ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 239

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
24. september 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2018/1277, 18. september 2018, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1278, 21. september 2018, millega kiidetakse heaks madala riskitasemega toimeaine Pasteuria nishizawae Pn1 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

4

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/1279, 18. september 2018, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepinguga moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

8

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1280, 21. september 2018, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Bulgaarias (teatavaks tehtud numbri C(2018) 6253 all)  ( 1 )

14

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1281, 21. september 2018, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Belgias (teatavaks tehtud numbri C(2018) 6255 all)  ( 1 )

18

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1282, 21. september 2018, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2018) 6256 all)  ( 1 )

21

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

24.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1277,

18. september 2018,

millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (1) alusel, mis on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013, (2) anti komisjonile õigus kehtestada vajaduse korral toetusi kooskõlas määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud kriteeriumide ja nõuetega. Eeltoodut arvestades võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 689/2013 (3).

(2)

Euroopa Kohus tunnistas oma 20. septembri 2017. aasta otsusega (4) rakendusmääruse (EL) nr 689/2013 kehtetuks. Euroopa Kohus otsustas, et huve kahjustava akti vastuvõtmist reguleerivate menetlusnormide järgimata jätmine kujutab endast oluliste menetlusnormide rikkumist ning seepärast tuleb sellise puudusega õigusakt tühistada.

(3)

Samuti otsustas Euroopa Kohus, et olenemata oluliste menetluseeskirju käsitlevate nõuete rikkumisest ei kerkinud esile ühtki sellist viga, mis mõjutab kooskõla selle õigusaktiga, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamiseks vajalikke meetmeid. Õiguskindluse huvides ja selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise kahjustamist, kinnitas Euroopa Kohus vaidlustatud määruse õigusliku toime säilimist kuni seda asendava uue õigusakti jõustumiseni.

(4)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks määruse (EÜ) nr 1234/2007 menetlussätted seoses toetuste kehtestamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisega. Määrust (EL) nr 1308/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

(5)

Euroopa kohtu otsuse täitmiseks on seepärast vaja kehtestada kodulinnuliha eksporditoetused samal tasemel nagu need olid kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 689/2013. Käesolevat määrust on seega vaja kohaldada tagasiulatuvalt 19. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 kestnud ajavahemiku suhtes.

(6)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine liidus ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (5) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) nr 852/2004 (6) nõuetele.

(7)

Rakendusmääruse (EL) nr 689/2013 vastuvõtmiseni kohaldatud toetused olid kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 360/2013 (7). Rakendusmääruse (EL) nr 689/2013 õigusliku toime lõppemine tähendaks seepärast muu hulgas määruse (EL) nr 360/2013 kohaldatavust. Õiguskindluse huvides tuleks määrus (EL) nr 360/2013 seepärast kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele, kogustele ja ajavahemikul vastavalt käesoleva artikli lõikega 2 ette nähtud tingimustele.

2.   Käesoleva artikli kohaselt eksporditoetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ette nähtud eraldusmärgistuse nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 360/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 19. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. september 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BLÜMEL


(1)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3)  Komisjoni 18. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 689/2013, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused (ELT L 196, 19.7.2013, lk 13).

(4)   20. septembri 2017. aasta otsus C-183/16 P: Tilly-Sabco vs. komisjon, ECLI:EU:C:2017:704.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(7)  Komisjoni 18. aprill 2013 aasta rakendusmäärus (EL) nr 360/2013, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused (ELT L 109, 19.4.2013, lk 27).


LISA

KODULINNULIHA SUHTES KOHALDATAVAD EKSPORDITOETUSED 19. JUULIST 2013 KUNI 31. DETSEMBRINI 2013

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetussumma

0105 11 11 9000

0105 11 19 9000

0105 11 91 9000

0105 11 99 9000

0105 12 00 9000

0105 14 00 9000

0207 12 10 9900

0207 12 90 9190

0207 12 90 9990

A02

A02

A02

A02

A02

A02

V03

V03

V03

EUR/100 tükki

EUR/100 tükki

EUR/100 tükki

EUR/100 tükki

EUR/100 tükki

EUR/100 tükki

EUR/100 kg

EUR/100 kg

EUR/100 kg

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

NB! Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt. V03: A24, Angola, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania, Jeemen, Liibanon, Iraak, Iraan.


24.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/4


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1278,

21. september 2018,

millega kiidetakse heaks madala riskitasemega toimeaine Pasteuria nishizawae Pn1 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 22 koostoimes artikli 13 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing Syngenta Crop Protection AG esitas 27. veebruaril 2015 vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõikele 1 Taanile taotluse toimeaine Pasteuria nishizawae Pn1 heakskiitmiseks.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas referentliikmesriik Taani 3. juulil 2015 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“), et taotlus on vastuvõetav.

(3)

Nimetatud referentliikmesriik esitas 19. detsembril 2016 esialgse hindamisaruande komisjonile ja selle koopia ametile; hindamisaruandes hinnatakse kõnealuse toimeaine eeldatavat vastavust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(4)

Amet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõike 1 sätteid. Kooskõlas kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 3 nõudis amet 23. mail 2017, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja ametile täiendavat teavet. Referentliikmesriigi hinnang täiendavale teabele esitati ametile ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 17. oktoobril 2017.

(5)

Amet esitas 11. jaanuaril 2018 taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järeldused toimeaine Pasteuria nishizawae Pn1 eeldatava vastavuse kohta määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele (2). Amet tegi oma järelduse üldsusele kättesaadavaks.

(6)

Komisjon esitas 11. märtsil 2018 alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele Pasteuria nishizawae Pn1 käsitleva läbivaatamisaruande ja määruse eelnõu Pasteuria nishizawae Pn1 heakskiitmise kohta.

(7)

Taotlejale anti võimalus esitada läbivaatamisaruande kohta märkusi.

(8)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses ning eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusviisidega seoses on kinnitust leidnud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane Pasteuria nishizawae Pn1 heaks kiita.

(9)

Peale selle leiab komisjon, et Pasteuria nishizawae Pn1 on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22 madala riskitasemega toimeaine. Pasteuria nishizawae Pn1 ei ole probleemne aine ja vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5 sätestatud tingimustele. Pasteuria nishizawae Pn1 on keskkonnas esineva mikroorganismi looduslik tüvi. Tegemist on tsüste moodustavate ümarusside obligatoorse parasiidiga. Pasteuria nishizawae Pn1 spoorid idanevad üksnes kokkupuutel tsüste moodustavate ümarussidega. Nakkavuse mis tahes muule organismile, sealhulgas inimestele ja pärsitud immuunsüsteemiga patsientidele võib välistada. Kuna kõnealune mikroorganism ei saa areneda väljaspool nimetatud obligatoorset peremeesorganismi, saab välistada selle resistentsuse inimtervishoius kasutatavates ravimites ja veterinaarravimites esinevate antimikroobikumide suhtes ning määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5.2.1 sätestatud kriteerium loetakse täidetuks.

