2.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 165/3

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline

LEPING

täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi „Šveits“),

edaspidi ühiselt „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (1) (edaspidi „Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping“)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit lõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 (2) Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahendi.

(2)	Määrus (EL) nr 515/2014 on Schengeni acquis' edasiarendus Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.

(3)

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 514/2014 (3) on määruse (EL) nr 515/2014 sätete kohaldamisele otsene mõju, mõjutades seega tolle õigusraamistikku, ning Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingus sätestatud korda on kohaldatud ka Šveitsile teatatud määruse (EL) nr 514/2014 vastuvõtmisel, tunnistavad lepinguosalised, et niivõrd, kui see on määruse (EL) nr 515/2014 rakendamiseks vajalik, on määrus (EL) nr 514/2014 Schengeni acquis' edasiarendus Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.

(4)

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid (sh Šveits) osalevad rahastamisvahendis vastavalt kõnealusele määrusele ning et tuleb kehtestada nende riikide osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalane pädevus.

(5)

Sisejulgeolekufondi osaks olev välispiiride ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) on Schengeni acquis' eriotstarbeline vahend, mille kaudu soovitakse tagada liikmesriikides ja Schengeni acquis'ga ühinenud riikides välispiiride ja viisapoliitika valdkonnas koormuse jagamine ning rahaline toetus.

(6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) artiklis 60 on sätestatud kaudse eelarve täitmise eeskirjad, mida kohaldatakse, kui eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse kolmandatele riikidele, sh Schengeni acquis'ga ühinenud riikidele.

(7)

Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõikes 4 on sätestatud veel ametlikult määramata vastutava asutuse 2014. aastal kantud kulude rahastamiskõlblikkus, tagades seeläbi Välispiirifondi ja Sisejulgeolekufondi kontekstis sujuva ülemineku. Samamoodi on oluline, et samu kaalutlusi arvestataks ka käesolevas lepingus. Pidades silmas, et käesolev leping ei jõustunud enne 2014. aasta lõppu, on ülioluline tagada kuni vastutava asutuse määramiseni kantud kulude rahastamiskõlblikkus, eeldusel et enne määramist kohaldatud haldus- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu pärast vastutava asutuse ametlikku määramist jõus olevad süsteemid.

(8)

Selleks et lihtsustada Šveitsi poolt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse makstavate iga-aastaste osamaksete arvutamist ja kasutamist, tasub Šveits 2014.–2020. aasta osamaksed 2016.–2020. aastal viie iga-aastase osamaksega. 2016.–2018. aasta kohta on iga-aastane osamakse sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2019. ja 2020. aasta osamaksed määratakse kindlaks 2019. aastal kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamakseid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga sätestatakse täiendavad eeskirjad, mis on vajalikud Šveitsi osalemiseks Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.

Artikkel 2

Finantsjuhtimine ja -kontroll

1. Šveits rakendab kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja sellest tulenevas liidu õiguses.

Esimeses lõigus osutatud ELi toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide sätted on järgmised:

a)	ELi toimimise lepingu artikli 287 lõiked 1, 2 ja 3;

b)	määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklid 30, 32 ja 57, artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkt i, artikkel 60, artikli 79 lõige 2 ja artikli 108 lõige 2;

c)	komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (5) artiklid 32, 38, 42, 84, 88, 142 ja 144;

d)	nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (6);

e)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 (7).

Lepinguosalised võivad seda loetelu omavahelisel kokkuleppel muuta.

2. Šveits kohaldab oma territooriumil lõikes 1 osutatud sätteid kooskõlas käesoleva lepinguga.

Artikkel 3

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine

Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames Šveitsile eraldatavaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Artikkel 4

Huvide konflikti vältimise põhimõttest kinnipidamine

Kõigil Šveitsi territooriumil tegutsevatel finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh sellise tegevuse ettevalmistamisega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.

Artikkel 5

Täitmine

Komisjoni otsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Šveitsi territooriumil täitmisele pööratavad.

Täitmisel lähtutakse Šveitsis kehtivatest tsiviilkohtumenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrollimise lisab otsusele riiklik ametiasutus, kelle Šveitsi valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal lõpetatud, võib komisjon taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Šveitsi kohtute pädevusse.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitsmine pettuse vastu

1. Šveits teeb järgmist:

a)	võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu niisuguste meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Šveitsis tõhusa kaitse,

b)	võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuve kahjustava pettuse vastu, ning

c)	kooskõlastab oma tegevust liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja komisjoniga.

2. Šveits võtab vastu meetmed, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikega 4 vastu võetud meetmetega.

Lepinguosalised võivad kooskõlas nimetatud artikliga ja vastastikusel kokkuleppel võtta tulevikus meetmeid, mis on samaväärsed tulevikus liidu võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Komisjoni (OLAFi) korraldatav kohapealne kontroll ja inspekteerimine

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõike 8 kohaseid õiguseid, on komisjon (Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud tingimustel volitatud korraldama Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.

Šveitsi ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.

Artikkel 8

Kontrollikoda

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa X jaotise 1. peatükiga on kontrollikojal võimalik teha auditeid Šveitsi territooriumil Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames liidu nimel tulusid ja kulusid haldava asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.

Kontrollikoja auditid Šveitsis korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Šveitsi auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.

Kontrollikojal on kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 7 ning käesoleva lepingu artiklis 7 sätestatuga vähemalt samasugused õigused kui komisjonil.

Artikkel 9

Riigihanked

Šveits kohaldab riigihankeid käsitlevaid riigi õigusakte kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (leping riigihangete kohta) (8) 4. lisa ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe (9) sätetega.

Šveits esitab komisjonile oma riigihankemenetluste kirjelduse.

Lisaks sellele esitab Šveits igas määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes teabe kasutatud riigihankemenetluste kohta.

Artikkel 10

Osamaksed

1. Šveitsi iga-aastased osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse aastatel 2016–2018 on ette nähtud järgmises tabelis:

(summad eurodes)
	2016	2017	2018
Šveits	25 106 140	25 106 140	25 106 140

2. Šveitsi 2019. ja 2020. aasta osamaksed tuletatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKPs, kasutades lisas esitatud valemit.

3. Šveits tasub käesolevas artiklis osutatud osamaksed, olenemata määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 osutatud riikliku programmi vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 11

Osamaksete kasutamine

1. 2016. ja 2017. aasta osamaksete kogusumma eraldatakse järgmiselt:

a)	75 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 8 osutatud vaheläbivaatuseks;

b)	15 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 30. juuniks 2017 vastu võetud;

c)	10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

Kui käesoleva lõike punktis b osutatud summat ei eraldata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

Kui käesolev leping ei jõustu hiljemalt 1. juuniks 2017 või seda ei kohaldata sellel kuupäeval ajutiselt, kasutatakse Šveitsi osamakset täies ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2. 2018., 2019. ja 2020. aasta osamaksete kogusumma eraldatakse järgmiselt:

a)	40 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmeteks;

b)	50 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 31. detsembriks 2018 vastu võetud;

c)	10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

3. Vaheläbivaatuse, erimeetmete või liidu meetmete jaoks või IT-süsteemide väljatöötamise programmi jaoks eraldatud lisasummasid kasutatakse kooskõlas asjaomase menetlusega, mis on sätestatud kas

a)	määruse (EL) nr 514/2014 artikli 6 lõikes 2,

b)	määruse (EL) nr 515/2014 artikli 8 lõikes 7,

c)	määruse (EL) nr 515/2014 artikli 7 lõikes 3,

d)	määruse (EL) nr 515/2014 artikli 15 teises lõigus.

4. Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 181 424 eurot Šveitsi maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate haldustoekulud, mis on vajalikud määruse (EL) nr 515/2014 ja käesoleva lepingu täitmiseks Šveitsi poolt.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lepingu alusel igas vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Šveitsi õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis asuvatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide mõjus kaitse.

Artikkel 13

Vastutava asutuse määramine

1. Šveits teavitab komisjoni niipea kui võimalik pärast riikliku programmi heakskiitmist Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames kulude haldamise ja kontrollimise eest vastutatava asutuse ametlikust määramisest ministrite tasandil.

2. Lõikes 1 osutatud määramine sõltub sellest, kas asutus vastab määruses (EL) nr 514/2014 või selle alusel sätestatud määramiskriteeriumidele, mis käsitlevad sisekliimat, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.

3. Vastutava asutuse määramine põhineb auditeerimisorgani arvamusel; selliseks organiks võib olla auditeerimisasutus, kes hindab, kas vastutav asutus täidab määramiskriteeriume. Nimetatud organ võib olla sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab haldamise järelevalve, hindamise ja auditeerimise eest. Auditeerimisorgan peab olema vastutavast asutusest sõltumatu ning tegema oma tööd kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega. Šveits võib asutuse määramise kohta otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tulemuslikult. Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutus ei täida enam määramiskriteeriume, võtab Šveits vajalikud meetmed selle asutuse ülesannete täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamise tagamiseks, mille hulka kuulub määramise lõpetamine.

Artikkel 14

Eelarveaasta määratlus

Käesolevas lepingus hõlmab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul aasta „N–1“ 16. oktoobrist kuni aasta „N“ 15. oktoobrini.

Artikkel 15

Kulude rahastamiskõlblikkus

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõike 3 punktist b ja lõikest 4 on kulud rahastamiskõlblikud ka juhul, kui vastutav asutus on need kandnud enne käesoleva lepingu artikli 13 kohast ametlikku määramist, tingimusel et enne ametlikku määramist kohaldatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu need, mida kohaldatakse pärast vastutava asutuse ametlikku määramist.

Artikkel 16

Aastabilansimakse maksetaotlus

1. Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab Šveits komisjonile dokumendid ja teabe, mida on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c.

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Šveits komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.

Käesolevas lõikes osutatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse mudelite alusel, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikele 3.

Artikkel 17

Rakendamisaruanne

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Šveits komisjonile kuni 2022. aastani (k.a) iga aasta 15. veebruariks aastaaruande eelmisel eelarveaastal riikliku programmi rakendamise kohta ja võib selle teabe sobival tasemel avaldada.

Riikliku programmi rakendamise esimene aastaaruanne esitatakse 15. veebruariks, mis järgneb käesoleva lepingu jõustumisele või selle ajutise kohaldamise alustamisele.

Esimene aruanne hõlmab eelarveaastaid alates 2014. aastast kuni teises lõigus esimese aruande jaoks sätestatud tähtpäevale eelneva eelarveaastani. Šveits esitab riikliku programmi rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2023.

Artikkel 18

Elektrooniline andmevahetussüsteem

Kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikega 5 toimub Šveitsi ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus komisjoni poolt selleks otstarbeks ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 19

Jõustumine

1. Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

3. Käesolev leping jõustub lõikes 2 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

4. Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a selle artiklit 5, ajutiselt alates selle allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

Artikkel 20

Kehtivus ja lõpetamine

1. Liit või Šveits võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kolme kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Lõpetamise otsusest teatamise ajal pooleli olevaid projekte ja meetmeid jätkatakse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad lepingu lõpetamise muud võimalikud tagajärjed ühisel kokkuleppel.

2. Leping lõpetatakse, kui Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping lõpetatakse Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu artikli 7 lõike 4, artikli 10 lõike 3 või artikli 17 kohaselt.

Artikkel 21

Keeled

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на петнадесети март две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el quince de marzo de dos mil dieciocho.

V Bruselu dne patnáctého března dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den femtende marts to tusind og atten.

Geschehen zu Brüssel am fünfzehnten März zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta märtsikuu viieteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα πέντε Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Brussels on the fifteenth day of March in the year two thousand and eighteen.

Fait à Bruxelles, le quinze mars deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Bruxellesu petnaestog ožujka godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì quindici marzo duemiladiciotto.

Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada piecpadsmitajā martā.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų kovo penkioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év március havának tizenötödik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-ħmistax-il jum ta’ Marzu fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Brussel, vijftien maart tweeduizend achttien.

Sporządzono w Brukseli dnia piętnastego marca roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Bruxelas, em quinze de março de dois mil e dezoito.

Întocmit la Bruxelles la cincisprezece martie două mii optsprezece.

V Bruseli pätnásteho marca dvetisícosemnásť.

V Bruslju, dne petnajstega marca leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Brysselissä viidentenätoista päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Bryssel den femtonde mars år tjugohundraarton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Za Švicarsku Konfederaciju

Per la Confederazione Svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā –

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

(1) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), viimati muudetud 15. mai 2014. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 547/2014 (ELT L 163, 29.5.2014, lk 18).

(5) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest ( EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2 ).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(8) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 273.

(9) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430.

LISA

2019. ja 2020. aasta osamaksete arvutamise valem ja maksetega seotud teave

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus osutatud osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse arvutatakse Šveitsi puhul 2019. ja 2020. aastaks järgmise valemiga:

2013.–2017. aastal iga aasta kohta eraldi: Šveitsi sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi asjaomasel aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKP andmete summaga. Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rakendamise kogukestuse jooksul Šveitsi makstava kogusumma arvutamiseks kohaldatakse 2013.–2017. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmist 2014.–2019. aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendile eraldatavate iga-aastaste tegelike assigneeringute suhtes ning komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projektis Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks ette nähtud 2020. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes. Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 10 lõikega 1 osamaksed, mille Šveits on juba igal aastal tasunud, et saada 2019. ja 2020. aasta osamaksete kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2019. aastal ja ülejäänud pool 2020. aastal.

Osamaksed tasutakse eurodes.

Šveits tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Šveits maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

2.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 165/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/931,

28. juuni 2018,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)	Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 325/2012 (2) Indiast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi ka „asjaomased riigid“) pärit oksaalhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast Üldkohtu 20. mai 2015. aasta otsust (3) tühistati Hiina eksportiva tootja Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd (edaspidi „Yuanping“) suhtes kehtivad meetmed. Pärast selle otsuse rakendamist kehtestas komisjon alates 30. novembrist 2016 uuesti dumpinguvastased meetmed Yuanpingi toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes (4).

(3)

Olemasolevad meetmed on kehtestatud asjaomastest riikidest pärinevale impordile 14,6–52,2 % suuruse väärtuselise tollimaksuna. Hiina Rahvavabariigi koostööd tegevate äriühingute tollimaksumäärad on 14,6 %–37,7 %. Üleriigiline dumpinguvastane tollimaksumäär on 52,2 %. India koostööd tegevate äriühingute tollimaksumäärad on 22,8 %–31,5 %. Üleriigiline tollimaksumäär on 43,6 %.

1.2. Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(4)	Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon taotluse algatada asjaomaste riikide suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)	Taotluse esitas 18. jaanuaril 2017 Oxaquim S.A. (edaspidi „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab üle 50 % liidu oksaalhappe kogutoodangust.

(6)	Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(7)	Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 12. aprillil 2017Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

1.4. Uurimine

1.4.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(8)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“ või „uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.4.2. Uurimisega seotud isikud

(9)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teisele teadaolevale liidu tootjale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele asjaomastes riikides, teadaolevatele importijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja turustajatele, liidu tootjaid ja kasutajaid esindavatele teadaolevatele ühendustele ning eksportivate riikide esindajatele.

(10)	Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist.

1.4.3. Väljavõtteline uuring

(11)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu vastavalt alusmääruse artiklile 17.

1.4.3.1. Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(12)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil India ja Hiina Rahvavabariigi teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon India ja Hiina Rahvavabariigi esindustel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(13)	Kolm India eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus kuuluma valimisse. Seepärast ei olnud väljavõttelist uuringut vaja teha ja komisjon saatis küsimustiku kõigile kolmele äriühingule. Küsimustikule vastas siiski vaid kaks India äriühingut.

(14)

Ükski Hiina Rahvavabariigi äriühing ei andnud endast teada. 18. mail 2017 teavitas komisjon Hiina ametivõime verbaalnoodi teel, et ükski Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja ei soovi koostööd teha. Seetõttu kavatses komisjon tugineda Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate kohta järelduste tegemisel olemasolevatele andmetele vastavalt alusmääruse artiklile 18. Ühtki märkust ei esitatud.

1.4.3.2. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(15)	Vaatlusalusel perioodil tootis liidus oksaalhapet ainult kaks tootjat. Seetõttu ei olnud liidu tootjate väljavõtteline uuring vajalik. Kuigi küsimustik saadeti mõlemale äriühingule, vastas sellele vaid taotluse esitaja.

1.4.3.3. Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(16)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(17)	Väljavõttelise uuringu vormi täitis seitse äriühingut. Ainult üks neist märkis, et on importinud oksaalhapet asjaomastest riikidest. Äriühingute väikese arvu tõttu ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

1.5. Küsimustikud ja kontrollkäigud

(18)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(19)	Komisjon saatis küsimustiku kahele teadaolevale liidu tootjale, kolmele India eksportivale tootjale, kõigile teadaolevatele kasutajatele ja seitsmele sõltumatule importijale, kes olid täitnud väljavõttelise uuringu vormi.

(20)	Küsimustikule vastasid kaks India eksportivat tootjat, üks liidu tootja ja viis kasutajat.

(21)

Komisjon tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootja:

—	Oxaquim S.A., Hispaania;

eksportivad tootjad:

—	Star Oxochem Pvt. Ltd., India (edaspidi „Star Oxochem“);

—	Radiant Indus Chem Pvt. Ltd., India (edaspidi „Radiant“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(22)

Vaatlusalune toode on oksaalhape, mis võib esineda kas dihüdraadi (mille CUSi number on 0028635-1 ja CASi number on 6153-56–6) või veevabas vormis (mille CUSi number on 0021238-4 ja CASi number on 144–62-7) ja vesilahusena või mitte, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2917 11 00 (TARICi kood 2917110091) alla ning pärineb Indiast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(23)	Oksaalhapet kasutatakse mitmesugusel otstarbel, näiteks taandava reagendi või pleegitusainena, ravimisünteesis ja kemikaalide tootmisel.

(24)

Esialgses uurimises leiti, et esineb kaht liiki oksaalhapet: rafineerimata oksaalhape ja rafineeritud oksaalhape. Rafineeritud oksaalhapet, mida toodeti Hiina Rahvavabariigis, kuid mitte Indias, toodetakse rafineerimata oksaalhappe puhastamise teel; puhastusprotsessi eesmärk on eemaldada raud, kloriidid, metallijäljed ja muud lisandid. Kuna Hiina Rahvavabariigi ettevõtjad koostööd ei teinud, eeldati käesolevas läbivaatamisega seotud uurimises, et Hiina eksportivad tootjad toodavad ja ekspordivad oksaalhapet samuti kui esialgses uurimises.

