26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/902,

21. aprill 2016,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele raamlepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ning selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 212 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline raamleping (1) (edaspidi „leping“) kirjutati alla 10. mail 2010 Brüsselis.

(2)	Horvaatia Vabariigist sai Euroopa Liidu liikmesriik 1. juulil 2013.

(3)	Vastavalt ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse Horvaatia ühinemine lepinguga kokku lepingule lisatud protokollis. Kasutatakse lihtsustatud menetluskorda, mille kohaselt protokolli sõlmivad nõukogu, kes tegutseb ühehäälselt liikmesriikide nimel, ja asjaomased kolmandad riigid.

(4)	14. septembril 2012 andis nõukogu komisjonile loa alustada läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega. Läbirääkimised Korea Vabariigiga viidi edukalt lõpule protokolli parafeerimisega.

(5)	Protokolli artikli 4 lõikega 3 nähakse ette selle ajutine kohaldamine kuni selle jõustumiseni.

(6)	Protokollile tuleks alla kirjutada ning seda tuleks ajutiselt kohaldada kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Protokolli kohaldatakse ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VAN DER STEUR

(1) ELT L 20, 23.1.2013, lk 2.

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/3

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele raamlepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud

PROTOKOLL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“, ja

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ühelt poolt ning

KOREA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

ning arvestades järgmist:

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline raamleping (edaspidi „leping“) kirjutati alla 10. mail 2010 Brüsselis,

leping Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (edaspidi „ühinemisleping“) kirjutati alla 9. detsembril 2011 Brüsselis,

Horvaatia Vabariigi lepinguga ühinemiseks tuleks sõlmida lepingu protokoll, mille on sõlminud Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel ning Korea Vabariik,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik ühineb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepinguga.

Artikkel 2

Mõistliku aja jooksul pärast käesoleva protokolli parafeerimist edastab liit oma liikmesriikidele ja Korea Vabariigile lepingu horvaadikeelse versiooni. Käesoleva protokolli jõustumisel muutub käesoleva artikli esimeses lauses osutatud keeleversioon autentseks samadel tingimustel kui lepingu teised keeleversioonid.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma kehtiva korra kohaselt. Lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil kõik lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Eeldusel et protokoll hiljem sõlmitakse, tuleks seda kuni jõustumiseni ajutiselt kohaldada alates sellele allakirjutamise kuupäevast.

Artikkel 5

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja korea keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и първи юни през две хиляди и седемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintiuno de junio de dos mil diecisiete.

V Bruselu dne dvacátého prvního června dva tisíce sedmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den enogtyvende juni to tusind og sytten.

Geschehen zu Brüssel am einundzwanzigsten Juni zweitausendsiebzehn.

Kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta juunikuu kahekümne esimesel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι μία Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκαεπτά.

Done at Brussels on the twenty-first day of June in the year two thousand and seventeen.

Fait à Bruxelles, le vingt-et-un juin deux mille dix-sept.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset prvog lipnja godine dvije tisuće sedamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventuno giugno duemiladiciassette.

Briselē, divi tūkstoši septiņpadsmitā gada divdesmit pirmajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai septynioliktų metų birželio dvidešimt pirmą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhetedik év június havának huszonegyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-wieħed u għoxrin jum ta’ Ġunju fis-sena elfejn u sbatax.

Gedaan te Brussel, eenentwintig juni tweeduizend zeventien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego pierwszego czerwca roku dwa tysiące siedemnastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e um de junho de dois mil e dezassete.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și unu iunie două mii șaptesprezece.

V Bruseli dvadsiateho prvého júna dvetisícsedemnásť.

V Bruslju, dne enaindvajsetega junija leta dva tisoč sedemnajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattaseitsemäntoista.

Som skedde i Bryssel den tjugoförsta juni år tjugohundrasjutton.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Za države članice

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā –

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

För medlemsstaterna

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Корея

Por la República de Corea

Za Korejskou republiku

For Republikken Korea

Für die Republik Korea

Korea Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Κορέας

For the Republic of Korea

Pour la République de Corée

Za Republiku Koreju

Per la Repubblica di Corea

Korejas Republikas vārdā –

Korėjos Respublikos vardu,

A Koreai Köztársaság részéről

Għar-Repubblíka tal-Korea

Voor de Republiek Korea

W imieniu Republiki Korei

Pela República da Coreia

Pentru Republica Coreea

Za Kórejskú republiku

Za Republiko Korejo

Korean tasavallan puolesta

På Republiken Koreas vägnar

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/7

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/903,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Kosovosse (*1) nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 4. augustil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1338 (1), millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja („ELi eriesindaja“) volitusi, ning nimetatakse Nataliya APOSTOLOVA ELi eriesindajaks Kosovos. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2018.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 20 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Kosovosse nimetatud ELi eriesindaja Nataliya APOSTOLOVA volitusi pikendatakse kuni 29. veebruarini 2020. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kosovos. Need hõlmavad juhtiva rolli täitmist stabiilse, elujõulise, rahumeelse, demokraatliku ja mitmerahvuselise Kosovo edendamisel; piirkonna stabiilsuse tugevdamist ning Lääne-Balkani riikides piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete toetamist; sellise Kosovo edendamist, kes järgib õigusriigi põhimõtet, kaitseb vähemuste õigusi ning kultuuri- ja usupärandit; Kosovo Euroopa perspektiivi ja liidule lähenemise toetamist kooskõlas kogu piirkonna tulevikuväljavaadetega ning vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule (2) („stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping“) ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1988 (3) ning kooskõlas asjakohaste nõukogu järeldustega.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)	edendada liidu üldist poliitilist koordineerimist Kosovos;

c)	tugevdada liidu kohalolekut Kosovos ning tagada liidu tegevuse järjepidevus ja tulemuslikkus;

d)	anda Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhile Kosovos kohapealse olukorra kohta poliitilisi suuniseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas;

e)	tagada Kosovos läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus, sealhulgas juhtides kohapeal EULEX KOSOVO üleviimist, et lõpuks anda tegevus üle ELi eriesindajale või ELi büroole Kosovos ja/või kohalikele ametiasutustele, nii nagu see on asjakohane;

toetada Kosovo Euroopa perspektiivi ja liidule lähenemist kooskõlas kogu piirkonna tulevikuväljavaadetega ning vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule ja otsusele (EL) 2015/1988 ning kooskõlas asjakohaste nõukogu järeldustega, kasutades selleks sihipärast üldsuse teavitamist ja liidu teavitustegevust, mille eesmärk on suurendada Kosovo avalikkuse toetust ja tagada parem arusaamine liiduga seonduvatest küsimustest, sealhulgas EULEX KOSOVO tööst;

jälgida, toetada ja soodustada kõigi ELi eriesindaja käsutuses olevate vahendite ja meetmete abil ning Kosovos asuva ELi büroo toel edusamme, mida tehakse seoses poliitiliste, majanduslike ja Euroopaga seonduvate prioriteetidega, kooskõlas iga institutsiooni pädevuse ja vastutusega, ning toetada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamist muu hulgas Euroopa reformikava raames;

h)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste (sealhulgas seoses naiste ja laste ning vähemuste kaitsega) austamise arendamisele ja tugevdamisele Kosovos kooskõlas liidu inimõiguspoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suunistega;

i)	abistada liidu poolt toetatava Belgradi ja Priština vahelise dialoogi pidamist, muu hulgas võetakse EULEX KOSOVOlt üle operatiivtoe ülesanded;

j)	toetada asjakohaselt erikodade ja eriprokuratuuri volitusi muu hulgas kommunikatsiooni ja teavitustegevuse kaudu.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste piires strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 5 150 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele. ELi eriesindaja korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata ELi eriesindaja ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid.

3. Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate pooltega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

1. ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

2. Kõrgel esindajal on õigus kooskõlas ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjadega avaldada NATOle/KFORile ELi salastatud teavet ning asjaomase tegevuse jaoks koostatud dokumente kuni salastatuse tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“.

3. Kõrgel esindajal on õigus kooskõlas ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjadega ning vastavalt ELi eriesindaja tegevusvajadustele avaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ELi salastatud teavet ning asjaomase tegevuse jaoks koostatud dokumente kuni salastatuse tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“. Selleks töötatakse välja eraldi kohalik kord.

4. Kõrgel esindajal on õigus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele pooltele ELi salastamata dokumente, mis on seotud sellist tegevust puudutavate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu kodukorra (5) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioon ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas isikkoosseisu liikmete ohutu liikumise korda, samuti julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning asjakohasel juhul piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtide ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab EULEX KOSOVO juhile kohapealse olukorra kohta poliitilisi suuniseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsiooni ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd asjakohaste kohalike asutuste ning teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

3. ELi eriesindaja tagab koos teiste kohapeal viibivate liidupoolsete osalistega teabe levitamise ja jagamise operatsiooni toimumiskohas asuvate liidupoolsete osaliste vahel, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamale olukorrast ja sellele antavast hinnangust.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Kosovosse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab 31. oktoobriks 2018 nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning 30. novembriks 2019 täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(1) Nõukogu 4. augusti 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1338, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/2052, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.) (ELT L 212, 5.8.2016, lk 109).

(2) ELT L 71, 16.3.2016, lk 3.

(3) Nõukogu 22. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1988 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 290, 6.11.2015, lk 4).

(4) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(5) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/12

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/904,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. aprillil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/598, (1) millega nimetati Peter BURIAN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Kesk-Aasias. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2018.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 20 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindaja Peter BURIANi volitusi pikendatakse kuni 29. veebruarini 2020. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kesk-Aasias. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

a)	edendada häid ja tihedaid suhteid liidu ja Kesk-Aasia riikide vahel vastavates kokkulepetes kindlaksmääratud ühiste väärtuste ja huvide alusel;

b)	toetada piirkonnas asuvate riikide stabiilsuse ja omavahelise koostöö tugevdamist;

c)	toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist Kesk-Aasias;

d)	käsitleda peamisi ohte, eelkõige konkreetseid probleeme, millel on otsene mõju liidule;

e)	edendada liidu tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust piirkonnas, sealhulgas tegevuse tihedama kooskõlastamise kaudu teiste asjaomaste partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO).