(10)

Seepärast on asjakohane kiita Pasteuria nishizawae Pn1 heaks 15 aastaks.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks on siiski vaja lisada teatavad üldtingimused, kuna Pasteuria nishizawae Pn1 on mikroorganism.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas määratletud toimeaine Pasteuria nishizawae Pn1 kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. september 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance Pasteuria nishizawae Pn1 („Järeldused toimeaine Pasteuria nishizawae Pn1 pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“). EFSA Journal 2018; 16(1):5159. 19 lk, doi:10.2903/j.efsa.2018.5159.

(3)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).


I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Pasteuria nishizawae Pn1

Kultuuride kogu: ATCC Safe Deposit (SD-5833)

CIPACi nr:

puudub

Ei kohaldata

Minimaalne kontsentratsioon: 1 × 1011 spoori grammi kohta

14. oktoober 2018

14. oktoober 2033

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Pasteuria nishizawae Pn1 kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu käitlejate ja töötajate kaitsele ning võtma seejuures arvesse, et Pasteuria nishizawae Pn1 tuleb käsitada ülitundlikkust tekitada võiva ainena. Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus peetakse rangelt kinni keskkonnatingimustest ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid.


(1)  Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa D osasse lisatakse järgmine kanne:

 

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

„13

Pasteuria nishizawae Pn1

Kultuuride kogu: ATCC Safe Deposit (SD-5833)

CIPACi nr:

puudub

Ei kohaldata

Minimaalne kontsentratsioon: 1 × 1011 spoori grammi kohta

14. oktoober 2018

14. oktoober 2033

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Pasteuria nishizawae Pn1 kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu käitlejate ja töötajate kaitsele ning võtma seejuures arvesse, et Pasteuria nishizawae Pn1 tuleb käsitada ülitundlikkust tekitada võiva ainena. Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus peetakse rangelt kinni keskkonnatingimustest ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid.“


(1)  Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.


OTSUSED

24.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/8


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1279,

18. september 2018,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepinguga moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping (edaspidi „leping“) (1) allkirjastati 23. novembril 2017 vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2017/2240 (2).

(2)

Vastavalt lepingu artiklile 22 kohaldatakse enne lepingu jõustumist selle artikleid 11–13 ajutiselt alates lepingu allkirjastamise kuupäevast.

(3)

Lepingu artikliga 12 moodustatakse ühiskomitee ning nähakse ette, et ühiskomitee kehtestab oma kodukorra.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks ühiskomitees liidu nimel võetav seisukoht, sest kodukorras sätestatakse lepingu täitmise ja selle nõuetekohase rakendamise tagamise eest vastutava ühiskomitee toimimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, on toetada käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõus esitatud ühiskomitee kodukorra vastuvõtmist.

Väiksemaid muudatusi otsuse eelnõus võivad liidu esindajad ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 18. september 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BLÜMEL


(1)   ELT L 322, 7.12.2017, lk 3.

(2)  Nõukogu 10. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2240 Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 322, 7.12.2017, lk 1).


EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEMIDE SIDUMISE LEPINGUGA MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2018,

…,

millega võetakse vastu ühiskomitee kodukord

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingut, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu („leping“) artikleid 11–13 on ajutiselt kohaldatud alates lepingu allkirjastamisest 23. novembril 2017.

(2)

Lepingu artikli 12 lõike 1 kohaselt moodustatakse ühiskomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest.

(3)

Lepingu artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtestab ühiskomitee oma kodukorra.

(4)

Lepingu artikli 12 lõike 5 kohaselt võib ühiskomitee vastu võtta otsuse ühiskomiteed tema töös abistava allkomitee või töörühma moodustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu ühiskomitee kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Koostatud inglise keeles Zürichis.

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Euroopa Liidu määratud sekretär

Šveitsi määratud sekretär


(1)   ELT L 322, 7.12.2017, lk 3.


LISA

EUROOPA LIIDU JA ŠVEITSI HKSi KOMITEE (ÜHISKOMITEE) KODUKORD

Artikkel 1

Ühiskomitee koosseis

1.   Ühiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) esindajad, kes tegutsevad Euroopa Liidu nimel, ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi „Šveits“) esindajad. Pooli nimetatakse edaspidi eraldi „lepinguosaline“ või koos „lepinguosalised“.

2.   Lepinguosaliste esindajatel võib kaasas olla teisi lepinguosaliste nimel tegutsevaid ametnikke.

Artikkel 2

Eesistuja

1.   Ühiskomiteed juhatavad lepinguosalised vaheldumisi 12 kuu kaupa. Esimesel kalendriaastal juhatab ühiskomiteed Šveits.

2.   Ühiskomiteed juhatav lepinguosaline nimetab ühiskomitee eesistuja ja tema asetäitja.

3.   Eesistuja juhib ühiskomitee tööd.

Artikkel 3

Vaatlejad

Ühiskomitee võib mõlema lepinguosalise nõusolekul kutsuda komitee koosolekutele vaatlejatena eksperte, sealhulgas liikmesriikidest, või muude organite esindajaid, et saada neilt teavet konkreetsete teemade kohta. Ühiskomitee lepib kokku tingimustes, mille alusel sellised vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.

Artikkel 4

Sekretariaat

1.   Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Šveitsi valitsuse ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.

2.   Ühiskomitee sekretärid vastutavad lepinguosaliste vahelise teabevahetuse, sealhulgas dokumentide edastamise eest.

3.   Sekretariaadi ülesannete täitmise eest vastutab lepinguosaline, kes juhatab ühiskomiteed.

Artikkel 5

Ühiskomitee koosolekud

1.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, üldjuhul üks kord aastas. Eesistuja kutsub pärast lepinguosalistega konsulteerimist ühiskomitee koosoleku kokku kokkulepitud ajal ja kohas. Lepinguosaliste nõusolekul võib pidada ka telefoni- või videokonverentse. Eesistuja kutsub kas Euroopa Liidu või Šveitsi taotlusel kokku ühiskomitee erakorralise koosoleku. Ühiskomitee tuleb kokku 30 päeva jooksul pärast lepingu artikli 12 lõike 2 kohase taotluse esitamist.

2.   Ühiskomitee koosolekud toimuvad Brüsselis või Šveitsis, sõltuvalt sellest, kumb lepinguosaline komiteed juhatab, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

3.   Eesistuja saadab teate koosoleku kokkukutsumise kohta koos päevakorra kavandi ja koosoleku dokumentidega lepinguosaliste esindajatele vähemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Lepingu artikli 12 lõike 2 kohaselt kokku kutsutud koosolekute dokumendid edastatakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

4.   Konkreetsel juhul ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema lepinguosalise nõusolekul lõikes 3 sätestatud tähtaegu lühendada.

5.   Eesistujale teatatakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist kummagi lepinguosalise delegatsiooni koosseis.

6.   Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

Artikkel 6

Päevakord

1.   Eesistuja koostab sekretäride abiga iga koosoleku esialgse päevakorra.

2.   Kumbki lepinguosaline võib taotleda täiendavate punktide lisamist päevakorda. Kõik sellised taotlused tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja saata kirjalikult eesistujale vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

3.   Ühiskomitee kiidab päevakorra heaks iga koosoleku alguses.