2.2. Samasugune toode

(25)

Liidu tootmisharu toodetaval ja liidus müüdaval oksaalhappel, India ja Hiina Rahvavabariigi siseturu jaoks toodetaval ja seal müüdaval oksaalhappel ning Indiast ja Hiina Rahvavabariigist liitu imporditaval oksaalhappel on sarnased füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama põhiline lõppkasutus.

(26)	Seetõttu on need tooted samasugused alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

3.1. Sissejuhatavad märkused

(27)	Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt India ja Hiina eksportivate tootjate poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(28)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Hiina Rahvavabariigis ja Indias toodetud oksaalhappe eksport liitu siiski väiksemates kogustes kui esialgse uurimise uurimisperioodil (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010). Eurostati andmete kohaselt moodustas Hiinast ja Indiast pärit oksaalhappe import liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 16 % turust.

3.2. India

(29)

Indias on neli teadaolevat oksaalhappe tootjat, kellest kaks vastasid küsimustikule. Komisjon leidis tema käsutuses olnud teabe põhjal, (7) et India oksaalhappe kogutoodang on kokku umbes 30 000 tonni. India valitsuse 2016.–2017. aastat käsitlevate andmete kohaselt eksporditakse seda Indiast kokku hinnanguliselt umbes 9 000 tonni (8).

(30)	Import Indiast liitu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väike ning ulatus Eurostati ja India valitsuse andmete kohaselt ligikaudu 800–900 tonnini.

(31)	Kahe koostööd teinud India tootja müük liidus oli pärast meetmete kehtestamisele järgnenud langust väga väike. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli India peamiseks liitu eksportivaks tootjaks äriühing, kes lõpetas koostöö, jättes küsimustikule vastamata.

(32)	Indiast pärit impordi suhtes kohaldatakse ka 6,5 % suurust ÜTT (9) tollimaksumäära.

3.2.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumping

a) Normaalväärtus

(33)

Komisjon uuris kõigepealt, kas kahe koostööd teinud India äriühingu omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügi mahust. Sellele tuginedes leiti, et kahe koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(34)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega. Järgmisena uuris komisjon, kas iga eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et kahe koostööd teinud eksportiva tootja müük oli tüüpiline.

(35)	Seejärel tegi komisjon kindlaks, kui suur osa iga tooteliigi müügist sõltumatutele klientidele siseturul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaise müügi hinda kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(36)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

a)	sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga, moodustab üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

b)	selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

Käesolevas uurimises koostööd teinud kahe India äriühingu puhul tehti kindlaks, et kummagi müük ei vastanud eespool nimetatud kriteeriumidele.

(37)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui:

a)	tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust: või

b)	asjaomase tooteliigi toodete kaalutud keskmine hind on väiksem kui ühiku tootmiskulu.

Ühe koostööd teinud India äriühingu (Radiant) puhul, kes müüs siseturul ja eksportis vaid üht tooteliiki, tehti normaalväärtus kindlaks selle meetodi alusel ning kasutati üksnes kasumlikku müüki, mis oli [10–15] % müügist. Teise koostööd teinud India äriühingu suhtes neid kriteeriume ei kohaldatud.

(38)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või oli see ebapiisav, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Selliste tooteliikide normaalväärtuse arvutamiseks liideti koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil:

a)	ainsa koostööd teinud eksportiva tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaise müügiga seoses kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning

b)	kaalutud keskmine kasum, mida ainus koostööd teinud eksportiv tootja teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(39)

Teine India äriühing, Star Oxochem, müüs kaht tooteliiki: üht ainult siseturul ja teist peaaegu eranditult ekspordiks (koos vähese omamaise müügiga). Eksporditud tooteliigi puhul kasumlikku müüki ei olnud. Normaalväärtus arvutati põhjenduses 38 kirjeldatud meetodil, liites keskmisele tootmiskulule keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ja keskmise kasumi, mida teeniti tooteliigi tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaiselt müügilt.

(40)

Tootmiskulude kindlakstegemise kohta väitis taotluse esitaja, et oksaalhappe tootmiskuludele tuleks lisada naatriumnitriti tootmise kulud, millest on maha arvatud müügitulu. Taotluse esitaja puhul tuleks naatriumnitritit käsitada kõrvaltootena, mitte elujõulise eraldi ärivaldkonnana. Komisjon järeldas uurimise käigus kogutud tõendusmaterjalide põhjal, et naatriumnitrit on kõrvaltoode, sest see on oksaalhappe tootmisprotsessis saadav teisene toode. See ei ole valmistatav põhitoode. Kõrvaltoode on turustatav. Selle müügist saadav tulu tuleb maha arvata vaatlusaluse toote tootmiskuludest, mis hõlmab kõrvaltoote tootmiskulusid. Ühe India tootja tootmiskulusid muudeti asjakohaste kohandustega, nii et naatriumnitritit käsitatakse kõrvaltootena, mitte elujõulise ärivaldkonnana.

b) Ekspordihind

(41)	Kaks koostööd teinud eksportivat tootjat eksportisid otse sõltumatutele klientidele liidus. Seepärast oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

c) Võrdlus

(42)	Komisjon võrdles eespool kindlaks tehtud normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(43)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ning nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamiskulude, allahindluste, krediidikulude, pangatasude ning koostööd teinud eksportiva tootja makstud komisjonitasude põhjal. Hindade omamaiste hindadega kohandamise tase jäi vahemikku 0–5 %. Ekspordihindade puhul jäi see vahemikku 10–25 %. Mõlemale kahele koostööd teinud India eksportivale tootjale saadeti konkreetsele järeldusele viinud kohanduste üksikasjalikud arvutused.

(44)

Mõlemad koostööd teinud tootjad märkisid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kontekstis, et nad osalevad Indiast kaupade eksportimise kavas (edaspidi „MEIS“) (10). MEIS on India valitsuse kava, mille raames antakse eksportijatele stimuleerivat toetust tollimaksukrediidi vormis, et hüvitada tollimaksude tasumisest tingitud kahju. Stimuleerivat toetust makstakse protsendina realiseeritud franko väärtusest laeva pardal (edaspidi „FOB“) (vabas välisvaluutas) konkreetsetele turgudele viidavate konkreetsete kaupade eest. See ekspordistiimul ei ole hinnavõrdluse puhul lubatud kohandus. See ei vasta tollimaksutagastussüsteemi nõuetele, mille suhtes võiks kaaluda alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohast kohandust, sest artikli 2 lõike 10 punktiga b lubatakse teha ainult normaalväärtuse, mitte ekspordihinna kohandusi. Lisaks ei arvutata krediidi väärtust selliste imporditollimaksude summa suurusest lähtuvalt, mis lisataks tootmisahela järgmise etapi toodete ekspordile, vaid tehakse selle asemel kindlaks protsendina eksporditud kauba FOB-väärusest. Lisaks sellele ei põhjusta süsteemi rakendamine hoolimata stiimulite väärtuse arvutamisest olukorda, kus siseturul müüdud samasuguses tootes füüsiliselt sisaldunud materjalide eest tasutud impordimaksud tagastatakse või jäetakse sama toodangu liitu eksportimise korral sisse nõudmata. Kõikidel eespool nimetatud põhjustel ei saanud normaalväärtuse või ekspordihinna kohandusi vastuvõetavaks pidada.

(45)

Üks koostööd teinud tootja märkis, et ta osales ka keskse käibemaksu kavas (edaspidi „CENVAT“) (11). Selle kava kohaselt võib lõpptoote tootja või maksustatava teenuse osutaja võtta makstud aktsiisi, samuti makstud teenusemaksu eest krediiti iga tehasesse saabunud sisendi pealt või iga sisendteenuse pealt, mis lõpptoote tootjale on osutatud. Äriühing ei tõestanud, et seda kava ei kohaldata võrdselt kõigi siseturul müüdud lõpptoodete suhtes. Seetõttu ei ole see aktsiisivabastus nagu MEISi kavagi alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt hinnavõrdluse puhul lubatud kohandus.

(46)	Seetõttu ei tehtud MEISi ja CENVATi kava eest soodustusi.

(47)	Kaks koostööd teinud tootjat taotlesid soodustust valuutavahetuse eest. See taotlus lükati tagasi, kuna valuutakursid olid pärast hinnakujundust kõikunud ja seetõttu ei mõjutanud hinnavõrdlust.

d) Dumpingumarginaalid

(48)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote asjaomase tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Kahe äriühingu sellel meetodil kindlakstehtud individuaalsed dumpingumarginaalid on esitatud alljärgnevas tabelis:

Eksportiv tootja	Dumpingumarginaal
Star Oxochem Pvt. Ltd.	12,40 %
Radiant Indus Chem Pvt. Ltd.	27,61 %

e) Järeldus

(49)	Eelöeldu põhjal jõuti järeldusele, et India eksportivad tootjad jätkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oksaalhappe eksporti liitu dumpinguhindadega.

3.2.2. Impordi tõenäoline areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(50)

Lisaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud dumpingu tuvastamisele analüüsis komisjon ka seda, kui tõenäoline oleks dumpinguhinnaga ekspordi mahtude suurenemine meetmete tühistamise korral. Komisjon uuris India tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, India eksportijate tegevust muudel turgudel ja liidu turu atraktiivsust.

(51)	Kuna koostööd tegid ainult kaks India eksportivat tootjat, koguti kättesaadavatest andmetest allpool esitatud täiendavaid üksikasju.

a) India tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(52)	Koostööd teinud eksportivate tootjate kontrollitud andmete põhjal oli kahe kontrollitud India tootja tootmisvõimsuse rakendamise määr kõrgem kui 75 %.

(53)	Üldise hinnangu kohaselt on India oksaalhappe tootjate kogutootmisvõimsus umbes 40 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus ligikaudu 10 000 tonni (12). Vaba tootmisvõimsuse maht on võrdne liidu kogutarbimisega.

b) India eksportijate tegevus kolmandate riikide turgudel

(54)	Kahe koostööd teinud India äriühingu mujale maailma suunatud ekspordi kogused olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärsed. Üks äriühing eksportis suurema osa oma toodangust, samal ajal kui teine müüs enamiku oma toodangust siseturul.

(55)

Mis puudutab India eksporti üldiselt, nähtub India valitsuse statistikast, (13) et aastatel 2016–2017 olid suurimad ekspordi sihtriigid Malaisia, Mehhiko, Pakistan, Venemaa ja Taiwan. Nendesse viide riiki eksporditi 5 700 tonni. India valitsuse statistika kohaselt on India liitu suunatud ekspordi keskmine hind 7 % kõrgem kui mujale maailma suunatud ekspordi keskmine hind. India liitu suunatud ekspordi hinnad on üldiselt kõrgemad kui mujale maailma suunatud ekspordi hinnad, välja arvatud eelkõige USA ja Mehhiko.

c) Liidu turu atraktiivsus

(56)

Kuigi liidu oksaalhappe turg on suhteliselt väike, on see India eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne. Nagu on öeldud eespool, on keskmine hind liidus tõepoolest 7 % kõrgem kui mujal maailmas. Atraktiivsust kinnitab ka asjaolu, et hoolimata suhteliselt kõrgetest kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest jätkavad kolm neljast India eksportivast tootjast eksportimist liidu turule. Lisaks märkis üks India äriühing oma mittekonfidentsiaalses vastuses küsimustikule sõnaselgelt, et „ELi turul on tohutu potentsiaal ja [see on] toote hinna pärast atraktiivne“.

d) Järeldus

(57)

Arvestades India vaba tootmisvõimsust, India tootjate üldist hinnataset kolmandate riikide turgudel ja liidu turu atraktiivsust hindade pärast, on väga tõenäoline, et meetmete puudumise korral võidakse vähemalt osa India vabast tootmisvõimsusest kasutada oksaalhappe tootmiseks, et eksportida see liitu, või et osa kolmandate riikide turgudele minevast ekspordist võidakse suunata ümber liitu, võttes arvesse kõrgemaid hindu liidu turul.

(58)

23. oktoobril 2017 esitatud teabes väitis üks India koostööd teinud äriühing, et on reserveerinud Hiina Rahvavabariigi ettevõtjate toodangu vähenemise tõttu täielikult oma tootmisvõimsuse kuni 2018. aasta märtsini. Ta märkis, et Hiina Rahvavabariigi ettevõtjate toodangu vähenemine võib avaldada survet liidu turule. Kuid nagu on osutatud punktis 3.3, ei ole kindlaks tehtud, et selline Hiina toodangu vähenemine on toimunud, ja et isegi kui see nii oleks, ei mõjutaks see maailma ja liidu turgu sellisel viisil.

(59)	Kokkuvõttes leitakse, et kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et India äriühingud ekspordiksid liitu suuremates kogustes kui praegu ja dumpinguhindadega.

3.3. Hiina Rahvavabariik

(60)

Hiina Rahvavabariik (HRV) on oma hinnanguliselt [150 000 – 200 000] tonni suuruse toodanguga ülekaalukalt maailma suurim oksaalhappe tootja (14). Hiina Rahvavabariigist pärit kogueksport on umbes [25 000 – 50 000] tonni. Ükski Hiina tootja käesolevas uurimises koostööd ei teinud ning seega põhinevad järeldused parimatel kättesaadavatel andmetel kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(61)	28. novembril 2016 taastati Yuanpingi suhtes Üldkohtu poolt tühistatud meetmed. Kuni meetmete taaskehtestamiseni sai Yuanping eksportida ilma dumpinguvastase tollimaksuta.

(62)	Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kohaldatakse 6,5 % suurust ÜTT tollimaksumäära.

3.3.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumping

a) Võrdlusriik

(63)	Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktide a ja b kohaselt tuleb normaalväärtus kindlaks teha sobiva kolmanda turumajandusliku riigi (edaspidi „võrdlusriik“) siseturul makstud või makstava hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(64)

Algatamisteates nähti sobiva võrdlusriigina ette Indiat. Algatamisteates avaldati soovi kasutada võimaliku võrdlusriigina ka Jaapanit. 18. mai 2017. aastal toimikusse lisatud märkuses märkis komisjon, et võrdlusriigina kasutatakse Indiat. India on maailma juhtiv oksaalhapet liitu eksportiv riik. Tema suhtes kohaldatakse sama uurimist. India oli võrdlusriik juba esialgses dumpinguvastases uurimises. Lisaks tegid kaks India eksportivat tootjat uurimises koostööd.

(65)	Selle valiku kohta ei esitatud ühtki märkust.

(66)	Eeltoodut arvestades järeldas komisjon, et India on sobiv võrdlusriik vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktidele a ja b.

b) Normaalväärtus

(67)	Normaalväärtuse kindlakstegemisel kasutati võrdlusriigi kahelt koostööd teinud tootjalt saadud teavet. Selleks kasutatud meetod on esitatud punktis 3.2.1. Hiina Rahvavabariigi puhul kasutati normaalväärtusena kahe India äriühingu kaalutud keskmist normaalväärtust.

(68)

Kooskõlas esialgse uurimisega kohandati normaalväärtust, sest Hiina äriühingud toodavad ja ekspordivad liitu lisaks rafineerimata oksaalhappele ka niinimetatud rafineeritud oksaalhapet, mida võrdlusriigis Indias ei toodetud. Koostöösoovimatuse ja teabe puudumise tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodetud ja eksporditud tooteliikide kohta peetakse esialgse uurimise tulemustele tuginedes mõistlikuks kohandada India kahe koostööd teinud äriühingu kaalutud keskmist normaalväärtust (12 % ülespoole).

c) Ekspordihind

(69)	Kuna Hiina eksportijad koostööd ei teinud, tugines komisjon kättesaadavatele statistilistele andmetele kui ekspordihinna kindlakstegemiseks parimatele kättesaadavatele faktidele. Komisjon otsustas võtta oma arvutuste aluseks andmebaasist Comext (Eurostat) saadud hinnainfo.

(70)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral ekspordihinda, et võtta arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmine ekspordihind saadi Eurostati andmebaasist. CIF-hind kohandati tehasest hankimise tasemele, lähtudes tegelikest veo- ja kindlustuskuludest, mis tehti kindlaks esialgse uurimise käigus Hiina koostööd teinud äriühingutelt saadud kontrollitud andmete põhjal ([15–20] % kohandus). Tuleb märkida, et isegi kui oleks kasutatud India koostööd teinud äriühingute kõige uuemaid andmeid ja neid oleks kohandatud pikema veokauguse järgi Hiina sadamatest, oleks kohanduse ulatus olnud väga sarnane (alla üheprotsendiline erinevus).

d) Võrdlus

(71)	Komisjon võrdles eespool kindlaks tehtud normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda tehasehindade põhjal.

e) Dumpingumarginaal

(72)

Sellest tulenevalt (India koostööd teinud äriühingutelt saadud kontrollitud andmetel põhinevad kohandused) leiti, et kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8,7 %. Komisjon märkis, et kui ta oleks teinud oma järeldused Hiina ekspordi andmebaasist pärit andmete alusel, oleks dumpingumarginaal olnud isegi suurem.

f) Järeldus

(73)	Selle põhjal tegi komisjon kindlaks, et dumping liitu jätkub, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkasid Hiina eksportivad tootjad oksaalhappe eksportimist dumpinguhindadega.

3.3.2. Impordi tõenäoline areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(74)	Lisaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud dumpingu tuvastamisele analüüsis komisjon ka seda, kui tõenäoline oleks dumpinguhinnaga ekspordi mahtude suurenemine meetmete tühistamise korral.

(75)	Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tehti see analüüs parimate kättesaadavate faktide, nimelt läbivaatamise taotluses esitatud teabe ja avalikult kättesaadava teabe alusel.

(76)	Komisjon hindas Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina eksportijate tegevust teistel turgudel ja liidu turu atraktiivsust.

a) Hiina Rahvavabariigi tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(77)

Taotluse esitaja läbivaatamise taotluses esitatud statistika kohaselt on Hiina tootjate kombineeritud aastane tootmisvõimsus ligikaudu [150 000 – 200 000] tonni. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli oksaalhappe tarbimine siseturul umbes [50 000 – 100 000] tonni ja eksport umbes [25 000 – 50 000] tonni. Seega, eeldades et Hiina siseturgu varustavad üksnes Hiina tootjad, on Hiina tootjate vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt umbes [30 000 – 40 000] tonni, mis on ligikaudu 20 % nende kogutootmisvõimsusest ja kolmekordne hinnanguline tarbimine liidus.

