31.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 30/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/125,

16. jaanuar 2019,

mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks

(kodifitseeritud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005 (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt on inimõiguste austamine üks liikmesriikide ühistest väärtustest. Euroopa Ühendus otsustas 1995. aastal muuta inimõiguste ja põhivabaduste austamise oluliseks osaks oma suhetes kolmandate riikidega. Sellekohane klausel otsustati lisada kõikidesse uutesse kolmandate riikidega sõlmitavatesse üldist laadi kaubandus-, koostöö- ja assotsiatsieerimislepingutesse.

(3)

Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 5, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 nähakse ette piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tingimusteta ja täielik keeld. Muude sätetega, eelkõige ÜRO deklaratsiooniga kõigi isikute piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise eest kaitsmise kohta (4) ja ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooniga kohustatakse riike piinamist ära hoidma.

(4)	Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artikli 2 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi surma mõista ega hukata. Nõukogu kiitis 22. aprillil 2013 heaks „ELi suunised surmanuhtluse küsimuses“ ja otsustas, et liit töötab selle nimel, et kaotada surmanuhtlus kogu maailmas.

(5)

Harta artikli 4 kohaselt ei tohi kellegi suhtes rakendada piinamist või ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist. Nõukogu kiitis 20. märtsil 2012 heaks „Suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses“ (ajakohastatud suunised). Kooskõlas kõnealuste suunistega tuleks kolmandaid riike ärgitada ära hoidma piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist ja tootmist ning nendega kauplemist ja vältima muude seadmete kuritarvitamist nimetatud otstarbel. Samuti peaks julma, ebainimliku või alandava karistamise keelamine seadma selged piirangud surmanuhtluse kohaldamisele. Sellest tulenevalt ei loeta surmanuhtlust mingil tingimusel õiguspäraseks karistuseks.

(6)

Seepärast on asjakohane kehtestada liidu õigusnormid, mis käsitlevad kaubavahetust kolmandate riikidega selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, ning kaupade osas, mida on võimalik kasutada piinamiseks ja muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks. Need õigusnormid aitavad kaasa inimelu ja põhiliste inimõiguste austamisele ning teenivad seeläbi avaliku kõlbluse kaitsmise eesmärki. Selliste õigusnormidega tuleks tagada, et liidu ettevõtjad ei saaks kasu kauplemisest, mis edendaks või hõlbustaks muul viisil surmanuhtlust või piinamist või muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist käsitleva poliitika rakendamist, mis ei ole kooskõlas asjaomaste ELi suuniste, harta ning rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega.

(7)

Käesoleva määruse puhul peetakse asjakohaseks kohaldada ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 3452 (XXX) sätestatud piinamise määratlust. Kõnealuse määratluse tõlgendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa inimõiguste konventsioonis ja liidu või selle liikmesriikide vastu võetud asjaomastes tekstides kasutatud vastava termini tõlgendust käsitlevat kohtupraktikat. „Muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise“ määratlus, mida kõnealuses konventsioonis ei ole, peaks olema ühtlustatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Termini „õiguspärased karistused“ tähendus „piinamise“ ja „muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise“ määratlustes peaks võtma arvesse liidu poliitikat surmanuhtluse küsimuses.

(8)

Peetakse vajalikuks keelata selliste kaupade import ja eksport, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks, ning keelata nende kaupade kasutamiseks tehnilise abi osutamine.

(9)	Kui need kaubad asuvad kolmandates riikides, on vaja keelata liidu vahendajatel osutada vahendusteenuseid seoses selliste kaupadega.

(10)

Et aidata kaasa surmanuhtluse keelustamisele kolmandates riikides ja ära hoida piinamist ja muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist, peetakse oluliseks keelata tehnilise abi osutamine kolmandatele riikidele seoses niisuguste kaupadega, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

(11)

On samuti asjakohane keelata vahendajatel ja tehnilise abi osutajatel selliste kaupade kasutamist käsitleva koolituse pakkumine kolmandatele riikidele ning keelata nii selliste kaupade reklaamimine liidu kaubandusmessidel ja näitustel kui ka selliste kaupadega seotud müügipinna müümine ja ostmine trükimeedias ja internetis ning reklaamiaja müümine ja ostmine tele- ja raadiojaamades.

(12)

Et takistada ettevõtjatel saada kasu selliste kaupade transpordist, mida kavatsetakse kasutada surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise eesmärgil ning mis läbivad kolmandatesse riikidesse liikumisel liidu tolliterritooriumi, on vaja keelata nende kaupade transport liidu piires, kui need on loetletud käesoleva määruse II lisas.

(13)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada meetmeid, millega piiratakse kooskõlas kohaldavate liidu õigusnormidega selliste kaupadega seotud teatavate teenuste osutamist, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

(14)	Käesoleva määrusega kehtestatakse ekspordilubade süsteem, mille eesmärk on hoida ära teatavate kaupade kasutamist surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

(15)

Seetõttu on vaja kehtestada kontrollid selliste kaupade ekspordi suhtes, mida on võimalik kasutada mitte ainult piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks, vaid ka õiguspärastel eesmärkidel. Selliseid kontrolle tuleks kohaldada kaupade suhtes, mida kasutatakse esmajoones õiguskaitse eesmärgil, ja muude seadmete ja toodete suhtes, mida on nende konstruktsiooni ja tehnilisi omadusi arvesse võttes võimalik piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks kuritarvitada, välja arvatud juhul, kui sellised kontrollid osutuvad ebaproportsionaalseteks.

(16)

Politseivarustusega seoses tuleks märkida, et õiguskaitsetöötajate tegevusjuhendi (5) artiklis 3 nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad võivad kasutada jõudu üksnes äärmise vajaduse korral ja oma ülesande täitmiseks vajalikul määral. 1990. aastal toimunud ÜRO kuritegevuse tõkestamise ja kurjategijate kohtlemise 8. kongressil vastu võetud õiguskaitsetöötajate jõu ja tulirelvade kasutamist käsitlevate peamiste põhimõtetega nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad peaksid oma ülesandeid täites rakendama enne jõu ja tulirelvade kasutamist võimaluse piires vägivallatuid vahendeid.

(17)

Peamistes põhimõtetes soovitatakse töötada asjakohastes olukordades kasutamiseks välja mittesurmavad tegutsemisvõimetuks muutvad relvad, kuid tõdetakse samas, et selliste relvade kasutamist tuleks hoolikalt kontrollida. Teatavaid seadmeid, mida politsei on tavapäraselt enesekaitseks ja massirahutuste ohjeldamiseks kasutanud, on kohandatud nii, et neid saaks kasutada inimeste tegutsemisvõimetuks muutmiseks elektrilöögi ja keemiliste ainete abil. On andmeid selle kohta, et selliseid relvi kuritarvitatakse mitmes riigis piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

(18)	Peamistes põhimõtetes rõhutatakse, et õiguskaitsetöötajad peaksid olema varustatud enesekaitsevahenditega. Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada tavapäraste enesekaitsevahendite, näiteks kilpidega kauplemise suhtes.

(19)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada isikute tegutsemisvõimetuks muutmiseks kasutatavate teatavate keemiliste ainetega kauplemise suhtes.

(20)

Seoses jalaraudade, rühmaahelate, vangiahelate ja käeraudadega tuleks märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete (6) artiklis 33 nähakse ette, et ohjeldamisvahendeid ei tohi mitte kunagi kasutada karistusena. Samuti ei saa ahelaid ja raudu kasutada ohjeldamiseks. Samuti tuleks märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete kohaselt ei tohi muid ohjeldamisvahendeid kasutada muul eesmärgil kui ettevaatusabinõuna transportimise käigus põgenemise vastu, meditsiinilisel alusel vastavalt meditsiinitöötaja juhistele või, kui muudest kontrollimeetmetest ei piisa, selleks et takistada kinnipeetavat tekitamast kahju iseendale, teistele inimestele või omandile.

(21)

Selleks et kaitsta töötajaid ja teisi inimesi sülitamise eest, sunnitakse vange mõnikord kandma nn sülitamist takistavat maski. Kuna mask katab suu ja sageli ka nina, kätkeb see endas lämbumisohtu. Kui seda kasutatakse koos ohjeldamisvahenditega, nagu käerauad, on ka kaelavigastuse oht. Seetõttu tuleks sülitamist takistavate maskide eksporti kontrollida.

(22)

Lisaks kaasaskantavatele relvadele tuleks ekspordikontrolli kohaldamisala laiendada fikseeritud või paigaldatavatele elektrišokirelvadele, hõlmates nii paljusid valdkondi ja olles suunatud paljude üksikisikute vastu. Neid relvi nimetatakse sageli nn mittesurmavateks relvadeks, kuid nende kasutamisega kaasneb vähemalt sama suur tugeva valu või kannatuste põhjustamise oht kui kaasaskantavate elektrišokirelvade kasutamisega.

(23)

Kuna turustatakse ärritavaid keemilisi aineid levitavaid fikseeritud seadmeid, mida saab kasutada siseruumides, ja selliste ainete kasutamine siseruumides kujutab endast tugeva valu või kannatuste põhjustamise ohtu, mida ei seostata selliste ainete tavapärase kasutamisega välitingimustes, tuleks selliste seadmete eksporti kontrollida.

(24)

Ekspordikontrolli tuleks kohaldada ka fikseeritud või paigaldatavate seadmete suhtes, mis levitavad tegutsemisvõimetuks muutvaid või ärritavaid aineid, mis levivad väga kaugele, kui selliste seadmete suhtes ei kohaldata veel ekspordikontrolli nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP (7) kohaselt. Neid seadmeid nimetatakse sageli nn mittesurmavateks seadmeteks, kuid nende kasutamisega kaasneb vähemalt sama suur tugeva valu või kannatuste põhjustamise oht kui kaasaskantavate relvade või seadmete kasutamisega. Kuigi vesi ei kuulu tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate keemiliste mõjurite hulka, saab veekahureid kasutada selliste mõjurite levitamiseks vedelal kujul ja nende eksporti tuleks kontrollida.

(25)

Pipragaasi (OC) ja pelargoonhappe vanillüülamiidi (PAVA) suhtes kohaldatavat ekspordikontrolli tuleks täiendada neid aineid sisaldavate teatavate segude ekspordikontrolliga, sest neid segusid saab kasutada tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate mõjuritena või kasutada selliste mõjurite tootmiseks. Kui see on asjakohane, tuleks viiteid tegutsemisvõimetuks muutvatele või ärritavatele keemilistele mõjuritele esitada nii, et need hõlmaksid pipragaasi ja segusid, mis seda sisaldavad.

(26)	On asjakohane ette näha teatavad vabastused ekspordikontrollist, et mitte takistada liikmesriikide politseiteenistuste toimimist ja rahuvalve- või kriisiohjeoperatsioonide läbiviimist.

(27)

Arvestades asjaoluga, et mõned liikmesriigid on juba keelanud niisuguste kaupade impordi ja ekspordi, on asjakohane anda liikmesriikidele õigus jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite, välja arvatud elektrišokivööde impordi ja ekspordi keelamiseks. Liikmesriikidel peaks samuti olema soovi korral õigus kohaldada ekspordikontrolli käeraudadele, mille kogupikkus koos ketiga lukustatuna on üle 240 mm.

(28)

Et piirata eksportijate halduskoormust, tuleks pädevatel asutustel lubada anda eksportijatele koondluba käesoleva määruse III lisas loetletud kaupadele, mida kontrollitakse selleks, et hoida ära nende kasutamine piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

(29)

On esinenud juhtumeid, kus kolmandatesse riikidesse eksporditud ravimeid ei ole kasutatud ettenähtud otstarbel ja neid on kasutatud surmanuhtluse täideviimiseks, manustades süstiga surmava üledoosi. Liit mõistab surmanuhtluse igas olukorras hukka ja töötab selle nimel, et kaotada surmanuhtlus kogu maailmas. Eksportijad on protestinud enda tahtmatule seostamisele kõnealuste toodete sellise kasutamisega, sest nemad töötasid need tooted välja meditsiinis kasutamiseks.

(30)

Seetõttu on vaja kehtestada selliste kaupade ekspordi kontroll, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, et hoida ära teatavate ravimite kasutamist sel eesmärgil ning tagada, et kõikide liidu ravimieksportijate suhtes kohaldatakse sellega seoses ühtseid tingimusi. Kõnealused ravimid töötati välja muu hulgas anesteesias ja rahustitena kasutamiseks.

(31)	Ekspordilubade süsteem peaks olema proportsionaalne. Seepärast ei tohiks see takistada õiguspäraste raviprotseduuride jaoks kasutatavate ravimite eksporti.

(32)

Selliste kaupade loetelu, mille eksportimiseks on vaja luba, et hoida ära kaupade kasutamist surmanuhtluse täideviimiseks, peaks hõlmama ainult kaupu, mida on kasutatud surmanuhtluse täideviimiseks kolmandates riikides, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud, ja kaupu, mille puhul on kolmas riik andnud loa nende kasutamiseks surmanuhtluse täideviimiseks, kuid mida ei ole sel eesmärgil veel kasutatud. Loetelu ei peaks hõlmama mittesurmavaid kaupu, mis ei ole süüdimõistetud isiku hukkamisel esmatähtsad, näiteks standardmööbel, mis võib asuda ka hukkamiskambris.

(33)

Võttes arvesse ühest küljest surmanuhtluse ja teisest küljest piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise erinevusi, on asjakohane kehtestada eri ekspordilubade süsteem, et hoida ära teatavate kaupade kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks. Selline süsteem peaks võtma arvesse asjaolu, et paljud riigid on kaotanud surmanuhtluse karistusena kõigi kuriteoliikide eest ning on võtnud selles küsimuses rahvusvahelisi kohustusi. Kuna on reekspordi oht riikidesse, kes seda teinud ei ole, tuleks kehtestada teatavad tingimused ja nõuded ekspordi lubamisel riikidesse, kes on surmanuhtluse kaotanud. Seepärast on asjakohane anda üldised ekspordiload riikidele, kes on kaotanud surmanuhtluse karistusena kõigi kuriteoliikide eest ja seda rahvusvaheliste kohustuste võtmisega kinnitanud.

(34)

Kui riik ei ole kaotanud surmanuhtlust kõigi kuriteoliikide eest ja seda rahvusvahelise kohustuse võtmisega kinnitanud, peaksid pädevad asutused ekspordiloa taotluse läbivaatamisel kontrollima, kas on oht, et lõppkasutaja võib sihtriigis kasutada eksporditavaid kaupu selliseks karistamiseks. Selleks et kontrollida müüki või üleandmist lõppkasutaja poolt kolmandatele isikutele, tuleks kehtestada asjakohased tingimused ja nõuded. Kui toimuvad mitmed tarned sama eksportija ja lõppkasutaja vahel, tuleks pädevatel asutustel lubada lõppkasutaja staatust läbi vaadata perioodiliselt, näiteks iga kuue kuu järel, mitte aga iga kord, kui saadetisele antakse ekspordiluba, piiramata sealjuures nende õigust ekspordiluba vajaduse korral tühistada, peatada, muuta või kehtetuks tunnistada.

(35)

Et piirata eksportijate halduskoormust, tuleks pädevatel asutustel lubada anda eksportijale kindlaksmääratud perioodiks kõigi ravimitarnete jaoks eksportijalt konkreetsele lõppkasutajale koondluba, milles on vajaduse korral täpsustatud, kui palju lõppkasutaja tavapäraselt tooteid tarbib. Selline luba peaks kehtima ühest aastast kuni kolme aastani, võimalusega pikendada seda veel kahe aasta võrra.

(36)

Koondloa andmine oleks asjakohane ka juhul, kui tootja kavatseb eksportida käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid ravimeid edasimüüjale riigis, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud, tingimusel et eksportija ja edasimüüja on sõlminud õiguslikult siduva kokkuleppe, mis nõuab edasimüüjalt asjakohaste meetmete võtmist tagamaks, et ravimeid ei kasutata surmanuhtluse täideviimiseks.

(37)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid ravimeid võidakse kontrollida kooskõlas narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega, näiteks 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooniga. Kuna selliseid kontrolle ei kohaldata selleks, et hoida ära ravimite kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks, vaid selleks, et takistada ebaseaduslikku uimastikaubandust, tuleks lisaks rahvusvahelisele kontrollile kohaldada käesoleva määrusega ette nähtud ekspordikontrolli. Liikmesriike tuleks julgustada kasutama ühte menetlust mõlema kontrollisüsteemi kohaldamisel.

(38)	Käesoleva määruse kohaseid ekspordikontrolle ei tuleks kohaldada nende kaupade suhtes, mille eksporti kontrollitakse kooskõlas ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2009 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 258/2012 (9).

(39)

Käesoleva määruse III või IV lisas loetletud kaupadega seotud vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamiseks tuleks taotleda eelnev luba, et ennetada, et vahendusteenused ja tehniline abi soodustavad sellega seotud kaupade kasutamist surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise eesmärgil.

(40)

Vahendusteenuseid ja tehnilist abi, mille osutamiseks on käesoleva määruse kohaselt vaja saada eelnev luba, tuleks osutada liidu piires, mis tähendab, et neid teenuseid tuleks osutada territooriumilt, kus kehtivad aluslepingud, sealhulgas liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv õhuruum ning õhusõidukid ja laevad.

(41)

Pädevad asutused peaksid käesoleva määruse III lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks loa andmisel püüdma tagada, et tehnilist abi ja koolitust selliste kaupade kasutamiseks, mida osutatakse või pakutakse koos tehnilise abiga, mille jaoks luba taotletakse, osutatakse viisil, mis edendab selliseid õiguskaitsenorme, millega austatakse inimõigusi ja aidatakse kaasa piinamise ning muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamisele.

(42)

Et takistada ettevõtjatel saada kasu selliste kaupade transpordist, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise eesmärgil ning mis läbivad kolmandatesse riikidesse liikumisel liidu tolliterritooriumi, on vaja keelata nende kaupade transport liidu piires, kui nad on loetletud käesoleva määruse III või IV lisas, tingimusel et ettevõtja on kavatsetud kasutusotstarbest teadlik.

(43)

Suunistega kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses nähakse muu hulgas ette, et kolmandates riikides asuvate missioonide juhid lisavad oma perioodilistesse aruannetesse analüüsi piinamise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise olemasolu kohta nende asukohariigis ja võetud asjakohased vastumeetmed. On asjakohane, et pädevad asutused võtavad loataotluste üle otsustades arvesse kõnealuseid ja samalaadseid asjakohaste rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandeid. Sellistes aruannetes tuleks kirjeldada ka mis tahes seadmeid, mida kasutatakse kolmandates riikides surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

(44)

Kui tolliasutused peaksid jagama teatavat teavet teiste tolliasutustega, kasutades tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi kooskõlas liidu tollialaste õigusaktidega, peaksid käesolevas määruses osutatud pädevad asutused jagama teatavat teavet teiste pädevate asutustega. On asjakohane nõuda, et pädevad asutused kasutaksid keeldumisest teavitamisel turvalist ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi. Seepärast peaks komisjon lisama määruse (EÜ) nr 428/2009 artikli 19 lõike 4 kohaselt loodud olemasolevale süsteemile uue funktsiooni.

(45)	Niivõrd, kui see on seotud isikuandmetega, peaks teabe töötlemine ja vahetamine toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (11) sätestatud isikuandmete töötlemise ja vahetamise normidega.

(46)

Et võtta vastu käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud sätted, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva määruse I–IX lisa muudatustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Et võimaldada liidul reageerida kiiresti selliste uute kaupade väljatöötamisele, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise eesmärgil, ning kui on selge ja otsene oht, et nimetatud kaupu kasutatakse eesmärgil, mis on seotud selliste inimõiguste rikkumistega, on asjakohane näha ette asjaomase komisjoni õigusakti viivitamatu kohaldamine, kui käesoleva määruse II või III lisa muutmise korral on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik. Et võimaldada liidul reageerida kiiresti, kui üks või mitu kolmandat riiki annavad loa teatavate kaupade kasutamiseks surmanuhtluse täideviimiseks või võtavad rahvusvahelise kohustuse surmanuhtluse kaotamiseks kõigi kuriteoliikide puhul või rikuvad sellist kohustust, on asjakohane näha ette asjaomase komisjoni õigusakti viivitamatu kohaldamine, kui käesoleva määruse IV või V lisa muutmise korral on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik. Kiirmenetluse kohaldamise korral on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(48)

Tuleks luua koordineerimisrühm. Nimetatud rühm peaks olema platvorm, kus liikmesriikide eksperdid ja komisjon vahetavad teavet haldustavade kohta ning arutavad käesoleva määruse tõlgendamisega seotud küsimusi, nimekirja kantud kaupadega seotud tehnilisi küsimusi, käesoleva määrusega seotud arengusuundi ja muid esile kerkida võivaid küsimusi. Koordineerimisrühm võib eelkõige arutada küsimusi, mis on seotud kaupade olemuse ja soovitud mõjuga, kaupade kättesaadavusega kolmandates riikides ning küsimusega, kas kaupu töötatakse välja või muudetakse konkreetselt surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise eesmärgil. Kui komisjon otsustab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel rühmaga konsulteerida, peaks ta seda tegema kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.

(49)

Komisjon ei hangi korrakaitsevarustust, kuna ta ei vastuta avaliku korra tagamise, kriminaalmenetluse ega kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste täitmisele pööramise eest. Seepärast tuleks kehtestada menetlus tagamaks, et komisjon saab teavet nimekirja kandmata politseivarustuse ja liidus turustatavate toodete kohta, et tagada keelatud ja kontrollitavate kaupade nimekirjade täiendamine, võtmaks arvesse uusi suundumusi. Liikmesriik, kes esitab taotluse komisjonile, peaks edastama taotluse kaupade lisamiseks käesoleva määruse II, III või IV lisasse teistele liikmesriikidele.

(50)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete eesmärk on hoida kolmandates riikides ära surmanuhtlus, piinamine ja muu julm, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistamine. Nende meetmete hulka kuuluvad kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse piirangud selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks. Liidusisestele tehingutele ei peeta vajalikuks kehtestada samalaadseid kontrolle, sest liikmesriikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja liikmesriigid on piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keelamiseks ja ärahoidmiseks vastu võtnud asjakohased meetmed.

(51)

Suunistes kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses tõdetakse, et piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise vastu tõhusate meetmete võtmise eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta meetmeid, et takistada piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist, tootmist ja nendega kauplemist. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada selliste seadmete kasutamisele ja tootmisele vajalikud piirangud ja neid rakendada.

(52)	Komisjon ja liikmesriigid peaksid teatama üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(53)	Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu õigusnormid, mis reguleerivad kolmandate riikidega toimuvat kaubavahetust selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks, ning õigusnormid selliste kaupadega seonduvate vahendusteenuste, tehnilise abi ning koolitus- ja reklaamiteenuste osutamise kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „piinamine“– tahtlik tegu, millega põhjustatakse isikule tugevat füüsilist või vaimset valu või kannatust, eesmärgiga saada temalt või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistust, karistada teda teo eest, mille tema või kolmas isik on toime pannud või mille toimepanemises teda kahtlustatakse, või ähvardada või veenda seda isikut või kolmandat isikut, või mis tahes diskrimineerimisel põhineval põhjusel, kui selline valu või kannatus põhjustatakse ametiisiku või muu ametiülesandeid täitva isiku algatusel või nõusolekul. See ei hõlma valu või kannatust, mis tuleneb üksnes õiguspärasest karistusest, on sellele olemuslik või kaasneb sellega. Surmanuhtlust ei loeta mingil tingimusel õiguspäraseks karistuseks;

b) „muu julm, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistamine“– tegu, millega põhjustatakse isikule teatava minimaalse raskusastmeni küündivat füüsilist või vaimset valu või kannatust, kui selline valu või kannatus põhjustatakse ametiisiku või muu ametiülesandeid täitva isiku algatusel või nõusolekul. See ei hõlma siiski valu või kannatust, mis tuleneb üksnes õiguspärasest karistusest, on sellele olemuslik või kaasneb sellega. Surmanuhtlust ei loeta mingil tingimusel õiguspäraseks karistuseks;

c) „õiguskaitseasutus“– kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende vastu võitlemise ja nende eest karistamise eest vastutav asutus, sealhulgas politsei, prokurör, kohus, avaliku või eravangla ametiisikud ja, kui see on asjakohane, riigi julgeolekujõud ja sõjaväevõimud;

d) „eksport“– kaupade väljaviimine liidu tolliterritooriumilt, sealhulgas tollideklaratsiooni nõudvate kaupade väljaviimine ning kaupade väljaviimine pärast ladustamist vabatsoonis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (13) tähenduses;

e) „import“– kaupade sissetoomine liidu tolliterritooriumile, sealhulgas ajutine ladustamine, vabatsooni paigutamine, eriprotseduuride kohaldamine ja vabasse ringlusse lubamine määruse (EL) nr 952/2013 tähenduses;

f) „tehniline abi“– igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, katsetamise, hoolduse, komplekteerimise ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edasiandmise või nõustamisteenuste kaudu. Tehniline abi hõlmab ka suuliselt ja elektroonilisel teel edastatavat abi;

g) „muuseum“– ühiskonna ja selle arendamise huvides tegutsev üldsusele avatud mittetulunduslik alaline institutsioon, mis uurimise, hariduse ja meelelahutuse eesmärgil soetab, säilitab, edastab ja eksponeerib tõendeid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna kohta ning viib läbi vastavasisulisi uurimusi;

h) „pädev asutus“– I lisas loetletud liikmesriigi asutus, kellel on kooskõlas artikliga 20 õigus teha otsus loataotluse kohta või keelata eksportijal kasutada liidu üldist ekspordiluba;

i) „taotleja“–

1)	artiklis 3, 11 või 16 osutatud ekspordi puhul eksportija;

2)	artiklis 5 osutatud transiidi puhul füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes transpordib kaupu liidu tolliterritooriumi piires;

3)	artiklis 3 osutatud tehnilise abi osutamise puhul tehnilise abi osutaja;

4)	artiklis 4 osutatud impordi ja tehnilise abi osutamise puhul muuseum, kes kaupu eksponeerib, ning

5)	artiklis 15 või 19 osutatud tehnilise abi või vahendusteenuse osutamise puhul tehnilise abi osutaja või vahendaja;

j) „liidu tolliterritoorium“– territoorium, nagu see on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 4;

k) „vahendusteenused“–

1)	selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on asjaomaste kaupade ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda muusse kolmandasse riiki, või

2)	kolmandas riigis asuvate asjaomaste kaupade müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi muusse kolmandasse riiki.