Artikkel 7

Ühiskomitee töörühmad

1.   Lepingu artikli 12 lõike 5 kohaselt moodustatud ühiskomitee töörühmade või allkomiteede koosseisu ja töökorra määrab kindlaks ühiskomitee.

2.   Töörühmad ja allkomiteed kohaldavad käesolevat kodukorda mutatis mutandis.

3.   Töörühmad ja allkomiteed töötavad ühiskomitee alluvuses ning annavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aru. Neil ei ole õigust võtta vastu otsuseid, kuid nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.

4.   Ühiskomitee võib käesoleva kodukorra artikli 8 kohaselt oma otsusega töörühma või allkomitee volitusi muuta või need lõpetada.

Artikkel 8

Otsused ja soovitused

1.   Ühiskomitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste ühisel nõusolekul vastavalt käesolevale lepingule. Need aktid kannavad nimetust „otsus“ või „soovitus“, millele järgneb järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ning viide käsitletavale teemale.

2.   Ühiskomitee otsustele ja soovitustele kirjutavad alla eesistuja ja sekretärid ning need saadetakse edasi lepinguosalistele.

3.   Kumbki lepinguosaline võib otsustada avaldada iga ühiskomitee otsuse või soovituse oma ametlikus väljaandes. Lepinguosalised teatavad üksteisele oma kavatsusest otsus või soovitus avaldada.

4.   Ühiskomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui pooled selles kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Selleks edastatakse ettepaneku tekst ja nähakse ette vähemalt 30-kalendripäevane tähtaeg, mille jooksul tuleb teha ettepaneku kohta teatavaks reservatsioonid ja muudatusettepanekud. Eesistuja võib lepinguosalistega konsulteerides seda tähtaega lühendada eriliste asjaolude arvessevõtmiseks. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutavad otsusele või soovitusele alla eesistuja ja sekretärid.

5.   Ühiskomitee otsused, millega muudetakse lepingu lisasid, võetakse vastu lepingu autentsetes keeltes.

6.   Lepingu artiklite 11–13 ajutise kohaldamise ajal võib ühiskomitee valmistada ette lepingu rakendamiseks vajalikke otsuseid. Ühiskomitee ametlik siduv otsus omandab mõju alles pärast lepingu jõustumist.

Artikkel 9

Protokoll

1.   Sekretariaat koostab iga koosoleku esialgse protokolli. Esialgsest protokollist peavad nähtuma vastu võetud otsused ja antud soovitused. Koosoleku esialgne protokoll esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks. Pärast seda, kui ühiskomitee on esialgse protokolli heaks kiitnud, kirjutavad protokollile alla eesistuja ja sekretärid.

2.   Esialgne protokoll koostatakse 21 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist ja esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks kirjaliku menetluse teel või ühiskomitee järgmisel koosolekul.

Artikkel 10

Kirjavahetus

Ühiskomitee eesistuja kogu kirjavahetus toimub ühiskomitee sekretariaadi kaudu.

Artikkel 11

Regulaarne teabevahetus ja konsulteerimine

1.   Vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 2 teavitab lepinguosaline teist lepinguosalist oma õigusnormide muutumisest käesoleva lepingu puhul olulistes valdkondades.

2.   Seepärast toimub lepinguosaliste vahel ühiskomitee sekretäride vahendusel regulaarne teabevahetus ja konsulteerimine.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosaline esitab ühiskomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, peab teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena käsitlema.

Artikkel 13

Kulud

Iga lepinguosaline kannab ise oma kulud, mis on seotud osalemisega ühiskomitee ja selle töörühmade või allkomiteede töös.

Artikkel 14

Muutmine

Käesolevat kodukorda võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artiklile 8.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Lepingu artiklite 11–13 ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis.


24.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/14


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1280,

21. september 2018,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Bulgaarias

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 6253 all)

(Ainult bulgaariakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on kodu- ja uluksigade populatsioone kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seakasvatuse tulusust, tekitades häireid liidusiseses kaubanduses ja kolmandatesse riikidesse eksportimises.

(2)

Sigade Aafrika katku puhkemise korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse seakasvatusettevõtetesse ja uluksigadele. Seetõttu võib see elussigadega või sigadest saadud toodetega kauplemisel levida ühest liikmesriigist muudesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

(3)

Nõukogu direktiiviga 2002/60/EÜ (3) on kehtestatud liidus kohaldatavad miinimummeetmed sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 9 on kõnealuse taudi puhkemise korral ette nähtud kehtestada ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 osutatud meetmeid.

(4)

Bulgaaria teatas komisjonile, milline on praegu olukord Varna piirkonnas seoses sigade Aafrika katkuga, ning kehtestas direktiivi 2002/60/EÜ artikli 9 kohaselt ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid, milles kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklite 10 ja 11 kohaseid meetmeid.

(5)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1216 (4) võeti vastu pärast seda, kui Bulgaarias kehtestati seoses selles liikmesriigis esinenud sigade Aafrika katku puhangutega direktiivi 2002/60/EÜ artikli 9 kohaselt ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid.

(6)

Alates rakendusotsuse (EL) 2018/1216 vastuvõtmise kuupäevast on epidemioloogiline olukord Bulgaarias seoses sigade Aafrika katkuga püsinud stabiilne, sest Bulgaaria ametiasutused on rakendanud nõutud tõrjemeetmeid ja kogunud täiendavaid seireandmeid.

(7)

Selleks et vältida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning ohtu, et kolmandad riigid võivad kehtestada põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on vaja liidu tasandil koostöös Bulgaariaga määratleda muudetud piirkonnad, mis selles liikmesriigis on kindlaks määratud sigade Aafrika katkust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonidena. Kooskõlas praeguse epidemioloogilise olukorraga on kõnealustes piirkondades ette nähtud piiratud ulatusega järelevalvetsoon.

(8)

Seega tuleks käesoleva otsuse lisas esitada Bulgaarias kehtestatud ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide loetelu koos nende kehtivusajaga.

(9)

Rakendusotsus (EL) 2018/1216 tuleks kehtetuks tunnistada ja käesoleva otsusega asendada, et võtta arvesse Bulgaarias seoses sigade Aafrika katkuga ajakohastatud kehtivaid taudiohjamise meetmeid ja kõnealuse haigusega seotud olukorra arengut.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bulgaaria tagab, et vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artiklile 9 kehtestatud ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisas ohustatud tsoonidena ja järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi.

Artikkel 2

Rakendusotsus (EL) 2018/1216 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 30. oktoobrini 2018.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 21. september 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)   EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)   EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade Aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(4)  Komisjoni 4. septembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1216, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Bulgaarias (ELT L 224, 5.9.2018, lk 10).


