ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 31
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
62. aastakäik
1. veebruar 2019
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 31 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/157,
6. november 2018,
millega muudetakse delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist) II lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (1), eriti selle artikli 89 lõike 1 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 (2), mida on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/698 (3), II lisas on esitatud loetelu olemasolevatest toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonidest, mis lisati 3. veebruaril 2017 biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamise programmi. |
|
(2) |
Tulenevalt delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artiklist 13 on teatavad II lisas esitatud toimeained, mida on võimalik saada in situ, uuesti määratletud, et täpsemalt märkida süstemaatilise läbivaatamise tööprogrammiga praegu hõlmatud toimeainete ja nende lähteainete nimetusi. |
|
(3) |
Kõik huvitatud isikud võisid teavitada toimeaine ja selle lähteainete kombinatsioonidest, mida uus määratlus veel ei hõlmanud. Artikli 14 lõike 1 punkti b kohaselt teatatud aine ja tooteliigi kombinatsioonid, mis Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „amet“) hinnangul vastavad delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 17 lõike 2 nõuetele, tuleks lisada kõnealuse määruse artikli 18 alusel kõnealuse määruse II lisasse. |
|
(4) |
Pärast delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 16 lõike 4 kohast deklaratsioonide saamist avaldas amet kutse huvitatud isikutele teatada tooteliigis 19 kasutatavatest toimeainetest, mille puhul on kohaldatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1451/2007 (4) artiklis 6 toidu ja sööda kohta sätestatud erandit. Artikli 16 lõike 5 kohaselt teatatud aine ja tooteliigi kombinatsioonid, mis ameti hinnangul vastavad delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 17 lõike 2 nõuetele, tuleks tulenevalt kõnealuse määruse artiklist 18 lisada kõnealuse määruse II lisasse. |
|
(5) |
Ajakohane on täpsustada liikmesriigid, mille pädevatest asutustest saavad delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 II lisasse lisatavate toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonide puhul hindavad pädevad asutused. |
|
(6) |
Toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonid, mille kohta on pärast 3. veebruari 2017 tehtud heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsus, ei peaks määruse (EL) nr 1062/2014 II lisas enam loetletud olema. |
|
(7) |
Tegeliku olukorra kajastamiseks ja õiguskindluse huvides on asjakohane käesoleva määruse vastuvõtmise päeval esitada biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamise programmiga hõlmatud toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonide loetelu. |
|
(8) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 1062/2014 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. november 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).
(3) Komisjoni 3. veebruari 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/698, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 103, 19.4.2017. lk 1).
(4) Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (ELT L 325, 11.12.2007, lk 3).
LISA
„II LISA
LÄBIVAATAMISPROGRAMMI LISATUD AINE JA TOOTELIIGI KOMBINATSIOONID SEISUGA 6. NOVEMBER 2018
Toetatavad toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonid seisuga 6. november 2018; ei hõlma ühtki nanomaterjali peale nende, mida on sõnaselgelt nimetatud kannetes 1017 ja 1023; ei hõlma ühtki toimeaine saamist in situ, välja arvatud juhul, kui see on sõnaselgelt nimetatud koos viitega toetatava(te)le lähteaine(te)le.
|
Kande number |
Aine nimetus |
Referentliikmesriik |
EÜ number |
CASi number |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
13 |
17 |
18 |
19 |
21 |
22 |
|
1 |
Formaldehüüd |
DE |
200-001-8 |
50-00-0 |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
9 |
Bronopool |
ES |
200-143-0 |
52-51-7 |
|
x |
|
|
|
x |
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
|
36 |
Etanool |
EL |
200-578-6 |
64-17-5 |
x |
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
37 |
Sipelghape |
BE |
200-579-1 |
64-18-6 |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1025 |
Sipelghappest ja vesinikperoksiidist saadud persipelghape |
BE |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
43 |
Salitsüülhape |
NL |
200-712-3 |
69-72-7 |
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
52 |
Etüleenoksiid |
NO |
200-849-9 |
75-21-8 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
69 |
Glükoolhape |
NL |
201-180-5 |
79-14-1 |
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1026 |
Tetraatsetüületüleendiamiinist ja vesinikperoksiidist saadud peräädikhape |
AT |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1027 |
1,3-diatsetüüloksüpropaan-2-üülatsetaadist ja vesinikperoksiidist saadud peräädikhape |
AT |
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1028 |
Tetraatsetüületüleendiamiinist ja naatriumperboraatmonohüdraadist saadud peräädikhape |
AT |
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1029 |
N-atsetüülkaprolaktaamist leeliselises keskkonnas vesinikperoksiidiga perhüdrolüüsil saadud peräädikhape |
AT |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
71 |
L-(+)-piimhape |
DE |
201-196-2 |
79-33-4 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
79 |
(2R,6aS,12aS)-1,2,6,6a,12,12a-heksahüdro-2-isopropenüül-8,9-dimetoksükromeno[3,4-b]furo[2,3-h]kromeen-6-oon (rotenoon) |
UK |
201-501-9 |
83-79-4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
85 |
Sümkloseen |
UK |
201-782-8 |
87-90-1 |
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
92 |
Bifenüül-2-ool |
ES |
201-993-5 |
90-43-7 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
113 |
3-fenüülpropeen-2-aal (tsinnaamaldehüüd) |
UK |
203-213-9 |
104-55-2 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
117 |
Geraniool |
FR |
203-377-1 |
106-24-1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
122 |
Glüoksaal |
FR |
203-474-9 |
107-22-2 |
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
133 |
Heksa-2,4-dieenhape (sorbiinhape) |
DE |
203-768-7 |
110-44-1 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
154 |
Klorofeen |
NO |
204-385-8 |
120-32-1 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
171 |
2-fenoksüetanool |
UK |
204-589-7 |
122-99-6 |
x |
x |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
1072 |
Süsinikdioksiid |
FR |
204-696-9 |
124-38-9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
179 |
Propaani, butaani või nende segu põletamisel saadud süsinikdioksiid |
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
180 |
Naatriumdimetüülarsinaat (naatriumkakodülaat) |
PT |
204-708-2 |
124-65-2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
185 |
Naatriumtosüülklooramiid (kloramiin-T) |
ES |
204-854-7 |
127-65-1 |
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
187 |
Kaaliumdimetüülditiokarbamaat |
UK |
204-875-1 |
128-03-0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
188 |
Naatriumdimetüülditiokarbamaat |
UK |
204-876-7 |
128-04-1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
195 |
Naatrium-2-bifenülaat |
ES |
205-055-6 |
132-27-4 |
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
x |
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
206 |
Tiraam |
BE |
205-286-2 |
137-26-8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Naatriummetaam |
BE |
205-293-0 |
137-42-8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
227 |
2-tiasool-4-üül-1H-bensimidasool (tiabendasool) |
ES |
205-725-8 |
148-79-8 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
235 |
Diuroon |
DK |
206-354-4 |
330-54-1 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
239 |
Tsüaanamiid |
DE |
206-992-3 |
420-04-2 |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
253 |
Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasiin-2-tioon (dasomet) |
BE |
208-576-7 |
533-74-4 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
283 |
Terbutriin |
SK |
212-950-5 |
886-50-0 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
292 |
(1,3,4,5,6,7-heksahüdro-1,3-diokso-2H-isoindool-2-üül)metüül-(1R-trans)-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-enüül)tsüklopropaankarboksülaat (d-tetrametriin) |
DE |
214-619-0 |
1166-46-7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
321 |
Monolinuroon |
UK |
217-129-5 |
1746-81-2 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiin (diamiin) |
PT |
219-145-8 |
2372-82-9 |
|
x |
x |
x |
|
x |
|
x |
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
336 |
2,2′-ditiobis[N-metüülbensamiid] (DTBMA) |
PL |
219-768-5 |
2527-58-4 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
339 |
1,2-bensisotiasool-3(2H)-oon (BIT) |
ES |
220-120-9 |
2634-33-5 |
|
x |
|
|
|
x |
|
|
x |
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
341 |
2-metüül-2H-isotiasool-3-oon (MIT) |
SI |
220-239-6 |
2682-20-4 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
346 |
Naatriumdikloroisotsüanuraatdihüdraat |
UK |
220-767-7 |
51580-86-0 |
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
345 |
Naatriumtrokloseen |
UK |
220-767-7 |
2893-78-9 |
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
348 |
Metsetrooniumetüülsulfaat (MES) |
PL |
221-106-5 |
3006-10-8 |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
359 |
(Etüleendioksü)dimetanoolist saadud formaldehüüd (etüleenglükooli ja paraformaldehüüdi reaktsiooni saadused (EGForm)) |
PL |
222-720-6 |
3586-55-8 |
|
x |
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
365 |
Püridiin-2-tiool-1-oksiidi naatriumsool (naatriumpüritioon) |
SE |
223-296-5 |
3811-73-2 |
|
x |
|
|
|
x |
x |
|
x |
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
368 |
Meteenamiin-3-kloroallülokloriid (CTAC) |
PL |
223-805-0 |
4080-31-3 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
377 |
2,2′,2″-(heksahüdro-1,3,5-triasiin-1,3,5-triüül)trietanool (HHT) |
PL |
225-208-0 |
4719-04-4 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
382 |
Tetrahüdro-1,3,4,6-tetrakis(hüdroksümetüül)imidaso[4,5-d]imidasool-2,5(1H,3H)-dioon (TMAD) |
ES |
226-408-0 |
5395-50-6 |
|
x |
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
392 |
Metüleenditiotsüanaat |
FR |
228-652-3 |
6317-18-6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
393 |
1,3-bis(hüdroksümetüül)-5,5-dimetüülimidasolidiin-2,4-dioon (DMDMH) |
PL |
229-222-8 |
6440-58-0 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
397 |
Didetsüüldimetüülammooniumkloriid (DDAC) |
IT |
230-525-2 |
7173-51-5 |
x |
x |
x |
x |
|
x |
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
401 |
Hõbe |
SE |
231-131-3 |
7440-22-4 |
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
1023 |
Hõbe nanomaterjalina |
SE |
231-131-3 |
7440-22-4 |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
405 |
Väävli põletamisel saadud vääveldioksiid |
DE |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
424 |
Naatriumbromiidi ja naatriumhüpokloriti reageerimisel saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1030 |
Naatriumbromiidi ja kaltsiumhüpokloriti reageerimisel saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1031 |
Naatriumbromiidi ja kloori reageerimisel saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1032 |
Naatriumbromiidi elektrolüüsil saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1033 |
Hüpobroomishappe, uurea ja bromouurea reageerimisel saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1034 |
Naatriumhüpobromiti, N-bromosulfamaadi ja sulfaamhappe reageerimisel saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
1035 |
Osooni, looduslikus vees leiduva bromiidi ja naatriumbromiidi reageerimisel saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
434 |
Tetrametriin |
DE |
231-711-6 |
7696-12-0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
439 |
Vesinikperoksiid |
FI |
231-765-0 |
7722-84-1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1036 |
Naatriumperkarbonaadist vabanenud vesinikperoksiid |
FI |
|
|
|
x |
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
444 |
7a-etüüldihüdro-1H,3H,5H-oksasolo[3,4-c]oksasool (EDHO) |
PL |
231-810-4 |
7747-35-5 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
450 |
Hõbenitraat |
SE |
231-853-9 |
7761-88-8 |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
453 |
Dinaatriumperoksodisulfaat |
PT |
231-892-1 |
7775-27-1 |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
432 |
Naatriumhüpokloritist vabanenud aktiivkloor |
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
455 |
Kaltsiumhüpokloritist vabanenud aktiivkloor |
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
457 |
Kloorist vabanenud aktiivkloor |
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
458 |
Ammooniumsulfaadi ja klooriallika reaktsioonil saadud monoklooramiin |
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1016 |
Hõbekloriid |
SE |
232-033-3 |
7783-90-6 |
x |
x |
|
|
|
x |
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
473 |
Püretriinid ja püretroidid |
ES |
232-319-8 |
8003-34-7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
491 |
Kloordioksiid |
DE |
233-162-8 |
10049-04-4 |
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1037 |
Naatriumkloriti elektrolüüsil saadud kloordioksiid |
PT |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1038 |
Naatriumkloriti happega töötlemisel saadud kloordioksiid |
PT |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1039 |
Naatriumkloriti oksüdeerimisel saadud kloordioksiid |
PT |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1040 |
Kloordioksiid, mis on saadud naatriumkloraadi ja vesenikperoksiidi reaktsioonil tugeva happe juuresolekul |
PT |
|
|
|
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1041 |
Naatriumkloriidi elektrolüüsil saadud kloordioksiid |
DE |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1042 |
Naatriumkloriti, naatriumbisulfaadi ja vesinikkloriidhappe reageerimisel saadud kloordioksiid |
DE |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1043 |
Naatriumkloriti ja naatriumbisulfaadi reageerimisel saadud kloordioksiid |
DE |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1044 |
Naatriumkloriti ja naatriumpersulfaadi reageerimisel saadud kloordioksiid |
DE |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
494 |
2,2-dibromo-2-tsüanoatseetamiid (DBNPA) |
DK |
233-539-7 |
10222-01-2 |
|
x |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
501 |
Karbendasiim |
DE |
234-232-0 |
10605-21-7 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1022 |
Dialumiiniumkloriidpentahüdroksiid |
NL |
234-933-1 |
12042-91-0 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
515 |
Lähteainete ammooniumbromiidi ja naatriumhüpokloriti reageerimisel saadud, bromiidiga aktiveeritud kloramiin (BAC) |
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
522 |
Püritioontsink |
SE |
236-671-3 |
13463-41-7 |
|
x |
|
|
|
x |
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
524 |
Dodetsüülguanidiinmonovesinikkloriid |
ES |
237-030-0 |
13590-97-1 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
529 |
Broomkloriidist saadud vaba broom |
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
531 |
(Bensüüloksü)metanool |
UK |
238-588-8 |
14548-60-8 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
550 |
D-glükoonhappe ja N,N-bis(4-klorofenüül)-3,12-diimino-2,4,11,13-tetraasatetradekaandiamidiini ühend (2:1) (CHDG) |
PT |
242-354-0 |
18472-51-0 |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
554 |
p-[(dijodometüül)sulfonüül]tolueen |
UK |
243-468-3 |
20018-09-1 |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
559 |
(Bensotiasool-2-üültio)metüültiotsüanaat (TCMTB) |
NO |
244-445-0 |
21564-17-0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
562 |
2-metüül-4-okso-3-(prop-2-ünüül)tsüklopent-2-een-1-üül-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-enüül)tsüklopropaankarboksülaat (pralletriin) |
EL |
245-387-9 |
23031-36-9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
563 |
Kaalium-(E,E)-heksa-2,4-dienaat (kaaliumsorbaat) |
DE |
246-376-1 |
24634-61-5 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
566 |
Paraformaldehüüdi ja 2-hüdroksüpropüülamiini (vahekorras 1:1) reaktsiooni saadused |
AT |
|
|
|
x |
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
571 |
2-oktüül-2H-isotiasool-3-oon (OIT) |
UK |
247-761-7 |
26530-20-1 |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
x |
x |
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
577 |
Dimetüüloktadetsüül[3-(trimetoksüsilüül)propüül]ammooniumkloriid |
ES |
248-595-8 |
27668-52-6 |
|
x |
|
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
588 |
Bromokloro-5,5-dimetüülimidasolidiin-2,4-dioon (BCDMH) |
NL |
251-171-5 |
32718-18-6 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
590 |
3-(4-isopropüülfenüül)-1,1-dimetüüluurea (isoproturoon) |
DE |
251-835-4 |
34123-59-6 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
597 |
1-[2-(allüüloksü)-2-(2,4-diklorofenüül)etüül]-1H-imidasool (imasaliil) |
DE |
252-615-0 |
35554-44-0 |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
599 |
S-[(6-kloro-2-oksooksasolo[4,5-b]püridiin-3(2H)-üül)metüül]-O,O-dimetüültiofosfaat (asametifoss) |
UK |
252-626-0 |
35575-96-3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
608 |
Dimetüültetradetsüül[3-(trimetoksüsilüül)propüül]ammooniumkloriid |
PL |
255-451-8 |
41591-87-1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1045 |
Eucalyptus citriodora õli, hüdraaditud, tsüklistatud |
UK |
|
1245629-80-4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1046 |
Cymbopogon winterianus'e õli, fraktsioneeritud, hüdraaditud, tsüklistatud |
UK |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1047 |
Eucalyptus citriodora õli ja tsitronellaal, hüdraaditud, tsüklistatud |
UK |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
609 |
2-hüdroksü-α,α,4-trimetüültsükloheksaanmetanool |
UK |
255-953-7 |
42822-86-6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
619 |
3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat (IPBC) |
DK |
259-627-5 |
55406-53-6 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
620 |
Tetrakis(hüdroksümetüül)fosfooniumsulfaat (2:1) (THPS) |
MT |
259-709-0 |
55566-30-8 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
648 |
4,5-dikloro-2-oktüülisotiasool-3(2H)-oon (4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-oon (DCOIT)) |
NO |
264-843-8 |
64359-81-5 |
|
|
|
|
|
|
x |
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
656 |
Paraformaldehüüdi ja 2-hüdroksüpropüülamiini (vahekorras 3:2) reaktsiooni saadused (MBO) |
AT |
|
|
|
x |
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
667 |
C12–18-alküüldimetüülbensüülammooniumkloriid (ADBAC (C12–18)) |
IT |
269-919-4 |
68391-01-5 |
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
|
671 |
C12-16-alküüldimetüülbensüülammooniumkloriid (ADBAC/BKC (C12–16)) |
IT |
270-325-2 |
68424-85-1 |
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
|
673 |
Didetsüüldimetüülammooniumkloriid (DDAC (C8–10)) |
IT |
270-331-5 |
68424-95-3 |
x |
x |
x |
x |
|
x |
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
690 |
Kvaternaarsete bensüül-C12–18-alküüldimetüülammooniumiühendite soolad 1,2-bensisotiasool-3(2H)-oon-1,1-dioksiidiga (1:1) (ADBAS) |
MT |
273-545-7 |
68989-01-5 |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
691 |
Naatrium-N-(hüdroksümetüül)glütsinaat |
AT |
274-357-8 |
70161-44-3 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
692 |
C10–16-alküüldimetüülamiinide N-oksiidid |
PT |
274-687-2 |
70592-80-2 |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
693 |
Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bissulfaat (KPMS) |
SI |
274-778-7 |
70693-62-8 |
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
939 |
Naatriumkloriidi elektrolüüsil saadud aktiivkloor |
SK |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1048 |
Hüpokloorishappest vabanenud aktiivkloor |
SK |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1049 |
Naatriumkloriidi ja pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaadi) reageerimisel saadud aktiivkloor |
SI |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1050 |
Merevee (naatriumkloriidi) elektrolüüsil saadud aktiivkloor |
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
1051 |
Magneesiumkloriidheksahüdraadi ja kaaliumkloriidi elektrolüüsil saadud aktiivkloor |
FR |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1052 |
Magneesiumkloriidheksahüdraadi elektrolüüsil saadud aktiivkloor |
FR |
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1053 |
Kaaliumkloriidi elektrolüüsil saadud aktiivkloor |
DK |
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1054 |
Naatrium-N-klorosulfamaadi elektrolüüsil saadud aktiivkloor |
SI |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
1055 |
Naatriumkloriidi, pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaadi) ja sulfaamhappe reageerimisel saadud aktiivkloor |
SI |
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1056 |
Vesinikkloriidhappe elektrolüüsil saadud aktiivkloor |
SI |
|
|
|
x |
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
701 |
Divesinikbis[monoperoksüftalato(2-)-O1,OO1]magnesaat(2-)heksahüdraat (MMPP) |
PL |
279-013-0 |
84665-66-7 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1024 |
India neemipuu ekstrakt Azadirachta indica seemnetest ülekriitilise süsinikdioksiidiga ekstraheeritud külmpressitud õlist |
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
724 |
C12–14-alküüldimetüülbensüülammooniumkloriid (ADBAC (C12–14)) |
IT |
287-089-1 |
85409-22-9 |
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
|
725 |
C12–14-alküüldimetüül(etüülbensüül)ammooniumkloriid (ADEBAC (C12–14)) |
IT |
287-090-7 |
85409-23-0 |
x |
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
x |
|
731 |
Chrysanthemum cinerariaefolium, ekstrakt |
ES |
289-699-3 |
89997-63-7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
1057 |
Tanacetum cinerariifolium'i avanenud, küpsetest õitest süsivesinikke sisaldava lahustiga saadud Chrysanthemum cinerariaefolium'i ekstrakt |
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
1058 |
Tanacetum cinerariifolium'i avanenud, küpsetest õitest ülekriitilise süsinikdioksiidiga ekstraheerimise teel Chrysanthemum cinerariaefolium'i ekstrakt |
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
744 |
Lavandiin, Lavandula hybrida, ekstrakt/lavandiiniõli |
PT |
294-470-6 |
91722-69-9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
779 |
Järgmiste ainete reaktsiooni saadus: glutamiinhape ja N-(C12–14-alküül)propüleendiamiin (glükoprotamiin) |
DE |
403-950-8 |
164907-72-6 |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
785 |
6-(ftaalimido)peroksüheksaanhape (PAP) |
IT |
410-850-8 |
128275-31-0 |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
791 |
2-butüül-benso[d]isotiasool-3-oon (BBIT) |
CZ |
420-590-7 |
4299-07-4 |
|
|
|
|
|
x |
x |
|
x |
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
792 |
Tetraklorodekaoksiidi kompleksi (TCDO) happega töötlemisel saadud kloordioksiid |
DE |
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
811 |
Hõbenaatriumvesiniktsirkooniumfosfaat |
SE |
422-570-3 |
265647-11-8 |
x |
x |
|
x |
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
794 |
sec-butüül 2-(2-hüdroksüetüül)piperidiin-1-karboksülaat (ikaridiin) |
DK |
423-210-8 |
119515-38-7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
797 |
cis-1-(3-kloroallüül)-3,5,7-triasa-1-asoniaadamantaankloriid (cis-CTAC) |
PL |
426-020-3 |
51229-78-8 |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
813 |
Peroksüoktaanhape |
FR |
|
33734-57-5 |
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1014 |
Hõbetseoliit |
SE |
Puudub |
Puudub |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
152 |
5,5-dimetüülhüdantoiini ja 5-etüül-5-metüülhüdantoiini broomi ja klooriga reageerimise saadused (DCDMH) |
NL |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
459 |
Titaandioksiidi ja hõbekloriidi reaktsioonimass |
SE |
Puudub |
Puudub |
x |
x |
|
|
|
x |
x |
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
777 |
5,5-dimetüülhüdantoiini ja 5-etüül-5-metüülhüdantoiini klooriga reageerimise saadused (DCEMH) |
NL |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
810 |
Hõbefosfaatklaas |
SE |
Puudub |
308069-39-8 |
|
x |
|
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
824 |
Hõbetsinktseoliit |
SE |
Puudub |
130328-20-0 |
|
x |
|
x |
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1013 |
Hõbevasktseoliit |
SE |
Puudub |
130328-19-7 |
|
x |
|
x |
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1017 |
Ränidioksiidile adsorbeeritud hõbe (nanomaterjali kujul, mis esineb stabiilse agregaadina, mille esmased osakesed on nanomõõtmetes) |
SE |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
854 |
(RS)-3-allüül-2-metüül-4-oksotsüklopent-2- enüül-(1R,3R;1R,3S)-2,2-dimetüül-3-(2- metüülprop-1-enüül)-tsüklopropaankarboksülaat (4 isomeeri segu: 1R-trans,1R: 1R-trans,1S: 1R-cis,1R: 1R-cis,1S vahekord 4: 4: 1: 1) (d-alletriin) |
DE |
Taimekaitsevahend |
231937-89-6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
855 |
(RS)-3-allüül-2-metüül-4-oksotsüklopent-2-enüül-(1R,3R)-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-enüül)-tsüklopropaankarboksülaat (2 isomeeri segu: 1R-trans: ainult 1R/S vahekord 1: 3) (esbiotriin) |
DE |
Taimekaitsevahend |
260359-57-7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
843 |
4-bromo-2-(4-klorofenüül)-1-etoksümetüül-5-trifluorometüülpürrool-3-karbonitriil (kloorfenapüür) |
PT |
Taimekaitsevahend |
122453-73-0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
859 |
N-metüülmetaanamiini (Einecs 204-697-4) ja (klorometüül)oksiraani (Einecs 203-439-8) polümeer/polümeerne kvaternaarne ammooniumkloriid (PQ-polümeer) |
HU |
Polümeer |
25988-97-0 |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
868 |
Polüheksametüleenbiguaniidvesinikkloriid, mille arvkeskmine molekulmass (Mn) on 1415 ja keskmine polüdisperssuse aste (PDI) on 4,7 (PHMB (1415;4,7)) |
FR |
Polümeer |
32289-58-0 ja 1802181-67-4 |
|
|
x |
|
|
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
869 |
α-[2-(didetsüülmetüülammonio)etüül]-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)propanaat (sool) (bardap 26) |
IT |
Polümeer |
94667-33-1 |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
872 |
N-didetsüül-N-dipolüetoksüammooniumboraat/didetsüülpolüoksetüülammooniumboraat (polümeerne betaiin) |
EL |
Polümeer |
214710-34-6 |
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1059 |
Capsicum'i õlivaik Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Toode võib sisaldada vaikhappeid, vaikhapete estreid, terpeene ja terpeenide oksüdatsiooni- või polümerisatsiooniprodukte. (Capsicum frutescens, Solanaceae) |
BE |
Puudub |
8023-77-6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1060 |
Capsicum annuum, ekstrakt Sugukonda Solanacea kuuluvast liigist Capsicum annuum saadud ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid, näiteks tinktuurid, tahked ja absoluutõlid, eeterlikud õlid, õlivaigud, terpeenid, terpeenivabad fraktsioonid, destillaadid, jäägid jms. |
BE |
283-403-6 |
84625-29-6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1061 |
(6E)-N-(4-hüdroksü-3-metoksü-2-metüülfenüül)-8-metüülnon-6-eenamiidi ja N-(4-hüdroksü-3-metoksü-2-metüülfenüül)-8-metüülnonaanamiidi reaktsioonimass |
BE |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1062 |
D-fruktoos |
AT |
200-333-3 |
57-48-7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1063 |
Mesi |
AT |
|
8028-66-8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1064 |
Linnased, ekstrakt Sugukonna Gramineae perekonna Hordeum liikidest saadud ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid, näiteks tinktuurid, tahked ja absoluutõlid, eeterlikud õlid, õlivaigud, terpeenid, terpeenivabad fraktsioonid, destillaadid, jäägid jms. |
AT |
232-310-9 |
8002-48-0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1065 |
Äädikas (toiduks kasutatav maksimaalselt 10 % äädikhape) |
AT |
Puudub |
8028-52-2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1066 |
Juust |
AT |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1067 |
Munapulber |
NL |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1068 |
Saccharomyces cerevisiae |
NL |
Puudub |
68876-77-7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1069 |
Kontsentreeritud õunamahl |
NL |
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1070 |
Magus apelsin, ekstrakt Sugukonda Rutaceae kuuluvast liigist Citrus sinensis saadud ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid, näiteks tinktuurid, tahked ja absoluutõlid, eeterlikud õlid, õlivaigud, terpeenid, terpeenivabad fraktsioonid, destillaadid, jäägid jms. |
CH |
232-433-8 |
8028-48-6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1071 |
Küüslauk, ekstrakt Sugukonda Liliaceae kuuluvast liigist Allium sativum saadud ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid, näiteks tinktuurid, tahked ja absoluutõlid, eeterlikud õlid, õlivaigud, terpeenid, terpeenivabad fraktsioonid, destillaadid, jäägid jms. |
AT |
232-371-1 |
8008-99-9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/21 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/158,
31. jaanuar 2019,
millega pikendatakse toimeaine metoksüfenosiidi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1), eriti selle artiklit 24 koostoimes kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni direktiiviga 2005/3/EÜ (2) kanti toimeaine metoksüfenosiid nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse. |
|
(2) |
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas. |
|
(3) |
Toimeaine metoksüfenosiidi heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, lõpeb 31. juulil 2019. |
|
(4) |
Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus metoksüfenosiidi heakskiidu pikendamiseks. |
|
(5) |
Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik. |
|
(6) |
Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 4. augustil 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile. |
|
(7) |
Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks. |
|
(8) |
10. augustil 2017 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas metoksüfenosiid võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse pikendamisaruande metoksüfenosiidi kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 25. mail 2018. |
|
(9) |
Seoses uute kriteeriumitega endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) 2018/605 (7) ja mida hakati kohaldama 10. novembril 2018, järeldatakse toiduohutusameti järelduses, et on väga ebatõenäoline, et metoksüfenosiidi östrogeenne, androgeenne ja steroidogeenne toime võiks põhjustada endokriinsüsteemi häireid. Lisaks sellele on kättesaadavad tõendid (kahepaiksete metamorfoosi analüüs) näidanud, et metoksüfenosiid tõenäoliselt ei põhjusta endokriinsüsteemi häireid kilpnäärme talitluse kaudu. Seega leiab komisjon, et metoksüfenosiidi ei tule pidada endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omadustega aineks. |
|
(10) |
Taotlejale anti võimalus esitada pikendamisaruande kavandi kohta märkusi. |
|
(11) |
Vähemalt ühe metoksüfenosiidi sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane metoksüfenosiidi heakskiitu pikendada. |
|
(12) |
Metoksüfenosiidi heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusviisidel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida metoksüfenosiidi sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seetõttu on asjakohane kaotada üksnes insektitsiidina kasutamise piirang. |
|
(13) |
Komisjon võtab siiski arvesse, et metoksüfenosiid on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 24 kohane asendamisele kuuluv aine. Metoksüfenosiid on määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktide 3.7.2.1 ja 3.7.2.3 kohane püsiv ja toksiline aine, kuna selle poolestusaeg pinnases ja vees on pikem kui 120 päeva ja pikaajalise täheldatava toimeta kontsentratsioon on mageveeorganismide puhul väiksem kui 0,01 mg/l. Seega vastab metoksüfenosiid määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 4 teises taandes sätestatud tingimusele. |
|
(14) |
Seega on asjakohane pikendada metoksüfenosiidi kui määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 24 kohaselt asendamisele kuuluva aine heakskiitu. |
|
(15) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane lubada metoksüfenosiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist üksnes kasvuhoonetes, et minimeerida põhjavee ja muude kui sihtorganismide kokkupuudet kõnealuste taimekaitsevahenditega, ning nõuda täiendavat kinnitavat teavet. |
|
(16) |
Kuigi kättesaadavate teaduslike andmete alusel, mis on kokkuvõtlikult esitatud toiduohutusameti järelduses, võib põhjendatult eeldada, et on väga ebatõenäoline, et metoksüfenosiidil võiks olla endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, peaks taotleja kõnealuse järelduse usaldusväärsuse suurendamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 2 alapunkti 2 alapunktiga b esitama esitatud teabe ajakohastatud hinnangu ja vajaduse korral täiendava teabe, mis kinnitab, et puudub endokriinsüsteemi häireid põhjustav toime kilpnäärme aktiivsusele. |
|
(17) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta. |
|
(18) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/917 (8) pikendati metoksüfenosiidi heakskiidu kehtivusaega 31. juulini 2019, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Ent kuna heakskiidu pikendamise otsus võeti vastu enne pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. aprillist 2019. |
|
(19) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Asendust vajava toimeaine heakskiidu pikendamine
Metoksüfenosiidi kui asendamisele kuuluva toimeaine heakskiitu pikendatakse vastavalt I lisale.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. jaanuar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 19. jaanuari 2005. aasta direktiiv 2005/3/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeained imasosulfuroon, laminariin, metoksüfenosiid ja S-metolakrool (ELT L 20, 22.1.2005, lk 19).
