioodil eksportisid. Liidu turu atraktiivsus suureneks veelgi tollimaksude puudumise korral, kui meetmed peaksid aeguma.

(100)

Enne meetmete kehtestamist oli liidu turg Hiina eksportivate tootjate jaoks traditsiooniline eksporditurg ja esialgsel uurimisperioodil oli nende turuosa liidus üle 30 %.

(101)

Uurimine näitas samuti, et Hiina RVst pärit import oleks dumpinguvastast tollimaksu kõrvale jättes löönud liidu müügihinnad läbivaatamise uurimisperioodil 59,7 % alla. See viitab Hiina RVst pärit impordi tõenäolisele hinnatasemele meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(102)

Hiina impordi hinnad on samuti märkimisväärselt madalamad kui liidu turule suunatud muu impordi hinnad (vt tabelid 3 ja 4). Uurimine näitas, et Hiinast pärit impordi hinnad olid läbivaatamise uurimisperioodil ligikaudu 50 % madalamad kui muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi hinnad. Seetõttu on tõenäoline, et Hiinast pärit import asendaks kõnealuse impordi ja avaldaks edasist hinnasurvet hinnatasemetele liidu turgudel.

5.2. Mõju liidu tootmisharu olukorrale

(103)

Võttes arvesse Hiina RV suurt tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja eespool põhjendustes (97) kuni (102) kokku võetud muid elemente, on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral taastaksid Hiina RV eksportijad oma ekspordi liidu turule märkimisväärsetes kogustes ja dumpinguhindadega, lüües liidu tootjate hinnad märkimisväärselt alla.

(104)

See avaldaks liidu tootmisharule negatiivset mõju, kuna kõnealused märkimisväärsed lisanduvad impordimahud suruksid alla müügihinnad, mida liidu tootmisharul on võimalik saavutada, vähendaksid liidu tootmisharu müügimahtu ja tootmisvõimsuse rakendusastet ning selle tulemusena suureneksid liidu tootmisharu tootmiskulud. Madala dumpinguhinnaga impordi eeldatav suurenemine tooks seega kaasa liidu tootmisharu finantstulemuste, eelkõige kasumlikkuse edasise ja tugeva halvenemise.

5.3. Kokkuvõte

(105)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks väga tõenäoliselt kaasa Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise liidu tootmisharu hindasid allalöövate hindadega, suurendades veelgi liidu tootmisharule tekitatud kahju. Selle tagajärjel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

6. LIIDU HUVID

(106)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas Hiina RV suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine Hiina RVst pärit seemisnaha impordi suhtes oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(107)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(108)

Selle põhjal uuriti, kas on mõjuvaid põhjuseid järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

6.1. Liidu tootmisharu huvid

(109)

Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid suuresti dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, on liidu tootmisharu olukord jätkuvalt ebakindel, mida on kinnitanud ka teatavate kahjunäitajate negatiivsed suundumused.

(110)

Kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on alust eeldada, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõenäoline märkimisväärses mahus sissevool tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. Muu hulgas põhjustaks selline impordi sissevool tõenäoliselt turuosa kaotuse, müügihindade languse, tootmisvõimsuse rakendusastme languse ja liidu tootmisharu finantsolukorra üldise tõsise halvenemise.

(111)

Komisjon tegi seega järelduse, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine Hiina RVst pärit seemisnaha impordi suhtes on liidu tootmisharu huvides.

6.2. Sõltumatute importijate ja kasutajate huvid

(112)

Esialgse uurimise käigus leiti, et tõenäoliselt ei kahjustaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oluliselt liidu importijate ja kasutajate olukorda. Kõnealuse uurimise käigus ei teinud koostööd ükski importija.

(113)

Importijate ja kasutajate koostöö puudumise tõttu praeguse aegumise läbivaatamise käigus on komisjon seisukohal, et tema esialgse uurimise järeldused on endiselt kehtivad ja et meetmete jätkumine ei mõjutaks liidu importijaid ja kasutajaid negatiivselt või vähemalt mitte märkimisväärses ulatuses.

6.3. Järeldus liidu huvide kohta

(114)

Komisjon järeldas seetõttu, et liidu huvide seisukohalt ei ole Hiina RVst pärit impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

7. TEAVITAMINE

(115)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada. Teavitamise järel anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ühtegi märkust ei esitatud.

8. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(116)

Komisjon teeb seetõttu ja vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 järelduse, et tuleks säilitada Hiina RVst pärit seemisnaha impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 1153/2012.

(117)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, (13) on asjakohane sätestada viivisemäär lõplike tollimaksude võimaliku tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted sellist viivisemäära ette ei näe ja siseriiklike eeskirjade kohaldamine tekitaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi olenevalt sellest, milline liikmesriik on tollivormistuseks valitud.

(118)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohta arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodide 4114 10 10 ja 4114 10 90 all deklareeritud seemisnaha ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnaha suhtes (mõõtu lõigatud või mitte), sealhulgas kuivatatud kujul seemisnaha ja rääs-formaldehüüdpargiga kuivatatud kujul seemisnaha suhtes.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 58,9 %.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Viivisintress, mida tuleb maksta tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivisintressi saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ja mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Nõukogu 8. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2006, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnaha impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 251, 14.9.2006, lk 1).

(3) Nõukogu 3. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1153/2012, millega kehtestatakse pärast aegumise läbivaatamist määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohaselt Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnaha impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 334, 6.12.2012, lk 31).

(4) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 72, 8.3.2017, lk 3).

(5) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnaha impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 416, 6.12.2017, lk 15).

(6) https://www.globalsources.com/si/AS/Henan-Prosper/6008801452841/Homepage.htm.

(7) Allikas: Eurostat.

(8) Allikas: Eurostat.

(9) Liidu tootmisharu andmetel moodustab üks nahk 6,5 kuni 7 ruutjalga. (7 miljonit * 6,75 = 47,25 miljonit)

(10) Asia Pacific Leather Fair osalejate kataloog (http://www.aplf.com/en-US/534/henan-prosper/6740) ja nahatööstuse ajakirja artikkel (http://www.leathermag.com/news/newsmichael-lu-henan-prosper-skins-leather-enterprise-co-ltd)

(11) Tootmisvõimsuse täpne näitaja on konfidentsiaalne.

(12) Ekspordiväärtused on esitatud USA dollarites ja FOB-hinna alusel. Kogused on esitatud kilogrammides.

(13) Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. jaanuari 2017. aasta otsus kohtuasjas C-365/15, Wortmann vs. Hauptzollamt Bielefeld, EU:C:2017:19, punktid 35–39.

21.2.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 50/23

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/299,

12. veebruar 2019,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel transpordiühenduse piirkondlikus juhtimiskomitees teatavate transpordiühenduse asutamise lepingu rakendamisega seotud personaliküsimuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 ja artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit allkirjastas transpordiühenduse asutamise lepingu (1) vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2017/1937 (2).

(2)

Transpordiühenduse asutamise lepingu artikli 41 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kõnealust lepingut ajutiselt alates 9. oktoobrist 2017. Lepingut kohaldatakse ajutiselt selle osaliste ehk liidu, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ning Kosovo, (*1) Montenegro ja Serbia Vabariigi vahel.

(3)	Transpordiühenduse piirkondlik juhtimiskomitee („juhtimiskomitee“) võtab vastu otsuseid teatavate personaliküsimuste kohta, et tagada transpordiühenduse asutamise lepingu nõuetekohane rakendamine.

(4)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel juhtimiskomitees võetav teatavaid personaliküsimusi käsitlevate otsustega seotud seisukoht, kuna sellised otsused on transpordiühenduse alalise sekretariaadi töö alustamiseks vajalikud ja neil on liidu jaoks õiguslikud tagajärjed.

(5)	Liidu seisukoht juhtimiskomitees peaks põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel transpordiühenduse piirkondlikus juhtimiskomitees, põhineb käesolevale otsusele lisatud juhtimiskomitee otsuse eelnõul.

Kõnealuste otsuste eelnõude väiksemates muudatustes võivad liidu esindajad juhtimiskomitees kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. veebruar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) ELT L 278, 27.10.2017, lk 3.

(2) Nõukogu 11. juuli 2017. aasta otsus (EL) 2017/1937 transpordiühenduse asutamise lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 278, 27.10.2017, lk 1).

(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

EELNÕU

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIKU JUHTIMISKOMITEE OTSUS nr …/2019,

…,

transpordiühenduse alalise sekretariaadi töötajate töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjade vastuvõtmise kohta

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIK JUHTIMISKOMITEE,

võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut, eriti selle artikli 24 lõiget 1 ja artiklit 30,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu transpordiühenduse alalise sekretariaadi töötajate töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevad eeskirjad, nii nagu need on esitatud käesoleva otsuse lisas.

…,

Piirkondliku juhtimiskomitee nimel

eesistuja

LISA

Transpordiühenduse alalise sekretariaadi töötajate töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevad eeskirjad

I. ÜLDSÄTTED

Käesolevate eeskirjadega kehtestatakse kooskõlas transpordiühenduse asutamise lepinguga („asutamisleping“) transpordiühenduse alalise sekretariaadi (edaspidi „sekretariaat“) direktori ja asedirektorite ning töötajate töölevõtmise kord ning töötajate töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevad nõuded.

Käesolevate eeskirjade ja asutamislepingu vahelise vastuolu korral kohaldatakse asutamislepingu sätteid.

II. SEKRETARIAADI DIREKTORI JA ASEDIREKTORITE TÖÖLEVÕTMINE

Piirkondliku juhtimiskomitee heakskiidul avaldatakse Euroopa Liidus („liit“) ja Kagu-Euroopa osalisriikides (Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo, (*1) Montenegro ja Serbia Vabariik) direktori või asedirektorite kandideerimiskutse.

Vähemalt 30 päeva enne piirkondliku juhtimiskomitee istungit, mille päevakorras on direktori või asedirektori ametisse nimetamine, esitab Euroopa Komisjon ettepaneku, mis sisaldab kandidaadi nime.

Kandidatuur esitatakse isikuliselt.

Kandidaadil võib olla ükskõik millise Euroopa Liidu liikmesriigi või Kagu-Euroopa osalisriigi kodakondsus.

Euroopa Komisjoni ettepanek peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse kohustusi, mida direktoril või asedirektoril tuleb täita. See peab sisaldama kandidaadi kvalifikatsiooni ja kogemuste kirjeldust ning põhinema asjaomaselt isikult kandidatuuri ülesseadmiseks saadud eelneval nõusolekul.

Iga lepinguosaline võib avaldada esitatud kandidaadi kohta arvamust. Kui seda tehakse kirjalikult enne piirkondliku juhtimiskomitee istungit, loeb piirkondliku juhtimiskomitee eesistuja („eesistuja“) asjaomase avalduse istungil ette.

Piirkondlik juhtimiskomitee võib avaldada soovi esitatud kandidaat oma istungil enne ametisse nimetamise otsuse tegemist ära kuulata. Eesistuja määrab eelnevalt kindlaks ärakuulamise korra (kestus, küsimuste arv jne).

10.

Pärast konsulteerimist ministrite nõukoguga teeb piirkondlik juhtimiskomitee direktori või asedirektori ametisse nimetamise otsuse ühehäälselt kooskõlas artikli 24 lõikega 3.

11.

Piirkondlik juhtimiskomitee nimetab oma otsuses ametiaja alguskuupäeva.

12.

Seitsme kalendripäeva jooksul pärast piirkondliku juhtimiskomitee istungit annab eesistuja piirkondliku juhtimiskomitee otsuse põhjal välja ametisse nimetamise akti, millele direktor või asedirektor allkirjastab.

III. SEKRETARIAADI TÖÖTAJATE TÖÖLEVÕTMINE

Üldsätted

13.

Sekretariaadi töötajate töölevõtmisel lähtutakse järgmistest peamistest põhimõtetest:

—	valikumenetluse läbipaistvus;

—	diskrimineerimiskeeld;

—	konkurents ja professionaalsus;

—	sooline tasakaal ning

—	geograafiline tasakaal.

14.

Piirkondlik juhtimiskomitee võtab vastu direktori ettepanekul põhineva sekretariaadi organisatsiooniskeemi.

15.

Väljakuulutatud ametikohale sekretariaadis võib kandideerida iga isik, kellel on mõne osalisriigi kodakondsus.

16.

Kandideerida tuleb enda nimel.

17.

Sekretariaat vastutab valikumenetluse korraldamise eest kooskõlas käesolevate eeskirjadega. Sekretariaat võib kaasata ükskõik millises valikumenetluse etapis oma töösse väliskonsultante.

18.

Töötajad, välja arvatud asedirektorid, valib ja nimetab ametisse direktor.

19.

Valikumenetluse kohaldamise kõrval on iga ametliku ametisse nimetamise puhul vajalik direktori määratud kvalifitseeritud arsti tõend selle kohta, et ametisse nimetatav isik on füüsiliselt võimeline asjaomasel ametikohal töötama.

20.

Iga ametisse nimetamine on käesolevate eeskirjade kohaselt tähtajaline ja katseajaga ning ametiaega saab pikendada.

21.

Iga ametikoha puhul kehtestatakse ametisse nimetamisel kuue kuu pikkune katseaeg. Artikli 23 lõike 3 kohaselt võib katseaega pikendada kuni kuue kuu võrra.

22.

Katseaja hulka võib tervikuna või osaliselt arvata mis tahes varasema sekretariaadi ametnikuna töötamise perioodi. Seda saab teha juhul, kui eelmise ametikoha ametijuhendi kohased põhikohustused langevad kokku sellel ametikohal täidetavate põhikohustustega, kuhu ametnik on kooskõlas käesolevate eeskirjadega määratud.

23.

Katseaja viiendal kuul koostab ametniku vahetu ülemus aruande ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja käitumise kohta. Aruandes soovitatakse

a)	kinnitada ametniku ametisse nimetamine;

b)	pikendada ametniku katseaega kuni kuus kuud või

c)	lõpetada ametniku teenistussuhe.

24.

Punktis 23 osutatud aruanne edastatakse enne viienda kuu lõppu direktorile, kes võtab vastu otsuse.

25.

Katseaega käsitatakse ametiaja osana.

26.

Ükskõik millise lepinguosalise ettepanekul võib direktor, konsulteerides Euroopa Komisjoniga, nimetada haldus- ja finantssuutlikkust arvesse võttes kuni kolmeks aastaks ametisse asjaomasest osalisriigist lähetatava isiku. Direktor töötab välja lähetatute staatust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

Läbipaistvus ja valikumenetlus

27.

Sekretariaat algatab valikumenetluse, avaldades teate vaba ametikoha kohta, kus on esitatud vajalike üldvõimete ja -oskuste, erioskuste ning kvalifikatsiooniga seotud kriteeriumid ning kindlaks määratud töösuhte võimalik kestus, tööülesanded ja valikumenetluse põhietapid.

28.

Teade vaba ametikoha kohta avaldatakse inglise keeles sekretariaadi veebisaidil ning rahvusvahelises ja eriala-ajakirjanduses vähemalt kaks kuud enne asjaomase valikumenetluse algust. Teave edastatakse ka kõikidele lepinguosalistele.

29.

