ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 17 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst. |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
OTSUSED
18.1.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 17/1 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/61
19. detsember 2018
avaliku halduse sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldava võrdlusdokumendi kohta, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 46 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peab komisjon koostama konkreetsete majandussektorite jaoks sektorite võrdlusdokumendid. Need dokumendid peavad hõlmama parimat keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime näitajaid ning vajaduse korral tipptaseme võrdlusaluseid ja hindamissüsteeme, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed. Kui kõnealuse määrusega loodud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis registreeritud või selles registreerimiseks valmistuvad organisatsioonid töötavad välja oma keskkonnajuhtimissüsteemi ja hindavad oma keskkonnatoimet nimetatud määruse IV lisa alusel koostatavas või ajakohastatavas keskkonnaaruandes, peavad nad võtma neid dokumente arvesse. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 1221/2009 on ette nähtud, et komisjon koostab töökava koos soovitusliku nimekirjaga prioriteetseks peetavatest sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ja sektoriülesed võrdlusdokumendid. Komisjoni teatises, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) alusel kehtestatavat töökava koos soovitusliku nimekirjaga sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ning sektoriülesed võrdlusdokumendid, (2) määrati avaliku halduse sektor kindlaks prioriteetse sektorina. |
(3) |
Kuna liidu erinevate haldusorganite tegevus on väga mitmekesine, tuleks selle sektori võrdlusdokumendis keskenduda sektori jaoks tähtsaimatele keskkonnaküsimustele. Dokumendis tuleks parima keskkonnajuhtimistavana kindlaks määrata konkreetsed meetmed, millega parandada büroode haldamist, energia- ja ressursitõhusust, liikuvust, maakasutust, õhukvaliteeti, veevarustust ja reoveekäitlust, mis on vajalik ringmajanduse edendamiseks. |
(4) |
Et organisatsioonidel, tõendajatel ja muudel osalistel oleks piisavalt aega avaliku halduse sektori võrdlusdokumendi kasutuselevõtuks valmistuda, peaks käesoleva otsuse kohaldamise kuupäev olema 120 päeva pärast otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva. |
(5) |
Käesolevale otsusele lisatud sektori võrdlusdokumendi koostamisel konsulteeris komisjon liikmesriikide ja muude sidusrühmadega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009. |
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas on esitatud avaliku halduse sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 18. maist 2019.
Brüssel, 19. detsember 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
LISA
1. SISSEJUHATUS
See sektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (1) (edaspidi „parimate tavade aruanne“), mille on koostanud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).
Asjaomane õiguslik taust
Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), kus organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on see kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001; (3) |
— |
määrusega (EÜ) nr 1221/2009. |
Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on artikkel 46 sektori võrdlusdokumentide väljatöötamise kohta. Sektori võrdlusdokumentides tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimistavad, keskkonnatoime näitajad eri sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, siis tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.
Kuidas dokumenti mõista ja kasutada
EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas sektori võrdlusdokumendis välja sektoripõhised suunised avaliku halduse sektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimatele tavadele.
Dokumendi on koostanud Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis JRC, arutas läbi ja leppis lõpuks kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimistavad, sektorite keskkonnatoime näitajad ning tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk oli eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.
Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.
Käesolev võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, mis on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kaaluvad EMASis registreerimist tulevikus, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimistavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki avaliku halduse sektoris tegutsevaid organisatsioone nii otseste kui ka kaudsete parandamist vajavate keskkonnaaspektidega tegelemisel ja teabe leidmisel parimate keskkonnajuhtimistavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta oma keskkonnatoime mõõtmiseks, samuti teabe leidmisel tipptaseme võrdlusaluste kohta.
Kuidas peaksid EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumente arvesse kahel tasandil:
1. |
keskkonnaülevaadete tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b): organisatsioonid peaksid oma keskkonnaalaste eesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi sobivaid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega. |
2. |
Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4):
|
Sektori võrdlusdokumentide elemente (näitajaid, parimaid keskkonnajuhtimistavasid või tipptaseme võrdlusaluseid), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide mõttes vajalikuks, ei pea keskkonnaaruandes esitama ega kirjeldama.
EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavatseb oma keskkonnatoimet parandada (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada mõtteid selle kohta, mis küsimused sammsammulisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.
EMASi keskkonnatõendajad kontrollivad, kas ja kuidas võttis organisatsioon oma keskkonnaaruande koostamisel arvesse sektori võrdlusdokumenti (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).
Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud keskkonnatõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas sektori võrdlusdokumenti kasutati suunisena, et määrata näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.
Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamiseks. Eelkõige ei tohi tõendajad nõuda individuaalset põhjendust iga võrdlusdokumendis mainitud parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida organisatsioon ei pea oma keskkonnaülevaadet silmas pidades asjakohaseks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis on üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.
Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus
Dokument koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta; teises peatükis määratletakse võrdlusdokumendi rakendusala. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid (5) koos teabega nende kohaldatavuse kohta. Kui mõne parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Kõigi keskkonnajuhtimistavade puhul polnud aga võimalik tipptaseme võrdlusaluseid kindlaks määrata, sest mõnes valdkonnas olid kättesaadavad andmed piiratud või kuna konkreetsed tingimused (kohalik kliima, majandus või ühiskond, haldusorganite kohustused jne) erinevad sellisel määral, et tipptaseme võrdlusalusel poleks mõtet. Osa näitajaid ja võrdlusaluseid on olulised rohkem kui ühe parima keskkonnajuhtimistava seisukohalt ning seepärast korratakse neid, kui see on vajalik. Neljandas peatükis esitatakse ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, juurdekuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.
2. KOHALDAMISALA
Sektori võrdlusdokumendis käsitletakse avaliku halduse sektori tegevuse keskkonnatoimet. Käesoleva dokumendi tähenduses moodustub avaliku halduse sektor organisatsioonidest, mis kuuluvad peamiselt järgmisesse Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodiga tähistatud osasse (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile):
— |
NACE kood 84: avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus. |
Selle NACE koodi all registreeritud organisatsioonid on käesoleva dokumendi sihtrühm.
Ühtlasi võivad selles sektori võrdlusdokumendis kindlaks määratud parimad keskkonnajuhtimistavad pakkuda inspiratsiooni ka teistele organisatsioonidele, näiteks riigi või eraettevõtjatele, kes osutavad teenuseid haldusorganite nimel. Need ettevõtjad võivad muu hulgas kuuluda järgmistesse NACE koodiga tähistatud osadesse:
— |
NACE kood 2: metsamajandus ja metsavarumine; |
— |
NACE kood 36: veekogumine, -töötlus ja -varustus; |
— |
NACE kood 37: kanalisatsioon; |
— |
NACE kood 38: jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine; |
— |
NACE kood 39: saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused; |
— |
NACE kood 41.2: elamute ja mitteeluhoonete ehitus; |
— |
NACE kood 49.3.1: sõitjate asulasisene ja linnalähitransport. |
Selles sektori võrdlusdokumendis käsitletakse mitut aspekti, mis on igat liiki haldusorganite seisukohast asjakohased, sealhulgas kontorite keskkonnatoime, üldkasutatavate hoonete energiatõhusus ja keskkonnahoidlikud riigihanked (st punktid 3.1, 3.2.5, 3.2.7, 3.2.8, 3.2.10 ja 3.11). Kõiki kohaliku, piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi haldusorganeid kutsutakse üles nende dokumendi punktidega tutvuma.
Haldusorgani tõhusal keskkonnajuhtimisel tuleb aga keskenduda ka haldusorgani põhitegevusele, millega seoses on võimalik saavutada suurim keskkonnakasu. Käesoleva dokumendi eesmärk on muuta see ülesanne kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusüksustele (7) lihtsamaks, pöörates tähelepanu parimatele tavadele, mis on olulised nende rolli seisukohast ja teenuste seisukohast, mida nad otseselt või kaudselt oma elanikele osutavad (nt reovee puhastamine, kohalik ühistransport). Keskendutakse konkreetselt kohalikele omavalitsustele, kuna nende osakaal on ELi haldusorganite hulgas kõige suurem ning kohalikul tasemel on suurim võimalus parimaid tavasid korrata ja neist õppida.
Peamised keskkonnaaspektid, nendega seotud survetegurid ja dokumendi punktid, milles neid käsitletakse, on esitatud alljärgnevas tabelis. Välja valiti sektori kõige asjakohasemad keskkonnaaspektid. Siiski tuleks konkreetsete haldusorganite hallatavaid keskkonnaaspekte hinnata juhtumipõhiselt. Tabelis pole eristatud otseseid ja kaudseid keskkonnaaspekte, sest asutusesiseselt ja allhanke korras tehtavad toimingud on eri juhtumite puhul erinevad. Ühtlasi võib paljusid keskkonnaaspekte pidada nii otsesteks kui ka kaudseteks, kuna need viitavad otseselt haldusorgani tegevusele, aga ka elanike, ettevõtjate ja organisatsioonide tegevusele territooriumil, mida haldusorgan haldab või teenindab.
Haldusorganite kõige asjakohasemad keskkonnaaspektid ja survetegurid ning punktid, milles neid selles dokumendis käsitletakse
Keskkonnaaspekt |
Peamised seotud survetegurid |
Sektori võrdlusdokumendi asjaomased punktid |
Kontorite töös hoidmine |
Tahkete jäätmete teke Veetarbimine Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Ressursside ammendumine |
Punkt 3.1 |
Hallatava piirkonna ja enda energiakasutuse juhtimine |
Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) |
Punkt 3.2 |
Liikuvuse ja/või ühistranspordi haldamine |
Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) |
Punkt 3.3 |
Maakasutuse planeerimine ja linnade rohealade haldamine |
Maakasutus Elurikkuse vähenemine |
Punktid 3.4 ja 3.5 |
Välisõhu kvaliteedi ja müra kontrollimine |
Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Müra teke |
Punktid 3.6 ja 3.7 |
Jäätmekäitlus |
Tahkete jäätmete teke |
Punkt 3.8 |
Joogiveevarustus |
Veetarbimine |
Punkt 3.9 |
Reovee puhastamise haldamine |
Heide vette (BHT, KHT, mikrosaasteained jne) Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) |
Punkt 3.10 |
Kaupade ja teenuste hankimine |
Tahkete jäätmete teke Veetarbimine Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Ressursside ammendumine |
Punkt 3.11 |
Elanike ja ettevõtjate keskkonnakäitumise parandamine |
Tahkete jäätmete teke Veetarbimine Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Heide vette (BHT, KHT, mikrosaasteained jne) Ressursside ammendumine |
Punkt 3.12 |
Parimad keskkonnajuhtimistavad, mida on kirjeldatud 3. peatükis, määrati kindlaks kõige asjakohasemate tehnikate, tegevuste ja meetmetena, mida haldusorganid saavad rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks seoses iga tabelis (vt eespool) loetletud keskkonnaaspektiga. Nende kindlaksmääramisel võeti arvesse avalik-õiguslike asutuste konkreetseid probleeme ja võimalusi võrreldes eraettevõtjatega. Nende alla kuuluvad muu hulgas:
— |
rangemad hankemenetlused; |
— |
karmid rahastamiseeskirjad; |
— |
otsuste rakendamiseks vajalik pikem aeg; |
— |
vana taristu; |
— |
piiratud eelarve; |
aga ka:
— |
võimalus leppida pikemate tasuvusperioodidega; |
— |
võimalus eelistada valikuid, mis toovad kaasa kasu ühiskonnale, mitte rahalise kasu; |
— |
personali püsivus; |
— |
võimalused mastaabisäästuks kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi haldusorganite koostöö korral. |
Selles dokumendis esitatud keskkonnajuhtimistavade rakendamisel peavad kohalikud omavalitsused võtma arvesse oma konkreetseid probleeme ning seda, kuidas konkreetseid olemasolevaid võimalusi ära kasutada (8).
3. PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED AVALIKU HALDUSE SEKTORIS
3.1. Parimad keskkonnajuhtimistavad säästlikele kontoritele
See punkt on suunatud kõigile haldusorganitele, kes teevad oma toiminguid kontoris.
3.1.1. Energiakasutuse juhtimine ja minimeerimine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub tsükli „planeeri, teosta, kontrolli, tegutse“ põhimõtete kohane energiajuhtimise rakendamine kontorites, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, kasutades järgmisi meetmeid:
— |
energiakasutuse andmete sage kogumine või pidev jälgimine; andmeid võib koguda ehitise tasandil ruumide põhjal (nt fuajee, kontoriruumid, söökla/kohvik), energiaallikate põhjal (nt gaas, elekter) ja lõppkasutuse kategooriate põhjal (nt valgustus, ruumiküte); |
— |
andmete analüüsimine, eesmärkide seadmine, võrdlusaluste kindlaksmääramine ja nende võrdlemine tegeliku energiakasutusega; |
— |
strateegia ja tegevuskava koostamine kontorihoone energiatõhususe parandamiseks (vt punktid 3.2.5, 3.2.7, 3.2.8). |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kontorihoonetes, mille omanikud või haldajad on haldusorganid. Renditud hoonete puhul võivad selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamisega seotud meetmed olla aga piiratumad.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||||||||||
|
— |
3.1.2. Veekasutuse reguleerimine ja minimeerimine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub tsükli „planeeri, teosta, kontrolli, tegutse“ põhimõtete kohane veemajanduse rakendamine kontorites, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, kasutades järgmisi meetmeid:
— |
veekasutuse andmete sage kogumine või pidev jälgimine; andmeid võib koguda ehitise tasandil asjakohaste ruumide põhjal, kus vett kasutatakse (nt fuajee, kontoriruumid, söökla/kohvik), ja lõppkasutuse kategooriate põhjal (nt tualetid, köögid); |
— |
andmete analüüsimine, eesmärkide seadmine, võrdlusaluste kindlaksmääramine ja nende võrdlemine tegeliku veekasutusega; |
— |
strateegia ja tegevuskava koostamine veekasutuse vähendamiseks (nt tõhusa veekasutusega kraanide, duššide ja rõhureduktorite paigaldamisega, nende korrapärase hooldamisega, vihmavee kogumise süsteemide paigaldamisega). |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kontorihoonetes, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, tingimusel et eeldatavalt saavutatav veesääst korvab veekasutuse andmete jälgimise ja kogumise süsteemide paigaldamise ja hooldamise kulud. Renditud hoonete puhul võivad selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamisega seotud meetmed olla piiratumad.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||||
|
|
3.1.3. Jäätmetekke reguleerimine ja minimeerimine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub täiustatud jäätmekäitluse rakendamine kontorihoonetes, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, kasutades järgmisi meetmeid:
— |
ennetamine: paberivabade menetluste kehtestamine ja paberivabade arhiivide loomine, seadmete ja tarbekaupade kestvuse tagamine (nt keskkonnahoidlike riigihangetega, vt punkt 3.11), kontorimööbli ja -seadmete korduskasutamise võimaldamine (nt internetipõhise loetelu loomisega olemasolevate seadmete, mööbli ja kirjatarvete kohta, mida enam ei vajata, ning tagamisega, et kõik teenistused ja töötajad vaatavad selle enne uute asjade ostmist läbi; professionaalse puhastuse, paranduse ja hoolduse tagamisega, et nende eluiga pikendada); töötajate motiveerimine tarvitama ühekordselt kasutatavate plasttopside asemel korduskasutatavaid topse; plastpudelite asemel (ilma plasttopsideta) veeautomaatide kättesaadavaks tegemine koosolekutel ja üldkasutatavates ruumides; |
— |
sortimine: lihtsa juurdepääsu võimaldamine kõige levinumate jäätmeliikide konteineritele ja kõigi muude jäätmeliikide kogumispunktidele, et vähendada jäätmejääkide teket; ringlussevõetavatest materjalidest seadmete ja tarbekaupade ostmine; |
— |
seire: tekkinud jäätmete kohta jäätmeliikide kaupa korrapärase arvestuse pidamine, mis hõlmab kõiki jäätmeliike (nt liigiti kogutud jäätmed, jäätmejäägid, ohtlikud jäätmed); selle saavutamine on võimalik asjakohaste strateegiatega ja eri teenistuste töötajate kaasamise abil. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab kohaldada kõigis haldusorganites ja see on suunatud kontorite tegevusele. Konkreetsed rakendatavad meetmed (nt liigid, mille kaupa jäätmed sorditakse) peaks kajastama konkreetseid tingimusi (nt tekkivate jäätmete liigid, konkreetsete jäätmeliikide ringlussevõtmise teenuste kohalik kättesaadavus, kohalikud õigusaktid ja jäätmekäitluse kulud).
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.1.4. Kontoripaberi ja tarbekaupade tarbimise minimeerimine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
selliste sisemenetluste rakendamine ja edendamine (nt paberivabad menetlused, nagu elektroonilised töövood, e-allkirjad ja elektroonilised arhiivid, koosolekute jaoks dokumentide printimata jätmine, teabelehtede/aruannete printimata jätmine, kahepoolne printimine kui vaikevalik), mis aitavad töötajatel ja üldsusel kontoripaberi (st koopia-/trükipaber) ja tarbekaupade (st kõik kontorites kasutatavad asjad, nagu pastapliiatsid, pliiatsid, markerid, märkmikud) kasutamist vältida, vähendades seeläbi nõudlust; |
— |
keskkonnahoidlike riigihangete kasutamine (vt punkt 3.11), et teha väiksema keskkonnamõjuga valikuid, nt väikse grammkaaluga kontoripaber, kestvamad ja taastäidetavad tooted ning alternatiivid, mille keskkonnamõju ja toksilisus on väiksed. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kõigis haldusorganites..
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.1.5. Pendelrändamise ja ametisõitude keskkonnamõju vähendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub pendelrändamise ja ametisõitude keskkonnamõju vähendamine järgmiste meetmetega:
— |
töötajate kaasamine ja käitumise muutmine, et saavutada säästlikum pendelrändamine (nt kampaaniad digitaalsete vahendite kaudu, majanduslikud stiimulid ja pärssivad tegurid, sotsiaalsete mängude ja preemiapõhiste stiimulite kasutamine); |
— |
kogu organisatsiooni töötajatele selliste reisiplaanide koostamine, mis edendavad säästlikke pendelrändamise ja ametisõitude viise (nt kokkulepe kohalike ühistransporditeenuste osutajatega liinide kohandamiseks reisijate vajadustele; nn CO2-eelarve rakendamine ametisõitude puhul); |
— |
transporditeenuste hangetele rangete säästlikkuskriteeriumite kehtestamine (nt lühireisideks lennukite asemel rongide kasutamine; otselendude või mitmeliigilist transporti hõlmavate reiside eelistamine ümberistumisega lendudele); |
— |
autodega pendelrändamise vähendamine ühistranspordi olemasolu korral ja autode tõhusa kasutamise soodustamine (nt ühe reisijaga autoreiside arvu vähendamine koossõidu edendamisega töötajate seas); |
— |
töötajatele paindlikuma töökorralduse võimaldamine, vähendades seeläbi kogu transpordivajadust (nt kaugtöö ja kodus töötamise kehtestamine, virtuaalsete koosoleku pidamise vahendite kasutuselevõtt). |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav igat liiki ja igasuguse ulatusega haldusorganites. Konkreetsed rakendatavad meetmed erinevad aga olenevalt kohalikest tingimustest, nagu geograafiline asukoht ja ühistranspordi kättesaadavus.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||||||
|
|
3.1.6. Sööklate ja kohvikute keskkonnamõju vähendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
söökla- ja kohvikuteenuste hankimine või asutuse sööklate ja kohvikute jaoks toidu ja jookide hankimine, kehtestades säästlikkusnõuded, nagu hooajaline ja mahetoit, tagades taime-/veganitoidu olemasolu ning vältides (võimaluse korral) ühekordselt kasutatavates plastpakendites toodete pakkumist; selliste teenuseosutajate valimine, kes saavad osutada teenuseid, ilma et nad tarvitaksid ühekordselt kasutatavaid plastnõusid, nagu joogitopsid, muud nõud ja söögiriistad (vt ka punkt 3.11); |
— |
töötajate kaasamise kampaaniate korraldamine, et propageerida säästlikke toiduvalikuid; |
— |
sööklates ja kohvikutes käitumismuutuste esilekutsumine toidu esitlemise viiside kaudu (st selle muutmine, kuidas toiduvalikud on esitatud, et konkreetsest valikust saaks loomulik või vaikevalik) ja hinnapoliitikaga (st säästlikumate toiduvalikute madalamad hinnad); |
— |
toidujäätmete hulga vähendamise poliitika kehtestamine, millega muudetakse toiduportsjonid väiksemaks, pakutakse eri suuruses portsjoneid, planeeritakse menüüsid hoolikalt jne. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav haldusorganite igat liiki ja igasuguse suurusega kontorihoonetes, mille juurde kuulub asutusesisene söökla või kohvik.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
3.1.7. Koosolekute ja ürituste korraldamise keskkonnamõju vähendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
säästlike ürituste korraldamise süsteemi kehtestamine; korraldussüsteemi võib rakendada haldusorgan ise ja/või tuleks leida töövõtjad/tarnijad, kellel on korraldussüsteem juba olemas; tarnijatel ja hotellidel võib olla ka keskkonnajuhtimissüsteem (nt EMAS); |
— |
kõigi sidusrühmade (tarnijatest delegaatide ja laiema kogukonnani) ning üritusega seotud või sellest osa võtvate isikute teavitamine meetmetest, mida nad saavad võtta, et vähendada üritusel osalemise keskkonnamõju (nt õigete sortimiskonteinerite kasutamine, kraanivee ja korduskasutatavate veepudelite eelistamine, säästlike transpordivahendite valimine); |
— |
ürituse või koosoleku toimumiskoha valimine, arvestades keskkonnakriteeriume (nt hea ühistranspordiühendus, väiksema keskkonnamõjuga hoone, kehtiva keskkonnajuhtimissüsteemiga toimumiskoht); |
— |
keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine (vt punkt 3.11) koosolekute ja ürituste korraldamiseks vajalike toodete ja teenuste valimisel ning meenete ja konverentsimaterjalide (nt teabelehed, mälupulgad, märgid) koguse piiramine; |
— |
toitlustusteenuste hankimine või asutusesiseste toitlustusteenuste kaudu toidu ja jookide hankimine, kehtestades säästlikkusnõuded, nagu hooajaline ja mahetoit, tagades taime-/veganitoidu olemasolu ning vältides (võimaluse korral) ühekordselt kasutatavates plastpakendites toodete pakkumist; teenuseosutajate valimine, kes saavad osutada teenuseid, ilma et nad tarvitaksid ühekordselt kasutatavaid plastnõusid, joogitopse ja söögiriistu, ning veeautomaatide kättesaadavaks muutmine veepudelite kasutamise asemel (vt ka punktid 3.1.6 ja 3.11). |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav igat liiki ja igasuguse ulatusega haldusorganites, kes korraldavad koosolekuid ja üritusi.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.2. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses säästva energia ja kliimamuutustega
See punkt on suunatud kohalikele omavalitsustele seoses nende tegevusega haldajate ja teenuseosutajatena, kelle mitmesugused otsesed toimingud kulutavad energiat, ning seoses nende suunava rolliga piirkonnas, mille eest nad vastutavad. Selles punktis esitatud parimad keskkonnajuhtimistavad on jagatud nelja rühma:
— |
poliitikavaldkonna parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud poliitikameetmetega, mida kohalik omavalitsus saab nii asutuse sees kui ka hallataval territooriumil võtta, et kasutada säästvat energiat ning leevendada kliimamuutusi ja kohaneda nendega; |
— |
parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud otseste toimingutega, millega kohalikud omavalitsused saavad vähendada energiakasutust ning minna oma hoonetes ja taristutes üle taastuvenergiale; |
— |
parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud omavalitsusüksuste reguleeriva ja planeeriva rolliga; |
— |
parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud omavalitsusüksuste mõjuga oma territooriumidele, avaliku sektori võimaliku eeskuju andva rolliga ning sellega, kuidas kohalikud omavalitsused saavad elanike ja organisatsioonide tegevust esile kutsuda. |
Poliitika valdkonna parimad keskkonnajuhtimistavad
3.2.1. Energiakasutuse ja heite andmiku koostamine omavalitsusüksuse territooriumi kohta
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
süstemaatiline energiakasutus- ja heiteandmete kogumine omavalitsusüksuse territooriumi kohta; andmik hõlmab energiatarbimist ja heidet territooriumi kõigis sektorites, sealhulgas tööstus-, kaubandus-/teenuste-, põllumajandus-, ehitus-, eluaseme- ja transpordisektoris; |
— |
kogutud andmete kohta avalike aruannete esitamine ja andmete kasutamine, et määrata kindlaks meetmed, millega piirkonnas kasvuhoonegaaside heidet vähendada (vt punkt 3.2.2). |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.2.2. Omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava väljatöötamine energiakasutuse andmete ja heiteinventuuri põhjal (vt punkt 3.2.1). Tegevuskava sisaldab teadus- ja tõenduspõhiseid lühi- ja pikaajalisi eesmärke, mis on võimalik saavutada mitme kindlaksmääratud meetme rakendamisega (nt erahoonete ja -ettevõtete energiakasutuse vähendamine, munitsipaalhoonete ja kohalike avalike teenuste energiakasutuse vähendamine, ühistranspordi täiustamine).
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.2.3. Omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise strateegia väljatöötamine ja rakendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub omavalitsusüksuse territooriumi jaoks kliimamuutustega kohanemise tervikliku strateegia väljatöötamine; strateegia peab võimaldama kaitsta tehis- ja looduskeskkonda kliimamuutuste kahjuliku mõju (nt üleujutused, kuumalained, põuad) eest. Kliimamuutustega kohanemise strateegia võib tugineda teistele kohalikele ja piirkondlikele kohanemisstrateegiatele ning sellega peaks tagama, et need on omavahel seotud. Strateegia peab olema kooskõlas muu asjaomase poliitika ja muude strateegiatega (nt vooluveekogude majandamiskavad), milles tuleb ühtlasi strateegiat arvestada.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes. Kohanemisstrateegia ulatust tuleks laiendada haldusorgani konkreetsest kontekstist lähtuvalt. Meetmed, mida strateegia hõlmab, peavad olema kooskõlas kliimamuutuste prognoositava mõjuga territooriumil.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
Otseste toimingutega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad
3.2.4. Energiatõhusa tänavavalgustuse rakendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
tänavavalgustussüsteemi auditi tegemine; |
— |
valgustite täiustamine, et vältida ülespoole suunatud ja häirivat valgust ning maksimeerida kasulikku valgust; |
— |
valgustatuse vähendamine, et see vastaks tegelikele vajadustele (st ülevalgustatuse vältimine); |
— |
lampide väljavahetamine, eelistades äärmiselt energiatõhusaid tehnoloogiaid (nt LED), milles on arvestatud vastupidavust, värviesitusindeksit (13) ja valguse värvustemperatuuri; (14) |
— |
öine hämardamine (st valgustuse vähendamine hilja öösel); |
— |
aruka tänavavalgustuse kasutuselevõtmine (nt sensorite kasutamine, et inimeste kohaloleku tuvastamise korral valgustatust ajutiselt suurendada). |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes otseselt või kaudselt (riigi- või eraettevõtja kaudu) tänavavalgustuse tagamist korraldavad. Loetletud meetmete rakendamiseks vajalikud investeeringud võivad mõnel juhul osutuda piiranguks ja mõjutada konkreetsete rakendatavate meetmete valikut, aga üldiselt kaalub energiasääst investeeringud üles ning nende tasuvusaeg on mõistlik.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.2.5. Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub üldkasutatavate hoonete energiatõhususe maksimeerimine ja nende energiakasutuse minimeerimine. Selle saavutamine on võimalik hoone energiatõhususe parandamise ja välispiirde (seinte, katuse ja klaaspindade) täiustamisega, õhutiheduse suurendamisega, samuti energiatõhusate seadmete paigaldamisega ning selle tagamisega, et energiasüsteemid vastaksid hoone omaniku või lõppkliendi kehtestatud toimimisnõuetele.