(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(6) EFSA Journal 2017; 15(9):4978.
(7) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).
(8) Komisjoni 27. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/917, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, karvooni, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, dikvaadi, etefooni, etoprofossi, etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, isoksaflutooli, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metoksüfenosiidi, metribusiini, milbemektiini, oksasulfurooni, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, pümetrosiini ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 163, 28.6.2018, lk 13).
I LISA
|
Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiidu aegumine |
Erisätted |
||||||||||||||
|
Metoksüfenosiid CASi nr: 161050-58-4 CIPACi nr: 656 |
N-tert-butüül-N′-(3-metoksü-o-toluoüül)-3,5-ksülohüdrasiid |
≥ 970 g/kg Järgmiste lisandite sisaldus tehnilises materjalis ei tohi ületada järgmist:
|
1. aprill 2019 |
31. märts 2026 |
On lubatud kasutada üksnes kasvuhoonetes. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse metoksüfenosiidi kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:
Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist. Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile kinnitava teabe seoses järgmisega:
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 (mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2018/605) (2) II lisa punktidega 3.6.5 ja 3.8.2 esitab taotleja ka ajakohastatud hinnangu esitatud teabe kohta ja vajaduse korral täiendava teabe, mis kinnitab, et puudub endokriinsüsteemi häireid põhjustav toime kilpnäärme aktiivsusele, 1. veebruariks 2021. |
(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.
(2) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
A osast jäetakse välja kanne 96 metoksüfenosiidi kohta. |
|
2) |
E osasse lisatakse järgmine kanne:
|
(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.
(2) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).“
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/27 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/159,
31. jaanuar 2019,
millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (1) ning eriti selle artiklit 16,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (2) ning eriti selle artiklit 13
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Ajutised meetmed
|
(1) |
18. juulil 2018 kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1013 (3) ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes („ajutine määrus“). |
|
(2) |
26. märtsil 2018 algatati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 artikli 3 kohaselt ex officio uurimine („algatamisteade“) (4) 26 erinevas terasetoodete kategoorias. |
|
(3) |
28. juunil 2018 laiendas komisjon kaitsemeetmeid käsitleva uurimise tootevalikut kahe täiendava kategooriaga („laiendamisteade“) (5). |
|
(4) |
Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 20, hõlmas uurimine ajavahemikku 2013. aastast 2017. aastani („vaatlusalune periood“). |
1.2. Nõuetekohane menetlus
|
(5) |
Komisjoni küsimustikule saatsid käesoleva uurimise raames vastused 452 huvitatud isikut. |
|
(6) |
Samuti saatsid komisjonile ajutises määruses sisalduvate järelduste kohta suure hulga kirjalikke märkuseid liidu tootjad, eksportivad tootjad, importijad, kasutajad, ühendused ja kolmandate riikide ametiasutused. |
|
(7) |
Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist hakkas komisjon lõpliku otsustamise eesmärgil kontrollima põhjalikult liidu tootjate esitatud teavet (sealhulgas kõige uuemaid andmeid). Koostööd tegevate ELi tootjate suure arvu tõttu oli võimatu teha kontrollkäike iga liidu tootja valdustesse. Seetõttu otsustas komisjon kontrollida andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust valitud hulga tootjate andmete kontrolli teel. Tootjad valiti selliselt, et hõlmata piisavalt suur osa tootmismahust ning võimalikult palju erinevaid uurimisaluseid tootekategooriaid. Sellest lähtuvalt kontrollis komisjon küsimustike vastuseid kümne liidu tootja valdustes, kes moodustasid 2017. aastal 15 % liidu uurimisaluse toote kogumüügist. |
|
(8) |
2018. aasta juunist septembrini tehti kontrollkäigud järgmiste liidu tootjate valdustesse:
|
|
(9) |
Lõpliku otsuse jaoks kõige värskema teabe saamiseks palus komisjon 7. septembril 2018. aastal liidu tootjate ühendustel esitada ajakohastatud andmekogum uurimisaluste tootekategooriate kohta. |
|
(10) |
Määruse (EL) 2015/478 artikli 5 ning määruse (EL) 2015/755 artikli 3 kohaselt võimaldati ärakuulamine kõigile määratud aja jooksul seda taotlenud huvitatud isikutele. 12., 13. ja 14. septembril ja 1. oktoobril 2018 korraldas komisjon 93 individuaalset ärakuulamist, mille vältel väljendasid oma vaateid 150 huvitatud isikut. |
|
(11) |
Huvitatud isikute tähtajaks kirjalikult või ärakuulamistel suuliselt esitatud märkuseid kaaluti nõuetekohaselt ning võeti arvesse, kui need olid asjakohased. |
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE VÕI OTSESELT KONKUREERIV TOODE
|
(12) |
Vaatlusalune toode on teatavad terasetooted, mis kuuluvad 28 terasetoodete kategooriasse ning on määratletud eespool nimetatud algatamisteates, mida on muudetud laiendamisteatega, kusjuures neid käsitletakse koos. Kõnealuste tootekategooriate suhtes kohaldatakse kaubanduse laiendamise 1962. aasta seaduse paragrahvi 232 kohaselt USA tariifimeetmeid („USA paragrahvi 232 kohased meetmed“). |
2.1. Ühtne tooterühma määratlus
|
(13) |
Komisjon esitas kaitsemeetmeid käsitleva uurimise ajutise määruse põhjendustes 11–17 tootemääratluse, milles esitati üksikasjalik üldist analüüsi toetav selgitus, lähtudes kõigi uurimisaluste tootekategooriate tugevatest omavahelistest seostest. |
|
(14) |
Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mitu huvitatud isikut, et ühtse vaatlusaluse toote asemel on vaatlusaluseid tooteid mitu. Need isikud märkisid, et algatamisteates ei viidata mitte ühele vaatlusalusele tootele, vaid mõnes lõigus kasutatakse mitmust ja viidatakse „vaatlusalustele toodetele“. |
|
(15) |
Samad isikud väitsid, et komisjoni lähenemisviis käesolevale uurimisele on vastuolus apellatsioonikogu otsusega kaasuses USA terase kaitsemeetmete kohta (6). Kõnealusel juhul otsustas apellatsioonikogu, et üldise lähenemisviisi rakendamine „ettenägematute sündmuste“ arvutamisel võib tuua kaasa „laia tootekategooria kaitsemeetmete rakendamise isegi juhul, kui neist ühe või mitme toote import ei suurene ega too kaasa“„ettenägematuid sündmusi“ ning ei vastaks üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XIX artikli nõuetele. Samuti väitsid need isikud, et 2002. aasta terase kaitsemeetmete uurimisel (7) tegi komisjon eraldi tootekategooriate analüüsid ning sel põhjusel tuleks teha individuaalne hindamine ka käesoleval juhul. |
|
(16) |
Mitu huvitatud isikut vaidlustasid ka tootekategooriate vahelised vastastikused seosed ja ühendused, mille komisjon ühtse analüüsi õigustamiseks esitas. Kuigi need isikud tunnistasid, et teatavate tootekategooriate vahel on sellised seosed olemas, leidsid nad samas, et neid ei ole kõigi kategooriate vahel, näiteks süsinikterase ja roostevaba terase kategooriate vahel või lehttoodete, pikkade toodete ja torude vahel. |
|
(17) |
Komisjon analüüsis kõnealuseid väiteid ja lükkas need järgmistel põhjustel tagasi. Esiteks sätestab algatamisteade selgelt mitu korda ja kahtlusteta, et 28 uurimisalust tootekategooriat koheldi üheainsa tooterühmana eesmärgiga analüüsida, kas kaitsemeetmete vastuvõtmise tingimused on täidetud. Ajutises määruses viidatakse 28 tootekategooriale tõepoolest kui „vaatlusalusele tootele“ või „vaatlusalustele tootekategooriatele“ (vt ajutise määruse põhjendust 11) ning selles esitatud analüüs on tehtud 28 vaatlusaluse tootekategooria alusel koos võetuna (vt ajutise määruse põhjendust 22). Seetõttu tuleks „vaatlusaluseid tooteid“ mõista kui üheainsa vaatlusaluse tootena koos uuritud tootekategooriaid. |
|
(18) |
Teiseks, nagu WTO vaekogu on kinnitanud, ei näe WTO kaitsemeetmete leping ette konkreetseid kohustusi seoses uurimisaluse toote määratlusega ega sisalda sellega seotud suuniseid. Tegelikult võib kaitsemeedet rakendada toote suhtes, mille import on kasvanud; siiski ei ole kõigi juhtumite puhul, mil uurimisalune toode sisaldab mitut toodet, vaja teha eristavat analüüsi. Seetõttu on uurimisasutus see, kes määratleb uurimisaluse toote ning selle, kuidas uurimise käigus asjakohaseid andmeid analüüsitakse (8). Peale selle ei ole esitatud argumente, mis selgitaksid, kuidas võinuks tootekategooriate ühine arvestamine selle juhtumi tingimustes komisjoni analüüsi mõjutada ja/või tuua uurimisperioodil kaasa impordi kasvu ebapädeva kindlaksmääramise. Muu hulgas märgib komisjon veel, et kõnealuste isikute viidatud apellatsioonikogu otsus puudutab ettenägematute sündmuste analüüsi, mitte niivõrd küsimust, kas üldine analüüs on WTO kaitsemeetmete lepingu alusel lubatud. |
|
(19) |
Kolmandaks, kuigi komisjon kordas ja kinnitas oma lõplikus otsuses, et kõnealusel juhul on vaja kaitsemeetmete kehtestamiseks nõutavate tingimuste üldist analüüsi, on komisjon selleks, et uurida täiendavalt seost teatavate kategooriate vahel, millele on viidanud mõned huvitatud isikud, otsustanud uurida 28 uurimisalust tootekategooriat, mida üldjuhul käsitletakse ühtse tooterühmana, ka kolme n-ö terasetoodete perena. Nii on otsustatud uurida lisaks ka seda, kas üheainsa tooterühma kohta tehtud järeldused leiavad kinnitust ka eristatud tasandil, ning hajutada kõik kahtlused üldisel tasandil tehtavate järelduste usaldusväärsuse osas. Kolmes terasetoodete peres rühmitatakse uuesti teatavad tootekategooriad, millel on omavahel veelgi tugevamad ühisjooned. |
|
(20) |
Õigupoolest kasutabki terasetööstus tavaliselt kolme terasetoodete peret: lehttooted, pikad tooted ja torud. Käesoleva kaitsemeetmeid käsitleva uurimise raames arvestatakse, et igas nimetatud tooteperes on toodetel sarnased omadused, sageli samad tootmisprotsessid ning tihti on need sisendiks sama tootepere teistele, järgmise tootmisetapi toodetele, neil on tarneahelas ühised kasutajad või kliendid, mistõttu on nende pakkumise ja nõudlusega seotud asendatavus ja n-ö peresisene konkurents märgatavam kui kõigi terasetoodete kategooriate ühte rühma koondamise korral. |
|
(21) |
Kolm tooteperet on määratletud järgnevalt. Tabel 1 Tootepered
|
|
(22) |
Sellest tulenevalt käsitleb komisjon teatavate huvitatud isikute esitatud märkuseid vaatlusaluse toote laia määratluse kohta sel teel, et täiendab üldist 28 uurimisaluse tootekategooria hinnangut eespool määratletud tooteperede analüüsiga. |
2.2. Konkreetsete tootekategooriatega seotud taotlused
|
(23) |
Mitu huvitatud isikut väitsid, et teatavad konkreetsed tootekategooriad tuleks vaatlusaluse toote määratlusest liidu toodangu väidetava puudumise või piiratud kättesaadavuse tõttu välja jätta. Need väited puudutavad eriti järgmisi tootekategooriaid:
|
|
(24) |
Komisjon analüüsis neid väiteid hoolikalt ning jõudis järeldusele, et liidu tootmisharu toodab tegelikult liidus sarnaseid või otseselt konkureerivaid tootekategooriaid. Peale selle, nagu allpool liidu huvi käsitlevas punktis täpsemalt selgitatakse, on komisjon kujundanud kaitsemeetmed selliselt, et need häiriksid importi minimaalselt ja tagaksid selle, et kaubanduspartnerite impordid säiliksid traditsioonilistes mahtudes. Seetõttu ei ole tõenäoline teatavate tootekategooriate väidetav puudumine põhjendatud, võttes ka arvesse liidu huvide analüüsis sätestatud kohandusi ja kaalutlusi. |
|
(25) |
Seega otsustas komisjon, et teatavate tootekategooriate väljajätmise nõue tuleks tagasi lükata. |
|
(26) |
Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse või otseselt konkureeriva toote kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 11–17 esitatud järeldused. |
3. IMPORDI KASV
|
(27) |
Ajutise määruse põhjendustes 20–29 analüüsis komisjon 28 tootekategooria impordi kogukasvu ajavahemikul 2013–2017. Sellest analüüsist jäeti juba välja tootekategooriad, mis üksiktasandil impordi kasvu ei näidanud. |
|
(28) |
Lõplikuks kindlaksmääramiseks järgis komisjon sama lähenemisviisi, kuid täiendas analüüsi, nagu eespool selgitatud, kolme punktis 2.2 määratletud tootepere impordi arengu uurimisega, et kinnitada üldisel tasandil saadud järelduste usaldusväärsust. |
|
(29) |
Komisjon kasutas analüüsis kõige uuemaid statistilisi andmeid, nimelt 2018. aasta esimest poolt hõlmavaid impordiandmeid. Tagamaks andmete võrreldavuse varasemate terve aasta pikkuste perioodidega, määras komisjon kindlaks täiendava 12-kuulise perioodi, mis koosneb 2017. aasta kuuest viimasest ja 2018. aasta kuuest esimesest kuust („hiliseim periood“ ehk „HP“). Samuti parandas komisjon mõned väikesed tehnilised vead uurimise esialgses etapis kasutatud andmetes. |
|
(30) |
Peale selle ei ole komisjon võtnud impordi kujunemise hindamisel arvesse impordimahte teatavatest riikidest, mis tuleks lõplike meetmete kohaldamisalast välja jätta, eelkõige: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigid ja teatavad riigid, millega liit on sõlminud hetkel kehtivad majanduspartnerluse lepingud, mis näevad konkreetselt ette väljajätmise mitmepoolsest kaitsemeetmest (9). |
|
(31) |
Kui uurimise esialgses etapis leiti, et import ei suurenenud viie tootekategooria puhul (10), siis uusimate impordiandmete uurimine näitab, et impordi kasvu ei toimunud ainult kahes tootekategoorias 28-st, nimelt tootekategooriates 11 ja 23. Seetõttu otsustas komisjon jätta need kaks tootekategooriat lõplikust analüüsist välja. Iga tootekategooria impordi üksikanalüüs on esitatud II lisas. |
|
(32) |
Mis puudutab üldist impordianalüüsi, siis 26 hindamise alla jäänud tootekategooria import näitab järgnevaid arengusuundumusi. Tabel 2 Impordimaht (pärast teatavate riikide ja toodete väljajätmist) ja turuosa
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(33) |
Import kasvas analüüsiperioodil absoluutselt (71 %) ning koos turuosa suurenemisega (12,7 %-lt 18,8 %-le) ka suhteliselt. Kõige suurem kasv toimus ajavahemikul 2013–2016. Seejärel jätkus impordi kasv aeglasemalt, kiirenedes uuesti hiliseimal perioodil, kui jõustusid USA paragrahvi 232 kohased meetmed. Eespool osutatud suundumusi kinnitab ka suur hulk peamistes ekspordiriikides (11) asuvatelt tootjatelt saadud küsimustiku vastuseid. |
|
(34) |
Üldise impordianalüüsi täiendamiseks uuris komisjon impordi arengut igas kolmes eespool määratletud tooteperes: lehttooted, pikad tooted ja torud. Selle järgi arenesid impordimahud ja vastavad turuosad järgnevalt. Tabel 3 Impordimaht (pärast teatavate riikide ja toodete väljajätmist) ja turuosa tooteperede kaupa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(35) |
Statistika näitab, et kõigi kolme tootepere absoluutne kasv oli ajavahemikul 2013 kuni HP-ni vastavalt 64 %, 97 % ja 60 %. Samal perioodil suurenes import ka suhteliselt, kui turuosad kasvasid vastavalt 14,2 %-lt 20,9 %-le; 8,6 %-lt 14,0 %-le ja 20,4 %-le 25,7 %-le. |
|
(36) |
Lehttoodete suurim kasv nii absoluutse kui ka suhtelise kasvu mõistes toimus ajavahemikul 2013–2016. Pärast seda jäi import nii absoluutselt kui ka suhteliselt vaadatuna küllaltki stabiilseks, kuigi aastatest 2013–2015 palju kõrgemale tasemele. Pikkade toodete puhul toimus suurim kasv nii absoluutse kui ka suhtelise kasvu mõistes ajavahemikul 2013–2016, kiirenedes järsult hiliseimal perioodil. Torude puhul suurenes import 2013.–2016. aastal järk-järgult, kasvades nii absoluutselt kui ka suhteliselt vaadatuna järsult ajavahemikul 2016. aastast hiliseima perioodini. |
|
(37) |
Komisjonile saadetud märkustes väitis üks huvitatud isik, et kaht tootekategooriat viiest kategooriast, mis olid ajutiste meetmete määratlusest välja jäetud, nimelt kategooriad 10 ja 19, tuleks lõplike meetmetega hõlmata, kuna statistika näitab impordi kasvu. Veel üks isik esitas sarnase väite tootekategooria 24 kohta. Need väited võeti vastu, kuna – nagu eelnevalt selgitatud – tootekategooriaid 10, 19 ja 24 puudutavad statistilised impordiandmed näitasid tegelikult kogu ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini üldist impordi kasvu. Peale selle kasvasid kõnealuse kolme tootekategooria impordimahud ka ajal 2017. aastast kuni hiliseima perioodini. Lisaks, nagu näidatakse põhjenduses 34, kuuluvad need tooted tooteperedesse, mille import samuti kasvas ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini. |
|
(38) |
Mitu huvitatud isikut väitis, et äkilist, järsku, olulist ja hiljutist impordi kasvu ei olnud, ning viitasid apellatsioonikogu aruannetele kaasuses Argentiina jalatsite (12) kohta, samuti teistes WTO kaasustes, näiteks USA nisugluteeni (13), Ukraina sõiduautode (14) ja USA terase kaitsemeetmete (15) kohta. Kokkuvõtlikult näitab see praktika, et ei piisa sellest, kui uurimine näitab lihtsalt impordi kasvu viie aasta jooksul. Kasv peab olema nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt piisavalt hiljutine, äkiline ja oluline, et põhjustada olulist kahju või tekitada olulise kahju ohtu. Samuti on kohtupraktikas täpsustatud sõnade „järsk“ („sisaldab kiiret suunamuutust“) ja „äkiline“ („toimub ettenägematult; ootamatu“ või „terav“) tähendusi. Ka teised isikud väitsid, et impordi kasv oli püsiv või et import kasvas kuni 2015. aastani, ilma et pärast seda oleks esinenud järsku, äkilist või olulist kasvu. |
|
(39) |
Sellega seoses tuletatakse kõigepealt meelde, et komisjon analüüsis põhjalikult 28 tootekategooria impordimahtusid ajavahemikul 2013–2017 (võttes arvesse impordi arengusuundumusi uurimisperioodil, mitte ei võrrelnud üksnes lõpptulemusi) ning et komisjon analüüsis ka impordi arengut hiliseimal perioodil. Selle alusel on komisjon eelnevalt välja jätnud mõned tootekategooriad, mille import ei suurenenud ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini. Peale selle järeldas komisjon, nagu punktides 33, 35 ja 36 selgitatakse, et impordi absoluutne maht oli ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini kasvanud 71 % üldiselt ning tooteperedes 60 % – 97 %. Lisaks näitab ka Eurostati statistika, et import kasvas 2013.–2015. aastal 45 % ning et see järsk kasv jätkus kuni hiliseima perioodini, moodustades kokku 71 %. Sarnast trendi võib näha ka impordi suhtelise kasvu osas. Eelnevast lähtuvalt leiab kinnitust, et impordi kasv oli kohtupraktikas täpsustatud tähenduses järsk ja äkiline. Kasvu ulatust arvestades leiab kinnitust ka see, et kasv oli oluline. Mis puutub selle hiljutisse olemusse, siis märgib komisjon, et puudub konkreetne õiguspraktika sõna „hiljutine“ tõlgendamise kohta. Apellatsioonikogu on tõlgendanud ainult nõuet, et liige võib taotleda kaitsemeedet ainult juhul, kui toodet imporditakse suurenenud kogustes. Seda tõlgendati nii, et impordi kasv peab olema piisavalt hiljutine, et põhjustada olulist kahju või tekitada selle ohtu (16). Komisjon kinnitas, et impordi kasv, võttes arvesse ajavahemiku 2013–HP või isegi 2015–HP arengusuundumusi, oli piisavalt hiljutine, et põhjustada olulist kahju või selle ohtu. Seega lükkas komisjon tagasi eespool toodud väited impordi kasvu puuduliku kvalifitseerumise kohta. |
|
(40) |
Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjoni lõpp-punktide analüüs agregeeritud tasemel ei olnud piisav ning et tulnuks analüüsida ka vahepealseid trende ajavahemikul 2013–2017, nii nagu tehti WTO vaidluste lahendamise praktikas, näiteks USA terase kaitsemeetmete (17) ja Ukraina sõiduautode (18) puhul. Selle praktika kohaselt ei tohi analüüs tugineda ainult analüüsiperioodi lõpp-punktidele, kuna see võib viia manipuleeritud tulemusteni juhtudel, kui puudub selge ja katkematu impordimahtude kasvutrend. Samuti näeb vaidluste lahendamise praktika ette, et uurimisasutus peab esitama põhjendatud ja piisava selgituse selle kohta, milline on olnud impordi areng lõpp-punktide vahel. |
|
(41) |
Komisjon märgib, et ta ei ole teinud ainult lõpp-punktide analüüsi, kuna ta analüüsis ka vahepealseid arengusuundumusi, nagu selgitatakse eespool põhjendustes 33–36, ning koostas piisava ja põhjendatud impordi arengusuundumuste analüüsi. Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi. |
|
(42) |
Mõned huvitatud isikud märkisid, et impordi kujunemise analüüs ajavahemikul 2013–2017 on eksitav, kuna 2013. aasta impordi maht oli ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel ebanormaalselt väike ning et järgnenud perioodi kasv tähendas vaid normaalse olukorra taastumist. |
|
(43) |
Selles osas leidis komisjon, et 2013. aasta valimine lähtepunktiks ei rikkunud asjaomast analüüsi. Kuigi ELi terasetarbimine kasvas 2013.–2017. aastal 14 % võrra (vt tabelit 4 allpool), saavutati see kasv selle perioodi vältel järk-järgult. Seevastu import kasvas import samal ajavahemikul palju kiiremini kui ELi nõudlus, nimelt 64 %, ja palju kiiremini kui ELi tarbimine. Selle tulemusel suurenes impordi turuosa 2013.–2017. aastal 5,4 protsendipunkti võrra (12,7 %-lt 18,1 %-le). Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi. |
|
(44) |
Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharu import tulnuks impordimahtude analüüsist välja jätta. Sellega seoses tuleks märkida, et juriidilist nõuet selliseks väljajätmiseks ei ole. Igal juhul püsis selline import liidu tootmisharult saadud küsimustike vastuste alusel ajavahemikul 2013–2017 stabiilsena ning moodustas vaid marginaalse osa koguimpordist (moodustades 0,3–0,7 % koguimpordist). Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi. |
|
(45) |
Üks huvitatud isik väitis, et seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import tulnuks impordimahtude analüüsist üldiselt ja eriti tootekategooria 25 puhul välja jätta. Siinkohal tuleb märkida, et kõigi muude tootekategooriate puhul, peale kategooria 25, ei muutu täheldatud impordimahu areng, kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import analüüsist välja jätta. Konkreetselt tootekategooria 25 puhul jäi ühe liidu tootja müük alla kolmanda riigi turul tegutseva eksportiva tootja kasuks. Seetõttu peeti asjakohaseks lisada sellised mahud impordi kasvu hindamisse, et kajastada kolmandate riikide impordi täielikku mõju. Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi. |
|
(46) |
Teatavad huvitatud isikud väitsid, et tootekategooriate 1, 6, 7, 17 ja 28 impordimaht ja vastav turuosa vähenesid ajavahemikul 2016–2017. Selle kohta märgib komisjon, et ta võttis lõplikul otsustamisel arvesse ka impordi arengut hiliseimal perioodil ning selle alusel kasvas import kõigis nimetatud kategooriates peale kategooria 7. Kuid isegi selles kategoorias oli hiliseima perioodi import oluliselt suurem kui aastatel 2013–2014. Lisaks sellele analüüsis komisjon üleüldiselt kõiki terasetooteid ning eraldi kolme määratletud tooteperet ja tegi järelduse, et kogu analüüsitud ajavahemikul toimus üldine impordi kasv. See väide lükati seetõttu tagasi. |
