6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 169/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/959,

14. märts 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad sellise hindamismetoodika kindlaksmääramist, mille alusel pädevad asutused lubavad krediidiasutustel kasutada operatsiooniriski puhul täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 312 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Operatsiooniriski omavahendite nõuete puhul on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud, et pädevad asutused lubavad krediidiasutustel kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid (edaspidi „AMA“), mille aluseks on nende enda operatsiooniriski mõõtmise süsteemid, kui nad täidavad kõiki kõnealuses artiklis sätestatud kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid nõudeid kogu aeg. Seega ei ole hindamine seotud üksnes algse taotlusega, mille krediidiasutus esitab AMA kasutamise loa saamiseks, vaid sellist hindamist tehakse pidevalt.

(2)	Krediidiasutuse AMA raamistiku erinevaid elemente ei tuleks käsitleda eraldi, vaid pigem tuleks neid läbi vaadata ja hinnata läbipõimunud elementide paketina, nii et pädevad asutused on veendunud, et raamistiku iga osa vastab nõuetele.

(3)

Pädevad asutused ei tohiks hinnata krediidiasutuse vastavust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõike 4 punkti a ja b kohastele AMA kasutamise nõuetele täpselt ühesugusel viisil. Hinnatavate elementide laad sõltub hindamise liigist, mis omakorda sõltub esitatud taotluse liigist. Pädevad asutused peavad sellist vastavust hindama juhul, kui krediidiasutus esimest korda taotleb AMA kasutamise luba, kui krediidiasutus taotleb luba AMA laiendamiseks vastavalt heakskiidetud järkjärgulisele rakenduskavale, kui krediidiasutus taotleb luba laiendada või muuta AMAt, mille kasutamiseks talle on antud luba, ja kui krediidiasutus taotleb luba pöörduda tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 313. Lisaks peavad pädevad asutused pidevalt läbi vaatama AMA kasutamist krediidiasutuste poolt. Seega peaksid pädevad asutused hindama krediidiasutuse vastavust AMA kasutamise nõuetele kooskõlas asjaomase hindamismetoodika kohaselt hinnatavate elementide laadiga.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artikli 85 lõikega 1 on ette nähtud, et krediidiasutused kirjeldavad operatsiooniriski seoses operatsiooniriskile avatuse hindamise ja juhtimise põhimõtete ja protsesside rakendamisega. Määruses (EL) nr 575/2013 on sätestatud operatsiooniriski määratlus, mis hõlmab nii õiguslikku kui ka mudeliriski. Direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt on mudelirisk potentsiaalne kahju, mida võib kanda vigade tõttu sisemudelite väljatöötamisel, rakendamisel või kasutamisel, kuid mis ei hõlma potentsiaalset kahju, mis tuleneb mudeliriskipõhise hindamise korrigeerimisest, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 105, mis käsitleb usaldusväärse hindamise nõudeid, või komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/101, (3) ja mis ei kajasta võimaliku vale hindamismetoodika kasutamisega seotud mudeliriski, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõikes 13. Samuti ei ole määruses (EL) nr 575/2013 kindlaks määratud, kuidas peaksid pädevad asutused kontrollima vastavust nõudele kajastada mis tahes operatsiooniriski, mis on seotud õigusliku riskiga ja mudeliriskiga. Seepärast peaksid sellist kajastamist käsitlema eeskirjad, millega määratakse kindlaks metoodika, mida pädevad asutused kasutavad selle hindamisel, kas krediidiasutus või kasutada AMAt.

(5)

Samuti tuleb ühtlustada järelevalvealaseid lähenemisviise seoses operatsiooniriski korrektse kajastamisega finantstehingutes, sealhulgas tururiskiga seotud tehingutes, kuna kõnealuste tehingute operatsioonirisk on osutunud märkimisväärseks ja selle tegureid, mis tavaliselt on mitmetahulised, ei pruugita liidus sellisena ühetaoliselt tuvastada ja kajastada.

(6)

Nõuded, mida tuleb krediidiasutuse üld- ja riskijuhtimise raamistikus järgida, on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 74 ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 321. Selle tulemusel peaks AMA hindamise metoodika nägema ette, et pädevad asutused kontrollivad, kas krediidiasutusel on operatsiooniriski haldamiseks ja juhtimiseks selge organisatsioonistruktuur koos hästi määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega, ja selle hindamisel, kas krediidiasutus võib kasutada AMA meetodit, peaksid pädevad asutused võtma arvesse krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Eelkõige tuleks kinnitada, et operatsiooniriski juhtimise funktsioonil on esmatähtis roll krediidiasutuse operatsiooniriskide kindlakstegemisel, mõõtmisel, hindamisel, jälgimisel, kontrollimisel ja maandamisel ning et funktsioon on piisavalt sõltumatu krediidiasutuse äriüksustest, tagamaks, et selle professionaalsed hinnangud ja soovitused on nii sõltumatud kui ka erapooletud. Samuti tuleks kindlaks määrata, et kõrgem juhtkond vastutab juhtorgani poolt heaks kiidetud operatsiooniriski haldamise ja juhtimise raamistiku väljatöötamise ja rakendamise eest ning et sellist raamistikku rakendatakse järjepidevalt kogu krediidiasutuses. Samuti peaksid pädevad asutused hindama, kas kõigi tasandite töötajatele on antud asjakohased vahendid ja teave, mis võimaldab kõigil töötajatel aru saada oma ülesannetest operatsiooniriski juhtimisel.

(7)

Tõhus ettevõttesisene aruandlussüsteem on usaldusväärse sisehaldamise eeltingimus. Seepärast peaksid pädevad asutused tagama, et AMA kasutamise luba taotlev krediidiasutus kehtestab tõhusa süsteemi, mille kohaselt antakse aru mitte üksnes juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale, vaid ka kõigile isikutele, kes vastutavad sellise operatsiooniriski juhtimise eest, millele krediidiasutus on või võib olla avatud. Aruandlussüsteem peaks kajastama operatsiooniriskiga seotud tegelikku olukorda krediidiasutuses ning hõlmama kõiki operatsiooniriski juhtimise ja mõõtmise olulisi aspekte.

(8)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 321 punktile a peab krediidiasutuse sisene operatsiooniriski mõõtmise süsteem olema põhjalikult integreeritud igapäevase riskijuhtimise protsessidesse. Seega peaks AMA hindamise metoodika võimaldama pädevatel asutustel tagada, et AMA kasutamise luba taotlev krediidiasutus oma operatsiooniriski mõõtmise süsteemi ka tegelikult pidevalt kasutab igapäevases ärijuhtimises ja riskijuhtimise eesmärgil, mitte üksnes operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil. Seepärast peaksid AMA järelevalvealase hindamise eeskirjad hõlmama eeskirju, mis käsitlevad järelevalvealaseid eeltingimusi, mida AMA kasutamise luba taotlev krediidiasutus peaks seoses kasutustestiga täitma.

(9)

Selleks et nii krediidiasutused kui ka pädevad asutused saaksid tunnistust selle kohta, et krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmise süsteem on usaldusväärne ja kindel ning genereerib usaldusväärsemaid operatsiooniriski omavahendite nõudeid kui lihtne operatsiooniriski regulatiivne metoodika, peaksid pädevad asutused kontrollima, kas krediidiasutus on kindlaksmääratud aja jooksul võrrelnud operatsiooniriski mõõtmise süsteemi määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 315, 317 ja 319 sätestatud operatsiooniriski baasmeetodi või standardmeetodiga. See ajavahemik peaks olema piisavalt pikk, nii et pädev asutus saaks kindlaks teha, et krediidiasutus vastab määruse (EL) nr 575/2013 kohastele AMA kasutamise kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele standarditele.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 321 punktile g peavad krediidiasutuse AMA mõõtmise süsteemiga seotud andmevood ja protsessid olema läbipaistvad ja kättesaadavad. Operatsiooniriskiga seotud andmed ei ole viivitamata kättesaadavad, kuna need tuleb esmalt krediidiasutuse raamatupidamisarvestuses ja arhiivides kindlaks teha ning seejärel nõuetekohaselt kokku koguda ja säilitada. Lisaks on mõõtesüsteem tavaliselt väga keerukas ning näeb AMA omavahendite nõuete arvutamiseks ette mitu loogilist arvutuskäiku. Seepärast peaks AMA hindamise metoodika raames kontrollima, et andmete kvaliteedi tagamise ja IT-süsteemid on krediidiasutuses asjakohaselt ülesehitatud ja neid rakendatakse nõuetekohaselt, et need täidaksid oma ülesannet.

(11)

Krediidiasutuse AMA-raamistiku suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 321 punktidele e ja f sisemist valideerimisprotsessi ja audiitorite tehtavaid läbivaatamisi. Kuigi sisemise valideerimise ja auditi funktsioonide organisatsiooniline struktuur võib sõltuvalt krediidiasutuse laadist, keerukusest ja äritegevusest erineda, tuleks tagada, et AMA hindamise metoodika läbivaatamine kõnealuste funktsioonide poolt tugineb selliste läbivaatamiste tingimuste ja ulatuse seisukohast ühtsetele kriteeriumidele.

(12)

Operatsiooniriski modelleerimine on suhteliselt uus ja arenev valdkond. Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 322 on võimaldatud krediidiasutustele märkimisväärne paindlikkus AMA omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatava operatsiooniriski mõõtmise süsteemi loomisel. Selline paindlikkus ei tohiks siiski põhjustada krediidiasutuste vahel olulisi erinevusi mõõtmissüsteemi peamistes komponentides, sealhulgas siseandmete, välisandmete, stsenaariumianalüüsi ning ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurite (nn neli elementi) kasutamine, modelleerimise põhieeldused, mis võimaldavad võtta arvesse raskeid tõenäosusjaotuse ääreala juhtumeid, ja asjaomased riskitegurid (arvutusandmete väljaselgitamine, detailsus, kahjujaotuste kindlakstegemine ning kahju koondjaotuse ja riskinäitajate kindlaksmääramine) või oodatava kahju määr, korrelatsioon ja kapitali jaotuse kriteeriumid, mis peaksid tagama mõõtmissüsteemi sisemise järjepidevuse. Tagamaks, et riskimõõtmissüsteem on metodoloogiliselt hästi põhjendatud, võrreldav teiste krediidiasutuste süsteemidega, tõhus krediidiasutuse tegeliku ja potentsiaalse operatsiooniriski kajastamisel ning usaldusväärne ja kindel AMA regulatiivsete kapitalinõuete arvutamiseks, tuleks AMA hindamise metoodika puhul ette näha, et pädevad asutused kohaldavad kogu liidus samu kriteeriume ja nõudeid. AMA hindamise metoodika peaks võtma arvesse ka operatsiooniriski eripäradega seotud komponente, mis on seotud krediidiasutuste erineva suuruse, laadi ja keerukusega.

(13)

Eelkõige siseandmete puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et kuigi operatsiooniriski kahju saab tuleneda üksnes operatsiooniriski juhtumist, võivad selle tekke tuua ilmsiks erinevad kirjed, sealhulgas otsesed tasud, kulud, eraldised, saamata jäänud tulu. Kuigi mõnel operatsiooniriski juhtumil on kvantitatiivne mõju ja need kajastuvad krediidiasutuse finantsaruannetes, ei ole mõned juhtumid kvantitatiivselt mõõdetavad ega mõjuta krediidiasutuse finantsaruandeid, mistõttu ei ole need tuvastatavad muudest allikatest, sealhulgas juhtkonna arhiivid ja vahejuhtumite andmed. Seepärast tuleks eeskirjades, mille kohaselt hindavad pädevad asutused seda, kas lubada krediidiasutustel kasutada AMAt, kindaks määrata, mida kujutab endast operatsiooniriski kahju ja summa, mida kajastatakse AMA tarbeks, ja üldisemalt potentsiaalsed kirjed, mis võivad ilmsiks tuua operatsiooniriski juhtumi toimumise.

(14)

Mõnikord suudavad krediidiasutused tekkivad operatsiooniriski kahjud kiiresti hüvitada. Kiiresti hüvitatud kahjusid ei tohiks AMA omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võtta, kuigi need võivad olla juhtimise eesmärgil kasulikud. Kuna krediidiasutused kasutavad kiiresti hüvitatud kahjude kvalifitseerimiseks erinevaid kriteeriume, peaksid AMA hindamise metoodika eeskirjad hõlmama asjakohaseid kriteeriume, mille alusel kvalifitseeritakse kahjud kiiresti hüvitatud kahjudeks.

(15)

Pädevad asutused võivad tunnustada AMA raames riski maandamise tehnikaid, tingimusel et täidetud on teatavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 323 osutatud tingimused. Kõnealuste riski maandamise tehnikatega seotud eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks peaksid pädevad asutused järgima konkreetseid standardeid, kui nad hindavad, kuidas krediidiasutus kõnealuseid eeskirju kohaldab. Eelkõige juhul, kui kõnealused riski maandamise tehnikad on kindlustuse vormis, tuleb tagada, et sellist kindlustust pakuvad kindlustusandjad, kes on saanud tegevusloa liidus või jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse kindlustusandjate suhtes regulatiivseid standardeid, mis on samaväärsed liidus kohaldatavate standarditega.

(16)

Kui riski maandamise tehnikad on muus riski ülekandmise mehhanismi vormis kui kindlustus, peaksid pädevad asutused tagama, et sellised mehhanismid tegelikult kannavad riski üle ja et neid ei kasutata AMA omavahendite nõuete täitmisest kõrvalehoidumiseks. See tingimus on väga oluline operatsiooniriski eripära silmas pidades, kuna puudub konkreetne alusvara ja ettenägematul kahjul on suurem roll kui muud liiki riskide puhul. Seda võimendab veelgi asjaolu, et puudub tõhus, likviidne ja struktureeritud operatsiooniriski toodete turg, pidades silmas, et selliste toodetega on seni kaubeldud väljaspool pangandussektorit, sealhulgas katastroofivõlakirjad ja ilmastiku tuletisinstrumendid. Sageli on selliste mehhanismide õiguslikku riski väga keeruline hinnata, isegi juhul, kui selliste lepingute tingimused on selgelt ja täpselt kindlaks määratud.

(17)

Selleks et tagada sujuv üleminek krediidiasutustele, kes on juba saanud loa kasutada AMAt või kes on enne käesoleva määruse jõustumist taotlenud luba kasutada AMAt, tuleks ette näha, et pädevad asutused kohaldavad käesolevat määrust seoses kõnealuste krediidiasutuste AMA hindamisega alles pärast teatavat üleminekuperioodi. Võttes arvesse, et direktiivi 2013/36/EL artikli 101 lõike 1 kohane AMA regulaarne lävivaatamine toimub tavaliselt kord aastas, peaks kõnealune üleminekuperiood olema aasta alates käesoleva määruse jõustumisest.