Artikkel 3

Volitused

1. Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	edendada üldist liidu poliitilist koordineerimist Kesk-Aasias ja aidata tagada liidu välistegevuse järjepidevus piirkonnas;

kõrge esindaja nimel ning koostöös Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga jälgida Kesk-Aasiaga loodud uut partnerlust käsitleva liidu strateegia rakendamisprotsessi, mida täiendavad asjakohased nõukogu järeldused ja hilisemad eduaruanded Kesk-Aasiat käsitleva liidu strateegia rakendamise kohta, esitada korrapäraselt soovitusi ja anda aru asjaomastele nõukogu organitele;

c)	abistada nõukogu Kesk-Aasiat käsitleva tervikliku poliitika edasiarendamisel;

d)	jälgida tähelepanelikult poliitilist arengut Kesk-Aasias, luues ja säilitades tihedaid suhteid valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja massimeediaga;

e)	julgustada Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes;

f)	arendada asjakohaseid kontakte ja koostööd peamiste huvitatud osalejatega piirkonnas ning kõikide asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

koostöös liidu inimõiguste eriesindajaga aidata kaasa liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisele piirkonnas, sealhulgas jälgides arengusuundi ning koostades nende kohta aruandeid ja soovitusi;

h)	toetada tihedas koostöös ÜRO ja OSCEga konfliktide ärahoidmist ja lahendamist, luues suhteid ametiasutuste ja muude kohalike osalejatega, näiteks valitsusväliste organisatsioonide, erakondade, vähemuste, usuliste rühmituste ja nende juhtidega;

i)	aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduva ühise välis- ja julgeolekupoliitika energiajulgeolekut, piirijulgeolekut, raske kuritegevuse vastast võitlust (mis hõlmab narkootikume ja inimkaubandust), samuti veevarude majandamist ning keskkonda ja kliimamuutusi käsitlevate aspektide sõnastamisele;

j)	edendada piirkondlikku julgeolekut Kesk-Aasia piires seoses rahvusvahelise kohaloleku vähendamisega Afganistanis.

2. ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tööd ning hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 1 660 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3. Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab kas asjaomane liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

4. ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomase Euroopa välisteenistuse osakonna või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse asjaomase geograafilise osakonna ning komisjoniga. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide esinduste asjakohaste juhtide ja liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 15. aprilli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/598, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias (ELT L 99, 16.4.2015, lk 25).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/16

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/905,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 8. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/819/ÜVJP, (1) millega nimetati Alexander RONDOS Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Aafrika Sarve piirkonnas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 20. juunil 2018.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 20 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1. Aafrika Sarve piirkonda nimetatud ELi eriesindaja Alexander RONDOSe volitusi pikendatakse kuni 29. veebruarini 2020. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

2. ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Aafrika Sarv järgmiselt: see hõlmab Djibouti Vabariiki, Eritrea Riiki, Etioopia Demokraatlikku Liitvabariiki, Keenia Vabariiki, Somaalia Liitvabariiki, Sudaani Vabariiki, Lõuna-Sudaani Vabariiki ja Uganda Vabariiki. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd riikide ja piirkondlike üksustega väljaspool Aafrika Sarve.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad Aafrika Sarve puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, mis on esitatud 2016. aasta juunis vastu võetud ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, 14. novembril 2011 vastu võetud Aafrika Sarve strateegilises raamistikus, 26. oktoobril 2015 vastu võetud Aafrika Sarve piirkondlikus tegevuskavas 2015–2020 ning asjakohastes nõukogu järeldustes, ning nendeks on aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuse piirkonna riikide siseselt ja üleselt rahumeelne kooseksisteerimine ning püsiv rahu, julgeolek ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks panustada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteedi, intensiivsuse, mõju ja nähtavuse parandamisse Aafrika Sarve piirkonnas.

2. Poliitilised eesmärgid, millesse ELi eriesindaja panustab, hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)	Aafrika Sarve piirkonna jätkuv stabiliseerimine, võttes arvesse laiemat piirkondlikku dünaamikat;

b)	kõnealuse piirkonna riikide vaheliste või siseste konfliktide (eelkõige Somaalia, Lõuna-Sudaani ja Sudaani konfliktid) lahendamine ning võimalike uute konfliktide ärahoidmine või nende eest varakult hoiatamine;

c)	poliitika-, julgeoleku- ja majandusalase piirkondliku koostöö toetamine, eelkõige liidu ja Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) vahelise uuenenud poliitilise koostöö raames;

d)	Aafrika Sarve piirkonna siseste ja sealt lähtuvate segarändevoogude parem juhtimine, sealhulgas selliste voogude algpõhjuste ja humanitaaraspektidega tegelemine;

e)	julgeolek Punase mere ümbruses.

Artikkel 3

Volitused

1. Aafrika Sarve puudutavate liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

teha strateegilise raamistiku ja selle piirkondliku tegevuskava alusel koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike asutuste, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist kõnealuses piirkonnas;

teha koostööd peamiste Aafrika Sarve piirkonnas mõjujõudu omavate piirkonnaväliste osalejatega piirkonna laiema stabiilsuse küsimuste lahendamise huvides, sealhulgas seoses Punase mere, India ookeani lääneosa ja Somaalias asuva Aafrika Liidu missiooni (AMISOM) rahastamisega. Sellised kontaktid hõlmavad kahepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide, Pärsia lahe riikide, Egiptuse, Türgi ja Hiinaga, piirkondlikke kontakte Pärsia lahe koostöönõukoguga ja kontakte teiste oluliste esilekerkivate osalejatega;

c)	esindada vajaduse korral liitu asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja tagada, et liidu toetus kriisiohjamisele ning konfliktide lahendamisele ja ennetamisele oleks nähtav;

ergutada ja toetada piirkonnas tulemuslikku poliitika- ja julgeolekualast koostööd ja majandusintegratsiooni, kasutades liidu partnerlust Aafrika Liidu ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige IGADiga; anda panus ELi ja IGADi ministrite kohtumistega ning ELi ja IGADi liikmesriikide mitteametlike ministrite kohtumistega seotud järeltegevusse;

jälgida poliitilisi suundumusi piirkonnas ja aidata kaasa piirkonda käsitleva liidu poliitika väljatöötamisele, et koostada konkreetsed tegevusettepanekud, sealhulgas seoses Eritreaga, Etioopiaga, Somaaliaga, Sudaaniga, Lõuna-Sudaaniga, Djibouti-Eritrea piirivaidlusega, Etioopia-Eritrea piirivaidlusega, Alžiiri lepingu rakendamisega, Niiluse konfliktiga ning muude piirkonda puudutavate küsimustega, mis mõjutavad selle julgeolekut, stabiilsust ja õitsengut;

Somaalia puhul aidata tihedas koostöös Somaalias asuva liidu delegatsiooni juhiga ning asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas ÜRO peasekretäri eriesindajaga Somaalias, Aafrika Liidu ja IGADiga jätkuvalt aktiivselt kaasa meetmetele ja algatustele, mille eesmärk on olukorra jätkuv stabiliseerimine Somaalias, eeskätt föderaalriigi loomise protsessi lõpuleviimine ja üleminekukava rakendamine, et juhatada sisse kohustuste järkjärguline üleminek ja üleandmine AMISOMilt Somaalia valitsusele ja institutsioonidele. Lisaks jätkab ELi eriesindaja Somaalia julgeolekusektori arendamise toetamist, kasutades selleks muu hulgas piirkonda lähetatud liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioone, ning liikmesriikidega tihedalt konsulteerides tööd selleks, et rahvusvaheliste rahastajate toetus Somaalia julgeolekusektorile oleks tõhusamalt koordineeritud;

Sudaani puhul aidata tihedas koostöös asjaomaste liidu delegatsioonide juhtidega Hartumis ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas kaasa sidusa ja tulemusliku liidu poliitika edendamisele Sudaani suhtes ning toetada poliitilisi lahendusi olukorrale Darfuris, Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse piirkonnas ning rahvuslikku leppimist tervikliku poliitilise protsessi kaudu, sealhulgas 2020. aastal valimiste korraldamiseks. Sellega seoses aitab ELi eriesindaja koos Aafrika Liidu ja eelkõige Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni, ÜRO ning teiste juhtivate piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega kaasa sidusa rahvusvahelise lähenemisviisi edendamisele, pidades silmas ka Sudaani ja Lõuna-Sudaani rahumeelse kooseksisteerimise toetamise vajadust, eelkõige Addis Abeba kokkulepete rakendamise ja üldise rahukokkuleppe järgsete seni lahendamata küsimuste lahendamise kaudu;

Lõuna-Sudaani puhul jätkata Lõuna-Sudaani konflikti lahendamise kokkuleppele ja kõrgetasemelisele taaselavdamisfoorumi protsessile tuginedes piirkondlikul tasandil koostööd eelkõige ÜRO, Aafrika Liidu, IGADi, Lõuna-Sudaani naaberriikide ja teiste juhtivate rahvusvaheliste partneritega, et tagada uue konflikti ärahoidmine ja usaldusväärse kokkuleppe rakendamine. Sellega seoses teeb ELi eriesindaja tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtidega Jubas ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas;

uurida piiriüleseid probleeme, eelkõige seoses rändega, ning taotluse korral osaleda asjakohaste sidusrühmadega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega üldisem panus liidu rände- ja pagulaspoliitikasse seoses kõnealuse piirkonnaga, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas;

jälgida hoolikalt muid Aafrika Sarve piirkonda mõjutavaid piiriüleseid probleeme, keskendudes radikaliseerumisele ja terrorismile, aga ka meresõidu turvalisusele ja piraatlusele, organiseeritud kuritegevusele, relvade, loodussaaduste, uimastite ja muud liiki salakaubaveole ja smugeldamisele ning humanitaarkriiside poliitilistele ja julgeolekualastele tagajärgedele;

k)	edendada humanitaarabi kättesaadavust kogu piirkonnas;

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga kaasa nõukogu otsuse 2011/168/ÜVJP (2) ning liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad ELi suunised, eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000)) rakendamisele, sealhulgas jälgides arengusuundi ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi.

2. ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)	asjakohasel juhul annab nõu ja esitab aruandeid seoses liidu seisukohtade kindlaksmääramisega rahvusvahelistel foorumitel, et proaktiivselt edendada liidu terviklikku poliitilist lähenemisviisi Aafrika Sarve suhtes;

b)	hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

4. ELi eriesindaja asub peamiselt kõnealuses piirkonnas, tagades samal ajal regulaarse kohalolu Euroopa välisteenistuse peakorteris.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 4 295 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3. Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes (sh soolise võrdõiguslikkuse küsimustes) pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.

4. ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide esinduste asjakohaste juhtide ja liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega EUNAVFOR Atalanta vägede juhatajale, EUTM Somalia missiooni ülemale ja EUCAP Somalia missiooni juhile kohaliku olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Asjakohasel juhul konsulteerivad ELi eriesindaja, ELi operatsiooniülemad ja tsiviiloperatsiooni ülem üksteisega.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd asjaomaste riikide ametiasutuste, ÜRO, Aafrika Liidu, IGADi, muude riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ning samuti piirkonna kodanikuühiskonnaga.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Sudaani (ja Lõuna-Sudaani) nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsus 2011/819/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (ELT L 327, 9.12.2011, lk 62).

(2) Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56).

