(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1354/2011 (2) on ette nähtud liidu aastaste imporditariifikvootide avamine lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes, sealhulgas Islandilt pärit vastavate toodete suhtes.

(2)

Rakendusmääruse (EL) nr 1354/2011 artiklis 4 on sätestatud, et kõnealuse määrusega avatud tariifikvoote tuleb hallata kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (3) artiklitega 49–54.

(3)

Euroopa Liit ja Island allkirjastasid lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu (edaspidi „leping“) 23. märtsil 2017. Lepingu liidu nimel allkirjastamine kiideti heaks nõukogu otsusega (EL) 2016/2087 (4) ja lepingu sõlmimine nõukogu otsusega (EL) 2017/1913 (5).

(4)

Kooskõlas lepingu V lisaga muutis liit rakendusmäärust (EL) nr 1354/2011 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/562 (6). Muudatusettepanekuga suurendatakse kehtivaid tollimaksuvabasid kvoote Islandilt pärit lamba- ja kitseliha puhul, mis kuuluvad ühise tollitariifistiku rubriikidesse 0204 ja 0210, ning lisaks avatakse liidu aastane tollimaksuvaba kvoot alamrubriiki 1602 90 kuuluva töödeldud lambaliha suhtes.

(5)

Rakendusmääruse (EL) nr 1354/2011 kohaselt kvoodiga hõlmatud lamba- ja kitseliha kogused on väljendatud rümba massi ekvivalendina, samas kui lepinguga on ette nähtud, et toote kogused väljendatakse tonnides. Seepärast on asjakohane võtta vastu eraldi määrus lepingus sätestatud liidu tariifikvootide kohta, et tagada kvootide sujuv haldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (7). Seega tuleks need tariifikvoodid välja jätta rakendusmäärusest (EL) nr 1354/2011, mis põhineb määrusel (EL) nr 1308/2013.

(6)

Seepärast on rakendusmäärust (EL) nr 1354/2011 vaja vastavalt muuta.

(7)

Uut määrust, millega avatakse tariifikvoodid Islandilt pärit lamba- ja kitseliha ning töödeldud lambaliha suhtes ja mis on vastu võetud vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013, kohaldatakse alates 1. septembrist 2018. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 1354/2011 vastavaid muudatusi kohaldada alates samast kuupäevast.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Atseetamipriid kuulub kõnealusesse loetellu.

(2)

Atseetamipriidi on hinnatud kasutamiseks määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks) kuuluvates toodetes.

(3)

Referentliikmesriigiks määratud Belgia hindav pädev asutus esitas 27. juulil 2015 hindamisaruande ja oma soovitused.

(4)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastas biotsiidikomitee 14. detsembril 2017 Euroopa Kemikaaliameti arvamuse, võttes arvesse taotlust hinnanud pädeva asutuse järeldusi (3).

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 18 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad atseetamipriidi, eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad selle toimeaine kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks atseetamipriidi kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(7)

Euroopa Kemikaaliamet jõuab oma arvamuses järeldusele, et atseetamipriid vastab väga püsiva (vP) ja toksilise (T) aine kriteeriumidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (4) XIII lisale. Seega vastab atseetamipriid määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktis d sätestatud tingimustele ning seda tuleks käsitleda kui asendamisele kuuluvat ainet.

(8)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 4 kohaselt peaks asendamisele kuuluva toimeaine heakskiit kehtima mitte rohkem kui seitse aastat.

(9)

Kuna atseetamipriid vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisas sätestatud väga püsiva aine kriteeriumidele, tuleb atseetamipriidiga töödeldud või seda sisaldavad tooted turulelaskmisel asjakohaselt märgistada.

(10)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Tsüpermetriin kuulub kõnealusesse loetelusse.

(2)

Tsüpermetriini on hinnatud kasutamiseks määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks) kuuluvates toodetes.

(3)

Referentliikmesriigiks määratud Belgia hindav pädev asutus esitas 15. aprillil 2015 hindamisaruande ja oma soovitused.

(4)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastas biotsiidikomitee 5. mail 2017 Euroopa Kemikaaliameti arvamuse, võttes arvesse taotlust hinnanud pädeva asutuse järeldusi (3).

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 18 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad tsüpermetriini, eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad nende biotsiidide kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks tsüpermetriini kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(7)

Komisjoni mõjuhinnangu ettevalmistamisel endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise kriteeriumide kehtestamise eri võimaluste kohta korraldati sõeluuring, mille käigus tehti kindlaks vajadus uurida täiendavalt tsüpermetriini endokriinfunktsiooni kahjustavat toimet (4). Tsüpermetriini võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamine tehakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (5) alusel ning seonduvad järeldused esitatakse eeldatavalt enne 2018. aasta lõppu. Olenevalt kõnealuse hindamise tulemustest kaalub komisjon vajadust vaadata läbi tsüpermetriini heakskiitmine toimeainena kasutamiseks biotsiidides kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 15.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid võtta vajalikud meetmed, et valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

(1)

Ühendkuningriigi hindav pädev asutus sai 7. juulil 2015 taotluse toimeaine penflufeeni heakskiitmiseks seoses selle kasutamisega biotsiidides, mis kuuluvad määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 8 (puidukonservandid).

(2)

Ühendkuningriigi hindav pädev asutus esitas 28. veebruaril 2017 hindamisaruande ja oma soovitused vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõikele 1.

(3)

14. detsembril 2017 sõnastas biotsiidikomitee Euroopa Kemikaaliameti arvamuse, võttes arvesse taotlust hinnanud pädeva asutuse järeldusi (2).

(4)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 8 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad penflufeeni, eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad selle toimeaine kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(5)

Seepärast on asjakohane kiita heaks penflufeeni kasutamine tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(6)

Kuna Euroopa Kemikaaliamet jõuab oma arvamuses järeldusele, et penflufeen vastab väga püsiva (vP) aine kriteeriumidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) XIII lisale, tuleks penflufeeniga töödeldud või seda sisaldavad tooted turulelaskmisel asjakohaselt märgistada.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid võtta vajalikud meetmed, et valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 8 on vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega on kehtestatud liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 kohaselt peab komisjon esitama rakendusakti eelnõu uuendtoidu liidu turule laskmise lubamise ja liidu loetelu ajakohastamise kohta.

(4)

Looduslik zeaksantiin on tavapärase inimtoidu koostisosa, kuna seda leidub paljudes puuviljades ja lehtköögiviljades, samuti munarebus. Seda kasutatakse praegu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ (3) määratluse kohastes toidulisandites.

(5)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (4) on komisjoni rakendusotsusega 2013/49/EL (5) lubatud lasta toidulisandites toidu uuendkoostisosana turule sünteetilist zeaksantiini, mille maksimaalne tarbitav kogus on 2 mg päevas. Rakendusotsusega 2013/49/EL lubatud sünteetilise zeaksantiini nimetus seda sisaldava toiduaine etiketil on „sünteetiline zeaksantiin“.

(6)

Äriühing DSM Nutritional Products Europe (edaspidi „taotleja“) esitas 23. veebruaril 2018 komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lubada muuta sünteetilise zeaksantiini nimetust ja märgistamise erinõudeid. Taotluse kohaselt soovitakse jätta kõnealuse uuendtoidu nimetusest liidu loetelus ja seda sisaldava toidu etiketil välja mõiste „sünteetiline“.

(7)

Taotleja hinnangul on zeaksantiini nimetuse ja märgistamisnõuete muutmine vajalik, et leevendada mis tahes võimalikku negatiivset majanduslikku mõju, mida mõiste „sünteetiline“ kasutamine sünteetilist zeaksantiini sisaldavate toidulisandite etiketil võib põhjustada selle sõna negatiivse tähendusvarjundi tõttu. Samuti väidab taotleja, et ettevõtjad, kes lasevad turule lubatud sünteetilist uuendtoitu sisaldavaid toidulisandeid, mille etiketil puudub sõna „sünteetiline“, ei koge suure tõenäosusega sellist võimalikku negatiivset majanduslikku mõju.

(8)

Praegu on lubatud ja liidu uuendtoitude loetelusse kantud mitu sünteetilist ainet, millel on olemas looduslikud vasted, ning toidulisandites kasutatakse kumbagi päritolu aineid. Ometi ei nimetata selliseid sünteetilisi aineid liidu loetelus ega märgistamisel sünteetiliseks. Sünteetilise zeaksantiini nimetuse ja märgistamise muutmisega tagatakse kooskõla kõnealuste sünteetiliste ainete nimetuse ja märgistamisega.

(9)

Toidulisandite koostisosana kasutatava zeaksantiini kavandatud kasutusviise ja koguseid ei muudeta ja rakendusotsuse 2013/49/EL alusel sünteetilise zeaksantiini lubamist võimaldanud ohutuskaalutlused on endiselt kehtivad ning seega ei kaasne kõnealuse muudatusega ohutusprobleeme. Nimetatud õiguspärastest teguritest tulenevalt vastavad kavandatud muudatused määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõike 1 sätetele.

(10)

Uue märgistamisnõude rakendamine vastavalt käesolevale rakendusmäärusele võib tuua kaasa muutusi ettevõtjatele, kes sünteetilist zeaksantiini praegu turule lasevad. Seepärast on asjakohane näha ette üleminekuperiood.

(11)

Direktiivis 2002/46/EÜ on sätestatud toidulisandeid käsitlevad nõuded. Zeaksantiini nimetuse ja märgistamise erinõude muutmise lubamisega ei tohiks piirata kõnealuse direktiivi kohaldamist.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 8 on vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega on kehtestatud liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 kohaselt peab komisjon tegema otsuse uuendtoidu lubamise ja liidu turule laskmise ning liidu loetelu ajakohastamise kohta.

(4)

Äriühing Desert Labs, Ltd. (edaspidi „taotleja“) esitas 21. oktoobril 2014 Iirimaa pädevale asutusele taotluse Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade liidus turule laskmiseks uuendtoiduna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (3) artikli 1 lõike 2 punkti e tähenduses. Nimetatud taotluse kohaselt soovitakse kasutada Hoodia parviflora kuivatatud maapealseid osi toidus, sealhulgas jookides, küpsistes, kondiitritoodetes, soolastes suupistetes, suppides ja puljongites, tees, kohvis ja vees. Samuti soovitakse kasutada neid toidulisandites.

(5)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 35 lõike 1 kohaselt käsitatakse uuendtoidu liidus turule laskmise iga taotlust, mis on esitatud liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ja mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust enne 1. jaanuari 2018, määruse (EL) 2015/2283 kohaselt esitatud taotlusena.

(6)

Taotlus Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade uuendtoiduna liidus turule laskmiseks esitati liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ning see vastab ühtlasi määruses (EL) 2015/2283 sätestatud nõuetele.

(7)

Iirimaa pädev asutus esitas 24. augustil 2015 esialgse hindamisaruande. Kõnealune asutus jõudis nimetatud aruandes järeldusele, et Hoodia parviflora kuivatatud maapealsed osad vastavad määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud uuendtoidu kriteeriumidele.

