26.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 268/3

TÕLGE

Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline

KOOSTÖÖLEPING,

mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides

EUROOPA LIIT,

edaspidi „liit“,

ühelt poolt

ning

AAFRIKA JA MADAGASKARI LENNUOHUTUSAMET, edaspidi „ASECNA“,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide rakenduste kasvavat arengut liidus, Aafrikas ja mujal maailmas, eriti tsiviillennunduse valdkonnas,

VÕTTES ARVESSE, et ASECNA peamine ülesanne on osutada aeronavigatsiooniteenuseid tema vastutusalasse kuuluvates õhuruumides, korraldada neid õhuruume, avaldada aeronavigatsiooni alast teavet ning prognoosida ja edastada teavet aeronavigatsiooni meteoroloogia valdkonnas,

TUNNISTADES liidu tsiviilotstarbeliste satelliitnavigatsiooniprogrammide Galileo ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) tähtsust, nende rakendamisest tulenevat kasu ja ASECNA huvi satelliitnavigatsiooniteenuste vastu,

TUNNISTADES et EGNOS, mis on Euroopale keskendunud piirkondlik infrastruktuur, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide edastatud vaba juurdepääsuga signaale pakkudes suuremat täpsust ja tervikkust, osutab konkreetselt tsiviillennunduse vajadustele kohandatud teenuseid,

VÕTTES ARVESSE, et EGNOSe tehnoloogial põhinevaid teenuseid oleks tehniliselt võimalik laiendada kogu Aafrika mandrile, kui maapealsete infrastruktuuride vahel, mille eest lepinguosalised vastutavad, oleks sünergia, ning kui Aafrika kohal geostatsionaarorbiidi satelliitidele paigaldatakse EGNOSe transponderid,

VÕTTES ARVESSE liidu kosmosenõukogu resolutsiooni „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine“, mis võeti vastu 25. novembril 2010 ja milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tegema koostööd Aafrika Liidu Komisjoniga, et suurendada selles valdkonnas suutlikkust ja määrata kindlaks tingimused, mille alusel võiks rakendada programmile EGNOS sarnast infrastruktuuri Aafrikas,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Komisjoni 26. aprilli 2007. aasta teatist Euroopa kosmosepoliitika kohta, kus peetakse eriti tähtsaks Euroopa ja Aafrika vahelist koostööd kosmosesektoris, ning Euroopa Komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“, milles rõhutatakse liidu soovi teha oma teadmised ja infrastruktuurid Aafrikale kättesaadavaks ja tugevdada koostööd selle mandriga,

VÕTTES ARVESSE ASECNA ministrite komitee 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni nr 2005 CM 44-11, mis käsitleb satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) rakendamist ASECNAs, taotledes toetust Euroopa organisatsioonidelt, et EGNOSe või Galileo kasutuselevõtmisega täita ameti tegevusega seotud vajadusi,

VÕTTES ARVESSE ASECNA haldusnõukogu 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni nr 2011 CA 120-18, mis käsitleb ameti tõhusat osalemist EGNOSe/Galileo kasutuselevõtmises Aafrikas ja India ookeani piirkonnas, volitades peadirektorit võtma ühendust asjaomaste Euroopa asutustega,

VÕTTES ARVESSE, et selle resolutsiooni rakendamise raames on ASECNA välja töötanud programmi SBAS-ASECNA, et EGNOSe või Galileo kasutuselevõtmisega täita ameti tegevusega seotud vajadusi,

VÕTTES ARVESSE, et liidu ja ASECNA pikaajaline koostöö satelliitnavigatsiooni valdkonnas kuulub liidu ja Aafrika strateegilise partnerluse üldisesse raamistikku, kuna 2. ja 3. aprillil 2014. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Aafrika neljandal tippkohtumisel vastu võetud tegevuskavas on selleks, et määratleda kahe maailmajao koostööd ajavahemikus 2014–2017, plaanis eraldada pidevalt ja piisavalt inim- ja rahalisi ressursse, eesmärgiga võtta kasutusele EGNOSel põhinevad satelliitnavigatsiooni infrastruktuurid ning luua Aafrikas asjaomaste riikide jaoks EGNOSe kapitalikulu ja tegevuskulude juhtimise ja rahastamise süsteemid,

VÕTTES ARVESSE, et ASECNA ja liit teevad juba liidu ja Aafrika strateegilise partnerluse rakendamisel koostööd Aafrika õhutranspordi sektori ja satelliiditeenuste tugiprogrammi raames, mida rahastatakse kümnendast Euroopa Arengufondist ja EGNOSe toetamiseks Aafrikas mõeldud üleaafrikalisest programmist, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, eelkõige programmi EGNOS-Aafrika juhtimise ühisbüroo (JPO) loomise kaudu,

VÕTTES ARVESSE ühist huvi liidu ja ASECNA pikaajalise koostöö vastu, mis puudutab satelliitnavigatsiooni arendamist tsiviillennunduses, ning SOOVIDES sellise koostöö ametlikku loomist,

VÕTTES ARVESSE vajadust tagada satelliitnavigatsiooniteenuste kõrgetasemeline kaitse lepinguosaliste territooriumil,

VÕTTES ARVESSE, et liit on loonud teatavates valdkondades abi osutamiseks oma asutused, nagu Euroopa GNSSi Agentuur Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide ja Euroopa Lennundusohutusamet tsiviillennunduse jaoks, ning et EGNOSe rakendamiseks aastatel 2014–2021 on liidu ja Euroopa GNSSi Agentuuri vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepe,

TUNNISTADES, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (1) on sätestatud, et liit on kogu programmide Galileo ja EGNOS käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik ning et liit võib sõlmida nende programmide raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning et EGNOSe võimaliku väljapoole Euroopat laiendamise kulusid ei kaeta kõnealuse määruse alusel eraldatud eelarvevahenditest,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (2),

TUNNISTADES huvi ühtlustada rahvusvaheliste standardimis- ja sertifitseerimisasutuste lähenemisviise standardimise ja sertifitseerimise ning kõigi satelliitnavigatsioonisüsteemide ja -teenustega seotud küsimuste puhul, et edendada Galileo, EGNOSe ja SBAS-ASECNA (kui ülemaailmset satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramisstandardit tsiviillennundussektoris) pakutavate teenuste laiendatud ja innovatiivset kasutamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva lepingu eesmärgid on arendada satelliitnavigatsiooni ja osutada ASECNA pädevuspiirkonnas sellega seotud teenuseid tsiviillennunduse huvides, võimaldades ASECNAl osaleda Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammides.

Käesolev leping on osa Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammidel põhinevate teenuste edendamisest Aafrika mandril.

2. Käeolevas lepingus on sätestatud lepinguosaliste koostöö vorm ja tingimused lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „GNSS“ või „ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem“– infrastruktuur, mis hõlmab rühma satelliite ja maapealsete keskuste ja jaamade ülemaailmset võrku, et raadiosignaalide edastamise kaudu osutada kogu maakeral väga täpset aja ja geograafilise asukoha määramise teenust kasutajatele, kellel on sobiv vastuvõtja;

2) „Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid“– programmil Galileo ja EGNOSel põhinev ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, mis on liidu omand;

3) „ASECNA pädevuspiirkond“– geograafiline piirkond, kus ASECNA osutab aeronavigatsiooniteenuseid oma liikmesriikide või muus õhuruumis;

4) „Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (European Geostationary Navigation Overlay Service)“ või „EGNOS“– satelliitnavigatsioonisüsteemi piirkondlik infrastruktuur, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, peamiselt GPSi ja Galileo poolt edastatud vaba juurdepääsuga signaale, mis võimaldab nende ülemaailmsete süsteemide kasutajatel saada täpsuse ja tervikluse seisukohalt paremaid tulemusi. EGNOS hõlmab maapealseid jaamu ja mitut transponderit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel. Maapealsed jaamad moodustavad inseneriteaduste keskus, missiooni juhtimiskeskused (MCC), ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamad (RIMS), maismaa navigatsioonijaamad (NLES), teeninduskeskus ja server EDAS. EGNOSe piirkondlik katvus hõlmab peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi, mis geograafiliselt asub Euroopas;

5) „SBAS-ASECNA“– ASECNA satelliitnavigatsioonisüsteem, mis jälgib ja korrigeerib ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, peamiselt GPSi ja Galileo poolt edastatud vaba juurdepääsuga signaale, mis võimaldab nende ülemaailmsete süsteemide kasutajatel saada paremaid tulemusi, eelkõige täpsuse ja tervikluse seisukohalt. SBAS-ASECNA on ASECNA omand. See hõlmab maapealset infrastruktuuri ja mitut transponderit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel. Maapealse infrastruktuuri moodustavad ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamad (RIMS) ja maismaa navigatsioonijaamad (NLES). SBAS-ASECNA katab eelkõige ASECNA pädevuspiirkonda. SBAS-ASECNA süsteem hõlmab nii esialgset süsteemi versiooni kui ka kõiki selle hilisemaid arendusi, sealhulgas nn topeltsagedus (double frequence) ja mitme satelliitide rühma moodustamine (multi-constellation). Selle süsteemi rajamine hõlmab eelkõige määratlemise, väljatöötamise, arendus- ja kasutuselevõtu ning akrediteerimise ja sertifitseerimise etappi. Sellele järgneb kasutusetapp;

6) „EGNOSega hõlmatud ala“ või „SBAS-ASECNA ala“– ala, kus on võimalik vastu võtta signaale, mida asjaomane süsteem edastab (nt geostatsionaarorbiidi satelliitide katteala);

7) „SBAS-ASECNA teenindusala“– osa SBAS-ASECNA alast, kus SBAS-ASECNA süsteem osutab teenust vastavalt ASECNA määratletud ja ICAO standardite ja soovituslike tavadega seoses ettenähtud nõuetele ning vastutab asjakohaste heakskiidetud toimingute eest;

8) „EGNOS SoL teeninduspiirkond“– osa EGNOSega hõlmatud alast, kus EGNOS osutab teenust vastavalt ICAO standarditele ja soovituslikele tavadele ning vastutab asjakohaste heakskiidetud toimingute eest;

9) „RIMS-jaamad“– EGNOSesse või SBAS-ASECNA süsteemi kuuluvad jaamad, mille ülesanne on koguda reaalajas asukoha andmeid ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide poolt edastatud signaalide abil;

10) „NLES-jaamad“– EGNOSesse või SBAS-ASECNA süsteemi kuuluvad jaamad, mis saadavad geostatsionaarsetel satelliitidel asuvatele transponderitele korrigeeritud andmeid, mis võimaldab GNSSi signaalide vastuvõtjatel, kes asuvad emma-kumma süsteemiga hõlmatud alal, teha parandusi, et kohandada neid geograafilise asukoha määramise jaoks;

11) „Galileo“– Euroopa autonoomne tsiviilotstarbeline ülemaailmne satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissüsteem, mille on GNSSi teenuste osutamiseks kavandanud ja välja töötanud liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja nende liikmesriigid. Galileo käigushoidmise võib üle anda eraõiguslikule isikule. Galileo eesmärk on pakkuda avatud teenust, kommertskasutust, avalikku reguleeritud teenust ning otsingu- ja päästeteenuseid ning toetada töökindluse seire teenuseid, mis on mõeldud inimelu kaitsvate rakenduste kasutajatele;

12) „koostalitlusvõime“– kahe või enama satelliitnavigatsioonisüsteemi ja nende pakutavate teenuste sobivus üheskoos kasutamiseks, et anda kasutajale paremad võimalused kui need, mida võimaldab üksnes ühe süsteemi kasutamine;

13) „intellektuaalomand“– 14. juulil 1967 Stockholmis alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 punktis viii määratletud intellektuaalne omand;

14) „salastatud teave“– mis tahes vormis teave, mida on vaja kaitsta ilma loata avalikustamise eest, mis võiks erinevas ulatuses kahjustada lepinguosaliste või üksikute liikmesriikide põhihuve, sealhulgas riigi julgeolekut. Salastatusele osutab salastusmärge. Sellise teabe salastavad lepinguosalised kehtivate õigusnormide kohaselt ning kaitsta tuleb selle salastatust, terviklust ning kättesaadavust.

Artikkel 3

Koostööpõhimõtted

Lepinguosalised kohaldavad käesoleva lepinguga reguleeritud koostööd tehes järgmisi põhimõtteid:

1.	vastastikune kasu, mis põhineb õiguste ja kohustuste üldisel tasakaalul, sealhulgas rahalise osaluse ja kõikidele teenustele juurdepääsu tasakaalul;

2.	kummagi poole võimalus osaleda liidu ja ASECNA satelliitnavigatsiooniprogrammide raames tehtavad koostöös;

3.	käesoleva lepingu rakendamiseks kogu vajaliku teabe õigeaegne vahetamine;

4.	intellektuaalomandi õiguste piisav ja tõhus kaitse.

Artikkel 4

Liidu asutused

Liit võib usaldada Euroopa GNSSi Agentuurile või Euroopa Lennundusohutusametile käesolevast lepingust tulenevate kõikide ülesannete või neist osa täitmise. Sel juhul vastutab ta ASECNA ees käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase ja täieliku täitmise eest.

Artikkel 5

Suhted kolmandate riikidega

Liit hõlbustab ja toetab ASECNA ja muude Euroopa satelliitnavigatsiooni programmides EGNOS ja Galileo osalevate üksuste, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise koostöö või partnerlusega seotud algatusi, tingimusel et need algatused võivad edendada neil kahel programmil põhinevate ASECNA satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste arendamist ja osutamist.

II OSA

KOOSTÖÖD REGULEERIVAD SÄTTED

Artikkel 6

Koostöö

1. Käesolevas lepingus ettenähtud koostöö hõlmab peamiselt tegevust, mis on seotud EGNOSe tehnoloogial põhineva SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega. Selline tegevus hõlmab ka Galileo programmi alusel loodud süsteemi kasutamist Aafrikas, raadiospektrit, standardeid, sertifitseerimist ja rahvusvahelisi organisatsioone, ohutust, teadus- ja arendustegevust, inimressursse, teabevahetust ja nähtavust, töötajate vahetust ja satelliitnavigatsiooniteenuste edendamist Aafrikas.

Lepinguosalised võivad teha selles koostöötoimingute loetelus muudatusi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 34.

2. Käesolev leping ei mõjuta liidu institutsionaalset autonoomiat Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide reguleerimise või liidu poolt nende programmide kasutamiseks loodud struktuuri osas. Samuti ei mõjuta käesolev leping reguleerivaid meetmeid, millega rakendatakse tehnoloogiate leviku tõkestamise kohustust, ekspordikontrolli ja mittemateriaalse tehnosiirde kontrolli, ega riigi julgeoleku meetmeid.

3. Samuti ei mõjuta käesolev leping ASECNA institutsionaalset autonoomiat.

4. Kui lepinguosaliste kohaldatavatest reguleerivatest meetmetest ei tulene teisiti, soodustavad lepinguosalised võimaluste piires käesoleva lepinguga ettenähtud koostööd.

I ALAJAGU

Artikkel 7

SBAS-ASECNA süsteemi rajamine ja kasutamine

1. Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi rajamisel ja kasutamisel. Lisaks artiklite 8–16 erisätetele püüab ta üldjuhul hõlbustada SBAS-ASECNA süsteemi rajamist ja kasutamist, sealhulgas tehes ASECNAle tasuta kättesaadavaks kasuliku teabe, nõustades ASECNAt programmi juhtimises ning tehnilistes ja korralduslikes küsimustes ning aidates SBAS-ASECNA programmi hinnata ja selle üle järelevalvet teha.

2. Kui EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi vahelised seosed on loodud, vastutab iga lepinguosaline oma süsteemi muudatuste eest ja kannab seonduvad investeeringu- ja kasutuskulud. Iga lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele vajalikku teavet ja teeb koostööd teisele lepinguosalisele kuuluva süsteemi muutmisel. Kehtestatakse tegevus- ja järelevalveprotsess, nähes ette asjaomased kohustused.

Artikkel 8

SBAS-ASECNA määratlemine ja väljatöötamine

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA määratlemisel ja väljatöötamisel, eelkõige süsteemi ülesehituse ning maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste ja tegevuspõhimõtete valdkonnas. Selleks läbi viidavates uuringutes täpsustatakse SBAS-ASECNA ja EGNOS vastastikused seosed.

Artikkel 9

RIMS-jaamade arendamine ja kasutuselevõtmine

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA RIMS-jaamade arendamisel ja kasutuselevõtmisel, eelkõige seoses seadmete, käitamiskorra, käitajate kvalifikatsiooni ja maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste valideerimisega, sealhulgas ohutusnõuete kehtestamise ja kontrollimisega.

EGNOSe ja SBAS-ASECNA toimimise ja teeninduspiirkondade optimeerimiseks kooskõlastavad lepinguosalised oma vastavate RIMS-jaamade, eelkõige mõlema süsteemi ühistel piirialadel rajamise nii, et need jaamad on paigutatud ühtlaselt ning võivad harmooniliselt koos töötada, vahetades RIMS-jaamadest saadud andmeid ja järgides kõigi lepinguosaliste suhtes kohaldatavates eeskirjades kehtestatud ohutus- ja turvanõudeid.

Artikkel 10

Juhtimiskeskuste arendamine ja kasutuselevõtmine

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi juhtimiskeskuste arendamisel ja kasutuselevõtmisel, eelkõige seoses seadmete, käitamiskorra, käitajate kvalifikatsiooni ja maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste valideerimisega, sealhulgas ohutusnõuete kehtestamise ja kontrollimisega.

