(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (1) (edaspidi „assotsieerimisleping“) jõustus 1. märtsil 2000.

(2)

Alates assotsieerimislepingu jõustumisest on liit jätkuvalt tugevdanud kahepoolseid suhteid Maroko Kuningriigiga ja andnud talle edasijõudnud riigi staatuse.

(3)

Liit ei tee ennatlikke järeldusi Lääne-Sahara lõplikku staatust puudutava ÜRO egiidi all toimuva poliitilise protsessi tulemuse osas ja liit on järjepidevalt kinnitanud oma tahet lahendada vaidlus, mis käsitleb Lääne-Saharat, mille ÜRO on kandnud mitteautonoomsete territooriumide loetellu ja mida praegu haldab suurel määral Maroko Kuningriik. Liit toetab täielikult ÜRO peasekretäri ja tema isikliku esindaja püüdlusi aidata pooltel leida olukorrale õiglane, kauakestev ja vastastikku vastuvõetav poliitiline lahendus, millega võimaldatakse Lääne-Sahara elanikele enesemääramisõigus ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtete kohaste lepingute raames, nagu on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides, eelkõige resolutsioonides 2152 (2014), 2218 (2015), 2385 (2016), 2351 (2017) ja 2414 (2018).

(4)

Alates assotsieerimislepingu jõustumisest on liitu imporditud Lääne-Sahara tooteid, mis on sertifitseeritud Marokost pärinevate toodetena, kasutades kõnealuse lepingu asjaomaste sätetega ette nähtud tariifseid soodustusi.

(5)

Sellegipoolest märkis Euroopa Kohus oma otsuses kohtuasjas C-104/16 P, (2) et assotsieerimisleping hõlmab üksnes Maroko Kuningriigi territooriumi, mitte Lääne-Sahara mitteautonoomset territooriumi.

(6)

On oluline tagada, et aastate jooksul väljakujunenud kaubavooge ei häirita, kehtestades samal ajal asjakohased tagatised, et kaitsta rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi, ja jätkusuutlikku arengut lepingust mõjutatud territooriumil. Nõukogu andis 29. mail 2017 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Maroko Kuningriigiga, et luua kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega õiguslik alus assotsieerimislepingus sätestatud tariifsete soodustuste andmiseks Lääne-Saharast pärinevatele toodetele. Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline leping on ainus vahend, millega tagada, et Lääne-Saharast pärinevatele toodetele võib anda sooduspäritolustaatuse, sest üksnes Maroko ametiasutustel on võimalik tagada kõnealuste soodustuste andmiseks vajalike nõuete täitmine.

(7)

Komisjon hindas lepingu võimalikku mõju säästvale arengule, eelkõige seoses Lääne-Saharast pärinevatele toodetele antud tariifsetest soodustustest lepingust mõjutatud inimestele tulenevate eeliste ja puudustega, ning lepingust mõjutatud territooriumi loodusvarade kasutamisele. Tariifsete soodustuste mõju tööhõivele, inimõigustele ja loodusvarade kasutamisele on väga raske mõõta, kuna see mõju on kaudne. Samuti ei ole lihtne saada asjaomast objektiivset teavet.

(8)

Sellest hindamisest nähtub siiski, et üldiselt ületab assotsieerimislepinguga Lääne-Saharast pärinevatele toodetele ette nähtud tariifsetest soodustustest Lääne-Sahara majandusele tulenev kasu, näiteks võimendav mõju majanduskasvule ja seega ka sotsiaalsele arengule, konsultatsiooniprotsessis tõstatatud puudusi, nagu loodusvarade, eelkõige põhjaveevarude laialdane kasutamine, mille lahendamiseks on võetud meetmeid.

(9)

Leiti, et tariifsete soodustuste laiendamine Lääne-Saharast pärinevatele toodetele avaldab üldist positiivset mõju lepingust mõjutatud inimestele. Tõenäoliselt peaks see mõju jätkuma ja tulevikus isegi kasvama. Hindamisest nähtub, et tariifsete soodustuste laiendamisega Lääne-Saharast pärinevatele toodetele parandatakse investeerimistingimusi ning edendatakse kiiret ja märkimisväärset majanduskasvu, mis omakorda soodustab tööhõivet. Sellise majandustegevuse ja tootmise olemasolu Lääne-Saharas, mis saaks assotsieerimislepinguga ette nähtud tariifsetest soodustustest kõige rohkem kasu, näitab, et tariifsete soodustuste andmata jätmine kahjustaks olulisel määral Lääne-Sahara eksporti, eelkõige põllumajandus- ja kalandustoodete eksporti. Leitakse, et tariifsete soodustuste andmisel peaks olema positiivne mõju Lääne-Sahara majanduse arengule, hoogustades investeeringute tegemist.

