ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 301

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
27. november 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1832, 5. november 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) 2017/1151, et parandada kergsõidukite heitkoguste tüübikinnituskatseid ja -menetlusi, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite vastavuskatseid ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katseid, ning võtta kasutusele kütuse- ja elektrienergiakulu jälgimise seadmed ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

27.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 301/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1832,

5. november 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) 2017/1151, et parandada kergsõidukite heitkoguste tüübikinnituskatseid ja -menetlusi, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite vastavuskatseid ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katseid, ning võtta kasutusele kütuse- ja elektrienergiakulu jälgimise seadmed

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 715/2007 on eraldiseisev õigusakt direktiivis 2007/46/EÜ sätestatud tüübikinnitusmenetluse raamistikus. Selles nõutakse, et uued kergsõidukid vastaksid teatavatele heite piirnormidele, ning kehtestatakse lisanõuded sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusele. Tehnilised erisätted, mis on nimetatud määruse rakendamiseks vajalikud, sisalduvad komisjoni määruses (EL) 2017/1151, (3) millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008 (4).

(2)

Määruse (EÜ) nr 692/2008 teatav mõju jääb kehtima kuni selle kehtetuks tunnistamiseni 1. jaanuaril 2022. Siiski on vaja selgitada, et selliste mõjude hulka kuulub võimalus taotleda käesoleva määruse alusel antud olemasolevatele tüübikinnitustele laiendusi.

(3)

Määrusega (EL) 2017/1151 võeti kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse (Worldwide Harmonised Light Vehicles Test Procedure – WLTP) rakendamise näol liidu õiguses kasutusele uus normikohane katsemenetlus. WLTP sisaldab rangemaid ja üksikasjalikumaid tingimusi heitekatse tegemiseks tüübikinnituse käigus.

(4)

Lisaks kehtestati komisjoni määrustega (EL) 2016/427, (5) (EL) 2016/646 (6) ja (EL) 2017/1154 (7) uus metoodika tegelikus liikluses tekkivate sõiduki heitkoguste katsetamiseks ehk RDE-katsemenetlus.

(5)

Et WLTP katset oleks võimalik teha, on vaja teatavaid lubatud hälbeid. Siiski ei tohiks katsel lubatud hälbeid kasutada selleks, et saada tulemusi, mis erinevad kindlaksmääratud tingimustes tehtud katsel saadavatest tulemustest. Selleks et luua eri sõidukitootjate vahel võrdsed tingimused ja tagada, et mõõdetud CO2 ja kütusekulu väärtused vastaksid paremini tegelikele sõidutingimustele, tuleks seetõttu võtta kasutusele meetod, kuidas normaliseerida konkreetsete CO2 ja kütusekulu katsetulemuste lubatud hälvete mõju.

(6)

Kütuse- ja/või elektrienergiakulu väärtusi, mis tulenevad normikohastest laborikatsemenetlustest, tuleks täiendada teabega sõidukite tegeliku keskmise kütuse- ja/või elektrienergiakulu kohta tegelikes sõidutingimustes maanteedel kasutamise korral. Kui selline teave on anonümiseeritud, kogutud ja agregeeritud, on see hädavajalik, selleks, et hinnata, kas normikohased katsemenetlused kajastavad adekvaatselt tegelike sõidutingimuste CO2 heidet ja kütuse- ja/või elektrienergiakulu. Peale selle peaks kütuse hetkekulu teabe kättesaadavus sõidukis hõlbustama maanteekatsete tegemist.

(7)

Et tagada uute normikohaste katsemenetluste representatiivsuse õigeaegne hindamine, eelkõige suure turuosaga sõidukite puhul, peaks uute kütusekulu pardaseireseadmete nõuete kohaldamisala esialgu piirduma vedelkütusel töötavate tava- ja hübriidsõidukite ning pistikühendusega hübriid-elektrisõidukitega, sest praeguse seisuga on need ainsad jõuseadmed, mis on hõlmatud vastavate tehniliste standarditega.

(8)

Enamikul uutel sõidukitel juba määratakse kütuse- ja/või elektrienergiakulu ja see teave salvestatakse sõiduki pardal; ent selle teabe jälgimiseks kasutatavate seadmete suhtes ei ole kehtestatud standardnõudeid. Et nende seadmete esitatavad andmed oleksid kättesaadavad ja et neid võiks kasutada ühtlustatud alusena eri sõidukikategooriate ja tootjate võrdlemiseks, tuleks sätestada peamised nende seadmetega seotud tüübikinnitusnõuded.

(9)

Määrusega (EL) 2016/646 kehtestati nõue, et tootjad peavad deklareerima täiendavate heitekontrollistrateegiate kasutamise. Lisaks suurendati määrusega (EL) 2017/1154 heitekontrollistrateegiate järelevalvet tüübikinnitusasutuste poolt. Siiski on nende nõuete kohaldamine toonud ilmsiks vajaduse ühtlustada täiendavate heitekontrollistrateegiate eeskirjade kohaldamist eri tüübikinnitusasutustes. Seega on asjakohane kehtestada laiendatud dokumendipaketi jaoks ühine vorming ja ühine täiendavate heitekontrollistrateegiate hindamise metoodika.

(10)

Otsus võimaldada taotluse korral juurdepääsu tootja laiendatud dokumendipaketile tuleks jätta liikmesriikide ametiasutuste teha ja seega tuleks selle dokumendiga seotud konfidentsiaalsusklausel määrusest (EL) 2017/1151 välja jätta. See väljajätmine ei tohiks piirata õigusnormide ühetaolist kohaldamist kogu liidus ega kõikide asjaomaste osaliste võimalust pääseda kogu asjakohasele teabele ligi RDE katsete tegemiseks.

(11)

Pärast seda, kui tüübikinnituse etapis võeti kasutusele RDE katsed, on nüüd vaja ajakohastada kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, tagamaks, et tegelikes sõidutingimustes tekkivad heitkogused oleksid sõiduki kogu tavapärase kasutusaja jooksul tavapärastes kasutustingimustes tegelikult piiratud.

(12)

Uue RDE-katsemenetluse rakendamine kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli käigus nõuab aga rohkem ressursse kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete tegemiseks ja tulemuste hindamiseks. Et tasakaalustada vajadust viia kasutusel olevate sõidukite vastavuskatseid tulemuslikult läbi suurema katsetuskoormuse tingimustes, tuleks kohandada maksimaalset sõidukite arvu statistilises valimis ja kriteeriume, mille korral valim läbib katse või ei läbi seda.

(13)

Praegu hõlmab kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll üksnes 1. tüüpi katses mõõdetavaid saasteainete heitkoguseid. Selleks et määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuded oleksid täidetud, tuleks neid katseid siiski laiendada ka summutitoru heitgaasidele ja kütuseaurudele. Seepärast tuleks kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete otstarbel kehtestada 4. ja 6. tüüpi katsed. Kuna niisugused katsed on kulukad ja keerukad, peaksid nad jääma vabatahtlikuks.

(14)

Praeguste, tootjate poolt tehtavate kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete läbivaatamisel ilmnes, et tüübikinnitusasutustele teatati väga vähestest katse mitteläbimise juhtudest, ehkki tootjad viisid läbi tagasikutsumiskampaaniaid ja muid heitega seotud vabatahtlikke meetmeid. Seepärast on kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrollis vaja suurendada läbipaistvust ja kontrollimeetmeid.

(15)

Et kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli protsessi mõjusamalt kontrollida, peaks tüübikinnitusasutuste ülesanne olema katsetada ja kontrollida igal aastal teatavat protsenti tüübikinnituse saanud sõidukitüüpe.

(16)

Et hõlbustada kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete tulemusena tekkinud info liikumist ning abistada tüübikinnitusasutusi otsustusprotsessis, peaks komisjon töötama välja elektroonilise platvormi.

(17)

Selleks et parandada protsessi, mille alusel tüübikinnitusasutused valivad sõidukeid katsetamiseks, on vaja teavet, mis võib tuua esile võimalikke probleeme ja suurte heitkogustega sõidukitüüpe. Kaugseiret, lihtsustatud parda-heiteseiresüsteeme (SEMS) ja mobiilse heitemõõtmissüsteemiga (PEMS) katsetamist tuleks tunnustada sobivate vahenditena, mis annavad tüübikinnitusasutustele teavet, millest nad võivad katsetatavate sõidukite väljavalimisel juhinduda.

(18)

Oluline on tagada kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katsete kvaliteet. Seetõttu on vaja sätestada katselaborite akrediteerimise eeskirjad.

(19)

Et katseid oleks võimalik teha, peab kogu asjakohane teave olema avalikult kättesaadav. Lisaks peavad mõned kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli jaoks vajalikud andmed olema kergesti kättesaadavad ja seetõttu peaksid need olema märgitud vastavustunnistusele.

(20)

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli protsessi läbipaistvuse suurendamiseks peaksid tüübikinnitusasutused olema kohustatud avaldama igal aastal aruande oma kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli tulemuste kohta.

(21)

Metoodika, mis oli ette nähtud selle tagamiseks, et RDE katsetes võetakse arvesse üksnes tavapärastes tingimustes läbitud teekondi, andis tulemuseks liiga palju kehtetuid katseid ja tuleks seetõttu üle vaadata ning seda tuleks lihtsustada.

(22)

Kehtiva teekonna ajal tekkivate saasteainete heitkoguste hindamise metoodika ülevaatamisel ilmnes, et praegu lubatud kahe meetodi tulemused ei lange kokku. Seepärast tuleks sätestada uus, lihtne ja läbipaistev metoodika. Uues metoodikas kasutatud hindamistegureid peaks komisjon pidevalt kontrollima, et need vastaksid tegelikule tehnika tasemele.

(23)

Pistikühendusega hübriidsõidukeid, mida kasutatakse osalt elektrirežiimis ja osalt sisepõlemismootoriga, tuleks RDE katsetes nõuetekohaselt arvesse võtta ning seepärast peaks arvutatud RDE-heide seda eelist ka kajastama.

(24)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tasandil on välja töötatud uus kütuseaurude katsemenetlus, milles võetakse arvesse tehnoloogilisi edusamme bensiinimootoriga sõidukite kütuseaurude kontrolli alal, kohandatakse seda menetlust WLTP katsemenetlusele ja kehtestatakse uued sätted tihendatud paakide jaoks. Seega on asjakohane praegu kehtivaid liidu kütuseaurude katsete eeskirju ajakohastada, et kajastada UNECE tasandil tehtud muudatusi.

(25)

Samuti on UNECE egiidi all täiustatud WLTP-katsemenetlust ja seda on täiendatud rea uute elementidega, sealhulgas alternatiivsete viisidega sõiduki sõidutakistuse parameetrite mõõtmiseks, selgemate sätetega kahekütuseliste sõidukite jaoks, samuti on täiustatud CO2 interpolatsiooni meetodit, ajakohastatud kaheteljelise veojõustendi suhtes kehtivaid nõudeid ja rehvide veeretakistust. Need uued elemendid tuleks nüüd inkorporeerida liidu õigusaktidesse.

(26)

Praktilised kogemused, mis on saadud WLTP rakendamisel alates 1. septembrist 2017, mil see liidus kohustuslikus korras uute sõidukitüüpide puhul kasutusele võeti, on näidanud, et seda menetlust tuleks paremini kohandada liidu tüübikinnitussüsteemile, eriti teabe osas, mis tuleb kanda asjakohastesse dokumentidesse.

(27)

Tüübikinnitusdokumentides tehtavad muudatused, mis tulenevad käesoleva määruse muudatustest, peavad kajastuma ka vastavustunnistusel ja kõigis direktiivi 2007/46/EÜ kohastes sõiduki tüübikinnitusdokumentides.

(28)

Seetõttu on asjakohane määrust (EL) 2017/1151, määrust (EÜ) nr 692/2008 ja direktiivi 2007/46/EÜ vastavalt muuta.

(29)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1151 muutmine

Määrust (EL) 2017/1151 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kuuluvad ühte ja samasse „CO2 interpolatsioonivahemikku“ XXI lisa 6. all-lisa punktis 2.3.2 määratletud tähenduses;“;

b)

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)   „perioodiliselt regenereeruv süsteem“– heitekontrolliseade (nt katalüüsmuundur, kübemefilter), mis peab perioodiliselt regenereeruma;“;

c)

punktid 11 ja 12 asendatakse järgmistega:

„11)   „kahekütuseline sõiduk“– kahe eraldi kütusemahutiga sõiduk, mis on ette nähtud töötama korraga ühel kütusel;

12)   „kahekütuseline gaasisõiduk“– kahekütuseline sõiduk, mille kaks kütuseliiki on bensiin (bensiinirežiim) ja kas vedelgaas, maagaas/biometaan või vesinikkütus;“;

d)

lisatakse punkt 33 järgmises sõnastuses:

„33)   „ainult sisepõlemismootoriga sõiduk“– sõiduk, mille kõik veojõuallikad on sisepõlemismootorid;“;

e)

punkt 38 asendatakse järgmisega:

„38)   „mootori nimivõimsus“ (Prated)– mootori maksimaalne väljundvõimsus (kW) mõõdetuna XX lisa nõuete kohaselt;“;

f)

punktid 45–48 asendatakse järgmistega:

„45)   „kütusemahuti“– kütust mahutavad seadmed, mis koosnevad kütusepaagist, kütuse täiteavast, kütuse täiteava korgist ja kütusepumbast, kui see on kütusepaagile paigaldatud;

46)   „läbilaskvustegur (PF)“– tegur, mis määratakse süsivesinike kao järgi teatava aja jooksul ja mida kasutatakse lõplike kütuseaurude määramiseks;

47)   „ühekihiline mittemetallpaak“– kütusepaak, mis on valmistatud ühest materjalikihist, välja arvatud metallid, kuid kaasa arvatud fluoritud/sulfoonitud materjalid;

48)   „mitmekihiline paak“– kütusepaak, mis on valmistatud vähemalt kahest eri materjalikihist, millest üks on süsivesinikke mitteläbilaskev materjal;“.

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

1)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heite ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega peab tootja tõendama, et sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele, kui neid IIIA–VIII, XI, XIV, XVI, XX, XXI ja XXII lisas sätestatud katsemenetluste kohaselt katsetada. Tootja peab tagama ka etalonkütuste vastavuse IX lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.“;

2)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   XXI lisas sätestatud 1. tüüpi katsetes katsetatakse kütusena vedelgaasi või maagaasi/biometaani tarvitavaid sõidukeid erinevate vedelgaasi või maagaasi/biometaani koostiste suhtes, nagu on sätestatud UNECE eeskirja nr 83 12. lisas saasteainete heite suhtes, kusjuures väljundvõimsuse mõõtmisel kasutatav kütus peab vastama käesoleva määruse XX lisale.

Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedelgaas või maagaas/biometaan, katsetatakse mõlema kütusega, kusjuures vedelgaasi või maagaasi/biometaaniga tehakse katsed ka vedelgaasi või maagaasi/biometaani koostise variatsioonide suhtes, nagu on sätestatud UNECE eeskirja nr 83 12. lisas; väljundvõimsuse mõõtmisel kasutatav kütus peab vastama käesoleva määruse XX lisale.“

3)

Lisatakse artikkel 4a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 4a

Kütuse- ja/või elektrienergiakulu jälgimise seadmete tüübikinnituse nõuded

Tootja tagab, et järgmised M1- ja N1-kategooria sõidukid on varustatud seadmega, mis määrab sõiduki tööks kasutatud kütuse- ja/või elektrienergiakoguse, säilitab neid andmeid ja teeb need kättesaadavaks:

1)

ainult sisepõlemismootoriga sõidukid ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC-HEV), mis töötavad üksnes mineraal- või biodiislikütusel, bensiinil, etanoolil või nende mis tahes kombinatsioonil;

2)

välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV), mis töötavad elektril ja ükskõik millisel punktis 1 nimetatud kütusel.

Kütuse- ja/või elektrienergiakulu jälgimise seade peab vastama XXII lisas sätestatud nõuetele.“

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tüübikinnitusasutus identifitseerib ja dateerib dokumentatsiooni ning säilitab seda vähemalt kümme aastat pärast tüübikinnituse andmist.“;

b)

lisatakse kolmas kuni kuues lõik järgmises sõnastuses:

„Tootja taotluse korral annab tüübikinnitusasutus uute sõidukitüüpide täiendavale heitekontrollistrateegiale esialgse hinnangu. Sellisel juhul esitatakse asjaomased dokumendid tüübikinnitusasutusele 2–12 kuud enne tüübikinnitusmenetluse alustamist.

Tüübikinnitusasutus annab esialgse hinnangu I lisa 3a liite punktis b kirjeldatud laiendatud dokumendipaketi põhjal, mille esitab tootja. Tüübikinnitusasutus annab hinnangu I lisa 3b liites kirjeldatud metoodika kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib tüübikinnitusasutus sellest metoodikast kõrvale kalduda.

Uute sõidukitüüpide täiendavale heitekontrollistrateegiale antud esialgne hinnang kehtib tüübikinnituse otstarbel 18 kuud. Seda tähtaega võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui tootja esitab tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, et turul ei ole kättesaadavaks saanud ühtki uut tehnoloogiat, mis täiendavale heitekontrollistrateegiale antud esialgset hinnangut muudaks.

Igal aastal koostab tüübikinnitusasutuste eksperdirühm (TAAEG) loetelu täiendavatest heitekontrollistrateegiatest, mida tüübikinnitusasutused on pidanud vastuvõetamatuks, ja komisjon teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks.“;

b)

lisatakse lõige 12 järgmises sõnastuses:

„12.   Lisaks annab tootja tüübikinnitusasutusele, kes on andnud käesoleva määruse kohase tüübikinnituse seoses heitega (edaspidi „tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus“), katsete läbipaistvuse paketi, mis sisaldab vajalikku teavet, et võimaldada katsete tegemist vastavalt II lisa B osa punktile 5.9.“

5)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2–6 asendatakse järgmisega:

„2.   Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrollid peavad sobima selle kinnitamiseks, et summutitoru heitgaasid ja kütuseaurude heide on sõidukite tavapärase kasutusaja jooksul tavapärastes kasutustingimustes piiratud.

3.   Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust kontrollitakse nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud sõidukitel kooskõlas II lisa 1. liitega vahemikus 15 000 km või 6 kuud (olenevalt sellest, kumb saabub hiljem) ja 100 000 km või 5 aastat (olenevalt sellest, kumb täitub esimesena). Kasutusel olevate sõidukite kütuseaurude nõuetele vastavust kontrollitakse nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud sõidukitel kooskõlas II lisa 1. liitega vahemikus 30 000 km või 12 kuud (olenevalt sellest, kumb saabub hiljem) ja 100 000 km või 5 aastat (olenevalt sellest, kumb täitub esimesena).

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli nõuded kehtivad kuni 5 aastat pärast viimase vastavustunnistuse või üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse väljaandmist sellesse kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkonda kuuluvatele sõidukitele.

4.   Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll ei ole kohustuslik, kui sellesse kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkonda kuuluvate sõidukite aastane läbimüük liidus oli eelmisel aastal alla 5 000. Selliste tüüpkondade puhul peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele aruande kõikide heitega seotud garantii- ja remondinõuete ning OBD-seadmete rikete kohta, nagu on sätestatud II lisa punktis 4.1. Selliseid kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkondi võib endiselt valida II lisa kohaselt katsetamiseks.

5.   Tootja ja tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus teostavad kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli II lisa kohaselt.

6.   Vastavuse hindamise järel teeb tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus otsuse selle kohta, kas tüüpkond ei täida kasutusel olevate sõidukite vastavuse nõudeid, ning kiidab heaks tootja poolt II lisa kohaselt esitatud parandusmeetmete kava.“;

b)

lisatakse lõiked 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7.   Kui tüübikinnitusasutus on kindlaks teinud, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli ei läbi, teatab ta sellest direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 3 kohaselt viivitamata tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele.

Pärast niisugust teatamist, ning kui direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõikest 6 ei tulene teisiti, teatab tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus tootjale, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbi kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli ja et järgitakse II lisa punktides 6 ja 7 kirjeldatud menetlusi.

Kui tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus teeb kindlaks, et selle tüübikinnitusasutusega, kes leidis, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbi kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, algatatakse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 6 kohane menetlus.

8.   Lisaks lõigetele 1–7 kohaldatakse II lisa B osa kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite suhtes järgmist:

a)

sõidukeid, mis on esitatud mitmeastmeliseks tüübikinnituseks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 7 tähenduses, kontrollitakse kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse suhtes käesoleva määruse II lisa B osa punktis 5.10.6 sätestatud mitmeastmelise tüübikinnituse eeskirjade kohaselt;

b)

direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktides 5.2 ja 5.5 määratletud soomussõidukite, matuseautode ja ratastooliga juurdepääsetavate sõidukite suhtes käesoleva artikli sätteid ei kohaldata. Kõikide muude direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 5 määratletud eriotstarbeliste sõidukite kasutusaegset nõuetele vastavust kontrollitakse käesoleva määruse II lisa B osas sätestatud mitmeastmelise tüübikinnituse eeskirjade kohaselt.“

6)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Alates 1. septembrist 2019 keelduvad riiklikud ametiasutused heite või kütusekuluga seotud põhjustel andmast EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta VI lisa nõuetele. Tootja taotlusel võib käesoleva määruse alusel tüübikinnituse andmiseks kuni 31. augustini 2019 siiski kasutada UNECE eeskirja nr 83 7. lisas sätestatud kütuseaurude katse menetlust või määruse (EÜ) nr 692/2008 VI lisas sätestatud kütuseaurude katse menetlust.“;

b)

lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Välja arvatud sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse seoses kütuseaurudega määruse (EÜ) nr 692/2008 VI lisas sätestatud menetluse kohaselt, keelavad riiklikud ametiasutused alates 1. septembrist 2019 käesoleva määruse VI lisale mittevastavate uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtu.“;

c)

lõikest 4 jäetakse välja punktid d ja e;

d)

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

WLTP interpolatsioonitüüpkonna sõidukite puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 3.1.4 sätestatud laiendamiseeskirjadele, aktsepteerib tüübikinnitusasutus määruse (EÜ) nr 692/2008 III lisa punkti 3.13 kohaselt tehtud menetlusi käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa 1. liite nõuete täitmise otstarbel kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud kuupäevi.“;

ii)

punkti c lisatakse järgmine tekst:

„Käesoleva punkti kohaldamisel kehtib võimalus kasutada määruse (EÜ) nr 692/2008 kohaselt korraldatud ja läbi viidud menetluste kohaselt saadud katsetulemusi ainult selliste sõidukite suhtes, mis kuuluvad WLTP interpolatsioonitüüpkonda, mis vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 3.3.1 sätestatud laiendamiseeskirjadele.“;

e)

lisatakse lõiked 8–11 järgmises sõnastuses:

„8.   II lisa B osa kohaldatakse M1- ja M2-kategooria ning N1-kategooria I klassi sõidukite suhtes, mis põhinevad alates 1. jaanuarist 2019 tüübikinnituse saanud tüüpidel, ja N1-kategooria II ja III klassi ning N2-kategooria sõidukite suhtes, mis põhinevad alates 1. septembrist 2019 tüübikinnituse saanud tüüpidel. Samuti kohaldatakse seda kõikide alates 1. septembrist 2019 registreeritud M1- ja M2-kategooria ning N1-kategooria I klassi sõidukite suhtes ja kõikide alates 1. septembrist 2020 registreeritud N1-kategooria II ja III klassi ning N2-kategooria sõidukite suhtes. Kõigil muudel juhtudel kohaldatakse II lisa A osa.

9.   Artiklis 4a osutatud M1-kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul alates 1. jaanuarist 2020 ning artiklis 4a osutatud N1-kategooria II ja III klassi sõidukite puhul alates 1. jaanuarist 2021 keelduvad riikide ametiasutused heite või kütusekuluga seotud põhjustel andmast EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta artikli 4a nõuetele.

Artiklis 4a osutatud M1-kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul alates 1. jaanuarist 2021 ning artiklis 4a osutatud N1-kategooria II ja III klassi sõidukite puhul alates 1. jaanuarist 2022 keelavad riiklikud ametiasutused nimetatud artiklile mittevastavate uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtu.

10.   Alates 1. septembrist 2019 keelavad riiklikud ametiasutused selliste uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, mis ei vasta direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas sätestatud nõuetele, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2018/1832 (*1).

Kõikide sõidukite puhul, mis on registreeritakse ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2019 uute tüübikinnituste alusel, mis on antud samal ajavahemikul, ja millel ei ole veel vastavustunnistusele kantud teavet, mis on nimetatud direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas, mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1832, peab tootja tegema selle teabe II lisa kohaste katsete tegemise otstarbel tasuta kättesaadavaks viie tööpäeva jooksul alates akrediteeritud labori või tehnilise teenistuse taotlusest.

11.   Artikli 4a nõudeid ei kohaldata tüübikinnituste suhtes, mis on antud väiketootjatele.

7)

Artikkel 18bis jäetakse välja.

8)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

9)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

10)

IIIA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

11)

V lisa punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3.

Sõidutakistustegurina kasutatakse madalaima näitajaga sõiduki VL sõidutakistustegurit. Kui VL puudub, kasutatakse VH sõidutakistust. VL ja VH on määratletud XXI lisa 4. all-lisa punktis 4.2.1.1.2. Alternatiivina võib tootja kasutada sõidutakistust, mis on määratud UNECE eeskirja nr 83 4.a lisa 7. liite kohaselt samasse interpolatsioonitüüpkonda kuuluva sõiduki puhul.“

12)

VI lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisa tekstiga.

13)

VII lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punktis 2.2 oleva tabeli tähiste selgituses asendatakse halvendusteguri tähis „P“ tähisega „PN“;

2)

punkt 3.10 asendatakse järgmisega:

„3.10.

Sõidutakistustegurina kasutatakse madalaima näitajaga sõiduki VL sõidutakistustegurit. Kui VL puudub või kui sõiduki (VH) kogutakistus kiirusel 80 km/h on suurem kui VL kogutakistus kiirusel 80 km/h + 5 %, kasutatakse VH sõidutakistust. VL ja VH on määratletud XXI lisa 4. all-lisa punktis 4.2.1.1.2.“

14)

VIII lisa punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.

Sõidutakistustegurina kasutatakse madalaima näitajaga sõiduki VL sõidutakistustegurit. Kui VL puudub, kasutatakse VH sõidutakistust. VL ja VH on määratletud XXI lisa 4. all-lisa punktis 4.2.1.1.2. Alternatiivina võib tootja kasutada sõidutakistust, mis on määratud UNECE eeskirja nr 83 4.a lisa 7. liite kohaselt samasse interpolatsioonitüüpkonda kuuluva sõiduki puhul. Mõlemal puhul reguleeritakse veojõustend nii, et see simuleeriks maanteel oleva sõiduki tööd temperatuuril – 7 °C. Selline reguleerimine võib põhineda sõidutakistuse profiili määramisel temperatuuril – 7 °C. Alternatiivina võib määratud sõidutakistust reguleerida nii, et vabakäiguaeg väheneb 10 % võrra. Tehniline teenistus võib kiita heaks muude sõidutakistuse määramise meetodite kasutamise.“

15)

IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

16)

XI lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisa tekstiga.

17)

XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

18)

XIV lisa 1. liites asendatakse sõnad „määruse (EL) 2017/1151 I lisa punktid 2.3.1 ja 2.3.5“ sõnadega „määruse (EL) 2017/1151 I lisa punktid 2.3.1 ja 2.3.4“.

19)

XVI lisa asendatakse käesoleva määruse VIII lisa tekstiga.

20)

XXI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IX lisale.

21)

Lisatakse XXII lisa, mis on esitatud käesoleva määruse X lisas.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 692/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt.

1)

Määruse (EÜ) nr 692/2008 artikli 16a esimesele lõigule lisatakse punkt d järgmises sõnastuses:

„d)

käesoleva määruse alusel antud tüübikinnituste laiendused, kuni uute sõidukite suhtes muutuvad kohaldatavaks uued nõuded.“

2)

1. lisa 3. liitesse lisatakse punkt 3.2.12.2.5.7 järgmises sõnastuses:

„3.2.12.2.5.7.

Läbilaskvustegur (1): …“

3)

XII lisa punkt 4.4 jäetakse välja.

Artikkel 3

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ I, III, VIII, IX ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisale.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. november 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(4)  Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(5)  Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/427, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitmetega (ELT L 82, 31.3.2016, lk 1).

(6)  Komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 109, 26.4.2016, lk 1).

(7)  Komisjoni 7. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1154, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) tegelikus liikluses tekkiva heite osas (ELT L 175, 7.7.2017, lk 708).

(*1)  Komisjoni 5. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1832, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) 2017/1151, et parandada kergsõidukite heitkoguste tüübikinnituskatseid ja -menetlusi, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite vastavuskatseid ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katseid, ning võtta kasutusele kütuse- ja elektrienergiakulu jälgimise seadmed (ELT L 301, 27.11.2018, lk 1).“


I LISA

Määruse (EL) 2017/1151 I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

lisatakse punkt 1.1.3:

„1.1.3.

Veeldatud naftagaasi või maagaasi osas tuleb katses kasutada seda kütust, mille tootja on valinud kasuliku võimsuse mõõtmiseks käesoleva määruse XX lisa kohaselt. Valitud kütus tuleb märkida käesoleva määruse I lisa 3. liites esitatud teatisesse.“;

2)

punktid 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3 asendatakse järgmistega:

2.3.1.   Igal heitekontrolliarvutiga sõidukil peab saama vältida andmete muutmist, välja arvatud tootja lubatud juhul. Tootja annab andmete muutmise loa juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, hoolduseks, kontrollimiseks, moderniseerimiseks või parandamiseks. Kõik ümberprogrammeeritavad rakendused ja tööparameetrid peavad olema võltsimiskindlad ning pakkuma vähemalt standardile ISO 15031-7:2013 vastavat kaitset. Kõik eemaldatavad kalibreerimismälu kiibid peavad olema kapseldatud, kaetud ümbrisega ja pitseeritud või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad ilma erivahendeid või -menetlusi kasutamata. Sel viisil kaitstud võivad olla üksnes need osad, mis on otseselt seotud heite kalibreerimise ja sõiduki vargusevastase kaitsega.

2.3.2.   Arvuti kaudu sisestatavad mootori tööparameetrid ei tohi olla ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata muudetavad (näiteks joodetud või kapseldatud arvutiosad või pitseeritud (või joodetud) arvutikestad).

2.3.3.   Tootja taotlusel võib tüübikinnitusasutus teha erandeid punktide 2.3.1 ja 2.3.2 nõuetest nende sõidukite suhtes, mis tõenäoliselt ei vaja kaitset. Kriteeriumid, mida tüübikinnitusasutus erandi tegemise kaalumisel arvesse võtab, võivad hõlmata järgmist: töökiipide kättesaadavus, sõiduki tehnilised näitajad ja sõiduki kavandatud müügimaht.“;

3)

lisatakse punktid 2.3.4, 2.3.5 ja 2.3.6:

2.3.4.   Tootjad, kes kasutavad programmeeritavaid arvutiprotsessoreid, peavad võtma vajalikud meetmed loata ümberprogrammeerimise tõkestamiseks. Selliste meetmete seas peavad olema tugevdatud võltsimisvastase kaitse strateegiad ja salvestamiskaitsefunktsioonid, mis nõuavad elektroonilist juurdepääsu tootja käsutuses olevale arvutile, millele peab olema juurdepääs ka sõltumatutel ettevõtjatel, kes kasutavad XIV lisa punktidega 2.3.1 ja 2.2 ette nähtud kaitset. Võltsimiskaitse meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud.

2.3.5.   Diiselmootoritesse paigaldatud mehaaniliste sissepritsepumpade puhul peavad tootjad võtma piisavaid meetmeid kaitsmaks kütuse maksimaalse etteande seadet omavolilise muutmise eest sõiduki kasutuseloleku ajal.

2.3.6.   Tootjad peavad tulemuslikult ära hoidma läbisõidumõõdikute näitude ümberprogrammeerimise sõiduki sisevõrgus, jõuseadme juhtplokis ning vajadusel ka distantsilt toimuva teabevahetuse teadet edastavas üksuses. Tootjad peavad süstemaatiliselt kasutama omavolilise muutmise vastaseid strateegiaid ning salvestuskaitsefunktsioone läbisõidumõõdiku näidu õigsuse kaitsmiseks. Võltsimiskaitse meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud.“;

4)

punkt 2.4.1 asendatakse järgmisega:

„2.4.1.

Joonisel I.2.4 on esitatud sõidukitüübi kinnitamiseks vajalikud katsed. Konkreetseid katsemenetlusi kirjeldatakse II, IIIA, IV, V, VI, VII, VIII, XI, XVI, XX, XXI ja XXII lisas.

Joonis I.2.4

Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

Sõidukikategooria

Ottomootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid (1)  (2)

Diiselmootoriga sõidukid sealhulgas hübriidsõidukid

Täiselektrisõidukid

Vesinikkütuseelemendiga sõidukid

 

Ühekütuselised

Kahekütuselised (3)

Segakütuselised (3)

 

 

 

Etalonkütus

Bensiin

(E10)

LPG

Maagaas/biometaan

Vesinik (sisepõlemismootor)

Bensiin (E10)

Bensiin (E10)

Bensiin (E10)

Bensiin (E10)

Diislikütus

(B7)

Vesinikkütuseelement

LPG

Maagaas/biometaan

Vesinik (sisepõlemismootor) (4)

Etanool

(E85)

Gaasilised saasteained

(1. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

PM

(1. tüüpi katse)

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

PN

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Gaasilised saasteained, tegelikus liikluses tekkivad heited (RDE) (1.A tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah (4)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah

Tahkete osakeste arv, RDE (1.A tüüpi katse) (5)

Jah

Jah (ainult bensiin)

Jah (ainult bensiin)

Jah (ainult bensiin)

Jah (mõlemad kütused)

Jah

ATCT (14 °C katse)

Jah

Jah

Jah

Jah (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Heide tühikäigul

(2. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Karteri heide

(3. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Kütuseaurud

(4. tüüpi katse)

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Töökindlus

(5. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

Heide madalal temperatuuril

(6. tüüpi katse)

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(nagu tüübikinnitusel)

Jah

(nagu tüübikinnitusel)

Jah

(nagu tüübikinnitusel)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Pardadiagnostikaseade

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

CO2-heide, kütusekulu, elektrienergiakulu ja elektriline sõiduulatus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

Jah

Suitsususe tase

Jah

Mootori võimsus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

5)

punkt 3.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.1.

Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, kui need vastavad artikli 2 lõike 1 kriteeriumidele või kui need vastavad artikli 2 lõike 1 alapunktidele a ja c ja kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)

katsesõiduki CO2-heide, mis saadakse XXI lisa 7. all-lisa tabeli A7/1 punktist 9, peab olema võrdne CO2-heitega, mis saadakse katsesõiduki tsükli energianõudlusele vastavalt interpolatsioonijoonelt, või sellest väiksem;

b)

uus interpolatsioonivahemik ei tohi ületada XXI lisa 6. all-lisa punktis 2.3.2.2 sätestatud maksimaalset vahemikku;

c)

Saasteainete heide vastab määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud piirnormidele.“;

6)

lisatakse punkt 3.1.1.1:

„3.1.1.1.

Tüübikinnitust ei laiendata interpolatsioonitüüpkonna loomiseks, kui see on antud üksnes suurima näitajaga sõidukile (sõiduk H).“;

7)

punkti 3.1.2 esimene lõik pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Vastavalt XXI lisa (WLTP) 6. all-lisa 1. liitele tehtavate Ki-katsete puhul laiendatakse tüübikinnitust sõidukitele, kui nad vastavad XXI lisa punkti 5.9 kriteeriumidele.“;

8)

punkt 3.2 ja kõik selle alapunktid asendatakse järgmisega:

„3.2.   Laiendus seoses kütuseaurudega (4. tüüpi katse)

3.2.1.   Katsete puhul, mis on tehtud vastavalt UNECE eeskirja nr 83 6. lisale [1-päevane NEDC] või määruse (EÜ) 2017/1221 lisale [2-päevane NEDC], laiendatakse tüübikinnitust kütuseaurude kontrollisüsteemiga varustatud sõidukitele, mis vastavad järgmistele tingimustele:

3.2.1.1.

kütuse/õhu mõõtmise põhisüsteem (nt ühepunktipritse) on sama;

3.2.1.2.

kütusepaagi kuju on identne ning kütusepaagi materjal ja vedelkütuse voolikud on tehniliselt samaväärsed;

3.2.1.3.

katsetatakse sõidukit, mis esindab vooliku ristlõikepindala ja ligikaudse pikkuse osas halvimat juhtu. Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus otsustab, kas mitteidentsed auru/vedeliku eraldajad on vastuvõetavad;

3.2.1.4.

kütusepaagi mahu erinevus on ± 10 % piires;

3.2.1.5.

paagi rõhualandusventiili seaded on identsed;

3.2.1.6.

kütuseaurude kogumise meetod on identne, st püüduri vorm ja maht, kogumiskeskkond, õhupuhasti (kui seda kasutatakse kütuseaurude reguleerimiseks) jms;

3.2.1.7.

kogutud auru eemaldamise meetod on identne (st õhuvool, alguspunkt või eemaldamise maht ettevalmistustsükli jooksul);

3.2.1.8.

kütuse mõõtmise süsteemi tihendamis- ja õhutussüsteemid on identsed.

3.2.2.   Katsete puhul, mis on tehtud vastavalt VI lisale [2-päevane WLTP], laiendatakse tüübikinnitust kütuseaurude kontrollisüsteemiga varustatud sõidukitele, mis vastavad VI lisa punkti 5.5.1 nõuetele.

3.2.3.   Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, millel on:

3.2.3.1.

erinevate mahtudega mootorid;

3.2.3.2.

erinevad mootorivõimsused;

3.2.3.3.

automaat- ja käsikäigukastid;

3.2.3.4.

kahe ja nelja ratta jõuülekanne;

3.2.3.5.

erinevad keretüübid ja

3.2.3.6.

erinevad ratta ja rehvi suurused.“;

9)

punkt 4.1.2 asendatakse järgmisega:

„4.1.2.

Tootja kontrollib tootmise nõuetele vastavust saasteainete heite katse (esitatud määruse (EÜ) 715/2007 I lisa tabelis 2), CO2-heite katse (koos elektrienergiakulu mõõtmisega ning, kui see on asjakohane, energiakulumõõdiku täpsuse jälgimisega), karterigaaside katse, kütuseaurude katse ja pardadiagnostikaseadme katsetamise abil vastavalt V, VI, XI, XXI ja XXII lisas kirjeldatud katsemenetlustele. Kontrollimine hõlmab seega 1., 3. ja 4. tüüpi katseid ning punktis 2.4 kirjeldatud pardadiagnostikaseadmete katsetamist.

Tüübikinnitusasutus säilitab vähemalt 5 aasta vältel kõiki dokumente, mis on seotud tootmise nõuetele vastavuse katsetulemustega, ja teeb need taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

Tootmise nõuetele vastavuse hindamise konkreetne kord on sätestatud punktides 4.2–4.7 ning 1. ja 2. liites.“;

10)

punkt 4.1.3 asendatakse järgmisega:

„4.1.3.

Tootjapoolsel tootmise nõuetele vastavuse kontrollimisel tähendab mõiste „tüüpkond“ 1. tüüpi katsete, kaasa arvatud energiakulumõõdiku täpsuse seire, ja 3. tüüpi katsete puhul tootmise nõuetele vastavuse (COP) tüüpkonda, ning hõlmab 4. tüüpi katse puhul punktis 3.2 kirjeldatud laiendusi ja pardadiagnostikatüüpkonda koos punktis 3.4 kirjeldatud laiendustega pardadiagnostikaseadmete katsetamise jaoks.“;

11)

lisatakse punktid 4.1.3.1, 4.1.3.1.1 ja 4.1.3.1.2:

„4.1.3.1.   Tootmise vastavuse (COP) tüüpkonna kriteeriumid

4.1.3.1.1.   M-kategooria sõidukite ning N1-kategooria I ja II klassi sõidukite puhul peab tootmise nõuetele vastavuse tüüpkond olema identne interpolatsioonitüüpkonnaga, nagu on kirjeldatud XXI lisa punktis 5.6.

4.1.3.1.2.   N1-kategooria III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul võivad samasse COP tüüpkonda kuuluda üksnes sõidukid, mis on järgmiste sõiduki/jõuseadme/käigukasti omaduste poolest identsed:

a)

sisepõlemismootori liik: kütuse liik (või liigid segakütuseliste või kahekütuseliste sõidukite korral), põlemisprotsessi liik, mootori töömaht, näitajad täiskoormusel, mootoritehnoloogia ja laadimissüsteem ning ka muud mootori alamsüsteemid või iseloomustavad näitajad, millel on märkimisväärne mõju CO2-heite massile WLTP tingimustes;

b)

kõikide CO2-heite massi mõjutavate jõuseadmesiseste osade kasutusstrateegia;

c)

käigukasti liik (nt käsi-, automaat-, variaatorkäigukast) ja käigukasti mudel (nt pöördemoment, käikude arv, sidurite arv jne);

d)

veotelgede arv.“;

12)

punkt 4.1.4 asendatakse järgmisega:

„4.1.4.

Tootjapoolse toote nõuetele vastavuse kontrollimise sagedus peab põhinema rahvusvahelise standardiga ISO 31000:2018 – „Riskijuhtimine – Põhimõtted ja juhised“ vastavuses oleval riskihindamise metoodikal ja vähemalt COP tüüpkonna 1. tüübi puhul vähemalt üks kontroll iga 5 000 toodetud sõiduki kohta või kord aastas, vastavalt sellele, mis saabub enne.“;

13)

punkti 4.1.5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui tüübikinnitusasutus ei ole tootja kontrollimenetlustega rahul, tehakse tootmises olevate sõidukitega füüsiline katse, nagu on kirjeldatud punktides 4.2–4.7.“;

14)

punkti 4.1.6 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Tüübikinnitusasutus teeb tootmises olevatel sõidukitel punktides 4.2–4.7. kirjeldatud katsed heitkoguste ja pardadiagnostikaseadme kontrollimiseks.“;

15)

punktid 4.2.1 ja 4.2.2 asendatakse järgmistega:

4.2.1.   tüüpi katse tehakse asjakohase tootmises oleva COP tüüpkonda kuuluva sõidukiga, nagu kirjeldatud punktis 4.1.3.1. Katse tulemusteks on pärast kõiki käesoleva määruse kohaselt tehtud parandusi saadud näitajad. Piirnormid, mille abil kontrollida nõuetele vastavust saasteainete osas, on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2. CO2-heite piirnormiks võetakse valitud sõiduki tootja poolt XXI lisa 7. all-lisas sätestatud interpolatsioonimetoodika kohaselt määratud väärtus. Tüübikinnitusasutus peab interpolatsiooniarvutuse kinnitama.

4.2.2.   COP tüüpkonnast valitakse kolmest sõidukist koosnev juhuslik valim. Kui tüübikinnitusasutus on oma valiku teinud, et tohi tootja teha valitud sõidukitele ühtegi kohandust.“;

16)

punkt 4.2.2.1 jäetakse välja;

17)

punkti 4.2.3 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega:

„4.2.3.

Katsekriteeriumide arvutamise statistilist meetodit on kirjeldatud 1. liites.

COP tüüpkonna tootmine loetakse nõuetele mittevastavaks juhul, kui ühe või mitme saasteaine ja CO2 näitajate osas tehakse negatiivne otsus vastavalt 1. liites sätestatud kriteeriumidele.

COP tüüpkonna tootmine loetakse nõuetele vastavaks juhul, kui kõigi saasteainete ja CO2 näitajate osas tehakse positiivne otsus vastavalt liites 1 sätestatud kriteeriumidele.“;

18)

punkt 4.2.4 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.

Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võib katsed teha COP tüüpkonda kuuluva sõidukiga, mille läbisõit on kuni 15 000 km, et määrata kindlaks saasteainete/CO2 mõõdetud muutumistegurid iga COP tüüpkonna puhul. Sõiduki sõidab sisse tootja, kes ei tohi kõnealuseid sõidukeid ühelgi viisil kohandada.“;

19)

punkti 4.2.4.1 c) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„c)

teisi COP tüüpkonna sõidukeid sisse ei sõideta, kuid nende heitkogus/elektrikulu/CO2 0 km juures korrutatakse esimese sissesõidetud sõiduki muutumisteguriga. Sel juhul võetakse 1. liite kohase katsetamise aluseks järgmised väärtused:“;

20)

punkt 4.4.3.3 asendatakse järgmisega:

„4.4.3.3.

Punkti 4.4.3.2 kohaselt määratud väärtust võrreldakse 2. liite punkti 2.4 kohaselt määratud väärtusega.“;

21)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse tootmise nõuetele vastavuse kontrollimiseks saasteainete/CO2 osas 1. tüüpi katse abil, sealhulgas täiselektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite vastavusnõudeid, ning energiakulumõõdiku täpsuse jälgimiseks.“;

b)

punkti 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 loetletud saasteainete ja CO2-heite mõõtmine tehakse vähemalt 3 sõidukil ning see arv suureneb järjest, kuni langetatakse positiivne või negatiivne otsus. Energiakulumõõdiku täpsus määratakse iga N katse kohta.“;

c)

punkti 3 alapunktis iii pärast sissejuhatavat osa olev tekst

„A × LVAR/LXtests < A × L – ((N – 3)/13) × VAR/L

asendatakse järgmisega:

„A × LVAR/LXtests ≤ A × L – ((N – 3)/13) × VAR/L“;

d)

punkti 4 alapunktis iii pärast sissejuhatavat osa olev tekst

„A – VARXtests < A – ((N – 3)/13) × VAR

asendatakse järgmisega:

„A – VARXtests ≤ A – ((N – 3)/13) × VAR“;

e)

punkti 4 viimane lõik jäetakse välja:

f)

lisatakse punkt 5:

„5.

Artiklis 4a osutatud sõidukite puhul arvutatakse energiakulumõõdiku täpsus järgmiselt:

xi,OBFCM

=

energiakulumõõdiku täpsus, mis mõõdetakse iga katse i kohta eraldi vastavalt XXII lisa punktis 4.2 esitatud valemitele.

Tüübikinnitusasutus säilitab mõõdetud täpsusi iga katsetatud COP tüüpkonna kohta.“;

23)

2. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 1.2 asendatakse sõnad „XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.1.2.3“ sõnadega „XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.2.3“;

b)

punktis 2.3 asendatakse sõnad „XXI lisa punkti 4.1.1“ sõnadega „XXI lisa 8. all-lisa punkti 4.1.1“;

c)

punktis 2.4 asendatakse sõnad „XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.1.2.3“ sõnadega „XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.2.3“;

24)

3. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse punktid 0.2.2.1–0.2.3.9:

0.2.2.1.   Näitajate lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnituse puhul, kui kasutatakse baassõiduki heite väärtuseid (lisada vahemik, kui see on asjakohane):

Lõpliku töökorras sõiduki mass (kg): …

Lõpliku sõiduki lauppind (cm2): …

Veeretakistus (kgf/t): …

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2): …

0.2.3.   Tunnuskoodid:

0.2.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.2.   ATCT tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.3.   PEMS tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.4.   Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood:

0.2.3.4.1.   Sõiduki H sõidutakistuse tüüpkond: …

0.2.3.4.2.   Sõiduki L sõidutakistuse tüüpkond: …

0.2.3.4.3.   Interpolatsioonitüüpkonnas kasutatavad sõidutakistuse tüüpkonnad: …

0.2.3.5.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.6.   Perioodilise regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.7.   Kütuseaurude katse tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.8.   OBD tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.9.   Muu tüüpkonna tunnuskood: …“;

b)

punkti 2.6 alapunkt b jäetakse välja;

c)

lisatakse punkt 2.6.3:

„2.6.3.

Pöörlev mass: 3 % töökorras sõiduki massist pluss 25 kg või mõõdetud väärtus telje kohta (kg): …“;

d)

punkt 3.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.2.1.

diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1) (6)“;

e)

punkt 3.2.12.2.5.5 asendatakse järgmisega:

„3.2.12.2.5.5.

Kütusepaagi skemaatiline joonis (vaid bensiini- ja etanoolimootorid): …“;

f)

lisatakse punktid 3.2.12.2.5.5.1–3.2.12.2.5.5.5:

3.2.12.2.5.5.1.   Kütusepaagi maht, materjalid ja ehitus: …

3.2.12.2.5.5.2.   Auruvooliku materjali, kütusetoru materjali ja kütusesüsteemi liitmike kirjeldus: …

3.2.12.2.5.5.3.   Kinnine mahutisüsteem: jah/ei

3.2.12.2.5.5.4.   Kütusemahuti rõhualandusventiili seadistamise kirjeldus (õhu imamine ja rõhu alandamine): …

3.2.12.2.5.5.5.   Tühjendamise juhtimissüsteemi kirjeldus: …“;

g)

punkt 3.2.12.2.5.6 asendatakse järgmisega:

„3.2.12.2.5.6.

Kütusepaagi ja heitgaasisüsteemi vahelise kuumakaitsekilbi kirjeldus ja skeem: …“;

h)

lisatakse punkt 3.2.12.2.5.7:

„3.2.12.2.5.7.

Läbilaskvustegur: …“;

i)

lisatakse punkt 3.2.12.2.12:

„3.2.12.2.12.

Vee sissepritse: jah/ei (1)“;

j)

punkt 3.2.19.4.1 jäetakse välja;

k)

punkt 3.2.20 asendatakse järgmisega:

„3.2.20.

Soojussalvesti teave“;

l)

punkt 3.2.20.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.20.2.

Isolatsioonimaterjalid: jah/ei (1)“;

m)

lisatakse punktid 3.2.20.2.5, 3.2.20.2.5.1, 3.2.20.2.5.2, 3.2.20.2.5.3 ja 3.2.20.2.6:

3.2.20.2.5.   Halvim juht mootori jahutamisel: jah/ei (1)

3.2.20.2.5.1.   (mitte halvim juht) lühim stabiliseerumisaeg tsoak_ATCT (h): …

3.2.20.2.5.2.   (mitte halvim juht) mootori temperatuuri mõõtmise koht: …

3.2.20.2.6.   Üks interpolatsioonitüüpkond ATCT tüüpkonna mudelis: jah/ei (1)“;

n)

lisatakse punkt 3.3:

„3.3.   Elektrimasin

3.3.1.   Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.1.   Suurim tunnivõimsus: … kW

(tootja deklareeritud väärtus)

3.3.1.1.1.   Suurim väljundvõimsus (a) … kW

(tootja deklareeritud väärtus)

3.3.1.1.2.   Suurim 30 minuti võimsus (a) … kW

(tootja deklareeritud väärtus)

3.3.1.2.   Tööpinge: … V

3.3.2.   REESS

3.3.2.1.   Elementide arv: …

3.3.2.2.   Mass: … kg

3.3.2.3.   Maht: … Ah (ampertund)

3.3.2.4.   Asend: …“;

o)

punktid 3.5.7.1 ja 3.5.7.1.1 asendatakse järgmistega:

„3.5.7.1.   Katsesõiduki näitajad

Sõiduk

L-sõiduk (VL),

kui on olemas

Suurima heitega sõiduk

(VH)

VM,

kui on olemas

Esindav sõiduk (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna puhul (*1))

Vaikeväärtused

Sõidukitüüp

 

 

 

 

Sõidutakistuse mõõtmise meetod (mõõtmine või arvutamine sõidutakistuse tüüpkonna järgi)

 

 

 

Teave sõidutakistuse kohta

 

Rehvide mark ja tüüp, kui mõõdetakse

 

 

 

 

Rehvi mõõtmed (ees/taga), kui mõõdetakse

 

 

 

 

Rehvide veeretakistus (ees/taga) (kg/t)

 

 

 

 

 

Rehvirõhk (ees/taga) (kPa), kui mõõdetakse

 

 

 

 

 

Delta CD × A sõiduki L puhul võrreldes sõidukiga H (IP_H miinus IP_L)

 

 

Delta CD × A võrreldes sõidutakistuse tüüpkonna sõidukiga L (IP_H/L miinus RL_L), kui arvutused tehakse sõidutakistuse tüüpkonna põhjal

 

 

 

Sõiduki katsemass (kg):

 

 

 

 

 

Sõidutakistustegurid

 

f0 (N)

 

 

 

 

 

f1 (N/(km/h))

 

 

 

 

 

f2 (N/(km/h)2)

 

 

 

 

 

Lauppind (m2) (0,000 m2)

 

 

Tsükli energianõudlus (J)

 

 

 

 

 

3.5.7.1.1.   Kütus, mida kasutatakse 1. tüüpi katses ja mis on valitud kasuliku võimsuse mõõtmiseks käesoleva määruse XX lisa kohaselt (üksnes veeldatud naftagaasi või maagaasi sõidukite puhul): …“;

p)

punktid 3.5.7.1.1.1–3.5.7.1.3.2.3 jäetakse välja;

q)

punktid 3.5.7.2.1–3.5.7.2.1.2.0 asendatakse järgmistega:

„3.5.7.2.1.   CO2-heite mass üksnes sisepõlemismootoriga varustatud sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

3.5.7.2.1.0.   Minimaalsed ja maksimaalsed CO2-heited interpolatsioonitüüpkonnas

3.5.7.2.1.1.   Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km

3.5.7.2.1.1.0.   Suurima heitega sõiduk (NEDC): … g/km

3.5.7.2.1.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.1.2.0.   Väikseima heitega sõiduk (kui see on asjakohane) (NEDC): … g/km

3.5.7.2.1.3.   Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.1.3.0.   Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane) (NEDC): … g/km“;

r)

punktid 3.5.7.2.2–3.5.7.2.2.3.0 asendatakse järgmistega:

„3.5.7.2.2.   Laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

3.5.7.2.2.1.   L-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis: g/km

3.5.7.2.2.1.0.   H-sõiduki summaarne CO2-heite mass (NEDC, tingimus B): g/km

3.5.7.2.2.2.   L-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane): g/km

3.5.7.2.2.2.0.   L-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus B): g/km

3.5.7.2.2.3.   M-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane): g/km

3.5.7.2.2.3.0.   L-sõiduki summaarne CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus B): g/km“;

s)

punktid 3.5.7.2.3–3.5.7.2.3.3.0 asendatakse järgmistega:

„3.5.7.2.3.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heite mass ja kaalutud CO2-heite mass akutoiterežiimis

3.5.7.2.3.1.   H-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis: … g/km

3.5.7.2.3.1.0.   H-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (NEDC, tingimus A): … g/km

3.5.7.2.3.2.   L-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.2.0.   L-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus A): … g/km

3.5.7.2.3.3.   M-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.3.0.   M-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus A): … g/km“;

t)

lisatakse punkt 3.5.7.2.3.4:

„3.5.7.2.3.4.

Minimaalsed ja maksimaalsed kaalutud CO2-heited välise laadimisega sõidukite interpolatsioonitüüpkonnas“;

u)

punkt 3.5.7.4.3 jäetakse välja;

v)

punkt 3.5.8.3 asendatakse järgmisega:

„3.5.8.3.

Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heite andmed (tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse puhul)(w1)

Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnituse andmise otsus (w2)

Ökoinnovatsioonilahenduse kood (w3)

1.

Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km)

2.

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide (g/km)

3.

Kontrollsõiduki CO2-heide 1. tüüpi katsetsüklis (w4)

4.

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide 1. tüüpi katsetsüklis

5.

Kasutustegur (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes

CO2-heite vähenemine ((1 – 2) – (3 – 4))*5

xxxx/201x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CO2-heite (NEDC) vähenemine kokku (g/km) (w5)

CO2-heite (WLTP) vähenemine kokku (g/km) (w5)“

w)

lisatakse punkt 3.8.5:

„3.8.5.

Määrdeõli spetsifikatsioon: …W …“;

x)

punktid 4.5.1.1, 4.5.1.2 ja 4.5.1.3 jäetakse välja;

y)

punktis 4.6 jäetakse välja sõna „Tagasikäik“ tabeli esimese veeru lõpus;

z)

lisatakse punktid 4.6.1–4.6.1.7.1:

„4.6.1.   Käiguvahetus

4.6.1.1.   Välja arvatud 1. käik: jah/ei (1)

4.6.1.2.   n_95_high iga käigu puhul: … min– 1

4.6.1.3.   nmin_drive

4.6.1.3.1.   1. käik: … min– 1

4.6.1.3.2.   Käiguvahetus 1. käigult 2. käigule: … min– 1

4.6.1.3.3.   2. käik peatumiseni: … min– 1

4.6.1.3.4.   2. käik: … min– 1

4.6.1.3.5.   3. käik ja järgmised käigud: … min– 1

4.6.1.4.   n_min_drive_set kiirendusfaasides/püsikiiruse faasides (n_min_drive_up): … min– 1

4.6.1.5.   n_min_drive_set aeglustusfaasides (nmin_drive_down):

4.6.1.6.   alustamisperiood

4.6.1.6.1.   t_start_phase: … s

4.6.1.6.2.   n_min_drive_start: … min– 1

4.6.1.6.3.   n_min_drive_up_start: … min– 1

4.6.1.7   ASM kasutamine: jah/ei (1)

4.6.1.7.1.   ASM väärtused: …“;

aa)

lisatakse punkt 4.12:

„4.12.

Käigukasti määrdeaine: … W …“;

ab)

punktid 9.10.3 ja 9.10.3.1 jäetakse välja;

ac)

lisatakse punktid 12.8–12.8.3.2:

„12.8.   Seadmed või süsteemid juhi valitavate režiimidega, mis mõjutavad CO2-heidet ja/või kriitilisi heiteid ja millel puudub põhirežiim: jah/ei (1)

12.8.1.   Laetust säilitav katse (kui see on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.8.1.1.   Parim seisund: …

12.8.1.2.   Halvim seisund: …

12.8.2.   Katse akutoiterežiimis (kui see on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.8.2.1.   Parim seisund: …

12.8.2.2.   Halvim seisund: …

12.8.3.   1. tüüpi katse (kui see on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.8.3.1.   Parim seisund: …

12.8.3.2.   Halvim seisund: …“;

ad)

3. liitest jäetakse välja „Teatise liide“;

23)

3.a. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

iga AESi üksikasjalik tehniline põhjendus, sealhulgas riskihinnang, milles hinnatakse riski AESi kasutamise korral ja ilma selleta, ning alljärgnev teave:

i)

miks kohaldatakse katkestusseadme kasutamise keelu suhtes määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikes 2 sätestatud erandit;

ii)

vajaduse korral riistvaraelemendid, mida tuleb AESi abil kaitsta;

iii)

vajaduse korral tõendid äkilise ja pöördumatu kahju kohta mootorile, mida ei saa korrapärase hooldusega ära hoida ja mis AESi puudumise korral esineks;

iv)

vajaduse korral põhjendatud selgitus selle kohta, miks AESi kasutamine on mootori käivitamisel vajalik;“

b)

lisatakse teine ja kolmas lõik:

„Täiendatud dokumendipakett ei tohi olla mahukam kui 100 lehekülge ja peab sisaldama kõiki põhielemente, et tüübikinnitusasutus saaks AESi hinnata. Paketti võib vajaduse korral täiendada lisade või dokumentidega, mis sisaldavad täiendavaid elemente. Tootja saadab täiendatud dokumendipaketi uue versiooni tüübikinnitusasutusele iga kord, kui AESis on tehtud muudatusi. Uus versioon piirdub muudatuste ja nende mõjuga. Tüübikinnitusasutus hindab AESi uut versiooni ja kinnitab selle.

Täiendatud dokumendipakett on üles ehitatud järgmiselt:

AESi rakenduse nr YYY/OEM täiendatud dokumendipakett vastavalt määrusele (EL) 2017/1151

Osad

lõik

punkt

Selgitus

Sissejuhatus dokumendid

 

Kaaskiri tüübikinnitusasutusele

Viide versiooniga dokumendile, dokumendi väljaandmise kuupäev ja tootja organisatsiooni asjaomase isiku allkiri

 

Versioonide tabel

Iga versiooni muudatuste sisu: ja millist osa on muudetud

 

Asjaomaste (heite) tüüpide kirjeldus

 

 

Lisatud dokumentide tabel

Kõigi lisatud dokumentide loetelu

 

Ristviited

viide 3.a liite punktidele a–i (kust võib leida eeskirja iga nõude)

 

Katkestusseadet käsitleva deklaratsiooni puudumine

+ allkiri

Põhidokument

0

Lühinimetused/lühendid

 

1

ÜLDKIRJELDUS

 

1.1

Mootori üldine tutvustus

Põhiomaduste kirjeldus: töömaht, järeltöötlus jne

1.2

Süsteemi üldine ülesehitus

Süsteemi plokkskeem: andurite ja tööseadmete loetelu ning mootori põhifunktsioonide selgitus

1.3

Tarkvara ja kalibreerimise versioon

Nt skanneri kirjeldus

2

Heitekontrolli põhistrateegiad

 

2.x

BES x

Strateegia x kirjeldus

2.y

BES y

Strateegia y kirjeldus

3

Heitekontrolli abistrateegiad

 

3.0

AESide esitamine

AESide hierarhiliste seosed: kirjeldus ja põhjendus (nt turvalisus, usaldusväärsus jne)

3.x

AES x

3.x.1

AESi põhjendus

3.x.2

mõõdetud ja/või modelleeritud parameetrid AESi iseloomustamiseks

3.x.3

AESi toimerežiim – kasutatud parameetrid

3.x.4

AESi mõju saasteainetele ja CO2-le

3.y

AES y

3.y.1

3.y.2

jne

100 lk piir lõpeb siin

Lisa

 

Loetelu asjaomase BESi/AESi alla kuuluvatest tüüpidest: sealhulgas tehnilise abi viitenumber, tarkvara nimetus, kalibreerimise number, iga versiooni ja iga (mootori ja/või järeltöötlusseadme) juhtploki kontrollsummad

Lisatud dokumendid

 

Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr xxx

Katsetel põhinev riskihinnang või põhjendus või näide äkilisest kahjust

 

Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr yyy

 

 

Konkreetse AESi mõju kvantifitseerimise katsearuanne

Kõigi spetsiaalsete AESi põhjendamiseks tehtud katsete katsearuanne, katsetingimuste üksikasjad, sõiduki kirjeldus, katsete kuupäev. Heite/CO2 mõju AESi rakendamisega ja ilma“;

24)

lisatakse 3.b liide:

„3.b liide

AESi hindamise metoodika

AESi hindamine tüübikinnitusasutuse poolt hõlmab vähemalt järgmisi kontrolle.

1)

AESi põhjustatud heite suurenemine peab olema võimalikult väike.

(a)

Koguheite suurenemine AESi kasutamisel peab olema võimalikult väike kogu sõidukite tavakasutuse ja kasutusea kestel.

(b)

Kui AESi esmase hindamise ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või disain, mis võimaldab paremat heitekontrolli, kasutatakse seda ilma põhjendamatute muudatusteta.

2)

AESi põhjendamise eesmärgil kasutamise puhul tuleb nõuetekohaselt tõendada ja dokumenteerida äkilise ja pöördumatu kahju riski „veojõuallikale ja jõuseadmele“, mis on määratletud sõidukite jõuseadmete definitsioone sisaldavas 1958. aasta ja 1998. aasta UNECE kokkulepete ühisresolutsioonis nr 2 (M.R.2) (6), koos järgmise teabega:

(a)

Tootja peab esitama tõendid katastroofilise (s.t äkilise ja pöördumatu) kahju kohta mootorile ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi.

(b)

Kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või konstruktsioon, mis elimineerib või vähendab nimetatud riski, tuleb seda kasutada niipalju, kui see on tehniliselt võimalik (s.t ilma põhjendamatute muudatusteta).

(c)

Mootori või heitekontrollisüsteemi osade töökindlust ja pikaajalist kaitset kulumise ja tõrgete eest ei loeta piisavaks põhjenduseks erandi tegemiseks katkestusseadmete kasutamise keelu suhtes.

3)

Nõuetekohases tehnilises kirjelduses tuleb põhjendada, miks on vaja sõiduki turvaliseks käitamiseks kasutada AESi:

(a)

Tootja peab esitama tõendid sõiduki ohutu käitamisega seotud suurenenud riski kohta ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi.

(b)

Kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav teistsugune tehnoloogia või konstruktsioon, mis võimaldab turvariski vähendada, tuleb seda kasutada niipalju, kui see on tehniliselt võimalik (s.t ilma põhjendamatute muudatusteta).

4)

Nõuetekohases tehnilises kirjelduses tuleb põhjendada, miks on vaja mootori käivitamisel kasutada AESi:

(a)

Tootja peab esitama tõendid vajaduse kohta kasutada mootori käivitamisel AESi ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi.

(b)

Kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav tehnoloogia võikonstruktsioon, mis võimaldab mootori käivitamisel paremat heitekontrolli, tuleb seda kasutada niipalju, kui see on tehniliselt võimalik.

“.

25)

4. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidise I jaole lisatakse punkt 0.4.2:

„0.4.2.

baassõiduk (5a) (1): jah/ei (1)“;

b)

EÜ tüübikinnitustunnistuse addendum'it muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 0 asendatakse järgmisega:

„0.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnus vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punktile 5.0.

0.1.   Tunnus: …

0.2.   Baassõiduki tunnus (5a) (1): …“;

ii)

punktid 1.1, 1.2 ja 1.3 asendatakse järgmistega:

1.1.   Sõidukorras sõiduki mass:

 

VL (1): …

 

VH: …

1.2.   Täismass:

 

VL (1): …

 

VH: …

1.3.   Tuletatud mass:

 

VL (1): …

 

VH: …“;

iii)

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.   Summutitoru heitekatse tulemused

Heite klassifikatsioon: …

Võimaluse korral 1. tüüpi katse tulemused

Sõidukiüksuse tüübikinnitusnumber, kui tegemist ei ole algsõidukiga (1): …

1. katse

1. tüübi tulemus

CO

(mg/km)

THC

(mg/km)

NMHC

(mg/km)

NOx

(mg/km)

THC + NOx

(mg/km)

PM

(mg/km)

PN

(#.1011/km)

Mõõdetud (8) (9)

 

 

 

 

 

 

 

Ki × (8) (10)

 

 

 

 

(11)

 

 

Ki + (8) (10)

 

 

 

 

(11)

 

 

Mõõdetud keskmine pärast Ki arvutamist (M × Ki või M+Ki) (9)

 

 

 

 

(12)

 

 

DF (+) (8) (10)

 

 

 

 

 

 

 

DF (×) (8) (10)

 

 

 

 

 

 

 

Lõplik keskmine pärast Ki ja DF arvutamist (13)

 

 

 

 

 

 

 

Piirnorm

 

 

 

 

 

 

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Korrata 1. katse tabelit teise katse tulemustega.

3. katse (kui see on asjakohane)

Korrata 1. katse tabelit kolmanda katse tulemustega.

Korrata 1. katset, 2. katset (kui see on asjakohane) ja 3. katset (kui see on asjakohane) väikseima heitega sõiduki (VL) puhul (kui see on asjakohane) ja keskmise heitega sõiduki puhul (VM) (kui see on asjakohane).

ATCT katse

CO2-heide (g/km)

Summaarne

ATCT (14 °C) MCO2,Treg

 

1. tüüp (23 °C) MCO2,23°

 

Tüüpkonna parandustegur (FCF)

 


ATC katse tulemus

CO

(mg/km)

THC

(mg/km)

NMHC

(mg/km)

NOx

(mg/km)

THC + NOx

(mg/km)

PM

(mg/km)

PN

(#.1011/km)

Mõõdetud (7)  (8)

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid

 

 

 

 

 

 

 

Võrdlussõiduki mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja seisuala keskmise temperatuuri vahe viimase 3 tunni jooksul Δ t_ATCT (°C): …

Minimaalne seisuaeg tsoak_ATCT (s): …

Temperatuurianduri asukoht: …

ATCT tüüpkonna tunnus: …

2. tüüp: (sh sõidukõlblikkuse katsetamiseks vajalikud andmed)

Katse

CO sisaldus

(% vol)

λ-väärtus (1)

Mootori pöörlemissagedus

(min– 1)

Mootoriõli temperatuur

(°C)

Tühikäigukatse väikesel pöörlemiskiirusel

 

Ei kohaldata

 

 

Tühikäigukatse suurel pöörlemiskiirusel

 

 

 

 

3. tüüp: …

4. tüüp: … g/katse;

katsemenetlus vastab järgmistele õigusaktidele: UNECE eeskirja nr 83 6. lisa [1-päevane NEDC] / määruse (EÜ) 2017/1221 lisa [2-päevane NEDC] / määruse (EL) 2017/1151 VI lisa [2-päevane WLTP] (1).

5. tüüp:

Töökindluskatse: katse kogu sõidukiga / vanandamine katsestendil / ei ole tehtud (1)

Halvendustegur DF: arvutatud/määratud (1)

Märkida väärtused: …

Kasutatav 1. tüüpi katsetsükkel (määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa või UNECE eeskiri nr 83) (14): …

6. tüüp

CO (g/km)

THC (g/km)

Mõõdetud väärtus

 

 

Piirnorm“

 

 

iv)

punkt 2.5.1 asendatakse järgmisega:

„2.5.1.

Ainult sisepõlemismootoriga sõiduk ja välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk“;

v)

lisatakse punkt 2.5.1.0:

„2.5.1.0.

CO2 miinimum- ja maksimumväärtused interpolatsioonitüüpkonnas“;

vi)

punktid 2.5.1.1.3 ja 2.5.1.1.4 asendatakse järgmistega:

„2.5.1.1.3.   CO2-heite mass (märkida iga katsetatud etalonkütusega eri faasides mõõdetud väärtused, summaarsete näitajate kohta vt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.2.3.8 ja 1.2.3.9)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

keskmine

 

 

 

 

 

Lõplik MCO2,p,H / MCO2,c,H

 

 

 

 

 

2.5.1.1.4.   Kütusekulu (märkida niga katsetatud etalonkütusega eri faasides mõõdetud väärtused, summaarsete näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.2.3.8 ja 1.2.3.9)

Kütusekulu (l/100 km) või m3/100 km või kg/100 km (1)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Lõppväärtused FCp,H / FCc,H“;

 

 

 

 

 

vii)

punktid 2.5.1.2 ja 2.5.1.3 asendatakse järgmistega:

„2.5.1.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

2.5.1.2.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.1.2.2.   Sõidutakistustegurid

2.5.1.2.2.1.   f0, N: …

2.5.1.2.2.2.   f1, N/(km/h): …

2.5.1.2.2.3.   f2, N/(km/h) (2): …

2.5.1.2.3.   CO2-heite mass (märkida iga katsetatud etalonkütusega eri faasides mõõdetud väärtused, summaarsete näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.2.3.8 ja 1.2.3.9)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

keskmine

 

 

 

 

 

Lõplik MCO2,p,L / MCO2,c,L

 

 

 

 

 

2.5.1.2.4.   Kütusekulu (märkida iga katsetatud etalonkütusega eri faasides mõõdetud väärtused, summaarsete näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.2.3.8 ja 1.2.3.9)

Kütusekulu (l/100 km) või m3/100 km või kg/100 km (1)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Lõppväärtused FCp,L / FCc,L

 

 

 

 

 

2.5.1.3.   sõiduk M välise laadimiseta hübriidelektrisõiduki puhul (kui on asjakohane)“;

viii)

lisatakse punktid 2.5.1.3.1–2.5.1.3.4:

„2.5.1.3.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.1.3.2.   Sõidutakistustegurid

2.5.1.3.2.1.   f0, N: …

2.5.1.3.2.2.   f1, N/(km/h): …

2.5.1.3.2.3.   f2, N/(km/h) (2): …

2.5.1.3.3.   CO2-heite mass (märkida iga katsetatud etalonkütusega eri faasides mõõdetud väärtused, summaarsete näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.2.3.8 ja 1.2.3.9)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

keskmine

 

 

 

 

 

Lõplik MCO2,p,L / MCO2,c,L

 

 

 

 

 

2.5.1.3.4.   Kütusekulu (märkida iga katsetatud etalonkütusega eri faasides mõõdetud väärtused, summaarsete näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.2.3.8 ja 1.2.3.9)

Kütusekulu (l/100 km) või m3/100 km või kg/100 km (1)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Lõppväärtused FCp,L / FCc,L“;

 

 

 

 

 

ix)

punkt 2.5.1.3.1 jäetakse välja;

x)

lisatakse punktid 2.5.1.4 ja 2.5.1.4.1:

2.5.1.4.   Selliste sisepõlemismootoriga käitatavate sõidukite puhul, mis on varustatud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega, kohandatakse katsetulemused XXI lisa 6. all-lisa 1. liites nimetatud teguriga Ki.

2.5.1.4.1.   Regenereerimissüsteemi andmed seoses CO2-heite ja kütusekuluga

D – kahe regeneratiivse faasiga tsüklite vaheliste töötsüklite arv: …

d – regenereerimiseks vajalik töötsüklite arv: …

Kohaldatav 1. tüüpi katsetsükkel (määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa või UNECE eeskiri nr 83) (14): …

 

Summaarne

Ki (liidetavad / korrutatavad) (1)

CO2 näitajad ja kütusekulu (10)

 

Baassõiduki puhul korratakse punkti 2.5.1.“;

xi)

punktid 2.5.2.1–2.5.2.1.2 asendatakse järgmistega:

„2.5.2.1.   Elektrienergiakulu

2.5.2.1.1.   Suurima heitega sõiduk (VH)

2.5.2.1.1.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.2.1.1.2.   Sõidutakistustegurid

2.5.2.1.1.2.1.   f0, N: …

2.5.2.1.1.2.2.   f1, N/(km/h): …

2.5.2.1.1.2.3.   f2, N/(km/h) (2): …

Elektrienergiakulu EC (Wh/km)

Katse

Linnasõit

Kokku

Arvutatud elektrienergiakulu

1

 

 

2

 

 

3

 

 

keskmine

 

 

Deklareeritud väärtus

 

2.5.2.1.1.3.   Lubatud hälbe piire ületav summaarne aeg tsükli toimumise puhul: … sek

2.5.2.1.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

2.5.2.1.2.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.2.1.2.2.   Sõidutakistustegurid

2.5.2.1.2.2.1.   f0, N: …

2.5.2.1.2.2.2.   f1, N/(km/h): …

2.5.2.1.2.2.3.   f2, N/(km/h) (2): …

Elektrienergiakulu EC (Wh/km)

Katse

Linnasõit

Summaarne

Arvutatud elektrienergiakulu

1

 

 

2

 

 

3

 

 

keskmine

 

 

Deklareeritud väärtus

 

2.5.2.1.2.3.   Lubatud hälbe piire ületav summaarne aeg tsükli toimumise puhul: … sek“;

xii)

punkt 2.5.2.2 asendatakse järgmisega:

„2.5.2.2.   Täiselektrisõiduki sõiduulatus

2.5.2.2.1.   Suurima heitega sõiduk

PER (km)

Katse

Linnasõit

Summaarne

Täiselektrisõiduki mõõdetud sõiduulatus

1

 

 

2

 

 

3

 

 

keskmine

 

 

Deklareeritud väärtus

 

2.5.2.2.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

PER (km)

Katse

Linnasõit

Summaarne

Täiselektrisõiduki mõõdetud sõiduulatus

1

 

 

2

 

 

3

 

 

keskmine

 

 

Deklareeritud väärtus

—“;

 

xiii)

punktid 2.5.3.1–2.5.3.2 asendatakse järgmistega:

„2.5.3.1.   CO2-heite mass laetust säilitava režiimi puhul

2.5.3.1.1.   Suurima heitega sõiduk

2.5.3.1.1.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.3.1.1.2.   Sõidutakistustegurid

2.5.3.1.1.2.1.   f0, N: …

2.5.3.1.1.2.2.   f1, N/(km/h): …

2.5.3.1.1.2.3.   f2, N/(km/h) (2): …

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

Keskmine

 

 

 

 

 

Lõplik MCO2,p,H / MCO2,c,H

 

 

 

 

 

2.5.3.1.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

2.5.3.1.2.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.3.1.2.2.   Sõidutakistustegurid

2.5.3.1.2.2.1.   f0, N: …

2.5.3.1.2.2.2.   f1, N/(km/h): …

2.5.3.1.2.2.3.   f2, N/(km/h) (2): …

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

Keskmine

 

 

 

 

 

Lõplik MCO2,p,L / MCO2,c,L

 

 

 

 

 

2.5.3.1.3.   Sõiduk M (kui see on asjakohane)

2.5.3.1.3.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.3.1.3.2.   Sõidutakistustegurid

2.5.3.1.3.2.1.   f0, N: …

2.5.3.1.3.2.2.   f1, N/(km/h): …

2.5.3.1.3.2.3.   f2, N/(km/h) (2): …

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

Keskmine

 

 

 

 

 

MCO2,p,M / MCO2,c,M

 

 

 

 

 

2.5.3.2.   CO2-heite mass akutoiterežiimi puhul

Suurima heitega sõiduk (VH)

CO2-heide (g/km)

Katse

Summaarne

MCO2,CD

1

 

2

 

3

 

Keskmine

 

Lõplik MCO2,CD,H

 

Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

CO2-heide (g/km)

Katse

Summaarne

MCO2,CD

1

 

2

 

3

 

Keskmine

 

Lõplik MCO2,CD,L

 

Sõiduk M (kui see on asjakohane)

CO2-heide (g/km)

Katse

Summaarne

MCO2,CD

1

 

2

 

3

 

Keskmine

 

Lõplik MCO2,CD,M“;

 

xiv)

punkti 2.5.3.3 lisatakse alapunkt 2.5.3.3.1:

„2.5.3.3.1.

Minimaalsed ja maksimaalsed CO2-heited interpolatsioonitüüpkonnas“;

xv)

punkt 2.5.3.5 asendatakse järgmisega:

„2.5.3.5.   Kütusekulu akutoiterežiimi puhul

Suurima heitega sõiduk

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

Lõppväärtused FCCD,H

 

Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

Lõppväärtused FCCD,L

 

Sõiduk M (kui see on asjakohane)

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

Lõppväärtused FCCD,M“;

 

xvi)

punkt 2.5.3.7.1 asendatakse järgmisega:

„2.5.3.7.1.   Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER)

AER (km)

Katse

Linnasõit

Summaarne

AER näitajad

1

 

 

2

 

 

3

 

 

Keskmine

 

 

Lõppväärtused AER“;

 

 

xvii)

punkt 2.5.3.7.4 asendatakse järgmisega:

„2.5.3.7.4.   Sõiduulatus akutoiterežiimil tsüklites RCDC

RCDC (km)

Katse

Summaarne

RCDC väärtused

1

 

2

 

3

 

Keskmine

 

Lõppväärtused RCDC“;

 

xviii)

punktid 2.5.3.8.2 ja 2.5.3.8.3 asendatakse järgmistega:

„2.5.3.8.2.   Akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC,CD (summaarne)

ECAC,CD (Wh/km)

Katse

Summaarne

ECAC,CD väärtused

1

 

2

 

3

 

Keskmine

 

Lõppväärtused ECAC,CD

 

2.5.3.8.3.   Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC, weighted (summaarne)

ECAC,weighted (Wh/km)

Katse

Summaarne

ECAC,weighted väärtused

1

 

2

 

3

 

Keskmine

 

ECAC,weighted lõppväärtused

 

Baassõiduki puhul korratakse punkti 2.5.3.“;

xix)

lisatakse punkt 2.5.4:

„2.5.4.   Kütuseelemendiga sõidukid (FCV)

Kütusekulu (kg/100 km)

Summaarne

FCc lõppväärtused

 

Baassõiduki puhul korratakse punkti 2.5.4.“;

xx)

lisatakse punkt 2.5.5:

„2.5.5.

Kütuse- ja/või elektrienergiakulu jälgimise seadis jah / ei kohaldata …“;

xxi)

selgitavatesse märkustesse lisatakse märkus 5a:

„(5a)

nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 18“;

c)

Tüübikinnitustunnistuse addendum'i liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1.

CO2-heide, mis on kindlaks määratud vastavalt määruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 I lisa punktile 3.2“;

ii)

punkt 2.1.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.1.   CO2-heite mass (iga katsetatud etalonkütuse kohta) ainult sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heide (g/km)

Linnasõit

Linnaväline sõit

Summaarne

MCO2,NEDC_H,test

 

 

 

iii)

lisatakse punktid 2.1.2 ja 2.1.2.1:

„2.1.2.   OVC katse tulemused

2.1.2.1.   CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heide (g/km)

Summaarne

MCO2,NEDC_H,test,condition A

 

MCO2,NEDC_H,test,condition B

 

MCO2,NEDC_H,test,weighted“;

 

iv)

punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:

„2.2.1.   CO2-heite mass (iga katsetatud etalonkütuse kohta) ainult sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heide (g/km)

Linnasõit

Linnaväline sõit

Summaarne

MCO2,NEDC_L,test“;

 

 

 

v)

lisatakse punktid 2.2.2 ja 2.2.2.1:

„2.2.2.   OVC katse tulemused

2.2.2.1.   CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heide (g/km)

Summaarne

MCO2,NEDC_L,test,condition A

 

MCO2,NEDC_L,test,condition B

 

MCO2,NEDC_L,test,weighted“;

 

vi)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Hälbe- ja kontrollitegurid (kindlaks määratud vastavalt rakendusmääruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 punktile 3.2.8).

Hälbetegur (kui on kohaldatav)

 

Kontrollitegur (kui see on asjakohane)

„1“ või „0“

Täieliku vastavusfaili räsi (rakendusmääruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 I lisa punkt 3.1.1.2)“;

 

vii)

lisatakse punktid 4–4.2.3:

„4.   NEDC CO2 ja kütusekulu lõppväärtused

4.1.   NEDC lõppväärtused (iga katsetatud etalonkütuse kohta) ainult sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

 

 

Linnasõit

Linnaväline sõit

Summaarne

CO2-heide (g/km)

MCO2,NEDC_L, final

 

 

 

MCO2,NEDC_H, final

 

 

 

Kütusekulu (l/100 km)

FCNEDC_L, final

 

 

 

FCNEDC_H, final

 

 

 

4.2.   NEDC lõppväärtused (iga katsetatud etalonkütuse kohta) välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

4.2.1.   CO2-heide (g/km): vt punktid 2.1.2.1 ja 2.2.2.1.

4.2.2.   Elektrienergiakulu (Wh/km): vt punktid 2.1.2.2 ja 2.2.2.2.

4.2.3.   Kütusekulu (l/100 km)

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

FCNEDC_L,test,condition A

 

FCNEDC_L,test,condition B

 

FCNEDC_L,test,weighted“;

 

26)

6. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

i)

read AG kuni AL asendatakse järgmisega:

„AG

Euro 6d-TEMP

Euro 6-2

M, N1 I klass

PI, CI

1.9.2017 (1)

 

31.8.2019

BG

Euro 6d-TEMP-EVAP

Euro 6-2

M, N1 I klass

PI, CI

 

 

31.8.2019

CG

Euro 6d-TEMP-ISC

Euro 6-2

M, N1 I klass

PI, CI

1.1.2019

 

31.8.2019

DG

Euro 6d-TEMP-EVAP-ISC

Euro 6-2

M, N1 I klass

PI, CI

1.9.2019

1.9.2019

31.12.2020

AH

Euro 6d-TEMP

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

1.9.2018 (1)

 

31.8.2019

BH

Euro 6d-TEMP-EVAP

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

 

 

31.8.2019

CH

Euro 6d-TEMP-EVAP-ISC

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

1.9.2019

1.9.2020

31.12.2021

AI

Euro 6d-TEMP

Euro 6-2

N1 III klass, N2

PI, CI

1.9.2018 (1)

 

31.8.2019

BI

Euro 6d-TEMP-EVAP

Euro 6-2

N1 III klass, N2

PI, CI

 

 

31.8.2019

CI

Euro 6d-TEMP-EVAP-ISC

Euro 6-2

N1 klass III, N2

PI, CI

1.9.2019

1.9.2020

31.12.2021

AJ

Euro 6d

Euro 6-2

M, N1 I klass

PI, CI

 

 

31.8.2019

AK

Euro 6d

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

 

 

31.8.2020

AL

Euro 6d

Euro 6-2

N1 III klass, N2

PI, CI

 

 

31.8.2020

AM

Euro 6d-ISC

Euro 6-2

M, N1 I klass

PI, CI

 

 

31.12.2020

AN

Euro 6d-ISC

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

 

 

31.12.2021

AO

Euro 6d-ISC

Euro 6-2

N1 klass III, N2

PI, CI

 

 

31.12.2021

AP

Euro 6d-ISC-FCM

Euro 6-2

M, N1 I klass

PI, CI

1.1.2020

1.1.2021

 

AQ

Euro 6d-ISC-FCM

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

1.1.2021

1.1.2022

 

AR

Euro 6d-ISC-FCM

Euro 6-2

N1 klass III, N2

PI, CI

1.1.2021

1.1.2022“;

 

b)

pärast tabelit 1 lisatakse EURO 6d-TEMP kohase selgituse järele järgmine tekst:

„Heitestandard „Euro 6d-TEMP-ISC“ = RDE-katsed ajutiste vastavustegurite kontrollimiseks, täielikud „Euro 6“ nõuded summutitoru heitgaasidele (kaasa arvatud tahkete osakeste arvu RDE-katse) ja uus ISC menetlus;

Heitestandard „Euro 6d-TEMP-EVAP-ISC“ = NOx RDE-katsed ajutiste vastavustegurite kontrollimiseks, täielikud „Euro 6“ nõuded summutitoru heitgaasidele (kaasa arvatud tahkete osakeste arvu RDE-katse), 48-tunnine kütuseaurude määramise katsemenetlus ja uus ISC menetlus;“;

c)

pärast tabelit 1 lisatakse EURO 6d kohase selgituse järele järgmine tekst:

„Heitestandard „Euro 6d-ISC“ = RDE-katsed lõplike vastavustegurite kontrollimiseks, täielikud „Euro 6“ nõuded summutitoru heitgaasidele, 48-tunnine kütuseaurude määramise katsemenetlus ja uus ISC menetlus.

Heitestandard „Euro 6d-ISC-FCM“ = RDE-katsed lõplike vastavustegurite kontrollimiseks, täielikud „Euro 6“ nõuded summutitoru heitgaasidele, 48-tunnine kütuseaurude määramise katsemenetlus, kütusekulu ja/või elektrienergia mõõteseadmed ja uus ISC menetlus.“;

27)

8.a–8.d liide asendatakse järgmistega:

„8.a liide

Katsearuanded

Katsearuanne on käesoleva määruse kohaselt katsete teostamise eest vastutava tehnilise teenistuse väljastatud aruanne.

I OSA

1. tüüpi katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui see on asjakohane).

ARUANDE number

TAOTLEJA

 

Tootja

 

TEEMA

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Katsetatav objekt

 

Mark

:

 

 

IP-tunnuskood

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

Üldised märkused

Kui on olemas mitmeid võimalusi (viiteid), tuleb katsetatavat kirjeldada katsearuandes.

Kui neid ei esine, võib olla piisav ka üksainus viide teatisele katsearuande alguses.

Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet

a)

sädesüütega mootorite kohta;

b)

diiselmootorite kohta.

1.   KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS: SUURE, VÄIKESE JA KESKMISE HEITEGA SÕIDUKID (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

1.1.   Üldandmed

Sõiduki numbrid

:

Prototüübi number ja VIN-kood

Kategooria

:

 

 

 

 

Kere

:

 

Veorattad

:

 

1.1.1.   Jõuseadme tüüp

Jõuseadme tüüp

:

ainult sisepõlemismootor, hübriidmootor, elektrimootor või kütuseelement

1.1.2.   SISEPÕLEMISMOOTOR (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisepõlemismootori puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tööpõhimõte

:

kahetaktiline/neljataktiline

Silindrite arv ja paigutus

:

 

Mootori töömaht (cm3)

:

 

Mootori pöörete arv tühikäigul (min– 1)

:

 

+

Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (min– 1) (a)

:

 

+

Mootori nimivõimsus

:

 

kW

pöörlemissagedusel

 

p/min

Suurim kasulik pöördemoment:

:

 

Nm

pöörlemissagedusel

 

p/min

Mootori määrdeõli

:

mark ja tüüp

Jahutussüsteem

:

Tüüp: õhk/vesi/õli

Isolatsioon

:

materjal, hulk, asukoht, kogus ja kaal

1.1.3.   KATSEKÜTUS 1. tüüpi katse puhul (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe katsekütuse puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

bensiin E10 – diislikütus B7 – veeldatud naftagaas – maagaas jne

Tihedus temperatuuril 15 °C

:

 

Väävlisisaldus

:

Üksnes diislikütuse B7 ja bensiini E10 puhul

 

:

 

Partii number

:

 

Willansi tegurid (sisepõlemismootori puhul) CO2-heite puhul (g CO2/MJ)

:

 

1.1.4.   TOITESÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe toitesüsteemi puhul korrake seda punkti

Otsesissepritse

:

jah/ei või kirjeldus

Sõiduki kütuseliik

:

ühekütuseline/kahekütuseline/segakütus

Juhtplokk

Osa number

:

sama, mis teatises

Tarkvara katsetatud

:

näiteks diagnostikaseadme kaudu

Õhu vooluhulga mõõtur

:

 

Seguklapikoda

:

 

Rõhuandur

:

 

Sissepritsepump

:

 

Pihusti(d)

:

 

1.1.5.   SISSELASKESÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisselaskesüsteemi puhul korrake seda punkti

Ülelaadur

:

jah/ei

mark ja tüüp (1)

Vahejahuti

:

jah/ei

tüüp (õhk/õhk – õhk/vesi) (1)

Õhufilter (element) (1)

:

mark ja tüüp

Sisselaskesummuti (1)

:

mark ja tüüp

1.1.6.   HEITGAASISÜSTEEM JA KÜTUSEAURUDE ERALDUMISE PIIRAMISE SÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Kui neid on rohkem kui üks, korrake seda punkti

Esimene katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOx püüdur / NOx salvesti / selektiivne katalüütiline redutseerimine jne

Teine katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOx püüdur / NOx salvesti / selektiivne katalüütiline redutseerimine jne

Tahmafilter

:

jah / ei / ei kohaldata

katalüüsitud: jah/ei

mark ja viide (1)

Hapnikuanduri(te) kood ja asukoht

:

enne katalüsaatorit / pärast katalüsaatorit

Õhu sissepuhe

:

jah / ei / ei kohaldata

Vee pihustamine

:

jah / ei / ei kohaldata

Heitgaasitagastus

:

jah / ei / ei kohaldata

jahutatud/jahutamata

suur surve / väike surve

Kütuseaurude eraldumise piiramise süsteem

:

jah / ei / ei kohaldata

NOx anduri(te) kood ja asukoht

:

Enne/pärast

Üldkirjeldus (1)

:

 

1.1.7.   SOOJUSE SALVESTAMISE SEADE (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe soojuse salvestamise seadme puhul korrake seda punkti

Soojuse salvestamise seade

:

jah/ei

Soojusmahtuvus (salvestatud entalpia J)

:

 

Soojuse vabanemise aeg (s)

:

 

1.1.8.   JÕUÜLEKANNE (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe jõuülekandeseadise puhul korrake seda punkti

Käigukast

:

käsi-/automaat-/variaatorkäigukast

Käiguvahetuse menetlus

Põhirežiim (*2)

:

jah/ei

tavaline/sõidurežiim/keskkonnasäästlik/…

Parim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane)

:

 

Halvim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane)

:

 

Suurima elektrienergiakuluga režiim (kui see on asjakohane)

:

 

Juhtplokk

:

 

Käigukasti määrdeaine

:

mark ja tüüp

Rehvid

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvi mõõtmed (ees/taga)

:

 

Ümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

:

 

Koguülekandearvud (R.T.), esmased suhted (R.P.) ja sõiduki kiirus (km/h) / mootori pöörlemissagedus (1 000 (min– 1)) (V1000) iga käigu puhul (R.B.).

R.B.

R.P.

R.T.

V1000

1.

1/1

 

 

2.

1/1

 

 

3.

1/1

 

 

4.

1/1

 

 

5.

1/1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1.9.   ELEKTRIMASIN (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe elektrimasina puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tippvõimsus (kW)

:

 

1.1.10.   VEOAKU (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe veoaku puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Mahtuvus (Ah)

:

 

Nimipinge (V)

:

 

1.1.11.   KÜTUSEELEMENT (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe kütuseelemendi puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Maksimaalne võimsus (kW)

:

 

Nimipinge (V)

:

 

1.1.12.   JÕUELEKTROONIKASEADMED (kui see on asjakohane)

Jõuelektroonikaseadmeid võib olla rohkem kui üks (veojõuallikas, madalpingesüsteem või laadija)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Võimsus (kW)

:

 

1.2.   Suurima heitega sõiduki kirjeldus

1.2.1.   MASS

VH katsemass (kg)

:

 

1.2.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energianõudlus (J)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande number

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.2.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1 / 2 / 3a / 3b

Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg)

:

(kui see on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus (km/h)

:

 

Vähendamine (kui see on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli pikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui see on asjakohane

1.2.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Käiguvahetusarvutuse versioon

 

(märkida määruse (EL) 2017/1151 asjakohane muudatus)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

nmin drive

1. käik

:

…min– 1

1. käigult 2. käigule

:

…min– 1

2. käigult seiskumiseni

:

…min– 1

2. käik

:

…min– 1

3. käik ja järgmised käigud

:

…min– 1

V.a 1. käik

:

jah/ei

n_95_high iga käigu puhul

:

…min– 1

n_min_drive_set kiirendus-/püsikiirusfaaside puhul (n_min_drive_up)

:

…min– 1

n_min_drive_set aeglustusfaaside puhul (n_min_drive_down)

:

…min– 1

t_start_phase

:

…s

n_min_drive_start

:

…min– 1

N_min_drive_up_start

:

…min– 1

ASMi kasutamine

:

jah/ei

ASMi väärtused

:

 

1.3.   Väikseima heitega sõiduki kirjeldus (kui see on asjakohane)

1.3.1.   MASS

VL katsemass (kg)

:

 

1.3.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energianõudlus (J)

:

 

Δ(CD × Af)LH (m2)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande number

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.3.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1 / 2 / 3a / 3b

Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg)

:

(kui see on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus

:

 

Vähendamine (kui see on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli pikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui see on asjakohane

1.3.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

1.4.   Keskmise heitega sõiduki kirjeldus (kui see on asjakohane)

1.4.1.   MASS

VL katsemass (kg)

:

 

1.4.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energianõudlus (J)

:

 

Δ(CD × Af)LH (m2)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande number

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.4.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1 / 2 / 3a / 3b

Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg)

:

(kui see on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus

:

 

Vähendamine (kui see on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli pikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui see on asjakohane

1.4.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

2.   KATSETULEMUSED

2.1.   1. tüüpi katse

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Veojõustend 2WD/4WD režiimis

:

2WD/4WD

2WD režiimis pöörles muu kui veotelg

:

jah / ei / ei kohaldata

Veojõustendi töörežiim

 

jah/ei

Vabajooksurežiim

:

jah/ei

Täiendav ettevalmistus

:

jah/ei

kirjeldus

Halvendustegurid

:

kindlaks määratud / katsetatud

2.1.1.   Suurima heitega sõiduk (VH)

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

Veojõustend, asukoht, riik

Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm)

:

 

Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiuse suhtes (kui on muudetud tootja taotlusel)

:

sõiduki keskteljel/…

Kaugus sõiduki esiosast (cm)

:

 

IWR: inertsusnäitaja (%)

:

x,x

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga (km/h)

:

x,xx

Sõidutsükli heakskiidetud kõrvalekalde kirjeldus

:

Täiselektrisõiduk enne seiskumiskriteeriume

või

Täielikult allavajutatud gaasipedaal

2.1.1.1.   Saasteainete heide (kui see on asjakohane)

2.1.1.1.1.   Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heide aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Iga juhi valitava režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

1. katse

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(#.1011/km)

Mõõdetud näitajad

 

 

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)(2)

liidetavad

 

 

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)(2)

korrutatavad

 

 

 

 

 

 

 

Halvendustegurid (DF), liidetavad

 

 

 

 

 

 

 

Halvendustegurid (DF), korrutatavad

 

 

 

 

 

 

 

Lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid

 

 

 

 

 

 

 


(2)

Vt Ki-tüüpkonna aruanne/aruanded

:

 

Ki määramiseks teostatud 1./I tüüpi katse

:

XXI lisa 4. all-lisa või UNECE eeskiri nr 83 (2)

Regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood

:

 

2. katse, kui see on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse, kui see on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 2)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

2.1.1.1.2.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heide akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul

1. katse

Saasteainete heite piirnorme tuleb järgida ja sama punkti tuleb korrata iga läbisõidetava katsetsükli puhul.

