18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/2003,

20. september 2016,

Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjonile loa alustada kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks liidu tasandi lepinguga.

(2)	Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi Filipiini Vabariigi valitsusega teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks. Läbirääkimised viidi 10. veebruaril 2016 lepingu parafeerimisega edukalt lõpule.

(3)	Lepingu eesmärk on viia kümne liikmesriigi ja Filipiini Vabariigi vahel sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud kooskõlla liidu õigusega.

(4)	Leping tuleks liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(5)	Selleks et võimalikult kiiresti kasutada lepinguga kaasnevaid eeliseid, tuleks lepingut kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama, eeldusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest (1).

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 8 lõikes 2 sätestatud teate.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 20. september 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

I. KORČOK

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/3

Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

FILIPIINI VABARIIGI VALITSUS

(edaspidi „Filipiinid“)

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised“),

MÄRKIDES, et Euroopa Liidu mitme liikmesriigi ning Filipiinide vahel on sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud, mis sisaldavad Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaid sätteid,

MÄRKIDES, et Euroopa Liidul on ainupädevus mitmes küsimuses, mis võivad sisalduda Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennunduslepingutes,

MÄRKIDES, et Euroopa Liidu õiguse alusel on Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud liidu lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega kõnealuste kolmandate riikide kodanikele nähakse ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Liidu õigusele;

TÕDEDES, et Euroopa Liidu liikmesriikide ja Filipiinide vaheliste kahepoolsete lennunduslepingute teatavad sätted, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Liidu ja Filipiinide vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada nimetatud lennuteenuste säilimine,

MÄRKIDES, et Euroopa Liidu õiguse alusel ei tohi lennuettevõtjad sõlmida lepinguid, mis võivad mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine,

TÕDEDES, et Euroopa Liidu liikmesriikide ja Filipiinide vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute sätted, millega: i) nõutakse või soodustatakse ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, või ii) tugevdatakse sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju või iii) delegeeritakse lennuettevõtjatele või muudele eraettevõtjatele vastutus selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjakohastel marsruutidel, võivad muuta ettevõtjate suhtes kohaldatavad konkurentsinormid ebatõhusaks,

MÄRKIDES, et käesoleva lepingu raames ei ole Euroopa Liidu eesmärk suurendada Euroopa Liidu ja Filipiinide vahelise lennuliikluse kogumahtu, mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide lennuettevõtjate ja Filipiinide lennuettevõtjate vahelist tasakaalu ega käsitleda kehtivate kahepoolsete lennunduslepingute liiklusõigussätete muutmist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste „liikmesriigid“ Euroopa Liidu liikmesriike ning mõiste „ELi aluslepingud“ Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut.

2. Viiteid 1. lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele käsitatakse viidetena Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele.

3. Viiteid 1. lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele käsitatakse viidetena asjaomase liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

Artikkel 2

Liikmesriigipoolne määramine

1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab 2. lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtja määramisega liikmesriigi poolt ning sellele Filipiinide poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 3 asendab 2. lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.

2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Filipiinide lennuettevõtjale minimaalse menetlusliku viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, tingimusel et:

i.	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt ELi aluslepingutele ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, ja

ii.	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud, ja

iii.	lennuettevõtja on otse või enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või 3. lisas loetletud muude riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning nende tõhusa kontrolli all.

3. Filipiinid võivad liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, need tühistada, peatada või neid piirata, kui:

i.	lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt ELi aluslepingutele või tal puudub Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olev kehtiv lennutegevusluba, või

ii.	lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud, või

iii.	lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste 3. lisas loetletud riikide ja/või teiste riikide kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all või

iv.

lennuettevõtjale on juba antud tegevusluba Filipiinide ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu raames ning Filipiinid suudavad tõendada, et käesolevast lepingust tulenevate liiklusõiguste kasutamine marsruudil, mis hõlmab punkti selles liikmesriigis, tähendaks teise lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Filipiinid liikmesriikide lennuettevõtjaid riikkondsuse alusel.

Artikkel 3

Ohutus

1. Käesoleva artikli lõikega 2 täiendatakse 2. lisa punktis c loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes Filipiinide õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Filipiinide vahelise lepingu ohutussätetest.

Artikkel 4

Lennukikütuse maksustamine

1. Käesoleva artikli lõikega 2 täiendatakse 2. lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest ei takista 2. lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Filipiinide määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust kõnealuse liikmesriigi teatava punkti ja selle liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi territooriumil asuva muu punkti vahel.

Artikkel 5

Vastavus konkurentsinormidele

1. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest ei lubata 1. lisas loetletud lepingutes sätestatuga i) soodustada ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi; ii) tugevdada sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju ega iii) delegeerida eraettevõtjatele vastutust selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.

2. 1. lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1, ei kohaldata.

Artikkel 6

Lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 7

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 8

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Käesolev leping jõustub pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused.

2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

3. Käeolevat lepingut kohaldatakse kõigi 1. lisas loetletud lepingute ja kokkulepete suhtes, sh nende lepingute ja kokkulepete suhtes, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud.

Artikkel 9

Lõpetamine

1. Kui mõni 1. lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud 1. lisas loetletud asjaomase lepinguga.

2. Kui kõik 1. lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule allakirjutanud.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на двадесет и девети ноември две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintinueve de noviembre de dos mil dieciocho.

V Bruselu dne dvacátého devátého listopadu dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den niogtyvende november to tusind og atten.

Geschehen zu Brüssel am neunundzwanzigsten November zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta novembrikuu kahekümne üheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εννέα Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Brussels on the twenty-ninth day of November in the year two thousand and eighteen.

Fait à Bruxelles, le vingt-neuf novembre deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset devetog studenoga godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventinove novembre duemiladiciotto.

Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada divdesmit devītajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų lapkričio dvidešimt devintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év november havának huszonkilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-disgħa u għoxrin jum ta’ Novembru fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Brussel, negenentwintig november tweeduizend achttien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego dziewiątego listopada roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e nove de novembro de dois mil e dezoito.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și nouă noiembrie două mii optsprezece.

V Bruseli dvadsiateho deviateho novembra dvetisícosemnásť.

V Bruslju, dne devetindvajsetega novembra leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Bryssel den tjugonionde november år tjugohundraarton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За правителството на Република Филипини

Por el Gobierno de la República de Filipinas

Za vládu Filipínské republiky

For Republikken Filippinernes regering

Für die Regierung der Republik der Philippinen

Filipiini Vabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Δημοκρατίας των Φιλιππίνων

For the Government of the Republic of the Philippines

Pour le Gouvernement de la République des Philippines

Za Vladu Republike Filipina

Per il Governo della Republica delle Filippine

Filipīnu Republikas valdības vārdā –

Filipinų Respublikos Vyriausybės vardu

a Fülöp-szigeteki Köztársaság Kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika tal-Filippini

Voor de regering van de Republiek der Filipijnen

W imieniu rządu Republiki Filipin

Pelo Governo da República das Filipinas

Pentru Guvernul Republicii Filipine

Za vládu Filipínskej republiky

Za vlado Republike Filipini

Filippiinien tasavallan hallituksen puolesta

För Republiken Filippinernas regering

1. LISA

KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 1 OSUTATUD LEPINGUTE NIMEKIRI

Filipiinide ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelised lennunduslepingud (koos muudatuste või parandustega), mis on käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks sõlmitud, allkirjastatud või parafeeritud:

—	Austria föderaalvalitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 12. augustil 1992 Manilas, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Austria leping“;

—	Belgia Kuningriigi valitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 30. jaanuaril 1970 Manilas, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Belgia leping“;

—	Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi valitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 23. aprillil 1992 Prahas, edaspidi 2. lisas „Filipiinide – Tšehhi Vabariigi leping“;

—	Taani Kuningriigi valitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 8. mail 1969 Oslos, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Taani leping“;

—	Filipiini Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 8. mail 1969 Oslos, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Rootsi leping“;

—	Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 6. augustil 1971 Manilas, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Saksamaa leping“;

—	Kreeka kuningliku valitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 8. oktoobril 1949 Ateenas, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Kreeka leping“;

—	Ungari Vabariigi valitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, allkirjastatud 21. mail 1992 Budapestis, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Ungari leping“;

—	Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, allkirjastatud 21. novembril 2001 Luxembourgis, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Luksemburgi leping“;

—	Poola Vabariigi valitsuse ja Filipiinide Vabariigi valitsuse vaheline tsiviillennundusleping, allkirjastatud 1. juulil 1993 Manilas, edaspidi 2. lisas „Filipiinide–Poola leping“;

2. LISA

1. LISAS LOETLETUD LEPINGUTE ARTIKLID, MILLELE ON OSUTATUD KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLITES 2–4

Määramine:

—	Filipiinide–Austria lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide–Belgia lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide – Tšehhi Vabariigi lepingu III artikkel;

—	Filipiinide–Taani lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide–Rootsi lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide–Saksamaa lepingu artikli 3 lõige 1;

—	Filipiinide–Kreeka lepingu artiklid 2 ja 3;

—	Filipiinide–Ungari lepingu III artikkel;

—	Filipiinide–Luksemburgi lepingu III artikkel;

—	Filipiinide–Poola lepingu III artikkel.

Tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

—	Filipiinide–Austria lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide–Belgia lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide – Tšehhi Vabariigi lepingu III artikkel;

—	Filipiinide–Taani lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide–Rootsi lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide–Saksamaa lepingu artikli 3 lõiked 4 ja 5 ning lõike 6 esimene lause;

—	Filipiinide–Kreeka lepingu artikkel 6;

—	Filipiinide–Ungari lepingu IV artikkel;

—	Filipiinide–Luksemburgi lepingu III artikkel;

—	Filipiinide–Poola lepingu III artikkel.

Ohutus:

—	Filipiinide–Austria lepingu artikkel 6;

—	Filipiinide–Belgia lepingu artikkel 11;

—	Filipiinide – Tšehhi Vabariigi lepingu X artikkel;

—	Filipiinide–Taani lepingu artikkel 11;

—	Filipiinide–Rootsi lepingu artikkel 11;

—	Filipiinide–Saksamaa lepingu artikkel 10;

—	Filipiinide–Kreeka lepingu artikkel 4;

—	Filipiinide–Ungari lepingu XIII artikkel;

—	Filipiinide–Luksemburgi lepingu XI artikkel;

—	Filipiinide–Poola lepingu XII artikkel.

Lennukikütuse maksustamine:

—	Filipiinide–Austria lepingu artikkel 7;

—	Filipiinide–Belgia lepingu artikkel 4;

—	Filipiinide – Tšehhi Vabariigi lepingu IV artikkel;

—	Filipiinide–Taani lepingu artikkel 4;

—	Filipiinide–Rootsi lepingu artikkel 4;

—	Filipiinide–Saksamaa lepingu artikkel 4;

—	Filipiinide–Kreeka lepingu artikkel 3;

—	Filipiinide–Ungari lepingu V artikkel;

—	Filipiinide–Luksemburgi lepingu IV artikkel;

—	Filipiinide–Poola lepingu IV artikkel.

3. LISA

KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 2 OSUTATUD MUUD RIIGID

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/12

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/2004,

17. detsember 2018,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1333, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2016/44 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2015/1333.

(2)

5. novembril 2018 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2441 (2018), milles kinnitas taas oma tugevat pühendumist Liibüa suveräänsusele, sõltumatusele, territoriaalsele terviklikkusele ja riiklikule ühtsusele ning märkis, et olukord Liibüas ohustab jätkuvalt rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas lisada uusi näiteid tegevuse kohta, mis vastab loetellu kandmise kriteeriumidele.

(3)	Nõukogu võttis 17. detsembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/2012, (3) millega muutis otsust (ÜVJP) 2015/1333, et võtta arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2441 (2018) tehtud muudatusi.

(4)	Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu kohaldamisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldavad nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(5)	Määrust (EL) 2016/44 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/44 artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. II lisa sisaldab julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) punkti 22, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) punkti 19, 22 või 23, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2174 (2014) punkti 4, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2213 (2015) punkti 11, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2362(2017) punkti 11 või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2441 (2018) punkti 11 kohaselt loetellu kantud füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) ELT L 206, 1.8.2015, lk 34.

(2) Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011 (ELT L 12, 19.1.2016, lk 1).

(3) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/2012, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 51).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/2005,

17. detsember 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP), dibutüülftalaadi (DBP), bensüülbutüülftalaadi (BBP) ja diisobutüülftalaadiga (DIBP)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP), dibutüülftalaat (DBP), bensüülbutüülftalaat (BBP) ja diisobutüülftalaat (DIBP) (edaspidi „neli ftalaati“) on määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisas loetletud reproduktiivtoksiliste (1B kategooria) ainetena, mille sulgemiskuupäev on 21. veebruar 2015, mis on kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõike 2 kohaselt kaalub Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „kemikaaliamet“) XIV lisasse kantud ainete puhul pärast artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud sulgemiskuupäeva, kas nimetatud aine kasutamine toodetes kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud. Kui amet leiab, et riski ei ole piisavalt ohjatud, koostab ta määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa nõuetele vastava toimiku (edaspidi „XV lisa kohane toimik“).

(3)

1. aprillil 2016 esitas kemikaaliamet koostöös Taaniga XV lisa kohase toimiku nelja ftalaadi kohta (2). Toimik põhineb Taani poolt 2011. aastal esitatud piirangu kehtestamise ettepanekul, millega seoses võtsid kemikaaliameti riskihindamise komitee (edaspidi „RAC“) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (edaspidi „SEAC“) vastu arvamuse, (3) mille alusel komisjon otsustas määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa mitte muuta, (4) sest tol hetkel kättesaadavad andmed ei viidanud sellele, et kombineeritud kokkupuude nelja ftalaadiga kujutab endast riski. 2016. aastal koostatud XV lisa kohases toimikus on arvesse võetud eri allikatest pärit uut teavet kokkupuute kohta, sealhulgas ka inimeste bioseire andmeid kogu liitu hõlmavast projektist DEMOCOPHES, (5) mille käigus mõõdeti nelja ftalaadi sisaldust uriiniproovides.

(4)	Nelja ftalaati leidub paljudes toodetes, kuna neid kasutatakse tavaliselt plastifitseeritud materjalides. Kokkupuude võib toimuda toitu tarbides ja tolmu neelates, tooteid suhu pannes, siseruumide õhku ja tolmu sisse hingates ning tolmu ja toodete kontaktis inimese limaskestade ja nahaga.

(5)

XV lisa kohases toimikus tehti ettepanek piirata niisuguste toodete turule laskmist, milles nelja ftalaadi sisaldus kõnealustes plastifitseeritud materjalides on üksikult või summeerituna 0,1 massiprotsenti või rohkem. Kõnealune sisalduse piirnorm annaks tõhusa stiimuli loobuda nelja ftalaadi kasutamisest toodetes, mille kohta piirang kehtib. Toimikus tehti ettepanek teha erandid üksnes välistingimustes kasutamiseks ette nähtud toodetele eeldusel, et ei toimu pikaajalist kokkupudet naha ega limaskestadega, teatavatele üksnes tööstuses ja põllumajanduses kasutamiseks ette nähtud toodetele, mõõteseadmetele, olemasolevate liidu õigusaktidega hõlmatud toodetele ning liidus juba turule lastud toodetele.

(6)	10. märtsil 2017 võttis RAC oma arvamuse vastu ja järeldas, et kavandatud piirang on kõnealustest ainetest tuleneva kindlakstehtud ohu kõrvaldamiseks kõige asjakohasem liidu tasandi meede, kuna see on ohu vähendamiseks kõige tõhusam.

(7)	RAC jõudis järeldusele, et inimese tervisele avalduva riski vähendamiseks ei tohiks toodetes kasutatud plastifitseeritud materjalides nelja ftalaadi lubatud summaarne sisaldus ületada 0,1 %.

(8)	15. juunil 2017 võttis SEAC vastu arvamuse, milles märgitakse, et kavandatud piirang koos RACi ja SEACi tehtud muudatustega on sotsiaalmajandusliku tulu ja kulu seisukohast kõige asjakohasem liidu tasandi meede kindlakstehtud riskide vähendamiseks.

(9)

SEAC nõustus XV lisa kohases toimikus esitatud järeldustega, et piirangu kohaldamise edasilükkamine 36 kuuks tundub põhjendatud ja piisav, et võimaldada tarneahelates osalejatel seda järgida. Samuti nõustus SEAC XV lisa kohases toimikus soovitatud eranditega. Avaliku konsultatsiooni käigus auto- ja lennundustööstuse sektoritelt saadud lisateabel põhinevatel sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel soovitas SEAC nende sektorite jaoks teatavaid erandeid.

(10)	Kavandatud piirangu üle peeti nõu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punktis f nimetatud kemikaaliameti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga (edaspidi „foorum“) ja selle soovitusi on arvesse võetud.

(11)

29. augustil 2017 esitas kemikaaliamet RACi ja SEACi arvamused (6) komisjonile. Nende arvamuste alusel, milles on esitatud järeldused kõnealuse nelja ftalaadiga mitmesugustel viisidel toimuva kombineeritud kokkupuute kohta, mis kahjustab inimeste tervist, järeldas komisjon, et neli ftalaati kujutavad endast vastuvõetamatut riski inimese tervisele, kui nende sisaldus kaupades kasutatud plastifitseeritud materjalides on üksikult või summeerituna 0,1 massiprotsenti või rohkem. Kõnealuse piirangu kohaldamisel loetakse plastifitseeritud materjalideks materjalid, mis võivad sisaldada ftalaate, mille puhul on suur võimalus kombineeritud kokkupuute toimumiseks mitmesugusel viisil nii tarbijate kui ka töötajate puhul. Nende materjalide hulka kuuluvad polüvinüülkloriid (PVC), polüvinülideenkloriid (PVDC) ja polüvinüülatsetaat (PVA), polüuretaanid, mis tahes muud polümeerid (sealhulgas vahtpolümeerid ja kummi), välja arvatud silikoonkummist ja looduslikust lateksist pinnakattematerjalid, pinnakattematerjalid, libisemisvastased katted, viimistlusmaterjalid, dekoorid, pealetrükitavad mustrid, liimid, hermeetikud, tindid ja värvid. Komisjon leiab, et nimetatud riski tuleks käsitleda liidu tasandil.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisaga on juba keelatud DEHP-d, DBP-d ja BBP-d sisaldavate mänguasjade ja lapsehooldusvahendite turule laskmine teatavatel tingimustel, mis kuuluvad kavandatud piirangu kohaldamisalasse. Võttes arvesse nii seda, et RACi arvamuse kohaselt on DIBP-i ohuprofiil sarnane DEHP, DBP ja BBP omaga, mänguasjadel ja lapsehooldusvahenditel on märkimisväärne roll väikelaste puhul ftalaatidega seotud riskides ning DIBP-ga võidakse mänguasjades ja lapsehooldusvahendites DBP-d asendada, kui ka foorumi soovitust, on komisjon seisukohal, et piirata tuleks ka DIBP-d sisaldavate mänguasjade ja lapsehooldusvahendite turule laskmist. Peale selle tuleks ajakohastada nelja ftalaati sisaldavate mänguasjade ja lapsehooldusvahendite turule laskmise tingimusi.

(13)

Üksnes tööstuses ja põllumajanduses kasutatavate toodete või üksnes välistingimuses kasutatavate toodete puhul tuleks kavandatud piirangut kohaldada ainult nende plastifitseeritud materjali sisaldavate toodete suhtes, mis puutuvad kokku inimese limaskestadega või pikema aja jooksul nahaga, sest selline kokkupuude kujutab endast riski inimeste tervisele.

(14)

Kavandatud piirangut ei tuleks kohaldada toodetele, mida reguleeritakse muude liidu õigusaktidega, näiteks toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele ja esemetele, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1935/2004 (7) ning komisjoni määrusega (EL) nr 10/2011, (8) meditsiiniseadmetele, mida reguleeritakse nõukogu direktiividega 90/385/EMÜ (9) ja 93/42/EMÜ (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/79/EÜ, (11) ning nende seadmete osadele, kaupadele, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/65/EL (12) ja ravimite esmapakenditele, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004 (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2001/82/EÜ (14) ja 2001/83/EÜ (15).

(15)

Samuti ei tuleks kavandatud piirangut kohaldada laborites kasutatavatele mõõteseadmetele ega nende seadmete osadele ning praktilistel ja jõustamiskaalutlustel toodetele, mis on lastud turule enne piirangu kohaldamise alguskuupäeva. Peale selle tuleks kohaldada teatavaid erandeid mootorsõidukite ja õhusõidukite suhtes. Võttes arvesse spetsiifilist majanduslikku mõju mootorsõidukite sektoris, on põhjendatud pikem edasilükkamine piirangu kohaldamisel mootorsõidukitele ning tähtajatute erandite tegemine kõnealuste sõidukite hooldus- ja remonditöödel kasutatavate toodete suhtes, kui sõidukid ei saa ilma nende toodeteta otstarbekohaselt töötada. Võttes arvesse, et õhusõidukitel on väga pikk kasutusaeg, võib nende lennukõlblikkus ohtu sattuda, kui tehnilisele spetsifikatsioonile vastavad osad ei ole kättesaadavad ning nõuetele vastavuse taastamiseks kuluv aeg on väga pikk, seetõttu on põhjendatud pikem edasilükkamine piirangu kohaldamisel teatavatele õhusõidukitele ning tähtajatute erandite tegemine kõnealuste õhusõidukite hooldus- ja remonditöödel kasutatavate kaupade suhtes, kui need on vajalikud ohutuse ja lennukõlblikkuse tagamiseks.

(16)

Võttes arvesse XV lisa kohast toimikut ning RACi ja SEACi arvamusi, leiab komisjon, et kavandatud piirang vähendaks kindlaksmääratud riske, koormamata seejuures märkimisväärset tööstust, tarneahelat või tarbijaid, ning jõuab järeldusele, et soovitatud piirang on kindlaksmääratud riski vähendamiseks asjakohane liidu tasandil võetav meede.

(17)

Sidusrühmadele tuleks jätta piisavalt aega võtta meetmeid kavandatud piirangust kinni pidamiseks ning selleks piisab 18 kuust. Seega tuleks piirangu kohaldamist üldiselt 18 kuud edasi lükata. Teatavate mootorsõidukite ja õhusõidukitega seotud konkreetsete juhtumite korral tuleks kohaldada spetsiaalselt pikemat edasilükkamist, mis kestab 60 kuud.

(18)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(19)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) https://echa.europa.eu/previous-consultations-on-restriction-proposals/-/substance-rev/13919/term

(3) RACi ja SEACi 2012. aasta arvamus XV lisa kohase toimiku kohta, milles tehakse ettepanek piirangute kehtestamiseks nelja ftalaadi suhtes: https://echa.europa.eu/documents/10162/58050be8-f7be-4b55-b106-76dda4989dd6

(4) Komisjoni teatis 2014/C 260/01.

(5) http://www.eu-hbm.info/democophes/project-partners

(6) https://echa.europa.eu/documents/10162/a265bf86-5fbd-496b-87b4-63ff238de2f7

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(8) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

(9) Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(10) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostika vahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kanne 51 asendatakse järgmisega:

„51.

Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP)

CASi nr: 117–81-7

EÜ nr: 204–211-0

Dibutüülftalaat (DBP)

CASi nr: 84–74-2

EÜ nr: 201–557-4

Bensüülbutüülftalaat (BBP)

CASi nr: 85–68-7

EÜ nr: 201–622-7

Diisobutüülftalaat (DIBP)

CASi nr: 84–69-5

EÜ nr: 201–553-2

1.	Ei tohi kasutada ainena või segude koostisosana kontsentratsioonis (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud ftalaatide summana) 0,1 % või rohkem plastifitseeritud materjali massist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites.