(10)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu kaalutlusi nõusoleku osas, võttis komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega kõik praeguses olukorras mõistlikud ja võimalikud meetmed, et piisavalt kaasata lepingust mõjutatud inimesi eesmärgiga saada lepingule elanikkonna nõusolek. Peeti laiaulatuslikke konsultatsioone ning enamik konsultatsioonides osalenud sotsiaal-majanduslikest ja poliitilistest osalejatest väljendas poolehoidu assotsieerimislepingu kohaste tariifsete soodustuste Lääne-Saharale laiendamisele. Laiendamise vastu olnud osalejad leidsid peamiselt, et lepinguga kinnitatakse Maroko positsiooni Lääne-Sahara territooriumil. Ent lepingu tingimustes ei ole midagi, mis lubaks järeldada, et sellega tunnustatakse Maroko suveräänseid õigusi Lääne-Sahara suhtes. Liit teeb täiendavaid jõupingutusi, et toetada vaidluse rahumeelse lahendamise protsessi, mis algatati ja jätkub ÜRO egiidi all.

(11)

Komisjon on seega pidanud liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse assotsieerimislepingu protokolle nr 1 ja nr 4) (edaspidi „leping“) üle, mis parafeeriti 31. jaanuaril 2018.

(12)

Leping aitab kaasa Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaste liidu eesmärkide saavutamisele.

(13)

Seepärast tuleks leping allkirjastada,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2017/1970 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Kui komisjoni määrus (EL) 2017/2279 (2) oli vastu võetud, avastati kõnealuse määruse lisa punktis 2 (millega asendatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 IV lisa A osa) viga, mis puudutas soolhappes lahustumatu tuha puhul teatatud sisaldust. Seetõttu ei olnud kindlaks määratud 5 % soolhappes lahustumatu tuha sisalduse puhul lubatud erinevuse määra.

(2)

Määruse (EL) 2017/2279 lisa punktide 3 ja 4 (millega asendatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 VI lisa I peatüki punkti 7 ja VII lisa I peatüki punkti 8 puhul avastati, et midagi on välja jäänud. See muutis organoleptilise või toitainelise söödalisandi vabatahtlikku märgistust käsitlevate sätete kohaldamisala ebaselgeks.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 767/2009 vastavalt parandada.

(4)

Määruse (EL) 2017/2279 horvaadi-, tšehhi-, inglis-, eesti-, saksa-, kreeka-, ungari-, itaalia-, läti-, leedu-, malta-, poola-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, hispaania- ja rootsikeelses tekstis on viga seal, kus kõnealuse määrusega asendatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 IV, VI ja VII lisas mõiste „toorõlid ja -rasvad“ mõistega „toorrasv“, ent jäetakse see tegemata kõnealuse määruse II ja V lisas.

(5)

Määruse (EL) 2017/2279 saksakeelses versioonis on palju vigu. Kõneluse määruse lisa punktis 2 (millega asendatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 IV lisa A osa) on niiskussisalduse protsendimäärad valed. Määruse (EL) 2017/2279 lisa punktis 3 (millega asendatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 VI lisa) on vead, mis puudutavad lõhna- ja maitseainete lühendeid ning sihtliike, mille puhul tuleb kohaldada lüsiini ja metioniini kohustuslikku märgistust käsitlevaid nõudeid.

(6)

Määruse (EÜ) nr 767/2009 horvaadi-, tšehhi-, inglis-, eesti-, saksa-, kreeka-, ungari-, itaalia-, läti-, leedu-, malta-, poola-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, hispaania- ja rootsikeelset versiooni tuleks seega vastavalt parandada. Muudes keeleversioonides ei ole vaja neid parandusi teha.