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(#.1011/km)

Mõõdetud näitajad ühe tsükli kohta

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid ühe tsükli kohta

 

 

 

 

 

 

 

2. katse (kui see on asjakohane): CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane): CO2 kontrollimine (dCO2 2)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

2.1.1.1.3.   KASUTUSTEGURIGA KAALUTUD SAASTEAINETE HEIDE VÄLISE LAADIMISEGA HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKITE PUHUL

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(#.1011/km)

Arvutatud väärtused

 

 

 

 

 

 

 

2.1.1.2.   CO2-heide (kui see on asjakohane)

2.1.1.2.1.   Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heide aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Iga juhi valitava režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

1. katse

CO2-heide

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Mõõdetud näitaja MCO2,p,1

 

 

 

 

Kiiruse ja vahemaa korrigeeritud näitaja MCO2,p,1b / MCO2,c,2

 

 

 

 

 

Laetava energiasalvestussüsteemi laengute tasakaalu (RCB) parandustegur: (5)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3 / MCO2,c,3

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)

liidetavad

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)

korrutatavad

 

MCO2,c,4

 

AFKi = MCO2,c,3 / MCO2,c,4

 

MCO2,p,4 / MCO2,c,4

 

 

 

 

ATCT parandus (FCF) (4)

 

Ajutised näitajad MCO2,p,5 / MCO2,c,5

 

 

 

 

 

Deklareeritud väärtus

 

dCO2 1 * deklareeritud väärtus

 


(4)

FCF – tüüpkonna parandustegur representatiivsete piirkondlike temperatuuritingimuste jaoks (ATCT)

Vt tüüpkonna parandustegurite aruanne/aruanded

:

 

ATCT tüüpkonna tunnuskood

:

 

(5)

ainult sisepõlemismootoriga sõidukite puhul parandus vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liitele, hübriidelektrisõidukite puhul vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 8. all-lisa 2. liitele (KCO2)

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

CO2-heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Keskmistatud MCO2,p,6 / MCO2,c,6

 

 

 

 

 

Vastavusse viidud MCO2,p,7 / MCO2,c,7

 

 

 

 

 

Lõppväärtused MCO2,p,H / MCO2,c,H

 

 

 

 

 

Andmed välise laadimisega hübriidelektrisõidukite tootmise nõuetele vastavuse kohta

 

Summaarne

CO2-heide (g/km)

MCO2,CS,COP

 

AFCO2,CS

 

2.1.1.2.2.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heite mass akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul

1. katse:

CO2-heite mass (g/km)

Summaarne

Arvutatud väärtus MCO2,CD

 

Deklareeritud väärtus

 

dCO2 1

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

CO2-heite mass (g/km)

Summaarne

Keskmistatud MCO2,CD

 

Lõppväärtus MCO2,CD

 

2.1.1.2.4.   KASUTUSTEGURIGA KAALUTUD CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heite mass (g/km)

Summaarne

Arvutatud väärtus MCO2,weighted

 

2.1.1.3.   KÜTUSEKULU (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

2.1.1.3.1.   Ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Iga juhi valitava režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

Kütusekulu (l/100 km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Lõppväärtused FCp,H / FCc,H  (6)

 

 

 

 

 

A-Kütuse- ja/või energiakulu pardaseire artiklis 4a nimetatud sõidukite puhul

a.   Andmete kättesaadavus

XXII lisa punktis 3 nimetatud parameetrid on kättesaadavad: jah / ei kohaldata

b.   Mõõtetäpsus (kui see on asjakohane)

Fuel_ConsumedWLTP (liitrit) (8)

SUURIMA heitega sõiduk – 1. katse

x,xxx

SUURIMA heitega sõiduk – 2. katse (kui see on asjakohane)

x,xxx

SUURIMA heitega sõiduk – 3. katse (kui see on asjakohane)

x,xxx

VÄIKSEIMA heitega sõiduk – 1. katse (kui see on asjakohane)

x,xxx

VÄIKSEIMA heitega sõiduk – 2. katse (kui see on asjakohane)

x,xxx

VÄIKSEIMA heitega sõiduk – 3. katse (kui see on asjakohane)

x,xxx

Kokku

x,xxx

Fuel_ConsumedOBFCM (liitrit) (8)

SUURIMA heitega sõiduk – 1. katse

x,xx

SUURIMA heitega sõiduk – 2. katse (kui see on asjakohane)

x,xx

SUURIMA heitega sõiduk – 3. katse (kui see on asjakohane)

x,xx

VÄIKSEIMA heitega sõiduk – 1. katse (kui see on asjakohane)

x,xx

VÄIKSEIMA heitega sõiduk – 2. katse (kui see on asjakohane)

x,xx

VÄIKSEIMA heitega sõiduk – 3. katse (kui see on asjakohane)

x,xx

Kokku

x,xx

Mõõtetäpsus (8)

x,xxx

2.1.1.3.2.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kütusekulu akutoiterežiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

1. katse:

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

Arvutatud väärtus FCCD

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

Keskmistatud FCCD

 

Lõppväärtus FCCD

 

2.1.1.3.3.   Kasutusteguriga kaalutud kütusekulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

Arvutatud väärtus FCweighted

 

2.1.1.3.4.   Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Iga juhi valitava režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

Kütusekulu (kg/100 km)

Summaarne

Mõõdetud näitajad

 

RCB parandustegur

 

Lõppväärtused FCc

 

2.1.1.4.   SÕIDUULATUSED (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

2.1.1.4.1.   Sõiduulatused välise laadimisega hübriidelektrisõiduki puhul (kui see on asjakohane)

2.1.1.4.1.1.   Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER)

1. katse

AER (km)

Linnasõit

Summaarne

AER mõõdetud/arvutatud väärtused

 

 

Deklareeritud väärtus

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

AER (km)

Linnasõit

Summaarne

Keskmine AER (kui see on asjakohane)

 

 

Lõppväärtused AER

 

 

2.1.1.4.1.2.   Üksnes elektrirežiimis sõiduulatuse ekvivalent (EAER)

EAER (km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Summaarne

Lõppväärtused EAER

 

 

 

 

 

 

2.1.1.4.1.3.   Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis

RCDA (km)

Summaarne

RCDA lõppväärtus

 

2.1.1.4.1.4.   Sõiduulatus akutoiterežiimis tsüklites

1. katse

RCDC (km)

Summaarne

RCDC lõppväärtus

 

Üleminekufaasi viitenumber

 

Suhteline elektrienergia muut (REEC) kinnitustsüklis (%)

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

2.1.1.4.2.   Sõiduulatused täiselektrisõidukite puhul – täiselektrisõiduki sõiduulatus (PER) (kui see on asjakohane)

1. katse

PER (km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Summaarne

PER arvutatud väärtused

 

 

 

 

 

 

Deklareeritud väärtus

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

PER (km)

Linnasõit

Summaarne

Keskmistatud PER

 

 

PER lõppväärtused

 

 

2.1.1.5.   ELEKTRIENERGIAKULU (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

2.1.1.5.1.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu (kui see on asjakohane)

2.1.1.5.1.1.   Elektrienergiakulu (EC)

Elektrienergiakulu EC (Wh/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Summaarne

Elektrienergiakulu (EC) lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

2.1.1.5.1.2.   Akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu

1. katse

ECAC,CD (Wh/km)

Summaarne

ECAC,CD arvutatud väärtus

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte (kui see on asjakohane)

ECAC,CD (Wh/km)

Summaarne

Keskmistatud ECAC,CD

 

Lõppväärtus

 

2.1.1.5.1.3.   Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu

1. katse

ECAC,weighted (Wh)

Summaarne

ECAC,weighted arvutatud väärtus

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte (kui see on asjakohane)

ECAC,weighted (Wh/km)

Summaarne

Keskmistatud ECAC,weighted

 

Lõppväärtus

 

2.1.1.5.1.4.   Andmed tootmise nõuetele vastavuse (COP) kohta

 

Summaarne

Elektrienergiakulu (Wh/km) ECDC,CD,COP)

 

AFEC,AC,CD

 

2.1.1.5.2.   Täiselektrisõidukite elektrienergiakulu (kui see on asjakohane)

1. katse

Elektrienergiakulu EC (Wh/km);

Linnasõit

Summaarne

Elektrienergiakulu (EC) arvutatud väärtus

 

 

Deklareeritud väärtus

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

3. katse (kui see on asjakohane)

Registreerige katsetulemused 1. tüüpi katse tabeli kohaselt

Elektrienergiakulu EC (Wh/km);

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Summaarne

Keskmistatud elektrienergiakulu

 

 

 

 

 

 

Elektrienergiakulu (EC) lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

Andmed tootmise nõuetele vastavuse (COP) kohta

 

Summaarne

Elektrienergiakulu (Wh/km) ECDC,COP

 

AFEC

 

2.1.2.   VÄIKSEIMA HEITEGA SÕIDUK (VL) (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Korrata punkti 2.1.1.

2.1.3.   KESKMISE HEITEGA SÕIDUK (VM) (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Korrata punkti 2.1.1.

2.1.4.   NORMEERITUD ÜHENDITE LÕPPVÄÄRTUSED (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

PM

PN

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(#.1011/km)

Kõrgeimad näitajad (3)

 

 

 

 

 

 

 

2.2.   2 a tüüpi katse

Sõidukõlblikkuse katsetamiseks vajalikud heiteandmed

Katse

CO (% vol)

λ-väärtus (x)

Mootori pöörlemissagedus (min– 1)

Õli temperatuur (°C)

Tühikäigul

 

 

 

Tühikäigu kõrgendatud pööretel

 

 

 

 

2.3.   3 a tüüpi katse

Karterigaaside heide atmosfääri: puudub

2.4.   4 a tüüpi katse

Tüüpkonna tunnuskood

:

 

Vt aruanne/aruanded

:

 

2.5.   5. tüüpi katse

Tüüpkonna tunnuskood

:

 

Vt kulumiskindlustüüpkonna aruanne/aruanded

:

 

1./I tüüpi tsükkel heitekatsete kriteeriumide järgi

:

XXI lisa 4. all-lisa või UNECE eeskiri nr 83 (3)

2.6.   RDE katse

RDE tüüpkonna number

:

MSxxxx

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.7.   6 a tüüpi katse

Tüüpkonna tunnuskood

 

 

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Veojõustendi seadistusmeetod

:

vabajooks (sõidutakistuse viide)

Inertsmass (kg)

:

 

Kui erineb 1. tüüpi katse sõidukist

:

 

Rehvid

:

 

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvi mõõtmed (ees/taga)

:

 

Ümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

:

 


Saasteained

CO

(g/km)

HC

(g/km)

Katse

1

 

 

2

 

 

3

 

 

Keskmine

 

 

Piir

 

 

2.8.   Pardadiagnostikaseade

Tüüpkonna tunnuskood

:

 

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.9.   Heitgaasi suitsuse b katse

2.9.1.   PÜSIKIIRUSE KATSE

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.9.2.   VABA KIIRENDUSE KATSE

Mõõdetud neeldumistegur (m– 1)

:

 

Korrigeeritud neeldumistegur (m– 1)

:

 

2.10.   Mootori võimsus

Vt aruanne (aruanded) või tüübikinnitusnumber

:

 

2.11.   Suurima heitega sõiduki (vh) temperatuuriandmed

Halvimal võimalikul juhul kasutatav sõiduki mahajahutamise meetod

:

jah/ei (7)

ATCT tüüpkond koosneb ühest interpolatsioonitüüpkonnast

:

jah/ei (7)

Mootori jahutusvedeliku temperatuur seisuaja lõpus (°C)

:

 

Seisuala keskmine temperatuur viimase 3 tunni jooksul (°C)

:

 

Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja seisuala keskmise temperatuuri vahe viimase 3 tunni jooksul ΔT_ATCT (°C)

:

 

Minimaalne seisuaeg tsoak_ATCT (s)

:

 

Temperatuurianduri asukoht

:

 

Mootori mõõdetud temperatuur

:

õli/jahutusvedelik

Katsearuande lisad

(ei kohaldata ATCT-katse ja täiselektrisõidukite puhul),

1.   Kõik määruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 („vastavusmäärused“) I lisa punktis 2.4 loetletud vastavusvahendi sisendandmed

ja

Viide sisendkaustale: …

2.   Rakendusmääruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 I lisa punktis 3.1.1.2 nimetatud täielik vastavusfail:

3.   Ainult sisepõlemismootoriga sõidukid ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid

NEDC tulemuste vastavus

Suurima heitega sõiduk

Väikseima heitega sõiduk

NEDC CO2 deklareeritud väärtus

xxx,xx

xxx,xx

CO2-heite tulemus CO2MPAS-simulaatoril (kaasa arvatud Ki)

xxx,xx

xxx,xx

CO2-heite tulemus topeltkatsel või liisuga valitud katsel (kaasa arvatud Ki)

xxx,xx

xxx,xx

Räsi

 

Liisukatse otsus

 

Hälbetegur (väärtus või ei kohaldata)

 

Kontrollitegur (0 / 1 / ei kohaldata)

 

Deklareeritud väärtus, mida kinnitab (CO2MPAS / kahekordne katse)

 

 

 

 

 

CO2-heite tulemus CO2MPAS-simulaatoril (v.a Ki)

linnasõit

 

 

linnaväline sõit

 

 

kokku

 

 

Füüsilise mõõtmise tulemused

Katse(te) kuupäev

1. katse

pp/kk/aaaa

pp/kk/aaaa

2. katse

 

 

3. katse

 

 

Summaarne CO2-heide

1. katse

linnasõit

xxx,xxx

xxx,xxx

linnaväline sõit

xxx,xxx

xxx,xxx

kokku

xxx,xxx

xxx,xxx

2. katse

linnasõit

 

 

linnaväline sõit

 

 

kokku

 

 

3. katse

linnasõit

 

 

linnaväline sõit

 

 

kokku

 

 

Ki CO2

1,xxxx

Summaarne CO2-heide, kaasa arvatud Ki

Keskmine

Summaarne

 

 

Võrdlus deklareeritud väärtusega (deklareeritud-keskmine)/deklareeritud %

 

 

Sõidutakistuse väärtused katsetamiseks

f0 (N)

x,x

x,x

f1 (N/(km/h))

x,xxx

x,xxx

f2 (N/(km/h)2)

x,xxxxx

x,xxxxx

Inertsiklass (kg)

 

 

Lõpptulemused

NEDC CO2 [g/km]

linnasõit

xxx,xx

xxx,xx

linnaväline sõit

xxx,xx

xxx,xx

kokku

xxx,xx

xxx,xx

NEDC FC [l/100km]

linnasõit

x,xxx

x,xxx

linnaväline sõit

x,xxx

x,xxx

kokku

x,xxx

x,xxx

4.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite katsetulemused

4.1.   Suurima heitega sõiduk

4.1.1.   CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heide (g/km)

Summaarne

(kaasa arvatud Ki)

Ki CO2

1,xxxx

MCO2,NEDC_H,test,condition A

 

MCO2,NEDC_H,test,condition B

 

MCO2,NEDC_H,test,weighted

 

4.1.2.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu

Elektrienergiakulu (Wh/km)

Summaarne

ECNEDC_H,test,condition A

 

ECNEDC_H,test,condition B

 

ECNEDC_H,test,weighted

 

4.1.3.   Kütusekulu (l/100 km)

Kütusekulu (l/100 km)

Summaarne

FCNEDC_L,test,condition A

 

FCNEDC_L,test,condition B

 

FCNEDC_L,test,weighted

 

4.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

4.2.1.   CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heide (g/km)

Summaarne

(kaasa arvatud Ki)

Ki CO2

1,xxxx

MCO2,NEDC_L,test,condition A

 

MCO2,NEDC_L,test,condition B

 

MCO2,NEDC_L,test,weighted

 

4.2.2.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu

Elektrienergiakulu (Wh/km)

Summaarne

ECNEDC_L,test,condition A

 

ECNEDC_L,test,condition B

 

ECNEDC_L,test,weighted

 

4.2.3.   Kütusekulu (l/100 km)

Kütusekulu

(l/100 km)

Summaarne

FCNEDC_L,test,condition A

 

FCNEDC_L,test,condition B

 

FCNEDC_L,test,weighted

 

II OSA

ATCT katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui see on asjakohane).

Aruande number

TAOTLEJA

 

Tootja

 

TEEMA

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

ATCT tunnuskood(id)

:

 

Katsetatav objekt

 

Mark

:

 

 

IP-tunnuskood

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

Üldised märkused

Kui on olemas mitmeid võimalusi (viiteid), tuleb katsetatavat kirjeldada katsearuandes.

Kui neid ei esine, võib olla piisav ka üksainus viide teatisele katsearuande alguses.

Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet

a)

sädesüütega mootorite kohta;

b)

diiselmootorite kohta.

1.   KATSETATUD SÕIDUKI KIRJELDUS

1.1.   ÜLDANDMED

Sõiduki numbrid

:

Prototüübi number ja VIN-kood

Kategooria

:

 

Istekohtade arv (koos juhiga):

:

 

Kere

:

 

Veorattad

:

 

1.1.1.   Jõuseadme tüüp

Jõuseadme tüüp

:

ainult sisepõlemismootor, hübriidmootor, elektrimootor või kütuseelement

1.1.2.   SISEPÕLEMISMOOTOR (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisepõlemismootori puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tööpõhimõte

:

kahetaktiline/neljataktiline

Silindrite arv ja paigutus

:

Mootori töömaht (cm3)

:

 

Mootori pöörete arv tühikäigul (min– 1)

:

 

±

Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (min– 1) (a)

:

 

±

Mootori nimivõimsus

:

 

kW

pöörlemissagedusel

 

p/min

Suurim kasulik pöördemoment:

:

 

Nm

pöörlemissagedusel

 

p/min

Mootori määrdeõli

:

mark ja tüüp

Jahutussüsteem

:

Tüüp: õhk/vesi/õli

Isolatsioon

:

materjal, hulk, asukoht, kogus ja kaal

1.1.3.   KATSEKÜTUS 1. tüüpi katse puhul (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe katsekütuse puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

bensiin E10 – diislikütus B7 – veeldatud naftagaas – maagaas jne

Tihedus temperatuuril 15 °C

:

 

Väävlisisaldus

:

Üksnes diislikütuse B7 ja bensiini E10 puhul

IX lisa

:

 

Partii number

:

 

Willansi tegurid (sisepõlemismootori puhul) CO2-heite puhul (g CO2/MJ)

:

 

1.1.4.   TOITESÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe toitesüsteemi puhul korrake seda punkti

Otsesissepritse

:

jah/ei või kirjeldus

Sõiduki kütuseliik

:

ühekütuseline/kahekütuseline/segakütus

Juhtplokk

Osa number

:

sama, mis teatises

Tarkvara katsetatud

:

näiteks diagnostikaseadme kaudu

Õhu vooluhulga mõõtur

:

 

Seguklapikoda

:

 

Rõhuandur

:

 

Sissepritsepump

:

 

Pihusti(d)

:

 

1.1.5.   SISSELASKESÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisselaskesüsteemi puhul korrake seda punkti

Ülelaadur

:

jah/ei

mark ja tüüp (1)

Vahejahuti

:

jah/ei

tüüp (õhk/õhk – õhk/vesi) (1)

Õhufilter (element) (1)

:

mark ja tüüp

Sisselaskesummuti (1)

:

mark ja tüüp

1.1.6.   HEITGAASISÜSTEEM JA KÜTUSEAURUDE ERALDUMISE PIIRAMISE SÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Kui neid on rohkem kui üks, korrake seda punkti

Esimene katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOx püüdur / NOx salvesti / selektiivne katalüütiline redutseerimine jne

Teine katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOx püüdur / NOx salvesti / selektiivne katalüütiline redutseerimine jne

Tahmafilter

:

jah / ei / ei kohaldata

katalüüsitud: jah/ei

mark ja viide (1)

Hapnikuanduri(te) kood ja asukoht

:

enne katalüsaatorit / pärast katalüsaatorit

Õhu sissepuhe

:

jah / ei / ei kohaldata

Heitgaasitagastus

:

jah / ei / ei kohaldata

jahutatud/jahutamata

suur surve / väike surve

Kütuseaurude eraldumise piiramise süsteem

:

jah / ei / ei kohaldata

NOx anduri(te) kood ja asukoht

:

Enne/pärast

Üldkirjeldus (1)

:

 

1.1.7.   SOOJUSE SALVESTAMISE SEADE (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe soojuse salvestamise seadme puhul korrake seda punkti

Soojuse salvestamise seade

:

jah/ei

Soojusmahtuvus (salvestatud entalpia J)

:

 

Soojuse vabanemise aeg (s)

:

 

1.1.8.   JÕUÜLEKANNE (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe jõuülekandeseadise puhul korrake seda punkti

Käigukast

:

käsi-/automaat-/variaatorkäigukast

Käiguvahetuse menetlus

Põhirežiim

:

jah/ei

tavaline/sõidurežiim/keskkonnasäästlik/…

Parim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane)

:

 

Halvim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane)

:

 

Juhtplokk

:

 

Käigukasti määrdeaine

:

mark ja tüüp

Rehvid

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvi mõõtmed (ees/taga)

:

 

Ümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

:

 

Koguülekandearvud (R.T.), esmased suhted (R.P.) ja sõiduki kiirus (km/h) / mootori pöörlemissagedus (1 000 (min–1)) (V1000) iga käigu puhul (R.B.).

R.B.

R.P.

R.T.

V1000

1.

1/1

 

 

2.

1/1

 

 

3.

1/1

 

 

4.

1/1

 

 

5.

1/1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1.9.   ELEKTRIMASIN (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe elektrimasina puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tippvõimsus (kW)

:

 

1.1.10.   VEOAKU (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe veoaku puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Mahtuvus (Ah)

:

 

Nimipinge (V)

:

 

1.1.11.   JÕUELEKTROONIKASEADMED (kui see on asjakohane)

Jõuelektroonikaseadmeid võib olla rohkem kui üks (veojõuallikas, madalpingesüsteem või laadija)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Võimsus (kW)

:

 

1.2.   SÕIDUKI KIRJELDUS

1.2.1.   MASS

VH katsemass (kg)

:

 

1.2.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

f2_TReg (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energianõudlus (J)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande number

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.2.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1 / 2 / 3a / 3b

Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg)

:

(kui see on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus (km/h)

:

 

Vähendamine (kui see on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli pikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui see on asjakohane

1.2.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Käiguvahetusarvutuse versioon

 

(märkida määruse (EL) 2017/1151 asjakohane muudatus)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

nmin drive

1. käik

:

…min– 1

1. käik 2. käiguni

:

…min– 1

2. käigult seiskumiseni

:

…min– 1

2. käik

:

…min– 1

3. käik ja järgmised käigud

:

…min– 1

V.a 1. käik

:

jah/ei

n_95_high iga käigu puhul

:

…min– 1

n_min_drive_set kiirendus-/püsikiirusfaaside puhul (n_min_drive_up)

:

…min– 1

n_min_drive_set aeglustusfaaside puhul (n_min_drive_down)

:

…min– 1

t_start_phase

:

…s

n_min_drive_start

:

…min– 1

n_min_drive_up_start

:

…min– 1

ASMi kasutamine

:

jah/ei

ASMi väärtused

:

 

2.   KATSETULEMUSED

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Veojõustend 2WD/4WD režiimis

:

2WD/4WD

2WD režiimis pöörles muu kui veotelg

:

jah / ei / ei kohaldata

Veojõustendi töörežiim

 

jah/ei

Vabajooksurežiim

:

jah/ei

2.1   KATSE TEMPERATUURIL 14 °C

Katsetamise kuupäev:

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm)

:

 

Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiuse suhtes (kui on muudetud tootja taotlusel)

:

sõiduki keskteljel/…

Kaugus sõiduki esiosast (cm)

:

 

IWR: inertsusnäitaja (%)

:

x,x

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga (km/h)

:

x,xx

Sõidutsükli heakskiidetud kõrvalekalde kirjeldus

:

Täielikult allavajutatud gaasipedaal

2.1.1.   Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heide aku laetust säilitavas režiimis teostatud katsete puhul

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(#.1011/km)

Mõõdetud näitajad

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid

 

 

 

 

 

 

 

2.1.2.   Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki CO2-heide aku laetust säilitavas režiimis teostatud katse puhul

CO2-heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Mõõdetud näitaja MCO2,p,1

 

 

 

 

Mõõdetud kiiruse ja vahemaa korrigeeritud näitaja MCO2,p,1b / MCO2,c,2

 

 

 

 

 

RCB parandustegur (2)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3 / MCO2,c,3

 

 

 

 

 

2.2   KATSE TEMPERATUURIL 23 °C

Esitage andmed või viidake 1. tüüpi katse aruandele

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm)

:

 

Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiuse suhtes (kui on muudetud tootja taotlusel)

:

sõiduki keskteljel/…

Kaugus sõiduki esiosast (cm)

:

 

IWR: inertsusnäitaja (%)

:

x,x

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga (km/h)

:

x,xx

Sõidutsükli heakskiidetud kõrvalekalde kirjeldus

:

Täielikult allavajutatud gaasipedaal

2.2.1.   Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heide aku laetust säilitavas režiimis teostatud katse puhul

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(#.1011/km)

Lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid

 

 

 

 

 

 

 

2.2.2.   Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki CO2-heide aku laetust säilitavas režiimis teostatud katsete puhul

CO2-heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Summaarne

Mõõdetud näitaja MCO2,p,1

 

 

 

 

Mõõdetud kiiruse ja vahemaa korrigeeritud näitaja MCO2,p,1b / MCO2,c,2

 

 

 

 

 

RCB parandustegur (2)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3 / MCO2,c,3

 

 

 

 

 

2.3   KOKKUVÕTE

CO2-heide (g/km)

Summaarne

ATCT (14 °C) MCO2,Treg

 

1. tüüp (23 °C) MCO2,23°

 

Tüüpkonna parandustegur (FCF)

 

2.4.   Võrdlussõiduki TEMPERATUURIANDMED pärast temperatuuril 23 °C teostatud katset

Halvimal võimalikul juhul kasutatav sõiduki mahajahutamise meetod

:

jah/ei (3)

ATCT tüüpkond koosneb ühest interpolatsioonitüüpkonnast

:

jah/ei (3)

Mootori jahutusvedeliku temperatuur seisuaja lõpus (°C)

:

 

Seisuala keskmine temperatuur viimase 3 tunni jooksul (°C)

:

 

Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja seisuala keskmise temperatuuri vahe viimase 3 tunni jooksul ΔT_ATCT (°C)

:

 

Minimaalne seisuaeg tsoak_ATCT (s)

:

 

Temperatuurianduri asukoht

:

 

Mootori mõõdetud temperatuur

:

õli/jahutusvedelik

8.b liide

Sõidutakistuse katsearuanne

Sõidutakistuse määramise katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui see on asjakohane).

ARUANDE number

TAOTLEJA

 

Tootja

 

TEEMA

Sõiduki sõidutakistuse määramine / …

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Katsetatav objekt

 

Mark

:

 

 

Tüüp

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

1.   ASJAOMANE SÕIDUK / ASJAOMASED SÕIDUKID

Asjaomane mark (asjaomased margid)

:

 

Asjaomane tüüp (asjaomased tüübid)

:

 

Kaubanduslik kirjeldus

:

 

Maksimumkiirus (km/h)

:

 

Veotelg/veoteljed

:

 

2.   KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS

Kui interpoleerimist ei toimu, tuleb kirjeldada (energianõudluse seisukohalt) halvimate tulemustega sõidukit

2.1.   Tuuletunnelimeetod

Summaarselt

:

lindiga / rullidega veojõustendiga

2.1.1.   Üldosa

 

Tuuletunnel

Veojõustend

 

HR

LR

HR

LR

Mark

 

 

 

 

Tüüp

 

 

 

 

Versioon

 

 

 

 

Tsükli energianõudlus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel (kJ)

 

 

 

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

 

 

Läbisõit (km)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Versioon

:

 

Tsükli energianõudlus täieliku WLTC kestel (kJ)

:

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

:

 

Läbisõit (km)

:

 

2.1.2.   Massid

 

Veojõustend

 

HR

LR

Katsemass (kg)

 

 

Keskmine mass mav (kg)

 

 

mr väärtus (kg telje kohta))

 

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

 

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Katsemass (kg)

:

 

Keskmine mass mav (kg)

:

(keskmine enne ja pärast katset)

Täismass

:

 

Lisavarustuse massi hinnanguline aritmeetiline keskmine

:

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

:

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

:

 

2.1.3.   Rehvid

 

Tuuletunnel

Veojõustend

 

HR

LR

HR

LR

Suuruse tähistus

 

 

 

 

Mark

 

 

 

 

Tüüp

 

 

 

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

 

 

Taga (kg/t)

 

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

 

 

Taga (kPa)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Suuruse tähistus

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

:

 

Taga (kg/t)

:

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

:

 

Taga (kPa)

:

 

2.1.4.   Kere

 

Tuuletunnel

 

HR

LR

Tüüp

AA/AB/AC/AD/AE/AF BA/BB/BC/BD

 

Versioon

 

 

Aerodünaamilised seadmed

Liikuvad aerudünaamilised kereosad

jah/ei ja märkige, kui see on asjakohane

 

Paigaldatud aerodünaamiliste lisade loetelu

 

 

Delta (CD × Af)LH võrreldes HR-ga (m2)

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Kere kuju kirjeldus

:

Neljakandiline kast (kui ei ole võimalik kindlaks määrata kogu sõiduki representatiivset kerekuju)

Lauppind Afr (m2)

:

 

2.2.   TEESÕIT

2.2.1.   Üldosa

 

HR

LR

Mark

 

 

Tüüp

 

 

Versioon

 

 

Tsükli energianõudlus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel (kJ)

 

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

 

 

Läbisõit

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Versioon

:

 

Tsükli energianõudlus täieliku WLTC kestel (kJ)

:

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

:

 

Läbisõit (km)

:

 

2.2.2.   Massid

 

HR

LR

Katsemass (kg)

 

 

Keskmine mass mav (kg)

 

 

mr väärtus (kg telje kohta))

 

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

 

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Katsemass (kg)

:

 

Keskmine mass mav (kg)

:

(keskmine enne ja pärast katset)

Täismass

:

 

Lisavarustuse massi hinnanguline aritmeetiline keskmine

:

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

 

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

 

 

2.2.3.   Rehvid

 

HR

LR

Suuruse tähistus

 

 

Mark

 

 

Tüüp

 

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

 

 

Taga (kg/t)

 

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

 

 

Taga (kPa)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Suuruse tähistus

:

 

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

:

 

Taga (kg/t)

:

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

:

 

Taga (kPa)

:

 

2.2.4.   Kere

 

HR

LR

Tüüp

AA/AB/AC/AD/AE/AF BA/BB/BC/BD

 

Versioon

 

 

Aerodünaamilised seadmed

Liikuvad aerudünaamilised kereosad

jah/ei ja märkige, kui see on asjakohane

 

Paigaldatud aerodünaamiliste lisade loetelu

 

 

Delta (CD × Af)LH võrreldes HR-ga (m2)

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul):

Kere kuju kirjeldus

:

Neljakandiline kast (kui ei ole võimalik kindlaks määrata kogu sõiduki representatiivset kerekuju)

Lauppind Afr (m2)

:

 

2.3.   JÕUSEADE

2.3.1.   Suurima heitega sõiduk

Mootorikood

:

 

Ülekande tüüp

:

käsi-, automaat-, variaatorkäigukast

Ülekande mudel

(valmistajatehase tähised)

:

(pöördemomendi nimiväärtus ja sidurite arv à lisada teatisse)

Hõlmatud ülekandemudelid

(valmistajatehase tähised)

:

 

Mootori pöörlemissagedus jagatuna sõiduki kiirusega

:

Käik

Ülekandearv

N/V suhe

1.

1/..

 

2.

1..

 

3.

1/..

 

4.

1/..

 

5.

1/..

 

6.

1/..

 

..

 

 

..

 

 

Elektrimasin(ad) lülitatud positsiooni N

:

ei kohaldata (elektrimasin või vabajooksurežiim puudub)

Elektrimasinate tüüp ja arv

:

konstruktsioonitüüp: asünkroonne/sünkroonne …

Jahutussüsteemi liik

:

õhk, vedelik,…

2.3.2.   Väikseima heitega sõiduk

Korrata punkti 2.3.1 VL andmetega

2.4.   KATSETULEMUSED

2.4.1.   Suurima heitega sõiduk

Katsetamise kuupäev

:

pp/kk/aaaa (tuuletunnel)

pp/kk/aaaa (veojõustend)

või

pp/kk/aaaa (teesõit)

TEESÕIT

Katsemeetod

:

vabajooks

või pöördemomendi mõõturi meetod

Rajatis (nimi/asukoht/raja kood)

:

 

Vabajooksurežiim

:

jah/ei

Rataste suunang

:

Kokku-lahkujooksu ja külgkalde väärtused

Maksimaalne võrdluskiirus (km/h)

:

 

Anemomeetria

:

statsionaarne

või pardal: anemomeetria mõju (CD × A) ja kas see on korrigeeritud.

Jaotis(t)e arv

:

 

Tuul

:

keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes

Õhurõhk

:

 

Temperatuur (keskmine väärtus)

:

 

Tuulekorrektsioon

:

jah/ei

Rehvirõhu kohandamine

:

jah/ei

Esialgsed tulemused

:

Pöördemomendimeetod:

c0 =

c1 =

c2 =

Vabajooksumeetod:

f0

f1

f2

Lõpptulemused

 

Pöördemomendimeetod:

c0 =

c1 =

c2 =

ja

f0 =

f1 =

f2 =

Vabajooksumeetod:

f0 =

f1 =

f2 =

või

TUULETUNNELIMEETOD

Rajatis (nimi/asukoht/veojõustendi kood)

:

 

Rajatise heakskiitmine

:

aruande viitenumber ja kuupäev

Veojõustend

Veojõustendi tüüp

:

lindiga või rullidega

Meetod

:

püsikiirus- või aeglustusmeetod

Soojendus

:

soojendus stendil või sõidukiga sõites

Rulli ümarusraadiuse korrektsioon

:

(veojõustendi puhul, kui see on asjakohane)

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Mõõdetud õhutakistustegur korrutatuna lauppinnaga

:

Kiirus (km/h)

CD × A (m2)

Tulemus

:

f0 =

f1 =

f2 =

või

SÕIDUTAKISTUSMAATRIKS TEEL

Katsemeetod

:

vabajooks

või pöördemomendi mõõturi meetod

Rajatis (nimi/asukoht/raja viide)

:

 

Vabajooksurežiim

:

jah/ei

Rataste suunang

:

Kokku-lahkujooksu ja külgkalde väärtused

Maksimaalne võrdluskiirus (km/h)

:

 

Anemomeetria

:

statsionaarne

või pardal: anemomeetria mõju (CD × A) ja kas see on korrigeeritud.

Jaotis(t)e arv

:

 

Tuul

:

keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes

Õhurõhk

:

 

Temperatuur (keskmine väärtus)

:

 

Tuulekorrektsioon

:

jah/ei

Rehvirõhu kohandamine

:

jah/ei

Esialgsed tulemused

:

Pöördemomendimeetod:

c0r =

c1r =

c2r =

Vabajooksumeetod:

f0r =

f1r =

f2r =

Lõpptulemused

 

Pöördemomendimeetod:

c0r =

c1r =

c2r =

ja

f0r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f0r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

Vabajooksumeetod:

f0r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f0r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

või

SÕIDUTAKISTUSMAATRIKSI TUULETUNNELIMEETOD

Rajatis (nimi/asukoht/veojõustendi kood)

:

 

Rajatise heakskiitmine

:

aruande viitenumber ja kuupäev

Veojõustend

Veojõustendi tüüp

:

lindiga või rullidega

Meetod

:

püsikiirus- või aeglustusmeetod

Soojendus

:

soojendus stendil või sõidukiga sõites

Rulli ümarusraadiuse korrektsioon

:

(veojõustendi puhul, kui see on asjakohane)

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Mõõdetud õhutakistustegur korrutatuna lauppinnaga

:

Kiirus (km/h)

CD × A (m2)

Tulemus

:

f0r =

f1r =

f2r =

f0r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f0r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

2.4.2.   Väikseima heitega sõiduk

Korrata punkti 2.4.1 VL andmetega

8.c liide

Katselehe näidis

Katseleht peab sisaldama katseandmeid, mis registreeritakse, kuid mis ei ole katseprotokolli kantud.

Katselehte/-lehti säilitab tehniline teenistus või tootja vähemalt 10 aastat.

Katselehtedel esitatav miinimumteave (kui see on asjakohane) on järgmine.

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa andmed

Rataste suunangu reguleeritavad parameetrid

:

 

Tegurid c0, c1 ja c2,

:

c0 =

c1 =

c2 =

Veojõustendil mõõdetavad vabajooksu ajad

:

Võrdluskiirus (km/h)

Vabajooksu aeg (s)

130

 

120

 

110

 

100

 

90

 

80

 

70

 

60

 

50

 

40

 

30

 

20

 

Rehvide libisemise vältimiseks võib sõiduki peale või sisse paigutada lisaraskust.

:

kaal (kg)

sõiduki peal/sees

Vabajooksu ajad pärast sõiduki vabajooksukatse teostamist

:

Võrdluskiirus (km/h)

Vabajooksu aeg (s)

130

 

120

 

110

 

100

 

90

 

80

 

70

 

60

 

50

 

40

 

30

 

20

 

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 5. all-lisa andmed

NOx-muunduri tõhusus

Esitatud kontsentratsioonid a), b), c), d) ja kontsentratsioon, kui NOx analüsaator on NO-režiimis, nii et kalibreerimisgaas ei läbi muundurit.

:

a) =

b) =

c) =

d) =

Kontsentratsioon NO-režiimis =

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa andmed

Sõiduki läbitud tegelik vahemaa

:

 

Käsikäigukastiga sõiduki puhul sõiduk, mis ei saa tsüklirada läbida:

Kõrvalekalded sõidutsüklist

:

 

Sõidustiilietalonid:

 

 

SAE J2951 (läbi vaadatud jaanuaris 2014) alusel arvutatakse järgmised näitajad:

:

:

IWR: inertsusnäitaja

:

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga

:

:

:

Tahkete osakeste proovifiltri kaalumine

 

 

Filter enne katset

:

Filter pärast katset

:

Võrdlusfilter

:

Iga pärast mõõteseadme näidu stabiliseerumist mõõdetud ühendi sisaldus

:

 

Regenereerimisteguri määramine

 

 

D tsüklite arv kahe WLTC vahel, kui toimub regeneratsioon

:

Tsüklite arv n, mille jooksul heidet mõõdetakse

:

Iga ühendi i heite massi mõõtmine M′sij iga tsükli j jooksul

:

Regenereerimisteguri määramine

Täieliku regeneratsiooni saavutamiseks mõõdetavate asjakohaste katsetsüklite arv d

:

 

Regenereerimisteguri määramine

 

 

Msi

:

Mpi

:

Ki

:

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6.a all-lisa andmed

ATCT

Katseruumi temperatuur ja õhuniiskus sõiduki jahutusventilaatori väljalaskeava juures mõõtesagedusega vähemalt 0,1 Hz.

:

Temperatuuri seadistuspunkt = Treg

Tegelik temperatuurinäit

± 3 °C katse alguses

± 5 °C katse jooksul

Seisuala temperatuur, mida mõõdetakse pidevalt sagedusega vähemalt 0,033 Hz.

:

Temperatuuri seadistuspunkt = Treg

Tegelik temperatuurinäit

± 3 °C katse alguses

± 5 °C katse jooksul

Ettevalmistamiselt seisualale üleminekuks kuluv aeg

:

≤ 10 minutit

1. tüüpi katse lõppemise ja jahutusmenetluse vaheline aeg

:

≤ 10 minutit

Mõõdetud seisuaeg, mis dokumenteeritakse kõikidel asjakohastel katselehtedel.

:

lõpptemperatuuri mõõtmise ja 23 °C juures tehtava 1. tüüpi katse lõpu vaheline aeg

Määruse (EL) 2017/1151 VI lisa andmed

Ööpäevased katsed

Ümbritseva õhu temperatuur kahe ööpäevase tsükli jooksul (registreeritud vähemalt iga minuti tagant)

:

 

Söefiltrisse laaditud väljapuhkeõhk

Ümbritseva õhu temperatuur esimese 11-tunnise profiili jooksul (registreeritud vähemalt iga 10 minuti tagant)

:

 

“;

28)

lisatakse 8.d liide:

„8.d liide

Kütuseaurude katse aruanne

Kütuseaurude katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui see on asjakohane).

ARUANDE number

TAOTLEJA

 

Tootja

 

TEEMA

Kütuseaurude tüüpkonna tunnuskood

:

 

Katsetatav objekt

 

Mark

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet

1.   KATSETATUD SUURIMA HEITEGA SÕIDUKI KIRJELDUS

Sõiduki numbrid

:

Prototüübi number ja VIN-kood

Kategooria

:

 

1.1.   Jõuseadme tüüp

Jõuseadme tüüp

:

sisepõlemismootor, hübriidmootor, elektrimootor või kütuseelement

1.2.   Sisepõlemismootor

Rohkem kui ühe sisepõlemismootori puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tööpõhimõte

:

kahetaktiline/neljataktiline

Silindrite arv ja paigutus

:

 

Mootori töömaht (cm3)

:

 

Ülelaadur

:

jah/ei

Otsesissepritse

:

jah/ei või kirjeldus

Sõiduki kütuseliik

:

ühekütuseline/kahekütuseline/segakütus

Mootori määrdeõli

:

Mark ja tüüp

Jahutussüsteem

:

Tüüp: õhk/vesi/õli

1.4.   Kütusesüsteem

Sissepritsepump

:

 

Pihusti(d)

:

 

Kütusepaak

Kiht (kihid)

:

ühekihiline/mitmekihiline

Kütusepaagi materjal

:

metall/…

Kütusesüsteemi muude osade materjal

:

Tihendatud

:

jah/ei

Kütusepaagi nominaalmaht (l)

:

 

Kanister

Mark ja tüüp

:

 

Aktiivsöe liik

:

 

Söe maht (l)

:

 

Söe mass (g)

:

 

Butaani deklareeritud töömaht (BWC) (g)

:

xx,x

2.   KATSETULEMUSED

2.1.   Kanistri vanandamine stendil

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Kanistri vanandamise katsearuanne

:

 

Täitmise kiirus

:

 

Kütuse tehniline kirjeldus

Mark

:

 

Tihedus 15 °C juures (kg/m3)

:

 

Etanoolisisaldus (%)

:

 

Partii number

:

 

2.2.   Läbilaskvusteguri (PF) kindlakstegemine

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Läbilaskvusteguri katsearuanne

:

 

3. nädalal mõõdetud HC, HC3W (mg/24h)

:

xxx

20. nädalal mõõdetud HC, HC20 W (mg/24h)

:

xxx

Läbilaskvustegur PF (mg/24h)

:

xxx

Mitmekihiliste või metallist paakide puhul

Alternatiivne läbilaskvustegur PF (mg/24h)

:

jah/ei

2.3.   Kütuseaurude katse

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Veojõustendi töörežiim

 

jah/ei

Vabajooksurežiim

:

jah/ei

2.3.1.   Mass

VH katsemass (kg)

:

 

2.3.2.   Sõidutakistuse parameetrid

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

2.3.3.   Tsükkel ja käiguvahetuspunkt (kui see on asjakohane)

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1 / 2 / 3

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

2.3.4.   Sõiduk

Katsetatud sõiduk

:

VH või kirjeldus

Läbisõit (km)

:

 

Vanus (nädalates)

:

 

2.3.5.   Katse käik ja tulemused

Katse käik

:

Pidev (suletud kütusepaagisüsteemid) / pidev (avatud kütusepaagisüsteemid) / eraldiseisev (suletud kütusepaagisüsteemid)

Seisuaegade kirjeldus (aeg ja temperatuur)

:

 

Laaditud väljapuhke kogus (g)

:

xx,x (kui see on asjakohane)


Kütuseaurude katse

kuumseiskamine, MHS

esimene 24 h ööpäevatsükkel, MD1

teine 24 h ööpäevatsükkel, MD2

Keskmine temperatuur (°C)

 

Kütuseaurud (g katse kohta)

x,xxx

x,xxx

x,xxx

Lõpptulemus, MHS + MD1 + MD2 + (2xPF) (g katse kohta)

x,xx

Piirnorm (g katse kohta)

2,0


(1)  Vesinikusõidukite ja segakütuseliste biodiislisõidukite spetsiaalsed katsemenetlused kehtestatakse edaspidi.

(2)  Tahkete osakeste massi ja arvu piirnormi kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.

(3)  Kahekütuselise ja segakütuselise sõiduki kombinatsiooni puhul kohaldatakse mõlemaid katsenõudeid.

(4)  Kui sõidukit käitatakse vesinikuga, määratakse vaid NOx-heide.

(5)  Tahkete osakeste arvu RDE katse kehtib ainult selliste sõidukite suhtes, mille tahkete osakeste Euro 6 heite piirnormid on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2.“;

(*1)  Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna osas katsetatakse esindavat sõidukit.

(6)  Dokument ECE/TRANS/WP.19/1121, mille võib leida järgmiselt veebilehelt: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/31821

(7)  Kui see on asjakohane.

(8)  Ümardatud kahe komakohani.

(*2)  Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul märkida akutoiterežiimi ja aku laetust säilitava režiimi kohta.

(2)  Märkida, kumb on asjakohane

(6)  Arvutatud vastavusse viidud CO2 näitajate põhjal

(8)  kooskõlas XXII lisaga

(3)  Kõigi saasteainete osas kõigi VH, VL (kui see on asjakohane) ja VM (kui see on asjakohane) katsetulemuste puhul

(x)  Mittevajalik maha tõmmata (kui rohkem kui üks valik on asjakohane, ei ole vaja midagi maha tõmmata)

(3)  Märkida, kumb on asjakohane

(7)  kui vastasite jaatavalt, siis kuut viimast rida ei kohaldata

(2)  Sisepõlemismootoriga sõidukite puhul parandus vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 2. liite 6. all-lisale, hübriidelektrisõidukite puhul KCO2

(2)  ainult sisepõlemismootoriga sõidukite puhul parandus vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa 2. liitele, hübriidelektrisõidukite puhul vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 8. all-lisa 2. liitele (KCO2)

(3)  kui vastasite jaatavalt, siis kuut viimast rida ei kohaldata


II LISA

Määruse (EL) 2017/1151 II lisa muudetakse järgmiselt:

1)

pealkirja järele lisatakse järgmine tekst:

„A OSA“;

2)

punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1.

Käesolevat osa kohaldatakse M- ja N1-kategooria I klassi sõidukite suhtes, mis saavad tüübikinnituse kuni 31. detsembrini 2018 ja registreeritakse kuni 31. augustini 2019, ning N1-kategooria II ja III klassi ning N2-kategooria sõidukite suhtes, mis saavad tüübikinnituse kuni 31. augustini 2019 ja registreeritakse kuni 31. augustini 2020“;

3)

punkt 2.10 asendatakse järgmisega:

„2.10.

UNECE eeskirja nr 83 4. liite punktis 3.2.1, punktis 4.2 ja joonealustes märkustes nr 1 ja 2 esitatud viide punkti 5.3.1.4 tabelis 1 esitatud piirnormidele loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2.“;

4)

lisatakse järgmine tekst:

„B OSA

UUS KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE VASTAVUSKONTROLLI METOODIKA

1.   Sissejuhatus

Käesolevat osa kohaldatakse M-kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite suhtes, mis saavad tüübikinnituse pärast 1. jaanuari 2019, ja kõikide sõidukite suhtes, mis registreeritakse pärast 1. septembrit 2019, ning N1-kategooria II ja III klassi ja N2-kategooria sõidukite suhtes, mis saavad tüübikinnituse pärast 1. septembrit 2019 ja registreeritakse pärast 1. septembrit 2020.

Selles esitatakse kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli (ISC) nõuded selle kontrollimiseks, kas summutitoru heitgaaside (sh madal temperatuur) ja kütuseaurude heite piirnormid on täidetud sõiduki kogu tavapärase kasutusaja jooksul, mis on kuni viis aastat või 100 000 km, olenevalt sellest, kumb täitub varem.

2.   Protsessi kirjeldus

Joonis B.1

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse protsessi näide (kus GTAA tähistab tüübikinnitust andvat asutust ja OEM tootjat)

Image

GTAA

GTAA, OEM

GTAA + OEM

GTAA + OEM

GTAA

Parandusmeetmed (vajaduse korral, punkt 7)

Andmeesitus (punkt 8)

ISC etapid

Peamine vastutus

Vastavushindamine (punkt 6)

ISC katsed (punkt 5)

Teabe kogumine ja riskihindamine (punkt 4)

3.   ISC tüüpkonna määratlus

ISC tüüpkonda kuuluvad järgmised sõidukid:

(a)

summutitoru heitgaaside puhul (1. ja 6. tüüpi katsed) PEMS-katsetüüpkonda kuuluvad sõidukid, nagu on kirjeldatud IIIA lisa 7. liites,

(b)

kütuseaurude puhul (4. tüüpi katse) kütuseaurude tüüpkonda kuuluvad sõidukid, nagu on kirjeldatud VI lisa punktis 5.5.

4.   Teabe kogumine ja esialgne riskihindamine

Tüübikinnitust andev asutus kogub kogu asjakohase teabe heitenõuete võimaliku mittetäitmise kohta, mis on vajalik selle üle otsustamiseks, milliseid ISC tüüpkondi tuleb konkreetsel aastal kontrollida. Tüübikinnitust andev asutus võtab arvesse eelkõige andmeid, millest ilmnevad suurima heitega sõidukite tüübid tegelikus sõiduolukorras. Kõnealused andmed saadakse asjakohaste meetodite abil, mille hulka võivad kuuluda kaugseire, heite lihtsustatud pardaseiresüsteemid (SEMS) ja PEMSiga tehtavad katsed. Selliste katsete käigus täheldatud normiületuste arvu ja tähtsust võidakse kasutada ISC katsete eelistähtsustamiseks.

Koos ISC kontrollideks esitatud andmetega esitab tootja tüübikinnitust andvale asutusele aruande heitmetega seotud garantiinõuete ning kõigi hoolduse käigus teostatud või registreeritud heitmetega seotud garantiiremontide kohta, koostades selle tüübikinnituse andmisel tüübikinnitust andva asutuse ja tootja vahel kokku lepitud vormingus. See teave peab sisaldama andmeid ISC tüüpkonna heitmetega seotud osade ja süsteemide rikete esinemissageduse kohta ja rikete kirjeldust. Aruanded esitatakse iga sõidukite ISC-tüüpkonna kohta vähemalt üks kord aastas nii kaua, kui kaua tuleb artikli 9 lõike 3 kohaselt teha kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli.

Esimeses ja teises lõigus osutatud andmete põhjal annab tüübikinnitust andev asutus esmase hinnangu ISC tüüpkonna riski kohta mitte vastata kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse eeskirjadele ja teeb selle põhjal otsuse selle kohta, milliseid tüüpkondi tuleb katsetada ja millist tüüpi katseid tuleb ISC eeskirjade alusel teha. Lisaks võib tüübikinnitust andev asutus valida suvaliselt ISC tüüpkonnad, mida katsetada.

5.   ISC katsed

Tootja teostab summutitoru heitgaaside ISC katsed, mis koosnevad vähemalt 1. tüüpi katsest kõikide ISC tüüpkondade puhul. Tootja võib teostada ka RDE, 4. ja 6. tüüpi katseid kõikide või osade ISC tüüpkondade puhul. Tootja edastab tüübikinnitust andvale asutusele kõik ISC katsete tulemused punktis 5.9 kirjeldatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse elektroonilise platvormi kaudu.

Tüübikinnitust andev asutus kontrollib igal aastal sobivat arvu ISC tüüpkondi, nagu on ette nähtud punktis 5.4. Tüübikinnitust andev asutus lisab kõik ISC katsete tulemused punktis 5.9 kirjeldatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse elektroonilisele platvormile.

Akrediteeritud laborid või tehnilised teenistused võivad igal aastal kontrollida ükskõik mitut ISC tüüpkonda. Akrediteeritud laborid või tehnilised teenistused edastavad tüübikinnitust andvale asutusele kõik ISC katsete tulemused punktis 5.9 kirjeldatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse elektroonilise platvormi kaudu.

5.1.   Katsete kvaliteedi tagamine

ISC kontrolle teostavaid kontrolliasutusi ja laboreid, mis ei ole selleks määratud tehnilised teenistused, akrediteeritakse ISC menetluse suhtes vastavalt standardile EN ISO/IEC 17020:2012. Laborid, mis teevad ISC katseid, kuid mis ei ole selleks määratud tehnilised teenistused direktiivi 2007/46 artikli 41 tähenduses, võivad ISC katseid teha ainult juhul, kui nad on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025:2017.

Tüübikinnitust andev asutus auditeerib igal aastal tootja teostatud ISC kontrolle. Tüübikinnitust andev asutus võib auditeerida ka akrediteeritud laborite ja tehniliste teenistuste teostatud ISC kontrolle. Audit põhineb tootjate, akrediteeritud labori või tehnilise teenistuse esitatud andmetel, mis sisaldavad vähemalt üht 3. liite kohast üksikasjalikku ISC aruannet. Tüübikinnitust andev asutus võib nõuda, et tootjad, akrediteeritud laborid või tehnilised teenistused esitaksid lisaandmeid.

5.2.   Katsetulemuste avaldamine akrediteeritud laborite või tehniliste teenistuste poolt

Niipea, kui konkreetse ISC tüüpkonna vastavushindamise ja parandusmeetmete tulemused saavad kättesaadavaks, edastab tüübikinnitust andev asutus need akrediteeritud laboritele või tehnilistele teenistustele, kes esitasid kõnealuse tüüpkonna katsetulemused.

Katsete tulemused, kaasa arvatud kõikide katsetatud sõidukite üksikasjalikud andmed võib üldsusele avaldada üksnes pärast seda, kui tüübikinnitust andev asutus on avaldanud üksiku ISC menetluse tulemuste aastaaruande, või pärast statistilise menetluse tulemuseta lõpetamist (vt punkt 5.10). Kui ISC katsete tulemused avaldatakse, esitatakse viide tüübikinnitust andva asutuse aastaaruandele, kus need sisalduvad.

5.3.   Katsete tüübid

ISC katseid tehakse üksnes sõidukitega, mis on välja valitud 1. liite kohaselt.

ISC 1. tüüpi katsed tehakse XXI lisa kohaselt.

ISC RDE katsed tehakse IIIA lisa kohaselt, 4. tüüpi katsed käesoleva lisa 2. liite kohaselt ja 6. tüüpi katsed VIII lisa kohaselt.

5.4.   ISC katsete sagedus ja ulatus

Ajavahemik, mis jääb konkreetse ISC tüüpkonna kahe tootjapoolse vastavuskontrolli alguse vahele, ei tohi olla pikem kui 24 kuud.

Tüübikinnitust andva asutuse teostatud ISC katsete sagedus põhineb riskihindamismeetoditel, mis vastavad rahvusvahelisele standardile ISO 31000:2018 „Riskijuhtimine. Põhimõtted ja juhised“, mille hulka kuulub ka punkti 4 kohaselt antud esialgne riskihinnang.

Alates 1. jaanuarist 2020 teostavad tüübikinnitust andvad asutused 1. tüüpi ja RDE katseid vähemalt 5 % puhul iga tootja kõikidest ISC tüüpkondadest aastas või vähemalt kahe ISC tüüpkonna puhul iga tootja kohta aastas, kui tüüpkondade arv seda võimaldab. Nõuet katsetada iga tootja kohta aastas vähemalt 5 % ISC tüüpkondadest või vähemalt kaht ISC tüüpkonda ei kohaldata väiketootjate suhtes. Tüübikinnitust andev asutus tagab, et ISC tüüpkonnad ja konkreetsesse kasutusel olevate sõidukite tüüpkonda kuuluvate sõidukite vanused oleksid võimalikult laialt kaetud, et tagada vastavus artikli 8 lõike 3 kohaselt. Tüübikinnitust andev asutus viib iga ISC tüüpkonna statistilise menetluse, mida ta on alustanud, 12 kuu jooksul lõpule.

4. või 6. tüüpi ISC katsetel puuduvad minimaalse sageduse nõuded.

5.5.   Tüübikinnitust andvate asutuste teostatavate ISC katsete rahastamine

Tüübikinnitust andev asutus tagab, et on olemas piisavad vahendid, et katta kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete kulud. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kaetakse need kulud tasudest, mida tüübikinnitust andev asutus võib nõuda tootjalt. Sellised tasud peavad katma iga tootja kohta kuni 5 % kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkondade katsetamise aastas või iga tootja kohta vähemalt kahe ISC tüüpkonna katsetamise aastas.

5.6.   Katsetamiskava

ISC puhul RDE katsete tegemisel koostab tüübikinnitust andev asutus katsetamiskava. See kava sisaldab katsetamist, millega kontrollitakse vastavust ISC nõuetele väga mitmesugustes tingimustes vastavalt IIIA lisale.

5.7.   Sõidukite valimine ISC katseteks

Kogutud andmed peavad olema piisavalt põhjalikud, et nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud sõidukite puhul saaks hinnata kasutusel olevate sõidukite tööomadusi. 1. liites olevate tabelite abil otsustatakse, kas sõidukit saab lisada ISC katsete eesmärgil valimisse. 1. liites olevate tabelite alusel kontrollimise käigus võidakse mõned sõidukid kuulutada vigaseks ja neid ei katsetata ISC käigus, kui on tõendeid, et heitekontrollisüsteemi osad olid kahjustatud.

Sama sõidukit võib kasutada rohkem kui üht tüüpi katsete (1. tüüp, RDE, 4. tüüp, 6. tüüp) teostamiseks ja nende kohta aruannete koostamiseks, kuid statistilise menetluse puhul võetakse arvesse üksnes iga tüübi esimene kehtiv katse.

5.7.1.   Üldnõuded

Sõiduk peab kuuluma ISC tüüpkonda, nagu on kirjeldatud punktis 3, ja vastama 1. liite tabelis esitatud kontrollidele. See peab olema liidus registreeritud ja sellega peab olema sõidetud liidus vähemalt 90 % sõiduajast. Heitekatseid võib teha muus geograafilises piirkonnas kui see, kus sõidukid välja valiti.

Väljavalitud sõidukitele lisatakse hooldusraamat, millest nähtub, et sõidukit on nõuetekohaselt hooldatud ja hoolduse käigus on heitmetega seotud varuosade väljavahetamiseks kasutatud tootja soovituste kohaselt üksnes originaalvaruosi.

Sõidukid, millel on märke heidet mõjutada võivast väärkasutusest, omavoliliste muudatuste tegemisest või ohtlikku kasutust põhjustada võivatest tingimustest, jäetakse ISCst välja.

Sõidukile ei tohi olla tehtud aerodünaamilisi täiendusi, mida ei ole võimalik enne katse tegemist eemaldada.

Sõiduk jäetakse ISC katsetest välja, kui pardaarvutisse salvestatud andmetest ilmneb, et sõidukit on pärast veakoodi kuvamist kasutatud ega ole tootja spetsifikatsioonide kohaselt remonditud.

Sõiduk jäetakse ISC katsetest välja, kui sõidukipaagis olev kütus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/70/EÜ (1) ettenähtud kehtivatele standarditele või kui on tõendeid ebaõige kütuse tankimise kohta.

5.7.2.   Sõidukite ülevaatus ja hooldus

Enne või pärast ISC katsetega jätkamist teostatakse katsetamiseks heaks kiidetud sõidukitel rikete diagnostika ja 1. liite kohaselt vajalik tavapärane hooldus.

Teha tuleb järgmised kontrollid: OBD-kontrollid (tehakse enne või pärast katset), vaadatakse, kas on põlevaid rikke indikaatortulesid, õhufiltri, kõigi veorihmade, kõigi vedelike tasemete, radiaatori ja kütusepaagi korgi, kõigi järeltöötlussüsteemiga seotud vaakum- ja kütusesüsteemi voolikute ning elektrijuhtmete terviklikkuse kontroll; reguleerimisvigade ja/või omavoliliste muudatuste avastamiseks kontrollitakse süüdet, kütusemõõtesüsteemi ja saastetõrjeseadme osi.

Kui sõiduki korraline tehniline hooldus jääb 800 km piiridesse, siis tehakse kõnealune hooldus.

Klaasipesuvedelik eemaldatakse enne 4. tüüpi katset ja asendatakse kuuma veega.

Kogutakse kütuseproov ja seda säilitatakse IIIA lisa nõuete kohaselt täiendavaks analüüsiks katse mitteläbimise korral.

Kõik vead tuleb registreerida. Kui viga on saastekontrolliseadmetes, tunnistatakse sõiduk vigaseks ja seda ei kasutata enam katsetes, kuid viga võetakse punkti 6.1 kohaselt teostatud vastavushindamisel arvesse.

5.8.   Valimi suurus

Kui tootjad rakendavad 1. tüüpi katse puhul punktis 5.10 sätestatud statistilist menetlust, määratakse valimite arv kasutusel oleva tüüpkonna aastase müügimahu põhjal liidus vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel B.1

Valimite arv ISC katsete raames tehtavate 1. tüüpi katsete puhul

Registreerimisi Euroopa Liidus kalendriaastas proovivõtuperioodil

Valimite arv

(1. tüüpi katsete puhul)

kuni 100 000

1

100 001 – 200 000

2

üle 200 000

3

Iga valim peab sisaldama piisavalt sõidukitüüpe, et vähemalt 20 % kogu tüüpkonna läbimüügist oleks kaetud. Kui mõne sõidukitüüpkonna puhul on vaja katsetada mitut valimit, tuleb teise ja kolmandasse valimisse valida sõidukid, mis esindavad teistsuguseid kasutustingimusi kui esimesse valimisse võetud sõidukid.

5.9.   Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse elektroonilise platvormi kasutamine ja katsete jaoks vajalike andmete kättesaadavaks tegemine

Komisjon loob elektroonilise platvormi, et hõlbustada andmete vahetamist ühelt poolt tootjate, akrediteeritud laborite või tehniliste teenistuste ja teiselt poolt tüübikinnitust andva asutuse vahel ning katse mitteläbimise või läbimise otsuse tegemist valimi kohta.

Tootja täidab artikli 5 lõikes 12 osutatud katsete läbipaistvuse paketi 5. liite tabelites 1 ja 2 ning käesoleva punkti tabelis sätestatud vormingus ja edastab selle tüübikinnitusasutusele, kes annab heitega seotud tüübikinnituse. Ühest ja samast tüüpkonnast katsetamiseks sõidukite valimiseks kasutatakse 5. liite tabelit 2 ja koos tabeliga 1 peab see andma piisavalt teavet katsetatavate sõidukite kohta.

Kui esimeses lõigus osutatud elektrooniline platvorm saab kättesaadavaks, laadib heitega seotud tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus 5. liite tabelites 1 ja 2 oleva teabe üles sellele platvormile 5 tööpäeva jooksul pärast selle teabe kättesaamist.

Kogu teave, mis on 5. liite tabelites 1 ja 2, peab olema üldsusele elektrooniliselt tasuta kättesaadav.

Katsete läbipaistvuse paketi juurde kuulub ka järgmine teave ning selle esitab tootja tasuta viie tööpäeva jooksul pärast akrediteeritud labori või tehnilise teenistuse taotlust.

ID

Sisend

Kirjeldus

1.

Sõidukite ümberehitamise (nelikveolisest kaksikveoliseks) erimenetlus veojõustendi katsete jaoks, kui on olemas

Nagu on määratletud XXI lisa 6. all-lisa punktis 2.4.2.4.

2.

Veojõustendi režiimi juhised, kui on olemas

Kuidas aktiveerida veojõustendi režiimi, nagu seda tehakse tüübikinnituskatsetel

3.

Tüübikinnituskatsete käigus kasutatud vabajooksurežiim

Kui sõidukil on olemas vabajooksurežiimi juhised selle kohta, kuidas kõnealust režiimi aktiveerida

4.

Aku tühjendamise menetlus (välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, täiselektrisõidukid)

Tootja menetlus aku tühjendamiseks välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ettevalmistamiseks aku laetust säilitavateks katseteks ja täiselektrisõidukite ettevalmistamiseks aku laadimiseks

5.

Kõikide abiseadmete väljalülitamise menetlus

Kui kasutati tüübikinnitusel

5.10.   Statistiline menetlus

5.10.1.   Üldosa

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimine tugineb statistilisele meetodile, mis järgib omaduste kontrollimise järjendvaliku üldpõhimõtteid. Valimi minimaalne suurus positiivse tulemuse jaoks on kolm sõidukit ning valimi maksimaalne kumulatiivne suurus on kümme sõidukit 1. tüüpi ja RDE katsete puhul.

4. ja 6. tüüpi katsete puhul võib kasutada lihtsustatud meetodit, kus valim koosneb kolmest sõidukist ja tulemust peetakse negatiivseks juhul, kui kõik kolm sõidukit ei läbi katset, ning positiivseks, kui kõik kolm sõidukit läbivad katse. Juhul kui kolmest kaks saavad positiivse või negatiivse tulemuse, võib tüübikinnitusasutus otsustada läbi viia täiendavaid katseid või jätkata nõuetele vastavuse hindamisega punkti 6.1 kohaselt.

Katsetulemusi ei korrutata halvendusteguritega.

Sõidukite puhul, mille direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas kirjeldatud vastavustunnistuse punktis 48.2 esitatud maksimaalsed deklareeritud RDE väärtused on väiksemad kui määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas sätestatud heite piirnormid, kontrollitakse nõuetele vastavust nii deklareeritud maksimaalse RDE väärtuse suhtes, millele liidetakse IIIA lisa punktis 2.1.1 sätestatud marginaal, ja kõnealuse lisa punktis 2.1 sätestatud mitteületatavate piirnormide suhtes. Kui tuvastatakse, et valim ei vasta deklareeritud maksimaalsetele RDE väärtustele, millele on liidetud kohaldatav mõõtemääramatuse marginaal, kuid vastab mitteületatavale piirnormile, nõuab tüübikinnitust andev asutus, et tootja võtaks parandusmeetmeid.

Enne esimese ISC katse tegemist teatab tootja, akrediteeritud labor või tehniline teenistus („pool“) tüübikinnitust andvale asutusele oma kavatsusest teha konkreetse sõidukitüüpkonna kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed. Kui tüübikinnitust andev asutus saab sellesisulise teate, avab ta uue statistilise toimiku, et töödelda selle konkreetse poole või selle poolte ühenduse iga asjakohase järgmiste parameetrite kombinatsiooni tulemusi: sõidukitüüpkond, heitekatse tüüp ja saasteaine. Nende parameetrite iga asjakohase kombinatsiooni jaoks avatakse eraldi statistilised menetlused.

Tüübikinnitust andev asutus lisab igasse statistilisse toimikusse üksnes asjaomase poole esitatud tulemused. Tüübikinnitust andev asutus peab registrit tehtud katsete arvu, läbitud ja mitteläbitud katsete arvu ja muude vajalike andmete kohta, mis toetavad statistilist menetlust.

Kui katse tüübi ja sõidukitüüpkonna konkreetse kombinatsiooni puhul saab korraga avada rohkem kui ühe statistilise menetluse, on poolel lubatud esitada iga katsetüübi ja sõidukitüüpkonna kombinatsiooni kohta katsetulemused üksnes ühe avatud statistilise menetluse jaoks. Igast katsest teatatakse ainult ühe korra ja teatatakse kõikidest katsetest (kehtivad, mittekehtivad, mitte läbitud, läbitud jne).

Iga ISC statistiline menetlus jääb avatuks seni, kuni saavutatakse tulemus, mil statistiline menetlus jõuab valimi suhtes punkti 5.10.5 kohaselt positiivse või negatiivse otsuseni. Ent kui tulemust ei saavutata 12 kuu jooksul statistilise toimiku avamisest, sulgeb tüübikinnitust andev asutus statistilise toimiku, välja arvatud juhul, kui ta otsustab viia kõnealuse statistilise toimiku katsed lõpule järgneva kuue kuu jooksul.

5.10.2.   ISC tulemuste ühendamine

Kahe või enama akrediteeritud labori või tehnilise teenistuse katsetulemused võib ühise statistilise menetluse eesmärgil ühendada. Katsetulemuste ühendamiseks on vaja kõigi katsetulemusi tulemuste kogumisse esitavate huvitatud poolte kirjalikku nõusolekut ning tüübikinnitust andva asutuse teavitamist enne katsete alustamist. Üks katsetulemusi ühendavatest pooltest määratakse kogumi valitsejaks ja ta vastutab aruandluse eest ja tüübikinnitust andva asutusega suhtlemise eest.

5.10.3.   Positiivne/negatiivne/kehtetu tulemus ühe katse puhul

ISC heitekatse loetakse ühe või mitme saasteaine puhul läbituks (positiivseks), kui heitetulemus on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas kõnealuse katsetüübi puhul sätestatud heite piirnormiga võrdne või sellest väiksem.

Heitekatse loetakse ühe või mitme saasteaine puhul mitteläbituks (negatiivseks), kui heitetulemus on kõnealust tüüpi katse vastavast heite piirnormist suurem. Iga negatiivne katsetulemus suurendab kõnealuse statistilise juhtumi arvu „f“ (vt punkt 5.10.5) ühe võrra.

ISC heitekatset peetakse kehtetuks, kui see ei vasta punktis 5.3 nimetatud katsenõuetele. Kehtetud katsetulemused jäetakse statistilisest menetlusest välja.

Kõigi ISC katsete tulemused esitatakse tüübikinnitust andvale asutusele kümne tööpäeva jooksul iga katse teostamisest. Koos katsetulemustega esitatakse põhjalik katsearuanne katsete lõpetamisel. Tulemused lisatakse valimisse kronoloogilises teostamisjärjestuses.

Tüübikinnitust andev asutus lisab kõik kehtivad heitekatsete tulemused asjaomasesse avatud statistilisse menetlusse, kuni saavutatakse punkti 5.10.5 kohaselt valimi negatiivne või positiivne katsetulemus.

5.10.4.   Erindite käsitlemine

Erindite esinemisega valimi statistilises menetluses võib kaasneda negatiivne tulemus kooskõlas allpool kirjeldatud menetlustega.

Erindid liigitatakse vahepealseteks või äärmisteks.

Heitekatse tulemust peetakse vahepealseks erindiks, kui see on võrdne 1,3-kordse kehtiva heite piirnormiga või suurem. Kui valimis on kaks sellist erindit, on valimi tulemus negatiivne.

Heitetulemust peetakse äärmiseks erindiks, kui see on võrdne 2,5-kordse kehtiva heite piirnormiga või suurem. Kui valimis on üks selline erind, on valimi tulemus negatiivne. Sellisel juhul edastatakse tootjale ja tüübikinnitust andvale asutusele sõiduki registreerimisnumber. Sellest võimalusest teavitatakse sõidukiomanikke enne katsete tegemist.

5.10.5.   Katse läbimise positiivne/negatiivne otsus valimi puhul

Valimi positiivse/negatiivse tulemuse üle otsustamisel on „p“ positiivsete tulemuste arv ja „f“ negatiivsete tulemuste arv. Iga positiivne katsetulemus suurendab asjaomase avatud statistilise menetluse puhul arvu „p“ ühe võrra ja iga negatiivne katsetulemus suurendab arvu „f“ ühe võrra.

Pärast heitekatse kehtivate katsetulemuste lisamist avatud statistilisele menetlusele võtab tüübikinnitust andev asutus järgmised meetmed:

ajakohastab valimi kumulatiivset suurust „n“ kõnealuse juhtumi puhul, et kajastada statistilisse menetlusse lisatud kehtivate heitekatsete üldarvu;

ajakohastab pärast tulemuste hindamist positiivsete tulemuste arvu „p“ ja negatiivsete tulemuste arvu „f“;

arvutab äärmiste ja vahepealsete erindite arvu valimis punkti 5.10.4 kohaselt;

kontrollib, kas eespool kirjeldatud menetlusega jõutakse otsusele.

Otsus sõltub valimi kumulatiivsest suurusest „n“, positiivsete ja negatiivsete tulemuste arvudest „p“ ja „f“ ning vahepealsete ja/või äärmiste erindite arvust valimis. ISC valimi positiivse/negatiivse tulemuse üle otsustamiseks kasutab tüübikinnitust andev asutus sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse alates 1. jaanuarist 2020, joonisel B.2 kujutatud otsustusdiagrammi ja sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse kuni 31. detsembrini 2019, joonisel B.2.a kujutatud otsustusdiagrammi. Diagrammid näitavad, milline otsus tuleb valimi konkreetse kumulatiivse suuruse „n“ ja negatiivse tulemuste arvu „f“ korral teha.

Statistilise menetluse kohta on konkreetse sõidukitüüpkonna, heitekatse tüübi ja saasteaine kombinatsiooni puhul võimalik on teha kaks otsust.

Valimi positiivse tulemuseni jõutakse siis, kui joonisel B.2 või B.2.a esitatud rakendatav otsustusdiagramm annab valimi praeguse kumulatiivse suuruse „n“ ja negatiivsete tulemuste arvu „f“ puhul positiivse tulemuse.

Valimi negatiivne otsus tehakse siis, kui valimi konkreetse kumulatiivse suuruse „n“ puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

joonisel B.2 või B.2.a esitatud rakendatav otsustusdiagramm annab valimi praeguse kumulatiivse suuruse „n“ ja negatiivsete tulemuste arvu „f“ puhul negatiivse tulemuse.

on kaks vahepealset erindit;

on üks äärmine erind.

Kui ei jõuta ühelegi otsusele, jääb statistiline menetlus avatuks ning sellele lisatakse edasisi tulemusi, kuni jõutakse otsusele või lõpetatakse menetlus punkti 5.10.1 kohaselt.

Joonis B.2

Otsustusdiagramm statistilise menetluse kohta sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse alates 1. jaanuarist 2020 (kus „UND“ tähendab „otsustamata“).

negatiivsete tulemuste arv f

10

 

 

 

 

 

 

 

NEGATIIVNE

9

 

 

 

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

8

 

 

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

7

 

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

6

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

5

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

UND

UND

POSITIIVNE

4

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

UND

UND

UND

UND

POSITIIVNE

3

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

UND

UND

UND

UND

POSITIIVNE

POSITIIVNE

2

UND

UND

UND

UND

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

1

UND

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

0

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

 

 

3

4

5

6

7

8

9

10

 

Valimi kumulatiivne suurus „n“

Joonis B.2.a

Otsustusdiagramm statistilise menetluse kohta sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse kuni 31. detsembrini 2019 (kus UND tähendab „otsustamata“).

negatiivsete tulemuste arv f

10

 

 

 

 

 

 

 

NEGATIIVNE

9

 

 

 

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

8

 

 

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

7

 

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

6

 

 

 

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

NEGATIIVNE

5

 

 

NEGATIIVNE

UND

UND

UND

UND

POSITIIVNE

4

 

UND

UND

UND

UND

UND

POSITIIVNE

POSITIIVNE

3

UND

UND

UND

UND

UND

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

2

UND

UND

UND

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

1

UND

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

0

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

POSITIIVNE

 

 

3

4

5

6

7

8

9

10

 

Valimi kumulatiivne suurus „n“

5.10.6.   ISC komplekteeritud ja eriotstarbeliste sõidukite puhul

Baassõiduki tootja määrab kindlaks tabelis B.3 nimetatud parameetrite lubatud väärtused. Iga tüüpkonna parameetrite lubatud väärtused registreeritakse heitega seotud tüübikinnituse teatises (vt I lisa 3. liide) ja 5. liites nimetatud läbipaistvusnimekirjas nr 1 (read 45–48). Teise astme tootjal lubatakse kasutada üksnes baassõiduki heiteväärtusi, kui komplekteeritud sõiduk jääb parameetrite lubatud väärtuste piiresse. Iga komplekteeritud sõiduki parameetrite väärtused märgitakse selle vastavustunnistusele.

Tabel B.3

Mitmeastmeliste ja eriotstarbeliste sõidukite parameetrite lubatud väärtused baassõiduki heitmetega seotud tüübikinnituse kasutamiseks

Parameetrite väärtused:

Lubatud väärtused alates - kuni:

Lõpliku töökorras sõiduki mass (kg)

 

Lõpliku sõiduki lauppind (cm2)

 

Veeretakistus (kg/t)

 

Esivõre õhu sisselaskeava projitseeritud lauppind (cm2)

 

Kui katseid tehakse komplekteeritud või eriotstarbelise sõidukiga ning katse tulemus jääb alla lubatud heite piirnormi, loetakse sõiduk ISC tüüpkonna puhul katse läbinuks punkti 5.10.3 tähenduses.

Kui komplekteeritud või eriotstarbelise sõiduki puhul katse tulemus ületab lubatud heite piirnorme, kuid ei ole lubatud heite piirnormidest rohkem kui 1,3 korda suurem, uurib katse läbiviija, kas kõnealune sõiduk vastab tabelis B.3 esitatud väärtustele. Kõnealustele väärtustele mittevastavusest teavitatakse tüübikinnitust andvat asutust. Kui sõiduk ei vasta kõnealustele väärtustele, uurib tüübikinnitust andev asutus mittevastavuse põhjuseid ja võtab nõuetele vastavuse taastamiseks komplekteeritud või eriotstarbelise sõiduki tootja suhtes asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud tüübikinnituse tühistamine. Kui sõiduk vastab tabelis B.3 esitatud väärtustele, peetakse seda punkti 6.1 kohaldamisel kasutusel oleva sõiduki nõuetele vastavuse tüüpkonna puhul märgistatud sõidukiks.

Kui katse tulemus on lubatud heite piirnormidest 1,3 korda suurem, loetakse see punkti 6.1 kohaldamisel kasutusel oleva sõiduki nõuetele vastavuse tüüpkonna puhul negatiivseks tulemuseks, aga mitte asjaomase ISC tüüpkonna erindiks. Kui komplekteeritud või eriotstarbeline sõiduk ei vasta tabelis B.3 esitatud väärtustele, teavitatakse sellest tüübikinnitust andvat asutust, kes uurib mittevastavuse põhjuseid ja võtab nõuetele vastavuse taastamiseks komplekteeritud või eriotstarbelise sõiduki tootja suhtes asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud tüübikinnituse tühistamine.

6.   Vastavushindamine

6.1.   10 päeva jooksul pärast punktis 5.10.5 nimetatud valimi ISC katsete lõppu alustab tüübikinnitust andev asutus koos tootjaga üksikasjalikke uurimisi, et otsustada, kas ISC tüüpkond (või osa sellest) vastab ISC eeskirjadele ja kas on vaja parandusmeetmeid. Mitmeastmelise tüübikinnituse või eriotstarbeliste sõidukite puhul teeb tüübikinnitust andev asutus üksikasjalikke uurimisi ka siis, kui samas ISC tüüpkonnas on vähemalt kolm vigast sõidukit, millel on sama rike, või viis märgistatud sõidukit, nagu on sätestatud punktis 5.10.6.

6.2.   Tüübikinnitust andev asutus tagab, et on olemas piisavad vahendid, et katta vastavushindamise kulud. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kaetakse need kulud tasudest, mida tüübikinnitust andev asutus võib nõuda tootjalt. Sellised tasud peavad katma kõikide katsetamiste või auditite kulud, mida on vaja, et anda vastavuse kohta hinnang.

6.3.   Tootja taotlusel võib tüübikinnitust andev asutus laiendada uurimisi sama tootja teistesse ISC tüüpkondadesse kuuluvatele kasutusel olevatele sõidukitele, millel tõenäoliselt esinevad samad vead.

6.4.   Üksikasjalik uurimine teostatakse mitte hiljem kui 60 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tüübikinnitust andev asutus on uurimist alustanud. Tüübikinnitust andev asutus võib teha täiendavaid ISC katseid, mis on mõeldud selle kindlakstegemiseks, miks sõidukid algseid ISC katseid ei läbinud. Täiendavad katsed tehakse samades tingimustes nagu algsed negatiivse tulemusega ISC katsed.

Tüübikinnitust andva asutuse taotlusel esitab tootja lisaandmeid, näidates eelkõige mitteläbimise võimalikku põhjust, seda, milliseid tüüpkonna osasid see võib mõjutada, kas see võib mõjutada teisi tüüpkondi või miks algsete ISC katsete mitteläbimist põhjustanud probleem ei ole seotud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavusega, kui see on asjakohane. Tootjale antakse võimalus tõendada, et kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse sätteid on järgitud.

6.5.   Punktis 6.3 sätestatud tähtaja jooksul teeb tüübikinnitust andev asutus otsuse nõuetele vastavuse kohta ja vajaduse kohta võtta üksikasjaliku uurimise all olnud ISC tüüpkonna suhtes parandusmeetmeid ning teatab sellest tootjale.

7.   Parandusmeetmed

7.1.   Tootja koostab parandusmeetmete kava ja esitab selle tüübikinnitust andvale asutusele 45 tööpäeva jooksul punktis 6.4 nimetatud teavitamisest arvates. Seda perioodi võib pikendada kuni 30 tööpäeva võrra, kui tootja tõendab tüübikinnitust andvale ametiasutusele, et vajab nõuetele mittevastavuse uurimisel lisaaega.

7.2.   Tüübikinnitust andva asutuse nõutavate parandusmeetmete hulka kuuluvad mõistlikult kavandatud ja vajalikud katsed, mille abil katsetatakse osasid ja sõidukeid, et tõendada parandusmeetmete tõhusust ja vastupidavust.

7.3.   Tootja annab parandusmeetmete kavale identifitseeriva nimetuse või numbri. Parandusmeetmete kava hõlmab vähemalt järgmist:

a.

iga parandusmeetmete kavas sisalduva heitega seotud sõidukitüübi kirjeldus;

b.

konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, hooldustööde, paranduste, reguleerimiste või muude sõiduki vastavusse viimiseks tehtavate muudatuste kirjeldus, sh lühikokkuvõte andmetest ja tehnilistest uuringutest, mis toetavad tootja otsust konkreetsete parandusmeetmete kohta, mida tuleb võtta;

c.

viisi kirjeldus, mida tootja kasutab sõidukiomanike teavitamiseks kavandatud parandusmeetmetest;

d.

vajaduse korral nõuetele vastava hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab eeltingimuseks, et sõiduk vastaks parandusmeetmete kava alusel parandustööde tegemise tingimustele, ning iga sellise tingimuse vajadust põhjendav selgitus;

e.

menetluse kirjeldus, mida sõidukiomanikud peavad järgima, et lasta mittevastavus parandada; see kirjeldus peab sisaldama kuupäeva, millest alates parandusmeetmeid võetakse, hinnangulist aega, mis kulub töökojas parandustööde tegemiseks, ning kohta, kus töid saab teha;

f.

sõidukiomanikule edastatud teabe näide;

g.

lühikirjeldus süsteemist, mida tootja kasutab, et tagada parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemide piisavad varud, kaasa arvatud teave selle kohta, millal parandusmeetmete võtmise alustamiseks vajalike osade, tarkvara või süsteemide piisavad varud on kättesaadavad;

h.

näidis kõikidest juhenditest, mis saadetakse parandustöid tegema hakkavatele remonditöökodadele;

i.

kirjeldus kavandatavate parandusmeetmete mõjust iga parandusmeetmete kavaga hõlmatud heitega seotud sõidukitüübi heitkogustele, kütusekulule, juhitavusele ja turvalisusele, kaasa arvatud kinnitavad andmed ja tehnilised uuringud.

j.

Kui parandusmeetmete kava sisaldab sõidukite tagasikutsumist, tuleb tüübikinnitust andvale asutusele esitada parandustööde registreerimise viisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse ka selle näidis.

Punkti d kohaldamisel ei tohi tootja kehtestada hooldus- või kasutamistingimusi, mis ei ole tõendatavalt seotud nõuetele mittevastavuse ja parandusmeetmetega.

7.4.   Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tootja on sõiduki parandustööde tegemiseks kätte saanud. 15 tööpäeva jooksul pärast kavandatud parandusmeetmete kava kättesaamist kiidab tüübikinnitust andev asutus selle heaks või nõuab punkti 7.5 kohaselt uut kava.

7.5.   Kui tüübikinnitust andev asutus ei kiida parandusmeetmete kava heaks, koostab tootja uue kava ja esitab selle tüübikinnitust andvale asutusele 20 tööpäeva jooksul pärast tüübikinnitust andva asutuse otsuse teatavakstegemist.

7.6.   Kui tüübikinnitust andev asutus ei kiida tootja esitatud teist kava heaks, võtab ta nõuetele vastavuse taastamiseks kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ artikliga 30 kõik sobivad meetmed, kaasa arvatud vajaduse korral tüübikinnituse tühistamine.

7.7.   Tüübikinnitust andev asutus teatab oma otsusest viie tööpäeva jooksul kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

7.8.   Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi asjaomase ISC tüüpkonna (või muude tootja poolt punkti 6.2 kohaselt kindlaks tehtud asjaomaste tüüpkondade) sõidukite suhtes, millel tõenäoliselt esineb sama viga. Tüübikinnitust andev asutus otsustab, kas tüübikinnitust on vaja muuta.

7.9.   Tootja vastutab heakskiidetud parandusmeetmete kava ellurakendamise eest kõikides liikmesriikides ja peab registrit kõigi turult kõrvaldatud või tagasi kutsutud ja parandatud sõidukite ning parandustöid teinud töökodade kohta.

7.10.   Tootja hoiab alles koopiad kirjavahetusest, mida on parandusmeetmete kava asjus peetud asjaomaste sõidukite klientidega. Samuti peab tootja registrit tagasikutsumiskampaania kohta, kaasa arvatud asjaomaste sõidukite koguarvu kohta liikmesriigiti ja juba tagasikutsutud sõidukite koguarvu kohta liikmesriigiti koos parandusmeetmete võtmisel tekkinud viivituste selgitusega. Tootja esitab kõnealuse tagasikutsumiskampaania registri iga kahe kuu tagant tüübikinnitust andvale asutusele, iga liikmesriigi tüübikinnitusasutustele ja komisjonile.

7.11.   Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et heakskiidetud parandusmeetmete kava rakendatakse kahe aasta jooksul vähemalt 90 % nende territooriumil registreeritud asjaomaste sõidukite suhtes.

7.12.   Parandus- ja ümberehitustööd või uute seadmete lisamine kantakse sõidukiomanikule esitatud sertifikaadile, mis sisaldab paranduskampaania numbrit.

8.   Tüübikinnitust andva asutuse aastaaruanne

Tüübikinnitust andev asutus avaldab üldsusele kättesaadaval veebisaidil tasuta ja ilma, et kasutaja peaks oma isikuandmeid avaldama või registreeruma, hiljemalt iga aasta 31. märtsiks aruande kõigi eelmisel aastal lõpuleviidud ISC uurimiste tulemustega. Juhul kui mõni eelmise aasta ISC uurimine on sel kuupäeval veel avatud, avaldatakse selle aruanne niipea, kui uurimine on lõpule viidud. Aruanne peab sisaldama vähemalt 4. liites loetletud punkte.

1. liide

Sõidukite valimise ja sõiduki katse mitteläbimise otsuse kriteeriumid

Sõidukite valimine kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse heitekatseteks

 

 

 

Konfidentsiaalne

Kuupäev:

 

 

x

Uurija nimi:

 

 

x

Katse toimumiskoht:

 

 

x

Registreerimisriik (üksnes ELis):

 

x

 

 

x = kõrvalejätmiskriteeriumid

X = kontrollitud ja teatatud

 

Sõiduki omadused

 

 

 

Registreerimismärgi number:

 

x

x

Läbisõit:

Sõiduki läbisõit peab jääma vahemikku 15 000 km (või kütuseaurude katsete puhul 30 000 km) kuni 100 000 km

x

 

 

Esmase registreerimise kuupäev:

Sõiduki vanus peab jääma vahemikku 6 kuud (või kütuseaurude katsete puhul 12 kuud) kuni 5 aastat

x

 

 

 

 

 

 

VIN-kood:

 

x

 

Heiteklass ja heitekategooria tähed:

 

x

 

Registreerimisriik:

Sõiduk peab olema registreeritud ELis

x

x

 

Mudel:

 

x

 

Mootori kood:

 

x

 

Mootori maht (l):

 

x

 

Mootori võimsus (kW):

 

x

 

Käigukasti liik (automaat-/käsikäigukast):

 

x

 

Veotelg (esivedu/kõigi sildade vedu/tagavedu):

 

x

 

Rehvi mõõtmed (ees ja taga, kui on erinevad):

 

x

 

Kas sõiduk on osalenud tagasikutsumis- või hoolduskampaanias?

Kui vastasite jaatavalt: millises? Kas kampaania parandustööd on juba tehtud?

Parandustööd peavad olema tehtud

x

x

 

 

 

 

 

Sõiduki omaniku küsitlus

(omanikult küsitakse üksnes põhiküsimusi ning ta ei tea vastuste mõju)

 

 

 

 

 

 

 

Omaniku nimi (kättesaadav üksnes akrediteeritud kontrolliasutusele või laborile/tehnilisele teenistusele)

 

 

x

Kontaktandmed (aadress/telefon) (kättesaadav üksnes akrediteeritud kontrolliasutusele või laborile/tehnilisele teenistusele)

 

 

x

 

 

 

 

Mitu omanikku on sõidukil olnud?

 

x

 

Kas läbisõidumõõdik ei töötanud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõidukit on kasutatud ühel järgmistest otstarvetest?

 

 

 

Salongis välja pandud autona?

 

x

 

Taksona?

 

x

 

Pakiautona?

 

x

 

Võidusõidu/autospordi eesmärgil?

x

 

 

Rendiautona?

 

x

 

Kas sõidukiga on veetud koormaid, mille raskus ületab tootja spetsifikatsioone?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas mootorit või sõidukit on ulatuslikult remonditud?

 

x

 

Kas mootorit või sõidukit on ilma loata ulatuslikult remonditud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõiduki võimsust on suurendatud / sõidukit tuunitud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas ükskõik milline heitgaaside järeltöötlus- ja/või kütusesüsteemi osa on välja vahetatud? Kas kasutati originaalvaruosi? Kui ei kasutatud originaalvaruosi, ei saa sõidukit valida.

x

x

 

Kas ükskõik milline heitgaaside järeltöötlussüsteemi osa on alaliselt eemaldatud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas on paigaldatud ebaseaduslikke seadmeid (karbamiidi sisaldav vahend lämmastikoksiidide eemaldamiseks, emulaator jne)?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõiduk on osalenud raskes avariis? Esitage kahjustuste ja hilisemate remonditööde nimekiri

 

x

 

Kas autos on kunagi kasutatud valet liiki kütust (st diislikütuse asemel bensiini)? Kas autos on kasutatud müügivõrgust mitte kättesaadavat ELi kvaliteediga kütust (musta turu kütust, kütusesegu?)

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas kasutasite eelmisel kuul sõidukis õhuvärskendit, salongipuhastuspihust, piduripuhastit või muud suure süsivesinikuheite allikat? Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseteks valida.

x

 

 

Kas viimase kolme kuu jooksul on sõiduki salongis või sõidukist väljaspool bensiini maha loksunud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseteks valida.

x

 

 

Kas keegi on viimase 12 kuu jooksul autos suitsetanud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseteks valida.

x

 

 

Kas olete kasutanud korrosioonitõrjevahendit, kleebiseid, kerealuse kaitsevahendit või muid võimalikke lenduvate ühendite allikaid?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseteks valida.

x

 

 

Kas auto on üle värvitud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseteks valida.

x

 

 

Kus te kasutate oma sõidukit sagedamini?

 

 

 

% kiirteel

 

x

 

% asulavälisel teel

 

x

 

% linnas

 

x

 

Kas olete sõitnud sõidukiga väljaspool ELi liikmesriike rohkem kui 10 % sõiduajast?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

Millises riigis tangiti sõidukit kahel viimasel korral?

Kui sõidukit tangiti kahel viimasel korral väljaspool ELi kütusenorme kohaldavat riiki, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas on kasutatud kütuselisandit, mida tootja ei ole heaks kiitnud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõidukit on hooldatud ja kasutatud tootja juhiste kohaselt?

Kui vastasite eitavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Täielik hooldus- ja remondiajalugu, kaasa arvatud ümberehitamised

Kui kõiki dokumente ei ole võimalik esitada, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

 

 

 

 

 

Sõidukite ülevaatus ja hooldus

X = kõrvalejätmiskriteeriumid /

F = vigane sõiduk

X = kontrollitud ja teatatud

 

 

 

 

1

Kütusetase paagis (täis/tühi)

Kas kütusevaru märgutuli on süttinud? Kui vastasite jaatavalt, tankige enne katset.

 

x

2

Kas armatuurlaual on süttinud hoiatustuled, mis annavad märku sõiduki või heitgaaside järeltöötlussüsteemi rikkest, mida ei ole võimalik tavahoolduse käigus kõrvaldada? (Rikke märgutuli, mootori hoolduse tuli jne)

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

3

Kas pärast mootori käivitamist süttib SCR-tuli?

Kui vastasite jaatavalt, tuleks lisada AdBlue'd või teostada remont enne sõiduki katseteks kasutamist.

x

 

4

Heitgaasisüsteemi visuaalne kontroll

Kontrollige lekkeid väljalaskekollektori ja summutitoru otsa vahel. Kontrollige ja dokumenteerige (koos fotodega).

Kui esinevad kahjustused või lekked, tunnistatakse sõiduk vigaseks .

F

 

5

Heitgaase mõjutavad osad

Kontrollige kõiki heidet mõjutavaid osi kahjustuste suhtes ja dokumenteerige need (koos fotodega).

Kui esineb kahjustus, tunnistatakse sõiduk vigaseks .

F

 

6

Kütuseaurude süsteem

Survestage kütusesüsteem (kanistri poolelt), kontrollides lekkeid ümbritseva õhu püsitemperatuuriga keskkonnas, lekkekatse leekionisatsioonidetektoriga (FID) sõiduki ümber ja sees. Kui FIDi lekkekatset ei läbita, tunnistatakse sõiduk vigaseks .

F

 

7

Kütuseproov

Koguge kütusepaagist kütuseproov.

 

x

8

Õhufilter ja õlifilter

Kontrollige, ega need pole saastunud ja kahjustatud, ning vahetage välja, kui need on kahjustunud, tugevalt saastunud või kui järgmise soovitusliku vahetuseni on vähem kui 800 km.

 

x

9

Klaasipesuvedelik (üksnes kütuseaurude katsete puhul)

Eemaldage klaasipesuvedelik ja täitke paak kuuma veega.

 

x

10

Veljed (ees ja taga)

Kontrollige, kas veljed liiguvad vabalt või on pidurid need blokeerinud.

Kui vastasite eitavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

11

Rehvid (üksnes kütuseaurude katsete puhul)

Eemaldage varurehv, vahetage stabiliseeritud rehvide vastu, kui rehvivahetus oli vähem kui 15 000 km tagasi. Kasutage üksnes suve- või aastaringseid rehve.

 

x

12

Veorihmad ja jahuti kate

Kahjustuse korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

F

 

13

Kontrollige vedelikutasemeid

Kontrolllige maksimum- ja miinimumtaset (mootoriõli, jahutusvedelik) / lisage, kui on alla miinimumi.

 

x

14

Luuk (üksnes kütuseaurude katsete puhul)

Kontrollige, et luugi sees oleval ületäitmisjoonel ei oleks ühtegi jääki või loputage voolik kuuma veega.

 

x

15

Vaakumvoolikud ja elektrijuhtmestik

Kontrollige, et kõik oleksid terved. Kahjustuse korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

F

 

16

Sissepritseklapid/kaablid

Kontrollige kõiki kaableid ja kütusetorusid. Kahjustuse korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

F

 

17

Süütekaabel (bensiin)

Kontrollige süüteküünlaid, -kaableid jne. Kahjustuste korral vahetage need välja.

 

x

18

Heitgaasitagastus ja katalüsaator, tahmafilter

Kontrollige kõiki kaableid, juhtmeid ja andureid.

Omavolilise muutmise korral ei saa sõidukit valida.

Kahjustuste korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

x/F

 

19

Ohutustingimus

Kontrollige, et rehvid, sõiduki kere, elektri- ja pidurisüsteem oleksid katse tegemiseks ohutus seisundis ja et need vastaksid maanteeliikluse korrale.

Kui vastasite eitavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

20

Poolhaagis

Kas on olemas elektrikaablid poolhaagise ühendamiseks, kui see on vajalik?

 

x

21

Aerodünaamilised täiendused

Kontrollige, et ei oleks tehtud aerodünaamilisi täiendusi, mida ei saa enne katseid eemaldada (katuseboksid, -raamid, spoilerid jms) ega puuduks standardvarustusse kuuluvad aerodünaamikaosad (eesmised tuulesuunajad, difuusorid, splitterid jms).

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida. Dokumenteerige koos fotodega.

x

 

22

Kontrollige, kas järgmise korralise hoolduseni on vähem kui 800 km. Kui vastasite jaatavalt, teostage hooldus.

 

x

23

Kõik kontrollid, kus läheb vaja OBD-ühendusi, tuleb teostada enne ja/või pärast katse lõppemist

 

 

24

Jõuseadme juhtploki kalibreerimise varuosa number ja kontrollsumma

 

x

25

OBD diagnoos (enne või pärast heitekatset)

Lugege diagnostilisi veakoode ja printige vealogi.

 

x

26

OBD hooldusrežiimi 09 päring (enne või pärast heitekatset)

Lugege hooldusrežiimi 09. Registreerige andmed.

 

x

27

OBD režiim 7 (enne või pärast heitekatset)

Lugege hooldusrežiimi 07. Registreerige andmed.

 

 

 

 

 

 

 

Märkused järgmise kohta: remont / osade väljavahetamine / varuosade numbrid

2. liide

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli käigus 4. tüüpi katsete tegemise eeskirjad

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli 4. tüüpi katseid tehakse kooskõlas VI lisaga (või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 692/2008 VI lisaga) järgmiste eranditega:

4. tüüpi katse käigus katsetatavate sõidukite vanus peab olema vähemalt 12 kuud.

Kanister loetakse vanandatuks ja seetõttu kanistri katsestendil vanandamise menetlust ei järgita.

Kanister laaditakse väljaspool sõidukit, järgides VI lisas kirjeldatud selleotstarbelist menetlust, ning see eemaldatakse sõidukilt ja paigaldatakse sõidukile vastavalt tootja remondijuhistele. FIDi lekkekatse (mille tulemus 20 °C juures on alla 100 ppm) tehakse võimalikult kanistri lähedal enne ja pärast selle laadimist, kinnitamaks, et kanister on nõuetekohaselt paigaldatud.

Paak loetakse vanandatuks ja seetõttu ei lisata 4. tüüpi katse tulemuse arvutusse läbilaskvustegurit.

3. liide

Üksikasjalik ISC aruanne

Üksikasjalikku ISC aruandesse lisatakse järgmine teave:

1.

tootja nimi ja aadress;

2.

vastutava katselabori nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning elektronposti aadress;

3.

katsekavasse lisatud sõidukite mudeli(te) nimetus(ed);

4.

vajaduse korral tootja teatises esitatud sõidukitüüpide nimekiri, st summutitoru heitgaasidega seotud kasutusel olevate sõidukite tüüpkond;

5.

tüüpkonda kuuluvatele sõidukitüüpidele antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi tüübikinnituse laienduste ja tooteparanduste/sõidukite tagasikutsumiste numbrid;

6.

tootja teatises märgitud sõidukite tüübikinnituste laienduste ja tooteparanduste / sõidukite tagasikutsumiste üksikasjad (tüübikinnitusasutuse nõudmisel);

7.

teatises märgitud andmete kogumise aeg;

8.

vaadeldav sõidukite tootmise ajavahemik (nt 2017. kalendriaasta jooksul toodetud sõidukid);

9.

ISC kontrollimenetlus, kaasa arvatud:

i)

sõidukite hankimise meetod;

ii)

sõidukite valimisse võtmise ja valimist väljajätmise kriteeriumid (kaasa arvatud 1. liites olevas tabelis antud vastused, sh fotod);

iii)

programmis kasutatavate katsete tüübid ja katsemenetlused;

iv)

tüüpkonna heakskiitmise/tagasilükkamise kriteeriumid;

v)

geograafiline piirkond, kust tootja teavet kogus;

vi)

kasutatud valimi maht ja valimivõtu kava;

10.

ISC menetluse tulemused, sealhulgas:

i)

programmi kaasatud (nii katsetatud kui ka katsetamata) sõidukite kirjeldus. Kirjelduses tuleb esitada 1. liites esitatud tabel;

ii)

katseandmed summutitoru heitgaaside puhul:

katsetamisel kasutatud kütuse spetsifikatsioon (etalonkütus või müügil olev kütus),

katsetingimused (temperatuur, niiskus, veojõustendi inertsiaalmass),

veojõustendi seadistus (nt sõidutakistus, võimsuse seadistus),

katsetulemused ja positiivse/negatiivse tulemuse arvutamine;

iii)

katseandmed kütuseaurude kohta:

katsetamisel kasutatud kütuse spetsifikatsioon (etalonkütus või müügil olev kütus),

katsetingimused (temperatuur, niiskus, veojõustendi inertsiaalmass),

veojõustendi seadistus (nt sõidutakistus, võimsuse seadistus),

katsetulemused ja positiivse/negatiivse tulemuse arvutamine.

4. liide

Tüübikinnitust andva asutuse ISC aastaaruande vorming

PEALKIRI

A.

Kiire ülevaade ja põhijäreldused

B.

Tootja poolt eelmisel aastal tehtud ISC tegevused:

1)

Tootjapoolne teabekogumine

2)

ISC katsed (kaasa arvatud katsetatavate tüüpkondade kavandamine ja valimine ning katsete lõpptulemused)

C.

Akrediteeritud laborite või tehniliste teenistuste poolt eelmisel aastal tehtud ISC tegevused:

3)

Teabe kogumine ja riskihindamine

4)

ISC katsed (kaasa arvatud katsetatavate tüüpkondade kavandamine ja valimine ning katsete lõpptulemused)

D.