Ei tohi mänguasjades ja lapsehooldusvahendites turule lasta, kui kontsentratsioon (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud kolme esimese ftalaadi summana) on 0,1 % või rohkem plastifitseeritud materjali massist.

DIBP-d ei tohi mänguasjades ja lapsehooldusvahendites turule lasta pärast 7. juulit 2020, kui kontsentratsioon (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud kolme esimese ftalaadi summana) on 0,1 % või rohkem plastifitseeritud materjali massist.

3.	Ei tohi toodetes turule lasta pärast 7. juulit 2020, kui kontsentratsioon (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud ftalaatide summana) on 0,1 % või rohkem tootes sisalduvast plastifitseeritud materjali massist.

Punkti 3 ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)	tooted, mis on mõeldud üksnes tööstuslikuks või põllumajanduslikuks kasutamiseks välitingimustes, tingimusel et plastifitseeritud materjal ei puutu kokku inimeste limaskestaga ja et sel ei ole pikemat kokkupuudet inimese nahaga;

b)	õhusõidukid, mis on turule lastud enne 7. jaanuari 2024, ja ükskõik mis ajal turule lastud tooted, mis on ette nähtud kõnealuste õhusõidukite hoolduseks või remondiks ning on õhusõiduki ohutuse ja lennukõlblikkuse tagamiseks hädavajalikud;

c)	mootorsõidukid, mis kuuluvad direktiivi 2007/46/EÜ kohaldamisalasse ja mis on turule lastud enne 7. jaanuari 2024, ja ükskõik mis ajal turule lastud tooted, mis on ette nähtud kõnealuste mootorsõidukite hoolduseks või remondiks, kui sõidukid ei saa ilma nende toodeteta otstarbekohaselt töötada;

d)	tooted, mis on turule lastud enne 7. juulit 2020;

e)	laboratoorseks kasutamiseks ette nähtud mõõteseadmed ja nende osad;

f)	toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1935/2004 või komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 (*1) kohaldamisalasse;

g)	meditsiiniseadmed, mis kuuluvad direktiivi 90/385/EMÜ, 93/42/EMÜ või 98/79/EÜ kohaldamisalasse, ja nende osad;

h)	elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2011/65/EL kohaldamisalasse;

i)	ravimite esmapakendid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004, direktiivi 2001/82/EÜ või direktiivi 2001/83/EÜ kohaldamisalasse;

j)	mänguasjad ja lapsehooldusvahendid, mis on hõlmatud punktidega 1 ja 2.

Punktides 1, 2 ja 3 ning punkti 4 alapunktis a kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „plastifitseeritud materjal“– mis tahes järgmine homogeenne materjal:

—	polüvinüülkloriid (PVC), polüvinülideenkloriid (PVDC), polüvinüülatsetaat (PVA), polüuretaanid,

—	mis tahes muu polümeer (sealhulgas vahtpolümeerid ja kummi), välja arvatud silikoonkummist ja looduslikust lateksist pinnakattematerjalid;

—	pinnakattematerjalid, libisemisvastased katted, viimistlusmaterjalid, dekoorid, pealetrükitavad mustrid;

—	liimid, hermeetikud, värvid ja tindid.

b) „pikem kokkupuude inimese nahaga“– pidev kontakt, mis kestab kauem kui 10 minutit, või katkendlik kontakt 30 minuti jooksul päevas.

c) „lapsehooldusvahend“– toode, mis on ette nähtud lapse uinumise, rahustamise, hügieeni või toitmise hõlbustamiseks või imemise lapsele hõlpsamaks muutmiseks.

Punkti 4 alapunktis b tähendab „õhusõiduk“ üht järgnevatest:

tsiviillennunduses kasutatav õhusõiduk, mis on valmistatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel väljastatud tüübisertifikaadiga või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) osalisriigi siseriiklike õigusnormidega kooskõlas väljastatud konstruktsioonitüübi kinnitusega või millele ICAO osalisriik on 7. detsembril 1944. aastal Chicagos allakirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisa kohaselt väljastanud lennukõlblikkuse sertifikaadi;

b)	sõjalennuk.

(*1) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).“

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/20

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/2006,

11. detsember 2018,

millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2006/42/EÜ (2) anti Lätile luba kohaldada kuni 31. detsembrini 2009 erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (3) artikli 21 lõike 1 punktist a, et määrata metsamaterjali turustamisel kaupade ja teenuste saaja isikuks, kes on käibemaksukohustuslane. Nõukogu rakendusotsusega 2009/1008/EL (4) anti Lätile luba kohaldada kuni 31. detsembrini 2012 erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193, et jätkuvalt määrata metsamaterjali turustamisel kaupade ja teenuste saaja isikuks, kes on käibemaksukohustuslane (edaspidi „erimeede“). Luba kohaldada erimeedet pikendati seejärel nõukogu rakendusotsusega 2013/55/EL (5) kuni 31. detsembrini 2015 ja nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/2396 (6) kuni 31. detsembrini 2018.

(2)	Komisjonis 20. juunil 2018 registreeritud kirjas taotles Läti luba jätkuvalt kohaldada erimeedet. Komisjonis 17. augustil 2018. aastal registreeritud kirjaga saatis Läti komisjonile meetme kohaldamise aruande, nagu on nõutud rakendusotsuse 2009/1008/EL artikli 2 teises lõigus.

(3)	Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga edastas komisjon Läti taotluse 7. septembri 2018. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 10. septembri 2018. aasta kirjaga Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(4)

Läti sõnul on puiduturg, mis on tema majanduse üks olulisemaid sektoreid, eriti tundlik käibemaksupettuste suhtes, sest turgu domineerib suur hulk väikeseid kohalikke ettevõtjaid ja üksiktarnijaid. Turu eripärast ja metsamaterjali turustamisega tegelevate ettevõtjate laadist tingituna on toimunud maksupettusi, mida Läti maksuhalduril on raske kontrollida. Kuritarvituste vastu võitlemiseks on Läti kehtestanud metsamaterjali turustamise puhul pöördmaksustamise, mis on osutunud väga tõhusaks ja vähendanud märkimisväärselt pettust selles sektoris.

(5)	Et ära hoida teatavat laadi maksudest kõrvalehoidumist, tuleks Lätile anda luba kohaldada erimeedet täiendaval piiratud ajavahemikul, kuni 31. detsembrini 2021.

(6)

Üldiselt on erandid ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata erimeetmete asjakohasust ja tõhusust. Erandid annavad liikmesriikidele aega võtta vastu muid tavapäraseid meetmeid, et lahendada probleem enne erimeetmete kehtivuse lõppemist, mis muudaks erandi pikendamise ülearuseks. Erand, millega võimaldatakse kasutada pöördmaksustamist, antakse üksnes erandkorras konkreetsetes valdkondades, kus esineb pettusi, ning see on viimane abinõu. Kuni erimeetme kehtivuse lõppemiseni peaks Läti rakendama muid tavapäraseid meetmeid, et võidelda metsamaterjali tarnimisel esineva käibemaksupettuse vastu ja seda tõkestada, mistõttu ei oleks nende tarnete puhul enam vaja teha erandeid direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193.

(7)	Erimeetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele.

(8)	Rakendusotsust 2009/1008/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2009/1008/EL artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2021.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel, 11. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BLÜMEL

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 24. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/42/EÜ, millega lubatakse Lätil pikendada meetme, mis kaldub kõrvale kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 21, kohaldamist (ELT L 25, 28.1.2006, lk 31).

(3) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1).

(4) Nõukogu 7. detsembri 2009. aasta rakendusotsus 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 347, 24.12.2009, lk 30).

(5) Nõukogu 22. jaanuari 2013. aasta rakendusotsus 2013/55/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 22, 25.1.2013, lk 16).

(6) Nõukogu 10. detsembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2396, millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 142).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/22

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/2007,

17. detsember 2018,

millega muudetakse ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 10. novembril 2008 vastu ühismeetme 2008/851/ÜVJP, (1) millega luuakse ELi sõjaline operatsioon Atalanta (Atalanta).

(2)	Nõukogu võttis 30. juulil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1083, (2) millega muudetakse ühismeedet 2008/851/ÜVJP ning pikendatakse Atalanta kehtivust kuni 31. detsembrini 2020.

(3)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 14. novembril 2018 vastu resolutsiooni 2444 (2018), millega lõpetatakse Somaalia ja Eritrea järelevalverühma mandaat alates 16. detsembrist 2018 ning luuakse Somaalia küsimusi käsitlev ekspertide rühm, kellel on Somaalia suhtes samad ülesanded.

(4)

Poliitika- ja julgeolekukomitee leppis 22. novembril 2018 kokku, et Atalantal peaks olema lubatud edastada Interpolile ja Europolile teavet, sealhulgas olemasoleva õigusraamistiku kohaselt saadud isikuandmeid, mis on kogutud muu ebaseadusliku tegevuse kui piraatluse kohta piraatlusevastaste operatsioonide käigus, jättes Atalanta mandaadi muutmata.

(5)	Samuti leppis poliitika- ja julgeolekukomitee kokku, et ühismeetmesse 2008/851/ÜVJP tuleks lisada säte, mis käsitleb selles kontekstis isikuandmete avaldamise suhtes kohaldatavat õigust.

(6)	Ühismeedet 2008/851/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale käesoleva otsuse rakendamises ning seega ei osale ta käesoleva operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühismeedet 2008/851/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

artikli 2 punkt n asendatakse järgmisega:

„n)

toetab kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga ning olemasolevate vahendite ja võimetega Somaalia küsimusi käsitleva ekspertide rühma tegevust kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2444 (2018), jälgides kõnealusele rühmale huvi pakkuvaid piraatlusvõrgustike toetamises kahtlustatavaid laevu ja teavitades nendest laevadest.“;

2)	artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Käesolevaga antakse Atalantale luba jagada teavet Somaalia küsimusi käsitleva ekspertide rühma ning CMFiga, välja arvatud isikuandmeid, mis on kogutud ebaseadusliku tegevuse kohta piraatlusevastaste operatsioonide käigus.“;

artiklisse 15 lisatakse järgmised lõiked:

„5. Käesolevaga lubatakse Atalantal avaldada kooskõlas artikli 2 punktiga h Interpolile ja kooskõlas artikli 2 punktiga i Europolile teavet, mis on piraatlusevastaste operatsioonide käigus kogutud muu ebaseadusliku tegevuse kui piraatluse kohta.

6. Isikuandmete avaldamine artikli 2 alusel toimub kooskõlas selle riigi õigusega, mille laeval või õhusõidukil selliseid isikuandmeid töödeldakse.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) Nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeede 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (ELT L 301, 12.11.2008, lk 33).

(2) Nõukogu 30. juuli 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1083, millega muudetakse ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (ELT L 194, 31.7.2018, lk 142).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/24

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/2008,

17. detsember 2018,

millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), ja pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. aprillil 2014 vastu otsuse 2014/219/ÜVJP, (1) mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali).

(2)	Nõukogu pikendas muu hulgas missiooni volitusi 14. jaanuarini 2019 otsusega (ÜVJP) 2017/50 (2) ning nägi sellele ette lähtesumma sama kuupäevani otsusega (ÜVJP) 2017/2264 (3).

(3)	Kuna nõukogus ei ole veel heaks kiidetud planeerimisdokumente Sahelis toimuva tegevuse piirkonnaüleseks muutmise kohta ega vastu võetud otsust, millega tuleks vastavalt muuta otsust 2014/219/ÜVJP, tuleks selle otsuse kohaldamisaega pikendada 28. veebruarini 2019.

(4)	Lähtesummat tuleks seetõttu pikendada kuni 28. veebruarini 2019.

(5)	Otsust 2014/219/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(6)	EUCAP Sahel Mali viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2014/219/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 14 lõike 1 viies lõik asendatakse järgmisega: „EUCAP Sahel Mali tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 15. jaanuarist 2018 kuni 28. veebruarini 2019 on 28 450 000 eurot.“

2)	Artikli 18 teine lause asendatakse järgmisega: „Seda kohaldatakse kuni 28. veebruarini 2019.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 15. jaanuarist 2019.

Brüssel, 17. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) Nõukogu 15. aprilli 2014. aasta otsus 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali) (ELT L 113, 16.4.2014, lk 21).

(2) Nõukogu 11. jaanuari 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/50, millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali) (ELT L 7, 12.1.2017, lk 18).

(3) Nõukogu 7. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2264, millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali) (ELT L 324, 8.12.2017, lk 52).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/25

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/2009,

17. detsember 2018,

millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya), ja pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. mail 2013 vastu otsuse 2013/233/ÜVJP, (1) millega luuakse Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya).

(2)	Nõukogu võttis 17. juulil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1342, (2) millega pikendatakse EUBAM Libya volitusi kuni 31. detsembrini 2018 ja millega nähakse ette lähtesumma kuni 30. novembrini 2017.

(3)	Nõukogu võttis 20. novembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2162, (3) millega nähakse ette lähtesumma kuni 31. detsembrini 2018.

(4)	Poliitika- ja julgeolekukomitee soovitas pärast operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia, EUBAM Libya ning ELi kontakt- ja planeerimisüksuse strateegilist läbivaatamist muuta volitusi ja pikendada neid kuni 30. juunini 2020.

(5)	Otsust 2013/233/ÜVJP tuleks vastavalt muuta ja selle kehtivusaega pikendada.

(6)	Missiooni EUBAM Libya viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/233/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artiklid 2 ja 3 asendatakse järgmistega.

„Artikkel 2

Eesmärgid

EUBAM Libya eesmärk on aidata Liibüa ametiasutusi Liibüa julgeoleku struktuuride ülesehitamisel, eelkõige piirihalduse, õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas, eesmärgiga toetada jõupingutusi selliste organiseeritud kuritegevuse võrgustike lõhkumisel, kes on eelkõige seotud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismiga Liibüas ning Vahemere piirkonna keskosas.

Artikkel 3

Ülesanded

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehakse EUBAM Libya raames järgmist:

toetatakse laiema piirihalduse raamistiku arendamist eelkõige valge raamatu koostamisega integreeritud piirihalduse strateegia, sealhulgas merendusjulgeoleku strateegia kohta, suurendades Liibüa merevaldkonna õiguskaitseasutuste ja Liibüa maismaapiirivalve asutuste suutlikkust ning rakendades nende jaoks konkreetseid projekte, hinnates samal ajal võimalusi tegevuste laiendamiseks pealinnast väljapoole, sealhulgas Tuneesia piirile ning riigi lõunaossa;

toetatakse siseministeeriumi suutlikkuse suurendamisel, sealhulgas politsei valdkonnas, ja kui see on teostatav, aidatakse ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) politsei suutlikkuse suurendamisel, samuti antakse abi strateegilisel planeerimisel seoses õiguskaitsealase tegevusega ning toetatakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivastase võitluse alal pädevate Liibüa ametiasutuste koordineerimisfunktsioone;

c)	edendatakse institutsioonilisi reforme ning pakutakse justiitsministeeriumile abi strateegilisel planeerimisel ja laiemat suutlikkuse suurendamist asjaomastele kriminaalõigussüsteemi osalistele, sealhulgas riigiprokuratuurile ja kõrgemale kohtunõukogule;

d)	toetatakse rahastajate ja projekti rakendamise vahelist strateegilist koordineerimist, vastuseks Liibüa vajadustele piirihalduse, õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas.

2. EUBAM Libya edendab inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust kõigi oma meetmete puhul.

3. EUBAM Libya ei vii ellu täidesaatvaid ülesandeid.“

2)	Artikli 13 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik. „EUBAM Libya tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 30. juunini 2020 on 61 678 576,39 eurot.“

3)	Artiklis 16 asendatakse teine lause järgmisega. „Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2020.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Brüssel, 17. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) Nõukogu 22. mai 2013. aasta otsus 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) (ELT L 138, 24.5.2013, lk 15).

(2) Nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1342, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya), ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 185, 18.7.2017, lk 60).

(3) Nõukogu 20. novembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2162, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) (ELT L 304, 21.11.2017, lk 50).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/27

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/2010,

17. detsember 2018,

millega toetatakse väike- ja kergrelvade ning laskemoona ebaseadusliku leviku ja ebaseadusliku kaubanduse ning nende mõju vastu võitlemist Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia“), milles on esitatud liidu tegevuse suunised väike- ja kergrelvade valdkonnas.

(2)	ELi väike- ja kergrelvade strateegias märgitakse, et liit soovib saavutada sünergia asjaomaste Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikidega ning piirkondlike organisatsioonidega, et vähendada väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku levikut ja kaubandust eesmärgiga vähendada relvavägivalda ja kuritegevust.

(3)	Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond on määratud kindlaks kui piirkonnad, mida väike- ja kergrelvade levik ja liigne hankimine tõsiselt mõjutab.

(4)

20. juulil 2001 vastu võetud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava (edaspidi „ÜRO tegevuskava“) kuuendal iga kahe aasta tagant toimuval riikide kohtumisel 2016. aastal kinnitasid kõik ÜRO liikmesriigid taas oma kohustust hoida ära väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku kaubandust. Riigid tervitasid edusamme, mida on tehtud allpiirkondliku ja piirkondliku koostöö tugevdamisel, ning kohustusid asjakohasel juhul looma sellised koostöö-, kooskõlastamis- ja teabevahetusmehhanismid või neid tugevdama, sealhulgas vahetama parimaid tavasid, et toetada ÜRO tegevuskava rakendamist.

(5)

Ameerika Riikide Organisatsioon (ARO) toimib üleameerikalise tulirelvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu seonduva materjali ebaseadusliku tootmise ja ebaseadusliku kaubanduse vastase võitluse konventsiooni (CIFTA) sekretariaadina ning koordineerib ja rakendab piirkondlikke algatusi, mille eesmärk on võidelda Ameerikas ebaseaduslike väike- ja kergrelvade vastu.

(6)	Liit soovib rahastada projekti, millega soovitakse vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja ebaseadusliku kaubanduse ohtu Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Pidades silmas ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia“) rakendamist ning rahu ja julgeoleku edendamist, on liidu toetataval ARO projektil, millega soovitakse vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja ebaseadusliku kaubanduse ohtu Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas, järgmised konkreetsed eesmärgid:

—	tugevdada riikide sõjaliste ja muude institutsiooniliste varude füüsilist julgeolekut ja haldussüsteeme rajatistes tõhusamate turvameetmete tagamise ja varude kontrolli abil;

—	suurendada riikide suutlikkust hävitada konfiskeeritud, liigsed või ohtlikud väike- ja kergrelvad ning laskemoon;

—	suurendada riikide suutlikkust väike- ja kergrelvade märgistamise ning päritolu kindlakstegemise alal ning innustada piirkondlikku koostööd konfiskeeritud relvade ja laskemoona päritolu kindlakstegemise alal;

—	parandada väike- ja kergrelvade üleandmise mehhanisme riiklike õigusaktide, piirikontrolli ja piirkondliku koostöö abil ning

—	edendada sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist valitud kogukondades, seades eesmärgiks rühmad, keda relvavägivald tõsiselt mõjutab, sealhulgas korraldades tagastamiskampaaniaid või kasutades muid strateegiaid, mille eesmärk on vähendada kohalikul tasandil vägivallakuritegusid.

Liit rahastab nimetatud projekti, mille üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).

2. Artiklis 1 osutatud projekti rakendab tehniliselt ARO.

3. ARO täidab oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja AROga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artiklis 1 osutatud liidu rahastatava projekti rakendamiseks on 3 000 000 eurot. Programmi rahastab täielikult liit, mitterahalise osalusega toetavad Hispaania välisministeerium ja abisaaja.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3. Lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohast haldamist kontrollib komisjon. Sellel eesmärgil sõlmib komisjon AROga asjakohase lepingu. Lepingus sätestatakse, et ARO tagab liidu toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning kokkuleppe sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest ARO koostatavate korrapäraste kvartaliaruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest või kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, kui selleks ajaks ei ole nimetatud lepingut sõlmitud.

Brüssel, 17. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

LISA

PROJEKT, MIS KÄSITLEB VÄIKE- JA KERGRELVADE NING LASKEMOONA EBASEADUSLIKU LEVIKU JA EBASEADUSLIKU KAUBANDUSE NING NENDE MÕJU VASTU VÕITLEMIST LADINA-AMEERIKA JA KARIIBI PIIRKONNAS EBASEADUSLIKE TULIRELVADE, VÄIKE- JA KERGRELVADE NING NENDE LASKEMOONA VASTASE VÕITLUSE ELi STRATEEGIA „RELVADE TURVALISUSE TAGAMINE, KODANIKE KAITSMINE“ RAAMES

„Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ raames

1. Sissejuhatus ja eesmärgid

1.1 Sissejuhatus

Ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona levik on üks peamisi tegureid, mis põhjustab vägivalla ja ebastabiilsuse kõrget taset mitmes Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigis. Peaaegu pooled kõigist tapmisohvritest on vanuses 15–29 aastat ning tulirelvade kasutamine on piirkonnas eriti levinud, kusjuures kaks kolmandikku (66 %) tapmistest pannakse toime relva abil. Small Arms Survey poolt publikatsiooni „Global Burden of Armed Violence, 2015“ jaoks koostatud statistika näitab lisaks, et aastatel 2010–2015 olid kümme kõige kõrgema väike- ja kergerelvadega seotud surmajuhtumite määraga riiki kõik Ameerika riigid, kus igaühes ulatus tulirelvadega toime pandud tapmiste määr rohkem kui 20 inimeseni 100 000 elaniku kohta.

Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide valitsused on väljendanud oma vastuseisu relvade ebaseaduslikule tootmisele ja ebaseaduslikule kaubandusele, toetades mitut rahvusvahelist dokumenti, sealhulgas üleameerikalist tulirelvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu seonduva materjali ebaseadusliku tootmise ja ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemise konventsiooni (CIFTA), väike- ja kergrelvade ÜRO tegevuskava ning rahvusvahelist päritolu kindlakstegemist võimaldavat vahendit. Siiski on sõjaväel ja muudel julgeolekujõududel endiselt suured väike- ja kergrelvade ning laskemoona varud, mis on sageli halvasti turvatud või mille suhtes kohaldatakse liiga leebet aruandekohustust. Igal aastal konfiskeerivad julgeolekujõud piirkonnas tuhandeid ebaseaduslikke väike- ja kergrelvi ning mitu tonni laskemoona. Osa konfiskeeritud materjali puhul on tehtud kindlaks, et need pärinevad nii piirkonna sees kui ka sellest väljaspool asuvatest sõjaväevarudest, kuna hästi rahastatud kuritegelike ettevõtete, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelevate organisatsioonide, riikidevaheliste jõukude ning rahvusvahelise ebaseadusliku relvakaubandusega tegelejate aktiivsus käib riikide kontrollisuutlikkuse jaoks üle jõu.

On tõestatud, et relvavägivalla ohtu ei suurenda mitte üksnes väikerelvade levik, vaid ka tulirelvade kättesaadavus elanikele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2014. aasta ülemaailmne vägivalla seisu käsitlev aruanne („Global Status Report on Violence“) näitab osalevates riikides läbi viidud läbilõikeuuringute tulemusena, et relvade kättesaadavus on tapmiste puhul riskifaktor. Aruandes märgitakse samuti, et tulirelvad on Ameerikas üldiselt laialt levinud ning peamine relvaliik, mida vägivaldsetes kokkupõrgetes kasutatakse. Aruandes leiti samuti, et hõlbus juurdepääs tulirelvadele ja muudele relvadele ning ülemäärane alkoholi tarbimine on samuti tugevalt seotud paljude vägivallaliikidega.

