(1)

20. oktoobril 2017. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit pedaalidega ja elektrilise abimootoriga jalgrataste (edaspidi „elektrijalgrattad“) impordi suhtes.

(2)

Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(3)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 8. septembril 2017 Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycle Manufacturers Association, edaspidi „kaebuse esitaja“ või „EBMA“). Kaebuse esitaja toodang moodustab üle 25 % elektrijalgrataste kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(4)

21. detsembril 2017 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses HRVst pärit elektrijalgrataste impordiga liitu ja alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3).

(5)

31. jaanuaril 2018 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel taotluse HRVst pärit elektrijalgrataste impordi registreerimiseks. 3. mail 2018 avaldas komisjon rakendusmääruse (EL) 2018/671 (4) (edaspidi „registreerimismäärus“), millega kehtestati HRVst pärit elektrijalgrataste impordi registreerimise nõue alates 4. maist 2018.

(6)

Vastuseks registreerimise taotlusele esitasid huvitatud isikud märkuseid, mida käsitleti registreerimismääruses. Komisjon kinnitab, et kaebuse esitajad esitasid impordi registreerimise vajaduse põhjendamiseks piisavalt tõendusmaterjali. Import HRVst ja selle turuosa oli järsult kasvanud. Seepärast lükati märkused tagasi.

(7)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele ja teadaolevatele importijatele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Algatamisteates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et on esialgu valinud Šveitsi kolmandaks turumajanduslikuks riigiks (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(11)

Mõned kaebust toetanud huvitatud isikud palusid kättemaksu kartuses enda isikute käsitlemist konfidentsiaalsena, kuna ostavad oma elektrijalgrataste teatavaid osi HRVst. Komisjon täitis pärast esitatud argumentide hindamist need palved.

(12)

Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products, edaspidi „CCCME“) ning Euroopa elektrijalgrataste importijate ühendus (Collective of European Importers of Electric Bicycles, edaspidi „CEIEB“), kes kumbki esindavad mitut huvitatud isikut, esitasid pärast menetluse algatamist märkused.

(13)

CCCME väitis, et põhjused, mille alusel komisjon mõne kaebust toetanud huvitatud poole isikut konfidentsiaalsena käsitles, olid nii ebapiisavad kui ka alusetud. CCCME sõnade kohaselt impordivad mõned liidu tootmisharu liikmed HRVst terveid elektrijalgrattaid ning seetõttu võib need alusmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a alusel liidu tootjate hulka kuuluvate ettevõtjatena käsitlemise alt välja jätta. CCCME märkis, et mõne huvitatud poole isiku konfidentsiaalsena käsitlemine võtab eksportivatelt tootjatelt võimaluse kõnealuse juhtumi puhul olukorda korralikult uurida.

(14)

Sarnaselt väitis CEIEB, et kaebus ei sisalda ei kõigi teadaolevate liidu samasuguse toote tootjate nimekirja ega ka nende tootjate toodangu mahtu ja väärtust. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kaebus sisaldas kõigi samasuguse toote teadaolevate tootjate nimekirja liidus (5) ning nende toodangu kogumahtu (6). Seetõttu oli CEIEB-l juurdepääs kõigi teadaolevate samasuguse toote liidus asuvate tootjate nimekirjale.

(15)

See teave võimaldas CEIEB-l kindlaks teha, et ka kaks liidu tootjatena registreeritud äriühingut impordivad uurimisalust toodet vaatlusalusest riigist. Seetõttu on selge, et CEIEB-l oli selles osas võimalus oma kaitseõiguseid täielikult kasutada. Seepärast lükati need väited tagasi.

(16)

Samuti väitis CCCME, et kaebuses ei olnud uurimise algatamiseks esitatud piisavalt tõendeid. CCCME esitas selleks neli põhjendust.

(17)

Esiteks ei tohiks jätta Hiina tolliasutustelt saadud Hiina ekspordistatistikal põhinevaid impordiandmeid koos neis uuritava toote väljafiltreerimiseks tehtud kohandustega konfidentsiaalseks ning komisjon peaks nende allikat nõuetekohaselt uurima.

(18)

Teiseks oleksid mõned kaebuses sisalduvad andmed, näiteks asjaomase sektori väidetav liigne tootmisvõimsus HRVs, eksitavad, kuna need ei puuduta mitte ainult elektrijalgrataste sektorit, vaid elektrijalgrataste ja jalgrataste sektoreid koos. Sarnaselt hinnataks üle liidu elektrijalgrataste turu mahtu, kuna see hõlmab kõiki elektrilisi kergsõidukeid, mitte ainult elektrijalgrattaid.

(19)

Kolmandaks oleksid kaebuses esitatud väited subsideerimise kohta alusetud ja vajaksid omaette subsiidiumivastast uurimist.

(20)

Neljandaks esitati CCCME väitel kaebuses rida põhjendamata väiteid, mis kahjustavad HRV elektrijalgrataste tootmisharu, väites, et liidu tootjad on selles valdkonnas innovatsiooni vedajad ning Hiina tootjad pelgalt kopeerivad liidus toodetud elektrijalgrataste tehnoloogia hetkeseisu.

(21)

Komisjon uuris kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 5 ning jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, st kaebuse esitaja esitatud tõendid olid piisavalt adekvaatsed ja täpsed. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama kaebuse esitajale kõnealuses lõikes käsitletavate küsimuste kohta hõlpsasti kättesaadavat teavet. Komisjon leidis esitatud tõendusmaterjali alusel, et see nõue on täidetud.

(22)

Seoses väitega Hiina impordiandmete kohta viitab komisjon registreerimismääruse jaotisele 3.2 ning käesoleva määruse jaotisele 4.3, milles käsitletakse seda väidet ammendavalt.

(23)

Seoses väitega liigse tootmisvõimsuse kohta on tõepoolest oluline uurida elektrijalgrataste ja jalgrataste liigset tootmisvõimsust koos, kuna jalgrataste tootmisvõimsust saab väheste kulude ja pingutustega kohandada elektrijalgrataste jaoks (vt põhjendus 172) ning on tõendeid selle kohta, et mõlemaid tooteid tootvad äriühingud seda ka regulaarselt teevad.

(24)

Mis puudutab märkuseid väidetava subsideerimise kohta Hiina turul, siis 21. detsembril 2017 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses HRVst pärit elektrijalgrataste impordiga liitu ja alustas eraldi uurimist. See uurimine alles kestab.

(25)

Mis puudutab aga väiteid innovatsiooni ja kopeerimise kohta, siis neljandas punktis nimetatud väidete õigsusel ei olnud käesoleva juhtumi aluseks olevale komisjoni hinnangule mõju, kuna need ei kuulu sel otstarbel kaalutavate küsimuste hulka.

(26)

Komisjon järeldas, et kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(27)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(28)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi samasuguse toote suurima tüüpilise müügimahu alusel uurimisperioodil, võttes seejuures arvesse eri tooteliike ja geograafilist jaotust.

(29)

Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 60 % liidu tootmisharu kogutoodangust ja 58 % kogumüügist. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(30)

EBMA väitis, et valim keskendub liialt Hollandi turule ega anna piisavalt kaalu Prantsusmaa tootjatele.

(31)

Komisjon märkis, et valimisse kaasati uurimisaluse toote suurimad turud ning sellised suurima toodangu- ja müügimahuga tootjad liidu turul, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(32)

Samuti märkis komisjon, et Prantsusmaa tootjate toodang moodustab vaid väikese osa elektrijalgrataste tootmisest liidus. Seetõttu ei ole Prantsusmaa tootjate hõlmamine valimi tüüpilisuse tagamiseks vajalik.

(33)

Üks huvitatud isik soovitas lisada valimisse ühe Saksamaa tootja. Asjaomane äriühing ei teinud aga koostööd ning seetõttu tuli märkus arvestamata jätta. See ei mõjutanud valimi tüüpilisust, kuna valim hõlmas 60 % tootmismahust ja sisaldas üht Saksamaa tootjat.

(34)

Eeltoodu põhjal kinnitas komisjon, et valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(35)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(36)

21 sõltumatut importijat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Komisjon moodustas alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi, kuhu kaasati viis sõltumatut importijat suurima liitu suunatud impordi mahu alusel. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega.

(37)

Üks huvitatud isik märkis, et importijate valim ei ole tüüpiline, kuna see ei hõlma Taani, Saksamaa, Itaalia ega Ühendkuningriigi importijaid ning keskendub liigselt elektrilisi linnajalgrattaid ostvatele importijatele.

(38)

Taani, Saksamaa ja Ühendkuningriigi koostööd tegevad importijad olid valimisse kaasatud importijatest siiski palju väiksemad ning Itaaliast ei teinud koostööd ükski importija. Samuti importisid valimisse kaasatud importijad laia valikut tooteid, sealhulgas elektrilisi linnajalgrattaid, elektrilisi trekijalgrattaid, elektrilisi mägijalgrattaid ja kokkupandavaid elektrijalgrattaid.

(39)

Lisaks märgib komisjon, et valim sisaldas suurimat impordimahtu, mida oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida.

(40)

Eeltoodu põhjal kinnitas komisjon, et valim on koostööd tegevate importijate suhtes tüüpiline.

(41)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(42)

96 HRV eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Üks tootja ei teatanud uurimisperioodi jooksul elektrijalgrataste ELi suunatud ekspordist ja seega ei tunnistatud teda valimisse sobivaks. Komisjon koostas suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal esialgse valimi neljast koostööd tegevast tootjate rühmast.

(43)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate elektrijalgrattaid eksportivate tootjate ja HRV ametiasutustega.

(44)

Kolm valimisse kaasamata eksportivat tootjat väitsid, et neid tulnuks kaasata valimisse nende toodangu või müügi väidetavate iseärasuste tõttu, mis eristavad neid mõnest või kõigist valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest.

(45)

Need iseärasused ei ole alusmääruse artikli 17 lõike 1 (mille alusel valim moodustatakse) seisukohast olulised. Komisjon moodustas vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida: Ükski kõnealusest kolmest valimisse kaasamata eksportivast tootjast ei väitnud, et nad selle kriteeriumi alusel valimisse oleksid kvalifitseerunud, ning ükski neist ei väitnud, et valimi moodustamise kriteeriumit tuleks muuta. Seetõttu lükati need kolm taotlust tagasi.

(46)

Pärast valimi moodustamisele reageerimise tähtaja möödumist ning valimi moodustamist ja küsimustike väljasaatmist andis endast märku üks eksportiv tootja, kes palus end käsitada koostööd tegevana, kuna ta oli samaaegse subsiidiumivastase uurimise valimi moodustamise etapis õigel ajal reageerinud. Taotlust ei rahuldatud, kuna äriühing ei teatanud endast käesoleva uurimise käigus tähtaegselt.

(47)

Kuus valimisse kaasamata eksportivat tootjat taotles ametlikult alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel individuaalset kontrollimist. Nendest kaks taotles turumajanduslikku kohtlemist, mis tähendab veel kahe turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi analüüsi ja kontrolli. Peale selle on kolm ametlikult individuaalset kontrollimist taotlenud äriühingut kokku kuut seotud kauplejat hõlmavad äriühingute rühmad. Juhtumi töörühmad peaksid analüüsima ja kontrollima ka nende vastuseid dumpinguvastase küsimustiku asjaomasele osale. Nii suure arvu taotluste uurimine oleks põhjendamatult koormav ning seda ei saa uurimiseks ettenähtud aja jooksul põhjendatult eeldada. Seetõttu otsustas komisjon ühtegi individuaalse uurimise alustamise taotlust mitte rahuldada.

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaldamiseks saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile valimisse kaasatud koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovisid taotleda individuaalset dumpingumarginaali. Ainult üks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate rühm esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, mida komisjon hindas.

(49)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile valimisse kaasatud äriühingutele, individuaalset kontrolli taotleda kavatsenud eksportivatele tootjatele ja 27 võimalikule võrdlusriigi tootjale Austraalias, Jaapanis, Mehhikos, Lõuna-Koreas, Šveitsis, Taiwanil, Tais, Türgis ja Ameerika Ühendriikides.

(50)

Komisjon sai kõigilt valimisse kaasatud liidu tootjatelt, sõltumatutelt importijatelt, HRV eksportivatelt tootjatelt, individuaalset kontrolli taotlenud HRV eksportivatelt tootjatelt ja ühelt võrdlusriigi tootjalt Šveitsis küsimustikule täielikud vastused.

(51)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(52)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(53)

Vaatlusalune toode on HRVst pärinevad ja praegu CN-koodide 8711 60 10 ja ex 8711 60 90 (TARIC-kood 8711609010) alla kuuluvad pedaalidega ja elektrilise abimootoriga jalgrattad (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(54)

See määratlus hõlmab erinevaid elektrijalgrataste tüüpe.

(55)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on ühesugused põhilised füüsikalised omadused ning ühesugused põhilised kasutusotstarbed:

(56)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(57)

CCCME vaidlustas oma uurimise algatamise järel esitatud märkustes komisjoni kavatsuse rühmitada kõiki elektrijalgrattaid üheainsa tootena. Eelkõige väitsid nad, et elektrilised kiirjalgrattad (elektrijalgrattad kiirusega üle 25 km/h ja kuni 45 km/h) tuleks uurimise alt välja jätta. Kui tavalise elektrijalgratta mootori maksimaalne võimsus (7) on 250 W, siis elektrilise kiirjalgratta mootoril võib olla suurem võimsus, tavaliselt 350–500 W.

(58)

CCCME väitis, et neil jalgratastel on oluliselt erinevad omadused ja ettenähtud kasutusotstarbed ning samuti oluliselt erinevad hinnad. Tarbija vaatepunktist ei ole elektrilised kiirjalgrattad kõigi teiste käesoleva uurimisega hõlmatud elektrijalgratastega asendatavad.

(59)

CCCME sõnul on mitu põhjust, miks elektrilised kiirjalgrattad teistest elektrijalgratastest erinevad. Esiteks on neil erinevad materjalid ja komponendid. Näiteks on elektriliste kiirjalgrataste mootoril suurem nimivõimsus ning elektriliste kiirjalgrataste puhul kasutatavad materjalid on tugevamad ja kvaliteetsemad.

(60)

Teiseks erinevad oluliselt kulud ja hinnad. Kuna elektrilistel kiirjalgratastel kasutatavate osade kvaliteedile ja tugevusele kehtivad rangemad nõuded, on elektriliste kiirjalgrataste tootmise kulu suurem kui tavalistel elektrijalgratastel, mis toob omakorda kaasa suurema lõpliku müügihinna.

(61)

Kolmandaks on neil erinevad CN-koodid. Alates 1. jaanuarist 2017 on tavalised elektrijalgrattad klassifitseeritud CN-koodi 8711 60 10 all ning elektrilised kiirjalgrattad CN-koodi 8711 60 90 all. Enne 2017. aastat olid tavalised elektrijalgrattad klassifitseeritud CN-koodi (ex) 8711 90 10 ning elektrilised kiirjalgrattad CN-koodi (ex) 8711 90 90 all.

(62)

Neljandaks käsitletakse elektrilisi kiirjalgrattaid mootorsõidukitena (sõidukite kategooria L1e-B), nii et nende juhtidelt nõutakse loa omamist ja kiivri kandmist. Tavaliste elektrijalgrataste puhul selliseid nõudeid ei ole. Need nõuded piiravad oluliselt selliste inimeste hulka, kes saavad elektrilisi kiirjalgrattaid osta ja kasutada.

(63)

Viiendaks on elektriliste kiirjalgrataste kasutajate tüübid teistsugused. Üldjuhul on tavaliste elektrijalgrataste ostjad peamiselt kontoritöötajad või eakamad inimesed, kes väärtustavad täiendavat abivõimsust, samas kui elektriliste kiirjalgrataste ostjad on peamiselt noored ostjad, kes kasutavad elektrilisi kiirjalgrattaid pingutavamatel või sportlikumatel tegevustel.

(64)

Kaebuses väideti, et kõigi elektrijalgrataste peamised omadused on ühised. Täpsemalt on mõlemad neist jalgrattad, mis on mõeldud pedaalimiseks ja varustatud elektrilise abimootoriga pedaalijõu täiendamiseks. Samuti rakendatakse kõigile elektrijalgratastele samu katseid, mis vastavad Euroopa standardile EN 15194. Sellest lähtuvalt järeldas kaebuse esitaja, et need on käesolevate uurimiste seisukohast üksainus toode.