Artikkel 11

NLES-jaamade arendamine ja kasutuselevõtmine ning transponderid

Liit abistab ASECNAt geostatsionaarsetel satelliitidel ja maapealsetes andmeedastusjaamades asuvatel SBAS-ASECNA süsteemi transponderitel põhinevate andmete levitamise teenuste arendamisel ja kasutuselevõtmisel. Samuti abistab ta ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi kasutamiseks vajalike PRN-koodide saamise toimingutes, sest nende koodide puudumise korral ei ole seda süsteemi võimalik kasutada.

Artikkel 12

SBAS-ASECNA süsteemi akrediteerimine ja sertifitseerimine

Liit abistab ASECNAt viimase taotlusel järgmistes toimingutes:

—	SBAS-ASECNA süsteemi sertifitseerimine;

—	SBAS-ASECNA süsteemi ohutuse, sealhulgas maapealse infrastruktuuri tegevusüksuste akrediteerimine;

—	SBAS-ASECNA süsteemi pakutavate teenuste sertifitseerimine.

Samuti võib liit abistada ASECNAt viimase taotlusel metoodika ja protseduuride väljatöötamisel, mille eesmärk on

—	enne materjalide lennundusteabe kogumikus avaldamist õhusõiduki SBAS-ASECNA süsteemiga seotud maandumis-, lennu- ja õhkutõusmisprotseduuride heakskiitmine;

—	õhusõiduki pardale paigutatud ja satelliitnavigatsioonisignaalide vastuvõtmiseks ja töötlemiseks kavandatud seadmete sertifitseerimine ning õhusõiduki käitajate ja meeskondade akrediteerimine.

Artikkel 13

SBAS-ASECNA süsteemi kasutamine

1. Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi kasutamisel.

Seoses käitamise ettevalmistamisega abistab ta ASECNAt ka eelkõige järgmistes tegevustes:

—	teenuste osutamise juhtimiskava väljatöötamine,

—	SBAS-ASECNA süsteemi jaoks EGNOSe töökorralduse ja õppematerjalide kohandamine,

—	teenuste osutamiseks mõeldud ühtse juhtimissüsteemi rakendamine, mis hõlmab muu hulgas kvaliteedi-, ohutus-, turvalisus- ja keskkonnaküsimusi,

—	allhanke kavade analüüs ja rakendamine,

—	käitajate koolitus,

—	teenuste deklareerimine.

Liit abistab ASECNAt ka pärast teenuste deklareerimist tekkinud probleemide lahendamisel, eelkõige tehes kättesaadavaks tulemuslikkuse analüüsi menetlused ja vahendid, toetades koolitust ning saates algperioodil kohapeale töötajaid.

Liit toetab ASECNAt samuti kasutatava süsteemi arendustega seotud teenuste osutamisel.

2. Lepinguosalised osutavad teineteisele vastastikust abi, et ergutada EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi teenuste kasutamist ja edendada vastava turu laienemist.

Artikkel 14

Teeninduspiirkonnad

Mõistete „EGNOS SoL teeninduspiirkond“ ja „SBAS-ASECNA teeninduspiirkond“ määratluse üle tuleb lepinguosalistel omavahel konsulteerida, et vältida süsteemi kasutamisega seotud probleeme, eelkõige koostalitlusvõime ja vastutuse valdkonnas. Lepinguosalised püüavad sellega seoses leida ühiseid lahendusi.

Juhul kui EGNOS SoL teeninduspiirkond katab osa ASECNA vastutusalast või kui SBAS-ASECNA teeninduspiirkond hõlmab üht osa Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumist, tuleb kehtestada tegevus- ja järelevalvekord, nähes ette asjakohased kohustused.

Juhul kui EGNOS SoL ja SBAS-ASECNA teeninduspiirkonnad hõlmavad mõnd väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi ja ASECNA vastutusala asuvat territooriumi – või kui need kattuvad muu süsteemiga kui EGNOS ja SBAS-ASECNA –, teavitavad lepinguosalised sellest teineteist ja kooskõlastavad oma lähenemisviise asjakohastes ametiasutustes või territooriumidel, tagamaks, et tekkinud probleemid, eriti koostalitlusvõime ja vastutuse valdkonnas, lahendatakse ühiselt.

Artikkel 15

Riigihanked

1. Liit abistab ASECNAt viimase taotlusel hankedokumentide ettevalmistamisel ja pakkumuste analüüsimisel SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud lepingute sõlmimisel.

2. Ilma et see piiraks Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu XXIII artikli (muudetud lepingu III artikli) kohaldamist, on Euroopa Liidu liikmesriikide avalik-õiguslikel asutustel ja ettevõtetel õigus osaleda SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud pakkumismenetlustes, kui puudub huvide konflikt.

3. EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamise kohta võib välja kuulutada liidu ja ASECNA ühised hankemenetlused sõltuvalt kummagi lepinguosalise huvidest, eriti seoses maapealsete jaamade ja transponderitega.

Artikkel 16

Intellektuaalomandi õigused

1. Lepinguosalised teevad teineteisele tasuta kättesaadavaks kõik intellektuaalomandi õigused seoses talle kuuluvate teoste või leiutistega, mis on kasulikud EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamiseks ja kasutamiseks. Käesolev leping on kooskõlas nende õiguste kasutamise loaga.

Kui üks lepinguosalistest loob uued intellektuaalomandi õigused, mis põhinevad teise lepinguosalise poolt kättesaadavaks tehtud intellektuaalomandi õigustel, omandab viimane nii loodud uued intellektuaalomandi õigused ning annab nende uute õiguste kasutamise loa tasuta lepinguosalisele, kes on need õigused loonud. Siiski võib see lepinguosaline, kellele uued õigused kuuluvad, anda nende kasutamise loa kolmandale isikule, tingimusel et teine lepinguosaline on selleks sõnaselgelt oma nõusolekut väljendanud.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud õiguste kasutamise tingimused on kindlaks määratud lõigetes 2 ja 3.

2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud õiguste kasutamise luba on isiklik, ainuõiguslik ja mitteülekantav, ilma et see piiraks lõike 1 teise lõigu kohaldamist. See luba hõlmab sõltuvalt olukorrast õigust kasutada, korraldada kasutamist, muuta, reprodutseerida ja valmistada üksnes EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamise eesmärgil.

Üks lepinguosaline ei või teha kolmandatele isikutele kättesaadavaks ega kaubelda intellektuaalomandi õigustega, mis on tehtud kättesaadavaks teisele lepinguosalisele vastavalt lõike 1 esimesele lõigule, välja arvatud juhul, kui saadud on teise lepinguosalise sõnaselge nõusolek või kui nende õiguste kolmandale isikule kättesaadavaks tegemine toimub EGNOSe, Galileo programmil põhineva süsteemi ja SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud riigihangete raames või lepingu sõlmimisel ühe lepinguosalise poolt.

3. Iga lepinguosaline peab ajakohastatud registrit intellektuaalomandi õiguste kohta, mille ta teeb kättesaadavaks teisele lepinguosalisele vastavalt lõike 1 esimesele lõigule. Ta annab registri koopia teisele lepinguosalisele. Iga intellektuaalomandi õigus, mis tehakse kättesaadavaks, tuleb registris täpsustada:

—	õiguse ese: leiutis, tarkvara, andmebaas jms;

—	õiguse liik: autoriõigus, patendiõigus jne;

—	antud kasutusõigus, näiteks õigus reprodutseerida, kohandada, valmistada jms;

—	territoorium, mille jaoks õigus kättesaadavaks tehakse;

—	õiguse kättesaadavuse periood.

4. Iga lepinguosaline, kes annab teisele lepinguosalisele kasutusloa vastavalt lõike 1 esimesele lõigule, võib selle tühistada, kui ta tuvastab, et lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tegutsemisnõudeid ei ole järgitud.

5. Lepinguosalised annavad ja tagavad intellektuaalomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse EGNOSe ja SBAS-ASCENA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud valdkondades ja sektorites kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepinguga sätestatud rahvusvaheliste standarditega, nähes muu hulgas ette meetmed nimetatud standardite tõhusaks jõustamiseks.

II ALAJAGU

MUU TEGEVUS

Artikkel 17

Galileo

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada ja kasutada Galileo programmil põhinevat süsteemi Aafrika mandril, eelkõige rakenduste väljatöötamisel ja kõnealusel süsteemil põhinevate teenuste kasutamisel, eriti sellistes valdkondades nagu ajamääramine, navigatsioon, järelevalve ning otsingud ja päästetööd, ning sellel süsteemil põhinevate rakenduste ja teenuste eeliste tutvustamisel.

2. ASECNA hoidub mis tahes tegevusest või algatusest, mis võiks kahjustada liidu huve Galileo programmiga seotud intellektuaalomandi õiguste valdkonnas.

Artikkel 18

Raadiospekter

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja abistavad teineteist seoses Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi „ITU“) hallatava raadiospektriga, eriti selleks, et kaitsta sagedusalasid, mis on seotud satelliitnavigatsiooniteenuste ja lennundusside süsteemidega.

2. Lepinguosalised vahetavad teavet ja abistavad teineteist vastastikku sagedusala jagamisel ja ITU-poolsel sagedusala jaotamisel. Nad toetavad ja kaitsevad asjakohaste sagedusalade jaotamist EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi, samuti Galileo programmil põhineva süsteemi tarbeks, et tagada nende süsteemide pakutavate teenuste kättesaadavus liidus ja Aafrikas.

3. Selleks et kaitsta raadiospektrit tahtlike või mittetahtlike raadionavigatsiooni häirete vastu, püüavad lepinguosalised teha kindlaks häirete allikad ja otsivad vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.

4. Ühtki käesoleva lepingu sätet, eelkõige neid, mis käsitlevad ITU raadioside-eeskirju, ei tõlgendata kõrvalekaldena ITU kohaldatavatest sätetest.

Artikkel 19

Standardid, sertifitseerimine ja rahvusvahelised organisatsioonid

1. Lepinguosalised püüavad kooskõlastada standardimist ja kõiki küsimusi, mis puudutavad satelliitnavigatsioonisüsteeme, mida käsitletakse rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes, eelkõige Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO), Lennunduse Raadiotehnika Komisjonis (RTCA) ja Euroopa Tsiviillennunduse Seadmete Organisatsioonis (EUROCAE) ning standardimise valdkonnas tegutsevates ühendustes ja rühmades.

2. Lepinguosalised toetavad ühiselt satelliitnavigatsiooni standardite, eelkõige ICAO standardite ja soovituslike tavade ning RTCA ja EUROCAE tulemuslikkuse miinimumnõuete väljatöötamist rahvusvahelistes organisatsioonides. Nad tunnustavad vastastikku rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud Galileo, EGNOSe ja SBAS-ASECNA standardeid ning püüavad edendada nende kohaldamist kogu maailmas, rõhutades koostalitlusvõimet muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega.

Artikkel 20

Ohutus

Selleks et kaitsta Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteeme ja SBAS-ASECNA süsteemi ohtude ja pahatahtlike tegude eest, võtavad lepinguosalised kõik võimalikud meetmed, eelkõige seoses kontrolli ja tehnoloogiate leviku tõkestamisega, et tagada satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste ning nendega seotud infrastruktuuri ja esmatähtsate varade järjepidevus, ohutus ja turvalisus, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 21

Teadus- ja arendustegevus

Lepinguosalised püüavad korraldada ühist teadus- ja arendustegevust satelliitnavigatsiooni valdkonnas, eelkõige selleks, et arendada ja kavandada tulevasi satelliitnavigatsioonisüsteemide tehnoloogilisi arendusi.

Lepinguosalised toetavad teineteise osalemist oma teadus- ja arendustegevuse programmides.

Liit hõlbustab ASECNA juurdepääsu oma teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidele eraldatud rahalistele vahenditele.

Artikkel 22

Inimressursid

Tuginedes oma kogemustele, annab liit ASECNAle kogu asjakohase teabe SBAS-ASECNA programmi rakendamiseks vajaliku inimkapitali juhtimiseks.

Liit abistab ASECNAt SBAS-ASECNA süsteemi rajamiseks ja kasutamiseks vajalike töökohtade loomisel ja oskuste arendamisel.

Liit hõlbustab kõiki ASECNA ja Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidega seotud valdkonnas suutlikkuse suurendamises osalevate üksuste koostöö- ja partnerlusalgatusi. Samuti hõlbustab liit ASECNA juurdepääsu Euroopa koolitusprogrammideks eraldatud vahenditele.

Ühine koolitustegevus võidakse viia läbi EGNOSe ja SBAS-ASECNA süsteemi ning Galileo programmil põhinevate süsteemide rajamise ja kasutamisega seotud vajaduste täitmiseks ja nende tehnoloogiliste uuenduste ettevalmistamiseks.

Artikkel 23

Teabevahetus ja nähtavus

Lepinguosalised püüavad korraldada oma vastavate satelliitnavigatsiooniprogrammidega seotud ühist teavitus- ja edendustegevust.

Liit toetab ASECNAt teabevahetusstrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel, pidades silmas nii SBAS-ASECNA süsteemi rajamise ja kasutamisega seotud üksusi kui ka avalikkust.

Artikkel 24

Töötajate vahetus

Lepinguosalised vahetavad töötajaid käesolevas lepingus sätestatud koostöö raames.

Artikkel 25

Satelliitnavigatsiooni edendamine Aafrikas

Lepinguosalised abistavad teineteist, et edendada Aafrika mandril satelliitnavigatsiooni valdkonda, ning konsulteerivad teineteisega vajaduse korral, et kokku leppida ühistegevuses, mida tuleb valdkonnas ette võtta. Nad toetavad eelkõige algatusi, mis edendavad satelliitnavigatsiooni kasutamist ja selle tehnoloogiaga seotud turgude arengut.

III OSA

FINANTSSÄTTED

Artikkel 26

Rahastamine

1. ASECNA rahastab SBAS-ASECNA süsteemi rajamist ja kasutamist oma vahenditest ja toetustest, eelkõige lõikes 3 nimetatud vahenditest ja toetustest, finantsasutustelt võetud laenudest või muudest vahenditest lõike 2 sätete alusel.

2. SBAS-ASECNA süsteemi rajamist ja kasutamist ei või mingil viisil rahastada eelarveosamaksudest, mis on ette nähtud Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide jaoks ja millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1285/2013 II peatükis.

3. SBAS-ASECNA süsteemi rajamiseks ja kasutamiseks hõlbustab liit ASECNA juurdepääsu oma koostöö- ja arengufondidele, mida see saab kasutada nii oma käimasolevate kui ka tulevaste programmide jaoks. Käimasolevad programmid on üleaafrikaline programm, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020) III lisa artiklis 9, ning ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfondist rahastatavad programmid, mida käsitletakse komisjoni 13. juuli 2006. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Aafrika ühendamine: ELi ja Aafrika infrastruktuurialane partnerlus“, KOM(2006) 376 lõplik.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 27

Õiguslik vastutus

1. Kuna ASECNA ei ole Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide omanik, ei vastuta ta nende süsteemide omamisega seotud kohustuste täitmise eest.

Kuna liit ei ole SBAS-ASECNA süsteemi omanik, ei vastuta ta selle süsteemi omamisega seotud kohustuste täitmise eest.

2. Kumbki lepinguosaline ei vastuta kahjude eest, mis tekivad teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud tehnoloogiate kasutamisest, ega taga nende tehnoloogiate nõuetekohast toimimist.

Artikkel 28

Salastatud teabe vahetamine

Lepinguosalised vahetavad salastatud teavet üksnes juhul, kui nad on sõlminud selleks kokkuleppe. Lepinguosalised püüavad luua tervikliku ja sidusa õigusraamistiku, mis võimaldab sellist kokkulepet sõlmida.

Artikkel 29

Ühiskomitee

1. Asutatakse ühiskomitee, mida nimetatakse ELi/ASECNA GNSSi komiteeks. Komitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle ülesandeks on käesoleva lepingu haldamine ja nõuetekohane kohaldamine. Selleks võtab komitee käesolevas lepingus sätestatud juhtudel vastu otsuseid, mida lepinguosalised rakendavad kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee otsused tehakse vastastikusel kokkuleppel. Ühiskomitee koostab ka soovitusi küsimustes, milles tal ei ole otsustusõigust.

Ühiskomitee määrab kindlaks käesolevas lepingus sätestamata tingimused ja korra.

2. Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosolekute kokkukutsumise, eesistuja nimetamise ja tema volituste kindlaksmääramise ning lepinguosaliste vaheliste kontaktide kohta.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Liit või ASECNA võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

4. Ühiskomitee võib otsustada luua töörühmi või eksperdirühmi, kes abistaksid teda tema ülesannete täitmisel.

5. Ühiskomitee võib otsustada I lisa muuta.

Artikkel 30

Konsultatsioonid

1. Käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet ning tulevad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees kokku.

2. Lepinguosalised peavad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral viivitamata nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest.

3. Lepinguosalised teavitavad teineteist korrapäraselt oma satelliitnavigatsiooniprogrammide juhtimisest ja arendamisest ning suurendavad vastastikku nende nähtavust. Kui üks lepinguosaline kavatseb teha otsuse, mis võib mõjutada teise lepinguosalise satelliitnavigatsioonisüsteemi või -süsteeme, konsulteerib ta sellega eelnevalt, et see saaks esitada mittesiduva arvamuse. Kui lepinguosaliste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud konfidentsiaalsusnõuded võimaldavad, võimaldab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise esindajal osaleda vaatlejana tema töörühmades, organites ja korralduskomiteedes.

