17.8.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 208/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1146,

7. juuni 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/892, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, ning määrust (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 38, artikli 182 lõikeid 1 ja 4 ning artiklit 223,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 62 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/892 (3) on kehtestatud määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2393 (4) on muudetud määrust (EL) nr 1308/2013 eelkõige seoses abiga puu- ja köögiviljasektoris. Seepärast peaks rakendusmäärus (EL) 2017/892 kajastama määruse (EL) nr 1308/2013 asjakohaste sätete muudatusi.

(2)	Puu- ja köögiviljasektoris riikliku finantsabi andmist käsitlevaid rakenduseeskirju tuleks ajakohastada.

(3)

Tuleks sätestada üksikasjad, mille kohaselt rakendatakse liidu finantsabi ülemmäära suurendamist 50 %-lt 60 %-le liikmesriikides, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust, vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõike 3 punktile f, ja eelkõige üksikasjad liikmesriigi tootjate organiseerituse taseme arvutamise kohta, et tagada suurendamistingimuste kontrolli ja toetusetaotluste sidus rakendamine kogu liidus.

(4)	Samuti tuleks täpsustada, et toodete müügiedendus hõlmab kriisimeetmena puu- ja köögiviljaturgude mitmekesistamist ja konsolideerimist.

(5)

Sätteid, mis käsitlevad aastaaruandeid tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, sealhulgas tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitude, tootjarühmade ning rakendusfondide, rakenduskavade ja tunnustuskavade kohta, tuleks lihtsustada. Need aruanded peavad võimaldama komisjonil sektorit piisavalt jälgida.

(6)	Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 182 osutatud imporditollimaksude kohaldamise tingimusi, mis võivad kehtida teatavate puu- ja köögiviljade impordi puhul, tuleks täpsustada.

(7)

Kui tootjaorganisatsioonide liit või riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava, peaksid liikmesriigid tagama, et topeltrahastus on välistatud ning nii tootjaorganisatsioonide liidu kui ka sellesse kuuluvate liikmete tasandil rakendatavaid meetmeid kontrollitakse määruse (EL) nr 1306/2013 nõuete kohaselt.

(8)	Rakendusmääruse (EL) 2017/892 I ja II lisa tuleks ajakohastada, et lihtsustada liikmesriikide aastaaruande A osa ja ühiseid tulemusnäitajaid ning jätta välja üldised alusnäitajad.

(9)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/892 vastavalt muuta.

(10)

Määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punktiga 3 on liikmesriikidele kehtestatud kohustus teavitada komisjoni kõigist kõnealuse jao punktis 2 sätestatud piirmäärade suurendamistest. Komisjoni määrust (EÜ) nr 606/2009 (5) tuleks muuta, et sätestada üksikasjad seoses kõnealuse teabe esitamisega liikmesriikidelt komisjonile.

(11)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada samast kuupäevast kui määrust (EL) 2017/2393. Sellest olenemata tuleks aruandlust käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2019, et anda liikmesriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele piisavalt aega käesoleva määrusega sätestatud muudatuste rakendamiseks. Paindlikkust, mis tuleneb tootjaorganisatsioonidele uute meetmete ja tegevuste kohaldamisest üleminekusätete alusel, tuleb rakendada koos tagasiulatuvusega, et tagada kokkulangevus määruse (EL) 2017/2393 kohaldamise kuupäevaga selliselt, et järgitakse määruse (EL) nr 1308/2013 muudatuste kohaldamist.

(12)

Uute meetmete ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt liidu finantsabi saamise tingimustele vastavate meetmete rakendamise tingimused peaksid jõustuma määrusega (EL) 2017/2393 määrusesse (EL) nr 1308/2013 tehtud muudatuste kohaldamise kuupäevast alates, et tagada tootjaorganisatsioonidele ja nende liikmetele turustabiilsus, eelkõige võttes arvesse, et kõnealused meetmed hõlmavad peamiselt kriisiennetamist või -ohjamist, ning võimaldada neil uutest meetmetest täiel määral kasu saada. Õiguspäraste ootuste kindlustamiseks võivad tootjaorganisatsioonid otsustada jätkata eelmise õigusraamistiku kohaseid rakenduskavasid või neid muuta, et saada kasu uutest meetmetest ja tegevustest, mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt liidu finantsabi saamise tingimustele.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/892 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2017/892 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Liidu finantsabi ülemmäära 50 %-lt 60 %-le suurendamise rakendamine

1. Liidu finantsabi ülemmäära suurendatakse 50 %-lt 60 %-le tunnustatud tootjaorganisatsiooni ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõike 3 punkti f alusel, juhul kui:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõike 3 punktis f osutatud tingimused on täidetud rakenduskava rakendamise igal aastal ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punktis g osutatud korra kohaselt:

b)	tunnustatud tootjaorganisatsioon on teinud taotluse oma rakenduskava esitamise ajal.

2. Kohaldades liidu finantsabi ülemmäära suurendamist 50 %-lt 60 %-le ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, arvutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõike 3 punktis f osutatud tootjaorganisatsioonide puu- ja köögiviljatoodangu turustamise määr rakenduskava iga aasta kohta kui osa, mille moodustab tootjaorganisatsioonide poolt asjaomases liikmesriigis turustatud toodangu väärtus selles liikmesriigis turustatud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusest delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 23 lõikes 1 sätestatud arvestusperioodil.

Olenemata sellest arvutavad liikmesriigid, kes kohaldavad delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 23 lõikes 3 sätestatud alternatiivset meetodit, määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõike 3 punktis f osutatud tootjaorganisatsioonide puu- ja köögiviljatoodangu turustamise määra rakenduskava iga aasta kohta vastavalt osale, mille moodustab tootjaorganisatsioonide poolt asjaomases liikmesriigis turustatud toodangu väärtus selles liikmesriigis turustatud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusest ajavahemikus 1. jaanuar – 31. detsember, mis eelneb aastale, mil abi käesoleva määruse artikli 8 kohaselt heaks kiidetakse.

3. Liikmesriigid teatavad taotluse esitanud tootjaorganisatsioonile heakskiidetud toetussumma, sh summa, mis tuleneb toetusmäära suurendamisest määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõike 3 punkti f alusel, hiljemalt rakenduskava rakendamisele eelneva aasta 15. detsembriks, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 8.

4. Liikmesriigid kontrollivad igal rakenduskava rakendamise aastal, et tingimused liidu finantsabi ülemmäära suurendamiseks 50 %-lt 60 %-le määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõike 3 punkti f alusel on täidetud.“

Artikli 4 lõike 1 punkti a muudetakse järgmiselt:

„a)	lähteolukorra kirjeldus, mis põhineb vajaduse korral II lisa tabelis 4.1 loetletud üldistel näitajatel;“.

Artikli 9 lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6. Tootjaorganisatsioonid esitavad toetusetaotluse seoses meetmetega, mida rakendatakse tootjaorganisatsioonide tasandil liikmesriigis, kus neid on tunnustatud. Kui nad on riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu liikmed, esitavad tootjaorganisatsioonid liikmesriigile, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, taotluse koopia.

7. Riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit esitab toetusetaotluse seoses meetmetega, mida rakendatakse riikidevahelise liidu tasandil liikmesriigis, kus asub asjaomase liidu peakontor. Liikmesriigid tagavad, et topeltrahastamise ohtu ei ole.“

Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad vastu tingimused, mis peavad olema täidetud müügiedendus- ja teavitusmeetmete puhul, sh meetmed ja tegevused, mille eesmärk on puu- ja köögiviljaturu mitmekesistamine ja konsolideerimine, olenemata sellest, kas need meetmed on seotud kriisiennetamise või -ohjamisega. Kõnealuste tingimuste alusel peab olema võimalik vajaduse korral meetmete kiire kohaldamine.

Meetmete põhieesmärk on tootjaorganisatsioonide ja nende liitude turustatavate toodete konkurentsivõime suurendamine suurte turuhäirete, tarbijate usalduse kaotuse või muude sama laadi probleemide korral.

Tootjaorganisatsioonide ja nende liitude rakendatavate müügiedendus- ja teavitusmeetmete konkreetsed eesmärgid on:

a)	suurendada teadlikkust liidu põllumajandustoodete kvaliteedist ja kõrgetest kvaliteedistandarditest, mida liidus nende tootmise suhtes kohaldatakse;

b)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate töödeldud toodete konkurentsivõimet ja tarbimist ning suurendada teadlikkust nende kvaliteedist nii liidus kui ka väljaspool liitu;

c)	suurendada teadlikkust liidu kvaliteedisüsteemidest nii liidus kui ka väljaspool liitu;

d)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate töödeldud toodete turuosa, pöörates tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides; ning

e)	suurte turuhäirete, tarbijate usalduse kaotuse või muude sama laadi probleemide korral aidata kaasa normaalsete turutingimuste taastumisele liidus.“

5)	III peatükk jäetakse välja.

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Tootjarühmadelt, tootjaorganisatsioonidelt ja tootjaorganisatsioonide liitudelt saadav teave ja aastaaruanded ning liikmesriikide aastaaruanded

Liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral esitavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e kohaselt loodud tootjarühmad, tunnustatud tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ning riikidevahelised tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade liidud igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 54 punktis b osutatud aastaaruande koostamiseks. Aastaaruande ülesehitus on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed teabe kogumiseks liikmete arvu ning turustatud toodangu mahu ja väärtuse kohta nende tootjaorganisatsioonide puhul, kes ei ole esitanud rakenduskava. Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 27 osutatud tootjaorganisatsioonid ja tootjarühmad peavad esitama liikmete arvu ning turustatud toodangu mahu ja väärtuse.“

Artikli 33 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor,

vastutab täielikult kõnealuse organisatsiooni või liidu sellise kontrollimise korralduse eest, mis on seotud riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu tasandil kohaldatava rakenduskava kohaste meetmetega ja riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu rakendusfondiga, ning halduskaristuste kohaldamise eest, kui sellise kontrolli tulemusel selgub, et kohustusi ei ole täidetud, ning

b)	tagab selliste riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu rakenduskava kohaste meetmete kontrolli ja maksete korraldamise, mida rakendatakse väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kus asub liidu peakontor.

4. Rakenduskavade kohased meetmed vastavad selle liikmesriigi normidele ja riiklikule strateegiale, kus esitatakse toetusetaotlus vastavalt artikli 9 lõigetele 6 ja 7.

Keskkonnakaitse- ja fütosanitaarmeetmed ning kriisiennetus- ja -ohjemeetmed peavad siiski vastama selle liikmesriigi normidele, kus meetmeid ja tegevusi tegelikult rakendatakse.“

Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõikes 1 osutatud täiendavat imporditollimaksu võib kohaldada käesoleva määruse VII lisas loetletud toodete suhtes ja ajavahemikel. Kõnealust täiendavat imporditollimaksu kohaldatakse, kui mis tahes toodete kogused, mis on lastud vabasse ringlusse kõnealuses lisas sätestatud kohaldamisperioodidel, ületavad kõnealuse toote käivituskogust, välja arvatud juhul, kui import tõenäoliselt ei häiri liidu turgu või kui täiendava imporditollimaksu mõju oleks kavandatud eesmärki arvestades ebaproportsionaalne.“

9)	I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 606/2009 muutmine

Määrusesse (EÜ) nr 606/2009 lisatakse artikkel 12a:

„Artikkel 12a

Teatamine liikmesriikide otsustest lubada naturaalse alkoholisisalduse suurendamist

1. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada võimalust lubada naturaalse alkoholisisalduse suurendamist mahuprotsentides vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punktile 3, teatavad sellest komisjonile enne otsuse vastuvõtmist. Teates märgivad liikmesriigid protsendi, mille võrra määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punktis 2 kindlaks määratud piirmäära on tõstetud, otsusega seotud piirkonnad ja sordid, ning esitavad andmed ja tõendid selle kohta, et asjaomastes piirkondades on ilmastikutingimused olnud erakordselt ebasoodsad.

2. Teade koostatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/1183 (*1) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1185 (*2).

3. Komisjon edastab teate enda loodud teabesüsteemi kaudu teiste liikmesriikide ametiasutustele.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Artikli 1 punkte 5, 6 ja 9 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuni 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3) Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/892, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 138, 25.5.2017, lk 57).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta (ELT L 350, 29.12.2017, lk 15).

(5) Komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1).

LISA

„I LISA

Artiklis 2 osutatud säästvate rakenduskavade riikliku strateegia ülesehitus ja sisu

1. Riikliku strateegia kestus

Määrab liikmesriik.

2. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 36 lõike 2 punktides a ja b osutatud olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal, nendega sobiv strateegia ja valitud prioriteetide põhjendus.

2.1. Olukorra analüüs.

Puu- ja köögiviljasektori hetkeolukorra kirjeldus, kasutades arvandmeid ja esitades tugevad ja nõrgad küljed, olulised erinevused, vajadused ja lüngad ning arengupotentsiaali II lisa tabelis 4.1 määratletud ühiste alusnäitajate ja vajaduse korral muude asjakohaste täiendavate näitajate alusel. Kirjelduses peab vähemalt sisalduma:

—	puu- ja köögiviljasektori tulemuslikkus: puu- ja köögiviljasektori tugevad ja nõrgad küljed, konkurentsivõime ning tootjaorganisatsioonide arengupotentsiaal;

—	puu- ja köögiviljatootmise mõju keskkonnale (toime, surve ja kasu), sh peamised arengusuunad.

2.2. Tugevate ja nõrkade külgedega sobiv strateegia.

Selliste põhivaldkondade kirjeldus, milles sekkumisest oodatakse maksimaalset lisandväärtust:

—	rakenduskavades seatud eesmärkide ja nendega seotud oodatavate tulemuste asjakohasus ning nende tegeliku saavutamise võimalik ulatus;

—	strateegia sisemine sidusus, vastastikku tugevdava toime olemasolu ning võimalikud konfliktid või vastuolud erinevate valitud meetmete rakenduslike eesmärkide vahel;

—	valitud meetmete järjepidevus ja täiendavus muude riiklike või piirkondlike meetmete ning liidu fondide kaudu toetatud tegevustega, eelkõige maaelu arengu ja müügiedendusprogrammidega;

—	oodatavad tulemused ja mõju võrreldes esialgse olukorraga ning nende panus liidu eesmärkide saavutamisse.

2.3. Mõjuhinnang varasema riikliku strateegia kohta (kui on asjakohane).

Hiljuti rakendatud rakenduskavade tulemuste ja mõju kirjeldus.

3. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 36 lõike 2 punktis c osutatud rakenduskavade eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad.

Valitud rahastamiskõlblike meetmete kirjeldus (mittetäielik loetelu), eesmärgid, kontrollitavad sihttasemed ja näitajad, mis võimaldavad hinnata eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, meetmete tulemuslikkust ja tõhusust.

3.1. Kõiki meetmeid või mitut liiki meetmeid käsitlevad tingimused.

Liikmesriigid tagavad, et kõik riikliku strateegia ja riikliku raamistikuga hõlmatud meetmed on tõendatavad ja kontrollitavad. Kui rakenduskavade kohaldamise hindamise käigus ilmneb, et kontrollitavuse ja tõendatavuse nõuded ei ole täidetud, kohandatakse asjaomaseid meetmeid vastavalt või tühistatakse need. Kui toetust antakse standardse kindla summa või ühikuhindade astmike alusel, tagavad liikmesriigid, et vastavad arvutused on nõuetekohased ja õiged ning tehtud eelnevalt kindlaks määratud korraliku, õiglase ja tõendatava arvutuse alusel. Keskkonnameetmed peavad vastama määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

Liikmesriigid võtavad vastu kaitsemeetmed, normid ja kontrollimeetmed selle tagamiseks, et valitud rahastamiskõlblikud meetmed ei saaks toetust muudest asjakohastest ühise põllumajanduspoliitika rahastamisvahenditest, eelkõige maaelu arengu ja müügiedendusprogrammidest ega muudest riiklikest või piirkondlikest kavadest. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 6 kohaselt kasutusele võetud tõhusad meetmed, et kaitsta keskkonda rakenduskavade kohaselt toetatavatest investeeringutest tuleneva võimaliku suureneva surve eest ning kõnealuse määruse artikli 36 lõike 1 kohaselt vastu võetud rahastamiskõlblikkuskriteeriumid selle tagamiseks, et rakenduskavadest toetatavate üksikutesse põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul järgitakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 ning liidu seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärke.

3.2. Eriteave selliste meetmete liikide kohta, millega püütakse saavutada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõikes 1 sätestatud või osutatud eesmärke (täita ainult valitud meetmete liikide kohta).

3.2.1. Põhivara soetamine

—	toetuse saamise tingimustele vastavad investeeringuliigid,

—	muud toetuse saamise tingimustele vastavad soetusviisid (nt rentimine, liisimine),

—	toetuse saamise tingimuste üksikasjad.

3.2.2. Muud meetmed

—	toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus,

—	toetuse saamise tingimuste üksikasjad.

4. Pädevate ametiasutuste ja vastutavate asutuste määramine.

Riikliku strateegia juhtimise, järelevalve ja hindamise eest vastutava riikliku asutuse määramine liikmesriigis.

5. Järelevalve- ja hindamissüsteemide kirjeldus

Riiklikus strateegias sätestatud tulemusnäitajad hõlmavad artikliga 4 ettenähtud ja II lisa tabelis 4.1 loetletud tulemusnäitajaid. Vajaduse korral täpsustatakse riiklikus strateegias täiendavaid näitajaid, mis kajastavaid riiklikele rakenduskavadele eriomaseid riiklikke või piirkondlikke vajadusi, tingimusi ja eesmärke.

5.1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 36 lõike 2 punktides d ja e osutatud rakenduskavade hindamine ja tootjaorganisatsioonide aruandekohustus.

Rakenduskavadega seotud järelevalve- ja hindamisnõuete ning menetluste, sh tootjaorganisatsioonide aruandekohustuse kirjeldus.

5.2. Riikliku strateegia järelevalve ja hindamine.

Riikliku strateegiaga seotud järelevalve- ja hindamisnõuete ning menetluste kirjeldus.

„II LISA

Aastaaruande A osa

AASTAARUANDE ÜLESEHITUS – A OSA

Käesolevas dokumendis esitatud vormid moodustavad A osa aastaaruandest, mille liikmesriikide pädevad ametiasutused peavad edastama Euroopa Komisjonile aruandealusele kalendriaastale järgneva aasta 15. novembriks.

Vormide aluseks on aruandeid käsitlevad nõuded, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/891 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) artikli 54 punktis b ja V lisas.

1. Haldusalane teave

Tabel 1.1.	Määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise II peatüki 3. jao ning II jaotise III peatüki 1., 2. ja 3. jao rakendamiseks (seoses puu- ja köögiviljasektoriga) vastu võetud riiklike õigusaktide muudatused
Tabel 1.2.	Rakenduskavade suhtes kohaldatava säästvate rakenduskavade riikliku strateegiaga seotud muudatused

2. Teave tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitude ja tootjarühmade kohta

Tabel 2.1.	Tootjaorganisatsioonid
Tabel 2.2.	Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid
Tabel 2.3.	Tootjaorganisatsioonide liidud
Tabel 2.4.	Riikidevahelised tootjaorganisatsioonide liidud
Tabel 2.5.	Tootjarühmad

3. Teave asjaomaste kulude kohta

Tabel 3.1.	Tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitudega seotud kulud
Tabel 3.2.	Tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitude rakenduskavadega seotud kogukulud
Tabel 3.3.	Tootjarühmade kogukulud
Tabel 3.4.	Turult kõrvaldamine

4. Rakenduskavade/tunnustuskavade järelevalve

Tabel 4.1.	Tootjaorganisatsioonide ja riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitudega seotud näitajad
Tabel 4.2.	Tootjarühmadega seotud näitajad

Selgitavad märkused

Lühendid

Põllumajandustoodete ühine turukorraldus	ÜTK
Tootjarühm	TR
Tootjaorganisatsioonid	TO
Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid	RTO
Tootjaorganisatsioonide liit	TOL
Riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit	RTOL
Rakendusfond	RF
Rakenduskava	RK
Turustatud toodangu väärtus	TTV
Liikmesriik	Liikmesriik

Riikide tunnused

Riigi nimi (originaalkeeles)	Lühinimi (eesti k)	Kood
Belgique/België	Belgia	BE
България (*1)	Bulgaaria	BG
Česká republika	Tšehhi Vabariik	CZ
Danmark	Taani	DK
Deutschland	Saksamaa	DE
Eesti	Eesti	EE
Éire/Ireland	Iirimaa	IE
Ελλάδα (*1)	Kreeka	EL
España	Hispaania	ES
France	Prantsusmaa	FR
Italia	Itaalia	IT
Κύπρος (*1)	Küpros	CY
Latvija	Läti	LV
Lietuva	Leedu	LT
Luxembourg	Luksemburg	LU
Magyarország	Ungari	HU
Malta	Malta	MT
Nederland	Madalmaad	NL
Österreich	Austria	AT
Polska	Poola	PL
Portugal	Portugal	PT
Republika Hrvatska	Horvaatia	HR
România	Rumeenia	RO
Slovenija	Sloveenia	SI
Slovensko	Slovakkia	SK
Suomi/Finland	Soome	FI
Sverige	Rootsi	SE
United Kingdom	Ühendkuningriik	UK

Piirkonnakoodid

Vlaams Gewest	BE2
Région Wallonne	BE3

Asjaomase piirkonna märkimine iga jao avalehel ja iga tabeli alguses on valikuline võimalus liikmesriigile, kes soovib esitada andmed piirkondade kaupa.

TOde, RTOde, TOLide, RTOLide ja TRide koodnumber (ID)

Iga TO, RTO, TOLi, RTOLi ja TRi koodnumber on KORDUMATU. Kui TO, RTO, TOLi, RTOLi või TRi tunnustus kehtetuks tunnistatakse, ei kasutata sama koodnumbrit kunagi uuesti.

Rahalised väärtused

Rahalised väärtused esitatakse eurodes, välja arvatud omavääringut kasutavate liikmesriikide puhul. Lahter „OMAVÄÄRING“ on tabelite ÜLAOSAS

Vääring

Lahtrisse märgitakse kasutatud omavääringu kood.

	KOOD
Euro	EUR
Naelsterling	GBP

Kontaktpunkt

Liikmesriik:		Aasta:
Piirkond:

Organisatsioon	Nimi
Organisatsioon	Postiaadress
Kontaktisik 1	Perekonnanimi
	Eesnimi
	Ametinimetus
	E-posti aadress
	Töötelefon
	Faks
Kontaktisik 2	Perekonnanimi
	Eesnimi
	Ametinimetus
	E-posti aadress
	Töötelefon
	Faks

Aastaaruanne – A osa

Liikmesriik:		Aasta:
Piirkond:

1. JAGU

HALDUSALANE TEAVE

Tabel 1.1. Määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise II peatüki 3. jao rakendamiseks (seoses puu- ja köögiviljasektoriga) vastu võetud riiklike õigusaktide muudatused

Liikmesriigi õigusaktid
Nimetus	Avaldamine liikmesriigi ametlikus väljaandes	link

Tabel 1.2. Rakenduskavade suhtes kohaldatava säästvate rakenduskavade riikliku strateegiaga seotud muudatused

Riiklik strateegia
Riikliku strateegia muudatused (1)	link

Aastaaruanne – A osa

Liikmesriik:		Aasta:
Piirkond:

2. JAGU

TOde, RTOde, TOLide, RTOLide ja TRidega SEOTUD TEAVE

Tabel 2.1. Tootjaorganisatsioonid

Tunnustatud TOde koguarv

Peatatud tunnustusega TOde koguarv

Kehtetuks tunnistatud tunnustusega TOde koguarv

Teise (või mitme) TO, RTO, TOLi või RTOLiga ühinenud TOde koguarv

Asjaomaste TOde koguarv

Uute TOde, RTOde, TOLide ja RTOLide koguarv

Uute ID-numbrite arv

TOde liikmete arv

Kokku

Juriidilised isikud

Füüsilised isikud

Puu- ja/või köögiviljatootjate arv

Rakenduskava rakendavate TOde koguarv

—	tunnustatud TOd

—	peatatud tunnustusega TOd

—	ühinemisega seotud TOd

Värskelt turustatava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Töödeldava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa pindala (ha) (*2)

Tabel 2.2. Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid (2)

Tunnustatud RTOde koguarv

—	liikmest tootjaorganisatsioonide arv

—	oetelu liikmesriikide kohta, kus asub liikmest TO peakontor

Peatatud tunnustusega RTOde koguarv

—	liikmest tootjaorganisatsioonide arv

—	loetelu liikmesriikide kohta, kus asub liikmest TO peakontor

Kehtetuks tunnistatud tunnustusega RTOde koguarv

—	liikmest tootjaorganisatsioonide arv

—	loetelu liikmesriikide kohta, kus asub liikmest TO peakontor

Teise (või mitme) RTO või RTOLiga ühinenud RTOde koguarv

Asjaomaste RTOde koguarv

Uute RTOde ja RTOLide koguarv

Uute ID-numbrite arv

RTOde liikmete arv

Kokku

Juriidilised isikud

Füüsilised isikud

Puu- ja/või köögiviljatootjate arv

Rakenduskava rakendavate RTOde koguarv

—	tunnustatud RTOd

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

—	peatatud tunnustusega RTOd

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

—	ühinemisega seotud RTOd

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

Värskelt turustatava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Töödeldava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa pindala (ha) (*3)

Tabel 2.3. Tootjaorganisatsioonide liidud (3)

Tunnustatud TOLide koguarv

—	liikmest tootjaorganisatsioonide arv

Peatatud tunnustusega TOLide koguarv

—	liikmest tootjaorganisatsioonide arv

Kehtetuks tunnistatud tunnustusega TOLide koguarv

—	liikmest tootjaorganisatsioonide arv

Teise (või mitme) TOLiga või RTOLiga ühinenud TOLide koguarv

Seotud TOLide koguarv

Uute TOLide ja RTOLide koguarv

Uute ID-numbrite arv

TOLide liikmete arv

Kokku

Juriidilised isikud

Füüsilised isikud

Puu- ja/või köögiviljatootjate arv

Rakenduskava rakendavate TOLide koguarv

—	tunnustatud TOLid

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

—	peatatud tunnustusega TOLid

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

—	ühinemisega seotud TOLid

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

Värskelt turustatava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Töödeldava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa pindala (ha) (*4)