(3) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/22

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/906,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. detsembril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/2274, (1) millega nimetati Ángel LOSADA FERNÁNDEZ Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Sahelis. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2018.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 20 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1. Sahelisse nimetatud ELi eriesindaja Ángel LOSADA FERNÁNDEZe volitusi pikendatakse 29. veebruarini 2020. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

2. ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Sahel selliselt, et see hõlmab Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia („strateegia“) ja selle piirkondliku tegevuskava („piirkondlik tegevuskava“) põhisuundi, milleks on Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger ja Tšaad. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd Tšaadi järve vesikonna riikidega ning teiste riikide ja piirkondlike või rahvusvaheliste üksustega väljaspool Sahelit, sealhulgas Magribis, Lääne-Aafrikas ja Guinea lahe piirkonnas.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad Sahelit puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, et aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuses piirkonnas püsiv rahu, julgeolek ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, intensiivsust ja mõju Sahelis.

2. ELi eriesindaja aitab arendada ja rakendada kõiki liidu pingutusi piirkonnas, eelkõige poliitika, julgeoleku ja arengu valdkonnas, ning koordineerida liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid.

3. Prioriteet on Mali pikaajaline stabiliseerimine ning partnerlus G5 Saheliga, koordineerides seda liidu delegatsioonide ja teiste asjakohaste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa välisteenistusega.

4. Liidu poliitiline eesmärk on edendada kõikide oma vahendite kooskõlastatud ja tulemusliku kasutamise abil Mali ja tema rahva tagasipöördumist rahu, leppimise, julgeoleku ja arengu teele.

5. Liidu poliitiline eesmärk on samuti tugevdada julgeoleku- ja arenguküsimuste vahelist seost G5 Saheli riikides.

Artikkel 3

Volitused

1. Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Sahelis on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	panustada aktiivselt strateegia ja selle piirkondliku tegevuskava rakendamisesse ning koordineerida ja arendada edasi liidu integreeritud lähenemisviisi piirkondlike kriiside suhtes, et suurendada liidu tegevuse üldist järjepidevust ja tulemuslikkust Sahelis;

teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike organisatsioonide, eelkõige G5 Saheli ja selle ühendvägedega, millega seoses tuleks muu hulgas tähelepanu pöörata inimõiguste austamise edendamisele ning vägede mittesõjalistele elementidele, nagu politseikomponent, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, sealhulgas kõigi Magribi ja Tšaadi järve vesikonna riikidega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis;

esindada ja edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas osalemine Mali rahulepingu järelevalve komitees, ning soodustada täielikult koordineeritud ja kõikehõlmavat liidu tegevust piirkonnas, tuginedes kõikidele asjakohastele vahenditele, sealhulgas arengukoostöö, nagu Saheli liit, liikmesriikide tegevus ning liidu toetus kriisiohjamisele ja konfliktide ennetamisele, kasutades selleks Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger), ja aluslepingu artikli 28 kohane stabiliseerimistegevus;

säilitada tihe koostöö ÜROga, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika ja Saheli küsimustes, ÜRO peasekretäri eriesindaja ja ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni juhiga, Aafrika Liiduga, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, G5 Saheliga, eelkõige G5 eesistuja ja selle peasekretäriga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusega, Tšaadi Järve Vesikonna Komisjoniga ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi ja Lähis-Ida piirkonna ametiasutustega;

jälgida tähelepanelikult piirkonna ees seisvate probleemide piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas terrorismi, organiseeritud kuritegevust, relvade salakaubavedu, inimkaubandust ja -smugeldamist, uimastikaubandust, pagulas- ja rändevooge ning asjaomaseid rahavooge; aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga kaasa ELi terrorismivastase võitluse strateegia edasisele rakendamisele;

jälgida tähelepanelikult suurte pagulas- ja rändevoogude humanitaar-, poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi ning nendega seotud ebaseaduslikke rahavooge piirkonnas; taotluse korral osaleda asjaomaste sidusrühmadega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega üldisem panus liidu pagulas- ja rändepoliitikasse piirkonnas, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas; töötada Saheli riikidega, et kontrollida meetmeid, milles lepiti kokku 2015. aasta novembris Valletta tippkohtumisel (sh Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra ELi usaldusfond) ning seoses partnerlusraamistikega;

säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismist ja rahvusvahelisest kuritegevusest mõjutatud riikidega piirkonnas ning tagada liidu oluline roll rahvusvahelistes püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. See hõlmab liidu jõupingutusi selleks, et tugevdada oma toetust julgeolekusektorile ÜJKP missioonide piirkondadeks jaotamise teel ja aktiivset toetust piirkondliku suutlikkuse suurendamisele, eelkõige G5 Saheli ühendvägedele, selle koordineerimisele koos rahvusvaheliste osalejatega nagu MINUSMA, ja nende suhetele kohaliku elanikkonnaga, järgides ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2359 (2017) ja 2391 (2017), ning selle tagamist, et tegeletakse piisavalt terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse algpõhjustega Sahelis;

h)	jälgida tähelepanelikult piirkonna humanitaarkriiside poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi;

seoses Maliga aidata kaasa riigi stabiliseerimisele, eelkõige tavapärase põhiseadusliku korra ja valitsemise täielikule taastamisele kogu territooriumil ning usaldusväärsele kaasavale riigisisesele dialoogile Mali rahulepingu üldises raamistikus. See hõlmab ka tuge institutsioonide ülesehitamiseks, julgeolekusektori reformiks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2364 (2017) ning pikaajalise rahu tagamiseks ja leppimiseks ning korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemiseks Malis, samuti Mali rahulepingu sujuva rakendamise edendamiseks aktiivsete ja täielikult koordineeritud liidu jõupingutuste soodustamist;

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga rakendada kõnealuses piirkonnas liidu inimõigustepoliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevaid ELi suuniseid, eelkõige ELi suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid ELi suuniseid ning liidu poliitikat, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut, ning edendada kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust riigi ülesehitamise protsessis kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2242 (2015). See abi hõlmab arengusuundade jälgimist ja nende kohta aru andmist, samuti sellega seoses soovituste sõnastamist, ning korrapäraste kontaktide säilitamist asjakohaste ametiasutustega Malis ja kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ning piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;

k)	jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012), 2100 (2013), 2295 (2016), 2364 (2017), 2374 (2017), 2359 (2017) ja 2391 (2017) täitmist ja anda selle kohta aru.

2. ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)	asjakohasel juhul annab nõu ja esitab aruandeid seoses liidu seisukohtade kindlaksmääramisega piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, et proaktiivselt edendada ja tugevdada liidu terviklikku lähenemisviisi Sahelis valitseva kriisi suhtes;

b)	hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega ning teeb tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonidega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 2 400 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3. Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes (sh soolise võrdõiguslikkuse küsimustes) pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

4. ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale geograafilises vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid, sh volituste täitmist käsitleva vahearuande 2019. aasta kevadel. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine teiste liidu osalejatega

1. Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia ja piirkondliku tegevuskava raames kaasa liidu poliitilise ja diplomaatilise tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega.

2. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

3. Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide esinduste asjakohaste juhtide ja liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega missiooni EUCAP Sahel Niger juhile ja missiooni EUCAP Sahel Mali juhile ning missiooni EUTM Mali ülemale kohaliku olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Asjakohasel juhul konsulteerivad ELi eriesindaja, missiooni EUTM Mali ülem ning missioonide EUCAP Sahel Niger ja EUCAP Sahel Mali tsiviiloperatsiooni ülem omavahel.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Sahelisse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 7. detsembri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/2274, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis (ELT L 322, 8.12.2015, lk 44).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/27

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/907,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 13. novembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2071, (1) millega nimetati Toivo KLAAR Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Lõuna-Kaukaasias ja Gruusia kriisi jaoks. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2018.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 20 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja Toivo KLAARi volitusi pikendatakse kuni 29. veebruarini 2020. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias, sealhulgas eesmärkidel, mis on esitatud 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud erakorralise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes ja nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldustes, samuti 27. veebruari 2012. aasta järeldustes. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

kooskõlas olemasolevate mehhanismidega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ja selle Minski grupiga, ennetada konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele piirkonnas, sealhulgas Gruusia kriisi ja Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele, edendades selleks pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumist ning muude asjakohaste vahendite abil, ning toetada sellise lahendusplaani rakendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

b)	teha peamiste huvitatud osalejatega konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud küsimustes;

c)	julgustada ja toetada Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia ning asjakohasel juhul nende naaberriikide vahelist edasist koostööd;

d)	edendada liidu tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	luua kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, muude võtmetähtsusega poliitiliste osalejate, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)	julgustada piirkonna riike tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)	aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja hõlbustada sellise lahendusplaani rakendamist tihedas koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ning OSCE ja selle Minski grupiga;

seoses Gruusia kriisiga:

aidata ette valmistada rahvusvahelisi läbirääkimisi („Genfi kõnelused“), mida peetakse 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani punkti 6 ning 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete alusel ning mille raames käsitletakse muu hulgas piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse korda, pagulaste ja riigisiseste põgenike küsimust rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele tuginedes ning muid küsimusi poolte kokkuleppel;

ii)	aidata määrata kindlaks liidu seisukoht ja esindada seda ELi eriesindaja tasandil punktis i osutatud läbirääkimistel ning

iii)	aidata kaasa 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani ja selle 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete rakendamisele;

e)	aidata kaasa usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, kaasates liikmesriikide eksperditeadmisi, kui need on kättesaadavad ja asjakohased;

f)	aidata asjakohasel juhul kaasa liidu panuse ettevalmistamisele võimaliku konflikti lahendusplaani rakendamisel;

g)	intensiivistada liidu ja peamiste asjaomaste osalejate dialoogi piirkonnaga seotud küsimustes;

h)	abistada liitu Lõuna-Kaukaasiat käsitleva tervikliku poliitika edasiarendamisel;

i)	käesolevas artiklis sätestatud tegevuste raames aidata kaasa liidu inimõigustepoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses laste ja naistega konfliktidest mõjutatud piirkondades, eelkõige jälgides ja käsitledes selle valdkonnaga seotud arengusuundi.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 4 340 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3. Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

4. ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtide ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös Gruusias asuva liidu delegatsiooni juhiga Euroopa Liidu vaatlusmissioonile Gruusias (EUMM Georgia) kohapealse olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja EUMM Georgia tsiviiloperatsiooni ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 13. novembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2071, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks (ELT L 295, 14.11.2017, lk 55).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/32

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/908,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 19. jaanuaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/77, (1) millega nimetati Lars-Gunnar WIGEMARK Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Bosnias ja Hertsegoviinas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2018.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 14 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindaja Lars-Gunnar WIGEMARKi volitusi pikendatakse kuni 31. augustini 2019. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad järgmistel liidu poliitilistel eesmärkidel Bosnias ja Hertsegoviinas:

a)	jätkuvad edusammud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis;

b)	stabiilne, elujõuline, rahumeelne, paljurahvuseline ja ühtne Bosnia ja Hertsegoviina, kes teeb rahumeelset koostööd oma naabritega, ning

c)	selle tagamine, et Bosnia ja Hertsegoviina liigub pöördumatult ELi liikmelisuse suunas.