Direktor võib konfidentsiaalsuskaalutlustel kindaks määrata küsimused, millest teavitatakse vaid väljavalitud kandidaate. Sellised küsimused ei tohi siiski olla seotud töökirjeldusega.

30.

Valikumenetluses toetab direktorit valikukomisjon, millel on vähemalt neli liiget: direktor, üks eesistujariigi esindaja ja kaks Euroopa Komisjoni esindajat. Valikukomisjoni võib võtta ka teisi sekretariaadi töötajaid. Erijuhtudel, eelkõige ekspertide valimisel, võib Euroopa Komisjoni ettepanekul määrata veel ühe välisliikme.

31.

Valikukomisjon hindab taotlusi ja valib iga ametikoha jaoks välja kandidaadid, kes vastavad kõige paremini vaba ametikohta käsitlevas teates kindlaks määratud valikukriteeriumidele.

32.

Valikukomisjon kutsub väljavalitud kandidaadid vestlusele.

33.

Kui valikukomisjon peab seda vajalikuks, võib ta otsustada kutsuda väljavalitud kandidaadid tegema vestlusega samal päeval kirjalikke teste. Testide sisu määratakse eelnevalt kindlaks vastavalt avaldatud ametikoha tasemele ja profiilile. Kirjalikud testid, mis on koostatud vastavalt ametikoha profiilile, hõlmavad vähemalt

a)	üldisi võimeid ja keelelisi võimeid ulatuses, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks, ning

b)	asjaomase profiiliga seotud erioskusi, samuti kirjaliku eneseväljenduse taseme hindamist.

34.

Direktor võib koostada väljavalitud kandidaatidest reservnimekirja. Reservnimekiri kehtib kuni 12 kuud alates nimekirja koostamise kuupäevast ja selle kehtivusaega võib direktori otsusega pikendada.

35.

Valikumenetluse mis tahes tulemust kajastatakse kirjalikus protokollis, millele kirjutavad alla valikukomisjoni liikmed. Valikumenetluse tulemusest teavitatakse kandidaate.

36.

Igal lepinguosalisel on õigus saada direktorile esitatava kirjaliku taotluse alusel punktis 35 osutatud protokolli koopia.

Diskrimineerimiskeeld

37.

Mis tahes alusel diskrimineerimine valikumenetluses on keelatud.

38.

Kõik ametikohad on naistele ja meestele võrdselt avatud ning nende puhul ei esitata ühtki viidet usule, rahvusele, rassile ega usutunnistusele.

Konkurents ja professionaalsus

39.

Ühtki ametikohta ei hoita konkreetsetele isikutele ja/või mis tahes lepinguosalise kodanikele.

40.

Töötajate töölevõtmisel peab direktor eelkõige silmas vajadust võtta teenistusse võimalikult pädevad ja kohusetundlikud isikud. Vabade ametikohtade teates esitatud töökirjelduses peavad olema selgelt ära nimetatud ametlikud nõuded seoses hariduse, kogemuste, keeleoskuse jms-ga.

41.

Töölevõtmismenetluses võimaldatakse omavahel kandideerida sisekandidaatidel ja mis tahes teistel kandidaatidel, lähtudes võrdsete võimaluste standarditest. Võrdse kvalifikatsiooni ja võrdsete kogemustega kandidaatide puhul eelistatakse sisekandidaate.

IV. TÖÖTAJATE TÖÖTINGIMUSED

42.

Direktor vastutab selle eest, et sekretariaadi ametnikele tagatakse kooskõlas sekretariaadi eelarvega ning asutamislepingu kohaseid eelarve-eeskirju ja institutsioonide otsuseid järgides vajalikud töötingimused, pidades silmas töövahendeid, tööruume, juurdepääsu olemasolevale teabele jne.

43.

Igal sekretariaadi ametnikul on õigus paluda direktoril oma töötingimusi parandada. See palve peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Kui seda palvet ei ole võimalik täita, annab direktor või mõni teine volitatud töötaja ametnikule asjakohase kirjaliku vastuse.

44.

Direktor võib võtta vastu töötingimusi käsitlevad sise-eeskirjad vastavalt punktidele 42 ja 43.

V. GEOGRAAFILINE TASAKAAL TÖÖTAJATE SEAS

45.

Direktor tagab sekretariaadi huve arvesse võttes võimalikult hästi ametikohtade võrdse jaotuse lepinguosaliste kodanike seas.

VI. LÕPPSÄTTED

46.

Käesolevad eeskirjad jõustuvad nende piirkondlikus juhtimiskomitees vastuvõtmise päeval.

EELNÕU

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIKU JUHTIMISKOMITEE OTSUS nr …/2019,

…,

transpordiühenduse personalieeskirjade vastuvõtmise kohta

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIK JUHTIMISKOMITEE,

võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut, eriti selle artikli 24 lõiget 1,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu transpordiühenduse personalieeskirjad, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

…,

Piirkondliku juhtimiskomitee nimel

eesistuja

LISA

Transpordiühenduse personalieeskirjad

1. EESMÄRK

Käesolevates personalieeskirjades sätestatakse transpordiühenduse alalise sekretariaadi töötajate teenistustingimused. Need moodustavad individuaalse töölepingu lahutamatu osa, välja arvatud juhul, kui käesolevates personalieeskirjades on sätestatud teisiti.

2. MÕISTED JA KOHALDATAVUS

2.1. Mõisted

1) „Lepinguosalised“– transpordiühenduse asutamise lepinguosalised, st Euroopa Liit ja Kagu-Euroopa osalisriigid (Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo, (*1) Montenegro ja Serbia Vabariik).

2) „Juhtimiskomitee“– transpordiühenduse piirkondlik juhtimiskomitee.

3) „Sekretariaat“– transpordiühenduse alaline sekretariaat.

4) „Direktor“– transpordiühenduse alalise sekretariaadi direktor.

5) „Töötajad“– sekretariaadi ametnikud, st direktor, asedirektorid ja kõik muud lepinguosaliste töötajad, kes töötavad alaliselt sekretariaadis kooskõlas käesolevate personalieeskirjadega, ning lähetatud eksperdid.

6) „Kohalikud töötajad“– muud isikud kui sekretariaadi ametnikud, kelle sekretariaat on Serbia Vabariigis tööle võtnud tehnilise töö, nagu hooldamise, puhastamise, autojuhtimise jms jaoks.

7) „Lähetatud eksperdid“– töötajad, kelle valitsus või rahvusvaheline organisatsioon on lähetanud sekretariaati täitma mõnda ülesannet.

8) „Peakorterileping“– Serbia Vabariigi ja transpordiühenduse vaheline leping transpordiühenduse sekretariaadi asukoha kohta.

9) „Töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevad eeskirjad“– transpordiühenduse alalise sekretariaadi töötajate töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevad eeskirjad.

10) „Psühholoogiline ahistamine“– sobimatu käitumine, mis toimub aja jooksul, on korduv või süstemaatiline ja hõlmab füüsilist käitumist, suulist või kirjalikku suhtlust, žeste või muid tegusid, mis on tahtlikud ning mis võivad kahjustada inimeste isiksust, väärikust või füüsilist või psühholoogilist terviklikkust.

11) „Seksuaalne ahistamine“– seksuaalse alatooniga käitumine, mis on isikule, kellele see on suunatud, soovimatu ning mille eesmärk või tagajärg on asjaomase isiku solvamine või ähvardava, vaenuliku, solvava või häiriva õhkkonna loomine. Seksuaalset ahistamist käsitatakse soolise diskrimineerimisena.

12) „Direktori väärkäitumine“–

a)	direktor jätab osaliselt või täielikult maksmata palga ja viivitus on pikem kui 15 tööpäeva;

b)	direktor rikub töölepingus kindlaks määratud töötingimusi või

c)	direktor ründab või laimab märkimisväärselt töötajat.

13) „Töötaja väärkäitumine“–

a)	töötaja põhjendamatu keeldumine direktori või mõne teise ülemuse määratud konkreetsete ülesannete täitmisest, kui töötajat on vähemalt üks kord juba kirjalikult teavitatud sarnasest ülesannete täitmata jätmisest;

b)	kuriteo toimepanek;

c)	töölt ilma loata või rahuldava põhjenduseta puudumine üle seitsme tööpäeva;

d)	psühholoogiline või seksuaalne ahistamine;

e)	mis tahes käitumine, mis mõistliku eelduse kohaselt võib tekitada või on tekitanud avalikkuse tõsist usaldamatust transpordiühenduse vastu;

f)	sekretariaadi töötaja positsiooni kasutamine isikliku kasu saamiseks või katse seda teha või

g)	transpordiühenduse rahaliste vahendite mis tahes kuritarvitamine.

2.2. Kohaldatavus

a)	Käesolevaid personalieeskirju kohaldatakse sekretariaadi töötajate, v.a kohalike töötajate suhtes.

b)	Lähetatud ekspertide jaoks on erikord, mis on reguleeritud sekretariaadi ja eksperdi lähetanud valitsuse või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise lepinguga. Direktor otsustab iga juhtumi puhul eraldi, mil määral kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju lähetatud ekspertide suhtes.

3. TÖÖÜLESANDED, KOHUSTUSED JA PRIVILEEGID

3.1. Rahvusvahelisus

Nõustudes enda ametisse nimetamisega, kohustuvad töötajad täitma oma ülesandeid ja juhinduma oma tegevuses üksnes transpordiühenduse huvidest. Nad alluvad direktorile ja vastutavad tema ees oma ülesannete täitmisel. Oma tööülesannete täitmisel ei küsi nad ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt ega muult transpordiühenduseväliselt asutuselt.

3.2. Käitumine

a)	Töötajad tegutsevad alati viisil, mis sobib kokku transpordiühenduse rahvusvahelisusega. Peakorterilepingu alusel kohaldatavad privileegid ja immuniteedid antakse transpordiühenduse huve silmas pidades.

b)	Kui allpool ei ole sätestatud teisiti, ei tegele töötajad oma tööülesannete täitmisel küsimustega, milles neil on isiklikud huvid, mis võivad otseselt või kaudselt kahjustada nende sõltumatust, eelkõige perekondlikud ja finantshuvid.

c)	Töötaja, kellel tuleb oma tööülesannete täitmisel käesoleva jao punktis b nimetatud küsimusega tegeleda, teatab sellest viivitamata direktorile. Direktor võtab mis tahes asjakohase meetme ja võib eelkõige vabastada töötaja kohustusest asjaomast küsimust käsitleda.

d)	Töötajad ei tohi otseselt ega kaudselt omada ega omandada ettevõttes, mis kuulub transpordiühenduse alla või mis teeb sellega tehinguid, ühtki sedalaadi või sedavõrd suurt huvi, mis võib kahjustada nende sõltumatust oma tööülesannete täitmisel.

Töötaja, kes saab korraldusi, mis on tema arvates ebaseaduslikud või põhjustavad tõenäoliselt tõsiseid raskusi, teavitab sellest oma vahetut ülemust. Kui vahetu ülemus kinnitab korraldusi, aga töötaja on veendunud, et selline kinnitus ei ole mõistlik vastus tema põhjendatud murele, edastab töötaja viivitamata küsimuse kirjalikult otsesest ülemusest vahetult kõrgemale ülemusele. Kui viimane kinnitab korraldusi kirjalikult, peab töötaja need ellu viima, välja arvatud juhul, kui need on ilmselgelt seadusvastased või on vastuolus asjakohaste ohutusstandarditega.

Kui vahetu ülemus leiab, et korraldused tuleb täita viivitamata, viib töötaja need ellu, välja arvatud juhul, kui need on ilmselgelt seadusvastased või on vastuolus asjakohaste ohutusstandarditega. Töötaja taotlusel on vahetul ülemusel kohustus anda sellised korraldused kirjalikult.

Töötaja, kellele saavad tööülesannete täitmise käigus või sellega seoses teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada võimaliku ebaseadusliku tegevuse olemasolu, sealhulgas pettuse- või korruptsioonijuhtumid, mis kahjustavad transpordiühenduse huve, või kellele saab teatavaks ametikohustuste täitmisega seotud käitumine, mis võib endast kujutada töötaja kohustuste täitmatajätmist, teatab sellest viivitamata direktorile või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, juhtimiskomitee eesistujale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

g)	Transpordiühendus ei tee töötajatele mingil moel kahju käesoleva jao punktides e ja f nimetatud teabe edastamise eest, tingimusel et nad tegutsesid põhjendatult ja ausalt.

3.3. Tegutsemine väljaspool sekretariaati

a)	Töötajad ei osale üheski tegevuses, mis ei võimalda neil täita nõuetekohaselt oma tööülesandeid või mille puhul võib tekkida konflikt isiklike huvide ja transpordiühenduse huvide vahel.

b)	Töötajad ei osale ilma direktori eelneva kirjaliku nõusolekuta üheski väljaspool transpordiühendust toimuvas tasustatavas tegevuses.

c)	Töötaja, kellel on transpordisektoris tegutsevas ettevõttes otseselt või kaudselt osalus, mis võimaldab tal mõjutada asjaomase ettevõtte juhtimist, teavitab sellest kirjalikult direktorit. Kui sellist osalust omab direktor, teavitab ta sellest juhtimiskomitee eesistujat.

3.4. Ahistamine

Töötajad hoiduvad igasugusest psühholoogilisest või seksuaalsest ahistamisest. Sekretariaat ei tee kahju töötajale, kes on olnud psühholoogilise või seksuaalse ahistamise ohver. Sekretariaat ei tee kahju töötajale, kes on andnud psühholoogilise või seksuaalse ahistamise kohta tunnistusi, eeldusel et töötaja on käitunud ausalt.

3.5. Teabe kasutamine ja avaldamine

Töötajatel on kõikides ametikohustustega seotud küsimustes olemas vajalik kaalutlusõigus. Nad ei edasta – välja arvatud oma tööülesannete täitmisel või direktori loal – ühelegi isikule avaldamata teavet, mis on neile teada tulenevalt oma ametikohast, ega kasuta sellist teavet kunagi isikliku kasu, sealhulgas rahaliste eeliste saamiseks. See kohustus jääb töötajatele ka pärast teenistuse lõppu.

b)	Töötajad ei avaldada, ei anna avaldamiseks ega aita avaldada transpordiühendusega seotud materjale ega tee transpordiühenduse nimel avalikku pöördumist, välja arvatud oma tööülesannete täitmisel või direktori loal.

c)	Transpordiühenduse nimel toimuva ametliku teabevahetuse eest vastutab direktor või sõnaselgelt volitatud töötaja.

3.6. Omandiõigused ja infotehnoloogiaseadmete kasutamine

a)	Kõik õigused, sealhulgas avaldamisõigused, autoriõigused ja patendiõigused, mis on seotud tööga, mida töötajad teevad oma ametikohustuste täitmise raames, kuuluvad transpordiühendusele.

b)	Kõiki vahendeid, mille transpordiühendus teeb töötajatele tööülesannete täitmise eesmärgil kättesaadavaks, sealhulgas esemeid, dokumente, märkusi ja kirjavahetust, tuleb kasutada üksnes kõnealusel eesmärgil.

c)	Transpordiühenduse infotehnoloogiaseadmete kasutamisel ei hangi töötajad ega levita ebaseaduslikku materjali ega infosisu, mis võib kahjustada transpordiühenduse mainet.