Tabel 2.4. Riikidevahelised tootjaorganisatsioonide liidud (4)

Tunnustatud RTOLide koguarv

—	liikmest TO/RTO/TOLide arv

—	loetelu liikmesriikide kohta, kus asub liikmest TO/RTO/TOLi peakontor

Peatatud tunnustusega RTOLide koguarv

—	liikmest TO/RTO/TOLide arv

—	loetelu liikmesriikide kohta, kus asub liikmest TO/RTO/TOLi peakontor

Kehtetuks tunnistatud tunnustusega RTOLide koguarv

—	liikmest TO/RTO/TOLide arv

—	loetelu liikmesriikide kohta, kus asub liikmest TO/RTO/TOLi peakontor

Teise (või mitme) RTOLiga ühinenud RTOLide koguarv

Asjaomaste RTOLide koguarv

Uute RTOLide koguarv

Uute ID-numbrite arv

RTOLide liikmete arv

Kokku

Juriidilised isikud

Füüsilised isikud

Puu- ja/või köögiviljatootjate arv

Rakenduskava rakendavate RTOLide koguarv

—	tunnustatud RTOLid

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

—	peatatud tunnustusega RTOLid

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

—	ühinemisega seotud RTOLid

täieliku rakenduskavaga

osalise rakenduskavaga

Värskelt turustatava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Töödeldava toodangu osa

Väärtus

Maht (tonnides)

Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa pindala (ha) (*5)

Tabel 2.5. Tootjarühmad

Tunnustatud tootjarühmade koguarv
Peatatud tunnustusega tootjarühmade koguarv
Kehtetuks tunnistatud tunnustusega tootjarühmade koguarv
Tootjaorganisatsiooniks saanud tootjarühmade koguarv
Teise (või mitme) tootjarühmaga ühinenud tootjarühmade koguarv	Asjaomaste tootjarühmade koguarv
	Uute tootjarühmade koguarv
	Uute ID-numbrite arv
Tootjarühmade liikmete arv	Kokku
	Juriidilised isikud
	Füüsilised isikud
	Puu- ja/või köögiviljatootjate arv
Värskelt turustatava toodangu osa	Väärtus
Värskelt turustatava toodangu osa	Maht (tonnides)
Töödeldava toodangu osa	Väärtus
Töödeldava toodangu osa	Maht (tonnides)
Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa pindala (ha) (*6)

Aastaaruanne – A osa

Liikmesriik:		Aasta:
Piirkond:

3. JAGU

KULUDE TEAVE

Tabel 3.1. TOde, RTOde, TOLide ja RTOLidega seotud kulud

Kõik TOd

Kõik RTOd

Kõik TOLid

Kõik RTOLid

Rakendusfond

Kokku heakskiidetud

—	Organisatsiooni ja/või selle liikmete rahalise osaluse summa

—	Liidu finantsabi summa

Lõplik rakendusfond

KOKKU kulutatud

—	Organisatsiooni liikmete rahalise osaluse summa

—	Liidu finantsabi summa

Riiklik finantsabi

Tegelikult makstud riiklik finantsabi kokku

Tegelikult makstud riikliku finantsabi prognoositav ELi poolt tagasimakstud summa

Loetelu piirkondadest, mis on saanud finantsabi vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 35

Turustatud toodangu väärtus (arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2017/891 artikliga 22)

(eurodes või omavääringus)

Tabel 3.2. TOde, RTOde, TOLide ja RTOLide rakenduskavade tegelikud kogukulud

Meetmed/tegevused

Määruse (EL) nr 2017/891 artikli 2 punktid f ja g

Eesmärgid

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõiked 1 ja 3 ning artikli 152 lõike 1 punkt c

Tegelikud kogukulud (eurodes või omavääringus)

Kõik TOd

Kõik RTOd

Kõik TOLid

Kõik RTOLid

Investeeringud

Tootmise planeerimine

Toodete kvaliteedi parandamine

Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine

Keskkonnameetmed

Kriisiennetus ja -ohje

Teadusuuringud

Teadusuuringud ja eksperimentaaltootmine

Tootmise planeerimine

Toodete kvaliteedi parandamine

Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine

Keskkonnameetmed

Kvaliteedikavad (ELi ja riiklikud) ning kvaliteedi parandamisega seotud meetmed

Toodete kvaliteedi parandamine

Müügiedendamine ja teavitamine

Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine

Toodete müügi edendamine

Kriisiennetus ja -ohje

Koolitusmeetmed ja parimate tavade vahetamine

Tootmise planeerimine

Toodete kvaliteedi parandamine

Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine

Keskkonnameetmed

Kriisiennetus ja -ohje

Nõuandeteenused ja tehniline tugi

Tootmise planeerimine

Toodete kvaliteedi parandamine

Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine

Keskkonnameetmed

Mahepõllumajanduslik tootmine

Keskkonnameetmed

Integreeritud tootmine

Veeressursside tõhusam kasutamine või majandamine, sh vee säästmine ja drenaaž

Mullakaitse tegevus

Tegevus bioloogilist mitmekesisust soodustavate elupaikade loomiseks või säilitamiseks, maastiku säilitamiseks, sh ajalooliste objektide kaitse

Energiasäästu soodustav tegevus (v.a transport)

Jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse tõhustamisega seotud tegevus

Transport

Turundus

Ühisfondide moodustamine

Kriisiennetus ja -ohje

Ühisfondide täiendamine

Viljapuuaedade taastamine

Turult kõrvaldamine

—	tasuta jagamiseks

—

muud

Toorelt koristamine

Koristamata jätmine

Saagikindlustus

Juhendamine

Halduskulud

Tootmise planeerimine

Toodete kvaliteedi parandamine

Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine

Keskkonnameetmed

Kriisiennetus ja -ohje

Teadusuuringud

Muud

Tootmise planeerimine

Toodete kvaliteedi parandamine

Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine

Keskkonnameetmed

Märkus.

Määruses (EL) nr 1308/2013 on sätestatud järgmised eesmärgid:

— Tootmise planeerimine Artikli 33 lõike 1 punkt a ning artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktid i, ii ja xi

— Toodete kvaliteedi parandamine Artikli 33 lõike 1 punkt b ning artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktid i, iv ja vi

— Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine Artikli 33 lõike 1 punkt c ning artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktid i, ii, iii, iv, ix ja xi

— Toodete müügi edendamine Artikli 33 lõike 1 punkt d ning artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktid vi ja ix

— Keskkonnameetmed Artikli 33 lõike 1 punkt e ning artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktid iii, iv, v, vii ja viii

— Kriisiennetus ja -ohje Artikli 33 lõike 1 punkt f ja lõike 3 punkt a ning artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktid iv ja xi

— Teadusuuringud Artikli 152 lõike 1 punkti c alapunkt iv

Tabel 3.3. Tootjarühmade tegelikud kogukulud

Kõikide tootjarühmade tegelikud kogukulud

(eurodes või omavääringus)

Tootjarühmade investeeringud

Tootjarühmade tunnustamiseks vajalikud investeeringud

—	liidu finantsabi summa

—	liikmesriigi finantsabi summa

—	tootjarühma / tootjarühma liikme rahalise osaluse summa

Tabel 3.4. Turult kõrvaldamine

		Aastane kogumaht (tonnides)	Kogukulud (eurodes või omavääringus)	Liidu finantsabi summa	Tasuta jagamiseks (tonnides)	Kompostimiseks (tonnides)	Töötleva tööstuse käsutusse (tonnides)	Muu sihtotstarve (tonnides)
Määruse (EL) 2017/891 IV lisas loetletud tooted	Lillkapsad
	Tomatid
	Õunad
	Viinamarjad
	Aprikoosid
	Nektariinid
	Virsikud
	Pirnid
	Baklažaanid
	Melonid
	Arbuusid
	Apelsinid
	Mandariinid
	Klementiinid
	Satsumad
	Sidrunid
Muud tooted
Kokku

Aastaaruanne – A osa

Liikmesriik:		Aasta:
Piirkond:

4. JAGU

RAKENDUSKAVADE JÄRELEVALVE

Näitajad, mis on seotud tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade rakendus- või tunnustuskava kohase tegevusega, ei hõlma tingimata kõiki tegureid, mis võivad kajastuda rakenduskava väljundites, tulemustes ja mõjus ning neid omakorda mõjutada. Seepärast peaks näitajate abil kajastatavaid andmeid tõlgendama sellise kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe valguses, mis on seotud rakendus- või tunnustuskava rakendamise edu või läbikukkumist mõjutavate muude oluliste teguritega.

Kui liikmesriik kasutab näitajate arvutamiseks valimit, teatatakse komisjonile koos aastaaruandega valimi suurus, selle esindatus ja muud põhielemendid.

Tabel 4.1. TOde, RTOde, TOLide ja RTOLidega seotud näitajad

Meetmed/tegevused Määruse (EL) nr 2017/891 artikli 2 punktid f ja g	Eesmärgid Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõiked 1 ja 3 ning artikli 152 lõike 1 punkt c	Näitajad		Kõik TOd	Kõik RTOd	Kõik TOLid	Kõik RTOLid
Investeeringud (5)	Tootmise planeerimine	Ettevõtete arv
	Tootmise planeerimine	Koguväärtus
	Toodete kvaliteedi parandamine	Ettevõtete arv
	Toodete kvaliteedi parandamine	Koguväärtus
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Ettevõtete arv
		Koguväärtus
		Turustatud toodangu koguväärtus / turustatud toodangu kogumaht (eurodes või omavääringus / kg)
	Keskkonnameetmed	Ettevõtete arv
	Keskkonnameetmed	Koguväärtus
	Kriisiennetus ja -ohje	Ettevõtete arv
	Kriisiennetus ja -ohje	Koguväärtus
	Teadusuuringud	Ettevõtete arv
	Teadusuuringud	Koguväärtus
Teadusuuringud ja eksperimentaaltootmine	Tootmise planeerimine	Koguväärtus
	Tootmise planeerimine	Ettevõtete arv
	Toodete kvaliteedi parandamine	Koguväärtus
	Toodete kvaliteedi parandamine	Ettevõtete arv
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Koguväärtus
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Ettevõtete arv
	Keskkonnameetmed	Ettevõtete arv
	Keskkonnameetmed	Koguväärtus
Kvaliteedikavad (ELi ja riiklikud) (6) ning kvaliteedi parandamisega seotud meetmed	Toodete kvaliteedi parandamine	KPN/KGT/GTT (7) pindala (ha)
		Ettevõtete arv
		Maht (tonnides)
Müügiedendamine ja teavitamine (8)	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Ettevõtete arv
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Müügiedenduskampaaniate arv
	Toodete müügi edendamine	Ettevõtete arv
	Toodete müügi edendamine	Müügiedenduskampaaniate arv
	Kriisiennetus ja -ohje	Ettevõtete arv
	Kriisiennetus ja -ohje	Müügiedenduskampaaniate arv
Koolitusmeetmed ja parimate tavade vahetamine	Tootmise planeerimine	Ettevõtete arv
	Tootmise planeerimine	Tegevuste arv
	Toodete kvaliteedi parandamine	Ettevõtete arv
	Toodete kvaliteedi parandamine	Tegevuste arv
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Ettevõtete arv
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Tegevuste arv
	Keskkonnameetmed	Ettevõtete arv
	Keskkonnameetmed	Tegevuste arv
	Kriisiennetus ja -ohje	Ettevõtete arv
	Kriisiennetus ja -ohje	Tegevuste arv
Nõuandeteenused ja tehniline tugi	Tootmise planeerimine	Ettevõtete arv
	Tootmise planeerimine	Tegevuste arv
	Toodete kvaliteedi parandamine	Ettevõtete arv
	Toodete kvaliteedi parandamine	Tegevuste arv
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Ettevõtete arv
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Tegevuste arv
	Keskkonnameetmed	Ettevõtete arv
	Keskkonnameetmed	Tegevuste arv
Mahepõllumajanduslik tootmine	Keskkonnameetmed	Mahepõllumajanduslikuks puu- ja/või köögiviljatootmiseks kasutatav maa (ha)
Mahepõllumajanduslik tootmine		Ettevõtete arv
Integreeritud tootmine		Integreeritud puu- ja/või köögiviljatootmiseks kasutatav maa (ha)
Integreeritud tootmine		Ettevõtete arv
Veeressursside tõhusam kasutamine või majandamine, sh vee säästmine ja drenaaž		Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatav maa, kus tuleb vee kasutamist vähendada (ha)
		Ettevõtete arv
		Mahuerinevus (m3) (n – 1 / n)
Mullakaitse tegevus		Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatav mullaerosiooni ohus olev maa, kus rakendatakse erosioonivastaseid meetmeid (ha (9))
		Ettevõtete arv
		Väetise kasutamise erinevus hektari kohta (t/ha) (n – 1 / n)
Tegevus bioloogilist mitmekesisust soodustavate elupaikade loomiseks või säilitamiseks, maastiku säilitamiseks, sh ajalooliste objektide kaitse		Alad, kus toimub tegevus elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks (ha)
		Ettevõtete arv
Energiasäästu soodustav tegevus (v.a transport)		Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatav maa, kus tuleb energia kasutamist vähendada (ha)
		Ettevõtete arv
		Energiatarbimise erinevus (n – 1 / n):
		Tahke energiatoore	(t / turustatud toodangu maht)
		Vedel energiatoore	(l / turustatud toodangu maht)
		Gaas	(m3 / turustatud toodangu maht)
		Elektrienergia	(kWh / turustatud toodangu maht)
Jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse tõhustamisega seotud tegevus		Ettevõtete arv
		Jäätmemahu erinevus (m3 / turustatud toodangu maht) (n – 1 / n)
		Pakendimahu erinevus (m3 / turustatud toodangu maht) (n – 1 / n)
Transport		Energiatarbimise erinevus (n – 1 / n):
		Vedel energiatoore	(l / turustatud toodangu maht
		Gaas	(m3 / turustatud toodangu maht
		Elektrienergia	(kWh / turustatud toodangu maht)
Turundus		Ettevõtete arv
Turundus		Tegevuste arv
Ühisfondide moodustamine (10)	Kriisiennetus ja -ohje	Ettevõtete arv
Ühisfondide täiendamine (11)		Ettevõtete arv
Viljapuuaedade taastamine		Asjaomane ala (ha)
Turult kõrvaldamine (11)		Rakendatud tegevuste arv
Toorelt koristamine (12)		Rakendatud tegevuste arv
Toorelt koristamine (12)		Asjaomane ala (ha)
Koristamata jätmine (12)		Rakendatud tegevuste arv
Koristamata jätmine (12)		Asjaomane ala (ha)
Saagikindlustus		Ettevõtete arv
Juhendamine		Rakendatud tegevuste arv
Muud	Tootmise planeerimine	Ettevõtete arv
	Toodete kvaliteedi parandamine	Ettevõtete arv
	Toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine	Ettevõtete arv
	Keskkonnameetmed	Ettevõtete arv

Tabel 4.2. Tootjarühmadega seotud näitajad

		Näitaja	Arv
Tootjarühmade investeeringud	Tootjarühmade tunnustamiseks vajalikud investeeringud	Tootjarühmade liikmete arv
		Tootjaorganisatsioonina tunnustatud tootjarühmade arv

“

(*1) Transliteratsioon ladina tähestikku: България = Bulgaria; Ελλάδα = Elláda; Κύπρος = Kýpros.

(1) Riiklikus strateegias aruandeaastal tehtud muudatuste kokkuvõte.

(*2) v.a seened

(2) Tabel käsitleb liikmesriike, kus asuvad riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide peakontorid.

Kogupindala tähendab pindala, mida kasutavad riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liikmed: tootjaorganisatsioonid, kasvatajad, kes kuuluvad tootjaorganisatsiooni, mis on riikidevahelise tootjaorganisatsiooni liige, ja kasvatajad, kes kuuluvad riikidevahelisse tootjaorganisatsiooni.

(*3) v.a seened

(3) Tabel käsitleb liikmesriike, kus asuvad tootjaorganisatsioonide liitude peakontorid.

Kogupindala tähendab pindala, mida kasutavad tootjaorganisatsioonide liitude liikmed: tootjaorganisatsioonid, kasvatajad, kes kuuluvad tootjaorganisatsiooni, mis on tootjaorganisatsioonide liidu liige.

(*4) v.a seened

(4) Tabel käsitleb liikmesriike, kus asuvad tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitude peakontorid.

Kogupindala tähendab pindala, mida kasutavad riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude liikmed: tootjaorganisatsioonid, kasvatajad, kes kuuluvad tootjaorganisatsiooni, mis on riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu liige.

(*5) v.a seened

(*6) v.a seened

(5) Sealhulgas vähetootlikud investeeringud, mis on seotud rakenduskava raames võetud kohustuste täitmisega.

(6) Hõlmavad hulka tootmismeetoditega seotud üksikasjalikke kohustusi, a) mille järgimist kontrollib sõltumatu kontrolliasutus ja b) millega tagatakse lõpptoote kvaliteet, mis i) rahvatervise-, taimetervise- või keskkonnanormide puhul ületab oluliselt tavapäraseid kaubandusstandardeid ja ii) vastab olemasolevatele või prognoositavatele turuvõimalustele. Kvaliteedikavade peamised liigid hõlmavad ettepaneku kohaselt järgmist: a) sertifitseeritud mahepõllumajanduslik tootmine; b) kaitstud geograafilised tähised ja kaitstud päritolunimetused, c) sertifitseeritud integreeritud tootmine, d) eraviisilised sertifitseeritud tootekvaliteedi kavad.

(7) Kaitstud päritolunimetused, kaitstud geograafilised tähised ja garanteeritud traditsioonilised tooted

(8) Üks müügiedendus- või teavituskampaania päev on üks tegevus.

(9) „Mullaerosiooni ohus“ on mis tahes veerjas maalapp, mille kalle on suurem kui 10 % ja mille suhtes kas on või ei ole võetud erosioonivastaseid meetmeid (nt muldkate, külvikord jne). Kui asjaomane teave on kättesaadav, võib liikmesriik selle asemel kasutada järgmist määratlust: „Mullaerosiooni ohus“ on mis tahes maalapp, mille hinnanguline mullakadu on suurem mullatekke loomulikust määrast ja mille suhtes kas on või ei ole võetud erosioonivastaseid meetmeid (nt muldkate, külvikord jne).

(10) Eri ühisfondide moodustamisega/täiendamisega seotud tegevused on eraldi tegevused.

(11) Sama toote turult kõrvaldamine aasta eri perioodidel ja erinevate toodete turult kõrvaldamine on eraldi tegevused. Konkreetse toote iga turult kõrvaldamise toiming on üks tegevus.

(12) Saagi toorelt koristamine ja koristamata jätmine on eraldi tegevused. Sama toote saagi toorelt koristamine ja koristamata jätmine on üks tegevus sõltumata selleks kulunud päevade arvust, selles osalevate ettevõtete arvust ja asjaomaste maatükkide või hektarite arvust.

17.8.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 208/38

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147,

10. august 2018,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 5070 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus loatingimuste kehtestamisel direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks ja pädevad asutused peaksid kehtestama heite piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastes käitamistingimustes ei ületata heitetaset, mis on saavutatav PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

(2)

Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, (2) esitas komisjonile 19. detsembril 2017 oma arvamuse jäätmekäitlust käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta. See arvamus on üldsusele kättesaadav.

(3)	Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldused on nimetatud PVT-viitedokumendi oluline osa.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses jäätmekäitlusega.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. august 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2) Komisjoni 16. mai 2011. aasta otsus, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artiklile 13 (ELT C 146, 17.5.2011, lk 3).

LISA

JÄÄTMEKÄITLUSE PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) JÄRELDUSED

KOHALDAMISALA

Käesolevaid parima võimaliku tehnika (PVT) järeldusi kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud järgmistele tegevusvaldkondadele:

—

5.1.

Ohtlike jäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit:

a)	bioloogiline töötlemine;

b)	füüsikalis-keemiline töötlemine;

c)	segude koostamine või segamine enne mõne muu direktiivi 2010/75/EL I lisa punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;

d)	ümberpakendamine enne mõne muu direktiivi 2010/75/EL I lisa punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;

e)	lahustite taasväärtustamine/regenereerimine;

f)	anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt/taasväärtustamine;

g)	hapete ja aluste regenereerimine;

h)	heite vähendamiseks kasutatud ainete taaskasutamine;

i)	katalüsaatorikomponentide taaskasutamine;

j)	õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil;

—

5.3.

Tavajäätmete kõrvaldamine tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ (1) hõlmatud meetodid:

i)	bioloogiline töötlemine;

ii)	füüsikalis-keemiline töötlemine;

iii)	jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;

iv)	tuha töötlemine;

v)	metallijäätmete, sealhulgas elektroonikaromude ja romusõidukite ning nende osade töötlemine purustites.

tavajäätmete taaskasutamine või taaskasutamise ja kõrvaldamise kombinatsioon tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud direktiivis 91/271/EMÜ hõlmatud meetodid:

i)	bioloogiline töötlemine;

ii)	jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;

iii)	tuha töötlemine;

iv)	metallijäätmete, sealhulgas elektroonikaromude ja romusõidukite ning nende osade töötlemine purustites.

Kui ainsaks teostatavaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine, on selle tegevuse võimsuse künnisväärtuseks 100 tonni päevas.

—

5.5.	Mõne direktiivi 2010/75/EL I lisa punktides 5.1, 5.2, 5.4 ja 5.6 loetletud meetodi rakendamisele eelnev ohtlike jäätmete ajutine ladustamine, mis pole hõlmatud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktiga 5.4 ja mille kogumaht on üle 50 tonni, v.a ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas.

—

6.11.

Reovee [termin on muutunud; varem tõlgitud ka „heitvesi“] selline iseseisvalt käitatav puhastamine, mida ei hõlma nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ ja mida tehakse käitises, mille tegevusalad on kirjeldatud eespool punktides 5.1, 5.3 või 5.5.

Seoses reovee sellise iseseisvalt käitatava puhastamisega, mida ei hõlma direktiiv 91/271/EMÜ, käsitletakse neis PVT-järeldustes ka eri allikatest pärineva reovee kombineeritud töötlemist, kui reovee põhiline saastekoormus pärineb tegevustest, mis on nimetatud eespool punktides 5.1, 5.3 või 5.5.

Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmist:

—	paigutamine maapealsetesse basseinidesse;

—	loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtmine, mida hõlmab tegevuse kirjeldus direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 6.5, kui seda käsitletakse PVT-järeldustes tapamajade ja loomsete kõrvalsaaduste tööstuse kohta (SA);

—	sõnniku töötlemine käitises, kui seda käsitletakse PVT-järeldustes kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta (IRPP);

—

jäätmete vahetu (st ilma eeltöötluseta) taaskasutusse võtmine tooraine asemel käitistes, mille tegevusalasid käsitletakse muudes PVT-järeldustes, nt:

—	plii (nt patareidest), tsingi või alumiiniumi soolade vahetu taaskasutamine või katalüsaatorites sisalduvate metallide taaskasutamine. Seda võivad hõlmata PVT-järeldused värviliste metallide tööstuse kohta (NFM);

—	paberi töötlemine selle ringlussevõtuks. Seda võivad hõlmata PVT-järeldused puitmassi, paberi ja papi tootmiseks (PP);

—	jäätmete kasutamine kütusena/toorainena tsemendiahjudes. Seda võivad hõlmata PVT-järeldused tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks (CLM);

—	jäätmete koospõletamine, pürolüüs ja gaasistamine. Seda võivad hõlmata PVT-järeldused jäätmete põletamise kohta (WI) või PVT-järeldused suurte põletusseadmete jaoks (LCP);

—	prügilad. Neid hõlmab nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ (2). Eelkõige käsitletakse direktiivis 1999/31/EÜ püsivat ja pikaajalist ladustamist maa all (≥ üks aasta enne kõrvaldamist, ≥ kolm aastat enne taaskasutamist);

—	saastunud pinnase (st välja kaevamata pinnase) tervendamine kohapeal;

—	räbu ja koldetuha töötlemine. Seda võivad hõlmata PVT-järeldused jäätmete põletamise kohta (WI) ja/või PVT-järeldused suurte põletusseadmete jaoks (LCP);

—	vanametalli ja metalli sisaldava materjali sulatamine. Seda võivad hõlmata PVT-järeldused värviliste metallide tööstuse kohta (NFM), PVT-järeldused raua- ja terasetootmise jaoks (IS) ja/või PVT-järeldused sepikodade ja valukodade kohta (SF);

—	kasutatud hapete ja leeliste regenereerimine, kui seda hõlmavad PVT-järeldused mustmetallide töötlemise kohta;

—	kütuste põletamine, kui see ei tekita kuuma gaasi, mis jäätmetega otseselt kokku puutub. Seda võivad hõlmata PVT-järeldused suurte põletusseadmete jaoks (LCP) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193 (3).

Lisaks võivad PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised olla järgmised PVT-järeldused ja -viitedokumendid:

—	majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM);

—	ladustamisel tekkiv heide (EFS);

—	energiatõhusus (ENE);

—	tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire (ROM);

—	tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmine (CLM);

—	reovee ja jääkgaaside ühised puhastus- ja käitlussüsteemid keemiatööstuses (CWW);

—	kodulindude või sigade intensiivkasvatus (IRPP).

Neid PVT-järeldusi kohaldatakse, ilma et see piiraks ELi õigusaktide asjakohaseid sätteid, nt jäätmehierarhia kohta.

MÕISTED

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

Kasutatud mõiste

Määratlus

Üldmõisted

Suunatud heide

Saasteainete heide keskkonda mistahes lõõri, toru, korstna jne kaudu. See hõlmab ka heidet pealt avatud biofiltritest.

Pidev mõõtmine

Tootmiskohas püsipaigaldusega automaatmõõtesüsteemiga tehtav mõõtmine.