(78)

Kuigi India äriühing märkis, et osa Hiina tootmisest lõpetati keskkonnaprobleemide tõttu, märkis taotluse esitaja oma 28. novembril 2017 esitatud teabes, et selline vähenemine toimus enne 2013. aastat. Kummagi väite kinnituseks ei esitatud ühtegi tõendit. Seepärast lükkas komisjon mõlemad väited tagasi.

b) Hiina eksportijate tegevus kolmandate riikide turgudel

(79)

Selleks et analüüsida Hiina eksportivate tootjate võimalikku tegevust meetmete puudumise korral, uuris komisjon Hiina ekspordi andmebaasi abil Hiina ekspordimüügi hinnataset muudes riikides. Hiina Rahvavabariigi esimesel kümnel eksporditurul (Jaapan välja arvatud) oli tehasehindade tasemele kohandatud ekspordihind oluliselt väiksem normaalväärtusest, mis tehti samuti kindlaks tehasehindade alusel, mis viitab dumpingu kasutamisele kolmandatel turgudel. Ülejäänud riikide hind (tehasehindade tasemel) on keskeltläbi 30 % väiksem kui normaalväärtus, samuti väiksem kui Hiina liitu suunatud ekspordi hind.

c) Liidu turu atraktiivsus

(80)	Nagu on märgitud eespool punktis 3.2, peetakse liidu turgu väikeseks, kuid hindade tõttu atraktiivseks. Peale selle jätkus Hiina ekspordi sisenemine liidu turule, hoolimata kehtivatest kokkuleppelistest ja dumpinguvastastest tollimaksudest.

d) Järeldus

(81)

Arvestades Hiina Rahvavabariigi vaba tootmisvõimsust, Hiina tootjate üldist tegevust kolmandate riikide turgudel ja liidu turu atraktiivsust hindade tõttu, on tõenäoline, et meetmete puudumise korral võidakse vähemalt osa Hiina Rahvavabariigi tootmisvõimsusest kasutada oksaalhappe tootmiseks, et see liitu eksportida, või et osa kolmandate riikide turgudele minevast ekspordist võidakse ümber suunata liitu, võttes arvesse kõrgemaid hindu liidu turul.

(82)	Kokkuvõttes leidis komisjon, et kui meetmetel lubataks aeguda, on tõenäoline, et Hiina äriühingud ekspordiksid liitu suuremates kogustes kui praegu ja dumpinguhindadega.

3.4. Järeldus dumpingu kohta

(83)

Järelikult osutavad suur hinnanguline tootmisvõimsus, suur vaba tootmisvõimsus koos hinnatasemega teistel eksporditurgudel ja liidu turu atraktiivsus sellele, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks tõenäoliselt liitu suunatud eksport märkimisväärselt. Arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõlema riigi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaali, on tõenäoline ka see, et tulevane eksport toimub märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega.

(84)	Selle põhjal leidis komisjon, et kui meetmetel lubatakse aeguda, siis Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit dumping jätkuks.

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(85)

Liidu tootmisharu moodustavad endiselt samad tehased nagu esialgse uurimise ajal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodavad liidus vaatlusalust toodet kaks teadaolevat tootjat. Oxaquim S.A. (edaspidi „Oxaquim“) ja WeylChem Lamotte S.A.S. (edaspidi „WeylChem“) (15). Läbivaatamisperioodil moodustas Oxaquimi toodang suur osa liidu oksaalhappe kogutoodangust (üle 50 % liidu kogutoodangust). WeylChem ei olnud läbivaatamisega seotud uurimise algatamise vastu, kuid otsustas mitte teha uurimises koostööd. Hetkel liidus rohkem vaatlusaluse toote tootjaid ei ole. Seega moodustavad liidu toomisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses kaks tootjat – Oxaquim ja WeylChem. Edaspidi nimetatakse neid „liidu tootmisharuks“.

(86)

Liidu kogutoodang on kindlaks tehtud kogu kättesaadava teabe põhjal, sealhulgas aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe, enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmete ja koostööd teinud liidu tootjalt saadud teabe põhjal. See teave võimaldas kinnitada ka uurimises koostööd mitte teinud tootja tootmise olemasolu ja mahtu. Selle alusel oli liidu hinnanguline kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 000–20 000 tonni (16).

4.2. Liidu tarbimine

(87)	Tarbimine tehti kindlaks, võttes aluseks impordimahu ja liidu tootmisharu müügi kogumahu liidu turul, sealhulgas kontrollitud andmed Oxaquimi kohta ja hinnangu WeylChemi kohta Eurostati andmete põhjal.

(88)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

Kogutarbimine	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
Tonnides	11 544	11 803	10 315	10 175	10 482
Indeks (2013 = 100)	100	102	89	88	91
Allikas: Eurostat, küsimustiku kontrollitud vastused, hinnang koostööd mitteteinud liidu tootja kohta.

(89)	Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil, st 11 544 tonnilt 2013. aastal 10 482 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ehk 9 %.

4.2.1. Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht ja turuosa

Tabel 2

Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht ja turuosa

Impordi maht (tonnides)	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
India ja HRV	2 633	2 397	1 818	1 855	1 658
Indeks (2013 = 100)	100	91	69	70	63
Turuosa (%)	22,8	20,3	17,6	18,2	15,8
Allikas: Eurostat.

(90)	Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi mahud vähenesid 2 633 tonnilt 2013. aastal 1 658 tonnini uurimisperioodil, st 37 %, millega kaasnes vastav turuosa vähenemine 22,8 %-lt 15,8 %ni, nimelt 7 protsendipunkti suurune vähenemine vaatlusalusel perioodil.

(91)	Kuigi Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht ja turuosa vähenesid, õnnestus asjaomaste riikide eksportivatel tootjatel siiski säilitada märkimisväärne turuosa.

4.2.2. Impordi hinnad ja hindade allalöömine

Tabel 3

Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi keskmine hind

Impordihind (eurot/tonn)	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
India ja HRV	745	645	769	724	718
Indeks (2012 = 100)	100	87	103	97	96
Allikas: Eurostat.

(92)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad uurimisperioodil esmalt langesid 745 eurolt tonni eest 2013. aastal 645 euroni tonni eest 2014. aastal, kuid seejärel tõusid 2015. aastal 769 euroni tonni eest. Hind langes jälle 2016. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vähenedes 718 euroni tonni eest. Üldiselt langes hind 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 4 %.

(93)

Võrreldi omavahel koostööd teinud liidu tootja müügihindu ja asjaomastest riikidest pärit impordi hindu liidu turul. Koostööd teinud liidu tootja vastavad müügihinnad olid sõltumatutele klientidele kehtestatud hinnad, mida vajaduse korral kohandati tehasehindade tasemele, st arvati maha veokulud liidus ning allahindlused ja hinnavähendid.

(94)

Neid hindu võrreldi India ja Hiina eksportivate tootjate küsitud hindadega, mis kohandati CIF-hinna tasemele liidu piiril. Kuna Hiina Rahvavabariik koostööd ei teinud, põhines hind Eurostati andmetel, sest Eurostat annab noteeritud hinnad CIF-hinnana ühenduse piiril. Seejärel kohandati CIF-hinda impordijärgsete kulude, st tollivormistuse, kokkuleppelise tollimaksu ja dumpinguvastase tollimaksu, käitlemis- ja laadimiskulude arvessevõtmiseks ülespoole.

(95)

Täheldati, et koostööd teinud liidu tootja hinnad vähenesid 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 10 % (vt tabel 7), samal ajal kui asjaomastest riikidest imporditud kaupade hinnad nii järsku ei langenud – umbes 3,6 % Hiina Rahvavabariigi ja 6 % India puhul. Imporditud kaupade ja liidus toodetud kaupade suur hinnavahe siiski püsis ning see põhjustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist hindade allalöömist. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootja käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, näitas kaalutud keskmist hindade allalöömist. Hiina Rahvavabariigi hindade allalöömise marginaaliks määrati 8 % (17) ja kahe koostööd teinud India eksportiva tootja hindade allalöömise marginaaliks määrati vastavalt 7,1 % ja 6,6 %.

4.3. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.3.1. Üldised tähelepanekud

(96)	Komisjon uuris alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutanud majandustegureid ja -näitajaid.

(97)	Nagu on märgitud põhjenduses 15, ei kasutatud liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju väljaselgitamiseks väljavõttelist uuringut.

(98)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharuga seotud makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe, kaubandusstatistika ning pärast läbivaatamisega seotud uurimise algatamist kogutud teabe alusel. Komisjon hindas üksnes koostööd teinud liidu tootjaga Oxaquim seotud mikromajanduslikke näitajaid, tuginedes küsimustikule antud vastustele, mida on kontrollitud. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamiseks representatiivseks.

(99)	Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(100)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(101)

Arvestades tõsiasja, et kahjuanalüüsi tegemiseks vajalikud andmed on pärit peamiselt vaid ühest allikast, tuli liidu tootmisharu käsitlevad andmed esitada alusmääruse artikli 19 alusel konfidentsiaalsuse huvides indekseeritud kujul.

4.3.2. Makromajanduslikud näitajad

4.3.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(102)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Indeks 2013 = 100	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
Tootmismaht	100	114	114	116	124
Tootmisvõimsus	100	100	100	100	108
Tootmisvõimsuse rakendamine	100	114	114	116	115
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused ja hinnang koostööd mitteteinud liidu tootja kohta.

(103)

Tootmine vaatlusalusel perioodil suurenes. Kokkuvõttes suurenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 24 %.

(104)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil tänu investeeringutele 8 %.

(105)

Kuna tootmismaht suurenes veidi rohkem kui tootmisvõimsus, suurenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 15 %.

4.3.2.2. Müügi maht sõltumatutele klientidele liidus ja turuosa

(106)

Liidu tootmisharu müügi maht sõltumatutele klientidele liidus ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügi maht sõltumatutele klientidele ja turuosa

Indeks (2013 = 100)	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
Müügimaht	100	103	95	89	94
Turuosa	100	101	106	101	103
Allikas: Eurostat, küsimustiku kontrollitud vastused, hinnang koostööd mitteteinud liidu tootja kohta.

(107)

Vaatlusalusel perioodil vähenes müügimaht 6 %, millele järgnes põhjenduses 91 kirjeldatud liidu tarbimise vähenemine 9 %. Kuigi müügimahud vähenesid, liidu tootmisharu turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi suurenes. See kasv on kooskõlas Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi turuosa vähenemisega.

4.3.2.3. Tööhõive, tootlikkus ja tööjõukulud

(108)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive, tootlikkus ja tööjõukulud

Indeks (2013 = 100)	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
Töötajate arv	100	105	100	112	117
Tootlikkus	100	108	113	103	105
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta	100	101	104	108	111
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused, hinnang koostööd mitteteinud liidu tootja kohta.

(109)

Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharus tööhõive üldiselt suurenes 17 %, mis vastab tootmismahu 24 % suurenemisele samal perioodil.

(110)

Koostööd teinud liidu tootja keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes ajavahemikus 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 11 %.

4.3.2.4. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(111)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid koostööd teinud India eksportivate tootjate ja Hiina impordi puhul määratud individuaalsed dumpingumarginaalid endiselt märkimisväärsed (vt põhjendused 48 ja 72).

(112)

Hoolimata asjaolust, et India ja Hiina Rahvavabariigi eksportijad müüsid ikka asjaomast toodet dumpinguhinnaga, näitas kahjunäitajate analüüs, et kehtestatud meetmed avaldasid liidu tootmisharule positiivset mõju.

4.3.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.3.3.1. Üldised tähelepanekud

(113)

Mikromajanduslikke näitajaid (müügihinnad ja tootmiskulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus) analüüsiti ainsa koostööd teinud liidu tootja tasandil.

4.3.3.2. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(114)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Keskmised müügihinnad ja ühikukulud

Indeks (2013 = 100)	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
Ühiku keskmine müügihind liidus	100	88	90	91	90
Ühiku tootmiskulu	100	81	89	82	80
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(115)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langesid vaatlusalusel perioodil 10 %. See langus järgis teataval määral tootmiskulude 20 % vähenemist uurimisperioodil.

(116)

Uurimine näitas, et kulude vähenemise põhjustas peamiselt tooraine hinna langus sellel ajavahemikul ning tootmisprotsessi optimeerimine tänu tehnoloogilisse täiustamisse tehtud investeeringutele.

4.3.3.3. Laovarud

(117)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Laovarud

Indeks (2013 = 100)	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
Lõppvarud	100	27	11	13	49
Lõppvarud protsendina toodangust (%)	2,8	0,7	0,3	0,3	1,1
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(118)

Arvestades vaatlusaluse toote laadi, olid varud väga väikesed. Kuna vaatlusalune toode rikneb kiiresti, toodavad tootjad kauba koheseks lähetamiseks. Seetõttu ei ole see näitaja liidu tootmisharu olukorra kirjeldamiseks kuigi oluline.

4.3.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

Tabel 9

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

Indeks (2013 = 100)	2013	2014	2015	2016	Uurimisperiood
Müügi kasumlikkus liidus sõltumatutele klientidele	100	267	134	305	332
Rahavoog	100	144	110	149	165
Investeeringud	100	56	194	328	247
Investeeringutasuvus	100	281	144	283	333
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(119)

Komisjon tegi koostööd teinud liidu tootja kasumlikkuse kindlaks liidus sõltumatutele klientidele vaatlusaluse toote müügi eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt, kajastades tootmiskulude suuremat vähenemist võrreldes müügihinnaga asjaomasel perioodil, nagu on selgitatud põhjenduses 116.

(120)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevusi ise rahastada. Rahavoog suurenes vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2015. aastal, mil see vähenes. Üldine netorahavoog suurenes vaatlusalusel perioodil 65 %, kooskõlas suurema kasumlikkusega.

(121)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 147 %, välja arvatud 2014. aastal, mil need vähenesid võrreldes 2013. aastaga 44 %. Investeeringud aitasid peamiselt suurendada tootmisvõimsust ja seega ka eksporti, et säilitada konkurentsivõimet maailmaturul, kuid tõid kaasa ka tehnoloogilise täiustumise, parema kvaliteedi, suurema tulususe ja väiksema toorainetarbimise, seega suurema tootlikkuse ja parema keskkonnakaitse.

(122)

Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli ka samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus positiivne, kajastades kasumlikkuse suundumust.

4.3.4. Järeldus kahju kohta

(123)

Uurimine näitas, et meetmete kehtestamine alates 2011. aastast võimaldas liidu tootmisharul tekkinud kahjust taastuda.

(124)

Kahjunäitajad osutavad liidu tootmisharu positiivsele arengule.

(125)

Liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 332 %). Võrreldes ajavahemikul 2007–2011 (esialgses uurimises vaadeldud periood) täheldatud väikese või negatiivse kasumlikkusega on see märkimisväärne edenemine. See kasum, mis on osaliselt seotud ka toorainehindade langusega, võimaldas liidu tootmisharul teha mõned investeeringud, sealhulgas vähendada jäätmeid ja keskkonnamõju.

(126)

Hoolimata asjaolust, et tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %, suurenes tootmismaht 24 % ja tootmisvõimsus 8 %, samal ajal kui müügimaht liidu turul vähenes 6 %. Liidu tootmisharu turuosa suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2013. aastaga võrreldes kõigest 3 %. Vaatlusalusel perioodil kasvasid ka liidu tootmisharu ekspordihinnad.

(127)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 147 % ja investeeringutasuvus 333 %.

(128)

Tootlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil. Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil samuti kooskõlas tootmismahtudega.

(129)

Eeltoodut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. KAHJU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(130)

Kuna liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, hinnati, kas kahju kordumine oleks tõenäoline, kui India ja Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtestatud meetmetel lastakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt aeguda.

(131)

Sellega seoses uuris komisjon tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust Indias ja Hiina Rahvavabariigis, liidu turu atraktiivsust ning India ja Hiina impordimahtude ja hindade võimalikku mõju hindade muutumisele, samuti sellise muutuse mõju liidu tootmisharu müügimahtudele, hindadele ja kasumlikkusele.

(132)

Mis puudutab impordihindade taset, näitas uurimine, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest löödi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu hindu ikkagi pidevalt alla. Pealegi, kui kehtivad meetmed tunnistataks kehtetuks ja eeldades, et asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja liidu tootmisharu hinnad jäävad samaks mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, lööksid impordihinnad liidu tootmisharu hinnad 12 %–34,1 % alla. Selle tagajärjel väheneks liidu tootmisharu müügimaht ja ta kaotaks oma turuosa liidu turul.

(133)

India ja Hiina Rahvavabariigi tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse puhul võeti arvesse põhjendustes 52, 53, 77 ja 78 tehtud analüüsi. See analüüs näitas, et Hiina Rahvavabariigis on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja India vaba tootmisvõimsus on võrdne Euroopa turu kogusuurusega või sellest suurem. Hiina ja India sisenõudlus ja muud eksporditurud kui liidu turg ei ole ilmselt suutelised kogu vaba tootmisvõimsust täielikult ära kasutama.

(134)

Lõpuks, nagu on märgitud põhjendustes 54, 55, 56, 79 ja 80, on liidu oksaalhappe turg atraktiivne ning India ja Hiina tootjatel on stiimul suunata kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral oma eksport kolmandatest riikidest kõrgemate hindadega liidu turule.

(135)

Leitakse, et dumpinguhindadega toodete võimalik suur import Indiast ja Hiina Rahvavabariigist nõrgendaks meetmete puudumise korral taas liidu majandusharu ning seaks ohtu selle elujõulisuse ja ellujäämise.

(136)

Et hinnata sellise asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga impordi võimalikku mõju liidu tootmisharule, uuris komisjon kõigepealt tema turuosa võimalikku kaotust. Ta prognoosis, milline oleks mõju, kui asjaomaste riikide eksportivad tootjad impordiksid samu koguseid nagu esialgsel uurimisperioodil, see tähendab enne meetmete kehtestamist. Nagu selgus esialgsest uurimisest, oli vaatlusaluse toote selline dumpinguhindadega impordi maht piisav, et põhjustada liidu tootmisharule olulist kahju.

(137)

Selles analüüsis leidis komisjon, et asjaomaste riikide eksportivate tootjate hinnad ja liidu tootmisharu hinnad jääksid samaks mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks oletas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit impordi mahud võtaksid kõigepealt üle muude kolmandate riikide turuosa ja seejärel liidu tootmisharu turuosa. Nende eelduste põhjal näitas põhjenduses 136 nimetatud analüüs, et juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks ning Hiina ja India import saavutab esialgse uurimisperioodi mahu taseme, teeniks koostööd teinud liidu tootja kahjumit ja kahju liidu tootmisharule korduks.

(138)

Uurimine näitas, et juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks ning Hiina ja India import saavutab esialgse uurimisperioodi taseme, jõuab koostööd teinud liidu tootja jälle kahjumisse ja kahju liidu tootmisharule kordub.