2. EL jätkab ka Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamise toetamist.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis, eelkõige edendades dialoogi eri valitsustasandite vahel;

b)	tagada liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus;

c)	aidata teha edusamme poliitiliste, majanduslike ja liidu prioriteetide valdkonnas, soodustades eelkõige edasist tööd liidu küsimuste koordineerimismehhanismiga ja reformikava rakendamise jätkumist;

d)	toetada kooskõlas Euroopa standarditega riigi pingutusi selle tagamisel, et valimistulemusi saaks ellu viia;

e)	jälgida valitsuse kõigi tasandite täidesaatvate ja seadusandlike asutuste tööd Bosnias ja Hertsegoviinas ja neid nõustada ning teha koostööd Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste ja erakondadega;

tagada liidu jõupingutuste elluviimine kõigi õigusriigi põhimõtte valdkonda kuuluvate tegevuste ja julgeolekusektori reformi alal, edendada liidu üldist koordineerimist ja anda kohapealse olukorra kohta poliitilisi juhiseid seoses liidu jõupingutustega organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismi tõkestamisel ning sellega seoses edastada vajaduse korral kõrgele esindajale ja komisjonile hinnanguid ja nõuandeid;

g)	toetada kriminaalkohtusüsteemi ja politsei vahelist tugevdatud ja tulemuslikumat koostööd Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti algatusi, mille eesmärk on tugevdada kohtuasutuste tõhusust ja erapooletust, eelkõige õigusalast struktureeritud dialoogi;

anda ELi vägede juhatajale sõjalist käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid sõjalistes küsimustes, millel on kohalik poliitiline mõõde, eelkõige seoses tundlike operatsioonidega ning suhtlemisel kohalike ametivõimude ja kohaliku meediaga; konsulteerida ELi vägede juhatajaga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada julgeolekuolukorda, ning kooskõlastada kohalikele ametiasutustele ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele saadetavad ühtsed sõnumid; anda panus EUFOR Althea strateegilist läbivaatamist käsitlevatesse konsultatsioonidesse;

i)	koordineerida ja viia ellu liidu jõupingutusi seoses Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse teavitamisega liidu-teemalistest küsimustest;

j)	edendada liitu integreerimise protsessi sihipärase avaliku diplomaatia ja liidu teavitustegevuse abil, mille eesmärk on tagada Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse parem informeeritus ja suurem toetus liiduga seotud küsimustes, sealhulgas kaasates kohalikke kodanikuühiskonna esindajaid;

k)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas ELi inimõigustepoliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suunistega;

l)	olla kontaktis asjaomaste Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega, eesmärgiga saavutada nende täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

m)	kooskõlas liitu integreerimise protsessiga nõustada, abistada, edendada ja jälgida vajalike põhiseaduslike muudatuste ja asjaomaste õigusaktide muudatuste üle peetavat poliitilist dialoogi;

teha tihedat koostööd ja konsulteerida tihedalt kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas ning teiste riigis tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega; teavitada sellega seoses nõukogu kohapeal toimuvatest aruteludest rahvusvahelise kohaloleku kohta riigis, sealhulgas kõrge esindaja büroo kohta;

o)	vajaduse korral nõustada kõrget esindajat seoses füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle suhtes võiks Bosnia ja Hertsegoviina olukorda arvestades kehtestada piiravad meetmed;

p)	kehtivat käsuliini rikkumata aidata tagada, et kõiki kohapealseid liidu vahendeid rakendataks ühtselt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 31. augustini 2019 ette nähtud lähtesumma on 7 521 937 eurot.

3. Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioon ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ja asjakohasel juhul piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega ning eelkõige teeb tihedat koostööd kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas.

3. Liidu kriisiohjamisoperatsioonide toetamiseks parandab ELi eriesindaja koos teiste kohapeal viibivate liidu osalistega teabe levitamist ja jagamist kõnealuste liidu osaliste poolt, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamisele olukorrast ja sellele antavast hinnangust.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab 31. oktoobriks 2018 nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning 31. maiks 2019 täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/77, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 13, 20.1.2015, lk 7).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/37

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/909,

25. juuni 2018,

millega kehtestatakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektide ühised projektijuhtimise reeglid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 46 lõiget 6,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 11. detsembril 2017. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2315.

(2)	Nimetatud otsuse artikli 4 lõike 2 punktis f on sätestatud, et nõukogu kehtestab ühised projektijuhtimise reeglid, mida üksikprojektis osalevad liikmesriigid saaksid asjaomase projekti jaoks kohandada.

(3)	Nagu on täpsustatud nõukogu otsuse (ÜVJP) 2018/340 (2) põhjenduses 5, kasutatakse sidususe tagamiseks kõigi PESCO projektide rakendamisel ühiseid projektijuhtimise reegleid, sealhulgas kohasel juhul reegleid vaatlejate osalemise kohta.

(4)

Kooskõlas nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovituse (alalise struktureeritud koostöö rakendamise tegevuskava kohta) (3) punktiga 12 peaks nõukogu ühised projektijuhtimise reeglid vastu võtma 2018. aasta juuniks. Need reeglid peaksid olema raamistikuks, mis tagab PESCO projektide ühtse ja järjepideva rakendamise ning sisaldab korda, mille alusel nõukogu teavitatakse korrapäraselt üksikprojektide seisust vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikele 3 ja mis võimaldab teha nõukogul vajalikku järelevalvet. Sellega seoses tuleks täiendavalt täpsustada osalevate liikmesriikide ja PESCO sekretariaadi, mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELi sõjaline staap, ja Euroopa Kaitseagentuur, ülesandeid ja vastutusvaldkondi, sealhulgas kohasel juhul vaatlejariikide osalemist. Kõnealune raamistik peaks olema samuti osalejatele üldiseks suuniseks igale projektile sobiliku juhtimiskorra kavandamisel vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikele 3. Sellega seoses käsitleb nõukogu hiljemalt 2018. aasta juunis uuesti ka osalevate liikmesriikide poolt projektide koordineerimise küsimust.

(5)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artiklis 7 on sätestatud, et PESCO sekretariaadi vajalikke ülesandeid täidavad Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELi sõjaline staap, ja Euroopa Kaitseagentuur ühiselt, ning samas on täpsemalt määratletud nende üksuste roll ja vastutusala PESCO toimimise, sealhulgas PESCO projektide toetamisel.

(6)

Nõukogul tuleks võtta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktiga g vastu otsus, millega kehtestatakse aegsasti üldtingimused, mille alusel lubatakse erandkorras kutsuda üksikprojektides osalema kolmandaid riike, vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9, eriti artikli 9 lõikele 1, ja nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovituse punktile 13.

(7)	Seetõttu peaks nõukogu vastu võtma otsuse, millega kehtestatakse PESCO projektide ühised projektijuhtimise reeglid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõiste

Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitatakse „projektiosalistena“ PESCO projektis osalevaid liikmesriike.

Artikkel 2

Nõukogu teavitamine ja järelevalve

1. Nõukogu vaatab otsuse (ÜVJP) 2018/340 läbi iga aasta novembrikuuks ja asjakohasel juhul ajakohastab seda. Koos selliselt ajakohastatud nõukogu otsusega avaldatakse iga projekti projektiosaliste ajakohastatud nimekiri, mis hõlmab nii neid, kes esitasid projektiettepaneku, kui ka neid, kes ühinesid projektiga kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikega 2.

2. Projektiosalised teavitavad nõukogu nõuetekohaselt asjaomaste PESCO projektidega seotud arengutest kord aastas. Selleks esitavad projektiosalised PESCO sekretariaadile oma projektikoordinaatorite vahendusel ning nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovituse lõikes 11 osutatud ühist elektroonilist platvormi ja PESCO projekti kirjelduse tüüpvormi kasutades aruande edusammudest asjaomastes PESCO projektides. Kõnealused aruanded sisaldavad konsolideeritud teavet projekti elluviimisel tehtud edusammude kohta, projekti tegevuskava, eesmärke ja vahe-eesmärke ning teavet selle kohta, kuidas projekt on aidanud kaasa asjaomaste siduvamate kohustuste täitmisele. Kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (4) võivad projektiosalised kokku leppida esitatava teabe asjakohaste osade salastatuse tasemes.

PESCO sekretariaat esitab teatise, millega antakse projektikoordinaatoritele kuus nädalat aega aruande esitamiseks, ning kogub PESCO projekte puudutava konsolideeritud teabe nõukogule edastamise eesmärgil kokku. Põhimõtteliselt edastatakse see teave nõukogule enne kõrge esindaja esitatavat iga-aastast aruannet alalise struktureeritud koostöö kohta, võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovituse punkte 14, 15 ja 16.

3. Nõukogu taotluse korral esitavad projektiosalised lisaks lõikes 2 osutatud tavapärasele teabele projektikoordinaatorite vahendusel teatud konkreetsete projektide kohta veel täiendavat teavet.

4. Osalevad liikmesriigid esitavad samuti teabe oma individuaalse panuse kohta PESCO projektidesse, milles nad osalevad oma riiklike rakenduskavade alusel, mida tuleb asjakohasel juhul vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 3 lõikele 2 igal aastal läbi vaadata ja ajakohastada.

5. Projektikoordinaatorid kasutavad ühist elektroonilist platvormi, et esitada aruandeid projekte puudutavate muude oluliste edusammude ja muutuste kohta, sealhulgas uute projektiosaliste ja vaatlejate ning nende projektiga ühinemise kuupäeva kohta. Ühist elektroonilist platvormi kasutatakse selliselt, et kõigi osalevate liikmesriikide jaoks oleks tagatud esitatud teabe läbipaistvus.

Artikkel 3

PESCO sekretariaat

Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikliga 7 ja oma kohustuste täitmiseks teeb PESCO sekretariaat järgmist:

a)	toimib liidu raamistikus kõigi PESCO küsimuste ühtse kontaktpunktina;

b)	toimib ühtse kontaktpunktina ka kõigi osalevate liikmesriikide jaoks, eesmärgiga jagada asjakohast teavet, kasutades toimivat e-posti aadressi ja ühist elektroonilist platvormi. PESCO sekretariaat kasutab ühist elektroonilist platvormi ka oma dokumentide levitamiseks;

c)	pakub tuge ja täidab koordineerimisülesandeid seoses PESCO projektiettepanekute hindamisega ning aitab struktureeritud meetodit kasutades esitada osalevatel liikmesriikidel teavet, mis on nõutav nii projektide hindamiseks kui ka nõukogule esitatavate aruannete jaoks;

toetab neid osalevaid liikmesriike, kes kavatsevad esitada projektiettepaneku, nende vastava taotluse korral siis, kui nad teavitavad teisi osalevaid liikmesriike. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikega 2 levitatakse seda teavet aegsasti, et saada toetus ja anda huvitatud osalevatele liikmesriikidele võimalus ühineda ja esitada projektiettepanek ühiselt;

e)	toetab asjakohasel juhul projektiosalisi nende projekte käsitleva ajakohastatud teabe esitamisel asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites ja Euroopa Kaitseagentuuri raamistikus;

f)	edastab projektiosalistelt saadud taotlused Euroopa välisteenistuse asjaomastele talitustele, sealhulgas ELi sõjalisele staabile, ning Euroopa Kaitseagentuurile, eesmärgiga toetada asjaomaseid projekte ja nende rakendamist.