3.7. Autasud ja kingitused

Seoses oma tööülesannetega ei võta töötajad üheltki valitsuselt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt ega muult sekretariaadiväliselt allikalt vastu ega paku neile autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või tasu, mis ei sobi kokku töötajate rahvusvahelise ametniku staatusega. Töötajad, kellele sellist autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või tasu pakutakse või kes on selle saanud, teavitavad sellest viivitamata direktorit. Kingitused, mille töötajad oma ametikohustuste täitmisel saavad, kuuluvad transpordiühendusele, neid hoitakse sekretariaadi ruumides ja need kantakse sel otstarbel loodud registrisse.

b)	Käesoleva jao punkti a ei kohaldata väikese väärtusega esemete suhtes, nagu pastapliiatsid, kotid, mapid jms, mille kinkimine – nagu on ilmne nende laadi põhjal – on tavapärane viisakusavaldus.

4. TÖÖLEVÕTMINE

4.1. Töölevõtmiseeskirjad

Töötajate töölevõtmisel järgitakse töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevaid eeskirju.

4.2. Nõuded

a)	Töötajate töölevõtmisel võetakse eelkõige arvesse vajadust kindlustada transpordiühenduse nõutavad kõrged pädevuse, tõhususe ja kohusetundlikkusega seotud standardid.

Töötaja töölevõtmiseks on vajalik vähemalt

keskharidusjärgne haridus, mida tõendab diplom, või keskharidus, mida tõendab diplom ja mis annab juurdepääsu keskharidusjärgsele haridusele, ning vähemalt viieaastane asjakohane töökogemus või kui see on teenistuse huvides põhjendatud, samaväärsel tasemel kutsealase koolituse läbimine või samaväärsel tasemel töökogemus; või kas vähemalt kolmeaastasele lõpetatud ülikooliõppele vastav haridus, mida tõendab diplom, või kui see on teenistuse huvides põhjendatud, samaväärsel tasemel kutsealase koolituse läbimine;

ii)	ühe Euroopa Liidu liikmesriigi või transpordiühenduse asutamise lepingus nimetatud Kagu-Euroopa osalisriigi kodakondsus, mis annab asjaomasele isikule kõik asjaomase riigi kodaniku õigused;

iii)	kõikide sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustuste täitmine;

iv)	asjakohased iseloomustused, millest on näha töötaja sobivus tööülesannete täitmiseks ning

v)	kvalifitseeritud arsti tõend selle kohta, et asjaomase isiku tervislik seisund võimaldab tal asjaomasel ametikohal töötada.

4.3. Tööleping

a)	Töötaja töötingimused on reguleeritud töölepinguga, millele kirjutavad alla direktor ja töötaja. Direktori ja asedirektorite töölepingule kirjutab alla juhtimiskomitee eesistuja.

Tööleping peab sisaldama vähemalt järgmist:

i)	sekretariaadi nimi ja juriidiline aadress;

ii)	töötaja nimi ja juriidiline aadress;

iii)	töölevõtmiskoht, st töötaja tavapärane elukoht vahetult enne sekretariaadis tööle asumist;

iv)	ametisse nimetamise jõustumise kuupäev;

v)	ametiaja kestus;

vi)	tavapärane teenistuskoht;

vii)	ametinimetus;

viii)

ametiajal makstavate töötasude kogusumma;

ix)	katseaja tingimused;

x)	põhipuhkuse kogukestus;

xi)	töötundide arv nädalas;

xii)	loetelu töölepingule lisatud dokumentidest, mille hulka kuuluvad personalieeskirjad ja milles osutatakse töösuhte reguleerimisele.

4.4. Ametijuhend

a)	Igal sekretariaadi ametikohal on ametijuhend, milles on kindlaks määratud ametikoha paiknemine sekretariaadisiseses ametikohtade klassifikatsioonis, aruandlusahel, tööülesanded ja kohustused ning nõutav pädevus/kvalifikatsioon. Direktor kiidab ametijuhendi heaks ja see lisatakse töölepingule.

b)	Direktor võib peatada asjakohase põhjendusega töötaja mis tahes tööülesande või kohustuse täitmise, mis ei pruugi aga mõjutada töötaja palka.

4.5. Asendamine

a)	Direktor võib määrata endale puudumise ajaks haldus- ja finantsjuhtimise jaoks asendajad. Sellise ametisse nimetamisega ei kaasne automaatselt transpordiühenduse eelarve täitmisega seotud õigusi.

b)	Direktor võib määrata asendajad töötajatele, kes puuduvad töölt üle kolme tööpäeva. Vastutav töötaja määratakse selleks ajaks ajutiselt.

4.6. Üldised tegevusnõuded

a)	Töötajad täidavad oma ülesandeid ja kohustusi kohusetundlikult ning järgivad rangelt kõiki direktori ja muude ülemuste või järelevalve teostajate antud juhiseid ja suuniseid. Töötajad annavad oma tegevusest korrapäraselt aru direktorile.

b)	Direktor võib määrata töötajale kas ajutiselt või alaliselt tööülesandeid ja kohustusi, mis vastavad töötaja saadud haridusele ja koolitusele ning töötaja võimetele ning mis on asjaomast ametijuhendit arvesse võttes mõistlikud.

c)	Töötaja võib väljendada kirjalikult oma mittenõustumist mis tahes ülesandega, kui ta leiab, et see ei vasta käesoleva jao punkti b sätestatud nõuetele.

4.7. Tegevuse hindamine ja vestlused töötajatega

a)	Iga töötaja tegevust hinnatakse korrapäraselt vähemalt kord aastas, vaadeldes töötaja võimekust, tulemuslikkust ja tööalast käitumist.

b)	Töötaja vahetu ülemus koostab kirjalikult tulemuslikkuse aruande, mis sisaldab märkusi ja soovitusi. Iga-aastast aruannet näidatakse asjaomasele töötajale ja arutatakse asjaomase töötajaga, kes võib lisada aruandele tema arvates asjakohased märkused ning kirjutab aruandele alla ja dateerib selle.

4.8. Ametisse nimetamine ja ametiaja pikendamine

Töötaja nimetatakse ametisse ja tema ametiaega pikendatakse tähtajaliselt; tähtaja määrab kindlaks direktor ja seda võib uuendada. Tähtajalise ametisse nimetamise korral märgitakse töölepingusse ametiaja lõppkuupäev. Tähtajalise ametisse nimetamisega või ametiaja pikendamisega ei kaasne kohustust ametiaega pikendada või veelgi pikendada või muuta see muud liiki ametiajaks ega õigust sellele.

Direktor teavitab töötajat kirjalikult vähemalt kolm kuud enne töölepingu lõppemist, kas töötajale pakutakse võimalust töölepingut uuendada, ning kui seda tehakse, siis millistel tingimustel. Töötaja, kellele on pakutud töölepingu uuendamist, teavitab direktorit ühe kuu jooksul pärast pakkumise saamist, kas ta võtab pakkumise vastu. Vastasel juhul võib direktor lugeda pakkumise tagasi lükatuks.

c)	Ametisse nimetatud direktori ja asedirektori ametiaeg ei tohi ületada kolme aastat ning ametiaega võib pikendada kuni kaks korda,

4.9. Katseaeg

a)	Ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega, nagu on sätestatud töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevates eeskirjades ning muudes tingimustes, mis võidakse kindlaks määrata töölepingus.

b)	Katseaja arvestamisel võetakse arvesse üksnes katseajal tegelikult teenistuses oldud tööpäevi. Kui töötaja puudub töölt üle 15 tööpäeva, pikeneb katseaeg automaatselt puudutud tööpäevade arvu võrra.

c)	Katseajal võib töötaja lõpetada töölepingu ühekuulise etteteatamisega.

Katseajal võib direktor lõpetada töölepingu ühekuulise etteteatamisega, kui töötaja töö hinnatakse mittetulemuslikuks. Direktor võib lõpetada töölepingu ka kohe, tingimusel et kõik ettenähtud palgamaksed on tehtud, sealhulgas etteteatamisperioodi eest. Töötaja tulemuslikkust hindab töötaja ülemus kooskõlas töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjade punktidega 23 ja 24 Võttes aluseks tulemuslikkuse hindamise aruande, ametisse nimetamine kinnitatakse või töösuhe lõpetatakse koheselt või pikendatakse katseaega kuni kuus kuud.

e)	Kui direktor ei võta katseaja lõpuks vastu otsust, loetakse ametisse nimetamine kinnitatuks.

5. TÖÖAEG

5.1. Tööaja kindlaksmääramine

a)	Tavapärane töönädal koosneb viiest tööpäevast ja kestab esmaspäevast reedeni, kusjuures täistööajaga töötaja iga tööpäeva pikkus on kaheksa tundi, mille sisse jääb kohustuslik 30 minutiline paus. Töötajad alustavad oma tööpäeva hiljemalt kell 9.00.

b)	Lähetatud eksperdi tööaeg reguleeritakse sekretariaadi ja eksperdi lähetanud valitsuse või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise lepinguga, võttes arvesse eksperdi tööülesandeid sekretariaadis lähetusel viibimise ajal.

c)	Direktor annab välja eeskirjad, mis käsitlevad tööaja paindlikku kasutamist tavapärase töönädala jooksul.

d)	Kindlaksmääratud töönädalale lisaks tehtud töötundide eest hüvitist ei maksta, välja arvatud käesoleva jao punktis e sätestatud juhul.

Töötajatele, kes on saanud direktori nõusolekul oma ülemuselt otsese korralduse teha tulenevalt teenistuskoha vajadustest ületunnitööd ja kes on sellega nõustunud, antakse hüvitist. Hüvitist antakse vaba ajana määraga üks tund iga ületunni eest. Töö puhul, mida tehakse pärast kella kaheksat õhtul, nädalavahetustel või ametlikel pühadel, on hüvitise määr 1,5 tundi töötatud tunni eest. Töötajad peavad tehtud ületunnitöö üle arvestust, mille kinnitab ületunnitöö tegemist taotlenud ülemus. Töötaja peab kasutama ületunnitöö eest vaba ajana saadud hüvitise ära kahe kuu jooksul pärast ületunnitöö tegemist. Selle aja jooksul kasutamata jäänud hüvitisest jäädakse ilma. Kõik ületunnitöö eest saadud hüvitised, mis on kasutamata, minetatakse igal juhul iga kalendriaasta lõpuks. Ületunnitöö ei tohi ületada 20 tundi kuus, välja arvatud juhul, kui see on eriolukorras nõuetekohaselt põhjendatud ja selleks on direktori põhjendatud kirjalik luba.

5.2. Osalise tööajaga töö

Töötaja võib taotleda luba töötada osalise tööajaga. Direktor võib anda sellise loa juhul, kui see sobib kokku sekretariaadi huvidega. Töötajale antakse luba töötada osalise tööajaga järgmistel juhtudel:

i)	alla 9aastase lapse eest hoolitsemiseks;

ii)	9–12aastase lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 20 % tavalisest tööajast;

iii)	raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja või alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks;

iv)	täienduskoolitusel osalemiseks või

v)	alates 58. eluaastast viimase viie aasta jooksul enne pensionile jäämist.

Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täienduskoolitusel osalemiseks või alates 58. eluaastast, võib direktor keelduda loa andmisest või lükata loa jõustumise kuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ja olulistel teenistusega seotud põhjustel. Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täienduskoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada kogu töötaja sekretariaadis töötamise aja vältel kuut kuud.

6. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE

Tööleping lõpetatakse järgmistel tingimustel järgmisel viisil:

a)	katseajal lepingu lõpetamise kohta tähtkirja saatmisega;

b)	lepingu kehtivusaja lõppemise korral käesoleva jao punktis b sätestatud tingimustel;

c)	vastastikuse nõusoleku korral kirjaliku teatega, millele kirjutavad alla asjaomane töötaja ja direktor;

d)	töötaja väärkäitumise korral lepingu lõpetamise kohta tähtkirja saatmisega;

e)	direktori väärkäitumise korral lepingu lõpetamise kohta tähtkirja saatmisega;

f)	tööalaste saavutuste puudumise korral (ebapädevus) lepingu lõpetamise kohta tähtkirja saatmisega;

g)	vahendite ümberpaigutamise või puudumise korral lepingu lõpetamise kohta tähtkirja saatmisega;

h)	tervislikel põhjustel lepingu lõpetamise kohta tähtkirja saatmisega;

i)	pensioniikka jõudmise korral lepingu lõpetamise kohta tähtkirja saatmisega;

7. TÖÖLEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE TÖÖTAJA POOLT

a)	Töötaja võib taotleda oma töölepingu lõpetamist, teatades sellest kaks kuud ette. Direktor ja töötaja võivad leppida kokku lühemas etteteatamisajas ja muudes lepingu lõpetamise eritingimustes.

b)	Töötaja võib lõpetada töölepingu sellest ette teatamata, kui on kindlaks tehtud direktori väärkäitumine. Õigus tööleping sel põhjusel lõpetada minetatakse kaks kuud pärast asjaomast väärkäitumist.

c)	Töötaja võib meditsiinilise dokumendi esitamisel lõpetada oma töölepingu ühekuulise etteteatamisega, kui tema tervislik seisund ei võimalda tal enam oma tööülesandeid täita. Töötaja võib nõustuda töölepingu varasema lõpetamisega, saades asjakohase perioodi eest tasu.

8. TÖÖLEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE DIREKTORI POOLT

a)	Direktor võib lõpetada töölepingu sellest ette teatamata, kui on kindlaks tehtud töötaja väärkäitumine.

Direktor võib lõpetada töölepingu kolmekuulise etteteatamisega, kui on näha, et töötajal puudub ametijuhendis ette nähtud ja määratud tööülesannete täitmiseks piisav ametialane pädevus. Enne sellise lõpetamise kohta otsuse tegemist esitab direktor kirjaliku teatise, mis sisaldab konkreetseid põhjuseid ja millega nähakse ette mõistlik aeg pädevuse suurendamiseks, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu reaalset tööd. Samuti küsib direktor töötajalt kirjalikke selgitusi. Töötaja peab esitama selgitused viie tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse saamist. Kui töötaja ei esita taotluse saamisel kirjalikke selgitusi ettenähtud tähtajaks, võib direktor teha otsuse ülejäänud kättesaadava teabe põhjal.

c)	Direktor võib lõpetada töölepingu, võttes aluseks juhtimiskomitee otsuse, mis on seotud on ümberkorralduste, vahendite ebapiisavuse või töötajate arvu vähendamisega. Lepingu lõpetamisest etteteatamise aeg ei tohi sellisel juhul olla lühem kui kolm kuud.

Direktor võib lõpetada töölepingu kõige varem kuus kuud pärast seda, kui kvalifitseeritud arsti tõendi alusel on kindlaks tehtud, et töötaja ei saa püsiva töövõimetuse tõttu enam oma ametikohal töötada. Lepingu lõpetamisest tuleb teatada kaks kuud ette. Direktor võib leppida kokku töölepingu varasemas lõpetamises koos asjakohase perioodi eest tasu maksmisega.

e)	Direktor võib lõpetada töölepingu sellest ette teatamata, kui töötaja jõuab pensioniikka.