(8)

Komisjon edastas esialgse hindamisaruande 28. augustil 2015 teistele liikmesriikidele. Mõni liikmesriik esitas määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul põhjendatud vastuväited seoses kõnealuse uuendtoidu ebapiisava kirjelduse, allergeensuse vähese hindamise, üle 12 aasta vanustele lastele avalduva riski välistamiseks vajalike andmete ebapiisavuse ning selle uuendtoidu omadusi, püsivust ja tarbimise hindamist käsitleva teabe ja toksikoloogiliste andmete ebapiisavusega.

(9)

Komisjon pidas mõne liikmesriigi esitatud vastuväidetest lähtuvalt 25. jaanuaril 2016 nõu Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „amet“), paludes ametil viia läbi Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade kui uuendtoidu täiendava hindamise vastavalt määrusele (EÜ) nr 258/97.

(10)

Amet võttis 20. septembril 2017 vastu teadusliku arvamuse „Scientific Opinion on the safety of dried aerial parts of Hoodia parviflora as a novel food pursuant to Regulation (EC) No 258/97“ (4) („Teaduslik arvamus Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade kui uuendtoidu ohutuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 258/97“). Ehkki amet koostas kõnealuse arvamuse ja võttis selle vastu määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt, on see kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artiklis 11 sätestatud nõuetega.

(11)

Amet ei kinnitanud oma arvamuses Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade ohutust nende kasutamisel toidus taotleja kavandatud kasutusviiside ja koguste puhul, kuna sellise tarbimise korral ületataks ohutuks peetavat taset (0,134 mg kehamassi kilogrammi kohta). Amet jõudis siiski järeldusele, et Hoodia parviflora kuivatatud maapealsed osad on täiskasvanutele ohutud, kui neid lisatakse toidulisandile koguses, mille puhul maksimaalne päevane annus on 9,4 mg – see vastab ohutule tarbitavale kogusele täiskasvanu puhul, kelle kehakaal on vaikimisi 70 kg.

(12)

Kõnealune arvamus annab piisavalt alust kinnitada, et Hoodia parviflora kuivatatud maapealsed osad vastavad toidulisandite koostisosana kasutamisel ning kavandatud kasutusviiside ja koguste puhul määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõike 1 sätetele.

(13)

Taotleja esitas 24. jaanuaril 2018 komisjonile palve taotluse toetuseks esitatud kahe uuringu – annuse kindlaksmääramiseks tehtud 14 päeva pikkuse Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade suukaudsel manustamisel avalduva mürgisuse uuringu (5) ning võrdlusannuse analüüsi aluseks oleva ja inimese jaoks ohutu tarbitava koguse kindlakstegemiseks kasutatava 90-päevase suukaudsel manustamisel avalduva mürgisuse uuringu (6) – konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks.

(14)

Amet märkis 18. veebruaril 2018, (7) et on Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade kui uuendtoidu kohta oma arvamuse kujundamisel kasutanud nii võrdlusannuse analüüsi kui ka inimese jaoks ohutu tarbitava koguse kindlakstegemiseks lähtealusena andmeid, mis on esitatud 90-päevase suukaudsel manustamisel avalduva mürgisuse uuringu aruandes. Seepärast leitakse, et Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade ohutust käsitlevate järeldusteni ei oleks jõutud ilma nimetatud uuringu aruandes esitatud andmeteta.

(15)

Pärast ameti arvamuse saamist palus komisjon taotlejal esitada täiendava selgituse põhjenduse kohta, mis oli esitatud seoses kõnealuse uuringu andmete kaitse ja sellele uuringule viitamise ainuõiguse taotlemisega, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktides a ja b.

(16)

Ühtlasi on taotleja kinnitanud, et talle kuulusid taotluse esitamise ajal siseriikliku õiguse alusel kõnealuse uuringu andmete omandiõigused ja uuringule viitamise ainuõigus ning seepärast ei ole kõnealuse uuringu tulemused kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad. Komisjon hindas kogu taotleja esitatud teavet ning leidis, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(17)

Sellest tulenevalt ei tohiks amet vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 sätetele viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kasutada taotleja toimikus sisalduvaid 90-päevase suukaudsel manustamisel avalduva mürgisuse uuringu andmeid ühegi hilisema taotleja hüvanguks. Seepärast tuleks viie aasta jooksul võimaldada käesoleva määruse alusel lubatud uuendtoitu turule lasta üksnes taotlejal.

(18)

Kõnealuse uuendtoidu loa ja taotleja toimikus sisalduvatele uuringuandmetele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turulelaskmiseks loataotlust, mis põhineb käesoleva määruse kohaselt loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (8) on sätestatud toidulisandeid käsitlevad nõuded. Hoodia parviflora kuivatatud maapealsete osade kasutamise lubamisega ei tohiks piirata kõnealuse direktiivi kohaldamist.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

2. novembril 2016. aastal esitas Tšehhi Vabariik (edaspidi „taotluse esitaja“) komisjonile direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõike 1 kohase taotluse (edaspidi „taotlus“).

(2)

Taotlus puudutab järgmisi selles kirjeldatud tegevusi:

(3)

Taotlusega oli kaasas Tšehhi Vabariigi riikliku konkurentsiameti („konkurentsiamet“) kiri kuupäevaga 30. september 2016 ja täiendav märgukiri kõnealuselt ametilt kuupäevaga 14. juuni 2017 (edaspidi „konkurentsiameti arvamus“).

(4)

30. septembri 2016. aasta kirjas, mille konkurentsiamet väljastas vastusena Tšehhi kaubandus- ja tööstusministeeriumi taotlusele arvamuse esitamiseks taotluse kohta elektrienergia ja gaasi jaemüügi vabastamiseks Tšehhi Vabariigis direktiivi 2014/25/EL rakendusalast, märkis konkurentsiamet, et „tal ei ole piisavalt aega sektoriuuringu teostamiseks nendes valdkondades, mis võimaldanuks tal kaardistada olukorda nendel turgudel, et vastata“ ministeeriumi taotlusele. Konkurentsiamet asus selles kirja lõpuks järgmisele seisukohale: „võib järeldada, et lõpptarbijatele suunatud gaasi- ja elektrienergiamüügi turgude vabastus Tšehhi Vabariigis vastavalt artiklile 34 ei avaldaks negatiivset mõju majanduslikule konkurentsile nendel turgudel. Ameti sellise järelduse (2) aluseks on kaubandus- ja tööstusministeeriumi esitatud dokumentatsioon. Selles suhtes jätab amet endale õiguse hinnata oma arvamus ümber juhul, kui asjaomastel turgudel toimub struktuurseid või muid fundamentaalseid muutusi või kui ametile esitatud teabe aluseks olevaid andmeid parandatakse.“

(5)

Konkurentsiameti täiendav märgukiri kuupäevaga 14. juuni 2017 põhines „muudel Tšehhi Vabariigi esitatud materjalidel […] ja andmetel, mille esitasid sõltumatu turukorraldaja (OTE) ja ka teatud asjassepuutuvatel turgudel tegutsevad ettevõtjad, sealhulgas ČEZ grupp (ČEZ) ja Pražská plynárenská“. Täiendavas märgukirjas viidati täpsemalt hulgale probleemidele, mis komisjon tõstatas väiketarbijate elektrienergia jaeturu suhtes, nagu suur turu kontsentratsioon, vähene tarnija vahetamine ja ČEZ grupi vertikaalne integreeritus. Täiendavas märgukirjas leitakse, et miski ei takista kõikide taotlusega hõlmatud turgude vabastamist direktiivi kohaldamisest.

(6)

Taotlusega oli kaasas ka konsultandi aruanne (3) (edaspidi „CRA aruanne“).

(7)

Komisjon esitas taotluse esitajale nõuded lisateabe esitamiseks 31. jaanuaril 2017, 24. märtsil 2017, 27. märtsil 2017, 21. aprillil 2017, 1. juunil 2017, 28. juunil 2017 ja 21. detsembril 2017, millele taotluse esitaja vastas 16. veebruaril 2017, 28. märtsil 2017, 31. märtsil 2017, 3. mail 2017, 10. mail 2017, 9. juunil 2017, 1. augustil 2017 ja 12. aprillil 2018. Lisaks kohtus komisjon taotluse esitaja palvel taotluse esitaja esindajatega 31. jaanuaril 2017, 28. veebruaril 2017, 29. märtsil 2017, 30. mail 2017 ja 9. juunil 2017. Taotluse esitaja esitas 27. jaanuaril 2017 ka täiendavat teavet.

(8)

Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse elektrienergia ja gaasi jaemüügiga seotud tegevusi käsitlevate lepingute sõlmimise suhtes, välja arvatud kui see tegevus on hõlmatud kõnealuse direktiivi artikli 34 kohase erandiga.

(9)

Direktiivi 2014/25/EL alusel ei kohaldata kõnealust direktiivi selles käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes, kui liikmesriigis, kus neid tegevusi ellu viiakse, on see tegevus konkurentsile otse avatud turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripära.

(10)

Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui asjassepuutuv liikmesriik on rakendanud asjakohased ELi õigusaktid, mis avavad asjaomase sektori või osa sellest konkurentsile, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2014/25/EL III lisas. Elektrisektori puhul koosneb see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/72/EÜ (4). Maagaasisektori puhul koosneb see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/73/EÜ (5).

(11)

Tšehhi Vabariik on võtnud direktiivid 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ oma siseriiklikku õigusesse üle seadusega nr 458/2000 Coll äri- ja riikliku halduse tingimuste kohta energiaturgudel (edaspidi „energiaseadus“) (6).

(12)

7. detsembril 2017. aastal saatis komisjon Tšehhi Vabariigi välisministrile ametliku märgukirja (viide: rikkumismenetlus nr 2017/2152) seoses direktiivide 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ ebaõige ülevõtmisega Tšehhi õiguskorda. Arvestades seda, et turule piiramatu juurdepääsu eeldus, mis on sätestatud direktiivi 2014/25EL artikli 34 lõike 3 esimeses lõigus, ei tohiks kohalduda asjade puhul, mille suhtes käib rikkumismenetlus, palus komisjon 21. detsembri 2017. aasta e-kirjas taotluse esitajal esitada oma tähelepanekud asjas ning selgitada, kas juurdepääs turule pole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 teise lõigu kohaselt de facto ja de jure piiratud.

(13)

Taotluse esitaja selgitas 12. aprilli 2018. aasta vastuses, et juurdepääs turule ei ole de facto piiratud, ja peamised argumendid olid järgmised: turule sisenemise madal kulu, sisenemisbarjääride olenematus, elektrienergia ja gaasiga kauplemiseks väljastatud litsentside suur arv (7) ning elektrienergia ja gaasi jaeturul praegu tegutsevate jaemüüjate suur arv (8). Lisaks selgitas taotluse esitaja, et viis, kuidas ametlikust märgukirjast puudutatud liidu õigusnormid kajastuvad siseriiklikus õiguses, ei põhjusta de jure piirangut juurdepääsule elektrienergia ja gaasi jaeturule. Taotluse esitaja on samuti väitnud selles kontekstis, et rikkumismenetluses tõstatud konkreetsed küsimused kas ei puudutanud juurdepääsu turule või olid sellega ainult potentsiaalselt seotud.