(18)

Krediidiasutused, kes kasutavad kogu AMA või selle osade puhul korrelatsiooni kajastamiseks Gaussi või normaaljaotust, ei tohiks neid enam AMA raames kasutada, kuna need eeldused kajastavad sõltumatust jaotuse äärealas operatsiooniriski kategooriate vahel, jättes seega välja eri liiki suurte kahjude samaaegse tekke võimaluse; seda eeldust ei saa lugeda konservatiivseks ega realistlikuks. Seepärast tuleks kõnealustele institutsioonidele anda piisavalt aega sujuvaks üleminekuks uuele korrale, mille raames kehtestatakse operatsiooniriski mõõtmise süsteemis konservatiivsemad eeldused, mis kujutavad endast positiivset sõltuvust jaotuse äärealas. Kuna nende eelduste rakendamiseks võib olla vaja muuta AMA raamistiku teatavaid põhielemente ja asjaomaseid menetlusi, oleks asjakohane näha selleks ette kaheaastane üleminekuperiood.

(19)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(20)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud käesoleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke asjaomaseid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite hindamine

1. Hindamise käigus, mille alusel pädevad asutused lubavad krediidiasutusel kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid (AMA), peab leidma kinnitust, et:

a)	artiklite 3–6 nõuded on täidetud;

b)	2. ja 3. peatüki nõuded on täidetud;

c)	4. peatüki nõuded on täidetud, kui krediidiasutus kasutab kõnealuses peatükis osutatud kindlustust ja muid riskide ülekandmise mehhanisme.

2. 1.–4. peatükki võetakse arvesse, kui pädevad asutused teevad järgmist:

a)	hindavad krediidiasutuse kasutatavas AMAs tehtud laienduste ja muudatuste olulisust;

b)	hindavad krediidiasutuse kasutatava AMA järkjärgulist rakenduskava;

c)	hindavad olukorda, kus krediidiasutus pöördub vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 313 tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde;

d)	vaatavad pidevalt läbi AMA kasutamist krediidiasutuse poolt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas delegeeritud õigusaktis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „põhiosa-ääreala mudeli künnis“– kahju suurus, mis eraldab kahjude jaotuse põhiosa äärealast;

2) „arvutusandmed“– kogutud andmed (tegelikud või tuletatud), mis vastavad tingimustele, mille alusel võib neid kasutada operatsiooniriski mõõtmise süsteemi sisenditena;

3) „andmekogumiskünnis“– kahju suurus, millest alates krediidiasutus teeb kindlaks ja kogub operatsiooniriski kahjusid juhtimise ja mõõtmise eesmärgil;

4) „arvestuspäev“– kuupäev, mil kahju või eraldist seoses operatsiooniriski juhtumiga kasumiaruandes esimest korda kajastati;

5) „mudeli miinimumkünnis“– kahju suurus, millest alates sobitatakse sagedus- ja raskusjaotused (empiirilised või parameetrilised) operatsiooniriski kahjudega;

6) „brutokahju“ ehk „kahju“– operatsiooniriski juhtumist tulenev kahju enne mis tahes liiki hüvitusi;

7) „väärkäitumisjuhtum“– operatsiooniriski juhtum, mis tuleneb tahtlikust väärkäitumisest või hooletusest, sealhulgas nõuetele mittevastav finantsteenuste pakkumine;

8) „operatsiooniriski kategooria“– tase (nt juhtumi liik ja äriliin), mille puhul krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmise süsteem tekitab eraldi sagedus- ja raskusjaotused;

9) „operatsiooniriski profiil“– krediidiasutuse tegeliku või potentsiaalse operatsiooniriski kujutamine absoluutnäitajates teataval ajahetkel;

10) „operatsiooniriski taluvus“– krediidiasutuse tulevikku suunatud hinnang (absoluutnäitajates) sellise operatsiooniriski koondtasemele ja liikidele, mida krediidiasutus soovib kanda või mida ta on valmis kandma ja mis ei ohusta tema strateegilisi eesmärke ja äriplaani;

11) „hüvitus“– algse kahjuga seotud ajas eraldi seisev sõltumatu juhtum, mille puhul saadakse esimeselt või kolmandalt isikult rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu;

12) „riskinäitaja“– operatsiooniriski üks statistiline näitaja, mis tuletatakse kahju koondjaotusest soovitud usaldusnivool, sealhulgas VaR riskiväärtus või puudujääginäitajad (nt eeldatav puudujääk, mediaanpuudujääk);

13) „süsteemiarenduse elutsükkel“– IT-taristu planeerimise, loomise, katsetamise ja kasutuselevõtmise protsess;

14) „ajastamiskahju“– raamatupidamisarvestuse perioodil kajastatud negatiivne majanduslik mõju, mis on tingitud operatsiooniriski juhtumist, mis mõjutab eelmiste raamatupidamisarvestuse perioodide rahavoogusid või finantsaruandeid.

Artikkel 3

Õigusliku riskiga seotud operatsiooniriski juhtumid

1. Pädevad asutused kinnitavad, et krediidiasutus teeb kindlaks, kogub ja töötleb andmeid operatsiooniriski juhtumite ja õigusliku riskiga seotud kahjude kohta nii operatsiooniriski juhtimise kui ka AMA omavahendite nõude arvutamise eesmärgil, kontrollides vähemalt kõike järgmist:

et krediidiasutus teeb selgelt kindlaks ja liigitab operatsiooniriski kahjud või muud kulud, mis tulenevad juhtumitest, millega kaasneb kohtumenetlus, sealhulgas vähemalt järgmised:

i)	tegevusetus olukorras, kus tegevust on vaja õigusnormi järgimiseks;

ii)	meede, mis on võetud õigusnormi järgimise vältimiseks;

iii)	väärkäitumisjuhtumid;

et krediidiasutus teeb selgelt kindlaks ja liigitab operatsiooniriskiks kahjud ja muud kulud, mis tulenevad vabatahtlikust tegevusest, mille eesmärk on hoida ära või maandada operatsiooniriski juhtumitest tulenevaid õiguslikke riske, sealhulgas klientidele tulevaste teenuste eest vabatahtlikult pakutud tagasimaksed või allahindlused, kui neid ei pakutud klientide esitatud kaebuste tõttu;

c)	et krediidiasutus teeb selgelt kindlaks ja liigitab operatsiooniriskiks kahjud, mis tulenevad lepingutes ja dokumentides tehtud vigadest ja väljajätmistest;

et krediidiasutus ei liigita operatsiooniriskiks järgmist:

i)	tagasimaksed kolmandatele isikutele või töötajatele ja ärivõimalustest tulenevad firmaväärtuse maksed, kui eeskirjade ja eetikanormide rikkumist ei ole aset leidnud ja kui krediidiasutus on õigel ajal täitnud oma kohustused;

ii)	välised õigusabikulud, kui aluseks olev juhtum ei ole operatsiooniriski juhtum.

Punkti a kohaldamisel käsitatakse kohtumenetlusena kõiki juriidilisi kokkuleppeid, sealhulgas nii volitatud kohtulikud kokkulepped kui ka kohtuvälised kokkulepped.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad õigusnormid vähemalt järgmist:

a)	kõik riiklikest või rahvusvahelistest õigusnormidest tulenevad nõuded;

b)	kõik nõuded, mis tulenevad lepingutest, sise-eeskirjadest ja tegevusjuhenditest, mis on kehtestatud kooskõlas riiklike või rahvusvaheliste normide ja tavadega;

c)	eetikanõuded.

Artikkel 4

Mudeliriskiga seotud operatsiooniriski juhtumid

Hinnates seda, kas krediidiasutus nii operatsiooniriski juhtimise kui ka AMA omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil teeb kindlaks, kogub ja töötleb andmeid operatsiooniriski juhtumite ja kahjude kohta, mis on seotud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 11 määratletud mudeliriskiga, kinnitavad pädevad asutused järgmist:

et operatsiooniriskiks liigitatakse vähemalt järgmised otsuste tegemiseks kasutatud mudelitest tulenevad sündmused ja nendega seotud kahju:

i)	valitud mudeli ja selle omaduste ebaõige määratlemine;

ii)	puudulik kontroll seoses sellega, kas valitud mudel sobib hinnatava finantsinstrumendi või tootega või kohaldatavate turutingimustega;

iii)	vead valitud mudeli rakendamisel;

iv)	ebaõige turuhinnas hindamine ja riski mõõtmine, mis on tingitud veast tehingu sisestamisel kauplemissüsteemi;

v)	valitud mudeli või selle väljundite kasutamine eesmärgil, milleks see ei olnud kavandatud ega loodud, sealhulgas mudeli parameetrite manipuleerimine;

vi)	mudeli toimimise ajaliselt vale ja ebatõhus jälgimine, kusjuures jälgimist on vaja selleks, et kinnitada, et mudel täidab oma eesmärki;

b)	et juhtumeid, mis on seotud sellega, et pädevate asutuste lubatud sisemudelid on alahinnanud omavahendite nõudeid, ei võeta arvesse mudeliriskiga seotud operatsiooniriski juhtumite ja kahjude kindlakstegemisel, kogumisel ja käsitlemisel.

Artikkel 5

Finantstehingutega, sealhulgas tururiskiga seotud finantstehingutega seotud operatsiooniriski juhtumid

Hinnates seda, kas krediidiasutus nii operatsiooniriski juhtimise kui ka AMA omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil teeb kindlaks, kogub ja töötleb andmeid operatsiooniriski juhtumite ja kahjude kohta, mis on seotud finantstehingute ja tururiskiga, kinnitavad pädevad asutused, et operatsiooniriskiks liigitatakse vähemalt järgmised juhtumid ja nendega seotud kahjud:

juhtumid, mis on tingitud operatsioonilistest ja andmesisestuse vigadest, sealhulgas järgmisest:

i)	ebaõnnestumised ja vead korralduste sisestamisel ja täitmisel;

ii)	andmete kaotsiminek või arusaamatused andmete edastamisel krediidiasutuse front-office'i ja back-office'i vahel;

iii)	liigitamisvead;

iv)	tehingute ebaõige kajastamine tingimuste loetelus, sealhulgas tehingu summa, tähtaegade ja finantstunnustega seotud vead.

juhtumid, mis on tingitud sisekontrolli puudustest, sealhulgas järgmisest:

i)	negatiivse hinnamuutuse korral turupositsiooni sulgemise korralduse täitmise ebaõnnestumine;

ii)	nõuetele mittevastavad positsioonid, mis ületavad määratud limiite, olenemata riski liigist, millega need positsioonid on seotud;

c)	juhtumid, mis on tingitud ebapiisavast andmete kvaliteedist ja IT-keskkonna mittekättesaadavusest, sealhulgas tehniline turule juurdepääsu puudumine, mistõttu ei ole võimalik lepinguid sulgeda.

Artikkel 6

Dokumentide kvaliteet ja auditeeritavus

1. Pädevad asutused kontrollivad selliste dokumentide kvaliteeti, mis on seotud krediidiasutuse kasutatava AMAga, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et dokument on heaks kiidetud krediidiasutuse asjakohasel juhtimistasandil;

b)	et krediidiasutusel on kord, millega on kindlaks määratud nõuded sisedokumentide kõrge kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas nähtud ette konkreetne vastutus selle tagamiseks, et säilitatud dokumendid on täielikud, ühtsed, täpsed, ajakohastatud, heaks kiidetud ja turvatud;

et punktis b osutatud korraga kindlaks määratud dokumentide puhul on märgitud vähemalt järgmised punktid:

i)	dokumendi liik;

ii)

autor;

iii)	läbivaataja;

iv)	volitav isik ja omanik;

v)	koostamise ja heakskiitmise kuupäevad;

vi)	versiooni number;

vii)	dokumendis tehtud muudatuste loetelu;

d)	et krediidiasutus põhjalikult dokumenteerib oma korda, protseduure ja metoodikaid.

2. Pädevad asutused kontrollivad selliste dokumentide auditeeritavust, mis on seotud krediidiasutuse kasutatava AMAga, kinnitades vähemalt järgmist:

et dokumendid on piisavalt üksikasjalikud ja täpsed, nii et kolmandad isikud saaksid AMAt uurida, sealhulgas:

i)	saada aru selle väljatöötamise aluseks olevatest põhjustest ja protseduuridest;

ii)	saada aru operatsiooniriski mõõtmise süsteemist, et hinnata AMA omavahendite nõuete toimimist, selle piiranguid ja peamisi eeldusi, ning suuta mudeli väljatöötamist korrata.

2. PEATÜKK

KVALITATIIVSED STANDARDID

1. JAGU

Haldamine

Artikkel 7

Operatsiooniriski juhtimise protsess

1. Pädevad asutused hindavad krediidiasutuse AMA-raamistiku tõhusust operatsiooniriski haldamise ja juhtimise seisukohast ja seda, kas on olemas selge organisatsioonistruktuur koos hästi määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuse juhtorgan arutab operatsiooniriski haldamist, operatsiooniriski juhtimise protsessi ja operatsiooniriski mõõtmise protsessi ning kiidab need heaks;

et krediidiasutuse juhtorgan vähemalt kord aastas selgelt määratleb ja määrab kindlaks järgmise:

i)	krediidiasutuse operatsiooniriski taluvuse;

ii)

krediidiasutuse kirjalik operatsiooniriski aruanne operatsiooniriski kahjude ja juhtumite liikide koondtasandil, mis hõlmab nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetmeid, sealhulgas sellise operatsiooniriski kahju näitajatel põhinevad künnised ja piirangud, mida krediidiasutus on nõus või valmis kandma, et saavutada oma strateegilised eesmärgid ja viia ellu oma äriplaan, tagades, et see on kättesaadav ja arusaadav kogu krediidiasutuses;

c)	et krediidiasutuse juhtorgan pidevalt jälgib krediidiasutuse vastavust punkti b alapunktis ii osutatud operatsiooniriski taluvuse aruandele;

d)	et krediidiasutus kohaldab pidevat operatsiooniriski juhtimise protsessi, et teha kindlaks, hinnata, mõõta ja jälgiga operatsiooniriski (sealhulgas väärkäitumisjuhtumid) ning selle kohta aru anda, ja ta suudab kindlaks määrata operatsiooniriski juhtimise protsessi eest vastutavad töötajad;

et punktis d osutatud protsessist tulenev teave edastatakse krediidiasutuse asjakohastele komiteedele ja täitevorganitele, ja et kõnealuste komiteede otsused edastatakse isikutele, kes vastutavad krediidiasutuses operatsiooniriski kontrolli, jälgimise, juhtimise ja vastavate andmete kogumise eest, ja neile isikutele, kes vastutavad operatsiooniriski tekitava tegevuse juhtimise eest;

f)	et krediidiasutus hindab operatsiooniriski haldamise, operatsiooniriski juhtimise protsessi ja operatsiooniriski mõõtmise süsteemi tulemuslikkust vähemalt kord aastas;

g)	et krediidiasutus teavitab asjaomast pädevat asutust punktis f osutatud hindamise tulemustest vähemalt kord aastas.

2. Lõikes 1 osutatud hindamise puhul võtavad pädevad asutused arvesse operatsiooniriski haldamise struktuuri mõju krediidiasutuse töötajate osalemisele operatsiooniriski haldamises ja sellega seotud kultuurile, sealhulgas vähemalt järgmist:

a)	krediidiasutuse töötajate teadlikkus operatsiooniriski käsitlevatest põhimõtetest ja protseduuridest;

b)	krediidiasutuse sisemine protsess AMA-raamistiku ülesehituse ja tulemuslikkuse kontrollimiseks.