Tüübikinnitust andva asutuse poolt eelmisel aastal tehtud ISC tegevused:

5)

Teabe kogumine ja riskihindamine

6)

ISC katsed (kaasa arvatud katsetatavate tüüpkondade kavandamine ja valimine ning katsete lõpptulemused)

7)

Üksikasjalikud uurimised

8)

Parandusmeetmed

E.

Aastase heitkoguse oodatav hinnanguline vähenemine ISC parandusmeetmete tulemusena

F.

Omandatud kogemused (sh kasutatud töövahendite toimivus)

G.

Aruanne muude kehtetute katsete kohta

5. liide

Läbipaistvus

Tabel 1

Läbipaistvusnimekiri nr 1

ID

Sisend

Andmete liik

Ühik

Kirjeldus

1

2017/1151 tüübikinnitusnumber

Tekst

Nagu on määratletud I lisas / 4. liites

2

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood

Tekst

Nagu on määratletud XXI lisa punkti 5.6 üldnõuetes

3

PEMSi tüüpkonna tunnuskood

Tekst

Nagu on määratletud IIIa lisa 7. liite punktis 5.2

4

Ki-tüüpkonna tunnuskood

Tekst

Nagu on määratletud XXI lisa punktis 5.9

5

ATCT tüüpkonna tunnuskood

Tekst

Nagu on määratletud XXI lisa 6.a all-lisas

6

Kütuseaurude tüüpkonna tunnuskood

Tekst

Nagu on määratletud VI lisas

7

Sõiduki H sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

Tekst

Nagu on määratletud XXI lisa punktis 5.7

7a

Sõiduki L sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood (kui see on asjakohane)

Tekst

Nagu on määratletud XXI lisa punktis 5.7

8

Sõiduki H katsemass

Arv

kg

WLTP katsemass, nagu on määratletud XXI lisa punktis 3.2.25

8 a

Sõiduki L katsemass (kui see on asjakohane)

Arv

kg

WLTP katsemass, nagu on määratletud XXI lisa punktis 3.2.25

9

Sõiduki H F0

Arv

N

Sõidutakistuse koefitsient, nagu on määratletud XXI lisa 4. all-lisas

9 a

Sõiduki L F0 (kui see on asjakohane)

Arv

N

Sõidutakistuse koefitsient, nagu on määratletud XXI lisa 4. all-lisas

10

Sõiduki H F1

Arv

N/km/h

Sõidutakistuse koefitsient, nagu on määratletud XXI lisa 4. all-lisas

10 a

Sõiduki L F1 (kui see on asjakohane)

Arv

N/km/h

Sõidutakistuse koefitsient, nagu on määratletud XXI lisa 4. all-lisas

11

Sõiduki H F2

Arv

N/(km/h)^2

Sõidutakistuse koefitsient, nagu on määratletud XXI lisa 4. all-lisas

11 a

Sõiduki L F2 (kui see on asjakohane)

Arv

N/(km/h)^2

Sõidutakistuse koefitsient, nagu on määratletud XXI lisa 4. all-lisas

12 a

Ainult sisepõlemismootoriga ja välise laadimiseta sõidukite CO2-heite mass sõidukil H

Arv

g/km

WLTP CO2-heide (väike, keskmine, suur, eriti suur, summaarne), mis on arvutatud järgmise põhjal:

Etapp nr 9, XXI lisa 7. all-lisa tabel A7/1 sisepõlemismootoriga sõidukite puhul või

Etapp nr 8, XXI lisa 8. all-lisa tabel A8/5 välise laadimiseta sõidukite puhul

12 aa

Sõiduki L CO2-heide sisepõlemismootoriga ja välise laadimiseta sõidukite puhul (kui see on asjakohane)

Arv

g/km

WLTP CO2-heide (väike, keskmine, suur, eriti suur, summaarne), mis on arvutatud järgmise põhjal:

Etapp nr 9, XXI lisa 7. all-lisa tabel A7/1 sisepõlemismootoriga sõidukite puhul või

Etapp nr 8, XXI lisa 8. all-lisa tabel A8/5 välise laadimiseta sõidukite puhul

12b

Sõiduki H CO2-heite mass välise laadimisega sõidukite puhul

Arv

g/km

WLTP CS CO2-heide (väike, keskmine, suur, eriti suur, summaarne), mis on arvutatud XXI lisa 8. all-lisa tabelis A8/5 esitatud etapi nr 8 põhjal,

WLTP CD CO2-heide (summaarne) ja WLTP CO2-heide (kaalutud, summaarne), mis on arvatud XXI lisa 8. all-lisa tabelis esitatud A8/8 etapi nr 10 põhjal.

12ba

Sõiduki L CO2-heite mass välise laadimisega sõidukite puhul (kui see on asjakohane)

Arv

g/km

WLTP CS CO2-heide (väike, keskmine, suur, eriti suur, summaarne), mis on arvutatud XXI lisa 8. all-lisa tabelis A8/5 esitatud etapi nr 8 põhjal,

WLTP CD CO2-heide (summaarne) ja WLTP CO2-heide (kaalutud, summaarne), mis on arvatud XXI lisa 8. all-lisa tabelis esitatud A8/8 etapi nr 10 põhjal.

13

Tüüpkonda kuuluva sõiduki veorattad

Tekst

ees, taga, 4 × 4

I lisa, 4. liite addendum'i punkt 1.7

14

Veojõustendi konfigureerimine tüübikinnituskatse käigus

Tekst

ühe- või kaheteljeline

Nagu on määratletud XXI lisa 6. all-lisa punktides 2.4.2.4 ja 2.4.2.5.

15

Sõiduki H deklareeritud Vmax

Arv

km/h

Sõiduki suurim kiirus, nagu on määratletud XXI lisa punktis 3.7.2.

15 a

Sõiduki L deklareeritud Vmax (kui see on asjakohane)

Arv

km/h

Sõiduki suurim kiirus, nagu on määratletud XXI lisa punktis 3.7.2.

16

Maksimaalne kasulik võimsus pöörlemissagedusel

Arv

…kW/…min

Nagu on määratletud XXI lisa 2. all-lisas

17

Töökorras sõiduki H mass

Arv

kg

Töökorras sõiduki mass, nagu on määratletud XXI lisa punktis 3.2.5

17 a

Töökorras sõiduki L mass (kui see on asjakohane)

Arv

kg

Töökorras sõiduki mass, nagu on määratletud XXI lisa punktis 3.2.5

18

Juhi valitav(ad) režiim(id), mida kasutatakse tüübikinnituskatsete käigus (ainult sisepõlemismootoriga sõidukid) või aku laetust säilitavas katses (välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid)

Võimalikud erinevad vormingud (tekst, pildid jne)

Juhul kui on tegemist juhi valitavate muude kui põhirežiimidega, kirjeldab tekst kõiki katsete käigus kasutatud režiime.

19

Juhi valitav(ad) režiim(id), mida kasutatakse tüübikinnituskatsete käigus akutoiterežiimis katse puhul (OVC-HEV)

Võimalikud erinevad vormingud (tekst, pildid jne)

Juhul kui on tegemist juhi valitavate muude kui põhirežiimidega, kirjeldab tekst kõiki katsete käigus kasutatud režiime.

20

Mootori pöörete arv tühikäigul

Arv

p/min

Nagu on määratletud XXI lisa 2. all-lisas

21

Käikude arv

Arv

Nagu on määratletud XXI lisa 2. all-lisas

22

Ülekandearvud

Tabeli väärtused

Käigukasti jõuülekandearvud; peaülekanne/-kanded; üldülekandearvud

23

Katsesõiduki rehvi mõõtmed ees/taga

Tähed/arv

Kasutatud tüübikinnitusel

24

Võimsuskõver täiskoormusel sisepõlemismootoriga sõidukite puhul

Tabeli väärtused

p/min vs. kW

Täiskoormuse võimsuskõver mootori pöörlemissagedusel vahemikus nidle–nrated või nmax, või ndv(ngvmax) × vmax, olenevalt sellest, kumb on kõrgem.

25

Täiendav ohutusvaru

Vektor

%

Nagu on määratletud XXI lisa 2. all-lisas

26

Spetsiaalne n_min_drive

Arv

Tabel (paigalseisust 1ni, 2st 3ni jne)

p/min

Nagu on määratletud XXI lisa 2. all-lisas

27

Sõidukite L ja H tsükli kontrollsumma

Arv

Sõidukite L ja H puhul erinev. Kasutatava tsükli õigsuse kontrollimiseks. Võetakse kasutusele üksnes 3b-st erineva tsükli korral

28

Sõiduki H käiguvahetuse keskmine käik

Arv

Erinevate käiguvahetuse arvutuste valideerimiseks.

29

ATCT FCF (tüüpkonna parandustegur)

Arv

Nagu on määratletud XXI lisa 6.a all-lisa punktis 3.8.1. Üks väärtus iga kütuse kohta mitme kütuseliigiga sõidukite puhul.

30 a

Liidetav(ad) Ki tegur(id)

Tabeli väärtused

Tabel, kus määratletakse iga saasteaine ja CO2 puhul väärtus (g/km, mg/km jne). Tühi, kui esitatakse korrutatavad Ki tegurid.

30 b

Korrutatavad Ki tegur(id)

Tabeli väärtused

Tabel, kus määratakse iga saasteaine ja CO2 puhul väärtus. Tühi, kui esitatakse liidetavad Ki tegurid.

31 a

Liidetavad halvendustegurid (DF)

Tabeli väärtused

Tabel, kus määratakse iga saasteaine väärtus (g/km, mg/km jne) Tühi, kui esitatakse korrutatavad halvendustegurid.

31 b

Korrutatavad halvendustegurid (DF)

Tabeli väärtused

Tabel, kus määratletakse iga saasteaine puhul väärtus. Tühi, kui esitatakse liidetavad halvendustegurid

32

Aku pinge kõikide taaslaetavate energiasalvestussüsteemide puhul

Arv

V

Nagu on määratletud XXI lisa 6. all-lisa 2. liites RCB korrigeerimise puhul sisepõlemismootori korral ja XXI lisa 8. all-lisa 2. liites hübriidelektrisõidukite, täiselektrisõidukite ja kütuseelemendiga hübriidelektrisõidukite puhul (DIN EN 60050-482)

33

K parandustegur

Arv

(g/km)/(Wh/km)

Välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul CS CO2-heite korrigeerimine, nagu on määratletud XXI lisa 8. all-lisas; faasispetsiifiline või summaarne

34 a

Sõiduki H elektrienergiakulu

Arv

Wh/km

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul on see ECAC,weighted (summaarne) ja täiselektrisõidukite puhul elektrienergiakulu (summaarne), nagu on määratletud XXI lisa 8. all-lisas

34b

Sõiduki L elektrienergiakulu (kui see on asjakohane)

Arv

Wh/km

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul on see ECAC,weighted (summaarne) ja täiselektrisõidukite puhul elektrienergiakulu (summaarne), nagu on määratletud XXI lisa 8. all-lisas

35 a

Sõiduki H elektriline sõiduulatus

Arv

km

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul on see EAER (summaarne) ja täiselektrisõidukite puhul sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (summaarne), nagu on määratletud XXI lisa 8. all-lisas

35 b

Sõiduki L elektriline sõiduulatus (kui see on asjakohane)

Arv

km

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul on see EAER (summaarne) ja täiselektrisõidukite puhul sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (summaarne), nagu on määratletud XXI lisa 8. all-lisas

36 a

Sõiduki H elektriline sõiduulatus linnasõidul

Arv

km

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul on see EAERcity (summaarne) ja täiselektrisõidukite puhul sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (linnasõit), nagu on määratletud XXI lisa 8. all-lisas

36 b

Sõiduki L elektriline sõiduulatus linnasõidul (kui see on asjakohane)

Arv

km

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul on see EAERcity (summaarne) ja täiselektrisõidukite puhul sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (linnasõit), nagu on määratletud XXI lisa 8. all-lisas

37 a

Sõiduki H sõidutsükli klass

Tekst

Et teada saada, millist tsüklit (klass 1 / 2 / 3a / 3b) on kasutatud tsükli energianõudluse arvutamiseks üksiku sõiduki puhul

37b

Sõiduki L sõidutsükli klass (kui see on asjakohane)

Tekst

Et teada saada, millist tsüklit (klass 1 / 2 / 3a / 3b) on kasutatud tsükli energianõudluse arvutamiseks üksiku sõiduki puhul

38 a

Sõiduki H vähendamine f_dsc

Arv

Et teada saada, kas vähendamine on vajalik ja kas seda on kasutatud tsükli energianõudluse arvutamiseks üksiku sõiduki puhul

38b

Sõiduki L vähendamine f_dsc (kui see on asjakohane)

Arv

Et teada saada, kas vähendamine on vajalik ja kas seda on kasutatud tsükli energianõudluse arvutamiseks üksiku sõiduki puhul

39 a

Sõiduki H piiratud kiirus

jah/ei

km/h

Et teada saada, kas piiratud kiiruse menetlus on vajalik ja kas seda tuleb kasutada tsükli energianõudluse arvutamiseks üksiku sõiduki puhul

39b

Sõiduki L piiratud kiirus (kui see on asjakohane)

jah/ei

km/h

Et teada saada, kas piiratud kiiruse menetlus on vajalik ja kas seda tuleb kasutada tsükli energianõudluse arvutamiseks üksiku sõiduki puhul

40 a

Sõiduki H täismass

Arv

kg

 

40 b

Sõiduki L täismass (kui see on asjakohane)

Arv

kg

 

41

Otsesissepritse

jah/ei

 

42

Regenereerimise äratundmine

Tekst

Sõiduki tootja kirjeldus selle kohta, kuidas ära tunda, et katse käigus toimus regenereerimine

43

Regenereerimise lõpuleviimine

Tekst

Regenereerimise lõpuleviimise menetluse kirjeldus

44

Raskuse jaotus

Vektor

Igale teljele rakenduva sõiduki kaalu osakaal

Mitmeastmelise tüübikinnituse või eriotstarbeliste sõidukite puhul

45

Lõpliku töökorras sõiduki mass (kg)

 

kg

Alates … kuni

46

Lõpliku sõiduki lubatud lauppind

 

cm2

Alates … kuni

47

Lubatud veeretakistus

 

kg/t

Alates … kuni

48

Esivõre õhu sisselaskeava lubatud projekteeritud lauppind

 

cm2

Alates … kuni

Tabel 2

Läbipaistvusnimekiri nr 2

Läbipaistvusnimekiri nr 2 koosneb kahest andmekogumist, mida iseloomustavad tabelites 3 ja 4 esitatud väljad.

Tabel 3

Läbipaistvusnimekirja nr 2 andmekogum nr 1

Väli

Andmete liik

Kirjeldus

ID1

Arv

Andmekogumi nr 1 ainulaadne reatunnus läbipaistvusnimekirjas nr 2

TVV

Tekst

Sõiduki tüübi, variandi, versiooni ainulaadne tunnuskood (põhiväli andmekogumis nr 1)

IF ID

Tekst

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood

RL ID

Tekst

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

Mark

Tekst

Tootja kaubanimi

Kaubanduslik nimetus

Tekst

TVV kaubanduslik nimetus

Kategooria

Tekst

Sõiduki kategooria

Kere

Tekst

Keretüüp


Tabel 4

Läbipaistvusnimekirja nr 2 andmekogum nr 2

Väli

Andmete liik

Kirjeldus

ID2

Arv

Andmekogumi nr 2 ainulaadne reatunnus läbipaistvusnimekirjas nr 2

IF ID

Tekst

Interpolatsioonitüüpkonna ainulaadne tunnuskood (põhiväli andmekogumis nr 2)

WVTA number

Tekst

Kogu sõiduki tüübikinnituse number

Heitmetega seotud tüübikinnituse number

Tekst

Heitmetega seotud tüübikinnituse number

PEMS ID

Tekst

PEMS-tüüpkonna tunnuskood

EF ID

Tekst

Kütuseaurude tüüpkonna tunnuskood

ATCT ID

Tekst

ATCT tüüpkonna tunnuskood

Ki ID

Tekst

Ki-tüüpkonna tunnuskood

Kulumiskindluse ID

Tekst

Kulumiskindlustüüpkonna tunnuskood

Kütus

Tekst

Sõiduki kütuseliik

Kahe kütusega

Jah/Ei

Kui sõidukil on võimalik kasutada rohkem kui üht kütust

Mootori töömaht

Arv

Mootori töömaht, cm3

Mootori nimivõimsus

Arv

Mootori nimivõimsus (kW pöörlemissagedusel min– 1)

Ülekande tüüp

Tekst

Sõiduki jõuülekande tüüp

Veoteljed

Tekst

Veotelgede arv ja asukoht

Elektrimasin

Tekst

Elektrimasinate arv ja tüüp

Maksimaalne kasulik võimsus

Arv

Elektrimasina maksimaalne kasulik võimsus

Hübriidelektrisõiduki kategooria

Tekst

Hübriidelektrisõiduki kategooria


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, lk 58).


III LISA

Määruse (EL) 2017/1151 III.A lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 1.2.16 asendatakse järgmisega:

„1.2.16.    „Müra“ – ühtlase 1,0 hertsi kordse sagedusega 30 sekundi kestel mõõdetud nullreageeringutest arvutatud 10 standardhälbe ruutkeskmine, mis on korrutatud kahega.“;

2)

punktis 2.1 asendatakse valem järgmisega:

„NTEpollutant = CFpollutant × EURO-6“;

3)

punkti 2.1.1 tabeli teises veerus asendatakse sõnad „1 + marginaal, marginaal = 0,5“ sõnadega „1 + NOx marginaal, NOx marginaal = 0,43“;

4)

punkti 2.1.2 lisatakse järgmine lause:

„Selle erandi kohaselt välja antud tüübikinnitustes ei deklareerita suurimaid RDE väärtuseid.“;

5)

punkt 2.1.3 asendatakse järgmisega:

„2.1.3.

Tootja peab kinnitama vastavust punktile 2.1, täites 9. liites oleva tunnistuse. Vastavuse kontrollimine toimub vastavuskontrolli eeskirjade kohaselt.“;

6)

punkt 3.1.0 asendatakse järgmisega:

„3.1.0.

Punkti 2.1 nõuded tuleb täita PEMS-teekonna linnasõidu ja tervikteekonna osas, kus vastavalt 4. ja 6. liitele arvutatud katsesõiduki heide ei tohi olla suurem kui NTE piirnorm (MRDE,k NTEpollutant ).“;

7)

punktid 3.1.0.1. 3.1.0.2 ja 3.1.0.3 jäetakse välja;

8)

punkt 3.1.2 asendatakse järgmisega:

„3.1.2

Kui tüübikinnitusasutus ei ole tüübikinnituskatsete käigus rahul 1. ja 4. liite kohaselt teostatud PEMS-katse andmete kvaliteedi kontrollimise andmetega ja valideerimisandmetega, siis võib tüübikinnitusasutus lugeda katse kehtetuks. Sellisel juhul registreerib tüübikinnitusasutus katse andmed ja katse kehtetuks tunnistamise põhjused.“;

9)

punkt 3.1.3 asendatakse järgmisega:

„3.1.3.

Aruandlus ja RDE tüübikinnituskatse teabe levitamine“;

10)

punkt 3.1.3.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.3.2.1.

Veebisaidil peab saama teha andmebaasist jokkerpäringu ühe või mitme järgmise elemendi järgi:

mark, tüüp, variant, versioon, kaubanimi või tüübikinnitusnumber, nagu on sätestatud direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa kohases vastavustunnistuses.

Kõigi sõidukite puhul peab otsingus kättesaadav olema järgmine teave:

sõiduki PEMSi tüüpkonna tunnus vastavalt andmele nr 3 läbipaistvusnimekirjas nr 1, mis on esitatud II lisa 5. liite tabelis 1;

deklareeritud suurimad RDE-väärtused, nagu need on märgitud direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa kohase vastavustunnistuse punktis 48.2“.

11)

punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.

Tootja peab tüübikinnituse saamiseks tüübikinnitusasutusele tõendama, et väljavalitud sõiduk, sõiduviisid, tingimused ja kasulikud koormused on PEMS-katse tüüpkonnale tüüpilised. Punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud kasulikku koormust ja keskkonnatingimusi käsitlevaid nõudeid kasutatakse selleks, et teha enne katset kindlaks, kas tingimused on RDE katseks aktsepteeritavad.“

12)

punkt 4.5 asendatakse järgmisega:

„4.5.

Selleks et hinnata kuumkäivituse järel sõidetud teekonnal tekkivat heidet, tuleb iga 7. liite punktis 4.2.8 kirjeldatud PEMS-katse tüüpkonna kohta katsetada teatavat arvu sõidukeid ilma sõidukeid punkti 5.3 kohaselt eelkonditsioneerimata, kuid sooja mootoriga, mille jahutusvedeliku ja/või mootoriõli temperatuur on üle 70 °C.“;

13)

lisatakse punktid 4.6 ja 4.7:

4.6.   Tüübikinnituse käigus tehtavate RDE katsete puhul võib tüübikinnitusasutus kontrollida, kas katsetingimused ja -varustus vastavad 1. ja 2. liite nõuetele, tehes kas otsese ülevaatuse või analüüsides tõendusmaterjali (nt fotosid või andmeid).

4.7.   Teekonna kehtivuse kontrollimiseks ja 4., 5., 6., 7.a ja 7.b liite sätete kohaselt heite arvutamiseks kasutatud tarkvara vastavust kinnitab selle tootja või tüübikinnitusasutus. Kui selline tarkvara on PEMSi sisse ehitatud, esitatakse koos seadmega vastavad tõendid.“;

14)

punktid 5.4.1 ja 5.4.2 asendatakse järgmistega:

5.4.1.   Sõidudünaamika liigsust või puudujääki teekonna jooksul kontrollitakse 7.a liites kirjeldatud meetodi kohaselt.

5.4.2.   Kui teekonna tulemusi peetakse punkti 5.4.1 kohaste kontrollimiste tulemusena kehtivaks, kohaldatakse 5., 7.a. ja 7.b. liites sätestatud katsetingimuste normaalsuse kontrollimise meetodeid.“

15)

punkt 5.5.1 asendatakse järgmisega:

„5.5.1.

Kliimasüsteemi või muid lisasüsteeme kasutatakse viisil, mis vastab nende tüüpilisele kasutusele tegelikus liikluses. Igasugune kasutus dokumenteeritakse. Sõiduki aknad suletakse kliimaseadme või soojenduse kasutamise korral.“;

16)

punktid 5.5.2.2, 5.5.2.3 ja 5.5.2.4 asendatakse järgmistega:

5.5.2.2.   Kõiki tulemusi korrigeeritakse Ki teguritega või Ki kõrvalekaldega, mis määratakse kindlaks XXI lisa 6. all-lisa 1. liite menetlustega, mis on ette nähtud perioodiliselt regenereeruva süsteemiga sõidukitüübi tüübikinnituse jaoks. Ki teguri või Ki kõrvalekaldega töödeldakse lõplikke tulemusi pärast 6. liite kohast hindamist.

5.5.2.3.   Kui heide ei vasta punkti 3.1.0 nõuetele, tuleb kontrollida regenereerimise toimumist. Regenereerimise kontrollimisel võib aluseks võtta eksperdihinnangud, milles käsitletakse mitme sellise signaali vastasmõju sõiduki kiiruse ja kiirendusega, mis sisaldavad heitgaasi temperatuuri, tahkete osakeste, CO2 ja O2 mõõtmisandmeid. Kui sõidukil on regenereerimist tuvastav funktsioon, mis on esitatud läbipaistvusnimekirjas nr 1 II lisa 5. liite tabelis 1, siis kasutatakse seda regenereerimise kindlakstegemiseks. Lisaks kinnitab tootja II lisa 5. liite tabelis 1 esitatud läbipaistvusnimekirjas nr 1, millist menetlust regenereerimise lõpuleviimiseks vajatakse. Tootja võib anda nõu, kuidas tunda ära, kas regenereerimine on toimunud, kui vastav signaal puudub.

Kui katse jooksul toimus regenereerimine, tuleb kontrollida, kas tulemused, mida ei ole töödeldud Ki teguri ega Ki kõrvalekaldega, vastavad punkti 3.1.0 nõuetele. Kui tekkinud heide ei vasta nõuetele, tunnistatakse katse kehtetuks ja korratakse seda üks kord. Enne teise katse algust tuleb tagada regenereerimise lõpuleviimine ja stabiliseerimine vähemalt 1 tund kestva sõidu vältel. Teine katse loetakse kehtivaks isegi juhul, kui regenereerimine toimub katse ajal.

5.5.2.4   Regenereerimise toimumist punkti 5.5.2.3 kohaselt võib kontrollida ka juhul, kui sõiduk täidab punkti 3.1.0 nõuded. Kui regenereerimise toimumist saab tõendada, arvutatakse lõplikud tulemused tüübikinnitusasutuse nõusolekul Ki tegurit või Ki kõrvalekallet kasutamata.“

17)

punktid 5.5.2.5 ja 5.5.2.6 jäetakse välja;

18)

lisatakse punkt 5.5.3:

„5.5.3.

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukeid võib katsetada mis tahes valitavas režiimis, sealhulgas akulaadimisrežiim.“;

19)

lisatakse punktid 5.5.4, 5.5.5 ja 5.5.6:

5.5.4.   Sõiduki aerodünaamikat mõjutavate muudatuste tegemine on keelatud, v.a PEMSi paigaldamine.

5.5.5.   Katsesõidukitega ei sõideta selliselt, et saavutada katse positiivne või negatiivne tulemus ekstreemse sõiduviisi kaudu, mis ei kujuta sõiduki tavakasutust. Vajaduse korral võib tavakasutuse kontrollimisel tugineda tüübikinnitust andva tüübikinnitusasutuse poolt või nimel tehtud eksperdihinnangule, kus vaadeldakse mitme signaali, nagu heitgaasi vooluhulk, heitgaasi temperatuur, CO2, O2 jne koosmõju sõiduki kiiruse, kiirenduse ja GPS-andmetega ning võib-olla ka muude näitajatega, nagu mootori pöörlemiskiirus, ülekandearv, gaasipedaali asend jne.

5.5.6.   Sõiduk peab olema tehniliselt korras, sisse sõidetud ning selle läbisõidetud kilomeetrite arv enne katset peab olema vähemalt 3 000. Registreeritakse RDE katses kasutatava sõiduki läbisõit ja vanus.“;

20)

punkt 6.2 asendatakse järgmisega:

„6.2.

Teekond algab alati linnasõiduga, millele järgneb asulaväline ja kiirteesõit vastavalt punktis 6.6 täpsustatud vahekordadele. Linna-, asulaväline ja kiirteesõit toimuvad järjestikku vastavalt punktile 6.12, kuid võib sisaldada ka ühes ja samas punktis algavat ja lõppevat teekonda. Asulavälist sõitu võib katkestada lühikeste linnasõiduperioodidega linnast läbi sõites. Kiirteesõidu võib katkestada lühikesteks perioodideks linna- või asulavälisel sõidul, nt teemaksujaamade läbimisel või kohtades, kus tehakse teetöid.“;

21)

punkt 7.6 asendatakse järgmisega:

„7.6.

Katse alguses vastavalt 1. liite punktile 5.1 liigub sõiduk 15 sekundit. Sõiduki peatumine 4. liite punktis 4 määratletud külmkäivituse ajal peab olema võimalikult lühiajaline ning see ei tohi olla pikem kui 90 sekundit. Kui mootor katse ajal seiskub, võib selle uuesti käivitada, kuid proovivõttu ei tohi katkestada. Kui mootor katse ajal seiskub, ei tohi proovivõttu katkestada.“;

22)

punkt 8.2 asendatakse järgmisega:

„8.2.

Kui RDE katse tulemus on negatiivne, võetakse kütuse, määrdeaine ja reaktiivi (vajaduse korral) proovid ning säilitatakse neid vähemalt 1 aasta vältel tingimustel, mis tagavad proovi rikkumatuse. Analüüsitud proovid võib kõrvaldada.“;

23)

punkt 9.2 asendatakse järgmisega:

„9.2.

Teekonna kehtivust kontrollitakse kolmeastmelise menetluse teel järgmiselt:

 

ETAPP A: teekond vastab punktides 4–8 sätestatud üldistele nõuetele, piirtingimustele, teekonna- ja töönõuetele ning määrdeaine, kütuse ja reaktiivide tehnilisele kirjeldusele;

 

ETAPP B: teekond vastab 7.a ja 7.b liites sätestatud nõuetele;

 

ETAPP C: teekond vastab 5. liites sätestatud nõuetele.

Menetluse etapid on esitatud joonisel 1.

Joonis 1

Teekonna kehtivuse kontrollimine

Image

Dünaamika ja positiivne kõrguse-muutus 7.a ja 7.b liide

ETAPP A

III.A lisa

·

Linnasõidu, asulavälise sõidu ja kiirteesõidu osa teekonnast

·

Kõrgus

·

Keskkonnatemperatuur

·

Külmkäivituse tingimused

·

Keskmine kiirus linnasõidul

·

Seisuaja osakaal

·

Kiirteesõidu kiirus üle 145 km/h

·

Kehtetu teekond

Kehtetu teekond

Kehtetu teekond

Kehtiv teekond

Üldine dünaamika 5. liide

N

N

N

Y

Y

Y

PõhiteekondIII.a lisa

Heitearvutused vastavalt 4. ja 6. lisale

PEMSi andmed, kogutud vastavalt 14 lisale

ETAPP C

5. liide

·

Liikuv aken

·

Akende CO2 [g/km] võrdlus kontroll-väärtusega WLTP katsest

·

Teekonna kehtivus linnasõidu, asula-välise sõidu ja kiirtee-sõidu akendes

ETAPP B

7.a liide

·

95. kumulatiivne protsentiil kiiruse ja kiirenduse korrutisest allpool kõverat

·

Suhteline positiivne kiirenduspealpool kõverat

·

Mõlemad eelmistest linna-, asulavälisel ja kiirteesõidul

7.b liide

·

Kumulatiivne posi-tiivne kõrgusemuutus

Kui kas või üks nõue ei ole täidetud, loetakse teekond kehtetuks.“;

24)

punkt 9.4 asendatakse järgmisega:

„9.4.

Kui teekond on vastavalt punktile 9.2 valideeritud, arvutatakse heited, kasutades 4. ja 6. liites sätestatud meetodeid. Heitearvutused tehakse katse alguse ja katse lõpu vahel vastavalt 1. liite punktidele 5.1 ja 5.3.“;

25)

punkt 9.6 asendatakse järgmisega:

„9.6.

4. liite punktis 4 määratletud külmkäivituse ajal tekkiv gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heide lisatakse 4., 5. ja 6. liite kohase tavapärase hindamise juurde. Kui sõidukit konditsioneeriti viimase kolme tunni jooksul enne katset keskmisel temperatuuril, mis vastab punktis 5.2 esitatud laiendatud tingimustele, kohaldatakse külmkäivitusaja jooksul kogutud andmete suhtes punkti 9.5 sätteid isegi juhul, kui katsetingimused ei vasta laiendatud temperatuuritingimustele.“;

26)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

punkti 3.2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva liite tabelis 1 täpsustatud katsenäitajaid mõõdetakse konstantsel sagedusel 1,0 Hz või üle selle, need registreeritakse ja neist teavitatakse vastavalt 8. liite nõuetele sagedusel 1,0 Hz. Kui heitekontrolliseadme (ECU) näitajad on kättesaadavad, võib neid võtta tunduvalt kõrgemal sagedusel, kuid salvestamissamm peab olema 1,0 Hz. PEMSi analüsaatorid, vooluhulgamõõturid ja andurid peavad vastama 2. ja 3. liites sätestatud nõuetele.“;

(b)

punkt 3.4.2 asendatakse järgmisega:

„3.4.2.   Lubatud vasturõhk

PEMSi proovivõtturi paigaldamine ja kasutamine ei tohi põhjendamatult suurendada rõhku väljalaskesüsteemis, nii et see mõjutaks mõõtmiste tüüpilisust. Seepärast on soovitatav, et samale tasandile paigaldatakse ainult üks proovivõttur. Kui tehniliselt võimalik, peab pikendus, mis hõlbustab proovivõtmist või heitgaasi massivoolumõõturi ühendamist, olema vähemalt sama suure ristlõikega kui väljalasketoru.“;

(c)

punkt 3.4.3 asendatakse järgmisega:

„3.4.3.   Heitgaasi massivoolumõõtur

Kui kasutatakse heitgaasi massivoolumõõturit (EFM), siis kinnitatakse see sõiduki väljalasketoru(de)le vastavalt EFMi tootja soovitustele. EFMi mõõtevahemik peab vastama katses eeldatava heitgaasi massivooluhulga vahemikule. EFM soovitatakse valida nii, et katse ajal oleks vooluhulk maksimaalne, hõlmates vähemalt 75 % EFMi mõõtevahemikust. EFMi ja väljalasketoru adapterite või ühenduste paigaldamine ei tohi negatiivselt mõjutada mootori tööd ega heitgaasi järeltöötlussüsteemi. Vooluanduri elemendile paigaldatakse mõlemale poole sirge toru, mille läbimõõt võrdub kas nelja toru läbimõõduga või 150 mm, olenevalt sellest, kumb on suurem. Hargneva väljalaskekollektoriga mitmesilindrilise mootori katsetamisel soovitatakse paigaldada massivoolumõõtur väljalaskekollektorite ühenduskohast allavoolu ja suurendada torude ristlõiget, et proovivõtmiseks kasutatav ristlõikepindala oleks sama suur või suurem. Kui see ei ole teostatav, siis võib kasutada heitgaasivoolu mõõtmiseks mitut heitgaasi massivoolumõõtjat. Heitgaasi torude konfiguratsioonide, mõõtmete ja heitgaasi vooluhulkade suure mitmekesisuse tõttu võib osutuda vajalikuks teha kompromisse EFMi(de) valimisel ja paigaldamisel, juhindudes heast inseneritavast. Mõõtetäpsuse parandamiseks on lubatud paigaldada EFM, mille läbimõõt on väiksem kui väljalasketoru läbimõõt või mitme otsapindade projektsioonid kokku, tingimusel et see ei mõjuta negatiivselt tööd ega heitgaasi järeltöötlust, mis on sätestatud punktis 3.4.2. Soovitatav on dokumenteerida EFMi paigaldus fotode abil.“;

(d)

punkti 3.5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui mootoril on heitgaasi järeltöötlussüsteem, siis võetakse heitgaasi proov järeltöötlussüsteemist allavoolu. Mitmesilindrilise mootori ja hargneva väljalaskekollektoriga sõiduki katsetamisel peab proovivõttur asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada, et proov oleks esindav kõigi silindrite keskmiste heitgaasikoguste suhtes. Kui tegemist on mitmesilindrilise mootoriga, mille väljalaskekollektorid moodustavad omaette rühmad, nagu V-kujulise mootorikonfiguratsiooni korral, tuleb proovivõttur paigaldada väljalaskekollektorite ühenduskohast allavoolu. Kui see ei ole tehniliselt teostatav, siis võib kasutada mitmepunktilist proovivõtmist kohas, kus heitgaasid on hästi segunenud. Sellisel juhul peab proovivõtturite arv ja asukoht vastama võimalikult täpselt heitgaasi massivoolumõõturite asukohale. Kui heitgaasivoolud ei ole võrdsed, siis tuleb kaaluda proportsionaalset proovivõttu või mitme analüsaatori kasutamist proovide võtmisel.“;

(e)

punkt 4.6 asendatakse järgmisega:

„4.6.   Analüsaatori kontrollimine tahkete osakeste heite mõõtmiseks

Analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust proovi sobivas proovivõtukohas, tavaliselt proovivõtutoru sisselaskeavas. Signaal salvestatakse konstantse sammuga, mis on 1,0 Hz kordne, ning arvutatakse 2 minuti keskmine; lõplik kontsentratsioon peab jääma tootja kirjeldatud vahemikku, kuid ei tohi olla suurem kui 5 000 osakest kuupsentimeetri kohta.“;

(f)

punkt 5.1 asendatakse järgmisega:

„5.1.   Katse algus

Katse algust (vt joonis 1.1) tähistab:

kas sisepõlemismootori esimene käivitamine

või sõiduki esmakordne liikumine kiirusel üle 1 km/h selliste välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul, mille sisepõlemismootor on seisatud.

Enne katse algust alustatakse proovivõttu ning parameetrite mõõtmiste ja salvestamist. Enne katse algust veendutakse, et andmelogija salvestab kõik vajalikud näitajad.

Aegadele vastavusse seadmise hõlbustamiseks soovitatakse salvestada ajalisse vastavusse viidavad näitajad kas ühe andmesalvestusseadmega või kasutada sünkroniseeritud ajatemplit.

Joonis 1.1

Katse alustamise käik

Image

Katse algab, kui sisepõlemis-mootor välja lülitub (ainult välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektri-sõidukitel)

Sisepõlemismoo-tor käivitatud (selle olemasolul)

Proovivõtt alanud

Katse algab, kui mootor käivitub

Andmesal-vestus alanud

Sõiduk liigub

&lt; 15 sekundit (III.a lisa punkt 7.6)

“;

(g)

punkt 5.3 asendatakse järgmisega:

„5.3.   Katse lõpetamine

Katse lõpeb (vt joonis 1.2) siis, kui sõiduk on teekonna läbinud ning:

kas sisepõlemismootor on välja lülitatud

või:

välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul, mille sisepõlemismootor on seisatud, sõiduk seiskub kiirusel 1 km/h või alla selle.

Pärast katsesõidu lõppu tuleb vältida mootori pikaajalist tühikäigul töötamist. Andmete salvestamine jätkub, kuni proovivõtusüsteemide reageerimisaeg on lõppenud; Kui sõiduk on varustatud regenereerimist tuvastava signaaliga (vt II lisa 5. liites esitatud läbipaistvusnimekirja nr 1 rida 42), tehakse ja dokumenteeritakse pardadiagnostikaseadme kontroll kohe pärast andmete registreerimist ja enne mis tahes uue teepikkuse läbimist.

Joonis 1.2

Katse lõpetamise käik

Image

Katse lõpp, kui mootor seiskub (välise laadimise-ga ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukitel)

Katse lõpp

Andmesalves-tuse lõpp

Mootor seisatud

Sõiduk seisatud

Pikaajaline tühikäik puudub

“;

(h)

punkt 6.3 asendatakse järgmisega:

„6.3.   Teel tekkiva heite mõõtmiste kontrollimine

Katse alguses punkti 4.5 kohaselt analüsaatorite kalibreerimiseks kasutatud võrdlusgaasil peab olema selline kontsentratsioon, mis hõlmab vähemalt 90 % kontsentratsioonidest, mis on saadud 99 % mõõtmistest heitekatse kehtivate osade puhul. 1 protsendil kõigist heite hindamiseks tehtud mõõtmistest võidakse ületada võrdlusgaasi kontsentratsiooni kuni kaks korda. Kui need nõuded ei ole täidetud, siis katse tühistatakse.“;

27)

2. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

punktis 3.4.2 asendatakse alapunkt f järgmisega:

„f)

Hinnatavad väärtused ja vajaduse korral kontrollväärtused salvestatakse püsisagedusega, mis on 1,0 Hz kordne, vähemalt 30sekundilisel ajavahemikul.“;

(b)

punktis 4.1.2 asendatakse alapunktid b ja e järgmistega:

„b)

tõendeid samaväärsuse kohta vastava standardse analüsaatoriga, mida on kirjeldatud punktis 4.1.1, eeldatud saasteainete kontsentratsioonide vahemikus ja tüübikinnituse katse ümbritseva keskkonna tingimustel vastavalt käesoleva eeskirja XXI lisale, ning valideerimiskatse ümbritseva keskkonna tingimustel vastavalt 3. liite punktile 3 selliste sõidukite puhul, millel on sädesüüte või survesüütega mootor; analüsaatori tootja peab tõendama samaväärsusest 3. liite punktis 3.3 esitatud lubatud hälvete piirides;

e)

tõendeid selle kohta, et vibratsiooni, kiirenduse ja ümbritseva õhu temperatuuri mõju analüsaatori näidule ei ületa analüsaatori müranõudeid, mis on sätestatud punktis 4.2.4.“;

(c)

punkt 4.2.4 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.   Müra

Müra ei tohi olla suurem kui 2 % skaala maksimumväärtusest. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30sekundiliste intervallidega, mille jooksul analüsaatorisse viiakse sobiv võrdlusgaas. Enne igat proovivõtuperioodi ja enne igat võrdlusgaasiga justeerimist tuleb jätta piisavalt aega analüsaatori ja proovivõtutorude puhastamiseks.“;

(d)

punkt 5.1 asendatakse järgmisega:

„5.1.

Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid RDE katsetes“

(e)

lisatakse punktid 5.1.1, 5.1.2 ja 5.1.3:

„5.1.1.   Üldosa

Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada. Puhtad ja segatud kalibreerimis- ja võrdlusgaasid peavad vastama käesoleva eeskirja XXI lisa 5. all-lisa nõuetele.

5.1.2.   NO2 kalibreerimisgaas

Lisaks on lubatud NO2 kalibreerimisgaas. NO2 kalibreerimisgaasi kontsentratsioon peab olema 2 % piires deklareeritud kontsentratsiooniväärtusest. NO2 kalibreerimisgaasi NO sisaldus ei tohi ületada 5 % NO2 sisaldusest.

5.1.3.   Mitmekomponendilised segud

Kasutada tohib üksnes punkti 5.1.1 nõuetele vastavaid mitmekomponendilisi segusid. Need segud võivad sisaldada kaht või enamat komponenti. Mitmekomponendilised segud, milles on nii NO kui ka NO2, on punktides 5.1.1 ja 5.1.2 nimetatud NO2 lisandite nõudest vabastatud.“;

(f)

punkt 7.2.3 asendatakse järgmisega:

„7.2.3.   Täpsus

EFMi mõõtetäpsus on määratluse kohaselt EFMi näidu kõrvalekalle vooluhulga kontrollväärtusest ja see ei tohi ületada ± 3 % näidust või 0,5 % skaala maksimumväärtusest või ± 1,0 % maksimaalsest vooluhulgast, mille järgi EFM on kalibreeritud, olenevalt sellest, milline neist on suurem.“;

(g)

punkt 7.2.5 asendatakse järgmisega:

„7.2.5.   Müra

Müra ei tohi olla rohkem kui 2 % maksimaalsest kalibreeritud vooluhulga väärtusest. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30sekundilise intervalliga, mille jooksul EFMisse viiakse maksimaalne kalibreeritud vool.“;

28)

3. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

punktid 3.2.2 ja 3.2.3 asendatakse järgmistega:

„3.2.2.   Katsetingimused

Valideerimiskatse viiakse võimaluse korral läbi veojõustendil vastavalt tüübikinnituse tingimustele, järgides käesoleva eeskirja XXI lisa nõudeid. Valideerimiskatse ajal PEMSi abil võetud heitgaasivool soovitatakse suunata tagasi CVSi. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb CVSi tulemusi saadud heitgaasi massi osas korrigeerida. Kui heitgaasi massivoolukiirus valideeritakse heitgaasi massivoolumõõtja abil, siis soovitatakse ristkontrollida mõõdetud massivooluhulka andurilt või ECUlt saadud andmetega.

3.2.3.   Andmete analüüs

Laboriseadmetega mõõdetud kaugusspetsiifiline koguheide [g/km] arvutatakse vastavalt XXI lisa 7. all-lisale. PEMSiga mõõdetud heited arvutatakse vastavalt 4. liite punktile 9, summeeritakse saasteainete heite kogumassi (g) saamiseks ning jagatakse seejärel katse teepikkusega (km), mis saadakse veojõustendilt. PEMSi ja referentlaborisüsteemi abil määratud saasteainete kaugusspetsiifilist koguheidet [g/km] hinnatakse vastavalt punktis 3.3 sätestatud nõuetele. NOx-heite mõõtmise valideerimisel tehakse niiskuse korrigeerimist vastavalt käesoleva eeskirja XXI lisa 7. all-lisale.“;

(b)

punktid 4.1 ja 4.2 asendatakse järgmistega:

„4.1.   Valideerimise sagedus

Lisaks 2. liite punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuete täitmisele statsionaarsel katsel tuleb valideerida mittejälgitava heitgaasi massivoolumõõtja lineaarsus või mittejälgitavatelt anduritelt või ECU signaalidelt arvutatud heitgaasi massivooluhulk siirdekatsel iga katsesõiduki kohta vastavalt kalibreeritud heitgaasi massivoolumõõtjale või CVSile.

4.2.   Valideerimismenetlus

Valideerimiskatse tehakse võimaluse korral veojõustendil vastavalt tüübikinnituse tingimustele, kui neid tuleb kohaldada. Võrdlusena kasutatakse jälgitavalt kalibreeritud voolumõõtjat. Ümbritseva õhu temperatuur võib olla ükskõik milline temperatuur selle lisa punktis 5.2 sätestatud vahemikus. Heitgaasi massivoolumõõtja paigaldamine ja katse läbiviimine peab vastama käesoleva lisa 1. liite punkti 3.4.3 nõuetele.“;

29)

4. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   SISSEJUHATUS

Selles liites kirjeldatakse korda, kuidas määrata hetkemassi ja tahkete osakeste arvu (g/s; arv/s), mida kasutatakse hiljem RDE katsesõidu hindamiseks ja lõpliku heitetulemuse arvutamiseks, vastavalt 6. liites kirjeldatule.“;

(b)

punkti 3.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Heitgaasi vooluhulgamõõturiga mõõdetud heitgaasi massivooluhulk viiakse ajaliselt vastavusse, kasutades ajas tagasi nihutamist vastavalt heitgaasi massivoolumõõtja ülekandeaegadele. Massivoolu ülekandeaeg määratakse vastavalt 2. liite punktile 4.4:“

(c)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Külmkäivitus

RDE katse külmkäivitusaeg algab katse alguses ja lõpeb siis, kui sõiduki mootor on töötanud 5 minutit. Kui saab määrata jahutusvedeliku temperatuuri, lõpeb külmkäivitus hetkel, mil jahutusvedelik on saavutanud esimest korda, kuid hiljemalt 5 minutit pärast katse algust temperatuuri vähemalt 70 °C.“;

(d)

lisatakse punktid 8.3 ja 8.4:

„8.3.   Negatiivsete heitetulemuste korrigeerimine

Negatiivseid vahetulemusi ei korrigeerita. Negatiivsed lõplikud tulemused nullitakse.

8.4.   Korrigeerimine laiendatud tingimuste puhul

Käesoleva liite kohaselt arvutatud sekundipõhise heite võib jagada läbi väärtusega 1,6 punktides 9.5 ja 9.6 sätestatud juhtudel.

Paranduskoefitsienti 1,6 kasutatakse üks kord. Paranduskoefitsienti 1,6 kasutatakse saasteainete, kuid mitte CO2 heite puhul.“;

30)

5. liide asendatakse järgmisega:

„5. liide

Üldise teekonnadünaamika kontrollimine liikuva keskmistamise akna meetodiga

1.   Sissejuhatus

Liikuva keskmistamise akna meetodit kasutatakse üldise teekonnadünaamika kontrollimiseks. Katse on jagatud alljaotisteks (akendeks) ja katsejärgse analüüsi eesmärk on teha kindlaks, kas teekond on RDE seisukohast kehtiv. Akende nn normaalsuse hindamiseks võrreldakse CO2-heite sõltuvust läbitud teepikkusest võrdluskõveraga, mis on saadud WLTP menetlusega mõõdetud CO2-heitega.

2.   Sümbolid, parameetrid ja ühikud

Indeksiga (i) osutatakse ajaetapile

Indeksiga (j) viidatakse aknale

Indeksiga (k) osutatakse kategooriale (t = kokku, u = linnasõit, r = asulaväline sõit, m = kiirteesõit) või CO2 tunnuskõverale (cc)

Δ

erinevus

suurem või võrdne

#

number

%

protsentides

väiksem või võrdne

a 1, b 1

CO2 tunnuskõvera koefitsiendid

a 2, b 2

CO2 tunnuskõvera koefitsiendid

Formula

CO2 mass [g]

Formula

CO2 mass aknas j [g]

ti

aeg kokku etapis i [s]

tt

katse kestus [s]

vi

sõiduki tegelik kiirus ajaetapil i [km/h]

Formula

sõiduki keskmine kiirus aknas j [km/h]

tol 1 H

sõiduki CO2 tunnuskõvera lubatud hälbe ülempiir (%)

tol 1 L

sõiduki CO2 tunnuskõvera lubatud hälbe alampiir (%)

3.   Liikuva keskmistamise aknad

3.1.   Keskmistamise akende mõiste

Vastavalt 4. liitele arvutatud heitkoguste hetkeväärtused integreeritakse libiseva keskmistamise akna meetodi abil, lähtudes CO2 võrdlusmassist.

Arvutuspõhimõte on järgmine: RDE katses saadud läbitud teepikkusest sõltuvat CO2-heite massi ei arvutata kogu andmehulga alusel, vaid kasutades kogu andmehulga alamhulkasid, mis on saadud sellistelt teepikkustelt, millele vastavad WLTP tsüklis sõiduki tekitatud heitest alati ühesuurused CO2 massiosad. Liikuv aken arvutatakse vastavalt aja juurdekasvule Δt, mis vastab andmevõtu sagedusele. Sõiduki maanteekasutuse CO2-heite ja keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatud alamhulkasid tähistatakse edaspidi terminiga „keskmistamise aknad“.

Selles punktis kirjeldatud arvutuskäiku kasutatakse alates esimesest andmepunktist (edasisuund).

CO2 massi, teepikkuse ja sõiduki keskmise kiiruse arvutamisel keskmistamise akendes ei arvestata järgmiseid andmeid:

instrumentide perioodiline kontrollimine ja/või nullile järgneva kõrvalekalde kontrollimine;

sõiduki teekonnakiirus on alla 1 km/h;

Arvutus algab siis, kui sõiduki teekonnakiirus on 1 km/h või üle selle, ning hõlmab sõite, mille vältel eraldub CO2-heide ja kus sõiduki teekonnakiirus on 1 km/h või üle selle.

Heite mass Formula määratakse, integreerides hetke heitkogused (g/s), mida on täpsustatud käesoleva lisa 4. liites.

Joonis 1

Sõiduki kiirus sõltuvalt ajast. Sõiduki keskmistatud heide alates esimesest keskmistamise aknast.

Image

Esimene aken

t[s]

Esimese akna kestus

v[km/h]

Joonis 2

CO2 massi määramine keskmistamise akende põhjal

Image

„j“-nda keskmistatud akna kestus (t2,j t1,j ) määratakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula on CO2 mass mõõdetuna katse alguse ja aja ti,j vahel (g);

Formula on pool CO2 massist, mis väljastatakse WLTP katse ajal, mis on tehtud vastavalt käesoleva eeskirja XXI lisa 6. all-lisale.

Tüübikinnituse ajal võetakse CO2 võrdlusväärtus WLTP katsest, mis tehti üksiksõiduki tüübikinnituskatsete käigus.

Kasutusel olevate sõidukite vastavuse katsetamisel saadakse CO2 võrdlusmass II lisa 5. liite läbipaistvusnimekirja nr 1 punktist 12 sõiduki H ja (kui see on asjakohane) sõiduki L vahelise interpoleerimise teel vastavalt XXI lisa 7. all-lisale, kasutades katsemassi ja sõidutakistustegureid (f0, f1 ja f2), mis saadakse IX lisas määratletud üksiksõiduki vastavustunnistusest. Välise laadimisega hübriidelektrisõiduki puhul võetakse väärtus laetust säilitavas režiimis tehtud WLTP katsest.

t2,j valitakse järgmiselt.

Formula

kus Δt on andmevõtu periood.

CO2 massi Formula arvutamiseks akendes integreeritakse hetkeline heide, mis on arvutatud vastavalt käesoleva lisa 4. liitele.

3.2.   Akna näitajate arvutamine

Iga vastavalt punktile 3.1 kindlaksmääratud akna kohta tehakse järgmised arvutused.

kaugusspetsiifiline CO2 heide Formula;

sõiduki keskmine kiirus Formula.

4.   Akende hindamine

4.1.   Sissejuhatus

Katsesõiduki võrdlevad dünaamilised tingimused saadakse sõiduki CO2-heite ja keskmise kiiruse suhtest, mis arvutatakse tüübikinnitamise 1. tüüpi katse ajal ja millele viidatakse kui sõiduki CO2 tunnuskõverale. Kaugusspetsiifilise CO2 heite saamiseks katsetatakse sõidukit WLTP katsetsükli käigus käesoleva eeskirja XXI lisa kohaselt.

4.2.   CO2 tunnuskõvera võrdluspunktid

Selles punktis võrdluskõvera mõiste jaoks kasutatav kaugusspetsiifiline CO2 heide saadakse II lisa 5. liite läbipaistvusnimekirja nr 1 punktist 12 sõiduki H ja (kui see on asjakohane) sõiduki L vahelise interpoleerimise teel vastavalt XXI lisa 7. all-lisale, kasutades katsemassi ja sõidutakistustegureid (F0, F1 ja F2), mis saadakse IX lisas määratletud üksiksõiduki vastavustunnistusest. Välise laadimisega hübriidelektrisõiduki puhul võetakse väärtus laetust säilitavas režiimis tehtud WLTP katsest.

Tüübikinnituse ajal võetakse väärtused WLTP katsest, mis tehti üksiksõiduki tüübikinnituskatsete käigus.

CO2 tunnuskõvera määratlemiseks vajalikud võrdluspunktid P 1, P 2 ja P 3 arvutatakse järgmiselt:

4.2.1.   Punkt P 1

Formula = 18,882 km/h (WLTP tsükli väikese kiiruse faasi keskmine kiirus)

Formula = WLTP tsükli väikese kiiruse faasi sõiduki CO2 heide [g/km]

4.2.2.   Punkt P 2

Formula = 56,664 km/h (WLTP tsükli suure kiiruse faasi keskmine kiirus)

Formula = WLTP tsükli suure kiiruse faasi sõiduki CO2 heide [g/km]

4.2.3.   Punkt P 3

Formula = 91,997 km/h (WLTP tsükli eriti suure kiiruse faasi keskmine kiirus)

Formula = WLTP tsükli eriti suure kiiruse faasi sõiduki CO2 heide [g/km]

4.3.   CO2 tunnuskõvera määratlus

Punktis 4.2 määratletud võrdluspunktide abil arvutatakse CO2-heite tunnuskõver keskmise kiiruse funktsioonina, kasutades kahte lineaarset jaotist (P 1, P 2) ja (P 2, P 3). Jaotis (P 2, P 3) on piiratud kiirusega 145 km/h sõiduki kiirusteljel. Tunnuskõver määratletakse valemitega järgmiselt:

Jaotis (P 1, P 2):

Formula

kus: Formula

ja: Formula

Jaotis (P 2, P 3):

Formula

kus: Formula

ja: Formula

Joonis 3

Sõiduki CO2 tunnuskõver ja lubatud hälbed sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

Image

Aken

Joonis 4

Sõiduki CO2 tunnuskõver ja lubatud hälbed välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

Image

Aken

4.4.   Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknad

4.4.1.   Linnasõidu aknad

Linnasõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised kiirused Formula, mis on väiksemad kui 45 km/h.

4.4.2.   Asulavälise sõidu aknad

Asulavälise sõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised kiirused Formula, mis on suuremad kui 45 km/h või sellega võrdsed ja väiksemad kui 80 km/h.

N2-kategooria sõidukite puhul, millele on direktiivi 92/6/EMÜ kohaselt paigaldatud seade, mis piirab sõiduki kiirust kuni 90 km/h, iseloomustab asulavälise sõidu aknaid sõiduki keskmine kiirus Formula üle 70 km/h.

4.4.3.   Kiirteesõidu aknad

Kiirteesõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised kiirused Formula, mis on suuremad kui 80 km/h või sellega võrdsed ja väiksemad kui 145 km/h.

N2-kategooria sõidukite puhul, millele on direktiivi 92/6/EMÜ kohaselt paigaldatud seade, mis piirab sõiduki kiirust kuni 90 km/h, iseloomustab kiirteesõidu aknaid sõiduki keskmine kiirus Formula 70–90 km/h.

Joonis 5

Sõiduki CO2 tunnuskõver: linna-, asulavälise ja kiirteesõidu määratlused (joonisel sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite kohta), v.a N2-kategooria sõidukite puhul, millele on direktiivi 92/6/EMÜ kohaselt paigaldatud seade, mis piirab sõiduki kiirust kuni 90 km/h

Image

ASULA-VÄLINE SÕIT

KIIRTEESÕIT

LINNASÕIT

Aken

Joonis 6

Sõiduki CO2 tunnuskõver: linna-, asulavälise ja kiirteesõidu määratlused (joonisel välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kohta), v.a N2-kategooria sõidukite puhul, millele on direktiivi 92/6/EMÜ kohaselt paigaldatud seade, mis piirab sõiduki kiirust kuni 90 km/h

Image

ASULA-VÄLINE SÕIT

KIIRTEESÕIT

LINNASÕIT

Aken

4.5.   Teekonna kehtivuse kontrollimine

4.5.1.   Sõiduki CO2 tunnuskõvera lubatud hälve

Sõiduki CO2 tunnuskõvera lubatud hälbe ülempiir on tol 1 H = 45 % linnasõidul ning tol 1 H = 40 % asulavälisel ja kiirteesõidul.

Sõiduki CO2 tunnuskõvera lubatud hälbe ülempiir on tol 1 L = 25 % sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul ning tol 1 L = 100 % välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul.

4.5.2.   Katse kehtivuse kontrollimine

Katse loetakse kehtivaks, kui vähemalt 50 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu akendest jäävad CO2 tunnuskõvera suhtes kehtiva lubatud hälbe piiridesse.

Kui välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul ei ole tol1H ja tol1L vaheline miinimumnõue 50 % täidetud, siis võib ülemist positiivset lubatud hälvet tol1H suurendada 1 % kaupa, kuni saavutatakse 50 % sihttasemest. Seda mehhanismi kasutades ei ületa tol1H väärtus kunagi 50 %.

“;

31)

6. liide asendatakse järgmisega:

„6. liide

LÕPLIKE RDE HEITETULEMUSTE ARVUTAMINE

1.   Sümbolid, parameetrid ja ühikud

Indeksiga (k) osutatakse kategooriale (t = kokku, u = linnasõit, 1–2 = WLTP katsetsükli esimesed kaks faasi)

ICk

on läbitud teepikkus osakaal töötava sisepõlemismootoriga välise laadimisega hübriidelektrisõidukil RDE teekonna puhul

dICE,k

on läbitud teepikkus [km] töötava sisepõlemismootoriga välise laadimisega hübriidelektrisõidukil RDE teekonna vältel

dEV,k

on läbitud teepikkus [km] mittetöötava sisepõlemismootoriga välise laadimisega hübriidelektrisõidukil RDE teekonna vältel

MRDE,k

on lõpliku RDE heitetulemuse gaasiliste saasteainete kaugusspetsiifilise heite mass [mg/km] või tahkete osakeste arv [#/km]

mRDE,k

on gaasiliste saasteainete kaugusspetsiifilise heite mass [mg/km] või tahkete osakeste arv [#/km], mis on eraldunud kogu RDE teekonna jooksul, enne käesoleva liite kohast korrigeerimist

Formula

on kogu RDE teekonna vältel eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]

Formula

on kogu WLTC tsükli vältel eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]

Formula

on kogu WLTC tsükli vältel laetust säilitavas režiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukilt eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]

rk

on RDE katse ja WLTP katse käigus mõõdetud CO2 heite suhe

RFk

on RDE teekonna jaoks arvutatud katsetulemuste hindamistegur

RFL 1

on katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks kasutatava funktsiooni esimene parameeter

RFL 2

on katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks kasutatava funktsiooni teine parameeter

2.   Lõplike RDE heitetulemuste arvutamine

2.1.   Sissejuhatus

Teekonna kehtivust kontrollitakse vastavalt III.A lisa punktile 9.2. Kehtivate teekondade lõplikud RDE katsetulemused arvutatakse sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul järgmiselt.

RDE teekond kokku ja RDE teekonna linnasõidu osa (k = t = kokku, k = u = linnasõit):

MRDE,k = mRDE,k · RFk

Katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks kasutatava funktsiooni parameetrite RFL 1 ja RFL 2 väärtused on järgmised:

tootja taotlusel ja üksnes enne 1. jaanuari 2020 antud tüübikinnituste puhul,

RFL 1 = 1,20 ja RFL 2 = 1,25;

kõigil muudel juhtudel:

RFL 1 = 1,30 ja RFL 2 = 1,50;

RDE katsetulemuste hindamistegurid RFk (k = t = kokku, k = u = linnasõit) saadakse funktsioonidest, mis on sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul esitatud punktis 2.2 ning välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul punktis 2.3. Komisjon vaatab need hindamistegurid läbi ja korrigeerib neid tehnika arengust lähtuvalt. Meetodi graafiline kujutis on esitatud joonisel 6.1, matemaatilised valemid aga tabelis 6.1:

Joonis 6.1.

Funktsioon katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks

Image

RDE hindamistegur

RDE / WLTP CO2 suhe

Tabel 6.1

Katsetulemuste hindamisteguri arvutamine

Kui:

siis on katsetulemuste hindamistegur RFk :

kus:

rk RFL 1

RFk = 1

 

RFL 1 <rk RFL 2

RFk = a 1 rk + b 1

Formula

b 1 = 1 – a 1 RFL 1

rk > RFL 2

Formula

 

2.2.   RDE katsetulemuste hindamistegur sisepõlemismootoriga sõidukitele ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukitele

RDE katsetulemuste hindamisteguri väärtus sõltub suhtest rk RDE katse käigus mõõdetud kaugusspetsiifilise CO2 heite ja käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa kohaselt tehtud WLTP katse käigus sõiduki tekitatud kaugusspetsiifilise CO2 heite vahel, mis saadakse II lisa 5. liite läbipaistvusnimekirja nr 1 punktist 12 sõiduki H ja (kui see on asjakohane) sõiduki L vahelise interpoleerimise teel vastavalt XXI lisa 7. all-lisale, kasutades katsemassi ja sõidutakistustegureid (F0, F1 ja F2), mis saadakse IX lisas määratletud üksiksõiduki vastavustunnistusest. Linnasõidu heite puhul on WLTP katsetsükli asjakohased faasid järgmised:

a)

sisepõlemismootoriga sõidukite puhul WLTP katse kaks esimest faasi, s.t väikese ja keskmise kiiruse faasid;

b)

välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul kogu WLTP katsetsükkel.

Formula

2.3.   RDE katsetulemuste hindamistegur välise laadimisega hübriidelektrisõidukitele

RDE katsetulemuste hindamisteguri väärtus sõltub suhtest rk RDE katse käigus mõõdetud kaugusspetsiifilise CO2 heite ja käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa kohaselt laetust säilitavas režiimis tehtud WLTP katse käigus sõiduki tekitatud kaugusspetsiifilise CO2 heite vahel, mis saadakse II lisa 5. liite läbipaistvusnimekirja nr 1 punktist 12 sõiduki H ja (kui see on asjakohane) sõiduki L vahelise interpoleerimise teel vastavalt XXI lisa 7. all-lisale, kasutades katsemassi ja sõidutakistustegureid (F0, F1 ja F2), mis saadakse IX lisas määratletud üksiksõiduki vastavustunnistusest. Osakaalu rk korrigeeritakse osakaaluga, mis näitab sisepõlemismootori vastavat kasutust RDE teekonna vältel ja WLTP katse ajal, mis tehakse laetust säilitavas režiimis. Komisjon vaatab järgmise valemi läbi ja korrigeerib seda tehnika arengust lähtuvalt.

Linnasõidu või kogu teekonna puhul:

Formula

kus ICk on sisepõlemismootoriga läbitud teepikkus osakaal linnasõidul või kogu teekonnas jagatuna linnasõidul või kogu teekonnal läbitud teepikkusega kokku:

Formula

sisepõlemismootori töö tehakse kindlaks 4. liite punkti 5 kohaselt.

“;

32)

7. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   SISSEJUHATUS

PEMS-katseid ei ole vaja nende eripära tõttu teha igale sõidukitüübile „seoses heite ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetega“, nagu on määratletud artikli 2 lõikes 1, ning seda nimetatakse edaspidi sõiduki heite tüübiks. Sõiduki tootja võib panna kokku mitu sõidukite heite tüüpi ja mitu erineva RDE maksimumväärtusega sõidukit (vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa I osale), et luua vastavalt punkti 3 nõuetele PEMSi katsetüüpkond, mis kinnitatakse vastavalt punkti 4 nõuetele.“;

(b)

punkt 4.2.6 jäetakse välja.

(c)

punkti 4.2.8 tabelis asendatakse selgitav märkus 2 järgmisega:

„(2)

Kui PEMSi katsetüüpkonnas on ainult üks sõiduki heitetüüp, siis otsustab tüübikinnitusasutus, kas katsetada sõidukit kuum- või külmkäivituse tingimustes.“;

(d)

punkt 5.3 asendatakse järgmisega:

„5.3.

Tüübikinnitusasutus ja sõiduki tootja peavad PEMS-katse tüüpkonna sõidukite heitetüüpide kohta registrit, lähtudes seoses heitkogustega antud tüübikinnituse numbritest. Iga heite tüübi kohta esitatakse ka kõik sõiduki tüübikinnituse numbrite, tüüpide, variantide ja versioonide vastavad kombinatsioonid, mis on määratletud sõiduki EÜ vastavustunnistuse jaotises 0.2.“;

33)

7.a liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

7.a liide

Teekonnadünaamika kontrollimine“;

(b)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Sissejuhatus

Käesolevas liites kirjeldatakse arvutusi teekonnadünaamika kontrollimiseks dünaamika ülejäägi või puudujäägi määramise teel linna-, asulavälisel ja kiirteesõidul.“;

(c)

punkt 3.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.1.   Andmete eeltöötlus

Dünaamilised parameetrid, nagu kiirendus, (v · a pos) või RPA määratakse kiirusel üle 3 km/h ja diskreetimissagedusega 1 Hz kiirusesignaali abil, mille täpsus on 0,1 %. Nimetatud täpsusnõue täidetakse üldjuhul ratta (pöörlemis)kiiruse andurilt saadud ja teepikkuse järgi kalibreeritud signaalide abil. Vastasel juhul määratakse kiirendus kindlaks täpsusega 0,01 m/s2 ja proovivõtu sagedusega 1 Hz. Sellisel juhul peab eraldi kiirussignaali täpsus (v · a pos) olema vähemalt 0,1 km/h.

Õige kiirusekõver on punktides 3.1.2 ja 3.1.3 kirjeldatud edasiste arvutuste ja lahterdamise alus.“;

(d)

punkt 3.1.3 asendatakse järgmisega:

„3.1.3.   Tulemuste lahterdamine

Pärast ai ja (v · a)i väljaarvutamist, järjestatakse väärtused vi, di, ai ja (v · a)i sõiduki kiiruse kasvamise järjekorras.

Kõik andmekogumid, mille vi ≤ 60km/h kuuluvad „linnasõidu“ kiiruselahtrisse, kõik andmekogumid, mille 60 km/h < vi ≤ 90 km/h kuuluvad „asulavälise sõidu“ kiiruselahtrisse ning kõik andmekogumid, mille vi > 90 km/h kuuluvad „kiirteesõidu“ kiiruselahtrisse.

N2-kategooria sõidukite puhul, millele on paigaldatud seade, mis piirab sõiduki kiirust kuni 90 km/h: kõik andmekogumid, mille vi ≤ 60 km/h kuuluvad „linnasõidu“ kiiruselahtrisse, kõik andmekogumid, mille 60 km/h < vi ≤ 80 km/h kuuluvad „asulavälise sõidu“ kiiruselahtrisse ning kõik andmekogumid, mille vi > 80 km/h kuuluvad „kiirteesõidu“ kiiruselahtrisse.

Nende andmekogumite arv, mille ai > 0,1 m/s2 kiirendusväärtused on peab olema igas lahtris vähemalt 100.

Sõiduki keskmine kiirus Formula iga kiiruselahtri kohta arvutatakse järgmiselt:

Formula, i = 1 to Nk, k = u, r, m

kus:

Nk on mõõtmiste koguarv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel.“;

(e)

punkti 4.1.1 lisatakse järgmine tekst:

„Tootja taotlusel ja üksnes N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul, mille võimsuse ja massi suhe on 44 W/kg või alla selle:

Kui Formula

ja

Formula

on täidetud, on teekond kehtetu.

Kui Formula

ja

Formula

on täidetud, on teekond kehtetu.

Võimsuse ja massi suhte arvutamiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

mass, mis vastab sõiduki tegelikule katsemassile koos sõitjate ja PEMSi varustusega [kg];

tootja deklareeritud mootori suurim nimivõimsus (W)“.

(f)

punkt 4.1.2 asendatakse järgmisega:

„4.1.2.   RPA kontrollimine kiiruselahtri kohta

Kui Formula ja Formula tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.

Kui Formula ja RPAk < 0,025 tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.“.

34)

7.b liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 4.4.3 asendatakse järgmisega:

„4.4.3.   Lõpptulemuse arvutamine

Kogu teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse kõikide positiivsete interpoleeritud ja silutud tõusude, s.o roadgrade,2 (d) integreerimise teel. Tulemus tuleks normaliseerida kogu katsevahemaa dtot ulatuses ja väljendada kui kumulatiivset kõrgusemuutust meetrites saja läbitud teepikkusekilomeetri kohta.

Teekonna linnasõidu osa kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse sõiduki kiiruse põhjal igas diskreetses teekonnapunktis:

vw = 1 / (t w,i – t w,i – 1) 602 / 1 000

kus:

vw on sõiduki kiirus vahepunktis [km/h]

Kõik andmekogumid, mille vw =< 60 km/h, kuuluvad linnasõidu lahtrisse.

Integreerida kõik positiivsed interpoleeritud ja silutud tõusud, mis vastavad linnasõidu andmekogumitele.

Integreerida teekonna 1 m vahepunktid, mis vastavad linnasõidu andmekogumitele, ning jagada nende arv 1 000ga, et arvutada linnasõidu teepikkus durban [km].

Seejärel arvutatakse teekonna linnasõidu osa kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus, jagades linnasõidu osa kõrgusemuutuse linnasõidu teepikkusega, ning kumulatiivne kõrgusemuutus esitatakse meetrites 100 km teepikkuse kohta.“;

35)

7.c liide jäetakse välja.

36)

8. liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse mõõtesüsteemide ja andmete hindamise tarkvara vahelise andmevahetuse ning pärast andmete hindamise lõpetamist RDE vahe- ja lõpptulemustest teatamise ja nende edastamise nõudeid.

Andmevahetus ning kohustuslikest ja valikulistest parameetritest teatamine toimub vastavalt liite 1 punktile 3.2. Tehniline aruanne koosneb 5 punktist:

i)

punktis 4.1 kirjeldatud andmevahetusfail;

ii)

punktis 4.2.1 kirjeldatud aruandlusfail # 1;

iii)

punktis 4.2.2 kirjeldatud aruandlusfail # 2;

iv)

punktis 4.3 esitatud sõiduki ja mootori kirjeldus;

v)

punktis 4.4 esitatud visuaalne abimaterjal PEMSi paigaldamiseks.

2.   SÜMBOLID, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

a1

CO2 tunnuskõvera koefitsient

b1

CO2 tunnuskõvera koefitsient

a2

CO2 tunnuskõvera koefitsient

b2

CO2 tunnuskõvera koefitsient

tol1-

primaarse lubatud hälbe alampiir

tol1+

primaarse lubatud hälbe ülempiir

(v.apos)95k

sõiduki kiiruse ja positiivse kiirenduse korrutise 95. protsentiil linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel üle 0,1 m/s2 [m2/s3 või W/kg]

RPAk

linna-, asulavälise ja kiirteesõidu suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg*km)]

ICk

on läbitud teepikkuse osakaal töötava sisepõlemismootoriga välise laadimisega hübriidelektrisõidukil RDE teekonna puhul

dICE,k

on läbitud teepikkus [km] töötava sisepõlemismootoriga välise laadimisega hübriidelektrisõidukil RDE teekonna vältel

dEV,k

on läbitud teepikkus [km] mittetöötava sisepõlemismootoriga välise laadimisega hübriidelektrisõidukil RDE teekonna vältel

Formula

on kogu RDE teekonna vältel eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]

Formula

on WLTP vältel eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]

Formula

on WLTP vältel laetust säilitavas režiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukilt eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]

rk

on RDE katse ja WLTP katse käigus mõõdetud CO2 heite suhe

RFk

on RDE teekonna jaoks arvutatud katsetulemuste hindamistegur

RFL1

on katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks kasutatava funktsiooni esimene parameeter

RFL2

on katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks kasutatava funktsiooni teine parameeter“;

(b)

punkt 3.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.   Üldosa

Heiteväärtustest ja muudest asjakohastest parameetritest teatatakse ja neid vahetatakse csv-vormingus andmefailis. Parameetrite väärtused eraldatakse komaga, ASCII-kood #h2C. Allnäitajate väärtused eraldatakse kooloniga, ASCII-kood #h3B. Numbriliste väärtuste kümnendkoha eraldaja on punkt, ASCII-kood #h2E. Rida lõpetatakse tagasijooksu või reavahetusega, ASCII-kood #h0D / #h0A. Tuhandike eraldajaid ei kasutata.“

(c)

punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.   Vahe- ja lõpptulemused

Vahetulemuste koondnäitajad registreeritakse ja esitatakse vastavalt tabelile 3. Tabeli 3 teave tuleb hankida enne liidetes 5 ja 6 sätestatud andmete hindamise ja heite arvutamise meetodite rakendamist.

Sõiduki tootja registreerib andmete hindamise meetodite kättesaadavad tulemused eraldi failides. 5. liites kirjeldatud meetodi abil andmete hindamise ja 6. liites kirjeldatud heite arvutamise tulemustest teatatakse vastavalt tabelitele 4, 5 ja 6. Aruandlusfaili päis on kolmeosaline. Esimesed 95 rida on ette nähtud konkreetse teabe jaoks andmete hindamise meetodi seadete kohta. Ridadel 101–195 teatatakse andmete hindamise meetodi tulemustest. Read 201–490 on ette nähtud heitkoguste lõpptulemustest teatamiseks. Rida 501 ja kõik järgnevad andmeread moodustavad aruandlusfaili põhiosa ning sisaldavad andmete hindamise üksikasjalikke tulemusi.“;

(d)

punktid 4.1–4.2.2 asendatakse järgmistega:

„4.1.   Andmevahetus:

Tabeli 1 vasakpoolses veerus on nõutav parameeter (fikseeritud vormingus ja sisuga). Tabeli 1 keskmises veerus on kirjeldus ja/või ühik (fikseeritud vormingus ja sisuga). Kui parameeter on kirjeldatav keskmise veeru eelnevalt kindlaks määratud loetelu elemendi abil, siis kirjeldatakse seda parameetrit eelnevalt kindlaks määratud nimestiku abil (näiteks andmevahetusfaili real 19 tuleks käsikäigukastiga sõiduki kohta kasutada nimetust „käsikäigukast“, mitte KK, Käs vms). Tabeli 1 parempoolsesse veergu sisestatakse tegelikud andmed. Tabelitesse on märgitud mannekeeni andmed, et näidata, kuidas saadud andmeid õigesti sisestada. Veergude ja ridade (ka tühjade) järjekorrast tuleb kinni pidada.

Tabel 1

Andmevahetusfaili päis

KATSE TUNNUS

[kood]

TEST_01_Veh01

Katse kuupäev

[pp.kk.aaaa]

13.10.2016

Katse üle järelevalvet teostav organisatsioon

[organisatsiooni nimi]

Mannekeen

Katse toimumise koht

[Linn (riik)]

Ispra (Itaalia)

Katse tellinud organisatsioon

[organisatsiooni nimi]

Mannekeen

Sõiduki juht

[TS/Lab/OEM]

VELA labor

Sõidukitüüp

[sõiduki kaubanimi]

Kaubanimi

Sõiduki tootja

[nimi]

Mannekeen

Sõiduki mudeli väljalaskeaasta

[aasta]

2017

Sõiduki tunnus

[VIN-kood vastavalt standardile ISO 3779:2009]

ZA1JRC2U912345678

Odomeetri näit katse alguses

[km]

5 252

Odomeetri näit katse lõpus

[km]

5 341

Sõidukikategooria

[sõidukikategooria, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisas]

M1

Tüübikinnituse heite piirnorm

[Euro X]

Euro 6c

Süüte tüüp

[Otto-, diiselmootor]

PI

Mootori nimivõimsus

[kW]

85

Suurim pöördemoment

[Nm]

190

Mootori töömaht

[cm3]

1 197

Jõuülekanne

[käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast]

Variaatorkäigukast

Edasikäikude arv

[#]

6

Kütuse liik. Segakütuselise sõiduki puhul märkida katses kasutatud kütus

[bensiin/diislikütus/vedelaas/maagaas/biometaan/etanool/biodiislikütus]

Diislikütus

Määrdeaine

[toote etikett]

5W30

Esi- ja tagarehvide suurus

[laius.kõrgus.velje läbimõõt / laius.kõrgus.velje läbimõõt]

195.55.20/195.55.20

Esi- ja tagatelje rehvirõhk

[baari/baari]

2,5/2,6

Sõidutakistuse parameetrid

[F0/F1/F2]

60.1/0.704/0.03122

Tüübikinnituse katsetsükkel

[NEDC/WLTC]

WLTC

Tüübikinnituse CO2 heide

[g/km]

139,1

CO2 heide WLTC režiimis „Low“

[g/km]

155,1

CO2 heide WLTC režiimis „Mid“

[g/km]

124,5

CO2 heide WLTC režiimis „High“

[g/km]

133,8

CO2 heide WLTC režiimis „Extra High“

[g/km]

146,2

Sõiduki katsemass (1)

[kg]

1 743,1

PEMSi tootja

[nimi]

MANUF 01

PEMSi tüüp

[PEMSi kaubanimi]

PEMS X56

PEMSi seerianumber

[number]

C9658

PEMSi toiteallikas

[aku tüüp: Li-ioon / Ni-Fe / Mg-ioon]

Li-ioon

Gaasianalüsaatori tootja

[nimi]

MANUF 22

Gaasianalüsaatori tüüp

[tüüp]

IR

Gaasianalüsaatori seerianumber

[number]

556

Jõuseadme liik

[sisepõlemismootoriga sõiduk / välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk / välise laadimisega hübriidelektrisõiduk]

Sisepõlemismootoriga sõiduk

Elektrimootori võimsus

[kW 0, kui sõidukil on ainult sisepõlemismootor]

0

Mootori seisund katse alguses

[jahtunud/kuum]

Jahtunud

Veorežiim

[2WD/4WD]

2WD

Kunstlik koormus

[koormusest kõrvalekalde %]

28

Kasutatud kütus

[etalonkütus / müügilolev kütus / EN228]

müügilolev kütus

Rehvimustri sügavus

[mm]

5

Sõiduki vanus

[kuud]

26

Mootori toitesüsteem

[otsesissepritse / kaudsissepritse / otse- ja kaudsissepritse]

Otsesissepritse

Keretüüp

[sedaan, luukpära, universaal, kupee, kabriolett, veoauto, kaubik]

sedaan

CO2 heide laetust säilitavas režiimis (välise laadimisega hübriidelektrisõiduki puhul)

[g/km]

Heitgaasi vooluhulgamõõturi (EFM) tootja (3)

[nimi]

EFMman 2

EFMi anduri tüüp (3)

[funktsionaalne põhimõte]

Pitot

EFMi seerianumber (3)

[number]

556

Heitgaasi massivooluhulga allikas

[EFM/ECU/andur]

EFM

Õhurõhu andur

[tüüp/tootja]

Piesotakisti/AAA

Katse kuupäev

[pp.kk.aaaa]

13.10.2016

Katse-eelse menetluse algus

[h:min]

15:25

Teekonna algus

[h:min]

15:42

Katsejärgse menetluse algus

[h:min]

17:28

Katse-eelse menetluse lõpp

[h:min]

15:32

Teekonna lõpp

[h:min]

17:25

Katsejärgse menetluse lõpp

[h:min]

17:38

Stabiliseerimise maksimumtemperatuur

[K]

291,2

Stabiliseerimise miinimumtemperatuur

[K]

290,7

Stabiliseerimine toimus täielikult või osaliselt keskkonnatemperatuuri laiendatud tingimustes

[jah/ei]

Ei

Sisepõlemismootoriga sõiduki sõidurežiim

[tavaline/sportlik/keskkonnasäästlik]

Keskkonnasäästlik

Pistikühendusega hübriidsõiduki sõidurežiim

[laetust säilitav režiim / akutoiterežiim / akulaadimisrežiim / kerge töörežiim]

 

Kas katse ajal oli aktiveeritud mõni turvasüsteem?

[Ei/ESP/ABS/AEB]

Ei

Start-stopp süsteem aktiveeritud

[jah/ei/SS puudub]

SS puudub

Kliimaseadmed

[väljas/sees]

väljas

Aja korrigeerimine: THC nihe

[s]

 

Aja korrigeerimine: CH4 nihe

[s]

 

Aja korrigeerimine: NMHC nihe

[s]

 

Aja korrigeerimine: O2 nihe

[s]

– 2

Aja korrigeerimine: PN nihe

[s]

3,1

Aja korrigeerimine: CO nihe

[s]

2,1

Aja korrigeerimine: CO2 nihe

[s]

2,1

Aja korrigeerimine: NO nihe

[s]

– 1,1

Aja korrigeerimine: NO2 nihe

[s]

– 1,1

Aja korrigeerimine: Heitgaasi massivooluhulga nihe

[s]

3,2

Mõõteulatuse kontrollväärtus THC

[ppm]

 

Mõõteulatuse kontrollväärtus CH4

[ppm]

 

Mõõteulatuse kontrollväärtus NMHC

[ppm]

 

Mõõteulatuse kontrollväärtus O2

[%]

 

Mõõteulatuse kontrollväärtus PN

[#]

 

Mõõteulatuse kontrollväärtus CO

[ppm]

18 000

Mõõteulatuse kontrollväärtus CO2

[%]

15

Mõõteulatuse kontrollväärtus NO

[ppm]

4 000

Mõõteulatuse kontrollväärtus NO2

[ppm]

550

 (4)

 

 

 (4)

 

 

 (4)

 

 

 (4)

 

 

 (4)

 

 

 (4)

 

 

Katse-eelne nullreaktsioon THC

[ppm]

 

Katse-eelne nullreaktsioon CH4

[ppm]

 

Katse-eelne nullreaktsioon NMHC

[ppm]

 

Katse-eelne nullreaktsioon O2

[%]

 

Katse-eelne nullreaktsioon PN

[#]

 

Katse-eelne nullreaktsioon CO

[ppm]

0

Katse-eelne nullreaktsioon CO2

[%]

0

Katse-eelne nullreaktsioon NO

[ppm]

0,03

Katse-eelne nullreaktsioon NO2

[ppm]

– 0,06

Katse-eelne intervallreaktsioon THC

[ppm]

 

Katse-eelne intervallreaktsioon CH4

[ppm]

 

Katse-eelne intervallreaktsioon NMHC

[ppm]

 

Katse-eelne intervallreaktsioon O2

[%]

 

Katse-eelne intervallreaktsioon PN

[#]

 

Katse-eelne intervallreaktsioon CO

[ppm]

18 008

Katse-eelne intervallreaktsioon CO2

[%]

14,8

Katse-eelne intervallreaktsioon NO

[ppm]

4 000

Katse-eelne intervallreaktsioon NO2

[ppm]

549

Katsejärgne nullreaktsioon THC

[ppm]

 

Katsejärgne nullreaktsioon CH4

[ppm]

 

Katsejärgne nullreaktsioon NMHC

[ppm]

 

Katsejärgne nullreaktsioon O2

[%]

 

Katsejärgne nullreaktsioon PN

[#]

 

Katsejärgne nullreaktsioon CO

[ppm]

0

Katsejärgne nullreaktsioon CO2

[%]

0

Katsejärgne nullreaktsioon NO

[ppm]

0,11

Katsejärgne nullreaktsioon NO2

[ppm]

0,12

Katsejärgne intervallreaktsioon THC

[ppm]

 

Katsejärgne intervallreaktsioon CH4

[ppm]

 

Katsejärgne intervallreaktsioon NMHC

[ppm]

 

Katsejärgne intervallreaktsioon O2

[%]

 

Katsejärgne intervallreaktsioon PN

[#]

 

Katsejärgne intervallreaktsioon CO

[ppm]

18 010

Katsejärgne intervallreaktsioon CO2

[%]

14,55

Katsejärgne intervallreaktsioon NO

[ppm]

4 505

Katsejärgne intervallreaktsioon NO2

[ppm]

544

PEMSi valideerimine – tulemused THC

[mg/km]

 

PEMSi valideerimine – tulemused CH4

[mg/km]

 

PEMSi valideerimine – tulemused NMHC

[mg/km]

 

PEMSi valideerimine – tulemused PN

[#/km]

 

PEMSi valideerimine – tulemused CO

[mg/km]

56,0

PEMSi valideerimine – tulemused CO2

[g/km]

2,2

PEMSi valideerimine – tulemused NOx

[mg/km]

11,5

PEMSi valideerimine – tulemused THC

[% labori kontrollväärtusest]

 

PEMSi valideerimine – tulemused CH4

[% labori kontrollväärtusest]

 

PEMSi valideerimine – tulemused NMHC

[% labori kontrollväärtusest]

 

PEMSi valideerimine – tulemused PN

[% PMP süsteemist]

 

PEMSi valideerimine – tulemused CO

[% labori kontrollväärtusest]

2,0

PEMSi valideerimine – tulemused CO2

[% labori kontrollväärtusest]

3,5

PEMSi valideerimine – tulemused NOx

[% labori kontrollväärtusest]

4,2

PEMSi valideerimine – tulemused NO

[mg/km]

 

PEMSi valideerimine – tulemused NO2

[mg/km]

 

PEMSi valideerimine – tulemused NO

[% labori kontrollväärtusest]

 

PEMSi valideerimine – tulemused NO2

[% labori kontrollväärtusest]

 

NOx marginaal

[väärtus]

0,43

PN marginaal

[väärtus]

0,5

CO marginaal

[väärtus]

 

Kasutatav Ki

[puudub/liidetav/korrutatav]

Puudub

Ki tegur / Ki kõrvalekalle

[väärtus]

 

 (5)

 

 

(2)

Koht täiendava teabe andmiseks analüsaatori tootja ja seerianumbri kohta, kui kasutatakse mitut analüsaatorit.

Andmevahetusfaili põhiosa koosneb 3-realisest päisest, mis vastab ridadele 198, 199 ja 200 (üle kantud tabelist 2), ning teekonna vältel registreeritud tegelikest väärtustest alates reast 201 kuni andmete lõppemiseni. Tabeli 2 vasakpoolne veerg vastab (fikseeritud vormingus) andmevahetusfaili reale 198. Tabeli 2 keskmine veerg vastab (fikseeritud vormingus) andmevahetusfaili reale 199. Tabeli 2 parempoolne veerg vastab (fikseeritud vormingus) andmevahetusfaili reale 200.

Tabel 2

Andmevahetusfaili põhiosa; selle tabeli read ja veerud kantakse üle andmevahetusfaili põhiosasse

Aeg

Teekond

[s]

Sõiduki kiirus (2)

Andur

[km/h]

Sõiduki kiirus (2)

GPS

[km/h]

Sõiduki kiirus (2)

ECU

[km/h]

Laiuskraad

GPS

[deg:min:s]

Pikkuskraad

GPS

[deg:min:s]

Kõrgus merepinnast (2)

GPS

[m]

Kõrgus merepinnast (2)

Andur

[m]

Ümbritsev rõhk

Andur

[kPa]

Keskkonnatemperatuur

Andur

[K]

Ümbritsev niiskus

Andur

[g/kg]

THC kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

CH4 kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

NMHC kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

CO kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

CO2 kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

NOx kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

NO-kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

NO2 kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

O2 kontsentratsioon

Analüsaator

[ppm]

PN kontsentratsioon

Analüsaator

[#/m3]

Heitgaasi massivooluhulk

EFM

[kg/s]

Heitgaasi temperatuur EFMis

EFM

[K]

Heitgaasi massivooluhulk

Andur

[kg/s]

Heitgaasi massivooluhulk

ECU

[kg/s]

THC-mass

Analüsaator

[g/s]

CH4 mass

Analüsaator

[g/s]

NMHC mass

Analüsaator

[g/s]

CO mass

Analüsaator

[g/s]

CO2 mass

Analüsaator

[g/s]

NOx mass

Analüsaator

[g/s]

NO-mass

Analüsaator

[g/s]

NO2 mass

Analüsaator

[g/s]

O2 mass

Analüsaator

[g/s]

PN

Analüsaator

[#/s]

Gaasimõõtmine aktiivne

PEMS

[aktiivne (1); inaktiivne (0); viga (> 1)]

Mootori pöörlemiskiirus

ECU

[p/min]

Mootori pöördemoment

ECU

[Nm]

Pöördemoment veoteljel

Andur

[Nm]

Ratta pöörlemiskiirus

Andur

[rad/s]

Kütusekulu

ECU

[g/s]

Mootori kütusevool

ECU

[g/s]

Mootorisse sisenev õhuvool

ECU

[g/s]

Mootori jahutusvedeliku temperatuur

ECU

[K]

Mootoriõli temperatuur

ECU

[K]

Regenereerimise staatus

ECU

Pedaali asend

ECU

[%]

Sõiduki olek

ECU

[viga (1); normaalne (0)]

Pöördemomendi protsent

ECU

[%]

Pöördemomendi hõõrdumisprotsent

ECU

[%]

Laetuse tase

ECU

[%]

Suhteline niiskus

Andur

[%]

 (3)

 

 

Tabeli 3 vasakpoolses veerus on nõutav parameeter (fikseeritud vormingus). Tabeli 3 keskmises veerus on kirjeldus ja/või ühik (fikseeritud vormingus). Kui parameeter on kirjeldatav elemendiga keskmise veeru eelnevalt kindlaks määratud loetelust, siis kirjeldatakse seda parameetrit eelnevalt kindlaks määratud nimestiku abil. Tabeli 3 parempoolsesse veergu sisestatakse tegelikud andmed. Tabelisse on märgitud mannekeeni andmed, et näidata, kuidas saadud andmeid õigesti sisestada. Veergude ja ridade järjekorrast tuleb kinni pidada.

4.2.   Vahe- ja lõpptulemused

4.2.1.   Vahetulemused

Tabel 3

Aruandlusfail #1 – Vahetulemuste koondnäitajad

Teekonna pikkus kokku

[km]

90,9

Teekonna kestus kokku

[h:min:s]

01:37:03

Seisuaeg kokku

[min:s]

09:02

Teekonna keskmine kiirus

[km/h]

56,2

Teekonna maksimaalne kiirus

[km/h]

142,8

Keskmine THC heide

[ppm]

 

Keskmine CH4 heide

[ppm]

 

Keskmine NMHC heide

[ppm]

 

Keskmine CO heide

[ppm]

15,6

Keskmine CO2 heide

[ppm]

119 969,1

Keskmine NOx heide

[ppm]

6,3

Keskmine PN heide

[#/m3]

 

Keskmine heitgaasi massivooluhulk

[kg/s]

0,010

Keskmine heitgaasi temperatuur

[K]

368,6

Maksimaalne heitgaasi temperatuur

[K]

486,7

Kumuleerunud THC mass

[g]

 

Kumuleerunud CH4 mass

[g]

 

Kumuleerunud NMHC mass

[g]

 

Kumuleerunud CO mass

[g]

0,69

Kumuleerunud CO2 mass

[g]

12 029,53

Kumuleerunud NOx mass

[g]

0,71

Kumuleerunud PN

[#]

 

Teekonna THC heide kokku

[mg/km]

 

Teekonna CH4 heide kokku

[mg/km]

 

Teekonna NMHC heide kokku

[mg/km]

 

Teekonna CO heide kokku

[mg/km]

7,68

Teekonna CO2 heide kokku

[g/km]

132,39

Teekonna NOx heide kokku

[mg/km]

7,98

Teekonna PN heide kokku

[#/km]

 

Linnasõidu osa pikkus

[km]

34,7

Linnasõidu osa kestus

[h:min:s]

01:01:42

Linnasõidu osa seisuaeg

[min:s]

09:02

Linnasõidu osa keskmine kiirus

[km/h]

33,8

Linnasõidu osa maksimaalne kiirus

[km/h]

59,9

Keskmine THC kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

 

Keskmine CH4 kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

 

Keskmine NMHC kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

 

Keskmine CO kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

23,8

Keskmine CO2 kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

115 968,4

Keskmine NOx kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

7,5

Keskmine PN kontsentratsioon linnasõidul

[#/m3]

 

Keskmine heitgaasi massivooluhulk linnasõidul

[kg/s]

0,007

Keskmine heitgaasi temperatuur linnasõidul

[K]

348,6

Maksimaalne heitgaasi temperatuur linnasõidul

[K]

435,4

Kumuleerunud THC mass linnasõidul

[g]

 

Kumuleerunud CH4 mass linnasõidul

[g]

 

Kumuleerunud NMHC mass linnasõidul

[g]

 

Kumuleerunud CO mass linnasõidul

[g]

0,64

Kumuleerunud CO2 mass linnasõidul

[g]

5 241,29

Kumuleerunud NOx mass linnasõidul

[g]

0,45

Kumuleerunud PN linnasõidul

[#]

 

THC heide linnasõidul

[mg/km]

 

CH4 heide linnasõidul

[mg/km]

 

NMHC heide linnasõidul

[mg/km]

 

CO heide linnasõidul

[mg/km]

18,54

CO2 heide linnasõidul

[g/km]

150,64

NOx heide linnasõidul

[mg/km]

13,18

PN-heide linnasõidul

[#/km]

 

Asulavälise sõidu osa pikkus

[km]

30,0

Asulavälise sõidu osa kestus

[h:min:s]

00:22:28

Asulavälise sõidu osa seisuaeg

[min:s]

00:00

Asulavälise sõidu osa keskmine kiirus

[km/h]

80,2

Asulavälise sõidu osa maksimaalne kiirus

[km/h]

89,8

Keskmine THC kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

 

Keskmine CH4 kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

 

Keskmine NMHC kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

 

Keskmine CO kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

0,8

Keskmine CO2 kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

126 868,9

Keskmine NOx kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

4,8

Keskmine PN kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[#/m3]

 

Keskmine heitgaasi massivooluhulk asulavälisel sõidul

[kg/s]

0,013

Keskmine heitgaasi temperatuur asulavälisel sõidul

[K]

383,8

Maksimaalne heitgaasi temperatuur asulavälisel sõidul

[K]

450,2

Kumuleerunud THC mass asulavälisel sõidul

[g]

 

Kumuleerunud CH4 mass asulavälisel sõidul

[g]

 

Kumuleerunud NMHC mass asulavälisel sõidul

[g]

 

Kumuleerunud CO mass asulavälisel sõidul

[g]

0,01

Kumuleerunud CO2 mass asulavälisel sõidul

[g]

3 500,77

Kumuleerunud NOx mass asulavälisel sõidul

[g]

0,17

Kumuleerunud PN asulavälisel sõidul

[#]

 

THC heide asulavälisel sõidul

[mg/km]

 

CH4 heide asulavälisel sõidul

[mg/km]

 

NMHC heide asulavälisel sõidul

[mg/km]

 

CO heide asulavälisel sõidul

[mg/km]

0,25

CO2 heide asulavälisel sõidul

[g/km]

116,44

NOx heide asulavälisel sõidul

[mg/km]

5,78

PN-heide asulavälisel sõidul

[#/km]

 

Kiirteesõidu osa pikkus

[km]

26,1

Kiirteesõidu osa kestus

[h:min:s]

00:12:53

Kiirteesõidu osa seisuaeg

[min:s]

00:00

Kiirteesõidu osa keskmine kiirus

[km/h]

121,3

Kiirteesõidu osa maksimaalne kiirus

[km/h]

142,8

Keskmine THC kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

 

Keskmine CH4 kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

 

Keskmine NMHC kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

 

Keskmine CO kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

2,45

Keskmine CO2 kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

127 096,5

Keskmine NOx kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

2,48

Keskmine PN kontsentratsioon kiirteesõidul

[#/m3]

 

Keskmine heitgaasi massivooluhulk kiirteesõidul

[kg/s]

0,022

Keskmine heitgaasi temperatuur kiirteesõidul

[K]

437,9

Maksimaalne heitgaasi temperatuur kiirteesõidul

[K]

486,7

Kumuleerunud THC mass kiirteesõidul

[g]

 

Kumuleerunud CH4 mass kiirteesõidul

[g]

 

Kumuleerunud NMHC mass kiirteesõidul

[g]

 

Kumuleerunud CO mass kiirteesõidul

[g]

0,04

Kumuleerunud CO2 mass kiirteesõidul

[g]

3 287,47

Kumuleerunud NOx mass kiirteesõidul

[g]

0,09

Kumuleerunud PN kiirteesõidul

[#]

 

THC heide kiirteesõidul

[mg/km]

 

CH4 heide kiirteesõidul

[mg/km]

 

NMHC heide kiirteesõidul

[mg/km]

 

CO heide kiirteesõidul

[mg/km]

1,76

CO2 heide kiirteesõidul

[g/km]

126,20

NOx heide kiirteesõidul

[mg/km]

3,29

PN-heide kiirteesõidul

[#/km]

 

Asukoha kõrgus teekonna alguspunktis

[m merepinnast]

123,0

Asukoha kõrgus teekonna lõpp-punktis

[m merepinnast]

154,1

Kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus teekonna jooksul

[m/100 km]

834,1

Kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus linnasõidul

[m/100 km]

760,9

Linnasõidu andmekogumite arv, mille kiirendused > 0,1 m/s2

[arv]

845

(v.apos)95urban

[m2/s3]

9,03

RPA linnasõidul

[m/s2]

0,18

Asulavälise sõidu andmekogumite arv, mille kiirendused > 0,1 m/s2

[arv]

543

(v.apos)95rural

[m2/s3]

9,60

RPA asulavälisel sõidul

[m/s2]

0,07

Kiirteesõidu andmekogumite arv, mille kiirendused > 0,1 m/s2

[arv]

268

(v.apos)95motorway

[m2/s3]

5,32

RPA kiirteesõidul

[m/s2]

0,03

Külmkäivituse kaugus

[km]

2,3

Külmkäivituse kestus

[h:min:s]

00:05:00

Külmkäivituse seisuaeg

[min:s]

60

Keskmine kiirus külmkäivitusel

[km/h]

28,5

Maksimumkiirus külmkäivitusel

[km/h]

55,0

Linnasõidu teepikkus töötava sisepõlemismootoriga

[km]

34,8

Kasutatud kiirusesignaal

[GPS/ECU/andur]

GPS

Kasutatud T4253H-filter

[jah/ei]

ei

Pikima seisuaja kestus

[s]

54

linnasõidu seisuaeg > 10 sekundit

[arv]

12

Tühikäigul töötamise aeg pärast 1. käivitust

[s]

7

Kiirteesõidu osakaal > 145 km/h

[%]

0,1

Maksimumkõrgus teekonna vältel

[m]

215

Maksimaalne keskkonnatemperatuur

[K]

293,2

Minimaalne keskkonnatemperatuur

[K]

285,7

Teekond läbiti täielikult või osaliselt laiendatud kõrgustingimustes

[jah/ei]

ei

Teekond läbiti täielikult või osaliselt keskkonnatemperatuuri laiendatud tingimustes

[jah/ei]

ei

Keskmine NO heide

[ppm]

3,2

Keskmine NO2 heide

[ppm]

2,1

Kumuleerunud NO mass

[g]

0.23

Kumuleerunud NO2 mass

[g]

0,09

Teekonna NO heide kokku

[mg/km]

5,90

Teekonna NO2 heide kokku

[mg/km]

2,01

Keskmine NO kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

7,6

Keskmine NO2 kontsentratsioon linnasõidul

[ppm]

1,2

Kumuleerunud NO mass linnasõidul

[g]

0,33

Kumuleerunud NO2 mass linnasõidul

[g]

0,12

NO heide linnasõidul

[mg/km]

11,12

NO2 heide linnasõidul

[mg/km]

2,12

Keskmine NO kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

3,8

Keskmine NO2 kontsentratsioon asulavälisel sõidul

[ppm]

1,8

Kumuleerunud NO mass asulavälisel sõidul

[g]

0,33

Kumuleerunud NO2 mass asulavälisel sõidul

[g]

0,12

NO heide asulavälisel sõidul

[mg/km]

11,12

NO2 heide asulavälisel sõidul

[mg/km]

2,12

Keskmine NO kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

2,2

Keskmine NO2 kontsentratsioon kiirteesõidul

[ppm]

0,4

Kumuleerunud NO mass kiirteesõidul

[g]

0,33

Kumuleerunud NO2 mass kiirteesõidul

[g]

0,12

NO heide kiirteesõidul

[mg/km]

11,12

NO2 heide kiirteesõidul

[mg/km]

2,21

KATSE TUNNUS

[kood]

TEST_01_Veh01

Katse kuupäev

[pp.kk.aaaa]

13.10.2016

Katse üle järelevalvet teostav organisatsioon

[organisatsiooni nimi]

Mannekeen

 (4)

 

 

4.2.2.   Andmete hindamise tulemused

Tabeli 4 ridadel 1–497 on vasakpoolses veerus nõutav parameeter (fikseeritud vormingus), keskmises veerus kirjeldus ja/või ühik (fikseeritud vormingus) ja parempoolsesse veergu sisestatakse tegelikud andmed. Tabelisse on märgitud mannekeeni andmed, et näidata, kuidas saadud andmeid õigesti sisestada. Veergude ja ridade järjekorrast tuleb kinni pidada.

