ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 241 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
61. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1292, 25. september 2018, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine tsüfenotriini kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
26.9.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 241/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1291,
16. mai 2018,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1042/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 seoses vastutavate asutuste määramise, nende juhtimis- ja kontrollialaste ülesannete ning auditeerimisasutuste seisundi ja kohustustega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4 ja artikli 29 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Õiguskindluse tagamiseks tuleb täpsustada, et volitatud asutus võib tegutseda ka täidesaatva asutusena. Sel juhul tegutseks auditeerimisasutus volitatud asutusest sõltumatult, sealhulgas juhul, kui viimati nimetatu tegutseb täidesaatva asutusena. |
(2) |
Esimene komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/378 (2) artikli 1 kohane raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine tõi esile vajaduse täpsustada auditeerimisasutuste tehtavate süsteemiauditite ulatust ja viia käesolev määrus kooskõlla komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/378 lisas sätestatud põhinõuetega. Süsteemiauditite ulatuse täpsustamisel tuleks kehtestada puuduste peamised liigid ja kindlaks määrata süsteemi puuduste tõttu tehtavate finantskorrektsioonide vastav tase ning kohaldada seda ühtsel ja võrreldaval viisil kõigis liikmesriikides. |
(3) |
Selleks et viia komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1042/2014 (3) kooskõlla määruse (EL) nr 514/2014 artikliga 29 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) artikli 59 lõikega 5, tuleb lisada viide auditeerimisasutuse kohustusele teha kuluauditeid. |
(4) |
Kuluauditite puhul tuleb kindlaks määrata, et auditeeritav andmekogum peaks hõlmama finantsandmeid, mis kajastavad vastutava asutuse poolt kogu eelarveaasta jooksul tehtud makseid ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi puhul ümberpaigutatud, ümberasustatud, üleviidud ja seaduslikult vastu võetud isikute arvu. |
(5) |
Tagamaks, et kuluauditite ulatus ja tulemuslikkus on asjakohane ning et kõik auditeerimisasutused teevad auditeid samade standardite kohaselt, tuleb kehtestada valimi koostamise miinimumnõuded, mida auditeerimisasutused peavad valimi koostamise meetodi kehtestamisel või heakskiitmisel järgima. |
(6) |
Audititulemuste esitamiseks komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artiklile 30 tuleb esitada iga-aastane kontrolliaruande vorm, millega nähakse ette audititeave ja -andmed, mis esitatakse igal aastal koos raamatupidamisaruannetega esitatud auditeerimisasutuse arvamuste põhjendamiseks. Iga-aastane kontrolliaruanne tuleks saata komisjonile komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 802/2014 (5) artiklis 2 osutatud elektroonilise andmevahetussüsteemi („SFC2014“) kaudu ja eelkõige liikmesriikide audiitorite ja komisjoni audititalituste mooduli kaudu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) nr 1042/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 5 lõikesse 1 lisatakse teine lõik: „Vastutava asutuse loal võib volitatud asutus tegutseda artiklis 8 osutatud täidesaatva asutusena.“ |
2) |
Artikli 5 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:
|
3) |
Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Auditid 1. Selleks et esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (*1) artikli 59 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamus, teeb auditeerimisasutus süsteemi-, kulu- ja raamatupidamisaruannete auditid. 2. Süsteemiauditite raames kontrollitakse, kas vastutava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteem on toiminud tulemuslikult, tagades piisava kindluse, et määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 kohaselt komisjonile esitatud aastabilansimakse maksetaotluses sisalduvad finantsandmed on seaduslikud ja korrektsed. Nende auditite põhjal kontrollib auditeerimisasutus vastavust komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/378 (*2) lisas sätestatud põhinõuetele ja seda, kas vastutav asutus vastab jätkuvalt käesoleva määruse I lisas sätestatud määramiskriteeriumidele. 3. Kuluauditid tehakse iga eelarveaasta kohta asjakohase valimi põhjal, mis tehakse finantsandmetest, mida vastutav asutus peab kõlblikuks („raamatupidamisaruannete projektid“) pärast määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 27 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/840 (*3) osutatud kontrolli teostamist. Finantsandmed hõlmavad igat liiki makseid, mida vastutav asutus on teinud määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 38 määratletud eelarveaastal, sealhulgas ettemaksed, vahemaksed, lõppmaksed ning tehnilise abi ja tegevustoetusega seotud maksed. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi puhul hõlmavad finantsandmed ka ümberpaigutatud, ümberasustatud, ülekantud või seaduslikult vastu võetud isikute arvu. Kuluauditid
Kui auditeerimisasutus avastab raamatupidamisaruannete projektis olulise veamäära või kui tuvastatud probleeme peetakse olemuselt süsteemseks, mistõttu võivad need kujutada riski muudele riiklikust programmist rahastatavatele maksetele, teostab auditeerimisasutus täiendava uurimise, sealhulgas vajaduse korral teeb täiendava auditi probleemide ulatuse kindlakstegemiseks. Maksimaalne olulisuse piirmäär on 2 % liidu panusest raamatupidamisaruannete projektis kajastatud finantsandmetesse. Auditeerimisasutus soovitab vastutavale asutusele vajalikke parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral kindla määraga finantskorrektsioone kookõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2015/378. Auditeerimisasutus esitab kuluauditite tulemused ning sellega seotud soovitused ja parandusmeetmed artikli 14 lõikes 8 osutatud iga-aastases kontrolliaruandes. 4. Auditeerimisasutus kehtestab asjakohase valimi valimise meetodi („valimi koostamise meetod“) kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega. Valimi koostamise meetod võimaldab auditeerimisasutusel hinnata eelarveaasta raamatupidamisaruande projekti koguveamäära. Auditeerimisasutus dokumenteerib artikli 14 lõikes 8 osutatud iga-aastases kontrolliaruandes kutsealase otsustusprotsessi, mida kasutati statistilise või mittestatistilise valimi koostamise meetodi kehtestamiseks, ja kohaldatavad valimi koostamise parameetrid. Auditeerimisasutus säilitab valimi koostamise meetodi andmed, mis hõlmavad kavandamist, testimist ja hindamist, et tõendada, et valitud valimi koostamise meetod on sobiv. Kui statistilisi valimi koostamise meetodeid ei saa kasutada, võib auditeerimisasutus kutsealase otsustuse alusel kasutada mittestatistilist valimi koostamise meetodit. Mis tahes mittestatistiline meetod näeb ette valimiühikute juhusliku valiku ja katab vähemalt 10 % raamatupidamisaruannete projektis kajastatud finantsandmete väärtusest. Valitud valimi koostamise meetod ja valimi suurus peavad võimaldama auditeerimisasutusel teha järeldusi kogu andmekogumi kohta, mille alusel valim koostati. Vajaduse korral võib auditeerimisasutus jagada finantsandmed kihtideks, millest igaüks koosneb sarnaste omadustega valimiühikute rühmast. Kui auditivalim hõlmab vahe- ja/või lõppmakseid, millega kliiritakse varasemate eelarveaastate raamatupidamisaruannetes kajastatud ettemakseid, kuuluvad kõnealused ettemaksed kuluauditi ulatusse. Artikli 14 lõikes 8 osutatud iga-aastases kontrolliaruandes sisalduva tabeli 10.2 „Kuluauditite tulemused“ esitamisel arvutatakse veamäärad ja auditi katvus üksnes jooksva eelarveaasta raamatupidamisaruande projekti finantsandmete põhjal koostatud auditivalimi alusel. 5. Raamatupidamisaruannete audit tehakse selleks, et tagada piisav kindlus, et raamatupidamise aastaaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 kohaselt vastutava asutuse poolt komisjonile esitatud aastabilansimakse maksetaotluses esitatud finantsandmetest („lõplikud raamatupidamisaruanded“). Selleks et hinnata, kas lõplikud raamatupidamisaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate, kontrollib auditeerimisasutus, kas kõik finantsandmed ning avalikult sektorilt saadud toetused, mis on eelarveaasta jooksul vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse kantud, on raamatupidamissüsteemis nõuetekohaselt kajastatud ning vastavad tõendavatele raamatupidamisdokumentidele, mida vastutav asutus säilitab. Eelkõige kohustub auditeerimisasutus nimetatud raamatupidamisarvestuse põhjal:
Punktides a, b ja c osutatud kontrollimisi võib teha valimi alusel. Kulu- ja raamatupidamisauditite tulemuste põhjal kindlaks määratud koguveamäära alusel arvutab auditeerimisasutus jääkveamäära, et esitada määruse (EL), Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamus. Jääkveamäära arvutamine dokumenteeritakse lõikes 8 osutatud iga-aastases kontrolliaruandes. 6. Juhul kui auditeerimisasutuse tehtud auditite tulemusel avastatakse olulisi nõrkusi vastutava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslikus toimimises, kohustub auditeerimisasutus:
7. Vastavalt artikli 3 lõikele 2 esitab auditeerimisasutus määravale asutusele tulemuste kohta aruande, märkides, kas vastutav asutus vastab tema arvates jätkuvalt määramiskriteeriumidele. 8. Auditeerimisasutus tagab, et kogu lõigetes 1–7 osutatud auditeerimistegevusega seotud teave esitatakse nõuetekohaselt komisjonile. Selleks koostab auditeerimisasutus iga-aastase kontrolliaruande, milles esitatakse auditi peamised tulemused. Iga-aastane kontrolliaruanne koostatakse käesoleva määruse lisas esitatud vormi põhjal ja saadetakse komisjonile komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 802/2014 artiklis 2 osutatud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu. Iga-aastane kontrolliaruanne esitatakse komisjonile hiljemalt kolm päeva pärast seda, kui vastutav asutus esitab komisjonile aastabilansimakse maksetaotluse vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artiklile 44. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1." (*2) Komisjoni 2. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/378, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 rakenduseeskirjad seoses raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli korra ja rakendusaktidega vastavuse kontrolli korra rakendamisega, ELT L 64, 7.3.2015, lk 30." (*3) Komisjoni 29. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2015/840 vastutavate asutuste tehtavate kontrollide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 134, 30.5.2015, lk 1).“" |
4) |
Käesolevale määrusele lisatakse uus II lisa. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel, 16. mai 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 112.
(2) Komisjoni 2. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/378, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 rakenduseeskirjad seoses raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli korra ja rakendusaktidega vastavuse kontrolli korra rakendamisega (ELT L 64, 7.3.2015, lk 30).
(3) Komisjoni 25. juuli 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1042/2014, millega täiendatakse määrust (EL) nr 514/2014 seoses vastutavate asutuste määramise, nende juhtimis- ja kontrollialaste ülesannete ning auditeerimisasutuste seisundi ja kohustustega (ELT L 289, 3.10.2014, lk 3).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012,. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(5) Komisjoni 24. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 802/2014, millega määratakse kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 219, 25.7.2014, lk 22).
LISA
II LISA
Iga-aastase kontrolliaruande vorm
Iga-aastane kontrolliaruanne (FOND)
1) SISSEJUHATUS
See punkt sisaldab järgmist teavet.
1.1. |
Auditeerimisasutuse ja aruande koostamises osalenud muude asutuste andmed. |
1.2. |
Baasperiood (st eelarveaasta) (1). |
2) VASTAVUS MÄÄRAMISKRITEERIUMIDELE JA OLULISED MUUDATUSED JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEMI(DE)S (kui on kohaldatav)
See punkt sisaldab järgmist teavet.