Artikkel 8

Operatsiooniriski juhtimise sõltumatu funktsioon

1. Pädevad asutused hindavad operatsiooniriski juhtimise funktsiooni sõltumatust krediidiasutuse äriüksustest, kinnitades vähemalt järgmist:

et operatsiooniriski juhtimise funktsioonil on eraldi krediidiasutuse äriliinidest järgmised ülesanded:

i)	operatsiooniriski juhtimise protsessi ja operatsiooniriski mõõtmise süsteemi väljatöötamine, arendamine, rakendamine, hooldamine ja seire;

ii)	operatsiooniriski analüüsimine seoses uute toodete, turgude, äriliinide, protsesside, süsteemide kasutuselevõtu ja arendamisega ning olemasolevate toodete olulise muutmisega;

iii)	sellise äritegevuse seire, mis võib tekitada operatsiooniriski, mis võib ületada krediidiasutuse riskitaluvust;

b)	et operatsiooniriski juhtimise funktsioon saab juhtorganilt ja kõrgemalt juhtkonnalt asjakohast tuge ning tal on oma ülesannete täitmiseks organisatsioonis asjakohane staatus;

c)	et operatsiooniriski juhtimise funktsioon ei vastuta ka siseauditi funktsiooni eest;

et operatsiooniriski juhtimise funktsiooni juht täidab vähemalt järgmisi nõudeid:

i)	tal on asjakohased kogemused tegeliku ja potentsiaalse operatsiooniriski juhtimiseks, nagu on märgitud operatsiooniriski profiilis;

ii)	ta suhtleb regulaarselt juhtorgani ja selle komiteedega, nagu on ette nähtud krediidiasutuse riskijuhtimisstruktuuriga;

iii)	ta osaleb krediidiasutuse operatsiooniriski taluvuse ning selle juhtimise ja maandamise strateegia väljatöötamisel;

iv)	ta on sõltumatu tegevusüksustest ja -funktsioonidest, mida operatsiooniriski juhtimise funktsioon läbi vaatab;

v)	operatsiooniriski juhtimise funktsiooni eelarve määrab kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõike 5 neljandas lõigus osutatud riskijuhtimise funktsiooni juht või järelevalve eest vastutav juhtorgani liige, mitte äriüksus või täidesaatev funktsioon.

Artikkel 9

Kõrgema juhtkonna osalemine

Pädevad asutused hindavad krediidiasutuse kõrgema juhtkonna osalemise määra, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et kõrgem juhtkond vastutab juhtorgani heaks kiidetud operatsiooniriski haldamise ja juhtimise raamistiku rakendamise eest;

b)	et juhtorgan on andnud kõrgemale juhtkonnale volitused töötada välja operatsiooniriski juhtimise korra, protsessid ja menetlused;

c)	et kõrgem juhtkond rakendab punktis b osutatud operatsiooniriski juhtimise põhimõtteid, protsesse ja menetlusi.

Artikkel 10

Aruandlus

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutuse operatsiooniriski profiili ja operatsiooniriski juhtimise aruandlus on piisavalt regulaarne, õigeaegne ja usaldusväärne, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuse aruandlussüsteemi ja sisekontrolliga seotud probleemid tehakse kiiresti ja täpselt kindlaks;

b)	et krediidiasutuse operatsiooniriski aruanded edastatakse asjakohasele juhtimistasandile ja krediidiasutuse valdkondadesse, kus on aruande kohaselt probleeme;

c)	et krediidiasutuse kõrgem juhtkond saab vähemalt kord kvartalis aruande krediidiasutuse operatsiooniriski profiili kohta ja kasutab seda otsustusprotsessis;

d)	et krediidiasutuse operatsiooniriski aruanded sisaldavad asjakohast juhtimisteavet ning vähemalt krediidiasutuse ja asjakohaste tütarettevõtjate ja äriüksuste peamiste operatsiooniriskide üldist kokkuvõtet;

e)	et krediidiasutus kasutab sihtotstarbelisi aruandeid operatsiooniriski juhtimise põhimõtete, protsesside ja protseduuride teatavate puuduste korral, et teha need puudused kiiresti kindlaks ja kõrvaldada need ning seeläbi märkimisväärselt vähendada kahjujuhtumite võimalikku sagedust ja raskust.

2. JAGU

Kasutustest

Artikkel 11

AMA kasutamine

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus kasutab AMA sisemistel eesmärkidel, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmise süsteemi kasutatakse operatsiooniriski juhtimiseks organisatsioonistruktuuri eri äriliinide, üksuste või juriidiliste isikute puhul;

et operatsiooniriski mõõtmise süsteem on kasutusel grupi erinevates üksustes, kui seda kasutatakse konsolideeritud tasandil, et emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse AMA-raamistik laieneb tütarettevõtjatele ja et kõnealuste tütarettevõtjate operatsioonirisk ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõigetes 1 ja 6 osutatud ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurid on kaasatud grupiülese AMA arvutamisse;

c)	et operatsiooniriski mõõtmise süsteemi kasutatakse ka direktiivi 2013/36/EL artikli 73 kohaseks krediidiasutuse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamiseks.

Artikkel 12

AMA pidev integreerimine

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus tagab operatsiooniriski juhtimise süsteemi pideva integreerimise igapäevase riskijuhtimise protsessidesse, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et operatsiooniriski mõõtmise süsteemi ajakohastatakse regulaarselt ja seda arendatakse edasi operatsiooniriski juhtimisel ja kvantifitseerimisel saadud kogemuste ja teadmiste põhjal;

b)	et operatsiooniriski mõõtmise süsteemi sisendite laad ja tasakaal on asjakohane ning see kogu aeg kajastab krediidiasutuse äritegevuse laadi, strateegiat, organisatsiooni ja operatsiooniriski.

Artikkel 13

AMA kasutamine krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise toetuseks

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus kasutab AMA operatsiooniriski juhtimise toetuseks, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et operatsiooniriski mõõtmise süsteemi kasutatakse tulemuslikult sellise järjepideva teabe regulaarseks ja kiireks esitamiseks, mis korrektselt kajastab krediidiasutuse äritegevuse laadi ja operatsiooniriski profiili;

b)	et krediidiasutus võtab operatsiooniriski mõõtmise süsteemi kaudu probleemide kohta teabe saamisel meetmeid siseprotsesside parandamiseks.

Artikkel 14

AMA kasutamine krediidiasutuse operatsiooniriski korralduse ja kontrolli edendamiseks

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus kasutab AMA operatsiooniriski korralduse ja kontrolli edendamiseks, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuses edastatakse selgelt teavet krediidiasutuse operatsiooniriski taluvuse määratluse ning sellega seotud operatsiooniriski juhtimise eesmärkide ja tegevuste kohta;

b)	et krediidiasutuses edastatakse selgelt teavet krediidiasutuse äristrateegia ja operatsiooniriski juhtimise seose kohta, sealhulgas seoses uute toodete, süsteemide ja protsesside heakskiitmisega;

c)	et operatsiooniriski mõõtmise süsteem suurendab läbipaistvust, riskiteadlikkust ja operatsiooniriski juhtimise teadmisi ning loob stiimulid operatsiooniriski juhtimise parandamiseks kogu krediidiasutuses;

d)	et operatsiooniriski mõõtmise süsteemi sisendeid ja väljundeid kasutatakse asjakohastes otsustes ja kavades, sealhulgas krediidiasutuse tegevuskavades, talitluspidevuse kavades, siseauditi töökavades, kapitali eraldamise otsustes, kindlustuskavades ja eelarveotsustes.

Artikkel 15

AMA võrdlemine lihtsamate meetoditega

1. Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus suudab tõendada AMA tulemuste stabiilsust ja usaldusväärsust, kinnitades vähemalt järgmist:

et enne loa andmist AMA kasutamiseks regulatiivsetel eesmärkidel arvutas krediidiasutus oma operatsiooniriski omavahendite nõuded nii AMA kui ka varem kohaldatud lihtsama meetodi kohaselt ning et ta:

i)	arvutas seda mõistliku sagedusega ja vähemalt kord kvartalis;

ii)	seda arvutades hõlmas kõik asjaomased juriidilised isikud, kes kasutaksid AMAt esmase rakendamise kuupäeval;

iii)	seda arvutades hõlmas kõik operatsiooniriskid, mis oleksid AMAga hõlmatud esmase rakendamise kuupäeval;

et krediidiasutus järgib vähemalt järgmist:

i)	operatsiooniriski juhtimise protsess ja operatsiooniriski mõõtmise süsteem on välja töötatud ja testitud;

ii)	kõik probleemid on lahendatud ning süsteem ja abiprotsess on peenhäälestatud;

iii)	ta on taganud, et operatsiooniriski mõõtmise süsteem annab tulemusi, mis vastavad krediidiasutuse ootustele, sealhulgas võttes arvesse nii krediidiasutuse olemasolevatest kui ka varasematest süsteemidest saadavat teavet;

iv)	ta on tõendanud, et suudab kiiresti muuta mudeli parameetreid, et mõista muutunud eelduste mõju, kusjuures selleks on võimalikult vähe vaja süsteemi kohandada või käsitsi sekkuda;

v)	ta suudab enne esimest tegelikku AMA kasutamist teha omavahendite nõuetes asjakohased kapitalikohandused;

vi)	ta on mõistliku perioodi jooksul tõendanud, et uued süsteemid ja aruandlusprotsessid on kindlad ja annavad juhtimisteavet, mida krediidiasutus saab kasutada operatsiooniriski kindlakstegemiseks ja juhtimiseks.

Punkti a kohaldamisel hõlmab tehtud arvutuse hindamine vähemalt kahte järjestikust kvartalit.

2. Pädevad asutused võivad anda loa AMA kasutamiseks, kui krediidiasutus ühe aasta jooksul pärast loa andmist pidevalt võrdleb AMA kohast operatsioonriski omavahendite nõuete arvutamist varem kasutatud lihtsamate meetodite kohase arvutamisega.

3. JAGU

Audit ja sisemine valideerimine

Artikkel 16

Auditi ja sisemise valideerimise funktsioon

1. Pädevad asutused hindavad, mil määral krediidiasutuse auditi ja sisemise valideerimise funktsioonid kinnitavad, et AMA tarbeks rakendatud operatsiooniriski juhtimise ja mõõtmise protsessid on organisatsioonis operatsiooni juhtimiseks ja mõõtmiseks usaldusväärsed ja tulemuslikud, kontrollides vähemalt järgmist:

a)	et sisemise valideerimise funktsioon esitab vähemalt kord aastas põhjendatud ja teadliku otsuse selle kohta, kas operatsiooniriski mõõtmise süsteem toimib nagu kavandatud, ja et mudeli tulemused on erinevaid sisemisi ja järelevalvealaseid eesmärke silmas pidades sobivad;

et auditi funktsioon kontrollib vähemalt kord aastas operatsiooniriski põhimõtete, protsesside ja protseduuride usaldusväärsust, hinnates, kas need vastavad regulatiivsetele nõuetele ja kehtestatud kontrollimeetmetele, ja eelkõige, et auditi funktsioon hindab operatsiooniriski juhtimiseks ja mõõtmiseks kasutatavate allikate ja andmete kvaliteeti;

et auditi ja sisemise valideerimise funktsioonidel on olemas läbivaatamiskava, mis hõlmab käesoleva määruse kohaseid AMA aspekte ja mida ajakohastatakse regulaarselt seoses järgmisega:

i)	operatsiooniriski kindlakstegemise, mõõtmise, hindamise, jälgimise, kontrollimise ja maandamise siseprotsesside arendamine;

ii)	selliste uute toodete, protsesside ja süsteemide rakendamine, millega kaasneb krediidiasutusele oluline operatsioonirisk.

d)	et sisemist valideerimist teevad kvalifitseeritud töötajad, kes on valideeritud üksustest sõltumatud;

et juhul, kui auditi teevad sise- või välisauditi funktsioonid või kvalifitseeritud ettevõttevälised isikud, on need läbivaadatavast protsessist või süsteemist sõltumatud ja juhul, kui need funktsioonid on edasi antud, jäävad krediidiasutuse juhtorgan ja kõrgem juhtkond vastutavaks selle eest, et edasiantud funktsioone täidetakse kooskõlas krediidiasutuse heakskiidetud auditikavaga;

et AMA-raamistiku auditid ja sisemised valideerimised on nõuetekohaselt dokumenteeritud ning nende tulemused tehakse teatavaks krediidiasutuse asjakohastele isikutele ja üksustele, sealhulgas vajaduse korral riskikomiteedele, operatsiooniriski juhtimise funktsioonile, äriliinide juhtidele ja teistele asjakohastele töötajatele;

g)	et auditite ja sisemiste valideerimiste tulemused võetakse kokku ja esitatakse vähemalt kord aastas krediidiasutuse juhtorganile või selle määratud komisjonile heakskiitmiseks;

h)	et krediidiasutuse AMA-raamistiku tulemuslikkus vaadatakse läbi ja kiidetakse heaks vähemalt kord aastas.

Artikkel 17

Auditi ja sisemise valideerimise juhtimine

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutuse auditi ja sisemise valideerimise juhtimine on kvaliteetne, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et AMA raamistiku läbivaatamise auditiprogrammid hõlmavad kõiki olulisi tegevusi, mis võivad tekitada krediidiasutusele olulist operatsiooniriski, sealhulgas edasiantud tegevused;

b)	et sisemised valideerimistehnikad on proportsionaalsed muutuvate turu- ja tegutsemistingimustega ning et nende tulemused vaadatakse läbi auditi käigus.

4. JAGU

Andmete kvaliteet ja IT-taristu

Artikkel 18

Andmete kvaliteet

1. Pädevad asutused hindavad, mil määral on tagatud krediidiasutuse AMA-raamistikus kasutatud andmete kvaliteet, ja seda, kas krediidiasutus regulaarselt analüüsib andmete kogumise ja säilitamise protseduure, kontrollides, et krediidiasutuse käsutuses on vähemalt järgmised andmed:

a)	operatsiooniriski kindlakstegemise ja jälgimise andmed, mis koosnevad siseandmetest, välisandmetest, stsenaariumianalüüsist ning ärikeskkonna ja sisekontrolli teguritest;

b)	täiendavad andmed, sealhulgas mudeli parameetrid, mudeli väljundid ja aruanded.

2. Lõike 1 kohaldamisel kinnitavad pädevad asutused, et krediidiasutus on määratlenud asjakohased andmete kvaliteedi mõõtmed, et tõhusalt toetada operatsiooniriski juhtimise protsessi ja mõõtmise süsteemi, ja et ta määratud mõõtmeid pidevalt järgib.

3. Lõike 1 kohaldamisel kinnitavad pädevad asutused, et krediidiasutuse andmed vastavad kvaliteedi seisukohast vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	need on ülesande seisukohast piisavalt laiad ja sügavad ning piisava ulatusega;

b)	need vastavad kasutaja praegustele ja potentsiaalsetele vajadustele;

c)	neid ajakohastatakse viivitamata;

d)	need on nende kasutamise määra seisukohast asjakohased ja sellega kooskõlas;

e)	need kajastavad korrektselt reaalset olukorda, mida nad peavad kajastama;

f)	need ei riku ühtegi ärireeglit andmebaasis, mida tuleb staatiliselt ja dünaamiliselt hallata.

