ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 317

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
14. detsember 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu jõustumise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2018/1977, 11. detsember 2018, millega avatakse teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2019–2020

2

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1978, 10. detsember 2018, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Cidre de Bretagne / Cidre breton (KGT))

9

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1979, 13. detsember 2018, milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2017/2311 ( 1 )

10

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1980, 13. detsember 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2325 seoses kõigi loomaliikide söödalisandina kasutatavate vedelletsitiinide, hüdrolüüsitud letsitiinide ja õlivabade letsitiinide valmististe lubade tingimustega ( 1 )

12

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1981, 13. detsember 2018, millega pikendatakse vaseühendite kui asendamisele kuuluvate toimeainete heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

16

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1982, 13. detsember 2018, milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne üheksandas osalises hankemenetluses

21

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1983, 26. oktoober 2018, millega muudetakse otsuse 2003/467/EÜ I ja II lisa seoses Itaalia teatavate piirkondade veisekarjade ametlikult tuberkuloosivabaks ja ametlikult brutselloosivabaks kuulutamisega (teatavaks tehtud numbri C(2018) 6981 all)  ( 1 )

22

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1984, 13. detsember 2018, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavust tõendava kava KZR INiG System tunnustamise kohta

25

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1985, 13. detsember 2018, millega jäetakse heaks kiitmata toimeaine Willaertia magna c2c maky kasutamine tooteliiki 11 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

27

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1986, 13. detsember 2018, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid seoses teatava kalapüügiga ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsused 2012/807/EL, 2013/328/EL, 2013/305/EL ja 2014/156/EL

29

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

ELi-CTC ühiskomitee otsus nr 1/2018, 4. detsember 2018, millega kutsutakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki ühinema ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga [2018/1987]

47

 

*

ELi-CTC ühiskomitee otsus nr 2/2018, 4. detsember 2018, millega muudetakse ühistransiidiprotseduuri konventsiooni [2018/1988]

48

 

*

ELi-CTC ühiskomitee otsus nr 1/2018, 4. detsember 2018, millega kutsutakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki ühinema kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooniga [2018/1989]

56

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Keskpanga 3. augusti 2018. aasta suunise (EL) 2018/1626 (millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2018/20) parandus ( ELT L 280, 9.11.2018 )

57

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/1


Teave Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping, mis allkirjastati 14. juulil 2010 Brasílias, jõustus kõnealuse lepingu artikli 8 kohaselt 9. oktoobril 2018, kuna viimane teade anti hoiule 9. oktoobril 2018.


MÄÄRUSED

14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/2


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1977,

11. detsember 2018,

millega avatakse teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2019–2020

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavate kalandustoodete tarned liidus sõltuvad kolmandatest riikidest pärinevast impordist. Viimase 21 aasta jooksul on kalandustoodete tarbimise vallas suurenenud liidu sõltuvus impordist. Selleks et mitte ohustada kalandustoodete tootmist liidus ning tagada liidu töötleva tööstuse piisav varustatus, tuleks teatavate toodete imporditollimakse vähendada või nende kohaldamine peatada asjakohase mahuga tariifikvootide piires. Võrdsete võimaluste tagamiseks liidu tootjatele tuleks arvesse võtta üksikute kalandustoodete tundlikkust liidu turul.

(2)

Nõukogu määrusega (EL) 2015/2265, (1) mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) 2016/1184, (2) avati teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestati nende haldamine aastatel 2016–2018. Kuna määruse (EL) 2015/2265 kohaldamisaeg lõpeb 31. detsembril 2018, tuleks vastu võtta uus määrus, milles sätestatakse tariifikvoodid aastateks 2019–2020.

(3)

Kõikidele liidu importijatele tuleks tagada võrdne ja pidev võimalus kasutada käesolevas määruses sätestatud tariifikvoote ning asjaomaste kalandustoodete importimisel liikmesriikidesse tuleks pidevalt kohaldada kvootide jaoks ette nähtud tollimaksumäärasid kuni tariifikvootide ammendamiseni.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 (3) on ette nähtud tariifikvootide haldamise süsteem vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel. Käesoleva määrusega avatud tariifikvoote peaksid haldama komisjon ja liikmesriigid vastavalt kõnealusele süsteemile.

(5)

On oluline tagada läbipaistvus, prognoositavus ja õiguskindlus kõikide sidusrühmade jaoks. Kuna tariifikvoodid on ette nähtud liidu töötleva tööstuse piisava varustatuse tagamiseks, tuleks kvoodi kasutusõiguse andmiseks nõuda minimaalset töötlemist või minimaalseid toiminguid.

(6)

Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada tariifikvoodimahust vajalikke koguseid vastavalt nende tegelikule impordile, et tagada nimetatud tariifikvootide ühise haldamise tõhusus. Kuna selline haldusmeetod nõuab liikmesriikide ja komisjoni tihedat koostööd, peaks komisjonil olema võimalik jälgida, kui kiiresti tariifikvoodid ammendatakse, ning ta peaks teavitama sellest liikmesriike,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud toodete imporditollimakse vähendatakse või nende kohaldamine peatatakse tariifikvootide piires lisas osutatud ajavahemikuks ning selles näidatud määras ja koguses.

Artikkel 2

Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud tariifikvoote hallatakse määruse (EL) 2015/2447 artiklite 49–54 kohaselt.

Artikkel 3

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (4) artiklile 254 kohaldatakse tariifikvootide suhtes lõppkasutuse tollijärelevalvet.

Artikkel 4

1.   Imporditollimaksude vähendamist või kohaldamise peatamist kohaldatakse üksnes inimtoiduks ettenähtud toodete suhtes.

2.   Tariifikvoote ei kohaldata toodete suhtes, mida töödeldakse jaemüügi- või toitlustusetapis.

3.   Tariifikvoote ei kohaldata toodete suhtes, mis on ette nähtud üksnes töötlemiseks ühe või mitme järgmise toimingu abil:

puhastamine, rookimine, saba või pea äralõikamine;

lõikamine;

üksikult kiirkülmutatud (IQF) fileede ümberpakendamine;

proovide võtmine, sorteerimine;

märgistamine;

pakendamine;

jahutamine;

külmutamine;

sügavkülmutamine;

glasuurimine;

sulatamine;

eraldamine.

4.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse tariifikvoote toodete suhtes, mis on ette nähtud töötlemiseks ühe või mitme järgmise toimingu abil:

kuubikuteks lõikamine;

rõngasteks lõikamine ning tükeldamine ribadeks tooraine puhul, mis kuuluvad CN-koodide 0307 43 91, 0307 43 92, 0307 43 99 alla;

fileerimine;

liblikfileede valmistamine;

külmutatud plokkide tükeldamine;

üksteise küljes kinni olevate fileeplokkide eraldamine, et saada üksikfileed;

viilutamine tooraine puhul, mis kuulub CN-koodide ex 0303 66 11, 0303 66 12, 0303 66 13, 0303 66 19, 0303 89 70, 0303 89 90 alla;

CN-koodide 0306 16 99 (TARICi alamrubriigid 20 ja 30), 0306 17 92 (TARICi alamrubriik 20), 0306 17 99 (TARIC alamrubriik 10), 0306 35 90 (TARICi alamrubriigid 12, 14, 92 ja 93), 0306 36 90 (TARICi alamrubriigid 20 ja 30), 1605 21 90 (TARICi alamrubriigid 45, 55 ja 62) ning 1605 29 00 (TARICi alamrubriigid 50, 55 ja 60) alla kuuluvate toodete gaasiga töötlemine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 (5) I lisas;

külmutatud toote tükeldamine või külmutatud toote kuumtöötlemine, et eemaldada mittesöödav sisemus tooraine puhul, mis kuulub CN-koodide 0306 11 10 (TARICi alamrubriik 10), 0306 11 90 (TARICi alamrubriik 20) ja 0306 31 00 (TARICi alamrubriik 10) alla.

Artikkel 5

Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused teevad tihedat koostööd, et tagada käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohane haldamine ja kontroll.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BLÜMEL


(1)  Nõukogu 7. detsembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2265, millega avatakse teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2016–2018 (ELT L 322, 8.12.2015, lk 4).

(2)  Nõukogu 18. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1184, millega muudetakse määrust (EL) 2015/2265, millega avatakse teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2016–2018 (ELT L 196, 21.7.2016, lk 1).

(3)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).


LISA

Jrk

CN-kood

TARICi kood

Kirjeldus

Aastane kvoot (tonnides) (1)

Kvoodi tollimaksumäär

Kvoodi kehtivusaeg

09.2746

ex 0302 89 90

30

Punakas riffahven (Lutjanus purpureus), värske, jahutatud, töötlemiseks

1 500

0 %

1.1.2019–31.12.2020

09.2748

ex 0302 91 00

95

Munasarjas olev kalamari, värske, jahutatud või külmutatud, soolatud või soolvees, töötlemiseks

5 700

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0303 91 90

91

ex 0305 20 00

30

09.2750

ex 0305 20 00

35

Kalamari, pestud, puhastatud muudest elunditest ja lihtsalt soolatud või soolvees, kaaviariasendajate tootmiseks

1 500

0 %

1.1.2019–31.12.2020

09.2754

ex 0303 59 10

10

Anšoovised (Engraulis anchoita ja Engraulis capensis), külmutatud, töötlemiseks

500

0 %

1.1.2019–31.12.2020

09.2759

ex 0302 51 10

20

Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja liiki Boreogadus saida kuuluvad kalad, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, värske, jahutatud või külmutatud, töötlemiseks

95 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0302 51 90

10

ex 0302 59 10

10

ex 0303 63 10

10

ex 0303 63 30

10

ex 0303 63 90

10

ex 0303 69 10

10

09.2760

ex 0303 66 11

10

Merluus (Merluccius spp., v.a Merluccius merluccius, Urophycis spp.) ning lõunakongrio (Genypterus blacodes ja Genypterus capensis), külmutatud, töötlemiseks

12 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0303 66 12

10

ex 0303 66 13

10

ex 0303 66 19

11

 

91

ex 0303 89 70

10

ex 0303 89 90

30

09.2761

ex 0304 79 50

10

Uusmeremaa piitsmerluus (Macruronus spp.), külmutatud filee ja muu külmutatud liha, töötlemiseks

17 500

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0304 79 90

11

 

17

ex 0304 95 90

11

 

17

09.2765

ex 0305 62 00

20

Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja liiki Boreogadus saida kuuluvad kalad, kuiv- või märgsoolatud, kuid mitte kuivatatud ega suitsutatud, töötlemiseks

3 500

0 %

1.1.2019–31.12.2020

 

25

 

29

ex 0305 69 10

10

09.2770

ex 0305 63 00

10

Anšoovised (Engraulis anchoita), soolatud või soolvees, kuid mitte kuivatatud ega suitsutatud, töötlemiseks

2 500

0 %

1.1.2019–31.12.2020

09.2772

ex 0304 93 10

10

Surimi, külmutatud, töötlemiseks

60 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0304 94 10

10

ex 0304 95 10

10

ex 0304 99 10

10

09.2774

ex 0304 74 15

10

Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus) ja argentiina merluus (Merluccius hubbsi), külmutatud filee ja muu külmutatud liha, töötlemiseks

25 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0304 74 19

10

ex 0304 95 50

10

 

20

09.2776

ex 0304 71 10

10

Tursk (Gadus morhua, Gadus macrocephalus), külmutatud fileed ja külmutatud liha, töötlemiseks

50 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0304 71 90

10

ex 0304 95 21

10

ex 0304 95 25

10

09.2777

ex 0303 67 00

10

Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma), külmutatud, külmutatud filee ja muu külmutatud liha, töötlemiseks

320 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0304 75 00

10

ex 0304 94 90

10

09.2778

ex 0304 83 90

21

Lestalised (Limanda aspera, Lepidopsetta bilineata, Pleuronectes quadrituberculatus, Limanda ferruginea, Lepidopsetta polyxystra), külmutatud fileed ja muu kalaliha, töötlemiseks

10 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0304 99 99

65

09.2785

ex 0307 43 91

10

Kalmaaride rümbad (2) (Ommastrephes spp. – välja arvatud Todarodes sagittatus (sünonüüm Ommastrephes sagittatus) –, Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.) ja Illex spp., külmutatud, koos naha ja uimedega, töötlemiseks