Tabel 4

Aruandlusfaili #2 päis – Andmete hindamise meetodi arvutusseaded vastavalt liidetele 5 ja 6

CO2 võrdlusmass

[g]

1 529,48

CO2 tunnuskõvera koefitsient a1

– 1,99

CO2 tunnuskõvera koefitsient b1

238,07

CO2 tunnuskõvera koefitsient a2

0,49

CO2 tunnuskõvera koefitsient b2

97,02

[reserveeritud]

 

[reserveeritud]

 

[reserveeritud]

 

[reserveeritud]

 

[reserveeritud]

 

Arvutustarkvara ja versioon

EMROAD V.5.90 B5

primaarse lubatud hälbe ülempiir, tol1+

[%][% URB / % RUR / % MOT]

45/40/40

primaarse lubatud hälbe alampiir, tol1-

[%]

25

IC(t)

[sisepõlemismootori osakaal kogu teekonnas]

1

dICE(t)

[sisepõlemismootoriga läbitud teepikkus [km] kogu teekonnas]

88

dEV(t)

[elektriga läbitud teepikkus kogu teekonnas]

0

mCO2_WLTP_CS(t)

[WLTP vältel laetust säilitavas režiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukilt eraldunud CO2 (kg)]

 

MCO2_WLTP(t)

[kaugusspetsiifiline CO2 heide WLTP katse vältel [g/km]]

154

MCO2_WLTP_CS(t)

[WLTP katse vältel laetust säilitavas režiimis välise laadimisega hübriidelektrisõiduki väljastatud kaugusspetsiifiline CO2 heide [g/km]]

 

MCO2_RDE(t)

[kogu RDE teekonna vältel eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]]

122,4

MCO2_RDE(u)

[linnasõidu RDE teekonna vältel eraldunud CO2 kaugusspetsiifiline mass [g/km]]

135,8

r(t)

[RDE katse ja WLTP katse käigus mõõdetud CO2 heite suhe]

1,15

rOVC-HEV(t)

[kogu RDE katse ja kogu WLTP katse käigus mõõdetud CO2 heite suhe välise laadimisega hübriidelektrisõidukil]

 

RF(t)

[kogu RDE teekonna jaoks arvutatud katsetulemuste hindamistegur]

1

RFL1

[katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks kasutatava funktsiooni esimene parameeter]

1,2

RFL2

[katsetulemuste hindamisteguri arvutamiseks kasutatava funktsiooni teine parameeter]

1,25

IC(u)

[sisepõlemismootori osakaal linnasõidu osas]

1

dICE(u)

[sisepõlemismootoriga läbitud teepikkus [km] linnasõidu osas]

25

dEV(u)

[elektriga läbitud teepikkus [km] linnasõidu osas]

0

r(u)

[RDE katse linnasõidu osa ja WLTP katsefaaside 1 + 2 käigus mõõdetud CO2 heite suhe]

1,26

rOVC-HEV(u)

[RDE katse linnasõidu osa ja kogu WLTP katse käigus mõõdetud CO2 heite suhe välise laadimisega hübriidelektrisõidukil]

 

RF(u)

[linnasõidu RDE teekonna jaoks arvutatud katsetulemuste hindamistegur]

0,793651

KATSE TUNNUS

[kood]

TEST_01_Veh01

Katse kuupäev

[pp.kk.aaaa]

13.10.2016

Katse üle järelevalvet teostav organisatsioon

[organisatsiooni nimi]

Mannekeen

 (5)

 

 

Tabel 5a algab aruandlusfaili # 2 realt 101. Vasakpoolses veerus on nõutav parameeter (fikseeritud vormingus), keskmises veerus kirjeldus ja/või ühik (fikseeritud vormingus) ja parempoolsesse veergu sisestatakse tegelikud andmed. Tabelisse on märgitud mannekeeni andmed, et näidata, kuidas saadud andmeid õigesti sisestada. Veergude ja ridade järjekorrast tuleb kinni pidada.

Tabel 5a

Aruandlusfaili #2 päis – Andmete hindamise meetodi tulemused vastavalt liitele 5

Akende arv

4 265

Linnasõidu akende arv

1 551

Asulavälise sõidu akende arv

1 803

Kiirteesõidu akende arv

910

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

Akende arv tol1 piires

4 219

Linnasõidu akende arv tol1 piires

1 535

Asulavälise sõidu akende arv tol1 piires

1 774

Kiirteesõidu akende arv tol1 piires

910

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

Linnasõidu akende osakaal tol1 piires

[%]

99,0

Asulavälise sõidu akende osakaal tol1 piires

[%]

98,4

Kiirteesõidu akende osakaal tol1 piires

[%]

100,0

Linnasõidu akende osakaal tol1 piires on suurem kui 50 %

[1 = jah; 0 = ei]

1

Asulavälise sõidu akende osakaal tol1 piires on suurem kui 50 %

[1 = jah; 0 = ei]

1

Kiirteesõidu akende osakaal tol1 piires on suurem kui 50 %

[1 = jah; 0 = ei]

1

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

 (6)

 

 

Tabel 5b algab aruandlusfaili # 2 realt 201. Vasakpoolses veerus on nõutav parameeter (fikseeritud vormingus), keskmises veerus kirjeldus ja/või ühik (fikseeritud vormingus) ja parempoolsesse veergu sisestatakse tegelikud andmed. Tabelisse on märgitud mannekeeni andmed, et näidata, kuidas saadud andmeid õigesti sisestada. Veergude ja ridade järjekorrast tuleb kinni pidada.

Tabel 5b

Aruandlusfaili #2 päis – Heite lõplikud tulemused vastavalt 6. liitele

Kogu teekond – THC heide

[mg/km]

 

Kogu teekond – CH4 heide

[mg/km]

 

Kogu teekond – NMHC heide

[mg/km]

 

Kogu teekond – CO heide

[mg/km]

 

Kogu teekond – NOx heide

[mg/km]

6,73

Kogu teekond – PN heide

[#/km]

1,15 × 1011

Kogu teekond – CO2 heide

[g/km]

 

Kogu teekond – NO heide

[mg/km]

4,73

Kogu teekond – NO2 heide

[mg/km]

2

Linnasõidu osa – THC heide

[mg/km]

 

Linnasõidu osa – CH4 heide

[mg/km]

 

Linnasõidu osa – NMHC heide

[mg/km]

 

Linnasõidu osa – CO heide

[mg/km]

 

Linnasõidu osa – NOx heide

[mg/km]

8,13

Linnasõidu osa – PN heide

[#/km]

0,85 × 1011

Linnasõidu osa – CO2 heide

[g/km]

 

Linnasõidu osa – NO heide

[mg/km]

6,41

Linnasõidu osa – NO2 heide

[mg/km]

2,5

 (7)

 

 

Aruandlusfaili # 2 põhiosa koosneb 3-realisest päisest, mis vastab ridadele 498, 499 ja 500 (üle kantud tabelist 6), ning liikuva keskmistamise aknaid kirjeldavatest tegelikest väärtustest, mis on arvutatud vastavalt 5. liitele ja märgitud alates reast 501 kuni andmete lõppemiseni. Tabeli 6 vasakpoolne veerg vastab (fikseeritud vormingus) aruandlusfaili # 2 reale 498. Tabeli 6 keskmine veerg vastab (fikseeritud vormingus) aruandlusfaili # 2 reale 499. Tabeli 6 parempoolne veerg vastab (fikseeritud vormingus) aruandlusfaili # 2 reale 500.

Tabel 6

Aruandlusfaili #2 põhiosa – Andmete hindamise meetodi üksikasjalikud tulemused vastavalt 5. liitele; selle tabeli read ja veerud kantakse üle aruandlusfaili põhiosasse

Akna algusaeg

 

[s]

Akna lõpuaeg

 

[s]

Akna kestus

 

[s]

Akna kaugus

Allikas (1 = GPS, 2 = ECU, 3 = andur)

[km]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

Akna CO2 heide

 

[g]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

Akna CO2 heide

 

[g/km]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

[reserveeritud]

Akna kaugus CO2 tunnuskõverani h_j

 

[%]

[reserveeritud]

 

[-]

Akna keskmine sõiduki kiirus

Allikas (1 = GPS, 2 = ECU, 3 = andur)

[km/h]

 (8)

 

 

(e)

lisatakse punkt 4.4:

„4.4.   Visuaalne abimaterjal PEMSi paigaldamiseks

PEMSi paigaldus igasse katsesõidukisse tuleb dokumenteerida visuaalsete vahendite (fotode ja/või video) abil. Piltide arv ja kvaliteet peavad olema piisavad sõiduki identimiseks ja hindamiseks, kas PEMSi põhiüksus, EFM, GPSi antenn ja ilmastikukamber vastavad tootjate soovitustele ja PEMSi katsetamise üldistele headele tavadele.“;

37)

9. liide asendatakse järgmisega:

„9. liide

Tootja vastavussertifikaat

Tootja vastavussertifikaat tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid käsitlevate nõuete täitmise kohta

(Tootja): …

(Tootja aadress): …

kinnitab, et

Selle tunnistuse lisas loetletud sõidukitüübid vastavad määruse (EL) nr 2017/1151 III.A lisa punktis 2.1 sätestatud tegelikus liikluses tekkiva heite nõuetele kõigi võimalike käesoleva lisa nõuete kohaste RDE katsete puhul.

[ … (koht)]

[ … (kuupäev)]

(Tootja esindaja tempel ja allkiri)

Lisa:

Käesoleva tunnistusega hõlmatud sõidukitüüpide loetelu

RDE deklareeritud maksimumväärtuste loetelu iga sõidukitüübi kohta (mg/km või osakeste arv / km), arvestamata sisse III.A lisa punktis 2.1.1 nimetatud marginaali.

“;

(1)  Maanteel katsetatud sõiduki mass, sealhulgas juhi ja kõigi PEMSi komponentide mass ning kunstlik koormus.

(3)  Kohustuslik, kui heitgaasi massivooluhulk määratakse EFMiga.

(4)  Vajaduse korral võib siia lisada täiendavat teavet.

(5)  Katse iseloomustamiseks ja märgistamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid.

(2)  Määrata kindlaks vähemalt ühe meetodiga.

(3)  Sõiduki ja katsetingimuste iseloomustamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid.

(4)  Teekonna lisaelementide iseloomustamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid.

(5)  Täiendavate arvutusseadete iseloomustamiseks võib lisada näitajaid kuni reani 95

(6)  Võib lisada täiendavaid parameetreid kuni reani 195

(7)  Võib lisada täiendavaid parameetreid.

(8)  Akna parameetrite iseloomustamiseks võib lisada täiendavaid parameetreid“;


IV LISA

„VI LISA

KÜTUSEAURUDE MÄÄRAMINE

(4. TÜÜBI KATSE)

1.   Sissejuhatus

Käesolevas lisas sätestatakse meetod kütuseaurude eraldumise määramiseks kergsõidukitelt korrataval ja reprodutseeritaval viisil, mis vastaks sõiduki tavakasutusele.

2.   Reserveeritud

3.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

3.1.   Katsevarustus

3.1.1.    „Täpsus“ – erinevus mõõdetud väärtuse ja riiklikule standardile vastava kontrollväärtuse vahel, mis kirjeldab tulemuse õigsust.

3.1.2.    „Kalibreerimine“ – mõõtesüsteemi reageeringu reguleerimine selliselt, et selle väljund vastab võrdlussignaalidele teatavas vahemikus.

3.2.   Hübriidelektrisõidukid

3.2.1.    „Akutoiterežiim“ – tööseisund, mille korral taaslaetavas energiasalvestussüsteemis (REESS) salvestatud energia võib küll kõikuda, kuid keskmiselt väheneb sõidukiga sõitmisel, kuni toimub üleminek laetust säilitavale režiimile.

3.2.2.    „Laetust säilitav režiim“ – tööseisund, mille korral taaslaetavas energiasalvestussüsteemis salvestatud energia võib küll kõikuda, kuid keskmiselt hoitakse seda sõidukiga sõitmisel neutraalsel laetuse jäägi tasemel.

3.2.3.    „Välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk (NOVC-HEV)“ – hübriidelektrisõiduk, mida ei saa laadida välisest allikast.

3.2.4.    „Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk“ (OVC-HEV) – hübriidelektrisõiduk, mida saab laadida välisest allikast.

3.2.5.    „Hübriidelektrisõiduk“ – hübriidsõiduk, mille üks veojõuallikas on elektrimasin.

3.2.6.    „Hübriidsõiduk“ (HV) – vähemalt kahte erinevat veojõuallika liiki ja vähemalt kahte erinevat veojõuallika energiasalvestussüsteemi sisaldava jõuseadmega varustatud sõiduk.

3.3.   Kütuseaurude eraldumine

3.3.1.    „Kütusemahuti“ – kütust mahutavad seadmed, mis koosnevad kütusepaagist, kütuse täiteavast, kütuse täiteava korgist ja kütusepumbast, kui see on kinnitatud kütusepaagile või selle sisse.

3.3.2.    „Kütusesüsteem“ – seadmestik, mille osade abil säilitatakse või transporditakse kütust sõidukis ning mis hõlmab kütusemahutit, kõiki kütuse- ja kütuseaurude torusid, mujale kui kütusepaagile paigaldatud kütusepumpasid ja aktiivsöefiltrit.

3.3.3.    „Butaani töömaht (BWC)“ – butaani mass, mida söefilter suudab absorbeerida.

3.3.4.   BWC300– butaani töömaht pärast 300 kütuse vanandamistsüklit.

3.3.5.    „Läbilaskvustegur“ (PF) – tegur, mis tuletatakse süsivesinike kao põhjal aja jooksul ja mida kasutatakse lõpliku kütuseaurude eraldumise kindlakstegemiseks.

3.3.6.    „Ühekihiline mittemetallist paak“ – kütusepaak, mis on valmistatud ühest mittemetallilisest materjalikihist, mis sisaldab fluoritud/sulfoonitud materjale.

3.3.7.    „Mitmekihiline paak“ – kütusepaak, mis on valmistatud vähemalt kahest eri materjalikihist, millest üks on süsivesinikke mitteläbilaskev materjal.

3.3.8.    „Hermeetiline kütusemahuti“ – kütusemahuti, millest kütuseaurud ei eraldu 24 tundi kestva ööpäevase katse käigus vastavalt UNECE eeskirja nr 83 7. lisa 2. liitele, kui katse tehakse käesoleva eeskirja IX lisa jaotises A.1 määratletud etalonkütusega.

3.3.9.    „Kütuseaurud“ – käesoleva eeskirja tähenduses mootorsõiduki parkimise ajal ja vahetult enne hermeetilise kütusepaagi täitmist kütusesüsteemist eralduvad süsivesinike aurud.

3.3.10.    „Ühekütuseline gaasisõiduk“ – ühekütuseline sõiduk, mis liigub peamiselt kas veeldatud naftagaasil, maagaasil/biometaanil või vesinikkütusel, kuid millel võib hädajuhtumiks või käivitamiseks olla ka bensiiniseade, kusjuures bensiinipaagi maht ei ületa 15 liitrit.

3.3.11.   „Väljapuhkekadu“– süsivesinikud, mis eralduvad hermeetilise kütusemahuti rõhualandusseadmest üksnes süsteemis lubatud kütuseaurude säilitusseadme kaudu.

3.3.12.    „Väljapuhkevool“ – süsivesinike aurud, mis eralduvad rõhu alandamise käigus pahvakuna kütuseaurude säilitusseadme kaudu.

3.3.13.    „Kütusepaagi avanemisrõhk“ – minimaalne rõhk, mille juures hermeetiline kütusemahuti hakkab ventileeruma, reageerides üksnes paagis valitsevale rõhule.

3.3.14.    „Lisafilter“ – filter, mida kasutatakse väljapuhkevoolu mõõtmiseks.

3.3.15.    „2 g murdepunkt“ – punkt, milleni jõutakse, kui aktiivsöefiltrist eraldunud süsivesinike kumulatiivne kogus on 2 grammi.

4.   Lühendid

Üldised lühendid

BWC

Butaani töömaht

PF

Läbilaskvustegur

APF

Etteantud läbilaskvustegur

OVC-HEV

välise laadimisega hübriidelektrisõiduk (off-vehicle charging hybrid electric vehicle)

NOVC-HEV

välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk (not off-vehicle charging hybrid electric vehicle)

WLTC

ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükkel (worldwide light-duty test cycle)

REESS

laetav energiasalvestussüsteem (rechargeable electric energy storage system)

5.   Üldnõuded

5.1.   Sõiduk ja selle osad, mis võivad kütuseaurusid mõjutada, peab olema konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud selliselt, et sõidukil on võimalik tavapärasel kasutamisel ja tavapärastes kasutustingimustes, nagu niiskus, vihm, lumi, kuumus, külm, liiv, pori, vibratsioon, kulumine jne, vastata käesoleva eeskirja sätetele oma kasutusea jooksul.

5.1.1.   See hõlmab kõikide kütuseaurude kontrollisüsteemis kasutatud voolikute, liitmike ja ühenduste ohutust.

5.1.2.   Hermeetilise kütusemahutiga sõidukitel peab sellega kaasnema ka süsteem, mis vahetult enne tankimist vabastab kütusepaagi rõhu alt üksnes vastava kütuseaurude säilitusseadme kaudu, mille ainus otstarve on kütuseaurude säilitamine. Selline ventileerimine on ainus, mida võib kasutada, kui kütusepaagi rõhk ületab turvalise töörõhu.

5.2.   Katsesõiduk valitakse vastavalt punktile 5.5.2.

5.3.   Sõiduki katsetamistingimus

5.3.1.   Heitekatsetes kasutatavate määrdeainete ja jahutusvedeliku liigid ning kogused peavad olema sellised, nagu tootja on sõiduki tavapärase kasutamise jaoks kindlaks määranud.

5.3.2.   Katsetes kasutatav kütuse liik peab vastama IX lisa jaotise A.1 nõuetele.

5.3.3.   Kõik kütuseaurude kontrollisüsteemid peavad olema töökorras.

5.3.4.   Katkestusseadmete kasutamine on keelatud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikele 2.

5.4.   Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted

5.4.1.   Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted on esitatud I lisa punktis 2.3.

5.5.   Kütuseaurude tüüpkond

5.5.1.   Üksnes punktides a, c ja d loetletud omaduste poolest identsed sõidukid, punktis b loetletud omaduste poolest tehniliselt samaväärsed sõidukid ning punktides e ja f loetletud omaduste poolest sarnased või lubatud hälbe piires olevad sõidukid võivad kuuluda ühte ja samasse kütuseaurude tüüpkonda:

a)

kütusemahuti materjal ja ehitus;

b)

kütuseaurude vooliku materjal, kütusetoru materjal ja ühendusviis;

c)

hermeetiline kütusepaak või mittehermeetiline kütusemahuti;

d)

kütusepaagi rõhualandusventiili olek (õhu sissevõtt ja rõhualandus);

e)

filtri butaani töömaht (BWC300) on 10 % piires suurimast väärtusest (sama tüüpi sütt kasutavates filtrites peab söe maht olema 10 % piires mahust, mille jaoks BWC300 on määratud);

f)

Tühjendamise juhtsüsteem (nt ventiili tüüp, tühjendamisstrateegia jne).

5.5.2.   Sõiduk loetakse kahjulikemaks kütuseaurude tekitajaks ning seda kasutatakse katsetes, kui sõiduki kütusepaagi mahu ja filtri butaani töömahu suhe on tüüpkonna suurim. Sõiduki valiku lepitakse eelnevalt kokku tüübikinnitusasutusega.

5.5.3.   Kütuseaurude kontrollisüsteemiga seotud uuendusliku kalibreerimise, konfigureerimise või seadmete kasutamisel loetakse sõiduk eri tüüpkonda kuuluvaks.

5.5.4.   Kütuseaurude tüüpkonna tunnus

Igale punktis 5.5.1 määratletud kütuseaurude tüüpkonnale antakse kordumatu tunnus, mis on järgmisel kujul:

EV-nnnnnnnnnnnnnnn-WMI-x

kus:

nnnnnnnnnnnnnnn on maksimaalselt viieteistkümnest tärgist tunnus, milles võib kasutades vaid tärke 0-9, A-Z ja allkriipsu „_“.

WMI (rahvusvaheline tootja kood) on standardis ISO 3780:2009 määratletud kood, millega on kordumatul viisil määratletud tootja.

x sellele antakse kas väärtus „1“ või „0“ vastavalt järgmistele sätetele:

a)

Tüübikinnitusasutuse ja WMI omaniku nõusolekul valitakse väärtus „1“, kui sõidukitüüpkond hõlmab järgmisi sõidukeid:

i)

need on ühe tootja ühe WMI koodiga sõidukid;

ii)

need on mitme WMI koodiga tootja sõidukid, kuid kasutatakse ainult ühte WMI koodi;

iii)

need on mitme tootja sõidukid, kuid kasutatakse ainult ühte WMI koodi.

Juhtudel i), ii) ja iii) peab tüüpkonna tunnuskood koosnema ühest ainulaadsest n-tärgilisest tunnusest ja ühest ainulaadsest WMI koodist, millele järgneb „1“.

b)

Tüübikinnitusasutuse nõusolekul antakse väärtus „0“ juhul, kui sõidukitüüpkond on määratletud samade kriteeriumide põhjal, kui asjaomane tüüpkond, mis vastab punktile a, kuid tootja kasutab erinevat WMI koodi. Sellisel juhul peab tüüpkonna tunnuskood koosnema samast n-tärgilisest tunnusest, nagu on määratletud punktis a, ning ainulaadsest WMI koodist, mis erineb kõikidest punkti a juhtudel kasutatud WMI koodidest, millele järgneb „0“.

5.6.   Tüübikinnitusasutus ei anna tüübikinnitust, kui esitatud andmetest ei piisa tõendamaks, et kütuseaurude eraldumist on sõiduki tavakasutuse ajal tõhusalt piiratud.

6.   Toimivusnõuded

6.1.   Piirnormid

Piirnorm on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 3 esitatud piirnorm.

1. liide

4. tüübi katsemenetlused ja -tingimused

1.   Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse 4. tüüpi katse menetlust, millega mõõdetakse sõidukite kütuseaurude eraldumist.

2.   Tehnilised nõuded

2.1.   Katse käik hõlmab kütuseaurude katset ja kahte täiendavat katset, millest üks on ette nähtud söefiltrite vanandamiseks, nagu kirjeldatud käesoleva liite punktis 5.1, ning teine kütusemahuti läbilaskvuse jaoks, nagu kirjeldatud käesoleva liite punktis 5.2. Kütuseaurude katse abil (joonis VI.4) määratakse ööpäevase temperatuuri kõikumise ja kuumseiskamise järgse seisuaja tagajärjel eralduvad süsivesinikuaurud.

2.2.   Kui kütusesüsteem sisaldab enam kui üht söefiltrit, kehtivad kõik käesoleva lisa viited terminile „filter“ iga filtri suhtes.

3.   Sõiduk

Sõiduk peab olema tehniliselt korras, sisse sõidetud ning selle läbisõit enne katset peab olema vähemalt 3 000 km. Kütuseaurude mõõtmisel märgitakse kõigisse asjaomastesse katsearuannetesse tüübikinnitusmenetluses kasutatava sõiduki läbisõit ja vanus. Kütuseaurude piiramise süsteem peab sõiduki sissesõitmise aja jooksul olema olnud nõuetekohaselt ühendatud ja toimiv. Söefiltrit peab olema vanandatud vastavalt käesoleva liite punktile 5.1.

4.   Katsevarustus

4.1.   Veojõustend

Veojõustend peab vastama XXI lisa 5. all-lisa punkti 2 nõuetele.

4.2.   Kütuseaurude mõõtmise ruum

Kütuseaurude mõõtmise ruum peab vastama UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punkti 4.2 nõuetele.

4.3.   Analüüsisüsteemid

Analüütilised süsteemid peavad vastama UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punkti 4.3 nõuetele. Süsivesinike pidevmõõtmine ei ole kohustuslik, v.a püsiva mahuga mõõtmisruumi kasutamisel.

4.4.   Temperatuuri registreerimissüsteem

Temperatuuri registreerimine peab vastama UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punkti 4.5 nõuetele.

4.5.   Rõhu registreerimissüsteem

Rõhu registreerimine peab vastama UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punkti 4.6 nõuetele, kuid UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.6.2 määratletud rõhu registreerimissüsteemi täpsus ja mõõtesamm peavad olema järgmised:

a)

täpsus: ± 0,3 kPa

b)

mõõtesamm 0,025 kPa

4.6.   Ventilaatorid

Ventilaatorid peavad vastama UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punkti 4.7 nõuetele, kuid puhurite võimsus peab olema 0,1–0,5 m3/s, mitte 0,1–0,5 m3/min.

4.7.   Kalibreerimisgaasid

Gaasid peavad vastama UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.8 ettenähtud nõuetele.

4.8.   Lisaseadmed

Lisaseadmed peavad vastama UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.9 ettenähtud nõuetele.

4.9.   Lisafilter

Lisafilter peaks olema põhifiltriga identne, kui mitte tingimata vanandatud. Filtri ja sõiduki ühendustoru peab olema nii lühike kui võimalik. Lisafilter puhutakse enne täitmist korralikult kuiva õhuga läbi.

4.10.   Filtri kaalumisseadis

Filtri kaalumisseadis peab olema täpsusega ± 0,02 g.

5.   Filtri katsestendil vanandamise ja läbilaskvusteguri määramise menetlus

5.1.   Filtri vanandamine stendil

Enne kuumseiskamise järgse seisuaja ja ööpäevase kao etappide alustamist tuleb filtrit vanandada vastavalt joonisel VI.1 kirjeldatud menetlusele.

Joonis VI.1

Filtri katsestendil vanandamise menetlus

Image

50 korda

5.1.3. Vanandamine kütuseaurude toimel ja BWC300 arvutamine

5.1.2. Vanandamine vibratsiooni toimel

5.1.1. Vanandamine temperatuuritsüklite toimel

Võtta uus filter

Katse algus

5.1.1.   Vanandamine temperatuuritsüklite toimel

Filter läbib spetsiaalses temperatuurikambris katsetsüklid temperatuurivahemikus – 15 °C kuni 60 °C; temperatuuridel – 15 °C ja 60 °C toimub 30 minuti pikkune stabiliseerimine. Iga tsükkel kestab 210 minutit, vt joonis VI.2.

Temperatuurimuut peab olema võimalikult lähedal 1 °C/min. Sundõhuvool ei tohi filtrit läbida.

Katsetsüklit korratakse järjest 50 korda. Kokku kestab see menetlus 175 tundi.

Joonis VI.2

Temperatuuri reguleerimise tsükkel

Image

Temperatuuri(°C) sõltuvus ajast (min)

5.1.2.   Vanandamine vibratsiooni toimel

Pärast temperatuuriga vanandamist raputatakse filtrit vertikaaltelje suunas kogukiirendusega Grms > 1,5 m/s2 ja sagedusel 30 ± 10 Hz, kusjuures filter peab olema suunatud nii, nagu see paikneb sõidukil. Katse kestab 12 tundi.

5.1.3.   Vanandamine kokkupuute kaudu kütuseaurudega ja BWC300 arvutamine

5.1.3.1.   Vanandamine seisneb korduvas täitmises kütuseaurudega ja läbipuhumises laboriõhuga.

5.1.3.1.1.   Pärast vanandamist temperatuuri ja vibratsiooniga vanandatakse filtrit veel käesoleva liite punktis 5.1.3.1.1.1 täpsustatud müügiloleva kütuse ja lämmastiku või õhu seguga, mille mahust 50 ± 15 % moodustavad kütuseaurud. Kütuseauruga täitmise kiirus peab olema 60 ± 20 g/h.

Filter täidetakse 2 g murdepunktini. Alternatiivina loetakse täitmine lõpetatuks, kui süsivesinike kontsentratsioon tõmbeava juures on 3 000 miljondikku.

5.1.3.1.1.1.   Selles katses kasutatav müügilolev kütus peab vastama samadele nõuetele nagu etalonkütus järgmiste näitajate osas:

a)

tihedus temperatuuril 15 °C;

b)

aururõhk;

c)

destilleerimine (70 °C, 100 °C, 150 °C);

d)

süsivesinike analüüs (üksnes olefiinid, aromaatsed süsivesinikud, benseen);

e)

hapnikusisaldus;

f)

etanoolisisaldus.

5.1.3.1.2.   Filter puhutakse läbi 5 kuni 60 minutit pärast täitmist 25 ± 5 liitri heitekatselabori õhuga minutis, kuni sellest on läbi käinud 300-kordne maht.

5.1.3.1.3.   Käesoleva liite punktides 5.1.3.1.1 ja 5.1.3.1.2 kirjeldatud menetlusi korratakse 300 korda ning seejärel loetakse filter stabiliseerituks.

5.1.3.1.4.   Menetlus butaani töömahu (BWC) mõõtmiseks seoses kütuseaurude tüüpkonnaga punktis 5.5 toimub järgmiselt.

a)

Stabiliseeritud filter täidetakse 2 g murdepunktini ja puhutakse seejärel läbi vähemalt 5 korda. Täitmisel juhitakse kiirusega 40 grammi butaani tunnis segu, mis koosneb 50 mahuprotsendist butaanist ja 50 mahuprotsendist lämmastikust.

b)

Läbipuhumine toimub vastavalt käesoleva liite punktile 5.1.3.1.2.

c)

BWC tuleb pärast iga täitmist kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

d)

BWC300 arvutatakse viie viimase 5 BWC keskmise põhjal.

5.1.3.2.   Kui vanandatud filtri tarnib tarnija, teavitab tootja sellest eelnevalt tüübikinnitusasutust, et viimane saaks jälgida iga vanandamisetappi tarnija ruumides.

5.1.3.3.   Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

aktiivsöe liik;

b)

täitmise kiirus;

c)

kütuse spetsifikatsioon.

5.2.   Kütusemahuti läbipaistvusteguri kindlaksmääramine (vt joonis VI.3)

Joonis VI.3

Läbipaistvusteguri määramine

Image

5.2.5. Läbilaskvustegur = HC20w – HC3w

5.2.4. Mõõta HC samadel tingimustel, mis 1. ööpäevasel heitekatsel:HC20w

5.2.4. Tühjendada paak ja täita värske etalonkütusega 40 % ulatuses nimimahust

5.2.3. Stabiliseerimine ülejäänud 17 nädalat temperatuuril 40 °C ±2 °C

5.2.2. Mõõta HC samadel tingimustel, mis 1. ööpäevasel heitekatsel: HC3w

5.2.1. Stabiliseerimine 3 nädalat temperatuuril 40 °C ± 2 °C

5.2.2. Tühjendada paak ja täita värske etalonkütusega 40 % ulatuses nimimahust

5.2.1. Paak täidetakse etalonkütusega 40 ± 2 % ulatuses nimimahust.

Katse algus

5.2.1.   Tüüpkonda esindav kütusemahuti valitakse välja ja kinnitatakse stendile sõidukiga samas suunas. Paak täidetakse 40 ± 2 % ulatuses paagi nimimahust etalonkütusega temperatuuril 18 ± 2 °C. Stend koos kütusemahutiga pannakse kolmeks nädalaks eraldi ruumi kontrollitud temperatuuril 40 ± 2 °C.

5.2.2.   Kolmanda nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 ± 2 % ulatuses paagi nimimahust etalonkütusega temperatuuril 18 ± 2 °C.

6 kuni 36 tunni jooksul pannakse stend koos kütusemahutiga mõõtmisruumi. Selle perioodi viimased 6 tundi peab keskkonnatemperatuur olema 20 °C ± 2 °C. Ruumis tehakse käesoleva liite punktis 6.5.9 kirjeldatud menetluse esimesed 24 tundi kestev ööpäevane katse. Kütusemahutis olevad kütuseaurud väljutatakse mõõtmisruumist väljaspool, et paagi tühjendamisel tekkivat heidet ei arvestataks kütuse läbilaskvusena. Mõõdetakse süsivesinike heide ja selle väärtus kujul HC3W registreeritakse kõigis katsearuannetes.

5.2.3.   Stend koos kütusemahutiga pannakse taas ülejäänud 17 nädalaks eraldi ruumi kontrollitud temperatuurile 40 ± 2 °C.

5.2.4.   17. nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 ± 2 % ulatuses paagi nimimahust etalonkütusega temperatuuril 18 ± 2 °C.

6 kuni 36 tunni jooksul pannakse stend koos kütusemahutiga mõõtmisruumi. Selle perioodi viimased 6 tundi peab keskkonnatemperatuur olema 20 °C ± 2 °C. Ruumis tehakse käesoleva liite punktis 6.5.9 kirjeldatud menetluse esimesed 24 tundi kestev ööpäevane katse. Kütusemahutit tuulutatakse mõõtmisruumist väljaspool, et paagi tuulutamisel tekkivat heidet ei arvestataks kütuse läbilaskvusena. Mõõdetakse süsivesinike heide ja selle väärtus, käesoleval juhul HC20W, registreeritakse kõigis katsearuannetes.

5.2.5.   Läbilaskvustegur on HC20W ja HC3W vahe (g ööpäevas) (kolme tüvenumbriga), mis arvutatakse järgmiselt:

PF = HC20w – HC3W

5.2.6.   Kui läbilaskvusteguri määrab tarnija, teavitab sõiduki tootja sellest eelnevalt tüübikinnitusasutust, et viimane saaks jälgida kontrolli tarnija ruumides.

5.2.7.   Tootja esitab tüübikinnitusasutusele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

Katsetatud kütusemahuti täielik kirjeldus, sh teave katsetatud paagi tüübi kohta, kas see koosneb metallist, ühekihilisest mittemetallist või mitmest kihist ja milliseid materjale paagi ja kütusemahuti muude osade valmistamiseks on kasutatud;

b)

Nädalased keskmised temperatuurid, mille juures vanandamine toimus;

c)

HC 3. nädalal (HC3W);

d)

HC 20. nädalal (HC20W);

e)

Saadud läbilaskvustegur (PF).

5.2.8.   Alternatiivina käesoleva liite punktidele 5.2.1–5.2.7 võivad mitmekihilisi või metallpaake kasutavad tootjad kasutada eespool osutatud täieliku mõõtmismenetluse asemel etteantud läbilaskvustegurit (APF):

mitmekihilise/metallpaagi APF = 120 mg / 24h

Kui tootja otsustab kasutada etteantud läbilaskvustegureid, esitab tootja tüübikinnitusasutusele avalduse, kus on selgelt märgitud paagi tüüp, ning avalduse kasutatud materjalide tüübi kohta.

6.   Kuumseiskamis- ja ööpäevase kao mõõtmise menetlus

6.1.   Sõiduki ettevalmistamine

Sõiduk valmistatakse ette vastavalt UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktidele 5.1.1. ja 5.1.2. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võidakse enne katset vähendada muid taustheiteallikaid (nt värv, liimid, plast, kütuse- või kütuseaurude torud, rehvid jm kummist või polümeerist komponendid) peale kütuse (nt rehvi kuumtöötlusel sobiva ajavahemiku vältel temperatuuril 50 °C või üle selle, sõiduki kuumtöötlusel või pesuvedeliku eemaldamisel).

Hermeetilise kütusemahuti puhul tuleb filtrid paigaldada nii, et neile juurdepääs ning ühendamine/lahtiühendamine oleks lihtne.

6.2.   Režiimi valimine ja ettenähtud käiguvahetused

6.2.1.   Käsikäigukastiga sõidukite ettenähtud käiguvahetused on esitatud XXI lisa 2. all-lisas.

6.2.2.   Ainult sisepõlemismootoriga sõidukite puhul valitakse režiim vastavalt XXI lisa 6. all-lisale.

6.2.3.   Välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul valitakse režiim vastavalt XXI lisa 8. all-lisa 6. liitele.

6.2.4.   Tüübikinnitusasutuse taotlusel võib valitud režiim erineda käesoleva liite punktides 6.2.2 ja 6.2.3 kirjeldatud režiimist.

6.3.   Katsetingimused

Käesolevas lisas kirjeldatud katsed tehakse katsetingimustel, mis vastavad interpolatsioonitüüpkonda kuuluvale H-sõidukile, mille tsükli energiatarve on kõigi asjaomasesse kütuseaurude tüüpkonda kuuluvate interpolatsioonitüüpkondade seas suurim.

Alternatiivina võib tüübikinnitusasutuse taotlusel katses kasutada mis tahes tsükli energiatarbega sõidukit, mis esindab kõnealust tüüpkonda.

6.4.   Katse käik

Hermeetiliste ja mittehermeetiliste kütusemahutite puhul järgitakse joonise VI.4 vooskeemil kujutatud katsemenetlust.

Hermeetiliste kütusemahutite katsetamiseks on 2 võimalust. Üks võimalus on katsetada sõidukit ühe pideva menetlusega. Teine võimalus, nn eraldiseisev menetlus, on teha sõidukiga katse kahe eraldi menetlusega, mis võimaldab korrata veojõustendi katset ja ööpäevaseid katseid kordamata kütusepaagi rõhu alandamise väljapuhke katset ja kütusepaagist väljapuhke tõttu tekkivate kadude mõõtmist.

Joonis VI.4

Katsemenetluse vooskeemid

Image

Algus: hermeetilised kütusemahutid eraldiseisvas menetluses kuumseiskamiseks ja ööpäevasteks katseteks

6.5.5.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõiduki REESSi laadimine

6.5.5.2. Vanandatud filtri laadimine kuni 2 g murdepunktini

6.6.1.9.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõiduki REESSi laadimine

6.6.1.9. Stabiliseerimine 6–36 tundi temperatuuril 23 °C

6.6.1.7.2. Väljapuhkekao täitmine

Pahvaku kao täitmine peab algama 15 minuti jooksul

6.6.1.3. Järgmine stabiliseerimine peab algama 5 minut 20°C

Järgmine stabiliseerimine peab algama 5 minuti jooksul

6.6.1.2. Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine 15 % ulatuses

6.7.2.1.3. Filtri täitmine väljapuhkekao modelleeritud massiga

6.6.1.9.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõiduki REESSi laadimine

6.6.1.9. Stabiliseerimine 6–36 tundi temperatuuril 23 °C

6.5.2. Stabiliseerimine 6–36 tundi temperatuuril 23 °C

Järgmine stabiliseerimine peab algama 5 minuti jooksul

6.5.1. Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine 40 % ulatuses

6.5.8. Stabiliseerimine 6–36 tundi temperatuuril 20 °C

6.5.5. Stabiliseerimine 12–36 tundi temperatuuril 23 °C

Järgmine stabiliseerimine peab algama 5 minuti jooksul

6.5.4. Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine 40 % ulatuses

Kas kütusemahuti on hermeetiline?

6.5.2. Stabiliseerimine 6–36 tundi temperatuuril 23 °C

Järgmine stabiliseerimine peab algama 5 minuti jooksul

6.5.1. Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine 40 % ulatuses

Algus: mittehermeetilised kütusemahutid, hermeetilised kütusemahutid pidevme-netluses ja hermeetilised kütusemahutid eraldiseisvas menetluses väljapuhkekao mõõtmiseks

Kuumseiskamiskatset alustatakse 7 minuti jooksul pärast veojõustendi katset ja 2 minutit pärast mootori seiskamist

6.6.1.5. Filtri tühjendamine 85 % kütusetarbe ekvivalendini

6.6.1.5. Vanandatud filtri laadimine kuni 2 g murdepunktini

6.6.1.4. Kütusepaagi rõhualandamisseade

Ei

Jah

6.6.1.5. Filtri tühjendamine 85 % kütusetarbe ekvivalendini

6.6.1.5. Vanandatud filtri laadimine kuni 2 g murdepunktini

6.6.1.12. Rõhu langetamine kütusepaagis lahti ühendatud filtriga

6.6.1.11. Stabiliseerimine 6–36 tundi temperatuuril 20 °C

6.6.1.10. Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine 40 % ulatuses

Eraldiseisva väljapuhkekatse lõpp

6.6.1.8. Pahvaku kao ülevoolu mõõtmine

6.6.1.6. Filtri ettevalmistamine väljapuhkekao täitmiseks (11tunnine temperatuuritsükkel)

Järgmine kütusepaagi tühjendamine ja täitmine peab algama 1 tunni jooksul

6.5.3. Eelkonditsioneerimissõit

Lõpp

7. Arvutused

6.5.9. Katse 2. ööpäev: MD2

6.5.9. Katse 1. ööpäev: MD1

6.5.7. Kuumseiskamiskatse: MHS

6.5.6. Katse veojõustendil

Järgmine kütusepaagi tühjendamine ja täitmine peab algama 1 tunni jooksul

6.5.3. Eelkonditsioneerimissõit

6.5.   Pidevmenetlus mittehermeetiliste kütusemahutite korral

6.5.1.   Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine

Sõiduki kütusepaak tühjendatakse. Seda tehakse nii, et sõidukile paigaldatud kütuseaurude reguleerimise seadmed ei tühjeneks ega täituks tavapäratult. Tavaliselt piisab selleks kütusepaagi korgi eemaldamisest. Kütusepaak täidetakse kuni 40 % ± 2 % ulatuses paagi nimimahust etalonkütusega, mille temperatuur on 18 ± 2 °C.

6.5.2.   Stabiliseerimine

5 minuti jooksul pärast kütusepaagi tühjendamise ja täitmise lõppu stabiliseeritakse sõidukit vähemalt 6 tundi ja mitte rohkem kui 36 tundi temperatuuril 23 ± 3 °C.

6.5.3.   Eelkonditsioneerimissõit

Sõiduk asetatakse veojõustendile ja läbitakse järgmised faasid XXI lisa 1. all-lisas kirjeldatud katsetsüklist:

a)

1. klassi sõidukid: väike, keskmine, väike, väike, keskmine, väike

b)

2. ja 3. klassi sõidukid: väike, keskmine, suur, keskmine

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul tehakse eelkonditsioneerimissõit aku laetust säilitavas režiimis vastavalt XXI lisa punktile 3.3.6. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel võib kasutada muid režiime.

6.5.4.   Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine

Ühe tunni jooksul pärast eelkonditsioneerimissõitu tühjendatakse sõiduki kütusepaak. Seda tehakse nii, et sõidukile paigaldatud kütuseaurude reguleerimise seadmed ei tühjeneks ega täituks tavapäratult. Tavaliselt piisab selleks kütusepaagi korgi eemaldamisest. Kütusepaak täidetakse kuni 40 % ± 2 % ulatuses paagi nimimahust katsekütusega, mille temperatuur on 18 ± 2 °C.

6.5.5.   Stabiliseerimine

Viie minuti jooksul pärast kütusepaagi tühjendamise ja täitmise lõppu pargitakse sõiduk vähemalt 12 tunniks ja mitte rohkem kui 36 tunniks temperatuuril 23 ± 3 °C.

Stabiliseerimise ajal võib teha punktides 6.5.5.1 ja 6.5.5.2 kirjeldatud toiminguid, alustades punktist 6.5.5.1 ja lõpetades punktiga 6.5.5.2 või alustades punktist 6.5.5.2 ja lõpetades punktiga 6.5.5.1. Punktides 6.5.5.1 ja 6.5.5.2 kirjeldatud menetlusi võib teostada ka samaaegselt.

6.5.5.1.   Taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimine

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul peab REESS olema täielikult laaditud vastavalt XXI lisa 8. all-lisa 4. liite punktis 2.2.3 kirjeldatud laadimisnõuetele.

6.5.5.2.   Filtri laadimine

Käesoleva liite punktis 5.1 kirjeldatud toimingu kohaselt vanandatud filter täidetakse 2 g murdepunktini vastavalt UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.4 ettenähtud menetlusele.

6.5.6.   Katse veojõustendil

Katsesõiduk lükatakse veojõustendile ja sellega läbitakse käesoleva liite punkti 6.5.3 alapunktis a või b kirjeldatud tsüklid. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukit käitatakse akutoiterežiimis. Seejärel lülitatakse mootor välja. Heite proove võib võtta selle toimingu vältel ning tulemusi võib kasutada heidet ja kütusekulu käsitleva tüübikinnituse andmiseks, kui toiming vastab XXI lisa 6. või 8. all-lisas kirjeldatud nõudele.

6.5.7.   Kuumseiskamisel eralduvate kütuseaurude katse

7 minuti jooksul pärast veojõustendi katset ja 2 minutit pärast mootori seiskamist tehakse kuumseiskamisel eralduvate kütuseaurude katse vastavalt UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.5. Kuumseiskamisel aurustumisest tekkiv kadu arvutatakse vastavalt käesoleva liite punktile 7.1 ja registreeritakse kõigis asjakohastes katsearuannetes kui MHS.

6.5.8.   Stabiliseerimine

Pärast kuumseiskamiskatset lastakse katsesõidukil seista kuumseiskamiskatse ja ööpäevase katse vahel vähemalt 6 tundi, kuid mitte üle 36 tunni. Sellest ajast vähemalt viimased 6 tundi hoitakse sõidukit temperatuuril 20 ± 2 °C.

6.5.9.   Ööpäevane katse

6.5.9.1.   Katsesõidukiga tehakse läbi kaks tsüklit keskkonnatemperatuuril vastavalt UNECE eeskirja nr 83 7. lisa 2. liites kirjeldatud ööpäevase heitekatse profiilile, kusjuures maksimaalne kõrvalekalle võib mis tahes ajahetkel olla ± 2 °C. Kõikide mõõdetud kõrvalekallete absoluutväärtustest arvutatud keskmine temperatuuri kõrvalekalle ei tohi olla üle ± 1 °C. Keskkonnatemperatuuri mõõdetakse vähemalt kord minutis ja see tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Temperatuuritsüklite algusajaks võetakse aeg Tstart = 0, nagu määratletud käesoleva liite punktis 6.5.9.6.

6.5.9.2.   Mõõtmisruumi tuulutatakse enne katset mitu minutit, kuni saavutatakse stabiilsed taustatingimused. Sel ajal peavad olema sisse lülitatud ka mõõtmisruumi õhusegamisventilaatorid.

6.5.9.3.   Väljalülitatud jõuseadme ning avatud akende ja pakiruumi(de)ga katsesõiduk tuuakse mõõtmisruumi. Segamisventilaator(id) reguleeritakse nii, et õhuringluse kiirus katsesõiduki kütusepaagi all oleks vähemalt 8 km/h.

6.5.9.4.   Süsivesinike analüsaator tuleb vahetult enne katset nullida ja määrata mõõteulatus.

6.5.9.5.   Mõõtmisruumi uksed peavad olema suletud ja hermeetiliselt tihendatud.

6.5.9.6.   Kümne minuti jooksul uste sulgemisest ja tihendamisest mõõdetakse süsivesiniku kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk, millega saadakse kütuseaurude ööpäevase katse algnäidud – mõõtmisruumis mõõdetud süsivesinike kontsentratsioon CHCi, õhurõhk Pi ja mõõtmisruumi keskkonnatemperatuur Ti. See ajahetk võetakse alghetkeks Tstart = 0.

6.5.9.7.   Süsivesinike analüsaator tuleb vahetult enne iga heite proovivõtuaja lõppu nullida ja määrata selle mõõteulatus.

6.5.9.8.   Esimene ja teine heiteproovi võtuaeg lõpevad vastavalt 24 tundi ± 6 minutit ja 48 tundi ± 6 minutit pärast esialgse proovivõtu algust vastavalt käesoleva liite punkti 6.5.9.6 sätetele. Kõikides asjakohastes katsearuannetes peab olema kirjas kulunud aeg.

Heiteproovi võtuaja lõpus mõõdetakse süsivesiniku kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk ning arvutatakse nende põhjal ööpäevase katse tulemused, kasutades käesoleva liite punktis 7.1 esitatud valemit. Esimese 24 tunni möödudes saadud tulemus registreeritakse kõigis asjakohastes katsearuannetes kui MD1. Teise 24 tunni möödudes saadud tulemus registreeritakse kõigis asjakohastes katsearuannetes kui MD2.

6.6.   Pidevmenetlus hermeetiliste kütusemahutite korral

6.6.1.   Juhul kui kütusepaagi avanemisrõhk on 30 kPa või üle selle.

6.6.1.1.   Katse tuleb teha nii, nagu on kirjeldatud käesoleva liite punktides 6.5.1 kuni 6.5.3.

6.6.1.2.   Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine

Ühe tunni jooksul pärast eelkonditsioneerimissõitu tühjendatakse sõiduki kütusepaak. Seda tehakse nii, et sõidukile paigaldatud kütuseaurude reguleerimise seadmed ei tühjeneks ega täituks tavapäratult. Tavaliselt piisab selleks kütusepaagi korgi eemaldamisest, muidu tuleb filter lahti ühendada. Kütusepaak täidetakse kuni 15 % ± 2 % ulatuses paagi nimimahust etalonkütusega, mille temperatuur on 18 ± 2 °C.

6.6.1.3.   Stabiliseerimine

5 minuti jooksul pärast kütusepaagi tühjendamise ja täitmise lõppu stabiliseeritakse sõidukit 6 kuni 36 tundi keskkonnatemperatuuril 20 ± 2 °C.

6.6.1.4.   Kütusepaagi rõhu alandamine

Seejärel alandatakse kütusepaagi rõhku sel määral, et rõhk ei tõuseks tavapäratult kõrgele tasemele. Seda võib teha sõiduki kütusepaagi korgi avamise teel. Sõltumata rõhu alandamise meetodist tuleb sõiduk viia 1 minuti jooksul esialgsesse seisundisse.

6.6.1.5.   Filtri täitmine ja läbipuhumine

Käesoleva liite punktis 5.1 kirjeldatud toimingu kohaselt vanandatud filter täidetakse 2 g vastava murdepunktini vastavalt UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.6 ettenähtud menetlusele ning puhutakse läbi heitekatselabori õhuga 25 ± 5 liitrit minutis. Läbipuhumiseks kasutatava õhu maht ei tohi ületada punktis 6.6.1.5.1 sätestatud mahtu. Täitmist ja läbipuhumist võib teha a) mahutile paigaldatud filtriga temperatuuril 20 või 23 °C või b) lahtiühendatud filtriga. Kummalgi juhul ei ole paagi rõhu täiendav alandamine lubatud.

6.6.1.5.1.   Õhu maksimaalse mahu kindlakstegemine

Maksimaalne kogu läbipuhumiseks kasutatavat õhku Volmax arvutatakse järgmise valemiga. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul käitatakse sõidukit laetust säilitavas režiimis. Mahtu võib kindlaks teha ka eraldi katsega või eelkonditsioneerimissõidu ajal.

Formula

kus:

VolPcycle

on õhu kumulatiivne maht (l) ümardatuna 0,1 liitrini ja mõõdetuna sobiva seadmega (nt söefiltri vm filtri õhuavaga ühendatud voolumõõtur) käesoleva liite punktis 6.5.3 kirjeldatud külmkäivitusega eelkonditsioneerimissõidu vältel,;

Voltank

on kütusepaagi tootja sätestatud nimimaht (l);

FCPcycle

on kütusekulu ( l/100 km) ühe läbipuhumistsükli vältel vastavalt käesoleva liite punktile 6.5.3; seda võib mõõta kas kuum- või külmkäivituse tingimustes,. Välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul arvutatakse kütusekulu vastavalt XXI lisa 8. all-lisa punktile 4.2.1;

DistPcycle

on teoreetiline teepikkus lähima 0,1 km kaugusele ühest läbipuhumistsüklist vastavalt käesoleva liite punktile 6.5.3, km.

6.6.1.6.   Filtri ettevalmistamine väljapuhkekao täitmisega

Pärast filtri täitmist ja läbipuhumist viiakse katsesõiduk mõõtmisruumi, milleks on SHED kamber või sobiv kliimakamber. Tuleb tõendada, et süsteem on lekkevaba ja rõhu suurendamine toimub tavapärasel viisil katse käigus või eraldi katsega (nt sõiduki rõhuanduri abil). Katsesõiduk jäetakse seejärel esimeseks 11 tunniks keskkonnatemperatuurile, mis vastab UNECE eeskirja nr 83 7. lisa 2. liites kirjeldatud ööpäevase heitekatse profiilile, kusjuures maksimaalne kõrvalekalle võib mis tahes ajahetkel olla ± 2 °C. Kõikide mõõdetud kõrvalekallete absoluutväärtuste arvutatud keskmine temperatuuri kõrvalekalle profiilist ei tohi olla üle ± 1 °C. Keskkonnatemperatuuri mõõdetakse vähemalt kord 10 minuti tagant ja see tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

6.6.1.7.   Filtri väljapuhkekao täitmine

6.6.1.7.1.   Kütusepaagi rõhu alandamine enne tankimist

Tootja tagab, et tankimine ei alga enne hermeetilise kütusemahuti täielikku rõhu alt vabastamist ülerõhuni vähem kui 2,5 kPa üle ümbritseva rõhu sõiduki tavakasutusel. Tüübikinnitusasutuse taotlusel esitab tootja üksikasjaliku teabe või tõendab toimimist (nt sõiduki rõhuanduri abil). Muud tehnilised lahendused on lubatud tingimusel, et turvaline tankimine on tagatud ja et ülemäärane heide lastakse välja enne tankimisseadme ühendamist sõidukiga.

6.6.1.7.2.   15 minuti jooksul pärast seda, kui keskkonnatemperatuur on saavutanud 35 °C, avatakse paagi kaitseventiil, et filter täita. Täitmine võib toimuda nii mõõtmisruumis kui ka väljaspool seda. Selle punkti kohaselt täidetud filter ühendatakse lahti ja seda hoitakse seisualal. Käesoleva liite punktides 6.6.1.9–6.6.1.12 kirjeldatud menetluseks paigaldatakse sõidukisse filtri mudel.

6.6.1.8.   Väljapuhkevoolu mõõtmine

6.6.1.8.1.   Väljapuhkevoolu sõiduki filtrist mõõdetakse täiendava söefiltriga, mis on ühendatud otse sõiduki kütuseaurude säilitusseadme väljalaskeavaga. Filtrit kaalutakse enne ja pärast käesoleva liite punktis 6.6.1.7 kirjeldatud menetlust.

6.6.1.8.2.   Alternatiivina võib väljapuhkevoolu filtrist rõhu langetamise ajal mõõta SHED kambri abil.

15 minuti jooksul pärast seda, kui keskkonnatemperatuur on käesoleva liite punkti 6.6.1.6 kohaselt saavutanud 35 °C, suletakse mõõtmisruum hermeetiliselt ja algab mõõtmine.

Süsivesinike analüsaator nullitakse ja määratakse selle mõõteulatus; seejärel mõõdetakse süsivesinike kontsentratsioon, temperatuur ja õhurõhk, et saada esialgsed väärtused CHCi, Pi ja Ti hermeetilise mahuti väljapuhkevoolu arvutamiseks.

Mõõtmisruumi temperatuur T ei tohi mõõtmise ajal olla madalam kui 25 °C.

60 ± 5 sekundit pärast käesoleva liite punktis 6.6.1.7.2 kirjeldatud menetluse lõppu mõõdetakse süsivesinike kontsentratsioon mõõteruumis. Mõõdetakse ka temperatuur ja õhurõhk. Need on hermeetilise mahuti väljapuhkevoolu arvutamiseks vajalikud lõppväärtused CHCf, Pf and Tf.

Hermeetilise mahuti väljapuhkevool arvutatakse vastavalt käesoleva liite punktile 7.1 ja registreeritakse kõigis asjakohastes katsearuannetes.

6.6.1.8.3.   Lisafiltri kaal ja SHED kambris mõõtmise tulemus ei tohi muutuda lubatud hälbe ± 0,5 grammi piires.

6.6.1.9.   Stabiliseerimine

Pärast väljapuhkekao täitmist stabiliseeritakse sõidukit selle temperatuuri stabiliseerimiseks 6–36 tundi temperatuuril 23 ± 2 °C.

6.6.1.9.1.   Taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimine

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul peab REESS olema täielikult laaditud vastavalt XXI lisa 8. lisa 4. liite punktis 2.2.3 kirjeldatud laadimisnõuetele, kui toimub käesoleva liite punktis 6.6.1.9 kirjeldatud stabiliseerimine.

6.6.1.10.   Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine

Sõiduki kütusepaak tühjendatakse ning täidetakse 40 ± 2 % ulatuses paagi nominaalmahust etalonkütusega temperatuuril 18 ± 2 °C.

6.6.1.11.   Stabiliseerimine

Sõiduk pargitakse seejärel vähemalt 6 tunniks ja mitte rohkem kui 36 tunniks seisualale temperatuuril 20 ± 2 °C, et kütuse temperatuuri stabiliseerida.

6.6.1.12.   Kütusepaagi rõhu alandamine

Seejärel kütusepaagi rõhk vabastatakse, et see ei tõuseks tavapäratult kõrgeks. Seda võib teha sõiduki kütusepaagi korgi avamise teel. Sõltumata rõhu langetamise meetodist tuleb sõiduk viia 1 minuti jooksul esialgsesse seisundisse. Pärast seda ühendatakse kütuseaurude säilitusseade uuesti.

6.6.1.13.   Käesoleva liite punktides 6.5.6 kuni 6.5.9.8 kirjeldatud menetlusi tuleb järgida.

6.6.2.   Juhul kui kütusepaagi avanemisrõhk on alla 30 kPa.

Katse tuleb teha nii, nagu on kirjeldatud käesoleva liite punktides 6.6.1.1 kuni 6.6.1.13. Sel juhul aga asendatakse käesoleva liite punktis 6.5.9.1 sätestatud keskkonnatemperatuur käesoleva liite tabelis VI.1 esitatud profiiliga ööpäevase heitekatse tegemiseks.

Tabel VI.1

Alternatiivmenetluse keskkonnatemperatuuri profiil hermeetilise kütusemahuti puhul

Aeg (tundides)

Temperatuur (°C)

0/24

20,0

1

20,4

2

20,8

3

21,7

4

23,9

5

26,1

6

28,5

7

31,4

8

33,8

9

35,6

10

37,1

11

38,0

12

37,7

13

36,4

14

34,2

15

31,9

16

29,9

17

28,2

18

26,2

19

24,7

20

23,5

21

22,3

22

21,0

23

20,2

6.7.   Eraldiseisev katsemenetlus mittehermeetiliste kütusemahutite korral

6.7.1   Väljapuhkekao täitemassi mõõtmine

6.7.1.1.   Käesoleva liite punktides 6.6.1.1 kuni 6.6.1.7.2 kirjeldatud menetlusi tuleb järgida. Väljapuhkekao täitemass on vahe sõiduki filtri kaalus enne käesoleva liite punkti 6.6.1.6 kohaldamist ja pärast käesoleva liite punkti 6.6.1.7.2 kohaldamist.

6.7.1.2.   Väljapuhkevoolu sõiduki filtrist mõõdetakse vastavalt käesoleva liite punktidele 6.6.1.8.1 ja 6.6.1.8.2 ning see peab vastama käesoleva liite punkti 6.6.1.8.3 nõuetele.

6.7.2.   Kuumseiskamine ja ööpäevane kütuseaurude eraldumise katse

6.7.2.1.   Juhul kui kütusepaagi avanemisrõhk on 30 kPa või üle selle.

6.7.2.1.1.   Katse tuleb teha nii, nagu on kirjeldatud käesoleva liite punktides 6.5.1 kuni 6.5.3 ja punktides 6.6.1.9 kuni 6.6.1.9.1.

6.7.2.1.2.   Filtrit vanandatakse vastavalt käesoleva liite punktis 5.1 kirjeldatud menetlusele ning see täidetakse ja puhutakse läbi käesoleva liite punkti 6.6.1.5 kohaselt.

6.7.2.1.3.   Vanandatud filter täidetakse seejärel vastavalt UNECE eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.6 kirjeldatud menetlusele, välja arvatud täitemass. Täite kogumass määratakse vastavalt käesoleva liite punktile 6.7.1.1. Tootja taotlusel võib butaani asemel kasutada etalonkütust. Filter ühendatakse lahti.

6.7.2.1.4.   Käesoleva liite punktides 6.6.1.10 kuni 6.6.1.13 kirjeldatud menetlusi tuleb järgida.

6.7.2.2.   Juhul kui kütusepaagi avanemisrõhk on alla 30 kPa.

Katse tuleb teha nii, nagu on kirjeldatud käesoleva liite punktides 6.7.2.1.1 kuni 6.7.2.1.4. Sel juhul aga muudetakse käesoleva liite punktis 6.5.9.1 sätestatud keskkonnatemperatuuri vastavalt käesoleva liite tabelis VI.1 esitatud profiilile ööpäevase heitekatse tegemiseks.

7.   Kütuseaurude katsetulemuste arvutamine

7.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud kütuseaurude katsed võimaldavad välja arvutada süsivesinike heiteid, mis eralduvad väljapuhkekatse, ööpäevase katse ja kuumseiskamise katse faasides. Kütuseaurude kadu igas kõnealuses katses arvutatakse süsivesinike alg- ja lõppkontsentratsioon, mõõtmisruumi temperatuuride ja õhurõhkude ning mõõtmisruumi netomahu põhjal.

Kasutatakse järgmist valemit:

Formula

kus:

MHC

on süsivesinike mass grammides;

MHC,out

= püsiva mahuga mõõtmisruumist ööpäevase heitekatse ajal väljuvate süsivesinike mass (grammides);

MHC,in

= püsiva mahuga mõõtmisruumi ööpäevase heitekatse ajal sisenevate süsivesinike mass (grammides);

CHC

= mõõtmisruumis mõõdetud süsivesinike kontsentratsioon (mahumiljondikes (ppm) C1 ekvivalentides),

V

= ruumi netomaht, korrigeerituna avatud akende ja pagasiruumiga sõiduki mahu võrra (m3). Kui sõiduki maht ei ole kindlaks määratud, lahutatakse ruumala 1,42 m3;

T

on keskkonnatemperatuur (K) mõõtmisruumis;

P

on õhurõhk (kPa);

H/C

on vesiniku-süsiniku suhe;

kus:

H/C

väljapuhkevoolu mõõtmisel SHED kambri katsetes ja ööpäevase katse kao mõõtmisel loetakse selle väärtuseks 2,33;

H/C

kütuseaurude eraldumisest tulenevate kadude puhul loetakse selle väärtuseks 2,20;

k

on 1,2 × 10– 4 × (12 + H/C), (g × K/(m3 × kPa));

i

on algnäit;

f

on lõppnäit;

7.2.   Summa (MHS + MD1 + MD2 + (2 × PF)) peab olema väiksem kui punktis 6.1 sätestatud piirnorm.

8.   Katsearuanne

Katsearuanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)

seisuaegade kirjeldus, sh aeg ja keskmised temperatuurid;

b)

kasutatud vanandatud filtri kirjeldus ja viide täpsele vanandamisaruandele;

c)

Keskmine temperatuur kuumseiskamiskatse ajal;

d)

Kuumseiskamiskatse käigus saadud mõõtmistulemused, HSL;

e)

Esimese ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL1. päev

f)

Teise ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL2. päev

g)

Kütuseaurude katse lõplik tulemus, mis arvutatakse vastavalt käesoleva liite punktile 7;

h)

Süsteemi kütusepaagi avanemisrõhu deklareeritud väärtus (hermeetilistel kütusemahutitel);

i)

Pahvaku kao täiteväärtus (juhul kui kasutatakse käesoleva liite punktis 6.7 kirjeldatud eraldiseisvat katsemenetlust).

“.

V LISA

Määruse (EL) 2017/1151 IX lisa muudetakse järgmiselt:

1)

A osa punkt 3. asendatakse järgmisega:

„3.   Kütuseelemendiga sõidukite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed

Tüüp: Vesinik kütuseelemendiga sõidukite jaoks

Omadused

Ühikud

Piirnormid

Katsemeetod

miinimum

maksimum

Vesinikkütuse indeks (1)

mooliprotsent

99,97

 

 

Gaasid (v.a vesinik) kokku

μmol/mol

 

300

 

Üksikute saasteainete maksimaalne sisaldus

Vesi (H2O)

μmol/mol

 

5

 (5)

süsivesinike koguheide (2) (metaanipõhised)

μmol/mol

 

2

 (5)

Hapnik (O2)

μmol/mol

 

5

 (5)

Heelium (He)

μmol/mol

 

300

 (5)

Lämmastik (N2) ja argoon (Ar) kokku (2)

μmol/mol

 

100

 (5)

Süsinikdioksiid (CO2)

μmol/mol

 

2

 (5)

Süsinikmonooksiid (CO)

μmol/mol

 

0,2

 (5)

Väävliühendid (H2S baasil) kokku (3)

μmol/mol

 

0,004

 (5)

Formaldehüüd (HCHO)

μmol/mol

 

0,01

 (5)

Sipelghape (HCOOH)

μmol/mol

 

0,2

 (5)

Ammoniaak (NH3)

μmol/mol

 

0,1

 (5)

Halogeenitud ühendite üldsisaldus (4)

(Halogeenitud ioonide põhjal)

μmol/mol

 

0,05

 (5)

Liidetavate koostisosade puhul, nagu süsivesinikud kokku või väävliühendid kokku, peab koostisosade summa olema vastuvõetavast piirnormist väiksem või sellega võrdne.


(1)  Vesinikkütuse indeksi määramiseks lahutatakse 100 mooliprotsendist tabelis loetletud gaasiliste koostisosade (v.a vesinik) üldsisaldus mooliprotsentides.

(2)  Kõik süsivesinikud, sealhulgas hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Mõõdetud süsivesinike kogusisaldus väljendatakse süsinikuna (μmol C / mol). Süsivesinikud kokku võivad ületada taset 2 μmol/mol üksnes metaani olemasolu korral; sel juhul ei tohi metaani, lämmastiku ja argooni kogusisaldus ületada 100 μmol/mol.

(3)  Väävliühendite kogusisaldusse kuuluvad vähemalt H2S, COS, CS2 ja merkaptaanid, mida maagaas harilikult sisaldab.

(4)  Halogeenitud ühendite kogusisaldus hõlmab näiteks vesinikbromiidi (HBr), vesinikkloriidi (HCl), kloori (Cl2), ja halogeenorgaanilisi ühendeid (R-X).

(5)  Katsemeetod dokumenteeritakse.“


VI LISA

„XI LISA

MOOTORSÕIDUKITE PARDADIAGNOSTIKASEADE (OBD)

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Käesolevas lisas sätestatakse pardadiagnostikaseadme funktsioonid mootorsõidukite heite piiramiseks.

2.   MÕISTED, NÕUDED JA KATSED

2.1.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 2. ja 3. jaotises esitatud mõisteid, nõudeid ja katseid pardadiagnostikaseadmete kohta kasutatakse käesoleva lisa kohaldamisel, v.a käesolevas lisas sätestatud erandite puhul.

2.1.1.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkti 2 sissejuhatavast tekstist tuleb aru saada järgmiselt:

„Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:“

2.1.2.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktist 2.10 tuleb aru saada järgmiselt:

„„Sõidutsükkel“ – tsükkel, mis koosneb mootori käivitamisest, sõidufaasist võimaliku rikke avastamiseks ning mootori seiskamisest“.

2.1.3.   Lisaks UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkti 3.2.2 nõuetele võib kahjustuse või rikke kindlaks teha ka väljaspool sõidutsüklit (nt pärast mootori seiskamist).

2.1.4.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktist 3.3.3.1 tuleb aru saada järgmiselt.

„3.3.3.1.

Katalüüsmuunduri efektiivsuse vähenemine NMHC- ja NOx heite osas. Tootjad võivad kontrollida eesmist katalüsaatorit üksinda või koos ühe või mitme järgmise allavoolu paikneva katalüsaatoriga. Iga kontrollitud katalüsaator või katalüsaatorite kombinatsioon, mille NMHC- või NOx-heide ületab käesoleva lisa punktis 3.3.2 esitatud piirnorme, loetakse rikkeliseks.“

2.1.5.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.3.1 sisalduv viide piirnormidele loetakse viiteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud piirnormidele.

2.1.6.   Reserveeritud.

2.1.7.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkte 3.3.4.9 ja 3.3.4.10 ei kohaldata.

2.1.8.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktidest 3.3.5–3.3.5.2 tuleb aru saada järgmiselt:

3.3.5.   Tootjad võivad tüübikinnitusasutusele tõendada, et teatavaid osi või süsteeme ei ole tarvis jälgida, kui heide nende talitluse täieliku lakkamise või nende eemaldamise korral ei ületa käesoleva lisa punktis 3.3.2 esitatud OBD piirnorme.

3.3.5.1.   Tuleb jälgida järgmisi seadmeid, et kindlaks teha nende talitluse täielik lakkamine või nende eemaldamine (kui eemaldamine põhjustab käesoleva määruse punktis 5.3.1.4 sätestatud heite piirnormide ületamise):

a)

diiselmootorisse eraldi üksusena paigaldatud või heitekontrolliseadmesse sisse ehitatud kübemefilter;

b)

diiselmootorisse eraldi üksusena paigaldatud või heitekontrolliseadmesse sisse ehitatud NOx järeltöötlussüsteem;

c)

diiselmootorisse eraldi üksusena paigaldatud või heitekontrolliseadmesse sisse ehitatud diislikütuse oksüdatsioonikatalüsaator;

3.3.5.2.   Samuti tuleb jälgida, et käesoleva lisa punktis 3.3.5.1 nimetatud seadmetel ei esineks tõrkeid, mille tulemusena ületataks kehtivaid OBD piirnorme.“

2.1.9.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktist 3.8.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„Pardadiagnostikaseade võib kustutada veakoodi, läbitud teepikkuse ning hetkeseisu andmed, kui sama riket ei registreerita vähemalt 40 mootori soojendustsükli jooksul või 40 sõidutsükli jooksul, mil sõiduk töötab 11. lisa 1. liite punkti 7.5.1 alapunktides a–c kehtestatud kriteeriumide kohaselt.“

2.1.10.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.9.3.1 sisalduvast viitest standardile ISO DIS 15031 5 tuleb aru saada järgmiselt:

„… käesoleva määruse 11. lisa 1. liite punkti 6.5.3.2 alapunktis a nimetatud standardis.“

2.1.11.   Lisaks UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktile 3 kohaldatakse järgmisi nõudeid:

„Lisasätted mootori seiskamise strateegiatega sõidukitele

Sõidutsükkel

Mootori juhtsüsteemi poolt pärast mootori seiskumist tehtavat autonoomset taaskäivitumist võib lugeda uueks sõidutsükliks või käimasoleva sõidutsükli jätkuks.“

2.2.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.1 sisalduv viide V tüübi kestvusdistantsile ja punktis 3.3.1 sisalduv viide V tüübi töökindluskatsele loetakse viideteks käesoleva määruse VII lisa nõuetele.

2.3.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.2 sätestatud OBD-piirnormid loetakse viiteks punktides 2.3.1 ja 2.3.2 sätestatud nõuetele:

2.3.1.

OBD piirnormid sõidukitele, mis on saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa 2. tabelis esitatud Euro 6 heite piirnormide osas alates kolmest aastast pärast kõnealuse määruse artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kuupäevi, on esitatud järgmises tabelis.

Euro 6 lõplikud OBD piirnormid

 

 

Tule-tatud mass

(RM) (kg)

Süsinikmonooksiidi mass

Metaanist erinevate süsivesinike mass

Lämmastikoksiidide mass

Tahkete osakeste mass (1)

Tahkete osakeste arv (2)

Kate-gooria

Klass

 

(CO)

[mg/km]

(NMHC)

[mg/km]

(NOx)

[mg/km]

(PM)

[mg/km]

(PN)

[#/km]

 

PI

CI

PI

CI

PI

CI

CI

PI

CI

PI

M

Kõik

1 900

1 750

170

290

90

140

12

12

 

 

N (1)

I

RM ≤ 1 305

1 900

1 750

170

290

90

140

12

12

 

 

II

1 305 – 1 760

3 400

2 200

225

320

110

180

12

12

 

 

III

1 760 < RM

4 300

2 500

270

350

120

220

12

12

 

 

N (2)

Kõik

4 300

2 500

270

350

120

220

12

12

 

 

Selgitus: PI = ottomootor, CI = diiselmootor

2.3.2.

Kuni kolm aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kuupäevi, mis kehtivad vastavalt uute sõidukitüüpide kinnitamise ja uute sõidukite suhtes, tuleb tootja valiku korral kohaldada määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud Euro 6 heite piirnormide osas tüübikinnituse saanud sõidukite suhtes järgmiseid OBD piirmäärasid.

Euro 6 OBD ajutised piirnormid

 

 

Tule-tatud mass

(RM) (kg)

Süsinikmonooksiidi mass

Metaanist erinevate süsivesinike mass

Lämmastikoksiidide mass

Tahkete osakeste mass (3)

Kate-gooria

Klass

 

(CO)

[mg/km]

(NMHC)

[mg/km]

(NOx)

[mg/km]

(PM)

[mg/km]

 

PI

CI

PI

CI

PI

CI

CI

PI

M

Kõik

1 900

1 750

170

290

150

180

25

25

N1

I

RM ≤ 1 305

1 900

1 750

170

290

150

180

25

25

 

II

1 305 – 1 760

3 400

2 200

225

320

190

220

25

25

 

III

1 760 < RM

4 300

2 500

270

350

210

280

30

30

N2

Kõik

4 300

2 500

270

350

210

280

30

30

Selgitus: PI = ottomootor, CI = diiselmootor

 

2.5.   Reserveeritud.

2.6.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.3.2 sisalduvat viidet I. tüübi katsetsüklile loetakse viideteks 1. tüübi tsüklile, mida kasutati vähemalt kahes järjestikuses tsüklis pärast UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 6.3.1.2 sätestatud töötakti vahelejätu veakoodi kasutuselevõtmist.

2.7.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.3.7 sisalduv viide punktis 3.3.2 sätestatud tahkete osakeste piirnormile loetakse viiteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud tahkete osakeste piirnormile.

2.8.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktist 3.3.3.4 tuleb aru saada järgmiselt.

„3.3.3.4.

valitud kütusega töötamisel muud heitekontrolliseadmete osad või süsteemid või heidet mõjutavad arvutiga ühendatud jõuseadme osad või süsteemid, mille tõrge võib tekitada käesoleva lisa punktis 3.3.2 ettenähtud OBD piirnorme ületavaid summutitoru heitgaasikoguseid“;

2.9.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktist 3.3.4.4 tuleb aru saada järgmiselt.

„3.3.4.4.

muud heite piiramise süsteemi osad või osade süsteemid või heidet mõjutavad arvutiga ühendatud jõuseadme osad või osade süsteemid, mille tõrge võib tekitada käesoleva lisa punktis 3.3.2 ettenähtud OBD piirnorme ületavaid heitgaasikoguseid. Sellised süsteemid või osad on näiteks seadmed, mida kasutatakse õhu massivoolu ja mahuvoolu (ning temperatuuri), ülelaadimisrõhu ja sisselaskekollektori rõhu (ning neid toiminguid võimaldavate asjakohaste andurite) jälgimiseks ja kontrollimiseks.“

3.   RAKENDUSSÄTTED OBD-SEADMETE PUUDUSTE KORRAL

3.1.   Artikli 6 lõikes 2 esitatud rakendussäteteks pardadiagnostikaseadmete puuduste korral on UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 4 esitatud sätted koos järgmiste eranditega.

3.2.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 4.2.2 sisalduv viide OBD piirnormidele loetakse viiteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud OBD piirnormidele.

3.3.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkti 4.6 tuleb lugeda järgmiselt:

„Tüübikinnitusasutus teatab puudustega seadme tüübikinnitustaotluse rahuldamise otsusest artikli 6 lõike 2 kohaselt“.

4.   JUURDEPÄÄS PARDADIAGNOSTIKAANDMETELE

4.1.   Pardadiagnostikaandmetele juurdepääsu nõuded on sätestatud UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 5. Erandid neist nõuetest on esitatud järgmistes punktides.

4.2.   Viiteid UNECE eeskirja nr 83 2. lisa 1. liitele loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 5. liitele.

4.3.   Viiteid UNECE eeskirja nr 83 1. lisa punktile 3.2.12.2.7.6 loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 3. liite punktile 3.2.12.2.7.6.

4.4.   Viited „kokkuleppeosalistele“ loetakse viideteks „liikmesriikidele“.

4.5.   Viited eeskirja nr 83 alusel antud tüübikinnitustele loetakse viideteks käesoleva määruse ning määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt antud tüübikinnitustele.

4.6.   UNECE tüübikinnitus loetakse EÜ tüübikinnituseks.

1. liide

PARDADIAGNOSTIKASEADMETE (OBD) TOIMIMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Käesolevas liites kirjeldatakse käesoleva lisa punkti 2 kohase katse menetlust.

2.   TEHNILISED NÕUDED

2.1.   Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liites sätestatud tehnilisi nõudeid ja tehnilist kirjeldust järgmistes punktides kirjeldatud erandite ja lisatingimustega.

2.2.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liites sisalduvaid viiteid UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.2 sätestatud OBD piirnormidele loetakse viideteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud OBD piirnormidele.

2.3.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 2.1.3 sisalduv viide I tüübi katsetsüklile loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 692/2008 või käesoleva määruse XXI lisa kohasele 1. katsetüübile, sõltuvalt tootja valikust iga tõendatava rikke puhul.

2.4.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 3.2 sätestatud etalonkütusteks loetakse käesoleva määruse IX lisas sätestatud vastava tehnilise kirjeldusega etalonkütused.

2.5.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktist 6.4.1.1 tuleb aru saada järgmiselt.

„6.4.1.1.

Pärast eelkonditsioneerimist käesoleva liite punkti 6.2 kohaselt läbitakse katsesõidukil I tüübi katse sõidutsükkel (esimene ja teine osa).

Rikkeindikaator peab aktiveeruma enne kõnealuse katse lõppu ükskõik millise käesoleva liite punktides 6.4.1.2–6.4.1.5 nimetatud tingimuse korral. Rikkeindikaatori võib aktiveerida ka eelkonditsioneerimise ajal. Tehniline teenistus võib kõnealused tingimused asendada muude tingimustega käesoleva liite punktis 6.4.1.6 ettenähtud korras. Tüübikinnituse jaoks simuleeritud tõrgete koguarv ei tohi siiski olla üle nelja (4).

Kahekütuselise gaasisõiduki katsetamisel tuleb kasutada mõlemat kütust maksimaalselt nelja (4) simuleeritud tõrke jooksul; tõrgete arvu otsustab tüübikinnitusasutus.“

2.6.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 6.5.1.4 sisalduv viide 11. lisale loetakse viiteks käesoleva määruse XI lisale.

2.7.   Lisaks UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite 1. jaotise teisele lõigule kohaldatakse järgmisi nõudeid:

„Elektriliste tõrgete (lühis või avatud vooluring) korral võib heide ületada punktis 3.3.2 sätestatud piirnorme enam kui 20 % võrra.“

2.8.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktist 6.5.3 tuleb aru saada järgmiselt.

6.5.3.   Heitekontrolli diagnostikasüsteem peab vastama asjakohastele ISO standarditele ja/või SAE tehnilisele kirjeldusele ning sellele peab olema standarditud ja piiranguteta juurdepääs. Hilisemaid versioone võib kasutada juhul, kui asjaomane standardiorganisatsioon on mõne järgmistest standarditest tagasi võtnud või asendanud.

6.5.3.1.   Parda- ja välisarvuti sidelink peab vastama järgmisele standardile:

a)

ISO 15765-4:2011 „Road vehicles – Diagnostics on Controller Area Network (CAN) – Part 4: Requirements for emissions-related systems“, aprill 2016;

6.5.3.2.   Standardid, mida kasutatakse asjakohase pardadiagnostikaga seotud teabe edastamisel:

a)

ISO 15031-5 „Road vehicles – Communication between vehicle and external test equipment for emissions related diagnostics – Part 5: Diagnostic trouble code definitions“, august 2015, või SAE J1979, veebruar 2017;

b)

ISO 15031-4 „Road vehicles – Communication between vehicle and external test equipment for emissions related diagnostics – Part 4: External test equipment“, veebruar 2014, või SAE J1978, 30. aprill 2002;

c)

ISO 15031-3 „Road vehicles – Communication between vehicle and external test equipment for emissions related diagnostics Part 3: Diagnostic connector and related electrical circuits: specification and use“, aprill 2016, või SAE J1962, 26. juuli 2012;

d)

ISO 15031-6 „Road vehicles – Communication between vehicle and external test equipment for emissions related diagnostics – Part 6: Diagnostic trouble code definitions“, august 2015, või SAE J2012, 7. märts 2013;

e)

ISO 27145 „Road vehicles – Implementation of World-Wide Harmonized On-Board Diagnostics (WWH-OBD)“, 15. august 2012, kusjuures andmesideks võib kasutada üksnes punkti 6.5.3.1 alapunktis a nimetatud standardit;

f)

ISO 14229:2013 „Road vehicles – Unified diagnostic services (UDS)“, kusjuures andmesideks võib kasutada üksnes punkti 6.5.3.1 alapunktis a nimetatud standardit.

Standardeid e ja f ei tohi kasutada standardi a asemel enne 1. jaanuari 2019.

6.5.3.3.   OBD-seadmega suhtlemiseks vajalikud katseseadmed ja diagnostikavahendid peavad vastama vähemalt käesoleva liite punktis 6.5.3.2 alapunktis b nimetatud standardi funktsionaalsusnõuetele.

6.5.3.4.   Põhilised punkti 6.5.1 kohased diagnostikaandmed ning kahesuunalise kontrolli andmed esitatakse vormingus ja ühikutena, mida on kirjeldatud käesoleva liite punkti 6.5.3.2 alapunktis a nimetatud standardis, ning need peavad olema kättesaadavad käesoleva liite punktis 6.5.3.2 alapunktis b nimetatud standardi nõuetele vastava diagnostikavahendi abil.

Sõiduki tootja esitab riiklikule standardiametile heitega seotud üksikasjalikud diagnostikaandmed nagu PIDd, pardadiagnostikaseire IDd ja katse IDd, mis ei ole käesoleva määruse punktis 6.5.3.2 alapunktis a nimetatud standardis sätestatud, kuid on käesoleva määrusega seotud.

6.5.3.5.   Vea registreerimise puhul teeb sõiduki tootja kindlaks vea, kasutades sobivat ISO/SAE kohast veakoodi, mida on täpsustatud ühes käesoleva liite punkti 6.5.3.2 alapunktis d loetletud standarditest ja mis on seotud „heidet käsitlevate diagnostikasüsteemi veakoodidega“. Kui selline kindlakstegemine ei ole võimalik, võib tootja kasutada sama standardi alusel kontrollitud diagnostika veakoode. Veakoodid peavad olema täielikult kättesaadavad käesoleva liite punkti 6.5.3.3 sätetele vastava standardse diagnostikaseadme abil.

Sõiduki tootja esitab riiklikule standardiametile heitega seotud üksikasjalikud diagnostikaandmed nagu PIDd, pardadiagnostikaseire IDd ja katse IDd, mis ei ole käesoleva liite punkti 6.5.3.2 alapunktis a nimetatud standardites sätestatud, kuid on käesoleva määrusega seotud.

6.5.3.6.   Sõiduki ja diagnostikatestri sideliides peab olema standarditud ja vastama kõigile käesoleva liite punkti 6.5.3.2 alapunktis c nimetatud standardi nõuetele. Paigalduskoht peab kokkuleppel haldusasutusega olema hooldustöötajatele kergesti ligipääsetav, kuid kaitstud kvalifitseerimata kasutajate eest.

6.5.3.7.   Tootja peab kättesaadavaks tegema mootorsõidukite remondiks või hoolduseks vajaliku tehnilise teabe (vajaduse korral tasulise), kui kõnealune teave ei ole intellektuaalomandi õigusega kaitstud ega sisalda asjakohases vormis sätestatud salajast oskusteavet; sel juhul ei hoita vajalikku tehnilist teavet tarbetult salajas.

Kõnealust teavet on õigus saada igal isikul, kes tegeleb kaubandusliku tehnohoolduse või remondiga, tehnoabiga teedel, sõidukite kontrollimise või katsetamisega või varuosade või sõiduki ajakohastamiseks vajalike osade, diagnostikavahendite ja katseseadmete tootmise või müügiga.“

2.9.   Lisaks UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktile 6.1 kohaldatakse järgmisi nõudeid:

„1. katsetüübi katset ei ole tarvis teha elektriliste tõrgete (lühis või avatud vooluring) näitamiseks. Tootja võib näidata tõrgete laadi sõidutingimustes, kus vastavat osa kasutatakse ja seirenõuded on täidetud. Need tingimused peavad olema dokumenteeritud tüübikinnitusdokumentides.“

2.10.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktist 6.2.2 tuleb aru saada järgmiselt:

„Tootja taotluse korral võib kasutada alternatiivseid ja/või täiendavaid eelkonditsioneerimisviise.“

2.11.   Lisaks UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktile 6.2 kohaldatakse järgmisi nõudeid:

„Täiendavate eelkonditsioneerimistsüklite või alternatiivsete eelkonditsioneerimisviiside kasutamine peab olema dokumenteeritud tüübikinnitusdokumentides.“

2.12.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktist 6.3.1.5 tuleb aru saada järgmiselt.

„Kütuseaurude läbipuhumist juhtiva elektroonilise seadme elektriühenduse katkestamine (kui sõiduk on selle seadmega varustatud ja kui see on valitud kütuseliigi puhul aktiveeritud).“

2.13.   Reserveeritud.

2.14.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktist 6.4.2.1 tuleb aru saada järgmiselt.

„Pärast eelkonditsioneerimist käesoleva liite punkti 6.2 kohaselt läbitakse katsesõidukil I tüübi katse sõidutsükkel (esimene ja teine osa).

Rikkeindikaator peab aktiveeruma enne kõnealuse katse lõppu punktides 6.4.2.2–6.4.2.5 nimetatud tingimuste korral. Rikkeindikaatori võib aktiveerida ka eelkonditsioneerimise ajal. Tehniline teenistus võib kõnealused tingimused asendada muude tingimustega käesoleva liite punktis 6.4.2.5 ettenähtud korras. Tüübikinnituse jaoks simuleeritud tõrgete koguarv ei tohi siiski olla üle nelja (4);“

2.15.   XXII lisa punktis 3 loetletud teave tehakse kättesaadavaks signaalidena UNECE määruse nr 83 11. lisa 1. liite punkti 6.5.3.2 alapunktis c osutatud liidese jadapordi kaudu, mida tuleb käsitada käesoleva lisa 1. liite punktis 2.8 sätestatud tähenduses.

3.   TALITLUS

3.1.   Üldnõuded

Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liites sätestatud tehnilisi nõudeid ja tehnilist kirjeldust järgmistes punktides kirjeldatud erandite ja lisatingimustega.

3.1.1.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.5 nõudeid tuleb mõista järgmiselt.

Uute sõidukitüüpide kinnituste ja uute sõidukite puhul peab olema UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.4.7 nõutud seirefunktsioonidel IUPR 0,1 või suurem kuni kolm aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 vastavalt artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kuupäevi.

3.1.2.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.7 nõudeid tuleb mõista järgmiselt.

Tootja peab tüübikinnitusasutusele ja taotluse korral ka komisjonile tõendama, et need statistilised tingimused on kõikide seirefunktsioonide puhul, mille andmeid pardadiagnostikaseade peab edastama vastavalt eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktile 7.6, täidetud hiljemalt 18 kuud pärast seda, kui turule lastakse esimene konkreetse OBD-seadme tüüpkonna IUPRiga sõidukitüüp, ning seejärel iga 18 kuu järel. Selleks kasutatakse OBD-seadme tüüpkondade puhul, mida on liidus registreeritud rohkem kui 1 000 korral ning mille suhtes kehtib proovivõtuperioodil proovide võtmise nõue, II lisas kirjeldatud menetlust, ilma et see piiraks eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.9 sätete kohaldamist.

Lisaks II lisas sätestatud nõuetele ja olenemata II lisa punktis 2 kirjeldatud kontrolli tulemustest, kontrollib tüübikinnitust väljastav asutus sobiva arvu pisteliselt valitud näidiste puhul vastavust II lisa 1. liites kirjeldatud toimivusnõuetele. „Sobiv arv pisteliselt valitud näidiseid“ tähendab, et see meede peab avaldama hoiatavat mõju, et käesoleva lisa punkti 3 nõudeid ei jäetaks täitmata või et kontrolli käigus ei esitataks muudetud, ebatüüpilisi või valeandmeid. Kui ükski eritingimus ei kehti ja kui tüübikinnitusasutus saab seda tõestada, loetakse, et selle nõude täitmiseks piisab 5 % tüübikinnituse saanud OBD-tüüpkondade pistelisest vastavuskontrollist. Selleks võib tüübikinnitusasutus jõuda tootjaga kokkuleppele, kuidas vähendada konkreetse OBD-tüüpkonna kahekordset katsetamist, tingimusel, et selline korraldus ei vähenda hoiatavat mõju, mida tüübikinnitusasutuse enda vastavuskontroll peaks avaldama käesoleva lisa punkti 3 nõuete täitmata jätmise puhuks. Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolliks võib kasutada liikmesriikide poolt seireprogrammide vältel kogutud andmeid. Taotluse korral edastavad tüübikinnitusasutused komisjonile ja teistele tüübikinnitusasutustele andmed tehtud kontrollide ja pisteliste vastavuskontrollide kohta, sh metoodika, mille kohaselt on valitud pistelise vastavuskontrolli juhud.

3.1.3.   Eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.6 nõuete täitmata jätmine, mis on tehtud kindlaks käesoleva liite punktis 3.1.2 või eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 7.1.9 kirjeldatud katsete abil, loetakse rikkumiseks, mille suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklis 13 sätestatud karistused. See viide ei piira selliste karistuste kohaldamist muude määruse (EÜ) nr 715/2007 või käesoleva määruse sätete rikkumiste suhtes, mille puhul ei ole sõnaselgelt osutatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklile 13.

3.1.4.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkt 7.6.1 asendatakse järgmisega:

„7.6.1.

OBD-seade peab käesoleva liite punkti 6.5.3.2 alapunktis a nimetatud standardi kohaselt esitama süütetsükliloenduri ja üldnimetaja ning järgmiste seirefunktsioonide eraldi nimetajate ja lugejate andmed, juhul kui nende olemasolu on käesoleva lisaga ette nähtud:

a)

katalüsaatorid (iga elemendi andmed esitatakse eraldi);

b)

hapniku/heitgaasiandurid, kaasa arvatud lisahapnikuandurid

(iga anduri andmed esitatakse eraldi);

c)

kütuseaurude süsteem;

d)

heitgaasitagastussüsteem;

e)

muutuvate kütusejaotusfaaside (VVT) süsteem;

f)

lisaõhusüsteem;

g)

kübemefilter;

h)

NOx järeltöötlussüsteem (nt NOx püüdur, NOx reaktiivi-/katalüsaatorisüsteem);

i)

ülelaadimisrõhu juhtsüsteem.“

3.1.5.   UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktist 7.6.2 tuleb aru saada järgmiselt.

„7.6.2.

Konkreetsete osade või süsteemide puhul, millel on mitu seirefunktsiooni, mille andmed tuleb käesoleva punkti kohaselt esitada (nt 1. ploki hapnikuanduritel võib olla anduri reageeringu või muude omaduste seireks mitu seirefunktsiooni), registreerib OBD-seade eraldi iga konkreetse seirefunktsiooni lugejad ja nimetajad ning edastab üksnes sellele seirefunktsioonile vastava lugeja ja nimetaja, mille arvude suhe on väikseim. Kui kahel või enamal konkreetsel seirefunktsioonil on sama suhe, edastatakse konkreetse osa kohta selle konkreetse seirefunktsiooni vastav lugeja ja nimetaja, mille nimetaja on suurim.“

3.1.6.   Lisaks UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktile 7.6.2 kohaldatakse järgmisi nõudeid:

„Esitada ei ole vaja osade või süsteemide nende konkreetsete seirefunktsioonide lugejaid ja nimetajaid, mida kasutatakse lühise või avaahelaga seotud tõrgete pidevaks seireks.

„Pidev“ tähendab selles kontekstis, et seire on alati aktiveeritud ja seireks kasutatava signaali mõõtmise sagedus on vähemalt kaks mõõtmist sekundis ning selle seirefunktsiooni kontrollitava tõrke olemasolu või puudumine avastatakse 15 sekundi jooksul.

Kui arvuti sisendkomponendi mõõtmissagedus on juhtimise huvides väiksem, võib komponendi signaali hinnata iga proovivõtu ajal.

Väljundkomponenti või -süsteemi ei ole vaja aktiveerida ainult väljundkomponendi või -süsteemi seire otstarbel.“

2. liide

SÕIDUKITÜÜPKONNA PÕHIOMADUSED

Sõidukitüüpkonna põhiomadusteks on UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 2. liites sätestatud omadused.

“;

(1)  Ottomootorite tahkete osakeste massi ja arvu piirnormi kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.

(2)  Tahkete osakeste arvu piirnormid võib määrata hiljem.

(3)  Ottomootorite tahkete osakeste massi piirnorme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.


VII LISA

Määruse (EL) 2017/1151 XII lisa muudetakse järgmiselt:

1)

pealkiri asendatakse järgmisega:

ÖKOINNOVATSIOONILAHENDUSTEGA SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITUS JA MITMEASTMELISE TÜÜBIKINNITUSE VÕI ÜKSIKSÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE SAAMISEKS ESITATUD SÕIDUKITE CO2-HEITE JA KÜTUSEKULU MÕÕTMINE“;

2)

punkt 1.4 jäetakse välja;

3)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   MITMEASTMELISE TÜÜBIKINNITUSE VÕI ÜKSIKSÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE SAAMISEKS ESITATUD SÕIDUKITE CO2-HEITE JA KÜTUSEKULU MÕÕTMINE

2.1.   Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 7 defineeritud mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kindlakstegemiseks rakendatakse XXI lisa menetlusi. Tootja valikul ning sõltumata täismassist võib aga kasutada punktides 2.2–2.6 kirjeldatud alternatiivi, kui baassõiduk ei ole komplekteeritud.

2.2.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkond vastavalt XXI lisa punkti 5.8 määratlusele koostatakse mitmeastmelise tüübikinnitusega näidissõiduki parameetrite alusel kooskõlas XXI lisa 4. all-lisa punktiga 4.2.1.4.

2.3.   Baassõiduki tootja arvutab sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluvate sõidukite HM ja LM sõidutakistuskoefitsiendid vastavalt XXI lisa 4. all-lisa punktile 5 ning teeb 1. tüüpi katse käigus kindlaks mõlema sõiduki CO2-heite ja kütusekulu. Baassõiduki tootja teeb kättesaadavaks ka arvutusmeetodi, et kehtestada komplekteeritud sõidukite parameetrite alusel lõplikud kütusekulu ja CO2 näitajad vastavalt XXI lisa 7. all-lisale.

2.4.   Sõidutakistuse arvutamine mitmeastmelise tüübikinnitusega üksiksõiduki kohta toimub vastavalt XXI lisa 4. all-lisa punktile 5.1.

2.5.   Lõplikud kütusekulu ja CO2-heite väärtused arvutab lõppastme tootja, võttes aluseks komplekteeritud sõiduki parameetrid vastavalt XXI lisa 7. all-lisa punktile 3.2.4 ja kasutades baassõiduki tootja poolt kättesaadavaks tehtud meetodit.

2.6.   Komplekteeritud sõiduki tootja lisab vastavustunnistusele teabe komplekteeritud sõidukite kohta ja baassõidukite kohta vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ IX lisale.

2.7.   Kui mitmeastmeline sõiduk esitatakse üksiksõiduki tüübikinnituse saamiseks, peab üksiksõiduki tüübikinnitustunnistus sisaldama järgmist teavet:

a)

CO2-heide, mis on mõõdetud punktides 2.1–2.6 sätestatud metoodika kohaselt;

b)

sõidukorras komplekteeritud sõiduki mass;

c)

tunnuskood, mis kajastab baassõiduki tüüpi, varianti ja versiooni;

d)

baassõiduki tüübikinnituse number, sh laienduse number;

e)

baassõiduki tootja nimi ja aadress;

f)

sõidukorras baassõiduki mass.

2.8.   Mitmeastmeliste tüübikinnituste või üksiksõiduki tüübikinnituse puhul, kus baassõiduk on komplekteeritud sõiduk koos kehtiva vastavustunnistusega, konsulteerib lõppastme tootja baassõiduki tootjaga, et määrata uus CO2 väärtus vastavalt CO2 interpolatsioonile, kasutades komplekteeritud sõiduki asjakohaseid andmeid või arvutades uue CO2 väärtuse komplekteeritud sõiduki parameetrite alusel vastavalt XXI lisa 7. all-lisa punktile 3.2.4 ning kasutades baassõiduki tootja poolt kättesaadavaks tehtud punktis 2.3 nimetatud arvutusmeetodit. Kui meetod ei ole kättesaadav või kui CO2 interpolatsioon ei ole võimalik, kasutatakse tüübikinnitusasutuse nõusolekul baassõiduki suurima heitega CO2 väärtust.“;


VIII LISA

„XVI LISA

NÕUDED SÕIDUKITELE, MILLE HEITGAASIDE JÄRELTÖÖTLUSSÜSTEEMIS KASUTATAKSE REAKTIIVE

1.   Sissejuhatus

Käesolevas lisas nähakse ette nõuded sõidukitele, mille järeltöötlussüsteemides kasutatakse heite vähendamiseks reaktiive. Iga käesoleva lisa viidet reaktiivipaagile tuleb käsitada kui viidet mis tahes mahutitele, milles reaktiivi säilitatakse.