Käesoleva määruse puhul jäetakse pelgalt kõrvalteenuste osutamine käesolevast mõistest välja. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus;

l) „vahendaja“– liidus elu- või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, sealhulgas seltsing, kes omab liikmesriigis elu- või asukohta ja osutab punktis k määratletud teenuseid liidu territooriumilt; füüsiline isik, kellel on sõltumata oma elukohast ühe liikmesriigi kodakondsus ja kes osutab neid teenused liidu territooriumilt; juriidiline isik, üksus või asutus, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel ja kes sõltumata oma asukohast osutab neid teenused liidu territooriumilt;

m) „tehnilise abi osutaja“– liidus elu- või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, sealhulgas seltsing, kes osutab punktis f määratletud tehnilist abi liidu territooriumilt; füüsiline isik, kellel on sõltumata oma elukohast ühe liikmesriigi kodakondsus ja kes osutab tehnilist abi liidu territooriumilt; juriidiline isik, üksus või asutus, kes on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel ja kes sõltumata oma asukohast osutab neid teenused liidu territooriumilt;

n) „eksportija“– füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, sealhulgas seltsing, kelle nimel ekspordideklaratsioon esitatakse, st isik, üksus või asutus, kellel on ekspordideklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping asjaomase kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on vajalik volitus teha otsus kauba saatmise kohta liidu tolliterritooriumilt välja. Kui nimetatud lepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, üksus või asutus, kellel on nõutav volitus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi. Kui kauba käsutusõigus kuulub ekspordilepingu kohaselt väljaspool liitu asuvale isikule, üksusele või asutusele, loetakse eksportijaks liidus elu- või asukohta omav lepingupool;

o) „liidu üldine ekspordiluba“– punktis d määratletud teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad V lisas loetletud kasutustingmusi;

p) „individuaalne luba“– luba, mis antakse vastavalt

1)	ühele kindlale eksportijale punktis d määratletud ekspordiks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale, mis kehtib ühe või mitme kauba kohta;

2)	ühele kindlale vahendajale punktis k määratletud vahendusteenuse osutamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale, mis kehtib ühe või mitme kauba kohta, või

3)	füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, kes punktis s määratletud transiidi eesmärgil transpordib kaupu liidu tolliterritooriumi piires;

q) „koondluba“– luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale või vahendajale mingi III või IV lisas loetletud kaupade liigi kohta, ning mis võib kehtida

1)	punktis d määratletud eksportimiseks ühele või mitmele kindlaksmääratud lõppkasutajale ühes või mitmes kindlaksmääratud kolmandas riigis;

2)	punktis d määratletud eksportimiseks ühele või mitmele kindlaksmääratud edasimüüjale ühes või mitmes kindlaksmääratud kolmandas riigis, kui eksportija on III lisa punktis 3.2 või 3.3 või IV lisa 1. jaos nimetatud kaupade tootja;

3)	kolmandas riigis asuvate kaupade üleandmisega seotud vahendusteenuste osutamiseks ühele või mitmele kindlaksmääratud edasimüüjale ühes või mitmes kindlaksmääratud kolmandas riigis;

4)	kolmandas riigis asuvate kaupade üleandmisega seotud vahendusteenuste osutamiseks ühele või mitmele kindlaksmääratud edasimüüjale ühes või mitmes kindlaksmääratud kolmandas riigis, kui vahendaja on III lisa punktis 3.2 või 3.3 või IV lisa 1. jaos nimetatud kaupade tootja;

r) „edasimüüja“– hulgimüüja, kes hangib III lisa punktis 3.2 või 3.3 või IV lisa 1. jaos nimetatud kaupu tootjatelt või ladustab, tarnib või ekspordib neid; nimetatud kaupade hulgimüük ei hõlma haigla, apteegi või meditsiinitöötaja poolt korraldatud hankeid, mille ainus eesmärk on varustada kaupadega tarbijaid;

s) „transiit“– selliste liiduväliste kaupade vedu liidu tolliterritooriumil, mis läbivad selle ning mille sihtkoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi.

II PEATÜKK

KAUBAD, MILLEL PUUDUB MUU PRAKTILINE KASUTUS KUI KASUTAMINE SURMANUHTLUSE TÄIDEVIIMISEKS VÕI PIINAMISEKS VÕI MUUKS JULMAKS, EBAINIMLIKUKS VÕI ALANDAVAKS KOHTLEMISEKS VÕI KARISTAMISEKS

Artikkel 3

Ekspordikeeld

1. II lisas loetletud kaupade eksport on keelatud, sõltumata nende kaupade päritolust.

II lisa hõlmab kaupu, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

Tehnilise abi osutajal on keelatud osutada II lisas loetletud kaupadega seonduvat tehnilist abi, olgu see tasu eest või mitte, mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade ekspordiks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et riigis, kuhu need kaubad eksporditakse, kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

Artikkel 4

Impordikeeld

1. II lisas loetletud kaupade import, sõltumata nende kaupade päritolust, on keelatud.

II lisas loetletud kaupadega seotud ning kolmandas riigis asuva mis tahes isiku, üksuse või asutuse poolt, olgu see tasu eest või mitte, pakutava tehnilise abi vastuvõtmine liidus asuva isiku, üksuse või asutuse poolt on keelatud.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade impordiks ja sellega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et sihtliikmesriigis kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

Artikkel 5

Transiidikeeld

1. II lisas loetletud kaupade transiit on keelatud.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade transiidiks, kui tõendatakse, et sihtriigis kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

Artikkel 6

Vahendusteenuste keelamine

Vahendajal keelatakse II lisas loetletud kaupadega seonduvate vahendusteenuste osutamine mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis, sõltumata kaupade päritolust.

Artikkel 7

Koolituse keeld

Tehnilise abi osutajal või vahendajal keelatakse osutada või pakkuda mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis II lisas loetletud kaupade kasutamise koolitust.

Artikkel 8

Kaubandusmessid

Füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel, sealhulgas seltsingul, sõltumata sellest, kas tema elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis või mitte, keelatakse liidus toimuvatel näitustel või kaubandusmessidel eksponeerida või pakkuda müügiks II lisas loetletud kaupu, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et näituse või messi olemust silmas pidades ei täida nende kaupade eksponeerimine ja müügiks pakkumine tähtsat rolli ega edenda asjaomaste kaupade müüki või tarnimist mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis.

Artikkel 9

Reklaam

Füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel, sealhulgas seltsingul, kelle elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis ja kes müüb või ostab reklaamipinda või reklaamiaega liidu territooriumilt, füüsilisel isikul, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus ja kes müüb või ostab reklaamipinda või reklaamiaega liidu territooriumilt, ning juriidilisel isikul, üksusel või asutusel, kes on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel ja kes müüb või ostab reklaamipinda või reklaamiaega liidu territooriumilt, keelatakse müüa mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis või osta mis tahes isikult, üksuselt või asutuselt kolmandas riigis II lisas loetletud kaupadega seoses müügipinda trükimeedias ja internetis ning reklaamiaega tele- või raadiojaamas.

Artikkel 10

Riigisisesed meetmed

1. Ilma et see piiraks kohaldatavaid liidu norme, sealhulgas kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld, võivad liikmesriigid võtta vastu või jätta kehtima riigisisesed meetmed, millega piiratakse II lisas loetletud kaupade transporti, kindlustust või edasikindlustust, üldist reklaami või müügiedendust ning nende kaupadega seonduvaid finantsteenuseid.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt lõikele 1 vastuvõetud meetmetest või nende muudatustest ja kehtetuks tunnistamisest enne nende jõustumist.

III PEATÜKK

KAUBAD, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA PIINAMISEKS VÕI MUUKS JULMAKS, EBAINIMLIKUKS VÕI ALANDAVAKS KOHTLEMISEKS VÕI KARISTAMISEKS

Artikkel 11

Ekspordiloa nõue

1. III lisas loetletud kaupade ekspordiks on sõltumata nende kaupade päritolust vaja luba. Luba ei nõuta niisuguste kaupade puhul, mis ainult läbivad liidu tolliterritooriumi, nimelt kaupade puhul, millele ei ole määratud muud tollikäitlust kui määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 226 sätestatud välistransiidiprotseduur, sealhulgas liiduväliste kaupade ladustamisel vabatsoonis.

III lisa hõlmab ainult järgmisi kaupu, mida on võimalik kasutada piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks:

a)	kaubad, mida kasutatakse eelkõige korrakaitse eesmärkidel;

b)	kaubad, mille puhul nende konstruktsiooni ja tehniliste omaduste tõttu on oluline oht, et neid kasutatakse piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

III lisa ei hõlma

a)	tulirelvi, mis kuuluvad määruse (EL) nr 258/2012 kohaldamisalasse;

b)	kahesuguse kasutusega kaupu, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 428/2009 kohaldamisalasse;

c)	kaupu, mis kuuluvad ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kohaldamisalasse.

2. Lõiget 1 ei kohaldata ekspordile liikmesriikide nendele territooriumidele, mis on loetletud VI lisas ja mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa, tingimusel et kaupu kasutab nii sihtriigi või -territooriumi kui ka selle liikmesriigi, millele see territoorium kuulub, emamaaosa õiguskaitse eest vastutav asutus. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist ning nad võivad sõltuvalt kontrolli tulemustest otsustada, et eksporti ei toimu.

3. Lõiget 1 ei kohaldata ekspordile kolmandatesse riikidesse, tingimusel et kaupu kasutab liikmesriigi sõjaväe- või tsiviilpersonal, kui niisugune personal osaleb ELi või ÜRO rahuvalve- või kriisiohjeoperatsioonis asjaomases kolmandas riigis või operatsioonis, mis põhineb liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel riigikaitsealastel kokkulepetel. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist. Sõltuvalt kontrolli tulemustest võidakse otsustada, et eksporti ei toimu.

Artikkel 12

Ekspordilubade andmise kriteeriumid

1. Pädev asutus teeb otsused III lisas loetletud kaupade ekspordiga seotud loataotluste kohta, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks ekspordiks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud, ning kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2. Pädev asutus ei anna luba, kui on põhjendatult alust arvata, et III lisas loetletud kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks, sealhulgas kehaliseks karistamiseks kolmanda riigi õiguskaitseasutuse või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku poolt.

Pädev asutus võtab arvesse

a)	kättesaadavaid rahvusvahelise kohtu otsuseid;

b)	ÜRO, Euroopa Nõukogu ja ELi pädevate asutuste otsuseid ning Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa komitee ja ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportööri aruandeid.

Arvesse võib võtta ka muud asjakohast teavet, sealhulgas saadaolevaid riigisiseste kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud aruandeid või muud teavet ning teavet II ja III lisas loetletud kaupadele sihtriigis kohaldatavate ekspordipiirangute kohta.

3. Kavandatud lõppkasutuse ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohu kontrollimisel kohaldatakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud norme.

Kui III lisa punktis 3.2 või 3.3 loetletud kaupade tootja taotleb luba selliste kaupade eksportimiseks edasimüüjale, hindab pädev asutus tootja ja edasimüüja vahelist lepingut ja meetmeid, mida nad võtavad tagamaks, et neid kaupu ja vajaduse korral tooteid, mille valmistamiseks neid kaupu kasutatakse, ei kasutata piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

Kui luba taotletakse III lisa punktis 3.2 või 3.3 loetletud kaupade eksportimiseks lõppkasutajale, võib pädev asutus võtta sihtkohast kõrvalekaldumise ohu hindamisel arvesse kehtivaid lepingutingimusi ja lõppkasutaja poolt allakirjutatud kinnitust lõppkasutuse kohta, kui selline kinnitus on esitatud. Kui lõppkasutuse kinnitust ei ole esitatud, peab eksportija näitama, kes on lõppkasutaja ja milleks ta kaupu kasutama hakkab. Kui eksportija ei esita piisavat teavet lõppkasutaja ja lõppkasutuse kohta, on pädeval asutusel põhjendatult alust arvata, et kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

4. Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele võtavad pädevad asutused koondloa taotluste hindamisel arvesse, kas eksportija on kasutanud käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

Artikkel 13

Transiidi keelamine

Füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel, sealhulgas seltsingul, sõltumata sellest, kas tema elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis või mitte, keelatakse korraldada III lisas loetletud kaupade transiiti, kui ta teab, et sellise kaubasaadetise mis tahes osa kavatsetakse kasutada kolmandas riigis piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

Artikkel 14

Riigisisesed meetmed

1. Olenemata artiklitest 11 ja 12, võib liikmesriik vastu võtta või jätta kehtima jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite impordi- ja ekspordikeelu.

2. Liikmesriik võib kehtestada loanõude niisuguste käeraudade ekspordile, mille kogupikkus koos ketiga ühe käeraua äärest teise käeraua ääreni lukustatuna on üle 240 mm. Niisugustele käeraudadele kohaldab asjaomane liikmesriik III ja V peatükki.

3. Liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastuvõetud meetmetest enne nende jõustumist.

Artikkel 15

Loanõue teatavate teenuste puhul

1. Luba nõutakse järgmiste teenuste osutamiseks tehnilise abi osutaja või vahendaja poolt, olgu see tasu eest või mitte, mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis:

a)	III lisas loetletud kaupade kasutamiseks osutatud tehniline abi, sõltumata selliste kaupade päritolust, ning

b)	III lisas loetletud kaupadega seotud vahendusteenused, sõltumata selliste kaupade päritolust.

2. III lisas loetletud kaupadega seonduvate vahendusteenuste osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel kohaldatakse artiklit 12 mutatis mutandis.

III lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel võetakse arvesse artiklis 12 sätestatud kriteeriume, et hinnata,

a)	kas tehnilist abi osutataks isikule, üksusele või asutusele, kes võib kasutada kaupu, mille kasutamiseks tehnilist abi osutatakse, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks, ning

kas tehnilist abi kasutataks III lisas loetletud kaupade parandamiseks, arendamiseks, tootmiseks, katsetamiseks, hooldamiseks või komplekteerimiseks või tehnilise abi osutamiseks isikule, üksusele või asutusele, kes võib kasutada kaupu, mille kasutamiseks tehnilist abi osutatakse, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

3. Lõiget 1 ei kohaldata tehnilise abi osutamise suhtes, kui

a)	tehnilist abi osutatakse liikmesriigi õiguskaitseasutusele või liikmesriigi sõjaväe- või tsiviilpersonalile, nagu on kirjeldatud artikli 11 lõike 3 esimeses lauses;

b)	tehniline abi seisneb avalikkusele kättesaadava teabe edastamises või

c)	tehniline abi on minimaalselt vajalik selliste III lisas loetletud kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, mille eksporti on pädev asutus käesoleva määruse kohaselt lubanud.

4. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid jätta kehtima jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahenditega seotud vahendusteenuste osutamise keelu. Kui liikmesriik jätab sellise keelu kehtima, teatab ta komisjonile määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 7a lõike 4 kohaselt võetud ja teatatud meetmete muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest.

IV PEATÜKK

KAUBAD, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA SURMANUHTLUSE TÄIDEVIIMISEKS

Artikkel 16

Ekspordiloa nõue

1. IV lisas loetletud kaupade ekspordi jaoks on sõltumata nende kaupade päritolust vaja luba. Luba ei nõuta niisuguste kaupade puhul, mis ainult läbivad liidu tolliterritooriumi, nimelt kaupade puhul, millele ei ole määratud muud tollikäitlust kui määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 226 sätestatud välistransiidiprotseduur, sealhulgas liiduväliste kaupade ladustamisel vabatsoonis.

IV lisa hõlmab ainult kaupu, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks ja mille üks või mitu riiki, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud, on surmanuhtluse täideviimiseks heaks kiitnud või selleks tegelikult kasutanud. See ei hõlma

a)	tulirelvi, mis kuuluvad määruse (EL) nr 258/2012 kohaldamisalasse;

b)	kahesuguse kasutusega kaupu, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 428/2009 kohaldamisalasse, ning

c)	kaupu, mis kuuluvad ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kohaldamisalasse.

2. Kui ravimite ekspordiks on nõutav nii käesoleva määruse kohane ekspordiluba kui ka luba vastavalt narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käsitlevatele rahvusvahelistele konventsioonidele, näiteks 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonile, võivad liikmesriigid kasutada käesoleva määruse ja asjaomase konventsiooniga kehtestatud kohustuste täitmiseks sama menetlust.

Artikkel 17

Ekspordilubade andmise kriteeriumid

1. Pädev asutus teeb otsused IV lisas loetletud kaupade ekspordiga seotud loataotluste kohta, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks ekspordiks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud, ning kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2. Pädev asutus ei anna luba, kui tal on põhjendatult alust arvata, et IV lisas loetletud kaupu võidakse kolmandas riigis kasutada surmanuhtluse täideviimiseks.

3. Kavandatud lõppkasutuse ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohu kontrollimisel kohaldatakse teises, kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud norme.

Kui IV lisa 1. jaos loetletud kauba tootja taotleb luba sellise toote eksportimiseks edasimüüjale, hindab pädev asutus tootja ja edasimüüja vahelist lepingut ja meetmeid, mida nad võtavad tagamaks, et kaupu ei kasutata surmanuhtluse täideviimiseks.

Kui luba taotletakse IV lisa 1. jaos loetletud kaupade ekspordiks lõppkasutajale, võib pädev asutus võtta sihtkohast kõrvalekaldumise ohu hindamisel arvesse kehtivaid lepingutingimusi ja lõppkasutaja poolt allakirjutatud kinnitust lõppkasutuse kohta, kui selline kinnitus on esitatud. Kui lõppkasutuse kinnitust ei ole esitatud, peab eksportija näitama, kes on lõppkasutaja ja milleks ta kaupu kasutama hakkab. Kui eksportija ei esita piisavat teavet lõppkasutaja ja lõppkasutuse kohta, on pädeval asutusel põhjendatult alust arvata, et kaupu võidakse kasutada surmanuhtluse täideviimiseks.

Komisjon võib võtta koostöös liikmesriikide pädevate asutustega vastu suunised lõppkasutuse hindamise ning tehnilise abi võimalike kasutuseesmärkidega seotud parimate tavade kohta.

Artikkel 18

Transiidi keelamine

Füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel, sealhulgas seltsingul, sõltumata sellest, kas tema elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis või mitte, keelatakse korraldada IV lisas loetletud kaupade transiiti, kui ta teab, et sellise kaubasaadetise mis tahes osa kavatsetakse kasutada kolmandas riigis surmanuhtluse täideviimiseks.

Artikkel 19

Teatavate teenuste puhul nõutav luba

1. Luba nõutakse järgmiste teenuste osutamiseks tehnilise abi osutaja või vahendaja poolt, olgu see tasu eest või mitte, mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis:

a)	IV lisas loetletud kaupadega seotud tehniline abi, sõltumata selliste kaupade päritolust, ning

b)	IV lisas loetletud kaupadega seonduvad vahendusteenused, sõltumata selliste kaupade päritolust.

2. IV lisas loetletud kaupadega seonduvate vahendusteenuste osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel kohaldatakse artiklit 17 mutatis mutandis.

IV lisas loetletud kaupadega seonduva tehnilise abi osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel võetakse arvesse artiklis 17 sätestatud kriteeriume, et hinnata,

a)	kas tehnilist abi osutataks isikule, üksusele või asutusele, kes võib kasutada kaupu, mille kasutamiseks tehnilist abi osutatakse, surmanuhtluse täideviimiseks, ning

kas tehnilist abi kasutataks IV lisas loetletud kaupade parandamiseks, arendamiseks, tootmiseks, katsetamiseks, hooldamiseks või komplekteerimiseks isiku, üksuse või asutuse jaoks, kes võib kasutada kaupu, mille kasutamiseks tehnilist abi osutatakse, surmanuhtluse täideviimiseks, või sellisele isikule, üksusele või asutusele tehnilise abi osutamiseks.

3. Lõiget 1 ei kohaldata tehnilise abi osutamise suhtes, kui

a)	tehniline abi seisneb avalikkusele kättesaadava teabe edastamises või

b)	tehniline abi on minimaalselt vajalik selliste IV lisas loetletud kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, mille eksporti on pädev asutus käesoleva määruse kohaselt lubanud.

V PEATÜKK

LOA ANDMISE KORD

Artikkel 20

Lubade liigid ja neid väljaandvad ametiasutused

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse teatava ekspordi puhul V lisas sätestatud liidu üldine ekspordiluba.

Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib keelata eksportijal kõnealuse loa kasutamine, kui on põhjust kahelda eksportija suutlikkuses sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli käsitlevatest õigusaktidest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet kõigi eksportijate kohta, kellelt on võetud õigus liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad, et konkreetne eksportija ei püüa IV lisas loetletud kaupu eksportida läbi teise liikmesriigi. Selleks kasutatakse turvalist ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi.

2. Loa muuks kui lõikes 1 nimetatud ekspordiks, milleks nõutakse luba käesoleva määruse alusel, annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus eksportija elab või asub. Kui selline luba on seotud III või IV lisas loetletud kaupadega, võib see olla kas individuaalne või koondluba. II lisas loetletud kaupadega seotud luba on individuaalne luba.

3. Loa II lisas loetletud kaupade transiidiks annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus on kaupu liidu tolliterritooriumi piires transportiva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse elu- või asukoht. Kui selle isiku, üksuse või asutuse elu- või asukoht ei ole üheski liikmesriigis, annab loa selle liikmesriigi pädev asutus, kus toimub kaupade sissetoomine liidu tolliterritooriumile. Väljastatav luba on individuaalne.

4. Loa impordiks, mille jaoks on käesoleva määruse alusel vaja luba, annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus muuseum asub. II lisas loetletud kaupadega seotud luba on individuaalne.

5. Loa II lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks annab

tehnilise abi osutaja elu-või asukohaliikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, või kui sellist liikmesriiki ei ole, siis selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanik on tehnilise abi osutaja või mille õiguse alusel on ta asutatud või moodustatud, kui teenust osutatakse kolmandas riigis asuvale muuseumile, või

b)	selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus muuseum asub, kui teenust osutatakse liidus asuvale muuseumile.

6. Loa III või IV lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus tehnilise abi osutaja elab või asub, või kui selline liikmesriik puudub, siis selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanik tehnilise abi osutaja on või mille õiguse alusel on ta asutatud või moodustatud.

7. Loa III või IV lisas loetletud kaupadega seotud vahendusteenuste osutamiseks annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus vahendaja elab või asub, või kui selline liikmesriik puudub, siis selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanik vahendaja on või mille õiguse alusel on ta asutatud või moodustatud. Selline luba antakse kahe või enama kolmanda riigi vahel liikuvate kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta. Kõnealuste kaupade asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht peavad olema selgelt märgitud.

8. Loataotlejad esitavad pädevale asutusele kogu asjakohase teabe, mis on nõutav ekspordi individuaalse või koondloa või vahendusteenuste osutamise loa, tehnilise abi osutamise loa, individuaalse impordiloa või individuaalse transiidiloa taotlemiseks.

Ekspordi puhul esitatakse pädevatele asutustele täielik teave eelkõige konkreetse lõppkasutaja, sihtriigi ja kaupade lõppkasutuse kohta.