9. PALK NING SÕIDU- JA KOLIMISKULUD

9.1. Palk

a)	Sekretariaadi ametikohtade klassifikatsioonile vastav palgaastmestik on esitatud käesolevate personalieeskirjade lisas ning juhtimiskomitee vaatab selle korrapäraselt läbi, et tagada selle jätkuv konkurentsivõimelisus ja kooskõla sekretariaadi nõuetega.

b)	Palka makstakse kord kuus 12 korda aastas. Töölepingus kindlaks määratud hüvitis hõlmab kõiki töötaja nõudeid, sh seoses sõiduajaga, nagu on kirjeldatud käesolevates personalieeskirjades ja muudes asjakohastes eeskirjades.

9.2. Sõidukulud

a)	Töötajal, kes viibib asjakohase lähetuskäskkirja alusel lähetuses, on õigus saada hüvitist sõidukulude eest ja päevaraha vastavalt reisieeskirjadele.

Selline reisimine võib aset leida seoses:

i)	ametisse nimetamisega,

ii)	üleviimisega mõnda teise transpordiühenduse teenistuskohta,

iii)	ametikohustuste täitmisega ja

iv)	töölepingu lõpetamisega.

9.3. Kolimiskulud

Transpordiühendus hüvitab kulud, mis tekivad töötajatel ja nende pereliikmetel ümber asumisel sekretariaadi asukohta, et ametisse astuda, ja kulud, mis neil tekivad pöördumisel tagasi töölevõtmiskohta pärast töölepingu lõppemist. Juhtimiskomitee kehtestab kolimiskulude hüvitamise üksikasjalikud eeskirjad.

10. PÜHAD JA PUHKUSED

10.1. Ametlikud pühad

Ametlikud pühad on selle riigi õigusaktides sätestatud ametlikud pühad, kus asub töötaja teenistuskoht. Direktor avaldab iga kalendriaasta lõpus järgmise aasta ametlike pühade nimekirja. Töötajad võivad direktori eelneval nõusolekul kuni kolm püha aastas isiklikel või usulistel põhjustel välja vahetada. Direktor tagab, et sellised vahetused ei kahjusta sekretariaadi toimimist.

10.2. Põhipuhkus

a)	Töötajatel on põhipuhkus kestusega kaks ja pool tööpäeva kuu kohta. Põhipuhkuse päevadel võib lasta koguneda kuni asjaomasele aastale järgneva aasta 31. märtsini. Eelmisel aastal kogunenud puhkusepäevad, mida ei ole 31. märtsiks ära kasutatud, minetatakse.

b)	Põhipuhkuse võib välja võtta päevade ja poolte päevade kaupa. Direktor annab selleks ülemuse nõusolekul loa. Direktor annab töökorralduslikke vajadusi arvesse võttes igale töötajale võimaluse võtta välja põhipuhkus, millele töötajal on õigus.

c)	Kogunenud põhipuhkuse päevad tuleb ära kasutada ette teatatud aja jooksul.

10.3. Haiguspuhkus

Töötajatele võimaldatakse haiguspuhkust, mis ei ületa kolme järjestikuse aasta jooksul kuut kuud. Esimesel kolmel kuul makstakse töötajale täispalka, järgmisel kolmel kuul poolt palka. 12 järjestikuse kuu jooksul ei võimaldata tavaliselt rohkem kui kolm kuud täispalgaga haiguspuhkust ja kolm kuud poole palgaga haiguspuhkust.

b)	Töötaja, kes puudub haiguse tõttu töölt üle ühe tööpäeva, peab esitama arstitõendi, kuhu on märgitud tema töövõimetuse tõenäoline kestus. Kui töölt puudutakse esmaspäeval või reedel, tuleb esitada arstitõend. Haiguspuhkust ilma arstitõendit esitamata võib kasutada kuni kaks korda kuue kuu jooksul.

10.4. Rasedus- ja sünnituspuhkus

Naissoost töötajatele on ette nähtud kokku 16 nädalat täielikult tasustatavat rasedus- ja sünnituspuhkust. Rasedus- ja sünnituspuhkus saab alata kõige varem kaheksa nädalat enne lapse eeldatavat sündi eeldatavat sünnikuupäeva sisaldava arstitõendi esitamisel. Kui ema või laps on tõsises ohus, võib rasedus- ja sünnituspuhkus alata varem, juhul kui esitatakse arstitõend, milles soovitatakse rasedus- ja sünnituspuhkuse varasemat algust. Rasedus- ja sünnituspuhkus ei tohi alata hiljem kui neli nädalat enne eeldatavat sünnikuupäeva.

b)	Sünnitusjärgne puhkus kestab kaheksa nädalat alates sünnikuupäevast. Seda ajavahemikku pikendatakse enne lapse sündi kasutamata jäänud rasedus- ja sünnituspuhkuse võrra. Enneaegse sünnituse, mitmike sünni ja keisrilõike korral kestab sünnitusjärgne puhkus 12 nädalat alates sünnikuupäevast.

10.5. Koduhoolduspuhkus

Töötajatele on ette nähtud kokku viis tööpäeva täielikult tasustatavat eripuhkust aastas abikaasa, lapse, vanema või töötajaga samasse leibkonda kuuluva lähisugulase surma korral.

10.6. Tasustatav eripuhkus

Töötajatele võib anda tasustatavat eripuhkust järgmistel juhtudel:

i)	töötaja abiellumise korral viis järjestikust tööpäeva;

ii)	lapse abiellumise korral kaks järjestikust tööpäeva;

iii)	lapse sünni korral kümme järjestikust tööpäeva, mis tuleb ära kasutada lapse sünnile järgneva 14 nädala jooksul;

iv)	töötaja elukoha muutumise korral kaks järjestikust tööpäeva.

b)	Kuni kümme tööpäeva eripuhkust aastas võib anda transpordiühendusele kasu toovatel hariduslikel eesmärkidel.

10.7. Tasustamata eripuhkus

Töötajatele võib erandkorras anda tasustamata eripuhkust, mille kohta teeb otsuse direktor, kes võtab arvesse sekretariaadi huve. Direktor määrab igal konkreetsel juhul töötaja taotluse põhjal kindlaks tasustamata eripuhkuse tingimused ja kestuse, lähtudes sekretariaadi huvidest.

10.8. Lapsepuhkus

Töötajatele on ette nähtud kaks tööpäeva puhkust aastas iga lapse kohta, kes neil on.

10.9. Kojusõidupuhkus

Töötajatele on ette nähtud kaks tööpäeva puhkust aastas sõitmiseks tema töölevõtmise kohta, välja arvatud juhul, kui tema töölevõtmise koht langeb kokku sekretariaadi asukohaga.

10.10. Teenistuses oldud aastatega välja teenitud puhkus

Töötajatele on ette nähtud üks tööpäev puhkust aastas iga sekretariaadi teenistuses oldud viie aasta eest.

10.11. Loata puudumine

Ilma loata töölt puudutud aeg arvestatakse maha töötaja ületunnitöö ajast või tema kogunenud põhipuhkusest. Kui töötajal ei ole põhipuhkust kogunenud, ei maksta talle loata puudutud aja eest tasu. See ei välista mis tahes distsiplinaarmeetme võtmist.

11. PENSIONILEMINEKU EESKIRJAD

Töötaja läheb pensionile selle kuu viimase päeva lõpus, mil ta jõudis enda töölevõtmise kohas kohaldatavasse pensioniikka.

12. SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED, PENSIONID JA INVALIIDSUSKINDLUSTUS

a)	Peakorterilepingu kohaselt on töötajatel ja nende pereliikmetel õigus osaleda ükskõik millises Serbia Vabariigi sotsiaalkindlustusskeemis (tervishoid, töötus, pension, invaliidsus).

b)	Transpordiühendus võib panustada töötajate ja nende pereliikmete tervisekindlustusse, töötushüvitisse, pensionisse ja invaliidsuskindlustusse vastavalt juhtimiskomitee sätestatavatele üksikasjalikele eeskirjadele.

13. TÖÖTAJATE KAEBUSED

Töötaja võib kirjalikult teavitada direktorit – või juhtimiskomitee eesistujat, kui kaebus on seotud direktoriga – alati, kui ta leiab, et teda ei ole koheldud kooskõlas käesolevate personalieeskirjadega, töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjadega või muude asjakohaste eeskirjadega, või kui ta on seda meelt, et ülemus on kohelnud teda põhjendamatul viisil või ebaõiglaselt.

14. LEPITUSKOMITEE

Ilma et see piiraks käesolevate personalieeskirjade punkti 15 kohaldamist, esitatakse iga sekretariaadi ja töötaja vaheline vaidlus, mis on seotud käesolevate personalieeskirjadega, töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjadega või muude asjakohaste eeskirjadega, kõigepealt lepituskomiteele.

Lepituskomiteesse kuuluvad

i)	lepituskomitee kokkutuleku ajal juhtimiskomitee eesistujaks oleva riigi esindaja;

ii)	lepituskomitee järgmise eesistujariigi esindaja;

iii)	Euroopa Komisjoni esindaja.

c)	Lepituskomitee teeb otsused häälteenamusega.

d)	Juhtimiskomitee kehtestab lepituskomitees toimuva menetluse eeskirjad.

15. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

a)	Kõik sekretariaadi ja töötajate vahelised vaidlused, mis on seotud käesolevate personalieeskirjadega, töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjadega või muude asjakohaste eeskirjadega, lahendab juhtimiskomitee määratav vahekohtunik.

Vahekohtunik teeb vaidluse kohta otsuse kooskõlas käesolevate personalieeskirjadega, töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjadega või muude asjakohaste eeskirjadega. Transpordiühenduse asutamise lepingu tõlgendamisega seotud küsimused ei kuulu vahekohtuniku pädevusse.

c)	Kõik vahekohtumenetlused toimuvad Belgradis ja menetluskeel on inglise keel. Juhtimiskomitee kehtestab vaidluste lahendamise eeskirjad, et menetlus toimuks õigeaegselt ja poolte kulud oleksid mõistlikud.

(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

LISA

Sekretariaadi töötajate ligikaudne kuupalk

Ametikoht

2.	Kuupalk eurodes

Direktor

8 000 – 10 000

Asedirektor

6 000 – 7 000

Üksuse juhataja

5 500 – 6 200

Ekspert

4 500 – 5 000

Direktori assistent

2 500

Sekretär

2 000

EELNÕU

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIKU JUHTIMISKOMITEE OTSUS nr …/2019,

…,

transpordiühenduse alalise sekretariaadi direktori ja asedirektori vaba ametikohta käsitleva teate vastuvõtmise kohta

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIK JUHTIMISKOMITEE,

võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut, eriti selle artikli 24 lõiget 1 ja artiklit 30,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1. Võetakse vastu teade transpordiühenduse alalise sekretariaadi direktori vaba ametikoha kohta, mis on lisatud käesolevale otsusele 1 lisana.

2. Võetakse vastu teade transpordiühenduse alalise sekretariaadi asedirektori vaba ametikoha kohta, mis on lisatud käesolevale otsusele 2 lisana.

…,

Piirkondliku juhtimiskomitee nimel

eesistuja

1 LISA

Teade transpordiühenduse alalise sekretariaadi direktori vaba ametikoha kohta

Transpordiühenduse alaline sekretariaat

Transpordiühenduse alaline sekretariaat kuulutab välja konkursi järgmise täistööajaga ametikoha täitmiseks:

TRANSPORDIÜHENDUSE ALALISE SEKRETARIAADI DIREKTOR

1. Transpordiühenduse alaline sekretariaat

Transpordiühendus on rahvusvaheline organisatsioon, mis on loodud transpordiühenduse asutamise lepinguga (edaspidi „asutamisleping“), millele kirjutati alla 9. oktoobril 2017 ja millel on järgmised osapooled: Euroopa Liit ning Kagu-Euroopa osalisriigid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo, (*1) Montenegro ja Serbia.

Transpordiühendus põhineb Kagu-Euroopa osalisriikide transporditurgude järkjärgulisel integreerimisel Euroopa transporditurgu asjakohase õigustiku alusel ning hõlmab kõikide transpordiliikidega (v.a lennutransport) seotud tehnilisi standardeid, koostalitlust, ohutust, turvalisust, liikluse korraldamist, sotsiaalpoliitikat, riigihankeid ja keskkonnaküsimusi.

Asutamislepingu eesmärk luua maantee-, raudtee-, sisevee- ja meretransporti hõlmav transpordiühendus ning arendada Euroopa Liidu ja Kagu-Euroopa osalisriikide vahelist transpordivõrku.

Transpordiühenduse alaline sekretariaat on üks asutamislepingu alusel loodud institutsioonidest. Olles ainus alaliste töötajatega institutsioon, pakub sekretariaat haldustuge teistele transpordiühenduse institutsioonidele (ministrite nõukogu, piirkondlik juhtimiskomitee, tehnilised komiteed ja sotsiaalfoorum), tegutseb transpordivaatluskeskusena, et jälgida toiminguid, mis on seotud TEN-T põhi- ja üldvõrgu kavandatava laiendamisega Lääne-Balkani riikidesse, ning aitab rakendada Lääne-Balkani kuuiku (WB6) ühendatust käsitlevat tegevuskava, mille eesmärk on parandada transpordiühendusi nii Lääne-Balkani piirkonnas kui ka kõnealuse piirkonna ja Euroopa Liidu vahel. Samuti kontrollib sekretariaat asutamislepingu kohaste kohustuste täitmist.

Sekretariaadis on esialgu 18 töötajat (töötajate arvu võib suurendada) ja sekretariaat haldab transpordiühenduse eelarvet, mille suurus on 2019. aastal 1 626 000 eurot.

Transpordiühenduse töökeel on inglise keel.

Sekretariaat asub Belgradis.

2. Sekretariaadi direktori ametikoht

Asutamislepingu artikli 30 alusel ning kooskõlas transpordiühenduse alalise sekretariaadi töötajate töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjadega nimetab alalise sekretariaadi direktori Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ametisse piirkondlik juhtimiskomitee pärast konsulteerimist ministrite nõukoguga. Direktori ametiaeg ei ole pikem kui kolm aastat ja seda võib kuni kaks korda pikendada.

Direktor juhib sekretariaati, on transpordiühenduse seaduslik esindaja ja esindab transpordiühendust ka avalikkuse ees. Direktor annab aru transpordiühenduse piirkondlikule juhtimiskomiteele.

Direktor vastutab sekretariaadi tegevuse üldise suunamise ja juhtimise eest. Ta peaks tagama piirkondliku juhtimiskomitee heakskiidetud tegevus- ja eelarveraamistikus sekretariaadi professionaalse ja kvaliteetse töö, et saavutada asutamislepingu eesmärgid. Tema ülesanne on tagada sujuv kooskõlastamine transpordiühenduse asutuste, organite ja sidusrühmade vahel, mis aitab saavutada transpordiühenduse eesmärke.

Direktor peab sidet asutamislepingu Kagu-Euroopa osalisriikidega, Euroopa Komisjoniga, ELi liikmesriikidega, rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega, rahvusvaheliste finantsasutustega, sealhulgas Lääne-Balkani investeerimisraamistikuga, ja muude sidusrühmadega, et edendada piirkonnas transporditaristu arengut ja head toimimist kooskõlas kavaga laiendada üleeuroopalist transpordivõrku Lääne-Balkani riikidesse. Samuti aitab direktor Kagu-Euroopa osalisriikidel rakendada asutamislepingus nimetatud ja korrapäraselt ajakohastatavaid Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad transporti ja seonduvaid valdkondi.

Nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 31, on sekretariaadi direktor ja töötajad oma tööülesannete täitmisel erapooletud ning ei küsi ega võta vastu juhiseid lepinguosalistelt. Nad edendavad transpordiühenduse huve.

3. Direktori põhiülesanded

Direktoril on järgmised ülesanded.

1)	Tagada sekretariaadi üldine tulemuslikkus, hallata sekretariaadi vahendeid ja juhtida sekretariaadi töötajaid.

Pakkuda isiklikult ja sekretariaadi teiste töötajate kaasabil täielikku haldustuge ministrite nõukogule, piirkondlikule juhtimiskomiteele, tehnilistele komiteedele ja sotsiaalfoorumile. See hõlmab istungite ettevalmistamist koostöös eesistujaga (dokumentide ja protokollide koostamine, osalejate teavitamine, abistamine istungitel jne).

3)	Koostada eelarve ja seda täita ning anda eelarve täitmisest igal aastal aru piirkondlikule juhtimiskomiteele.

Pidada sidet rahvusvaheliste finantsasutustega, sealhulgas Lääne-Balkani investeerimisraamistikuga, ning erinevate transpordiga seotud rahvusvaheliste organisatsioonidega; arendada ja tõhustada koostööd asjaomases piirkonnas transpordisektoris tegutsevate organisatsioonidega nii kahepoolsel kui ka mitmepoolsel tasandil, osaleda rahvusvahelistel või piirkondlikel konverentsidel, teha ettekandeid ja edendada üldiselt asutamislepingu eesmärke.

5)	Tagada, et sekretariaat võtab töötajad tööle kooskõlas asjakohaste eeskirjadega ning et sekretariaadil on oma ülesannete täitmiseks kõrgelt kvalifitseeritud töötajad.

6)	Luua koostöömehhanismid Kagu-Euroopa osalisriikide, ELi ja liikmesriikide transpordi- ja muude asjakohaste asutustega.

7)	Koordineerida asutamislepingu eesmärkidega seotud ja piirkondliku juhtimiskomitee nõutavate aruannete ja muude dokumentide koostamist, pruukimata ise olla nende koostaja.

8)	Hõlbustada lepinguosaliste vahelist koordineerimist ja teabevahetust.

9)	Kinnitada sekretariaadi teabevahetuskava ja jälgida sellest kinni pidamist.

Peale selle täidab direktor piirkondliku juhtimiskomisjoni korraldusel ja juhendamisel mis tahes muid ülesandeid.

4. Sobivuskriteeriumid

Valikuetappi pääsemiseks peavad kandidaadid taotluste esitamise tähtajaks vastama järgmistele sobivuskriteeriumidele.

—	Kodakondsus: kandidaat peab olema mõne osalisriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

—

Akadeemiline kraad või diplom: kandidaadil peab olema

—	lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajalike ülikooliõpingute kestus on tavapäraselt vähemalt neli aastat, või

—

lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom, ning juhul kui selle haridustaseme omandamiseks vajalike ülikooliõpingute kestus on tavapäraselt vähemalt kolm aastat, vähemalt üheaastane asjakohane töökogemus (seda üheaastast töökogemust ei loeta allpool nõutud ülikoolijärgse töökogemuse hulka).

—	Töökogemus: kandidaadil peab olema vähemalt 14aastane ülikoolijärgne töökogemus, mis on saadud pärast eespool osutatud kvalifikatsiooni omandamist.

—	Asjakohane töökogemus: kandidaat peab olema töötanud neist 14 aastast vähemalt neli transpordisektoris või transpordipoliitika või transpordi reguleerimise valdkonnas.

—	Juhtimiskogemus: kandidaadil peab olema vähemalt nelja-aastane töökogemus kõrgel juhtival ametikohal.

—	Keeleoskus: kandidaat peab valdama väga hästi inglise keelt.

—	Vanusepiirang: kandidaadil peab olema taotluste esitamise tähtaja seisuga võimalik lõpetada kolmeaastane ametiaeg enne selle kuu lõppu, mil ta saab 66aastaseks.

—	Reisimiskohustus: keskmine kuni suur; peamiselt Kagu-Euroopas ja Euroopa Liidu institutsioonidesse.

5. Valikukriteeriumid

Kandidaate hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel.

Juhtimisoskused

—	Tõendatud suutlikkus juhtida avaliku sektori asutust nii strateegilisel kui ka tegevustasandil;

—	põhjalikud kogemused meeskonna juhtimisel ja motiveerimisel mitmekultuurilises keskkonnas;

—	põhjalikud kogemused eelarve- ja finantsvahendite haldamisel.

Tehnilised teadmised

Akadeemiline kraad majanduses, politoloogias, õigusteaduses, transpordis või insenerialal. Lisaks

—	laialdased teadmised transpordisektoriga seotud õiguspoliitikast ja tavadest;

—	kasuks tulevad teadmised osalisriigi transpordisektori kohta ja/või seal saadud kogemused;

—	suutlikkus välja töötada transpordiühenduse sekretariaadi strateegiline visioon;

—	kasuks tulevad teadmised ELi poliitika, eelkõige transpordipoliitika, ja protsesside kohta;

—	kasuks tulevad kogemused, mis on saadud koostöö tegemisel Kagu-Euroopaga ja/või töötamisel Kagu-Euroopas.

Suhtlemisoskus

—	Suurepärane oskus suhelda suuliselt ja kirjalikult avalikkusega ning teha koostööd sidusrühmadega (Euroopa, rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid jne);

—	oskus suhelda inimestega ning võime luua ja hoida tõhusaid töösuhteid mitmekultuurilises organisatsioonis ning lepinguosalistega, asutamislepingu organitega ja sidusrühmadega, kes on huvitatud asutamislepingu rakendamisest;

—	suurepärased läbirääkimisoskused;

—	väga hea inglise keele valdamine kõnes ja kirjas; kasuks tuleb mõne osalisriigi ametliku keele oskus.

Rahvusvahelised kogemused ja teadmised EList

—	Põhjalikud teadmised Euroopa Liidu institutsioonide ning nende tegutsemise ja omavahelise suhtlemise kohta, samuti transpordiühenduse tegevuse seisukohast olulise Euroopa Liidu poliitika ja rahvusvahelise tegevuse kohta;

—	kasuks tuleb Euroopa ja/või rahvusvahelises organisatsioonis saadud töökogemus.

6. Sõltumatus ja huvide deklaratsioon

Direktor peab esitama deklaratsiooni selle kohta, et ta kohustub tegutsema sõltumatult ja avalikkuse huvides, ning samuti deklaratsiooni mis tahes huvide kohta, mis võivad tema sõltumatust kahjustada. Kandidaat peab kinnitama oma taotluses valmidust selleks.

7. Valikumenetlus ja ametisse nimetamine

Valikumenetluse jaoks moodustatakse valikukomisjon. Valikukomisjon kutsub vestlusele ametikoha konkreetsetele vajadustele kõige paremini vastavad kandidaadid, kes on välja valitud nende kutseoskuste põhjal vastavalt eespool esitatud kriteeriumidele. Kandidaadid, kelle valikukomisjon välja valib, kutsutakse seejärel vestlusele transpordi eest vastutava volinikuga.

Pärast neid vestlusi esitab Euroopa Komisjon transpordiühenduse piirkondlikule juhtimiskomiteele ühe kandidaadi. Piirkondlik juhtimiskomitee võib avaldada soovi esitatud kandidaat enne ametisse nimetamise otsuse tegemist ära kuulata. Piirkondlik juhtimiskomitee teeb otsuse direktori ametisse nimetamise kohta pärast konsulteerimist ministrite nõukoguga.

8. Võrdsed võimalused

Euroopa Komisjon ja transpordiühendus kohaldavad võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise poliitikat kooskõlas alalise sekretariaadi töötajate töölevõtmist, töötingimusi ja geograafilist tasakaalu käsitlevate eeskirjadega.

9. Teenistustingimused (1)

Direktor nimetatakse ametisse transpordiühenduse töötajana kolmeks aastaks kuuekuulise katseajaga. Lepingut võib pikendada kaks korda kolme aasta kaupa, lähtudes töö tulemuslikkusest ja piirkondliku juhtimiskomitee otsusest.

Direktori töökoht asub Belgradis, kus paikneb sekretariaat.

Töötasu vastab eduka kandidaadi haridusele, kvalifikatsioonile ja kogemustele. Aastapalk jääb vahemikku 96 000 – 120 000 eurot, sõltuvalt kogemuste tasemest (2).

Eeliseks on valmisolek esimesel võimalusel ametisse astuda.

10. Taotluste esitamise kord

Et taotlus oleks kehtiv, tuleb kandidaadil esitada

1)	motivatsioonikiri;

ingliskeelne elulookirjeldus. Elulookirjelduse koostamisel tuleks eelistatavalt kasutada ühtset Europassi CV vormi (3). Elulookirjelduses tuleb tingimata osutada käesolevas teates loetletud ametikohaga seotud nõuetele ning selgitada, millisel tasemel on kandidaadi arvates tema kõik siin nimetatud oskused ja teadmised;

3)	diplomite või tunnistuste tõestatud koopiad;

4)	passi/ID-kaardi koopia;

5)	tööandjate soovituskirjad, töökohast saadud tõendid või töölepingud, ja

6)	allkirjastatud kinnitus, mille koostamisel on kasutatud lisas esitatud vormi.

Puudulikult täidetud taotlusi vastu ei võeta.

Vaikumenetluse lihtsustamiseks suheldakse kandidaatidega kõnealuse vaba ametikoha täitmise küsimustes ainult inglise keeles.

Taotlused tuleks saata e-postiga aadressile XXXMOVE@ec.europa.eu (kirjakast alles luuakse).

Kui kandidaadi aadress muutub, palutakse tal sellest viivitamata kirjalikult teatada eespool nimetatud e-posti aadressil.

Kontaktisik lisateabe saamiseks:

xxxx

11. Taotluste esitamise tähtaeg

Taotlused tuleb saata e-postiga hiljemalt XXX (e-kirja kuupäev).

Euroopa Komisjon jätab endale õiguse taotluste esitamise tähtaega pikendada, avaldades vastava teate Euroopa Komisjoni ja transpordiühenduse veebisaidil.

Väljavalitud kandidaatidega võetakse ühendust, et leppida kokku vestluse toimumise ajas. Vestlused toimuvad Belgias Brüsselis.

12. Oluline teave kandidaatidele

Tuletame kandidaatidele meelde, et valikukomisjonide töö on konfidentsiaalne. Kandidaadil on keelatud võtta otse või kaudselt, isiklikult või kellegi vahendusel ühendust valikukomisjonide liikmetega.

13. Isikuandmete kaitse

Euroopa Komisjon tagab, et kandidaatide isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (4).

(1) Lisateavet leiab transpordiühenduse personalieeskirjadest aadressilt http

(2) Vajalik on ministrite nõukogu heakskiit.

(3) Europassi CV vormi saab alla laadida veebisaidilt http://europass.cedefop.europa.eu/htm/index.htm.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

LIIDE

Taotleja kinnitus

Keeleoskus

Emakeel: …

Muud keeled: …

TAOTLEJA KINNITUS

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas taotluses ja sellele lisatud dokumentides esitatud teave on õige ja täielik.

Kinnitan, et:

a)	olen ühe Euroopa Liidu liikmesriigi või transpordiühenduse asutamise lepingus nimetatud Kagu-Euroopa osalisriigi kodanik ja mul on kõik asjaomase riigi kodaniku õigused;

b)	olen täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused;

c)	saan esitada asjakohased iseloomustused, et tõendada enda sobivust kavandatud tööülesannete täitmiseks.

Taotluse korral esitan punkti 2 alapunktide a, b ja c kohta viivitamata tõendavad dokumendid. Annan endale aru, et kui ma selliseid dokumente ei esita, ei võeta minu taotlust arvesse.

Olen teadlik, et minu taotluse vastuvõetavuse jaoks on olulised järgmised tõendavad dokumendid:

a)	sünniaega, kodakondsust ja elukohta tõendavad dokumendid;

b)	nõutaval tasemel õpingute läbimist tõendavad diplomid või tunnistused;

c)	tööandjate soovituskirjad, töökohast saadud tõendid või töölepingud.

Kinnitan, et ma ei ole kandnud kriminaal- ega distsiplinaarkaristust (mille on määranud avalik teenistus või kutseühendus) ning minu suhtes ei ole algatatud kriminaal- ega distsiplinaarmenetlust.

Olen teadlik, et ükskõik milline tõele mittevastav kinnitus võib kaasa tuua minu taotluse tühistamise või, kui see on vajalik, transpordiühenduse alalise sekretariaadiga sõlmitud töölepingu lõpetamise.

…	…
Kuupäev	Allkiri

2 LISA

Teade transpordiühenduse alalise sekretariaadi asedirektori vaba ametikoha kohta

Transpordiühenduse alaline sekretariaat

Transpordiühenduse alaline sekretariaat kuulutab välja konkursi järgmise täistööajaga ametikoha täitmiseks:

TRANSPORDIÜHENDUSE ALALISE SEKRETARIAADI ASEDIREKTOR/HALDUS- JA FINANTSVALDKONNA JUHT

1. Transpordiühenduse alaline sekretariaat

Asutamislepingu eesmärk luua maantee-, raudtee-, sisevee- ja meretransporti hõlmav transpordiühendus ning arendada Euroopa Liidu ja Kagu-Euroopa osalisriikide vahelist transpordivõrku.

Transpordiühenduse alaline sekretariaat (edaspidi „sekretariaat“) on üks asutamislepingu alusel loodud institutsioonidest. Olles ainus alaliste töötajatega institutsioon, pakub sekretariaat haldustuge teistele transpordiühenduse institutsioonidele (ministrite nõukogu, piirkondlik juhtimiskomitee, tehnilised komiteed ja sotsiaalfoorum) ning tegutseb transpordivaatluskeskusena, et jälgida toiminguid, mis on seotud TEN-T põhi- ja üldvõrgu kavandatava laiendamisega Lääne-Balkani riikidesse aitab rakendada Lääne-Balkani kuuiku (WB6) ühendatust käsitlevat tegevuskava, mille eesmärk on parandada transpordiühendusi nii Lääne-Balkani piirkonnas kui ka kõnealuse piirkonna ja Euroopa Liidu vahel, ning kontrollib asutamislepingu kohaste kohustuste täitmist.

Sekretariaadis on esialgu 18 töötajat (töötajate arvu võib suurendada) ja sekretariaat haldab transpordiühenduse eelarvet, mille suurus on 2019. aastal 1 626 000 eurot.

Transpordiühenduse töökeel on inglise keel.

Sekretariaat asub Belgradis.

2. Ametikoha kirjeldus

Asedirektor/haldus- ja finantsvaldkonna juht vastutab direktori otsese järelevalve all transpordiühenduse alalise sekretariaadi eelarve koostamise ja seonduvate personaliküsimuste eest. Samuti on tema ülesanne jälgida sekretariaadi teabevahetusstrateegia elluviimist ning kontrollida transpordialaste andmebaaside/IT-süsteemide, sealhulgas sekretariaadi veebisaidi korrapärast hooldamist.