Kaalumist vajab ka asjaolu, et relvade kättesaadavus mõjutab mehi ja naisi erinevalt. Relvade laialdane kättesaadavus suurendab seda liiki relvi kasutades tehtavate ähvarduste hulka, samuti koduvägivallaga seotud surmajuhtumite määra perede puhul, kus naisi väärkoheldakse. ÜRO desarmeerimisbüroo kohaselt on ebaproportsionaalselt suur protsent väikerelvade omanikest ja kasutajatest mehed, seda nii konfliktiolukorras kui ka muudes olukordades. Enamiku meeste poolt naiste vastu suunatud vägivalla juhtumite puhul kasutatakse relva hirmutamise eesmärgil või surmava relvana. Relva kasutamise korral tekitati koduvägivalla ohvritele vähema tõenäosusega nähtavaid vigastusi. Samal ajal oli suurem tõenäosus, et neid hirmutati. Relvi kasutatakse peamiselt partneri ähvardamiseks (69,1 %) ning selliste relvade kasutamisel on näiteks vähem tõenäoline, et vägivalla toimepanijad annavad ohvrile rusika- või jalalööke.

Mis tahes relvaliigi kasutamine on seotud väga mitmesuguse vägivaldse käitumisega, mille tagajärjed ohvrite jaoks ulatuvad kaugemale füüsilistest vigastustest. Ähvardused ja hirmutamine põhjustavad psühholoogilist mõju ja traumasid ning paljud ohvrid jätavad sellisest vägivallast ametivõimudele teatamata, kartes kättemaksu. Spetsialistid, näiteks tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad ja avaliku julgeoleku töötajad, vajavad koolitust, et suuta reageerida vägivaldsetele olukordadele, kus kasutatakse väike- ja kergrelvi.

Kogukonna osalus ja kogukonna tugivõrgustiku loomine võib paremini aidata relvakuritegude ohvreid ning aidata hoida ära vägivaldset käitumist, mis võib eelkõige viia tahtliku tapmiseni. Aktiivne kogukond aitab suurendada usaldust, läbipaistvust, suhtlust ja pühendumust oma jõupingutustes.

Alates 2009. aastast on ARO peasekretariaadi avaliku julgeoleku osakond toetanud ARO liikmesriikide tehtavaid jõupingutusi, et kontrollida ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona voogu ja hallata institutsioonilisi varusid relvade ja laskemoona kontrollimise abiprogrammi (PACAM) kaudu. PACAMi raames on rakendanud projekte koostöös enamiku 34 aktiivse ARO liikmesriigiga CIFTA sätete alusel. Selle tegevuse tulemusena on märgistatud üle 290 000 tulirelva ning hävitatud veel 60 000 relva ja üle 1 700 tonni laskemoona kogu piirkonnas.

Kuigi väike- ja kergrelvade märgistamise, füüsilise julgeoleku ja varude haldamise osas on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, püsivad olulised ebaühtlused riikide suutlikkuse osas, eelkõige Kesk-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide puhul. Varude haldamise protokollide süstemaatiline rakendamine on jätkuvalt puudulik peaaegu kõigis piirkonna riikides ning on suurenenud nõudlus tehnilise abi, nõu ja koostöö järele, kuna varasemate PACAMi tegevuste elluviimine oli edukas ning suurenenud on riiklike asutuste usaldus ARO rolli vastu kõnealuses valdkonnas.

Nii eelnevate PACAMi projektide rakendamise kui ka hiljutiste CIFTA kohtumiste ajal palus mitu ARO liikmesriiki tehnilist abi valdkondades, millele kavandatav projekt peaks keskenduma. Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise suutlikkuse suurendamiseks toetust taotlevate riikide hulgas on Belize, Guatemala, El Salvador, Honduras, Costa Rica, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Dominica. Belize, Guatemala, El Salvador, Honduras, Costa Rica ja Panama on palunud toetust liigsete, vananenud või konfiskeeritud väike- ja kergrelvade ning laskemoona hävitamiseks. Samal ajal on olnud suur nõudlus väike- ja kergrelvade märgistamise ja päritolu kindlakstegemise alase koolituse ja abi järele. Abi on taotlenud Guatemala, El Salvador, Honduras, Costa Rica, Panama, Bahama, Barbados, Jamaica, Dominikaani Vabariik, Trinidad ja Tobago, Guyana, Suriname, Uruguay ja Paraguay.

Käesolev projekt sisaldab samuti ennetavat komponenti, mis koosneb valdkonnaülestest ja kogukonnale keskendunud koostöömeetmetest, mille eesmärk on vähendada vägivallaga seotud riskitegureid ning mille otsesed kasusaajad on eelpool mainitud spetsialistid ja kogukond ning mis on kaudselt suunatud vägivalla toimepanijatele ja ohvritele.

Ennetavat komponenti rakendatakse ühes valitud kogukonnas kolmes väljavalitud riigis. Neid meetmeid võib olla vaja kohandada, et täita konkreetse elanikkonna vajadused, samuti võttes arvesse kogukonna kaasamise meetodeid ning eri kogukondades koostööalaste relvavägivalla ennetamise algatuste elluviimisega seoses kindlaks määratud eri väljakutseid ja võimalusi. Kuigi nende jõupingutuste sihtriigid ei ole konkreetselt kindlaks määratud, on tõenäolised kandidaadid projektist toetuse saamiseks Guatemala, El Salvador, Honduras ja Jamaica, kuna nendes riikides on vägivallakuritegude ja sellega seonduva tulirelvade kasutamise määr väga kõrge.

1.2 Eesmärgid

Käesoleva kolmeaastase projekti kaudu soovib avaliku julgeoleku osakond tugevdada ARO liikmesriikide valitsuste suutlikkust kontrollida ja vähendada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseaduslikku levikut ja ebaseaduslikku kaubandust piirkonnas ning tugevdada valitud kogukondade suutlikkust hoida ära vägivallakuritegusid. Tehniline abi ja koostöö projekti üldist eesmärki toetavate liikmesriikidega põhineb järgmistel eesmärkidel:

—	tugevdada riikide sõjaliste ja muude institutsiooniliste varude füüsilist julgeolekut ja haldussüsteeme rajatistes tõhusamate turvameetmete tagamise ja varude kontrolli abil;

—	suurendada riikide suutlikkust hävitada konfiskeeritud, liigsed või ohtlikud väike- ja kergrelvad ning laskemoon;

—	suurendada riikide suutlikkust väike- ja kergrelvade märgistamise ning päritolu kindlakstegemise alal ning innustada piirkondlikku koostööd konfiskeeritud relvade ja laskemoona päritolu kindlakstegemise alal;

—	parandada väike- ja kergrelvade üleandmise mehhanisme riiklike õigusaktide, piirikontrolli ja piirkondliku koostöö abil ning

—	edendada sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist valitud kogukondades, seades eesmärgiks rühmad, keda relvavägivald tõsiselt mõjutab, sealhulgas korraldades tagastamiskampaaniaid või kasutades muid strateegiaid, mille eesmärk on vähendada kohalikul tasandil vägivallakuritegusid.

2. Rakendusasutuse valik ja koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega

2.1 Rakendusasutus – Ameerika Riikide Organisatsioon (ARO)

ARO mängib piirkondlikus raamistikus väga tähtsat rolli, et hoida ära väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseaduslikku levikut Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas. 1997. aastal võeti selles piirkonnas esimesena maailmas vastu piirkondlik vahend kõnealuste relvade kontrollimiseks ning allkirjastati üleameerikaline tulirelvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu seonduva materjali ebaseadusliku tootmise ja ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemise konventsioon (CIFTA). Osutades CIFTA-le tehnilise sekretariaadi teenust, on ARO-l ainulaadne positsioon, et koordineerida kogu läänepoolkeral jõupingutusi, millega püütakse tõkestada ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona kontrollimatut levikut, mis on vajalik samm kodanike julgeoleku suurendamiseks ja relvavägivalla vähendamiseks. Selles rollis on ARO peasekretariaadi avaliku julgeoleku osakond rakendanud projekte ja programme ARO liikmesriikide toetamiseks nende kohustuste täitmisel, et tagada riiklike tulirelvavarude julgeolek, rakendada seadusandlikke meetmeid, et kehtestada tulirelvade ebaseaduslik tootmine ja ebaseaduslik kaubandus riigisisese õiguse alusel kuriteona, nõuda tulirelvade märgistamist ning vahetada teiste CIFTA-le allakirjutanutega teavet päritolu kindlakstegemist puudutava info ja ebaseadusliku kaubanduse mustrite kohta. Alates 2007. aastast on ARO projektidega, mida toetavad rahvusvahelised rahastajad, pakutud koolitust, tehnilist abi ja seadmeid 29 riigile piirkonnas, mille tulemusena on märgistatud ligi 300 000 tulirelva, hävitatud veel 65 000 liigset või konfiskeeritud relva ning kõrvaldatud üle 1 700 tonni liigset, vananenud või ohtlikku laskemoona. Ühelgi teisel piirkondlikul või allpiirkondlikul, kogu Ameerikat hõlmaval organisatsioonil ei ole sellist poliitilist mõju, tehnilisi eksperditeadmisi ega geograafilist ulatust, mis võimaldaks toetada ja abistada kõiki 35 Ameerika riiki.

(Kuuba on ainus ARO mitteaktiivne liikmesriik ning tema tulevane staatus sõltub dialoogiprotsessist, mida on võimalik alustada Kuuba valitsuse taotluse korral ning kooskõlas ARO tavade, eesmärkide ja põhimõtetega).

Lisaks sellele on ARO liikmesriigid usaldanud ARO avaliku julgeoleku osakonnale ülesande koostada tapmiste ennetamise ja vähendamise alane kogu poolkera hõlmav tegevuskava. Tegevuskava üks eesmärke on vähendada relvade kättesaadavust ja nendele juurdepääsu. Kaks avaliku julgeoleku osakonna vahendit tegevuskava rakendamiseks on üleameerikaline programm ning võrgustik vägivalla ja kuritegevuse ennetamiseks. Käesoleva projekti ennetavat komponenti rakendatakse kooskõlas programmi ja võrgustiku suunistega ning propageerides noorte juhtrolli, võttes arvesse ennetamise kolme tasandit, tuginedes teaduslikele tõenditele, sektoritevahelisele koordineerimisele ja sotsiaalsele osalusele kogukondade võimestamise kaudu, innustades rahvusvahelist koostööd, edendades rahu kultuuri ning võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste küsimusi.

2.2 Koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega

Üldise tavana koordineerib ARO avaliku julgeoleku osakond oma tegevust teiste asutuste ja organisatsioonidega, kes saavad rahalisi vahendeid nii samadelt kui ka erinevatelt rahastajariikide valitsustelt ja rahvusvahelistelt rahastajaorganitelt. Organisatsioonide puhul, kes saavad toetust liidult käesoleva projekti raames kavandatud tegevustega seotud tööks, on projekti osas vahetult asjakohane ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) ülemaailmne tulirelvade programm. Selle koordineerimise kontaktpunktiks saab nii UNODC piirkondlik büroo Mehhikos kui ka nendes riikides asuvad bürood, kus konkreetseid projektiga seotud tegevusi ellu viiakse. Võttes arvesse UNODC käimasolevat tööd kõnealuses valdkonnas, viiakse projekti tegevused kooskõlla ülemaailmse tulirelvade programmi sammastega.

Mis puudutab õigusaktide koostamist ja poliitika kujundamist, siis jätkab ARO avaliku julgeoleku osakond kõnealuses valdkonnas tööd CIFTA raames, korraldades iga-aastaseid nõuandekomitee kohtumisi ning kasutades konkreetseid töörühmi, kes on osalisriikide jaoks välja töötanud tüüpõigusaktid ja jätkavad nende täiustamist. Käesoleva ettepaneku eesmärk nr 4 on parandada väike- ja kergrelvade üleandmise mehhanisme riiklike õigusaktide, piirikontrolli ja piirkondliku koostöö abil, pannes rõhku õiguslikele mehhanismidele. Tegevused hõlmavad piirkondlikku seminari, mille eesmärk on töötada välja mehhanismid seaduslike piiriüleste üleandmiste ja nende jälgimise jaoks, virtuaalse koordineerimisvõrgustiku väljatöötamist teabevahetuseks seaduslike üleandmiste ja ebaseadusliku kaubanduse kohta ning õigusabi konkreetsetele riikidele. UNODC juba välja töötatud seadusandlikud vahendid on olulised ARO projekti töö suunamisel selles valdkonnas; nende piirkondlike raamistike väljatöötamise protsessis palutakse UNODC-lt nõu ja kogemusi, sealhulgas kutsutakse UNODC esindajaid osalema seminaridel ning esitama virtuaalse koordineerimisvõrgustikuga tehtava töö käigus märkuseid.

Ennetus- ja julgeolekumeetmete osas suhtleb ARO avaliku julgeoleku osakond UNODC-ga, et korraldada arutelusid, mille käigus vahetatakse teavet tulirelvade märgistamise ja nende päritolu kindlakstegemise alaste projektide ja kogemuste kohta. Kuna see aspekt on olnud eelnevate ARO projektide puhul oluline, võidakse kogemuste vahetamist projekti algusetapis CIFTA nõuandekomitee kohtumiste kontekstis hõlbustada UNODC töötajate osalemisega nendel kohtumistel.

Andmete kogumine ja analüüs, mis on veel üks ülemaailmse tulirelvade programmi sambaid, annab ARO-le olulise võimaluse jagada UNODC-ga projekti tegevuste käigus kogutud teavet. Sellega seoses kavatseb ARO avaliku julgeoleku osakond suhelda UNODC peakontoriga Viinis ja selle kontaktbürooga New Yorgis, samuti selle piirkondliku bürooga Mehhikos, et kooskõlastada viise, mille abil vahetada projekti tegevuste raames saadud teavet, mis aitab UNODC-d ülemaailmsete ebaseadusliku kaubanduse mustrite ja suundumuste analüüsimisel.

3. Projekti kirjeldus

3.1 Kirjeldus

Käesoleva projekti üldeesmärk on tugevdada ARO liikmesriikide valitsuste suutlikkust kontrollida ja vähendada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseaduslikku levikut ja ebaseaduslikku kaubandust kogu Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas ning vähendada väike- ja kergrelvade mõju piirkonna haavatavatele elanikkonnarühmadele ja kogukondadele. Tuginedes ARO peasekretariaadi avaliku julgeoleku osakonna poolt relvade ja laskemoona kontrollimise abiprogrammi (PACAM) kaudu läbi viidud eelnevatele tegevustele, keskenduvad projekti tegevused väike- ja kergrelvade ning laskemoona institutsiooniliste varude julgeoleku tagamisele füüsilise julgeoleku ja varude haldamise meetmete kaudu, hoides ära relvade ja laskemoona ebaseaduslikku piiriülest kaubandust piirkonnas, ning valitsusasutuste poolt allikate tuvastamiseks konfiskeeritud väike- ja kergrelvade ning laskemoona tuvastamisele ja nende päritolu kindlakstegemisele. Projekti elluviimise käigus koolitab ARO füüsilise julgeoleku ja varude haldamise eest vastutavaid riiklikke asutusi ning annab seadmeid ja tarkvara riikliku varude kontrolli jaoks.

Varude haldamise alased jõupingutused hõlmavad ka valitsuste abistamist konfiskeeritud, liigsete ja ohtlike väike- ja kergrelvade ning laskemoona hävitamisel. ARO tõhustab ühte eelmist projekti, mille raames anti seadmeid ja koolitust väike- ja kergrelvade märgistamiseks ja nende päritolu kindlakstegemiseks, abistades liikmesriike, kes ei ole saanud selles valdkonnas toetust, aga ka neid liikmesriike, keda on juba abistatud ja kes on seejärel palunud märgistamisseadmete alal lisakoolitust ja hooldamisalast tuge. Võimendades oma koordineerivat rolli CIFTA sekretariaadina, annab ARO liikmesriikidele nõu ja tehnilist abi selliste õigusaktide koostamisel, millega edendatakse väike- ja kergrelvade ning laskemoona ebaseadusliku tootmise ja ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja kaotamise meetmeid, kooskõlas CIFTA sätetega. Lisaks sellele koostatakse ennetusalane katseprogramm väljavalitud kogukondadele nendes kahes või kolmes riigis, mida väike- ja kergrelvade levikuga seonduv relvavägivald kõige tõsisemalt mõjutab. Projekti elluviimise kavandatav aeg on 36 kuud.

3.2 Metoodika

3.2.1 Organisatsioonili,ne struktuur

Käesolevat projekti rakendab ARO peasekretariaat oma avaliku julgeoleku osakonna kaudu koostöös toetust saavate ARO liikmesriikidega. ARO avaliku julgeoleku osakonna projekti juhtimisrühm koosneb ARO Washingtonis asuva peakorteri viiest töötajast ning projekti rakendamisega tegeleb piirkondlik tehnilise toe rühm ja liikmesriikides kohapeal tööle võetud personal, võttes aluseks konkreetsed tegevused, mis tuleb ellu viia.

Relvade ja laskemoona kontrollimise abiprogrammi (PACAM) piirkondlik rühm koosneb rühmajuhist/koordinaatorist, teabehalduse ja andmebaaside eksperdist, logistilise/haldustoe spetsialistist ja kolmest tehnikust, kellel on kogemused tulirelvade ohutuse, tuvastamise, märgistamise ja hävitamise alal, samuti kolmanda taseme sertifikaat demineerimise alal, kooskõlas Euroopa standardikomitee töörühma kokkuleppega demineerimise pädevusstandardite kohta. Väga spetsialiseeritud koolituste ja ülesannete puhul võib ARO ka sõlmida lepinguid lühiajalise toe saamiseks teistelt tehnilistelt partnerorganisatsioonidelt, sealhulgas Golden West Humanitarian Foundation, kellel on laialdased kogemused innovaatiliste, asjakohaste tehnoloogiate väljatöötamisel, et kõrvaldada operatiivseid raskusi laskemoona, lõhkeainete, jalaväemiinide ning väike- ja kergrelvade alal.

Esialgu kooskõlastab ARO avaliku julgeoleku osakonna programmi juhtimisrühm oma tegevust otse nende liikmesriikide asutustega, kes on eelnevalt palunud tuge väike- ja kergrelvade ning laskemoona küsimustes. ARO on sõlminud mitu koostöölepingut liikmesriikide abistamiseks füüsilise julgeoleku ja varude haldamise ning väike- ja kergrelvade märgistamise ja nende päritolu kindlakstegemise valdkonnas; need lepingud on aluseks tehnilise abi andmisele. PACAMi tehnilise abi rühm on võimeline alates projekti käivitamisest täitma abitaotlusi seoses väike- ja kergrelvade märgistamise seadmete alase koolituse ja seadmete hooldusega.

3.2.2 Tehniline käsitusviis

Abitaotlused seoses füüsilise julgeoleku, varude haldamise ning väike- ja kergrelvade või laskemoona hävitamisega vajavad esialgset hindamist, mille teeb ARO avaliku julgeoleku osakonna programmi juhtimisrühma liige PACAMi tehnilise rühma toel. Nende hinnangute põhjal esitab juhtimisrühm riiklikele asutustele ettepaneku riikide tegevuskavade kohta, mida rakendatakse PACAMi tehnilise rühma toel, võttes arvesse kõige pakilisemaid prioriteete ja kättesaadavaid rahalisi vahendeid. Laskemoona hävitamisel võetakse arvesse materjali vanust, seisundit ja vananemist, seades prioriteediks sellise materjali kõrvaldamise, mis kujutab endast avalikule ohutusele ja julgeolekule kõige suuremat ohtu ootamatute plahvatuste või kõrvalesuunamise tõttu. Väike- ja kergrelvad määratakse hävitamisele, kasutades analüütilisi kriteeriumeid, mis hõlmavad funktsionaalsust, surmavust ja kõrvalesuunamise ohtu. Konfiskeeritud relvade hävitamine piirdub nende relvadega, mille kohtuasutused on vabastanud ja mida ei ole enam vaja kohtumenetlustes tõendina esitada. Iga riigi jaoks välja töötatavas tegevuskavas võetakse arvesse järgmisi suuniseid:

—	rahvusvahelised laskemoona alased tehnilised suunised;

—	ARO tulirelvade standardid: märgistamine ja registripidamine ning

—	ÜRO desarmeerimisbüroo hävitamise alane käsiraamat „United Nations Department of Disarmament Affairs Destruction Handbook: Small Arms, Light Weapons, Ammunition and Explosives“.

Selleks et tõhustada piirkondlikku koordineerimist väike- ja kergrelvi käsitlevate riiklike õigusaktide, üleandmismehhanismide ja piirikontrolli alal, korraldab ARO koos CIFTA nõuandekomitee iga-aastaste kohtumistega piirkondlikke seminare. Nende seminaride raames pakutav tugi võimaldab suurendada ka asjaomaste riiklike asutuste osalemist CIFTA kohtumistel ning luua foorumeid ühiste probleemide tuvastamiseks ja lahenduste leidmiseks. ARO avaliku julgeoleku osakonna juhtimisrühm aitab koostada CIFTA kohtumiste päevakordi ning koordineerida ja viia läbi seminare. Seminarid keskenduvad piirkondliku koostöö ja koordineerimise valdkonna konkreetsetele teemadele, et teha kindlaks naaberriikide ja allpiirkondade ühised koolituse ja tehnilise abi vajadused. Piirkondlikud seminarid keskenduvad eelkõige seaduslike relvade üleandmistest teatamise piirkondliku süsteemi väljatöötamisele, mis on kooskõlas CIFTA sätetega ning võtab arvesse ka läbipaistvussuuniseid, mis sisalduvad relvakaubanduslepingus, mille mõned ARO liikmesriigid ja CIFTA allakirjutanud on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Sellele järgnevate koolituskursustega, mida koordineerib ARO avaliku julgeoleku osakonna juhtimisrühm ja viib läbi PACAMi tehniline rühm ning millel osalevad liikmesriigid riiklikul ja allpiirkondlikul tasandil, soovitakse parandada suhtlust konkreetsel geograafilisel alal samu ülesandeid täitvate riiklike asutuste vahel. Üks kursus on suunatud tolli- ja sadamaasutuste koolitamisele konfiskeeritud relvade ja laskemoona registreerimise alal, et edendada päritolu ning ebaseadusliku kaubanduse mustrite kindlakstegemist kui vahendit, mille abil vähendada relvade salakaubavedu ja parandada konfiskeerimistest teatamist. PACAMi rühm annab pärast riikliku personali koolitamist nende tegevuste toetamiseks tarkvara ja arvutiseadmed. Koos selle koolitusega esitab PACAMi rühm teavet ning annab levitamiseks mõeldud trükitud juhised, mis käsitlevad väike- ja kergrelvade ning laskemoona tuvastamist, klassifitseerimist ja ohutust õnnetuste ärahoidmiseks.