Vahendusteenuste puhul esitatakse pädevatele asutustele eelkõige üksikasjalik teave kaupade asukoha kohta päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade ja nende koguse täpne kirjeldus ning teave tehinguga seotud kolmandate isikute, sihtriigiks oleva kolmanda riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha kohta.

Kui see on asjakohane, võib loa andmine sõltuda lõppkasutuse kinnitusest.

9. Erandina lõikest 8, kui tootja või tootja esindaja ekspordib või müüb ja annab üle III lisa punktis 3.2 või 3.3 või IV lisa 1. jaos nimetatud kaupu kolmandas riigis asuvale edasimüüjale, esitab tootja teabe kokkulepitud korra ning meetmete kohta, mis on võetud, hoidmaks ära III lisa punktis 3.2 või 3.3 nimetatud kaupade kasutamist piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks või hoidmaks ära IV lisa 1. jaos nimetatud kaupade kasutamist surmanuhtluse täideviimiseks, teabe sihtriigi kohta ning võimaluse korral kaupade lõppkasutuse ja lõppkasutaja kohta.

10. ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli kohaselt loodud riigi ennetusasutuse taotluse korral võivad pädevad asutused otsustada teha taotlejalt saadud teabe sihtriigi, kaubasaaja, lõppkasutuse ja lõppkasutajate või, kus see on asjakohane, edasimüüja ning lõikes 9 osutatud korra ja meetmete kohta kättesaadavaks taotlevale riigi ennetusasutusele. Pädevad asutused kuulavad taotleja enne nimetatud teabe kättesaadavaks tegemist ära ja võivad kehtestada teabe kasutamise suhtes piiranguid. Pädevad asutused teevad oma otsused riigisisese õiguse ja tavade kohaselt.

11. Liikmesriigid vaatavad individuaalsete või koondlubade taotlused läbi riigisisese õiguse või tavade kohaselt kindlaks määratava ajavahemiku jooksul.

Artikkel 21

Load

1. Ekspordi-, impordi- ja transiidiload väljastatakse VII lisas esitatud näidisele vastaval vormil. Vahendusteenuste osutamist puudutavad load väljastatakse VIII lisas esitatud näidisele vastaval vormil. Tehnilist abi puudutavad load väljastatakse IX lisas esitatud näidisele vastaval vormil. Sellised load kehtivad kogu liidus. Loa kehtivusaeg on kolm kuni kaksteist kuud, võimalusega pikendada seda kuni kaheteist kuu võrra. Koondloa kehtivusaeg on üks kuni kolm aastat, võimalusega pikendada seda kuni kahe aasta võrra.

2. Artikli 12 või artikli 17 kohaselt antud ekspordiluba annab eksportijale õiguse osutada lõppkasutajale tehnilist abi määral, mil see on vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, mille eksport on lubatud.

3. Loa võib väljastada elektroonilisel kujul. Täpne kord kehtestatakse liikmesriigi tasandil. Liikmesriigid, kes kasutavad seda võimalust, teavitavad sellest komisjoni.

4. Ekspordi-, impordi-, transiidi-, tehnilise abi osutamise ja vahendusteenuste osutamise lubade suhtes kehtivad nõuded ja tingimused, mida pädev asutus peab kohaseks.

5. Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võivad pädevad asutused keelduda loa andmisest ning võivad nende poolt juba antud loa tühistada, peatada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada.

Artikkel 22

Tolliformaalsused

1. Tolliformaalsuste täitmisel esitab eksportija või importija VII lisas sätestatud nõuetekohaselt täidetud vormi tõendina selle kohta, et asjaomase ekspordi või impordi jaoks vajalik luba on saadud. Kui dokument ei ole täidetud selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus tolliformaalsusi täidetakse, võib nõuda, et eksportija või importija esitaks tõlke vastavasse ametlikku keelde.

2. Kui tollideklaratsioon esitatakse II, III või IV lisas loetletud kaupade kohta ja leiab kinnitust, et kavandatava ekspordi või impordi jaoks ei ole käesolevale määrusele vastavat luba antud, peab toll deklareeritud kaubad kinni ja teavitab eksportijat või importijat võimalusest taotleda luba vastavalt käesolevale määrusele. Kui loataotlust ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast kinnipidamist või kui pädev asutus sellise taotluse rahuldamata jätab, hävitab toll kinni peetud kaubad kooskõlas riigisisese õigusega.

Artikkel 23

Teavitamise ja konsulteerimise nõue

1. Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni, kui tema I lisas loetletud pädevad asutused otsustavad käesoleva määruse kohase loataotluse rahuldamata jätta või nende poolt antud loa tühistada. Teavitamine peab toimuma 30 päeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

2. Pädev asutus konsulteerib – kui see on nõutav või asjakohane, siis diplomaatiliste kanalite kaudu – asutuse või asutustega, kes on eelneva kolme aasta jooksul käesoleva määruse kohase ekspordi-, transiidi-, kolmandas riigis asuvale isikule, üksusele või asutusele tehnilise abi osutamise või vahendusteenuste osutamise loa taotluse rahuldamata jätnud, kui ta saab taotluse, mis käsitleb niisuguses varasemas taotluses nimetatud olemuselt samasuguse tehinguga seotud eksporti, transiiti, kolmandas riigis asuvale isikule, üksusele või asutusele tehnilise abi osutamist või vahendusteenuste osutamist, ja leiab, et luba tuleb sellest hoolimata anda.

3. Kui pädev asutus otsustab pärast lõikes 2 osutatud konsultatsioone loa anda, teavitab asjaomane liikmesriik oma otsusest viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni ning põhjendab oma otsust, esitades vajaduse korral taustteavet.

4. Kui loa andmisest keeldumine tugineb artikli 14 lõike 1 või artikli 15 lõike 4 kohasele riigisisesele keelule, ei ole see loataotluse rahuldamata jätmise otsus käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.

5. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad teadaanded tehakse turvalise ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi kaudu.

VI PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta artikli 29 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa muutmiseks. I lisas esitatud liikmesriikide pädevaid asutusi käsitlevaid andmeid muudetakse liikmesriikide edastatud teabe põhjal.

Kui II, III, IV või V lisa muutmise puhul on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 30 sätestatud menetlust.

Artikkel 25

Kaupade kaubanimekirja lisamise taotlus

1. Iga liikmesriik võib saata komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse lisada II, III või IV lisasse kaupu, mis on välja töötatud või mida turustatakse õiguskaitseasutustele. Taotlused peavad sisaldama järgmist teavet:

a)	kaupade konstruktsioon ja omadused;

b)	kaupade kasutusotstarve ning

c)	rahvusvahelised või riigisisesed õigusnormid, mida rikutaks juhul, kui neid kaupu kasutataks õiguskaitse otstarbel.

Kui liikmesriik esitab taotluse komisjonile, edastab ta selle taotluse ka teistele liikmesriikidele.

2. Kui komisjon on seisukohal, et taotluses ei käsitleta üht või mitut olulist aspekti, või et vajalik on täiendav teave ühe või mitme olulise aspekti kohta, võib ta kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest paluda taotluse esitanud liikmesriigil esitada täiendavat teavet. Ta edastab taotlejale need aspektid, mille kohta tuleb täiendavat teavet esitada. Komisjon edastab oma küsimused teistele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad esitada komisjonile samuti täiendavat teavet, mida on vaja taotluse hindamiseks.

3. Kui komisjon on seisukohal, et täiendavat teavet ei ole vaja, või kui ta on nõutud täiendava teabe kätte saanud, alustab ta 20 nädala jooksul alates taotluse või nõutud täiendava teabe kättesaamisest menetlust taotletud paranduse tegemiseks või teatab taotluse esitanud liikmesriigile põhjused, miks ta seda ei tee.

Artikkel 26

Teabevahetus liikmesriikide asutuste ja komisjoni vahel

1. Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, teatavad komisjon ja liikmesriigid üksteisele taotluse korral käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastavad üksteisele igasuguse nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud.

2. Asjaomane teave lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud, hõlmab vähemalt otsuse liiki, otsuse põhjusi või nende kokkuvõtet, kaubasaajate nimesid ja kui see on erinev, siis lõppkasutajate nimesid, ning kõnealust kaupa.

3. Liikmesriigid esitavad, võimaluse korral koostöös komisjoniga, avaliku iga-aastase tegevusaruande, milles antakse teavet saadud taotluste arvu, nendes taotlustes käsitletud toodete ja riikide ning nende taotluste suhtes tehtud otsuste kohta. Kõnealune aruanne ei sisalda teavet, mille avalikustamist peab liikmesriik oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

4. Komisjon koostab lõikes 3 osutatud iga-aastastest tegevusaruannetest koosneva aastaaruande. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

5. Välja arvatud lõikes 2 loetletud teabe esitamise puhul teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile, ei piira käesolev artikkel konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate kehtivate riigisiseste normide kohaldamist.

6. Kui loa andmisest keeldumine tugineb artikli 14 lõike 1 kohasele riigisisesele keelule, ei ole see loa andmisest keeldumine käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses.

Artikkel 27

Isikuandmete töötlemine

Isikuandmeid töödeldakse ja vahetatakse kooskõlas määruses (EL) 2016/679 ja määruses (EL) 2018/1725 sätestatud õigusnormidega.

Artikkel 28

Teabe kasutamine

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (14) ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate riigisiseste õigusaktide kohaldamist, kasutatakse käesoleva määruse kohaselt saadud teavet üksnes sellel otstarbel, milleks seda taotleti.

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. detsembrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 30

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 29 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 31

Piinamise tõkestamise koordineerimisrühm

1. Asutatakse piinamise tõkestamise koordineerimisrühm, mille esimeheks on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab sellesse rühma oma esindaja.

2. Piinamise tõkestamise koordineerimisrühm käsitleb kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, sealhulgas teabevahetust haldustavade kohta ning küsimusi, mille võivad tõstatada kas esimees või liikmesriigi esindaja.

3. Piinamise tõkestamise koordineerimisrühm võib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, konsulteerida eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile igal aastal kirjaliku aruande piinamise tõkestamise koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta.

Aastaaruande koostamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse vajadust mitte kahjustada füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvisid. Piinamise tõkestamise koordineerimisrühma arutelud on konfidentsiaalsed.

Artikkel 32

Läbivaatamine

1. Komisjon vaatab 2020. aasta 31. juuliks ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle rakendamise ja mõju hindamise kohta põhjaliku aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Läbivaatamise käigus hinnatakse vajadust hõlmata liidu kodanike tegevust välismaal. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

2. Aruande eri osades käsitletakse järgmist:

a)	piinamise tõkestamise koordineerimisrühm ja selle tegevus. Aruande koostamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse vajadust mitte kahjustada füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvisid. Rühma arutelud on konfidentsiaalsed;

b)	teave liikmesriikide poolt artikli 33 lõike 1 kohaselt võetud ning komisjonile artikli 33 lõike 2 kohaselt teatatud meetmete kohta.

Artikkel 33

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 17 lõike 2 kohaselt teatatud karistusnormide muudatustest.

Artikkel 34

Territoriaalne kohaldamisala

1. Käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala on sama nagu aluslepingutel, välja arvatud artikli 3 lõike 1 esimese lõigu, artikli 4 lõike 1 esimese lõigu, artiklite 5, 11, 13, 14, 16 ning 18, artikli 20 lõigete 1–4 ning artikli 22 puhul, mida kohaldatakse

—	liidu tolliterritooriumil;

—	Hispaania Ceuta ja Melilla territooriumidel;

—	Saksamaa Helgolandi territooriumil.

2. Käesolevas määruses käsitletakse Ceutat, Helgolandi ja Melillat liidu tolliterritooriumi osana.

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1236/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas XI lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2018. aasta otsus.

(2) Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (ELT L 200, 30.7.2005, lk 1).

(3) Vt X lisa.

(4) ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1975. aasta resolutsioon 3452 (XXX).

(5) ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1979. aasta resolutsioon 34/169.

(6) Heaks kiidetud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 31. juuli 1957. aasta resolutsiooniga 663 C (XXIV) ja 13. mai 1977. aasta resolutsiooniga 2076 (LXII).

(7) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

(8) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (ELT L 94, 30.3.2012, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

I LISA

ARTIKLITES 20 JA 23 OSUTATUD PÄDEVATE ASUTUSTE LOETELU NING EUROOPA KOMISJONI KONTAKTAADRESS

A. Liikmesriikide asutused

BELGIA

Federale Overheidsdienst Economie, K.M.O., Middenstand en Energie

Algemene Directie Economische Analyses en Internationale Economie

Dienst Vergunningen

Vooruitgangstraat 50

1210 Brussel

BELGIË

Service public fédéral économie, PME, classes moyennes et énergie

Direction générale des analyses économiques et de l'économie internationale

Service licences

Rue de Progrès 50

1210 Bruxelles

BELGIQUE

Tel +32 22776713, +32 22775459

Faks +32 22775063

E-post: frieda.coosemans@economie.fgov.be

johan.debontridder@economie.fgov.be

BULGAARIA

Министерство на икономиката

ул.„Славянска“ № 8

1052 София/Sofia

БЪЛГАРИЯ/BULGARIA

Ministry of Economy

8, Slavyanska Str.

1052 Sofia

BULGARIA

Tel +359 29407771

Faks +359 29880727

E-post: exportcontrol@mi.government.bg

TŠEHHI VABARIIK

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

110 15 Praha 1

ČESKÁ REPUBLIKA

Tel +420 224907638

Faks +420 224214558

E-post: dual@mpo.cz

TAANI

III lisa, nr 2 ja 3

Justitsministeriet

Slotsholmsgade 10

DK-1216 København K

DANMARK

Tel +45 72268400

Faks +45 33933510

E-post: jm@jm.dk

II lisa ja III lisa, nr 1

Erhvervs- og Vækstministeriet

Erhvervsstyrelsen

Eksportkontrol

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø

DANMARK

Tel +45 35291000

Faks +45 35291001

E-post: eksportkontrol@erst.dk

SAKSAMAA

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (BAFA)

Frankfurter Straße 29–35

D-65760 Eschborn

DEUTSCHLAND

Tel +49 61969082217

Faks +49 61969081800

E-post: ausfuhrkontrolle@bafa.bund.de

EESTI

Strateegilise kauba komisjon

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

Tel +372 6377192

Faks +372 6377199

E-post: stratkom@vm.ee

IIRIMAA

An tAonad Ceadúnúcháin

An Roinn Gnó, Fiontar agus Nuálaíochta

23 Sráid Chill Dara

Baile Átha Cliath 2

ÉIRE

Tel +353 16312121

Faks +353 16312562

E-post: exportcontrol@djei.ie

Licensing Unit

Department of Jobs, Enterprise and Innovation

23 Kildare Street

Dublin 2

ÉIRE

Tel +353 16312121

Faks +353 16312562

E-post: exportcontrol@djei.ie

KREEKA

Υπουργείο Ανάπτυξης, Ανταγωνιστικότητας, Υποδομών, Μεταφορών και Δικτύων

Γενική Διεύθυνση Διεθνούς Οικονομικής Πολιτικής

Διεύθυνση Καθεστώτων Εισαγωγών-Εξαγωγών, Εμπορικής Άμυνας

Ερμού και Κορνάρου 1,

GR-105 63 Αθήνα/Athens

ΕΛΛΑΔΑ/GREECE

Ministry of Development, Competitiveness, Infrastructure, Transport and Networks

General Directorate for International Economic Policy

Directorate of Import-Export Regimes, Trade Defence Instruments

Ermou and Kornarou 1,

GR-105 63 Athens

GREECE

Tel +30 2103286021-22, +30 2103286051-47

Faks +30 2103286094

E-post: e3a@mnec.gr, e3c@mnec.gr

HISPAANIA

Subdirección General de Comercio Internacional de Material de Defensa y Doble Uso

Secretaría de Estado de Comercio

Ministerio de Economía y Competitividad

Paseo de la Castellana 162, planta 7

E-28046 Madrid

ESPAÑA

Tel +34 913492587

Faks +34 913492470

E-post: sgdefensa.sscc@comercio.mineco.es

PRANTSUSMAA

Ministère des finances et des comptes publics

Direction générale des douanes et droits indirects

Bureau E2

11 Rue des Deux Communes

F-93558 Montreuil Cedex

FRANCE

Tel +33 157534398

Faks + 33 157534832

E-post: dg-e2@douane.finances.gouv.fr

HORVAATIA

Ministarstvo vanjskih i europskih poslova

Samostalni sektor za trgovinsku politiku i gospodarsku multilateralu

Trg Nikole Šubića Zrinskog 7–8

10 000 Zagreb

REPUBLIKA HRVATSKA

Tel +385 16444625/626

Faks + 385 16444601

ITAALIA

Ministero dello Sviluppo Economico

Direzione Generale per la Politica Commerciale Internazionale

Divisione IV

Viale Boston, 25

00144 Roma

ITALIA

Tel +39 0659932439

Faks +39 0659647506

E-post: polcom4@mise.gov.it

KÜPROS

Υπουργείο Ενέργειας, Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Υπηρεσία Εμπορίου

Κλάδος Έκδοσης Αδειών Εισαγωγών/Εξαγωγών

Ανδρέα Αραούζου 6

CY-1421 Λευκωσία

ΚΥΠΡΟΣ/CYPRUS

Ministry of Energy, Commerce, Industry and Tourism

Trade Service

Import/Export Licensing Section

6 Andreas Araouzos Street

CY-1421 Nicosia

CYPRUS

Tel +357 22867100, +357 22867197, +357 22867332

Faks +357 22375443

E-post: ts@mcit.gov.cy, pevgeniou@mcit.gov.cy

LÄTI

Ārlietu ministrija

K. Valdemāra iela 3

LV-1395 Rīga

LATVIJA

Tel +371 67016426

Faks +371 67828121

E-post: mfa.cha@mfa.gov.lv

LEEDU

Policijos departamento prie Vidaus reikalų ministerijos

Viešosios policijos valdybos Licencijavimo skyrius

Saltoniškių g. 19

LT-08105 Vilnius

LIETUVA/LITHUANIA

Tel +370 82719767

Faks +370 52719976

E-post: leidimai.pd@policija.lt

LUKSEMBURG

Ministère de l'Économie

Office des Licences

19–21, boulevard Royal

L-2449 Luxembourg

BP 113/2011 Luxembourg

LUXEMBOURG

Tel +352 226162

Faks +352 466138

E-post: office.licences@eco.etat.lu

UNGARI

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Németvölgyi út 37–39

H-1124 Budapest

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Tel +36 14585599

Faks +36 14585885

E-post: armstrade@mkeh.gov.hu

MALTA

Dipartiment tal-Kummerċ

Servizzi ta' Kummerċ

Lascaris

Valletta VLT2000

MALTA

Commerce Department

Trade Services

Lascaris

Valletta VLT2000

MALTA

Tel +356 21242270

Faks +356 25690286

MADALMAAD

Ministerie van Buitenlandse Zaken

Directoraat-Generaal Buitenlandse Economische Betrekkingen

Directie Internationale Marktordening en Handelspolitiek

Bezuidenhoutseweg 67

Postbus 20061

2500 EB Den Haag

NEDERLAND

Tel +31 703485954, +31 703484652

AUSTRIA

Bundesministerium für Wissenschaft, Forschung und Wirtschaft

Abteilung „Außenwirtschaftskontrolle“ C2/9

Stubenring 1

A-1011 Wien

ÖSTERREICH

Tel +43 1711008341

Faks +43 1711008366

E-post: post.c29@bmwfw.gv.at

POOLA

Ministerstwo Gospodarki

Departament Handlu i Usług

Plac Trzech Krzyży 3/5

00-507 Warszawa

POLSKA/POLAND

Tel +48 226935553

Faks +48 226934021

E-post: SekretariatDHU@mg.gov.pl

PORTUGAL

Ministério das Finanças

AT – Autoridade Tributária e Aduaneira

Direcção de Serviços de Licenciamento

Rua da Alfândega, n. 5, r/c

P-1149-006 Lisboa

PORTUGAL

Tel +351 218813843

Faks +351 218813986

E-post: dsl@at.gov.pt

RUMEENIA

Ministerul Economiei, Comerțului și Turismului

Departamentul pentru Comerț Exterior și Relații Internaționale

Direcția Politici Comerciale

Calea Victoriei nr. 152

București, sector 1

Cod poștal 010096

ROMÂNIA

Tel +40 214010552, +40 214010504, +40 214010507

Faks +40 214010568, +40 213150454

E-post: adrian.berezintu@dce.gov.ro

SLOVEENIA

Ministrstvo za gospodarski razvoj in tehnologijo

Direktorat za notranji trg, Sektor za trgovinsko politiko

Kotnikova 5

1000 Ljubljana

REPUBLIKA SLOVENIJA

Tel +386 1 400 3564;

Faks +386 1 400 3588

Ministry for Economic Development and Technology

Directorate for Internal Market, Trade Policy Division

Kotnikova 5

1000 Ljubljana

THE REPUBLIC OF SLOVENIA

Tel +386 1 400 3564;

Faks +386 1 400 3588

SLOVAKKIA

Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky

Odbor výkonu obchodných opatrení

Mierová 19

827 15 Bratislava

SLOVENSKO

Tel +421 248542163

Faks +421 243423915

E-post: lucia.filipkova@economy.gov.sk

SOOME

Sisäministeriö

Poliisiosasto

PL 26

FI-00023 Valtioneuvosto

FINLAND

Inrikesministeriet

Polisavdelningen

PB 26

FI-00023 Statsrådet

SUOMI/FINLAND

Tel +358 295480171

Faks +358 916044635

E-post: kirjaamo@intermin.fi

ROOTSI

Kommerskollegium

PO Box 6803

SE-113 86 Stockholm

SVERIGE

Tel +46 86904800

Faks +46 8306759

E-post: registrator@kommers.se

ÜHENDKUNINGRIIK

II lisas loetletud kaupade import:

Department for Business, Innovation and Skills (BIS)

Import Licensing Branch (ILB)

E-post: enquiries.ilb@bis.gsi.gov.uk

II või III lisas loetletud kaupade eksport ja II lisas loetletud kaupadega seoses tehnilise abi osutamine, nagu sellele on osutatud artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1:

Department for Business, Innovation and Skills (BIS)

Export Control Organisation

1 Victoria Street

London

SW1H 0ET

UNITED KINGDOM

Tel +44 2072154594

Faks +44 2072152635

E-post: eco.help@bis.gsi.gov.uk

B. Euroopa Komisjoni kontaktaadress

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments

Office EEAS 7/99

B-1049 Bruxelles/Brussel

BELGIUM

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

II LISA

ARTIKLITES 3 JA 4 OSUTATUD KAUPADE LOETELU

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas esitatud CN-koodid viitavad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) I lisa teises osas esitatud koodidele.

Kui CN-koodi ees on tähis „ex“, moodustavad käesolevas määruses nimetatud kaubad ainult osa CN-koodiga hõlmatud kaupadest ning need kaubad määratakse kindlaks käesolevas lisas esitatud kirjelduse ja CN-koodi põhjal.

Märkused

1.	1. jaotise punktides 1.3 ja 1.4 inimeste hukkamiseks välja töötatud seadmete hulka ei kuulu meditsiinitehnilised kaubad.

Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!

Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või kontrolli alla kuuluvaid komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi kontrolli alla kuuluvad või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

CN-kood

Kauba kirjeldus

Järgmised inimeste hukkamiseks välja töötatud seadmed

ex 4421 90 97

ex 8208 90 00

1.1.	Võllad, giljotiinid ja giljotiini terad

ex 8543 70 90

ex 9401 79 00

ex 9401 80 00

ex 9402 10 00

1.2.	Elektritoolid inimeste hukkamiseks

ex 9406 00 38

ex 9406 00 80

1.3.	Õhukindlad, nt terasest või klaasist kambrid inimeste hukkamiseks surmava gaasi või muu aine abil

ex 8413 81 00

ex 9018 90 50

ex 9018 90 60

ex 9018 90 84

1.4.	Automaatsed surmava keemilise aine manustamise süsteemid inimeste hukkamiseks

Järgmised seadmed, mida õiguskaitseasutused ei tohi kasutada inimeste ohjeldamiseks

ex 8543 70 90

2.1.	Elektrišokiseadmed, mida ohjeldatav inimene kannab kehal, nagu vööd, varrukad ja kätised, inimeste ohjeldamiseks elektrišoki abil

ex 7326 90 98

ex 7616 99 90

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

ex 4203 30 00

ex 4203 40 00

ex 4205 00 90

2.2.	Pöidlarauad, näpurauad, pöidlakruvid ja näpukruvid

Märkus

See punkt hõlmab nii hambulisi kui ka hammasteta raudu ja kruvisid

ex 7326 90 98

ex 7616 99 90

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

ex 4203 30 00

ex 4203 40 00

ex 4205 00 90

ex 6217 10 00

ex 6307 90 98

2.3.	Varbadega jalarauad, raskustega jalaahelad ning rühmaahelad, mis koosnevad varbadega jalaraudadest või raskustega jalaahelatest

Märkused

1.	Varbadega jalarauad on ahelad või jalavõrud, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja ühendatud paindumatu, tavaliselt metallist varvaga

2.	See punkt hõlmab varbadega jalaraudu ja raskustega jalaahelaid, mis on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega

ex 7326 90 98

ex 7616 99 90

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

ex 4203 30 00

ex 4203 40 00

ex 4205 00 90

ex 6217 10 00

ex 6307 90 98

2.4.	Seina, põranda või lae külge kinnitatavad rauad inimeste ohjeldamiseks

ex 9401 61 00

ex 9401 69 00

ex 9401 71 00

ex 9401 79 00

ex 9401 80 00

ex 9402 10 00

2.5.	Aheldamistoolid: ahelate või muude seadmetega toolid inimese ohjeldamiseks

Märkus

See punkt ei keela ainult rihmade või vöödega toole

ex 9402 90 00

ex 9403 20 20

ex 9403 20 80

ex 9403 50 00

ex 9403 70 00

ex 9403 81 00

ex 9403 89 00

2.6.	Aheldamislauad ja aheldamisvoodid: ahelate või muude seadmetega lauad ja voodid inimese ohjeldamiseks

Märkus

See punkt ei keela ainult rihmade või vöödega laudu ja voodeid

ex 9402 90 00

ex 9403 20 20

ex 9403 50 00

ex 9403 70 00

ex 9403 81 00

ex 9403 89 00

2.7.	Puurvoodid: voodid, mis kujutavad endast puuri (neli seina ja lagi) või samalaadset struktuuri ja võimaldavad sulgeda inimese voodisse, mille lakke või ühele või mitmele küljele saab paigaldada metallist või muust materjalist varvad ning mida saab avada ainult väljastpoolt

ex 9402 90 00

ex 9403 20 20

ex 9403 50 00

ex 9403 70 00

ex 9403 81 00

ex 9403 89 00

2.8.	Võrkvoodid: voodid, mis kujutavad endast puuri (neli seina ja lagi) või samalaadset struktuuri ja võimaldavad sulgeda inimese voodisse, mille lakke või ühele või mitmele küljele saab paigaldada võrgu ning mida saab avada ainult väljastpoolt

Järgmised kaasaskantavad seadmed, mida õiguskaitseasutused ei tohi kasutada massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks

ex 9304 00 00

3.1.	Kumminuiad või metallist või muust materjalist nuiad, millel on metallist ogadega pea

ex 3926 90 97

ex 7326 90 98

3.2.	Metallist ogadega kilbid

Järgmised piitsad

ex 6602 00 00

4.1.	Piitsad, millel on mitu nööri või rihma, nagu nuudid või nn üheksasabalised kassid

ex 6602 00 00

4.2.	Piitsad, millel on üks või mitu nööri või rihma, mis on varustatud nööri või rihma mõju tugevdavate kidade, konksude, orade, metalltraadi või samalaadsega

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

III LISA

ARTIKLIS 11 OSUTATUD KAUPADE LOETELU

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas esitatud CN-koodid viitavad määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teises osas esitatud koodidele.

Märkused

NB!

Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või kontrolli alla kuuluvaid komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või kontrolli alla kuuluvad komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

CN-kood

Kauba kirjeldus

Järgmised inimeste ohjeldamiseks välja töötatud seadmed

ex 7326 90 98

ex 7616 99 90

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

ex 4203 30 00

ex 4203 40 00

ex 4205 00 90

ex 6217 10 00

ex 6307 90 98

1.1.	Ahelad ja rühmaahelad

Märkused

1.	Ahelad on ohjeldamisvahendid, mis koosnevad kahest rauast või võrust, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja ühendatud keti või varvaga

2.	See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.3 keelatud jalaraudu ja rühmaahelaid

See punkt ei hõlma „tavalisi käeraudu“. Tavalised käerauad on käerauad, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

—	nende kogupikkus koos ketiga mõõdetuna ühe raua välisäärest kuni teise raua välisääreni on vahemikus 150–280 mm, kui mõlemad rauad on suletud;

—	kummagi käeraua maksimaalne sisemine ümbermõõt on 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus;

—	kummagi käeraua minimaalne sisemine ümbermõõt on 200 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi esimeses sälgus, ning

—	käeraudu ei ole muudetud nii, et need põhjustaksid füüsilist valu või kannatust.

ex 7326 90 98

ex 7616 99 90

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

ex 4203 30 00

ex 4203 40 00

ex 4205 00 90

ex 6217 10 00

ex 6307 90 98

1.2.	Üksikud rauad või võrud, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja mille sisemine ümbermõõt on suurem kui 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus

Märkus

See punkt hõlmab kaelaraudu ja muid üksikuid raudu või võrusid, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega

ex 6505 00 10

ex 6505 00 90

ex 6506 91 00

ex 6506 99 10

ex 6506 99 90

1.3.	Sülitamist takistavad maskid: maskid, seahulgas võrgust maskid, mis katavad suu, et takistada sülitamist

Märkus

See punkt hõlmab sülitamist takistavaid maske, mis on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega

Järgmised relvad ja vahendid, mis on välja töötatud massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks

ex 8543 70 90

ex 9304 00 00

2.1.	Kaasaskantavad elektrišokirelvad, mida saab alati, kui elektrišokk antakse, korraga kasutada ainult ühe inimese vastu, sealhulgas elektrišokinuiad, elektrišokikilbid, elektripüstolid ja elektrišoki noolepüstolid

Märkused

1.	See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.1 kirjeldatud elektrišokivöösid ja muid seadmeid

2.	See punkt ei hõlma individuaalseid elektrišokivahendeid, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks

ex 8543 90 00

ex 9305 99 00

2.2.	Komplekt, mis sisaldab kõiki punkti 2.1 kuuluvate kaasaskantavate elektrišokirelvade kokkupanekuks vajalikke osi

Märkus

Järgmisi kaupu peetakse olulisteks osadeks:

—	seade, mis tekitab elektrišoki,

—	lüliti, sealhulgas kaugjuhitav, ning

—	elektroodid või juhtmed, millega elektrišokk antakse

ex 8543 70 90

ex 9304 00 00

2.3.	Fikseeritud või paigaldatavad elektrišokirelvad, mis mõjuvad laiemas raadiuses ja mida saab kasutada korraga mitmele inimesele elektrišoki andmiseks

Järgmised tegutsemisvõimetuks muutvaid või ärritavaid keemilisi aineid ning teatavaid seotud aineid levitavad relvad või seadmed massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks

ex 8424 20 00

ex 8424 89 00

ex 9304 00 00

3.1.	Kaasaskantavad relvad või seadmed, millega doseeritakse tegutsemisvõimetuks muutvat või ärritavat keemilist ainet ühele inimesele või levitatakse sellise aine annus nt kas pihustades või pilvena väikeses piirkonnas

Märkused

1.	Sellesse punkti ei kuulu sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja (1) punkti ML7 alapunkti e kuuluvad seadmed

2.	See punkt ei hõlma individuaalseid kaasaskantavaid seadmeid, isegi kui need sisaldavad keemilist ainet, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks

3.	Lisaks sellistele keemilistele ainetele nagu massirahutuste ohjeldamiseks mõeldud keemilised mõjurid või PAVA peetakse punktidesse 3.3 ja 3.4 kuuluvaid kaupu tegutsemisvõimetuks muutvateks või ärritavateks keemilisteks aineteks

ex 2924 29 98

3.2.	Pelargoonhappe vanillüülamiid (PAVA) (CAS RN 2444-46-4)

ex 3301 90 30

3.3.	Pipragaas (Oleoresin capsicum, OC) (CAS RN 8023-77-6)

ex 2924 29 98

ex 2939 99 00

ex 3301 90 30

ex 3302 10 90

ex 3302 90 10

ex 3302 90 90

ex 3824 90 97

3.4.

Segud, mis sisaldavad vähemalt 0,3 kaaluprotsenti PAVAt või OCd ja lahustit (nagu etanool, 1-propanool või heksaan), mida saab sellisel kujul kasutada tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate mõjuritena, eelkõige aerosoolina või vedelal kujul, või kasutada tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate mõjurite tootmiseks

Märkused

1.	See punkt ei hõlma kastmeid ja nende koostisaineid, suppe või nende koostisaineid ning maitseainesegusid, eeldusel et PAVA või OC ei ole ainus nende koostises olev maitseaine

2.	See punkt ei hõlma ravimeid, mille turustamiseks on antud luba kooskõlas liidu õigusega (2)

ex 8424 20 00

ex 8424 89 00

3.5.	Tegutsemisvõimetuks muutvaid või ärritavaid keemilisi aineid levitavad fikseeritud seadmed, mille saab kinnitada hoone siseruumides asuva seina või lae külge ning mis koosnevad tegutsemisvõimetuks muutva või ärritava keemilise mõjuri kanistrist ja mis aktiveeritakse kaugjuhtimissüsteemi teel

Märkus

Lisaks sellistele keemilistele ainetele nagu massirahutuste ohjeldamiseks mõeldud keemilised mõjurid või PAVA, peetakse punktidesse 3.3 ja 3.4 kuuluvaid kaupu tegutsemisvõimetuks muutvateks või ärritavateks keemilisteks aineteks

ex 8424 20 00

ex 8424 89 00

ex 9304 00 00

3.6.	Fikseeritud või paigaldatavad seadmed, mida kasutatakse selliste tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate keemiliste mõjurite levitamiseks, mis levivad väga kaugele ja mida ei saa kinnitada hoone siseruumides asuva seina või lae külge

Märkused

1.	Sellesse punkti ei kuulu sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja punkti ML7 alapunkti e kuuluvad seadmed

2.	See punkt hõlmab ka veekahureid

3.	Lisaks sellistele keemilistele ainetele nagu massirahutuste ohjeldamiseks mõeldud keemilised mõjurid või PAVA peetakse punktidesse 3.3 ja 3.4 kuuluvaid kaupu tegutsemisvõimetuks muutvateks või ärritavateks keemilisteks aineteks

(1) Viimase versiooni võttis nõukogu vastu 26. veebruaril 2018 (ELT C 98, 15.3.2018, lk 1).

(2) Vt eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

IV LISA

ARTIKLIS 16 OSUTATUD KAUBAD, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA SURMANUHTLUSE TÄIDEVIIMISEKS

CN-kood

Kauba kirjeldus

1.	Järgmised tooted, mida on võimalik kasutada inimeste hukkamiseks surmava süsti teel

1.1.	Lühi- ja kiiretoimelised anesteetikumid (barbituraadid), sealhulgas, kuid mitte ainult:

ex 2933 53 90

[a–f]

ex 2933 59 95

[g ja h)]

a)	amobarbitaal (CAS RN 57-43-2)

b)	amobarbitaal naatriumsool (CAS RN 64-43-7)

c)	pentobarbitaal (CAS RN 76-74-4)

d)	pentobarbitaal naatriumsool (CAS 57-33-0)

e)	sekobarbitaal (CAS RN 76-73-3)

f)	sekobarbitaal naatriumsool (CAS RN 309-43-3)

g)	tiopentaal (CAS RN 76-75-5)

h)	tiopentaal naatriumsool (CAS RN 71-73-8), tuntud ka kui tiopentoon-naatrium

ex 3003 90 00

ex 3004 90 00

ex 3824 90 96

Märkus:

Käesolev punkt hõlmab ka tooteid, mis sisaldavad ühte anesteetikumi, mis on kantud lühi- või kiiretoimeliste anesteetikumide (barbituraadid) nimekirja.

V LISA

LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA EU GEA 2019/125

1. OSA

Kaubad

Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/125 (1) IV lisas loetletud kaupu.

See hõlmab ka lõppkasutajale tehnilise abi osutamist määral, mil abi on vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, mille eksport on lubatud, kui sellist abi osutab eksportija.

2. OSA

Sihtkohad

Määruse (EL) 2019/125 kohast ekspordiluba ei nõuta tarneteks riiki või territooriumile, mis on liidu tolliterritooriumi osa, kuhu kuuluvad käesoleva määruse tähenduses Ceuta, Helgoland ja Melilla (artikli 34 lõige 2).

Käesolev üldine ekspordiluba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:

Tolliterritooriumist välja jäävad Taani alad:

—	Fääri saared

—

Gröönimaa

Tolliterritooriumist välja jäävad Prantsusmaa alad:

—	Prantsuse Polüneesia

—	Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad

—	Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad

—	Saint-Barthélemy

—	Saint-Pierre ja Miquelon

—	Wallis ja Futuna

Tolliterritooriumist välja jäävad Madalmaade alad:

—

Aruba

—

Bonaire

—

Curaçao

—

Saba

—	Sint Eustatius

—	Sint-Maarten

Tolliterritooriumist välja jäävad Ühendkuningriigi alad:

—

Anguilla

—

Bermuda

—	Falklandi saared

—

Gibraltar

—	Monteserrat

—	Saint Helena ja sõltkonnad

—	Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared

—	Turksi ja Caicose saared

Albaania

Andorra

Argentina

Austraalia

Benini

Boliivia

Bosnia ja Hertsegoviina

Costa Rica

Djibouti

Dominikaani Vabariik

Ecuador

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

Filipiinid

Gabon

Gruusia

Guinea-Bissau

Honduras

Ida-Timor

Island

Kanada

Kolumbia

Kõrgõzstan

Libeeria

Liechtenstein

Lõuna-Aafrika Vabariik

Mehhiko

Moldova

Mongoolia

Montenegro

Mosambiik

Namiibia

Nepal

Nicaragua

Norra

Panama

Paraguay

Roheneemesaared

Rwanda

San Marino

Sao Tomé ja Principe

Seišellid

Serbia

Šveits (sh Büsingen ja Campione d'Italia)

Togo

Türgi

Türkmenistan

Ukraina

Uruguay

Usbekistan

Uus-Meremaa

Venezuela Bolívari Vabariik

3. OSA

Käesoleva üldise ekspordiloa kasutamise tingimused ja nõuded

Käesolevat üldist ekspordiluba ei tohi kasutada, kui

a)	eksportijal on keelatud kasutada käesolevat üldist ekspordiluba kooskõlas määruse (EL) 2019/125 artikli 20 lõikega 1;

eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevad asutused on teavitanud eksportijat, et asjaomased kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud reeksportimiseks kolmandasse riiki või võidakse sinna reeksportida või et asjaomaseid kaupu võidakse kasutada kolmandas riigis surmanuhtluse täideviimiseks;

c)	eksportija teab või tal on põhjendatult alust arvata, et asjaomased kaubad on ette nähtud reeksportimiseks tervikuna või osaliselt kolmandasse riiki või kasutamiseks kolmandas riigis surmanuhtluse täideviimiseks;

d)	asjaomased kaubad eksporditakse tollivabasse tsooni või vabalattu, mis asub selle üldise ekspordiloaga hõlmatud sihtkohas;

eksportija on asjaomaste ravimite tootja, kes ei ole sõlminud edasimüüjaga õiguslikult siduvat lepingut, milles nõutakse, et viimane teeks kõik tarned ja üleandmised eranditult õiguslikult siduva lepingu alusel, milles nõutakse, eelistatavalt hoiatava lepingulise karistuse ähvardusel, et klient

i)	ei kasutaks edasimüüjalt saadavaid kaupu surmanuhtluse täideviimiseks;

ii)	ei tarniks asjaomaseid kaupu ega annaks neid üle kolmandale isikule, kui klient teab või tal on põhjendatult alust arvata, et kaupu kavatsetakse kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, ning

iii)	kehtestaks samad nõuded kolmandale isikule, kellele ta võib asjaomaseid kaupu tarnida või need üle anda;

f)	eksportija ei ole asjaomaste ravimite tootja ja ei ole saanud sihtriigis asuvalt lõppkasutajalt allakirjutatud lõppkasutaja kinnitust;

ravimite eksportija ei ole sõlminud õiguslikult siduvat lepingut edasimüüja või lõppkasutajaga, milles nõutakse, eelistatavalt hoiatava lepingulise karistuse ähvardusel, et edasimüüja või, kui leping on sõlmitud lõppkasutajaga, lõppkasutaja omandaks eksportijalt eelneva loa

i)	saadetise mis tahes osa üleandmiseks või tarnimiseks sellise riigi või territooriumi õiguskaitseasutusele, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud,

ii)	saadetise mis tahes osa üleandmiseks või tarnimiseks füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, kes tarnib asjaomaseid kaupu või osutab selliste kaupadega seotud teenuseid sellisele õiguskaitseasutusele, ning

iii)	saadetise mis tahes osa reekspordiks või üleandmiseks riigile või territooriumile, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud, või

h)	muude kaupade kui ravimite eksportija ei ole lõppkasutajaga sõlminud punktis g osutatud õiguslikult siduvat lepingut.

Käesolevat üldist ekspordiluba EU GEA 2019/125 kasutavad eksportijad teavitavad oma elu- või asukohaliikmesriigi pädevaid asutusi selle esmakordsest kasutamisest mitte hiljem kui 30. päeval pärast esimese ekspordi toimumise kuupäeva.

Samuti teatavad eksportijad tollideklaratsioonis üldise ekspordiloa EU GEA 2019/125 kasutamisest, märkides lahtrisse 44 TARICi andmebaasis leiduva asjaomase koodi.

Käesoleva üldise ekspordiloa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva üldise ekspordiloa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid.

Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on elu- või asukohariik, registreeriks end enne käesoleva üldise ekspordiloa esimest kasutamist. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/125 artikli 20 lõike 1 kohaldamist, toimub registreerimine automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/125, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

VI LISA

ARTIKLI 11 LÕIKES 2 OSUTATUD TERRITOORIUMIDE NIMEKIRI

TAANI:

—	Gröönimaa.

PRANTSUSMAA:

—	Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad,

—	Prantsuse Polüneesia,

—	Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad,

—	Wallis ja Futuna,

—	Saint-Pierre ja Miquelon.

SAKSAMAA:

—

Büsingen.

VII LISA

ARTIKLI 21 LÕIKES 1 OSUTATUD IMPORDI- VÕI EKSPORDILOA VORM

Tehnilised näitajad:

Plangi mõõdud on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse maksimaalne lubatud kõrvalekalle on 5 mm vähem ja 8 mm rohkem. Lahtrid põhinevad mõõtühikutel üks kümnendik tolli horisontaalsuunas ja üks kuuendik tolli vertikaalsuunas. Alajaotusi mõõdetakse horisontaalselt kümnendiktollides.

Tekst pildi

Vormi selgitavad märkused

„Impordi- või ekspordiluba kaupadele, mida on võimalik kasutada piinamiseks (määrus (EL) 2019/125)“

Kõnealust loavormi kasutatakse loa väljastamisel kaupade impordiks või ekspordiks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/125 (1). Seda ei kasutata tehnilise abi osutamise loa andmiseks.

Loa väljastab määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis h määratud asutus, mis on nimetatud kõnealuse määruse I lisas.

Luba väljastatakse ühest lehest koosneval vormil, mis täidetakse mõlemal küljel. Pädev tolliasutus arvab välja veetavaid kogused maha kogu kasutatavatest kogustest. Nimetatud asutus peab kindlaks tegema, et eri kaubaartiklitele antud luba oleks sel eesmärgil selgelt eraldi välja toodud.

Kui liikmesriigi menetluste kohaselt tuleb esitada täiendavad loavormi koopiad (näiteks taotlemiseks), võib need lisada vormi paketti, mis sisaldab vajalikke koopiaid riigisiseste õigusnormide kohaselt. Eespool esitatud vormi näidise lahtris 3 vasakul ääres tuleb selgelt märkida, mis eesmärgil asjaomast koopiat kavatsetakse kasutada (nt taotluse esitamiseks, taotleja eksemplar). Vaid üks näidistest on määruse (EL) 2019/125 VII lisas esitatud loa vorm.

Lahter 1	Taotleja:	Palun märkige taotleja nimi ja täielik aadress. Samuti võib märkida taotleja tollinumbri (enamikul juhtudel valikuline). Vastavasse lahtrisse tuleb märkida taotleja kategooria (valikuliselt) numbriga 1, 2 või 4 vastavalt määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktile i.
Lahter 3	Loa number:	Palun märkige loa number ja märgistage kas ekspordi või impordi lahter. Vt määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punkte d ja e ning artiklit 34 mõistete „eksport“ ja „import“ määratluste kohta.
Lahter 4	Kehtivusaja lõpp:	Märkida kuupäev (kahekohaline), kuu (kahekohaline) ja aasta (neljakohaline).
Lahter 5	Tollimaakler/esindaja:	Kui taotlust ei esita taotleja, märkige palun nõuetekohaselt volitatud esindaja või (tolli)maakleri nimi, kes tegutseb taotleja nimel. Vt ka määruse (EL) nr 952/2013 artiklit 18.
Lahter 6	Riik, kus kaubad asuvad:	Palun märkige nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 471/2009 (2). Vt komisjoni määrus (EL) nr 1106/2012 (3).
Lahter 7	Sihtriik:	Palun märkige nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 471/2009. Vt määrus (EL) nr 1106/2012.
Lahter 10	Kauba kirjeldus:	Palun kaaluge asjaomaste kaupade pakendamise kuupäeva lisamist. Samuti võib lahtris 10 märkida kauba väärtuse. Kui lahtris 10 ei ole piisavalt ruumi, palun jätkake valgel lehel, märkides sellele loa numbri. Lahtris 16 märkige palun lisade arv. Käesolev vorm on ette nähtud kuni kolme eri tüüpi kauba jaoks (vt määruse (EL) 2019/125 II ja III lisa). Kui luba vajatakse enam kui kolme tüüpi kauba jaoks, tuleb vormistada kaks luba.
Lahter 11	Kaup nr:	See lahter tuleb täita vaid vormi tagaküljel. Kauba number kauba kirjelduse lahtris peab vastama kauba numbrile lahtris 11, mis asub asjaomase kauba kirjelduse kõrval.
Lahter 14	Erinõuded ja -tingimused:	Kui lahtris 14 ei ole piisavalt ruumi, palun jätkake lisatud valgel lehel, märkides sellele loa numbri. Lahtris 16 märkige palun lisade arv.
Lahter 16	Lisade arv:	Lisade olemasolu korral märkige palun lisade arv (vt selgitusi lahtrites 10 ja 14).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 471/2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 23).

(3) Komisjoni 27. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).

VIII LISA

ARTIKLI 21 LÕIKES 1 OSUTATUD VAHENDUSTEENUSTE OSUTAMISE LOA VORM

Tehnilised näitajad:

Plangi mõõdud on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse maksimaalne lubatud kõrvalekalle on 5 mm vähem ja 8 mm rohkem. Lahtrid põhinevad mõõtühikutel üks kümnendik tolli horisontaalsuunas ja üks kuuendik tolli vertikaalsuunas. Alajaotisi mõõdetakse horisontaalselt kümnendiktollides.

Tekst pildi

Vormi selgitavad märkused

„Luba selliste kaupadega seotud vahendusteenuste osutamiseks, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/125 (1))“

Kõnealust loavormi kasutatakse vahendusteenuste osutamise loa väljastamiseks vastavalt määrusele (EL) 2019/125.

Loa väljastab määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis h määratletud asutus. Selleks on asutus, mis on nimetatud määruse I lisas esitatud pädevate asutuste loetelus.

