ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 298
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
23. november 2018

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1833, 19. november 2018, millega Taani lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük 3.a püügipiirkonna liidu vetes

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1834, 19. november 2018, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse musterrai püük 8. püügipiirkonna liidu vetes

4

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1835, 19. november 2018, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse musterrai püük 9. püügipiirkonna liidu vetes

6

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1836, 19. november 2018, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaatlandi süsika püük 6. püügipiirkonnas ning 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes

8

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1837, 22. november 2018, milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne kaheksandas osalises hankemenetluses

10

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/1838, 19. november 2018, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga asutatud, kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees võetav seisukoht

11

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1839, 19. november 2018, sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Iirimaal

15

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2018/1840, 10. august 2018, riigiabi SA.33229 (2018/N-4) (ex 2017/C-3) kohta – Sloveenia – Nova Ljubljanska Banka d.d. restruktureerimiskohustuste muutmine (teatavaks tehtud numbri C(2018) 5537 all)  ( 1 )

17

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1841, 16. november 2018, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7424 all)

34

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1842, 22. november 2018, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7911 all)  ( 1 )

65

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1833,

19. november 2018,

millega Taani lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük 3.a püügipiirkonna liidu vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2018. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi peadirektor

peadirektor

João AGUIAR MACHADO

(1)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

LISA

Nr

29/TQ120

Liikmesriik

Taani

Kalavaru

LIN/03A.

Liik

Harilik molva (Molva molva)

Piirkond

3.a püügipiirkonna liidu veed

Kuupäev

28.9.2018

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1834,

19. november 2018,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse musterrai püük 8. püügipiirkonna liidu vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2018. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi

peadirektor

João AGUIAR MACHADO

(1)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

LISA

Nr

27/TQ120

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

RJU/8-C.

Liik

Musterrai (Raja undulata)

Piirkond

8. püügipiirkonna liidu veed

Kuupäev

27.9.2018

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1835,

19. november 2018,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse musterrai püük 9. püügipiirkonna liidu vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2018. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi

peadirektor

João AGUIAR MACHADO

(1)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

LISA

Nr

28/TQ120

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

RJU/9-C.

Liik

Musterrai (Raja undulata)

Piirkond

9. püügipiirkonna liidu veed

Kuupäev

27.9.2018

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1836,

19. november 2018,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaatlandi süsika püük 6. püügipiirkonnas ning 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 (2) on kehtestatud kvoodid 2018. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2018. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2018. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi

peadirektor

João AGUIAR MACHADO

(1)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

LISA

Nr

26/TQ120

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

POK/56–14

Liik

Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

Piirkond

6; 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

27.9.2018

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1837,

22. november 2018,

milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne kaheksandas osalises hankemenetluses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärust (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas, (2) eriti selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 (3) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel.

(2)

Kahekümne kaheksanda osalise hankemenetluse raames saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks kindlaks määrata madalaim müügihind.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne kaheksandas osalises hankemenetluses, mis käsitleb lõssipulbri müüki ja mille puhul pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 20. novembril 2018, kehtestatakse madalaim müügihind 131,30 eurot / 100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)   ELT L 206, 30.7.2016, lk 71.

(3)  Komisjoni 25. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2080, millega avatakse lõssipulbri müük hankemenetluse teel (ELT L 321, 29.11.2016, lk 45).

OTSUSED

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/11

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1838,

19. november 2018,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga asutatud, kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees võetav seisukoht

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artikli 323 lõikele 1 koostab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee (edaspidi „kaubanduskomitee“) hiljemalt kuus kuud pärast lepingu jõustumist nimekirja isikutest, kes soovivad ja saavad tegutseda vaidluste lahendamisel vahekohtunikena.

(2)

Kooskõlas lepingu artikli 323 lõikega 1 on liit ja Ukraina esitanud oma kandidaadid, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena, ning on kokku leppinud viies isikus, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid.

(3)

Ukraina esitas üksnes neli isikut. Ukraina peaks esitama oma viienda kandidaadi võimalikult kiiresti.

(4)

Lepingu nõuetekohase toimimise tagamiseks on asjakohane koostada ilma edasise viivituseta nimekiri 14 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vaidluste lahendamisel vahekohtunikena.

(5)

Kaubanduskomitee otsus tuleks pärast selle vastuvõtmist avaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga asutatud, kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees seoses lepingu artikli 323 lõike 1 kohaselt selliste isikute nimekirja vastuvõtmisega, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena, põhineb käesolevale otsusele lisatud kõnealuse komitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Kaubanduskomitee otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1)   ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

EELNÕU

ELi JA UKRAINA KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS nr …/2018,

…,

ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu artikli 323 lõikes 1 osutatud vahekohtunike nimekirja koostamise kohta

KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ASSOTSIEERIMISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, (1) millele kirjutati alla 27. juunil 2014 Brüsselis (edaspidi „leping“), eriti selle artikli 323 lõiget 1 ja artikli 465 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt lepingu artikli 323 lõikele 1 koostab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee (edaspidi „kaubanduskomitee“) hiljemalt kuus kuud pärast lepingu jõustumist nimekirja isikutest, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena.

(2)

Liit on esitanud viis isikut, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Ukraina on esitanud neli isikut. Liit ja Ukraina on kokku leppinud viies isikus, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid.

(3)

Selleks et vältida edasisi viivitusi vahekohtunikena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamisel ning tagada seega lepingu, eelkõige selle IV jaotise 14. peatüki nõuetekohane toimimine, peaks kaubanduskomitee kiitma kõnealuse nimekirja esitatud ettepanekute alusel heaks.

(4)

Ukraina peaks esitama viienda kandidaadi kaubanduskomiteele võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu artikli 323 lõike 1 kohane nimekiri isikutest, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

2.   Ukraina esitab kaubanduskomiteele võimalikult kiiresti viienda kandidaadi, kes soovib ja saab tegutseda vahekohtunikuna.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee nimel

eesistuja

sekretärid

Ukraina nimel

ELi nimel

(1)   ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

LISA

LEPINGU ARTIKLI 323 LÕIKE 1 KOHANE VAHEKOHTUNIKE NIMEKIRI

 

Liidu esitatud vahekohtunikud

1.

Claus–Dieter EHLERMANN

2.

Giorgio SACERDOTI

3.

Jacques BOURGEOIS

4.

Pieter Jan KUIJPER

5.

Ramon TORRENT

 

Ukraina esitatud vahekohtunikud

1.

Serhiy HRYSHKO

2.

Taras KACHKA

3.

Victor MURAVYOV

4.

Yuriy RUDYUK

 

Lepinguosaliste valitud esimehed

1.

William DAVEY (USA)

2.

Helge SELAND (Norra)

3.

Maryse ROBERT (Kanada)

4.

Christian HÄBERLI (Šveits)

5.

Merit JANOW (USA)

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/15

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1839,

19. november 2018,

sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Iirimaal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, (1) eriti selle artiklit 33,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 kohaselt ei või kõnealuse otsuse kohaselt ette nähtud isikuandmete edastamine toimuda enne, kui nimetatud otsuse 6. peatükis esitatud andmekaitse üldsätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses.

(2)

Nõukogu otsuse 2008/616/JSK (3) artiklis 20 on sätestatud, et põhjenduses 1 osutatud tingimuse täitmist otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas tuleb kontrollida küsimustikul, hindamiskülastusel ja süsteemi kasutamisel põhineva hindamisaruande alusel.

(3)

Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm iga andmekategooria puhul automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ja niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, peab ta küsimustiku täitma.

(4)

Iirimaa on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõrmejälgede andmete vahetust käsitleva küsimustiku.

(5)

Iirimaa on koos Austriaga süsteemi edukalt katseliselt kasutanud.

(6)

Iirimaal on toimunud hindamiskülastus ning Austria hindamisrühm on koostanud hindamiskülastuse aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale.

(7)

Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetust käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused.

(8)

Olles teatavaks võtnud kõigi selliste liikmesriikide nõusoleku, kelle suhtes otsus 2008/615/JSK on siduv, otsustas nõukogu 16. juulil 2018, et Iirimaa on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatükis esitatud andmekaitse üldsätted.

(9)

Seega peaks Iirimaal sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsingu eesmärgil olema õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9.

(10)

Otsuse 2008/615/JSK artikliga 33 antakse nõukogule rakendamisvolitused selliste meetmete võtmiseks, mida on vaja nimetatud otsuse rakendamiseks, eelkõige kõnealuse otsuse kohaselt ette nähtud isikuandmete saamiseks ja edastamiseks.

(11)

Kuna selliste rakendamisvolituste teostamiseks vajalikud tingimused on täidetud ja asjakohast korda on järgitud, tuleks võtta vastu rakendusotsus sõrmejälgede andmete automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Iirimaal, et võimaldada nimetatud liikmesriigil saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9.

(12)

Otsus 2008/615/JSK on Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi jaoks siduv ning seepärast osalevad nad käesoleva otsuse, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK, vastuvõtmisel ja kohaldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Iirimaal on sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsingu eesmärgil õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9 alates 24. novembrist 2018.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 19. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1)   ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2)   24. oktoobri 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/17

KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/1840,

10. august 2018,

riigiabi SA.33229 (2018/N-4) (ex 2017/C-3) kohta – Sloveenia – Nova Ljubljanska Banka d.d. restruktureerimiskohustuste muutmine

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 5537 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

7. märtsi 2011. aasta otsusega (edaspidi „esimene päästmisotsus“) (2) andis komisjon esitatud restruktureerimiskava põhjal kuueks kuuks loa Nova Ljubljanska Banka d.d. (edaspidi „NLB“) 250 miljoni euro suuruseks riigipoolseks rekapitaliseerimiseks, millest Sloveenia oli komisjonile teatanud 14. jaanuaril 2011.

(2)

2. juuli 2012. aasta otsusega (edaspidi „teine päästmis- ja algatamisotsus“) (3) kiitis komisjon heaks teise rekapitaliseerimise NLB päästmiseks ja algatas esitatud restruktureerimiskavaga seotud kahtluste tõttu põhjaliku uurimise. Komisjon kahtles, kas kava võimaldab taastada NLB elujõulisuse, ning pidas ebapiisavaks kavaga ette nähtud koormuse jagamist ja põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimise meetmeid.

(3)

Otsusega 2014/535/EL (edaspidi „2013. aasta otsus“) (4) kiitis komisjon heaks riigiabi NLB-le, lähtudes muudetud restruktureerimiskavast ja Sloveenia esitatud kohustustest, millest ühe kohaselt pidi Sloveenia müüma 31. detsembriks 2017 oma osalusest NLBs ühe aktsia vähem kui 75 % (edaspidi „75 % – 1“) või teise võimalusena sundima NLBd loovutama kuus välismaist tütarettevõtjat Balkanil.

(4)

13. aprillil 2017 taotles Sloveenia komisjonilt luba lükata edasi NLB aktsiate müügi teine osa, mis hõlmab osalusest NLBs kuni 25 % miinus üks aktsia (edaspidi „25 % – 1“), ja teatas komisjonile muudetud kohustustest. 11. mail 2017 leidis komisjon, et need muudetud kohustused tagavad jätkuvalt NLB-le antava abi kokkusobivuse siseturuga (edaspidi „2017. aasta muutmisotsus“) (5).

(5)

8. juunil 2017 (6) otsustasid Sloveenia ametiasutused NLB müügiprotsessi peatada ja 9. juunil 2017 teavitas Sloveenia rahandusminister sellest otsusest telefoni teel komisjoni.

(6)

Komisjon ja Sloveenia suhtlesid 2017. aasta sügisel mitu korda. Sloveenia esitas komisjonile ka mitu mitteametlikku dokumenti (7). 21. detsembril 2017 teatas Sloveenia ametlikult komisjonile täiendavalt muudetud kohustustest.

(7)

26. jaanuari 2018. aasta kirjaga (edaspidi „2018. aasta algatamisotsus“) teavitas komisjon Sloveenia ametiasutusi oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud menetlus seoses taotlusega kinnitada NLB-le antava abi kokkusobivust täiendavalt muudetud kohustuste põhjal.

(8)

2. märtsil 2018 esitas Sloveenia märkused 2018. aasta algatamisotsuse kohta.

(9)

6. aprillil 2018 avaldati 2018. aasta algatamisotsus Euroopa Liidu Teatajas ja huvitatud isikuid kutsuti üles märkusi esitama. Komisjon sai avaldamisele järgnenud ühekuuse ajavahemiku jooksul märkusi neljalt isikult ja need edastati 16. ja 18. mail 2018 Sloveenia ametiasutustele. 15. juunil 2018 esitas Sloveenia vastuseks oma tähelepanekud nende märkuste kohta.

(10)

Sloveenia esitas 26. märtsil 2018, 4. aprillil 2018, 30. mail 2018, 21. juunil 2018, 29. juunil 2018 ja 9. juulil 2018 uued mitteametlikud dokumendid, sealhulgas mitme kavandatud kohustuste rühma kohta.

(11)

13. juuli 2018. aasta kirjaga esitas Sloveenia komisjonile uued riigiabikohustused (edaspidi „muudetud kohustused“), sealhulgas NLB 75 % – 1 osaluse müügi uued tähtajad. Õiguskindluse huvides teatas Sloveenia 25. juulil 2018 ka kavandatud meetmest, mis ei ole abimeede ja mille kohaselt Sloveenia hüvitaks NLB-le välisvaluutahoiustega seotud kohtuasjade – mis on Jugoslaavia lagunemise eelsesse aega ulatuv ajalooline küsimus – võimalikud tagajärjed.

(12)

16. juuli 2018. aasta kirjaga nõustus Sloveenia erandkorras loobuma oma õigustest, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artiklist 342 (8) koostoimes määruse nr 1 (9) artikliga 3, ning käesoleva otsuse vastuvõtmise ja teatavakstegemisega inglise keeles.

2.   ABIMEETME KIRJELDUS

2.1.   Abisaaja kirjeldus

(13)

NLB on Sloveenia suurim pank, mille turuosa on 23 % (arvutatuna koguvarade alusel) (10). NLB üksikasjalikum kirjeldus on esitatud 2013. aasta otsuse põhjendustes 11–22. Aktsionäride struktuurilt on NLB pärast 2012. ja 2013. aasta rekapitaliseerimist 100 % ulatuses riigile kuuluv ettevõte (11).

(14)

Samuti saadud riigiabi tulemusel oli NLB esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 2018. aasta märtsi lõpus 16,6 %. Paranenud oli ka NLB kasumlikkus ja 2017. aasta lõpus teatas ta 225 miljoni euro suurusest puhaskasumist, mis võrdub 14,4 % omakapitali investeeringute tulususega. Tabel 1 sisaldab NLB peamise finantsteabe (12) üksikasju.

Tabel 1

NLB peamine konsolideeritud finantsteave

 

31.3.2018

31.12.2017

31.12.2016

Varad kokku (miljonit eurot)

12 425

12 238

12 039

Riskiga kaalutud varad (miljonit eurot)

8 634

8 547  (13)

7 862

Puhaskasum pärast maksude mahaarvamist (miljonit eurot)

58

225

110

Viivislaenud/laenud kokku (%)

8,8

9,2

13,8

Põhikapitali esimese taseme suhtarv (%)

16,6

15,9

17,0

Laenude ja hoiuste suhtarv (%)

69,8

70,8

74,2

Omakapitali investeeringute tulusus (%)

13,5

14,4

7,4

(15)

Kaubandusliku kohaloleku seisukohast on NLB-l praegu Sloveenias 108 kontorit (2018. aasta märtsi lõpus), mis on vähem kui 143 kontorit 2013. aastal. Väljaspool Sloveeniat on NLB-l mitmes Balkani riigis välismaised tütarettevõtjad, kelle varad on kokku 3,8 miljardit eurot ja kasum pärast maksude mahaarvamist 95 miljonit eurot (14) (2017. aasta lõpus). Tabel 2 sisaldab rohkem teavet NLB Balkani tütarettevõtjate kohta.

Tabel 2

NLB Balkani tütarettevõtjate peamine finantsteave

 

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

Bosnia tütarettevõtja nr 1

Bosnia tütarettevõtja nr 2

Kosovo

Montenegro

Serbia

NLB osalus (%)

87

100

97

81

100

100

Turuosa (%)

16,4

18,9

5,3

15,7

11,0

1,2

Kasum pärast maksude mahaarvamist (miljonit eurot)

40

23,7

8,3

14,2

5,4

3,7

Varad kokku (miljonit eurot)

1 236

670

531

584

457

371

(16)

NLB-l on jätkuvalt 50 % osalus kindlustusandjas NLB Vita d.d., Ljubljana (edaspidi „NLB Vita“), mis on ühisettevõte Belgia KBC Group NVga. 2017. aasta lõpus olid NLB Vita koguvarad 446 miljonit eurot (15) ja selle aasta kasum pärast maksude mahaarvamist oli 7 miljonit eurot.

(17)

31. detsembril 2017 alustas NLB oma liisinguga tegeleva tütarettevõtja likvideerimist Ljubljanas (16). 29. novembril 2017 (17) kiitis NLB nõukogu heaks uue sõidukite liisimisele keskenduva liisinguettevõtte asutamise 1,5 miljoni euro suuruse sissemakstud algkapitaliga. 2018. aasta veebruaris katkestas NLB uue liisinguettevõtte asutamise protsessi.

2.2.   Riigiabimeetmed NLB kasuks

(18)

2013. aasta otsusega ja Sloveenia esitatud kohustuste põhjal tunnistas komisjon siseturuga kokkusobivaks järgmised NLB kasuks võetud riigiabimeetmed:

a)

esimene, 250 miljoni euro suurune rekapitaliseerimine, mis kiideti ajutiselt heaks esimese päästmisotsusega;

b)

teine, 383 miljoni euro suurune rekapitaliseerimine, mis kiideti ajutiselt heaks teise päästmis- ja algatamisotsusega;

c)

kolmas, 1,558 miljardi euro suurune rekapitaliseerimine ning

d)

langenud väärtusega varade üleandmine riigi omanduses olevale rämpspangale 130 miljoni euro suuruse abielemendiga (18).