Puhtusetõend

Kirjalik dokument, millega jäätmetekitaja või -valdaja tõendab, et asjaomane tühi jäätmepakend (nt vaat, konteiner) on vastuvõetavuskriteeriumite alusel puhas.

Hajusheide

Suunamata heide (nt tolm, orgaanilised ühendid, lõhn), mis võib eralduda pindallikatest (nt paakidest) või punktallikatest (nt toruäärikute kaudu). See hõlmab ka heidet välistingimustes aunkompostimisest.

Otseheide

Heide suublasse ilma reovee edasise käitlemiseta.

Heitekoefitsiendid

Arvud, mille saab heite hindamiseks korrutada teadaolevate andmetega, nagu käitise/protsessi või läbilaskevõime andmed.

Olemasolev käitis

Käitis, mis ei ole uus käitis.

Tõrvikpõletamine

Kõrgtemperatuuriline oksüdeerimine, mille käigus tööstusprotsessides tekkiva heitgaasi põlevad ühendid põletatakse lahtise leegiga. Tõrvikpõletamist kasutatakse peamiselt põlevatest gaasidest vabanemiseks ohutuse eesmärkidel või ebatavaliste töötingimuste korral.

Lendtuhk

Põlemiskambris või suitsugaasivoos moodustunud osakesed, mis kanduvad edasi suitsugaasis.

Kontrollimatu heide

Hajusheide punktallikatest.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2.

Kaudne heide

Heide, mis pole otseheide.

Vedelad biolagunevad jäätmed

Bioloogilist päritolu jäätmed, mille veesisaldus on suhteliselt suur (nt rasvapüüduritega kogutu, orgaanilised setted, toidujäätmed).

Käitise oluline ajakohastamine

Käitise ülesehituses või tehnilises lahenduses tehtav oluline muudatus, mis hõlmab töötlemismeetodite ja/või heite vähendamise meetodite ning nendega seotud seadmete olulist kohandamist või asendamist.

Mehaanilis-bioloogiline töötlemine

Tahkete segajäätmete töötlemine, milles on ühendatud mehaaniline ja bioloogiline töötlemine, nagu aeroobne või anaeroobne töötlemine.

Uus käitis

Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist asjaomases tegevuskohas esimest korda loa saanud käitis või täielikult asendatud käitis.

Väljund

Töödeldud jäätmed, mis jäätmekäitluskohast väljuvad.

Pastataolised jäätmed

Sete, mis ei voola vabalt.

Perioodiline mõõtmine

Mõõtmine teatavate ajavahemike järel käsitsi või automatiseeritult.

Taaskasutamine

Taaskasutamine, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15.

Rafineerimine

Vanaõli töötlemine, et muuta see baasõliks.

Regenereerimine

Töötlemisviisid ja protsessid, mille põhieesmärk on muuta töödeldud materjalid (nt kasutatud aktiivsüsi või kasutatud lahusti) taas sarnasel eesmärgil kasutatavaks.

Tundlik ala

Ala, mis vajab erikaitset, näiteks:

—	elamupiirkonnad;

—	inimtegevuse piirkonnad (nt naabruses asuvad töökohad, koolid, päevahoiukeskused, puhkealad, haiglad või hooldekodud).

Paigutamine maapealsetesse basseinidesse

Vedelate või püdelate jäätmete paigutamine kaevanditesse, tiikidesse, biotiikidesse jne.

Kütteväärtusega jäätmete käitlemine

Puidujäätmete, vanaõli, plastjäätmete, lahustijääkide jne töötlemine, et toota kütust või nende kütteväärtust tõhusamalt kasutada.

Lenduvad fluorosüsivesinikud

Lenduvad fluorosüsivesinikud: lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), mis koosnevad fluorosüsivesinikest, eelkõige täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikest (CFC), osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikest (HCFC) ja osaliselt halogeenitud fluorosüsivesinikest (HFC).

Lenduvad süsivesinikud

Lenduvad süsivesinikud: LOÜd, mis koosnevad ainult vesinikust ja süsinikust (nt etaan, propaan, isobutaan, tsüklopentaan).

LOÜ

Lenduv orgaaniline ühend, nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 45.

Jäätmevaldaja

Jäätmevaldaja, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (4) artikli 3 punktis 6.

Sisendjäätmed

Jäätmed, mida jäätmekäitluskohas käitlema hakatakse.

Vesipõhised vedeljäätmed

Jäätmed (nt emulsioonid, happejäägid, vett sisaldavad merejäätmed), mis koosnevad vett sisaldavatest vedelikest, hapetest/leelistest või pumbatavatest setetest ning mis pole vedelad biolagunevad jäätmed.

Saasteained/näitajad

Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX)

Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid, mida väljendatakse Cl-ina, hõlmavad adsorbeeritavate orgaaniliste ühenditega seotud kloori, broomi ja joodi.

Arseen

Arseen, mida väljendatakse As-ina, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi arseeniühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

BHT

Biokeemiline hapnikutarve. Hapnikukogus, mis kulub orgaanilise ja/või anorgaanilise aine biokeemiliseks oksüdeerimiseks viie (BHT5) või seitsme (BTH7) päeva jooksul.

Kaadmium

Kaadmium, mida väljendatakse Cd-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi kaadmiumiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Klorofluorosüsivesinikud

Klorofluorosüsivesinikud: LOÜd, mis koosnevad süsinikust, kloorist ja fluorist.

Kroom

Kroom, mida väljendatakse Cr-ina, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi kroomiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Kuuevalentne kroom

Kuuevalentne kroom, mida väljendatakse Cr(VI)na, hõlmab kõiki kroomiühendeid, milles kroom on oksüdatsiooniastmes +6.

KHT

Keemiline hapnikutarve. Hapnikukogus, mida on vaja orgaanilise aine täielikuks keemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks. KHT näitab orgaaniliste ühendite massikontsentratsiooni.

Vask

Vask, mida väljendatakse Cu-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi vaseühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Tsüaniid

Vaba tsüaniid, mida väljendatakse CN-ina.

Tolm

Tahkete osakeste üldarv (õhus)

HOI

Nafta süsivesinike indeks. Süsivesiniklahustiga ekstraheeritavate ühendite summa (sh pika või hargneva ahelaga alifaatsed, alitsüklilised, aromaatsed või alküülasendatud aromaatsed süsivesinikud).

HCl

Kõik anorgaanilised gaasilised klooriühendid, väljendatud vesinikkloriidina (HCl).

Kõik anorgaanilised gaasilised fluoriühendid, väljendatud vesinikfluoriidina (HF).

H2S

Vesiniksulfiid. Siia ei kuulu karbonüülsulfiid ja merkaptaanid.

Plii

Plii, mida väljendatakse Pb-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi pliiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Elavhõbe

Elavhõbe, mida väljendatakse Hg-na, hõlmab elementaarelavhõbedat ning kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi elavhõbedaühendeid, mis on kas gaasilised, lahustunud või seotud osakeste külge.

NH3

Ammoniaak.

Nikkel

Nikkel, mida väljendatakse Ni-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi nikliühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Lõhnaaine kontsentratsioon

Euroopa lõhnaühikute (ouE) arv ühes kuupmeetris tavatingimustel ja mõõdetuna dünaamilise olfaktomeetriaga standardi EN 13725 kohaselt.

PCB

Polüklooritud bifenüül.

Dioksiinitaolised PCBd.

Polüklooritud bifenüülid, mis on loetletud komisjoni määruses (EÜ) nr 199/2006 (5).

PCDD/F

Polüklorodibensodioksiin/polüklorodibensofuraan(id).

PFOA

Perfluorooktaanhape.

PFOS

Perfluorooktaansulfoonhape.

Fenooliindeks

Fenoolide summa, väljendatud fenooli kontsentratsioonina ja mõõdetud standardi EN ISO 14402 kohaselt.

TOC

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus, väljendatud C-na (vees), hõlmab kõiki orgaanilisi ühendeid.

Nüld

Üldlämmastik, väljendatud N-ina, hõlmab vaba ammoniaaki ja ammooniumlämmastikku (NH4–N), nitritlämmastikku (NO2–N), nitraatlämmastikku (NO3–N) ja orgaaniliselt seotud lämmastikku.

Püld

Üldfosfor, väljendatud P-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi fosforiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

TSS

Hõljuvaine kogusisaldus. Kogu hõljuvaine massikontsentratsioon (vees), mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja kaalanalüütilise meetodiga.

TVOC

Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus, väljendatud süsinikuna (C, õhus).

Tsink

Tsink, mida väljendatakse Zn-ina, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi tsingiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi lühendeid:

Lühend	Määratlus
EMS	Keskkonnajuhtimissüsteem
EoLV	Romusõiduk [termin on muutunud; varem tõlgitud „kasutuselt kõrvaldatud sõiduk“] (nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (6) artikli 2 lõikes 2).
HEPA	Kõrgefektiivne tahkete osakeste õhufilter
IBC	Mahtlastikonteiner
LDAR	Pihkumise avastamine ja kõrvaldamine
LEV	Kohtväljatõmbeventilatsiooni süsteem
POS	Püsiv orgaaniline saasteaine (nagu loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 (7))
WEEE	Elektroonikaromud (nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (8) artikli 3 lõikes 1)

ÜLDISED KAALUTLUSED

Parim võimalik tehnika

Käesolevates PVT-järeldustes loetletud ja kirjeldatud meetodid ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, millega tagatakse vähemalt samaväärne keskkonnakaitse tase.

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevad PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) õhkuheite puhul

Kui ei ole märgitud teisiti, viitavad käesolevates PVT-järeldustes käsitletavad parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed (PVT-SHT) on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina heitgaasi ruumalaühiku kohta järgmistel standardtingimustel: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa, ilma hapnikusisaldust arvesse võtmata ning esitatuna mõõtühikutes μg/Nm3 või mg/Nm3.

Õhkuheite PVT-SHT keskmistamise ajavahemike puhul kasutatakse järgmisi mõisteid.

Mõõtmise liik	Keskmistamisaeg	Määratlus
Pidev	Ööpäeva keskmine	Kehtivate pideva mõõtmise tulemusena saadud pooltunni või tunni keskmiste keskmine väärtus 24 tunni kohta.
Perioodiline	Proovivõtuperioodi keskmine	Kolme järjestikuse vähemalt 30 minutilise mõõtmise keskmine väärtus (9).

Kui kasutatakse pidevat mõõtmist, võib PVT-SHTd väljendada ööpäeva keskmisena.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) vetteheite puhul

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevates PVT-järeldustes osutatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) vetteheite puhul kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina vee ruumalaühiku kohta, esitatuna mõõtühikutes μg/l või mg/l.

Kui ei ole märgitud teisiti, viitavad PVT-SHTdega seotud keskmistamisajad ühele järgmisest kahest juhust:

—	heitvee pideva ärajuhtimise puhul ööpäeva keskmised väärtused, st 24 tunni vooluhulgaga võrdelised keskmistatud proovid;

—	partiide kaupa ärajuhtimise puhul väljalaske kestuse keskmised väärtused, mis põhinevad vooluhulgaga võrdelistel keskmistatud proovidel, või kui äravool on piisavalt segatud ja homogeenne, siis enne väljalaset võetud punktproovil.

Ajaga võrdelisi keskmistatud proove võib kasutada tingimusel, et voolu piisav stabiilsus on tõendatud.

Kõik vetteheite PVT-SHTd mõõdetakse heite käitisest väljumise kohas.

Heitkoguste vähendamise tõhusus

Heitkoguste vähendamise keskmise tõhususe arvutused käesolevates PVT-järeldustes (vt tabel 6.1) ei hõlma KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisalduse puhul esimesi käitlusetappe, mille eesmärk on eraldada suurem osa orgaanilisi aineid vesipõhistest vedeljäätmetest, näiteks aurustamise ja kondensatsiooniga, emulsiooni lõhkumise või faasieraldusega.

1. ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED

1.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:

I.	juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus;

II.	juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist;

III.	vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

IV.

korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)	struktuur ja vastutus;

b)	värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;

c)	suhtlemine;

d)	töötajate kaasamine;

e)	dokumentatsioon;

f)	tõhus protsessijuhtimine;

g)	hoolduskavad;

h)	valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;

i)	vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)	seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM);

b)	parandus- ja ennetusmeetmed;

c)	dokumenteerimine;

d)	sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt;

VI.	keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt;

VII.	puhtama tehnoloogia arengu jälgimine;

VIII.

uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine;

IX.	korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;

X.	jäätmevoogude haldamine (vt BAT 2);

XI.	reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3);

XII.	jääkide haldamise kava (vt kirjeldust punktis 6.5);

XIII.

õnnetusjuhtumitega tegelemise kava (vt kirjeldust punktis 6.5);

XIV.	lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vt BAT 12);

XV.	müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vt BAT 17).

Kohaldatavus

Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standarditud või standardimata) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning selle võimalike keskkonnamõjudega (mis olenevad muu hulgas käideldavate jäätmete liigist ja kogusest).

BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine

Nende kordade eesmärk on tagada konkreetsete jäätmeliikide käitlustoimingute tehniline (ja õiguslik) sobivus enne nende jäätmete jõudmist käitisesse. Need hõlmavad teabe kogumist sisendjäätmete kohta ning võivad hõlmata jäätmeproovide võtmist ja jäätmete iseloomustamist, et saada piisavad teadmised jäätmete koostise kohta. Jäätmete eelneva heakskiitmise kord on riskipõhine ning selles arvestatakse näiteks jäätmete ohtlike omadustega, neist tulenevate riskidega nii protsesside ohutuse, tööohutuse kui ka keskkonnamõju osas ning eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) esitatud teabega.

Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine

Vastuvõtmiskorra eesmärk on kinnitada jäätmete omadusi, mis tehti kindlaks eelneva heakskiitmise etapis. Selles määratakse kindlaks elemendid, mida tuleb jäätmete käitisesse saabumisel kontrollida, ning jäätmete vastuvõtmise ja tagasilükkamise kriteeriumid. Kord võib hõlmata jäätmeproovide võtmist, uurimist ja analüüsi. Jäätmete vastuvõtmise kord on riskipõhine ning selles arvestatakse näiteks jäätmete ohtlike omadustega, neist tulenevate riskidega nii protsesside ohutuse, tööohutuse kui ka keskkonnamõju osas ning eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) esitatud teabega.

Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine

Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri eesmärk on jälgida käitises olevate jäätmete asukohta ja kogust. See hõlmab kogu teavet, mis on saadud jäätmete eelneva heakskiitmise etapis (nt käitisesse saabumise kuupäev ja jäätmete kordumatu viitenumber, teave eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) kohta, eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise etapi analüüside tulemused, kavandatav käitlemisviis, kohapeal hoitavate jäätmete laad ja kogus, sealhulgas kindlaks tehtud ohud) ning nende vastuvõtmisel, ladustamisel, käitlemisel ja/või ülekandel väljapoole tegevuskohta. Jäätmete jälgimise süsteem on riskipõhine ning selles arvestatakse näiteks jäätmete ohtlike omadustega, neist tulenevate riskidega nii protsesside ohutuse, tööohutuse kui ka keskkonnamõju osas ning eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) esitatud teabega.

Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine

See meetod hõlmab väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi loomist ja rakendamist tagamaks, et jäätmekäitluse tulemused vastavad ootustele, tuginedes näiteks kehtivatele EN-standarditele. See süsteem võimaldab jäätmekäitluse toimimist ka jälgida ja optimeerida ning võib sel eesmärgil hõlmata asjakohaste komponentide materjalivoo analüüsi jäätmekäitluse käigus. Jäätmete materjalivoogude analüüsi kasutamine on riskipõhine ning selles arvestatakse näiteks jäätmete ohtlike omadustega, neist tulenevate riskidega nii protsesside ohutuse, tööohutuse kui ka keskkonnamõju osas ning eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) esitatud teabega.

Jäätmete eraldatuse tagamine

Jäätmeid hoitakse eraldi nende omaduste järgi, et võimaldada neid kergemini ja keskkonnale ohutumalt ladustada ja käidelda. Jäätmete eraldatus põhineb jäätmete füüsilisel eraldamisel ja korral, millega on kindlaks määratud, millal ja kus jäätmeid hoitakse.

Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist

Kokkusobivus tagatakse hulga kontrollimeetmete ja katsetega, millega tehakse kindlaks soovimatud ja/või potentsiaalselt ohtlikud keemilised reaktsioonid jäätmete vahel (nt polümerisatsioon, gaasi eraldumine, eksotermiline reaktsioon, lagunemine, kristallisatsioon, sadenemine), kui jäätmeid segatakse, nende segusid koostatakse või muid käitlustoiminguid ellu viiakse. Kokkusobivuskatsed on riskipõhised ning neis arvestatakse näiteks jäätmete ohtlike omadustega, neist tulenevate riskidega nii protsesside ohutuse, tööohutuse kui ka keskkonnamõju osas ning eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) esitatud teabega.

Tahkete sisendjäätmete sortimine

Tahkete sisendjäätmete sortimise (10) eesmärk on hoida ära soovimatu materjali jõudmine järgneva(te)sse jäätmekäitlusetappi(desse). See võib hõlmata järgmist:

—	käsitsi eraldamine visuaalse kontrolli käigus;

—	mustmetallide, värviliste metallide või kõigi metallide eraldamine;

—	optiline eraldamine, nt lähi-infrapunaspektroskoopiaga või röntgenisüsteemidega;

—	tihedusel põhinev eraldamine, nt õhkklassifitseerimisega, veega täidetud separeerimismahutitega, vibrosõeluritega;

—	suurusel põhinev eraldamine, nt sõelumisega.

BAT 3. Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ja mis hõlmab kogu järgmist teavet:

teave käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta, sealhulgas:

a)	protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu;

b)	protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaaside nende tekkekohas puhastamise kirjeldused, sealhulgas selliste meetodite ja puhastamise tulemuslikkus;

ii)

teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:

a)	voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus;

b)	asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid, prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus;

c)	andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime) (vt BAT 52);

iii)

teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks:

a)	voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus;

b)	asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus;

c)	süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime;

d)	muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm).

Kohaldatavus

Inventuuri ulatus (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning selle võimalike keskkonnamõjudega (mis olenevad muu hulgas käideldavate jäätmete liigist ja kogusest).

BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Ladustamiskohtade optimeerimine

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	ladustamiskoht on tundlikest aladest, vooluveekogudest jne nii kaugel kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik;

—	ladustamiskoht on valitud viisil, mis kõrvaldab või minimeerib käitises jäätmete tarbetu käitlemise (nt samu jäätmeid käideldakse kaks korda või enam või transpordikaugused on liiga suured).

Üldkohaldatav uute käitiste puhul

Piisav ladustamismaht

Jäätmete kuhjumise vältimiseks võetakse meetmeid, näiteks:

—	jäätmete maksimaalne ladustamismaht on selgelt kindlaks määratud, võttes arvesse jäätmete omadusi (nt seoses tuleriskiga) ja käitlusvõimsust, ning seda ei ületata;

—	ladustatud jäätmete kogust kontrollitakse regulaarselt, et see ei ületaks maksimaalset lubatud ladustamismahtu;

—	jäätmete maksimaalne viibeaeg on selgelt kindlaks määratud.

Üldkohaldatav

Ladustamistoimingute ohutus

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	seadmed, mida kasutatakse jäätmete peale- ja mahalaadimiseks ning ladustamiseks, on selgelt dokumenteeritud ja märgistatud;

—	jäätmeid, mis on teadaolevalt tundlikud soojuse, valguse, õhu, vee jne suhtes, kaitstakse selliste keskkonnatingimuste eest;

—	konteinerid ja vaadid on otstarbekohased ning neid ladustatakse turvaliselt.

Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks

Vajaduse korral kasutatakse pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks selleks ettenähtud kohta.

BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada.

Kirjeldus

Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamis- või käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist:

—	jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad;

—	jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist;

—	meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks;

—	jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid.

Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, sest selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga.

1.2. Seire

BAT 6. Reoveevoogude inventuuriga kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt BAT 3) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid (nt reoveevool, pH, temperatuur, elektrijuhtivus, BHT) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadmesse sissevoolu ja/või sealt väljavoolu kohas, lõpptöötlusseadmesse sissevoolu kohas, heite käitisest väljumise kohas).

BAT 7. PVT on jälgida vetteheidet vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.

Aine/näitaja	Standard(id)	Jäätmekäitlusprotsess	Minimaalne seiresagedus (11) (12)	Seire seos PVTdega
Absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) (13) (14)	EN ISO 9562	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas	BAT 20
Benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen (BTEX) (13) (14)	EN ISO 15680	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord kuus
Keemiline hapnikutarve (KHT) (15) (16)	EN-standard puudub	Kõik käitlusprotsessid, välja arvatud vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord kuus
Keemiline hapnikutarve (KHT) (15) (16)	EN-standard puudub	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Vaba tsüaniid (CN-) (13) (14)	On olemas mitu EN-standardit (st EN ISO 14403-1 ja -2)	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Nafta süsivesinike indeks (HOI) (14)	EN ISO 9377-2	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega	Üks kord kuus
		Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine
		Vanaõli rafineerimine
		Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine
		Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu
		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn) (13) (14)	On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 11885, EN ISO 17294-2, EN ISO 15586)	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega	Üks kord kuus
		Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine
		Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine
		Vanaõli rafineerimine
		Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine
		Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine
		Kasutatud lahustite regenereerimine
		Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu
		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Mangaan (Mn) (13) (14)		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Kuuevalentne kroom (Cr(VI)) (13) (14)	On olemas mitu EN-standardit (st EN ISO 10304-3, EN ISO 23913)	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Elavhõbe (Hg) (13) (14)	On olemas mitu EN-standardit (st EN ISO 17852, EN ISO 12846)	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega	Üks kord kuus
		Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine
		Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine
		Vanaõli rafineerimine
		Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine
		Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine
		Kasutatud lahustite regenereerimine
		Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu
		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Perfluorooktaanhape (13)	EN-standard puudub	Kõik jäätmekäitlusprotsessid	Iga kuue kuu tagant
Perfluorooktaansulfonaat (13)	EN-standard puudub	Kõik jäätmekäitlusprotsessid	Iga kuue kuu tagant
Fenooliindeks (16)	EN ISO 14402	Vanaõli rafineerimine	Üks kord kuus
		Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine	Üks kord kuus
		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Üldlämmastik (Nüld) (16)	EN 12260, EN ISO 11905-1	Jäätmete bioloogiline töötlemine	Üks kord kuus
		Vanaõli rafineerimine	Üks kord kuus
		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) (15) (16)	EN 1484	Kõik käitlusprotsessid, välja arvatud vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord kuus
Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) (15) (16)	EN 1484	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Üldfosfor (Püld) (16)	On olemas mitu EN-standardit (st EN ISO 15681-1 ja -2, EN ISO 6878, EN ISO 11885)	Jäätmete bioloogiline töötlemine	Üks kord kuus
Üldfosfor (Püld) (16)		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas
Hõljuvaine kogusisaldus (TSS) (16)	EN 872	Kõik käitlusprotsessid, välja arvatud vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord kuus
Hõljuvaine kogusisaldus (TSS) (16)	EN 872	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine	Üks kord ööpäevas

BAT 8. PVT on suunatud õhkuheite seire vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.

Aine/näitaja	Standard(id)	Jäätmekäitlusprotsess	Minimaalne seiresagedus (17)	Seire seos PVTdega
Broomitud leegiaeglustid (18)	EN-standard puudub	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega	Üks kord aastas	BAT 25
Klorofluorosüsivesinikud	EN-standard puudub	Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine	Iga kuue kuu tagant	BAT 29
Dioksiinitaolised PCBd	EN 1948-1, -2, ja -4 (19)	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega (18)	Üks kord aastas	BAT 25
Dioksiinitaolised PCBd	EN 1948-1, -2, ja -4 (19)	PCBsid sisaldavate seadmete vabastamine saastest	Iga kolme kuu tagant	BAT 51
Tolm	EN 13284–1	Jäätmete mehaaniline töötlemine	Iga kuue kuu tagant	BAT 25
		Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine		BAT 34
		Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine		BAT 41
		Kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termiline töötlemine		BAT 49
		Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu		BAT 50
HCl	EN 1911	Kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termiline töötlemine (18)	Iga kuue kuu tagant	BAT 49
HCl	EN 1911	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine (18)	Iga kuue kuu tagant	BAT 53
HF	EN-standard puudub	Kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termiline töötlemine (18)	Iga kuue kuu tagant	BAT 49
Hg	EN 13211	Elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude käitlemine	Iga kolme kuu tagant	BAT 32
H2S	EN-standard puudub	Jäätmete bioloogiline töötlemine (20)	Iga kuue kuu tagant	BAT 34
Metallid ja poolmetallid, v.a elavhõbe (nt As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Se, Tl, V) (18)	EN 14385	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega	Üks kord aastas	BAT 25
NH3	EN-standard puudub	Jäätmete bioloogiline töötlemine (20)	Iga kuue kuu tagant	BAT 34
		Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine (18)	Iga kuue kuu tagant	BAT 41
		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine (18)	Iga kuue kuu tagant	BAT 53
Lõhnaaine kontsentratsioon	EN 13725	Jäätmete bioloogiline töötlemine (21)	Iga kuue kuu tagant	BAT 34
PCDD/F (18)	EN 1948-1, -2, ja -3 (19)	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega	Üks kord aastas	BAT 25
TVOC	EN 12619	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega	Iga kuue kuu tagant	BAT 25
		Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine	Iga kuue kuu tagant	BAT 29
		Kütteväärtusega jäätmete mehaaniline töötlemine (18)	Iga kuue kuu tagant	BAT 31
		Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine	Iga kuue kuu tagant	BAT 34
		Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine (18)	Iga kuue kuu tagant	BAT 41
		Vanaõli rafineerimine		BAT 44
		Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine		BAT 45
		Kasutatud lahustite regenereerimine		BAT 47
		Kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termiline töötlemine		BAT 49
		Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu		BAT 50
		Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine (18)		BAT 53
		PCBsid sisaldavate seadmete vabastamine saastest (22)	Iga kolme kuu tagant	BAT 51

BAT 9. PVT on vähemalt kord aastas jälgida kasutatud lahustite regenereerimisest tulenevat orgaaniliste ühendite hajusheidet õhku, vabastada lahustite abil POSe sisaldavad seadmed saastest ning töödelda lahusteid füüsikalis-keemiliselt nende kütteväärtuse kasutamiseks, rakendades üht või mitut allpool nimetatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Mõõtmine	Haistmismeetodid, optiline gaasikuvamismeetod, valgusvoo-varjutuse meetod või selektiivse neeldumise meetod. Vt kirjeldusi punktis 6.2.
b.	Heitekoefitsiendid	Heitearvutused, mis põhinevad perioodiliste mõõtmistega (nt iga kahe aasta tagant) valideeritavatel heitekoefitsientidel.
c.	Massibilanss	Hajusheite arvutamine massibilansi alusel, võttes arvesse lahusti sisendkogust, suunatud õhkuheidet, vetteheidet, lahustit protsessi tulemuses ja protsessi (nt destilleerimise) jääke.