Direktor puudumise korral vastutab asedirektor sekretariaadi tegevuse üldise suunamise ja juhtimise eest.

3. Asedirektori/haldus- ja finantsvaldkonna juhi põhiülesanded

Põhiülesanded on järgmised.

Finantsküsimused

1)	Koostada kogu transpordiühenduse ja eelkõige sekretariaadi eelarve.

2)	Aidata direktoril hallata eelarvet kooskõlas Euroopa Liidu finantsjuhtimise eeskirjadega.

3)	Koguda tegevusalast teavet ning esitada pädevatele asutustele korrapäraseid ja eriaruandeid, mis on seotud transpordiühenduse eelarve koostamise ja haldamisega, konsolideeritud finantsaruannete koostamisega ning sise-/välisauditite raames tehtud tähelepanekutele reageerimisega.

4)	Kanda hoolt tõhusate sisekontrollisüsteemide olemasolu ja toimimise ning asjakohaste raamatupidamisdokumentide korrashoidmise eest.

5)	Algatada raamatupidamissüsteemi arendamine ja rakendamine, et tagada tõhus ja usaldusväärne aruandlus finantstegevuse kohta eesmärgiga parandada eelarve haldamist ja selle kontrollimist.

Personaliküsimused

1)	Pidada sidet välise raamatupidamisteenuse pakkujaga ja muude seonduvate asutustega (kindlustusandjad, ministeeriumid).

2)	Teostada üldist kontrolli personalieeskirjadest tulenevate ametnike puhkuseõigustega seotud andmebaasi haldamise üle.

3)	Töötada välja sekretariaadi ametnike töölevõtmise korra halduslikud ja juriidilised tahud ning aidata neist lähtudes direktorit ametnike töölevõtmisel.

IT ja teabevahetusega seotud küsimused

1)	Jälgida koos direktoriga sekretariaadi veebisaidi loomist ja sekretariaadi teabevahetuspoliitika väljatöötamist.

2)	Jälgida sekretariaadi IT-süsteemide, sealhulgas sekretariaadi transpordiandmebaaside korrapärast ajakohastamist.

3)	Direktori otsese järelevalve all korraldada ja ajakohastada sekretariaadi teabevahetusvahendeid; pidada sidet tegevusüksustega, et kehtestada sekretariaadi teabevahetuskava.

4. Sobivuskriteeriumid

Valikuetappi pääsemiseks peavad kandidaadid taotluste esitamise tähtajaks vastama järgmistele sobivuskriteeriumidele.

—	Kodakondsus: kandidaat peab olema mõne transpordiühenduse asutamise lepingu osalisriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

—

Akadeemiline kraad või diplom: kandidaadil peab olema

—	lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajalike ülikooliõpingute kestus on tavapäraselt vähemalt neli aastat, või

—

—	Töökogemus: kandidaadil peab olema vähemalt kümneaastane ülikoolijärgne töökogemus, mis on saadud pärast eespool osutatud kvalifikatsiooni omandamist.

—	Asjakohane töökogemus: kandidaat peab olema töötanud neist kümnest aastast vähemalt neli haldus-/personali-/eelarveosakonnas.

—	Keeleoskus: kandidaat peab valdama väga hästi inglise keelt.

—	Vanusepiirang: kandidaadil peab olema taotluste esitamise tähtaja seisuga võimalik lõpetada kolmeaastane ametiaeg enne selle kuu lõppu, mil ta saab 66aastaseks.

—	Reisimiskohustus: keskmine kuni väike.

5. Valikukriteeriumid

Kandidaate hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel.

Tehnilised teadmised

—	Tõendatud kogemused eelarve haldamise valdkonnas;

—	laialdased personalijuhtimisalased teadmised;

—	põhjalikud teadmised finantsjuhtimist, sealhulgas auditeerimist käsitlevate ELi eeskirjade kohta;

—	teabevahetusvahendite kasutamise kogemus;

—	väikese meeskonna juhtimise kogemus;

—	kasuks tulevad kogemused, mis on saadud koostöö tegemisel Kagu-Euroopaga ja/või töötamisel Kagu-Euroopas.

Suhtlemisoskus

—	Suurepärane oskus suhelda suuliselt ja kirjalikult ning teha koostööd sidusrühmadega (Euroopa, rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid jne);

—	väga hea inglise keele valdamine kõnes ja kirjas; kasuks tuleb mõne osalisriigi ametliku keele oskus.

Rahvusvahelised kogemused ja teadmised EList

—	Teadmised Euroopa Liidu institutsioonide ja/või rahvusvaheliste/avaliku sektori organisatsioonide juhtimise kohta;

—	kasuks tuleb Euroopa ja/või rahvusvahelises organisatsioonis saadud töökogemus.

6. Valikumenetlus ja ametisse nimetamine

Pärast neid vestlusi esitab Euroopa Komisjon transpordiühenduse piirkondlikule juhtimiskomiteele ühe kandidaadi. Piirkondlik juhtimiskomitee võib avaldada soovi esitatud kandidaat enne ametisse nimetamise otsuse tegemist ära kuulata. Piirkondlik juhtimiskomitee teeb otsuse asedirektori ametisse nimetamise kohta pärast konsulteerimist ministrite nõukoguga lihthäälteenamusega.

7. Võrdsed võimalused

8. Teenistustingimused (1)

Asedirektor nimetatakse ametisse transpordiühenduse töötajana kolmeks aastaks kuuekuulise katseajaga. Lepingut võib pikendada kolme aasta kaupa, lähtudes töö tulemuslikkusest ja piirkondliku juhtimiskomitee otsusest.

Asedirektori töökoht asub Belgradis, kus paikneb transpordiühenduse alaline sekretariaat.

Töötasu vastab eduka kandidaadi haridusele, kvalifikatsioonile ja kogemustele. Aastapalk jääb vahemikku 72 000 – 84 000 eurot, sõltuvalt kogemuste tasemest (2).

Eeliseks on valmisolek esimesel võimalusel ametisse astuda.

9. Taotluste esitamise kord

Et taotlus oleks kehtiv, tuleb kandidaadil esitada

a)	motivatsioonikiri;

c)	diplomite või tunnistuste tõestatud koopiad;

d)	passi/ID-kaardi koopia;

e)	tööandjate soovituskirjad, töökohast saadud tõendid või töölepingud, ning

f)	allkirjastatud kinnitus, mille koostamisel on kasutatud lisas esitatud vormi.

Puudulikult täidetud taotlusi vastu ei võeta.

Vaikumenetluse lihtsustamiseks suheldakse kandidaatidega kõnealuse vaba ametikoha täitmise küsimustes ainult inglise keeles.

Taotlused tuleks saata e-postiga aadressile XXXMOVE@ec.europa.eu (kirjakast alles luuakse).

Kui kandidaadi aadress muutub, palutakse tal sellest viivitamata kirjalikult teatada eespool nimetatud e-posti aadressil.

Kontaktisik lisateabe saamiseks:

xxxx

10. Taotluste esitamise tähtaeg

Taotlused tuleb saata e-postiga hiljemalt XXX (e-kirja kuupäev).

Euroopa Komisjon jätab endale õiguse taotluste esitamise tähtaega pikendada, avaldades vastava teate Euroopa Komisjoni ja transpordiühenduse veebisaidil.

Väljavalitud kandidaatidega võetakse ühendust, et leppida kokku vestluse toimumise ajas. Vestlused toimuvad Belgias Brüsselis.

11. Oluline teave kandidaatidele

12. Isikuandmete kaitse

Euroopa Komisjon tagab, et kandidaatide isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (4)

(1) Lisateavet leiab transpordiühenduse personalieeskirjadest aadressilt http

(2) Vajalik on ministrite nõukogu heakskiit.

(3) Europassi CV vormi saab alla laadida veebisaidilt http://europass.cedefop.europa.eu/htm/index.htm

LIIDE

Taotleja kinnitus

Keeleoskus

Emakeel: …

Muud keeled: …

TAOTLEJA KINNITUS

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas taotluses ja sellele lisatud dokumentides esitatud teave on õige ja täielik.

Kinnitan, et:

a)	olen ühe Euroopa Liidu liikmesriigi või transpordiühenduse asutamise lepingus nimetatud Kagu-Euroopa osalisriigi kodanik ja mul on kõik asjaomase riigi kodaniku õigused;

b)	olen täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused;

c)	saan esitada asjakohased iseloomustused, et tõendada enda sobivust kavandatud tööülesannete täitmiseks.

Taotluse korral esitan punkti 2 alapunktide a, b ja c kohta viivitamata tõendavad dokumendid. Annan endale aru, et kui ma selliseid dokumente ei esita, ei võeta minu taotlust arvesse.

Olen teadlik, et minu taotluse vastuvõetavuse jaoks on olulised järgmised tõendavad dokumendid:

a)	sünniaega, kodakondsust ja elukohta tõendavad dokumendid;

b)	nõutaval tasemel õpingute läbimist tõendavad diplomid või tunnistused;

c)	tööandjate soovituskirjad, töökohast saadud tõendid või töölepingud.

Kinnitan, et ma ei ole kandnud kriminaal- ega distsiplinaarkaristust (mille on määranud avalik teenistus või kutseühendus) ning minu suhtes ei ole algatatud kriminaal- ega distsiplinaarmenetlust.

…	…
Kuupäev	Allkiri

21.2.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 50/55

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/300,

19. veebruar 2019,

millega kehtestatakse kriisiohjamise üldkava toidu- ja söödaohutuse valdkonnas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artiklit 55,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 55 on sätestatud, et komisjon koostab tihedas koostöös Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA“) ja liikmesriikidega kriisireguleerimise üldkava toidu- ja söödaohutuse valdkonnas (edaspidi „üldkava“). Sellele vastavalt on komisjoni otsuses 2004/478/EÜ (2) sätestatud üldkava.

(2)	Pärast komisjoni otsuse 2004/478/EÜ vastuvõtmist on ELi tasandil saadud täiendavaid kogemusi kriisiohjamise kooskõlastamise alal paljude toidu- ja söödatekkeliste juhtumite käigus.

(3)

Aastate jooksul omandatud kogemused, mida on analüüsitud määruse (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontroll) (3) õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tehtud hindamisel, on näidanud, et toidu- ja söödakriisi ohjamist liidu ja liikmesriikide tasandil on vaja uuesti hinnata. Tulemustest nähtus, et lisaks kriisiohjamisele tuleb rohkem keskenduda kriisiks valmisolekule, et vältida või minimeerida toidu- või söödakriisi mõju rahvatervisele. Selline keskendumine võib oluliselt vähendada toidu- või söödakriisi majanduslikku mõju (nt kaubanduspiirangud) ning aidata seeläbi saavutada töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid käsitlevat komisjoni eesmärki. Lisaks peab komisjon osalema rohkem seda valdkonda hõlmavas liikmesriikidevahelises teabevahetuses ja üldises koordineerimises. Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontroll sisaldab mitmeid soovitusi üldkava tõhustamiseks.

(4)	EFSA vastutab selliste arvamuste esitamise eest, mis on liidu meetmete vastuvõtmise teaduslikuks aluseks, ning tema ülesanne on pakkuda teaduslikku ja tehnilist abi toidu- ja söödavaldkonna kriisiohjamismenetlustes. EFSA rolli üldkavas tuleks saadud kogemuste põhjal täiustada ja tugevdada.

(5)

EFSA peaks iga asutuse pädevust järgides kooskõlastama oma tegevust muude asjaomaste liidu teadusasutustega, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Ravimiamet (EMA) ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 31 osutatud teadus- ja tehnikakomitee poolt ametisse nimetatud ekspertide rühm, (4) kui nende vastavas pädevusvaldkonnas on vaja panustada või tegutseda. Lisaks tuleb üldkavas tagada koordineerimine ECDC kriisiolukorraks valmisoleku ja reageerimissüsteemidega inimestega seotud juhtumite puhul, et tervishoiuasutused ja sidusrühmad saaksid teavet võimaliku toidu- või söödatekkelise kriisi kohta, mis võib mõjutada inimeste tervist.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses 1082/2013/EL (5) on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse epidemioloogilist seiret, järelevalvet ja tõsistest piiriülestest terviseohtudest varajast hoiatamist ning nende tõkestamist, sealhulgas kõnealuse tegevusega seotud valmisoleku ja reageerimise kavandamist bioloogilist või keemilist päritolu, keskkonnast tulenevate ja teadmata päritolu ohtude korral ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) loomist. Arvestades võimalikke seoseid kriisideks valmisoleku ja kriisiohjamisega toiduahela valdkonnas, tuleks otsuses 1082/2013/EL sätestatud asjakohast korda üldkavas samuti arvesse võtta.

(7)	Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (6) (mis käsitleb ametlikku kontrolli) artikliga 115 tuleks liidu üldkava läbi vaadata, et lisada menetlused, mis hõlbustaksid toidu ja sööda riiklike situatsiooniplaanide kooskõlastamist.

(8)

Käesoleva otsuse peamine eesmärk on kaitsta rahvatervist liidus. Seepärast peaks üldkava piirduma olukordadega, kus esineb otsene või kaudne oht rahvatervisele vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 55. Ohud rahvatervisele võivad olla bioloogilised, keemilised või füüsikalised. Need hõlmavad allergiat tekitavaid ja radioaktiivseid aineid. Üldkava lähenemisviisi, põhimõtteid ja praktilisi menetlusi võiks siiski käsitada ka suunistena selliste toidutekkeliste juhtumite haldamiseks, mis ei kujuta endast ohtu rahvatervisele.

(9)	2017. aastal viis komisjon läbi siseauditi tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi toiduohutuse kriisiks valmisoleku kohta, milles tehti kindlaks olemasolevas üldkavas esinevad teatavad puudused, millega tuleb tegeleda.

(10)

Fiproniilijuhtumi järelmeetmeid käsitlenud ministrite konverentsil 26. septembril 2017 tehti mitmeid järeldusi (7). Kuigi keskendutakse kõnealusele juhtumile ja pettusele, on toidu- ja söödakriiside üldise ohjamise seisukohast olulised mitmed järeldused, mis hõlmavad muu hulgas ühtse kontaktpunkti loomist igas liikmesriigis sellise kriisiohjamise koordineerimiseks iga riikliku haldusasutuste puhul.

(11)	Seepärast tuleks otsus 2004/478/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada see uue otsusega, milles sätestatakse ajakohastatud üldkava, et võtta arvesse alates komisjoni otsuse 2004/478/EÜ vastuvõtmisest saadud kogemusi ja kohaneda uute arengusuundadega.

(12)

Käesolevas otsuses tuleks sätestada etapiviisiline lähenemisviis sellele, milliseid olukordi tuleks käsitleda kriisiolukordadena, ja sellega seotud kriteeriumid. Kõik olukorrad, mis võivad kuuluda artikli 55 kohaldamisalasse, ei eelda tingimata määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 56 kohase kriisikeskuse loomist, kuid liidu tõhustatud koordineerimisest võib siiski kasu olla. Need kriteeriumid peaksid hõlmama juhtumi tõsidust ja ulatust rahvatervisele avalduva mõju seisukohast, asjakohast tarbijate suhtumist ja poliitilist tundlikkust, eriti juhul, kui kriisi allikas on veel teadmata, ei teata, kas juhtum oli tahtlik (nt bioterrorism või pettuste kõrvalmõju) ja selle eesmärk oli tekitada kriis (nt bioterrorism), ning kui korduvad varasemad juhtumid, mis on tingitud piisavate meetmete võimalikust puudumisest.