NLB kasuks võeti riigiabimeetmeid kokku 2,321 miljardi euro väärtuses, mis võrdub 20 %ga tema riskiga kaalutud varadest 2012. aasta detsembri seisuga.

(19)

2013. aasta otsuse ja 2017. aasta muutmisotsuse osana esitatud kohustusi on üksikasjalikumalt kirjeldatud 2018. aasta algatamisotsuse punktides 2.3 ja 2.4. Seoses NLB 75 % – 1 osaluse müügiga võttis Sloveenia 2017. aasta muutmisotsuse kontekstis järgmise kohustuse (edaspidi „müügikohustus“):

„[…] [riigi osaluse ja välismaiste tütarpankade arvu vähendamine]

Sloveenia vähendab oma osalust NLBs 25 % + 1 aktsiani (edaspidi „blokeeriv vähemus“) järgmiselt:

a)

31. detsembriks 2017 vähemalt 50 % võrra.

Kui Sloveenia ei ole sõlminud üht või mitut siduvat müügi- ja ostulepingut vähemalt 50 % müügiks oma osalusest NLBs, annavad Sloveenia ja NLB loovutamise eest vastutavale usaldusisikule täieliku volituse müüa NLB osalus (oma välismaistes Balkani) tütarpankades miinimumhinna eest, mis ei ole madalam kui 75 % bilansilisest väärtusest;

b)

olles müünud vähemalt 50 % oma osalusest NLBs kooskõlas punkti 14 alapunktiga a, vähendab Sloveenia oma osaluse 31. detsembriks 2018 blokeeriva vähemuseni.

Kui Sloveenia ei ole sõlminud 31. detsembriks 2018 üht või mitut siduvat müügi- ja ostulepingut oma blokeerivat vähemust ületava osaluse müügiks NLBs, annab Sloveenia (punkti 19 kohaselt nimetatud) loovutamise eest vastutavale usaldusisikule täieliku volituse vähendada Sloveenia osalust NLBs blokeeriva vähemuseni […] eest (*1).

(*1)  Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.“ "

(20)

Katkestatud müügiprotsessi on üksikasjalikult kirjeldatud 2018. aasta algatamisotsuse punktis 2.5.

2.3.   Menetluse algatamise põhjused

(21)

Komisjon alustas 2018. aasta algatamisotsusega ametlikku uurimist, kui oli selgunud, et Sloveenia on rikkunud müügikohustuses kindlaksmääratud tähtaega (kirjeldatud põhjenduses 19). Komisjon leidis, et Sloveenia poolt NLB-le antud abi on seetõttu muutunud ebaseaduslikuks.

(22)

Komisjon avaldas 21. detsembril 2017 teatatud muudetud kohustuste kohta kahtlust, kas need on samaväärsed 2013. aasta otsuse ja 2017. aasta muutmisotsuse aluseks olnud kohustustega. Komisjon kahtles, kas abimeetmed on nende muudetud kohustuste põhjal siseturuga kokkusobivad.

(23)

Komisjon meenutas seoses NLB elujõulisusega, et NLB poolt 2012. ja 2013. aastal kogetud raskused olid seotud riigi mõjuga tema igapäevategevusele ning 2013. aasta otsuse osaks olnud NLB elujõulisuse analüüs põhines olulisel määral NLB omandiõiguse muutumisel. Komisjon avaldas 2018. aasta algatamisotsuses suurt kahtlust NLB pikaajalise elujõulisuse suhtes, kui omandiõigust ei muudeta.

(24)

Komisjon jõudis 2018. aasta algatamisotsuses esialgsele järeldusele, et NLB müügi edasilükkamine pikendas de facto tema restruktureerimisperioodi. Komisjon selgitas, et see tähendab loogiliselt, et restruktureerimisperioodiga seotud kohustusi pikendatakse niisamuti, kuni NLB 75 % – 1 osaluse müük ei ole lõpetatud.

(25)

Lõpuks avaldas komisjon kahtlust, kas muudetud kohustused korvavad piisavalt müügiprotsessi edasilükkamist.

3.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED 2018. AASTA ALGATAMISOTSUSE KOHTA JA SLOVEENIA AMETIASUTUSTE ASJAKOHASED TÄHELEPANEKUD

(26)

Käesolevas jaos kirjeldatakse 2018. aasta algatamisotsuse kohta saadud märkusi ja Sloveenia ametiasutuste tähelepanekuid nende märkuste kohta.

3.1.   Huvitatud isikute märkused 2018. aasta algatamisotsuse kohta

(27)

Komisjon sai märkusi järgmiselt neljalt isikult:

a)

Neist esimene – varem NLB aktsiaid omanud üksikisik – väitis, et NLB müügi tähtaja täiendava pikendamise keelamine oleks vastuolus komisjoni praktikaga (19). Esimene isik väitis, et komisjon peaks minimeerima kulusid, mida maksumaksjal tuleb pankade päästmiseks kanda, ja tähtaja pikendamine 2019. aastani ei oleks mitte üksnes Sloveenia ja tema maksumaksjate, vaid ka komisjoni huvides.

b)

Teine isik, kelleks oli Sloveenia institutsioonide toimimise pärast muret tundvate kodanike ühendus, oli seisukohal, et 2013. aasta otsusega heakskiidetud meetmed ei moonuta konkurentsi siseturul ega ole seetõttu riigiabi. Ta väitis, et isegi kui meetmed loetaks riigiabiks, kujutaksid need endast 2013. aasta otsuse kohase kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise tõttu 2013. aastal igal juhul kokkusobivat abi. Peale selle leidis teine isik, et NLB oli täitnud kõik 2013. aasta otsuse kohustused peale äriühingu üldjuhtimise kohustuse. Teine isik viitas ka NLB suurele kasumlikkusele ja väitis, et NLB tegevus on muutunud Sloveenia ametiasutustest täielikult sõltumatuks. Ta väitis, et täiendavad kohustused kahjustaksid NLB pikaajalise elujõulisuse väljavaateid. Teine isik märkis, et NLB ei ole ainus Sloveenia pank, kellel on olnud rahalisi raskusi, ja see, et KBC oli sel ajal NLB aktsionär, ei aidanud NLB-l rahalisi raskusi vältida. Seetõttu leidis teine isik, et NLB omandistruktuuri muutus ei ole tema elujõulisuseks vajalik tingimus. Teine isik leidis ka, et kohustusi tuleks kohandada, et võtta arvesse liikmesriikide ja liidu majandusliku ja poliitilise olukorra muutusi. Kokkuvõttes väitis teine isik, et komisjon peaks võtma arvesse ka asjaolu, et Sloveenias oli sel ajal, kui ta otsustas NLB-le riigiabi anda ja kui esitati kohustused, tõsine finantskriis.

c)

Kolmas isik, kes on Sloveenia kodanik, väitis, et komisjon on 2013. aasta otsuse vastuvõtmisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kolmas isik leidis ka, et NLB kohtlemisel komisjoni poolt puudub kindel õiguslik alus.

d)

Neljas isik, kelleks oli Ljubljanska Banka d.d. välisfiliaalis avatud välisvaluutahoiuse omanik, esitas märkusi peamiselt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse (20) täitmise kohta ja viitas kohtuotsuse sellele osale, mis on seotud välisvaluutahoiuste tagastamisega.

3.2.   Sloveenia tähelepanekud huvitatud isikutelt 2018. aasta algatamisotsuse kohta saadud märkuste kohta

(28)

Oma 15. juuni 2018. aasta vastuses 2018. aasta algatamisotsuse kohta saadud märkustele leidis Sloveenia, et enamik märkusi on seotud Sloveenia ametiasutuste varasemate otsuste ja 2013. aasta otsusega. Sloveenia rõhutas, et 2013. aastal ei tegutsenud ta mitte üksnes NLB vastutustundliku omanikuna, vaid ka riigi finantsstabiilsuse kaitseks. Sloveenia märkis, et ta on tegutsenud nõuetekohase hoolsusega ja kavatsusega minimeerida süsteemsete häirete ohtu.

(29)

Põhjenduse 27 punktis d kirjeldatud välisvaluutahoiuste kohtuasja käsitlevate märkuste kohta leidis Sloveenia, et need märkused ei ole 2018. aasta algatamisotsuse ese.

(30)

Seoses väitega, et täiendavad meetmed ainult kahjustaksid NLB pikaajalise elujõulisuse väljavaateid, leidis Sloveenia, et komisjon peaks kohustuste hindamisel lähtuma oma 2013. aasta otsuses antud hinnangust, et müügikohustus takistaks riiki NLBd omanikuna mõjutamast. Sloveenia leiab, et kaubanduslikku laadi täiendavad tasakaalustavad meetmed ei aitaks kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

(31)

Sloveenia rõhutas, et ta ei osale praegu NLB igapäevategevuses.

4.   SLOVEENIA MÄRKUSED

(32)

Sloveenia leidis vastuseks 2018. aasta algatamisotsusele, et NLB-le antud abimeetmed on Sloveenia poolt 21. detsembril 2017 esitatud muudetud kohustuste põhjal jätkuvalt siseturuga kokkusobivad. Sloveenia rõhutas, et NLB kui abisaaja elujõulisus jääb tagatuks ning kohustuste üldkogum jääb koormuse jagamise ja tasakaalustavate meetmete poolest samaväärseks.

(33)

Sloveenia sõnul rakendas NLB 2013. aasta otsuse osana esitatud kohustuste täitmiseks mitmesuguseid meetmeid, millel olid järgmised eesmärgid:

a)

tugevdada NLB äriühingu üldjuhtimise raamistikku;

b)

tugevdada NLB hinnastamispoliitikat ja riskijuhtimisraamistikku;

c)

tasakaalustada NLB äritegevust vähem riskantsete tegevuste suunas;

d)

parandada NLB bilansistruktuuri ning

e)

taastada NLB pikaajaline kasumlikkus.

(34)

Sloveenia leidis, et nende meetmete tulemusel on NLB taas saavutanud pikaajalise elujõulisuse, sest ta suudab katta kõik oma kulud ja tagada asjakohase omakapitali investeeringute tulususe.

(35)

Sloveenia tunnistas, et restruktureerimisteatise (21) punktis 15 on sõnaselgelt sätestatud, et restruktureerimisperiood peaks olema võimalikult lühike. Sloveenia rõhutas siiski, et müügikohustuse täitmise edasilükkamine oli seotud Horvaatias NLB vastu poolelioleva välisvaluutahoiuseid puudutava kohtuvaidlusega, (22) mis ei allunud tema arvates Sloveenia kontrollile. Samuti märkis Sloveenia, et ta koostab usaldusväärse ajakava NLB 75 % – 1 osaluse müügiks 2019. aasta lõpuks, kusjuures suur osa müüakse juba 2018. aastal.

(36)

Sloveenia nõustus, et NLB usaldusväärse äriühingu üldjuhtimisega seotud olemasolevaid kohustusi tuleks pikendada, kuid väitis ka, et põhjendamatute konkurentsimoonutustega seotud olemasolevate kohustuste pikendamise vajadust tuleks hinnata üksikjuhtumi alusel. Selles analüüsis tuleks arvesse võtta alates 2013. aastast muutunud turutingimusi. Peale selle väitis Sloveenia, et kohustused ei tohiks NLB elujõulisust takistada, vaid peaksid pigem aitama seda taastada. Sloveenia leidis sellega seoses, et kohustus loovutada Balkani tütarettevõtjad, kui tema osalust NLBs ei müüda õigeaegselt, mille Sloveenia võttis 2013. aasta otsuse kontekstis, ei ole tasakaalustav meede, sest see ei kõrvalda turumoonutust ega aita edendada NLB elujõulisust.

(37)

Seoses komisjoni tähelepanekuga, et NLB ei ole veel emiteerinud uut allutatud võlainstrumenti, (23) rõhutas Sloveenia, et üks NLB välismaine tütarettevõtja (NLB Banka Skopje) müüs 2015. aasta juunis […-le] uue 10 miljoni euro suuruse allutatud võlainstrumendi. Lisaks sellele rõhutas Sloveenia, et NLB on täitnud kõik oma regulatiivse kapitali nõuded ja tal on jätkuvalt lisakapitali võimalikus stressiolukorras vastupidamiseks. Seetõttu leidis Sloveenia, et NLB-le täiendavate allutatud võlainstrumentide emiteerimise kohustuse panemine ei suurendaks tema pikaajalist elujõulisust, mida kinnitab ka tema likviidsuse ülejääk.

(38)

Komisjoni tähelepaneku kohta, et NLB-l on jätkuvalt kõrge viivislaenude tase, (24) väitis Sloveenia, et NLB pikaajalist elujõulisust ei saa üksnes selle argumendiga kahtluse alla seada. Peale selle rõhutas Sloveenia, et NLB on oma viivislaenude mahtu alates 2013. aasta detsembrist tänu paranenud riskijuhtimisprotsessidele märkimisväärselt vähendanud (70 %).

(39)

Komisjoni hinnangu kohta, et Sloveenia ei ole veenvalt tõendanud, et ta on NLB äriühingu üldjuhtimise probleemid tõhusalt lahendanud, (25) väitis Sloveenia, et see väide ei kajasta õigesti NLB selle valdkonna saavutusi. Sloveenia leidis, et NLB igapäevast tegevust on rohkem kui viie aasta jooksul korraldanud asjakohase pädevuse ja kogemustega rahvusvaheline juhtkond, kes on Sloveenia riigist täiesti sõltumatu. Sloveenia juhtis tähelepanu ka järgmistele võetud meetmetele, et tõendada NLB äriühingu üldjuhtimise struktuuri olulist paranemist:

a)

Sloveenia on loonud kõigi riigivarade nõuetekohaseks haldamiseks Sloveenia riikliku valdusettevõtja;

b)

Sloveenia seadusandja on võtnud vastu Sloveenia riikliku valdusettevõtja seaduse, milles on sätestatud valikukriteeriumid riikliku valdusettevõtja nõukogu liikmete määramiseks;

c)

NLB on võtnud kasutusele kahetasemelise äriühingu üldjuhtimise süsteemi, mille raames juhatus vastutab tema igapäevase tegevuse eest ja nõukogu teeb järelevalvet.

(40)

Sloveenia väitel ei mõjutanud müügikohustuse tähtaja mittejärgimine NLB-le antud riigiabi suurust, tingimusi ja abi andmise asjaolusid ega NLB omapanust ja koormuse jagamist. Seda arvesse võttes leidis Sloveenia, et müügikohustuse täitmata jätmine ei tohiks mõjutada meetmeid, mida on vaja põhjendamatute konkurentsimoonutuste piiramiseks siseturul.

(41)

Sloveenia leidis veel, et 2013. aasta otsus ja selles esitatud kohustused on seotud ainult 2013. aastal antud riigiabimeetmetega, ning väitis, et eelmiseks kaheks riigipoolseks rekapitaliseerimiseks andis komisjon nõusoleku juba oma 7. märtsi 2011. aasta ja 2. juuli 2012. aasta otsusega.

(42)

Sloveenia leidis ka, et täiendavad elujõulisuse meetmed, koormuse jagamise meetmed või siseturul põhjendamatute konkurentsimoonutuste piiramise meetmed ei oleks vajalikud ega asjakohased. Sellised täiendavad meetmed rikuksid Sloveenia arvates liidu aluspõhimõtteks olevat proportsionaalsuse põhimõtet ja oleksid vastuolus komisjoni praktikaga.

(43)

Sloveenia kinnitas kavatsust luua nn õigusjärglusfondist (26) rahastatava mehhanismi, et korvata NLB-le Horvaatias poolelioleva kohtuvaidlusega (27) seotud õiguslikud tagajärjed. Sloveenia võttis sel eesmärgil vastu seaduse, et kaitsta Sloveenia Vabariigi poolt NLBsse tehtud kapitaliinvesteeringu väärtust (28). Sloveenia rõhutas 25. juulil 2018 esitatud dokumendis, et ta jätkab jõupingutusi NLB-le tekkinud finantstagajärgede võimalikult täielikuks neutraliseerimiseks või leevendamiseks, et lõpetada NLB 75 % – 1 osaluse müük edukalt, nii et selle väärtus oleks Sloveenia maksumaksjatele võimalikult suur. Sloveenia leiab, et nimetatud mehhanism leevendaks Horvaatia kohtuvaidluse mõju NLB müügihinnale, seda rakendataks müügiprotsessi kontekstis ja seega ei oleks see riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.