(65)

Samuti märkis kaebuse esitaja, et kuna abimootori abi väljalülitamise kiirust võib vabalt vahetada kiiruselt 25 km/h kiirusele 45 km/h ja vastupidi, on tegemist peamiselt tarkvara programmeerimise küsimuse, mitte aga tegelike füüsiliste erinevustega.

(66)

Üks importija väitis uurimise käigus, et elektrijalgrattad, mis kuuluvad kategooriasse L1e-A, tuleks uuritava toote määratlusest välja jätta. Kategooria L1e-A hõlmab abimootori toega elektrijalgrattaid, mille kiirus on kuni 25 km/h, kuid mille mootori võimsus on kuni 1 kW. Väidetavalt ei toodeta liidus kategooria L1e-A elektrijalgrattaid ning kaebuses neid eraldi ei nimetata. Importija väidab veel, et kategooria L1e-A elektrijalgrattad ei saa olla liidu tootmisharule kahju teinud, kuna esimene kategooria L1e-A elektrijalgratas müüdi liidu turul enam kui kaheksa nädalat pärast kaebuse esitamist.

(67)

Komisjon võttis kõiki neid märkusi arvesse. Komisjon märkis, et kaebuses esitatud toote määratlus hõlmas tõesti kõiki pedaalidega ja elektrilise abimootoriga jalgrattaid. Kaebuses esitatud toote määratlus ei sisalda piiranguid sõidukite klassifitseerimisele. Seetõttu järeldati, et kaebus hõlmab kategooria L1e-A elektrijalgrattaid. Samuti oli importija enda veebilehel ilmne, et kategooria L1e-A elektrijalgratastel on kõik tavalise elektrijalgratta hüved, kuid rohkem võimsust. Eriti rõhutab importija, et enamikus liikmesriikides ei nõuta kategooria L1e-A elektrijalgrataste puhul kiivrit ning neid võib kasutada tavalistel jalgrattaradadel ja -teedel.

(68)

Seoses elektriliste kiirjalgratastega väidetakse, et nende tootmiskulu ja müügihind on oluliselt suuremad. See ei ole iseenesest põhjus toote väljajätmiseks toote määratlusest, kuna toote määratlus sisaldab tavaliselt erineva hinnaga müüdavaid kaupu. Kõnealust tegurit võetakse siiski dumpingu- ja kahjuarvutuste võrdlustes arvesse.

(69)

Seoses erinevate kasutusotstarvete ja tarbijate ootustega väidetakse, et tavalisi elektrijalgrattaid müüakse tavaliselt eakatele inimestele, ajaviiteratturitele ja kontoritöötajatele, kuna aga elektrilisi kiirjalgrattaid kasutatakse peamiselt pingutavamates tegevustes, nagu pendelränne. Kuna kontoritöötajad kasutavad oma tavalisi elektrijalgrattaid tõenäoliselt kodust töökohta sõitmiseks, sarnaneb nende kasutamine väga elektriliste kiirjalgrataste kasutamisele pendelrände jaoks. Sellest järeldub, et ettenähtud kasutusotstarve ja tarbijate ootused on olulises osas kattuvad ega põhjenda seega toote väljajätmist.

(70)

Komisjon tegi mõlema väljajätmise taotluse puhul järelduse, et elektrilised kiirjalgrattad ja kategooria L1e-A jalgrattad on teiste elektrijalgratastega samade füüsiliste omadustega ning kuuluvad seega toote määratluse alla. Kuigi komisjon tunnistab, et vaatlusaluse üldise tootekategooria all leidub erinevaid tootetüüpe, ei saa see iseenesest põhjustada toote määratlusest väljajätmist. Samuti ei ole erinevate tolliklassifikatsioonide olemasolu sama toote üldkategooria all iseenesest toote määratluse alt väljajätmise kriteerium. Dumpinguvastaste uurimiste puhul on hoopis väga tavapärane, et vaatlusalune toode hõlmab erinevaid tollikoode. Samuti ei mõjuta vaatlusaluse toote või samasuguse toote müügijärgse kasutusega seotud nõuded peamisi füüsilisi omadusi, mille alusel toodet dumpinguvastase uurimise seisukohast määratletakse. Samamoodi ei määra toote määratlust see, millise kategooria tarbijad üht või teist tootetüüpi valivad. Seepärast lükati need väited tagasi.

(71)

Üks importija väitis, et kolmerattalised jalgrattad tuleks uurimisaluse toote määratlusest välja jätta. Ta väitis, et pole selge, kas uurimine hõlmab tegelikult kõiki jalgrataste tüüpe (sh kaherattalised, kolmerattalised ja neljarattalised jalgrattad) või ainult kaherattalisi jalgrattaid, kuna algatamisteate pealkirjas oli öeldud, et dumpinguvastane menetlus puudutab elektrijalgrataste importi.

(72)

Komisjon märkis, et uurimisaluste toodete ulatust ei määra mitte algatamisteate pealkiri, vaid punkt „2. Uurimisalune toode“. Selles punktis määratletakse selgelt, et uurimisalune toode hõlmab rattaid. Termin „rattad“ ei hõlma mitte ainult kaherattalisi jalgrattaid, vaid ka kolme- ja neljarattalisi. Kuna kaherattalised jalgrattad on ülekaalukalt levinuim jalgratta tüüp, viitas pealkiri kaherattalistele, jätmata teisi jalgrataste tüüpe uurimise alt välja.

(73)

Importija väitis veel, et uurimine keskendus selgesõnaliselt kaherattalistele jalgratastele. Komisjon ei nõustu selle väitega. Komisjon kogus teavet kõigi elektrijalgrataste tüüpide kohta; liidu tootjatelt ja eksportijatelt nõuti kõigi nende toodetavate ja liidu turul müüdavate toodete puhul nende rataste arvu nimetamist. Seetõttu on selge, et kogu uurimise vältel eristati kolmerattalisi jalgrattaid ja uuriti neid. Kuna kaherattalised jalgrattad on vaieldamatult levinuim jalgrattatüüp, ei ole üllatav, et terminit „elektrijalgrattad“ kasutatakse nii uurimises kui ka turul üldiselt kõigile elektrijalgrataste tüüpidele viidates. See ei tähenda, et teisi jalgrataste tüüpe ei oleks uurimises käsitletud.

(74)

Seetõttu järeldatakse, et elektrilistel kiirjalgratastel, kategooria L1e-A elektrijalgratastel ja kolmerattalistel elektrijalgratastel on teiste elektrijalgrataste tüüpidega samad füüsilised põhiomadused ja kasutusotstarbed ning seetõttu ei saa neid uurimisaluse toote määratlusest välja jätta.

(75)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määrab komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 1–6 kindlaks normaalväärtuse nende Hiinast eksportivate tootjate suhtes, kes vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele ning kellele saab seetõttu võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(76)

CCCME väitis, et pärast HRV Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (edaspidi „WTO“) ühinemise protokolli lõike 15 punkti a alapunkti ii 11. detsembril 2016 kehtetuks muutumist tuleks Hiina eksportijate suhtes kohaldada normaalväärtuse kindlaksmääramise üldiseid norme. Seoses sellega väitis CCCME, et pärast 11. detsembrit 2016 otsuse tegemiseks mitteturumajandusliku meetodi kasutamine on vastuolus liidu WTO kohustustega. Ta väitis samuti, et normaalväärtus ei saa põhineda võrdlusriigil, vaid peaks põhinema Hiina müügi- ja kuluandmetel.

(77)

Algatamisteade avaldati 20. oktoobril 2017. Järelikult on selle menetluse puhul kohaldatav asjaomane õigusakt alusmääruse versioon, mis kehtis menetluse algatamise ajal. Normaalväärtus tuleb seega määrata kindlaks alusmääruse selle versiooni artikli 2 lõike 7 punktide a ja b alusel, mis kehtis käesoleva uurimise algatamise kuupäeval 2017. aasta oktoobris. Seepärast lükati CCCME väide tagasi.

(78)

Lühidalt ja ainult viitamise hõlbustamiseks loetletuna on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohased turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid järgmised:

(79)

Et teha kindlaks, kas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tingimused on täidetud, kogus komisjon vajalikku teavet, paludes eksportivatel tootjatel täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm. Turumajanduslikku kohtlemist taotles ja tähtajaks vastas ainult üks valimisse kaasatud eksportiv tootja – Gianti kontsern.

(80)

Kuna juhtum hõlmas seotud isikuid, kontrollis komisjon, kas seotud äriühingute kontsern vastas täielikult turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Seetõttu uuriti juhul, kui mõni Hiina Rahvavabariigis asuv eksportiva tootja tütarettevõtja või muu seotud äriühing oli otseselt või kaudselt kaasatud vaatlusaluse toote valmistamisse või turustamisse, turumajandusliku kohtlemise taotlust eraldi seoses iga seotud äriühinguga, samuti seoses äriühingute rühma kui tervikuga.

(81)

Komisjon hankis kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks, ning kontrollis kogu teavet, mis esitati turumajandusliku kohtlemise nõuetes kontserni peamiste juriidiliste isikute ruumides.

(82)

Nimetatud alustel järeldas komisjon, et Gianti kontsern ei suutnud tõestada enda vastavust alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c turumajandusliku kohtlemise kriteeriumitele, täpsemalt 1. ja 3. kriteeriumile. Seetõttu lükkas komisjon kontserni turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasi.

(83)

Gianti kontsern ei suutnud tõendada, et tema vaatlusaluse toote tootmises puudub märkimisväärne riigi sekkumine ning et oluliste sisendite kulud kajastavad olulisel määral turuväärtuseid. Nagu turumajandusliku kohtlemise teates selgitati, ostab Gianti kontsern Hiina alumiiniumtorusid ja -raame, mille hindu mõjutavad olulised tooralumiiniumi turu moonutused, mis tulenevad olulisest riigi sekkumisest. Sellest lähtuvalt järeldas komisjon, et Gianti kontsern ei suutnud tõendada enda vastavust turumajandusliku kohtlemise 1. kriteeriumile.

(84)

Peale selle ei suutnud Gianti kontsern näidata, et tema suhtes ei kehtinud olulised moonutused seoses endise mitteturumajandusliku süsteemiga. Turumajandusliku kohtlemise teate kohaselt sai Gianti kontsern kasu mitmest maksusoodustuse skeemist, eksporditoetusest, finantsstiimulist ja spetsiaalsest tehtud kulutuste mahaarvamisest. Neid eeliseid, eriti omavahel kombineerituna, käsitatakse oluliste moonutustena seoses endise mitteturumajandusliku süsteemiga. Seetõttu ei vastanud kontsern turumajandusliku kohtlemise 3. kriteeriumile.

(85)

Komisjon avaldas üksikasjalikud järeldused asjaomasele eksportivale tootjale, vaatlusaluse riigi ametiasutustele ja liidu tootmisharule. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada järelduste kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon võttis esitatud seisukohti arvesse.

(86)

Pärast turumajandusliku kohtlemise järelduste avaldamist esitas Gianti kontsern rea märkuseid.

(87)

Seoses 1. kriteeriumiga väitis Gianti kontsern, et elektrijalgrataste tootmisel kasutatud alumiiniumi hind oli vastavuses rahvusvaheliste hindadega, mis kajastuvad Londoni Metallibörsil. Teise võimalusena väitis ta, et sellest tulenevat moonutust ei saa kvalifitseerida olulisena, kuna väärtuseliselt mõõdetuna oli väidetava moonutuse mõju minimaalne.

(88)

Nagu komisjon järelduste teates põhjalikult selgitas, on SHFE kavandatud viisil, mis võimaldab Hiina valitsusel alumiiniumiturgu täielikult kontrollida. Kas seda mõju kasutatakse hindade viimiseks turutasemele või teistel kaalutlustel ja seetõttu turutaseme suhtes kõikuva kõrvalekaldega, ei ole riigi olulise sekkumise kohta järelduse tegemisel oluline. Riigi olulise sekkumise kriteerium on täidetud juhul, kui riigil on võimalus mitte ainult mõjutada hindu marginaalselt, vaid rakendada olulist kontrolli, olenemata sellest, kas riik seda kontrolli tegelikult rakendab.

(89)

See asjaolu, et elektrijalgrataste tootmisel on alumiiniumi kasutamise osakaal väiksem kui teiste toodete puhul, ei muuda fakti, et elektrijalgrataste tootjad tegutsevad oluliselt moonutatud turul. Sellel konkreetsel juhul ja olenemata selle väärtusest tegi komisjon uurimise käigus kogutud faktide alusel kindlaks, et alumiiniumraam (mis valmistatakse alumiiniumtorudest) on üks elektrijalgrataste tootmise peamistest elementidest, millel on järelmõju kõigile teistele osadele ja detailidele.

(90)

Seoses 3. kriteeriumiga väitis Gianti kontsern, et rakendatavast soodusmaksumäärast tulenev kasu on HRV õiguspäraste tööstuspoliitiliste eesmärkide väljendus ning seda ei saa käsitleda endise mitteturumajandusliku süsteemiga seotud moonutusena. Lisaks väitis Gianti kontsern, kui moonutused, kui neid ongi, ei ole olulised. Veel väitis kontsern, et selle kindlaksmääramisel, kas maakasutusõiguste soodustingimustel andmine kujutas endast olulist moonutust, kasutati vale meetodit, kuna selles ei amortiseeritud vara kasutusaja vältel saadud kasu.

(91)

Komisjon ei nõustu sellega, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tähenduses olulise moonutusena kvalifitseerumisel oleks mingi juriidiline või faktiline seos „kasu“ mõistega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (8) (edaspidi „subsiidiumivastane määrus“) tähenduses. Mõiste on aga seotud lahutamatult käesoleva hindamisega alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel.

(92)

Komisjon leidis, et kaks kontserni äriühingut said maakasutuse hinnast peaaegu täieliku tagasimakse, kolmas aga maksis tagasimakse järel väikese osa maakasutusõiguse väärtusest. Arvestades tootmisharu olemust, milles maa on kõige olulisem vara ja oma olemuselt oluline, saab komisjon järeldada ainult seda, et äriühingu tootmiskulude ja finantsseisu suhtes toimivad olulised moonutused seoses endise mitteturumajandusliku süsteemiga.

(93)

Seega jääb jõusse järeldus keelduda Gianti kontsernile turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest.

(94)

Komisjon teatas huvitatud isikutele oma lõpliku otsuse turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta.

(95)

Eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a järgi kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis („võrdlusriik“) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks pidi komisjon valima sobiva kolmanda turumajandusliku riigi.

(96)

Peale algatamisteates nimetatud Šveitsi, Jaapani ja Taiwani tootjate püüdis komisjon kindlaks määrata ka vaatlusaluse toote tootjaid Austraalias, Mehhikos, Lõuna-Koreas, Tais, Türgis ja Ameerika Ühendriikides. Saadud teabe alusel palus komisjon esitada teavet 27 teadaoleval samasuguse toote tootjal. Üks Šveitsi ja üks Taiwani tootja täitsid võrdlusriigi tootjate küsimustiku. Taiwani tootjalt saadud vastuses puudus oluline teave, sealhulgas tootmiskulud tootetüüpide kaupa ja omamaise müügi loend. Vaatamata komisjoni palvetele ei esitanud tootja puuduvat teavet, jättes Šveitsi ainsaks võimalikuks võrdlusriigiks.

(97)

CCCME väitis, et Šveits oleks mitmel põhjusel võrdlusriigina sobimatu. Esiteks on Šveitsi elektrijalgrattad Hiina omadest erinevad – neil on tsentraalse paigutusega mootor, Hiina elektrijalgratastel aga on enamasti rummumootor (paigaldatud ratastele); seega on tegemist kahe erineva tehnoloogiaga. Šveitsi tootjad kasutavad ka oluliselt teistsuguseid osi (võimsamad tsentraalmootorid, GPS-funktsiooniga juhtseadmed, puuteekraanid jne). Teiseks toodavad Šveitsi tootjad omi kaubamärke, Hiina tootjad on aga peamiselt liidu importijate algseadmete valmistajad. Kolmandaks on Šveitsi kogu tootmismaht palju väiksem kui HRV-l. Neljandaks impordivad Šveitsi tootjad osi liidust ja Jaapanist, Hiina tootjad saavad neid aga koduriigist. Lisaks impordivad kaheksast Šveitsi tootjast kolm ainult valmiselektrijalgrattaid Taiwanilt ja müüvad neid edasi ning suurim tootja impordib kõik osad välismaalt ja paneb need Šveitsis üksnes kokku.