28 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0307 43 92

10

ex 0307 43 99

21

09.2786

ex 0307 43 91

20

Kalmaarid (Ommastrephes spp. – välja arvatud Todarodes sagittatus (sünonüüm Ommastrephes sagittatus) –, Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.) ja Illex spp., külmutatud, tervikuna või kombitsad ja uimed, töötlemiseks

5 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0307 43 92

20

ex 0307 43 99

29

09.2788

ex 0302 41 00

10

Heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), tükikaaluga või liblikfilee kaaluga üle 100 g või tükikaaluga üle 80 g, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, töötlemiseks

8 000

0 %

1.10.2019–31.12.2019

1.10.2020–31.12.2020

ex 0303 51 00

10

ex 0304 59 50

10

ex 0304 99 23

10

09.2790

ex 1604 14 26

10

Tuuni ja vööttuuni nn seljafileed, töötlemiseks

30 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 1604 14 36

10

ex 1604 14 46

11

 

21

 

92

 

94

09.2794

ex 1605 21 90

45

Liikidesse Pandalus borealis ja Pandalus montagui kuuluvad garneelid ja krevetid, keedetud ja kooritud, töötlemiseks

7 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

 

62

 

50

ex 1605 29 00

55

09.2798

ex 0306 16 99

20

Liikidesse Pandalus borealis ja Pandalus montagui kuuluvad garneelid ja krevetid, puhastamata, värsked, jahutatud või külmutatud, töötlemiseks

4 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

 

30

ex 0306 35 90

12

 

14

 

92

 

93

09.2800

ex 1605 21 90

55

Liiki Pandalus jordani kuuluvad garneelid ja krevetid, keedetud ja kooritud, töötlemiseks

3 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 1605 29 00

60

09.2802

ex 0306 17 92

20

Liikidesse Penaeus vannamei ja Penaeus monodon kuuluvad garneelid ja krevetid, puhastatud või puhastamata, värsked, jahutatud või külmutatud, keetmata, töötlemiseks

40 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0306 36 90

30

09.2824

ex 0302 52 00

10

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), värske, jahutatud või külmutatud ja peata, lõpusteta ja roogitud, töötlemiseks

3 500

2,6 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0303 64 00

10

09.2826

ex 0306 17 99

10

Liiki Pleoticus muelleri kuuluvad garneelid ja krevetid, puhastatud või puhastamata, värsked, jahutatud või külmutatud, töötlemiseks

4 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0306 36 90

20

09.2804

ex 1605 40 00

40

Liiki Procambarus clarkii kuuluvate vähkide sabad, keedetud, töötlemiseks

4 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

09.2762

ex 0306 11 10

10

Jõevähid ja langustid (Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.), elusad, jahutatud, külmutatud, töötlemiseks

200

6 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0306 11 90

20

ex 0306 31 00

10

09.2784 (3)

ex 1605 10 00

21

Krabid liigist „King“ (Paralithodes Camchaticus), „Hansaki“ (Paralithodes brevipes), „Kegani“ (Erimacrus isenbecki), „Queen“ ja „Snow“ (Chionoecetes spp.), „Red“ (Geryon quinquedens), „Rough stone“ (Neolithodes asperrimus), Lithodes santolla, „Mud“ (Scylla serrata), „Blue“ (Portunus spp.), vees keedetud ja kooritud, külmutatud või külmutamata, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 2 kg, töötlemiseks

500

0 %

1.1.2019–31.12.2020

 

95

09.2822

ex 0303 11 00

20

Idalõhe, peata ja roogitud, külmutatud, liikidest Oncorhynchus nerka (nerka) ja Oncorhynchus kisutch, töötlemiseks

10 000

0 %

1.1.2019–31.12.2020

ex 0303 12 00

20


(1)  Netomass, kui ei ole märgitud teisiti.

(2)  Peajalgse või kalmaari peata ja kombitsateta, naha ja uimedega keha.

(3)  Nimetatud tariifikvoot (09.2784) jäetakse automaatselt välja alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, mil Euroopa Liidu ja Vietnami vaheline vabakaubandusleping jõustub või mil seda hakatakse ajutiselt kohaldama, olenevalt sellest, kumb on varasem.


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1978,

10. detsember 2018,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 2446/2000 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 6. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2446/2000, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa (EÜT L 281, 7.11.2000, lk 2).

(3)  ELT C 222, 26.6.2018, lk 20.


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1979,

13. detsember 2018,

milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2017/2311

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrust (EL) nr 531/2012, (1) mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires, eriti selle artikli 6e lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 ei tohiks omamaine teenuseosutaja alates 15. juunist 2017 nõuda rändluskliendilt üheski liikmesriigis vastu võetud reguleeritud rändluskõnede eest ühtegi omamaisele jaehinnale lisanduvat tasu, kui need kõned jäävad mõistliku kasutamise põhimõtte kohase mahu piiresse.

(2)

Määrusega (EL) nr 531/2012 on reguleeritud rändluskõne vastuvõtmise suhtes kohaldatavate lisatasude piirmääraks seatud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine.

(3)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/2311 (2) on sätestatud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine, mida kohaldatakse alates 2018. aastast, võttes aluseks 1. juuli 2017. aasta andmed.

(4)

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet on edastanud komisjonile liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt kogutud ajakohastatud teabe kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise tasude maksimaalse taseme kohta, mis on iga riigi konkreetsetes mobiilsidevõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenuse turul kehtestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (3) artiklitele 7 ja 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/19/EÜ (4) artiklile 13, ning kõigi abonentide arvu kohta liikmesriikides.

(5)

Komisjon on arvutanud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 järgmiselt: konkreetses liikmesriigis kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise lubatud maksimaalne tasu korrutati selle liikmesriigi abonentide koguarvuga, kõigi liikmesriikide selliselt arvutatud korrutised liideti ning siis jagati saadud summa kõigi liikmesriikide abonentide koguarvuga, võttes aluseks 1. juuli 2018. aasta andmed. Euroalaväliste liikmesriikide puhul on vahetuskursina kasutatud 2018. aasta teise kvartali keskmist vastavalt Euroopa Keskpanga andmebaasile.

(6)

Seepärast tuleks ajakohastada kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmist, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2017/2311.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) 2017/2311 kehtetuks tunnistada.

(8)

Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 peab komisjon kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise kord aastas läbi vaatama.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmiseks sätestatakse 0,0085 eurot minutis.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2017/2311 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 172, 30.6.2012, lk 10.

(2)  Komisjoni 13. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2311, milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2016/2292 (ELT L 331, 14.12.2017, lk 39).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1980,

13. detsember 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2325 seoses kõigi loomaliikide söödalisandina kasutatavate vedelletsitiinide, hüdrolüüsitud letsitiinide ja õlivabade letsitiinide valmististe lubade tingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2325 (2) anti luba vedelletsitiinide, hüdrolüüsitud letsitiinide ja õlivabade letsitiinide valmististe kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina.

(3)

Taotleja tegi määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõike 3 kohaselt ettepaneku muuta valmististe loa tingimusi, esitades selleks komisjonile taotluse ühtlustada söödalisandina kasutatavate letsitiinide spetsifikatsioone nende spetsifikatsioonidega, mis on sätestatud letsitiinide kasutamisel toidu lisaainetena, ning pikendada luba rapsiseemne kasutamiseks hüdrolüüsitud letsitiinide ja õlivabade letsitiinide lisaallikana. Taotlusele olid lisatud asjakohased andmed. Komisjon edastas taotluse Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“).

(4)

Toiduohutusamet jõudis oma 12. juuni 2018. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kõik söödalisandina kasutatavad erineva botaanilise päritoluga letsitiinid ja nende vormid vastavad spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud letsitiinide kasutamiseks toidu lisaainetena, ning et rapsiseemnete kasutamine letsitiinide lisaallikana ei muuda toiduohutusameti eelnevaid järeldusi selle kohta, et letsitiinidel ei ole kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et need on tõhusad emulgaatorid. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Samuti kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Loa kavandatud muudatuste hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud.

(6)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/2325 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/2325 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1.   Lisaaineid 1c322i, 1c322ii and 1c322iii ning neid lisaaineid sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 2. juulit 2019 kooskõlas enne 2. jaanuari 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni.

2.   I lisas nimetatud lisaaineid sisaldavaid segasööta ja söödamaterjale, mis on toodetud ja märgistatud enne 2. jaanuari 2020 kooskõlas enne 2. jaanuari 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

3.   I lisas nimetatud lisaaineid sisaldavaid segasööta ja söödamaterjale, mis on toodetud ja märgistatud enne 2. jaanuari 2021 kooskõlas enne 2. jaanuari 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 14. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2325, milles käsitletakse loa andmist vedelletsitiinide, hüdrolüüsitud letsitiinide ja õlivabade letsitiinide valmististe kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ning millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1007 (ELT L 333, 15.12.2017, lk 17).

(3)  EFSA Journal 2018; 16(6): 5334.


LISA

„I LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa kehtivusaja lõpp

Letsitiinisisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: tehnoloogilised lisandid. Funktsionaalrühm: emulgaatorid

1c322i

Letsitiinid

Söödalisandi koostis

Järgmised valmistised:

letsitiinid ja hüdrolüüsitud letsitiinid vedelal kujul (plastsest voolavani);

õlivabad letsitiinid ja õlivabade hüdrolüüsitud letsitiinid tahkel kujul.

Toimeaine kirjeldus

Sojaoast, päevalille- või rapsiseemnetest saadud letsitiinid, hüdrolüüsitud letsitiinid, õlivabad letsitiinid ja õlivabad hüdrolüüsitud letsitiinid:

CASi nr 8002-43–5

Analüütiliselt määratud sisaldus:

letsitiinid, õlivabad letsitiinid: vähemalt 60,0 % atsetoonis lahustumatust ainest;

hüdrolüüsitud letsitiinid ja õlivabad hüdrolüüsitud letsitiinid: vähemalt 56,0 % atsetoonis lahustumatust ainest

Massikadu kuivatamisel: mitte üle 2 % (105 °C, 1 tund)

Tolueenis lahustumatud ained: mitte üle 0,3 %

Happearv:

letsitiinid, õlivabad letsitiinid: mitte üle 35 mg kaaliumhüdroksiidi 1 g proovi kohta;

hüdrolüüsitud letsitiinid ja õlivabad hüdrolüüsitud letsitiinid: mitte üle 45 mg kaaliumhüdroksiidi 1 g proovi kohta

Peroksiidarv: 10 või väiksem

Analüüsimeetod  (1)

Söödalisandi iseloomustamine:

komisjoni määrus (EL) nr 231/2012 (2) ja vastavad katsemeetodid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühise lisaainete eksperdikomisjoni (JECFA) monograafias „Letsitiin“ (3)  (4)

Kõik loomaliigid

Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse kasutatud vorm(id).

6. juuli 2027


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

(2)  Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

(3)  FAO JEFCA väljaande „Combined Compendium of Food Additive Specifications“ („Toidu lisaainete spetsifikatsioonide koondkogumik“) monograafia nr 4 „Lecithin“ („Letsitiin“) (2007): http://www.fao.org/fileadmin/user_upload/jecfa_additives/docs/monograph4/additive-250-m4.pdf

(4)  FAO JEFCA väljaande „Combined Compendium of Food Additive Specifications“ 4. köide „Analytical methods, test procedures and laboratory solutions used by and referenced in the food additive specifications“ („Toidu lisaainete spetsifikatsioonides osutatud ja nende puhul kasutatavad analüüsi- ja katsemeetodid ning laboratoorsed lahused“): http://www.fao.org/docrep/009/a0691e/a0691e00.htm.


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/16


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1981,

13. detsember 2018,

millega pikendatakse vaseühendite kui asendamisele kuuluvate toimeainete heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 24 koostoimes artikli 20 lõikega 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiiviga 2009/37/EÜ (2) kanti vaseühendid toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Toimeaine vaseühendite heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. jaanuaril 2019.

(4)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus vaseühendite heakskiidu pikendamiseks.

(5)

Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 16. detsembril 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“) ja komisjonile.

(7)

Amet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Amet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

20. detsembril 2017 esitas amet komisjonile oma järeldused (6) selle kohta, kas võib eeldada, et vaseühendid vastavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas pikendamise esialgse aruande vaseühendite kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 25. mail 2018.

(9)

Taotlejale anti võimalus esitada pikendamisaruande kavandi kohta märkusi.

(10)

Vähemalt ühe toote puhul iga vaseühendi kohta on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane vaseühendite heakskiitu pikendada.