Nii uute kui ka olemasolevate hoonete puhul on võimalik saavutada suurem energiatõhusus kui see, mis vastab riiklikes ehitusalastes õigusaktides (15) kehtestatud miinimumnõuetele, ja projekteerida või renoveerida need hooned liginullenergiahooneteks juba enne, kui see muutub ELis kohustuslikuks (16).
Hoonete energiatõhususe parandamise meetmete kindlaksmääramisel ei tule võtta arvesse üksnes energiatõhusust, mis tuleb saavutada, vaid ka üldist keskkonnamõju hoonete kogu olelusringi jooksul (17). Keskkonnamõju saab minimeerida muu hulgas sellega, kui valida säästlikult ja vähese primaarenergia kasutamisega toodetud ehitusmaterjalid ning tagada projekteerimise etapis lihtne kohandatavus, et soodustada hoone edaspidist korduskasutamist ja hõlpsat rekonstrueerimist (nt paindlike planeeringutega) ning võimalust ehitusmaterjale ja -detaile korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks demonteerida.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites eeldusel, et nad saavad eraldada vajalikud rahalised vahendid üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamiseks. Selle parima keskkonnajuhtimistava kohaldamine võib olla keerulisem renditud kinnisvara puhul. Ühtlasi oleneb hoone energiatõhususe tase, mis on võimalik igal konkreetsel juhul saavutada, hoone omadustest (nt vana hoone).
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.2.6. Sotsiaalkorterite energiatõhususe parandamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub sotsiaalkorterite energiatõhususe parandamine, nii olemasolevate rekonstrueeritavate kui ka uute hoonete puhul, nagu kirjeldatud eespool seoses üldkasutatavate hoonetega (vt punkt 3.2.5). Parim keskkonnajuhtimistava seoses sotsiaalkorteritega on kaasata kohalikud elanikud rekonstrueerimise planeerimisse või uue hoone projekteerimisse, et võtta arvesse nende vajadusi ning tutvustada neile liginullenergiahoonete häid omadusi ja seda, kuidas neid kasutada.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes haldavad sotsiaalkortereid. Vajalike investeeringute summa võib osutuda selle tava rakendamisel oluliseks takistuseks. Asjaomane kasu ühiskonnale (paranenud heaolu, vähenenud kütteostuvõimetus) ja rahaline kasu (energiasäästust, kui energia eest maksab korterite haldaja, või suuremast üüri maksvate üürnike arvust, kui nad oma energiakulude eest ise vastutavad) kaaluvad aga investeeringud üles.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.2.7. Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe saavutamine energiatõhususe lepingutega
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub energiatõhususe lepingute rakendamine seoses üldkasutatavate hoonetega. Haldusorgan määrab energiateenuse ettevõtja, kes teeb kindlaks sobivad meetmed üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamiseks, arendab meetmeid ja kehtestab need ning tagab, et saavutatakse kehtestatud energiasäästu tase, võtab vastutuse investeerimisriski eest ja paljudel juhtudel korraldab projektide rahastamist. See võimaldab haldusorganitel parandada üldkasutatavate hoonete energiatõhusust ilma vajaduseta investeerimiskulusid ette rahastada.
Olemas on kaks energiatõhususe lepingute liiki:
— |
jagatud säästu leping, mille kohaselt energiateenuse ettevõtja ja haldusorgan jagavad määratud protsendi alusel ning määratud arvu aastate jooksul omavahel ära energiakulude säästu; |
— |
garanteeritud säästu leping, mille kohaselt energiateenuse ettevõtja tagab haldusorganile teatava energiasäästu taseme ja haldusorgan saab väiksema energiaarve. Tegelik sääst on aga suurem kui tagatud sääst ja energiateenuse ettevõtja teenib vahe pealt. |
Kõik haldusorganid saavad parandada oma hoonete energiatõhusust energiatõhususe lepingute abil. Eriti asjakohane on see nende haldusorganite ja/või projektide seisukohast, mille puhul oleks vajalike investeeringute tegemine finantssuutlikkuse puudumise tõttu või energiatõhususealase tehnilise ja haldussuutlikkuse puudumise tõttu muidu keeruline.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||
|
— |
3.2.8. Olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamine seire ja energiajuhtimisega ning käitumisharjumuste muutumise soodustamisega
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
otseselt ehitus- ja energiajuhtimise eest vastutavatele põhitöötajatele energiatõhusust käsitlevate koolituste pakkumine; koolitused peavad sisaldama teoreetilist ja praktilist õpet, mida toetavad nõuetekohased käsiraamatud ning juhendid; |
— |
töötajate kaasamine energiakasutust mõjutavatesse tegevustesse (nt tulede kustutamine, ruumi sobiva temperatuuri valimine), keskendudes eelkõige lugupeetud ja mõjukatele töötajatele (nt käitumise muutmise eest võitlejad); |
— |
käitumise muutmise kampaaniate planeerimine ja korraldamine, et edendada kogu haldusorgani energiatõhusust; kõigepealt tuleb määrata kindlaks iga kampaania sihtrühm ja seejärel on võimalik sihtrühma kuuluvate töötajate seas konkreetseid energiatõhusaid tegevusi korralikult propageerida; |
— |
selliste energiamärgiste kasutuselevõtmine, millel on esitatud hoone energiatõhusus, et panna need hoones selgelt nähtavale kohale või kasutada neid kaasamisvahendina konkreetsetes teadlikkuse suurendamise kampaaniates. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
3.2.9. Kaugkütte- ja/või kaugjahutusvõrkude kasutuselevõtt
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kaugkütte- ja/või kaugjahutusvõrkude kasutuselevõtt, et tagada üldkasutatavates hoonetes ja/või kodumajapidamistes ruumiküte ja kuum vesi või ruumijahutus. Kui võrku saadetav küte ja/või jahutus on tsentraalsed, võivad need pärineda energia ja soojuse koostootmise süsteemidest või kolmiktootmisjaamadest. Võimaluse korral saab täiendavat keskkonnakasu sellest, kui need süsteemid töötavad taastuval biomassil või kui kasutada geotermilist energiat või tööstusettevõtete heitsoojust.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes. See on eriti asjakohane äsja hoonestatud piirkondade puhul ning üldkasutatavate hoonekomplekside või muude avalike taristute (nt ujulate) olulise rekonstrueerimise puhul. Mõned piirangud esinevad hõredalt asustatud piirkondades ning paikades, kus nõudlus kütte ja jahutuse järele märkimisväärselt kõigub.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||
|
— |
3.2.10. Taastuvenergia kohapeal tootmise ning minikoostootmise süsteemide rakendamine üldkasutatavates hoonetes ja sotsiaalkorterites
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub vähese CO2-heitega tehnoloogiate pakkumine üldkasutatavatele hoonetele ja sotsiaalkorteritele energianõudluse katmiseks. Need tehnoloogiad võivad hõlmata päikese soojusenergia süsteeme soojusenergia tootmiseks, kohapealseid päikesepaneele elektri tootmiseks või – piisava küttevajaduse korral – väikseid soojus- ja elektrienergia koostootmise süsteeme (minikoostootmise süsteeme), et toota soojust ja elektrit koos ning tõhusamalt. Minikoostootmise süsteemid võivad töötada gaasiga või kui olemas on kohalik kestliku biomassi allikas, siis biomassiga, tuues kaasa täiendava keskkonnakasu.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites. Konkreetsete lahenduste rakendamist võivad aga piirata taastuvate energiaallikate kohalik olemasolu ja vajalikud rahalised investeeringud.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
|
Omavalitsusüksuste reguleeriva ja planeeriva rolliga seotud parimad keskkonnajuhtimistavad
3.2.11. Kohalike ehituseeskirjade, linnaplaneerimise ja ehituslubade abil kõrgemate energiatõhususe standardite ja taastuvenergianõuete kehtestamine maakasutuse planeerimisele, mis on seotud uusehitistega ja hoonetega, mida oluliselt rekonstrueeritakse
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kohalikus planeerimissüsteemis selle sätestamine, et piirkonna uus- ja rekonstrueeritud ehitised peavad vastama eeskujuks olevatele energiastandarditele (st suur energiatõhusus ja taastuvenergia tootmise integreerimine). Autonoomia võimaldab enamikul omavalitsusüksustel kasutada riiklikes õigusaktides kehtestatutest rangemaid energiastandardeid ja taastuvenergianõudeid ning teha kohalikul tasandil positiivseid muudatusi. Kohalikus planeerimissüsteemis kehtestatud nõudeid võib ehitustööstuse arengu ja uute riiklike eesmärkide põhjal korrapäraselt ajakohastada.
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ka hoonete energiatõhususe ning taastuvate energiaallikate kaasamise arvesse võtmine linnaplaneerimises ja ehituslubades, et nõuda organisatsioonidelt ja elanikelt säästva energia lahenduste kasutuselevõttu ja/või neid selleks julgustada.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, mille ülesannete hulka kuulub kohalike ehituseeskirjade kehtestamine ja/või ehituslubade andmine. Riiklikud õigusaktid võivad aga piirata seda, mida neil on võimalik nõuda.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
Parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud omavalitsusüksuste mõjuga oma territooriumidele
3.2.12. Avaliku sektori eeskuju andev roll
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
edasipüüdlikkuse näitamine, ületades riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke, mis on seatud kohaliku omavalitsuse enda ja omavalitsuse hallatava territooriumi energiakasutusele, ning kindlalt pühendudes omavalitsusüksuse kõrgeimatel tasanditel ja teiste asjaomaste sidusrühmade kaasamisega; |
— |
eeskuju näitamine: omavalitsusüksus võib rakendada eeskujulikke meetmeid ja saavutada hoone eeskujuliku energiatõhususe, näitamaks, et see on võimalik, ning edendamaks kohalikku säästva energia lahenduste turgu; omavalitsusüksus võib ellu viia ka juhtprojekte, et näidata avaliku sektori asutuse pühendumist säästlikkusele. |
— |
tõhus üldsusega suhtlemine: haldusorganit tuleb näha eesmärke saavutamas, sest see innustab teisi sidusrühmi eeskuju järgima; |
— |
stiimulikavade loomise toetamine: kohalike kavade loomine, et rahastada elanike tegevust oma keskkonnamõju vähendamiseks; |
— |
abi osutamine eesmärgiga ületada säästva energia lahenduste rakendamise institutsioonilised takistused. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes haldusorganites.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.2.13. Energiatõhusust ja taastuvenergiat puudutavad teabe- ja nõustamisteenused kodanikele ja ettevõtjatele ning avaliku ja erasektori partnerluste loomine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
strateegiliste partnerluste loomine, et kaasata laiemat kogukonda CO2-heite vähendamise kavade väljatöötamisse ja elluviimisse; |
— |
teabe- ja nõustamisteenuste loomine, et aidata elanikel ja ettevõtjatel vähendada oma energiakasutust; |
— |
avaliku ja erasektori energiaprojektide käivitamine ning projektides osalemine: haldusorganid võivad luua partnerlusi eraorganisatsioonidega, millel on eriteadmised energiatõhususe ja taastuvenergia projektidest; |
— |
vähese CO2-heitega katseprojektide toetamine: katseprojektid võivad aidata tuua turule energiatõhususe ja taastuvenergia lahendused, mille organisatsioonid ja kodanikud võivad oma piirkonnas kasutusele võtta. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, mille ülesannete hulka kuulub energiatõhususe ja/või taastuvenergia propageerimine elanikele ja ettevõtjatele.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.2.14. Tehiskeskkonna termograafiline uuring omavalitsusüksuse territooriumil
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub termograafia kasutamine eri ulatusega andmete kogumiseks ning visuaalse teabe pakkumiseks soojuskiirguse kohta, et mõista, kus energiatõhususe lahenduste rakendamine peab olema prioriteet, ning juhtida elanike ja kohalike organisatsioonide tähelepanu hoonete energiatõhususele. Suure piirkonna termograafiline uuring on võimalik ellu viia õhust pildistamisega.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kohalikes omavalitsustes. Termograafilise uuringu tegemiseks on olulised konkreetsed tingimused, sh kliima (st temperatuur, tuul), aastaaeg (st talv) ja kellaaeg (st varahommik).
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.3. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses liikuvusega
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad oma territooriumil liikuvuse ja/või ühistranspordi eest.
3.3.1. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kehtestamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub säästva linnalise liikumiskeskkonna kava vastuvõtmine, et pakkuda ühtset lähenemist kõigile transpordiliikidele, võttes samas arvesse ümbritseva keskkonna planeerimist. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava eesmärk on parandada ohutust ja turvalisust, vähendada õhu- ja mürasaastet, heidet ja energiatarbimist, parandada transpordi tõhusust ja kulutasuvust ning suurendada linnakeskkonna ja -arhitektuuri atraktiivsust ja kvaliteeti. Järgmistes punktides (3.3.2–3.3.9) kirjeldatakse meetmeid, mida säästva linnalise liikumiskeskkonna kava võib sisaldada.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad liikuvuse ja/või ühistranspordi eest. Kohalikud ja kontekstist tingitud tegurid võivad mõjutada konkreetseid meetmeid, mida on võimalik säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasse lisada, ning nende kohaldatavust.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.3.2. Jalgrattasõidu ja kõndimise soodustamine jalgrattataristuga, jalgrataste ühiskasutuse kavadega ning kõndimise edendamisega
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
jalgrattasõitu ja kõndimist soodustavate poliitikameetmete ja strateegiate vastuvõtmine; jalgrattasõitu ja kõndimist tuleb poliitikas, kavandamisdokumentides ja linna strateegilistes kavades selgelt eristada eraldi transpordiliikidena ning kummagi kohta peavad kehtima konkreetsed meetmed; |
— |
tõhusa taristu loomine; et muuta kõndimine ja jalgrattasõit ohutuks, kiireks ja huvipakkuvaks, on vaja jalgratta- ja jalakäijate taristuid; |
— |
metodoloogiliste vahendite kasutamine, et koguda kõndimise ja jalgrattasõidu kohta süstemaatiliselt andmeid; kõndimise ja jalgrattasõidu arengu jälgimine ning rakendatud meetmete mõju hindamine võivad aidata teha edasisi otsuseid ja valikuid, mis edendavad säästlikku transporti; |
— |
tõhusate ja sihipäraste teavitamisvahendite väljaarendamine, et propageerida kõndimist ja rattasõitu elanike ning pendelrändajate seas. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad liikuvuse eest. Mõned kohalikud ja kontekstist tingitud tegurid (nt topograafia) võivad aga piirata konkreetsete meetmete kohaldatavust, mis kõndimist ja jalgrattasõitu toetavad ning edendavad.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.3.3. Ulatusliku ühisautode kasutamise programmi rakendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ulatusliku ühisautode kasutamise programmi loomise toetamine ja edendamine omavalitsusüksuse territooriumil. Ühisautode kasutamise teenuste osutaja pole tavaliselt linn, kus neid osutatakse; vaatamata sellele saab omavalitsusüksus luua toetava taristu ning kehtestada asjakohase poliitika ja õigusaktid, et lõimida ühisautode kasutamine linnastruktuuri ja ühistransporti. Haldusorgan võib hakata ka kohaliku ühisautode kasutamise teenuse osutaja ärikliendiks, suurendada üldsuse teadlikkust, edendada teenust ning kehtestada standardid, mida ühisautode kasutamise teenuse osutajad peavad järgima, et linna toetavast taristust kasu saada (nt eelissõidurajad, vähese liiklusega alad). Linnad võivad ühtlasi otsustada ühisautode kasutamise teenuse osutajat subsideerida laienemiseks või kasvu kiirendamiseks.
See parim keskkonnajuhtimistava on eriti oluline kohalikele omavalitsustele, mille territooriumil on üle 200 000 elaniku. Kohalikes omavalitsustes, mille territooriumi rahvaarv on väiksem, võib selle parima keskkonnajuhtimistava kohaldatavusele esineda piiranguid ühisautode kasutamise programmis osalejate väikse arvu, suuremate kulude, vähem arenenud ühistranspordivõrgu jms tõttu.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
|
3.3.4. Ühistranspordi ühtne piletimüügisüsteem
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ühtse piletimüügisüsteemi kasutuselevõtt aruka süsteemi vormis, mis on võimeline tuvastama mitme transpordiliigiga tehtud reise ja nende eest tasu võtma. Kui haldusorgan on ühistransporditeenuste osutaja (nt linnale kuuluva tütarettevõtja kaudu), võib ta ühtse piletimüügisüsteemi ise kehtestada. Kui omavalitsusüksus annab ühistransporditeenuste osutamise õiguse eraettevõtjatele, võib ta ühtse piletimüügisüsteemi lahendusi nõuda hanketingimustes.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad ühistranspordi eest. Kui kasutajate ja aastas tehtud tehingute arv jääb alla kriitilise massi, võib aga olla keeruline algseid investeeringuid korvata, nii aruka ühtse piletimüügisüsteemi rakendamiseks vajaliku aja kui ka raha mõttes.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.3.5. Elektrisõidukite kasutuselevõtu parandamine linnapiirkondades
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub elektrisõidukite (st elektriautod, -mopeedid ja -jalgrattad) ostmine haldusorgani sõidukipargi jaoks. Lisaks võib kehtestada kavad, mis toetavad elanikke elektrisõidukite ostmisel, eraldades selleks osa eelarvest või sõlmides kohalike pankadega kokkulepped vähendatud intressimäärade kohta. Ühtlasi võib haldusorgan elektrisõidukite kasutuselevõttu toetada, lubades neil liigelda piiratud liiklusega aladel või eelissõiduradadel, luues avalikke laadimispunkte või suurendades nende arvu, vähendades elektrisõidukite maksustamist, luues või toetades ühiselektrisõidukite kasutamise programme ning tutvustades elanikele elektrisõidukite toetusmeetmeid.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes ja see on eriti asjakohane linnades (kus läbitavad vahemaad on tihti lühikesed) ning piirkondades, kus on probleeme liiklusummikute ja õhusaastega.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
3.3.6. Reisijate mitmeliigilise liikuvuse soodustamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub transpordiliikide vahele mugavate, turvaliste, kiirete ja sujuvate ühenduste loomise edendamine. Mitmeliigilistes transpordisüsteemides on ühendatud taristu ja ühistransporditeenused (bussid, trammid/kergraudtee ja linnalähiliinid), kõndimine, jalgrattasõit ning ühisjalgrataste ja -autode kasutamine. Haldusorganid saavad reisijate mitmeliigilist liikuvust soodustada, tehes koostööd mitmesuguste ühistransporditeenuste osutajatega ning ühisjalgrataste ja -autodega tegelevate ettevõtjatega.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kuid see on eriti asjakohane keerukate transpordivõrkude ja suure territooriumiga linnades.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.3.7. Ummikumaksu kehtestamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ummikumaksu kehtestamine sellistes linnaosades, millele on iseloomulikud liiklusummikud. Ummikumaks on majanduslik negatiivne stiimul (tasu), millega hoida ära ummistunud teede kasutamist suurima liiklustihedusega kellaaegadel. Et ummikumaksust oleks kasu, tuleb see kehtestada osana transpordimeetmete paketist (vt parimad keskkonnajuhtimistavad eespool punktis 3.3), milles on esitatud hea alternatiiv auto kasutamisele.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kohalike omavalitsuste linnapiirkondades, millele on iseloomulikud liiklusummikud ja õhusaaste.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
|
3.3.8. Tasuta parkimiskohtade arvu piiramine linnades
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub tänavaäärsete tasuta parkimiskohtade arvu piiramine linnapiirkondades ning (tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide) parkimiskohtade arvu miinimumnõuete tühistamine uute ehitusprojektide puhul. Lisaks võib vastu võtta ametliku poliitika varasemate (tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide parkimiskohtade) nõuete järkjärguliseks kaotamiseks olemasolevate ehitiste puhul. Tänavaäärsete tasuta parkimiskohtade arvu piiramine on stiimul muude transpordivahendite kasutamiseks. Need meetmed on kõige tõhusamad koos meetmetega, mille eesmärk on parandada auto kasutamise heade alternatiivide – näiteks ühistransport, rattasõit ja kõndimine – kättesaadavust ning usaldusväärsust.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kohalikes omavalitsustes ning see on eriti asjakohane linnades, millele on iseloomulikud liiklusummikud ja õhusaaste või ühistranspordi vähene kasutamine.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.3.9. Logistika-teeninduskeskuste loomine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub asjaomaste sidusrühmade kaasamine ja omavalitsusüksuse territooriumile logistika-teeninduskeskuse loomise toetamine. Logistika-teeninduskeskus võib asuda suhteliselt lähedal geograafilisele piirkonnale, mida see teenindab, et piirkonnas oleks võimalik vedada ühissaadetisi.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad liikuvuse eest, ning see on eriti asjakohane linnades, kus võetakse vastu palju kaubasaadetisi, ning/või millele on iseloomulikud liiklusummikud ja õhusaaste.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.4. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses maakasutusega
See punkt on suunatud kohalikele omavalitsustele, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.
3.4.1. Valglinnastumise vältimine rohealadel ja põllumajandusmaal
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub valglinnastumise piiramine ja kontrollimine reguleerivate meetmetega (nt ruumiline ja maakasutuse planeerimine, konkreetsetele maakasutusviisidele piirangute seadmine), majandusliku sekkumisega (nt ehituslubade müümine) ning institutsiooniliste muudatuste ja institutsioonilise korraldusega (nt spetsiaalsed asutused linnade taaselustamiseks). Näited valglinnastumise piiramise meetmete kohta on mahajäetud tööstusaladele ehitamise soodustamine, hoonetevaheliste kaetud alade minimeerimine, kasutamata hoonete renoveerimine ja vertikaalse arengu edendamine.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.4.2. Linna soojussaare vähendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub linna soojussaare leevendamine, kombineerides meetmeid, nagu rohealad, murukatused, peegeldavate materjalide kasutamine, kuumade torude isolatsiooni tõhususe parandamine ning soojuse kaotsimineku vältimine heitsoojuse kasutamise abil.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest suurtes linnapiirkondades. Väiksed omavalitsusüksused puutuvad linna soojussaare probleemiga vähem kokku.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||
|
— |
3.4.3. Väikese mõjuga vee äravoolusüsteemi nõudmine kaetud mulla puhul
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub uute ehitusprojektide (sh olemasolevate ehitiste ulatusliku ümberkorraldamise) puhul väikse mõjuga vee äravoolusüsteemi rakendamise nõudmine, et vältida ja kontrollida üleujutusi, mullaerosiooni ja -reostust ning põhjavee reostust. Väikse mõjuga äravoolumeetmeid, milles rakendatakse säästva äravoolusüsteemi (SUDS) aluseid, peetakse parimaks tavaks, sest säästva äravoolusüsteemi puhul lähtutakse silmapaistvatest põhimõtetest:
— |
mille eesmärk on parandada äravoolava vee kvaliteeti, vähendada pinnavee äravoolu, suurendada elurikkust ja luua kasutusväärtust; |
— |
millega püütakse taastada võimalikult lähedaselt arenduseelne looduslik äravool; |
— |
millel on terviklik juhtimishierarhia, mis hõlmab ennetamist, allikakontrolli ja kohapealset kontrolli. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest. Konkreetsed vee äravoolu parandamise meetmed on kohaspetsiifilised.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||
|
— |
3.5. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses linnade rohealadega
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest.
3.5.1. Kohaliku elurikkuse strateegia ja tegevuskava koostamine ning rakendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kohaliku elurikkuse strateegia ja tegevuskava kasutuselevõtmine; nende eesmärgid võivad olla kindlaks määratud tänu dialoogile ekspertide, sidusrühmade ja elanikega. Tegevuskava peab sisaldama rakendatavaid meetmeid, tähtaegu, eelarvet, vahe-eesmärke, rakendamiseks loodud partnerlusi ning kohustusi. Tegevuskava tulemusi võib propageerida ja levitada, et suurendada elanike ja sidusrühmade hulgas teadlikkust.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
3.5.2. Siniste ja roheliste võrgustike loomine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub siniste ja roheliste võrgustike (18) arendamine, loodusest lähtuva veeringluse taasloomine ning linna väärtusse panustamine, ühendades selleks veemajanduse ja rohelise taristu. Need võrgustikud võivad kombineerida ning kaitsta linnamaastiku hüdroloogilist ja ökoloogilist väärtust, pakkudes vastupanuvõime ja kohanemisega seotud meetmeid üleujutustega tegelemiseks.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||
|
— |
3.5.3. Murukatuste kasutuselevõtu soodustamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub asjakohaste poliitikakavade väljatöötamine, millega toetatakse murukatuste ehitamist uutele ning olemasolevatele riigi- ja erahoonetele. Murukatustel võivad olla ka taastuvenergiasüsteemid, nagu päikesepaneelid (vt punkti 3.2.10, et saada lisateavet taastuvenergia tootmise kohta üldkasutatavates hoonetes ja sotsiaalkorterites). Poliitikakavad, millega toetatakse murukatuste kasutuselevõttu, võivad hõlmata majanduslikke stiimuleid, bürokraatia vähendamist ja konkreetset tehnilist tuge murukatuste kaasamiseks hoonete ehitamisse või rekonstrueerimisse.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.5.4. Uue keskkonnaväärtuse andmine mahajäetud rohealadele ja äärealadele
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub omavalitsusüksuse territooriumil olevate mahajäetud rohealade ja äärealade taastamise kava vastuvõtmine, et eemaldada mullast ja veest saasteained, parandada liikide elupaiku, vähendada linna soojussaari ning kaitsta mullaerosiooni ja üleujutuste eest, pakkudes samal ajal kohalikele elanikele rohealasid vaba aja veetmiseks.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||
|
— |
3.6. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses kohaliku välisõhu kvaliteediga
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad õhukvaliteedi juhtimise eest.
3.6.1. Kohaliku välisõhu kvaliteedi parandamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub struktureeritud kava olemasolu, millega parandatakse õhukvaliteeti korrapäraselt ajakohastatud pika- ja lühiajaliste eesmärkidega, mis on varem kehtestatud ega piirdu vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/50/EÜ (19) (õhukvaliteedi direktiiv) sätestatud sihtväärtuste ja piirnormidega. Kava peab hõlmama kõiki aspekte, sealhulgas transporti (autode kasutamine, kiiruspiirangud, ühistransport jne), tööstusrajatisi, energia tootmist, küttesüsteemide tüüpi hoonetes, hoonete energiatõhusust ja maakasutuse planeerimist, ning see tuleb välja töötada koostöös asjaomaste valdkondlike asutuste ja sidusrühmadega. Vajaduse korral saab kava tõhustada ka selle arendamisega kooskõlastatult kõrgema taseme avaliku sektori asutuste ja naaberomavalitsusüksustega. Õhukvaliteedi parandamise kava võib hõlmata ka elanikele teabe levitamist õhukvaliteedi mõju ja tähtsuse kohta, näiteks säästva transpordi võimaluste kasutamise propageerimisega.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad oma territooriumi õhukvaliteedi juhtimise eest, keskendudes konkreetsetele kohalikele probleemidele.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||
|
|
3.7. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses mürasaastega
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad mürasaaste vähendamise eest.