(98)

Ka CEIEB väitis, et Šveits oleks võrdlusriigina sobimatu. Ta märkis, et Šveitsil on HRVst väga erinev arengutase ning seetõttu on erinevad ka tootmiskulud (eriti tööjõukulu). Peale selle ei ole maailmas ühtki teist turgu, kus elektrilised kiirjalgrattad, mis on õigusaktidega nõutava tüübikinnituse tõttu üldiselt kallimad, omavad sedavõrd suurt osakaalu..

(99)

Uurimisel leidis kinnitust, et kui valdaval enamikul valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt HRVst liitu imporditavatest elektrijalgratastest on rummumootorid, siis kõigil koostööd tegeva võrdlusriigi tootja poolt uurimisperioodi vältel Šveitsi turul müüdud elektrijalgratastel on tsentraalmootorid. Mootor koos akuga on tavaliselt elektrijalgratta kõige kallim osa. Tsentraal- ja rummumootorid on kaks omaette tehnoloogiat, millel on erinevad tehnilised spetsifikatsioonid ja keerukusastmed. Tsentraalmootoritel pole mitte ainult rummumootoritest erinev hind, vaid ühe kasutamine teise asemel mõjutab ka teisi jalgrattaosi. Näiteks on tsentraalmootoriga elektrijalgrattal teistsugune, sageli kallim raam, mis on disainitud nii, et see mootoriga kokku sobiks. Sama kehtib rummumootoriga elektrijalgrataste rataste puhul. Tsentraalmootoriga elektrijalgrataste puhul on vajalikud mõned täiendavad osad, näiteks mootorihoidjad, mida ei ole vaja rummumootori puhul. Olenevalt mootoritüübist erinevad ka teised osad, näiteks pöördemomendi andurid.

(100)

Arvestades, et tegemist on kahe erineva tehnoloogiaga, millel on erinevad kulustruktuurid ja hinnad, ei võimaldaks Šveitsi kasutamine võrdlusriigina komisjonil suure osa importtoodete puhul eespool kirjeldatud järelmõju ning kvantifitseerivate kohanduste keerukuse tõttu kindlaks määrata normaalväärtust, mida oleks vaja selleks, et kohandada Šveitsi toodete suhtes kohaldatavat normaalväärtust nii, et see vastaks Hiinast Euroopa Liitu eksporditavatele tootetüüpidele.

(101)

Komisjon vaatles ka koostööd tegeva võrdlusriigi tootja eksporti teistesse riikidesse, kuid seegi koosnes eranditult tsentraalmootoriga jalgratastest.

(102)

Seetõttu järeldas komisjon selles etapis, et Šveits ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt asjakohane võrdlusriik.

(103)

Asjakohase kolmanda turumajandusliku riigi puudumise tõttu jõuti alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt esialgsele järeldusele, et valimisse kaasatud tootjate puhul ei ole võimalik normaalväärtust kindlaks määrata kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva omamaise hinna ega arvestusliku normaalväärtuse põhjal, samuti ei ole normaalväärtust võimalik kindlaks määrata hinna järgi, mis kehtib sellisest kolmandast riigist teistesse riikidesse, sealhulgas liitu toimuva müügi korral, ning et seega tuleb normaalväärtus kindlaks määrata mõnel muul põhjendatud alusel, käesoleval juhul samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel. Seda peeti kohaseks Šveitsi sobimatuse tõttu ning põhjendustes 96, 99 ja 102 viidatud muu koostöö puudumise tõttu. Lisaks pidas liit seda põhjendatuks liidu turu suuruse, impordi olemasolu ning selle tõttu, et liidu turul valitseb selle toote suhtes tihe konkurents.

(104)

Kuna turumajanduslikku kohtlemist selles juhtumis ei määratud, kehtestati kõigi Hiina eksportivate tootjate puhul normaalväärtus, nagu eespool põhjenduses 103 selgitatud, liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna alusel, võttes aluseks põhjenduses 51 loetletud valimisse kaasatud liidu tootjate ruumides kontrollitud andmed.

(105)

Iga tootetüübi normaalväärtus põhines tegelikel (tehase) müügihindadel, mida kohandati nii, et see sisaldaks liidu tootmisharu kasumieesmärki.

(106)

Valdavat enamikku Hiinast liitu eksporditavatest tootetüüpidest oli võimalik sobitada liidus toodetud ja müüdud tootetüüpidega. Harvadel juhtudel, kui toote kontrollnumbri tasandil ei olnud võimalik leida täpset vastavust, kõrvaldas komisjon sammhaaval toote kontrollnumbriga seotud omadusi kuni vastavuse leidmiseni. Mõnel erandlikul juhul, kui konkreetseid jalgrattatüüpe liidus ei toodetud, leiti lähim võimalik vaste teiste omaduste alusel. Selle menetluse üksikasjad on eksportivatele tootjatele teatavaks tehtud.

(107)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutsevate seotud või mitteseotud äriühingute kaudu.

(108)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihinnaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(109)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Nendel juhtudel kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal (9 %).

(110)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehinnast lähtuvalt.

(111)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Komisjon tegi järgmised ekspordihinna kohandused, kasutades andmeid, mille valimisse kuuluvad eksportivad tootjad oma küsimustiku vastuses ja kontrollkäikude ajal esitasid: pangatasud, käitlemis- ja laadimistasud ekspordiriigis, krediidikulud ning mitteseotud kauplejate kasumid, juhul kui liidus on olemas seotud kauplejad.

(112)

CCCME ja üks valimisse kaasatud eksportiv tootja väitsid, et normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks tuleks viimast ülespoole kohandada, kuna eksportivad tootjad on algseadmete tootjad.

(113)

CCCME väitis, et kuna enamik Hiina elektrijalgrataste tootjaid on algseadmete tootjad, müüakse nende toodetud elektrijalgrattaid lõpptarbijatele kaubamärke omavate importijate ja turustajate kaudu. Lõpptarbijatelt küsitav hind sisaldab nii kaubamärgiga importija juurdehindlust kui ka turustaja juurdehindlust. CCCME märkis, et elektrijalgrataste tootmisharu kaubamärgiga importijad on teiste tootmisharude tavalistest importijatest erinevad.

(114)

CCCME sõnul tuleneb see sellest, et enamiku HRVst liitu eksporditavate elektrijalgrataste puhul tegelevad disaini, teadus- ja arendustööga kaubamärki omavad importijad või sellised importijad koostöös eksportijaga. Mõlemal juhul on kaubamärgiga importijad teinud sellesse töösse märkimisväärse investeeringu, nagu ka liidu tootjad ise. Peale impordihinna lisavad kaubamärki omavad importijad edasimüügi hinnale veel oma kaubamärgi väärtuse. Seetõttu tuleks Hiina elektrijalgrataste ekspordihinda enne normaalväärtusega võrdlust ülespoole kohandada, lisades kaubamärki omava importija juurdehindluse.

(115)

Komisjon kaalus asjakohast kohandamist alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alusel („kaubandustasand“). Vastavad tingimused ei olnud aga täidetud, kuna komisjon ei leidnud liidu turu tootetüüpide tasandil alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i tähenduses liidu tootmisharu puhul nende algseadmete müügi ja mitte-algseadmete müügi vahel ühtki kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevat ja selgepiirilist erinevust. Samamoodi ei kohaldunud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkt ii, kuna liidu tootjate siseturul on olemas vastav kaubandustasand (algseadmete valmistamine).

(116)

Komisjon kaalus ka artikli 2 lõike 10 punkti k alusel kohandamist („muud tegurid“), et võtta arvesse kaubamärki omavate importijate disaini- ning teadus- ja arendustegevuse kulusid. Selles uurimise etapis ei esitanud aga eksportivad tootjad komisjonile usaldusväärseid andmeid nende kulude suuruse kohta. Sellest tulenevalt palub komisjon huvitatud isikutel esitada talle alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis k sätestatud kohanduse tegemiseks usaldusväärseid ja kontrollitavaid andmeid kulude suuruse kohta.

(117)

Seetõttu lükati CCCME väide tagasi.

(118)

Kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja sõnul ei olnud komisjoni pakutud tootetüüpide klassifikatsioon erinevatel hinnatasemetel elektrijalgrataste eristamiseks piisav. Nad palusid komisjonilt tootetüüpide klassifikatsioonile järgmiste omaduste lisamist:

(119)

Kaebuse esitaja aga väitis, et iga pakutud omaduse alla kuuluvatel erinevatel osadel ei ole iseenesest erinevad hinnad. Peale selle ei pea iga omaduse poolest väidetavalt kallimate osadega elektrijalgrattad olema kallimad kui need, mis sisaldavad väidetavalt odavamat osa. Kaebuse esitaja tõi selle kohta mitu näidet.

(120)

Eksportivad tootjad omakorda vaidlesid sellele vastu, juhtides tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja võrdleb oma näidetes kõrge hinnaklassi väliskäiguvahetit (10 käiguga) madala hinnaklassi sisekäiguvahetiga (3 käiguga). See on hindade sarnasuse põhjus. Sarnaselt võrreldakse kõrge hinnaklassi mehaanilisi pidureid madala hinnaklassi hüdrauliliste piduritega. Samuti märkis eksportiv tootja, et erinevaid osi sisaldavate jalgrataste võrdlemine selle tõestamiseks, et osad ei mõjuta kogu jalgratta hinda, on mõttetu, kuna igas näites leidub teisi eristavaid tegureid peale vaadeldavate osade.

(121)

Komisjon võttis mõlemaid märkuseid arvesse. Seoses täiendavate omadustega märgib komisjon, et tal ei ole olnud võimalik teha kindlaks, et sisekäiguvaheti on alati oluliselt kallim kui väliskäiguvaheti või et hüdrauliline pidur on alati oluliselt kallim kui mehaaniline. Nimetatud allkategooriad hõlmavad kõrge hinnaklassi osi ja madala hinnaklassi osi. Seetõttu järeldas komisjon, et pakutud lisaomaduste alla kuuluvate osade vahel ei näi olevat järjepidevat olulist hinnaerinevust, mis õigustaks käesolevas uurimises määratletud tootetüüpide muutmist.

(122)

Käesolevas uurimise etapis ei leitud tõendeid, mis õigustaksid eespool nimetatud omaduste alusel ning hiljem eksportivate tootjate poolt taotletud lisaomaduste (nimelt käiguvaheti käikude arvu ja tsentraalmootori margi) alusel osade hinnaerinevustest lähtuvaid kohandusi. Liitu eksporditavatel Hiina elektrijalgratastel kasutatakse nende omaduste piires mitmesuguseid osi, mis ei anna komisjonile teadaolevatel andmetel ühelegi konkreetsele tüübile eelist. Sama võib öelda liidus toodetavate elektrijalgrataste kohta. Taas kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama kontrollitavaid tõendeid ja andmeid, et eespool kirjeldatud väidete hindamine lõpule viia.

(123)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse võetud eksportivate tootjate puhul iga liiki samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vastavat liiki vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(124)

Valimisse mittekaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate dumpingumarginaal määrati kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal arvutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul nende marginaalide kaalutud keskmise põhjal.

(125)

Kõikide teiste HRV eksportivate tootjate puhul määras komisjon kindlaks koostöö taseme HRVs. Seda mõõdeti, hinnates koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordimahu osa asjaomase riigi liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(126)

Koostöö tase oli kõrge. Seepärast määrati kõikide teiste HRV eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmarginaal esialgu kindlaks tasemel, mis vastab valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud kõrgeimale dumpingumarginaalile.

(127)

Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Tabel 1

(128)

Vaatlusaluse perioodi alguses valmistas liidus samasugust toodet 41 tootjat. Need tootjad moodustavad seega „liidu tootmisharu“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Neist neli lõpetas uurimisperioodi vältel tootmise.

(129)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 1,1 miljonit ühikut (tk). Komisjon tegi selle mahu kindlaks Euroopa jalgrattatööstuse konföderatsiooni (CONEBI) esitatud tarbimismahu, impordistatistika ning valimisse kaasatud liidu tootjate müügi ja toodangu suhtarvu alusel.

(130)

Üks huvitatud isik märkis, et kaks liidu tootjat on ka elektrijalgrataste importijad. Ta ei väitnud siiski, et need tootjad tuleks liidu tootmisharu määratlusest välja jätta, ega esitanud argumente, miks seda tuleks teha. Importimine iseenesest ei ole põhjus liidu tootmisharu määratlusest väljajätmiseks.

(131)

Üks teine isik väitis, et äriühingut ATALA ja temaga seotud äriühingut Accell Nederland ei tuleks lugeda osaks liidu tootmisharust, kuna ATALA impordib elektrijalgrattaid HRVst. Alusmääruse artikli 4 lõike 2 tingimuste järgi ei ole ATALA ja Acell seotud. Igal juhul ei ole importimine iseenesest põhjus liidu tootmisharu määratlusest väljajätmiseks.

(132)

HRVst importimise kohta on teatanud ka teised liidu tootjad, kes on taotlenud konfidentsiaalsust. Need äriühingud koos põhjendustes 130 ja 131 nimetatutega moodustavad vähem kui 5 % liidu tootmisharu toodangust ja müügist. Seetõttu ei ole neil olulist mõju liidu tootmisharu kahju näitajatele tervikuna. Nende äriühingute arvestamine või mittearvestamine liidu tootmisharu osana ei mõjuta oluliselt kahju analüüsi. Seda küsimust käsitletakse põhjalikumalt lõppjäreldustes.

(133)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks CONEBI esitatud andmete alusel.

(134)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tk)

(135)

Liidu tarbimine kasvas järjekindlalt 1,1 miljonilt 2014. aastal peaaegu 2 miljonini uurimisperioodil, mis tähendab vaadeldaval ajavahemikul 74 % suurust kasvu. See areng tulenes suuremast keskkonnateadlikkusest ja jätkuvast investeerimisest elektrijalgrataste turundusse ja reklaami ning tehnoloogilisse arendustöösse.

(136)

Alates 2017. aastast on elektrijalgrattad klassifitseeritud CN-koodi 8711 60 10 alla. Enne 2017. aastat olid elektrijalgrattad klassifitseeritud CN-koodi (ex) 8711 90 10 alla, mis hõlmas ka teisi tooteid. Selle probleemi lahendamiseks esitas kaebuse esitaja üksikasjaliku Hiina tollistatistika, milles oli võimalik tuvastada Hiina elektrijalgrataste eksport.

(137)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete alusel, üldistades elektrijalgrataste osakaalu Hiina ekspordis asjaomasele harmoneeritud süsteemi koodile (eespool viidatud moel kindlaks tehtud), tuginedes HRVst pärit sama harmoneeritud süsteemi koodiga hõlmatud koguekspordile. 2017. aasta üheksa kuu puhul põhineb Hiinast pärineva impordi statistika täielikult Eurostati andmetel.

(138)

Seejärel tehti kindlaks impordi turuosa, võrreldes impordimahtusid liidu tarbimisega, mille andmed on esitatud tabelis 2 põhjeneduses 134.

(139)

Import HRVst liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tk) ja turuosa

(140)

HRVst pärineva impordi maht kasvas rohkem kui kolm korda: kui 2014. aastal oli see umbes 200 000 ühikut, siis uurimisperioodil oli see ligi 700 000 ühikut. Kasv kiirenes 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(141)

Samal ajal suurenes Hiinast pärit impordi turuosa liidus 17 %-lt 2014. aastal kuni 35 %-le uurimisperioodil.

(142)

CCCME väljendas muret seoses kaebuse esitaja edastatud Hiina tollistatistika usaldusväärsusega ning taotles üksikasjalike statistiliste andmete ja nende allika avaldamist.

(143)

Kaebuse esitaja edastas komisjonile kaebust toetava üksikasjaliku statistika. Samuti esitas kaebuse esitaja kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis ekspordi koondandmed aastate kaupa. Kaebuse esitaja märkis ka seda, et andmeallikaks on Hiina tolliasutused, esitas kasutatud koodid ja selgitas selle metoodikat, kuidas jäetakse välja vaatlusalusest tootest erinevad tooted.