1.1.   Reaktiivipaagi maht peab olema selline, et täis reaktiivipaak ei vaja täitmist 5 täis kütusepaagiga läbitava keskmise teepikkuse jooksul, tingimusel et reaktiivipaaki on lihtne täita (s.t tööriistade abita ja sõiduki sisevooderdust eemaldamata. Siseluugi avamist reaktiivi lisamise võimaldamiseks ei loeta sisevooderduse eemaldamiseks). Kui reaktiivipaak ei ole lihtsalt täidetav, peab selle minimaalne maht võimaldama läbida vähemalt 15 täis kütusepaagiga läbitava keskmise teepikkuse. Eespool nimetatud reaktiivipaagi miinimummahu nõuded ei kehti aga punktis 3.5 nimetatud juhul, kui tootja soovib käivitada hoiatussüsteemi distantsil, mis ei tohi olla väiksem kui 2 400 km enne reaktiivipaagi tühjenemist.

1.2.   Käesolevas lisas osutab termin „läbitav keskmine vahemaa“ kütuse- või reaktiivikulule 1. tüüpi katse käigus vastavalt ühe kütusepaagiga läbitava vahemaa ja ühe reaktiivipaagiga läbitava vahemaa läbimiseks.

2.   Reaktiivi näidik

2.1.   Sõidukil peab armatuurlaual olema eraldi näidik, mis teavitab juhti, kui tase reaktiivipaagis on alla punktis 3.5 sätestatud piirnormi.

3.   Juhi hoiatamise süsteem

3.1.   Sõidukil peab olema hoiatussüsteem, mille visuaalne märguanne hoiatab juhti, kui reaktiivi doseerimises avastatakse viga, s.t kui heide on liiga suur, kui reaktiivi on vähe, kui reaktiivi doseerimine katkeb või kui reaktiivi kvaliteet ei vasta tootja spetsifikatsioonidele. Hoiatussüsteem võib sisaldada ka juhi tähelepanu äratavat helisignaali.

3.2.   Hoiatussüsteemi märguanne peab olema seda intensiivsem, mida vähem on reaktiivi. Suurima intensiivsusega märguanne peab olema niisugune, mida juht ei saa kergesti summutada või eirata. Süsteem ei tohi olla väljalülitatav enne, kui reaktiivi on lisatud.

3.3.   Visuaalne hoiatus peab sisaldama teadet reaktiivi vähesuse kohta. Hoiatus ei tohi olla sama, mida kasutatakse OBD-seadme või muude mootori hooldustööde puhul. Hoiatus peab olema piisavalt selge, et juhile oleks reaktiivi vähesus arusaadav (nt „karbamiid peaaegu otsas“, „AdBlue peaaegu otsas“, „reaktiiv peaaegu otsas“).

3.4.   Algul ei pea hoiatussüsteem pidevalt töötama, kuid hoiatus peab muutuma üha tugevamaks ning lõpuks pidevaks, kui reaktiivi on alles nii vähe, et käivitub punkti 8 kohane juhi meeldetuletussüsteem. Tuleb kuvada selgesõnaline hoiatus (nt „lisada karbamiidi“, „lisada AdBlued“, „lisada reaktiivi“). Pideva hoiatuse võivad ajutiselt katkestada muud hoiatussignaalid, mis annavad ohutusega seotud olulisi teateid.

3.5.   Hoiatussüsteem aktiveerub distantsil, mis võrdub vähemalt 2 400 km pikkuse läbitava vahemaaga enne reaktiivipaagi tühjenemist, või tootja valikul hiljemalt siis, kui paagis olev reaktiiv jõuab üheni järgmistest tasemetest:

a)

see tase on eelduste kohaselt piisav 150 % keskmise sõiduulatuse läbimiseks täis kütusepaagiga; või

b)

see moodustab 10 % reaktiivipaagi mahust,

olenevalt sellest, kumb tingimus täitub varem.

4.   Vale reaktiivi kindlakstegemine

4.1.   Sõiduk peab olema varustatud vahenditega, mille abil tehakse kindlaks, kas sõidukis on tootja poolt deklareeritud ja I lisa 3. liites nimetatud reaktiiv.

4.2.   Kui paagis olev reaktiiv ei vasta tootja deklareeritud miinimumnõuetele, käivitatakse punktis 3 kirjeldatud hoiatussüsteem ning kuvatakse vastava hoiatusega teade (nt „karbamiidi viga“, „AdBlue viga“, „reaktiivi viga“). Kui reaktiivi kvaliteet ei ole paranenud pärast 50 km möödumist hoiatussüsteemi käivitumisest, rakendatakse punktis 8 sätestatud juhi meeldetuletussüsteemi nõudeid.

5.   Reaktiivi kulu jälgimine

5.1.   Sõiduk peab olema varustatud vahenditega, mille abil tehakse kindlaks reaktiivi kulu ning võimaldatakse sõidukiväline juurdepääs kuluandmetele.

5.2.   Reaktiivi keskmine kulu ning keskmine nõutav reaktiivi kulu mootorisüsteemis peavad olema kättesaadavad standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu. Andmed peavad olema kättesaadavad sõiduki kasutamise kogu viimase 2 400 km kohta.

5.3.   Reaktiivi kulu jälgimiseks tuleb jälgida vähemalt järgmisi sõiduki parameetreid:

a)

reaktiivi tase sõiduki paagis; ja

b)

reaktiivivool või reaktiivi sissepritse heitgaaside järeltöötlussüsteemi sissepritsekohale nii lähedalt kui tehniliselt võimalik.

5.4.   Kui sõiduki kasutamise 30-minutilise ajavahemiku jooksul on reaktiivi keskmise kulu ja mootorisüsteemi keskmise nõutava reaktiivikulu erinevus rohkem kui 50 %, tuleb aktiveerida punkti 3 kohane juhi hoiatamise süsteem ning kuvada vastavat hoiatust sisaldav teade (nt „viga karbamiidi doseerimisel“, „viga AdBlue doseerimisel“ või „viga reaktiivi doseerimisel“). Kui reaktiivi kulu ei ole paranenud pärast 50 km möödumist hoiatussüsteemi käivitumisest, rakendatakse punktis 8 sätestatud juhi meeldetuletussüsteemi nõudeid.

5.5.   Kui reaktiivi doseerimine katkeb, käivitatakse punktis 3 nimetatud juhi hoiatamise süsteem ning kuvatakse vastavat hoiatust sisaldav teade. Kui reaktiivi doseerimise katkestuse kutsub esile mootori süsteem, kuna mootori töötingimused on sellised, et reaktiivi doseerimine pole heite seisukohast nõutav, võib punktis 3 osutatud juhi hoiatussüsteemi aktiveerimise vahele jätta, tingimusel et tootja on tüübikinnitusasutust selgesõnaliselt teavitanud, millal selliseid töötingimusi kohaldatakse. Kui reaktiivi doseerimine ei ole paranenud pärast 50 km möödumist hoiatussüsteemi käivitumisest, rakendatakse punktis 8 sätestatud juhi meeldetuletussüsteemi nõudeid.

6.   NOx-heite seire

6.1.   Punktides 4 ja 5 sätestatud seirenõuete alternatiivina võivad tootjad kasutada heitgaasiandureid ülemäärase NOx taseme vahetuks tuvastamiseks väljalaskesüsteemis.

6.2.   Tootja peab tõendama, et punktis 6.1 osutatud andurite ja muude andurite kasutamine sõidukil toob kaasa punktis 3 nimetatud juhi hoiatamise süsteemi käivitamise, asjakohast hoiatust sisaldava teate kuvamise (nt „ülemäärane heide – kontrolli karbamiidi“, „ülemäärane heide – kontrolli AdBlued“, „ülemäärane heide – kontrolli reaktiivi“) ning punktis 8.3 kirjeldatud juhi meeldetuletussüsteemi aktiveerumise punktides 4.2, 5.4 ja 5.5 sätestatud juhtudel.

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse selline olukord esinenuks juhul, kui ületatakse määruse XI lisa punktis 2.3 esitatud tabelites osutatud kohaldatav NOx-heite OBD piirnorm.

Nende nõuete täitmise tõendamiseks tehtava katse käigus ei tohi NOx-heide ületada OBD-piirnorme rohkem kui 20 %.

7.   Rikkeandmete säilitamine

7.1.   Kui on viidatud käesolevale punktile, tuleb salvestada kustutamatu parameetritähis (PID), mis tähistab meeldetuletussüsteemi käivitamise põhjust ja pärast meeldetuletussüsteemi käivitamist läbitud vahemaad. Sõiduk säilitab PID kirjet kuni vähemalt 800 päeva möödumiseni või 30 000 km läbimiseni. PID peab olema tavalise skanneriga kättesaadav standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu vastavalt käesoleva eeskirja XI lisa 1. liite punktile 2.3. Sõiduki kumulatiivse kasutusaja jooksul tekkinud ja PID kirjes salvestatud teave peab olema kasutusajaga seotud vähemalt 300 päeva või 10 000 km täpsusega.

7.2.   Reaktiivi doseerimissüsteemi tehnilisest (mehaanilisest või elektrilisest) tõrkest tingitud tõrgete suhtes kohaldatakse samuti XI lisas sätestatud OBD nõudeid.

8.   Juhi meeldetuletussüsteem

8.1.   Sõidukil peab olema juhi meeldetuletussüsteem sõiduki heitekontrollisüsteemi pideva toimimise tagamiseks sõiduki kasutamise ajal. Meeldetuletussüsteem peab olema konstrueeritud selliselt, et tühja reaktiivipaagiga sõidukit ei saa kasutada.

8.2.   Meeldetuletussüsteem peab käivituma hiljemalt ajal, kui reaktiivi kogus paagis on:

a)

juhul kui hoiatussüsteem käivitus vähemalt 2 400 km enne reaktiivipaagi eeldatavat tühjenemist, vähenenud tasemeni, mis vastab eelduste kohaselt täis kütusepaagiga sõiduki keskmisele sõiduulatusele;

b)

juhul kui hoiatussüsteem käivitus punkti 3.5 alapunktis a kirjeldatud tasemel, vähenenud tasemeni, mis vastab eelduste kohaselt 75 %le täis kütusepaagiga sõiduki keskmisest sõiduulatusest; või

c)

juhul kui hoiatussüsteem aktiveerus punkti 3.5 alapunktis b kirjeldatud tasemel, 5 % reaktiivipaagi mahust;

d)

juhul kui hoiatussüsteem aktiveerus enne punkti 3.5 alapunktides a ja b kirjeldatud tasemeid, kuid vähem kui 2 400 km enne reaktiivipaagi tühjenemist, käesoleva punkti alapunktidest b või c esimesena saavutatav tase.

Kui kasutatakse punktis 6.1 kirjeldatud alternatiivi, aktiveerub seade punktis 4 või 5 kirjeldatud rikete ilmnemisel või punktis 6.2 nimetatud NOx taseme juures.

Kui tuvastatakse tühi reaktiivipaak või punktides 4, 5 ja 6 nimetatud tõrked, rakenduvad punktis 7 kirjeldatud rikkeandmete salvestamise nõuded.

8.3.   Kasutatava meeldetuletussüsteemi tüübi valib tootja. Võimalikud süsteemid on kirjeldatud punktides 8.3.1, 8.3.2, 8.3.3 ja 8.3.4.

8.3.1.   Meetod „mootor ei käivitu pärast loenduse lõppu“ võimaldab loendada mootorikäivituste arvu või järelejäänud vahemaa alates meeldetuletussüsteemi käivitumisest. Ei loendata sõiduki juhtsüsteemi tehtud mootorikäivitusi, näiteks käivitava/seiskava süsteemi puhul.

8.3.1.1.   Juhul kui hoiatussüsteem käivitus vähemalt 2 400 km enne reaktiivipaagi eeldatavat tühjenemist või kui esines punktis 4 või 5 kirjeldatud rikkeid või kui NOx tase saavutas punktis 6.2 kirjeldatud väärtuse, blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast seda, kui sõiduk on läbinud vahemaa, mis vastab eelduste kohaselt täis kütusepaagiga sõiduki keskmisele sõiduulatusele alates meeldetuletussüsteemi käivitumisest.

8.3.1.2.   Juhul kui meeldetuletussüsteem käivitus punkti 8.2 alapunktis b kirjeldatud tasemel, blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast seda, kui sõiduk on läbinud vahemaa, mis vastab eelduste kohaselt 75 %le täis kütusepaagiga sõiduki keskmisest sõiduulatusest alates meeldetuletussüsteemi käivitumisest.

8.3.1.3.   Juhul kui meeldetuletussüsteem käivitus punkti 8.2 alapunktis c kirjeldatud tasemel, blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast seda, kui sõiduk on läbinud vahemaa, mis vastab eelduste kohaselt 5 %ni täidetud reaktiivipaagiga sõiduki keskmisele sõiduulatusele alates meeldetuletussüsteemi käivitumisest.

8.3.1.4.   Peale selle blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast reaktiivipaagi tühjenemist, kui see juhtub enne punktides 8.3.1.1, 8.3.1.2 või 8.3.1.3 kirjeldatud olukordi.

8.3.2.   „Pärast tankimist ei käivitu“ süsteem blokeerib sõiduki käivitamise pärast tankimist, kui eelnevalt on käivitunud meeldetuletussüsteem.

8.3.3.   „Kütuseblokaadi“ meetod takistab sõiduki tankimist, lukustades pärast meeldetuletussüsteemi käivitumist kütuse sisselaskesüsteemi. Blokeerimissüsteem peab olema tugev, et seda ei oleks võimalik rikkuda.

8.3.4.   „Sõidupiirangute“ meetod piirab pärast meeldetuletussüsteemi käivitumist sõiduki kiirust. Kiirusepiirang peab olema juhile märgatav ning peab sõiduki suurimat kiirust oluliselt vähendama. Piirang rakendub järk-järgult või pärast mootori käivitamist. Vahetult enne mootori taaskäivitamise blokeerimist ei tohi sõiduki kiirus ületada 50 km/h.

8.3.4.1.   Juhul kui hoiatussüsteem käivitus vähemalt 2 400 km enne reaktiivipaagi eeldatavat tühjenemist või kui esines punktis 4 või 5 kirjeldatud rikkeid või kui NOx tase saavutas punktis 6.2 kirjeldatud väärtuse, blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast seda, kui sõiduk on läbinud vahemaa, mis vastab eelduste kohaselt täis kütusepaagiga sõiduki keskmisele sõiduulatusele alates meeldetuletussüsteemi käivitumisest.

8.3.4.2.   Juhul kui meeldetuletussüsteem käivitus punkti 8.2 alapunktis b kirjeldatud tasemel, blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast seda, kui sõiduk on läbinud vahemaa, mis vastab eelduste kohaselt 75 %le täis kütusepaagiga sõiduki keskmisest sõiduulatusest alates meeldetuletussüsteemi käivitumisest.

8.3.4.3.   Juhul kui meeldetuletussüsteem käivitus punkti 8.2 alapunktis c kirjeldatud tasemel, blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast seda, kui sõiduk on läbinud vahemaa, mis vastab eelduste kohaselt 5 %ni täidetud reaktiivipaagiga sõiduki keskmisele sõiduulatusele alates meeldetuletussüsteemi käivitumisest.

8.3.4.4.   Peale selle blokeeritakse mootori taaskäivitamine vahetult pärast reaktiivipaagi tühjenemist, kui see juhtub enne punktides 8.3.4.1, 8.3.4.2 või 8.3.4.3 kirjeldatud olukordi.

8.4.   Kui meeldetuletussüsteem on blokeerinud mootori taaskäivitamise, peab olema võimalik meeldetuletussüsteem välja lülitada üksnes juhul, kui kõrvaldatakse punktides 4, 5 ja 6 nimetatud rikked või kui sõidukisse lisatud reaktiivi kogus vastab järgmistele tingimustele:

a)

see on eelduste kohaselt piisav 150 % keskmise sõiduulatuse läbimiseks täis kütusepaagiga või

b)

see moodustab vähemalt 10 % reaktiivipaagi mahust.

Pärast remonditöid sellise rikke kõrvaldamiseks, mille puhul OBD-seade on punkti 7.2 kohaselt käivitatud, võib meeldetuletussüsteemi lähtestada OBD jadapordi kaudu (nt tavalise skanneriga), et sõidukit oleks võimalik käivitada autodiagnostika eesmärgil. Sõidukiga peab olema võimalik läbida kuni 50 km, et kontrollida remonditöö tulemuslikkust. Kui pärast seda kontrolli on rike endiselt olemas, taaskäivitatakse süsteem täiel määral.

8.5.   Punktis 3 nimetatud juhi hoiatamise süsteem peab kuvama teate, milles on selgelt märgitud:

a)

allesjäänud taaskäivituste arv ja/või teekonna pikkus; ja

b)

tingimused sõiduki taaskäivitamiseks.

8.6.   Juhi meeldetuletussüsteem peab välja lülituma, kui selle käivitumise esile kutsunud tingimused on kõrvaldatud. Juhi meeldetuletussüsteemi ei lülitata välja automaatselt, kui selle käivitumise põhjused pole kõrvaldatud.

8.7.   Tüübikinnitusasutusele esitatakse tüübikinnituse ajal üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad juhi meeldetuletussüsteemi töönäitajate täielikku kirjeldust.

8.8.   Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnitust taotledes peab tootja tõendama juhi hoiatus- ja meeldetuletussüsteemide toimimist.

9.   Nõutav teave

9.1.   Tootja peab kõikidele uute sõidukite omanikele andma selget kirjalikku teavet heitekontrollisüsteemi kohta. Teave peab sisaldama selgitust, et kui sõiduki heitekontrollisüsteem ei tööta nõuetekohaselt, teavitatakse juhti hoiatussüsteemi abil ning seejärel blokeerib juhi meeldetuletussüsteem sõiduki käivitamise.

9.2.   Juhendis peavad olema kirjas sõiduki nõuetekohase kasutamise ja hoolduse nõuded, sealhulgas tarbitavate reaktiivide kasutamise nõuded.

9.3.   Juhendis tuleb märkida, kas sõiduki juht peab tarbitavaid reaktiive lisama tavapäraste tehniliste hoolduste vahelisel ajal. Juhendis täpsustatakse, kuidas juht peab reaktiivipaaki täitma. Andmetes märgitakse ära ka eeldatav reaktiivi kulu seda liiki sõidukil ning reaktiivi lisamise välp.

9.4.   Juhendis selgitatakse, et nõuetekohaste omadustega reaktiivi kasutamine ja lisamine on kohustuslik, et sõiduk vastaks asjaomase sõidukitüübile välja antud vastavustunnistusele.

9.5.   Juhendis märgitakse, et sõiduki kasutamine heidet vähendava reaktiivita võib olla kuritegu.

9.6.   Juhendis tuleb selgitada hoiatussüsteemi ja juhi meeldetuletussüsteemi tööpõhimõtteid. Lisaks selgitatakse hoiatussüsteemi eiramise ja reaktiivi lisamatajätmise tagajärgi.

10.   Järeltöötlussüsteemi töötingimused

Tootjad peavad tagama, et heitekontrollisüsteemi võime heidet piirata säilib kõikides kliimatingimustes, eelkõige madalal välisõhu temperatuuril. Selleks tuleb muu hulgas võtta meetmeid reaktiivi läbikülmumise vältimiseks kuni 7-päevase parkimise ajal temperatuuril 258 K (– 15 °C), kui reaktiivipaak on 50 % ulatuses täis. Reaktiivi külmumise korral peab tootja tagama, et kui reaktiivipaagi sees mõõdetud temperatuur on 258 K (– 15 °C), on reaktiiv vedelas olekus ja kasutusvalmis 20 minutit pärast sõiduki käivitamist.

“.

IX LISA

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa muudetakse järgmiselt:

1)

joonise 1 ette lisatakse punktid 3.1.16, 3.1.17 ja 3.1.18:

„3.1.16.   „reageerimisaeg“– aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi muutumisest kuni hetkeni, mil saavutatakse 90 % seadme reageeringu lõppväärtusest (t90), kusjuures proovivõttur on määratletud võrdluspunktina ning mõõdetava komponendi kontsentratsioonimuutus peab olema vähemalt 60 % skaala täisväärtusest ja peab toimuma vähem kui 0,1 sekundiga; süsteemi reageerimisaeg koosneb süsteemi viiteajast ja süsteemi tõusuajast;

3.1.17.   „viiteaeg“– aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi vahetamisest kuni 10 %ni süsteemi reageeringu lõppväärtusest (t10), kusjuures proovivõttur on määratletud võrdluspunktina. Gaasiliste komponentide puhul on see aeg, mis kulub mõõdetava komponendi liikumiseks proovivõtturist detektorisse;

3.1.18.   „tõusuaeg“– aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 protsendist 90 protsendini lõppnäidust (t90 – t10).“;

2)

punkt 3.2.21 asendatakse järgmisega:

„3.2.21.   „sõiduki vabakäigurežiim“– töörežiim, mis võimaldab täpselt ja korratavalt määrata sõidutakistuse ja veojõustendi täpse seadistuse.“;

3)

lisatakse punktid 3.2.28–3.2.35:

„3.2.28.   „n/v suhe“– mootori pöörlemiskiiruse suhe sõiduki liikumiskiirusesse teatava käigu korral.

3.2.29.   „ühe rulliga veojõustend“– veojõustend, mille puhul iga sõiduki teljel asuv ratas on kokkupuutes ühe rulliga.

3.2.30.   „kahe rulliga veojõustend“– veojõustend, mille puhul iga sõiduki teljel asuv ratas on kokkupuutes kahe rulliga.

3.2.31.   „veotelg“– telg, mis suudab üle kanda veojõudu ja/või vastu võtta energiat, sõltumata sellest, kas energia on saadaval üksnes ajutiselt või püsivalt ja/või juhi valitavate režiimidega.

3.2.32.   „2WD veojõustend“– veojõustend, mille puhul ühel sõiduki teljel asuvad rattad on kokkupuutes rulli(de)ga.

3.2.33.   „4WD veojõustend“– veojõustend, mille puhul sõiduki mõlemal teljel asuvad rattad on kõik kokkupuutes rulli(de)ga.

3.2.34.   „veojõustend 2WD režiimis“– kas 2WD veojõustend või 4WD veojõustend, mille abil modelleeritakse inertsi ja sõidutakistust üksnes katsesõiduki veoteljel, nii et teise telje rattad mõõtmistulemust ei mõjuta isegi siis, kui need pöörlevad.

3.2.35.   „veojõustend nelikveorežiimis“– 4WD veojõustend, mille abil modelleeritakse inertsi ja sõidutakistust katsesõiduki mõlemal teljel.“;

4)

punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.

Elektrisõidukid, hübriidsõidukid, vesinikkütuseelemendiga sõidukid ja kahekütuselised sõidukid“;

5)

lisatakse punktid:

„3.3.21.   „kahekütuseline sõiduk“– kahe eraldi kütusemahutiga sõiduk, mis on ette nähtud töötama korraga ühel kütusel, kuid mis võib piiratud koguses ja piiratud ajavahemiku kestel kasutada mõlemat kütust üheaegselt.

3.3.22.   „kahekütuseline gaasisõiduk“– kahekütuseline sõiduk, mille kaks kütuseliiki on bensiin ja kas veeldatud maagaas, maagaas/biometaan või vesinikkütus.“;

6)

punkt 3.5.9 asendatakse järgmisega:

„3.5.9.   „põhirežiim“– käesoleva lisa tähenduses üks režiim, mille valib juht alati sõiduki käivitamisel ja mis ei sõltu töörežiimist, milles oli sõiduk süüte väljakeeramisel ning mida ei saa muuta teiseks režiimiks. Pärast sõiduki sisselülitamist võib põhirežiimi teisele režiimile ümber lülitada ainult juhi tahtliku tegevusega.“;

7)

punkt 3.5.11 asendatakse järgmisega:

„3.5.11.   „heitgaasid“– gaasilised, tahked ja vedelad ühendid, mis väljuvad summutitorust.“;

8)

punkt 3.7.1 asendatakse järgmisega:

„3.7.1.   „mootori nimivõimsus“ (Prated)– mootori suurim väljundvõimsus (kW) vastavalt XX lisa nõuetele.“;

9)

punkt 3.8.1 asendatakse järgmisega:

„3.8.1.   „perioodiliselt regenereeruv süsteem“– heitekontrolliseade (nt katalüüsmuundur, kübemefilter), mis peab perioodiliselt regenereeruma.“;

10)

punkti 4.1 muudetakse järgmiselt:

a)

read lühenditega „Extra High2“ ja „Extra High3“ asendatakse järgmisega:

„Extra High2

2. klassi WLTC režiimi eriti suure kiiruse faas

Extra High3

3. klassi WLTC režiimi eriti suure kiiruse faas“;

b)

read lühenditega „Extra High2“, „Extra High3-1“ ja „Extra High3-2“ asendatakse järgmisega:

„High2

2. klassi WLTC režiimi suure kiiruse faas

High3a

3.a klassi WLTC režiimi suure kiiruse faas

High3b

3.b klassi WLTC režiimi suure kiiruse faas“;

c)

read lühenditega „Low1“, „Low2“, „Low3“, „Medium1“, „Medium2“, „Medium3-1“ ja „Medium3-2“ asendatakse järgmisega:

„Low1

1. klassi WLTC režiimi väikese kiiruse faas

Low2

2. klassi WLTC režiimi väikese kiiruse faas

Low3

3. klassi WLTC režiimi väikese kiiruse faas

Medium1

1. klassi WLTC režiimi keskmise kiiruse faas

Medium2

2. klassi WLTC režiimi keskmise kiiruse faas

Medium3a

3.a klassi WLTC režiimi keskmise kiiruse faas

Medium3b

3.b klassi WLTC režiimi keskmise kiiruse faas“;

d)

pärast rida lühendiga „REESS“ lisatakse järgmine rida:

„RRC

veeretakistuse koefitsient“;

11)

punkt 5.0 asendatakse järgmisega:

„5.0.

Igale punktides 5.6–5.9 määratletud sõiduki tüüpkonnale antakse kordumatu tunnuskood, mis on järgmisel kujul:

FT-nnnnnnnnnnnnnnn-WMI-x,

kus

 

FT on tüüpkonna liigi tunnus:

=

IP

=

interpolatsioonitüüpkond, nagu on määratletud punktis 5.6.

=

RL

=

sõidutakistuse tüüpkond, nagu on määratletud punktis 5.7.

=

RM

=

sõidutakistuse tabeli tüüpkond, nagu on määratletud punktis 5.8.

=

PR

=

perioodiliselt regenereeruvate süsteemide (Ki) tüüpkond, nagu on määratletud punktis 5.9.

=

AT

=

ATCT tüüpkond, nagu on määratletud 6.a all-lisa punkti 2 kohaselt.

 

nnnnnnnnnnnnnnn on maksimaalselt viieteistkümnest tärgist tunnus, milles võib kasutades vaid tärke 0–9, A–Z ja allkriipsu „_“.

 

WMI (rahvusvaheline valmistaja kood) on standardis ISO 3780:2009 määratletud kood, millega on kordumatul viisil määratletud valmistaja.

 

x sellele omistatakse kas väärtus „1“ või „0“ vastavalt järgmistele sätetele:

a)

tüübikinnitusasutuse ja WMI omaniku nõusolekul valitakse väärtus „1“, kui sõidukitüüpkond hõlmab järgmisi sõidukeid:

i)

need on ühe tootja ühe WMI koodiga sõidukid;

ii)

need on mitme WMI koodiga tootja sõidukid, kuid kasutatakse ainult ühte WMI koodi;

iii)

need on mitme tootja sõidukid, kuid kasutatakse ainult ühte WMI koodi.

Juhtudel i, ii ja iii peab tüüpkonna tunnuskood koosnema ühest ainulaadsest n-tärgilisest tunnusest ja ühest ainulaadsest WMI koodist, millele järgneb „1“;

b)

tüübikinnitusasutuse nõusolekul omistatakse väärtus „0“ juhul, kui sõidukitüüpkond on määratletud samade kriteeriumide põhjal, kui asjaomane tüüpkond, mis vastab punktile a, kuid tootja kasutab erinevat WMI koodi. Sellisel juhul peab tüüpkonna tunnuskood koosnema samast n-tärgilisest tunnusest, nagu on määratletud punktis a, ning ainulaadsest WMI koodist, mis erineb kõikidest punkti a juhtudel kasutatud WMI koodidest, millele järgneb „0“.“;

12)

punkti 5.1 lisatakse järgmine lõik:

„See hõlmab kõikide heitekontrollisüsteemis kasutatud voolikute, liitmike ja ühenduste ohutust.“;

13)

punkt 5.1.1 jäetakse välja;

14)

punkt 5.3.6 asendatakse järgmisega:

„5.6.

Heitekatsetes kasutatavad rehvid peavad vastama käesoleva lisa 6. all-lisa punkti 2.4.5 nõuetele.“;

15)

punkt 5.5 asendatakse järgmisega:

„5.5.   Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted

Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted on esitatud I lisa punktis 2.3.“;

16)

punktid 5.5.1, 5.5.2, 5.5.3 ja 5.5.4 jäetakse välja;

17)

punkt 5.6.1 asendatakse järgmisega:

„5.6.1.

Üksnes sisepõlemismootorit sisaldavate sõidukite interpolatsioonitüüpkond“;

18)

lisatakse punktid 5.6.1.1, 5.6.1.2 ja 5.6.1.3:

5.6.1.1.   sõidukid võivad kuuluda samasse interpolatsioonitüüpkonda järgmistel juhtudel, kaasa arvatud nende juhtude kombinatsioonid:

a)

nad kuuluvad erinevatesse sõidukiklassidesse, nagu on kirjeldatud 1. all-lisa punktis 2;

b)

neil on erinev kiiruse vähendamise tase, nagu on kirjeldatud 1. all-lisa punktis 8;

c)

neil on erinevad kiiruse piirangud, nagu on kirjeldatud 1. all-lisa punktis 9.

5.6.1.2.   Samasse interpolatsioonitüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis on järgmiste sõiduki/jõuseadme/käigukasti näitajate poolest sarnased:

a)

sisepõlemismootori liik: kütuse liik (või liigid segakütuseliste või kahekütuseliste sõidukite korral), põlemisprotsessi liik, mootori töömaht, näitajad täiskoormusel, mootoritehnoloogia ja laadimissüsteem ning ka muud mootori alamsüsteemid või iseloomustavad näitajad, millel on märkimisväärne mõju CO2-heite massile WLTP tingimustes;

b)

kõikide CO2-heite massi mõjutavate jõuseadmesiseste osade kasutusstrateegia;

c)

käigukasti liik (nt käsi-, automaat-, variaatorkäigukast) ja käigukasti mudel (nt pöördemoment, käikude arv, sidurite arv jne);

d)

n/v suhe (mootori pöörlemiskiiruse ja sõiduki liikumiskiiruse jagatis). See nõue loetakse täidetuks, kui kõikide vaadeldavate ülekandearvude puhul jääb erinevus kõige sagedamini paigaldatud käigukasti liigi n/v suhetega võrreldes 8 % piiresse;

e)

veotelgede arv;

f)

ATCT tüüpkond, vastavalt etalonkütusele segakütuseliste ja kahekütuseliste sõidukite puhul;

g)

rataste arv telje kohta.

5.6.1.3.   Kui kasutatakse alternatiivset näitajat, nagu näiteks suuremat nmin_drive, nagu on täpsustatud 2. all-lisa punkti 2 alapunktis k, või ASM, nagu on määratletud 2. all-lisa punktis 3.4, peab see olema ühe interpolatsioonitüüpkonna piires üks ja sama näitaja.“;

19)

punktis 5.6.2 asendatakse alapunkt c järgmisega:

„c)

elektrimasina ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi, veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi ja madalpingeallika ning laadimispistiku ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi vahelise elektrienergia muunduri liik ning muud näitajad, mis avaldavad märkimisväärset mõju CO2-heite massile ja elektrienergiakulule WLTP tingimustes;“;

20)

punktis 5.6.3 asendatakse alapunkt e järgmisega:

„e)

elektrimasina ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi, veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi ja madalpingeallika ning laadimispistiku ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi vahelise elektrienergia muunduri liik ning muud näitajad, mis avaldavad märgatavat mõju elektrienergiakulule ja sõiduulatusele WLTP tingimustes;“;

21)

punktis 5.6.3 asendatakse alapunkt g järgmisega:

„g)

n/v suhe (mootori pöörlemiskiiruse ja sõiduki liikumiskiiruse jagatis). See nõue loetakse täidetuks, kui kõikide asjaomaste ülekandearvude puhul jääb erinevus kõige sagedamini paigaldatud käigukasti liigi ja mudeli n/v suhetega võrreldes 8 % piiresse.“;

22)

punktis 5.7 asendatakse alapunkt d järgmisega:

„d)

rataste arv telje kohta.

Kui vähemalt üks elektrimasin on sidestatud käigukasti neutraalasendis ja sõiduk ei ole varustatud vabakäigurežiimiga (4. all-lisa punkt 4.2.1.8.5), mistõttu elektrimasin ei mõjuta sõidutakistust, kohaldatakse punktide 5.6.2 ja 5.6.3 alapunkti a.

Kui peale sõiduki massi, veeretakistuse ja aerodünaamika esineb erinevusi, millel on märgatav mõju sõidutakistusele, siis seda sõidukit ei peeta tüüpkonda kuuluvaks, v.a juhul, kui tüübikinnitusasutus on selle heaks kiitnud.“;

23)

punkt 5.8 asendatakse järgmisega:

„5.8.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkond

Sõidutakistuse tabeli tüüpkonda võib kohaldada sõidukite suhtes, mille suurim lubatud koormus on ≥3 000 kg.

Sõidutakistuse tabeli tüüpkonda võib kohaldada sõidukite suhtes, mis on esitatud mitmeastmeliseks tüübikinnituseks, ja mitmeastmeliste sõidukite suhtes, mis on esitatud individuaalseks tüübikinnituseks.

Sellisel juhul kohaldatakse XII lisa punkti 2.

Samasse sõidutakistuse tabeli tüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste näitajate poolest:

a)

käigukasti tüüp (nt käsi-, automaat-, variaatorkäigukast);

b)

veotelgede arv;

c)

rataste arv telje kohta.“;

24)

punkt 5.9 asendatakse järgmisega:

„5.9.   Perioodiliselt regenereeruvate süsteemide (Ki) tüüpkond

Samasse perioodiliselt regenereeruvate süsteemide tüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste näitajate poolest:

a)

sisepõlemismootori liik: kütuse liik, põlemise liik;

b)

perioodiliselt regenereeruv süsteem (st katalüsaator, tahkete osakeste püüdur):

i)

konstruktsioon (s.t korpuse tüüp, väärismetalli tüüp, substraadi tüüp, elemendi tihedus);

ii)

tüüp ja tööpõhimõte;

iii)

maht ± 10 %;

iv)

asukoht (temperatuur ± 100 °C teisel suurimal võrdluskiirusel);

c)

iga tüüpkonda kuuluva sõiduki katsemass peab olema väiksem kui Ki näidiskatses kasutatud sõiduki katsemass pluss 250 kg või sellega võrdne.“;

25)

punktid 5.9.1 ja 5.9.2 jäetakse välja;

26)

punkt 6.1 asendatakse järgmisega:

„6.1.   Piirnormid

Heite piirnormid on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud piirnormid.“;

27)

1. all-lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 1–3.5 asendatakse järgmisega:

„1.   Üldnõuded

Sõidetav tsükkel sõltub katsesõiduki nimivõimsuse suhtest töökorras sõiduki massi (W/kg), millest on lahutatud 75 kg, ning selle suurimast kiirusest vmax.

Käesolevas all-lisas kirjeldatud nõuetest tulenevale tsüklile viidatakse lisa muudes osades kui „kasutatavale tsüklile“.

2.   Sõiduki klassifikatsioonid

2.1.   1. klassi sõidukitel on võimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe Pmr ≤ 22 (W/kg), kusjuures sellisest massist on lahutatud 75 kg.

2.2.   2. klassi sõidukitel on võimsuse ja töökorras sõiduki massi (millest on lahutatud 75 kg) suhe > 22, aga ≤ 34 (W/kg).

2.3.   3. klassi sõidukitel on võimsuse ja töökorras sõiduki massi (millest on lahutatud 75 kg) suhe > 34 (W/kg).

2.3.1.   3. klassi sõidukid on jaotatud kahte alamklassi vastavalt nende suurimale kiirusele vmax.

2.3.1.1.   3.a klassi sõidukid, mille kiirus vmax < 120 km/h.

2.3.1.2.   3.b klassi sõidukid, mille kiirus vmax ≥ 120 km/h.

2.3.2.   Kõiki 8. all-lisa kohaselt katsetatud sõidukeid loetakse 3. klassi sõidukiteks.

3.   Katsetsüklid

3.1.   1. klassi tsükkel

3.1.1.   1. klassi sõidukite puhul koosneb täielik tsükkel väikese kiiruse (Low1), keskmise kiiruse (Medium1) ja täiendavast väikese kiiruse faasist (Low1).

3.1.2.   Väikese kiiruse faasi Low1 kirjeldus on joonisel A1/1 ja tabelis A1/1.

3.1.3.   Keskmise kiiruse faasi Medium1 kirjeldus on joonisel A1/2 ja tabelis A1/2.

3.2.   2. klassi tsükkel

3.2.1.   2. klassi puhul koosneb täielik tsükkel väikese kiiruse (Low2), keskmise kiiruse (Medium2), suure kiiruse (High2) ja eriti suure kiiruse faasist (Extra High2).

3.2.2.   Väikese kiiruse faasi Low2 kirjeldus on joonisel A1/3 ja tabelis A1/3.

3.2.3.   Keskmise kiiruse faasi Medium2 kirjeldus on joonisel A1/4 ja tabelis A1/4.

3.2.4.   Keskmise kiiruse faasi Medium2 kirjeldus on joonisel A1/5 ja tabelis A1/5.

3.2.5.   Eriti suure kiiruse faasi High2 kirjeldus on joonisel A1/6 ja tabelis A1/6.

3.3.   3. klassi tsükkel

3. klassi puhul jagatakse tsüklid kahte alamklassi, et need kajastaksid 3. klassi sõidukite jagunemist.

3.3.1.   3.a klassi tsükkel

3.3.1.1.   Täielik tsükkel koosneb väikese kiiruse (Low3), keskmise kiiruse (Medium3a), suure kiiruse (High3a) ja eriti suure kiiruse faasist (Extra High3).

3.3.1.2.   Väikese kiiruse faasi Low3 kirjeldus on joonisel A1/7 ja tabelis A1/7.

3.3.1.3.   Keskmise kiiruse faasi Medium3a kirjeldus on joonisel A1/8 ja tabelis A1/8.

3.3.1.4.   Suure kiiruse faasi High3a kirjeldus on joonisel A1/10 ja tabelis A1/10.

3.3.1.5.   Eriti suure kiiruse faasi Extra High3 kirjeldus on joonisel A1/12 ja tabelis A1/12.

3.3.2.   3.b klassi tsükkel

3.3.2.1.   Täielik tsükkel koosneb väikese kiiruse (Low3), keskmise kiiruse (Medium3b), suure kiiruse (High3b) ja eriti suure kiiruse faasist (Extra High3).

3.3.2.2.   Väikese kiiruse faasi Low3 kirjeldus on joonisel A1/7 ja tabelis A1/7.

3.3.2.3.   Keskmise kiiruse faasi Medium3b kirjeldus on joonisel A1/9 ja tabelis A1/9.

3.3.2.4.   Suure kiiruse faasi High3b kirjeldus on joonisel A1/11 ja tabelis A1/11.

3.3.2.5.   Eriti suure kiiruse faasi Extra High3 kirjeldus on joonisel A1/12 ja tabelis A1/12.

3.4.   Faaside kestus

3.4.1.   Kõik väikese kiiruse faasid kestavad 589 sekundit.

3.4.2.   Kõik keskmise kiiruse faasid kestavad 433 sekundit.

3.4.3.   Kõik suure kiiruse faasid kestavad 455 sekundit.

3.4.4.   Kõik eriti suure kiiruse faasid kestavad 323 sekundit.

3.5.   WLTC linnasõidutsükkel

Välise laadimisega hübriidsõidukeid ja täiselektrisõidukeid katsetatakse sobiva 3.a klassi ja 3.b klassi WLTC tsükliga ja WLTC linnasõidutsükliga (vt 8. all-lisa).

WLTC linnasõidu tsükkel koosneb üksnes väikese ja keskmise kiiruse faasist.“;

b)

punkti 4 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1. klassi sõidukite WLTC tsükkel“;

c)

joonise A1/1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Low1“;

d)

joonise A1/2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium1“;

e)

tabeli A1/1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Low1“;

f)

tabeli A1/2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium1“;

g)

punkti 5 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükkel“;

h)

joonise A1/3 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Low2“;

i)

joonise A1/4 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium2“;

j)

joonise A1/5 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas High2“;

k)

joonise A1/6 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Extra High2“;

l)

tabeli A1/3 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Low2“;

m)

tabeli A1/4 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium2“;

n)

tabeli A1/5 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas High2“;

o)

tabeli A1/6 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Extra High2“;

p)

punkti 6 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3. klassi sõidukite WLTC tsükkel“;

q)

joonise A1/7 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3. klassi sõidukite WLTC katse faas Low3“;

r)

joonise A1/8 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.a klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium3a“;

s)

joonise A1/9 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.b klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium3b“;

t)

joonise A1/10 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.a klassi sõidukite WLTC tsükli faas High3a“;

u)

joonise A1/11 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.b klassi sõidukite WLTC tsükli faas High3b“;

v)

joonise A1/12 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Extra High3“;

w)

tabeli A1/7 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Low3“;

x)

tabeli A1/8 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.a klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium3a“;

y)

tabeli A1/9 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.b klassi sõidukite WLTC tsükli faas Medium3b“;

z)

tabeli A1/10 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.a klassi sõidukite WLTC tsükli faas High3a“;

aa)

tabeli A1/11 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3.b klassi sõidukite WLTC tsükli faas High3b“;

ab)

tabeli A1/12 pealkiri asendatakse järgmisega:

„3. klassi sõidukite WLTC tsükli faas Extra High3“;

ac)

punktis 7 esitatud tabel A1/13 asendatakse järgmisega:

Tabel A1/13

1 Hz kontrollsummad

Tsükli klass

Tsükli faas

Sõiduki 1 Hz sihtkiiruste kontrollsumma

1. klass

Väike

11 988,4

Keskmine

17 162,8

Väike

11 988,4

Kokku

41 139,6

2. klass

Väike

11 162,2

Keskmine

17 054,3

Suur

24 450,6

Eriti suur

28 869,8

Kokku

81 536,9

3.a klass

Väike

11 140,3

Keskmine

16 995,7

Suur

25 646,0

Eriti suur

29 714,9

Kokku

83 496,9

3.b klass

Väike

11 140,3

Keskmine

17 121,2

Suur

25 782,2

Eriti suur

29 714,9

Kokku

83 758,6 “;

ad)

punktis 8.1 jäetakse välja esimene lõik pärast pealkirja;

ae)

punkt 8.2.2 asendatakse järgmisega:

„8.2.2.   Kiiruse vähendamise meetod 2. klassi sõidukite puhul

Kuna juhitavusprobleemid on seotud üksnes 2. ja 3. klassi sõidukite tsüklite eriti suure kiiruse faasidega, on vähendamine seotud nende eriti suure kiiruse faasi ajavahemikega, mille puhul võib eeldada juhitavusprobleeme (vt joonised A1/15 ja A1/16).“;

af)

punkti 8.2.3 esimene lõik pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Joonisel A1/16 on toodud näitena 3. klassi sõidukite WLTC tsükli vähendatud eriti suure kiiruse faas.“;

ag)

punktis 8.3 pärast tekstis esitatud esimest valemit

„f0, f1, f2,

on kasutatavad sõidutakistuse tegurid, mida mõõdetakse vastavalt N, N/(km/h) ja N/(km/h)2;

TM

on kasutatav katsemass (kg);

vi

on kiirus ajahetkel i (km/h).

Tsükli aeg i, mil on vaja suurimat võimsust või suurimale võimsusele lähedast võimsust, on: 764 sekundit 1. klassi, 1 574 sekundit 2. klassi ja 1 566 sekundit 3. klassi sõidukite puhul.“

asendatakse järgmisega:

„f0, f1, f2

on kasutatavad sõidutakistuse tegurid, mida mõõdetakse vastavalt N, N/(km/h) ja N/(km/h)2;

TM

on kasutatav katsemass (kg);

vi

on kiirus ajahetkel i (km/h);

ai

on kiirendus ajahetkel i (km/h2).

Tsükli aeg i, mil on vaja suurimat võimsust või suurimale võimsusele lähedast võimsust, on: 764 sekundit 1. klassi, 1 574 sekundit 2. klassi ja 1 566 sekundit 3. klassi sõidukite puhul.“;

ah)

punkt 9.1 asendatakse järgmisega:

„9.1.   Üldised märkused

Seda punkti kohaldatakse sõidukite suhtes, mis on tehniliselt võimelised järgima käesoleva all-lisa punktis 1 sätestatud tsükli kiiruskõverat (baastsükkel) kiirustel, mis on väiksemad kui nende suurim kiirus, kuid mille suurim kiirus on muudel põhjustel väiksem kui baastsükli suurim kiirus. Sellisele tsüklile osutatakse kui baastsüklile ja selle kaudu määratletakse piiratud kiiruse tsükkel.

Kui kasutatakse vähendamist vastavalt punktile 8.2, kasutatakse baastsüklina vähendatud tsüklit.

Baastsükli suurima kiiruse tähis on vmax,cycle.

Sõiduki suurima kiiruse tähis on vcap.

Kui kiirust vcap kasutatakse punktis 3.3.2 määratletud 3.b klassi sõidukite puhul, kasutatakse 3.b klassi tsüklit baastsüklina. See kehtib juhul, kui vcap on väiksem kui 120 km/h.

Sellistel juhtudel, kui kasutatakse kiirust vcap, muudetakse baastsüklit nii, nagu on kirjeldatud punktis 9.2, et saavutada piiratud kiirusega tsükli puhul samasugune teepikkus nagu baastsükli puhul.“;

ai)

punktid 9.2.1.1 ja 9.2.1.2 asendatakse järgmistega:

9.2.1.1.   Kui vcap < vmax,medium, arvutatakse baastsükli ja piiratud kiiruse vahetsükli keskmise kiiruse faaside korral teepikkused dbase,medium ja dcap,medium järgmise valemiga:

Formula, kui i = 591 kuni 1 022;

siin

vmax,medium on sõiduki suurim kiirus keskmise kiiruse faasis, nagu on esitatud tabelis A1/2 1. klassi sõidukite, tabelis A1/4 2. klassi sõidukite, tabelis A1/8 3.a klassi sõidukite ja tabelis A1/9 3.b klassi sõidukite puhul.

9.2.1.2.   Kui vcap < vmax,high, arvutatakse baastsükli ja piiratud kiiruse vahetsükli suure kiiruse faaside korral teepikkused dbase,high ja dbase,high järgmise valemiga:

Formula, kui i = 1 024 kuni 1 477;

vmax,high on sõiduki suurim kiirus suure kiiruse faasis, nagu esitatud tabelis A1/5 2. klassi sõidukite, tabelis A1/10 3.a klassi sõidukite ja tabelis A1/11 3.b klassi sõidukite puhul.“;

aj)

punkti 9.2.2 teine lõik pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Baastsükli ja piiratud kiiruse vahetsükli teepikkuste erinevuse kompenseerimiseks tuleb lisada piiratud kiiruse vahetsüklisse ajavahemikud, mille korral vi = vcap, nagu on kirjeldatud punktides 9.2.2.1–9.2.2.3.“;

ak)

punkti 9.2.3.1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1. klassi tsükkel“;

al)

punkti 9.2.3.2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. klassi tsükkel ja 3. klassi tsükkel“;

am)

punkti 9.2.3.2.2 esimese rea valem

„vmax, medium ≤= vcap < vmax, high

asendatakse järgmisega:

„vmax, medium ≤ vcap < vmax, high“;

an)

punkti 9.2.3.2.3 esimese rea valem

„vmax, high <= vcap < vmax, exhigh

asendatakse järgmisega:

„vmax, high ≤ vcap < vmax, exhigh“;

ao)

lisatakse punktid 10 ja 10.1:

„10.   Tsüklite määramine sõidukitele

10.1.   Teatavat klassi sõidukit katsetatakse sama klassi tsükliga, see tähendab 1. klassi sõidukeid katsetatakse 1. klassi tsükliga, 2. klassi sõidukeid 2. klassi tsükliga, 3.a klassi sõidukeid 3.a klassi tsükliga ja 3.b klassi sõidukeid 3.b klassi tsükliga. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib sõidukit katsetada kõrgema klassi tsükliga, see tähendab, et 2. klassi sõidukit võib katsetada 3. klassi tsükliga. Sellisel juhul tuleb järgida 3.a ja 3.b klassi erinevusi ja tsüklit võib vähendada vastavalt punktidele 8–8.4.“;

28)

2. all-lisa asendatakse järgmisega:

„2. all-lisa

Käigu valik ja käiguvahetuspunkti kindlaksmääramine käsikäigukastiga sõidukite puhul

1.   Üldine lähenemisviis

1.1.   Käesolevas all-lisas kirjeldatud käiguvahetustoiminguid tehakse käsikäigukastiga sõidukite korral.

1.2.   Ettenähtud käigud ja käiguvahetuspunktid põhinevad sõidutakistuse ja kiirenduse ületamiseks vajaliku võimsuse ning mootori poolt konkreetses tsükli faasis kõikide käikudega saavutatava võimsuse vahelisel tasakaalul.

1.3.   Kasutatavate käikude määramise arvutus peab põhinema mootori pöörlemissagedusel ja kõveratel, mis kirjeldavad täiskoormuse võimsust sõltuvalt mootori pöörlemissagedusest.

1.4.   Kahekäigulise (madal ja kõrge) jõuülekandega sõidukite puhul tuleb käigukasutuse määramisel arvesse võtta üksnes tavapäraseks maanteekasutuseks ettenähtud käiku.

1.5.   Ettekirjutusi siduri kasutamiseks ei kohaldata, kui sidur töötab automaatselt, ilma et juht peaks sidurit ühendama või lahutama.

1.6.   Käesolevat all-lisa ei kohaldata 8. all-lisa kohaselt katsetatud sõidukite suhtes.

2.   Nõutavad andmed ja eelarvutused

Tsükli läbimisel veojõustendil on kasutatavate käikude määramiseks vaja järgmiseid andmeid ja tuleb teha järgmised arvutused:

a)

Prated, tootja deklareeritud mootori suurim nimivõimsus (kW);

b)

nrated, tootja teatatud mootori nimipöörlemissagedus ja selline mootori pöörlemissagedus, mille korral mootor saavutab oma täisvõimsuse, (min– 1);

c)

nidle, pöörlemissagedus tühikäigul (min– 1);

nidle mõõdetakse vähemalt ühe minuti jooksul proovivõtusagedusel vähemalt 1 Hz ja sooja töötava mootoriga, käigukang seatud vabakäigu asendisse ja sidur ühendatud. Temperatuuri, lisa- ja abiseadmete jne tingimused on samad, nagu on kirjeldatud 6. all-lisas 1. tüüpi katse puhul.

Käesolevas all-lisas kasutatav väärtus peab olema mõõteperioodi aritmeetiline keskmine, mida on ümardatud 10 min– 1 väärtuseni.

d)

ng, edasikäikude arv;

Tavapäraseks maanteekasutuseks ettenähtud käiguvahemiku edasikäigud nummerdatakse mootori pöörlemissageduse (min– 1) ja sõiduki kiiruse (km/h) suhte alanemise järjekorras. 1. käik on suurima ülekandearvuga käik, käik ng on väikseima ülekandearvuga käik. ng näitab edasikäikude arvu;

e)

(n/v)i, mootori pöörlemissageduse n jagamisel sõiduki kiirusega v saadud suhe iga käigu i korral, kus i on vahemikus käigust i kuni ngmax (min– 1/(km/h)); (n/v)i arvutamiseks kasutatakse 7. all-lisa punkti 8. valemeid;

f)

f0, f1, f2, katsetamiseks valitud sõidutakistuse tegurid, mille ühikud on vastavalt N, N/(km/h) ja N/(km/h)2;

g)

nmax

nmax1 = n95_high, maksimaalne mootori pöörlemissagedus (min– 1), mille korral saavutatakse 95 % nimivõimsusest.

Kui suurust n95_high ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna mootori pöörlemissagedus on piiratud väiksema väärtusega nlim kõikide käikude korral ja vastav täisvõimsus on suurem kui 95 protsenti nimivõimsusest, võetakse n95_high võrdseks suurusega to nlim.

nmax2 = (n/v)(ngmax) × vmax,cycle

nmax3 = (n/v)(ngmax) × vmax,vehicle

siin

ngvmax

on määratletud punkti 2 alapunktis i;

vmax,cycle

on suurim kiirus sõiduki kiiruskõveral 1. all-lisa kohaselt (km/h);

vmax,vehicle

on suurim kiirus sõiduki kiiruskõveral punkti 2 alapunkti i kohaselt (km/h);

(n/v)(ngvmax)

on suhe (min– 1/(km/h )), mis on saadud mootori pöörlemissageduse n jagamisel sõiduki kiirusega v käigul ngvmax;

nmax

on suurim suurustest nmax1, nmax2 ja nmax3, (min– 1).

h)

Pwot(n), täiskoormuse võimsuskõver mootori pöörlemissageduse vahemikus

Võimsuskõver peab koosnema nii suurest arvust andmekogumitest (n, Pwot), et järjestikuste andmekogumite vahelisi punkte saaks arvutada lineaarse interpoleerimisega. XX lisa kohasest täiskoormuse võimsuskõverast ei tohi lineaarse interpolatsiooni kõrvalekalle olla suurem kui 2 %. Esimene andmekogum vastab pöörlemissagedusele nmin_drive_set (vt punkti k alapunkt 3) või sellest väiksemale. Viimane andmekogum vastab pöörlemissagedusele nmax või sellest suuremale mootori pöörlemissagedusele. Andmekogumid ei pea paiknema võrdsete vahedega, kuid kõik andmekogumid tuleb esitada.

Andmekogumid ja suuruste Prated ja nrated väärtused saadakse tootja esitatud võimsuskõveralt.

Täiskoormuse võimsus mootori pöörlemissagedusel, mida XX lisa ei hõlma, määratakse XX lisas kirjeldatud meetodil.

i)

Suuruste ngvmax ja vmax määramine

ngvmax, käik, millega saavutatakse sõiduki suurim kiirus ja mis määratakse järgmiselt:

kui vmax(ng) ≥ vmax(ng – 1) ja vmax(ng – 1) ≥ vmax(ng – 2), siis:

ngvmax = ng ja vmax = vmax(ng).

Kui vmax(ng) < vmax(ng – 1) ja vmax(ng – 1) ≥ vmax(ng – 2), siis:

ngvmax = ng – 1 ja vmax = vmax(ng – 1),

muudel juhtudel ngvmax = ng – 2 ja vmax = vmax(ng – 2);

siin

vmax(ng)

on sõiduki kiirus, mille korral nõutud sõidutakistuse võimsus võrdub käigul ng saavutatava võimsusega (Pwot) (vt joonis A2/1a).

vmax(ng – 1)

on sõiduki kiirus, mille juures nõutud sõidutakistuse võimsus võrdub saadaoleva võimsusega (Pwot ) järgmisel madalamal käigul (käigul ng – 1). (vt joonis A2/1b).

vmax(ng – 2)

on sõiduki kiirus, mille korral nõutud sõidutakistuse võimsus võrdub saavutatava võimsusega Pwot järgmisel madalamal käigul (käigul ng – 2)

vmax ja ngvmax määratakse ühe kümnendkohani ümardatud sõiduki kiiruste järgi.

Nõutav sõidutakistuse võimsus (kW) arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

siin

v

on eespool täpsustatud sõiduki kiirus (km/h).

Sõiduki kiirusel vmax käiguga ng, ng – 1 või käiguga ng – 2 saavutatava võimsuse võib määrata täiskoormuse võimsuskõverat (Pwot(n)) ja järgmisi valemeid kasutades:

nng = (n/v)ng × vmax(ng);

nng – 1 = (n/v)ng – 1 × vmax(ng – 1);

nng – 2 = (n/v)ng – 2 × vmax(ng – 2),

ja vähendades täiskoormuse võimsuskõveralt saadud võimsusväärtusi 10 %.

Eespool kirjeldatud meetodit kasutatakse vajaduse korral veel madalamate käikude, nagu ng – 3, ng – 4 jne puhul.

Kui sõiduki suurima kiiruse piiramise tõttu on mootori suurim pöörlemissagedus piiratud väärtusega nlim, mis on väiksem kui mootori pöörlemissagedus, mis vastab sõidutakistuse võimsuse kõvera ja saavutatava võimsuse kõvera ristumispunktile, siis:

ngvmax = ngmax ja vmax = nlim / (n/v)(ngmax).

Joonis A2/1a

Näide, mille puhul ngmax on kõrgeim käik

Image

Joonis A2/1b

Näide, mille puhul ngmax on 2. kõrgeim käik

Image

j)

Aeglase käigu väljajätmine

1. käik võidakse tootja taotlusel välja jätta, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

1)

sõiduki tüüpkond on saanud kinnituse haagise vedamiseks;

2)

(n/v)1 × (vmax / n95_high) > 6,74;

3)

(n/v)2 × (vmax / n95_high) > 3,85;

4)

sõiduk, mille mass mt on määratud alloleva valemi kohaselt, peab olema suuteline ülesmäge paigalt võtma nelja sekundiga vähemalt 12 % kallakul viiel korral viie minuti jooksul.

mt = mr0 + 25 kg + (MC – mr0 – 25 kg) × 0,28

(tegurit 0,28 eespool esitatud valemis kasutatakse selliste N-kategooria sõidukite puhul, mille täismass on kuni 3,5 tonni, ja M-kategooria sõidukite puhul kasutatakse selle asemel tegurit 0,15),

siin

vmax

on punktis 2 täpsustatud suurim kiirus. i) Tingimustele 3 ja 4 vastavas olukorras kasutatakse vmax, mis vastab sõidutakistuse võimsuse kõvera ja asjaomase käiguga saavutatava võimsuse kõvera ristumispunktile. Väärtust vmax, mis vastab sellisele mootori pöörlemissageduse piiramisele, mille tõttu kõverad ei lõiku, ei kasutata;

(n/v)(ngvmax)

on mootori pöörlemissagedus n, jagatud sõiduki kiirusega v käigul ngvmax (min– 1/(km/h ));

mr0

on sõidukorras sõiduki mass (kg);

MC

on autorongi täismass (sõiduki täismass + haagise suurim mass) (kg).

Sel juhul ei kasutata 1. käiku tsükli läbimisel veojõustendil ja käigud tuleb uuesti nummerdada, alustades 1. käiguna 2. käigust.

k)

suuruse nmin_drive määratlus

nmin_drive on väikseim mootori pöörlemissagedus sõiduki liikumisel (min–1);

1)

kui ngear = 1, nmin_drive = nidle,

2)

kui ngear = 2,

i)

üleminekuks 1. käigult 2. käigule:

nmin_drive = 1,15 × nidle,

ii)

aeglustamiseks seiskumiseni:

nmin_drive = nidle.

iii)

kõikide muude sõidutingimuste puhul:

nmin_drive = 0,9 × nidle.

3)

kui ngear > 2, leitakse nmin_drive järgmiselt:

nmin_drive = nidle + 0,125 × (nrated – nidle).

Seda nimetatakse suuruseks nmin_drive_set.

nmin_drive lõpptulemus ümardatakse täisarvuni. Näide:1 199,5 ümardatakse 1 200-ks, 1 199,4 ümardatakse 1 199-ks.

Tootja taotlusel võib ngear > 2 korral kasutada väärtusi, mis on suuremad kui nmin_drive_set. Sellisel juhul võib tootja määrata ühe väärtuse (nmin_drive_up) kiirenduse/püsikiiruse faasi jaoks ja teise väärtuse aeglustusfaasi jaoks (nmin_drive_down).

Proovid kiirendustel ≥ – 0,1389 m/s2 kuuluvad kiirenduse/püsikiiruse faasi.

Lisaks sellele võib tootja sätestada algetapi (tstart_phase) jaoks suuremad väärtused (nmin_drive_start ja/või nmin_drive_up_start) suuruste nmin_drive ja/või nmin_drive_up jaoks ngear > 2 korral.

Algetapi määratleb tootja ja see ei tohi olla pikem kui tsükli väikese kiiruse faas ning see lõpeb seiskamisfaasiga, nii et lühikese teekonna kestel nmin_drive ei muutu.

Kõik eraldi valitud nmin_drive väärtused peavad olema kas suurusega nmin_drive_set võrdsed või sellest suuremad, kuid mitte suuremad kui (2 × nmin_drive_set).

Kõik eraldi valitud nmin_drive väärtused ning tstart_phase tuleb kanda asjakohastesse katsearuannetesse.

Täiskoormuse võimsuskõvera alumise piirina vastavalt punkti 2 alapunktile h kasutatakse ainult suurust nmin_drive_set.

l)

TM, sõiduki katsemass (kg).

3.   Nõutava võimsuse, mootori pöörlemissageduse, saavutatava võimsuse ja võimaliku kasutatava käigu arvutused

3.1.   Nõutava võimsuse arvutamine

Tsüklikõvera igal sekundil j arvutatakse sõidutakistuse ületamiseks ja kiirendamiseks nõutav võimsus järgmise valemiga:

Formula

siin

Prequired,j

on nõutav võimsus sekundil j (kW);

aj

on sõiduki kiirendus sekundil j (m/s2), mis arvutatakse järgmiselt:

Formula;

kr

on tegur, mis võtab arvesse jõuülekandeseadme inertstakistusi ja see võetakse võrdseks suurusega 1,03.

3.2.   Mootori pöörlemissageduste arvutamine

Kiiruste vj < 1 km/h puhul eeldatakse, et sõiduk seisab paigal ja mootori pöörlemissageduseks on võetud nidle. Käigukang peab olema vabakäigu asendis ning sidur ühendatud, v.a üks sekund enne paigaltseisust kiirenduse alustamist, kui tuleb sidur lahutada ja valida esimene käik.

Iga tsüklikõvera vj ≥ 1 km/h ja iga käigu i puhul i = 1 – ngmax tuleb mootori pöörlemissagedus ni,j arvutada järgmise valemi abil:

ni,j = (n/v)i × vj

Arvutus tehakse ujukomaga arvudega ja tulemust ei ümardata.

3.3.   Võimalike käikude valimine vastavalt mootori pöörlemissagedusele

Järgmised käigud võib valida sõitmiseks kiiruskõvera kohaselt vj korral:

a)

kõik käigud i < ngvmax, kui nmin_drive ≤ ni,j ≤ nmax1;

b)

kõik käigud i ≥ ngvmax, kui nmin_drive ≤ ni,j ≤ nmax2;

c)

käik, kui n1,j < nmin_drive.

Kui aj < 0 ja ni,j ≤ nidle, lahutatakse sidur ja valitakse ni,j väärtuseks nidle.

Kui aj ≥ 0 ja ni,j < max(1,15 × nidle; min. mootori pöörlemissagedus Pwot(n) kõveral), võetakse ni,j võrdseks suurimaga 1,15 × nidle ja (n/v)i x vj ning sidur seatakse asendisse „määratlemata“.

„määratlemata“ tähistab iga siduri asendit vahemikus lahutatud kuni lahutamata olenevalt mootori ja käigukasti ehitusest. Sellisel juhul võib tegelik pöörlemissagedus erineda arvutatud mootori pöörlemissagedusest.

3.4.   Saavutatava võimsuse arvutamine

Iga võimaliku käigu i ja iga tsüklikõvera sõiduki kiiruse vi korral saavutatav võimsus arvutatakse järgmise valemiga:

Pavailable_i,j = Pwot(ni,j) × (1– (SM + ASM))

siin

Prated

on nimivõimsus (kW);

Pwot

on täiskoormuse võimsuskõveral täiskoormuse ni,j korral saadaolev võimsus;

SM

on ohutusvaru, mis on statsionaarse täiskoormuse võimsuse ja üleminekutingimustes saavutatava võimsuse vahe. Suuruse SM väärtuseks valitakse 10 %;

ASM

on täiendav võimsuse ohutusvaru, mida võib kohaldada tootja taotlusel.

kui on nõutav, esitab tootja ASMi väärtused (wot-võimsuse vähendamise protsentides) koos suuruse Pwot(n) andmekogumitega, nagu näidatud tabeli A2/1 näidises. Asjaomaste punktide vahepunktides leitakse väärtused lineaarse interpoleerimisega. Suurus ASM on piiratud väärtusega 50 %.

ASMi kasutamiseks on nõutav tüübikinnitusasutuse luba.

Tabel A2/1

n

Pwot

SM protsentides

ASM protsentides

Pavailable

min– 1

kW

kW

700

6,3

10,0

20,0

4,4

1 000

15,7

10,0

20,0

11,0

1 500

32,3

10,0

15,0

24,2

1 800

56,6

10,0

10,0

45,3

1 900

59,7

10,0

5,0

50,8

2 000

62,9

10,0

0,0

56,6

3 000

94,3

10,0

0,0

84,9

4 000

125,7

10,0

0,0

113,2

5 000

157,2

10,0

0,0

141,5

5 700

179,2

10,0

0,0

161,3

5 800

180,1

10,0

0,0

162,1

6 000

174,7

10,0

0,0

157,3

6 200

169,0

10,0

0,0

152,1

6 400

164,3

10,0

0,0

147,8

6 600

156,4

10,0

0,0

140,8

3.5.   Võimalike kasutatavate käikude määramine

Võimalikud kasutatavad käigud määratakse järgmiste tingimustega:

a)

punkti 3.3 tingimused on täidetud ja

b)

ngear > 2 korral, kui Pavailable_i,j ≥ Prequired,j.

Tsüklikõvera igal sekundil kasutatav esialgne käik j on kõrgeim lõplik võimalik käik imax. Paigalseisust liikuma hakkamisel kasutatakse ainult esimest käiku.

Madalaim lõplik võimalik käik on imin.

4.   Lisanõuded käigukasutuse korrigeerimiseks ja/või muutmiseks

Esialgset käiguvalikut tuleb kontrollida ja muuta, et vältida liiga sagedast käiguvahetust ning tagada juhitavus ja praktilisus.

Kiirendusfaas on rohkem kui 2 sekundit kestev ajavahemik, mil sõiduki kiirus on ≥ 1 km/h ja seda monotoonselt suurendatakse. Aeglustusfaas on rohkem kui 2 sekundit kestev ajavahemik, mil sõiduki kiirus on ≥ 1 km/h ja seda monotoonselt vähendatakse.

Korrigeerimised ja/või muutmised toimuvad vastavalt järgmistele nõuetele.

a)

Kui üks aste kõrgemat käiku (n + 1) on vaja ainult 1 sekundiks ning enne seda ja pärast seda on sama käik (n) või üks aste madalam käik (n – 1), valitakse käigu (n + 1) asemele käik (n).

Näited:

käigujärjestus i – 1, i, i – 1 asendatakse järjestusega

i – 1, i – 1, i – 1;

käigujärjestus i – 1, i, i – 2 asendatakse järjestusega

i – 1, i – 1, i – 2;

käigujärjestus i – 2, i, i – 1 asendatakse järjestusega

i – 2, i – 1, i – 1.

Kiirendustel sõiduki kiirusel ≥ 1 kasutatavaid käike kasutatakse vähemalt 2 sekundit (nt käikude järjestus 1, 2, 3, 3, 3, 3, 3 asendatakse järjestusega 1, 1, 2, 2, 3, 3, 3). Seda nõuet ei kohaldata allavahetusel kiirendusfaasis. Selliseid allavahetusi korrigeeritakse vastavalt punkti 4 alapunktile b. Kiirendusfaasides ei tohi käike vahele jätta.

Kaks astet ülespoole võib aga teha käiguvahetuse üleminekul kiirendusfaasist püsikiiruse faasi, kui püsikiiruse faas kestab üle 5 sekundi.

b)

Kui kiirendusfaasis on vaja käiku väiksemaks vahetada, märgitakse allavahetuse korral nõutav käik (iDS). Korrigeerimise lähtepunkt on määratud kas viimase sekundiga, mil määrati kindlaks iDS, või kiirendusfaasi lähtepunktiga, kui kõik varasemad ajaproovid on käiguga > iDS. Sel juhul tehakse järgmine kontroll.

Suundudes kiirendusfaasi lõpust alates alguse poole, leitakse viimane 10 sekundi vahemik, mille puhul oli iDS kasutusel vähemalt 2 sekundit järjest või vähemalt 2 sekundit kokku. Viimatine iDS kasutamine selles vahemikus annabki korrigeerimise lähtepunkti. Korrigeerimisvahemiku algus- ja lõpp-punkti vahel korrigeeritakse käigust iDS kõrgemate käikude korral kõiki nõudeid vastavalt käigu iDS nõudele.

Korrigeerimisvahemiku lõpust kuni kiirendusvahemiku lõpuni jäetakse välja kõik allavahetused, mille kestus on vähem kui üks sekund, juhul kui allavahetus seisnenuks käigu vahetamises üks aste madalamaks. Kui allavahetus on käigu vahetamine kaks astet madalamaks, korrigeeritakse kuni viimase käiguni iDS kõikide selliste käikude nõudeid, mis on kõrgemad kui iDS või sellega võrdsed käigule (iDS + 1) vastavaks.

Viimane korrektsioon tehakse samuti alates kiirendusfaasi algusest kuni kiirendusfaasi lõpuni, seda juhul, kui ei leidu 10sekundilist vahemikku, mille puhul on iDS kasutusel vähemalt 2 sekundit järjest või vähemalt 2 sekundit kokku.

Näited:

i)

Kui esialgselt arvutatud käigukasutus on järgmine:

2, 2, 3, [3, 4, 4, 4, 4, 3, 4, 4, 4, 4], 4, 4, 3, 4, 4, 4,

korrigeeritakse käigukasutust järgmiselt:

2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4.

ii)

Kui esialgselt arvutatud käigukasutus on järgmine:

2, 2, 3, [3, 4, 4, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4], 4, 4, 4, 4, 3, 4,

korrigeeritakse käigukasutust järgmiselt:

2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4.

iii)

Kui esialgselt arvutatud käigukasutus on järgmine:

2, 2, 3, [3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4], 4, 4, 4, 3, 3, 4,

korrigeeritakse käigukasutust järgmiselt:

2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4.

Siin näidetes on esimesed 10 sekundi aknad on tähistatud nurksulgudega.

Allajoonitud käigud (nt 3) tähistavad neid juhte, mis oleksid tinginud eelneva käigu allavahetust.

Seda korrektsiooni ei tehta 1. käigu korral.

c)

Kui käiku i kasutatakse 1–5sekundilises ajalises järjestuses ning sellele järjestusele eelnev käik on üks aste madalam ja sellele järjestusele järgnev käik on üks või kaks astet madalam kui selles järjestuses või kui sellele järjestusele eelnev käik on kaks astet madalam ja sellele järjestusele järgnev käik on üks aste madalam kui käik selles järjestuses, korrigeeritakse järjestuse käiku ja valitakse suurim käikudest enne ja pärast järjestust.

Näited:

i)

käigujärjestus i – 1, i, i – 1asendatakse järjestusega:

i – 1, i – 1, i – 1;

käigujärjestus i – 1, i, i – 2 asendatakse järjestusega

i – 1, i – 1, i – 2;

käigujärjestus i – 2, i, i – 1 asendatakse järjestusega

i – 2, i – 1, i – 1;

ii)

käigujärjestus i – 1, i, i, i – 1 asendatakse järjestusega:

i – 1, i – 1, i – 1, i – 1;

käigujärjestus i – 1, i, i, i – 2 asendatakse järjestusega:

I – 1, i – 1, i – 1, i – 2;

käigujärjestus i – 2, i, i, i – 1 asendatakse järjestusega:

i – 2, i – 1, i – 1, i – 1;

iii)

käigujärjestus i – 1, i, i, i, i – 1asendatakse järjestusega:

i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1;

käigujärjestus i – 1, i, i, i, i – 2 asendatakse järjestusega:

i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 2;

käigujärjestus i – 2, i, i, i, i – 1 asendatakse järjestusega:

i – 2, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1;

iv)

käigujärjestus i – 1, i, i, i, i, i – 1 asendatakse järjestusega:

i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1;

käigujärjestus i – 1, i, i, i, i, i – 2 asendatakse järjestusega:

i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 2;

käigujärjestus i – 2, i, i, i, i, i – 1 asendatakse järjestusega:

i – 2, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1;

v)

käigujärjestus i – 1, i, i, i, i, i, i – 1 asendatakse järjestusega:

i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1;

käigujärjestus i – 1, i, i, i, i, i, i – 2 asendatakse järjestusega:

i–1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 2;

käigujärjestus i – 2, i, i, i, i, i, i – 1 asendatakse järjestusega:

i–2, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1, i – 1.

Kõikidel juhtudel i–v peab olema täidetud tingimus i – 1 ≥ imin.

d)

Ülesvahetust ei tehta üleminekul kiirendusfaasist või püsikiiruselt aeglustusfaasi, kui aeglustusfaasile järgneva faasi käik on madalam kui oleks kõrgemaks vahetatud käik.

Näide:

Kui vi ≤ vi + 1 ja vi + 2 < vi + 1 ning käik i = 4 ja käik i + 1 = 5 ja käik i + 2 = 5, võetakse käik i + 1 ja käik i + 2 võrdseks 4-ga, kui pärast aeglustusfaasi on järgmise faasi käik 4 või sellest madalam. Kui aeglustusfaasi käik on 5, tuleb kõikide järgmise tsükli teekonna punktide korral valida käik 4. Kui aeglustusfaasile järgneva faasi käik on 5, tuleb käik kõrgemaks vahetada.

Kui üleminekul ja esialgses aeglustusfaasis on tehtud ülesvahetus 2 käiku, tuleb teha ülesvahetus 1 käik.

Aeglustusfaasis ei tehta ülesvahetust.

e)

Aeglustusfaasis kasutatakse käike ngear > 2 seni, kuni mootori pöörlemissagedus ei lange allapoole väärtust nmin_drive.

2. käiku kasutatakse aeglustusfaasis tsükli lühikese teekonna jooksul (kuid mitte lühikese teekonna lõpuosas) seni, kuni mootori pöörlemissagedus ei jää väiksemaks suurusest (0,9 × nidle).

Kui mootori pöörlemissagedus langeb väiksemaks kui nidle, tuleb sidur lahutada.

Kui aeglustusfaas on lühikese teekonna viimane osa enne seiskamisfaasi, tuleb kasutada teist käiku seni, kuni mootori pöörlemissagedus ei jää väiksemaks suurusest nidle.

f)

Kui aeglustusfaasis kestab kahe vähemalt 3 sekundi pikkuse käigujärjestuse vaheline käigujärjestus vaid 1 sekundi, asendatakse see käiguga 0 ja sidur lahutatakse.

Kui aeglustusfaasis kestab kahe vähemalt 3 sekundi pikkuse käigujärjestuse vaheline käigujärjestus 2 sekundit, asendatakse see 1. sekundiks käiguga 0 ja 2. sekundiks käiguga, mis järgneb pärast 2sekundilist ajavahemikku. Sidur tuleb lahutada 1. sekundiks.

Näide: Käigujärjestus 5, 4, 4, 2 asendatakse järjestusega 5, 0, 2, 2.

Seda nõuet kohaldatakse ainult juhul, kui pärast 2sekundilist ajavahemikku järgneb käik, mis on > 0.

Kui üksteisele järgneb mitu 1- või 2sekundilist käigujärjestust, tehakse järgmine korrektsioon:

käigujärjestus i, i, i, i – 1, i – 1, i – 2 või i, i, i, i – 1, i – 2, i – 2 asendatakse järgmise järjestusega i, i, i, 0, i – 2, i – 2.

käigujärjestus i, i, i, i – 1, i – 2, i – 3 või i, i, i, i – 2, i – 2, i – 3 ja muud võimalikud järjestused asendatakse järgmise järjestusega i, i, i, 0, i – 3, i – 3.

Samasugune muudatus tehakse ka käigujärjestustega, kui kiirendus on ≥ 0 esimesed 2 sekundit ja < 0 kolmandal sekundil või kui kiirendus on ≥ 0 viimased 2 sekundit.

Eriliste ülekande konstruktsioonide korral on võimalik, et 1- või 2sekundilised käigujärjestused kestavad kuni 7 sekundit. Sellistel juhtudel tuleb eespool nimetatud korrektsiooni täiendada järgmiste nõuetega teises etapis:

käigujärjestus j, 0, i, i, i – 1, k, kus j > i + 1 ja k ≤ i – 1 asendatakse järjestusega j, 0, i – 1, i – 1, i – 1, k, kui käik i – 1 on üks või kaks käiku madalam kui imax selle järjestuse 3. sekundil (üks käik pärast käiku 0).

Kui käik i – 1 on rohkem kui kaks astet madalam kui imax selle järjestuse 3. sekundil, asendatakse käigujärjestus j, 0, i, i, i – 1, k, kus j > i + 1 ja k ≤ i – 1 järjestusega j, 0, 0, k, k, k.

käigujärjestus j, 0, i, i, i – 2, k, kus j > i + 1 ja k ≤ i – 2 asendatakse järjestusega j, 0, i – 2, i – 2, i – 2, k, kui käik i – 2 on üks või kaks käiku madalam kui imax selle järjestuse 3. sekundil (üks käik pärast käiku 0).

Kui käik i – 2 on rohkem kui kaks astet madalam kui imax selle järjestuse 3. sekundil, asendatakse käigujärjestus j, 0, i, i, i – 2, k, kus j > i + 1 ja k ≤ i – 2 järjestusega j, 0, 0, k, k, k.

Kõikidel selles alapunktis vaadeldud juhtudel lahutatakse sidur 1 sekundiks (käik 0), et ära hoida liiga suuri pöörlemissagedusi selle sekundi ajal. Kui see ei ole probleemiks, võib tootja taotlusel allavahetusel 3 käigu võrra kasutada kohe järgmise sekundi madalamat käiku käigu 0 asemel. Selle võimaluse kasutamine registreeritakse.

Kui aeglustusfaas on lühikese teekonna viimane osa enne seiskamisfaasi ja kui viimast käiku, mis on suurem kui 0, kasutatakse üksnes kuni 2 sekundit, kasutatakse selle asemel käiku 0, käigukang viiakse neutraalasendisse ja sidur jääb ühendatuks.

Näited. Käigujärjestus 4, 0, 2, 2, 0 asendatakse viimaseks 5 sekundiks enne seiskamisfaasi käigujärjestusega 4, 0, 0, 0, 0. Käigujärjestus 4, 3, 3, 0 asendatakse viimaseks 4 sekundiks enne seiskamisfaasi käigujärjestusega 4, 0, 0, 0.

Allavahetus esimesele käigule ei ole nendes aeglustusfaasides lubatud.

5.   Punkti 4 alapunkte a–f kohaldatakse üksteise järel, järgides iga kord täielikku tsüklikõverat. Kuna punkti 4 alapunktide a–f muutmise tõttu võidakse luua uued käigukasutuse järjestused, tuleb kontrollida neid uusi käikude järjestusi kolm korda ja vajaduse korral muuta.

Et oleks võimalik hinnata arvutuse õigsust, tuleb arvutada keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, mida on ümardatud nelja kümnendkohani, ja märkida see kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

“;

29)

4. all-lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 2.4 asendatakse järgmisega:

„2.4.

f0, f1, f2 on sõidutakistuse valemi F = f0 + f1 × v + f2 × v2 sõidutakistustegurid, mis määratakse vastavalt käesolevale all-lisale.

f0

on konstantne sõidutakistustegur (N) ja see ümardatakse ühe kümnendkohani;

f1

on esimest järku sõidutakistustegur ja see ümardatakse kolme kümnendkohani;

f2

on teist järku sõidutakistustegur (N/(km/h)2) ja see ümardatakse viie kümnendkohani.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb sõidutakistustegurid arvutada vähimruutude meetodil regressioonanalüüsi abil võrdluskiiruspunktide vahemikus.“;

b)

punkti 2.5.3 esimene lõik pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Kui sõidukit katsetatakse veojõustendil nelikveorežiimis, seadistatakse veojõustendil ekvivalentseks inertsmassiks asjaomane katsemass.“;

l)

lisatakse punkt 2.6:

„2.6.

Lisamassid lisatakse katsemassi seadistamisel nii, et sõiduki massijaotus oleks ligikaudu samasugune, nagu sellisel sõidukil töökorras sõiduki massi puhul. Kui tegemist on N-kategooria sõidukiga või N-kategooria sõidukist saadud sõiduautoga, tuleb lisamassid paigutada esindaval viisil ja tüübikinnitusasutuse taotluse korral tuleb seda põhjendada. Sõiduki massijaotus kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse ja seda kasutatakse edasistes sõidutakistuse katsetes.“;

d)

punktid 3 ja 3.1 asendatakse järgmistega:

„3.   Üldnõuded

Tootja vastutab sõidutakistustegurite täpsuse eest ja tagab selle iga sõidutakistuse tüüpkonda kuuluva seeriatootmises oleva sõiduki puhul. Kõrvalekaldeid sõidutakistuse määramis-, modelleerimis- ja arvutamismeetodite piires ei tohi kasutada seeriatootmises olevate sõidukite sõidutakistuse hindamiseks väiksemaks. Tüübikinnitusasutuse taotlusel tuleb tõendada üksiku sõiduki sõidutakistustegurite täpsust.

3.1.   Mõõtmise üldine täpsus, kordustäpsus, eraldusvõimsus ja sagedus

Nõutav üldine mõõtetäpsus peab olema järgmine:

a)

sõiduki kiirus: ± 0,2 km/h, mõõtesagedusega vähemalt 10 Hz;

b)

aja mõõtmine: minimaalne mõõtetäpsus: ± 10 ms; minimaalne kordustäpsus ja eraldusvõime: 10 ms;

c)

rataste pöördemoment: ± 6 Nm või ± 0,5 % kogu sõiduki suurimast mõõdetud kogupöördemomendist, olenevalt sellest, kumb on suurem, mõõtesagedusega vähemalt 10 Hz;

d)

tuule kiirus: ± 0,3 m/s, mõõtesagedusega vähemalt 1 Hz;

e)

tuule suund: ± 3°, mõõtesagedusega vähemalt 1 Hz;

f)

õhutemperatuur: ± 1 °C, mõõtesagedusega vähemalt 0,1 Hz;

g)

õhurõhk: ± 0,3 kPa, mõõtesagedusega vähemalt 0,1 Hz;

h)

sõiduki mass mõõdetuna samal kaalul enne ja pärast katset: ± 10 kg (± 20 kg sõidukite puhul, mille mass on > 4 000 kg);

i)

rehvirõhk: ± 5 kPa;

j)

ratta pöörlemissagedus ± 0,05 s– 1 või 1 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.“;

e)

punktid 3.2.5, 3.2.6 ja 3.2.7 asendatakse järgmistega:

„3.2.5.   Pöörlevad rattad

Rataste aerodünaamilise mõju nõuetekohaseks määramiseks peavad pöörlema katsesõiduki rattad sellise kiirusega, et sellest tulenev sõiduki kiirus erineks tuule kiirusest kuni ± 3 km/h.

3.2.6.   Konveierlint

Katsesõiduki kere all vedelikuvoolu matkimiseks on tuuletunnelis konveierlint, mis ulatub sõiduki eest taha. Konveierlindi joonkiirus võib erineda tuule kiirusest kuni ± 3 km/h.

3.2.7.   Vedeliku voolu nurk

Üheksas düüside alal ühtlaselt jaotatud punktis ei tohi kummagi kaldenurga α ja β (Y-tasandis ja Z-tasandis) ruutkeskmine hälve düüsi väljalaskeavas olla suurem kui 1°.“;

f)

punkt 3.2.12 asendatakse järgmisega:

„3.2.12.   Mõõtmise kordustäpsus

Jõu mõõtmise kordustäpsus peab olema ± 3 N.“;

g)

punktid 4.1.1.1, 4.1.1.1.1 ja 4.1.1.1.2 asendatakse järgmistega:

„4.1.1.1.   Lubatud tuuletingimused

Suurimaid lubatud tuuletingimusi sõidutakistuse määramiseks on kirjeldatud punktides 4.1.1.1.1 ja 4.1.1.1.2.

Kasutatava anemomeetri liigi sobivuse määramiseks tuleb leida tuule kiiruse aritmeetiline keskmine tuule kiiruse pideva mõõtmise teel tunnustatud meteoroloogilise mõõteriistaga katsetee kõrval, sellises kohtas ja sellisel kõrgusel teepinnast, kus on kõige tüüpilisemad tuuletingimused.

Kui samas katseraja osas ei ole võimalik teha katseid vastassuundades (nt ovaalsel katserajal, kus on kohustuslik sõidusuund), tuleb mõõta tuule kiirus ja suund igas katseraja osas. Sel juhul määrab mõõtmiste suurem aritmeetiline keskmine tuule kiirus kasutatava anemomeetri liigi ja väiksem aritmeetiline keskmine näitab, kas tuuleparandusest võib loobuda.

4.1.1.1.1.   Lubatud tuuletingimused statsionaarse anemomeetria kasutamisel

Statsionaarset anemomeetriat kasutatakse üksnes siis, kui tuule keskmine kiirus on 5 sekundi jooksul alla 5 m/s ja suurim tuule kiirus on vähem kui 2 sekundi jooksul alla 8 m/s. Lisaks sellele peab keskmise tuulekiiruse komponent, mis on katseteega risti, olema alla 2 m/s iga kehtiva katsepaari puhul. Katsepaarid, mis ei vasta eespool esitatud kriteeriumidele, jäetakse analüüsist välja. Tuuleparandus tuleb arvutada punkti 4.5.3 järgi. Tuuleparandusest võib loobuda, kui väikseim keskmine tuule kiirus on kuni 2 m/s.

4.1.1.1.2.   Lubatud tuuletingimused pardaanemomeetria korral

Katse tegemiseks pardaanemomeetriaga tuleb seadet kasutada nii, nagu on kirjeldatud punktis 4.3.2. Iga kehtiva katsepaari korral tuule kiiruse aritmeetiline keskmine katseteel tehtaval katsel peab olema alla 7 m/s ja suurim kiirus üle 2 sekundi kestel alla 10 m/s. Lisaks sellele peab keskmise tuulekiiruse komponent, mis on teega risti, olema alla 4 m/s. Katsepaarid, mis ei vasta eespool esitatud kriteeriumidele, jäetakse analüüsist välja.“;

h)

punkt 4.2.1.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.1.

Katsesõiduki valimise nõuded“;

i)

lisatakse punktid 4.2.1.1.1 ja 4.2.1.1.2:

„4.2.1.1.1.   Ilma interpolatsioonimeetodi kasutamiseta

Tüüpkonnast valitakse katsesõiduk (sõiduk H) selliste asjaomaste sõidutakistuse näitajatega (s.t mass, aerodünaamiline takistus ja rehvide veeretakistus), mis tekitavad tsüklis suurima energiatarbe (vt punktid 5.6 ja 5.7).

Kui erinevate rataste aerodünaamiline mõju ühe interpolatsiooni tüüpkonna piires on teadmata, peab valiku aluseks olema suurim eeldatav aerodünaamiline takistus. Juhisena võib suurimat aerodünaamilist takistust eeldada ratta puhul, millel on a) suurim laius, b) suurim läbimõõt ja c) kõige avatum kujundus (selles tähtsuse järjekorras).

Ratta valimine tehakse lisaks tsükli suurima energiatarbe nõude järgimisele.

4.2.1.1.2.   Interpolatsioonimeetodi kasutamine

Tootja taotluse korral võib kasutada interpolatsioonimeetodit.

Sel juhul valitakse tüüpkonnast kaks katsesõidukit, mis vastavad asjaomase perekonna nõuetele.

Katsesõiduk H on sõiduk, mis tekitab sellest valikust suurema – ja eelistatavalt suurima – tsüklienegiatarbe, ning katsesõiduk L tekitab väiksema – ja eelistatavalt väikseima – tsüklienergiatarbe.

Kogu lisavarustus ja/või kõik kerekujud, mida on otsustatud interpolatsioonimeetodil mitte arvesse võtta, peavad olema samaväärsed mõlema katsesõiduki H ja L puhul, nii et see lisavarustus tekitaks sõidutakistuse asjaomastest näitajatest (s.t mass, aerodünaamiline takistus ja rehvide veeretakistus) tingitud suurima tsüklienergiatarbe.

Kui üksikuid sõidukeid võidakse varustada nii standardsete velgede ja rehvide komplektiga kui ka talverehvide komplektiga (rehvid on kolme mäetipuga ja lumehelbega märgisega (3PMS)) kas velgedega või ilma, ei loeta seda lisavarustuseks.

Juhis: iga asjaomase sõidutakistuse näitaja osas peavad olema täidetud järgmised minimaalsed erinevused H- ja L-sõiduki vahel:

i)

mass – vähemalt 30 kg;

ii)

veeretakistus – vähemalt 1,0 kgf/t;

iii)

aerodünaamiline takistus CD × A – vähemalt 0,05 m2.

Sõidukite H ja L vahel piisava erinevuse saavutamiseks asjaomase sõidutakistuse näitaja osas võib tootja tehislikult halvendada sõidukit H, nt suurendades katsemassi.“;

j)

punkt 4.2.1.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.2.

Nõuded tüüpkondade kohta“;

k)

lisatakse punktid 4.2.1.2.1–4.2.1.2.3.4:

„4.2.1.2.1.   Nõuded interpolatsioonitüüpkonna kasutamise kohta, kui interpolatsioonimeetodit ei kasutata

Interpolatsioonitüüpkonna määratlemise kriteeriumid, vt käesoleva lisa punkt 5.6.

4.2.1.2.2.   Nõuded interpolatsioonitüüpkonna kasutamise kohta interpolatsioonimeetodi kasutamisega on järgmised:

a)

käesoleva lisa punktis 5.6 loetletud interpolatsioonitüüpkonna kriteeriumidele vastavus;

b)

6. all-lisa punktide 2.3.1 ja 2.3.2 nõuetele vastavus;

c)

7 all-lisa punktis 3.2.3.2 sätestatud arvutuste tegemine.

4.2.1.2.3.   Nõuded sõidutakistuse tüüpkonna rakendamise kohta

4.2.1.2.3.1.   Tootja soovil tuleb käesoleva lisa punkti 5.7 kriteeriumide täitmisel arvutada interpolatsioonitüüpkonna sõidukite H ja L sõidutakistused.

4.2.1.2.3.2.   Sõidutakistuse tüüpkonna eesmärgil tähistatakse katsesõidukid H ja L, nagu need on määratletud punktis 4.2.1.1.2, vastavalt HR ja LR.

4.2.1.2.3.3.   Lisaks 6. all-lisa punktides 2.3.1 ja 2.3.2 sätestatud nõuetele, peab sõidutakistuse tüüpkonna sõidukite HR ja LR vahel olema tsükli energiatarbe osas erinevus vähemalt 4 %, kuid mitte suurem kui 35 % sõiduki HR energiatarbest täieliku WLTC 3. klassi tsükli jooksul.

Kui sõidutakistuse tüüpkonda kuulub rohkem kui üks jõuülekanne, tuleb sõidutakistuse määramiseks kasutada suurima võimsuskaoga jõuülekannet.

4.2.1.2.3.4.   Kui sõidutakistuse muutus sellise sõiduki puhul, mis tekitab hõõrdes erinevuse, määratakse vastavalt punktile 6.8, tuleb arvutada uus sõidutakistuse tüüpkond, mis sisaldab nii selle uue sõidutakistuse tüüpkonna sõiduki L kui ka sõiduki H sõidutakistuse erinevust.

f0,N = f0,R + f0,Delta

f1,N = f1,R + f1,Delta

f2,N = f2,R + f2,Delta

siin:

N

tähistab uue sõidutakistuse tüüpkonna sõidutakistustegureid;

R

tähistab sõidutakistuse võrdlustüüpkonna sõidutakistustegureid;

Delta

tähistab sõidutakistuse muudule vastavaid tegureid, mis määratakse vastavalt punktile 6.8.1.“;

l)

punktid 4.2.1.3 ja 4.2.1.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.3.   Tüüpkonna ja katsesõiduki valimise lubatud kombinatsioonide nõuded

Tabelis A4/1 on esitatud nõuded tüüpkonna ja katsesõiduki valimise lubatud kombinatsioonide kohta, nagu neid on kirjeldatud punktides 4.2.1.1 ja 4.2.1.2.

Tabel A4/1

Tüüpkonna ja katsesõiduki valimise lubatud kombinatsioonide nõuded

Täidetavad nõuded järgmise kohta:

1)

interpolatsioonimeetodi kasutamine või mitte

2)

interpolatsioonimeetod koos sõidutakistuse tüüpkonnaga või ilma

3)

sõidutakistuse tüüpkonna kasutamine

4)

interpolatsioonimeetodi kasutamine ühe või sõidutakistuse tüüpkonnaga

Sõidutakistuse katsesõiduk

Punkt 4.2.1.1.1.

Punkt 4.2.1.1.2.

Punkt 4.2.1.1.2.

ei kohaldata

Tüüpkond

Punkt 4.2.1.2.1.

Punkt 4.2.1.2.2.

Punkt 4.2.1.2.3.

Punkt 4.2.1.2.2.

Täiendav

Puudub

Puudub

Puudub

Kasutatakse veergu 3 „Sõidutakistuse tüüpkonna kasutamine“ ja punkti 4.2.1.3.1.

4.2.1.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna sõidutakistuse leidmine sõidutakistuse tüüpkonna abil

Sõidutakistused HR ja/või LR leitakse käesoleva all-lisa järgi.

Sõidutakistuse tüüpkonda kuuluva interpolatsioonitüüpkonna sõiduki H (ja L) sõidutakistus arvutatakse vastavalt 7. all-lisa punktidele 3.2.3.2.2–3.2.3.2.2.4 järgmisel viisil:

a)

valemitesse sisestatakse H ja L asemel sõidutakistuse tüüpkonna HR ja LR;

b)

üksiku sõiduki andmetena sisestatakse interpolatsiooni tüüpkonna sõiduki H (või L) sõidutakistuse parameetrid (s.t katsemass, Δ(CD × Af) sõiduki LR suhtes ja rehvide veeretakistus);

c)

seda arvutust korratakse iga sõidutakistuse tüüpkonda kuuluva interpolatsioonitüüpkonna sõiduki H ja L puhul.

Sõidutakistuse interpolatsiooni tuleb teha üksnes nende sõidutakistuse seisukohast oluliste näitajate korral, mille puhul on tehtud kindlaks, et need on katsesõidukil LR ja HR erinevad. Muude sõidutakistuse seisukohast oluliste näitajate korral kasutatakse sõidukile HR vastavat väärtust.

Interpolatsioonitüüpkonda kuuluvad sõidukid H ja L võidakse valida erinevatest sõidutakistuse tüüpkondadest. Kui nende sõidutakistuse tüüpkondade kõnealune vahe tuleneb muudu meetodi kasutamisest, toimitakse punkti 4.2.1.2.3.4 järgi.“;

m)

punktid 4.2.1.3.2, 4.2.1.3.3, 4.2.1.3.4 ja 4.2.1.3.5 jäetakse välja;

n)

punkti 4.2.1.8.1 lisatakse järgmine lõik:

„Tootja soovil võib kasutada vähemalt 3 000 km läbisõiduga sõidukit.“;

o)

punkt 4.2.1.8.1.1 jäetakse välja;

p)

punkt 4.2.1.8.5 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.8.5.   Sõiduki vabakäigurežiim

Kui veojõustendi seadistuste määramisel ei ole võimalik täita punktis 8.1.3 või 8.2.3 sätestatud kriteeriume mittekorratavate jõudude tõttu, tuleb sõiduk varustada vabakäigurežiimiga. Vabakäigurežiimi peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus ja vabakäigurežiimi kasutamine kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

Kui sõiduk on varustatud vabakäigurežiimiga, tuleb seda rakendada nii sõidutakistuse määramisel kui ka veojõustendil.“;

q)

punkt 4.2.1.8.5.1 jäetakse välja;

r)

punkt 4.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.1.   Rehvi veeretakistus

Rehvi veeretakistust mõõdetakse UN/ECE eeskirja nr 117 muudatuste seeria 02 6. lisa kohaselt. Veeretakistustegurid tuleb viia kooskõlla ja liigitada määruse (EÜ) nr 1222/2009 veeretakistuse klasside kohaselt (vt tabel A4/2).

Tabel A4/2

Energiatõhususe klassid ja rehvide C1, C2 ja C3 veerehõõrdetegurid RRC (kg/t), mida kasutatakse interpoleerimiseks vastavates energiatõhususe klassides

Energiatõhususe klass

RRC, mida kasutatakse interpoleerimisel C1 klassi rehvide puhul

RRC, mida kasutatakse interpoleerimisel C2 klassi rehvide puhul

RRC, mida kasutatakse interpoleerimisel C3 klassi rehvide puhul

A

RRC = 5,9

RRC = 4,9

RRC = 3,5

B

RRC = 7,1

RRC = 6,1

RRC = 4,5

C

RRC = 8,4

RRC = 7,4

RRC = 5,5

D

Ei kohaldata

Ei kohaldata

RRC = 6,5

E

RRC = 9,8

RRC = 8,6

RRC = 7,5

F

RRC = 11,3

RRC = 9,9

RRC = 8,5

G

RRC = 12,9

RRC = 11,2

Ei kohaldata

Kui 7. all-lisa punktis 3.2.3.2 kirjeldatud arvutuste tegemiseks on vaja kasutada interpoleerimisega seoses veeretakistust, võetakse sisendandmeteks sõidukitele L ja H paigaldatud rehvide tegelikud veeretakistused. Interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki puhul kasutatakse veeretakistust RRC, mis vastab sõidukile paigaldatud rehvide energiatõhususe klassile.

Kui üksikuid sõidukeid võidakse varustada nii standardsete velgede ja rehvide komplektiga kui ka talverehvide komplektiga (rehvid on kolme mäetipuga ja lumehelbega märgisega (3PMS)) kas velgedega või ilma, ei loeta seda lisavarustuseks.“;

s)

punkti 4.2.2.2 lisatakse järgmine lõik:

„Pärast rehvimustri sügavuse mõõtmist peab läbitav teepikkus piirduma 500 km-ga. Kui läbitakse üle 500 km, tuleb mustri sügavust uuesti mõõta.“;

t)

punkt 4.2.2.2.1 jäetakse välja;

u)

punkti 4.2.4.1.2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Kõikide sõidukitega tuleb sõita kiirusega, mis on 90 % kasutatava WLTC suurimast kiirusest. Sõidukit tuleb soojendada vähemalt 20 minutit, kuni on saavutatud stabiilsed tingimused.“;

ii)

Tabel A4/2 asendatakse järgmisega:

Tabel A4/3

Reserveeritud“;

v)

punktid 4.3.1.1 ja 4.3.1.2 asendatakse järgmistega:

„4.3.1.1.   Võrdluskiiruste valik sõidutakistuse kõvera koostamiseks

Võrdluskiirused sõidutakistuse määramiseks valitakse vastavalt punktile 2.2.