BAT 10. PVT on korrapäraselt jälgida lõhnaaine heidet.

Kirjeldus

Lõhnaaine heidet on võimalik jälgida järgmiselt:

—	kasutades EN-standardeid (nt lõhnaaine kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetriaga standardi EN 13725 kohaselt või lõhnaainega kokkupuute määramine standardi EN 16841-1 või -2 kohaselt);

—	kui kasutatakse alternatiivseid meetodeid, mille puhul EN-standardid puuduvad (nt lõhnaaine mõju hindamine), siis kasutades selliseid ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.

Seiresagedus on kindlaks määratud lõhnaaine esinemise vähendamise kavas (vt BAT 12).

Kohaldatavus

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse lõhnaaine levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud.

BAT 11. PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket.

Kirjeldus

Seire hõlmab otseseid mõõtmisi, arvutusi või registreerimist, nt sobivate mõõturite või arvete abil. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil) ning arvesse võetakse mistahes märkimisväärseid muutusi käitises.

1.3. Õhkuheide

BAT 12. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT lõhnaaine esinemise vältimise kava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt BAT 1); kava hõlmab kõiki järgmisi elemente:

—	meetmeid ja tähtaegu hõlmav protokoll;

—	lõhnaaine seire korraldamise protokoll, nagu sätestatud BAT 10-s;

—	kindlakstehtud lõhnaaine esinemise juhtumitele, nt kaebustele reageerimise protokoll;

—	lõhnaaine esinemise vältimise ja vähendamise protokoll, mille eesmärk on lõhnaaine allika (-allikate) tuvastamine; lõhnaaine allikate osatähtsuse iseloomustamine; vältimis- ja/või vähendamismeetmete rakendamine.

Kohaldatavus

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse lõhnaaine levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud.

BAT 13. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Viibeaja minimeerimine

(Potentsiaalselt) ebameeldivat lõhnaaine tekitavate jäätmete viibeaja minimeerimine ladustamis- ja käitlussüsteemides (nt torud, paagid, konteinerid), eelkõige anaeroobsetes tingimustes. Vajaduse korral võetakse piisavaid meetmeid kõrghooaja jäätmekoguste vastuvõtmiseks.

Kohaldatav üksnes avatud süsteemidele.

Keemiline töötlemine

Kemikaalide kasutamine ebameeldiva lõhnaga ühendite tekke vähendamiseks (näiteks vesiniksulfiidi oksüdeerimine või sadestamine).

Ei kohaldata, kui see võib halvendada väljundi soovitud kvaliteeti.

Aeroobse töötlemise optimeerimine

Vesipõhiste vedeljäätmete aeroobse töötlemise puhul võib see hõlmata järgmist:

—	puhta hapniku kasutamine;

—	ujumuda eemaldamine paakidest;

—	aeratsioonisüsteemi sagedane hooldus.

Muude jäätmete kui vesipõhised vedeljäätmed aeroobse töötlemise kohta vt BAT 36.

Üldkohaldatav

BAT 14. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.

Olenevalt riskist, mida jäätmed kujutavad õhku jõudva hajusheite seisukohast, on eriti asjakohane PVT 14d.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	sobiva konstruktsiooniga torustiku kasutamine (nt torustiku kogupikkuse vähendamine, äärikute ja ventiilide arvu vähendamine, keevitatud liitmike ja torude kasutamine);

—	raskusjõu abil ülekandmise eelistamine pumpadele;

—	materjali langemiskõrguse piiramine;

—	liikluskiiruse piiramine;

—	tuuletõkete kasutamine.

Üldkohaldatav

Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	kahekordsete tihenditega ventiilid või sama tõhusad seadmed;

—	eriti pihkumiskindlad tihendid (spiraalsed tihendid, rõngastihendid) kriitilise tähtsusega kohtades;

—	pumbad, kompressorid ja loksutajad, millel on statsionaarse tihendi asemel hermeetiline tihend;

—	magnetpumbad, -kompressorid ja -loksutajad;

—	sobivad hooldusklapid, augutangid, puuripead, nt lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude degaseerimisel.

Olemasolevate käitiste puhul võib rakendatavus olla piiratud käitamisnõuete tõttu.

Korrosioonitõrje

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	sobivate ehitusmaterjalide valimine;

—	torude (väljast) ja seadmete (seest või väljast) katmine korrosioonitõrjeainetega.

Üldkohaldatav

Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	hajusheidet tekitada võivate jäätmete ja materjali ladustamine, töötlemine ja käitlemine kinnistes hoonetes ja/või kinnistes seadmetes (nt konveierilintidel);

—	sobiva rõhu hoidmine kinnistes seadmetes või hoonetes;

—	heite kogumine ja suunamine sobivasse heite vähendamise süsteemi (vt punkt 6.1) õhu väljatõmbe süsteemi ja/või õhu imemise süsteemide abil, mis on heiteallikate lähedal.

Kinniste seadmete või hoonete kasutamine võib olla piiratud ohutuse kaalutlustel, näiteks plahvatuste või hapnikukao ohu tõttu.

Kinniste seadmete või hoonete kasutamist võib piirata ka jäätmete kogus.

Niisutamine

Võimalike tolmu hajusheite allikate (nt jäätmete ladustamiskohad, liiklusalad ja avatud käitlemiskohad) niisutamine vee või uduga.

Üldkohaldatav

Hooldus

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	juurdepääsu tagamine võimalikele lekkivatele seadmetele;

—	kaitsevahendite, nagu ribakardinate ja kiirrulluste korrapärane kontrollimine.

Üldkohaldatav

Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine

See hõlmab meetodeid, nagu kogu jäätmekäitluskoha (koridorid, liiklusalad, ladustamisalad jne), konveierilintide, seadmete ja konteinerite korrapärane puhastamine.

Üldkohaldatav

Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm

Vt punkt 6.2. Kui eeldatakse orgaaniliste ühendite heidet, luuakse LDARi programm ja rakendatakse seda, kasutades riskipõhist lähenemisviisi, milles arvestatakse eelkõige käitise ehitusega ning asjaomaste orgaaniliste ühendite koguse ja laadiga.

Üldkohaldatav

BAT 15. PVT on kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine), rakendades mõlemat allpool kirjeldatud meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Asjakohane käitise projekteerimine

See hõlmab gaasi kogumise süsteemi, millel on piisav maht ja mis on varustatud pihkumiskindlate kaitseklappidega.

Üldkohaldatav uute käitiste puhul

Gaasi kogumise süsteemi võib paigaldada ka olemasolevatesse käitistesse.

Käitise töö korraldamine

See hõlmab gaasisüsteemi tasakaalustamist ja täpse protsessijuhtimise kasutamist.

Üldkohaldatav

BAT 16. Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT rakendada mõlemat allpool kirjeldatud meetodit.

Meetod		Kirjeldus	Kohaldatavus
a.	Tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine	Tuleb optimeerida seadme kõrgus ja rõhk, lisada auru, õhku või gaasi, valida õige põletusotsiku tüüp jne, et võimaldada suitsuvaba põlemine, seadme töökindlus ja liigsete gaaside tõhus põletamine.	Üldkohaldatav uute tõrvikpõletite puhul. Olemasolevates käitistes võib kohaldatavus olla piiratud, nt hoolduseks vajaliku aja puudumise tõttu.
b.	Seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest	See hõlmab põletamisele saadetud gaasi koguse pidevat jälgimist. See võib hõlmata muude näitajate hindamist (nt gaasivoo koostis, kütteväärtus, abiainete suhtarv, kiirus, väljuva gaasi voolukiirus, saasteainete (nt NOX, CO, süsivesinikud) heide, müra). Tõrvikpõletamisjuhtumite registreerimine sisaldab tavaliselt juhtumite kestuse ja arvu registreerimist, võimaldab heidet koguseliselt hinnata ning võib aidata edaspidiseid tõrvikpõletamisjuhtumeid vältida.	Üldkohaldatav

1.4. Müra ja vibratsioon

BAT 17. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt BAT 1); kava hõlmab kõiki järgmisi elemente:

I.	sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav protokoll;

II.	müra ja vibratsiooni seire protokoll;

III.	kindlakstehtud müra ja vibratsiooni tekke juhtumitele, nt kaebustele reageerimise protokoll;

IV.	müra ja vibratsiooni vältimise ja vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada müra ja vibratsiooni allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet müra ja vibratsiooniga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning võtta vältimis- või vähendamismeetmeid.

Kohaldatavus

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse müra või vibratsiooni levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud.

BAT 18. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Seadmete ja hoonete sobiv paigutus

Müra saab vähendada, kui suurendatakse vahemaad müraallika ja vastuvõtja vahel, kasutatakse hooneid müratõketena ning paigutatakse hoonete sisse- ja väljapääsud ümber.

Olemasolevate käitiste puhul võib seadmete või sisse- ja väljapääsude ümberpaigutamist piirata ruumipuudus või ülemäärased kulutused.

Töökorralduslikud meetmed

See hõlmab järgmisi meetodeid:

i.	seadmete kontroll ja hooldus;

ii.	võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine;

iii.	seadmete käitamine kogenud töötajate poolt;

iv.	võimaluse korral öösel mürarohke tegevuse vältimine;

v.	müra leviku tõkestamine hooldus-, liiklus-, käitamis- ja töötlemistegevuse ajal.

Üldkohaldatav

Vähest müra tekitavad seadmed

Need võivad olla otseajamiga mootorid, kompressorid, pumbad ja tõrvikpõletid.

Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid

See hõlmab järgmisi meetodeid:

i.	müravähendajad;

ii.	seadmete heli- või vibratsiooniisolatsioon;

iii.	mürarohkete seadmete sulgemine kinnisesse ruumi;

iv.	hoonete helikindluse suurendamine.

Kohaldatavust võib piirata ruumipuudus (olemasolevate käitiste puhul).

Müra leviku tõkestamine

Müra levikut võib tõkestada müratõkete (nt kaitseseinad, tammid ja hooned) paigutamisega müraallikate ja häiritavate inimeste vahele.

Kohaldatav üksnes olemasolevatele käitistele, sest uute käitiste puhul tuleks seda arvesse võtta juba projekteerimisel. Olemasolevate käitiste puhul võib tõkete lisamist piirata ruumipuudus.

Metallijäätmete mehaanilisele purustitega töötlemisele on see kohaldatav üksnes piirangute raames, mis on seotud süttimisohuga purustajas.

1.5. Vetteheide

BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Veemajandus

Veetarbimist optimeeritakse meetmetega, mis võivad hõlmata järgmist:

—	veesäästukavad (nt tõhusa veekasutuse eesmärkide seadmine, vooskeemid ja vee massibilansid);

—	pesuvee kasutuse optimeerimine (nt kuivpuhastus märgpuhastuse asemel, üksnes päästikuga kontrollitavate puhastusseadmete kasutamine);

—	vaakumi tekitamiseks kasutatava vee koguse vähendamine (nt kasutades vedeliku ringluspumpasid kõrge keemistemperatuuriga vedelikega).

Üldkohaldatav

Vee ringlusse võtmine

Vesi võetakse käitises ringlusesse, vajaduse korral pärast puhastamist. Ringlussevõtu määra piiravad käitise veebilanss, lisandite (nt ebameeldiva lõhnaga ühendid) sisaldus ja/või vee omadused (nt toitainete sisaldus).

Üldkohaldatav

Läbilaskmatud pinnad

Olenevalt riskidest, mida jäätmed kujutavad pinnase ja/või vee saastamise seisukohast, tagatakse, et jäätmekäitlusala ükski osa (nt jäätmete vastuvõtmise, käitlemise, ladustamise, töötlemise ja ärajuhtimise alad) ei lase asjaomaseid vedelikke läbi.

Üldkohaldatav

Meetodid, millega vähendatakse paakide ja anumate ülevoolu ning lekete tõenäosust ja mõju

Olenevalt riskidest, mida paakides ja anumates sisalduvad vedelikud kujutavad vee ja/või pinnase saastamise seisukohast, on meetmed muu hulgas järgmised:

—	ülevooluandurid;

—	ülevoolutorud, mis on ühendatud kinnise äravoolusüsteemiga (st asjaomase teisese laialivalgumist piirava struktuuriga või teise anumaga);

—	vedelikupaagid, mille ümber on sobiv teisene laialivalgumist piirav struktuur; teisese struktuuri maht on tavaliselt piisav selleks, et mahutada suurimast paagist väljavoolanud kogust;

—	paakide, anumate ja teisese piirava struktuuri isoleerimine (nt ventiilide sulgemine).

Üldkohaldatav

Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks

Olenevalt riskidest, mida jäätmed kujutavad pinnase ja/või vee saastamise seisukohast, ladustatakse ja töödeldakse jäätmeid kaetud kohtades, et vältida nende kokkupuutumist vihmaveega ning seega minimeerida saastunud äravooluvee kogus.

Kohaldatavus võib olla piiratud, kui ladustatakse ja töödeldakse suuri jäätmekoguseid (nt metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustites).

Reovee eraldamine

Eri reoveevood (äravoolav pinnasevesi, protsessivesi) kogutakse ja puhastatakse eraldi olenevalt saasteainete sisaldusest ja puhastusmeetodite kombinatsioonist. Eelkõige eraldatakse saastamata reoveevood saastatud reoveevoogudest, mida on vaja puhastada.

Üldkohaldatav uute käitiste puhul

Üldkohaldatav olemasolevate käitiste puhul piirangute raames, mis on seotud veekogumissüsteemi konstruktsiooniga.

Sobiv äravoolutaristu

Jäätmekäitlusala on ühendatud äravoolutaristuga.

Töötlemis- ja ladustamisaladele sadanud vihmavesi kogutakse koos pesuveega, mõnikord lekkinud ainetega jne äravoolutaristusse ning võetakse ringlusesse või puhastatakse olenevalt selle saasteainete sisaldusest.

Üldkohaldatav uute käitiste puhul

Üldkohaldatav olemasolevate käitiste puhul piirangute raames, mis on seotud äravoolusüsteemi konstruktsiooniga.

Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada

Korrapärane seire võimalike lekete tuvastamiseks on riskipõhine ja vajaduse korral seadmeid parandatakse.

Maa-aluste komponentide kasutamist piiratakse. Kui maa-aluseid komponente kasutatakse, siis olenevalt riskidest, mida nendes komponentides sisalduvad jäätmed kujutavad pinnase ja/või vee saastamise seisukohast, paigaldatakse maa-alustele komponentidele teisesed laialivalgumist piiravad struktuurid.

Uute käitiste puhul on üldkohaldatav maapealsete komponentide kasutamine. Seda võib aga piirata külmumisoht.

Teiseste laialivalgumist piiravate struktuuride paigaldamine võib olla olemasolevate käitiste puhul piiratud.

Sobiv puhversäilitusmaht

Ebatavalistes käitamistingimustes tekkinud reoveele tagatakse sobiv puhversäilitusmaht, kasutades riskipõhist lähenemisviisi (nt saasteainete laadi, edasise reoveekäitluse mõju ja suubla seisu arvestamine).

Reovee ärajuhtimine puhvermahutist on võimalik üksnes pärast asjakohaste meetmete võtmist (nt seire, puhastamine, korduskasutamine).

Üldkohaldatav uute käitiste puhul

Olemasolevate käitiste puhul võib kohaldatavust piirata ruumipuudus ja veekogumissüsteemi konstruktsioon.

BAT 20. Vetteheite vähendamiseks on PVT käidelda reovett, kasutades allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.

Meetod (23)		Tüüpilised saasteained, mille heidet vähendatakse	Kohaldatavus
Eel- ja esmane puhastamine, nt
a.	Tasakaalustamine	Kõik saasteained	Üldkohaldatav
b.	Neutraliseerimine	Happed, leelised
c.	Füüsiline eraldamine, nt mitmesugused sõelad, liiva- ja rasvapüüdurid, õli ja vee eraldamise või eelsetitamise mahutid	Suuremad tahked lisandid, hõljuvaine, õli/rasv
Füüsikalis-keemiline töötlemine, nt
d.	Adsorbeerimine	Adsorbeeritavad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt süsivesinikud, elavhõbe, adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid	Üldkohaldatav
e.	Destilleerimine/rektifitseerimine	Lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, mida saab eraldada destilleerimisega, nt mõned lahustid
f.	Sadestamine	Sadenevad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt metallid, fosfor
g.	Keemiline oksüdeerimine	Oksüdeeritavad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt nitrit, tsüaniid
h.	Keemiline redutseerimine	Redutseeritavad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt kuuevalentne kroom (Cr(VI))
i.	Aurustamine	Lahustuvad saasteained
j.	Ioonivahetus	Ioonsed lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt metallid
k.	Läbipuhumine	Väljapuhutavad saasteained, nt vesiniksulfiid (H2S), ammoniaak (NH3), mõned adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX), süsivesinikud
Bioloogiline töötlemine, nt
l.	Aktiivmudaprotsess	Biolagunevad orgaanilised ühendid	Üldkohaldatav
m.	Membraanbioreaktor	Biolagunevad orgaanilised ühendid	Üldkohaldatav
Lämmastikuärastus
n.	Nitrifikatsioon/denitrifikatsioon, kui töötlemine hõlmab bioloogilist töötlemist	Üldlämmastik, ammoniaak	Nitrifitseerimine ei pruugi olla kasutatav kloriidide suure sisalduse (nt üle 10 g/l) korral ning juhul, kui kloriidide sisalduse vähendamine enne nitrifitseerimist ei ole põhjendatav keskkonnakasuga. Nitrifitseerimist ei kasutata, kui reovee temperatuur on madal (nt alla 12 °C).
Tahkete ainete eemaldamine, nt
o.	Koagulatsioon ja flokulatsioon	Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid	Üldkohaldatav
p.	Setitamine
q.	Filtratsioon (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine)
r.	Flotatsioon

Tabel 6.1.

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) otseheite korral suublasse

Aine/näitaja

PVT-SHT (24)

Jäätmekäitlusprotsess, millega PVT-SHT seotud on

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) (25)

10–60 mg/l

—	Kõik käitlusprotsessid, välja arvatud vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

10–100 mg/l (26) (27)

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Keemiline hapnikutarve (KHT) (25)

30–180 mg/l

—	Kõik käitlusprotsessid, välja arvatud vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

30–300 mg/l (26) (27)

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Hõljuvaine kogusisaldus (TSS)

5–60 mg/l

—	Kõik jäätmekäitlusprotsessid

Nafta süsivesinike indeks (HOI)

0,5–10 mg/l

—	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega

—	Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine

—	Vanaõli rafineerimine

—	Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine

—	Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Üldlämmastik (Nüld)

1–25 mg/ll (28) (29)

—	Jäätmete bioloogiline töötlemine

—	Vanaõli rafineerimine

10–60 mg/ll (28) (29) (30)

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Üldfosfor (Püld)

0,3–2 mg/l

—	Jäätmete bioloogiline töötlemine

1–3 mg/l (27)

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Fenooliindeks

0,05–0,2 mg/l

—	Vanaõli rafineerimine

—	Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine

0,05–0,3 mg/l

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Vaba tsüaniid (CN-) (31)

0,02–0,1 mg/l

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) (31)

0,2–1 mg/l

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Metallid ja poolmetallid (31)

Arseen (väljendatud As-ina)

0,01–0,05 mg/l

—	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega

—	Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine

—	Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine

—	Vanaõli rafineerimine

—	Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine

—	Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine

—	Kasutatud lahustite regenereerimine

—	Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu

Kaadmium (väljendatud Cd-na)

0,01–0,05 mg/l

Kroom (väljendatud Cr-ina)

0,01–0,15 mg/l

Vask (väljendatud Cu-na)

0,05–0,5 mg/l

Plii (väljendatud Pb-na)

0,05–0,1 mg/l (32)

Nikkel (väljendatud Ni-na)

0,05–0,5 mg/l

Elavhõbe (väljendatud Hg-na)

0,5–5 μg/l

Tsink (väljendatud Zn-ina)

0,1–1 mg/l (33)

Arseen (väljendatud As-ina)

0,01–0,1 mg/l

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Kaadmium (väljendatud Cd-na)

0,01–0,1 mg/l

Kroom (väljendatud Cr-ina)

0,01–0,3 mg/l

Kroom (väljendatud Cr(VI)-ina)

0,01–0,1 mg/l

Vask (väljendatud Cu-na)

0,05–0,5 mg/l

Plii (väljendatud Pb-na)

0,05–0,3 mg/l

Nikkel (väljendatud Ni-na)

0,05–1 mg/l

Elavhõbe (väljendatud Hg-na)

1–10 μg/l

Tsink (väljendatud Zn-ina)

0,1–2 mg/l

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 7-s.

Tabel 6.2.

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) kaudse heite korral suublasse

Aine/näitaja

PVT-SHT (34) (35)

Jäätmekäitlusprotsess, millega PVT-SHT seotud on

Nafta süsivesinike indeks (HOI)

0,5–10 mg/l

—	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega

—	Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine

—	Vanaõli rafineerimine

—	Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine

—	Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Vaba tsüaniid (CN-) (36)

0,02–0,1 mg/l

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) (36)

0,2–1 mg/l

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Metallid ja poolmetallid (36)

Arseen (väljendatud As-ina)

0,01–0,05 mg/l

—	Metallijäätmete mehaaniline töötlemine purustitega

—	Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemine

—	Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine

—	Vanaõli rafineerimine

—	Kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine

—	Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine

—	Kasutatud lahustite regenereerimine

—	Väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu

Kaadmium (väljendatud Cd-na)

0,01–0,05 mg/l

Kroom (väljendatud Cr-ina)

0,01–0,15 mg/l

Vask (väljendatud Cu-na)

0,05–0,5 mg/l

Plii (väljendatud Pb-na)

0,05–0,1 mg/l (37)

Nikkel (väljendatud Ni-na)

0,05–0,5 mg/l

Elavhõbe (väljendatud Hg-na)

0,5–5 μg/l

Tsink (väljendatud Zn-ina)

0,1–1 mg/l (38)

Arseen (väljendatud As-ina)

0,01–0,1 mg/l

—	Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine

Kaadmium (väljendatud Cd-na)

0,01–0,1 mg/l

Kroom (väljendatud Cr-ina)

0,01–0,3 mg/l

Kroom (väljendatud Cr(VI)-ina)

0,01–0,1 mg/l

Vask (väljendatud Cu-na)

0,05–0,5 mg/l

Plii (väljendatud Pb-na)

0,05–0,3 mg/l

Nikkel (väljendatud Ni-na)

0,05–1 mg/l

Elavhõbe (väljendatud Hg-na)

1–10 μg/l

Tsink (väljendatud Zn-ina)

0,1–2 mg/l

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 7-s.

1.6. Heide õnnetus- ja vahejuhtumitest

BAT 21. Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast (vt BAT 1).

Meetod

Kirjeldus

Kaitsemeetmed

Need hõlmavad näiteks järgmisi meetmeid:

—	käitise kaitsmine pahatahtlike tegude eest;

—	tulekahjude ja plahvatuste eest kaitset pakkuv süsteem, mis sisaldab seadmeid ennetamiseks, tuvastamiseks ja kustutamiseks;

—	juurdepääs asjaomastele kontrolliseadmetele ja nende töövalmidus hädaolukordades.

Juhusliku/tahtmatu heite haldamine

Kehtestatakse kord ja tehnilised nõuded, et tegeleda õnnetus- ja vahejuhtumitest tuleneva heitega (selle levikut piirates), näiteks heitega leketest, tuletõrjeveest või kaitseklappidest.

Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	logi/päevik, milles registreeritakse kõik õnnetused, vahejuhtumid, muudatused protseduurides ja inspekteerimise tulemused;

—	selliste õnnetuste ja vahejuhtumite tuvastamise, neile reageerimise ja nendest õppimise kord.

1.7. Materjalitõhusus

BAT 22. Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega.

Kirjeldus

Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid (nt leelise- või happejääke kasutatakse pH reguleerimiseks, lendtuhka kasutatakse sideainena).

Kohaldatavus

Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad saasteohust, mis kaasneb lisanditega (nt raskmetallid, POSid, soolad, patogeenid) jäätmetes, millega muid materjale asendatakse. Veel üks piirang seisneb materjale asendavate jäätmete kokkusobivuses sisendjäätmetega (vt BAT 2).

1.8. Energiatõhusus

BAT 23. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Energiatõhususkava

Energiatõhususkava hõlmab tegevuse (või tegevuste) täpse energiatarbimise määratlemist ja arvutamist, igal aastal tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist (näiteks täpne energiatarbimine, väljendatuna kilovatt-tundides ühe tonni töödeldud jäätmete kohta) ning olukorra parandamise perioodiliste eesmärkide ja nendega seotud meetmete kavandamist. Kava kohandatakse vastavalt jäätmekäitluse eripäradele, arvestades elluviidavat protsessi (või protsesse), töödeldavat jäätmevoogu (või voogusid) jne.

Energiabilansi andmed

Energiabilansi andmed kajastavad energiatarbimise ja -tootmise (sealhulgas ekspordi) jaotust allikate kaupa (st elekter, gaas, traditsioonilised vedel- ja tahkekütused ning jäätmed). Need hõlmavad järgmist:

i)	teave energiatarbimise kohta seoses tarnitud energiaga;

ii)	teave käitisest eksporditud energia kohta;

iii)	energiavoogude teave (nt Sankey diagrammid või energiabilansid), mis kajastab seda, kuidas energiat protsessis kasutatakse.