Lahter 1	Taotlev vahendaja	Palun märkige taotleva vahendaja nimi ja täielik aadress. Vahendaja on määratletud määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis l.
Lahter 3	Loa number	Palun märkige loa number ja märgistage vastav ruut, mis näitab, kas tegu on individuaalse või koondloaga (vt mõistete määratlusi määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktides p ja q).
Lahter 4	Kehtivusaja lõpp	Palun märkige kuupäev (kahekohaline), kuu (kahekohaline) ja aasta (neljakohaline). Individuaalse loa kehtivusaeg on kolm kuni kaksteist kuud ja koondloa kehtivusaeg on üks kuni kolm aastat. Kehtivusaja lõppemisel võib vajaduse korral taotleda selle pikendamist.
Lahter 5	Kaubasaaja	Palun märkige lisaks nimele ja aadressile ära ka see, kas sihtriigiks olevas kolmandas riigis asuv kaubasaaja on lõppkasutaja, edasimüüja nagu on osutatud määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis r või tehingus muud rolli omav isik. Kui kaubasaaja on edasimüüja, kuid kasutab osa saadetisest konkreetseks lõppkasutuseks, märgistage nii ruut „Edasimüüja“ kui ka „Lõppkasutaja“ ja nimetage lõppkasutus lahtris 11.
Lahter 6	Kolmas riik, kus kaubad asuvad	Palun märkige nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 471/2009 (2). Vt komisjoni määrust (EL) nr 1106/2012 (3).
Lahter 7	Kolmas sihtriik	Palun märkige nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 471/2009. Vt määrust (EL) nr 1106/2012.
Lahter 9	Väljaandev liikmesriik	Palun märkige vastavale reale nii asjaomane liikmesriik kui ka riigi kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 471/2009. Vt määrust (EL) nr 1106/2012.
Lahter 11	Lõppkasutus	Palun kirjeldage täpselt, kuidas kaupu kasutatakse, ja näidake samuti ära, kas lõppkasutaja on määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis c määratletud õiguskaitseasutus või vahendatud kaupade kasutamise alase koolituse pakkuja. Kui vahendusteenuseid osutatakse edasimüüjale, jätke lahter tühjaks, välja arvatud juhul, kui edasimüüja ise kasutab osa kaupadest konkreetseks lõppkasutuseks.
Lahter 12	Kaupade täpne asukoht kolmandas riigis, kust neid eksporditakse	Palun kirjeldage, kus asuvad kaubad kolmandas riigis, kust neid lahtris 2 nimetatud isikule, üksusele või asutusele tarnitakse. Asukohaks peab olema aadress lahtris 6 nimetatud riigis või sarnane teave, mis kirjeldab kaupade asukohta. Postkontori postkasti või sarnase postiaadressi märkimine ei ole lubatud.
Lahter 13	Kauba kirjeldus	Kaupade kirjeldus peaks sisaldama viidet määruse (EL) 2019/125 III või IV lisas loetletud konkreetsele kaubale. Palun kaaluge andmete lisamist asjaomaste kaupade pakendi kohta. Kui lahtris 13 ei ole piisavalt ruumi, palun jätkake lisatud tühjal lehel, märkides sellele loa numbri. Lahtris 20 märkige palun lisade arv.
Lahter 14	Kaup nr	See lahter tuleb täita vaid vormi tagaküljel. Kauba number kauba kirjelduse lahtris peab vastama kauba numbrile lahtris 14, mis asub asjaomase kauba kirjelduse kõrval.
Lahter 15	HS-kood	HS-kood on kaupadele harmoneeritud süsteemis omistatud tollikood. Kui ELi kombineeritud nomenklatuuri kood on teada, võib HS-koodi asemel kasutada seda koodi. Kombineeritud nomenklatuuri kehtiv versioon on esitatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/1821 (4).
Lahter 17	Valuuta ja väärtus	Palun märkige väärtus ja valuuta, kasutades makstavat hinda (ilma seda konverteerimata). Kui see hind ei ole teada, tuleks märkida hinnanguline väärtus, kirjutades selle ette HV. Valuuta tuleb näidata, kasutades tähtkoodi (ISO 4217:2015).
Lahter 18	Erinõuded ja -tingimused	Lahter 18 puudutab sellele eelnevates lahtrites 14–16 kirjeldatud kaupa 1, 2 või 3 (vajaduse korral täpsustage). Kui lahtris 18 ei ole piisavalt ruumi, palun jätkake lisatud tühjal lehel, märkides sellele loa numbri. Lahtris 20 märkige palun lisade arv.
Lahter 20	Lisade arv	Lisade olemasolu korral märkige palun nende arv (vt selgitusi lahtrite 13 ja 18 kohta).

(4) Komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1821, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 294, 28.10.2016, lk 1).

IX LISA

ARTIKLI 21 LÕIKES 1 OSUTATUD TEHNILISE ABI OSUTAMISE LOA VORM

Tehnilised näitajad:

Plangi mõõdud on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse maksimaalne lubatud kõrvalekalle on 5 mm vähem ja 8 mm rohkem. Lahtrid põhinevad mõõtühikutel üks kümnendik tolli horisontaalsuunas ja üks kuuendik tolli vertikaalsuunas. Alajaotisi mõõdetakse horisontaalselt kümnendiktollides.

Tekst pildi

EUROOPA LIIT

1 Taotlev tehnilise abi osutaja (täielik nimi ja aadress)

LUBA SELLISTE KAUPADEGA SEOTUD TEHNILISE ABI OSUTAMISEKS, MIDA ON VŐIMALIK KASUTADAPIINAMISEKS VŐI SURMANUHTLUSE TÄIDEVIIMISEKS(MÄÄRUS (EL) 2019/125)

Luba tehnilise abi osutamiseks (määrus (EL) 2019/125)

2 Füüsiline vői juriidiline isik, üksus vői asutus, kellele tehnilist abi osutatakse (täielik nimi ja aadress)

3 Loa number

Vastavalt artiklile 3 4 7a 7d

4 Kehtivusaja lõpp

5 Lahtris 2 nimetatud füüsiline vői juriidiline isik, üksus vői asutus on

muuseum

őiguskaitseasus

haridus- vői koolitusteenuse osutaja

tehnilise abiga seotud kaupadega seonduvate parandus-, hooldus- vői muude tehniliste teenuste osutaja

tehnilise abiga seotud kaupade tootja

mitte ükski eespool nimetatutest. Palun täpsustage lahtris 2 nimetatud füüsilise vői juriidilise isiku, üksuse vői asutuse tegevusala:

6 Kolmas riik vői liikmesriik, kuhu tehnilist abi osutatakse (nimi ja kood)

7 Käesolev luba kehtib

ühekordseks tehnilise abi osutamiseks

osutamisekstehnilise abi osutamiseks teatava ajavahemiku jooksul. Palun täpsustage kőnealune ajavahemik:

8 Tehnilise abi osutaja elu- vői asukohaliikmesriik

Kui selline liikmesriik puudub, siis liikmesriik, mille kodanik vői milles asutatud juriidiline isik, üksus vői asutus tehnilise abi osutaja on

9 Kaupade liik, millega tehniline abi on seotud

Loa väljastanud asutus

10 Lubatud tehnilise abi kirjeldus

11 Kui lahtris 2 nimetatud isik, üksus vői asutus on kolmandas riigis asuv isik, üksus vői asutus, osutatakse tehnilist abi

EList sellesse kolmandasse riiki selles kolmandas riigis asuvate töötajate poolt muust kolmandast riigist (palun täpsustage)

12 Sellise tehnilise abiga seotud kaupade kasutamise alase koolituse kirjeldus, mida osutatakse lahtris 2 nimetatud isikule, üksusele vői asutusele

13 Lahtris 9 nimetatud kaupade kasutamise alast koolitust osutab:

lahtris 1 nimetatud tehnilise abi osutaja

tehnilise abi osutaja nimel vői temaga koostöös tegutsev kolmas isik (täielik nimi ja aadress):

14 Erinőuded ja -tingimused

15 Allakirjutanu kinnitab, et vastavalt määruse (EL) 2019/125 artikli 9 lőikele 1 ning käesoleval vormil esitatud nőuete, tingimuste ja menetluste ning lisa(de) kohaselt on pädev asutus andnud loa lahtris 9 kirjeldatud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks.

16 Lisade arv

(Koht, kuupäev)

Nimi (trükitähtedega)

Allkiri: (Loa väljastanud asutuse pitser)

Vormi selgitavad märkused

„Luba selliste kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/125 (1))“

Kõnealust loavormi kasutatakse tehnilise abi osutamise lubamiseks vastavalt määrusele (EL) 2019/125. Kui tehniline abi kaasneb ekspordiga, milleks on antud luba määrusega (EL) 2019/125 või selle alusel, siis käesolevat vormi ei kasutata, välja arvatud järgmistel juhtudel:

—	tehnilist abi osutatakse määruse (EL) 2019/125 II lisas loetletud kaupade kasutamiseks (vt artikli 3 lõige 2) või

—

määruse (EL) 2019/125 III või IV lisas loetletud kaupade kasutamiseks osutatud tehniline abi ületab määra, mis on vajalik eksporditud kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks või parandamiseks (vt artikli 21 lõiget 2 ning IV lisas loetletud kaupade puhul määruse (EL) 2019/125. V lisas esitatud liidu üldise ekspordiloa EU GEA 2019/125 1. osa).

Loa väljastab määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis h määratletud asutus. Selleks on asutus, mis on nimetatud määruse I lisas esitatud pädevate asutuste loetelus.

Luba väljastatakse ühest lehest koosneval vormil, mis sisaldab vajaduse korral lisasid.

Lahter 1	Taotlev tehnilise abi osutaja	Palun märkige taotleja nimi ja täielik aadress. Tehnilise abi osutaja mõiste on määratletud määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis m. Kui tehniline abi kaasneb ekspordiga, milleks on luba antud, märkige võimaluse korral ära ka taotleja tollinumber ja näidake lahtris 14 ära sellega seotud ekspordiloa number.
Lahter 3	Loa number	Palun märkige loa number ja märgistage vastav ruut, mis näitab ära määruse (EL) 2019/125 artikli, millel luba põhineb.
Lahter 4	Kehtivusaja lõpp	Palun märkige kuupäev (kahekohaline), kuu (kahekohaline) ja aasta (neljakohaline). Loa kehtivusaeg on kolm kuni kaksteist kuud. Kehtivusaja lõppemisel võib vajaduse korral taotleda selle pikendamist.
Lahter 5	Lahtris 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse tegevusala	Palun märkige selle isiku, üksuse või asutuse peamine tegevusala, kellele tehnilist abi osutatakse. Õiguskaitseasutuse mõiste on määratletud määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis c. Kui peamine tegevusala loetelus puudub, märgistage ruut „mitte ükski eespool nimetatutest“ ja kirjeldage peamist tegevusala, kasutades üldnimetusi (nt hulgimüüja, jaemüüja, haigla).
Lahter 6	Kolmas riik või liikmesriik, kuhu tehnilist abi osutatakse	Palun märkige nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 471/2009 (2). Vt komisjoni määrust (EL) nr 1106/2012 (3). Lahtris 6 tuleks liikmesriik nimetada üksnes siis, kui luba on antud määruse (EL) 2019/125 artikli 4 alusel.
Lahter 7	Loa liik	Palun märkige, kas tehnilise abi osutamine toimub konkreetse ajavahemiku jooksul, ja kui, siis näidake päevades, nädalates või kuudes ära ajavahemik, mille jooksul tehnilise abi osutaja peab nõustamis-, toetus- või koolitustaotlustele reageerima. Ühekordne tehnilise abi osutamine puudutab üht konkreetset nõustamis- või toetustaotlust või konkreetset koolitust (isegi kui see puudutab mitu päeva kestvat kursust).
Lahter 8	Väljaandev liikmesriik	Palun märkige vastavale reale nii asjaomane liikmesriik kui ka riigi kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 471/2009. Vt määrust (EL) nr 1106/2012.
Lahter 9	Kaupade liik, mille kasutamiseks tehnilist abi osutatakse	Palun kirjeldage, millist liiki kaupade kasutamiseks tehnilist abi osutatakse. Kirjeldus peaks sisaldama viidet määruse (EL) 2019/125 II, III või IV lisas loetletud konkreetsele kaubale.
Lahter 10	Lubatud tehnilise abi kirjeldus	Palun esitage tehnilise abi selge ja täpne kirjeldus. Lisage viide tehnilise abi osutajaga sõlmitud lepingu kuupäevale ja numbrile või vajaduse korral lisage selline leping.
Lahter 11	Teenuste osutamise viis	Lahtrit 11 ei tule täita, kui luba on antud määruse (EL) 2019/125 artikli 4 alusel. Kui tehnilist abi osutatakse muust kolmandast riigist kui kolmas riik, kus abi saaja elab või asub, märkige palun nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 471/2009. Vt määrust (EL) nr 1106/2012.
Lahter 12	Tehnilise abiga seotud kaupade kasutamise alase koolituse kirjeldus	Palun märkige, kas määruse (EL) 2019/125 artikli 2 punktis f määratletud tehnilise abi mõistega hõlmatud tehnilise toe või tehnilise teenusega kaasneb koolitus asjaomaste kaupade kasutajatele. Märkige, millist liiki kasutajad sellist koolitust saavad, ning täpsustage koolitusprogrammi eesmärgid ja sisu.
Lahter 14	Erinõuded ja -tingimused	Kui lahtris 14 ei ole piisavalt ruumi, palun jätkake lisatud tühjal lehel, märkides sellele loa numbri. Lahtris 16 märkige palun lisade arv.
Lahter 16	Lisade arv	Lisade olemasolu korral märkige palun nende arv (vt selgitusi lahtrite 10 ja 14 kohta).

X LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1236/2005 (ELT L 200, 30.7.2005, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1377/2006 (ELT L 255, 19.9.2006, lk 3)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1)	Ainult määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 1 lõike 1 kolmeteistkümnes taane ja lisa punkt 13.5
Komisjoni määrus (EÜ) nr 675/2008 (ELT L 189, 17.7.2008, lk 14)
Komisjoni määrus (EL) nr 1226/2010 (ELT L 336, 21.12.2010, lk 13)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1352/2011 (ELT L 338,21.12.2011, lk 31)
Nõukogu määrus (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1)	Ainult artikli 1 lõike 1 punkti n neljas taane ja lisa punkt 16.4
Komisjoni määrus (EL) nr 585/2013 (ELT L 169, 21.6.2013, lk 46)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 37/2014 (ELT L 18, 21.1.2014, lk 1)	Ainult lisa punkt 12
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 775/2014 (ELT L 210, 17.7.2014, lk 1)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1113 (ELT L 182, 10.7.2015, lk 10)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2134 (ELT L 338, 13.12.2016, lk 1)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/181 (ELT L 40, 13.2.2018, lk 1)

XI LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1236/2005	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 4a	Artikkel 5
Artikkel 4b	Artikkel 6
Artikkel 4c	Artikkel 7
Artikkel 4d	Artikkel 8
Artikkel 4e	Artikkel 9
Artikkel 4f	Artikkel 10
Artikkel 5	Artikkel 11
Artikli 6 lõige 1	Artikli 12 lõige 1
Artikli 6 lõike 2 esimene lõik	Artikli 12 lõike 2 esimene lõik
Artikli 6 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 12 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 6 lõike 2 teise lõigu esimene taane	Artikli 12 lõike 2 teise lõigu punkt a
Artikli 6 lõike 2 teise lõigu teine taane	Artikli 12 lõike 2 teise lõigu punkt b
Artikli 6 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 12 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 6 lõike 3 sissejuhatav lause	Artikli 12 lõike 3 esimene lõik
Artikli 6 lõike 3 punkt 3.1	Artikli 12 lõike 3 teine lõik
Artikli 6 lõike 3 punkt 3.2	Artikli 12 lõike 3 kolmas lõik
Artikkel 6a	Artikkel 13
Artikkel 7	Artikkel 14
Artikkel 7a	Artikkel 15
Artikkel 7b	Artikkel 16
Artikli 7c lõige 1	Artikli 17 lõige 1
Artikli 7c lõige 2	Artikli 17 lõige 2
Artikli 7c lõike 3 sissejuhatav lause	Artikli 17 lõike 3 esimene lõik
Artikli 7c lõike 3 punkt 3.1	Artikli 17 lõike 3 teine lõik
Artikli 7c lõike 3 punkt 3.2	Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 7c lõike 3 punkt 3.3	Artikli 17 lõike 3 neljas lõik
Artikli 7c lõige 4	Artikli 17 lõige 4
Artikkel 7d	Artikkel 18
Artikkel 7e	Artikkel 19
Artikkel 8	Artikkel 20
Artikkel 9	Artikkel 21
Artikkel 10	Artikkel 22
Artikkel 11	Artikkel 23
Artikkel 12	Artikkel 24
Artikkel 12a	Artikkel 25
Artikli 13 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 26 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 13 lõige 3a	Artikli 26 lõige 4
Artikli 13 lõige 4	Artikli 26 lõige 5
Artikli 13 lõige 5	Artikli 26 lõige 6
Artikkel 13a	Artikkel 27
Artikkel 14	Artikkel 28
Artikkel 15a	Artikkel 29
Artikkel 15b	Artikkel 30
Artikkel 15c	Artikkel 31
Artikkel 15d	Artikkel 32
Artikkel 17	Artikkel 33
Artikkel 18	Artikkel 34
—	Artikkel 35
Artikkel 19	Artikkel 36
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	III lisa
IIIa lisa	IV lisa
IIIb lisa	V lisa
IV lisa	VI lisa
V lisa	VII lisa
VI lisa	VIII lisa
VII lisa	IX lisa
—	X lisa
—	XI lisa

31.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 30/58

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/126,

16. jaanuar 2019,

millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2062/94, (3) et aidata parandada töökeskkonda töötajate ohutuse ja tervise kaitse seisukohast meetmete kaudu, mille eesmärk on avardada ja levitada teadmisi kõnealuses valdkonnas.

(2)

Alates selle asutamisest 1994. aastal on EU-OSHA-l olnud oluline roll tööohutuse ja töötervishoiu parandamisel kogu liidus. Samas on tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas ning tehnoloogias toimunud pidev areng. Seepärast tuleks kõneluse arengu arvesse võtmiseks EU-OSHA eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud sõnastust kohandada.

(3)	Määrust (EÜ) nr 2062/94 on korduvalt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(4)	Vastavalt võimalustele ja arvestades EU-OSHA kolmepoolset laadi, tuleks EU-OSHA-t reguleerivad normid kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

(5)

Kuna kolm kolmepoolset asutust – nimelt EU-OSHA, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peavad nad tegema tihedat koostööd. EU-OSHA peaks seepärast oma tegevusega täiendama Eurofoundi ja Cedefopi tegevust valdkondades, kus neil on sarnased huvid, eelistades hästi toimivaid vahendeid, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumeid. EU-OSHA peaks ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima oma tegevuse kattumist Eurofoundi, Cedefopi ja komisjoni tegevusega. Lisaks peaks EU-OSHA asjakohasel juhul tegema tõhusat koostööd liidu institutsioonide ja väliste erialaasutustega, et kasutada ära olemasolevat teadussuutlikkust.

(6)	EU-OSHA hindamise käigus peaks komisjon konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas haldusnõukogu ja Euroopa Parlamendi liikmetega.

(7)	EU-OSHA, Eurofoundi ja Cedefopi kolmepoolsuses väljendub ülimalt väärtuslik terviklik lähenemisviis, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riikide ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike sotsiaalsete ning majanduslike lahenduste leidmiseks äärmiselt oluline.

(8)	Kui käesolevas määruses viidatakse tööohutusele ja töötervishoiule, siis mõistetakse selle all nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

(9)

Selleks et lihtsustada EU-OSHA otsustusprotsessi ning parandada tõhusust ja tulemuslikkust, tuleks võtta kasutusele kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid, liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sealhulgas õigus võtta vastu eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks EU-OSHA mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldavas programmdokumendis kehtestama EU-OSHA tegevuse strateegilised prioriteedid. Lisaks peaksid haldusnõukogu vastu võetav huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskiri sisaldama meetmeid, mis aitavad võimalikke riske varakult tuvastada.

(10)	EU-OSHA nõuetekohaseks toimimiseks peaksid liikmesriigid, Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon tagama, et haldusnõukogusse nimetatavatel isikutel on asjakohased teadmised tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnast, et teha strateegilisi otsuseid ning jälgida EU-OSHA tegevust.

(11)

Juhatusele tuleks teha ülesandeks valmistada asjakohaselt ette haldusnõukogu koosolekud ning toetada selle otsustus- ja seireprotsesse. Kiireloomulistel juhtudel peaks juhatus saama vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, et haldusnõukogu abistada. Juhatuse töökorra peaks kehtestama haldusnõukogu.

(12)

Tegevdirektor peaks vastutama EU-OSHA üldise juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga, sealhulgas igapäevase töö juhtimise ning finantsjuhtimise ja personalihalduse eest. Tegevdirektor peaks rakendama talle antud volitusi. Neid volitusi peaks olema võimalik peatada, kui ilmnevad erandlikud asjaolud, näiteks huvide konflikt või Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest (edaspidi „personalieeskirjad“) tulenevate kohustuste raskekujuline täitmata jätmine.

(13)

Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtetest. Lähtuvalt sellest tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palga puhul. Kõik osapooled peaksid püüdlema selle poole, et naised ja mehed oleksid haldusnõukogus ja juhatuses tasakaalustatult esindatud. Seda eesmärki peaks taotlema ka haldusnõukogu oma esimehe ja aseesimeeste hulgas tervikuna, samuti valitsusi ning tööandjate ja töötajate organisatsioone esindavad rühmad haldusnõukogus, kui nad määravad asendajaid osalema juhatuse koosolekutel.

(14)	EU-OSHA-l on kontaktbüroo Brüsselis. Tuleks tagada võimalus selle büroo tegevuse jätkamiseks.

(15)

Liidus ja liikmesriikides on juba organisatsioone, mis pakuvad sama liiki teavet ja teenuseid nagu EU-OSHA. Selleks et nende organisatsioonide juba tehtud tööst liidu tasandil maksimaalset kasu saada, on asjakohane säilitada olemasolev hästitoimiv võrgustik, mille EU-OSHA on loonud määruse (EÜ) nr 2062/94 kohaselt ning millesse kuuluvad liikmesriikide koordinatsioonikeskused ja liikmesriikide kolmepoolsed võrgustikud. Samuti on tähtis, et EU-OSHA säilitaks väga tihedad toimivad sidemed nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega (4) loodud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, et tagada tõhus koordineerimine ja koostoime.

(16)

EU-OSHA-t puudutavaid finantssätteid ning programmitööd ja aruandlust käsitlevaid sätteid tuleks ajakohastada. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 (5) on sätestatud, et EU-OSHA teeb eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Oma mitmeaastase ja iga-aastase programmitöö koostamisel peaks EU-OSHA kõnealuseid hindamisi arvesse võtma.

(17)

Selleks et tagada EU-OSHA täielik iseseisvus ja sõltumatus ning võimaldada tal nõuetekohaselt täita oma eesmärke ja ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega, peaks tal olema piisav eraldiseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu üldeelarvest makstav toetus. EU-OSHA suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. EU-OSHA raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(18)

EU-OSHA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). EU-OSHA peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks EU-OSHA vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(19)	EU-OSHA töötajaid käsitlevad sätted tuleks viia kooskõlla personalieeskirjadega ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6).

(20)	EU-OSHA peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. Vajaduse korral peaks EU-OSHA võtma vastu julgeolekunormid, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (7) ja (EL, Euratom) 2015/444 (8).

(21)	Seoses eelarve ning haldusnõukogu, tegevdirektori ja töötajatega on vaja kehtestada üleminekusätted, et tagada EU-OSHA tegevuse jätkumine kuni käesoleva määruse rakendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine ja eesmärgid

1. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) asutatakse liidu asutusena.

2. Et parandada töökeskkonda töötajate tervise ja ohutuse kaitse seisukohast, on EU-OSHA eesmärk pakkuda liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ning teistele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas osalejatele vajalikku tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ning eksperditeadmisi kõnealuses valdkonnas.

Selleks edendab ja levitab EU-OSHA teadmisi, pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning hõlbustab teadmiste jagamist liidu ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.

Artikkel 2

Ülesanded

1. EU-OSHA-l on seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud poliitikavaldkondadega järgmised ülesanded, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide kohustustega:

koguda ja analüüsida liikmesriikides tööohutust ja töötervishoidu käsitlevat tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet, et

i)	selgitada välja riskid ja head tavad ning olemasolevad riiklikud prioriteedid ja programmid;

ii)	anda vajalik panus liidu prioriteetide ja programmide jaoks ning

iii)	levitada nimetatud teavet liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ning teistele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas osalejatele;

b)	koguda ja analüüsida tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate teadusuuringute kohta ning muu uurimistegevuse kohta, mis hõlmab tööohutuse ja töötervishoiuga seotud aspekte, ning levitada teadusuuringute ja uurimistegevuse tulemusi;

c)	edendada ja toetada koostööd ning teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, sealhulgas koolitusprogrammide osas;

d)	korraldada konverentse, seminare ja liikmesriikide eksperditeadmiste vahetamist tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas;

varustada liidu institutsioone ja asutusi ning liikmesriike objektiivse kättesaadava tehnilise, teadusliku ja majandusteabega ning eksperditeadmistega, mida nad vajavad selleks, et luua ja rakendada arukaid ja tõhusaid meetmeid töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, kaasa arvatud võimalike ohtude vältimine ja ennetamine; eelkõige pakkuda sel eesmärgil komisjonile tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ning eksperditeadmisi, mida komisjon vajab, et täita oma ülesandeid ning teha kindlaks, valmistada ette ja hinnata töötajate ohutuse ja tervise kaitsmisega seotud õigusakte ja muid meetmeid, eelkõige õigusaktide mõju osas, õigusaktide kohandamise osas lähtuvalt tehnika, teaduse ja õigusloome arengust, õigusaktide praktilise rakendamise osas ettevõtetes, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

f)	pakkuda valitsustele ning riigi tasandi sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele võimalust vahetada kogemusi ja teavet;

g)	aidata liikmesriikides reforme ja poliitikat ellu viia, sealhulgas tõenduspõhise teabe ja analüüsi abil;

h)	koguda kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt teavet tööohutuse ja töötervishoiu kohta ning anda neile kõnealuse valdkonnaga seotud teavet;

pakkuda tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ennetusmeetmete rakendamise meetodite ja vahendite kohta, selgitada välja head tavad ja edendada ennetustegevust, pöörates põhitähelepanu mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele omastele probleemidele; heade tavade välja selgitamisel peaks EU-OSHA keskenduma eelkõige tavadele, mis võimaldavad praktiliselt hinnata tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske ning määrata kindlaks meetmed nende riskide kõrvaldamiseks;

j)	aidata kaasa liidu tööohutuse ja töötervishoiu strateegiate ja tegevusprogrammide väljatöötamisele, ilma et see piiraks komisjoni pädevust;

k)	kooskõlas artikliga 30 töötada välja strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega EU-OSHA pädevusse kuuluvates küsimustes;

l)	suurendada teadlikkust ning korraldada tööohutust ja töötervishoidu käsitlevat teavitustegevust ja kampaaniaid.