2.1. |
Üksikasjalik teave pädevate asutuste kohustustega (sealhulgas vajaduse korral ülesannete delegeerimine) seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide mis tahes oluliste muudatuste kohta, selliste muudatuste jõustumise kuupäev ja nende muudatuste mõju auditeerimisele. |
2.2. |
Auditeerimisasutuse tehtud auditi alusel kinnitus selle kohta, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid jätkuvalt vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artiklis 2 ja I lisas määratletud määramiskriteeriumidele. |
2.3. |
Teave, mis käsitleb määravale asutusele teabe esitamist selle kohta, kas vastutav asutus vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 2 lõikes 2 ja I lisas sätestatud määramiskriteeriumidele. |
3) AUDITISTRATEEGIA MUUDATUSED
See punkt sisaldab järgmist teavet.
3.1. |
Üksikasjalik teave auditistrateegias tehtud muudatuste kohta ja nende muudatuste põhjendus, eelkõige üksikasjalik teave kuluauditite tegemisel kasutatud valimi koostamise meetodi muudatuste kohta (vt allpool punkt 5). |
4) SÜSTEEMIAUDITID
See punkt sisaldab järgmist teavet.
4.1. |
Nende asutuste üksikasjalikud andmed, kes tegid süsteemiauditi, et kontrollida, kas fondi juhtimis- ja kontrollisüsteem on toiminud nõuetekohaselt (nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõikega 2). |
4.2. |
Iga-aastasele kontrolliaruandele lisatud tabeli 10.1 „Süsteemiauditite tulemused“ puhul süsteemiauditi käigus põhinõuete kohta tehtud peamiste tulemuste ja järelduste kirjeldus. |
4.3. |
Märge selle kohta, kas tuvastatud probleeme peetakse süsteemseks, ebakorrektsete finantsandmete kvantifitseerimine ja kohaldatavad parandusmeetmed selliste süsteemsete vigade kõrvaldamiseks, sealhulgas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 46 ja rakendusmääruse (EL) 378/2015 kohaselt tehtud mis tahes finantskorrektsioonid. |
4.4. |
Teave varasematel aastatel tehtud süsteemiauditite auditisoovituste alusel võetud järelmeetmete kohta. |
5) KULUAUDITID
See punkt sisaldab järgmist teavet.
5.1. |
Nende asutuste üksikasjalikud andmed, kes tegid kuluauditi (nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõigetega 3 ja 4). |
5.2. |
Kohaldatud valimi koostamise meetodi kirjeldus, esitades teabe kasutatud valimi parameetrite (2) ning valimi valimisel (3) kasutatud alusarvutuste ja kutsealase otsustuse kohta, samuti teabe koguveamäära arvutuse (sealhulgas vajaduse korral stratifitseerimine) ja selle kohta, kas meetod on kooskõlas auditistrateegiaga. Stratifitseerimise korral tuleb kirjeldada kihtide parameetreid. |
5.3. |
Kuluauditite põhitulemuste analüüs, milles esitatakse auditeeritud valimiühikute arv, auditeeritud finantsandmete vastav summa ja liik, tuvastatud vigade laad (4) ja liik (5) ning auditeerimisasutuse väljapakutud parandusmeetmed (sealhulgas meetmed sarnaste vigade vältimiseks tulevikus, tuvastatud üksikute mittevastavuste finantskorrektsioonid ja kohaldatavad ekstrapoleeritud või kindla määraga finantskorrektsioonid) (6). Stratifitseerimise korral tuleb selles punktis ja kokkuvõtlikult iga-aastasele kontrolliaruandele lisatud tabelis 10.2 „Kuluauditite tulemused“ esitada täiendav teave kihtide kaupa. |