Projekti ennetav komponent keskendub ühele kogukonnale igast kolmest väljavalitud riigist. ARO avaliku julgeoleku osakond koordineerib kogukonnapõhiseid hindamisi, alustades strateegilise diagnostikasüsteemi (Sistema de Diagnóstico Estratégico – SIDIES) SIDIES metoodikast, mille abil hinnatakse relvavägivalla praegusi ohte kogukonna tasandil, sealhulgas kõige riskialtimaid elanikkonnarühmi, samuti valitud kogukonna tugevaid ja nõrku külgi iseenda kaitsmisel. Kaardistatakse riigi ja kodanikuühiskonna poolt relvavägivalla ohvrite aitamiseks ja kaitsmiseks osutatavad teenused ning kohalikele asutustele esitatakse poliitikasoovituste nimekiri. Hindamine on sootundlik ning käsitatakse ka inimõigusi.

Protsessi teises etapis suurendatakse kohalike tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate, kohtuametnike ja avaliku julgeoleku ametnike suutlikkust, et nad suudaksid paremini vägivalla ja kuritegude ohvreid aidata ja kaitsta ning teha tööd korduvkuritegevuse ärahoidmiseks toimepanijate hulgas. Esikohale seatakse töö partneritevahelise vägivalla ohvrite ja toimepanijatega. Pakutakse psühholoogilist ja psühhosotsiaalset tuge ning luuakse või tugevdatakse vastastikuse abi rühmi ning arvesse võetakse ohvrite taasintegreerimist tööturule. Ohvreid ja nende perekondi innustatakse vägivaldsetest sündmustest ja ähvardustest teatama ning kohtuametnikke ja avaliku julgeoleku ametnikke koolitatakse sellisele vägivallale paremini reageerima. Tervishoiutöötajaid ja õiguskaitsespetsialiste innustatakse integreerima kuritegude toimepanijate suhtes võetavasse lähenemisviisi psühholoogiline abi riskiennetusstrateegiana ning selleks, et hoida ära korduvkuritegevust.

Tegevused kaasavad ka kogukonda, et käsitleda selle nõrku külgi, teha kindlaks ja tugevdada olemasolevaid kaitsevõrgustikke ning teha koostööd olemasolevate ametlike ennetusvõrgustikega. See hõlmab kogukonnajuhtidele mõeldud koolituskursusi mittevägivaldse konfliktilahenduse tehnikate kohta ning vajaduse korral väike- ja kergrelvade tekitatava ohu vähendamise kampaaniaid. Mõned meetmed võivad olla suunatud protsessi algusetapis kindlakstehtud kõige haavatavamatele rühmadele, nagu riskinoored (nt mitut süsteemi hõlmav teraapia) või naised (ettevõtlus). Kõiki kogukonna suutlikkuse suurendamise alaseid tegevusi hinnatakse kõige asjakohasemate vahenditega, nagu küsimustikud või sihtrühmad. Lisaks töötatakse välja konkreetsed vahendid valitud meetmete hindamiseks, kui meetmed on välja valitud.

3.2.3 Soolised aspektid

Kuna relvakonflikt mõjutab naisi, mehi, tütarlapsi ja poisse erinevalt, võetakse käesoleva projekti puhul arvesse asjaolu, et Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas seisavad naised ja tütarlapsed silmitsi soopõhise diskrimineerimisega ning on haavatavad seksuaalvägivalla suhtes. Selleks et edendada ja toetada naiste aktiivset ja sisulist osalemist kõigis vägivalla ennetamise ja konfliktide lahendamise mehhanismides, integreeritakse kõigisse tegevustesse soolised aspektid. Üks peamisi meetmeid on naiste kaasamine kõigis projekti rakendamise etappides, alates ARO peasekretariaadist, seda nii tehnilistel, konfliktide lahendamise kui ka vägivalla ennetamise eesmärkidel. Naised peaksid osalema alates ARO mitmemõõtmelise julgeoleku küsimuste sekretäri ja ARO avaliku julgeoleku osakonna direktori tasandist kuni füüsilise julgeoleku tagamisse ja varude haldamisse ning väike- ja kergrelvade kontrolli ja hävitamise operatsioonidesse kaasatud riikliku ja PACAMi tehnilise personali tasandini välja, ning samuti kohalike töötajate tasandil, et edendada vägivalla ennetamist. Vägivalla ennetamise alastes tegevustes pööratakse erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste turvalisuse ja ohutuse vajadusele nendes kogukondades ning nende osalemise vajadusele kõnealustele probleemidele lahenduste otsimises. Konkreetsetes tegevustes püütakse kaasata partneritena naiste juhitavaid piirkondlikke ja kohalikke organisatsioone, tuginedes organisatsiooni sotsiaalsete eesmärkide vastavusele projekti eesmärkidega ning varasemale kogemusele projekti tehnilistes valdkondades.

3.2.4 Väline koordineerimine

Lisaks tegevuse koordineerimisele ja koostööle riiklike asutustega kogu piirkonnas koordineerib ARO projekti elluviimisel oma tegevust ja teeb koostööd ka teiste institutsioonide ja organisatsioonidega. Allpool loetletud üksused võivad anda toetust konkreetsetes küsimustes ning aidata algatust piirkonnas edendada.

—	ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC), sealhulgas vajaduse korral selle piirkondlikud ja riiklikud bürood: ülemaailmne tulirelvade programm, eelkõige transiidi ja vahendamise kontroll;

—

Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi (SICA) Kesk-Ameerika väike- ja kergrelvade kontrolliprogramm (CASAC): Kesk-Ameerika piirkondlike algatuste edendamine piirkondlikel seminaridel osalemise kaudu ning varasemate Euroopa välisteenistuse rahastatud väike- ja kergrelvade alaste projektide järelmeetmete kaudu;

—	CARICOMi kuritegevuse ja julgeoleku rakendusasutus (IMPACS): koordineerimine piirkondliku integreeritud ballistikateabe võrgustikuga (RIBIN);

—	Interpol: tehniline abi väike- ja kergrelvade alastel koolitustel (iARMS);

—	USA alkoholi, tubaka, tulirelvade ja lõhkeainete büroo (ATF): tehniline oskusteave väike- ja kergrelvade päritolu kindlakstegemise alal (eTrace);

—	Kanada kuninglik ratsapolitsei (RCMP): tehniline koostöö väike- ja kergrelvade tuvastamise ja klassifitseerimise alaste koolituste väljatöötamiseks;

—	Conflict Armament Research: koordineerimine ja tehniline abi väike- ja kergrelvade päritolu kindlakstegemiseks algatuse iTrace kaudu;

—

Kuritegevuse ja vägivalla ennetamisega tegelevad kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas Kesk-Ameerika rahu kindlustamise ja inimeste julgeoleku võrgustik (REDCEPAZ - Red Centroamericana para la Construcción de la Paz y Seguridad Humana), kestliku arengu õppe instituut (IEPADES - Instituto de Enseñanza para el Desarrollo Sostenible – Guatemala), Interpeace (Kesk-Ameerika), Violence Prevention Alliance (Jamaica) ning North Coast Empowerment Group (Trinidad ja Tobago).

3.3 Projekti eesmärgid ja tegevused

Eesmärk nr 1: tugevdada riiklike sõjaliste ja muude institutsiooniliste varude füüsilist julgeolekut ja haldussüsteeme rajatistes tõhusamate julgeolekumeetmete tagamise ja varude kontrolli abil.

Toetavad tegevused:

—	Tegevus 1.1: hinnata riiklike institutsioonide füüsilise julgeoleku ja haldussüsteemide olukorda vähemalt üheksas ARO liikmesriigis.

—	Tegevus 1.2: töötada välja väike- ja kergrelvade ning laskemoona varude kontrolli tarkvara ning teha tarkvara ja koolitus CIFTA kaudu kättesaadavaks kõigile ARO liikmesriikidele.

—	Tegevus 1.3: anda võtmetähtsusega riiklikele asutustele koolitust füüsilise julgeoleku ja varude haldamise parimate tavade alal, sealhulgas varude kontrolli ning väike- ja kergrelvade tuvastamise ja klassifitseerimise alal, tehes seda CIFTAga seotud üritustega koos korraldatud seminaridel.

Oodatavad tulemused:

—	Viiakse läbi üheksa riigi tasandil hindamist füüsilise julgeoleku ja varude haldamise suutlikkuse ning vajaduste kohta.

—	Töötatakse välja varude kontrolli tarkvara ning antakse see vähemalt üheksale ARO liikmesriigile.

—	Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise parimate tavade teemal korraldatakse kaks seminari, mille käigus koolitatakse kokku 60 riiklikku töötajat 15 ARO liikmesriigist.

Eesmärk nr 2: suurendada riikide suutlikkust konfiskeeritud, liigsete või ohtlike väike- ja kergrelvade ja laskemoona hävitamiseks.

Toetavad tegevused:

—	Tegevus 2.1: pakkuda koolitust ja tehnilist abi ning seireteenust konfiskeeritud, liigsete ja soovimatute väike- ja kergrelvade ning laskemoona hävitamise alal vähemalt kaheksale ARO liikmesriigile.

—	Tegevus 2.2: kooskõlastada tegevust Hispaania valitsusega, et pakkuda demineerimise alast kõrgema taseme koolitust 60 tehnikule ARO liikmesriikidest Hispaania Sõjaväeinseneride Akadeemias Madridis.

Oodatavad tulemused:

—	Koolitatakse vähemalt 200 riiklikku töötajat kaheksast ARO liikmesriigist väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete ohutu hävitamise alal.

—	Hävitatakse 300 tonni laskemoona ja 30 000 väike- ja kergrelva.

—	Koolitatakse vähemalt 60 riiklikku tehnikut Euroopa standardikomitee töörühma kolmanda taseme pädevusstandarditele vastava demineerimise alal.

Eesmärk nr 3: suurendada riikide suutlikkust väike- ja kergrelvade märgistamise ning päritolu kindlakstegemise alal ning innustada piirkondlikku koostööd konfiskeeritud relvade ja laskemoona päritolu kindlakstegemise alal.

Toetavad tegevused:

—	Tegevus 3.1: teha vähemalt üks visiit hoolduse ja koolituse alase abi pakkumiseks 18 ARO liikmesriiki, kes on saanud eelnevalt ARO kaudu väike- ja kergrelvade märgistamise seadmed ning sellealast koolitust.

—	Tegevus 3.2: anda piiratud arvul täiendavaid väike- ja kergrelvade märgistamise seadmeid ARO liikmesriikidele, kes taotlevad masinaid ja arvutiseadmeid oma märgistamise ja registripidamise alase suutlikkuse suurendamiseks.

—	Tegevus 3.3: tutvustada kolmele ARO liikmesriigile, kes ei ole eelnevalt abi saanud, väike- ja kergrelvade märgistamise seadmeid ning anda neile koolitust.

—	Tegevus 3.4: koondada riiklike asutuste poolt konfiskeeritud ja tegevuse 2.1 raames hävitatud väike- ja kergrelvi käsitlevad andmed, et teha kindlaks allikas ja transiidiriigid ning analüüsida ebaseadusliku kaubanduse mustreid.

Oodatavad tulemused:

—	Koolitatakse 200 riiklikku tehnikut 18 ARO liikmesriigist väike- ja kergrelvade märgistamise ja registripidamise seadmete kasutamise alal.

—	Parandatakse kahjustatud märgistamismasinad või antakse ARO liikmesriikidele uued masinad, tagamaks, et kõigil ARO esialgses väike- ja kergrelvade märgistamise projektis osalenud 25 riigil oleks vähemalt üks töötav masin.

—	ARO esialgses väike- ja kergrelvade märgistamise projektis mitteosalenud kolmele ARO liikmesriigile antakse vähemalt üks väike- ja kergrelvade märgistamise masin ja registripidamise tarkvara ning seadmed.

—

Ettevõttele Conflict Armament Research esitatakse ARO liikmesriikide registritest pärinevad tuvastamisandmed ligikaudu 30 000 konfiskeeritud väike- ja kergrelva kohta, et kasutada ja analüüsida neid andmeid algatuse iTrace raames, samuti rahvusvahelistele õiguskaitseasutustele üksikute tulirelvade päritolu kindlakstegemiseks Interpoli süsteemi iARMS kaudu ning USA alkoholi, tubaka ja tulirelvade büroo süsteemi eTrace kaudu.

Eesmärk nr 4: parandada väike- ja kergrelvade üleandmise mehhanisme riiklike õigusaktide, piirikontrolli ja piirkondliku koostöö abil.

Toetavad tegevused:

—	Tegevus 4.1: korraldada CIFTA kontekstis piirkondlik seminar, et töötada välja piiriülese ja piirkondliku teabevahetuse mehhanism ja mehhanism, mille abil teavitada naaberriike seaduslike relvade üleandmiste jälgimisest ja hõlbustada seda jälgimist.

—	Tegevus 4.2: luua virtuaalne koordineerimisvõrgustik teabe jagamiseks ebaseadusliku relvakaubanduse ja ebaseadusliku tootmistegevuse kohta.

—	Tegevus 4.3: anda toetust taotlevatele ARO liikmesriikidele õigusabi riiklike väike- ja kergrelvade kontrolli käsitlevate õigusaktide alal.

Oodatavad tulemused:

—	CIFTA osalisriigid kooskõlastavad ja kiidavad heaks Ameerikas toimuvate seaduslike relvade üleandmiste jälgimisest teatamise standardvormi.

—	Töötatakse välja ja tehakse toimivaks relvade üleandmistest eelneva teatamise virtuaalne platvorm (mis luuakse keemiliste lähteainete jaoks mõeldud veebipõhise ekspordieelse teatamise süsteemi eeskujul).

—	Viiele ARO liikmesriigile antakse õigusabi riikliku väike- ja kergrelvade, laskemoona ja/või lõhkeainete kontrolli arendamiseks.

Eesmärk nr 5: edendada sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist valitud kogukondades, seades eesmärgiks rühmad, keda relvavägivald tõsiselt mõjutab, ning kasutades valdkonnaüleseid koostöömeetmeid, mille eesmärk on vähendada vägivallakuritegude ohtu ja korduvkuritegevust igast kolmest osalevast riigist väljavalitud ühes kogukonnas.

Toetavad tegevused:

—

Tegevus 5.1: koordineerida ja viia läbi diagnostilisi hindamisi relvavägivalla mustrite ja sellega seonduvate küsimuste kohta kolmes ARO liikmesriigis väljavalitud kogukondades (üks riigi kohta), et teha kindlaks elanikkonnarühmad, kelle hulgas on väike- ja kergrelvi kasutades toime pandava kuritegevuse määr kõrge ning kus ennetamisalased pingutused vähendaksid tõenäoliselt vägivalla taset, ning teha kindlaks olemasolevad riigi ja kodanikuühiskonna teenused, mis on kättesaadavad kuritegevuse ja vägivalla ohvrite aitamiseks.

—

Tegevus 5.2: korraldada koolituskursusi tervishoiutöötajatele, sotsiaaltöötajatele ning kohtu- ja avaliku julgeoleku töötajatele, et suurendada nende suutlikkust aidata partneritevahelise vägivalla ja muude relvakuriteo vormide ohvreid, ning korraldada eelkõige kogukonnajuhtidele ja meessoost juhtidele mõeldud koolituskursusi mittevägivaldse konfliktilahenduse tehnikate kohta, eesmärgiga hoida kuritegude toimepanijate hulgas ära korduvkuritegevust.

—	Tegevus 5.3: korraldada kogukonna suutlikkuse suurendamise seminare vägivalla ennetamise alal, mis on mõeldud suurendama kaitsetegureid kolme valitud kogukonna nende elanikkonnarühmade hulgas, kes on tehtud kindlaks kui vägivalla ja relvavägivalla suhtes kõige haavatavamad rühmad.

—	Tegevus 5.4: hinnata projekti ennetusmeetmete tõhusust.

Oodatavad tulemused:

—

Viiakse läbi kolm kohalikul tasandil hindamist [kolmes väljavalitud kogukonnas viiakse läbi hindamine, mis hõlmab relvavägivalla kohalikke mustreid, olemasolevaid haavatavaid elanikkonnarühmi, relvaga toime pandud partneritevaheliste vägivallaaktide ja kuritegude hulka, kohaliku tasandi abi- ja kaitseteenuseid vägivalla ja relvavägivalla ohvritele ning soovituste nimekirja otsusetegijatele].

—	Kolme kogukonna võrgustikke tugevdatakse, et luua tegurid relvavägivalla ohuga toimetulekuks.

—	Koolitatakse 300 riiklikku ja kodanikuühiskonna tervishoiuteenuse osutajat ja ametnikku, et parandada relvavägivalla ennetamise ja leevendamise suutlikkust.

—	Rakendatakse ja hinnatakse relvavägivalla suhtes kõige haavatavamatele rühmadele mõeldud valituid meetmeid igas kolmes abisaavas riigis ühes kogukonnas.

4. Kasusaajad

Eesmärkide nr 1–4 otsesed kasusaajad on riiklikud institutsioonid ja asutused, kes vastutavad Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete kontrolli eest. Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise ning väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete hävitamise vallas saavad suutlikkuse suurendamisest kasu Belize, Guatemala, El Salvadori, Hondurase, Costa Rica, Jamaica, Dominikaani Vabariigi ja Panama valitsuste kaitse- ja avaliku julgeoleku ministeeriumid. Lisaks nendele riikidele saavad väike- ja kergrelvade märgistamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkuse suurendamisest otsest kasu Bahama, Barbadose, Trinidadi ja Tobago, Guyana, Suriname, Uruguay ja Paraguay ministeeriumid. Väike- ja kergrelvade kontrolli asutused kogu piirkonnas saavad kasu koolitustest ja teabejagamisest ning piirkondlikest koostöö- ja koordineerimisalgatustest. Vägivallakuritegudest ja muudest relvavägivalla vormidest kolme kõige tõsisemalt mõjutatud riigi kohalikud asutused saavad kasu vägivalla ennetamise ja leevendamise alasest koolitusest. Kõigi viie eesmärgi saavutamiseks elluviidavate tegevuste lõplikud kasusaajad on Kesk-Ameerika, Kariibi piirkonna ja Lõuna-Ameerika valitud riikide kodanikud, keda kuritegevuse ja relvavägivalla kõrge määr mõjutab.

5. Euroopa Liidu nähtavus

ARO avaliku julgeoleku osakond tagab, et kõigi projekti tegevuste raames tunnustataks liidu poolt projektile mitmesuguste vahendite kaudu antavat rahalist toetust. ELi toetust tuuakse esile pressiteadetes, sotsiaalmeedias ja uudistekanalitele suure läbipaistvusega ürituste jaoks antavates intervjuudes. Kõik abisaavatele riikidele antavad seadmed, trükitud materjalid ja arvutitarkvara kannavad märgistust, et neid rahastab liit. Projekti töötajad kannavad ELi logo ja/või lippu kõikidel mütsidel, kombinesoonidel või tööülikondadel, nii et liidu kui rahastaja visuaalne identiteet oleks selgelt näha. Liidu toetus avalikustatakse ja tehakse nähtavaks projektiga ja toetatavate programmidega seotud ARO veebisaitidel ja publikatsioonides.

6. Kestus

Projekti elluviimise kavandatav aeg on 36 kuud.

7. Üldine korraldus

Projekti tehnilise rakendamise viib läbi ARO peasekretariaadi avaliku julgeoleku osakond kahe olemasoleva programmi kaudu: relvade ja laskemoona kontrollimise abiprogramm (PACAM) ning üleameerikaline programm ja võrgustik vägivalla ja kuritegevuse ennetamiseks. Osakonna roll CIFTA rakendamisel ja toetamisel 2018.–2022. aasta tegevuskava kaudu on peamise tähtsusega riikide suutlikkuse suurendamise toetamisel.

8. Partnerid

ARO avaliku julgeoleku osakond rakendab projekti partnerluses toetatavates riikides väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete kontrolli eest vastutavate riiklike asutustega ning avaliku julgeoleku eest vastutavate riiklike asutustega. Jõupingutused keskenduvad esmajoones Kesk-Ameerika ja Kariibi allpiirkondadele, kus märgid relvavägivallast on endiselt suured, kuid kus riiklikud rahalised vahendid ja suutlikkus on kõige piiratumad.

9. Aruandlus

Kirjeldavad eduaruanded ja finantsaruanded esitatakse kord kvartalis, et võimaldada asjakohast ja õigeaegset seiret ja hindamist.

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/38

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/2011,

17. detsember 2018,

millega toetatakse soolise aspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu ELi strateegia ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastaseks võitluseks „Tagades relvade turvalisuse, kaitseme kodanikke“. Strateegias märgitakse, et liit võtab relvavägivalla vastu võitlemisega ning üldiselt väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud uute projektide väljatöötamisel ning selles vallas heade tavade jagamisel süstemaatiliselt arvesse soolisi aspekte.

(2)

Nõukogu võttis 3. aprillil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/633, (1) millega toetatakse väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava („ÜRO tegevuskava“). Kõnealuse otsuse alusel rahastatud meetmeid rakendas ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA) ning see hõlmas temaatilise seminari korraldamist teemal „Väike- ja kergrelvad ning kestliku arengu tegevuskava 2030, mis hõlmab kestliku arengu eesmärki 16 ning väike- ja kergrelvade leviku kontrolli soolisi aspekte“.

(3)

Nõukogu võttis 28. mail 2018 vastu järeldused liidu seisukoha kohta seoses väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastase võitlusega, pidades silmas ÜRO tegevuskava rakendamise kolmandat läbivaatamiskonverentsi, mis toimus 2018. aasta juunis. Liidu üks peamisi eesmärke seoses läbivaatamiskonverentsi tulemustega on tunnistada relvavägivalla erinevat mõju naistele, meestele, tüdrukutele ja poistele ning edendada naiste rolli ÜRO tegevuskava rakendamisel ning sooteadlikkust väike- ja kergrelvade kontrollimeetmetes nende tulemuslikkuse tagamise tingimusena.

(4)

ÜRO tegevuskava rakendamise kolmas läbivaatamiskonverents võttis 30. juunil 2018 vastu lõppdokumendi, milles riigid märkisid, et nad on endiselt tõsiselt mures väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse negatiivse mõju pärast naiste, meeste, tüdrukute ja poiste elule ning tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse likvideerimisel on oluline osa soolise vägivalla vastu võitlemisel, ning nad tunnistavad vajadust suurendada naiste osalust ÜRO tegevuskava ja rahvusvahelise päritolu kindlakstegemist võimaldava vahendiga seotud otsustamis- ja rakendamisprotsessis ning kinnitavad taas, et riigid peavad oma rakendamisjõupingutustes võtma arvesse soolist mõõdet. Riigid on asunud ka julgustama sooliste perspektiivide arvesse võtmist väike- ja kergrelvadega seotud poliitikas ja programmides, sealhulgas programmide väljatöötamise, kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomaseid suuniseid ja standardeid. Riigid on otsustanud julgustada väike- ja kergrelvade alaste riiklike tegevuskavade koordineeritud rakendamist kooskõlas riiklike tegevuskavadega, mis on loodud ÜRO asjaomaste resolutsioonide kohaselt ning vastavad kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgile 16.4, ning julgustada koguma soopõhiselt eristatud andmeid väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kohta, sealhulgas riikide aruannete põhjal, ning suurendama arusaamist väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse soopõhisest mõjust, eelkõige eesmärgiga parandada asjaomaseid riiklikke poliitikaid ja programme.

(5)	ÜRO Julgeolekunõukogu on korduvalt kutsunud üles käsitlema naiste sisulist osalemist, konfliktide ja vägivalla ennetamist, kaitset vägivalla, sealhulgas konfliktidega seonduva seksuaalse vägivalla eest ning konfliktijärgset abi ja taastamist.