|
(47) |
Niisiis järeldab komisjon, et hindamise käigus uuritud toote puhul on toimunud äkiline, järsk ja oluline impordi kasv nii absoluutselt kui ka suhteliselt vaadelduna. Seda järeldust kinnitavad ka kolme hinnatud tootepere tasandi andmed. |
4. ETTENÄGEMATUD SÜNDMUSED
|
(48) |
Nagu ajutise määruse põhjendustes 30–36 üksikasjalikult selgitatakse, oli komisjon teinud esialgse järelduse, et eespool nimetatud kasv teatavate terasetoodete impordis liitu oli olnud ettenägematute sündmuste tagajärg, mille põhjuseks oli hulk tegureid, mis tekitasid ja võimendasid tasakaalustamatust vaatlusaluse toote rahvusvahelises kaubanduses. |
|
(49) |
Nende tegurite hulka kuulusid ennenägematu terasetootmise ülevõimsus, mis on püsinud hoolimata paljudest kogu maailmas selle vähendamiseks rakendatud meetmetest; seda ülevõimsust teravdasid omakorda turgu moonutavad subsiidiumid ja riiklikud toetusmeetmed, mis tõid kaasa hinnalanguse, kaubandust piiravate tavade sagedasema kasutamise, kaubanduse kaitsemeetmed ning USA paragrahvi 232 kohased meetmed, mis võeti vastu 2018. aasta märtsis. |
|
(50) |
Mitu huvitatud isikut väitis, et ettenägematuid sündmusi tuleks tõestada iga tootekategooria puhul. Komisjon ei nõustu nende seisukohtadega ning leiab, et arvestades punktis 2.1 selgitatud tugevat omavahelist mõju ja seoseid tootekategooriate vahel, piisab sellest, kui tõestada ettenägematute sündmuste toimumist üldisel tasandil. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi. |
|
(51) |
Ülevõimsuse kohta väitis mitu huvitatud isikut, et ülevõimsus on komisjonile hästi teada ning seda ei saa lugeda ettenägematuks sündmuseks. Samuti väitsid nad, et komisjon oli varem seostanud liidu tootmisharu kantud kahju dumpinguhinnaga või subsideeritud impordiga ning et seost impordi kasvu ja terasetootmise ülevõimsuse ettenägematu kujunemise vahel ei olnud tõestatud. |
|
(52) |
Selle kohta tuleb esmalt märkida, et väljaande „Global Trade Alert“ raporti „Going Spare: Steel, Excess Capacity, and Protectionism“ (19) („Ülejäägid: teras, ülevõimsus ja protektsionism“) joonise 2.3 kohaselt vähenes maailma toorterase ülevõimsus aastatel 2009–2011, pöördudes aastatel 2011–2016 tõusule. Võttes arvesse, et toorterase tootmise ülevõimsus aastal 2011 oli juba selgelt üle tolle aasta kogutoodangu, loodeti toorterase tootmisvõimsuse vähenemist või vähemalt samale tasemele jäämist, et parandada tootmisvõimsuse rakendamist ja kulutõhusust. Ootamatult jätkus aga pärast 2011. aastat toorterase tootmisvõimsuse kasv, luues täiendavat ülemaailmset ülevõimsust, mida kinnitab komisjoni teatis „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ (20). Arvestades kirjeldatud sündmuste ajastust ja eriti seda, et tootmise ülevõimsus kasvas ajal, kui majanduslikult oodati selle vähenemist, järeldatakse, et terasetootmise ülevõimsust tuleks käsitleda ettenägematu sündmusena. |
|
(53) |
Seoses varasematel ebaausate kaubandustavade vastu võitlemise uurimistel kinnitatud põhjusliku seosega viidatakse eespool nimetatud teatisele, mille kohaselt tunnistatakse selliseid uurimisi meetmetena, mida võetakse üleilmse tootmisvõimsuse ülejäägi leevendamiseks. Sel alusel on selge, et ülevõimsus on olemuslikult tihedalt seotud dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordiga. Siiski ei uurita dumpinguvastastes ja subsiidiumivastastes uurimistes terasesektori ülevõimsust ettenägematu sündmusena, kuna kõnealuste kaubanduse heastamismeetmete kehtestamise aluseks olevas hindamises ei ole sellist nõuet. |
|
(54) |
Mis puudutab terasetootmise ülevõimsuse ettenägematu arengu ja impordi kasvu vahelist seost, siis on selge, et eksportivaid tootjaid huvitab oma tootmisvõimsuse rakendamise maksimeerimine. Olukordades, kus pärast omamaiste turgude varustamist on tootmisvõimsust üle, otsivad nad täiendavaid tegevusvõimalusi eksporditurgudel ja suurendavad seeläbi neil turgudel impordimahtusid. Seepärast tuleb kõnealused väited tagasi lükata. |
|
(55) |
Kaubandust piiravate meetmete vastuvõtmise olulise sagenemise osas väitis mitu isikut, et neid ei tohiks käsitleda ettenägematute sündmustena, kuna need on tunnustatud erandid WTO üldreeglitest ning et kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmete arv 2017. aastal vähenes. Samuti väitsid nad, et seos impordi kasvu ja kaubandust piiravate meetmete kui ettenägematu sündmuse vahel oli tõestamata. |
|
(56) |
Komisjon ei nõustu nende väidetega, kuna asjaolu, et piiravaid meetmeid rakendatakse WTO reeglite raames, ei tähenda, et neid ei saaks käsitleda ettenägematu sündmusena. Komisjon ei vaidlusta riikide õigust rakendada dumpingu- või subsiidiumivastaseid meetmeid kooskõlas asjakohaste WTO reeglitega. Probleem seisneb aga selles, et kolmandad riigid kehtestavad enneolematult suurel hulgal selliseid meetmeid, mis on põhjustanud kaubavahetuse ümbersuunamise, mille tagajärjel on suurenenud ELi tulev import. Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 34 märkis komisjon, et kui WTO statistika kohaselt algatati aastatel 2011–2013 keskmiselt 77 terasega seotud uurimist aastas, siis aastatel 2015–2016 tõusis see keskmine 117-le. Neid eespool kirjeldatud arve, mis viitavad impordi kasvu kaasa toonud ettenägematule sündmusele, ei ole ükski isik kahtluse alla seadnud. Nendel põhjustel lükati eespool esitatud väited tagasi. |
|
(57) |
Mis puudutab USA paragrahvi 232 kohaseid meetmeid, siis mitu huvitatud isikut väitis, et neid meetmeid ei saa käsitleda ettenägematu ja impordi kasvu põhjustava sündmusena, kuna need kehtestati pärast ajavahemikku 2013–2017. Teised huvitatud isikud märkisid, et isegi perioodil 2018. aasta jaanuarist märtsini toimunud importi ei mõjutanud USA paragrahvi 232 kohased meetmed. |
|
(58) |
Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kuigi USA paragrahvi 232 kohased meetmed kehtestati tegelikult 8. märtsil 2018, algatati nende vastuvõtmiseni viinud uurimine juba 2017. aasta aprillis ning aruanne, mille põhjal need otsustati vastu võtta, avaldati 11. jaanuaril 2018. Isegi kui USA paragrahvi 232 kohased meetmed ei oleks väidetavalt saanud avaldada impordile mingit mõju enne nende vastuvõtmist, tekitas ainuüksi uurimise algatamine turul kahtlemata ebakindlust ja mõjutas terasekaubanduse voogusid. Peale selle, nagu allpool täiendavalt kinnitust leiab, leidis komisjon pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete vastuvõtmist, et kaubavahetuse ümbersuunamine oli teatavate tootekategooriate puhul juba toimumas. |
|
(59) |
Samuti tuleb siin märkida, et USA paragrahvi 232 kohased meetmed on kiirendanud impordi kasvu seeläbi, et on loonud uusi kaubavahetuse ümbersuunamise vooge lisaks juba enne seda valitsenud kasvavale trendile. Nagu tabelis 14 näidatakse, viitavad kättesaadavad statistilised andmed sellele, et teistel kuudel peale 2018. aasta aprilli muutusid teraseimpordi mahud USAsse pidevalt vastavatest 2017. aasta mahtudest väiksemaks. See langeb kokku vastupidise liidus täheldatud impordi kasvutrendiga, kus, nagu tabel 12 näitab, olid kuu impordimahud pidevalt kõrgemal tasemel kui aasta varem. |
|
(60) |
Teised huvitatud isikud viitasid sellele, et paragrahvi 232 kohaste meetmete mõju tuleks välja jätta või seda mitte üle hinnata, kuna need meetmed toimivad paljude tootepõhiste eranditega. Samas kontekstis väideti, et Korea eksport ei ole probleem, kuna Korea on taganud endale USA valitsuselt piisava ekspordikvoodi mahu. |
|
(61) |
Sellega seoses tuleb märkida, et ainult Austraalia jäeti paragrahvi 232 kohaste meetmete alt tingimusteta välja ning et asjaomaste toodete import moodustas kogu USA impordist aastal 2017 umbes 1 % (21). Teistele riikidele, näiteks Lõuna-Koreale, Argentinale ja Brasiiliale anti tariifivaba kvoot, kuid neid ei jäetud meetmete rakendamise alt välja. Nende riikide osas tuleb panna tähele, et suurem osa kvoote määrati nullile ning et paljud kvoodid olid eraldamise ajaks juba ammendatud (22). Sellest lähtuvalt järeldatakse, et eraldatud kvoodid ei garanteeri, et neist piisaks kaubavahetuse ümbersuunamise vältimiseks. Lisaks ilmneb kättesaadavatest statistilistest andmetest, et need kolm riiki moodustasid 2017. aastal vähem kui 20 % koguimpordist. Seetõttu lükati vastavasisulised kvootidega seotud väited tagasi. |
|
(62) |
Eelnevat arvestades leiab kinnitust, et põhjenduses 49 kirjeldatud ettenägematud sündmused on põhjustanud ja põhjustavad edaspidigi teraseimpordi kasvu liitu. |
5. OLULISE KAHJU OHT
|
(63) |
Kooskõlas käesolevas uurimises määratletud üldise tootemääratlusega tehti uurimise esialgses etapis ka üldine kahjuanalüüs. Mõnel juhul näidati ajutises määruses näidete varal, et üldise analüüsi käigus kahju kohta tehtud järeldused leidsid kinnitust ka tootekategooriate tasandil. |
|
(64) |
Sarnaselt on kahju hindamine lõpliku uurimise etapis viidud ellu üldisel tasandil, täpsemalt vaatlusaluse toote suhtes, hõlmates seega 26 tootekategooriat, mille puhul komisjon leidis, et import on kasvanud. Kuid nagu ka impordi arengu puhul, täiendas komisjon oma analüüsi põhjenduses 21 osutatud kolme tootepere omaette hindamisega. |
|
(65) |
Kahju analüüs tugineb liidu tootmisharu saadetud küsimustike vastustele. Pärast ajakohasema teabe saamist ja andmete kontrolli uuendati vajaduse korral esialgses etapis kirjeldatud kahju näitajaid, et võtta arvesse hiliseimad (2018. aasta) andmed. |
5.1. Liidu terasetootmisharu olukorra üldine areng
5.1.1. Tarbimine, omamaine müük ja turuosad
|
(66) |
Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, liites liidu tootjate müügile liidus kõigist riikidest pärineva impordi, jättes välja impordi EMP liikmesriikidest ja teatavatest riikidest, millega liit on sõlminud hetkel kehtiva majanduspartnerluse lepingu (vt põhjendust 30 eespool). |
|
(67) |
Sel alusel kujunesid liidu tarbimine, liidu tootjate müük ja vastavad turuosad järgnevalt. Tabel 4 Liidu tarbimine, omamaine müük ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(68) |
Asjaomase 26 tootekategooria kogutarbimine suurenes perioodil 2013–2017 järjekindlalt, kasvades kokku 14 %. Liidu tootmisharu tootjate müügimahud kasvasid sel ajavahemikul, kuid palju vähem kui liidu tarbimine, s.o ainult 7 % võrra. Niisiis vähenes liidu tootmisharu üldine turuosa vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, 5,4 protsendipunkti võrra. |
5.1.2. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud
|
(69) |
Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud arenesid järgmiselt: Tabel 5 Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(70) |
Hinnatava vaatlusaluse toote tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 5 % võrra. Tootmisvõimsus jäi samaks ning seetõttu suurenes tootmisvõimsuse rakendamine ajavahemikul 2013–2017 kokku 4 protsendipunkti võrra. Koostööd tegevate liidu tootmisharu tootjate hoitavad varud suurenesid aastatel 2013–2017 kokku 19 % võrra. |
5.1.3. Ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood
|
(71) |
Ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood arenesid järgmiselt Tabel 6 Ühiku müügihind, kasumlikkus, rahavoog
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(72) |
Kontrollitud ja uuendatud andmed kinnitavad ajutises määruses kindlaks tehtud tendentsi. Kõigi toodete puhul toimus liidu turul aastani 2016 märkimisväärne hinna alanemine. Pärast seda taastusid hinnad 2013. aasta tasemele. Kokkuvõttes ja hoolimata olulisest hinnalangusest suutis liidu tootmisharu vähendada oma tootmise kulukust, et saavutada 2016. aastal marginaalne kasum ja kasvatada seda 2017. aastal jätkusuutlikumale tasemele (5,6 %). Liidu tootmisharu üldine rahavoog suurenes 2013–2017 umbes 67 % võrra. |
5.1.4. Tööhõive
|
(73) |
Tööhõive osas kaotas liidu tootmisharu ajavahemikul 2013–2017, nagu alljärgnevas tabelis näidatud, 9 208 töökohta. Tabel 7 Tööhõive
|
||||||||||||||||||||||||
5.2. Liidu terasetootmisharu olukorra analüüs kolmes tootepere osas
5.2.1. Tarbimine, omamaine müük ja turuosad
|
(74) |
Kolmes tooteperes arenesid tarbimine, omamaine müük ja turuosad järgmiselt: Tabel 8 Tarbimine, omamaine müük, turuosa tooteperede lõikes
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(75) |
Lehttoodete tarbimine saavutas tipptaseme 2016. aastal, vähenedes seejärel pisut 2017. aastal ning kasvades kokkuvõttes 12 %. Pikkade toodete ja torude tarbimine suurenes järjepidevalt kuni 2017. aasta lõpuni, kasvades kokkuvõttes vastavalt 14 % ja 34 %. |
|
(76) |
Kõigi terasetoodete müük suurenes ajavahemikul 2013–2017 kokku 7 % võrra. Samal ajal toimus sarnane, kuid tarbimisega võrreldes laugem kasv kolmes tooteperes: liidu tootmisharu tootjate lehttoodete müük kasvas 3 %, pikkade toodete müük 10 % ning torude müük 26 % võrra. |
|
(77) |
Liidu tootmisharu üldine turu areng (5 protsendipunktiline vähenemine) leidis kinnitust, kui analüüsiti eraldi lehttooteid (7 protsendipunktiline vähenemine), pikki tooteid (3 protsendipunktiline vähenemine) ja torusid (5 protsendipunktiline vähenemine). |
5.2.2. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud
|
(78) |
Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud arenesid kolme tootepere puhul järgnevalt. Tabel 9 Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud tooteperede lõikes
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(79) |
Tootmise areng oli kolme tootepere puhul erinev. Lehttoodete tootmine suurenes vaatlusalusel ajavahemikul 5 % ja pikkade toodete tootmine 3 % võrra ning torude tootmine vähenes 11 % võrra. Igal juhul võib tootmise varieerumist käsitleda suhteliselt stabiilsena. |
|
(80) |
Üldine tootmisvõimsus jäi samaks. See trend leidis iga tootepere analüüsimisel järjekindlalt kinnitust: lehttoodete puhul langes see vaatlusalusel perioodil 1 %, pikkade toodete puhul suurenes 1 % ning torude puhul suurenes 1 % võrra. Tootmisvõimsuse rakendamine suurenes kokkuvõttes iga tootepere osas (lehttoodete puhul 4 protsendipunkti, pikkade toodete puhul 1 protsendipunkt ja torude puhul 5 protsendipunkti). |
|
(81) |
Varud kasvasid lehttoodete ja pikkade toodete puhul ajavahemikul 2013–2017 sarnasele tasemele, kuid torude puhul peaaegu kahekordistusid. Kontrollitud ja uuendatud andmed kinnitavad seega ajutises määruses kindlaks tehtud tendentsi. |
5.2.3. Ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood
|
(82) |
Kolmes tooteperes arenesid ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood järgnevalt. Tabel 10 Ühiku müügihind, kasumlikkus, rahavoog tooteperede lõikes
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(83) |
Lehttoodete müügihinnad vähenesid 2016. aastaks 14 % võrra ning taastusid 2017. aastal, tõustes 2013. aastast kõrgemale tasemele (+ 5 %). Pikkade toodete ja torude ühiku müügihinnad vähenesid samuti kuni 2016. aastani oluliselt (vastavalt 16 % ja 17 %) ning tõusid seejärel taas pisut 2017. aastal. Kokkuvõttes vähenesid nende toodete hinnad vastavalt 4 % ja 13 %. |
|
(84) |
Mis puudutab kasumlikkust, siis i) liidu tootmisharu suutis saavutada 2016. aastal lehttoodete osas marginaalse kasumi (olles eelmistel aastatel kahjumis või saanud nullkasumit) ning suurendas 2017. aastal kasumlikkust 7,7 %-ni; ii) pikkade toodete kasumlikkus jõudis 2014. aastal 2,1 %-le ja püsis umbes samal tasemel kuni 2017. aastani, mil see kasvas 3,1 %-le; iii) torude kasumlikkus langes märkimisväärselt 2013. aasta 1,3 %-lt – 3,4 % 2015. aastal ning jäi 2016. ja 2017. aastal negatiivseks (vastavalt – 1,2 % ja – 1,7 %). |
|
(85) |
Lehttoodete ja pikkade toodete rahavoog paranes (suurenedes lehttoodete puhul 124 % ja pikkade toodete puhul palju vähemal määral, s.o ainult 41 % võrra), kuid torude osas vähenes rahavoog oluliselt, langedes 2014. aastal 130 % võrra ja jäädes kuni 2017. aasta lõpuni negatiivseks. |
5.2.4. Tööhõive
|
(86) |
Tööhõive osas said eriti tugeva löögi lehttoodete tootjad, kes kaotasid kõnealusel ajavahemikul peaaegu 8 600 töökohta. Protsentuaalselt vaadatuna oli olukord kõige tõsisem torude tootmisharus, kus töökohtade arv vähenes vaatlusalusel perioodil 12 % võrra. Tabel 11 Tööhõive tooteperede lõikes
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5.3. Järeldus liidu tootmisharu olukorra ja viimaste arengusuundumuste kohta
|
(87) |
Eelkirjeldatud analüüs näitas, et liidu tootmisharu oli nii üldiselt kui ka kõigi kolme tootepere osas 2016. aastal majanduslikult raskes seisus ja taastus 2017. aastal ainult osaliselt. Seega on tootmisharu endiselt nõrgas ja haavatavas seisus. |
|
(88) |
2018. aasta detsembris küsis komisjon liidu tootmisharu ühendustelt majanduslikke andmeid 2018. esimese poolaasta kohta, et uurida olukorra arengut pärast uurimisperioodi, mis koosnes aastatest 2013–2017. |
|
(89) |
Komisjonini jõudnud teavet ei olnud võimalik kontrollida. Kuna komisjonil ei olnud ka 2017. aasta esimesele poolaastale vastavaid andmeid (teave esitati terve 2017. aasta kohta), ei olnud tal võimalik teha usaldusväärseid järeldusi lähtuvalt tootmisharu olukorrast 2018. aasta esimesel poolaastal. Sellegipoolest oli võimalik kõnealuste 2018. aasta andmete alusel kinnitada 2017. aasta suundumust, nimelt tootmisharu osalist taastumist. Tuleb siiski tähele panna, et liitu impordi igakuised mahud hakkasid tõusma peamiselt alates 2018. aasta juunist, nagu võib näha tabelist 12. Peale selle hakkasid liidus alates 2018. aasta kolmandast kvartalist terase hinnad langema. Seetõttu ei ole võimalik jälgida kõnealuse impordi ja hinnamuutuse mõju liidu tootmisharu olukorrale 2018. aasta esimesel poolaastal. Seega kinnitasid hiliseimad andmed liidu tootmisharu keerulist olukorda ja viimase impordikasvu põhjustatud ohtu. |
5.4. Olulise kahju oht
|
(90) |
Ajutises määruses järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukord halvenes ajavahemikul 2013–2016 märgatavalt ning taastus 2017. aastal osaliselt. Komisjon leidis siiski, et hoolimata ajutisest paranemisest oli liidu tootmisharu endiselt ebakindlas seisus ja olulise kahju ohus, kui jätkub impordi kasvutendents koos sellega kaasneva hinnalanguse ja kasumlikkuse vähenemisega alla jätkusuutliku taseme. |
|
(91) |
Esialgset järeldust võib ka lõpliku uurimise etapis kinnitada, võttes arvesse eespool esitatud ajakohastatud analüüsi kahjunäitajate arengust nii üldisel kui ka kolme tootepere tasandil (lehttooted, pikad tooted ja torud). |
|
(92) |
Ajakohastatud kahjunäitajad hõlmavad andmeid kolme tootekategooria kohta, mis jäeti uurimise esialgses etapis tootemääratlusest välja. Kättesaadavuse korral on analüüsitud kõige värskemaid andmeid ning see põhjalik analüüs on kinnitanud uurimise esialgse etapi põhijäreldusi. |
|
(93) |
Esialgses etapis oli üheks kriitiliseks elemendiks kahju ohu kindlaksmääramisel see, et alates 2013. aastast nähtud oluline impordikasv ei peatu – vastupidi, see jätkub ning jõuab kaitsemeetmete puudumise korral suurt kahju põhjustavale tasemele. See oodatud areng on juba toimumas, nagu hiliseimad andmed näitavad (vt punkti 5.6). |
5.5. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud märkused
|
(94) |
Mitu huvitatud isikut avaldas seisukohta, et liidu tootmisharu ei ole haavatavas seisus, kuna vaatlusalusel perioodil enamik näitajaid paranes: näiteks saavutas tootmisharu 2017. aastal tegelikult 6,2 % kasumlikkuse ning müügihinnad tõusid 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes peaaegu 20 %. Samuti mainiti, et Eurofer ise oli kuulutanud, et liidu tootmisharu väljavaated on head. Sarnaselt väitsid need isikud ka seda, et olulise kahju kindlaksmääramise kriteerium on väga range ning palju rangem kui dumpinguvastases lepingus ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu sätestatud olulise kahju kriteerium, kuna oluline kahju peab olema kindlalt tulemas ja teokssaamisele väga lähedal. |
|
(95) |
Ajutises määruses järeldas komisjon, et liidu tootmisharu oli ebakindlas seisus, taastudes perioodist, mil tema olukord oli oluliselt halvenenud. See taastumine pandi muu hulgas varem vastu võetud kaubanduse kaitsemeetmete arvele, eriti alates 2016. aastast vastu võetud meetmete arvele. Kuna komisjon ei suutnud tõestada olulise kahju olemasolu, hindas ta selle ohtu. Selles kontekstis kinnitas komisjon, et kui import veelgi kasvama peaks, võib käimasolev ajutine taastumine väga kiiresti tagasi pöörduda. Nagu eespool näidatud, oli tõenäoline, et USA paragrahvi 232 kohased meetmed võimendavad sellist täiendavat kasvu. Seetõttu järeldas komisjon, et kuigi liidu tootmisharu olukord paranes 2017. aastal võrreldes eelnenud aastatega, ei lükka see ümber järeldusi olulise kahju ohu olemasolu kohta. Neid järeldusi kinnitas eespool viidatud analüüs ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
|
(96) |
Liidu tootmisharu kasumlikkuse osas väitsid mitu huvitatud isikut, et komisjon on mitmes terasesektori kaubanduse kaitsmise kaasuses leidnud, et 3–7 % suurust kasumit võib lugeda piisavaks. Seetõttu peaks ajutiselt kindlaks määratud üldine 6,2 %-line kasumlikkus olema piisav, et liidu tootmisharu jääks elujõuliseks ja väga konkurentsivõimeliseks. |
|
(97) |
Nagu selgitatakse põhjendustes 90–93, siis hoolimata sellest, et kasumlikkuse tasemed võrreldes eelmiste aastatega (kui liidu tootmisharu oli kahjumis või nullkasumis) 2017. aastal oluliselt paranesid, võib see olukord kiiresti tagasi pöörduda, kui impordi kasv jätkub (või tõuseb järsult, muu hulgas USA paragrahvi 232 kohaste meetmete tagajärjel). Õigupoolest peab olulise kahju ohu olukorras sisaldama analüüs tingimata tulevikku suunatud elemente. Selles kontekstis oleks kaubavahetuse ümbersuunamise kindlaks tehtud risk peamine element, mis mõjutaks liidu tootmisharu majandusolukorda meetmete vastuvõtmata jätmise korral negatiivselt. Seetõttu ei tohi 2017. aastal tootmisharus saavutatud kasumlikkuse tasemeid käsitleda isoleerituna ning need ei lükka ümber järeldust olulise kahju ohu kohta. Seega lükatakse see väide tagasi. |
5.6. 2017. aastast hilisemate andmete analüüs
|
(98) |
Olulise kahju ohu analüüsi kontekstis tuleb teha tulevikku vaatav arvestus, kuna analüüsitud perioodi olukorda ei loetud olulise kahju ohu olukorraks. Eelkõige nõutakse määruse (EL) 2015/478 artikli 9 lõikes 2 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 6 lõikes 3, et olulise kahju ohu puhul tuleb uurida liitu saadetava ekspordi kasvu määra ja selle tõenäosust, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse liitu eksportimiseks. |
|
(99) |
Kuigi ekspordi kasvu kiirust uuriti juba eespool, on komisjon analüüsinud ekspordi täiendava kasvu tõenäosust kõige uuemate kättesaadavate andmete alusel ka täpsemalt, nimelt perioodil 2018. aasta jaanuarist septembrini. Kõnealune ajakohastatud andmekogum võimaldas komisjonil kinnitada uurimise esialgses etapis tehtud järeldusi, eriti seoses impordi arengusuundumuste ja kaubavahetuse ümbersuunamise riskiga. |
