(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu. Kolmandast riigist pärit traditsiooniline toit on määruse (EL) 2015/2283 artiklis 3 määratletud uuendtoit.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestati liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 15 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema otsuse kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu lubamise ja liidu turule laskmise kohta.

(4)

23. jaanuaril 2018 saatis äriühing Obà Food Srl. (edaspidi „taotleja“) komisjonile teate, mille kohaselt ta kavatseb lasta liidu turule kolmandast riigist pärit traditsioonilise toiduna määruse (EL) 2015/2283 artikli 14 tähenduses Digitaria exilis (Kippist) Stapf'i (nälja-paelhirss) kooritud teri. Taotleja taotleb Digitaria exilis (Kippist) Stapf'i kooritud terade lubamist tarbimiseks sellisena, nagu nad on, või tavaelanikkonna toidu koostisosana.

(5)

Taotleja esitatud dokumenteeritud andmetest nähtub, et Lääne-Aafrika riikides, eriti Guineas, Nigeerias ja Malis, on olemas Digitaria exilis (Kippist) Stapf'i kooritud terade toiduna ohutu kasutamise kogemus.

(6)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 15 lõike 1 kohaselt edastas komisjon 28. veebruaril 2018 kehtiva teate liikmesriikidele ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“).

(7)

Liikmesriigid ega toiduohutusamet ei esitanud määruse (EL) 2015/2283 artikli 15 lõikega 2 ette nähtud neljakuulise tähtaja jooksul komisjonile ühtki nõuetekohaselt põhjendatud vastuväidet Digitaria exilis (Kippist) Stapf'i kooritud terade turulelaskmise kohta.

(8)

Seepärast peaks komisjon andma loa lasta liidus turule Digitaria exilis (Kippist) Stapf'i kooritud teri ning ajakohastama liidu uuendtoitude loetelu.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/2470 vastavalt muuta,

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu. Kolmandast riigist pärit traditsiooniline toit on määruse (EL) 2015/2283 artiklis 3 määratletud uuendtoit.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestati liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 15 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema otsuse kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu lubamise ja liidu turule laskmise kohta. 5. aprillil 2018 saatis äriühing Sorghum Zrt. (edaspidi „taotleja“) komisjonile teate, mille kohaselt ta kavatseb lasta liidu turule kolmandast riigist pärit traditsioonilise toiduna määruse (EL) 2015/2283 artikli 14 tähenduses Sorghum bicolor (L.) Moench'ist saadud siirupi. Taotleja taotleb Sorghum bicolor (L.) Moench'ist saadud siirupi lubamist tarbimiseks sellisena, nagu see on, või tavaelanikkonna toidu koostisosana kasutamiseks.

(4)

Taotleja esitatud dokumenteeritud andmetest nähtub, et Ameerika Ühendriikides on olemas Sorghum bicolor (L.) Moench'ist saadud siirupi toiduna ohutu kasutamise kogemus.

(5)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 15 lõike 1 kohaselt edastas komisjon 30. aprillil 2018 kehtiva teate liikmesriikidele ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“).

(6)

Liikmesriigid ega toiduohutusamet ei esitanud määruse (EL) 2015/2283 artikli 15 lõikega 2 ettenähtud neljakuulise tähtaja jooksul komisjonile ühtki nõuetekohaselt põhjendatud vastuväidet Sorghum bicolor (L.) Moench'ist saadud siirupi turulelaskmise kohta.

(7)

Seepärast peaks komisjon andma loa lasta liidus turule Sorghum bicolor (L.) Moench'ist saadud siirupit ning ajakohastama liidu uuendtoitude loetelu.

(8)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/2470 vastavalt muuta,

(1)

Tuleks kehtestada eeskirjad tagamaks, et määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõikes 4 osutatud riskihindamine toimub mõistliku ajavahemiku jooksul ning tehniliste toimikute õigeaegse menetlemise alusel.