(144)

Komisjon tegi nende andmete kontrollimise teel kindlaks, et kaebuse esitaja oli ostnud selle tollistatistika pikka aega kõnealuses valdkonnas tegutsenud Hiina äriühingult ning et sama teave oli kättesaadav teiste Hiina teenusepakkujate kaudu.

(145)

Samas ilmnesid kontrollimisel tõendid ka selle kohta, et kaebuse esitaja oli kirjeldanud avatud failis täpselt metoodikat, mille alusel elektrijalgrataste eksport HRVst oli kindlaks määratud.

(146)

Lisaks võrreldi kaebuse esitaja esitatud üksikasjalikke andmeid ristkontrolli teel teiste teabeallikatega ning need osutusid usaldusväärseks. Ükski teine pool ei pakkunud välja alternatiivset teabeallikat või metoodikat.

(147)

Komisjon tegi veel kindlaks, et üksikasjalikud andmed ja seda teavet edastava äriühingu isik olid alusmääruse artikli 19 lõike 1 tähenduses olemuselt konfidentsiaalsed. Teabe edastaja isiku avaldamine oleks avaldanud teavet edastanud isikule või isikule, kellelt teave saadi, olulist kahjulikku mõju.

(148)

Sellises olukorras ning arvestades koondandmete ja metoodika avaldamise taset mittekonfidentsiaalses failis leidis komisjon, et sisendandmed ning neid edasi müünud äriühingu nimi ei ole asjaomasele poolele oma kaitseõiguste rakendamiseks vajalikud.

(149)

Seepärast tuli CCCME väide tagasi lükata.

(150)

Huvitatud isikud väitsid, et HRVst pärit import on järginud turutrende, kuna nii tarbimine liidus kui ka Hiina eksport kasvasid. Tuleb siiski märkida, et Hiina ekspordi ja liidu tarbimise kasvu suurused on väga erinevad. 2014. aastast kuni uurimisperioodini kasvas Hiina eksport 250 % võrra, samal ajal kui liidu tarbimine kasvas palju aeglasemalt 74 % võrra. See tähendab, et kuigi üldine trend oli sama, olid kasvu mastaabid väga erinevad.

(151)

Komisjon tegi impordi hinnad kindlaks Eurostati andmetel, järgides põhjenduses 137 kirjeldatud meetodit.

(152)

HRVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tükk)

(153)

HRVst pärineva impordi keskmine hind langes 2014. aastast uurimisperioodini 11 % võrra, vähenedes esmalt 4 % võrra 2014. ja 2015. aasta võrdluses ja teist korda 12 % võrra 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(154)

Kuna tulenevalt Eurostati statistika üldisest iseloomust ei olnud üksikasjalik tootetüüpidele jaotumine teada, ei ole hindade kujunemine täielikult usaldusväärne. Komisjon märkis siiski, et keskmised HRVst pärit impordi hinnad olid märgatavalt väiksemad nii liidu tootjate kui ka teistest riikidest peale HRV pärit impordi hinnad. Kuigi Hiina eksportijad laiendasid liidu turul müüdavate toodete valikut ning pakkusid ka kallemaid elektrijalgrattaid, vähenes siiski Hiina impordi keskmine hind.

(155)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(156)

MOFCOM väitis, et hinna allalöömise analüüsis tuleks võtta arvesse mitmesuguseid elemente, näiteks elektrijalgrataste tüüpe (näiteks elektriline linnajalgratas ja elektriline mägijalgratas), mootori asukohta (rummus või tsentraalpaigutusega), aku võimsust ja materjali, millest elektrijalgratas toodetud on (näiteks teras, alumiinium, süsinik). Komisjon kinnitab, et kõiki nimetatud tegureid võeti hinna allalöömise analüüsis arvesse.

(157)

Komisjon võrdles tehingute hindu tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Mis puudutab nende tehingute kaubandustasandeid, siis tehti kindlaks, et nii valimisse kaasatud liidu tootjad kui ka valimisse kaasatud Hiina eksportijad müüvad nii algseadmeid ostvatele klientidele kui ka oma kaubamärgi all. Seetõttu uuriti, kas oleks vaja kaubandustaset arvestavat kohandamist. Sellega seoses uuriti, kas algseadmete kliendile ja oma kaubamärgi all müümise vahel esineb järjepidevat ja selgepiirilist hinnaerinevust. Tehti kindlaks, et sellist järjepidevat ja selgepiirilist hinnaerinevust valimisse kaasatud liidu tootjate puhul ei esine.

(158)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina nelja valimisse kaasatud liidu tootja käibest uurimisperioodil. Allalöömise marginaalid jäid vahemikku 16,2–41 %.

(159)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(160)

Nagu on märgitud põhjenduses 28, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(161)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(162)

Komisjon hindas CONEBI-lt, impordistatistikast ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud teabe alusel makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, tööhõive, kasv, tootlikkus, dumpingumarginaalide suurusjärk ja taastumine varasemast dumpingust).

(163)

Komisjon kontrollis CONEBI esitatud tarbimismahtu. Komisjon tegi kindlaks, et see teave oli tõepoolest koostatud Euroopa tootjate riiklikelt ühendustelt kogutud andmete alusel, et see oli tuletatud äriühingute deklaratsioonidest või mõistlikest hinnangutest ja et seda kinnitasid piisavad dokumendid ja uurimismenetlused.

(164)

Liidu tootmisharu müügi, toodangu, tootmisvõimsuse ja töötajate arvu näitajad on tuletatud kõnealusest teabest. Nende hinnangud põhinevad valimisse kaasatud liidu tootjate asjakohastel suhtarvudel. See lähenemisviis järgib metoodikat, mida kaebuse esitaja kirjeldas kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis. Ükski huvitatud isik ei esitanud selle metoodika kohta märkuseid.

(165)

Selle alusel märkis komisjon, et makromajanduslikud näitajad on liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(166)

Mikromajanduslikke näitajaid (keskmised ühiku müügihinnad, tööjõukulud, ühikukulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus) hindas komisjon kontrollitud andmete alusel, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid.

(167)

Liidu hinnanguline kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(168)

Liidu tootmisharu tootmismaht kasvas vaatlusalusel perioodil 29 % võrra, kuigi vähenes 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel 2 % võrra.

(169)

Tootmise kasvu põhjustas tarbimise kasv. Tootmist tuleb planeerida enne väga lühikesi müügiperioode ning seetõttu tugineb see mingil määral müügiprognoosidele. Toodangu vähenemine 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel oli seetõttu seotud peamiselt turuosa jätkuva kaotamisega HRVst pärinevale impordile, mis sundis liidu tootmisharu oma ootusi ümber hindama.

(170)

Alates 2014. aastast kuni uurimisperioodini suurenes tootmisvõimsus 35 % võrra. 2014.–2016. aastal suurenes tootmisvõimsus 49 % ning seejärel langes 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel 9 %.

(171)

Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 74 %-lt 2014. aastal 71 %-ni uurimisperioodil. Aastate 2014 ja 2016 võrdluses vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 74 %-lt 65 %-ni, kuna tootmisvõimsus suurenes tootmisest kiiremini. See suundumus pöördus 2016. aasta ja uurimisperioodi võrdluses, kui tootmisvõimsust vähendati tootmismahu vähenemisest suuremal määral, mis suurendas tootmisvõimsuse rakendusastet 65 %-lt 71 %-ni.

(172)

Tootmisvõimsus tähendab teoreetilist elektrijalgrataste arvu, mida olemasolevatel tootmisliinidel toota saaks. Praegu elektrijalgrataste tootmiseks kasutatavad tootmisliinid on peamiselt ümber ehitatud olemasolevatest tootmisliinidest, mida kasutati varem tavajalgrataste tootmiseks. Liine saab selliselt ümber ehitada kiiresti ja väheste kuludega. Elektrijalgrataste tootmisvõimsus moodustab väikese osa olemasolevast tavajalgrataste tootmisvõimsusest. Seetõttu on tootmisvõimsuse ja selle rakendusaste näitajad piiratud tähtsusega, kuna neid saab turutrende arvesse võttes kohandada. Konkreetsel juhul tegi komisjon veel kindlaks, et tootmisliinide ümberehitus tavajalgratastelt elektrijalgratastele ei nõua ka olulisi investeeringuid (mis mõjutaksid rahavoogu, kapitali kaasamise võimet või tegevuse jätkuvust), olulist fikseeritud kulu (mis mõjutaks suuresti rakendusastmega seotud kasumlikkust) ega tootmismahu suurendamise piiranguid.

(173)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(174)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 21 %. 2014.–2016. aastal suurenes müügimaht 25 % ning vähenes seejärel 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 %.

(175)

Sarnaselt toodangumahu muutumisega põhjustas tarbimise kasv 2016. aastal võrreldes 2014. aastaga müügimahu kasvu. Müügimahu vähenemine 2016. aastast uurimisperioodini oli otseselt seotud turuosa jätkuva kaotusega HRVst pärinevale impordile.

(176)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes palju aeglasemalt kui tarbimine. Seetõttu vähenes oluliselt liidu tootmisharu turuosa, langedes 2014. aasta 76 %-lt uurimisperioodil 53 %-le.

(177)

Liidu tootmisharu ei suutnud pärast 2014. aastat kuni uurimisperioodini toimunud tarbimise kasvust täit kasu lõigata. Tarbimine suurenes nimelt 74 % võrra, liidu tootmisharu suutis aga suurendada oma müüki ainult 21 % võrra. Selle tagajärjel kaotas liidu tootmisharu sel perioodil olulise turuosa (23 %). Liidu tootmisharu pidi 2016. aastast kuni uurimisperioodini vähendama HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu tootmist, müüki, töötajate arvu ning tootmisvõimsust.

(178)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(179)

Liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil tööhõivet 40 %. Suurem osa sellest kasvust leidis aset vahemikus 2014–2016. Alates 2016. aastast kuni uurimisperioodini suurenes tööhõive 2 % võrra.

(180)

Tootlikkus vähenes 8 % tõttu, kuna tööhõive suurenes kiiremini kui tootmismaht.

(181)

Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades HRVst pärit impordi mahtu ja hindu.

(182)

Varasema dumpingu kohta tõendid puuduvad.

(183)

Valimisse kaasatud nelja liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(184)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 15 % võrra, mis on kooskõlas keskmiste tootmiskulude kasvuga, mis oli 16 %.

(185)

Kuna keskmisi kulusid ja hindu mõjutab nende tootjate müüdud toodete valik, ei tähenda see, et võrreldava toote kulu ja hind vaatlusalusel perioodil 16 % võrra suurenes.

(186)

Valimisse kaasatud nelja liidu tootja keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(187)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes vaatlusalusel perioodil 10 % võrra tulenevalt tehasetööliste arvu suurenemisest võrreldes müügi- ja haldusfunktsioonides hõivatud töötajate arvu kasvuga.

(188)

Nelja valimisse kaasatud liidu tootja laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(189)

Valimisse kaasatud nelja liidu tootja lõppvarude tase suurenes vaatlusalusel perioodil 66 %.

(190)

Tuleb märkida, et uurimisperioodi varude tase on arvestatud septembri lõpul, mil varud on üldjuhul väikesed, kuna see langeb kokku müügihooaja lõpuga. Teiste perioodide varude tasemed arvestati seevastu detsembri lõpul, mil on tavapärane hoida järgmise müügihooaja ootuses suuri varusid.

(191)

Seetõttu oli laovarude suurenemine märkimisväärne. Leiti, et see tulenes turu üldisest arengust ja asjaolust, et tootmismahtu hoiti tarbimise kasvust oluliselt väiksemana; müügimaht suurenes tootmisest isegi aeglasemalt, põhjustades varude kogunemise, mis on eriti märgatav uurimisperioodi lõpul.

(192)

Nelja valimisse kaasatud liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(193)

Et teha kindlaks nelja valimisse kaasatud liidu tootja kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(194)

2014. aastal oli baastase madal, nimelt 2,7 %, ning 2015. aastal oli kasumimarginaal 4,3 % ja langes uurimisperioodi jooksul 3,4 %-ni.

(195)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 4 % võrra ja muutus 2015. aastal negatiivseks. See ei hõlmanud vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringuid.

(196)

Käibe osana esitatud kasumimarginaali võrdlus samal alusel väljendatud põhitegevusest tuleneva rahavooga näitab, et kasumist saadav rahavoog on varude muutumise tõttu väga kehv olnud.

(197)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 77 % võrra, moodustades samal ajal müügist ainult 2 %.

(198)

Investeeringutasuvus suurenes vaatlusalusel perioodil 103 % võrra. Kuna aga elektrijalgrataste tootmisharu on struktuuri poolest tegevusala, milles on raha kesksel kohal, vajab see tegutsemiseks vähe varasid ning need on üldjuhul tavajalgrataste tootmisest juba olemas. Seoses sellega on investeeringutasuvus piiratud tähtsusega.

(199)

Liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi kesised majandustulemused kasumi ja rahavoo osas vähendasid tema kapitali kaasamise võimet.

(200)

Hiinast tuleva dumpinguhinnaga impordi voo kasvades ei olnud liidu tootmisharu võimeline elektrijalgrataste turu kasvu ära kasutama. Müügimaht kasvas vaatlusalusel perioodil 21 %, tarbimine aga 74 %. Samal ajal kaotati 23 % turuosa, millest 18 % läks Hiina impordile, mis oli löönud liidu tootmisharu hinna uurimisperioodil 16 % kuni 43 % võrra alla.

(201)

Survet müügimahule oli tunda seoses tootmismahu, varude, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendusastme ja tööhõive tasemega. Tootmismaht suurenes aastatel 2014–2015 üldjoontes tarbimisega samas tempos (vastavalt + 17 % ja + 20 %). Pärast 2015. aastat oli liidu tootmisharu aga sunnitud oma müügiootused ümber hindama. Tootmistrend erines sel ajal märgatavalt ja järjest rohkem turu üldisest arengust, kuna tootmine kasvas 2015. aastast uurimisperioodini 12 % ja tarbimine 54 %.

(202)

Sellegipoolest oli tootmine müügist süstemaatiliselt suurem (välja arvatud 2014. aastal), mis tõi kaasa varude olulise suurenemise. Tootmisvõimsust, mis oli kuni 2016. aastani kasvanud kooskõlas tarbimisega, vähendati, et piirata tootmisvõimsuse rakendusastme halvenemist, mis oli vähenenud 2014. aastast 2016. aastani 9 % võrra.

(203)

Ajavahemikul 2016. aastast kuni uurimisperioodini vähenes üldiselt tootmine, varud olid pärast müügihooaega suuremad kui enne, tootmisvõimsust vähendati ning tööhõive püsis muutumatuna, samal ajal kui import HRVst suurenes 155 % võrra.

(204)

Surve hindadele ning võimetus tärkaval turul mastaabisäästu rakendada hoidsid liidu tootmisharu kasumlikkuse vaatlusalusel perioodil madalal tasemel. Kõnealune madal kasumlikkus ning varude muutlikkus tõid kaasa vähese põhitegevusest tuleneva rahavoo, mis jäi alla vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringutele ning suurendas selles raha suure osakaaluga ja pankade pakutavast likviidsusest väga sõltuvas valdkonnas haavatavust. Neli tootjat läksid uurimisperioodi vältel pankrotti.

(205)

Kahju näitajad arenesid kasvu, turuosa, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendusastme, varude, kasumimarginaali, rahavoo ja kapitali kaasamise võime mõistes negatiivses suunas. Oluline nõudluse kasv oli ainus, mis hoidis ära ka teiste näitajate negatiivseks muutumise.

(206)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(207)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas HRVst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid.

(208)

Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüügi tulemused ning investeeringute ja tootmisvõimsuse laiendamise väidetav mõju.

(209)

HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi hinnad lõid uurimisperioodil oluliselt alla liidu tootmisharu hinnad – allalöömise marginaalid ulatusid 16,2 %-st 43,2 %-ni. Vaatlusalusel perioodil kaotas liidu tootmisharu 23 % turust, mis kasvas 74 % võrra, samal ajal kui HRVst pärit import suurenes 250 % võrra ja kasvatas turuosa 17 % võrra – 18 %-lt 35 %-le. HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi surve hindadele hoidis kasumlikkuse ja rahavood madalal tasemel.