(44)

Sloveenia esitas lisateavet tema finantsnõustaja koostatud aruandega, et tõendada, et poolelioleva kohtuvaidluse tagajärgede eest kaitseks mõeldud hüvitusmehhanismi oleks pakkunud ka eraettevõtja. Aruanne hõlmab NLB osaluse eduka müügi tõenäosuse esialgset hindamist, lähtudes kahest välishoiuseid puudutava Horvaatia kohtuvaidlusega seotud stsenaariumist: üks stsenaarium koos mehhanismiga (võimalike hilisemate maksetega mehhanismi alusel) ja teine ilma sellise mehhanismita. Sisuliselt märgiti aruandes hiljutiste Horvaatia kohtuotsuste põhjal, et investorid hindavad Horvaatia kohtuvaidluse riskipositsiooni suuruseks praktiliselt 100 % maksimaalsest riskipositsioonist. Lisaks sellele kehtestas EKP kui järelevalveasutus poolelioleva kohtuvaidluse tõttu dividendipiirangud (võimalikeks dividendimakseteks on nõutav EKP eelnev nõusolek). Seetõttu oleks NLB dividendide maksmise võimekus mehhanismita piiratud ja see vähendaks tõenäoliselt potentsiaalsete investorite arvu. Aruandes järeldati, et investorite väiksem huvi ja täiendav risk NLB rahavoogudele (mõlemad on kohtuvaidluse ja dividendimaksete edasilükkamise tagajärg) toovad koosmõjus kaasa selle, et investorid nõuavad suuremat omakapitali investeeringute tulusust, et tagada kõigi aktsiate märkimine esmase avaliku pakkumise (edaspidi „IPO“) korral. Negatiivne koosmõju kohustise müügihinnale ([…]) (29) ja investorite väiksemast arvust tulenevale suuremale omakapitali investeeringute tulususe nõudele ([…]) (30) oleks […]. Aruandes järeldati, et see näitaja on suurem, kui on NLB hinnangul kohtuvaidluse tõttu riskiga seotud maksimaalsed nominaalsed kulud […]. Aruanne toetab seetõttu seisukohta, et Horvaatia kohtuvaidlusega seotud hüvitusmehhanismi loomine NLB müügihinna toetamiseks tagab Sloveeniale kokkuvõttes suurema puhastulu.

5.   SLOVEENIA ESITATUD AJAKOHASTATUD KOHUSTUSTE LOETELU

(45)

13. juulil 2018 esitasid Sloveenia ametiasutused uued riigiabikohustused.

(46)

Sloveenia soovis müügikohustust muuta, tehes ettepaneku vähendada oma osalust NLBs blokeeriva vähemuseni järgmiselt:

(1)

31. detsembriks 2018 vähemalt 50 % pluss ühe aktsia võrra (edaspidi „50 % + 1“);

(2)

31. detsembriks 2019 ülejäänud aktsiate võrra, mis ületavad blokeerivat vähemust.

(47)

Sloveenia eristas muudetud kohustuste kavandatud loetelus võimalikke eri stsenaariume seoses NLB 75 % – 1 osaluse müügiga. Nende eri stsenaariumide puhul kohaldataks eri kohustuste rühmi (vt põhjendused 50–52) ja tähtaegu, nagu näidatud tabelis 3.

(48)

Sloveenia märgib, et kui ta ei ole sõlminud siduvat müügi- ja ostulepingut oma osaluse müügiks NLBs kooskõlas muudetud müügikohustuse ja ajakavaga, mis on esitatud põhjenduses 46, annab Sloveenia loovutamise eest vastutavale usaldusisikule täieliku volituse vähendada Sloveenia osalust NLBs blokeeriva vähemuseni […].

(49)

Sloveenia ei välista võimalust, et ta müüb soodsate turutingimuste korral 31. detsembriks 2018 suurema kui 50 % + 1 osaluse, mis võib ulatuda kuni kogu 75 % – 1 osaluseni.

(50)

Seoses 2013. aasta otsuse osana esitatud kohustustega teeb Sloveenia ettepaneku muuta ja pikendada järgmisi olemasolevaid kohustusi (edaspidi „1. rühma kohustused“):

a)

anda nõukogu ja selle komiteede kohad ja hääleõigused sõltumatutele ekspertidele vastavalt 2013. aasta kohustuste punktile 9.6, mida on muudetud ainult niivõrd, et sõltumatutele ekspertidele antakse kõik kohad (kolmveerandi asemel);

b)

tagada kooskõlas 2013. aasta kohustuste punktiga 9.10, et iga riigile kuuluv pank jääb eraldiseisvaks ja iseseisva otsustusõigusega majanduslikuks üksuseks;

c)

tagada kooskõlas 2013. aasta kohustuste punktiga 11, et Sloveenia riigi omanduses olevaid ettevõtteid ei eelistata mitte mingil juhul ettevõtetele, mis ei ole riigi omanduses (mittediskrimineerimine);

d)

järgida 2013. aasta kohustuste punktis 12.4 kirjeldatud omandamiskeeldu.

(51)

Lisaks sellele pikendatakse teisi olemasolevaid kohustusi ajani, kui Sloveenia on vähendanud oma osaluse NLBs blokeeriva vähemuseni (edaspidi „2. rühma kohustused“):

a)

2013. aasta kohustuste punktis 2 sisalduv kulude vähendamise kohustus, mida muudetakse ainult niivõrd, et kontserni aastased tegevuskulud (v.a ühekordsed erakorralised kulud, mis ei ole korduvat laadi) võivad olla kuni […] eurot;

b)

2013. aasta kohustuste punktis 4 sisalduv põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjate loovutamise kohustus, mida muudetakse ainult niivõrd, et NLB ei alusta uuesti äri ega tegevusi, mille ta pidi loovutama;

c)

2013. aasta kohustuste punktis 12.1 sisalduv reklaami- ja agressiivsete kaubandusstrateegiate keelu kohustus.

d)

2013. aasta kohustuste punktis 12.2 sisalduv tagasimaksete mehhanismi ja dividendikeelu kohustus, mida muudetakse ainult niivõrd, et NLB maksab oma aktsionäridele auditeeritud aastaaruannete põhjal vähemalt oma netotulu summa, järgides Euroopa ja Sloveenia õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja tingimusel, et teatavad minimaalsed kapitalinõuded on täidetud;

e)

2013. aasta kohustuste punktis 18 sisalduv järelevalve eest vastutava usaldusisiku kohustus, mille kohaldamist jätkatakse 2019. aasta lõpuni;

f)

2013. aasta kohustuste punktis 19 sisalduv loovutamise eest vastutava usaldusisiku kohustus.

(52)

Sloveenia teeb ettepaneku pikendada 2013. aasta kohustuste punktides 10.1–10.6 sisalduvat omakapitali investeeringute tulususe kohustust ning muid riskijuhtimise ja krediidipoliitika kohustusi ajani, kui tema osalusest NLBs on müüdud vähemalt 50 % + 1, ja muuta neid ainult niivõrd, et uute laenude hinnastamist loetakse piisavaks, kui uus laen aitab saavutada konkreetselt laenult või igalt kliendisuhtelt positiivse omakapitali investeeringute tulususe enne […] maksu mahaarvamist. Kui Sloveenia ei ole siiski vähendanud […-ks] oma osalust NLBs blokeeriva vähemuseni, kohaldatakse omakapitali investeeringute tulususe kohustust uuesti alates […] kuni ajani, kui Sloveenia on vähendanud oma osaluse NLBs blokeeriva vähemuseni.

(53)

Sloveenia esitab ka järgmised täiendavad kohustused kui müügiprotsessi edasilükkamist tasakaalustavad meetmed (edaspidi „3. rühma kohustused“):

a)

NLB emiteerib hiljemalt […-ks] Sloveeniast sõltumatutele investoritele teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi, välja arvatud tõsiste turuhäirete korral ja üksnes komisjoni heakskiidul;

b)

NLB sulgeb Sloveenias […-ks] [10–20] kontorit.

(54)

Peale selle märgib Sloveenia, et kui ta ei ole vähendanud oma osalust NLBs blokeeriva vähemuseni 31. detsembriks 2018, loovutab NLB […-ks] oma osaluse kindlustustusega tegelevas tütarettevõtjas NLB Vita.

Tabel 3

Eri stsenaariumide korral kohaldatavad kohustused ja tähtajad

Stsenaarium

1. rühma kohustused

2. rühma kohustused

3. rühma kohustused

NLB Vita

Omakapitali investeeringute tulusus (sh riskijuhtimine ja krediidipoliitika)

Sloveenia müüb 75 % – 1 osaluse NLBs 31. detsembriks 2018

31. detsembrini 2018, v.a omandamiskeelu kohustus (31. detsembrini 2019)

31. detsembrini 2018, v.a järelevalve eest vastutava usaldusisiku kohustus (31. detsembrini 2019)

Emiteerib teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi […-ks]

Sulgeb [10–20] kontorit […-ks]

–

Kuni vähemalt 50 % + 1 osaluse müügini NLBs

Sloveenia müüb 50 % + 1 osaluse NLBs 31. detsembriks 2018 ja ülejäänud aktsiad, mis ületavad blokeerivat vähemust, 31. detsembriks 2019

31. detsembrini 2019

Kuni 75 % – 1 osaluse müügini NLBs, v.a järelevalve eest vastutava usaldusisiku kohustus (31. detsembrini 2019)

Emiteerib teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi […-ks]

Sulgeb [10–20] kontorit […-ks]

Müük enne […]

Kuni vähemalt 50 % + 1 osaluse müügini NLBs ja alates […] kuni 75 % – 1 osaluse müügini NLBs

Sloveenia ei müü 50 % + 1 osalust NLBs 31. detsembriks 2018, loovutamise eest vastutav usaldusisik peab müüma Sloveenia osaluse kuni blokeeriva vähemuseni

31. detsembrini 2018, v.a omandamiskeelu kohustus (31. detsembrini 2019)

31. detsembrini 2018, v.a järelevalve eest vastutava usaldusisiku kohustus (31. detsembrini 2019)

Emiteerib teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi […-ks]

Sulgeb [10–20] kontorit […-ks]

Müük enne […]

Kuni vähemalt 50 % + 1 osaluse müügini NLBs ja alates […] kuni 75 % – 1 osaluse müügini NLBs

Sloveenia müüb 50 % + 1 osaluse 31. detsembriks 2018, kuid ei müü ülejäänud aktsiaid, mis ületavad blokeerivat vähemust, 31. detsembriks 2019

31. detsembrini 2019

Kuni 75 % – 1 osaluse müügini NLBs, v.a järelevalve eest vastutava usaldusisiku kohustus (31. detsembrini 2019)

Emiteerib teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi […-ks]

Sulgeb [10–20] kontorit […-ks]

Müük enne […]

Kuni vähemalt 50 % + 1 osaluse müügini NLBs ja alates […] kuni 75 % – 1 osaluse müügini NLBs

6.   MEETMETE HINDAMINE

6.1.   Riigiabi olemasolu

(55)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(56)

Komisjon leidis juba 2013. aasta otsuses, et põhjenduses 18 kirjeldatud meetmed on riigiabi. See hinnang ei ole muutunud (31).

(57)

Komisjon hindab põhjendustes 58–62, kas põhjenduses 43 kirjeldatud hüvitusmehhanismi (edaspidi „hüvitusmehhanism“) puhul on täidetud kumulatiivsed tingimused, mille korral meedet käsitatakse riigiabina. Kuna riigiabi kriteeriumid on oma olemuselt kumulatiivsed, ei käsitata meedet riigiabina, kui vähemalt üks riigiabi kriteerium ei ole täidetud.

(58)

Komisjon hindab, kas hüvitusmehhanism, mille Sloveenia kavatseb kasutusele võtta, annaks NLB-le eelise. Komisjon kohaldab selleks turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi, mida saab kohaldada eri majandustehingute suhtes. Komisjon täheldab, et hüvitusmehhanism on ette nähtud vara müügi kontekstis ja seetõttu peab komisjon kohaldama eraettevõtja kriteeriumi. See hõlmab komisjoni hinnangut, kas hüpoteetiline eraettevõtja oleks sama müügiprotsessi osana samuti sama hüvitusmehhanismi pakkunud.

(59)

Esiteks märgib komisjon, et hüvitusmehhanism on seotud pikka aega pooleli olnud kohtuasjadega, mille puhul investoritel ei pruugi olla ulatuslikke hindamiskogemusi (32). Horvaatia kohtud otsustasid hiljuti NLB kahjuks, mis tõi selle küsimuse täielikult investorite tähelepanu keskmesse (33). Vaidlus ulatub tagasi Jugoslaavia lagunemise eelsesse aega ega ole seotud NLB hiljutise tegevusega. Asjaolu, et NLB võidakse tunnistada nõuete täitmise eest Ljubljanska banka d.d.-ga solidaarselt vastutavaks, muudab nõude hindamise veelgi keerulisemaks, sest nõude mõju ainult NLB-le on raskem hinnata. Komisjon mõistab, et need hindamisraskused võivad põhjustada teabe asümmeetria probleeme. Seda arvestades on mõistetav, et sellise mehhanismi puudumise korral määravad investorid emissioonile maksimaalse hinna. Kuna investorid määraksid hinna kõige negatiivsema võimaliku stsenaariumi järgi, võimaldaks mehhanism Sloveenia ametiasutustel säilitada soodsamate kohtuotsuste positiivsed tulemused.

(60)

Teiseks võtab komisjon teadmiseks Sloveenia esitatud aruandes sisalduva teabe, milles on investorite tagasiside põhjal märgitud, et sellise hüvitusmehhanismi puudumise korral jätavad teatavad investorid IPO-l aktsiad märkimata, millel oleks negatiivne mõju müügihinnale (34). Aruandes juhitakse sellega seoses tähelepanu eelkõige investoritele, kes on huvitatud dividende teenivatest investeeringutest. Komisjon võtab sellega seoses arvesse ka seda, et […] EKP kui järelevalveasutus juba kehtestas poolelioleva kohtuvaidluse tõttu dividendipiirangud. Seetõttu ei olnud NLB-l lubatud […] dividende maksta (35). Kokkuvõttes rõhutatakse aruandes, et mehhanismi puudumise stsenaariumi korral avaldub müügihinnale […] suurune negatiivne mõju (36) ja hüvitusmehhanismi puudumine ohustaks isegi IPO lõpuleviimist (37).

(61)

Komisjon märgib, et komisjoni kontrollitud mõistlikel eeldustel põhinev aruanne näitab, et investorite negatiivne ja maksimalistlik suhtumine Horvaatia kohtuvaidlusesse ([…]) koos dividendiinvestorite väiksema huviga ([…]) kaalub olulisel määral üles hinnangulised kulud, mis Sloveenia riigil tuleb mehhanismi raames kanda (kuni […], kuid soodsamate kohtuotsuste korral väiksemad). Komisjon leiab nende asjaolude põhjal, et mehhanismil on NLB müügist saadavale puhastulule positiivne mõju.

(62)

Komisjon nõustub põhjendustes 58–61 esitatud hinnangu põhjal, et Horvaatia kohtuvaidluse väga erilistel asjaoludel pakuks eraettevõtja müügiprotsessis samuti sellist hüvitusmehhanismi ja seetõttu ei anna Sloveenia NLB-le eelist. Kuna ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed ja eelise andmise tingimus ei ole täidetud, on hüvitusmehhanismi loomisega täiendava riigiabi andmine välistatud.

6.2.   Siseturuga kokkusobivuse hindamine

(63)

Komisjon märgib, et mitu Sloveenia ja teiste isikute märkust käesoleva otsuse 3. ja 4. jaos on seotud pigem 2013. aasta otsusega. Komisjon meenutab, et ta hindab ainult 2018. aasta algatamisotsuses tõstatatud küsimusi ega hinda 2013. aasta otsust uuesti ei seoses sel ajal läbi viidud abi olemasolu hindamisega ega selle abi kokkusobivusega Sloveenia poolt 2013. aastal esitatud kohustuste põhjal. Konkreetsemalt ei hinda komisjon uuesti oma järeldust, et NLB pikaajaline elujõulisus põhines otsustaval määral kohustusel müüa oma osalus blokeeriva vähemuseni. NLB omandistruktuuri muutmise nõue pidi tagama, et NLBd juhitakse selle kõikidel tasanditel nii, et selle väärtus maksimeeritakse ning ei taotleta muid lühi- või pikaajalisi poliitilisi eesmärke.

(64)

Komisjon leiab, et 2018. aasta algatamisotsuses esitatud probleemide ja esialgsete järeldustega on seotud teiste huvitatud isikute järgmised märkused:

a)

esimese isiku viide teistele riigiabijuhtumitele, mille puhul komisjon oli müügikohustusi pikendanud, (38) ja väide, et tähtaja pikendamine 2019. aastani toob üldist kasu Sloveeniale ja Sloveenia maksumaksjatele;

b)

esimese isiku väide, et täiendavad kohustused ainult halvendaksid NLB pikaajalise elujõulisuse väljavaateid.

(65)

Komisjon meenutab teiste juhtumitega võrdlemise puhul, et ta hindab kokkusobivust alati abi andmise ajal kohaldatavate komisjoni teatiste (39) põhjal. Komisjon meenutab ka, et käesoleval juhul oli NLBs omatava osaluse müük vajalik NLB elujõulisuse tagamiseks ja restruktureerimisabi üldise hindamise osa, samal ajal kui teistel juhtudel toimus vara müük likvideerimisabi hindamise kontekstis.

(66)

Komisjon märgib, et väidetavalt NLB elujõulisust kahjustavate kohustuste kohta ei ole esitatud konkreetseid põhjendusi või näiteid. Nagu 2018. aasta algatamisotsuse põhjenduses 55 märgitud, hindab komisjon, kas uued kohustused säilitavad 2013. aasta otsuse ja 2017. aasta muutmisotsuse esialgse tasakaalu ning kas muudetud kohustused ei kahjusta NLB elujõulisust ja jäävad ühtlasi koormuse jagamise ja tasakaalustavate meetmete poolest samaväärseteks.

(67)

Kuna Sloveenia teatas 13. juulil 2018 muudetud kohustustest, hindab komisjon, kas neid uusi kohustusi saab pidada 2013. aasta otsuse ja 2017. aasta muutmisotsuse kontekstis esialgu ettenähtud kohustustega samaväärseteks. Komisjon ei hinda uuesti 21. detsembril 2017 esitatud kohustusi, mida hinnati 2018. aasta algatamisotsuse kontekstis.