Artikkel 31

Kaitsemeetmed

1. Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist ühiskomitees võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas peatada ühe või mitu koostöötoimingut, kui ta leiab, et samaväärne ekspordikontrolli või turvalisuse tase ei ole enam tagatud. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide või SBAS-ASECNA süsteemi nõuetekohast toimimist, võib võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast kõnealuste meetmete võtmist.

2. Lõikes 1 ette nähtud meetmete ulatust ja kestust piiratakse sellega, mis on vajalik olukorra parandamiseks ning käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks. Teine lepinguosaline võib taotleda ühiskomiteelt nende meetmete proportsionaalsuse kohta konsultatsioonide alustamist. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada kuue kuu jooksul, võib üks lepinguosaline esitada vaidluse vahekohtule vastavalt I lisas sätestatud korrale. Siiski ei või sel viisil lahendada vaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamisega, kui need sätted kattuvad liidu õiguse asjakohaste sätetega.

Artikkel 32

Vaidluste lahendamine

Ilma et see piiraks artikli 31 kohaldamist, lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused ühiskomitees peetavate konsultatsioonide teel.

Kui vaidlust ei suudeta lahendada kolme kuu jooksul pärast ühiskomitee poole pöördumist, võib kohaldatakse I lisas sätestatud vahekohtumenetlust.

Artikkel 33

Lisad

Käesolevale lepingule lisatud lisad on lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 34

Lepingu läbivaatamine

Käesolevat lepingut võib igal ajal lepinguosaliste allakirjutatud kõrvallepinguga muuta ja laiendada, järgides lepinguosaliste sisemenetlusi.

Artikkel 35

Lepingu lõpetamine

1. Liit või ASECNA võib käesoleva lepingu lõpetada, teavitades oma otsusest teist lepinguosalist. Leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teavitamise kuupäevast.

2. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kestust. Samuti ei mõjuta see käesoleva lepingu raames loodud konkreetseid intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi; lepinguosaline, kes on andnud teisele lepinguosalisele kasutusloa, säilitab ka pärast lepingu lõpetamist õiguse see luba tühistada, kui ta tuvastab, et selle kasutamise tingimusi ei ole järgitud.

3. Käesoleva lepingu lõpetamise korral teeb ühiskomitee ettepaneku, mille kohaselt lepinguosalised saaksid lahendada kõik lahtised küsimused, sealhulgas rahalisi tagajärgi puudutavad küsimused, võttes vajaduse korral arvesse põhimõtet pro rata temporis.

Artikkel 36

Jõustumine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma sisemenetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, kui lepingule kirjutab alla viimane lepinguosaline.

2. Käesolev leping, mille originaal on koostatud kahes eksemplaris ainult prantsuse keeles, on sõlmitud määramata ajaks.

Euroopa Liidu nimel

ASECNA nimel

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.

(2) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

I LISA

VAHEKOHTUMENETLUS

Kui vaidlus on esitatud vahekohtumenetluseks, moodustatakse kolme liikmega vahekohus, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

Kumbki lepinguosaline määrab vahekohtuniku 30 päeva jooksul alates lahkarvamuse tuvastamisest ühiskomitees.

Kaks määratud vahekohtunikku nimetavad ühisel kokkuleppel vahekohtu esimehe, kes ei ole lepinguosaliste kodanik. Kui kaks lepinguosaliste poolt määratud vahekohtunikku ei jõua esimehe nimetamises kokkuleppele kahe kuu jooksul pärast viimase vahekohtuniku määramise kuupäeva, valivad nad vahekohtu esimehe ühiskomitee koostatud seitsme kandidaadiga nimekirjast. Ühiskomitee koostab selle nimekirja ja uuendab seda kooskõlas oma kodukorraga.

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, kinnitab vahekohus oma menetluskorra. Vahekohus teeb otsused lihthäälteenamusega.

26.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 268/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1607,

24. oktoober 2018,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 992/95 seoses liidu tariifikvootidega teatavatele Norrast pärit põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalandustoodetele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. aprilli 1995. aasta määrust (EÜ) nr 992/95, millega avatakse teatavate Norrast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)	2018. aastal sõlmiti Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahel kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel (2) (edaspidi „2018. aasta leping“). Leping kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2018/760 (3).

(2)

2018. aasta lepingu IV lisaga on ette nähtud uued tollimaksuvabad tariifikvoodid teatavate Norrast pärit põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete vabasse ringlusse lubamiseks Euroopa Liidus, samuti määruses (EÜ) nr 992/95 sätestatud CN-koodile 2005 20 20 vastava tariifikvoodi mahu suurendamine. Määrust (EÜ) nr 992/95 on vaja muuta, et kõnealuseid sätteid rakendada.

(3)

Määruses (EÜ) nr 992/95 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1354/2011 (4) on sätestatud Norrast pärit selliste toodete tariifikvoodid, mis kuuluvad vastavalt rubriikidesse 0210 ja 0204. 2018. aasta lepingu IV lisaga on ette nähtud kõnealuste tariifikvootide konsolideerimine ühtseks tariifikvoodiks. Seepärast on vaja määrust (EÜ) nr 992/95 muuta, et rakendada uue tariifikvoodi kohast konsolideerimist ja näha ette üleminek uuele tariifikvoodile. Lisaks sellele tuleks rubriigile 0210 vastav tariifikvoot määrusest (EÜ) nr 992/95 välja jätta. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1232 (5) on ette nähtud, et rakendusmäärusest (EL) nr 1354/2011 jäetakse samaaegselt välja rubriigile 0204 vastavad tariifikvoodid.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 992/95 on ette nähtud selliste tariifikvootide haldamine, mis vastavad CNi gruppidesse 3, 15 ja 16 kuuluvatele kalandustoodetele või CNi gruppidesse 2, 6, 7, 8, 16, 20 ja 23 kuuluvatele muudele põllumajandustoodetele. Kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et kohaldatavad päritolureeglid on sellised, mis on esitatud mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva Euroopa Majandusühenduse ning Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokollis nr 3, mida on muudetud ELi ja Norra ühiskomitee otsusega nr 1/2016 (6).

(5)

2018. aasta lepingus on kehtestatud, et kõnealuse lepingu IV lisas osutatud soodustuste kasutamiseks peavad tooted vastama päritolureeglitele, mis on kehtestatud Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel 2. mail 1992. aastal kirjade vahetuse teel sõlmitud kokkuleppe teatavate põllumajanduses rakendatavate meetmete kohta (7) (edaspidi „1992. aasta kokkulepe“) IV lisas. Lisaks sellele on 2018. aasta lepinguga ette nähtud, et seoses toodete päritolustaatuse omandamiseks piisava töö kontseptsiooniga tuleb 1992. aastal kokkuleppe IV lisa liite asemel kohaldada Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 II lisa (8) (9).

(6)

Määruses (EÜ) nr 992/95 sätestatud muudele kui gruppidesse 3, 15 ja 16 kuuluvatele toodetele vastavad tariifikvoodid on kehtestatud kas 1992. aasta kokkuleppes, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 19 põhjal antud lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel käsitleva Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahelises kirjavahetuse vormis kokkuleppes (10) või Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelises kirjavahetuse vormis lepingus, milles käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 19 alusel antud lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel (11). Kõigis nimetatud lepingutes on ette nähtud 1992. aasta kokkuleppe IV lisa kohaste päritolureeglite kohaldamine neile vastavate tariifikvootide suhtes. Määrust (EÜ) nr 992/95 tuleks seepärast muuta, et võtta arvesse 1992. aasta kokkuleppe IV lisas kehtestatud päritolureeglite kohaldamist.

(7)

Selleks et võtta arvesse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (12) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodide ning TARICi alamrubriikide väiksemate muudatuste suurt hulka, on asjakohane määruse (EÜ) nr 992/95 lisa asendada. Selguse huvides tuleks määruses (EÜ) nr 992/95 sätestatud tariifikvoodid jagada kaheks eraldiseisvaks lisaks vastavalt päritolureeglitele, mis on kehtestatud lepingutes, millega on ette nähtud kalandustoodetele ja põllumajandustoodetele vastavad tariifikvoodid.

(8)

2018. aasta lepingu IV lisas kehtestatud tariifikvoodid on väljendatud iga-aastastes kogustes; seepärast tuleks importi hallata kalendriaasta alusel. Kuna 2018. aasta leping jõustub alles 1. oktoobril 2018, tuleks vastavalt kõnealuse lepingu IV lisale kehtestada 2018. aastaks lisakogused, mis on arvutatud proportsionaalselt, ning samuti järgnevad iga-aastased kogused.

(9)	Vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (13) sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjadele peaks komisjon tariifikvoote haldama vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel.

(10)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 992/95 vastavalt muuta.

(11)	2018. aasta leping jõustub 1. oktoobril 2018. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 992/95 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitlevat Euroopa Majandusühenduse ning Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3, mida on muudetud ELi ja Norra ühiskomitee otsusega nr 1/2016 (*1), kohaldatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tariifikvootide suhtes.

3a. Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel 2. mail 1992. aastal kirjade vahetuse teel sõlmitud kokkuleppe (teatavate põllumajanduses rakendatavate meetmete koha) (*2) (edaspidi „1992. aasta kokkulepe“) IV lisas kehtestatud päritolureegleid kohaldatakse käesoleva määruse II lisas kehtestatud tariifikvootide suhtes.

Kõnealuste tariifikvootide suhtes tuleb aga 1992. aasta kokkuleppe liite asemel kohaldada Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (*3) protokolli nr 4 (mida on muudetud EMP ühiskomitee otsusega nr 71/2015 (*4)) II lisa.

(*1) ELi ja Norra ühiskomitee 8. veebruari 2016. aasta otsus nr 1/2016, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (ELT L 72, 17.3.2016, lk 63)."

(*2) EÜT L 109, 1.5.1993, lk 47,"

(*3) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3,"

(*4) EMP ühiskomitee 20. märtsi 2015. aasta otsus nr 71/2015, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 4 (Päritolureeglid) [2016/754] (ELT L 129, 19.5.2016, lk 56).“;"

2)	Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 101, 4.5.1995, lk 1.

(2) ELT L 129, 25.5.2018, lk 3.

(3) Nõukogu 14. mai 2018. aasta otsus (EL) 2018/760 Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel) sõlmimise kohta (ELT L 129, 25.5.2018, lk 1).

(4) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1354/2011, millega avatakse liidu tariifikvoodid lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes (ELT L 338, 21.12.2011, lk 36).

(5) Komisjoni 11. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1232, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1354/2011 Norrast ja Uus-Meremaalt pärit lamba- ja kitseliha liidu tariifikvootide osas (ELT L 231, 14.9.2018, lk 13).

(6) ELi ja Norra ühiskomitee 8. veebruari 2016. aasta otsus nr 1/2016, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (ELT L 72, 17.3.2016, lk 63).

(7) EÜT L 109, 1.5.1993, lk 47.

(8) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(9) EMP ühiskomitee 20. märtsi 2015. aasta otsus nr 71/2015, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 4 (Päritolureeglid) [2016/754] (ELT L 129, 19.5.2016, lk 56).

(10) ELT L 156, 25.6.2003, lk 49.

(11) ELT L 327, 9.12.2011, lk 2.

(12) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(13) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 58).

LISA

„

I LISA

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodidel on eesliide „ex“, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodide kui ka vastava kirjelduse põhjal.