(210)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(211)

Muudest kolmandatest riikidest kui HRV pärit impordi maht kasvas oluliselt: nende turuosa kasvas 2014. aasta 7 %-lt (77 000 tükki) uurimisperioodi 12 %-le (240 000 ühikut). Kasvukiirus aga vähenes, kui Hiina eksportijad hakkasid pärast 2015. aastat jõulisemalt tegutsema.

(212)

Kõnealune import pärines peamiselt ainult Taiwanilt ja Vietnamist. Pärast 2015. aastat täheldas komisjon siiski kasvu vähenemist Vietnamist, mida võib selgitada olulise ja suureneva hinnaerinevusega võrreldes Hiina impordiga. Sarnaselt leidis jätkuv Taiwanilt pärineva impordi mahu kasv aset samavõrra olulise hinnatõusu taustal, mis viitab sellele, et see import võidi suunata ümber turu kõrgema hinnaklassiga osale.

(213)

Taiwanilt ja Vietnamist pärit importkauba hinnad olid keskmiselt madalamad kui liidu tootmisharul. Arvestades aga elektrijalgrataste väga erinevaid hinnatasemeid, ei saa komisjon järeldada, et see import oleks liidu tootmisharu hindu sarnaste toodete võrdluses alla löönud. Pealegi suurenesid nende importtoodete keskmised hinnad samal ajal, kui HRVst pärineva impordi keskmised hinnad langesid.

(214)

Vietnamist pärit impordi ja liidu tootmisharu hindade erinevus oli sellegipoolest oluline ning ei ole võimalik välistada, et see andis kahju tekkimisse oma marginaalse panuse. Pärast 2015. aastat aga Vietnamist pärit import turuosa ei kasvatanud ning selle mahud jäid väikeseks.

(215)

Seega ei kõrvaldanud muudest riikidest kui Hiinast pärit import põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel ega saanud liidu tootmisharule olulist kahju tekitada.

(216)

Valimisse kaasatud nelja liidu tootja ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditulemus

(217)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksport väljapoole liitu oli ebaoluline (3 % kogu müügimahust vaatlusalusel perioodil). Isegi keskmise hinna vähenemist arvestades ei saanud liidu tootmisharu eksporditulemused olla kahju tekkimise põhjuseks.

(218)

CCCME väitis, et tootmisvõimsusse investeerimine tõi 2016. aastal kaasa liigse tootmisvõimsuse, mis ületas igasuguseid realistlikke müügiootuseid, vähendades oluliselt nii tootmisvõimsuse rakendusastet ning mõjutades tõsiselt kasumlikkust.

(219)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Esiteks ei saa öelda, et investeerimine tootmisvõimsusse oleks ületanud igasuguseid realistlikke müügiootuseid. Nagu tabelis 5 eespool näidatud, suurenes tootmisvõimsus 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 300 000 ühiku võrra. See oli täielikult kooskõlas tarbimise kasvuga aastatel 2015–2016, mis oli samuti 300 000 ühikut, nagu näitab tabel 2. Dumpinguhinnaga Hiina impordist tulenenud ebaõiglase surve tõttu vähendas liidu tootmisharu seejärel oma tootmisvõimsust uurimisperioodil võrreldes 2016. aastaga enam kui 150 000 ühiku võrra, kuigi turg kasvas veelgi enam kui 300 000 ühiku võrra.

(220)

Teiseks märkis komisjon, et kapitalikulude tase ei olnud kõrge. Vastupidi – see püsis vaatlusalusel perioodil alla 2 % kogukäibest. Liidu tootmisharu ehitas olemasolevaid tootmisliine ümber ning seetõttu ei olnud tootmisvõimsuse suurendamine oluline kapitalikulude mõjutaja.

(221)

Kolmandaks ei võetud kapitalikulusid arvesse ei kasumlikkuse arvutamisel (välja arvatud odavnemise ja amortisatsiooni osas, mis ei suurenenud oluliselt) ega rahavoogude arvutamisel (mis on tegevustasandil). Seetõttu oleks nende näitajate tõlgendamine investeeringute taset silmas pidades vale.

(222)

Lõpetuseks viitasid komisjoni näitajad ka sellele, et tootmiskulud suurenesid koos müügihindadega. Seetõttu ei saaks väita, et tootmisvõimsuse maht tootmiskuludele ebaproportsionaalset mõju avaldas.

(223)

Uurimise käigus tehti esialgu kindlaks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(224)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust.

(225)

Esialgu ei leitud, et põhjuslikku seost oleksid nõrgendanud teised kindlaks tehtud tegurid, nagu import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüük ning investeeringute ja tootmisvõimsuse laiendamise väidetav mõju, isegi kui võtta arvesse nende võimalikku kombineeritud mõju.

(226)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon kõnealuses etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli HRVst pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(227)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(228)

CONEBI, mis ühendab nii jalgrattatootjaid kui ka osade tarnijaid esindavaid riiklikke ühendusi, toetas meetmete kehtestamist. Ükski tarnija ei võtnud käesoleva uurimise suhtes eraldi seisukohta.

(229)

CONEBI esitatud arvnäitajate kohaselt valmistatakse jalgrataste osi (nii tava- kui ka elektrijalgratastele) 19 liikmesriigi 424 äriühingus, milles töötab peaaegu 21 000 inimest ja mis investeerisid 2016. aastal tootmisse ja innovatsiooni üle 660 miljoni euro.

(230)

Komisjon teeb esialgse järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu tarnijate huvides.

(231)

Liidu tootmisharu koosneb nii suurtest, väikestest kui ka keskmise suurusega ettevõtetest, milles otseselt töötavate inimeste arv oli vaatlusalusel perioodil ligikaudu 3 600, mis jagunes kaheteistkümne liikmesriigi vahel. Kuigi elektrijalgrataste tarbimine moodustab endiselt väikese osa jalgrataste üldisest turust, on nõudluse üleminek tavajalgratastelt elektrijalgratastele kiire ning kujutab endast kogu jalgrataste tootmisharule struktuurset probleemi nii tegevusmahu, lisaväärtuse kui ka töökohtade säilitamise mõttes.

(232)

Nagu on näha punktis 4.4.4 esitatud kahjunäitajate analüüsist alates vaatlusaluse perioodi algusest, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja negatiivset mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(233)

Komisjon eeldab, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine võimaldaks tootjatel tegutseda liidu turul õiglase kaubanduse tingimustes. Kui meetmeid ei võeta, on väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik ja finantsolukord halveneb veelgi.

(234)

Seetõttu teeb komisjon esialgse järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(235)

CEIEB teatas, et on meetmete kehtestamisele vastu. Ta esindab 21 importijat seitsmest liikmesriigist.

(236)

Üksteist CEIEB liiget olid osalenud valimi moodustamisel. Lisaks väljendasid dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega mittenõustumist ka kaks äriühingut, mis ei kuulu nimetatud organisatsiooni. Kokku esindasid need kolmteist äriühingut, kelle impordimaht on teada, uurimisperioodil 10 % HRVst pärit koguimpordist.

(237)

Valimisse kaasatud importijate esitatud andmed näitasid, et tollimaksude kehtestamine katkestaks tõenäoliselt vähemalt ajutiselt nende tarneahelad ja ohustaks nende finantsseisu, kui nad ei ole suutelised tollimaksuga seotud suurenenud kulusid klientidele üle kandma.

(238)

Samuti näitasid valimisse kaasatud importijate esitatud andmed, et suurimad importijad olid suutnud hankida sobivaid elektrijalgrattaid ja/või neil olid olemas potentsiaalsed alternatiivsed tarneallikad väljaspool HRVd, sealhulgas liidu tootmisharu. Enamik põhjenduses 236 osutatud töötajatest töötab nende importijate juures.

(239)

Impordistatistika näitab, et Vietnam ja Taiwan tarnisid Euroopa importijatele olulisel hulgal elektrijalgrattaid. Samuti on tõenäoline, et teisedki riigid, mis on tavajalgrataste tootmises heal positsioonil, suudaksid potentsiaalselt importijatele kaupa pakkuda.

(240)

Komisjon märgib seoses sellega, et tollimaksude kehtestamine HRVst pärit tavajalgratastele ei toonud kaasa liidu turu sulgemist impordile ning hoopis suurendas selliste riikide arvu, kes liitu tavajalgrattaid tarnivad. Suurtel turgudel, kus meetmeid HRVst pärit tavajalgrataste suhtes ei kehti, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis, moodustas seevastu import vastavalt 99 % ja 90 % turust ning enamik sellest pärines HRVst.

(241)

Komisjon märkis, et jalgrattatööstus koosneb enam kui 450 tootjast, kellest ainult 37 toodavad praegu elektrijalgrattaid. Lisaks tarnivad praegused elektrijalgrataste tootjad juba suurt valikut elektrijalgrattaid ning suudavad tavalistes turutingimustes oma tootmisvõimsuseid suurendada.

(242)

Kuigi tollimaksude kehtestamine võiks avaldada negatiivset mõju peamiselt väikestele importijatele, saaks tollimaksude kehtestamise negatiivset mõju leevendada võimalus hankida ausa hinnaga sobivaid jalgrattaid liidu tootmisharult, muudest kolmandatest riikidest ning HRVst.

(243)

Seetõttu järeldas komisjon, et tollimaksude kehtestamine ei ole importijate huvides, kuid et tõenäoline negatiivne mõju importijatele ei kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule.

(244)

Uurimises esitas enda seisukohad Euroopa Jalgratturite Föderatsioon (edaspidi „ECF“). ECF esindab jalgratturite ühendusi ja föderatsioone. ECF avaldas arvamust, et hind ei ole määrav tegur selles, kas inimesed sõidavad jalgrattaga rohkem või vähem, ning esitas tõendeid selle kohta, et riikides, kus inimesed rohkem jalgrattaga sõidavad, maksavad jalgrattad ja elektrijalgrattad rohkem.

(245)

Seda seaduspära kinnitasid meetmete kehtestamisele vastu seisnud importijate ühenduse esitatud andmed, mis näitasid, et kiireima elektrijalgrataste kasutuselevõtuga riigid olid need, kus elektrijalgrattad on keskmiselt kõige kallimad.

(246)

Samuti teatas see importijate ühendus, et on olemas tugev seos elektrijalgrataste hindade, riigi jalgrattakultuuri, infrastruktuuri kvaliteedi ja kokkuvõttes elektrijalgrataste kasutuselevõtu vahel.

(247)

ECF toetab turutingimusi, mis soodustavad kvaliteeti, innovatsiooni ja teenuseid. ECF väitis, et kui dumping kindlaks määrataks, oleks sellel negatiivne mõju elektrijalgrataste arengule ja seetõttu ka Euroopa muutmisele keskkonnahoidlikumaks ja kodanike jaoks tõhusamate liikuvusvõimalustega kohaks.

(248)

Teisest küljest avaldas meetmetele vastu seisnud importijate ühendus seisukohta, et meetmed võtaksid Hiina tootjatelt nii võimaluse tarnida madala hinnaklassi tooteid kui ka võimaluse arendada keskmise ja kõrge hinnaklassi tooteid, mis vähendaks konkurentsi. Kuna liidu tootmisharu tegutseb väidetavalt suures osas keskmise ja kõrge hinna segmentides, vähendaks see omakorda valikut ja suurendaks Euroopa tarbijate jaoks hindu.

(249)

Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu tegutseb kõigis turusegmentides, sealhulgas madalas hinnaklassis. Meetmed võimendavad ja mitmekesistavad eelduste kohaselt elektrijalgrataste pakkumist, taastades võrdsete võimalustega konkurentsi. Komisjon tuletab meelde, et tavajalgrataste suhtes meetmete kehtestamine ei vähendanud tarbijate valikut, vaid suurendas pakkujate ja nende päritoluriikide mitmekesisust. Seetõttu leiti kõnealune argument olevat põhjendamatu ja see tuli tagasi lükata.

(250)

Kuigi meetmete kehtestamine taastab eelduste kohaselt turuhinnad, mis on faktiliselt dumpinguhindadest kõrgemad, on hind ainult üks tarbija otsuseid juhtiv tegur ning selle tõenäolist mõju tarbijatele tuleb tasakaalustada elektrijalgrataste alternatiivide, näiteks autode, mootorrataste ja motorollerite kulude ja tulude võrdlemise teel.

(251)

Komisjon leidis, et tarbijate huvisid ei saa taandada ainult sellele, millist mõju avaldab hinnale HRVst pärit impordi mittekahjustavale tasemele viimine. Leidub hoopis tõendeid selle kohta, et tarbijate valikuid suunavad muud tegurid, nagu näiteks mitmekesisus, kvaliteet, innovatsioon ja teenus, mida on võimalik saavutada ainult õiglase ja avatud konkurentsiga normaalsetes turutingimustes.

(252)

Seetõttu järeldas komisjon, et meetmed ei mõjutaks soovimatult tarbijate olukorda ning aitaksid kaasa elektrijalgrataste jätkusuutlikule arengule Euroopas ja selle laiemale kasule, mida see ühiskonnale keskkonnakaitse ja parema liikuvuse mõistes pakub.

(253)

Oma seisukoha avaldas ka Euroopa ametiühing IndustriAll, kes väljendas muret negatiivse mõju üle, mida dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu olukorrale avaldab, ning toetust meetmetele, mis tagaksid ühtsed reeglid ja jätkuvalt suure tööhõive liidus.

(254)

Kuigi meetmete kahjulikku mõju vaatlusaluse toote väikeimportijatele ja tarbijahindadele ei saa välistada, ei kaalu see üles tarnijatele, liidu tootmisharule ja tarbijatele avalduvat kasulikku mõju.

(255)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjuseid selle kohta, et Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordile ajutiste meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(256)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import Hiinast ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(257)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(258)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(259)

Selleks et määrata kindlaks kasum, mida võiks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügist saadud kasumit, millega määratakse kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase.

(260)

Kasumieesmärgiks kehtestati esialgselt 4,3 %, mis on liidu tootmisharu suurim kasumimarginaal vaatlusalusel perioodil. Valimisse kaasatud liidu tootjatel ei olnud võimalik esitada elektrijalgrataste kasumimarginaali 2014. aastale eelnenud aja kohta.

(261)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ja mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul müüsid. Kõiki võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(262)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi teiste äriühingute puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 123–127).

(263)

HRVst pärit elektrijalgrataste impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju kõrvaldamist võimaldavaid tasemeid ja dumpingumarginaale. Tollimaksu summa peaks vastama dumpingutasemele või kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(264)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(265)

Komisjon kehtestas registreerimismäärusega asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude, pidades silmas dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist alusmääruse artikli 14 lõike 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõike 5 alusel.

(266)

Käimasoleva dumpinguvastase uurimise puhul ning võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, tuleks dumpinguvastase uurimise eesmärgil katkestada alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohane impordi registreerimine.

(267)

Paralleelselt toimuva subsiidiumivastase uurimise puhul tuleks kooskõlas subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikega 5 jätkata asjaomase toote impordi registreerimist.

(268)

Menetluse praeguses etapis ei ole võimalik teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(269)

Kõnealuse määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit HRVst ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(270)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (9). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(271)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(272)

Hea halduse huvides on komisjon kutsunud huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(273)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

(1)

26. märtsil 2018 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta 26 terastoodete kategooria impordi suhtes (2018/C 111/10) (3). Komisjon otsustas uurimise algatada, kuna oli piisavalt tõendeid, et nende toodete import võib või ähvardab põhjustada liidu asjaomastele tootjatele suurt kahju.

(2)

28. juunil avaldas komisjon ka teate, et uurimist laiendatakse veel kahele tootekategooriale (4).

(3)

Teave, mis oli komisjonile kättesaadav terasele kehtestatud eelneva järelevalve mehhanismi kaudu (5) ja liidu tööstusvaldkonna allikatest, näitas, et nende tootekategooriate impordi kasvusuundumus ning valdavalt ohtlikud majanduslikud ja kaubanduslikud tingimused, sealhulgas liidu terasetööstuse olukord, põhjendavad põhjalikku uurimist.

(4)

Peale selle oli meetmete tõttu, mille Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“) kehtestasid kaubanduse laiendamise 1962. aasta seaduse (Trade Expansion Act) paragrahvi 232 kohaselt (edaspidi „paragrahv 232“) terase impordi suhtes, suur risk, et import suureneb kaubanduse ümbersuunamise tagajärjel veelgi.