(14)

Mis puudutab küsimust, kas juurdepääs turule on de facto vaba, nõustub komisjon taotluse esitaja toodud argumentidega ja täpsemalt suure arvu jaemüüjate olemasoluga, kes tegutsevad riiklikul tasandil elektrienergia jaeturul ja gaasi jaeturul, mis näitab, et juurdepääs turule on de facto piiramata.

(15)

Mis puudutab küsimust, kas juurdepääs turule pole de jure piiratud, on komisjon pööranud erilist tähelepanu taotluse esitaja selgitustele viisi kohta, kuidas ametlikus märgukirjas tõstatatud probleemid siseriiklikus õiguses lahendati. Komisjon analüüsis neid selgitusi direktiivi 2014/25/EL nõuete valguses, st selle hindamiseks, kas siseriiklikud õigusnormid ja nendega seotud ning rikkumismenetluses tõstatatud probleemid võivad põhjustada turule juurdepääsu de jure piiramist direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses. Olles taotluse esitaja argumendid läbi vaadanud, nõustub komisjon taotluse esitaja kõikide selgituste aluseks oleva argumendiga, et rikkumismenetluses tõstatatud konkreetsed küsimused ei puuduta otseselt juurdepääsu turule. Komisjon arvestab ka taotluse esitaja argumenti, on asjakohane arvestada Tšehhi õigussüsteemi tervikuna, eriti mis puudutab kohustust tõlgendada asjassepuutuvaid siseriiklikke õigusnorme viisil, mis vastab liidu õigusest tulenevatele nõuetele. Seega, ehkki rikkumismenetluses tuvastatud probleemid püsivad ja ilma et see piiraks seda rikkumismenetlust, on komisjon käesoleva otsuse ja direktiivile 2014/25/EL vastava menetluse seisukohast arvamusel, et juurdepääs turule pole Tšehhi Vabariigi territooriumil de jure piiratud.

(16)

Eelnevate järelduste alusel on komisjon seisukohal, et turule piiramatu juurdepääsu tingimus, mida nimetatakse direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1, on käesoleval juhul täidetud.

(17)

Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume.

(18)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade ega muude liidu õigusvaldkondade kohaldamist. Konkreetselt tuleks silmas pidada, et kriteeriumid ja metoodika, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34, ei pruugi olla samad, mida kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 või nõukogu määruse (EÜ) 139/2004 kohasel hindamisel (9). Seda asjaolu märkis Üldkohus oma hiljutises otsuses (10).

(19)

Tuleks silmas pidada, et käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletavad tegevused on avatud konkurentsi teatud tasemele turgudel, kuhu juurdepääs ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses piiratud, sel määral, et ka direktiivis 2014/25/EL sätestatud hankelepinguid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et käesolevas otsuses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad kindlaks teha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse.

(20)

Seoses sellega on oluline mainida, et asjaomastel turgudel ei kohaldata mitte kõigi turuosaliste suhtes riigihanke-eeskirju. Seepärast oleks neil äriühinguil, kelle suhtes neid eeskirju ei kohaldata, neil turgudel tegutsedes võimalus avaldada konkurentsisurvet turuosalistele, kelle suhtes riigihanke-eeskirju kohaldatakse (11).

(21)

Nagu komisjon on minevikus leidnud, (12) hõlmab elektrienergia jaemüük elektrienergia üldist müüki lõpptarbijatele, see tähendab ühest küljest majapidamistele ning väikestele tööstus- ja äritarbijatele (st tarbijatele, kellele ei kehti pidev mõõtmine ja kes on ühendatud madalpingevõrguga) (13) ning teisest küljest suurtele tööstus- ja äritarbijatele (st tarbijatele, keda „mõõdetakse iga poole tunni tagant“ ning kes on tavaliselt ühendatud kõrge- ja keskpingevõrkudega) (14).

(22)

Oma otsustuspraktikas on Tšehhi (15) konkurentsiamet käsitlenud ka jaeturu segmenteerimist lõpptarbijate erinevate kategooriate alusel, kuid jätnud määratluse lõpuks lahtiseks.

(23)

Taotluse esitaja eristab kolme tarbijate kategooriat.

(24)

Võttes arvesse põhjendustes 21–23 loetletud tegureid, on selleks, et hinnata, kas direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimused on täidetud, ning ilma et see piiraks liidu ühegi muu õigusakti kohaldamist, seoses elektrienergia jaemüügiga Tšehhi Vabariigis asjaomased tooteturud järgmised: (a) elektrienergia jaemüük suurtarbijatele (pideva mõõtmisega suurtele tööstus- ja äritarbijatele, sealhulgas põhjenduses 23(c) nimetatud kolmandasse kategooriasse kuuluvatele) ja (b) elektrienergia jaemüük väiketarbijatele (mittepideva mõõtmisega majapidamistele ja väikestele äritarbijatele).

(25)

Gaasi jaemüügi suhtes eristab komisjon maagaasi müüki väiketarbijatele ja maagaasi müüki suurtarbijatele, kes on jaotatud suurteks tööstustarbijateks ja elektrijaamadeks (20).

(26)

Oma otsuses M.4238 E.ON/PP (21) Tšehhi gaasi jaeturu kohta jättis komisjon määratluse lahtiseks, kuna asjaomase tehinguga ei kaasnenud konkurentsiprobleemi ühegi alternatiivse määratluse kohaselt.

(27)

Oma otsustuspraktikas (22) on Tšehhi konkurentsiamet käsitlenud ka gaasi jaeturu segmenteerimist lõpptarbijate erinevate kategooriate alusel, kuid jätnud määratluse lõpuks lahtiseks.

(28)

Ka taotluse esitaja eristab suuri ja väikesi gaasitarbijaid. Suured gaasitarbijad (23) on äritarbijad, kellel on (i) automatiseeritud pidev mõõtmine kas kaug- (A) või igakuise (B) lugemisega ning kelle aastane tarbimine on vähemalt 4,2 GWh, või (ii) mitteintervalne mõõtmine igakuise lugemisega ning kelle aastane tarbimine on 0,63–4,2 GWh. Tavaliselt saavad nad tarnijatelt individualiseeritud pakkumisi. Väiketarbijad on äri- ja kodutarbijad, kellel on mitteintervalne mõõtmine, mis ei ole igakuine mõõtmine, kellel on aastane tarbimine vähem kui 0,63 GWh. Üldjuhul saavad nad standardseid pakkumisi. Kumbki kategooria moodustab ligikaudu poole gaasi kogutarbimisest.

(29)

Võttes arvesse põhjendustes 25–28 loetletud tegureid, on selleks, et hinnata, kas direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimused on täidetud, ning ilma et see piiraks liidu ühegi muu õigusakti kohaldamist, asjaomased tooteturud järgmised: (a) maagaasi jaemüük suurtarbijatele; (b) maagaasi jaemüük väiketarbijatele.

(30)

Komisjon on asunud varem seisukohale, (24) et elektrienergia jaemüük suurtarbijatele on ulatuselt üleriigiline, samas kui kitsamaid, piirkondlikke turge võib kaaluda elektrienergia jaemüügi puhul väiketarbijatele. Otsuses M. 4238 E.ON/PP (25) Tšehhi jaeturu kohta kinnitas turu-uuring, et turg on elektrienergia jaeturu puhul vähemalt üleriigiline. Siiski jäeti geograafilise turu täpne ulatus lahtiseks. Tšehhi konkurentsiamet leidis, et elektrienergia jaemüük väiketarbijatele on ulatuselt üleriigiline (26).

(31)

Taotluse esitaja sõnul on hetkel ligikaudu 65 aktiivset tarnijat enam kui 100 tarnepunktiga, mis suudavad üleriigiliselt varustada suuri ja väikesi äritarbijaid ning majapidamisi. See näib viitavat jaeturgude üleriigilisele ulatusele.

(32)

Tšehhi Vabariigis on vastavalt jaotusettevõtjate omandilisele kuuluvusele kolm jaotuspiirkonda (27). Kolme piirkondliku jaotusettevõtja suure turuosa tõttu nende vastavates jaotuspiirkondades iseloomustab Tšehhi Vabariiki tugev piirkondlik element. ČEZ grupp on oma tütarettevõtja ČEZ Distribuce kaudu suurim tarnija viiega kaheksast elektrienergia jaotusvõrgust, moodustades ligikaudu […] kogu elektrienergiast, mis Tšehhi Vabariigis tarbitakse; võrdluseks pärineb […] elektrienergiast E.ONi jaotuspiirkonnast ja ainult […] pärineb PRE jaotuspiirkonnast, samas kui ülejäänud pärineb kohalikust LDZist (28). Kokku asub ligikaudu […] % kõikidest tarnepunktidest ČEZ Distribuce piirkonnas. Kõiki neist ČEZ Prodej (ČEZ grupi jaemüügiüksus) ei teeninda; siiski varustab ČEZ Prodej oma jaotuspiirkonnas suurt enamust ([…] %) väikestest äritarbijatest ja majapidamistest (29).

(33)

Riiklikul tasandil teenindab ČEZ Prodej […] miljonit majapidamiste tarnepunkti, mis vastab tarnepunktide seisukohast ligikaudu […] % turuosale.

(34)

Teine element, mis osutaks kõigis kolmes jaotuspiirkonnas mittehomogeensetele konkurentsitingimustele, oleks asjaolu, et PRE võtab oma piirkonnas standardtariifi energiakomponendi eest ligikaudu […] % enam. Taotluse esitaja põhjendab hinnaerinevust PRE odavteenust pakkuva tütarettevõtja (Yello Energia) olemasoluga väljaspool tema oma piirkonda, kuid väidab, et ČEZ Prodej ja E.ON küsivad kolmes piirkonnas tariifi energiakomponendi eest identseid hindu (30).

(35)

Selleks, et hinnata, kas direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimused on täidetud, ning ilma, et see piiraks liidu ühegi muu õigusakti kohaldamist, ja lähtuvalt asjaolust, et riiklikul tasandil tegutseb suur arv jaemüüjaid, võib lõpptarbijate elektrienergia jaemüügi geograafilist ulatust Tšehhi Vabariigis pidada nii suur- kui ka väiketarbijate puhul üleriigiliseks. Siiski ei välista see seda, et esineb tugevaid piirkondlikke elemente.

(36)

Komisjon on määratlenud varem gaasi jaeturge, sealhulgas väiketarbijate omi, ulatuselt üleriigilistena (31).

(37)

Oma otsuses M.4238 E.ON/PP (32) Tšehhi jaeturu kohta jättis komisjon määratluse lahtiseks, kuna asjaomase tehinguga ei kaasnenud konkurentsiprobleemi ühegi alternatiivse määratluse kohaselt.

(38)

Geograafilisest vaatenurgast on Tšehhi konkurentsiamet oma varasemas praktikas (33) pidanud asjassepuutuvate toodete turge gaasi jaemüügi sektoris ulatuselt üleriigiliseks.

(39)

Viimaste andmete kohaselt tegutseb Tšehhi gaasi jaeturul hetkel suur arv tarnijaid (34). Taotluse esitaja sõnul suudavad need tarnijad varustada suur- ja väiketarbijaid üleriigiliselt.