Jrk nr	CN-kood		TARICi alamrubriik	Toote kirjeldus	Kvoodi kehtivusaeg	Kvoodi maht (netomass tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)	Kvoodi tollimaksumäär (%)
09.0701	ex	1504 20 10	90	Mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, v.a vaalaõli ja spermatseetõli, pakendites netomassiga üle 1 kg	1.1.–31.12.	1 000	8,5
09.0701	ex	1504 30 10	99		1.1.–31.12.	1 000	8,5
09.0702		0303 19 00		Muud külmutatud lõhelased, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.9.2016–30.4.2017	2 000	0
	ex	0303 99 00	35		1.9.2016–30.4.2017	2 000
					1.5.2017–30.4.2018	3 000
					1.5.2018–30.4.2019	3 000
					1.5.2019–30.4.2020	3 000
					1.5.2020–30.4.2021	3 000
09.0703	ex	0305 51 90	10 20	Kuivatatud, soolatud, kuid suitsutamata tursk, v.a tursk liigist Gadus macrocephalus	1.4.–31.12.	13 250	0
09.0703	ex	0305 53 10	90	Kuivatatud, soolatud, kuid suitsutamata polaartursk e saika Boreogadus saida	1.4.–31.12.	13 250	0
09.0710		0303 51 00		Külmutatud heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk (1)	1.9.2016–30.4.2017	26 500	0
	ex	0303 99 00	75		1.9.2016–30.4.2017	26 500
					1.5.2017–30.4.2018	39 750
					1.5.2018–30.4.2019	39 750
					1.5.2019–30.4.2020	39 750
					1.5.2020–30.4.2021	39 750
09.0711				Kalatooted ja -konservid	1.1.–31.12.	400	3
	ex	1604 13 90	91 92 99	Sardinellid ja kilud, v.a sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked fileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata
		1604 17 00		Angerjad
		1604 18 00		Haiuimed
		1604 19 92		Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
	ex	1604 19 93	90	Põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens), v.a suitsutatud
		1604 19 94		Merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
		1604 19 95		Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius)
		1604 19 97		Muud
	ex	1604 20 90	30 35 50 60 90	Muud kalatooted ja -konservid, v.a heeringas, makrell ning konserveeritud suitsutatud põhjaatlandi süsikas e saida
	ex	1604 20 90	40	Tooted või konservid makrellist (Scomber australasicus)			10
09.0712		0303 54 10		Külmutatud makrell liikidest Scomber scombrus või Scomber japonicus, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.9.2016–30.4.2017	25 000	0
	ex	0303 99 00	40		1.9.2016–30.4.2017	25 000
					1.5.2017–30.4.2018	37 500
					1.5.2018–30.4.2019	37 500
					1.5.2019–30.4.2020	37 500
					1.5.2020–30.4.2021	37 500
09.0713				Külmutatud, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:	1.9.2016–30.4.2017	2 200	0
		0303 55 30		Tšiili stauriid (Trachurus murphyi)	1.5.2017–30.4.2018	3 300
	ex	0303 55 90	90	Muud perekonda Trachurus spp. kuuluvad kalad, v.a Trachurus trachurus, Trachurus murphyi ja hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus)	1.5.2018–30.4.2019	3 300
		0303 56 00		Seersantkala (Rachycentron canadum)	1.5.2019–30.4.2020	3 300
		0303 59 90 0303 69 90 0303 89 90		Muu kala	1.5.2020–30.4.2021	3 300
		0303 82 00		Railased (Rajidae)
		0303 89 55		Kuld-merikoger (Sparus aurata)
	ex	0303 99 00	85	Kuld-merikoger (Sparus aurata)
09.0714		0304 86 00		Külmutatud filee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.9.2016–30.4.2017	55 600	0
	ex	0304 99 23	10 20 30	Külmutatud liblikfilee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii) (2)	1.5.2017–30.4.2018	83 400
					1.5.2018–30.4.2019	83 400
					1.5.2019–30.4.2020	83 400
					1.5.2020–30.4.2021	83 400
09.0715		0302 11		Värsked või jahutatud forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.1.–31.12.	500	0
	ex	0302 99 00	11 19
		0303 14		Külmutatud forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk
	ex	0303 99 00	30
09.0716		0302 13 00 0302 14 00		Värsked või jahutatud idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.1.–31.12.	6 100	0
09.0716	ex	0302 99 00	30 40		1.1.–31.12.	6 100	0
09.0717				Külmutatud, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:	1.1.–31.12.	580	0
		0303 11 00		Nerka (Oncorhynchus nerka)
	ex	0303 99 00	10	Nerka (Oncorhynchus nerka)
		0303 12 00		Muud idalõhed (gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus)
	ex	0303 99 00	15
	ex ex	0303 13 00 0303 99 00	10 20	Atlandi väärislõhe (Salmo salar)
09.0718		0304 41 00 0304 81 00		Idalõhede (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimeni (Hucho hucho) värsked, jahutatud või külmutatud fileed	1.1.–31.12.	610	0
09.0719		0302 19 00		Muud värsked või jahutatud lõhelased, v.a kalamaks, -mari ja -niisk	1.1.–31.12.	670	0
	ex	0302 99 00	45
		0303 19 00		Muud külmutatud lõhelased, v.a kalamaks, -mari ja -niisk
09.0720		0302 59 40		Värske või jahutatud merihaug e molva (Molva spp.), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	1.1.–31.12.	370	0
09.0721				Värske või jahutatud, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:	1.1.–31.12.	250	0
		0302 22 00		Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
	ex	0302 99 00	79	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
		0302 23 00		Merikeeled (Solea spp.)
		0302 24 00		Harilik kammeljas (Psetta maxima)
		0302 29		Kammellased (Lepidorhombus spp.) ja muud lestalised
		0302 45		Stauriidid (Trachurus spp.)
		0302 46 00		Seersantkala (Rachycentron canadum)
		0302 47 00		Mõõkkala (Xiphias gladius)
		0302 49 90		Muud
		0302 54		Merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
	ex	0302 99 00	60	Merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
	ex	0302 56 00	20	Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
		0302 59 90		Muud kalad sugukondadest Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae
		0302 82 00		Railased (Rajidae)
		0302 83 00		Kihvkalad (Dissostichus spp.)
		0302 84		Kiviahvenlane (Dicentrarchus spp.)
		0302 85 30		Kuld-merikoger (Sparus aurata)
		0302 85 90		Muud merikogerlased (Sparidae), v.a liigist Dentex dentex või Pagellus spp.
		0302 89 50		Merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)
		0302 89 60		Lõunakongrio (Genypterus blacodes)
		0302 89 90		Muu kala
	ex	0302 99 00	71	Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
				Külmutatud lestalised, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:
		0303 34 00		Harilik kammeljas (Psetta maxima)
		0303 39 10		Lest (Platichtys flesus)
		0303 39 30		Kalad perekonnast Rhombosolea
		0303 39 85		Muud lestalised, v.a hiidlest, atlandi merilest, merikeeled, harilik kammeljas, lest, kalad perekonnast Rhombosolea ning liikide Pelotreis flavilatus või Peltorhamphus novaezelandiae kalad
09.0722				Järgmiste kalade külmutatud liha:	1.1.–31.12.	500	0
		0304 91 00		Mõõkkala (Xiphias gladius)
		0304 94 90		Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma), v.a surimi
		0304 95 21 0304 95 25 0304 95 29 0304 95 30 0304 95 40 0304 95 50 0304 95 60 0304 95 90		Kalad sugukondadest Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae, v.a vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma), v.a alamrubriiki 0304 95 10 kuuluv surimi
		0304 96		Haid
		0304 97 00		Railased (Rajidae)
	ex	0304 99 99	20 25 40 50 65 69 70 90	Muud kalad, v.a surimi ja mageveekalad ning makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)
09.0723		0302 41 00		Värske, jahutatud või külmutatud heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	16.6.–14.2.	800	0
	ex	0302 99 00 0303 51 00	55
	ex	0303 99 00	75
09.0724		0302 44 00		Värsked või jahutatud makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	16.6.–14.2.	260	0
09.0724	ex	0302 99 00	20		16.6.–14.2.	260	0
09.0725		0303 54 10		Külmutatud makrellid (Scomber scombrus, Scomber japonicus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	16.6.–14.2.	30 600	0
09.0725	ex	0303 99 00	40		16.6.–14.2.	30 600	0
09.0726		0302 89 31 0302 89 39		Värsked, jahutatud või külmutatud meriahvenad (Sebastes spp.), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	1.1.–31.12.	130	0
	ex	0302 99 00 0303 89 31 0303 89 39	50
	ex	0303 99 00	80
09.0727				Värske või jahutatud ja külmutatud filee:	1.1.–31.12.	110	0
		0304 31 00 0304 61 00		Tilaapiad (Oreochromis spp.)
		0304 32 00 0304 62 00		Sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.)
		0304 33 00 0304 63 00		Niiluse ahven (Lates niloticus)
		0304 39 00 0304 69 00		Karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.) ja madupead (Channa spp.)
		0304 42 50 0304 82 50		Lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster
		0304 49 10 0304 89 10		Muud mageveekalad
09.0728				Värske või jahutatud filee:	1.1.–31.12.	180	0
		0304 44 30		Põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)
		0304 45 00		Mõõkkala (Xiphias gladius)
		0304 46 00		Kihvkalad (Dissostichus spp.)
		0304 47		Haid
		0304 48 00		Railased (Rajidae)
		0304 49 50		Meriahvenad (Sebastes spp.)
		0304 49 90		Muu kala
09.0729		0304 53 00 0304 56 0304 57 00 0304 59 90		Värske või jahutatud liha kaladest (k.a kalahakkliha), mis kuuluvad sugukondadesse Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae, ning muudest kui mageveekaladest	1.1.–31.12.	130	0
09.0729		0304 59 50		Liblikfilee heeringast või räimest, värske või jahutatud (3)	1.1.–31.12.	130	0
09.0730				Külmutatud filee:	1.1.–31.12.	9 000	0
		0304 71		Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
		0304 72 00		Kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)
		0304 73 00		Põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)
		0304 74		Merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
		0304 75 00		Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma)
		0304 79 10		Polaartursk e saika (Boreogadus saida)
		0304 79 50		Uusmeremaa piitsmerluus (Macruronus novaezelandiae)
		0304 79 90		Muu kala
		0304 83 10		Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
	ex	0304 83 90	11 19 90	Muud lestalised, v.a Limanda aspera, Lepidopsetta bilineata, Pleuronectes quadrituberculatus, Limanda ferruginea, Lepidopsetta polyxystra
		0304 84 00		Mõõkkala (Xiphias gladius)
		0304 85 00		Kihvkalad (Dissostichus spp.)
		0304 88 90		Railased (Rajidae)
		0304 89 21 0304 89 29		Meriahvenad (Sebastes spp.)
		0304 89 60		Merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)
	ex	0304 89 90	10 30 40 50 60 90	Muud kalad, v.a merilatikad (Brama spp.)
09.0731	ex	0305 20 00	11 18 19 21 30 73 75 77 79 99	Kalamaks, -mari ja -niisk, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata	1.1.–31.12.	1 900	0
09.0732		0305 41 00		Suitsutatud idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), sh filee, v.a söödav kalarups	1.1.–31.12.	450	0
09.0733		0305 42 00 0305 43 00 0305 44 0305 49		Suitsutatud idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), sh filee, v.a söödav rups	1.1.–31.12.	140	0
09.0733	ex	0305 71 00	10	Suitsutatud haiuimed	1.1.–31.12.	140	0
09.0734				Soolatud või soolvees kala, kuivatamata ja suitsutamata, v.a söödav kalarups:	1.1.–31.12.	250	0
		0305 64 00		Tilaapiad (Oreochromis spp.), sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.), karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.), niiluse ahven (Lates niloticus) ja madupead (Channa spp.)
	ex	0305 69 80	20 25 30 40 50 61 64 65 67 90	Muud kalad, v.a süvalest (Reinhardtius hippoglossoides) ja vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
	ex	0305 71 00	90	Suitsutamata haiuimed
09.0735		0305 61 00		Soolatud või soolvees heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), kuivatamata ja suitsutamata, v.a söödav rups	1.1.–31.12.	1 440	0
09.0736		0306 15 00		Külmutatud norra salehomaarid (Nephorops norvegicus)	1.1.–31.12.	950	0
09.0736		0306 16 99 0306 17 93		Külmutatud (v.a suitsutatud) krevetid sugukonnast Pandalidae	1.1.–31.12.	950	0
09.0737	ex	0306 95 20	10	Krevetid (Pandalidae spp.), külmutamata, pardal keedetud	1.1.–31.12.	800	0
09.0737	ex	0306 95 30	10	Krevetid (Pandalidae spp.), külmutamata, pardal keedetud	1.1.–31.12.	800	0
09.0738		0306 34 00 0306 94 00		Norra salehomaarid (Nephrops norvegicus), külmutamata	1.1.–31.12.	900	0
	ex	0306 35 90	12 14 20 92 93 96	Krevetid (Pandalidae spp.), külmutamata, töötlemiseks (4)
	ex	0306 36 10	11 91
	ex	0306 95 20	21 29
	ex	0306 95 30	21 29
09.0739		1604 11 00		Tooted või konservid lõhest, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1.–31.12.	170	0
09.0740		1604 12 91 1604 12 99		Tooted või konservid heeringast, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1.–31.12.	3 000	0
09.0741		1604 13 90		Tooted või konservid sardinellidest ja kiludest, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1.–31.12.	180	0
09.0742		1604 15 11 1604 15 19		Tooted või konservid liikide Scomber scombrus ja Scomber japonicus makrellist, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1.–31.12.	130	0
09.0743				Tooted või konservid kaladest, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana:	1.1.–31.12.	5 500	0
		1604 17 00		Angerjad
		1604 18 00		Haiuimed
		1604 19 92		Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
		1604 19 93		Põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)
		1604 19 94		Merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
		1604 19 95		Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius)
		1604 19 97		Muud
		1604 20 90		Tooted või konservid muudest kaladest
09.0744		1604 20 10		Tooted või konservid lõhelihast	1.1.–31.12.	300	0
09.0745	ex	1605 21 10	20 40 50 91	Tooted või konservid kooritud ja külmutatud garneelidest ja krevettidest	1.1.–31.12.	8 000	0
	ex	1605 21 90	20 40 57 60 91
	ex	1605 29 00	20 40 45 91
09.0746	ex	1605 21 10	30 96 99	Tooted või konservid garneelidest ja krevettidest, mis ei ole kooritud ega külmutatud	1.1.–31.12.	1 000	0
	ex	1605 21 90	30 45 49 55 58 62 65 96 99
	ex	1605 29 00	30 50 55 60 96 99
09.0748		1605 10 00		Tooted või konservid krabidest	1.1.–31.12.	50	0
09.0749	ex	1605 21 10	20 40 50 91	Tooted või konservid kooritud ja külmutatud garneelidest ja krevettidest	1.9.2016–30.4.2017	7 000	0
	ex	1605 21 90	20 40 57 60 91		1.5.2017–30.4.2018	10 500
	ex	1605 29 00	20 40 45 91		1.5.2018–30.4.2019	10 500
					1.5.2019–30.4.2020	10 500
					1.5.2020–30.4.2021	10 500
09.0750	ex	1604 12 91	11 91	Heeringas, vürtsitatud ja/või äädikas ning soolvees säilitatud	1.9.2016–30.4.2017	11 400 tonni (vedelikuta netomass)	0
	ex	1604 12 99	11 19		1.5.2017–30.4.2018	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
					1.5.2018–30.4.2019	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
					1.5.2019–30.4.2020	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
					1.5.2020–30.4.2021	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
09.0752		0303 51 00		Külmutatud heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.1.–31.12.	44 000	0
09.0752	ex	0303 99 00	75		1.1.–31.12.	44 000	0
09.0756		0304 86 00		Külmutatud filee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.1.–31.12.	67 000	0
09.0756	ex	0304 99 23	10 20 30	Külmutatud liblikfilee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.1.–31.12.	67 000	0
09.0776		1504 20 10		Kalarasvade ja -õlide tahked fraktsioonid (v.a kalamaksaõli)	1.1.–31.12.	384	0
09.0818	ex	0304 89 49	10 20	Külmutatud filee makrellist	1.9.2016–30.4.2017	11 300	0
	ex	0304 99 99	11	Külmutatud liblikfilee makrellist	1.5.2017–30.4.2018	16 950
					1.5.2018–30.4.2019	16 950
					1.5.2019–30.4.2020	16 950
					1.5.2020–30.4.2021	16 950
09.0819	ex	0304 49 90	10	Värske või jahutatud filee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.9.2016–30.4.2017	9 000	0
		0304 59 50		Liblikfilee heeringast või räimest, värske või jahutatud	1.5.2017–30.4.2018	13 500
					1.5.2018–30.4.2019	13 500
					1.5.2019–30.4.2020	13 500
					1.5.2020–30.4.2021	13 500
09.0820		0305 10 00		Inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid	1.9.2016–30.4.2017	1 000	0
					1.5.2017–30.4.2018	1 500
					1.5.2018–30.4.2019	1 500
					1.5.2019–30.4.2020	1 500
					1.5.2020–30.4.2021	1 500

II LISA

Jrk nr

CN-kood

TARICi alamrubriik

Toodete kirjeldus

Kvoodi kehtivusaeg

Kvoodi maht (netomass tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)

Kvoodi tollimaksumäär (%)

09.0751

0704 10 00

Lillkapsas, värske või jahutatud

1.8.–31.10:

2 000

09.0757

0809 21 00

0809 29 00

Värsked kirsid

16.7.–15.9:

900

0 (5)

09.0759

0809 40 05

Värsked ploomid

1.9.–15.10:

600

0 (5)

09.0761

0810 10 00

Värsked maasikad

9.6.–31.7:

900

09.0762

0810 10 00

Värsked maasikad

1.8.–15.9:

900

09.0783

0705 11 00

Peasalat, värske või jahutatud

1.1.–31.12:

300

09.0784

0705 19 00

Muu salat, värske või jahutatud

1.1.–31.12:

300

09.0786

0602 90 70

Katmikalataimed: juurdunud pistikud ja noored taimed, v.a kaktused

1.1.–31.12:

544 848 eurot

09.0787

1601

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

1.1.–31.12:

300

09.0815

0810 20 10

Värsked vaarikad

1.1.–31.12:

400

09.0816

2005 20 20

Õhukesed kartuliviilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

1.1.2018–31.12.2018:

200

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

350

09.0817

2309 10 13

2309 10 15

2309 10 19

2309 10 33

2309 10 39

2309 10 51

2309 10 53

2309 10 59

2309 10 70

2309 10 90

Jaemüügiks pakendatud kassi- ja koeratoit

1.1.–31.12:

13 000

09.0821

2005 20 20

Õhukesed kartuliviilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

1.10.2018–31.12.2018:

37,5

09.0822

0207 14 30

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

1.10.2018–31.12.2018:

137,5

kana ja kuke liigist Gallus domesticus

Kondiga jaotustükid, külmutatud

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

550

09.0823

0207 14 70

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

1.10.2018–31.12.2018:

37,5

kana ja kuke liigist Gallus domesticus

Muud jaotustükid, kondiga, külmutatud

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

150

09.0824

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha

1.10.2018–31.12.2018:

200 (6)

0210

Soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha ja söödav rups; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

500

09.0825

0603 19 70

Värsked lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks, v.a roosid, nelgid, orhideed, krüsanteemid, liiliad (Lilium spp.), gladioolid ja tulikalised

1.10.2018–31.12.2018:

125 000 eurot

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

500 000 eurot

09.0826

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid

1.10.2018–31.12.2018:

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

300

09.0827

2309 90 96

Loomasöödana kasutatavad tooted: muud

1.10.2018–31.12.2018:

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

200

09.0828

3502 20

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

—	piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid

1.10.2018–31.12.2018:

125

Alates 1.1.2019 igal kalendriaastal:

500

“

(1) Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata 15. veebruarist 15. juunini, ei anta seda tariifikvooti neile kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks kõnealusel ajavahemikul.

(2) Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata CN-koodi 0304 99 23 alla kuuluvate kaupade suhtes 15. veebruarist 15. juunini, ei anta seda tariifikvooti neile kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks kõnealusel ajavahemikul.

(3) Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata CN-koodi 0304 59 50 alla kuuluvate kaupade suhtes 15. veebruarist 15. juunini, ei anta seda tariifikvooti neile kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks kõnealusel ajavahemikul.

(4) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes Euroopa Liidu sätetes (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1)) artikkel 254).

(5) Kohaldatakse täiendavat eritollimaksu.

(6) Selle kvoodi mahtu vähendatakse järjekorranumbriga 09.0782 tariifikvoodi puhul 2018. aastaks eraldatud summa võrra, kui deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev jääb ajavahemikku 1.1.2018–30.9.2018.

26.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 268/53

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1614,

25. oktoober 2018,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 47 lõikeid 2 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et tagada veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavus, tuleks veeremiüksused registreerida Euroopa raudteeveeremi numbri alusel veeremiregistris. Euroopa raudteeveeremi numbri kindlaksmääramise reegleid tuleks ühtlustada, et tagada veeremiüksuste ühetaoline registreerimine kogu liidus.

(2)

Praegu registreeritakse veeremiüksused riiklikes veeremiregistrites ja iga liikmesriik haldab ise oma riiklikku veeremiregistrit. Riiklikud veeremiregistrid tuleb muuta kasutajasõbralikumaks ja välistada veeremiüksuste liigne registreerimine mitmes veeremiregistris, sh kolmandate riikide veeremiregistrites, mis on ühendatud virtuaalse raudteeveeremiregistriga. Seepärast tuleks komisjoni otsust 2007/756/EÜ (2) vastavalt muuta.

(3)	Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet“) tõi esile liidu raudteesüsteemi seisukohast olulised eelised, mis kaasnevad riiklikke veeremiregistreid asendava Euroopa raudteeveeremi registri loomisega.

(4)	Selleks et vähendada liikmesriikide ja sidusrühmade halduskoormust ja kulusid, peaks komisjon võtma riiklikke registreid liitva Euroopa raudteeveeremi registri jaoks vastu tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused.

(5)

Amet peaks looma Euroopa raudteeveeremi registri ja haldama seda, vajaduse korral koostöös riiklike registreerimisüksustega. Euroopa raudteeveeremi registrit peaksid saama kasutada riiklikud ohutusasutused, uurimisasutused ning põhjendatud taotluse korral reguleerivad asutused, amet, raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja isikud või organisatsioonid, kes registreerivad veeremiüksuseid või kes on registris esindatud.

(6)	Liikmesriigid peaksid määrama registreerimisüksuse, kes vastutab veeremiüksuste registreerimise eest ning kõnealuse üksuse poolt Euroopa raudteeveeremi registris registreeritud veeremiüksustega seotud teabe käitlemise ja ajakohastamise eest.

(7)

Raudteeveeremi valdajad peaksid registreerimistaotluses esitama nõutava teabe ja neil peaks olema võimalik oma taotluse esitamiseks kasutada veebipõhist vahendit, mis kuvab ühtlustatud elektroonilise vormi. Raudteeveeremi valdajad peaksid tagama, et registreerimisüksustele esitatud teave on ajakohane ja täpne.

(8)

Liikmesriigid peaksid tagama, et määratud registreerimisüksuse poolt Euroopa raudteeveeremi registris direktiivi (EL) 2016/797 artikli 22 kohaselt registreeritud veeremiüksuse andmed on kvaliteetsed ja terviklikud, samal ajal kui amet peaks vastutama Euroopa raudteeveeremi registri IT-süsteemi arendamise ja hooldamise eest kooskõlas käesoleva otsusega.

(9)	Euroopa raudteeveeremi register peaks olema keskne register koos kõigi kasutajate jaoks ettenähtud ühtlustatud liidesega, mis võimaldab andmeid vaadata, veeremiüksusi registreerida ning andmeid hallata.