(5)

Püsiva üleilmse tootmise ülevõimsuse taustal võivad need asjaolud ohustada liidu terasetööstust, mis on impordi tõenäoliselt kiire kasvu suhtes endiselt haavatav ja taastumas ebaausate kaubandustavade põhjustatud kahjust, nagu viimasel ajal kogu maailmas terastoodete suhtes võetud arvukad kaubanduse kaitsemeetmed tõestavad.

(6)

11. aprillil 2018 avaldas komisjon „toimikusse lisatud märkuse“, mis sisaldab peamisi olulisi statistilisi andmeid ja kättesaadavaid kahjunäitajaid. Komisjon sai selle märkuse kohta 41 esildist kolmandatelt riikidelt, riiklikelt ühendustelt ja üksikutelt teraseettevõtetelt.

(7)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et komisjon ei avalikustanud tõendeid, millel kaitsemeetmeid käsitlev uurimine põhines, asjakohaselt ja õigeaegselt. Väideti, et selle tõttu ei olnud huvitatud isikutel võimalik oma kaitseõigust täies ulatuses teostada. Täpsemalt väitis mitu huvitatud isikut, et 11. aprillil 2018 avaldatud toimikusse lisatud märkus ei sisaldanud andmeid liidu müügi, liidu ekspordi, liidu tarbimise ega liidu kogutoodangu kohta.

(8)

Vastupidiselt nendele väidetele sisaldas toimikusse lisatud märkus andmeid liidu müügi, liidu tarbimise ja liidu kogutoodangu kohta. Lisaks leiab komisjon, et peamistest elementidest ja kättesaadavatest tõenditest tehti piisav kokkuvõte nii Euroopa Liidu Teatajas avaldatud menetluse algatamise teates kui ka WTO-le WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 12 lõike 1 punkti a kohaselt saadetud uurimise algatamise teates.

(9)

Seepärast leiab komisjon, et ta on täitnud oma õiguslikud kohustused kaitsta piisavalt huvitatud isikute kaitseõigusi. Igal juhul on huvitatud isikutel endiselt võimalus oma õigusi ülejäänud uurimisperioodi jooksul teostada.

(10)

Põhjaliku hindamise tegemiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud teadaolevatele ELi tootjatele ning kõigile uurimisaluseid tooteid eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele, kes seda menetluse algatamise teates määratud tähtaja jooksul palusid. Neil isikutel, näiteks kolmandatel riikidel, paluti esitada mis tahes asjakohased esildised. Komisjon on saanud 222 vastust küsimustikule ja 74 esildist.

(11)

Komisjon algatas kaitsemeetmete uurimise ELi imporditavate 26 terastoodete kategooria suhtes ja 28. juunil laiendati menetluse algatamise teate muutmise teatega selle ulatust kahele täiendavale tootekategooriale (6). Kõik 28 tootekategooriat (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „vaatlusalused tootekategooriad“) on hõlmatud terastoodete järelevalve mehhanismiga, mille komisjon 2016. aasta mais kasutusele võttis. Nende suhtes kohaldatakse ka paragrahvi 232 kohaseid USA tariifseid meetmeid. Vaatlusalused tootekategooriad koos CN-koodidega, mille all need tooted on praegu klassifitseeritud, on loetletud I lisas.

(12)

Selles esialgses hinnangus leiab komisjon, et liidu tootjate toodetavad 28 tootekategooriat (edaspidi „samasugune toode“ või „samasugused tootekategooriad“) on samasugused tooted nagu vaatlusalused tootekategooriad või konkureerivad nendega otseselt. Nii liidus toodetud kui ka imporditud vaatlusalustel toodetel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused; neil on samad kasutusalad ning nende hinna- ja kvaliteediteave on kergesti kättesaadav; neid ka müüakse sarnaste või samasuguste müügikanalite kaudu klientidele, kes ostavad või võivad neid osta nii omamaisel turul kui ka teise võimalusena välismaistelt eksportijatelt. Seega on vaatlusaluste tootekategooriate ja nende vahel, mida toodavad vastavate kategooriate all liidu tootjad, tugev konkurents.

(13)

Samuti leidis komisjon kõnealuses esialgses analüüsis, et eri tootekategooriate all klassifitseeritud toodete vahel ja ka teatavate kategooriate erinevas tootmisetapis toodete vahel on oluline vastastikune seos ja tugev konkurents, sest mõni kategooria sisaldab peamist toorainet või sisendmaterjali teiste tootekategooriate toodete tootmiseks.

(14)

Seda vastastikust seost ning konkurentsi tootekategooriate sees ja nende vahel ilmestavad mõned näited. Näiteks toodetakse kuumvaltsitud lairibasid tahvlitest ja rullitakse poolideks või toodetakse neid kvartovaltspingil. Plekklehti toodetakse, lõigates ribad pikuti. Kitsaid ribasid toodetakse kas vahetult või lõigates kuuma teraslinti. Kuumvaltsitud lehttooteid kasutatakse ka naftakeemiatööstuse torude tootmiseks ja külmvaltsitud lehttooteid kasutavad keevitatud torude tootjad. Suurt osa toodetud kuumvaltsitud lairibast töödeldakse edasi, et saada külmvaltsitud riba, mis on õhem ja mille pinnaviimistlus on parem. Märkimisväärne osa külmvaltsitud toodetest on kaetud metallkattega, tina või kroomiga konservitööstuse puhul, või tsingiga (7).

(15)

Paljud liidu tootjad tegelevad enamiku eespool nimetatud toodete tootmisega. Näiteks Arcelor Mittal mitte üksnes ei tooda kuumvaltsitud ja külmvaltsitud lehti ja ribasid, vaid ka katab mitmesuguseid terastooteid ning toodab plaate. Samamoodi toodavad sellised ettevõtted nagu Voest Alpine ja Tata Steel kuumvaltsitud ja külmvaltsitud lehti ja ribasid ning ka nendest toodetest valmistatud kaetud terastooteid.

(16)

Pealegi saab seetõttu, arvestades vastastikuse seotuse sellist taset, konkurentsisurvet lihtsalt ühelt tootelt teisele nihutada. Näiteks kui ühele tootele, nt teraspoolidele, kehtestatakse kaubanduse kaitsemeetmed, võib seda toodet samas riigis edasi töödelda ja eksportida teistsuguses vormis, et lisameetmeid vältida ja ikkagi kohalike toodetega konkureerida. Samuti ei ole välistatud, et kolmandad riigid impordivad mõnda neist toodetest väikeste kuludega ja töötlevad need enne liitu reeksportimist ümber.

(17)

Nende vastastikuste seoste ja ühenduste tõttu ning võttes arvesse asjaolu, et – nagu on selgitatud allpool – USA paragrahvi 232 meetmetest tulenev võimalik kaubavahetuse ümbersuunamine kehtib kõikidele tootekategooriatele, sest neid meetmeid kohaldatakse vahet tegemata horisontaalselt kõigi terastoodete suhtes, tegemata vahet nende kuju ja koostise alusel, analüüsiti esialgse kindlaksmääramise eesmärgil üldiselt kõiki 28 tootekategooriat ja ka vaatlusalust toodet (st eri kuju ja vormi omav teras) ning samuti tehti analüüs eraldi iga tootekategooria tasandil (8).

(18)

Enamik liidu tootjaid on Euroopa Teraseühenduse (Eurofer) liikmed või kui tegemist on torutootjatega, siis Euroopa terastorude liidu (ESTA) liikmed. Need kaks tööstusliitu esindavad enam kui 95 % liidu terasetootmisest. Nende liikmed asuvad peaaegu kõigis liikmesriikides.

(19)

Need tööstusliidud on oma liikmete nimel komisjoni teavitanud, et nad toetavad kaitsemeetmete uurimise algatamist, samuti meetmete võtmist, et lahendada paragrahvi 232 meetmetest tulenev kaubavahetuse ümbersuunamine, mis häirib tugevalt teraseturgu, mis ei ole veel terasekriisist täielikult taastunud.

(20)

Komisjon tegi Eurostati andmete, terastoodete eelneva järelevalve mehhanismi ja liidu tootmisharu esitatud teabe alusel esialgse analüüsi vaatlusaluste toodete impordi suurenemise kohta ajavahemikul 2013–2017. Komisjon uuris ka impordi arengut 2018. aasta esimeses kvartalis, et impordi hiljutise kasvu kohta kinnitust saada.

(21)

Asjaomaste toodete koguimport on arenenud järgmiselt:

(22)

Üldiselt suurenes kõnealuste 28 tootekategooria impordi kogumaht ajavahemikul 2013–2017 absoluutarvudes 62 %. Impordi kasv oli eriti märgatav kuni 2016. aastani. Pärast seda impordi kasv jätkus ning jäi väga kõrgele tasemele püsima.

(23)

Suurema osa uurimisega hõlmatud üksikute tootekategooriate import suurenes viimase viie aasta jooksul ka absoluutarvudes. Näiteks kõige enam imporditavate kategooriate sissevedu (tootekategooriad 1, 4 ja 7) on kasvanud vastavalt 45 %, 168 % ja 78 %.

(24)

5 tootekategooria, nimelt toodete 10, 11, 19, 24 ja 27 puhul kasvu aga ei olnud. Seepärast leiab komisjon, et need tootekategooriad tuleks praeguses etapis ajutiste meetmete kohaldamisalast välja jätta. Komisjon jätab endale siiski õiguse lisada need 5 tootekategooriat lõplike meetmete kohaldamisalasse ja jätkab selleks nende kategooriate impordi jälgimist. Iga tootekategooria impordi areng on esitatud II lisas.

(25)

Lisaks eespool nimetatud tootekategooriate väljajätmisele praeguses etapis on komisjon kaalunud ka teatavate riikide meetmete kohaldamisalast väljajätmist kooskõlas põhjenduses 121 esitatud järeldustega. Seega jättis komisjon nende tootekategooriate eespool nimetatud riikidest pärit impordi ülejäänud esialgsest analüüsist välja ja vaatas impordi arengu läbi.

(26)

Sellest lähtuvalt on esialgu kindlaks tehtud, et hõlmatud toodete import on arenenud järgmiselt:

(27)

Ajavahemikul 2013–2017 suurenes import absoluutarvudes 68 %, samas kui turuosad suurenesid 12,1 %-lt 17,80 %ni. Kõige olulisem kasv toimus aastatel 2013–2016, kuid impordi kasv jätkus ja see püsis kõrgel tasemel 2017. aastal.

(28)

2018. aastal impordi kasvu suundumus jätkub. Kui võrrelda 2018. aasta esimest kvartalit 2017. aasta esimese kvartaliga, on impordi üldine kasv 10 %. 9 tootekategooria puhul on kasv suurem kui 20 % ja ühe tootekategooria puhul (kategooria 13) on kasv suurem kui 100 %. Lisaks toimus see suurenemine isegi veel enne paragrahvi 232 meetmete jõustumist.

(29)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et 23 tootekategoorias on toimunud absoluutarvudes impordi äkiline, järsk ja oluline kasv. Lisaks jätkab import 2018. aasta esimeses kvartalis kasvamist ja kasv on eeldatavasti veelgi suurem, arvestades kaubavahetuse ümbersuunamist, mis paragrahvi 232 meetmetest arvatavasti tuleneb.

(30)

Komisjon on esialgu kindlaks teinud, et eespool nimetatud terastoodete impordi kasv liidus tuleneb ettenägematutest arengutendentsidest, mille allikaks on mitu tegurit, mis tekitavad ja süvendavad vaatlusaluste toodete rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustamatust.

(31)

Esiteks on terasetootmise üleilmne nimivõimsus alates 2000. aastast rohkem kui kahekordistunud: 1,05 miljardilt tonnilt 2000. aastal 2,29 miljardi tonnini 2016. aastal, ning püsinud 2017. aastal väga kõrgel tasemel (2,27 miljardit tonni) (9). Lisaks oli 2016. aastal tegelik ülemaailmne terasetoodang (1,6 miljardit tonni) endiselt 100 miljonit tonni suurem kui üleilmne nõudlus terase järele (1,5 miljardit tonni). Sellest tulenevalt on viimastel aastatel olnud suur erinevus üleilmse nimivõimsuse ja tootmise vahel ning toodangu ja nõudluse vahel, mis on tekitanud ülemaailmsel teraseturul enneolematu ülevõimsuse, mis on püsinud vaatamata selle kitsendamiseks võetud meetmetele. Kui tulevikku vaadata, siis arvestades, et 2017. aastal suurenes üleilmne tootmine majandusliku elavnemise tulemusel enam kui 5 %, kasvab üleilmne nõudlus terase järele 2018. aastal vaid mõõdukalt ja 2019. aastaks prognoositakse edasist aeglustumist. 2017. aastal oli märke elavnemisest, kuid suured riskid püsivad.

(32)

Teraseettevõtted on majanduslikult jätkuvalt haavatavad, sest, nagu eespool osutati, püsib terasesektori struktuurne tasakaalustamatus. Tasakaalustamatust süvendavad moonutavad subsiidiumid ja valitsuse toetusmeetmed (10). Arvestades terasesektori suuri püsikulusid, hoidsid paljud terasetootjad, eelkõige riikides, kus riik moonutab turujõudude tavapärast toimimist, tootmisvõimsuse rakendamist kõrgel tasemel ja ujutasid kolmandate riikide turud oma madala hinnaga toodetega üle, kui sisetarbimine ei suutnud toodangut ära kasutada. Selle tulemus on impordi suurenemine ELis ja üldine hinnalangus. Iga tootekategooria keskmise hinna võrdluse alusel lõid impordihinnad liidu tootmisharu hindu 2017. aastal üldiselt alla. Selline keskmise hinna võrdlus ei kajasta tingimata kõiki erijooni, mis võivad võrreldavust mõjutada, kuid annab sellegipoolest hea ülevaate üldisest hinnatasemest võrreldes liidu hindadega. Hinna allalöömine 1,2–23 % tehti kindlaks 17 tootekategoorias.

(33)

Teiseks suurendasid seda mõju veelgi kolmandate riikide turgudel kehtivad kaubandust piiravad tavad. On tõsi, et aastatel 2014-2015 hakkas mitu riiki vastukaaluks eespool nimetatud terase ülepakkumisele ja turgu moonutavatele tavadele kasutama terasesektoris rohkem kaubanduspoliitika ja kaubanduse kaitsevahendeid, et omamaiseid tootjaid kaitsta. Mehhiko, Lõuna-Aafrika, India ja Türgi on kohaldanud suuremaid imporditariife, mis ulatuvad 2,5 %st 40 %ni, mitme terastoote, sealhulgas järgmiste suhtes: kuumvaltsitud ja külmvaltsitud teras, lehtterasest tooted, nagu ribad, ja ka sarrusvardad. Üldiselt imporditi neid tooteid uurimisperioodil suuremates kogustes. Lisaks kehtestasid kolmandad riigid kogu 2017. aasta vältel jätkuvalt kaubandust piiravaid meetmeid: mõned riigid kehtestasid impordihinnad (India), mõned kehtestasid terasele kohustuslikud riiklikud standardid (Indoneesia) ja teised kehtestasid kohaliku tootmissisendi nõuded, sealhulgas valitsuse hangete kaudu (USA).

(34)

Lisaks on pidevalt kasvanud kaubanduse kaitsemeetmete kasutamine. Kui WTO statistika kohaselt algatati ajavahemikul 2011–2013 aastas keskmiselt umbes 77 terasega seotud uurimist, suurenes see keskmine 2015.–2016. aastal 117ni. 2018. aasta veebruaris kehtis USAs terasele 169 dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimeedet, ning pooleli oli 25 uurimist, mis võivad muuta pildi USAsse imporditavast terasest veelgi piiratumaks (11). Kuna USA on üks maailma suurimaid teraseimportijaid – selle riigi arvele jääb umbes 13,1 % maailma teraseimpordist (2016. aastal) –, on sellised arvukad kaubandusmeetmed kogu maailmas tugevat mõju avaldanud.