|
(100) |
Nagu allpool tabelites esitatud statistilised andmed näitavad, jätkus impordi tõusutrend ning esimestel kuudel pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete jõustumist on juba täheldatud esimesi märke kaubavahetuse ümbersuunamisest, kui import USA-sse järk-järgult vähenes ja import liitu suurenes (23). Komisjoni arvates muutub see kasvav trend allpool esitatud põhjustel tulevikus tuntavamaks juhul, kui kaitsemeetmeid vastu ei võeta. |
5.6.1. Liitu suunatud impordi areng
|
(101) |
Impordi arengu suhtes analüüsitud perioodi on pikendatud – sellele lisati 2018. aasta esimene poolaasta. See ajakohastatud analüüs näitab, et hinnatava toote import on aasta lõikes veelgi kasvanud. Impordi kasvu ajavahemikul 2017. aasta juulist 2018. aasta juunini, võrreldes ajavahemikuga 2017. aasta jaanuarist 2017. aasta detsembrini, selgitab suhteliselt suur impordi maht 2018. aasta esimesel poolaastal, kui vaatlusaluste toodete impordi kogumaht moodustas 17,4 miljonit tonni (Mt), kuna aga 2017. aasta esimesel poolaastal oli see 15,4 miljonit tonni ja 2017. aasta teisel poolaastal 14,5 miljonit tonni. Seetõttu kinnitavad kõnealused hiliseimad andmed komisjoni uurimise esialgses etapis antud hinnangut, et pärast 2017. aastat kasvab import tõenäoliselt edasi. |
|
(102) |
USA paragrahvi 232 kohased meetmed kehtestati 8. märtsil 2018. Seetõttu on asjakohane hinnata 2018. aasta impordimahtusid kuu kaupa, võrreldes neid eelmise aasta (2017) sama perioodiga. See võrdlus näitab, et igas kuus 2018. aastal oli impordimaht liitu suurem kui 2017. aastal. Erinevused olid olulisemad 2018. aasta juunis ja juulis ehk mõni kuu pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kehtestamist. 2018. aasta augustis ja septembris oli kasv endiselt märkimisväärne, kuid eelmisest kahest kuust väiksem, mis võis tuleneda ajutiste kaitsemeetmete kehtestamisest 18. juulil 2018. |
|
(103) |
Mõlemad analüüsid näitavad selgelt pidevat liitu suunatud impordi kasvutrendi, kinnitades seega komisjoni hinnangut uurimise esialgses etapis. Tabel 12 Igakuised impordimahud liitu
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5.6.2. USAsse suunatud impordi areng
|
(104) |
Põhjenduses 10 osutatud kuulamiste käigus teatas mitu huvitatud isikut, et USAsse suunatud impordi hinnad olid pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kehtestamist järsult tõusnud tasemele, mis võimaldaks neil äriühingutel hoolimata 25 %-lisest tollimaksust kasumit teenida. Seda olukorda arvestades ei oleks neil seetõttu mingit põhjust suunata oma USAsse suunatud müüki teistele turgudele, näiteks liitu. Samuti väideti, et selle tulemusel ei mõjutanud kõnealused meetmed peaaegu üldse USAsse suunatud impordi mahtu. |
|
(105) |
Komisjon kogus statistilisi andmeid hinnatavate toodete USAsse suunatud impordi kohta 2018. aastal kuude lõikes. Tabel 13 Igakuised impordimahud USA-sse 2018. aastal
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(106) |
Andmed näitavad, et 26 hinnatava toote import USA-sse on järsult langenud, eriti pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kehtestamist. 2018. aasta septembris oli impordi maht 35 % võrra väiksem kui 2018. aasta aprillis. Kokku vähenes import 2018. aasta jaanuarist septembrini 19 % võrra. |
|
(107) |
Samuti tuleb märkida, et 2018. aastal on mitu USA paragrahvi 232 kohaste meetmetega hõlmatud toodete USA tootjat kuulutanud välja olulised tootmise laiendusplaanid (24). Kuigi lühiajalises perspektiivis ei pruugi imporditavatele toodetele alternatiivseid allikaid olla või on neid vähe, näib ilmne, et USA tootmisharu valmistub selleks, et varustada keskmise pikkusega perspektiivis USA turgu palju suuremas mahus, tehes seda impordi kaotamise arvelt. Sellest tulenevalt ei suuda USA turg enam võtta vastu suurenenud omamaist toodangut ja varasemaga samas mahus importtoodangut. Niisiis peavad eksportivad tootjad otsima alternatiivseid turge ning liidu turg on sel juhul tänu oma suurusele ideaalne asendusturg. Liitu suunatud impordi kasvutrend, mida osalt põhjustavad USA paragrahvi 232 kohased meetmed, on juba alanud, nagu kirjeldatakse eespool punktis 5.6.1. Seega muutub see trend lähitulevikus veel teravamaks, kui meetmeid ei võeta. |
|
(108) |
Komisjon analüüsis ka USAsse suunatud impordi mahtusid 2018. aastal kuude lõikes võrrelduna 2017. aasta sama perioodiga. |
|
(109) |
Tabel 14 kinnitab eespool põhjenduse 105 tabelis näidatud trendi. Tabel 14 Igakuised impordimahud USA-sse
Seetõttu näitavad USAsse suunatud impordi andmed olenemata sellest, millist võrdlust teha, järjepidevalt selget ja pidevat USAsse suunatud impordi vähenemise tendentsi. Kõnealune järkjärguline vähenemine põhjustab juba praegu ja jääb edaspidigi põhjustama kaubavahetuse ümbersuunamist, mis kiirendab tõenäoliselt liitu suunatud impordi kasvu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5.7. Järeldus
|
(110) |
Seetõttu järeldab komisjon, võttes arvesse liidu tootmisharu olukorra ajakohastatud analüüsi, ajutiste meetmete järel ja kuulamistel saadud märkuste põhjalikku analüüsi ning hiliseimate statistiliste andmete üksikasjalikku analüüsi, et liidu terasetööstus on seoses vaatlusaluse tootega (sh 26 hinnatud tootekategooriat) olulise kahju ohus. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 58–69 esitatud järeldused. |
6. PÕHJUSLIK SEOS
|
(111) |
Ajutise määruse põhjendustes 70–77 oli komisjon järeldanud, et vaatlusaluse toote impordi kasvu ning liidu tootmisharu ebakindla olukorra ja olulise kahju ohu vahel on põhjuslik seos, kuna liidu tootjate poolt toodetud tooted on samasugused nagu asjaomased terasetooted või konkureerivad nendega otseselt. |
6.1. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud märkused
|
(112) |
Mitu huvitatud isikut väitsid, et põhjuslik seos impordi kasvu ja liidu tootmisharu seisukorra vahel puudub, kuna impordi maht vaatlusalusel perioodil kasvas koos kasumlikkuse ning tootmis- ja müügimahtude suurenemisega. |
|
(113) |
Esiteks soovib komisjon täpsustada, et ta on teinud kindlaks olulise kahju ohu juhul, kui impordi kasv jätkub. Komisjon ei ole teinud uurimise vältel kindlaks impordist põhjustatud kahju vaatlusalusel perioodil. |
|
(114) |
Sisuliselt on selle väitega seoses oluline rõhutada, et liidu tootmisharu saavutas 2017. aastal tõepoolest kasumlikkuse, mis oli selgelt kõrgem kõigi teistel vaatlusaluse perioodi aastatest, kui püsiti vaid nullkasumi läheduses. Üldiselt olid aga selle perioodi suurimad impordimahud aastatel 2014–2015 (vt eespool tabelit 2) ning samaaegne kasumlikkuse langus (0,8 %-lt 0,6 %-le, vt tabelit 6 eespool) näitab, et side impordi kasvu ja liidu tootmisharu olukorra vahel on kahtlemata olemas. Lisaks sellele, nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 45, tuleks 2017. aastal saavutatud kasumlikkust käsitada ajutisena tolles olukorras, kus import oli pidevas kasvutrendis ja müügihinnad turul olid sel perioodil eriti soodsad. Sellegipoolest on isegi 5,6 %-line kasumlikkus selles kapitalimahukas tootmisharus väike. Tegelikult jääb see alla kõigi tootmissektorite regulatiivsele taotletava kasumi miinimumile, millest lähtutakse komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete uurimistes (25). Seetõttu leidis komisjon, et liidu tootmisharu jääb impordi kasvu jätkumise korral haavatavasse ja kriitilisse seisu. Seepärast lükatakse see väide tagasi. |
|
(115) |
Samuti viitasid mitu huvitatud isikut, et komisjon oli varasemate samu tooteid puudutavate dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste uurimiste käigus väitnud, et just väidetav dumping või subsideerimine – mitte pelgalt impordi kasv – olevat põhjustanud hinnalanguse ja kahju. Nende huvitatud isikute sõnul on dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordiga juba kõnealuste uurimiste järgsete dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega edukalt tegeldud, mistõttu ei peaks komisjon praegu väitma, et sama kahju põhjustas miski muu, s.o impordi kasv. |
|
(116) |
Seoses selle väitega peab toonitama, et dumpinguvastased ja subsiidiumivastased meetmed ei järgi sama loogikat kui kaitsemeetmed. Neil on tegelikult erinevad eesmärgid. Kõige selgemate ja asjakohasemate erinevuste seast võiks mainida, et nii dumpinguvastased kui ka subsiidiumivastased meetmed on konkreetselt seotud piiratud tootemääratlusega ja käsitlevad dumpingust või subsideerimisest tuleneva ebaausa konkurentsi probleemi seoses teatud päritolu (riigi) impordiga, kusjuures neid meetmeid rakendatakse üldjuhul viis aastat võimalusega seda perioodi teatavatel tingimustel pikendada. Seevastu kaitsemeetmed tegelevad üldise impordimahu suurenemisega, tegemata vahet konkurentsi olemuse või päritolu alusel (s.o neid ei kohaldata sui generis konkreetset tüüpi impordile), ja need on üldiselt piiratud kestusega. Peale selle ja konkreetsemalt puudutavad kõnealuses väites osutatud dumpinguvastased ja subsiidiumivastased meetmed ainult mõnda käesoleva uurimisega hõlmatud tootekategooriat ainult teatavatest päritolukohtadest. Neist meetmetest hoolimata leidis komisjon ikkagi olulise, äkilise ja järsu üldise impordikasvu ning tegi kindlaks sellega seotud kahju ohu. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi. |
|
(117) |
Mitu huvitatud isikut avaldas seisukohta, et komisjon ei olnud teinud mitteomistamise analüüsi, et käsitleda teisi potentsiaalselt kahju tekitavaid tegureid, eriti seoses toorainekulude arenguga, vähenevate eksporditulemustega ning liidu tootjate poolse impordiga. Komisjon soovib täpsustada, et esialgses etapis ei hinnanud ta tõepoolest kõiki tegureid, mis oleksid võinud anda oma osa olulisele kahjule, mida liidu tootmisharu oleks meetmete võtmata jätmise korral kandnud, kuna kriitiliste asjaolude tõttu tuli võtta ajutised meetmed vastu ja kehtestada need viivitamatult. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist hindas komisjon nende kolme teguri mõju liidu tootmisharu olukorrale ning seeläbi nende võimalikku panust olulise kahju ohu tekkimisse. |
|
(118) |
Seoses toorainekulude arenguga leidis mitu isikut üldiselt, et komisjon peaks seda elementi uurima, kusjuures üks huvitatud isik väitis, et kogu maailmas odavnenud toorainega seotud oletuslik turuolukord on tekitanud komisjoni poolt „väidetavad“ raskused. |
|
(119) |
Liidu tootmisharu esitatud andmed näitavad, et vaatlusaluse toote tootmiskulud kujunesid järgnevalt. Tabel 15 Tootmiskulu
|
||||||||||||||||||||||||
|
(120) |
Ülalnäidatud trend sarnaneb müügihindade liikumisega, mida kirjeldatakse põhjenduses 5.1.3, välja arvatud 2017. aastal, kui müügihinnad olid, nagu eespool selgitatud, kuludega võrreldes eriti kasulikud, andes tulemuseks suhteliselt suure kasumlikkuse (kuigi seegi jäi alla taotletava kasumi). See trend ei näita mingit olulist seost toorainekulude ja kasumlikkuse arengu vahel või kui, siis ainult seda, et aastal, kui liidu tootmisharu kasum eelmise aastaga võrreldes kõige rohkem langes, s.o 2015 aastal (– 25 %), vähenes tema tootmiskulu oluliselt. Seetõttu ei ole alust järeldada, et toorainehindade liikumine kas üles või alla põhjustaks kahju ohtu. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(121) |
Huvitatud isikud esitasid ka väite, et liidu tootmisharu eksporditulemused on languses. Nende väited põhinevad Euroferi avaldustel ning eeldusel või tõenäosusel, et eksport USA-sse või Türki väheneb USA paragrahvi 232 kohaste meetmete või Türgi kaitsemeetmete uurimise tõttu. |
|
(122) |
Eurostati andmete alusel on koostatud liidu tootmisharu eksporditulemuste analüüs seoses vaatlusaluse tootega. Tabel 16 Liidu tootmisharu eksport
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(123) |
Ülaltoodud tabel tõendab kaht asja. Esiteks olid kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu eksporditud mahud suhteliselt väikesed, kui neid võrrelda liidu turule müüdud mahtudega – need moodustasid olenevalt aastast ainult 17–19 % liidu tootmisharu müügimahtudest. Teiseks oli ekspordihind vaatlusalusel perioodil suhteliselt püsiv, välja arvatud 2016. aastal, mil ekspordihinnad olid üldiselt oluliselt madalamad kui teistel aastatel (ka tootmiskulu oli 2016. aastal madalpunktis). Eksportmüügi mahtude, nende mahtude mõistes vaatlusalusel perioodil toimunud muutuste ja eksportmüügi hindade alusel ei leidnud komisjon põhjust eeldada, et liidu tootmisharu eksportmüügi tulemused oleksid liidu tootmisharule oluline olulise kahju oht. |
|
(124) |
Mis puudutab liidu tootjate või nendega seotud kauplejate/edasimüüjate poolset importi, siis selline import oli, nagu põhjenduses 44 selgitatud, vaatlusalusel perioodil marginaalne ja suhteliselt stabiilne, moodustades olenevalt aastast 0,3–0,7 % koguimpordist. See import ei ole impordi tendentse mõjutanud ning seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(125) |
Mitu huvitatud isikut väitsid, et komisjon ei olnud hinnanud konkurentsi tingimusi import- ja omamaiste toodete vahel, kuna ta väidetavalt ei võtnud arvesse erinevate uurimisega hõlmatud tootekategooriate mitmekesisust ja erilaadsust ning tegi järeldused kõigi tootekategooriate kohta koos. Sarnaselt väitis mitu huvitatud isikut, et komisjon oleks pidanud tegema iga tootekategooria kohta eraldi põhjuslikkuse analüüsi. |
|
(126) |
Nagu punktis 2.1 selgitatakse, leidis komisjon, arvestades vaatlusaluse toote moodustavate tootekategooriate tugevat omavahelist seotust, et imporditav toode ja liidu toode on sarnased või otseselt konkureerivad. Arusaamisest, et üldine analüüs on kõigi uurimise alla kuuluvate tootekategooriate tugeva omavahelise seotuse tõttu õigustatud, järeldub samuti, et sobivaim meetod põhjuslikkuse analüüsiks on koondada kolm tooteperet, mida üldise analüüsi teatavates osades eristati. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi. |
6.2. Järeldus
|
(127) |
Ajutise määruse põhjendustes 79–80 ja eespool punktis 6.1 esitatud teiste tegurite osa kumulatiivne analüüs näitas, et teised tegurid eraldi ega koos võetuna ei nõrgendanud põhjuslikku seost impordi kasvu ja liidu tootmisharule tekkiva olulise kahju ohu vahel. Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 70–81. |
7. LIIDU HUVI
|
(128) |
Kaitsemeetmete eesmärk on korvata või vältida impordi kasvust tulenevat olulist kahju. Määruse 2015/478 artikli 16 kohaselt on komisjon uurinud ka seda, kas leidub mõjuvaid majanduslikke põhjuseid, mis viiksid järeldusele, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides. |
|
(129) |
Selleks kaaluti kättesaadavate tõendite alusel võimalike meetmete mõju kõigile liidu vaatlusaluse toote tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning meetmete võtmise või võtmata jätmise võimalikke tagajärgi. Vajaduse korral kavandas komisjon mehhanismi, mis hoiaks ära olulise kahju tekkimise, võimaldades samas traditsioonilisi kaubavooge teraseturu jätkuva konkurentsipõhise toimimisega kokkusobival moel. |
7.1. Liidu tootjate huvid
|
(130) |
Esialgu järeldati, et kaitsemeetmete kehtestamine oleks liidu tootjate huvides, kuna see hoiaks impordi jätkuva ja olulise kasvu tõttu ära olulise kahju tekkimise. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei saanud komisjon liidu tootjatelt ühtki märkust, mis seda seisukohta vaidlustaks. Seetõttu kinnitati esialgsed järeldused. |
7.2. Liidu importijate ja kasutajate huvid
|
(131) |
Komisjon saatis küsimustikud teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, et hinnata nende huvi. |
|
(132) |
Komisjon sai importijatelt 61 ning importijatega mitteseotud kasutajatelt 70 vastust. Lisaks avaldasid importijad ja kasutajad oma arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult. |
|
(133) |
Mitu liidu importijat ja kasutajat väitis, et kaitsemeetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides, kuna see suurendaks impordihindu ja piiraks konkurentsi liidu turul. Samuti väitsid nad, et meetmete kehtestamine tooks kaasa tarnete puudujääke, kuna liidu tootjad ei tooda väidetavalt kõiki terasetoodete tüüpe või ei tooda neid liidu nõudluse rahuldamiseks piisavates kogustes. Seda probleemi raskendab väidetavalt veelgi asjaolu, et mõne toote kättesaadavus liidu turul on piiratud seetõttu, et nende suhtes rakendatakse dumpinguvastaseid või subsiidiumivastaseid meetmeid. |
|
(134) |
Mitu liidu kasutajat ja importijat väitis, et kui võtta pärast ajutiste meetmete kehtestamist lõplikke meetmeid, tuleks kaaluda järgmisi asjaolusid:
|
|
(135) |
Komisjon uuris kõnealuseid väiteid üksikasjalikult ja jõudis järgmistele järeldustele. |
|
(136) |
Esiteks, nagu ajutises määruses juba määratud, nõustub komisjon faktiga, et traditsioonilisi kaubandusvooge tuleks võimalikult palju säilitada. Arvestades eespool esitatud järeldusi olulise kahju ohu kohta, tekitaks liidu tootmisharule olulist kahju ainult neid traditsioonilisi kaubandusvooge ületav import. Tariifikvootide kujul kehtestatud kaitsemeetmete puhul jääks tõhus konkurents importkauba ja liidu tootmisharu vahel komisjoni arvates alles ning üldise hinnatõusu ja puudujääkide risk oleks vähetõenäoline. Sellises vormis meetmete puhul oodatakse pigem, et import jätkub traditsioonilistes kahju mittetekitavates mahtudes ning kaitsemeetmed kohalduksid alles siis ja juhul, kui kvoodi maht saab täis ja oht realiseerub. |
|
(137) |
Peale selle väitis liidu tootmisharu, et suudab toota kõiki terasetoodete tüüpe. Igal juhul jääks ilma meetmeteta import traditsioonilistes mahtudes alles ning võimalik ka kvootidest suuremates mahtudes, kuigi kaitsemeetmete tingimustes. |
|
(138) |
Mis puudutab dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmete olemasolu, siis nende eesmärk on korvata ebaausaid kaubandustavasid. Kuigi neil meetmetel võib tõesti olla mõju mõne tarneriigi ekspordimahtudele, ei mõjuta see ausa hinnaga impordi mahtu, mis saabuks liidu turule ilma kahjustavate dumpingu- või subsiidiumitavadeta. Seda küsimust ja eelkõige kaitsemeetmete kumuleerumist dumpinguvastaste või subsiidiumivastaste meetmetega käsitletakse põhjenduses 186. |
|
(139) |
Eeltoodud põhjustel lükatakse põhjenduses 133 esitatud isikute väited käesolevaga tagasi. |
|
(140) |
Seoses meetmete vormi ja mahuga kaalus komisjon järgmisi asjaolusid. |
Tariifikvoodi maht
|
(141) |
Kuigi kasutajad ja importijad leiavad, et võimalik tariifikvoot tuleks kehtestada nii, et selle tase oleks 10 % üle viimase kolme aasta keskmise impordi, kuna liidu teatavate tootekategooriate terasetarbimises toimuvad tõenäoliselt suuremad kui kahekohalistes numbrites väljendatavad kasvud, väitsid liidu tootjad, et liidu terasetarbimine jääb järgmistel aastatel suhteliselt püsivaks. |
|
(142) |
Määruse (EL) 2015/478 artikli 15 lõike 3 kohaselt tuleks mis tahes kvoot kehtestada põhimõtteliselt viimase kolme tüüpilise aasta keskmise impordi mahus. See säte kehtib aga kvoodi kujul võetavate meetmete puhul. Nagu asjaomane õiguspraktika (26) kinnitab, ei ole tariifikvoot WTO kaitsemeetmete lepingu kohaselt kvantitatiivne meede ning seetõttu ei ole komisjon kõnealusel juhul otseselt kohustatud kehtestama tariifikvoodi mahtu, mis oleks rangelt vastavuses viimase kolme aasta keskmise impordiga. |
|
(143) |
Seoses põhjenduses 141 esitatud väidetega ning kooskõlas komisjonile määruse (EL) 2015/478 artikli 16 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 13 kohaselt võimaldatud suure majandusliku, poliitilise ja õigusliku kaalutlusõigusega, pidas komisjon vajalikuks määrata tariifikvoodi maht üle viimase kolme aasta keskmise impordimahu, et võtta arvesse ühelt poolt kasutajate ja importijate ning teiselt poolt liidu tootmisharu konkureerivaid huve. Seoses sellega märgib komisjon, et nagu põhjenduses 32 tõendatud, kasvas vaatlusaluste tootekategooriate import 2017. aastast hiliseima perioodini 4 % võrra, põhjustamata olulist kahju. Tulevase, ehkki laugema impordikasvu väljavaade normaalsetes turutingimustes, millega käivad koos liidu tootmisharu kui terviku majanduslikud ja poliitilised huvid, annab seega aluse kehtestada tariifikvoodi kvantitatiivne maht pisut kõrgemale 2017. aasta ja hiliseima perioodi vahelisest impordi keskmisest tasemest. |
|
(144) |
Sellest lähtudes ning eesmärgiga piirata impordi kasv sellisele tasemele, mis ei põhjusta tõenäoliselt liidu tootmisharule olulist kahju, tagades samal ajal traditsiooniliste kaubandusvoogude säilimise ning olemasolevate importivate ja kasutavate tootmisharude piisava kindlustamise, leiab komisjon, et tariifikvoodi kvantitatiivse mahu aluseks peaks olema ajavahemiku 2015–2017 keskmine import, millele lisatakse 5 %. |
Tariifikvootide eraldamine
|
(145) |
Peaaegu kõik huvitatud isikud, sealhulgas liidu tootmisharu, pooldasid esialgses etapis kehtestatud üldise kvoodisüsteemi asemel tariifikvootide eraldamist konkreetsetele tarneriikidele. |
|
(146) |
Komisjon nõustub, et riigipõhine tariifikvoodi süsteem on tõepoolest traditsiooniliste kaubandusvoogude tagamiseks sobivaim. Sel on siiski mõningaid piiranguid. Esiteks on tarneriikide arv iga tootekategooria puhul märkimisväärne. Neist igale tariifikvoodi eraldamine ei ole mõistlikult teostatav. Teiseks leiab komisjon, et tariifikvoodi sobivaks eraldamiseks tuleb võtta arvesse erilisi tegureid, mis mõjutavad vaatlusaluste toodete kaubandust. Paljude käesoleva uurimisega hõlmatud toodete puhul on liit tõepoolest kehtestanud hiljuti teatavate eksportivate riikide suhtes dumpinguvastased/tasakaalustavad tollimeetmed. Sageli on see toonud viimasel aastal kaasa neist riikidest pärineva impordi olulise vähenemise ning see jätkub kõnealuste meetmete kehtimise perioodil. Riigipõhist tariifikvooti kasutataks nende riikide puhul seetõttu väga tõenäoliselt ainult väikeses osas, kuna tariifikvoodi maht põhineb aastate 2015–2017 keskmisel impordimahul, s.o hõlmates perioodi, kui dumpinguvastased/tasakaalustavad meetmed veel ei kehtinud ning impordi maht oli ebaausate kaubandustavade tõttu märkimisväärne. Seetõttu ei oleks liidu huvides eraldada neil asjaoludel riigipõhist tariifikvooti, kuna tulevased impordimahud oleksid vältimatult traditsioonilistest kaubandusmahtudest väiksemad. |
|
(147) |
Kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes järeldas komisjon, et kõige paremini sobiks kombineeritud lähenemisviis. Esiteks tuleks eraldada riigipõhine tariifikvoot olulise tarnehuviga riikidele, lähtudes nende viimase kolme aasta impordist. Selle määruse kohaldamisel arvestatakse, et oluline tarnehuvi on riikidel, mille osa vaatlusaluse tootekategooria impordist on üle 5 %. Kõigile teistele tarneriikidele tuleks eraldada üldine tariifikvoot („jääkkvoot“) ülejäänud impordi viimase kolme aasta keskmise alusel. |