Artikkel 4

Projektiosalised

1. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikega 3 lepivad projektiosalised omavahel ühehäälselt kokku oma koostöö korralduses ja ulatuses ning projektijuhtimises.

2. Selline korraldus võib hõlmata projektis osalemiseks vajalikke panuseid ja asjaomaseid nõudeid, projekti raames toimuvat otsustusprotsessi, tingimusi projektis osalemise lõpetamiseks või teiste osalevate liikmesriikide projektiga ühinemiseks ning vaatlejastaatusega seotud sätteid. Selline korraldus võib hõlmata ka artiklis 7 osutatud küsimusi.

3. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikega 2 võivad projektiosalised omavahel ühehäälselt kokku leppida, et nad lubavad teistel osalevatel liikmesriikidel projektiga ühineda, kui need liikmesriigid esitavad sellekohase taotluse. Nad teavitavad nõukogu uute liikmete ühinemisest.

4. Projektiosalised võivad omavahel ühehäälselt kokku leppida, et teatud otsused (nt haldusküsimusi puudutavad otsused) tehakse erineva hääletuskorra alusel.

5. Projektiosalised panustavad projekti oma vahendite ja erialateadmistega. Sõltuvalt projekti ulatusest määrab iga projektiosaline kindlaks oma panuse laadi, mis võib hõlmata inimressursse, rahalisi vahendeid, erialateadmisi, seadmeid või mitterahalisi panuseid. Kõnealused panused toetavad projekti eesmärkide saavutamist ja mõjutavad projekti.

6. Projektiosalised püüavad kujundada iga projekti selliselt, et oleks tagatud väljundite ja ajakavade sidusus teiste PESCO projektidega ning projekti sidusus muudes asjaomastes institutsioonilistes raamistikes välja töötatud algatustega, tagades samas läbipaistvuse ja kaasatuse ning vältides tarbetut topelttööd.

7. Osalevate liikmesriikide poolt võetud siduvamate kohustustega kooskõlas on projektiosaliste eesmärk panustada kasutusvalmis jõudude ja võimega (mis on eelkõige hästi varustatud, väljaõppe läbinud ja koostalitlusvõimelised ning vajalike struktuuride, varustuse ja varuosadega), mida saab siirata operatsioonidele nende läbiviimiseks ja toetamiseks.

8. Iga projektiosaline määrab iga PESCO projekti jaoks, milles ta osaleb, riikliku kontaktpunkti.

Artikkel 5

Projektikoordinaatorid

1. Iga PESCO projekti projektiosalised määravad kindlaks ja nimetavad endi hulgast ühe projektikoordinaatori, kes täidab, või mitu projektikoordinaatorit, kes täidavad koordineerimisülesandeid. Põhimõtteliselt võivad projekti algatajad täita koordinaatori ülesandeid.

2. Projektikoordinaatorid teevad eelkõige järgmist:

a)	ajakohastavad vähemalt kord aastas PESCO sekretariaadi poolt loodud ühtsel elektroonilisel platvormil projektiga seotud teavet PESCO projekti kirjelduse tüüpvormi alusel;

b)	hõlbustavad projektiosaliste vahelist koostööd ja asjakohasel juhul koostööd teiste asjaomaste PESCO projektide projektikoordinaatoritega ning tegutsevad kontaktisikuna projektiga seotud küsimuste korral;

võivad toetada artiklis 4 nimetatud projektiga seotud korralduste väljatöötamist ning vajaliku projekti dokumentatsiooni, sealhulgas aruandluse koostamist. Sel eesmärgil võivad projektikoordinaatorid kasutada osalevatele liikmesriikidele Euroopa Kaitseagentuuri raames pakutavaid projektijuhtimise toetusvahendeid;

edendavad asjakohasel juhul jõupingutusi selleks, et projekti raames välja töötatud võime eesmärgiks oleks kaotada võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise kaudu kindlaks tehtud võimealaseid puudujäägid, ning panustavad siduvamate kohustuste täitmisse, muu hulgas kõige nõudlikumate missioonide osas, ning aitavad saavutada liidu ambitsioonikuse taseme.

3. Projektiosalised võivad omavahel kokku leppida projektikoordinaatori ülesandeid ja vastutust käsitleva täiendava korralduse suhtes, pidades silmas projekti eripära. Eelkõige võivad projektiosalised kokku leppida, et projektikoordinaatori ülesandeid täidab neist mitu, säilitades samas PESCO sekretariaadiga suhtlemiseks ühtse kontaktpunkti.

Artikkel 6

Vaatlejad

1. Projektiosalised võivad omavahel kokku leppida, et nad lubavad teistel osalevatel liikmesriikidel saada projekti vaatlejateks.

2. Osalevad liikmesriigid võivad põhimõtteliselt saada vaatlejateks üksnes tingimustel (sealhulgas seoses selle kestusega), mis määratakse kindlaks projektiosaliste poolt projekti eripära arvesse võttes. Projektikoordinaatorid esitavad kõnealused tingimused taotluse korral.

3. Projektiosalised võivad omavahel kokku leppida vaatlejastaatust käsitlevas erikorras, pidades silmas projekti eripära ja selle erinevaid arenguetappe.

4. Vaatlejatel ei ole kohustust oma vahendite ja erialateadmistega projekti panustada. Nad võivad hilisemas etapis taotleda projektiosaliseks saamist, takistamata projekti edenemist.

Artikkel 7

Muud projektikorralduskavadega hõlmatud küsimused

1. Korraldus, milles projektiosalised võivad otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõike 3 rakendamiseks iga PESCO projekti puhul omavahel kokku leppida, tehes seda asjakohasel juhul kirjalikult, hõlmab muu hulgas mõnda järgmist valdkonda või kõiki neist:

—	projektiosaliste kohtumiste ettevalmistamine, juhatamine ja koordineerimine;

—	ülesannete ja kohustuste jaotamine projektiosaliste hulgas;

—	vajaduse korral komisjoni kutsumine projektiga seotud menetlustes osalema;

—	eelarve- ja finantseeskirjad;

—	vaatlejate osalemine projektiga seotud menetlustes;

—	eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui projektiosaline otsustab projektis osalemise lõpetada (sealhulgas õiguslikud ja rahalised aspektid) või kui osalev liikmesriik soovib projektiga ühineda;

—	nende juhtumite kindlaksmääramine, mille puhul projektiosalised võivad taotleda Euroopa välisteenistuse, sealhulgas ELi sõjalise staabi, ja Euroopa Kaitseagentuuri toetust;

—

kirjeldused, hankestrateegia, projektijuhtimise tugistruktuuri valik ning tööstusettevõtete valimine. Sellega seoses võivad projektiosalised omavahel kokku leppida, et kasutatakse Euroopa Kaitseagentuuri poolt kasutatavaid projektijuhtimisvahendeid, näiteks projektikorralduskavad, ühised personalieesmärgid, ühised personalinõuded, või ärimudeleid.

2. Projektiosalised võivad omavahel ühehäälselt kokku leppida, et eespool nimetatud küsimusi käsitlevaid otsuseid tehakse kooskõlas artikli 4 lõikega 4.

Artikkel 8

Arendatud jõudude ja võime kasutamine

PESCO projekti raames arendatud jõudusid ja võimet võivad projektiosalised kasutada nii individuaalselt kui ka asjakohasel juhul ühiselt Euroopa Liidu ning ÜRO, NATO ja muude raamistike raames korraldatud tegevuste kontekstis.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Käesolev otsus vaadatakse läbi 31. detsembriks 2020.

Käesolevat otsust kohandatakse vajaduse korral, et võtta arvesse kolmandate riikide üksikprojektides osalemise üldtingimusi, mille kohta teeb otsuse nõukogu kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktiga g ja artikli 9 lõikega 1.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.

(2) Nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 65, 8.3.2018, lk 24).

(3) ELT C 88, 8.3.2018, lk 1.

(4) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/42

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/910,

25. juuni 2018,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 4060 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides, kus on esinenud kõnealuse taudi kinnitatud juhtumeid kodu- või uluksigade hulgas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas.

(2)

Sigade Aafrika katku levimise risk looduses on seotud taudi loomuliku järkjärgulise levikuga uluksigade populatsioonis ning samuti inimtegevusega seotud riskidega, nagu näitab kõnealuse taudi hiljutine epidemioloogiline areng liidus ning nagu on dokumenteeritud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 14. juuli 2015. aasta teaduslikus arvamuses, EFSA 23. märtsi 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) ja EFSA 7. novembri 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses of African swine fever in the Baltic states and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) (5).

(3)

2018. aasta juunis esines 38 sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel ja mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid metssigadel Rumeenias Tulcea maakonnas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel ning juhtumite esinemine metssigadel samas Rumeenia piirkonnas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Rumeenia piirkonnas tuleks vastavalt kajastada kõnealuse lisa I, II ja III osas.

(4)

2018. aasta juunis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Lätis Salduse piirkonnas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel ning hiljutine juhtumite esinemine metssigadel samas Läti piirkonnas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Läti piirkonnas tuleks vastavalt kajastada kõnealuse lisa III osas.

(5)

2018. aasta juunis esines kolm sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Leedus Šiauliai, Vilniuse ja Kaunase maakonnas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel ning hiljutine juhtumite esinemine metssigadel samades Leedu piirkondades kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Leedu piirkondades tuleks vastavalt kajastada kõnealuse lisa III osas.

(6)

2018. aasta juunis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas Podlaasia ja Lublini vojevoodkonnas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel ning hiljutine juhtumite esinemine metssigadel samas Poola piirkonnas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Poola piirkondades tuleks vastavalt kajastada kõnealuse lisa III osas.

(7)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja ennetavalt võidelda taudi levikuga seotud riskidega, tuleks Rumeenias, Lätis, Leedus ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ning loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Nimetatud lisa tuleks vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuni 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) EFSA Journal 2015; 13(7): 4163; EFSA Journal 2017; 15(3): 4732; EFSA Journal 2017; 15(11): 5068.