(6)

ÜRO peasekretär kutsus 24. mail 2018 esitatud desarmeerimiskavas „Meie ühise tuleviku kindlustamine“ kõiki riike üles lisama soolised perspektiivid riiklike desarmeerimist ja relvakontrolli käsitlevate õigusaktide ja poliitikate väljatöötamisse, mis hõlmab sooliste aspektide arvesse võtmist relvade omamise, kasutamise ja väärkasutamise puhul; relvade diferentseeritud mõju naistele ja meestele; viise, kuidas soorollid võivad kujundada relvakontrolli ning desarmeerimispoliitikaid ja -tavasid; ning naiste täielikku ja võrdset osalemist kõikides desarmeerimise ja rahvusvahelise julgeolekuga seotud otsustamisprotsessides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva otsuse üldine eesmärk on toetada rahvusahelist rahu, julgeolekut, soolist võrdõiguslikkust ja kestlikku arengut, tõhustades väikerelvade leviku kontrollimeetmeid selliste lähenemisviiside edendamise abil, mis põhinevad süstemaatilisel võrdõiguslikkuse analüüsil, sooliste perspektiivide integreerimisel ja naiste võimestamise algatustel. Käesolev otsus toetab 2018. aastal toimunud ÜRO tegevuskava rakendamise kolmanda läbivaatamiskonverentsi soolise võrdõiguslikkusega seotud tulemuste rakendamist. Käesolev otsus on samuti panus soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist käsitlevasse laiemasse rahvusvahelisse poliitilisse tegevuskavasse ning on kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava ning kestliku arengu tegevuskavaga 2030.

2. Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks toetab käesolev otsus järgmisi meetmeid:

—	võtta kasutusele väikerelvade kontrolli rakendamise moodulite kogumi (MOSAIC) moodulid „Naised, mehed ning väike- ja kergrelvade soopõhine olemus“ ning „Lapsed, noorukid, noored ning väike- ja kergrelvad“;

—	töötada välja koolitusjuhend, mis toimiks suunava dokumendina ja tagaks, et kõik tegevused viiakse ellu kooskõlas kehtivate ÜRO standarditega;

—	koolitada ÜRO piirkondlike keskuste töötajaid ja koolitajaid ning piirkondlike ja all-piirkondlike organisatsioonide sekretariaadi töötajaid seoses sooliste perspektiivide integreerimisega väikerelvadega seotud poliitikasse ja raamistikesse, et tagada sellele küsimusele süstemaatiline lähenemine;

—	koolitada riiklikke ametnikke 18 riigis soolise aspekti arvesse võtmise ja väikerelvade leviku kontrolli alal;

—	edendada soolist perspektiivi, soolise aspekti arvesse võtmist ja naiste võimestamist piirkondlikes algatustes;

—	tugevdada väikerelvade kontrolli komponenti naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava raamistikus ning kõnealust raamistikku ennast;

—	panustada kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisse, eelkõige eesmärkidesse 16 ja 5, ning saavutada rahvusvaheliste soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade lähendamine;

—	tõhustada kodanikuühiskonna osalust soolise aspekti arvesse võtmisel väikerelvade leviku kontrollis, partnerluses rahvusvahelise väikerelvade tegevusvõrgustiku (IANSA) ja IANSA naiste võrgustikuga;

—	saavutada püsiv mõju tõhusa teadlikkuse suurendamise, propageerimise, teavitustegevuse ja partnerluste abil.

3. Käesolevast otsusest saavad otseselt kasu riiklikud, piirkondlikud ja ülemaailmsed sidusrühmad, kes vastutavad tähelepanu keskmes olevates riikides ja piirkondades väikerelvade kontrolli eest, nimelt Aafrika, Kariibi mere piirkond ja Ladina-Ameerika ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkond.

4. Projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).

2. Artiklis 1 osutatud projekti tehnilise rakendamisega tegeleb ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA).

3. UNODA täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Selleks lepib kõrge esindaja UNODAga kokku vajalikus töökorras.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artiklis 1 osutatud liidu rahastatava projekti rakendamiseks on 4 375 507,85 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UNODAga asjakohase lepingu. Lepingus sätestatakse, et UNODA tagab liidu toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest UNODA koostatavate korrapäraste kvartaliaruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.

Brüssel, 17. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) Nõukogu 3. aprilli 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/633, millega toetatakse väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava (ELT L 90, 4.4.2017, lk 12).

LISA

1. PÕHJENDUSED JA TAUST

Märgilise tähtsusega kestliku arengu tegevuskavas 2030 tunnistatakse olemuslikku seost rahumeelsete ühiskondade ja kestliku arengu vahel. Lisaks asetatakse mitmes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava keskmesse konfliktide ennetamine, naiste mõtestatud ja võrdne osalemine ning rahu säilitamine. Üks peamine takistus rahule ja kestlikule arengule kogu maailmas on väikerelvade ebaseaduslik kaubandus ja nende laialdane väärkasutamine. Asjakohane väikerelvade leviku kontroll on ülioluline konfliktide, kuritegude ja vägivalla vähendamiseks. See on ühiskondliku stabiilsuse ja kestliku arengu eeltingimus.

Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevas ÜRO tegevuskavas („ÜRO tegevuskava“) nähakse ette ülemaailmne raamistik väikerelvade probleemi käsitlemiseks, kohustades kõiki riike parendama väikerelvi käsitlevaid riiklikke seadusi, impordi- ja ekspordikontrolle, varude haldamist, üleliigsete varude hävitamist, märgistamist ja päritolu kindlakstegemist ning osalema koostöös ja abi andmises. Kuigi on saavutatud edu, on vaja veel palju teha, et tugevdada väikerelvade leviku kontrolli tegevuskava rakendamise kaudu ja täita 2030. aasta tegevuskavas võetud kohustusi.

Väikerelvade küsimuse ainulaadne, sügavalt ühiskondlik iseloom nõuab soolise perspektiivi ulatuslikku arvesse võtmist kõikides väikerelvade leviku kontrolli mõõdetes. Seni ei ole soolisest perspektiivist piisavalt aru saadud, sellega ei ole piisavalt tegeletud ega seda väikerelvi käsitlevatesse poliitikatesse integreeritud. Kui soolisele mõõtmele ei pöörata väikerelvade kontrolli käsitlevates õigus- ja poliitikaraamistikes piisavalt tähelepanu, piirab see sekkumiste edukust ja tõhusust. Igatahes on sooküsimustega seotud lähenemisviiside kasutamine vajalikes väikerelvade leviku kontrollimeetmetes jätkuvalt algstaadiumis. Viimastel aastatel on väikerelvade tegevuskava lähendatud soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist käsitlevale laiemale rahvusvahelisele poliitikale ning käesolevas otsuses toetatakse seda veelgi.

2030. aasta tegevuskavas seoti väikerelvade leviku kontroll rahu-, julgeoleku ja arengukavaga, pakkudes seeläbi samaaegselt omavahel ühendatud eesmärkide raamistikku, mis läheb kaugemale julgeoleku mõõtmest ja milles rõhutatakse, et väikerelvade probleemil on mõju mitmetele kestliku arengu eesmärkide elluviimisele, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist käsitlevale eesmärgile 5. Soolist võrdõiguslikkust kajastatakse eesmärgis 5, aga see on läbiv teema kogu 2030. aasta tegevuskavas. Käesolev otsus aitab kaasa soolise aspekti arvesse võtmisele ning naiste võrdsele ja mõtestatud osalemisele kõikides relvade kontrolliga seotud otsustamisprotsessides. Selles tunnistatakse ka seda, kui erinevalt mõjutab väikerelvade kasutamine ja väärkasutamine mehi, naisi, poisse ja tüdrukuid ning toetatakse meetmeid, mis on kavandatud selleks, et saavutada väikerelvade leviku kontrolli valdkonnas kaasavamad, tõhusamad ja kestlikumad poliitikatulemused.

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja Pekingi deklaratsioon moodustavad tugeva normatiivse aluse naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava ning väikerelvade tegevuskava ühendamiseks. Relvakaubanduslepingu vastuvõtmine ning hiljuti käivitatud ELi ja ÜRO algatus „Spotlight“ on veelgi rõhutanud vajadust keskenduda kõnealusele küsimusele. Samal ajal kui kavandatavate meetmetega edendatakse soolise aspekti arvesse võtmist väikerelvade leviku kontrollis, aitavad selle protsessi tulemused otseselt kaasa kõigi vägivalla vormide ning naiste ja tüdrukute vastase diskrimineerimise kaotamisele. Tulirelvi käsitlevad turvameetmed ja nende ringlemise vähendamine kaotab ühe kõige tavalisema relvavaliku, mida kasutatakse kodu- ja soolises vägivallas ja feminitsiidide puhul. Naiste võimestamine ja relvi ümbritsevate sooliste stereotüüpide lõhkumine aitab käsitleda soolise vägivalla algpõhjuseid, mis hõlmavad patriarhaalseid süsteeme, ebavõrdset soolist suhtumist ja tavapärase mehelikkuse vägivaldseid aspekte.

Naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava ning väikerelvade leviku kontrolli tegevuskavade suurenevat lähenemist on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2242 (2015). Käesoleva otsusega toetatavate meetmetega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu üleskutset osaleda selliste jõupingutuste kavandamises ja rakendamises, mis on seotud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku üleandmise ennetamise, sellevastase võitluse ja selle kaotamisega ning selliste relvade destabiliseeriva kuhjumise ja väärkasutamisega ning edendada naiste aktiivset rolli väike- ja kergrelvade ebaseadusliku üleandmise vastases võitluses. Käesoleva otsusega püütakse neid seoseid toimivaks muuta, toetades konkreetseid meetmeid.

2. EESMÄRGID

Käesoleva otsuse üldine eesmärk on toetada rahvusvahelist rahu, julgeolekut, soolist võrdõiguslikkust ja kestlikku arengut, parandades väikerelvade leviku kontrollimeetmete tõhusust, edendades lähenemisviise, mis põhinevad süstemaatilisel võrdõiguslikkuse analüüsil ja soolise perspektiivi integreerimisel. Käesoleva otsusega toetatud meetmete tulemused aitavad kaasa laiemale rahvusvahelisele soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist käsitlevale poliitilisele tegevusele.

Käesoleva otsusega toetatakse ÜRO tegevuskava täielikku ja tõhusat rakendamist ning 2018. aastal toimunud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava rakendamise kolmanda läbivaatamiskonverentsi (RevCon3) soolise võrdõiguslikkusega seotud tulemuste rakendamist.

Käesolev otsus aitab samuti kaasa ÜRO peasekretäri desarmeerimiskava (1) rakendamisele, milles kutsutakse üles tegema suuremaid jõupingutusi selles suunas, et saavutada naiste võrdne, täielik ja tõhus osalemine kõikides desarmeerimisega seotud otsustamisprotsessides; tunnistatakse vajadust saada lahti seosest relvade omamise ja kasutamise ning mehelikkuse spetsiifiliste, kontrolli, võimu, domineerimise ja tugevusega seotud väljenduste vahel, kuna see toetab nii struktuurilist kui füüsilist naistevastast vägivalda; ning milles kutsutakse üles sooteadlikule relvade leviku kontrollile, et vähendada naiste- ja tüdrukutevastast vägivalda nii avalikus kui privaatsfääris. Käesolev otsus aitab samuti kaasa desarmeerimiskava üleskutsele luua kodanikuühiskonna ja noortega tugevam partnerlus, et edendada desarmeerimise ja relvakontrolli tegevuskava.

Selle saavutamiseks toetab käesolev otsus järgmisi meetmeid:

—	võtta kasutusele väikerelvade kontrolli rakendamise moodulite kogumi (MOSAIC) (2) moodulid „Naised, mehed ning väike- ja kergrelvade soopõhine olemus“ ning „Lapsed, noorukid, noored ning väike- ja kergrelvad“;

—	töötada välja koolitusjuhend, mis toimiks suunava dokumendina ja tagaks, et kõik tegevused viiakse ellu kooskõlas kehtivate ÜRO standarditega;

—	koolitada ÜRO piirkondlike keskuste töötajaid ja koolitajaid ning piirkondlike ja all-piirkondlike organisatsioonide sekretariaadi töötajaid seoses soolise perspektiivi integreerimisega väikerelvadega seotud poliitikatesse ja raamistikesse, et tagada sellele küsimusele süstemaatiline lähenemisviis;

—	koolitada riiklikke ametnikke 18 riigis soolise aspekti arvesse võtmise ja väikerelvade leviku kontrolli alal;

—	edendada soolist perspektiivi, soolise aspekti arvesse võtmist ja naiste võimestamist piirkondlikes algatustes;

—	tugevdada väikerelvade leviku kontrolli komponenti naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava raamistikus ning kõnealust raamistikku ennast;

—	panustada kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisse, eelkõige eesmärkidesse 16 ja 5, ning saavutada rahvusvaheliste soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade lähendamine;

—	tõhustada kodanikuühiskonna osalust soolise aspekti arvesse võtmisel väikerelvade leviku kontrollis partnerluses rahvusvahelise väikerelvade tegevusvõrgustiku (IANSA) ja IANSA naiste võrgustikuga;

—	saavutada püsiv mõju tõhusa teadlikkuse suurendamise, propageerimise, teavitustegevuse ja partnerluste abil.

3. MEETMETE KIRJELDUS

3.1. Koolitusjuhendi väljatöötamine väikerelvade leviku kontrollis soolise aspekti arvesse võtmise kohta

3.1.1. Eesmärk

Kooskõlas käesoleva otsusega töötatakse välja koolitusjuhend, millega võetakse kasutusele MOSAICi moodulid „Naised, mehed ning väike- ja kergrelvade soopõhine olemus“ ning „Lapsed, noorukid, noored ning väike- ja kergrelvad“. Juhend toimib suunava dokumendina kõikide sidusrühmade jaoks, kes osalevad käesoleva otsuse kohaste meetmete rakendamisel, eelkõige UNODA piirkondlike keskuste poolt läbiviidavate riigisiseste koolitusprogrammide rakendamise jaoks. Koolitusjuhend tugineb olemasolevatele vahenditele, teabele ja oskusteabele, kui need on kättesaadavad ja tehakse pärast kontrollimist avalikult kättesaadavaks, et sellest saaks kasu laiemad praktikakogukonnad.

3.1.2. Meetmed

a)	Tõlkida kaks MOSAICi moodulit inglise keelest araabia, prantsuse, portugali ja hispaania keelde.

Koostöös peamiste sidusrühmadega ja tuginedes MOSAICi moodulitele ning olemasolevatele koolitustele ja vahenditele, töötada välja koolitusjuhend väikerelvade leviku kontrollis soolise aspekti arvesse võtmise kohta, mis toimiks praktilise suunava dokumendina kõikidele sidusrühmadele, kes osalevad käesolevast otsusest tulenevate meetmete rakendamisel.

c)	Tõlkida koolitusjuhend inglise keelest prantsuse, portugali ja hispaania keelde (UNODA piirkondlike keskuste töökeeled).

d)	Teha koolitusjuhend ja lisamaterjal laiemale praktikakogukonnale veebis ja paberkandjal kättesaadavaks.

3.1.3. Rakendusasutuse kohustused

UNODA kaasab koolitusjuhendi väljatöötamiseks konsultandi, tehes tihedat koostööd asjakohaste ÜRO üksustega, eelkõige ÜRO arenguprogrammi Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskusega (UNDP SEESAC). IANSAt kutsutakse üles panustama juhendisse oma ekspertteadmistega.

3.1.4. Ajakava

Moodulid tõlgitakse ja koolitusjuhend töötatakse välja 2019. aastal, pärast seda tõlgitakse ja avaldatakse koolitusjuhend ning muud materjalid.

3.1.5. Oodatavad tulemused

Kaks asjakohast MOSAICi moodulit on tehtud (praegu üksnes ingliskeelsel) UNODA veebisaidil (3) kättesaadavaks araabia, prantsuse, portugali ja hispaania keeles ning juhend nende kasutusele võtmiseks on koostatud ja avaldatud prantsuse, portugali ja hispaania keeles. Projektipartnerid on juhendit kontrollinud ja andnud suunised käesoleva otsuse alusel elluviidavate meetmete rakendamiseks. Juhend on mõeldud kasutamiseks ka laiematele praktikakogukondadele ning jätkuvalt asjakohane ka väljaspool käesoleva otsuse ajaraamistikku.

3.2. Väikerelvade leviku kontrolli alal töötavate ÜRO töötajate ja koolitajate koolitamine

3.2.1. Eesmärgid

Töötatakse välja veebikoolitus, et pakkuda koolitust soolise aspekti arvesse võtmise kohta väikerelvade leviku kontrollis asjakohaste ÜRO osakondade töötajatele ja laiematele praktikakogukondadele, tagamaks, et ÜRO süsteem ja teised asjakohased osalejad pakuvad väikerelvade leviku kontrolliga seoses nõu ja abi, millesse on süstemaatiliselt integreeritud sooline perspektiiv. Piirkondlike keskuste töötajaid, kes osalevad käesoleva otsuse kohaste meetmete rakendamises vahetult, juhendab UNDP SEESACi sooliste küsimuste ja väikerelvade ekspert, kuidas rakendada meetmeid kooskõlas koolitusjuhendi suunistega ja läbi vajadustele kohandatud piirkondliku vaatenurga.

3.2.2. Meetmed

Koos ÜRO naiste koolituskeskusega töötada ÜRO töötajate ja laiemate praktikakogukondade jaoks välja veebipõhine koolitus soolise aspekti arvesse võtmise kohta väikerelvade leviku kontrollis. Koolituses kajastatakse asjakohaste MOSAICi moodulite ja seotud tegevuskavade sisu ning see tehakse kättesaadavaks araabia, inglise, prantsuse ja hispaania keeles.

Koostöös UNDP SEESACiga luua ÜRO piirkondlike keskuste töötajatele nõustamisprogramm, et suurendada nende teadlikkust ja tugevdada nende suutlikkust integreerida sooline perspektiiv väikerelvade leviku kontrolli vajadustele kohandatud sekkumiste kaudu nende piirkondades, eelkõige riigisiseste koolitusprogrammide [3.3.2] abisaajariikides. Nõustamisprogramm arendab edasi käesoleva otsuse alusel väljatöötatud koolitusjuhendit [3.1.2.b.] ja tugineb nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/2356 (4) alusel rahastatud UNDP SEESACi tööle ja kogemusele.

Pärast riigisiseste koolitusprogrammide katseetappi [3.3.2.a] kutsuda kokku projektimeeskonna seminar. Seminari läbiviimine maksimeerib projektimeeskonna koordineerimise ja koostöö; kontrollida koolitusjuhendit enne tõlkimist ja avaldamist; võimaldada teabe vahetamist käesoleva otsuse rakendamise, eelkõige riigisiseste koolitusprogrammide katseetappide kohta; ning kiita heaks nõutavad koolitusmaterjalid.

3.2.3. Ajakava

Veebikoolitus töötatakse välja 2019. aastal ja tehakse kättesaadavaks 2020. aasta algul. Nõustamisprogrammiga alustatakse 2020. aasta algul, pärast seda kui piirkondlike keskuste töötajad on tööle võetud ja koolitusjuhend välja töötatud. Projektimeeskonna seminar toimub 2020. aastal, pärast riiklike koolitusprogrammide katseetappi.

3.2.4. Oodatavad tulemused

Veebikoolitus soolise aspekti arvesse võtmise kohta väikerelvade leviku kontrollis on kättesaadavaks tehtud araabia, inglise, prantsuse, portugali ja hispaania keeles, mis suurendab arusaamist vajadusest lisada sooline perspektiiv väikerelvade kontrollimeetmetesse. Koolitust on aktiivselt tutvustatud ÜRO süsteemis ja laiematele praktikakogukondadele ning see on kohustuslik käesoleva otsuse rakendamises osalevatele töötajatele. Lisaks on UNODA piirkondliku keskuse töötajaid koolitatud nõustamisprogrammi abil koolitusjuhendi ja arengustrateegiate osas nende piirkondlikuks kohaldamiseks. Toimunud on projektimeeskonna seminar, mis on tõhustanud koordineerimist ja koostööd käesoleva otsuse kohaste meetmete rakendamisel ning välja on töötatud koolitusmaterjalid, need on kontrollitud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

3.3. Riigisisesed koolitusprogrammid soolise aspekti arvesse võtmise kohta väikerelvade leviku kontrollis

3.3.1. Eesmärgid

Luuakse 18 vajadustele kohandatud riigisisest koolitusprogrammi soolise aspekti arvesse võtmise kohta väikerelvade leviku kontrollis, mida rakendatakse UNODA piirkondlike keskuste kaudu. Programmid keskenduvad peamiselt riiklike koordineerimisasutuste koolitamisele väikerelvade alal, seoses soolise mõõtme kaasamisega väikerelvade riiklikesse tegevuskavadesse ja muudesse asjakohastesse õigus- ja poliitikaraamistikesse, sealhulgas seoses soo- ja vanusepõhiselt eristatud andmete kogumise ja analüüsiga. Seoses sellega, kui osaleval riigil on olemas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava riiklik tegevuskava, julgustatakse mõlemaid dokumente vastavusse viima.

Iga riigi ja selle vastavate abivajaduste jaoks kavandatakse lisameetmed, mis võivad sisaldada järgmist: praktiline mehhanism naiste mõtestatud osalemise tagamiseks; soopõhine analüüs riiklike meetmete võrdlusalusena; seminar, mis on pühendatud soolise mõõtme kaasamisele väikerelvade riiklikesse tegevuskavadesse, kasutades riiklike tegevuskavade loomisel ära MOSAICi moodulit; riiklike järelevalve- ja hindamisvahendite kujundamine tehtud jõupingutuste läbivaatamiseks. Kavandatud meetmed võivad sisaldada ka riikliku poliitikaraamistiku õiguslikku läbivaatamist, et teha kindlaks ristviited väikerelvi käsitlevale seadusandlusele (sealhulgas lubade andmine) ning sätted, mis käsitlevad koduvägivalla vastast võitlust ja õiguskaitseametnike ja õigussüsteemi osapoolte koolitamist nende riiklikust õigusest tulenevate ülesannete ja kohustuste alal, seoses väikerelvade ja nende kasutamisega intiimpartneri ja kodu- või perevägivalla, seksuaalvägivalla ja väikerelvadega seotud feminitsiidide kontekstis ning soolise perspektiivi integreerimist kriminaaluurimistesse ja õigusmenetlustesse.

3.3.2. Meetmed

a)	Katseetapp: luua ja viia kuues valitud riigis ellu koolituse katseprogrammid, tehes seda koordineeritult nendes riikides toimivate riiklike koordineerimisasutustega.

b)	Käivitamisetapp: laiendada katseprogrammide baasil riigisisesed väikerelvade leviku kontrollis soolise aspekti arvesse võtmist käsitlevad koolitusprogrammid veel kaheteistkümnesse riiki, tehes seda koordineeritult nendes riikides toimivate riiklike koordineerimisasutustega.

3.3.3. Toetust saavate riikide valimine

Euroopa välisteenistus valib toetust saavad riigid UNODA soovitusel, konsulteerides selle piirkondlike keskuste ja IANSAga. Põhimõtteliselt on eelistatud vähim arenenud riigid ning teised arenguriigid, mis on väikerelvadega seotud probleemide tõttu palju kannatanud. Nendel riikidel peab olema väikerelvade valdkonna riiklik koordineerimisasutus ja/või ÜRO tegevuskava alane riiklik kontaktpunkt. Riigid on pidanud ka ise selle meetmega kavandatud tegevuse suhtes huvi üles näitama. Eelistada tuleks riike, mis on näidanud, et nad on olnud jätkuvalt pühendunud ÜRO tegevuskava rakendamisele.