|
(148) |
Riigipõhist tariifikvooti ei tuleks aga eespool kirjeldatud põhjustel eraldada neile riikidele, kelle ekspordimaht on igas asjaomases tootekategoorias hiljuti dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimeetmete tõttu oluliselt vähenenud. Need riigid peaksid jääma jääktariifikvoodi alla. |
|
(149) |
Konkreetselt tootekategooria 1 puhul („kuumvaltsitud lehtterase rullid“) leiab komisjon, et kuna umbes 60 % impordist on praegu hõlmatud dumpinguvastaste meetmetega, siis sobib kõige paremini üldine kvoot ilma riigipõhise eraldamiseta. |
|
(150) |
Lõpetuseks leiab komisjon, et liidu huvides on ka see, et kui tarneriik on enda riigipõhise tariifikvoodi ammendanud, peaks talle lubama juurdepääsu jääktariifikvoodile. Seda võimalust tuleks aga rakendada ainult perioodi viimases kvartalis, et tasakaalustada riigipõhiste tariifikvootidega riikide ning üldist tariifikvooti kasutavate riikide huve. See võimaldaks mitte ainult säilitada traditsioonilisi kaubandusvooge, vaid vältida ka seda, et osa jääktariifikvoodist jääks kasutamata. |
Tariifikvoodi ennustatavus aja jooksul
|
(151) |
Komisjon leiab, et ennustatavuse tagamiseks ei ole vaja kehtestada litsentsisüsteemi. |
|
(152) |
Esiteks on andmed impordi kujunemise kohta tariifikvoodi raames ja tollimaksuvaba kvoodi kasutamise raames avalikult kättesaadavad ja neid ajakohastatakse iga päev. Tariifikvoodi kasutamise andmed on leitavad järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/quota_consultation.jsp?Lang=et |
|
(153) |
Lisaks peaks ka riigipõhine eraldamine tagama traditsioonilistele tarnijatele ja kasutajatele täiendava ennustatavuse. Peale selle on riigil tema tariifikvoodi ammendumise korral võimalus eksportida saadaoleva jääkkvoodi raames, kuigi ainult perioodi viimases kvartalis, mis on kvoodi saadavuse seisukohast kõige kriitilisem periood. |
|
(154) |
Samuti on komisjon arvamusel, et jääktariifikvooti tuleks jaotada kvartalite kaupa, et tagada impordi ühtlane jaotumine aastale ning vältida seda, et perioodi alguses varutakse suurtes kogustes standardseid importtooteid, et vältida võimalikke tollimakse. Kasutamata kvartalite kaupa eraldatud tariifikvoodid kantaks automaatselt üle järgmisesse perioodi. |
Toote klassifikatsioon
|
(155) |
Komisjon on uurinud kasutajate ja importijate taotluseid enda toodetele spetsiifiliste alamkategooriate loomiseks. Täpsemalt on komisjon jõudnud seisukohale, et kahel tootekategoorial, nimelt kategooriatel 3 ja 4, on eriomadused, mille puhul on need taotlused vastuvõetavad. |
|
(156) |
Kategooria 4 – korrosioonikindlad lehed – hõlmab nii spetsiaalselt täpsete tootespetsifikatsioonide ja pikaajaliste lepingute alusel autotööstusele valmistatud tooteid kui ka teisi standardseid tooteid. Esimeste puhul on tarnijatel vaja kõigepealt saada tööstusharu pikaajaliseks täppisajastamise süsteemil põhinevaks varustamiseks vajalik sertifikaat. Selle tootekategooria puhul tunnistab komisjon, et on risk, et mõned spetsiifilised tootetüübid tõrjutakse tollimaksuvabast kvoodist välja standardsete toodete poolt, mida saab aasta alguses massiliselt tarnida ja varuda. |
|
(157) |
Peale selle kohaldatakse selle tootekategooria alla kuuluvate standardsete tootetüüpide suhtes praegu dumpinguvastaseid tollimakse, millel on eespool selgitatust tulenevalt ka mõju nii tulevasele impordi kujunemisele kui ka kvoodi eraldamisele. Fakt, et need spetsialiseeritumad tooted ei sisaldunud tootmisharu taotluses dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseks, viitab samuti sellele, et neid tuleks käsitleda standardsetest tootetüüpidest eraldi. |
|
(158) |
Mis puudutab kategooriat 3 (elektrotehniline lehtteras), siis väitis asjaomane kasutav tootmisharu samuti, et mõned spetsialiseeritud tooted, s.o mittesuundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras (27), tuleks samuti teistest selle kategooria toodetest eraldada. See taotlus põhineb asjaolul, et need tootetüübid on liidu majandusele strateegilise tähtsusega, kuna neid kasutatakse energia ja liikuvuse sektorites (nt uued energiasõidukid, tuuleturbiinid). Kasutajad ja importijad väidavad, et need tooted on suure väärtusega eritooted, millel on oht saada samasse tootekategooriasse kuuluvate standardtoodete poolt välja tõrjutud. Lisaks väitsid kasutajad ka seda, et liidu nõudlus kasvab lähitulevikus tõenäoliselt olulisel määral ning et tulevikus tuleks erikvooti vastavalt suurendada. Kuigi viimast väidet ei suudetud tõendusmaterjalidega nõuetekohaselt kinnitada, võimaldaks nende toodete eraldiseisev kvoot põhjendatud taotlusi tulevikus edasi uurida. |
|
(159) |
Veel leiab komisjon, et ilma meetme heastavat mõju kuidagi õõnestamata on võimalik luua nende tootekategooriate raames toodete alamkategooriad, millele eraldataks vastavalt nende oma kvoodid. |
|
(160) |
Eelnevast lähtudes nõustus komisjon taotlusega eraldada tootekategooria 4 (metalliga kaetud lehtteras) ja tootekategooria 3 (elektrotehniline lehtteras, v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras) kahte alamkategooriasse. |
Läbivaatamisklausel
|
(161) |
Lõpuks leiab komisjon, et tulenevalt liidu huvist võib tal tekkida vajadus kohandada eraldatud tariifikvoodi mahtu vastavalt lisades IV.1 ja IV.2 sätestatule, kui asjaolud meetmete kehtivusperioodil muutuvad. Läbivaatamine võiks hõlmata ükskõik millist tootekategooriat, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, sealhulgas (kuid mitte ainult) tootekategooriaid 3, 4, 6 ja 16, mille kohta esitati üksikasjalikke ja põhjendatud avaldusi nii uurimise käigus kui ka komisjoni peetud kahepoolsetel kohtumistel. Muutunud olukord võiks realiseeruda näiteks siis, kui liidu üldise nõudluse kasv või kahanemine mõnes tootekategoorias nõuaks tariifikvoodi mahu ümberhindamist, dumpinguvastaste või subsiidiumivastaste meetmete kehtestamist, mis võivad tulevast impordi kujunemist oluliselt mõjutada, või kui toimub mis tahes muutusi seoses USA paragrahviga 232, mis võib mõjutada otseselt käesoleva uurimise järeldusi, nimelt kaubavahetuse ümbersuunamise osas. Komisjon võib samuti läbi vaadata, kas meetmete rakendamisel võib olla negatiivne mõju eeliskaubanduspartneritega taotletavate integratsiooni eesmärkide saavutamisele, näiteks nende stabiilsuse või majandusarengu oluline ohustamine. Komisjon hindab olukorda korrapäraselt ja kaalub läbivaatamist vähemalt meetmete kehtestamise iga aasta lõpus. Komisjon algatab esimese läbivaatamise menetluse hiljemalt 1. juulil 2019. |
7.3. Järeldus liidu huvide kohta
|
(162) |
Eespool esitatud kaalutluste põhjal ning olles uurinud hoolikalt erinevaid kaalul olevaid huvisid, järeldab komisjon, et liidu huvi nõuab lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmist tariifikvoodi kujul, et vältida liidu tootjate olukorra edasist halvenemist. |
8. LÕPPMÄRKUSED
|
(163) |
Järeldatakse, et liidu terasetööstust ohustab oluline kahju seoses 26 tootekategooriaga ja et tõenäoliselt areneb see olukord kaitsemeetmete puudumise korral lähitulevikus tegelikuks oluliseks kahjuks. Samuti järeldatakse, et liidu huvides oleks võtta vastu asjakohased meetmed impordi edasise kasvu vältimiseks. |
8.1. Meetmete vorm ja tase
|
(164) |
Uurimise esialgses etapis leidis komisjon, et tariifikvoodi kujul kehtestatav meede oleks liidu terasetootjate ja kasutajate huvide tasakaalustamiseks parim meede. Kui sellist vormi sobivalt kohandada, võimaldaks see tuua impordi kasvu ajutiselt liidu terasetööstuse jaoks mittekahjustavale tasemele, säilitades klientide jaoks sobiva valiku tarneallikaid viisil, mis sobib kokku teraseturu pideva konkurentsipõhise toimimisega. |
|
(165) |
Eespool esitatud liidu huvide analüüsist lähtuvalt leiab komisjon, et tariifikvoot on tõesti parim meetmevorm erinevate kaalul olevate huvide tasakaalustamiseks, kuna sellega välditakse olulist kahju ja tagatakse traditsiooniliste kaubandusvoogude säilimine. |
|
(166) |
Kuigi märkustes, mida komisjonile pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitati, vaidlustasid enamik terasekasutajaid meetmete vastuvõtmise, anti neis ka kasulikke soovitusi meetmete seadistamiseks ja nende negatiivse turumõju minimeerimiseks. |
|
(167) |
Saadud märkuste hulgas puudutasid väga vähesed komisjoni esitletud mikrosimulatsioone ja makromudelit kvoodivälise tariifi taseme proportsionaalsuse kontrollimiseks. |
|
(168) |
Mis puudutab makromudelit, siis üks kolmanda riigi eksportijate ühendus kritiseeris seda, et Armingtoni mudelis tootekategooriate üldkomplekti suhtes kasutatavad paindlikkused erinevad neist, mida kasutatakse teatavate rohkem eristatud konkreetsete terasetoodete kategooriate uuringutes. Siiski ei pakkunud need isikud üldiseks arvutuseks alternatiivseid tasemeid. Sama ühendus väitis ka seda, et komisjon eiras hinnatasemete olulist tõusu USA turul, mis tõmbab hoolimata paragrahvi 232 kohastest meetmetest jätkuvalt importi ligi. Mikrosimulatsioonide osas heitsid üks liidu kasutajate ühendus ja mitu eksportijat ette, et mikrosimulatsioonide võrdlus oli tehtud ainult piiratud arvu tootekategooriate puhul, kuigi meetmed hõlmavad suuremat toodete hulka. Samuti kritiseerisid nad seda, et arvutused põhinesid teadete kohaselt Hiina tootjate kuludel, mida ei saa pidada kõigi impordiallikate suhtes tüüpiliseks. Mitu eksportijat väitsid, et komisjon ei ole eespool nimetatud mudeleid piisavalt selgitanud ning et sellisel alusel kvoodivälise tariifi 25 %-le fikseerimine on meelevaldne. |
|
(169) |
Komisjon leiab, et nii mikrosimulatsioonid kui ka makromudel on reaalsuse stiliseering, kuid vastupidiselt mõnele märkusele on need vahendid, mis võimaldavad alternatiivsete stsenaariumite tehnilist arutelu, et toetada poliitilised otsused pigem faktidele kui meelevaldsetele hinnangutele. |
|
(170) |
Komisjon soovib rõhutada, et tema poolt ajutiste meetmete etapis fikseeritud 25 %-lise kvoodivälise tariifi mõte on tulla toime liitu tuleva teraseimpordi olulise suurenemisega, mis on kõige hilisemal perioodil kiirenenud USA teraseimpordile kehtestatud üldise 25 %-lise tariifi tagajärjel (millel on piiratud hulk päritolupõhiseid ja väga piiravate kvootidega seotud erandeid) ning Türgi impordi 50 %-lise tariifi tagajärjel. USA selgesõnaline eesmärk oma meetmete kehtestamisel on saavutada tööstuspoliitiline eesmärk vähendada teraseimpordi mahtu kunstlikult 13,3 miljonile tonnile (Mt), mis omakorda võimaldab USA terasetööstusel tegutseda 80 % tootmisvõimsuse rakendusastme juures. |
|
(171) |
Vastupidiselt mõne huvitatud isiku seisukohale ei ole liidu 25 % suurune tariifiväline kvoot sel taustal meelevaldne, vaid näib olevat täiesti proportsionaalne meede ja täielikult kooskõlas eesmärgiga kaitsta liidu terasetööstust impordi kiire kasvu eest, mis pärineb viimasel perioodil suurel määral kaubavahetuse ümbersuunamisest, mida tekitavad USA protektsionistlikud meetmed. Tegelikult võiksid kogu maailma terase eksportijad, seistes silmitsi USA 25 % või 50 % suuruse tariifi või piiravate kvootidega, suunata oma ekspordi ümber liitu traditsioonilisest müügimahust suuremas mahus ning tekitada liidu terasetootmisharule kahju, kui liidus ei ole piisavalt tõhusat takistust hetkel, mil import hakkab traditsioonilisi mahte ületama. |
|
(172) |
Siin on taas oluline rõhutada, et kui paragrahvi 232 meetmete kohaseid tariife rakendatakse alates esimesest importimisest ja seetõttu moonutavad need tõsiselt importkaubanduse edasisi sissevooge, võimaldab liidu tariifikvoot jätkuvalt impordi sisenemist kõigist päritolukohtadest ilma täiendavate takistusteta ning avaldab mõju alles siis, kui iga päritolumaa traditsioonilisi impordivooge esindavad asjaomased kvoodid on ületatud, eriti USA meetmete tekitatud kaubavahetuse ümbersuunamise tõttu. |
|
(173) |
Kui liit ei kehtesta asjaomasele teraseimpordile kvoodiülest tariifi vähemalt USA rakendatava tariifiga võrdsel määral, saavutab sellisel juhul USA-sse eksportija müüki ELi ümber suunates täiendava marginaali või minimeerib selle kaotuse. See analüüs näitab, et liidule kaubavahetuse ümbersuunamise vastu minimaalset kaitset tagav tariifikvoodi alumine tase peaks olema vähemalt 25 %. See tase ei peata siiski kaubavahetuse ümbersuunamist. Kuna USA protektsionistlikud meetmed suruvad impordihindu üles, muutub kasumlikuks oluline osa USA terasetootmisest, mis ei olnud varem majanduslikult tasuv, tõrjudes importkaupa välja ja suunates kaubandusvooge teistele turgudele, kusjuures liit on atraktiivseim alternatiivne sihtkoht. |
|
(174) |
Selles kontekstis on liidu tootmisharu pakutud ja komisjoni poolt esialgses etapis tutvustatud mikromajanduslikud simulatsioonid liitu suunatud impordi brutomarginaali kohta keskse tähtsusega, et arutada, kuidas käitub äri mõistes eksportija, kes seisab silmitsi eespool osutatud valikuga müüa USA turul pärast paragrahvi 232 kohaste tariifide tasumist või eksportida alternatiivina oma traditsioonilist müüki ületades liitu suuremas mahus, et vältida USA tariifi maksmist. |
|
(175) |
Vastupidiselt mõne isiku esitatud märkustele on simulatsioonides kasutatud eeldused realistlikud ja konservatiivsed. Need ei põhine peamiselt Hiina kuludel. Simulatsioonis kasutatud kulude olulisim komponent on rahvusvaheliste hindade põhjal hinnatud toorainekogum. Hiina võrdlusandmeid kasutatakse suhteliselt väikese osa toorainele lisanduvate muutuvate lisakulude jaoks, kuna Hiina on tootekategooriate lõikes üks suurimaid eksportijaid. Valik kasutada impordi lõpphinna arvutamisel Hiinast liitu transportimise kulusid on väga konservatiivne eeldus, kuna teiste võimalike päritolumaade väiksemate veokulude kasutamisel oleks brutomarginaal suurem. |
|
(176) |
Kõnealused simulatsioonid võimaldavad arvutada kvoodivälise tariifi tegeliku taseme, mis suudaks tõkestada kaubavahetuse ümbersuunamist. Nagu ajutiste meetmete määruses selgitatakse, näitavad need simulatsioonid, et terase liitu suunatud eksportija müügi brutomarginaal on paljude erinevate kõige tüüpilisemate uurimisaluste terasetoodete kategooriate puhul üle 30 %, kusjuures mediaan on 34 %. Ainult selliste suurustega kvooti ületavad tariifid suudaksid tasakaalustada täielikult asjaomaste liitu suunatud teraseimpordi brutomarginaali ning see kõrvaldaks USA-sse eksportija stiimuli selleks, miks suunata ümber paigutatud müüki liidu turule, kuna sellise tariifi puhul kaotaks see majandusliku mõttekuse. |
|
(177) |
Seda arvestades on liit otsustanud võtta vastu vähim turgu moonutava kvooti ületava tariifi taseme 25 %, mis on eespool arutatud valikutest madalamate seas. Nagu selgitatud, ei anna see tariifi ületav kvoot täielikku kaitset, mis kindlustaks liidu kaubavahetuse ümbersuunamise suhtes. Vastupidi, see võimaldaks mitte ainult traditsioonilise impordi jätkuvalt vaba sissetulekut, vaid lisaks sellele võimaldavad kõnealused tariifitasemed ka seda, et hoolimata tariifi maksmisest jääb piiratud osa kaubanduse ümberpaigutumisest tulenevast müügist liidu turul endiselt võimalikuks, isegi kui ületatakse traditsioonilisi müügimahte, et vastata ootuste kohaselt suurenevale nõudlusele. |
|
(178) |
Seoses paljude huvitatud isikute esitatud märkustega ühtse makromajandusliku mudeli kasutamise kohta, mis koondab kõik tootekategooriad, selle asemel, et kasutada mudelis rohkem eristatud analüüsi, leiab komisjon, nagu selgitatud uurimise esialgses etapis ja eespool punktis 2, et arvestades tootekategooriate tugevaid omavahelisi seoseid pakkumise ja nõudluse seisukohast, on selline üldine hindamine täielikult asjakohane, eriti kui kasutada konservatiivseid paindlikkusväärtuseid. |
|
(179) |
Ajutises määruses ütles komisjon, et uurib enne lõpliku seisukoha vastuvõtmist impordi arengut täpsemalt. USA ja liidu uurimisaluste terasetoodete kategooriate impordistatistika näitab, et hoolimata olulisest paragrahvi 232 kohaste meetmete põhjustatud hinnatõusust USA turul on USAs viimasel kuuel kuul alates 2018. aasta maist import oluliselt ja püsivalt vähenenud, mis langeb kokku samaaegse samade terasetoodete kategooriate püsiva impordimahu kasvuga liidu turul. Alates 2018. aasta maist kuni septembrini vähenes uurimisaluste tootekategooriate import USA-sse võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 2,6 miljoni tonni võrra, samal ajal kui ELi samade toodete import tõusis järsult 2 miljoni tonni võrra (77 % USA vähenemisest). See näitab ilmset kasvutendentsi. Need andmed näitavad selgelt, et USA paragrahvi 232 protektsionistlike meetmete kavandatav mõju tuua kaasa terase impordi vähenemine võrreldes 2017. aastaga 13,3 miljoni tonni võrra on hästi toimima hakanud. Seetõttu ei näi täheldatud hiliseimad impordisuundumused olevat vastuolus mudelis võimaliku kaubavahetuse ümbersuunamise kohta tehtud eeldustega ehk umbes 70 %-ga sellest, mida USA meetmed võiksid kokkuvõttes aja jooksul saavutada, kui nende täielik protektsionistlik mõju on realiseerunud. Samuti ei ole see vastuolus eelnevast tuleneva vajadusega rakendada kvoodivälist tariifi üle 30 %, et liidu turgu täielikult nende mõjude eest kaitsta. See määr on kooskõlas ka eespool kirjeldatud mikromajanduslike simulatsioonide tulemusega. |
|
(180) |
Sellega seoses on komisjon otsustanud kinnitada kvoodivälise tariifimäära 25 %, mis on madalaim ja vähim häireid põhjustav parandusmeede, millega vastata USA paragrahvi 232 kohastest meetmetest tulenevale kaubavahetuse ümbersuunamisele. |
8.2. Tariifikvootide haldamine
|
(181) |
Nagu eespool selgitatud, on liidu huvidest lähtudes ning traditsiooniliste kaubandusvoogude võimalikult suurel määral säilitamiseks parim viis tariifikvootide optimaalse kasutuse tagamiseks eraldada need vaatlusaluse toote olulise tarnehuviga riikidele ning eraldada kvoodid teistele riikidele nende kuupäevade kronoloogilises järjekorras, millal vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid on heaks kiidetud, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (28). Niisugune haldamismeetod nõuab tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. |
|
(182) |
Võimalus arenguriikidest pärit importkaupade suhtes tariifikvoote mitte kohaldada sõltub nende kaupade päritolust. Seepärast tuleks kohaldada praegu liidus kehtivaid mittesooduspäritolu kindlakstegemise kriteeriume. |
|
(183) |
Lõplike meetmete kohaldamisel määratakse traditsiooniliste kaubandusvoogude jätkumise võimaldamiseks eristatud kvoot igale tootekategooriale, millele käesolev määrus lõplikud meetmed kehtestab. |
8.3. Kohaldatavad dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed
|
(184) |
Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordasid mitu kasutajat ja importijat oma väiteid, et liidu tootjad ei vaja olemasolevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete tõttu täiendavat kaitset ning et igal juhul ei tohiks kaitsemeetmeid ning dumpingu- ja subsiidiumivastaseid meetmeid üksteisele lisada. |
|
(185) |
Komisjon tuletab meelde, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete eesmärk ei ole mitte sulgeda liidu turgu, vaid heastada kahjustavate kaubandustavade mõju. Seega on need meetmed suunatud ainult konkreetsete riikide dumpingule ja subsideerimisele, need on käesoleva meetmega kehtestatavatest kaitsemeetmetest erineva kohaldamisala ja eesmärgiga ning need ei ole kaitsemeetmetega teineteist välistavad. |
|
(186) |
Nagu aga ajutise määruse põhjenduses 117 öeldud, tunnistab komisjon, et dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kombineerimine kaitsemeetmetega võib põhjustada soovitust suuremat mõju. Kuna selline kuhjumise probleem tekiks alles pärast tariifikvoodi ülempiiri saavutamist, uurib komisjon vajadust probleemiga tegelemiseks hilisemas etapis ja nõuetekohase protsessi alusel. Selles raamistikus võib komisjon n-ö kahekordsete abinõude kehtestamise vältimiseks kaaluda tariifikvoodi ületamise korral kehtivate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kohaldamise peatamist või nende vähendamist, tagamaks. et nende meetmete koosmõju ei ületa kehtivate kaitsemeetmete või dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimaksude kõrgeimat taset. |
8.4. Kestus
|
(187) |
Komisjon on seisukohal, et meetmed peaksid kehtima kolm aastat (hõlmates ajutiste meetmete kehtivusaega), nii et need aeguvad 30. juunil 2021. Tariifikvoot peaks olema avatud perioodideks 2. veebruarist 2019 kuni 30. juunini 2019, seejärel perioodiks 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 ning seejärel perioodiks 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021, nagu on määratletud IV lisas iga vaatlusaluse tootekategooria puhul. |
|
(188) |
Kuna meetmete kestus ületab üht aastat, tuleb neid kohaldamisperioodil korrapäraste vahemike järel järk-järgult liberaliseerida. Komisjoni arvates on meetmete liberaliseerimiseks sobivaim viis suurendada tariifivaba kvoodi määra iga aasta järel 5 % võrra. See peaks sisaldama ajutiste meetmete kohaldamisperioodi, mis tähendab, et esimene liberaliseerimine peaks toimuma 1. juulil 2019 ning teine 1. juulil 2020. Edaspidi jätkub liberaliseerimine sama korra alusel. |
8.5. Terasetoodete järelevalve
|
(189) |
Käesoleva uurimise alla kuuluvate terasetoodete järelevalvemeetmed kehtestati 2016. aasta aprillis, kuna näis, et imporditendentsid võivad hakata põhjustama olulist kahju. Käesoleva uurimise järeldusi ning lõplike kaitsemeetmete kehtestamist arvestades leiab komisjon, et kaitsemeetmete kohaldamisalasse kuuluvate terasetoodete järelevalvesüsteem tuleks kaitsemeetmete kehtivusajaks peatada. |
9. TEATAVATE RIIKIDE VÄLJAJÄTMINE LÕPLIKE MEETMETE KOHALDAMISALAST
|
(190) |
Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele ei tohiks ajutisi meetmeid kohaldada ühegi WTO-sse kuuluvast arenguriigist pärineva toote suhtes, kui selle impordi osakaal ei ületa 3 % selle toote liitu suunatud impordist, tingimusel et alla 3 % impordi osakaaluga WTO liikmetest riikide arvele ei jää tervikuna käsitledes rohkem kui 9 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu. |
|
(191) |
Komisjoni esialgne otsus näitab, et teatavatest arenguriikidest pärit asjaomased tootekategooriad vastavad eespool nimetatud erandi kohaldamise nõuetele. Lisas III.2 („Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid“) on täpsustatud arenguriigid käesoleva määruse tähenduses. Samuti nimetatakse iga 26 tootekategooria puhul arenguriigid, kelle suhtes ajutisi meetmeid kohaldatakse. Komisjon peab asjakohaseks arvutada arenguriikidest pärit impordi mahu kõige hilisema perioodi kohta kättesaadavate statistiliste andmete alusel iga tootekategooria kohta, kuna tariifikvoot määratakse ka tavapäraste kaubavoogude puhul iga kategooria kohta eraldi. |
|
(192) |
Kuna WTO liikmetest arenguriikide väljajätmist tuleks kohaldada seni, kuni nende osa liidu impordis ei ületa 3 %, hakkab komisjon olukorda regulaarselt ja vähemalt iga kaitsemeetmete kohaldamise aasta lõpul hindama, et uurida, kas mõni riik on ületanud eespool nimetatud piirmäära ja tuleks seejärel lisada kaitsemeetmete kohaldamisalasse. |