(139)

Selle alusel järeldatakse, et meetmete puudumine põhjustaks tõenäoliselt Hiina Rahvavabariigist ja Indiast liidu turule suunatud dumpinguhindadega ekspordi olulise suurenemise ja olulise kahju kordumine oleks tõenäoline.

6. LIIDU HUVID

6.1. Sissejuhatavad märkused

(140)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikliga 21, kas India ja Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

6.2. Liidu tootmisharu huvid

(141)

Uurimise käigus leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahjust taastunud. Kui India ja Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtestatud meetmed tunnistatakse kehtetuks, on siiski tõenäoline, et kahju kordub, sest liidu tootmisharu satuks silmitsi dumpinguhinnaga impordiga, mille maht võib olla märkimisväärselt suur ja mis tooks kaasa märkimisväärse hinnasurve. Selle tagajärjel halveneks liidu tootmisharu majanduslik olukord eespool kirjeldatud põhjustel tõenäoliselt oluliselt. Seevastu looks meetmete säilitamine turul kindlust, võimaldades liidu tootmisharul oma positiivset majanduslikku olukorda säilitada ning oma investeeringute ja laienemisplaanidega jätkata.

(142)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

6.3. Sõltumatute importijate huvid

(143)

Sõltumatud importijad ei teinud komisjoniga uurimise käigus koostööd.

(144)

Sellest lähtudes ei olnud põhjust arvata, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

6.4. Kasutajate huvid

(145)

Küsimustik saadeti teadaolevatele kasutajatele. Komisjon sai vastuse vaid viielt vaatlusaluse toote kasutajalt, kuigi vaatlusalust toodet kasutatakse paljudes tootmisharudes. Kaks kasutajat vastasid kõigile küsimustiku küsimustele; kaks teist kasutajat saatsid tagasi ainult täidetud tabelid ja üks kasutaja saatis märkused.

(146)

Ükski kasutaja ei olnud meetmete pikendamise vastu ja neli neist märkisid selge sõnaga, et pooldavad praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(147)

Arvestades, et komisjon ei ole saanud kasutajatelt ühtki vastuväidet, näib ebatõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine avaldaks liidu kasutajatele negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

6.5. Järeldus liidu huvide kohta

(148)

Komisjon järeldas eeltoodu põhjal, et ühenduse huvi seisukohast puuduvad mõjuvad põhjused Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise lõpetamiseks.

7. AVALIKUSTAMINE

(149)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel ta kavatses India ja Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtestatud olemasolevad meetmed säilitada. Lisaks anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Komisjon sai märkusi ainult liidu tootmisharult. Neid märkusi analüüsiti ja võeti arvesse, kui need olid õigustatud.

8. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(150)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud järeldusi, mis tehti dumpingu jätkumise/kordumise ja kahju jätkumise/kordumise kohta, tuleks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 säilitada Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 325/2012 kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

(151)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist oma juriidilise isiku nime vahetuse korral. Taotlus tuleb saata komisjonile (18). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(152)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu hiljutist praktikat, (19) on asjakohane sätestada viivisemäär lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted sellist viivisemäära ette ei näe ja siseriiklike eeskirjade kohaldamine tekitaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi olenevalt sellest, milline liikmesriik on tollivormistuseks valitud.

(153)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks sellise oksaalhappe impordi suhtes, mis võib esineda kas dihüdraadi (mille CUSi number on 0028635-1 ja CASi number on 6153-56-6) või veevabas vormis (mille CUSi number on 0021238-4 ja CASi number on 144-62-7) ja vesilahusena või mitte ning mis kuulub praegu CN-koodi ex 2917 11 00 (TARICi kood 2917110091) alla ning mis pärineb Indiast ja Hiina Rahvavabariigist.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmiste äriühingute toodetud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik	Äriühing	Dumpinguvastase tollimaksu määr (%)	TARICi lisakood
India	Punjab Chemicals and Crop Protection Limited	22,8	B230
	Star Oxochem Pvt. Ltd	31,5	B270
	Kõik muud äriühingud	43,6	B999
HRV	Shandong Fengyuan Chemicals Stock Co., Ltd; Shandong Fengyuan Uranus Advanced Material Co., Ltd	37,7	B231
	Yuanping Changyuan Chemicals Co., Ltd	14,6	B232
	Kõik muud äriühingud	52,2	B999

3. Lõikes 2 loetletud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi tolliasutusele esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Viivis, mida tuleb maksta sellise tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivise saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistehingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuni 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Nõukogu 12. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 325/2012, millega kehtestatakse Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 106, 18.4.2012, lk 1).

(3) Kohtuasi T-310/12 Yuanping Changyuan Chemicals Co Ltd vs. Euroopa Liidu Nõukogu.

(4) Komisjoni 28. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2081, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja äriühingu Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd toodetud oksaalhappe impordi suhtes (ELT L 321, 29.11.2016, lk 48).

(5) ELT C 329, 7.9.2016, lk 4.

(6) Teade Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 117, 12.4.2017, lk 15).

(7) Teavet saadi kahelt eksportivalt tootjalt ja järgmistest allikatest: aegumise läbivaatamise taotlus, ühe teise eksportiva tootja kontrollimata väljavõttelise uuringu vorm ja esialgne uurimine. Kahe koostööd teinud eksportiva tootja tootmisvõimsuse rakendamise määra kasutati hinnanguteks kahe teise teadaoleva eksportiva tootja kohta.

(8) Vt äriühingu Star Oxochem 23. oktoobril 2017 esitatud mittekonfidentsiaalne teave.

(9) Ühine tollitariifistik. Oksaalhappe (2917 11 00), selle soolade ja estrite kokkuleppeline tollimaksumäär on 6,5 %. Vt komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1821, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 294, 28.10.2016, lk 1), ja komisjoni 12. oktoobri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1925, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 282, 31.10.2017, lk 1).

(10) MEISi kava võeti kasutusele 2015. aastal varasemate kavade asemel. https://www.eepcindia.org/MEIS/about-MEIS-scheme.aspx

(11) https://archive.india.gov.in/business/taxation/modvat.php, 1. juulil 2017 võttis India kasutusele kaupade ja teenuste maksu, millega asendati mitmed varasemad maksud, sealhulgas CENVAT.

(12) Vt joonealune märkus 7.

(13) Vt äriühingu Star Oxochem 23. oktoobril 2017 esitatud mittekonfidentsiaalne teave.

(14) Aegumise läbivaatamise taotluses esitatud hinnang. Tuleb märkida, et hinnangud erinevad ja et komisjon lähtus konservatiivsest hinnangust. Taotluse esitaja andis teavet oma turuandmete põhjal. Turuandmete allikas on konfidentsiaalne ja täpsete arvude avalikustamine võib anda konkurentidele eelise.

(15) Vaatlusalust toodet tootev Prantsusmaa tehas, mis kuulus Šveitsi kontsernile Clariant S.A., müüdi 2014. aastal uuele investorile WeylChem'ile. Struktuurilistest muutustest siiski ei teatatud.

(16) Kõik arvandmed on esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta uurimises koostööd teinud liidu tootja konfidentsiaalsust.

(17) Kuna Hiina Rahvavabariik koostööd ei teinud, põhinevad need arvutused Eurostati andmetel.

(18) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.

(19) Otsus kohtuasjas C-365/15: Wortmann, EU:C:2017:19, punktid 35–39.

LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1)	Faktuurarve välja andnud üksuse töötaja nimi ja ametinimetus.

2)	Järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava oksaalhappe [koguses …] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“

Kuupäev ja allkiri

2.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 165/42

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/936,

29. juuni 2018,

millega liikmesriikidel lubatakse teha teatavaid erandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 4003 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 2 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotis I.3, II lisa jaotis II.3 ja III lisa jaotis III.3 sisaldavad liikmesriikide konkreetseid asjaolusid arvesse võtvate erandite loetelusid. Teatavad liikmesriigid taotlesid mitut uut siseriiklikku erandit ja juba lubatud erandite mitut muudatust.

(2)	Need erandid tuleks heaks kiita.

(3)	Sellest tulenevalt on vaja kohandada I lisa jaotist I.3, II lisa jaotist II.3 ja III lisa jaotist III.3 ning selguse huvides on asjakohane need jaotised täielikult asendada.

(4)	Seega tuleks direktiivi 2008/68/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiiviga 2008/68/EÜ loodud ohtlike kaupade veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud liikmesriigid võivad rakendada lisas sätestatud erandeid seoses ohtlike kaupade veoga oma territooriumil.

Neid erandeid kohaldatakse diskrimineerimiseta.

Artikkel 2

Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.3, II lisa jaotist II.3 ja III lisa jaotist III.3 muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuni 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

LISA

Direktiivi 2008/68/EÜ I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa jaotis I.3 asendatakse järgmisega:

„I.3. Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RO-a/bi/bii-LR-nr

RO = autovedu

a/bi/bii = artikli 6 lõike 2 punkt a / punkti b alapunkt i / punkti b alapunkt ii

LR = liikmesriigi tähtlühend

nn = järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

AT Austria

RO-a-AT-1

Teema: kõik klassid, v.a 1, 6.2 ja 7 – väikesed kogused.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.4.

Direktiivi lisa sisu: piiratud kogustena pakitud ohtlike kaupade vedu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kuni 30 kg või liitrit ohtlikku kaupa, mis ei kuulu veoliiki 0 ega 1 ja mis on pakitud piiratud mahuga sisepakenditesse või ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) kohastesse pakenditesse või mille puhul on tegemist vastupidavate kaubaartiklitega, võib koos pakendada testitud karpidesse (X).

Lõppkasutajad võivad need poest kätte saada ja tagasi tuua ning jaemüüjad võivad neid vedada lõppkasutajatele või enda poodide vahel.

Veoüksuse kohta kehtib piirnorm 333 kg või liitrit ja lubatud perimeeter on 100 km.

Karbid tuleb märgistada ühtmoodi ja nendega peab olema kaasas veokiri.

Kohaldatakse üksnes mõningaid laadimis- ja käitlemissätteid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2022

BE Belgia

RO–a–BE–1

Teema: klass 1 – väikesed kogused.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.

Direktiivi lisa sisu: punkti 1.1.3.6 kohaselt on tavasõidukiga veetava kaevanduslõhkeaine maksimaalne lubatud kogus 20 kg.

Liikmesriigi õigusakti sisu: varustuspunktidest kaugemal asuvate hoidlate operaatoritel on lubatud tavalises mootorsõidukis vedada kuni 25 kg dünamiiti või tugevatoimelisi lõhkeaineid ja kuni 300 detonaatorit vastavalt lõhkeaineteenistuse poolt sätestatud tingimustele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Article 111 de l'arrêté royal 23 septembre 1958 sur les produits explosifs.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–a–BE– 2

Teema: eri klassidesse kuuluvaid tooteid sisaldanud tühjade puhastamata konteinerite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veokirjal on märge „puhastamata tühjad pakendid, mis on sisaldanud eri klassidesse kuuluvaid tooteid“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Dérogation 6–97.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–a–BE–3

Teema: RO–a–UK–4 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: derogation 4-2004

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–a–BE–4

Teema: ADRi kõigi nõuete erand, et vedada riigisiseselt kodumajapidamistest pärit kuni 1 000 kasutatud ioonsuitsuandurit Belgias asuvasse töötlemiskohta suitsuandurite valikkogumise süsteemiga ette nähtud kogumispunktide kaudu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: kõik nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ioonsuitsuandurite koduse kasutamise suhtes ei kohaldata radioloogilisest seisukohast reguleerivat kontrolli, kui suitsuandur on saanud tüübikinnituse. Selliste suitsuandurite lõppkasutajatele vedamise suhtes ei kohaldata samuti ADRi nõudeid. (vt 1.7.1.4. e)).

Direktiiviga 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta on nõutav kasutatud suitsuandurite valikkogumine, et töödelda trükkplaate ja ioonsuitsuandurite puhul eemaldada nendest radioaktiivsed ained. Sellise valikkogumise võimaldamiseks on loodud süsteem, et soodustada kodumajapidamisi viima kasutatud suitsuandurid kogumispunkti, kust andureid on võimalik vedada – mõnikord teise kogumispunkti või vaheladustuskoha kaudu – töötlemiskohta.

Kogumispunktides on saadaval metallpakendid, kuhu on võimalik pakkida kuni 1 000 suitsuandurit. Kõnealustest kogumispunktidest on võimalik selline suitsuandureid sisaldav pakend vedada koos muude jäätmetega vaheladustuskohta või töötlemiskohta. Pakendil on märgis „suitsuandur“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: suitsuandurite valikkogumise süsteem on osa kuninga 20. juuli 2001. aasta dekreedi (üldise kiirguskaitse määrus) artiklis 3.1.d.2 sätestatud heakskiidetud vahendite kõrvaldamise tingimustest.

Märkused: see erand on vajalik, et võimaldada kasutatud ioonsuitsuandurite valikkogumist.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

DE Saksamaa

RO–a–DE–1

Teema: 1.4G liigitusega autoosade segapakendid ja segaveosed koos teatavate ohtlike kaupadega (n4).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10 ja 7.5.2.1.

Direktiivi lisa sisu: segapakendeid ja segaveoseid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbritega 0431 ja 0503 tähistatud aineid võib laadida koos teatavate ohtlike kaupadega (autotootmisega seotud tooted) teatavates kogustes, mis on erandis loetletud. Väärtust 1 000 (võrreldav punktiga 1.1.3.6.4) ei ületata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung – GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 28.

Märkused: erand on vajalik, et tagada autode turvaosade kiire kohaletoimetamine vastavalt kohalikule nõudlusele. Kuna kõnealuste toodete valik on väga lai, ei hoita tavaliselt kohalikes töökodades nende varusid.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DE–2

Teema: erand nõudest veokirja või veodeklaratsiooni omamiseks ohtlike kaupade teatavate koguste puhul, nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (n1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1 ja 5.4.1.1.6.

Direktiivi lisa sisu: veokirja sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõigi klasside puhul, v.a klass 7: veokirja ei ole vaja, kui veetavate kaupade kogus ei ületa punktis 1.1.3.6 esitatud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: pakendite tähistustel ja märgistusel esitatud teave loetakse riigisiseste vedude puhul piisavaks, kuna veokirjad pole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Komisjonis registreeritud erandina nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DE–3

Teema: etalonide ja kütusepumpade (tühjad, puhastamata) vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: sätted ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 kohta.

Direktiivi lisa sisu: pakendamine, märgistus, dokumendid, veo- ja käitlemisjuhised, juhised sõidukimeeskondadele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kohaldatavate eeskirjade ja lisasätete kindlaksmääramine erandi kohaldamiseks; kuni 1 000 l: võrreldav tühjade, puhastamata pakenditega; üle 1 000 l: vastavus teatavatele paake käsitlevatele eeskirjadele; vedu üksnes tühjalt ja puhastamata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung – GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 24.

Märkused: loend nr 7, 38, 38a.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DE–5

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10.4 MP2.

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO tunnusnumbrid) kuuluvate puhastus- ja viimistlusmaterjalide kombineeritud pakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendirühma kuuluvates kombineeritud pakendites ning väikestes kogustes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung – GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30 g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

DK Taani

RO–a–DK–2

Teema: lõhkeaineid sisaldavate pakendite ja detonaatoreid sisaldavate pakendite vedu samas sõidukis.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: segapakendeid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike ainete autoveo puhul tuleb täita kõiki ADRi eeskirju.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 of 15. august 2001 om vejtransport of farligt gods § 4, stk. l.

Märkused: lõhkematerjalide paigutamiseks detonaatoritega samasse veokisse on praktiline vajadus, kui neid kaupu veetakse ladustamiskohast töökohta ja tagasi.

Kui ohtlike kaupade vedu käsitlevaid Taani õigusakte muudetakse, lubavad Taani ametiasutused neid vedusid järgmistel tingimustel:

1)	veetakse kuni 25 kg D-rühma lõhkematerjale;

2)	veetakse kuni 200 B-rühma detonaatorit;

3)	detonaatorid ja lõhkematerjalid peavad olema eraldi pakitud ÜRO sertifitseeritud pakenditesse vastavalt direktiivi 2000/61/EÜ (millega muudetakse direktiivi 94/55/EÜ) eeskirjadele;

4)	detonaatoreid sisaldavate pakendite ja lõhkematerjale sisaldavate pakendite vahe peab olema vähemalt üks meeter. Kõnealune vahe peab säilima ka järsul pidurdamisel. Lõhkematerjalide pakendid ja detonaatorite pakendid peavad olema paigutatud nii, et neid on võimalik sõidukist kiiresti eemaldada;

5)	tuleb täita kõiki muid ohtlike ainete autoveo eeskirju.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DK–3

Teema: kodumajapidamistest ja ettevõtetest kõrvaldamise eesmärgil kogutud teatavatesse klassidesse kuuluvate ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavate pakendite ja toodete autovedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: osad ja peatükid 2, 3, 4.1, 5.1, 5.2, 5.4, 6, 8.1 ja 8.2.

Direktiivi lisa sisu: liigitamissätted, erisätted, pakendeid käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded, veoühikuid ja sõidukite varustust käsitlevad üldnõuded ning koolitusnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest või ettevõtetest kogutud ning teatavatesse klassidesse kuuluvate ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavad sisepakendid ja tooted võivad olla pakitud koos teatavate välispakendite ja/või ümbrispakenditega ning nende vedamise suhtes kohaldatakse kaubasaatmise erimenetlust, mis muu hulgas hõlmab pakkimis- ja märgistamispiiranguid. Ohtlike kaupade kogus sise- ja välispakendite ja/või veoühiku kohta on piiratud.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 818 af 28. juni 2011 om vejtransport af farligt gods § 4, stk. 3.

Märkused: jäätmekäitlejal ei ole võimalik kohaldada kõiki direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid, kui kõrvaldamise eesmärgil kogutud ohtlike ainete jäätmed või jäägid on kogutud kodumajapidamistest või ettevõtetest. Jäätmed sisalduvad üldjuhul jaemüügipakendites.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2019

FI Soome

RO-a-FI-1

Teema: teatavate koguste ohtlike kaupade vedu bussiga.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1., 4. ja 5. osa.