(13)

Liidu ja riikliku tasandi eri asutuste, hoiatusteadete ja infosüsteemide ning laborite vaheline koordineerimine on vajalik, et jagada teavet ja võtta meetmeid kriisi ohjamiseks. Sellega seoses tugevdaks varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ning muude liidu tasandi hoiatusteadete ja infosüsteemide, nagu toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi vaheline seos nn terviseühtsuse põhimõtet, näiteks koordineerides sama juhtumi korral toiduohutuse ja rahvatervise valdkonna asutuste tegevust, andes toiduohutusametitele juurdepääsu teabele, mis on ametiasutuste poolt edastatud inimestega seotud juhtumite kohta.

(14)	Toidu- ja söödaahela tõhus kriisiohje eeldab, et juba enne juhtumi toimumist peaks olema kehtestatud praktiline kord valmisoleku tõhustamiseks liidu tasandil.

(15)	Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 55 osutatud olukordades rakendatav praktiline kord tuleks selgelt kindlaks määrata, et tagada sujuv ja kiire reageerimine sellistele olukordadele. Samadel põhjustel tuleks sätestada kriisikeskuse roll, koosseis ja tegelik toimimine.

(16)

Tõenditel põhinev üldsuse ja kaubanduspartnerite reaalajas teavitamine on äärmiselt oluline, et aidata kaasa rahvatervise kaitsele, vältides riskide edasist levikut ja taastades usalduse sellise toidu või sööda ohutuse vastu, mida juhtum ei mõjutanud. Seetõttu on läbipaistvuse põhimõtete ja teabevahetusstrateegia arendamine kriisiohjamise oluline osa.

(17)	Kõnealuse üldkava üle on peetud konsultatsioone EFSAga ning seda on liikmesriikidega arutatud alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas otsuses sätestatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 55 kohane toidu- ja söödaohutuse kriisiohjamise üldkava.

2. Kava hõlmab kahte liiki olukordi:

a)	liidu tõhustatud koordineerimist nõudvad olukorrad ning

b)	olukorrad, kus on vaja luua kriisikeskus, mis koondaks komisjoni ning asjaomased liikmesriigid ja liidu ametid.

3. Kavas sätestatakse ka praktilised menetlused, mis on vajalikud valmisoleku parandamiseks ja juhtumite haldamiseks liidu tasandil, sealhulgas teabevahetusstrateegia, mis on kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Üldkava kohaldatakse selliste olukordade suhtes, mis hõlmavad rahvatervisele toidust ja söödast tulenevaid otseseid või kaudseid riske, mis on seotud eelkõige toidust ja söödast tulenevate bioloogilist, keemilist ja füüsikalist laadi ohtudega ning mida tõenäoliselt ei saa kehtivate sätetega ennetada, kõrvaldada või vähendada vastuvõetava tasemeni ega nõuetekohaselt hallata üksnes määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 või 54 kohaste erakorraliste meetmete kohaldamise teel.

Artikkel 3

Eesmärgid

Käesoleva otsuse eesmärgid on viia miinimumini toidu- või söödatekkeliste juhtumite ulatus ja mõju rahvatervisele parema valmisoleku ja tõhusa juhtimise tagamise kaudu.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „juhtum“– toidus, söödas või inimestel leiduvate bioloogiliste, keemiliste või füüsikaliste ohutegurite avastamine, mis võib põhjustada võimalikku rahvaterviseohtu või mis võib sellele osutada, kui ohuga puutub kokku rohkem kui üks inimene, või olukord, kus inimestega seotud juhtumite arv või ohtude tuvastamise määr ületab eeldatud arvu ning kus juhtumid on seotud või tõenäoliselt seotud sama toidu- või söödaallikaga;

2) „toidutekkeline haiguspuhang“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ (8) artikli 2 lõike 2 punkti d tähenduses;

3) „kriisikoordinaator“– Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide pädevate asutuste liige ja tema asendusliige, kes tegutseb ühtse kontaktpunktina, et tagada tõhus teabevahetus kõigi partnerite vahel, kes osalevad üldkava koordineerimises, ning tõhus otsuste tegemine ja meetmete rakendamine tema organisatsiooni pädevusse kuuluvates valdkondades.

II PEATÜKK

Valmisolekustruktuurid ja -menetlused

Artikkel 5

Kriisikoordinaatorid

Iga liikmesriik, EFSA ja komisjon määravad ühe kriisikoordinaatori ja tema asendusliikme, kes täidavad I lisas sätestatud ülesandeid. Komisjon ajakohastab määratud kriisikoordinaatorite ja nende asendusliikmete nimesid ja kontaktandmeid. Kriisikoordinaatorid peavad vähemalt kord aastas korrapäraseid koosolekuid, mille korraldab komisjon eesmärgiga esitada algatusi liidu tasandil, jagada riiklikke situatsiooniplaane ja võtta järelmeetmeid ning hinnata hiljutiste kriiside ohjamist kooskõlas artikliga 22.

Artikkel 6

Hoiatusteated ja infosüsteemid

Komisjon ühendab varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) muude liidu tasandi hoiatusteadete ja infosüsteemidega, sealhulgas toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemiga (RASFF). Andmete esitamist hoiatusvõrkude kaudu ühtlustatakse veelgi.

Artikkel 7

Laborid

Komisjon ja liikmesriigid tagavad Euroopa ja riiklike referentlaborite ja muude ametlike laborite võrgustiku säilitamise vastavalt määrusele (EL) 2017/625, olles valmis pakkuma kiiret ja kvaliteetset analüütilist tuge, mida on vaja kõige olulisemate toidu- ja söödatekkeliste ohtude puhul.

Artikkel 8

Koolitus, õppused ja tehnika tasemele vastavad vahendid

Komisjon pakub oma programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ (9) raames kõrgetasemelisi koolitusmooduleid, mis käsitlevad toidutekkelisteks suurõnnetusteks valmisolekut, toidutekkeliste kriiside uurimist ja muude juhtumite haldamist ning edendab seega terviseühtsuse põhimõtet.

Komisjon korraldab liikmesriikidega korrapäraselt toidu- ja söödaalaste juhtumite simulatsiooniõppusi, milles käsitletakse muu hulgas nende teabevahetusaspekte ning keskendutakse juhtumiteks valmisolekule ja nende haldamisele. Selles osalevad asjaomased liidu ametid ja komisjon osaleb sarnastel õppustel, mille korraldavad asjaomased ametid oma pädevusvaldkonnas. Olulise tegeliku juhtumi toimumine võib sellise simulatsiooniõppuse asendada. Pärast iga õppust esitab komisjon konkreetsed järeldused artiklis 5 osutatud kriisikoordinaatorite järgmisel koosolekul.

Komisjon jälgib nõuetekohast valmisolekut liikmesriikides riiklike toidu- ja söödaalaste situatsiooniplaanide haldamise ja auditeerimise kaudu.

Komisjon edendab liidu tasandil selliste tipptasemel vahendite kasutamist nagu jälgimisvahendid, molekulaarse tüpiseerimise analüüsid (sh kogu genoomi järjendamine) ja selliste tulemuste jagamine inimestel, loomadel, toidus, söödas ja toidu/sööda keskkonnas tuvastatud patogeensete ainete molekulaarset tüpiseerimist käsitlevas EFSA-ECDC andmebaasis.

Artikkel 9

Pidev teabe kogumine, jälgimine ja analüüs

Komisjon kogub, jälgib ja analüüsib pidevalt II lisas loetletud allikatest pärit otsest ja kaudset piiriülest ohtu käsitlevat teavet.

III PEATÜKK

Tõhusam koordineerimine liidu tasandil

Artikkel 10

Liidu tasandil tõhusamat koordineerimist nõudvad olukorrad

1. Lõikes 2 kirjeldatud olukordades tõhustab komisjon artiklis 9 osutatud teabele tuginedes juhtumi koordineerimist liidu tasandil, tehes seda tihedas koostöös asjaomaste liidu riskihindamisasutustega.

2. Lõike 1 kohane tõhusam koordineerimine liidu tasandil on nõutav,

kui

otsene või kaudne oht rahvatervisele, mis tuleneb toidust või söödast, on tuvastatud kahes või enamas liikmesriigis ja kui need on epidemioloogiliselt seotud (nt inimestega seotud juhtumid ja/või surmajuhtumid eri liikmesriikides koos usaldusväärse analüütilise või epidemioloogilise tõendusmaterjaliga sellise seose kohta) ja/või on nende vahel jälgitavusalane seos (nt potentsiaalselt saastunud toidu või sööda levik eri liikmesriikidesse),

või

ii)	on kindlaks tehtud tuvastatud ohu võimalik tõsine mõju siseturu toimimisele toidu või sööda valdkonnas

ning

kui

i)	avastatud ohuga on seotud oluline tervisemõju või

ii)	liikmesriigid ei jõua meetmete osas kokkuleppele või

iii)	riski allikat on raske kindlaks määrata.

3. Liikmesriikide pädevad asutused ja Euroopa institutsioonid võivad paluda komisjonil tõhustada koordineerimist lõike 2 punktides a ja b sätestatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 11

Praktiline kord koordineerimise tõhustamiseks liidu tasandil

Juhtumi haldamiseks asjaomases teenistuses teostatavaid menetlusi koordineeritakse komisjonis V peatükis sätestatud korra kohaselt.

IV PEATÜKK

Kriisikeskuse loomine

Artikkel 12

Olukord, mis eeldab kriisikeskuse loomist

1. Komisjon loob lõikes 2 kirjeldatud olukordades määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 56 kohase kriisikeskuse (edaspidi „kriisikeskus“).

2. Kriisikeskuse loomine on kohustuslik, kui:

a)	kahes või enamas liikmesriigis on tuvastatud otsene või kaudne terviserisk, mis on maine või kuvandi seisukohast või poliitiliselt eriti tundlik, ning

kui tegemist on

i)	tõsise ohuga inimeste tervisele, eelkõige juhtudel, kui surmajuhtumite arv on suur või võib seda eeldada, või

ii)	selliste juhtumite kordumisega, mis põhjustavad tõsist ohtu inimeste tervisele, või

iii)	bioloogilise või keemilise terrorismiga või olulise radioaktiivse saaste kahtluse või tunnustega.

Artikkel 13

Kriisikeskuse roll

(1) Kriisikeskus vastutab kriisidele reageerimise strateegia, sealhulgas selle teabevahetusega seotud aspektide kiire väljatöötamise, koordineerimise ja rakendamise eest. Kui saasteallikas on tuvastatud, koordineerib kriisikeskus EFSA ja vajaduse korral muude ekspertide abil jälgitavusuuringuid (edasi- ja tagasisuunal) ning jälgib tähelepanelikult toodete tagasinõudmist ja turult kõrvaldamist, kui asjaomast toitu/sööta on turustatud mitmes liikmesriigis.

(2) Iga asjaomane liikmesriik vastutab oma territooriumil jälgitavusuuringute, tagasinõudmiste ja turult kõrvaldamiste eest.

Artikkel 14

Kriisikeskuse praktilised menetlused

1. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 57 sätestatud ja käesoleva otsuse artiklites 8–10 täpsustatud ülesannete täitmiseks kohaldatakse vastavalt käesoleva otsuse V peatükis sätestatud menetlusi.

2. Kriisikeskuse liikmed peavad olema kriisi ajal pidevalt kättesaadavad.

Artikkel 15

Kriisikeskuse koosseis ja toimimine

1. Kriisikeskus koosneb komisjoni, EFSA, vähemalt otseselt asjaga seotud liikmesriikide kriisikoordinaatorite (või nende asendusliikmete) võrgustiku liikmetest ja, kui see on nõutav, komisjoni, EFSA, ECDC ning vajaduse korral muude liidu otseselt seotud ametite ja asjaomas(t)e liikmesriigi/liikmesriikide eriesindajatest. Kriisikeskuse koosseisu kuuluvad ka riigi ja liidu tasandi asjaomaste organite teabevahetusspetsialistid.

2. Samuti võib kriisikeskus kaaluda muude ekspertide või kogu kriisikoordinaatorite võrgustikuga konsulteerimist, kui see on vajalik kriisi ohjamiseks, ning võib taotleda eriekspertidelt alalist või sihtotstarbelist abi.

3. Kriisikeskust juhib komisjoni kriisikoordinaator (või tema asendaja). Ta tagab kriisikeskuse sujuva toimimise ja ülesannete jaotamise liikmete vahel, võttes arvesse nende pädevust. Niipea kui kriisikeskus on loodud, kutsub esimees kriisikoordinaatorite võrgustiku liikmeid osalema esimesel koosolekul.

4. Esimees tagab kriisikeskuse töö ja otsustusprotsessi vahelise koordineerimise. Teda abistab/abistavad asjaomas(t)e tehnilis(t)e üksus(t)e tehniline ekspert/tehnilised eksperdid komisjonis.

5. Kriisist mõjutatud liikmesriikide kriisikoordinaatorid tagavad, et kriisikeskuse koosolekutele ning audio- ja videokonverentsidele osalema valitud isikud on kättesaadavad, neil on vajalik pädevus ja piisavalt vastutusrikas positsioon. EFSA, ECDC ja asjaomane Euroopa Liidu referentlaboratoorium annavad vajaduse korral oma pädevuse piires teaduslikku ja tehnilist abi.

6. Kriisikeskus vastutab asjaomaste sidusrühmadega tiheda kontakti hoidmise ja teabe jagamise eest.

7. Kriisikeskus vastutab üldsusele suunatud koordineeritud teabevahetusstrateegia ettevalmistamise eest ning eelkõige tõenditel põhinevate sõnumite reaalajas avaldamise eest.

8. Komisjon tagab asjakohased sekretariaaditeenused kriisikeskuse koosolekute korraldamiseks (nt protokollide koostamine ja muud haldusvajadused) ning teeb kriisikeskusele kättesaadavaks selle tõrgeteta toimimiseks vajalikud inim- ja materiaalsed ressursid (nt koosolekuruumid, sidevahendid jne). Kriisikeskus kasutab olemasolevate hoiatusvõrkude tehnilist korraldust teabe edastamiseks või levitamiseks, eelkõige teabepäringute edastamiseks ja nõutud teabe kogumiseks.

Artikkel 16

Kriisi lahendamine

Artiklites 14 ja 15 sätestatud menetlused jäävad jõusse kuni kriisi lahendamiseni.

Pärast kriisikeskusega konsulteerimist otsustab komisjon, kas kriis on täielikult lahendatud või võib selle liigitada juhtumiks, mis eeldab üksnes tõhustatud kooskõlastamist liidu tasandil. Kui selline otsus tehakse, teavitatakse kriisi lahendamisest kõiki kriisikeskuse liikmeid.

Lisaks toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu esitatud teabele asjaomaste toodete ja võetud meetmete kohta võib komisjon paluda liikmesriikidel anda teavet inimestega seotud uute juhtumite kohta, et hinnata suundumusi ja teha otsus kriisi lahendamise kohta.