(68)

Restruktureerimisotsust saab põhimõtteliselt (40) muuta, kui muudatus ei hõlma täiendavat abi ja põhineb uutel kohustustel, mida saab pidada esialgsete kohustustega samaväärseteks. Sellises olukorras jääksid abimeetmed ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks vaid juhul, kui esialgse otsuse üldine tasakaal jääb püsima. Esialgse tasakaalu säilitamiseks ei tohiks muudetud kohustused kahjustada abisaaja elujõulisust, mistõttu peaksid kohustused jääma koormuse jagamise ja tasakaalustavate meetmete poolest samaväärseteks, võttes arvesse restruktureerimisteatises kehtestatud nõudeid.

(69)

2018. aasta algatamisotsuses (41) meenutatakse, et 2013. aasta otsuse elujõulisuse osa põhines olulisel määral NLB omandistruktuuri muutmisel NLB pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Sloveenia ametiasutused võtsid 2013. aastal tõepoolest kohustuse NLB igapäevategevust riigi poolt mitte mõjutada. Sloveenia teeb nüüd ettepaneku müüa vähemalt 50 % + 1 osalus NLBs 31. detsembriks 2018 ja ülejäänud aktsiad kuni blokeeriva vähemuseni 31. detsembriks 2019.

(70)

Komisjon saab NLB pikaajalist elujõulisust uuesti kinnitada, kui sellest muudetud müügitähtajast peetakse väga rangelt kinni. Komisjon peab sellega seoses positiivseks, et muudetud kohustused on teataval määral seotud loovutamisprotsessiga, luues seega õiged stiimulid müügiprotsessi kiirendamiseks. Komisjon märgib näiteks, et kui osalus müüakse blokeeriva vähemuseni enne 31. detsembrit 2019, lõpetatakse teatavate kohustuste kohaldamine varem (42). See peaks tagama, et Sloveenia müüb oma osaluse blokeeriva vähemuseni võimalikult ruttu. Komisjon leiab, et muudetud ajakava koos Sloveenia uute kohustustega peaks tagama, et NLB müüki ega restruktureerimisperioodi lõppu ei lükata põhjendamatult edasi (43).

(71)

Komisjon tegi 2018. aasta algatamisotsuses (44) ka muid tähelepanekuid, osutades elujõulisuse taastamise ebapiisavale edenemisele, näiteks uute allutatud võlainstrumentide emissiooni puudumisele, viivislaenude suurele mahule ja nõukogu liikmete nimetamisega seotud äriühingu üldjuhtimise probleemidele (45). Komisjon märgib, et Sloveenia võtab oma 13. juuli 2018. aasta teatega kohustuse emiteerida […-ks] teise taseme omavahenditesse kuuluv instrument ja määrata nõukogu liikmeteks ainult sõltumatuid eksperte. Komisjon leiab, et neil kohustustel on NLB elujõulisusele positiivne mõju. Komisjon võtab arvesse ka asjaolu, et viivislaenude osatähtsus laenude kogumahus (46) on 2018. aasta esimeses kvartalis veelgi vähenenud 8,8 %ni (võrreldes 9,2 %ga 2017. aasta detsembri lõpus).

(72)

Komisjon avaldas 2018. aasta algatamisotsuses (47) kahtlust ka selle suhtes, kui tõhus on Sloveenia esialgne ettepanek määrata tasakaalustava meetmena sõltumatu usaldusisik. Kuna Sloveenia ei ole seda kohustust enam oma uusimasse teatesse lisanud, ei pea komisjon käesolevas otsuses sellise sõltumatu usaldusisiku tõhususe kohta järeldust tegema.

(73)

Komisjon leidis 2018. aasta algatamisotsuses (48) esialgu, et NLB müügi edasilükkamine pikendas de facto restruktureerimisperioodi. Kuna mitu kohustust olid restruktureerimisperioodiga loogiliselt seotud (vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 25), märkis komisjon, et müügiprotsessi tähtaja pikendamine peaks käima käsikäes muude restruktureerimiskohustuste pikendamisega. Komisjon märgib, et Sloveenia teeb nüüd ettepaneku pikendada peaaegu kõiki asjakohaseid kohustusi müügiprotsessi lõpetamiseni. 2013. aasta otsuse kõige asjakohasem kohustus, mida ei pikendata täielikult kuni osaluse vähendamiseni blokeeriva vähemuseni, on […] kohustus. Komisjon märgib siiski, et lisaks olemasolevate kohustuste pikendamisele nähakse ette täiendavad tasakaalustavad kohustused.

(74)

Komisjon avaldas 2018. aasta algatamisotsuses (49) kahtlust ka selle suhtes, kas Sloveenia ei saaks NLB elujõulisust veelgi suurendada näiteks sõltumatu usaldusisiku muutmisega loovutamise eest vastutavaks usaldusisikuks, kellel on täielikud volitused. Komisjon avaldas samuti kahtlust, (50) kas Balkani tütarettevõtjatest loobumise alternatiivse kohustuse ärajätmine ei nõrgendaks olemasolevaid kohustusi. Komisjon märgib, et Sloveenia on nüüd teinud ettepaneku anda loovutamise eest vastutavale usaldusisikule täielik volitus müüa Sloveenia osalus NLBs blokeeriva vähemuseni, kui Sloveenia ei täida müügikohustust. Komisjon leiab, et loovutamise eest vastutava usaldusisiku lisamine kõrvaldab murekohad, mida mainiti seoses NLB 75 % – 1 osaluse müügiga, suurendades nii müügikohustuse usaldusväärsust ja parandades NLB elujõulisuse väljavaateid.

(75)

Komisjon avaldas 2018. aasta algatamisotsuse põhjenduses 63 kahtlust ka selle suhtes, kas Sloveenia ei peaks NLB puhul kaaluma täiendavaid struktuurimeetmeid, nagu teatavate tütarettevõtete loovutamine ja/või käitumuslikud meetmed, et korvata NLBs omatava osaluse müügi ja restruktureerimisprotsessi edasilükkamine. Kuna NLB tegutseb turul pikemat aega nii, et ta pikaajaline elujõulisus ei ole täielikult tagatud, võib see põhjustada konkurentsimoonutusi. Komisjon märgib nüüd, et Sloveenia on pakkunud välja kolm täiendavat kohustust, (51) mis hõlmavad teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi emiteerimist […-ks], täiendavalt [10–20] kontori sulgemist ja NLB osaluse loovutamist äriühingus NLB Vita (viimast ainult juhul, kui Sloveenia ei ole vähendanud 2018. aasta lõpuks oma osalust NLBs blokeeriva vähemuseni). Mida pikem on ajavahemik, mil tema pikaajaline elujõulisus ei ole täielikult tagatud, seda rohkem tasakaalustavaid meetmeid on vaja, et tagada kohustuste koguhulga samaväärsus tasakaalustavate meetmete poolest. Komisjon leiab, et nende kontorite arv, mille sulgemise ettepaneku Sloveenia on teinud, on märkimisväärne (võrreldes NLB kontorite arvuga Sloveenias) (52) ja muudab NLB ärilise kohaloleku Sloveenias vähem silmatorkavaks (53). Komisjon peab positiivseks ka NLB Vita loovutamise mõju nii konkurentsile (54) kui ka koormuse jagamisele, ilma et NLB elujõulisust põhjendamatult kahjustataks (55). Komisjon leiab üldiselt, et tasakaalustavad meetmed on NLB 75 % – 1 osaluse müügi edasilükkamise ja pikema restruktureerimisprotsessi korvamiseks piisavad.

(76)

Komisjon avaldas 2018. aasta algatamisotsuse põhjenduses 63 kahtlust ka selle suhtes, kas uue liisinguettevõtte asutamine peatselt pärast eelmise liisinguettevõtte likvideerimist 2013. aasta otsuse aluseks olnud riigiabikohustuste tõttu ei rikuks NLB põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjate loovutamise kohustuse mõtet. Komisjon märgib, et NLB on vahepeal katkestanud kõik asutamismenetlused, mis kõrvaldab selle kahtluse.

(77)

2018. aasta algatamisotsuses (56) kutsuti Sloveeniat üles ka täpsustama, et uusimad kohustused ei muuda muid 2017. aasta muutmisotsuse aluseks olnud kohustusi (eriti seoses omandamiskeeluga). Komisjon märgib, et Sloveenia on nüüd on hiljutises teates (57) täpsustanud, et omandamiskeeld jääb jõusse 31. detsembrini 2019.

7.   JÄRELDUS

(78)

Eespool esitatud hinnang 13. juulil 2018 teatatud uutele kohustustele on hajutanud 2018. aasta algatamisotsuses avaldatud komisjoni kahtlused kohustuste samaväärsuse suhtes ning 2013. aasta otsuses ja 2017. aasta muutmisotsuses tehtud järeldusi ei muudeta. Seetõttu leiab komisjon kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (58) artikli 9 lõikega 3, et NLB-le antav riigiabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv.

(79)

Lisaks sellele leiab komisjon kooskõlas määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 lõikega 2, et mehhanism, mille kohaselt NLB-le hüvitatakse õiguslikud tagajärjed, mis on seotud Horvaatias pooleli oleva kohtuvaidlusega, ei hõlma riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(80)

Komisjon märgib, et Sloveenia valitsus on erandkorras nõustunud sellega, et käesoleva otsuse tekst esitatakse talle ainult inglise keeles,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sloveenia poolt otsuste SA.33229 (2012/C) (ex 2011/N) ja SA.33229 (2017/N-2) raames esitatud kohustuste asendamine Sloveenia poolt teatatud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud kohustustega on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Hüvitusmehhanism, mille eesmärk on hüvitada NLB-le Horvaatias poolelioleva kohtuvaidlusega seotud õiguslikud tagajärjed, ei hõlma riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 10. august 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1)  Komisjoni otsus, milles käsitletakse riigiabi nr SA.33229 (2018/C) (ex 2017/N-3) – Sloveenia – Nova Ljubljanska Banka restruktureerimiskohustuste muutmine (edaspidi „2018. aasta algatamisotsus“) (ELT C 121, 6.4.2018, lk 15).

(2)  Komisjoni otsus, milles käsitletakse riigiabi nr SA.32261 (2011/N) – Sloveenia – NLB rekapitaliseerimine (ELT C 189, 29.6.2011, lk 2).

(3)  Komisjoni otsus, milles käsitletakse riigiabi nr SA.34937 (2012/C) (ex 2012/N) ja SA.33229 (2012/C) (ex 2011/N) – NLB teine rekapitaliseerimine ja NLB restruktureerimine (ELT C 361, 22.11.2012, lk 18).

(4)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus 2014/535/EL, milles käsitletakse riigiabi SA.33229 (2012/C) (ex 2011/N) – Sloveenia – NLB ümberstruktureerimine (ELT L 246, 21.8.2014, lk 28).

(5)  Komisjoni otsus, milles käsitletakse riigiabi SA.33229 (2017/N-2) – Sloveenia – NLB restruktureerimisotsuse muutmine (ELT C 254, 11.7.2017, lk 2).

(6)  Vt järgmine pressiteade: http://www.vlada.si/en/media_room/government_press_releases/press_release/article/138_regular_government_session_government_rejects_minimum_offer_price_for_nlb_59951/.

(7)  Nagu on üksikasjalikumalt selgitatud 2018. aasta algatamisotsuse põhjendustes 5, 6 ja 7.

(8)  Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (ELT C 202, 7.6.2016, lk 47).

(9)   15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(10)  NLB kontserni esitatud teave, 2018. aasta esimese kvartali tulemused, lk 4.

(11)  NLB omandistruktuur on viimastel aastatel mitu korda muutunud. 2002. aastal omandas Belgia pank KBC 34 % NLBst. Kui aga KBC ei saanud 2006. aastal oma osalust NLBs suurendada, otsustas KBC, et ei käsita oma olemasolevat osalust enam strateegilisena, vaid liigitas selle ümber rahaliseks osaluseks. KBC väljus NLBst täielikult 2013. aastal. Alates 2013. aasta lõpust on Sloveenia riik taas NLB 100 % omanik, pöörates seega tegelikult ümber NLB (osalise) erastamise 2001. ja 2002. aastal.

(12)  Tabelis 1 esitatud finantsnäitajad põhinevad NLB konsolideeritud finantsaruannetel, mis on kättesaadavad aadressidel https://www.nlb.si/nlb/nlb-portal/eng/investor-relations/financial-reports/prezentacija-nlb-final-2017.pdf ja https://www.nlb.si/nlb/nlb-portal/eng/investor-relations/financial-reports/prezentacija-nlb-1q2018-final.pdf.

(13)  Riskiga kaalutud varad suurenesid 2017. aastal jaenõuete suurenemise tulemusel NLB välisvaluuta positsiooni käsitlemise korrektsioonina konsolideeritud tasemel ja euroalavälistesse tütarpankadesse tehtud omakapitali investeeringute käsitlemise tõttu.

(14)  Allikandmed: vt linki joonealuses märkuses 12.

(15)  Aluseks on „Tagatud fondide varad omavahenditeta“.

(16)  NLB liisinguga tegelev Sloveenia tütarettevõtja liigitati põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjaks, kes tuleb 2013. aasta otsuse aluseks olnud kohustuste osana loovutada.

(17)  Järelevalve eest vastutava usaldusisiku 14. juuni 2018. aasta aruande põhjal.

(18)  Langenud väärtusega varade siirdehinna (617 miljonit eurot) ja turuväärtuse (486 miljonit eurot) vahe.

(19)  Viidatud on komisjoni riigiabiotsusele nelja Itaalia sildasutuse ja Novobanco kohta: vt komisjoni otsused, milles käsitletakse riigiabi SA.43976 (2015/N) – Portugal – Banco Espirito Santo S.A. (Novo Banco S.A.) 2014. aasta kriisilahenduse muudatus (ELT C 390, 21.10.2016, lk 5) ning riigiabi SA.39543 (2015/N), SA. 41134 (2015/N), SA. 41925 (2015/N) ja SA. 43547 (2015/N) – Itaalia – Banca delle Marche S.p.A, Banca Popolare dell'Etruria e del Lazio Soc. Coop., Cassa di Risparmio de Ferrara S.p.A. ja Cassa di Risparmio della Provincia di Chieti S.p.A. kriisilahenduse teine muudatus (ELT C 61, 16.2.2018, lk 1).

(20)  Ališić ja teised vs. Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia, Sloveenia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-145575).

(21)  Komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (ELT C 195, 19.8.2009, lk 9).

(22)  Kohtuvaidlus on seotud Horvaatias pooleliolevate kohtuasjadega, mis puudutavad Horvaatia hoiustajate (Ljubljanska banka d.d., Ljubljana, Zagrebi filiaali kliendid) välisvaluutahoiuseid, mis on endise Jugoslaavia lagunemise eelsesse aega ulatuv küsimus. Alates 2017. aastast on Horvaatia teise astme kohtud lahendanud kolm NLB vastu algatatud kohtuasja, kohustades panka lisaks intresside ja kohtukulude tasumisele tagastama ka põhisumma. Lisaks sellele lükkas Horvaatia konstitutsioonikohus 2018. aasta mais tagasi NLB kassatsioonkaebuse otsuse peale, mis oli tehtud kohtuasjas, mille pank 2015. aastal kaotas.

(23)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 58.

(24)   Ibid.

(25)   Ibid.

(26)  Sloveenia Vabariigi õigusjärglusfond on avalik rahaline fond, mis loodi õigusjärglusküsimuste lepingu rakendamiseks ning sellega seoses Sloveenia Vabariigi õiguste tagamiseks ja kohustuste täitmiseks endise Jugoslaavia vara, õiguste ja kohustuste jaotamisel ning muude endise Jugoslaavia õigusjärgluse küsimustega seotud ülesannete täitmiseks.

(27)  Kohtuvaidlus on seotud pooleliolevate Horvaatia kohtuasjadega, mis puudutavad Horvaatia hoiustajatele (Ljubljanska banka d.d. Zagrebi filiaali kliendid) pärast Jugoslaavia lagunemist välja makstud välisvaluutahoiuseid. Mõnes hiljutises kohtuotsuses on NLB ja Ljublanska banka d.d., Ljubljana, tunnistatud solidaarselt vastutavaks.

(28)  Seadus 52/2018, mis avaldati 27. juulil 2018 Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 52/2018: https://www.uradni-list.si/glasilo-uradni-list-rs/vsebina/2018-01-2645/zakon-za-zascito-vrednosti-kapitalske-nalozbe-republike-slovenije-v-novi-ljubljanski-banki-d-d--ljubljana-zvknnlb.

(29)  […] põhineb ligikaudu […] suurusel intressil, mis on kogunenud poolelioleva kohtuvaidluse osana nõutavalt tasumata põhisummalt ([…]); intressiarvutus põhineb kohtuotsustes esitatud intressiarvutusel.

(30)  […] vastab […] suurusele suurema omakapitali investeeringute tulususe nõudele, mida kasutatakse seejärel NLB äriplaanil põhinevate eeldatavate dividendimaksete diskonteerimiseks, et arvutada mõju IPO hinnale.

(31)  Seoses Sloveenia märkusega (vt põhjendus 41), et kohustused on seotud ainult 2013. aasta rekapitaliseerimisega, märgib komisjon, et esimesed kaks rekapitaliseerimist kiideti päästmisotsustes heaks ajutiselt ja kiideti 2013. aasta otsuses heaks ainult restruktureerimisabina, võttes arvesse restruktureerimiskava ja esitatud kohustusi. Seetõttu on esitatud kohustused seotud ka esimese kahe rekapitaliseerimisega.

(32)  Erinevalt äriühingu tavapärase tegevuse puhul tavalisematest õiguslikest nõuetest, nagu tootevastutuse või ebasobivate toodete müügiga seotud nõuded.

(33)  Vt joonealune märkus 21.