(10)	Euroopa raudteeveeremi registri funktsioone on vaja tehniliselt arendada ja katsetada. Euroopa raudteeveeremi register peaks siiski alustama toimimist 16. juunil 2021 vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 lõikele 5.

(11)

Selleks et rahuldada liikmesriikide konkreetseid vajadusi, kasutatakse mõnda riiklikku veeremiregistrit muul otstarbel kui veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks. Et kohandada neid riiklikke registreid, mida ei kasutata konkreetselt veeremiüksuste registreerimiseks, Euroopa raudteeveeremi registri liidesega, tuleks veeremiüksuste tsentraliseeritud registreerimisele üle minna järk-järgult. Pärast Euroopa raudteeveeremi registri kasutuselevõttu tuleks liikmesriikidele seega anda kuni 16. juunini 2024 võimalus kasutada detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni, muud funktsioonid aga tuleks tsentraliseerida alates 16. juunist 2021. Pärast 16. juunit 2024 peaksid kõik liikmesriigid kasutama üksnes tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni.

(12)	Euroopa raudteeveeremi register peab võimaldama registreerida konkreetset lisateavet, mida liikmesriigid vajavad. Raudteeveeremi valdajad peavad esitama liikmesriikide jaoks vajalikku lisateavet, kui nad esitavad kõnealusele liikmesriigile registreerimistaotluse.

(13)

Selleks et hõlbustada selliste veeremiüksuste kasutamist, mis on Euroopa raudteeveeremi registrisse kantud kolmandates riikides, eriti nendes, kes kohaldavad rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni, mille osaline Euroopa Liit on, peaksid Euroopa Raudteeveeremi registri asjakohased andmed olema kättesaadavad kõnealustes kolmandates riikides lubasid andvatele asutusele. Selleks peaks amet hõlbustama 9. mai 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni (mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga) kohaselt vastu võetud otsuste rakendamist.

(14)	21. detsembril 2016 andis amet välja soovituse riikliku veeremiregistri kirjelduste kohta ja esitas riiklike veeremiregistrite kasutajasõbralikumaks muutmise võimalused. 14. detsembril 2017 andis amet välja soovituse Euroopa raudteeveeremi registri kirjelduste kohta.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega muudetakse riiklike veeremiregistrite ühiseid kirjeldusi ning nähakse ette Euroopa raudteeveeremi registri tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused.

2. PEATÜKK

RIIKLIKUD VEEREMIREGISTRID

Artikkel 2

Riiklike veeremiregistrite ühiste kirjelduste muudatused

Otsuse 2007/756/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 3

Liigsete registreeringute väljajätmine

1. Raudteeveeremi valdaja tagab, et otsuse 2007/756/EÜ (muudetud komisjoni otsusega 2011/107/EL) (3) lisa punkti 3.2.5 alapunkti 1 kohased veeremiüksuste liigsed registreeringud kõrvaldatakse riiklikest veeremiregistritest ühe aasta jooksul alates 15. novembrist 2018.

2. Raudteeveeremi valdaja tagab, et ühe aasta jooksul alates 15. novembrist 2018 kõrvaldatakse liigsed registreeringud, mis on seotud kolmandate riikide veeremiüksustega, mida kavatsetakse käitada liidu raudteesüsteemis ja mis on registreeritud otsuse 2007/756/EÜ lisas esitatud kirjeldustele vastavas veeremiregistris, mis on ühendatud kõnealuses otsuses märgitud virtuaalse raudteeveeremiregistriga.

3. PEATÜKK

EUROOPA RAUDTEEVEEREMI REGISTER

Artikkel 4

Euroopa raudteeveeremi registri kirjeldused

Euroopa raudteeveeremi registri tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused on esitatud II lisas.

Artikkel 5

Registreerimisüksus

1. Hiljemalt 15. maiks 2019 määrab iga liikmesriik raudteeveo-ettevõtjast sõltumatu registreerimisüksuse, kes vastutab Euroopa raudteeveeremi registri rakenduste töötlemise ja kõnealuse liikmesriigi poolt seal registreeritud veeremiüksustega seotud andmete ajakohastamise eest.

2. Kõnealune registreerimisüksus võib olla otsuse 2007/756/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud asutus. Liikmesriigid tagavad, et need registreerimisüksused teevad koostööd ja jagavad teavet, et edastada muudatused Euroopa raudteeveeremi registrile õigel ajal.

3. Kui registreerimisüksus ei ole otsuse 2007/756/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud asutus, teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 1 kohaselt määratud üksusest hiljemalt 15. novembriks 2019.

Artikkel 6

Turule laskmise loa saanud veeremiüksuste registreerimine

1. Raudteeveeremi valdaja esitab Euroopa raudteeveeremi registri kaudu registreerimistaotluse omal valikul ühele veeremi kasutusalaga hõlmatud liikmesriigile.

2. Registreerimisüksused võtavad mõistlikke meetmeid, et tagada nende poolt Euroopa raudteeveeremi registrisse sisestatud andmete täpsus.

3. Iga registreerimisüksus saab teha väljavõtte nende poolt registreeritud sõidukite andmete kohta.

Artikkel 7

Euroopa raudteeveeremi registri ülesehitus

1. Amet loob Euroopa raudteeveeremi registri ja haldab seda kooskõlas käesoleva otsusega.

2. Pärast artiklis 8 osutatud üleminekut peaks Euroopa raudteeveeremi register olema tsentraliseeritud register koos kõigi kasutajate jaoks ette nähtud ühtlustatud liidesega, mis võimaldab andmeid vaadata, veeremiüksuseid registreerida ning andmeid hallata.

3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kasutada II lisa punktis 2.1.4 osutatud registreerimisfunktsiooni detsentraliseeritult kuni hiljemalt 16. juunini 2024.

4. Liikmesriigid teatavad ametile hiljemalt 15. maiks 2019, kas nad kavatsevad kasutada ameti loodud tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni või loovad detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni. Nad tõendavad 16. juuniks 2020, kuidas nad kavatsevad täita lõike 5 tingimusi.

5. Kui liikmesriik rakendab detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni, tagab ta ühilduvuse ja teabevahetuse Euroopa raudteeveeremi registriga. Samuti tagab ta, et kõnealune detsentraliseeritud registreerimisfunktsioon toimib kooskõlas Euroopa raudteeveeremi registri kirjeldustega hiljemalt 16. juunil 2021.

6. Liikmesriigid võivad igal ajal muuta oma otsust kasutada detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni ja teavitada ametit oma otsusest kasutada tsentraliseeritud funktsiooni. Otsus jõustub kuus kuud pärast teatamist.

Artikkel 8

Üleminek riiklikelt veeremiregistritelt Euroopa raudteeveeremi registrile

1. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud veeremiüksuste andmed viiakse riiklikest veeremiregistritest üle Euroopa raudteeveeremi registrisse 16. juuniks 2021. Ülemineku ajal koordineerib amet koos registreerimisüksusetega üleminekut vastavatelt riiklikelt veeremiregistritelt Euroopa raudteeveeremi registrile ja tagab IT-keskkonna kättesaadavuse.

2. Amet teeb Euroopa raudteeveeremi registri funktsioonid liikmesriikidele kättesaadavaks hiljemalt 15. novembriks 2020.

3. Amet määrab kindlaks detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni liideste rakendamise kirjeldused ja teeb need liikmesriikidele kättesaadavaks hiljemalt 16. jaanuariks 2020.

4. Alates 16. juunist 2021 registreerivad liikmesriigid veeremiüksused Euroopa raudteeveeremi registris kooskõlas artikliga 7.

5. Alates 16. juunist 2024 kasutavad liikmesriigid tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/756/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2021.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II lisa punkte 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 3, 4.3 ja 5 ning selle 1.–6. liidet kohaldatakse alates 16. juunist 2021.

Brüssel, 25. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 44.

(2) Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30).

(3) Komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsus 2011/107/EL, millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 43, 17.2.2011, lk 33).

I LISA

Otsuse 2007/756/EÜ lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 3.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.1. Registreerimistaotlus

Registreerimistaotluse vorm on esitatud 4. liites.

Veeremiüksuse registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „Uus registreering“. Ta täidab vormi ja edastab selle:

—	selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus registreerimist taotletakse (täita tuleb kõik väljad);

—

esimese liikmesriigi registreerimisüksusele, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit veeremiüksust käitada (vt punkti 3.2.5 alapunkt 2). Sel juhul peab vorm sisaldama vähemalt veeremiüksuse omaniku ja valdaja identifitseerimisandmeid, veeremiüksuse kasutamise piiranguid ja hoolduse eest vastutava üksuse identifitseerimisandmeid.“;

2)	punktile 3.2.3 lisatakse järgmine lõik: „Registreerimisüksus registreerib NVRi tehtavad muudatused 20 tööpäeva jooksul alates täieliku taotlustoimiku saamisest. Selle tähtaja jooksul registreerimisüksus kas kannab veeremiüksuse registrisse või taotleb parandust/täpsustust.“;

punkt 3.2.5 asendatakse järgmisega:

„3.2.5. Luba mitmes liikmesriigis

Veeremiüksused registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus need saavad esimest korda kasutuselevõtuloa, või ainult veeremiüksuse turule laskmise loa kasutusala liikmesriigis, kui veeremiüksuse jaoks on välja antud turule laskmise luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797, (*1) ilma et see piiraks registreeringu ülekandmist teise NVRi kooskõlas punkti 3.2.6 alapunktiga 2.

Liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest toodavad veeremiüksused, mis on kantud veeremiregistrisse, mis ei vasta käesoleva kirjelduse nõuetele või ei ole ühendatud Euroopa keskse virtuaalse veeremiregistriga (EC VVR), registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus veeremiüksust kavatsetakse liidu raudteesüsteemis käitada.

Liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest toodavaid veeremiüksuseid, mis on kantud veeremiregistrisse, mis vastab käesoleva kirjelduse nõuetele ja mis on ühendatud EC VVRiga (kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osapool Euroopa Liit on), ei registreerita üheski NVRis.

Mis tahes veeremiüksuse korral sisaldab NVR, milles see registreeritakse, elementidega 2, 6, 12 ja 13 seotud andmeid iga liikmesriigi kohta, kus asjaomasele veeremiüksusele on antud kasutuselevõtuluba.

See säte ei piira artiklite 3 ja 5 kohaldamist.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44)“;"

punktile 3.2 lisatakse alapunkt 3.2.6:

„3.2.6. Registreeringu ülekandmine ja EVNI muutmine

Euroopa raudteeveeremi number (EVN) muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt 6. liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtuluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (*2) artiklitele 21–26 või uut veeremiüksuse turule laskmise luba või vajaduse korral uut veeremiüksuse tüübiluba kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artiklitega 21 ja 24. Veeremiüksuse valdaja teavitab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksust nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest kasutuselevõtuloast või uuest veeremiüksuse turule laskmise loast. Nimetatud registreerimisüksus määrab veeremile uue EVNi.

EVNi võib veeremiüksuse valdaja loal muuta, registreerides veeremiüksuse uuesti teise liikmesriigi NVRis, mis on ühendatud EC VVRiga, ja jättes selle eelneva registreeringu välja.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).“;"

punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3. Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX“ NVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis.

Üksus	Lugemisõigused	Uuendamisõigused
Liikmesriigi „XX“ registreerimisüksus	Kõik andmed	Liikmesriigi „XX“ veeremiregistri kõik andmed
Riiklik ohutusasutus	Kõik andmed	—
Amet	Kõik andmed	—
Veeremiüksuse valdaja	Kõikide tema valduses olevate veeremiüksuste andmed	—
Hoolduse eest vastutav üksus	Kõigi nende veeremiüksuste andmed, mille hoolduse eest vastutav üksus ta on, v. a andmed omaniku kohta	—
Omanik	Kõikide tema omanduses olevate veeremiüksuste andmed	—
Raudteeveo-ettevõtja	Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta	—
Taristuettevõtja	Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta	—
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (1) artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (2) artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus	Kõik kontrollitavate või auditeeritavate veeremiüksuste andmed	—
EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)	Kõikide nende veeremiüksuste andmed, mille EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus ta on (taotleja), v.a andmed omaniku kohta	—
Muud õiguspärased kasutajad, keda tunnustavad riiklik ohutusasutus ja amet (3)	Nimetada konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud, v.a andmed omaniku kohta	—

NVRi andmetele juurdepääsemise õigusi võib laiendada asjakohastele kolmandate riikide üksustele või valitsustevahelistele organisatsioonidele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.“;

1. ja 2. liide asendatakse järgmisega:

„

1. LIIDE

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1. PÕHIMÕTTED

Direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohases kasutuselevõtuloas või direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 21 ja 24 kohases veeremiüksuse turule laskmise loas või vajaduse korral uues veeremiüksuse tüübiloas osutatud piirangutele määratakse ühtne kood või riiklik kood.

2. STRUKTUUR

Iga kood koosneb järgmisest:

—	piirangu kategooria,

—	piirangu tüüp,

—	väärtus või kirjeldus,

mida eraldab punkt (.):

[Kategooria].[Liik].[Väärtus või kirjeldus].

3. PIIRANGUKOODID

Ühtseid piirangukoode kohaldatakse kõigis liikmesriikides.

Amet ajakohastab kogu liidu raudteesüsteemi jaoks ühtseid piirangukoode ja avaldab need oma veebisaidil.

Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et ühtsete piirangukoodide loendisse tuleb lisada uus kood, esitab ta ametile taotluse kõnealuse uue koodi lisamise hindamiseks.

Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet loendisse uue piirangukoodi.

Amet ajakohastab siseriiklike piirangukoodide loendit. Siseriiklike piirangukoodide kasutamine piirdub nende piirangutega, mis väljendavad liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi eriomadusi ja mida vähese tõenäosusega kasutatakse muudes liikmesriikides sama tähendusega.

Nende piirangutüüpide korral, millele ei ole punktis 1 nimetatud loendis viidatud, esitavad riiklikud ohutusasutused ametile taotluse uue piirangukoodi lisamiseks siseriiklike piirangukoodide loendisse. Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet loendisse uue piirangukoodi.

Riikidevahelise ohutusasutuste piirangukoodi käsitletakse riikliku piirangukoodina.

Ilma koodita piirangud on lubatud ainult juhul, kui tulenevalt nende eripärast on ebatõenäoline nende kohaldamine mitut tüüpi veeremiüksuste suhtes.

Amet haldab kordumatute piirangukoodide loendit EVRi jaoks, direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohast veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registrit, ühtset kontaktpunkti ning Euroopa Raudteeameti koostalitlus- ja ohutusalast andmebaasi.

Vajaduse korral võib amet piirangukoodide ühtlustamist kooskõlastada asjaomaste valitsustevahelistele organisatsioonidega, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

2. LIIDE

EUROOPA TUNNUSNUMBRI STRUKTUUR JA SISU

Amet näeb tehnilises dokumendis ette Euroopa tunnusnumbri (EINi) struktuuri ja sisu, sh asjaomaste dokumendiliikide kodeerimise, ja avaldab selle tehnilise dokumendi oma veebisaidil.

“;

6. liite 1. osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. Veeremiüksuse valdaja tähise (VKM) mõiste

Veeremiüksuse valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5kohaline tähtkood (*3). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremiüksuse valdajat, kes on registreeritud riiklikus veeremiregistris.

VKM on kordumatu number, mis kehtib kõigis liikmesriikides ja riikides, kes ühinevad kokkuleppega, millega on ette nähtud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja veeremiüksuse valdaja tähise kasutamine, nagu on sätestatud käesolevas otsuses.

(*3) NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.“;"

6. liite 4. osa asendatakse järgmisega:

„4. OSA – VEEREMI REGISTREERIMISE RIIKIDE KOODID (3.-4. NUMBER NING LÜHEND)

Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Albaania

Leedu

Alžeeria

Luksemburg

Armeenia

Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik

Austria

Malta

Aserbaidžaan

Moldova

MD (1)

Valgevene

Monaco

Belgia

Mongoolia

MGL

Bosnia ja Hertsegoviina

BIH

50 ja 44 (2)

Montenegro

MNE

Bulgaaria

Maroko

Hiina

Madalmaad

Horvaatia

Põhja-Korea

PRK (1)

Kuuba

CU (1)

Norra

Küpros

Poola

Tšehhi Vabariik

Portugal

Taani

Rumeenia

Egiptus

Venemaa

RUS

Eesti

EST

Serbia

SRB

Soome

FIN

Slovakkia

Prantsusmaa

Sloveenia

SLO

Gruusia

Lõuna-Korea

ROK

Saksamaa

Hispaania

Kreeka

Rootsi

Ungari

Šveits

Iraan

Süüria

SYR

Iraak

IRQ (1)

Tadžikistan

Iirimaa

IRL

Tuneesia

Iisrael

Türgi

Itaalia

Türkmenistan

Jaapan

Ukraina

Kasahstan

Ühendkuningriik

Kõrgõzstan

Usbekistan

Läti

Vietnam

VN (1)

Liibanon

(1)	Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

(2)	Bosnia ja Hertsegoviinas kasutatakse kaht raudtee erikoodi. Riigi numberkood 49 on reserveeritud.“

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(3) Amet määrab koos riiklike ohutusasutustega kindlaks õiguspäraste kasutajate tunnustamise menetluse.