(2)

Taotluse kõnealuse riskihindamise tegemiseks peaks komisjonile esitama üksnes rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kohane kolmanda riigi riiklik taimekaitseorganisatsioon. Sellega tagatakse, et kõik vajalikud elemendid liidu territooriumile sissetoodavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega seotud riskihindamiseks on kolmanda riigi vastutava riigiasutuse poolt sertifitseeritud. See on vajalik määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõike 4 kohaselt võetavate meetmete aluseks oleva riskihindamise usaldusväärsuse ja põhjendatuse tagamiseks. Kõnealuste sätete kohaldamisel ei tohiks piirata komisjoni õigust taotleda Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „EFSA“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (2) artikli 29 kohaste teaduslike arvamuste esitamist või kõnealuse määruse artikli 31 kohase teadus- ja tehnilise abi andmist.

(3)

Tehnilistes toimikutes peaksid olema andmed liidu territooriumile sissetoodavate kaupade kohta, aga ka selliste taimekahjurite identifitseerimise kohta, kes võivad eksportivas riigis olla asjaomase kaubaga seotud, samuti andmed fütosanitaarset riski vähendavate riiklike meetmete, kontrollide ning töötlemismeetodite ja kauba töötlemise kohta, samuti sellise füüsilise isiku kontaktandmed, kes vastutab komisjoni ja EFSAga tehtava koostöö eest. Kõnealused andmed on olulised kauba riskihindamise tegemiseks ja sellist liiki taimekahjurite identifitseerimiseks, mille puhul võib olla vaja võtta fütosanitaarset riski vähendavaid meetmeid.

(4)

Selleks et esitada EFSA-le kõik vajalikud elemendid riskihindamise tegemiseks, peaks tehnilises toimikus olema teave, mida on kirjeldatud EFSA dokumendis „Information required for dossiers to support demands for import of high risk plants, plant products and other objects as foreseen in Article 42 of Regulation (EU) 2016/2031“ („Määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 kohase taimede, taimsete saaduste või muude objektide impordinõuete toetuseks esitatava toimiku puhul nõutav teave“) (3).

(5)

On asjakohane, et pärast tehnilise toimiku kättesaamist kinnitava teate saamist kontrollib komisjon, kas kõnealune toimik sisaldab nõutud teavet, ning võib vajaduse korral nõuda lisateavet või selgitusi selle tagamiseks, et taotlus sisaldaks kõiki riskihindamise tegemiseks nõutud ja asjakohaseid elemente.

(6)

Läbipaistva, tõhusa ja õigeaegse riskihindamismenetluse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse EFSA tehtavat riskihindamist, EFSA teabevahetust taotlejaga ja eelnimetatud riskihindamise tulemuste avaldamist.

(7)

Teatavate kolmandate isikute konkurentsivõimet kahjustada võiva teatava teabe avalikustamise vältimiseks tuleks vastavalt kohaldada määruse (EÜ) nr 178/2002 sätteid konfidentsiaalsuse kohta.

(8)

Õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust (EL) 2016/2031.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõike 3 kohaselt võtab komisjon esialgsest hindamisest lähtuvalt vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ajutine loetelu kõrge riskiga taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, millest tuleneb liidu territooriumile taimekahjuritega seotud risk, mille tase on vastuvõetamatu.

(2)

Määruse (EL) 2016/2031 vastuvõtmisest alates on tehtud mitu esialgset hindamist selle kohta, kas kolmandast riigist pärit taimest või taimsest saadusest tuleneb liidu territooriumile taimekahjuritega seotud risk, mille tase on vastuvõetamatu. Kõnealuste hindamiste põhjal järeldati, et kuna teatavad taimed ja taimsed saadused vastavad ühele või mitmele kõnealuse määruse III lisas esitatud kriteeriumidest, võiks neid eespool nimetatud määruse artikli 42 tähenduses käsitada kõrge riskiga taimede või kõrge riskiga taimsete saadustena. Samade esialgsete hindamiste põhjal järeldati ka, et kõnealuste kõrge riskiga taimede seemned ja in-vitro-materjal tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, sest taimekahjuritega seotud riski tase on nende puhul vastuvõetav. Samuti tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta istutamiseks ette nähtud looduslikud või aretatud kääbuspuittaimed, sest nende impordi suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ (2) sätestatud erinõudeid taimekahjuritega seotud riski vastuvõetava tasemeni vähendamiseks ning alates 14. detsembrist 2019 ka määruse (EL) 2016/2031 artiklis 41 sätestatud erinõudeid.