Lisaks tuleb riikide valikul võtta arvesse ka piirkondliku tasakaalu:

—	katseetapp: kaks riiki igas piirkonnas (Aafrika, Aasia/Vaikne ookean ja Ladina-Ameerika/Kariibi mere piirkond);

—	käivitamisetapp: neli riiki igas piirkonnas (Aafrika, Aasia/Vaikne ookean ja Ladina-Ameerika/Kariibi mere piirkond).

3.3.4. Rakendusasutuse kohustused

ÜRO piirkondlikud rahu ja desarmeerimise keskused viivad riigisiseseid koolitusprogramme ellu tihedas koostöös UNODA ja kohapeal asuvate ÜRO asutustega. Alati kui võimalik, kaasatakse tegevusse ka riiklikud soolise võrdõiguslikkuse asutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. UNDP SEESAC pakub nõuandvat tuge, lähtudes oma kogemusest soolise mõõtme ja väikerelvade leviku kontrolliga seotud koolituse väljatöötamisel ja pakkumisel. IANSA täiendab riigisisest tegevust sellega, et tugevdab kodanikuühiskonna osalemist väikerelvade leviku kontrollis soolise aspekti arvesse võtmisel, kasutades selleks oma kohaliku ja kogukonna tasandi võrgustikku [3.6.3].

3.3.5. Ajakava

Riigisisesed koolitusprogrammid algavad 2020. aastal ning neid viiakse läbi kuni 2022. aasta keskpaigani.

3.3.6. Oodatavad tulemused

Riigisisesed soolise aspekti arvesse võtmise koolitused on aidanud kogu riigis aru saada, kui tähtsat rolli mängib sugu väikerelvade leviku tõhusas kontrollis ning on andnud teadmisi, kui erinevalt mõjutab relvavägivald naisi, mehi, tüdrukuid ja poisse. See värskelt omandatud arusaam, kui tähtis on kõnealune küsimus väikerelvade leviku kontrolli tõhususe ja üldise kvaliteedi parandamisel, aitab kaasa konsensuse saavutamisele nende riigiametnike seas, kes tegelevad vastava poliitika ja selle rakendamisega. See konsensus on aluseks riiklikult võetavale kohustusele kasutada väikerelvade leviku kontrolliga seotud poliitikas ja õigusaktides sootundlikku lähenemisviisi. Lisaks on suurendatud nendes riikides kohalike kogukondade teadlikkust. Programmide tulemusel on riigid välja töötanud edu saavutamise eesmärgid/näitajad ning riigid kohustuvad nende eesmärkide/näitajate kohta aru andma ÜRO tegevuskava raames toimuvas riiklikus aruandluses.

3.4. Piirkondlikud lähenemisviisid soolise aspekti arvesse võtmisel väikerelvade leviku kontrollis

3.4.1. Eesmärgid

Väikerelvade ebaseaduslik kaubandus ja väärkasutamine põhjustavad eri piirkondades erinevaid probleeme ning riikide käsutuses olevad rahalised ja materiaalsed ressursid nende probleemidega tegelemiseks on erinevad. Piirkondlike lähenemisviiside eesmärk on tekitada ja/või parandada eksperditeadmisi väikerelvade leviku kontrolliga seotud soolistest aspektidest piirkondliku ja allpiirkondliku tasandi valitsusametnike, kodanikuühiskonna ja parlamendiliikmete seas, tuginedes MOSAICile. Nad kinnitavad vajadust hõlmata soolise aspekti arvesse võtmine piirkondlikesse ja allpiirkondlikesse väikerelvade leviku kontrolliga seotud algatustesse. Parimate tavade vahetamine piirkondlikult/MOSAICi kohta aitavad parandada riiklikke eksperditeadmisi ja suurendada kõigi riikide panuseid piirkonnas väikerelvade leviku kontrolli käsitlemisel läbi sooprisma.

3.4.2. Meetmed

Iga kahe aasta järel toimuva, 2020. aastal aset leidva ÜRO tegevuskava rakendamist käsitleva riikide 7. kohtumise (BMS7) raames korraldatav ühepäevane koolitus allpiirkondlike ja piirkondlike organisatsioonide sekretariaatide väike- ja kergrelvade temaatika lauaülematele, et edendada piirkondlikes algatustes soolisi aspekte ja võimaldada BMS7-l osaleda 15 esindajal sellistest organisatsioonidest, kellel muidu puuduksid ressursid ÜRO tegevuskava kohtumistel käia.

Vaikse ookeani riikidele suunatud neli päeva kestev MOSAICil põhinev allpiirkondlik seminar Fidžil, et tugevdada naiste rolli relvakontrolli valdkonnas, parandades arusaama relvavägivalla ja rahvusvaheliste relvastuskontrolli vahendite soolisest mõjust, ning et parandada kodanikuühiskonna, parlamendiliikmete ja valitsusametnike suutlikkust neid küsimusi käsitleda. (See on järg kahele UNSCARi rahastatud allpiirkondlikule seminarile, mis toimusid 2018. aastal Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias).

Kolmepäevane MOSAICil põhinev piirkondlik seminar Katmandus, et tugevdada naiste rolli relvastuskontrolli valdkonnas. See seminar koondab Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna kodanikuühiskonna esindajad, parlamendiliikmed ja valitsusametnikud, sealhulgas need, kes osalesid allpiirkondlikul seminaril Fidžil [3.4.2.b]. Osalejad arutavad meetmeid, mille abil soolise aspekti arvesse võtmist ja väikerelvade leviku kontrolli teemat riiklikul tasandil edasi arendada. Arutelude kokkuvõtted koos muu lisamaterjaliga avaldatakse nii veebis kui ka trükitult ning jagatakse osalejatele ja asjaomastele sidusrühmadele.

Kahepäevane MOSAICil põhinev piirkondlik seminar Peruus, et esitleda ja levitada häid tavasid seoses väikerelvade leviku kontrolli käsitlevate sootundlike poliitikate ja õiguslike lähenemisviisidega, mida ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu keskus (UNLIREC) on alates 2017. aastast välja töötanud. Seminar on suunatud väikerelvade leviku kontrolliga tegelevate üksuste ja naistevastase vägivalla ennetamise, likvideerimise ja selle eest karistamise eest vastutavate riiklike asutuste kõrgema tasandi otsustajatele. Seminar propageerib vajadust karmistada Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas väikerelvi käsitlevaid õigusakte, kehtestades õigusaktides relvade ja laskemoona hankimise piirangu neile, kes on süüdi mõistetud koduvägivallas ja/või isikuvastases vägivallas.

3.4.3. Ajakava

BMS7 raames korraldatav koolitus toimub 2020. aasta keskel, piirkondlikud ja allpiirkondlikud seminarid toimuvad 2019. aasta lõpu ja 2021. aasta lõpu vahel.

3.4.4. Rakenduspartnerid

UNODA korraldab ja kutsub BMS7 raames kokku ühepäevase koolituse piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide töötajate jaoks, spondeerides sealhulgas mõne organisatsiooni esindaja osalemist BMS7-l. ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna rahu ja desarmeerimise keskus korraldab tihedas koostöös IANSAga ja kutsub Fidžil kokku allpiirkondliku seminari ja Katmandus piirkondliku seminari. UNLIREC korraldab ja kutsub kokku piirkondliku seminari Peruus.

3.4.5. Oodatavad tulemused

Piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide sekretariaatide väikerelvade leviku kontrolli eksperdid on saanud koolituse soolise aspekti arvesse võtmise tähtsusest väikerelvade leviku kontrolliga seotud algatustes ja poliitikameetmetes kooskõlas autoriteetsest allikast lähtuvate ülemaailmsete suunistega (MOSAIC). Neil on ideed, kuidas töötada välja sootundlikud väikerelvade leviku kontrolliga seotud meetmed, tuginedes teadmisele, et relvavägivald ja relvakonfliktid mõjutavad mehi, naisi, poisse ja tüdrukuid erinevalt. Lisaks on BMS7 raames toimunud koolituste ajal propageeritud soolise aspekti arvesse võtmise tähtsust väikerelvade leviku kontrollis. Need meetmed võimaldavad ÜRO tegevuskava kohtumisel osaleda organisatsioonidel, kellel muidu selleks vahendid puuduksid. Piirkondlikud ja allpiirkondlikud seminarid on pakkunud platvormi, mille kaudu vahetada häid tavasid seoses väikerelvade leviku kontrolli käsitlevate sootundlike poliitikate ja õiguslike lähenemisviisidega Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, ning on Aasia ja Vaikse mere piirkonna riikide kodanikuühiskonna, parlamendiliikmete ja valitsusega suhted loonud ning suurendanud nende suutlikkust relvavägivalla soolise mõju ja rahvusvaheliste relvastuskontrolli vahendite küsimuses. Selle tulemusel võetakse piirkondliku ja riigi tasandi väikerelvade leviku kontrolli käsitlevates poliitikates, raamistikes ja programmides arvesse soolisi aspekte.

3.5. Väikerelvade leviku kontrolli komponendi tugevdamine naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavas ning kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide 5 ja 16 vahelise koostoime tugevdamine

3.5.1. Eesmärgid

Meetmete eesmärk on tuua kokku eksperdid ja diplomaatilised korpused, kes tegelevad väikerelvade leviku kontrolli, naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga, ning need, kes tegelevad kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide 5 ja 16 rakendamisega, et nende jõupingutused läbi vaadata ja ühtlustada, eelkõige selleks, et kasutada ära koostoimet ja hoiduda topelttöö tegemisest.

3.5.2. Meetmed

Mõned riiklikud ja piirkondlikud ÜRO tegevuskava kontaktasutused ja kodanikuühiskonda esindavate väikerelvade leviku kontrolli eksperdid saavad osaleda ühel iga-aastasel pealinnade tasemel toimuval naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava kontaktasutuse võrgustiku kohtumisel, et arutada koostoimet kohustuste vahel, mida riigid on võtnud seoses ÜRO tegevuskava ja naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga, ning et toetada väikerelvade leviku kontrolli komponendi hõlmamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) kohastesse riiklikesse tegevuskavadesse ja soolise perspektiivi hõlmamist riiklikesse tegevuskavadesse ÜRO tegevuskava rakendamisel. See hõlmab heade tavade ning sootundlike poliitikate ja õigusaktide rakendamisel tehtud edusammude jagamist.

Alustada korrapärast dialoogi, milles osalevad asjaomased ÜRO asutused, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) toetajad, muud diplomaatilised ja poliitikakogukonnad, kes tegelevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning laiema naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga, diplomaadid ja eksperdid, kes tegelevad kestliku arengu 5. ja 16. eesmärgi rakendamisega, ning need diplomaadid ja poliitikakujundajad, kes töötavad Genfis ja New Yorgis desarmeerimise ja relvastuskontrolli küsimustega, et jõupingutusi ja tehtavat tööd sujuvamaks muuta ja ühtlustada. Dialoog tugineb 2018. aasta alguses Genfis ja New Yorgis toimunud eelmiste kohtumiste tulemustele.

3.5.3. Oodatavad tulemused

Eksperdid, poliitikakujundajad ja diplomaadid, kes tegelevad väikerelvade kontrolli tegevuskava, naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga ning kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega, on dialoogist ja teabevahetusest kasu saanud ning on alustanud oma jõupingutuste koordineerimist. Selle tulemusel on paranenud kõigi tegevuskavade rakendamine ning koordineeritud lähenemisviis on taganud maksimaalse koostoime ja hoidnud ära topelttöö tegemise.

3.6. Kodanikuühiskonna osalus soolise aspekti arvesse võtmises väikerelvade leviku kontrollis

3.6.1. Eesmärgid

Meetmete eesmärk on märkimisväärselt parandada kodanikuühiskonna osalemist väikerelvade leviku kontrolli puhul soolise aspekti arvesse võtmisel, keskendudes soopõhiste lähenemisviiside ja nende mõju, naiste õiguste, väikerelvade kontrolli ja relvavägivalla vahelistele seostele kohalikul ja kogukonna tasandil. Kodanikuühiskonna osalemine väikerelvade leviku kontrollis on äärmiselt tähtis kohaliku isevastutuse seisukohalt, annab probleemi suhtes hindamatu perspektiivi ja suurendab toetust kontrollimeetmetele. Sooküsimustele spetsialiseerunud kodanikuühiskonna organisatsioonid parandavad väikerelvade leviku kontrolliga seotud sooteadlikke jõupingutusi ning tugevdavad ja täiendavad teisi käesoleva otsuse alusel võetud meetmeid. Aastatel 2019–2022 võetavad meetmed viiakse läbi nendes riikides, mis valitakse käesoleva otsuse alusel välja riigisiseste koolitusprogrammide elluviimiseks, samuti veel mõnes teises riigis.

3.6.2. Rakendusasutuse kohustused

Kõiki tegevusi viivad läbi IANSA ja IANSA naiste võrgustik ning nende koordineerimise ja järelevalve eest vastutab UNODA. Selleks et hõlbustada kõigi käesoleva otsuse alusel võetud meetmete rakendamist ja koordineerimist, osaleb projektimeeskonnas IANSA esindaja.

3.6.3. Meetmed

a)	Tugevdada IANSA rohujuuretasandi organisatsioonide võrgustikku, sealhulgas naiste võrgustikku, et suurendada kodanikuühiskonna osalemist ja tegeleda väikerelvadega seotud soopõhiste probleemidega rohujuuretasandist kuni globaalse tasandini.

Pakkuda igal aastal stipendiume 30–40-le kohalikule kodanikuühiskonna tegevusele, mis käsitlevad väikerelvade leviku kontrolli soolise aspekti arvesse võtmist. Nende seas võivad olla järgmiste teemadega seotud üritused: relvavägivalla vastase võitluse ülemaailmne nädal, rahvusvaheline noortepäev, Aafrika amnestiakuu, rahvusvaheline rahupäev, Aafrika lapse päev, rahvusvaheline relvade hävitamise päev, oranži kandmise päev, rahvusvaheline naistepäev ning kampaania „16 päeva aktiivset võitlust soolise vägivalla vastu“ jne.

c)	IANSA koostab ja levitab mitmes keeles eakohaseid lastele ja teismelistele suunatud materjale, milles käsitletakse sagedat seost maskuliinsuse ja vägivalla vahel. Eri riikides asuvad IANSA liikmete rühmad kasutavad neid materjale oma kohaliku kogukonna kaasamiseks.

IANSA koostab ja levitab oma liikmete seas mitmekeelseid kättesaadavaid teavitusmaterjale (nt arutelupunktid, flaierid jne), et propageerida soolise aspekti arvesse võtmist väikerelvade leviku kontrolli valdkonnas erinevates riikides ning et kaasata probleemiga tegelema kohalikke ametnikke, poliitikakujundajaid, ajakirjanikke ja teisi kodanikuühiskonna esindajaid.

e)	Lobida, et naised, noored ja teised alaesindatud sidusrühmad (nt tervisesektor, ellujäänud ohvrid, maapiirkondade kogukonnad) saaksid riiklike koordineerimisasutuste liikmeks.

Arendada ja käigus hoida IANSA ja selle naiste võrgustiku kättesaadavamat ja ülevaatlikumat veebisaiti, näitamaks, millega võrgustiku liikmed tegelevad, kasutada seda vabaühenduste ülemaailmselt koordineeritud tegevuse keskusena, ning pakkuda teavet, materjale, kontakte, näiteid ja dokumente selliste teemade kohta nagu naiste võimestamine, soolise aspekti arvesse võtmine, relvavägivalla vähendamine, väikerelvade leviku kontroll, maskuliinsus ja relvad ning kestliku arengu 5. ja 16. eesmärgi vaheline seos.

g)	Toetada kohalike rühmade läbiviidavat tegevuspõhist teadustööd, et teha kindlaks strateegilised sekkumispunktid relvakaubanduse ning relvavägivalla vähendamiseks soolisest perspektiivist, ning koostada ja rakendada nimetatud teadustööle tuginevaid järelmeetmeid.

h)	Edendada ja toetada 2018. aasta kampaania „Üleskutse tegutseda soolise aspekti ja väikerelvade kontrolli nimel“ (5) ning BMS6 & RevCon3 soopõhiste tulemuste rakendamist kohalikul tasandil.

Tagada, et kodanikuühiskonna toetamise kaudu ülemaailmses väike- ja kergrelvade protsessis, sealhulgas BMS7 ja BMS8 käigus, propageeritakse jätkuvalt soolist perspektiivi, ja panustada naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga tegeleva vabaühenduste töörühma ja sellega seotud protsessidesse, tagamaks relvastuskontrolli mõõtme arvesse võtmist.

Panustada käesoleva otsuse alusel võetavatesse meetmetesse, näiteks koolitusjuhendi koostamisse, riigisiseste koolitusprogrammide elluviimisse, tagades kodanikuühiskonna esindatuse asjakohastes tegevustes ning kaasates toetust saava riigi kodanikuühiskonna kohalikul ja kogukonna tasandil, ning osalemisse allpiirkondlikul seminaril ning piirkondlikel seminaridel Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

3.6.4. Oodatavad tulemused

Kodanikuühiskonna osalust väikerelvade leviku kontrollis soolise aspekti arvesse võtmisel on suurendatud ning nende aktiivsus teema edendamisel on märgatavalt kasvanud. Väikerelvade leviku kontrolliga seotud sooteadlike jõupingutuste toetust kohalikul tasandil on suurendatud, kogukondade teadlikkust seoses selle teema tähtsusega on tõstetud, tehtud on teadustööd kohalikul tasandil ning rohujuuretasandil on seoses väikerelvade kasutamise ja väärkasutamisega võetud järelmeetmeid. Kodanikuühiskonna osalust naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava raamistikus ning ÜRO tegevuskava kohtumistel on samuti suurendatud ning on propageeritud soolisi kaalutlusi väikerelvade poliitilises protsessis.

3.7. Partnerlus, propageerimine ja teavitustegevus

3.7.1. Eesmärgid

Kõik ÜRO süsteemi moodustavad organisatsioonid, sealhulgas fondid, programmid ja spetsialiseeritud asutused, on volitatud toetama soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Veelgi enam, ÜRO süsteemi organisatsioonid, kes on seotud väikerelvade leviku kontrolliga, integreerivad soolised kaalutlused väikerelvadega seotud projektide ja programmide kõigisse etappidesse. Nende ettevõtmiste toetamiseks töötatakse välja meetmed, et tuua need teemad ÜRO ja laiema praktikakogukonna tähelepanu keskmesse. Nende teemade nähtavuse parandamine propageerimis- ja teavitustegevuse kaudu suurendab samuti selle projekti mõju. Kõigi asjaosaliste sidusrühmadega loodava partnerluse eesmärk on hõlbustada koordineerimist ning see aitab kaasa kõigi käesoleva otsusega toetatud meetmete sujuvale rakendamisele.

3.7.2. Meetmed

Korraldada soolise aspekti arvesse võtmist käsitleva väikerelvade leviku kontrolli istungitevahelise protsessi osana regulaarseid tegevusi ÜRO Peaassamblee 1. komitee kohtumise ajal (oktoober) ja ÜRO naiste staatuse komisjoni kohtumise ajal (märts) New Yorgis, mille seas on ka arutelufoorumid ja kõrvalüritused, kus esinevad ÜRO süsteemi, riikide, uurimisinstituutide, teadusasutuste ja vabaühenduste kõrgetasemelised külalisesinejad. Selles protsessis võetakse arvesse rahvusvaheliste soolise võrdsuse poliitika tegevuskavade ja -algatuste lähendamist.

Korraldada 2021. aastal New Yorgis kampaania „16 päeva aktiivset võitlust soolise vägivalla vastu“ ajal ühepäevane üritus, millega propageeritakse soolise aspekti arvesse võtmist väikerelvade leviku kontrolli puhul, mis sisaldab ka kõrgetasemelist segmenti, et näidata poliitilist pühendumist sellele küsimusele, praktiliste näidete esitlust kohapeal, sealhulgas käesoleva projekti raames toimunud tegevuste tulemustest, ning samuti ekspertide vestlusringid ja arutelud, et selle küsimusega edasi tegeleda.

c)	Töötada välja UNODA usaldusväärne veebisait, mis on pühendatud soolise aspekti arvesse võtmisele väikerelvade leviku kontrolli puhul, kus on esitatud käesoleva otsuse toetatud meetmetega seotud teave ja ressursid ning palju muud.

d)	Moodustada ÜRO väikerelvade alaste meetmete koordineerimise projekti (UN CASA) (6) soolist aspekti ja väikerelvi käsitlev töörühm, mille kutsub kokku UNODA ja mis koondab kõik asjaomased partnerid käesoleva otsusega toetatud meetmete rakendamiseks. Samuti kutsutakse selle töörühmaga liituma IANSA.

e)	Propageerida soolise aspekti arvesse võtmise tähtsust sotsiaalmeedia- ja massiteabevahendite kampaaniate kaudu.

f)	Hoida rahastajat (liit) pidevalt kursis käesoleva otsuse rakendamise edusammudest.

3.7.3. Oodatavad tulemused

On alustatud regulaarset arutelu soolise lähenemisviisi üle seoses väikerelvade leviku kontrolliga ning seda temaatikat, samuti käesoleva otsuse alusel võetud meetmete tulemusi on korduvalt propageeritud. On loodud veebisait, kust saab mitmekülgset teavet, sealhulgas soolise aspekti arvesse võtmise kohta väikerelvade leviku kontrollis ning käesoleva otsuse kohaste meetmete tulemuste kohta. Toimunud on CASA soolist aspekti ja väikerelvi käsitleva töörühma korrapärased kohtumised ning kogu projekti rakendusperioodil on meetmete rakendamist koordineeritud.

4. KOOSTATAVAD MATERJALID

Rakendusasutus koostab ja esitab liidule järgmised materjalid:

—	kokkuvõtlikud aruanded 18 riigisisese soolise aspekti arvesse võtmist ja väikerelvi käsitleva koolitusprogrammi kohta;

—	koolitusjuhendid inglise, prantsuse, portugali ja hispaania keeles, samuti asjakohased koolitusmaterjalid veebis ja trükituna;

—	ÜRO töötajatele ja teistele laiematele praktikakogukondadele suunatud veebipõhine koolitus araabia, inglise, prantsuse, portugali ja hispaania keeles, mis käsitleb soolise aspekti arvesse võtmist väikerelvade leviku kontrollis;

—	Aasia-Vaikse ookeani piirkonna kodanikuühiskondade ja parlamendiliikmete seminari praktikas rakendatav lõppdokument;

—	kokkuvõttev aruanne kodanikuühiskonna osalemise kohta väikerelvade leviku kontrollis soolise aspekti arvesse võtmisel;

—	MOSAICi moodulite tõlge araabia, prantsuse, portugali ja hispaania keelde;

—	projekti lõpuleviimise lõpparuanne.

5. PARTNERID

Käesoleva otsuse kohased meetmed peaksid võimaluse korral tuginema olemasolevatel tööriistadel, teabel, vahenditel ja eksperditeadmistel. Koordineerimisplatvormina toimib ÜRO väikerelvade koordineerimismehhanism CASA, (7) eelkõige ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri, UNDP SEESACi ja rahuvalveoperatsioonide osakonna vahel, samuti ÜRO peasekretäri eriesindajate büroode vahel, mis tegelevad relvakonfliktidest mõjutatud laste küsimustega, seksuaalvägivallaga konfliktiolukorras ja laste vastu suunatud vägivallaga. UNODA teeb käesoleva otsuse rakendamisel tihedat koostööd rahastajaga (liit) ning samuti IANSAga.