Katse käigus tuleb kulunud aega ja sõiduki kiirust mõõta miinimumsagedusega 10 Hz.“;

w)

punktid 4.3.1.3.3 ja 4.3.1.3.4 asendatakse järgmistega:

4.3.1.3.3.   Katset korratakse seni, kuni vabakäigu andmed vastavad statistilise täpsuse nõuetele, nagu need on määratletud punktis 4.3.1.4.2.

4.3.1.3.4.   Kuigi on soovitatav, et iga vabakäigukatse kulgeks katkestusteta, võib teha mitmeosalisi katseid, kui ühe katse käigus ei suudeta koguda andmeid kõikide võrdluskiiruspunktide kohta. Mitmeosaliste katsete puhul kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

tuleb jälgida, et sõiduki tingimused säiliksid võimalikult muutumatult kõikides katkestuspunktides;

b)

vabakäigul peab vähemalt üks võrdluskiiruspunkt langema kokku suurema kiiruse vahemikuga;

c)

üheski kokkulangevas kiiruspunktis ei tohi vabakäigu väiksema kiiruse vahemiku keskmine jõud erineda vabakäigu suurema kiiruse vahemiku keskmisest jõust üle ± 10 N või ± 5 protsendi, sõltuvalt sellest, kumb on suurem;

d)

kui tee pikkus ei võimalda täita käesoleva punkti nõuet b, lisatakse üks täiendav kiiruspunkt, et see oleks kattuv kiiruspunkt.“;

x)

punktid 4.3.1.4–4.3.1.4.4 asendatakse järgmistega:

„4.3.1.4.   Vabakäiguaja mõõtmine

4.3.1.4.1.   Mõõdetakse võrdluskiirusele vj vastav vabakäiguaeg kui aeg, mil sõiduki kiirus (vj + 5 km/h) muutub kiiruseks (vj – 5 km/h).

4.3.1.4.2.   Need mõõtmised tuleb teha vastassuundades sõites, kuni on saadud vähemalt kolm mõõtmispaari, mis vastavad statistilisele täpsusele pj, mis arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

siin:

pj

on võrdluskiirusel vj tehtud mõõtmiste statistiline täpsus;

n

on mõõtmistulemuste paaride arv;

Δtpj

on aritmeetiline keskmine vabakäiguaeg võrdluskiirusel vj (s) ja see arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

siin:

Δtji

on kiirusel vj i. mõõtmispaariga saadud vabakäiguaegade harmooniline keskmine (s), mis arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

siin:

Δtja i ja Δtjbi

on vabakäiguajad (s) a ja b suunas i. mõõtmisel võrdluskiirusel vj;

σj

on standardhälve (s), mis arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

h

on tabelis A4/4 toodud tegur.

Tabel A4/ 4

Tegur h kui mõõtmiste arvu funktsioon

n

h

n

h

3

4,3

17

2,1

4

3,2

18

2,1

5

2,8

19

2,1

6

2,6

20

2,1

7

2,5

21

2,1

8

2,4

22

2,1

9

2,3

23

2,1

10

2,3

24

2,1

11

2,2

25

2,1

12

2,2

26

2,1

13

2,2

27

2,1

14

2,2

28

2,1

15

2,2

29

2,0

16

2,1

30

2,0

4.3.1.4.3.   Kui ühes suunas sõites tehtud mõõtmise käigus esineb mõni sõidutakistuse katset mõjutav välistegur või juhi tegevus, tuleb see mõõtmine koos vastava mõõtmisega vastassuunas välja jätta. Kõik väljajäetud andmed registreeritakse koos väljajätmise põhjusega, kuid väljajäetud mõõtmispaaride arv ei tohi olla suurem kui 1/3 mõõtmispaaride koguarvust. Tuleb hinnata, milline peab olema suurim mõõtmispaaride arv, mis veel vastab statistilisele täpsusele, nagu see on määratletud punktis 4.3.1.4.2. Mõõtmispaaride tagasilükkamise korral alustatakse sellistest, mis erinevad kõige rohkem statistilisest keskmisest.

4.3.1.4.4.   Kui kasutatakse vahelduvatele suundadele vastavate vabakäiguaegade harmoonilisi keskmisi, tehakse sõidutakistuse arvutus järgmise valemiga:

Formula

siin:

Δtj

on vahelduvatele suundadele vastavate vabakäiguaegade kiirusel vj tehtud mõõtmiste harmooniline keskmine (s), mis arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

siin:

Δtja on Δtjb

võrdluskiirusel vj saadud harmoonilised keskmised vabakäiguajad vastavalt suundades a ja b (s), mis arvutatakse järgmiste valemitega:

Formula

ja:

Formula.

siin:

mav

on keskmine katsesõiduki mass (kg) sõidutakistuse määramise alguses ja lõpus;

mr

on pöörlevate osade ekvivalentne efektiivmass vastavalt punktile 2.5.1.

Sõidutakistuse valemi tegurid f0, f1 ja f2, arvutatakse vähimruutude meetodil regressioonanalüüsi abil.

Kui katsetatud sõiduk on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindav sõiduk, võetakse tegur f1 võrdseks nulliga ning tegurid f0 ja f2 arvutatakse uuesti vähimruutude meetodil regressioonanalüüsi abil.“;

y)

punkt 4.3.2.3 asendatakse järgmisega:

„4.3.2.3.   Andmete kogumine

Menetluse käigus tuleb mõõta kulunud aega, sõiduki kiirust ja õhuvoolu kiirust (tuule kiirus, suund) sõiduki suhtes sagedusega vähemalt 5 Hz. Ümbritseva õhu temperatuuri tuleb sünkroonida ja mõõta miinimumsagedusega 0,1 Hz.“;

z)

punkt 4.3.2.4.3 asendatakse järgmisega:

„4.3.2.4.3.

Kuigi on soovitatav, et iga vabakäigukatse tehtaks ilma katkestusteta, võib teha mitmeosalisi katseid, kui ühe katse käigus ei suudeta koguda andmeid kõikide võrdluskiiruspunktide kohta. Mitmeosaliste katsete puhul kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

tuleb jälgida, et sõiduki tingimused säiliksid võimalikult muutumatult kõikides katkestuspunktides;

b)

vabakäigul peab vähemalt üks võrdluskiiruspunkt langema kokku suurema kiiruse vahemikuga;

c)

üheski kokkulangevas kiiruspunktis ei tohi vabakäigu väiksema kiiruse vahemiku keskmine jõud erineda vabakäigu suurema kiiruse vahemiku keskmisest jõust üle ± 10 N või ± 5 protsenti, sõltuvalt sellest, kumb on suurem;

d)

kui tee pikkus ei võimalda täita alapunkti b nõuet, lisatakse üks täiendav kiiruspunkt, et see oleks kattuv kiiruspunkt.“;

aa)

punkti 4.3.2.5 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik pärast punkti 4.3.2.5 pealkirja asendatakse järgmisega:

„Pardaanemomeetri liikumisvõrrandites kasutatud tähised on toodud tabelis A4/5.“;

ii)

tabel A4/4 nummerdatakse tabeliks A4/5.

iii)

tabelisse lisatakse pärast rida „mav“ järgmine rida:

„me

kg

sõiduki efektiivinerts koos pöörlevate osadega“;

ab)

punkt 4.3.2.5.1 asendatakse järgmisega:

„4.3.2.5.1.   Üldkuju

Liikumisvõrrandi üldkuju on järgmine:

Formula

siin:

 

Dmech = Dtyre + Df + Dr;

 

Formula;

 

Formula

Juhul, kui katseraja kalle on kogu ulatuses väiksem kui 0,1 % või võrdne sellega, võib Dgrav võtta võrdseks nulliga.“;

ac)

punktis 4.3.2.5.4 asendatakse võrrand järgmisega:

Formula“;

ad)

punkt 4.3.2.6.3 asendatakse järgmisega:

„4.3.2.6.3.   Esialgne analüüs

Lineaarse vähimruutude regressioonmeetodi abil tuleb analüüsida kõiki andmepunkte korraga, et määrata Am, Bm, Cm, a0, a1, a2, a3 ja a4, arvestades me, Formula, Formula, v, vr, ja ρ.“;

ae)

punkt 4.3.2.6.7 asendatakse järgmisega:

„4.3.2.6.7.   Lõplik andmeanalüüs

Kõiki andmeid, mida ei ole märgistatud, tuleb analüüsida lineaarse vähimruutude regressioonmeetodi abil. Määratakse Am, Bm, Cm, a0, a1, a2, a3 ja a4, arvestades me, Formula, Formula, v, vr, ja ρ.“;

af)

punkt 4.4.1 asendatakse järgmisega:

„4.4.1.   Pöördemomendi mõõturi paigaldamine

Iga vedava ratta rummu ja ratta vahele tuleb paigaldada rataste pöördemomendi mõõtur, millega mõõdetakse sõiduki püsikiirusel hoidmiseks vajalikku pöördemomenti.

Pöördemomendi mõõturit tuleb korrapäraselt (vähemalt üks kord aastas) kalibreerida vastavalt riiklikele või rahvusvahelistele standarditele, et mõõtur vastaks nõutavale täpsusele ja kordustäpsusele.“;

ag)

punkti 4.4.2.4 tehakse järgmised muudatused:

i)

esimeses lõigus pärast pealkirja asendatakse sõnad „Tabel A4/5“ sõnadega „Tabel A4/6“;

ii)

tabeli pealkirjas asendatakse sõnad „Tabel A4/5“ sõnadega „Tabel A4/6“;

ah)

punkti 4.4.3.2 tekst:

„h

on koefitsient n funktsioonina, nagu on toodud käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.2 olevas tabelis A4/3.“

asendatakse järgmisega:

„tegur h

on suuruse n funktsioon, nagu on toodud käesoleva all-lisa punkti 4.3.1.4.2 tabelis A4/4.“;

ai)

punkti 4.4.4 esimeses lõigus pärast pealkirja asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„Aritmeetiliselt keskmine kiirus ja aritmeetiliselt keskmine pöördemoment igas võrdluskiiruspunktis arvutatakse järgmiste valemitega:“;

aj)

punkt 4.5.3.1.1 asendatakse järgmisega:

„4.5.3.1.1.

Tuuleparandus absoluutse tuulekiiruse puhul katsetee kõrval arvutatakse lahutades punktis 4.3.1.4.4 toodud tegurist f0 või punktis 4.4.4 esitatud liikmest c0 vahe, mida ei saa vahelduvate suundadega katsetega kompenseerida.“;

ak)

punktis 4.5.4 asendatakse tähist mav sisaldav rida järgmisega:

„mav

on keskmine katsesõiduki mass (kg) sõidutakistuse määramise alguses ja lõpus.“;

al)

punktis 4.5.5.1 asendatakse read suuruste f1 ja f2 kohta järgmisega:

„f1

on lineaarliikme tegur (N/(km/h));

f2

on ruutliikme tegur (N/(km/h)2)“;

am)

punktis 4.5.5.2.1 asendatakse read suuruste c1 ja c2 kohta järgmisega:

„c1

on punktis 4.4.4 määratletud lineaarliikme tegur (Nm/(km/h));

c2

on punktis 4.4.4 määratletud ruutliikme tegur (Nm/(km/h)2);“;

an)

punkt 5.1.1.1 asendatakse järgmisega:

„5.1.1.1.

Üksiku sõiduki sõidutakistus arvutatakse järgmise valemiga:

Fc = f0 + (f1 × v) + (f2 × v2)

siin:

Fc

on arvutatud sõidutakistus (N), mis on sõiduki kiiruse funktsioon;

f0

on muutumatu sõidutakistustegur (N), mis arvutatakse järgmise eeskirja järgi:

Formula

f0r

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki muutumatu sõidutakistustegur (N);

f1

on esimest järku sõidutakistustegur (N/(km/h)), mis võetakse võrdseks nulliga;

f2

on teist järku sõidutakistustegur (N/(km/h)2), mis arvutatakse järgmise eeskirja järgi:

f2 = Max((0,05 × f2r + 0,95 × f2r × Af / Afr); (0,2 × f2r + 0,8 × f2r × Af / Afr))

f2r

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki teist järku sõidutakistustegur (N/(km/h)2);

v

on sõiduki kiirus (km/h);

TM

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva üksiku sõiduki tegelik katsemass (kg);

TMr

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki katsemass (kg);

Af

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva üksiku sõiduki lauppind (m2);

Afr

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki lauppind (m2);

RR

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva üksiku sõiduki rehvide veeretakistus (kg/t);

RRr

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki rehvide veeretakistus (kg/t).

Üksiksõidukile paigaldatud rehvide puhul võetakse veeretakistuseks RR kohaldatava rehvide energiatõhususe klassile vastav väärtus tabelist A4/2.

Kui esi- ja tagasilla rehvid kuuluvad erinevatesse klassidesse, arvutatakse kaalutud keskmine 7. all-lisa punktis 3.2.3.2.2.2 esitatud valemi järgi.

Kui katsesõidukitele L ja H on paigaldatud ühesugused rehvid, võetakse interpoleerimisel RRind võrdseks suurusega RRH.“;

ao)

punkt 5.1.2.1 asendatakse järgmisega:

„5.1.2.1.

Üksiku sõiduki sõidutakistusmoment arvutatakse järgmise valemiga:

Cc = c0 + c1 × v + c2 × v2

siin:

Cc

on arvutatud sõidutakistusmoment (Nm), mis on kiiruse funktsioon;

c0

on muutumatu sõidutakistusmomenditegur (Nm), mis arvutatakse järgmise eeskirja järgi:

Formula

c0r

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki muutumatu sõidutakistusmomenditegur (Nm);

c1

on esimest järku sõidutakistusmomenditegur (N/(km/h)), mis võetakse võrdseks nulliga;

c2

on teist järku sõidutakistusmomenditegur (Nm/(km/h)2), mille arvutuseeskiri on järgmine:

c2 = r′/1,02 × Max((0,05 × 1,02 × c2r/r′ + 0,95 × 1,02 × c2r/r′ × Af / Afr); (0,2 × 1,02 × c2r/r′ + 0,8 × 1,02 × c2r/r′ × Af / Afr))

c2r

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki teist järku sõidutakistusmomenditegur (Nm/(km/h)2);

v

on sõiduki kiirus (km/h);

TM

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva üksiku sõiduki tegelik katsemass (kg);

TMr

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki katsemass (kg);

Af

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva üksiku sõiduki lauppind (m2);

Afr

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki lauppind (m2);

RR

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva üksiku sõiduki rehvide veeretakistus (kg/t);

RRr

on sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki rehvide veeretakistus (kg/t);

r′

on veojõustendil kiirusel 80 km/h määratud rehvi dünaamiline raadius (m);

1,02

on tegur, millega ligikaudselt kompenseeritakse jõuülekandeseadme kadusid.“;

ap)

punktis 5.2.2 asendatakse read suuruste f1 ja f2 kohta järgmisega:

„f1

on esimest järku sõidutakistustegur (N/(km/h)), mis võetakse võrdseks nulliga;

f2

on teist järku sõidutakistustegur (N/(km/h)2), mis arvutatakse järgmise eeskirja järgi:

f2 = (2,8 × 10– 6 × TM) + (0,0170 × laius × kõrgus);“;

aq)

punkti 6.2.4 alapunkti b lisatakse järgmine lõik valemi järele:

„Heakskiidu registreerib tüübikinnitusasutus ja lisab andmed mõõtmiste ja asjaomase seadmestiku kohta.“;

ar)

punkti 6.4.1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tuuletunneli ehitus, katsemeetodid ja parandused peavad võimaldada saada suurust (CD × Af) esindava maanteeväärtuse (CD × Af) kordustäpsusega 0,015 m2“.

as)

punkti 6.4.2 teine ja kolmas lõik pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Sõiduk seatakse paigale paralleelselt tunneli pikikeskjoonega suurima lubatud kõrvalekaldega ± 10 mm.

Sõiduk seatakse paigale lengerdusnurgaga 0°, lubatud kõrvalekaldega ± 0,1°.“;

at)

punkt 6.5.1.6 asendatakse järgmisega:

„6.5.1.6.   Jahutamine

Sõidukile juhitakse muutuva kiirusega õhuvoog. Õhu joonkiiruse seadepunkt puhuri väljalaskeava juures peab olema võrdne vastava veojõustendi mõõtekiirustest 5 km/h suurema kiirusega. Õhu joonkiiruse lubatud kõrvalekalle puhuri väljalaskeava juures on ± 5 km/h või ± 10 % vastavast mõõtekiirusest, olenevalt sellest, kumb on suurem.“;

au)

punkt 6.5.2.3.2 asendatakse järgmisega:

„Mõõtmine tuleb teha käesoleva all-lisa punktide 4.3.1.3.1–4.3.1.4.4 (k.a) kohaselt. Kui vabakäiguga sõitmine vastassuundades pole võimalik, ei saa kasutada käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.2 esitatud valemit Δtji arvutamiseks. Mõõtmine tuleb peatada pärast kahte aeglustamist, kui mõlema vabakäigukatse jõud igas võrdluskiiruspunktis jääb ± 10 N piiresse, muul juhul tuleb teha vähemalt kolm vabakäigukatset käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.2 sätestatud kriteeriumide järgi.“;

av)

punktis 6.5.2.4 jäetakse välja teine lõik pärast pealkirja;

aw)

punkt 6.6.1.1 asendatakse järgmisega:

„6.6.1.1.   Veojõustendi kirjeldus

Nii esi- kui ka tagasild varustatakse ühe rulliga, mille läbimõõt on vähemalt 1,2 meetrit.“;

ax)

punkt 6.6.1.5 asendatakse järgmisega:

„6.6.1.5.   Rulli pind

Rulli pind peab olema puhas, kuiv ja ilma võõrkehadeta, mis võiksid põhjustada rehvi libisemist.“;

ay)

punkt 6.6.3 asendatakse järgmisega:

„6.6.3.   Veojõustendil mõõdetud jõudude korrigeerimine tasapinnal

Veojõustendil mõõdetud jõudusid korrigeeritakse teele (lamedale pinnale) vastava võrdlusväärtuse suhtes ja tulemusele viidatakse kui väärtusele fj.

Formula

siin:

c1

on fjDyno rehvi veeretakistuse osa;

c2

on veojõustendist tulenev raadiuse parandustegur;

fjDyno

on punktis 6.5.2.3.3 arvutatud jõud iga võrdluskiiruse j kohta (N);

RWheel

on pool rehvi nimiläbimõõdust (m);

RDyno

on veojõustendi rulli läbimõõt (m).

Tootja ja tüübikinnitusasutus peavad kokku leppima kasutatavates tegurites c1 ja c2 tootja esitatud korrelatsioonikatse tõendite põhjal mitmesuguste veojõustendil katsetatavate rehvide näitajate kohta.

Teise võimalusena võib kasutada järgmist konservatiivset valemit:

Formula

c2 väärtuseks võetakse 0,2, välja arvatud juhul, mil kasutatakse sõidutakistuse muudu meetodit (vt punkt 6.8) ja kui punkti 6.8.1 järgi arvutatud sõidutakistuste muut on negatiivne, siis võetakse c2 väärtuseks 2,0.“;

az)

lisatakse punktid 6.8, 6.8.1 ja 6.8.2:

„6.8.   Sõidutakistuse muudu meetod

Selleks, et lisada interpolatsioonimeetodile selliseid võimalusi, mida sõidutakistuse interpolatsioon ei sisalda (st aerodünaamika, veeretakistus ja mass), on võimalik mõõta sõidutakistuse muudu meetodil sõiduki hõõrde erinevust (mis on tingitud pidurisüsteemide erinevusest). Selleks tehakse järgmised sammud:

a)

mõõdetakse võrdlussõiduki R hõõre;

b)

mõõdetakse sellise sõiduki hõõre, milles tekib erinev hõõre (sõiduk N);

c)

arvutatakse hõõrete erinevus punkti 6.8.1 järgi.

Kõnealused mõõtmised tehakse lindil punkti 6.5 järgi või veojõustendil punkti 6.6 järgi ning arvutatakse tulemuste parand (ilma aerodünaamilise jõu mõjuta) punkti 6.7.1 järgi.

Selle meetodi kasutamine on lubatud ainult juhul, kui täidetud on järgmine tingimus:

Formula

siin:

FDj,R

on sõiduki R korrigeeritud takistus (N), mille mõõtmised on tehtud lindil või veojõustendil võrdluskiirusel j ja mis on arvutatud punkti 6.7.1 järgi,

FDj,N

on sõiduki N korrigeeritud takistus (N), mille mõõtmised on tehtud lindil või veojõustendil võrdluskiirusel j ja mis on arvutatud punkti 6.7.1 järgi,

n

on kiiruse mõõtmiste koguarv

Seda alternatiivset sõidutakistuse määramise meetodit võib kasutada ainult juhul, kui sõidukitel R ja N on ühesugune aerodünaamiline takistus ning kui mõõdetud muut kirjeldab asjakohaselt kogumõju sõiduki energiatarbele. Kõnealust meetodit ei saa kasutada, kui sõiduki N absoluutse sõidutakistuse kogutäpsust on mingil viisil rikutud.

6.8.1.   Lindiga stendi ja rulliga veojõustendi tegurite leidmine muudu meetodil

Sõidutakistuse vahe arvutatakse järgmise valemiga:

FDj,Delta = FDj,N – FDj,R

siin:

FDj,Delta

on sõidutakistuse muut võrdluskiirusel j (N);

FDj,N

on sõiduki N korrigeeritud takistus (N), mis on mõõdetud lindil või rulliga veojõustendil võrdluskiirusel j ja on arvutatud punkti 6.7.1 järgi,

FDj,R

on võrdlussõiduki R korrigeeritud takistus (N), mis on mõõdetud lindil või rulliga veojõustendil võrdluskiirusel j ja on arvutatud võrdlussõiduki R jaoks punkti 6.7.1 järgi.

Kõik sõidutakistuse FDj,Delta valemis olevad tegurid f0,Delta, f1,Delta ja f2,Delta arvutatakse vähimruutude meetodil regressioonanalüüsi abil.

6.8.2.   Sõiduki kogusõidutakistuse määramine

Kui interpolatsioonimeetodit (vt 7. all-lisa punkt 3.2.3.2) ei kasutata, tehakse sõiduki N sõidutakistuste muudu (N) arvutus järgmiste valemitega:

 

f0,N = f0,R + f0,Delta

 

f1,N = f1,R + f1,Delta

 

f2,N = f2,R + f2,Delta

siin:

N

osutab sõiduki N sõidutakistusteguritele;

R

osutab sõiduki R sõidutakistusteguritele;

Delta

tähistab sõidutakistuse muudule vastavaid tegureid, mis määratakse vastavalt punktile 6.8.1.“;

ba)

lisatakse punkt 7.1.0:

„7.1.0.   Veojõustendi režiimi valimine

Katse tehakse kas veojõustendi kaksikveo- või nelikveorežiimis, vastavalt 6. all-lisa punktile 2.4.2.4.“;

bb)

punkt 7.1.1.1 asendatakse järgmisega:

„7.1.1.1.   Rull(id)

Veojõustendi rulli pind peab olema puhas, kuiv ja ilma võõrkehadeta, mis võivad põhjustada rehvi libisemist. Veojõustendi käitatakse samasugusel ühendatud või ühendamata kujul, nagu järgnevas 1. tüüpi katses. Veojõustendi kiirust tuleb mõõta võimsuse neeldumisseadmega ühendatud rulli abil.“;

bc)

punkt 7.3.2 asendatakse järgmisega:

„7.3.2.

Kui veojõustendi seadistuste määramisel ei ole võimalik täita punktis 8.1.3 sätestatud kriteeriume mittekorratavate jõudude tõttu, tuleb sõiduk varustada vabakäigurežiimiga. Vabakäigurežiimil peab olema tüübikinnitusasutuse heakskiit ja vabakäigurežiimi kasutamine kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

Kui sõiduk on varustatud vabakäigurežiimiga, tuleb seda kasutada nii sõidutakistuse määramisel kui ka veojõustendil.“;

bd)

punkt 7.3.2.1 jäetakse välja;

be)

punktid 7.3.3 ja 7.3.3.1 asendatakse järgmistega:

„7.3.3.   Sõiduki paigutus veojõustendil

Katsetatav sõiduk paigutatakse veojõustendile otseasendis ja kinnitatakse korralikult. Ühe rulliga veojõustendi kasutamisel peab rehvi ja rulli kokkupuutepinna keskpunkt olema rulli ülaosast ± 25 mm või ± 2 % rulli läbimõõdust, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Kui kasutatakse pöördemomendi mõõturi meetodit, tuleb rehvirõhk seadistada nii, et dünaamiline raadius ei erineks üle 0,5 % punktis 4.4.3.1 toodud valemite abil arvutatud dünaamilisest raadiusest rj võrdluskiirusel 80 km/h. Dünaamiline raadius veojõustendil arvutatakse punktis 4.4.3.1 kirjeldatud viisil.

Kui see seadistus jääb väljapoole punktis 7.3.1 määratletud vahemikku, ei saa pöördemomendi mõõturi meetodit kasutada.

7.3.3.1.   [Reserveeritud]“;

bf)

punkt 7.3.4.1 ja tabel A4/6 asendatakse järgmisega:

„7.3.4.1.

Sõidukit tuleb soojendada kasutatava WLTCga.“;

bg)

punkti 8.1.1 alapunkti a muudetakse järgmiselt:

i)

tekst „Ad = 0,5 × At, Bd = 0,2 × Bt, Cd = Ct

asendatakse järgmisega:

„Ad = 0,5 × At, Bd = 0,2 × Bt, Cd = Ct“;

ii)

tekst „Ad = 0,1 × At, Bd = 0,2 × Bt, Cd = Ct

asendatakse järgmisega:

„Ad = 0,5 × At, Bd = 0,2 × Bt, Cd = Ct“;

bh)

punktis 8.1.3.1 asendatakse rida suuruste At, Bt ja Ct kohta järgmisega:

„At, Bt ja Ct on sõidutakistuse sihtväärtused;“;

bi)

punkti 8.1.3.3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Veojõustendil modelleeritud sõidutakistus arvutatakse punktis 4.3.1.4 kirjeldatud meetodil selle erinevusega, et mõõtmised tehakse vastassuundades:

Fs = As + Bs × v + Cs × v2“;

bj)

punktis 8.1.3.4.1.2 asendatakse rida suuruste At, Bt ja Ct kohta järgmisega:

„At, Bt ja Ct on sõidutakistuse sihtväärtused;“;

bk)

punkt 8.1.3.4.2 asendatakse järgmisega:

„8.1.3.4.2.   Järkjärguline meetod

Kindlaksmääratud kiirusvahemikes peab kahest järjestikusest vabakäigukatsest vähimruutude meetodil regressioonanalüüsi abil arvutatud jõud jääma kõrvalekalde ± 10 N piiresse sihtväärtusest, vastasel juhul reguleeritakse veojõustendi koormusseadistust punkti 8.1.4. kohaselt ja tehakse täiendavaid vabakäigukatseid, kuni kõrvalekalde nõue on täidetud.“;

bl)

lisatakse punkt 8.1.5:

„8.1.5.

Suurusi At, Bt ja Ct kasutatakse suuruste f0, f1 ja f2 lõppväärtustena ja järgmistel eesmärkidel:

a)

vähenduse määramine, 1. all-lisa punkt 8;

b)

käiguvahetuspunktid, 2. all-lisa;

c)

CO2 ja kütusekulu interpolatsioon, 7. all-lisa punkt 3.2.3;

d)

Tulemuste arvutamine elektri- ja hübriidelektrisõidukite puhul, 8. all-lisa punkt 4.“;

bm)

punkti 8.2.3.2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „punktis 4.4.3“ sõnadega „punktis 4.4.3.2“.

bn)

punkt 8.2.3.3 asendatakse järgmisega:

„8.2.3.3.   Seadistamine

Veojõustendi koormuse seadistust tuleb reguleerida järgmiste valemite kohaselt:

Formula

Siin:

Formula

Formula

Formula

kus:

F*dj

on uus veojõustendi koormuse seadistus (N);

Fej

on sõidutakistusmomendi (Nm) seadistus, mis on võrdne vahega (Fsj – Ftj);

Fsj

on modelleeritud sõidutakistusmoment (Nm) võrdluskiirusel vj;

Ftj

on sõidutakistusmomendi (Nm) sihtväärtus võrdluskiirusel vj;

A*d, B*d ning C*d

on uued veojõustendi seadistuse tegurid;

r′

on veojõustendil kiirusel 80 km/h saadud rehvi dünaamiline raadius (m);

Punktides 8.2.2 ja 8.2.3 sätestatud toimingut korratakse, kuni on täidetud punktis 8.2.3.2 esitatud lubatud kõrvalekalde nõue.“;

bo)

punkt 8.2.4.1 asendatakse järgmisega:

„8.2.4.1.

Kui sõiduk ei sõida vabakäiguga korduvalt ja punkti 4.2.1.8.5 kohane vabakäigurežiim ei ole teostatav, tuleb arvutada tegurid f0, f1 ja f2 punktis 8.2.4.1.1 toodud valemite abil. Kõikidel muudel juhtudel tuleb teha punktides 8.2.4.2–8.2.4.4 kirjeldatud toimingud.“;

bp)

punkti 8.2.4.1.2 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Tulemuste arvutamine elektri- ja hübriidelektrisõidukite puhul, 8. all-lisa punkt 4.“;

30)

5. all-lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1.1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1.1.

Sõidukile juhitakse muutuva kiirusega õhuvool. Õhuvoolu joonkiiruse seadepunkt puhuri väljalaskeava juures peab olema võrdne vastava rulli kiirusest 5 km/h suurema kiirusega. Õhu joonkiiruse lubatud kõrvalekalle puhuri väljalaskeava juures on ± 5 km/h või ± 10 % vastavast rulli kiirusest, olenevalt sellest, kumb on suurem.“;

b)

punkti 1.1.4 lisatakse alapunkt c:

„c)

asukoht ligikaudu sõiduki pikisuunalisel keskjoonel.“;

c)

punktid 1.1.5 ja 1.1.6 asendatakse järgmistega:

1.1.5.   Tootja taotlusel ja kui tüübikinnitusasutus seda asjakohaseks peab, võib muuta jahutusventilaatori kõrgust, külgsuunalist asendit ja kaugust sõidukist.

Kui ettenähtud ventilaatori ehitus on ebapraktiline, arvestades sõiduki ehitust, näiteks taha paigutatud mootori või küljel paiknevate õhuavade korral, või kui jahutusventilaator ei taga piisavat jahutust tavakasutuse asjakohaseks modelleerimiseks, võib tootja taotlusel ja kui tüübikinnitusasutus seda asjakohaseks peab, muuta jahutusventilaatori kõrgust, külgsuunalist asendit ja kaugust sõidukist ning lisada ventilaatoreid, millel võivad olla erinevad tehnilised näitajad (sealhulgas muutumatu kiirusega ventilaatorid).

1.1.6.   Punktis 1.1.5 kirjeldatud juhul lisatakse vastavasse katsearuandesse jahutusventilaatori(te) asukoht ja võimsus ning tüübikinnitusasutusele esitatud põhjenduse üksikasjad. Kui hiljem tehakse veel katseid, tuleb kasutada samasuguseid näitajaid ja asendeid ebatüüpiliste jahutusnäitajate vältimiseks.“;

d)

punkt 2.1.2 asendatakse järgmisega:

„2.1.2.

Veojõustend võib olla ühe rulli või kahe rulliga. Kahe rulliga veojõustendi kasutamise korral peavad rullid olema püsivalt ühendatud või käitatakse eesmise rulli abil otseselt või kaudselt inertsmasse ja võimsuse neeldumisseadet.“;

e)

punkt 2.2.7 asendatakse järgmisega:

„2.2.7.

Rulli kiirust mõõdetakse sagedusega vähemalt 10 Hz.“;

f)

punktid 2.3, 2.3.1 ja 2.3.1.1 asendatakse järgmistega:

„2.3.   Täiendavad erinõuded nelikveorežiimis töötava veojõustendi korral

2.3.1.   Nelikveorežiimis töötava veojõustendi kontrollsüsteem tuleb kavandada nii, et WLTC tsüklit läbiva sõiduki katsetamisel on täidetud järgmised nõuded.

2.3.1.1.   Sõidutakistuse modelleerimine peab toimuma nii, et nelikveorežiimis töötamisel veojõustendi tekitatakse jõudusid samas proportsioonis, nagu need tekivad sõiduki liikumisel siledal, kuival ja tasasel teepinnal.“;

g)

punkt 2.4.1 asendatakse järgmisega:

„2.4.1.   Jõu mõõtmise süsteem

Jõuanduri täpsus peab olema vähemalt ± 10 N kõikide mõõdetud sammude puhul. Seda tuleb kontrollida esialgsel paigaldamisel, pärast põhjalikku hooldust ja 370 päeva jooksul enne katsetamist.“;

h)

punkti 3.3.2.2 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Vt 6. all-lisa punkti 2.1.3.“;

i)

punkt 3.3.5.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.5.3.

Temperatuuriandur paigutatakse vahetult mahumõõteseadme ette. Temperatuurianduri täpsus ja kordustäpsus peab olema ± 1 °C ning selle reageerimisaeg 0,1 s 62 % korral antud temperatuurimuutusest (silikoonõlis mõõdetud väärtus).“;

j)

punkt 3.3.6.1 asendatakse järgmisega:

„3.3.6.1.   Mahtpump (PDP)

Mahtpumbaga (PDP) täisvoolu heitmelahjendussüsteem vastab käesoleva all-lisa nõuetele ja mõõdab püsival temperatuuril ja rõhul pumpa läbivat gaasihulka. Üldmaht määratakse kalibreeritud mahtpumba pöörete arvu lugemise teel. Proportsionaalse proovi saamiseks võetakse proov püsival voolukiirusel pumba, voolumõõturi ja voolu reguleerimise ventiili abil.“;

k)

punkt 3.3.6.1.1 jäetakse välja.

l)

punkti 3.3.6.4.3 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

lahjendatud heitgaaside temperatuuriandur (T) paigaldatakse vahetult ultraheli-voolumõõturi ette. Anduri täpsus ja kordustäpsus peab olema ± 1 °C ning selle reageerimisaeg 0,1 s 62 % korral antud temperatuurimuutusest (silikoonõlis mõõdetud väärtus).“;

m)

punkti 3.4.1.1 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Seade peab olema tõendatud täpsusega.“;

n)

punkti 3.4.2.4 muudetakse järgmiselt:

i)

sõnad „± 0,2 K“ (kolmes kohas) asendatakse sõnadega „± 0,2 °C“;

ii)

sõnad „± 0,15 K“ (ühes kohas) asendatakse sõnadega „± 0,15 °C“;

o)

punkti 3.4.3.2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kriitilise voolu Venturi toru vooluhulga kalibreerimiseks tuleb teha mõõtmised, kusjuures järgmiste näitajate täpsus peab jääma allpool sätestatud piiridesse:“;

ii)

sõnad „± 0,2 K“ (ühes kohas) asendatakse sõnadega „± 0,2 °C“;

iii)

sõnad „± 0,15 K“ (ühes kohas) asendatakse sõnadega „± 0,15 °C“;

p)

punkti 3.4.5.6 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ultraheli-voolumõõturi vooluhulga kalibreerimiseks tuleb teha mõõtmised, kusjuures järgmiste näitajate (juhul, kui kasutatakse laminaarvoolu elementi) täpsus peab jääma allpool sätestatud piiridesse:“;

ii)

sõnad „± 0,2 K“ (ühes kohas) asendatakse sõnadega „± 0,2 °C“;

iii)

sõnad „± 0,15 K“ (ühes kohas) asendatakse sõnadega „± 0,15 °C“;

q)

punkti 3.5.1.1 viimases lõigus asendatakse tekst

„2 protsenti“

tekstiga:

„± 2 protsenti“;

r)

punktile 3.5.1.1.1 lisatakse järgmine lõik:

„Teadaolev kogus puhast süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi või propaani juhitakse kalibreeritud kriitilise voolu ava kaudu CVS-süsteemi. Piisavalt kõrge sisselaskerõhu korral ei sõltu kriitilise ava abil reguleeritav voolukiirus q ava väljalaskerõhust (kriitiline vool). CVS-süsteemil lastakse töötada tavapärasele heitekatsele vastavates tingimustes ja järgnevaks analüüsiks võimaldatakse piisavalt aega. Kogumiskotti kogutud gaasi analüüsitakse tavapäraste seadmetega (käesoleva all-lisa punkt 4.1) ning tulemusi võrreldakse teadaolevate gaasiproovide kontsentratsioonidega. Kui kõrvalekalle on suurem kui 2 %, tuleb leida ja kõrvaldada selle põhjus.“;

s)

punkt 3.5.1.1.1.1 jäetakse välja;

t)

punkti 3.5.1.1.2 lisatakse järgmine lõik:

„Puhta süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi või propaaniga täidetud väikese ballooni kaal määratakse ± 0,01 g täpsusega. CVS-süsteemil lastakse töötada tavapärasele heitekatsele vastavates tingimustes ning süsteemi juhitakse puhast gaasi nii kaua, et analüüsimiseks oleks piisavalt aega. Kasutatud puhta gaasi kogus määratakse massierinevuse mõõtmisega. Kotti kogutud gaasi analüüsitakse tavapäraste heitgaasi analüüsiks kasutatavate seadmetega, nagu on kirjeldatud punktis 4.1. Seejärel võrreldakse tulemusi eelnevalt arvutatud sisaldustega. Kui kõrvalekalle on suurem kui 2 %, tuleb leida ja kõrvaldada põhjus.“;

u)

punkt 3.5.1.1.2.1 jäetakse välja;

v)

punktile 4.1.2.1 lisatakse järgmine lõik:

„Välja arvatud punkt 4.1.3.1. (süsivesinike proovivõtusüsteem), punkt 4.2. (PM mõõteseadmed) ja punkt 4.3. (PN mõõteseadmed) võidakse lahjendatud heitgaasi proov võtta konditsioneerimisseadmetest (kui need on olemas) allavoolu.“;

w)

punkt 4.1.2.1.1 jäetakse välja;

x)

punktile 4.1.4.2 lisatakse järgmine lõik:

„Kasutatakse mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatorit (NDIR).“;

y)

punkt 4.1.4.2.1 jäetakse välja;

z)

punktile 4.1.4.3 lisatakse järgmine lõik:

„Kasutatakse leek-ionisatsioondetektori (FID) tüüpi analüsaatorit, mis on kalibreeritud propaaniga, mida väljendatakse süsinikuaatomite ekvivalendina (C1).“;

aa)

punkt 4.1.4.3.1 jäetakse välja;

ab)

punkti 4.1.4.4 lisatakse järgmine lõik:

„Kasutatakse kuumleek-ionisatsioondetektori tüüpi analüsaatorit detektori, klappide, torustikuga jms, mis on kuumutatud temperatuurini 190 °C ± 10 °C. Analüsaator kalibreeritakse gaasilise propaaniga, mida väljendatakse süsinikuaatomite (C1) ekvivalendina.“;

ac)

punkt 4.1.4.4.1 jäetakse välja;

ad)

punkti 4.1.4.5 lisatakse järgmine lõik:

„Kasutada tuleb kas gaasikromatograafi leek-ionisatsioondetektori (FID) tüüpi analüsaatoriga või leek-ionisatsioondetektorit (FID) koos metaanieraldajata analüsaatoriga (NMC-FID), mis on kalibreeritud gaasilise metaani või propaaniga, väljendatuna süsinikuaatomite ekvivalendina (C1).“;

ae)

punkt 4.1.4.5.1 jäetakse välja;

af)

punkti 4.1.4.6 lisatakse järgmine lõik:

„Kasutatakse kas kemoluminestsentsanalüsaatorit (CLA) või mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaatorit (NDUV).“;

ag)

punkt 4.1.4.6.1 jäetakse välja;

ah)

punkt 4.2.1.2.7 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.2.7.

osakeste massi PM mõõtmiseks nõutavaid temperatuure mõõdetakse täpsusega ± 1 °C ja reageerimisajaga (t90 – t10) kuni 15 sekundit.“;

ai)

punkti 4.2.1.3.2 lisatakse järgmine lõik:

„PTT kõverus peab olema ühtlane ja kõverusraadius võimalikult suur.“;

aj)

punkt 4.2.1.3.2.1 jäetakse välja;

ak)

punkt 4.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.2.   Analüütiliste kaalude lineaarne reageering

Filtri kaalu määramiseks kasutatavad analüütilised kaalud peavad vastama tabeli A5/1 lineaarsuse kriteeriumidele lineaarse regressiooni kasutamisel. See tähendab kordustäpsust vähemalt ± 2 μg ja eraldusvõimet vähemalt 1 μg (1 tärk = 1 μg). Katsetatakse vähemalt 4 võrdsete vahedega võrdluskaalu. Nullväärtus peab jääma vahemikku ± 1 μg.

Tabel A5/1

Analüütiliste kaalude taatlemise kriteeriumid

Mõõtesüsteem

Vabaliige a0

Tõus a1

Hinnangu standardviga SEE

Determinatsioonikordaja r2

Tahkete osakeste kaal

≤ 1 μg

0,99 – 1,01

≤ 1 % maks.

≥ 0,998“;

al)

punktid 5.3.1.1 ja 5.3.1.2 asendatakse järgmistega:

5.3.1.1.   Kalibreerimist kontrollitakse nullgaasi ja kalibreerimisgaasi abil 6. all-lisa punkti 2.14.2.3 kohaselt.

5.3.1.2.   Pärast katset tuleb nullgaasi ja sama kalibreerimisgaasiga teha uus kontrollimine 6. all-lisa punkti 2.14.2.4 kohaselt.“;

am)

punkti 5.5.1.7 lisatakse järgmine lõik:

„Konverteri kasutegur ei tohi olla väiksem kui 95 %. Konverteri kasutegurit kontrollitakse tabelis A5/3 määratud sagedusega.“;

an)

punkt 5.5.1.7.1 jäetakse välja;

ao)

punkti 5.6 lisatakse järgmine lõik:

„Tahkete osakeste proovivõtufiltrite kaalu määramiseks kasutatava mikrogrammkaalu kalibreerimine peab vastama riiklikule või rahvusvahelisele standardile. Kaal peab vastama käesoleva all-lisa punktis 4.2.2.2 toodud lineaarsusnõuetele. Lineaarsust tuleb kontrollida vähemalt üks kord 12 kuu jooksul või süsteemi remondi või sellise muudatuse korral, mis võib kalibreerimist mõjutada.“;

ap)

punkt 5.6.1 jäetakse välja;

aq)

punkti 5.7.3 lisatakse järgmine lõik:

„Igakuisel kontrollimisel peab tahkete osakeste loenduris mõõdetud voolukiirus langema kalibreeritud voolumõõturiga kontrollimisel saadud tahkete osakeste loenduri nimivoolukiirusega kokku kuni 5 % kõrvalekaldega.“

ar)

punkt 5.7.3.1 jäetakse välja;

as)

punkt 6.1.1 asendatakse järgmisega:

„6.1.1.

Kõik ppm-na esitatud väärtused tähendavad miljondikke mahu järgi (vpm)“;

at)

punktid 6.1.2.1 ja 6.1.2.2 asendatakse järgmistega:

„6.1.2.1.   lämmastik:

puhtus: ≤ 1 ppm C1, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO, ≤ 0,1 ppm N2O, ≤ 0,1 ppm NH3.

6.1.2.2.   sünteetiline õhk:

puhtus: ≤ 1 ppm C1, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO, ≤ 0,1 ppm NO2; hapnikusisaldus 18–21 mahuprotsenti;“;

au)

punkt 6.2 asendatakse järgmisega:

„6.2.   Kalibreerimisgaasid

Kalibreerimisgaasi tegelik kontsentratsioon peab jääma ettenähtud väärtuse suhtes vahemikku ± 1 % või nagu toodud allpool ning peab olema seostatav riiklike ja rahvusvaheliste standarditega.

Tagatakse järgmise koostisega gaasisegude kättesaadavus veeldatud maagaasi spetsifikatsioonidega vastavalt punktile 6.1.2.1 või 6.1.2.2:

a)

C3H8 sünteetilises õhus (vt punkt 6.1.2.2.);

b)

CO lämmastikus;

c)

CO2 lämmastikus;

d)

CH4 sünteetilises õhus;

e)

NO lämmastikus (kalibreerimisgaasis ei tohi NO2 olla rohkem kui 5 % NO sisaldusest).“;

av)

punkt 6.2.1 jäetakse välja;

31)

6. all-lisa asendatakse järgmisega:

„6. all-lisa

1. tüüpi katsemenetlused ja -tingimused

1.   Katsete kirjeldus

1.1.   1. tüüpi katse abil kontrollitakse gaasiliste ühendite heidet ja tahkete osakeste massi, tahkete osakeste arvu, CO2-heite massi, kütusekulu, elektrienergiakulu ja elektrilist sõiduulatust kasutatavas WLTP katsetsüklis.

1.1.1.   Katsed tehakse käesoleva all-lisa punktis 2 või 8. all-lisa punktis 3 kirjeldatud meetodil täiselektri-, hübriidelektri- ja suruvesinik-kütuseelemendiga hübriidsõidukitega. Võetakse heitgaaside, tahkete osakeste massi ja osakeste proovid ning neid analüüsitakse ettenähtud meetoditega.

1.2.   Katsete arv määratakse joonisel A6/1 toodud vooskeemi kohaselt. Piirnorm on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud suurim lubatud väärtus sätestatud piirnormiga ehk nn kriitilise heite jaoks.

1.2.1.   A6/1 toodud vooskeemi tuleb kasutada üksnes kogu asjakohase WLTP katsetsükli, mitte üksikute faaside suhtes.

1.2.2.   Katsetulemused on väärtused, mida on korrigeeritud vastavalt sihtkiirusele, taaslaetava energiasalvestussüsteemi energiamuutusele ning kasutades tegureid Ki, ATCT ja halvendustegurit.

1.2.3.   Tsükli koguväärtuste leidmine

1.2.3.1.   Kui ükskõik millise katse käigus ületatakse kriitilise ehk sätestatud piirnormiga heite piirnorm, lükatakse sõiduk tagasi.

1.2.3.2.   Olenevalt sõidukitüübist peab tootja teatama, nagu see on asjakohane, tsükli koguväärtuse välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõiduki CO2-heite massi, elektrienergiakulu ja kütusekulu kohta ning täiselektrisõiduki sõiduulatuse (PER) ja sõiduulatuse üksnes elektrirežiimis (AER) vastavalt tabelile A6/1.

1.2.3.3.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu deklareeritud väärtust akutoiterežiimis ei määrata joonise A6/1 järgi. Seda tuleb käsitada tüübikinnitusväärtusena, kui deklareeritud CO2 väärtus on heaks kiidetud tüübikinnitusväärtusena. Kui see nii ei ole, tuleb tüübikinnitusväärtusena käsitada elektrienergiakulu mõõdetud väärtust.

1.2.3.4.   Kui pärast esimest katset on kõik asjakohase tabeli A6/2 1. real toodud kriteeriumid täidetud, kiidetakse kõik tootja deklareeritud väärtused heaks tüübikinnitusväärtusena. Kui ükskõik milline rakendatava tabeli A6/2 1. real toodud kriteeriumidest on täitmata, tehakse sama sõidukiga teine katse.

1.2.3.5.   Pärast teist katset arvutatakse kahe katse aritmeetiliselt keskmised tulemused. Kui kõik asjakohase tabeli A6/2 2. real toodud kriteeriumid on täidetud nende aritmeetiliselt keskmiste tulemustega, kiidetakse kõik tootja deklareeritud väärtused heaks tüübikinnitusväärtusena. Kui ükskõik milline rakendatava tabeli A6/2 2. real toodud kriteeriumidest pole täidetud, tuleb sama sõidukiga teha kolmas katse.

1.2.3.6.   Pärast kolmandat katset tuleb arvutada kolme katse aritmeetiliselt keskmised tulemused. Kõikide näitajate puhul, mis vastavad rakendatava tabeli A6/2 3. rea vastavale kriteeriumile, käsitatakse deklareeritud väärtust tüübikinnitusväärtusena. Iga asjakohase tabeli A6/2 3. rea kohasele kriteeriumile mittevastava näitaja puhul käsitatakse tüübikinnitusväärtusena aritmeetilist keskmist.

1.2.3.7.   Juhul, kui ükskõik milline rakendatava tabeli A6/2 kriteeriumist jääb pärast esimest või teist katset täitmata, võib tootja soovil või tüübikinnitusasutuse loal väärtused uuesti deklareerida heite või kulu suuremate väärtustena või elektrilise sõiduulatuse väiksemate väärtustena, et vähendada tüübikinnituse jaoks nõutavate katsete arvu.

1.2.3.8.   dCO21, dCO22 ja dCO23 määramine

1.2.3.8.1.   Lisaks punkti 1.2.3.8.2 nõude kohaldamisele kasutatakse järgmisi dCO21, dCO22 ja dCO23 väärtusi seoses tabelis A6/2 toodud katsete arvu kriteeriumiga:

dCO21 = 0,990

dCO22 = 0,995

dCO23 = 1,000

1.2.3.8.2.   Kui akutoiterežiimis tehtav 1. tüüpi katse välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul koosneb kahest või enamast rakendatavast WLTP katsetsüklist ja dCO2x väärtus on alla 1,0, tuleb dCO2x väärtus asendada 1,0-ga.

1.2.3.9.   Juhul, kui katsetulemust või katsetulemuste keskmist käsitatakse ja kinnitatakse tüübikinnitusväärtusena, tuleb edasistes arvutustes sellele tulemusele viidata kui deklareeritud väärtusele.

Tabel A6/1

Tootja deklareeritud väärtuste suhtes kohaldatavad eeskirjad (tsükli koguväärtused)  (1)

Sõidukitüüp

MCO2  (2)

(g/km)

FC (kütusekulu)

(kg/100km)

Elektrienergia kulu (3)

(Wh/km)

Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis / täiselektrisõiduki sõiduulatus (3)

(km)

6. all-lisa kohaselt katsetatud sõidukid (sõidukid, millel on ainult sisepõlemismootor (pure ICE))

MCO2

7. all-lisa punkt 3

Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid

FCCS

Punkt 4.2.1.2.1 8. all-lisa

Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid

MCO2,CS

punkt 4.1.1 8. all-lisa

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid

CD

MCO2,CD

punkt 4.1.2

ECAC,CD

punkt 4.3.1 8. all-lisa

AER

Punkt 4.4.1.1 8. all-lisa

CS

MCO2, CS 8. all-lisa

punkt 4.1.1 8. all-lisa

Täiselektrisõiduk

ECWLTC

8. all-lisa punkt 4.3.4.2

PERWLTC

8. all-lisa punkt 4.4.2

Joonis A6/1

1. tüüpi katsete arvu vooskeem

Image

Ükskõik milline sätestatud piirnormiga heidetest &gt; piirnorm

Ükskõik milline sätestatud piirnormiga heidetest &gt; piirnorm

Esimene katse

Ükskõik milline sätestatud piirnormiga heidetest &gt; piirnorm

Lükatakse tagasi

Kõik tabelis A6/2 real „teine katse“ toodud kriteeriumid on täidetud.

Kõik tabelis A6/2 real „esimene katse“ toodud kriteeriumid on täidetud.

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Deklareeritud väärtus või kolme väärtuse keskmine (olenevalt iga väärtuse tulemuse hindamisest) kiidetakse heaks

Kõik deklareeritud väärtused ja heited kiidetakse heaks

Kolmas katse

Teine katse

Tabel A6/2

Katsete arvu kriteeriumid

Sõidukite puhul, millel on ainult sisepõlemismootor, välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul laetust säilitav 1. tüüpi katse.

 

Katse

Hindamisnäitaja

Sätestatud piirnormiga heide

MCO2

Rida 1

Esimene katse

Esimese katse tulemused

≤ määruse piirnorm × 0,9

≤ deklareeritud väärtus × dCO21

Rida 2

Teine katse

Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine

≤ määruse piirnorm × 1,0 (4)

≤ deklareeritud väärtus × dCO22

Rida 3

Kolmas katse

Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine

≤ määruse piirnorm × 1,0 (4)

≤ deklareeritud väärtus × dCO23


Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul 1. tüüpi katse akutoiterežiimis.

 

Katse

Hindamisnäitaja

Sätestatud piirnormiga heited

MCO2,CD

AER

Rida 1

Esimene katse

Esimese katse tulemused

≤ määruse piirnorm × 0,9 (5)

≤ deklareeritud väärtus × dCO21

≥ deklareeritud väärtus × 1,0

Rida 2

Teine katse

Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine

≤ määruse piirnorm × 1,0 (6)

≤ deklareeritud väärtus × dCO22

≥ deklareeritud väärtus × 1,0

Rida 3

Kolmas katse

Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine

≤ määruse piirnorm × 1,0 (6)

≤ deklareeritud väärtus × dCO23

≥ deklareeritud väärtus × 1,0


Täiselektrisõidukite puhul

 

Katse

Hindamisnäitaja

Elektrienergiakulu

PER

Rida 1

Esimene katse

Esimese katse tulemused

≤ deklareeritud väärtus × 1,0

≥ deklareeritud väärtus × 1,0

Rida 2

Teine katse

Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine

≤ deklareeritud väärtus × 1,0

≥ deklareeritud väärtus × 1,0

Rida 3

Kolmas katse

Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine

≤ deklareeritud väärtus × 1,0

≥ deklareeritud väärtus × 1,0


Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul

 

Katse

Hindamisnäitaja

FCCS

Rida 1

Esimene katse

Esimese katse tulemused

≤ deklareeritud väärtus × 1,0

Rida 2

Teine katse

Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine

≤ deklareeritud väärtus × 1,0

Rida 3

Kolmas katse

Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine

≤ deklareeritud väärtus × 1,0

1.2.4.   Faasispetsiifiliste väärtuste määramine

1.2.4.1.   Faasispetsiifiline CO2 väärtus

1.2.4.1.1.   Pärast CO2-heite massi deklareeritud tsükli koguväärtuse heakskiitmist tuleb katsetulemuste faasispetsiifiliste väärtuste aritmeetilist keskmist (g/km) korrutada kohandusteguriga CO2_AF, et kompenseerida deklareeritud väärtuse ja katsetulemuste erinevust. See korrigeeritud väärtus on CO2 tüübikinnitusväärtus.

Formula

kus

Formula

kus

Formula

on CO2-heite massi (g/km) aritmeetiline keskmine L-faasi katsetulemus(t)e puhul;

Formula

on CO2-heite massi (g/km) aritmeetiline keskmine M-faasi katsetulemus(t)e puhul;

Formula

on CO2-heite massi (g/km) aritmeetiline keskmine H-faasi katsetulemus(t)e puhul;

Formula

on CO2-heite massi (g/km) aritmeetiline keskmine exH-faasi katsetulemus(t)e puhul;

DL

on L-faasi teoreetiline teepikkus (km);

DM

on M-faasi teoreetiline teepikkus (km);

DH

on H-faasi teoreetiline teepikkus (km);

DexH

on exH-faasi teoreetiline teepikkus (km).

1.2.4.1.2.   Kui CO2-heite massi deklareeritud tsükli koguväärtust heaks ei kiideta, arvutatakse faasispetsiifiline CO2-heite massi tüübikinnitusväärtus, võttes vastava faasi kõikidest katsetulemustest aritmeetilise keskmise.

1.2.4.2.   Kütusekulu faasispetsiifilised väärtused

Kütusekulu väärtus arvutatakse faasispetsiifilise CO2-heite massi abil, kasutades käesoleva all-lisa punktis 1.2.4.1 toodud valemeid ja heidete aritmeetilist keskmist.

1.2.4.3.   Elektrienergiakulu, PERi ja AERi faasispetsiifiline väärtus

Faasispetsiifiline elektrienergiakulu ja faasispetsiifilised elektrirežiimi sõiduulatused arvutatakse, võttes katsetulemus(t)e faasispetsiifilistest väärtustest aritmeetilise keskmise ilma kohandusteguriga korrigeerimiseta.

2.   1. tüüpi katse tingimused

2.1.   Ülevaade

2.1.1.   1. tüüpi katse sisaldab ettenähtud etappidena veojõustendi ettevalmistamist, tankimist, stabiliseerimist ja katse läbiviimist.

2.1.2.   1. tüüpi katse hõlmab sõiduki kasutamist veojõustendil interpolatsioonitüüpkonna puhul rakendatavas WLTC tsüklis. Järgnevaks analüüsiks kogutakse lahjendatud heitgaasidest püsimahuproovivõtturi abil pidevalt võrdeline osa.

2.1.3.   Fooni kontsentratsioonid mõõdetakse kõikide selliste ühendite puhul, mille puhul tehakse mõõtmised lahjendatud heitega. Heitgaaside katse puhul tuleb selleks koguda ja analüüsida lahjendusõhku.

2.1.3.1.   Fooniosakeste mõõtmine

2.1.3.1.1.   Kui tootja taotleb kas lahjendusõhu või lahjendustunneli taustosakeste massi lahutamist heite mõõtetulemustest, tuleb fooni tasemed määrata käesoleva all-lisa punktides 2.1.3.1.1.1–2.1.3.1.1.3 (k.a) nimetatud menetluste kohaselt.

2.1.3.1.1.1.   Suurim lubatud fooniparandus on filtrile kogunenud mass, mis on samaväärne 1 mg/km-ga katse vooluhulga korral.

2.1.3.1.1.2.   Kui foon ületab selle taseme, lahutatakse vaikeväärtus 1 mg/km.

2.1.3.1.1.3.   Kui fooni osa lahutamisel saadakse tulemuseks negatiivne väärtus, loetakse fooni tase võrdseks nulliga.

2.1.3.1.2.   Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni mass määratakse, juhtides filtreeritud lahjendusõhku läbi tahkete osakeste foonifiltri. See võetakse lahjendusõhufiltritest vahetult allavoolu jäävast punktist. Fooni tasemed (μg/m3) määratakse vähemalt 14 mõõtmise (sagedusega vähemalt üks mõõtmine nädalas) libiseva aritmeetilise keskmisena.

2.1.3.1.3.   Lahjendustunneli tahkete osakeste fooni mass määratakse, juhtides filtreeritud lahjendusõhku läbi tahkete osakeste foonifiltri. See võetakse samast punktist nagu tahkete osakeste proov. Kui katse puhul kasutatakse teisest lahjendamist, peab teisene lahjendussüsteem olema fooni mõõtmisel aktiveeritud. Ühe mõõtmise võib teha katsepäeval, kas enne või pärast katset.

2.1.3.2.   Taustosakeste arvu määramine

2.1.3.2.1.   Kui tootja taotleb fooniparandust, määratakse fooni tasemed järgmiselt.

2.1.3.2.1.1.

Fooni väärtus võidakse arvutada või mõõta. Suurim lubatud fooniparandus on seotud tahkete osakeste arvu mõõtmissüsteemi suurima lubatud lekkemääraga (0,5 osakest cm3 kohta), mõõdetuna tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri (PCRF) ja tegelikus katses kasutatud CVS-vooluhulga abil.

2.1.3.2.1.2.

Tüübikinnitusasutus või tootja võib taotleda, et arvutatud tulemuste asemel kasutataks tegelikke fooni mõõtmistulemusi.

2.1.3.2.1.3.

Kui fooni osa lahutamisel saadakse tulemuseks negatiivne väärtus, loetakse tahkete osakeste tulemuse väärtus võrdseks nulliga.

2.1.3.2.2.   Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni arvu tase määratakse filtreeritud lahjendusõhu proovide võtmise teel. See võetakse PN mõõtmissüsteemi lahjendusõhufiltritest vahetult allavoolu jäävast punktist. Fooni tasemed (tahkete osakeste arv cm3 kohta) määratakse vähemalt 14 mõõtmise (sagedusega vähemalt üks mõõtmine nädalas) libiseva aritmeetilise keskmisena.

2.1.3.2.3.   Lahjendustunneli tahkete osakeste fooni arvu tase määratakse filtreeritud lahjendusõhu proovide võtmise teel. See võetakse samast punktist nagu tahkete osakeste arvu proov. Kui katse puhul kasutatakse teisest lahjendamist, peab teisene lahjendussüsteem olema fooni mõõtmisel aktiveeritud. Ühe mõõtmise võib teha katsepäeval, kas enne või pärast katset, kasutades tegelikku tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegurit (PCRF) ja katse käigus kasutatud CVS-vooluhulka.

2.2.   Katseruumi üldseadmed

2.2.1.   Mõõdetavad suurused

2.2.1.1.   Järgmisi temperatuure tuleb mõõta täpsusega ± 1,5 °C:

a)

katseruumi õhu temperatuur;

b)

lahjendus- ja proovivõtusüsteemi temperatuurid, mida on vaja 5. all-lisas määratletud heidete mõõtmise süsteemide jaoks.

2.2.1.2.   Õhurõhu mõõtmisel peab kordustäpsus olema ± 0,1 kPa.

2.2.1.3.   Eriniiskuse H mõõtmisel peab kordustäpsus olema ± 1 g H2O kuiva õhu kg kohta.

2.2.2.   Katseruum ja seisuala

2.2.2.1.   Katseruum

2.2.2.1.1.   Katseruumi temperatuuri seadepunkt peab olema 23 °C. Kõrvalekalle tegelikust väärtusest peab olema ± 5 °C piires. Õhutemperatuuri ja niiskust mõõdetakse katseruumi jahutusventilaatori väljalaskeava juures miinimumsagedusega 0,1 Hz. Katse alguse temperatuuri kohta vt käesoleva all-lisa punkt 2.8.1.

2.2.2.1.2.   Katseruumis oleva õhu või mootori poolt sissevõetava õhu eriniiskus (H) peab vastama järgmisele tingimusele:

5,5 ≤ H ≤ 12,2 (g H2O kg kuiva õhu kohta)

2.2.2.1.3.   Niiskust mõõdetakse pidevalt miinimumsagedusega 0,1 Hz.

2.2.2.2.   Seisuala

Seisuala temperatuuri seadepunkt peab olema 23 °C ning selle tegeliku väärtuse kõrvalekalde viieminutiline libisev aritmeetiline keskmine peab jääma ± 3 °C piiresse ning ei tohi esineda süstemaatilist kõrvalekallet seadepunktist. Temperatuuri tuleb mõõta pidevalt miinimumsagedusega 0,033 Hz (ehk 30 sekundise vaheajaga).

2.3.   Katsesõiduk

2.3.1.   Üldosa

Katsesõiduki kõik komponendid peavad olema kooskõlas tootmisseeriaga, aga kui sõiduk erineb seeriatootmises olevast sõidukist, lisatakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse täielik kirjeldus. Valmistaja ja tüübikinnitusasutus lepivad katsesõiduki valimisel kokku selles, milline sõiduki katsemudel on interpolatsioonitüüpkonda esindav näide.

Heite mõõtmisel kasutatakse katsesõidukiga H määratud sõidutakistust. Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna puhul kasutatakse heite mõõtmisel 4. all-lisa punkti 5.1 kohaselt sõiduki HM kohta arvutatud sõidutakistust.

Kui tootja soovil kasutatakse interpolatsioonimeetodit (vt 7. all-lisa punkt 3.2.3.2), tehakse täiendav heite mõõtmine katsesõidukiga L määratud sõidutakistusega. Sõidukitega H ja L tehtud katsed tuleks teha sama katsesõidukiga, kasutades interpolatsioonitüüpkonna väikseimat suhet n/v (lubatud kõrvalekaldega ± 1,5 %). Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna puhul tehakse täiendav heite mõõtmine 4. all-lisa punkti 5.1 kohaselt sõiduki LM jaoks arvutatud sõidutakistusega.

Katsesõidukite H- ja L-sõiduki sõidutakistustegurid ja katsemassid võib võtta eri sõidutakistuse tüüpkondadest, tingimusel, et nende sõidutakistuse tüüpkondade erinevus tuleneb 4. all-lisa punkti 6.8 kohaldamisest ning käesoleva all-lisa punkti 2.3.2 nõuded on täidetud.

2.3.2.   CO2 interpolatsioonivahemik

2.3.2.1.   Interpoleerida saab ainult sel juhul, kui

a)

kasutatavas katsetsüklis 7. all-lisa tabeli A7/1 9. sammust tulenev CO2-heite erinevus katsesõidukite L ja H vahel ei ole väiksem kui 5 g/km ega suurem kui punktis 2.3.2.2 sätestatud maksimum;

b)

kõigi kohaldatavate faaside väärtuste korral on 7. all-lisa tabeli A7/1 9. sammust põhjustatud CO2-heide sõidukil H suurem kui sõidukil L.

Kui need tingimused ei ole täidetud, tuleb katsed tunnistada tühiseks ja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega katseid korrata.

2.3.2.2.   Kasutatavas tsüklis 7. all-lisa tabeli A7/1 9. sammust põhjustatud CO2-heite suurim lubatud erinevus katsesõidukite L ja H vahel on 20 protsenti pluss 5 g/km H-sõiduki CO2-heitest, kuid mitte väiksem kui 15 g/km ega suurem kui 30 g/km.

Seda piirangut ei kohaldata sõidutakistuse tabeli tüüpkonna kasutamisel.

2.3.2.3.   Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib interpolatsioonijoont pikendada kuni väärtuseni 3 g/km suuremaks H-sõiduki CO2-heitest ja/või väiksemaks L-sõiduki CO2-heitest. Selline ekstrapoleerimine on lubatud üksnes punktis 2.3.2.2 sätestatud interpolatsioonivahemiku piires.

Ekstrapoleerimine ei ole lubatud sõidutakistuse tabeli tüüpkonna kasutamiseks.

Kui kaks või enam interpolatsioonitüüpkonda on samaväärsed käesoleva lisa punkti 5.6 nõuete osas, kuid on erinevad, sest nende CO2-heite koguvahemik on suurem kui punktis 2.3.2.2 täpsustatud suurim erinevus, kuuluvad kõik ühesuguste andmetega (mark, mudel, lisavarustus) üksikud sõidukid üksnes ühte interpolatsioonitüüpkonda.

2.3.3.   Sissetöötamine

Sõiduk peab olema tehniliselt korras. See peab olema sisse sõidetud ja selle läbisõit enne katset peab olema 3 000 – 15 000 km. Mootor, käigukast ja sõiduk peavad olema tootja soovituste kohaselt sisse sõidetud.

2.4.   Seadistused

2.4.1.   Veojõustendi seadistused ja kontrollimine tehakse 4. all-lisa kohaselt.

2.4.2.   Veojõustendi kasutamine

2.4.2.1.   Veojõustendi kasutamisel tuleb abiseadmed välja lülitada või deaktiveerida, v.a siis, kui nende kasutamine on õigusaktiga ette nähtud.

2.4.2.2.   Sõiduki veojõustendi kasutusrežiim (kui on olemas) tuleb aktiveerida tootja juhiste kohaselt (nt kasutades sõiduki roolil asetsevaid nuppe kindlas järjestuses, kasutades tootja töökoja testrit, eemaldades kaitsme).

Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele loetelu deaktiveeritud seadmetest ja deaktiveerimise põhjenduse. Veojõustendi kasutusrežiimi peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus ja see veojõustendi kasutusrežiim kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.4.2.3.   Sõiduki veojõustendi kasutusrežiim ei tohi aktiveerida, muuta, edasi lükata ega deaktiveerida ühegi katsetingimustes heidet või kütusekulu mõjutava osa tööd. Iga seade, mis mõjutab tööd veojõustendil, tuleb seadistada nii, et sellega tagatakse nõuetekohane töö.

2.4.2.4.   Veojõustendi tüübi valik vastavalt katsesõidukile

2.4.2.4.1.   Kui katsesõidukil on kaks veotelge ning kui WLTP tingimustes rakendatavas tsüklis kasutatakse sõidukit kas osaliselt või pidevalt kaheteljeveoga või nii, et teljed veavad või saavad energiat, katsetatakse katsesõidukit veojõustendiga nelikveorežiimis, nii et on täidetud 5. all-lisa punktide 2.2 ja 2.3 nõuded.

2.4.2.4.2.   Kui katsesõidukit katsetatakse ainult ühe telje veoga, tehakse katsed veojõustendiga kaksikveorežiimis, nii et on täidetud 5. all-lisa punkti 2.2 nõuded.

Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib ühe telje veoga sõidukit katsetada nelikveo veojõustendiga nelikveorežiimis.

2.4.2.4.3.   Kui katsesõidukit käitatakse kaheteljeveoga sellistes juhi valitud erirežiimides, mida tavasõidul ei kasutata, kuid kasutatakse erijuhtudel, nagu näiteks „mäestikurežiimis“ või „hooldusrežiimis“, või kui kaheteljerežiimi kasutatakse üksnes maastikusõidul, katsetatakse sõidukit kaksikveorežiimis töötaval veojõustendil, mis vastab 5. all-lisa punktis 2.2 sätestatud nõuetele.

2.4.2.4.4.   Kui katsesõidukit katsetatakse nelikveo veojõustendiga kaksikveorežiimis, võivad mittevedava telje rattad katse ajal pöörelda, kui sõiduki veojõustendi töörežiim ja sõiduki vabakäigurežiim seda võimaldavad.

Joonis A6/1a

Kaksik- ja nelikveo veojõustendi võimalikud katsekonfiguratsioonid

Image

2.4.2.5.   Veojõustendi kaksik- ja nelikveorežiimi töö samaväärsuse näitamine

2.4.2.5.1.   Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib sõidukit, mida peab katsetama veojõustendiga nelikveorežiimis, katsetada veojõustendiga kaksikveorežiimis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a.

katsesõiduk muudetakse ainult ühe veoteljega sõidukiks;

b.

tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et muudetud sõiduki CO2-heide, kütusekulu ja/või elektrienergiakulu on samasugused või suuremad kui muutmata sõidukil, mida katsetatakse nelikveorežiimis töötava veojõustendiga;

c.

on tagatud katse ohutus (nt kaitsme või veovõlli eemaldamisega) ja on olemas juhised veojõustendi töörežiimi kohta;

d.

muudetakse sõidukit, mida katsetatakse veojõustendil, aga sõidutakistuse määramiseks kasutatakse muutmata katsesõidukit.

2.4.2.5.2.   Samaväärsuse tõendamine kehtib kõikide sama sõidutakistuse tüüpkonna sõidukite kohta. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võib sellise samaväärsuse tõenduse laiendada teistele sõidutakistuse tüüpkondadele, kui näidatakse, et katsesõiduk on valitud halvimast sõidutakistuse tüüpkonnast.

2.4.2.6.   Igasse asjaomasesse katsearuandesse märgitakse teave selle kohta, kas sõidukit on katsetatud kaksikveo või nelikveo veojõustendil või kas sõidukit on katsetatud veojõustendil, mis töötab kaksikveorežiimis või nelikveorežiimis. Kui sõidukit katsetati nelikveo veojõustendil, mis töötas kaksikveorežiimis, tuleb lisada teave selle kohta, kas mittevedava telje rattad pöörlesid.

2.4.3.   Sõiduki heitgaasisüsteemis ei tohi esineda lekkeid, mis võivad vähendada kogutava gaasi kogust.

2.4.4.   Jõuseadme ja sõiduki juhtseadiste seadistused peavad vastama tootja poolt seeriatootmise puhul ettenähtud seadistustele.

2.4.5.   Rehvide tüüp peab vastama sõiduki tootja teatatud originaalrehvi tüübile. Rehvirõhku võib suurendada kuni 50 % üle 4. all-lisa punktis 4.2.2.3 toodud rehvirõhu. Sama rehvirõhku tuleb kasutada veojõustendi seadistamise ja kõikide edasiste katsete puhul. Kasutatud rehvirõhk tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.4.6.   Etalonkütus

Katsetamisel tuleb kasutada IX lisas määratletud asjakohast etalonkütust.

2.4.7.   Katsesõiduki ettevalmistamine

2.4.7.1.   Sõiduk peab katse ajal olema ligikaudu horisontaalses asendis, et vältida kütuse ebanormaalset jaotumist.

2.4.7.2.   Tootja peab vajaduse korral tagama lisaseadmete ja üleminekute olemasolu, et oleks võimalik sõidukile paigaldatud kütusepaagi(d) tühjendada madalaima võimaliku tasemeni ja koguda heitgaasiproove.

2.4.7.3.   Kui regeneratsioonisüsteem on stabiilsetes koormustingimustes (s.t kui parajasti ei ole käimas regeneratsioonitsüklit), on soovitatav, et katse ajal osakeste massi proovide võtmisel sõiduk oleks läbinud > 1/3 läbisõidust, mis jääb kahe ettenähtud regeneratsioonitsükli vahele, või et perioodiliselt regenereeruv süsteem on vastava koormuse saanud sõidukilt maha monteerituna.

2.5.   Eelkatsetsüklid

Kui tootja seda nõuab, võib läbi viia eelkatsetsüklid kiiruskõvera järgimiseks ettenähtud piirnormide piirides.

2.6.   Sõiduki eelkonditsioneerimine

2.6.1.   Sõiduki ettevalmistamine

2.6.1.1.   Kütusepaagi täitmine

Kütusepaak (või kütusepaagid) täidetakse kindlaksmääratud katsekütusega. Kütusepaak (või kütusepaagid), milles on käesoleva all-lisa punktis 2.4.6 ettenähtud nõuetele mittevastav kütus, tuleb enne täitmist kõnealusest kütusest tühjendada. Kütuseaurude reguleerimise süsteem ei tohi tavapäratult tühjeneda ega täituda.

2.6.1.2.   Taaslaetavate energiasalvestussüsteemide laadimine

Enne eelkonditsioneerimise katsetsüklit tuleb taaslaetavad energiasalvestussüsteemid täielikult laadida. Tootja soovil võib enne eelkonditsioneerimist laadimise ära jätta. Taaslaetavaid energiasalvestussüsteeme ei laeta enne ametlikku katsetamist uuesti.

2.6.1.3.   Rehvirõhk

Veorataste rehvirõhk seadistatakse käesoleva all-lisa punkti 2.4.5 kohaselt.

2.6.1.4.   Gaaskütusesõidukid

Esimese gaasilise etalonkütusega katse ja teise gaasilise etalonkütusega katse vahel tuleb ottomootoriga sõidukid, mille kütusena kasutatakse veeldatud maagaasivõi maagaasi/biometaani või mille seadmed võimaldavad kasutada kütusena niihästi bensiini kui ka veeldatud maagaasi või maagaasi/biometaani, veel kord eelkonditsioneerida enne teise etalonkütusega katsetamist. Esimese gaasilise etalonkütusega katse ja teise gaasilise etalonkütusega katse vahel tuleb ottomootoriga sõidukid, mille kütusena kasutatakse veeldatud maagaasi või maagaasi/biometaani või mille seadmed võimaldavad kasutada kütusena niihästi bensiini kui ka veeldatud maagaasi või maagaasi/biometaani, veel kord eelkonditsioneerida enne teise etalonkütusega katsetamist.

2.6.2.   Katseruum

2.6.2.1.   Temperatuur

Eelkonditsioneerimise ajal peab katseruumi temperatuur olema samasugune nagu on määratletud 1. tüüpi katse puhul (käesoleva all-lisa punkt 2.2.2.1.1).

2.6.2.2.   Fooni mõõtmine

Katsekojas, kus vähese tahkete osakeste heitega sõiduki katsel võib esineda saastumine varasema katse tõttu, mis on tehtud suure tahkete osakeste heitega sõidukiga, soovitatakse proovivõtuseadmete eelkonditsioneerimiseks teha vähese tahkete osakeste heitega sõidukiga 20-minutiline sõidutsükkel püsikiirusel 120 km/h. Vajaduse korral on lubatud kauem ja/või suuremal kiirusel sõitmine proovivõtuseadmete eelkonditsioneerimiseks. Kui see on asjakohane, tehakse lahjendustunneli fooni mõõtmised pärast tunneli eelkonditsioneerimist ja enne järgnevat sõiduki katsetamist.

2.6.3.   Katse käik

2.6.3.1.   Katsesõiduk kas sõidab või lükatakse veojõustendile, kus sellega tehakse asjakohased WLTC tsüklid. Sõiduk ei pea olema külm ja seda võib kasutada veojõustendi võimsuse seadistamiseks.

2.6.3.2.   Veojõustendi võimsus seadistatakse 4. all-lisa punktide 7 ja 8 kohaselt. Kui katsetamisel kasutatakse veojõustendi kaksikveorežiimis, tehakse sõidutakistuse seadistus kaksikveorežiimis töötava veojõustendiga, ning kui veojõustendi kasutatakse nelikveorežiimis, tehakse sõidutakistuse seadistus nelikveorežiimis töötava veojõustendiga.

2.6.4.   Sõiduki käitamine

2.6.4.1.   Jõuseade käivitatakse tootja juhiste kohaselt selleks otstarbeks ettenähtud seadmete abil.

Kui ei ole sätestatud teisiti, ei ole kasutusrežiimi vahetamine muul viisil kui sõiduki poolt katse käigus lubatud.

2.6.4.1.1.   Kui jõuseadme käivitamine ei õnnestu, nt mootor ei käivitu ootuspäraselt või sõiduk kuvab käivitusvea, on katse kehtetu, tuleb korrata eelkonditsioneerimist ja läbida uus katse.

2.6.4.1.2.   Kui kütusena kasutatakse veeldatud maagaasi või maagaasi/biometaani, võib mootori käivitada bensiiniga ning lülitada pärast kindlaksmääratud ajavahemiku möödumist, mida juht ei saa muuta, automaatselt ümber veeldatud maagaasile või maagaasile/biometaanile. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui 60 sekundit.

Samuti on lubatud kasutada üksnes bensiini või bensiini koos gaasiga töötamisel gaasirežiimis tingimusel, et gaasi energiakulu on suurem kui 80 protsenti 1. tüüpi katsel tarbitud koguenergiast. See osakaal arvutatakse vastavalt käesoleva all-lisa 3. liites sätestatud meetodile.

2.6.4.2.   Tsükkel algab jõuseadme käivitamise hetkest.

2.6.4.3.   Eelkonditsioneerimiseks läbitakse rakendatav WLTC.

Tootja või tüübikinnitusasutuse soovil võib läbida täiendavaid WLTC tsükleid, et viia sõiduk ja selle kontrollisüsteemid stabiliseerunud olekusse.

Sellise täiendava eelkonditsioneerimise ulatus tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.6.4.4.   Kiirendused

Sõiduki käitamisel liigutatakse asjakohast gaasipedaali nii, nagu on vaja kiiruskõvera täpseks järgimiseks.

Sõidukit käitatakse sujuvalt, järgides tüüpilisi käiguvahetuskiirusi ja menetlusi.

Käsikäigukastide puhul vabastatakse gaasipedaal iga käiguvahetuse ajal ja käiguvahetus sooritatakse minimaalse ajaga.

Kui sõiduk ei suuda kiiruskõverat järgida, kasutatakse seda suurimal võimalikul võimsusel, kuni sõiduki kiirus saavutab taas vastava sihtkiiruse.

2.6.4.5.   Aeglustus

Tsükli aeglustuste ajal deaktiveerib juht gaasipedaali töö, kuid ei vabasta käsitsi sidurit kuni 2. all-lisa punkti 4 alapunktides d, e või f sätestatud punktini.

Kui sõiduk aeglustab kiiremini kui kiiruskõveral ette nähtud, kasutatakse gaasipedaali selleks, et sõiduk järgiks täpselt kiiruskõverat.

Kui sõiduk aeglustab liiga aeglaselt, et järgida kavandatud aeglustust, kasutatakse pidureid selliselt, et oleks võimalik kiiruskõverat täpselt järgida.

2.6.4.6.   Piduri kasutamine

Sõiduki paigalseisu/tühikäigu faaside ajal peavad pidurid olema sobiva jõuga rakendatud, et takistada veorataste pöörlemist.

2.6.5.   Käigukasti kasutamine

2.6.5.1.   Käsikäigukast

2.6.5.1.1.   Tuleb järgida 2. all-lisas toodud ettenähtud käiguvahetusi. 8. all-lisa kohaselt katsetatavate sõidukitega tuleb sõita kõnealuse all-lisa punkti 1.5 kohaselt.

2.6.5.1.2.   Käiguvahetust alustatakse ja see viiakse lõpule ± 1,0 sekundi jooksul ettenähtud käiguvahetuspunktist.

2.6.5.1.3.   Sidur tuleb alla vajutada ± 1,0 sekundi jooksul ettenähtud siduri tööpunktist.

2.6.5.2.   Automaatkäigukast

2.6.5.2.1.   Pärast esialgset sisselülitamist ei tohi käiguvalitsat katse jooksul kasutada. Esialgne sisselülitamine tehakse üks sekund enne esimese kiirenduse alustamist.

2.6.5.2.2.   Käsirežiimiga automaatkäigukastiga sõidukeid ei katsetata käsirežiimis.

2.6.6.   Juhi valitavad režiimid

2.6.6.1.   Põhirežiimiga sõidukeid katsetatakse põhirežiimis. Tootja taotlusel võib katsetada sõidukit CO2-heite poolest halvimas juhi valitavas režiimis.

2.6.6.2.   Tootja esitab tüübikinnitusasutusele tõendid sellise režiimi olemasolu kohta, mis vastab käesoleva lisa punkti 3.5.9 nõuetele. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib sätestatud piirnormiga heite, CO2-heite ja kütusekulu määramiseks kasutada põhirežiimi vastava süsteemi või seadme ainsa juhi valitava režiimina.

2.6.6.3.   Kui sõidukil puudub põhirežiim või kui tüübikinnitusasutus ei ole taotletud põhirežiimi põhirežiimina heaks kiitnud, katsetatakse sõidukit sätestatud piirnormiga heite, CO2-heite ja kütusekulu seisukohast parimas ning halvimas juhi valitavas režiimis. Parimad ja halvimad režiimid tehakse kindlaks kõikide režiimide CO2-heite ja kütusekulu kohta esitatud tõendite põhjal. CO2-heide ja kütusekulu leitakse kui mõlema režiimi katsetulemuste aritmeetiline keskmine. Mõlema režiimi katsetulemused registreeritakse.

Tootja taotlusel võib katsetada sõidukit CO2-heite poolest halvimas juhi valitavas režiimis.

2.6.6.4.   Tootja esitatud tehniliste tõendite põhjal ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul ei käsitleta väga eriliseks piiratud otstarbeks ettenähtud juhi valitavaid režiime (nt hooldusrežiim, aeglase sõidu režiim). Kõik ülejäänud juhi valitavad režiimid edasiliikumiseks võetakse vaatluse alla ja sätestatud piirnormiga heite piirnormid peavad olema iga sellise režiimi korral täidetud.

2.6.6.5.   Käesoleva all-lisa punkte 2.6.6.1–2.6.6.4 kohaldatakse kõigi juhi valitavate režiimidega sõidukisüsteemide puhul, sealhulgas need, mis ei ole ainuüksi käigukastispetsiifilised režiimid.

2.6.7.   1. tüüpi katse tühistamine ja tsükli lõpuleviimine

Kui mootor seiskub ootamatult, tunnistatakse eelkonditsioneerimine või 1. tüüpi katse kehtetuks.

Pärast tsükli läbimist lülitatakse mootor välja. Sõidukit ei tohi käivitada enne, kui algab katse, milleks sõidukit eelkonditsioneeriti.

2.6.8.   Nõutavad andmed ja kvaliteedikontroll

2.6.8.1.   Kiiruse mõõtmine

Eelkonditsioneerimise ajal mõõdetakse kiirust reaalajas või kogutakse andmeid andmekogumissüsteemi abil sagedusega vähemalt 1 Hz, et oleks võimalik hinnata tegelikku sõidukiirust.

2.6.8.2.   Läbitud teepikkus

Sõidukiga tegelikult läbitud teepikkus tuleb kanda iga WLTC faasi kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.6.8.3.   Kiiruskõvera lubatud kõrvalekalded

Sõidukeid, mis ei suuda rakendatavas WLTC tsüklis saavutada nõutavaid kiirenduse ja suurima kiiruse väärtusi, kasutatakse nii, et gaasipedaal on vajutatud täielikult põhja, kuni nõutav kiiruskõver saavutatakse uuesti. Sellistel juhtudel ei muuda kiiruskõvera rikkumised katset kehtetuks. Kõrvalekalded sõidutsüklist tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.6.8.3.1.   Sõiduki tegeliku kiiruse ja rakendatavate katsetsüklite ettenähtud kiiruse vahel on lubatud järgmised kõrvalekalded.

Lubatud kõrvalekaldeid ei tohi juhile teatavaks teha:

a)

ülempiir: 2,0 km/h suurem kui kõvera kõrgeim punkt ± 1,0 sekundi jooksul konkreetsest ajahetkest;

b)

alampiir: 2,0 km/h väiksem kui kõvera madalaim punkt ± 1,0 sekundi jooksul konkreetsest ajahetkest.

Vt joonis A6/2.

Kiiruse lubatud kõrvalekalletest suuremaid kõrvalekaldeid aktsepteeritakse tingimusel, et need ei kesta ühelgi korral kauem kui üks sekund.

Katsetsükli kohta ei tohi olla rohkem kui kümme sellist kõrvalekallet.

2.6.8.3.2.   Näitajad IWR ja RMSSE arvutatakse vastavalt 7. all-lisa punktile 7.

Kui kas IWR või RMSSE jääb väljapoole kehtivusvahemikku, loetakse katse kehtetuks.

Joonis A6/2

Kiiruskõvera lubatud kõrvalekalded

Image

2.7.   Stabiliseerimine

2.7.1.   Eelkonditsioneerimise ja järgneva katsetuse vahelisel ajal tuleb katsesõidukit hoida alal, milles ümbritseva keskkonna tingimused vastavad käesoleva all-lisa punkti 2.2.2.2. nõuetele.

2.7.2.   Sõidukil lastakse stabiliseeruda vähemalt 6 ja maksimaalselt 36 tundi, kas avatud või suletud kapotiga. Kui see ei ole konkreetse sõiduki puhul erisätetega välistatud, võib jahutamise seadepunkti temperatuurini sooritada sundjahutamise teel. Kui jahutamist kiirendatakse ventilaatoritega, tuleb ventilaatorid asetada nii, et jõuülekandeseadme, mootori ja heitgaaside järelpõletussüsteemi maksimaalne jahutus saavutatakse ühtlaselt.

2.8.   Heite ja kütusekulu katse (1. tüüpi katse)

2.8.1.   Katseruumi temperatuur katse alguses peab olema 23 °C ± 3 °C, mootoriõli temperatuur ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur peab jääma ± 2 °C piiresse seadepunktist 23 °C.

2.8.2.   Katsesõiduk lükatakse veojõustendile.

2.8.2.1.   Sõiduki veorattad seatakse veojõustendile ilma mootorit käivitamata.

2.8.2.2.   Veorataste rehvirõhku reguleeritakse käesoleva all-lisa punkti 2.4.5 sätete kohaselt.

2.8.2.3.   Kapott peab olema suletud.

2.8.2.4.   Heitgaasisüsteemi ühendustoru kinnitatakse sõiduki summutitoru(de) külge vahetult enne mootori käivitamist.

2.8.3.   Jõuseadme käivitamine ja sõitmine

2.8.3.1.   Jõuseade käivitatakse tootja juhiste kohaselt selleks otstarbeks ettenähtud seadmete abil.

2.8.3.2.   Sõidukiga sõidetakse käesoleva all-lisa punktides 2.6.4–2.6.7 kirjeldatud viisil kasutatavas 1. all-lisas kirjeldatud WLTC tsüklis.

2.8.4.   RCB andmeid mõõdetakse igas WLTC faasis käesoleva all-lisa 2. liite kohaselt.

2.8.5.   Sõiduki tegelikku kiirust mõõdetakse mõõtesagedusega 10 Hz ning arvutatakse ja dokumenteeritakse 7. all-lisa punktis 7 kirjeldatud sõidukõvera näitajad.

2.8.6.   Mõõtesagedusega 10 Hz mõõdetud sõiduki tegelikku kiirust ja tegelikku aega kasutatakse CO2-heite tulemuste korrigeerimiseks vastavalt sihtkiirusele ja -teepikkusele, nagu need on sätestatud 6.b all-lisas.

2.9.   Gaasiproovide võtmine

Gaasiproovid kogutakse kottidesse ja ühendeid analüüsitakse katse või katsefaasi lõpus, kuid ühendeid võib analüüsida pidevalt ja kogu tsükli andmed ühendada.

2.9.1.   Enne iga katset läbitakse järgmised etapid.

2.9.1.1.

Läbipuhutud tühjendatud proovivõtukotid ühendatakse lahjendatud heitgaasi ja lahjendusõhu proovide kogumise süsteemidega.

2.9.1.2.

Mõõtevahendid käivitatakse mõõtevahendi tootja juhiste kohaselt.

2.9.1.3.

Püsimahuproovivõtturi (CVS) soojusvahetit (kui on paigaldatud) tuleb eelnevalt kuumutada või jahutada 5. all-lisa punktis 3.3.5.1 toodud katse töötemperatuuride lubatud kõrvalekalde piires.

2.9.1.4.

Komponente, nt proovivõtutorusid, filtreid, jahuteid ja pumpasid, tuleb vajaduse korral kuumutada või jahutada kuni stabiliseerunud töötemperatuuride saavutamiseni.

2.9.1.5.

CVS-vooluhulgad seadistatakse 5. all-lisa punkti 3.3.4 kohaselt ja proovi vooluhulgad reguleeritakse sobivale tasemele.

2.9.1.6.

Elektrooniline integreeriv seade nullitakse ja selle võib enne tsüklifaasi algust uuesti nullida.

2.9.1.7.

Kõikide pidevtoimega gaasianalüsaatorite puhul tuleb valida sobivad mõõtepiirkonnad. Katse ajal on mõõtepiirkonna ümberlülitamine lubatud üksnes siis, kui ümberlülitamine toimub selle kalibreeringu muutmise teel, mille käigus kasutatakse mõõtevahendi digitaalset eraldusteravust. Analüsaatori analoog-operatsioonivõimendi võimendusastet ei tarvitseta katse ajal ümber lülitada.

2.9.1.8.

Kõik pidevtoimega gaasianalüsaatorid tuleb nullida ja kalibreerida 5. all-lisa punkti 6 nõuetele vastavate gaaside abil.

2.10.   Proovide võtmine tahkete osakeste massi (PM) määramiseks

2.10.1.   Käesoleva all-lisa punktides 2.10.1.1–2.10.1.2.2 kirjeldatud sammud tuleb teha enne iga katset.

2.10.1.1.   Filtri valimine

Kogu rakendatavas WLTC tsüklis kasutatakse ühtainsat tahkete osakeste proovivõtufiltrit ilma varufiltrita. Piirkondlike tsüklimuutuste kohandamiseks võib kasutada ühtainsat filtrit esimese kolme faasi puhul ja eraldi filtrit neljanda faasi puhul.

2.10.1.2.   Filtri ettevalmistamine

2.10.1.2.1.   Vähemalt üks tund enne katset asetatakse iga filter tolmu eest kaitstud ja õhuvahetust võimaldavasse Petri tassi ning pannakse kaalumiskambrisse (või -ruumi) stabiliseeruma.

Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter ja selle kaal kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Seejärel hoitakse filtrit suletud Petri tassis või tihendatud filtrihoidjas kuni katses kasutamiseni. Filtrit tuleb kasutada kaheksa tunni jooksul pärast kaalumiskambrist (või -ruumist) väljavõtmist.

Filter viiakse tagasi stabiliseerimisruumi ühe tunni jooksul pärast katset ja seda konditsioneeritakse vähemalt üks tund enne kaalumist.

2.10.1.2.2.   Tahkete osakeste proovivõtufilter tuleb hoolikalt paigaldada filtrihoidjasse. Filtrit tuleb käsitseda vaid tangide või pihtide abil. Filtri järsk või kulutav käsitsemine võib põhjustada väära kaalumistulemuse. Filtrihoidja asetatakse proovivõtutorusse, mida ei läbi vool.

2.10.1.2.3.   Mikrokaalu soovitatakse kontrollida iga kaalumissessiooni algul, 24 tunni jooksul proovi kaalumisest, kaaludes etalonraskust massiga 100 mg. Seda raskust kaalutakse kolm korda ja tulemuste aritmeetiline keskmine kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Kui kaalumistulemuste aritmeetiline keskmine on vahemikus ± 5 μg eelmise kaalumissessiooni tulemusest, loetakse kaalumissessioon ja kaalud kehtivaks.

2.11.   Proovide võtmine tahkete osakeste arvu määramiseks

2.11.1.   Käesoleva all-lisa punktides 2.11.1.1–2.11.1.2 kirjeldatud sammud tehakse enne iga katset.

2.11.1.1.   Tahkete osakeste jaoks ettenähtud lahjendussüsteem ja mõõtevahendid käivitatakse ning valmistatakse ette proovivõtuks.

2.11.1.2.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi tahkete osakeste loenduri (PNC) ja lenduvate tahkete osakeste püüduri (VPR) elementide õiget toimimist kinnitatakse käesoleva all-lisa punktides 2.11.1.2.1–2.11.1.2. sätestatud menetluste kohaselt.

2.11.1.2.1.   Lekketuvastus kogu tahkete osakeste mõõtesüsteemi (tahkete osakeste loenduri ja lenduvate tahkete osakeste püüduri) sisendiga ühendatud sobiva toimivusega filtri abil peab andma mõõtetulemuseks vähem kui 0,5 tahket osakest cm3 kohta.

2.11.1.2.2.   Igapäevane tahkete osakeste loenduri nullkontrollimine tahkete osakeste loenduri sisendi juures oleva sobiva toimivusega filtri abil peab andma kontsentratsiooniks ≤ 0,2 tahket osakest cm3 kohta. Filtri eemaldamisel peab tahkete osakeste loenduri mõõtmistulemus näitama kontsentratsiooni suurenemist vähemalt kuni 100 tahke osakeseni cm3 kohta, kui proove võetakse välisõhust, ja vähenema taas tasemele ≤ 0,2 tahket osakest cm3 kohta, kui filter asetatakse oma kohale tagasi.

2.11.1.2.3.   Tuleb veenduda, et mõõtesüsteem näitab, et aurustumistoru, kui see on süsteemi lisatud, on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri.

2.11.1.2.4.   Tuleb veenduda, et mõõtesüsteem näitab, et lahjendi PND1 on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri.

2.12.   Proovide võtmine katse käigus

2.12.1.   Käivitatakse lahjendussüsteem, proovivõtupumbad ja andmekogumissüsteemid.

2.12.2.   Käivitatakse tahkete osakeste (PM ja PN) proovivõtusüsteemid.

2.12.3.   Tahkete osakeste arvu mõõdetakse pidevalt. Kontsentratsioonide aritmeetiline keskmine leitakse iga faasi analüsaatori signaalide liitmise teel.

2.12.4.   Proovide võtmine algab enne jõuseadme käivitamise alustamist või selle alustamisel ja lõpeb tsükli lõppemisel.

2.12.5.   Proovide vahetamine

2.12.5.1.   Gaasiline heide

Lahjendatud heitgaaside ja lahjendusõhu proovide võtmisel võib vajaduse korral ühe proovivõtukottide paari vahetada järgmiste kotipaaride vastu läbitava asjaomase WLTC tsükli iga faasi lõpus.

2.12.5.2.   Tahked osakesed

Kohaldatakse käesoleva all-lisa punkti 2.10.1.1 nõudeid.

2.12.6.   Veojõustendil läbitud teepikkus kantakse iga faasi kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.13.   Katse lõpetamine

2.13.1.   Mootor lülitatakse katse viimase osa lõppemisel viivitamatult välja.

2.13.2.   Püsimahuproovivõttur (CVS) või muu imiseade lülitatakse välja või sõiduki summutitoru(de)st väljuv heitgaasitoru ühendatakse lahti.

2.13.3.   Sõiduki võib veojõustendilt eemaldada.

2.14.   Katsejärgsed menetlused

2.14.1.   Gaasianalüsaatori kontroll

Tuleb kontrollida lahjendatud heitgaasi pidevaks mõõtmiseks kasutatud analüsaatorite null- ja kalibreerimisgaasi näitu. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste vahe ei ületa 2 % kalibreerimisgaasi puhul leitud väärtusest.

2.14.2.   Kogumiskoti analüüs

2.14.2.1.   Kottides sisalduvaid heitgaase ja lahjendusõhku analüüsitakse võimalikult kiiresti. Heitgaase ei tohi mitte mingil juhul analüüsida hiljem kui 30 minutit pärast tsüklifaasi lõppu.

Arvesse võetakse kottides sisalduvate ühendite reaktiivsusaega.

2.14.2.2.   Võimalikult varakult enne analüüsi nullitakse iga ühendi puhul kasutatav analüsaatori mõõtepiirkond sobiva nullgaasiga.

2.14.2.3.   Analüsaatorite kalibreerimiskõverad määratakse kalibreerimisgaasidega, mille nimikontsentratsioonid jäävad vahemikku 70–100 %.

2.14.2.4.   Seejärel kontrollitakse uuesti analüsaatorite nullpunkte. Kui näidu erinevus käesoleva all-lisa punkti 2.14.2.2 kohaselt saadud näidust on suurem kui 2 % mõõtepiirkonnast, korratakse selle analüsaatori puhul menetlust.

2.14.2.5.   Seejärel analüüsitakse proove.

2.14.2.6.   Pärast analüüsimist kontrollitakse null- ja kalibreerimispunkti samade gaaside abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui tulemuste vahe ei ületa 2 % kalibreerimisgaasi puhul leitud väärtusest.

2.14.2.7.   Erinevate läbi analüsaatorite voolavate gaaside voolukiirused ja rõhud peavad olema samad kui analüsaatorite kalibreerimisel kasutatud voolukiirused ja rõhud.

2.14.2.8.   Iga mõõdetud ühendi sisaldus kantakse pärast mõõteseadme stabiliseerumist kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.14.2.9.   Kõikide saasteainete heite mass ja kui see on asjakohane, arv, arvutatakse 7. all-lisa kohaselt.

2.14.2.10.   Kalibreerimised ja kontrollid tehakse kas:

a)

enne ja pärast iga kotipaari analüüsi; või

b)

enne ja pärast kogu katset.

Variandi b korral tuleb kalibreerimised ja kontrollid läbi viia kõikide analüsaatoritega kõikide katse ajal kasutatud mõõtepiirkondade puhul.

Nii variandi a kui ka b korral tuleb vastavate välisõhu- ja heitgaasikottide puhul kasutada analüsaatori sama mõõtepiirkonda.

2.14.3.   Tahkete osakeste filtri kaalumine

2.14.3.1.   Tahkete osakeste proovivõtufilter asetatakse tagasi kaalumiskambrisse (või -ruumi) hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filtrit konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul tolmu eest kaitstud ja õhuvahetust võimaldavas Petri tassis ning filter kaalutakse. Filtri brutokaal tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.14.3.2.   8 tunni jooksul pärast proovivõtufiltri kaalumist, kuid eelistatavalt samal ajal, kaalutakse vähemalt kaht kasutamata võrdlusfiltrit. Võrdlusfiltrid peavad olema proovivõtufiltritega ühesuurused ja samast materjalist.