3.7.1. Mürasaaste seire, kaardistamine ja vähendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub müra kaardistamine omavalitsusüksuse territooriumil ning üldsuse teavitamine mürasaaste mõjust ja kaardistamise tulemustest tõhusa teavituskampaania kaudu. Müra kaardistamise tulemuste põhjal peavad kohalikud omavalitsused koostama müra käsitlevad tegevuskavad, et vähendada kohalikku mürataset ja säilitada vähene keskkonnamüra.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad mürasaaste vähendamise eest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
3.8. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses jäätmekäitlusega
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad jäätmekäitluse eest.
3.8.1. EMASi jäätmekäitlussektori võrdlusdokumendi arvestamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub EMASi jäätmekäitlussektori võrdlusdokumendis (20) kindlaks tehtud ja esitatud parimate keskkonnajuhtimistavade arvestamine ning aruannete esitamine selles dokumendis sätestatud näitajate kohta.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad jäätmekäitluse eest.
3.9. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses veevarustusega
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad oma territooriumil joogiveevarustuse eest.
3.9.1. Täieliku veemõõtmise rakendamine kodumajapidamise/lõppkasutaja tasemel
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub veearvestite paigaldamine iga eluaseme ja iga muu üksiku lõppkasutaja (tööstusettevõte, ärihoone, üldkasutatav hoone jne) kohta, et kõik veearved põhineksid tegelikul veetarbimisel. Eelkõige arukate veearvestite kasutuselevõtuga on võimalik jälgida veekasutust kaugside kaudu ja õigel ajal ning näiteks analüüsida klientide tarbimisharjumusi või tuvastada puudusi veejaotusvõrkudes. Arvete esitamine tegeliku veetarbimise kohta ning ebatavalise veekasutuse (nt lekete) varase tuvastamise võimaldamine võivad kaasa tuua märkimisväärse veesäästu.
See tehnika on kohaldatav kõigile olemasolevatele veevarustusvõrkudele.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.9.2. Veelekete minimeerimine veejaotussüsteemis
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
veejaotussüsteemi vee tasakaalu üksikasjalik uurimine ja veesurve reguleerimine, vältides suurt survet; |
— |
veejaotusvõrgu analüüsimine ning selle jaotamine piisavateks mõõtmispiirkondadeks, et tuvastada veelekkeid manuaalsete või automaatsete akustiliste lekkedetektoritega; |
— |
võrgus tuvastatud puudustele ja leketele kiirelt ja asjakohaselt reageerimine; |
— |
andmebaasi loomine, et loetleda kõik tehnilised seadmed, torude vanus ja tüüp, hüdraulilised andmed, eelmised sekkumised jne ning lisada nende kohta geograafilised andmed. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigile uutele ja olemasolevatele veejaotusvõrkudele.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.10. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses reoveekäitlusega
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad reoveekäitluse ja linna äravoolusüsteemi eest.
3.10.1. Energiatõhus reovee puhastamine, millega saavutatakse kõik nitrifitseerivad tingimused
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:
— |
ülesseatud võimsus, millega on võimalik puhastada kuiva ilma veevoolust vähemalt kaks korda rohkem vett (vihma või sula korral); |
— |
reovee puhastamine nitrifitseerivates tingimustes (toitainete ja mikroorganismide suhe < 0,15 kg BHT5/kg MLSS (23) päevas) ning denitrifikatsiooni tegemine ja fosfori eemaldamine; |
— |
hõljuvaine eemaldamine tundlike suublate korral liivfiltrimise (või veealuste membraanidega); |
— |
kolmanda astme puhastamine mikrosaasteainete vähendamiseks (vt punkt 3.10.2); |
— |
orgaaniliste ühendite (orgaanilise süsiniku kogusisaldus), ammoniaagi, nitraadi ja fosfori sisalduse pidev seire, kui puhasti võimsus on üle 100 000 inimekvivalendi (ie) (24) või päevane sissevool on BHT5 korral üle 6 000 kg; |
— |
primaar- ja liigmuda stabiliseerimine anaeroobsetes kääritustankides (vt punkt 3.10.3); |
— |
anaeroobselt stabiliseeritud muda kuivatamine ja põletamine (vt punkt 3.10.4); |
— |
energiatõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtt, näiteks energiatõhusad peenmullõhustussüsteemid bioloogilise puhastuse etapis ning energiatõhusad pumbad ja kruvikonveierid. |
See tehnika on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate reoveepuhastite puhul.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||
|
|
3.10.2. Reoveetekke minimeerimine, võttes eriti arvesse mikrosaasteaineid
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub mikrosaasteainete märkimisväärne eemaldamine, rakendades selleks kolmanda astme puhastamist, näiteks pulberaktiivsöega adsorbeerimise või kloorivabade oksüdeerijatega (eriti osooniga) oksüdeerimise teel.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate asulareoveepuhastite puhul; olemasolevate puhastite puhul võib esineda ruumipiiranguid, mille saab kõrvaldada seadmete konstruktsiooni kohandamisega.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.10.3. Muda anaeroobne lagunemine ja optimaalne energia taaskasutamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub esmase ja liigmuda stabiliseerimine anaeroobsetes kääritustankides ning toodetud biogaasi rakendamine, kasutades tõhusaid pumpasid ja kruvikonveiereid kohapeal tõhusaks elektritootmiseks ja muda kuivatamiseks.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate suurte reoveepuhastite puhul, mille võimsus on enam kui 100 000 inimekvivalenti või mille päevase sissevoolu BHT5 on enam kui 6 000 kg.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.10.4. Muda kuivatamine ja põletamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub anaeroobselt stabiliseeritud muda tõhus mehaaniline veetustamine, nt kamberfilterpressidega, ning selle täielik oksüdeerimine monopõletustehases (nagu täpsustatud tööstusheidete direktiivi (27) kohastes viitedokumentides, (28) mis käsitlevad parimaid võimalikke tehnikaid). Põletamisel tekkivast tuhast on võimalik fosfor eraldada.
See tehnika on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate reoveepuhastite puhul. Väikeste puhastite puhul võib mehaaniliselt veetustatud muda saata eraldi monopõletuskeskusesse, selle asemel et seda kohapeal põletada.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.10.5. Reoveepuhastite puhastatud heitvee kasutamise edendamine
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub reoveepuhastite puhastatud taaskasutatava vee kasutamise edendamine. Taaskasutatavat vett võib kasutada näiteks:
— |
niisutamiseks, sealhulgas mittepõllumajanduslikuks niisutamiseks, näiteks parkides; |
— |
linnades otstarbeks, mis pole seotud joogiveega, näiteks tänavapuhastus, lume valmistamine lähedastele suusakuurortidele, WC loputusvesi üldkasutatavates hoonetes, avalikud purskkaevud; |
— |
tööstuslikuks otstarbeks, nt jahutamiseks; |
— |
põhjaveevarude taastamiseks. |
Kohalikud haldusorganid saavad tagada võimaluse tarvitada taaskasutatavat vett konkreetsetel viisidel, paigaldades reoveepuhastitesse vajalikud kolmanda astme puhastuse ja desinfitseerimissüsteemid. Seda tehes peavad kohalikud haldusorganid suhtlema asjakohaste sidusrühmadega (nt kohalikud põllumajandusettevõtjad, -ühistud), kes võivad olla huvitatud taaskasutatava vee kasutamisest.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad reovee puhastamise eest. Vee taaskasutamine on eriti oluline veepuuduse all kannatavates piirkondades, kus see võib vähendada mõju veevarudele ning kus lisainvesteeringud ja käitamiskulud on majanduslikult otstarbekad.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.10.6. Kombineeritud kanalisatsioonivõrkude ülevoolu ning eraldi kanalisatsioonivõrkude sademevee säilitamine ja puhastamine
Kombineeritud kanalisatsioonivõrkude (29) puhul on parim keskkonnajuhtimistava puhastada säilitusmahutite ülevoolu peente sõelade (4–6 mm) ja settemahutite abil ning – olenevalt puhastatava vee kvaliteedist – mullafiltrite või muude tehnikatega, millel on sarnane hõljuvaine, KHT, raskemetallide ja orgaaniliste saasteainete ärastamise efektiivsus.
Eraldi kanalisatsioonivõrkude korral on parim keskkonnajuhtimistava puhastada sademevett olenevalt selle reostatusest ning juhtida kohe ära vaid see sademevesi, mille reostatus on olematu või väike.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad reoveekäitluse ja linna äravoolusüsteemi eest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.10.7. Säästev äravoolusüsteem linnapiirkonnas
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kombineeritud või eraldi kanalisatsioonisüsteemidesse jõudva sademevee hulga vähendamine, parandades selleks vee imbumist pinnasesse (nt mulla katmise vähendamisega). See võimaldab tagada, et ülevool tekib vaid väga tugevate vihmasadude korral ja et linnapiirkonna äravoolu hallatakse hästi, vältimaks asjaomaste saasteainete jõudmist suublasse. Kohalikud omavalitsused saavad linnapiirkonna säästvat äravoolusüsteemi edendada kohaliku maakasutuspoliitika asjakohaste sätetega, mis põhinevad vesikonna tasandi terviklikul lähenemisel (vt punkt 3.4.3).
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad linnapiirkonna äravoolusüsteemi ja maakasutuse planeerimise eest. Linnapiirkonna säästva äravoolusüsteemi meetmeid saab rakendada uute ja olemasolevate ehitusprojektide puhul. Olemasolevates hoonestatud piirkondades võib aga esineda piiranguid (nt ruumi puudumine kohalikuks infiltratsiooniks).
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.11. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses keskkonnahoidlike riigihangetega
See punkt on suunatud kõigile haldusorganitele.
3.11.1. Keskkonnakriteeriumite süsteemne lisamine kõigile riigihangetele
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub keskkonnakriteeriumite kehtestamine toodete (kaupade, teenuste ja tööde) hangetele ning hankekriteeriumites kõige säästlikumaga arvestamine, pöörates tähelepanu toote või teenuse olelusringi kulule, mitte üksnes esialgsele investeeringule selle ostmiseks.
Keskkonnakriteeriumid võib lisada iga hanke tehnilisele kirjeldusele, kvalifitseerimise tingimustele, pakkumuste hindamise kriteeriumitele ja lepingu täitmise klauslitele, kui oodata on olulist keskkonnamõju.
Haldusorganid, kes vajavad keskkonnakriteeriumite koostamisel suuniseid, võivad:
— |
kehtestada tehnilises kirjelduses, kvalifitseerimise tingimustes, pakkumuste hindamise kriteeriumites ja lepingu täitmise klauslites ELi keskkonnahoidliku riigihanke (30) (ELi KHR) kriteeriumid, kui need on konkreetse toote kohta olemas; |
— |
ELi KHRi soovituste puudumise korral ja kui konkreetse toote kohta on olemas ELi ökomärgise kriteeriumid, lähtuda neist, kasutades riigihankes ELi ökomärgise kriteeriume; (31) |
— |
kehtestada kaupade, teenuste ja tööde hangete pakkumuste hindamise kriteeriumina tarnijate EMASis registreerituse, mis annab pakkumuste hindamisel lisapunkte, eeldusel et keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on lepingu sisu seisukohast asjakohane. Sektorites või valdkondades, kus EMASis registreeritud turul tegutsevaid isikuid on vähe ning see võib pakkumuste arvu piirata, võib lähtuda ka keskkonnajuhtimissüsteemidest, mis põhinevad rahvusvahelisel standardil (st ISO 14001). Haldusorganid võivad aga EMASi usaldusväärsust ja kindlust tunnustada, andes rohkem punkte EMASis registreeritud organisatsioonidele, mitte organisatsioonidele, mille keskkonnajuhtimissüsteemid ei sisalda samasuguseid garantiisid. |
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
|
3.12. Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses keskkonnahariduse ja teabe levitamisega
See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad kodanike keskkonnahariduse eest ja ettevõtjatele keskkonnateabe edastamise eest
3.12.1. Keskkonnaharidus ning teave kodanikele ja ettevõtjatele
Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kodanikele ja ettevõtjatele keskkonnahariduse ja -teabe pakkumine, mille eesmärk on:
— |
suurendada üldsuse teadlikkust keskkonnaprobleemidest; |
— |
pakkuda praktilist teavet panuse kohta, mida kodanikud ja ettevõtjad saavad iga päev anda keskkonnakaitsesse ning ressursside tõhusasse kasutamisse; |
— |
tekitada uued käitumisharjumused eri ühiskonnarühmades; |
— |
innustada kodanikke kohalikku keskkonda tundma õppima ja hindama ning oma sidet loodusega taastama; |
— |
soodustada linnapiirkondade ning ümbritsevate maapiirkondade ja looduslike alade keskkondliku seotuse tundmaõppimist. |
Nende eesmärkide saavutamiseks võib korraldada üldsusele või konkreetsetele kodaniku-, ettevõtjate või professionaalide rühmadele hariduslikke seminare, konverentse ning õpikodasid, kus käsitletakse konkreetseid teemasid (nt energiatõhusad hooned). Ühtlasi võivad haldusorganid pakkuda konkreetset teavet keskkonnaga seotud õiguslike (ja muude) aspektide kohta ning olemasolevate stiimulite kohta (nt energiatõhususe parandamise stiimulid). Kogu tegevuse võib korraldada nende elanike, organisatsioonide ja ettevõtjate kaasamise ja koostööga, kes toetavad keskkonnaharidust ja kodanike teavitamist.
See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, mille ülesannete hulka kuulub üldsuse teavitamine keskkonnaküsimustest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
4. SEKTORI SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD
Alljärgnevas tabelis on esitatud valik avaliku halduse sektori keskkonnatoime põhinäitajaid. Need moodustavad kõikide 3. peatükis nimetatud näitajate kogumi. Tabel on üles ehitatud vastavalt selle dokumendi struktuurile.
Näitaja |
Ühtne ühik |
Peamine sihtrühm |
Lühikirjeldus |
Soovituslik seire miinimumtase |
Seotud põhinäitaja määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisa (punkti C alapunkti 2) kohaselt |
Tipptaseme võrdlusalus |
Seotud parim keskkonnajuhtimistava |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD KESTLIKELE KONTORITELE |
|||||||||||||||||
|
kWh/m2 aastas kWh/TTT aastas |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Kogu aastane energiakasutus jagatuna siseruumide põrandapinna pindalaga või täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga. Tulemused võib jaotada ka järgmiselt:
|
Hoone tasand |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.1 |
||||||||||
|
kg CO2eq/m2 aastas kg CO2eq/TTT aastas |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Kontorihoonete kasutamisest tekkinud kasvuhoonegaaside aastane koguheide jagatuna siseruumide põrandapinna kogupindalaga või täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga. |
Hoone tasand |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.1 |
||||||||||
|
m3/TTT aastas m3/m2 aastas |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Kontorihoonete kogu aastane veetarbimine jagatuna siseruumide põrandapinna pindalaga või täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga ning liigitatuna järgmiselt (kui see on asjakohane):
|
Hoone tasand |
Vesi |
Kontorihoonete veekasutus on väiksem kui 6,4 m3 täistööajale taandatud töötaja kohta aastas |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.2 |
||||||||||
|
kg/TTT aastas |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Kontorihoonete kogu aastane kontorijäätmete teke jagatuna täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga |
Hoone tasand |
Jäätmed |
Kontorihoonete kogu jäätmeteke on väiksem kui 200 kg täistööajale taandatud töötaja kohta aastas |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.3 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Kõigi kontorites tekkinud jäätmete massiprotsent, mida eraldi ringlussevõtuks kogutakse |
Hoone tasand |
Jäätmed |
Kontorihoonetes tekkinud jäätmetest ei saadeta midagi prügilasse |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.3 |
||||||||||
|
paberilehtede arv TTT kohta tööpäevas |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Aastas kasutatud kontoripaberi lehtede koguarv jagatuna täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga ja tööpäevade arvuga |
Organisatsiooni tasand |
Materjalitõhusus |
Kontoripaberi tarbimine on väiksem kui 15 A4-lehte täistööajale taandatud töötaja kohta tööpäevas |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.4 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Keskkonnahoidliku sertifitseeritud kontoripaberi osakaal (pakkide arv) kogu ostetud kontoripaberis (pakkide arv) (%) |
Organisatsiooni tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heited |
Kasutatav kontoripaber on 100 % ringlussevõetud või sertifitseeritud vastavalt ISO I tüübi ökomärgisele (nt ELi ökomärgis). |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.4 |
||||||||||
|
jah/ei |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Töötajad on teadlikud säästlikust pendelrändamisest tänu käitumise muutmise vahendite rakendamisele ja edendamisele |
Organisatsiooni tasand |
Heited |
Vahendeid töötajatele säästliku pendelrändamise propageerimiseks rakendatakse ja arendatakse |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5 |
||||||||||
|
jah/ei |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Ametisõitude kogu nn CO2-eelarve kehtestatakse kindlaks määratud perioodiks. Iga sõiduga lahutatakse vastav CO2-heite ekvivalent allesjäänud CO2-eelarvest. |
Organisatsiooni tasand |
Heited |
Nn CO2-eelarvet rakendatakse kõigi ametisõitude puhul |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5 |
||||||||||
|
jah/ei |
Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad |
Organisatsioonis edendatakse videokonverentsisüsteemide kasutamist ja nende kasutamise tundide arvu jälgitakse. Kõik töötajad saavad kasutada videokonverentsisüsteeme. |
Organisatsiooni tasand |
Heited |
Videokonverentsisüsteemid on kõigile töötajatele kättesaadavad ning nende kasutamist jälgitakse ja edendatakse |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5 |
||||||||||
|
g/portsjon |
Haldusorganid, kes on sööklate ja kohvikute omanikud või haldajad |
Tekkinud toidujäätmete kogus sööklates ja kohvikutes pakutud portsjoni kohta |
Organisatsiooni tasand |
Jäätmed |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.6 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES SÄÄSTVA ENERGIA JA KLIIMAMUUTUSTEGA |
|||||||||||||||||
|
kg CO2-ekvivalenttonni/elanik |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Omavalitsusüksuse kogu aastane CO2-heide (CO2-ekvivalenttonnides) (sh eluasemete, tööstusharude, põllumajanduse ja kaubanduse/teenuste, nt ehituse puhul) jagatuna territooriumi elanike arvuga |
Hallatav territoorium |
Heited |
— |
Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.2.1, 3.2.2 |
||||||||||
|
jah/ei |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Pika- ja lühiajalisi eesmärke ning meetmeid sisaldav omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava põhineb territooriumi energiakasutuse andmetel ja heiteinventuuril |
Hallatav territoorium |
Heited |
Olemas on energiakasutuse andmetel ja heiteinventuuril põhinev omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava, mis sisaldab eesmärke ning meetmeid |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.2 |
||||||||||
|
jah/ei |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise terviklik strateegia võib tugineda teistele kohalikele ja piirkondlikele kohanemisstrateegiatele |
Hallatav territoorium |
— |
Kasutusel on omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise terviklik strateegia |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.3 |
||||||||||
|
kWh/elanik aastas MWh/km aastas |
Haldusorganid, kes haldavad otseselt või kaudselt tänavavalgustust |
Tänavavalgustuse aastane energiakasutus elaniku kohta või valgustatud tänavate iga kilomeetri kohta |
Hallatav territoorium |
Energiatõhusus |
Tänavavalgustuse energiakasutus kilomeetri kohta on väiksem kui 6 MWh/km aastas |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.4 |
||||||||||
|
kWh/m2 aastas |
Haldusorganid, kes on hoonete omanikud või haldajad |
Vaatlusaluse üldkasutatava hoone kogu aastane energiakasutus (arvestades ruumikütet ja -jahutust ning elektrit), väljendatud energia lõpptarbimisena ning jagatud hoone põrandapinnaga |
Hoone tasand |
Energiatõhusus |
Uute hoonete projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 60 kWh/m2 aastas Olemasolevate hoonete rekonstrueerimise projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 100 kWh/m2 aastas |
Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.2.5, 3.2.6, 3.2.7, 3.2.8 |
||||||||||
|
tundi/TTT aastas |
Haldusorganid, kes on hoonete omanikud või haldajad |
Töötajatele pakutud keskkonnateemaliste, hoonete energiatõhusust parandavate koolituste tundide arv aastas Koolituste tundide arv aastas jagatakse täistööajale taandatud töötajate (TTT) koguarvuga |
Hoone tasand |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.8 |
||||||||||
|
t CO2eq kg CO2eq/m2 |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Kaugkütte ja -jahutussüsteemi heide CO2-ekvivalenttonnides enne ja pärast kaugkütte- ja/või kaugjahutusvõrgu kasutuselevõttu kokku või köetavate/jahutatavate hoonete põrandapinna pindalaühiku kohta |
Kaugkütte-/kaugjahutusvõrk |
Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.9 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes on hoonete omanikud või haldajad |
Kohapeal/lähedal toodetud taastuvenergia (elektri- ja soojusenergia eraldi), jagatuna üldkasutatavate hoonete või sotsiaalkorterite energiakasutusega (elektri- ja soojusenergia eraldi) |
Hoone tasand |
Energiatõhusus Heited |
100 % üldkasutatavas hoones kasutatavast elektrist on kohapeal toodetud taastuvelekter 100 % üldkasutatava hoone/sotsiaalkorteri kuuma vee nõudlusest kaetakse taastuvatest energiaallikatest kohapeal toodetud soojusega |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.10 |
||||||||||
|
jah/ei |
Kohalikud omavalitsused, kes kehtestavad kohalikke ehituseeskirju ja/või annavad ehituslube |
Kohalik planeerimissüsteem sisaldab nõuet, et piirkonna uus- ja rekonstrueeritud ehitised peavad vastama eeskujuks olevatele energiastandarditele ning neile kehtib taastuvenergia tootmise miinimumnõue |
Hallatav territoorium |
Energiatõhusus Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.11 |
||||||||||
|
jah/ei |
Haldusorganid, kes propageerivad elanikele ja ettevõtjatele energiatõhusust ning taastuvenergiat |
Haldusorgan osutab elanikele ja ettevõtjatele energiatõhusust ning taastuvenergiat puudutavaid teabe- ja nõustamisteenuseid, et vähendada elanike energiatarbimist |
Hallatav territoorium |
Energiatõhusus Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.13 |
||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Omavalitsusüksuse linnapiirkonna pindala, mida on termograafiliselt uuritud, jagatuna omavalitsusüksuse linnapiirkonna kogupindalaga |
Hallatav territoorium |
Energiatõhusus Heited |
Värsked (< 5 aasta) kõrgresolutsiooniga (< 50 cm) termograafiaandmed on omavalitsusüksuse territooriumi hoonestatud piirkonna kohta olemas 100 % ulatuses |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.14 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES LIIKUVUSEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Vaatlusalusel territooriumil eri transpordivahenditega (nt auto, bussi, jalgrattaga) tehtud reiside arv, jagatuna reiside koguarvuga |
Hallatav territoorium |
Heited |
Jalgrattasõidu osakaal linna transpordiliikides on vähemalt 20 % või linn on suurendanud jalgrattasõidu osakaalu viimase viie aasta jooksul vähemalt 50 % võrra. Linnas kasutatavate säästlike transpordiliikide (nt kõndimine, jalgrattasõit, buss, tramm, rong) osakaal on 60 % või suurem |
Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.3.1, 3.3.2, 3.3.6, 3.3.7, 3.3.8 |
||||||||||
|
jah/ei |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Linnal on poliitiliselt vastu võetud spetsiaalsed meetmed, millega soodustatakse kõndimist/jalgrattasõitu; lisaks on määratletud eesmärgid jalakäijate ja jalgrattataristute täiustamiseks ning neisse investeerimiseks |
Hallatav territoorium |
Heited |
Vähemalt 10 % linna investeeringutest transporditaristusse või -hooldusesse on pühendatud jalgrattataristule. |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.2 |
||||||||||
|
km jalgrattarajad km/teed km |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Jalgrattataristu (jalgrattaradade) pikkust võib mõõta absoluutarvuna (km) või jagatuna sõidukite teedevõrgu pikkusega |
Hallatav territoorium |
Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.2 |
||||||||||
|
Kasutajate arv 10 000 elaniku kohta Kasutajate arv ühisautode arvu kohta |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Ühisautode kasutajate arvu võib arvutada järgmiselt:
|
Hallatav territoorium |
Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.3 |
||||||||||
|
Elanike arv/ühisautode arv |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Omavalitsusüksuse territooriumi elanike arv jagatakse ühisautode pargis olevate autode arvuga |
Hallatav territoorium |
Heited |
2 500 elaniku kohta on olemas vähemalt üks ühisauto |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.3 |
||||||||||
|
Asendatud eraomandis autode arv/ühisautode arv |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Eraomandis autod, mida asendavad ühisautod (omanikud ei vaja neid enam), jagatuna autode koguarvuga ühisautode pargis |
Hallatav territoorium |
Heited |
Ühisautode kasutamise teenuse osutaja sõidukipargis asendab iga sõiduk vähemalt kaheksat eraomandis autot |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.3 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad ühistranspordi eest |
Ühistranspordiga mitme transpordiliigiga tehtud reiside arv, mille eest maksti ühtse piletiga, jagatuna ühistranspordiga mitme transpordiliigiga tehtud reiside koguarvuga |
Hallatav territoorium |
Heited |
Vähemalt 75 % reiside eest tasutakse ühtse piletiga |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.4 |
||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Elektrisõidukite koguarv (liikide kaupa, nt elektriautod, -jalgrattad) teedel jagatuna sama liigi sõidukite koguarvuga |
Hallatav territoorium |
Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.5 |
||||||||||
|
Laadimispunktide arv elaniku kohta |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Elektrisõidukite laadimispunktide koguarv jagatuna vaatlusaluse territooriumi elanike arvuga |
Hallatav territoorium |
Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.5 |
||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Õhusaasteainete (PM10, ammoniaak ja lämmastikoksiid) kontsentratsiooni mõõdetakse linna teatavates piirkondades (nt koolide, parkide, elamurajoonide lähedal) korrapäraselt. Õhusaasteainete kontsentratsiooni vähenemise arvutamiseks lahutatakse iga õhusaasteaine algsest kontsentratsioonist (enne ummikumaksu kehtestamist) õhusaasteaine lõplik kontsentratsioon (pärast ummikumaksu kehtestamist) ja jagatakse tulemus õhusaasteaine algse kontsentratsiooniga |
Hallatav territoorium |
Heited |
Õhusaasteainete (tahked osakesed – PM10, ammoniaak ja lämmastikoksiid) kontsentratsioon on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist vähenenud ummikumaksu piirkonnas (keskmiselt) 10 % võrra |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.7 |
||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Ummikumaksu piirkonnas liiklevate erasõidukite arv jagatuna samas piirkonnas liiklevate erasõidukite arvuga enne ummikumaksu kehtestamist |
Ummikumaksu piirkond |
Heited |
Maksust vabastamata sõidukitega liiklemine ummikumaksu piirkonnas on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist vähenenud 20 % võrra |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.7 |
||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Ühistranspordi keskmine kiirus pärast ummikumaksu kehtestamist jagatuna ühistranspordi keskmise kiirusega enne ummikumaksu kehtestamist Sama valemit võib kasutada ühistranspordi täpsuse arvutamiseks enne ja pärast ummikumaksu kehtestamist |
Ummikumaksu piirkond |
Heited |
Ühistransporditeenuste kiirus ja täpsus on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist paranenud 5 % võrra |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.7 |
||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Vabade parkimiskohtade arv tööajal jagatuna parkimiskohtade koguarvuga |
Hallatav territoorium |
Heited |
Tänavaäärsed parkimiskohad on 90 % tööajast 80–90 % hõivatud. |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.8 |
||||||||||
|
jah/ei |
Kõik kohalikud omavalitsused |
Haldusorgan võib uute ehitusprojektide puhul piirata tasuta parkimiskohtade arvu (tänava ääres ja maa-alustes garaažides) ning haldusorganil võib olla ametlik poliitika varasemate parkimisnõuete järkjärguliseks tühistamiseks olemasolevate ehitiste puhul |
Hallatav territoorium |
Heited Elurikkus |