(11)

Vaseühendite heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusviisidel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida vaseühendeid sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane kaotada üksnes fungitsiidi ja bakteritsiidina kasutamise piirang.

(12)

Komisjon võtab siiski arvesse, et vaseühendid on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 24 asendamisele kuuluvad ained. Vaseühendid on määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktide 3.7.2.1 ja 3.7.2.3 kohased püsivad ja toksilised ained, kuna nende poolestusaeg pinnases on pikem kui 120 päeva ja pikaajalise täheldatava toimeta kontsentratsioon on veeorganismide puhul väiksem kui 0,01 mg/l. Seega vastavad vaseühendid määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 4 teises taandes sätestatud tingimusele.

(13)

Seega on asjakohane pikendada vaseühendite kui määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 24 kohaselt asendamisele kuuluvate ainete heakskiitu.

(14)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud.

(15)

Eelkõige on asjakohane piirata vaseühendeid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutusmäärasid maksimaalselt 28 kg vasega hektari kohta 7 aasta jooksul (st keskmiselt 4 kg hektari kohta aastas), et minimeerida vase võimalikku akumuleerumist pinnases ja muude kui sihtorganite kokkupuudet sellega; samas tuleb arvesse võtta liikmesriikides perioodiliselt valitsevaid põllumajandus- ja ilmastikutingimusi, mis suurendavad seenhaiguste võimalusi. Taimekaitsevahenditele lubasid andes peaksid liikmesriigid pöörama tähelepanu teatavatele probleemidele ning püüdma kasutusmäärasid nii palju kui võimalik vähendada.

(16)

Samuti on asjakohane piirata teatavate toksikoloogilisi probleeme tekitavate lisandite sisaldust.

(17)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(18)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/84 (7) pikendati vaseühendite heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2019, et pikendamismenetluse saaks lõpule viia enne kõnealuste ainete heakskiidu aegumist. Võttes arvesse, et heakskiidu pikendamise otsus võeti vastu enne heakskiidu kehtivusaja pikendatud lõppkuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2019.

(19)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asendamisele kuuluvate toimeainete heakskiidu pikendamine

Vaseühendite kui asendamisele kuuluvate toimeainete heakskiitu pikendatakse vastavalt I lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muudatused

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/37/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka kloormekvaat, vaseühendid, propakvisafop, kvisalofolop-P, teflubensuroon ja ζ-tsüpermetriin (ELT L 104, 24.4.2009, lk 23).

(3)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance copper compounds, EFSA Journal 2018; 16(1): 5152.

(7)  Komisjoni 19. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/84, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete kloropürifossi, metüülkloropürifossi, klotianidiini, vaseühendite, dimoksüstrobiini, mankotseebi, mekoprop-P, metiraami, oksamüüli, petoksamiidi, propikonasooli, propineebi, propüsamiidi, püraklostrobiini ja zoksamiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 16, 20.1.2018, lk 8).


I LISA

Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Vaseühendid:

 

 

1. jaanuar 2019

31. detsember 2025

Lubatud kasutada üksnes koguses maksimaalselt 28 kg hektari kohta seitsme aasta jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse vaseühendite kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu

käitajate, töötajate ja kõrvalseisjate turvalisusele ning tagavad, et kasutustingimustega nähtaks vajaduse korral ette piisavad isikukaitsevahendid ja muud riskivähendusmeetmed;

veeorganismide ja sihtrühma mittekuuluvate organismide kaitsele; seoses kõnealuste kindlakstehtud riskidega kohaldatakse vajaduse korral riski vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndeid;

kasutatava toimeaine kogusele ja tagavad, et lubatud kogused ei ületa nii kasutusmäärade kui ka kasutusalade osas vähimat, mida on vaja soovitud tulemuse saamiseks ega põhjusta vastuvõetamatut mõju keskkonnale, võttes arvesse vase taustataset kasutamiskohas ja muudest allikatest tulevat vasesisendit, kui sellised andmed on kättesaadavad. Liikmesriigid võivad kehtestada maksimaalse aastase kasutusmäära, mis ei ületa 4 kg vaske hektari kohta.

vaskhüdroksiid CASi nr 20427-59-2 CIPACi nr 44.305

Vask(II)hüdroksiid

≥ 573 g/kg

vaskoksükloriid CASi nr 1332-65-6 või 1332-40-7 CIPACi nr 44.602

Divaskkloriidtrihüdroksiid

≥ 550 g/kg

vaskoksiid CASi nr 1317-39-1 CIPACi nr 44.603

Vaskoksiid

≥ 820 g/kg

bordoo vedelik CASi nr 8011-63-0 CIPACi nr 44.604

Puudub

≥ 245 g/kg

kolmealuseline vasksulfaat CASi nr 12527-76-3 CIPACi nr 44.306

Puudub

≥ 490 g/kg

Järgmiste lisandite sisaldus ei tohi ületada järgmisi tasemeid:

 

arseen: kuni 0,1 mg/g vasesisaldusest

 

kaadmium: kuni 0,1 mg/g vasesisaldusest

 

plii: kuni 0,3 mg/g vasesisaldusest

 

nikkel: kuni 1 mg/g vasesisaldusest

 

koobalt: kuni 3 mg/kg

 

elavhõbe: kuni 5 mg/kg

 

kroom: kuni 100 mg/kg

 

antimon: kuni 7 mg/kg


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A osast jäetakse välja kanne 277 vaseühendite kohta;

2)

E osasse lisatakse järgmine kanne:

Nr

Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

„10

Vaseühendid:

 

 

1. jaanuar 2019

31. detsember 2025

Lubatud kasutada üksnes koguses maksimaalselt 28 kg hektari kohta seitsme aasta jooksul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse vaseühendite kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu

käitajate, töötajate ja kõrvalseisjate turvalisusele ning tagavad, et kasutustingimustega nähtaks vajaduse korral ette piisavad isikukaitsevahendid ja muud riskivähendusmeetmed;

veeorganismide ja sihtrühma mittekuuluvate organismide kaitsele; seoses kõnealuste kindlakstehtud riskidega kohaldatakse vajaduse korral riski vähendamise meetmeid, näiteks puhvervööndeid;

kasutatava toimeaine kogusele ja tagavad, et lubatud kogused ei ületa nii kasutusmäärade kui ka kasutusalade osas vähimat, mida on vaja soovitud tulemuse saamiseks ega põhjusta vastuvõetamatut mõju keskkonnale, võttes arvesse vase taustataset kasutamiskohas ja muudest allikatest tulevat vasesisendit, kui sellised andmed on kättesaadavad. Liikmesriigid võivad kehtestada maksimaalse aastase kasutusmäära, mis ei ületa 4 kg vaske hektari kohta.“

vaskhüdroksiid CASi nr 20427-59-2 CIPACi nr 44.305

Vask(II)hüdroksiid

≥ 573 g/kg

vaskoksükloriid CASi nr 1332-65-6 või 1332-40-7 CIPACi nr 44.602

Divaskkloriidtrihüdroksiid

≥ 550 g/kg

vaskoksiid CASi nr 1317-39-1 CIPACi nr 44.603

Vaskoksiid

≥ 820 g/kg

bordoo vedelik CASi nr 8011-63-0 CIPACi nr 44.604

Puudub

≥ 245 g/kg

kolmealuseline vasksulfaat CASi nr 12527-76-3 CIPACi nr 44.306

Puudub

≥ 490 g/kg

Järgmiste lisandite sisaldus ei tohi ületada järgmisi tasemeid:

 

arseen: kuni 0,1 mg/g vasesisaldusest

 

kaadmium: kuni 0,1 mg/g vasesisaldusest

 

plii: kuni 0,3 mg/g vasesisaldusest

 

nikkel: kuni 1 mg/g vasesisaldusest

 

koobalt: kuni 3 mg/kg

 

elavhõbe: kuni 5 mg/kg

 

kroom: kuni 100 mg/kg

 

antimon: kuni 7 mg/kg


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/21


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1982,

13. detsember 2018,

milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne üheksandas osalises hankemenetluses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1)

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärust (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas, (2) eriti selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 (3) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel.

(2)

Kahekümne üheksanda osalise hankemenetluse raames saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks kindlaks määrata madalaim müügihind.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne üheksandas osalises hankemenetluses, mis käsitleb lõssipulbri müüki ja mille puhul pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 11. detsembril 2018, kehtestatakse madalaim müügihind 145,10 eurot / 100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 206, 30.7.2016, lk 71.

(3)  Komisjoni 25. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2080, millega avatakse lõssipulbri müük hankemenetluse teel (ELT L 321, 29.11.2016, lk 45).


OTSUSED

14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/22


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1983,

26. oktoober 2018,

millega muudetakse otsuse 2003/467/EÜ I ja II lisa seoses Itaalia teatavate piirkondade veisekarjade ametlikult tuberkuloosivabaks ja ametlikult brutselloosivabaks kuulutamisega

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 6981 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle A lisa I osa punkti 4 ja A lisa II osa punkti 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 64/432/EMÜ kohaldatakse veistega kauplemise suhtes liidus. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi piirkonna veisekarjad kuulutada ametlikult tuberkuloosivabaks või ametlikult brutselloosivabaks.

(2)

Komisjoni otsuse 2003/467/EÜ (2) I lisa 2. peatükis on loetletud liikmesriikide piirkonnad, mille veisekarjad on kuulutatud ametlikult tuberkuloosivabaks.

(3)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid, milles tõendatakse, et Lazio maakonna Frosinone provintsi veisekarjad vastavad direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele ametlikult tuberkuloosivaba staatuse saamiseks. Seega tuleks kõnealune provints kanda otsuse 2003/467/EÜ I lisa 2. peatükki piirkonnana, mille veisekarjad on ametlikult tuberkuloosivabad.

(4)

Otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükis on loetletud liikmesriikide piirkonnad, mille veisekarjad on kuulutatud ametlikult brutselloosivabaks.

(5)

Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid, milles tõendatakse, et Lazio maakonna Rooma provintsi veisekarjad vastavad direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele ametlikult brutselloosivaba staatuse saamiseks. Kuna Lazio maakonna kõikide muude provintside veisekarjad on juba varem saanud ametlikult brutselloosivaba staatuse, tuleks Lazio maakond kanda otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükki piirkonnana, mille veisekarjad on ametlikult brutselloosivabad.

(6)

Otsuse 2003/467/EÜ I ja II lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2003/467/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. oktoober 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(2)  Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsus 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 74).


LISA

Otsuse 2003/467/EÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa 2. peatükis asendatakse Itaaliat käsitlev kanne järgmisega:

„Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints;

Bolzano provints;

Emilia-Romagna maakond;

Friuli-Venezia Giulia maakond;

Lazio maakond: Frosinone, Rieti ja Viterbo provints;

Liguuria maakond;

Lombardia maakond;

Marche maakond: Ancona, Ascoli Piceno, Fermo ja Pesaro-Urbino provints;

Piemonte maakond;

Sardiinia maakond: Cagliari, Medio-Campidano, Ogliastra, Olbia-Tempio ja Oristano provints;

Toscana maakond;

Trento provints;

Umbria maakond;

Veneto maakond.“

2)

II lisa 2. peatükis asendatakse Itaaliat käsitlev kanne järgmisega:

„Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints;

Bolzano provints;

Emilia-Romagna maakond;

Friuli-Venezia Giulia maakond;

Lazio maakond:

Liguuria maakond;

Lombardia maakond;

Marche maakond:

Molise maakond: Campobasso provints;

Piemonte maakond;

Apuulia maakond: Brindisi provints;

Sardiinia maakond:

Toscana maakond;

Trento provints;

Umbria maakond;

Valle d'Aosta maakond

Veneto maakond.“


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/25


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1984,

13. detsember 2018,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavust tõendava kava „KZR INiG System“ tunnustamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 7c lõike 4 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artikli 18 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/70/EÜ artiklites 7b ja 7c ning IV lisas ning direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 17 ja 18 ning V lisas on sätestatud sarnased säästlikkuse kriteeriumid biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks ning sarnane kord, millega kontrollitakse nende vastavust kõnealustele kriteeriumidele.