(40)

Nagu ka elektrienergia puhul, on gaasijaotus Tšehhi Vabariigis jagatud vastavalt jaotusettevõtjate omandilisele kuuluvusele kolmeks jaotuspiirkonnaks (35). Mis puudutab turgu valitsevate gaasiettevõtjate turuosi jaotuspiirkonna kohta, märgib komisjon majapidamistele suunatud gaasi jaemüügi puhul sarnast mustrit, mis elektrienergia puhul. 2015. aastal olid need turuosad RWE puhul ligikaudu […] %, PP puhul […] % ja E.ONi puhul […] % (36). Gaasi jaemüügi osas suurtarbijatele on nende ettevõtjate turuosad riiklikul tasandil siiski väiksemad (37).

(41)

Gaasi hinna energiakomponent ei ole reguleeritud ja selle kehtestavad kohalikud jaotusettevõtjad kolmes jaotuspiirkonnas. Taotluse esitaja analüüs näitab, et nii PPs kui ka RWEs hinnastatakse gaasi koguhinna energiakomponenti kõigis kolmes jaotuspiirkonnas samal viisil, samas kui E.ONil on PP ja RWE piirkonnas identsed hinnad ja oma piirkonnas pisut madalamad (vähem kui […] %) (38). Seda arvestades väidab taotluse esitaja, et gaasi jaeturg on ulatuselt üleriigiline.

(42)

Selleks, et hinnata, kas direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimused on täidetud, ning ilma, et see piiraks liidu ühegi muu õigusakti kohaldamist, ja lähtuvalt asjaolust, et suur arv jaemüüjaid tegutseb riiklikul tasandil, võib pidada lõpptarbijate maagaasi jaemüügi geograafilist turgu Tšehhi Vabariigis nii suur- ja väiketarbijate puhul üleriigiliseks. Siiski ei välista see seda, et nagu elektrienergiaga varustamise puhulgi, esineb piirkondlikke elemente.

(43)

Komisjon on võtnud vastu teisi otsuseid (39) selle kohta, kas hanke-eeskirjadest tehtud erandid on kohaldatavad elektrienergia ja gaasi jaemüügi suhtes. Nendes otsustes rajas komisjon oma hinnangu konkreetselt järgmiste kriteeriumide hindamisele: turuosaliste arv üldiselt, suurimate osaliste ühendatud turuosa, tarnija vahetamise määr lõpptarbijate hulgas, hulgiturgude likviidsus ja hinnaregulatsioon.

(44)

Tuleb märkida, et selleks, et tarnija oleks tõsiseltvõetav pikaajaline osaline, kes avaldab Tšehhi Vabariigis jaemüügi tasandil tegelikku konkurentsisurvet, peab tal olema juurdepääs konkurentsivõimelistele elektrienergiaallikatele kas oma tootmisvõimsuse kaudu või läbi juurdepääsu kõikide vajalike hulgimüügitoodete likviidsetele hulgiturgudele Tšehhi Vabariigis või impordi kaudu välismaal. Muidu sõltuvad jaemüüjad elektrienergia hankimisel oma vertikaalselt integreeritud konkurentidest, mis tähendab, et neid ähvardab pidevalt hinnakruvi, mis omakorda piirab oluliselt konkurentsisurvet, mida neil on võimalik avaldada vertikaalselt integreeritud tarnijatele nagu ČEZ.

(45)

Selle hindamisel, kas elektrienergia jaemüük on konkurentsile otse avatud, on seega vaja arvestada konkurentsitingimusi eelneval elektrienergia tootmise ja hulgiturul ning osaliste seisundit seal (40).

(46)

2017. aasta juunis varustasid 65 aktiivset tarnijat ČEZ grupi, E.ONi ja PRE kolmes jaotuspiirkonnas enam kui 100 tarnepunkti. ČEZ Prodej on suurim tarnija nii suur- kui ka väiketarbijate puhul, järgnevad E.ON ja PRE. Teistel konkurentidel on lõpptarbijate varustamise puhul palju väiksemad turuosad.

(47)

Eelmistes otsustes (41) oli komisjon seisukohal, et elektrienergia jaeturu puhul on kolme suurima ettevõtja ühendatud turuosa üks olulistest näitajatest turu kontsentratsiooni hindamiseks ja üldise konkurentsiolukorra hindamiseks. Arvestades seda, et riigihanke-eeskirjad ei kehti kõikidele turuosalistele, keskendutakse analüüsis peamiselt turuseisundile ja konkurentsisurvele, mis avaldub konkreetsetele turuosalistele, kelle suhtes kehtivad riigihanke-eeskirjad, see tähendab sisuliselt ČEZ Prodej'le ja PP-le. Siiski iga kord, kui on oluline mõista turuolukorda, milles ČEZ Prodej ja PP tegutsevad, hõlmatakse analüüsis teisi turukorraldajaid (vt ka põhjendus 20). Asjassepuutuvaks võidakse pidada ka teisi kontsentratsiooni mõõdikuid.

(48)

ČEZ Prodej varustab […] suurtarbijatest, nimelt mahu poolest ligikaudu […] TWh […] TWh-st (42). Tema suurtarbijate turuosa on olnud ajavahemikul 2012–2015 üsna stabiilne, […] %, (43) siiski langes see 2016. aastal […] %-ni (44). Komisjon märgib, et langus toimus samal aastal, kui ČEZ grupil esines hulga tuumareaktorite puhul mitu puudujääki, mis mõjutas ligikaudu […] tema tuumaenergia tootmisvõimsusest, mis kinnitab, et juurdepääs konkurentsivõimelistele elektrienergiaallikatele on jaeturgudel konkureerimiseks oluline tegur. Samuti pole võimalik välistada, et ČEZ Prodej' […] % turuosa oleks ühes või enamas piirkonnas suurem, kui see arvutataks suurtarbijate piirkondliku, mitte üleriigilise geograafilise turu alusel. Siiski ei esitatud kohaliku turuosa arvandmeid ČEZ Prodej' võrguga ühendatud suurtarbijate kohta, ehkki seda paluti.

(49)

Ajavahemikul 2014–2016 oli suurtarbijate turuosa üsna stabiilne ka E.ONi puhul, ligikaudu […] %, ja PRE puhul, ligikaudu […] %.

(50)

Riiklikul tasandil on kolme peamise turuosalise (ČEZ Prodej, E.ON ja PRE) ühendatud turuosa suurtarbijate puhul ligikaudu 60 % (45) (selle turu kohta arvutatud HHI (46) on 1 847) (47). Mis puudutab teisi suurtarbijatele tarnijaid, on Bohemia Energia, CENTROPOL, RWE, Veolia Komodity, Lumius, EP Energia Trading, Slovenské elektrárne ja Amper Market kõik turuosaga alla […] %.

(51)

Riiklikul tasandil varustab ČEZ Prodej tarnemahtude poolest […] % väiketarbijatest; (48) siiski tarbiti ČEZ grupi jaotuspiirkonnas suuremaid mahte, nimelt tarbisid […] TWh […] TWh-st väiketarbijad (49). ČEZ Prodej' turuosad selliste tarbijate puhul on ajavahemikul 2012–2015 olnud üsna stabiilsed, […] % (50). Komisjon märgib siiski, et konkurentsiameti arvamuse kohaselt on ČEZ Prodej turuosad viimase 6 aasta jooksul vähenenud (51).

(52)

Kohalikul tasandil on valitsevate ettevõtjate turuosad väiketarbijate puhul suured: aastatel 2014–2015 oli ČEZ Prodej'l ja E.ONil oma vastavas jaotuspiirkonnas […] % turuosa, samas kui PRE-l oli Praha piirkonnas […] % turuosa. Kolme peamise tarnija kohalolek üksteise vastavates piirkondades oli tähtsusetu ([…] %) (52). See kinnitab, et esinevad tugevad regionaalsed elemendid.

(53)

Ajavahemikul 2014–2016 oli väiketarbijate turuosa üsna stabiilne ka E.ONi puhul, ligikaudu […] %, ja PRE puhul, ligikaudu […] %. Riiklikul tasandil on kolme peamise turuosalise (ČEZ Prodej, E.ON ja PRE) ühendatud turuosa väiketarbijate puhul ligikaudu 74 % (53) (selle turu kohta arvutatud HHI on 2 664) (54). Selle väiketarbijate kategooria puhul on lähim konkurent Bohemia Energy näitajaga […] %.

(54)

Tarnijat vahetavate tarbijate arvu peetakse samuti tegeliku konkurentsi oluliseks näitajaks. Tarbijate puhul on võimalik määratleda kaht tüüpi tarnijavahetust: väline vahetamine, mis tähendab tarnija vahetamist, ja sisemine vahetamine, mis tähendab tariifi või lepingu vahetamist olemasoleva tarnijaga. Eelmises otsuses (55) analüüsis komisjon peamiselt välist vahetamist.

(55)

Taotluse esitaja väidab, et välise vahetamise määr on suurtarbijate hulgas suhteliselt kõrge. Siiski vähenes välise vahetamise määr suurtarbijate hulgas 2010. aasta ligikaudu 30 %-lt 2015. aastal 16 %-ni; välise vahetamise keskmine määr selle kuue aasta jooksul oli 22 % (56). Võrdluseks on välise vahetamise määr Tšehhi Vabariigis keskmiselt kõrgem kui Saksamaal (ligikaudu 11 %) (57) ja madalam kui Itaalias (ligikaudu 32 %) (58). Taotluse esitaja sõnul elektrienergia tarnijale vahetamise eest kulusid ei teki; tarbijad, kes on ühendatud otse kõrgepingevõrguga, korraldavad oma elektrienergiaga varustamise pakkumuste kaudu või ostavad elektrienergiat otse börsidelt, millega võib olla seletatav nende väiketarbijatest suurem kalduvus tarnijaid vahetada (vt põhjendused 56–59) (59).

(56)

Taotluse esitaja väidab, et välise vahetamise määr pole väiketarbijate hulgas kõrge, sest tarbijarahulolu on väidetavalt suur ja/või lepingud räägitakse sama tarnijaga uuesti läbi. Väiketarbijate välise vahetamise määr oli 2015. aastal ligikaudu 4,6 % (st sama mis 2010. aastal); välise vahetamise keskmine määr selle kuue aasta jooksul oli 5 % (60). Taotluse esitaja sõnul on elektrienergia tarnija väline vahetamine kaunis lihtne ka väiketarbijate jaoks. Taotluse esitaja teostatud kliendiuuringu andmetel vahetaksid väiketarbijad kolmes jaotuspiirkonnas elektrienergia tarnijat „vastusena hinna suurenemisele 5–10 %“ (61).

(57)

Konkurentsiameti arvamusest ilmnes, et ČEZ Prodej' tellitud kliendiuuringu andmetel on tarbijad hindade suhtes väga tundlikud ja valmis tarnijat vahetama (62). Lisaks näitas konkurentsiameti arvamus, et „tarnijad hakkasid tegema tarbijatele konkurentsi turgutavaid kliendi hoidmise pakkumisi oluliste allahindlustega“ ja seega ČEZ Prodej' andmete alusel „oluline osa ČEZ Prodej' tarbijatest, kes muidu oleks läinud üle teise tarnija juurde, valisid ülemineku ČEZ Prodej' soodsamale hinnale“ (63). Samuti leiti konkurentsiameti arvamuses, et välise vahetamise määra ühendamisel ČEZ Prodej' sisemise vahetamise määraga oli majapidamiste vahetamismäärade ühendatud tase […] %.