|
(193) |
Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 80, leiab komisjon, arvestades turgude tihedat integreeritust EMP liikmesriikidega ning nendest riikidest pärit impordi üldarve ja kaubavahetuse ümbersuunamise väikest riski, et Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit hindamisalused tooted tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, Peale selle tuleks kahepoolsete kohustuste täitmiseks jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja ka teatavad riigid, millega liit on sõlminud hetkel kehtiva (29) majanduspartnerluse lepingu. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei saanud komisjon ühtki märkust, mis toonuks kaasa nende järelduste muutumise, mis seetõttu kinnitatakse. |
10. LIIDU JA KOLMANDATE RIIKIDE VAHELISTEST KAHEPOOLSETEST LEPINGUTEST TULENEVAD KOHUSTUSED.
|
(194) |
Komisjon veendus, et käesoleva määruse kohaselt võetud kaitsemeetmed vastavad ka teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest tulenevate kohustustele. |
|
(195) |
Sellega seoses märgitakse, et leiti, et import endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist liitu on uurimisperioodil märkimisväärselt kasvanud ning on aidanud kaasa liidu terasetööstuses olulise kahju ohu tekkimisele. Selline import vastab seega kaitsemeetmete võtmise tingimustele vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (30) artikli 37 lõikele 1. |
|
(196) |
Samuti leitakse, et võttes arvesse uurimise ulatust ja järeldusi, on terasesektoris tõsiseid häireid, ning seetõttu on kaitsemeetmed õigustatud ka Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 1972. aastal sõlmitud lepingu (31) artikli 26 alusel. |
|
(197) |
Viimasena, ka Türgist pärit import vastab Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Türgi Vabariigi vahelise lepingu (mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist) (32) artikli 12 tingimustele ning Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerimislepingu juurde kuuluva 23. novembril 1970. aastal allkirjastatud lisaprotokolli (33) artikli 60 tingimustele. |
11. LÕPPMÄRKUSED
|
(198) |
Võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat (34), on asjakohane sätestada viivisemäär lõplike tollimaksude võimaliku tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted sellist viivisemäära ette ei näe ja riiklike eeskirjade kohaldamine tekitaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi olenevalt sellest, milline liikmesriik on tollivormistuseks valitud. |
|
(199) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on vastavalt kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Kui artiklitest 6 ja 7 ei tulene teisiti, avatakse käesolevaga tariifikvoot kõigi 26 vaatlusaluse tootekategooria impordiks liitu (mille määratlemiseks viidatakse CN-koodidele, mis on täpsustatud sellega seoses I lisas) ja igaks lisas IV.1 ja IV.2 sätestatud perioodiks.
2. Iga vaatlusaluse tootekategooria puhul, välja arvatud tootekategooria 1 puhul, eraldatakse osa tariifikvoodist IV lisas sätestatud riikidele.
3. Iga tariifikvoodi ülejäänud osa ning tootekategooria 1 tariifikvoot eraldatakse ajalises järjekorras, võttes aluseks kehtivusaja iga kvartali jaoks võrdselt kehtestatud tariifikvoodi.
4. Iga kvartali kvoodi jagamine peatatakse 20. komisjoni tööpäeval pärast kvartali lõppu. Iga kvartali lõpus kantakse tariifikvoodi kasutamata jääk automaatselt järgmisse kvartalisse. Iga lõpliku tariifikvoodi kohaldamisaasta viimase kvartali lõpu kasutamata jääki ei kanta üle.
5. Kui lõike 2 kohane asjaomane kvoot on ühe konkreetse riigi puhul ammendatud, võib sellest riigist importida sama tootekategooria ülejäänud tariifikvoodi raames. Seda sätet kohaldatakse ainult lõpliku tariifikvoodi iga kohaldamisaasta viimases kvartalis.
6. Kui asjaomane tariifikvoot on ammendatud või kui tootekategooriate impordi suhtes asjaomased tariifikvoodid ei kehti, kohaldatakse lisas IV.1 sätestatud tootekategooriate suhtes 25 % lisatollimaksu, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist.
Artikkel 2
1. Kõigi nende toodete päritolu, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, määratakse kindlaks liidus kehtivate mittesooduspäritolu käsitlevate sätete kohaselt.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Viivisintress, mida tuleb maksta tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivisintressi saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ja mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.
Artikkel 3
Artiklis 1 sätestatud tariifikvoote haldavad komisjon ja liikmesriigid vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 49–54 sätestatud tariifikvootide haldamise süsteemile.
Artikkel 4
Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et tagada käesoleva määruse täitmine.
Artikkel 5
1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei kohaldata IV lisas loetletud 26 tootekategooria sellise impordi suhtes, mis pärineb ühest III lisas määratletud arenguriigist, artiklis 1 nimetatud meetmeid.
2. Lisas III.2 täpsustatakse iga IV lisas sätestatud 26 tootekategooria puhul päritoluriigid, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 1 sätestatud meetmeid.
Artikkel 6
1. Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit toodete suhtes artiklis 1 sätestatud meetmeid ei kohaldata.
2. Samuti ei kohaldata artiklis 1 sätestatud meetmeid järgmiste riikide suhtes: Botswana, Côte d'Ivoire, eSwatini, Fidži, Ghana, Kamerun, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia.
Artikkel 7
Artiklis 1 sätestatud meetmete kehtivusajaks peatatakse IV lisas nimetatud toodete puhul eelneva järelevalve meetmed, mis on jõus tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2016/670 (35).
Artikkel 8
Lisades IV.1 ja IV.2 sätestatud perioodi vältel võib komisjon asjaolude muutumise korral meetmeid läbi vaadata.
Artikkel 9
Kõik rakendusmääruse (EL) 2018/1013 kohaselt käesoleva määruse IV lisas sätestatud toodete puhul makstud lisatollimaksu summad nõutakse lõplikult sisse rakendusmääruse (EL) 2018/1013 artikli 1 lõikes 3 sätestatud mahus.
Artikkel 10
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. jaanuar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.
(2) ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.
(3) Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1013, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes (ELT L 181, 18.7.2018, lk 39).
(4) Teade kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta seoses terasetoodete impordiga (ELT C 111, 26.3.2018, lk 29).
(5) Teade, millega muudetakse teadet kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta seoses terasetoodete impordiga (ELT C 225, 28.6.2018, lk 54).
(6) WTO apellatsioonikogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, punkt 319.
(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1694/2002 (EÜT L 261, 28.9.2002, lk 1).
(8) WTO vaekoja aruanne „Dominican Republic – Safeguard Measures on Imports of Polypropylene Bags and Tubular Fabric“, WT/DS415/R, WT/DS416/R, WT/DS417/R, WT/DS418/R, punktid 7.177 ja 7.236.
(9) Botswana, Côte d'Ivoire, eSwatini, Fidži, Ghana, Kamerun, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia.
(10) Need olid kategooriad 10, 11, 19, 24 ja 27.
(11) Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, India, Hiina Rahvavabariik, Lõuna-Korea, Türgi ja Venemaa.
(12) WTO apellatsioonikogu aruanne, „Argentina – Safeguard Measures on Imports of Footwear“, WT/DS121/9, punkt 131.
(13) WTO vaekogu aruanne, „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Wheat Gluten from the European Communities“, WT/DS166/R, punkt 8.31.
(14) WTO vaekogu aruanne, „Ukraine – Definitive Safeguard Measures on Passenger Cars“, WT/DS468/R, 26. juuni 2015, punkt 7.146.
(15) WTO vaekogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, punkt 10.168.
(16) WTO apellatsioonikogu aruanne, „Argentina – Safeguard Measures on Imports of Footwear“, WT/DS121/AB/R, vastu võetud 12. jaanuaril 2000, punkt 130.
(17) WTO vaekogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, joonealune märkus 17, punkt 374.
(18) WTO vaekogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, punkt 10.168, joonealune märkus 16, punkt 7.132.
(19) https://www.globaltradealert.org/reports/download/44, lk 11.
(20) COM(2016) 155 (final), 16. märts 2016.
(21) Allikas: Global Trade Atlas.
(22) https://www.cbp.gov/trade/quota/bulletins/qb-18-126-absolute-quota-aluminum-products-argentina-brazil-south-korea
(23) USA paragrahvi 232 kohased meetmed jõustusid 8. märtsil 2018 ning komisjon uuris andmeid kuni 2018. aasta septembrini.
(24) Äriühing ja teadete kuupäevad, miljonites lühikestes tonnides: Big River, 25.4.2018 ja 29.6.2018, 3,2; US Steel, 5.3.2018, 2,8; JSW Steel, 26.3.2018 ja 21.6.2018, 2,5; Nucor, 10.1.2018, 2.3.2018, 11.5.2018 ja 7.9.2018, 2,25; North Star Bluescope, 13.8.2018, 0,7–1,0; Liberty Steel Group, 26.6.2018, 0,75; Republic Steel Group, 12.3.2018 ja 19.7.2018, 0,66; Steel Dynamics, 26.6.2018, 0,4. Selle mitteammendava 2018. aastal ajakirjanduses avaldatud teadete loetelu (peamiselt äriühingute pressiteated) alusel kavandatav kogu võimsuse laiendamine moodustab 13,5 miljonit lühikest tonni, mis võrdub umbes 12 miljoni tonniga.
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 määrusega (EL) 2018/825 (ELT L 143, 7.6.2018, lk 6)) artikli 7 lõige 2c.
(26) WTO apellatsioonikogu aruanne, „US- Line Pipe“, WT/DS202, punkt 235.
(27) CN-koodid 7225 19 90 ja 7226 19 80.
(28) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
(29) Botswana, Côte d'Ivoire, eSwatini, Fidži, Ghana, Kamerun, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia.
(30) ELT L 84, 20.3.2004, lk 13.
(31) EÜT L 300, 31.12.1972, lk 189.
(32) EÜT L 227, 7.9.1996, lk 3.
(33) EÜT L 293, 29.12.1972, lk 3.
(34) Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. jaanuari 2017. aasta otsus kohtuasjas C-365/15, Wortmann vs. Hauptzollamt Bielefeld, EU:C:2017:19, punktid 35–39.
(35) Komisjoni 28. aprill 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/670, millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi üle (ELT L 115, 29.4.2016, lk 37).
I LISA
Vaatlusalune toode
|
Tootenumber |
Tootekategooria |
CN-koodid |
|
1 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad |
7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99 |
|
2 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed |
7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00 |
|
3 |
Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras) |
7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10 , 7225 19 90 , 7226 19 80 |
|
4 |
Metalliga kaetud lehtteras |
7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 41 00 , 7210 49 00 , 7210 61 00 , 7210 69 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 30 00 , 7212 50 20 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 61 , 7212 50 69 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7225 92 00 , 7225 99 00 , 7226 99 10 , 7226 99 30 , 7226 99 70 |
|
5 |
Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras |
7210 70 80 , 7212 40 80 |
|
6 |
Tinatatud tooted |
7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20 |
|
7 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid |
7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60 |
|
8 |
Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad |
7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00 |
|
9 |
Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad |
7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80 |
|
10 |
Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid |
7219 21 10 , 7219 21 90 |
|
11 |
Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras |
7225 11 00 , 7226 11 00 |
|
12 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid |
7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00 |
|
13 |
Varbmaterjal |
7214 20 00 , 7214 99 10 |
|
14 |
Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid |
7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90 |
|
15 |
Roostevabast terasest valtstraat |
7221 00 10 , 7221 00 90 |
|
16 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat |
7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95 |
|
17 |
Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid |
7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90 |
|
18 |
Sulundkonstruktsioonid |
7301 10 00 |
|
19 |
Raudteematerjal |
7302 10 22 , 7302 10 28 , 7302 10 40 , 7302 10 50 , 7302 40 00 |
|
20 |
Gaasitorud |
7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77 |
|
21 |
Õõnesprofiilid |
7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99 |
|
22 |
Roostevabast terasest õmblusteta torud |
7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 10 , 7304 49 93 , 7304 49 95 , 7304 49 99 |
|
23 |
Terasest kandetorud |
7304 51 12 , 7304 51 18 , 7304 59 32 , 7304 59 38 |
|
24 |
Muud õmblusteta torud |
7304 19 10 , 7304 19 30 , 7304 19 90 , 7304 23 00 , 7304 29 10 , 7304 29 30 , 7304 29 90 , 7304 31 20 , 7304 31 80 , 7304 39 10 , 7304 39 52 , 7304 39 58 , 7304 39 92 , 7304 39 93 , 7304 39 98 , 7304 51 81 , 7304 51 89 , 7304 59 10 , 7304 59 92 , 7304 59 93 , 7304 59 99 , 7304 90 00 |
|
25 |
Suured keevistorud |
7305 11 00 , 7305 12 00 , 7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00 |
|
26 |
Muud keevistorud |
7306 11 10 , 7306 11 90 , 7306 19 10 , 7306 19 90 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 11 , 7306 30 19 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 20 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00 |
|
27 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid |
7215 10 00 , 7215 50 11 , 7215 50 19 , 7215 50 80 , 7228 10 90 , 7228 20 99 , 7228 50 20 , 7228 50 40 , 7228 50 61 , 7228 50 69 , 7228 50 80 |
|
28 |
Legeerimata terasest traat |
7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90 |
II LISA
II.1. Impordi kasv 26 tootekategooria puhul (tonnides)
|
Tootenumber |
Tootekategooria |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
Hiliseim periood (HP) |
Kasv HP-l võrreldes 2013. aastaga |
|
1 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad |
4 867 242 |
5 263 815 |
7 854 395 |
8 610 847 |
7 048 217 |
7 209 718 |
48 % |
|
2 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed |
1 837 875 |
1 906 067 |
2 761 337 |
2 007 299 |
2 463 937 |
2 463 941 |
34 % |
|
3 |
Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras) |
266 355 |
284 376 |
279 777 |
312 647 |
377 744 |
433 526 |
63 % |
|
4 |
Metalliga kaetud lehtteras |
1 855 325 |
2 203 135 |
2 688 830 |
3 924 906 |
5 019 132 |
4 637 052 |
150 % |
|
5 |
Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras |
681 646 |
725 004 |
622 482 |
730 619 |
919 000 |
937 693 |
38 % |
|
6 |
Tinatatud tooted |
549 941 |
660 743 |
634 722 |
754 638 |
616 810 |
735 928 |
34 % |
|
7 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid |
1 439 430 |
1 968 634 |
2 573 220 |
2 834 744 |
2 549 694 |
2 374 170 |
65 % |
|
8 |
Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad |
157 197 |
213 885 |
247 090 |
326 631 |
407 886 |
408 468 |
160 % |
|
9 |
Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad |
645 004 |
954 179 |
697 199 |
753 058 |
869 091 |
972 415 |
51 % |
|
10 |
Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid |
26 799 |
34 700 |
31 586 |
25 995 |
27 704 |
28 677 |
7 % |
|
12 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid |
942 999 |
1 265 397 |
1 233 328 |
1 429 511 |
1 419 973 |
1 792 392 |
90 % |
|
13 |
Varbmaterjal |
528 702 |
972 572 |
1 430 000 |
1 292 936 |
1 191 379 |
1 755 338 |
232 % |
|
14 |
Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid |
114 638 |
149 670 |
144 875 |
149 499 |
161 973 |
184 811 |
61 % |
|
15 |
Roostevabast terasest valtstraat |
52 068 |
71 209 |
57 542 |
58 659 |
63 022 |
69 786 |
34 % |
|
16 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat |
1 107 169 |
1 267 308 |
1 694 707 |
2 001 322 |
2 093 877 |
2 354 164 |
113 % |
|
17 |
Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid |
222 797 |
274 863 |
267 851 |
387 353 |
262 759 |
373 732 |
68 % |
|
18 |
Sulundkonstruktsioonid |
15 871 |
16 497 |
14 051 |
36 683 |
84 549 |
83 502 |
426 % |
|
19 |
Raudteematerjal |
14 587 |
25 532 |
23 202 |
12 494 |
18 232 |
23 013 |
58 % |
|
20 |
Gaasitorud |
275 378 |
349 078 |
314 471 |
354 261 |
401 410 |
445 569 |
62 % |
|
21 |
Õõnesprofiilid |
485 038 |
578 426 |
602 190 |
757 274 |
862 889 |
956 360 |
97 % |
|
22 |
Roostevabast terasest õmblusteta torud |
42 417 |
55 590 |
54 948 |
51 614 |
49 593 |
49 781 |
17 % |
|
24 |
Muud õmblusteta torud |
440 696 |
509 052 |
448 761 |
448 333 |
410 822 |
480 600 |
9 % |
|
25 |
Suured keevistorud |
295 502 |
418 808 |
218 549 |
171 512 |
1 053 049 |
720 886 |
144 % |
|
26 |
Muud keevistorud |
462 137 |
484 915 |
494 914 |
526 634 |
551 764 |
558 457 |
21 % |
|
27 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid |
446 086 |
514 066 |
479 271 |
454 924 |
454 921 |
501 232 |
12 % |
|
28 |
Legeerimata terasest traat |
555 798 |
700 560 |
683 041 |
726 158 |
714 480 |
762 600 |
37 % |
II.2. Impordi kasv kahe tootekategooria puhul (tonnides)
|
Tootenumber |
Tootekategooria |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
Hiliseim periood (HP) |
Kasv HP-l võrreldes 2013. aastaga |
|
11 |
Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras |
114 388 |
112 258 |
101 737 |
109 518 |
99 917 |
106 570 |
– 7 % |
|
23 |
Terasest kandetorud |
7 475 |
8 998 |
8 337 |
7 035 |
6 137 |
6 265 |
– 16 % |
III LISA
III.1. Arenguriikide loetelu, WTO liikmed
Afganistan, Albaania, Angola, Antigua ja Barbuda, Argentina, Armeenia, Bahrein, Bangladesh, Barbados, Belize, Benin, Boliivia, Botswana, Brasiilia, Brunei Darussalam, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Kambodža, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Tšiili, Hiina, Colombia, Kongo, Costa Rica, Côte d'Ivoire, Kuuba, Kongo Demokraatlik Vabariik, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, El Salvador, Eswatini, Fidži, Gabon, Gambia, Gruusia, Ghana, Grenada, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Guyana, Haiti, Honduras, Hongkong, India, Indoneesia, Jamaica, Jordaania, Kasahstan, Keenia, Kuveit, Kirgiisi Vabariik, Laose Demokraatlik Rahvavabariik, Lesotho, Libeeria, Macau, Madagaskar, Malawi, Malaisia, Maldiivid, Mali, Mauritaania, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Maroko, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Niger, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Panama, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Peruu, Filipiinid, Katar, Ruanda, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, Saudi Araabia, Senegal, Seišellid, Sierra Leone, Saalomoni Saared, Lõuna-Aafrika Vabariik, Sri Lanka, Suriname, Tadžikistan, Tansaania, Tai, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Türgi, Uganda, Ukraina, Araabia Ühendemiraadid, Uruguay, Vanuatu, Venezuela, Vietnam, Jeemen, Sambia, Zimbabwe
III.2. Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid
|
Riik/tooterühm |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
12 |
13 |
14 |
15 |
16 |
17 |
18 |
19 |
20 |
21 |
22 |
24 |
25 |
26 |
27 |
28 |
|
Brasiilia |
x |
x |
|
|
|
x |
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
Hiina |
|
|
x |
x |
|
x |
|
x |
|
x |
x |
|
|
x |
|
|
x |
x |
|
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
Egiptus |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |
|
|
|
|
x |
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
|
|
|
|
|
|
India |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|
x |
x |
|
|
|
|
x |
|
x |
|
|
x |
|
|
|
Indoneesia |
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Malaisia |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mehhiko |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
Moldova |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tai |
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Türgi |
x |
x |
|
x |
x |
|
|
|
x |
x |
x |
x |
|
|
x |
x |
|
x |
x |
x |
|
|
x |
x |
x |
x |
|
Ukraina |
x |
x |
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
x |
x |
|
x |
x |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
|
x |
x |
|
Araabia Ühendemiraadid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
x |
x |
|
x |
|
|
|
|
x |
|
|
|
Vietnam |
|
x |
|
x |
|
|
|
|
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IV LISA
IV.1. Tariifikvootide mahud
|
Tootenumber |
Tootekategooria |
CN-koodid |
Jaotamine riigiti (vajaduse korral) |
2.2.2019 – 30.6.2019 |
1.7.2019 – 30.6.2020 |
1.7.2020 – 30.6.2021 |
Lisatollimaksu määr |
Seerianumbrid |
|
Tariifikvootide maht (netotonnides) |
Tariifikvootide maht (netotonnides) |
Tariifikvootide maht (netotonnides) |
||||||
|
1 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad |
7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99 |
Kõik kolmandad riigid |
3 359 532,08 |
8 641 212,54 |
9 073 273,16 |
25 % |
|
|
2 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed |
7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00 |
India |
234 714,39 |
603 720,07 |
633 906,07 |
25 % |
09.8801 |
|
Korea Vabariik |
144 402,99 |
371 425,82 |
389 997,11 |
25 % |
09.8802 |
|||
|
Ukraina |
102 325,83 |
263 197,14 |
276 357,00 |
25 % |
09.8803 |
|||
|
Brasiilia |
65 398,61 |
168 214,89 |
176 625,64 |
25 % |
09.8804 |
|||
|
Serbia |
56 480,21 |
145 275,43 |
152 539,20 |
25 % |
09.8805 |
|||
|
Muud riigid |
430 048,96 |
1 106 149,42 |
1 161 456,89 |
25 % |
||||
|
3.A |
Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras) |
7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10 |
Korea Vabariik |
1 923,96 |
4 948,72 |
5 196,15 |
25 % |
09.8806 |
|
Hiina |
822,98 |
2 116,84 |
2 222,68 |
25 % |
09.8807 |
|||
|
Venemaa |
519,69 |
1 336,71 |
1 403,54 |
25 % |
09.8808 |
|||
|
Iraani Islamivabariik |
227,52 |
585,21 |
614,47 |
25 % |
09.8809 |
|||
|
Muud riigid |
306,34 |
787,96 |
827,35 |
25 % |
||||
|
3.B |
7225 19 90 , 7226 19 80 |
Venemaa |
51 426,29 |
132 276,00 |
138 889,80 |
25 % |
09.8811 |
|
|
Korea Vabariik |
31 380,40 |
80 715,02 |
84 750,77 |
25 % |
09.8812 |
|||
|
Hiina |
24 187,01 |
62 212,57 |
65 323,20 |
25 % |
09.8813 |
|||
|
Taiwan |
18 144,97 |
46 671,54 |
49 005,12 |
25 % |
09.8814 |
|||
|
Muud riigid |
8 395,39 |
21 594,19 |
22 673,90 |
25 % |
||||
|
4.A (5) |
Metalliga kaetud lehtteras |
TARICi koodid: 7210410020 , 7210490020 7210610020 , 7210690020 , 7212300020 , 7212506120 , 7212506920 , 7225920020 , 7225990011 , 7225990022 , 7225990040 , 7226997011 , 7226997091 , 7226997094 7225990091 , 7225990092 , 7226993010 , |