(3)

Acacia Mill., Acer L., Albizia Durazz., Alnus Mill., Annona L., Bauhinia L., Berberis L., Betula L., Caesalpinia L., Cassia L., Castanea Mill., Cornus L., Corylus L., Crataegus L., Diospyros L., Fagus L., Ficus carica L., Fraxinus L., Hamamelis L., Jasminum L., Juglans L., Ligustrum L., Lonicera L., Malus Mill., Nerium L., Persea Mill., Populus L., Prunus L., Quercus L., Robinia L., Salix L., Sorbus L., Taxus L., Tilia L., Ulmus L. istutamiseks ette nähtud taimede (v.a seemned), in-vitro-materjali ning istutamiseks ette nähtud looduslike või aretatud kääbuspuittaimede ning Ullucus tuberosus Loz. taimede kohta on teada, et neil võib esineda üldlevinud taimekahjureid, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju taimeliikidele, millel on liidus suur majanduslik, sotsiaalne või keskkonnaalane tähtsus. Samuti on teada, et kõnealustel taimedel esineb üldlevinud kahjureid, ilma et taimedel oleks infektsioonitunnuseid, või eelneb selliste tunnuste avaldumisele peiteaeg. Seetõttu väheneb võimalus tuvastada liidu territooriumile sissetoomisel tehtavate kontrollide käigus selliste taimekahjurite esinemist. Tavaliselt tuuakse istutamiseks ette nähtud taimi liitu sisse põõsaste või puudena ning need esinevad liidus tavapäraselt sellisel kujul. Sellest tulenevalt ei saa olemasolevaid meetmeid, millega reguleeritakse käesoleva määruse I lisas loetletud istutamiseks ette nähtud taimede ja kolmandast riigist pärit Ullucus tuberosus Loz. taimede sissetoomist, käsitada piisavana, et tõkestada taimekahjurite sissetoomist. Seepärast tuleks I lisas loetletud istutamiseks ette nähtud taimed ja Ullucus tuberosus Loz. taimed loetleda määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõike 1 tähenduses kõrge riskiga taimedena ning nende sissetoomine liidu territooriumile tuleks ajutiselt keelustada.

(4)

Momordica L. viljade kohta on teada, et neil võib esineda taimekahjurit Thrips palmi Karny ning need võivad mängida olulist rolli selle kahjuri sissetoomisel ja levimisel. Kõnealune taimekahjur võib avaldada märkimisväärset mõju taimeliikidele, millel on liidu territooriumil suur majanduslik, sotsiaalne või keskkonnaalane tähtsus. Eespool nimetatud taimekahjurit ei esine kõikides kolmandates riikides ega kõikides piirkondades sellise kolmanda riigi territooriumil, kus seda kahjurit teadaolevalt esineb. Teatavad kolmandad riigid on kehtestanud tõhusad meetmed kõnealuse taimekahjuri tõrjeks. Eeltoodust tulenevalt käsitatakse Momordica L. vilju, mis on pärit kolmandast riigist või selle teatavast piirkonnast, kus seda taimekahjurit teadaolevalt esineb ning kus puuduvad tõhusad meetmed selle tõrjeks, määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõike 1 tähenduses kõrge riskiga taimse saadusena ning seepärast tuleks nende sissetoomine liitu ajutiselt keelustada.