(35)

Kolmandaks põhjustavad USA paragrahvi 232 kohased ebaseaduslikud ja piiravad meetmed valitseva püsiva ülemaailmse ülevõimsuse taustal, arvestades nende taset ja ulatust, terastoodete kaubanduse ulatuslikku ümbersuunamist liitu. USA on arvutanud, et kõigile toodetele paragrahvi 232 alusel ühtse tariifi kehtestamine, jätmata välja peaaegu ühtegi riiki, peaks vähendama importi umbes 13 miljoni tonni võrra, mis vastab 7 %-le liidu tarbimisest (12). Liidu turg on terastoodete jaoks üldiselt nii nõudluse kui ka hindade poolest väga huvipakkuv. Mõned peamised USAsse eksportijad on ka tavapärased terase liitu tarnijad ja ei ole kahtlust, et need riigid, samuti teised, kelle eksporti ja tootmist USA meetmed ning prognoositav kaubavahetuse ümbersuunamine kumulatiivselt mõjutavad, suunavad oma ekspordi liitu ümber. Isegi eespool nimetatud kaubavoogude osaline ümbersuunamine liitu tekitab ELi turul vältimatult uue hinnalanguse ja hindade allalöömise, mis viib hinnad alla 2016. aasta tasemega võrreldava tasemeni, tekitades liidu terasetööstuse kasumlikkusele märkimisväärselt kahjulikke tagajärgi. Lõpuks tuleks märkida, et impordi täiendav kasv, mis halvendab liidu terasetööstuse majanduslikku olukorda tõenäoliselt veelgi, võib eelkõige pärineda riikidest, kelle suhtes dumpinguvastaseid/tasakaalustavaid tollimakse praegu ei kohaldata.

(36)

Seega on eespool nimetatud ettenägematu areng terase importi liitu suurendanud ja suurendab veelgi.

(37)

Selleks et kindlaks teha, kas hinnatava vaatlusaluse toote puhul on olemas tõendid liidu tootmisharule tekitatava kahju või suure kahju tekkimise ohu kohta, uuris komisjon kooskõlas määruse (EÜ) 2015/478 artikliga 9 ja määruse 2015/755 artikliga 6 vaatlusaluse toote tarbimise, tootmise, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, turuosa, hindade, kasumlikkuse, varude, kasutatud kapitali tasuvuse (ROCE), rahakäibe ja tööhõive suundumusi aastatel 2013–2017 (2018. aasta andmeid kogutakse).

(38)

Analüüs teostati üldiselt ning ka 23 tootekategooria kohta eraldi ning see näitas impordimahtude kasvu (edaspidi „hindamisalused tooted/tootekategooriad“). Nagu II jaos on selgitatud, peab komisjon sellist üldist ja terviklikku analüüsi käesolevas uurimises asjakohaseks, arvestades eri toodete vastastikust seotust, ühendatust ja nendevahelist konkurentsi nõudluse ja pakkumise seisukohast.

(39)

Kui vaadelda üldist olukorda, siis arenesid liidu tarbimine, liidu tootjate müük ja vastav turuosa järgmiselt:

(40)

Hindamisaluse toote tarbimine suurenes ajavahemikul 2013–2017 igal aastal järjepidevalt, kokku 15 %. Ka liidu tootjate müük suurenes, kuid palju vähem kui liidu tarbimine, st üksnes 7 %. Järelikult ei saanud liidu tootjad liidu suuremast nõudlusest kasu ja kaotasid turuosa, mis vähenes 86,8 %-lt 80,9 %ni. Tuleb meenutada, et import suurenes samal ajavahemikul 68 %.

(41)

Liidu tootjate küsimustikule antud vastuste alusel arenesid tootmine ja tootmisvõimsus järgmiselt:

(42)

Ajavahemikul 2013–2017 suurenes tootmisvõimsus 3 %, kuid vähem kui tootmine, mis kasvas 9 %. Selle tulemusena kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste 72 %-lt 76 %ni.

(43)

Koostööd tegevate ettevõtjate laovarud suurenesid ajavahemikul 2013–2017 kokku 20 %.

(44)

Liidu tootjate ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavoog arenesid järgmiselt:

(45)

Ajavahemikul 2013–2016 oli liidu turul suur hinnalangus. Ühiku müügihinnad langesid 15 %. Tuleb meenutada, et ka import suurenes sellel ajavahemikul märkimisväärselt. 2017. aastal ühiku keskmine müügihind siiski taastus ja saavutas 2013. aasta hindadega võrreldava taseme. Ajavahemikul 2013–2016 jäi kasumlikkus üldiselt väga väikeseks. Hoolimata olulisest hinnalangusest suutis liidu tootmisharu oma tootmiskulusid 2016. aastal siiski nii palju vähendada, et teenida väikest 2,2 % kasumit. 2017. aastal olukord ajutiselt paranes. Aastatel 2016–2017 tõusid müügihinnad peaaegu 20 % ja jõudsid 2013. aasta tasemele. Liidu tootmisharu saavutas 6,2 % kasumlikkuse taseme, sest tootmiskulud (tooraine) püsisid suurenemisest hoolimata väiksemad kui 2013. aastal. Liidu tootmisharu üldine rahavoog suurenes umbes 60 %.

(46)

Mis puudutab tööhõivet, siis hindamisaluste tootekategooriate liidu tootjad kaotasid 5 aasta jooksul peaaegu 10 000 töökohta.

(47)

Lisaks vaatlusaluse toote olukorra üldisele analüüsile, mida komisjon peab käesolevas uurimises kaitsemeetmete vajalikkuse hindamise asjakohaseks lähtepunktiks, hindas komisjon ka olukorda üksikute tootekategooriate tasandil, et eespool nimetatud suundumustele üksikasjalikumal tasandil kinnitust saada.

(48)

Kui vaadelda üksikuid tootekategooriaid, on olukord eriilmelisem, kuid suundumused on üldiselt samad. III lisas on esitatud majandusnäitajad eraldi ja toote kaupa.

(49)

Kui kaks kategooriat välja arvata, suurenes liidu tarbimine viimase viie aasta jooksul kõigis kategooriates. Kuigi mõne üksiktoote puhul jäi kasv mõõdukaks, suurenedes minimaalselt, nimelt 2 %, oli see teiste puhul palju märgatavam – maksimaalne suurenemine oli 169 %.

(50)

Ajavahemikul 2013–2017 olid müügimahud üldiselt stabiilsed või suurenesid mõnel juhul veidi, kuid mitte nii palju kui ELi tarbimine (v.a kolm tootekategooriat). Kui kolm toodet välja arvata, vähenes selle tõttu viie viimase aasta jooksul kõigi toodete turuosa.

(51)

23 üksiktootest 18 puhul tootmise tasemed üldiselt tõusid, samuti kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste.

(52)

Mis puudutab hindu, siis langes kõigi toodete hind ajavahemikul 2013–2016 märgatavalt (välja arvatud ühel tootel, mille suhtes kohaldati minimaalse impordihinna vormis dumpinguvastaseid tollimakse). 2017. aastal hinnad taastusid, kuna teraseturg üldiselt taastus, aga ka ebaõiglase hinnakujunduse ja subsideeritud impordi suhtes võetud erinevate kaubanduse kaitsemeetmete tulemusel. 16 toote hinnatase jäi 2017. aastal 2013. aasta tasemest allapoole. Tuleb märkida, et keskmised impordihinnad olid peaaegu alati madalamad kui liidu hinnad kõigil aastatel ja kõigis tootekategooriates.

(53)

Mis puudutab kasumlikkust, siis müüdi kõiki tootekategooriaid kuni 2016. aastani kahjumiga või väga väikese kasumiga. 2017. aastal taastus vaid 7 toote kasumlikkus 6 % tasemest kõrgemal. Need tooted on ELi tootmismahu seisukohast olulised ja nendest kuue suhtes kohaldatakse praegu (hiljutisi) dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu meetmeid. NB! Need meetmed puudutavad ainult mõnda päritoluriiki. Kõik teised tooted jäid aga kahjumisse (3 toodet) või jõudsid üksnes tasuvuspiiri lähedale (13 toodet). Väiksemat kasumit kui 6 % peetakse tegevuse toetamiseks vajalike investeeringute katmiseks ebapiisavaks, seega on komisjon enamikus hiljutistest uuringutest kasutanud selles sektoris investeeringute katmiseks piisava kasumi tasemena umbes 8 % kasumit. Mis puudutab rahavoogusid, siis halvenes aastatel 2013–2017 poolte toodete rahavoog ja 6 toote rahavoog oli 2017. aastal isegi negatiivne. Kasutatud kapitali tasuvus (ROCE) jäi ajavahemikul 2013–2016 väikeseks, kuid paranes märgatavalt enamiku tootekategooriate puhul, kuigi 5 toote kapitalitasuvus oli 2017. aastal ikkagi negatiivne.

(54)

Mis puudutab varusid, siis 17 tootekategooria laovaru suurenes. Ainult 5 toote varu vähenes ja ühe toote varu püsis perioodi vältel samal tasemel.

(55)

Eespool esitatud analüüs kinnitab, et liidu terasetööstuse olukord halvenes ajavahemikul 2013–2016 märkimisväärselt. Halvenemine väljendus turuosade vähenemise ja olulise hinnalangusena, mis takistas tootmisharul väiksematest toorainekuludest kasu saada. Need suundumused olid olemas nii üldisel kui ka üksiktoote tasandil. 2017. aastal olukord osaliselt paranes. Kuigi paljud tootekategooriad jäävad ikka jätkusuutliku kasumi tasemest allapoole, on olukord mõne toote puhul paranenud, kõige tõenäolisemalt hiljuti kehtestatud dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete tulemusena. Seetõttu leitakse üldiselt ja üksikute tootekategooriate puhul, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel ja impordi edasise suurenemise suhtes haavatav, eelkõige siis, kui nendest riikidest pärit import, mille suhtes kohaldatakse kaubanduse kaitsemeetmeid, asendatakse muu impordiga, mis suunatakse paragrahvi 232 meetmete tõttu USA turult mujale.

(56)

See on tüüpiline olukord näiteks tootekategooriate 1, 2 ja 4 puhul, mis on olulised liidu nõudluse seisukohast, aga ka seepärast, et nende kategooriate tooteid (eelkõige kategooriad 1 ja 2) kasutatakse teiste terastoodete tootmisel toormaterjalina. Tootekategooriate 1, 2 ja 4 puhul oli finantsolukord 2016. aastal negatiivne, kuid muutus 2017. aastal pärast mitme riigi, teiste hulgas Hiina ja Venemaa vastu dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamist positiivseks. Nendest riikidest pärit impordi on aga hiljuti ja osaliselt asendanud import Indiast, Koreast ja Türgist, kusjuures viimased kaks on ka olulised USAsse tarnijad. 2018. aasta esimeses kvartalis, st enne meetmete kehtestamist USAs, tootekategooria 1 import liitu juba suurenes võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga ja selle suurenemise taga on peamiselt Türgist pärit import.

(57)

Terastoodete liitu importimise edasine suurenemine takistaks tõenäoliselt liidu tootmisharul, mis ei ole veel täielikult taastunud, hiljutiste kaubanduse kaitsemeetmete positiivsest mõjust kasu saada.

(58)

Oma terasetööstust käsitlevas 2016. aasta märtsi teatises (13) tegi komisjon järelduse, et liidu terasetööstus seisab silmitsi mitme tõsise probleemiga, mida süvendavad üleilmne tootmise ülevõimsus, üleilmse ekspordi järsk kasv ja ebaausate kaubandustavade ennenägematu laine.

(59)

Samal ajal on liit kehtestanud ebaõiglase impordikaubanduse põhjustatud kahju korvamiseks imporditud terastoodete suhtes mitu dumpingu- ja subsiidiumidevastast meedet. Praegu on kehtestatud 14 uurimisaluse tootekategooria eri riikidest pärit ebaõiglase impordi vastu kokku vähemalt 19 dumpingu- või subsiidiumidevastast meedet. Uuritaval perioodil, st aastatel 2013–2017 tehti 13 uues uurimises kindlaks, et ebaausad kaubandustavad põhjustavad ELi terasetööstusele suurt kahju (ühel juhul oli tegemist kahju tekkimise ohuga).

(60)

Nagu on märgitud põhjenduses 55, on liidu tootmisharu endiselt ebakindlas olukorras ja impordi edasise kasvu suhtes haavatav. USA hiljutine otsus ELi eksporti paragrahvi 232 meetmete kohaldamisalast mitte välja jätta vähendab tõenäoliselt liidu tootjate võimalust oma tooteid USAsse eksportida ja muudab nende olukorra veelgi haavatavamaks.

(61)

Terase import on märkimisväärselt kasvanud ja püsib 2017. aastale omasel kõrgel tasemel. Impordi edasine kasv 2018. aastal – eelkõige nendest riikidest või eksportijatelt, kelle suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid ei kohaldata – tõenäoliselt takistab tootmisharul täielikult taastumast ja nendest meetmetest kasu saamast. Liidu terasetööstust peetakse tõepoolest impordi edasise kasvu suhtes ikka veel haavatavaks.

(62)

Kui ajutised kaitsemeetmed puuduvad, areneb olukord lähitulevikus tõenäoliselt tegelikuks suureks kahjuks.

(63)

Selle taustal uuris komisjon määruse (EL) 2015/478 artikli 9 lõike 2 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 6 lõike 3 kohaselt liitu saadetava ekspordi kasvu määra ja tõenäosust, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse liitu eksportimiseks.

(64)

Esiteks, nagu eespool järeldati, suurenes liitu importimine ajavahemikul 2013–2017 oluliselt, st kokku 68 %. Kuigi kasv oli eriti märgatav kuni 2016. aastani, jätkus impordi suurenemine ka järgnenud perioodil, kuigi aeglasemas tempos. Nagu olulisi asjaolusid käsitlevates põhjendustes (37) ja (82) on rõhutatud, kasvas import 2018. aasta esimeses kvartalis taas tunduvalt ehk peaaegu 10 %. Seega on impordi kasv märkimisväärne.

(65)

Teiseks, arvestades üldist tootmise ülevõimsuse olukorda eri riikides, arvatakse, et USA paragrahvi 232 meetmed, arvestades nende taset ja ulatust, põhjustavad tõenäoliselt terastoodete kaubanduse ulatusliku ümbersuunamise liitu.

(66)

USA teatas kavatsusest importi umbes 13 miljoni tonni võrra vähendada ja kehtestas seega 2018. aasta märtsis väga suure arvu terastoodete impordile 25 % lisatollimaksu. Terase kogus, mida enam USAsse ei ekspordita, suunatakse paratamatult ümber teistesse kolmandatesse riikidesse.

(67)

Mõned peamised USAsse eksportijad on ka tavalised liitu tarnijad. On enam kui tõenäoline, et need riigid, nagu ka teised, soovivad oma ekspordi suures ulatuses liitu ümber suunata. Liidu turg on terastoodete jaoks tõepoolest nii nõudluse kui ka hindade poolest üldiselt huvipakkuv. Õigupoolest on EL Hiina järel, kuid USA ees, üks peamisi teraseturge, kus nõudlus on viimastel aastatel suurenenud ja ka hinnad on nüüd taastunud.

(68)

Selle taustal põhjustab impordi sissevoolust tingitud pakkumise märgatav suurenemine liidu turul üldise hinnalanguse surve, mille tulemuseks on 2016. aasta tasemega võrreldavad hinnad, mis avaldab liidu terasetööstuse kasumlikkusele olulist kahjulikku mõju.

(69)

Nende asjaolude põhjal ja eespool öeldut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et kuigi liidu terasetööstus 2017. aastal mõnes tootekategoorias taastus, eelkõige tänu kaubanduse kaitsemeetmetele, jääb suurema osa hindamisaluste tootekategooriate finantsolukord endiselt tublisti alla jätkusuutliku taseme, mis muudab liidu tootmisharu uue impordilaine suhtes endiselt haavatavaks. Seega teeb komisjon järelduse, et liidu terasetööstus on 23 hindamisaluse tootekategooria puhul suure kahju ohu olukorras.

(70)

Komisjon on jõudnud järgmistele asjaoludele tuginedes esialgsele järeldusele, et ühelt poolt vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja teiselt poolt suure kahju ohu vahel on põhjuslik seos.

(71)

Esiteks tuletatakse meelde, et liidu tootjate valmistatud tooted on samasugused nagu vaatlusalused tooted või konkureerivad nendega otseselt. Neil on samad põhiomadused, samad kasutusalad ja neid müüakse sarnaste või täpselt samasuguste kanalite kaudu ja nende hinnakonkurents on suur.