Energiabilansi andmeid kohandatakse vastavalt jäätmekäitluse eripäradele, arvestades elluviidavat protsessi (või protsesse), töödeldavat jäätmevoog (või voogusid) jne.

1.9. Pakendite korduskasutamine

BAT 24. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast (vt BAT 1).

Kirjeldus

Pakendeid (vaadid, konteinerid, mahtlastikonteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad, olenevalt (järjestikku kasutatavate) ainete kokkusobivuse kontrollist. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine).

Kohaldatavus

Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad jäätmete saastumise ohust, mis kaasneb pakendite korduskasutamisega.

2. PVT-JÄRELDUSED JÄÄTMETE MEHAANILISE TÖÖTLEMISE KOHTA

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad punktis 2 esitatud PVT-järeldused jäätmete mehaanilise töötlemise puhul, kui see pole ühendatud bioloogilise töötlemisega, ning lisaks üldistele PVT-järeldustele punktis 1.

2.1. Üldised PVT-järeldused jäätmete mehaanilise töötlemise kohta

2.1.1. Õhkuheide

BAT 25. Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste PCBde õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ning kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus	Kohaldatavus
a.	Tsüklon	Vt punkt 6.1. Tsükloneid kasutatakse peamiselt jämeda tolmu esialgsete eraldajatena.	Üldkohaldatav
b.	Tekstiilfilter	Vt punkt 6.1.	Ei pruugi olla kohaldatav õhuväljalaskekanalitele, mis on purustiga vahetult ühendatud, kui süttimise mõju tekstiilfiltrile pole võimalik leevendada (nt kaitseklappide kasutamisega).
c.	Märgpuhastus	Vt punkt 6.1.	Üldkohaldatav
d.	Vee pritsimine purustisse	Purustatavaid jäätmeid niisutatakse vee pritsimisega purustisse. Pritsitava vee kogust reguleeritakse purustatavate jäätmete koguse järgi (seda võib jälgida energia põhjal, mida purusti mootor tarbib). Heitgaasid, mis sisaldavad jääktolmu, suunatakse tsükloni(te)sse ja/või märgskraberisse.	Kohaldatav üksnes kohalike tingimustega seotud piirangute raames (nt madal temperatuur, põud).

Tabel 6.3.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) jäätmete mehaanilisel töötlemisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Tolm

mg/Nm3

2–5 (39)

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

2.2. PVT-järeldused metallijäätmete mehaanilise purustitega töötlemise kohta

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad metallijäätmete mehaanilise purustitega töötlemise puhul peale BAT 25 selles punktis esitatud PVT-järeldused.

2.2.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 26. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet ning vältida õnnetus- ja vahejuhtumitest tulenevat heidet, on PVT rakendada PVT 14 g-d ning kõiki järgmisi meetodeid:

a.	jäätmepallide üksikasjalik kontrollimine enne purustamist;

b.	ohtlike esemete eemaldamine sisendjäätmete voost ja nende ohutu kõrvaldamine (nt gaasiballoonid, romusõidukid ja elektroonikaromud, mille reostusohtu pole kõrvaldatud, esemed, mis on saastunud PCBdega, radioaktiivsed esemed);

c.	konteinerite töötlemine üksnes juhul, kui nendega on kaasas puhtusetõend.

2.2.2. Süttimine

BAT 27. Et süttimist ära hoida ja süttimise korral heidet vähendada, on PVT kasutada allpool esitatud meetodit a ning ühte või mõlemat meetoditest b ja c.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Süttimiste haldamise kava

Need hõlmavad järgmist:

—	süttimiste vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada allikas (või allikad) ning kehtestada meetmed süttimiste ärahoidmiseks, nt sisendjäätmete kontroll, nagu kirjeldatud PVT 26a-s, ohtlike esemete eemaldamine, nagu kirjeldatud PVT 26b-s;

—	varasemate süttimisjuhtumite ja rakendatud meetmete ülevaatamine ning teadmiste levitamine süttimiste kohta;

—	süttimisjuhtumitele reageerimise protokoll;

Üldkohaldatav

Kaitseklapid

Paigaldatakse kaitseklapid, et leevendada süttimisega kaasnevaid rõhulaineid, mis tekitaksid vastasel juhul palju kahju ja põhjustaks heidet.

Eelpurustamine

Väikese kiirusega purusti kasutamine enne põhipurustit

Üldkohaldatav uute käitiste puhul olenevalt sisendmaterjalist.

Kohaldatav käitiste olulise uuendamise puhul, kui toimunud on märkimisväärne arv süttimisi.

2.2.3. Energiatõhusus

BAT 28. Et kasutada energiat tõhusalt, on PVT hoida purustatava materjali hulk stabiilne

Kirjeldus

Purustatava materjali hulk ühtlustatakse, vältides voo katkemist või seadmete ülekoormust, mis tooks kaasa purusti soovimatu seiskamise ja käivitamise.

2.3. PVT-järeldused lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemise kohta

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemise kohta selles punktis esitatud PVT-järeldused lisaks BAT 25-le.

2.3.1. Õhkuheide

BAT 29. Orgaaniliste ühendite õhkuheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT rakendada PVT 14d-d, PVT 14h-d ning kasutada allpool esitatud meetodit a või ühte või mõlemat meetoditest c ja b.

Meetod		Kirjeldus
a.	Külmaainete ja õlide optimeeritud eemaldamine ja kogumine	Lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavatest elektroonikaromudest eemaldatakse kõik külmaained ja õlid ning kogutakse need kokku vaakumimemissüsteemiga (nt eemaldatakse külmaained vähemalt 90 % ulatuses). Külmaained eraldatakse õlidest ning õlid degaseeritakse. Kompressorisse jääva õli hulka vähendatakse miinimumini (et kompressor ei tilguks).
b.	Krüokondensatsioon	Heitgaas, mis sisaldab orgaanilisi ühendeid, nagu lenduvad fluorosüsivesinikud või lenduvad süsivesinikud, suunatakse krüokondensatsiooniseadmesse, kus see veeldatakse (vt kirjeldust punktis 6.1). Veeldatud gaasi säilitatakse edasiseks töötlemiseks surveanumates.
c.	Adsorbeerimine	Heitgaas, mis sisaldab orgaanilisi ühendeid, nagu lenduvad fluorosüsivesinikud või lenduvad süsivesinikud, juhitakse adsorptsioonisüsteemi (vt kirjeldust punktis 6.1). Kasutatud aktiivsüsi regenereeritakse soojendatud õhuga, mis pumbatakse filtrisse orgaaniliste ühendite desorbeerimiseks. Seejärel surutakse regenereerimise heitgaas kokku ja jahutatakse, et orgaanilised ühendid veeldada (mõnel juhul krüokondensatsiooni abil). Veeldatud gaasi säilitatakse seejärel surveanumates. Kokkusurumisetapis alles jäänud heitgaas juhitakse tavaliselt tagasi adsorptsioonisüsteemi, et minimeerida lenduvate fluorosüsivesinike ja lenduvate süsivesinike heidet.

Tabel 6.4.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) seoses lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse ja täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike suunatud heitega, mis kaasneb lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemisega

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

TVOC

mg/Nm3

3–15

Klorofluorosüsivesinikud

mg/Nm3

0,5–10

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

2.3.2. Plahvatused

BAT 30. Et hoida ära heidet plahvatustest lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisalduvate elektroonikaromude käitlemisel, on PVT kasutada üht allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Inertgaasi keskkond	Inertgaasi (nt lämmastiku) lisamisega vähendatakse kinnistes seadmetes (nt kinnised peenestid, purustid, tolmu- ja vahukogujad) hapniku kontsentratsiooni (nt nelja mahuprotsendini).
b.	Sundventilatsioon	Sundventilatsiooni kasutamisega vähendatakse süsivesiniku kontsentratsiooni kinnistes seadmetes (nt kinnised peenestid, purustid, tolmu- ja vahukogujad) < 25 %ni alumisest plahvatuspiirist.

2.4 PVT-järeldused kütteväärtusega jäätmete mehaanilise töötlemise kohta

Peale BAT 25 kehtivad kütteväärtusega jäätmete mehaanilise töötlemise kohta, mida hõlmavad direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 5.3 alapunkti a alapunkt iii ja punkti 5.3 alapunkti b alapunkt ii, selles punktis esitatud PVT-järeldused.

2.4.1. Õhkuheide

BAT 31. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1.
b.	Biofilter
c.	Termiline oksüdatsioon
d.	Märgpuhastus

Tabel 6.5.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kütteväärtusega jäätmete mehaanilisel töötlemisel tekkiva lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

TVOC

mg/Nm3

10–30 (40)

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

2.5. PVT-järeldused elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude mehaanilise käitlemise kohta

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude mehaanilise käitlemise kohta selles punktis esitatud PVT-järeldused lisaks BAT 25-le.

2.5.1. Õhkuheide

BAT 32. Et vähendada elavhõbeda õhkuheidet, on PVT koguda elavhõbeda heidet selle tekkekohas, suunata heide vähendamisele ja korraldada asjakohast seiret.

Kirjeldus

See hõlmab kõiki järgmisi meetmeid:

—	elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude käitlemiseks kasutatavad seadmed on kinnised, alarõhu all ja ühendatud kohtväljatõmbeventilatsiooni (LEV) süsteemiga;

—	protsessi käigus tekkivat heitgaasi töödeldakse tolmuärastusmeetoditega, nagu tsüklonid, tekstiilfiltrid ja HEPA-filtrid, millele järgneb adsorbeerimine aktiivsöele (vt punkt 6.1);

—	heitgaasi puhastamise tõhusust jälgitakse;

—	elavhõbeda taset puhastus- ja ladustamisaladel mõõdetakse sageli (nt kord nädalas), et tuvastada võimalikke elavhõbedalekkeid.

Tabel 6.6.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude mehaanilisel käitlemisel tekkiva elavhõbeda suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Elavhõbe (Hg)

μg/Nm3

2–7

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

3. PVT-JÄRELDUSED JÄÄTMETE BIOLOOGILISE TÖÖTLEMISE KOHTA

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad jäätmete bioloogilise töötlemise puhul punktis 3 esitatud PVT-järeldused lisaks üldistele PVT-järeldustele punktis 1. PVT-järeldused punktis 3 ei kehti vesipõhiste vedeljäätmete töötlemise puhul.

3.1. Üldised PVT-järeldused jäätmete bioloogilise töötlemise kohta

3.1.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 33. Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid.

Kirjeldus

Meetod hõlmab sisendjäätmete eelnevat heakskiitmist, vastuvõtmist ja sortimist (vt BAT 2), et tagada sisendjäätmete sobivus käitlemiseks, nt seoses toitainete tasakaaluga, niiskuse või mürgiste ühenditega, mis võivad bioloogilist aktiivsust vähendada.

3.1.2. Õhkuheide

BAT 34. Et vähendada tolmu, orgaaniliste ühendite ja ebameeldiva lõhnaga ühendite, nt H2S ja NH3, suunatud õhkuheidet, on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1.
b.	Biofilter	Vt punkt 6.1. Heitgaasi puhastamine enne biofiltri kasutamist (nt vee- või happelise skraberiga) võib olla vajalik NH3 suure sisalduse korral (nt 5–40 mg/Nm3), et kontrollida keskkonna pH-d ning piirata N2O moodustumist biofiltris. Mõned muud ebameeldiva lõhnaga ühendid (nt tioolid, H2S) võivad biofiltri keskkonda hapestada ja tuua kaasa vajaduse kasutada vee- või leeliselist skraberit, et heitgaasi enne biofiltri kasutamist puhastada.
c.	Tekstiilfilter	Vt punkt 6.1. Tekstiilfiltrit kasutatakse jäätmete mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel.
d.	Termiline oksüdatsioon	Vt punkt 6.1.
e.	Märgpuhastus	Vt punkt 6.1. Vee-, happelisi või leeliselisi skrabereid kasutatakse koos biofiltri, termilise oksüdatsiooni või aktiivsöele adsorbeerimisega.

Tabel 6.7.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) jäätmete bioloogilisel töötlemisel tekkiva NH3, lõhnaaine, tolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul

Näitaja	Mõõtühik	PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)	Jäätmekäitlusprotsess
NH3 (41) (42)	mg/Nm3	0,3–20	Kõik jäätmete bioloogilise töötlemise protsessid
Lõhnaaine kontsentratsioon (41) (42)	ouE/Nm3	200–1 000	Kõik jäätmete bioloogilise töötlemise protsessid
Tolm	mg/Nm3	2–5	Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine
TVOC	mg/Nm3	5–40 (43)	Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

3.1.3. Vetteheide ja veekasutus

BAT 35. Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid.

Meetod		Kirjeldus	Kohaldatavus
a.	Reovee eraldamine	Kompostihunnikute ja -aunade nõrgvesi eraldatakse äravoolavast pinnaseveest (vt PVT 19f).	Üldkohaldatav uute käitiste puhul Üldkohaldatav olemasolevate käitiste puhul piirangute raames, mis on seotud veetorustike konstruktsiooniga.
b.	Vee ringlusse võtmine	Protsessivee voogude (nt anaeroobiliste protsesside vedelate kääritussaaduste veetustamisest) ringlusse võtmine või muude veevoogude (nt kondensaatvesi, loputusvesi, äravoolav pinnasevesi) võimalikult suur kasutamine. Ringlussevõtu määra piiravad käitise veebilanss, lisandite (nt raskmetallid, soolad, patogeenid, ebameeldiva lõhnaga ühendid) sisaldus ja/või vee omadused (nt toitainete sisaldus).	Üldkohaldatav
c.	Nõrgvee tekke minimeerimine	Jäätmete niiskussisalduse optimeerimine, et minimeerida nõrgvee teket.	Üldkohaldatav

3.2. PVT-järeldused jäätmete aeroobse töötlemise kohta

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad jäätmete aeroobse töötlemise puhul selles punktis esitatud PVT-järeldused lisaks üldistele PVT-järeldustele jäätmete bioloogilise töötlemise kohta punktis 3.1.

3.2.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 36. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid.

Kirjeldus

Jäätmete ja protsesside põhinäitajate jälgimine ja kontrollimine, sealhulgas:

—	sisendjäätmete omadused (nt süsiniku ja lämmastiku suhe, osakeste suurus);

—	temperatuur ja niiskussisaldus auna eri kohtades;

—	auna õhutatus (nt auna ümberpööramise sagedus, O2 ja/või CO2 sisaldus aunas, õhuvoogude temperatuur sundõhutamise korral);

—	auna poorsus, kõrgus ja laius.

Kohaldatavus

Auna niiskussisalduse jälgimine pole kohaldatav suletud protsessidele, kui tuvastatud on probleeme seoses tervise ja/või ohutusega. Sellisel juhul võib niiskussisaldust jälgida enne jäätmete ladustamist suletud kompostimiskohta ja seda kohandada, kui jäätmed suletud kompostimiskohast ära võetakse.

3.2.2. Lõhnaaine heide ja hajusheide õhku

BAT 37. Et vähendada välistingimustes töötlemise etappides tekkiva tolmu, lõhnaaine ja bioaerosoolide hajusheidet õhku, on PVT rakendada üht või mõlemat allpool kirjeldatud meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Poolläbilaskvate membraankatete kasutamine.

Kasutatavad kompostiaunad kaetakse poolläbilaskvate membraanidega.

Üldkohaldatav

Toimingute kohandamine vastavalt ilmastikutingimustele

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—

ilmastikuolude ja ilmaennustustega arvestamine enne ulatuslikke välitingimustes toimuvaid protsesse. Näiteks aunade või hunnikute moodustamise või ümberpööramise, purustamise või sõelumise vältimine halbade ilmastikutingimuste korral, et vältida heite levimist (nt kui tuulekiirus on liiga väike või liiga suur või tuul puhub tundlike alade suunas).

—	Aunade paigutamine nii, et valdava tuule teele jääb võimalikult väike osa kompostitavast massist, vähendamaks heite levikut auna pinnalt. Aunad ja hunnikud asuvad eelistatavalt kogu ala madalaimas kohas.

Üldkohaldatav

3.3. PVT-järeldused jäätmete anaeroobse töötlemise kohta

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad jäätmete anaeroobse töötlemise puhul selles punktis esitatud PVT-järeldused lisaks üldistele PVT-järeldustele jäätmete bioloogilise töötlemise kohta punktis 3.1.

3.3.1. Õhkuheide

BAT 38. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid.

Kirjeldus

Manuaalse ja/või automaatse seiresüsteemi rakendamine, et:

—	tagada kääritusmahuti stabiilne toimimine;

—	minimeerida võimalus toimimisega seotud probleemideks (näiteks vahutamine), mis võivad kaasa tuua lõhnaaine heite;

—	tagada piisavalt varane hoiatamine süsteemi häirete korral, mis võivad kaasa tuua lekkimise ja plahvatused.

See hõlmab jäätmete ja protsesside põhinäitajate jälgimist ja/või kontrollimist, sealhulgas:

—	kääritatava materjali pH ja aluselisus;

—	kääritusmahuti töötemperatuur;

—	kääritusmahuti hüdrauliline ja orgaaniline koormus;

—	lenduvate rasvhapete (VFA) ja ammoniaagi sisaldus kääritusmahutis ja kääritussaaduses;

—	biogaasi kogus, koostis (nt H2S) ja rõhk;

—	vedeliku ja vahu tase kääritusmahutis.

3.4. PVT-järeldused jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise kohta

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul selles punktis esitatud PVT-järeldused lisaks üldistele PVT-järeldustele jäätmete bioloogilise töötlemise kohta punktis 3.1.

Kui see on asjakohane, kehtivad jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul ka PVT-järeldused jäätmete aeroobse töötlemise kohta (punkt 3.2) ja anaeroobse töötlemise kohta (punkt 3.3).

3.4.1. Õhkuheide

BAT 39. Et vähendada õhkuheidet, on PVT kasutada mõlemat allpool nimetatud meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Heitgaasivoogude eraldamine

Kogu heitgaasivoo jaotamine suure saasteainesisaldusega ja väikese saasteainesisaldusega heitgaasivoogudeks, nagu kindlaks tehtud BAT 3-s mainitud inventuuri käigus.

Üldkohaldatav uute käitiste puhul

Üldkohaldatav olemasolevate käitiste puhul piirangute raames, mis on seotud õhuteede paigutusega.

Heitgaasiringlus

Väikese saasteainesisaldusega heitgaasi ringlussevõtt bioloogilises protsessis, millele järgneb heitgaasi puhastamine, mida on kohandatud vastavalt saasteainete sisaldusele (vt BAT 34).

Heitgaasi kasutamist bioloogilises protsessis võib piirata heitgaasi temperatuur ja/või saasteainesisaldus.

Enne korduskasutamist võib olla vaja heitgaasis olev veeaur kondenseerida. Sellisel juhul on vaja gaasi jahutada ning eraldunud vesi võetakse võimaluse korral ringlusesse (vt BAT 35) või puhastatakse enne selle ärajuhtimist.

4. PVT-JÄRELDUSED JÄÄTMETE FÜÜSIKALIS-KEEMILISE TÖÖTLEMISE KOHTA

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemise puhul punktis 4 esitatud PVT-järeldused lisaks üldistele PVT-järeldustele punktis 1.

4.1. PVT-järeldused tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemise kohta

4.1.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 40. Et parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida sisendjäätmeid osana jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korrast (vt BAT 2).

Kirjeldus

Sisendjäätmete seire, arvestades näiteks järgmist:

—	orgaaniliste ainete, oksüdeerijate, metallide (nt elavhõbe), soolade, ebameeldiva lõhnaga ühendite sisaldus;

—	H2 moodustumise võimalus suitsugaasi käitlemise jääkide, nt lendtuha, segamisel veega.

4.1.2. Õhkuheide

BAT 41. Et vähendada tolmu, orgaaniliste ühendite ja NH3 õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1.
b.	Biofilter
c.	Tekstiilfilter
d.	Märgpuhastus

Tabel 6.8.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) tahkete ja pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Tolm

mg/Nm3

2–5

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

4.2. PVT-järeldused vanaõli rafineerimise kohta

4.2.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 42. Et parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida sisendjäätmeid osana jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korrast (vt BAT 2).

Kirjeldus

Sisendjäätmete jälgimine seoses klooritud ühendite sisaldusega (nt klooritud lahustid või PCBd).

BAT 43. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit.

Meetod		Kirjeldus
a.	Materjali taaskasutamine	Vaakumdestillatsiooni, lahustiga ekstraheerimise, kelmeaurustite jne orgaaniliste jääkide kasutamine asfalditoodetes jne.
b.	Energia taaskasutamine	Vaakumdestillatsiooni, lahustiga ekstraheerimise, kelmeaurustite jne orgaaniliste jääkide kasutamine energia taaskasutamiseks.

4.2.2. Õhkuheide

BAT 44. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1.
b.	Termiline oksüdatsioon	Vt punkt 6.1. See hõlmab heitgaasi juhtimist tööstusahju või katlasse.
c.	Märgpuhastus	Vt punkt 6.1.

Kehtib PVT-SHT punktis 4.5.

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

4.3. PVT-järeldused kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemise kohta

4.3.1. Õhkuheide

BAT 45. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1
b.	Krüokondensatsioon
c.	Termiline oksüdatsioon
d.	Märgpuhastus

Kehtib PVT-SHT punktis 4.5.

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

4.4. PVT-järeldused kasutatud lahustite regenereerimise kohta

4.4.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 46. Et parandada kasutatud lahustite regenereerimise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada üht või mõlemat allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus	Kohaldatavus
a.	Materjalina taaskasutusse võtmine	Lahustid eraldatakse destilleerimisjääkidest aurustamisega.	Kohaldatavus võib olla piiratud, kui energiavajadus on eraldatud lahusti kogusega võrreldes ülemääraselt suur.
b.	Energiakasutus	Destilleerimisjääke kasutatakse energia kasutamiseks.	Üldkohaldatav

4.4.2. Õhkuheide

BAT 47. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada allpool esitatud meetodite kombinatsiooni.

Meetod		Kirjeldus	Kohaldatavus
a.	Protsessi heitgaaside ringlus aurukatlas	Protsessi heitgaasid juhitakse kondensaatoritest aurukatlasse, mis käitist varustab.	Ei pruugi olla kohaldatav halogeenitud lahustite jääkide töötlemisele, et vältida PCBde ja/või PCDD/Fi tekkimist ja eritumist.
b.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1.	Meetodi kohaldatavus võib olla piiratud ohutuskaalutlustel (nt aktiivsöekiht süttib tavaliselt, kui ketoonid selle pinnale adsorbeeruvad).
c.	Termiline oksüdatsioon	Vt punkt 6.1.	Ei pruugi olla kohaldatav halogeenitud lahustite jääkide töötlemisele, et vältida PCBde ja/või PCDD/Fi tekkimist ja eritumist.
d.	Kondensatsioon või krüokondensatsioon	Vt punkt 6.1.	Üldkohaldatav
e.	Märgpuhastus	Vt punkt 6.1.	Üldkohaldatav

Kehtib punktis 4.5 esitatud PVT-SHT.

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

4.5. PVT-SHT orgaaniliste ühendite õhkuheite puhul, mis kaasneb vanaõli rafineerimisega, kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisega ja kasutatud lahustite regenereerimisega

Tabel 6.9.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul, mis kaasneb vanaõli rafineerimisega, kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisega ja kasutatud lahustite regenereerimisega

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT (44)

(proovivõtuperioodi keskmine)

TVOC

mg/Nm3

5–30

4.6. PVT-järeldused kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termilise töötlemise kohta

4.6.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 48. Et parandada kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termilise töötlemise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki allpool esitatud meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Ahjus tekkivate heitgaaside soojuse kasutamine

Eralduvat soojust võib kasutada näiteks põletusõhu eelkuumutamiseks või selleks, et tekitada auru, mida kasutatakse ka kasutatud aktiivsöe reaktiveerimiseks.

Üldkohaldatav

Kaudse küttega ahi

Kaudse küttega ahju kasutatakse, et vältida kontakti ahju sisu ja põleti(te)s tekkivate suitsugaasidega.

Üks kaudse küttega ahjude osadest on tavaliselt metalltoru ning kohaldatavus võib olla piiratud korrosiooniohu tõttu.

Olemasolevate käitiste uuendamist võivad takistada majanduslikud piirangud.

Protsessi integreeritud meetodid õhkuheite vähendamiseks

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	ahju temperatuuri ja pöördahju pöörlemiskiiruse kontrollimine;

—	kütuse valik;

—	tihendatud ahju kasutamine või ahju kasutamine alandatud rõhu all, et vältida hajusheidet õhku.

Üldkohaldatav

4.6.2. Õhkuheide

BAT 49. Et vähendada HCl-i, HF-i, tolmu ja orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Tsüklon	Vt punkt 6.1. Seda meetodit kasutatakse koos täiendavate heite vähendamise meetoditega.
b.	Elektrifilter (ESP)	Vt punkt 6.1.
c.	Tekstiilfilter
d.	Märgpuhastus
e.	Adsorbeerimine
f.	Kondensatsioon
g.	Termiline oksüdatsioon (45)

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

4.7. PVT-järeldused väljakaevatud saastunud pinnase vesipesu kohta

4.7.1. Õhkuheide

BAT 50. Et vähendada tolmu ja orgaaniliste ühendite õhkuheidet, mis kaasneb ladustamise, käitlemise ja pesemise etappidega, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1.
b.	Tekstiilfilter
c.	Märgpuhastus

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

4.8. PVT-järeldused PCBsid sisaldavate seadmete vabastamiseks saastest

4.8.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 51. Et parandada üldist keskkonnatoimet ning vähendada PCBde ja orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheidet, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Ladustamis- ja töötlemisalade katmine

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	kogu ladustamis- ja käitlusala betoonpõranda katmine vaikkattega.