LISA

Bulgaaria

Artiklis 1 osutatud piirkonnad

Kohaldamise lõppkuupäev

Ohustatud tsoon

Järgmised Varna piirkonna külad:

 

omavalitsusüksus Provadia

Tutrakantsi

Bozveliysko

Provadiya

Dobrina

Manastir

Zhitnitsa

Barzitsa

Chayka

Royak

Blaskovo

Kiten

Hrabrovo

Ovcharga

Krivnya

 

omavalitsusüksus Avren

Tsarevtsi

 

omavalitsusüksus Dolni Chiflik

Nova Shipka

 

omavalitsusüksus Dalgopol

Velichkovo

Tsonevo

Sava

Dalgopol

30. oktoober 2018

Järelevalvetsoon

 

omavalitsusüksus Provadia

Petrov dol

Staroseletc

Zlatina

Venchan

Ravna

Cherkovna

Nenovo

Snejina

Gradinarovo

Chernook

Slaveikovo

 

omavalitsusüksus Vetrino

Gabarnitsa

 

omavalitsusüksus Devnya

Devnya

Padina

 

omavalitsusüksus Avren

Trastikovo

Sindel

Kazashka reka

Yunak

Dabravino

Avren

 

omavalitsusüksus Beloslav

Razdelna

 

omavalitsusüksus Dolni Chiflik

Grozdyovo

Goren chiflik

Venelin

 

omavalitsusüksus Dalgopol

Debelets

Krasimir

Boryana

Kamen dyal

Partizani

Asparuhovo

Komunari

Sladka voda

30. oktoober 2018


24.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/18


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1281,

21. september 2018,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Belgias

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 6255 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on kodu- ja uluksigade populatsioone kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seakasvatuse tulusust, tekitades häireid liidusiseses kaubanduses ja kolmandatesse riikidesse eksportimises.

(2)

Sigade Aafrika katku juhtumi korral uluksigadel on oht, et haigusetekitaja võib levida muudele uluksigade populatsioonidele ja seakasvatusettevõtetesse. Seetõttu võib see elussigadega või sigadest saadud toodetega kauplemisel levida ühest liikmesriigist muudesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

(3)

Nõukogu direktiiviga 2002/60/EÜ (3) on kehtestatud liidus kohaldatavad miinimummeetmed sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 on sätestatud, et pärast ühe või mitme sigade Aafrika katku juhtumi kinnitamist uluksigadel tuleb võtta teatavad meetmed.

(4)

Belgia on teatanud komisjonile, milline on praegu olukord tema territooriumil seoses sigade Aafrika katkuga kõnealuse liikmesriigi Ardennide piirkonnas, ning on direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 kohaselt kehtestanud nakkuspiirkonna, kus kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklis 15 osutatud meetmeid.

(5)

Kõnealusele olukorrale reageerimiseks võeti vastu komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1242 (4).

(6)

Et ära hoida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning ohtu, et kolmandad riigid kehtestavad põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on vaja Belgias koostöös selle liikmesriigiga liidu tasandil määratleda sigade Aafrika katku nakkuspiirkond.

(7)

Seega tuleks käesoleva otsuse lisas esitada Belgias kehtestatud nakkuspiirkond koos selle kehtivusajaga. Käesoleva otsusega tuleks rakendusotsus (EL) 2018/1242 kehtetuks tunnistada ja asendada.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia tagab, et Belgia kehtestatud nakkuspiirkond, kus kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 15 ette nähtud meetmeid, hõlmab vähemalt käesoleva otsuse lisas loetletud piirkondi.

Artikkel 2

Rakendusotsus (EL) 2018/1242 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 30. novembrini 2018.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 21. september 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)   EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)   EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(4)  Komisjoni 14. septembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1242, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Belgias (ELT L 231I, 14.9.2018, lk 1).


LISA

Artiklis 1 osutatud nakkuspiirkonnana määratletud Belgia piirkonnad

Kohaldamise lõppkuupäev

Nakkuspiirkond on piiratud päripäeva järgmiselt:

Prantsusmaa piir

N85

N83

N891

Rue du Pont Neuf

Rue du Lieutenant de Crépy

Pont Charreau

Rue de Chiny

Rue de Marbehan

Rue de la Civanne

Rue du Moreau

N879: Grand-Rue

N897

Rue des Anglières

Rue du Pont de Virton

Rue Maurice Grévisse

Rue du 24 Août

E411/E25

Luksemburgi Suurhertsogiriigi piir

30. november 2018


24.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/21


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1282,

21. september 2018,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 6256 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides, kus on esinenud kõnealuse taudi kinnitatud juhtumeid kodu- või uluksigade hulgas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1205 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias.

(2)

Sigade Aafrika katku levimise risk looduses on seotud taudi loomuliku järkjärgulise levikuga uluksigade populatsioonis ning samuti inimtegevusega seotud riskidega, nagu näitab kõnealuse taudi hiljutine epidemioloogiline areng liidus ning nagu on dokumenteeritud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 14. juuli 2015. aasta teaduslikus arvamuses, EFSA 23. märtsi 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) ja EFSA 8. novembri 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic States and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) (6).

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2018/1205 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katkust tingitud epidemioloogiline olukord liidus muutunud ning on esinenud kõnealuse taudi uusi juhtumeid, mida on vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(4)

2018. aasta augustis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Leedus Marijampolė piirkonnas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Leedu piirkonnas tuleks nüüd vastavalt kajastada kõnealuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(5)

2018. aasta augustis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel Poolas Elblągi ja Kętrzyński piirkonnas. Need sigade Aafrika katku puhangud uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist neis Poola piirkondades tuleks nüüd vastavalt kajastada kõnealuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja ennetavalt võidelda taudi levikuga seotud riskidega, tuleks Leedus ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ning loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Arvestades asjaolu, et kõnealuse otsuse lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus olukord on endiselt muutlik ning haiguspuhangu kulg ebaselge, tuleks nimetatud osas piirkondade loetlemisel võtta arvesse ka kõnealuseid piirkondi ümbritsevaid alasid. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. september 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)   EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)   EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)   EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5)  Komisjoni 27. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1205, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 218, 28.8.2018, lk 1).

(6)   EFSA Journal 2015;13(7):4163; EFSA Journal 2017;15(3):4732; EFSA Journal 2017; 15(11):5068.


LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1.   Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

okres Uherské Hradiště,

okres Kroměříž,

okres Vsetín,

katastrální území obcí v okrese Zlín:

Bělov,

Biskupice u Luhačovic,

Bohuslavice nad Vláří,

Brumov,

Bylnice,

Divnice,

Dobrkovice,

Dolní Lhota u Luhačovic,

Drnovice u Valašských Klobouk,

Halenkovice,

Haluzice,

Hrádek na Vlárské dráze,

Hřivínův Újezd,

Jestřabí nad Vláří,

Kaňovice u Luhačovic,

Kelníky,

Kladná-Žilín,

Kochavec,

Komárov u Napajedel,

Křekov,

Lipina,

Lipová u Slavičína,

Ludkovice,

Luhačovice,

Machová,

Mirošov u Valašských Klobouk,

Mysločovice,

Napajedla,

Návojná,

Nedašov,

Nedašova Lhota,

Nevšová,

Otrokovice,

Petrůvka u Slavičína,

Pohořelice u Napajedel,

Polichno,

Popov nad Vláří,

Poteč,

Pozlovice,

Rokytnice u Slavičína,

Rudimov,

Řetechov,

Sazovice,

Sidonie,

Slavičín,

Smolina,

Spytihněv,

Svatý Štěpán,

Šanov,

Šarovy,

Štítná nad Vláří,

Tichov,

Tlumačov na Moravě,

Valašské Klobouky,

Velký Ořechov,

Vlachova Lhota,

Vlachovice,

Vrbětice,

Žlutava.