6. KASUSAAJAD

Käesolevast otsusest saavad otseselt kasu riiklikud institutsioonid, kes vastutavad tähelepanu keskmes olevates riikides ja piirkondades väikerelvade kontrolli eest, nimelt Aafrika, Kariibi mere piirkond ja Ladina-Ameerika ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkond. Kasu saavate riikide rahvastik, keda ohustab väikerelvade laialdane kättesaadavus, saavad sellest kasu kaudselt, sest oht väheneb. Lisaks toetab käesolev otsus ÜRO süsteemi partnereid ja töötajaid, kes töötavad ÜRO piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide sekretariaatides väikerelvade leviku kontrolli valdkonnas. Samuti saavad sellest kasu kohalikud kogukonnad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, eelkõige IANSA liikmed. Samuti saab sellest kasu New Yorgis ja Genfis, samuti pealinnades töötav diplomaatiline korpus, kes tegeleb naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga ning kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide 5 ja 16 rakendamisega. Meetmed peavad olema täielikus kooskõlas riikide siseriiklike prioriteetidega ning asjaomased riigi ametiasutused peavad need heaks kiitma. Meetmed kujundatakse nii, et neist saaks kasu rohkem kui üks sihtrühm.

7. KESTUS

Võttes arvesse käesoleva otsusega toetatud meetmete ülemaailmset ulatust, partnerite, kasusaajate ja kavandatud meetmete arvu, on rakendamise ajakavaks planeeritud 36 kuud.

8. KOMMUNIKATSIOON JA LIIDU NÄHTAVUS

UNODA võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada meetmetesse antava liidu panuse asjakohane nähtavus. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt komisjoni koostatud Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule. UNODA toetab teabe ja kavandatud tegevuse tulemuste levitamist nii laiale publikule kui võimalik. Lisaks korraldatakse kõigi asjaomaste meetmete raames teavitustegevust meedia kaasamise, kõrvalürituste ja veebipõhiste vahendite kaudu. UNODA tagab, et meetmetest kasu saajad on teadlikud liidu rollist asjaomases meetmes ning tõstab teadlikkust sellest, kuidas liit ja ÜRO väikerelvade kontrolli tugevdamisel koostööd teevad, toetades väikerelvadega seotud probleemiga tegelemisel sootundlikku lähenemisviisi.

UNODA ja IANSA kasutavad võimalikult laia teabe edastamise vahendite valikut, sealhulgas veebilehte, kirjalikke pressiteateid, sotsiaalmeediavahendeid, kõrvalüritusi ja mitteametlikke briifinguid. Kõigi meetmete rakendamist jälgitakse seire- ja hindamisvahendite, sealhulgas osalejate küsitluste ning vastavate töörühmade korrapäraste kohtumiste kaudu.

(1) „Meie ühise tuleviku kindlustamine. Desarmeerimiskava“, mai 2018, https://front.un-arm.org/documents/SG+disarmament+agenda_1.pdf.

(2) www.un.org/disarmament/mosaic

(3) https://www.un.org/disarmament/mosaic

(4) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 348, 21.12.2016, lk 60).

(5) https://docs.wixstatic.com/ugd/bb4a5b_8c8bd0e981b54b6e8b01da205c10d4a3.pdf

(6) http://www.un-arm.org/PoAISS/CASA.aspx

(7) http://www.un-arm.org/PoAISS/CASA.aspx

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/51

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/2012,

17. detsember 2018,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333 (1) piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 5. novembril 2018 vastu resolutsiooni 2441 (2018), milles kinnitas taas oma tugevat pühendumist Liibüa suveräänsusele, sõltumatusele, territoriaalsele terviklikkusele ja riiklikule ühtsusele ning märkis, et olukord Liibüas ohustab jätkuvalt rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014) antud lube ja kehtestatud meetmeid kohaldatakse laevade suhtes, mis lastivad, veavad või lossivad naftat, sealhulgas toornaftat ja rafineeritud naftatooteid, mida Liibüast ebaseaduslikult eksporditakse või püütakse sealt eksportida.

(4)	ÜRO Julgeolekunõukogu täpsustas lisaks, et tegevuse hulka, mis ohustab Liibüa rahu, stabiilsust või julgeolekut, või takistab või õõnestab poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist, võib kuuluda ka seksuaalsete ja soopõhiste vägivallategude kavandamine, juhtimine ja toimepanemine.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(6)	Otsust (ÜVJP) 2015/1333 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2015/1333 muudetakse järgmiselt.

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktidele 5–9, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2362 (2017) punktile 2 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2441 (2018) punktile 2 kontrollida avamerel asuvaid loetellu kantud laevu, kasutades kõiki konkreetsele olukorrale vastavaid meetmeid ja järgides täiel määral rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, ning teha selliseid kontrolle ja anda laevadele korraldusi võtta asjakohaseid meetmeid, et vedada nafta, sealhulgas toornafta ja rafineeritud naftatooted tagasi Liibüasse, tehes seda Liibüa valitsuse nõusolekul ja temaga kõnealuse tegevuse kooskõlastades.“

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende territooriumile ei saaks siseneda ega seda läbida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) punkti 22, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) punkti 23, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2174 (2014) punkti 4, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2213 (2015) punkti 11, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2362 (2017) punkti 11 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2441 (2018) punkti 11 kohaselt julgeolekunõukogu või komitee poolt loetellu kantud isikud, kelle suhtes kohaldatakse reisipiiranguid, nagu on loetletud I lisas.“

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid, mis otseselt või kaudselt kuuluvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) punkti 22, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) punktide 19 ja 23, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2174 (2014) punkti 4, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2213 (2015) punkti 11, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2362 (2017) punkti 11 ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2441 (2018) punkti 11 kohaselt julgeolekunõukogu või komitee poolt loetellu kantud isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse vara külmutamist, või on kõnealuste isikute ja üksuste kontrolli all, nagu on loetletud III lisas.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) Nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (ELT L 206, 1.8.2015, lk 34).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/53

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/2013,

14. detsember 2018,

milles käsitletakse 1,7,7-trimetüül-3-(fenüülmetüleen)bitsüklo[2.2.1]heptaan-2-ooni (3-bensülideenkamper) määratlemist väga ohtliku ainena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile f

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Saksamaa esitas 25. veebruaril 2016 Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikega 3 kõnealuse määruse XV lisa kohaselt koostatud toimiku (edaspidi „XV lisa kohane toimik“) 1,7,7-trimetüül-3-(fenüülmetüleen)bitsüklo[2.2.1]heptaan-2-ooni (3-bensülideenkamper) (EÜ nr: 239–139-9; CASi nr: 15087-24–8) määratlemiseks väga ohtliku ainena vastavalt nimetatud määruse artikli 57 punktile f selle aine endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu, mida kinnitavad teaduslikud tõendid tõenäolise tõsise keskkonnamõju kohta, mille alusel võib ainet pidada sama ohtlikuks kui muid määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a–e osutatud aineid.

(2)

Ameti liikmesriikide komitee (edaspidi „komitee“) võttis 8. juunil 2016 vastu arvamuse (2) XV lisa kohase kõnealuse toimiku kohta. Ehkki enamik komitee liikmeid oli seisukohal, et 3-bensülideenkamper tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile f määratleda väga ohtliku ainena, ei jõudnud komitee ühehäälsele kokkuleppele. Kolm liiget ei osalenud hääletamises ja kaks liiget olid arvamusel, et ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid selle aine tõenäolise tõsise keskkonnamõju kohta, mille alusel tuleks seda pidada sama ohtlikuks kui muid määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a–e osutatud aineid. Kõnealused kaks liiget avaldasid kahtlust ühe peamise asjaomase teadusuuringu usaldusväärsuse suhtes ja kinnitasid, et ei ole piisavalt tõendeid selle tõendamiseks, et 3-bensülideenkamper on sama ohtlik.

(3)	Amet edastas 22. juunil 2016 vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 9 komitee arvamuse komisjonile otsuse tegemiseks 3-bensülideenkampri määratlemise kohta kõnealuse määruse artikli 57 punkti f alusel.

(4)

Komisjon märgib kooskõlas komitee enamuse arvamusega, et paljudest kõnealuses XV lisa kohases toimikus esitatud ja käsitletud andmetest, sealhulgas komitee vähemuse arvamuses osutatud peamise teadusuuringu tulemustest nähtub, et 3-bensülideenkamper muudab endokriinsüsteemi talitlust ja seega on sellel ainel endokriinne toimemehhanism. Peale selle märgib komisjon, et kõnealune vähemus nõustub oma arvamuses sellega, et on selgeid viiteid selle kohta, et 3-bensülideenkamper mõjutab kalade endokriinsüsteemi. Samuti nähtub nimetatud peamisest teadusuuringust looduslike populatsioonide jaoks oluline tõsine pöördumatu mõju kalade sigivusele, olemasolevad tõendid aga viitavad sellele, et selline kahjulik mõju avaldub endokriinse toimemehhanismi kaudu. Seepärast on komisjon kooskõlas komitee enamuse arvamusega jõudnud seisukohale, et 3-bensülideenkamper vastab Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (WHO/IPCS) raames kokku lepitud määratlusele endokriinfunktsiooni kahjustava aine kohta (3).

(5)

Komisjon märgib, et kõnealune kahjulik mõju on raskusastmelt sarnane muude selliste ainete mõjuga, mis on endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu määratletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti f alusel väga ohtliku ainena, millel on tõenäoliselt tõsine keskkonnamõju, ning et 3-bensülideenkamper avaldab looduslikele populatsioonidele pöördumatut ja pikaajalist mõju. Komisjon leiab, et 3-bensülideenkampri kahjulikust mõjust tulenev ohtlikkus on samaväärne määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a–e osutatud ainete ohtlikkusega. Probleemi rõhutab asjaolu, et peamises uuringus täheldati aine väikese sisalduse juures ohtlikku mõju kalade sigivusele.

(6)	3-bensülideenkamper tuleks määratleda määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti f alusel väga ohtliku ainena, kuna tõenäoliselt avaldab see endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu tõsist mõju keskkonnale.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. 1,7,7-trimetüül-3-(fenüülmetüleen)bitsüklo[2.2.1]heptaan-2-oon (3-bensülideenkamper) (EÜ nr: 239–139-9; CASi nr: 15087-24–8) määratletakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti f alusel väga ohtliku ainena, kuna tõenäoliselt avaldab see endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu tõsist mõju keskkonnale.

2. Lõikes 1 nimetatud aine kantakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu ning rubriiki „Lisamise põhjused“ lisatakse järgmine märkus: „Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (artikli 57 punkt f – keskkond)“.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Euroopa Kemikaaliametile.

Brüssel, 14. detsember 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) http://echa.europa.eu/role-of-the-member-state-committee-in-the-authorisation-process/svhc-opinions-of-the-member-state-committee

(3) WHO/IPCS, 2002. „Global Assessment of the State-of-the-science of Endocrine Disruptors“ („Üldhinnang teaduse tasemele seoses endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega“). WHO/PCS/EDC/02.2, avalikult kättesaadav aadressil http://www.who.int/ipcs/publications/new_issues/endocrine_disruptors/en/.

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/55

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/2014,

14. detsember 2018,

millega muudetakse otsuse 2010/221/EL I lisa austrite herpesviiruse 1 μvar (OsHV-1 μVar) vabade Iirimaa alade loetelu osas

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 8618 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 43 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsuse 2010/221/EL (2) I lisas on esitatud nende liikmesriikide, tsoonide ja piirkondade loetelu, mis on tunnistatud vabaks teatavatest taudidest, mida ei ole kantud direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osasse. Nendel aladel võivad vastavate taudidega seotud loetellu kantud liikmesriigid nõuda vastavust teatavatele kõnealuse otsusega heakskiidetud riiklikele meetmetele, mille eesmärk on piirata kõnealuste taudide mõju.

(2)

Eespool nimetatud loetelus esitatud Iirimaa territooriumi mitut piirkonda käsitatakse praegu vabana austrite herpesviirusest 1 μvar (OsHV-1 μVar). Hiljuti 6. piirkonnas (Poulnasharry laht) esinenud ja Iirimaa poolt komisjonile teatatud taudi OsHV-1 μVar puhangu tõttu tuleks Iirimaa taudivabade alade geograafilist piiritlust ajakohastada.

(3)	Seepärast tuleks otsuse 2010/221/EL I lisa vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/221/EL I lisa tabeli neljanda veeru „Heakskiidetud riiklike meetmetega hõlmatud ala geograafiline piiritlus“ rea „Austrite herpesviirus 1 μνar (OsHV-1 μVar)“ kannet Iirimaa kohta muudetakse järgmiselt:

„1. piirkond: Sheephaveni laht

3. piirkond: Killala, Broadhaveni ja Blacksodi laht

4. piirkond: Streamstowni laht

5. piirkond: Bertraghboy ja Galway laht

Piirkond A – Tralee Bay Hatchery“.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. detsember 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2) Komisjoni 15. aprilli 2010. aasta otsus 2010/221/EL, millega kiidetakse heaks riiklikud meetmed, millega piiratakse teatavate vesiviljelusloomadel ja looduslikel veeloomadel esinevate taudide mõju kooskõlas nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ artikliga 43 (ELT L 98, 20.4.2010, lk 7).

18.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 322/57

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/2015,

17. detsember 2018,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 8998 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides, kus on esinenud kõnealuse taudi kinnitatud juhtumeid kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1856 (5) pärast seda, kui hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid Belgias, Ungaris, Lätis, Leedus ja Poolas.

(2)

Sigade Aafrika katku levimise risk looduses on seotud taudi loomuliku järkjärgulise levikuga uluksigade populatsioonis ning samuti inimtegevusega, nagu näitab kõnealuse taudi hiljutine epidemioloogiline areng liidus ning nagu on dokumenteeritud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 14. juuli 2015. aasta teaduslikus arvamuses; EFSA 23. märtsi 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“); EFSA 8. novembri 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic States and Poland“ (Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas) ja EFSA 29. novembri 2018. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses of African swine fever in the European Union“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Euroopa Liidus“) (6).

(3)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (7) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Lisaks on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta siis, kui on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel, sealhulgas kindlaksmääratud nakkusalal asuvate seakasvatusettevõtete seadmine ametliku järelevalve alla. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette nakatunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(4)

Võttes arvesse liikmesriikides vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktile b, artikli 10 lõikele 5 ja artiklile 15, kohaldatud meetmete tõhusust ning kooskõlas sigade Aafrika katkuga seotud riskivähendusmeetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks mõned rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud konkreetsed Leedu ja Poola piirkonnad loetleda nüüd selle lisa II osas, pidades silmas, et nakatunud põllumajandusettevõtete lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast on möödunud kolm kuud. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealuses osas loetletud piirkondade mis tahes muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele.

(5)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2018/1856 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud Lätis, Leedus ja Poolas, mida on ka vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(6)

2018. aasta novembris esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Leedus Telšių ja Marijampolė maakonnas, mis asuvad rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkondade lähedal. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Leedu piirkondades tuleks nüüd vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(7)

2018. aasta detsembris esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Lätis Vaiņodese maakonnas, mis asub rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkonna lähedal. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Läti piirkonnas tuleks nüüd vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(8)

2018. aasta detsembris esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Poolas Giżycki, Hrubieszowski ja Garwoliński maakonnas, mis asuvad rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkondade lähedal. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Poola piirkondades tuleks nüüd vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(9)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Lätis, Leedus ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 27. novembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1856, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 302, 28.11.2018, lk 78).

(6) EFSA Journal 2015;13(7):4163. EFSA Journal 2017;15(3):4732. EFSA Journal 2017;15(11):5068; EFSA Journal 2018;16(11):5494.

(7) Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—

the area is delimited at the outside clockwise by:

—	the border with France,

—	N85: Rue de Carignan, Rue de France, Rue des Généraux Cuvelier, Rue de la Station, Rue de Neufchâteau,

—	N894: Rue de Chiny, Rue de la Fontenelle, Rue du Millénaire, Rue de la Goulette, Pont saint Nicolas, Rue des Combattants, Rue du Pré au bois,

—	N801: Rue Notre-Dame,

—	N894: Rue des Combattants, Rue des Tilleuls, Naleumont, Rue de Rindchay, Rue de la Distillerie,

—	N40: Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l'Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l'Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	the border with the Grand Duchy of Luxembourg,

—

the area is delimited at the outside clockwise by:

—	La N88, depuis son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange jusque son intersection avec la N891 au niveau de Gérouville,

—	La N891 jusque son intersection avec la N83 au niveau de Jamoigne,

—	La N83 jusque son intersection avec la N891,

—	La N891 jusque son intersection avec la N879 au niveau de Marbehan,

—	La N879 jusque son intersection avec la N897 au niveau de Marbehan,

—	La N897 jusque son intersection avec la E25 - E411,

—	La E25 - E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

in Silistra region:

—

within municipality of Alfatar:

—

Bistra,

—

Alekovo,

—

within municipality of Dulovo:

—

Kolobar,

—

Varbina,

—

Kozyak,

—

Mezhden,

—	Chukovetz,

—	Tzar Asen,

—	Cherkovna,

—

Dulovo,

—

Chernik,

—

Poroyno,

—

Vodno,

—	Chernolik,

—

within municipality of Sitovo:

—

Sitovo,

—	Yastrebno,

—

Slatina,

—

within municipality of Silistra:

—

Bradvari,

—	Zlatoklas,

—	Yordanovo,

—	Profesor Ishirkovo,

—

Kazimir,

—

Babuk,

—

Sarpovo,

—

Smiletz,

—	Tzenovich,

—	Polkovnik Lambrinovo,

—

Srebarna,

—

Aydemir,

—

Silistra,

—	Kalipetrovo,

in Dobrich region:

—

within municipality of General Toshevo:

—

Rosen,

—

Krasen,

—

Zhiten,

—

Snop,

—

Gradini,

—

within municipality of Krushari:

—	Severnyak,

—

Abrit,

—

Dobrin,

—	Alexandria,

—	Polkovnik Dyakovo,

—

Zagortzi,

—	Krushartzi,

—

Bistretz,

—

Telerig,

—

Lozenetz,

—

within municipality of Tervel:

—

Onogur,

—

Balik,

—	Аngelariy,

—

Sarnetz,

—

Bozhan,

—	Popgruevo,

—

Kochmar,

—

Guslar,

—	Mali Izvor,

—

Тervel,

—

Bonevo,

—	Voynikovo,

—

Bezmer,

—	Chestimensko,

—	Profesor Zlatarski,

—	Kableshkovo,

—	Glavantzi,

—	Nova kamena,

—	Kladentzi,

—	Gradnitza,

—

within municipality of Dobrich:

—	Kragulevo,

—

Dobrevo,

—

Cherna,

—

Pchelnik,

—	Zhitnitza,

—	Polkovnik Ivanovo,

—

Hitovo,

—	Vodnyantzi,

—	Feldfebel Denkovo (Dyankovo),

—

Podslon,

—	Geshanovo.

3. Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

—	okres Uherské Hradiště,

—	okres Kroměříž,

—	okres Vsetín,

—

katastrální území obcí v okrese Zlín:

—

Bělov,

—	Biskupice u Luhačovic,

—	Bohuslavice nad Vláří,

—

Brumov,

—

Bylnice,

—

Divnice,

—	Dobrkovice,

—	Dolní Lhota u Luhačovic,

—	Drnovice u Valašských Klobouk,

—	Halenkovice,

—

Haluzice,

—	Hrádek na Vlárské dráze,

—	Hřivínův Újezd,

—	Jestřabí nad Vláří,

—	Kaňovice u Luhačovic,

—

Kelníky,

—	Kladná-Žilín,

—

Kochavec,

—	Komárov u Napajedel,

—

Křekov,

—

Lipina,

—	Lipová u Slavičína,

—	Ludkovice,

—	Luhačovice,

—

Machová,

—	Mirošov u Valašských Klobouk,

—	Mysločovice,

—	Napajedla,

—

Návojná,

—

Nedašov,

—	Nedašova Lhota,

—

Nevšová,

—	Otrokovice,

—	Petrůvka u Slavičína,

—	Pohořelice u Napajedel,

—

Polichno,

—	Popov nad Vláří,

—

Poteč,

—	Pozlovice,

—	Rokytnice u Slavičína,

—

Rudimov,

—

Řetechov,

—

Sazovice,

—

Sidonie,

—

Slavičín,

—

Smolina,

—	Spytihněv,

—	Svatý Štěpán,

—

Šanov,

—

Šarovy,

—	Štítná nad Vláří,

—

Tichov,

—	Tlumačov na Moravě,

—	Valašské Klobouky,

—	Velký Ořechov,

—	Vlachova Lhota,

—	Vlachovice,

—

Vrbětice,

—

Žlutava.

4. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

5. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652400, 652500, 652601, 652602, 652603, 652700, 652800, 652900, 653000, 653100, 653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658403, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, és 660600 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 900750, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901250, 901260, 901270, 901350, 901450, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 901850, 901950, 902050, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903250, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550, 904650, 904750, 904760, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705250, 705350, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950 és 750960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye 550120, 550130, 550210, 550710, 550810, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850650, 850850, 851851, 851852, 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855650, 855660, 855750, 855850, 855950, 855960, 856012, 856050, 856150, 856260, 857050, 857150, 857350 és 857450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

6. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Kazdangas pagasts un Aizputes pilsēta,

—	Alsungas novads,

—	Durbes novada Dunalkas un Tadaiķu pagasts,

—	Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novada Bārtas un Gaviezes pagasts,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

7. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytyvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Sedos, Šerkšnėnų ir Židikų seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnūjų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė: Barstyčių ir Ylakių seniūnijos,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos.

8. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gmina Dubeninki w powiecie gołdapskim,

—	gmina Ruciane – Nida i część gminy Pisz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 oraz miasto Pisz w powiecie piskim,

—	gminy Miłki, Ryn, część gminy wiejskiej Giżycko położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 59 i 63 i miasto Giżycko w powiecie giżyckim,

—

gminy Mikołajki, Piecki, część gminy Sorkwity położona na południe od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim,

—	gmina Bisztynek w powiecie bartoszyckim,

—	gminy Dźwierzuty i Świętajno w powiecie szczycieńskim.