2. Kui on vaja uusi uuringuid ja enne kui langetatakse poliitilisi otsuseid, võtavad liidu institutsioonid arvesse EU-OSHA eksperditeadmisi ja kõiki uuringuid, mida ta on asjaomases valdkonnas läbi viinud või on võimeline läbi viima, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (9).

3. EU-OSHA tagab, et levitatav teave ja kättesaadavaks tehtud vahendid vastavad sihtkasutajate vajadustele. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb EU-OSHA vastavalt artikli 12 lõikele 2 tihedat koostööd artikli 12 lõikes 1 osutatud liikmesriikide koordinatsioonikeskustega.

4. EU-OSHA võib sõlmida teiste asjaomaste liidu asutustega koostöölepingud, et hõlbustada ja edendada nendega koostööd.

5. Oma ülesannete täitmisel suhtleb EU-OSHA tihedalt nii avaliku kui ka erasektori riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, avaliku sektori asutustega, akadeemiliste ja teadusasutustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning olemasolu korral riiklike kolmepoolsete organitega. Ilma et see piiraks EU-OSHA eesmärke, teeb ta koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige Eurofoundi ja Cedefopiga, edendades tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust ning vältides samal ajal töö kattumist.

II PEATÜKK

EU-OSHA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 3

Haldus- ja juhtimisstruktuur

EU-OSHA haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)	haldusnõukogu;

juhatus;

c)	tegevdirektor;

d)	võrgustik.

1. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

a)	igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

b)	igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)	igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

d)	kolm komisjoni esindavat liiget;

e)	üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert.

Igal punktides a–d osutatud liikmel on hääleõigus.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Punktis a osutatud liikmed nimetatakse ametisse liikmesriigi ettepanekul. Punktides b ja c osutatud liikmed nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee vastavate rühmade esindaja ettepanekul.

Neljandas lõigus osutatud ettepanekud esitatakse nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

Punktis d osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Punktis e osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlamendi vastutav komisjon.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1.

3. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed valitakse ja nimetatakse ametisse nende teadmiste põhjal töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, võttes arvesse nende oskusi, näiteks juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi EU-OSHA põhiülesannete valdkonnas, et tulemuslikult täita järelevalveülesandeid. Kõik haldusnõukogus esindatud osapooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osapooled seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4. Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui huvide konflikti puudutavad asjaolud muutuvad. EU-OSHA avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

5. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

6. Valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajad moodustavad haldusnõukogus igaüks eraldi rühma. Iga rühm määrab koordinaatori, et tõhustada arutelusid rühmade sees ja vahel. Tööandjate ja töötajate rühmade koordinaatorid on oma vastavate Euroopa tasandi organisatsioonide esindajad ning neid võib määrata ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmete seast. Koordinaatorid, kes ei ole lõike 1 kohaselt nimetatud haldusnõukogu liikmed, osalevad haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 5

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu:

a)	annab EU-OSHA-le strateegilise tegevussuuna;

b)	võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 6 vastu EU-OSHA programmdokumendi, mis sisaldab EU-OSHA mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi järgmiseks aastaks;

c)	võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu EU-OSHA aastaeelarve ja täidab muid EU-OSHA eelarvega seotud ülesandeid vastavalt III peatükile;

d)	võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja hinnangu EU-OSHA tegevuse kohta ning esitab need hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

e)	võtab vastavalt artiklile 17 vastu EU-OSHA suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

f)	võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

g)	võtab vastu reeglid, et hoida ära ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 20 osutatud lähetatud riiklike ekspertide ja muude EU-OSHA-väliste töötajate huvide konflikte;

h)	võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt ja kajastab seda EU-OSHA programmdokumendis;

i)	võtab vastu oma töökorra;

kasutab kooskõlas lõikega 2 EU-OSHA töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

k)	võtab vastu asjakohased rakendussätted, et täita vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi;

l)	nimetab ametisse tegevdirektori ja kohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 19;

m)	nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

n)	võtab vastu juhatuse töökorra;

o)	jälgib sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist;

p)	annab loa sõlmida koostöökokkulepped kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu peatada ajutiselt nii tegevdirektorile delegeeritud kui ka tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused. Sellistel juhtudel delegeerib haldusnõukogu need volitused piiratud ajaks ühele oma nimetatud komisjoni esindavale liikmele või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 6

Mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö

1. Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 punktile e koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi, mis on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32.

2. Tegevdirektor esitab lõikes 1 osutatud programmdokumendi projekti haldusnõukogule. Programmdokumendi projekt esitatakse pärast seda, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegevdirektor esitab nimetatud dokumendi ajakohastatud versioonid sama korra kohaselt. Haldusnõukogu võtab programmdokumendi vastu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt liidu üldeelarvele.

3. Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, vältides kattumist teiste asutuste programmitööga. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30, samuti strateegiaga seotud meetmed, ning täpsustatakse strateegiaga seotud vahendeid.

4. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 3 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:

a)	üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid;

b)	rahastatavate meetmete kirjeldust, sealhulgas tõhususe parandamiseks kavandatud meetmeid;

c)	teavet igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja töötajate kohta vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele;

d)	võimalikke meetmeid suheteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

Iga-aastases tööprogrammis märgitakse sõnaselgelt meetmed, mis on võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

5. Kui EU-OSHA-le tehakse ülesandeks mõni uus tegevus, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

6. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Kui EU-OSHA-le tehakse artiklis 2 sätestatud eesmärgil ülesandeks uus tegevus, võetakse seda ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise programmis arvesse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) volitusi.

Artikkel 7

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt:

a)	üks isik liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete hulgast,

b)	üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast,

c)	üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja

d)	üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast.

Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg on üks aasta. Nende ametiaega võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 8

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogul on aastas üks korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) nende riikide esindajad, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) osalised, võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui nende osalemine EU-OSHA tegevuses on EMP lepinguga ette nähtud.

5. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule EU-OSHA.

Artikkel 9

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide b ja c, artikli 7 lõike 1 teise lõigu ning artikli 19 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

Nende otsuste puhul, mis tehakse iga-aastase tööprogrammi raames ja millel on eelarveline mõju liikmesriikide koordinatsioonikeskustele, on nõutav valitsusi esindava rühma liikmete enamuse nõusolek.

2. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3. Esimees osaleb hääletamisel.

4. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5. Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 10

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)	valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b)	jälgib koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmist vastavalt sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti OLAFi juurdluste järeldustele ja soovitustele;

c)	nõustab vajaduse korral tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see piiraks tegevdirektori selliste ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 11.

3. Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimustele ja eelarveküsimuste kohta.

4. Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 6 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel asjaomase rühma nimetatud liikme puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

5. Juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb kuupäeval, mil lõpeb tema liikmesus haldusnõukogus.

6. Juhatus tuleb kokku kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas esimehe algatusel või selle liikmete taotlusel. Pärast iga koosolekut teevad artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid kõik endast sõltuva, et teavitada oma rühma liikmeid õigeaegselt ja läbipaistvalt arutelu sisust.

3. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 11

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab EU-OSHA juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga ning annab aru haldusnõukogule.

2. Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4. Tegevdirektor on EU-OSHA seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega EU-OSHA-le pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)	juhib EU-OSHA igapäevast tööd, sealhulgas kasutab talle seoses personaliküsimustega antud volitusi kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b)	rakendab haldusnõukogu otsuseid;

c)	teeb otsuseid personalihalduse küsimustes kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusega;

d)	teeb otsuseid EU-OSHA sisestruktuuride ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse EU-OSHA tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist;

e)	koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

f)	viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

g)	koostab EU-OSHA iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

h)	kehtestab tõhusa seiresüsteemi, mis võimaldab teha artiklis 28 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning aruandlussüsteemi hindamistulemustest kokkuvõtete tegemiseks;

i)	koostab EU-OSHA suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti;

j)	koostab EU-OSHA programmdokumendi osana EU-OSHA tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab EU-OSHA eelarvet;

k)	koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste kohaste järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

l)	seab eesmärgiks tagada EU-OSHAs sooline tasakaal;

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, tehes tõhusaid kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise tuvastamise korral tagasi alusetult väljamakstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

n)	koostab EU-OSHA pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

o)	teeb kohasel juhul koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

6. Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas EU-OSHA ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua Brüsselisse kontaktbüroo, et edendada EU-OSHA koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega. Kõnealuse otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kontaktbüroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja EU-OSHA haldusülesannete dubleerimist.

4. JAGU

Võrgustik

Artikkel 12

Võrgustik

1. EU-OSHA rajab võrgustiku, mille moodustavad:

a)	liikmesriikide teabevõrgustike põhilised osapooled, sealhulgas liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid, vastavalt liikmesriikide õigusele või tavadele;

b)	liikmesriikide koordinatsioonikeskused.

2. Liikmesriigid teavitavad EU-OSHAt korrapäraselt oma tööohutuse ja töötervishoiu alaste teabevõrgustike põhilistest osapooltest, sealhulgas igast asutusest, mis nende arvates võiks kaasa aidata EU-OSHA tööle, võttes arvesse vajadust tagada oma territooriumi võimalikult täielik kaetus.

Riigi ametiasutused või riigiasutus, mille liikmesriik on määranud oma koordinatsioonikeskuseks, kooskõlastab ja edastab EU-OSHA-le riigi tasandil esitatavat teavet iga koordinatsioonikeskuse ja EU-OSHA vahel sõlmitud kokkuleppe raames EU-OSHA vastuvõetud tööprogrammi alusel.

Kooskõlas liikmesriikide õigusaktide või tavadega konsulteerivad riigi ametiasutused või riigiasutused liikmesriigi tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning võtavad arvesse nende seisukohti.

3. Erilist huvi pakkuvad teemad loetletakse EU-OSHA iga-aastases tööprogrammis.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 13

Eelarve

1. Igal eelarveaastal koostatakse EU-OSHA kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse EU-OSHA eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2. EU-OSHA eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad EU-OSHA tulud järgmistest vahenditest:

a)	liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

b)	liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

c)	tasud EU-OSHA väljaannete ja osutatavate teenuste eest;

d)	EU-OSHA töös osalevate kolmandate riikide osamaksed vastavalt artiklile 30.

4. EU-OSHA kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 14

Eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab igal aastal EU-OSHA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning saadab selle haldusnõukogule.

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nimetatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse, järgides tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet.

2. Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu EU-OSHA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3. Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka EU-OSHA-le.

4. Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestusliku summa, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest EU-OSHA toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu EU-OSHA ametikohtade loetelu.

7. EU-OSHA eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused. Kõik EU-OSHA eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

8. Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada EU-OSHA eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 15

Eelarve täitmine

1. EU-OSHA eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohane.

Artikkel 16

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. EU-OSHA peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2. EU-OSHA saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3. Komisjoni peaarvepidaja saadab EU-OSHA aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4. Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud EU-OSHA aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta EU-OSHA kõnealuse aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse EU-OSHA aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6. EU-OSHA peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab vastuse ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõike 3 kohaselt Euroopa Parlamendile kogu teabe, mis on vajalik, et aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 17

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu EU-OSHA suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik EU-OSHA toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 18

Üldsätted

1. EU-OSHA töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakendussätted personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks.

Artikkel 19

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase EU-OSHA ajutise töötajana.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Väljavalitud kandidaat kutsutakse Euroopa Parlamenti esinema omapoolse avaldusega ja vastama parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei tohi põhjendamatult edasi lükata ametisse nimetamist.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab EU-OSHAt haldusnõukogu esimees.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning EU-OSHA edasisi ülesandeid ja eesmärke.

4. Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5. Kui tegevdirektori ametiaega on pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

6. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega. Haldusnõukogu võtab oma otsuse tegemisel arvesse lõikes 3 osutatud komisjoni hinnangut tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse kohta.

7. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 20

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1. EU-OSHA võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid EU-OSHA-väliseid töötajaid.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide EU-OSHAsse lähetamist käsitlevad normid.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 21

Õiguslik seisund

1. EU-OSHA on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2. EU-OSHA-l on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. EU-OSHA asukoht on Bilbao.

4. EU-OSHA võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 luua Brüsselis kontaktbüroo, et edendada koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega.

Artikkel 22

Privileegid ja immuniteedid

EU-OSHA ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 23

Kasutatavad keeled

1. EU-OSHA suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (10) sätteid.

2. EU-OSHA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

Artikkel 24

Läbipaistvus ja andmekaitse

1. EU-OSHA tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2. EU-OSHA valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (11).

3. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.

4. EU-OSHAs toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (12). Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida EU-OSHA võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Nimetatud meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

Artikkel 25

Pettustevastane võitlus

1. Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (13) ühineb EU-OSHA hiljemalt 21. augustiks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (14) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda EU-OSHA on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas EU-OSHA rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad EU-OSHA ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning EU-OSHA lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Artikkel 26

Julgeolekunormid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

EU-OSHA võtab vajaduse korral vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. EU-OSHA julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas ja asjakohasel juhul sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 27

Vastutus

1. EU-OSHA lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine vastavalt EU-OSHA sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab EU-OSHA vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida EU-OSHA osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud küsimused kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklikku vastutust EU-OSHA ees reguleeritakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 28

Hindamine

1. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 29 lõikega 5 teeb EU-OSHA eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

2. Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine vastavalt komisjoni suunistele, et hinnata EU-OSHA tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise käigus haldusnõukogu liimetega ja muude peamiste sidusrühmadega. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja EU-OSHA volituste muutmise võimalik vajalikkus ja selliste muudatuste finantsmõju.

3. Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 29

Haldusuurimine

EU-OSHA tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 30

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib EU-OSHA teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib EU-OSHA haldusnõukogu loal ja pärast komisjoni heakskiidu saamist sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Koostöökokkulepped ei too liidule ega liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2. EU-OSHA on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt EU-OSHA töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad EU-OSHA käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega EU-OSHA pädevusse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 31

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad EU-OSHA-le asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse EU-OSHA ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus on EU-OSHA asukoht.

2. EU-OSHA asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused EU-OSHA toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning kohase transpordiühenduse.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 32

Haldusnõukogu käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EÜ) nr 2062/94 artikli 8 alusel moodustatud EU-OSHA haldusnõukogu liikmed jäävad ametisse ning täidavad käesoleva määruse artiklis 5 osutatud haldusnõukogu ülesandeid kuni käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt haldusnõukogu liikmete ja sõltumatu eksperdi ametisse nimetamiseni.

Artikkel 33

Töötajaid käsitlevad üleminekusätted

1. Määruse (EÜ) nr 2062/94 artikli 11 alusel ametisse nimetatud EU-OSHA direktorile pannakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

2. Kui käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on käimas tegevdirektori valiku- ja ametisse nimetamise menetlus, kohaldatakse selle menetluse lõpule viimiseni määruse (EÜ) nr 2062/94 artiklit 11.

3. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 2062/94 alusel tööle võetud töötajate õigusi ega kohustusi. Nende töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval tegutsevad EU-OSHA kontaktbürood jäetakse alles.

Artikkel 34

Eelarvet käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EÜ) nr 2062/94 artikli 13 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust viiakse läbi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 14.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2062/94 tunnistatakse kehtetuks ja viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 36

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade kehtivus

Määruse (EÜ) nr 2062/94 alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad jäävad pärast 20. veebruariks 2019 kehtima, kui EU-OSHA haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.

(2) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus.

(3) Nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

(4) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

(5) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(6) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(7) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(8) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(10) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(15) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

31.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 30/74

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/127,

16. jaanuar 2019,

millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1365/75, (3) et aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele tegevuste kaudu, mille sihiks on laiendada ja levitada teadmisi. Sellega seoses peaks Eurofound arvesse võtma ka keskpikka ja pikaajalist perspektiivi.

(2)

Alates selle asutamisest 1975. aastal on Eurofoundil olnud oluline roll elu- ja töötingimuste parandamise toetamisel kogu liidus. Samas on elu- ja töötingimuste kontseptsioon ja tähendus ühiskonna arengu ning oluliste muutuste tõttu tööturul muutunud. Seepärast tuleks kõneluse arengu arvesse võtmiseks Eurofoundi eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud sõnastust kohandada.

(3)	Määrust (EMÜ) nr 1365/75 on korduvalt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(4)	Vastavalt võimalustele ja arvestades Eurofoundi kolmepoolset laadi, tuleks Eurofoundi reguleerivad normid kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

(5)	Eurofound annab liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele Eurofoundi pädevusvaldkonnas erialast teavet, mis kätkeb endas lisaväärtust.

(6)	Eurofound peaks jätkama uuringute tegemist, et tagada elu- ja töötingimuste ning tööturu suundumuste võrdleva analüüsimise jätkuvus liidus.

(7)	Samuti on oluline, et Eurofound teeks tihedat koostööd asjakohaste rahvusvaheliste, liidu ja riigi tasandi asutustega.

(8)

Kuna kolm kolmepoolset asutust – nimelt Eurofound, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peavad nad tegema tihedat koostööd. Eurofound peaks seepärast oma tegevusega täiendama EU-OSHA ja Cedefopi tegevust valdkondades, kus neil on sarnased huvid, eelistades hästi toimivaid vahendeid, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumeid. Eurofound peaks ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima oma tegevuse kattumist EU-OSHA, Cedefopi ja komisjoni tegevusega. Lisaks peaks Eurofound asjakohasel juhul tegema tõhusat koostööd liidu institutsioonide ja väliste erialaasutustega, et kasutada ära olemasolevat teadussuutlikkust.

(9)	Eurofoundi hindamise käigus peaks komisjon konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas haldusnõukogu ja Euroopa Parlamendi liikmetega.

(10)	Eurofoundi, EU-OSHA ja Cedefopi kolmepoolsuses väljendub ülimalt väärtuslik terviklik lähenemisviis, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riikide ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike sotsiaalsete ning majanduslike lahenduste leidmiseks äärmiselt oluline.

(11)

Selleks et lihtsustada Eurofoundi otsustusprotsessi ning parandada tõhusust ja tulemuslikkust, tuleks võtta kasutusele kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid, liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sealhulgas õigus võtta vastu eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks Eurofoundi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldavas programmdokumendis kehtestama Eurofoundi tegevuse strateegilised prioriteedid. Lisaks peaks haldusnõukogu vastu võetav huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskiri sisaldama meetmeid, mis aitavad võimalikke riske varakult tuvastada.

(12)

Eurofoundi nõuetekohaseks toimimiseks peaksid liikmesriigid, Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon tagama, et haldusnõukogusse nimetatavatel isikutel on asjakohased teadmised sotsiaal- ja tööpoliitika valdkonnast, et teha strateegilisi otsuseid ning jälgida Eurofoundi tegevust.

(13)

(14)

Tegevdirektor peaks vastutama Eurofoundi üldise juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga, sealhulgas igapäevase töö juhtimise ning finantsjuhtimise ja personalihalduse eest. Tegevdirektor peaks rakendama talle antud volitusi. Neid volitusi peaks olema võimalik peatada, kui ilmnevad erandlikud asjaolud, näiteks huvide konflikt või Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest (edaspidi „personalieeskirjad“) tulenevate kohustuste raskekujuline täitmata jätmine.

(15)

(16)	Eurofoundil on kontaktbüroo Brüsselis. Tuleks tagada võimalus selle büroo tegevuse jätkamiseks.

(17)

Eurofoundi puudutavaid finantssätteid ning programmitööd ja aruandlust käsitlevaid sätteid tuleks ajakohastada. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 (4) on sätestatud, et Eurofound teeb eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Oma mitmeaastase ja iga-aastase programmitöö koostamisel peaks Eurofound kõnealuseid hindamisi arvesse võtma.

(18)

Selleks et tagada Eurofoundi täielik iseseisvus ja sõltumatus ning võimaldada tal nõuetekohaselt täita oma eesmärke ja ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega, peaks tal olema piisav eraldiseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu üldeelarvest makstav toetus. Eurofoundi suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Eurofoundi raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(19)

Eurofoundi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Eurofound peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks Eurofoundi vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(20)	Eurofoundi töötajaid käsitlevad sätted tuleks viia kooskõlla personalieeskirjadega ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5).

(21)	Eurofound peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. Vajaduse korral peaks Eurofound võtma vastu julgeolekunormid, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7).

(22)	Seoses eelarve ning haldusnõukogu, tegevdirektori ja töötajatega on vaja kehtestada üleminekusätted, et tagada Eurofoundi tegevuse jätkumine kuni käesoleva määruse rakendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine ja eesmärgid

1. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) asutatakse liidu asutusena.

2. Eurofoundi eesmärk on pakkuda komisjonile, teistele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele tuge elu- ja töötingimuste parandamise alaste poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, tööhõivemeetmete kavandamisel ning dialoogi edendamisel tööturu osapoolte vahel.

Selleks edendab ja levitab Eurofound teadmisi, pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning hõlbustab teadmiste jagamist liidu ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.

Artikkel 2

Ülesanded

1. Eurofoundil on seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud poliitikavaldkondadega järgmised ülesanded, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide kohustustega:

a)	analüüsida arengut ning koostada liikmesriike ja vajaduse korral teisi riike hõlmavaid võrdlevaid analüüse poliitika, institutsiooniliste raamistike ja tavade kohta;

b)	koguda andmeid, näiteks uuringute abil, ning analüüsida elu- ja töötingimuste, tööhõive ning tööturu suundumusi;

c)	analüüsida töösuhete süsteemi ja eelkõige sotsiaaldialoogi arengut nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil;

d)	viia läbi või tellida uuringuid ning korraldada asjakohaseid teadusuuringuid sotsiaal-majanduslike suundumuste ja nendega seotud poliitiliste küsimuste kohta;

e)	viia asjakohasel juhul ja komisjoni taotlusel ellu katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid;

f)	pakkuda valitsustele ning riigi tasandi sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele võimalust vahetada kogemusi ja teavet, sealhulgas tõenduspõhise teabe ja analüüsi kaudu;

g)	hallata ja teha poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele, akadeemilistele asutustele ja muudele sidusrühmadele kättesaadavaks vahendeid ja andmekogusid;

h)	kooskõlas artikliga 30 töötada välja strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Eurofoundi pädevusse kuuluvates küsimustes.

2. Kui on vaja uusi uuringuid ja enne kui langetatakse poliitilisi otsuseid, võtavad liidu institutsioonid arvesse Eurofoundi eksperditeadmisi ja kõiki uuringuid, mida ta on asjaomases valdkonnas läbi viinud või on võimeline läbi viima, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (8).

3. Eurofound võib sõlmida teiste asjaomaste liidu asutustega koostöölepinguid, et hõlbustada ja edendada nendega koostööd.

4. Oma ülesannete täitmisel suhtleb Eurofound tihedalt nii avaliku kui ka erasektori riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, avaliku sektori asutustega, akadeemiliste ja teadusasutustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning olemasolu korral riiklike kolmepoolsete organitega. Ilma et see piiraks Eurofoundi eesmärke, teeb ta koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige EU-OSHA ja Cedefopiga, edendades tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust ning vältides samal ajal töö kattumist.

II PEATÜKK

EUROFOUNDI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 3

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Eurofoundi haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)	haldusnõukogu;

juhatus;

c)	tegevdirektor.

1. jagu

Haldusnõukogu

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

a)	igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

b)	igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)	igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

d)	kolm komisjoni esindavat liiget;

e)	üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert.

Igal punktides a–d osutatud liikmel on hääleõigus.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse vastavalt liikmesriikide ning Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal.

Punktis d osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Punktis e osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlamendi vastutav komisjon.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1.

3. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed valitakse ja nimetatakse ametisse nende teadmiste põhjal sotsiaal- ja tööpoliitika vallas, võttes arvesse nende oskusi, näiteks juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi Eurofoundi põhiülesannete valdkonnas, et tulemuslikult täita järelevalveülesandeid. Kõik haldusnõukogus esindatud osapooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osapooled seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4. Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui huvide konflikti puudutavad asjaolud muutuvad. Eurofound avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

Artikkel 5

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu:

a)	annab Eurofoundile strateegilise tegevussuuna;

b)	võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 6 vastu Eurofoundi programmdokumendi, mis sisaldab Eurofoundi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi järgmiseks aastaks;

c)	võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Eurofoundi aastaeelarve ja täidab muid Eurofoundi eelarvega seotud ülesandeid vastavalt III peatükile;

d)	võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja hinnangu Eurofoundi tegevuse kohta ning esitab need hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

e)	võtab vastavalt artiklile 17 vastu Eurofoundi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

f)	võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

g)	võtab vastu reeglid, et hoida ära ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 20 osutatud lähetatud riiklike ekspertide ja muude Eurofoundi-väliste töötajate huvide konflikte;

h)	võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt ja kajastab seda Eurofoundi programmdokumendis;

i)	võtab vastu oma töökorra;

kasutab kooskõlas lõikega 2 Eurofoundi töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

k)	võtab vastu asjakohased rakendussätted, et täita vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi;

l)	nimetab ametisse tegevdirektori ja kohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 19;

m)	nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

n)	võtab vastu juhatuse töökorra;

o)	moodustab nõuandekomiteesid ja lõpetab nende tegevuse kooskõlas artikliga 12 ning võtab vastu nende töökorra;

p)	jälgib sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist;

q)	annab loa sõlmida koostöökokkulepped kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

Artikkel 6

Mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö

1. Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 punktile f koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt liidu üldeelarvele.

4. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 3 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:

a)	üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid;

b)	rahastatavate meetmete kirjeldust, sealhulgas tõhususe parandamiseks kavandatud meetmeid;

c)	teavet igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja töötajate kohta vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele;

d)	võimalikke meetmeid suheteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

Iga-aastases tööprogrammis märgitakse sõnaselgelt meetmed, mis on võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

5. Kui Eurofoundile tehakse ülesandeks mõni uus tegevus, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

Kui Eurofoundile tehakse artiklis 2 sätestatud eesmärgil ülesandeks uus tegevus, võetakse seda ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise programmis arvesse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) volitusi.

Artikkel 7

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt:

a)	üks isik liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete hulgast;

b)	üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast;

c)	üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja

d)	üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast.

Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 8

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogul on aastas üks korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

5. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Eurofound.

Artikkel 9

Haldusnõukogu hääletuskord

2. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3. Esimees osaleb hääletamisel.

4. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5. Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. jagu

Juhatus

Artikkel 10

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)	valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b)	jälgib koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmist vastavalt sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti OLAFi juurdluste järeldustele ja soovitustele;

c)	nõustab vajaduse korral tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see piiraks tegevdirektori selliste ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 11.

5. Juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõppeb kuupäeval, mil lõppeb tema liikmesus haldusnõukogus.

3. jagu

Tegevdirektor

Artikkel 11

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab Eurofoundi juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga ning annab aru haldusnõukogule.

3. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4. Tegevdirektor on Eurofoundi seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Eurofoundile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)	juhib Eurofoundi igapäevast tööd, sealhulgas kasutab talle seoses personaliküsimustega antud volitusi kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b)	rakendab haldusnõukogu otsuseid;

c)	teeb otsuseid personalihalduse küsimustes kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusega;

d)	teeb otsuseid Eurofoundi sisestruktuuride ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse Eurofoundi tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist;

e)	valib välja ja nimetab ametisse asedirektori, kes toetab tegevdirektorit Eurofoundi ülesannete täitmisel ja tegevuses;

f)	koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

g)	viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

h)	koostab Eurofoundi iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

i)	kehtestab tõhusa seiresüsteemi, mis võimaldab teha artiklis 28 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning aruandlussüsteemi hindamistulemustest kokkuvõtete tegemiseks;

j)	koostab Eurofoundi suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti;

k)	koostab Eurofoundi programmdokumendi osana Eurofoundi tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab Eurofoundi eelarvet;

l)	koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste kohaste järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

m)	seab eesmärgiks tagada Eurofoundis sooline tasakaal;

o)	koostab Eurofoundi pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

p)	teeb kohasel juhul koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

6. Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas Eurofoundi ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua Brüsselisse kontaktbüroo, et edendada Eurofoundi koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega. Kõnealuse otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kontaktbüroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja Eurofoundi haldusülesannete dubleerimist.

4. jagu

Nõuandekomiteed

Artikkel 12

Nõuandekomiteed

1. Haldusnõukogu võib moodustada nõuandekomiteesid kooskõlas Eurofoundi programmdokumendis esitatud poliitikaprioriteetidega.

2. Nõuandekomiteed on tööorganid, mis on moodustatud selleks, et tagada Eurofoundi teadusuuringute kvaliteet ning projektide ja nende tulemuste ulatuslik omaksvõtt, edendades Eurofoundi programmide rakendamises osalemist, andes nõu ja uusi sisendeid.

3. Koostöös haldusnõukogu ja juhatusega on nõuandekomiteede peamised teadusprojektidega seotud ülesanded järgmised:

a)	nõu andmine nende kavandamisel ja rakendamisel;

b)	rakendamisel tehtud edusammude jälgimine;

c)	projektide tulemuste hindamine;

d)	tulemuste levitamise kohta nõu andmine.

4. Nõuandekomiteede liikmete nimetamise ja töös osalemise üle teevad vastavalt haldusnõukogu töökorrale järelevalvet artikli 4 lõikes 6 osutatud rühmade koordinaatorid.

5. Haldusnõukogu võib lõike 1 kohaselt moodustatud nõuandekomiteede tegevuse kooskõlas Eurofoundi programmdokumendis esitatud prioriteetidega lõpetada.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 13

Eelarve

1. Igal eelarveaastal koostatakse Eurofoundi kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Eurofoundi eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2. Eurofoundi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurofoundi tulud järgmistest vahenditest:

a)	liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

b)	liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

c)	tasud Eurofoundi väljaannete ja osutatavate teenuste eest;

d)	Eurofoundi töös osalevate kolmandate riikide osamaksed vastavalt artiklile 30.

4. Eurofoundi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 14

Eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab igal aastal Eurofoundi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning saadab selle haldusnõukogule.

2. Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu Eurofoundi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3. Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka Eurofoundile.

5. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest Eurofoundi toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Eurofoundi ametikohtade loetelu.

7. Eurofoundi eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused. Kõik Eurofoundi eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

8. Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada Eurofoundi eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 15

Eelarve täitmine

1. Eurofoundi eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohane.

Artikkel 16

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Eurofoundi peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2. Eurofound saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3. Komisjoni peaarvepidaja saadab Eurofoundi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4. Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud Eurofoundi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta Eurofoundi kõnealuse aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse Eurofoundi aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6. Eurofoundi peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab vastuse ka haldusnõukogule.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 17

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurofoundi suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Eurofoundi toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 18

Üldsätted

1. Eurofoundi töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakendussätted personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks.

Artikkel 19

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase Eurofoundi ajutise töötajana.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on Eurofoundi esindajaks haldusnõukogu esimees.

4. Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5. Kui tegevdirektori ametiaega on pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

7. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 20

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1. Eurofound võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid Eurofoundi-väliseid töötajaid.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide Eurofoundi lähetamist käsitlevad normid.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 21

Õiguslik seisund

1. Eurofound on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2. Eurofoundil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Eurofoundi asukoht on Dublin.

4. Eurofound võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 luua Brüsselis kontaktbüroo, et edendada koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega.

Artikkel 22

Privileegid ja immuniteedid

Eurofoundi ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 23

Kasutatavad keeled

1. Eurofoundi suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (9) sätteid.

2. Eurofoundi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

Artikkel 24

Läbipaistvus ja andmekaitse

1. Eurofound tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2. Eurofoundi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (10).

3. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.

4. Eurofoundis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (11). Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida Eurofound võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Nimetatud meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

Artikkel 25

Pettustevastane võitlus

1. Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (12) ühineb Eurofound hiljemalt 21. augustiks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (13) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda Eurofound on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas Eurofoundi rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Eurofoundi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Eurofoundi lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Artikkel 26

Julgeolekunormid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

Eurofound võtab vajaduse korral vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. Eurofoundi julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas ja asjakohasel juhul sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 27

Vastutus

1. Eurofoundi lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine vastavalt Eurofoundi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab Eurofound vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida Eurofoundi osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud küsimused kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklikku vastutust Eurofoundi ees reguleeritakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 28

Hindamine

1. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 29 lõikega 5 teeb Eurofound eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

2. Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine vastavalt komisjoni suunistele, et hinnata Eurofoundi tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise käigus haldusnõukogu liikmetega ja muude peamiste sidusrühmadega. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja Eurofoundi volituste muutmise võimalik vajalikkus ja selliste muudatuste finantsmõju.

3. Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 29

Haldusuurimine

Eurofoundi tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 30

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib Eurofound teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib Eurofound haldusnõukogu loal ja pärast komisjoni heakskiidu saamist sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Koostöökokkulepped ei too liidule ega liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2. Eurofound on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt Eurofoundi töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad Eurofoundi käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Eurofoundi pädevusse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 31

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Eurofoundile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse Eurofoundi ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus on Eurofoundi asukoht.

2. Eurofoundi asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused Eurofoundi toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning kohase transpordiühenduse.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 32

Haldusnõukogu käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 6 alusel moodustatud haldusnõukogu liikmed jäävad ametisse ning täidavad käesoleva määruse artiklis 5 osutatud haldusnõukogu ülesandeid kuni käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt haldusnõukogu liikmete ja sõltumatu eksperdi ametisse nimetamiseni.

Artikkel 33

Töötajaid käsitlevad üleminekusätted

1. Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 8 alusel ametisse nimetatud Eurofoundi direktorile pannakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

2. Kui käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on käimas tegevdirektori valiku- ja ametisse nimetamise menetlus, kohaldatakse selle menetluse lõpule viimiseni määruse (EMÜ) nr 1365/75 artiklit 8.

3. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EMÜ) nr 1365/75 alusel tööle võetud töötajate õigusi ega kohustusi. Nende töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval tegutsevad Eurofoundi kontaktbürood jäetakse alles.

Artikkel 34

Eelarvet käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 15 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust viiakse läbi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 16.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 1365/75 tunnistatakse kehtetuks ja viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 36

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade kehtivus

Määruse (EMÜ) nr 1365/75 alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad jäävad pärast 20. veebruari 2019 kehtima, kui Eurofoundi haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.

(2) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus.

(3) Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

(4) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(5) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(6) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(7) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(9) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(14) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

31.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 30/90

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/128,

16. jaanuar 2019,

millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 4 ja artikli 165 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 337/75 (3) selleks, et aidata komisjonil edendada ja arendada kutse- ja täienduskoolitust liidu tasandil.

(2)

Alates selle asutamisest 1975. aastal on Cedefopil olnud oluline roll kutsehariduse ja -õppe ühise poliitika väljatöötamise toetamisel. Tulenevalt muutustest tööturul, tehnoloogia arengust, eelkõige digivaldkonnas, ja tööjõu liikuvuse suurenemisest on kutseõppe mõiste ja tähtsus muutunud. Need tegurid muudavad keerulisemaks küsimuse, kuidas viia pädevused ja kvalifikatsioonid pidevalt muutuva nõudlusega paremini vastavusse. Kutseõppepoliitika on samuti muutunud ning hõlmab mitmesuguseid vahendeid ja algatusi, sealhulgas need, mis on seotud oskuste ja kvalifikatsioonidega ning õppe käigus omandatud pädevuste valideerimine, mis lähevad kindlasti kaugemale kutsehariduse ja -õppe tavapärastest piiridest. Seepärast tuleks selgelt piiritleda Cedefopi tegevuse olemus, kajastamaks paremini selle praegusi tegevusi, mis on laiaulatuslikumad kui kutseharidus ja -õpe ning hõlmavad tööd oskuste ja kvalifikatsioonidega, ning kõneluse arengu arvesse võtmiseks tuleks kohandada Cedefopi eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud sõnastust.

(3)	Cedefopi 2013. aasta hindamisaruandes leiti, et määrust (EMÜ) nr 337/75 tuleks muuta – Cedefopi ühe ülesandena tuleks lisada oskustega seotud tegevus ning paremini tuleks integreerida tegevus, mis on seotud poliitikaalase aruandluse ning Euroopa ühiste vahendite ja algatustega.

(4)

Kutseharidus- ja kutseõppepoliitika rakendamise toetamisel tuleb keskenduda hariduse ja koolituse ning töömaailma kokkupuutepunktidele ja tagada, et omandatud teadmised, oskused ja pädevused toetavad elukestvat õpet, integratsiooni ja tööalast konkurentsivõimet muutuval tööturul ning vastavad kodanike ja ühiskonna vajadustele.

(5)	Määrust (EMÜ) nr 337/75 on korduvalt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(6)	Vastavalt võimalustele ja arvestades Cedefopi kolmepoolset laadi, tuleks teda reguleerivad normid kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

(7)

Kuna kolm kolmepoolset asutust – nimelt Cedefop, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peavad nad tegema tihedat koostööd. Samuti on vaja tihedat koostööd Euroopa Koolituse Fondiga (ETF). Cedefop peaks seepärast oma tegevusega täiendama ETFi, Eurofoundi ja EU-OSHA tegevust valdkondades, kus neil on sarnased huvid, eelistades hästi toimivaid vahendeid, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumeid. Cedefop peaks ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima oma tegevuse kattumist ETFi, Eurofoundi, EU-OSHA ja komisjoni tegevusega. Lisaks peaks Cedefop asjakohasel juhul tegema tõhusat koostööd liidu institutsioonide ja väliste erialaasutustega, et kasutada ära olemasolevat teadussuutlikkust.

(8)	Cedefopi hindamise käigus peaks komisjon konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas haldusnõukogu ja Euroopa Parlamendi liikmetega.

(9)	Cedefopi, Eurofoundi ja EU-OSHA kolmepoolsuses väljendub ülimalt väärtuslik terviklik lähenemisviis, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riikide ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike sotsiaalsete ning majanduslike lahenduste leidmiseks äärmiselt oluline.

(10)

Selleks et lihtsustada Cedefopi otsustusprotsessi ning parandada tõhusust ja tulemuslikkust, tuleks võtta kasutusele kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid, liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sealhulgas õigus võtta vastu eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks Cedefopi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldavas programmdokumendis kehtestama Cedefopi tegevuse strateegilised prioriteedid. Lisaks peaksid haldusnõukogu vastu võetav huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskiri sisaldama meetmeid, mis aitavad võimalikke riske varakult tuvastada.

(11)

Cedefopi nõuetekohaseks toimimiseks peaksid liikmesriigid, Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon tagama, et haldusnõukogusse nimetatavatel isikutel on asjakohased teadmised kutsehariduse ja -õppe, oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnast, selleks et teha strateegilisi otsuseid ning jälgida Cedefopi tegevust.

(12)

(13)

Tegevdirektor peaks vastutama Cedefopi üldise juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga, sealhulgas igapäevase töö juhtimise ning finantsjuhtimise ja personalihalduse eest. Tegevdirektor peaks rakendama talle antud volitusi. Neid volitusi peaks olema võimalik peatada, kui ilmnevad erandlikud asjaolud, näiteks huvide konflikt või Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest (edaspidi „personalieeskirjad“) tulenevate kohustuste raskekujuline täitmata jätmine.

(14)

(15)	Cedefopil on kontaktbüroo Brüsselis. Tuleks tagada võimalus selle büroo tegevuse jätkamiseks.

(16)

Cedefopi puudutavaid finantssätteid ning programmitööd ja aruandlust käsitlevaid sätteid tuleks ajakohastada. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 (4) on sätestatud, et Cedefop teeb eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Oma mitmeaastase ja iga-aastase programmitöö koostamisel peaks Cedefop neid hindamisi arvesse võtma.

(17)

Selleks et tagada Cedefopi täielik iseseisvus ja sõltumatus ning võimaldada tal nõuetekohaselt täita oma eesmärke ja ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega, peaks tal olema piisav eraldiseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu üldeelarvest makstav toetus. Cedefopi suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Cedefopi raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(18)

Cedefopi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Cedefop peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks Cedefopi vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(19)	Cedefopi töötajaid käsitlevad sätted tuleks viia kooskõlla personalieeskirjadega ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5).

(20)	Cedefop peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. Vajaduse korral peaks Cedefop võtma vastu julgeolekunormid, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7).

(21)	Seoses eelarve ning haldusnõukogu ja töötajatega on vaja kehtestada üleminekusätted, et tagada Cedefopi tegevuse jätkumine kuni käesoleva määruse rakendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine ja eesmärgid

1. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) asutatakse liidu asutusena.

2. Cedefopi eesmärk on toetada liidu poliitika edendamist, väljatöötamist ja rakendamist kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas, tehes koostööd komisjoni, liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega.

Selleks edendab ja levitab Cedefop teadmisi, pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning hõlbustab teadmiste jagamist liidu ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.

Artikkel 2

Ülesanded

1. Cedefopil on seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud poliitikavaldkondadega järgmised ülesanded, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide kohustustega:

a)	analüüsida suundumusi kutsehariduse ja -õppe, oskuste ja kvalifikatsioonide poliitika ja süsteemide vallas ning koostada selle kohta kõiki riike hõlmavaid võrdlevaid analüüse;

b)	analüüsida tööturu suundumusi, mis on seotud oskuste ja kvalifikatsioonidega, ning kutseharidust ja -õpet;

c)	analüüsida ja aidata arendada kvalifikatsioonide kavandamist ja omistamist, toetada nende koondamist raamistikesse ja nende toimimist tööturul ning kutsehariduse ja -õppe kontekstis, eesmärgiga suurendada kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist;

d)	analüüsida ja toetada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimisega seotud suundumusi;

e)	viia läbi või tellida uuringuid ning korraldada asjakohaseid teadusuuringuid sotsiaal-majanduslike suundumuste ja nendega seotud poliitiliste küsimuste kohta;

f)	pakkuda valitsustele ning riigi tasandi sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele võimalust vahetada kogemusi ja teavet;

g)	aidata liikmesriikides reforme ja poliitikat ellu viia, sealhulgas tõenduspõhise teabe ja analüüsi abil;

h)	levitada teavet, et aidata kaasa poliitika kujundamisele ja suurendada teadlikkust ja arusaamist kutsehariduse ja -õppe võimalustest inimeste tööalase konkurentsivõime, tootlikkuse ja elukestva õppe edendamisel ja toetamisel;

i)	hallata kutseharidust ja -õpet, oskusi, ameteid ja kvalifikatsioone käsitlevaid vahendeid, andmekogusid ja teenuseid ning teha need kättesaadavaks kodanikele, ettevõtjatele, poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele;

j)	kooskõlas artikliga 29 töötada välja strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Cedefopi pädevusse kuuluvates küsimustes.

2. Kui on vaja uusi uuringuid ja enne kui langetatakse poliitilisi otsuseid, võtavad liidu institutsioonid arvesse Cedefopi eksperditeadmisi ja kõiki uuringuid, mida ta on asjaomases valdkonnas läbi viinud või on võimeline läbi viima, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (8).

3. Cedefop võtab oma tegevuses arvesse kutsehariduse ja -õppe ning muude haridus- ja koolitussektorite vahelisi seoseid.

4. Cedefop võib sõlmida teiste asjaomaste liidu asutustega koostöölepingud, et hõlbustada ja edendada nendega koostööd.

5. Oma ülesannete täitmisel suhtleb Cedefop tihedalt nii avaliku kui ka erasektori, riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, kes töötavad välja kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning olemasolu korral riiklike kolmepoolsete organitega. Ilma et see piiraks Cedefopi eesmärke, teeb ta koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige ETFi, Eurofoundi ja EU-OSHAga, edendades tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust ning vältides samal ajal töö kattumist.

II PEATÜKK

CEDEFOPI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 3

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Cedefopi haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)	haldusnõukogu;

juhatus;

c)	tegevdirektor.

1. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

a)	igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

b)	igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)	igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

d)	kolm komisjoni esindavat liiget;

e)	üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert.

Igal punktides a–d osutatud liikmel on hääleõigus.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse vastavalt liikmesriikide ning Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide esitatud kandidaatide põhjal.

Punktis d osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Punktis e osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlamendi vastutav komisjon.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1.

3. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed valitakse ja nimetatakse ametisse nende teadmiste põhjal kutsehariduse ja -õppe, oskuste ja kvalifikatsioonide vallas, võttes arvesse nende oskusi, näiteks juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi Cedefopi põhiülesannete valdkonnas, et tulemuslikult täita järelevalveülesandeid. Kõik haldusnõukogus esindatud osapooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osapooled seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4. Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui huvide konflikti puudutavad asjaolud muutuvad. Cedefop avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

Artikkel 5

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu:

a)	annab Cedefopile strateegilise tegevussuuna;

b)	võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 6 vastu Cedefopi programmdokumendi, mis sisaldab Cedefopi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi järgmiseks aastaks;

c)	võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Cedefopi aastaeelarve ja täidab muid Cedefopi eelarvega seotud ülesandeid vastavalt III peatükile;

d)	võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja hinnangu Cedefopi tegevuse kohta ning esitab need hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

e)	võtab vastavalt artiklile 16 vastu Cedefopi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

f)	võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

g)	võtab vastu reeglid, et hoida ära ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 19 osutatud lähetatud riiklike ekspertide ja muude Cedefopi-väliste töötajate huvide konflikte;

h)	võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt ja kajastab seda Cedefopi programmdokumendis;

i)	võtab vastu oma töökorra;

kasutab kooskõlas lõikega 2 Cedefopi töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

k)	võtab vastu asjakohased rakendussätted, et täita vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi;

l)	nimetab ametisse tegevdirektori ja kohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 18;

m)	nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

n)	võtab vastu juhatuse töökorra;

o)	jälgib sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist;

p)	annab loa sõlmida koostöökokkulepped kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 29.

Artikkel 6

Mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö

1. Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 punktile e koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt liidu üldeelarvele.

3. Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, vältides kattumist teiste asutuste programmitööga. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 29, samuti strateegiaga seotud meetmed, ning täpsustatakse strateegiaga seotud vahendeid.

4. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 3 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:

a)	üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid;

b)	rahastatavate meetmete kirjeldust, sealhulgas tõhususe parandamiseks kavandatud meetmeid;

c)	teavet igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja töötajate kohta vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele;

d)	võimalikke meetmeid suheteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 29.

Iga-aastases tööprogrammis märgitakse sõnaselgelt meetmed, mis on võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

5. Kui Cedefopile tehakse ülesandeks mõni uus tegevus, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

6. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 27 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Kui Cedefopile tehakse artiklis 2 sätestatud eesmärgil ülesandeks uus tegevus, võetakse seda ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise programmis arvesse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) volitusi.

Artikkel 7

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt:

a)	üks isik liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete hulgast;

b)	üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast;

c)	üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja

d)	üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast.

Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 8

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogul on aastas üks korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

5. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Cedefop.

Artikkel 9

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide b ja c, artikli 7 lõike 1 teise lõigu ning artikli 18 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3. Esimees osaleb hääletamisel.

4. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5. Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 10

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)	valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b)	jälgib koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmist vastavalt sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti OLAFi juurdluste järeldustele ja soovitustele;

c)	nõustab vajaduse korral tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see piiraks tegevdirektori selliste ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 11.

5. Juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb kuupäeval, mil lõpeb tema liikmesus haldusnõukogus.

3. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 11

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab Cedefopi juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga ning annab aru haldusnõukogule.

3. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4. Tegevdirektor on Cedefopi seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Cedefopile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)	juhib Cedefopi igapäevast tööd, sealhulgas kasutab talle seoses personaliküsimustega antud volitusi kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b)	rakendab haldusnõukogu otsuseid;

c)	teeb otsuseid personalihalduse küsimustes kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusega;

d)	teeb otsuseid Cedefopi sisestruktuuride kohta, sealhulgas vajaduse korral asendusülesannete kohta, mis võivad hõlmata Cedefopi igapäevast juhtimist, võttes arvesse Cedefopi tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist;

e)	koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

f)	viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

g)	koostab Cedefopi iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

h)	kehtestab tõhusa seiresüsteemi, mis võimaldab teha artiklis 27 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning aruandlussüsteemi hindamistulemustest kokkuvõtete tegemiseks;

i)	koostab Cedefopi suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti;

j)	koostab Cedefopi programmdokumendi osana Cedefopi tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab Cedefopi eelarvet;

k)	koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste kohaste järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

l)	seab eesmärgiks tagada Cedefopis sooline tasakaal;

n)	koostab Cedefopi pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

o)	teeb kohasel juhul koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

6. Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas Cedefopi ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua Brüsselisse kontaktbüroo, et edendada Cedefopi koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega. Kõnealuse otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kontaktbüroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja Cedefopi haldusülesannete dubleerimist.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 12

Eelarve

1. Igal eelarveaastal koostatakse Cedefopi kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Cedefopi eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2. Cedefopi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Cedefopi tulud järgmistest vahenditest:

a)	liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

b)	liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

c)	tasud Cedefopi väljaannete ja osutatavate teenuste eest;

d)	Cedefopi töös osalevate kolmandate riikide osamaksed vastavalt artiklile 29.