2.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Hiiu maakond.

3.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 651000, 651100, 651200, 652100, 652200, 652300, 652400, 652500, 652601, 652602, 652603, 652700, 652800, 652900 és 653403 kódszámúvalamint 656100, 656200, 656300, 656400, 656701, 657010, 657100, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye 900850, 900860, 900930, 900950 és 903350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705250, 705350, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950 és 750960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553110, 553250, 553260 és 553350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360 és 573450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 850650, 850850, 851851, 851852, 851950, 852050, 852150, 852250, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855650, 855660, 855750, 855850, 855950, 855960, 856012, 856050, 856150, 856250, 856260, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450 és 857550.

4.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Aizputes novads,

Alsungas novads,

Kuldīgas novada Gudenieku, Turlavas un Laidu pagasts,

Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

Priekules novads,

Skrundas novada Rudbāržu pagasts,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Ventspils novada Jūrkalnes pagasts.

5.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių, Liolių, Pakražančio, Šaukėnų seniūnijos, Tytyvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

Mažeikių rajono savivaldybė: Sedos, Šerkšnėnų ir Židikų seniūnijos,

Pagėgių savivaldybė,

Plungės rajono savivaldybė,

Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnūjų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

Rietavo savivaldybė,

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Griškabūdžio, Kriūkų, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Lukšių, Sintautų, Slavikų, Sudargo ir Žvirgždaičių seniūnijos,

Šilalės rajono savivalybė,

Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

Tauragės rajono savivaldybė,

6.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

gminy Dubeninki, Gołdap i część gminy Banie Mazurskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 w powiecie gołdapskim,

gmina Pozezdrze i część gminy Węgorzewo położona na położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

gmina Ruciane – Nida i część gminy Pisz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 oraz miasto Pisz w powiecie piskim,

gminy Giżycko z miastem Giżycko, Kruklanki, Miłki, Wydminy i Ryn w powiecie giżyckim,

gmina Mikołajki w powiecie mrągowskim,

gmina Bisztynek w powiecie bartoszyckim,

gminy Kętrzyn z miastem Kętrzyn i Reszel w powiecie kętrzyńskim,

gmina Kolno w powiecie olsztyńskim,

część gminy Lidzbark Warmiński położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Lidzbark Warmiński, na południe i zachód od granic miasta Lidzbark Warmiński i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 511, miasto Lidzbark Warmiński, Lubomino, Orneta i część gminy Kiwity położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

gminy Elbląg, Godkowo, Pasłęk i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

powiat miejski Elbląg,

gminy Dobre Miasto i Jeziorany w powiecie olsztyńskim.

w województwie podlaskim:

gminy Brańsk z miastem Brańsk, Rudka i Wyszki w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kołaki Kościelne, Rutki, Szumowo, część gminy Zambrów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 i miasto Zambrów w powiecie zambrowskim,

gminy Wiżajny i Przerośl w powiecie suwalskim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród i Zbójna w powiecie łomżyńskim.

w województwie mazowieckim:

gminy Ceranów, Kosów Lacki, Sabnie, Sterdyń, część gminy Bielany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

gminy Grębków, Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek, Wierzbno i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

część gminy Kotuń położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Nowa Dąbrówka, Pieróg, Kotuń wzdłuż ulicy Gorzkowskiego i Kolejowej do przejazdu kolejowego łączącego się z ulicą Siedlecką, Broszków, Żuków w powiecie siedleckim,

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Mała Wieś i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Płońsk z miastem Płońsk, Sochocin i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Jakubów, Mrozy, Dębe Wielkie, Halinów, Kałuszyn, Stanisławów, część gminy Cegłów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości Wiciejów, Mienia, Cegłów i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Cegłów, Skwarne i Podskwarne biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Mińsk Mazowiecki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mińsk Mazowiecki i na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy miasta Mińsk Mazowiecki łączącą miejscowości Targówka, Budy Barcząckie do wschodniej granicy gminy i miasto Mińsk Mazowiecki w powiecie mińskim,

gminy Górzno, Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Miastków Kościelny, Sobolew, Trojanów i Żelechów w powiecie garwolińskim,

gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów, Kozienice, Sieciechów i część gminy Głowaczów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie kozienickim,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i część gminy Stromiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Iłów, Młodzieszyn, Nowa Sucha, Rybno, Sochaczew z miastem Sochaczew i Teresin w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim.

w województwie lubelskim:

gminy Jabłonna, Krzczonów, Niemce, Garbów, Jastków, Konopnica, Wólka, Głusk w powiecie lubelskim,

gminy Łęczna i część gminy Spiczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

gminy Miączyn, Nielisz, Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Komarów-Osada w powiecie zamojskim,

gminy Trzeszczany i Werbkowice w powiecie hrubieszowskim,

gminy Abramów, Kamionka i Lubartów z miastem Lubartów w powiecie lubartowskim,

gminy Kłoczew, Ryki, Dęblin i Stężyca w powiecie ryckim,

gminy Puławy z miastem Puławy, Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Nałęczów, Markuszów, Żyrzyn w powiecie puławskim,

gminy Mełgiew, Rybczewice, miasto Świdnik i część gminy Piaski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

gminy Gorzków, Izbica, Rudnik i Żółkiewka w powiecie krasnostawskim,

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Łaszczów, Susiec, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

gminy Łukowa i Obsza w powiecie biłgorajskim,

powiat miejski Lublin.

w województwie podkarpackim:

gminy Horyniec-Zdrój, Narol, Stary Dzików i Wielkie Oczy i część gminy Oleszyce położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy przez miejscowość Borchów do skrzyżowania z drogą nr 865 w miejscowości Oleszyce, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 865 biegnącą w kierunku północno-wschodnim do skrzyżowania z drogą biegnąca w kierunku północno-zachodnim przez miejscowość Lubomierz - na południe od linii wyznaczonej przez tę drogę do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Uszkowce i Nowy Dzików – na zachód od tej drogi w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim.

7.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Alba county with the following delimitation:

North of National Road no. 7

Arad county with the following delimitation:

In the North side of the line described by following localities:

Macea,

Șiria,

Bârzava,

Toc, which is junction with National Road no. 7,

North of National Road no. 7,

Arges county,

Bistrița county,

Brașov county,

Cluj county,

Covasna county,

Harghita county,

Hunedoara county with the following delimitation:

North of the line described by following localities:

Brănișca,

Deva municipality,

Turdaș,

Zam and Aurel Vlaicu localities which are at junction with National Road no. 7,

North of National Road no. 7,

Iasi county,

Maramureș county,

Neamt county,

Teleorman county.