2.14.3.3.   Kui mõne võrdlusfiltri kaal muutub proovifiltrite kaalumiste vahel rohkem kui ± 5 μg, konditsioneeritakse proovifilter ja võrdlusfiltrid uuesti kaalumiskambris (või -ruumis) ning seejärel kaalutakse uuesti.

2.14.3.4.   Võrdlusfiltrite kaalumistulemuste võrdlemisel võrreldakse kõnealuse võrdlusfiltri kaalumistulemust ja sama filtri kaalumistulemuste libisevat aritmeetilist keskmist. Libisev aritmeetiline keskmine arvutatakse nende kaalumiste põhjal, mis on tehtud pärast võrdlusfiltrite kaalumiskambrisse (või -ruumi) viimist. Keskmistamise ajavahemik peab olema vähemalt üks päev, kuid mitte üle 15 päeva.

2.14.3.5.   Proovi- ja võrdlusfiltrite mitmekordne konditsioneerimine ning kaalumine on lubatud kuni 80 tunni möödumiseni heitekatse gaaside mõõtmisest. Kui enne 80 tunni möödumist või selle möödumise hetkeks on rohkem kui pooled võrdlusfiltritest täitnud ± 5 μg kriteeriumi, loetakse proovifiltri kaalumistulemused kehtivaks. Kui 80 tunni möödumise hetkel kasutatakse kaht võrdlusfiltrit ja üks neist kahest ei täida ± 5 μg kriteeriumi, võib proovifiltri kaalumistulemused lugeda kehtivaks tingimusel, et nende kahe võrdlusfiltri kaalu ja libisevate keskmiste absoluutsete vahede summa on 10 μg või väiksem.

2.14.3.6.   Kui vähem kui pooled võrdlusfiltrid vastavad ± 5 μg kriteeriumile, proovifilter kõrvaldatakse ja korratakse heitekatset. Kõik võrdlusfiltrid kõrvaldatakse 48 tunni jooksul ja asendatakse. Kõikidel muudel juhtudel asendatakse võrdlusfiltrid vähemalt iga 30 päeva järel ja selliselt, et ühtki proovifiltrit ei kaaluta ilma, et seda võrreldaks võrdlusfiltriga, mis on viibinud kaalumiskambris (või -ruumis) vähemalt ühe päeva.

2.14.3.7.   Kui 5. all-lisa punktis 4.2.2.1 esitatud kaalumiskambri (või -ruumi) stabiilsuse nõuded ei ole täidetud, kuid võrdlusfiltri kaalumise tulemused vastavad eespool nimetatud kriteeriumidele, võib sõiduki tootja valida, kas tunnistada proovivõtufiltrite kaalud vastuvõetavaks või tunnistada katsed kehtetuks; viimasel juhul tuleb parandada kaalumiskambri (või -ruumi) kontrollsüsteemi ja katset korrata.

6. all-lisa 1. liide

Kõikide perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõidukite heitekatsemenetlus

1.   Üldosa

1.1.   Käesolevas liites esitatakse käesoleva lisa punktis 3.8.1 määratletud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõiduki katsetamisega seotud erisätted.

1.2.   Regeneratsioonitsüklite ajal ei ole vaja heitenorme kohaldada. Kui perioodiline regeneratsioon toimub vähemalt ühe korra 1. tüüpi katse jooksul ja on toimunud vähemalt ühe korra sõiduki ettevalmistamise ajal või kui vahemaa kahe järjestikuse perioodilise regeneratsiooni vahel on üle 4 000 km korduval 1. tüüpi katsel, ei ole vaja spetsiaalset katsemenetlust järgida. Sellisel juhul ei kohaldata käesolevat liidet ja tegur Ki võetakse võrdseks 1,0-ga.

1.3.   Käesoleva liite sätteid kohaldatakse ainult tahkete osakeste massi mõõtmiseks, mitte aga tahkete osakeste arvu mõõtmiseks.

1.4.   Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib jätta tegemata perioodiliselt regenereeruvatele süsteemidele omase katsemenetluse regenereeruva seadme puhul, kui tootja esitab tüübikinnitusasutusele andmed selle kohta, et regeneratsioonitsüklite ajal on heide asjaomase sõidukikategooria heite piirnormidest väiksem. Sellisel juhul kasutatakse teguri Ki kindlaksmääratud väärtust 1,05 CO2-heite ja kütusekulu määramisel.

1.5.   Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib 2. ja 3. klassi sõidukite puhul regeneratiivse teguri Ki määramisel eriti suure kiiruse faasi ära jätta.

2.   Katse käik

Katsesõiduk peab olema suuteline regeneratsiooniprotsessi vältima või võimaldama tingimusel, et see funktsioon ei mõjuta mootori esialgseid kalibreeringuid. Regeneratsiooni vältimine on lubatud üksnes regeneratsioonisüsteemi laadimise ja eelkonditsioneerimistsükli ajal. See ei ole lubatud heite mõõtmise ajal regeneratsioonifaasis. Heitekatse viiakse läbi originaalseadme valmistaja juhtimisseadisega, mis on algkujul. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutusega kokkuleppel võib Ki määramisel kasutada elektroonilist juhtseadet, mis ei mõjuta mootori esialgseid kalibreeringuid.

2.1.   Heite mõõtmine kahe regeneratsioonifaasidega WLTC tsükli vahel

2.1.1.   Heite aritmeetiline keskmine regeneratsioonide vahel ja regeneratiivse seadme laadimise ajal määratakse mitme (kui neid on üle kahe) ligikaudu ühesuguse teepikkusega 1. tüüpi katse aritmeetilise keskmise põhjal. Alternatiivina võib tootja esitada andmed, mis näitavad, et heitetase püsib regeneratsioonide vahel muutumatuna (± 15 %). Sel juhul võib kasutada tavapärase 1. tüüpi katse käigus mõõdetud heiteid. Kõigil muudel juhtudel tuleb sooritada vähemalt kahe 1. tüüpi tsükli heite mõõtmine: üks vahetult pärast regeneratsiooni (enne uut laadimist) ja teine võimalikult vahetult enne regeneratsioonifaasi. Kõik heite mõõtmised tehakse vastavalt käesolevale all-lisale ja kõik arvutused tehakse vastavalt käesoleva liite punktile 3.

2.1.2.   Laadimisprotsess ja Ki määramine sooritatakse 1. tüüpi töötsükli ajal veojõustendil või mootori katsestendil samaväärset katsetsüklit kasutades. Need tsüklid võib läbi teha katkestusteta (st ilma et mootorit tarvitseks tsüklite vahel välja lülitada). Pärast mingi arvu tsüklite läbimist võib sõiduki veojõustendilt maha võtta ja katset hiljem jätkata. Kui tootja selleks soovi avaldab ja tüübikinnitusasutus nõustub, võib tootja välja töötada alternatiivse menetluse ja näidata selle samaväärsust, sh filtri temperatuuri, laadimiskoguse ja läbitud teepikkuse osas. Seda võidakse teha mootori- või veojõustendil.

2.1.3.   Kahe regeneratsioonifaasidega WLTC tsükli vahele jäävate tsüklite arv (D), tsüklite arv, mille jooksul toimub heite mõõtmine (n), ja iga ühendi i heite massi mõõtetulemus M′sij igas tsüklis j tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

2.2.   Heite mõõtmine regeneratsiooni ajal

2.2.1.   Kui sõiduk tuleb regeneratsioonifaasi heitekatse jaoks ette valmistada, võib selleks kasutada käesoleva all-lisa punktis 2.6 kirjeldatud eelkonditsioneerimistsükleid või samaväärseid mootori katsestendi tsükleid, sõltuvalt käesoleva all-lisa punktis 2.1.2 valitud laadimistoimingust.

2.2.2.   Enne esimese arvessemineva heitekatse läbiviimist kehtivad käesolevas lisas kirjeldatud 1. tüüpi katse sõiduki- ja katsetingimused.

2.2.3.   Sõiduki ettevalmistamise ajal ei tohi regeneratsiooni toimuda. Selle tagamiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest:

2.2.3.1.

eelkonditsioneerimistsüklite ajaks võib paigaldada modelleeritud regenereeruva süsteemi või osalise süsteemi;

2.2.3.2.

mis tahes muu tootja ja tüübikinnitusasutuse vahel kokku lepitud meetod.

2.2.4.   Regenereerumisprotsessi sisaldava külmkäivituse heitekatse läbiviimisel kasutatakse rakendatavat WLTC tsüklit.

2.2.5.   Kui regenereerumiseks on vaja mitut WLTC tsüklit, tuleb kõik WLTC tsüklid lõpule viia. Üheainsa tahkete osakeste proovivõtufiltri kasutamine mitmes tsüklis, mis on vajalikud regenereerumise lõpuleviimiseks, on lubatud.

Kui on vaja mitut WLTC tsüklit, tuleb järgnev(ad) WLTC tsükkel (tsüklid) läbida kohe, mootorit välja lülitamata, kuni saavutatakse täielik regeneratsioon. Kui mitme tsükli jaoks vajalike gaasiliste heidete kottide arv ületaks saadaolevate kottide arvu, peab uue katse ettevalmistamiseks vajalik aeg olema võimalikult lühike. Selleks ajaks ei lülitata mootorit välja.

2.2.6.   Heite väärtused regenereerumise ajal iga ühendi Mri i puhul arvutatakse käesoleva liite punkti 3 kohaselt. Täieliku regeneratsiooni käigus mõõdetud asjaomaste katsetsüklite arv d tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

3.   Arvutused

3.1.   Ühe regenereeruva süsteemi heitgaasi ja CO2-heite ning kütusekulu arvutamine

Formula for n ≥ 1

Formula for d ≥ 1

Formula

kus iga vaadeldava ühendi i puhul:

M′sij

on ühendi i heite mass (g/km) ilma regeneratsioonita katsetsüklis j;

M′rij

on ühendi i heite mass (g/km) regeneratsiooni ajal katsetsüklis j (kui d > 1 > 1, tehakse esimene WLTC katse külma ja järgnevad tsüklid sooja mootoriga);

Msi

on ühendi i heite keskmine mass (g/km) ilma regeneratsioonita;

Mri

on ühendi i heite keskmine mass (g/km) regeneratsiooni ajal;

Mpi

on ühendi i heite keskmine mass (g/km);

n

n on selliste katsetsüklite arv, mis jäävad regeneratsioonifaasidega tsüklite vahele ja mille käigus mõõdetakse 1. tüüpi WLTC tsüklite heidet, ≥ 1;

d

on täielike asjaomaste katsetsüklite arv, mis on vajalik regeneratsiooniks;

D

on täielike asjaomaste katsetsüklite arv kahe regeneratsioonifaasidega tsükli vahel;

Mpi arvutamine on esitatud joonisel A6.App1/1.

Joonis A6.App1/1

Heitekatses regeneratsioonifaasidega tsüklite ajal ja vahel mõõdetavad näitajad (skemaatiline näide, heited võivad ajavahemikul D kasvada või kahaneda)

Image

Tsüklite arv

Heide [g/km]

3.1.1.   Iga vaadeldava ühendi i regeneratsiooniteguri Ki arvutamine

Tootja võib otsustada määrata iga ühendi puhul eraldi kas täiendavad kõrvalekalded või kordistustegurid.

Ki tegur

:

Formula

Ki muut

:

Ki = Mpi – Msi

Msi, Mpi ja Ki tulemused ning tootja teguri liigi valik tuleb registreerida. Ki tulemus kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Msi, Mpi ja Ki kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

Ki võidakse määrata pärast seda, kui on lõpule viidud üks regeneratsiooni katsetsükkel, mis koosneb joonisel A6.App1/1 toodud mõõtmistest enne regeneratsiooni, regeneratsiooni ajal ja pärast regeneratsiooni.

3.2.   Mitme perioodiliselt regenereeruva süsteemi heitgaasi ja CO2-heite ning kütusekulu arvutamine

Järgmine tuleb arvutada ühe 1. tüüpi töötsükli kohta sätestatud piirnormiga heidete ning CO2-heite puhul. Arvutuses kasutatav CO2-heide saadakse 7. all-lisa tabelis A7/1 kirjeldatud sammu 3 tulemusena.

Formula kui nj ≥ 1

Formula for d ≥ 1

Formula

Formula

Formula

Formula

Ki tegur

:

Formula

Ki muut

:

Ki = Mpi – Msi

kus

Msi

on ühendi i heite keskmine mass (g/km) ilma regeneratsioonita kõikide protsesside k puhul;

Mri

on ühendi i heite keskmine mass (g/km) regeneratsiooni ajal kõikide protsesside k puhul;

Mpi

on ühendi i heite keskmine mass (g/km) kõikide protsesside k puhul;

Msik

on ühendi i heite keskmine mass (g/km) ilma regeneratsioonita protsessi k puhul;

Mrik

on ühendi i heite keskmine mass (g/km) regeneratsiooni ajal protsessi k puhul;

M′sik,j

on ühendi i heite mass (g/km) ilma regeneratsioonita protsessi k puhul, mõõdetud punktis j, kus 1 ≤ j ≤ nk;

M′rik,j

on ühendi i heite mass (g/km) regeneratsiooni ajal protsessi k puhul (kui j > 1, viiakse esimene 1. tüübi katse läbi külma ja järgnevad tsüklid sooja mootoriga), mõõdetuna katsetsüklis j, kus 1 ≤ j ≤ dk;

nk

on protsessi k selliste täielike katsetsüklite arv, mis jäävad kahe regeneratsioonifaasidega tsükli vahele ja mille käigus mõõdetakse heiteid (1. tüüpi WLTC tsüklid või samaväärsed mootori katsestendi tsüklid), ≥ 2;

dk

on protsessi k täielike asjaomaste katsetsüklite arv, mis on vajalik täielikuks regeneratsiooniks;

Dk

on protsessi k täielike asjaomaste katsetsüklite arv kahe regeneratsioonifaasidega tsükli vahel;

x

on täielike regeneratsioonide arv.

Mpi arvutamine on esitatud joonisel A6.App1/2.

Joonis A6.App1/2

Heitekatses regeneratsioonifaasidega tsüklite ajal ja nende vahel mõõdetud näitajad (skemaatiline näide)

Image Tekst pildi

Mitmekordse perioodiliselt regenereeruva süsteemi teguri Ki arvutamine on võimalik alles iga süsteemi teatava arvu regeneratsioonifaaside järel.

Pärast kogu protsessi läbimist (A-st B-ni, vt joonis A6.App1/2) tuleb uuesti jõuda esialgsesse lähteasendisse A.

3.3.   Parandid ja tegurid Ki (liidetavad ja korrutatavad) ümardatakse nelja kümnendkohani, arvestades vastava heite standardi füüsikalist ühikut.

6. all-lisa 2. liide

Taaslaetava elektrienergia salvestussüsteemi jälgimise katse käik

1.   Üldosa

Kui katsetatakse välise laadimiseta hübriidelektrisõidukeid või välise laadimisega hübriidelektrisõidukeid, kohaldatakse 8. all-lisa 2. ja 3. liidet.

Käesolevas liites esitatakse erisätted, milles käsitletakse CO2-heite massi kõikide taaslaetavate energiasalvestussüsteemide laetuse muutuse energiajäägi (laetuse muutuse ΔEREESS) funktsioonina.

CO2-heite massi korrigeeritud väärtused peavad vastama nullenergiamuudule (ΔEREESS = 0) ja need arvutatakse allpool sätestatud korras määratud parandusteguri abil.

2.   Mõõtevahendid ja -seadmed

2.1.   Voolu mõõtmine

Taaslaetava energiasalvestussüsteemi tühjenemist nimetatakse negatiivseks vooluks.

2.1.1.   Taaslaetava energiasalvestussüsteemi voolu mõõdetakse katsete ajal klambri tüüpi või kinnist tüüpi vooluanduriga. Voolu mõõtmise süsteem peab vastama tabelis A8/1 toodud nõuetele. Vooluandur(id) peab (peavad) taluma tippvõimsuse voolu mootori käivitamisel ja temperatuuritingimusi mõõtepunktis.

Mõõtmistäpsuse tagamiseks tehakse enne katset nullistamine ja demagneetimine vastavalt mõõteseadme tootja juhistele.

2.1.2.   Vooluandurid ühendatakse taaslaetavasse energiasalvestussüsteemi otse taaslaetava energiasalvestussüsteemiga ühendatud juhtme külge; sellises juhtmes peab kulgema taaslaetava energiasalvestussüsteemi koguvool.

Varjestatud juhtmete korral kasutatakse asjakohaseid meetodeid kooskõlastatult tüübikinnitusasutusega.

Taaslaetava energiasalvestussüsteemi voolu hõlpsaks mõõtmiseks välise mõõteseadmega peaksid tootjad eelistatavalt varustama sõiduki asjakohaste, ohutute ja juurdepääsetavate ühenduspunktidega. Kui see pole teostatav, on tootja kohustatud abistama tüübikinnitusasutust, nähes ette võimalused vooluanduri ühendamiseks taaslaetava energiasalvestussüsteemi juhtmete külge ülalkirjeldatud viisil.

2.1.3.   Mõõdetud vool integreeritakse ajas miinimumsagedusega 20 Hz, saades tulemuseks mõõdetud väärtuse Q ampertundides (Ah). Mõõdetud vool integreeritakse ajas, saades tulemuseks mõõdetud väärtuse Q ampertundides (Ah). Integreerimine võidakse teha voolu mõõtmise süsteemis.

2.2.   Sõiduki pardaandmed

2.2.1.   Teise võimalusena määratakse taaslaetava energiasalvestussüsteemi vool sõidukiga seotud andmete põhjal. Selle mõõtemeetodi kasutamiseks peab katsesõiduki kohta olema kättesaadav järgmine teave:

a)

pärast viimast süüdet määratud integreeritud laadimisjääk (Ah);

b)

integreeritud pardaandmetest saadud laadimisjääk, arvutatuna proovivõtu miinimumsagedusega 5 Hz;

c)

OBD-liidese kaudu saadud laadimisjääk vastavalt standardile SAE J1962.

2.2.2.   Tootja peab tüübikinnitusasutusele tõendama sõiduki taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimise ja tühjenemise pardaandmete täpsust.

Tootja võib luua taaslaetava energiasalvestussüsteemi jälgimise sõidukitüüpkonna, tõendamaks, et sõiduki taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimise ja tühjenemise pardaandmed on õiged. Andmete täpsust tõendatakse esindaval sõidukil.

Peavad kehtima järgmised tüüpkonnakriteeriumid:

a)

samased põlemisprotsessid (s.t otto-, diisel-,kahe-, neljataktiline mootor);

b)

samane laadimis- ja/või regenereerimisstrateegia (tarkvaraline taaslaetava energiasalvestussüsteemi andmemoodul);

c)

pardaandmete kättesaadavus;

d)

samane laadimisjääk, mis on mõõdetud taaslaetava energiasalvestussüsteemi andmemooduli abil;

e)

samane laadimisjäägi modelleerimine sõiduki pardal.

2.2.3.   Vaatluse alt jäetakse välja kõik sellised taaslaetavad energiasalvestussüsteemid, mis ei avalda mõju CO2-heitele.

3.   Taaslaetava energiasalvestussüsteemi energia muutusel põhinev korrigeerimine

3.1.   Taaslaetava energiasalvestussüsteemi voolu mõõtmine algab katse algusega samaaegselt ja lõpeb kohe, kui sõiduk on läbinud täieliku sõidutsükli.

3.2.   Elektritoitesüsteemis mõõdetud elektrienergia saldo Q on taaslaetava energiasalvestussüsteemi tsükli lõpu energiasisalduse (laetuse) ja tsükli alguse energiasisalduse vahe. Elektrienergia saldo tuleb määrata kogu läbitud WLTC kohta.

3.3.   Tsüklifaaside kohta registreeritakse Qphase üksikväärtused.

3.4.   Kogu tsükli CO2-heite massi korrigeerimine korrektsioonikriteeriumi c funktsioonina.

3.4.1.   Korrektsioonikriteeriumi c arvutamine

Korrektsioonikriteerium c on elektrienergia muutuse absoluutväärtuse ΔEREESS,j ja kütusekulu suhe ning see arvutatakse järgmiste valemite abil:

Formula

kus

c

on korrektsioonikriteerium;

ΔEREESS,j (Wh)

on käesoleva liite punkti 4.1 kohaselt kindlaks määratud kõikide taaslaetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus perioodil j;

j

on käesolevas punktis kogu rakendatav WLTP katsetsükkel;

EFuel

on kütuseenergia, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

Efuel = 10 × HV × FCnb × d

kus

Efuel

on rakendatava WLTP katsetsükli vältel tarbitud kütuse energia (Wh);

HV

on kütteväärtus (kWh/l) tabeli A6.App2/1 kohaselt;

FCnb

on vastavalt 7. all-lisa punktile 6 määratud laetusega korrigeerimata tasakaalustamata kütusekulu (l/100 km) 1. tüüpi katses, mis arvutatakse tabelis A7/1 etapis 2 esitatud sätestatud piirnormiga heidete tulemuste ja CO2-heite tulemuste abil;

d

on vastava kasutatava WLTP katsetsükli vältel läbitud teepikkus (km);

10

Wh-deks teisendamise tegur.

3.4.2.   Korrektsioon tehakse, kui ΔEREESS on negatiivne (vastab taaslaetava energiasalvestussüsteemi tühjenemisele) ning käesoleva liite punkti 3.4.1 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on suurem kui tabeli A6.App2/2 kohane rakendatav piirmäär.

3.4.3.   Korrektsioon jäetakse ära ja korrigeerimata väärtusi kasutatakse siis, kui käesoleva liite punkti 3.4.1 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on väiksem kui tabeli A6.App2/2 kohaselt rakendatav piirmäär.

3.4.4.   Korrigeerimise võib ära jätta ja korrigeerimata väärtusi võib kasutada siis, kui:

a)

ΔEREESS on positiivne (vastab taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimisele) ning käesoleva liite punkti 3.4.1 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on suurem kui tabeli A6.App2/2 kohane rakendatav piirmäär.

b)

tootja saab tüübikinnitusasutusele mõõtmise abil tõendada, et puudub seos ΔEREESS ja CO2-heite massi ning ΔEREESS ja kütusekulu vahel.

Tabel A6.App2/1

Kütuse energiasisaldus

Kütus

Bensiin

Diislikütus

Etanooli/biodiisli sisaldus (%)

 

 

E10

 

 

E85

 

 

 

B7

 

 

Kütteväärtus

(kWh/l)

 

 

8,64

 

 

6,41

 

 

 

9,79

 

 


Tabel A6.App2/2

RCB korrektsioonikriteeriumide piirmäärad

Tsükkel

väike + keskmine

väike + keskmine + suur

väike + keskmine + suur + eriti suur

Korrektsioonikriteeriumi c piirmäärad

0,015

0,01

0,005

4.   Korrigeerimisfunktsiooni kasutamine

4.1.   Korrigeerimisfunktsiooni kasutamiseks tuleb arvutada kõikide taaslaetavate energiasalvestussüsteemide perioodi j elektrienergia muut ΔTREESS,j mõõdetud voolu ja nimipinge põhjal:

Formula

kus

ΔEREESS,j,i

on taaslaetava energiasalvestussüsteemi i elektrienergia muut (Wh) vaadeldaval perioodil j;

ja:

Formula

kus

UREESS

on standardi IEC 60050-482 kohaselt määratud taaslaetava energiasalvestussüsteemi nimipinge (V);

I(t)j,i

on käesoleva liite punkti 2 kohaselt määratud taaslaetava energiasalvestussüsteemi i elektrivool (A) vaadeldaval perioodil j;

t0

on aeg (s) vaadeldava perioodi j alguses;

tend

on aeg (s) vaadeldava perioodi j lõpus.

i

on vaadeldava taaslaetava energiasalvestussüsteemi indeks;

n

on taaslaetavate energiasalvestussüsteemide koguarv;

j

on vaadeldava perioodi indeks, kusjuures perioodiks on ükskõik milline rakendatav tsüklifaas, tsüklifaaside kombinatsioon või kogu asjaomane tsükkel;

Formula

on tegur Ws teisendamiseks Wh-ks.

4.2.   CO2-heite massi (g/km) korrigeerimiseks tuleb kasutada põlemisprotsessile vastavaid Willansi tegureid tabelist A6.App2/3.

4.3.   Korrektsioon tehakse ja seda rakendatakse kogu tsükli ja kõigi tsüklifaaside suhtes eraldi ning see tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

4.4.   Selleks arvutuseks kasutatakse fikseeritud elektritoitesüsteemi generaatori tõhusust:

ηalternator = 0,67 for electric power supply system REESS alternators

4.5.   Laetava energiasalvestussüsteemi laadimise generaatori koormuskäitumisest põhjustatud CO2-heite massi muutus vaadeldaval perioodil j arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus

ΔMCO2,j

on CO2-heite massi muutus (g/km) perioodil j;

ΔEREESS,j

on käesoleva liite punkti 4.1 kohaselt arvutatud taaslaetavate energiasalvestussüsteemide energia muut (Wh) vaadeldaval perioodil j;

dj

on vaadeldaval perioodil j läbitud teepikkus (km);

j

on vaadeldava perioodi indeks, kusjuures perioodiks on ükskõik milline rakendatav tsüklifaas, tsüklifaaside kombinatsioon või kogu asjaomane tsükkel;

0,0036

on Wh MJ-ks teisendamise tegur;

ηalternator

on käesoleva liite punkti 4.4. kohaselt arvutatud generaatori tõhusus;

Willansfactor

on asjaomase põlemisprotsessi Willansi tegur (gCO2/MJ) tabelis A6.App2/3.

4.5.1.   Iga faasi ja kogu tsükli CO2-heidet korrigeeritakse järgmiselt:

MCO2,p,3 = MCO2,p,1 – ΔMCO2,j

MCO2,c,3 = MCO2,c,2 – ΔMCO2,j

kus

ΔMCO2,j

on käesoleva liite punktis 4.5 saadud tulemus (g/km) perioodil j.

4.6.   CO2-heite (g/km) korrigeerimiseks kasutatakse tabelis A6.App2/3 toodud Willansi tegureid.

Tabel A6.App2/3

Willansi tegurid

 

Ülelaadimiseta

Ülelaadimisega

Sädesüüde

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bensiin (E10)

l/MJ

0,0756

0,0803

 

 

gCO2/MJ

174

184

 

CNG (G20)

m3/MJ

0,0719

0,0764

 

gCO2/MJ

129

137

 

LPG

l/MJ

0,0950

0,101

 

gCO2/MJ

155

164

 

E85

l/MJ

0,102

0,108

 

gCO2/MJ

169

179

Survesüüde

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Diislikütus (B7)

l/MJ

0,0611

0,0611

 

gCO2/MJ

161

161

6. all-lisa 3. liide

Gaaskütuste (veeldatud naftagaas ja maagaas/biometaan) energiategurite arvutamine

1.   1. tüüpi katsetsüklis tarbitud gaaskütuse massi mõõtmine

I tüübi katsetsüklis tarbitud gaasi massi mõõtmiseks kasutatakse sellist kütuse kaalumissüsteemi, millega saab katse käigus mõõta mahutit järgmiselt.

a)

Katse alguse ja katse lõpu näitude vahe mõõdetakse täpsusega ± 2 % või täpsemini.

b)

Mõõtmisvigade vältimiseks tuleb rakendada ettevaatusabinõusid.

Muu hulgas tuleb seade paigaldada hoolikalt kooskõlas tootja soovituste ja hea inseneritavaga.

c)

Lubatud on kasutada muid mõõtmismeetodeid, mille puhul saavutatakse võrdväärne mõõtetäpsus.

2.   Gaasi energiateguri arvutamine

Kui katses põletatakse ainult gaaskütust, arvutatakse kütusekulu välja mõõtmisega kindlaks tehtud süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja süsinikdioksiidi heidete põhjal.

Tsüklis tarbitud energiale vastav gaasi energiategur arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus

Ggas

on gaasi energiategur (%);

Mgas

on tsüklis tarbitud gaaskütuse mass (kg);

FCnorm

on tarbitud gaasi kogus (LPG korral l/100 km, maagaasi/biometaani korral m3/100 km), mis arvutatakse vastavalt 7. all-lisa punktidele 6.6 ja 6.7;

dist

on katsetsükli jooksul registreeritud teepikkus (km);

ρ

on gaasi tihedus

ρ = 0,654 kg/m3 NG/biometaani korral;

ρ = 0,538 kg/l LPG korral;

cf

on parandustegur järgmiste väärtustega:

cf = 1, kui etalonkütus on LPG või G20;

cf = 0,78, kui etalonkütus on G25.

“.

32)

6.a all-lisa asendatakse järgmisega:

„6.a all-lisa

Ümbritseva õhu temperatuuri korrigeerimise katse CO2-heite määramiseks piirkonnale iseloomulikes temperatuuritingimustes

1.   Sissejuhatus

Käesolevas all-lisas kirjeldatakse ümbritseva õhu temperatuuri täiendava korrigeerimise katse (ATCT) käiku seoses CO2-heite määramisega piirkonnale iseloomulikes temperatuuritingimustes.

1.1.   Sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite CO2-heite ning välise laadimisega hübriidelektrisõidukite laetuse säilitamise väärtust korrigeeritakse käesoleva all-lisa sätete kohaselt. Korrigeerimist ei nõuta akutoiterežiimis toimuva CO2-heite katse puhul. Korrigeerimist ei nõuta elektrirežiimi sõiduulatuse jaoks.

2.   Ümbritseva õhu korrigeerimise katse (ATCT) tüüpkond

2.1.   Samasse ATCT tüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis on sarnased järgmiste näitajate poolest:

a)

jõuseadme süsteem (nt sisepõlemis-, hübriid-, kütuseelemendiga või elektrimootor);

b)

põlemisprotsess (nt kahetaktiline, neljataktiline);

c)

silindrite arv ja paigutus;

d)

mootori põlemisviis (nt kaud- või otsesissepritse);

e)

jahutussüsteemi tüüp (nt õhk-, vesi- või õlijahutus);

f)

õhu sissevõtu viis (nt ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootor);

g)

mootorikütus (nt bensiin, diislikütus, maagaas, veeldatud naftagaas vms);

h)

katalüüsmuundur (nt kolmeastmeline katalüsaator, katalüütilise taandamisega NOx püüdur, SCR, selektiivne NOx katalüsaator vms);

i)

kübemefiltriga või ilma ja

j)

heitgaasitagastus (heitgaasitagastusega või ilma, jahutusega või ilma).

Lisaks peavad sõidukid olema sarnased järgmiste näitajate poolest:

k)

sõidukite mootori töömahu erinevus ei tohi olla suurem kui 30 % väikseima võimsusega sõiduki mootori töömahust; ja

l)

mootoriruumi isolatsioon peab materjali, koguse ja paiknemise osas olema ühesugune. Tootja esitab (nt CAD-joonistena) tüübikinnitusasutusele tõendid, et kõikidel tüüpkonna sõidukitel moodustab paigaldatava isolatsioonimaterjali maht ja mass ATCT käigus mõõdetud kontrollsõiduki samade materjalidega võrreldes üle 90 %.

Isolatsioonimaterjali ja selle paiknemise erinevused võib heaks kiita ka osana üksikust ATCT tüüpkonnast, kui saab tõendada, katsesõiduk kujutab endast halvimat juhtu mootoriruumi isolatsiooni osas.

2.1.1.   Kui on paigaldatud aktiivsed soojussalvestid, loetakse samasse ATCT tüüpkonda kuuluvaks üksnes sõidukid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

i)

erisoojus, mille määrab süsteemi salvestatud entalpia, ületab 0–10 % ulatuses katsesõiduki entalpiat; ja

ii)

originaalseadme valmistaja võib esitada tehnilisele teenistusele tõendid selle kohta, et mootori käivitamisel soojuse vabastamiseks kuluv aeg tüüpkonnas on 0–10 % väiksem kui katsesõiduki soojuse vabastamiseks kuluv aeg.

2.1.2.   Samasse ATCT tüüpkonda kuuluvaks loetakse üksnes sõidukid, mis vastavad käesoleva all-lisa punkti 3.9.4 kohastele kriteeriumidele.

3.   ATCT menetlus

Tehakse 6. all-lisas nimetatud 1. tüüpi katse, jättes välja 6.a all-lisa punktides 3.1–3.9 sätestatud nõuded. See eeldab uut arvutust ja käiguvahetuskiiruste kasutamist 2. all-lisa kohaselt, võttes arvesse teistsugust sõidutakistust, mis on sätestatud 6.a all-lisa punktis 3.4.

3.1.   Ümbritseva keskkonna tingimused ATCT puhul

3.1.1.   Temperatuur (Treg), mille juures tuleks sõidukil lasta stabiliseeruda ja sõidukit katsetada ATCT jaoks, on 14 °C.

3.1.2.   Vähim stabiliseerumisaeg (tsoak_ATCT) ATCT puhul on 9 tundi.

3.2.   Katseruum ja seisuala

3.2.1.   Katseruum

3.2.1.1.   Katseruumi temperatuuri seadepunkt peab võrduma temperatuuriga Treg. Tegelik temperatuur peab katse alguses olema ± 3 °C piires ja katse ajal ± 5 °C piires.

3.2.1.2.   Katseruumis oleva õhu või mootorisse sissevõetava õhu eriniiskus (H) peab vastama järgmisele tingimusele:

3,0 ≤ H ≤ 8,1

(g H2O kg kuiva õhu kohta)

3.2.1.3.   Õhutemperatuuri ja niiskust mõõdetakse jahutusventilaatori väljalaskeava juures miinimumsagedusega 0,1 Hz.

3.2.2.   Seisuala

3.2.2.1.   Seisuala temperatuuri seadepunkt võrdub temperatuuriga Treg ja tegelik temperatuur peab viieminutilise libiseva aritmeetilise keskmise puhul olema ± 3 °C piires ning ei tohi esineda süstemaatilist kõrvalekallet seadepunktist. Temperatuuri mõõdetakse pidevalt miinimumsagedusega 0,033 Hz.

3.2.2.2.   Seisuala temperatuuriandur peab asuma kohas, mis on sõidukit ümbritseva õhu temperatuuri mõõtmiseks kõige esindavam, ning seda kontrollib tehniline teenistus.

Andur peab paiknema vähemalt 10 cm kaugusel seisuala seinast ja peab olema otsese õhuvoolu eest kaitstud.

Õhuvool peab seisuruumis sõiduki läheduses kujutama endast ruumi suurusele iseloomulikku loomulikku ringlust (mitte sundringlust).

3.3.   Katsesõiduk

3.3.1.   Katsetatav sõiduk peab esindama tüüpkonda, mille jaoks määratakse kindlaks ATCT andmed (nagu kirjeldatud 6.a all-lisa punktis 2.1).

3.3.2.   ATCT tüüpkonnast valitakse väikseima mootori töömahuga interpolatsioonitüüpkond (vt 6.a all-lisa punkt 2) ja katsesõiduk peab olema kõnealuse tüüpkonna H-sõiduki konfiguratsioonis.

3.3.3.   Kui see on asjakohane, valitakse ATCT tüüpkonnast sõiduk, mille aktiivse soojussalvesti entalpia on väikseim ja soojuse vabastamine aktiivse soojussalvesti puhul aeglaseim.

3.3.4.   Katsesõiduk peab vastama 6. all-lisa punktis 2.3 ja kõnealuse 6.a all-lisa punktis 2.1 esitatud nõuetele.

3.4.   Seadistused

3.4.1.   Sõidutakistus ja veojõustend seadistatakse, nagu on kirjeldatud 4. all-lisas, sh järgitakse nõuet, et ruumi temperatuur peab olema 23 °C.

Et võtta arvesse õhutiheduse erinevust temperatuuril 14 °C ja 20 °C, seadistatakse veojõustend 4. all-lisa punktide 7 ja 8 järgi, selle erandiga, et sihtkoefitsiendina Ct kasutatakse järgmisest valemist saadud väärtust f2_TReg.

f2_TReg = f2 × (Tref + 273)/(Treg + 273)

kus

f2

on teist järku sõidutakistustegur võrdlustingimustel (N/(km/h)2);

Tref

on sõidutakistuse võrdlustemperatuur (°C), nagu on esitatud käesoleva lisa punktis 3.2.10;

Treg

on piirkonnale iseloomulik temperatuur (°C), nagu on määratletud punktis 3.1.1.

Juhul, kui on olemas kehtiv veojõustendi katse seadistus 23 °C, tuleb teist järku veojõustendi tegurit Cd kohandada järgmise valemi kohaselt:

Cd_Treg = Cd + (f2_TReg – f2)

3.4.2.   ATCT katse ja selle sõidutakistuse seadistus tehakse kaksikveorežiimis töötava veojõustendiga juhul, kui vastav 1. tüüpi katse on tehtud kaksikveorežiimis töötava veojõustendiga; see tehakse nelikveorežiimis töötava veojõustendiga juhul, kui vastav 1. tüüpi katse on tehtud nelikveorežiimis töötava veojõustendiga.

3.5.   Etelkonditsioneerimine

Tootja taotlusel võib eelkonditsioneerimise teha temperatuuril Treg.

Mootori temperatuur peab jääma ± 2 °C piiresse seadepunktist 23 °C või temperatuurist Treg, olenevalt sellest, kumb temperatuur on valitud eelkonditsoneerimiseks.

3.5.1.   Sõidukitele, millel on ainult sisepõlemismootor, tehakse eelkonditsioneerimist vastavalt kirjeldusele 6. all-lisa punktis 2.6.

3.5.2.   Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite eelkonditsioneerimist tehakse vastavalt kirjeldusele 8. all-lisa punktis 3.3.1.1.

3.5.3.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite eelkonditsioneerimist tehakse vastavalt kirjeldusele 8. all-lisa 4. liite punktis 2.1.1 või 2.1.2.

3.6.   Stabiliseerimine

3.6.1.   Pärast eelkonditsioneerimist ja enne katsetamist tuleb hoida sõidukeid seisualal 6.a all-lisa punktis 3.2.2 kirjeldatud ümbritseva keskkonna tingimustel.

3.6.2.   Eelkonditsioneerimise lõppemisest kuni stabiliseerimiseni temperatuuril Treg ei tohi sõidukit hoida muul temperatuuril kui Treg üle 10 minuti.

3.6.3.   Seejärel hoitakse sõidukit seisualal nii, et aeg eelkonditsioneerimise katse lõpust kuni ATCT katse alguseni võrdub ajaga tsoak_ATCT täiendava lubatud kõrvalekaldega 15 minutit. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse loal saab aega tsoak_ATCT pikendada kuni 120 minutit. Sel juhul kasutatakse pikendatud ajavahemikku 6.a all-lisa punktis 3.9 sätestatud mahajahutamiseks.

3.6.4.   Stabiliseerimine peab toimuma ilma jahutusventilaatorita ja kõik kereosad peavad paiknema nii, nagu on ette nähtud tavalise parkimise korral. Ajavahemik eelkonditsioneerimise lõpu ja ATCT katse alguse vahel registreeritakse.

3.6.5.   Üleviimine seisualalt katseruumi peab toimuma võimalikult kiiresti. Sõiduk ei tohi temperatuurist Treg erineva temperatuuri käes olla kauem kui 10 minutit.

3.7.   ATCT katse

3.7.1.   Katsetsükliks peab olema selle sõidukiklassi jaoks 1. all-lisas ette nähtud WLTC.

3.7.2.   Heitekatse menetlus, nagu seda on kirjeldatud 6. all-lisas sõidukite puhul, millel on ainult sisepõlemismootor, ja 8. all-lisas välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul ning laetust säilitavas režiimis 1. tüüpi katse välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul, ainult selle erandiga, et katseruumi ümbritseva keskkonna tingimused peavad olema sellised, nagu on kirjeldatud 6.a all-lisa punktis 3.2.1.

3.7.3.   Muu hulgas ei tohi ATCT katses summutitoru heitgaasid, nagu on määratletud tabeli A7/1 etapis 1 sõidukite puhul, millel on ainult sisepõlemismootor, ja tabeli A8/5 etapis 2 hübriidelektrisõidukite puhul ületada asjaomase katsesõiduki Euro 6 heite piirnorme, nagu need on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2.

3.8.   Arvutamine ja dokumenteerimine

3.8.1.   Tüüpkonna parandustegur FCF arvutatakse järgmiselt:

FCF = MCO2,Treg / MCO2,23°

kus

MCO2,23°

on H-sõiduki kõigi asjakohaste 1. tüüpi katsete keskmine korrigeerimata CO2-heite mass (g/km) temperatuuril 23 °C pärast 7. all-lisa tabeli A7/1 etappi 3 sõidukite puhul, millel on ainult sisepõlemismootor, ning pärast tabeli A8/5 etappi 3 nii välise laadimiseta kui ka välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul;

MCO2,Treg

on täieliku WLTC tsükli korrigeerimata CO2-heite mass (g/km) kohalikul temperatuuril pärast 7. all-lisa tabeli A7/1 etappi 3 sõidukite puhul, millel on ainult sisepõlemismootor, ning pärast tabeli A8/5 etappi 3 nii välise laadimiseta kui ka välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul. Nii välise laadimiseta kui ka välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul kasutatakse tegurit KCO2, nagu see on määratletud 8. all-lisa 2. liites.

Nii suurust MCO2,23° kui ka MCO2,Treg mõõdetakse ühel ja samal katsesõidukil.

FCF kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

FCF ümardatakse 4 kümnendkohani.

3.8.2.   Iga ATCT tüüpkonda (nagu määratletud 6.a all-lisa punktis 2.3) kuuluva sõiduki puhul, millel on ainult sisepõlemismootor, arvutatakse CO2-heide järgmiste valemitega:

MCO2,c,5 = MCO2,c,4 × FCF

MCO2,p,5 = MCO2,p,4 × FCF

kus

MCO2,c,4 ja MCO2,p,4 on varasemal arvutusetapil saadud kogu WLTC tsükli c ja tsükli faaside p CO2-heide (g/km);

MCO2,c,5 ja MCO2,p,5 on kogu WLTC tsükli c ja tsükli faaside p CO2-heide (g/km) ATCT korrektsiooniga ning seda kasutatakse täiendavate korrektsioonide või täiendavate arvutuste puhul.

3.8.3.   Iga ATCT tüüpkonda (nagu määratletud 6.a all-lisa punktis 2.3) kuuluva nii välise laadimiseta kui ka välise laadimisega hübriidelektrisõiduki CO2-heide arvutatakse järgmiste valemitega:

MCO2,CS,c,5 = MCO2,CS,c,4 × FCF

MCO2,CS,p,5 = MCO2,CS,p,4 × FCF

kus

MCO2,CS,c,4 ja MCO2,CS,p,4 on varasemal arvutusetapil saadud CO2-heide (g/km) kogu WLTC (indeks c) ja tsükli faasi (indeks p) vältel;

MCO2,CS,c,5 ja MCO2,CS,p,5 on CO2-heide (g/km) kogu WLTC tsükli (c) ja tsükli faaside (p) vältel, mis sisaldab ATCT korrektsiooni, ning seda kasutatakse täiendavate korrektsioonide või täiendavate arvutuste puhul.

3.8.4.   Kui FCF on väiksem kui üks, võetakse see ühega võrdseks halvima juhu käsitluse raames käesoleva all-lisa punkti 4.1 kohaselt.

3.9.   Mahajahutamise ettevalmistus

3.9.1.   ATCT tüüpkonna võrdlussõidukina kasutatava katsesõiduki ja kõikide ATCT tüüpkonda kuuluvate interpolatsioonitüüpkondade H-sõidukite puhul mõõdetakse mootori jahutusvedeliku lõplikku temperatuuri pärast vastava 1. tüüpi katse läbimist temperatuuril 23 °C ja pärast stabiliseerumist ajavahemiku tsoak_ATCT kestel täiendava 15-minutilise lubatud kõrvalekaldega; kõnealust ajavahemikku mõõdetakse alates asjaomase 1. tüüpi katse lõpust.

3.9.1.1.   Juhul, kui ajavahemikku tsoak_ATCT on vastavas ATCT katses pikendatud, kasutatakse sama stabiliseerumisaega täiendava 15-minutilise lubatud kõrvalekaldega.

3.9.2.   Mahajahutamine tehakse võimalikult kiiresti pärast 1. tüüpi katse lõppu maksimaalse viivitusega 20 minutit. Mõõdetud stabiliseerumisaeg on lõpptemperatuuri mõõtmise ja 23 °C juures tehtud 1. tüüpi katse lõpu vaheline aeg ning see kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

3.9.3.   Seisuala kolme viimase tunni keskmine temperatuur lahutatakse punktis 3.9.1 nimetatud stabiliseerumisaja lõpus mõõdetud mootori jahutusaine lõpptemperatuurist. Saadud suuruse tähistus on ΔT_ATCT ja see ümardatakse täisarvuks.

3.9.4.   Kui saadud ΔT_ATCT ja katsesõiduki suuruse ΔT_ATCT vahe on võrdne – 2 °C või sellest suurem, loetakse vastav interpolatsioonitüüpkond kuuluvaks samasse ATCT tüüpkonda.

3.9.5.   Kõikide ATCT tüüpkonda kuuluvate sõidukite puhul tuleb jahutusaine mõõtmised teha jahutussüsteemis ühes ja samas kohas. Mõõtekoht peab olema mootorile võimalikult lähedal, et jahutusaine temperatuur oleks nii täpselt kui võimalik võrdne mootori temperatuuriga.

3.9.6.   Seisuala temperatuuri mõõtmine peab vastama 6.a all-lisa punktile 3.2.2.2.

4.   Alternatiivsed mõõtmisviisid

4.1.   Halvim juht mootori jahutamisel

Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võib 1. tüüpi katse jahutamismenetluse asemel kohaldada 6.a all-lisa punkti 3.6 sätteid. Selleks:

a)

kohaldatakse 6. all-lisa punkti 2.7.2 sätteid lisatingimusel, et stabiliseerumisaeg on vähemalt 9 tundi.

b)

Enne ATCT katset peab mootori temperatuur olema võrdne seadepunktiga Treg ± 2 °C. See temperatuur kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Sellisel juhul võib kõigi asjaomase tüüpkonna sõidukite puhul jätta järgimata 6-a all-lisa punktis 3.9 kirjeldatud jahutamissätted ja mootoriruumi soojustamise tingimused.

Sellist lahendust ei ole lubatud kasutada, kui sõidukil on aktiivne soojussalvesti.

Selline lähenemisviis tuleb märkida kõikidesse asjakohastesse katsearuannetesse.

4.2.   ATCT tüüpkond koosneb ühest interpolatsioonitüüpkonnast

Kui ATCT tüüpkond koosneb vaid ühest interpolatsioonitüüpkonnast, võib mitte järgida 6.a all-lisa punktis 3.9 kirjeldatud jahutamissätteid. See teave kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

4.3.   Alternatiivne temperatuuri mõõtmine

Kui jahutusvedeliku temperatuuri ei ole mõõta võimalik, võib tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul kasutada jahutusaine temperatuuri asemel 6.a all-lisa punktis 3.9 kirjeldatud mahajahtumise iseloomustamiseks mõõta mootoriõli temperatuuri. Sellisel juhul kasutatakse kõigi tüüpkonna sõidukite puhul mootoriõli temperatuuri.

Sellise meetodi kasutamine märgitakse kõikidesse asjakohastesse katsearuannetesse.

33)

lisatakse 6.b all-lisa:

„6.b all-lisa

CO2-heite korrigeerimine vastavalt sihtkiirusele ja teepikkusele

1.   Üldosa

Käesolevas all-lisas on kirjas sätted, mille kohaselt korrigeeritakse CO2-heite katsetulemusi vastavalt sihtkiirusele ja läbitud teepikkusele.

6.b all-lisa kohaldatakse sõidukite suhtes, millel on ainult sisepõlemismootor.

2.   Sõiduki kiiruse mõõtmine

2.1.   Sõiduki tegelikku kiirust (vmi; km/h), mille määrab veojõustendi rulli kiirus, mõõdetakse sagedusega 10 Hz koos tegelikule kiirusele vastava tegeliku ajaga.

2.2.   1. all-lisa tabelites A1/1–A1/12 ettenähtud ajapunktide vahel arvutatakse sihtkiirusi vi (km/h) lineaarse interpoleerimisega sagedusega 10 Hz.

3.   Korrigeerimine

3.1.   Mõõdetud tegeliku kiiruse korrigeerimine kiiruseks rataste juures

Kasutades sihtkiirust ja tegelikku/mõõdetud kiirust, arvutatakse võimsus ja jõud rataste juures järgmiste valemitega:

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

siin on:

Fi

on liikumapaneva jõu sihtväärtus (N) ajavahemikus i – 1 kuni i;

Fmi

tegelik/mõõdetud liikumapanev jõud (N) ajavahemikus i – 1 kuni i;

Pi

sihtvõimsus (kW) ajavahemikus i – 1 kuni i;

Pmi

tegelik/mõõdetud võimsus (kW) ajavahemikus i – 1 kuni i;

f 0, f 1, f 2

4. all-lisa sõidutakistuse tegurid [vastavalt N, N/(km/h) ja N/(km/h) 2];

Vi

sihtkiirus ajahetkel i (km/h);

Vmi

tegelik/mõõdetud kiirus (km/h) ajahetkel i;

TM

sõiduki katsemass (kg);

mr

pöörlevate osade ekvivalentne efektiivmass (kg) vastavalt 4. all-lisa punktile 2.5.1;

ai

sihtkiirendus (m/s2) ajavahemikus i – 1 kuni i;

ami

on ajavahemikus i – 1 kuni i tegelikult mõõdetud kiirendus (m/s2);

ti

aeg (s).

3.2.   Järgmises etapis arvutatakse algväärtus POVERRUN,1 järgmise valemiga:

POVERRUN,1 = – 0,02 × PRATED

kus

POVERRUN,1

on esialgne vabakäiguvõimsus (kW);

PRATED

on sõiduki nimivõimsus (kW).

3.3.   Sellised arvutatud Pi ja Pmi väärtused, mis on väiksemad kui POVERRUN,1, võetakse võrdseks võimsusega POVERRUN,1, et ei tekiks negatiivseid väärtusi, mis ei ole CO2-heite seisukohast kasutatavad.

3.4.   Iga WLTC faasi võimsus Pm,j arvutatakse valemiga:

Formula

kus

Pm,j

on keskmine tegelik/mõõdetud võimsus (kW) faasis j;

Pmi

on tegelik/mõõdetud võimsus (kW) ajavahemikus i – 1 kuni i;

t 0

on aeg vaadeldava faasi j alguses (s);

tend

on aeg vaadeldava faasi j lõpus (s);

n

on sammude arv vaadeldavas faasis;

j

on vaadeldava faasi indeks.

3.5.   Iga WLTC faasi keskmine RCB korrektsiooniga CO2-heite mass (g/km) teisendatakse ühikutesse g/s, kasutades järgmist valemit:

Formula

kus

MCO 2, j

on keskmine CO2-heite mass faasis j (g/s);

MCO 2, RCB,j

on vaadeldava WLTC faasi 7. all-lisa tabeli A7/1 etapi nr 1 kohane CO2-heite mass, mille RCB korrektsioon arvutatakse 6. all-lisa 2. liite kohaselt, kusjuures kehtib tingimus, et RCB korrektsioon tehakse ilma korrigeerimiskriteeriumi c arvestamata;

dm,j

on tegelikult läbitud teepikkus (km) vaadeldavas faasis j;

tj

on vaadeldava faasi j kestus (s).

3.6.   Järgmises etapis koostatakse graafik, mis kirjeldab eri WLTC faaside CO2-heite (g/s) sõltuvust 6.b all-lisa punkti 3.4 järgi arvutatud keskmisest võimsusest Pm,j 1.

Vähimruutude meetodil leitakse regressioonijoon. Sellise regressioonijoone (sõidukispetsiifiline CO2 graafik) näide on esitatud joonisel A6b/1.

Joonis A6b/1

Sõidukispetsiifilise CO2 graafiku näide

Image

Võimsus Pm,j (kW)

Sõidukispetsiifilline CO2 graafik

CO2 (g/s)

3.7.   Sõidukispetsiifiline CO2 graafik-1, mis on koostatud 6b all-lisa punkti 3.6. järgi, kirjeldab faasis j eralduva CO2-heite (g/s) sõltuvust ratta juures mõõdetud keskmisest võimsusest samas faasis j ja selle võrrandi saab kirja panna järgmisel kujul:

MCO 2, j = (kv,1 × Pm,j 1) + Dv,1

kus

MCO 2, j

on keskmine CO2-heite mass faasis j (g/s);

Pm,j 1

on keskmine tegelik/mõõdetud võimsus (kW) faasis j, arvutatud võimsuse POVERRUN,1 alusel;

kv,1

on sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-1 tõus (g CO2/kWs);

Dv,1

on sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-1 vabaliige (g CO2);

3.8.   Järgmises etapis arvutatakse suurus POVERRUN,2 järgmise valemiga:

POVERRUN,2 = – Dv,1/ kv,1

kus

POVERRUN,2

on teine vabakäiguvõimsus (kW);

kv,1

on sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-1 tõus (g CO2/kWs);

Dv,1

on sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-1 vabaliige (g CO2);

3.9.   Sellised arvutatud Pi ja Pmi väärtused 6.b all-lisa punktist 3.1, mis on väiksemad kui POVERRUN,2, võetakse võrdseks võimsusega POVERRUN,2, et ei tekiks negatiivseid väärtusi, mis ei ole CO2-heite seisukohast kasutatavad.

3.10.   Pm,j 2 väärtused arvutatakse iga WLTC faasi jaoks uuesti 6.b all-lisa punkti 3.4 valemite järgi.

3.11.   Uus sõidukispetsiifiline CO2 graafik-2 arvutatakse vähimruutude meetodil, nagu kirjeldatud 6.b all-lisa punktis 3.6. Sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-2 võrrand on järgmine:

MCO 2, j = (kv,2 × Pm,j 2) + Dv,2

kus

MCO 2 ,j

on keskmine CO2-heite mass faasis j (g/s);

Pm,j 2

on keskmine tegelik/mõõdetud võimsus (kW) faasis j, arvutatud võimsuse POVERRUN,2 alusel;

kv,2

on sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-2 tõus (g CO2/kWs);

Dv,2

on sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-2 vabaliige (g CO2).

3.12.   Järgmises etapis arvutatakse Pi,j väärtused igas WLTC faasis sihtkiiruse profiili järgi järgmise valemiga:

Formula

kus

Pi,j 2

on keskmine sihtvõimsus (kW) faasis j, arvutatud võimsuse POVERRUN,2 alusel;

Pi, 2

on sihtvõimsus (kW) ajavahemikus i – 1 kuni i; arvutatud võimsuse POVERRUN,2 alusel;

t 0

on aeg vaadeldava faasi j alguses (s);

tend

on aeg vaadeldava faasi j lõpus (s);

n

on sammude arv vaadeldavas faasis;

j

on vaadeldava WLTC faasi indeks.

3.13.   CO2-heite muut perioodil j (g/s) arvutatakse järgmise valemi abil:

ΔCO2,j = kv,2 × (Pi,j 2Pm,j 2)

kus

ΔCO2,j

on CO2-heite muut (g/s) perioodil j;

kv,2

on sõidukispetsiifilise CO2 graafiku-2 tõus (g CO2/kWs);

Pi,j 2

on keskmine sihtvõimsus (kW) perioodil j, arvutatud võimsuse POVERRUN,2 alusel;

Pm,j 2

on keskmine tegelik/mõõdetud võimsus (kW) faasis j, arvutatud võimsuse POVERRUN,2 alusel;

j

on vaadeldav periood ja see võib olla kas tsükli faas või kogu tsükkel.

3.14.   Lõpliku läbitud teepikkuse ja kiirusega korrigeeritud CO2-heite mass perioodil j arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus

MCO 2, j ,2, b

on lõpliku läbitud teepikkuse ja kiirusega korrigeeritud CO2-heide (g/km) perioodil j;

MCO 2, j ,1

on CO2-heite mass (g/km) perioodi j etapil 1 (vt 7. all-lisa tabel A7/1);

ΔCO2,j

on CO2-heite muut (g/s) perioodil j;

tj

on vaadeldava perioodi j kestus (s).

dm,j

on tegelikult läbitud teepikkus (km) vaadeldavas faasis j;

di,j

on vaadeldaval perioodil j läbitud sihtteepikkus (km);

j

on vaadeldav periood ja see võib olla kas tsükli faas või kogu tsükkel.

“;

34)

7. all-lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 1.1 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Katsetulemuste arvutamise etapiviisilised juhised on toodud 8. all-lisa punktis 4.“;

b)

punkti 1.4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõplike katsetulemuste arvutamise etapiviisiline juhis sisepõlemismootoriga sõidukite puhul“;

c)

punktis 1.4 esitatud tabel A7/1 asendatakse järgmisega:

Tabel A7/1

Lõplike katsetulemuste arvutamine

Allikas

Sisend

Protsess

Väljund

Etapi nr

6. all-lisa

Töötlemata katsetulemused

Heide

Vastavalt käesoleva all-lisa punktidele 3–3.2.2

Mi,p,1 (g/km);

MCO2,p,1 (g/km).

1

Etapi nr 1 väljund

Mi,p,1 (g/km);

MCO2,p,1 (g/km).

Kogutsükli väärtuste arvutamine:

Formula

Formula

kus

 

Mi/CO2,c,2 on heitetulemus kogu tsükli kohta;

 

dp on tsükli faasides p läbitud teepikkus.

Mi,c,2 (g/km);

MCO2,c,2 (g/km).

2

Etappide 1 ja 2 väljund

MCO2,p,1 (g/km).

MCO2,c,2 (g/km).

CO2-heite korrigeerimine vastavalt sihtkiirusele ja teepikkusele

6.b all-lisa

Märkus. Kui korrigeeritakse ka teepikkust, on sellest arvutusetapist alates viited läbitud teepikkusele viited alates eelotsusetaotluse põhjuseks mis tahes viidet tuleb tõlgendada viitena sihtteepikkusele.

MCO2,p,2b (g/km);

MCO2,c,2b (g/km);

2b

Etapi nr 2b väljund

MCO2,p,2b (g/km);

MCO2,c,2b (g/km);

RCB korrigeerimine

6. all-lisa punkt 2.

MCO2,p,3 (g/km).

MCO2,c,3 (g/km).

3

Väljund Etapid nr 2 ja 3

Mi,c,2 (g/km);

MCO2,c,3 (g/km).

Heitekatse käik kõikide perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõidukite puhul (Ki)

6. all-lisa 1. liide

Mi,c,4 = Ki × Mi,c,2

või

Mi,c,4 = Ki + Mi,c,2

ja

MCO2,c,4 = KCO2 × MCO2,c,3

või

MCO2,c,4 = KCO2 + MCO2,c,3

Ki on parand, millega vastavalt selle parandi määratlusele kas liidetakse või korrutatakse.

Kui parandit Ki ei kasutata:

 

Mi,c,4 = Mi,c,2

 

MCO2,c,4 = MCO2,c,3

Mi,c,4 (g/km);

MCO2,c,4 (g/km).

4a

Etappide 3 ja 4a väljund

MCO2,p,3 (g/km).

MCO2,c,3 (g/km).

MCO2,c,4 (g/km).

Kui kasutatakse parandit Ki, seatakse CO2 faaside väärtused kogutsükli väärtustega vastavusse:

MCO2,p,4 = MCO2,p,3 × AFKi

iga tsüklifaasi p puhul;

kus

Formula

Kui parandit Ki ei kasutata:

MCO2,p,4 = MCO2,p,3

MCO2,p,4 (g/km).

4b

Etapi nr 4 väljund

Mi,c,4 (g/km);

MCO2,c,4 (g/km).

MCO2,p,4 (g/km).

ATCT korrigeerimine 6.a all-lisa punkti 3.8.2 kohaselt

VII lisa kohaselt arvutatud halvendustegurid, mida kasutatakse sätestatud piirnormiga heidete korral.

Mi,c,5 (g/km);

MCO2,c,5 (g/km).

MCO2,p,5 (g/km).

5

Ühe katse tulemus.

Etapi nr 5 väljund

Iga katse puhul:

 

Mi,c,5 (g/km);

 

MCO2,c,5 (g/km).

 

MCO2,p,5 (g/km).

Katsete ja deklareeritud väärtuse keskmise leidmine

6. all-lisa punktid 1.2–1.2.3

Mi,c,6 (g/km);

MCO2,c,6 (g/km).

MCO2,p,6 (g/km).

MCO2,c,declared (g/km).

6

Etapi nr 6 väljund

MCO2,c,6 (g/km).

MCO2,p,6 (g/km).

MCO2,c,declared (g/km).

Faasiväärtuste vastavusse seadmine

6. all-lisa punkt 1.2.4

ja:

MCO2,c,7 = MCO2,c,declared

MCO2,c,7 (g/km);

MCO2,p,7 (g/km).

7

Etappide 6 ja 7 väljund

Mi,c,6 (g/km);

MCO2,c,7 (g/km);

MCO2,p,7 (g/km).

Kütusekulu arvutamine

Käesoleva all-lisa 6. liide

Kütusekulu arvutatakse kasutatava tsükli ja selle faaside jaoks eraldi. Selleks:

a)

kasutatakse vaadeldava faasi või tsükli CO2 väärtusi;

b)

kasutatakse kogu tsükli sätestatud piirnormidega heiteid.

ja:

 

Mi,c,8 = Mi,c,6

 

MCO2,c,8 = MCO2,c,7

 

MCO2,p,8 = MCO2,p,7

FCc,8 (l/100 km);

FCp,8 (l/100 km);

Mi,c,8 (g/km);

MCO2,c,8 (g/km);

MCO2,p,8 (g/km).

8

1. tüüpi katse tulemus katsesõiduki puhul

Etapp 8

Kummagi katsesõiduki H ja L puhul:

 

Mi,c,8 (g/km);

 

MCO2,c,8 (g/km);

 

MCO2,p,8 (g/km);

 

FCc,8 (l/100 km);

 

FCp,8 (l/100 km).

Kui lisaks H-katsesõidukile katsetati ka L-katsesõidukit, valitakse kahest sätestatud piirnormiga heite tulemusest välja suurem, ja sellele viidatakse tähisega Mi,c.

Summaarse heite THC+NOx puhul valitakse kas VH-le või VLile osutava summa suurim väärtus.

Kui aga ei ole katsetatud ühtegi L-sõidukit, Mi,c = Mi,c,8

CO2 ja FC jaoks kasutatakse etapil nr 8 saadud väärtusi, CO2 väärtused ümardatakse kahe kümnendkohani ja kütusekulu väärtused kolme kümnendkohani.

Mi,c (g/km);

MCO2,c,H (g/km);

MCO2,c,H (g/km);

FCc,H (l/100 km);

FCp,H (l/100 km);

kui aga katsetati L-sõidukit:

 

MCO2,c,L (g/km);

 

MCO2,p,L (g/km);

 

FCc,L (l/100 km);

 

FCp,L (l/100 km).

9

Interpolatsioonitüüpkonna tulemus

Sätestatud piirnormiga heite lõpptulemus

Etapp 9

MCO2,c,H (g/km);

MCO2,c,H (g/km);

FCc,H (l/100 km);

FCp,H (l/100 km);

kui aga katsetati L-sõidukit:

 

MCO2,c,L (g/km);

 

MCO2,p,L (g/km);

 

FCc,L (l/100 km);

 

FCp,L (l/100 km).

Interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukite kütusekulu ja CO2 arvutamine

Vastavalt käesoleva all-lisa punktile 3.2.3

CO2-heide esitatakse grammides kilomeetri kohta (g/km) ja ümardatakse täisarvuni;

kütusekulu FC ümardatakse ühe kümnendkohani (l/100 km).

MCO2,c,ind (g/km);

MCO2,p,ind (g/km);

FCc,ind (l/100 km);

FCp,ind (l/100 km).

10

Üksiksõiduki tulemused.

Lõplik CO2-heide ja kütusekulu“;

d)

punkti 2.1 lisatakse järgmine lõik:

„Mahulist vooluhulka mõõdetakse pidevalt. Kogumahtu mõõdetakse kogu katse ajal.“;

e)

punkt 2.1.1 jäetakse välja;

f)

punktis 3.2.1.1.3.1 asendatakse tekst

„′RfCH4

on metaani FID kalibreerimistegur, nagu on määratletud 5. all-lisa punktis 5.4.3.2.“

asendatakse järgmisega:

„′RfCH4

on metaani FID kalibreerimistegur, nagu see on määratletud ja esitatud 5. all-lisa punktis 5.4.3.2.“;

g)

punkt 3.2.1.1.3.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.1.1.3.2.

Kui metaanisisaldust mõõdetakse NMC-FIDi abil, sõltub NMHC arvutamine kalibreerimisgaasist/-meetodist, mida kasutatakse nullväärtuse/mõõtevahemiku kalibreerimiseks.

Kui FIDi kasutatakse THC mõõtmiseks (ilma NMCta), kalibreeritakse see tavapärasel viisil propaani ja õhuga.

Pärast NMCd paikneva FID kalibreerimiseks on lubatud kasutada järgmisi meetodeid:

a)

propaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas juhitakse NMCst mööda;

b)

metaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas läbib NMC.

Soovitatakse tungivalt kalibreerida metaani FID nii, et metaan ja õhk läbivad NMC.

CH4 ja NMHC kontsentratsioon arvutatakse meetodi a puhul järgmiste valemite abil:

Formula

Formula

Kui RfCH4 < 1,05, võib selle eespool esitatud CCH4 valemist välja jätta.

CH4 ja NMHC kontsentratsioon arvutatakse meetodi b puhul järgmiste valemite abil:

Formula

Formula

kus

CHC(w/NMC)

on HC kontsentratsioon metaanieraldajata analüsaatorist (NMC) läbi voolavas uuritavas gaasis (ppm C);

CHC(w/oNMC)

on HC kontsentratsioon metaanieraldajata analüsaatorist (NMC) mööda voolavas uuritavas gaasis (ppm C);

RfCH4

on metaani kalibreerimistegur, mis on määratud vastavalt 5. all-lisa punktile 5.4.3.2;

EM

on metaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt käesoleva all-lisa punktile 3.2.1.1.3.3.1;

EE

on etaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt käesoleva all-lisa punktile 3.2.1.1.3.3.2.

Kui RfCH4 < 1,05, võib selle jätta välja eespool esitatud meetodi b valemitest CCH4 ja CNMHC jaoks.“;

h)

punktis 3.2.1.1.3.4 asendatakse teine lõik järgmisega:

„CCH4 arvutamise valem käesoleva all-lisa punktis 3.2.1.1.3.2 (meetod b) on:“;

i)

punkt 3.2.3.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.3.1.   Kütusekulu ja CO2-heide ilma interpolatsioonimeetodita (ainult H-sõiduki kasutamise korral)

Käesoleva all-lisa punktides 3.2.1–3.2.1.1.2 arvutatud CO2-heide ja käesoleva all-lisa punkti 6 kohaselt arvutatud kütusekulu seostatakse kõikide interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukitega ning interpolatsioonimeetodit ei rakendata.“;

j)

punkt 3.2.3.2.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.3.2.2.   Üksiksõiduki sõidutakistuse arvutamine

Kui interpolatsioonitüüpkond moodustatakse ühest või mitmest sõidutakistuse tüüpkonnast, arvutatakse üksiksõiduki sõidutakistus selle sõidutakistuse tüüpkonna alusel, kuhu kõnealune sõiduk kuulub.“;

k)

punkt 3.2.3.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.3.2.2.2.

Üksiksõiduki veeretakistus“;

l)

lisatakse punktid 3.2.3.2.2.2.1, 3.2.3.2.2.2.2 ja 3.2.3.2.2.2.3:

3.2.3.2.2.2.1.   Interpoleerimisel kasutatakse sisendväärtustena katsesõiduki L jaoks valitud rehvide tegelikku veeretakistust RRL ning katsesõiduki H jaoks valitud rehvide tegelikku veeretakistust RRH. Vt 4. all-lisa punkt 4.2.2.1.

Kui sõiduki L või H esi- ja tagasillal olevatel rehvidel on erinevad veeretakistused RRC, arvutatakse veeretakistuste kaalutud keskmine käesoleva all-lisa punktis 3.2.3.2.2.2.3 esitatud valemiga.

3.2.3.2.2.2.2.   Üksiksõidukile paigaldatud rehvide puhul võetakse veeretakistustegur RRind võrdseks kohaldatavale rehvide energiatõhususe klassile vastava väärtusega 4. all-lisa tabelist A4/2.

Kui üksiksõidukeid võidakse varustada nii standardsete velgede ja rehvide komplektiga kui ka talverehvide komplektiga (rehvid on kolme mäetipuga ja lumehelbega märgisega (3PMS)) kas velgedega või ilma, ei loeta seda lisavarustuseks.

Kui esi- ja tagasilla rehvid kuuluvad erinevatesse energiatõhususe klassidesse, arvutatakse kaalutud keskmine käesoleva all-lisa punktis 3.2.3.2.2.2.3 esitatud valemiga.

Kui katsesõidukitele L ja H on paigaldatud kas ühesugused rehvid või ühesuguse veeretakistusteguriga rehvid, võetakse RRind interpoleerimisel võrdseks suurusega RRH.

3.2.3.2.2.2.3.   Kaalutud keskmine veeretakistus

RRx = (RRx,FA × mpx,FA) + (RRx,RA × (1 – mpx,FA))

kus

x

vastab kas sõidukile L, H või üksiksõidukile;

RRL,FA ja RRH,FA

on vastavalt L-sõiduki ja H-sõiduki esitelje rehvide veeretakistused RRC (kg/t);

RRind,FA

on RRC (kg/t) üksiksõiduki esitelje rehvidele vastava energiatõhususe klassi puhul vastavalt 4. all-lisa tabelile A4/2;

RRL,RA ja RRH,RA

on vastavalt L-sõiduki ja H-sõiduki tagatelje rehvide veeretakistused RRC (kg/t);

RRind,RA

on RRC (kg/t) üksiksõiduki tagatelje rehvidele vastava energiatõhususe klassi puhul vastavalt 4. all-lisa tabelile A4/2;

mpx,FA

on töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel;

RRx ei ümardata ega liigitata rehvi energiatõhususe klassi järgi.“;

m)

punkt 3.2.3.2.2.3 asendatakse järgmisega:

„3.2.3.2.2.3.

Üksiksõiduki aerodünaamiline takistus“;

n)

lisatakse punktid 3.2.3.2.2.3.1–3.2.3.2.2.3.6:

„3.2.3.2.2.3.1.   Lisavarustuse aerodünaamilise mõju määramine

Aerodünaamilist takistust mõõdetakse kõigi lisavarustusse kuuluvate aerodünaamilist takistust mõjutavate osade ja kerekujude puhul 4. all-lisa punkti 3.2 nõuetele vastavas ja tüübikinnitusasutuse kontrollitud tuuletunnelis.

3.2.3.2.2.3.2.   Alternatiivne meetod lisavarustuse aerodünaamilise mõju määramiseks

Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib suuruse Δ(CD × Af) määramiseks kasutada alternatiivset meetodit (nt modelleerimine, 4. all-lisa kriteeriumile mittevastav tuuletunnel), kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

a)

alternatiivse meetodi täpsus suuruse Δ(CD × Af) määramisel peab olema ± 0,015 m2 ning lisaks sellele tuleks modelleerimisel üksikasjalikult valideerida hüdrodünaamika arvutusmeetod, näidates voolujooned uuritava keha ümber koos voolukiiruste, jõudude või rõhkudega valideerimiskatse tulemustega võrdlemiseks;

b)

alternatiivset meetodit kasutatakse üksnes nende aerodünaamikat mõjutavate osade puhul (nt veljed, kerekujud, jahutussüsteem), mille puhul tõestati samaväärsust;

c)

tõendid samaväärsuse kohta tuleb tüübikinnitusasutusele eelnevalt esitada iga sõidutakistuse tüüpkonna puhul juhul, kui kasutatakse matemaatilist meetodit, või iga nelja aasta tagant juhul, kui kasutatakse mõõtmismeetodit, ning igal juhul peavad need põhinema käesoleva lisa kriteeriumidele vastava tuuletunneli mõõtmistel;

d)

kui teatava lisavarustuse Δ(CD × Af) on rohkem kui kaks korda suurem kui sellise lisavarustuse puhul, mille kohta esitati tõendid, ei tohi määrata aerodünaamilist takistust alternatiivse meetodiga ja

e)

kui modelleerimismudelit muudetakse, on see vaja uuesti valideerida.

3.2.3.2.2.3.3.   Üksiksõiduki aerodünaamilise mõju arvessevõtmine

Δ(CD × Af)ind on aerodünaamilise takistusteguri ja lauppinna korrutise erinevus (m2) üksiksõiduki ja katsesõiduki L vahel, mis tuleneb üksiksõiduki lisavarustuse ja kerekuju erinevusest katsesõidukiga L võrreldes;

Selline aerodünaamilise takistuse erinevus Δ(CD×Af) määratakse täpsusega 0,015 m2.

Suuruse Δ(CD × Af)ind võib arvutada järgmise valemiga, kui säilitada täpsus 0,015 m2 ka lisavarustusele ja kerekujudele vastava suuruste summa korral:

Formula

kus

CD

on aerodünaamilise takistuse tegur;

Af

on sõiduki lauppind (m2);

n

on nende sõiduki lisavarustusse kuuluvate osade arv, mis on erinevad üksiksõidukil ja katsesõidukil L.

Δ(CD × Af)i

on aerodünaamilise takistuse teguri ja lauppinna korrutise erinevus sõiduki individuaalse omaduse i tõttu ning on positiivne lisavarustusse kuuluva osa puhul, mis suurendab aerodünaamilist takistust võrreldes katsesõidukiga L ja vastupidi (m2);

Katsesõidukite L ja H vaheliste kõikide erinevuste Δ(CD × Af)i summa peab vastama suurusele Δ(CD × Af)LH.

3.2.3.2.2.3.4.   Katsesõidukite L ja H vaheline summaarne aerodünaamiline erinevus

Aerodünaamilise takistuse teguri ja lauppinna korrutise summaarset erinevust sõidukite L ja H vahel ( m2) tähistatakse Δ(CD × Af)LH ja see lisatakse kõikidesse asjakohastesse katsearuannetesse.

3.2.3.2.2.3.5.   Aerodünaamilise mõju dokumenteerimine

Aerodünaamilise takistuse teguri ja lauppinna korrutise (m2)(mille tähis on Δ(CD × Af)) suurendamine või vähendamine kõikide lisavarustusse kuuluvate osade ja kerekujude puhul interpolatsioonitüüpkonnas, mis:

a)

mõjutab sõiduki aerodünaamilist takistust ja

b)

mida tuleb arvestada interpoleerimisel,

tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.

3.2.3.2.2.3.6.   Täiendavad sätted aerodünaamilise mõju kohta

Sõiduki H aerodünaamilist takistust tuleb arvesse võtta kogu interpolatsioonitüüpkonna puhul ning suurus Δ(CD × Af)LH võetakse võrdseks nulliga, kui:

a)

tuuletunnelis ei ole võimalik suurust Δ(CD × Af) täpselt määrata või

b)

puuduvad katsesõidukite H ja L vahel õhutakistuse erinevust põhjustavad lisavarustuse osad, mida tuleks arvesse võtta interpolatsioonimeetodis.“;

o)

punkti 3.2.3.2.2.4 pealkiri, esimene lõik ja esimene valem asendatakse järgmisega:

„3.2.3.2.2.4.   Üksiksõidukite sõidutakistustegurite arvutamine

Sõidutakistustegureid f0, f1ja f2 (mis on määratletud 4. all-lisas) tähistatakse H- ja L-sõiduki puhul vastavalt f0,H, f1,H ja f2,H ning f0,L, f1,L ja f2,L. Kohandatud sõidutakistuskõver katsesõiduki L puhul on järgmine:

FL(v) = f*0,L + f1,H × v + f*2,L × v2“;

p)

punkti 3.2.3.2.3 lisatakse järgmine lõik:

„Neid kolme sõidutakistustegurite komplekti võib tuletada erinevate sõidutakistuse tüüpkondade korral.“;

q)

punkti 3.2.3.2.4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Suurusi E1,p, E2,p ja E3,p ning E1, E2 ja E3 arvutatakse käesoleva all-lisa punkti 3.2.3.2.3 kohaselt.“;

r)

punkti 3.2.3.2.5 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Suurusi E1,p, E2,p ja E3,p ning E1, E2 ja E3 arvutatakse käesoleva all-lisa punkti 3.2.3.2.3. kohaselt.“;

s)

lisatakse punkt 3.2.3.2.6:

„3.2.3.2.6.

Käesoleva all-lisa punkti 3.2.3.2.4 kohaselt määratud CO2-heite üksikut väärtust võib suurendada algseadme valmistaja. Sellistel juhtudel:

a)

CO2-heite väärtusi faasides suurendatakse sellise suhte võrra, mis arvutatakse kui suurendatud CO2-heite väärtus jagatud arvutatud CO2-heite väärtusega;

b)

kütusekulu suurendatakse sellise suhte võrra, mis arvutatakse kui suurendatud CO2-heite väärtus jagatud arvutatud CO2-heite väärtusega.

Sellega ei kompenseerita aga tehnilisi tahke, mille tõttu võib tekkida vajadus sõiduk interpolatsioonitüüpkonnast välja jätta.“;

t)

punkt 3.2.4.1.1.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.4.1.1.2.

Üksiksõiduki veeretakistus“;

u)

lisatakse punktid 3.2.4.1.1.2.1–3.2.4.1.1.2.3:

3.2.4.1.1.2.1.   4. all-lisa punkti 4.2.1.4 kohaselt valitud sõiduki LM veeretakistustegurit (RRC) RRLM ja sõiduki HM veeretakistustegurit RRHM kasutatakse sisendandmetena.

Kui sõiduki LM või HM esi- ja tagasilla rehvidel on erinevad veeretakistustegurid RRC, arvutatakse kaalutud keskmine veeretakistus käesoleva all-lisa punktis 3.2.4.1.1.2.3 esitatud valemiga.

3.2.4.1.1.2.2.   Üksiksõidukile paigaldatud rehvide puhul võetakse veeretakistustegur RRind võrdseks kohaldatavale rehvide energiatõhususe klassile vastava veeretakistusteguriga RRC 4. all-lisa tabelist A4/2.

Kui üksiksõidukeid võidakse varustada nii standardsete velgede ja rehvide komplektiga kui ka talverehvide komplektiga (rehvid on kolme mäetipuga ja lumehelbega märgisega (3PMS)) kas velgedega või ilma, ei loeta seda lisavarustuseks.

Kui esi- ja tagasilla rehvid kuuluvad erinevatesse energiatõhususe klassidesse, arvutatakse kaalutud keskmine 7. all-lisa punktis 3.2.4.1.1.2.3 esitatud valemiga.

Kui sõidukite LM ja HM puhul kasutatakse ühte ja sama veeretakistust, võetakse sõidutakistuse tabeli tüüpkonna meetodi kasutamisel RRind võrdseks suurusega RRHM.

3.2.4.1.1.2.3.   Kaalutud keskmine veeretakistustegur:

RRx = (RRx,FA × mpx,FA) + (RRx,RA × (1 – mpx,FA))

kus

x

vastab kas sõidukile L, H või üksiksõidukile;

RRLM,FA ja RRHM,FA

on vastavalt L-sõiduki ja H-sõiduki esitelje rehvide veeretakistused RRC (kg/t);

RRind,FA

on RRC (kg/t) üksiksõiduki esitelje rehvidele vastava energiatõhususe klassi puhul vastavalt 4. all-lisa tabelile A4/2;

RRLM,RA ja RRHM,RA

on vastavalt L-sõiduki ja H-sõiduki tagatelje rehvide veeretakistustegurid (kg/t);

RRind,RA

on RRC (kg/t) üksiksõiduki tagatelje rehvidele vastava energiatõhususe klassi puhul vastavalt 4. all-lisa tabelile A4/2;

mpx,FA

on töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel;

RRx ei ümardata ega liigitata rehvi energiatõhususe klassi järgi.“;

v)

punktis 3.3.1.1 asendatakse kahes kohas punkt „1.2.1.3.1“ punktiga „2.1.3.1“;

w)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Tahkete osakeste arvu määramine

Tahkete osakeste arv arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus

PN

on tahkete osakeste suhteline arv (tahkete osakeste arv kilomeetri kohta);

V

on lahjendatud heitgaasi maht, väljendatuna liitrites katse kohta (pärast esmast lahjendamist üksnes kahekordse lahjendamise korral) ning korrigeeritud vastavalt standardtingimustele (273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa);

k

on kalibreerimistegur, millega korrigeeritakse tahkete osakeste loenduri mõõt võrdlusseadme taseme suhtes, kui selline korrigeerimine ei toimu juba tahkete osakeste loenduri sees. Kui kalibreerimistegurit kasutatakse tahkete osakeste loenduris, on kalibreerimisteguri väärtuseks 1;

Formula

on tahkete osakeste korrigeeritud sisaldus lahjendatud heitgaasis, väljendatuna tahkete osakeste aritmeetilise keskmise arvuna kuupsentimeetris heitekatse jooksul, kaasa arvatud kogu sõidutsükli kestel. Kui tahkete osakeste loendurist saadavad keskmised mahtsisaldused Formula ei ole esitatud standardtingimustel (273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa), tuleb need nendele tingimustele vastavaks korrigeerida Formula;

Cb

on kas lahjendusõhk või lahjendustunneli fooniosakeste arvuline kontsentratsioon, nagu on lubanud tüübikinnitusasutus, väljendatuna tahkete osakeste arvuna kuupsentimeetris, korrigeerituna samaaegsust arvestades ja vastavaks standardtingimustele (273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa);

Formula

on lenduvate osakeste püüduri keskmise osakeste sisalduse vähendustegur katses kasutatava lahjendusseadistuse korral;

Formula

on lenduvate osakeste püüduri keskmise osakeste sisalduse vähendustegur fooni mõõtmisel kasutatava lahjendusseadistuse korral;

d

on kasutatavale katsetsüklile vastav läbitud teepikkus (km).

Formula

arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

kus

Ci

on lahjendatud heitgaasis sisalduvate tahkete osakeste kontsentratsioon diskreetsel mõõtmisel tahkete osakeste loenduris; väljendatuna tahkete osakeste arvuna cm3 kohta ja korrigeerituna samaaegsust arvestades;

n

n on kasutatavas katsetsüklis tehtud tahkete osakeste sisalduse diskreetsete mõõtmiste koguarv ja see arvutatakse järgmise valemiga:

n = t × f

kus

t

on kasutatava katsetsükli kestus (s);

f

on osakeste loenduri andmesalvestussagedus (Hz).“;

x)

punkt 4.1 jäetakse välja;

y)

punktis 5 asendatakse rida „vi on sihtkiirus ajahetkel ti (km/h)“ (3 juhtu) järgmisega:

„vi

(km/h) on sihtkiirus ajahetkel ti;“;

z)

punkt 6.2.1 asendatakse järgmisega:

„6.2.1.

Kütusekulu arvutamiseks kasutatakse käesoleva all-lisa punktis 6.12 toodud üldvalemit, milles kasutatakse suhteid H/C ja O/C.“;

aa)

punktis 6.13 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Tüübikinnitusasutuse loal võib tootja otsustada sõidukite puhul, mis töötavad gaasilisel või vedelal vesinikul, arvutada kütusekulu FC kas alltoodud kütusekulu valemiga või meetodiga, milles kasutatakse standardprotokolli, nt SAE J2572.“;

ab)

punktid 7, 7.1 ja 7.2 asendatakse järgmisega:

„7.   Sõidukõvera näitajad

7.1.   Üldnõue

Tabelites A1/1–A1/12 ettenähtud ajapunktide vaheline kiirus leitakse lineaarse interpoleerimisega sagedusega 10 Hz.

Kui gaasipedaal on täielikult põhja vajutatud, kasutatakse sõidukõvera näitajate arvutustes selliste kasutusperioodide puhul sõiduki kiiruse asemel ettenähtud kiirust.

Täiselektrisõidukite puhul võetakse sõidukõvera näitajate arvutamisel arvesse kõiki WLTC tsükleid ja faase kuni seiskumiskriteeriumini, mis on sätestatud 8. all-lisa punktis 3.2.4.5.

7.2.   Sõidukõvera näitajate arvutamine

Vastavalt standardile SAE J2951 (läbi vaadatud jaanuaris 2014): arvutatakse järgmised näitajad:

a)

IWR: inertsusnäitaja (%);

b)

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga (km/h).

7.3.   Sõidukõvera näitajate kriteeriumid

Tüübikinnituskatses peavad näitajad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

IWR peab olema vahemikus – 2,0 kuni + 4,0 %;

b)

RMSSE peab olema väiksem kui 1,3 km/h.“;

ac)

lisatakse punkt 8:

„8.   Suhte n/v arvutamine

Suhe n/v arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus

n

mootori pöörlemissagedus min– 1;

v

on sõiduki kiirus (km/h);

ri

on jõuülekandearv käigul i;

raxle

on telje ülekandearv.

Udyn

on veotelje rehvi dünaamiline veereümbermõõt, mis arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus

H/W

on rehvi suhteline kõrgus, nt „45“ rehvi 225/45 R17 korral;

W

on rehvi laius (mm), nt „225“ rehvi 225/45 R17 korral;

R

on rehvi läbimõõt (tollides), nt „17“ rehvi 225/45 R17 korral;

Udyn ümardatakse täismillimeetriteni.

Kui esi-ja tagateljel on Udyn erinev, kasutatakse peamiselt vedava telje suhet n/v. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel tuleb esitada vajalik teave sellise valiku kohta.“;

35)

8. all-lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 1.1 ja 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.1.   Elektriliste näitajate ühikud, täpsus ja mõõtesamm

Näitajate ühikud, täpsus ja mõõtesamm peavad vastama tabelile A8/1.

Tabel A8/1

Näitajad, ühikud ja mõõtetäpsus

Näitaja

Ühik

Täpsus

Mõõtesamm

Elektrienergia (7)

Wh

± 1 %

0,001 kWh (8)

Elektrivool

A

± 0,3 % FSD või

± 1 % näidu väärtusest (9)  (10)

0,1 A

Elektripinge

V

± 0,3 % FSD või

± 1 % näidu väärtusest (9)

0,1 V

1.2.   Heite ja kütusekulu katsed

Näitajad, ühikud ja mõõtetäpsus peavad olema samasugused, nagu see on ette nähtud üksnes sisepõlemismootorit sisaldavate sõidukite puhul.“;

b)

punktis 1.3 esitatud tabel A8/2 asendatakse järgmisega:

Tabel A8/2

Lõplike katsetulemuste ühikud ja kordustäpsus

Näitaja

Ühik

Lõpliku katsetulemuse kordustäpsus

PER(p)  (12), PERcity, AER(p)  (12), AERcity, EAER(p)  (12), EAERcity, RCDA  (11), RCDC

km

Tulemus ümardatakse täisarvuni

FCCS(,p)  (12), FCCD, FCweighted (Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid)

l/100 km

Tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani

FCCS(,p)  (12) FCHVde puhul

kg/100 km

Tulemus ümardatakse kahe kümnendkohani

MCO2,CS(,p)  (12), MCO2,CD, MCO2,weighted

g/km

Tulemus ümardatakse täisarvuni.

EC(p)  (12), ECcity, ECAC,CD, ECAC,weighted

Wh/km

Tulemus ümardatakse täisarvuni.

EAC

kWh

Tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani

c)

punktid 1.4.1.1 ja 1.4.1.2 asendatakse järgmistega:

1.4.1.1.   Klassi 3 võrdluskatsetsüklid on esitatud 1. all-lisa punktis 3.3.

1.4.1.2.   Täiselektrisõidukite puhul võib 1. all-lisa punktis 3.3 täpsustatud katsetsüklites kasutada 1. all-lisa punktide 8.2.3 ja 8.3 kohast kiiruse vähendamist, asendades nimivõimsuse suurima väljundvõimsusega Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 85 kohaselt. Sellisel juhul on vähendatud tsükliks võrdluskatsetsükkel.“;

d)

punktid 1.4.2.2 ja 1.5 asendatakse järgmistega:

„1.4.2.2.   WLTC linnasõidu katsetsükkel

Klassi 3 sõidukite WLTC linnasõidu katsetsükkel (WLTCcity) on esitatud 1. all-lisa punktis 3.5.

1.5.   Käsikäigukastiga välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV), välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC-HEV) ja täiselektrisõidukid (PEV)

Sõidukit tuleb juhtida kooskõlas tehnilise käiguvahetuse näidikuga, kui see on olemas, või tootja käsiraamatuss esitatud juhiste järgi.“;

e)

punktid 2, 2.1 ja 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.   Katsesõiduki sissesõitmine

Käesoleva lisa kohaselt katsetatav sõiduk peab olema heas tehnilises seisukorras ja see sõidetakse sisse vastavalt tootja soovitustele. Kui taaslaetavaid energiasalvestussüsteeme kasutatakse tavalistest töötemperatuuridest kõrgematel temperatuuridel, peab juht järgima sõiduki tootja soovitatud menetlust, et hoida taaslaetava energiasalvestussüsteemi temperatuuri tavalises töötemperatuurivahemikus. Tootja esitab tõendid, et taaslaetava energiasalvestussüsteemi termoregulaatorit ei ole välja lülitatud ega selle toimivust vähendatud.

2.1.   OVC-HEV-sõidukeid ja NOVC-HEV-sõidukeid sõidetakse sisse vastavalt 6. all-lisa punktis 2.3.3 sätestatud nõuetele.

2.2.   Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid peavad olema sisse sõidetud vähemalt 300 km koos paigaldatud kütuseelementide ja taaslaetava energiasalvestussüsteemiga.“;

f)

lisatakse punktid 2.3 ja 2.4:

2.3.   Täiselektrisõidukid peavad olema sisse sõidetud vähemalt 300 km või ühe täislaadimisega teepikkuse, olenevalt sellest, kumb neist on pikem.

2.4.   Vaatluse alt jäetakse välja kõik sellised taaslaetavad energiasalvestussüsteemid ja H2 tarbimine, mis ei avalda mõju CO2-heitele.“;

g)

punkt 3.1.1.2 asendatakse järgmisega:

„3.1.1.2.

Kui sõiduk ei jää vaadeldavas katsetsüklis 6. all-lisa punkti 2.6.8.3 kohaste kiiruskõvera kõrvalekallete piiresse, tuleb gaasipedaal, kui ei ole sätestatud teisiti, täielikult põhja vajutada, kuni on taas saavutatud nõutud kiiruskõver.“;

h)

punkt 3.1.2 asendatakse järgmisega:

„3.1.2.

6. all-lisa punktis 2.7.2 kirjeldatud sundjahutamist tehakse üksnes laetust säilitaval 1. tüüpi katsel välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul käesoleva all-lisa punkti 3.2 kohaselt või välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite korral käesoleva all-lisa punkti 3.3 kohaselt.“;

i)

punkti 3.2.4.4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Sõidukite puhul, mis ei suuda läbida kogu vaadeldavat WLTP katsetsüklit laetust säilitavas režiimis, lõpeb akutoiterežiimis 1. tüüpi katse siis, kui standardsel näidikupaneelil kuvatakse märguanne seisata mootor, või siis, kui sõiduk ületab kiiruskõvera lubatud kõrvalekallet neli sekundit järjest või kauem. Gaasipedaal ei tohi olla alla vajutatud ja sõidukiga tuleb pidurdada seismajäämiseni 60 sekundi jooksul.“;

j)

punkt 3.2.4.7 asendatakse järgmisega:

„3.2.4.7.

Iga kasutatava WLTP katsetsükli 1. katsetüübi akutoiterežiimi katses peab sätestatud piirnormiga heide vastama 6. all-lisa punkti 1.2 kohastele kohaldatavatele heite piirnormidele.“;

k)

punkt 3.2.5.3.3 asendatakse järgmisega:

„3.2.5.3.3.

Käesoleva all-lisa punkti 3.2.5.3.1 kohases katses peab sätestatud piirnormiga heide vastama 6. all-lisa punkti 1.2 kohastele kohaldatavatele heite piirnormidele.“;

l)

punkt 3.3.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.3.1.1.

Sõidukid tuleb eelkonditsioneerida 6. all-lisa punkti 2.6 kohaselt.

Lisaks 6. all-lisa punkti 2.6 nõuetele võib laetust säilitavas režiimis toimuva katse puhul veojõu rakendamiseks vajaliku taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku taseme seadistada tootja soovituse kohaselt enne eelkonditsioneerimist, et katse kulgeks laetust säilitavas režiimis.“;

m)

punkt 3.3.1.2 asendatakse järgmisega:

„3.3.1.2.

Sõidukil lastakse stabiliseeruda 6. all-lisa punkti 2.7 kohaselt.“;

n)

punkt 3.3.3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.3.3.

Laetust säilitavas režiimis tehtav 1. tüüpi katse peab vastama 6. all-lisa punkti 1.2 kohastele heite piirnormidele.“;

o)

punkt 3.4.1 asendatakse järgmisega:

„3.4.1.   Üldnõuded

Täiselektrisõiduki sõiduulatuse (PER) ja elektrienergiakulu määramise katse menetlus valitakse tabelist A8/3 katsetatava täiselektrisõiduki hinnangulise sõiduulatuse (PER) kohaselt. Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, valitakse katsemenetlus konkreetsesse interpolatsioonitüüpkonda kuuluva täiselektrisõiduki H sõiduulatuse järgi.

Tabel A8/3

Täiselektrisõiduki sõiduulatuse ja elektrienergiakulu määramine

Kasutatav katsetsükkel

Hinnanguline sõiduulatus on …

Kasutatav katsemenetlus

Käesoleva all-lisa punkti 1.4.2.1 kohane katsetsükkel

… väiksem kui kolme kasutatava WLTP katsetsükli teepikkus.

Järjestikuse tsükliga 1. tüüpi katse (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.1 kohaselt)

… on võrdne kolme kasutatava WLTP katsetsükli teepikkusega või sellest suurem.

Lühendatud 1. tüüpi katse (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.2 kohaselt)

Käesoleva all-lisa punkti 1.4.2.2 kohane linnatsükkel

… ei ole asjakohane kasutatavas WLTP katsetsüklis.

Järjestikuse tsükliga 1. tüüpi katse (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.1 kohaselt)

Tootja esitab enne katset tüübikinnitusasutusele täiselektrisõiduki hinnangulise sõiduulatuse (PER) kohta tõendid. Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, valitakse kasutatav katsemenetlus interpolatsioonitüüpkonna sõiduki H hinnangulise sõiduulatuse põhjal. Katsemenetlusega määratud PER peab kinnitama, et on kasutatud õiget katsemenetlust.

Käesoleva all-lisa punktides 3.4.2, 3.4.3 ja 3.4.4.1 kirjeldatud järjestikuse tsükliga 1. tüüpi katsemenetluse katseseeria ning vastav taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/6.

Käesoleva all-lisa punktides 3.4.2, 3.4.3 ja 3.4.4.2 kirjeldatud lühendatud 1. tüüpi katsemenetluse katseseeria ning vastav taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/7.“;

p)

punkt 3.4.3 asendatakse järgmisega:

„3.4.3.   Juhi valitava režiimi valimine

Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse katserežiim käesoleva all-lisa 6. liite punkti 4 kohaselt.“;

q)

punkti 3.4.4.1.1 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Juhi ja/või kasutaja pausid on lubatud üksnes katsetsüklite vahepeal ja nende kogukestus võib olla kuni 10 minutit. Pausi ajal peab jõuseade olema välja lülitatud.“;

r)

punkt 3.4.4.1.3 asendatakse järgmisega:

„3.4.4.1.3.   Seiskumiskriteerium

Seiskumiskriteerium on täidetud, kui sõiduk ületab kiiruskõvera lubatud kõrvalekallet, mis on sätestatud 6. all-lisa punktis 2.6.8.3, neli sekundit järjest või kauem. Gaasipedaal ei tohi olla alla vajutatud. Sõidukiga tuleb pidurdada seismajäämiseni 60 sekundi jooksul.“;

s)

punktis 3.4.4.2.1 asendatakse esimene lõik pärast joonist A8/2 järgmisega:

„Dünaamilisi segmente DS1 ja DS2 kasutatakse asjaomase faasi, kasutatava WLTP linnatsükli ja WLTP katsetsükli energiakulu arvutamiseks.“;

t)

punkt 3.4.4.2.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.4.4.2.1.1.   Dünaamilised segmendid

Dünaamilised segmendid DS1 ja DS2 koosnevad kumbki käesoleva all-lisa punkti 1.4.2.1 kohasest asjaomasest WLTP katsetsüklist ja sellele järgnevast punkti 1.4.2.2 kohasest asjaomasest WLTP linnasõidu katsetsüklist.“;

u)

punkti 3.4.4.2.1.2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Segmentide CSSM ja CSSE püsikiirused peavad olema ühesugused. Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, kasutatakse interpolatsioonitüüpkonnas ühesugust püsikiirust.“;

v)

punkti 3.4.4.2.1.3 tabelis A8/4 asendatakse veergude päised järgmistega:

„Püsikiiruse segmendis läbitud teepikkus CSSM (km)

Suurim kogupaus (min)“;

w)

punkt 3.4.4.2.3 asendatakse järgmisega:

„3.4.4.2.3.   Seiskumiskriteerium

Seiskumiskriteerium on täidetud, kui sõiduk ületab teises püsikiiruse segmendis CSSE 6. all-lisa punktis 2.6.8.3 toodud kiiruskõvera lubatud kõrvalekallet neli sekundit järjest või kauem. Gaasipedaal ei tohi olla alla vajutatud. Sõidukiga tuleb pidurdada seismajäämiseni 60 sekundi jooksul.“;

x)

punkti 4.1.1.1 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Etapiviisilised juhised välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite laetuse säilitamisega 1. tüüpi katse lõplike katsetulemuste arvutamiseks“;

ii)

tabel A8/5 asendatakse järgmisega:

Tabel A8/5

Laetust säilitavas režiimis eralduva gaasilise heite lõppväärtuste arvutamine

Allikas

Sisend

Protsess

Väljund

Etapi nr

6. all-lisa

Töötlemata katsetulemused

Heite mass laetust säilitavas režiimis

7. all-lisa punktid 3–3.2.2

Mi,CS,p,1, (g/km); MCO2,CS,p,1, (g/km).

1

Selle tabeli 1. etapi väljund.

Mi,CS,p,1, (g/km); MCO2,CS,p,1, (g/km).

Laetust säilitavas režiimis toimuva tsükli koguheite arvutamine:

Formula

Formula

kus

 

Mi,CS,c,2on laetust säilitavas režiimis toimuva tsükli koguheite mass;

 

MCO2,CS,c ,2 on laetust säilitavas režiimis toimuva tsükli CO2-koguheite mass;

 

d_pon tsükli faasides p läbitud teepikkused.

Mi,CS,c,2, (g/km); MCO2,CS,c,2, (g/km).

2

Selle tabeli 1. ja 2. etapi väljund

MCO2,CS,p,1, (g/km); MCO2,CS,c,2, (g/km).

Laetava energiasalvestussüsteemi elektrienergia muudu korrektsioon

Käesoleva all-lisa punktid 4.1.1.2–4.1.1.5

MCO2,CS,p,3, (g/km); MCO2,CS,c,3, (g/km).