Korea Vabariik |
69 571,10 |
178 947,15 |
187 894,51 |
25 % |
09.8816 |
|
India |
83 060,42 |
213 643,66 |
224 325,84 |
25 % |
09.8817 |
|||
|
Muud riigid |
761 518,93 |
1 958 739,13 |
2 056 676,09 |
25 % |
||||
|
4.B (7) |
CN-koodid: 7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 50 20 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7226 99 10 TARICi koodid: 7210410080 , 7210490080 , 7210610080 , 7210690080 , 7212300080 , 7212506180 , 7212506980 , 7225920080 , 7225990025 , 7225990095 , 7226993090 , 7226997019 , 7226997096 |
Hiina |
204 951,07 |
527 164,42 |
553 522,64 |
25 % |
09.8821 |
|
|
Korea Vabariik |
249 533,26 |
641 836,39 |
673 928,21 |
25 % |
09.8822 |
|||
|
India |
118 594,25 |
305 041,91 |
320 294,00 |
25 % |
09.8823 |
|||
|
Taiwan |
49 248,78 |
126 675,12 |
133 008,88 |
25 % |
09.8824 |
|||
|
Muud riigid |
125 598,05 |
323 056,72 |
339 209,55 |
25 % |
||||
|
5 |
Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras |
7210 70 80 , 7212 40 80 |
India |
108 042,36 |
277 900,89 |
291 795,94 |
25 % |
09.8826 |
|
Korea Vabariik |
103 354,11 |
265 842,04 |
279 134,14 |
25 % |
09.8827 |
|||
|
Taiwan |
31 975,79 |
82 246,46 |
86 358,79 |
25 % |
09.8828 |
|||
|
Türgi |
21 834,45 |
56 161,42 |
58 969,49 |
25 % |
09.8829 |
|||
|
endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |
16 331,15 |
42 006,13 |
44 106,44 |
25 % |
09.8830 |
|||
|
Muud riigid |
43 114,71 |
110 897,39 |
116 442,26 |
25 % |
||||
|
6 |
Tinatatud tooted |
7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20 |
Hiina |
158 139,17 |
406 757,31 |
427 095,17 |
25 % |
09.8831 |
|
Serbia |
30 545,88 |
78 568,52 |
82 496,95 |
25 % |
09.8832 |
|||
|
Korea Vabariik |
23 885,70 |
61 437,55 |
64 509,42 |
25 % |
09.8833 |
|||
|
Taiwan |
21 167,00 |
54 444,65 |
57 166,88 |
25 % |
09.8834 |
|||
|
Brasiilia |
19 730,03 |
50 748,55 |
53 285,98 |
25 % |
09.8835 |
|||
|
Muud riigid |
33 167,30 |
85 311,19 |
89 576,75 |
25 % |
||||
|
7 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid |
7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60 |
Ukraina |
339 678,24 |
873 702,59 |
917 387,71 |
25 % |
09.8836 |
|
Korea Vabariik |
140 011,38 |
360 129,93 |
378 136,43 |
25 % |
09.8837 |
|||
|
Venemaa |
115 485,12 |
297 044,77 |
311 897,01 |
25 % |
09.8838 |
|||
|
India |
74 811,09 |
192 425,17 |
202 046,43 |
25 % |
09.8839 |
|||
|
Muud riigid |
466 980,80 |
1 201 143,58 |
1 261 200,76 |
25 % |
||||
|
8 |
Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad |
7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00 |
Hiina |
87 328,82 |
224 622,62 |
235 853,75 |
25 % |
09.8841 |
|
Korea Vabariik |
18 082,33 |
46 510,43 |
48 835,95 |
25 % |
09.8842 |
|||
|
Taiwan |
12 831,07 |
33 003,41 |
34 653,58 |
25 % |
09.8843 |
|||
|
Ameerika Ühendriigid |
11 810,30 |
30 377,84 |
31 896,74 |
25 % |
09.8844 |
|||
|
Muud riigid |
10 196,61 |
26 227,19 |
27 538,55 |
25 % |
||||
|
9 |
Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad |
7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80 |
Korea Vabariik |
70 813,18 |
182 141,97 |
191 249,07 |
25 % |
09.8846 |
|
Taiwan |
65 579,14 |
168 679,23 |
177 113,19 |
25 % |
09.8847 |
|||
|
India |
42 720,54 |
109 883,53 |
115 377,71 |
25 % |
09.8848 |
|||
|
Ameerika Ühendriigid |
35 609,52 |
91 592,94 |
96 172,59 |
25 % |
09.8849 |
|||
|
Türgi |
29 310,69 |
75 391,41 |
79 160,98 |
25 % |
09.8850 |
|||
|
Malaisia |
19 799,24 |
50 926,57 |
53 472,90 |
25 % |
09.8851 |
|||
|
Vietnam |
16 832,28 |
43 295,10 |
45 459,86 |
25 % |
09.8852 |
|||
|
Muud riigid |
50 746,86 |
130 528,43 |
137 054,85 |
25 % |
||||
|
10 |
Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid |
7219 21 10 , 7219 21 90 |
Hiina |
6 765,50 |
17 401,86 |
18 271,95 |
25 % |
09.8856 |
|
India |
2 860,33 |
7 357,20 |
7 725,06 |
25 % |
09.8857 |
|||
|
Taiwan |
1 119,34 |
2 879,11 |
3 023,06 |
25 % |
09.8858 |
|||
|
Muud riigid |
1 440,07 |
3 704,07 |
3 889,27 |
25 % |
||||
|
12 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid |
7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00 |
Hiina |
166 217,87 |
427 536,89 |
448 913,74 |
25 % |
09.8861 |
|
Türgi |
114 807,87 |
295 302,79 |
310 067,93 |
25 % |
09.8862 |
|||
|
Venemaa |
94 792,44 |
243 820,15 |
256 011,16 |
25 % |
09.8863 |
|||
|
Šveits |
73 380,52 |
188 745,54 |
198 182,81 |
25 % |
09.8864 |
|||
|
Valgevene |
57 907,73 |
148 947,24 |
156 394,60 |
25 % |
09.8865 |
|||
|
Muud riigid |
76 245,19 |
196 113,88 |
205 919,57 |
25 % |
||||
|
13 |
Varbmaterjal |
7214 20 00 , 7214 99 10 |
Türgi |
117 231,80 |
301 537,50 |
316 614,37 |
25 % |
09.8866 |
|
Venemaa |
94 084,20 |
241 998,46 |
254 098,38 |
25 % |
09.8867 |
|||
|
Ukraina |
62 534,65 |
160 848,36 |
168 890,77 |
25 % |
09.8868 |
|||
|
Bosnia ja Hertsegoviina |
39 356,10 |
101 229,71 |
106 291,20 |
25 % |
09.8869 |
|||
|
Moldova |
28 284,59 |
72 752,14 |
76 389,74 |
25 % |
09.8870 |
|||
|
Muud riigid |
217 775,50 |
560 150,74 |
588 158,28 |
|
||||
|
14 |
Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid |
7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90 |
India |
44 433,00 |
114 288,24 |
120 002,65 |
25 % |
09.8871 |
|
Šveits |
6 502,75 |
16 726,03 |
17 562,33 |
25 % |
09.8872 |
|||
|
Ukraina |
5 733,50 |
14 747,41 |
15 484,78 |
25 % |
09.8873 |
|||
|
Muud riigid |
8 533,24 |
21 948,75 |
23 046,19 |
25 % |
||||
|
15 |
Roostevabast terasest valtstraat |
7221 00 10 , 7221 00 90 |
India |
10 135,23 |
26 069,31 |
27 372,78 |
25 % |
09.8876 |
|
Taiwan |
6 619,68 |
17 026,79 |
17 878,13 |
25 % |
09.8877 |
|||
|
Korea Vabariik |
3 300,07 |
8 488,26 |
8 912,67 |
25 % |
09.8878 |
|||
|
Hiina |
2 216,86 |
5 702,09 |
5 987,20 |
25 % |
09.8879 |
|||
|
Jaapan |
2 190,40 |
5 634,03 |
5 915,73 |
25 % |
09.8880 |
|||
|
Muud riigid |
1 144,43 |
2 943,64 |
3 090,82 |
25 % |
||||
|
16 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat |
7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95 |
Ukraina |
149 009,10 |
383 273,39 |
402 437,06 |
25 % |
09.8881 |
|
Šveits |
141 995,22 |
365 232,67 |
383 494,31 |
25 % |
09.8882 |
|||
|
Venemaa |
122 883,63 |
316 074,84 |
331 878,59 |
25 % |
09.8883 |
|||
|
Türgi |
121 331,08 |
312 081,44 |
327 685,51 |
25 % |
09.8884 |
|||
|
Valgevene |
97 436,46 |
250 620,96 |
263 152,01 |
25 % |
09.8885 |
|||
|
Moldova |
73 031,65 |
187 848,18 |
197 240,59 |
25 % |
09.8886 |
|||
|
Muud riigid |
122 013,20 |
313 835,96 |
329 527,76 |
25 % |
||||
|
17 |
Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid |
7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90 |
Ukraina |
42 915,19 |
110 384,21 |
115 903,42 |
25 % |
09.8891 |
|
Türgi |
38 465,03 |
98 937,73 |
103 884,61 |
25 % |
09.8892 |
|||
|
Korea Vabariik |
10 366,76 |
26 664,84 |
27 998,09 |
25 % |
09.8893 |
|||
|
Venemaa |
9 424,08 |
24 240,12 |
25 452,12 |
25 % |
09.8894 |
|||
|
Brasiilia |
8 577,95 |
22 063,74 |
23 166,93 |
25 % |
09.8895 |
|||
|
Šveits |
6 648,01 |
17 099,66 |
17 954,65 |
25 % |
09.8896 |
|||
|
Muud riigid |
14 759,92 |
37 964,70 |
39 862,93 |
25 % |
||||
|
18 |
Sulundkonstruktsioonid |
7301 10 00 |
Hiina |
12 198,24 |
31 375,68 |
32 944,46 |
25 % |
09.8901 |
|
Araabia Ühendemiraadid |
6 650,41 |
17 105,84 |
17 961,13 |
25 % |
09.8902 |
|||
|
Muud riigid |
480,04 |
1 234,73 |
1 296,46 |
25 % |
||||
|
19 |
Raudteematerjal |
7302 10 22 , 7302 10 28 , 7302 10 40 , 7302 10 50 , 7302 40 00 |
Venemaa |
2 147,19 |
5 522,90 |
5 799,05 |
25 % |
09.8906 |
|
Hiina |
2 145,07 |
5 517,42 |
5 793,30 |
25 % |
09.8907 |
|||
|
Türgi |
1 744,68 |
4 487,58 |
4 711,96 |
25 % |
09.8908 |
|||
|
Ukraina |
657,60 |
1 691,46 |
1 776,03 |
25 % |
09.8909 |
|||
|
Muud riigid |
1 010,85 |
2 600,06 |
2 730,07 |
25 % |
||||
|
20 |
Gaasitorud |
7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77 |
Türgi |
88 914,68 |
228 701,68 |
240 136,77 |
25 % |
09.8911 |
|
India |
32 317,40 |
83 125,12 |
87 281,37 |
25 % |
09.8912 |
|||
|
endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |
9 637,48 |
24 789,01 |
26 028,46 |
25 % |
09.8913 |
|||
|
Muud riigid |
22 028,87 |
56 661,52 |
59 494,59 |
25 % |
||||
|
21 |
Õõnesprofiilid |
7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99 |
Türgi |
154 436,15 |
397 232,59 |
417 094,22 |
25 % |
09.8916 |
|
Venemaa |
35 406,28 |
91 070,18 |
95 623,68 |
25 % |
09.8917 |
|||
|
endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |
34 028,95 |
87 527,48 |
91 903,85 |
25 % |
09.8918 |
|||
|
Ukraina |
25 240,74 |
64 922,92 |
68 169,06 |
25 % |
09.8919 |
|||
|
Šveits |
25 265,29 |
57 369,40 |
60 237,87 |
25 % |
09.8920 |
|||
|
Valgevene |
20 898,79 |
53 754,78 |
56 442,52 |
25 % |
09.8921 |
|||
|
Muud riigid |
25 265,29 |
64 986,05 |
68 235,36 |
25 % |
||||
|
22 |
Roostevabast terasest õmblusteta torud |
7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 10 , 7304 49 93 , 7304 49 95 , 7304 49 99 |
India |
8 315,90 |
21 389,71 |
22 459,20 |
25 % |
09.8926 |
|
Ukraina |
5 224,94 |
13 439,33 |
14 111,29 |
25 % |
09.8927 |
|||
|
Korea Vabariik |
1 649,31 |
4 242,27 |
4 454,39 |
25 % |
09.8928 |
|||
|
Jaapan |
1 590,45 |
4 090,86 |
4 295,41 |
25 % |
09.8929 |
|||
|
Ameerika Ühendriigid |
1 393,26 |
3 583,68 |
3 762,86 |
25 % |
09.8930 |
|||
|
Hiina |
1 299,98 |
3 343,74 |
3 510,92 |
25 % |
09.8931 |
|||
|
Muud riigid |
2 838,17 |
7 300,20 |
7 665,21 |
25 % |
||||
|
24 |
Muud õmblusteta torud |
7304 19 10 , 7304 19 30 , 7304 19 90 , 7304 23 00 , 7304 29 10 , 7304 29 30 , 7304 29 90 , 7304 31 20 , 7304 31 80 , 7304 39 10 , 7304 39 52 , 7304 39 58 , 7304 39 92 , 7304 39 93 , 7304 39 98 , 7304 51 81 , 7304 51 89 , 7304 59 10 , 7304 59 92 , 7304 59 93 , 7304 59 99 , 7304 90 00 |
Hiina |
49 483,75 |
127 279,51 |
133 643,48 |
25 % |
09.8936 |
|
Ukraina |
36 779,89 |
94 603,32 |
99 333,49 |
25 % |
09.8937 |
|||
|
Valgevene |
19 655,31 |
50 556,35 |
53 084,17 |
25 % |
09.8938 |
|||
|
Jaapan |
13 766,04 |
35 408,29 |
37 178,71 |
25 % |
09.8939 |
|||
|
Ameerika Ühendriigid |
12 109,53 |
31 147,50 |
32 704,87 |
25 % |
09.8940 |
|||
|
Muud riigid |
55 345,57 |
142 356,97 |
149 474,82 |
25 % |
||||
|
25 |
Suured keevistorud |
7305 11 00 , 7305 12 00 , 7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00 |
Venemaa |
140 602,32 |
361 649,91 |
379 732,41 |
25 % |
09.8941 |
|
Türgi |
17 543,40 |
45 124,22 |
47 380,43 |
25 % |
09.8942 |
|||
|
Hiina |
14 213,63 |
36 559,56 |
38 387,54 |
25 % |
09.8943 |
|||
|
Muud riigid |
34 011,86 |
87 483,52 |
91 857,70 |
25 % |
||||
|
26 |
Muud keevistorud |
7306 11 10 , 7306 11 90 , 7306 19 10 , 7306 19 90 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 11 , 7306 30 19 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 20 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00 |
Šveits |
64 797,98 |
166 669,96 |
175 003,46 |
25 % |
09.8946 |
|
Türgi |
60 693,64 |
156 113,01 |
163 918,66 |
25 % |
09.8947 |
|||
|
Araabia Ühendemiraadid |
18 676,40 |
48 038,46 |
50 440,38 |
25 % |
09.8948 |
|||
|
Hiina |
18 010,22 |
46 324,96 |
48 641,20 |
25 % |
09.8949 |
|||
|
Taiwan |
14 374,20 |
36 972,56 |
38 821,19 |
25 % |
09.8950 |
|||
|
India |
11 358,87 |
29 216,69 |
30 677,53 |
25 % |
09.8951 |
|||
|
Muud riigid |
36 898,57 |
94 908,57 |
99 653,99 |
25 % |
||||
|
27 |
Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid |
7215 10 00 , 7215 50 11 , 7215 50 19 , 7215 50 80 , 7228 10 90 , 7228 20 99 , 7228 50 20 , 7228 50 40 , 7228 50 61 , 7228 50 69 , 7228 50 80 |
Venemaa |
117 519,41 |
302 277,28 |
317 391,14 |
25 % |
09.8956 |
|
Šveits |
27 173,22 |
69 893,54 |
73 388,22 |
25 % |
09.8957 |
|||
|
Hiina |
20 273,26 |
52 145,82 |
54 753,12 |
25 % |
09.8958 |
|||
|
Ukraina |
15 969,02 |
41 074,67 |
43 128,40 |
25 % |
09.8959 |
|||
|
Muud riigid |
17 540,47 |
45 116,69 |
47 372,52 |
25 % |
||||
|
28 |
Legeerimata terasest traat |
7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90 |
Valgevene |
88 294,51 |
227 106,51 |
238 461,84 |
25 % |
09.8961 |
|
Hiina |
66 719,82 |
171 613,24 |
180 193,90 |
25 % |
09.8962 |
|||
|
Venemaa |
41 609,21 |
107 025,04 |
112 376,29 |
25 % |
09.8963 |
|||
|
Türgi |
40 302,46 |
103 663,89 |
108 847,08 |
25 % |
09.8964 |
|||
|
Ukraina |
26 755,09 |
68 818,05 |
72 258,95 |
25 % |
09.8965 |
|||
|
Muud riigid |
39 770,29 |
102 295,06 |
107 409,81 |
25 % |
IV.2. Ülemaailmsete tariifikvootide mahud trimestrite lõikes
|
|
1. AASTA |
2. AASTA |
3. AASTA |
||||||||
|
Tootenumber |
|
2.2.2019 – 31.3.2019 |
1.4.2019 – 30.6.2019 |
1.7.2019 – 30.9.2019 |
1.10.2019 – 31.12.2019 |
1.1.2020 – 31.3.2020 |
1.4.2020 – 30.6.2020 |
1.7.2020 – 30.9.2020 |
1.10.2020 – 31.12.2020 |
1.1.2021 – 31.3.2021 |
1.4.2021 – 30.6.2021 |
|
1 |
Muud riigid |
1 307 737,32 |
2 051 794,76 |
2 172 108,07 |
2 172 108,07 |
2 148 498,20 |
2 148 498,20 |
2 286 962,00 |
2 286 962,00 |
2 237 245,44 |
2 262 103,72 |
|
2 |
Muud riigid |
167 401,61 |
262 647,35 |
278 048,49 |
278 048,49 |
275 026,22 |
275 026,22 |
292 750,78 |
292 750,78 |
286 386,63 |
289 568,70 |
|
3A |
Muud riigid |
119,25 |
187,09 |
198,07 |
198,07 |
195,91 |
195,91 |
208,54 |
208,54 |
204,01 |
206,27 |
|
3B |
Muud riigid |
3 268,01 |
5 127,39 |
5 428,05 |
5 428,05 |
5 369,05 |
5 369,05 |
5 715,07 |
5 715,07 |
5 590,82 |
5 652,94 |
|
4A |
Muud riigid |
296 430,19 |
465 088,74 |
492 360,66 |
492 360,66 |
487 008,91 |
487 008,91 |
518 395,07 |
518 395,07 |
507 125,61 |
512 760,34 |
|
4B |
Muud riigid |
48 890,51 |
76 707,53 |
81 205,51 |
81 205,51 |
80 322,84 |
80 322,84 |
85 499,39 |
85 499,39 |
83 640,71 |
84 570,05 |
|
5 |
Muud riigid |
16 782,91 |
26 331,80 |
27 875,85 |
27 875,85 |
27 572,85 |
27 572,85 |
29 349,83 |
29 349,83 |
28 711,79 |
29 030,81 |
|
6 |
Muud riigid |
12 910,76 |
20 256,54 |
21 444,34 |
21 444,34 |
21 211,25 |
21 211,25 |
22 578,25 |
22 578,25 |
22 087,42 |
22 332,83 |
|
7 |
Muud riigid |
181 777,76 |
285 203,04 |
301 926,80 |
301 926,80 |
298 644,99 |
298 644,99 |
317 891,70 |
317 891,70 |
310 981,01 |
314 436,35 |
|
8 |
Muud riigid |
3 969,15 |
6 227,46 |
6 592,63 |
6 592,63 |
6 520,97 |
6 520,97 |
6 941,22 |
6 941,22 |
6 790,33 |
6 865,78 |
|
9 |
Muud riigid |
19 753,81 |
30 993,05 |
32 810,42 |
32 810,42 |
32 453,79 |
32 453,79 |
34 545,33 |
34 545,33 |
33 794,35 |
34 169,84 |
|
10 |
Muud riigid |
560,56 |
879,51 |
931,08 |
931,08 |
920,96 |
920,96 |
980,31 |
980,31 |
959,00 |
969,65 |
|
12 |
Muud riigid |
29 679,33 |
46 565,85 |
49 296,38 |
49 296,38 |
48 760,55 |
48 760,55 |
51 903,01 |
51 903,01 |
50 774,69 |
51 338,85 |
|
13 |
Muud riigid |
84 771,67 |
133 003,83 |
140 802,92 |
140 802,92 |
139 272,45 |
139 272,45 |
148 248,11 |
148 248,11 |
145 025,33 |
146 636,72 |
|
14 |
Muud riigid |
3 321,66 |
5 211,58 |
5 517,17 |
5 517,17 |
5 457,20 |
5 457,20 |
5 808,90 |
5 808,90 |
5 682,62 |
5 745,76 |
|
15 |
Muud riigid |
445,48 |
698,95 |
739,93 |
739,93 |
731,89 |
731,89 |
779,06 |
779,06 |
762,12 |
770,59 |
|
16 |
Muud riigid |
47 495,07 |
74 518,13 |
78 887,73 |
78 887,73 |
78 030,25 |
78 030,25 |
83 059,05 |
83 059,05 |
81 253,42 |
82 156,24 |
|
17 |
Muud riigid |
5 745,47 |
9 014,45 |
9 543,04 |
9 543,04 |
9 439,31 |
9 439,31 |
10 047,64 |
10 047,64 |
9 829,22 |
9 938,43 |
|
18 |
Muud riigid |
186,86 |
293,18 |
310,37 |
310,37 |
306,99 |
306,99 |
326,78 |
326,78 |
319,68 |
323,23 |
|
19 |
Muud riigid |
393,49 |
617,37 |
653,57 |
653,57 |
646,46 |
646,46 |
688,13 |
688,13 |
673,17 |
680,65 |
|
20 |
Muud riigid |
8 575,00 |
13 453,88 |
14 242,79 |
14 242,79 |
14 087,97 |
14 087,97 |
14 995,90 |
14 995,90 |
14 669,90 |
14 832,90 |
|
21 |
Muud riigid |
9 834,81 |
15 430,48 |
16 335,29 |
16 335,29 |
16 157,73 |
16 157,73 |
17 199,05 |
17 199,05 |
16 825,16 |
17 012,10 |
|
22 |
Muud riigid |
1 104,79 |
1 733,38 |
1 835,02 |
1 835,02 |
1 815,08 |
1 815,08 |
1 932,05 |
1 932,05 |
1 890,05 |
1 911,05 |
|
24 |
Muud riigid |
21 543,91 |
33 801,65 |
35 783,72 |
35 783,72 |
35 394,77 |
35 394,77 |
37 675,84 |
37 675,84 |
36 856,80 |
37 266,32 |
|
25 |
Muud riigid |
13 239,52 |
20 772,34 |
21 990,39 |
21 990,39 |
21 751,37 |
21 751,37 |
23 153,17 |
23 153,17 |
22 649,84 |
22 901,51 |
|
26 |
Muud riigid |
14 363,20 |
22 535,37 |
23 856,80 |
23 856,80 |
23 597,48 |
23 597,48 |
25 118,27 |
25 118,27 |
24 572,22 |
24 845,24 |
|
27 |
Muud riigid |
6 827,84 |
10 712,64 |
11 340,81 |
11 340,81 |
11 217,54 |
11 217,54 |
11 940,47 |
11 940,47 |
11 680,90 |
11 810,68 |
|
28 |
Muud riigid |
15 481,05 |
24 289,24 |
25 713,51 |
25 713,51 |
25 434,02 |
25 434,02 |
27 073,16 |
27 073,16 |
26 484,61 |
26 778,88 |
(1) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8601
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8602
(2) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8603
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8604
(3) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8605
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8606
(4) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8607
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8608
(5) Tooted, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse
(6) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8609
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8610
(7) Tooted, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse (sh autotööstustooted)
(8) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8611
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8612
(9) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8613
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8614
(10) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8615
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8616
(11) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8617
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8618
(12) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8619
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8620
(13) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8621
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8622
(14) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8623
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8624
(15) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8625
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8626
(16) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8627
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8628
(17) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8629
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8630
(18) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8631
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8632
(19) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8633
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8634
(20) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8635
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8636
(21) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8637
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8638
(22) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8639
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8640
(23) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8641
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8642
(24) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8643
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8644
(25) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8645
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8646
(26) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8647
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8648
(27) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8649
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8650
(28) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8651
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8652
(29) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8653
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8654
(30) 2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8655
1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8656
OTSUSED
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/75 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/160,
24. jaanuar 2019,
millega nähakse ette ajutine erand nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ ja 66/402/EMÜ sätestatud sertifitseeritud seemne suhtes kohaldatavatest tingimustest
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 305 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta (1) ja nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 17 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
2018. aasta ebatavaliselt soe ja kuiv ilm on Rootsis põhjustanud mullaniiskuse vähenemise, mis kahjustas taimi ja mille tulemusena langes taimede saagikus ja seemne kvaliteet. |
|
(2) |
Seemne tarneraskusi kiirendas ka 2017. aasta vihmane saagikoristushooaeg, mis tõi Rootsis kaasa seemnenappuse 2018. aasta kevadkülvil. |
|
(3) |
Seetõttu on Rootsi käsutuses vaid piiratud kogus suviste söödakultuuride seemet ja suviteravilja seemet, mis on pärit eelmisest hooajast, ning neil ei ole võimalik koristada piisavas koguses seemet, et katta nõudlus 2019. aasta kevadel. |
|
(4) |
Teised liikmesriigid, kes on samuti osaliselt silmitsi saagikoristusprobleemidega, on suutnud katta Rootsi seemnevajadused vaid piiratud ulatuses. |
|
(5) |
Nende asjaolude tõttu on Rootsis tekkinud suviste söödakultuuride seemne ja suviteravilja seemne üldvarudega seotud ajutised raskused ning eeldatavasti need jätkuvad. Neid probleeme ei ole võimalik lahendada muul viisil kui lubades kindlaksmääratud ajavahemikul ja asjakohase maksimumkoguse ulatuses liidus turustada Rootsis teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooriast toodetud suviste söödakultuuride sertifitseeritud seemet ja suviteravilja sertifitseeritud seemet. |
|
(6) |
Seepärast tuleks käesolevas otsuses sätestatud erandiga lubada vastavalt teatavatele tingimustele ja piirangutele liidus turustada Rootsis teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooriast toodetud suviste söödakultuuride sertifitseeritud seemet ja suviteravilja sertifitseeritud seemet. |
|
(7) |
Rootsi poolt komisjonile esitatud teabest ilmneb, et lahendamaks tarneraskused perioodiks, mis lõpeb 30. juunil 2019, on vaja kokku 2 525 tonni suviste söödakultuuride seemet ja 18 240 tonni suviteravilja seemet. |
|
(8) |
Erand ei tohiks piirata teise põlvkonna sertifitseeritud seemne suhtes muude tingimuste kohaldamist, nagu on sätestatud direktiivides 66/401/EMÜ ja 66/402/EMÜ. |
|
(9) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liidus lubatakse turustada Rootsis teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooriast toodetud suviste söödakultuuride sertifitseeritud seemet ja suviteravilja sertifitseeritud seemet vastavalt lõigetes 2–5 osutatud tingimustele ajavahemikul, mis lõpeb 30. juunil 2019.