II LISA

1. SISU JA ANDMETE VORM

Euroopa raudteeveeremi registri (EVR) sisu ja andmete vorm on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 1

EVRi parameetrid

Parameetri number	Parameetri nimi	Kirjeldus	Vorming	Kohustuslik/vabatahtlik
1	Veeremiüksuse identifitseerimine
1.1	Euroopa raudteeveeremi number	Euroopa raudteeveeremi number. 6. liite kohaselt kindlaks määratud numbriline tunnuskood.	Vt 6. liide (1)	Kohustuslik
1.2	Varasem veereminumber	Varasem number (vajaduse korral, uuesti nummerdatud veeremiüksuste puhul)		Kohustuslik (kui kohaldatakse)
2	Registreerimisliikmesriik
2.1	Registreerimisliikmesriik	Liikmesriik, kus veerem on registreeritud	2-täheline kood (*1)	Kohustuslik
3	Liikmesriigid, kus veeremile on luba antud
3.1	Tulenev kasutusala	Väli, mille süsteem täidab automaatselt parameetri 11.4 väärtustest lähtuvalt.	Tekst	Väli, mille süsteem täidab automaatselt parameetri 11.4 väärtustest lähtuvalt.
4	Lisatingimused
4.1	Veeremiüksuse suhtes kohaldatavad lisatingimused	Kohaldatavad kahe- või mitmepoolsed lepingud, nt RIV, RIC, TEN, TEN-CW, TEN-GE.	Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
5	Valmistamine
5.1	Valmistamisaasta	Aasta, mil veeremiüksus lahkus tehasest	AAAA	Kohustuslik
5.2	Tootja seerianumber	Tootja seerianumber, nagu see on märgitud veeremiüksuse raamile	Tekst	Vabatahtlik
5.3	Lubatud veeremitüüpide Euroopa registri (ERATV) viide	Veeremile vastava lubatud veeremitüübi (või versiooni või variandi) ERATV tunnus (2).	Tähtnumbriline kood/tähtnumbrilised koodid	Kohustuslik (kui on olemas)
5.4	Seeria	Seeria, kuhu veeremiüksus kuulub	Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
6	Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile (3)
6.1	EÜ deklaratsiooni kuupäev	EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kuupäev	Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui on olemas)
6.2	Viited EÜ deklaratsioonile	Viide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile	Olemasolevate veeremiüksuste puhul: tekst. Uute veeremiüksuste puhul: EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3	EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)
6.3.1.	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.2.	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.3.	Aadress	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber	Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.4.	Linn		Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.5.	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.6.	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.7.	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.8.	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik (kui on olemas)
7	Omanik	Andmed veeremiüksuse omaniku kohta
7.1	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik
7.2	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik
7.3	Aadress		Tekst	Kohustuslik
7.4	Linn		Tekst	Kohustuslik
7.5	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik
7.6	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
7.7	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik
7.8	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
8	Veeremiüksuse valdaja
8.1	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik
8.2	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik
8.3	Aadress		Tekst	Kohustuslik
8.4	Linn		Tekst	Kohustuslik
8.5	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik
8.6	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
8.7	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik
8.8	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
8.9	Veeremiüksuse valdaja tähis (VKM)		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
9	Hoolduse eest vastutav üksus	Viide hoolduse eest vastutavale üksusele
9.1	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik
9.2	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik
9.3	Aadress		Tekst	Kohustuslik
9.4	Linn		Tekst	Kohustuslik
9.5	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik
9.6	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
9.7	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik
9.8	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
10	Registreerimisstaatus
10.1	Registreerimisstaatus (vt 3. liide)		Kahekohaline kood	Kohustuslik
10.2	Registreerimisstaatus … kuupäev	Registreerimisstaatuse kuupäev	Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik
10.3	Registreerimisstaatuse põhjus		Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11	Turule laskmise (4) load (5)
11.1	Lube väljaandva üksuse nimi	Üksus (riiklik ohutusasutus või amet), kes andis turule laskmise loa	Tekst	Kohustuslik
11.2	Lube väljaandva üksuse liikmesriik	Lube väljaandva üksuse liikmesriik	2täheline kood (*1)	Kohustuslik
11.3	Euroopa tunnusnumber (ENI)	Lube väljaandva üksuse genereeritud ühtlustatud kasutuselevõtuloanumber	Loa number. Uute veeremiüksuste puhul: EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.	Kohustuslik
11.4	Kasutusala	Nagu on märgitud veeremiüksuse jaoks antud loas.	Tekst	Kohustuslik
11.5	Loa kuupäev		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik
11.6	Luba kehtib kuni (kui märgitud)		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.7	Loa peatamise kuupäev		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.8	Loa tühistamise kuupäev		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.9	Veeremiüksuse kasutamise tingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud
11.9.1	Kodeeritud kasutamistingimused ja piirangud	Kasutamistingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud	Koodide loetelu (vt 1. liide).	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.9.2	Kodeerimata kasutamistingimused ja piirangud	Kasutamistingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud	Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
12	Täiendavad väljad (6)

2. ÜLESEHITUS

2.1. EVRi ülesehitus

2.1.1. Andmete otsimise ja vaatamise funktsioon (DSC-funktsioon)

DSC-funktsiooni jaoks kasutab amet keskset veebipõhist vahendit ja masinatevahelise suhtluse liidest. See funktsioon võimaldab pärast autentimist EVRi andmeid otsida ja vaadata.

DSC-funktsioon võimaldab registreerimisüksustel saada tabelis 1 esitatud parameetrite väärtuseid oma registreeritud veeremiüksuste kohta.

2.1.2. Kasutaja loomise ja haldamise funktsioon (UCA-funktsioon)

UCA-funktsiooni jaoks loob amet keskse veebipõhise vahendi. See funktsioon võimaldab isikutel ja organisatsioonidel taotleda juurdepääsu EVRi andmetele ning pädeval registreerimisüksusel (RE) luua kasutajaid ja hallata nende juurdepääsuõigusi.

2.1.3. Võrdlusandmete haldamise funktsioon (RDA-funktsioon)

RDA-funktsiooni jaoks loob amet keskse veebipõhise vahendi. See funktsioon võimaldab riiklikel registreerimisüksustel ja ametil ühiseid võrdlusandmeid hallata.

2.1.4. Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise funktsioon (ARS-funktsioon)

ARS-funktsioon võimaldab pärast autentimist veeremiüksuse valdajatel esitada valitud registreerimisüksuse registreerimise või olemasolevate registreeringute ajakohastamise taotlusi, kaustades selleks veebipõhist vahendit, mis kuvab ühtlustatud elektroonilist vormi (vt 4. liide). See funktsioon võimaldab ka registreerimisüksusel registreerimisandmed registrisse kanda. Teatava liikmesriigi registreeringute kogumile osutatakse kui sellise liikmesriigi veeremiregistrile.

Liikmesriigid võivad otsustada kasutada ameti pakutavat tsentraliseeritud ARS-funktsiooni (C-ARS) või nad võivad rakendada ARS-funktsiooni iseseisvalt, s.o detsentraliseeritult. Viimasena nimetatud juhul peavad liikmesriigid ja amet tagama detsentraliseeritud ARS-funktsioonide (D-ARS) ja tsentraliseeritud funktsioonide (DSC, UCA ja RDA) ühildavuse ja teabevahetuse.

Tsentraliseeritud ARS-funktsioon võimaldab veereminumbreid eelregistreerida ja hallata. Eelregistreerimine võimaldab taotlejal või veeremiüksuse valdajal eeltäita teavet, mis on elektroonilises vormis nõutav.

2.2. Kasutajasõbralikkus

EVR-funktsioonid on kasutajatele kättesaadavad kõige sagedamini kasutatavate veebibrauserite kaudu ja kõigis liidu ametlikes keeltes.

2.3. Kättesaadavus

Üldiselt peab EVR olema kogu aeg kättesaadav, süsteemi kättesaadavuse eesmärk on 98 %.

Kui tõrge tekib väljaspool tööaega, mis on esmaspäevast reedeni kell 07:00 kuni 20:00 Kesk-Euroopa aja järgi, tegeletakse teenuse taastamisega järgmisel tööpäeval pärast tõrke tekkimist. Süsteemi kättesaadavuse piiramine hoolduse ajal on minimaalne.

2.4. Teenuste maht

Tööajal aitab kasutajatugi kasutajaid süsteemi kasutamisega seotud küsimustes ja registreerimisüksusi süsteemi toimimisega seotud küsimustes.

Amet näeb ette EVRi katsekeskkonna.

2.5. Muudatuste haldamine

Amet loob EVRi jaoks muudatuste haldamise protsessi.

2.6. Andmete terviklikkus

EVR tagab andmete piisava terviklikkuse.

2.7. Eelkontroll

EVR-süsteemiga nähakse ette elektroonilisse vormi sisestatud andmete automaatne kontrollimine, sh võrdlus EVRi veeremiüksuste registreeringutega, terviklikkuse kontroll ja sisestatud andmete vormingu kontroll.

2.8. Kolmandates riikides registreeritud veeremiüksuste liidus kasutamise hõlbustamine

Amet võib rakendada DSC-funktsiooni nii, et kolmandate riikide asjaomastele üksustele antakse juurdepääs EVRi asjakohastele andmetele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

Amet võib võimaldada kolmandate riikide üksustel EVR-funktsiooni kasutada, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

3. TÖÖREŽIIM

3.1. EVRi kasutamine

EVRi võib kasutada selleks, et:

—	kontrollida veeremiüksuse nõuetekohast registreerimist ja registreerimisstaatust;

—	saada teavet turule laskmise lubade, sh lube väljaandva üksuse kohta, kasutusala, kasutustingimuste ja muude piirangute kohta;

—	saada viide sellele loa saanud veeremitüübile, millele veeremiüksus vastab;

—	saada teavet veeremiüksuse valdaja, omaniku või hoolduse eest vastutava üksuse kohta.

3.2. Veeremiüksuste registreerimine

3.2.1. Üldeeskirjad

Veeremiüksus registreeritakse pärast turule laskmise loa saamist ja enne käitamist veeremiüksuse valdaja taotluse korral EVRis. Veeremiüksuse valdaja täidab elektroonilise vormi ja esitab registreerimistaotluse omal valikul ühele kasutusalaga hõlmatud liikmesriigile. Taotleja või veeremiüksuse valdaja taotluse korral võimaldab veeremiüksuse registreerimiseks valitud liikmesriik kasutada veereminumbri või veereminumbrite vahemiku eelregistreerimise menetlust.

Ühe veeremiüksuse kohta võib EVRis olla üksnes üks kehtiv registreering. Veeremiüksust, millel puudub kehtiv registreering, ei tohi käitada.

Registreerimisel määrab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksus sellele Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN). EVN peab vastama 6. Liites esitatud eeskirjadele. Kui taotleja või veeremiüksuse valdaja said taotluse esitamise korral eelregistreeritud veereminumbri, kasutatakse kõnealust veereminumbrit esmakordsel registreerimisel.

EVNi võib punktides 3.2.2.8 ja 3.2.2.9 nimetatud juhtudel muuta.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest ja kui need on kantud veeremiregistrisse, mis ei vasta käesoleva lisa nõuetele või ei ole ühendatud EVRiga, esitab veeremiüksuse valdaja registreerimistaotluse esimesele liikmesriigile, kus veeremiüksust kavatsetakse liidu raudteesüsteemis käitada.

Veeremiüksust, mis võetakse esimest korda kasutusele kolmandas riigis ja on ette nähtud kasutamiseks liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, EVRis ei registreerita. Siiski peaks kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 lõikega 7 hankima teavet asjaomase veeremiüksuse haldaja, selle hooldamise eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamise piirangute kohta.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest ja need on kantud veeremiregistrisse, mis on ühendatud EVRiga (DSC-funktsiooni kaudu) kooskõlas käesoleva liitega, registreeritakse need üksnes kõnealuses veeremiregistris, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

EVR sisaldab iga veeremiüksuse puhul viidet kõigile sellele veeremiüksusele väljaantud lubadele ja kolmandatele riikidele, kus veeremiüksust on rahvusvahelises liikluses lubatud kasutada kooskõlas rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni G. liitega, ja vastavatele kasutamistingimustele ja muudele piirangutele.

Registreerimisüksus võtab mõistlikud meetmed, et taga EVRi sisestatavate andmete täpsus. Selleks võib registreerimisüksus taotleda teavet teistelt registreerimisüksustelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev veeremiüksuse valdaja on asutatud teises liikmesriigis. Registreerimisüksus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada veeremiüksuse registreeringu peatada.

10.

Kui riiklik ohutusasutus või amet leiab, et veeremiüksuse registreeringu peatamine on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 (7) artikli 54 kohaselt põhjendatud, paluvad nad registreerimisüksusel see peatada. Sellise taotluse korral peatab registreerimisüksus registreeringu viivitamata.

11.

Veeremiüksuse valdaja kasutab pädevale registreerimisüksusele registreerimistaotluse esitamiseks veebipõhist elektroonilist vormi. Veebipõhine vorm ja tulemustabel tehakse kättesaadavaks ARS-funktsiooni osana ja need on pärast autentimist juurdepääsetavad.

12.

Registreerimistaotlused võivad hõlmata üht veeremiüksust või veeremiüksuste loetelu.

13.

Mõnel juhul võivad liikmesriigid nõuda registreerimistaotlusele tõendavate dokumentide lisamist elektrooniliselt; seoses sellega avaldab registreerimisüksus loetelu tõendavatest dokumentidest, mis on konkreetsel registreerimisjuhul nõutavad.

14.

Lisaks tabelis 1 osutatud andmetele võivad liikmesriigid nõuda lisaväljade esitamist registreerimistaotlusel; selleks avaldab registreerimisüksus selliste väljade loetelu.

15.

EVR võimaldab veeremiüksuse valdajal ja registreerimisüksusel vaadata süsteemis läbi registreerimistaotlused ja nendega seotud lisad ning salvestada registreeringud ja registreeringute muutmine ja nende muudatustega seotud teave.

16.

Registreerimisüksus kannab andmed EVRi 20 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Selle tähtaja jooksul registreerimisüksus kas kannab veeremiüksuse registrisse või taotleb parandust või selgitust.

17.

Veeremiüksuse valdaja saab jälgida oma taotluse käitlemist veebipõhise tulemustabeli kaudu.

18.

EVR teavitab veeremiüksuse valdajat ja registreerimisüksust registreerimistaotluse staatuse mis tahes muutusest.

3.2.2. Registreerimisjuhud

Registreerimisjuhud on esitatud allpool. Asjakohasel juhul võib eri registreerimisjuhud liita üheks veeremi registreerimistaotluseks.

3.2.2.1. Uus registreerimine

Kõik tabelis 1 loetletud kohustuslikud väljad tuleb täita koos mis tahes lisaväljaga, mida liikmesriigid nõuavad kooskõlas punktiga 3.2.1.14.

Veeremiüksuse valdaja esitab taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, mis asub selle kasutusala piires, kus veerem soovitakse registreerida.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest kooskõlas punktiga 3.2.1.5, esitatakse taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus veeremiüksust kavatsetakse käitada. Sel juhul peab taotlus sisaldama vähemalt andmeid veeremiüksuse valdaja ja hoolduse eest vastutava üksuse kohta ning andmeid veeremiüksuse kasutamise piirangute kohta.

3.2.2.2. Olemasoleva registreeringu ajakohastamine

Veeremiüksuse valdaja esitab taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus veerem on registreeritud. Tuleb esitada üksnes need parameetrid, mida tuleb tabelis 1 ajakohastada.

3.2.2.3. Veeremiüksuse valdaja vahetumine

Kui veeremiüksuse valdaja vahetub, peab praegune registreeritud valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada. Eelmine veeremiüksuse valdaja eemaldatakse EVRi registreeringust ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest. Kui seni registreeritud valdaja registreerimise peatamise päevaks ei ole ükski uus valdaja nõustunud valdaja staatusega, peatatakse veeremiüksuse registreering.

3.2.2.4. Hoolduse eest vastutav üksus

Kui veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus vahetub, peab veeremiüksuse valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada. Eelmine hoolduse eest vastutav üksus annab hooldusdokumentatsiooni üle kas veeremiüksuse valdajale või uuele hoolduse eest vastutavale üksusele. Eelmine hoolduse eest vastutav üksus vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui ta on eemaldatud EVRi registreeringust. Kui eelmise hoolduse eest vastutava üksuse registreeringust eemaldamise kuupäevaks ei ole uus üksus tunnistanud oma nõustumist hoolduse eest vastutava üksuse staatusega, peatatakse veeremiüksuse registreering.

3.2.2.5. Omaniku vahetumine

Kui veeremiüksuse omanik vahetub, peab veeremiüksuse valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada.

3.2.2.6. Registreeringu peatamine või uuesti aktiveerimine

Tuleb märkida uus staatus (8) ja staatuse põhjus. Staatuse kuupäev märgitakse EVRis automaatselt.

Veeremiüksust, mille registreering on peatatud, ei või liidu raudteesüsteemis käitada.

Selleks et aktiveerida registreering uuesti pärast selle peatamist, peab registreerimisüksus uuesti kontrollima peatamise põhjuse tingimusi, vajaduse korral koos selle riikliku ohutusasutusega, kes taotles peatamist.

3.2.2.7. Registreeringu väljajätmine

Tuleb märkida uus staatus (8) ja staatuse põhjus. Staatuse kuupäev märgitakse süsteemis automaatselt.

Veeremiüksust, mille registreering on välja jäetud, ei või liidu raudteesüsteemis sellise registreeringu alusel käitada.

3.2.2.8. EVNi muutmine tehnilistest muudatustest tulenevalt

Euroopa raudteeveeremi number (EVN) muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt 6. liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut veeremiüksuse turule laskmise luba või vajaduse korral uut veeremiüksuse tüübiluba kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artiklitega 21 ja 24. Veeremiüksuse valdaja teavitab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksust nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest veeremiüksuse turule laskmise loast. Nimetatud registreerimisüksus määrab veeremiüksusele uue EVNi.