(2)

Kui vedelaid ja muid biokütuseid tuleb arvesse võtta direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud põhjustel, peaksid liikmesriigid ettevõtjatelt nõudma, et nad tõendaksid vedelate ja muude biokütuste vastavust kõnealuse direktiivi artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

(3)

Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomassist saadud toodete tootmise standardid, peavad sisaldama täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tuleb tõendada, et biokütuste või vedelate biokütuste saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetise või selle osa suhtes saaks kohaldada IX lisa. Kui ettevõtja esitab tunnustamisotsusega hõlmatud ulatuses tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt komisjoni tunnustatud vabatahtlikule kavale, ei ole liikmesriigil õigust nõuda tarnijalt täiendavaid tõendeid säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks.

(4)

11. augustil 2017 esitati komisjonile taotlus tunnustada, et kavaga „KZR INiG System“ tõendatakse biokütusesaadetiste vastavust direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Kõnealune kava, mille asukoht on ul. Lubicz 25A, 31-503 Kraków, Poola, hõlmab palju eri lähteaineid, sh jäätmeid ja jääke ning kogu järelevalveahelat.

(5)

Kava „KZR INiG System“ hindamisel leidis komisjon, et see hõlmab nõuetekohaselt direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriume ning et selles kohaldatakse direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõikes 1 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõikes 1 nõutud massibilansisüsteemi.

(6)

Kava „KZR INiG System“ hindamise käigus leiti, et see vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning selles järgitakse ka direktiivi 98/70/EÜ IV lisas ja direktiivi 2009/28/EÜ V lisas esitatud metoodikat.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas biokütuste ja vedelate biokütuste jätkusuutlikkuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kavaga „KZR INiG System“ (edaspidi „kava“), mille tunnustamise taotlus esitati komisjonile 11. augustil 2017, tõendatakse, et kõnealuses kavas kehtestatud standardite kohaselt toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste saadetised vastavad direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõigetes 3, 4 ja 5 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Kava sisaldab ka täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 2 kohaldamiseks.

Artikkel 2

Juhul kui komisjonile 11. augustil 2017 tunnustamiseks esitatud kava sisu muudetakse selliselt, et see võib mõjutada käesoleva otsuse alust, tuleb sellistest muudatustest komisjonile viivitamata teatada. Komisjon hindab teatatud muudatusi lähtuvalt asjaolust, kas kava hõlmab endiselt piisavalt neid säästlikkuse kriteeriume, mille suhtes seda tunnustatakse.

Artikkel 3

Komisjon võib käesoleva otsuse kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui:

a)

on selgelt tõendatud, et kavaga ei ole rakendatud käesoleva otsuse seisukohast olulisi aspekte, või kui kõnealuste aspektide osas on toimunud raskeid ja struktuurseid rikkumisi;

b)

kava raames ei esitata komisjonile direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 kohaseid iga-aastaseid aruandeid;

c)

kavaga ei rakendata sõltumatu auditi standardeid, mis on sätestatud rakendusaktides, millele on osutatud direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 5 kolmandas lõigus ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 5 kolmandas lõigus, või kui ei rakendata kava muid täiustatud aspekte, mis on jätkuva tunnustamise seisukohast olulise tähtsusega.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 3. jaanuarini 2024.

Brüssel, 13. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(2)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/27


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1985,

13. detsember 2018,

millega jäetakse heaks kiitmata toimeaine Willaertia magna c2c maky kasutamine tooteliiki 11 kuuluvates biotsiidides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Taotlusi hindav Prantsusmaa pädev asutus sai 17. märtsil 2014 taotluse, milles sooviti luba mikroorganismi Willaertia magna c2c maky kasutamiseks toimeainena tooteliiki 11 kuuluvates biotsiidides (konservandid vedelikjahutus- ja töötlemissüsteemidele), nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 528/2012 V lisas.

(2)

Taotlusi hindav Prantsusmaa pädev asutus esitas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõike 1 kohaselt hindamisaruande koos oma järeldustega 15. märtsil 2017.

(3)

26. aprillil 2018 sõnastas biotsiidikomitee Euroopa Kemikaaliameti arvamuse, võttes arvesse taotlust hinnanud pädeva asutuse järeldusi (2).

(4)

Kõnealuse arvamuse kohaselt ei saa eeldada, et tooteliiki 11 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad toimeainet Willaertia magna c2c maky, vastavad määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele. Eelkõige inimeste tervist ähvardava ohu hindamise käigus hinnatud stsenaariumides tuvastati lubamatuid riske ning ohutut kasutamist ei olnud võimalik kindlaks teha. Lisaks sellele ei leidnud piisavalt kinnitust Willaertia magna c2c maky sünnipärane tõhusus hoida Legionella pneumophila ontrolli all.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti arvamust, leiab komisjon, et ei ole asjakohane kiita heaks Willaertia magna c2c maky kasutamine tooteliiki 11 kuuluvates biotsiidides.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Toimeaine Willaertia magna c2c maky kasutamine tooteliiki 11 kuuluvates biotsiidides jäetakse heaks kiitmata.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Biotsiidikomitee arvamus toimeaine heakskiitmise taotluse kohta: Willaertia magna c2c maky, tooteliik: 11, ECHA/BPC/206/2018, vastu võetud 26. aprillil 2018.


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/29


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1986,

13. detsember 2018,

millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid seoses teatava kalapüügiga ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsused 2012/807/EL, 2013/328/EL, 2013/305/EL ja 2014/156/EL

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artiklit 95,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1224/2009 on kehtestatud eeskirjad kõigi selliste ühise kalanduspoliitika valdkonda kuuluvate tegevuste kontrollimiseks, mis viiakse läbi liikmesriikide territooriumil või liidu vetes või mille viivad läbi liidu kalalaevad või, lipuriigi esmavastutust piiramata, liikmesriikide kodanikud, ning selles on eelkõige sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et kontroll, inspekteerimine ja jõustamine toimub sektoreid, laevu või isikuid diskrimineerimata ning riskijuhtimise põhjal.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 95 võib komisjon asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatult vastu võtta kontrolli ja inspekteerimise eriprogramme, mida kohaldatakse konkreetse kalapüügi ja konkreetsete merepiirkondade suhtes.

(3)

Komisjon on mitme merepiirkonna jaoks vastu võtnud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid, mida liikmesriigid rakendavad ühiskasutuskavade kaudu, kusjuures Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „EFCA“) tagab nende programmide raames toimuva inspekteerimistegevuse koordineerimise.

(4)

Komisjoni hiljutises REFITi hinnangus (2) leiti, et kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid on tõhus ja tulemuslik vahend, mis aitab parandada liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust.

(5)

Komisjoni rakendusotsustega 2012/807/EL, (3) 2013/328/EL (4) ja 2013/305/EL (5) kehtestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2018. Sellised programmid tuleks ette näha ka pärast seda kuupäeva, et jätkuvalt soodustada liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust ning toetada inspekteerimis- ja kontrollitegevuses võrdseid tingimusi kogu liidus.

(6)

Selleks et lihtsustada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide vastuvõtmist ning tagada nende järjekindel rakendamine liidu tasandil, tuleb kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid koondada ühe otsuse alla. Liikmesriikide aruandekohustus tuleks läbi vaadata, et viia see kooskõlla uute kriteeriumidega ja vähendada võimalikult palju halduskoormust.

(7)

Kõigis merepiirkondades järjepidevuse tagamiseks tuleks läbi vaadata ka komisjoni rakendusotsusega 2014/156/EL (6) kehtestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, sealhulgas selles sätestatud kriteeriumid ja aruandekohustused.

(8)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikega 2 tuleks kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammides sätestada inspekteerimistegevuse ulatus, eesmärgid, prioriteedid ja kriteeriumid.

(9)

Hiljuti vastu võetud liidu kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete arvessevõtmiseks tuleks kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide alla lisada teatavad täiendavad kalavarud ja püügimeetodid. Programmid peaksid hõlmama ka liidu kaitsemeetmete alla kuuluvate kalavarude harrastuspüüki ning piirkondlike kalandusorganisatsioonide hallatavat kalapüüki. Samuti tuleb kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide prioriteedid – eelkõige need, mis on seotud lossimiskohustusega – viia kooskõlla ühise kalanduspoliitika prioriteetidega.

(10)

Seepärast peaks käesolev otsus hõlmama teatavat kalapüüki Läänemerel, Põhjamerel, Kirde-Atlandi läänepiirkonna vetes, Atlandi ookeani idaosas, Vahemerel ja Mustal merel.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikes 2 on sätestatud, et kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kriteeriumid kehtestatakse riskijuhtimise põhjal. Sel eesmärgil tuleks riskihindamisel kasutada ühtlustatud metoodikat, et tagada järjekindel lähenemisviis kontrolli- ja inspekteerimistegevusele teatavas merepiirkonnas ning võrdsed võimalused eri liikmesriikide kalapüügile. Liikmesriigid peaksid koostöös EFCAga kehtestama ühtlustatud metoodika, mis peaks põhinema ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisest tulenevatel võimalikel ohtudel.

(12)

Liikmesriigid peaksid edastama riskihindamise tulemused EFCA-le. EFCA peaks kasutama seda teavet piirkondlikul tasandil toimuva riskihindamise koordineerimisel.

(13)

EFCA peaks kehtestama piirkondliku riskijuhtimisstrateegia, mida rakendataks nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (7) artikli 2 punktis c määratletud ühiskasutuskava kaudu.

(14)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikega 4 peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et tagada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamine, eelkõige seoses nõutavate inimressursside ja materiaalsete vahenditega ning perioodide ja piirkondadega, kus need kasutusele võetakse.

(15)

Asjaomaste liikmesriikide ühised inspekteerimis- ja järelevalvetoiminguid tuleks vajaduse korral teostada kooskõlas EFCA kehtestatud ühiskasutuskavadega, et suurendada kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve ühtsust ning koordineerida nende liikmesriikide pädevate asutuste kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvetegevust.

(16)

Kõigis asjaomastes liikmesriikides tuleks kõrge ja väga kõrge riskiga laevastikusegmentide kalalaevadele kehtestada sihtkriteeriumid, mis määravad kontrolli- ja inspekteerimistegevuse intensiivsuse. Kõiki sihtkriteeriume tuleks hinnata, võttes arvesse liikmesriikides toimuvat iga-aastast hindamist. Liikmesriikidel peaks olema õigus kasutada teistsuguseid sihtkriteeriume, mis on väljendatud parandatud nõuete täitmise tasemetena.

(17)

Liikmesriikide pädevate asutuste ja EFCA vaheline teabevahetus laevaseiresüsteemi andmete, elektroonilise laevaettekannete süsteemi andmete, sealhulgas püügiaruannete, eelteadete, lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonide ning müügiteatiste, inspekteerimis- ja järelevalveandmete, sealhulgas inspekteerimis- ja vaatlusaruannete ning rikkumiste kohta esitatud aruannete ja isikuandmete töötlemise kohta on vajalik kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide ja ühiskasutuskavade rakendamiseks ning ühiste inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute teostamiseks. Tuleks tagada, et alati ja kõigil tasanditel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 (8) ja (EL) 2018/1725 (9) ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (10) ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriikide õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse kohustust.

(18)

Isikuandmeid, mida töödeldakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamise eesmärgil, ei tohiks säilitada kauem kui kümme aastat. See tähtaeg võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel ja EFCA-l täita oma ülesanded seoses kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide järelmeetmete, aruandluse ja hindamisega. Inspekteerimise järelmeetmete, näiteks päringute, rikkumiste või kohtu- või haldusmenetluste jaoks vajalike andmete puhul tuleb ette näha pikem ehk 20-aastane säilitamistähtaeg tingituna selliste protsesside pikkusest ja vajadusest kasutada neid andmeid asjaomaste protsesside lõpuni. Lisaks sellele, kui andmeid kasutatakse teaduslikel eesmärkidel ja teaduslike nõuannete andmiseks, tuleks säilitamistähtaega pikendada, et võimaldada mere bioloogiliste ressursside pikaajalist teaduslikku seiret ja hindamist.

(19)

Liikmesriigid peaksid igal aastal koostama ja esitama komisjonile aruande kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamise kohta. Komisjon peaks kasutama neid aruandeid, et hinnata kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamist, piisavust ja tulemuslikkust. Hindamise tulemusi saab kasutada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide läbivaatamise alusena.