Töötajate juurdepääsueeskirjade kehtestamine, et vältida saaste levikut

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	ladustamis- ja käitluskohtade juurdepääsukohad on lukustatud;

—	juurdepääsuks alale, kus hoitakse ja käideldakse saastunud seadmeid, on vaja erikvalifikatsiooni;

—	olemas on eraldi „puhtad“ ja „määrdunud“ riietusruumid kaitseriietuse selga panemiseks/ära võtmiseks.

Seadmete optimeeritud puhastamine ja äravool

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	saastunud seadmete välispindu puhastatakse anioonse detergendiga;

—	seadmeid tühjendatakse pumbaga või vaakumi abil, mitte raskusjõu mõjul;

—	vaakumkambri täitmisel, tühjendamisel ja (lahti)ühendamisel lähtutakse selleks kehtestatud korrast;

—	pärast trafo südamiku eemaldamist kestast tagatakse pikk äravooluaeg (vähemalt 12 tundi), et vältida saastunud vedeliku tilkumist järgmiste töötlemistoimingute käigus.

Õhkuheite kontroll ja seire

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	saastest puhastamise ala õhk kogutakse kokku ja seda puhastatakse aktiivsöefiltritega;

—	meetodi c puhul mainitud vaakumpumba väljalase ühendatakse nn toruotsameetodil põhineva heite vähendamise süsteemiga (nt kõrgtemperatuuriline jäätmepõletus, termiline oksüdatsioon või adsorbeerimine aktiivsöele);

—	suunatud heidet jälgitakse (vt BAT 8);

—	PCBde võimalikku õhust sadestumist jälgitakse (nt füüsikalis-keemiliste mõõtmiste või bioseirega).

Jäätmekäitlusjääkide kõrvaldamine

See hõlmab järgmisi meetodeid:

—	trafo poorsed saastunud osad (puit ja paber) suunatakse kõrgtemperatuurilisse põletusse);

—	PCBd õlides hävitatakse (nt dekloorimine, hüdrogeenimine, solvateerunud elektronide protsessid, kõrgtemperatuuriline jäätmete põletamine).

Lahusti taaskasutamine lahustiga pesemise korral

Orgaaniline lahusti kogutakse kokku ja destilleeritakse, et seda protsessis taaskasutada.

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

5. PVT-JÄRELDUSED VESIPÕHISTE VEDELJÄÄTMETE KÄITLEMISE KOHTA

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad vesipõhiste vedeljäätmete käitlemise puhul punktis 5 esitatud PVT-järeldused lisaks üldistele PVT-järeldustele punktis 1.

5.1. Üldine keskkonnatoime

BAT 52. Et parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida sisendjäätmeid osana jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korrast (vt BAT 2).

Kirjeldus

Sisendjäätmete seire, arvestades näiteks järgmist:

—	biokõrvaldatavus (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime);

—	emulsiooni lõhkumise võimalikkus, nt laborikatsetega.

5.2. Õhkuheide

BAT 53. Et vähendada HCl-i, NH3 ja orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest.

Meetod		Kirjeldus
a.	Adsorbeerimine	Vt punkt 6.1.
b.	Biofilter
c.	Termiline oksüdatsioon
d.	Märgpuhastus

Tabel 6.10.

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) vesipõhiste vedeljäätmete töötlemisel tekkiva HCl-i ja lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT (46)

(proovivõtuperioodi keskmine)

Vesinikkloriid (HCl)

mg/Nm3

1–5

TVOC

3–20 (47)

Asjaomast seiret kirjeldatakse BAT 8-s.

6. MEETODITE KIRJELDUS

6.1. Suunatud õhkuheide

Meetod	Tüüpiline saasteaine (või saasteained), mille heidet vähendatakse	Kirjeldus
Adsorbeerimine	Elavhõbe, lenduvad orgaanilised ühendid, vesiniksulfiid, ebameeldiva lõhnaga ühendid	Adsorptsioon on heterogeenne reaktsioon, mille käigus gaasimolekulid kogunevad sellise tahke aine või vedeliku pinnale, mis „eelistab“ konkreetseid ühendeid teistele ja seega eemaldab need äravoolust. Kui pind on adsorbeerinud nii palju kui võimalik, vahetatakse adsorbent välja või adsorbeeritud sisu desorbeeritakse osana adsorbendi regenereerimisest. Desorbeeritud saasteained on tavaliselt suurema kontsentratsiooniga ning neid võib kas taaskasutada või need kõrvaldada. Kõige levinum adsorbent on granuleeritud aktiivsüsi.
Biofilter	Ammoniaak, vesiniksulfiid, lenduvad orgaanilised ühendid, ebameeldiva lõhnaga ühendid	Heitgaasi voog juhitakse läbi orgaanilise materjali kihi (nt turvas, kanarbik, kompost, juured või puukoor, okaspuit ja eri materjalide kombinatsioonid) või läbi mõne inertse materjali (savi, aktiivsüsi ja polüuretaan), kus looduslikult esinevad mikroorganismid muudavad selle bioloogilise oksüdatsiooni teel süsinikdioksiidiks, veeks, anorgaanilisteks sooladeks ja biomassiks. Biofiltri ehituses on arvestatud sisendjäätmete laadiga. Sobiv filterkihi materjal valitakse nt vee kinnipidamise võime, mahumassi, poorsuse, struktuurse terviklikkuse järgi. Olulised on ka filterkihi sobiv paksus ja pindala. Biofilter on ühendatud sobiva ventilatsiooni- ja õhuringlussüsteemiga, et tagada kihis ühtlane õhujaotus ning heitgaasi piisav viibeaeg.
Kondensatsioon ja krüokondensatsioon	Lenduvad orgaanilised ühendid	Kondensatsioon on meetod, millega eemaldatakse heitgaasivoost lahustiaurud, jahutades gaasi alla selle kastepunkti. Krüokondensatsiooni puhul võib kondensaatori töötemperatuur olla kuni – 120 °C, aga tegelikult jääb see sageli – 40 °C ja – 80 °C vahele. Krüokondensatsioon sobib kõigi LOÜde ja lenduvate anorgaaniliste saasteainete puhul olenemata nende aururõhkudest. Kasutatav madal temperatuur võimaldab saavutada väga suure kondenseerimistõhususe, mistõttu sobib see hästi lõplikuks LOÜde heite kontrolli meetodiks.
Tsüklon	Tolm	Tsüklonfiltreid kasutatakse raskemate tahkete osakeste eemaldamiseks, mis „kukuvad välja“, kui heitgaasid enne separaatorist väljumist pöörlema pannakse. Tsükloneid kasutatakse tahkete osakeste, eelkõige PM10-osakeste kontrollimiseks.
Elektrifilter (ESP)	Tolm	Elektrifiltri tööpõhimõte on osakestele laengu andmine ja nende eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes. Kuivelektrifiltris eemaldatakse kogutud materjal mehaaniliselt (nt raputamise, vibratsiooni, suruõhu abil), samal ajal kui märgelektrifiltris loputatakse see sobiva vedeliku, tavaliselt vee abil välja.
Tekstiilfilter	Tolm	Tekstiilfilter, millele viidatakse sageli kui kottfiltrile, on valmistatud poorsest kootud või vilditud kangast, millest gaas voolab läbi, kuid osakesed peetakse kinni. Tekstiilfiltri kasutamiseks on vaja valida heitgaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal.
HEPA-filter	Tolm	HEPA-filtrid (kõrgefektiivsed tahkete osakeste õhufiltrid) on absoluutfiltrid. Filtreeriv materjal koosneb klaaskiudpaberist või -matist, millel on suur pakketihedus. Heitgaasivoog juhitakse läbi filtreeriva materjali, kuhu kogunevad tahked osakesed.
Termiline oksüdatsioon	Lenduvad orgaanilised ühendid	Põlevate gaaside ja lõhnaainete oksüdeerimine heitgaasivoos, mille jaoks saasteainete segu õhu või hapnikuga kuumutatakse põletuskambris temperatuurini, mis on kõrgem isesüttimistemperatuurist, ning hoitakse kõrgel temperatuuril piisavalt kaua, et põlemine saaks minna lõpuni – süsihappegaasi ja veeni.
Märgpuhastus	Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid, gaasilised happelised ühendid (leeliseline skraber), gaasilised leeliselised ühendid (happeline skraber)	Gaasiliste või tahkete saasteainete eemaldamine gaasivoost massiülekandega vedelasse lahustisse, sageli vette või vesilahusesse. See võib hõlmata keemilist reaktsiooni (nt happelises või leeliselises skraberis). Selektiivne katalüütiline redutseerimine (SCR)

6.2. Orgaaniliste ühendite hajusheide õhku

Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm

Lenduvad orgaanilised ühendid

Struktureeritud meetod orgaaniliste ühendite kontrollimatu heite vähendamiseks pihkumise avastamise ja pihkuvate komponentide parandamise või vahetamise teel. Pihkumise avastamiseks on praegu olemas haistmismeetod (kirjeldatud standardis EN 15446) ja optiline gaasikuvamismeetod.

Haistmismeetod: esiteks tuleb kasutada käeshoitavat gaasianalüsaatorit orgaaniliste ühendite sisalduse mõõtmiseks seadmete ümbruses (nt kasutades leekionisatsiooni või fotoionisatsiooni). Teiseks tuleb ümbritseda komponent läbilaskmatu kotiga, et teha mõõtmine otse heiteallika juures. Mõnikord asendatakse teine etapp sellise matemaatilise korrelatsioonikõvera kasutamisega, mis on saadud paljude sarnaste komponentide puhul tehtud varasemate mõõtmiste statistiliste tulemuste põhjal.

Optilised gaasikuvamismeetodid: optilisel gaasikuvamismeetodil kasutatakse väikest kerget käeshoitavat kaamerat, mille abil saab reaalajas näha gaasi pihkumist, mis paistab kaamera videokujutisel suitsuna, koos seadme komponendi tavalise kujutisega, nii et lihtsalt ja kiiresti on võimalik üles leida koht, kus on orgaaniliste ühendite märkimisväärne pihkumine. Kujutis tekib aktiivsetes süsteemides komponendilt ja selle ümbrusest tagasipeegelduvast infrapunasest laserivalgusest. Passiivsed süsteemid põhinevad seadmelt ja selle ümbrusest loomulikult kiirguval infrapunavalgusel.

Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite mõõtmine

Lenduvad orgaanilised ühendid

Haistmis- ja optilised gaasikuvamismeetodid, nagu on kirjeldatud pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programmi juures.

Käitises eralduvate heidete täielikku jälgimist ja mõõtmist saab teha mitme üksteist täiendava meetodi kombineerimisega, näiteks kasutades valgusvoo-varjutuse meetodit või selektiivse neeldumisega laserlokatsiooni (DIAL) meetodeid. Selliste meetoditega saab uurida muutust ajas, teha ristkontrolli ning kasutatavat LDARi programmi ajakohastada ja valideerida.

Valgusvoo-varjutuse meetod (SOF): selle meetodi puhul salvestatakse teatavat geograafilist teed pidi tuulega risti läbi lenduvate orgaaniliste ühendite voogude kiirguvat päikesevalguse spektri laiaribalist infrapuna- või ultraviolett-/nähtava valguse osa ja analüüsitakse selle spektrit Fourier' teisenduse abil.

Selektiivse neeldumisega laserlokatsioon (DIAL): see on lasertehnika, milles kasutatakse valguse selektiivset neeldumist (light detection and ranging, LIDAR); see on raadiolainetel töötava radari optiline analoog. See tehnika põhineb laserimpulsside peegeldumisel atmosfääris leiduvatelt aerosoolidelt ja selle puhul analüüsitakse teleskoopi püütud peegeldunud valguse spektrit.

6.3. Vetteheide

Meetod	Tüüpiline saasteaine (või saasteained), mille heidet vähendatakse	Kirjeldus
Aktiivmudaprotsess	Biolagunevad orgaanilised ühendid	Lahustunud orgaaniliste saasteainete bioloogiline oksüdeerimine hapniku abil, kasutades mikroorganismide metabolismi. Lahustunud hapniku juuresolekul (mille jaoks lisatakse õhku või puhast hapnikku) muudetakse orgaanilised komponendid süsinikdioksiidiks, veeks või muudeks metaboliitideks ja biomassiks (st aktiivmudaks). Mikroorganisme hoitakse reovees hõljuvas olekus ja kogu segu aereeritakse mehaaniliselt. Aktiivmudasegu suunatakse eraldamisseadmesse, millest muda suunatakse tagasi aeratsioonimahutisse.
Adsorbeerimine	Adsorbeeritavad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt süsivesinikud, elavhõbe, absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid	Eraldusmeetod, mille puhul vedelikus (st reovees) esinevad ühendid (st saasteained) kogutakse tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale.
Keemiline oksüdeerimine	Oksüdeeritavad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt nitrit, tsüaniid	Orgaanilised ühendid oksüdeeritakse vähem kahjulikeks ja kergemini biolagunevateks ühenditeks. Meetodid hõlmavad märgoksüdatsiooni või oksüdatsiooni osooni või vesinikperoksiidiga, mida võivad toetada katalüsaatorid või ultraviolettkiirgus. Keemilist oksüdeerimist kasutatakse ka selliste orgaaniliste ühendite lagundamiseks, mis tekitavad lõhna, maitset ja värvi, ning desinfektsiooniks.
Keemiline redutseerimine	Redutseeritavad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt kuuevalentne kroom (Cr(VI))	Keemiline redutseerimine on saasteainete muutmine sarnasteks, kuid vähem kahjulikeks või ohtlikeks ühenditeks, kasutades keemilisi redutseerijaid.
Koagulatsioon ja flokulatsioon	Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid	Koagulatsiooni ja flokulatsiooni kasutatakse hõljuvaine eraldamiseks reoveest ning neid viiakse sageli ellu üksteisele järgnevate etappidena. Koagulatsiooniks lisatakse koagulante, mille laengud on hõljuvaine omaga vastupidised. Flokulatsiooniks lisatakse polümeere, et mikrohelbed liituksid kokkupõrkel ja moodustaksid suuremad helbed. Moodustunud helbed eraldatakse seejärel setitamise, õhu flotatsiooni või filtrimisega.
Destilleerimine/rektifitseerimine	Lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, mida saab eraldada destilleerimisega, nt mõned lahustid	Destilleerimine on meetod eri keemistemperatuuriga ühendite eraldamiseks osalise aurustamise ja kondenseerimise teel. Reovee destilleerimine on madala keemistemperatuuriga saasteainete eemaldamine reoveest nende aurufaasi viimise teel. Destilleerimine toimub taldrikute või täitematerjaliga kolonnides ja nende järel kasutatavas kondensaatoris.
Tasakaalustamine	Kõik saasteained	Voogude ja saastekoormuse tasakaalustamine, kasutades paake või muid käitlusmeetodeid.
Aurustamine	Lahustuvad saasteained	Destilleerimine (vt eespool), mille käigus viiakse vesi aurufaasi, et kontsentreerida kõrge keemistemperatuuriga ainete vesilahuseid edasiseks kasutamiseks, töötlemiseks või kõrvaldamiseks (nt reovee põletamisega). Energiatarbe vähendamiseks tehakse seda tavaliselt mitmeetapilises seadmes, kus alarõhk järk-järgult suureneb. Veeaur kondenseeritakse, et võimaldada selle taaskasutamist või reoveena ärajuhtimist.
Filtrimine	Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid	Tahkete ainete eraldamine reovee juhtimisega läbi poorse keskkonna, nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltrimine.
Flotatsioon	Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid	Tahked või vedelad osakesed eralduvad reoveest, kuna need kinnituvad väikeste gaasimullide külge; tavaliselt on selleks gaasiks õhk. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja kogutakse sealt vahuriisumisseadmega.
Ioonivahetus	Ioonsed lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt metallid	Soovimatute või ohtlike ioonsete koostisosade kinnipidamine reoveest ja asendamine sobivamate ioonidega, kasutades ioonvahetusvaiku. Saasteained peetakse ajutiselt kinni ja vabastatakse hiljem regenereerimis- või tagasipesuvedelikku.
Membraanbioreaktor	Biolagunevad orgaanilised ühendid	Aktiivmudaga töötlemise ja membraanfiltrimise kombinatsioon. Kasutatakse kahte varianti: a) väline retsirkulatsiooniring aktiivmudamahuti ja membraanimooduli vahel ning b) membraanimooduli sukeldamine aereeritavasse aktiivmudamahutisse, nii et väljavool filtritakse välja läbi õõnsatest kiududest membraani ja biomass jääb mahutisse.
Membraanfiltrimine	Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid	Mikrofiltrimine (MF) ja ultrafiltrimine (UF) on membraanfiltrimisprotsessid, mille käigus kogunevad ja kontsentreeruvad membraani ühele küljele saasteained, nagu reovees sisalduvad tahked ja kolloidosakesed.
Neutraliseerimine	Happed, leelised	Reovee pH viiakse kemikaalide lisamisega neutraalsele tasemele (ligikaudu 7). pH suurendamiseks võib kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2), samas kui pH vähendamiseks kasutatakse väävelhapet (H2SO4), soolhapet (HCl) või süsinikdioksiidi (CO2). Mõned saasteained võivad neutraliseerimise ajal sadestuda.
Nitrifitseerimine/denitrifitseerimine	Üldlämmastik, ammoniaak	Kaheastmeline protsess, mida tavaliselt kasutatakse bioloogilises reoveepuhastis. Esimene etapp on aeroobne nitrifitseerimine, milles mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi (NH4 +) vahepealseks nitritiks (NO2-), mis seejärel oksüdeeritakse edasi nitraadiks (NO3 -). Järgnevas hapnikuvabas denitrifitseerimisetapis redutseerivad mikroorganismid nitraadi gaasiliseks lämmastikuks.
Õli ja vee eraldamine	Õli/rasv	Õli ja vee eraldamine ning sellele järgnev õli eemaldamine vaba õli eraldamisega raskusjõu toimel, eraldusseadmetega või emulsiooni lõhkumisega (kasutades emulsioone lõhkuvaid kemikaale, nagu metallisoolad, mineraalhapped, adsorbendid ja orgaanilised polümeerid).
Setitamine	Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid	Tahkete osakeste sadenemine raskusjõu toimel.
Sadestamine	Sadenevad lahustunud biolagunematud või inhibeerivad saasteained, nt metallid, fosfor	Lahustunud saasteainete muundamine lahustamatuteks ühenditeks sadestite lisamise abil. Seejärel eraldatakse tekkinud tahke sade setitamise, õhu flotatsiooni või filtrimise teel.
Läbipuhumine	Väljapuhutavad saasteained, nt vesiniksulfiid (H2S), ammoniaak (NH3), mõned adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX), süsivesinikud	Väljapuhutavate saasteainete eemaldamine vesifaasist gaasilise faasiga (nt aur, lämmastik või õhk), mis juhitakse läbi vedeliku. Need kogutakse pärast kokku (nt kondensatsiooniga) edasiseks kasutamiseks või kõrvaldamiseks. Ärastusefektiivsust võib suurendada temperatuuri tõstmine või rõhu alandamine.

6.4. Sortimismeetodid

Meetod	Kirjeldus
Õhkklassifitseerimine	Õhkklassifitseerimine (või õhksepareerimine) on protsess, mille käigus eraldatakse erineva osakeste suurusega kuivad segud osakeste suuruse järgi umbkaudu rühmadeks või klassideks, milles võib osakeste suurus varieeruda 10 mešist kuni väikesemate osakesteni kui need, mida on võimalik sõelumisega eraldada. Õhkklassifikaatorid täiendavad sõelu rakendustes, mille puhul on vaja eraldada väiksemaid osakesi kui kaubanduslikult kättesaadavate sõeltega võimalik, ning täiendavad sõelu suuremate osakeste korral, juhul kui õhkklassifitseerimise erilised eelised seda võimaldavad.
Metallieraldi	(Must- ja värvilised) metallid sorditakse detektoripooli abil, mille magnetvälja metalliosakesed mõjutavad ja mis on ühendatud protsessoriga, mis kontrollib õhujugasid tuvastatud materjali eraldamiseks.
Värviliste metallide elektromagnetiline eraldamine	Värvilised metallid sorditakse pöörisvooluseparaatorite abil. Pöörisvool tekitatakse haruldasest muldmetallist magnet- või keraamiliste rootoritega, mis paiknevad konveieri lõpus ja pöörlevad suure kiirusega, konveierist sõltumata. Selle protsessi käigus ajutiselt magneeditakse mittemagnetilised metallid, mistõttu rootoriga sama polaarsusega metallid tõukuvad eemale ja eralduvad ülejäänud materjalist.
Käsitsi eraldamine	Töötajad eraldavad materjali käsitsi visuaalse kontrolli käigus kas korjeliinidelt või maast, et eemaldada sihtmaterjal selektiivselt üldisest jäätmevoost või eemaldada väljundvoost saaste, suurendamaks selle puhtust. Seda meetodit kasutatakse üldiselt ringlussevõetavate materjalide (klaas, plast jne) puhul ning saasteainete, ohtlike materjalide ja liiga suurte materjalide, nagu elektroonikaromude puhul.
Magneteraldus	Värvilised metallid sorditakse magneti abil, mis tõmbab ligi värvilisi metalle. Seda võib teha näiteks õhus paikneva magneteraldi või magnettrumliga.
Lähi-infrapunaspektroskoopia (NIRS)	Materjalid sorditakse lähi-infrapunasensoriga, mis skaneerib konveierilinti kogu selle laiuses ja edastab eri materjalide spektrid andmeprotsessorisse, mis kontrollib õhujugasid tuvastatud materjali eraldamiseks. NIRS ei sobi üldiselt musta värvi materjali sortimiseks.
Veega täidetud separeerimismahutid	Tahked materjalid jaotatakse olenevalt nende tihedusest kahte osasse.
Suurusel põhinev eraldamine	Materjal sorditakse osakeste suuruse järgi. Seda võib teha trummelsõeltega, lineaar- ja ketasvõnksõeltega, flip-flop-sõeltega, tasapinnaliste sõeltega ja liikuvate restidega.
Vibrosõelur	Materjalid eraldatakse nende tiheduse ja suuruse järgi, kui need liiguvad (märgsõelurite või tihedusel põhinevate märgseparaatorite puhul pulbina) kaldes laual, mis võngub edasi-tagasi.
Röntgenisüsteemid	Erinevaid materjale sisaldavad jäätmed sorditakse röntgeni abil materjali tiheduse, halogeensete või orgaaniliste komponentide alusel. Andmed eri materjalide omaduste kohta edastatakse andmeprotsessorisse, mis kontrollib õhujuga tuvastatud materjali eraldamiseks.

6.5. Haldamisega seotud meetodid

Õnnetusjuhtumite haldamise kava	Õnnetusjuhtumite haldamise kava on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ning selles tehakse kindlaks käitisega kaasnevad ohud ja nendega seotud riskid ning määratletakse meetmed nende riskide vähendamiseks. Selles võetakse arvesse selliste saasteainete inventuuri, mis esinevad või võivad tõenäoliselt esineda ning millel võib väljapääsemise korral olla keskkonnamõju.
Jääkide haldamise kava	Jääkide haldamise kava on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ning kujutab endast meetmete kogumit, mille eesmärk on (1) minimeerida jäätmekäitlusega kaasnevate jääkide teket, (2) optimeerida jääkide korduskasutamist, regenereerimist, ringlussevõttu ja/või nende energia taaskasutamist, (3) tagada jääkide nõuetekohane kõrvaldamine.

(1) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (ELT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(2) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L 182, 16.7.1999, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(5) Komisjoni 3. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 199/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCBde) suhtes (ELT L 32, 4.2.2006, lk 34).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (ELT L 269, 21.10.2000, lk 34).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(9) Iga näitaja jaoks, mille puhul proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu 30-minutine mõõteaeg ei sobi, võib kasutada sobivamat mõõteaega (nt lõhnaaine kontsentratsiooni puhul). PCDD/Fi või dioksiinitaoliste PCBde puhul kasutatakse ühte 6–8-tunnist proovivõtuperioodi.

(10) Sortimismeetodeid on kirjeldatud punktis 6.4.

(11) Seiresagedust võib vähendada, kui heitetase on osutunud piisavalt stabiilseks.

(12) Partiide kaupa ärajuhtimise korral, mille sagedus on väiksem kui minimaalne seiresagedus, kohaldatakse seiret üks kord iga partii kohta.

(13) Seiret kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomast ainet peetakse BAT 3-s mainitud reoveevoogude inventuuri põhjal oluliseks.

(14) Kaudse heite korral suublasse võib seiresagedust vähendada juhul, kui reovee edasitöötlemise käitises asjaomaste saasteainete kogust vähendatakse.

(15) Kohaldatakse kas orgaanilise süsiniku kogusisalduse või KHT seiret. Orgaanilise süsiniku kogusisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.

(16) Seiret kohaldatakse üksnes otseheite korral suublasse.

(17) Seiresagedust võib vähendada, kui heitetase on osutunud piisavalt stabiilseks.

(18) Seiret kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomast ainet peetakse BAT 3-s mainitud inventuuri põhjal heitgaasivoos oluliseks.

(19) EN 1948-1 asemel võib proove võtta ka standardi CEN/TS 1948-5 kohaselt.

(20) Selle asemel võib jälgida lõhnaaine kontsentratsiooni.

(21) Lõhnaaine kontsentratsiooni jälgimise asemel võib kohaldada NH3 ja H2S seiret.

(22) Seiret kohaldatakse üksnes juhul, kui saastunud seadmete puhastamiseks kasutatakse lahustit.

(23) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 6.3.

(24) Keskmistamisajad on määratletud jaotises „Üldised kaalutlused“.

(25) Kehtib PVT-SHT kas KHT või orgaanilise süsiniku kogusisalduse puhul. Orgaanilise süsiniku kogusisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.

(26) Vahemiku suuremad väärtused ei pruugi kehtida:

—	kui heitkoguste vähendamise tõhusus on aasta libiseva keskmisena ≥ 95 % ja sisendjäätmetel on järgmised omadused: päeva keskmine orgaanilise süsiniku üldsisaldus on > 2 g/l (või KHT > 6 g/l) ja raskesti lagundatavate (st raskesti biolagunevate) orgaaniliste ühendite sisaldus on suur või

—	kui kloriidisisaldus on suur (nt üle 5 g/l sisendjäätmetes).