Linn ei ole uutele ehitusprojektidele kehtestanud (tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide) parkimisega seotud miinimumnõudeid ning linnal on ametlik poliitika varasemate parkimisnõuete järkjärguliseks kaotamiseks olemasolevate ehitiste puhul |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.8 |
||||||||||
|
kg CO2-ekvivalenti aastas kg CO2-ekvivalenti kuus |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Kaubaveokite kogu CO2-heide konkreetsel ajavahemikul (nt aastas, kuus) piirkonnas, mida logistika-teeninduskeskus teenindab |
Piirkond, mida logistika-teeninduskeskus teenindab |
Heited |
Kaubaveokite CO2-heide on teeninduspiirkonnas võrreldes olukorraga enne logistika-teeninduskeskuse loomist vähenenud 40 % võrra |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.9 |
||||||||||
|
Kaubavedude arv päevas |
Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest |
Kaubaveokite kaubavedude päevane arv piirkonnas, mida logistika-teeninduskeskus teenindab |
Piirkond, mida logistika-teeninduskeskus teenindab |
Heited |
Päevas teeninduspiirkonda tehtud kaubavedude arv on võrreldes olukorraga enne logistika-teeninduskeskuse loomist vähenenud 75 % võrra |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.9 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES MAAKASUTUSEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest |
Uute tehislike alade osakaal (m2), arvestades igasuguseid vett läbilaskmatuid alasid (ehitised, teed, taimede ja veeta osad) jagatuna tehislike alade pindalaga vaatlusaluse perioodi (nt 1, 5 või 10 aastat) alguses |
Hallatav territoorium |
Elurikkus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.1 |
||||||||||
|
jah/ei |
Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest |
Linna soojussaare leevendamise meetmeid (nt rohealad, murukatused ja peegeldavate materjalide kasutamine) edendatakse hallataval territooriumil seoses nii avaliku kui ka erasektori hoonete ja aladega |
Hallatav territoorium |
Heited Energiatõhusus Elurikkus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.2 |
||||||||||
|
jah/ei |
Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest |
Väikse mõjuga äravoolumeetmete nõudmine uute ehitusprojektide, sh olemasolevate ehitiste ulatusliku ümberkorraldamise puhul |
Hallatav territoorium |
Elurikkus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.3 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES LINNADE ROHEALADEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest |
Linnapiirkonna looduslike ja poollooduslike keskkondade pindala (km2) jagatuna linnapiirkonna kogupindalaga |
Hallatav territoorium |
Elurikkus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.1 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest |
Linnapiirkonna rohealade ja siniste alade pindala (km2) jagatuna linnapiirkonna kogupindalaga |
Hallatav territoorium |
Elurikkus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.2 |
||||||||||
|
% |
Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest |
Murukatustega hoonete arv jagatuna hoonete koguarvuga omavalitsusüksuse territooriumil |
Hallatav territoorium |
Elurikkus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.3 |
||||||||||
|
jah/ei |
Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest |
Haldusorganil on kava, milles käsitletakse linnapiirkonna mahajäetud rohealade ja äärealade taastamist ning keskkonnajuhtimist |
Hallatav territoorium |
Elurikkus |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.4 |
||||||||||
PARIM KESKKONNAJUHTIMISTAVA SEOSES KOHALIKU VÄLISÕHU KVALITEEDIGA |
|||||||||||||||||
|
μg/m3 |
Kõik haldusorganid, kes vastutavad õhukvaliteedi juhtimise eest |
Õhusaasteainete (PM10, PM2.5, NO2) (aasta keskmine) sisaldus linnapiirkonna teatavates kohtades, kus seda mõõdetakse (nt koolid, pargid, elamurajoonid) |
Hallatav territoorium |
Heited |
Kõigi selle parima keskkonnajuhtimistava kontekstis kindlaks määratud näitajate puhul on saavutatud Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi suunistes sätestatud tasemed |
3.6.1 |
||||||||||
PARIM KESKKONNAJUHTIMISTAVA SEOSES MÜRASAASTEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad mürasaaste vähendamise eest |
Kohalikke piirnorme ületavate müra mõõtmiste arv jagatuna müra mõõtmiste koguarvuga |
Hallatav territoorium |
— |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.7.1 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES VEEVARUSTUSEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad joogiveevarustuse eest |
Eraldi arvestitega tarbijate arv (üksikkasutaja tasandil) jagatuna tarbijate koguarvuga |
Hallatav territoorium |
Vesi |
Kodumajapidamise või lõppkasutaja tasandil on veearvestite kasutamise määr 99 % või enam |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.9.1 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad joogiveevarustuse eest |
Arukate veearvestitega tarbijate arv jagatuna veearvestitega tarbijate koguarvuga |
Hallatav territoorium |
Vesi |
(Vähemalt osa aastast) veepuuduse all kannatavates piirkondades on kodumajapidamise/lõppkasutaja tasandi veearvestid arukad arvestid Kõigis uutes hoonetes on olemas veearvestid (veepuuduse all kannatavates piirkondades arukad arvestid) |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.9.1 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad joogiveevarustuse eest |
Lekkeindeks arvutatakse järgmiselt: tegeliku veekao tehniline näitaja aastas/tegelik vältimatu veekadu aastas |
Hallatav territoorium |
Vesi |
Taristu lekkeindeks on väiksem kui 1,5 |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.9.2 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES REOVEEKÄITLUSEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest |
Iga veesaasteaine (KHT, BHT5, ammoniaak, üldlämmastik ja üldfosfor) ärastusefektiivsuse arvutamiseks lahutatakse iga veesaasteaine algsest kontsentratsioonist veesaasteaine lõplik kontsentratsioon ja jagatakse tulemus veesaasteaine algse kontsentratsiooniga |
Reoveepuhasti |
Vesi |
Saavutatud ärastusefektiivsus on: BOD5 puhul vähemalt 98 %, KHT puhul vähemalt 90 %, ammoniaagi puhul vähemalt 90 %, orgaaniliste lämmastikuühendite puhul kokku vähemalt 80 % ja üldfosfori puhul vähemalt 90 % |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.1 |
||||||||||
|
kWh/inimekvivalent aastas |
Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest |
Aastas reovee puhastamisele kuluv elekter jagatuna inimekvivalentide arvuga, mille jaoks reoveepuhasti on projekteeritud/mille jaoks seda käitatakse |
Reoveepuhasti |
Vesi |
Reoveepuhasti elektrikasutus on:
|
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.1 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest |
Ärastusefektiivsuse arvutamiseks lahutatakse mikrosaasteainete algsest kontsentratsioonist mikrosaasteainete lõplik kontsentratsioon ja jagatakse tulemus mikrosaasteainete algse kontsentratsiooniga |
Reoveepuhasti |
Vesi |
Mikrosaasteainete keskmine ärastusefektiivsus on suurem kui 80 % |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.2 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest |
Reovee aastane osakaal, mis läbib mikrosaasteainete eemaldamiseks kolmanda astme puhastuse, jagatuna kogu aastase reoveevooga |
Reoveepuhasti |
Vesi |
Mikrosaasteained eemaldatakse vähemalt 90 % aastasest reoveevoost |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.2 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest |
Muda anaeroobsest lagunemisest kohapeal toodetud energia (biogaasist toodetud elekter ja soojus), mida reoveepuhastis kasutatakse, jagatuna reoveepuhasti kogu energiakasutusega |
Reoveepuhasti |
Vesi |
Asulareoveepuhastite puhul, mille koormus on enam kui 10 000 inimekvivalenti, katavad ise biogaasist toodetud elekter ja soojus 100 % energiakasutusest, kui muda kohapeal termiliselt ei kuivatata, ja 50 %, kui muda kohapeal termiliselt kuivatatakse |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.3 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest |
Reoveepuhastis tekkinud reoveesette kogus, mis monopõletatakse, jagatuna reoveepuhastis tekkinud kogu reoveesette kogusega |
Reoveepuhasti |
Vesi |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.4 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest |
Reoveepuhastis toodetud taaskasutatava vee kogus jagatuna kogu puhastatud reovee kogusega |
Hallatav territoorium |
Vesi |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.5 |
||||||||||
|
% |
Haldusorganid, kes vastutavad linnapiirkonna äravoolusüsteemi ja maakasutuse planeerimise eest |
Vihmavee, mis säilitatakse ja millel lastakse maapinda imbuda, aastane hinnanguline osakaal kogu hinnangulises vihmavee koguses, mis omavalitsusüksuse linnapiirkonnas sajab |
Hallatav territoorium |
Vesi |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.7 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES KESKKONNAHOIDLIKE RIIGIHANGETEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Kõik haldusorganid |
Keskkonnakriteeriume sisaldavate hangete arv jagatuna kõigi hangete arvuga (liigitatuna tootekategooriate kaupa) |
Organisatsiooni tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heited |
100 % hangetest sisaldab keskkonnakriteeriume, millega nõutakse vähemalt ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumites kehtestatud taset, kui toote kohta on ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid olemas (nt kontoripaber, puhastusvahendid, mööbel) |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.11.1 |
||||||||||
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES KESKKONNAHARIDUSE JA TEABE LEVITAMISEGA |
|||||||||||||||||
|
% |
Haldusorganid |
Kodanike osakaal, keda keskkonnaharidusega seotud tegevusega otseselt või kaudselt mõjutatakse |
Hallatav territoorium |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.12.1 |
(1) Teadus- ja poliitikaaruanne on avalikult kättesaadav JRC veebisaidil aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/PublicAdminBEMP.pdf. Käesolevas sektori võrdlusdokumendis esitatud järeldused parimate keskkonnajuhtimistavade ja nende kohaldatavuse kohta, samuti kindlaks määratud konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad selles teadus- ja poliitikaaruandes avaldatud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.
(2) Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).
(4) EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti e kohaselt on keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaeesmärkide ja -ülesannetega. Esitatakse andmed punktis C osutatud põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta“. IV lisa punktis C on märgitud: „Iga organisatsioon esitab igal aastal ka aruande keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud tulemuslikkuse kohta ning võtab vajaduse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente.“
(5) Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende rakendamiseks on esitatud JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/PublicAdminBEMP.pdf. Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada rohkem teavet mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(7) Selles EMASi sektori võrdlusdokumendis käsitatakse termineid „kohalikud omavalitsused“ ja „omavalitsusüksused“ sünonüümidena, mis viitavad avalik-õiguslikele asutustele, kes juhivad tegevust ning osutavad kodanikele teenuseid kohalikul tasandil.
(8) Parimate keskkonnajuhtimistavadega seotud konkreetseid probleeme ja võimalusi käsitletakse kas selles dokumendis või praktilistes juhistes tavade rakendamiseks, mis on esitatud JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/PublicAdminBEMP.pdf. Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, et saada sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parimatest tavadest täpsem ülevaade.
(9) Põrandapinna saab arvutada, võttes arvesse hoone kasulikku pinda, näiteks seda, mis on esitatud energiamärgistes.
(10) Jäätmejäägid on jäätmete osa, mida korduskasutamisse, ringlussevõttu, komposti ega anaeroobsele lagunemisele ei saadeta.
(11) Eri suuruses paberilehtede (nt A4, A3) arvu saab arvutada ümber samaväärseks A4-lehtede arvuks (nt üks A3-leht on võrdne kahe A4-lehega).
(12) Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on keskkonnastandardite ISO 14000 seeria osana koostanud konkreetselt keskkonnamärgiste jaoks allseeria (ISO 14020), mis hõlmab kolme liiki märgisesüsteeme. Seega on I tüübi ökomärgis mitme kriteeriumiga märgis, mille on välja töötanud kolmas isik. Selle näideteks on ELi tasandil ELi ökomärgis või riiklikul või mitmepoolsel tasandil Saksamaa sinise ingli ökomärgis, Austria ökomärgis ja Põhjamaade luigemärgis.
(13) Lambi värviesitusindeks näitab inimsilma võimet selles valguses värve eristada. Suur värviesitusindeks on vajalik paikades, kus värvide eristamine on oluline.
(14) Tugeva valge/külma valgusega lampidel võib olla kohalikule loomastikule suur kahjulik mõju.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13) (hoonete energiatõhususe direktiiv) nõutakse liikmesriikidelt hoonete energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamist, mis peavad kajastuma riiklikes ehitusalastes õigusaktides. Direktiivis võeti kasutusele võrdlusanalüüsi süsteem, et järk-järgult suurendada kõnealuste energiatõhususe nõuete kõrgetasemelisust nende korrapärase läbivaatamise teel.
(16) Hoonete energiatõhususe direktiivis on ette nähtud, et kõik uued hooned tarbivad väga vähe või peaaegu ei tarbigi energiat (liginullenergiahooned) 2020. aastaks või – kui neid kasutavad ja omavad riigiasutused – 2018. aastaks.
(17) Euroopa Komisjon katsetab praegu vabatahtlikku aruandlusraamistikku Level(s) hoonete üldise kestlikkuse hindamiseks kogu nende olelusringi jooksul. Lisateave on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/eussd/buildings.htm
(18) Sinised ja rohelised võrgustikud on looduslikud ja poollooduslikud alad, mis hõlmavad rohealasid (ja/või siniseid alasid, kui tegemist on veeökosüsteemidega) ning muid maismaa- (sh ranniku-) ja merealade füüsilisi omadusi.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
(20) EMASi jäätmekäitlussektori võrdlusdokumenti koostatakse praegu. Vahetulemused ja ka lõplik dokument, kui see on vastuvõetud, on kättesaadavad aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/waste_mgmt.html.
(21) Veepuuduse all kannatavad piirkonnad on sellised, kus veevarud pole piisavad pikaajalise keskmise vajaduse rahuldamiseks. Lisateave on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/water/quantity/about.htm
(22) Tegeliku veekao tehniline näitaja kajastab vee kogust, mis jaotusvõrgust tegelikult kaduma läheb (st mis ei jõua lõppkasutajateni). Tegeliku vältimatu veekao puhul on arvestatud asjaolu, et veejaotusvõrgus on alati lekkeid. Tegeliku vältimatu veekao arvutamine põhineb teguritel, nagu võrgu pikkus, ühenduste arv ja surve, millega võrk töötab.
(23) Selle parima keskkonnajuhtimistava kirjelduses kasutatakse järgmisi lühendeid: BHT5: biokeemiline hapnikutarve viie päeva jooksul; MLSS: hõljuvaine aktiivmudas (biomassi kontsentratsioon aktiivmudas); KHT: keemiline hapnikutarve.
(24) „Inimekvivalent“ ehk ie, nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivis 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) (ELT L 135, 30.5.1991, lk 40) kasutatud termin, mis hõlmab suurlinna, linna või küla elanike tekitatud või muudest allikatest, näiteks inimestelt, kes pole kohalikud, või põllumajanduslikest toidutööstustest, pärit orgaanilist saastet.
(25) DOC: lahustunud orgaaniline süsinik.
(26) Nℓ: normaalliiter, st gaasi kogus standardtingimustes mõõdetuna (rõhk: 1,01325 bar; temperatuur: 0 oC)
(27) Tööstusheidete direktiivi kohased parimaid võimalikke tehnikaid käsitlevad (PVT) viitedokumendid on kättesaadavad aadressil http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/.
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(29) Kombineeritud kanalisatsioonivõrkude puhul kogutakse reovesi ja sademevesi (tormidest ja vihmasadudest) samasse kanalisatsioonivõrku. Eraldi kanalisatsioonivõrkude puhul saadetakse kogutud reo- ja sademevesi puhastamisele või ärajuhtimisele eri kanalisatsioonivõrkude kaudu.
(30) Lisateave ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumite kohta ja täielik loetelu toodetest, mida kriteeriumid hõlmavad, on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/gpp/index_en.htm.
(31) Et pakkumuste arvu mitte piirata, võib tehnilises kirjelduses viidata konkreetse toote- või teenuserühma ELi ökomärgise kriteeriumitele; kontrollimiseks võib nõuda ELi ökomärgise kehtiva litsentsi esitamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) artikli 44 lõike 2 kohaselt peavad avaliku sektori hankijad aktsepteerima ka muid asjakohaseid tõendeid.
18.1.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 17/58 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/62
19. detsember 2018
autotootmissektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldava võrdlusdokumendi kohta, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 46 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peab komisjon koostama konkreetsete majandussektorite jaoks sektorite võrdlusdokumendid. Need dokumendid peavad hõlmama parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime [Termin on muutunud. Määruses (EÜ) nr 1221/2009 on kasutatud terminit „keskkonnategevuse tulemuslikkus“] näitajaid ning vajaduse korral tipptaseme võrdlusaluseid ja hindamissüsteeme, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed. Kui määrusega (EÜ) nr 1221/2009 loodud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis registreeritud või selles registreerimiseks valmistuvad organisatsioonid töötavad välja oma keskkonnajuhtimissüsteemi ja hindavad oma keskkonnatoimet nimetatud määruse IV lisa alusel koostatavas või ajakohastatavas keskkonnaaruandes, peavad nad võtma neid dokumente arvesse. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 1221/2009 on ette nähtud, et komisjon koostab töökava koos soovitusliku nimekirjaga prioriteetseks peetavatest sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ja sektoriülesed võrdlusdokumendid. Komisjoni teatises, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) alusel kehtestatavat töökava koos soovitusliku nimekirjaga sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ning sektoriülesed võrdlusdokumendid, (2) määrati autotootmissektor kindlaks prioriteetse sektorina. |
(3) |
Autotootmissektori võrdlusdokumendis tuleks käsitleda autotootjate, sh osade ja komponentide tootjate ja romusõidukikäitluskohtade parimaid tavasid ning neile ettenähtud näitajaid ja võrdlusaluseid. Selles tuleks viidata olemasolevatele suunistele aspektide kohta, mida hõlmavad muud liidu poliitikavahendid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ (3) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (4) alusel koostatud viitedokumendid parima võimaliku tehnika (PVT) kohta. Muu suhtes tuleks dokumendis sektori parimate keskkonnajuhtimistavadena kindlaks määrata konkreetsed meetmed, millega parandada kõnealuses sektoris tegutsevate ettevõtete üldist keskkonnajuhtimist, sh otseseid aspekte, mis on seotud näiteks tootmisprotsessiga, ja kaudseid aspekte, mis hõlmavad näiteks tarneahela juhtimist; meetmed peaksid aitama soodustada üleminekut ringluspõhisemale majandusele. |
(4) |
Et organisatsioonidel, tõendajatel ja muudel osalistel oleks piisavalt aega autotootmissektori võrdlusdokumendi kasutuselevõtuks valmistuda, peaks käesoleva otsuse kohaldamise kuupäev olema 120 päeva pärast otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva. |
(5) |
Käesolevale otsusele lisatud sektori võrdlusdokumendi koostamisel konsulteeris komisjon liikmesriikide ja muude sidusrühmadega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009. |
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas on esitatud autotootmissektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 18. maist 2019.
Brüssel, 19. detsember 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.
(2) ELT C 358, 8.12.2011, lk 2.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
LISA
1. SISSEJUHATUS
Käesolev autotööstussektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (edaspidi „parimate tavade aruanne“), (1) mille koostas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).
Õiguslik taust
Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), milles organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on süsteem kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 (3); |
— |
määrusega (EÜ) nr 1221/2009. |
Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on sektorite võrdlusdokumentide väljatöötamine, mis on sätestatud artiklis 46. Sektori võrdlusdokumendis tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimistavad, keskkonnatoime näitajad konkreetsete sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.
Kuidas dokumenti mõista ja kasutada?
EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonna olukorda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas võrdlusdokumendis sektoripõhiseid suuniseid autosektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimatele tavadele.
Dokumendi koostas Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis Teadusuuringute Ühiskeskus, arutas läbi ja leppis kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimistavad, sektori keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk on eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.
Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.
Käesolev sektori võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, kes on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kavatsevad tulevikus EMASis registreeruda, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimistavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki autotööstussektoris tegutsevaid organisatsioone nii otseste kui ka kaudsete parandamist vajavate keskkonnaaspektidega tegelemisel ja teabe leidmisel parimate keskkonnajuhtimistavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta oma keskkonnatoime mõõtmiseks, samuti teabe leidmisel tipptaseme võrdlusaluste kohta.
Kuidas peaksid EMASi liikmeks olevad organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumenti arvesse kahel tasandil.
1. |
Keskkonnaülevaate tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b): peaksid organisatsioonid oma keskkonnaeesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi asjakohaseid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega. |
2. |
Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4):
|
Nad peaksid kirjeldama, kuidas on kasutatud asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid (mis näitavad parimate osalejate keskkonnatoime taset) meetmete ja tegevuse kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral prioriteetide seadmiseks, et keskkonnatoimet (veelgi) parandada. Samas ei ole parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine või kindlaks määratud tipptaseme võrdlusaluste järgimine kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku laadi tõttu hindavad organisatsioonid ise, kui otstarbekad on võrdlusalused ning kui teostatav parimate tavade rakendamine kulude ja kasu seisukohast.
Sarnaselt keskkonnatoime näitajatega peaks organisatsioon hindama parimate keskkonnajuhtimistavade ning tipptaseme võrdlusaluste vajalikkust ja rakendatavust kooskõlas organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega, samuti tehniliste ja finantsaspektidega.
Sektori võrdlusdokumendi elemente (näitajad, parimad keskkonnajuhtimistavad või tipptaseme võrdlusalused), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast vajalikuks, ei tule keskkonnaaruandes esitada ega kirjeldada.
EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavandab oma keskkonnatoime parandamist (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada ideid selle kohta, millised küsimused etapiviisilisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.
EMASi tõendajad kontrollivad, kas ja kuidas on organisatsioon võtnud arvesse sektori võrdlusdokumenti oma keskkonnaaruande koostamisel (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).
Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud tõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas on sektori võrdlusdokumenti kasutatud suunisena, mille abil määrata kindlaks näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.
Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamisel. Eelkõige ei nõua tõendajad eraldi põhjendust iga parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida on sektori võrdlusdokumendis nimetatud, kuid mida organisatsioon ei ole pidanud keskkonnaülevaate alusel vajalikuks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis oleksid edaspidi veel üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.
Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus
Dokument koosneb viiest jaost. 1. jaos tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, 2. jaos määratletakse võrdlusdokumendi kohaldamisala. 3. ja 4. jaos kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid (5) koos teabega nende kohaldatavuse kohta vastavalt tootmise ja romusõidukite alamsektori puhul. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Kõikide parimate keskkonnajuhtimise tavade kohta ei ole leitud tipptaseme võrdlusaluseid kas andmete kättesaadavuse piiratuse tõttu või on äriühingutel/käitistel olnud eritingimusi (erinevused tootmisprotsessis eri tootmiskohtades, vertikaalse integratsiooni taseme tõttu jne) sellises ulatuses, et tipptaseme võrdlusaluse kindlaksmääramine ei olnud otstarbekas. Kui tipptaseme võrdlusalused on esitatud, ei ole need mõeldud eesmärkidena, mida kõik ettevõtted peavad saavutama, ega parameetritena, mille alusel võrrelda sektoris tegutsevate äriühingute keskkonnatoimet, vaid pigem võimalikke saavutusi iseloomustavate näitajatena, mis aitavad üksikutel äriühingutel tehtud edusamme hinnata ja motiveerivad neid oma keskkonnatoimet veelgi parandama. Osa näitajaid ja võrdlusaluseid on olulised rohkem kui ühe parima keskkonnajuhtimistava seisukohalt ning seepärast korratakse neid, kui see on vajalik. Viimasena esitatakse 5. jaos ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, nende juurde kuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.
2. KOHALDAMISALA
Käesolevas võrdlusdokumendis käsitletakse autotööstussektori keskkonnatoimet ja romusõidukite käitlemise sektori teatud aspekte. Selle dokumendi sihtrühm on ettevõtted, mis kuuluvad autotööstussektorisse vastavalt järgmistele Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodidele (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile):
— |
NACE 29.1 Mootorsõidukite tootmine |
— |
NACE 29.2 Mootorsõidukikerede tootmine |
— |
NACE 29.3 Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmine |
— |
NACE 38.31 Vrakkide demonteerimine |
Lisaks eespool toodule võib seoses romusõidukite käitlemisega arvesse võtta kahte täiendavat tegevusala, mis moodustavad laiemate valdkondade kogumid: sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (NACE 38.32, sh romusõidukite purustamine) ning jäätmete ja jääkide hulgikaubandus (NACE 46.77, sh romusõidukite demonteerimine kasutuskõlblike varuosade saamiseks ja edasimüümiseks).
Käesolevas võrdlusdokumendis käsitletakse meetmeid, mida autotootjad ning auto varuosade ja komponentide tootjad saavad võtta ning mille tulemusena keskkonnatoime kogu autotööstuse väärtusahelas paraneb, nagu näitab joonis 1. Joonisel on välja toodud käesoleva dokumendi kohaldamisalasse kuuluvad põhisektorid.
Joonis 1
Autotööstuse väärtusahela tegevusalade ülevaade
Autotööstuse tegevusalade kohaldamisala piires on käsitletud protsessi mitmeid etappe, kaasa arvatud: pressimistsehh, keretoorikute tootmine, värvitöökoda, komponentide ja sõlmede tootmine, jõuseadmete ja raamide tootmine. Käesolevas dokumendis on parimad keskkonnajuhtimistavad välja töötatud võimalikult laialdaselt kohaldatavatena erinevat tüüpi tehaste puhul. Ent võttes arvesse eespool nimetatud tegevusalade vertikaalse integratsiooni suuri erinevusi sama tehase piires, on raske tehastevahelist keskkonnatoimet otseselt hinnata ja võrrelda; seega parimate tavade (näitajate ja võrdlusaluste) kohaldatavust ja asjakohasust tuleb hinnata iga üksuse omadusi silmas pidades.
Alljärgnevas tabelis (tabel 1) on esitatud autotööstussektori jaoks kõige olulisemad otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid, mis on lisatud käesoleva võrdlusdokumendi kohaldamisalasse. Lisaks on tabelis 1 esitatud kõige olulisemate keskkonnaaspektidega seotud peamised survetegurid ja viisid, kuidas nendega käesolevas dokumendis tegeldakse: neid on käsitletud kas 3. ja 4. jaos kirjeldatud parimas keskkonnajuhtimistavas või viidates muudele olemasolevatele viitedokumentidele, nagu dokument parimate võimalike tehnikate kohta (PVT-viitedokumendid, (7) millele on siin viidatud nende koodiga).