4. Lõike 1 kohaldamisel kinnitavad pädevad asutused, et krediidiasutusel on AMA-raamistiku puhul kasutatavate andmebaaside ülesehituse ja haldamise kohta asjakohased dokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	operatsiooniriski mõõtmise süsteemiga seotud andmebaaside üldkaart koos nende kirjeldusega;

b)	andmepoliitika ja vastutusklausel;

c)	andmete kogumise ja säilitamisega seotud töövoogude ja -protseduuride kirjeldus;

d)	nõrkade kohtade aruanne, milles on esile toodud valideerimise ja läbivaatamise protsesside andmebaaside nõrgad kohad, ja aruanne selle kohta, kuidas krediidiasutus kavatseb tuvastatud nõrgad kohad kõrvaldada või neid leevendada.

5. Pädevad asutused kinnitavad, et AMA tarbeks kasutava süsteemiarenduse elutsükli põhimõtted on heaks kiitnud krediidiasutuse juhtorgan ja kõrgem juhtkond.

6. Kui krediidiasutus kasutab välisandmeallikaid, tagab ta, et käesoleva artikli nõuded on täidetud.

Artikkel 19

IT-taristu järelevalvealane hindamine

1. Pädevad asutused hindavad, mil määral krediidiasutus tagab AMA tarbeks kasutatava IT-taristu usaldusväärsuse, töökindluse ja toimimise, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuse poolt AMA tarbeks kasutatavad IT-süsteemid ja taristu on usaldusväärsed ja vastupidavad ning et neid funktsioone saab töökorras hoida pidevalt;

et AMA puhul kasutatav süsteemiarenduse elutsükkel on usaldusväärne ja asjakohane seoses järgmisega:

i)	projektijuhtimine, riskijuhtimine ja haldamine;

ii)	tehnostus, kvaliteedi tagamine ja testide kavandamine;

iii)	süsteemi modelleerimine ja arendamine;

iv)	kõigi tegevuste, sealhulgas koodide läbivaatamine ja vajaduse korral koodide kontrollimine, kvaliteedi tagamine;

v)	testimine, sealhulgas kasutajatepoolne omaksvõtt.

c)	et krediidiasutuse poolt AMA tarbeks kasutatava IT-taristu puhul kasutatakse konfiguratsiooni haldamise, muutuste juhtimise ja väljalaske haldamise protsesse;

d)	et AMA tarbeks kasutava süsteemiarenduse elutsükli ja hädaolukorrakava on heaks kiitnud krediidiasutuse juhtorgan või kõrgem juhtkond ning et juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale antakse AMA tarbeks kasutava IT-taristu toimimise kohta perioodiliselt aru.

2. Kui krediidiasutus on AMA tarbeks kasutava IT-taristu haldamise tegevuse edasi andnud, tagab ta, et käesoleva artikli sätted on täidetud.

3. PEATÜKK

KVANTITATIIVSED STANDARDID

1. JAGU

Siseandmete, välisandmete, stsenaariumianalüüsi ning ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurite (nn neli elementi) kasutamine

Artikkel 20

Üldpõhimõtted

Pädevad asutused hindavad, mil määral krediidiasutus järgib standardeid, mis on seotud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 322 osutatud siseandmete, välisandmete, stsenaariumianalüüsi ning ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurite (nn neli elementi) kasutamisega, kontrollides vähemalt järgmist:

et krediidiasutusel on sisedokumendid, milles on üksikasjalikult kindaks määratud, kuidas kõnealust nelja elementi kogutakse, kombineeritakse ja/või kaalutakse, sealhulgas modelleerimise protsessi kirjeldus, mis illustreerib nelja elemendi kasutamist ja kombineerimist ning põhjendab modelleerimisvalikuid;

b)	et krediidiasutusel on selge arusaam sellest, kuidas neljast elemendist igaüks mõjutab AMA omavahendite nõudeid;

c)	et krediidiasutuse kasutatav nelja elemendi kombinatsioon põhineb usaldusväärsel statistilisel meetodil, millest piisab kõrgemate protsentiilide hindamiseks;

et krediidiasutus kohaldab nelja elemendi kogumisel, genereerimisel ja käsitlemisel vähemalt järgmist:

i)	artiklite 21–24 kohased siseandmetega seotud kriteeriumid;

ii)	artikli 25 kohased välisandmetega seotud kriteeriumid;

iii)	artikli 26 kohased stsenaariumianalüüsiga seotud kriteeriumid;

iv)	artikli 27 kohased ärikeskkonna ja sisekontrolli teguritega seotud kriteeriumid.

1. ALAJAGU

Siseandmed

Artikkel 21

Siseandmete omadused

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus järgib standardeid, mis on seotud artikli 20 punkti d alapunktis i osutatud siseandmete omadustega, kontrollides vähemalt järgmist:

et krediidiasutus kogub grupi raames selgel ja järjepideval viisil kõiki järgmisi elemente:

i)	operatsiooniriski juhtumite tekitatud brutokahju;

ii)	hüvitused;

et krediidiasutus suudab pärast operatsiooniriski juhtumit eraldi kindlaks teha brutokahjusumma, kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused ning muudest allikatest kui kindlustus ja muud riskide ülekandmise mehhanismid tulenevad hüvitused, välja arvatud kahjude puhul, mis osaliselt või täielikult hüvitatakse viie tööpäeva jooksul;

c)	et krediidiasutus rakendab brutokahjusummal põhineva andmekogumiskünnise kindlaksmääramise ja põhjendamise süsteemi;

d)	et operatsiooniriski kategooria on mõistlikega jäta välja kahjuandmeid, mis on tõhusa operatsiooniriski mõõtmise ja juhtimise seisukohast olulised;

ei krediidiasutus suudab iga eraldiseisva kahju puhul teha kindlaks ja sisemises andmebaasis kajastada vähemalt järgmisi elemente:

i)	operatsiooniriski juhtumi kuupäev või algus, kui seda on võimalik kindaks teha,

ii)	operatsiooniriski juhtumi avastamise kuupäev;

iii)	arvestuspäev.

Artikkel 22

Operatsiooniriski kahju ulatus

1. Pädevad asutused kinnitavad, et krediidiasutus teeb kindlaks, kogub ja töötleb artikli 20 punkti d alapunktis i osutatud andmeid operatsiooniriski juhtumitega seotud kahjude kohta, kontrollides, et krediidiasutus võtab nii operatsiooniriski juhtimisel kui ka AMA omavahendite nõude arvutamisel operatsiooniriski kahjus arvesse vähemalt järgmist:

a)	kasumiaruandes kajastatud otsesed tasud, sealhulgas varade väärtuse langus ja arveldustasud, ning operatsiooniriski juhtumist tingitud allahindlused;

operatsiooniriski juhtumi tõttu kantud kulud, sealhulgas järgmine:

i)	väliskulud, mis on otseselt seotud operatsiooniriski juhtumiga, sealhulgas nõustajatele, advokaatidele või tarnijatele makstud õigusabikulud;

ii)	enne operatsiooniriski juhtumit olnud positsiooni taastamisega seotud parandus- või asenduskulud, täpsete arvudena või, kui need ei ole kättesaadavad, hinnanguna;

c)	kasumiaruandes kajastatud eraldised või reservid võimaliku operatsiooniriski kahju katteks, sealhulgas väärkäitumisjuhtumitest tuleneva kahju katteks;

d)	operatsiooniriski juhtumist tuleneva kahju vormis ajutiselt kirjendatud kahju, mis on ajutiselt kirjendatud ülemineku- või vahekontodel ja mida ei kajastata veel kasumiaruandes, kuid mida kavatsetakse seal kajastada aja jooksul, mis on vastavuses ajutiselt kirjendatud kahju suuruse ja vanusega;

oluline saamata jäänud tulu, mis on seotud kolmandate isikute lepinguliste kohustustega, sealhulgas otsus hüvitada kliendile operatsiooniriski juhtumist tulenenud kahju mitte hüvituse väljamakse või otsese makse kaudu, vaid tulude kohandamise kaudu, mille puhul loobutakse lepinguliste tasude kohaldamisest teatava ajavahemiku jooksul tulevikus või vähendatakse neid tasusid;

f)	ajastamiskahju, kui see hõlmab rohkem kui ühte majandusaastat ja toob kaasa õigusliku riski.

2. Lõike 1 kohaldamisel võivad pädevad asutused asjakohasel määral kinnitada, et krediidiasutus teeb kindlaks, kogub ja töötleb operatsiooniriski juhtimise eesmärgil mis tahes täiendavaid andmeid, kui need pärinevad olulisest operatsiooniriski juhtumist, sealhulgas järgmist:

a)	operatsiooniriski juhtumist tingitud ohtlik olukord nullkahju vormis, sealhulgas IT-häired kauplemissaalis väljaspool kauplemisaega;

b)	operatsiooniriski juhtumist saadud kasu;

c)	alternatiivkulu kulude suurenemise või tulude vähenemise vormis, mis on tingitud operatsiooniriski juhtumist, mis takistab määratlemata äritegevust tulevikus, sealhulgas eelarvestamata personalikulud, saamata jäänud tulu ja protsesside parandamisega seotud projektikulud;

d)	sisemised kulud, sealhulgas ületunnitasu või lisatasu.

3. Lõike 1 kohaldamisel kinnitavad pädevad asutused samuti, et krediidiasutus jätab operatsiooniriski kahju ulatusest välja järgmised kirjed:

a)	materiaalse põhivara üldise haldamise lepingute kulud;

b)	sise- või väliskulud seoses äritegevuse edendamisega pärast operatsiooniriski juhtumit, sealhulgas ajakohastamise, parandamise, riskihindamise algatuste ja edendamisega seotud kulud;

c)	kindlustusmaksed.

Artikkel 23

Operatsiooniriski kirjete kajastatud kahjusumma

1. Pädevad asutused kinnitavad, et krediidiasutus kajastab operatsiooniriski juhtumist tulenevat kahjusummat, nagu on osutatud artikli 20 punkti d alapunktis i, kontrollides vähemalt järgmist:

a)	et kantud kahju või kulude (sealhulgas eraldised, arveldustasud, kahju hüvitamiseks makstud summad, trahvid, viivised ja õigusabikulud) kogusummat käsitatakse kajastatud kahjusummana nii operatsiooniriski juhtimisel kui ka AMA omavahendite nõuete arvutamisel, kui ei ole ette nähtud teisiti;

et juhul, kui operatsiooniriski juhtum on seotud tururiskiga, võtab krediidiasutus operatsiooniriski kirjete kajastatud kahjusummas arvesse turupositsioonide likvideerimise kulusid; et juhul, kui positsiooni hoitakse pärast operatsiooniriski juhtumi tunnustamist tahtlikult avatuna, ei võeta operatsiooniriski kirjete kajastatud kahjusummas arvesse mingit osa kahjust, mis on tingitud ebasoodsatest turutingimustest pärast otsust hoida positsioon avatuna;

et juhul, kui krediidiasutuse protsesside häirete või puuduste tõttu tuleb maksta makse, võtab krediidiasutus operatsiooniriski kirjete kajastatud kahjusummas arvesse operatsiooniriski juhtumi tõttu kantud kulusid, sealhulgas trahvid, intressimaksed, viivistasud ja õigusabikulud, välja arvatud algselt tasumisele kuuluv maksusumma;

d)	et juhul, kui on ajastamiskahju ja kui operatsiooniriski juhtum otseselt mõjutab kolmandaid isikuid, sealhulgas krediidiasutuse kliendid, teenuste pakkujad ja töötajad, võtab krediidiasutus operatsiooniriski kirje kajastatud kahjusummas arvesse ka finantsaruande korrigeerimist.

2. Lõike 1 kohaldamisel, kui operatsiooniriski juhtumist tuleneb kahjujuhtum, mis osaliselt kiiresti hüvitatakse, peavad pädevad asutused asjakohaseks, et krediidiasutus võtab kajastatud kahjusummas arvesse üksnes sellist kahju osa, mida ei ole vastavalt artikli 21 punktile b kiiresti hüvitatud.

Artikkel 24

Krediidiriskiga seotud operatsiooniriski kahju

1. Pädevad asutused kinnitavad, et krediidiasutus teeb kindlaks, kogub ja töötleb artikli 20 punkti d alapunktis i osutatud andmeid krediidiriskiga seotud operatsiooniriski kahjude kohta, kontrollides, et krediidiasutus võtab operatsiooniriski juhtimisel operatsiooniriski kahjus arvesse vähemalt järgmist:

krediidiasutuse kliendi poolt oma arvel tehtud pettused seoses krediiditoote või -protsessiga krediidisuhte elutsükli algfaasis, sealhulgas laenuandmisotsuse tegemisele kallutamine võltsitud dokumentide või ebaõigete finantsaruannete abil, nt tagatise puudumine või ülehindamine ja võltsitud palgatõendid;

b)	asjaga mitte kursis oleva teise isiku andmete abil tehtud pettused, sealhulgas laenutaotlused elektroonilise identiteedipettuse teel, mille puhul kasutatakse klientide andmeid või väljamõeldud identiteeti, või klientide krediitkaartide kasutamine pettuse eesmärgil;

2. Lõike 1 kohaldamisel kinnitavad pädevad asutused, et krediidiasutus võtab vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kohandab lõikes 1 kirjeldatud kahjujuhtumitega seotud andmekogumiskünnist kuni AMA-raamistiku teiste operatsiooniriski kategooriatega võrreldavale tasemele, kui see on asjakohane;

b)	võtab lõikes 1 kirjeldatud kahjujuhtumite kogusummas arvesse pettuse avastamise ajal või pärast seda olemasolevat kogusummat ja mis tahes seotud kulusid, sealhulgas viivised ja õigusabikulud.

Artikkel 25

Välisandmed

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus järgib standardeid, mis on seotud artikli 20 punkti d alapunktis i osutatud välisandmete omadustega, kontrollides vähemalt järgmist:

et juhul, kui krediidiasutus osaleb operatsiooniriski juhtumite ja kahjude kohta andmete kogumisel konsortsiumialgatustes, suudab krediidiasutus esitada andmed nende ulatuse, usaldusväärsuse ja terviklikkuse seisukohast sama kvaliteediga nagu see on siseandmete puhul, täites artiklite 21–24 kohaseid nõudeid, ja et ta teeb seda järjepidevalt igat liiki andmetega, mis on ette nähtud konsortsiumide aruandlusstandarditega;

b)	et krediidiasutusel on andmete filtreerimise protsess, mis võimaldab spetsiaalselt kehtestatud kriteeriumide alusel välja valida asjakohased välisandmed, ning et kasutatavad välisandmed on asjakohased ja kooskõlas krediidiasutuse riskiprofiiliga;

et parameetrite hinnangute moonutuse vältimiseks tagab filtreerimisprotsess ühtse andmevaliku, olenemata kahjusummast, ja et juhul, kui krediidiasutus teeb selles valikuprotsessis erandeid, on tal kehtestatud põhimõtted, millega on kindlaks määratud erandite tegemise kriteeriumid, ja dokumendid, milles kõnealuseid erandid põhjendatakse;

et juhul, kui krediidiasutus võtab kasutusele skaleerimise protsessi, mis hõlmab välisandmetes esitatud kahjusummade korrigeerimist, või sellega seotud jaotused, et sobitada andmed krediidiasutuse äritegevuse, laadi ja riskiprofiiliga, on andmete skaleerimise protsess süstemaatiline ja statistiliselt põhjendatud, ja et see tagab väljundid, mis on kooskõlas krediidiasutuse riskiprofiiliga;

e)	et krediidiasutuse andmete skaleerimise protsess on ajas järjepidev ning et selle kehtivus ja tulemuslikkus vaadatakse regulaarselt läbi.