(58)

Komisjon märgib siiski, et uusima avalikult kättesaadava teabe kohaselt (64) näivad sisemise vahetamise määrad majapidamiste puhul Tšehhi Vabariigis üsna madalad olevat. Konkreetselt moodustab kodutarbijate kontode puhul elektrienergia sisemise vahetamise määra kolme aasta keskmine ainult 2 %, samas kui elektrienergia välise vahetamise viie aasta keskmine on kodutarbijate puhul 6 % (65).

(59)

Lisaks märgib komisjon, et Tšehhi riiklik reguleeriv asutus (ERO) juhib elektrienergia jaeturu suhtes tähelepanu teatud ebaselgetele lepingutingimustele automaatse pikenemisega tähtajalistes lepingutes, mis võivad raskendada tarbijatel kuupäevade ja tingimuste tuvastamist, mille alusel lepinguid saab lõpetada (66). Sama punkti tähtajaliste ja automaatse pikenemisega lepingute kohta korrati viimases kättesaadavas ERO riiklikus aruandes (2016) (67).

(60)

Hulgituru likviidsus on oluline konkurentsinäidik, kuna nii pakkumise kui ka nõudluse poole piisavad mahud asjassepuutuvate hulgimüügitoodete (nt baaskoormuse, tippkoormuse, erinevate ajavahemike tunniste plokkide) puhul pakuvad hanke- ja riskimaandusvõimalusi tarnijatele, kelle käsutuses ei ole oma tootmist, võimaldades neil siseneda jaeturgudele ning konkureerida vertikaalselt integreeritud tarnijatega, kellel on oma tootmisvõimsus.

(61)

Tootmise tasandil tootis ČEZ 2016. aastal […] % Tšehhi Vabariigis toodetud elektrienergiast (68). Suuruselt teisel tootjal (Elektrárna Počerady a.s.) oli turuosa […] % ning kolm suuruselt järgmist tootjat (Sokolovská Uhelná a.s., Elektrárna Dětmarovice a.s. ja Severní Energetická a.s (69).) olid igaüks alla […] % (70). Järgmised kuus tootjat olid alla 3 % ja ülejäänud kategooria (mis moodustas ligikaudu 17 % toodetavast elektrienergiast) koosnes hulgast väikestest päikese-/tuuleenergiajaamadest ning põllumajandusettevõtjatest. E.ON, PRE ja teised väiksemad jaemüüjad (nt Bohemia Energia, CENTROPOL) ei oma Tšehhi Vabariigis tootmisvahendeid.

(62)

ČEZ grupp on seega endiselt Tšehhi Vabariigi suurim elektrienergiatootja. Tema turuosas kajastub tootmise tasandil eelisjuurdepääs odavaimatele tootmisallikatele Tšehhi Vabariigis (tuumaenergia, ligniit, süsi).

(63)

Mis puudutab tuumaenergia tootmist, tuleb märkida, et 2016.–2017. aastal esines ČEZ grupil hulgas tuumareaktorites mitu puudujääki […].

(64)

Tšehhi Vabariigi pikaajalise strateegilise energiakava (71) kohaselt peab tuumaenergia tootmine moodustama 2050. aastaks ligikaudu poole riigi elektrienergia kogutarbimisest (kasv võrreldes ligikaudu ühe kolmandikuga hetkel). Tšehhi ametiasutused kavandavad Dukovany nelja üksuse järkjärgulist kaotamist alates 2035. aastast ja samal ajal kavandavad uute reaktorite ehitamist kahel olemasoleval tuumaobjektil (Dukovany ja Temelin) võimalusega, et kas riik omandab ČEZ grupi tuumaenergiaharu või ČEZ grupp finantseerib neid uusi rajatisi. Selles stsenaariumis suureneb tänu reaktorite täielikule taaskäivitamisele ja järgmiseks aastaks prognoositud energiatootmise suurenemisele (72) ČEZ grupi osa tootmise turust tõenäoliselt kunagise tasemeni.

(65)

Hulgimüügi tasandil müüakse elektrienergiat sisemiselt kas vertikaalselt integreeritud ettevõtjate sees, kes tegelevad nii tootmis- kui ka jaemüügitegevusega (nagu ČEZ grupi üksused), või kaubeldakse sellega erinevate kanalite kaudu: puhtalt kahepoolsete (börsiväliste) või vahendatud lepingute alusel; futuuriturgudel, mida korraldab Power Exchange Central Europe, a.s. („PXE“) või Czech Moravian Commodity Exchange Kladno („CMCEK“) (73); ja hetketurgudel, mida korraldab Tšehhi elektrienergia- ja gaasituru korraldaja, ettevõtja OTE a.s. Elektrienergiaga kauplejad võivad kasutada ostmiseks ning müümiseks kombinatsiooni kahepoolsetest lepingutest ja elektribörsi toodetest, sealhulgas OTE platvorme ja välisriikide börse (74) (75).

(66)

Traditsiooniliselt järgivad hulgihinnad PXE börsil hindu EEX börsil. Selles suhtes väidab taotluse esitaja, et ČEZ Prodej'l (76) pole konkurentsieelist võrreldes teiste turul tegutsevate jaemüüjatega, kes hangivad elektrienergiat Praha energiabörsilt, kuna […] (77). Siiski tuleb märkida, et selline hinnatase põhineb puhtalt lepingupõhisel kokkuleppel samasse kontserni kuuluva kahe ettevõtja vahel ja et seega on seda võimalik igal ajal muuta ning sellel ei ole mõju ČEZ grupi kogukasumile.

(67)

Hulgiturgudel (hetke- ja forvardturgudel, maakleriturgudel ning börsidel) kaubeldavad mahud olid Tšehhi Vabariigis 2016. aastal ([…] TWh) ligikaudu […] aastase elektritarbimise kogusest (78). Konkreetselt moodustasid vahendamisplatvormidel, nagu Trayport, 2016. aastal kaubeldud börsivälised mahud […] TWh (kaubeldud kogumahust […] TWh), suurenedes pisut 2008. aastast ([…] TWh) (79). Võrdluseks oli Saksa hulgiturg kümme korda suurem kui elektrienergia täielikud tarbimismahud (80). Tšehhi Vabariigis registreeriti väikesed futuuride kauplemise mahud (81) suurimal elektribörsil (PXE) (82), samas kui väga väikeste mahtudega (2–3 TWh) kaubeldi kodumaistes kauplemiskohtades nagu CMCEK (83). Mahud, millega kaubeldakse järgmise päeva turgudel ja päevasistel turgudel (OTE-Spot), mis on vajalikud selleks, et jaemüüjatel oleks võimalik hulgiturgudele tugineda, suurenesid alates 2008. aastast, kuid kaasatud mahud jäid väikeseks (84). Lõpuks ei võimalda andmete puudumine otsese (börsivälise) kahepoolse müügi kohta komisjonil hinnata, kas see on piisav selleks, et uued sisenejad saaksid turul konkureerida (85).

(68)

Mis puudutab importi, on taotluse esitaja väitnud, et „Tšehhi/Saksa piiril on piisav võrkudevahelise ühenduse võimsus“ (86). Siiski on Tšehhi põhivõrguettevõtja teatanud (87) mitmest kriitilisest olukorrast Tšehhi põhivõrgus kavandamata transiidivoogude (ehk „ringvoogude“) tõttu, mis moodustavad mitu GW-d. Konkreetselt on Tšehhi põhivõrguettevõtja sõnul ringvood oluline probleem võrkude stabiilsuses (88) ja kaubandustegevust piirav tegur Tšehhi piiridel, konkreetselt Tšehhi-Saksa piiril. Taotluse esitaja esitatud arvandmed (89) näitavad, et impordivõimsus, mis on piiril Saksamaaga kaubanduslikult kättesaadav, on ajavahemikul 2014–2016 (90) oluliselt vähenenud.

(69)

Lisaks võisid naaberriikidest tuleva impordi mahtu vähendada Tšehhi Vabariigi traditsiooniliselt madalad hulgihinnad. Nii on olnud ajavahemikul 2012–2016, kui keskmine järgmise päeva hindade vahe kummalgi pool Tšehhi piire oli negatiivne, nimelt Poolaga – 3,9 eurot/MWh, Austriaga – 0,4 eurot/MWh; Slovakkiaga – 0,6 eurot/MWh ja ainult Saksamaaga oli see kergelt positiivne (0,4 eurot/MWh) (91).

(70)

Eespool mainitule vaatamata on taotluse esitaja väitnud, et 2016. aastal oli turuosalistele eraldatud ligikaudu 8,6 TWh impordivõimsusest, samas kui 7,9 TWh, mis moodustab „ligikaudu 13 % elektrienergia kogutarbimisest“, imporditi vastusena ootamatutele katkestustele ČEZ grupi tuumaelektrijaamades (92). Selle erandliku asjaoluga võivad olla seletatavad 2016. aastal imporditud ja turuosalistele eraldatud võimsuse mahud. Nimelt on ČEZ grupp arvutanud, et nende puudujääkide puudumisel oleks ta tootnud täiendavalt […] TWh elektrienergiat. Siiski on olukord taastumas ja osad reaktorid on taaskäivitunud, samas kui teiste taaskäivitamist kavandatakse pea. Seega võib eeldada, et tulevikus import väheneb järk-järgult, samal ajal kui madalate piirkuludega tuumaenergia tootmise käivitamine surub elektrienergia hinnad Tšehhi Vabariigis alla.

(71)

Elektrihinnal lõpptarbijatele on kaks peamist komponenti: (93) esimene, mis moodustab 45 % lõplikust koguhinnast, hõlmab elektrienergia jaotamise püsikulusid, abiteenuseid, süsteemitasusid jne; teine, mis moodustab 37 % lõplikust koguhinnast, on elektrienergiakomponent, mis sisaldab jaemüügi hinnalisandit (94). Teine komponent pole reguleeritud (95).

(72)

Lõpptarbijatele kehtivate elektrienergiahindade suhtes on nii suur- kui ka väiketarbijate puhul hinnatase koos maksudega väiksem kui ELi 28 liikmesriigi keskmine ja ka makse välja jättes väiksem kui ELi 28 liikmesriigi keskmine (96). Taotluse esitaja täheldab, et ajavahemikul 2007–2015 olid hinnad pidevalt madalamad kui vastavad hinnad Saksamaal.

(73)

Eeskätt suurte tööstustarbijate (97) suhtes täheldab taotluse esitaja, et Tšehhi energiakomponent vähenes enam kui 40 % 2012. aasta teise poole ja 2015. aasta teise poole vahel, kui see oli 24 % väiksem (0,0300–0,0400 eurot/kWh) kui Saksa energiakomponent (0,0400–0,0500 eurot/kWh). Majapidamiste (98) suhtes täheldab taotluse esitaja, et pärast 2009. aasta teist poolt vähenes Tšehhi energiakomponent pidevalt ja et 2015. aasta teises pooles oli see peaaegu 0,0400 eurot/kWh, mis tähendab, et see oli 49 % väiksem kui Saksa energiakomponent (0,0700–0,0800 eurot/kWh) (99).