EVNi muutmisega kaasneb veeremiüksuse uus registreerimine ja eelneva registreeringu väljajätmine.

3.2.2.9. EVNi ja registreerimisliikmesriigi muutmine

EVNi võib veeremiüksuse valdaja loal muuta, registreerides veeremiüksuse uuesti kasutusalaga hõlmatud teises liikmesriigis ja jättes eelmise registreeringu välja.

3.2.3. Automaatne muudatustest teavitamine

Kui muudetakse ühte või mitut registreeringu elementi, saadab EVRi IT-süsteem veeremiüksuse valdajale ja veeremiüksuse kasutusala asjaomasele riiklikule ohutusasutusele automaatselt e-posti teel teate, milles teavitatakse muudatusest, kui nad on selliseid teateid tellinud.

Kui vahetub veeremiüksuse valdaja, omanik või hoolduse eest vastutav üksus, saadab EVRi IT-süsteem automaatselt e-posti teel teate kas eelmisele ja uuele valdajale või eelmisele ja uuele omanikule või eelmisele ja uuele hoolduse eest vastutavale üksusele.

Soovi korral võivad veeremiüksuse valdaja, omanik või hoolduse eest vastutav üksus või EÜ deklaratsiooni väljaandnud asutus saada automaatselt e-posti teel teateid nende muudatuste kohta, mis on nendega seotud.

3.2.4. Varasemad registriandmed

Kõiki EVRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast veeremiüksuse registreeringu väljajätmist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema võrgus kättesaadavad. Pärast kolme aastat võib andmed arhiveerida. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümneaastase perioodi jooksul algatatakse veeremiüksust või -üksuseid hõlmav uurimine, säilitatakse andmed kõnealuste veeremiüksuste kohta kauem kui kümme aastat, kui seda nõuavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (9) artiklis 22 osutatud uurimisasutus või liikmesriikide jurisdiktsioonid.

Pärast veeremiüksuse registreeringu väljajätmist ei tohi sellele määratud registreerimisnumbrit määrata ühelegi teisele veeremile 100 aasta jooksul alates veeremiüksuse registreeringu väljajätmisest.

EVRi andmetes tehtavad mis tahes muudatused registreeritakse.

3.3. Kasutajate haldamine

3.3.1. Kasutusõiguse taotlemine

Igal isikul või organisatsioonil peab olema võimalik taotleda juurdepääsu EVRile, kaustades selleks organisatsiooni või isiku asukoha pädeva registreerimisüksuse veebipõhist vormi (mis on osa tsentraliseeritud UCA-funktsioonist).

Registreerimisüksus hindab taotlust ja loob vajaduse korral taotlejale kasutajakonto ja annab talle nõuetekohased juurdepääsuõigused kooskõlas punktidega 3.3.2 ja 3.3.3.

3.3.2. Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused EVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis.

Tabel 2

Üksus	Lugemisõigused	Uuendamisõigused
Liikmesriigi „XX“ registreerimisüksus	Kõik andmed	Liikmesriigi „XX“ veeremiregistri kõik andmed
Riiklik ohutusasutus	Kõik andmed	—
Amet	Kõik andmed	—
Veeremiüksuse valdaja	Kõikide tema valduses olevate veeremiüksuste andmed	—
Hoolduse eest vastutav üksus	Kõigi nende veeremiüksuste andmed, mille hooldus eest vastutav üksus ta on, v.a andmed omaniku kohta	—
Omanik	Kõikide tema omanduses olevate veeremiüksuste andmed	—
Raudteeveo-ettevõtja	Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta	—
Taristuettevõtja	Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta	—
Direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (10) artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus.	Kõik kontrollitavate või auditeeritavate veeremiüksuste andmed	—
EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)	Kõikide nende veeremiüksuste andmed, mille EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus ta on (taotleja), v.a andmed omaniku kohta	—
Muud õiguspärased kasutajad, keda tunnustavad riiklik ohutusasutus ja amet (11)	Nimetada konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud, v.a andmed omaniku kohta	—

EVRi andmetele juurdepääsemise õigusi võib laiendada asjakohastele kolmandate riikide üksustele või valitsustevahelistele organisatsioonidele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

3.3.3. Muud õigused

Veeremiüksuse valdajatel on õigus esitada registreerimistaotlusi.

Igal organisatsioonil on õigus esitada muudatusi, mida ta teeb oma andmetes, mida säilitatakse võrdlusandmete hulgas (vt punkt 3.4)

3.3.4. Turvalisus

Kasutajate autentimiseks kasutatakse kasutajanime ja salasõna. Veeremiüksuse valdajate (veeremi registreerimise taotlejad) ja registreerimisüksuste puhul tagatakse autentimisega komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1502 (12) punktis 2.2.1 osutatud märkimisväärne usaldusväärustase.

3.3.5. Andmekaitse

EVRi andmeid hallatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (13) ning liikmesriikide kohaldatava andmekaitseõigusega.

3.4. Võrdlusandmed

Selleks et tagada andmesisendite ühtlus registreerimise käigus, kasutatakse EVRi puhul võrdlusandmeid. Tabelis 1 esitatud parameetrite EVRi võrdlusandmed tehakse veeremiüksuse valdajatele kättesaadavaks ühtlustatud elektroonilises vormis ARS-funktsiooni kaudu.

3.4.1. Võrdlusandmete ajakohastamine

Amet teeb ajakohastatud võrdlusandmed kättesaadavaks keskse vahendi (RDA-funktsiooni osa) abil koostöös registreerimisüksustega.

Iga võrdlusandmetes esindatud organisatsioon saab esitada enda andmete muudatusi veebipõhise liidese kaudu.

Pärast registreerimistaotluse esitamist tagab registreerimisüksus, et organisatsiooni andmed esitatakse võrdlusandmetes koos ameti määratud organisatsiooni koodiga; kui need andmed on juba esitatud, siis ajakohastatakse võrdlusandmeid veeremiüksuse valdaja esitatud uutest andmetest lähtuvalt.

3.4.2. Organisatsiooni koodid

3.4.2.1. Organisatsiooni koodide kindlaksmääramine

Organisatsiooni kood on kordumatu neljakohaline tähtnumbriline tunnusnumber, mis amet määrab organisatsioonile.

3.4.2.2. Organisatsiooni koodide vorm

Neljakohaliste tähtnumbrite puhul võib kasutada ISO 8859-1 tähestiku mis tahes 26 tähte või mis tahes numbrit 0st kuni 9ni. Tähed on suurtähed.

3.4.2.3. Organisatsiooni koodide määramine

Organisatsiooni kood määratakse igale organisatsioonile, kes kasutab EVRi või kes on seal esindatud.

Amet avaldab organisatsiooni koodide loomise ja määramise korra ja ajakohastab seda.

EVRi juhistes eraldatakse teatav koodivahemik üksnes neile ettevõtjatele, kes on hõlmatud TAP KTK ja TAF KTKga.

3.4.2.4. Organisatsiooni koodide loetelu avaldamine

Amet avalikustab organisatsiooni koodide loetelu oma veebisaidil.

4. OLEMASOLEVAD VEEREMIÜKSUSED

4.1. Veereminumber

Veeremiüksused, millel juba on 12kohaline number, säilitavad selle numbri. Nende 12kohalised numbrid registreeritakse ilma muudatusteta.

Veeremiüksustele, millel puudub 12kohane number (14) (kooskõlas 6. liitega), määratakse see EVRis. EVRi IT-süsteemis seotakse see EVN praeguse veereminumbriga. Rahvusvahelises liikluses kasutatavate veeremiüksuste korral, välja arvatud ajalooliseks kasutuseks määratud veeremiüksused, kantakse 12kohaline number füüsiliselt veeremiüksusele kuue aasta jooksul pärast EVRis numbri määramist. Riigisiseses liikluses kasutatavate veeremiüksuste ja ajalooliseks kasutuseks määratud veeremiüksuste puhul on 12kohalise numbri füüsiliselt veeremiüksusele kandmine vabatahtlik.

4.2. Riiklikult veeremiregistrilt (NVR) EVRile ülemineku kord

Varem veeremiüksuse registreerimise eest vastutanud üksus peab tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa registreerimisüksusele.

Olemasolevad veeremiüksused registreeritakse üksnes ühes järgmises liikmesriigis:

—	liikmesriik, kus neile esimest korda anti turule laskmise luba kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artiklitega 21 kuni 26;

—	liikmesriik, kus need pärast direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 21 ja 25 kohase loa saamist registreeriti;

—	kui registreeringud viidi üle teise liikmesriigi NVRist, siis kõnealuses liikmesriigis.

4.3. Olemasolevad süsteemid

Enam ei kasutata standardset NVRi, tõlkemootorit ja virtuaalset raudteeveeremi registrit, millele on osutatud otsuses 2007/756/EÜ.

5. SUUNISED

Käesoleva lisa rakendamise ja kasutamise hõlbustamiseks avaldab amet ajakohastatud suuniseid.

Liikmesriigid koostavad, avaldavad ja ajakohastavad suuniseid, milles kirjeldatakse eelkõige nende keelepoliitikat, sh kommunikatsiooni käsitlevaid sätteid.

(*1) Koodid on ametlikult avaldatud liidu veebisaidil institutsioonidevahelises stiilijuhises. La Manche'i tunneli valitsustevaheline komisjoni rahvusvahelise ohutusasutuse puhul kasutatakse riigikoodi CT. Ameti puhul kasutatakse riigikoodi EL.

(1) Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii EVRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sel juhul võib 6. liites kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu duirektiivi 2008/57/EÜ (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1) artikli 26 ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 24 kohaselt loa saanud veeremitüüpide puhul.

(3) Peab olema võimalik määrata kindlaks viited veeremi allsüsteemi ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile.

(4) Peab olema võimalik esitada kõik andmed veeremiüksusele antud lubade kohta.

(5) Direktiivi (EL) 2016/797 V peatüki kohaselt antud turule laskmise load või direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki kohaselt või enne direktiivi 2008/57/EÜ ülevõtmist kehtinud lubade andmise korra kohaselt antud kasutuselevõtuload.

(6) Punktis 3.2.1.14 osutatud lisaväljad, kui see on asjakohane.

(7) Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

(8) Nagu on sätestatud 3. liites.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(11) Amet määrab koos riiklike ohutusasutustega kindlaks õiguspäraste kasutajate tunnustamise menetluse.

(12) Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1502, millega kehtestatakse e-identimise vahendite usaldusväärsuse tasemete minimaalsed tehnilised kirjeldused ja menetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 8 lõikele 3 (ELT L 235, 9.9.2015, lk 7).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(14) Ilma et see piiraks tabeli 1 joonealuse märkuse 1 kohaldamist.

1. LIIDE

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1. PÕHIMÕTTED

Turule laskmise loas osutatud piirangutele määratakse ühtne või siseriiklik kood.

2. STRUKTUUR

Iga kood koosneb järgmisest:

—	piirangu kategooria,

—	piirangu liik,

—	väärtus või kirjeldus,

mida eraldab punkt (.):

[Kategooria].[Liik].[Väärtus või kirjeldus].

3. PIIRANGUKOODID

Ühtseid piirangukoode kohaldatakse kõigis liikmesriikides.

Amet ajakohastab kogu liidu raudteesüsteemi jaoks ühtseid piirangukoode ja avaldab need oma veebisaidil.

Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et ühtsete piirangukoodide loendisse tuleb lisada uus kood, siis esitab ta ametile taotluse kõnealuse uue koodi lisamise hindamiseks.

Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet uue piirangukoodi loendisse.

Riikidevahelise ohutusasutuste piirangukoodi käsitletakse riikliku piirangukoodina.

Ilma koodita piirangud on lubatud ainult juhul, kui tulenevalt nende eripärast on ebatõenäoline nende kohaldamine mitut tüüpi veeremiüksuste suhtes.

Amet haldab kordumatute piirangukoodide nimekirja EVRi jaoks, direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohast veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registrit, ühtset kontaktpunkti ning Euroopa Raudteeameti koostalitlus- ja ohutusalast andmebaasi.

Vajaduse korral võib amet piirangukoodide ühtlustamist kooskõlastada asjaomaste valitsustevahelistele organisatsioonidega, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

2. LIIDE

EUROOPA TUNNUSNUMBRI STRUKTUUR JA SISU

Amet näeb tehnilises dokumendis ette Euroopa tunnusnumbri (EINi) struktuuri ja sisu, sh asjaomaste dokumendiliikide kodeerimise, ja avaldab selle tehnilise dokumendi oma veebisaidil.

3. LIIDE

REGISTREERIMISSTAATUSE KODEERIMINE

Kood	Registreerimisstaatus (1)	Registreerimisstaatuse põhjus	Kirjeldus
00	Kehtib	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering kehtib.
10	Peatatud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel või registreerimisliikmesriigi riikliku ohutusasutuse või registreerimisüksuse otsusega peatatud. Koodi ei kasutata enam.
11	Peatatud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel peatatud. Veeremiüksus on määratud töökorras ladustamisele mitteaktiivse või strateegilise reservina.
12	Peatatud	Selle esitab veeremiüksuse valdaja ja veeremiüksus registreeritakse parameetriga 10.3.	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel peatatud. Muu põhjus.
13	Peatatud	Selle esitab riiklik ohutusasutus ja see registreeritakse parameetriga 10.3.	Veeremiüksuse registreering on registreerimisliikmesriigi riikliku ohutusasutuse taotlusel peatatud.
14	Peatatud	Selle esitab registreerimisüksus ja veeremiüksus registreeritakse parameetriga 10.3.	Veeremiüksuse registreering on registreerimisüksuse otsusega peatatud.
20	Välja jäetud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veerem on teadaolevalt uue numbriga uuesti registreeritud jätkuvaks kasutuseks liidu raudteesüsteemis (või selle osas). Koodi ei kasutata enam.
21	Väljajäetud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veeremiüksus on teadaolevalt uue EVNiga uuesti registreeritud tulenevalt veeremi tehnilistest muudatustest. Vt punkt 3.2.2.8.
22	Välja jäetud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veeremiüksus on teadaolevalt uue EVNiga ja kasutusala uue liikmesriigi poolt uuesti registreeritud. Vt punkt 3.2.2.9.
30	Välja jäetud	Selle esitab veeremiüksuse valdaja ja veeremiüksus registreeritakse parameetriga 10.3.	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veeremiüksuse registreering liidu raudteesüsteemis kasutamiseks on lõppenud ilma teadaoleva uuesti registreerimiseta.
31	Välja jäetud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veeremiüksus on määratud jätkuvaks kasutamiseks raudteeveeremina väljaspool liidu raudteesüsteemi.
32	Välja jäetud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veeremiüksus on määratud peamiste koostalitlusvõimeliste komponentide/moodulite/varuosade taastamiseks või oluliseks ümberehituseks.
33	Välja jäetud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veeremiüksus on määratud lammutamiseks ja materjalide (sh oluliste varuosade) kõrvaldamise teel ringlussevõtuks.
34	Välja jäetud	Ei kohaldata	Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud. Veeremiüksus on määratud „säilitatavaks ajaloolise veeremina“ kasutamiseks selleks eraldatud võrgustikus või seisvana näitamiseks väljaspool liidu raudteesüsteemi.

Koodide kasutamine

Koodid ja põhjused tuginevad üksnes teabel, mille on registreerimisüksusele esitanud registreerimisstaatuse muutmist taotlev üksus.

(1) Selles tabelis on esitatud üksnes lõpetatud registreeringute registreerimisstaatus.

4. LIIDE

Tekst pildi

5. LIIDE

SÕNASTIK

Akronüüm/lühend	Määratlus
Amet	Euroopa Liidu Raudteeamet, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/796 (1)
Taotleja	Füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb veeremi turule laskmise luba
Veeremi kasutusala	Liikmesriigi või liikmesriikide rühma võrgustik või võrgustikud, kus veeremiüksust kavatsetakse kasutada, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 2
ARS-funktsioon	Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise funktsioon
ATMF	Rahvusvahelises liikluses kasutatavale raudteematerjalile tehnilise kasutusloa andmise ühtsed eeskirjad (ATMF – COTIFi G liide)
Lube väljaandev üksus	Üksus (riiklik ohutusasutus või amet), kes andis veeremiüksusele turule laskmise loa
Luba	Turule laskmise luba
C-ARS-funktsioon	Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise (tsentraliseeritud) funktsioon
COTIF	Rahvusvaheliste raudteevedude konventsioon (Convention concerning International Carriage by Rail)
D-ARS-funktsioon	Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise (detsentraliseeritud) funktsioon
DSC-funktsioon	Andmete otsimise ja vaatamise funktsioon
ECM	Hoolduse eest vastutav üksus
EIN	Euroopa tunnusnumber (European Identification Number)
EVN	Euroopa raudteeveeremi number (European vehicle number)
EVR	Euroopa raudteeveeremi register, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47
ERATV	Veeremiüksuste tüübilubade Euroopa register, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 48
GDPR	Määrus (EL) 2016/679
ISO	Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
IT	Infotehnoloogia
NSA	Riiklik ohutusasutus (National Safety Authority).
NVR	Riiklik raudteeveeremi register, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47
OTIF	Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon
RDA-funktsioon	Võrdlusandmete haldamise funktsioon
RE	Registreerimisüksus – üksus, mille iga liikmesriik on määranud vastavalt käesolevale otsusele
RIC	Vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations governing the reciprocal use of carriages and brake vans in international traffic)
RIV	Vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations concerning the reciprocal use of wagons in international traffic)
TAF (KTK)	Kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) (Telematic Application for Freight (TSI))
TAP (KTK)	Reisijateveo telemaatiliste rakenduste koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) (Telematic Application for Passengers (TSI))
KTK	Koostalitluse tehniline kirjeldus (Technical Specification for Interoperability)
UCA-funktsioon	Kasutaja loomise ja haldamise funktsioon
VKM	Veeremiüksuse valdaja tähis (VKM)
VKMR	Veeremiüksuse valdaja tähiste register (Vehicle Keeper Marking Register)
VVR	Virtuaalne raudteeveeremiregister, nagu see on määratletud otsuses 2007/756/EÜ

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138 26.5.2016, lk 1).