Artikkel 17

Kriisijärgne hindamine

Komisjon koostab aruande vähemalt iga sellise olukorra kohta, mis eeldab kriisikeskuse loomist, ja esitab juhtumijärgse hinnangu, mis hõlmab ka asjaga seotud isikute ja muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist.

Hinnangu põhjal korraldatakse kõikide kriisikoordinaatorite koosolek, et selgitada välja võimalikud õppetunnid ja tuua vajaduse korral esile täiustused, mida on vaja seoses kriisiohjes kasutatavate töömenetluste ja -vahenditega.

V PEATÜKK

Juhtumite haldamise menetlused

Artikkel 18

Peamised praktilised menetlused

Komisjon koordineerib asjaomase teenistuse poolt juhtumi haldamiseks tehtavat tööd vajaduse korral järgmiselt:

a)	analüüsib asjakohase kiirhoiatussüsteemi (toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem ja/või varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem) kaudu esitatud andmeid, et avastada artiklis 10 või 12 osutatud olukordi;

b)	kui tuvastatakse artiklis 10 või 12 osutatud olukorrad, teeb kindlaks andmelüngad ning nõuab liikmesriikidelt või sidusrühmadelt lisateavet asjakohase varajase hoiatamise süsteemi kaudu ja jälgib asjaomast toitu ja sööta edasi- ja tagasisuunal;

korraldab video- või audiokonverentse asjaomaste liikmesriikide, liidu ametite (EFSA ja vajaduse korral ECDC ja muud hindamisasutused), Euroopa Liidu asjaomase referentlaboratooriumi ja ekspertidega, sealhulgas artiklis 5 osutatud kriisikoordinaatorite võrgustikuga, ning vajaduse korral lisaks ka toiduohutuse ja rahvatervise valdkonna esindajatega;

d)	koordineerib rahvatervise mõju esialgset hindamist liikmesriikide ja liidu ametitega;

e)	koordineerib komisjoni, liikmesriikide ja EFSA ning vajaduse korral muude liidu ametite, kaubanduspartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi teavituskanaleid ja -tegevust;

f)	lähetab kohapeale eksperte, kui see on vajalik uurimise toetamiseks;

g)	vastavalt olukorrale kasutab kogu kriisikoordinaatorite võrgustikku või osa sellest teabe kogumiseks ja levitamiseks ning nimetatud asjakohaste meetmete kooskõlastamiseks.

Artikkel 19

Täiendavad praktilised menetlused

Lisaks töötab komisjon koos EFSAga ja vajaduse korral ECDCga välja mitu täiendavat menetlust ja vahendit, et toetada juhtumi võimalikult kiiret lahendamist ja piirata selle mõju rahvatervisele. Kõnealused menetlused võivad olla eelkõige järgmised:

a)	haiguspuhangute allikate kiire iseloomustamine ja tuvastamine, mis põhineb inimestel, loomadel, toidus ja söödas avastatud haigusetekitajate molekulaarse tüpiseerimise andmebaasi haldamisel ja kasutamisel;

b)	kiirpuhangute ühine hindamine EFSA ja ECDC poolt bioloogilise ohu korral vastavalt kokkulepitud standardmenetlusele;

c)	raamistik keemiliste riskide kiireks hindamiseks EFSA poolt;

d)	võetud meetmete mõju jälgimise kord.

VI PEATÜKK

Teabevahetus

Artikkel 20

Läbipaistvus ja teabevahetus

Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi raames toimuva teavitamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 52 sätestatud konfidentsiaalsuseeskirju. Kui on tuvastatud risk, peab teabevahetus käsitlema – ennetavalt ja tagantjärele – peamiselt ajakirjanduse, avaliku sektori või kaubanduspartneri tõstatatud küsimusi tuvastatud ohtude, kaasneva riski ja võetud meetmete kohta.

Artikkel 21

Teabevahetusstrateegia kõigi juhtumite puhul

1. Osana reageeringust kooskõlastab komisjon juhtumi ajal üldsusele antava selge, sihipärase ja tõhusa teabe, mis käsitleb riski hindamist ja haldamist ning sellega seotud ebakindlust. Üldsusele antav teave peab olema õigeaegne, usaldusväärne, kindel ning liidu ja liikmesriikide puhul ühesugune. Komisjon, EFSA, ECDC ja liikmesriigid koordineerivad oma teabevahetust läbipaistval viisil, et vältida valeteadete ja vasturääkivate andmete esitamist.

2. Koordineerimise osana teavitavad komisjon, EFSA ja ECDC (juhul kui juhtum hõlmab tema eripädevust) ning liikmesriigid üksteist eelnevalt nende jaoks olulistest ja protsessiga seotud kavandatavatest teadaannetest (nt audiokonverentside vahendusel). Lisaks teavitavad liikmesriigid viivitamata juhtumiga seotud toidukäitlejaid, kui on kogutud usaldusväärsed tõendid haiguspuhangu võimaliku allika kohta.

3. Liikmesriike teavitatakse kriisikoordinaatorite kaudu, et tagada riskidest teavitamise järjepidevus. Komisjon teavitab alalist taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteed ning terviseohutuse komiteed kriisi ohjamisest ja sellega seotud teabevahetusstrateegiast.

4. WHO rahvusvahelist toiduohutusametite võrgustikku (INFOSAN) kasutatakse siis, kui asjaomane oht mõjutab kaubandust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest, ilma et see piiraks vajadust täiendava kahepoolse teabevahetuse järele kaubanduspartnerite ja kolmandate riikide pädevate asutustega.

5. Komisjon ja liikmesriigid annavad vajaduse korral täiendavat teavet asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).

6. Kriisiolukorra teabevahetuse üksikasjalikud ülesanded kriisikoordinaatorite võrgustikus on esitatud I lisas.

Artikkel 22

Kriisikeskuse spetsiifiline teabevahetusstrateegia

1. Kriisikeskuse loomist nõudva olukorra puhul koordineerib kriisikeskus teabevahetust ja töötab viivitamata välja spetsiifilise teabevahetusstrateegia, et teavitada üldsust riskidest ja võetud meetmetest. Komisjon koostab sellise strateegia standardvormi. Teabevahetusstrateegias määratakse kindlaks peamised sõnumid olulisematele sihtrühmadele ja sõnumite levitamiseks kasutatavad peamised sidevahendid.

2. V peatükis osutatud praktilisi menetlusi kasutades on teabevahetusstrateegia eesmärk teavitada üldsust ja ettevõtjaid, kaasa arvatud toiduvaldkonna kaubanduspartnereid, järgmistel viisidel:

a)	järjepidevad ja koordineeritud sõnumid;

b)	tõhus riskidest teavitamine;

c)	tähelepanu pööramine käimasolevatele uurimistele ja ettevaatusabinõudele, kui kriisiallikas ei ole teada;

d)	usaldusväärsete tõendite (analüüside tulemused, epidemioloogilised tõendid jne) esitamine võetud seisukohtade ja meetmete toetuseks;

e)	kriisiga mitteseotud toodete ohutuse tagamine, sealhulgas selge teave asjaomas(t)e too(de)te liigi/liikide ja kriisist mõjutamata toodete kohta;

f)	sõnumite edastamine edukate meetmete ja usaldusväärsete tõendite alusel saavutatud tulemuste kohta: nt mõjutatud partiide kindlaksmääramine ja kõrvaldamine tõhusa uurimise tulemusena.

3. Juhtumiga otseselt seotud liikmesriigid ja kriisikeskuse liikmed teevad kõik endast oleneva, tagamaks, et nende teavitamistegevus oleks kooskõlas kriisikeskuse poolt vastu võetud teabevahetusstrateegiaga.

4. Teabevahetusstrateegia peab sisaldama asjakohaste kontaktide loomist asjaga seotud kolmandate riikidega, et anda neile selge, täpne ja järjepidev teave asjaomase kriisi ohjamise arengu kohta.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 23

Mitmeaastane kava

Komisjon koostab üldkava rakendamiseks viieaastase kava, mida ajakohastatakse seejärel iga viie aasta järel kindlaksmääratud vajaduste põhjal.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2004/478/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/478/EÜ toidu- ja söödakriisi reguleerimise üldplaani vastuvõtmise kohta (ELT L 160, 30.4.2004, lk 98).

(3) Komisjoni talituste 15. jaanuari 2018. aasta töödokument „The REFIT evaluation of the General Food Law (Regulation (EC) No 178/2002)“ (Üldiste toidualaste õigusnormide (määruse (EÜ) nr 178/2002) REFIT-hindamine), SWD(2018)37.

(4) https://ec.europa.eu/energy/en/group-experts

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(7) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/rasff_fipronil-incident_conclusions_201709.pdf

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).

(9) https://ec.europa.eu/food/safety/btsf_en

I LISA

Kriisikoordinaatorite ülesanded vastavalt artiklile 5

Üldised ülesanded

Iga liikmesriigi kriisikoordinaator tegutseb ühtse kontaktpunktina, et tagada:

—	riikliku tasandi koordineerimine toidu- või söödaalaste juhtumite või kriisi korral;

—	hoiatusvõrkude tõhus kasutamine juhtumi või kriisi korral;

—	riiklike situatsiooniplaanide esitamine komisjoni palvel kriisikoordinaatorite koosolekutel;

—	osalemine audiokonverentsidel, mida komisjon korraldab tõhustatud koordineerimise käigus või kriisisituatsioonis, ja nende järelmeetmed;

—	pärast kriisi lõppemist kohtumisele tagasiside andmine, tuues välja võimalikud puudused ja parandamist vajavad valdkonnad;

—	tugevate sidemete loomine kriisikoordinaatorite vahel ja kogemuste vahetamine partnerite vahel usalduse suurendamiseks;

—	osalemine riiklikel ja Euroopa simulatsiooniõppustel, sealhulgas EFSA ja muude Euroopa institutsioonide korraldatud õppustel.

Kriisiolukorra teabevahetusega seotud ülesanded

Kriisikoordinaatorid vastutavad oma pädevuse piires ka kriisiolukorra teabevahetuse koordineerimise eest riiklikul ja liidu tasandil, nt võetud meetmete ja tervisega seotud soovituste puhul, jne.

Teabevahetusega seotud ülesanded on järgmised:

—	tagada VI peatükis sätestatud läbipaistvuse põhimõtete ja teabevahetusstrateegia järgimine riigi tasandil;

—	aidata välja töötada üldine teabevahetusstrateegia toidu- või söödaalaste juhtumite või kriiside ohjamiseks;

—	anda otsustajatele kriisiolukorra teabevahetuse alast teavet ja suuniseid, nt selle kohta, kuidas esitada tervishoiualaseid meetmeid üldsusele;

—	töötada välja olulised sõnumid või juhtumi või kriisi ajal partnerite seas võetavad seisukohad sihtotstarbeliste võrgustike või audiokonverentside kaudu;

—	levitada põhisõnumeid sotsiaalmeedia ja muude vahendite (näiteks eraldi veebileht), sealhulgas vajaduse korral EFSA teabevahetusekspertide võrgustiku kaudu;

—	jälgida meedia reaktsioone ja avaliku arvamuse allikaid (nt sotsiaalmeedia) juhtumi või kriisi ajal ning anda sellest võrgustikule aru;

—	koordineerida nõudluspõhiseid teavitusvahendeid (nt korduma kippuvad küsimused, vihjeliinid jne);

—	tagada järjepidevus EFSA ja ECDC riskihinnangutega, sealhulgas ühiste kiirete taudihinnangute ning nendega seotud teabevahetustegevusega;

—	esitada kriisiolukorras arvamusi teaduslikku riskialast teabevahetust käsitlevate EFSA ja ECDC teatiste kohta enne teatiste avaldamist.

II LISA

Allikad teabe kogumiseks artiklis 9 osutatud juhtumite kohta

Komisjon jälgib ja kogub pidevalt teavet järgmistest allikatest:

1)	määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50 osutatud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem;

2)	vajaduse korral varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1082/2013/EL (1) artiklis 8;

3)	Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), sealhulgas selle teadusvõrgustikud (2);

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), sealhulgas epideemiateabe infosüsteem (EPIS), (3) mis on teabevahetusplatvorm, mille abil rahvatervise- ja toiduohutuseksperdid saavad vahetada tehnilist teavet, et hinnata, kas praegused ja tekkivad rahvatervisealased ohud võivad mõjutada Euroopat;

5)	EFSA ja ECDC ühine molekulaarse tüpiseerimise andmete kogumine;

6)	EFSA ja ECDC iga-aastane koondaruanne zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja toidutekkeliste haiguste puhangute suundumuste ja allikate kohta Euroopa Liidus (4);

7)	alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee (5);

8)	Euroopa ja riiklike referentlaboratooriumide võrgustik (6);

9)	terviseohutuse komitee (7);

10)	ametliku kontrolli teabehaldussüsteem (IMSOC), mis on kavandatud arvutisüsteem, mis ühendab ja vajaduse korral uuendab kõiki määruse (EL) 2017/625 artiklite 131–136 kohaselt komisjoni hallatavaid asjakohaseid olemasolevaid teabesüsteeme;

11)	Euroopa Liidu kiireloomulise radioloogilise teabe vahetuse süsteem (ECURIE);

12)	otsekontaktid muude liidu ametitega kui EFSA (nt ECDC, ECHA, EMA), liikmesriikidega ja erasektori sidusrühmadega;

rahvusvahelised asjaomased organisatsioonid, nagu Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), eelkõige rahvusvahelise toiduohutusametite võrgustiku (INFOSAN) (8) kaudu ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (9) ja ülemaailmse terviseohutuse algatuse (10) raames.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(2) http://efsa.europa.eu/en/science/wgs-and-networks

(3) https://ecdc.europa.eu/en/publications-data/epidemic-intelligence-information-system-epis

(4) Uusim versioon: http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4634

(5) https://ec.europa.eu/food/committees/paff_en

(6) https://ec.europa.eu/food/safety/official_controls/legislation/ref-labs_en

(7) https://ec.europa.eu/health/preparedness_response/risk_management/hsc_en

(8) http://www.who.int/foodsafety/areas_work/infosan/en/

(9) http://www.who.int/topics/international_health_regulations/en/

(10) http://www.ghsi.ca/english/index.asp

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 50

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 21. veebruar 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/295, 20. veebruar 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1011/2014 seoses muudatustega rahastamisvahenditega seotud täiendavat teavet sisaldava maksetaotluse vormis ja kulude aruande vormis	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/296, 20. veebruar 2019, millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2016/2286 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mõistliku kasutamise poliitika rakendamist, jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise metoodikat ja rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatavat taotlust) teatavaid keeleversioone ( 1 )	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/297, 20. veebruar 2019, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit seemisnaha impordi suhtes	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/298, 20. veebruar 2019, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Valgevenet, Bosnia ja Hertsegoviinat ning Jaapanit käsitlevaid kandeid selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi ( 1 )	20
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/299, 12. veebruar 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel transpordiühenduse piirkondlikus juhtimiskomitees teatavate transpordiühenduse asutamise lepingu rakendamisega seotud personaliküsimuste osas	23
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/300, 19. veebruar 2019, millega kehtestatakse kriisiohjamise üldkava toidu- ja söödaohutuse valdkonnas ( 1 )	55


	(1) EMPs kohaldatav tekst