(20)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid seoses

a)

selliste kalavarude või -liikide püügiga, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (11) artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavadega ning kooskõlas sama määruse artikliga 18 vastu võetud kavadega ja kooskõlas asutamislepingu artikli 43 lõikega 3 vastu võetud muude liidu meetmetega, millega nähakse ette koguselised püügipiirangud ja jaotatakse kalapüügivõimalused;

b)

selliste liikide püügiga, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust;

c)

teatavate kalavarude või -liikide püügiga, mille suhtes kohaldatakse piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid,

nagu on sätestatud I–V lisas.

2.   I–V lisas on sätestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid, mida rakendavad neis lisades nimetatud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“).

Artikkel 2

Kohaldamisala

Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid hõlmavad järgmist:

a)

käesoleva otsuse I–V lisas nimetatud piirkondades (edaspidi „asjaomased piirkonnad“) toimuv püügitegevus määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punkti 1 tähenduses;

b)

kalapüügiga seonduv tegevus, sealhulgas kalandustoodete kaalumine, töötlemine, turustamine, transport ja ladustamine;

c)

I lisas nimetatud püügi puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (12) artikli 2 punktides 11 ja 12 määratletud import ja kaudne import;

d)

I lisas nimetatud püügi puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punktides 13 ja 14 määratletud eksport ja reeksport;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 28 määratletud harrastuskalapüük, kui selle suhtes kohaldatakse liidu kaitsemeetmeid ja see on nimetatud asjaomases lisas;

f)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 108 sätestatud erakorralised meetmed ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 12 sätestatud komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammidega tagatakse I–V lisas osutatud kalavarude ja -püügi suhtes kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete ühtne ja tulemuslik rakendamine.

2.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames teostatavate kontrolli- ja inspekteerimistoimingute eesmärk on eelkõige tagada järgmiste sätete järgimine:

a)

kalapüügivõimaluste haldamine ja nendega seotud eritingimused, sealhulgas kvoodi täituvuse, püügikoormuse reguleerimise korra ja kohaldatud tehniliste meetmete järelevalve asjaomastes piirkondades;

b)

püügitegevuse suhtes kohaldatav aruandekohustus, eelkõige registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsus;

c)

kogu saagi lossimise kohustus kõikide liikide puhul, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 kohane lossimiskohustus, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (13) IIIa jaotises sätestatud meetmed tagasiheite vähendamiseks;

d)

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (14) artiklites 78–89 sätestatud erieeskirjad teatavate pelaagiliste liikide kaalumiseks;

e)

piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt heaks kiidetud erisätted käesolevas otsuses käsitletud kalavarude ja piirkondade kohta.

Artikkel 4

Prioriteedid

1.   Asjaomased liikmesriigid kontrollivad ja inspekteerivad püügitegevust ja kalapüügiga seonduvat tegevust seoses käesoleva otsuse I–V lisas osutatud kalavarude ja piirkondadega riskijuhtimise põhjal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 5 lõikega 4 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikliga 98.

2.   Asjaomased liikmesriigid omistavad kontrollidele ja inspekteerimistele prioriteeditaseme artiklis 5 sätestatud korra kohaselt tehtud riskihindamise tulemuste põhjal.

3.   Iga artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud kalalaeva ja/või laevastikusegmenti kontrollitakse ja inspekteeritakse vastavalt talle lõike 2 kohaselt omistatud prioriteeditasemele, tagades, et kõik I–V lisas loetletud kalavarud on piisavalt hõlmatud.

4.   Kalapüügiga tegelevaid ettevõtjaid inspekteeritakse kaldal, kui see on püügi- või turundusahela etapi puhul oluline ja osa artiklis 6 nimetatud riskijuhtimisstrateegiast.

Artikkel 5

Riskihindamise kord ja seos ühiskasutuskavadega

1.   Asjaomased liikmesriigid hindavad I–V lisas loetletud kalapüügiga seotud riske vähemalt kord aastas vastavalt liikmesriikide ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) koostöös kehtestatud ühtlustatud metoodikale, lähtudes võimalikest ohtudest, mis tulenevad ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisest.

2.   Lõikes 1 osutatud riskihindamise metoodika kohaselt peavad liikmesriigid

a)

hindama kogu kättesaadava ja asjakohase teabe põhjal eeskirjade eiramise tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi;

b)

määrama tõenäosuse ja võimaliku mõju alusel kindlaks riskitasemed kalavarude, kalapüügivahendite, hõlmatud piirkondade (nn laevastikusegmendid) ja aastaaegade kaupa. Hinnangulist riskitaset väljendatakse järgmiselt: „väga kõrge“, „kõrge“, „keskmine“, „madal“.

3.   Iga asjaomane liikmesriik esitab EFCA poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 768/2005 kehtestatud ühiskasutuskava raames EFCA-le oma riskihindamise tulemused. Artiklis 6 osutatud riskijuhtimisstrateegia koostamise hõlbustamiseks kirjeldatakse kohaldatavate ühise kalanduspoliitika eeskirjade võimaliku eiramise liike (ohte). Liikmesriigid teatavad EFCA-le viivitamata kõigist muutustest hinnangulises riskitasemes.

4.   EFCA kasutab liikmesriikidelt saadud teavet piirkondlikul tasandil toimuva riskihindamise koordineerimisel.

5.   Asjaomased liikmesriigid koostavad oma laevade loetelu, kus on esitatud vähemalt keskmise, kõrge ja väga kõrge riskitasemega laevad. Laevade loetelu ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse kontrolli ja inspekteerimise, sealhulgas ühiskontrolli ja -inspekteerimise käigus kogutud teavet ning teiste liikmesriikide esitatud asjaomast teavet.

6.   Kui asjaomastes piirkondades tegutseb mõne muu liikmesriigi kui asjaomase liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev või kolmanda riigi kalalaev, määrab rannikuliikmesriik, kelle vetes kalalaev tegutseb, sellele lõike 5 kohaselt riskitaseme, välja arvatud juhul, kui lipuriigi ametiasutused kehtestavad riskitaseme käesoleva otsuse artikli 8 kohaselt.

7.   Asjaomased liikmesriigid edastavad ühiskasutuskava raames ja tegevusega seotud põhjustel EFCA-le lõigete 5 ja 6 kohaselt koostatud laevade loetelu. Tõhusa kontrolli ja inspekteerimise hõlbustamiseks kirjeldatakse kindlakstehtud ohuliike, mis on seotud laevadega. Asjaomased liikmesriigid teatavad viivitamata EFCA-le kõigist muudatustest, mis tehakse pärast loetelu ajakohastamist.

Artikkel 6

Riiklikud ja piirkondlikud riskijuhtimisstrateegiad

1.   Asjaomased liikmesriigid kehtestavad vähemalt kord aastas oma riskihindamise tulemustele tuginedes riikliku riskijuhtimisstrateegia, mis on suunatud ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamisele. Strateegia hõlmab asjakohaste ressursside ning kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kindlaksmääramist, kirjeldust ja jaotust, võttes arvesse tuvastatud riskitaset, ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisest tuleneva ohu laadi ja sihtkriteeriumide täitmist.

2.   EFCA kehtestab käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 4 osutatud piirkondliku riskihindamise põhjal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piirkondliku riskijuhtimisstrateegia. EFCA koordineerib ja rakendab seda piirkondlikku riskijuhtimisstrateegiat ühiskasutuskava kaudu.

Artikkel 7

Sihtkriteeriumid

1.   Kalalaevade inspekteerimise sihtkriteeriumid on esitatud käesoleva otsuse I–V lisa punktis 4, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 I lisa punktis 4 ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikes 1 kindlaksmääratud sihtkriteeriumide kohaldamist.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kohaldada käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks teistsuguseid sihtkriteeriume, mis on väljendatud parandatud nõuete täitmise tasemetena vastavalt EFCAga koostöös kehtestatud ühtlustatud metoodikale, tingimusel et

a)

parandatud nõuete täitmise tasemetena sihtkriteeriumide kehtestamise vajadus on põhjendatud püügitegevuse või kalapüügiga seonduva tegevuse üksikasjaliku analüüsi ja jõustamisega seotud küsimustega;

b)

asjaomased liikmesriigid määravad kontrolli- ja inspekteerimistoimingud ning strateegia oodatavate tulemuste saavutamiseks seoses parandatud nõuete täitmise tasemetega;

c)

parandatud nõuete täitmise tasemetena väljendatud kriteeriumid ei kahjusta kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis kindlaks määratud eesmärke, prioriteete ega riskipõhiseid menetlusi;

d)

parandatud nõuete täitmise tasemetena väljendatud kriteeriumidest teavitatakse komisjoni hiljemalt üks aasta pärast käesoleva otsuse jõustumist ja seejärel iga kahe aasta tagant ning komisjon ei esita neile 90 päeva jooksul teate saamisest vastuväiteid.

3.   Kõiki sihtkriteeriume hinnatakse igal aastal artikli 11 lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal ning vajaduse korral vaadatakse need üle artikli 11 lõikes 6 sätestatud hindamise käigus.

4.   Vajaduse korral jõustatakse käesolevas artiklis osutatud sihtkriteeriumid ühiskasutuskava kaudu.

Artikkel 8

Liikmesriikidevaheline ja kolmandate riikidega tehtav koostöö

1.   Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamiseks.

2.   Vajaduse korral teevad kõik teised liikmesriigid ühiskasutuskava eesmärkide saavutamiseks koostööd asjaomaste liikmesriikide ja EFCAga.

3.   Asjaomased liikmesriigid ja EFCA võivad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamiseks teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega.

Artikkel 9

Ühine inspekteerimine ja järelevalve

1.   Riiklike kalanduskontrollisüsteemide tõhususe ja mõjususe suurendamiseks teostavad asjaomased liikmesriigid vajaduse korral ühist inspekteerimist ja järelevalvet oma territooriumil ja oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning vajaduse korral rahvusvahelistes vetes. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 5 lõike 1 kohaldamist, tehakse kõnealused toimingud vajaduse korral määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 9 lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade raames.

2.   Asjaomased liikmesriigid teevad ühise inspekteerimise ja järelevalve eesmärgil järgmist:

a)

tagavad, et ühises inspekteerimises ja järelevalves kutsutakse osalema teiste asjaomaste liikmesriikide ametnikud ja liidu inspektorid;

b)

kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse neile kuuluvate järelevalvet teostavate aluste suhtes;

c)

kasutavad EFCAga ühiskasutuskava raames kokku lepitud tavapärast inspekteerimismenetlust;

d)

määravad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 lõikes 5 osutatud kontaktasutused.

3.   Asjaomaste liikmesriikide ametnikud ja liidu inspektorid võivad osaleda ühises inspekteerimises ja järelevalves.

Artikkel 10

Andmevahetus

1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamiseks tagavad asjaomased liikmesriigid kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammidega hõlmatud püügitegevust ja kalapüügiga seonduvat tegevust käsitlevate andmete elektroonilise vahetuse teiste asjaomaste liikmesriikide ja EFCAga.

Esimeses lõigus osutatud andmevahetus toimub kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 111 ning rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikliga 118 ja XII lisaga.

2.   Vastavalt lõikele 1 vahetatavad andmed võivad sisaldada ka isikuandmeid. EFCA ja liikmesriigid võivad töödelda vastavalt lõikele 1 nende käsutuses olevaid isikuandmeid, et täita kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammides ette nähtud ülesandeid ja kohustusi. EFCA ja liikmesriigid võtavad kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 5 ja määruse (EL) 2018/1725 artikliga 4 meetmeid, et tagada isikuandmete nõuetekohane kaitse.

3.   Vastavalt lõikele 1 vahetatavas teabes sisalduvaid isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat, välja arvatud juhul, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumise, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui vastavalt lõikele 1 vahetatavas teabes sisalduvaid isikuandmeid säilitatakse kauem, tuleb need muuta anonüümseks.

4.   Erandina lõikest 3 võib vastavalt lõikele 1 vahetatavas teabes sisalduvaid isikuandmeid säilitada lõikes 3 sätestatud tähtaegadest kauem ainult teadusuuringute eesmärgil ja teaduslike nõuannete andmiseks kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 89.

5.   Liikmesriigid töötlevad vastavalt käesolevale otsusele kogutud isikuandmeid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikega 7.

6.   EFCA ja liikmesriikide ametiasutused tagavad vastavalt käesolevale otsusele toimuva isikuandmete töötlemise turvalisuse. EFCA ja liikmesriikide ametiasutused teevad turvalisusega seotud ülesannete täitmisel koostööd.