(5)

Ulmus L. puidu kohta on teada, et selles võib esineda taimekahjurit Saperda tridentata Olivier ning see võib mängida olulist rolli nimetatud kahjuri sissetoomisel ja levimisel. Kõnealune taimekahjur avaldab teadaolevalt märkimisväärset mõju taimeliikidele, millel on liidu territooriumil suur majanduslik, sotsiaalne või keskkonnaalane tähtsus. Kõnealust taimekahjurit ei esine kõikides kolmandates riikides ega teatavates piirkondades sellise kolmanda riigi territooriumil, kus seda kahjurit teadaolevalt esineb. Eeltoodust tulenevalt käsitatakse Ulmus L. puitu, mis on pärit kolmandast riigist või kolmanda riigipiirkonnast, kus teadaolevalt esineb taimekahjurit Saperda tridentata Olivier, määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõike 1 tähenduses kõrge riskiga taimse saadusena. Seepärast tuleks kõnealuse puidu sissetoomine liidu territooriumile ajutiselt keelustada.

(6)

Põhjendustes 3, 4 ja 5 osutatud taimed ja taimsed saadused ei ole määruse (EL) 2016/2031 artikli 40 kohaselt loetellu kantud või on loetletud seoses üksnes teatavate kolmandate riikidega. Lisaks sellele ja vastavate esialgsete hindamiste kohaselt ei ole need taimed ja taimsed saadused piisavalt hõlmatud kõnealuse määruse artiklis 41 osutatud nõuetega kõigi kolmandate riikide puhul, samuti ei kohaldata nende suhtes eespool nimetatud määruse artiklis 49 sätestatud ajutisi meetmeid.

(7)

Põhjendustes 3, 4 ja 5 osutatud taimede ja taimsete saaduste suhtes ei kohaldata veel täielikku riskihindamist, mida nõutakse järelduse tegemiseks selle kohta, kas kõnealustest taimedest ja taimsetest saadustest võib tuleneda risk, mille tase on vastuvõetamatu tulenevalt tõenäosusest, et neil võib esineda liidu karantiinseid taimekahjureid, või kas kõnealust riski saab teatavate meetmete kohaldamisega vähendada vastuvõetava tasemeni. Kui nõudlus kõnealuste taimede ja taimsete saaduste impordi järele on kindlaks tehtud, tuleb kõnealuste taimede ja taimsete saaduste suhtes kohaldada riskihindamist, mida tehakse kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõike 6 kohaselt vastu võetava rakendusaktiga.

(8)

Määruse (EL) 2016/2031 artikli 73 kohaselt peab komisjon rakendusaktidega tagama, et muude taimede kui määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõikes 1 osutatud loetellu kantud taimede liitu sissetoomisel nõutakse fütosanitaarsertifikaati.

(9)

Kõnealustes rakendusaktides tuleb sätestada, et fütosanitaarsertifikaati ei ole vaja selliste taimede puhul, mille hindamisest seoses taimekahjuritega seotud riskide ja kauplemiskogemusega nähtub, et sellist sertifikaati ei ole vaja.

(10)

Kõnealuse määruse vastuvõtmisest alates on tehtud mitu hindamist, mis hõlmasid taimekahjuritega seotud riski ja kolmandatest riikidest pärit taimedega (v.a istutamiseks ette nähtud taimed) kauplemisel saadud kogemusi.

(11)

Kõnealuste hindamiste kohaselt ei esine Ananas comosus (L.) Merrill, Cocos nucifera L., Durio zibethinus Murray, Musa L. ja Phoenix dactylifera L. viljadel liidu karantiinseid taimekahjureid ega selliseid taimekahjureid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 30 kohaselt vastu võetud meetmeid, ega ka üldlevinud taimekahjureid, mis võivad avaldada mõju liidus kasvatatavatele taimeliikidele. Liiatigi ei ole esinenud ühtegi ühest või mitmest kolmandast riigist kõnealuste viljade sissetoomisega seotud taimekahjuripuhangut. Samuti ei ole kõnealustel viljadel liidu territooriumile sissetoomise ajal korduva kontrollimise käigus avastatud liidu karantiinseid taimekahjureid ega artikli 30 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjureid.

(12)

Lähtuvalt asjaolust, et kõnealused viljad vastavad kõikidele määruse (EL) 2016/2031 VI lisas esitatud kriteeriumidele, ei tuleks nende liitu sissetoomisel nõuda fütosanitaarsertifikaati.