(27) PVT-SHT ei pruugi kehtida käitiste puhul, kus töödeldakse puurimismuda/-jääke.

(28) PVT-SHT ei pruugi kehtida, kui reovee temperatuur on madal (nt alla 12 °C).

(29) PVT-SHT ei pruugi kehtida, kui kloriidisisaldus on suur (nt üle 10 g/l sisendjäätmetes).

(30) PVT-SHT kehtib üksnes reovee bioloogilise töötlemise puhul.

(31) PVT-SHTd kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomast ainet peetakse BAT 3-s mainitud reoveeinventuuri põhjal oluliseks.

(32) Metallijäätmete mehaanilise purustitega töötlemine korral on vahemiku ülempiir 0,3 mg/l.

(33) Metallijäätmete mehaanilise purustitega töötlemine korral on vahemiku ülempiir 2 mg/l.

(34) Keskmistamisajad on määratletud jaotises „Üldised kaalutlused“.

(35) PVT-SHTd ei pea kohaldama, kui reovee edasitöötlemise käitises asjaomaste saasteainete kogust vähendatakse, tingimusel et see ei suurenda keskkonnasaastet.

(36) PVT-SHTd kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomast ainet peetakse BAT 3-s mainitud reoveeinventuuri põhjal oluliseks.

(37) Metallijäätmete mehaanilise purustitega töötlemise korral on vahemiku ülempiir 0,3 mg/l.

(38) Metallijäätmete mehaanilise purustitega töötlemise korral on vahemiku ülempiir 2 mg/l.

(39) Kui tekstiilfiltrit ei saa kasutada, on vahemiku ülempiir 10 mg/Nm3.

(40) PVT-SHT kehtib üksnes juhul, kui orgaanilisi ühendeid peetakse BAT 3-s mainitud inventuuri põhjal heitgaasivoos oluliseks.

(41) Kehtib PVT-SHT kas NH3 puhul või lõhnaaine kontsentratsiooni puhul.

(42) See PVT-SHT ei kehti selliste jäätmete käitlemise puhul, mis koosnevad peamiselt sõnnikust.

(43) Vahemiku alampiir saavutatakse termilise oksüdatsiooniga.

(44) PVT-SHT ei kehti, kui heitkogus on väljumise punktis alla 2 kg/h, tingimusel et ühtegi CMR-ainet ei peeta BAT 3-s mainitud inventuuri põhjal heitgaasivoos oluliseks.

(45) Termiliseks oksüdatsiooniks on vaja temperatuuri vähemalt 1 100 °C ning kahesekundilist viibeaega sellise aktiivsöe regenereerimise puhul, mida kasutatakse tööstuslikes seadmetes, milles esineb tõenäoliselt raskesti sulavaid halogeenitud või muid kuumusekindlaid aineid. Aktiivsöe puhul, mida kasutatakse joogivee ja toiduga seotud rakendustes, piisab termooksüdeerijast minimaalse kuumutamistemperatuuriga 850 °C ja kahesekundilisest viibeajast (vt punkt 6.1).

(46) Need PVT-SHTd kehtivad üksnes juhul, kui asjaomast ainet peetakse BAT 3-s mainitud inventuuri põhjal heitgaasivoos oluliseks.

(47) Vahemiku ülempiir on 45 mg/Nm3, kui heitkogus on väljumise punktis alla 0,5 kg/h.

17.8.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 208/94

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2018/1149,

10. august 2018,

mittesiduvate suuniste kohta, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/821 kohaste konflikti- ja riskipiirkondade ning tarneahela muude riskide kindlaksmääramist

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mineraalsed loodusvarad on suure arengupotentsiaaliga, kuid konflikti- või riskipiirkondades võivad need põhjustada vaidlusi, kui neist saadav tulu soodustab vägivaldse konflikti puhkemist või jätkumist, takistades püüdlusi arengu, hea valitsemistava ja õigusriigi poole. Nimetatud piirkondades on konflikti ja mineraalide ebaseadusliku kasutamise vahelise seose katkestamine ülimalt tähtis tegur rahu, arengu ja stabiilsuse tagamisel.

(2)

Nende probleemide lahendamiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/821 (1) (edaspidi „määrus“), mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2021, kehtestatud konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus.

(3)

Konflikti- ja riskipiirkond on määruse kohaselt selline piirkond, mis on relvastatud konfliktis või ebakindlas konfliktijärgses olukorras või nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga, nagu läbikukkunud riik, ning piirkond, kus rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi, laiaulatuslikult ja süstemaatiliselt rikutakse.

(4)

Määruse artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et ettevõtjate, eelkõige VKEde tegevuse selguse, õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks koostab komisjon Euroopa välisteenistuse ja OECDga konsulteerides ettevõtjate jaoks mittesiduvad suunised, milles selgitatakse konflikti- ja riskipiirkondade kindlakstegemise kriteeriumite parimaid kohaldamisviise (edaspidi „suunised“).

(5)

Kõnealuse artikliga on lisaks ette nähtud, et suunised põhinevad määruses sätestatud konflikti- ja riskipiirkondade määratlusel ning neis võetakse arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid selle valdkonna kohta, käsitledes ka muid tarneahelaga seotud riske, mille puhul tuleks suuniste asjakohastes lisades määratletud korra kohaselt käivitada ohulipusüsteem.

(6)

Selleks et suunised oleksid tõhusad, tuleks sätestada konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide ja metallide tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse üldkontseptsioon ning määrata kindlaks menetlusetapid, mida ettevõtted peaksid järgima, et selgitada välja ja kõrvaldada riskid, mis on seotud tina, tantaali, volframi ja kulla hankimisega.

(7)	Tuleks meelde tuletada, et määrusega liidu importijate suhtes kehtestatud nõuetes ei käsitleta üksnes konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraale ja metalle, vaid ka nendega seotud riske tarneahela kõigis etappides, nt kauplemisel, käitlemisel ja eksportimisel.

(8)

Kõnealustes suunistes tuleks samuti selgitada konflikti- ja riskipiirkondade kindlaksmääramise peamisi põhimõtteid, millest määruse rakendamisel lähtuda, ilma et selliseid alasid käsitlev määratlus ja selgitus piiraks liidu seisukohta konflikti- ja riskipiirkondade küsimuses väljaspool määruse konteksti.

(9)

Suunistes tuleks kindlasti osutada, et konflikti- ja riskipiirkondade kindlaksmääramisel võivad ettevõtjad kasutada asjakohast avalikest allikatest pärit teavet, tuletades samal ajal meelde, et asjaomaseid allikaid ajakohastatakse erineva sagedusega ja teabele tuleks vajaduse korral otsida täiendust muudest allikatest.

(10)	Suunistes tuleks käsitleda ka muid tarneahelaga seotud riske, mis puudutavad kauplemistehingute kohta, tarnijaid ja erakorralisi asjaolusid ning mille puhul tuleks käivitada ohulipusüsteem kooskõlas OECD tegevusega selles valdkonnas.

(11)

Määruse artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon kaasab väliseksperte, kes koostavad soovitusliku, mitteammendava ja korrapäraselt ajakohastatava konflikti- ja riskipiirkondade nimekirja. Nimekiri põhineb välisekspertide tehtud analüüsil suuniste kohta ning muu hulgas akadeemilistelt ringkondadelt ja tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemidelt saadud olemasoleval teabel.

(12)	Kõnealused suunised ei ole liidu importijatele siduvad ja liikmesriigi pädevad asutused vastutavad ka edaspidi hoolsuskohustuse täitmise eest ning komisjoni talitused tagavad, et kõnealused suunised oleksid asjakohased ka tulevikus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liidu importijad, kellel on määrusest (EL) 2017/821 tulenevad kohustused, peaksid järgima käesoleva soovituse lisas esitatud mittesiduvaid suuniseid. Suuniste järgimine aitab teha kindlaks konflikti- ja riskipiirkonnad ning käivitada nõuetekohaselt ohulipusüsteem, nii et neil on võimalik järgida määruses sätestatud nõudeid, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2021. Suuniseid võivad järgida ka muud üksused, kes kohaldavad mineraalide tarneahelaga seotud hoolsuskohustust.

2.	Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. august 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Cecilia MALMSTRÖM

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (ELT L 130, 19.5.2017, lk 1).

LISA

1. KÄESOLEVATE SUUNISTE EESMÄRGID

Määrus (EL) 2017/821 (edaspidi „määrus“) jõustus 8. juunil 2017 ja seda kohaldatakse liidu importijate (1) (sealhulgas sulatuskodade ja rafineerimistehaste) suhtes alates 1. jaanuarist 2021. Nagu määruse esimeses artiklis sätestatud, on määruse eesmärk tagada läbipaistvus ja anda kindlustunne konflikti- ja riskipiirkondadest hankeid tegevate liidu importijate tarnetavade suhtes.

Kooskõlas määruse artikli 14 lõikega 1 tehakse Euroopa Komisjonile ülesandeks koostada ettevõtjate jaoks käsiraamatu kujul mittesiduvad suunised, milles selgitatakse konflikti- ja riskipiirkondade kindlakstegemise kriteeriumite parimaid kohaldamisviise. Selles artiklis on ka sätestatud, et suunistes tuleb võtta arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid (2) selle valdkonna kohta, sealhulgas muud riski tarneahelas, mis käivitab käsiraamatu asjakohastes lisades määratletud ohulipusüsteemi.

Käesolevate suuniste

—	2. JAOS sätestatakse üldine hoolsuskohustuse mõiste konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide tarneahelates ning meetmed, mida äriühingud peaksid võtma, et teha kindlaks ja maandada riske, mis on seotud tina, tantaali, volframi ja kulla hankimisega;

—	3. JAOS selgitatakse konflikti- ja riskipiirkondade määratluse põhielemente määruse kohaldamisel;

—	4. JAOS loetletakse avalikest allikatest pärit teave, mis aitab äriühingutel teha kindlaks konflikti- ja riskipiirkonnad ning muud riskid;

—	5. JAOS esitatakse teavet võimalike riskide muude näitajate (või ohulippude) kohta mineraalide tarneahelas seoses asukoha, tarnijate ning kauplemistehingute tavatute asjaoludega.

Suunised on välja töötatud eesmärgiga aidata ELi importijatel täita oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustust. Need ei piira määruse (EL) 2017/821 kohaldamist ega ole õiguslikult siduvad.

Peale selle tuleks märkida, et vastavalt määruse artikli 14 lõikele 2 kaasab komisjon (hiljem) väliseksperte, kes koostavad soovitusliku, mitteammendava ja korrapäraselt ajakohastatava konflikti- ja riskipiirkondade nimekirja. See nimekiri põhineb välisekspertide poolt käesolevate suuniste kohta tehtud analüüsil ning olemasoleval teabel, mis on muu hulgas saadud valitsustelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, akadeemilistelt ringkondadelt ja tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemidelt.

2. MINERAALIDE TARNEAHELAGA SEOTUD HOOLSUSKOHUSTUS – ÜLDMÕISTE JA MEETMED

2.1 Riskipõhise hoolsuskohustuse mõiste

Äriühingutel, kes tegelevad konflikti- ja riskipiirkondades mineraalide kaevandamise ja töötlemisega ning nendega kauplemisega, on võimalik luua tulu, majanduskasvu ja heaolu, säilitada elatusallikaid ja edendada kohalikku arengut. Samas võib sellistes olukordades tekkida oht, et äriühingud aitavad oma tegevusega või hankeotsustega kaasa olulise kahjuliku mõju tekkimisele, sealhulgas relvastatud konfliktidele ja inimõiguste rasketele rikkumistele, või et nad on sellise mõjuga seotud. Seda silmas pidades peaksid äriühingud, tagamaks et nad ei aita tahtlikult või tahtmatult kaasa sellele kahjulikule mõjule ega muutu sellega seotuks (ega ole sellega jätkuvalt seotud), täitma riskipõhist hoolsuskohustust pideva, ennetava ja reageeriva protsessi osana, mis on kindlalt nende juhtimissüsteemi lõimitud.

Üldiselt viitab riskipõhine hoolsuskohustus meetmetele, mida äriühingud peaksid oma mineraalide tarneahelas tegelike ja võimalike riskide väljaselgitamiseks ja maandamiseks võtma, et vältida või vähendada oma osalust kahjulikus mõjus, mis on seotud konflikti- ja riskipiirkondadega seonduva mineraalide kaevandamise, tootmise, nendega kauplemise ning nende töötlemise, käitlemise ja ekspordiga. Riskid määratletakse seoses asjaomase äriühingu tegevuse võimaliku kahjuliku mõjuga, mis tuleneb äriühingu enda tegevusest või võib olla otse seotud tema tegevuse, toodete või teenustega tulenevalt tema ärisuhetest kolmandate isikutega, sealhulgas tarnijatega ja tarneahela teiste osalistega. Kahjulik mõju võib hõlmata inimestele tekitatavat kahju (s.t välist mõju) ja/või äriühingu mainekahju või õiguslikku vastutust (s.t sisemist mõju).

Äriühingutel võivad mineraalide tarneahelates tekkida riskid seoses mineraalide kaevandamise, tootmise, nendega kauplemise ning nende käitlemise või ekspordi asjaoludega, mis on oma laadilt sellised, et nendega kaasneb suurem oht tekitada märkimisväärset kahjulikku mõju, nagu konfliktide rahastamine või konfliktide õhutamine, konfliktiolukordadele kaasaaitamine või nende teravdamine, nagu on märgitud OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas ja selle liidetes.

Nende riskide tõttu peaksid äriühingud tegema heas usus jõupingutusi, et teha kindlaks ja hinnata asukoha, tarnija või asjaoludega seotud riske, ning kehtestama hoolsuskohustuse meetmed, mida on kohandatud nende riskide erinõuetega. Hoolsuskohustus võib aidata ka äriühingutel tagada, et nad järgivad rahvusvahelist õigust ja täidavad oma riigi õigusnorme, sealhulgas neid, mis reguleerivad maavarade ebaseaduslikku kaubandust, samuti ÜRO sanktsioone ja ELi otsuseid, mis põhinevad Euroopa Liidu lepingul ja Euroopa Liidu toimimise lepingul, ning eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaseid piiravaid meetmeid.

OECD suunistes sätestatud põhimõtetel põhineva määruse üldine eesmärk on võimaldada mineraalide turvaliste, läbipaistvate ja kontrollitavate tarneahelate arendamist ning tagada, hõlbustada ja edendada mineraalide ja metallide vastutustundlikku importi konflikti- ja riskipiirkondadest ELi, aitamata kaasa relvastatud konfliktidele ja seonduvale inimõiguste rikkumisele, edendades seeläbi majanduslikku arengut ja kohalike kogukondade elujärge.

2.2 Hoolsuskohustus – viiest meetmest koosnev raamistik

Riskipõhine hoolsuskohustus, mida on soovitatud OECD hoolsuskohustuse suunistes, on üles ehitatud järgmisele viiele meetmele, mis on kõik ka määruses sätestatud.

Tarneahelas tegutsevad äriühingud peaksid:

—

looma tugeva juhtimissüsteemi ning võtma vastu ja edastama selgelt tarnijatele ja avalikkusele oma põhimõtted seoses mineraalide ja metallidega, mis võivad olla pärit konflikti- ja riskipiirkondadest. See hõlmab faktiliste asjaolude kindlaks tegemist, mis on seotud konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide kaevandamise, transportimise ja käitlemisega, nendega kauplemisega, nende töötlemise, sulatamise, rafineerimise ja legeerimisega ning selliseid mineraale sisaldavate lõpptoodete tootmise ja müügiga (määruse artikkel 4);

—	tegema kindlaks tarneahelas esinevad tegelikud ja võimalikud riskid ning neid hindama (3) (määruse artikli 5 lõike 1 punkt a);

—

kavandama ja rakendama strateegiat, mis võimaldab reageerida tuvastatud riskidele eesmärgiga neid ära hoida või maandada, võttes vastu riskijuhtimiskava ja seda rakendades. Selle tulemusena võidakse otsustada jätkata kauplemist riskimaandamise meetmete võtmise ajal, peatada ajutiselt kauplemine riskimaandamise meetmete võtmise ajaks või lõpetada suhted tarnijaga kas pärast ebaõnnestunud riskimaandamiskatseid või juhul, kui tarnija paneb toime rasked inimõiguste rikkumised (nt lapstööjõu kasutamise halvimad vormid, sunniviisiline töö ja piinamine) või pakub otsest või kaudset tuge valitsusvälistele relvastatud rühmadele (määruse artikli 5 lõike 1 punkt b);

—

viima läbi või korraldama sõltumatu välisauditi äriühingu tegevuse, protsesside ja süsteemide suhtes, mida kasutatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisel tarneahela kindlaksmääratud punktides, eelkõige seoses sulatuskodade ja rafineerimistehaste hoolsuskohustuse tavadega (määruse artikkel 6);

—	andma avalikult aru tarneahela hoolsuskohustuse põhimõtetest ja tavadest, et tekitada üldsuses usaldust äriühingute võetavate meetmete suhtes (määruse artikkel 7).

3. KONFLIKTI- JA RISKIPIIRKONDADE MÄÄRATLUSEST ARUSAAMINE

Määruses kasutatav konflikti- ja riskipiirkondade määratlus on kooskõlas sellega, mis OECD hoolsuskohustuse suuniste kohaselt selliseid piirkondi iseloomustab, ega piira ELi seisukohta küsimuses, millised piirkonnad võivad olla konflikti- ja riskipiirkonnad väljaspool määruse konteksti. See on sätestatud üksnes määruse kohaldamisalasse kuuluvate metallide ja mineraalidega seotud tarneahela hoolsuskohustuse täitmise eesmärgil ning see peab olema praktiline, põhjalik ja äriühingute jaoks lihtsasti arusaadav.

Konflikti- ja riskipiirkonna määratlus määruses (artikli 2 punkt f):

„piirkond, mis on relvastatud konfliktis või ebakindlas konfliktijärgses olukorras või nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga, nagu läbikukkunud riik, ning piirkond, kus rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi, laiaulatuslikult ja süstemaatiliselt rikutakse“.

See mõiste lähtub teatavatest rahvusvahelises õiguses sätestatud aluspõhimõtetest, sealhulgas „relvastatud konflikt“, „ebakindel konfliktijärgne olukord“ ja „läbikukkunud riik“. Neid põhimõtteid illustreeritakse ja selgitatakse täiendavalt allpool, et hõlbustada äriühingutel nendest praktilist arusaamist vastutustundliku tarneahela juhtimise osana.

Peale selle peaksid need aluspõhimõtted võimaldama leida lihtsasti asjakohast avalikest allikatest pärit teavet kohapealse olukorra kohta konflikti- ja riskipiirkondades ning aitama äriühingutel tuvastada laiemalt riske nende tarneahelas ning nende tegevuse võimalikku mõju (vt 4. jagu).

Tuleks meeles pidada, et määruses, aga ka OECD hoolsuskohustuse suunistes ette nähtud tarneahela hoolsuskohustus on seotud teatavate selliste äritehingute ja suhete kahjuliku mõju riskide tuvastamise ja hindamisega, mis seonduvad konflikti- ja riskipiirkondadest (mis võivad olla riigi tasandist madalamal) pärit või läbi nende transporditud metallide ja mineraalidega. Riigiga seotud teave võib olla taustteave, et teha kindlaks vajaliku hoolsuskohustuse üldine tase.

Määratluse põhielement	Selgitus
Relvastatud konflikt	Relvastatud konflikti, laialdase vägivalla või muu inimestele kahju tekkimise ohu olemasolu, nagu on kirjeldatud rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel, mis reguleerib relvastatud konflikti läbiviimist võitlejate poolt. Relvastatud konflikt võib esineda mitmesugusel kujul, näiteks rahvusvaheline või riigisisene konflikt, mis võib hõlmata kaht või enamat riiki, või vabadussõda, mäss, kodusõda jms. Erisuunised relvastatud konflikti kohta on esitatud 1949. aasta Genfi konventsioonides ning hõlmavad kõiki kuulutatud sõdasid või muid relvakonflikte, mis võivad puhkeda kahe või enama lepingupoole vahel, isegi kui üks nendest sõjaseisukorda ei tunnusta; kõik lepingupoole territooriumi osalise või täieliku okupeerimise juhtumid, ka juhul, kui okupatsioonile ei osutata relvastatud vastupanu. 1949. aasta Genfi konventsioonide II lisaprotokolli (1977) kohaselt ei rakendata neid siserahutuste ja -pingete korral, nagu massilised korratused, isoleeritud ja juhuslikud vägivallaaktid ja teised samalaadsed aktid.
Ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkonnad Nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga piirkonnad, nagu läbikukkunud riigid, ning piirkonnad, kus rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi, laiaulatuslikult ja süstemaatiliselt rikutakse.	Ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkonnad on piirkonnad, kus aktiivne vaenutegevus on peatunud ning mis on ebakindlas olukorras, mis tähendab seda, et piirkonnal või riigil on nõrk suutlikkus viia läbi peamisi valitsemisfunktsioone ning tal puudub võime arendada ühiskonnas vastastikku konstruktiivseid suhteid tingituna konfliktieelsest olukorrast. Sellised piirkonnad on haavatavamad siseste või väliste šokkide suhtes, nagu majanduskriis või looduskatastroofid. Sellistel juhtudel, nagu ka määratluse järgmises lõigus hõlmatud juhtudel (st piirkonnad, kus on nõrk või puuduv valitsemistava ja julgeolek), peavad ettevõtjad tegema kindlaks, et seal on kas nõrgad institutsioonid või puuduv valitsemistava ning rahvusvahelise õiguse laialdased ja süsteemsed rikkumised ning inimõiguste rikkumised, et teha otsus, et piirkond on konflikti- ja riskipiirkond. Seega on rahvusvahelise õiguse rikkumiste üks tingimus, mis lisandub ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkondade ning nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga piirkondade tingimustele. Seoses viimasega kinnitaks näiteks ametliku kaevandamisloa andmise menetluse puudumine valitsemistava puudumist.
Läbikukkunud riigid	Läbikukkunud riik viitab olukorrale, kus on äärmiselt nõrgad institutsioonid. Läbikukkunud riik hõlmab võimu- ja ametiasutuste struktuuride läbikukkumist, õiguse ja korra kokkukukkumist ning riiki esindada suutvate institutsioonide puudumist.

4. AVALIKEST ALLIKATEST PÄRIT TEAVE KONFLIKTI- JA RISKIPIIRKONDADE KINDLAKSTEGEMISEKS

See jagu hõlmab soovituslikku ja mitteammendavat loetelu asjakohase avalikest allikatest pärit teabe kohta, mis aitab äriühingutel teha kindlaks konflikti- ja riskipiirkonnad. Kui äriühingud mõistavad riiklikku ja piirkondlikku konteksti ning võimalikke riske, mis esinevad piirkondades, kus nad tegutsevad või kust nad hankeid teevad, saavad nad seega paremini kavandada oma hoolsuskohustusega seotud jõupingutusi. Selline üldisem riigipõhine teave võib olla kasulik ka väärkäitumise väidete paikapidavuse hindamisel.

Loetletud avalikest allikatest saadud teave rühmitatakse põhielementide järgi, mis on sätestatud konflikti- ja riskipiirkondade määratluses (vt 3. jagu):

—	KONFLIKT – võimaldab hinnata, kas piirkond on relvastatud konflikti piirkond või ebakindlas konfliktijärgses olukorras piirkond;

—	VALITSEMISTAVA – võimaldab hinnata seda, millises ulatuses esineb piirkondades nõrk või puuduv valitsemistava ja julgeolek;

—	INIMÕIGUSED – võimaldab hinnata, kas piirkonda mõjutavad rahvusvahelise õiguse laiaulatuslikud ja süstemaatilised rikkumised, sealhulgas inimõiguste rikkumised (4).

Lisaks hõlmab punktis 4.2 esitatud loetelu taustteabena maavarasid käsitlevaid teabeallikaid.

4.1 Kuidas teabeallikaid kõige paremini kasutada

Loetletud teabeallikad on mitteärilised, st nende puhul ei nõuta liitumistasusid ega rahalisi makseid. Äriühingud peaksid neid kasutades kaaluma, kas allikad sisaldavad ajakohastatud teavet. Määruses on sätestatud, et lisaks käesolevatele suunistele peab Euroopa Komisjon kaasama väliseksperte, kes koostavad soovitusliku, mitteammendava ja korrapäraselt ajakohastatava konflikti- ja riskipiirkondade nimekirja. Euroopa Komisjoni talitused tagavad koos nimetatud välisekspertidega vajaduse korral selle loetelu ajakohastamise, et tagada selle püsiv asjakohasus.

Täiendavad üldisemat laadi allikad (millest mõnda ei ole alltoodud loetelus sõnaselgelt nimetatud), millega on kasulik tutvuda, hõlmavad geoloogiateenistusi, mis pakuvad teavet maavarade kohta (Briti ja USA geoloogiateenistused), Euroopa Komisjoni toorainete infosüsteemi, selle valdkonna juhtivate organisatsioonide veebisaite, nagu USA välisministeeriumi riikide raportid (valitsemistava ja inimõigused), eri ÜRO agentuuride (sealhulgas Inimõiguste Nõukogu, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, ÜRO Lastefond, ÜRO Arenguprogramm, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon) ning muude asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, näiteks Amnesty Internationali, Global Witnessi, Human Rights Watchi ja IMPACTi (endine Aafrika-Kanada partnerlus) avaldatud aruandeid. Äriühingud võivad päevakajalisema ja uudistepõhise teabe saamiseks vaadata ka muude organisatsioonide veebsaite ja muid infoallikaid, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, Natural Resource Governance Index (loodusvarade juhtimise indeks), Global Peace Index (ülemaailmne rahuindeks) jne.

Samuti on kasulik tutvuda riiklike või piirkondlike allikatega. Ehkki riiklikele/piirkondlikele allikatele on mõnikord keerulisem juurde pääseda, võimaldavad need saada põhjalikuma ülevaate olukorrast konkreetses piirkonnas võrreldes riigi koondteabega.

Nende allikatega tutvuvad äriühingud võivad toimida järgmiselt.

