(1)

23. aprillil 2007 andis nõukogu komisjonile loa pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega. Selle loaga nähti ette kahepoolsete läbirääkimiste võimalus.

(2)

22. detsembril 2009 andis nõukogu komisjonile loa pidada kahepoolseid vabakaubanduslepingu läbirääkimisi üksikute ASEANi liikmesriikidega, alustades Singapurist, ja teha seda olemasolevate läbirääkimisjuhiste kohaselt.

(3)

Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu („leping“) läbirääkimised on lõpule viidud ja lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et viiakse lõpule menetlused, mis on vajalikud selle sõlmimiseks hilisemal kuupäeval,

(1)

Nõukogu andis oma otsusega 2000/365/EÜ (1) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile („Ühendkuningriik“) loa osaleda vastavalt selles otsuses sätestatud tingimustele teatavates Schengeni acquis' sätetes.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (2) asutati tavaliselt eu-LISAks nimetatav Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks („amet“), et tagada teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci ning nende sideinfrastruktuuride teatavate aspektide operatiivjuhtimine, ning amet võidakse ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevate eraldiseisvate liidu õigusaktide alusel määrata vastutama ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest.

(3)

Otsusega 2010/779/EL (3) andis nõukogu Ühendkuningriigile loa osaleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1077/2011, kui see on seotud VIS ja SIS II teatud osade (milles Ühendkuningriik ei osale) operatiivjuhtimisega.

(4)

Euroopa Komisjon esitas 29. juunil 2017 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 („kavandatav määrus“).

(5)

Kavandatava määruse kohaselt asendab ameti Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) („kavandatav amet“), millest saab ameti õigusjärglane. Kavandatav amet hakkab samamoodi nagu amet vastutama SIS II, VIS ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest. Kavandatav amet hakkab vastutama ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, DubliNeti ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest ning sellele võidakse teha ülesandeks muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevate asjakohaste liidu õigusaktidega.

(6)

SIS II on Schengeni acquis' osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006 (4) ja nõukogu otsus 2007/533/JSK (5) reguleerivad SIS II loomist, toimimist ja kasutamist. Ühendkuningriik osales aga üksnes otsuse 2007/533/JSK (millega arendatakse edasi neid Schengeni acquis' sätteid, millele on osutatud otsuse 2000/365/EÜ artikli 1 punkti a alapunktis ii) vastuvõtmises.

(7)

VIS on samuti Schengeni acquis' osa. Ühendkuningriik ei osalenud nõukogu otsuse 2004/512/EÜ, (6) Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (7) ja nõukogu otsuse 2008/633/JSK (8) (mis reguleerivad VISi loomist, toimimist ja kasutamist) vastuvõtmises ning need ei ole tema suhtes siduvad.

(8)

Eurodac ei ole Schengeni acquis' osa. Ühendkuningriik osales Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (9) (mis reguleerib Eurodaci loomist, toimimist ja kasutamist) vastuvõtmises ning see on tema suhtes siduv.

(9)

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on Schengeni acquis' osa. Ühendkuningriik ei osalenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 (10) (mis reguleerib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist, toimimist ja kasutamist) vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv.

(10)

ETIAS on samuti Schengeni acquis' osa. Ühendkuningriik ei osalenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 (mis reguleerib ETIASe loomist, toimimist ja kasutamist) (11) vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv.

(11)

DubliNet ei ole Schengeni acquis' osa. Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, (12) millega luuakse eraldi turvaline elektrooniline sidekanal DubliNet, on Ühendkuningriigi suhtes siduv.

(12)

Arvestades Ühendkuningriigi osalemist Eurodacis ja DubliNetis ning tema osalist osalemist SIS II-s, on Ühendkuningriigil õigus osaleda kavandatava ameti tegevuses selles ulatuses, mil see vastutab sarnaselt ametiga SIS II (otsuse 2007/533/JSK kohase), Eurodaci ja DubliNeti operatiivjuhtimise eest.

(13)

Kavandatav amet peaks nagu ametki olema üks juriidiline isik ning seda peaks iseloomustama organisatsioonilise ja finantsstruktuuri ühtsus. Seepärast peaks kavandatav amet olema asutatud üheainsa õigusaktiga, mille üle peaks hääletama nõukogu täiskoosseis. Lisaks peaks kavandatav määrus olema pärast selle vastuvõtmist tervikuna kohaldatav liikmesriikides, kelle suhtes see on siduv. See välistab osalise kohaldatavuse võimaluse Ühendkuningriigis.