(34)  Komisjon leidis juba 2017. aasta muutmisotsuse põhjendustes 28 ja 29, et tehing on investorite nõudlusega võrreldes suur. Komisjon märkis konkreetselt, et NLB IPO oleks Euroopa Liidu turul hiljuti täheldatud tehingutest märkimisväärselt suurem. Peale selle ei ole Sloveenia turuindeksites hästi esindatud, mis tähendab, et indekseid jälgivate või indeksit võrdlusalusena kasutavate investorite loomulik nõudlus on piiratud. Komisjon leidis 2017. aasta muutmisotsuses selle põhjal, et aktsiate müügiks on õigustatud järkjärguline protsess. Väiksem nõudlus suurema arvu investorite välistamise tõttu vähendab potentsiaalset IPO hinda veelgi.

(35)  Vt ka NLB aktsionäride 31. koosoleku pressiteade: https://www.nlb.si/investor-news-27-06-2018.

(36)  Finantsnõustaja eeldab, et investorid nõuavad suuremat omakapitali investeeringute tulusust […], mis mõjutab negatiivselt NLB aktsiate hinda […].

(37)  Komisjon meenutab, et nagu selgitatud põhjenduses 44, on Horvaatia küsimuse mõju hindamisele absoluutarvestuses suur.

(38)  Vt käesoleva otsuse põhjenduse 27 punkt a.

(39)  Komisjoni teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras“ (edaspidi „2008. aasta pangandusteatis“) (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8); komisjoni teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu“ (edaspidi „rekapitaliseerimisteatis“) (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2); komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis“) (ELT C 72, 26.3.2009, lk 1); komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (edaspidi „restruktureerimisteatis“) (ELT C 195, 19.8.2009, lk 9); komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2011 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate meetmete toetamise suhtes (edaspidi „2010. aasta pikendusteatis“) (ELT C 329, 7.12.2010, lk 7) ning komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (edaspidi „2011. aasta pikendusteatis“) (ELT C 356, 6.12.2011, lk 7).

(40)  Komisjon on erandkorras nõustunud olemasolevate kohustuste muutmisega mõnel muul juhul, nagu komisjoni 18. septembri 2017. aasta otsusega (EL) 2018/119 riigiabi SA.47702 (2017/C) (ex 2017/N) – Ühendkuningriik kohta – Alternatiivne pakett, et asendada Royal Bank of Scotlandi kohustus loovutada Rainbow äriüksus (ELT L 28, 31.1.2018, lk 49).

(41)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 57.

(42)  Eelkõige kohustus müüa […], […] ja […].

(43)  Nagu sõnaselgelt sätestatud restruktureerimisteatise punktis 15.

(44)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 58.

(45)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 36.

(46)  Vt tabel 1.

(47)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendused 59–62.

(48)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 63.

(49)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 63.

(50)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 65.

(51)  Vt käesoleva otsuse põhjendused 53 ja 54.

(52)  Vt käesoleva otsuse põhjendus 15.

(53)  Vt ka restruktureerimisteatise punkt 35.

(54)  Vt ka käesoleva otsuse põhjendused 15 ja 16. NLB Vita on väiksem kui välismaised tütarettevõtjad, kelle NLB pidi esialgse loovutamiskohustuse kohaselt loovutama (võttes arvesse ka seda, et NLB Vita on 50 % osalusega ühisettevõte). NLB Vita annab NLB üldisesse netotulusse suhteliselt väikese panuse ja NLB elujõulisust ei kahjustata.

(55)  Vt ka restruktureerimisteatise punkt 35.

(56)  Vt 2018. aasta algatamisotsuse põhjendus 66.

(57)  Vt käesoleva otsuse põhjendus 50.

(58)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EL) 2015/1589 (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9).

LISA

2017. AASTA MUUTMISOTSUSE KOHUSTUST NR 14 ASENDAV UUS KOHUSTUS

(14)

 [riigi osaluse vähendamine] Sloveenia vähendab oma osalust NLBs 25 % + 1 aktsiani (edaspidi „blokeeriv vähemus“) järgmiselt:

 

31. detsembriks 2018 vähemalt 50 % pluss ühe aktsia võrra. Sloveenia ei välista võimalust, et ta müüb soodsate turutingimuste korral suurema kui 50 % pluss üks aktsia osaluse, mis võib ulatuda kuni 75 % miinus üks aktsia osaluseni.

 

Kui Sloveenia ei sõlmi 31. detsembriks 2018 üht või mitut siduvat müügi- ja ostulepingut oma osaluse müügiks NLB d.d.-s kooskõlas käesoleva punkti 14 alapunktiga a, annab Sloveenia (2013. aasta kohustuste punkti 19 kohaselt nimetatud) loovutamise eest vastutavale usaldusisikule täieliku volituse vähendada Sloveenia osalust NLB d.d.-s blokeeriva vähemuseni […] eest. Kui loovutamise eest vastutavale usaldusisikule antakse volitus vähendada Sloveenia osalust NLB d.d.-s blokeeriva vähemuseni kooskõlas käesoleva punkti 14 alapunktiga a, lõpetatakse kõigi punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud kohustuste (v.a punktide 14.1.4 ja 14.2.6 kohustused) järgimine alates 31. detsembrist 2018. Sama kehtib siis, kui Sloveenia vähendab oma osaluse NLB d.d.-s blokeeriva vähemuseni 31. detsembriks 2018;

 

31. detsembriks 2019 ülejäänud aktsiate võrra, mis ületavad blokeerivat vähemust.

 

Kui Sloveenia ei sõlmi 31. detsembriks 2019 üht või mitut siduvat müügi- ja ostulepingut oma osaluse müügiks NLB d.d.-s kooskõlas käesoleva punkti 14 alapunktiga b, annab Sloveenia (2013. aasta kohustuste punkti 19 kohaselt nimetatud) loovutamise eest vastutavale usaldusisikule täieliku volituse vähendada Sloveenia osalust NLB d.d.-s blokeeriva vähemuseni […] eest.

 

Sloveenia vähendab oma osalust NLB d.d.-s kooskõlas eelnimetatud punktidega, müües selle riigi omandisse kuuluvate varade haldusstrateegia määruse sätetel põhineva läbipaistva, avatud ja konkurentsipõhise protsessi raames ühele või mitmele investorile, kes on Sloveenia Vabariigist sõltumatud ega ole temaga seotud.

 

Loovutamise eest vastutav usaldusisik tegutseb oma punkti 14 alapunktis a või b sätestatud kohustusi täites kooskõlas eelneva lõiguga ning nõuetekohase vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega.

 

Kui Sloveenia ei vähenda oma osalust NLB d.d.-s blokeeriva vähemuseni 2018. aasta lõpuks, loovutab NLB d.d. […-ks] oma kindlustusega tegeleva tütarettevõtja NLB Vita.

 

Kui Sloveenia on hiljemalt 31. detsembriks 2018 müünud oma osalusest NLB d.d.-s vähemalt 50 % pluss üks aktsia, kohaldatakse ja järgitakse punkti 14.1 kohaseid kohustusi 31. detsembrini 2019. Punkti 14.2 kohaseid kohustusi (v.a punktide 14.2.1 ja 14.2.6 kohustused) kohaldatakse ja järgitakse seni, kuni Sloveenia vähendab oma osaluse NLB d.d.-s blokeeriva vähemuseni. Punktis 14.2.1 sätestatud kohustust kohaldatakse ja järgitakse seni, kuni enamik (vähemalt 50 % + 1 aktsia) riigi osalusest on loovutatud ja alates […] kuni ajani, kui Sloveenia vähendab oma osaluse NLB d.d.-s blokeeriva vähemuseni.

(14.1)

 Sloveenia võtab järgmised kohustused:

(14.1.1)

määrata kõik nõukogu ja selle komiteede kohad ja hääletusõigused sõltumatutele ekspertidele, st isikutele, kes

 

ei tööta praegu ega ole töötanud 24 kuud enne ametisse nimetamist Sloveenia riikliku valdusettevõtja, riigiasutuse, avaliku asutuse, riikliku fondi, avalik-õigusliku institutsiooni või avalik-õigusliku majandusliku institutsiooni heaks, mille asutaja on Sloveenia Vabariik;

 

ei tööta praegu ega ole töötanud 24 kuud enne ametisse nimetamist mõne teise avaliku sektori asutuse heaks, mis on eelarve kaudne kasutaja, või mis tahes üksuse heaks, mille tegevuse üle Sloveenia Vabariigil, Sloveenia riiklikul valdusettevõtjal või Kapitalska družba pokojninskega in invalidskega zavarovanja d.d.-l on valitsev mõju, nagu on määratletud äriühinguseaduses (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 65/09 – ametlik konsolideeritud tekst ja selle hilisemad muudatused);

 

ei ole praegu ega ole olnud 24 kuud enne ametisse nimetamist juhtival või haldusalasel ametikohal mõnes Sloveenia poliitilises parteis;

(14.1.2)

tagada kooskõlas 2013. aasta kohustuste punktiga 9.10, et iga riigile kuuluv pank jääb eraldiseisvaks ja iseseisva otsustusõigusega majanduslikuks üksuseks;

(14.1.3)

tagada kooskõlas 2013. aasta kohustuste punktiga 11, et Sloveenia riigi omanduses olevaid ettevõtteid ei kohelda mitte mingil juhul soodsamalt kui ettevõtteid, mis ei ole riigi omanduses (mittediskrimineerimine);

(14.1.4)

tagada kooskõlas 2013. aasta kohustuste punktiga 12.4, et NLB ei omanda osalust üheski ettevõtjas.

(14.2)

 Sloveenia võtab ka kohustused seoses järgmiste 2013. aasta kohustustega (nende algsel kujul ja järgmiste sisuliste muudatustega):

(14.2.1)

[Riskijuhtimine ja laenupoliitika] NLB vaatab läbi oma riskijuhtimisprotsessi ning NLB d.d. ja selle põhilised pangafiliaalid teevad eeskätt järgmist:

(14.2.1.1)

hinnastavad iga uut laenu (arvestades uue laenuna iga uut tehingut, mis ei ole seotud olemasolevate tehingutega), kasutades sobivat pangasisest hinnastamisvahendit (nagu praegu kasutatav „Kreditni Kalkulator“ ja selle tulevane versioon) või (jaemüügi massituru ja VKEde nõuete puhul) sobivaid pangasisese hinnastamise suuniseid. Uute laenude hinnastamist loetakse piisavaks, kui uus laen aitab saavutada igalt laenult või igalt kliendisuhtelt […] positiivse omakapitali investeeringute tulususe enne maksude mahaarvamist. Kliendisuhte omakapitali investeeringute tulususe arvutamisel võib kaasata intressitulu, lõivud ja muud sama kliendi ühendtooted.

Selle arvutuse puhul võib arvesse võtta ühe ja sama kliendi kõikide laenude mahuga kaalutud keskmist (alates käesoleva otsuse kuupäevast), muid teenustasu eest tehtavaid toiminguid või pangatehinguid, mis annavad panuse sama kliendisuhte kasumlikkusesse, nii et uus laen võib olla vähem tulus, kui seda kompenseeritakse muudest teenustasu eest tehtavatest toimingutest või pangatoimingutest saadud tuluga. Uute laenude laenudokumendid tõendavad enne tehingu sõlmimist arvutatud omakapitali investeeringute tulusust kas seoses konkreetsele kliendile antud laenu või muu kehtiva nõudega, kaasa arvatud muud teenustasu eest tehtavad toimingud või pangatoimingud. Massiturul tehtavate jaepangandustehingute ja VKE-dega tehtavate tehingute puhul võib selle asemel, et esitada andmed enne tehingu sõlmimist arvutatud omakapitali investeeringute tulususe kohta, esitada tõendid selle kohta, et tehing on kooskõlas pangasisese hinnastamise suunistega, ja tsentraliseeritud tõenduse, et hinnastamissuunised tagavad omakapitali investeeringute tulususe […].

Mis tahes kõrvalekalle hinnastamisest, mille tulemus on madalam hind, tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon peab sisaldama kõrvalekalde kokkuvõtlikku ärilist põhjendust ja see tuleb esitada järelevalve eest vastutavale usaldusisikule. Kõrvalekallete kogusumma ei tohi ületada punktis 14.2.1.6 sätestatut.

Laenutehingud, mis ei kuulu selle hinnastamispoliitika alla: tehingud seotud pooltega (st kontserni liikmete ja töötajatega), restruktureerimisjuhtumid (D-, E- ja C-klientidega, kui makseviivitus on enam kui 90 päeva) ja kõik tehingud rahaturul;

(14.2.1.2)

kohandavad krediidireitingu andmise protsessi nii, et finantsaruannete analüüsi ja krediidihindamise tulemusi vähemalt selliste finantsvõimenduse ja tulemuslikkuse näitajate kohta nagu kapitalitulu, ärikasumi intressimaksete kattevara, võlg/kasum koos intresside, maksude, kulumi ja amortisatsiooniga, võlg/(võlg + omakapital) jne, võetakse arvesse enne mõne ärikliendiga uude krediidiriski positsiooni asumist. Igale kliendile, kelle suhtes NLB d.d.-l on nõue, mis ületab 1 miljon eurot, tuleks igal aastal uuesti reiting anda;

(14.2.1.3)

dokumenteerivad kõik restruktureerimisotsused, st kõik sellised uued laenutehingud viivitavate äriklientidega, mille nõue ületab 10 000 eurot, ning lisavad dokumentide hulka ka alternatiivsete lahenduste võrdluse, nagu laenutagatiste realiseerimine ja laenusuhte lõpetamine, tõendades, et valitud lahendus maksimeerib panga nüüdispuhasväärtuse. Välja arvatud siis, kui saavutatav on vähemalt […] suurune omakapitali investeeringute tulusus, peavad restruktureerimisotsused olema sellised, et pank oleks suuteline lõpetama laenusuhte vähemalt iga 12 kuu järel. Kui NLB d.d.-l ei ole ainuõigust restruktureerimislepinguid heaks kiita, esitada ega kinnitada või restruktureerimisotsuseid vastu võtta, kasutab ta oma õigusi vastavalt eeltoodud põhimõtetele. Järelevalve eest vastutavale usaldusisikule tuleb korrapäraselt (vähemalt iga 6 kuu järel) esitada loetelu kõikidest hiljutistest restruktureerimisotsustest. Järelevalve eest vastutavale usaldusisikule tuleb nõudmise korral esitada dokumendid mis tahes restruktureerimisotsuse kohta;

(14.2.1.4)

tagavad, et kõik laenuametnikud, kes kiidavad heaks laenud VKEdele ja äriklientidele, on läbinud ettevõttesisese koolituse, kus nad tutvuvad krediidireitingute andmise protsessiga ja kindlaksmääratud hinnastamismetoodikaga;

(14.2.1.5)

tagavad, et kliendile reitingu andmisel kasutatakse Sloveenia Panga heakskiidu saanud täielikult sisereitingul põhinevat süsteemi;

(14.2.1.6)

kui järelevalve eest vastutav usaldusisik avastab, et NLB ei suuda mõnd käesolevas punktis nimetatud kohustust täita, peab NLB d.d. esitama järelevalve eest vastutavale usaldusisikule paranduskava, milles näidatakse, milliseid meetmeid on võetud ja kavatsetakse võtta, et vältida kohustuse mittetäitmist järgmises kvartalis. Kava tuleb järelevalve eest vastutavale usaldusisikule esitada õigeks ajaks, et viimane saaks seda käsitleda oma järgmises poolaastaaruandes komisjonile. Kui paranduskava ei anna oodatud tulemusi ega täida oodatud eesmärke, piirab NLB d.d. 12 kuuks – alates kohustuste mittetäitmisest teatamisele järgnenud kvartalist – uute laenude mahtu aruandlusperioodi kohta 66 %ni selle aruandlusperioodi uute laenude mahust, mil võetud kohustust ei täidetud. See ei kehti punktis 14.2.1.1, 14.2.1.2 või 14.2.1.3 nimetatud kohustuste mittetäitmise korral, kui järelevalve eest vastutava usaldusisiku läbiviidud täiendava uurimise käigus tuvastatakse, et sellist rikkumist saab pidada üksikuks veaks või tegemata jätmiseks ning et puuduvad tõendid selle kohta, et selliste tehingute maht kliendi kohta, mida rikkumine mõjutaks, oleks suurem kui […].

(14.2.2)

2013. aasta kohustuste punktis 2 sisalduv [kulude vähendamise] kohustus, mida muudetakse nii, et kontserni aastased tegevuskulud (v.a ühekordsed erakorralised kulud, mis ei ole korduvat laadi, st restruktureerimiskulud) võivad olla kuni […] eurot;

(14.2.3)

2013. aasta kohustuste punktis 4 sisalduv [põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjate loovutamise] kohustus, mida muudetakse nii, et NLB d.d. ei alusta uuesti äri ega tegevusi, mille ta pidi loovutama;

(14.2.4)

2013. aasta kohustuste punktis 12.1 sisalduv [reklaami ja agressiivsete kaubandusstrateegiate keelu] kohustus;

(14.2.5)

2013. aasta kohustuste punktis 12.2 sisalduv [tagasimaksete mehhanismi ja dividendikeelu] kohustus, mida muudetakse nii, et NLB d.d. maksab oma aktsionäridele auditeeritud aastaaruannete põhjal iga majandusaasta kohta dividendidena vähemalt asjaomase majandusaasta netotulu summa (ja võib kahtluste vältimiseks maksta iga kord aktsionäridele dividendidena jaotamata kasumi, sealhulgas, kuid mitte ainult, eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi), järgides kohaldatavate Euroopa ja Sloveenia õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja tingimusel, et kohaldatavat miinimumkapitalinõuet konsolideeritud tasemel (mida suurendatakse kohaldatavate kombineeritud puhvri nõuete ja kapitali nõuetega) ületab vähemalt 100 baaspunkti suurune kapitalipuhver;

(14.2.6)

2013. aasta kohustuste punktis 18 sisalduv [järelevalve eest vastutava usaldusisiku] kohustus;

(14.2.7)

2013. aasta kohustuste punktis 19 sisalduv [loovutamise eest vastutava usaldusisiku] kohustus.