(13)

Määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 lõike 3 kohaselt ja artikli 73 kohaselt koostatavates loeteludes käsitletakse impordieeskirju, mis põhinevad kõnealuse määruse III ja VI lisas esitatud sarnastel riskihindamiskriteeriumidel. Kõnealustes eeskirjades keskendutakse vastavatest taimedest ja taimsetest saadustest tulenevatele riskidele, aga mitte konkreetsetest taimekahjuritest tulenevatele riskidele. Eespool nimetatud eeskirjad on välja töötatud ühtse riskihindamismetoodika kohaselt ning neid ajakohastatakse kättesaadava tehnilise ja teadusliku tõendusmaterjali alusel sama metoodika kohaselt. Seepärast on asjakohane koondada need ühte määrusesse.

(14)

Kuna määrust (EL) 2016/2031 kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019 ning selle tagamiseks, et taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu sissetoomist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse järjepidevalt, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(15)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

22. juunil 2018 otsustas nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 121 lõikega 4, et Rumeenias esineb märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi – 1 % SKPst saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.

(2)

Kindlaks tehtud märkimisväärse kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 22. juunil 2018 Rumeeniale soovituse (2) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude (3) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 3,3 %, ja 2019. aastal 5,1 %, mis vastab kummalgi aastal aastasele struktuursele kohandamisele mahus 0,8 % SKPst. Nõukogu soovitas ka, et Rumeenia kasutaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhuslikku kasumit, eelarve konsolideerimise meetmed peaksid aga tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Nõukogu seadis Rumeeniale kõnealuse soovituse järgimiseks võetud meetmetest aruandmise tähtpäevaks 15. oktoobri 2018.

(3)

27.–28. septembril 2018 korraldas komisjon Rumeeniasse kohapealse kontrolli eesmärgil määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli -11 lõike 2 kohase tõhustatud kontrollkäigu. Komisjon edastas esialgsed tulemused tähelepanekute esitamiseks Rumeenia ametiasutustele ja esitas need seejärel 21. novembril 2018 nõukogule. Seejärel tulemused avalikustati. Komisjoni aruande kohaselt täidavad Rumeenia ametiasutused 2018. aasta nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärki veidi alla 3 % SKPst ning seega ei kavatse nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitust järgida. 2019. aastal kavatseb valitsus vähendada nominaalset eelarvepuudujääki 2,38 %-ni SKPst, ent selleks kasutatavaid meetmeid ei ole veel avalikustatud.

(4)

16. oktoobril 2018 esitasid Rumeenia ametiasutused aruande nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmete kohta (4). Ametiasutused kordasid aruandes, et nende 2018. aasta eesmärk on jätkuvalt valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2,96 % SKPst. Ametiasutused kavandavad 2019. aastal viia puudujäägi 2,38 %-ni SKPst. Aruandes ei esitata uusi meetmeid 2018. aastaks. 2019. aasta puhul toetub aruanne töötajatele makstavate hüvitiste ning kaupade ja teenuste ostmisega seotud kulude piiramisele, esitamata selle toetuseks siiski piisavalt täpselt kirjeldatud meetmeid, mis oleks vastu võetud või millest oleks vähemalt usutavalt teatatud. Tulude osas märgitakse aruandes juba olemasolevate meetmete kehtivuse pikendamist ja mõningaid maksukuulekuse suurendamisele suunatud meetmeid. Aruandes kajastatud meetmete mõju eelarvele on üldiselt nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituses nõutust väiksem.