Tabel 1
Autotööstussektori jaoks olulisimad keskkonnaaspektid ja survetegurid ning nende käsitlus sektori võrdlusdokumendis
Peamine keskkonnaaspekt |
Seotud survetegur |
Parimad keskkonnajuhtimistavad |
||||
energeetika ja kliimamuutused, |
Ressursid/jäätmed |
Vesi |
Heide |
Elurikkus |
||
Tarneahela haldamine |
|
|
|
|
|
Parimad keskkonnajuhtimistavad tarneahela haldamiseks (punkt 3.6) |
Inseneritöö ja projekteerimine |
|
|
|
|
|
Parim keskkonnajuhtimistava jätkusuutlikkusest lähtuvaks kujundamiseks (punkt 3.6.3) Parim keskkonnajuhtimistava komponentide ümbertöötlemiseks (punkt 3.7.1) |
Tootmis- ja koosteetapp |
|
|||||
Pressimistsehh |
|
|
|
|
|
Viide metalltoodete tootmise sektori parimatele keskkonnajuhtimistavadele (8) Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5) |
Keretoorik |
|
|
|
|
|
Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5) |
Värvitöökoda |
|
|
|
|
|
Viide parimale võimalikule tehnikale PVT-viitedokumentides (STS, STM) |
Jõuseadme ja raami tootmine |
|
|
|
|
|
Viide metalltoodete tootmise sektori parimatele keskkonnajuhtimistavadele Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5) |
Muude komponentide tootmine |
|
|
|
|
|
Viide parimale võimalikule tehnikale PVT-viitedokumentides (FMP, SF, IS, TAN, GLS, POL, TXT jne) Viide elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parimatele keskkonnajuhtimistavadele (9) |
Koosteliinid |
|
|
|
|
|
Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5) |
Tehase taristu |
|
|
|
|
|
Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5) |
Kasutusetapp |
Ei kuulu kohaldamisalasse, vt joonis 1 |
|||||
Romusõidukite etapp |
|
|||||
Reostusohu kõrvaldamine |
|
|
|
|
|
Viide direktiivile 2000/53/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ (10) Parim keskkonnajuhtimistava täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks (punkt 3.1.1) Parim keskkonnajuhtimistava sõidukite reostusohu tõhusamaks kõrvaldamiseks (punkt 4.2.1) |
Jäätmekasutus ja korduskasutamine |
|
|
|
|
|
Direktiivid 2000/53/EÜ ja 2006/66/EÜ (vt eespool toodud viited) Parim keskkonnajuhtimistava täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks (punkt 3.1.1) Parim keskkonnajuhtimistava komponentide ja materjali tagasivõtuvõrgustike jaoks (punkt 4.1.1) |
Komponentide demonteerimine ja ringlussevõtt |
|
|
|
|
|
Direktiivid 2000/53/EÜ ja 2006/66/EÜ (vt eespool toodud viited) Parim keskkonnajuhtimistava täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks (punkt 3.1.1) Parim keskkonnajuhtimistava plast- ja komposiitosade jaoks (punkt 4.2.2) |
Järelpurustamine |
|
|
|
|
|
Ei kuulu kohaldamisalasse (viide parimale võimalikule tavale PVT-viitedokumendis (WT)), vt joonis 1 |
Tabelis 1 toodud keskkonnaaspektid on välja valitud kui sektori üldiselt kõige asjakohasemad. Konkreetsete ettevõtete hallatavaid keskkonnaaspekte tuleks hinnata juhtumipõhiselt.
Lisaks on parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine jätkuvalt vabatahtlik protsess, mida tuleb kohandada iga organisatsiooni konkreetse olukorraga. Seetõttu on oluline, et sidusrühmad seaksid prioriteediks parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on kõige tõenäolisemalt nende jaoks kasulikud. Alljärgnevas tabelis on välja toodud käesolevas dokumendis käsitletud konkreetsed sidusrühmad, kes leiavad kõige tõenäolisemalt parimad keskkonnajuhtimistavad igast asjakohasest jaost:
Tabel 2
Peamised sihtrühmad parima keskkonnajuhtimistava rühma kohta (X = põhisihtrühm, (x) = võivad olla samuti asjakohased)
|
Pindala |
Põhiaspekt |
Sidusrühmad |
|||||
OEMid (11) |
Esimese taseme tarnijad |
Teise taseme ja muud tarnijad |
Ümbertöötlejad |
Volitatud käitlusüksused (12) |
Purustajad |
|||
TÖÖTLEV TÖÖSTUS |
VALDKONDADEVAHELINE TOOTMINE |
Keskkonnajuhtimine |
X |
X |
X |
X |
X |
(x) |
Energiamajandus |
X |
X |
X |
X |
X |
(x) |
||
Jäätmekäitlus |
X |
X |
X |
X |
X |
(x) |
||
Veemajandus |
X |
X |
X |
X |
X |
(x) |
||
Elurikkus |
X |
X |
X |
X |
X |
(x) |
||
TARNEAHEL, KAVANDAMINE JA ÜMBERTÖÖTLEMINE |
Tarneahela haldamine, logistika ja kujundamine |
X |
X |
X |
|
|
|
|
Ümbertöötlemine |
x) |
|
|
X |
|
|
||
ROMUSÕIDUKITE KÄITLEMINE |
Romusõidukite logistika |
Kogumine |
|
|
|
(x) |
X |
|
Romusõidukite käitlemine |
|
|
|
|
|
X |
(x) |
3. PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED AUTOTÖÖSTUSSEKTORIS
3.1. Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses
Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid ning laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.
3.1.1. Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine
Parim keskkonnajuhtimistava on rakendada täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi ettevõtte kõigis tegevuskohtades. See võimaldab pidevalt jälgida ja täiustada kõikides olulisimates keskkonnaaspektides.
Keskkonnajuhtimissüsteem on vabatahtlik vahend, mis aitab organisatsioonidel välja töötada, rakendada, jätkata, läbi vaadata ja jälgida keskkonnapoliitikat ning parandada oma keskkonnatoimet. Täiustatud süsteeme saab rakendada vastavalt standardile ISO 14001-2015 või eelistatavalt EMAS standardile, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid, mille on sertifitseerinud või tõendanud kolmas isik, ning need keskenduvad organisatsiooni keskkonnatoime pidevale parandamisele ja võrdlemisele.
Keskkonnajuhtimissüsteem sobib tavaliselt kõigile organisatsioonidele ja tegevuskohtadele. Keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala ja laad võivad erineda olenevalt organisatsiooni ja selle protsesside ulatusest ja keerukusest ning kaasnevatest konkreetsetest keskkonnamõjudest. Mõnel juhul ei tarvitseta autotööstuse ettevõtete rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemides käsitleda ega jälgida veemajanduse, elurikkuse või pinnase saastamise aspekte; käesolev võrdlusdokument (punktid 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5) võib anda kasulikke suuniseid nende aspektide kohta.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalus |
||||||||
|
|
3.2. Parimad keskkonnajuhtimistavad energiamajanduses
Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid. Peamised põhimõtted puudutavad laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.
3.2.1. Üksikasjalike energiakasutuse seire ja juhtimise süsteemide rakendamine
Parim keskkonnajuhtimistava on teostada energiatarbimise optimeerimiseks kõigis tootmisüksustes protsessi tasandil energiakasutuse üksikasjalikku seiret koos energiajuhtimissüsteemiga, mille on sertifitseerinud või tõendanud kolmas isik.
Parima tava energiajuhtimiskavad hõlmavad järgmisi aspekte ja need on vormistatud vastavalt juhtimissüsteemile, mis nõuab organisatsioonilisi parendusi, nt standardi ISO 50001 sertifikaadiga või EMASi lisatud süsteem:
— |
energiapoliitika, -strateegia ja -tegevuskava loomine; |
— |
kõrgema juhtkonna aktiivse pühendumise saavutamine; |
— |
keskkonnatoime mõõtmine ja jälgimine; |
— |
töötajate koolitamine; |
— |
teabevahetus; |
— |
pidev täiustamine; |
— |
investeerimine. |
ISO 50001 sertifikaadiga või EMASi lisatud energiajuhtimissüsteemi kohaldatakse kõigi tehaste või tegevuskohtade suhtes.
Üksikasjalike energiakasutuse seire ja juhtimise süsteemide kasutuselevõtmine, ehkki see ei ole pidevalt vajalik, võib olla kasulik igale üksusele ning seda tuleks kaaluda asjakohasel tasandil meetmete edendamiseks.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.2.2. Energiat kasutavate protsesside tõhususe suurendamine
Parim keskkonnajuhtimistava on tagada suure energiatõhususe säilimine, vaadates korrapäraselt läbi energiat kasutavad protsessid ning tehes kindlaks seadmete täiustatud kontrollimise, haldamise, parandamise ja/või asendamise võimalused.
Peamised põhimõtted, mida võib järgida energiatõhususe suurendamiseks kõigis üksustes, on:
— |
energiatõhususe läbivaatamine; |
— |
automatiseerimine ja ajastamine baaskoormuse vähendamiseks; |
— |
tsoonideks jaotamine; |
— |
lekete ja kadude kontrollid; |
— |
torudele ja seadmetele soojustuse paigaldamine; |
— |
soojustagastussüsteemide (nt soojusvahetite) paigaldamise võimaluste otsimine; |
— |
koostootmissüsteemide paigaldamine (soojus- ja elektrienergia koostootmine); |
— |
moderniseerimine; |
— |
energiaallikate vahetamine või kombineerimine. |
Selles parimas keskkonnajuhtimistavas nimetatud meetodid on põhimõtteliselt kohaldatavad nii uute tehaste kui ka olemasolevate käitiste suhtes. Ent optimeerimisvõimalus on tavaliselt suurem olemasolevates käitistes, mis on paljude aastate jooksul orgaaniliselt arenenud, et vastata kasvavatele tootmispiirangutele, kus sünergiad ja ratsionaliseerimised võivad anda selgemaid tulemusi.
Mitte kõik tehased ei suuda koostootmist rakendada: tehastes, kus termilise protsessi või küttega seotud nõudmisi on vähe, ei ole koostootmine tasuv strateegia.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.2.3. Taastuv- ja alternatiivenergia kasutamine
Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada kohapeal või mujal toodetud taastuvenergiat autotootmisüksuse energiavajaduste rahuldamiseks.
Kui energia tarbimist on püütud võimalikult palju vähendada (vt punkt 3.2.2), on võimalik valida järgmisi taastuv- ja alternatiivenergia allikaid:
— |
kohapeal toodetud taastuvenergia, nt päikesesoojusenergia, päikesepaneelid, tuulikud, maasoojus-, biomassi- või hüdroenergia; |
— |
kohapealsed alternatiivsed allikad (võimaluse korral väiksema CO2-heitega energiaallikad), nt soojus- ja elektrienergia koostootmine või soojuse, elektri ja jahutusenergia koostootmine; |
— |
väljaspool tegevuskohta toodetud taastuvenergia ostmine, kas otse või suuremate kommunaalettevõtjate kaudu. |
Saavutatavus, maksumus ja vajalikud tehnoloogiad erinevad märkimisväärselt olenevalt kohalikust taastuvast allikast. Taastuvenergia kohapeal tootmise teostatavus on väga erinev sõltuvalt üldpiirkonnale ja tegevuskohale endale omastest teguritest, näiteks kliima, maastik ja pinnas, varjutatus ja eksponeeritus ning vaba ruum. Samuti võivad planeerimisload kujutada endast piirkonnale omast haldustõket.
Väljaspool tegevuskohta toodetud energia ostmine on üldisemalt rakendatav, kas läbi partnerluse energiatootjatega (näiteks kohalikul tasandil) või valides lihtsalt välja kommunaalettevõtte pakutava taastuvenergia variandi, millest on saamas valitsev lahendus enamikus liikmesriikides.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.2.4. Autotehastes valgustuse optimeerimine
Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada valgustusele kuluvat energiakasutust optimaalse projekteerimise, paigutuse, säästliku valgustustehnoloogia kasutamise ja tsoonilise juhtimise strateegiate kombineerimise teel.
Terviklik lähenemine valgustuse energiatõhususe optimeerimisele peab arvesse võtma järgmiseid elemente:
— |
ruumikujundus: võimaluse korral loomuliku valguse kasutamine koos tehisvalgusega; |
— |
valgustite paigutuse ja jaotuse optimeerimine: valgustite kõrgus ja vahekaugus, võttes arvesse hooldust, puhastamist, parandatavust ja maksumust; |
— |
valgustite energiatõhususe suurendamine: säästlike tehniliste lahenduste valik (süsteemi tasandil), mis pakub piisavat heledust ohutuks töötamiseks; |
— |
valgustuse tsooniline juhtimine: valgustus lülitakse sisse või välja vastavalt nõudmistele ja kohalolekule. |
Eespool nimetatud meetmete kombineerimine võib olla kõige tõhusam ja põhjalikum viis valgustite energiakasutuse vähendamiseks.
See parim keskkonnajuhtimistava on üldiselt kohaldatav, kuigi erinevatel valgustustehnoloogiatel on erinevad kasutusvaldkonnad ja piirangud, mis võivad muuta mõned neist teatud töökeskkondade jaoks sobimatuks.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.2.5. Suruõhu otstarbekas ja tõhus kasutamine
Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada energiatarbimist suruõhu kasutuse väljaselgitamise ja hindamise, suruõhusüsteemide optimeerimise ja lekete kõrvaldamise, õhu pakkumise ja nõudluse parema ühtlustamise, kompressorite energiatõhususe suurendamise ning heitsoojuse taaskasutamise teel.
Suruõhu kasutamist saab optimeerida vastavalt meetmete laiale valikule kolmes valdkonnas:
— |
nõudlusega seotud meetmed:
|
— |
jaotusvõrgustiku ja -süsteemiga seotud meetmed:
|
— |
pakkumisega seotud meetmed:
|
Suruõhusüsteemide energiatõhususe parandamise meetodeid saavad kohaldada kõik ettevõtted, kelle käsutuses selline süsteem on, olenemata suurusest.
Suruõhuseadmete asendamist ja lekete kõrvaldamist kohaldatakse laialdaselt kõikides süsteemides, sõltumata nende vanusest ja hetkeseisukorrast.
Süsteemide projekteerimise optimeerimise asjus on soovitused eriti asjakohased aastakümnete jooksul laienenud süsteemide puhul – hinnanguliselt on see meetod kohaldatav vähemalt 50 % kõigi suruõhusüsteemide puhul.
Seoses heitsoojuse kasutamisega on vajalik pidev nõudlus protsessisoojuse järele, et realiseerida olemasoleva energia ja kulude kokkuhoiu võimalusi.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.2.6. Elektrimootori kasutamise optimeerimine
Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada elektritarbimist elektrimootorite optimaalse kasutuse teel, eriti reguleeritava kiirusega ajamite kasutamisega mootori kiiruse kohandamiseks vastavalt nõudlusele, tavaliselt selliste rakenduste puhul nagu pumbad.
Elektrimootoreid leidub enamikus tootmisprotsessides ja neid saab optimeerida tõhususe suurendamiseks. Esialgsed etapid hõlmavad mootorite koormuse vähendamise võimaluste uurimist ning võimsuse kvaliteedi, mootorite juhtseadiste, mootori ja ülekandesüsteemi tõhususe läbivaatamist. Võib kaaluda väljavahetamist, sest moodsate energiasäästlike mootorite abil on võimalik vähendada energiatarbimist kuni 40 % võrreldes vanemate mudelitega.
Muudetava kiiruse/koormusega rakenduste täiendav parendus on reguleeritava kiirusega ajamite paigaldamine, et kohandada mootori tööd elektrooniliselt minimaalsete kadudega. See on eriti oluline ning võimaldab tavakasutuse (nt pumpade ja ventilaatorite) puhul suurimat kulude kokkuhoidu. Lühike tasuvusaeg muudab need investeeringud sageli majanduslikult ligitõmbavaks.
Enne optimeerimise parendamisvõimaluse hindamist tuleb arvesse võtta koormuse ja asjakohase elektrimootori tüüpi. Moderniseerimine pakub suurimat optimeerimisvõimalust; võib hinnata seda, kas on võimalik paigaldada väiksema nimivõimsusega mootorit (kui koormus on väiksem), ning arvestada näiteks suurust, kaalu ja käivitusvõimet. Ent ka uues ehitatud mudelis või uutes ostetud toodetes võimaldab mootorivaliku kohandamine võimalikult lähedaselt kasutusega tööd optimeerida.
Reguleeritava kiirusega ajamite paigaldamise kaalumisel on peamised kahjulikud mõjud, mida tuleb arvesse võtta, harmoonmoonutus, jahutusprobleemid väikestel pöörlemissagedustel ning mehaaniline resonants teatud pöörlemissagedustel.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
3.3. Parimad keskkonnajuhtimistavad jäätmekäitluses
Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid ning suures osas ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.
3.3.1. Jäätmete vältimine ja käitlemine
Parim keskkonnajuhtimistava on koostada organisatsiooni üldine jäätmekäitlusstrateegia koos jäätmete vähendamise kõrgete eesmärkidega ning rakendada seda tegevuskoha tasandil koos kohandatud jäätmekavadega, mis vähendavad toimingute käigus jäätmete tootmist ja loovad strateegilised partnerlused ülejäänud osale jäätmetest turgude leidmiseks.
Organisatsiooni tõhusa jäätmekäitlusstrateegia eesmärk on vältida lõplikku kõrvaldamist, järgides jäätmehierarhiat (15) ehk tähtsusjärjestust:
— |
vähendamine ettenägeliku kavandamise, enne jäätmeks muutumist toote kasutusaja pikendamise, täiustatud tootmismeetodite ning tarneahela jooksul tekitatud jäätmete käitlemise teel; |
— |
materjalide korduskasutamine nende praegusel kujul; |
— |
ringlussevõtt, seades sisse järgmised toimingud:
|
— |
jäätmetest põlemise või täiustatumate meetodite teel saadud energia taaskasutamine. |
Teatud piirkondade piiratud kohalik ringlussevõtu taristu ja jäätmete kõrvaldamist käsitlevad õigusnormid võivad olla takistuseks jäätmete prügilast kõrvale juhtimisel. Neil juhtudel on jäätmekava oluline aspekt koostöö kohalike sidusrühmadega.
Kõige sobivama jäätmekäitlusvõimaluse valimisel tuleb arvesse võtta nii logistikat kui ka materjali omadusi ja majanduslikku väärtust.
VKEd ei suuda tagada jäätmete mõningate selliste vähendamisviiside kapitalikulu, mis võivad vajada uusi seadmeid, uut väljaõpet või tarkvara.
Väga suuri eesmärke nagu üldse mitte jäätmete prügilasse ladustamine ei tarvitseta mõnes üksuses saavutada, olenevalt tehase protsesside vertikaalse lõimituse astmest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||
|
|
3.4. Parimad keskkonnajuhtimistavad veemajanduses
Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid. Peamised põhimõtted puudutavad laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.
3.4.1. Veekasutuse strateegia ja juhtimine
Veemajandus on üha murettekitavam probleem, mida tavalistes keskkonnajuhtimissüsteemides üldjuhul väga üksikasjalikult ei käsitleta. Seetõttu on parim keskkonnajuhtimistava teha seiret ja vaadata läbi veemajandusküsimused vastavalt veemajanduse tunnustatud ühendatud raamistikule, mis võimaldab organisatsioonidel teha järgmist:
— |
hinnata veekasutust ja -heidet; |
— |
hinnata kohaliku valgala ja tarneahela ohte; |
— |
koostada kava selle kohta, kuidas vett säästlikumalt kasutada ja heitvee väljalaset parendada; |
— |
teha tarneahelas ja teiste organisatsioonidega koostööd; |
— |
panna organisatsioon ja teised vastutama; |
— |
teha tulemused teatavaks. |
Veemajandus on väga lokaliseeritud probleem: samasugune veetarbimine võib panna veepuuduse all kannatavates piirkondades erakordse surve kättesaadavatele veevarudele, kuid ei tekita mingeid probleeme külluslike veevarudega piirkondades. Seega peavad ettevõtete veemajandusega seotud jõupingutused olema proportsionaalsed kohaliku olukorraga.
Veemõju täielikuks hindamiseks piisavate andmete kogumisega on probleeme. Seetõttu peaksid organisatsioonid prioriteetseks pidama oma jõupingutusi kõige veemahukamatele protsessidele, valdkondadele ja toodetele keskendumise nimel ning jõupingutusi piirkondades, kus veenappuse oht on suur.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.4.2. Vee säästmise võimalused autotehastes
Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada veekasutust kõigis üksustes, vaadata korrapäraselt läbi veesäästumeetmete rakendamine ja tagada, et enamus tavadest ja seadmetest on liigitatud väga säästlikeks.
Vee säästmiseks kogu tehases (16) on võimalik teha järgmist:
— |
veekasutuse vältimine:
|
— |
veekasutuse vähendamine:
|
Vett säästvad seadmed on laialdaselt kohaldatavad ega ohusta keskkonnatoimet, kui need on õigesti valitud ja paigaldatud.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.4.3. Vee ringlussevõtt ja vihmavee kogumine
Parim keskkonnajuhtimistava on kvaliteetse vee kasutamise vältimine/kõrvaldamine protsessides, kus see ei ole vajalik, ning samuti korduskasutamise ja ringlussevõtu suurendamine ülejäänud vajadustele vastamiseks.
Paljudeks muudeks kasutusteks (näiteks jahutusveeks, WC-pottide ja pissuaaride loputamiseks, sõiduki/komponentide pesemiseks ning muuks kui taimede kastmiseks) on võimalik asendada joogivesi või kvaliteetne vesi vihmaveekogumisel taaskasutusse võetud veega või muudest kasutustest ringlusse võetud veega.
Selliste süsteemide paigaldamiseks läheb tavaliselt vaja järgmisi elemente:
— |
heitvee ringlussevõtusüsteemide puhul:
|
— |
vihmavee kogumissüsteemide puhul:
|
Vee ringlussevõtusüsteeme saab projekteerida kõikidesse uutesse hoonetesse. Olemasolevate hoonete moderniseerimine on kallis ja võib olla ebapraktiline, kui hoonet ulatuslikult ei renoveerita.
Vihmavee kogumissüsteemide majanduslik teostatavus sõltub suuresti kliimast.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
|
3.4.4. Haljaskatused sademevee majandamiseks
Parim keskkonnajuhtimistava on paigaldada või moderniseerida haljaskatused tööstusaladel, eriti tundliku keskkonnaga piirkondades, kus sademevee ärajuhtimine on oluline.
Haljaskatuste paigaldamine, kui see on konstruktsiooniliselt võimalik, võib aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
— |
veevoolu nõrgenemine, eriti tõsiste tagajärgedega ilmastikunähtuste korral; |
— |
katuse pikem kasutusiga (väiksem materjalikulu); |
— |
isolatsiooniefekt (vähendab kütmiseks, ventileerimiseks ja õhu konditsioneerimiseks tarbitavat energiat); |
— |
elurikkuse kaitse; |
— |
vee parem kvaliteet. |
Haljaskatuseid saab kasutada paljudes olemasolevate ja uute hoonete projektides, kuid tegelikult sobivad selle lahenduse laialdaseks kasutuselevõtuks vähesed asukohad. Piirangute hulka kuuluvad: tormide oht; hoone konstruktsioonipiirangud; päikesepaiste; niiskus; hüdroisolatsioon; olemasolevad katusesüsteemid ning kogutud vihmavee majandamine.
Lisaks tuleb kaaluda sellise katuse kasutamist võrreldes muude keskkonnahoidlike kasutustega, näiteks päikeseenergial põhinevate (päikesesoojus-/fotoelektriliste) süsteemide paigaldamise ja päevavalguse sisselaskmisega.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
— |
3.5. Parimad keskkonnajuhtimistavad elurikkuse majandamises
Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid. Peamised põhimõtted puudutavad laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.
3.5.1. Ökosüsteemide ja elurikkuse majandamise läbivaatamine ja strateegia kogu väärtusahelas
Parim keskkonnajuhtimistava on läbi vaadata ökosüsteemi majandamine, et ökosüsteemi teenuste mõjud kogu väärtusahelas oleksid selgelt mõistetavad, ning teha koostööd asjaomaste sidusrühmadega kõikide probleemide minimeerimiseks.
Organisatsioonid saavad järgida sellist metoodikat nagu Corporate Ecosystem Services Review (mille töötas välja Maailma Loodusvarade Instituut koos maailma kestliku arengu ärinõukoguga), mis sisaldab viit etappi:
— |
ulatuse valimine; |
— |
prioriteetsete ökosüsteemi teenuste kindlakstegemine (kvalitatiivne); |
— |
prioriteetsete teenuste suundumuste analüüsimine; |
— |
ettevõtlusriskide ja -võimaluste kindlakstegemine; |
— |
strateegiate väljatöötamine. |
Ökosüsteemide läbivaatust saavad hõlpsasti teostada igasuguse suurusega ettevõtted tarneahelas erineva detailsuse ja põhjalikkusega. Kirjeldatud meetodid hõlmavad elurikkuse majandamise süvalaiendamist organisatsiooni (keskkonna-) juhtimiskavva ning võivad seetõttu hõlpsalt ühineda ettevõtte paljude muude olemasolevate protsesside ja analüüsimeetoditega, näiteks olelusringi hindamiste, maakorralduskavade, majandusliku mõju hindamiste, ettevõtte aruandluse ja jätkusuutlikkuse hindamistega.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.5.2. Elurikkuse majandamine tegevuskoha tasandil
Parim keskkonnajuhtimistava on parandada otsest mõju elurikkusele ettevõtte valdustes elurikkusega seotud jõupingutuste hindamise ja haldamise ning neist teavitamise teel, koostöös kohalike sidusrühmadega.
Kohapeal elurikkusele avalduvate mõjude parandamisel on olulised kolm põhietappi:
— |
elurikkuse hindamine selle kindlakstegemiseks, millist positiivset ja negatiivset mõju organisatsioon elurikkusele avaldab, näiteks keskendudes maakasutusele, keskkonnamõjudele ja kaitsealustele liikidele. Parim tava hõlmab näiteks asukohapõhiseid elurikkuse või ohtude seireid, kaasa arvatud ümbritsevate piirkondade hindamist, ning mõõtmist vastavalt näitajatele ja liikide nimistutele; |
— |
majandamine ja koostöö sidusrühmadega: tegevuskoha majandamine elurikkuse edendamiseks ja säilitamiseks, ökoloogiliste kompensatsioonimeetmete võtmine, tehes samal ajal koostööd elurikkusega seotud erialaorganisatsioonidega ning koolitades töötajaid ja töövõtjaid; |
— |
teavitamine: organisatsiooni elurikkusega seotud tegevust, mõju ja tulemusi käsitleva teabe jagamine sidusrühmadega. |
Paljud meetodid on üldiselt kohaldatavad ning neid võib kasutusele võtta igal ajal tegevuskoha tegevuse käigus. Olemasolevatel tegevuskohtadel võib olla vähe või üldse mitte hoonestamata maa-alasid uute arenduste jaoks, kuigi mõnede lahenduste puhul võib kasutada juba hoonestatud pindasid (vt punkt 3.4.4).
Üks probleem, millega seda parimat keskkonnajuhtimistava rakendavad organisatsioonid silmitsi seisavad, on oht, et elurikkusele pühendunud piirkonnad võivad muutuda kaitsealadeks, näiteks takistades tulevase kasutuse kavandatud pikaajalisteks laiendusteks.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
|
3.6. Parimad keskkonnajuhtimistavad väärtusahela juhtimises ja kujundamises
Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid.
3.6.1. Keskkonnatoime parandamise soodustamine kogu tarneahelas
Parim keskkonnajuhtimistava on nõuda, et kõigil suurematel tarnijatel on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid, nad seavad keskkonnakriteeriumide eesmärgid ja teostavad suure riskiga tarnijate auditeid nõuete täitmise tagamiseks. Seda toetavad väljaõpe ja koostöö tarnijatega selle tagamiseks, et nende keskkonnatoime paraneb.
Eesrindlikemad organisatsioonid püüavad parandada keskkonnatoimet oma tarneahelas, tehes järgmist:
— |
jälgides materjale IMDSi (International Material Data System) abil; |
— |
nõudes, et otsetarnijatel oleks sertifitseeritud või tõendatud keskkonnajuhtimissüsteemid; |
— |
seades keskkonnaseisundi parandamise eesmärgid ja tehes koostööd esimese tasandi tarnijatega selles vallas, kuidas neid saavutada (tavaliselt jäätmete vähendamiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks; energiatarbimise ja CO2-heite vähendamiseks; ostetud komponentides kestlike materjalide osakaalu suurendamiseks ja elurikkuse parandamiseks); |
— |
tarnijate toetamine nende keskkonnamõju parandamisel; |
— |
järelevalve ja jõustamine. |
Paljud algseadmete valmistajad nõuavad, et kõik nende esimese tasandi tarnijad lepiksid kokku ühesuguses keskkonnaalases üldtegevusjuhendis, mis on lõimitud ostulepingutesse. Esialgu on võib-olla kasulik keskenduda esimese taseme tarnijatele, kes esindavad suurimat osa koguostueelarvest, või neile, kelle keskkonnamõju on suur. Esimese taseme tarnijate auditeerimisel tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi, mis näib olevat teostatav üksnes suuremate organisatsioonide jaoks, kes juba uurivad lähemalt tarnijate toiminguid. Pikemas perspektiivis saab nõudeid rakendada rohkemate tarnijate suhtes.