Artikkel 26

Stsenaariumianalüüs

1. Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus järgib standardeid, mis on seotud artikli 20 punkti d alapunktis iii osutatud stsenaariumianalüüsiga, kontrollides vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutusel on kindel juhtimisraamistik, mis on seotud stsenaariumianalüüsiga, mis annab usaldusväärseid hinnanguid, sõltumata sellest, kas stsenaariumi kasutatakse olulise mõjuga juhtumite või üldise operatsiooniriski hindamiseks;

et stsenaariumiprotsess on selgelt kindlaks määratud, hästi dokumenteeritud, korratav ja välja töötatud nii, et see võimalikult palju vähendaks subjektiivsust ja kõrvalekaldeid, sealhulgas järgmist:

i)	riski alahindamine seetõttu, et toimunud juhtumite arv on väike;

ii)	teabe ebaõige esitamine seetõttu, et stsenaariumi hindajal on huvide konflikt hindamise eesmärkide ja tagajärgedega;

iii)	stsenaariumihindajatele ajaliselt lähedal toimunud juhtumite ülehindamine;

iv)	hinnangu moonutus seoses kategooriatega, kus vastused kajastuvad;

v)	uuringuküsimuste taustdokumentides või küsimustes endas esitatud teabe ebatäpsus.

c)	et kvalifitseeritud ja kogenud korraldajad tagavad protsessi järjepidevuse;

d)	et stsenaariumiprotsessis kasutatud eeldused põhinevad võimalikult palju asjakohastel siseandmetel ja välisandmetel, koos objektiivse ja erapooletu valimisprotsessiga;

e)	et valitud stsenaariumide arv, stsenaariumide uurimise tasand või uurimise ühikud on realistlikud ja nõuetekohaselt põhjendatud ning et stsenaariumihinnangutes võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna asjakohaseid muutusi, mis võivad mõjutada krediidiasutuse operatsiooniriski;

f)	et stsenaariumihinnangute koostamisel võetakse arvesse võimalikke või tõenäolisi operatsiooniriski juhtumeid, mis ei ole veel täielikult või osaliselt realiseerunud operatsiooniriski kahjuks;

g)	et stsenaariumiprotsessi ja -hinnangute suhtes kohaldatakse usaldusväärset sõltumatut kontrolliprotsessi ja järelevaatamist.

Artikkel 27

Ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurid

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus järgib standardeid, mis on seotud artikli 20 punkti d alapunktis iv osutatud ärikeskkonna ja sisekontrolli teguritega, kontrollides vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuse ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurid on ettevaatavad ja kajastavad potentsiaalseid operatsiooniski allikaid, sealhulgas kiire majanduskasv, uute toodete kasutuselevõtt, tööjõu voolavus ja süsteemi rike;

b)	et krediidiasutusel on selged poliitikasuunised, mis piiravad AMA omavahendite nõuete vähendamist seoses ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurite kohandamisega;

c)	et punktis b osutatud ärikeskkonna ja sisekontrolli tegurite kohandamine on põhjendatud ning et nende asjakohasust kinnitab aja jooksul võrdlus tegelike sisemiste kahjuandmete suuna ja suurusega, ärikeskkonna tingimustega ja kontrollimeetmete valideeritud tulemuslikkuse muutusega.

2. JAGU

Operatsiooniriski mõõtmise süsteemi modelleerimise põhieeldused

Artikkel 28

Üldine hindamine

Pädevad asutused hindavad krediidiasutuse standardeid seoses operatsiooniriski mõõtmise süsteemi modelleerimise põhieeldustega, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punktides a ja c, kontrollitakse vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutus töötab välja, rakendab ja säilitab operatsiooniriski mõõtmise süsteemi, mis on metodoloogiliselt hästi põhjendatud, kajastab tõhusalt krediidiasutuse tegelikku ja potentsiaalset operatsiooniriski ning on AMA omavahendite nõuete arvutamisel usaldusväärne ja kindel;

b)	et krediidiasutusel on vastavalt artiklile 29 asjakohased põhimõtted arvutusandmete väljaselgitamiseks;

c)	et krediidiasutus kohaldab vastavalt artiklile 30 oma mudelis asjakohast detailsustaset;

d)	et krediidiasutusel on vastavalt artiklile 31 asjakohane kord kahjujaotuste kindlaksmääramiseks;

e)	et krediidiasutus määrab asjakohasel viisil vastavalt artiklile 32 kindlaks kahju koondjaotuse ja riskinäitajad.

Artikkel 29

Arvutusandmete väljaselgitamine

Selleks et hinnata, kas krediidiasutusel on artikli 28 punkti b kohased asjakohased põhimõtted arvutusandmete väljaselgitamiseks, kinnitavad pädevad asutused vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutus on kindlaks määranud konkreetsed kriteeriumid ja näited operatsiooniriski juhtumite ja kahjude liigitamiseks ja käsitlemiseks arvutusandmetes ning et sellised kriteeriumid ja näited tagavad kahjuandmete ühtse käsitlemise kogu krediidiasutuses;

b)	et krediidiasutus ei võta arvutusandmetes kahjude puhul arvesse kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevaid hüvitusi;

c)	et krediidiasutus on kehtestanud harvaesinevate juhtumite operatsiooniriski kategooriate puhul jälgimisperioodi, mis on pikem kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis a osutatud miinimumperiood;

d)	et krediidiasutus kasutab sagedus- ja raskusjaotuste hindamise arvutusandmete väljaselgitamisel üksnes avastamispäeva või arvestuspäeva ning et ta kasutab õigusliku riskiga seotud kahjude või eraldiste hõlmamiseks arvutusandmetesse mitte hilisemat kuupäeva kui arvestuspäev;

et krediidiasutuse mudeli miinimumkünnise valik ei mõjuta negatiivselt operatsiooniriski näitajate täpsust ja et selliste mudeli miinimumkünniste kasutamine, mis on palju suuremad kui andmekogumiskünnised, on piiratud ja asjakohaselt põhjendatud krediidiasutuse poolt tehtud erinevate künniste tundlikkusanalüüsiga;

f)	et krediidiasutus võtab arvutusandmetes arvesse kõiki operatsiooniriski kahjusid, mis ületavad valitud mudeli miinimumkünnist, ja et ta kasutab neid (olenemata nende tasemest) AMA omavahendite nõuete arvutamisel;

g)	et krediidiasutus korrigeerib andmeid asjakohasel määral, kui inflatsiooni või deflatsiooni mõju on oluline;

h)	et krediidiasutus on koondanud ja võtnud arvutusandmetes üheainsa kahjuna arvesse kahjud, mille põhjuseks on ühise operatsiooniriski juhtumi vormis algjuhtum või mitu juhtumit, mis on seotud algse operatsiooniriski juhtumiga, mis põhjustab juhtumeid või kahjusid;

i)	et punkti h kohase käsitluse mis tahes võimalikud erandid on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja põhjendatud, et vältida AMA omavahendite nõuete põhjendamatut vähendamist;

et krediidiasutus ei jäta AMA arvutusandmetest välja üheainsa juhtumi või seotud juhtumite operatsiooniriski kahjude olulisi kohandusi, kui kõnealuste kohanduste viitekuupäev jääb jälgimisperioodi sisse ja algse, üheainsa või punktis h osutatud algjuhtumi viitekuupäev jääb sellisest perioodist välja;

k)	et krediidiasutus suudab jälgimisperioodiga hõlmatud iga aasta puhul eristada kahjusid, mis on seotud kõnealusel aastal avastatud või arvepidamises kajastatud juhtumitega, kahjudest, mis on seotud varasematel aastatel avastatud või arvepidamises kajastatud juhtumite kohandamise või koondamisega.

Artikkel 30

Detailsus

Selleks et hinnata, kas krediidiasutus kohaldab oma mudelis asjakohast detailsustaset, nagu on osutatud artikli 28 punktis c, kinnitavad pädevad asutused vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutus võtab ühiste teguritega riskide koondamisel ja AMA operatsiooniriski kategooriate määratlemisel arvesse oma äritegevuse laadi, keerukust ja eripära ning operatsiooniriske, millele ta on avatud;

b)	et krediidiasutus põhjendab operatsiooniriski kategooriate detailsuse valikut kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning et ta liigitab operatsiooniriski kategooriad ühtsete, sõltumatute ja muutumatute andmete alusel;

c)	et krediidiasutuse poolt operatsiooniriski kategooriate puhul valitud detailsustase on realistlik ega mõjuta negatiivselt mudeli tulemuste või selle osade konservatiivsust;

d)	et krediidiasutus vaatab regulaarselt läbi operatsiooniriski kategooriate detailsustaseme, tagamaks, et see on kogu aeg asjakohane.

Artikkel 31

Kahjujaotuste kindlakstegemine

Selleks et hinnata, kas krediidiasutusel on artikli 28 punkti d kohane kord kahjujaotuse sageduse ja raskuse kindlaksmääramiseks, kinnitavad pädevad asutused vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutusel on hästi kindlaks määratud, dokumenteeritud ja jälgitav kord kahjujaotuste valimiseks, ajakohastamiseks ja läbivaatamiseks ning nende parameetrite hindamiseks;

et kahjujaotuste valimise kord tagab krediidiasutusele järjepidevad ja selged valikud, nõuetekohaselt kajastab riskiprofiili jaotuse äärealas ja hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

i)	statistiliste vahendite (sealhulgas graafikud, keskväärtused, variatsioon, asümmeetria ja ekstsess) kasutamine, et uurida arvutusandmeid iga operatsiooniriski kategooria puhul, et paremini mõista andmete statistilist profiili ja valida kõige sobivam jaotus;

ii)	asjakohased jaotuse parameetrite hindamise meetodid;

iii)	asjakohased diagnostikavahendid jaotuse hindamiseks andmete seisukohast, eelistades jaotusi, mis on kõige tundlikumad ääreala osas;

c)	et kahjujaotuse valimisel võtavad krediidiasutused hoolikalt arvesse andmete positiivset asümmeetriat ja ekstsessi;

et juhul, kui andmed on oluliselt hajutatud jaotuse äärealasse, ei kasutata ääreala hindamisel empiirilisi kõveraid, vaid pigem alam-eksponentjaotusi, mille ääreala langeb aeglasemalt kui eksponentjaotusel, välja arvatud juhul, kui on erandlikud põhjused muude funktsioonide kohaldamiseks, mida tuleb igal juhul nõuetekohaselt käsitleda ja täielikult põhjendada, et vältida AMA omavahendite nõuete põhjendamatut vähendamist;

e)	et juhul, kui jaotuse põhiosa ja ääreala puhul kasutatakse erinevaid kahjujaotusi, kaalub krediidiasutus hoolikalt, millist põhiosa-ääreala mudeli künnist valida;

f)	et valitud põhiosa-ääreala mudeli künnise puhul esitatakse dokumenteeritud statistilised andmed, mida täiendatakse vajaduse korral kvalitatiivsete elementidega;

et jaotuse parameetrite hindamisel kajastab krediidiasutus arvutusandmete mittetäielikkust seoses mudeli miinimumkünnise kasutamisega või et ta põhjendab mittetäielike arvutusandmete kasutamist sellega, et see ei avalda negatiivset mõju parameetrite hinnangute täpsusele ega AMA omavahendite nõuetele;

h)	et krediidiasutusel on metoodika parameetrite hinnangute varieeruvuse vähendamiseks ja ta kohaldab kõnealuste hinnangute puhul veamäärasid, sealhulgas usaldusvahemikud ja p-väärtused;

et juhul, kui krediidiasutus kasutab klassikaliste hinnangute üldistamisel põhinevaid ligikaudseid hinnanguid, millel on head statistilised omadused, sealhulgas suur tõhusus ja väike kõrvalekalle andmete teadmata alusjaotuse kogu ümbruses, suudab ta tõendada, et nende kasutamine ei alahinda riski kahjujaotuse äärealal;

j)	et krediidiasutus hindab andmete ja valitud jaotuse sobivust, kasutades nii graafilist kui ka kvantitatiivset laadi diagnostikavahendeid, mis on tundlikumad andmejaotuse ääreala kui põhiosa puhul, eelkõige juhul, kui andmed on väga hajutatud äärealasse;

et vajaduse korral, sealhulgas juhul, kui diagnostikavahendid ei taga selgelt kõige sobivama jaotuse valikut või ei leevenda valimimahu ja hinnatud parameetrite arvu mõju sobivustestis, kasutab krediidiasutus hindamismeetodeid, mis võrdlevad kahjujaotuste suhtelist toimimist, sealhulgas tõenäosusmäär, Akaike teabekriteerium ja Schwarz Bayesi kriteerium;

et krediidiasutusel on regulaarne tsükkel valitud kahjujaotuste aluseks olevate eelduste kontrollimiseks ja et juhul, kui eeldused tunnistatakse kehtetuks, sealhulgas kui need genereerivad väärtusi, mis jäävad väljapoole kehtestatud piirväärtusi, on krediidiasutus testinud alternatiivseid meetodeid, ja et ta on nõuetekohaselt liigitanud eeldustes tehtud muudatused vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 529/2014 (5).

Artikkel 32

Kahju koondjaotuse ja riskinäitajate kindlaksmääramine

Selleks et hinnata, kas krediidiasutus määrab asjakohasel viisil kindlaks kahju koondjaotuse ja riskinäitajad, nagu on osutatud artikli 28 punktis e, kinnitavad pädevad asutused vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuse poolt selleks otstarbeks välja töötatud meetodid tagavad asjakohase riskinäitajate täpsuse ja stabiilsuse;

b)	et riskinäitajaid täiendatakse teabega nende täpsuse kohta;

et olenemata kahju sagedus- ja raskusjaotuste koondamiseks kasutatud meetoditest (nt Monte Carlo simulatsioonid, Fourier' teisendusega seotud meetodid, Panjer' algoritm ja ühekordse kahju lähendused), võtab krediidiasutus kasutusele kriteeriumid, mille alusel leevendatakse valimiga seotud ja arvulisi vigu ning nähakse ette selliste vigade ulatuse määr;

d)	et Monte Carlo simulatsioonide kasutamise korral on tehtavate sammude arv kooskõlas jaotuste kujuga ja eesmärgiks seatud usaldusnivooga;

e)	et juhul, kui kahjujaotuse ääreala on suur ja jaotust mõõdetakse kõrge usaldusnivoo juures, on sammude arv piisavalt suur, et vähendada valimi varieeruvust vastuvõetava tasemeni;

f)	et Fourier' teisenduse või muude arvuliste meetodite kasutamise korral võetakse hoolikalt arvesse algoritmi stabiilsuse ja vealeviku küsimusi;

et krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmise süsteemiga genereeritud riskinäitajad järgivad riski monotoonsuspõhimõtet, mille puhul genereeritakse aluseks oleva riskiprofiili suurenemise korral suuremad omavahendite nõuded ja aluseks oleva riskiprofiili vähenemise korral väiksemad omavahendite nõuded;

et krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmise süsteemiga genereeritud riskinäitajad on juhtimise ja majanduslikust seisukohast realistlikud ning et krediidiasutus kohaldab asjakohaseid meetodeid, et vältida maksimaalse ühekordse kahju ülempiiri kehtestamist, välja arvatud juhul, kui ta ülempiiri olemasolu selgelt objektiivselt põhjendab, ja väldib jaotuse esimese statistilise näitaja puudumist;

i)	et krediidiasutus konkreetselt hindab operatsiooniriski mõõtmise süsteemi tulemuste usaldusväärsust, tehes sisendandmete või selle parameetrite puhul asjakohase tundlikkusanalüüsi.