7.   EFCA ja liikmesriigid võtavad kooskõlas määruse (EL) nr 1224/2009 artikliga 113 meetmeid, et tagada vastavalt käesolevale otsusele saadud teabe konfidentsiaalsuse nõuetekohane kaitse.

Artikkel 11

Teavitamine ja hindamine

1.   Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile ja EFCA-le iga aasta 31. märtsiks aruande eelneva kalendriaasta kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide raames tehtud kontrolli- ja inspekteerimistoimingute kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab vähemalt VI lisas loetletud teavet.

3.   VI lisa IV punktis osutatud teave kantakse igasse aruandesse ja seda ajakohastatakse kuni meetmete lõpetamiseni asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Kui pärast tõsise rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, tuleb lisada selgitus.

4.   I lisas osutatud kalapüügi kohta esitatakse VI lisa IV punktis nimetatud teave elektrooniliselt komisjonile ja EFCA-le 15. septembriks ja ajakohastatakse järgmise aasta 31. märtsiks.

5.   EFCA võtab määruse (EÜ) nr 768/2005 artiklis 14 osutatud ühiskasutuskavade tõhususe iga-aastase hindamise puhul arvesse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud aruandeid.

6.   Komisjon kutsub vähemalt kord kahe aasta jooksul kokku kalanduse ja vesiviljeluse komitee koosoleku, et hinnata kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamist, sobivust ja tõhusust ning seda, kuidas need üldiselt mõjutavad eeskirjade täitmist kalalaevade ja ettevõtjate puhul.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekuperiood

Rakendusotsused 2012/807/EL, 2013/328/EL, 2013/305/EL ja 2014/156/EL tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva artikli teise lõigu kohaldamist.

Rakendusotsuseid 2012/807/EL, 2013/328/EL, 2013/305/EL ja 2014/156/EL kohaldatakse siiski jätkuvalt aruande suhtes, mille liikmesriigid peavad 2019. aastal esitama 2018. aastal teostatud kontrolli- ja inspekteerimistoimingute kohta.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Brüssel, 13. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  COM(2017) 192 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2017:192:FIN.

(3)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/807/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses pelaagilise kalapüügiga Kirde-Atlandi läänepiirkonna vetes (ELT L 350, 20.12.2012, lk 99).

(4)  Komisjoni 25. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/328/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses tursa-, merilesta ja merikeele püügiga Kattegatis, Põhjameres, Skagerrakis, La Manche'i idaosas, Šotimaast läänes asuvates vetes ja Iiri meres (ELT L 175, 27.6.2013, lk 61).

(5)  Komisjoni 21. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/305/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses tursa-, heeringa-, lõhe- ja kilupüügiga Läänemeres (ELT L 170, 22.6.2013, lk 66).

(6)  Komisjoni 19. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/156/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas (ELT L 85, 21.3.2014, lk 15).

(7)  Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(12)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(13)  Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(14)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).


I LISA

KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI ÜKSIKASJAD SEOSES ICCATi (1) LIIKIDE PÜÜGIGA ATLANDI OOKEANI IDAOSAS JA VAHEMEREL NING TEATAVA PÕHJALÄHEDASE JA PELAAGILISE PÜÜGIGA VAHEMEREL

1)

See kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab geograafilisi piirkondi, mis on määratletud järgmiselt:

a)   „Atlandi ookeani idaosa“– Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) (2) VII, VIII, IX, X alapiirkond, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas, ning FAO (3) rajoon 34.1.2;

b)   „Vahemeri“– FAO alapiirkonnad 37.1, 37.2 ja 37.3 ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (4) I lisas määratletud geograafilised alapiirkonnad 1–27;

c)   „Aadria mere põhjaosa“ ja „Aadria mere lõunaosa“– geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

d)   „Sitsiilia väin“– geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas.

2)

Asjaomased liikmesriigid on Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugal, Sloveenia ja Hispaania.

3)

Arvesse võetakse järgmist püüki:

hariliku tuuni püük (sealhulgas harrastuspüük) Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;

mõõkkalapüük (sealhulgas harrastuspüük) Vahemerel;

pikkuim-tuuni püük Vahemerel;

sardiini- ja anšoovisepüük Aadria mere põhja- ja lõunaosas;

euroopa merluusi ja roosa süvahännaku püük Sitsiilia väinas;

hariliku süvameregarneeli püük Levandi ja Joonia merel;

liiki Anguilla anguilla kuuluva euroopa angerja püük Vahemere liidu vetes;

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide püük.

4)

Inspekteerimise sihtkriteeriumid

Käesoleva lisa punktis 2 täpsustatud liikmesriigid rakendavad järgmisi sihtkriteeriume.

a)

Inspekteerimine merel

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % merel tehtavatest inspekteerimistest (v.a õhuseire) läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

b)

Inspekteerimine lossimisel (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki)

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % lossimisel tehtavatest inspekteerimistest läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

c)

Mõrdade ja kalakasvanduste inspekteerimine seoses hariliku tuuni varude püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel

Igal aastal inspekteeritakse 100 % sumpadesse paigutamise ja üleviimise toimingutest (sh kalade vabakslaskmine) mõrdade ja kalakasvanduste juures.


(1)  Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon.

(2)  ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(3)  ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).


II LISA

KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI ÜKSIKASJAD SEOSES TEATAVA PÜÜGIGA MUSTAL MEREL

1)

See kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab geograafilisi piirkondi, mis on määratletud järgmiselt:

Musta mere liidu veed, kus „Must meri“ on määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafiline alapiirkond 29.

2)

Asjaomased liikmesriigid on Bulgaaria ja Rumeenia.

3)

Arvesse võetakse järgmist püüki:

hariliku kammelja püük Mustal merel;

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide püük.

4)

Inspekteerimise sihtkriteeriumid

Käesoleva lisa punktis 2 täpsustatud liikmesriigid rakendavad järgmisi sihtkriteeriume.

a)

Inspekteerimine merel

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % merel tehtavatest inspekteerimistest (v.a õhuseire) läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

b)

Inspekteerimine lossimisel (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki)

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % lossimisel tehtavatest inspekteerimistest läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.


III LISA

KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI ÜKSIKASJAD SEOSES TEATAVA PÕHJALÄHEDASE JA PELAAGILISE PÜÜGIGA LÄÄNEMEREL

1)

See kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab geograafilisi piirkondi, mis on määratletud järgmiselt:

Läänemere liidu veed, kus „Läänemeri“ tähendab ICESi püügipiirkondi IIIb, IIIc ja IIId.

2)

Asjaomased liikmesriigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi.

3)

Arvesse võetakse järgmist püüki:

tursa (sealhulgas harrastuspüük alarajoonides 22–24), heeringa, lõhe ja kilu püük;

liiki Anguilla anguilla kuuluva euroopa angerja püük Läänemere liidu vetes;

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide püük.

4)

Inspekteerimise sihtkriteeriumid

Käesoleva lisa punktis 2 täpsustatud liikmesriigid rakendavad järgmisi sihtkriteeriume.

a)

Inspekteerimine merel

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % merel tehtavatest inspekteerimistest (v.a õhuseire) läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

b)

Inspekteerimine lossimisel (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki)

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % lossimisel tehtavatest inspekteerimistest läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.


IV LISA

KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI ÜKSIKASJAD SEOSES TEATAVA PÕHJALÄHEDASE JA PELAAGILISE PÜÜGIGA PÕHJAMEREL JA ICESi RAJOONIS IIa

1)

See kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab geograafilisi piirkondi, mis on määratletud järgmiselt:

Põhjamere liidu veed, kus „Põhjameri“ tähendab ICESi püügipiirkondi IIIa ja IV;

ICESi rajooni IIa liidu veed.

2)

Asjaomased liikmesriigid on Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik.

3)

Arvesse võetakse järgmist püüki:

hariliku makrelli, heeringa, hariliku stauriidi, põhjaputassuu, hõbekala, kilu; meritobiase ja norra tursiku; tursa, kilttursa, merlangi, põhjaatlandi süsika, norra salehomaari, hariliku merikeele, atlandi merilesta, euroopa merluusi ja hariliku süvameregarneeli püük;

liiki Anguilla anguilla kuuluva euroopa angerja püük;

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide püük.

4)

Inspekteerimise sihtkriteeriumid

Käesoleva lisa punktis 2 täpsustatud liikmesriigid rakendavad järgmisi sihtkriteeriume.

a)

Inspekteerimine merel

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % merel tehtavatest inspekteerimistest (v.a õhuseire) läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

b)

Inspekteerimine lossimisel (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki)

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % lossimisel tehtavatest inspekteerimistest läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.


V LISA

KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI ÜKSIKASJAD SEOSES TEATAVA PÕHJALÄHEDASE JA PELAAGILISE PÜÜGIGA KIRDE-ATLANDI LÄÄNEPIIRKONNA VETES

1)

See kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab geograafilisi piirkondi, mis on määratletud järgmiselt:

Kirde-Atlandi läänepiirkonna vete liidu veed, kus „Kirde-Atlandi läänepiirkonna veed“ on ICESi püügipiirkonnad V (v.a Va ja ainult Vb liidu veed), VI, VII, VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed) ning CECAFi püügipiirkonnad (1) 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed).

2)

Asjaomased liikmesriigid on Belgia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik.

3)

Arvesse võetakse järgmist püüki:

hariliku makrelli, heeringa, hariliku stauriidi, põhjaputassuu, hirvkala, anšoovise, hõbekala, sardiini ja kilu varude püük ICESi alapiirkondade V, VI, VII, VIII ja IX liidu vetes ning CECAFi piirkonna 34.1.11 liidu vetes;

ICESi rajoonides Vb (liidu veed) ja VIa (liidu veed), ICESi alapiirkonnas VII ja ICESi VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajoonis asuvate euroopa merluusi varude (ehk põhjapoolse merluusi varu) püük;

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu rajoonides VIIIc ja IXa asuvate euroopa merluusi varude (ehk lõunapoolse merluusi varu) püük; ICESi rajoonides VIIIc ja IXa asuvate norra salehomaari varude püük;

hariliku merikeele varude püük ICESi püügirajoonides VIIIa, VIIIb ja VIIe (2);

tursa, hariliku merikeele, atlandi merilesta püük ICESi püügipiirkondade VIa, VIIa ja VIId liidu vetes;

liiki Anguilla anguilla kuuluva euroopa angerja püük ICESi piirkondade VI, VII, VIII ja IX liidu vetes;

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide püük.

4)

Inspekteerimise sihtkriteeriumid

Käesoleva lisa punktis 2 täpsustatud liikmesriigid rakendavad järgmisi sihtkriteeriume.

a)

Inspekteerimine merel

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % merel tehtavatest inspekteerimistest (v.a õhuseire) läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.

b)

Inspekteerimine lossimisel (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki)

Igal aastal viiakse vähemalt 60 % lossimisel tehtavatest inspekteerimistest läbi kalalaevade suhtes, mis kuuluvad kahte kõrgeima riskitasemega laevastikusegmenti vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2, tagades, et mõlemad laevastikusegmendid on piisavalt ja proportsionaalselt hõlmatud.


(1)  CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee ehk FAO peamine püügipiirkond 34) püügipiirkonnad on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(2)  Kuni selguvad tulemused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ettepanekutega, millega kehtestatakse ELi läänepiirkonna vete põhjalähedaste kalavarude majandamise mitmeaastased kavad.


VI LISA

HINDAMISARUANDE SISU

Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet.

I.   Teostatud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise üldanalüüs

Asjaomased liikmesriigid esitavad järgmise teabe merepiirkondade kaupa vastavalt I–V lisale:

riskihindamise tulemused koos selliste riskide ja ohtude kirjeldusega, mille asjaomane liikmesriik tegi kindlaks kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga hõlmatud püügi puhul (esitades vajaduse korral teavet läbivaatamise/ajakohastamise protsessi kohta);

kindlakstehtud laevastikusegmentide ja nende riskitasemete kokkuvõtlik tabel;

riskijuhtimisstrateegia üksikasjalik sisu.

II.   Teostatud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise üksikasjalik analüüs

Asjaomased liikmesriigid esitavad järgmise teabe merepiirkondade kaupa vastavalt I–V lisale.