Seoses kõnealuse parima tava kohaldamisega pigem esimese taseme tarnijate kui algseadmete valmistajate suhtes peaks need nõuded arvesse võtma mõjuvõimu, mida organisatsioon on võimeline kasutama nõuete laiendamiseks oma tarnijatele, pidades silmas nende suurust või ostuvõimet ja suhtelist osakaalu oma tarnijate portfellis.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||
|
|
3.6.2. Koostöö tegemine tarnijate ja klientidega pakendite vähendamiseks
Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada ja korduskasutada materjalide ja komponentide tarneks kasutatavaid pakendeid.
Kõnealune parim tava põhineb järgmistel põhimõtetel:
— |
tarbetute pakendite vähendamine, tagades samal ajal piisava funktsionaalsuse (varuosade terviklikkus, juurdepääsetavus); |
— |
selliste alternatiivsete pakkematerjalide uurimine, mis on kas vähem ressursimahukad või mida on lihtsam korduskasutada/ringlusse võtta; |
— |
tagastuslogistika väljatöötamine suletud ahelas tühjade pakendite tarnijatele tagastamiseks/klientidelt tagasisaamiseks; |
— |
ühekordselt kasutatavate pakendite alternatiivsete kasutusvõimaluste uurimine kõrvaldamiselt ümbersuunamiseks (jäätmehierarhias (17) kõrgemale). |
Neid põhimõtteid saab kohaldada suures ulatuses kõikide hetkel kasutusel olevate pakendite puhul. Uudsete lahenduste konkreetne teostatavus piirdub tarnijate või klientide tahtega teha koostööd süsteemiga.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
— |
3.6.3. Jätkusuutlikkusest lähtuv kujundamine olelusringi hindamise abil
Olelusringi hindamise läbiviimine aitab kindlaks teha võimalikud parendused ja kompromissid erinevate keskkonnamõjude vahel ning aitab vältida keskkonnakoormuse üleviimist ühelt toote olelusringi poolelt teisele.
Parim keskkonnajuhtimistava on teostada projekteerimisetapil ulatuslikke olelusringi hindamisi, toetada erinevate keskkonnamõjude parandamiseks konkreetsete eesmärkide seadmist ja tagada nende eesmärkide saavutamine ja toetada otsuse tegemist olelusringi hindamise vahendite abil, et:
— |
tagada ressursside kestlikkus; |
— |
tagada ressursside minimaalne kasutus tootmisel ja transportimisel; |
— |
tagada ressursside minimaalne kasutus kasutusetapil; |
— |
tagada toote ja komponentide asjakohane vastupidavus; |
— |
võimaldada monteerida, sorteerida ja puhastada; |
— |
võimaldada võrrelda erinevaid liikuvuskontseptsioonide liike. |
Põhimõtteliselt puuduvad olelusringi hindamise kohaldatavusel piirangud kujundamisotsustest teavitamiseks sõiduki ning ka üksikute varuosade ja materjalide tasandil. Enamikul VKEdel puuduvad aga teadmised ja ressursid olelusringi keskkonnatoimet puudutavate teabenõuete käsitlemisel ning lisatoetus võib olla vajalik.
Samuti on praegused olelusringi hindamise meetodid piiratud, sest mõningaid mõjukategooriaid ei ole olelusringi hindamise meetodites hästi selgitatud – näiteks elurikkuse kadumine ja kaudne mõju põllumajandusliku tootmise kõrvaletõrjumise tõttu.
Olelusringi hindamine võib olla ebatõhus vahend sõidukite algseadmete valmistajate vaheliseks võrdlemiseks, sest piirangud, näitajad ja andmekogumid võivad märkimisväärselt erineda, isegi ISO standardi suuniste järgimisel. See polnudki algsel väljatöötamisel selle vahendi eesmärk. Ent – sarnaselt sellistele keskkonnajuhtimissüsteemidele nagu EMAS – on olelusringi hindamine väga kasulik selle parenduse hindamiseks, mida ettevõttel on võimalik saavutada oma toodete keskkonnatoime puhul, tavaliselt võrreldes sõidukit sama tooteseeria eelkäijaga.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.7. Parimad keskkonnajuhtimistavad ümbertöötlemises
Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid.
3.7.1. Üldised parimad tavad komponentide ümbertöötlemises
Suurema ümbertöötlemistaseme saavutamine avaldab märkimisväärset mõju materjalide säilitamisele ja energia säästmisele.
Parim keskkonnajuhtimistava on suurendada ümbertöötlemistoimingute ulatust, kehtestades menetlused ümbertöödeldud varuosade kvaliteedi tagamiseks, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja laiendades toiminguid rohkemate komponentide hõlmamiseks.
Tavaliselt on ümbertöötlemine mõistlik suurema edasimüügiväärtusega toodete puhul ning teatud komponentide (nt starterid, generaatorid jms) turud on juba väljakujunenud. Muud valdkonnad (nt elektri- ja elektroonikakomponendid) on varajases arengustaadiumis, kus keerukus on palju suurem, ning neis valdkondades on olemas märkimisväärne potentsiaal turu kasvuks. Samuti võib ümbertöötlemisest olla kasu olukordades, kus eelmised tootepõlvkonnad on endiselt turul alles ja vajavad hooldust, kuid tootmises neid enam ei ole.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
4. PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED ROMUSÕIDUKITE KÄITLEMISE SEKTORIS
4.1. Parimad keskkonnajuhtimistavad romusõidukite kogumises
Käesolev jagu puudutab romusõidukite volitatud käitlusüksusi.
4.1.1. Komponentide ja materjali tagasivõtuvõrgustikud
Parim keskkonnajuhtimistava on võtta kasutusele tagasivõtuvõrgustikud, et suurendada romusõidukite käitlemisel korduskasutuse, ringlussevõtu ja taaskasutuse määra, mis on majanduslikult saavutatav. See hõlmab ulatuslikku koostööd erinevate tööstuses osalejate vahel komponentide taaskasutusele võtmiseks ja võimaluse korral muude jäätmevoogudega ühendamiseks ning ka koolitust ja toetust.
Eesrindlikemad volitatud käitlusüksused on rakendanud parimat tava järgmise tegevuse kaudu:
— |
koostöö tööstuses osalejatega: et kooskõlastada komponentide ja materjalide jälgimist, kogumist ja vedamist ning tagada, et ahelas osalejate jaoks on olemas õiged stiimulid; |
— |
toodete tagastuse haldamine/stimuleerimine; |
— |
muude jäätmevoogudega ühendamine, et vähendada halduskoormust ja koondada oskusteavet; |
— |
tehnilise toe pakkumine ja teadlikkuse suurendamine. |
Suurim võimalik keskkonnakasu näib olevat piiratud kasutuseaga tipptehnoloogia (nt hübriid- või elektriautode akud) ja selliste komponentide/materjalide (näiteks plast- ja klaaskomponendid) kogumine, mille lahtivõtmine on rahaliselt vähem ligitõmbav. Seoses toodete tagastuse haldamise/stimuleerimisega sõltub alternatiivsete ärimudelite (kui üldse) kohaldatavus kohalikest õigusnormidest, kliendibaasist, geograafilisest hajutatusest ja asjaomase toote liigist.
Mõnedes liikmesriikides võivad tagasivõtuskeemid seista silmitsi mitteametliku sektori pakutava konkurentsiga romusõidukite demonteerimisel.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
|
4.2. Romusõidukite käitlemine
Käesolev jagu puudutab romusõidukite volitatud käitlusüksusi.
4.2.1. Sõidukite reostusohu tõhusam kõrvaldamine
Parim keskkonnajuhtimistava on viia hoolikalt läbi sõidukite reostusohu kohustuslik kõrvaldamine võimaluse korral kindlaks otstarbeks kavandatud seadmete abil. Keskkonnakaalutlused on pinnase ja vee saastumise seisukohast olulised, kuid on seotud ka korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgil materjalide taaskasutamise võimalusega.
Parim tava on omada tõhusaid reostusohu kõrvaldamise süsteeme, näiteks:
— |
seadmed, mis puurivad kütusepaakidesse ohutult augu ja eemaldavad hüdrauliliselt kütuse; |
— |
tühjendamis-/kogumisseadmed õlide, hüdrovedelike jms tarbeks ning amortisaatoritest õli eemaldamiseks; |
— |
katalüüsmuunduri eemaldamise tööriistad; |
— |
kliimaseadme gaaside eemaldamise ja ohutu säilitamise seadmed; |
— |
turvapadja avamise seadmed ja |
— |
turvavöö pingutite eemaldamise seadmed |
või kasutada alternatiivseid meetodeid reostusohu kõrvaldamise samasuguste tasemete saavutamiseks.
Reostusohu kõrvaldamismäära mõjutab see, kas romusõiduki käitlusüksus spetsialiseerub teatud liiki sõidukile (nt sõiduki suurusele). Samuti on nõutavad teatud muud tegurid, näiteks mõnedel juhtudel reostusohu kõrvaldamise kaubanduslikud masinad või piisavad säilitus- ja käitlusüksused selle tagamiseks, et reostusohu kõrvaldamine on keskkonnale ohutu.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
4.2.2. Üldised parimad tavad plast- ja komposiitosade puhul
On olemas kaks peamist plast- ja komposiitosade käitlemismeetodit – komponentide demonteerimine ja ringlussevõtt ning järelpurustusjäätmete ringlussevõtt. Nende meetodite suhtelised eelised ja puudused sõltuvad suuresti romusõidukite käitlemistehnoloogia kättesaadavusest ja tulemuslikkusest.
Seetõttu on parim keskkonnajuhtimistava hinnata plusse ja miinuseid, mis põhinevad konkreetsel plast- ja komposiitosade seisukohast olulisel teabel. Eesrindlikemad organisatsioonid on loonud valitud komponentide jaoks suletud ahelas ringlussevõtu ning arendavad jätkuvalt uusi valdkondi oma sõidukite ringlussevõetavuse taseme suurendamiseks.
Parimat tava saab kohaldada nii eel- kui ka järelpurustusjäätmete ringlussevõtuga seotud liikumisteede kontekstis.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
5. SEKTORI SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD
Järgmises tabelis on esitatud teatavad tähtsaimad autotööstussektori keskkonnatoime põhinäitajad, nendega seotud võrdlusalused ja viited asjakohastele parimatele keskkonnajuhtimistavadele. Need moodustavad kõigi 3. ja 4. jaos nimetatud näitajate kogumi.
# |
Soovituslik näitaja |
Ühtne ühik |
Peamine sihtrühm |
Lühikirjeldus |
Soovituslik seire miinimumtase |
EMASi vastav põhinäitaja (18) |
Tipptaseme võrdlusalus |
Seotud parim keskkonnajuhtimistava (19) |
AUTOTÖÖSTUS |
||||||||
1 |
Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemiga tegevuskohad |
% üksustest/toimingutest |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemiga (nt EMASis registreeritud või ISO 14001 sertifikaadiga ja see, mida on parimas keskkonnajuhtimistavas kirjeldatud) tegevuskohtade arvu ja tegevuskohtade koguarvu jagatis |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide |
Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendatakse kõigis tootmisüksustes üle kogu maailma |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.1 |
2 |
Üksikasjalike energiakasutuse seire süsteemidega üksuste arv |
# üksusi/toiminguid % üksustest/toimingutest |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Piisavate energiakasutuse seiresüsteemidega üksuste arv Seda saab väljendada ka osakaaluna ettevõtte üksuste koguarvust |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus |
Konkreetseid energiajuhtimiskavasid rakendatakse kõigis tegevuskohtades Üksikasjalikku seiret protsessi kaupa rakendatakse kohapeal Tehas rakendab energia juhtimise seadiseid, näiteks tehasealade väljalülitamiseks mittetootlikul ajal üksikasjaliku seirega tegevuskohtade puhul |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.1 |
3 |
Üldine energiakasutus funktsionaalühiku kohta |
kWh/funktsionaalühik/aasta |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Tootmisüksuses kasutatud aastane energiakogus (soojus-, jahutus- ja elektrienergia) ja valitud funktsionaalühiku (nt toodetud sõidukid) jagatis |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.2 |
4 |
Nende tootmisüksuste osakaal, mille võimet ja võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks on hinnatud |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Nende tootmisüksuste arvu, mille võimet ja võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks on hinnatud, ja tootmisüksuste koguarvu jagatis |
Ettevõtte tasand |
Heide |
Hinnatakse kõigi tootmisüksuste võimet ja võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks On olemas meetmed taastuvenergia parema kasutamise kannustamiseks |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.3 |
5 |
Tegevuskoha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Kasutatud taastuvenergia (kaasa arvatud kohapeal toodetud või ostetud energia) koguse ja kohapeal kasutatud koguenergia jagatis. |
Ettevõtte tasand |
Heide |
Esitatakse aruanne energiakasutuse kohta, märkides osakaalu fossiil- ja muu kui fossiilenergia vahel |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.3 |
6 |
Valgustusseadmete energiakasutus |
kWh aastas |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Valgustuse aastane energiakasutus, mis on mõõdetud tootmistsehhi/üksuse tasandil |
Üksuse tasand |
Energiatõhusus Heide |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.4 |
7 |
Parema paigutusega energiasäästliku valgustuse kasutamine |
% valgustatud aladest tegevuskoha piires % kõigist tegevuskohtadest |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Üksuses on kasutatud parema paigutusega ja energiasäästlikke valgustussüsteeme |
Üksuse tasand |
Energiatõhusus Heide |
Kõigis tegevuskohtades on kasutatud kõige energiasäästlikumaid valgustuslahendusi, mis vastavad konkreetse töökoha nõuetele |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.4 |
8 |
Valgustuse tsoonideks jaotamise strateegia rakendamine |
% valgustatud aladest tegevuskoha piires % kõigist tegevuskohtadest |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Valgustust juhitakse tsoonipõhiselt, st valgustus lülitatakse sisse või välja vastavalt nõudmistele ja kohalolekule igal üksuse alal |
Üksuse tasand |
Energiatõhusus Heide |
Kõigis tegevuskohtades on kasutusele võetud tsoonideks jaotamise skeemid vastavalt parima tava tasemetele |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.4 |
9 |
Suruõhusüsteemi elektrikasutus lõppkasutuskohas mõõdetud suruõhu mahu ühiku kohta |
kWh/Nm3 edastatud suruõhu kohta, suruõhusüsteemi kindlaksmääratud töörõhu korral |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Edastatud suruõhu standardkuupmeetri kohta kasutatud elektrienergia lõpptarbimiskohas kindlal rõhutasemel |
Üksuse tasand |
Energiatõhusus Heide |
Suruõhusüsteem kasutab energiat alla 0,11 kWh/Nm3 suruõhusüsteemi puhul, mille töörõhk on umbes 6,5 baari |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.5 |
10 |
Paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamiga elektrimootorite osakaal |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamiga elektrimootorite arvu ja mootorite koguarvu jagatis. Teise võimalusena võib selle näitaja arvutada ka kui paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamiga mootorite elektrivõimsuse suhte kõigi elektrimootorite koguelektrivõimsusesse. |
Üksuse tasand |
Energiatõhusus Heide |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.6 |
11 |
Jäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta |
kg funktsionaalühiku kohta |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Tekitatud kogujäätmed (st ohtlikud ja mitteohtlikud), mis on jagatud valitud funktsionaalühikutega (nt toodetud sõidukid) |
Üksuse tasand |
Jäätmed |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.7 |
12 |
Üldise jäätmestrateegia koostamine ja rakendamine koos seire ja parandamiseesmärkidega |
jah/ei |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Kasutusele on võetud jäätmekäitlusstrateegia tegevuskoha tasandil koos seire ja parendamiseesmärkidega |
Üksuse tasand |
Jäätmed |
Kasutuselevõetud jäätmekavad [kõigis tegevuskohtades] |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.1 |
13 |
Konkreetsetesse voogudesse, kaasa arvatud ringlussevõtuks, energia taaskasutamiseks ja prügilasse saadetud jäätmed |
kg funktsionaalühiku kohta |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Jälgitakse tekitatud jäätmeid ning registreeritakse erinevad ringlussevõtuks, energia taaskasutamiseks ja prügilasse ladestatud kogused |
Üksuse tasand |
Jäätmed |
Nulljäätmete prügilasse ladustamine kõigist tootmis- ja muudest kui tootmistegevustest/-üksustest |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.1 |
14 |
Veekasutus funktsionaalühiku kohta |
liitrit funktsionaalühiku kohta |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Ühe üksuse tasandil kasutatud kogu veekoguse ja valitud funktsionaalühikute (nt toodetud sõidukid) jagatis |
Üksuse tasand |
Vesi |
Veestrateegia kasutuselevõtt vastavalt sellisele tunnustatud vahendile nagu CEO Water Mandate, mis sisaldab veenappuse hindamist Veekasutust mõõdetakse kohapeal tegevuskoha- ja protsessipõhiselt, võimaluse korral automatiseeritud tarkvara abil On kehtestatud heitvees olevate saasteainete vähendamise künnised, mis on suuremad kui õigusaktides sätestatud miinimumnõuded |
Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.4.1, 3.4.2 ja 3.4.3 |
15 |
Toimingute osakaal vett säästvate seadmete ja protsessidega moderniseeritud olemasolevates tegevuskohtades |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Toimingute arv vett säästvate seadmete ja protsessidega moderniseeritud olemasolevates tegevuskohtades toimingute koguarvust |
Üksuse tasand |
Vesi |
Kõik uued tegevuskohad on projekteeritud vett säästva sanitaartehnikaga ning vett säästvate seadmete moderniseerimine toimub järk-järgult kõigis olemasolevates tegevuskohtades |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.2 |
16 |
Vett säästvate seadmete ja protsessidega projekteeritud uute tegevuskohtade osakaal |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Vett säästvate seadmete ja protsessidega projekteeritud uute tegevuskohtade arv uute tegevuskohtade koguarvust |
Üksuse tasand |
Vesi |
Kõik uued tegevuskohad on projekteeritud vett säästva sanitaartehnikaga ning vett säästvate seadmete moderniseerimine toimub järk-järgult kõigis olemasolevates tegevuskohtades |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.2 |
17 |
Kogu ringlusse võetud vihma- või heitveest saadud vee kasutuse osakaal |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Üksuses kasutatud veekogus, mis on tootmisprotsessides ringlusse võetud vesi või vihmaveekogumissüsteemist kogutud vihmavesi |
Üksuse tasand |
Vesi |
Võimaluse korral võetakse vesi suletud ahelas ringlusse vähemalt 90 % taaskasutusmääraga 30 % kasutatud veest on saadud kogutud vihmaveest, üksnes piisavate sademetega piirkondades |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.3 |
18 |
Ökosüsteemi teenuste hindamise meetodite kohaldamine väärtusahelas |
jah/ei % väärtusahela katvusest |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad |
Kohaldatakse ökosüsteemi teenuste hindamist väärtusahelas. Lisaks saab arvutada selle väärtusahela osakaalu, mille puhul kohaldatakse ökosüsteemi teenuste hindamist |
Ettevõtte tasand |
Elurikkus |
Kogu väärtusahelas teostatakse kõrgetasemeline ökosüsteemi läbivaatus, millele järgneb ökosüsteemide üksikasjalikum läbivaatus tuvastatud suure riskiga piirkondades Koostöös kohalike sidusrühmade ja välisekspertidega on välja töötatud strateegiad tarneahela kindlaks tehtud prioriteetsete valdkondade probleemide leevendamiseks |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.5.1 |
19 |
Sidusrühmadega elurikkusega seotud probleemide lahendamiseks tehtavate projektide või koostööde arv |
# |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Saab jälgida elurikkuse käsitlemisega tegelevate kohalike sidusrühmade ja ekspertidega tehtavate erinevate koostööprojektide arvu |
Üksuse tasand |
Elurikkus |
On olemas põhjalik elurikkuse kava, et tagada selle süsteemne hõlmamine hindamise, seire ja teavitamise kaudu Tehakse koostööd ekspertide ja kohalike sidusrühmadega |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.5.2 |
20 |
Nende esimese tasandi (otseste) tarnijate osakaal, kes vastavad nõutud standarditele sise- või välisauditite kohaselt |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad |
Nende esimese tasandi (otseste) tarnijate osakaal (arvu või ostetud toodete väärtuse järgi), kes vastavad nõutud standarditele sise- või välisauditite kohaselt |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide |
Kõikidel peamistel tarnijatel peab ostulepingute sõlmimiseks olemas olema keskkonnajuhtimissüsteem Kõikides keskkonnamõjuga piirkondades on ostulepingutele kehtestatud keskkonnakriteeriumid Kõikidele otsetarnijatele saadetakse enesehindamise küsimustikud ning suure riskiga tarnijaid auditeerivad kolmandad isikud Otsetarnijaid arendatakse ja koolitatakse Nõuete rikkumise jaoks on kindlaks määratud täitemenetlused |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.6.1 |
21 |
Pakendijäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta |
kg funktsionaalühiku kohta |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad |
Tekitatud pakendijäätmete ja valitud funktsionaalühikute (nt toodetud sõidukid) jagatis |
Üksuse tasand |
Jäätmed |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.6.2 |
22 |
Peamiste tooteseeriate olelusringi hindamise läbiviimine kujundamis- ja arendamisotsuste toetamiseks |
jah/ei |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad |
Peamiste tooteseeriate olelusringi hindamine viiakse läbi kujundamis- ja arendamisotsuste toetamiseks |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide |
Olelusringi hindamine viiakse läbi põhitooteseeriate puhul vastavalt ISO 14040:2006 standarditele või samaväärsetele standarditele |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.6.3 |
23 |
Keskkonnanäitajate (CO2, energiatarbimine, reostus jne) paranemine põhitooteseeriate uute mudelite puhul eelmiste mudelitega võrreldes |
% |
Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad |
Keskkonnanäitajate (CO2, energiatarbimine, reostus jne) paranemine on kehtestatud põhitooteseeriate uute mudelite puhul eelmiste mudelitega võrreldes Kõnealune näitaja jälgib, kui paljud erinevad toote näitajad paranesid |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide |
Uute sõidukite keskkonnamõju pideva paranemise tagamiseks on seatud eesmärgid |
Parim keskkonnajuhtimistava 3.6.3 |
ROMUSÕIDUKITE KÄITLEMINE |
||||||||
24 |
Konkreetsete toodete või materjalide romusõidukite võrgustiku kaudu tagastamise määr (%) |
% (tagastatud/turule toodud toode või materjal) |
Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Romusõidukite võrgustike kaudu tagastatud konkreetsete toodete või materjalide koguse ja töödeldud romusõidukitelt saadud materjalide üldkoguse jagatis |
Ettevõtte tasand |
Jäätmed Materjalitõhusus |
On olemas koostöö- ja partnerlussuhted kohalike/riiklike organisatsioonidega |
Parim keskkonnajuhtimise tava 4.1.1 |
25 |
Kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutuselevõtt |
jah/ei |
Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Romusõidukeid käitlevas organisatsioonis on olemas sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem |
Ettevõtte tasand |
Jäätmed Materjalitõhusus |
Organisatsioonis on olemas sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem |
Parim keskkonnajuhtimise tava 4.2.1 |
26 |
Reostusohu kõrvaldamise kommertsmasina või samaväärselt toimiva seadme paigaldamine |
jah/ei |
Romusõidukite volitatud käitlusüksused |
Reostusohu kõrvaldamise kommertsseade või samaväärselt toimiv seade on paigaldatud üksusse |
Üksuse tasand |
Aastas tekitatud kogujäätmed |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 4.2.1 |
27 |
Olelusringi hindamise uuringute arvesse võtmine materjalide optimaalsete liikumisteede kindlakstegemiseks vastavalt kohalikele teguritele |
jah/ei |
Volitatud käitlusüksused |
Olelusringi hindamise uuringuid kasutatakse materjalide optimaalsete liikumisteede kindlaksmääramiseks (komponentide demonteerimine ja ringlussevõtt vs. järelpurustamisjäätmete ringlussevõtt), vastavalt kohalikele teguritele |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 4.2.2 |
(1) See teadus- ja poliitikaaruanne on üldsusele kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse veebisaidil aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_CarManufacturing.pdf. Käesolevas võrdlusdokumendis esitatud järeldused parimate keskkonnajuhtimistavade ja nende kohaldatavuse kohta, samuti kindlaks määratud konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad selles teadus- ja poliitikaaruandes avaldatud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.
(2) Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).
(4) EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti e kohaselt esitatakse keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannetega. Esitatakse andmed punktis C osutatud põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta“. IV lisa punktis C on öeldud: „Iga organisatsioon esitab igal aastal ka aruande keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud tulemuslikkuse kohta ning võtab vajaduse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente.“
(5) Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende rakendamiseks on kättesaadav JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_CarManufacturing.pdf. Lugejal palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada rohkem teavet mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(7) PVT-viitedokumendid: parima võimaliku tehnika viitedokumendid. Täpsem teave PVT-viitedokumentide sisu kohta ning mõistete, akronüümide ja dokumendi koodide täielik selgitus on esitatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli Euroopa büroo veebisaidil: http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/
(8) Metalltoodete tootmise sektori parimad keskkonnajuhtimistavad on hetkel kindlakstegemisel ning lisateave ja värskendused avaldatakse aadressil: http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/fab_metal_prod.html.
(9) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parimad keskkonnajuhtimistavad on hetkel kindlakstegemisel ning lisateave ja värskendused avaldatakse aadressil: http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/eeem.html.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1), nn patareidirektiiv.
(11) OEMid = algseadmete valmistajad, st sõiduki valmistajad autotööstuse kontekstis.
(12) ATFS = tegevusloaga töötlemiskojad, nagu on määratletud direktiivis 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta).
(13) Selle ja mitme muu näitaja puhul viitab termin „funktsionaalühik“ iga organisatsiooni valitud toote-, tegevusala või ressursikasutuse ühikule selle kajastamiseks, mis on konkreetsel juhul kõige olulisem (ja seda saab kohandada olenevalt tegevuskohast, käsitletud keskkonnaaspektist jne). Tööstuses funktsionaalühikutena kasutatavate tüüpparameetrite (tavaliselt arvutatakse vaatlusperioodi kohta, nt üks aasta) hulka kuuluvad nt:
— |
toodetud ühikute (sõidukite, mootorite, käigukastide, varuosade jne) arv, |
— |
käive eurodes, |
— |
lisandväärtus eurodes, |
— |
toodang kilogrammides, |
— |
täistööajale taandatud töötajate arv, |
— |
tööliste töötundide arv. |
(14) Kui on üksikasjalikult mõõdetud.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiviga 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3), ehk jäätmete raamdirektiiviga on kehtestatud jäätmete vähendamise ja käitlemise meetmete tähtsusjärjekord. Seda nimetatakse jäätmehierarhiaks. Selle kõige tähtsamaks osaks on jäätmete vältimine, millele järgneb jäätmete korduskasutamine, seejärel ringlussevõtt ja jäätmete selle osa (energia) taaskasutamine, mida ei saa vältida, korduskasutada ega ringlusse võtta. Jäätmete kõrvaldamist kaalutakse kõige lõpuks ja vaid siis, kui ühtki eelnimetatud võimalust ei saa kasutada.