II OSA

1.   Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

katastrální území obcí v okrese Zlín:

Bohuslavice u Zlína,

Bratřejov u Vizovic,

Březnice u Zlína,

Březová u Zlína,

Březůvky,

Dešná u Zlína,

Dolní Ves,

Doubravy,

Držková,

Fryšták,

Horní Lhota u Luhačovic,

Horní Ves u Fryštáku,

Hostišová,

Hrobice na Moravě,

Hvozdná,

Chrastěšov,

Jaroslavice u Zlína,

Jasenná na Moravě,

Karlovice u Zlína,

Kašava,

Klečůvka,

Kostelec u Zlína,

Kudlov,

Kvítkovice u Otrokovic,

Lhota u Zlína,

Lhotka u Zlína,

Lhotsko,

Lípa nad Dřevnicí,

Loučka I,

Loučka II,

Louky nad Dřevnicí,

Lukov u Zlína,

Lukoveček,

Lutonina,

Lužkovice,

Malenovice u Zlína,

Mladcová,

Neubuz,

Oldřichovice u Napajedel,

Ostrata,

Podhradí u Luhačovic,

Podkopná Lhota,

Provodov na Moravě,

Prštné,

Příluky u Zlína,

Racková,

Raková,

Salaš u Zlína,

Sehradice,

Slopné,

Slušovice,

Štípa,

Tečovice,

Trnava u Zlína,

Ublo,

Újezd u Valašských Klobouk,

Velíková,

Veselá u Zlína,

Vítová,

Vizovice,

Vlčková,

Všemina,

Vysoké Pole,

Zádveřice,

Zlín,

Želechovice nad Dřevnicí.

2.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

3.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Heves megye 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150 és 705450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760 és 857650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Ādažu novads,

Aglonas novads,

Aizkraukles novads,

Aknīstes novads,

Alojas novads,

Alūksnes novads,

Amatas novads,

Apes novads,

Auces novada Īles un Vecauces pagasts un Lielauces pagasta daļa uz Austrumiem no autoceļa P104 un Vītiņu pagasta daļu uz Dienvidiem no autoceļa P96, Auces pilsēta,

Babītes novads,

Baldones novads,

Baltinavas novads,

Balvu novads,

Bauskas novads,

Beverīnas novads,

Brocēnu novada Blīdenes pagasta daļa uz Ziemeļiem no autoceļa A9, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

Burtnieku novads,

Carnikavas novads,

Cēsu novads,

Cesvaines novads,

Ciblas novads,

Dagdas novads,

Daugavpils novads,

Dobeles novada Annenieku, Auru, Bērzes, Bikstu, Dobeles, Jaunbērzes, Krimūnu un Naudītes pagasts un Zebrenes pagasta daļa uz Austrumiem no autoceļa P104, Dobeles pilsēta,

Dundagas novads,

Engures novads,

Ērgļu novads,

Garkalnes novads,

Gulbenes novads,

Iecavas novads,

Ikšķiles novads,

Ilūkstes novads,

Inčukalna novads,

Jaunjelgavas novads,

Jaunpiebalgas novads,

Jaunpils novads,

Jēkabpils novads,

Jelgavas novada, Glūdas, Svētes, Zaļenieku, Vilces, Lielplatones, Elejas, Sesavas, Platones un Vircavas pagasts,

Kandavas novads,

Kārsavas novads,

Ķeguma novads,

Ķekavas novads,

Kocēnu novads,

Kokneses novads,

Krāslavas novads,

Krimuldas novads,

Krustpils novads,

Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas un Kabiles, pagasts, Rumbas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P120, Kurmāles pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1283 un 1290, un uz ziemeļaustrumiem no autoceļa P118, Kuldīgas pilsēta,

Lielvārdes novads,

Līgatnes novads,

Limbažu novads,

Līvānu novads,

Lubānas novads,

Ludzas novads,

Madonas novads,

Mālpils novads,

Mārupes novads,

Mazsalacas novads,

Mērsraga novads,

Naukšēnu novads,

Neretas novads Zalves, Neretas un Pilskalnes pagasts,

Ogres novads,

Olaines novads,

Ozolnieku novada Ozolnieku un Cenu pagasts,

Pārgaujas novads,

Pļaviņu novads,

Preiļu novads,

Priekuļu novads,

Raunas novads,

republikas pilsēta Daugavpils,

republikas pilsēta Jelgava,

republikas pilsēta Jēkabpils,

republikas pilsēta Jūrmala,

republikas pilsēta Rēzekne,

republikas pilsēta Valmiera,

Rēzeknes novads,

Riebiņu novads,

Rojas novads,

Ropažu novads,

Rugāju novads,

Rundāles novads,

Rūjienas novads,

Salacgrīvas novads,

Salas novads,

Salaspils novads,

Saldus novada Šķēdes, Nīgrandes, Jaunauces, Rubas, Vadakstes, un Pampāļu pagasts,

Saulkrastu novads,

Sējas novads,

Siguldas novads,

Skrīveru novads,

Skrundas novada Nīkrāces, Skrundas un Raņķu pagasts, Skrundas pilsēta,

Smiltenes novads,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Strenču novads,

Talsu novads,

Tērvetes novada Tērvetes un Augstkalnes pagasts,

Tukuma novads,

Vaiņodes novads,

Valkas novads,

Varakļānu novads,

Vārkavas novads,

Vecpiebalgas novads,

Vecumnieku novads Vecumnieku, Stelpes, Bārbeles, Skaistkalnes, un Valles pagasts,

Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

Viesītes novads,

Viļakas novads,

Viļānu novads,

Zilupes novads.

5.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Alytaus rajono savivaldybė: Krokialaukio, Miroslavo ir Simno seniūnijos,

Anykščių rajono savivaldybė,

Biržų miesto savivaldybė,

Biržų rajono savivaldybė,

Druskininkų savivaldybė,

Elektrėnų savivaldybė,

Ignalinos rajono savivaldybė,

Jonavos rajono savivaldybė,

Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto ir Jurbarkų, seniūnijos,

Kaišiadorių miesto savivaldybė,

Kaišiadorių rajono savivaldybė: Kaišiadorių apylinkės, Kruonio, Nemaitonių, Palomenės, Pravieniškių, Rumšiškių, Žiežmarių ir Žiežmarių apylinkės seniūnijos,

Kalvarijos savivaldybė,

Kauno miesto savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vandžiogalos ir Zapyškio seniūnijos,

Kazlų Rūdos savivaldybė,

Kelmės rajono savivaldybė: Užvenčio seniūnija,

Kėdainių rajono savivaldybė: Gudžiūnų, Surviliškio, Šėtos, Truskavos ir Vilainių seniūnijos,

Kupiškio rajono savivaldybė,

Marijampolės savivaldybė: Igliaukos, Gudelių, Liudvinavo, Sasnavos, Šunskų seniūnijos,

Molėtų rajono savivaldybės: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių, Videniškių seniūnijos,