(14.3)

 Sloveenia võtab ka kohustused seoses järgmiste täiendavate tasakaalustavate meetmetega, et tagada esialgse müügikohustusega samaväärsed tasakaalustavad meetmed:

(14.3.1)

NLB d.d. tugevdab veelgi oma kohustiste struktuuri, emiteerides hiljemalt […-ks] Sloveeniast täielikult sõltumatutele investoritele teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi, välja arvatud tõsiste turuhäirete korral.

Komisjoni eelnevat heakskiitu nõudev erand: kui NLB saab komisjoni heakskiidu, ei ole ta sellest kohustusest hoolimata kohustatud tõsiste turuhäirete korral emiteerima teise taseme omavahenditesse kuuluvat instrumenti;

(14.3.2)

NLB d.d. sulgeb Sloveenias […-ks] [10–20] kontorit.

Hoolimata käesolevas dokumendis sätestatud teatavate kohustuste kehtivusest kohaldatakse ja järgitakse punkti 14.3 kohaseid kohustusi nii punkti 14 alapunkti a stsenaariumi kui ka punkti 14 alapunkti b stsenaariumi korral vastavalt punktidele 14.3.1 ja 14.3.2, nagu on asjakohane.

(14.4)

 Kõikide selliste kohustuste kohaldamine, mis on sätestatud

 

komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsuses riigiabi SA.33229 (2012/C) kohta, välja arvatud punktide 18 ja 19 kohustused, ja

 

komisjoni 11. mai 2017. aasta otsuses riigiabi SA.33229 (2017/N-2) kohta – NLB restruktureerimisotsuse muutmine,

 

lõpetati 31. detsembril 2017.

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/34

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1841,

16. november 2018,

mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7424 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, horvaadi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 52,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (2) artikli 31 kohaselt ja alates 1. jaanuarist 2015 määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt peab komisjon tegema vajalikud kontrollid, teavitama liikmesriike kõnealuste kontrollide tulemustest, võtma arvesse liikmesriikide esitatud märkusi, algatama asjaomaste liikmesriikidega kokkuleppele jõudmiseks kahepoolsed läbirääkimised ning tegema oma seisukoha neile liikmesriikidele ametlikult teatavaks.

(2)

Liikmesriikidele on antud võimalus taotleda lepitusmenetluse algatamist. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on menetluste tulemuste kohta koostatud aruanded läbi vaadanud.

(3)

Määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on kantud kooskõlas liidu õigusega.

(4)

Tehtud kontrollide ning kahepoolsete läbirääkimiste ja lepitusmenetluste tulemuste põhjal on selgunud, et liikmesriikide deklareeritud kuludest osa ei vasta kõnealusele tingimusele ning seega ei saa neid summasid EAGFist ega EAFRDst rahastada.

(5)

Summad, mida ei kaeta EAGFist ega EAFRDst, tuleks teatavaks teha. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on kantud rohkem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet liikmesriikidele kontrollitulemuste kohta.

(6)

Käesoleva otsusega liidupoolsest rahastamisest välja jäetud summade puhul tuleks arvesse võtta kõiki vähendamisi ja peatamisi vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41, sest sellised vähendamised või peatamised on ajutised ega piira kõnealuse määruse artikli 51 või 52 kohaste otsuste tegemist.

(7)

Komisjon on saatnud liikmesriikidele käesoleva otsusega hõlmatud juhtumitega seoses kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta liidu õigusele (3).

(8)

Käesolev otsus ei mõjuta finantsotsuseid, mida komisjon võib teha, tuginedes kohtuotsustele kohtuasjades, mis olid 21. septembri 2018. aasta seisuga Euroopa Liidu Kohtus arutusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on kandnud ja deklareerinud EAGFi või EAFRD raames.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Horvaatia Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Ungarile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Slovaki Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 16. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(3)  Ares(2018)5554158.

LISA

Otsus: 58

Eelarvepunkt: 05040501

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

HU

Nõuetele vastavus

2010

Tagasimakse kohtuasjas T-505/15 tehtud otsuse põhjal

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

12 689,17

0,00

12 689,17

 

Nõuetele vastavus

2011

Tagasimakse kohtuasjas T-505/15 tehtud otsuse põhjal

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

40 798,58

0,00

40 798,58

 

 

 

 

 

HU kokku:

euro

53 487,75

0,00

53 487,75


Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

euro

53 487,75

0,00

53 487,75

Eelarvepunkt: 05070107

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

CZ

Veinisektor – restruktureerimine

2010

Tagasimakse kohtuasjas C-4/17P tehtud otsuse põhjal

ÜHEKORDNE

 

euro

690 350,42

0,00

690 350,42

 

Veinisektor – restruktureerimine

2011

Tagasimakse kohtuasjas C-4/17P tehtud otsuse põhjal

ÜHEKORDNE

 

euro

865 307,63

0,00

865 307,63

 

Veinisektor – restruktureerimine

2012

Tagasimakse kohtuasjas C-4/17P tehtud otsuse põhjal

ÜHEKORDNE

 

euro

567 540,99

0,00

567 540,99

 

 

 

 

 

CZ kokku:

euro

2 123 199,04

0,00

2 123 199,04

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

HU

Nõuetele vastavus

2010

Tagasimakse kohtuasjas T-505/15 tehtud otsuse põhjal

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

331 308,92

0,00

331 308,92

 

Nõuetele vastavus

2011

Tagasimakse kohtuasjas T-505/15 tehtud otsuse põhjal

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

169 536,16

0,00

169 536,16

 

 

 

 

 

HU kokku:

euro

500 845,08

0,00

500 845,08


Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

euro

2 624 044,12

0,00

2 624 044,12

Eelarvepunkt: 6701

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

AT

Sertifitseerimine

2016

CEB/2017/002/AT eksporditoetuste võla haldamine

ÜHEKORDNE

 

euro

– 560 013,80

0,00

– 560 013,80

 

Toetusõigused

2016

Aktiivse põllumajandustootja staatusega seotud puudus vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikele 2 – põhitoetuskava

ÜHEKORDNE

 

euro

– 11 131,04

0,00

– 11 131,04

 

Toetusõigused

2017

Aktiivse põllumajandustootja staatusega seotud puudus vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikele 2 – põhitoetuskava

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,47 %

euro

– 342 311,27

0,00

– 342 311,27

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

Aktiivse põllumajandustootja staatusega seotud puudus vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikele 2 – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine

ÜHEKORDNE

 

euro

– 9 144,07

0,00

– 9 144,07

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

Aktiivse põllumajandustootja staatusega seotud puudus vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikele 2 – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine ja noored põllumajandustootjad

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,47 %

euro

– 161 606,01

0,00

– 161 606,01

 

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus

2017

Aktiivse põllumajandustootja staatusega seotud puudus vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikele 2 – vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,47 %

euro

– 6 670,62

0,00

– 6 670,62

 

Toetusõigused

2016

2015. aastal jaotatud toetusõiguste liiga suur väärtus – määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 26 – mõju põhitoetuskavale

ÜHEKORDNE

 

euro

– 153 513,73

0,00

– 153 513,73

 

Toetusõigused

2017

2015. aastal jaotatud toetusõiguste liiga suur väärtus – määruse 1307/2013 artikkel 26 – mõju põhitoetuskavale

ÜHEKORDNE

 

euro

– 108 909,33

0,00

– 108 909,33

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

2015. aastal jaotatud toetusõiguste liiga suur väärtus – määruse 1307/2013 artikkel 26 – mõju kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamisele

ÜHEKORDNE

 

euro

– 69 228,19

0,00

– 69 228,19

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

2015. aastal jaotatud toetusõiguste liiga suur väärtus – määruse 1307/2013 artikkel 26 – mõju kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamisele

ÜHEKORDNE

 

euro

– 49 113,49

0,00

– 49 113,49

 

 

 

 

 

AT kokku:

euro

– 1 471 641,55

0,00

– 1 471 641,55

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

BE

Sertifitseerimine

2016

Teadaolev viga

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 146 110,05

0,00

– 1 146 110,05

 

Sertifitseerimine

2016

Kõige tõenäolisem viga ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS) hõlmatud EAGFi puhul 2016. eelarveaastal

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 503 815,42

0,00

– 503 815,42

 

Sertifitseerimine

2016

Kõige tõenäolisem viga ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS) hõlmamata EAGFi puhul 2016. eelarveaastal

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 24 246,22

0,00

– 24 246,22

 

 

 

 

 

BE kokku:

euro

– 1 674 171,69

0,00

– 1 674 171,69

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

DE

Sertifitseerimine

2016

EAGF – audit nr 24

ÜHEKORDNE

 

euro

– 130,09

0,00

– 130,09

 

Sertifitseerimine

2016

EAGF – audit nr 31

ÜHEKORDNE

 

euro

– 169,23

0,00

– 169,23

 

Sertifitseerimine

2016

EAGF – audit nr 4

ÜHEKORDNE

 

euro

– 413,58

0,00

– 413,58

 

 

 

 

 

DE kokku:

euro

– 712,90

0,00

– 712,90

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

ES

Sertifitseerimine

2016

Juhuslikud vead EAGFi puhul

ÜHEKORDNE

 

euro

– 15 926,15

0,00

– 15 926,15

 

Sertifitseerimine

2016

Teadaolevad vead EAGFi puhul

ÜHEKORDNE

 

euro

– 51,52

0,00

– 51,52

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

Hilinenud klassikalised kontrollid 2015. taotlusaastal

ÜHEKORDNE

 

euro

– 28 661,51

0,00

– 28 661,51

 

Sertifitseerimine

2016

Juhuslikud vead EAGFi puhul

ÜHEKORDNE

 

euro

– 155 560,07

0,00

– 155 560,07

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

Riskipõhine valim – kontrollid kaugseire teel 2015. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 194 370,47

0,00

– 194 370,47

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

Riskipõhine valim – kontrollid kaugseire teel 2016. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 131 651,65

0,00

– 131 651,65

 

 

 

 

 

ES kokku:

euro

– 526 221,37

0,00

– 526 221,37

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

FR

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus

2016

2015. taotlusaasta – meetmed 7, 30 ja 24

ÜHEKORDNE

 

euro

– 6 287 259,89

0,00

– 6 287 259,89

 

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus

2017

2016. taotlusaasta – vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus, meede 30

ÜHEKORDNE

 

euro

– 31 114,24

0,00

– 31 114,24

 

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus

2017

2016. taotlusaasta – vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus, meede 7

ÜHEKORDNE

 

euro

– 28 400 982,41

0,00

– 28 400 982,41

 

Nõuetele vastavus

2014

Otsemaksed (kohustuslikke majandamisnõudeid (SMR) 1, 2 ja 5 ei ole kontrollitud)

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 15 559 062,85

– 403 995,73

– 15 155 067,12

 

Nõuetele vastavus

2013

Veinisektor (kohustuslikke majandamisnõudeid (SMR) 1, 2 ja 5 ei ole kontrollitud)

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 146 334,72

0,00

– 146 334,72

 

 

 

 

 

FR kokku:

euro

– 50 424 754,11

– 403 995,73

– 50 020 758,38

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

GB

Nõuetele vastavus

2015

Otsemaksed – 2014. taotlusaasta – puudulik kohapealne kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 3 864 246,24

– 77 151,09

– 3 787 095,15

 

Nõuetele vastavus

2016

Otsemaksed – 2015. taotlusaasta – puudulik kohapealne kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 3 820 007,23

– 1 269 622,79

– 2 550 384,44

 

Nõuetele vastavus

2017

Otsemaksed 2016. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 3 881 716,38

– 1 261 994,04

– 2 619 722,34

 

 

 

 

 

GB kokku:

euro

– 11 565 969,85

– 2 608 767,92

– 8 957 201,93

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

GR

Toetusõigused

2017

Aktiivse põllumajandustootja nõue – omavahel seotud äriühingud – 2016. taotlusaasta

ÜHEKORDNE

 

euro

– 19 734,00

0,00

– 19 734,00

 

Toetusõigused

2016

2015. taotlusaasta – 2010. aastal renditud maa-alade pindala põhjal riiklikust reservist toetusõigusi saanud põllumajandustootjad – põhitoetuskava

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 45 625,62

0,00

– 45 625,62

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

2015. taotlusaasta – 2010. aastal renditud maa-alade pindala põhjal riiklikust reservist toetusõigusi saanud põllumajandustootjad – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 21 809,05

0,00

– 21 809,05

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

2015. taotlusaasta – 2010. aastal renditud maa-alade pindala põhjal riiklikust reservist toetusõigusi saanud põllumajandustootjad – noored põllumajandustootjad

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 1 147,73

0,00

– 1 147,73

 

Toetusõigused

2016

2015. taotlusaasta – põllumajandustootjad, kes ei deklareerinud ümberkorralduseks piisavalt toetuskõlblikke alasid – põhitoetuskava

ÜHEKORDNE

 

euro

– 23 681,89

0,00

– 23 681,89

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

2015. taotlusaasta – põllumajandustootjad, kes ei deklareerinud ümberkorralduseks piisavalt toetuskõlblikke alasid – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine

ÜHEKORDNE

 

euro

– 11 319,95

0,00

– 11 319,95

 

Toetusõigused

2017

2016. taotlusaasta – 2010. aastal renditud maa-alade pindala põhjal riiklikust reservist toetusõigusi saanud põllumajandustootjad – põhitoetuskava

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 47 341,78

0,00

– 47 341,78

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

2016. taotlusaasta – 2010. aastal renditud maa-alade pindala põhjal riiklikust reservist toetusõigusi saanud põllumajandustootjad – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 23 339,50

0,00

– 23 339,50

 

Toetusõigused

2017

2016. taotlusaasta – põllumajandustootjad, kes ei deklareerinud ümberkorralduseks piisavalt toetuskõlblikke alasid – põhitoetuskava

ÜHEKORDNE

 

euro

– 19 336,09

0,00

– 19 336,09

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

2016. taotlusaasta – põllumajandustootjad, kes ei deklareerinud ümberkorralduseks piisavalt toetuskõlblikke alasid – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine

ÜHEKORDNE

 

euro

– 9 532,69

0,00

– 9 532,69

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

Põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS) ajakohastamise puudused

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 12 342 563,07

0,00

– 12 342 563,07

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

Põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS) ajakohastamise puudused

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 12 060 282,13

0,00

– 12 060 282,13

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise kontrolli puudused

ÜHEKORDNE

 

euro

– 385,10

– 134,79

– 250,31

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2016

Põldude kohapealsete kontrollide puudused – põhitoetuskava

ÜHEKORDNE

 

euro

– 541 695,17

– 189 593,31

– 352 101,86

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2017

Põldude kohapealsete kontrollide puudused – põhitoetuskava

ÜHEKORDNE

 

euro

– 148 063,37

– 51 822,18

– 96 241,19

 

 

 

 

 

GR kokku:

euro

– 25 315 857,14

– 241 550,28

– 25 074 306,86

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

HR

Raamatupidamise kontrollimine ja heakskiitmine

2016

Sertifitseerimisasutuse poolt raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise raames avastatud vead (EAGF)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 106,70

0,00

– 106,70

 

 

 

 

 

HR kokku:

euro

– 106,70

0,00

– 106,70

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

HU

Sertifitseerimine

2016

EAGF – finantsviga

ÜHEKORDNE

 

euro

– 354 521,31

0,00

– 354 521,31

 

Sertifitseerimine

2014

EAGF – teadaolev viga (2014. eelarveaasta)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 411 055,08

0,00

– 411 055,08

 

Sertifitseerimine

2015

EAGF – teadaolev viga (2015. eelarveaasta)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 229 160,00

0,00

– 229 160,00

 

 

 

 

 

HU kokku:

euro

– 994 736,39

0,00

– 994 736,39

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

IT

Sertifitseerimine

2016

Sertifitseerimisasutuse avastatud teadaolevad vead EAGFi puhul

ÜHEKORDNE

 

euro

– 58 736,48

0,00

– 58 736,48

 

 

 

 

 

IT kokku:

euro

– 58 736,48

0,00

– 58 736,48

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

PL

Puu- ja köögivili – erakorralised toetusmeetmed

2015

Toetuse rahastamiskõlblikkuse kontrolli 1. puudus (põhikontroll): tootjaorganisatsiooni liikmetele otse makstav toetus

ÜHEKORDNE

 

euro

– 862 313,80

0,00

– 862 313,80

 

Puu- ja köögivili – erakorralised toetusmeetmed

2016

Toetuse rahastamiskõlblikkuse kontrolli 1. puudus (põhikontroll): tootjaorganisatsiooni liikmetele otse makstav toetus

ÜHEKORDNE

 

euro

– 626 391,41

0,00

– 626 391,41

 

Puu- ja köögivili – erakorralised toetusmeetmed

2015

Toetuse rahastamiskõlblikkuse kontrolli 2. puudus (põhikontroll): teatamisjärgne tegevuse ümberkorraldamine. Ainult määrus (EL) nr 932/2014.