3. JAGU

Oodatav kahju ja korrelatsioon

Artikkel 33

Oodatav kahju

Pädevad asutused hindavad krediidiasutuse standardeid seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punkti a kohase oodatava kahjuga, kinnitades, et juhul, kui krediidiasutus arvutab AMA omavahendite nõuded üksnes seoses ettenägematu kahjuga, täidab ta vähemalt järgmisi nõudeid:

et krediidiasutuse oodatava kahju hindamise metoodika on kooskõlas AMA omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatava operatsiooniriski mõõtmise süsteemiga, mis hõlmab nii oodatavat kahju kui ka ettenägematut kahju, ning et oodatava kahju hindamise protsessi kasutatakse operatsiooniriski kategooriate kaupa ja see on ajaliselt järjepidev;

b)	et krediidiasutus määrab kindlaks oodatava kahju, kasutades statistilisi andmeid, mida äärmuslikud kahjud eriti ei mõjuta, sealhulgas mediaani ja kärbitud keskväärtust, eelkõige keskmiselt või tugevasti jaotuse ääralasse koondunud andmete puhul;

et krediidiasutuse kohaldatav oodatava kahju maksimaalne tasaarvestus on seotud oodatava kogukahjuga ja et iga operatsiooniriski kategooria oodatava kahju maksimaalne tasaarvestus on seotud asjakohase oodatava kahjuga, mis arvutatakse krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmise süsteemi kohaselt, mida kohaldatakse selle kategooria suhtes;

d)	et tasaarvestused, mida krediidiasutus lubab iga operatsiooniriski kategooria oodatava kahju puhul, on kapitali asendamise vormis, või et need on muul viisil kättesaadavad oodatava kahju katmiseks suure kindlusega üheaastase perioodi jooksul;

e)	et juhul, kui tasaarvestus on muul kujul kui eraldised, piirab krediidiasutus tasaarvestuse kättesaadavust tegevustega, mille puhul on kahju hästi prognoositav, stabiilne ja korrapärane;

f)	et krediidiasutus ei kasuta oodatava kahju tasaarvestusena selliste erakorraliste operatsiooniriski kahjujuhtumite erireserve, mis on juba aset leidnud;

g)	et krediidiasutus dokumenteerib selgelt, kuidas oodatavat kahju mõõdetakse ja kajastatakse, sealhulgas, kuidas mis tahes oodatava kahju tasaarvestused vastavad punktides a–f sätestatud tingimustele.

Artikkel 34

Korrelatsioon

Pädevad asutused hindavad krediidiasutuse standardeid seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punktis d osutatud korrelatsiooniga, kinnitades, et juhul, kui krediidiasutus arvutab AMA omavahendite nõuded, tunnustades väiksemat kui täit korrelatsiooni üksikute operatsiooniriski hinnangute vahel, täidab ta vähemalt järgmisi nõudeid:

a)	et krediidiasutus võtab hoolikalt arvesse mis tahes vormis lineaarset või mittelineaarset sõltuvust seoses kõigi andmetega kas jaotuse põhiosa või ääreala puhul kahe või enama operatsiooniriski kategooria raames või üheainsa operatsiooniriski kategooria raames;

b)	et krediidiasutus toetab korrelatsioonieeldusi võimalikult palju empiiriliste andmete analüüsi ja eksperdihinnangute asjakohase kombinatsiooni abil;

c)	et iga operatsiooniriski kategooria kahjud on üksteisest sõltumatud;

d)	et juhul, kui punktis c sätestatud tingimus ei ole täidetud, liidetakse sõltuvad kahjud kokku;

e)	et ainult juhul, kui punktis c ja d sätestatud tingimusi ei saa täita, modelleeritakse sõltuvus operatsiooniriski kategooriate sees asjakohasel viisil;

f)	et krediidiasutus võtab hoolikalt arvesse sõltuvust jaotuse ääreala juhtumite vahel;

g)	et krediidiasutus ei võta sõltuvuse struktuuri aluseks Gaussi jaotust või normaaljaotust;

h)	et kõik krediidiasutuse kasutatavad eeldused seoses sõltuvusega on konservatiivsed, võttes arvesse operatsiooniriski sõltuvuse modelleerimisega seotud ebakindlust, ja et krediidiasutuse konservatiivsus suureneb, kui sõltuvuseelduste rangus ja tulenevate omavahendite nõuete usaldusväärsus väheneb;

i)	et krediidiasutus põhjendab nõuetekohaselt kasutatavaid sõltuvuse eeldusi ja et ta teeb regulaarselt tundlikkusanalüüsi, et hinnata sõltuvuse eelduste mõju AMA omavahendite nõuetele.

4. JAGU

Kapitali allokeerimise mehhanism

Artikkel 35

Operatsiooniriski mõõtmise süsteemi kooskõla

Pädevad asutused hindavad krediidiasutuse standardeid seoses operatsiooniriski mõõtmise süsteemi sisemise järjepidevusega, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punktis e, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et krediidiasutuse kapitali allokeerimise mehhanism on kooskõlas krediidiasutuse riskiprofiiliga ja operatsiooniriski mõõtmise süsteemi üldise ülesehitusega;

b)	et AMA omavahendite nõuete allokeerimisel võetakse arvesse operatsiooniriski juhtimise ja sisekontrolli riski ja kvaliteedi võimalikke erinevusi grupi osade vahel, millele AMA omavahendite nõuded allokeeritakse;

c)	et puuduvad praegused või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tasumiseks;

d)	et AMA omavahendite nõuete allokeerimine konsolideerimisgrupi tasandilt allapoole grupi osadele, kes osalevad operatsiooniriski mõõtmise süsteemis, põhineb usaldusväärsetel ja võimalikult riskitundlikel metoodikatel.

4. PEATÜKK

KINDLUSTUS JA MUUD RISKIDE ÜLEKANDMISE MEHHANISMID

Artikkel 36

Üldpõhimõtted

Pädevad asutused hindavad, kas krediidiasutus täidab nõudeid, mis on seotud kindlustuse ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõjuga AMA raames, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punkti e viimases lauses ja artiklis 323, kinnitades vähemalt järgmist:

a)	et kindlustusandja täidab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 lõikes 2 osutatud tegevusloa nõudeid kooskõlas artikliga 37;

b)	et kindlustust pakutakse kolmanda isiku kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 lõike 3 punktis e, kooskõlas artikliga 38;

c)	et krediidiasutus väldib riski maandamise tehnikate korduvat arvessevõtmist, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punktis e, kooskõlas artikliga 39;

et riskimaanduse arvutamine kajastab asjakohaselt kindlustuskaitset, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 lõike 3 punktis d, ja et kindlustuse arvessevõtmise raamistik on hästi põhjendatud ja dokumenteeritud, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 lõike 3 punktis f, sealhulgas järgmine:

i)	kindlustuskaitse on seotud krediidiasutuse operatsiooniriski profiiliga kooskõlas artikliga 40;

ii)	krediidiasutus kasutab keerukat riskimaandusarvutust kooskõlas artikliga 41;

iii)	riskimaanduse arvutamine on õigeaegselt viidud kooskõlla krediidiasutuse operatsiooniriski profiiliga vastavalt artiklile 42;

e)	et krediidiasutuse kindlustuse arvessevõtmise metoodika hõlmab diskonteerimise või väärtuskärbete teel kindlustuse arvessevõtmise summas kõiki asjakohaseid elemente, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 lõike 3 punktides a ja b ning artikli 323 lõikes 4, kooskõlas artikliga 43;

f)	et krediidiasutus tõendab, et muude riskide ülekandmise mehhanismide kasutamisel on märkimisväärne riskide maandamise mõju, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 lõike 1 teises lauses, kooskõlas artikliga 44;

Artikkel 37

Kindlustusandja tegevusloa samaväärsus

Selleks et hinnata artikli 36 punkti a kohaseid kindlustusandja tegevusloa nõudeid, võtavad pädevad asutused arvesse, et kolmandas riigis tegevusloa saanud ettevõtja täidab tegevusloa nõudeid, kui kõnealune ettevõtja täidab usaldatavusnõudeid, mis on samaväärsed liidus kohaldatavate usaldatavusnõuetega, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 323 osutatud nõuded.

Artikkel 38

Kindlustuse pakkumine kolmanda isiku kaudu

1. Selleks et hinnata, et kindlustuskaitset AMA omavahendite nõuete tarbeks pakub kolmas isik, nagu on osutatud artikli 36 punktis b, kinnitavad pädevad asutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 47 osutatud krediidiasutuse konsolideeritud olukorra põhjaliku hindamise alusel, et krediidiasutusel ega ühelgi teisel konsolideerimise alla kuuluval üksusel ei ole kindlustust pakkuvas isikus osalust ega olulist osalust, nagu on osutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 35 ja 36.

2. Kui lõike 1 nõuded on täidetud ainult osaliselt, käsitatakse kolmanda isiku kaudu pakutava kindlustusena üksnes sellist osa pakutavast kindlustusest, mille puhul lõplik vastutus lasub nõuetekohasel kolmandast isikust üksusel, tulenevalt asjaolust, et risk on tegelikult viidud välja konsolideeritud üksustest.

Artikkel 39

Riski maandamise tehnikate korduv arvessevõtmine

Selleks et hinnata, ega AMA omavahendite nõuete tarbeks kasutatava kindlustuskaitse puhul ei võeta riski maandamise tehnikaid arvesse mitu korda, nagu on osutatud artikli 36 punktis c, kinnitavad pädevad asutused, et krediidiasutus on astunud mõistlikke samme, tagamaks, et krediidiasutus ega ükski teine konsolideerimise alla kuuluv üksus ei kindlusta tahtlikult edasi lepinguid, mis katavad operatsiooniriski juhtumeid, mille krediidiasutus on algselt juba kindlustanud.

Artikkel 40

Kindlustusriski kaardistamise protsess

1. Selleks et hinnata, kas kindlustuskaitse on seotud krediidiasutuse riskiprofiiliga, nagu on osutatud artikli 36 punkti d alapunktis i, kinnitavad pädevad asutused, et krediidiasutus on järginud hästi dokumenteeritud ja põhjendatud kindlustusriski kaardistamise protsessi, mille raames krediidiasutus kujundab kindlustuskaitse, mis on kooskõlas kõigi selliste operatsiooniriski kahjude tõenäosuse ja mõjuga, mida ta võib kanda.

2. Lõike 1 kohaldamisel kinnitavad pädevad asutused, et krediidiasutus teeb vähemalt järgmist:

hindab kindlustushüvituse tõenäosust ja võimalikku kindlustusandjatelt maksete saamise ajaraamistikku, sealhulgas nõude vaidlustamise tõenäosust, kõnealuse protsessi kestust ning praegust vaidluste lahendamise määra ja tingimusi, tuginedes kindlustusriski juhtimise rühma kogemustele ja võttes vajaduse korral arvesse asjakohaste välisekspertide (sealhulgas nõuete käsitlejad, vahendajad ja kindlustusandjad) hinnanguid;

b)	kasutab punktist a tulenevaid hinnanguid, et hinnata kindlustuse toimimist operatsiooniriski juhtumi korral, ja kujundab selle protsessi, et hinnata kindlustuse reageerimist kõigi operatsiooniriski mõõtmise süsteemi sisestatud asjakohaste kahju- ja stsenaariumiandmete puhul;

c)	punkti b kohase hindamise alusel kaardistab kindlustuslepingud krediidiasutuse seoses enda operatsiooniriskidega võimalikult üksikasjalikul tasemel, kasutades kõiki kättesaadavaid allikaid, sealhulgas siseandmed, välisandmed ja stsenaariumianalüüsid;

d)	kasutab asjakohaseid eksperditeadmisi ning teeb kõnealust kaardistamist läbipaistvalt ja järjepidevalt;

e)	määrab kindlustuse varasemale ja prognoositavale toimimisele asjakohase kaalu, hinnates kindlustuslepingu komponente;

f)	saab ametliku heakskiidu asjakohaselt riskiorganilt või -komiteelt;

g)	vaatab kindlustuse kaardistamise protsessi perioodiliselt läbi.

Artikkel 41

Keeruka riskimaandusarvutuse kasutamine

Selleks et hinnata, et krediidiasutus kasutab keerukat riskimaandusarvutust, nagu on osutatud artikli 36 punkti d alapunktis ii, kinnitavad pädevad asutused, et kindlustuskaitse AMAs arvessevõtmise modelleerimismeetod vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	see on kooskõlas operatsiooniriski mõõtmise süsteemiga, mis on vastu võetud, et kvantifitseerida brutokahju, mille puhul ei ole arvesse võetud kindlustust;

b)	see on läbipaistev seoses selliste kahjude tegeliku tõenäosuse ja mõjuga, mida krediidiasutus kasutab AMA omavahendite nõuete üldiseks kindlaksmääramiseks, ja sellega seoses ka järjepidev.

Artikkel 42

Riskimaanduse arvutamise viimine kooskõlla operatsiooniriski profiiliga

Selleks et hinnata, kas riskimaanduse arvutamine on õigeaegselt viidud kooskõlla krediidiasutuse operatsiooniriski profiiliga, nagu on osutatud artikli 36 punkti d alapunktis iii, kinnitavad pädevad asutused vähemalt järgmist:

a)	kui kindlustuse laad või krediidiasutuse operatsiooniriski profiil on oluliselt muutunud, vaatab krediidiasutus läbi kindlustuse kasutamise ja vajaduse korral arvutab ümber AMA omavahendite nõuded;

b)	kui on kantud olulist kahju, mis mõjutab kindlustuskaitset, arvutab krediidiasutus AMA omavahendite nõuded ümber konservatiivsemalt;

c)	kui kindlustuskaitse on ootamatult lõppenud või vähenenud, on krediidiasutus valmis viivitamata asendama kindlustuslepingu lepinguga, mille tingimused ja kaitse on samaväärsed või paremad, suurendama oma AMA omavahendite nõudeid tasemeni, mille puhul ei võeta arvesse kindlustust;

d)	et krediidiasutus arvutab kapitali koos ja ilma kindlustuseta sellise detailsusega, et olemasoleva kindlustussumma mis tahes vähenemise, sealhulgas olulise kahju maksmise kaudu, või kindlustuskaitse muutumise mõju saab viivitamata võtta arvesse AMA omavahendite nõuetes.