(5)

2018. aastal ulatub komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi kohaselt valitsemissektori esmaste netokulude kasv 11,3 %-ni, mis on tunduvalt suurem kui kulude kasvu eesmärk 3,3 %. Prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon püsib 2018. aastal üldiselt stabiilsena tasemel 3,3 % SKPst. Seega osutavad mõlemad näitajad kõrvalekaldele soovitatud kohandusest. Kulude kasvu eesmärk osutab kõrvalekaldele 2,3 % SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon kinnitab seda näitu, kuid selle puhul on kõrvalekalle väiksem, 0,8 % SKPst. Struktuurset eelarvepositsiooni mõjutab positiivselt märkimisväärselt kõrgem SKP deflaator ja potentsiaalse SKP kasvu prognoos võrreldes keskpika perioodi keskmisega, mis on kulude kasvu eesmärgi aluseks. Seda mõju tasakaalustab osaliselt avaliku sektori investeeringute suurenemine, mille mõju kulude kasvu eesmärgile on väiksem. Seega kinnitab üldine hindamine suurt kõrvalekallet nõukogu soovitatud kohandamisest.

(6)

Komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi alusel ulatub 2019. aasta valitsemissektori nominaalkulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmete ja ühekordsete meetmeteta) 7,5 %-ni, mis on ületab selgelt kulude kasvu eesmärgi 5,1 % (kõrvalekalle soovitatud kohandusest 0,7 % SKPst). Prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon väheneb 0,1 % võrra SKPst, mistõttu puudujääk suureneb 3,4 %-ni (kõrvalekalle 0,9 % SKPst). Seetõttu, kuna mõlemad näitajad osutavad, et 2019. aastal kaldutakse nõutavast kohandamisest kõrvale sarnase marginaali võrra, kinnitab üldine hindamine kõrvalekallet nõukogu soovitatud kohandamisest.

(7)

Lisaks sellele on komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi kohaselt valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aastal 3,3 % ja 2019. aastal 3,4 %, mis on suurem kui ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst.

(8)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et Rumeenia ei ole nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitusele piisavalt reageerinud. Eelarvekohandus ei suuda tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 3,3 % ja 2019. aastal 5,1 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,8 % SKPst,

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 peavad liikmesriigid vastu võtma riiklikud või funktsionaalse õhuruumiosa kavad, mis sisaldavad siduvaid riiklikke eesmärke või eesmärke funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, et tagada kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega. Lisaks on määruses (EÜ) nr 549/2004 sätestatud, et komisjon peab hindama eespool nimetatud eesmärkide kooskõla kõnealuse määruse artikli 11 lõike 6 punktis d osutatud hindamiskriteeriumide alusel. Sellekohased üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 390/2013.

(2)

Pärast tulemuslikkuse kavade hindamist võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2015/348, (3) milles tehti muu hulgas kindlaks, et Portugali ja Rumeenia poolt edelapiirkonna funktsionaalse õhuruumiosa ja Doonau piirkonna funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kavas esitatud kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna kohalikud eesmärgid olid kooskõlas kogu Euroopa Liidule teiseks võrdlusperioodiks (2015–2019) seatud tulemuseesmärkidega.

(3)

Seejärel võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2018/1782, (4) millega lubatakse rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artikli 17 lõike 1 kohaselt läbi vaadata Portugali ja Rumeenia aeronavigatsiooniteenuste kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna 2018. ja 2019. aasta eesmärgid.

(4)

Sellest lähtuvalt vaatasid Portugal ja Rumeenia kõnealused eesmärgid läbi ja tegid oma tulemuslikkuse kavadesse vastavad muudatused.

(5)

Portugali ja Rumeenia esitatud dokumente hindas tulemuslikkuse hindamise asutus, kes vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artiklile 3 abistab komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel. Tulemuslikkuse hindamise asutuse aruanne Portugali läbivaadatud eesmärkide hindamise kohta esitati komisjonile 20. septembril 2018 ja seda ajakohastati 12. oktoobril 2018.

(6)

Tulemuslikkuse hindamise asutuse aruanne Rumeenia läbivaadatud eesmärkide hindamise kohta esitati komisjonile 16. oktoobril 2018.