(74)

Taotluse esitaja järeldab nendest arvandmetest Eurostati andmete alusel, et „konkurentsi ulatus on Tšehhi turul suurem kui Saksa turul, mis komisjoni hiljutise otsuse kohaselt Saksa jaemüügi vabastamise kohta on konkurentsile otse avatud.“ (100) Tõendid seda siiski ei kinnita, eelkõige Tšehhi ja Saksa turu vahelise hinnavõrdluse puhul. Teatud tingimustes (nt piirkulude tase ja nõudluse elastsus) võivad majandusteooria kohaselt olla äärmiselt kontsentreeritud turgudel madalamad hinnad kui vähem kontsentreeritud turgudel (101). Veelgi olulisem on see, et hinnavõrdlus sõltus ühiku valikust. Tegelikult ületasid viimastel aastatel Saksa hinnad absoluutarvudes Tšehhi omi, kuid olid madalamad ostujõu standardi seisukohast; selles suhtes olid Tšehhi hinnad 2015. aastal kõrgemad (102).

(75)

Lisaks on eelkõige kodutarbijatele kehtivate hindade puhul Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) täheldanud riiklikelt reguleerimisametitelt saadud teabe alusel, et „kodutarbijatele kehtivate elektrienergiahindade andmetes võib olla ebatäpsusi. Seega tuleb neid tulemusi tõlgendada ettevaatusega.“ (103).

(76)

Viimased arvandmed ERO-lt näitavad, et 2016. aastal tegutses Tšehhi Vabariigis 98 aktiivset tarbijatele gaasi tarnivat kauplejat (104). Gaasi jaeturule sisenemise kogukulu (105) on väike ja ei näi kujutavat endast sisenemisbarjääri.

(77)

Eelmistes otsustes (106) oli komisjon seisukohal, et gaasi jaeturu puhul on kolme suurima ettevõtja ühendatud turuosa üks olulistest näitajatest turu kontsentratsiooni hindamiseks ja üldise konkurentsiolukorra hindamiseks. Arvestades seda, et riigihanke-eeskirjad ei kehti kõikidele turuosalistele, keskendutakse analüüsis peamiselt turuseisundile ja konkurentsisurvele, mis avaldub konkreetsetele turuosalistele, kelle suhtes kehtivad riigihanke-eeskirjad, see tähendab sisuliselt ČEZ Prodej'le ja PP-le. Siiski iga kord, kui on oluline mõista turuolukorda, milles ČEZ Prodej ja PP tegutsevad, hõlmatakse analüüsis teisi turukorraldajaid (vt ka põhjendus 20). Asjassepuutuvaks võidakse pidada ka teisi kontsentratsiooni mõõdikuid.

(78)

Uusimate arvandmete kohaselt (107) on tarbijatele tarnitud koguse poolest suurimad gaasitarnijad RWE (nüüd Innogy Energie, s.r.o.) turuosaga peaaegu […] %, seejärel PP ja E.ON turuosaga […] %. Samuti tegutseb sellel turul ČEZ Prodej turuosaga […] % (108).

(79)

Taotluse esitaja esitatud 2016. aasta arvandmete kohaselt on suurim suurtarbijatele tarnija RWE turuosaga […] %, seejärel ČEZ Prodej turuosaga […] % ja E.ON turuosaga […] %. Komisjon märgib, et ainult PPd ja ČEZ Prodej'd peetakse direktiivi 2014/25/EL artikli 4 tähenduses võrgustiku sektori hankijateks ja et seega kehtivad neile hanke-eeskirjad.

(80)

Kolme suurima suurtarbijatele jaemüüja ühendatud turuosa on Tšehhi gaasiturul 51 %. Selle turu kohta arvutatud HHI on 1 341 (109).

(81)

Taotluse esitaja esitatud 2016. aasta arvandmete kohaselt on kolm suurimat väiketarbijatele tarnijat RWE turuosaga […] %, seejärel PP turuosaga […] % ja E.ON turuosaga […] % (110). Samuti tegutseb ČEZ Prodej (suuruselt neljas tarnija) sellel turul turuosaga […] %. Komisjon märgib, et ainult PPd ja ČEZ Prodej'd peetakse direktiivi 2014/25/EL artikli 4 tähenduses võrgustiku sektori hankijateks ja et seega kehtivad neile hanke-eeskirjad.

(82)

Kolme suurima väiketarbijatele jaemüüja ühendatud turuosa on Tšehhi gaasiturul 69 % (111). Selle turu kohta arvutatud HHI on 2 024 (112).

(83)

ERO 2016. aasta riiklik aruanne sisaldab teavet tarnijate vahetamise andmete kohta eraldi nelja tarbijakategooria puhul: (113)„suure nõudlusega“, „keskmise nõudlusega“, „väikese nõudlusega“ ja „majapidamised“.

(84)

Esimesed kaks kategooriat („suure nõudlusega“ ja „keskmise nõudlusega“) võib määrata laias laastus kategooriasse „suurtarbijad“, nagu käesoleva otsuse otstarbel on määratletud. 2016. aastal oli tarnija vahetamise määr suure nõudlusega tarbijate puhul 38 % ja keskmise nõudlusega tarbijate puhul 29 %. Tarnija vahetamise tase oli nende kahe kategooria puhul kõrge ka viimasel viiel aastal.

(85)

Viimased kaks kategooriat („väikese nõudlusega“ ja „majapidamised“) võib määrata laias laastus kategooriasse „väikesed äritarbijad ja majapidamised“, nagu käesoleva otsuse otstarbel on määratletud.

(86)

2016. aastal oli tarnija vahetamise määr „väikese nõudlusega“ tarbijate puhul 14 %, samas kui „majapidamiste“ puhul oli see 6,6 %. Vahetamise tase oli „väikese nõudlusega“ tarbijate puhul ajavahemikul 2011–2016 üle 10 %. Vahetamise tase on „majapidamiste“ puhul vähenenud alates 2011. aastast (ligikaudu sellest ajast, kui vahetamise määr oli 13 %) (114), ent 2016. aastal tarnija vahetamise määr suurenes.

(87)

Gaasi hulgiturul kauplevad üksused võivad osta gaasi pikaajaliste lepingute alusel kaubabörsidel või teistelt kauplejatelt. Endiselt on tõenäoliselt olulisim mõju hulgihindade kujunemisele pikaajalistel lepingutel Vene ja Norra gaasitootjatega. Pikaajalised lepingud sõlmitakse tavaliselt väga pikkadeks tähtaegadeks kuni 30 aastat. Varem tehti nendes lepingutes teatud gaasihinnavalemite muudatusi, kuid pikaajalistest lepingutest enestest pole loobutud (116). Eurostati arvandmete kohaselt importis 2016. aastal Tšehhi Vabariiki gaasi kokku 36 üksust (117).

(88)

ERO andmetel on turukorraldaja tegevuse ainulitsentsi omanik Tšehhi Vabariigis, OTE, a.s., tegutsenud gaasi hetketurul alates 2010. aastast. Gaasituru eeskirjade muudatusega kaotati turukorraldaja korraldatav järgmise päeva gaasiturg. Teisest küljest on loodud päevasisese gaasituru platvorm. ERO sõnul säilitas turg 2016. aastal gaasituru osaliste jaoks suure ligitõmbavuse (118).

(89)

Hulgituru suurim osa toimub väljaspool vahetusplatvorme kahepoolse börsivälise kauplemise kujul. Börsivälise kauplemise eeliseks on paindlikkus, nimelt pole vaja konkreetselt kasutada piiratud hulka lepinguid. Vahendajal on vahendamisplatvormide kaudu börsivälisel vahendamisel märkimisväärne roll. Börsivälises kauplemises esines 2012. aastast oluline suurenemine. 2016. aastal moodustasid vahendamisplatvormidel toimunud maagaasitehingud, mille puhul tarnepiirkonnaks oli Tšehhi Vabariik, kokku 88 TWh (93 TWh koos börsiplatvormidel kauplemise mahtudega). Futuurilepingute maht tõusis 2014. aasta 0,7 TWh-lt 2015. aastal 3 TWh-le.

(90)

2016. aastal moodustas gaasi aastane tarbimine Tšehhi Vabariigis kokku ligikaudu 88 TWh. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tarbimine 8,5 %. Hulgikauplemise mahu suhe tarbimisse on > 1 (119).

(91)

Arvestades põhjendustes 87-90 käsitletud tegureid, on komisjon käesoleval juhul seisukohal, et Tšehhi hulgituru likviidsus on piisav, et võimaldada jaemüüjatele konkurentsivõimelistes tingimustes juurdepääsu hulgimüügigaasile kas hulgiturgude või impordi kaudu. Tšehhi hulgituru likviidsus ei takista gaasi jaemüügi otsest avatust konkurentsile.

(92)

Gaasitarne hinnal lõpptarbijatele ilma maksudeta on kaks peamist komponenti (120). Esimene, mis moodustab 22 % hinnast, sisaldab reguleeritud osi (ülekanne, jaotus jne). Teine, mis moodustab 78 % hinnast, kujutab endast kauba enese hinda, mis sisaldab jaemüügi hinnalisandit. Teine komponent pole reguleeritud (121).

(93)

Suurtarbijate puhul on hinnatase koos maksudega väiksem kui ELi 28 liikmesriigi keskmine ja ka makse välja jättes väiksem kui ELi 28 liikmesriigi keskmine (122).

(94)

Väiketarbijate puhul on hinnatase koos maksudega väiksem kui ELi 28 liikmesriigi keskmine ja väiksem ka kui ELi 28 liikmesriigi keskmine makse välja jättes (122).

(95)

Konkurentsi Tšehhi elektrienergia jaeturgudel piirab struktuurselt asjaolu, et jaemüüjatel (v.a ČEZ Prodej) ei ole piisavalt oma tootmisvõimsust ega juurdepääsu oluliselt likviidsetele hulgiturgudele ei Tšehhi Vabariigis ega impordi kaudu välismaal. Seega pole nendel jaemüüjatel võimalik konkureerida võrdsel alusel ČEZ Prodej'ga, kes on vertikaalselt integreeritud suurima kohaliku jaotusettevõtja ja suurima elektrienergiatootjaga.

(96)

Kolme suurima suurtarbijatele jaemüügi ettevõtja ühendatud turuosa on üsna suur (60 %), kusjuures suurimale turuosalisele (ČEZ Prodej) kuulub […] % turuosa. Suuruselt teisele ja kolmandale turuosalisele, nimelt E.ONile ja PRE-le, kellele kuuluvad vastavalt turuosad […] % ja […] %, ei kehti liidu hanke-eeskirjad. Vaatamata nende mittetühistele turuosadele on neil võimalik avaldada ČEZ Prodej'le ainult piiratud konkurentsisurvet. Juurdepääs elektrienergia hulgimüügile pole piisav. ČEZ grupp on kaugelt suurim elektrienergiatootja Tšehhi Vabariigis ja elektrivõrkude ühendamise võimsused on piiratud ning seega sõltub elektrienergia hulgituru likviidsus ČEZ grupi käitumisest. See olukord piirab neil võimalust hankida elektrienergiat nii baaskoormuse kui ka muude toodetena, mida on konkurentsitingimustes vaja, mis omakorda piirab struktuurselt nende võimet konkureerida ČEZ Prodej'ga. Samadel põhjustel on väiksematel konkurentidel piiratud võime konkureerida kolme suurima tarnijaga.