Direktiivi lisa sisu: erandid, pakendamist käsitlevad sätted, märgistamine, dokumendid.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

reisijatega bussides võib kaubana vedada teatavate ohtlike kaupade väikseid koguseid, mis kokku ei ületa 200 kg. Üksikisik võib bussis vedada punktis 1.1.3 osutatud ohtlikke kaupu, kui kõnealused kaubad on pakendatud jaemüügiks ja neid kavatsetakse kasutada isiklikuks otstarbeks. Korduvtäidetavatesse mahutitesse paigutatud tuleohtlike vedelike üldkogus ei tohi ületada 5 liitrit.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Soome transpordiohutusameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta ja valitsuse dekreet ohtlike kaupade maanteeveo kohta (194/2002).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–FI–2

Teema: tühjade paakide kirjeldamine veokirjas.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5. osa, jaotis 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu:

erisätted paakautoga või rohkem kui ühe paagiga veoüksusega teostatavate vedude kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

tühjana veetava puhastamata paakauto või rohkem kui ühe paagiga veoüksuse puhul, mis on märgistatud kooskõlas punktiga 5.3.2.1.3, võib viimane veokirja märgitud veetav aine olla see, mille leekpunkt on kõige madalam.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Soome transpordiohutusameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO-a-FI-3

Teema: veoüksuse tähistamine ja märgistamine lõhkeainete puhul.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: oranži tähisega märgistamise üldsätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

veoüksused, millega (üldjuhul väikebussides) veetakse väikses koguses lõhkeaineid (netomass kuni 1 000 kg) kaevandustesse ja tööplatsidele, võib esi- ja tagaküljel tähistada 1. näidisele vastava tähisega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Soome transpordiohutusameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

FR Prantsusmaa

RO–a–FR–2

Teema: selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete vedu, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi nõuetest, mis on seotud selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete veoga, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route – Article 12.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–FR–5

Teema: ohtlike ainete vedu ühissõidukites (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.1.

Direktiivi lisa sisu: reisijate ja ohtlike ainete vedu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete veo lubamine ühissõidukites käsipagasina: kohaldatakse üksnes pakendamist, pakkide tähistamist ja märgistamist käsitlevaid sätteid, millele on osutatud peatükkides 4.1, 5.2 ja 3.4.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres, annexe I paragraphe 3.1.

Märkused: käsipagasis võivad olla üksnes oma tarbeks või isiklikuks ametialaseks kasutamiseks ette nähtud ohtlikud ained. Kantavad gaasimahutid on lubatud hingamishäiretega patsientidele üheks reisiks vajalikus koguses.

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

RO–a–FR–6

Teema: ohtlike ainete väikeste koguste transport omal kulul (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja omamise kohustus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui veetakse omal kulul väikeseid muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete koguseid, mis ei ületa punktis 1.1.3.6 sätestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veokiri kohustuslik.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres annexe I, paragraphe 3.2.1.

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

RO–a–FR–7

Teema: keemiliste ainete näidiste, ohtlikke aineid sisaldavate segude ja toodete autovedu turujärelevalve eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted, liigitamine, erisätted ja piiratud kogustena pakitud ohtlike kaupade veoga seotud erandid, pakendite ja paakide kasutamist käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni käsitlevad nõuded, veotingimusi, käitlemist, peale- ja mahalaadimist käsitlevad sätted, veovahendeid ja veoteenuseid käsitlevad nõuded, sõidukite konstrueerimist ja heakskiitmist käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: keemiliste ainete näidised ning ohtlikke kaupu sisaldavad ja turujärelevalve raames analüüside tegemiseks veetavad segud ja tooted pakitakse kombineeritud pakenditesse. Kõnealuste kombineeritud pakendite puhul tuleb järgida asjaomase ohtliku kauba sisepakendi suhtes kohaldatavat maksimumkogust käsitlevaid eeskirju. Välispakend peab vastama tugevate plastmasskastide suhtes kohaldatavatele nõuetele (4H2, direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatükk 6.1). Välispakendil peab olema direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktis 3.4.7 sätestatud märgistus ja tekst „Analüüsiks ette nähtud näidised“ (prantsuse keeles „Echantillons destinés à l'analyse“). Kui eespool nimetatud nõuded on täidetud, ei kohaldata asjaomase veo suhtes direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 12 décembre 2012 modifiant l'arrêté du 29 mai 2009 relatif aux transports de marchandises dangereuses par voies terrestres.

Märkused: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktis 1.1.3 sätestatud erandit ei kohaldata selliste ohtlike kaupade näidiste veo suhtes, mis on analüüsimiseks võetud kas pädevate asutuste poolt või nende nimel. Prantsusmaal on tulemusliku turujärelevalve tagamiseks kasutusele võetud menetlus, kus ohtlikke aineid sisaldavate kaupade transpordi ohutuse tagamiseks järgitakse korda, mis põhineb piiratud koguste suhtes kohaldataval süsteemil. Kuna tabelis A esitatud sätteid ei ole alati võimalik kohaldada, määratakse sisepakendite suhtes kohaldatav koguseline piirang kindlaks sobivamal viisil.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2019

HU Ungari

RO-a-HU-1

Teema: RO-a-DE-2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

RO–a–HU-2

Teema: RO-a-UK-4 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

IE Iirimaa

RO–a–IE–1

Teema: erand ADRi punktis 5.4.0 sätestatud nõudest veokirja kohta juhul, kui veetakse ADRi ohuklassi 3 liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.3.3 märgitud FT2 pestitsiidide hulka, (leekpunkt < 23 °C) ja ADRi ohuklassi 6.1 liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.61.3 märgitud T6 vedelate pestitsiidide hulka (leekpunkt vähemalt 23 °C), tingimusel, et ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6 sätestatud koguseid.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ADRi ohuklassidesse 3 ja 6.1 kuuluvate pestitsiidide veo puhul ei pea kaasas olema veokirja, kui ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(9) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004“.

Märkused: selliste pestitsiidide kohaliku veo ja tarnimise puhul oleks kõnesolev nõue üleliigne ja koormav.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–IE–4

Teema: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses (jookide) serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3, 5.4, 7 ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: sõidukite märgistus, saatedokumendid ning veovahendeid ja vedusid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses jookide serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: põhitegevus on ADRi reguleerimisalasse mittekuuluvate joogisaadetiste turustamine koos väikese koguse väikeste balloonidega, mis sisaldavad serveerimiseks kasutatavaid gaase.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–IE–5

Teema: riigisiseseks veoks Iirimaa piires erand ADRi peatükkides 6.2 ja 4.1 anumate ehitus- ja katsetusnõuete kohta sätestatust ning kõnealuste anumate kasutamise sätetest klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide puhul, mida on kasutatud merevedu hõlmavates mitmeliigilistes vedudes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud, katsetatud ja kasutusel vastavalt IMDG koodeksile, ii) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi mitmeliigilise veo lähteriiki ning iii) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes kogustes.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.4.2, 4.1 ja 6.2.

Direktiivi lisa sisu: sätted merevedu hõlmava mitmeliigilise veo kohta, ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide kasutamise ning ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide ehitamise ja katsetamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatükkide 4.1 ja 6.2 sätteid ei kohaldata klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide suhtes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud ja katsetatud vastavalt IMDG koodeksile, ii) kõnealuseid balloone ja survevaate kasutatakse vastavalt IMDG koodeksile, iii) kaubasaatja kasutas nende balloonide ja survevaatide veoks mitmeliigilist transporti, mis hõlmas ka meretransporti, iv) nende balloonide ja survevaatide vedu lõppkasutajale koosneb üksnes ühest veoetapist, mis algab punktis iii osutatud mitmeliigilist vedu kasutavast kaubasaatjast ja lõpetatakse samal päeval, v) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi punktis iii osutatud mitmeliigilise veo lähteriiki ning vi) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes koguses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: kõnealustes balloonides ja survevaatides sisalduvad gaasid vastavad lõppkasutaja nõutud spetsifikaatidele, seepärast tuleb neid importida väljastpoolt ADRi piirkonda. Pärast kasutamist tuleb nominaalselt tühjad balloonid ja survevaadid tagastada lähteriiki täitmiseks igal erijuhul kindlaksmääratud gaasiga – neid ei täideta uuesti Iirimaal ega mõnes muus ADRi piirkonna osas. Kuigi kõnealused balloonid ei vasta ADRile, on need kooskõlas IMDG koodeksiga ja selle eesmärkide alusel heaks kiidetud. On ette nähtud, et väljaspool ADRi piirkonda algav mitmeliigiline vedu lõpeb importija valduses, kust kavatsetakse need balloonid ja survevaadid turustada kohapeal väikestes kogustes Iirimaal asuvatele lõppkasutajatele. Kõnealune Iirimaa-sisene vedu kuuluks direktiivi 94/55/EÜ muudetud artikli 6 lõike 9 reguleerimisalasse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–IE–6

Teema: erand teatavatest direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotises I.1 sätestatud nõuetest pakendamise, tähistamise ja märgistamise kohta juhul, kui direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 ohuklassi 1 koodide 1.3G, 1.4G ja 1.4S alla kuuluvaid ning ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404, 0453, 0505, 0506 või 0507 kandvaid kasutusaja ületanud pürotehnilisi kaubaartikleid veetakse väikestes kogustes (alla punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud piirnormide) sõjaväerajatisse või tiiru asjaomaste kaubaartiklite kõrvaldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1., 2., 4., 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: Üldsätted. Liigitus. Pakendamist käsitlevad sätted. Kaubasaadetisi käsitlevad sätted. Pakendite konstrueerimine ja katsetamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid lähimasse sõjaväerajatisse või tiiru veetavate kasutusaja ületanud ja ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404, 0453, 0505, 0506 või 0507 kandvate pürotehniliste kaubaartiklite pakendamise, märgistamise ja tähistamise kohta ei kohaldata, kui järgitakse direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 üldisi sätteid pakendamise kohta ja kui veokirjas on esitatud vajalik lisateave. Kõnealust erandit kohaldatakse ainult juhul, kui on tegemist kasutusaja ületanud pürotehniliste toodete kohaliku veoga väikestes kogustes sõjaväerajatisse või tiiru asjaomaste kaubaartiklite ohutuks kõrvaldamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S.I. 349 of 2011 Regulation 57(f) and (g).

Märkused: kasutusaja ületanud merehädarakettide väikeste koguste vedu sõjaväerajatisse või tiiru kõnealuste rakettide ohutuks kõrvaldamiseks, eelkõige lõbusõidulaevade omanike ja laevaettevõtjate poolt, on põhjustanud probleeme, eriti seoses pakendamisnõuetega. Erand hõlmab väikeste koguste (alla punktis 1.1.3.6 sätestatud piirnormide) kohalikku vedu ja kõiki ÜRO tunnusnumbrite alla liigitatud merehädarakette.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

RO–a–IE–7

Teema: RO-a-UK-4 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2022

PT Portugal

RO-a-PT-3

Teema: RO-a-UK-4 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2022

SE Rootsi

RO-a-SE-1

Teema: RO-a-FR-7 vastuvõtmine.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a (väikesed kogused).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi sisu:

Viide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om visa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2022

UK Ühendkuningriik

RO–a–UK–1

Teema: teatavate vähe ohtlike radioaktiivsete esemete (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) vedu (E1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: enamik ADRi nõuetest.

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjali veoga seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktide sätete täielik erand teatavate kaupade puhul, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivset materjali. (Inimestele kandmiseks ette nähtud helendav seade; ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni 500 kodumajapidamistes kasutatavat suitsuandurit, millest ühegi aktiivsus ei ületa 40 kBq; või ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni viis gaasilist triitiumi sisaldavat valgustit, millest ühegi aktiivsus ei ületa 10 GBq.)

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002: Regulation 5(4)(d). The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(10).

Märkused: kõnealune erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui ADRi võetakse üle samalaadsed Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) eeskirjade muudatused.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–2

Teema: veokirja omamise nõude erand ohtlike kaupade (välja arvatud klass 7) teatavate koguste puhul, nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (E2).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.2 ja 1.1.3.6.3.

Direktiivi lisa sisu: teatavatest nõuetest erandid teatavatele kogustele veoühiku kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: piiratud koguste puhul ei ole veokiri nõutav, välja arvatud juhul, kui need moodustavad osa suuremast veosest.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(a).

Märkused: see erand on sobiv riigisisese veo puhul, kuna veokirjad ei ole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–3

Teema: erand madalradioaktiivseid aineid vedavate sõidukite tuletõrjevahendite nõudest (E4).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.1.4.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et sõidukites peavad olema tuletõrjevahendid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühistatakse nõue tulekustutite kohta, kui veetakse üksnes erisaadetisi (ÜRO tunnusnumbrid 2908, 2909, 2910 ja 2911).

Kõnealust nõuet piiratakse, kui veetakse väikest arvu pakendeid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002: Regulation 5(4)(d).

Märkused: tegelikkuses ei ole tuletõrjevahendid olulised ÜRO tunnusnumbrite 2908, 2909, 2910, 2911 alla kuuluvate kaupade vedudel, mis võivad sageli toimuda väikeste sõidukitega.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–4

Teema: sisepakendites kaupade (v.a klassid 1, 4.2, 6.2 ja 7) turustamine jaemüüjatele või kasutajatele: kohalikust laost jaemüüjatele või kasutajatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele (N1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite märgistamist RIDi/ADRi, ÜRO või muu märgisega ei nõuta, kui need sisaldavad loetelus 3 nimetatud kaupu.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(4) and Regulation 36 Authorisation Number 13.

Märkused: ADRi nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil laost jaemüüjale või kasutajale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Selle erandi eesmärk on võimaldada jaemüügiks ette nähtud kaupade siseanumaid vedada kohaliku turustamise viimasel etapil ilma välispakendita.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–5

Teema: võimaldada 1. ja 2. kategoorias ning punkti 1.1.3.6.3 tabelis esitatud klassi 1 kaupade erinevat maksimaalset üldkogust veoühiku kohta (N10).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.3 ja 1.1.3.6.4.

Direktiivi lisa sisu: veoühikus veetavate koguste erandid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätestatakse eeskirjad seoses eranditega lõhkeainete piiratud koguste ja segaveoste puhul.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13 and Schedule 5; reg. 14 and Schedule 4.

Märkused: võimaldada klassi 1 kaupade erinevate piirkoguste lubamine, nimelt 1. kategooria puhul 50 ja 2. kategooria puhul 500. Segaveoste arvutamisel on korrutustegur veoliigi 1 puhul 20 ja veoliigi 2 puhul 2.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–6

Teema: EX/II-sõidukites lubatava lõhkeainete maksimaalse netomassi suurendamine (N13).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.5.2.

Direktiivi lisa sisu: veetavate lõhkeainete ja -toodete koguste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veetavate lõhkeainete ja -toodete koguste piirangud.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13, Schedule 3.

Märkused: Ühendkuningriigi õigusaktidega lubatakse II tüübi sõidukites vedada sobivusrühmade 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1 J lõhkeaineid netomassiga kuni 5 000 kg.

Paljud 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1 J klassi kuuluvad ja Euroopa Liitu viidavad tooted on suured või mahukad ja pikemad kui 2,5 meetrit. Peamiselt on need sõjaliseks otstarbeks kasutatavad lõhkeseadeldised. Piirangud EX/III-sõidukite (mis peavad olema kinnised sõidukid) konstruktsioonile teevad kõnealuste toodete peale- ja mahalaadimise väga keeruliseks. Mõne toote jaoks on vaja spetsiaalseid peale- ja mahalaadimisseadmeid veo algus- ja sihtpunktis. Tegelikkuses on sellised seadmed olemas väga harva. Ühendkuningriigis on kasutusel vähe EX/III-sõidukeid ning nõue ehitada täiendavaid EX/III-sõidukeid seda tüüpi lõhkeainete veoks oleks tööstusele äärmiselt kulukas.

Ühendkuningriigis veavad sõjaväe lõhkeainet peamiselt veoettevõtjad ning seetõttu ei saa nad ära kasutada direktiivis 2008/68/EÜ sõjaväeveokitele sätestatud erandit. Selle probleemi lahendamiseks on Ühendkuningriik alati lubanud kõnealuseid tooteid massiga kuni 5 000 kg vedada EX/II-sõidukites. Praegune piirmäär ei ole alati piisav, sest mõni toode võib sisaldada üle 1 000 kg lõhkeainet.

Alates 1950. aastast on olnud ainult kaks õnnetusjuhtumit (mõlemad 1950. aastatel) üle 5 000 kg kaaluvate lõhkeainetega. Õnnetusjuhtumid põhjustasid süttinud rehvid ja heitgaasisüsteemi ülekuumenemine, millest süttis koormakate. Need tulekahjud oleksid võinud juhtuda ka väiksema veose puhul. Surmajuhtumeid ega vigastusi ei ole olnud.

Kogemuste põhjal ei ole kuigi tõenäoline korralikult pakitud lõhkeseadeldiste süttimine välismõjul, nt sõiduki kokkupõrkel. Sõjaväeraportite tõendid ja rakettide löökkatsete andmed näitavad, et sütikute rakendumiseks on tarvis kokkupõrkekiirust, mis võrdub 12 meetri pikkuse langemiskatse kiirusega.

See ei mõjutaks praeguseid ohutusnorme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–7

Teema: teatavate klassi 1 kuuluvate kaupade väikeste koguste (N12) järelevalve nõuete erand.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.4 ja 8.5 S1(6).

Direktiivi lisa sisu: järelevalvenõuded teatavaid ohtlike kaupade koguseid vedavate sõidukite kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätestatakse ohutu parkimine ja järelevalveseadmed, kuid ei nõuta teatavate klassi 1 veoste pidevat järelevalvet, nagu nõutakse ADRi peatükis 8.5 S1(6).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 24.

Märkused: ADRi järelevalvenõuded ei ole liikmesriigi kontekstis alati rakendatavad.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–8

Teema: lõhkeainete segaveoste ning lõhkeainete koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites vedamise piirangute leevendamine (N4/5/6).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: teatavate segaveoste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes leebemad tingimusel, et kõnealused veod on ohutult teostatavad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, Regulation 18.

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada mõningaid eeskirjade muudatusi lõhkeainete vedamisel koos muude lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamisel koos muude ohtlike kaupadega. Kõikide variantide puhul on kehtestatud koguselised piirangud veose ühe või mitme koostisosa suhtes ja seda lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik teostatavad meetmed selleks, et lõhkeained ei puutuks kaupadega kokku ega ohustaks kaupu muul viisil, või selleks, et kaubad ei ohustaks lõhkeaineid“.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi muudatusi:

ÜRO tunnusnumbri 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 või 0361 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO tunnusnumbri 1942 alla liigitatud ohtlike kaupadega. ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse sel viisil, et kõnesolevat ainet käsitatakse klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena;

ÜRO tunnusnumbri 0191, 0197, 0312, 0336, 0403, 0431 või 0453 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos veoliiki 2 või 3 kuuluvate ohtlike kaupadega (v.a tuleohtlikud gaasid, nakkusohtlikud ained ja mürgised ained) või nende kõikide kombinatsioonidena tingimusel, et veoliigi 2 ohtliku kauba kogumass ei ületa 500 kg või kogumaht 500 liitrit ning et kõnealuste lõhkeainete netomass kokku ei ületa 500 kg;

klassi 1.4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos veoliiki 2 kuuluvate tuleohtlike vedelike ja gaasidega või veoliiki 3 kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena, tingimusel et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg või kogumaht 200 liitrit ning lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg;

4)	ÜRO tunnusnumbri 0106, 0107 või 0257 alla kuuluvaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks kõnealused tooted on. ÜRO tunnusnumbri 0106, 0107 või 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK–9

Teema: alternatiivne oranžide tähistega märgistamise võimalus radioaktiivse materjali väikeste koguste veo puhul väikestes sõidukites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.2.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et radioaktiivset materjali vedavatel väikestel sõidukitel peavad olema oranžid tähised.