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

—	okres Uherské Hradiště,

—	okres Kroměříž,

—	okres Vsetín,

—

katastrální území obcí v okrese Zlín:

—

Bělov,

—	Biskupice u Luhačovic,

—	Bohuslavice nad Vláří,

—

Brumov,

—

Bylnice,

—

Divnice,

—	Dobrkovice,

—	Dolní Lhota u Luhačovic,

—	Drnovice u Valašských Klobouk,

—	Halenkovice,

—

Haluzice,

—	Hrádek na Vlárské dráze,

—	Hřivínův Újezd,

—	Jestřabí nad Vláří,

—	Kaňovice u Luhačovic,

—

Kelníky,

—	Kladná-Žilín,

—

Kochavec,

—	Komárov u Napajedel,

—

Křekov,

—

Lipina,

—	Lipová u Slavičína,

—	Ludkovice,

—	Luhačovice,

—

Machová,

—	Mirošov u Valašských Klobouk,

—	Mysločovice,

—	Napajedla,

—

Návojná,

—

Nedašov,

—	Nedašova Lhota,

—

Nevšová,

—	Otrokovice,

—	Petrůvka u Slavičína,

—	Pohořelice u Napajedel,

—

Polichno,

—	Popov nad Vláří,

—

Poteč,

—	Pozlovice,

—	Rokytnice u Slavičína,

—

Rudimov,

—

Řetechov,

—

Sazovice,

—

Sidonie,

—

Slavičín,

—

Smolina,

—	Spytihněv,

—	Svatý Štěpán,

—

Šanov,

—

Šarovy,

—	Štítná nad Vláří,

—

Tichov,

—	Tlumačov na Moravě,

—	Valašské Klobouky,

—	Velký Ořechov,

—	Vlachova Lhota,

—	Vlachovice,

—

Vrbětice,

—

Žlutava.

2. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 651000, 651100, 651200, 652100, 652200, 652300, 652400, 652500, 652601, 652602, 652603, 652700, 652800, 652900 és 653403 kódszámúvalamint 656100, 656200, 656300, 656400, 656701, 657010, 657100, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye 900850, 900860, 900930, 900950 és 903350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705250, 705350, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950 és 750960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553110, 553250, 553260 és 553350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360 és 573450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 850650, 850850, 851851, 851852, 851950, 852050, 852150, 852250, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855650, 855660, 855750, 855850, 855950, 855960, 856012, 856050, 856150, 856250, 856260, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450 és 857550.

4. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novads,

—	Alsungas novads,

—	Kuldīgas novada Gudenieku, Turlavas un Laidu pagasts,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

—	Skrundas novada,Nīkrācesun Rudbāržu pagasts un Skrundas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidiem no autoceļa A9, Skrundas pilsēta,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Vaiņodes novads,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts.

5. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Papilės seniūnija,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių, Liolių, Pakražančio, Šaukėnų seniūnijos, Tytyvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Sedos, Šerkšnėnų ir Židikų seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnūjų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė.

6. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

powiat gołdapski,

powiat węgorzewski,

gmina Ruciane – Nida i część gminy Pisz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 oraz miasto Pisz w powiecie piskim,

gminy Giżycko z miastem Giżycko, Kruklanki, Miłki, Wydminy i Ryn w powiecie giżyckim,

gmina Mikołajki w powiecie mrągowskim,

gminy Bisztynek i Sępopol w powiecie bartoszyckim,

gminy Barciany, Korsze i Srokowo w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński, Lubomino, Orneta i Kiwity w powiecie lidzbarskim,

część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

gminy Godkowo, Milejewo, Młynary, Pasłęk i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg.

w województwie podlaskim:

gminy Brańsk z miastem Brańsk, Rudka i Wyszki w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kołaki Kościelne, Rutki, Szumowo, część gminy Zambrów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 i miasto Zambrów w powiecie zambrowskim,

gminy Wiżajny i Przerośl w powiecie suwalskim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród i Zbójna w powiecie łomżyńskim.

w województwie mazowieckim:

gminy Ceranów, Kosów Lacki, Sabnie, Sterdyń, część gminy Bielany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

gminy Grębków, Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek, Wierzbno i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

gmina Kotuń w powiecie siedleckim,

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Mała Wieś i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Płońsk z miastem Płońsk, Sochocin i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Jakubów, Mińsk Mazowiecki z miastem Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Kałuszyn, Siennica i Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Sobolew, Trojanów, Wilga i Żelechów w powiecie garwolińskim,

powiat kozienicki,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stromiec i Wyśmierzyce w powiecie białobrzeskim,

gminy Iłów, Młodzieszyn, Nowa Sucha, Rybno, Sochaczew z miastem Sochaczew i Teresin w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim.

w województwie lubelskim:

gminy Niemce, Garbów, Jastków, Konopnica, Wólka, Głusk w powiecie lubelskim,

gminy Łęczna, Milejów, Spiczyn, część gminy Ludwin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Puchaczów i Dratów, a następnie przez drogę nr 820 do północnej granicy gminy, część gminy Cyców położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 841 do miejscowości Wólka Cycowska, a następnie od miejscowości Wólka Cycowska przez drogę 82 do zachodniej granicy gminy i część gminy Puchaczów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 82 do miejscowości Stara Wieś, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Stara Wieś, Puchaczów i Dratów w powiecie łęczyńskim,

gminy Siedliszcze, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny i część gminy wiejskiej Chełm położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 812 biegnącą od zachodniej granicy tej gminy do granicy powiatu miejskiego Chełm, a następnie południową granicę powiatu miejskiego Chełm do wschodniej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gminy Grabowiec, Miączyn, Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Komarów-Osada w powiecie zamojskim,

gminy Trzeszczany, Werbkowice, Mircze, część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gminy Abramów, Kamionka, Lubartów z miastem Lubartów, Serniki, Ostrów Lubelski w powiecie lubartowskim,

gminy Kłoczew, Ryki, Dęblin i Stężyca w powiecie ryckim,

gminy Puławy z miastem Puławy, Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Nałęczów, Markuszów, Żyrzyn w powiecie puławskim,

powiat świdnicki,

gminy Fajsławice, Kraśniczyn, Łopiennik Górny, Gorzków, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Izbica, Siennica Różana w powiecie krasnostawskim,

gmina Tyszowce w powiecie tomaszowskim,

powiat miejski Lublin.

7. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Satu Mare county:

—

Commune Apa with folowing localities:

—	Locality Apa,

—	Locality Lunca Apei,

—	Locality Someșeni,

—

Commune Batarci with folowing localities:

—	Locality Batarci,

—	Locality Comlausa,

—	Locality Sirlău,

—	Locality Tămășeni,

—

Commune Bixad with folowing localities:

—	Locality Bixad,

—	Locality Boinești,

—	Locality Trip,

—

Commune Călinesti-Oaș with folowing localities:

—	Locality Călinești-Oaș,

—	Locality Coca,

—	Locality Lechința,

—	Locality Pășunea Mare,

—	Commune Carmazana,

—

Commune Certeze with folowing localities:

—	Locality Certeze,

—	Locality Huța Certeze,

—	Locality Moișeni,

—

Commune Culciu with folowing localities:

—	Locality Culciu Mare,

—	Locality Apateu,

—	Locality Cărășeu,

—	Locality Corod,

—	Locality Culciu Mic,

—	Locality Lipău,

—

Commune Doba with folowing localities:

—	Locality Doba,

—	Locality Boghiș,

—	Locality Dacia,

—	Locality Paulian,

—	Locality Traian,

—	Commune Gherța Mică,

—

Commune Halmeu with folowing localities:

—	Locality Babești,

—	Locality Dobolț,

—	Locality Halmeu Vii,

—

Commune Livada with folowing localities:

—	Locality Livada,

—	Locality Adrian,

—	Locality Dumbrava,

—	Locality Livada Mică,

—

Commune Medieșu Aurit with folowing localities:

—	Locality Potău,

—	Locality Românesti,

—	Locality Medieșu Aurit,

—	Locality Babășești,

—	Locality Iojib,

—	Locality Medieș Rături,

—	Locality Medieș Vii,

—	Satmarel locality from Satu Mare Municipality,

—

Commune Odoreu with folowing localities:

—	Locality Odoreu,

—	Locality Berindan,

—	Locality Cucu,

—

Commune Ardud witl folowing localities:

—	Locality Ardud,

—	Locality Ardud-Vii,

—	Locality Baba Novac,

—	Locality Gerăușa,

—	Locality Mădăraș,

—	Locality Sărătura,

—

Commune Negrești-Oaș with folowing localities:

—	Locality Negrești-Oaș,

—	Locality Luna,

—	Locality Tur,

—

Commune Orașu Nou with folowing localities:

—	Locality Orașu Nou,

—	Locality Orașu Nou-Vii,

—	Locality Prilog,

—	Locality Prilog Vii,

—	Locality Racșa,

—	Locality Racșa Vii,

—	Locality Remetea Oașului,

—

Commune Păulești with folowing localities:

—	Locality Păulești,

—	Locality Amati,

—	Locality Ambud,

—	Locality Hrip,

—	Locality Petin,

—	Locality Rușeni,

—

Commune Târna Mare with folowing localities:

—	Locality Târna Mare,

—	Locality Bocicău,

—	Locality Valea Seacă,

—	Locality Văgaș,

—

Commune Tarsolt with folowing localities:

—	Locality Tarsolt,

—	Locality Aliceni,

—

Commune Terebești with folowing localities:

—	Locality Terebești,

—	Locality Aliza,

—	Locality Gelu,

—	Locality Pișcari,

—

Commune Turț with folowing localities:

—	Locality Turț,

—	Locality Gherța Mare,

—	Locality Turț Băi,

—

Commune Turulung with folowing localities:

—	Locality Turulung Vii,

—	Commune Vama,

—

Commune Vetiș with folowing localities:

—	Locality Vetiș,

—	Locality Decebal,

—	Locality Oar,

—

Commune Viile Satu Mare with folowing localities:

—	Locality Viile Satu Mare,

—	Locality Cionchești,

—	Locality Medișa,

—	Locality Tătărești,

—	Locality Țireac,

—

Commune Pișcolt with folowing localities:

—	Locality Pișcolt,

—	Locality Resighea,

—	Locality Scărișoara Nouă,

—

Commune Sanislăuwith folowing localities:

—	Locality Sanislău,

—	Locality Marna Nouă,

—

Commune Ciumeștiwith folowing localities:

—	Locality Ciumești,

—	Locality Berea,

—	Locality Viișoara,

—	Locality Horea,

—

Commune Foieniwith folowing localities:

—	Locality Foieni,

—

Commune Urziceni with folowing localities:

—	Locality Urziceni,

—	Locality Urzicenii de Pădure,

—

Commune Cămin with folowing localities:

—	Locality Cămin,

—

Commune Căpleni with folowing localities:

—	Locality Căpleni,

—

Commune Berveni with folowing localities:

—	Locality Berveni,

—	Locality Lucăceni,

—

Commune Moftin with folowing localities:

—	Locality Domănești.