(16) Selles parimas keskkonnajuhtimistavas ei ole konkreetselt käsitletud värvitöökodasid (kus on võimalik märkimisväärselt vett säästa), kuna olemasolevad suunised on saadaval asjaomastes PVT-viitedokumentides (STS, STM).
(17) Vt punkt 3.3.1.
(18) EMASi põhinäitajad on loetletud määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisas (punkti C alapunkt 2).
(19) Esitatud numbrid viitavad käesoleva dokumendi osadele.
18.1.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 17/94 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/63
19. detsember 2018
elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldava võrdlusdokumendi kohta, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 46 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peab komisjon koostama konkreetsete majandussektorite jaoks sektorite võrdlusdokumendid. Need dokumendid peavad hõlmama parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime [Termin on muutunud. Määruses (EÜ) nr 1221/2009 on kasutatud terminit „keskkonnategevuse tulemuslikkus“] näitajaid ning vajaduse korral tipptaseme võrdlusaluseid ja hindamissüsteeme, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed. Kui määrusega (EÜ) nr 1221/2009 loodud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis registreeritud või selles registreerimiseks valmistuvad organisatsioonid töötavad välja oma keskkonnajuhtimissüsteemi ja hindavad oma keskkonnatoimet nimetatud määruse IV lisa alusel koostatavas või ajakohastatavas keskkonnaaruandes, peavad nad võtma neid dokumente arvesse. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 1221/2009 on ette nähtud, et komisjon koostab töökava koos soovitusliku nimekirjaga prioriteetseks peetavatest sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ja sektoriülesed võrdlusdokumendid. Komisjoni teatises, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) alusel kehtestatavat töökava koos soovitusliku nimekirjaga sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ning sektoriülesed võrdlusdokumendid, (2) määrati elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektor kindlaks prioriteetse sektorina. |
(3) |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori võrdlusdokumendis tuleks käsitleda kõnealuste seadmete tootjate parimaid tavasid ning neile ettenähtud näitajaid ja võrdlusaluseid. Dokumendis tuleks sektori parimate keskkonnajuhtimistavadena kindlaks määrata konkreetsed meetmed, millega parandada kõnealuses sektoris tegutsevate ettevõtete üldist keskkonnajuhtimist kolmes põhivaldkonnas: tootmisprotsessid, tarneahela juhtimine ning meetmed, millega soodustatakse üleminekut ringluspõhisemale majandusele. |
(4) |
Et organisatsioonidel, tõendajatel ja muudel osalistel oleks piisavalt aega elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori võrdlusdokumendi kasutuselevõtuks valmistuda, peaks käesoleva otsuse kohaldamise kuupäev olema 120 päeva pärast otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva. |
(5) |
Käesolevale otsusele lisatud sektori võrdlusdokumendi koostamisel konsulteeris komisjon liikmesriikide ja muude sidusrühmadega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009. |
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas on esitatud elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 19. maist 2019.
Brüssel, 19. detsember 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
LISA
1. SISSEJUHATUS
Käesolev sektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (nn parimate tavade aruanne), (1) mille koostas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.
Õiguslik taust
Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), milles organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on süsteem kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001; (3) |
— |
määrusega (EÜ) nr 1221/2009. |
Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on sektorite võrdlusdokumentide väljatöötamine, mis on sätestatud artiklis 46. Sektori võrdlusdokumendis tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimistavad, keskkonnatoime näitajad konkreetsete sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.
Kuidas dokumenti mõista ja kasutada?
EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonna olukorda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas võrdlusdokumendis sektoripõhiseid suuniseid elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimatele tavadele.
Dokumendi koostas Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis Teadusuuringute Ühiskeskus, arutas läbi ja leppis kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimistavad, sektori keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk on eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.
Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.
Käesolev sektori võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, kes on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kavatsevad tulevikus EMASis registreeruda, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimistavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektoris tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad pöörata tähelepanu nii otsestele kui ka kaudsetele keskkonnaaspektidele ja otsivad teavet parimate keskkonnajuhtimistavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta, millega mõõta oma keskkonnatoimet, ning tipptaseme võrdlusaluste kohta.
Kuidas peaksid EMASi liikmeks olevad organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumenti arvesse kahel tasandil.
1. |
Keskkonnaülevaate tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b): peaksid organisatsioonid oma keskkonnaeesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi asjakohaseid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega. |
2. |
Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4):
|
Nad peaksid kirjeldama, kuidas on kasutatud asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid (mis näitavad parimate osalejate keskkonnatoime taset) meetmete ja tegevuse kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral prioriteetide seadmiseks, et keskkonnatoimet (veelgi) parandada. Samas ei ole parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine või kindlaks määratud tipptaseme võrdlusaluste järgimine kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku laadi tõttu hindavad organisatsioonid ise, kui otstarbekad on võrdlusalused ning kui teostatav parimate tavade rakendamine kulude ja kasu seisukohast.
Sarnaselt keskkonnatoime näitajatega peaks organisatsioon hindama parimate keskkonnajuhtimistavade ning tipptaseme võrdlusaluste vajalikkust ja rakendatavust kooskõlas organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega, samuti tehniliste ja finantsaspektidega.
Sektori võrdlusdokumendi elemente (näitajad, parimad keskkonnajuhtimistavad või tipptaseme võrdlusalused), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast vajalikuks, ei tule keskkonnaaruandes esitada ega kirjeldada.
EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavandab oma keskkonnatoime parandamist (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada ideid selle kohta, millised küsimused etapiviisilisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.
EMASi tõendajad kontrollivad, kas ja kuidas on organisatsioon võtnud arvesse sektori võrdlusdokumenti oma keskkonnaaruande koostamisel (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).
Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud tõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas on sektori võrdlusdokumenti kasutatud suunisena, mille abil määrata kindlaks näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.
Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamisel. Eelkõige ei nõua tõendajad eraldi põhjendust iga parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida on sektori võrdlusdokumendis nimetatud, kuid mida organisatsioon ei ole pidanud keskkonnaülevaate alusel vajalikuks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis oleksid edaspidi veel üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.
Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus
Käesolev dokument koosneb neljast peatükist. 1. peatükis tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, 2. peatükis määratakse kindlaks käesoleva sektori võrdlusdokumendi kohaldamisala. 3. peatükis kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid (5) ja antakse teavet nende rakendatavuse kohta. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Kõigi parimate keskkonnajuhtimistavade kohta ei olnud aga võimalik tipptaseme võrdlusaluseid kindlaks määrata, sest saada oli vähe andmeid või erinesid iga ettevõtte/tehase konkreetsed tingimused (toodetava elektri- ja elektroonikaseadme liik alates suurtest kodumasinatest kuni väikeste ja mikroelektrooniliste seadmeteni, sh ettevõtjalt ettevõtjale ja ettevõtjalt tarbijale toodetavad seadmed, samuti eri tootmisüksuste tootmisprotsesside mitmekesisus jne) sel määral, et tipptaseme võrdlusalus ei olnud mõttekas. Kui tipptaseme võrdlusalused on esitatud, ei ole need mõeldud eesmärkidena, mida kõik ettevõtted peavad saavutama, ega parameetritena, mille alusel võrrelda sektoris tegutsevate äriühingute keskkonnatoimet, vaid pigem võimalikke saavutusi iseloomustavate näitajatena, mis aitavad üksikutel äriühingutel tehtud edusamme hinnata ja motiveerivad neid oma keskkonnatoimet veelgi parandama. Viimasena esitatakse 4. jaos ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, nende juurde kuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.
2. KOHALDAMISALA
Käesolevas võrdlusdokumendis käsitletakse elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori keskkonnatoimet. Dokumendi sihtrühm on ettevõtted, kes tegutsevad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektoris, st kuuluvad Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) järgmiste koodide alla (vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile):
— |
26: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; |
— |
27: elektriseadmete tootmine; |
— |
28.12, 28.13: hüdrauliliste ja pneumaatiliste jõuseadmete ning muude pumpade ja kompressorite tootmine; |
— |
28.22: tõste- ja teisaldusseadmete tootmine; |
— |
28.23: kontorimasinate ja -seadmete tootmine. |
Käesolev võrdlusdokument hõlmab meetmeid, mida elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad saavad võtta, et parandada keskkonnatoimet elektri- ja elektroonikaseadmete kogu väärtusahelas, mis on kujutatud alloleval joonisel. Joonisel kujutavad nooled tähtsamaid materjalivooge väärtusahela eri osaliste vahel ning sõnadega „otsesed“ ja „kaudsed“ eristatakse tegevust, mille korral tootjal on olukorra üle täielik kontroll (otsesed keskkonnaaspektid), aspektidest, mis tulenevad koostööst kolmandate isikutega, kuid mida elektri- ja elektroonikaseadmete tootja saab mõistlikus ulatuses mõjutada (kaudsed keskkonnaaspektid).
Tähtsamad materjalivood elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise väärtusahelas
Käesolev võrdlusdokument on jaotatud kolme põhiossa (vt tabel 2–1), mis hõlmavad tootjate seisukohast peamisi elektri- ja elektroonikaseadmete väärtusaleha keskkonnaaspekte.
Tabel 2–1
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori võrdlusdokumendi ülesehitus ja peamised käsitletavad keskkonnaaspektid
Osa |
Kirjeldus |
Peamised käsitletavad keskkonnaaspektid |
||
|
Selles osas käsitletakse elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise põhitoimingutega seotud tegevust. |
Komponentide tootmine ja kokkupanek Lõpptoote kokkupanek Tehase varustussüsteemid Tootmispaiga haldus |
||
|
Selles osas käsitletakse elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate poolset tarneahela juhtimist. Keskendutakse meetmetele, mida sektoris tegutsevad ettevõtted saavad võtta, et hankida materjale kestlikult, asendada ohtlikud ained ja vähendada nende tarneahela mõju elurikkusele. |
Materjalide ja komponentide hankimine Suhtlemine tarnijatega ja nende haldamine Toote kavandamine |
||
|
Selles osas käsitletakse juhtimis- ja strateegilisi tavasid (nt kavandamispõhimõtete muutmine, toodete ümbertöötlemine või kestlikumate ärimudelite väljatöötamine), mida elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad saavad kasutusele võtta, et soodustada üleminekut ringluspõhisemale majandusele. |
Toote kavandamine/ärimudelite väljatöötamine Olelusringi lõpu haldamine |
Tabelis 2–2 loetletud keskkonnaaspektid valiti asjaomase sektori puhul üldjuhul kõige olulisemateks. Siiski tuleb konkreetsete ettevõtete hallatavaid keskkonnaaspekte hinnata juhtumipõhiselt.
Tabel 2–2
Käesolevas dokumendis käsitletavad olulisimad keskkonnaaspektid ja nendega seotud peamised keskkonnaprobleemid
Kõige olulisemad keskkonnaaspektid |
Seonduvad peamised keskkonnaprobleemid |
Komponentide tootmine ja kokkupanek |
Ressursitõhusus Vesi Jäätmed Õhku eralduvad saasteained Muld Energia ja kliimamuutused Ohtlikud ained Elurikkus |
Lõpptoote kokkupanek |
Energia ja kliimamuutused |
Tehase varustussüsteemid |
Ressursitõhusus Vesi Jäätmed Õhku eralduvad saasteained Energia ja kliimamuutused Elurikkus |
Tootmispaiga haldus |
Vesi Jäätmed Õhku eralduvad saasteained Muld Energia ja kliimamuutused Elurikkus |
Materjalide ja komponentide hankimine |
Ressursitõhusus Energia ja kliimamuutused Elurikkus |
Suhtlemine tarnijatega ja nende haldamine |
Ressursitõhusus Energia ja kliimamuutused Ohtlikud ained |
Toote kavandamine / ärimudelite väljatöötamine |
Ressursitõhusus Vesi Jäätmed Õhku eralduvad saasteained Energia ja kliimamuutused Ohtlikud ained |
Olelusringi lõpu haldamine |
Ressursitõhusus Jäätmed |
3. PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMISE SEKTORIS
3.1. Tootmisprotsessidega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad
See osa on mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele.
3.1.1. Energiatõhus puhasruumitehnoloogia
Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada puhasruumis võimalikult vähe energiat. Seda eesmärki saab saavutada järgmiste meetmetega:
— |
puhasruumi maht tehakse täpselt kindlaks ja valitakse vastava võimsusega seadmed. Kõigi seadmete puhul on eesmärk vähendada võimsust minimaalselt vajalikuni, v.a jahutustornid ja passiivsed komponendid (torud ja kanalid), mille võimsust võib energia säästmiseks suurendada. Kui need on võimsamad, toimib jahuti paremini ning on võimalik kasutada väiksemaid ventilaatoreid ja pumpasid; |
— |
vähendatakse puhasruumis ja selle ümbruses oleva surve erinevust ning kohandatakse õhu vooluhulka vastavalt vajadusele, et vähendada ventilaatorite elektrikasutust; |
— |
puhasruumi puhul on temperatuuri- ja suhtelise niiskuse lubatud muutumisvahemik suurem. Kui muutumisvahemik on suurem, kasutatakse sissepuhkeõhu jahutamiseks, eelsoojendamiseks ja kuivatamiseks vähem energiat; |
— |
seadistatakse väiksem pinnakiirus, (7) valides suurematele õhukäitlusüksustele väiksemad ventilaatorid, et õhk ringleks aeglasemalt; |
— |
tehakse kindlaks väikseim võimalik õhuvahetusmäär (Air Change Rate, ACR), vähendades puhasruumis soojuskoormust ja tolmuosakeste teket; |
— |
kasutatakse kõiki võimalusi, et vähendada puhasruumis tekkivat soojuskoormust ja kasutada tööseadmetes tekkinud heitsoojust. Salvestatud heitsoojusega saab näiteks soojendada sissepuhkeõhku; |
— |
kasutatakse väga tõhusaid komponente, nagu sagedusjuhtimisega ajamiga (Variable-Frequency Drive, VFD) ventilaatorimootoreid, pumpasid ja jahuteid, et paremini reageerida puhasruumis muutuvale koormusele; |
— |
välditakse puhasruumis tehtavate toimingute jaoks vajaliku vee liigset puhastamist, järgides nõutava puhasruumi klassifikatsioonile vastavaid tehnilisi nõudeid ja hoidudes kasutamast ülemäära suuri ohutusvarusid. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt rakendada kõik elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad, kes kasutavad puhasruume.
Uutes puhasruumides võib õhuvahetusmäär olla väiksem kui klassifikatsiooni kohaselt soovitatud õhuvahetusmäära vahemik, kuid samas tuleb tagada puhasruumi kvaliteedi nõuete täitmine ja neid kohandada. Olemasolevates puhasruumides võib õhuvahetuse vähendamiseks teha osakeste loendamisel põhinevat kontrolli ja pidevat seiret.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
Ei ole asjakohane. |
3.1.2. Energiatõhus jahutustehnoloogia
Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada jahutamisvajadust ning muuta tootmisprotsessides ja tootmisruumides kasutatavad jahutussüsteemid energiatõhusamaks. Seda eesmärki saab saavutada järgmiste meetmetega:
— |
hinnatakse kõigi selliste protsesside ja ruumide vajalikku temperatuuri, mille puhul on jahutamine vajalik, ning optimeeritakse seda; |
— |
kasutatakse kaskaad-jahutussüsteeme, jaotades olemasoleva jahutusahela kaht või rohkemat eri temperatuuri andvaks osaks; |
— |
kasutatakse loomuliku jahutuse tehnoloogiat. Võimalikud tehnoloogialahendused on otsejahutus, suunates õhuvoolu läbi jahedama välisõhu, vaba kuivjahutus, mille puhul ringlevat vett jahutatakse välisõhuga, ja vaba märgjahutus (jahutustornid); |
— |
sissevoolava ümbritseva õhu jahutamiseks ja kuivatamiseks kasutatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi; |
— |
kompressorjahutite asemel kasutatakse absorptsioonjahutustehnoloogiat. Tagastatud heitsoojust saab kasutada külmaaine soojuslikus kokkusurumistsüklis. |
Jahutuse energiatõhusamaks muutmise meetmeid saab üldiselt rakendada elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvates ettevõtetes.
Et oleks võimalik kasutada loomulikku jahutust, peab jahutussüsteemis tagasivoolava aine temperatuur olema välistemperatuurist kõrgem ja tootmispaigas peab välisalal olema piisavalt ruumi.
Absorptsioonjahutust saab kasutada, kui tootmispaigas või selle ümbruses on pidevalt kasutada heitsoojuse või taastuva soojusenergia allikas.
Väljapakutud meetmete majanduslik tasuvus sõltub suuresti aastaringse jahutuskoormuse olemasolust.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
Ei ole asjakohane. |
3.1.3. Energiatõhus jootmine
Parim keskkonnajuhtimistava on muuta sulatusjootmistoimingud energiatõhusamaks.
Olemasolevate jooteseadmete puhul on parim keskkonnajuhtimistava
— |
maksimeerida olemasolevate sulatusjootmisseadmete tootlikkust, et vähendada toodetud trükkplaadi ruutmeetri kohta kasutatud elektrikogust. Selleks tuleb optimeerida jootmisliini konveieri kiirust, säilitades aga samas vajaliku protsessivahemiku; |
— |
katta jooteseadmed isolatsiooniga. |
Uute jooteseadmete puhul on parim keskkonnajuhtimistava
— |
valida seadmed, mis on varustatud i) täiustatud toitehaldussüsteemiga (nt seadmel on oote- või puhkeolek), ii) paindliku jahutussüsteemiga, mis võimaldab vaheldumisi kasutada sisemist ja välist jahutusseadet ja tagastada heitsoojust, ning iii) vedela lämmastiku kasutamise jälgimise ja kontrolli täiustatud süsteemiga; |
— |
kasutada ventilaatorites vahelduvvoolumootorite asemel alalisvoolumootoreid, et mootorite kiirust saaks eraldi reguleerida. |
Olemasolevate ja uute jooteseadmete puhul on parim keskkonnajuhtimistava
— |
vältida vedela lämmastiku kasutamist vähem keeruliste tööde puhul, nt lihtsamates koostudes. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad rakendada elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad, kes teevad sulatusjootmist, kusjuures eriti asjakohane on see trükkplaatide tootmisel.
Uute jooteseadmetega seotud meetmed sobivad juhul, kui otsustatakse paigaldada uus sulatusjootmisliin. Investeeringutasuvus sõltub märkimisväärselt sellest, kuivõrd toodang suureneb ja toimivus paraneb, samuti hooldusvajadustest, mitte niivõrd energiasäästust.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
Ei ole asjakohane. |
3.1.4. Tööks kasutatavates kemikaalides leiduva vase kohapealne ringlussevõtt
Parim keskkonnajuhtimistava on eraldada elektrolüüsi teel vask trükkplaadi tootmisel tekkivatest söövitamisjääkidest. Nii on võimalik taaskasutada kvaliteetset vaske, vähendada kasutatava söövitusaine kogust ja korduskasutada vett.
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab rakendada trükkplaatide tootmisel. Selle tava majanduslik tasuvus sõltub aga suuresti tootmismahust ja seega taaskasutamiseks saada oleva kvaliteetse vase kogusest (nt rohkem kui 60 tonni vaske aastas). Veel üks piirav tegur kohapealse ringlussevõtusüsteemi jaoks on ruum, mida on vaja 50–80 m2, olenevalt seadmestikust ja puhvermahutite mahust. Süsteem ei pea siiski asuma otse söövitustööde juures.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
Ei ole asjakohane. |
3.1.5. Kaskaad-loputussüsteemid
Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada elektri- ja elektroonikaseadmete trükkplaatide tootmisega tegelevates ettevõtetes võimalikult vähe vett, paigaldades mitu vähemalt neljaastmelist kaskaad-loputussüsteemi.
Samuti on parim keskkonnajuhtimistava optimeerida veekasutust näiteks seeläbi, et loputusvannides kasutatava vee kogus määratakse konkreetsetele protsessidele kehtivate kvaliteedinõuete järgi ja loputusvannivett korduskasutatakse protsessi eri etappides.
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt rakendada trükkplaatide tootmisega tegelevad ettevõtted. Optimeerimismeetmed ja mitme vähemalt nelja astmega kaskaad-loputussüsteemi paigaldamine sobivad nii olemasolevatele kui ka uutele üksustele. Vähemalt nelja astmega kaskaad-loputussüsteemide puhul võib meetmeid takistada kasutada oleva ruumi suurus.
Viie astmega kaskaad-loputussüsteemid sobivad kõige paremini süsteemidele, milles kasutatakse suure tootlikkusega seadmeid või väga kontsentreeritud elektrolüüte, ja siinkohal tuleb silmas pidada järgmisi piiravaid tegureid:
— |
kui loputusvesi on väga kontsentreeritud, kasutatakse rohkem kemikaale ja vajatakse reoveekäitluse käigus toimuval deioniseerimisel pikemat setitamisaega; |
— |
loputusvanni vee soojendamine suurema pumpade arvu tõttu, mis toob kaasa suurema mikroobidega saastuse ohu; |
— |
mikroobidega saastust tuleb vähendada nõuetekohaste vee desinfitseerimise meetoditega. |
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.1.6. Perfluoroühendite heite minimeerimine
Parim keskkonnajuhtimistava on minimeerida pooljuhtide tootmise üksustes perfluoroühendite (perfluorocompounds, PFC) heide järgmiste meetmete abil:
— |
suure globaalse soojendamise eripotentsiaaliga PFC-gaasid asendatakse muude väiksema globaalse soojendamise eripotentsiaaliga gaasidega, nt C2F6 C3F8-ga keemilise aurustussadestuse (Chemical Vapour Deposition, CVD) kambri puhastamisel; |
— |
optimeeritakse CVD kambri puhastamise protsessi, et suurendada kasutatavate PFC-gaaside asendustegurit, vältimaks kasutamata PFC-gaaside eraldumist pärast kambri puhastamise protsessi. Selleks on vaja jälgida heidet ja kohandada tööparameetreid, nagu kambri rõhk ja temperatuur, plasma võimsust, puhastusgaasi vooluhulka ja gaaside vahekorda, kui kasutatakse PFC-gaaside segusid; |
— |
kasutatakse eemalasuva plasmaallikaga puhastustehnoloogiat, st kohapeal asuvate PFC-gaaside (nt C2F6 ja CF4) asemel kasutatakse eemalasuvat NF3. Selle protsessi käigus laguneb NF3 plasma toimel enne protsessikambrisse sisenemist ja seda kasutatakse seega tõhusamalt, nii et protsessikambrist eraldub pärast puhastamist väga vähe NF3; |
— |
paigaldatakse kasutuskohal rakendatav (point-of-use, POU) heitevähendamistehnika, nt vaakumpumba järele paigaldatav põleti-puhasti või vaakumpumba ette paigaldatav väike plasmaallikas, mida kasutatakse plasmasöövitusel tekkiva PFC-heite vähendamiseks. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt rakendada PFC-gaase kasutavates pooljuhtide tootmise üksustes. Konkreetseid meetmeid, mida saab üksuses võtta, tuleb hinnata juhtumipõhiselt.
Protsessi optimeerimine on sobiv ja võib olla tulemuslik meede nii olemasolevates üksustes kui ka uutes CVD kambrites. See on ainus meede, mis aitab ka kulusid säästa, sest võimaldab vähendada gaasitarbimist ja suurendada tootlikkust.
PFC-gaaside asendamine ei ole sageli tehniliselt otstarbekas, eriti plasmasöövituse puhul.
Eemalasuva plasmaallikaga puhastustehnoloogiat, milles kasutatakse NF3, saab tootmisüksustes üldiselt rakendada. See võib aga nõuda tootmisseadmete väljavahetamist. Seega on see meede otstarbekam, kui ehitatakse uus tootmisüksus või on tarvis vanad tootmisseadmed välja vahetada.
Mis puutub kasutuskohal rakendatavasse heitevähendamistehnikasse, siis on põleti-puhasti-süsteemid levinumad kui kasutuskohal rakendatav plasmal põhinev heitevähendamisseade. Puhastisüsteemide kasutamist piiravad tegurid võivad olla ruum, olemasolev taristu ja kulud. Üks plasmal põhinevate heitevähendamisseadmete peamisi puudusi on nende väike töötlemisvõimsus.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
|
3.1.7. Suruõhu otstarbekas ja tõhus kasutamine
Parim keskkonnajuhtimistava on elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatel vähendada suruõhu kasutamisest tootmisprotsessides tulenevat energiatarbimist, võttes järgmisi meetmeid:
— |
selgitatakse välja ja hinnatakse, kuidas suruõhku kasutatakse. Kui osa suruõhust kasutatakse ebatõhusalt või ebasobivalt, võivad muud tehnoloogilised lahendused olla otstarbekamad või tõhusamad. Kui teatava kasutusotstarbe puhul kaalutakse pneumotööriistade väljavahetamist elektriliste tööriistade vastu, tuleb seda võimalust nõuetekohaselt hinnata, pidades silmas mitte üksnes energiatarbimist, vaid kõiki keskkonnaaspekte ja ka kasutusotstarbega kaasnevaid erivajadusi; |
— |
suruõhusüsteemi optimeeritakse järgmiselt:
|
Selle parima keskkonnajuhtimistava meetmeid saab üldiselt rakendada kõigis elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvates ettevõtetes, kus kasutatakse suruõhku.
Soojustagastuse puhul peab olema võimalik soojust pidevalt tootmisprotsessides kasutada, et saavutada vastav energia- ja kulusääst.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.1.8. Elurikkuse kaitse ja suurendamine
Parim keskkonnajuhtimistava on koostada tegevuskava, mille alusel kaitsta ja suurendada tootmisüksustes ja nende ümbruskonnas elurikkust, ning seda kava rakendada ja see korrapäraselt läbi vaadata. Tegevuskava võib sisaldada näiteks järgmisi meetmeid:
— |
puude istutamine või kohalike liikide tagasiviimine halvenenud seisundiga looduskeskkonda; |
— |
taimestiku ja loomastiku vaatlemine, et dokumenteerida ja jälgida elurikkuse seisukorda konkreetsel alal; |
— |
tootmisüksuses oleval avamaal looduse taastamine; |
— |
biotoopide loomine, et tekitada uusi elupaiku; |
— |
töötajate, nende lähedaste ja kohalike kogukondade kaasamine elurikkusega seotud projektidesse. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt rakendada kõik elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.1.9. Taastuvenergia kasutamine
Parim keskkonnajuhtimistava on elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvatel ettevõtetel kasutada oma tööprotsessides taastuvenergiat, tehes järgmist:
— |
ostetakse tõendatult täiendavat taastuvelektrit või toodetakse ise elektrit taastuvatest energiaallikatest; |
— |
toodetakse ise soojust taastuvatest energiaallikatest. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt rakendada kõik sektoris tegutsevad ettevõtted.
Ise toodetud või ostetud taastuvelektrit on võimalik kasutada kõigil puhkudel.
Taastuvatest energiaallikatest saadud soojust on seevastu raskem elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise protsessidesse lõimida, sest need on keerukad, vaja on kõrget temperatuuri ning mõnel juhul ei sobi soojusnõudlus kokku taastuva soojusenergia saadavuse hooajalisusega.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
Ei ole asjakohane. |
3.1.10. Optimeeritud jäätmekäitlus tootmisüksustes
Parim keskkonnajuhtimistava on elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatel koostada ja ellu viia jäätmekäitlusstrateegia, milles seatakse esikohale muud käitlusviisid kui kõigi tootmisüksustes tekkinud jäätmete kõrvaldamine ning milles järgitakse jäätmehierarhiat (9). Strateegia peab hõlmama nii ohtlike jäätmete kui ka tavajäätmefraktsioone, sisaldama edasipüüdlikke parandamiseesmärke ja nägema ette nende saavutamise jälgimise, samuti tuleb selles käsitleda tööstuses koostöö tegemise võimalusi.