(72)

Nagu on selgitatud IV ja VI jaos, on liidu tootjad kandnud kahju seoses turuosa vähenemise ja tugeva hinnasurvega, mis on muutnud kasumlikkuse negatiivseks või ebapüsivaks. Mõne toote puhul paistab suur kahju olevat möödapääsmatu, isegi kui tootjad on taastunud.

(73)

Ajavahemikul 2013–2017 kasvas vaatlusaluse toote import märkimisväärselt, hõivates ELi tootjate hinnatasemest madalamate hindade tõttu liidu turuosa. Tõepoolest, impordi turuosa kasvas 12,2 %-lt 17,6 %ni ja iga üksiku toote impordihinnad jäid peaaegu alati madalamaks kui liidu müügihinnad.

(74)

Põhjuslik seos suurema impordi ja liidu tootjate olukorra vahel oli eriti märgatav ajavahemikul 2013–2016, kui madala hinnaga import jõudis tippu (+ 62 %) ja ELi tootjate hinnad langesid 15 %. Kategoorias 13 küündis hinnalangus isegi 20 %ni, samas kui kategooriates 1 ja 3 oli hinnalangus vastavalt 19 % ja 18 %. Seetõttu teenisid samasuguste toodete liidu tootjad kahjumit või jõudsid kasumi nullpunkti lähedale. 2017. aastal püsis import kõrgel tasemel ja lõi üldisest hinnatõusust hoolimata jätkuvalt hindu alla. ELi hinnad taastusid, kuid mitte piisavalt mitme toote puhul, mida müüdi endiselt kahjumi või vähenenud kasumiga.

(75)

Isegi kui kasum mõnes tootekategoorias taastus, on nende olukord endiselt ebakindel. Viimaste aastate arengust nähtub, et need tootekategooriad on hinnasurvele eriti vastuvõtlikud ja madalate hindadega impordi edasine kasv avaldaks nende olukorrale märkimisväärselt kahjulikku mõju.

(76)

Seda arvestades ollakse seisukohal, et USA kaubanduse laiendamise akti paragrahvi 232 alusel võetud piiravad meetmed põhjustavad oma taseme ja ulatuse tõttu liidu tootjatele paratamatult suurt kahju.

(77)

Seepärast teeb komisjon esialgse järelduse, et 23 hindamisaluse tootekategooria puhul on impordi kasvu, liidu teraseturul hinnale avalduva surve ja liidu tootjate kantud suure kahju vahel põhjuslik seos.

(78)

Olemaks kindel, et suur kahju ei ole omistatav muudele teguritele peale impordi suurenemise, teostas komisjon esialgse analüüsi, et teha kindlaks, kas liidu tootjate kantud tõsisele kahjule võisid kaasa aidata muud tegurid.

(79)

Leiti, et üldine tootmise ülevõimsus mängis rolli selles mõttes, et see suurendas odava toodangu importimist liitu. Vaatlusaluste terastoodete tarbimine suurenes ega saanud seetõttu põhjuslikku seost nõrgendada.

(80)

Komisjon kaalus ka suure kahju tekkimist vaatlusaluste toodete impordi tõttu Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvatest riikidest. Ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt EMP liikmete (Norra, Island ja Liechtenstein) vahelise EMP lepingu tulemusena on liit loonud tiheda majandusliku integratsiooni EMP riikide turgudega, seda ka seoses vaatlusaluste toodete tööstusega. Nendel turgudel on tootmisharu välja kujunenud ja küllastunud, mistõttu leitakse, et EMP liikmesriikidest pärit toodete väljajätmine kaitsemeetmetest mõjutab toodete importi vähe (kui üldse). On tõsi, et kuigi impordil nendest riikidest on olnud mõne tootekategooria puhul impordi kasvus oma osa (üldine import nendest riikidest on suurenenud umbes 9 %), on selle osakaal koguimpordis piiratud (EMP osa impordis on umbes 1,5 % ja vastav turuosa kokku 0,3 %). Lisaks on EMP liikmed tavapäraselt väikesed vaatlusaluse toote USAsse tarnijad, mis tähendab, et kaubavahetuse ümbersuunamise risk hinnati esialgu samuti väikeseks. Arvestades seepärast tavaliselt väikeseid tarneid USAsse, tootmisharu EMP turgudel saavutatud küpsust ja sellest tuleneva kaubavahetuse ümbersuunamise väikest riski, leiab komisjon, et vaatlusaluste toodete importimisel EMP riikidest võib olla suure kahju oht (kui üldse) väga väike.

(81)

Seega ei ole komisjon teinud kindlaks muid tegureid, mis nõrgendaksid põhjuslikku seost impordi kasvu ja liidu tootjatele tekkinud suure kahju vahel. Sellegipoolest analüüsitakse ülejäänud uurimises üksikasjalikumalt kõiki muid tegureid, mis aitasid või võisid aidata kaasa kahju tekkimisele.

(82)

Nagu eespool öeldud, on liidu terasetootjad üldiselt kahju tekkimise ohu olukorras ja suur kahju on selgelt möödapääsmatu. Mõne üksiku tootekategooria puhul on juba näha märke, mis osutavad suurele kahjule. Tõenäoliselt avaldab impordi edasine kasv tootmisharu majanduslikule olukorrale üldiselt märkimisväärset kahjulikku mõju.

(83)

Komisjon uuris, kas esineb kriitilisi asjaolusid, mille korral põhjustaks viivitus kahju, mida oleks keeruline parandada. Eelkõige uuriti, kas import on viimasel perioodil jätkuvalt kasvanud.

(84)

Võrreldes terastoodete importi 2018. aasta esimeses kvartalis ja 2017. aasta esimeses kvartalis, ilmneb, et 23 tootekategooriast 18 puhul kasvas import 26 %. Impordi selline kasv on oluliselt suurem kui ajavahemikul 2016–2017 toimunud kasv, mis oli ligikaudu 2 %.

(85)

23. märtsil 2018 kehtestati paragrahvi 232 alusel terastoodetele 25 % tariifid. Praeguses etapis ei ole võimalik USA meetmete täielikku mõju kaubavahetuse ümbersuunamise seisukohast hinnata. Impordi kasvu liidus 2018. aasta esimeses kvartalis võib siiski pidada niisuguse mõju ootuse väljenduseks ja seepärast on see hea näide selle kohta, milline võib olla liidu impordi võimalik edasine areng pärast USA meetmete kehtestamist.

(86)

30. mail 2018 tegi USA ka otsuse, et paragrahvi 232 meetmeid tuleb kohaldada liidu, Mehhiko ja Kanada suhtes. Komisjon on seisukohal, et see on veel üks oluline element, sest sellega ei piirata mitte ainult liidu eksporti, vaid suurendatakse ka kaubavahetuse kahest teisest olulisest terasetootmise riigist ümbersuunamise riski.

(87)

Arvestades tootmisharu haavatavat olukorda ja pidades silmas impordi kasvu päris viimasel ajal, on terastoodete edasisel liigpakkumisel liidu turul ja sellest tuleneval hinnasurvel liidu tootjate olukorrale kahtlemata tõsised tagajärjed.

(88)

Seepärast leiab komisjon, et kaubavahetuse ümbersuunamise reaalse riski ja oluliste terast tootvate riikide USAsse suunatud impordi edasise piiramise tõttu on olemas kriitilised asjaolud, mis põhjustaksid ajutiste kaitsemeetmete vastuvõtmisega viivitamisel kahju, mida oleks raske parandada. Seetõttu järeldab komisjon, et ajutised kaitsemeetmed tuleb vastu võtta viivitamata.

(89)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikliga 16 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele suure kahju kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootjate, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(90)

Liidu tootmisharu koosneb umbes 40st Euroopa Liidu eri liikmesriikides asuvast tootjast, kes andsid ajavahemikul 2013–2017 vaatlusaluse 25 tootega seoses tööd otseselt rohkem kui 180 000 töötajale. On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharul on impordi suurenemise tõttu suure kahju tekkimise oht. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu ei ole tarbimise suurenemisest kasu saanud ja selle tootmisharu majanduslik olukord on endiselt ebakindel ning impordi edasise suurenemise suhtes haavatav. Terasetööstuse strateegilist tähtsust on ammu tunnistatud (14). Heas seisus ja konkurentsivõimeline terasetööstus on liidu huvides. On selge, et kui meetmeid ei võeta, kahanevad nii hinnad kui ka liidu tootjate turuosa tootmise vähenemise, suurema rahalise kahju ja töökohtade kadumise tõttu nii terasetööstuses kui ka seotud majandusharudes veelgi. Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine leevendab ajutiselt suurt kahju ja lihtsustab liidu tootmisharu kohanemist.

(91)

Üldiselt otsivad kasutajad ja importijad terase võimalikult madalat hinda ja on selge, et ilma meetmeteta oleks hind madalam. Siiski on konkurentsivõimeline ja elujõuline liidu terasetööstus, mis suudab rahuldada nende tulevasi vajadusi, ka nende huvides.

(92)

Selle taustal on mitu uurimisega seotud huvitatud isikut märkinud, et ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine oleks liidu huvides. Nad väidavad, et meetmed tooksid peaaegu kindlasti kaasa pakkumise vähesuse ja asetaksid seetõttu liidu tootmisharu tugevamale läbirääkimispositsioonile, et hindadele survet avaldada. Nad märkisid lisaks, et dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmetega on tarneallikaid juba piiratud ja et kaitsemeetmetest tuleb välja jätta tooted, mida ei saada liidu tootjatelt või mida ei saada piisavalt või mis ei ole saadaval sobivate tehniliste omadustega.

(93)

Erinevate õigustatud huvide vahel õige tasakaalu saavutamiseks ning kuna suure kahju oht on käesoleval juhul seotud peamiselt kaubavahetuse ümbersuunamisega, leiab komisjon, et kaitsemeetmete vorm peaks säilitama varasemad impordimäärad ja meetmeid tuleks kohaldada ainult seda määra ületava impordi suhtes. Sellega seoses tagab tariifikvootide süsteem, mille kohaselt tavapärastele kaubavoogudele takistusi ei tehta, et kaitsemeetmed on liidu huvidega kooskõlas. Sellises vormis meede aitaks vältida kaubavahetuse ümbersuunamise kahjulikku mõju liidu tootmisharule, säilitades samal ajal tavapärased kaubanduse tarneallikad ja tõhusa konkurentsi teraseturul.

(94)

Neid asjaolusid arvestades peab komisjon riski, et vastuvõetud meetmed tekitavad pakkumise vähesuse või hinnatõusu, ebaoluliseks. Samamoodi tuleks tagasi lükata väide, et teatavad konkreetsed tootekategooriad tuleb kaitsemeetmetest välja jätta, sest neid ei ole võimalik liidu tootjatelt saada või neid ei saada piisavalt või neil ei ole asjakohaseid tehnilisi omadusi, kuna tavapärased kaubavood tagatakse.

(95)

Kokkuvõttes teeb komisjon esialgse järelduse, et liidu huvides tuleb võtta ajutised kaitsemeetmed tariifide suurendamise erivormis, mida kohaldatakse tavapärastest kaubavoogudest väljaspool tootekategooria kaupa.

(96)

Esialgu järeldati, et liidu terasetööstus on 23 hinnatava tootekategooria puhul suure kahju ohus ja et see olukord areneb lähitulevikus tõenäoliselt tegelikuks suureks kahjuks. Võttes arvesse olulisi asjaolusid, leitakse, et tuleks võtta ajutised kaitsemeetmed, et vältida ELi terasetööstusele tekkivat kahju, mida oleks raske enne käesoleva uurimise lõpetamist parandada.

(97)

Asjakohase meetme valimisel kaalus komisjon kolme järgmist elementi. Esiteks on tõenäoline, et suur kahju kogu liidu terasetööstusele saab teoks USAsse eksporditava terase ELi ümbersuunamise tõttu paragrahvi 232 meetmete tagajärjel. Teiseks leitakse, et liidu turu avatust tuleks kaitsta ning tavapärane impordivoog säilitada. Põhimõtteliselt just neid tavapäraseid kaubavoogusid ületavat eksporti peetakse peamiseks ohuks terasetööstuse olukorrale. Lõpuks tuleks ajutised meetmed võtta vastavalt määruse (EL) 2015/478 artikli 7 lõikele 2 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 6, tariifimeetmete vormis.

(98)

Selle põhjal leiab komisjon, et nagu põhjenduses 93 märgitud, tuleks ajutised kaitsemeetmed võtta tariifikvootide süsteemi vormis, mille ületamise korral makstakse lisatollimaksu. Selleks et tagada kõigile tavapärastele tarbijatele juurdepääs liidu turule, peaksid sellised tariifikvoodid põhinema aastate 2015, 2016 ja 2017 keskmistel impordimääradel. Kuna tariifikvoodid kehtivad 200 päeva, tuleks kvoodid määrata aastanäitaja suhtes proportsionaalsel tasemel.

(99)

Täiendav tollimaksu määr kvoodi ületamise korral tuleks kehtestada tasemel, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida ära suur kahju liidu tootmisharule. Arvestades järeldusi suure kahju ohu kohta ja asjaolu, et üldiselt ei ole selline kahju veel ilmnenud, leiab komisjon, et kahjumarginaali arvutamine liidu tootmisharu toodete keskmise arvutusliku mittekahjustava hinna alusel tonni kohta viimasel perioodil ei paista olevat sobiv.

(100)

Sellises olukorras on komisjon pigem seisukohal, et kui hinnatakse tollimaksu taset, mis on vajalik tavapäraseid kaubavooge ületava impordi tekkimise ja liidu tootmisharule suure kahju tekitamise tõkestamiseks, kui kvoodi tase on saavutatud, on asjakohasem tulevikku suunatud lähenemine.

(101)

Sellega seoses on liidu tootmisharu esitanud piisavalt tõkestava tariifi arvutamiseks kaks lisameetodit, mida komisjon peab selle eesmärgi saavutamiseks asjakohaseks: esimene on liidu teraseturu osalise tasakaalu mudel, samas kui teise meetodiga arvutatakse terastoodete brutokasum.

(102)

Osalise tasakaalu mudel on nõudluse ja pakkumise võrrandite kogum, milles keskendutakse majanduse ühele osale ja kohaldatakse ülejäänud majanduse suhtes kõiki muid asjaolusid muutmata kujul. Samuti eeldatakse, et analüüsitava stsenaariumi makromajanduslik mõju ei ole makromajanduslike koondnäitajate, näiteks majanduse üldise palgataseme mõjutamiseks piisavalt suur.

(103)

Liidu tootmisharu pakutud mudel põhineb avalikkusele kättesaadaval koodil, mis programmeeritakse ja lahendatakse tabelarvutuse tarkvara abil. Laiemas mõttes on osalise tasakaalu mudelid kaubanduspoliitika analüüsi standardvahend, mida kasutavad uurimisasutused, sealhulgas komisjon.

(104)

Selles mudelis, nagu enamikus teisteski, kasutatakse niinimetatud Armingtoni eeldust, et eri päritoluga tooted on ebatäiuslikud asendajad. Selle mudeli puhul vaadeldakse liidu turgu, kasutades ainult tarnefunktsiooni liidu sisetarne, nende riikide imporditarne, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid, ning nende riikide imporditarne, kes on kaitsemeetmetest vabastatud, suhtes. Lõpuks kasutatakse mudelis üldisele hinnatasemele vastavat liidu nõudluse funktsiooni, et määrata kindlaks üldine nõudlus terase järele, ja jaotatakse see suhteliste hindade alusel kolme nimetatud tarneallika vahel. Viimati nimetatud protsessis kasutatakse nn Armingtoni elastsust, st majanduslikke parameetreid, mis väljendavad eri päritoluriikide toodete asendamise elastsust, mis on eri tooteliikide ja turgude puhul erinev.

(105)

Andmed mudeli jaoks tulevad Euroferilt ja Eurostatilt. Armingtoni elastsus ning pakkumis- ja nõudluselastsus saadakse sellistest usaldusväärsetest allikatest nagu U.S. ITC ja Global Trade Analysis Project (GTAP). Nende allikate kohaselt on Armingtoni elastsuseks määratud 3,75, nõudluselastsus on – 0,5 ja kolme pakkumise elastsus 4.