5.4. |
Kui auditivalim sisaldab vahe- ja/või lõppmakseid, millega kliiritakse varasemate eelarveaastate raamatupidamisaruannetes kajastatud ettemakseid, esitatakse kuluauditi ulatusse kuuluvate ettemaksete summa, aga ka seoses nende ettemaksega tuvastatud vead ja kohaldatavad finantskorrektsioonid iga-aastasele kontrolliaruandele lisatud tabelis 10.3 „Lisakulude auditite tulemused“. |
5.5. |
Selgitused selle kohta, kuidas on arvutatud tabelis 10.2 esitatud veamäärad, ja vajaduse korral teave tabelis 10.3 esitatud lisakulude auditite kohta. |
5.6. |
Teave selle kohta, kas kuluauditite käigus tuvastatud mittevastavusi peetakse olemuselt süsteemseks, mistõttu võivad need kujutada riski ka muudele maksetele, sealhulgas nende mõju suurus andmekogumile ja mis tahes seotud finantskorrektsioonidele. |
5.7. |
Teave selle kohta, kuidas vastutav asutus rakendab parandusmeetmeid, sealhulgas finantskorrektsioone, mille on välja pakkunud auditeerimisasutus kuluauditi tulemusel enne lõpliku raamatupidamisaruande esitamist komisjonile. Mis tahes võimalikud erinevused auditeerimisasutuse väljapakutud korrektsioonide ja vastutava asutuse rakendatud korrektsioonide vahel tuleb avalikustada. |
5.8. |
Teave varasemate aastate kuluauditite tulemuste alusel võetud järelmeetmete kohta, eelkõige seoses süsteemsete puudustega. |
6) RAAMATUPIDAMISARUANNETE AUDITID
See punkt sisaldab järgmist teavet.
6.1. |
Nende asutuste üksikasjalikud andmed, kes tegid raamatupidamisaruannete auditi (nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõikega 5). |
6.2. |
Selliste auditeerimispõhimõtete kirjeldus, mida kasutatakse selliste finantsandmete kontrollimiseks, mis on esitatud raamatupidamisaruannetes, mis on lisatud vastutava asutuse poolt komisjonile esitatud aastabilansimakse maksetaotlusele, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõikes 5. See peaks hõlmama viidet süsteemiaudititega (üksikasjalikult kirjeldatud eespool punktis 4) ja kuluaudititega (üksikasjalikult kirjeldatud punktis 5) raames tehtud auditeerimisele, mis on asjakohane raamatupidamisaruannetega seotud vajaliku kindlustunde saavutamiseks. |
6.3. |
Raamatupidamisaruannete auditi põhjal tehtud järeldused seoses õige ja õiglase ülevaatega vastutava asutuse poolt komisjonile esitatud aastabilansimakse maksetaotlusele lisatud raamatupidamisaruannetes kajastatud finantsandmetest ning selliste auditite tulemusel raamatupidamisaruannetes kajastatud finantskorrektsioonid. |
6.4. |
Märge selle kohta, kas tuvastatud mittevastavusi peetakse olemuselt süsteemseks, ja teave võetud parandusmeetmete kohta. |
7) AUDITIÜKSUSTE TEGEVUSE JA AUDITEERIMISASUTUSE JÄRELEVALVETÖÖ KOOSKÕLASTAMINE (vajaduse korral)
See punkt sisaldab järgmist teavet.
7.1. |
Auditeerimisasutuse ja vastavalt asjaoludele kõikide komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 13 kohaselt auditeid tegevate muude auditiüksuste tegevuse koordineerimise kirjeldus. |
7.2. |
Auditeerimisasutuse poolt selliste auditiüksuste tehtud auditi suhtes kohaldatava järelevalve- ja kvaliteedikontrollimenetluse kirjeldus. |
8) MUU TEAVE
See punkt sisaldab järgmist teavet.