Tulcea county:

—

Commune Beidaud with folowing localities:

—	Locality Beidaud,

—	Locality Neatârnare,

—	Locality Sarighiol de Deal,

—

Commune Mihai Viteazu with folowing localities:

—	Locality Mihai Viteazu,

—	Locality Sinoie,

—	Galati municipality,

—	Commune I. C. Brătianu with I. C. Brătianu locality,

—

Commune Jijila with following localities:

—	Garvăn locality,

—	Jijila locality,

—	Commune Smârdan with Smârdan locality,

—	Commune Măcin with Măcin locality,

—	Commune Carcaliu with Carcaliu locality,

—	Commune Greci with Greci Locality,

—	Commune Turcoaia with Turcoaia locality,

—

Commune Cerna with following localities:

—	Cerna locality,

—	Traian locality,

—	Mircea Vodă locality,

—	General Praporgescu locality,

—	Commune Peceneaga with Peceneaga localitz,

—

Commune Dorobanțu with following localities:

—	Ardealu locality,

—	Dorobanțu locality,

—	Cârjelari locality,

—	Fântâna Oilor locality,

—	Meșteru locality,

—

Commune Ostrov with following localities:

—	Ostrov locality,

—	Piatra locality,

—	Commune Dăeni with Dăeni locality,

—

Commune Topolog with follwing localities:

—	Măgurele locality,

—	Făgărașu Nou locality,

—	Luminița locality,

—	Topolog locality,

—	Calfa locality,

—	Sâmbăta Nouă locality,

—	Cerbu locality,

—

Commune Casimcea with following localities:

—	Rahman locality,

—	Haidar locality,

—	Cișmeaua Nouă locality,

—	Stânca locality,

—	Corugea locality,

—	Casimcea locality.

II OSA

1. Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

—

katastrální území obcí v okrese Zlín:

—	Bohuslavice u Zlína,

—	Bratřejov u Vizovic,

—	Březnice u Zlína,

—	Březová u Zlína,

—

Březůvky,

—	Dešná u Zlína,

—	Dolní Ves,

—

Doubravy,

—

Držková,

—

Fryšták,

—	Horní Lhota u Luhačovic,

—	Horní Ves u Fryštáku,

—	Hostišová,

—	Hrobice na Moravě,

—

Hvozdná,

—	Chrastěšov,

—	Jaroslavice u Zlína,

—	Jasenná na Moravě,

—	Karlovice u Zlína,

—

Kašava,

—

Klečůvka,

—	Kostelec u Zlína,

—

Kudlov,

—	Kvítkovice u Otrokovic,

—	Lhota u Zlína,

—	Lhotka u Zlína,

—

Lhotsko,

—	Lípa nad Dřevnicí,

—

Loučka I,

—	Loučka II,

—	Louky nad Dřevnicí,

—	Lukov u Zlína,

—	Lukoveček,

—

Lutonina,

—	Lužkovice,

—	Malenovice u Zlína,

—

Mladcová,

—

Neubuz,

—	Oldřichovice u Napajedel,

—

Ostrata,

—	Podhradí u Luhačovic,

—	Podkopná Lhota,

—	Provodov na Moravě,

—

Prštné,

—	Příluky u Zlína,

—

Racková,

—

Raková,

—	Salaš u Zlína,

—	Sehradice,

—

Slopné,

—	Slušovice,

—

Štípa,

—

Tečovice,

—	Trnava u Zlína,

—

Ublo,

—	Újezd u Valašských Klobouk,

—

Velíková,

—	Veselá u Zlína,

—

Vítová,

—

Vizovice,

—

Vlčková,

—

Všemina,

—	Vysoké Pole,

—	Zádveřice,

—

Zlín,

—	Želechovice nad Dřevnicí.

2. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

3. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—	Heves megye 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150 és 705450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760 és 857650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novada,Valgundes, Kalnciema, Līvbērzes, Glūdas, Svētes, Zaļenieku, Vilces, Lielplatones, Elejas, Sesavas, Platones un Vircavas pagasts,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Padures, Pelču, Rumbas, Rendas, Kabiles,Snēpeles un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novada, Ozolnieku un Cenu pagasts,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novada Jaunlutriņu, Lutriņu, Šķēdes, Nīgrandes, Saldus, Jaunauces, Rubas, Vadakstes, Zaņas, Ezeres, Pampāļu un Zirņu pagasts un Saldus pilsēta,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novada Raņķu pagasts un Skrundas pagasta daļa, kas atrodas uz Ziemeļiem no autoceļa A9

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

5. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Naujosios Akmenės kaimiškoji, Kruopių, Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Krokialaukio, Miroslavo, Nemunaičio, Punios ir Simno seniūnijos,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Joniškio, Rudiškių, Satkūnų, Skaistgirio ir Žagarės seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Skirsnemunės ir Šimkaičių seniūnijos,

—	Kaišiadorių miesto savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vandžiogalos ir Zapyškio seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė: Gudžiūnų, Surviliškio, Šėtos, Truskavos ir Vilainių seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė: Klovainių seniūnija, Linkuvos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 151 ir kelio Nr. 211, ir Rozalimo seniūnija,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė: Aukštelkų, Baisogalos, Pakalniškių, Radviliškio, Radviliškio miesto, Sidabravo, Skėmių, Šeduvos miesto ir Tyrulių seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Kalnūjų seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Prienų miesto savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat olecki,

gminy Orzysz, Biała Piska i część gminy Pisz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 w powiecie piskim,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie, Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gminy Braniewo z miastem Braniewo, Lelkowo, Pieniężno, Frombork, Płoskinia i część gminy Wilczęta położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 509w powiecie braniewskim.

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

gminy Jasionówka, Jaświły, Knyszyn, Krypno, Mońki i Trzcianne w powiecie monieckim,

gminy Łomża, Piątnica, Śniadowo, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, Milejczyce i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czeremcha, Narew, Narewka, część gminy Dubicze Cerkiewne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685,część gminy Kleszczele położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 685, a następnie nr 66 i nr 693, część gminy Hajnówka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685 i miasto Hajnówka w powiecie hajnowskim,

gminy Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

część gminy Zambrów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

gmina Boćki i część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i miasto Bielsk Podlaski w powiecie bielskim,

gmina Puńsk, część gminy Krasnopol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653, część gminy Sejny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 663 i miasto Sejny w powiecie sejneńskim,

gminy Bakałarzewo, Filipów, Jeleniewo, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki i Szypliszki w powiecie suwalskim,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

gminy Korycin, Krynki, Kuźnica, Sokółka, Szudziałowo, część gminy Nowy Dwór położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 670, część gminy Janów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 671 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Janów i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Janów, Trofimówka i Kizielany i część gminy Suchowola położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 8 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Suchowola, a następnie przedłużonej drogą łączącą miejscowości Suchowola i Dubasiewszczyzna biegnącą do południowo-wschodniej granicy gminy w powiecie sokólskim,

powiat miejski Białystok.

w województwie mazowieckim:

gminy Przesmyki, Domanice, Skórzec, Siedlce, Suchożebry, Mokobody, Mordy, Wiśniew, Wodynie i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

gminy Repki, Jabłonna Lacka, część gminy Bielany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

gmina Brochów w powiecie sochaczewskim,

gminy Czosnów, Leoncin, Pomiechówek, Zakroczym i miasto Nowy Dwór Mazowiecki w powiecie nowodworskim,

gmina Joniec w powiecie płońskim,

gmina Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Latowicz i Sulejówek w powiecie mińskim,

gmina Borowie w powiecie garwolińskim,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat otwocki,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gmina Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

powiat miejski Siedlce,

powiat miejski Warszawa.

w województwie lubelskim:

powiat radzyński,

gminy Krzywda, wiejska Łuków z miastem Łuków, Stanin, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wojcieszków, Wola Mysłowska i Trzebieszów w powiecie łukowskim,

gmina Wyryki, część gminy Urszulin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 82, część gminy Stary Brus położna na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 82 i część gminy wiejskiej Włodawa położona na północ od granicy miasta Włodawa w powiecie włodawskim,

gminy Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Siemień, Sosnowica, część gminy Dębowa Kłoda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 819, część gminy Parczew położona na zachód od drogi nr 819 biegnącej do skrzyżowania z drogą nr 813 i na zachód od drogi nr 813 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, Uścimów i część gminy Firlej położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie lubartowskim,

część gminy Ludwin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Puchaczów i Dratów, a następnie przez drogę nr 820 do północnej granicy gminy, część gminy Cyców położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 82 i część gminy Puchaczów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 82 do miejscowości Stara Wieś, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Stara Wieś, Puchaczów i Dratów w powiecie łęczyńskim,

gminy Uchanie, Horodło i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 w powiecie hrubieszowskim,

gminy Białopole, Dubienka, Leśniowice, Wojsławice i Żmudź w powiecie chełmskim.

7. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Tulcea county

—

Commune Bestepe with folowing localities:

—	Locality Băltenii de Jos,

—	Locality Băltenii de Sus,

—	Locality Bestepe,

—	Locality Periprava,

—	Locality Sfistofca,

—

Commune Sarichioi with folowing localities:

—	Locality Sarichioi,

—	Locality Enisala,

—	Locality Sabangia,

—	Locality Visterna,

—	Locality Zebil,

—

Commune Baia with folowing localities:

—	Locality Baia,

—	Locality Camena,

—	Locality Caugagia,

—	Locality Ceamurlia de Sus,

—	Locality Panduru,

—

Commune Ceamurlia de Jos with folowing localities:

—	Locality Ceamurlia de Jos,

—	Locality Lunca,

—

Commune Ciucurova with folowing localities:

—	Locality Ciucurova,

—	Locality Atmagea,

—	Locality Fântâna Mare,

—	Commune Babadag with Babadag locality,

—

Commune Slava Cercheza with folowing localities:

—	Locality Slava Cercheza,

—	Locality Slava Rusă,

—

Commune Stejaru with folowing localities:

—	Locality Stejaru,

—	Locality Mina Altan Tepe,

—	Locality Vasile Alecsandri,

—

Commune Jurilovca with folowing localities:

—	Locality Jurilovca,

—	Locality Visina,

—	Locality Salcioara.