6. LIIDE

0 OSA

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

Üldised tähelepanekud

Käesolevas liites kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit (EVN) ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästi nähtavalt ja püsivalt veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid ega tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremi šassiile või põhikomponentidele.

Euroopa raudteeveeremi number ja seonduvad lühendid

Igale veeremiüksusele antakse 12-kohaline number (Euroopa raudteeveeremi number EVN), mille struktuur on järgmine:

Veeremi rühm	Koostalitlusvõime ja veeremiüksuse liik [2 numbrit]	Riik, kus veeremiüksus on registreeritud	Tehnilised omadused	Seerianumber	Kontrollnumber
Veeremi rühm	Koostalitlusvõime ja veeremiüksuse liik [2 numbrit]	[2 numbrit]	[4 numbrit]	[3 numbrit]	[1 number]
Vagunid	00–09 10–19 20–29 30–39 40–49 80–89 [üksikasjad 6. osas]	01–99 [üksikasjad 4. osas]	0000–9999 [üksikasjad 9. osas]	000–999	0 kuni 9 [üksikasjad 3. osas]
Reisivagunid	50–59 60–69 70–79 [üksikasjad 7. osas]		0000–9999 [üksikasjad 10. osas]	000–999
Vedav raudteeveerem ja püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis	90–99 [üksikasjad 8. osas]		0000000–8999999 [nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega]
Eriveerem	90–99 [üksikasjad 8. osas]		9000–9999 [üksikasjad 11. osas]	000–999

Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks reisivagunite ja eriveeremi seas tehniliste omaduste ja seerianumbri 7 numbrist (1).

Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

a)	selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (üksikasjad 4. osas);

b)	veeremiüksuse valdaja tähis (üksikasjad 1. osas);

c)	tehniliste omaduste lühendid (üksikasjad vagunite kohta 12. osas, reisivagunite kohta 13. osas).

1. OSA

Veeremiüksuse valdaja tähis

1. Veeremiüksuse valdaja tähise (VKM) mõiste

Veeremiüksuse valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5kohaline tähtkood (2). VKM märgitakse igale raudteeveeremile EVNi lähedale. VKM tähistab veeremiüksuse valdajat, nagu ta on registreeritud EVRis.

VKM on kordumatu igas käesoleva otsusega hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas otsuses sätestatud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja VKMi kasutamiseks.

Kui veeremiüksuse valdaja peamine tegevuskoht on ELi mittekuuluvas OTIFi liikmesriigis, tuleb VKMi taotleda OTIFi peasekretariaadist.

2. Veeremiüksuse valdaja tähise vorm

VKM tähistab veeremiüksuse valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Võib kasutada ISO 8859-1 tähestiku mis tahes 26 tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole veeremiüksuse valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel loetakse väiketähti suurtähtedeks.

Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke (3). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

Veeremiüksusele, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/“) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

3. Sätted veeremiüksuse valdaja tähise määramise kohta

Veeremiüksuse valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui:

—	valdajal on ametlik nimi rohkem kui ühes keeles;

—	valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.

Kontsernile võib anda ühe VKMi, kui:

—	nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile (nt valdusühing);

—	nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;

—	nad on volitanud kõigis küsimustes enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku. Sel juhul on kõnealune juriidiline isik valdaja.

4. Veeremiüksuse valdaja tähiste register ja määramise kord

VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

Taotleja taotleb VKMi selle liikmesriigi ohutusasutuselt, kus on tema peamine tegevuskoht. Kõnealune riiklik ohutusasutus kontrollib taotlust ja edastab selle ametile. VKMi võib kasutada üksnes pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

VKMi omanik peab riiklikku pädevat asutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning riiklik pädev asutus edastab vastavad andmed ametile. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui veeremiüksuse valdaja on tõendanud, et kõikide asjaomaste veeremiüksuste märgistust on muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.

VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui VKMi omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

Veeremiüksuse valdaja muutmise korral, millega kaasneb ka VKMi muutmine, tuleb asjaomased veeremiüksused märgistada uue VKMiga kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil valdaja muudatus kantakse EVRi. Kui veeremiüksusele märgitud VKM ja EVRi märgitud andmed ei ole omavahel kooskõlas, on EVRi tehtud kanne ülimuslik.

2. OSA

Kasutamata

3. OSA

Kontrollnumbri kindlaksmääramise kord (12. number)

Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:

—	põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;

—	põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

—	seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

—	võetakse selle summa üheliste arv;

—	kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks kümneni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

Näited

1.	Oletagem, et põhinumber on	3	3	8	4	4	7	9	6	1	0	0
	Kordaja	2	1	2	1	2	1	2	1	2	1	2
		6	3	16	4	8	7	18	6	2	0	0
	Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52
	Selle summa üheliste arv on 2. Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100 – 8.

2.	Oletagem, et põhinumber on	3	1	5	1	3	3	2	0	1	9	8
	Kordaja	2	1	2	1	2	1	2	1	2	1	2
		6	1	10	1	6	3	4	0	2	9	16
	Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40
	Selle summa üheliste arv on 0. Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198 – 0.

4. OSA

Veeremiüksuse registreerimise riikide koodid (3.-4. number ning lühend)

Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Albaania

Leedu

Alžeeria

Luksemburg

Armeenia

Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik

Austria

81 (6)

Malta

Aserbaidžaan

Moldova

MD (1)

Valgevene

Monaco

Belgia

Mongoolia

MGL

Bosnia ja Hertsegoviina

BIH

50 ja 44 (2)

Montenegro

MNE

Bulgaaria

Maroko

Hiina

Madalmaad

Horvaatia

Põhja-Korea

PRK (1)

Kuuba

CU (1)

Norra

Küpros

Poola

Tšehhi Vabariik

Portugal

Taani

Rumeenia

Egiptus

Venemaa

RUS

Eesti

EST

Serbia

SRB

Soome

FIN

Slovakkia

Prantsusmaa

Sloveenia

SLO

Gruusia

Lõuna-Korea

ROK

Saksamaa

80 (7)

Hispaania

Kreeka

Rootsi

Ungari

55 (5)

Šveits

85 (4)

Iraan

Süüria

SYR

Iraak

IRQ (1)

Tadžikistan

Iirimaa

IRL

Tuneesia

Iisrael

Türgi

Itaalia

83 (3)

Türkmenistan

Jaapan

Ukraina

Kasahstan

Ühendkuningriik

Kõrgõzstan

Usbekistan

Läti

Vietnam

VN (1)

Liibanon

(1)	Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

(2)	Bosnia ja Hertsegoviinas kasutatakse kaht raudtee erikoodi. Riigi numberkood 49 on reserveeritud.

(3)	Ja erikoodi (*) 64 kasutati FNME (Ferrovie Nord Milano Esercizio) puhul.

(4)	Ja erikoodi (*) 63 kasutati BLS (Bern–Lötschberg–Simplon Eisenbahn) puhul enne 2007. aastat loa saanud veeremiüksuste puhul.

(5) (6)

Ja erikoodi (*) 43 kasutati GySEV/ROeEE (Győr-Sopron-Ebenfurti Vasút Részvénytársaság/Raab-Ödenburg-Ebenfurter Eisenbahn) puhul enne 2007. aastat loa saanud veeremiüksuste puhul.

(7)	Ja erikoodi (*) 68 kasutati AAE (Ahaus Alstätter Eisenbahn) puhul.

(*)	AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul antakse EVRis registreeritud uuele veeremiüksusele siiski standardne riigikood. EVRi IT-süsteem käsitab mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.

Liechtenstein

5. OSA

Kasutamata

6. OSA

Vagunite puhul kasutatavad koostalitlusvõime koodid (1.-2. number)

		2. number	0	1	2	3	4	5	6	7	8	9	2. number
	1. number													1. number
		Rööpmelaius	fikseeritud või muudetav	fikseeritud	muudetav	fikseeritud	muudetav	fikseeritud	muudetav	fikseeritud	muudetav	fikseeritud või muudetav	Rööpmelaius
Vagunite KTK-le (TSI WAG (1), sh jaotisele 7.1.2 ja liites C sätestatud tingimustele vastavad vagunid	0	telgedega	Ei kasutata	vagunid		ei kasutata (3)						PPV/PPW vagunid (muudetav rööpmelaius)	telgedega	0
	1	pöördvankritega											pöördvankritega	1
	2	telgedega		vagunid								PPV/PPW vagunid (fikseeritud rööpmelaius)	telgedega	2
	3	pöördvankritega											pöördvankritega	3
muud vagunid	4	telgedega (2)	hooldusvagunid	muud vagunid								Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid, mida ei võeta kasutusele ELis	telgedega (2)	4
	8	pöördvankritega (2)											pöördvankritega (2)	8

	1. number		0	1	2	3	4	5	6	7	8	9		1. number
		2. number											2. number

7. OSA

Reisivagunite rahvusvahelises liikluses kasutatavuse koodid (1.-2. number)

		Riigisisene liiklus	TEN (4) ja/või COTIF (5) ja/või PPV/PPW				Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel	TEN (4) ja/või COTIF (5)	PPV/PPW
	2. number	0	1	2	3	4	5	6	7	8	9
1. number
5		Riigisiseses liikluses kasutatavad veeremiüksused	Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmeta vagunid (sh autovagunid)	Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmeta vagunid	Ei kasutata	Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmeta vagunid	Ajaloolised veeremiüksused	Ei kasutata (6)	Fikseeritud rööpmelaiusega veerem	Pöördvankri vahetamisega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused	Telgedega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused
6		Hooldusveerem	Fikseeritud rööpmelaiusega kliimaseadmega veeremiüksused	Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmega veeremiüksused	Hooldusveerem	Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmega veeremiüksused	Autovagunid	Ei kasutata (6)
7		Kliimaseadmega ja õhukindel veeremiüksused	Ei kasutata	Ei kasutata	Kliimaseadmega ja õhukindel fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused	Ei kasutata	Muud veeremiüksused	Ei kasutata	Ei kasutata	Ei kasutata	Ei kasutata

8. OSA

Jõuallikaga veeremi liigid ning püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis (1.-2. number)

Esimene number on „9“.

Kui teine number tähistab vedava raudteeveeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:

Kood	Veeremiüksuse põhitüüp
0	Muud
1	Elektrivedur
2	Diiselvedur
3	Elektriline mootorrong (kiirrong) [veduk või haagis]
4	Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) [veduk või haagis]
5	Diisel-mootorrong [veduk või haagis]
6	Eriotstarbeline haagis
7	Elektriline manöövervedur
8	Diisel-manöövervedur
9	Eriveerem

9. OSA

Vagunite standardne numbermärgistus (5.–8. number)

Amet haldab vaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbrilist märgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

10. OSA

Reisivagunite tehniliste omaduste koodid (5.-6. number)

Amet haldab reisivaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbrilist märgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

11. OSA

Eriveeremi tehniliste omaduste koodid (6.–8. number)

Amet haldab eriveeremi tehniliste põhiomadustega seotud numbrilist märgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

12. OSA

Vagunite tähtmärgistus

Amet haldab vagunite (v.a liigend- ja mootorrongivagunite) tähtmärgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

13. OSA

Reisivagunite tähtmärgistus

Amet haldab reisivagunite tähtmärgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

(1) Eriveeremil peab number olema konkreetses riigis kordumatu esimese numbri ning viie viimase tehniliste omaduste numbri ja seerianumbri osas.

(2) NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.

(3) Diakriitilised märgid on tähtedel À, Ç, Ö, Č, Ž, Å jne olevad rõhumärgid. Eritähed, näiteks Ø ja Æ, esitatakse ühe tähena; kordumatuse kontrollimisel loetakse, et Ø on O ja Æ on A.

(1) Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1).

(2) Fikseeritud või muudetav rööpmelaius.

(3) Ei kohaldata I kategooria vagunite suhtes (reguleeritava temperatuuriga vagunid); ei kasutata uute kasutusloa saanud veeremiüksuste suhtes.

(4) Kooskõlas kohaldatavate KTKdega, vt komisjoni 8. juuni 2015. aasta määruse (EL) 2015/995 (millega muudetakse otsust 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust, ELT L 165, 30.6.2015, lk 1) H liite 6. osa.

(5) Sealhulgas veeremiüksused, mis kehtivate normide kohaselt kannavad käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: veeremiüksus, mis kasutuselvõtu ajal vastab rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) eeskirjadele.

(6) Ei kohaldata juba kasutuses olevate fikseeritud rööpmelaiusega vagunite suhtes (56) ega muudetava rööpmelaiusega vagunite suhtes (66); ei kasutata uute veeremiüksuste puhul.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 268

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 26. oktoober 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/1603, 18. september 2018, Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vahelise koostöölepingu (mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides) liidu nimel sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vaheline koostööleping, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2018/1604, 25. oktoober 2018, millega rakendatakse määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes	16
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2018/1605, 25. oktoober 2018, millega rakendatakse määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis	18
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2018/1606, 25. oktoober 2018, millega rakendatakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1607, 24. oktoober 2018, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 992/95 seoses liidu tariifikvootidega teatavatele Norrast pärit põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalandustoodetele	22
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1608, 24. oktoober 2018, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	42
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/1609, 28. september 2018, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veondusalaste tolliküsimuste töörühmas ja UNECE sisetranspordi komitees võetav seisukoht seoses reisijate, pagasi ja kaubapagasi rahvusvahelisel raudteeveol piiriületuskorra hõlbustamist käsitleva konventsiooni vastuvõtmisega	44
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1610, 25. oktoober 2018, millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP, mis käsitleb Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravaid meetmeid	46
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1611, 25. oktoober 2018, millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	47
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1612, 25. oktoober 2018, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis	49
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2018/1613, 25. oktoober 2018, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	51
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1614, 25. oktoober 2018, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks ( 1 )	53

	Parandused
*	Nõukogu 24. septembri 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2018/1285 (millega rakendatakse määruse (EL) 2016/44 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas) artikli 21 lõiget 5) parandus ( ELT L 240, 25.9.2018 )	92
*	Nõukogu 24. septembri 2018. aasta rakendusotsuse (ÜVJP) 2018/1290 (millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) parandus ( ELT L 240, 25.9.2018 )	92

	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Tuvastamisandmed	Põhjendus
1.	Kapten Moussa Dadis CAMARA	Sünniaeg: 1.1.1964 või 29.12.1968 Passi nr: R0001318	Rahvusvahelise uurimiskomisjoni poolt tuvastatud kui 28. septembril 2009 Guineas toimunud sündmuste eest vastutav isik
2.	Kolonel Moussa Tiégboro CAMARA	Sünniaeg: 1.1.1968 Passi nr: 7190	Rahvusvahelise uurimiskomisjoni poolt tuvastatud kui 28. septembril 2009 Guineas toimunud sündmuste eest vastutav isik
3.	Kolonel dr. Abdoulaye Chérif DIABY	Sünniaeg: 26.2.1957 Passi nr: 13683	Rahvusvahelise uurimiskomisjoni poolt tuvastatud kui 28. septembril 2009 Guineas toimunud sündmuste eest vastutav isik
4.	Leitnant Aboubacar Chérif (teise nimega Toumba) DIAKITÉ		Rahvusvahelise uurimiskomisjoni poolt tuvastatud kui 28. septembril 2009 Guineas toimunud sündmuste eest vastutav isik
5.	Kolonel Jean-Claude PIVI (teise nimega Coplan)	Sünniaeg: 1.1.1960	Rahvusvahelise uurimiskomisjoni poolt tuvastatud kui 28. septembril 2009 Guineas toimunud sündmuste eest vastutav isik

	Laeva nimi	IMO number	ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev
„34.	SHANG YUAN BAO Kaubalaev M/V SHANG YUAN BAO osales 18. mail 2018 tõenäoliselt naftatoodete laevalt laevale tankimises KRDV lipu all sõitva ja ÜRO poolt loetellu kantud laevaga M/V PAEK MA. SHANG YUAN BAO osales ka 2. juunil 2018 tõenäoliselt naftatoodete laevalt laevale tankimises KRDV lipu all sõitva laevaga MYONG RYU 1.	8126070	16.10.2018
35.	NEW REGENT M/V NEW REGENT osales 7. juunil 2018 tõenäoliselt naftatoodete laevalt laevale tankimises KRDV lipu all sõitva naftatankeriga KUM UN SAN 3.	8312497	16.10.2018
36.	KUM UN SAN 3 KRDV lipu all sõitev naftatanker KUM UN SAN 3 osales 7. juunil 2018 tõenäoliselt naftatoodete laevalt laevale tankimises laevaga M/V NEW REGENT.	8705539	16.10.2018“

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	287,2	4	AR
		238,7	18	BR
		338,7	0	CL
		226,6	22	TH
0207 27 10	Kalkuni kondita tükid, külmutatud	318,4	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita tükid, külmutatud	333,3	0	CL
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	277,7	3	BR


	(1) EMPs kohaldatav tekst