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt rakendada kõik elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvad ettevõtted.
Tulemuslikku koostööd tööstuses võib piirata asjaolu, et ettevõtted peavad omavahel suhtlema ja tegevust kooskõlastama, st neil puuduvad muidu teadmised ja arusaam teiste äriühingute tegevusest ning seega võimalikest viisidest, kuidas jäätmeid ja kõrvalsaadusi kasutada.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
|
3.2. Tarneahela juhtimisega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad
See osa on mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele ning selles käsitletakse nende tarneahelaga seotud tavasid.
3.2.1. Ohtlike ainete kulutõhusaks ja keskkonnahoidlikuks asendamiseks kasutatavad hindamisvahendid
Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada võrdlusvahendeid, et teha kindlaks ostetud materjalides sisalduvad ohtlikud ained ja hinnata nende asendamise võimalusi. Tootjad kasutavad ainete väljaselgitamiseks tarnijatelt saadud teavet, mis on ideaaljuhul esitatud täieliku materjalideklaratsiooni või vastavusdeklaratsiooni kujul. Hindamisel on kolm põhietappi:
— |
selgitatakse välja, kas asjaomane aine on väga ohtlik aine (REACH-määruse kandidaatainete loetelu põhjal) või piiratud kasutusega aine (10) vastavalt ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivile, misjuhul on asendamine väga tähtis; |
— |
selgitatakse välja asjaomase aine klassifikatsioon ohutuskaardi alusel ja seda kinnitatakse ohtlike ainete andmebaasi andmetega võrdlemise teel; |
— |
teatavate konkreetsete ainete, nagu teatavate ftalaatide ja halogeenitud leegiaeglustite parimate alternatiivide uurimiseks kasutatakse peale eelnimetatu veel muud hindamisvahendit. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt rakendada kõik sektoris tegutsevad ettevõtted. Küll aga võib VKEdel puududa piisav mõjujõud, et nõuda paljudelt tarnijatelt täielikke materjalideklaratsioone, kuigi sel juhul võivad nad küsida tarnijate vastavusdeklaratsioone, mida täiendavad laborikatsetulemused.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.2.2. Tarneahelast tulenevate kasvuhoonegaaside heite avalikustamine ja selle kohta eesmärkide seadmine
Parim keskkonnajuhtimistava on hinnata tunnustatud standardite alusel kõiki otseseid ja kõige olulisemaid kaudseid kasvuhoonegaaside (KHG) heiteid (kõik 1. ja 2. valdkonna ning kõige olulisemad 3. valdkonna alla kuuluvad heited) (11) ning need korrapäraselt avalikustada. Hindamistulemuste põhjal on parim keskkonnajuhtimistava seada nende otseste ja kaudsete KHG heidete vähendamise eesmärgid ning tõendada tegelikult vähendatud KHG heite absoluutset ja/või suhtelist kogust ja avaldada neid koguseid korrapäraselt.
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad rakendada kõik sektoris tegutsevad ettevõtted. 3. valdkonna alla kuuluva heite arvutamisel esinevad siiski teatavaid piiranguid, mis tulenevad elektri- ja elektroonikaseadmete väärtusahelate keerukusest.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.2.3. Olelusringi hindamine
Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada olelusringi hindamist, et sellele tuginedes teha otsuseid strateegilisel planeerimisel (makrotasand), toodete, käitiste ja protsesside kavandamisel ja planeerimisel (mikrotasand) ning ettevõtte keskkonnatoime jälgimisel (arvepidamine). Kõnealuses tööstusharus on keskkonnatoime parandamiseks kõige sobivam hinnata olelusringi tootesarja ulatuses, mis võimaldab seada olelusringi hindamisel põhinevad parandamiseesmärgid tootesarja kohta.
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt rakendada kõik elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvad ettevõtted, eriti suurettevõtjad.
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul võivad sisemised ressursid ja olelusringi hindamise keerukus olelusringi hindamist raskendada. Neid probleeme võivad aga leevendada olelusringi hindamise lihtsustatud vahendid ja üldkasutada olevad andmebaasid.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.2.4. Elurikkuse kaitse ja suurendamine elektri- ja elektroonikaseadmete tarneahela ulatuses
Parim keskkonnajuhtimistava on koostada programm, mille alusel käsitletakse tarneahela toodete ja tarneahela ulatuses toimuva tegevuse mõju elurikkusele, ning rakendada seda programmi.
Selgitades kõigepealt välja tarneahela kaudu saadud tooted ja materjalid ning nende asjakohase mõju elurikkusele, saab koostada hankejuhised ja -nõuded, et teha muudatusi seoses elurikkust rohkem mõjutada võivate toodete ja komponentidega.
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad rakendada kõik elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvad ettevõtted.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||||||
|
|
3.3. Parimad keskkonnajuhtimistavad, millega soodustatakse üleminekut ringluspõhisemale majandusele
See osa on mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvatele ettevõtetele ning selles käsitletakse juhtimis- ja strateegilisi tavasid, millega soodustatakse üleminekut ringluspõhisemale majandusele.
3.3.1. Strateegilised juhised ringmajandust võimaldavate toodete kavandamise kohta
Parim keskkonnajuhtimistava on rakendada tegevuspõhimõtet, millega tagatakse, et toodete kavandamise protsessis võetakse süstemaatiliselt arvesse kõiki eri keskkonnaaspekte, eriti üleminekut ringmajandusele. See tegevuspõhimõte põhineb järgmisel:
— |
seatakse toodete keskkonnatoime parandamise eesmärgid kas ettevõtte tasandil (üldeesmärgid kõigi toodete kohta) või konkreetsete toodete tasandil; eesmärgid peavad olema selged, hästi määratletud ja ettevõttes tehtud, et kõigi tasandite töötajad oleksid neist teadlikud; ringmajandusega seotud eesmärgid võib olenevalt tootest seada vastupidavuse, parandatavuse, ajakohastatavuse ja ringlussevõetavuse kohta, mis kõik sõltuvad suuresti kavandamisest; |
— |
kavandamisprotsessis võetakse arvesse märkusi ja tagasisidet, mis on saadud toote tootmisega, kasutamisega ja olelusringi lõpu haldamisega seotud eri üksustelt ning mõnel juhul ka välistelt sidusrühmadelt; |
— |
ettevõttes luuakse suhtumine, et uute toodete kavandite kirjeldusi aitavad luua kõik. |
Seda võib teha ühel või mõlemal järgmisel meetodil:
— |
ettevõtte tasandil kehtestatakse uute toodete kavandamiseks ettevõttesisene keskkonnastandard, mis sisaldab kindlaksmääratud üldeesmärke ja nõudeid, mida täiustatakse pidevalt, tuginedes organisatsiooni eri üksustest saadud tagasisidele; kui alustatakse konkreetse toote kavandamist, koostatakse nende põhjal sellele tootele kavandispetsifikatsioonid; |
— |
iga toote kavandamiseks luuakse valdkondadevaheline kavandamiskomitee või juhtrühm, kus osalevad kõigi toote tegeliku kavandamise eri etappidega vahetult seotud asjakohaste üksuste esindajad. |
Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad rakendada kõik elektri- ja elektroonikaseadmeid tootvad ettevõtted.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.3.2. Lõimitud tooteteenuse pakkumine
Parim keskkonnajuhtimistava on elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatel pakkuda lõimitud tooteteenust (Integrated Product Service Offerings, IPSO) nii ettevõtjalt ettevõtjale kui ka ettevõtjalt tarbijale mõeldud toodete puhul, liikudes toodete kavandamiselt ja müümiselt paremat funktsionaalset toimimist ja keskkonnatoimet võimaldava tooteteenussüsteemi pakkumisele. Näiteks loob lõimitud tooteteenuse pakkumine tootjatele stiimuli tagada toodete vastupidavus või võimaldada toodete tagasivõttu, et need uuesti kasutusele võtta või edasiseks kasutamiseks remontida.
Lõimitud tooteteenuse pakkumine sobib eriti hästi suurte kapitalikuludega ja pika kasuliku tööeaga elektri- ja elektroonikaseadmete jaoks.
Vähem sobib see kasutamiseks väikeste ostukulude, odavatest materjalidest koosnevate või märkimisväärse suuruse/massiga elektriliste kodumasinate puhul (nt tagasivõtt ei ole otstarbekas, kui majanduslik/tehniline väärtus on veokuludega võrreldes liiga väike).
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
|
3.3.3. Kasutatud toodete ümbertöötlemine või kvaliteetne remontimine
Parim keskkonnajuhtimistava on vältida jäätmeteket, töödeldes ümber või remontides kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed ning tuues need turule korduskasutamiseks. Ümbertöödeldud või remonditud tooted on vähemalt sama kvaliteetsed kui esmakordse turulelaskmise ajal ning neil on asjakohane garantii.
See tava sobib eriti hästi keskmiselt või väga kapitalimahukate toodete jaoks.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
|
3.3.4. Ringlussevõetud plasti sisalduse suurendamine elektri- ja elektroonikaseadmetes
Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel rohkem ringlussevõetud plasti, vajaduse korral vastavalt nõutavatele materjaliomadustele. Selleks võib suletud ahelas ringlusse võtta plastitootmisjääke või oma toodetud toodetest pärit tarbimisjärgset plasti või osta tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud ringlussevõetud plasti (avatud ahelas ringlussevõtmine).
See parim keskkonnajuhtimistava sobib paljude elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel kasutatavate polümeeride jaoks. Ringlussevõetud plastiga saab asendada toorplasti juhul, kui on võimalik järgida nõutavaid materjalispetsifikatsioone.
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||
|
Ei ole asjakohane. |
4. SOOVITUSLIKUD SEKTORI KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD
Järgmises tabelis on esitatud teatavad tähtsaimad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori keskkonnatoime põhinäitajad, nendega seotud võrdlusalused ja viited asjakohastele parimatele keskkonnajuhtimistavadele. Need moodustavad kõigi 3. peatükis nimetatud näitajate kogumi.
Tähtsaimad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektoris
Näitaja |
Tavaühik |
Peamine sihtrühm |
Lühikirjeldus |
Soovituslik seire miinimumtase |
EMASi vastav põhinäitaja (12) |
Tipptaseme võrdlusalus |
Vastav parim keskkonnajuhtimistava (13) |
Tootmisprotsessidega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad |
|||||||
Puhasruumis trükkplaadi tootmisel kasutatud energia |
kWh/m2 |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Puhasruumis trükkplaadi tootmisel kasutatud energia töödeldud trükkplaadi pinnaühiku kohta. |
Tootmisüksus |
Energiatõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.1 |
Puhasruumis pooljuhtide ja/või integraallülituste tootmisel kasutatud energia |
kWh/m2 |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Puhasruumis pooljuhtide ja/või integraallülituste tootmisel kasutatud energia töödeldud pooljuhtide ja/või integraallülituste pinnaühiku kohta. |
Tootmisüksus |
Energiatõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.1 |
Õhuvahetusmäär (ACR) |
Korda tunnis |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Puhasruumis õhu vahetamise sagedus. |
Tootmisüksus |
Energiatõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.1 |
Süsteemi jahutustegur (COSP) |
kWh jahutusvõimsust kWh kasutatud võimsuse kohta |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Jahutussüsteemi kasuliku jahutusvõimsuse ja jahutussüsteemis kasutatud elektrivõimsuse suhe. Selle suhtarvu leidmisel kasutatud nimetaja hõlmab ka lisaseadmete (nt pumpade) kasutatud võimsust. |
Tootmispaik |
Energiatõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.2 |
Energia kogutarve töödeldud trükkplaadi pinnaühiku kohta |
kWh trükkplaadi ruutmeetri kohta |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Trükkplaatide töötlemiseks vajalik energia jagatud töödeldud trükkplaatide pindalaga. |
Tootmisüksus |
Energiatõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.3 |
Lämmastikutarbimine töödeldud trükkplaadi pinnaühiku kohta |
kg lämmastikku töödeldud trükkplaadi ruutmeetri kohta |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Jootmisel tarbitud lämmastiku kogus jagatud toodetud trükkplaatide kogupindalaga. |
Tootmisüksus |
Materjalitõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.3 |
Söövitusest ringlusse võetud vase kogus |
tonni aastas |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Söövitusest kohapeal ringlusse võetud vase mass aastas. |
Tootmispaik |
Materjalitõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.4 |
Vee kogutarbimine tootmistehases |
liitrit toodetud trükkplaadi ruutmeetri kohta |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Tootmistehases tarbitud vee üldkogus jagatud toodetud trükkplaatide pindalaga. |
Tootmispaik |
Vesi |
Vähemalt 50 % loputusseadmetest on varustatud nelja või rohkema astmega kaskaad-loputussüsteemiga. |
3.1.5 |
Perfluoroühendite normaliseeritud heide |
CO2-ekvivalentkilogrammi ruutsentimeetri kohta |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Tootmispaiga perfluoroühendite heitest tulenev globaalse soojendamise potentsiaal jagatud toodetud vahvlite pindalaga. |
Tootmispaik |
Heide |
Uutes pooljuhtide tootmise üksustes või oluliselt rekonstrueeritud üksustes on perfluoroühendite normaliseeritud heide väiksem kui 0,22 CO2-ekvivalentkilogrammi ruutsentimeetri kohta. |
3.1.6 |
Suruõhusüsteemi elektrikasutus lõppkasutuskohas mõõdetud suruõhu mahu ühiku kohta |
kWh/m3 |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Suruõhusüsteemi elektrikasutus (sh kompressorite, kuivatite ja abiajamite energiakasutus) standardrõhul ja standardtemperatuuril mõõdetud kuupmeetri õhu tarnimiseks suruõhuna. |
Tootmispaik |
Energiatõhusus |
Suruõhusüsteemi elektrikasutus on väiksem kui 0,11 kWh kohaletoimetatud suruõhu kuupmeetri kohta suurtes käitistes, mis töötavad ülerõhuga 6,5 bar ning milles mahuline vooluhulk on arvutatud rõhule 1 013 mbar ja temperatuurile 20 oC ja rõhu hälbed ei ületa rõhku 0,2 bar. |
3.1.7 |
Õhulekkeindeks |
Number |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Õhulekkeindeks, arvutatuna olukorras, kus kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud, on iga kompressori puhul summa, mis on saadud selle kompressori tööaja ja võimsuse korrutise jagamisel süsteemi kuuluvate kompressorite kogu ooteolekuaja ja kogu nimivõimsusega. Selle valem on
kus: ti(cr) on ajavahemik (minutites), mille jooksul kompressor töötab, kui kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud (suruõhusüsteemi ooteolekuaeg); Ci(cr) on sellise kompressori võimsus (Nl/min), mis lülitub sisse ajavahemikuks ti(cr), mil kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud; t(sb) on kogu aeg (minutites), mille jooksul on paigaldatud suruõhuseadmed ooteolekus; C(tot) on kõigi süsteemi kuuluvate kompressorite nimivõimsuste (Nl/min) summa. |
Tootmispaik |
Energiatõhusus |
Jaotusvõrgu rõhk püsib pärast kõigi õhku tarbivate seadmete väljalülitamist stabiilsena ja (ooteolekus) kompressorid ei lülitu tööseisundisse. |
3.1.7 |
Kõigis tootmisüksustes rakendatakse ala elurikkuse tegevuskava |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas kõigis tootmisüksustes on tootmispaiga jaoks kasutusel elurikkuse tegevuskava. |
Tootmispaik |
Elurikkus |
Kõigis tootmisüksustes rakendatakse elurikkuse tegevuskava, et kaitsta ja soodustada konkreetses tootmispaigas elurikkust (taimestikku ja loomastikku). |
3.1.8 |
Taastuvatest energiaallikatest pärit elektri (enda toodetud või tõendatud täiendava elektri) osa kogu kasutatud elektrist |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Taastuvatest energiaallikatest enda toodetud või ostetud taastuvelektri kogus jagatud tootmispaigas kasutatud elektri üldkogusega. Ostetud taastuvelektrit võetakse selles näitajas arvesse vaid siis, kui on tõendatud, et see on täiendav (st seda ei ole arvesse võetud muu organisatsiooni arvestuses ega võrgu elektriallikate jaotuses). |
Tootmispaik |
Energiatõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.9 |
Taastuvatest energiaallikatest pärit soojuse osa kogu kasutatud soojusest |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Taastuvatest energiaallikatest (nt päikese soojusenergia, geotermiline, biomass) pärit soojusenergia jagatud tootmispaigas kasutatud summaarse soojusenergiaga |
Tootmispaik |
Energiatõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.1.9 |
Tootmistehastes tekkinud selliste jäätmete määr, mille kõrvaldamist on välditud |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või jäätmete energiakasutuseks saadetud jäätmete mass jagatud tootmispaigas tekkinud jäätmete üldkogusega. Selle näitaja võib arvutada eraldi ohtlike ja tavajäätmete kohta ja/või jäätmevoo kõige tähtsamate materjalide, nt vanametalli ja polümeeride kohta. |
Tootmispaik |
Jäätmed |
Ettevõtte kõigi tootmistehaste keskmine selliste jäätmete määr, mille kõrvaldamist on välditud, on 93 %. |
3.1.10 |
Selliste tootmispaikade osa, kus on kasutusel jäätmekäitlusstrateegia |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja jaoks jagatakse selliste tootmispaikade arv, kus on kasutusel jäätmekäitlusstrateegia (käesoleva parima keskkonnajuhtimistava kirjelduses esitatud elementide põhjal), ettevõtte tootmispaikade koguarvuga. Kui ettevõttel on vaid üks tootmispaik, võib selle tootmispaiga kohta esitada näitaja vormis „jah/ei“. |
Tootmispaik |
Jäätmed |
Ettevõtte kõigis tootmispaikades on kasutusel jäätmekäitlusstrateegia. |
3.1.10 |
Tarneahela juhtimisega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad |
|||||||
Täieliku materjalideklaratsiooni esitanud tarnijate osa |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitajaga mõõdetakse, kui suur protsendiline osa kõigist tarneahelakuludest on seotud täieliku materjalideklaratsiooni esitanud tarnijatega. |
Tootmispaik |
Elurikkus Materjalitõhusus |
Kõigile (tarneahelakulude protsendilise osa poolest) peamistele tarnijatele on kehtestatud nõue esitada täielik materjalideklaratsioon. |
3.2.1 |
Tunnustatud standardmeetodil arvutatud KHG heide avaldatakse korrapäraselt (nt igal aastal) |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas ettevõtte KHG heide (sh 1. ja 2. valdkonna ning kõige olulisemad 3. valdkonna alla kuuluvad heitkogused) arvutatakse tunnustatud standardmeetodil ja avaldatakse korrapäraselt. |
Ettevõte |
Heide |
KHG heide (sh 1. ja 2. valdkonna ning kõige olulisemad 3. valdkonna alla kuuluvad heited) arvutatakse tunnustatud standardmeetodil ja avaldatakse korrapäraselt. |
3.2.2 |
Tegelikult vähendatud KHG heite tõendatud absoluutne ja/või suhteline kogus avalikustatakse korrapäraselt (nt igal aastal) |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas ettevõte avalikustab korrapäraselt oma tegelikult vähendatud tõendatud KHG heitkoguse. |
Ettevõte |
Heide |
Tegelikult vähendatud KHG heite absoluutne ja/või suhteline kogus tõendatakse ja avalikustatakse korrapäraselt. |
3.2.2 |
Ettevõtte keskkonnastrateegia hõlmab olelusringi hindamist vastavalt ISO standarditele 14040 ja 14044 ning uute ja ümberkujundatud toodete arendamise kohta oluliste otsuste tegemisel kasutatakse olelusringi hindamist |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas ettevõtte keskkonnastrateegia hõlmab olelusringi hindamist ning kas seda hindamist võetakse arvesse uute ja ümberkujundatud toodete arendamise kohta oluliste otsuste tegemisel. |
Ettevõte |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide |
Olelusringi hinnatakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele ISO 14040 ja 14044. Ettevõte hindab uute ja ümberkujundatud toodete olelusringi ning tulemusi kasutatakse süstemaatiliselt tootearendusvalikute tegemisel. |
3.2.3 |
Elurikkusele avalduva mõju hindamise põhjal kõige olulisemaks peetud toodete ja materjalide kohta koostatakse hankejuhised ja -nõuded |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas selliste tarneahela kaudu saadud toodete ja materjalide jaoks, mis on neist elurikkusele tuleneva mõju korrapärase hindamise põhjal kindlaks tehtud kõige olulisemate toodete ja materjalidena, koostatakse hankejuhised ja -nõuded. |
Ettevõte |
Elurikkus |
Ettevõte rakendab programmi, mille alusel hinnatakse tarneahela kaudu saadud toodete ja materjalide mõju elurikkusele korrapäraselt ning saadud tulemusi kasutatakse kõige olulisemate toodete ja materjalide kohta hankejuhiste ja -nõuete koostamiseks. |
3.2.4 |
Parimad keskkonnajuhtimistavad, millega soodustatakse üleminekut ringluspõhisemale majandusele |
|||||||
Uute toodete kohta on seatud ringmajandusega seotud eesmärgid |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas uute toodete või tooterühmade kohta on seatud ringmajandusega seotud eesmärgid. |
Ettevõte |
Materjalitõhusus |
Ettevõte on võtnud kasutusele uusi tooteid käsitlevad ringmajandusega seotud eesmärgid ja tulemusliku tootekavandamisprotsessi, millega tagada nende saavutamine. |
3.3.1 |
Selliste toodete või komponentide osa (arvu või tulu järgi), mille puhul rakendatakse kavandamis- või ümberkujundamistsükleid, milles käsitletakse selgesõnaliselt ringmajanduse eri käsitlusi |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selliste toodete või komponentide arv, mille puhul rakendatakse kavandamis- või ümberkujundamistsükleid, milles käsitletakse selgesõnaliselt ringmajanduse eri käsitlusi, jagatud ettevõttes valmistatud toodete või komponentide koguarvuga. |
Ettevõte |
Materjalitõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.3.1 |
Rakendatakse lõimitud tooteteenuse pakkumise mudelit, millega tagatakse keskkonnakasu |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil jälgitakse, rakendatakse lõimitud tooteteenuse pakkumise mudelit, mille eesmärk on parandada toodete keskkonnatoimet. |
Ettevõte |
Materjalitõhusus |
Ettevõte rakendab lõimitud tooteteenuse pakkumise põhimõtet, tagades, et see aitab pidevalt parandada pakutava tooteteenuse keskkonnatoimet. |
3.3.2 |
Lõimitud tooteteenuse pakkumise raames kliendi ruumidesse paigaldatud toodete tagasivõtu määr tootekategooriate kaupa |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja all esitatakse selliste toodete osa protsentides, mis on lõimitud tooteteenuse pakkumise mudeli raames kliendi ruumidesse paigaldatud ja tootja poolt tagasi võetud, et need uuesti kasutusele võtta või edasiseks kasutamiseks remontida. |
Ettevõte |
Materjalitõhusus |
100 % tagasivõtumäär tarbimisjärgsete seadmete puhul, mida hõlmab rendileping, ja 30 % remontimismäär. |
3.3.2 |
Korduskasutatud seadmete osa kõigist lõimitud tooteteenuse pakkumise raames paigaldatud seadmetest |
% |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja jaoks jagatakse korduskasutatud seadmete arv ettevõtte poolt tooteteenuse pakkumise mudeli raames paigaldatud seadmete koguarvuga. |
Ettevõte |
Materjalitõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.3.2 |
Kasutatakse olelusringi hindamist tõendamaks, et ümbertöötlemine või remontimine toob keskkonnaalast puhaskasu, sh võttes arvesse uute tootemudelite paremat energiatõhusust |
jah/ei |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas kasutatakse olelusringi hindamist, et tõendada ümbertöötlemise või remontimise keskkonnaalast puhaskasu. |
Ettevõte |
Materjalitõhusus |
Kasutatakse olelusringi hindamist tõendamaks, et ümbertöötlemine või remontimine toob keskkonnaalast puhaskasu, sh võttes arvesse uute tootemudelite paremat energiatõhusust. |
3.3.3 |
Tootmisel kasutatud sellise plasti üldkogus, mis on tootmises tekkinud jäätmetest ringlusse võetud |
tonnides |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel kasutatud sellise plasti mass, mis on tootmises tekkinud jäätmetest ringlusse võetud. |
Tootmispaik/ettevõte |
Materjalitõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.3.4 |
Tootmisel kasutatud sellise plasti üldkogus, mis on tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud |
tonnides |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad |
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel kasutatud sellise plasti mass, mis on tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud. |
Tootmispaik/ettevõte |
Materjalitõhusus |
Ei ole asjakohane |
3.3.4 |
(1) See teadus- ja poliitikaaruanne on üldsusele kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse veebisaidil aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_EEE_Manufacturing.pdf. Sektori võrdlusdokumendis sisalduvad järeldused parimate keskkonnajuhtimistavade ja nende rakendatavuse kohta ning selles kindlaks tehtud valdkondlikud keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad teadus- ja poliitikaaruandes dokumenteeritud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.
(2) Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis ( EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).
(4) EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti e kohaselt esitatakse keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannetega. Esitatakse andmed punktis C osutatud põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta“. IV lisa punktis C on öeldud: „Iga organisatsioon esitab igal aastal ka aruande keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud tulemuslikkuse kohta ning võtab vajaduse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente.“
(5) Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende tavade rakendamiseks on kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_EEE_Manufacturing.pdf. Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta rohkem teavet.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(7) Pinnakiirus on kiirus, millega õhk liigub läbi õhukäitlusüksuse filtri pinna või soojendus-/jahutusspiraali pinna.
(8) Õhulekkeindeks, arvutatuna olukorras, kus kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud, on iga kompressori puhul summa, mis on saadud selle kompressori tööaja ja võimsuse korrutise jagamisel süsteemi kuuluvate kompressorite kogu ooteolekuaja ja kogu nimivõimsusega:
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiviga 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3), ehk jäätmete raamdirektiiviga, on kehtestatud jäätmete vähendamise ja käitlemise meetmete tähtsusjärjekord. Seda nimetatakse jäätmehierarhiaks. Tähtsaim on jäätmeteket vältida, seejärel jäätmeid korduskasutada, seejärel neid ringlusse võtta ja lõpuks seda osa jäätmetest, mida ei ole võimalik vältida, korduskasutada ega ringlusse võtta, (energiakasutuse otstarbel) taaskasutada. Jäätmete kõrvaldamist kaalutakse kõige lõpuks ja vaid siis, kui ühtki eelnimetatud võimalust ei saa kasutada.
(10) Mõnda sellist ainet on ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi erandite alusel siiski võimalik kasutada.
(11) Kasvuhoonegaaside protokolli (GHG Protocol) kohaselt on 1. valdkonna heited kõik ettevõtte otsesed KHG heited, st KHG heide, mis paiskub õhku ettevõttele kuuluvatest või tema kontrolli all olevatest käitistest või sõidukitest. 2. valdkonna heited on kaudsed KHG heited, mis tulenevad ostetud elektri, soojus- või külmaenergia või auru tarbimisest ehk heited, mis on paiskunud õhku mujal, ettevõttes tarbitava energia tootmise käigus. 3. valdkonna alla kuuluvad kõik muud kaudsed heited, mis tulenevad ettevõttesse sisenevatest või sealt väljuvatest toodete (kaupade või teenuste) või materjalide voogudest.
(12) EMASi põhinäitajad on loetletud määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisas (punkti C alapunkt 2).
(13) Esitatud numbrid viitavad käesoleva dokumendi osadele.