Liikmesriigi õigusakti sisu: lubatakse kõiki käesoleva protsessi kohaselt heaks kiidetud erandeid. Taotletud erand:

Sõidukid:

a)	peavad olema märgistatud vastavalt ADRi punkti 5.3.2 sätetele või

b)	võivad kanda alternatiivset liikmesriigi õigusaktides sätestatud märgist, kui need veavad kuni kümmet erandi alla kuuluva mittelõhustuva või lõhustuva radioaktiivse materjali pakendit ja kui nende pakendite transpordiindeksite summa ei ole suurem kui 3.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002, Regulation 5(4)(d).

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO-a-UK-10

Teema: selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete vedu, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: kõik sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand I lisa jaotise I.1 nõuetest, mis on seotud selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete veoga, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: selle erandi tegemine on ette nähtud õigusaktiga „The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2009“.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2023

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

BE Belgia

RO–bi–BE-4

Teema: ohtlike kaupade paakides vedu hävitamiseks põletamise teel.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.2.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatükis 3.2 esitatud tabelist erandina on lubatud kasutada paagikoodiga L4DH paakkonteineri asemel paakkonteinerit koodiga L4BH, et teatavatel tingimustel vedada veega reageerivaid mürgiseid vedelikke (III).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Dérogation 01 — 2002.

Märkused: seda erandit võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete lühimaaveoks.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–bi–BE-5

Teema: jäätmete vedu jäätmekäitlusettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.2, 5.4, 6.1.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon, märgistus ja pakendamisnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmeid ei klassifitseerita ADRi alusel, vaid jaotatakse eri rühmadesse (tuleohtlikud lahustid, värvid, happed, akud jne), et vältida ohtlikke reaktsioone rühmade piires. Pakendite konstruktsiooninõuded on leebemad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route

Märkused: neid eeskirju võib kohaldada üksnes väikeste koguste ohtlike ainete veoks käitlemisettevõtetesse.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–bi–BE–6

Teema: RO–bi–SE–5 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: derogation 01-2004

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–bi–BE–7

Teema: RO–bi–SE–6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: derogation 02-2003

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–bi–BE–8

Teema: RO–bi–UK–2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–bi–BE–10

Teema: vedu tööstusalade vahetus läheduses, sealhulgas vedu avalikel teedel.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite dokumenteerimist, tähistamist ja märgistamist ning juhitõendeid käsitlevad erandid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: derogations 10-2012, 12-2012, 24-2013, 31-2013, 07-2014, 08-2014, 09-2014 and 38-2014.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–bi–BE–11

Teema: nõuetele vastava märgistuseta butaani-propaaniballoonide kogumine.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.2.2.1.1

Direktiivi lisa sisu: gaasiballoonid peavad kandma ohumärgist.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO 1965s sisaldanud balloonide kogumisel ei pea puuduvaid ohumärgiseid asendama, kui sõiduk on nõuetekohaselt märgistatud (näidis 2.1).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: derogation 14-2016

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–bi–BE–12

Teema: ÜRO 3509 vedu kergetes mahtkonteinerites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.3.2.1

Direktiivi lisa sisu: ÜRO 3509 tuleb vedada suletud mahtkonteinerites.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO 3509 võib vedada kergetes mahtkonteinerites.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: derogation 15-2016

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

RO–bi–BE–13

Teema: DOT-balloonide vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.2.3.4–6.2.3.9

Direktiivi lisa sisu: gaasiballoonid tuleb toota ja neid katsetada vastavalt ADRi peatükile 6.2.

Liikmesriigi õigusakti sisu: Ameerika Ühendriikide transpordiministeeriumi (DOT) ettekirjutuste kohaselt toodetud ja katsetatud gaasiballoone võib kasutada erandile lisatud piiratud loetelusse kuuluvate gaaside veoks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: derogation BWV01-2017

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2022

DE Saksamaa

RO–bi–DE–1

Teema: loobumine teatavatest märgetest veokirjas (n2).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: transpordidokumendi sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kehtib kõigi klasside puhul, välja arvatud klassid 1 (v.a 1.4S), 5.2 ja 7.

Veokirja ei ole tarvis teha märkusi:

a)	kaubasaaja kohta kohaliku turustamise puhul (v.a täiskoorma ja kindla marsruudi puhul);

b)	pakendite koguse ja liigi kohta, kui punkti 1.1.3.6 ei kohaldata ja kui sõiduk vastab kõigile A ja B lisa sätetele;

c)	tühjade puhastamata paakide puhul piisab viimase veo veokirjast.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: kõigi sätete kohaldamine ei pruugi teatavat liiki liikluse puhul olla võimalik.

Komisjonis registreeritud erand nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DE–3

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 2–6.1 ning 8 ja 9: ohtlike jäätmete kombineeritud pakendamine ja vedu pakkides ja mahtlastikonteinerites; jäätmed tuleb pakendada sisepakenditesse (kogumisel) ning liigitada konkreetsetesse jäätmerühmadesse (et vältida jäätmerühmas ohtlikke reaktsioone); kasutatakse jäätmerühmi käsitlevat kirjalikku erijuhendit, mis on ühtlasi saateleht; olme- ja laborijäätmete kogumine jne.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO-bi-DE-5

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 3343 (nitroglütseriini segu, desensibiliseeritud, vedel, kergestisüttiv, N.O.S., sisaldab mitte üle 30 massiprotsendi nitroglütseriini) hõlmatud aine kohalik vedu paakkonteineritega, erand direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 4.3.2.1.1 nõuetest.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.2, 4.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: paakkonteinerite kasutamist käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sätete sisu: nitroglütseriini (ÜRO tunnusnumber 3343) kohalik vedu paakkonteineritega, hõlmab lühikesi vahemaid ja tuleb täita järgmised tingimused.

1. Paakkonteinerite suhtes kehtestatud nõuded

1.1.

Kasutada võib üksnes selleks eriloa saanud paakkonteinereid, mis muus osas vastavad direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatüki 6.8 kohastele ehitust, seadmeid, konstruktsiooni mudeli heakskiitmist, katsetamist, märgistamist ja käitamist käsitlevatele sätetele.

1.2.

Paakkonteinerite sulgurmehhanismil peab olema kaitseventiil, mis hakkab tööle, kui siserõhk tõuseb 300 kPa (3 baari) üle normaalrõhu, tööle hakates vabastatakse laes olev gaasi väljalaskeava pindalaga vähemalt 135 cm2 (diameeter 132 mm). Ava ei tohi pärast aktiveerimist uuesti sulguda. Ohutusseadmena võib kasutada ühte või mitut ühtemoodi aktiveeruvat ohutuselementi ning vastavat gaasi väljalaskeava pindala. Ohutusseadme konstruktsiooni tüüp peab olema läbinud piisava arvu tüübikatsetusi ja sellel peab olema pädeva asutuse tüübikinnitus.

2. Märgistus

Iga paakkonteiner tuleb mõlemalt poolt märgistada ohusiltidega vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 5.2.2.2.2 kohasele 3. näidisele.

3. Käitamist käsitlevad sätted

3.1.

Tuleb tagada, et nitroglütseriin on veo ajal desensibilisaatoris ühtlaselt jaotunud ja püsib segunenult.

3.2.

Peale- ja mahalaadimise ajal ei ole sõidukis ega selle peal olemine lubatud, v.a selleks, et käitada peale- ja mahalaadimiseks kasutatavaid seadmeid.

3.3.

Mahalaadimiskohas tuleb paakkonteinerid täielikult tühjendada. Kui neid ei ole võimalik täielikult tühjendada, tuleb need pärast mahalaadimist kuni uuesti täitmiseni tihedalt sulgeda.

Algviide liikmesriigi õigusakti sätetele: Nordrhein-Westfaleni liidumaa erand.

Märkused: see kehtib paakkonteineritega tehtavate selliste kohalike maanteevedude kohta, mis hõlmavad lühikesi vahemaid ja on kahe tootmiskoha vahelise tootmisprotsessi osa. Farmaatsiatoodete tootmiseks tarnib tootmiskoht A eeskirjade kohaselt 600-liitristes paakkonteinerites II pakendirühma kuuluvat kergesti süttivat vaigulahust (ÜRO tunnusnumber 1866) tootmiskohta B. Seal lisatakse nitroglütseriinilahus ja toimub segamine, mille tulemusel saadakse edasiseks kasutamiseks liimjas nitroglütseriini segu, desensibiliseeritud, vedel, kergesti süttiv, N.O.S., ei sisalda üle 30 massiprotsendi nitroglütseriini (ÜRO tunnusnumber 3343). Kõnealune aine veetakse tagasi tootmiskohta A samade paakkonteineritega, mis on läbinud pädeva asutuse vastava kontrolli ja saanud kõnealuse konkreetse veo jaoks heakskiidu ning millel on konteinerikood L10DN.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2022

RO-bi-DE-6

Teema: RO–bi–SE–6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: § 1 Absatz 3 Nummer 1 der Gefahrgutverordnung Straße, Eisenbahn und Binnenschifffahrt (GGVSEB)

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO-bi-DE-7

Teema: RO-bi-BE-10 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 20. märts 2021

DK Taani

RO–bi–DK–1

Teema: ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1203, 1223 ja klass 2 – veokirja ei nõuta.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui klassi 3 mineraalõlitooteid ÜRO tunnusnumbritega 1202, 1203 ja 1223 ning klassi 2 gaase transporditakse seoses turustamisega (kaubad tarnitakse kahele või rohkemale kaubasaajale ning tagastatud kaubad kogutakse samamoodi), ei ole veokiri vajalik tingimusel, et kirjalikud juhised sisaldavad peale ADRis nõutud teabe ka ÜRO tunnusnumbrit, nime ja klassi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 af 15.8.2001 om vejtransport af farligt gods.

Märkused: selle riikliku erandi põhjuseks on elektroonikaseadmete areng, mis võimaldab näiteks kõnealuseid seadmeid kasutavatel naftaettevõtjatel edastada sõidukitesse pidevalt teavet klientide kohta. Kuna kõnealune teave ei ole kättesaadav veo alguses, vaid edastatakse sõidukisse veo ajal, ei ole võimalik enne veo algust veokirja koostada. Kõnesolevat liiki veod on lubatud vaid teatavates piirkondades.

Taani sarnase sätte erand direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DK–2

Teema: RO–bi–SE–6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods, as amended.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DK–3

Teema: RO–bi–UK–1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods, as amended.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DK–4

Teema: teatavasse klassi kuuluvate ohtlike kaupade autovedu kodumajapidamistest ja ettevõtetest lähedal asuvatesse kogumispunktidesse ja vahetöötlemisrajatistesse kõrvaldamise eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted, liigitamissätted, erisätted, pakendeid käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded, veotingimusi käsitlevad sätted, peale- ja mahalaadimist ning käitlemist käsitlevad sätted, sõiduki meeskonna, varustuse, käitamise ja dokumentatsiooni suhtes kohaldatavad nõuded ning sõidukite konstrueerimist ja heakskiitmist käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit ohtlikke kaupu võib teatavatel tingimustel vedada kõrvaldamise eesmärgil lähedal asuvatesse kogumispunktidesse või vahetöötlemisrajatistesse. Järgida tuleb eri sätteid, sõltuvalt veo iseloomust ja sellest tulenevatest ohtudest, näiteks ohtlike kaupade kogus sisepakendi kohta, välispakendi ja/või transpordiühiku kohta ning sellest, kas ohtlike kaupade vedu teostatakse lisaks ettevõtja põhitegevusele või mitte.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 818 af 28. juni 2011 om vejtransport af farligt gods § 4, stk. 3.

Märkused: jäätmekäitlejal ja ettevõtjal ei ole võimalik kohaldada kõiki direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid, kui jäätmed, mis võivad sisaldada ohtlike ainete jääke, veetakse kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest ja/või ettevõtetest lähedal asuvasse kogumispunkti. Jäätmed koosnevad üldjuhul pakenditest, mida algselt veeti vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 1.1.3.1 alapunktis c sätestatud erandile ja/või mida müüdi jaemüügivõrgus. Siiski ei kohaldata punkti 1.1.3.1 alapunktis c sätestatud erandit kogumispunktidesse veetavate jäätmete suhtes ning direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatüki 3.4 sätteid ei kohaldata ohtlike ainete jäätmeid sisaldavate sisepakendite veo suhtes.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2019

EL Kreeka

RO–bi–EL–1

Teema: erand ohutusnõuetest selliste paaksõidukite puhul, mis on mõeldud üksnes gaasiõli (ÜRO tunnusnumber 1202) kohalikuks veoks ja on Kreekas esimest korda registreeritud ajavahemikus alates 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2002 ning mille mass on alla 4 tonni.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.6.3.6, 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, 6.8.2.1.17–6.8.2.1.22, 6.8.2.1.28, 6.8.2.2, 6.8.2.2.1, 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded metallist paagiga püsipaakide (paaksõidukite), eemaldatavate paakide, paakkonteinerite ja paak-vahetuskerede ning anumakogumiga sõidukite ja MEGCde ehituse, seadmete, tüübikinnituse, kontrolli, katsetamise ja märgistuse kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: üleminekusäte: seni võib kasutada paaksõidukeid, mis on mõeldud üksnes gaasiõli (ÜRO tunnusnumber 1202) kohalikuks veoks ja on Kreekas esimest korda registreeritud ajavahemikus alates 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2002 ning mille mass on alla 4 tonni ja paagi seina paksus alla 3 mm. Säte on ette nähtud kohalikuks veoks sõidukitega, mis on registreeritud kõnealusel ajavahemikul. See üleminekusäte kehtib paaksõidukite suhtes üksnes juhul, kui need ehitatakse ümber kooskõlas punktiga 6.8.2.1.20 ja neid kohandatakse vastavalt järgmisele:

1.	ADRi punktid kontrolli ja katsetamise kohta: 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5;

2.	paagid peavad vastama punktide 6.8.2.1.28, 6.8.2.2.1 ja 6.8.2.2.2 nõuetele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές κατασκευής, εξοπλισμού και ελέγχων των δεξαμενών μεταφοράς συγκεκριμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων για σταθερές δεξαμενές (οχήματα-δεξαμενές), αποσυναρμολογούμενες δεξαμενές που βρίσκονται σε κυκλοφορία. (Nõuded ringluses olevate teatavate ohtlike kaupade kategooriate jaoks ette nähtud püsipaakide (paaksõidukite) ja eemaldatavate paakide ehituse, seadmete, kontrolli ja katsetamise kohta.)

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2019

ES Hispaania

RO–bi–ES–2

Teema: veevaba ammoniaagi turustamise eriseadmed.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: selleks et vältida ammoniaagi leket välisseadmete (torud, külgmised sulgemisseadmed) vigastuse korral, peavad sisemine sulgemisventiil ja selle paigalduspind olema kaitstud lahtiväänamise eest välise jõu mõjul või konstrueeritud nii, et need oleksid välisele survele vastupidavad. Täite- ja tühjendusseadmed (sh äärikud ja keermestatud sulgurid) ning kaitsekorgid (kui need on olemas) peavad olema kindlustatud juhusliku avanemise vastu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajanduses kasutatavatele paakidele, mis on ette nähtud veevaba ammoniaagi turustamiseks ja selle muldaviimiseks ning mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1997, võivad olla paigaldatud sisemiste ohutusseadmete asemel välised ohutusseadmed, tingimusel et need tagavad vähemalt sama tõhusa kaitse kui paagi sein.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Real Decreto 97/2014. Anejo 1. Apartado 3.

Märkused: enne 1. jaanuari 1997 kasutati põllumajanduses veevaba ammoniaagi otseseks muldaviimiseks ainult väliste ohutusseadmetega varustatud paake. Kõnealust tüüpi paake kasutatakse senini. Neid veetakse täislaadituna maanteedel väga harva ning need on kasutusel üksnes väetise laotamiseks suurtes põllumajandusettevõtetes.

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

FI Soome

RO–bi–FI–1

Teema: lõhkematerjalide veokirjas sisalduvate andmete muutmine.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: punkti 5.4.1.2.1 alapunkt a.

Direktiivi lisa sisu: klassi 1 erisätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

veokirjas võib lõhkematerjalide tegeliku netomassi asemel märkida detonaatorite arvu (1 000 detonaatorit vastab 1 kg lõhkeainele).

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Soome transpordiohutusameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta.

Märkused:

kõnesolevat teavet peetakse riigisisese veo puhul piisavaks. Erandit rakendatakse peamiselt lõhketöödega seotud väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–FI–3

Teema: RO–bi–DE–1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

RO-bi-FI-4

Teema: RO-bi-SE-6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Government Decree on a Driving Certificate for Drivers of Vehicles Carrying Dangerous Goods (401/2011).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

FR Prantsusmaa

RO–bi–FR–1

Teema: mereveodokumendi kasutamine veokirjana lühimaavedudel pärast laeva lossimist.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veokirjana kasutatavasse dokumenti märgitav teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: mereveodokumenti võib kasutada veokirjana 15 km raadiuses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route — Article 23–4.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–FR–3

Teema: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahutite vedu (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahuteid veetakse erieeskirjade alusel. Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse üksnes lühikeste vahemaade suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route — Article 30.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO-bi-FR-4

Teema: RO-bi-UK-2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 modifié relatif aux transports de marchandises dangereuses par voies terrestres.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2022

RO–bi–FR–5

Teema: RO-bi-BE-5 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2024

RO–bi–FR–6

Teema: vaba asbesti sisaldavate jäätmete transport.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1. 4.1.4

Direktiivi lisa sisu: pakkimisjuhend P002.