(14)

Et tagada aluslepingute ja kohaldatavate protokollide täitmine ning samal ajal kindlustada kavandatava määruse ühtsus ja järjepidevus, on Ühendkuningriik Schengeni protokolli nr 19 artikli 4 kohaselt taotlenud osalemist kavandatavas määruses selles ulatuses, mil selle sätetes osutatakse, et amet vastutab SIS II (määruse (EÜ) nr 1987/2006 kohase), VISi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja ETIASe operatiivjuhtimise eest.

(15)

Nõukogu tunnustab Ühendkuningriigi õigust esitada vastavalt Schengeni protokolli nr 19 artiklile 4 taotlus osalemiseks kavandatavas määruses, kui Ühendkuningriik ei osale kavandatavas määruses teistel alustel.

(16)

Ühendkuningriigi osalemine kavandatavas määruses ei mõjutaks asjaolu, et Ühendkuningriik ei osale ega saagi osaleda praegu Schengeni acquis' sätetes, mis on seotud kolmandate riikide kodanike vaba liikumise, viisapoliitika ja isikute liikumisega üle liikmesriikide välispiiride. See õigustaks Ühendkuningriigi eriseisundit kajastavate erisätete lisamist kavandatavasse määrusesse, eriti seoses piiratud hääleõigusega ameti haldusnõukogus.

(17)

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (13) artikli 3 kohaselt moodustatud segakomiteed on vastavalt selle lepingu artiklile 5 teavitatud käesoleva otsuse koostamisest.

(18)

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (14) artikli 3 kohaselt moodustatud segakomiteed on vastavalt selle lepingu artiklile 5 teavitatud käesoleva otsuse koostamisest,

(1)

Meretranspordi valdkonnas võetava liidu meetme eesmärk peaks olema merekeskkonna kaitse ja meresõiduohutuse parandamine.

(2)

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee võtab oma 73. istungjärgul (MEPC 73) 22.–26. oktoobril 2018 eeldatavasti vastu rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa („MARPOLi konventsiooni VI lisa“) reegli 14 muudatused.

(3)

IMO meresõiduohutuse komitee võtab oma 100. istungjärgul (MSC 100) 3.–7. detsembril 2018 eeldatavasti vastu puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmi käsitleva rahvusvahelise koodeksi (2011) („2011. aasta ESP koodeks“) muudatused.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MEPC 73-l võetav seisukoht, kuna MARPOLi konventsiooni VI lisa reegli 14 muudatused võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/802 (1) sisu.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MSC 100-l võetav seisukoht, kuna 2011. aasta ESP koodeksi muudatused võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 530/2012 (2) sisu.

(6)

MARPOLi konventsiooni VI lisa reegli 14 muudatustega, mis käsitlevad laeva pardal jõu- või käitursüsteemi sisepõlemismootorite jaoks mõeldud ning nõuetele mittevastava kütteõli vedamise keeldu, tuleks tagada MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglis 14.1.3 sätestatud ja 1. jaanuaril 2020 jõustuva kütteõlistandardi range täitmine.

(7)

2011. aasta ESP koodeksi muudatused peaksid hõlmama redaktsioonilisi muudatusi, millega määratakse kindlaks kõik kohustuslikud nõuded ning parandatakse tabeleid ja blankette, samuti tuleks nendega ühendada redaktsioonilised muudatused ja uued sisulised nõuded, et arvesse võtta Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni ühtsete Z10 seeria nõuete hiljutisi ajakohastusi.

(8)

Sedavõrd kui MARPOLi konventsiooni VI lisa reegli 14 ja 2011. aasta ESP koodeksi muudatused võivad mõjutada direktiivi (EL) 2016/802 ja määruse (EL) nr 530/2012 sätteid, kuuluvad need muudatused liidu ainupädevusse.

(9)

Liit ei ole IMO liige ega asjaomaste konventsioonide ja koodeksite osaline. Seepärast peaks nõukogu volitama liikmesriike väljendama liidu seisukohta ja kinnitama oma nõusolekut, et kõnealused muudatused on nende suhtes siduvad määral, mil need kuuluvad liidu ainupädevusse,