Artikkel 43

Kõigi asjakohaste elementide hõlmamine

1. Selleks et hinnata, et krediidiasutuse kindlustuse arvessevõtmise metoodika hõlmab diskonteerimise või väärtuskärbete teel kindlustuse arvessevõtmise summas kõiki asjakohaseid elemente, nagu on osutatud artikli 36 punktis e, kinnitavad pädevad asutused vähemalt järgmist:

et krediidiasutus uurib erinevaid tegureid, mis tekitavad riski, et kindlustusandja ei tee eeldatavaid makseid, ja vähendavad riski ülekandmise tulemuslikkust, sealhulgas kindlustusandja suutlikkus teha õigel ajal makseid ja krediidiasutuse suutlikkus nõue õigel ajal kindlaks teha, analüüsida ja edastada;

b)	et krediidiasutus uurib, kuidas punktis a osutatud erinevad tegurid on mõjutanud kindlustuse maandavat mõju operatsiooniriski profiilile varem ja kuidas need võivad mõjutada seda tulevikus;

c)	et krediidiasutus kajastab punktis a osutatud ebakindlust, tehes AMA omavahendite nõuetes asjakohaseid konservatiivseid väärtuskärpeid;

et krediidiasutus võtab hoolikalt arvesse kindlustuslepingute omadusi, sealhulgas seda, kas kõnealused lepingud hõlmavad üksnes kahju, mida nõutakse sisse või millest teatatakse kindlustusandjale lepingu kestuse ajal, mistõttu ei ole kaetud mis tahes kahju, mis avastatakse pärast lepingu aegumist, või kas need katavad kahju, mida kantakse lepingu kestuse ajal, isegi juhul, kui see ei ole avastatud ja nõue esitatakse alles pärast lepingu aegumist, või kas kahju on otsene kahju või tsiviilvastutuskahju;

e)	et krediidiasutus võtab oma kahju andmebaasides arvesse ja täielikult dokumenteerib andmed kindlustusväljamaksete kohta kahju liikide kaupa ja määrab vastavalt väärtuskärped;

f)	et krediidiasutusel on kahju kindlakstegemise, analüüsi ja nõuete töötlemise protseduurid, et kontrollida kindlustusandja pakutavat tegelikku kindlustuskaitset või suutlikkust saada kahjunõuetega seotud maksed mõistliku aja jooksul;

g)	et krediidiasutus sõnaselgelt eraldi kvantifitseerib ja modelleerib väärtuskärped seoses iga asjakohase kindlakstehtud ebakindlusega, selle asemel, et kohaldada arvutamisel ühtainust kõiki ebakindlusi hõlmavat väärtuskärbet või teha väärtuskärbe pärast arvutamist;

h)	et krediidiasutus võtab maksimaalselt arvesse kindlustusandja nõuete rahuldamise suutlikkuse riski, kohaldades kindlustuse modelleerimise metoodikas asjakohaseid väärtuskärpeid;

et krediidiasutus tagab, et vastaspoole makseviivituse korral nõuete rahuldamise suutlikkuse riski hinnatakse asjaomase kindlustuslepingu alusel vastutava kindlustusandja krediidikvaliteedi põhjal, olenemata sellest, kas kindlustusandja emaettevõtjal on parem reiting või kas risk on üle kantud kolmandale isikule;

j)	et krediidiasutus kasutab konservatiivseid eeldusi seoses kindlustuslepingute uuendamisega samadel tingimustel ja sama kaitsega, nagu need olid algsetel või olemasolevatel lepingutel;

et krediidiasutusel on kindlaks määratud protsessid, tagamaks, et AMA kindlustusmetoodikas kajastatakse asjakohaselt kindlustuslepingu limiitide võimalikku ammendumist ning kindlustuskaitse taastamise hinda ja kättesaadavust, samuti juhtumeid, mil kindlustuslepingu kaitse ei ole kooskõlas krediidiasutuse operatsiooniriski profiiliga.

2. Lõike 1 kohaldamisel võivad pädevad asutused olla seisukohal, et ei ole vaja kohaldada nõuet, mille kohaselt peab krediidiasutus kohaldama väärtuskärpeid kuni kindlustuslepingu või sellest taganemise tähtaja lõpuni, kui kaitset uuendatakse ja see on pidev ning täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)	kui krediidiasutus suudab tõendada, et on olemas pidev kaitse, millel on vähemalt 365 päevaks samaväärsed või paremad tingimused ja kaitse;

b)	kui krediidiasutusel on kindlustusleping, mida kindlustusandja ei saa tühistada, välja arvatud juhul, kui kindlustusmakseid ei tasuta, või mille puhul on lepingust taganemise tähtaeg pikem kui üks aasta.

Artikkel 44

Muud riskide ülekandmise mehhanismid

Selleks et hinnata, kas krediidiasutus on tõendanud, et muude riskide ülekandmise mehhanismide kasutamisel on märkimisväärne riskide maandamise mõju, nagu on osutatud artikli 36 punktis f, teevad pädevad asutused vähemalt järgmist:

a)	kinnitavad, et krediidiasutusel on kogemused muude riskide ülekandmise mehhanismide instrumentide ja nende omadustega, sealhulgas kaitse tõenäosus ja maksete õigeaegsus, enne kui neid instrumente võib kajastada krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmise süsteemis;

b)	keelavad muude riskide ülekandmise mehhanismide kasutamise AMA omavahendite nõuete puhul aktsepteeritavate riski maandamise instrumentidena, kui muid riskide ülekandmise mehhanisme hoitakse või kasutatakse kauplemise, mitte riskijuhtimise eesmärgil;

c)	kontrollivad kaitse müüja vastavust nõuetele, sealhulgas kas ta on reguleeritud või reguleerimata üksus, ja pakutud kaitse laadi ja omadusi, sealhulgas kas see on otsene kaitse, väärtpaberistamine, garantiimehhanism või tuletisinstrument;

d)	kinnitavad, et edasiantud tegevusi ei käsitata muude riskide ülekandmise mehhanismide osana;

e)	kinnitavad, et krediidiasutus arvutab kapitali iga arvutamise korral AMA omavahendite nõuded koos ja ilma muude riskide ülekandmise mehhanismideta sellise detailsusega, et olemasoleva kaitse summa mis tahes vähenemise mõju saab viivitamata võtta arvesse kapitalinõuetes;

kinnitab, et juhul, kui on kantud olulist kahju, mis mõjutab muude riskide ülekandmise mehhanismide pakutavat kaitset, või kui muude riskide ülekandmise mehhanismide lepingud tekitavad olulist ebakindlust seoses nende pakutava kaitsega, arvutab krediidiasutus AMA omavahendite nõuded ümber konservatiivsemalt.

5. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 45

Üleminekusäte

Seoses artiklis 1 osutatud AMA hindamisega krediidiasutuse puhul, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba kasutab operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamiseks AMA, või krediidiasutuse puhul, kes on juba taotlenud luba kasutada AMA sellel eesmärgil, kohaldatakse mõlemat järgmist:

a)	käesolevat määrust kohaldatakse alates ühe aasta möödumisest selle jõustumisest;

b)	artikli 34 punkti g kohaldatakse alates kahe aasta möödumisest selle jõustumisest.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3) Komisjoni 26. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/101, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta (ELT L 21, 28.1.2016, lk 54).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(5) Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 529/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mille kohaselt hinnatakse sisereitingute meetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi laienduste ja muudatuste olulisust (ELT L 148, 20.5.2014, lk 36).

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 169/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/960,

5. juuli 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses lambda-tsühalotriini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lambda-tsühalotriini jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa B osas.

(2)

Lambda-tsühalotriini puhul esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (2). Seejärel esitas toiduohutusamet järeldused lambda-tsühalotriini käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu kohta, (3) milles ajakohastati aine analüüsitavaid näitajaid. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 43 taotles komisjon, et toiduohutusamet vaataks läbi lambda-tsühalotriini hindamise, võttes seejuures arvesse uusi näitajaid. 2. detsembril 2015 esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse lambda-tsühalotriini jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise muutmise kohta (4). Lambda-tsühalotriini jäägi määratlus hõlmab ka ainet nimega gamma-tsühalotriin. Komisjon palus määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 43 toiduohutusametil läbi vaadata lambda-tsühalotriini jääkide piirnormid, võtte arvesse ka gamma-tsühalotriini võimalikke kasutusviise. 26. juulil 2017 esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse lambda-tsühalotriini jääkide kehtivate piirnormide eesmärgipärase läbivaatamise kohta jääkide täpsustamata määratluse valguses (5).

(3)

Toiduohutusamet tegi ettepaneku jäägi määratluse muutmiseks kõigi toodete puhul. Toiduohutusamet tegi lehtkapsa ja riisiterade puhul kindlaks, et jääkide piirnormist tuleneb oht tarbijale. Seepärast on asjakohane kõnealuseid piirnorme vähendada. Toiduohutusamet tegi järelduse, et ühegi toote puhul ei olnud teave jääkide piirnormide kohta täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid praegusel tasemel või toiduohutusameti poolt kindlaksmäärataval tasemel. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et päevalilleseemnete, sojaubade ja tee puhul ei olnud jääkide piirnormide määramiseks vajalik teave kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir või vaikimisi väärtus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktiga b.

(4)

Toodete jaoks, mille puhul töötlemine asjaomaste taimekaitsevahenditega ei ole lubatud ja mille jaoks ei ole kehtestatud impordi puhul kohaldatavaid jääkide piirnorme ega codex'is esitatud jääkide piirnorme (CXL), tuleks kehtestada jääkide piirnormiks konkreetne määramispiir või vaikeväärtus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b.

(5)	Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu pestitsiidijääkide referentlaboritega. Laborid tegid mitme toimeaine suhtes järelduse, et tehnika arengu tõttu on teatavate kaupade puhul vaja kehtestada konkreetsed määramispiirid.

(6)	Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja võttes arvesse käsitletava küsimuse puhul asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2.

(7)	Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi arvesse võetud.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(9)	Selleks et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord selliste toodete jaoks, mis on toodetud enne jääkide piirnormide muutmist ja mille kohta on olemas teave, et tarbijate kaitse kõrge tase on tagatud.

(10)	Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõigi toodete, välja arvatud lehtkapsa ja riisiterade sees ja pinnal leiduvate toimeaine lambda-tsühalotriini jääkide suhtes jätkatakse määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, selliste toodete puhul, mis on ELis toodetud või ELi imporditud hiljemalt 26. jaanuaril 2019.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 26. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) Euroopa Toiduohutusamet, 2014. „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for lambda-cyhalothrin according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (Põhjendatud arvamus lambda-tsühalotriini jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12). EFSA Journal 2014; 12(1):3546.

(3) Euroopa Toiduohutusamet, 2014. „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance lambda-cyhalothrin“ (Järeldused toimeaine lambda-tsühalotriini pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta). EFSA Journal 2014; 12(5):3677.

(4) Euroopa Toiduohutusamet, 2015. „Reasoned opinion on the revision of the review of the existing maximum residue levels for lambda-cyhalothrin“ (Põhjendatud arvamus lambda-tsühalotriini jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise muutmise kohta). EFSA Journal (2015); 13(12): 4324.

(5) Euroopa Toiduohutusamet, 2017. „Reasoned opinion on the focused review of the existing maximum residue levels for lambda-cyhalothrin in light of the unspecific residue definition and the existing good agricultural practices for the substance gamma-cyhalothrin“ (Põhjendatud arvamus lambda-tsühalotriini jääkide kehtivate piirnormide eesmärgipärase läbivaatamise kohta, võttes arvesse jääkide täpsustamata määratlust ning hea põllumajandustava olemasolu seoses gamma-tsühalotriiniga). EFSA Journal 2017; 15(7): 4930.

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

II lisasse lisatakse järgmine lambda-tsühalotriini käsitlev veerg:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Lambda-tsühalotriin (hõlmab gamma-tsühalotriini) (R,S- ja S,R-isomeeride summa) (F)

(1)

(2)

(3)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0110000

Tsitrusviljad

0,2 (+)

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0,01 (*1) (+)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

(+)

0130010

Õunad

0,08

0130020

Pirnid

0,08

0130030

Küdooniad

0,2

0130040

Astelpihlaka viljad

0,2

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0,2

0130990

Muud

0,01 (*1)

0140000

Luuviljad

0140010

Aprikoosid

0,15 (+)

0140020

Maguskirsid

0,3 (+)

0140030

Virsikud

0,15 (+)

0140040

Ploomid

0,2 (+)

0140990

Muud

0,01 (*1) (+)

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

(+)

0151000

a)	Viinamarjad

0151010

Lauaviinamarjad

0,08

0151020

Veiniviinamarjad

0,2

0152000

Maasikad

0,2

0153000

c)	Koguviljad

0,2

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0,2

0154020

Jõhvikad

0,2

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0,2

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0,2

0154050

Kibuvitsamarjad

0,2

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0,2

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,2

0154080

Musta leedri marjad

0,2

0154990

Muud

0,01 (*1)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0161000

a)	Söödava koorega

(+)

0161010

Datlid

0,01 (*1)

0161020

Viigimarjad

0,01 (*1)

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0,01 (*1)

0161050

Tähtviljad

0,01 (*1)

0161060

Hurmaad

0,09

0161070

Jambolanid

0,01 (*1)

0161990

Muud

0,01 (*1)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

(+)

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0,05

0162020

Litšid

0,01 (*1)

0162030

Granadillid/marakujad

0,01 (*1)

0162040

Kaktusviljad

0,01 (*1)

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0,01 (*1)

0162060

Virgiinia persimonid

0,01 (*1)

0162990

Muud

0,01 (*1)

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

(+)

0163010

Avokaadod

0,01 (*1)

0163020

Banaanid

0,15

0163030

Mangod

0,2

0163040

Papaiad

0,01 (*1)

0163050

Granaatõunad

0,01 (*1)

0163060

Suhkurannoonad

0,01 (*1)

0163070

Guajaavid

0,01 (*1)

0163080

Ananassid

0,01 (*1)

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0,01 (*1)

0163100

Durianid

0,01 (*1)

0163110

Oga-annoonad

0,01 (*1)

0163990

Muud

0,01 (*1)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

(+)

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0211000

Kartulid

0,01 (*1)

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0,01 (*1)

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0,04

0213020

Porgand

0,04

0213030

Juurseller

0,07

0213040

Mädarõigas

0,04

0213050

Maapirn

0,04

0213060

Pastinaak

0,04

0213070

Juurpetersell

0,04

0213080

Redis

0,15

0213090

Aed-piimjuur

0,04

0213100

Kaalikas

0,04

0213110

Naeris

0,04

0213990

Muud

0,01 (*1)

0220000

Sibulköögivili

0,2

0220010

Küüslauk

0220020

Sibul

0220030

Pesasibul

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud

0230000

Viliköögivili

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomat

0,07

0231020

Harilik paprika

0,1

0231030

Baklažaan

0,3

0231040

Söödav muskushibisk

0,3

0231990

Muud

0,01 (*1)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0232010

Kurk

0,05

0232020

Kornišon

0,15

0232030

Kabatšokk

0,15

0232990

Muud

0,01 (*1)

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,06

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud

0234000

d)	Suhkrumais

0,05

0239000

e)	Muu viliköögivili

0,01 (*1)

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0241000

a)	Õisikkapsad

0,1

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0,04

0242020

Peakapsas

0,15

0242990

Muud

0,01 (*1)