Tabel 1

Merel tehtud inspekteerimiste kokkuvõtlikud andmed

Patrullpäevad (päevades)

 

Merel tehtud inspekteerimiste arv kokku

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv kokku

 

Kõrgeima riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvatel kalalaevadel merel tehtud inspekteerimiste arv

 

Suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvatel kalalaevadel merel tehtud inspekteerimiste arv

 

Muudesse kui kõrgeima ja suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvatel kalalaevadel merel tehtud inspekteerimiste arv

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv kõrgeima riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv muudesse kui kõrgeima ja suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Tõsiste rikkumiste keskmine määr (*1) kokku (%)

 

Tõsiste rikkumiste määr (*1) kõrgeima riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul (%)

 

Tõsiste rikkumiste määr (*1) suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul (%)

 

Tõsiste rikkumiste määr (*1) muudesse kui kõrgeima ja suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul (%)

 


Tabel 2

Merel tehtud seire kokkuvõtlikud andmed

Õhuseire (tundides)

 

Õhuseire vaatluste arv kokku

 

Patrull-laevade vaatluste arv kokku

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv kokku

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv kõrgeima riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv muudesse kui kõrgeima ja suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 


Tabel 3

Lossimisel tehtud inspekteerimiste (inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki) kokkuvõtlikud andmed

Inspekteerimised inimtööpäevades (vabatahtlik)

 

Lossimisel tehtud inspekteerimiste arv kokku

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv kokku

 

Kalalaevade inspekteerimiste arv kõrgeima riskitasemega laevastikusegmentides

 

Kalalaevade inspekteerimiste arv suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentides

 

Muudesse kui kõrgeima ja suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvatel kalalaevadel tehtud inspekteerimiste arv

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv kõrgeima riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv muudesse kui kõrgeima ja suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Tõsiste rikkumiste keskmine määr (*2) kokku

 

Tõsiste rikkumiste määr (*2) kõrgeima riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Tõsiste rikkumiste määr (*2) suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul

 

Tõsiste rikkumiste määr (*2) muudesse kui kõrgeima ja suuruselt teise riskitasemega laevastikusegmentidesse kuuluvate kalalaevade puhul (%)

 


Tabel 4

Kaldal tehtud ettevõtjate inspekteerimiste kokkuvõtlikud andmed (v.a inspekteerimine sadamates ja enne esmamüüki vastavalt tabelile 3)

Inspekteerimised kaldal inimtööpäevades (vabatahtlik)

 

Kaldal tehtud inspekteerimiste arv kokku

 

Kahtlustatavate tõsiste rikkumiste arv kokku

 

Tõsiste rikkumiste määr (*3)

 

III.   Lossimiskohustuse täitmise kontroll

Liikmesriigid esitavad üksikasjad lossimiskohustuse täitmise kontrolli ressursside, instrumentide ja vahendite kohta ning kontrolli tulemused.

Eelkõige esitatakse vähemalt järgmine teave:

1.

nende laevade arv, mille pardal on kontrolliülesandega vaatleja;

2.

videovalvesüsteemiga (CCTV) varustatud laevade arv;

3.

koos viimase loomuse saagi analüüsiga merel tehtud inspekteerimiste arv;

4.

muud kasutatud kontrollivahendid peale punktides 1–3 loetletud vahendite, täpsustades, milliseid muid kontrollivahendeid kasutatakse (nt õhuseire õhusõidukitelt, elektrooniline kaugseiresüsteem, droonid);

5.

lossimiskohustuse rikkumiste arv, täpsustades, mitu neist on seotud asjaomaste tagasiheitekavade sätete eiramisega.

IV.   Perioodiline teave avastatud rikkumiste kohta

Tabel 5

Artikli 11 kohaselt iga inspekteerimise kohta (koos kahtlustatava rikkumisega) aruandele lisatava teabe esitamise vorm

Andmeelemendi nimi

Kood

Kirjeldus ja sisu

Inspekteerimise identifitseerimistunnus

II

ISO kahetäheline riigikood + 9 numbrit, nt DK201900001

Inspekteerimise kuupäev

DA

AAAA-KK-PP

Inspekteerimise või kontrolli liik

IT

Merel, lossimisel, transportimisel, esmamüügil, ladustamisel, turustamisel, üleviimisel, kontrollüleviimisel, sumpadesse paigutamisel, ümberlaadimisel, vabakslaskmisel, dokumentide kontroll (märkida)

Iga kalalaeva, sõiduki või ettevõtja identifitseerimistunnus

ID

Kalalaeva liidu laevastikuregistri number, ICCATi registrinumber (kui on)

Mõrra või sõiduki identifitseerimisnumber, ning ettevõtja, sh kalakasvanduse nimi ja/või ärinimi

Kalapüügivahendi liik

GE

Püügivahendi kood vastavalt FAO rahvusvahelisele kalapüügivahendite statistilisele klassifikatsioonile

Kahtlustatava rikkumise liik

TS

Rikkumise kirjeldus koos asjaomaste sätetega.

Kui on avastatud rikkumine, märkida rikkumise liik, kasutades järgmisi koode:

tõsised rikkumised:

kood 1–12, osutades rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisas (vasak veerg) esitatud numbrile,

koodid 13, 14 ja 15, osutades vastavalt kontrollimääruse artikli 90 lõike 1 punktidele a, b ja c,

koodid a–p, osutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1627 (1) VIII lisale,

kood 99 rikkumiste puhul, mis ei ole hõlmatud ELi määrusega.

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud ja ELi õigusesse üle võetud õigusaktide rikkumiste korral täpsustatakse asjaomane säte ja määrus, mida rikuti.

Rikkumisega seotud kala kogus liikide kaupa

AF

Märkida asjaomased kogused iga pardal või sumbas (harilik tuun eluskalana) oleva kalaliigi kohta (tuuni puhul kaal ja arv)

Järelkontrolli hetkeolukord

FU

Märkida ära hetkeolukord: PENDING (= menetluses), APPEAL PENDING (= edasikaebamisel), CONFIRMED (= kinnitatud) või DISMISSED (= lõpetatud)

Trahv (kui on kohaldatav)

SF

Trahv eurodes

Konfiskeerimine

SC

SAAGI/PÜÜGIVAHENDI/MUU füüsiline konfiskeerimine. Konfiskeeritud summa vastavalt saagi/püügivahendi väärtusele eurodes, nt 10 000 .

Muu

SO

Litsentsi/loa tühistamise puhul märkida ära LI (litsents) või AU (luba) + päevade arv, nt AU30.

Punktid (kui on kohaldatav)

SP

Vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 lõikele 1 antud punktide arv, nt 12.

Märkused

RM

Kui pärast tõsise rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, lisada vabas vormis selgitus.

V.   Parandatud nõuete täitmise tasemetena väljendatud sihtkriteeriumide analüüs

Kui liikmesriik kohaldab käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 2 osutatud alternatiivseid sihtkriteeriume, tuleb esitada järgmised andmed.

Tabel 6

Parandatud nõuete täitmise tasemete saavutamine

 

Riskitase (väga kõrge/kõrge/keskmine/madal)

Tegevuse kirjeldus: oht/risk/laevastikusegment

ohu/riski tase aasta alguses, väljendatud nõuete täitmise tasemena

parandatud nõuete täitmise taseme eesmärk

ohu/riski tase aasta lõpus, väljendatud nõuete täitmise tasemena

inspekteerimiste arv ohu/riski kohta

avastatud tõsiste rikkumiste arv ohu/riski kohta, sealhulgas tõsiste rikkumiste määr ja suundumus (võrreldes kahe eelneva aastaga)

kalalaevade/ettevõtjate inspekteerimiste osakaal, mille puhul on tuvastatud üks või mitu tõsist rikkumist

järelanalüüs, sealhulgas tõkestava mõju hinnang ja selgitus juhul, kui nõuete täitmise taseme eesmärki ei saavutatud

VI.   Muude inspekteerimis- ja kontrollimeetmete analüüs: ümberlaadimine, õhuseire, import/eksport

VII.   Meetmed, näiteks koolitus- või teabetunnid, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade ja ettevõtjate puhul

VIII.   Kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tõhustamise ettepanek(ud) (iga asjaomase liikmesriigi kohta)


(*1)  Rikkumiste määr on kahtlustatavate rikkumiste ja inspekteerimiste arvu suhe protsentides.

(*2)  Rikkumiste määr on kahtlustatavate rikkumiste ja inspekteerimiste arvu suhe protsentides.

(*3)  Rikkumiste määr on kahtlustatavate rikkumiste ja inspekteerimiste arvu suhe protsentides.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/47


ELi-CTC ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2018,

4. detsember 2018,

millega kutsutakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki ühinema ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga [2018/1987]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni, (1) eriti selle artikli 15 lõike 3 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) artikli 15 lõike 3 punkti e 3 kohaselt võtab nimetatud konventsiooniga moodustatud ühiskomitee otsusega vastu kutsed kolmandatele riikidele konventsiooniga ühinemiseks vastavalt artiklile 15a.

(2)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) on avaldanud soovi konventsiooniga ühineda eraldi konventsiooniosalisena alates kuupäevast, mil konventsiooni Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis enam ei kohaldata.

(3)

Kaubavahetust Ühendkuningriigiga lihtsustataks Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu, Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Türgi Vabariigi vahelise kaubavahetuse suhtes kohaldatav ühistransiidiprotseduur.

(4)

Sellise lihtsustamise saavutamiseks on asjakohane kutsuda Ühendkuningriiki konventsiooniga ühinema.

(5)

Ühendkuningriigi ühinemine konventsiooniga peaks jõustuma üksnes alates kuupäevast, mil konventsiooni Ühendkuningriigi suhtes Euroopa Liidu liikmesriigina enam ei kohaldata, või kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik peaksid kokku leppima üleminekukorras, mille kohaselt kohaldatakse konventsiooni Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, siis alates kuupäevast, mil nimetatud üleminekukord enam ei kehti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendkuningriiki kutsutakse konventsiooniga ühinema vastavalt konventsiooni artiklile 15a alates kuupäevast, mil Ühendkuningriik ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik, või alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline üleminekukord, mille kohaselt konventsiooni kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, enam ei kehti.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 4. detsember 2018

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Philip KERMODE


(1)  ELT L 226, 13.8.1987, lk 2.


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/48


ELi-CTC ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2018,

4. detsember 2018,

millega muudetakse ühistransiidiprotseduuri konventsiooni [2018/1988]

ELi-CTC ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni, (1) eriti selle artikli 15 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) artikli 15 lõike 3 punkti a kohaselt võtab konventsiooniga moodustatud ühiskomitee oma otsusega vastu konventsiooni liidete muudatused.

(2)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) on avaldanud soovi ühineda konventsiooniga eraldiseisva osalisena ning Ühendkuningriigi kutsub osalema vastavalt konventsioonile nõukogu, kes on konventsiooni hoiulevõtja.

(3)

Seepärast tuleks tagatise vorme, mille näidised on esitatud konventsiooni III liite teatavates lisades, muuta ja jätta Ühendkuningriik kui liidu liikmesriik välja ja lisada viide Ühendkuningriigile kui ühistransiidiprotseduuri riigile.

(4)

Et oleks võimalik kasutada tagatise vorme, mis on trükitud vastavalt kriteeriumidele, mis kehtisid enne kuupäeva, mil jõustus Ühendkuningriigi ühinemine konventsiooniga eraldiseisva osalisena, tuleks ette näha üleminekuaeg, mille jooksul võib kõnealuseid trükitud vorme koos teatavate kohandustega edasi kasutada.

(5)

Käesolev otsus peaks jõustuma tingimusel, et Ühendkuningriik ühineb konventsiooniga eraldiseisva osalisena, ning olema seotud kuupäevaga, mil jõustub Ühendkuningriigi ühinemine konventsiooniga eraldiseisva osalisena.

(6)

Konventsiooni tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Konventsiooni III liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Konventsiooni III liite C1–C6 lisade kohaseid tagatise vorme, mis on esitatud redaktsioonis, mis on kohaldatav päev enne käesoleva otsuse jõustumist, võib edasi kasutada teatavate vajalike geograafiliste kohanduste tegemise korral ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub tingimusel, et Ühendkuningriik ühineb konventsiooniga eraldiseisva osalisena ja kuupäeval, mil jõustub Ühendkuningriigi ühinemine konventsiooniga eraldiseisva osalisena.

Brüssel, 4. detsember 2018

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Philip KERMODE


(1)  EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.


LISA

Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni III liidet muudetakse järgmiselt.