(97)

ČEZ Prodej', E.ONi ja PRE turuseisundit tugevdavad selle turu iseloomulikud tugevad piirkondlikud elemendid ning mittehomogeensed konkurentsitingimused kolmes jaotuspiirkonnas raskendavad konkurentidel nende osaliste turuseisundi proovilepanekut oma vastavates jaotuspiirkondades. Lõpuks on tarnija vahetamise määr, mis on küll kõrgem kui väiketarbijate puhul, viimastel aastatel langenud.

(98)

Võttes arvesse eeltoodud põhjendustes käsitletud tegureid, tuleks elektrienergia jaemüügi puhul suurtarbijatele Tšehhi Vabariigi territooriumil direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada mittetäidetuks.

(99)

Kolme suurima väiketarbijatele jaemüügi ettevõtja ühendatud turuosa on suur (74 %), kusjuures suurimale turuosalisele (ČEZ Prodej) kuulub […] % turuosa. Suuruselt teisele ja kolmandale turuosalisele, nimelt E.ONile ja PRE-le, kes on suuruselt teine ja kolmas turuosaline, omades vastavalt turusoa […] % ja […] %, (123) ei kehti liidu hanke-eeskirjad. Vaatamata nende mittetühistele turuosadele on neil võimalik avaldada ČEZ Prodej'le ainult piiratud konkurentsisurvet. Juurdepääs elektrienergia hulgimüügile pole piisav. ČEZ grupp on kaugelt suurim elektrienergiatootja Tšehhi Vabariigis ja elektrivõrkude ühendamise võimsused on piiratud ning seega sõltub elektrienergia hulgituru likviidsus ČEZ grupi käitumisest. See olukord piirab neil võimalust hankida elektrienergiat nii baaskoormuse kui ka muude toodetena, mida on konkurentsitingimustes vaja, mis omakorda piirab struktuurselt nende võimet konkureerida ČEZ Prodej'ga. Samadel põhjustel on väiksematel konkurentidel piiratud võime konkureerida kolme suurima tarnijaga.

(100)

ČEZ Prodej', E.ONi ja PRE turuseisundit tugevdavad selle turu tugevad piirkondlikud omadused ning mittehomogeensed konkurentsitingimused kolmes jaotuspiirkonnas raskendavad konkurentidel nende osaliste turuseisundi proovilepanekut oma vastavas jaotuspiirkonnas. Lõpuks on tarnija vahetamise määr üsna madal ja eeltoodud põhjustel ei ole jaehinnad konkurentsile otsese avatuse näitaja.

(101)

Võttes arvesse eeltoodud põhjendustes käsitletud tegureid, tuleks elektrienergia jaemüügi puhul väiketarbijatele Tšehhi Vabariigi territooriumil direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada mittetäidetuks.

(102)

Gaasi jaemüügi puhul suurtarbijatele Tšehhi Vabariigis võib võtta olukorra kokku järgmiselt: riiklikul tasandil tegutseb suur arv tarnijaid; kolme suurima jaemüügiettevõtja ühendatud turuosa pole eriti suur (51 %); esimesele ja kolmandale turuosalisele hanke-eeskirjad ei kehti; tarnija vahetamise määr näib rahuldav, kuna lõppkasutaja hinda ei kontrollita ja hulgituru likviidsus ei näi takistavat gaasi jaemüügi otsest avatust konkurentsile.

(103)

Võttes arvesse eeltoodud põhjendustes käsitletud tegureid, tuleks gaasi jaemüügi puhul suurtarbijatele Tšehhi Vabariigi territooriumil direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks.

(104)

Gaasi jaemüügi puhul väiketarbijatele Tšehhi Vabariigis võib võtta olukorra kokku järgmiselt: riiklikul tasandil tegutseb suur arv tarnijaid; kolme suurima jaemüügiettevõtja ühendatud turuosa on üsna suur (69 %), siiski esimesele ja kolmandale turuosalisele hanke-eeskirjad ei kehti; tarnija vahetamise määr näib rahuldav; lõppkasutaja hinda ei kontrollita ja hulgituru likviidsus ei näi takistavat gaasi jaemüügi otsest avatust konkurentsile.

(105)

Võttes arvesse eeltoodud põhjendustes käsitletud tegureid, tuleks gaasi jaemüügi puhul väiketarbijatele Tšehhi Vabariigi territooriumil direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks.

(106)

Käesolev otsus lähtub 2016. aasta novembrist 2018. aasta aprillini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud taotluse esitaja esitatud teabes ja ERO riiklikes aruannetes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldamise tingimused enam täidetud.

(107)

Kuna osa elektrienergia (124) jaemüügiga seotud teenuste suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2014/25/EL, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavaid hankelepinguid tuleks käsitleda vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6. See tähendab, et kui võrgustiku sektori hankija osaleb nn segahankes, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2014/25/EL kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, tuleb arvesse võtta seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt mõeldud. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on toetada direktiivi kohaldamisest vabastamata teenuseid, kohaldatakse direktiivi 2014/25/EL sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, sõlmitakse leping kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 6 lõikes 3 sätestatud eeskirjadega.

(108)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2012/795/EL (2) on määratud kindlaks liikmesriikide kohustused direktiivi 2010/75/EL rakendamist käsitleva aruandluse kohta ajavahemikuks 2013–2016. Kuna selle otsuse ajaline mõju on lõppenud, tuleks see kehtetuks tunnistada.

(2)

Tuleks kehtestada sellise 2017. aastat ja sellele järgnevaid aastaid käsitleva teabe tüüp, vorm ja esitamise sagedus, mille liikmesriigid peavad kättesaadavaks tegema.

(3)

Kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 72 lõikega 1 peavad liikmesriigid esitama teabe, milles käsitletakse kõnealuse direktiivi rakendamist, heite ja muude saastevormide representatiivseid andmeid, heite piirväärtusi ning parima võimaliku tehnika rakendamist vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 14 ja 15, eelkõige artikli 15 lõike 4 kohaselt tehtud erandeid.

(4)

Peale selle peavad liikmesriigid lisama direktiivi 2010/75/EL artikli 72 alusel esitatavatesse aruannetesse kõnealuse direktiivi artikli 51 lõike 4, artikli 55 lõike 2 ning artikli 59 lõigete 1, 2 ja 3 kohase teabe.

(5)

Kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 72 lõikega 1 peavad liikmesriigid tegema teabe kättesaadavaks elektroonilises vormis, kasutades aruandlusvahendit, mille komisjon on selleks otstarbeks ette näinud.

(6)

Direktiivi 2010/75/EL kohaselt tohib iga selle II peatüki kohaldamisalasse kuuluvat käitist käitada üksnes eraldi loa alusel. Loatingimused peavad põhinema keskkonnatoimel, mille asjaomane käitis võib saavutada, võttes arvesse selle tehnilisi näitajaid, väliseid tegureid, sh kohalikud olud, ja parima võimaliku tehnika kasutamist selles käitises. Luba sisaldab iga konkreetse käitise jaoks tingimusi eelkõige heite piirväärtuste, heite seire ning nõuetele vastavuse hindamise kohta. Kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 21 lõikega 3 tuleb loatingimused korrapäraselt läbi vaadata ja neid vajaduse korral ajakohastada, eriti kui käitise peamise tegevusvaldkonna kohta on avaldatud uued parimat võimalikku tehnikat käsitlevad järeldused (nn PVT-järeldused). Kõige tõhusam viis direktiivi 2010/75/EL rakendamise kohta aru anda on esitada asjakohane teave iga üksiku käitise kohta ning seega laiendada rakendusotsuse 2012/795/EL moodulites 2 ja 3 kasutatud lähenemisviisi kõigile sektoritele.

(7)

Suurte põletusseadmete ning jäätme(koos)põletustehaste suhtes kehtivad direktiivi 2010/75/EL III ja IV peatüki erisätted. Nende seadmete ja tehaste kohta peaksid liikmesriigid esitama lisaks ka teabe, milles käsitletakse direktiivi 2010/75/EL artiklites 32–35 ning artikli 46 lõikes 2 sätestatud ajutiste erandite ja heitekontrollimeetmete rakendamist. Kõnealuse direktiivi artikli 55 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tegema üldsusele kättesaadavaks loendi jäätmepõletus- ja -koospõletustehastest, mille võimsus on väiksem kui kaks tonni tunnis. Komisjoni tuleks selle loendi avaldamisest teavitada, et ta saaks jälgida direktiivi rakendamist kõnealuste väiksemate tehaste suhtes.

(8)

Kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 72 lõikega 1 peavad liikmesriigid esitama heite ja muude saastevormide representatiivsed andmed. Tarbetu halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid teatama, kus on tehtud heiteseireandmed kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 24 lõike 3 punktile b, ning samuti teatama seose Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (3) alusel teatatud heiteandmetega. Kõnealuse määruse kohaselt peavad liikmesriigid esitama iga-aastased andmed, milles käsitletakse muu hulgas jäätmete ülekannet väljapoole tegevuskohta ning selliste saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse, mis on kantud kõnealuse määruse II lisasse, mis hõlmab kõiki direktiivi 2010/75/EL II lisas loetletud saasteaineid. Samal ajal on kõik direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvad „käitised“ seotud kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate „objektidega“ või on nendega samad. Seepärast on määruse (EÜ) nr 166/2006 alusel esitatud andmed „heidete ja muude saastevormide representatiivsed andmed“ direktiivi 2010/75/EL artikli 72 lõike 1 tähenduses.

(9)

Et luua seos määruse (EÜ) nr 166/2006 kohase heidet käsitleva aruandlusega, tuleks kasutada olemasolevaid ruumiandmeid, mida liikmesriigid haldavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (4) artikli 4 lõikega 1 ja sama direktiivi III lisa punktiga 8. Komisjoni määrusega (EL) nr 1089/2010 (5) kehtestatud andmemudel võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil seostada „käitised“, suured põletusseadmed ja jäätme(koos)põletustehased „objektidega“ määruse (EÜ) nr 166/2006 artikli 2 punkti 4 tähenduses. Suurte põletusseadmete ja jäätme(koos)põletustehaste kohta ruumiandmete esitamine selle asemel, et esitada üksikasjalikke aruandeid käitiste heite kohta, on selles kontekstis lihtsalt veel üks aruandluse „tüüp“ direktiivi 2010/75/EL artikli 72 punkti 2 tähenduses. See hõlmab INSPIRE mudeli kohandamist direktiivi 2010/75/EL artikli 72 lõike 1 kohaste aruandluse erinõuetega, muutes kohustuslikuks ruumiandmete teatavad elemendid, mille võib määruse (EL) nr 1089/2010 alusel esitamata jätta.

(10)

Selliste käitiste ja tegevusvaldkondade kohta, mille puhul kasutatakse direktiivi 2010/75/EL II peatüki kohaldamisalasse mitte kuuluvaid orgaanilisi lahusteid ja mille jaoks ei ole seepärast tingimata vaja käitisepõhist luba, peaksid liikmesriigid esitama teabe käitiste koguarvu kohta ja selliste käitiste arvu kohta, milles kasutatakse vähendamiskava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 59 lõike 1 punktile b või erandit vastavalt sama direktiivi artikli 59 lõikele 2 või 3. Nii saab komisjon teada, kas ja mil määral võib direktiivi 2010/75/EL rakendamine olla mõjutatud.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Lindude gripp ehk linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugrippi avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse viiruse virulentsuse järgi. Madala patogeensusega haigusvorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid nähte, samas põhjustab kõrge patogeensusega vorm enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga suurt suremust. Kõnealusel haigusel võib olla tõsine mõju kodu- ja metslindude tervisele ja kodulinnukasvatuse tasuvusele.