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 225 249,40

0,00

– 1 225 249,40

 

Puu- ja köögivili – eeltunnustatud tootjarühmad

2015

Teadaolevad vead IACSiga hõlmamata EAGFi andmekogumis

ÜHEKORDNE

 

euro

– 20 800 842,75

– 20 800 842,75

0,00

 

 

 

 

 

PL kokku:

euro

– 23 514 797,36

– 20 800 842,75

– 2 713 954,61

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

PT

Nõuetele vastavus

2014

Otsetoetused – 2013. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 7, 8, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) külvikorra standardi puudumine – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 378 534,63

– 1 984,14

– 376 550,49

 

Nõuetele vastavus

2015

Otsetoetused – 2014. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) külvikorra standardi puudumine – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 3 117 345,35

– 103 874,64

– 3 013 470,71

 

Nõuetele vastavus

2016

Otsetoetused – 2015. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 3 042 569,54

– 78 338,31

– 2 964 231,23

 

Nõuetele vastavus

2017

Otsetoetused – 2016. taotlusaasta – hälbed ja karistussüsteemi leebus

ÜHEKORDNE

 

euro

– 152 766,08

0,00

– 152 766,08

 

Nõuetele vastavus

2014

Veinisektor – 2015. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 215 486,92

– 4 309,74

– 211 177,18

 

Nõuetele vastavus

2015

Veinisektor – 2015. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 35 761,53

– 715,23

– 35 046,30

 

 

 

 

 

PT kokku:

euro

– 6 942 464,05

– 189 222,06

– 6 753 241,99

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

SE

Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad

2015

Puudumine ja ühekordne

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 219 136,75

– 36 866,25

– 182 270,50

 

Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad

2015

Puudumine ja ühekordne

ÜHEKORDNE

 

euro

– 737 325,02

0,00

– 737 325,02

 

Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad

2016

Puudumine ja ühekordne

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 235 899,86

– 36 510,52

– 199 389,34

 

Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad

2016

Puudumine ja ühekordne

ÜHEKORDNE

 

euro

– 730 210,41

0,00

– 730 210,41

 

Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad

2017

Puudumine ja ühekordne

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 138 560,74

– 4 203,58

– 134 357,16

 

Puu- ja köögivili – rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad

2017

Puudumine ja ühekordne

ÜHEKORDNE

 

euro

– 84 071,64

0,00

– 84 071,64

 

 

 

 

 

SE:

euro

– 2 145 204,42

– 77 580,35

– 2 067 624,07

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

SK

Nõuetele vastavus

2015

Otsetoetused – 2014. taotlusaasta – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) 5 puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 14 259,15

– 42,85

– 14 216,30

 

Nõuetele vastavus

2015

Otsetoetused – 2014. taotlusaasta – karistussüsteemi leebus

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 063 858,34

0,00

– 1 063 858,34

 

Nõuetele vastavus

2016

Otsetoetused – 2015. taotlusaasta – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) 5 puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 5 536,83

– 38,61

– 5 498,22

 

Nõuetele vastavus

2016

Otsetoetused – 2015. taotlusaasta – karistussüsteemi leebus

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 176 670,25

0,00

– 1 176 670,25

 

Nõuetele vastavus

2017

Otsetoetused – 2016. taotlusaasta – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) 5 puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 9 990,33

– 87,11

– 9 903,22

 

Nõuetele vastavus

2017

Otsetoetused – 2016. taotlusaasta – karistussüsteemi leebus

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 407 765,37

0,00

– 1 407 765,37

 

 

 

 

 

SK kokku:

euro

– 3 678 080,27

– 168,57

– 3 677 911,70


Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

euro

– 128 313 454,28

– 24 322 127,66

– 103 991 326,62

Eelarvepunkt: 6711

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

AT

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Aktiivse põllumajandustootja staatusega seotud puudus vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikele 2 – EAFRD

ÜHEKORDNE

 

euro

– 7 474,30

0,00

– 7 474,30

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2017

Aktiivse põllumajandustootja staatusega seotud puudus vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikele 2 – EAFRD

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,47 %

euro

– 201 955,26

0,00

– 201 955,26

 

 

 

 

 

AT kokku:

euro

– 209 429,56

0,00

– 209 429,56

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

BE

Sertifitseerimine

2016

Teadaolev viga EAFRD puhul 2016. eelarveaastal

ÜHEKORDNE

 

euro

– 630 956,00

0,00

– 630 956,00

 

Sertifitseerimine

2016

Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmatud EAFRD puhul 2016. eelarveaastal

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 24 973,87

0,00

– 24 973,87

 

Sertifitseerimine

2016

Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmamata EAFRD puhul 2016. eelarveaastal

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 430,80

0,00

– 430,80

 

 

 

 

 

BE kokku:

euro

– 656 360,67

0,00

– 656 360,67

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

DE

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2013

1a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 2) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 981,31

0,00

– 981,31

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2014

1a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 2) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 552,36

0,00

– 1 552,36

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2015

1b-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 2) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 672,70

0,00

– 1 672,70

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2010

2a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 7) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 2 568,80

0,00

– 2 568,80

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2011

2a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 7) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 2 115,88

0,00

– 2 115,88

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2012

2a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 7) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 902,46

0,00

– 902,46

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2013

2a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 7) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 902,46

0,00

– 902,46

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2014

2a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 7) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 216,80

0,00

– 1 216,80

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2015

2a-üksikviga riigihankemenetluses (toimik 7) – arvutatud finantskorrektsioon (10 %)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 401,01

0,00

– 1 401,01

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2014

3a-puudused riigihankemenetluse halduskontrollides

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

euro

– 69 095,14

0,00

– 69 095,14

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2015

3b-puudused riigihankemenetluse halduskontrollides

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

euro

– 559 669,26

– 1 557,83

– 558 111,43

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2016

3b-puudused riigihankemenetluse halduskontrollides

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

euro

– 365 056,56

– 6 266,59

– 358 789,97

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmatud EAFRD – audit nr 11

ÜHEKORDNE

 

euro

– 607,28

0,00

– 607,28

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmatud EAFRD – audit nr 129

ÜHEKORDNE

 

euro

– 16 831,09

0,00

– 16 831,09

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmatud EAFRD – audit nr 6

ÜHEKORDNE

 

euro

– 477,71

0,00

– 477,71

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmatud EAFRD – audit nr 71

ÜHEKORDNE

 

euro

– 119,73

0,00

– 119,73

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmamata EAFRD – audit nr 2

ÜHEKORDNE

 

euro

– 35 831,00

0,00

– 35 831,00

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmamata EAFRD – audit nr 27

ÜHEKORDNE

 

euro

– 4 396,50

0,00

– 4 396,50

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmamata EAFRD – audit nr 34

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 432,51

0,00

– 1 432,51

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmamata EAFRD – audit nr 43

ÜHEKORDNE

 

euro

– 23 887,00

0,00

– 23 887,00

 

Sertifitseerimine

2016

IACSiga hõlmamata EAFRD – audit nr 51

ÜHEKORDNE

 

euro

– 848,29

0,00

– 848,29

 

 

 

 

 

DE kokku:

euro

– 1 091 565,85

– 7 824,42

– 1 083 741,43

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

ES

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2016

Puudused kulude põhjendatuse kontrollimisel meetme 123 puhul (2016. eelarveaasta üleminekuperiood)

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 2 229,43

0,00

– 2 229,43

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Puudused kulude põhjendatuse hindamisel meetme 123 puhul (2015. eelarveaasta)

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 126 999,41

0,00

– 126 999,41

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Puudused kulude põhjendatuse hindamisel meetme 123 puhul (eelarveaasta 2016)

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 17 905,78

0,00

– 17 905,78

 

Sertifitseerimine

2016

Teadaolevad vead EAFRD puhul

ÜHEKORDNE

 

euro

– 46 723,27

0,00

– 46 723,27

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2016

Järelkontrollide ebapiisav kvaliteet (meede 121)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 33 740,92

0,00

– 33 740,92

 

Sertifitseerimine

2016

Teadaolevad vead EAFRD puhul – 56 200,38 eurot

ÜHEKORDNE

 

euro

– 56 200,38

0,00

– 56 200,38

 

Sertifitseerimine

2016

Kõige tõenäolisem viga EAFRD puhul – 17 124,08 eurot

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 17 124,08

0,00

– 17 124,08

 

Sertifitseerimine

2016

Juhuslikud vead EAFRD puhul

ÜHEKORDNE

 

euro

– 2 390,50

0,00

– 2 390,50

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Maksenõude kontrollimine

ÜHEKORDNE

 

euro

– 91 814,57

0,00

– 91 814,57

 

 

 

 

 

ES kokku:

euro

– 395 128,34

0,00

– 395 128,34

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

FR

Sertifitseerimine

2016

CEB/2017/046/FR – ekstrapoleerimise teel saadud viga EAFRD puhul

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 1 768,57

0,00

– 1 768,57

 

Sertifitseerimine

2016

CEB/2017/046/FR – teadaolevad vead EAFRD puhul

ÜHEKORDNE

 

euro

– 27 977,00

0,00

– 27 977,00

 

Nõuetele vastavus

2013

Maaelu areng (kohustuslikke majandamisnõudeid (SMR) 1, 2 ja 5 ei ole kontrollitud)

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 532 897,40

– 489 608,41

– 43 288,99

 

Nõuetele vastavus

2014

Maaelu areng (kohustuslikke majandamisnõudeid (SMR) 1, 2 ja 5 ei ole kontrollitud)

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 668 690,92

0,00

– 668 690,92

 

 

 

 

 

FR kokku:

euro

– 1 231 333,89

– 489 608,41

– 741 725,48

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

GB

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Kohapealsete kontrollkäikude kontrolljälje puudumine – 2015. eelarveaasta – meede 216

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

euro

– 10 380,46

0,00

– 10 380,46

 

EAFRD maaelu arengu metsandusmeetmed

2015

Kohapealsete kontrollkäikude kontrolljälje puudumine – 2015. eelarveaasta – meede 221

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 13 254,64

0,00

– 13 254,64

 

EAFRD maaelu arengu metsandusmeetmed

2015

Kohapealsete kontrollkäikude kontrolljälje puudumine – 2015. eelarveaasta – meede 227

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 148 643,71

0,00

– 148 643,71

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2016

Kohapealsete kontrollkäikude kontrolljälje puudumine – 2016. eelarveaasta – meede 216 makstakse uue programmitöö perioodi meetme 04 raames

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

euro

– 7 565,26

0,00

– 7 565,26

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2017

Kohapealsete kontrollkäikude kontrolljälje puudumine – 2017. eelarveaasta – meede 216 makstakse uue programmitöö perioodi meetme 04 raames

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

euro

– 726,75

0,00

– 726,75

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Meede 10: puuduvad loomade andmebaaside korrapärased ristkontrollid, et hinnata loomade asustustiheduse nõude täitmist, ning puudub kariloomade kohapealne hindamine – 2015. taotlusaasta

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 476 492,21

0,00

– 476 492,21

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Meede 14: puuduvad loomade andmebaaside korrapärased ristkontrollid, et hinnata loomade asustustiheduse nõude täitmist, puudub kariloomade kohapealne hindamine ja sanktsioonide süsteem ei vasta nõuetele – 2015. taotlusaasta

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 20 700,00

0,00

– 20 700,00

 

EAFRD maaelu arengu metsandusmeetmed

2016

Meede 221 / meede 08: puudub saamata jäänud tulu hüvitamiseks tehtud maksete halduskontroll – 2015. taotlusaasta

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 23 435,00

0,00

– 23 435,00

 

EAFRD maaelu arengu metsandusmeetmed

2017

Meede 221 / meede 08: puudub saamata jäänud tulu hüvitamiseks tehtud maksete halduskontroll – 2016. taotlusaasta

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 23 435,00

0,00

– 23 435,00

 

Nõuetele vastavus

2014

Maaelu areng – 2014. taotlusaasta – puudulik kohapealne kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 501 789,15

0,00

– 501 789,15

 

Nõuetele vastavus

2015

Maaelu areng – 2014. taotlusaasta – puudulik kohapealne kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 397 720,77

0,00

– 397 720,77

 

Nõuetele vastavus

2015

Maaelu areng – 2015. taotlusaasta – puudulik kohapealne kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 253 812,96

– 257,81

– 253 555,15

 

Nõuetele vastavus

2016

Maaelu areng – 2015. taotlusaasta – puudulik kohapealne kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 410 094,33

0,00

– 410 094,33

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Ettevõtja kinnitus käibemaksu sisaldavate maksete kohta – 2015. eelarveaasta – meede 216

ÜHEKORDNE

 

euro

– 88 233,89

0,00

– 88 233,89

 

 

 

 

 

GB kokku:

euro

– 2 376 284,13

– 257,81

– 2 376 026,32

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

GR

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2009

Põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS) puudused

ÜHEKORDNE

 

euro

– 2 397 552,06

0,00

– 2 397 552,06

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS) puudused

ÜHEKORDNE

 

euro

– 805 546,96

0,00

– 805 546,96

 

 

 

 

 

GR kokku:

euro

– 3 203 099,02

0,00

– 3 203 099,02

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

HR

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Asjakohased kontrollid, tagamaks et taotlus vastab kõikidele toetuskõlblikkuse kriteeriumitele, mis on sätestatud ELi õigusaktides ja liikmesriigi või piirkonna maaelu arengukavades (meede 10 – meede 11 – 2015. ja 2016. taotlusaasta – 2016. eelarveaasta)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 101 099,73

– 45 886,85

– 55 212,88

 

Raamatupidamise kontrollimine ja heakskiitmine

2016

Sertifitseerimisasutuse poolt raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise raames avastatud teadaolev viga (EAFRD IACS)

ÜHEKORDNE

 

euro

– 53 125,78

0,00

– 53 125,78

 

 

 

 

 

HR kokku:

euro

– 154 225,51

– 45 886,85

– 108 338,66

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

HU

Sertifitseerimine

2016

EAFRD – finantsviga

ÜHEKORDNE

 

euro

– 50,02

0,00

– 50,02

 

Sertifitseerimine

2016

EAFRD – teadaolev viga

ÜHEKORDNE

 

euro

– 419 402,55

0,00

– 419 402,55

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 2 117,92

– 2 117,92

0,00

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2015

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 15 280,22

– 15 280,22

0,00

 

EAFRD maaelu areng – kindla toetusmääraga meetmed

2015

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 12 762,94

– 12 762,94

0,00

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2016

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 846,96

– 838,29

– 8,67

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2016

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 68 740,57

– 11 603,59

– 57 136,98

 

EAFRD maaelu areng – kindla toetusmääraga meetmed

2016

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 15 242,66

– 3 610,66

– 11 632,00

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2017

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 179,34

0,00

– 179,34

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2017

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 249,97

0,00

– 249,97

 

EAFRD maaelu areng – kindla toetusmääraga meetmed

2017

Riigihankemenetluse eeskirjade rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

0,10 %

euro

– 22,75

0,00

– 22,75

 

 

 

 

 

HU kokku:

euro

– 534 895,90

– 46 213,62

– 488 682,28

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

IE

Sertifitseerimine

2016

Sertifitseerimisasutuse avastatud finantsvead

ÜHEKORDNE

 

euro

– 289 762,08

0,00

– 289 762,08

 

 

 

 

 

IE kokku:

euro

– 289 762,08

0,00

– 289 762,08

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

IT

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 10 – tegevus 10.1.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 16 181,19

0,00

– 16 181,19

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2017

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 10 – tegevus 10.1.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 15 722,34

0,00

– 15 722,34

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 10 – tegevus 10.1.2.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 11 965,46

0,00

– 11 965,46

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2017

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 10 – tegevus 10.1.2.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 11 626,16

0,00

– 11 626,16

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 10 – tegevus 10.1.3.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 2 414,45

0,00

– 2 414,45

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2017

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 10 – tegevus 10.1.3.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 2 345,98

0,00

– 2 345,98

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 11 – tegevus 11.1.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

0,00

0,00

0,00

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2017

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 11 – tegevus 11.1.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 806,75

0,00

– 806,75

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 11 – tegevus 11.2.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

0,00

0,00

0,00

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2017

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 11 – tegevus 11.2.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 1 666,15

0,00

– 1 666,15

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2016

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 13 – tegevus 13.1.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 56 267,29

0,00

– 56 267,29

 

EAFRD maaelu arengu meetmed, mis kuuluvad IACSi

2017

Puuduvad tõendid loomade asustustiheduse arvutuste kohta kohapealsete kontrollide käigus – 2016. eelarveaasta – meede 13 – tegevus 13.1.1.