1)

C1 lisa asendatakse järgmisega:

„C1 LISA

KÄENDAJA KOHUSTUS – ÜKSIKTAGATIS

I.   Käendaja kohustus

1.   Allakirjutanu (1)

kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (2)

tagab käesolevaga solidaarselt

kui tagatistolliasutuse ees kuni

suuruse summa ulatuses Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik), Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, (3) Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (4) kasuks mis tahes summa, mille eest kõnealuse tagatise andnud isik (5):

võib olla eelnimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate võlgadega, (6) mida kohaldatakse allpool kirjeldatud kauba suhtes, mis on hõlmatud järgmiste tollitoimingutega (7):

Kauba kirjeldus:

2.   Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik tõendab enne kõnealuse tähtaja möödumist tolliasutusele nõuetekohaselt, et muu eriprotseduur kui lõppkasutusprotseduur on lõpetatud, lõppkasutus- või ajutise ladustamise protseduurile suunatud kaupade tollijärelevalve on nõuetekohaselt lõpetatud või muude protseduuride kui eriprotseduuride ja ajutise ladustamise protseduuri puhul on kaubaga seotud olukord lahendatud.

Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga.

3.   Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud tollitoimingutest, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.

4.   Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha kõikides punktis 1 loetletud riikides (8):

Riik

Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

(Koht) …

(kuupäev) …

(Allkiri) (9)

II.   Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus: …

Käendaja kohustus, mis hõlmab … (kuupäev) tollideklaratsiooni / ajutise ladustamise deklaratsiooni

nr … alusel toimuvat tollitoimingut, aktsepteeriti … (kuupäev)

 (10)

(Tempel ja allkiri)

(1)  Perekonna- ja eesnimi või ärinimi."

(2)  Täielik aadress."

(3)  Läbi kriipsutada selle riigi nimi/nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada."

(4)  Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul."

(5)  Tagatise andnud isiku perekonna- ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress."

(6)  Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis."

(7)

  Märkida üks järgmistest tollitoimingutest:

a)

ajutine ladustamine,

b)

liidu transiidiprotseduur / ühistransiidiprotseduur,

c)

tolliladustamisprotseduur,

d)

ajutine import täieliku vabastamisega imporditollimaksust,

e)

seestöötlemisprotseduur,

f)

lõppkasutusprotseduur,

g)

vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel ilma tasumise edasilükkamiseta,

h)

vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel tasumise edasilükkamisega,

i)

vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artiklile 166 (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1),

j)

vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 182,

k)

ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust,

l)

muul juhul märkida toimingu liik.

"

(8)  Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale asjaomases riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht"

(9)  Allakirjutaja peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega."

(10)  Täidab tolliasutus, kes suunas kauba tolliprotseduurile või ajutisele ladustamisele."

2)

C2 lisa asendatakse järgmisega:

„C2 LISA

KÄENDAJA KOHUSTUS – MAKSEKVIITUNGINA ESITATAV ÜKSIKTAGATIS

I.   Käendaja kohustus

1.   Allakirjutanu (11)

kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (12)

tagab käesolevaga solidaarselt

kui tagatistolliasutuse ees Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik), Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (13) kasuks mis tahes summa, mille eest protseduuri pidaja võib olla eespool nimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tuleneva võlaga, mida kohaldatakse liidu transiidiprotseduurile või ühistransiidiprotseduurile suunatud kauba suhtes ning mille puhul allakirjutanu on kohustunud välja andma üksiktagatise maksekviitungeid kuni 10 000 euro väärtuses maksekviitungi kohta.

2.   Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni 10 000 euro ulatuses maksekviitungi kohta, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevatele asutustele tõendi kõnealuse transiitveo lõpetamise kohta.

Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga.

3.   Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud liidu transiitveost/ühistransiitveost, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.

4.   Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha kõikides punktis 1 loetletud riikides (14):

Riik

Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

(Koht) …

(Kuupäev) …

(Allkiri) (15)

II.   Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus:

Käendaja võetud kohustus aktsepteeriti (kuupäev) …

(Tempel ja allkiri)

(11)  Perekonna- ja eesnimi või ärinimi."

(12)  Täielik aadress."

(13)  Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul."

(14)  Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale asjaomases riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht."

(15)  Allakirjutanu peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Kehtiv maksekviitung.“"

3)

C4 lisa asendatakse järgmisega:

„C4 LISA

KÄENDUSDOKUMENT – ÜLDTAGATIS

I.   Käendaja kohustus

1.   Allakirjutanu (16)

kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (17)

tagab käesolevaga solidaarselt

kui tagatistolliasutuse ees kuni …

suuruse summa ulatuses Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik), Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, (18) Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (19)

kasuks mis tahes summa, mille eest kõnealuse tagatise andnud isik (20) … võib olla eelnimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate tekkinud või tekkida võivate võlgadega, (21) mida kohaldatakse punktides 1a ja/või 1b osutatud tollitoimingutega hõlmatud kauba suhtes.

Tagatise maksimumsumma on:

a)

100/50/30 % (22) tollivõla limiidist, mis vastab tekkida võivale tollivõlale ja muudele maksudele ning mis on võrdne punktis 1a loetletud summade kogusummaga,

ning

b)

100/30 % (22) tollivõla limiidist, mis vastab tekkinud tollivõlale ja muudele maksudele ning mis on võrdne punktis 1b loetletud summade kogusummaga.

1a.   Tollivõla limiit, mis vastab tekkida võivale tollivõlale ja vajaduse korral muudele maksudele, on iga allpool loetletud toimingu puhul järgmine (23):

a)

ajutine ladustamine – …;

b)

liidu transiidiprotseduur / ühistransiidiprotseduur – …;

c)

tolliladustamisprotseduur – …;

d)

ajutine import täieliku vabastamisega imporditollimaksust – …;

e)

seestöötlemisprotseduur – …;

f)

lõppkasutusprotseduur – …;

g)

muul juhul märkida muu toimingu liik – ….

1b.   Tollivõla limiit, mis vastab tekkinud tollivõlale ja vajaduse korral muudele maksudele on iga allpool loetletud toimingu puhul järgmine (23):

a)

vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel ilma tasumise edasilükkamiseta – …;

b)

vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel tasumise edasilükkamisega – …;

c)

vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 166 – …;

d)

vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 182 – …;

e)

ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust – …;

f)

lõppkasutusprotseduur – … (24);

g)

muul juhul märkida muu toimingu liik – ….

2.   Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni eespool nimetatud maksimumsumma ulatuses, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik tõendab enne kõnealuse tähtaja möödumist tolliasutusele nõuetekohaselt, et muu eriprotseduur kui lõppkasutusprotseduur on lõpetatud, lõppkasutus- või ajutise ladustamise protseduurile suunatud kaupade tollijärelevalve on nõuetekohaselt lõpetatud või muude protseduuride kui eriprotseduuride puhul on kaubaga seotud olukord lahendatud.

Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga.

Seda summat ei tohi vähendada käesoleva kohustuse alusel juba makstud summade võrra, välja arvatud juhul, kui allakirjutanult nõutakse sellise võla tasumist, mis tuleneb tollitoimingust, mida alustati enne eelneva maksenõude kättesaamist või 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

3.   Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud tollitoimingutest, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.

4.   Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (25) kõikides punktis 1 loetletud riikides:

Riik

Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

(Koht) …

(Kuupäev) …

(Allkiri) (26)

II.   Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus:

Käendaja võetud kohustus aktsepteeriti (kuupäev)

(Tempel ja allkiri)

(16)  Perekonna- ja eesnimi või ärinimi."

(17)  Täielik aadress."

(18)  Läbi kriipsutada selle riigi nimi/nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada."

(19)  Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul."

(20)  Tagatise andnud isiku perekonna- ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress."

(21)  Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud muude sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis või konventsiooni osalisriigis."

(22)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

(22)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

(23)  Kõiki protseduure peale ühistransiidiprotseduuri kohaldatakse üksnes liidus."

(23)  Kõiki protseduure peale ühistransiidiprotseduuri kohaldatakse üksnes liidus."

(24)  Nende summade puhul, mis deklareeriti tollideklaratsioonis lõppkasutusprotseduuriga seoses."

(25)  Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale asjaomases riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht."

(26)  Allakirjutaja peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega."

4)

C5 lisa seitsmendas reas lisatakse sõnade „Türgi“ ja „Andorra (*)“ vahele sõna „Ühendkuningriik“.

5)

C6 lisa kuuendas reas lisatakse sõnade „Türgi“ ja „Andorra (*)“ vahele sõna „Ühendkuningriik“.


(1)  Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(2)  Täielik aadress.

(3)  Läbi kriipsutada selle riigi nimi/nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada.

(4)  Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.

(5)  Tagatise andnud isiku perekonna- ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress.

(6)  Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis.

(7)  Märkida üks järgmistest tollitoimingutest:

a)

ajutine ladustamine,

b)

liidu transiidiprotseduur / ühistransiidiprotseduur,

c)

tolliladustamisprotseduur,

d)

ajutine import täieliku vabastamisega imporditollimaksust,

e)

seestöötlemisprotseduur,

f)

lõppkasutusprotseduur,

g)

vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel ilma tasumise edasilükkamiseta,

h)

vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel tasumise edasilükkamisega,

i)

vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artiklile 166 (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1),

j)

vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 182,

k)

ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust,

l)

muul juhul märkida toimingu liik.

(8)  Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale asjaomases riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht

(9)  Allakirjutaja peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega.

(10)  Täidab tolliasutus, kes suunas kauba tolliprotseduurile või ajutisele ladustamisele.

(11)  Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(12)  Täielik aadress.

(13)  Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.

(14)  Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale asjaomases riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht.

(15)  Allakirjutanu peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Kehtiv maksekviitung.“

(16)  Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(17)  Täielik aadress.

(18)  Läbi kriipsutada selle riigi nimi/nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada.

(19)  Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.

(20)  Tagatise andnud isiku perekonna- ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress.

(21)  Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud muude sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis või konventsiooni osalisriigis.

(22)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

(23)  Kõiki protseduure peale ühistransiidiprotseduuri kohaldatakse üksnes liidus.

(24)  Nende summade puhul, mis deklareeriti tollideklaratsioonis lõppkasutusprotseduuriga seoses.

(25)  Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale asjaomases riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht.

(26)  Allakirjutaja peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega.“


14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/56


ELi-CTC ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2018,

4. detsember 2018,

millega kutsutakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki ühinema kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooniga [2018/1989]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooni, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) artikli 11 lõike 3 kohaselt võtab nimetatud konventsiooniga moodustatud ühiskomitee otsusega vastu kutsed kolmandatele riikidele konventsiooniga ühinemiseks.

(2)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) on avaldanud soovi konventsiooniga ühineda eraldi konventsiooniosalisena alates kuupäevast, mil konventsiooni Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis enam ei kohaldata.

(3)

Kaubavahetus Ühendkuningriigiga oleks hõlpsam, kui lihtsustataks Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu, Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Türgi Vabariigi vahelist kaubavahetust mõjutavaid formaalsusi.

(4)

Sellise lihtsustamise saavutamiseks on asjakohane kutsuda Ühendkuningriiki konventsiooniga ühinema.

(5)

Ühendkuningriigi ühinemine konventsiooniga peaks jõustuma üksnes alates kuupäevast, mil konventsiooni Ühendkuningriigi suhtes Euroopa Liidu liikmesriigina enam ei kohaldata, või kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik peaksid kokku leppima üleminekukorras, mille kohaselt kohaldatakse konventsiooni Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, siis alates kuupäevast, mil nimetatud üleminekukord enam ei kehti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendkuningriiki kutsutakse konventsiooniga ühinema vastavalt konventsiooni artiklile 11a alates kuupäevast, mil Ühendkuningriik ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik, või alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline üleminekukord, mille kohaselt konventsiooni kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, enam ei kehti.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 4. detsember 2018

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Philip KERMODE


(1)  EÜT L 134, 22.5.1987, lk 2.


Parandused

14.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/57


Euroopa Keskpanga 3. augusti 2018. aasta suunise (EL) 2018/1626 (millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2018/20) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 280, 9. november 2018 )

Leheküljel 53 II lisa punkti 1 alapunktis e

asendatakse

„„väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste korral“ sõnadega „väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste korral, kes tegutsevad liidus või EMPS asutatud filiaalide kaudu““

järgmisega:

„„EMPs“ sõnadega „Liidus või EMPs““.