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0,3

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0,01 (*1)

0243990

Muud

0,01 (*1)

0244000

Nuikapsad

0,01 (*1)

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0251010

Põldkännak

1,5

0251020

Aedsalat

0,15

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0,07

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0,7

0251050

Ameerika kollakas

0,7

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0,7

0251070

Kapsas-lehtsinep

0,01 (*1)

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0,7

0251990

Muud

0,01 (*1)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010

Spinat

0,6

0252020

Harilik portulak

0,01 (*1)

0252030

Lehtpeet

0,2

0252990

Muud

0,01 (*1)

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,01 (*1)

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0,01 (*1)

0255000

e)	Salatsigur

0,01 (*1)

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad õied

0,7

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud

0260000

Kaunköögivili

0260010

Oad (kaunadega)

0,4

0260020

Oad (kaunadeta)

0,2

0260030

Herned (kaunadega)

0,2

0260040

Herned (kaunadeta)

0,2

0260050

Läätsed

0,2

0260990

Muud

0,01 (*1)

0270000

Varsköögivili

0270010

Spargel

0,02

0270020

Kardi

0,01 (*1)

0270030

Varsseller

0,03

0270040

Salat-apteegitill

0,2

0270050

Harilik artišokk

0,15

0270060

Porrulauk

0,07

0270070

Rabarber

0,01 (*1)

0270080

Bambusevõrsed

0,01 (*1)

0270090

Palmipungad

0,01 (*1)

0270990

Muud

0,01 (*1)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0280010

Kultuurseened

0,01 (*1)

0280020

Metsaseened

0,5

0280990

Samblad ja samblikud

0,01 (*1)

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01 (*1)

0300000

KAUNVILI

0,05 (+)

0300010

Oad

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0300990

Muud

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

(+)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0,2

0401020

Maapähklid

0,2

0401030

Unimagunaseemned

0,2

0401040

Seesamiseemned

0,2

0401050

Päevalilleseemned

0,01 (*1)

0401060

Rapsiseemned

0,2

0401070

Sojaoad

0,01 (*1)

0401080

Sinepiseemned

0,2

0401090

Puuvillaseemned

0,2

0401100

Kõrvitsaseemned

0,2

0401110

Värvisafloori seemned

0,2

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0,2

0401130

Põldtudra seemned

0,2

0401140

Kanepiseemned

0,2

0401150

Riitsinuseseemned

0,2

0401990

Muud

0,01 (*1)

0402000

Õlivili

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0,5

0402020

Õlipalmi tuumad

0,01 (*1)

0402030

Õlipalmi viljad

0,01 (*1)

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0,01 (*1)

0402990

Muud

0,01 (*1)

0500000

TERAVILI

(+)

0500010

Oder

0,5

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0,01 (*1)

0500030

Mais

0,02

0500040

Harilik hirss

0,01 (*1)

0500050

Kaer

0,3

0500060

Riis

0,01 (*1)

0500070

Rukis

0,01 (*1)

0500080

Harilik sorgo

0,01 (*1)

0500090

Nisu

0,05

0500990

Muud

0,01 (*1)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,01 (*1) (+)

0610000

Teed

0620000

Kohvioad

0630000

Taimeteed

0631000

Õitest

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b)	Lehtedest ja ürtidest

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

Juurtest

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	Muudest taimeosadest

0640000

Kakaooad

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0700000

HUMAL

10 (+)

0800000

MAITSEAINED

(+)

0810000

Seemned

0,01 (*1)

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0820010

Piment

0,03

0820020

Jaapani pipar

0,03

0820030

Köömen

0,03

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0,03

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0,03

0820070

Vanill

0,03

0820080

Tamarind

0,03

0820990

Muud

0,01 (*1)

0830000

Puukoor

0,01 (*1)

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,05

0840020

Harilik ingver

0,05 (+)

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,05

0840040

Mädarõigas

(+)

0840990

Muud

0,05

0850000

Pungad

0,01 (*1)

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0,01 (*1)

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0,01 (*1)

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

(+)

0900010

Suhkrupeedi juured

0,01 (*1)

0900020

Harilik suhkruroog

0,05

0900030

Juursigur

0,01 (*1)

0900990

Muud

0,01 (*1)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

(+)

1010000

Koed

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

0,15

1011020

Rasvkude

1011030

Maks

0,05

1011040

Neerud

0,2

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990

Muud

0,01 (*1)

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

0,02

1012020

Rasvkude

1012030

Maks

0,05

1012040

Neerud

0,2

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990

Muud

0,01 (*1)

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

0,02

1013020

Rasvkude

1013030

Maks

0,05

1013040

Neerud

0,2

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990

Muud

0,01 (*1)

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

0,15

1014020

Rasvkude

1014030

Maks

0,05

1014040

Neerud

0,2

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990

Muud

0,01 (*1)

1015000

e)	Hobuslased

1015010

Lihaskude

0,02

1015020

Rasvkude

1015030

Maks

0,05

1015040

Neerud

0,2

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990

Muud

0,01 (*1)

1016000

f)	Kodulinnud

0,01 (*1)

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

0,02

1017020

Rasvkude

1017030

Maks

0,05

1017040

Neerud

0,2

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1017990

Muud

0,01 (*1)

1020000

Piim

0,02

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

0,01 (*1)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05 (*1)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,01 (*1)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,01 (*1)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,01 (*1)

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

(**)	Pestitsiidi ja koodi kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.

(F)

rasvas lahustuv

Lambda-tsühalotriin (hõlmab gamma-tsühalotriini) (R,S- ja S,R-isomeeride summa) (F)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave säilivuse ja teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, IV ja gamma-laktoon) kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0110000	Tsitrusviljad
0110010	Greibid
0110020	Apelsinid
0110030	Sidrunid
0110040	Laimid
0110050	Mandariinid
0110990	Muud (2)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, IV ja gamma-laktoon) kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0120000	Pähklid
0120010	Mandlid
0120020	Brasiilia pähklid
0120030	Kašupähklid
0120040	Kastanid
0120050	Kookospähklid
0120060	Sarapuupähklid
0120070	Makadaamiapähklid
0120080	Pekanipähklid
0120090	Piiniapähklid
0120100	Pistaatsiapähklid
0120110	Kreeka pähklid
0120990	Muud (2)
0130000	Õunviljad
0130010	Õunad
0130020	Pirnid
0130030	Küdooniad
0130040	Astelpihlaka viljad
0130050	Nisperod / jaapani villpöörise viljad
0130990	Muud (2)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete ja teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, IV ja gamma-laktoon) kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0140010

Aprikoosid

(+)

0140020

Maguskirsid

(+)

0140030

Virsikud

(+)

0140040	Ploomid
0140990	Muud (2)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave säilivuse ja teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, ja XI) kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

(+)

0151000

a)	Viinamarjad

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete, säilivuse ja teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, IV ja gamma-laktoon) kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0153000

c)	Koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud (2)

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050

Kibuvitsamarjad

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0154080

Musta leedri marjad

0154990

Muud (2)

(+)

0161000

a)	Söödava koorega

0161010

Datlid

0161020

Viigimarjad

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0161050

Tähtviljad

0161060

Hurmaad

0161070

Jambolanid

0161990

Muud (2)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud (2)

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

(+)

0163020

Banaanid

(+)

0163030

Mangod

0163040

Papaiad

0163050

Granaatõunad

0163060

Suhkurannoonad

0163070

Guajaavid

0163080

Ananassid

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0163100

Durianid

0163110

Oga-annoonad

0163990

Muud (2)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0211000

Kartulid

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud (2)

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0213110

Naeris

0213990

Muud (2)

0220000

Sibulköögivili

0220010

Küüslauk

(+)

0220020	Sibul
0220030	Pesasibul

(+)

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud (2)

0230000

Viliköögivili

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomat

0231020

Harilik paprika

0231030

Baklažaan

0231040

Söödav muskushibisk

0231990

Muud (2)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

(+)

0232010

Kurk

(+)

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud (2)

0233000

b)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud (2)

0234000

d)	Suhkrumais

0239000

e)	Muu viliköögivili

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud (2)

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud (2)

0243000

c)	Lehtkapsad

(+)

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

(+)

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud (2)

0244000

Nuikapsad

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

(+)

0251030	Sile endiiviasigur /eskariool
0251040	Salatkress ning muud idandid ja võrsed
0251050	Ameerika kollakas
0251060	Põld-võõrkapsas/rukola

(+)

0251070

Kapsas-lehtsinep

(+)

0251080

Noorlehtedeha põllukultuurid (sh Brassica liigid)

(+)

0251990

Muud (2)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud (2)

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0255000

e)	Salatsigur

(+)

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad õied

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Salvei

0256060

Rosmariin

0256070

Tüümian

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud (2)

(+)

0260000	Kaunköögivili
0260010	Oad (kaunadega)
0260020	Oad (kaunadeta)
0260030	Herned (kaunadega)
0260040	Herned (kaunadeta)
0260050	Läätsed
0260990	Muud (2)
0270000	Varsköögivili
0270010	Spargel
0270020	Kardi
0270030	Varsseller
0270040	Salat-apteegitill
0270050	Harilik artišokk

(+)

0270060

Porrulauk

(+)

0270070	Rabarber
0270080	Bambusevõrsed
0270090	Palmisäsi
0270990	Muud (2)
0280000	Seened, samblad ja samblikud
0280010	Kultuurseened
0280020	Metsaseened
0280990	Samblad ja samblikud
0290000	Vetikad ja prokarüoodid
0300000	KAUNVILI
0300010	Oad
0300020	Läätsed
0300030	Herned
0300040	Lupiinid/lupiinioad
0300990	Muud (2)
0400000	ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI
0401000	Õliseemned
0401010	Linaseemned
0401020	Maapähklid
0401030	Mooniseemned
0401040	Seesamiseemned
0401050	Päevalilleseemned
0401060	Rapsiseemned
0401070	Sojaoad
0401080	Sinepiseemned
0401090	Puuvillaseemned
0401100	Kõrvitsaseemned
0401110	Värvisafloori seemned
0401120	Hariliku kurgirohu seemned
0401130	Põldtudra seemned
0401140	Kanepiseemned
0401150	Riitsinuseseemned
0401990	Muud (2)
0402000	Õlivili
0402010	Oliivid õli tootmiseks
0402020	Õlipalmi tuumad
0402030	Õlipalmi viljad
0402040	Hariliku kapokipuu viljad
0402990	Muud (2)
0500000	TERAVILI
0500010	Oder
0500020	Tatar ja muu ebateravili
0500030	Mais
0500040	Harilik hirss

(+)

0500050

Kaer

(+)

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Harilik sorgo

0500090

Nisu

0500990

Muud (2)

0600000

TEE, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0610000

Teed

0620000

Kohvioad

0630000

Taimeteed, mille valmistamise alus on

0631000

õied

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud (2)

0632000

b)	lehed ja ürdid

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud (2)

0633000

juured

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud (2)

0639000

d)	Muud taimeosad

0640000

Kakaooad

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete, analüüsimeetodite ja teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, IV ja gamma-laktoon) kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0700000

HUMAL

(+)

0800000	MAITSEAINED
0810000	Seemned
0810010	Aniis
0810020	Pärsia köömen
0810030	Seller
0810040	Koriander
0810050	Harilik vürtsköömen
0810060	Till
0810070	Harilik apteegitill
0810080	Põld-lambalääts
0810090	Muskaatpähkel
0810990	Muud (2)
0820000	Viljad
0820010	Piment
0820020	Jaapani pipar
0820030	Köömen
0820040	Kardemon
0820050	Kadakamarjad
0820060	Pipar (must, roheline ja valge)
0820070	Vanill
0820080	Tamarind
0820990	Muud (2)
0830000	Puukoor
0830010	Kaneel
0830990	Muud (2)
0840000	Juured ja risoomid
0840010	Lagritsa-magusjuur

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite ja teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, IV ja gamma-laktoon) kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. Alates 1. jaanuarist 2020 kohaldatakse maitseainete rühmas hariliku ingveri (Zingiber officinale) (kood 0840020 ) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse B osa 1. lisas ingverijuure (Zingiber officinale) suhtes (kood 0213040-006 ) ja mis on võrdne mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040 ) suhtes kohaldatava piirnormiga, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.

0840020

Harilik ingver (10)

(+)

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

(+)

Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040 ) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040 ) suhtes, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.

0840040

Mädarõigas (11)

(+)

0840990	Muud (2)
0850000	Pungad
0850010	Nelk
0850020	Kappar
0850990	Muud (2)
0860000	Õie emakasuue
0860010	Safran
0860990	Muud (2)
0870000	Seemnerüü
0870010	Muskaatõis
0870990	Muud (2)

(+)

0900000

SUHKRUTAIMED

0900010

Suhkrupeedi juured

0900020

Harilik suhkruroog

0900030

Juursigur

0900990

Muud (2)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

1011020

Rasvkude

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave teatavate steriliseerimistingimustes tekkivate metaboliitide (ühendid Ia, IV ja gamma-laktoon) kohta ja mõnede muude metaboliitide (ühendid Ia ja XI) toksikoloogiliste omaduste kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 6. juuliks 2020, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

1011030	Maks
1011040	Neerud

(+)

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990

Muud (2)

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

1012020

Rasvkude

(+)

1012030	Maks
1012040	Neerud

(+)

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990

Muud (2)

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

1013020

Rasvkude

(+)

1013030	Maks
1013040	Neerud

(+)

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990

Muud (2)

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

1014020

Rasvkude

(+)

1014030	Maks
1014040	Neerud

(+)

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990

Muud (2)

1015000

e)	Hobuslased

1015010

Lihaskude

1015020

Rasvkude

(+)

1015030	Maks
1015040	Neerud

(+)

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990

Muud (2)

1016000

f)	Kodulinnud

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

(+)

1016030	Maks
1016040	Neerud

(+)

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud (2)

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

1017020

Rasvkude

(+)

1017030	Maks
1017040	Neerud

(+)

1017050	Söödav rups (v.a maks ja neerud)
1017990	Muud (2)
1020000	Piim
1020010	Veised
1020020	Lambad
1020030	Kitsed
1020040	Hobused
1020990	Muud (2)
1030000	Linnumunad
1030010	Kanad
1030020	Pardid
1030030	Haned
1030040	Vutid
1030990	Muud (2)
1040000	Mesi ja muud mesindustooted (7)
1050000	Kahepaiksed ja roomajad
1060000	Selgrootud maismaaloomad
1070000	Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed“

2)	III lisast jäetakse välja lambda-tsühalotriini käsitlev veerg.

(*1) Analüütiline määramispiir

(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 169

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 6. juuli 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/959, 14. märts 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad sellise hindamismetoodika kindlaksmääramist, mille alusel pädevad asutused lubavad krediidiasutustel kasutada operatsiooniriski puhul täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2018/960, 5. juuli 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses lambda-tsühalotriini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )	27
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/961, 26. juuni 2018, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarverida 02 03 01Siseturg ja eelarverida 02 03 04Siseturu haldamise vahendid) ( 1 )	51
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/962, 3. juuli 2018, millega nimetatakse ametisse neli Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja kolm asendusliiget	54


	(1) EMPs kohaldatav tekst