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

euro

– 26 678,19

0,00

– 26 678,19

 

 

 

 

 

IT kokku:

euro

– 145 673,96

0,00

– 145 673,96

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

PL

Sertifitseerimine

2015

Finantsvead IACSiga hõlmamata EAFRD andmekogumis

ÜHEKORDNE

 

euro

– 10 244,55

0,00

– 10 244,55

 

 

 

 

 

PL kokku:

euro

– 10 244,55

0,00

– 10 244,55

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

PT

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2014

1-meede 413 (allmeetmed 311, 312, 313): rahastamiskõlbmatud kulud töökohtade loomiseks/säilitamiseks

ÜHEKORDNE

 

euro

– 467 842,77

0,00

– 467 842,77

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2015

1-meede 413 (allmeetmed 311, 312, 313): rahastamiskõlbmatud kulud töökohtade loomiseks/säilitamiseks

ÜHEKORDNE

 

euro

– 1 212 190,33

0,00

– 1 212 190,33

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2016

1-meede 413 (allmeetmed 311, 312, 313): rahastamiskõlbmatud kulud töökohtade loomiseks/säilitamiseks

ÜHEKORDNE

 

euro

– 94 360,25

0,00

– 94 360,25

 

EAFRD maaelu arengu 4. telg – LEADER (2007–2013)

2014

2-meede 413 (allmeetmed 311, 312, 313, 323): puudused kulude põhjendatuse kontrollimisel

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

euro

– 301 512,95

0,00

– 301 512,95

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2015

2-meede 413 (allmeetmed 311, 312, 313, 323): puudused kulude põhjendatuse kontrollimisel

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

euro

– 248 459,07

0,00

– 248 459,07

 

Maaelu areng – EAFRD – LEADER

2016

2-meede 413 (allmeetmed 311, 312, 313, 323): puudused kulude põhjendatuse kontrollimisel

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

euro

– 57 404,70

0,00

– 57 404,70

 

Sertifitseerimine

2015

2015. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus ning EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus programmitöö perioodi 2007–2013 viimase rakendusaasta (16.10.2014–31.12.2015) kohta

ÜHEKORDNE

 

euro

– 15 000,61

0,00

– 15 000,61

 

Nõuetele vastavus

2014

Maaelu arengu finantskorrektsioon 2013. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

10 380,28

0,00

10 380,28

 

Nõuetele vastavus

2014

Maaelu arengu finantskorrektsioon 2014. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

22 589,96

0,00

22 589,96

 

Nõuetele vastavus

2015

Maaelu arengu finantskorrektsioon 2014. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

98 204,04

0,00

98 204,04

 

Nõuetele vastavus

2015

Maaelu arengu finantskorrektsioon 2015. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

33 486,89

0,00

33 486,89

 

Nõuetele vastavus

2016

Maaelu arengu finantskorrektsioon 2015. taotlusaastal

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

90 178,07

0,00

90 178,07

 

Sertifitseerimine

2016

EAFRD – raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus programmitöö perioodi 2007–2013 viimase rakendusaasta (viies kvartal – 16.10.2014–31.12.2015) kohta

ÜHEKORDNE

 

euro

– 3 041 420,01

– 9 024,71

– 3 032 395,30

 

Sertifitseerimine

2015

Maaelu arengu meetme 511 viimasel rakendusaastal deklareeritud kulud, mida ei deklareeritud eelarveaastal, mil tegelik makse tehti

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 939 516,00

0,00

– 939 516,00

 

Sertifitseerimine

2016

Ekstrapoleerimise teel saadud viga IACSiga hõlmamata EAFRD andmekogumis viimase rakendusaasta viiendas kvartalis (viies kvartal – 16.10.2015–31.12.2015) (63 248,59 eurot)

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 63 248,59

– 21 747,68

– 41 500,91

 

Nõuetele vastavus

2014

Maaelu areng – 2013. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 7, 8, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) külvikorra standardi puudumine – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 129 966,15

0,00

– 129 966,15

 

Nõuetele vastavus

2014

Maaelu areng – 2014. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) külvikorra standardi puudumine – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 204 951,05

0,00

– 204 951,05

 

Nõuetele vastavus

2015

Maaelu areng – 2014. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) külvikorra standardi puudumine – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 220 275,94

– 881,07

– 219 394,87

 

Nõuetele vastavus

2015

Maaelu areng – 2015. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 24 809,88

– 164,16

– 24 645,72

 

Nõuetele vastavus

2016

Maaelu areng – 2015. taotlusaasta – kohustuslike majandamisnõuete (SMR) 2, 9, 11, 12, 16–18 puudulik kontroll – hälbed ja karistussüsteemi leebus

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 1 626 056,75

0,00

– 1 626 056,75

 

Sertifitseerimine

2015

Kõige tõenäolisem viga EAFRD andmekogumis esimesest kuni neljanda kvartalini

HINNANGULINE SUMMA

 

euro

– 2 849 591,00

– 257 376,75

– 2 592 214,25

 

 

 

 

 

PT kokku:

euro

– 11 241 766,81

– 289 194,37

– 10 952 572,44

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

RO

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2014

Mitmed riigihanke õigusraamistiku rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

2,44 %

euro

– 3 923 959,54

0,00

– 3 923 959,54

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Mitmed riigihanke õigusraamistiku rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

2,44 %

euro

– 3 280 175,58

0,00

– 3 280 175,58

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2015

Mitmed riigihanke õigusraamistiku rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

2,44 %

euro

– 2 755 091,05

0,00

– 2 755 091,05

 

EAFRD maaelu areng – kindla toetusmääraga meetmed

2015

Mitmed riigihanke õigusraamistiku rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

2,44 %

euro

– 260 292,18

0,00

– 260 292,18

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2016

Mitmed riigihanke õigusraamistiku rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

2,44 %

euro

– 683 995,90

0,00

– 683 995,90

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2016

Mitmed riigihanke õigusraamistiku rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

2,44 %

euro

– 452 827,98

0,00

– 452 827,98

 

EAFRD maaelu areng – kindla toetusmääraga meetmed

2016

Mitmed riigihanke õigusraamistiku rikkumised

HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR

2,44 %

euro

– 115 226,97

0,00

– 115 226,97

 

 

 

 

 

RO kokku:

euro

– 11 471 569,20

0,00

– 11 471 569,20

Liikmesriik

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

SE

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

Topeltrahastamise kontrolli puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 65 461,21

– 21 733,12

– 43 728,09

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

Topeltrahastamise kontrolli puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 620 898,88

– 15 648,02

– 605 250,86

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2014

Topeltrahastamise kontrolli puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 291 505,90

– 86 612,45

– 204 893,45

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

Kulude hüvitamise taotluste kontrolli puudumine

ÜHEKORDNE

 

euro

– 6 970,99

0,00

– 6 970,99

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

VKEdele kehtestatud kriteeriumide kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 55 086,77

– 18 288,81

– 36 797,96

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

VKEdele kehtestatud kriteeriumide kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 363 222,29

0,00

– 363 222,29

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2014

VKEdele kehtestatud kriteeriumide kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 245 246,39

– 72 867,78

– 172 378,61

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

VKEdele kehtestatud kriteeriumide kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 64 295,86

0,00

– 64 295,86

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2008

VKEdele kehtestatud kriteeriumide ja topeltrahastamise ohu kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 751,03

0,00

– 751,03

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2009

VKEdele kehtestatud kriteeriumide ja topeltrahastamise ohu kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 320,70

0,00

– 320,70

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2011

VKEdele kehtestatud kriteeriumide ja topeltrahastamise ohu kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 2 236,29

– 67,59

– 2 168,70

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

VKEdele kehtestatud kriteeriumide ja topeltrahastamise ohu kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 113 768,81

– 37 771,25

– 75 997,56

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

VKEdele kehtestatud kriteeriumide ja topeltrahastamise ohu kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 472 874,38

0,00

– 472 874,38

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2014

VKEdele kehtestatud kriteeriumide ja topeltrahastamise ohu kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 347 992,77

– 103 395,86

– 244 596,91

 

EAFRD maaelu arengu kindla toetusmääraga meetmed

2015

VKEdele kehtestatud kriteeriumide ja topeltrahastamise ohu kontrolli puudumine ning puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

euro

– 283 956,93

0,00

– 283 956,93

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg (2007–2013)

2007

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 2 143,59

0,00

– 2 143,59

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 131 152,67

– 87 085,37

– 44 067,30

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 1 241 577,53

– 2 978,52

– 1 238 599,01

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2014

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 750 589,53

– 442 938,45

– 307 651,08

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2014

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 845 717,03

– 499 075,16

– 346 641,87

 

EAFRD maaelu arengu investeering – eraõiguslikud toetusesaajad

2015

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 264 235,27

0,00

– 264 235,27

 

EAFRD maaelu arengu investeering – avalik-õiguslikud toetusesaajad

2015

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 1 632 649,18

28 498,30

– 1 661 147,48

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2008

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 681,88

0,00

– 681,88

 

EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2010

Puudused valikukriteeriumide kohaldamisel ja kulude põhjendatuse hindamisel

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

euro

– 490,86

0,00

– 490,86

 

 

 

 

 

SE:

euro

– 7 803 826,74

– 1 359 964,08

– 6 443 862,66


Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

euro

– 40 815 166,21

– 2 238 949,56

– 38 576 216,65

23.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/65

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1842,

22. november 2018,

millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7911 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/247 (3) võeti vastu pärast H5-alatüübi viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid mitmes liikmesriigis (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) ning asjaomaste liikmesriikide pädeva asutuse poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ (4) artikli 16 lõikele 1.

(2)

Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on sätestatud, et asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt kõnealuse rakendusotsuse lisas kaitse- või järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi. Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on samuti sätestatud, et direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 kohaselt tuleb kaitse- ja järelevalvetsoonides kohaldatavaid meetmeid jätkata vähemalt nende tsoonide kohta kõnealuse rakendusotsuse lisas kindlaksmääratud kuupäevani.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2017/247 vastuvõtmist on seda mitu korda muudetud, et võtta arvesse linnugripi epidemioloogilise olukorra muutumist liidus. Rakendusotsust (EL) 2017/247 muudeti eriti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/696, (5) et kehtestada eeskirjad seoses ööpäevaseid tibusid sisaldavate saadetiste lähetamisega rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisas esitatud piirkondadest. Kõnealuses muudatuses võeti arvesse asjaolu, et võrreldes muude linnukasvatussaadustega on ööpäevaste tibude puhul kõrge patogeensusega linnugripi leviku risk väike.

(4)

Rakendusotsust (EL) 2017/247 muudeti seejärel komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1841, (6) millega tõhustatakse kohaldatavaid tauditõrje meetmeid juhul, kui esineb suurem risk kõrge patogeensusega linnugripi levikuks. Sellest tulenevalt on rakendusotsusega (EL) 2017/247 nüüd ette nähtud pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhangut või puhanguid kehtestada liidu tasandil asjaomastes liikmesriikides täiendavad piirangutsoonid, nagu on osutatud direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikes 4, ning nendes tsoonides kohaldatavate piirangute kestus. Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on nüüd sätestatud ka eeskirjad eluskodulindude, ööpäevaste tibude ja haudemunade lähetamiseks täiendavatest piirangutsoonidest teistesse liikmesriikidesse teatavaid ohutusnõudeid arvestades.

(5)

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudeti seejärel mitu korda peamiselt selleks, et võtta arvesse asjaomaste liikmesriikide poolt direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piiride muudatusi.

(6)

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1652 (7) pärast seda, kui Bulgaaria teatas kõrge patogeensusega linnugripi uutest puhangutest linnukasvatusettevõtetes, mis asuvad kõnealuse liikmesriigi Plovdivi ja Haskovo piirkonnas. Bulgaaria on ühtlasi komisjonile teatanud, et pärast kõnealuseid taudipuhanguid on ta nõuetekohaselt võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutud vajalikud meetmed, sh kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid nakkusega linnukasvatusettevõtete ümber.

(7)

Pärast rakendusotsusega (EL) 2018/1652 rakendusotsuses (EL) 2017/247 tehtud viimase muudatuse kuupäeva on Bulgaaria teatanud komisjonile H5-alatüübi viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi uutest puhangutest linnukasvatusettevõtetes, mis asuvad selle liikmesriigi Haskovo ja Stara Zagora piirkonnas.

(8)

Bulgaaria on ühtlasi komisjonile teatanud, et pärast kõnealuseid uusi taudipuhanguid on ta nõuetekohaselt võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutud vajalikud meetmed, sh kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid nakkusega linnukasvatusettevõtete ümber.

(9)

Komisjon on koostöös Bulgaariaga need meetmed läbi vaadanud ja on veendunud, et Bulgaaria pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel linnukasvatusettevõtetest, kus uute haiguspuhangute esinemine on kinnitust leidnud.

(10)

Selleks et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Bulgaariaga kiiresti kirjeldada liidu tasandil kaitse- ja järelevalvetsoone, mis on kehtestatud Bulgaarias direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt pärast kõrge patogeensusega linnugripi uusi puhanguid kõnealuses liikmesriigis.

(11)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2017/247 ajakohastada, et võtta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga arvesse ajakohastatud epidemioloogilist olukorda Bulgaarias. Eelkõige tuleks rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisas esitada kanded Bulgaarias hiljuti kehtestatud selliste kaitse- ja järelevalvetsoonide kohta, mille suhtes praegu kohaldatakse piiranguid vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ.

(12)

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa tuleks muuta, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist ning lisada vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ Bulgaarias pärast kõrge patogeensusega linnugripi uusi puhanguid kõnealuses liikmesriigis kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid, ning nendes tsoonides kohaldatavate piirangute kestus.

(13)

Rakendusotsust (EL) 2017/247 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1)   EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)   EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Komisjoni 9. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 36, 11.2.2017, lk 62).

(4)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(5)  Komisjoni 11. aprilli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/696, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 101, 13.4.2017, lk 80).

(6)  Komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1841, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 261, 11.10.2017, lk 26).

(7)  Komisjoni 6. novembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1652, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 275I, 6.11.2018, lk 1).

LISA

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A osas asendatakse Bulgaariat käsitlev kanne järgmisega:

„ Liikmesriik: Bulgaaria

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1

Plovdiv region:

Municipality of Sadovo:

—

Ahmatovo

—

Bogdanitsa

—

Seltsi

28.11.2018

Municipality of Rodopi:

—

Krumovo

—

Yagodovo

12.11.2018

Haskovo region:

Municipality of Haskovo:

—

Elena

2.12.2018

Municipality of Dimitrovgrad:

—

Chernogorovo

—

Voden

—

Brod

30.11.2018

Municipality of Dimitrovgrad:

—

Varbitsa

—

Bodrovo

28.11.2018

Municipality of Haskovo:

—

Konush

—

Manastir

—

Voyvodovo

28.11.2018

Municipality of Haskovo:

—

Malevo

—

Garvanovo

21.11.2018

Stara Zagora region:

Municipality of Bratya Daskalovi:

—

Pravoslav

—

Veren

29.11.2018“

2)

B osas asendatakse Bulgaariat käsitlev kanne järgmisega:

„ Liikmesriik: Bulgaaria

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31

Plovdiv region:

Municipality of Brezovo:

—

Tyurkmen

—

Choba

—

Zelenikovo

8.12.2018

Municipality of Sadovo:

—

Ahmatovo

—

Bogdanitsa

—

Seltsi

29.11.2018–7.12.2018

Municipality of Asenovgrad:

—

Boyantsi

—

Izbeglii

—

Konush

—

Kozanovo

—

Zlatovrah

7.12.2018

Municipality of Parvomay:

—

Vinitsa

—

Tatarevo

7.12.2018

Municipality of Sadovo:

—

Bolyartsi

—

Cheshnegirovo

—

Karadzhovo

—

Kochevo

—

Milevo

—

Mominsko

—

Popovitsa

—

Sadovo

7.12.2018

Municipality of Parvomay:

—

Byala reka

—

Dobri dol

—

Ezerovo

—

Karadzhalovo

—

Voden

7.12.2018

Municipality of Rodopi:

—

Krumovo

—

Yagodovo

13.11.2018–22.11.2018

Municipality of Rodopi:

—

Brestnik

—

Belashtitsa

—

Markovo

—

Branipole

—

Municipality of Sadovo:

—

Katunitsa

—

Municipality of Kuklen:

—

Kuklen

—

Ruen

—

Municipality of Asenovgrad:

—

Asenovgrad

—

Municipality of Plovdiv:

—

Plovdiv

22.11.2018

Municipality of Maritsa:

—

Rogosh

—

Skutare

22.11.2018

Haskovo region:

Municipality of Haskovo:

—

Elena

3.12.2018–11.12.2018

Municipality of Haskovo:

—

Bolyarski izvor

—

Krivo pole

—

Momino

—

Dinevo

—

Lyubenovo

—

Rodopi

—

Bryagovo

11.12.2018

Municipality of Harmanli:

—

Ivanovo

—

Leshnikovo

—

Smirnentsi

—

Slavyanovo

—

Ostar kamak

11.12.2018

Municipality of Dimitrovgrad:

—

Chernogorovo

—

Voden

—

Brod

1.12.2018–9.12.2018

Municipality of Dimitrovgrad:

—

Dolno Belevo

—

Zlatopole

—

Raynovo

—

Krepost

—

Dobrich

—

Dimitrovgrad

—

Radievo

—

Bryast

—

Golyamo Asenovo

—

Malko Asenovo

9.12.2018

Municipality of Haskovo:

—

Aleskandrovo

—

Uzundzhovo

—

Nova Nadezhda

9.12.2018

Municipality of Dimitrovgrad:

—

Varbitsa

—

Bodrovo

29.11.2018–7.12.2018

Municipality of Dimitrovgrad:

—

Gorski izvor

—

Svetlina

—

Skobelevo

—

Stalevo

—

Yabalkovo

7.12.2018

Municipality of Mineralni bani:

—

Susam

7.12.2018

Municipality of Haskovo:

—

Konush

—

Manastir

—

Voyvodovo

29.11.2018–7.12.2018

Municipality of Haskovo:

—

Galabets

—

Kozlets

—

Mandra

—

Teketo

—

Trakiets

—

Vaglarovo

—

Stamboliyski

—

Knizhovnik

—

Dolno Voyvodino

—

Gorno Voyvodino

—

Orlovo

7.12.2018

Municipality of Stambolovo:

—

Zhalti Bryag

7.12.2018

Municipality of Haskovo:

—

Malevo

22.11.2018–7.12.2018

Municipality of Haskovo:

—

Garvanovo

22.11.2018–1.12.2018

Municipality of Haskovo:

—

Haskovo

—

Staykovo

—

Klokotnica

1.12.2018

Municipality of Stambolovo:

—

Stambolovo

—

Kralevo

1.12.2018

Municipality of Dimitrovgrad:

—

Kasnakovo

—

Dobrich

—

Gorski izvor

—

Svetlina

1.12.2018

Municipality of Mineralni bani:

—

Mineralni bani

—

Tatarevo

1.12.2018

Stara Zagora region:

Municipality of Bratya Daskalovi:

—

Pravoslav

—

Veren

30.11.2018–8.12.2018

Municipality of Bratya Daskalovi:

—

Medovo

—

Markovo

—

Malak dol

—

Golyam dol

—

Bratya Daskalovi

—

Granit

—

Kolyu Marinovo

—

Naydenovo

—

Gorno Belevo

8.12.2018

Municipality of Chirpan:

—

Zlatna Livada

7.12.2018“