—

gminy Lubomino, część gminy Orneta położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową łącząca miejscowości Lubomino i Pieniężno, część gminy wiejskiej Lidzbark Warmiński położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Lidzbark Warmiński oraz na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 i część gminy Kiwity położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

—	gminy Elbląg, Godkowo, Gronowo Elbląskie, Markusy, Pasłęk i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

—	powiat miejski Elbląg,

—	gminy Biskupiec, Dobre Miasto, Jeziorany, Kolno i Świątki w powiecie olsztyńskim,

—	gmina Miłakowo w powiecie ostródzkim,

w województwie podlaskim:

—	gminy Brańsk z miastem Brańsk, Rudka i Wyszki w powiecie bielskim,

—	gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

—	gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

—	gmina Poświętne w powiecie białostockim,

—	gminy Kołaki Kościelne, Rutki, Szumowo, część gminy Zambrów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 i miasto Zambrów w powiecie zambrowskim,

—	gminy Wiżajny i Przerośl w powiecie suwalskim,

—	gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

—	gminy Miastkowo, Nowogród i Zbójna w powiecie łomżyńskim.

w województwie mazowieckim:

—	gminy Ceranów, Kosów Lacki, Sabnie, Sterdyń, część gminy Bielany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

—	gminy Grębków, Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek, Wierzbno i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

—	część gminy Kotuń położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Nowa Dąbrówka, Pieróg, Kotuń wzdłuż ulicy Gorzkowskiego i Kolejowej do przejazdu kolejowego łączącego się z ulicą Siedlecką, Broszków, Żuków w powiecie siedleckim,

—	gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

—	powiat miejski Ostrołęka,

—	powiat ostrowski,

—	gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

—	gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

—	gminy Mała Wieś i Wyszogród w powiecie płockim,

—	gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

—	gminy Baboszewo, Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Płońsk z miastem Płońsk, Sochocin i Załuski w powiecie płońskim,

—	gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

—	gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

—

gminy Dobre, Jakubów, Mrozy, Kałuszyn, Stanisławów, część gminy Cegłów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości Wiciejów, Mienia, Cegłów i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Cegłów, Skwarne i Podskwarne biegnącą do wschodniej granicy gminy i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mińsk Mazowiecki i na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy miasta Mińsk Mazowiecki łączącą miejscowości Targówka, Budy Barcząckie do wschodniej granicy gminy w powiecie mińskim,

—	gminy Sobolew, Trojanów i Żelechów w powiecie garwolińskim,

—	gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

—	gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

—	powiat żyrardowski,

—	gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

—	gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i część gminy Stromiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

—	gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

—	gminy Iłów, Młodzieszyn, Nowa Sucha, Rybno, Sochaczew z miastem Sochaczew i Teresin w powiecie sochaczewskim,

—	gmina Policzna w powiecie zwoleńskim,

—	gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim.

w województwie lubelskim:

—	gminy Bełżyce, Borzechów, Niedrzwica Duża, Jabłonna, Krzczonów, Jastków, Konopnica, Wólka, Głusk, Strzyżewice i Wojciechów w powiecie lubelskim,

—	gminy Miączyn, Nielisz, Sitno, Stary Zamość, Komarów-Osada i część gminy wiejskiej Zamość położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie zamojskim,

—	powiat miejski Zamość,

—	gmina Trzeszczany w powiecie hrubieszowskim,

—	gminy Jeziorzany i Kock w powiecie lubartowskim,

—	gminy Adamów i Serokomla w powiecie łukowskim,

—	powiat rycki,

—	gminy Janowiec, i część gminy wiejskiej Puławy położona na zachód od rzeki Wisły w powiecie puławskim,

—	gminy Chodel, Karczmiska, Łaziska, Opole Lubelskie, Poniatowa i Wilków w powiecie opolskim,

—

gminy Mełgiew, Rybczewice, miasto Świdnik i część gminy Piaski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

—	gminy Gorzków, Rudnik i Żółkiewka w powiecie krasnostawskim,

—	gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Rachanie, Susiec, Ulhówek i część gminy Łaszczów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

—	gminy Łukowa i Obsza w powiecie biłgorajskim,

—	powiat miejski Lublin,

—	gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Urzędów, Wilkołaz i Zakrzówek w powiecie kraśnickim,

—	gminy Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim.

w województwie podkarpackim:

—

gminy Horyniec-Zdrój, Narol, Stary Dzików, Wielkie Oczy i część gminy Oleszyce położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy przez miejscowość Borchów do skrzyżowania z drogą nr 865 w miejscowości Oleszyce, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 865 biegnącą w kierunku północno-wschodnim do skrzyżowania z drogą biegnąca w kierunku północno-zachodnim przez miejscowość Lubomierz - na południe od linii wyznaczonej przez tę drogę do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Uszkowce i Nowy Dzików – na zachód od tej drogi w powiecie lubaczowskim,

—	gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim,

—	gminy Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

—	gmina Gorzyce w powiecie tarnobrzeskim.

w województwie świętokrzyskim:

—	gminy Tarłów i Ożarów w powiecie opatowskim,

—	gminy Dwikozy, Zawichost i miasto Sandomierz w powiecie sandomierskim.

9. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Județul Alba cu următoarea delimitare:

—	La nord de drumul național nr. 7,

—

Județul Arad cu următoarea delimitare:

—

La nord de linia descrisă de următoarele localități:

—

Macea,

—

Șiria,

—

Bârzava,

—	Toc, care se află la joncțiunea cu drumul național nr. 7,

—	La nord de drumul național nr. 7,

—	Restul județului Argeș care nu a fost inclus în partea III,

—	Județul Bistrița,

—	Județul Brașov,

—	Județul Cluj,

—	Județul Covasna,

—	Județul Harghita,

—

Județul Hunedoara cu următoarea delimitare:

—

La nord de linia descrisă de următoarele localități:

—

Brănișca,

—	Municipiul Deva,

—

Turdaș,

—	Localitățile Zam și Aurel Vlaicu, care se află la joncțiunea cu drumul național nr. 7,

—	La nord de drumul național nr. 7,

—	Județul Iași,

—	Județul Neamț,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Bistrița Nasaud,

—

Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Vișeu de Sus,

—	Comuna Borșa,

—	Comuna Oarța de Jos,

—	Comuna Suciu de Sus,

—	Comuna Moisei,

—	Comuna Coroieni,

—	Comuna Târgu Lăpuș,

—	Comuna Vima Mică,

—	Comuna Boiu Mare,

—	Comuna Valea Chioarului,

—	Comuna Ulmeni,

—	Comuna Băsești,

—	Comuna Baia Mare,

—	Comuna Tăuții Magherăuș,

—	Comuna Cicărlău,

—	Comuna Seini,

—	Comuna Ardusat,

—	Comuna Farcasa,

—	Comuna Salsig,

—	Comuna Asuaju de Sus,

—	Comuna Băița de sub Codru,

—	Comuna Bicaz,

—	Comuna Grosi,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Baia Sprie,

—	Comuna Sisesti,

—	Comuna Cernesti,

—	Copalnic Mănăstur,

—	Comuna Dumbrăvița,

—	Comuna Cupseni,

—	Comuna Șomcuța Mare,

—	Comuna Sacaleșeni,

—	Comuna Remetea Chioarului,

—	Comuna Mireșu Mare,

—	Comuna Ariniș.

—

Restul județului Mehedinți care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Garla Mare,

—

Hinova,

—	Burila Mare,

—

Gruia,

—

Pristol,

—

Dubova,

—	Municipiul Drobeta Turnu Severin,

—

Eselnița,

—

Salcia,

—

Devesel,

—

Svinița,

—

Gogoșu,

—

Simian,

—

Orșova,

—	Obârșia Closani,

—	Baia de Aramă,

—

Bala,

—

Florești,

—

Broșteni,

—

Corcova,

—

Isverna,

—

Balta,

—

Podeni,

—

Cireșu,

—

Ilovița,

—	Ponoarele,

—

Ilovăț,

—

Patulele,

—

Jiana,

—	Iyvoru Bârzii,

—

Malovat,

—	Bălvănești,

—	Breznița Ocol,

—

Godeanu,

—	Padina Mare,

—

Corlățel,

—	Vânju Mare,

—

Vânjuleț,

—	Obârșia de Câmp,

—

Vânători,

—

Vladaia,

—

Punghina,

—

Cujmir,

—

Oprișor,

—

Dârvari,

—	Căzănești,

—	Husnicioara,

—	Poroina Mare,

—

Prunișor,

—

Tămna,

—

Livezile,

—

Rogova,

—

Voloiac,

—

Sisești,

—

Sovarna,

—

Bălăcița,

—	Județul Gorj.

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—

the area is delimited clockwise by:

—	La N88, depuis son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange jusque son intersection avec la N891 au niveau de Gérouville,

—	La N891 jusque son intersection avec la N83 au niveau de Jamoigne,

—	La N83 jusque son intersection avec la N891,

—	La N891 jusque son intersection avec la N879 au niveau de Marbehan,

—	La N879 jusque son intersection avec la N897 au niveau de Marbehan,

—	La N897 jusque son intersection avec la E25 - E411,

—	La E25 - E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

in Silistra region:

—

within municipality of Kaynardzha:

—

Voynovo,

—	Kaynardzha,

—

Kranovo,

—

Zarnik,

—	Dobrudzhanka,

—

Golesh,

—	Svetoslav,

—	Polk. Cholakovo,

—

Kamentzi,

—	Gospodinovo,

—	Sredishte,

—	Strelkovo,

—	Poprusanovo,

—

Posev,

—

within municipality of Alfatar:

—

Alfatar,

—	Kutlovitza,

—	Vasil Levski,

—

within municipality of Silistra:

—

Glavan,

—	Popkralevo,

—

Bogorovo,

—	Sratzimir,

—

Bulgarka,

in Dobrich region:

—

within municipality of Krushari:

—	Kapitan Dimitrovo,

—	Ognyanovo,

—

Zimnitza,

—

within municipality of Tervel:

—	Brestnitza,

—

Kolartzi.

3. Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

—

katastrální území obcí v okrese Zlín:

—	Bohuslavice u Zlína,

—	Bratřejov u Vizovic,

—	Březnice u Zlína,

—	Březová u Zlína,

—

Březůvky,

—	Dešná u Zlína,

—	Dolní Ves,

—

Doubravy,

—

Držková,

—

Fryšták,

—	Horní Lhota u Luhačovic,

—	Horní Ves u Fryštáku,

—	Hostišová,

—	Hrobice na Moravě,

—

Hvozdná,

—	Chrastěšov,

—	Jaroslavice u Zlína,

—	Jasenná na Moravě,

—	Karlovice u Zlína,

—

Kašava,

—

Klečůvka,

—	Kostelec u Zlína,

—

Kudlov,

—	Kvítkovice u Otrokovic,

—	Lhota u Zlína,

—	Lhotka u Zlína,

—

Lhotsko,

—	Lípa nad Dřevnicí,

—

Loučka I,

—	Loučka II,

—	Louky nad Dřevnicí,

—	Lukov u Zlína,

—	Lukoveček,

—

Lutonina,

—	Lužkovice,

—	Malenovice u Zlína,

—

Mladcová,

—

Neubuz,

—	Oldřichovice u Napajedel,

—

Ostrata,

—	Podhradí u Luhačovic,

—	Podkopná Lhota,

—	Provodov na Moravě,

—

Prštné,

—	Příluky u Zlína,

—

Racková,

—

Raková,

—	Salaš u Zlína,

—	Sehradice,

—

Slopné,

—	Slušovice,

—

Štípa,

—

Tečovice,

—	Trnava u Zlína,

—

Ublo,

—	Újezd u Valašských Klobouk,

—

Velíková,

—	Veselá u Zlína,

—

Vítová,

—

Vizovice,

—

Vlčková,

—

Všemina,

—	Vysoké Pole,

—	Zádveřice,

—

Zlín,

—	Želechovice nad Dřevnicí.

4. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

5. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—	Heves megye 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150 és 705450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 856250, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 550110, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551810 és 551821 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 658310, 658401, 658402, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659701, 659800 és 660800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

6. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Kalvenes pagasts,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novada Durbes un Vecpils pagasts,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

7. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alovės, Butrimonių, Daugų, Krokialaukio, Miroslavo, Nemunaičio, Pivašiūnų Simno ir Raitininkų seniūnijos,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Jurbarko miesto ir Jurbarkų seniūnijos,

—	Kaišiadorių miesto savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Tytuvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio ir Šaukėnų seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Būdveičių, Kapčiamiesčio, Krosnos, Kūčiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Igliaukos, Gudelių, Liudvinavo, Sasnavos, Šunskų seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Židikų ir Sedos seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—

Radviliškio rajono savivaldybė: Aukštelkų seniūnija, Baisogalos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 144, Radviliškio, Radviliškio miesto seniūnija, Šeduvos miesto seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A9 ir į vakarus nuo kelio Nr. 3417,Tyrulių, Pakalniškių, Sidabravo, Skėmių, Šeduvos miesto seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. A9 ir į rytus nuo kelio Nr. 3417, ir Šiaulėnų seniūnijos,

—	Prienų miesto savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Šilavoto ir Veiverių seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos, Kalnųjų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

—	Širvintų rajono savivaldybės,Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos,

—	Telšių rajono savivaldybė: Degaičių, Gadūnavo, Luokės, Nevarėnų, Ryškėnų, Telšių miesto, Upynos, Varnių, Viešvėnų ir Žarėnų seniūnijos,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

8. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	Gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	gminy Milejewo, Młynary i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

—	gminy Kruklanki, Wydminy i część gminy wiejskiej Giżycko położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 59 i 63 w powiecie giżyckim,

—	gmina Gołdap i część gminy Banie Mazurskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 w powiecie gołdapskim,

—

gmina Pozezdrze i część gminy Węgorzewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

—	powiat olecki,

—	gminy Orzysz, Biała Piska i część gminy Pisz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 w powiecie piskim,

—

gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie, część gminy wiejskiej Bartoszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 57 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 51 do południowej granicy gminy i miasto Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

—	powiat braniewski,

—

gminy Kętrzyn z miastem Kętrzyn, Reszel i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

—

część gminy Kiwity położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 513, część gminy Orneta położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Lubomino i Pieniężno, część gminy wiejskiej Lidzbark Warmiński położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 biegnącą od południowo - zachodniej granicy gminy do południowo - zachodniej granicy miasta Lidzbark Warmiński i na północ od granic miasta Lidzbark Warmiński oraz linii wyznaczonej przez drogę nr 513 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

—

część gminy Sorkwity położona na północ od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim;

w województwie podlaskim:

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	powiat sejneński,

—	gminy Łomża, Piątnica, Śniadowo, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

—	powiat miejski Łomża,

—	gminy Mielnik, Nurzec – Stacja, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, Milejczyce i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

—	powiat hajnowski,

—	gminy Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

—	część gminy Zambrów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie zambrowskim,

—	gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

—	gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

—	gminy Boćki, Orla i Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski w powiecie bielskim,

—	gminy Bakałarzewo, Filipów, Jeleniewo, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki i Szypliszki w powiecie suwalskim,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat augustowski,

—	powiat sokólski,

—	powiat miejski Białystok.

w województwie mazowieckim:

—

gminy Przesmyki, Wodynie, Skórzec, Mokobody, Mordy, Siedlce, Suchożebry, Zbuczyn i część gminy Kotuń położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Nowa Dąbrówka, Pieróg, Kotuń wzdłuż ulicy Gorzkowskiego i Kolejowej do przejazdu kolejowego łączącego się z ulicą Siedlecką, Broszków, Żuków w powiecie siedleckim,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Repki, Jabłonna Lacka, część gminy Bielany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

—	powiat łosicki,

—	gmina Brochów w powiecie sochaczewskim,

—	powiat nowodworski,

—	gminy Joniec i Nowe Miasto w powiecie płońskim,

—	gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

—	część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

—

gminy Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Siennica, Sulejówek, część gminy Cegłów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości Wiciejów, Mienia, Cegłów i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Cegłów, Skwarne i Podskwarne biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Mińsk Mazowiecki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mińsk Mazowiecki i na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy miasta Mińsk Mazowiecki łączącą miejscowości Targówka, Budy Barcząckie do wschodniej granicy gminy i miasto Mińsk Mazowiecki w powiecie mińskim,

—	gminy Borowie, Wilga, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Parysów, Pilawa i Miastków Kościelny w powiecie garwolińskim,

—	powiat otwocki,

—	powiat warszawski zachodni,

—	powiat legionowski,

—	powiat piaseczyński,

—	powiat pruszkowski,

—	gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

—	gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

—	gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

—	część gminy Stromiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

—	powiat miejski Warszawa.

w województwie lubelskim:

—	gminy Borki, Czemierniki, Kąkolewnica, Komarówka Podlaska, Wohyń i Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski w powiecie radzyńskim,

—

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Krzywda, Stanin, część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wólka Świątkowa do północnej granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

—	gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

—	powiat miejski Biała Podlaska,

—	gmina Łęczna i część gminy Spiczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

—	część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

—	gminy Niedźwiada, Ostrówek, Abramów, Firlej, Kamionka, Michów i Lubartów z miastem Lubartów, w powiecie lubartowskim,

—	gminy Niemce i Garbów w powiecie lubelskim,

—

część gminy Piaski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

—

gmina Fajsławice, Izbica, Kraśniczyn, część gminy Krasnystaw położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od północno – wschodniej granicy gminy do granicy miasta Krasnystaw, miasto Krasnystaw iczęść gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

—	gminy Dołhobyczów, Mircze, Werbkowice i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

—	gmina Telatyn, Tyszowce i część gminy Łaszczów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 852 w powiecie tomaszowskim,

—	część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

—	gmina Grabowiec i Skierbieszów w powiecie zamojskim,

—	gminy Markuszów, Nałęczów, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Żyrzyn, Baranów, część gminy wiejskiej Puławy położona na wschód od rzeki Wisły i miasto Puławy w powiecie puławskim,

—	gminy Annopol, Dzierzkowice i Gościeradów w powiecie kraśnickim,

—	gmina Józefów nad Wisłą w powiecie opolskim,

w województwie podkarpackim:

—	gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim.

III OSA

1. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

—	Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Punios seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Girdžių, Juodaičių, Raudonės, Seredžiaus,Skirsnemunės, Šimkaičiųir Veliuonos seniūnijos,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio, Teizių ir Veisiejų seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė:Degučių, Mokolų, Narto, Marijampolės seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Jiezno ir Stakliškių seniūnijos,

—	Radviliškio rajono savivaldybė: Baisogalos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 144, Grinkiškio ir Šaukoto seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Kalnųjų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė: Tryškių seniūnija,

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—

gmina Sępopol i część gminy wiejskiej Bartoszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 57 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 51 do południowej granicy gminy w powiecie bartoszyckim,

—

gminy Srokowo, Barciany i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

—

gmina Budry i część gminy Węgorzewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

—	część gminy Banie Mazurskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 w powiecie gołdapskim,

w województwie mazowieckim:

—	gminy Domanice, Korczew, Paprotnia i Wiśniew w powiecie siedleckim,

w województwie lubelskim:

—

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

—	powiat miejski Chełm,

—	gmina Siennica Różana część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 i część gminy Krasnystaw położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od północno – wschodniej granicy gminy do granicy miasta Krasnystaw w powiecie krasnostawskim,

—	gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

—	gminy Cyców, Ludwin, Puchaczów, Milejów i część gminy Spiczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

—	gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

—	gminy Jabłoń, Podedwórze, Dębowa Kłoda, Parczew, Sosnowica, część gminy Siemień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

—	gminy Sławatycze, Sosnówka, i Wisznice w powiecie bialskim,

—	gmina Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

—	gminy Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

—

gmina Wojcieszków i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wólka Świątkowa do północnej granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim;

—

gminy Horodło, Uchanie i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

w województwie podkarpackim:

—

gminy Cieszanów, Lubaczów z miastem Lubaczów i część gminy Oleszyce położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy przez miejscowość Borchów do skrzyżowania z drogą nr 865 w miejscowości Oleszyce, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 865 biegnącą w kierunku północno-wschodnim do skrzyżowania z drogą biegnąca w kierunku północno-zachodnim przez miejscowość Lubomierz - na północ od linii wyznaczonej przez tę drogę do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Uszkowce i Nowy Dzików – na wschód od tej drogi w powiecie lubaczowskim.

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—

Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:

—	Comuna Petrova,

—	Comuna Bistra,

—	Comuna Repedea,

—	Comuna Poienile de sub Munte,

—	Comuna Vișeu e Jos,

—	Comuna Ruscova,

—	Comuna Leordina,

—	Comuna Rozavlea,

—	Comuna Strâmtura,

—	Comuna Bârsana,

—	Comuna Rona de Sus,

—	Comuna Rona de Jos,

—	Comuna Bocoiu Mare,

—	Comuna Sighetu Marmației,

—	Comuna Sarasau,

—	Comuna Câmpulung la Tisa,

—	Comuna Săpânța,

—	Comuna Remeti,

—	Comuna Giulești,

—	Comuna Ocna Șugatag,

—	Comuna Desești,

—	Comuna Budești,

—	Comuna Băiuț,

—	Comuna Cavnic,

—	Comuna Lăpuș,

—	Comuna Dragomirești,

—	Comuna Ieud,

—	Comuna Saliștea de Sus,

—	Comuna Săcel,

—	Comuna Călinești,

—	Comuna Vadu Izei,

—	Comuna Botiza,

—	Comuna Bogdan Vodă,

—	Localitatea Groșii Țibileșului, comuna Suciu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Mijloc, comuna Vișeu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Sus, comuna Vișeu de Sus.

—

Partea din județul Mehedinți cu următoarele comune:

—	Comuna Strehaia,

—	Comuna Greci,

—	Comuna Brejnita Motru,

—	Comuna Butoiești,

—	Comuna Stângăceaua,

—	Comuna Grozesti,

—	Comuna Dumbrava de Jos,

—	Comuna Băcles,

—	Comuna Bălăcița,

—

Partea din județu Arges cu următoarele comune:

—	Comuna Bârla,

—	Comuna Miroși,

—	Comuna Popești,

—	Comuna Ștefan cel Mare,

—	Comuna Slobozia,

—	Comuna Mozăceni,

—	Comuna Negrași,

—	Comuna Izvoru,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Căldăraru,

—	Comuna Ungheni,

—	Comuna Hârsești,

—	Comuna Stolnici,

—	Comuna Vulpești,

—	Comuna Rociu,

—	Comuna Lunca Corbului,

—	Comuna Costești,

—	Comuna Mărăsești,

—	Comuna Poiana Lacului,

—	Comuna Vedea,

—	Comuna Uda,

—	Comuna Cuca,

—	Comuna Morărești,

—	Comuna Cotmeanaâ,

—	Comuna Răchițele de Jos,

—	Comuna Drăganu-Olteni,

—	Comuna Băbana,

—	Comuna Bascov,

—	Comuna Moșoaia,

—	Municipiul Pitești,

—	Comuna Albota,

—	Comuna Oarja,

—	Comuna Bradu,

—	Comuna Suseni,

—	Comuna Căteasca,

—	Comuna Rătești,

—	Comuna Teiu,

—	Județul Olt,

—	Județul Dolj.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 322

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 18. detsember 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/2003, 20. september 2016, Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2018/2004, 17. detsember 2018, millega muudetakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas	12
	*	Komisjoni määrus (EL) 2018/2005, 17. detsember 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP), dibutüülftalaadi (DBP), bensüülbutüülftalaadi (BBP) ja diisobutüülftalaadiga (DIBP) ( 1 )	14
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/2006, 11. detsember 2018, millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193	20
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/2007, 17. detsember 2018, millega muudetakse ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks	22
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/2008, 17. detsember 2018, millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), ja pikendatakse selle kehtivust	24
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/2009, 17. detsember 2018, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya), ja pikendatakse selle kehtivust	25
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/2010, 17. detsember 2018, millega toetatakse väike- ja kergrelvade ning laskemoona ebaseadusliku leviku ja ebaseadusliku kaubanduse ning nende mõju vastu võitlemist Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine raames	27
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/2011, 17. detsember 2018, millega toetatakse soolise aspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga	38
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/2012, 17. detsember 2018, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	51
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/2013, 14. detsember 2018, milles käsitletakse 1,7,7-trimetüül-3-(fenüülmetüleen)bitsüklo[2.2.1]heptaan-2-ooni (3-bensülideenkamper) määratlemist väga ohtliku ainena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile f ( 1 )	53
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/2014, 14. detsember 2018, millega muudetakse otsuse 2010/221/EL I lisa austrite herpesviiruse 1 μvar (OsHV-1 μVar) vabade Iirimaa alade loetelu osas (teatavaks tehtud numbri C(2018) 8618 all) ( 1 )	55
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/2015, 17. detsember 2018, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2018) 8998 all) ( 1 )	57