(2)

Direktiivis 2005/94/EÜ on sätestatud minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhangu korral kodulindude või muude tehistingimustes peetavate lindude suhtes ja teatavad ennetusmeetmed linnugripi seireks ja varaseks avastamiseks.

(3)

Metslinnud, eelkõige ränd-veelinnud on madala patogeensusega linnugripi looduslikud peremeesorganismid, kes kannavad hooajalise rändeliikumise ajal viirust edasi ilma, et see neil avalduks. Alates 2005. aastast on kõrge patogeensusega linnugripi (KPLG) alatüübi H5 viirused olnud võimeline nakatama rändlinde, kes võivad levitada viirusi kaugele teistele mandritele.

(4)

Linnugripi viiruste ja eelkõige kõrge patogeensusega linnugripi viiruste esinemine metslindude seas kujutab endast jätkuvat ohtu kõnealuste viiruste otseseks ja kaudseks sissetoomiseks kasvandustesse, kus peetakse kodulinde ja muid tehistingimustes peetavaid linde, eriti lindude rände ajal, ning on oht, et viirused levivad nakatunud lindudega kasvandustest muudesse kasvandustesse ning põhjustavad märkimisväärset majanduslikku kahju.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 14. septembril 2017 vastu põhjaliku linnugrippi käsitleva teadusliku arvamuse, (2) milles kinnitati, et rangetel bioohutusmeetmetel on tähtis osa selles, et ära hoida kõrge patogeensusega linnugripi viiruste levikut metslindudelt kodulindudele ja muudele tehistingimustes peetavatele lindudele (EFSA 2017. aasta arvamus).

(6)

EFSA 2017. aasta arvamuses loetletakse kõige olulisemad bioohutusvõtted, mida tuleb pidevalt täita kodulinnukasvandustes, sealhulgas väikestes põllumajandusettevõtetes. Arvamuses märgitakse, et kodulinnukasvanduste puhul kehtivad teatavad üldised bioohutusvõtted, kuid parima kaitse saavutamiseks tuleb eksperdinõule tuginedes võtta arvesse iga kasvanduse erijooni.

(7)

EFSA 2017. aasta arvamuses hinnati ohtusid, mis võivad põhjustada kõrge patogeensusega linnugripi viiruse levikut kodulinnukasvandustesse ja määratleti sellised ohud, nagu näiteks kodupartide ja -hanede pidamine koos muude kodulinnuliikidega, ning teatavad ohtudega seotud tegevusalad, nagu näiteks kodulindude pidamine uluklinnuvarude taastootmiseks, ning tehti ettepanekud selliste ohtude vähendamiseks.

(8)

EFSA 2017. aasta arvamuses esitati järeldus, et metslindude passiivne seire on kõige tõhusam vahend kõrge patogeensusega linnugripi viiruste esinemise varajaseks avastamiseks metslindude seas, kelle puhul kõrge patogeensusega linnugripi viirused põhjustavad suremust, ning soovitati metslindude sihtliikidelt proovide võtmist ja laboris analüüsimist. Euroopa Toiduohutusamet avaldas seejärel metslindude sihtliikide loetelu oma linnugripi alases teaduslikus aruandes, mis kiideti heaks 18. detsembril 2017 (3).

(9)

22. märtsil 2018 heaks kiidetud EFSA teaduslikus aruandes (4) on märgitud, et seni ei ole teada, et inimesi oleks nakatunud viirusesse A(H5N8) ega ka hiljuti tekkinud viirustesse A(H5N5) ja A(H5N6), mis kuuluvad viiruse A(H5) monofüleetilisse rühma 2.3.4.4 ja mille ümberkorraldatud genoom sisaldab kohalikelt Euroopa viirustelt pärit geeni N5 või N6. Viiruseid A(H5N8), A(H5N5) ja A(H5N6) peetakse valdavalt linnuliikidele kohanenud viirusteks.

(10)

Veel on EFSA 2017. aasta arvamuses märgitud, et teatavas epidemioloogilises olukorras võib olla asjakohane, et liikmesriik tugevdab ajutiselt teatavaid ennetusmeetmeid sellise koha ümbruses, kus on leidnud kinnitust kõrge patogeensusega linnugripi viiruse nakkuse esinemine kas metslinnul või metslinnu väljaheites; seda tuleb teha eelkõige selleks, et hinnata, kas viirus on levinud linnukasvandusse ja kas on võetud piisavaid bioohutusmeetmeid viiruse sissetoomise ärahoidmiseks.

(11)

Linnugripi viirusega kõige ohustatumate linnupopulatsioonidega tegelemiseks ja käesolevas otsuses sätestatud meetmete tulemuslikkuse tagamiseks tuleks võtta teatavaid linnukasvandustele suunatud ennetusmeetmeid.

(12)

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/263 (5) on sätestatud riskimaandamis- ja tugevdatud bioohutusmeetmed, millega saab vähendada riski, et kõrge patogeensusega linnugripiviirused levivad metslindudelt kodulindudele, milleks takistatakse nende linnupopulatsioonide vahelisi otseseid ja kaudseid kokkupuuteid; samuti on seal sätestatud, et liikmesriigid peavad määrama oma territooriumil kindlaks need alad, kus on eriti suur risk kõrge patogeensusega linnugripi viiruse levimiseks kodulinde või muid tehistingimustes peetavaid linde pidavatesse kasvandustesse (edaspidi „suure riskiga piirkonnad“), võttes muu hulgas arvesse epidemioloogilist olukorda ja täpsustatud riskitegureid. Kõnealust rakendusotsust kohaldati kuni 30. juunini 2018. aastal.

(13)

Rakendusotsuses (EL) 2017/263 sätestatud meetmed tuleks seega läbi vaadata, võttes arvesse jooksvat epidemioloogilist olukorda kodulindude, muude tehistingimustes peetavate lindude ja metslindude seas liidus ja kõnealuse riskiga seotud kolmandates riikides, EFSA 2017. aasta arvamust ja sellele järgnenud teaduslikke aruandeid linnugripi kohta ning liikmesriikide kogemusi, mis on saadud seoses kõnealuses määruses sätestatud meetmete rakendamisega.

(14)

Kuna kõrge patogeensusega linnugripiviirusse nakatunud metslinnud põhjustavad jätkuvat ohtu ning jätkuvalt on taudi puhkemise risk kodulinde või muid tehistingimustes peetavaid linde pidavates kasvandustes, tuleks käesolevas otsuses kehtestada ajakohastatud meetmed, mille puhul on arvesse võetud rakendusotsuse (EL) 2017/263 läbivaatamise tulemusi.

(15)

Rakendusotsuse (EL) 2017/263 rakendamise käigus omandatud kogemused näitavad, et on vaja teha teatavaid erandeid riskimaandamis- ja tugevdatud bioohutusmeetmetest, et liikmesriigid saaksid kohandada oma meetmeid vastavalt epidemioloogilise olukorra muutumisele.

(16)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2013/92/EL (2) on sätestatud Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali suhtes kohaldatav taimetervise kontroll ja meetmed. Kõnealuse otsuse artiklid 1–4 aeguvad 31. juulil 2018.

(2)

Kõnealuse otsuse ning direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13a kohaselt tehtud taimetervise kontrollide käigus liikmesriikides ilmnes, et teatavate Valgevenest ja Hiinast pärit kaupade (edaspidi „kindlaksmääratud kaubad“) veol kasutatud puidust pakkematerjal ei vastanud direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktis 2 sätestatud liidu nõuetele puidust pakkematerjali märgistamise kohta ning mõnel juhul oli pakkematerjal saastunud kõnealuse direktiivi I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega.

(3)

Selleks et tagada asjakohaseid taimetervise kontrolle tegevate asutuste parem ettevalmistumine, peaksid lennujaamade, sadamate ja teised kaupade liikumist kontrollivad asutused või kõik ettevõtjad, kes on seotud kindlaksmääratud kaupade impordiga, millega kaasneb puidust pakkematerjal, edastama piiripunkti vastutavale ametiasutusele eelteate puidust pakkematerjali peatse saabumise kohta, niipea kui nad selle saabumisest teada saavad.

(4)

Kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjalile tuleks korrapäraselt teha taimetervise kontrolli. Liikmesriigid peaksid määratlema, kui suures ulatuses kindlaksmääratud kaupade saadetiste puidust pakkematerjalile taimetervise kontrolli tehakse. Esindusliku valimi kontrolli tagamiseks ei tohiks imporditud kindlaksmääratud kaupade puidust pakkematerjali kontrolli määr jääda alla 1 %.

(5)

Kõnealuse puidust pakkematerjali ning kindlaksmääratud kaupade suhtes kohaldatakse liidu tollijärelevalve eeskirju kuni taimetervise kontrollid on lõpetatud. Sellega tagatakse, et nende vaba liikumine liidu turul ei too kaasa taimetervisega seotud riske.

(6)

Selleks et tagada taimetervise kontrolli tegemine kõige asjakohasemates rajatistes, tuleks seda teha liidu piiripunktis või vastutava pädeva asutuse poolt kontrolli jaoks heaks kiidetud sihtkohas.

(7)

Kui taimetervise kontroll tehakse sihtkohas ja selgub, et direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punkti 2 nõuded ei ole täidetud või et puidust pakkematerjal on saastunud kõnealuse direktiivi I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega, peaksid asjaomased liikmesriigid asjaomast puidust pakkematerjali nõuetekohaselt käitlema ja selle viivitamatult hävitama, et tagada taimetervise kaitse liidu territooriumil.

(8)

Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile käesoleva otsuse alusel tehtud taimetervise kontrollide arvu ja tulemused spetsiaalse elektroonilise aruandlusvormiga.

(9)

Senised kogemused taimetervise kontrolli valdkonnas on näidanud, et selleks, et kõnealuste kolmandate riikide taimekaitseorganisatsioonidele esitada täpsemat teavet puidust pakkematerjali registreeritud kinnipidamiste kohta, on vaja, et liikmesriigid esitavad kogu teabe, mis on vajalik ebausaldusväärse või ebaõige märgistuse allikate kindlakstegemiseks.

(10)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada alates 1. oktoobrist 2018, et anda vastutavatele ametiasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega uute sätetega kohanemiseks.

(11)

Õigusliku vaakumi tekkimise vältimiseks selleks kuupäevaks tuleks 31. juulil 2018 kehtetuks muutuvaid rakendusotsuse 2013/92/EL artikleid 1–4 kohaldada kuni 30. septembrini 2018.

(12)

Õigusliku selguse huvides tuleks rakendusotsus 2013/92/EL kehtetuks tunnistada alates 1. oktoobrist 2018, kui hakatakse kohaldama käesolevat otsust.

(13)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada kuni 30. juunini 2020, et võimaldada selleks ajaks vastu võtta vajalikud meetmed.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,