8.1. |
Vajaduse korral teave auditeerimisasutuse tehtud auditite käigus teatatud pettuste ja avastatud pettusekahtluste kohta (sh muude liikmesriigi või ELi asutuste teatatud juhud, mis on seotud auditeerimisasutuse tehtud tegevusaudititega) ning võetud meetmed. |
8.2. |
Vajaduse korral hilisemad sündmused, mis toimusid pärast eelarveaasta raamatupidamisaruande projekti esitamist auditeerimisasutusele ja enne iga-aastase kontrolliaruande edastamist komisjonile ning mis võivad olla olulised auditeerimisasutuse esitatud arvamuse seisukohast. Eelkõige tuleks avalikustada mis tahes erinevused vastutava asutuse poolt raamatupidamisaruannete projektis (st andmekogum, mille alusel auditivalim koostati) (7) kajastatud finantsandmete ja komisjonile esitatud lõpliku raamatupidamisaruande vahel ning selgitada neid. |
9) ÜLDINE KINDLUSTASE
9.1. |
Märge juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimisega seoses saavutatud üldise kindlustaseme kohta (8) ja selgitus, kuidas selline tase süsteemiauditite, kuluauditite ja raamatupidamisaruannete auditite tulemusi kombineerides saavutati. Vajaduse korral võtab auditeerimisasutus arvesse ka teiste riiklike või ELi auditeerimisorganite tehtud selliste auditite tulemusi, mis võivad mõjutada eelarveaasta kohta esitatud finantsandmeid. |
9.2. |
Vastutava asutuse poolt rakendatud mis tahes leevendus- ja parandusmeetmete (nt finantskorrektsioonid) hindamine ja märge selle kohta, kas nii süsteemi kui ka rahalisest vaatenurgast on vaja täiendavaid parandusmeetmeid. |
10) IGA-AASTASE KONTROLLIARUANDE LISAD
10.1. |
Süsteemiauditite tulemused (allpool esitatud vormis) |
10.2. |
Kuluauditite tulemused (allpool esitatud vormis) |
10.3. |
Lisakulude auditite tulemused (kui on kohaldatav) |
10.1. |
Süsteemiauditite tulemused
|
10.2. |
Kuluauditite tulemused
|
10.3. |
Lisakulude auditite tulemused (8)
|
(1) |
Kui finantsandmed (st auditikogum) on jagatud erinevatesse kihtidesse (nt ettemaksed, vahemaksed või lõppmaksed, muu), esitatakse teave kihtide kaupa, kui see on kohaldatav. Iga kihi teave esitatakse eraldi real ning kihi parameetreid tuleb kirjeldada iga-aastase kontrolliaruande punktis 5. |
(2) |
Veerg B osutab auditeeritavale andmekogumile (st raamatupidamisaruande projekt), mis kajastab kõiki vastutava asutuse poolt jooksval eelarveaastal tehtud makseid ja mille alusel koostati valim. |
(3) |
Kui jooksva eelarveaasta alusel koostatud auditivalim hõlmab vahe- ja/või lõppmakseid, millega kliiritakse varasemate eelarveaastate raamatupidamisaruannetes kajastatud ettemakseid, kuuluvad kõnealused ettemaksed kuluauditi ulatusse valimise kuuluvate vahe- ja/või lõppmakse puhul.
Aruandluse eesmärgil kajastatakse tabelis 10.2 (veerg C) ja võetakse jooksva eelarveaasta auditi katvuse (veerg D) arvutamisel arvesse siiski üksnes jooksva eelarveaasta raamatupidamisaruande projektist valimisse kaasatud vahe- või lõppmakseid. Vahe- ja/või lõppmaksetega kliiritud ning kuluauditite raames kontrollitud „ettemaksete summa“ kajastatakse tabeli 10.3 veerus M. Vt ka joonealune märkus 8. |
(4) |
Auditeerimisasutus esitab teabe valimis tuvastatud vigade kohta (summana ja protsendina valimist) enne, kui vastutav asutus kohaldab auditeerimisasutuse tehtud auditi tulemusel mis tahes finantskorrektsioone.