(7)

Komisjon lähtus muudetud kavade, eelkõige läbivaadatud eesmärkide hindamisel rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artiklist 14, võttes arvesse saadud dokumente ja tulemuslikkuse hindamise asutuse aruandeid. Kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärkide ja kogu liidule seatud eesmärkide kooskõla puhul on hinnatud marsruudi ja terminaliteenuste kindlaksmääratud ühikuhindade kohta seatud eesmärke rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 IV lisa punktis 5 koostoimes punktiga 1 sätestatud põhimõtete alusel. Komisjon võttis eelkõige arvesse marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade arengusuundumusi teisel võrdlusperioodil (võrreldes eesmärgiks seatud vähendamisega keskmiselt 3,3 % aastas) ning nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmaval kombineeritud võrdlusperioodil (2012–2019) (võrreldes eesmärgiks seatud vähendamisega keskmiselt 1,7 % aastas). Samuti võttis komisjon arvesse marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindu võrrelduna selliste liikmesriikide ühikuhindadega, millel on samasugune kasutus- ja majanduskeskkond.

(8)

Portugali puhul ilmnes hinnangust, et eesmärkide läbivaatamisel on lähtutud sellest, et kava kohaselt peaksid marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad teise võrdlusperioodi jooksul langema keskmiselt 2 % aastas. See näitaja on marsruudi kindlaksmääratud keskmiste ühikuhindade kohta kogu ELi jaoks kõnealuseks perioodiks seatud tulemuseesmärgist väiksem. Portugal on 2019. aasta läbivaadatud eesmärgi seadmisel aga lähtunud marsruudi kavandatavatest kindlaksmääratud ühikuhindadest, mis on märkimisväärselt madalamad (– 30 %) kui Portugaliga sarnase kasutus- ja majanduskeskkonnaga liikmesriikide keskmised marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad. Marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade kavandatav langus on nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmava kombineeritud võrdlusperioodi jooksul kogu ELi hõlmavast eesmärgist märkimisväärselt suurem (– 4 %). Seetõttu leiab komisjon, et Portugali 2018. ja 2019. aasta läbivaadatud eesmärgid on kooskõlas kogu liidule teiseks võrdlusperioodiks seatud kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna eesmärkidega.

(9)

Rumeenia puhul ilmnes hinnangust, et eesmärkide läbivaatamisel on lähtutud sellest, et kava kohaselt peaksid marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad teise võrdlusperioodi jooksul langema keskmiselt 3,2 % aastas. See näitaja on marsruudi kindlaksmääratud keskmiste ühikuhindade kohta kogu ELi jaoks kõnealuseks perioodiks seatud tulemuseesmärgist pisut väiksem. Rumeenia on 2019. aasta läbivaadatud eesmärgi seadmisel lähtunud marsruudi kavandatavatest kindlaksmääratud ühikuhindadest, mis on madalamad (– 1,5 %) kui Rumeeniaga sarnase kasutus- ja majanduskeskkonnaga liikmesriikide keskmised marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad. Marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade kavandatav langus on nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmava kombineeritud võrdlusperioodi jooksul sama suur, kui kogu ELi hõlmava eesmärgi puhul (– 1,7 %). Seetõttu leiab komisjon, et Rumeenia 2018. ja 2019. aasta läbivaadatud eesmärgid on kooskõlas kogu ELi jaoks teiseks võrdlusperioodiks seatud kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna eesmärkidega.

(10)

Selleks et arvesse võtta Portugali ja Rumeenia läbivaadatud eesmärke, tuleks rakendusotsust (EL) 2015/348 vastavalt muuta,

(1)

Määrusega (EL) 2016/796 antakse Euroopa Liidu Raudteeametile (edaspidi „amet“) õigus võtta iseseisvalt vastu otsuseid veeremiüksuse lubade ja ohutustunnistuste kohta ning Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (edaspidi „ERTMS“) raudteeäärsete süsteemide ühtlustatud rakendamise tagamiseks. Määrusega luuakse ka apellatsiooninõukogu, kellele võib ameti tehtud otsused edasi kaevata.

(2)

Komisjon avaldas 25. mail 2018 liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi veebisaidil asjakohase osalemiskutse, milles oli taotluse esitamise tähtajaks määratud 30. juuni 2018. Komisjonile esitas taotluse 46 kandidaati.