Pakruojo rajono savivaldybė: Klovainių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 150, Linkuvos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 151 ir kelio Nr. 211,

Panevėžio rajono savivaldybė,

Pasvalio rajono savivaldybė,

Radviliškio rajono savivaldybė: Aukštelkų seniūnija, Baisogalos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 144, Radviliškio, Radviliškio miesto seniūnija, Šeduvos miesto seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A9 ir į vakarus nuo kelio Nr. 3417 ir Tyrulių seniūnija,

Prienų miesto savivaldybė,

Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Šilavoto ir Veiverių seniūnijos,

Rokiškio rajono savivaldybė,

Šalčininkų rajono savivaldybė,

Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

Širvintų rajono savivaldybės: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Karnavės, Musninkų, Širvintų, Zibalų seniūnijos,

Švenčionių rajono savivaldybė,

Telšių rajono savivaldybė: Degaičių, Gadūnavo, Luokės, Nevarėnų, Ryškėnų, Telšių miesto, Upynos, Varnių, Viešvėnų ir Žarėnų seniūnijos,

Ukmergės rajono savivaldybė,

Utenos rajono savivaldybė,

Vilniaus miesto savivaldybė,

Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų, Žujūnų seniūnijos,

Vilkaviškio rajono savivaldybė,

Visagino savivaldybė,

Zarasų rajono savivaldybė.

6.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gmina Milejewo i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

powiat olecki,

gminy Orzysz, Biała Piska i część gminy Pisz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 w powiecie piskim,

gmina Frombork, część gminy wiejskiej Braniewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr E28 i S22 i miasto Braniewow powiecie braniewskim,

część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

gminy Jasionówka, Jaświły, Knyszyn, Krypno, Mońki i Trzcianne w powiecie monieckim,

gminy Łomża, Piątnica, Śniadowo, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy, Mielnik, Nurzec – Stacja, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, Milejczyce i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czeremcha, Narew, Narewka, część gminy Dubicze Cerkiewne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685,część gminy Kleszczele położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 685, a następnie nr 66 i nr 693, część gminy Hajnówka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685 i miasto Hajnówka w powiecie hajnowskim,

gminy Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

część gminy Zambrów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

gmina Boćki i część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i miasto Bielsk Podlaski w powiecie bielskim,

gmina Puńsk, część gminy Krasnopol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653, część gminy Sejny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 663 i miasto Sejny w powiecie sejneńskim,

gminy Bakałarzewo, Filipów, Jeleniewo, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki i Szypliszki w powiecie suwalskim,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

gminy Korycin, Krynki, Kuźnica, Sokółka, Szudziałowo, część gminy Nowy Dwór położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 670, część gminy Janów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 671 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Janów i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Janów, Trofimówka i Kizielany i część gminy Suchowola położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 8 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Suchowola, a następnie przedłużonej drogą łączącą miejscowości Suchowola i Dubasiewszczyzna biegnącą do południowo-wschodniej granicy gminy w powiecie sokólskim,

powiat miejski Białystok.

w województwie mazowieckim:

gminy Przesmyki, Wodynie, część gminy Mordy położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 698 biegnącą od zachodniej granicy gminy do północno – wschodniej granicy gminy i część gminy Zbuczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północno-wschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Tarcze, Choja, Zbuczyn, Grodzisk, Dziewule i Smolanka w powiecie siedleckim,

gminy Repki, Jabłonna Lacka, część gminy Bielany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

gmina Brochów w powiecie sochaczewskim,

gminy Czosnów, Leoncin, Pomiechówek, Zakroczym i miasto Nowy Dwór Mazowiecki w powiecie nowodworskim,

gmina Joniec w powiecie płońskim,

gmina Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gmina Sulejówek i części gminy Latowicz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Stawek do skrzyżowania z drogą nr 802 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 802 biegnącą od tego skrzyżowania do wschodniej granicy gminy w powiecie mińskim,

gminy Borowie, Wilga i Garwolin z miastem Garwolin w powiecie garwolińskim,

gminy Celestynów, Józefów, Karczew, Osieck, Otwock, Sobienie Jeziory i Wiązowna w powiecie otwockim

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew i część gminy Głowaczów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie kozienickim,

część gminy Stromiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

powiat miejski Warszawa.

w województwie lubelskim:

gminy Czemierniki, Kąkolewnica, Wohyń, część gminy Borki położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, miasto Radzyń Podlaski, część gminy wiejskiej Radzyń Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północno-zachodniej granicy gminy i łącząca miejscowości Brzostówiec i Radowiec do jej przecięcia z granicą miasta Radzyń Podlaski, następnie na wschód od linii stanowiącej granicę miasta Radzyń Podlaski biegnącej do południowej granicy gminy i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo zachodniej granicy gminy do granicy miasta Radzyń Podlaski oraz na południe od południowej granicy miasta Radzyń Podlaski do granicy gminy w powiecie radzyńskim,

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, część gminy Krzywda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnąca od północnej granicy gminy w kierunku południowym i łączącą miejscowości Kożuchówka, Krzywda i Adamów, część gminy Stanin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 807, i część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wólka Świątkowa do północnej granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i część miasta Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy miasta Łuków do skrzyżowania z drogą nr 806 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od tego skrzyżowania do wschodniej granicy miasta Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek i część gminy Firlej położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie lubartowskim,

część gminy Piaski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

gmina Fajsławice, Kraśniczyn, część gminy Krasnystaw położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od północno – wschodniej granicy gminy do granicy miasta Krasnystaw, miasto Krasnystaw i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gmina Telatyn w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Grabowiec w powiecie zamojskim.

III OSA

1.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Auces novada Ukru un Bēnes pagasti un Lielauces pagasta daļa uz Rietumiem no autoceļa P104 un Vītiņu pagasta daļa uz Ziemeļiem no autoceļa P96,

Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Blīdenes pagasta daļa uz Dienvidiem no autoceļa A9, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

Dobeles novada Penkules pagasts un Zebrenes pagasta daļa uz Rietumiem no autoceļa P104,

Jelgavas novada Jaunsvirlaukas, Valgundes, Kalnciema, Līvbērzes pagasts,

Kuldīgas novada Pelču, Snēpeles un Vārmes pagasts, Rumbas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P120, Kurmāles pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1283 un 1290, un uz dienvidrietumiem no autoceļa P118,

Neretas novada Mazzalves pagasts,

Ozolnieku novada Salgales pagasts,

Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Saldus, Zirņu, Lutriņu, Zaņas, Ezeres un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta,

Tērvetes novada Bukaišu pagasts,

Vecumnieku novada Kurmenes pagasts.