Veasumma ja veamäära arvutamisel ning nende kajastamisel tabeli 10.2 veergudes E ja F võetakse arvesse üksnes jooksva eelarveaasta raamatupidamisaruande projektist valimisse kaasatud auditeeritud vahe- või lõppmaksetega seotud vigade summat. Selliste tuvastatud vigade summa, mis mõjutavad kliiritud „ettemaksete summat“, tuleks kajastada tabeli 10.3 veerus N. |
(5) |
Andmekogumi koguveamäär on auditeerimisasutuse hinnang eelarveaasta raamatupidamisaruande projekti koguveamäära kohta. Koguveamäär arvutatakse enne seda, kui vastutav asutus teeb finantskorrektsioonid.
Auditeerimisasutus kirjeldab koguveamäära hindamise metoodikat ja aluseks olevaid arvutusi (sealhulgas vajaduse korral teave stratifitseerimise kohta) iga-aastase kontrolliaruande punktis 5. Põhimõtteliselt võrdub koguveamäär prognoositavate juhuvigade, andmekogumi süsteemsete vigade kogusumma (kui see on kohaldatav) ja mis tahes parandamata anomaalsete vigade summa jagatud andmekogumiga. |
(6) |
Veerus I kajastatakse finantskorrektsioonid, mida vastutav asutus on rakendanud üksnes auditeeritava andmekogumi puhul, st jooksva eelarveaasta raamatupidamisaruande projekt, mille alusel koostati valim.
Kliiritud „ettemaksete summaga“ seotud finantskorrektsioonid tuleks kajastada tabeli 10.3 veerus O. |
(7) |
Veerus J tuleks kajastada jääkveamäära raamatupidamisarvestuses pärast vastutava asutuse poolt üksnes jooksva eelarveaasta puhul rakendatud finantskorrektsioone.
Kliiritud „ettemaksete summade“ parandamata vigu ei tuleks võtta arvesse jooksva eelarveaasta raamatupidamisarvestuse jääkveamäära arvutamisel. |
(8) |
Auditeerimisasutus peab tabelis 10.3 kajastama selliste mis tahes auditite tulemused, mis tehti muude ühikute kohta kui tabelis 10.2 kajastatud valimisummad. Kui auditeerimisasutus peab vajalikuks teha täiendavaid auditeid (nt riskipõhised auditid, negatiivsete või nullmaksete auditid), kajastatakse ka selliste täiendavate auditite tulemused tabelis 10.3. |
(1) Nagu on määratletud määruse (EL) 514/2014 artiklis 38.
(2) Valimi parameetrid hõlmavad valimiühikut, andmekogumi väärtust ja suurust, valimi väärtust ja suurust, auditi katvust (eurodes ning kaetud ühikute ja summade osakaaluna) ja valimi koostamise kriteeriume. Statistilise valimi koostamise korral tuleb märkida ka olulisuse piirmäär, usaldatavustase, prognoositav veamäär ja valimikontrolli samm.
(3) Mittestatistilise valimi koostamise korral peaks auditeerimisasutus märkima valimi juhuslikkuse (ja seega selle esinduslikkuse) tagamiseks võetud meetmed ja tagama valimi piisava suuruse, mis võimaldab auditeerimisasutusel hinnata andmekogumi koguveamäära ja koostada põhjendatud auditiarvamuse.
(4) Näiteks rahastamiskõlblikkus, riigihanked, riigiabi.
(5) Juhuslikud, süsteemsed või anomaalsed vead.
(6) Ekstrapoleeritud ja/või kindla määraga finantskorrektsioone võidakse kohaldada näiteks süsteemsete vigade korral ja juhul, kui raamatupidamisaruande projekti koguveamäär on oluline.
(7) Tabeli 10.2 veerg B.
(8) Üldine kindlustase vastab ühele komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/646 määratletud neljast kategooriast: kategooria 1 (Toimib hästi. Ei vaja parandamist või vajab seda vähesel määral), kategooria 2 (Toimib. Vajab mõningast parandamist), kategooria 3 (Toimib osaliselt. Vajab olulist parandamist) ja kategooria 4 (Põhimõtteliselt ei toimi).