(7)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust lisade paranduste viivitamatuks kohaldamiseks, on asjakohane näha ette aeg märgistuse sujuvaks muutmiseks, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses ja ettevõtjatele tekitatavat asjatut halduskoormust.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

IV lisa A osa punktis 2 esitatud tabeli teise veeru real „soolhappes lahustumatu tuhk“ asendatakse lahtri „1 – < 5“ sisu järgmisega „1–5“;

2)

VI lisa I peatüki punkt 7 asendatakse järgmisega:

3)

VII lisa I peatüki punkt 8 asendatakse järgmisega:

4)

II lisa punktis 5 ja V lisa tabeli kolmanda veeru ridades 3, 5, 12, 15, 16 ja 18 asendatakse mõiste „toorõlid ja -rasvad“ mõistega „toorrasv“;

5)

(ei puuduta eestikeelset versiooni).

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 285 kohaselt võivad liikmesriigid, kes ei ole kasutanud nõukogu direktiivi 67/228/EMÜ (2) artikliga 14 sätestatud võimalust, anda maksuvabastuse maksukohustuslastele, kelle aastakäive on maksimaalselt 5 000 EUR või sellega võrdne summa riigi valuutas.

(2)

Komisjonis 19. juulil 2018 registreeritud kirjas taotlesid Madalmaad luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285, et kohaldada käibemaksuvabastuse piirmäära 25 000 eurot. Nimetatud erimeetme kohaldamisel oleksid maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 25 000 eurot, vabastatud teatavatest või kõigist käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 2.–6. peatükis.

(3)

Väikeettevõtjate erikorra kohane kõrgem piirmäär on direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 281–294 sätestatud lihtsustamismeede, kuna sellega võib oluliselt vähendada väikeettevõtjate käibemaksukohustusi. Kõnealune erikord on maksukohustuslaste jaoks vabatahtlik.

(4)

Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teisele lõigule edastas komisjon 9. augusti 2018. aasta kirjaga Madalmaade taotluse teistele liikmesriikidele, välja arvatud Hispaania ja Küpros, kellele edastati taotlus 10. augusti 2018. aasta kirjaga. Komisjon teatas 13. augusti 2018. aasta kirjaga Madalmaadele, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Taotletud erand on kooskõlas poliitikaeesmärkidega, mis on püstitatud komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“.

(6)

Võttes arvesse Madalmaade eeldust, et piirmäära tõstmise tulemusena vähenevad väikeettevõtjate käibemaksukohustused ning seega ka nende halduskoormus ja nõuete täitmisega seotud kulud, tuleks Madalmaadel lubada meedet kohaldada piiratud ajavahemiku jooksul, kuni 31. detsembrini 2022. Kuna väikeettevõtjate suhtes kohaldatav erikord on vabatahtlik, peaks maksukohustuslastel olema endiselt võimalik valida tavapärane käibemaksukord.

(7)

Kuna praegu vaadatakse läbi direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 281–294 sätteid väikeettevõtjate suhtes kohaldatava erikorra kohta, on võimalik, et sellise direktiivi vastuvõtmisel, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ kõnealuseid artikleid, määratakse kindlaks kuupäev, millest alates liikmesriigid peavad kohaldama siseriiklikke sätteid enne erandi kehtivusaja lõppu 31. detsembril 2022. Sel juhul tuleks käesoleva otsuse kohaldamine lõpetada.

(8)

Madalmaade esitatud teabe kohaselt avaldab suurendatud piirmäära kehtestamine üksnes ebaolulist mõju Madalmaade lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummale.

(9)

Erandi kohaldamine ei mõjuta käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid, sest Madalmaad arvutavad välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (3) artikli 6 kohase hüvitise,

a)

31. detsember 2022;

b)

kuupäev, millest alates liikmesriigid peavad kohaldama kõiki siseriiklikke sätteid, mille nad on kohustatud vastu võtma juhul, kui võetakse vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ artikleid 281–294 väikeettevõtjate suhtes kohaldatava erikorra kohta.

(1)

Kavandatud kodanikualgatuse „Üle-euroopaline referendum küsimuses, kas Euroopa kodanikud soovivad Ühendkuningriigi jäämist või lahkumist!“ teema on järgmine: „Kõigil Euroopa kodanikel peaks olema võimalus avaldada oma poliitilist arvamust selle kohta, kas nad soovivad Ühendkuningriigi jäämist Euroopa Liitu.“

(2)

Kavandatud kodanikualgatuse põhieesmärgid on järgmised: „See referendum ei ole siduv rahvahääletus, vaid arvamusuuring. Euroopa Komisjon peaks toetama seda rahvaküsitlust, mis annab kõigile Euroopa kodanikele 28 liikmesriigis võimaluse väljendada oma arvamust selle kohta, kas Brexit peaks toimuma või mitte. Loodame, et saame arvestada Euroopa Komisjoni 100 %-lise toetusega, eeskätt sellepärast, et meie arvates on talumatu olukord, kus kõiki Euroopa kodanikke viidi rahvahääletusel eksiteele lubaduste ja väidetega, mis ei peegelda mingil määral reaalsust.“

(3)

Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping) on tugevdatud liidu kodanikuühiskonda ja tõhustatud liidu demokraatlikku toimimist, nähes selleks muu hulgas ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu.