2.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Akmenės rajono savivaldybė,

Alytaus miesto savivaldybė,

Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios ir Raitininkų seniūnijos,

Birštono savivaldybė,

Jurbarko rajono savivaldybė: Girdžių, Juodaičių, Raudonės, Seredžiaus, Skirsnemunės, Šimkaičių ir Veliuonos seniūnijos,

Joniškio rajono savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė: Babtų, Čekiškės, Vilkijos ir Vilkijos apylinkių seniūnijos,

Kaišiadorių rajono savivaldybė: Paparčių ir Žaslių seniūnijos,

Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Josvainių, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių ir Pernaravos seniūnijos,

Kelmės rajono savivaldybė: Tytyvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105,

Lazdijų rajono savivaldybė,

Marijampolės savivaldybė: Degučių, Mokolų, Narto, Marijampolės seniūnijos,

Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių, Giedraičių seniūnijos,

Pakruojo rajono savivaldybė: Guostagalio seniūnija, Klovainių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 150, Linkuvos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 151 ir kelio Nr. 211, Lygumų, Pakruojo, Pašvitinio, Rozalimo ir Žeimelio seniūnijos,

Prienų rajono savivaldybė: Jiezno ir Stakliškių seniūnijos,

Radviliškio rajono savivaldybė: Baisogalos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 144, Grinkiškio, Pakalniškių, Sidabravo, Skėmių seniūnijos, Šeduvos miesto seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. A9 ir į rytus nuo kelio Nr. 3417, Šaukoto ir Šiaulėnų seniūnijos,

Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų Šiluvos, Kalnujų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio, Kidulių, Plokščių ir Šakių seniūnijos,

Šiaulių miesto savivaldybė,

Šiaulių rajono savivaldybė,

Širvintų rajono savivaldybė: Alionių seniūnija,

Telšių rajono savivaldybė: Tryškių seniūnija,

Trakų rajono savivaldybė,

Varėnos rajono savivaldybė

Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės sen.

3.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia, Wilczęta i część gminy wiejskiej Braniewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr E28 i S22 w powiecie braniewskim,

gminy Bartoszyce z miastem Bartoszyce, Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie i Sępopol w powiecie bartoszyckim,

gmina Młynary w powiecie elbląskim,

część gminy Kiwity położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 i część gminy Lidzbark Warmiński położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Lidzbark Warmiński i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 511 w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gmina Budry i część gminy Węgorzewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

część gminy Banie Mazurskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 w powiecie gołdapskim,

w województwie podlaskim:

gminy Dąbrowa Białostocka, Sidra, część gminy Nowy Dwór położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 670, część gminy Janów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 671 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Janów i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Janów, Trofimówka i Kizielany i część gminy Suchowola położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 8 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Suchowola, a następnie przedłużonej drogą łączącą miejscowości Suchowola i Dubasiewszczyzna biegnącą do południowo-wschodniej granicy gminy w powiecie sokólskim,

gmina Giby, część gminy Krasnopol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 i część gminy Sejny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 oraz południowo - zachodnią granicę miasta Sejny i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 663 w powiecie sejneńskim,

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Czyże, część gminy Dubicze Cerkiewne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685,część gminy Kleszczele położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 685, a następnie nr 66 i nr 693 i część gminy Hajnówka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685 w powiecie hajnowskim,

gmina Goniądz w powiecie monieckim

w województwie mazowieckim:

gmina Nasielsk w powiecie nowodworskim,

gmina Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gmina Nowe Miasto w powiecie płońskim,

gminy Domanice, Korczew, Paprotnia, Skórzec, Wiśniew, Mokobody, Siedlce, Suchożebry, część gminy Kotuń położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Nowa Dąbrówka, Pieróg, Kotuń wzdłuż ulicy Gorzkowskiego i Kolejowej do przejazdu kolejowego łączącego się z ulicą Siedlecką, Broszków, Żuków, część gminy Mordy położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 698 biegnącą od zachodniej granicy gminy do północno – wschodniej granicy gminy i część gminy Zbuczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnowschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości: Tarcze, Choja, Zbuczyn, Grodzisk, Dziewule i Smolanka w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gmina Siennica, część gminy Mińsk Mazowiecki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mińsk Mazowiecki i na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy miasta Mińsk Mazowiecki łączącą miejscowości Targówka, Budy Barcząckie do wschodniej granicy gminy, część gminy Cegłów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości Wiciejów, Mienia, Cegłów i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Cegłów, Skwarne i Podskwarne biegnącą do wschodniej granicy gminy i części gminy Latowicz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Stawek do skrzyżowania z drogą nr 802 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 802 biegnącą od tego skrzyżowania do wschodniej granicy gminy w powiecie mińskim,

gmina Kołbiel w powiecie otwockim,

gminy Parysów i Pilawa w powiecie garwolińskim,

w województwie lubelskim:

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gmina Siennica Różana część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 i część gminy Krasnystaw położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od północno – wschodniej granicy gminy do granicy miasta Krasnystaw w powiecie krasnostawskim,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

gminy Cyców, Ludwin, Puchaczów, Milejów i część gminy Spiczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Jabłoń, Podedwórze, Dębowa Kłoda, Parczew, Sosnowica, część gminy Siemień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Sławatycze, Sosnówka, Tuczna i Wisznice w powiecie bialskim,

gmina Ulan Majorat, część gminy wiejskiej Radzyń Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północno-zachodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Brzostówiec i Radowiec do jej przecięcia z granicą miasta Radzyń Podlaski, a następnie na zachód od linii stanowiącej granicę miasta Radzyń Podlaski do jej przecięcia z drogą nr 19 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo zachodniej granicy gminy do granicy miasta Radzyń Podlaski, część gminy Borki położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie radzyńskim,

gminy Jeziorzany, Michów, Kock, Ostrów Lubelski, Serniki, Uścimów i część gminy Firlej położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie lubartowskim,

gminy Adamów, Serokomla Wojcieszków, część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wólka Świątkowa do północnej granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków, część miasta Łuków położona na zachód i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy miasta Łuków do skrzyżowania z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą do wschodniej granicy miasta Łuków, część gminy Stanin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 807 i część gminy Krzywda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnąca od północnej granicy gminy w kierunku południowym i łączącą miejscowości Kożuchówka, Krzywda i Adamów w powiecie łukowskim;

gminy Horodło, Uchanie i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gmina Baranów w powiecie puławskim,

gminy Nowodwór i Ułęż w powiecie ryckim,

w województwie podkarpackim:

gminy Cieszanów, Lubaczów z miastem Lubaczów i część gminy Oleszyce położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy przez miejscowość Borchów do skrzyżowania z drogą nr 865 w miejscowości Oleszyce, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 865 biegnącą w kierunku północno-wschodnim do skrzyżowania z drogą biegnąca w kierunku północno-zachodnim przez miejscowość Lubomierz - na północ od linii wyznaczonej przez tę drogę do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Uszkowce i Nowy Dzików – na wschód od tej drogi w powiecie lubaczowskim.

4.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Area of Bucharest,

Constanța county,

Satu Mare county,

Tulcea county,

Bacau county,

Bihor county,

Brăila county,

Buzău county,

Călărași county,

Dambovita county,

Galați county,

Giurgiu county,

Ialomița county,

Ilfov county,

Prahova county,

Salaj county,

Vaslui county,

Vrancea county.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

tutto il territorio della Sardegna.