Liikmesriigi õigusakti sisu: vaba asbesti sisaldavate jäätmete (ÜRO nr 2212: asbest, amfibool (aktinoliit, antofülliit, amosiit, kroküdoliit, tremoliit) või ÜRO nr 2590 asbest, krüsotiil) transport ehitusplatsidelt:

—	jäätmeid transporditakse kalluritega;

—	jäätmed on pakitud suurtesse „konteinerkottidesse“ – kalluripõhja mõõtu kokkuvolditavatesse kottidesse – mis suletakse tihedalt, et vältida asbestikiudude lendumist veo ajal;

—	konteinerkotid peavad pidama vastu tavapärastes transporditingimustes ja prügilas mahalaadimisel ilmnevale koormusele;

—	muud ADRile vastavalt kohaldatavad tingimused on täidetud.

Sellised transporditingimused on eriti sobivad tee-ehitusel või hoonetest asbesti kõrvaldamisel tekkivate suurte jäätmekoguste transportimiseks. Tingimused sobivad ka jäätmete lõplikuks ladustamiseks heakskiidetud prügilates ning tagavad lihtsama laadimise, seega ka töötajate tõhusama kaitse asbesti eest võrreldes vastavalt ADRi peatükis 4.1.4 esitatud pakkimisjuhendile P002 kohaldatavate tingimustega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2024

HU Ungari

RO–bi-HU--1

Teema: RO-bi-SE-3 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

IE Iirimaa

RO–bi–IE–3

Teema: erand, millega lubatakse erisätte 7.5.11 CV1 või 8.5 S1 alla kuuluvaid ohtlikke kaupu avalikus kohas peale ja maha laadida pädevate asutuste eriloata.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5 ja 8.5.

Direktiivi lisa sisu: lisasätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erandina punkti 7.5.11 või 8.5 nõuetest on ohtlike kaupade peale- ja mahalaadimine avalikus kohas lubatud pädeva asutuse eriloata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(5) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: riigisiseste vedude korral toob kõnealune säte pädevatele asutustele kaasa väga suure töökoormuse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–IE–6

Teema: erand punkti 4.3.4.2.2 nõudest, et paakauto korpusega püsivalt ühendamata elastsed täite- ja tühjendustorud peavad veo ajal tühjad olema.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.3

Direktiivi lisa sisu: paakautode kasutamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ainete ÜRO tunnusnumbrite 1011, 1202, 1223, 1863 ja 1978 alla kuuluvate naftasaaduste jaetarneteks kasutatavate paakautode külge kinnitatud trumlitele keritavad voolikud (kaasa arvatud nendega ühendatud püsitorud) ei pea olema veo ajal tühjad, kui on võetud asjakohased meetmed nende sisu väljavoolamise takistamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(8) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: kodumajapidamiste varustamiseks kasutatavate paakautode voolikud peavad olema täidetud ka kogu veo jooksul. Paagi tühjendusseade kujutab endast vedelikuga täidetud liini, mille puhul peavad paaksõiduki mõõdik ja voolik olema täidetud, et klient saaks õige koguse toodet.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–IE–7

Teema: teatavate ADRi punktide 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11 nõuete erand seoses ÜRO tunnusnumbrit 2067 kandva ammooniumnitraatväetise mahtlastina veoga sadamatest kaubasaajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et iga veo jaoks peab olema eraldi veokiri, millele on märgitud konkreetse laadungi täpne üldkogus, nõue, et sõidukit tuleb enne ja pärast vedu puhastada.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kavandatava erandiga lubatakse muuta ADRi nõudeid veokirja ja sõiduki puhastamise kohta, et võtta arvesse mahtlastina kauba sadamast kaubasaajale vedamise tegelikke asjaolusid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: ADRis on kindlaks määratud järgmised nõuded: a) eraldi veokirja olemasolu, milles märgitakse veosesse kuuluvate ohtlike kaupade üldmass, ja b) erisäte CV24 selle kohta, et mahtlastilaeva lossimise käigus tuleb sõiduk puhastada iga kaubaveose veo jaoks sadamast kaubasaajale. Kuna vedu on kohalik ning seotud mahtlastilaeva lossimisega ning ühe ja sama aine veoste korduva transpordiga puistlastilaevalt kaubasaajatele (ühel või mitmel järjestikusel päeval), piisab ühest veokirjast, kuhu märgitakse iga laadungi umbkaudne üldmass, ning ei ole vaja järgida erisätet CV24.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO-bi-IE-8

Teema: ohtlike kaupade vedu eravalduse ja selle vahetus läheduses asuva teise sõiduki või üksteise vahetus läheduses asuvate, kuid üldkasutatava maanteega eraldatud eravalduste vahel.

Viide direktiivi lisale: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotis 1.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade autovedu käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: eeskirju ei kohaldata ohtlike kaupade autoveo suhtes järgmistel juhtudel:

a)	kaupu veetakse eravalduse ja selle vahetus läheduses asuva teise sõiduki vahel või

b)	kaupu veetakse kahe eravalduse vahel, mis asuvad üksteise vahetus läheduses, ja mis võivad olla üksteisest üldkasutatava maanteega eraldatud,

tingimusel et transpordiks kasutatakse kõige lühemat teed.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: European Communities (Carriage of Dangerous Goods by Road and Use of Transportable Pressure Equipment) Regulations 2011 and 2013, Regulation 56.

Märkused: ette võib tulla eri olukordi, kus kaupu veetakse eravalduse eri osade või eravalduse ja teisel pool üldkasutatavat maanteed asuva asjaomase sõiduki vahel. Selline transpordiviis ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu tavalises tähenduses ja seega ei ole ohtlike kaupade vedu käsitlevaid eeskirju vaja kohaldada. Vt ka RO-bi-SE-3 ja RO-bi-UK-1.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

NL Madalmaad

RO–bi–NL–13

Teema: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2015.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6, 3.3, 4.1.4, 4.1.6, 4.1.8, 4.1.10, 5.1.2, 5.4.0, 5.4.1, 5.4.3, 6.1, 7.5.4, 7.5.7, 7.5.9, 8 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: erandid teatavate koguste puhul; erisätted; pakendite kasutamine; ülepakkimine; dokumenteerimine; pakendite konstrueerimine ja katsetamine; peale- ja mahalaadimine ning käitlemine; mehitamine; seadmed; käitamine; sõidukid ja dokumendid; sõidukite konstrueerimine ja heakskiitmine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätted kogutud ohtlike väikeste majapidamisjäätmete veo ja ettevõtjate poolt kuni 60 liitristes sobivates pakendites üleantud ohtlike majapidamisjäätmete veo kohta. Arvestades iga juhtumiga seotud väikeseid koguseid ja eri ainete erinevaid omadusi, ei ole võimalik vedusid sooritada täielikus kooskõlas ADRi eeskirjadega. Seega on eespool osutatud kavaga ette nähtud lihtsustatud variant, mis kaldub kõrvale ADRi mitmest sättest.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2015.

Märkused: kava kehtestati selleks, et üksikisikutel ja ettevõtjatel oleks võimalik tuua väikeses koguses keemilisi jäätmeid ühte ja samasse kohta. Seega koosnevad kõnealused ained sellistest jäätmetest nagu värvijäägid. Oht on väike tänu veoks vajalike abinõude valikule, kaasa arvatud eriveovahendid ja märgised „suitsetamine keelatud“ ning kollased vilkuvad tuled, mis on elanikele selgelt nähtavad. Veo puhul on oluline see, et ohutus on tagatud. Ohutust on võimalik tagada näiteks nii, et aineid veetakse suletud pakendites, et vältida nende levikut või ohtu, et mürgised aurud lekiksid või koguneksid sõidukis. Sõidukites on mahutid, kuhu saab paigutada eri liiki jäätmeid ja mis pakuvad kaitset manööverdamise, juhusliku nihkumise ja ootamatu avanemise korral. Samas peab vedajal jäätmete väikesest kogusest hoolimata olema kutseoskuse tunnistus, arvestades ainete erinevaid omadusi. Kuna eraisikutel puudub teave kõnealuste ainete ohtlikkuse taseme kohta, tuleks esitada kirjalikud juhendid, nagu on sätestatud kava lisas.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

PT Portugal

RO–bi–PT–1

Teema: veokiri ÜRO 1965 puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjade nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: saadetise pärisnime, mis märgitakse veokirja õigusakti RPE (Regulamento Nacional de Transporte de Mercadorias Perigosas por Estrada) jaotise 5.4.1 kohaselt, võib üldpealkirja „ÜRO nr 1965 gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, n.o.s“ alla kuuluva balloonides veetava kaubandusliku butaani ja propaani puhul asendada järgmiste kaubanimedega:

„ÜRO 1965 butaan“ balloonides veetavate RPE punktis 2.2.2.3 kirjeldatud segude A, A01, A02 ja A0 puhul;

„ÜRO 1965 propaan“ balloonides veetava RPE punktis 2.2.2.3 kirjeldatud segu C puhul.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 7560/2004, 16 April 2004, under Article 5, No 1, of Decreto-Lei No 267-A/2003 of 27 October.

Märkused: tunnistatakse oluliseks, et ohtlike kaupade veokirjade täitmine tuleb teha ettevõtjatele hõlpsamaks, kui see ei mõjuta kõnealuste toimingute ohutust.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–PT–2

Teema: tühjade puhastamata paakide ja konteinerite veokirjad.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1. 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu vedanud tühjade paakide ja konteinerite tagasitoimetamisel võib RPE jaotises 5.4.1 osutatud veokirja asendada tagasitoimetamisele vahetult eelnenud, kõnealuse kauba kohaleveoks välja antud veokirjaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 15162/2004, 28 July 2004, under Article 5, No 1, of Decreto-Lei No 267-A/2003, of 27 October.

Märkused: RPE sätete kohase veokirja olemasolu kohustus ohtlikke kaupu sisaldanud tühjade paakide ja konteinerite veol võib teatavatel juhtudel tekitada praktilisi raskusi, mida saab ohutult miinimumini vähendada.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

SE Rootsi

RO–bi–SE–1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavate pakendite vedu peab olema kooskõlas ADRi sätetega, millest võib lubada üksnes mõnda erandit. Kõikide aine- ja kaubaliikide suhtes erandeid teha ei tohi.

Põhilised erandid on:

jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid (kuni 30 kg) väikepakendeid võib omakorda pakendada, sh mahtlastikonteineritesse ja suurpakenditesse, ilma et oleks vaja järgida direktiivi I lisa jaotise I.1 punktide 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 sätteid. Pakendites, sh mahtlastikonteinerites ja suurpakendites, sisalduvate väikepakendite esindavat valimit ei ole suurpakendi veoks ettevalmistamisel vaja katsetada.

See on lubatud järgmistel tingimustel:

—	pakendid, mahtlastikonteinerid ja suurpakendid vastavad direktiivi I lisa jaotise I.1 punktide 6.1, 6.5 või 6.6 asjakohastes sätetes nimetatud I või II pakendirühmale vastavalt katsetatud ja heakskiidetud pakendiliigile;

—	väikepakendid on pakendatud imava materjaliga, mis hoiab kinni mis tahes vedeliku, mis võiks veo jooksul sattuda välispakendisse, mahtlastikonteinerisse või suurpakendisse; ning

—	veoks ettevalmistatud pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite brutomass ei tohi olla suurem kui lubatud brutomass, mis nende pakendite, mahtlastkonteinerite või suurpakendite I või II rühmale on kehtestatud ÜRO konstruktsioonitüübi märgistuseeskirjades, ning

—	veodokumenti lisatakse järgmine lause: „Pakendatud vastavalt ADR-Si 16. osale“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese maanteeveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: direktiivi I lisa jaotise I.1 punkte 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 on keeruline järgida, sest pakendeid, mahtlastikonteinereid ja suurpakendeid tuleb katsetada esindava jäätmevalimiga, mida on raske ette prognoosida.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–2

Teema: saatja nimi ja aadress veokirjas.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktis sätestatakse, et kui seoses kaubaveoga klientidele tagastatakse tühje puhastamata pakendeid, ei ole vaja märkida saatja nime ja aadressi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: tühjad puhastamata pakendid sisaldavad tagastamisel enamasti siiski väikeseid koguseid ohtlikke kaupu.

Erandit kasutavad peamiselt tööstused, tagastades tühjad puhastamata gaasianumad täis anumate vastu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–3

Teema: ohtlike kaupade vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1. A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veo nõuded üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise. Erand on seotud pakendite märgistamise, veokirjade, juhitõendite ja 9. osa kohase vastavustunnistusega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: ohtlikke kaupu tuleb teatavatel juhtudel viia ettevõtte ühest osast teise, mis asub teisel pool üldkasutatavat teed. Kõnealune veoliik ei ole ohtlike kaupade vedu mööda erateed ning tuleks seetõttu seostada asjakohaste nõuetega. Võrdle ka direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikega 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–4

Teema: ametiasutuste kinni peetud ohtlike kaupade vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade autoveo kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: eeskirjadest lubatakse kõrvale kalduda, kui see on põhjendatud töötajate kaitsmise vajadusega, ohuga mahalaadimise ajal, tõendite esitamisega jne.

Eeskirjadest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui tavalised veotingimused vastavad nõuetekohasele ohutustasemele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: kõnealuseid erandeid võivad kohaldada üksnes ohtlikke kaupu kinni pidanud ametiasutused.

Kõnealune erand on ette nähtud näiteks politsei kinnipeetud kaupade, nagu lõhkeainete ja varastatud omandi kohalikuks veoks. Selliste kaupade puhul on probleemiks, et nende liigituses ei saa kindel olla. Lisaks ei ole need kaubad tihti ADRile vastavalt pakendatud, tähistatud ega märgistatud. Politsei teeb igal aastal mõnisada kõnealust vedu. Salakaubana sisse toodud kange alkohol tuleb vedada kinnipidamise kohast asitõendite hoiustamise kohta ning seejärel selle kõrvaldamiseks sobivasse rajatisse; kusjuures kõnesolevad rajatised võivad teineteisest üsna kaugel asuda. Lubatud on järgmised erandid: a) iga pakend ei pea olema märgistatud ja b) ei pea kasutama heakskiidetud pakendeid. Iga kõnealuseid pakendeid sisaldav kaubaalus tuleb siiski nõuetekohaselt märgistada. Kõik muud nõuded peavad olema täidetud. Igal aastal toimub ligikaudu 20 niisugust vedu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–5

Teema: ohtlike kaupade vedu sadamates ja nende vahetus läheduses.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.1.2, 8.1.5, 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: dokumendid, mis peavad veoühikuga kaasas olema; kõik ohtlikke kaupu vedavad veoühikud peavad olema varustatud eriseadmetega; sõiduki vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

veoühikuga ei pea dokumente kaasas olema (v.a juhitunnistus).

Veoühik ei pea olema varustatud punktis 8.1.5 määratletud seadmetega.

Vedukitel ei pea olema vastavustunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: võrdle direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikega 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–6

Teema: inspektorite ADRi koolituse tunnistus.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1. 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sõidukite iga-aastast tehnoülevaatust tegevad inspektorid ei pea osalema peatükis 8.2 osutatud koolitusel ning neil ei pea olema ADRi koolituse tunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: teatavatel juhtudel võib tehnoülevaatusele esitatavas sõidukis olla ohtlikku kaupa, näiteks tühje puhastamata paake.

Punktide 1.3 ja 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusel juhul.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–7

Teema: ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvate kaupade kohalik turustamine paaksõidukites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6, 5.4.1.4.1.

Direktiivi lisa sisu: tühjade puhastamata paakide ja paakkonteinerite kirjeldus peab vastama punktile 5.4.1.1.6. Kui kaubasaajaid on mitu, võib nende nimed ja aadressid märkida muudesse dokumentidesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjade puhastamata paakide või paakkonteinerite puhul ei ole vaja esitada veokirjas punkti 5.4.1.1.6 kohast kirjeldust, kui laadimiskavasse on asjaomase aine koguseks märgitud 0. Kaubasaaja nimi ega aadress ei ole üheski sõidukiga kaasas olevas dokumendis nõutav.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–9

Teema: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikud veod.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4, 6.8 ja 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: veokiri; paakide ehitus; vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikel vedudel ei nõuta järgmiste eeskirjade järgimist:

a)	ei nõuta ohtlike kaupade deklaratsiooni;

b)	võib jätkata personalihaagistele paigaldatud vanemate paakide/konteinerite kasutamist, mille ehitus ei vasta peatükile 6.8, kuid vastab vanematele liikmesriigi õigusaktidele;

c)	kohalikeks vedudeks ja teetööde vahetus läheduses võib jätkata ÜRO tunnusnumbritega 1268, 1999, 3256 ja 3257 ainete veoks ette nähtud vanemate paaksõidukite kasutamist, mis ei vasta peatüki 6.7 või 6.8 nõuetele ning on või ei ole varustatud tee pindamise seadmetega;

d)	personalihaagiste ja paaksõidukite puhul, mis on või ei ole varustatud tee pindamise seadmetega, ei nõuta vastavustunnistusi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: personalihaagis on selline teatavat tüüpi haagiselamu tööliste jaoks, millel on meeskonnaruum ja mis on varustatud vastavustunnistuseta paagiga/konteineriga metsatöötraktorite tööks ette nähtud diislikütuse hoidmiseks.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–10

Teema: lõhkeainete vedu paakides.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.4.

Direktiivi lisa sisu: lõhkeaineid võib pakendada üksnes punkti 4.1.4 kohastesse pakenditesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pädev riigiasutus annab vastavustunnistuse sõidukitele, mis on ette nähtud lõhkeainete veoks paakides. Paakides on lubatud vedada üksnes määruses loetletud või pädeva asutuse eriloaga lõhkeaineid.

Paaki tangitud lõhkeainete veosega sõiduk tuleb märgistada ja tähistada vastavalt punktidele 5.3.2.1.1, 5.3.1.1.2 ja 5.3.1.4. Ühes veoüksuses võib olla ainult üks ohtlikke kaupu vedav sõiduk.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Appendix S — Specific regulations for the domestic transport of dangerous goods by road issued in accordance with the Transport of Dangerous Goods Act and the Swedish regulation SÄIFS 1993:4.

Märkused: kohaldatakse üksnes riigisiseste vedude suhtes, mis on enamasti kohalikud veod. Kõnealused määrused kehtisid enne Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga.

Lõhkeainete vedu paakautodes teostavad üksnes kaks ettevõtet. Lähiajal on kavas üleminek emulsioonilõhkeainetele.

Varasem erand nr 84.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–11

Teema: juhiluba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded sõiduki meeskonna väljaõppe kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: juhtide väljaõppeks ei tohi kasutada punktis 8.2.1.1 osutatud sõidukeid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese maanteeveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: kohalikud veod.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE–12

Teema: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: B lisa punkt 7.2.4, V2 (1).