2. Käesoleva otsuse kohaselt liidus turustada lubatud seemne üldkogus ei ületa suviste söödakultuuride seemne puhul 2 525 tonni ja suviteravilja seemne puhul 18 240 tonni.
3. Lõikes 1 osutatud seeme peab vastama direktiivi 66/401/EMÜ II lisas ja direktiivi 66/402/EMÜ II lisas sätestatud nõuetele seoses tingimustega, millele peavad vastama teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seemned.
4. Ilma et see piiraks direktiivide 66/401/EMÜ ja 66/402/EMÜ märgistamisnõuete kohaldamist, peab ametlik etikett sisaldama märget, et asjaomane seeme kuulub teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooriast madalamasse kategooriasse.
5. Lõikes 1 osutatud seemne turustamine on lubatud turustamisloa taotluse alusel vastavalt käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva otsuse kohaselt turustamiseks lubatud kogused.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 24. jaanuar 2019
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/77 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/161,
31. jaanuar 2019,
millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 821 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse 11. detsembri 1989. aasta nõukogu direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse 26. juuni 1990. aasta nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse haiguse esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/122 (5) pärast seda, kui hiljuti esinesid sigade Aafrika katku puhangud Rumeenias. |
|
(2) |
Sigade Aafrika katku levimise risk looduses on seotud taudi loomuliku järkjärgulise levikuga metssigade populatsioonis ning samuti inimtegevusega seotud riskidega, nagu näitab kõnealuse taudi hiljutine epidemioloogiline areng liidus ning nagu on dokumenteeritud Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA“) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 14. juuli 2015. aasta teaduslikus arvamuses; EFSA 23. märtsi 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“); EFSA 8. novembri 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses of African swine fever in the Baltic States and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“); EFSA 29. novembri 2018. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses of African swine fever in the European Union“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Euroopa Liidus“) (6). |
|
(3) |
Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/122 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud sigade Aafrika katku uusi juhtumeid kodusigadel Rumeenias, mida on ka vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. |
|
(4) |
Jaanuaris 2019 täheldati kahte sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Rumeenias Aradi ja Timiși maakonnas väljaspool piirkondi, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Need sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Rumeenia piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas. |
|
(5) |
Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Rumeenias piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja III osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 31. jaanuar 2019
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).
(5) Komisjoni 25. jaanuari 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/122, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 24, 28.1.2019, lk 31).
(6) EFSA Journal 2015;13(7):4163; EFSA Journal 2017;15(3):4732; EFSA Journal 2017;15(11):5068; EFSA Journal 2018;16(11):5494.
LISA
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:
„LISA
I OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
in Luxembourg province:
|
— |
the area is delimited clockwise by:
|
2. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
|
in Silistra region:
|
|
in Dobrich region:
|
|
in Ruse region:
|
|
in Veliko Tarnovo region:
|
|
in Pleven region:
|
|
in Vratza region:
|
|
in Montana region:
|
|
in Vidin region:
|
3. Tšehhi Vabariik
Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:
|
— |
okres Uherské Hradiště, |
|
— |
okres Kroměříž, |
|
— |
okres Vsetín, |
|
— |
katastrální území obcí v okrese Zlín:
|
4. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
|
— |
Hiiu maakond. |
5. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
|
— |
Borsod-Abaúj-Zemplén megye 651100, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652200, 652300, 652400, 652500, 652601, 652602, 652603, 652700, 652800, 652900, 653000, 653100, 653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658403, 659220, 659300, 659400, 659500, és 659602 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Hajdú-Bihar megye 900750, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901250, 901260, 901270, 901350, 901450, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902450, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903250, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550, 904650, 904750, 904760, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Heves megye 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705250, 705350, és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950, 751150, 752150 és 755550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Nógrád megye 550710, 550810, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850650, 850850, 851851, 851852, 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855650, 855660, 855750, 855850, 855950, 855960, 856012, 856050, 856150, 856260, 857050, 857150, 857350 és 857450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
6. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Aizputes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Kazdangas pagasts un Aizputes pilsēta, |
|
— |
Alsungas novads, |
|
— |
Durbes novada Dunalkas un Tadaiķu pagasts, |
|
— |
Kuldīgas novada Gudenieku pagasts, |
|
— |
Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta, |
|
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
|
— |
Ventspils novada Jūrkalnes pagasts, |
|
— |
Grobiņas novada Bārtas un Gaviezes pagasts, |
|
— |
Rucavas novada Dunikas pagasts. |
7. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos, |
|
— |
Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytyvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos, |
|
— |
Mažeikių rajono savivaldybė: Sedos, Šerkšnėnų ir Židikų seniūnijos, |
|
— |
Pagėgių savivaldybė, |
|
— |
Plungės rajono savivaldybė, |
|
— |
Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnūjų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos, |
|
— |
Rietavo savivaldybė, |
|
— |
Skuodo rajono savivaldybė: Barstyčių ir Ylakių seniūnijos, |
|
— |
Šilalės rajono savivaldybė, |
|
— |
Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos, |
|
— |
Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos. |
8. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
|
w województwie podlaskim:
|
|
w województwie mazowieckim:
|
|
w województwie lubelskim:
|
|
w województwie podkarpackim:
|
|
w województwie świętokrzyskim:
|
9. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Județul Alba, |
|
— |
Restul județului Argeș care nu a fost inclus în partea III, |
|
— |
Județul Brașov, |
|
— |
Județul Cluj, |
|
— |
Județul Covasna, |
|
— |
Județul Harghita, |
|
— |
Județul Hunedoara, |
|
— |
Județul Iași, |
|
— |
Județul Neamț, |
|
— |
Județul Vâlcea, |
|
— |
Restul județului Mehedinți care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:
|
|
— |
Județul Gorj, |
|
— |
Județul Suceava, |
|
— |
Județul Mureș, |
|
— |
Județul Sibiu, |
|
— |
Județul Caraș-Severin. |
II OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
in Luxembourg province:
|
— |
the area is delimited clockwise by:
|
2. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
|
in Silistra region:
|
|
in Dobrich region:
|
3. Tšehhi Vabariik
Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:
|
— |
katastrální území obcí v okrese Zlín:
|
4. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
|
— |
Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond). |
5. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
|
— |
Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150, 705450 és 705510 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 856250, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551810 és 551821 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651200, 652100, 655400, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 658310, 658401, 658402, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659601, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670 és 901850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
6. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Ādažu novads, |
|
— |
Aizputes novada Kalvenes pagasts, |
|
— |
Aglonas novads, |
|
— |
Aizkraukles novads, |
|
— |
Aknīstes novads, |
|
— |
Alojas novads, |
|
— |
Alūksnes novads, |
|
— |
Amatas novads, |
|
— |
Apes novads, |
|
— |
Auces novads, |
|
— |
Babītes novads, |
|
— |
Baldones novads, |
|
— |
Baltinavas novads, |
|
— |
Balvu novads, |
|
— |
Bauskas novads, |
|
— |
Beverīnas novads, |
|
— |
Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109, |
|
— |
Burtnieku novads, |
|
— |
Carnikavas novads, |
|
— |
Cēsu novads, |
|
— |
Cesvaines novads, |
|
— |
Ciblas novads, |
|
— |
Dagdas novads, |
|
— |
Daugavpils novads, |
|
— |
Dobeles novads, |
|
— |
Dundagas novads, |
|
— |
Durbes novada Durbes un Vecpils pagasts, |
|
— |
Engures novads, |
|
— |
Ērgļu novads, |
|
— |
Garkalnes novads, |
|
— |
Gulbenes novads, |
|
— |
Iecavas novads, |
|
— |
Ikšķiles novads, |
|
— |
Ilūkstes novads, |
|
— |
Inčukalna novads, |
|
— |
Jaunjelgavas novads, |
|
— |
Jaunpiebalgas novads, |
|
— |
Jaunpils novads, |
|
— |
Jēkabpils novads, |
|
— |
Jelgavas novads, |
|
— |
Kandavas novads, |
|
— |
Kārsavas novads, |
|
— |
Ķeguma novads, |
|
— |
Ķekavas novads, |
|
— |
Kocēnu novads, |
|
— |
Kokneses novads, |
|
— |
Krāslavas novads, |
|
— |
Krimuldas novads, |
|
— |
Krustpils novads, |
|
— |
Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta, |
|
— |
Lielvārdes novads, |
|
— |
Līgatnes novads, |
|
— |
Limbažu novads, |
|
— |
Līvānu novads, |
|
— |
Lubānas novads, |
|
— |
Ludzas novads, |
|
— |
Madonas novads, |
|
— |
Mālpils novads, |
|
— |
Mārupes novads, |
|
— |
Mazsalacas novads, |
|
— |
Mērsraga novads, |
|
— |
Naukšēnu novads, |
|
— |
Neretas novads, |
|
— |
Ogres novads, |
|
— |
Olaines novads, |
|
— |
Ozolnieku novads, |
|
— |
Pārgaujas novads, |
|
— |
Pļaviņu novads, |
|
— |
Preiļu novads, |
|
— |
Priekules novads, |
|
— |
Priekuļu novads, |
|
— |
Raunas novads, |
|
— |
republikas pilsēta Daugavpils, |
|
— |
republikas pilsēta Jelgava, |
|
— |
republikas pilsēta Jēkabpils, |
|
— |
republikas pilsēta Jūrmala, |
|
— |
republikas pilsēta Rēzekne, |
|
— |
republikas pilsēta Valmiera, |
|
— |
Rēzeknes novads, |
|
— |
Riebiņu novads, |
|
— |
Rojas novads, |
|
— |
Ropažu novads, |
|
— |
Rugāju novads, |
|
— |
Rundāles novads, |
|
— |
Rūjienas novads, |
|
— |
Salacgrīvas novads, |
|
— |
Salas novads, |
|
— |
Salaspils novads, |
|
— |
Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts, |
|
— |
Saulkrastu novads, |
|
— |
Sējas novads, |
|
— |
Siguldas novads, |
|
— |
Skrīveru novads, |
|
— |
Skrundas novads, |
|
— |
Smiltenes novads, |
|
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
|
— |
Strenču novads, |
|
— |
Talsu novads, |
|
— |
Tērvetes novads, |
|
— |
Tukuma novads, |
|
— |
Vaiņodes novads, |
|
— |
Valkas novads, |
|
— |
Varakļānu novads, |
|
— |
Vārkavas novads, |
|
— |
Vecpiebalgas novads, |
|
— |
Vecumnieku novads, |
|
— |
Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta, |
|
— |
Viesītes novads, |
|
— |
Viļakas novads, |
|
— |
Viļānu novads, |
|
— |
Zilupes novads. |
7. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Alovės, Butrimonių, Daugų, Krokialaukio, Miroslavo, Nemunaičio, Pivašiūnų Simno ir Raitininkų seniūnijos, |
|
— |
Anykščių rajono savivaldybė, |
|
— |
Biržų miesto savivaldybė, |
|
— |
Biržų rajono savivaldybė, |
|
— |
Druskininkų savivaldybė, |
|
— |
Elektrėnų savivaldybė, |
|
— |
Ignalinos rajono savivaldybė, |
|
— |
Jonavos rajono savivaldybė, |
|
— |
Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos, |
|
— |
Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Jurbarko miesto ir Jurbarkų seniūnijos, |
|
— |
Kaišiadorių miesto savivaldybė, |
|
— |
Kaišiadorių rajono savivaldybė, |
|
— |
Kalvarijos savivaldybė, |
|
— |
Kauno miesto savivaldybė, |
|
— |
Kauno rajono savivaldybė, |
|
— |
Kazlų Rūdos savivaldybė, |
|
— |
Kelmės rajono savivaldybė: Tytuvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio ir Šaukėnų seniūnijos, |
|
— |
Kėdainių rajono savivaldybė, |
|
— |
Kupiškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Lazdijų rajono savivaldybė: Būdveičių, Kapčiamiesčio, Krosnos, Kūčiūnų ir Noragėlių seniūnijos, |
|
— |
Marijampolės savivaldybė: Igliaukos, Gudelių, Liudvinavo, Sasnavos, Šunskų seniūnijos, |
|
— |
Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Židikų ir Sedos seniūnijos, |
|
— |
Molėtų rajono savivaldybė, |
|
— |
Pakruojo rajono savivaldybė, |
|
— |
Panevėžio rajono savivaldybė, |
|
— |
Pasvalio rajono savivaldybė, |
|
— |
Radviliškio rajono savivaldybė: Aukštelkų seniūnija, Baisogalos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 144, Radviliškio, Radviliškio miesto seniūnija, Šeduvos miesto seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A9 ir į vakarus nuo kelio Nr. 3417,Tyrulių, Pakalniškių, Sidabravo, Skėmių, Šeduvos miesto seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. A9 ir į rytus nuo kelio Nr. 3417, ir Šiaulėnų seniūnijos, |
|
— |
Prienų miesto savivaldybė, |
|
— |
Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Šilavoto ir Veiverių seniūnijos, |
|
— |
Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos, Kalnųjų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1, |
|
— |
Rokiškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Šakių rajono savivaldybė, |
|
— |
Šalčininkų rajono savivaldybė, |
|
— |
Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija, |
|
— |
Širvintų rajono savivaldybės,Švenčionių rajono savivaldybė, |
|
— |
Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos, |
|
— |
Telšių rajono savivaldybė: Degaičių, Gadūnavo, Luokės, Nevarėnų, Ryškėnų, Telšių miesto, Upynos, Varnių, Viešvėnų ir Žarėnų seniūnijos, |
|
— |
Trakų rajono savivaldybė, |
|
— |
Ukmergės rajono savivaldybė, |
|
— |
Utenos rajono savivaldybė, |
|
— |
Varėnos rajono savivaldybė, |
|
— |
Vilniaus miesto savivaldybė, |
|
— |
Vilniaus rajono savivaldybė, |
|
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Visagino savivaldybė, |
|
— |
Zarasų rajono savivaldybė. |
8. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
|
w województwie podlaskim:
|
|
w województwie mazowieckim:
|
|
w województwie lubelskim:
|
|
w województwie podkarpackim:
|
9. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:
|
|
— |
Județul Bistrița-Năsăud. |
|
— |
Județul Botoșani. |
III OSA
1. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta, |
|
— |
Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta. |
2. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Akmenės rajono savivaldybė, |
|
— |
Alytaus miesto savivaldybė, |
|
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Punios seniūnijos, |
|
— |
Birštono savivaldybė, |
|
— |
Jurbarko rajono savivaldybė: Girdžių, Juodaičių, Raudonės, Seredžiaus,Skirsnemunės, Šimkaičiųir Veliuonos seniūnijos, |
|
— |
Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos, |
|
— |
Lazdijų rajono savivaldybė: Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio, Teizių ir Veisiejų seniūnijos, |
|
— |
Marijampolės savivaldybė:Degučių, Mokolų, Narto, Marijampolės seniūnijos, |
|
— |
Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos, |
|
— |
Prienų rajono savivaldybė: Jiezno ir Stakliškių seniūnijos, |
|
— |
Radviliškio rajono savivaldybė: Baisogalos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 144, Grinkiškio ir Šaukoto seniūnijos, |
|
— |
Raseinių rajono savivaldybė: Kalnųjų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1, |
|
— |
Šiaulių miesto savivaldybė, |
|
— |
Šiaulių rajono savivaldybė, |
|
— |
Telšių rajono savivaldybė: Tryškių seniūnija, |
3. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
|
w województwie mazowieckim:
|
|
w województwie lubelskim:
|
|
w województwie podkarpackim:
|
4. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Zona orașului București, |
|
— |
Județul Constanța, |
|
— |
Județul Satu Mare, |
|
— |
Județul Tulcea, |
|
— |
Județul Bacău, |
|
— |
Județul Bihor, |
|
— |
Județul Brăila, |
|
— |
Județul Buzău, |
|
— |
Județul Călărași, |
|
— |
Județul Dâmbovița, |
|
— |
Județul Galați, |
|
— |
Județul Giurgiu, |
|
— |
Județul Ialomița, |
|
— |
Județul Ilfov, |
|
— |
Județul Prahova, |
|
— |
Județul Sălaj, |
|
— |
Județul Vaslui, |
|
— |
Județul Vrancea, |
|
— |
Județul Teleorman, |
|
— |
Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:
|
|
— |
Partea din județul Mehedinți cu următoarele comune:
|
|
— |
Partea din județu Arges cu următoarele comune:
|
|
— |
Județul Olt, |
|
— |
Județul Dolj, |
|
— |
Județul Arad, |
|
— |
Județul Timiș. |
IV OSA
Itaalia
Järgmised piirkonnad Itaalias:
|
— |
tutto il territorio della Sardegna. |
Parandused
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/108 |
Komisjoni 24. novembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2196 (millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 312, 28. november 2017 )
Leheküljel 76 artikli 36 lõikes 8
asendatakse
„8. Hiljemalt 18. juuniks 2019 esitab iga põhivõrguettevõtja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule lõike 7 kohase aruande koostamiseks ja esitamiseks vajalikud andmed.“
järgmisega:
„8. Hiljemalt 18. juuniks 2020 esitab iga põhivõrguettevõtja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule lõike 7 kohase aruande koostamiseks ja esitamiseks vajalikud andmed.“
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/108 |
Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/822 (millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 139, 5. juuni 2018 )
Leheküljel 8 artikli 1 punktis 2 (mis käsitleb uue artikli 8ab lõiget 12),
asendatakse
„12. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda vahendajatelt ja asjaomastelt maksumaksjatelt teabe esitamist nende aruantavate piiriüleste skeemide kohta, mille rakendamiseks tehti esimene samm käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ja kohaldamise kuupäeva vahelisel ajal. Vastavalt kas vahendajad või asjaomased maksumaksjad esitavad kõnealuseid aruantavaid piiriüleseid skeeme käsitleva teabe 31. augustiks 2020.“
järgmisega:
„12. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda vahendajatelt ja asjaomastelt maksumaksjatelt teabe esitamist nende aruantavate piiriüleste skeemide kohta, mille rakendamiseks tehti esimene samm 25. juuni 2018 ja 30. juuni 2020 vahelisel ajal. Vastavalt kas vahendajad või asjaomased maksumaksjad esitavad kõnealuseid aruantavaid piiriüleseid skeeme käsitleva teabe 31. augustiks 2020.“
|
1.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/109 |
Nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsuse 2008/675/ÜVJP (mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 220, 15. august 2008 )
Sisukorra lehel asuvas pealkirjas ning pealkirjas leheküljel 32
asendatakse
„NÕUKOGU RAAMOTSUS 2008/675/ÜVJP, 24. juuli 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes“
järgmisega:
„NÕUKOGU RAAMOTSUS 2008/675/JSK, 24. juuli 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes“.