(4)

Seepärast peaksid kodanikualgatuse kord ja tingimused olema selged, lihtsad ja kasutajasõbralikud ning vastama kodanikualgatuse olemusele, et julgustada kodanike osalust ja muuta liit ligipääsetavamaks.

(5)

Iga liikmesriigi õigus Euroopa Liidust välja astuda on sätestatud ELi lepingu artikli 50 lõikes 1, mille kohaselt võib iga liikmesriik kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada liidust välja astumise.

(6)

Kuigi Euroopa Komisjon peab Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust välja astuda kahetsusväärseks, nagu tõdes 24. juunil 2016 (2) ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker koos Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donaldi Tuski ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi peaministri Mark Ruttega, ei ole aluslepingutes sätestatud õiguslikku alust sellise õigusakti vastuvõtmiseks, mis käsitleks otsustusprotsessi liikmesriigis, kes on teatanud kavatsusest ELi lepingu artikli 50 alusel liidust välja astuda.

(7)

Seetõttu jääb kavandatav kodanikualgatus „Üle-euroopaline referendum küsimuses, kas Euroopa kodanikud soovivad Ühendkuningriigi jäämist või lahkumist!“ ilmselgelt väljapoole komisjoni volitusi esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks vastavalt määruse artikli 4 lõike 2 punktile b, tõlgendatuna koostoimes määruse artikli 2 punktiga 1,

(1)

Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 6 lõike 2 kohaselt peavad laevaomanikud tagama, et ringlussevõtmisele määratud laevad võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu, mis avaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16.

(2)

Euroopa loetelu on sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/2323, (2) mida on viimati muudetud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1478 (3).

(3)

Taani on komisjonile teatanud, et pädev asutus on andnud kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikliga 14 loa Taani territooriumil asuvale laevade ringlussevõtu kohale (4). Taani on esitanud komisjonile kogu asjakohase teabe kõnealuse koha lisamiseks Euroopa loetellu. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et lisada sellesse nimetatud koht.

(4)

Itaalia on komisjonile teatanud, et pädev asutus on andnud kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikliga 14 loa Itaalia territooriumil asuvale laevade ringlussevõtu kohale (5). Itaalia on esitanud komisjonile kogu asjakohase teabe kõnealuse koha lisamiseks Euroopa loetellu. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et lisada sellesse nimetatud koht.

(5)

Soome on komisjonile teatanud, et pädev asutus on andnud kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikliga 14 loa Soome territooriumil asuvale laevade ringlussevõtu kohale (6). Soome on esitanud komisjonile kogu asjakohase teabe kõnealuse koha lisamiseks Euroopa loetellu. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et lisada sellesse nimetatud koht.

(6)

Komisjon on saanud määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 15 lõike 1 kohased taotlused kahe Türgis asuva laevade ringlussevõtu koha (7) kandmiseks Euroopa loetellu. Olles hinnanud vastavalt määruse (EL) nr 1257/2013 artiklile 15 esitatud või kogutud teavet ja lisatõendeid, on komisjon seisukohal, et nimetatud kohad vastavad kõnealuse määruse artiklis 13 sätestatud nõuetele, mis on kehtestatud laevade ringlussevõtuks ja laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et lisada sellesse nimetatud kohad.

(7)

Komisjon on saanud määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 15 lõike 1 kohase taotluse Ameerika Ühendriikides asuva laevade ringlussevõtu koha (8) kandmiseks Euroopa loetellu. Olles hinnanud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 15 esitatud või kogutud teavet ja lisatõendeid, on komisjon seisukohal, et nimetatud koht vastab kõnealuse määruse artiklis 13 sätestatud nõuetele, mis on kehtestatud laevade ringlussevõtuks ja laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et lisada sellesse nimetatud koht.

(8)

Lisaks on vaja parandada mõned Euroopa loetelu kannetes avastatud andmevead ja vastuolud.

(9)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2016/2323 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikliga 25 loodud komitee arvamusega,