Direktiivi lisa sisu: sätted EX/II- ja EX/III-sõidukite kasutamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedamisel kohaldatakse punkti 7.2.4 erisätet V2 (1) üksnes juhul, kui ilutulestike lõhkeainesisaldus kokku on üle 3 000 kg (haagise puhul 4 000 kg), tingimusel et ilutulestikuvahendid on ÜRO tunnusnumbri 0335 alla liigitatud vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste neljateistkümnenda muudetud väljaande punkti 2.1.3.5.5 kohasele ilutulestikuvahendite liigituse tabelile.

Soovitused ohtlike kaupade veo kohta. Liigitamiseks on vajalik pädeva asutuse heakskiit.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese maanteeveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: ilutulestikuvahendite vedu piirdub igal aastal kahe lühikese ajavahemikuga – aastavahetus ja aprilli lõpp – mai algus. Vedusid saatjatelt terminalidesse saab olemasolevate EX-tunnistusega sõidukitega teha suuremate probleemideta. Ilutulestikuvahendite vedu terminalidest müügikohtadesse ja müümata koguste tagasivedu terminalidesse on aga raskendatud, kuna EX-tunnistusega sõidukeid ei ole piisavalt. Vedajad ei soovi tunnistuste saamiseks investeeringuid teha, kuna neil ei ole võimalik kulutusi tagasi teenida. Kõnealune olukord ohustab ilutulestikutarnijate püsimajäämist, kuna neil ei ole võimalik tooteid turule viia.

Kõnesoleva erandi kohaselt tuleb uusima võimaliku klassifikatsiooni saamiseks liigitada ilutulestikuvahendid ÜRO soovituste üldnimekirja alusel.

Samalaadne erand on ÜRO tunnusnumbri 0336 alla kuuluvatele ilutulestikuvahenditele ette nähtud ka ADR 2005 punkti 3.3.1 erisättega 651.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO-bi-SE-13

Teema: RO-bi-DK-4 vastuvõtmine.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkt i (kohalik lühimaavedu)

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu:

Viide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om visa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2022

UK Ühendkuningriik

RO–bi–UK–1

Teema: üldkasutatavate teede ületamine ohtlikke kaupu vedavate sõidukitega (N8).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1. A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade veo kohta üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike kaupade autoveo eeskirju ei kohaldata eravalduses oleval tootmisterritooriumil, mida läbib maantee. Klassi 7 kuuluvate kaupade puhul ei kehti see erand dokumendi „Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002“ sätete suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 3 Schedule 2(3)(b); Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 3(3)(b).

Märkused: sageli tekib olukord, kus kaupu veetakse kahel pool maanteed paiknevate eravalduste vahel. Kõnealune olukord ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu mööda üldkasutatavat teed selle tavapärases tähenduses ning selle suhtes ei kohaldata ohtlikke kaupu käsitlevate eeskirjade sätteid.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK–2

Teema: erand keelust, et kohaliku turustamise puhul ei tohi juht ega juhi abi avada ohtlike ainete pakendeid (v.a klassi 7 kuuluvad kaubad) teel kohalikust laost jaemüüja või kasutaja juurde või jaemüüja juurest lõppkasutaja juurde (N11).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.3.

Direktiivi lisa sisu: juht ega juhi abi ei tohi avada ohtlike kaupade pakendeid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite avamise keeld on kvalifitseeritud tingimusega „v.a juhul, kui veoettevõtja on seda lubanud“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 12 (3).

Märkused: lisas esitatud kõnesoleva keelu järgimine sõna-sõnalt võib tekitada jaekaubanduses tõsiseid probleeme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK–3

Teema: alternatiivsed veosätted puuvaatide kohta, mis sisaldavad ÜRO tunnusnumbri 3065 alla kuuluvaid aineid III pakendirühma pakendites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.4, 4.1, 5.2 ja 5.3.

Direktiivi lisa sisu: pakendamis- ja märgistusnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: alkohoolseid jooke, mille alkoholi mahuprotsent on 24–70 (III pakendirühm), lubatakse vedada ÜRO heakskiiduta puuvaatides ohusiltideta, kui laadimise ja sõiduki suhtes kehtivad rangemad nõuded.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7 (13) and (14).

Märkused: tegemist on riikliku aktsiisimaksu alla kuuluvate hinnaliste toodetega, mida veetakse tehasest tolliladudesse riigi maksupitseritega pitseeritud sõidukites. Pakendamis- ja märgistusnõuete leebemaks muutmist on arvesse võetud ohutuse tagamise lisanõuetes.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK–4

Teema: RO–bi–SE–12 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2007 Part 1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK–5

Teema: kasutatud akude kogumine kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: erisäte 636.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatüki 3.3 erisätte 636 puhul lubatakse järgmisi alternatiivseid tingimusi:

kogumispunkti ja vahetöötlemisrajatise vahel veetavate kõrvaldamiseks kogutud ja esitatud kasutatud liitiumelementide ja -akude (ÜRO tunnusnumbrid 3090 ja 3091) ning muude mitteliitiumelementide ja -akude (ÜRO tunnusnumbrid 2800 ja 3028) suhtes ei kohaldata teisi ADRi sätteid, kui kõnealused elemendid ja akud vastavad järgmistele tingimustele:

—	need pakendatakse tahkete ainete II pakendamisgrupi kohastesse IH2 vaatidesse või 4H2 kastidesse;

—	üks pakend ei sisalda üle 5 % liitium- ja -ioonakusid;

—	ühe pakendi suurim brutomass on kuni 25 kg;

—	pakendite üldkogus veoühiku kohta on kuni 333 kg;

—	teisi ohtlikke kaupu ei veeta.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment 2007 part 1.

Märkused: kogumispunktid asuvad tavaliselt jaemüügikohtades ja seepärast ei ole otstarbekas õpetada suurt hulka inimesi sorteerima ja pakendama kasutatud akusid vastavalt ADRi nõuetele. Ühendkuningriigi süsteem toimiks vastavalt Ühendkuningriigi tegevuskavas „Waste and Resources“ sätestatud suunistele ning hõlmaks ADRi nõuetele vastavate pakendite ja asjakohaste juhistega varustamist.

Kehtivusaja lõpp: 30 June 2021“;

II lisa jaotis II.3 asendatakse järgmisega:

„II.3. Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RA-a/bi/bii-LR-nr

RA = raudteevedu

a/bi/bii = artikli 6 lõike 2 punkt a / punkti b alapunkt i / punkti b alapunkt ii

MS = liikmesriigi tähtlühend

nn = järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

DE Saksamaa

RA–a–DE–2

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 4.1.10.4 MP2.

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30 g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

FR Prantsusmaa

RA–a–FR–3

Teema: vedu raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: kaubasaateleht peab sisaldama andmeid ohtlike materjalide kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: koormat ei pea deklareerima, kui raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks toimuva veo raames ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de fer — Article 20.2.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–FR–4

Teema: teatavate postivagunite vabastamine märgistamise nõudest.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: kohustus kinnitada hoiatusmärgised vaguni seintele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: märgistada tuleb üksnes postivagunid, milles veetakse üle kolme tonni samasse klassi kuuluvaid materjale (välja arvatud klassid 1, 6.2 ja 7).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de fer — Article 21.1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

SE Rootsi

RA–a–SE–1

Teema: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: ohtlikke kaupu vedavatel raudteevagunitel peavad olema hoiatusmärgised.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: RIDis kehtestatakse ekspress-saadetistena käsitatavatele kaupadele koguselised piirangud. Seetõttu on kogused väikesed.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

UK Ühendkuningriik

RA–a–UK–1

Teema: teatavate väikese riskiteguriga radioaktiivsete esemete (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: enamik RIDi nõuetest.

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjali veoga seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktide sätete täielik erand teatavate kaupade puhul, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivset materjali.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Packaging, Labelling and Carriage of Radioactive Material by Rail Regulations 1996, reg. 2(6) (as amended by Schedule 5 of the Carriage of Dangerous Goods (Amendment) Regulations 1999).

Märkused: kõnesolev erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui RIDi võetakse üle IAEA eeskirjade muudatused.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK–2

Teema: lõhkeainete segaveoste ning lõhkeainete koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites vedamise piirangute leevendamine (N4/5/6).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: teatavate segaveoste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes leebemad tingimusel, et kõnealused veod on ohutult teostatavad.

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada muuta mõningaid eeskirju, mis käsitlevad lõhkeainete vedamist koos teiste lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamist koos teiste ohtlike kaupadega. Kõikidele variantidele on kehtestatud koguselised piirangud ühe või mitme veose koostisosa suhtes ja seda lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik rakendatavad meetmed selleks, et lõhkeained ei puutuks kaupadega kokku või ei ohustaks kaupu muul viisil, või selleks, et kaubad ei ohustaks lõhkeaineid“.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi muudatusi:

ÜRO tunnusnumbri 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 või 0361 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO tunnusnumbri 1942 alla liigitatavate ohtlike kaupadega. ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse sel viisil, et kõnealust ainet käsitatakse klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena;

klassi 1,4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos veoliiki 2 kuuluvate tuleohtlike vedelike ja gaasidega või veoliiki 3 kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena, tingimusel et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg või kogumaht 200 liitrit ning lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg;

4)	ÜRO tunnusnumbri 0106, 0107 või 0257 alla kuuluvaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks kõnealused tooted on. ÜRO tunnusnumbri 0106, 0107 või 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK–3

Teema: lubada erinevat maksimumkogust veoüksuse kohta klassi 1 kaupadele, mis kuuluvad punkti 1.1.3.1 tabelis veoliikide 1 ja 2 alla.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 1.1.3.1.

Direktiivi lisa sisu: veoliigi erandid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: võetakse vastu eeskirjad, mis lubavad teha erandeid lõhkeainete segaveose ja piiratud koguste suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(b).

Märkused: klassi 1 kaupadele lubatakse erinevaid kogusepiiranguid ja segaveose korrutustegureid, mis veoliigi 1 puhul on 50 ja veoliigi 2 puhul 500. Segaveoste arvutamisel on veoliigi 1 korrutustegur 20 ja veoliigi 2 korrutustegur 2.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK–4

Teema: RA–a–FR–6 vastuvõtmine.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.3.2.

Direktiivi lisa sisu: tähistusnõude leevendamine haagistega ühendveo puhul.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tähistusnõuet ei kohaldata juhul, kui sõiduki tähised on selgelt nähtavad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(12).

Märkused: Ühendkuningriigis on kõnealune liikmesriigi säte kogu aeg kehtinud.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK–5

Teema: sisepakendites kaupade (v.a klassid 1, 4.2, 6.2 ja 7) turustamine jaemüüjatele või kasutajatele: kohalikust laost jaemüüjatele või tarbijatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite märgistamist RIDi/ADRi või ÜRO märgisega ei nõuta.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2007: Regulation 26.

Märkused: RIDi nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil, mis hõlmab vedu laost jaemüüjale või tarbijale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Kõnealuse erandi eesmärk on võimaldada kohalike vedude raudtee-etapil vedada jaemüügiks mõeldud kaupade sisemahuteid ilma välispakendita.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

DE Saksamaa

RA–bi–DE-2

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA-bi-DE-3

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1381 (fosfor, kollane, vee all), klassi 4.2, I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu paakvagunitega.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele II.1: 6.8, 6.8.2.3.

Direktiivi lisa sisu: mahutite ja paakvagunite ehitust käsitlevad sätted. Peatüki 6.8 punktis 6.8.2.3 nõutakse ÜRO tunnusnumbriga 1381 ainet (fosfor, kollane, vee all) vedavate mahutite korral tüübikinnitust.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1381 (fosfor, kollane, vee all), klassi 4.2, I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu Vene standardite kohaselt ehitatud paakvagunitega lühikeste vahemaade taha (Sassnitz-Mukranist Lutherstadt Wittenberg-Piesteritzi ja Bitterfeldi). Kaubavedu toimub vastavalt pädevate ohutuse eest vastutavate asutuste sätestatud täiendavatele käitamiseeskirjadele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Ausnahme Eisenbahn-Bundesamt Nr. E 1/92.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020 (luba on pikendatud)

DK Taani

RA–bi–DK-1

Teema: ohtlike kaupade vedu tunnelites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5

Direktiivi lisa sisu: peale- ja mahalaadimine ning ohutu vahemaa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: õigusaktiga on ette nähtud alternatiivsed sätted võrreldes direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisega II.1 seoses Suur-Beldi väina püsiühenduse (raudteetunneli) kaudu toimuvate vedudega. Kõnealused alternatiivsed sätted on seotud üksnes ohtlike kaupade koormate kaalu ja vahemaaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bestemmelser om transport af eksplosiver i jernbanetunnelerne på Storebælt og Øresund, 15 February 2005.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2022

RA–bi–DK-2

Teema: ohtlike kaupade vedu tunnelites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5

Direktiivi lisa sisu: peale- ja mahalaadimine ning ohutu vahemaa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: õigusaktiga on ette nähtud alternatiivsed sätted võrreldes direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisega II.1 seoses Øresundi väina püsiühenduse (raudteetunneli) kaudu toimuvate vedudega. Kõnealused alternatiivsed sätted on seotud üksnes ohtlike kaupade koormate kaalu ja vahemaaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bestemmelser om transport af eksplosiver i jernbanetunnelerne på Storebælt og Øresund, 15 February 2005.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

SE Rootsi

RA–bi–SE–1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavate pakendite vedu peab olema kooskõlas direktiivi sätetega, millest võib lubada üksnes mõnda erandit. Kõikide aine- ja kaubaliikide suhtes erandeid teha ei tohi.

Põhilised erandid on:

jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid (kuni 30 kg) väikepakendeid võib omakorda pakendada, sh mahtlastikonteineritesse ja suurpakenditesse, ilma et oleks vaja järgida direktiivi II lisa jaotise II.1 punktide 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 sätteid. Pakendites, sh mahtlastikonteinerites ja suurpakendites, sisalduvate väikepakendite esindavat valimit ei ole suurpakendi veoks ettevalmistamisel vaja katsetada.

See on lubatud järgmistel tingimustel:

—	pakendid, mahtlastikonteinerid ja suurpakendid vastavad direktiivi II lisa jaotise II.1 punktide 6.1, 6.5 või 6.6 asjakohastes sätetes nimetatud I või II pakendirühmale vastavalt katsetatud ja heakskiidetud pakendiliigile;

—	väikepakendid on pakendatud imava materjaliga, mis hoiab kinni mis tahes vedeliku, mis võiks veo jooksul sattuda välispakendisse, mahtlastikonteinerisse või suurpakendisse; ning

—	veoks ettevalmistatud pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite brutomass ei tohi olla suurem kui lubatud brutomass, mis nende pakendite, mahtlastkonteinerite või suurpakendite I või II rühmale on kehtestatud ÜRO konstruktsioonitüübi märgistuseeskirjades, ning

—	veodokumenti lisatakse järgmine lause: „Pakendatud vastavalt RID-Si 16. osale“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese maanteeveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: direktiivi II lisa jaotise II.1 punkte 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 on keeruline järgida, sest pakendeid, mahtlastikonteinereid ja suurpakendeid tuleb katsetada esindava jäätmevalimiga, mida on raske ette prognoosida.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti ii alusel

DE Saksamaa

RA-bii-DE- 1

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1051 hõlmatud aine (vesiniktsüaniid, stabiliseeritud, vedel, sisaldab kuni 1 massiprotsendi vett) kohalik vedu paakvagunitega, erand direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotise II.1 punktist 1.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 3.2, 4.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: keeld vedada ÜRO tunnusnumbriga 1051 ainet (vesiniktsüaniid, stabiliseeritud, vedel, sisaldab kuni 1 massiprotsendi vett) paakvagunites (RID-paakides).

Liikmesriigi õigusakti sisu: konkreetsetel kindlaksmääratud marsruutidel toimuvad kohalikud raudteeveod, mis moodustavad osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel. Vedu toimub paakvagunitega, mis on selleks eriloa saanud ning mille konstruktsiooni ja seadmeid kohaldatakse vastavalt uusimatele ohutusnõuetele. Vedu reguleeritakse üksikasjalikult täiendavate kasutamisohutust käsitlevate sätetega ja kokkuleppel asjaomaste ohutuse eest vastutavate asutuste ja päästeteenistustega ning seda jälgivad asjaomased järelevalveasutused.

Algviide liikmesriigi õigusakti sätetele: Ausnahmezulassung Eisenbahn-Bundesamt, No E 1/97.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2023

RA-bii-DE-2

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1402 (kaltsiumkarbiid), I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu määratud marsruudil, vagunitele paigaldatud konteinerites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele II.1: 3.2, 7.3.1.1

Direktiivi lisa sisu: üldsätted mahtlastina veetava kauba kohta. Peatüki 3.2 tabeli A kohaselt on kaltsiumkarbiidi vedu mahtlastina keelatud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1402 (kaltsiumkarbiid), I pakendirühma kuuluva aine konkreetsel kindlaksmääratud marsruudil toimuv kohalik raudteevedu, mis moodustab osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel. Kaupa veetakse sel otstarbel ehitatud, vagunitele paigaldatud konteinerites. Kaubavedu toimub vastavalt pädevate ohutuse eest vastutavate asutuste sätestatud täiendavatele käitamiseeskirjadele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Ausnahme Eisenbahn-Bundesamt Nr. E 3/10.

Kehtivusaja lõpp: 15. jaanuar 2024“;

3)	III lisa jaotis III.3 asendatakse järgmisega: „III.3. Liikmesriikide erandid“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 165

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 2. juuli 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/929, 25. juuni 2018, Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) liidu nimel sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/930, 19. juuni 2018, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pitina (KGT)]	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/931, 28. juuni 2018, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	13
	*	Komisjoni määrus (EL) 2018/932, 29. juuni 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011 mobiilse heitemõõtmissüsteemiga (PEMS) katsetamise eeskirjade ja kütuserühmade universaalse tüübikinnituse nõuete osas ( 1)	32
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2018/933, 29. juuni 2018, millega parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ (juhilubade kohta) saksakeelset versiooni ( 1)	35
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/934, 25. juuni 2018, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis' ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias	37
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/935, 28. juuni 2018, millega muudetakse rakendusotsust 2014/88/EL Bangladeshist pärinevate beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavate või neist koosnevate toiduainete impordi ajutise peatamise kohta seoses kõnealuse rakendusotsuse kohaldamisajaga (teatavaks tehtud dokumendi C(2018) 3997 all) ( 1)	40
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/936, 29. juuni 2018, millega liikmesriikidel lubatakse teha teatavaid erandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (teatavaks tehtud numbri C(2018) 4003 all)	42