(3)

Komisjon hindas neid taotlusi osalemiskutses kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Nende hulgas olid nõuetele vastavuse kriteeriumid, tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kriteeriumid, nõuded teadmistele ja ameti otsustusalasse kuuluvate erivaldkondadega seotud kriteeriumid, nimelt veeremiüksuste load, ühtsed ohutustunnistused ja ERTMS. Et vältida võimalikku huvide konflikti, jäeti valikumenetlusest välja kandidaadid, kes olid töötanud ametis eelmisel kahel aastal. Taotluste hindamise tulemusena valiti kandidaatide hulgast apellatsiooninõukogusse välja 40 kvalifitseeritud eksperti ja koostati neist nimekiri,

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 517/2014 kohaldatakse selliste tootjate ja importijate suhtes, kes lasevad liidu turule vähemalt 100 CO2-ekvivalenttonni fluorosüsivesinikke, koguselisi piirnorme, millega tagatakse fluorosüsivesinike koguste järkjärguline vähendamine.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 517/2014 artiklile 16 arvutatakse koguselised piirnormid (kvoodid) vastavalt kontrollväärtusele, mille komisjon määrab kindlaks olemasolevate andmete alusel määruse (EL) nr 517/2014 V lisa kohaselt, lähtudes fluorosüsivesinike selliste koguste aasta keskmisest, mille seaduslikust turulelaskmisest alates 1. jaanuarist 2015 on tootja või importija määruse (EL) nr 517/2014 artikli 19 alusel teatanud, arvates seejuures välja fluorosüsivesinike kogused, mis on samal ajavahemikul olnud seotud kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud kasutusotstarvetega.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 517/2014 artikli 16 lõikele 5 eraldatakse kvoot ainult komisjoni rakendusotsuse (EL) 2017/1984 (2) lisas loetletud tootjatele või importijatele, kes on liidus asutatud, või kolmandatest riikidest pärit importijatele, kes on volitanud liidus asutatud ja rakendusotsuse (EL) 2017/1984 lisas loetletud ainuesindaja.

(4)

Pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohast Ühendkuningriigi teatist ja tagamaks, et Ühendkuningriigis asuvate tootjate ja importijate suhtes kehtestatud kontrollväärtused ja kvoodid kajastaksid pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist 27 liikmesriigis seaduslikult turule lastud fluorosüsivesinike koguseid, tuleks ajavahemikuks, mis algab Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega 30. märtsil 2019, nende ettevõtjate jaoks 2019. aastaks kehtestatud kontrollväärtused ümber arvutada.

(5)

Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 29. märtsini 2019 peaksid kehtima ja olema kohaldatavad rakendusotsusega (EL) 2017/1984 kindlaksmääratud kontrollväärtused. Selleks et määrata kindlaks Suurbritannias asuvate tootjate ja importijate kvoodid ajavahemikuks kuni 29. märtsini (kaasa arvatud) ja sellele järgnevaks perioodiks, kaalutakse kontrollväärtusi päevade arvuga, mil Ühendkuningriik on 2019. aastal liidu liikmesriik.

(6)

Käesoleva otsusega Ühendkuningriigis asuvate ettevõtjate jaoks kindlaks määratud uued ümberarvutatud kontrollväärtused põhinevad täiendavatel kontrollitud andmetel, mille need ettevõtjad on komisjonile esitanud lisaks määruse (EL) nr 517/2014 artikli 19 kohaselt juba esitatud andmetele, eristades Ühendkuningriigis ja liidu 27 liikmesriigis turule viidud fluorosüsivesinikke. Ettevõtete puhul, kes ei ole esitanud täiendavaid andmeid, tuleks eeldada, et kõik fluorosüsivesinikud lasti turule Ühendkuningriigis ja nende ettevõtjate jaoks kontrollväärtust kindlaks ei määrata.

(7)

Ümberarvutatud kontrollväärtused määratakse kindlaks juhuks, kui liidu õigust Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes alates 30. märtsist 2019 enam ei kohaldata.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 517/2014 artikli 24 kohaselt asutatud komitee arvamusega,