4. Cedefopi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 13

Eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab igal aastal Cedefopi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning saadab selle haldusnõukogule.

2. Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu Cedefopi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3. Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka Cedefopile.

5. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest Cedefopi toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Cedefopi ametikohtade loetelu.

7. Cedefopi eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused. Kõik Cedefopi eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

8. Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada Cedefopi eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 14

Eelarve täitmine

1. Cedefopi eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohane.

Artikkel 15

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Cedefopi peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2. Cedefop saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3. Komisjoni peaarvepidaja saadab Cedefopi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4. Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud Cedefopi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta Cedefopi kõnealuse aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse Cedefopi aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6. Cedefopi peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab vastuse ka haldusnõukogule.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 16

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Cedefopi suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Cedefopi toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 17

Üldsätted

1. Cedefopi töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakendussätted personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks.

Artikkel 18

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase Cedefopi ajutise töötajana.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on Cedefopi esindajaks haldusnõukogu esimees.

4. Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5. Kui tegevdirektori ametiaega on pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

7. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 19

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1. Cedefop võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid Cedefopi-väliseid töötajaid.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide Cedefopisse lähetamist käsitlevad normid.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 20

Õiguslik seisund

1. Cedefop on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2. Cedefopil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Cedefopi asukoht on Thessaloníki.

4. Cedefop võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 luua Brüsselis kontaktbüroo, et edendada koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega.

Artikkel 21

Privileegid ja immuniteedid

Cedefopi ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 22

Kasutatavad keeled

1. Cedefopi suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (9) sätteid.

2. Cedefopi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

Artikkel 23

Läbipaistvus ja andmekaitse

1. Cedefop tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2. Cedefopi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (10).

3. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.

4. Cedefopis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (11). Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida Cedefop võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Nimetatud meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

Artikkel 24

Pettustevastane võitlus

1. Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (12) ühineb Cedefop hiljemalt 21. augustiks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (13) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda Cedefop on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas Cedefopi rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Cedefopi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Cedefopi lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Artikkel 25

Julgeolekunormid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

Cedefop võtab vajaduse korral vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. Cedefopi julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas ja asjakohasel juhul sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 26

Vastutus

1. Cedefopi lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine vastavalt Cedefopi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab Cedefop vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida Cedefopi osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud küsimused kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklikku vastutust Cedefopi ees reguleeritakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 27

Hindamine

1. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 29 lõikega 5 teeb Cedefop eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

2. Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine vastavalt komisjoni suunistele, et hinnata Cedefopi tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise käigus haldusnõukogu liikmetega ja muude peamiste sidusrühmadega. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja Cedefopi volituste muutmise võimalik vajalikkus ja selliste muudatuste finantsmõju.

3. Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 28

Haldusuurimine

Cedefopi tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 29

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib Cedefop teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib Cedefop haldusnõukogu loal ja pärast komisjoni heakskiidu saamist sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Koostöökokkulepped ei too liidule ega liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2. Cedefop on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt Cedefopi töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad Cedefopi käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Cedefopi pädevusse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 30

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Cedefopile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse Cedefopi ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus on Cedefopi asukoht.

2. Cedefopi asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused Cedefopi toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning kohase transpordiühenduse.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 31

Haldusnõukogu käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 4 alusel moodustatud Cedefopi haldusnõukogu liikmed jäävad ametisse ning täidavad käesoleva määruse artiklis 5 osutatud haldusnõukogu ülesandeid kuni käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt haldusnõukogu liikmete ja sõltumatu eksperdi ametisse nimetamiseni.

Artikkel 32

Töötajaid käsitlevad üleminekusätted

1. Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 6 alusel ametisse nimetatud Cedefopi direktorile pannakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

3. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EMÜ) nr 337/75 alusel tööle võetud töötajate õigusi ega kohustusi. Nende töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval tegutsevad Cedefopi kontaktbürood jäetakse alles.

Artikkel 33

Eelarvet käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 11 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust viiakse läbi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 12a.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 337/75 tunnistatakse kehtetuks ja viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 35

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade kehtivus

Määruse (EMÜ) nr 337/75 alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad jäävad pärast 20. veebruari 2019 kehtima, kui Cedefopi haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.

(2) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus.

(3) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

(5) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(6) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(7) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(9) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(13) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

31.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 30/112

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/130,

16. jaanuar 2019,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (3) eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tööl. Nimetatud direktiivis on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud kaitse ühtlane tase kantserogeenide ja mutageenidega seotud ohtude eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete, majandusliku teostatavuse, sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonnas kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite põhjal kehtestatud ohtlike ainete siduvad piirnormid on nimetatud direktiiviga kehtestatud töötajate kaitse üldise korra olulised elemendid. Sellega seoses on ebakindluse korral oluline arvestada ettevaatuspõhimõttega. Nimetatud direktiivis sätestatud miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad ohtlike ainete siduvad piirnormid töökeskkonnas või muud kaitsemeetmed.

(2)

Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on osa direktiivi 2004/37/EÜ kohastest riskijuhtimismeetmetest. Nende piirnormide järgimine ei mõjuta tööandja muid nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi, eelkõige kantserogeenide ja mutageenide kasutamise vähendamist töökohal, töötajate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute ennetamist või vähendamist ega meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks võtta. Need meetmed peaksid tehniliselt võimalikus ulatuses hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või menetlustega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuudet võimalikult madala tasemeni, edendades sel moel innovatsiooni.

(3)

Suurema osa kantserogeenide ja mutageenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha kokkupuute tasemeid, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel kahjulikke mõjusid. Kuigi käesoleva direktiivi kohaselt piirnormide kehtestamine töökohal seoses kantserogeenide ja mutageenidega ei kõrvalda ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad nende ainetega kokkupuutest töökohal (jääkrisk), aitab see siiski märkimisväärselt vähendada sellisest kokkupuutest tulenevaid ohte järkjärgulise ja eesmärkide seadmisel põhineva lähenemisviisi alusel kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ. Muude kantserogeenide ja mutageenide puhul on teaduslikust seisukohast võimalik teha kindlaks kokkupuute tasemed, millest madalama taseme puhul ei ole kokkupuutel eeldatavalt kahjulikke mõjusid.

(4)	Mõne kantserogeeni ja mutageeni puhul kehtestatakse töötajate kokkupuute maksimaalsed tasemed piirnormidega, mida direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt ei tohi ületada. Neid piirnorme tuleks muuta ning tuleks kehtestada piirnormid täiendavate kantserogeenide ja mutageenide suhtes.

(5)

Käesolevas direktiivis kehtestatud piirnorme tuleks muuta, kui see on kättesaadavat teavet, sealhulgas teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning tõenduspõhiseid parimaid tavasid, meetodeid ja töökohal kokkupuute taseme mõõtmise protokolle arvestades vajalik. Nimetatud teave peaks võimaluse korral hõlmama andmeid töötajate tervise jääkriskide kohta ja töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL, edaspidi „teaduskomitee“) ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (ACSH, edaspidi „nõuandekomitee“) arvamusi. Liidu tasandil üldsusele kättesaadavaks tehtud teave jääkriski kohta on väärtuslik edasises töös, et piirata ohte, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal, sealhulgas käesolevas direktiivis kehtestatud piirnormide muutmisel tulevikus.

(6)

Võttes arvesse viimaseid suundumusi teaduslikes teadmistes, peaks komisjon hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis hindama võimalust laiendada direktiivi 2004/37/EÜ reguleerimisala reproduktiivtoksilistele ainetele. Kui see on kohane, peaks komisjon pärast konsulteerimist tööturu osapooltega esitama kõnealuse hindamise põhjal seadusandliku ettepaneku.

(7)	Mõne läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada, kuid kõnealustele kantserogeenidele on kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete põhjal võimalik kehtestada piirnorm.

(8)	Parima võimaliku kaitse tagamiseks mõne kantserogeeni ja mutageeni eest on vaja arvestada muid imendumisviise, sealhulgas naha kaudu imendumise võimalust.

(9)

Teaduskomitee aitab komisjonil eelkõige hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid töökeskkonnas ohtlike ainete piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest ja mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (4) ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil. Nõuandekomitee on kolmepoolne organ, mis abistab komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna meetmete ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel. Eelkõige võtab nõuandekomitee vastu kolmepoolseid arvamusi algatuste kohta töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamiseks liidu tasandil, tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas teaduslikele ja tehnilistele andmetele, samuti sotsiaalseid aspekte ning nende algatuste majanduslikku teostatavust käsitlevatele andmetele. Arvesse võeti ka muudest allikatest, eelkõige Rahvusvaheliselt Vähiuurimiskeskuselt (IARC, edaspidi „vähiuurimiskeskus“), Maailma Terviseorganisatsioonilt ja liikmesriikide asutustelt pärit teaduslikku teavet, mis oli piisavalt usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav.

(10)	Teaduskomitee töö ja selle töö läbipaistvus on vastutustundliku poliitilise protsessi oluline osa. Kui teaduskomitee töö tuleb ümber korraldada, tuleks tagada sihtotstarbelised ressursid ja vältida epidemioloogia, toksikoloogia, töötervishoiu ja tööhügieeni alaste eriteadmiste kaotsiminekut.

(11)

Käesolevas direktiivis sätestatud direktiivi 2004/37/EÜ I ja III lisa muudatused on järjekordne samm direktiivi 2004/37/EÜ ajakohastamise pikemaajalises protsessis. Nimetatud protsessi järgmise sammuna on komisjon esitanud ettepaneku kehtestada piirnormid ja lisada märge „Nahk“ veel viie kantserogeeni kohta. Lisaks sellele märkis komisjon oma 10. jaanuari 2017. aasta teatises „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile – ELi tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ajakohastamine“, et direktiivi 2004/37/EÜ tuleks teha täiendavaid muudatusi. Komisjon peaks jätkama direktiivi 2004/37/EÜ I ja III lisa pidevat ajakohastamist kõnealuse direktiivi artikli 16 ja väljakujunenud tava kohaselt ning vajaduse korral peaks ta neid kättesaadava teabe, sealhulgas uute teaduslike ja tehniliste andmete, näiteks jääkriski andmete põhjal muutma. Selle töö tulemusena tuleks, kui see on kohane, esitada ettepanekud direktiivis 2004/37/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatud piirnormide edaspidiseks muutmiseks, samuti ettepanekud täiendavate ainete, segude ja menetluste kohta I lisas ja täiendavate piirnormide kohta III lisas.

(12)

Oluline on kaitsta töötajaid, kes puutuvad kantserogeensete või mutageensete ainetega kokku ohtlike, sealhulgas tsütostaatiliste või tsütotoksiliste ravimite valmistamise, manustamise ja kasutuselt kõrvaldamise käigus ja tööprotsessides, millega kaasneb kokkupuude kantserogeensete või mutageensete ainetega ohtlike ravimite või nendega saastunud materjalide jäätmete kõrvaldamise, puhastamise ja transportimise, pesupesemise ning ohtlike ravimitega ravitavate patsientide isikliku hooldamise käigus. Esimese sammuna on komisjon andnud spetsiaalses ennetamist ja head tava käsitlevas juhendis välja suunised, et vähendada tervishoiusektoris töötervishoiu ja tööohutusega seotud ohtusid, sealhulgas tsütostaatiliste või tsütotoksiliste ravimitega kokkupuutumisega seotud ohtu. Need suunised ei mõjuta võimalikke seadusandlikke ettepanekuid ega muid algatusi.

(13)

Kooskõlas teaduskomitee ja nõuandekomitee soovitustega ning kui see on asjakohane, kehtestatakse sissehingamise teel toimuva kokkupuute piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnormid) ning teatavate kantserogeenide ja mutageenide puhul lühemate võrdlusperioodide (tavaliselt viisteist minutit) aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võimalikult suures ulatuses vähendada lühiajalisest kokkupuutest tulenevat mõju. Kooskõlas teaduskomitee ja nõuandekomitee soovitustega lisatakse märge „Nahk“. Arvesse tuleks võtta ka muid teadusliku teabe allikaid, mis on piisavalt usaldusväärsed ja üldkasutatavad.

(14)	Edendada tuleks põhimõtet ennetada töökohal kokkupuudet ka selliste kantserogeenide ja mutageenidega, mis võivad avaldada mõju tulevastele põlvkondadele, näiteks nii meeste kui naiste paljunemisvõimele ja loote arengule. Seepärast peaksid liikmesriigid jagama selle valdkonna parimaid tavasid.

(15)

Sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks eelnevalt kasutatud mineraalõlide kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Nimetatud kasutatud mineraalsed mootoriõlid tekivad protsessi käigus ning seega ei klassifitseerita neid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (5). Teaduskomitee tegi kindlaks, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu, ja jõudis järeldusele, et töökeskkonnas toimub kokkupuude naha kaudu, ning soovitas tungivalt lisada märge „Nahk“. Nõuandekomitee nõustus, et kasutatud mineraalsed mootoriõlid tuleks kanda direktiivi 2004/37/EÜ I lisas loetletud ainete, segude ja menetluste hulka ning sellega, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu. Nahaga kokkupuute piiramiseks saab kasutada mitut parimat tava, muu hulgas isikukaitsevahendite, näiteks kinnaste kasutamine ning saastunud rõivaste eemaldamine ja puhastamine. Kõnealuste ja alles kujunevate parimate tavade täielik järgimine võiks aidata kõnealust kokkupuudet vähendada. Seega on asjakohane kanda tööprotsessid, mille käigus puututakse kokku eelnevalt sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks kasutatud mineraalõlidega, direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse ning lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(16)

Diiselmootorites diislikütuse põlemisel tekkivate heitgaaside kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Diiselmootori heitgaasid tekivad protsessi käigus ja seepärast ei klassifitseerita neid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Nõuandekomitee on nõustunud sellega, et tavapärase diiselmootori heitgaasid tuleks kanda direktiivi 2004/37/EÜ I lisas loetletud kantserogeensete ainete, segude ja menetluste hulka, ning on palunud teha täiendavaid uuringuid uuemat tüüpi mootorite teaduslike ja tehniliste aspektide kohta. Vähiuurimiskeskus on liigitanud diiselmootorite heitgaasid inimestele kantserogeenseteks (IARC 1. kategooria) ja on täpsustanud, et kuigi uuemat tüüpi diiselmootorite puhul on tahkete osakeste ja kemikaalide hulk väiksem, ei ole veel selge, kuidas kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muudatused muudavad tervisele avalduvat mõju. Vähiuurimiskeskus on ühtlasi märkinud, et tavaliselt kasutatakse kokkupuute markerina elementaarset süsinikku, mille osakaal kõnealustes heitgaasides on märkimisväärne. Arvestades eespool mainitut ja kõnealuste heitgaasidega kokkupuutuvate töötajate arvu, on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse tööd, millega kaasneb kokkupuude diiselmootorite heitgaasidega, ja kehtestada direktiivi III lisas diiselmootorite heitgaaside piirnorm, mis arvutatakse elementaarse süsiniku põhjal. Direktiivi 2004/37/EÜ I ja III lisa kanded peaksid hõlmama igat tüüpi diiselmootorite heitgaase.

(17)

Diiselmootori heitgaaside piirnorm 0,05 mg/m3 mõõdetuna elementaarse süsinikuna võib mõnes sektoris olla lähiajal raskesti saavutatav. Seetõttu tuleks enne piirnormi kohaldamist kehtestada lisaks ülevõtmisperioodile kõigi sektorite jaoks kaheaastane üleminekuperiood. Allmaakaevandamise ja tunneliehitusega tegelevate sektorite jaoks tuleks aga enne piirnormi kohaldamist kehtestada lisaks ülevõtmisperioodile viieaastane üleminekuperiood.

(18)

Teatavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige sellised, mis sisaldavad benso[a]püreeni, vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeenid. Selliste segudega kokkupuude võib toimuda tööl, mis on seotud põlemisprotsessidega, muu hulgas sisepõlemismootori heitgaaside ja kõrge temperatuuriga põlemisprotsessidega. Teaduskomitee tegi kindlaks, et need segud võivad olulisel määral imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee nõustus, et vaja on kehtestada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segudega kokkupuute piirnorm töökeskkonnas, ja soovitas teha tööd teaduslike aspektide hindamiseks eesmärgiga esitada tulevikus ettepanek kokkupuute piirnormi kohta töökeskkonnas. Seepärast on asjakohane lisada nende segude kohta direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele. Vaja oleks teha ka edasisi uuringuid, et hinnata vajadust kehtestada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segudega kokkupuute piirnorm, et töötajaid nende segude eest paremini kaitsta.

(19)

Trikloroetüleen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee tegi kindlaks, et trikloroetüleen on genotoksiline kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada trikloroetüleeni piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnorm) ning lühema viieteistminutilise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Teaduskomitee tegi kindlaks, et kõnealune kantserogeen võib olulisel määral imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada trikloroetüleeniga pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnormid ning lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele. Uusi teaduslikke tõendeid ja tehnika arengut arvesse võttes tuleks kõnealuse aine piirnormid edaspidi väga tähelepanelikult läbi vaadata.

(20)

4,4′-metüleendianiliin (MDA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on siiski võimalik kehtestada 4,4′-metüleendianiliini piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et kõnealune kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada 4,4′-metüleendianiliini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(21)

Epiklorohüdriin (1-kloro-2,3-epoksüpropaan) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida sellega kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et epiklorohüdriin võib olulisel määral imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada epiklorohüdriini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(22)

Etüleendibromiid (1,2-dibromoetaan, EDB) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida sellega kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendibromiid võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada epiklorohüdriini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(23)

Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan, EDC) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on siiski võimalik kehtestada etüleendikloriidi piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendikloriid võib olulisel määral imenduda naha kaudu, ja nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi, rõhutades samas, et eelkõige toimemehhanismi kohta puuduvad usaldusväärsed ja ajakohased teadusandmed. Seepärast on asjakohane kehtestada epiklorohüdriini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(24)

Euroopa ränidioksiidivõrgustiku (NEPSI) allkirjastatud kokkulepe, mis käsitleb töötajate tervise kaitset kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete heade käsitsemis- ja kasutamistavade abil, ning teised sotsiaalpartnerite kokkulepped, mis tagavad lisaks reguleerivatele meetmetele juhised ja vahendid direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud tööandjate kohustuste tõhusa rakendamise toetamiseks, on kasulikud vahendid reguleerivate meetmete täiendamiseks. Komisjon peaks julgustama sotsiaalpartnereid selliseid kokkuleppeid sõlmima, austades samal ajal nende sõltumatust. Nende kokkulepete järgimine ei tohiks aga anda alust eeldada, et direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud tööandjate kohustused on täidetud. Kõnealuste kokkulepete korrapäraselt ajakohastatav loetelu tuleks avaldada Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil.

(25)	Komisjon konsulteeris nõuandekomiteega ja viis läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega.

(26)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artikli 31 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.

(27)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud piirnormid vaadatakse läbi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (6) rakendamisega ning Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kahe komitee – riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee – arvamustega, eelkõige selleks, et võtta töötajate tõhusa kaitsmise eesmärgil arvesse direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud piirnormide ja annuse-toime seoste vastastikust mõju, teavet tegeliku kokkupuute kohta ja kui need on olemas, DNEL-väärtusi (Derived No Effect Levels – tuletatud mittetoimiv tase), mis on kõnealuse määruse kohaselt tuletatud ohtlike kemikaalide jaoks.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada elu- ja töötingimusi ning kaitsta töötajate tervist kantserogeenidega ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste ohtude eest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)	Kuna käesolevas direktiivis käsitletakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal, tuleks see üle võtta kahe aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.

(30)	Direktiivi 2004/37/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(31)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (7) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Sotsiaalpartnerite kokkulepped

Käesoleva direktiivi reguleerimisalas sõlmitavate sotsiaalpartnerite võimalike kokkulepete loetelu esitatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil. Kõnealust loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.“

I lisasse lisatakse järgmised punktid:

„7.	Tööprotsessid, mille käigus nahk puutub kokku mineraalõlidega, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks.

8.	Tööprotsessid, mille käigus puututakse kokku diiselmootorite heitgaasidega.“

3)	III lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kahe aasta jooksul pärast selle jõustumise kuupäeva. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.

(2) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(4) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(7) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

LISA

„III LISA

PIIRNORMID JA TEISED OTSESELT SEOTUD SÄTTED (ARTIKKEL 16)

A. PIIRNORMID TÖÖKESKKONNAS

Aine nimetus	EÜ nr (1)	CASi nr (2)	Piirnormid						Märge	Üleminekumeetmed
			8 tundi (3)			Lühiajaline (4)
			mg/m3 (5)	ppm (6)	f/ml (7)	mg/m3 (5)	ppm (6)	f/ml (7)
Lehtpuidutolm	—	—	2 (8)	—	—	—	—	—	—	Piirnorm 3 mg/m3 kuni 17. jaanuarini 2023.
Kroom(VI)ühendid, mis on kantserogeenid artikli 2 punkti a alapunkti i tähenduses (kroomina)	—	—	0,005	—	—	—	—	—	—	Piirnorm 0,010 mg/m3 kuni 17. jaanuarini 2025. Piirnorm 0,025 mg/m3 keevitus- ja plasmalõikusprotsesside või sarnaste, aure tekitavate tööde puhul kuni 17. jaanuarini 2025.
Raskesti sulavad keraamilised kiud, mis on kantserogeenid artikli 2 punkti a alapunkti i tähenduses	—	—	—	—	0,3	—	—	—	—
Sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm	—	—	0,1 (9)	—	—	—	—	—	—
Benseen	200-753-7	71-43-2	3,25	1	—	—	—	—	Nahk (10)
Vinüülkloriidmonomeer	200-831-0	75-01-4	2,6	1	—	—	—	—	—
Etüleenoksiid	200-849-9	75-21-8	1,8	1	—	—	—	—	Nahk (10)
1,2-epoksüpropaan	200-879-2	75-56-9	2,4	1	—	—	—	—	—
Trikloroetüleen	201-167-4	79-01-6	54,7	10	—	164,1	30	—	Nahk (10)
Akrüülamiid	201-173-7	79-06-1	0,1	—	—	—	—	—	Nahk (10)
2-nitropropaan	201-209-1	79-46-9	18	5	—	—	—	—	—
o-toluidiin	202-429-0	95-53-4	0,5	0,1	—	—	—	—	Nahk (10)
4,4′-metüleendianiliin	202-974-4	101-77-9	0,08	—	—	—	—	—	Nahk (10)
Epiklorohüdriin	203-439-8	106-89-8	1,9	—	—	—	—	—	Nahk (10)
Etüleendibromiid	203-444-5	106-93-4	0,8	0,1	—	—	—	—	Nahk (10)
1,3-butadieen	203-450-8	106-99-0	2,2	1	—	—	—	—	—
Etüleendikloriid	203-458-1	107-06-2	8,2	2	—	—	—	—	Nahk (10)
Hüdrasiin	206-114-9	302-01-2	0,013	0,01	—	—	—	—	Nahk (10)
Bromoetüleen	209-800-6	593-60-2	4,4	1	—	—	—	—	—
Diiselmootorite heitgaasid			0,05 (*1)							Piirnormi kohaldatakse alates 21. veebruarist 2023. Allmaakaevandamise ja tunneliehituse puhul kohaldatakse piirnormi alates 21. veebruarist 2026.
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud, mis on kantserogeenid käesoleva direktiivi tähenduses									Nahk (10)
Mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks									Nahk (10)

B. TEISED OTSESELT SEOTUD SÄTTED

Lisatakse hiljem.

“

(1) EÜ nr, st Einecs, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.

(2) CASi nr: Chemical Abstracts Service'i registrinumber.

(3) Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes.

(4) Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15-minutilisel võrdlusperioodil, kui ei ole märgitud teisiti.

(5)

mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.

(6)

ppm= mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(7)

f/ml= kiudu milliliitri kohta.

(8) Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.

(9) Sissehingatav fraktsioon.

(10) Võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi koormatust.

(*1) Mõõdetud elementaarse süsiniku põhjal.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 30

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 31. jaanuar 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/125, 16. jaanuar 2019, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/126, 16. jaanuar 2019, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94	58
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/127, 16. jaanuar 2019, millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75	74
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/128, 16. jaanuar 2019, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75	90
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/129, 16. jaanuar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses Euro 5 etapi kohaldamisega kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse suhtes	106
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/130, 16. jaanuar 2019, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ( 1 )	112


	(1) EMPs kohaldatav tekst