(9) Kategooria 1,2,3,4, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 378/2015 I lisa tabelis 2
26.9.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 241/11 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1292,
25. september 2018,
millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine tsüfenotriini kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 89 lõike 1 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Tsüfenotriin kuulub kõnealusesse loetellu. |
(2) |
Tsüfenotriini on hinnatud kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (3) V lisas kirjeldatud tooteliiki 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks) kuuluvates toodetes; kõnealune tooteliik vastab määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliigile 18. |
(3) |
Referentliikmesriigiks määratud Kreeka hindav pädev asutus esitas 11. aprillil 2013 hindamisaruande ja oma soovitused. |
(4) |
Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastas biotsiidikomitee 14. detsembril 2017 Euroopa Kemikaaliameti arvamuse, võttes arvesse taotlust hinnanud pädeva asutuse järeldusi (4). |
(5) |
Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõike 2 kohaselt tuleb nende ainete hindamisel, mille hindamine liikmesriikide poolt on lõpetatud 1. septembriks 2013, võtta arvesse direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 sätestatud tingimusi. Euroopa Kemikaaliameti arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 18 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad tsüfenotriini, eeldatavasti direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele, kui on täidetud teatavad selle toimeaine kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused. |
(6) |
Seepärast on asjakohane kiita heaks tsüfenotriini kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud. |
(7) |
Euroopa Kemikaaliamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et tsüfenotriin vastab püsiva (P) ja toksilise (T) aine kriteeriumidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (5) XIII lisale. |
(8) |
Määruse (EL) nr 528/2012 tähenduses vastab tsüfenotriin määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktis d sätestatud tingimustele ning seda tuleks seetõttu käsitleda kui asendamisele kuuluvat ainet. Taotluse saanud pädev asutus, või hindav pädev asutus, kui tegemist on liidu loa taotluse hindamisega, peab tsüfenotriini sisaldava biotsiidi jaoks loa andmise või selle uuendamise taotluse hindamise raames tegema võrdleva hindamise. |
(9) |
Kuna määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõike 2 kohaselt tuleb ained, mille hindamine liikmesriikide poolt on lõpetatud 1. septembriks 2013, kiita heaks kooskõlas direktiivis 98/8/EÜ sätestatud tingimustel, siis peaks heakskiitmine kehtima kooskõlas nimetatud direktiivi kohase tavaga 10 aastat. |
(10) |
Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks. |
(11) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kiidetakse heaks toimeaine tsüfenotriini kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides kooskõlas lisas sätestatud nõuete ja tingimustega.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. september 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).
(4) Biocidal Products Committee (BPC). Opinion on the application for approval of the active substance Cyphenothrin, Product type: 18, ECHA/BPC/183/2017. Vastu võetud 14. detsembril 2017.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
LISA
Üldnimetus |
IUPACi nimetus Identifitseerimisnumbrid |
Toimeaine minimaalne puhtusaste (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiidu aegumise kuupäev |
Tooteliik |
Eritingimused |
||||||||||||||
Tsüfenotriin |
IUPACi nimetus: (RS)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(1RS;3RS;1RS,3SR)-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-enüül)tsüklopropaankarboksülaat EÜ nr: 254-484-5 CASi nr: 39515-40-7 |
92 massiprotsenti (isomeeride summa) |
1. veebruar 2020 |
31. jaanuar 2030 |
18 |
Tsüfenotriini käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktiga d asendamisele kuuluva toimeainena. Biotsiidide puhul antakse luba järgmistel tingimustel.
|
(1) Selles veerus esitatud puhtusaste on minimaalne puhtusaste, mille juures toimeainet hinnati. Turule lastud tootes võib olla sama või erineva puhtusastmega toimeaine, kui on tõendatud, et see on tehniliselt samaväärne hinnatud toimeainega.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).