3

Selle tabeli 2. ja 3. etapi väljund

Mi,CS,c,2, (g/km); MCO2,CS,c,3, (g/km).

Laetust säilitavas režiimis eraldunud heite massi korrigeerimine kõikide 6. all-lisa 1. liite kohaste perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega K_i varustatud sõidukite puhul.

Mi,CS,c,4 = Ki × Mi,CS,c,2

või

Mi,CS,c,4 = Ki + Mi,CS,c,2

ja

Formula

või

Formula

Ki on parand, mis vastavalt selle parandi määratlusele kas liidetakse või millega korrutatakse.

Kui parandit Ki ei kasutata:

 

Mi,CS,c,4 = Mi,CS,c,2

 

MCO2,CS,c,4 = MCO2,CS,c,3

Mi,CS,c,4, (g/km); MCO2,CS,c,4, (g/km).

4a

Selle tabeli 3. ja 4a. etapi väljund.

MCO2,CS,p,3, (g/km); MCO2,CS,c,3, (g/km); MCO2,CS,c,4, (g/km).

Kui kasutatakse parandit Ki, seatakse faaside CO2-heited vastavusse tsükli koguväärtustega:

MCO2,CS,p,4 = MCO2,CS,p,3 × AFKi

iga tsüklifaasi p puhul,

kus

Formula

Kui parandit Ki ei kasutata:

MCO2,CS,p,4 = MCO2,CS,p,3

MCO2,CS,p,4, (g/km).

4b

Selle tabeli 4. etapi väljund.

Mi,CS,c,4, (g/km); MCO2,CS,p,4, (g/km); MCO2,CS,c,4, (g/km);

ATCT korrigeerimine 6.a all-lisa punkti 3.8.2 kohaselt

VII lisa kohaselt arvutatud ja kasutatud halvenemistegurid

Mi,CS,c,5, (g/km); MCO2,CS,c,5, (g/km); MCO2,CS,p,5, (g/km).

5

Ühe katse tulemus.

Selle tabeli 5. etapi väljund.

Iga katse puhul: Mi,CS,c,5, (g/km); MCO2,CS,c,5, (g/km); MCO2,CS,p,5, (g/km).

Katseliste ja deklareeritud väärtuse keskmise leidmine vastavalt 6. all-lisa punktidele 1.2–1.2.3

Mi,CS,c,6, (g/km); MCO2,CS,c,6, (g/km); MCO2,CS,p,6, (g/km); MCO2,CS,c,declared, (g/km).

6

Mi,CS 1. tüüpi katse tulemus katsesõiduki puhul

Selle tabeli 6. etapi väljund.

MCO2,CS,c,6, (g/km); MCO2,CS,p,6, (g/km); MCO2,CS,c,declared, (g/km).

Faasiväärtuste vastavusse seadmine.

6. all-lisa punkt 1.2.4

ja:

MCO2,CS,c,7 = MCO2,CS,c,declared

MCO2,CS,c,7, (g/km); MCO2,CS,p,7, (g/km).

7

MCO2,CS 1. tüüpi katse tulemus katsesõiduki puhul

Selle tabeli 6. ja 7. etapi väljund

Kummagi katsesõiduki H ja L puhul:

Mi,CS,c,6, (g/km); MCO2,CS,c,7, (g/km); MCO2,CS,p,7, (g/km).

Kui lisaks katsesõidukile H katsetati ka katsesõidukit L, võetakse sätestatud piirnormiga heite väärtuseks kahest väärtusest suurim ning sellele viidatakse tähisega Mi,CS,c

Summaarse heite THC+NOx puhul esitatakse kas H-sõidukile või L-sõidukile, või, kui see on asjakohane, M-sõidukile vastava summa suurim väärtus.

Kui aga ei ole katsetatud ühtegi L- ega, kui see on asjakohane, M-sõidukit, Mi,CS,c = Mi,CS,c,6

CO2-heite puhul kasutatakse selle tabeli 7. etapis saadud väärtusi.

CO2-heite väärtused ümardatakse kahe kümnendkohani.

Mi,CS,c, (g/km); MCO2,CS,c,H, (g/km); MCO2,CS,p,H, (g/km);

Kui katsetati L-sõidukit:

MCO2,CS,c,L, (g/km); MCO2,CS,p,L, (g/km);

ning, kui see on asjakohane, M-sõidukit:

MCO2,CS,c,M, (g/km); MCO2,CS,p,M, (g/km);

8

Interpolatsioonitüüpkonna tulemus

Sätestatud piirnormiga heite lõpptulemus

Selle tabeli 8. etapi väljund.

MCO2,CS,c,H, (g/km); MCO2,CS,p,H, (g/km);

Kui katsetati L-sõidukit:

MCO2,CS,c,L, (g/km); MCO2,CS,p,L, (g/km)

ning, kui see on asjakohane, M-sõidukit:

MCO2,CS,c,M, (g/km); MCO2,CS,p,M, (g/km);

Interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukite CO2-heite massi arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.5.4.1 kohaselt.

CO2-heite väärtusi ümardatakse tabeli A8/2 kohaselt.

MCO2,CS,c,ind, (g/km); MCO2,CS,p,ind, (g/km).

9

Üksiksõiduki tulemused.

Lõplik CO2-heide“;

y)

punktis 4.1.1.3 asendatakse tähist MCO2,CS sisaldav rida järgmisega:

„′MCO2,CS

laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüüpi katses tabeli A8/5 etapi nr 3 kohaselt määratud CO2-heite mass (g/km);“;

z)

punktis 4.1.1.4 asendatakse read suuruste MCO2,CS,p ja MCO2,CS,nb,p kohta järgmisega:

„MCO2,CS,p

on tabeli A8/5 etapi nr 3 kohaselt määratud CO2-heite mass (g/km) laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüüpi katse faasis p;

MCO2,CS,nb,p

on laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüüpi katse faasi p tabeli A8/5 etapi nr 1 kohaselt määratud tasakaalustamata CO2-heite mass (g/km), mida ei ole laetuse jäägi suhtes korrigeeritud;“;

aa)

punktis 4.1.1.5 asendatakse tähist MCO2,CS,nb,p sisaldav rida järgmisega:

„MCO2,CS,nb,p

on laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüüpi katse faasi p tabeli A8/5 etapi nr 1 kohaselt määratud tasakaalustamata CO2-heite mass (g/km), mida ei ole laetuse jäägi suhtes korrigeeritud;“;

ab)

punkti 4.1.2 viimased kaks lõiku asendatakse järgmisega:

„Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L.

Kui sõidukiga H läbitud üleminekutsüklite Formula arv ja, kui see on asjakohane, interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite Formula arv on väiksem kui sõidukiga L läbitud üleminekutsüklite nveh_L arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja, kui see on asjakohane, üksiksõiduki kinnitustsükkel. Kinnitustsükli iga faasi CO2-heite massi korrigeeritakse seejärel vastavaks elektrienergia nullkulule ECDC,CD,j = 0, kasutades käesoleva all-lisa 2. liite kohast CO2-heite parandustegurit.“;

ac)

punkti 4.1.3.1 viimased kaks lõiku asendatakse järgmisega:

„Kui i = CO2 korral kasutatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L.

Kui sõidukiga H läbitud üleminekutsüklite Formula arv ja, kui see on asjakohane, interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite Formula arv on väiksem kui sõidukiga L läbitud üleminekutsüklite nveh_L arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja, kui see on asjakohane, üksiksõiduki kinnitustsükkel. Kinnitustsükli iga faasi CO2-heite mass korrigeeritakse seejärel vastavaks elektrienergia nullkulule ECDC,CD,j = 0, kasutades käesoleva all-lisa 2. liite kohast CO2-heite parandustegurit.“

ad)

punkti 4.2.1.2.1. muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„4.2.1.2.1.

Etapiviisilised juhised välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidelektrisõidukite laetuse säilitamisega 1. tüüpi katse lõplike kütusekulu katsetulemuste arvutamiseks“;

ii)

tabelis A8/7 asendatakse etapi nr 3 rida järgmisega:

„Selle tabeli etapi nr 2 väljund.

FCCS,c,2, kg/100 km.

FCCS,c,3 = FCCS,c,2

FCCS,c,3, kg/100 km.

3

Üksikkatse tulemus.“

iii)

tabelis A8/7 asendatakse etapi nr 4 rida järgmisega:

„Selle tabeli etapi nr 3 väljund.

Iga katse puhul: FCCS,c,3, kg/100 km.

Katseliste ja deklareeritud väärtuse keskmise leidmine vastavalt 6. all-lisa punktidele 1.2–1.2.3.

FCCS,c,4, kg/100 km.

4“;

ae)

punkti 4.2.2. viimased kaks lõiku asendatakse järgmisega:

„Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L.

Kui sõidukiga H läbitud üleminekutsüklite Formula arv ja, kui see on asjakohane, interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite Formula arv on väiksem kui sõidukiga L läbitud üleminekutsüklite nveh_L arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja, kui see on asjakohane, üksiksõiduki kinnitustsükkel. Kinnitustsükli iga faasi kütusekulu arvutatakse 7. all-lisa punkti 6 kohaselt, korrigeerides kogu kinnitustsüklis tekkivad sätestatud piirnormiga heited ja asjakohase faasi CO2-heide vastavaks elektrienergia nullkulule ECDC,CD,j = 0, kasutades CO2-heite massi parandustegurit (KCO2) kooskõlas käesoleva all-lisa 2. liitega.“;

af)

punkti 4.2.3 muudetakse järgmiselt:

i)

viimased kaks lõiku asendatakse järgmisega:

„Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L.

Kui sõidukiga H läbitud üleminekutsüklite Formula arv ja, kui see on asjakohane, interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite Formula arv on väiksem kui sõidukiga L läbitud üleminekutsüklite nveh_L arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja, kui see on asjakohane, üksiksõiduki kinnitustsükkel.“;

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Kinnitustsükli iga faasi kütusekulu arvutatakse 7. all-lisa punkti 6 kohaselt, korrigeerides kogu kinnitustsüklis tekkivad sätestatud piirnormiga heited ja asjakohase faasi CO2-heide vastavaks elektrienergia nullkulule ECDC,CD,j = 0, kasutades CO2-heite massi parandustegurit (KCO2) kooskõlas käesoleva all-lisa 2. liitega.“;

ag)

punkt 4.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.3.1.   Üldotstarbelisest elektrivõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergia tarbimine akutoiterežiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

Kasulikkusteguriga kaalutud akutoiterežiimi elektrienergiakulu, mis põhineb üldotstarbelisest elektrivõrgust laetud elektrienergial, arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus

ECAC,CD

on üldotstarbelisest elektrivõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimis (Wh/km);

UFj

on käesoleva all-lisa 5. liite kohane faasi j kasulikkustegur;

ECAC,CD,j

on faasi j üldotstarbelisest elektrivõrgust laetud elektrienergial põhinev elektrienergiakulu (Wh/km);

ja

Formula

kus

ECDC,CD,j

on käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohane taaslaetava energiasalvestussüsteemi tühjenemisel põhinev elektrienergiakulu akutoiterežiimis (Wh/km) 1. tüüpi katse faasis j;

EAC

on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.6 kohane üldotstarbelisest elektrivõrgust laetud elektrienergia (Wh);

ΔEREESS,j

on käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohane kõikide taaslaetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus faasis j (Wh);

j

on vaadeldava faasi indeks;

k

on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv.

Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli nveh_L lõpuni läbitud faaside arv.“;

ah)

punktis 4.3.2 tekst:

„k

on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni sõidukiga L nveh_L läbitud faaside arv“;

asendatakse järgmisega:

„k

on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv.

Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli nveh_L lõpuni läbitud faaside arv.“;

ai)

punkt 4.3.4.1 asendatakse järgmisega:

„4.3.4.1.

Käesolevas punktis määratletud elektrienergiakulu arvutatakse välja üksnes siis, kui sõiduk jäi kasutatavas katsetsüklis 6. all-lisa punkti 2.6.8.3 kohaste kiiruskõvera kõrvalekallete piiresse kogu vaadeldava ajavahemiku jooksul.“;

aj)

punktis 4.4.1.2.2 asendatakse teine valem koos vastavate tähistustega järgmisega:

Formula

siin:

ΔEREESS,j

on kõikide taaslaetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus faasis j (Wh);

j

on vaadeldava faasi indeks;

k + 1

on faaside arv, mis läbitakse katse algusest kuni ajahetkeni, mil sisepõlemismootor hakkab tarbima kütust;“;

ak)

punkt 4.4.2 asendatakse järgmisega:

„4.4.2.   Täiselektrisõidukite sõiduulatus PER

Käesolevas punktis määratletud sõiduulatused arvutatakse välja üksnes siis, kui sõiduk jäi kasutatavas WLTP katsetsüklis 6. all-lisa punkti 2.6.8.3 kohaste kiiruskõvera kõrvalekallete piiresse kogu vaadeldava ajavahemiku jooksul.“;

al)

punktis 4.4.2.1.1 asendatakse tekst:

„ECDC,WLTC,j

on elektrienergiakulu kasutatava WLTP katsetsükli DSj puhul käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohases lühendatud 1. tüüpi katsemenetluses (Wh/km);“

järgmise tekstiga:

„ECDC,WLTC,j

on elektrienergiakulu (Wh/km) WLTP katsetsükli dünaamilises segmendis DSj käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohases lühendatud 1. tüüpi katsemenetluses;“;

am)

punktis 4.4.2.1.3 pärast valemit asendatakse tekst

„UBEUBE

on käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1.1 kohane taaslaetava energiasalvestussüsteemi kasutatav energia (Wh);“

järgmise tekstiga:

„UBESTP

on taaslaetava energiasalvestussüsteemi kasutatav energia (Wh), mis määratakse käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1.1 kohaselt;“;

an)

punkt 4.4.4.2 asendatakse järgmisega:

„4.4.4.2.   Faasispetsiifilise linnasõidule vastava EAERi määramine

Faasispetsiifiline linnasõidule vastav EAER arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

where:

EAERp

on EAER (km) vaadeldaval perioodil p;

Formula

on tabeli A8/5 etapi nr 7 kohaselt määratud faasispetsiifiline CO2-heite mass (g/km) vaadeldaval perioodil p laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüüpi katses;

ΔEREESS,j

on kõikide taaslaetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutused vaadeldavas faasis j (Wh);

ECDC,CD,p

on elektrienergiakulu (Wh/km) vaadeldaval perioodil p taaslaetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal;

j

on vaadeldava faasi indeks;

k

on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohaselt üleminekutsükli n lõpuni läbitud faaside arv;

ja

Formula

kus

Formula

on vaadeldava perioodi p aritmeetiline keskmine CO2-heite mass (g/km) akutoiterežiimis;

Formula

on akutoiterežiimis toimuva 1. tüüpi katse tsükli c perioodi p 7. all-lisa punkti 3.2.1 kohaselt määratud CO2-heite mass (g/km);

dp,c

on akutoiterežiimis 1. tüüpi katse tsükli c vaadeldaval perioodil p läbitud teepikkus (km);

c

on vaadeldava kasutatava WLTP katsetsükli indeks;

p

on kasutatava WLTP katsetsükli perioodi indeks.

n_c

on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli n lõpuni läbitud kasutatavate WLTP katsetsüklite arv

ja

Formula

kus

ECDC,CD,p

on elektrienergiakulu (Wh/km) vaadeldaval perioodil p akutoiterežiimis toimuvas 1. tüüpi katses taaslaetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal;

ECDC,CD,p,c

on tsükli c vaadeldava perioodi p elektrienergiakulu käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohases akutoiterežiimis 1. tüüpi katses taaslaetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal (Wh/km);

dp,c

on akutoiterežiimis 1. tüüpi katse tsükli c vaadeldaval perioodil p läbitud teepikkus (km);

c

on vaadeldava kasutatava WLTP katsetsükli indeks;

p

on kasutatava WLTP katsetsükli perioodi indeks.

nc

on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli n lõpuni läbitud kasutatavate WLTP katsetsüklite arv.

Vaadeldud faasid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas ja linnasõidutsükkel.“;

ao)

punkti 4.5.1 muudetakse järgmiselt:

i)

kaks esimest lõiku pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Interpolatsioonimeetodit kasutatakse üksnes siis, kui katsesõidukite L ja H tabeli A8/5 etapi nr 8 kohase CO2-heite massi erinevus MCO2,CS laetust säilitavas režiimis on vahemikus vähemalt 5 g/km kuni maksimaalselt 5 g/km pluss 20 % sõiduki H tabeli A8/5 etapi nr 8 kohasest CO2-heite massist MCO2,CS laetust säilitavas režiimis, kuid vähemalt 15 g/km ja mitte rohkem kui 20 g/km.

Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib tüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite heidet ekstrapoleerida, kui suurim ekstrapoleerimisulatus on 3 g/km suurem H-sõiduki CO2-heitest laetust säilitavas režiimis ja/või kuni 3 g/km väiksem L-sõiduki CO2-heitest laetust säilitavas režiimis. Selline laiendus kehtib üksnes käesolevas punktis sätestatud vahemiku piires.“;

ii)

kuues lõik pärast pealkirja asendatakse järgmisega:

„Kui lineaarsuse kriteerium on täidetud, võib interpolatsioonimeetodit kasutada kõikide interpolatsioonitüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite puhul, mis jäävad L- ja H-sõiduki heitevahemikku.“;

iii)

viimased kaks lõiku asendatakse järgmisega:

„Sõidukite L ja M vahemikku jääva tsüklienergianõudlusega sõidukite puhul tuleb iga sõiduki H näitaja, mida kasutatakse üksikute välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite näitajate interpoleerimiseks, asendada sõiduki M vastava näitajaga.

Sõidukite M ja H vahemikku jääva tsüklienergianõudlusega sõidukite puhul tuleb iga sõiduki L näitaja, mida kasutatakse üksikute välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite näitajate interpoleerimiseks, asendada sõiduki M vastava näitajaga.“;

ap)

punktis 4.5.3 asendatakse read suuruste Kind,p, E1,p, E2,p, E3,p ja p kohta järgmisega:

„Kind,p

on vaadeldava üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodi p puhul;

E1,p

on sõiduki L vaadeldava perioodi energianõudlus (Ws) 7. all-lisa punkti 5 kohaselt;

E2,p

on sõiduki H vaadeldava perioodi energianõudlus (Ws) 7. all-lisa punkti 5 kohaselt;

E3,p

on üksiksõiduki energianõudlus (Ws) vaadeldaval perioodil 7. all-lisa punkti 5 kohaselt;

p

on kasutatava katsetsükli perioodi indeks.“;

aq)

punkti 4.5.4.1 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas ja kasutatav WLTP katsetsükkel.“;

ar)

punkti 4.5.5.1 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas ja kasutatav WLTP katsetsükkel.“;

as)

punkti 4.5.6.3 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas, asjaomane WLTP linnasõidu katsetsükkel ja kasutatav WLTP katsetsükkel.“;

at)

punkti 4.5.7.2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas, rakendatav WLTP linnasõidu katsetsükkel ja kasutatav WLTP katsetsükkel.“;

au)

lisatakse punktid 4.6–4.7.2:

„4.6.   Etapiviisilised juhised välise laadimisega hübriidelektrisõidukite lõplike katsetulemuste arvutamiseks

Lisaks laetust säilitavas režiimis toimuvas katses tekkivate gaasiliste ühendite heite lõpptulemuste arvutamise etapiviisilistele juhistele käesoleva all-lisa punktis 4.1.1.1 ning kütusekulu arvutamise juhistele käesoleva all-lisa punktis 4.2.1.1 on käesoleva all-lisa punktides 4.6.1 ja 4.6.2 esitatud etapiviisilised juhised vastavalt akutoiterežiimis ja laetust säilitavas režiimis toimuva katse lõplike kaalutud tulemuste arvutamiseks.

4.6.1.   Etapiviisilised juhised välise laadimisega hübriidelektrisõidukite akutoiterežiimis tehtud 1. tüüpi katse lõplike katsetulemuste arvutamine;

Tulemused arvutatakse tabelis A8/8 kirjeldatud järjekorras. Kõik veerus „Väljund“ toodud kasutatavad tulemused registreeritakse. Veerus „Protsess“ kirjeldatakse arvutamiseks kasutatavaid punkte või esitatakse lisaarvutused.

Käesolevas tabelis kasutatakse valemite ja tulemuste puhul järgmisi tähistusi:

c

asjaomane täielik katsetsükkel;

p

asjaomane tsüklifaas;

i

asjaomane kriitilise heite komponent;

CS

laetust säilitav režiim;

CO2

CO2-heite mass.

Tabel A8/8

Akutoiterežiimis toimuva katse lõplike tulemuste arvutamine

Allikas

Sisend

Protsess

Väljund

Etapi nr

8. all-lisa

Akutoiterežiimis toimuva katse tulemused

Tulemusi mõõdetakse vastavalt käesoleva all-lisa 3. liite kohaselt ja eelnev arvutus toimub käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohaselt.

ΔEREESS,j (Wh); dj (km);

1

Aku kasutatav energia, mis määratakse käesoleva all-lisa punkti 4.4.1.2.2 kohaselt

UBEcity (Wh);

Laetud energia käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.6. kohaselt

EAC (Wh);

Tsükli energia 7. all-lisa punkti 5 kohaselt.

Ecycle (Ws);

CO2-heite mass 7. all-lisa punkti 3.2.1 kohaselt

MCO2,CD,j (g/km);

Gaasiliste ühendite heite mass 7. all-lisa punkti 3.2.1 kohaselt

Mi,CD,j (g/km);

Osakeste arv heites 7. all-lisa punkti 4 kohaselt.

PNCD,j (osakest/km);

Tahkete osakeste mass heites 7. all-lisa punkti 3.3. kohaselt.

PMCD,c (mg/km);

Täiselektriline sõiduulatus käesoleva all-lisa punkti 4.4.1.1. kohaselt

AER (km);

Kui vajaduse korral tehakse WLTC linnasõidukatsetsükkel: täiselektriline linnasõiduulatus käesoleva all-lisa punkti 4.4.1.2.1 kohaselt

AERcity (km).

CO2-heite massi parandustegur KCO2 vastavalt käesoleva all-lisa 2. liitele, kui see osutub vajalikuks.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on kättesaadavad väljundandmed nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

KCO2, (g/km)/(Wh/km).

Etapi nr 1 väljund

ΔEREESS,j (Wh);

Ecycle (Ws).

Elektrienergia suhtelise muutuse arvutamine iga tsükli puhul käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.5.2 kohaselt.

Väljundandmed on kättesaadavad iga katse ja iga asjaomase WLTP katsetsükli kohta.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

REECi.

2

Etapi nr 2 väljund

REECi.

Ülemineku- ja kinnitustsükli määratlemine käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4. järgi.

Kui ühe sõiduki jaoks on olemas mitu akutoiterežiimis tehtavat katsemenetlust, peab igas katses olema sama üleminekutsükli nveh number, et katseandmeid saaks keskmistada.

nveh;

3

Sõiduulatuse määramine akutoiterežiimi korral käesoleva all-lisa punkti 4.4.3 järgi.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

RCDC; km.

Etapi nr 3 väljund

nveh;

Kui kasutatakse interpoleerimist, määratletakse üleminekutsükkel nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

Kontrollitakse, kas käesoleva all-lisa punkti 5.6.2 alapunktis d sätestatud interpoleerimiskriteerium on täidetud.

nveh,L;

nveh,H;

kui see on asjakohane

nveh,M.

4

Etapi nr 1 väljund

Mi,CD,j (g/km);

PMCD,c (mg/km);

PNCD,j (osakest/km).

Tsüklite nveh koondheite arvutamine, kui interpoleeritakse iga sõiduki puhul nveh,L tsükli tulemused.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

Mi,CD,c (g/km);

PMCD,c (mg/km);

PNCD,c (osakest/km).

5

Etapi nr 5 väljund

Mi,CD,c (g/km);

PMCD,c (mg/km);

PNCD,c (osakest/km).

Akutoiterežiimis tehtud 1. tüüpi katse iga asjakohase WLTP katsetsükli heite keskmine ja piirmäärade kontrollimine vastavalt 6. all-lisa tabelile A6/2.

Mi,CD,c,ave (g/km);

PMCD,c,ave (mg/km);

PNCD,c,ave (osakest/km).

6

Etapi nr 1 väljund

ΔEREESS,j, Wh;

dj (km);

UBEcity (Wh).

Juhul kui sõiduulatus linnas AERcity määratakse 1. tüüpi katse põhjal asjaomaste WLTP tsüklite sõitmisega, arvutatakse tulemus välja käesoleva all-lisa punkti 4.4.1.2.2 järgi.

Kui tehakse mitu katset, peab ncity,pe olema ühesugune kõikides katsetes.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Keskmise AERcity arvutamine.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

AERcity (km);

AERcity,ave (km).

7

Etapi nr 1 väljund

dj (km);

Faasiomase ja tsükliomase kasutusteguri UF arvutamine.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

UFphase,j;

UFcycle,c.

8

Etapi nr 3 väljund

nveh;

Etapi nr 4 väljund

nveh,L;

Etapi nr 1 väljund

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

EAC (Wh);

Elektrienergia kulu arvutamine laetud energia põhjal vastavalt käesoleva all-lisa punktidele 4.3.1 ja 4.3.2.

Interpoleerimise korral kasutatakse nveh,L tsüklit. Kuna CO2-heite massi on vaja korrigeerida, võetakse kinnitustsükli ja selle faaside elektrienergiakulu võrdseks nulliga.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

ECAC,weighted (Wh/km);

ECAC,CD (Wh/km);

9

Etapi nr 3 väljund

nveh;

Etapi nr 4 väljund

nveh,L;

Etapi nr 8 väljund

UFphase,j;

Etapi nr 1 väljund

MCO2,CD,j, g/km;

KCO2, (g/km)/(Wh/km);

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

CO2-heite massi arvutamine akutoiterežiimi korral käesoleva all-lisa punkti 4.1.2 järgi.

Interpoleerimismeetodi korral kasutatakse nveh,L tsüklit. Pidades silmas käesoleva all-lisa punkti 4.1.2, korrigeeritakse kinnitustsüklit vastavalt käesoleva all-lisa 2. liitele.

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

MCO2,CD (g/km);

10

Etapi nr 3 väljund

nveh;

Etapi nr 4 väljund

nveh,L;

Etapi nr 8 väljund

UFphase,j.

Etapi nr 1 väljund

MCO2,CD,j (g/km);

Mi,CD,j (g/km);

KCO2 (g/km)/(Wh/km);

Kütusekulu arvutamine akutoiterežiimi korral käesoleva all-lisa punkti 4.2.2 järgi.

Interpoleerimismeetodi korral kasutatakse nveh,L tsüklit. Pidades silmas käesoleva all-lisa punkti 4.1.2, korrigeeritakse kinnitustsükli heidet MCO2,CD,j vastavalt käesoleva all-lisa 2. liitele. Faasiomase kütusekulu FCCD,j arvutamiseks kasutatakse parandatud CO2-heite massi vastavalt 7. all-lisa punktile 6.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

FCCD,j (l/100 km);

FCCD (l/100 km).

11

Etapi nr 3 väljund

nveh;

Etapi nr 4 väljund

nveh,L;

Etapi nr 8 väljund

UFphase,j;

Etapi nr 1 väljund

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

Elektrienergia kulu arvutamine esimese asjaomase WLTP katsetsükli järgi.

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

ECDC,CD,first (Wh/km);

12

Etapi nr 9 väljund

ECAC,weighted (Wh/km);

ECAC,CD (Wh/km);

Katsetulemuste keskmistamine iga sõiduki puhul.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

ECAC,weighted,ave (Wh/km);

ECAC,CD,ave (Wh/km);

MCO2,CD,ave (g/km);

FCCD,ave (l/100 km);

ECDC,CD,first,ave (Wh/km)

13

Etapi nr 10 väljund

MCO2,CD (g/km);

Etapi nr 11 väljund

FCCD (l/100 km);

Etapi nr 12 väljund

ECDC,CD,first (Wh/km);

Etapi nr 13 väljund

ECAC,CD,ave (Wh/km);

MCO2,CD,ave (g/km).

Deklareeritud energiakulu ja CO2-heite mass akutoiterežiimis iga sõiduki kohta.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

ECAC,CD,dec (Wh/km);

MCO2,CD,dec (g/km).

14

Etapi nr 12 väljund

ECDC,CD,first (Wh/km);

Elektrienergiakulu kohandamine seoses vastavusnõuetega.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

ECDC,CD,COP (Wh/km);

15

Etapi nr 13 väljund

ECAC,CD,ave (Wh/km);

Etapi nr 14 väljund

ECAC,CD,dec (Wh/km);

Etapi nr 15 väljund

ECDC,CD,COP (Wh/km);

Vahetulemuste ümardamine.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

ECDC,CD,COP,final (Wh/km);

ECDC,CD,final (Wh/km);

MCO2,CD,final (g/km);

ECAC,weighted,final (Wh/km);

FCCD,final (l/100 km);

16

Etapi nr 14 väljund

ECAC,CD,dec (Wh/km);

MCO2,CD,dec (g/km).

Etapi nr 13 väljund

ECAC,weighted,ave (Wh/km);

FCCD,ave (l/100 km);

Etapi nr 16 väljund

ECDC,CD,COP,final (Wh/km);

ECDC,CD,final (Wh/km);

MCO2,CD,final (g/km);

ECAC,weighted,final (Wh/km);

FCCD,final (l/100 km);

Üksikväärtuste interpoleerimine sõiduki L, M ja H andmete põhjal ja lõplik ümardamine.

Üksiksõidukite kättesaadavad väljundandmed.

ECDC,CD,COP,ind (Wh/km);

ECAC,CD,ind (Wh/km);

MCO2,CD,ind(g/km);

ECAC,weighted,ind (Wh/km);

FCCD,ind (l/100 km);

17

4.6.2.   Etapiviisilised juhised akutoiterežiimis ja laetust säilitavas režiimis toimuva 1. tüüpi katse kaalutud lõpptulemuste arvutamiseks

Tulemused arvutatakse tabelis A8/9 kirjeldatud järjekorras. Kõik veerus „Väljund“ toodud asjaomased tulemused registreeritakse. Veerus „Protsess“ kirjeldatakse arvutamiseks kasutatavaid punkte või esitatakse lisaarvutused.

Käesolevas tabelis kasutatakse valemite ja tulemuste puhul järgmisi tähistusi:

c

vaatlusalune perioodil on kogu asjaomane katsetsükkel;

p

vaatlusalune periood on asjaomane tsükli faas;

i

asjaomane kriitilise heite komponent (v.a CO2);

j

vaadeldava perioodi indeks;

CS

laetust säilitav režiim;

CD

akutoiterežiim;

CO2

CO2-heite mass;

REESS

Laetav energiasalvestussüsteem (rechargeable electric energy storage system)

Tabel A8/9

Akutoiterežiimis ja laetust säilitavas režiimis toimuva katse lõplike kaalutud tulemuste arvutamine

Allikas

Sisend

Protsess

Väljund

Etapi nr

Etapi nr 1 väljund, tabel A8/8

Mi,CD,j (g/km);

PNCD,j (osakest/km);

PMCD,c (mg/km);

MCO2,CD,j (g/km);

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

AER (km);

EAC (Wh);

Akutoiterežiimis ja laetust säilitavas režiimis saadud andmete järeltöötlusest pärinevad sisendandmed.

Mi,CD,j (g/km);

PNCD,j (osakest/km);

PMCD,c (mg/km);

MCO2,CD,j (g/km);

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

AER (km);

EAC (Wh);

AERcity,ave (km).

nveh;

RCDC (km);

nveh,L;

nveh,H;

UFphase,j;

UFcycle,c;

Mi,CS,c,6 (g/km);

MCO2,CS (g/km);

1

Etapi nr 7 väljund, tabel A8/8

AERcity,ave (km).

Etapi nr 3 väljund, tabel A8/8

nveh;

RCDC (km);

Etapi nr 4 väljund, tabel A8/8

nveh,L;

nveh,H;

Etapi nr 8 väljund, tabel A8/8

UFphase,j;

UFcycle,c;

Etapi nr 6 väljund, tabel A8/5

Mi,CS,c,6 (g/km)

Etapi nr 7 väljund, tabel A8/5

MCO2,CS (g/km);

 

 

Iga akutoiterežiimis tehtud katse väljundandmed on saadaval. Laetust säilitavas režiimis tehtud katse väljundandmed on saadaval keskmistatud katseandmete kujul.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on kättesaadavad väljundandmed nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

 

 

 

KCO2

(g/km)/(Wh/km).

CO2-heite massi parandustegur KCO2 vastavalt käesoleva all-lisa 2. liitele, kui see osutub vajalikuks.

KCO2

(g/km)/(Wh/km).

 

Etapi nr 1 väljund

Mi,CD,j (g/km);

PNCD,j (osakest/km);

PMCD,c (mg/km);

nveh;

nveh,L;

UFphase,j;

UFcycle,c;

Mi,CS,c,6 (g/km);

Ühendite kaalutud heite (v.a MCO2,weighted) arvutamine käesoleva all-lisa punktide 4.1.3.1–4.1.3.3 kohaselt.

Märkus:

Heite mass Mi,CS,c,6 sisaldab osakeste arvulist heidet PNCS,c ja osakeste heite massi PMCS,c.

Iga akutoiterežiimis toimuva katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

Mi,weighted (g/km);

PNweighted (osakest/km);

PMweighted (mg/km);

2

Etapi nr 1 väljund

MCO2,CD,j (g/km);

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

nveh;

RCDC (km);

MCO2,CS (g/km);

Täiselektrilise ekvivalentse sõiduulatuse arvutamine käesoleva all-lisa punktide 4.4.4.1 ja 4.4.4.2 kohaselt ning akutoiterežiimile vastava tegeliku sõiduulatuse arvutamine vastavalt käesoleva all-lisa punktile 4.4.5.

Iga akutoiterežiimis toimuva katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

EAER (km);

EAERp (km);

RCDA (km).

3

Etapi nr 1 väljund

AER (km);

Iga akutoiterežiimis toimuva katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Interpolatsioonimeetodi kasutamiseks tuleb kontrollida, kas on võimalik interpoleerida H- ja L-sõiduki ja, kui see on asjakohane, M-sõiduki vahemikus vastavalt käesoleva all-lisa punktile 4.5.7.1.

Kui kasutatakse interpolatsioonimeetodit, peab iga katse vastama nõuetele.

AER interpoleerimise võimalikkus.

4

Etapi nr 3 väljund

RCDA (km).

Etapi nr 1 väljund

AER (km);

Sõiduulatuse AER ja deklareeritud sõiduulatuse AER keskmistamine.

Deklareeritud AER ümardatakse vastavalt tabelile A6/1.

Kui kasutatakse interpoleerimist ja AER interpoleerimise kriteerium on täidetud, on võimalik arvutada väljundandmed iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

Kui see kriteerium ei ole täidetud, kasutatakse H-sõiduki näitajat AER kogu interpolatsioonitüüpkonna puhul.

AERave (km);

AERdec (km).

5

Etapi nr 1 väljund

Mi,CD,j (g/km);

MCO2,CD,j (g/km);

nveh;

nveh,L;

UFphase,j;

Mi,CS,c,6 (g/km);

MCO2,CS (g/km).

Kaalutud CO2-heite massi ja kütusekulu arvutamine käesoleva all-lisa punktide 4.1.3.1 ja 4.2.3 järgi.

Iga akutoiterežiimis toimuva katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Interpoleerimismeetodi korral kasutatakse nveh,L tsüklit. Pidades silmas käesoleva all-lisa punkti 4.1.2, parandatakse kinnitustsükli heidet MCO2,CD,j vastavalt käesoleva all-lisa 2. liitele.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

MCO2,weighted (g/km);

FCweighted (l/100 km);

6

Etapi nr 1 väljund

EAC (Wh);

Elektrienergiakulu arvutamine EAER alusel käesoleva all-lisa punktide 4.3.3.1 ja 4.3.3.2 kohaselt.

Iga akutoiterežiimis toimuva katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

Elektrienergiakulu EC (Wh/km);

ECp (Wh/km);

7

Etapi nr 3 väljund

EAER (km);

EAERp (km);

Etapi nr 1 väljund

AERcity,ave (km);

Keskmistamine ja vahetulemuste ümardamine.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga sõiduki, nii sõiduki H, L kui ka M jaoks, kui see on asjakohane.

AERcity,final (km);

MCO2,weighted,final (g/km);

FCweighted,final (l/100 km);

ECfinal (Wh/km);

ECp,final (Wh/km);

EAERfinal (km);

EAERp,final (km).

8

Etapi nr 6 väljund

MCO2,weighted (g/km);

FCweighted (l/100 km);

Etapi nr 7 väljund

Elektrienergiakulu EC (Wh/km);

ECp (Wh/km);

Etapi nr 3 väljund

EAER (km);

EAERp (km).

Etapi nr 5 väljund

AERave (km);

Vastavalt käesoleva all-lisa punktile 4.5 sõiduki üksikväärtuste arvutamine interpoleerimise teel sõiduki väikese kiiruse faasi, keskmise kiiruse faasi ja suure kiiruse faasi põhjal ning saadud lõppväärtuste ümardamine.

AERind ümardatakse vastavalt tabelile A8/2.

Üksiksõidukite kättesaadavad väljundandmed.

AERind (km);

AERcity,ind (km);

MCO2,weighted,ind (g/km);

FCweighted,ind (l/100 km);

ECind (Wh/km);

ECp,ind (Wh/km);

EAERind (km);

EAERp,ind (km).

9

Etapi nr 8 väljund

AERcity,final (km);

MCO2,weighted,final (g/km);

FCweighted,final (l/100 km);

ECfinal (Wh/km);

ECp,final (Wh/km);

EAERfinal (km);

EAERp,final (km);

Etapi nr 4 väljund

AER interpoleerimise võimalikkus.

4.7.   Etapiviisilised juhised täiselektrisõidukite lõplike katsetulemuste arvutamiseks

Tulemused arvutatakse tabelis A8/10 kirjeldatud järjekorras, kui on tehtud järjestikuste tsüklitega katse, ning tabelis A8/11 kirjeldatud järjekorras, kui on kasutatud lühendatud katsemenetlust. Kõik veerus „Väljund“ toodud asjaomased tulemused registreeritakse. Veerus „Protsess“ kirjeldatakse arvutamiseks kasutatavaid punkte või esitatakse lisaarvutused.

4.7.1.   Etapiviisilised juhised täiselektrisõidukite lõplike katsetulemuste arvutamiseks järjestikuste tsüklitega katse korral

Käesolevas tabelis kasutatakse valemite ja tulemuste puhul järgmisi tähistusi:

j

vaadeldava perioodi indeks;

Tabel A8/10

Täiselektrisõidukite lõplike katsetulemuste arvutamine järjestikuste tsüklitega 1. tüüpi katse korral

Allikas

Sisend

Protsess

Väljund

Etapi nr

8. all-lisa

Katsetulemused

Tulemused, mis on mõõdetud vastavalt käesoleva all-lisa 3. liitele ja eelnevalt arvutatud vastavalt käesoleva all-lisa punktile 4.3.

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

1

Aku kasutatav energia, mis määratakse käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.2.1 kohaselt

UBECCP (Wh);

Laetud energia käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.3. kohaselt

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

EAC (Wh).

Etapi nr 1 väljund

ΔEREESS,j (Wh);

UBECCP (Wh).

Lõpuni sõidetud WLTC faaside ja tsüklite arvu määramine käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.2 järgi.

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

nWLTC;

ncity;

nlow;

nmed;

nhigh;

nexHigh.

2

Etapi nr 1 väljund

REESS,j (Wh);

UBECCP (Wh).

Kaalude arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.2 kohaselt

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

KWLTC,1

KWLTC,2

KWLTC,3

KWLTC,4

Kcity,1

Kcity,2

Kcity,3

Kcity,4

Klow,1

Klow,2

Klow,3

Klow,4

Kmed,1

Kmed,2

Kmed,3

Kmed,4

Khigh,1

Khigh,2

Khigh,3

Khigh,4

KexHigh,1

KexHigh,2

KexHigh,3

3

Etapi nr 2 väljund

nWLTC;

ncity;

nlow;

nmed;

nhigh;

nexHigh.

Etapi nr 1 väljund

REESS,j (Wh);

dj (km);

UBECCP (Wh).

Laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergiakulu arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.2 kohaselt.

ECDC,COP,1

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

ECDC,WLTC (Wh/km);

ECDC,city (Wh/km);

ECDC,low (Wh/km);

ECDC,med (Wh/km);

ECDC,high (Wh/km);

ECDC,exHigh (Wh/km);

ECDC,COP,1 (Wh/km).

4

Etapi nr 2 väljund

nWLTC;

ncity;

nlow;

nmed;

nhigh;

nexHigh.

Etapi nr 3 väljund

Kõik kaalud

Etapi nr 1 väljund

UBECCP (Wh);

Täiselektrisõiduki sõiduulatuse arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.2 kohaselt.

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

PERWLTC (km);

PERcity (km);

PERlow (km);

PERmed (km);

PERhigh (km);

PERexHigh (km).

5

Etapi nr 4 väljund

ECDC,WLTC (Wh/km);

ECDC,city (Wh/km);

ECDC,low (Wh/km);

ECDC,med (Wh/km);

ECDC,high (Wh/km);

ECDC,exHigh (Wh/km).

Etapi nr 1 väljund

EAC (Wh);

Üldotstarbelisest elektrivõrgust tarbitava elektrienergia kulu arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.3.4. kohaselt.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

ECWLTC (Wh/km);

ECcity (Wh/km);

EClow (Wh/km);

ECmed (Wh/km);

EChigh (Wh/km);

ECexHigh (Wh/km).

6

Etapi nr 5 väljund

PERWLTC (km);

PERcity (km);

PERlow (km);

PERmed (km);

PERhigh (km);

PERexHigh (km).

Etapi nr 5 väljund

PERWLTC (km);

PERcity (km);

PERlow (km);

PERmed (km);

PERhigh (km);

PERexHigh (km);

Kõikide katseliste sisendandmete keskmistamine.

ECDC,COP,ave

PERWLTC,dec ja ECWLTC,dec teatamine suuruste PERWLTC,ave ja ECWLTC,ave põhjal.

PERWLTC,dec ja ECWLTC,dec ümardatakse tabeli A6/1 kohaselt.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

PERWLTC,dec (km);

PERWLTC,ave (km);

PERcity,ave (km);

PERlow,ave (km);

PERmed,ave (km);

PERhigh,ave (km);

PERexHigh,ave (km);

7

Etapi nr 6 väljund

ECWLTC (Wh/km);

ECcity (Wh/km);

EClow (Wh/km);

ECmed (Wh/km);

EChigh (Wh/km);

ECexHigh (Wh/km).

ECWLTC,dec (Wh/km);

ECWLTC,ave (Wh/km);

ECcity,ave, Wh/km;

EClow,ave, Wh/km;

ECmed,ave, Wh/km;

EChigh,ave, Wh/km;

ECexHigh,ave, Wh/km;

ECDC,COP,ave (Wh/km).

Etapi nr 4 väljund

ECDC,COP,1 (Wh/km).

Etapi nr 7 väljund

ECWLTC,dec (Wh/km);

ECWLTC,ave (Wh/km);

ECDC,COP,ave (Wh/km).

ECDC,COP,ave parandusteguri arvutamine ja kasutamine.

Näide.

Formula

ECDC,COP = ECDC,COP,ave × AF

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

ECDC,COP (Wh/km).

8

Etapi nr 7 väljund

PERcity,ave (km);

PERlow,ave (km);

PERmed,ave (km);

PERhigh,ave (km);

PERexHigh,ave (km);

Vahetulemuste ümardamine.

ECDC,COP,final

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki H kui ka L jaoks.

PERcity,final (km);

PERlow,final (km);

PERmed,final (km);

PERhigh,final (km);

PERexHigh,final (km);

9

ECcity,ave (Wh/km);

EClow,ave (Wh/km);

ECmed,ave (Wh/km);

EChigh,ave (Wh/km);

ECexHigh,ave (Wh/km);

ECcity,final (Wh/km);

EClow,final (Wh/km);

ECmed,final (Wh/km);

EChigh,final (Wh/km);

ECexHigh,final (Wh/km);

Etapi nr 8 väljund

ECDC,COP (Wh/km).

ECDC,COP,final (Wh/km).

Etapi nr 7 väljund

PERWLTC,dec (km);

Interpoleerimine vastavalt käesoleva all-lisa punktile 4.5 ja lõpptulemuste ümardamine tabeli A8/2 kohaselt.

ECDC,COP,ind

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav iga üksiksõiduki jaoks.

PERWLTC,ind (km);

PERcity,ind (km);

PERlow,ind (km);

PERmed,ind (km);

PERhigh,ind (km);

PERexHigh,ind (km);

10

Etapi nr 9 väljund

ECWLTC,dec (Wh/km);

PERcity,final (km);

PERlow,final (km);

PERmed,final (km);

PERhigh,final (km);

PERexHigh,final (km);

ECcity,final (Wh/km);

EClow,final (Wh/km);

ECmed,final (Wh/km);

EChigh,final (Wh/km);

ECexHigh,final (Wh/km);

ECWLTC,ind (Wh/km);

ECcity,ind (Wh/km);

EClow,ind (Wh/km);

ECmed,ind (Wh/km);

EChigh,ind (Wh/km);

ECexHigh,ind (Wh/km);

ECDC,COP,final (Wh/km).

ECDC,COP,ind (Wh/km).

4.7.2.   Etapiviisilised juhised täiselektrisõidukite lõplike katsetulemuste arvutamiseks lühendatud katsemenetluse korral

Käesolevas tabelis kasutatakse valemite ja tulemuste puhul järgmisi tähistusi:

j

vaadeldava perioodi indeks;

Tabel A8/11

Täiselektrisõidukite lõplike katsetulemuste arvutamine lühendatud 1. tüüpi katse korral

Allikas

Sisend

Protsess

Väljund

Etapi nr

8. all-lisa

Katsetulemused

Tulemused, mis on mõõdetud vastavalt käesoleva all-lisa 3. liitele ja eelnevalt arvutatud vastavalt käesoleva all-lisa punktile 4.3.

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

1

Aku kasutatav energia, mis määratakse käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1.1. kohaselt.

UBESTP, Wh;

Laetud energia käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.3. kohaselt

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

EAC (Wh).

Etapi nr 1 väljund

ΔEREESS,j (Wh);

UBESTP, Wh.

Kaalude arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1. kohaselt

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

KWLTC,1

KWLTC,2

Kcity,1

Kcity,2

Kcity,3

Kcity,4

Klow,1

Klow,2

Klow,3

Klow,4

Kmed,1

Kmed,2

Kmed,3

Kmed,4

Khigh,1

Khigh,2

KexHigh,1

KexHigh,2

2

Etapi nr 1 väljund

ΔEREESS,j (Wh);

dj (km);

UBESTP, Wh.

Laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergiakulu arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1. kohaselt.

ECDC,COP,1

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

ECDC,WLTC (Wh/km);

ECDC,city (Wh/km);

ECDC,low (Wh/km);

ECDC, med (Wh/km);

ECDC,high, Wh/km;

ECDC,exHigh (Wh/km);

ECDC,COP,1 (Wh/km).

3

Etapi nr 2 väljund

Kõik kaalud

Etapi nr 1 väljund

UBESTP (Wh);

Täiselektrisõiduki sõiduulatuse arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1. kohaselt.

Iga katse korral on kättesaadavad väljundandmed.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

PERWLTC (km);

PERcity (km);

PERlow (km);

PERmed (km);

PERhigh (km);

PERexHigh (km).

4

Etapi nr 3 väljund

ECDC,WLTC (Wh/km);

ECDC,city (Wh/km);

ECDC,low (Wh/km);

ECDC, med (Wh/km);

ECDC,high, Wh/km;

ECDC,exHigh (Wh/km).

Etapi nr 1 väljund

EAC (Wh);

Üldotstarbelisest elektrivõrgust tarbitava elektrienergia kulu arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.3.4. kohaselt.

Iga katse korral on väljundandmed kättesaadavad.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

ECWLTC (Wh/km);

ECcity (Wh/km);

EClow (Wh/km);

ECmed (Wh/km);

EChigh (Wh/km);

ECexHigh (Wh/km).

5

Etapi nr 4 väljund

PERWLTC (km);

PERcity (km);

PERlow (km);

PERmed (km);

PERhigh (km);

PERexHigh (km).

Etapi nr 4 väljund

PERWLTC (km);

PERcity (km);

PERlow (km);

PERmed (km);

PERhigh (km);

PERexHigh (km);

Kõikide katseliste sisendandmete keskmistamine.

ECDC,COP,ave

PERWLTC,dec ja ECWLTC,dec teatamine suuruste PERWLTC,ave ja ECWLTC,ave põhjal.

PERWLTC,dec ja ECWLTC,dec ümardatakse tabeli A6/1 kohaselt.

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

PERWLTC,dec (km);

PERWLTC,ave (km);

PERcity,ave (km);

PERlow,ave (km);

PERmed,ave (km);

PERhigh,ave (km);

PERexHigh,ave (km);

ECWLTC,dec (Wh/km);

ECWLTC,ave (Wh/km);

ECcity,ave (Wh/km);

EClow,ave (Wh/km);

ECmed,ave (Wh/km);

EChigh,ave (Wh/km);

ECexHigh,ave (Wh/km);

ECDC,COP,ave (Wh/km).

6

Etapi nr 5 väljund

ECWLTC (Wh/km);

ECcity (Wh/km);

EClow (Wh/km);

ECmed (Wh/km);

EChigh (Wh/km);

ECexHigh (Wh/km).

Etapi nr 3 väljund

ECDC,COP,1 (Wh/km).

Etapi nr 6 väljund

ECWLTC,dec (Wh/km);

ECWLTC,ave (Wh/km);

ECDC,COP,ave (Wh/km).

ECDC,COP,ave parandusteguri arvutamine ja kasutamine.

Näide.

Formula

ECDC,COP = ECDC,COP,ave × AF

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

ECDC,COP (Wh/km).

7

Etapi nr 6 väljund

PERcity,ave (km);

PERlow,ave (km);

PERmed,ave (km);

PERhigh,ave (km);

PERexHigh,ave (km);

Vahetulemuste ümardamine.

ECDC,COP,final

Kui kasutatakse interpoleerimist, on väljund kättesaadav nii sõiduki L kui ka H jaoks.

PERcity,final (km);

PERlow,final (km);

PERmed,final (km);

PERhigh,final (km);

PERexHigh,final (km);

8

ECcity,ave (Wh/km);

EClow,ave (Wh/km);

ECmed,ave (Wh/km);

EChigh,ave (Wh/km);

ECexHigh,ave (Wh/km);

ECcity,final (Wh/km);

EClow,final (Wh/km);

ECmed,final (Wh/km);

EChigh,final (Wh/km);

ECexHigh,final (Wh/km);

Etapi nr 7 väljund

ECDC,COP (Wh/km).

ECDC,COP,final (Wh/km).

Etapi nr 6 väljund

PERWLTC,dec (km);

ECWLTC,dec (Wh/km);

PERcity,final (km);

PERlow,final (km);

PERmed,final (km);

PERhigh,final (km);

PERexHigh,final (km);

Interpoleerimine vastavalt käesoleva all-lisa punktile 4.5 ja lõpptulemuste ümardamine tabeli A8/2 kohaselt.

ECDC,COP,ind

Üksiksõidukite kättesaadavad väljundandmed.

PERWLTC,ind (km);

PERcity,ind (km);

PERlow,ind (km);

PERmed,ind (km);

PERhigh,ind (km);

PERexHigh,ind (km);

9“

Etapi nr 8 väljund

ECcity,final (Wh/km);

EClow,final (Wh/km);

ECmed,final (Wh/km);

EChigh,final (Wh/km);

ECexHigh,final (Wh/km);

ECWLTC,ind (Wh/km);

ECcity,ind (Wh/km);

EClow,ind (Wh/km);

ECmed,ind (Wh/km);

EChigh,ind (Wh/km);

ECexHigh,ind (Wh/km);

ECDC,COP,final (Wh/km).

ECDC,COP,ind (Wh/km).

av)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 1.4 ja joonise A8.App1/4 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1.4.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite katseseeria vastavalt 4. võimalusele

1. tüüpi katse laetust säilitavas režiimis sellele järgneva 1. tüüpi katsega akutoiterežiimis (A8.App1/4)

Joonis A8.App1/4

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite 1. tüüpi katse laetust säilitavas režiimis sellele järgneva 1. tüüpi katsega akutoiterežiimis“;

aw)

2. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 1.1.3 ja 1.1.4 asendatakse järgmistega:

1.1.3.   Korrektsioon tehakse, kui ΔEREESS,CS on negatiivne (vastab taaslaetava energiasalvestussüsteemi tühjenemisele) ning käesoleva liite punkti 1.2 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on suurem kui tabeli A8.App2/1 kohane rakendatav piirmäär.

1.1.4.   Korrigeerimise võib ära jätta ja korrigeerimata väärtusi võib kasutada siis, kui:

a)

ΔEREESS,CS on positiivne (vastab taaslaetava energiasalvestussüsteemi laadimisele) ning käesoleva liite punkti 1.2 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on suurem kui tabelis A8.App2/1 esitatud asjakohane piirmäär;

b)

käesoleva liite punkti 1.2 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on väiksem kui tabelis A8.App2/1 esitatud asjakohane piirmäär;

c)

tootja saab tüübikinnitusasutusele mõõtmise abil tõendada, et ΔbREESS,CS ja CO2-heite massi ega ΔmREESS,CS ja kütusekulu vahel ei ole seost.“;

ii)

punktis 1.2 asendatakse Efuel,CS määratlus järgmisega:

„Efuel,CS

on tarbitud kütuse energiasisaldus (Wh) aku laetust säilitavas režiimis käesoleva liite punkti 1.2.1 kohaselt välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul ning käesoleva liite punkti 1.2.2 kohaselt välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul.“;

iii)

punktis 1.2.2 esitatud tabel A8.App2/1 asendatakse järgmisega:

Tabel A8.App2/1

RCB korrektsioonikriteeriumide piirmäärad

Asjakohane 1. tüüpi katsetsükkel

Väike + Keskmine

Väike + Keskmine + Suur

Väike + Keskmine + Suur + Eriti suur

Korrektsioonikriteeriumi c piirmäärad

0,015

0,01

0,005“;

iv)

punkti 2.2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

mõõtesarjas peab olema vähemalt üks katse, mille puhul ΔEREESS,CS,n ≤ 0, ja vähemalt üks katse, mille puhul ΔEREESS,CS,n > 0, kus ΔEREESS,CS,n on käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohaselt arvutatud kõikide REESSide elektrienergia muutuste summa katses n.“;

v)

punkti 2.2, punkti 2.2 alapunkti e viimased kaks lõiku asendatakse järgmistega:

„e)

Suuruse MCO2,CS väärtuste vahe suurima negatiivse elektrienergia muutusega katse ja keskmise väärtusega katse vahel peab võrduma suuruse MCO2,CS väärtuste vahega keskmise väärtusega katse ja suurima positiivse elektrienergia muutusega katse vahel. Keskmine väärtus peaks soovitatavalt olema punktis d määratletud vahemikus. Kui selle nõude täitmine ei ole tehniliselt teostatav, otsustab tüübikinnitusasutus, kas on vaja teha uus katse.

Tootja määratud parandustegurid peab tüübikinnitusasutus üle vaatama ja heaks kiitma enne nende kasutamist.

Kui vähemalt viiest katsest koosnev sari ei vasta kriteeriumile a või kriteeriumile b või mitte kummalegi, esitab tootja tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, miks sõiduk ei vasta ühele või kummalegi nõudele. Kui tüübikinnitusasutus ei ole tõenditega rahul, võib ta nõuda lisakatsete tegemist. Kui ka lisakatsete järel ei ole nõuded täidetud, määrab tüübikinnitusasutus mõõtmiste põhjal kindlaks konservatiivse parandusteguri.“;

vi)

punkt 3.1.1.2 asendatakse järgmisega:

„3.1.1.2.   Taaslaetava energiasalvestussüsteemi seadistamine

Enne käesoleva liite punkti 3.1.1.3 kohast katset võib tootja taaslaetavat energiasalvestussüsteemi seadistada. Tootja peab esitama tõendid selle kohta, et käesoleva liite punkti 3.1.1.3 kohased katse alustamise nõuded on täidetud.“;

ax)

3. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 2.1.1 lisatakse teine lõik:

„Mõõtmistäpsuse tagamiseks tehakse enne katset nullistamine ja demagneetimine vastavalt mõõteseadme tootja juhistele.“;

ii)

punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.   Taaslaetava energiasalvestussüsteemi nimipinge

Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite, välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul võib käesoleva liite punkti 3.1 kohase taaslaetava energiasalvestussüsteemi mõõdetud pinge asemel kasutada taaslaetava energiasalvestussüsteemi nimipinget, mis on määratud standardi IEC 60050-482 kohaselt.“;

ay)

4. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 2.1.2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Sellisel juhul tehakse üksnes sisepõlemismootorit sisaldavatele sõidukitele vastav eelkonditsioneerimine, nagu seda on kirjeldatud 6. all-lisa punktis 2.6.“;

ii)

punkt 2.1.3 asendatakse järgmisega:

„2.1.3.

Sõidukil lastakse stabiliseeruda 6. all-lisa punkti 2.7 kohaselt.“;

iii)

punkt 2.2.2 asendatakse järgmisega:

„2.2.2.

Sõidukil lastakse stabiliseeruda 6. all-lisa punkti 2.7 kohaselt. 1. tüüpi katse jaoks eelkonditsioneeritud sõidukeid ei sundjahutata. Stabiliseerumise ajal laetakse energiasalvestussüsteemi käesoleva liite punktis 2.2.3 määratletud tavalise laadimismenetlusega.“;

iv)

punkti 2.2.3.1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Taaslaetavat energiasalvestussüsteemi laetakse 6. all-lisa punktis 2.2.2.2 täpsustatud ümbritseva õhu temperatuuril kas:“;

az)

5. liide asendatakse järgmisega:

„8. all-lisa 5. liide

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kasulikkustegurid (UF)

1.

Reserveeritud.

2.

Soovituslik metoodika sõidustatistikal põhineva UF kõvera koostamiseks on esitatud standardis SAE J2841 (sept. 2010, välja antud 2009-03, muudetud 2010-09).

3.

Järjekorranumbriga j kasulikkusteguri UFj arvutamiseks kaalumisperioodi j jaoks kasutatakse järgmist valemit teguritega tabelist A8.App5/1.

Formula

siin on:

UFj

perioodi j kasulikkustegur;

dj

perioodi j lõpul mõõdetud teepikkus (km);

Ci

tegur järjekorranumbriga i (vt tabel A8.App5/1);

dn

normaliseeritud teepikkus (km) (vt tabel A8.App5/1);

k

astendaja liikmete ja tegurite arv;

j

vaadeldava perioodi järjekorranumber;

i

vaadeldava liikme/teguri järjekorranumber;

Formula

kuni faasini (j – 1) arvutatud kasulikkustegurite summa.

Tabel A8.App5/1

Kordajad perioodide kasutustegurite UF arvutamiseks

Kordaja

Väärtus

dn

800 km

C1

26,25

C2

– 38,94

C3

– 631,05

C4

5 964,83

C5

– 25 095

C6

60 380,2

C7

– 87 517

C8

75 513,8

C9

– 35 749

C10

7 154,94

ba)

6. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 1.1, 1.2 ja 1.3 asendatakse järgmistega:

1.1.   Tootja valib käesoleva liite punktide 2–4 kohase 1. tüüpi katsemenetluse jaoks juhi valitava režiimi, et see võimaldaks sõidukil jääda vaadeldavas katsetsüklis 6. all-lisa punkti 2.6.8.3 kohaste kiiruskõvera kõrvalekallete piiresse. See kehtib kõigi juhi valitavate režiimidega sõiduki süsteemide puhul, sealhulgas need, mis ei ole ainuüksi käigukastiga seotud režiimid.

1.2.   Tootja esitab tüübikinnitusasutusele tõendid järgmise kohta:

a)

põhirežiimi kasutatavus vaadeldavatel tingimustel;

b)

vaadeldava sõiduki suurim kiirus

ja vajaduse korral:

c)

parim ja halvim sõidurežiim, mis on kindlaks tehtud kõikide režiimide kütusekulu ja, kui see on asjakohane, CO2-heite massi kohta esitatud tõendite põhjal. Vt 6. all-lisa punkt 2.6.6.3.

d)

kõige rohkem elektrienergiat kulutav režiim;

e)

tsüklienergianõudlus (vastavalt 7. all-lisa punktile 5, kus sihtkiirus on asendatud tegeliku kiirusega).

1.3.   Arvesse ei võeta spetsiaalseid juhi valitavaid režiime, nagu „mäestikurežiim“ (mountain mode) või „hooldusrežiim“ (maintenance mode), mis ei ole ette nähtud tavakasutuseks, vaid üksnes eriliseks piiratud otstarbeks.“;

ii)

punkti 2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Joonisel A8.App6/1 toodud vooskeemil on kujutatud režiimi valimist käesoleva punkti kohaselt.“;

iii)

punktis 2.3 esitatud joonis A8.App6/1 asendatakse järgmisega:

Joonis A8.App6/1

Juhi valitavate režiimide valik välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul akutoiterežiimis

Image “;

iv)

punkti 3 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Joonisel A8.App6/2 toodud vooskeemil on kujutatud režiimi valimine käesoleva punkti kohaselt.“;

v)

punktis 3.3 esitatud joonis A8.App6/2 asendatakse järgmisega:

Joonis A8.App6/2

Juhi valitava režiimi valimine välise laadimisega hübriidelektrisõidukite, välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul aku laetust säilitavas režiimis

Image “;

vi)

punkti 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Joonisel A8.App6/3 toodud vooskeemil on kujutatud režiimi valimist käesoleva punkti kohaselt.“;

vii)

punktis 4.3 esitatud joonis A8.App6/3 asendatakse järgmisega:

Joonis A8.App6/3

Juhi valitava režiimi valimine täiselektrisõidukite puhul

Image

Ükskõik milline sätestatud piirnormiga heidetest &gt; piirnorm

Ükskõik milline sätestatud piirnormiga heidetest &gt; piirnorm

Esimene katse

Ükskõik milline sätestatud piirnormiga heidetest &gt; piirnorm

Lükatakse tagasi

Kõik tabelis A6/2 real „teine katse“ toodud kriteeriumid on täidetud.

Kõik tabelis A6/2 real „esimene katse“ toodud kriteeriumid on täidetud.

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Deklareeritud väärtus või kolme väärtuse keskmine (olenevalt iga väärtuse tulemuse hindamisest) kiidetakse heaks

Kõik deklareeritud väärtused ja heited kiidetakse heaks

Kolmas katse

Teine katse

bb)

7. liide asendatakse järgmisega:

„8. all-lisa 7. liide

Suruvesinik-kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu mõõtmine

1.   Üldnõuded

Kütusekulu mõõdetakse käesoleva liite punkti 2 kohase gravimeetrilise meetodiga.

Sõiduki tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib kütusekulu mõõta ka kas surve- või voomeetodil. Sel juhul peab tootja esitama tehnilised tõendid selle kohta, et kasutatud meetod annab võrdväärsed tulemused. Surve- ja voomeetodeid on kirjeldatud standardis ISO 23828:2013.

2.   Gravimeetriline meetod

Kütusekulu arvutamiseks mõõdetakse kütusepaagi mass enne ja pärast katset.

2.1.   Seadmed ja seadistamine

2.1.1.   Seadmete näide on esitatud joonisel A8.App7/1. Kütusekulu mõõtmiseks kasutatakse ühte või mitut sõidukivälist paaki. Sõidukiväline paak (sõidukivälised paagid) ühendatakse sõiduki originaalkütusepaagi ja kütuseelementide süsteemi vahelise kütusetoru külge.

2.1.2.   Eelkonditsioneerimiseks võib kasutada originaalpaaki või välist vesinikuallikat.

2.1.3.   Tankimissurve tuleb seada tootja soovitatud väärtusele.

2.1.4.   Gaasitoite survete vahe torudes vähendatakse miinimumini, kui torusid ümber lülitatakse.

Kui eeldatakse surveerinevuste mõju, peavad tootja ja tüübikinnitusasutus kokku leppima, kas korrigeerimine on vajalik.

2.1.5.   Kaalumine

2.1.5.1.   Kütusekulu mõõtmiseks kasutatavad täppiskaalud peavad vastama tabelis A8.App7/1 toodud spetsifikatsioonile.

Tabel A8.App7/1

Analüütiliste kaalude taatlemise kriteeriumid

Mõõtesüsteem

Mõõtesamm

Täpsus

Kaalumine

Maksimaalne 0,1 g

Maksimaalne ± 0,02 (13)

2.1.5.2.   Täppiskaale kalibreeritakse kaalude tootja esitatud spetsifikatsioonide kohaselt või vähemalt nii tihti, nagu on toodud tabelis A8.App7/2.

Tabel A8.App7/2

Mõõtevahendi kalibreerimise sagedus

Mõõtevahendi kontroll

Intervall

Täpsus

Kord aastas ja põhjaliku hoolduse ajal

2.1.5.3.   Tuleb esitada vibratsiooni või konvektsiooni mõjude vähendamiseks sobivad vahendid, nt summutuslaud või tuuletõke.

Joonis A8.App7/1

Seadmete näide

Image

siin:

1

on väline kütusetoide eelkonditsioneerimise puhul

2

on rõhuregulaator

3

on originaalpaak

4

on kütuseelementide süsteem

5

on kaal

6

on sõidukiväline paak (sõidukivälised paagid) kütusekulu mõõtmiseks

2.2.   Katse käik

2.2.1.   Sõidukivälise paagi massi mõõdetakse enne katset.

2.2.2.   Sõidukiväline paak ühendatakse sõiduki kütusetoruga vastavalt joonisele A8.App7/1.

2.2.3.   Katse läbiviimisel varustatakse sõidukit kütusega sõidukivälise paagi kaudu.

2.2.4.   Sõidukiväline paak eemaldatakse toru küljest.

2.2.5.   Mõõdetakse paagi mass pärast katset.

2.2.6.   Tasakaalustamata aku laetust säilitava režiimi kütusekulu FCCS,nb arvutatakse enne ja pärast katset mõõdetud massi põhjal järgmise valemiga:

Formula

siin:

FCCS,nb

on katse käigus mõõdetud tasakaalustamata kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis (kg/100 km);

g1

on paagi mass katse alguses (kg);

g2

on paagi mass katse lõpus (kg);

d

on katse käigus läbitud teepikkus (km).


(1)  Deklareeritud väärtus on väärtus, milles on tehtud vajalikud korrektsioonid (s.t. Ki, ATCT ja DF)

(2)  Ümardamine xxx,xx

(3)  Ümardamine xxx,x

(4)  Iga katse tulemus peab vastama määruse piirnormile.

(5)  0,9 asendatakse välise laadimisega hübriidelektrisõidukite akutoiterežiimi 1. tüüpi katse puhul 1,0-ga üksnes siis, kui akutoiterežiimi katse sisaldab kahte või enamat rakendatavat WLTC tsüklit.

(6)  Iga katse tulemus peab vastama määruse piirnormile.

(7)  Seadmed: staatiline aktiivenergiaarvesti.

(8)  AC vatt-tunniarvesti, 1. klass vastavalt standardile IEC 62053-21 või samaväärsele.

(9)  Sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

(10)  Voolu integreerimise sagedus 20 Hz või suurem.

(11)  sõidukil puuduvad individuaalsed näitajad.

(12)  (p) tähistab vaadeldavat ajavahemikku, mis võib olla faas, mitu faasi või kogu tsükkel.“;

(13)  Kütusekulu (taaslaetava energiasalvestussüsteemi elektrienergia saldo = 0) katse vältel, massina, standardhälve


X LISA

„XXII LISA

Sõiduki armatuurlaual paiknevad kütusekulu ja/või elektrienergiakulu jälgimise seadmed

1.   Sissejuhatus

Käesolevas lisas sätestatakse mõisted ja nõuded sõidukis paiknevate kütusekulu ja/või elektrienergiakulu jälgimise seadmete kohta.

2.   Mõisted

2.1    „Sõidukis paiknev kütusekulu ja/või elektrienergiakulu jälgimise seade“ (edaspidi „energiakulumõõdik“)– igasugune selline sõiduki konstruktsiooni element, tarkvara ja/või riistvara, mis jälgib ja kasutab sõiduki, mootori, kütuse ja/või elektrienergia näitajaid, millega tehakse kindlaks ja kättesaadavaks vähemalt see teave, mis on sätestatud punktis 3, ning salvestatakse sõidukis selle kasutusea andmed;

2.2    „kasutusea andmed“ – teatava mõõdetava suuruse andmed, mis on salvestatud ajahetkeni t ja kujutavad endast selle suuruse kohta sõiduki valmimishetkest kuni selle kasutushetkeni t kogutud andmeid;

2.3.    „mootori kütusekulu ajaühikus“ – mootorisse ajaühikus sissepritsitud kütus; selle hulka ei loeta kütust, mis pritsitakse otse heitekontrolliseadmesse;

2.4    „sõiduki kütusekulu ajaühikus“ – see näitaja hõlmab nii ajaühikus mootorisse pritsitud kui ka otse heitekontrolliseadmesse pritsitud kütust; selle hulka ei loeta kütust, mida tarbib kütusel töötav kütteseade;

2.5    „kogu kasutusea jooksul tarbitud kütus“ – kogu mootoris tarbitud arvutuslik kütusekogus ja kogu otse heitekontrolliseadmesse pritsitud arvutuslik kütusekogus; selle hulka ei loeta kütust, mida tarbib kütusel töötav kütteseade;

2.6    „kogu kasutusea läbisõit“ – summaarne läbisõit, mille kohta on andmed saadud samast allikast, mida kasutab sõiduki läbisõidumõõdik;

2.7    „võrguenergia“ – välise laadimisega hübriidelektrisõidukite tarbitav elektrienergia, mis laetakse sõiduki akusse, kui sõiduk on ühendatud välise toiteallikaga ja mootor on välja lülitatud; selle hulka ei loeta elektrienergia kadusid, mis tekivad välise toiteallika ja aku vahel;

2.8    „laetust säilitav režiim“ – välise laadimisega hübriidelektrisõidukite tööseisund, mille puhul taaslaetava energiasalvestussüsteemi laetus võib küll kõikuda, kuid sõiduki juhtimissüsteemi eesmärk on säilitada süsteemi jooksev laetus;

2.9    „akutoiterežiim“ – välise laadimisega hübriidelektrisõidukite tööseisund, mille puhul taaslaetava energiasalvestussüsteemi antud hetke laetus on suurem kui sihtlaetus, kuigi laetus võib kõikuda, ning sõiduki juhtimissüsteemi eesmärk on ära kasutada laetus kõrgemalt tasemelt kuni laetust säilitava sihttasemeni;

2.10    „juhi valitav laetust suurendav režiim“ – välise laadimisega hübriidelektrisõidukite tööseisund, mille juht on valinud taaslaetava energiasalvestussüsteemi laetuse suurendamiseks.

3.   Andmed, mis tuleb kindlaks teha, salvestada ja kättesaadavaks teha

Energiakulumõõdik peab suutma teha kindlaks vähemalt järgmised näitajad ja need sõidukis säilitama kogu selle kasutusea kestel. Näitajad tuleb välja arvutada ja esitada vastavalt standarditele, mis on nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 6.5.3 alapunkti 6.5.3.2 alapunktis a ning neid kasutatakse käesoleva määruse XI lisa 1. liite punktis 2.8 sätestatud tähenduses.

3.1.   Kõikide artiklis 4a nimetatud sõidukite, välja arvatud välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul:

a)

kogu kasutusea jooksul tarbitud kütus (l);

b)

kasutusea koguläbisõit (km);

c)

mootori kütusekulu ajaühikus (g/s);

d)

mootori kütusekulu ajaühikus (l/h);

e)

sõiduki kütusekulu ajaühikus (g/s);

f)

sõiduki kiirus (km/h).

3.2.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul:

a)

kogu kasutusea jooksul tarbitud kütus (l);

b)

kogu kasutusea jooksul akutoiterežiimis tarbitud kütus (l);

c)

kogu kasutusea jooksul juhi valitavas laetust suurendavas režiimis tarbitud kütus (l);

d)

kasutusea koguläbisõit (km);

e)

kasutusea koguläbisõit akutoiterežiimis (km);

f)

kasutusea koguläbisõit akutoiterežiimis ja mootori töötades (km);

g)

kasutusea koguläbisõit juhi valitavas laetust suurendavas režiimis (km);

h)

mootori kütusekulu ajaühikus (g/s);

i)

mootori kütusekulu ajaühikus (l/h);

j)

sõiduki kütusekulu ajaühikus (g/s);

k)

sõiduki kiirus (km/h).

l)

kogu kasutusea jooksul aku laadimiseks tarbitud võrguenergia (kWh).

4.   Täpsus

4.1   Punktis 3 kindlaksmääratud andmete osas tagab tootja, et energiakulumõõdikust saadakse kõige täpsemad andmed, mida mootori juhtploki mõõte- ja arvutussüsteemid võimaldavad.

4.2   Olenemata punktis 4.1 sätestatust tagab tootja, et täpsus on suurem kui – 0,05 ja väiksem kui 0,05, kui see arvutatakse järgmise valemiga, kasutades kolme kümnendkohta:

Formula

kus

Fuel_ConsumedWLTP (l)

on kütusekulu, mis on mõõdetud XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.2 kohases esimeses katses ja on arvutatud kõnealuse lisa 7. all-lisa punkti 6 järgi, kasutades kogu tsükli jooksul saadud ja korrigeerimata heiteandmeid (väljundtulemused vastavalt 7. all-lisa tabeli A7/1 etapile nr 2); selline kütusekulu on korrutatud läbi tegelikult läbitud teepikkusega ja jagatud 100ga.

Fuel_ConsumedOBFCM (l)

on kütusekulu, mis on määratud samas katses, kasutades energiakulumõõdikult võetud kogu kasutusea jooksul tarbitud kütuse näitude vahesid.

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul tehakse aku laetust säilitav 1. tüüpi katse.

4.2.1.   Kui punktis 4.2 sätestatud täpsuse nõuded on täitmata, arvutatakse täpsus uuesti järgmiste 1. tüüpi katsete kohta, mis tehakse vastavalt 6. all-lisa punktile 1.2, kasutades punktis 4.2 esitatud valemeid ja kõikides katsetes määratud ja kogutud kütusetarbimise andmeid. Täpsuse nõue loetakse täidetuks, kui täpsus on suurem kui – 0,05 ja väiksem kui 0,05.

4.2.2.   Kui punktis 4.2.1 sätestatud täpsuse nõuded ei ole täidetud pärast käesoleva punkti alusel tehtud katseid, võib teha täpsuse määramiseks lisakatseid, kuid ühe sõidukiga tehtavate katsete koguarv ei tohi olla suurem kui kolm, kui kontrollitakse sõidukit ilma interpolatsioonimeetodit kasutamata (H-sõiduk), ja kuus, kui katse tegemisel kasutatakse interpolatsioonimeetodit (kolm H-sõiduki katset ja kolm L-sõiduki katset). Täpsus arvutatakse uuesti järgmiste täiendavate 1. tüüpi katsete korral punkti 4.2 valemi järgi, kasutades tarbitud kütuse kohta kõikidest katsetest kogutud andmeid. Täpsuse nõue loetakse täidetuks, kui täpsus on suurem kui – 0,05 ja väiksem kui 0,05. Kui katsed on tehtud vaid selleks, et määrata kindlaks energiakulumõõdiku täpsust, ei tohi lisakatsete tulemusi kasutada muul otstarbel.

5.   Energiakulumõõdikult saadavad andmed

5.1   Energiakulumõõdikult peavad olema punktis 3 loetletud andmed kättesaadavad standardselt ja piiramatult vastavalt standarditele, mis on nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 6.5.3 alapunkti 6.5.3.1 alapunktis a ja alapunkti 6.5.3.2 alapunktis a ning neid kasutatakse käesoleva määruse XI lisa 1. liite punktis 2.8. sätestatud tähenduses.

5.2.   Kui sõiduk on võetud kasutusele, hoitakse kasutusea näitusid alles erandina punkti 5.1 lähtestamise sätetest ja olenemata punktide 5.3 ja 5.4 sätetest.

5.3   Kasutusea näidud võib lähtestada ainult selliste sõidukite puhul, mille mootori juhtplokil puudub võimalus salvestada andmeid sellisesse mällu, milles säiliksid andmed ka elektritoite puudumise ajal. Sellistes sõidukites võib näidud samaaegselt lähtestada ainult sel juhul, kui aku ühendatakse sõidukist lahti. Kohustust säilitada kasutusea andmeid kohaldatakse sellisel juhul uute tüübikinnituste osas kuni 1. jaanuarini 2022 ja uute sõidukite osas alates 1. jaanuarist 2023.

5.4.   Kasutusea mõõdikute tööd häirivate rikete ja mootori juhtploki vahetamise korral võib mõõdikud samaaegselt lähtestada, et tagada andmete täielik sünkroonsus.

“;

XI LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ I, III, VIII ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse punktid 0.2.2.1–0.2.3.9:

0.2.2.1.   Näitajate lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnituse puhul, kui kasutatakse baassõiduki heite väärtuseid (lisada vahemik, kui see on asjakohane) (y):

Lõpliku töökorras sõiduki mass (kg): …

Lõpliku sõiduki lauppind (cm2): …

Veeretakistus (kgf/t): …

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2): …

0.2.3.   Tunnuskoodid (y):

0.2.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.2.   ATCT tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.3.   PEMS tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.4.   Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood:

0.2.3.4.1.   Sõiduki H sõidutakistuse tüüpkond: …

0.2.3.4.2.   Sõiduki L sõidutakistuse tüüpkond: …

0.2.3.4.3.   Interpolatsioonitüüpkonnas kasutatavad sõidutakistuse tüüpkonnad: …

0.2.3.5.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.6.   Perioodilise regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.7.   Kütuseaurude katse tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.8.   OBD tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.9.   Muu tüüpkonna tunnuskood: …“;

b)

lisatakse punkt 2.6.3:

„2.6.3.

Pöörlev mass (y): 3 % töökorras sõiduki massist pluss 25 kg või mõõdetud väärtus telje kohta (kg): …“;

c)

punkt 3.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.2.1.

diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1) (6)“;

d)

lisatakse punkt 3.2.12.0:

„3.2.12.0.

Tüübikinnituse heite tunnus (y)“;

e)

punkt 3.2.12.2.5.5 asendatakse järgmisega:

„3.2.12.2.5.5.

Kütusepaagi skemaatiline joonis (vaid bensiini- ja etanoolimootorid): …“;

f)

punkti 3.2.12.2.5.5 järele lisatakse punktid:

3.2.12.2.5.5.1.   Kütusepaagi maht, materjalid ja ehitus: …

3.2.12.2.5.5.2.   Auruvooliku materjali, kütusetoru materjali ja kütusesüsteemi liitmike kirjeldus: …

3.2.12.2.5.5.3.   Kinnine mahutisüsteem: jah/ei

3.2.12.2.5.5.4.   Kütusemahuti rõhualandusventiili seadistamise kirjeldus (õhu imamine ja rõhu alandamine): …

3.2.12.2.5.5.5.   Tühjendamise juhtimissüsteemi kirjeldus: …“;

g)

lisatakse punkt 3.2.12.2.5.7:

„3.2.12.2.5.7.

Läbilaskvustegur: …“;

h)

lisatakse punkt 3.2.12.2.5.12:

„3.2.12.2.12.

Vee sissepritse: jah/ei (1)“;

i)

punkt 3.2.19.4.1 jäetakse välja;

j)

punkt 3.2.20 asendatakse järgmisega:

„3.2.20.

Soojussalvesti teave (y)“;

k)

punkt 3.2.20.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.20.1.

Aktiivne soojussalvesti: jah/ei (1)“;

l)

punkt 3.2.20.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.20.2.

Isolatsioonimaterjalid: jah/ei (1)“;

m)

lisatakse punktid 3.2.20.2.5–3.2.20.2.6:

3.2.20.2.5.   Halvim juht mootori jahutamisel: jah/ei (1)

3.2.20.2.5.1.   (mitte halvim juht) lühim stabiliseerumisaeg tsoak_ATCT (h): …

3.2.20.2.5.2.   (mitte halvim juht) mootori temperatuuri mõõtmise koht: …

3.2.20.2.6.   Üks interpolatsioonitüüpkond ATCT tüüpkonna mudelis: jah/ei (1)“;

n)

punktid 3.5.7.1 ja 3.5.7.1.1 asendatakse järgmistega:

„3.5.7.1.   Katsesõiduki näitajad (y)

Sõiduk

L-sõiduk (VL),

kui on olemas

H-sõiduk (VH)

VM,

kui on olemas

Esindav sõiduk (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna puhul) (*1)

Vaikeväärtused

Sõiduki keretüüp (variant/versioon)

 

 

 

 

Sõidutakistuse mõõtmise meetod (mõõtmine või arvutamine sõidutakistuse tüüpkonna järgi)

 

 

 

Teave sõidutakistuse kohta

 

Rehvide mark ja tüüp, kui mõõdetakse

 

 

 

 

Rehvi mõõtmed (ees/taga), kui mõõdetakse

 

 

 

 

Rehvide veeretakistus (ees/taga) (kg/t)

 

 

 

 

 

Rehvirõhk (ees/taga) (kPa), kui mõõdetakse

 

 

 

 

 

L-sõiduki Delta CD × A võrreldes H-sõidukiga (IP_H miinus IP_L)

 

 

Delta CD × A võrreldes L-sõiduki sõidutakistuse tüüpkonnaga (IP_H/L miinus RL_L), kui arvutus tehakse sõidutakistuse tüüpkonna alusel

 

 

 

Sõiduki katsemass (kg):

 

 

 

 

 

Sõidutakistustegurid

 

f0 (N)

 

 

 

 

 

f1 (N/(km/h))

 

 

 

 

 

f2 (N/(km/h)2)

 

 

 

 

 

Lauppind (m2) (0,000 m2)

 

 

Tsükli energianõudlus (J)

 

 

 

 

 

3.5.7.1.1.   Kütus, mida kasutatakse 1. tüüpi katses ja mis on valitud kasuliku võimsuse mõõtmiseks käesoleva määruse XX lisa kohaselt (üksnes veeldatud naftagaasi või maagaasi sõidukite puhul): …“;

o)

punktid 3.5.7.1.1.1–3.5.7.1.3.2.3 jäetakse välja;

p)

punktid 3.5.7.2.1–3.5.7.2.1.2.0 asendatakse järgmistega:

3.5.7.2.1.   CO2-heite mass üksnes sisepõlemismootoriga varustatud sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

3.5.7.2.1.0.   Minimaalsed ja maksimaalsed CO2-heited interpolatsioonitüüpkonnas

3.5.7.2.1.1.   Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km

3.5.7.2.1.1.0.   Suurima heitega sõiduk (NEDC): … g/km

3.5.7.2.1.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.1.2.0.   Väikseima heitega sõiduk (kui see on asjakohane) (NEDC): … g/km

3.5.7.2.1.3.   Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): …g/km

3.5.7.2.1.3.0.   Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane) (NEDC): … g/km“;

r)

punktid 3.5.7.2.2–3.5.7.2.2.3.0 asendatakse järgmistega:

3.5.7.2.2.   Laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

3.5.7.2.2.1.   L-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis: g/km

3.5.7.2.2.1.0.   H-sõiduki summaarne CO2-heite mass (NEDC, tingimus B): g/km

3.5.7.2.2.2.   L-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane): g/km

3.5.7.2.2.2.0.   L-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus B): g/km

3.5.7.2.2.3.   M-sõiduki CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane): g/km

3.5.7.2.2.3.0.   L-sõiduki summaarne CO2-heite mass laetust säilitavas režiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus B): g/km“;

s)

punktid 3.5.7.2.3–3.5.7.2.3.3.0 asendatakse järgmistega:

3.5.7.2.3.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heite mass ja kaalutud CO2-heite mass akutoiterežiimis

3.5.7.2.3.1.   H-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis: … g/km

3.5.7.2.3.1.0.   H-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (NEDC, tingimus A): … g/km

3.5.7.2.3.2.   L-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.2.0.   L-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus A): … g/km

3.5.7.2.3.3.   M-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.3.0.   M-sõiduki CO2-heite mass akutoiterežiimis (kui see on asjakohane) (NEDC, tingimus A): … g/km“;

s)

lisatakse punkt 3.5.7.2.3.4:

„3.5.7.2.3.4.

Minimaalsed ja maksimaalsed kaalutud CO2-heited välise laadimisega sõidukite interpolatsioonitüüpkonnas“;

t)

punkt 3.5.7.4.3 jäetakse välja;

u)

punkt 3.5.8.3 ja tabel asendatakse järgmistega:

„3.5.8.3.   Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heite andmed (tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse puhul)(w1)

Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnituse andmise otsus (w2)

Ökoinnovatsioonilahenduse kood (w3)

1.

Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km)

2.

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide (g/km)

3.

Kontrollsõiduki CO2-heide 1. tüüpi katsetsüklis (w4)

4.

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide 1. tüüpi katsetsüklis

5.

Kasutustegur (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes

CO2-heite vähenemine ((1 – 2) – (3 – 4))*5

xxxx/201x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CO2-heite (NEDC) vähenemine kokku (g/km) (w5)

CO2-heite (WLTP) vähenemine kokku (g/km) (w5)“;

v)

lisatakse punkt 3.8.5:

„3.8.5.

Määrdeõli spetsifikatsioon: … W …“;

w)

punktid 4.5.1.1–4.5.1.3 jäetakse välja;

x)

punkti 4.6 tabeli esimeses veerus jäetakse välja sõna „Tagasikäik“;

y)

lisatakse punktid 4.6.1–4.6.1.7.1:

4.6.1.   Käiguvahetus (y)

4.6.1.1.   Välja arvatud 1. käik: jah/ei (1)

4.6.1.2.   n_95_high iga käigu puhul: …min– 1

4.6.1.3.   nmin_drive

4.6.1.3.1.   1. käik: … min– 1

4.6.1.3.2.   Käiguvahetus 1. käigult teisele: … min– 1

4.6.1.3.3.   2. käik peatumiseni: … min– 1

4.6.1.3.4.   2. käik: … min– 1

4.6.1.3.5.   3. käik ja järgmised käigud: … min– 1

4.6.1.4.   n_min_drive_set kiirendusfaasides/püsikiiruse faasides (n_min_drive_up): … min– 1

4.6.1.5.   n_min_drive_set aeglustusfaasides (nmin_drive_down):

4.6.1.6.   alustamisperiood

4.6.1.6.1.   t_start_phase: … s

4.6.1.6.2.   n_min_drive_start: … min– 1

4.6.1.6.3.   n_min_drive_up_start: … min– 1

4.6.1.7   ASM kasutamine: jah/ei (1)

4.6.1.7.1.   ASM väärtused: … i“;

z)

lisatakse punkt 4.12:

„4.12.

Käigukasti määrdeaine: …W…“;

aa)

lisatakse punktid 12.8–12.8.3.2:

12.8.   Seadmed või süsteemid juhi valitavate režiimidega, mis mõjutavad CO2-heidet ja/või kriitilisi heiteid ja millel puudub põhirežiim: jah/ei (1)

12.8.1.   Laetust säilitav katse (kui see on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.8.1.1.   Parim seisund: …

12.8.1.2.   Halvim seisund: …

12.8.2.   Katse akutoiterežiimis (kui see on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.8.2.1.   Parim seisund: …

12.8.2.2.   Halvim seisund: …

12.8.3.   1. tüüpi katse (kui see on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.8.3.1.   Parim seisund: …

12.8.3.2.   Halvim seisund: …“;

ab)

selgitavatesse märkustesse lisatakse allmärkus y:

„(y)

Ainult määruse (EÜ) nr 715/2007 ja selle muudatuste kohased heakskiidud.“;

2)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse punkt 0.2.2.1:

„0.2.2.1.

Näitajate lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnituse puhul, kui kasutatakse baassõiduki heite väärtuseid (lisada vahemik, kui see on asjakohane) (y):

Lõpliku sõiduki mass (kg): …

Lõpliku sõiduki lauppind (cm2): …

Veeretakistus (kgf/t): …

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2): …“;

b)

punkt 3.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.2.1.

diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1) (6)“;

c)

lisatakse punkt 3.2.12.2.8.2.2:

„3.2.12.2.8.2.2.

roomamisseisundi käivitamine„pärast taaskäivitamist välja lülitada“ /„pärast tankimist välja lülitada“ / „pärast parkimist välja lülitada“ (7)“;

d)

punkt 3.2.12.8.8.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.12.2.8.8.1.

NOx-kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike süsteemide sõidukil paiknevate osade loetelu“;

3)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 2.1.1 olev rida:

„Tahkete osakeste arv (PN) (#/km) (1)“

asendatakse järgmisega:

„Tahkete osakeste arv (PN) (arv/km) (kui see on asjakohane)“;

b)

punktis 2.1.5 olev rida:

„Tahkete osakeste arv (PN) (1)“

asendatakse järgmisega:

„Tahkete osakeste arv (PN) (kui see on asjakohane)“;

c)

punktis 3.1 asendatakse tabelis seitse viimast rida järgmistega:

„f0 (N)

 

f1 (N/(km/h))

 

f2 (N/(km/h)2)

 

RR (kg/t)

 

Delta Cd*A (kui on asjakohane, siis VL kohta võrdluses VHga) (m2)

 

Katsemass (kg)

 

Lauppind (m2) (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna sõidukite puhul)“;

 

 

 

 

d)

punktis 3.2 asendatakse kolmandas tabelis seitse viimast rida järgmistega:

„f0 (N)

 

 

f1 (N/(km/h))

 

 

f2 (N/(km/h)2)

 

 

RR (kg/t)

 

 

Delta Cd*A (VL või VM kohta võrdluses VHga) (m2)

 

 

Katsemass (kg)

 

 

Lauppind (m2) (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna sõidukite puhul)“;

 

 

 

 

e)

punktis 3.3 asendatakse kolmandas tabelis seitse viimast rida järgmistega:

„f0 (N)

 

f1 (N/(km/h))

 

f2 (N/(km/h)2)

 

RR (kg/t)

 

Delta CD × A (VL kohta võrdluses VHga) (m2)

 

Katsemass (kg)

 

Lauppind (m2) (ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonna sõidukite puhul)“;

 

 

 

f)

punktis 3.4 asendatakse teine tabel järgmisega:

 

„Variant/versioon:

Variant/versioon:

Kütuse kogukulu (kg/100 km)

f0 (N)

f1 (N/(km/h))

f2 (N/(km/h)2)

RR (kg/t)

Katsemass (kg)

…“;

 

g)

punkti 3.5 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Vastavusvahendiga koostatud tulemusaruanded määruse (EL) 2017/1152 ja/või 2017/1153 kohaselt ja lõplikud NEDC väärtused“;

h)

lisatakse punktid 3.5.3 ja 3.5.4:

„3.5.3.   Sisepõlemismootorid, sealhulgas sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC) (1) (2)

Lõplikud seotud NEDC väärtused

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood

Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood

VL (kui on asjakohane)

CO2-heite mass linnasõidul (g/km)

 

 

CO2-heite mass linnavälisel sõidul (g/km)

 

 

CO2-heite mass kokku (g/km)

 

 

Kütusekulu linnasõidul (l/100 km) (1)

 

 

Kütusekulu linnavälisel sõidul (l/100 km) (1)

 

 

Kütusekulu kokku (l/100 km) (1)

 

 

3.5.4.   Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC) (1)

Lõplikud seotud NEDC väärtused

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood

Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood

VL (kui on asjakohane)

Kaalutud CO2-heite mass kokku (g/km)

Kaalutud kütusekulu kokku (l/100 km) (g)

…“

4)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I osa muudetakse järgmiselt:

i)

Komplektsete sõidukite vastavustunnistuse näidisesse A1 leheküljele 1 lisatakse punktid:

0.2.3.   Tunnuskoodid (vajaduse korral) (r):

0.2.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.2.   ATCT tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.3.   PEMS tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.4.   Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.5.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood (kui see on asjakohane): …

0.2.3.6.   Perioodilise regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.7.   Kütuseaurude katse tüüpkonna tunnuskood: …“;

ii)

Väikeseeria tüübikinnitusega komplektsete sõidukite vastavustunnistuse näidisesse A2 leheküljele 1 lisatakse järgmised punktid:

0.2.3.   Tunnuskoodid (vajaduse korral) (r):

0.2.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.2.   ATCT tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.3.   PEMS tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.4.   Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.5.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood (kui see on asjakohane): …

0.2.3.6.   Perioodilise regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.7.   Kütuseaurude katse tüüpkonna tunnuskood: …“;

iii)

Komplekteeritud sõidukite vastavustunnistuse näidisesse B leheküljele 1 lisatakse uued punktid:

0.2.3.   Tunnuskoodid (vajaduse korral) (r):

0.2.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.2.   ATCT tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.3.   PEMS tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.4.   Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.5.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood (kui see on asjakohane): …

0.2.3.6.   Perioodilise regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.7.   Kütuseaurude katse tüüpkonna tunnuskood: …“;

iv)

M1-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

lisatakse punktid 28–28.1.2:

28.   Käigukast (tüüp): …

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“;

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

punkti 49.1 alapunktis 1 asendatakse tabeli tähistuste loetelu järgmisega:

„NEDC väärtused

CO2-heited

Kütusekulu“;

v)

M2-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

lisatakse punktid 28.1, 28.1.1 ja 28.1.2:

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

vi) lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

punkti 49 alapunktis 1 asendatakse tabeli tähistuste loetelu järgmisega:

„NEDC väärtused

CO2-heited

Kütusekulu“;

vi)

N1-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

lisatakse punktid 28.1, 28.1.1 ja 28.1.2:

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

punkti 49 alapunktis 1 asendatakse tabeli tähistuste loetelu järgmisega:

„NEDC väärtused

CO2-heited

Kütusekulu“;

punkti 49 alapunktis 1 lisatakse tabelisse järgmine rida:

„Kontrollitegur (kui see on asjakohane)

„1“ või „0“;“

vii)

N2-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Kõrgus (r): mm“

lisatakse punktid 28.1, 28.1.1 ja 28.1.2:

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

punkti 49 alapunktis 1 asendatakse tabeli tähistuste loetelu järgmisega:

„NEDC väärtused

CO2-heited

Kütusekulu“

punkti 49 alapunktis 1 lisatakse tabelisse järgmine rida:

„Kontrollitegur (kui see on asjakohane)

„1“ või „0“;“

viii)

N3-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

punkt 7 jäetakse välja;

b)

II osa muudetakse järgmiselt:

i)

mittekomplektsete sõidukite vastavustunnistuse näidisesse C1 leheküljele 1 lisatakse järgmised punktid 0.2.3–0.2.3.7:

0.2.3.   Tunnuskoodid (vajaduse korral) (r):

0.2.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.2.   ATCT tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.3.   PEMS tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.4.   Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.5.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood (kui see on asjakohane): …

0.2.3.6.   Perioodilise regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.7.   Kütuseaurude katse tüüpkonna tunnuskood: …“;

ii)

väikeseeria tüübikinnitusega mittekomplektsete sõidukite vastavustunnistuse näidisesse C2 leheküljele 1 lisatakse punktid 0.2.3–0.2.3.7:

0.2.3.   Tunnuskoodid (vajaduse korral) (r):

0.2.3.1.   Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.2.   ATCT tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.3.   PEMS tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.4.   Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.5.   Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna tunnuskood (kui see on asjakohane): …

0.2.3.6.   Perioodilise regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood: …

0.2.3.7.   Kütuseaurude katse tüüpkonna tunnuskood: …“;

iii)

M1-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (mittekomplektsed sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

lisatakse punktid 28–28.1.2:

28.   Käigukast (tüüp): …

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

vi) lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

iv)

M2-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (mittekomplektsed sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

lisatakse punktid 28.1–28.1.2:

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

v)

N1-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (mittekomplektsed sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

lisatakse punktid 28.1, 28.1.1 ja 28.1.2:

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

vi)

N2-kategooria sõidukite vastavustunnistuse leheküljel 2 (mittekomplektsed sõidukid) tehakse muudatused järgmiselt:

lisatakse punktid 28.1, 28.1.1 ja 28.1.2:

28.1.   Käigukasti ülekandearvud (täidetakse käsikäigukastiga sõidukite korral) (r)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28.1.1.   Peaülekande ülekandearv (kui see on asjakohane): …

28.1.2.   Peaülekande ülekandearvud (täita, kui see on asjakohane)

1. käik

2. käik

3. käik

4. käik

5. käik

6. käik

7. käik

8. käik

…“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35.

Paigaldatud rehvi/velje kombinatsioon/ veeretakistustegurite (RRC) energiasäästlikkuse klassid (RRC) ja rehvide kategooria CO2 määramisel kasutatud rehvide kategooria (kui see on asjakohane (h) (r): …“;

punkt 47.1 asendatakse järgmisega:

„47.1.

Sõiduki Vind (r) heite määramise näitajad“;

punkt 47.1.2 asendatakse järgmisega:

„47.1.2.

Lauppind, m2 (t): …“;

lisatakse punkt 47.1.2.1:

„47.1.2.1.

Esivõre õhusisselaskeava ristlõikepind (cm2) (kui see on asjakohane): …“;

lisatakse punktid 47.2–47.2.3:

47.2.   Sõidutsükkel (r)

47.2.1.   Sõidutsükli klass: 1/2/3a/3b

47.2.2.   Vähendamistegur (fdsc): …

47.2.3.   Piiratud kiirus: jah/ei“;

c)

IX lisa selgitavates märkustes tehakse järgmised muudatused:

i)

selgitav märkus h asendatakse järgmisega:

„(h)

Käesoleva alapunkti lisavarustuse ja rehvi/velje täiendavad kombinatsioonid võib lisada kirjesse „Märkused“. Kui sõiduk on varustatud nii standardsete velgede ja rehvide komplektiga kui ka talverehvide komplektiga (rehvid on kolme mäetipuga ja lumehelbega märgisega (3PMS)) kas velgedega või ilma, loetakse talverehvid ja nende veljed lisavarustuseks, sõltumata sellest, kas nad on sõidukile paigaldatud.“;

ii)

lisatakse järgmine selgitav märkus:

„(t)

kohaldatakse ainult sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite suhtes“;

5)

XI lisa muudetakse järgmiselt:

„Märkuste tähenduses“ asendatakse märkus (1) järgmisega:

„(1)

Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg. Tootja taotlusel võib kohaldada sõidukite suhtes, mille tuletatud mass on kuni 2 840 kg, ja koodiga SB eriotstarbeliste soomustatud sõidukite suhtes, mille tuletatud mass on üle 2 840 kg. Andmetele juurdepääsu osas on muude osade kui baassõiduki (nt eluruum) puhul piisav, kui tootja tagab lihtsa ja operatiivse juurdepääsu remondi- ja hooldusteabele.“

(*1)  Sõidutakistuse tabeli tüüpkonna osas katsetatakse esindavat sõidukit.