Nende juhtimissüsteemis hoitava tarneahelat käsitleva teabe põhjal (viiemeetmelise raamistiku esimene meede, vt 2. jagu) peaksid äriühingud püüdma kõigepealt teha kindlaks oma mineraalide hankimise, nendega kauplemise ning nende käitlemise ja transpordi geograafilised piirkonnad, et mõista konteksti, milles nende kaevandus- ja kauplemistegevus toimub, ning tuvastada seotud riskid.

Selleks võivad äriühingud kasutada allpool loetletud avalikke allikaid (st analüütilised allikad, kaardid/tabelid ja uudised), mis hõlmavad konflikti- ja riskipiirkondade määratluse kolme põhielementi (st konflikt, valitsemistava ja inimõigused), et mõista poliitilist ja julgeolekukonteksti, ning teha kindlaks oma tarneahela kahjuliku mõju võimalikud riskid ja neid hinnata, tuginedes oma tarneahela põhimõtetele, mis peavad olema kooskõlas OECD suuniste II lisaga ja selle liidetes sätestatud ohulippudega.

Kui allpool loetletud allikad sisaldavad vasturääkivat või ebaveenvat teavet, peaksid äriühingud suhtuma sellesse ettevaatusega enne piirkonnas tugevdatud hoolsuskohustuse menetluse läbiviimisest loobumist. Taas tuleks rõhutada, et vastutus hoolsuskohustuse eest on seotud tegelike või võimalike riskide kindlakstegemise ja maandamisega, et ära hoida või leevendada tegevuse, eelkõige hangete, kauplemise ja ärisuhete kahjulikku mõju, samuti muid asjaolusid, mis on seotud äriühingute tegevusega ja mitte üksnes mineraali päritoluriigi või -piirkonnaga.

Allpool loetletud allikaid ajakohastatakse teatava aja tagant ning isegi kui need on asjakohased, ei pruugi need alati täiesti täpsed olla. Seepärast tuleks neid kasutada kombineerituna ning vajaduse korral koos täiendavate allikatega. Kui ülalnimetatud soovituslik, mitteammendav ja korrapäraselt ajakohastatav konflikti- ja riskipiirkondade nimekiri, mille väliseksperdid peavad esitama, on kättesaadav, on see lisateabeallikas.

4.2 Avalike teabeallikate loetelu

Hinnatav küsimus	Hõlmavus	Avalikud allikad	Allikate sisu
KONFLIKT	Üleilmne	Analüütilised allikad
		Heidelberg Conflict Barometer (Heidelbergi konfliktibaromeeter) http://www.hiik.de/?lang=en/	Kõige hiljutisemate üleilmsete konfliktidega seotud sündmuste analüüs tekstide ja joonistena; eraldi piirkondlikud ja eri riikide peatükid.
		Geneva Academy Rule of Law in Armed Conflicts (relvastatud konfliktides õigusriigi põhimõtteid uuriv Genfi akadeemia) http://www.rulac.org/	Andmebaas ja analüüsid, milles kirjeldatakse rahvusvahelise õiguse rakendamist relvastatud konfliktides üle maailma (üleilmne hõlmavus ja lühiülevaated).
		Assessment Capacities Project – Global Emergency Overview (hindamisvõimekuse projekt – üleilmne erakorraliste olukordade ülevaade) https://www.acaps.org/countries/	Üleilmsed ja riigipõhised analüüsid, mis annavad ülevaate riikidest ja milles analüüsitakse riike, milles esineb probleeme, humanitaarkriis ja tõsine humanitaarkriis.
		Kaardid või tabelid
		Uppsala Conflict Data Programme – Georeferenced Event Dataset (Uppsala konfliktiandmete programm – geograafiliste koordinaatidega sündmuste andmekogum) http://www.ucdp.uu.se/ged/	Uudistel põhinev interaktiivne kaart organiseeritud vägivallasündmustest; sisaldab andmeid surmaga lõppenud juhtumite ja vägivalla liigi (valitsusepoolne, valitsusväline, ühepoolne) kohta ning kasutaja saab suumida üksiksündmuste tasandini.
		CrisisWatch http://www.crisisgroup.org	Kõige olulisemate üleilmsete konflikti või võimaliku konflikti olukordade hetkeseis; interaktiivne kaart ja andmebaas, mis võimaldab hinnata olukorda valitud riikides juhtumite puhul aastatel 2003–2018.
		Global Peace Index (ülemaailmne rahuindeks) http://www.visionofhumanity.org	Interaktiivne kaart, mis mõõdab üleilmset rahu vastavalt kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele näitajatele (julgeolekutöötajad ja politsei, poliitiline ebastabiilsus, organiseeritud konfliktid, relvastatud talituste töötajad jne).
		Major Episodes of Political Violence (suuremad poliitilise vägivalla juhtumid) http://www.systemicpeace.org	Kaardid ja tabelid, milles on loetletud relvastatud konfliktide episoodid (sealhulgas inimohvrid) maailmas aastatel 1946–2017.
	Piirkondlik	Armed Conflict Location and Event Data (relvastatud konfliktide asukohtade ja sündmuste andmed) http://www.acleddata.com/	Konfliktidega seotud suundumuste aruanded ja analüüsid, sealhulgas igakuised ajakohastatud andmed poliitilise vägivalla kohta Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias, tuginedes reaalajas saadud andmetele ning analüüsides praegust ja varasemat olukorda konkreetsetes riikides.
		International Peace Information Service – Conflict Mapping (rahvusvaheline rahuteabe talitus – konfliktide kaardistamine) http://ipisresearch.be/	Kongo Demokraatliku Vabariigi (konflikt/konfliktimineraalid), Kesk-Aafrika Vabariigi, Sudaani ja Lõuna-Sudaani (vaidlusalused piirkonnad, vahejuhtumid, loodusvarad, haridus, kogukonnasisene vägivald, riigisisene ja riikidevaheline vägivald) kaardid; esitatud kaartide analüüs.
		International Tin Association (rahvusvaheline tinatööstuse ühing) https://www.internationaltin.org/ http://www.itsci.org/	Tina tarneahela algatuses (Tin Supply Chain Initiative) esitatakse hindamisaruanded kaevanduskohtade julgeolekuolukorra kohta Rwandas, Kongo Demokraatliku Vabariigi idapoolsetes provintsides, Burundis ja Ugandas.
		Mining Conflicts in Latin America (kaevandamiskonfliktid Ladina-Ameerikas) http://ejatlas.org/featured/mining-latam	Keskkonnaõiguse atlases dokumenteeritakse ja kataloogitakse taustteabe andmiseks keskkonnaküsimustega seotud sotsiaalsed konfliktid.
VALITSEMISTAVA	Üleilmne	Worldwide Governance Indicators (üleilmsed valitsemistavade näitajad) http://info.worldbank.org/governance/wgi	Valitsemistavade ajakohastatud koond- ja individuaalsete näitajate andmekogum teatavate riikide kohta, valitsemistavade kuus mõõdet; riikide andmete aruannetes on esitatud näitajate kokkuvõtted riigi kohta.
		Fragile States Index (ebakindlas olukorras riikide indeks) http://ffp.statesindex.org	Indeks, mis keskendub riskinäitajatele, tuginedes uudiste artiklitele ja aruannetele.
		Corruption Perception Index (korruptsiooni tajumise indeks) http://www.transparency.org/research/cpi/overview	Indeks, mis näitab tajutavat korruptsiooni riikides.
		National Resource Governance Institute (riiklike ressursside juhtimise instituut) https://resourcegovernance.org/	Riigipõhine teave ja võrdlev analüüs loodusvarade juhtimisega seotud küsimuste kohta.
INIMÕIGUSED	Üleilmne	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid http://www.un.org/en/sc/documents/resolutions	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides esitatakse kord aastas kasulikud kirjeldused poliitilise ja julgeolekuolukorra kohta probleemsetes riikides.
		ÜRO Inimõiguste Nõukogu http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/Pages/AboutCouncil.aspx	Universaalsed perioodilised ülevaated.
		ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo http://www.ohchr.org/EN/pages/home.aspx	Riigipõhine teave inimõigustega seotud küsimuste kohta.
		ÜRO Arenguprogramm – rahvusvahelised inimarengu näitajad – riikide ülevaated http://hdr.undp.org/en/countries	Iga-aastased riikide aruanded inimõiguste riigipõhiste tavade kohta, üleilmne hõlmavus.
		Amnesty International https://www.amnesty.org/en/countries/
		Global Witness https://www.globalwitness.org/en-gb/
		Human Rights Watch https://www.hrw.org/
		Mines and Communities (kaevandused ja kogukonnad) http://www.minesandcommunities.org/	Üleilmset kaevandamist ja selle mõjusid käsitlevad uudiste artiklid ja analüüsid; liigitatud teemade, riikide, äriühingute, mineraalide kaupa.
MAAVARAD JA TOOTMINE	Üleilmne	British Geological Survey (Briti geoloogiateenistus) https://www.bgs.ac.uk/mineralsuk/statistics/worldStatistics.html	Riikide aruanded rahvusvahelise mineraalide statistika ja teabe kohta.
		U.S. Geological Survey (USA geoloogiateenistus) http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/	Riikide aruanded rahvusvahelise mineraalide statistika ja teabe kohta.
		ELi toorainete infosüsteem http://rmis.jrc.ec.europa.eu/	Teave toorainetega seotud tootmise, kaubavoogude ja tegevuspõhimõtete kohta.

Lisaks ülalnimetatud avalikele teabeallikatele eeldatakse, et OECD esitab olulist lisateavet konflikti- ja riskipiirkondade kindlaks tegemiseks (http://www.oecd.org/corporate/mne/mining.htm). Humanitaarkriiside ja katastroofidega seotud riskid võivad samuti pakkuda taustteavet ning viidata piirkondadele, kus võivad tekkida relvastatud konfliktid. Selles osas on kasulik allikas INFORM (ÜRO agentuuridevahelise alalise komitee ja Euroopa Komisjoni vaheline koostööprojekt; http://www.inform-index.org). Teine kasulik töövahend on seoses sellega ülemaailmne konfliktiriski indeks (avalik tõendite andmebaas, mis toetab otsuste tegemist pikaajaliste konfliktide riski kohta ja mille on välja töötanud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus; http://conflictrisk.jrc.ec.europa.eu/).

Peale selle pakub Euroopa Komisjon VKEdele mineraalide vastutustundliku hankimise põhimõtete kehtestamisel ja rakendamisel tuge COSME programmi kaudu, mis peaks olema osaliselt seotud konflikti- ja riskipiirkondade tuvastamisega määruse (EL) 2017/821 alusel.

5. MINERAALIDE TARNEAHELATE RISKIHINNANG – OHULIPUD TUGEVDATUD HOOLSUSKOHUSTUSEKS

5.1 Ohulippude kasutuselevõtt ja üldised kaalutlused

Määruse ja OECD hoolsuskohustuse suunistega kehtestatud hoolsuskohustuse protsess ei piirdu mineraalide päritolu ja transpordiga seotud riskide tuvastamise ja maandamisega konflikti- ja riskipiirkondades. Äriühingud peavad kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suunistega tõepoolest võtma arvesse ja esitama teavet riskide kohta, mis on seotud mineraalidega kauplemisega ning nende käitlemise ja ekspordiga tarneahela algusosas, ning ebatavaliste asjaolude kohta.

Sel eesmärgil esitatakse OECD hoolsuskohustuse suuniste liidetes loetelu nii-öelda ohulipu olukordadest, mis tingivad vajaduse tugevdatud hoolsuskohustuse järele, mis hõlmab lisateabe kogumist äriühingu juhtimissüsteemi kaudu, eelkõige järgmistes olukordades.

Mineraalide päritolu- ja transiidipiirkonnaga seotud ohulipud

—	Kui mineraalid pärinevad konflikti- ja riskipiirkonnast või neid on veetud läbi konflikti- ja riskipiirkonna;

—	kui mineraalid pärinevad väidetavalt riigist, kust teadaolevalt veetakse läbi konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraale või seda kahtlustatakse põhjendatult;

—

kui mineraalid pärinevad väidetavalt riigist, kus asjaomase mineraali teadaolevad ressursid või varud, tõenäolised ressursid või eeldatavad tootmismahud on väikesed (st sellest riigist pärit mineraali deklareeritud mahud ei vasta mineraali teadaolevatele ressurssidele või eeldatavatele tootmismahtudele).

Kõigi nimetatud asukohapõhiste ohulippude puhul, eelkõige nõrga või puuduva valitsemistava olukordades, on risk suurem juhul, kui rahapesuvastaste seaduste, korruptsioonivastaste seaduste, tollikontrolli ja muude asjakohaste riiklikku järelevalvet käsitlevate seaduste rakendamine on nõrk; kui toimivad mitteametlikud pangandussüsteemid ja kui kasutatakse laialdaselt sularaha.

Tarnijaga seotud ohulipud

—

Kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas olevad äriühingud tegutsevad mõnes eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- ja transiidipiirkonnas või neil on aktsia- või muu osalus äriühingutes, kes tarnivad mineraale mõnest eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- või transiidipiirkonnast;

—	kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas tegutsevad äriühingud on viimase 12 kuu jooksul hankinud teadaolevalt mineraale mõnest ohulipuga päritolu- ja transiidipiirkonnast.

—	Kulla puhul: kui kuld pärineb väidetavalt ringlussevõetavast materjalist, jääkidest või segaallikatest ning seda on rafineeritud riigis, kust teadaolevalt või põhjendatud kahtluste kohaselt veetakse läbi konflikti- ja riskipiirkondadest pärit kulda.

Ohulipuga asjaolud

—

Kui äriühingu juhtimissüsteemi kaudu kogutud teabe põhjal avastatakse kõrvalekaldeid või ebatavalisi asjaolusid, mis annavad alust põhjendatud kahtluseks, et mineraalid võivad kaasa aidata konfliktidele või rasketele rikkumistele, mis on seotud mineraalide kaevandamise või transportimise või nendega kauplemisega.

5.2 Konkreetsete ohulippude tuvastamine ja nõuetekohase hoolsuskohustuse tagamine

Pärast äriühingu riskihindamise osana punktis 5.1 esitatud ohulippude tuvastamist peaksid äriühingud uurima põhjalikult kõikide nende ohulippude konteksti, kogudes lisateavet oma äriühingu juhtimissüsteemi kaudu ning tagades, et vastavaid riske võetakse nõuetekohaselt arvesse.

Nagu OECD hoolsuskohustuse suunistes rõhutatud, on hoolsuskohustus riskipõhine ja progressiivne lähenemisviis, millega äriühingud peavad kehtestama piisavad juhtimissüsteemid ja -protsessid, kaardistama faktilised asjaolud tarneahelas ning tegema kindlaks riskid, mis võivad neid sundida kohaldama tugevdatud hoolsuskohustust.

Järgmised suunised peaksid aitama äriühingutel hankida asjakohast teavet ohulipu olukordade kohta ja kujundada nõuetekohaselt oma hoolsuskohustust. Tuleks märkida, et esitatud teabeallikaid ajakohastatakse teatava aja tagant ning isegi kui need on asjakohased, ei pruugi need alati täiesti täpsed olla. Seepärast tuleks neid kasutada kombineerituna ning vajaduse korral koos täiendavate allikatega.

Mineraalide päritolu- ja transiidipiirkonnaga seotud ohulipud

—

Ohulipp: konflikti- ja riskipiirkonnast pärit või läbi nende piirkondade transporditud mineraalid

Tugevdatud hoolsuskohustust kohaldatakse, kui mineraalid pärinevad konflikti- ja riskipiirkonnast või neid on veetud läbi konflikti- ja riskipiirkonna. Nende piirkondade tuvastamist käsitletakse käesolevate suuniste 4. jaos.

—

Ohulipp: mineraalid pärinevad väidetavalt riigist, kust teadaolevalt veetakse läbi konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraale või seda kahtlustatakse põhjendatult.

Äriühingud peaksid hindama, millises ulatuses kehtivad järgmised asjaolud.

—

„ Valitsemistava ja muud riigipõhised küsimused “ tuleb läbi vaadata, et tuvastada, mil määral riigid või piirkonnad kontrollivad oma piiri ning kohaldavad piisavaid siseseid jõustamismehhanisme, et tagada mineraalide kaubanduse usaldusväärne ja dokumenteeritud jälgitavus, et võidelda nõrga valitsemistava korral transiidiga seotud riskide vastu.

Näitajad

Teabeallikad (5)

—	Deklareeritud päritoluriigil on auklikud piirid või kaupade suhtes nõrk tolliõiguse jõustamine.

—	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid (vt 4. jagu)

—	Kohalike saatkondade, ELi ja muude delegatsioonide antud teave

—	Korruptsioonivastaseid õigusnorme jõustatakse nõrgalt ning teatatud on korruptsioonijuhtudest kaevandamisel ja kauplemisel.

—	Rahapesuvastase tegevuse või panganduse järelevalvega seotud õigusnorme ei ole kehtestatud või need on ebapiisavad või nõrgalt jõustatud.

—	Majandus on peamiselt tekkepõhine, eriti mineraalide kaubanduse puhul.

—	Rahapesuvastane töökond http://www.fatf-gafi.org/countries/

—	Transparency Internationali koostatav korruptsiooni tajumise indeks http://www.transparency.org/research/cpi/overview

—	Maailmapanga koostatav üleilmne valitsemistavade näitaja http://info.worldbank.org/governance/wgi

—	Global Financial Integrity aruanded http://www.gfintegrity.org/

—	Vt käesolevate suuniste 4. jagu, mis käsitleb valitsemistava

—

„Vahetu lähedusega seotud, piirkondlike ja ajalooliste küsimuste “ all antakse teavet päritolu käsitlevate valeandmete tõenäosuse kohta, tegeledes salakaubandusega naaberriikidest, ajalooliste sidemetega riikidest või maksusoodustusi pakkuvatest riikidest.

Näitajad

Teabeallikad

—	Deklareeritud päritoluriik piirneb otse piirkondadega, kus mineraalide tootmises ja kaubanduses osalevad ebaseaduslikud relvastatud rühmad, avalikud julgeolekujõud või kuritegelikud organisatsioonid.

—	Deklareeritud päritoluriigil on majanduslikud sidemed konflikti- ja riskipiirkondadega ning nende seonduva ebaseadusliku mineraalide kaubandusega.

—	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid

—	Kohalikud saatkonnad, ELi delegatsioonid

—	Vt käesolevate suuniste 4. jagu, mis käsitleb konflikti

—	Päritoluriigi maksupoliitika toob kaasa stiimulid tegeleda mineraalide salakaubandusega transiitriikidesse, kus materjalide eksport ei ole maksustatud või on maksustatud oluliselt madalamate määradega.

—	OECD andmebaas tooraine ekspordi piirangute kohta http://www.oecd.org/tad/benefitlib/export-restrictions-raw-materials.htm

—

Ohulipp: mineraalid on väidetavalt pärit riigist, millel on piiratud teadaolevad ressursid/varud või eeldatav tootmise tase

Alltoodud kontrollnimekirjas sätestatakse „ Mineraalide ja tarneahelapõhised küsimused “. Äriühingud peaksid oma hoolsuskohustuse täitmise osana eelkõige kontrollima, kas väidetaval päritoluriigil on tegelikult asjaomase mineraali teadaolevad geoloogilised ressursid või eeldatav tootmise tase. Samamoodi peaksid äriühingud põhjendatult hindama, kas väidetav päritolu on majanduslikust seisukohast mõistlik – näiteks lähedalasuvate ja atraktiivsete turgude olemasolu.

Näitajad

Teabeallikad

—	Deklareeritud päritoluriigil on piiratud teadaolevad mineraalide ressursid või varud, tõenäolised varud või mineraalide eeldatav tootmise tase, samuti mineraalide eriomadused.

—	Deklareeritud päritoluriigil on suur mitteametlik või käsitöönduslik või väikesemahuline kaevandussektor, kus seonduvad riskid on tavapäraselt suuremad.

—	British Geological Survey (Briti geoloogiateenistus): https://www.bgs.ac.uk/mineralsuk/statistics/worldStatistics.html

—	U.S. Geological Survey (USA geoloogiateenistus): http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/

—	Riiklikud geoloogiateenistused ELi liikmesriikides

—	Väidetava päritoluriigi geoloogiateenistus

Tarnijaga seotud ohulipud

—

Ohulipp: kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas olevad äriühingud tegutsevad mõnes eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- ja transiidipiirkonnas või neil on aktsia- või muu osalus äriühingutes, kes tarnivad mineraale mõnest eespool kirjeldatud ohulipuga päritolu- või transiidipiirkonnast ning kui äriühingu tarnijad või muud teadaolevad tarneahela algusosas tegutsevad äriühingud on viimase 12 kuu jooksul hankinud teadaolevalt mineraale mõnest ohumärgiga päritolu- ja transiidipiirkonnast.

See tarnijapõhine teave peaks tulenema peamiselt andmetest, mida äriühingud on kogunud oma hoolsuskohustuse süsteemi rakendamise kaudu. Kui äriühingu tarnija või muu teadaoleva tarneahela algusosas tegutseva äriühingu identiteet on teada, peaksid äriühingud püüdma kontrollida, kas tarnija tegutseb ohulipuga asukohas, tehes järgmist:

—

otsides internetist üldist teavet kõnealuse tarnija / tarneahela algusosas tegutseva äriühingu kohta, sealhulgas valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide aruandeid (eelkõige ÜRO eksperdirühma aruandeid) ning laiemalt ka rahvusvahelise ja kohaliku meedia artikleid ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aurandeid;

—	kontrollides ettevõtete veebisaite ja võimalikke kättesaadavaid hoolsuskohustuse aruandeid (mis on esitatud näiteks USA väärtpaberi- ja börsikomisjonile);

—	kontrollides olemasolevate hoolsuskohustuse süsteemide sulatuskodade/rafineerimistehaste nimekirju; ja selle avaldamise korral Euroopa Komisjoni üleilmsete vastutavate sulatuskodade ja rafineerimistehaste tulevast nimekirja;

—	otsides teavet riiklikust äriregistrist, kus võib olla märke peakontori asukoha ja võimalike tegutsevate tütarettevõtjate kohta.

Äriühingud peaksid kontrollima ka tegelike tulusaajate registreid nende olemasolul, samuti riigi mäetööstuse läbipaistvuse algatuse aruandeid (mis sisaldavad aina rohkem teavet mäetööstuses tegutsevate äriühingute tegelike tulusaajate kohta).

Ohulipuga asjaolud

—

Ohulipp: Kui äriühingu juhtimissüsteemi kaudu kogutud teabe kaudu avastatakse kõrvalekaldeid või ebatavalisi asjaolusid, mis annavad alust põhjendatud kahtluseks, et mineraalid võivad kaasa aidata konfliktidele või rasketele rikkumistele, mis on seotud mineraalide kaevandamise või transportimise või nendega kauplemisega.

See toimingupõhine teave tuleneb peaaegu täielikult hoolsuskohustuse rakendamise kaudu äriühingute kogutud andmetest.

Kõrvalekalded / ebatavalised asjaolud võivad esineda eri vormides. OECD hoolsuskohustuse suunistes, mis käsitlevad kulda, on näiteks sätestatud, et kui riigis kantakse tavaliselt 14-karaadilisi (58 %) ehteid, tuleks väidetavalt 90 % kullasisaldusega ringlussevõetud ehete kohta tehtud pakkumine kahtluse alla seada.

Veel üks näide on olukord, kus tarneahela algusosas tegutsev tarnija (nt kohalik eksportija) on arusaamatult valmis lühikese aja jooksul suurendama eksporditud materjali mahtu ning teatab sagedasest mineraalide ressursside vargusest piirkonnas, kust ta Euroopa importija põhjendatud arvamuse kohaselt seda hangib.

Teisi ebatavaliste asjaolude näiteid eelkõige seoses kullaga (ja muude väärismetallidega) leiab rahapesuvastase töökonna poolt väärismetallide ja -kividega kauplevate isikute jaoks koostatud riskipõhiste suuniste (6) punktist 111, samuti Kanada finantstehingute ja -aruannete analüüsi keskuse aruandest, mis käsitleb riskipõhise lähenemise käsiraamatut väärismetallide- ja kividega kauplejatele (7), nt:

—	Varem teadmata klient soovib, et rafineerimistehas muudaks kulla kullakangiks.

—	Kulla puhtus, kaal, päritolu ja väärtus on tollideklaratsioonis valesti klassifitseeritud.

—	Loata isikud või äriühingud toodavad ja müüvad kulda.

—	Kullakangil on füüsilised omadused, mis ei ole tööstusharu standarditega kooskõlas.

(1) Nagu määruse (EL) 2017/821 artikli 2 punktis l sätestatud, on liidu importija mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes deklareerib mineraalid või metallid vabasse ringlusse lubamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1), artikli 201 lõike 1 tähenduses, või füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel niisugune deklareerimine tehakse, nagu on esitatud andmeelementides 3/15 ja 3/16 kooskõlas komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1), B lisaga.

(2) Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised (teine väljaanne, OECD 2013) on raamistik tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmiseks määruse (EL) 2017/821 kohaselt.

(3) OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas määratletud riskid ning selle liidetes määratletud nn ohulipusüsteemi käivitanud riskid.

(4) Inimõiguste määratlust vt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist; https://www.echr.coe.int/Documents/Convention_ENG.pdf.

(5) Teavet tuleks vastavalt vajadusele korrapäraselt ajakohastada.

(6) http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/RBA%20for%20Dealers%20in%20Precious%20Metal%20and%20Stones.pdf

(7) http://www.fintrac-canafe.gc.ca/guidance-directives/compliance-conformite/rba/rba-dpms-eng.asp

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 208

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 17. august 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1145, 7. juuni 2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/891 puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide osas	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1146, 7. juuni 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/892, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, ning määrust (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega	9
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (teatavaks tehtud numbri C(2018) 5070 all) ( 1 )	38
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2018/1148, 10. august 2018, Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/1041 (EKP/2018/21)	91
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2018/1149, 10. august 2018, mittesiduvate suuniste kohta, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/821 kohaste konflikti- ja riskipiirkondade ning tarneahela muude riskide kindlaksmääramist	94


	(1) EMPs kohaldatav tekst