III OSA

1. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Jelgavas novada Jaunsvirlaukas pagasts,

—	Ozolnieku novada Salgales pagasts,

—	Saldus novada Novadnieku, Kursīšu un Zvārdes pagasts.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės ir Ventos seniūnijos,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alovės, Butrimonių, Daugų, Pivašiūnų ir Raitininkų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Juodaičių, Raudonės, Seredžiaus ir Veliuonos seniūnijos,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gataučių, Kepalių, Kriukų ir Saugėlaukio seniūnijos,

—	Kauno rajono savivaldybė: Babtų, Čekiškės, Vilkijos ir Vilkijos apylinkių seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Josvainių, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių ir Pernaravos seniūnijos,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Tytyvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Pakruojo rajono savivaldybė: Guostagalio seniūnija, Linkuvos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 151 ir kelio Nr. 211, Lygumų, Pakruojo, Pašvitinio ir Žeimelio seniūnijos,

—	Radviliškio rajono savivaldybė: Grinkiškio, Šaukoto ir Šiaulėnų seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų ir Šiluvos seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie podlaskim:

gminy Dąbrowa Białostocka, Sidra, część gminy Nowy Dwór położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 670, część gminy Janów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 671 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Janów i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Janów, Trofimówka i Kizielany i część gminy Suchowola położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 8 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Suchowola, a następnie przedłużonej drogą łączącą miejscowości Suchowola i Dubasiewszczyzna biegnącą do południowo-wschodniej granicy gminy w powiecie sokólskim,

gmina Giby, część gminy Krasnopol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 i część gminy Sejny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 oraz południowo - zachodnią granicę miasta Sejny i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 663 w powiecie sejneńskim,

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Czyże, część gminy Dubicze Cerkiewne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685,część gminy Kleszczele położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 685, a następnie nr 66 i nr 693 i część gminy Hajnówka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685 w powiecie hajnowskim,

gmina Goniądz w powiecie monieckim

gminy Mielnik i Nurzec-Stacja w powiecie siemiatyckim.

w województwie mazowieckim:

gmina Nasielsk w powiecie nowodworskim,

gmina Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gmina Nowe Miasto w powiecie płońskim

gminy Korczew i Paprotnia w powiecie siedleckim.

w województwie lubelskim:

gminy Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień i część gminy wiejskiej Chełm położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 812 biegnącą od zachodniej granicy tej gminy do granicy powiatu miejskiego Chełm, a następnie północną granicę powiatu miejskiego Chełm do wschodniej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, część gminy Urszulin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 82, część gminy Stary Brus położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 82 i część gminy wiejskiej Włodawa położona na południe od granicy miasta Włodawa w powiecie włodawskim,

część gminy Cyców położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 82 i na północ od drogi nr 841 w powiecie łęczyńskim,

gminy Jabłoń, Podedwórze, część gminy Dębowa Kłoda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 819, część gminy Parczew położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 819 biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 813 i na wschód od drogi nr 813 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Janów Podlaski, Leśna Podlaska, Kodeń, Sławatycze, Sosnówka, Tuczna i Wisznice w powiecie bialskim,

gminy Jeziorzany, Michów, Kock i część gminy Firlej położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie lubartowskim,

gminy Adamów i Serokomla w powiecie łukowskim,

gmina Baranów w powiecie puławskim,

gminy Nowodwór i Ułęż w powiecie ryckim.

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Satu Mare county

—

Commune Agriș with folowing localities:

—	Locality Agriș,

—	Locality Ciuperceni,

—	Commune Botiz,

—

Commune Dorolț with folowing localities:

—	Locality Atea,

—	Locality Dara,

—	Locality Petea,

—	Locality Dorolț,

—

Commune Halmeu with folowing localities:

—	Locality Halmeu,

—	Locality Cidreag,

—	Locality Mesteacăn,

—	Locality Porumbești,

—

Commune Lazuri with folowing localities:

—	Locality Lazuri,

—	Locality Bercu,

—	Locality Nisipeni,

—	Locality Noroieni,

—	Locality Peleș,

—	Locality Pelișor,

—

Commune Micula with folowing localities:

—	Locality Micula,

—	Locality Bercu Nou,

—	Locality Micula Nouă,

—	Satu Mare Municipality,

—

Commune Turulung with folowing localities:

—	Locality Turulung,

—	Locality Drăgușeni.

Tulcea county

Tulcea Municipality with folowing localities:

—	Locality Tulcea,

—	Locality Tudor Vladimirescu,

—

Commune Ceatalchioi with folowing localities:

—	Locality Ceatalchioi,

—	Locality Patlageanca,

—	Locality Plauru,

—	Locality Salceni,

—	Commune Pardina with Pardina locality,

—

Commune Somova with folowing localities:

—	Locality Somova,

—	Locality Mineri,

—	Locality Parches,

—

Commune Frecăței with folowing localities:

—	Locality Frecăței,

—	Locality Cataloi,

—	Locality Poșta,

—	Locality Telita,

—

Commune Horia with folowing localities:

—	Locality Horia,

—	Locality Cloșca,

—	Locality Florești,

—

Commune Izvoarele with folowing localities:

—	Locality Izvoarele,

—	Locality Alba,

—	Locality Iulia,

—	Locality Valea Teilor,

—

Commune Mihai Bravu with folowing localities:

—	Locality Mihai Bravu,

—	Locality Satu Nou,

—	Locality Turda,

—

Commune Mihail Kogălniceanu with folowing localities:

—	Locality Mihail Kogălniceanu,

—	Locality Lăstuni,

—	Locality Rândunica,

—

Commune Nalbant with folowing localities:

—	Locality Nalbant,

—	Locality Nicolae Bălcescu,

—	Locality Trestenic,

—	Commune Niculițel with Niculițel locality,

—

Commune Isaccea with folowing localities:

—	Locality Isaccea,

—	Locality Tichilești,

—	Locality Revărsarea,

—

Commune C.A.Rosetti with folowing localities:

—	Locality C.A.Rosetti,

—	Locality Cardon,

—	Locality Letea,

—

Commune Valea Nucarilor with folowing localities:

—	Locality Valea Nucarilor,

—	Locality Agighiol,

—	Locality Iazurile,

—

Commune Chilia Veche with folowing localities:

—	Locality Chilia Veche,

—	Locality Calita,

—	Locality Ostrovu Tataru,

—	Locality Tatanir,

—

Commune Crisan with folowing localities:

—	Locality Crisan,

—	Locality Caraorman,

—	Locality Mila 23,

—	Commune Mahmudia with Mahmudia locality,

—

Commune Maliuc with folowing localities:

—	Locality Maliuc,

—	Locality Ilganii de Sus,

—	Locality Gorgova,

—	Locality Partizani,

—	Locality Vulturu,

—

Commune Murighiol with folowing localities:

—	Locality Murighiol,

—	Locality Colina,

—	Locality Dunavatu de Jos,

—	Locality Dunavatu de Sus,

—	Locality Plopu,

—	Locality Sarinasuf,

—	Locality Uzlina,

—

Commune Nufaru with folowing localities:

—	Locality Nufaru,

—	Locality Ilagnii de Jos,

—	Locality Malcoci,

—	Locality Victoria,

—	Commune Sulina with Sulina localities,

—	Commune Sfantu Gheorghe with Sfantu Gheorghe locality,

—

Commune Luncavița with folowing localities:

—	Locality Văcăreni,

—	Locality Luncavița,

—	Locality Rachelu,

—

Commune Hamcearca with following localities:

—	Locality Nifon,

—	Locality Căprioara,

—	Locality Hamcearca,

—	Locality Balabancea,

—	Commune Grindu with Grindu Locality.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/67

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/911,

25. juuni 2018,

millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed, et tõkestada väikemäletsejaliste katku levikut Bulgaarias

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 4071 all)

(Ainult bulgaariakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega (1), eriti selle artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Väikemäletsejaliste katk on väikemäletsejalistel, täpsemalt lammastel ja kitsedel, esinev raske viirushaigus, mis eelkõige levib otsekontakti kaudu. Väikemäletsejaliste katkust tingitud haigestumus ja suremus võib olla väga suur, seda eelkõige piirkondades, kus kõnealune haigus esineb esimest korda, ning see võib oluliselt mõjutada põllumajandussektorit. Väikemäletsejaliste katk inimestele üle ei kandu. Väikemäletsejaliste katk on paljudes Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia riikides endeemiline haigus ning loomatervise ja loomade heaolu seisukohast muret tekitav.

(2)

Nõukogu direktiivis 92/119/EMÜ (3) on sätestatud üldmeetmed teatavate loomahaiguste, sealhulgas väikemäletsejaliste katku tõrjeks. Nende hulka kuuluvad tõrjemeetmed, mida tuleb võtta põllumajandusettevõttes väikemäletsejaliste katku kahtluse korral ja juhul, kui haiguse esinemine on leidnud kinnitust. Kõnealused tõrjemeetmed hõlmavad ka ohustatud ja järelevalvetsoonide kehtestamist selle haiguse puhangu kollete ümber ning muid täiendavaid meetmeid haiguse leviku tõkestamiseks.

(3)

Kui mõnes väikemäletsejaliste katkust vabas riigis või piirkonnas esineb selle haiguse puhang või selle viirusega nakatumine ning kui on rakendatud hädatapmispõhimõtet, kulub vastavalt Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE“) maismaaloomade tervise koodeksi (4) 2017. aasta väljaande artiklile 14.7.7 taastumiseks kuus kuud pärast viimase nakatunud looma hukkamist, tingimusel et on järgitud koodeksi artiklit 14.7.32.

(4)	23. juunil 2018 teatas Bulgaaria komisjonile ja teistele liikmesriikidele kolmest väikemäletsejaliste katku puhangust Jamboli piirkonna Boljarovo omavalitsuses asuvates väikemäletsejalisi kasvatavates põllumajandusettevõtetes.

(5)

Bulgaaria on võtnud direktiiviga 92/119/EMÜ ette nähtud tõrjemeetmeid, eelkõige rakendanud nakatunud karjade hädatapmist, ning kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestanud puhangupiirkondi ümbritsevad ohustatud ja järelevalvetsoonid. Samuti on tugevdatud järelevalvet nakatunud piirkondadega piirnevates omavalitsustes ning nendes omavalitsustes, mis asuvad piki liidu ja selliste kolmandate riikide piiri, kus esineb väikemäletsejaliste katku.

(6)

Lisaks direktiiviga 92/119/EMÜ ette nähtud tõrjemeetmetele on väikemäletsejaliste katku leviku tõkestamiseks vaja võtta ajutisi kaitsemeetmeid. Selleks et tõkestada väikemäletsejaliste katku levikut teistesse Bulgaaria piirkondadesse, teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, seda eelkõige väikemäletsejalistega ja nendest saadud loomse paljundusmaterjaliga kauplemise kaudu, tuleks seega kehtestada kontroll väikemäletsejaliste lähetamise ja nendest saadud teatavate toodete turuleviimise üle.

(7)	Alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee koosolekuni jäänud aja jooksul peaks komisjon koostöös asjaomaste liikmesriikidega võtma ajutised kaitsemeetmed seoses Bulgaarias esineva väikemäletsejaliste katkuga.

(8)	Olukord vaadatakse läbi alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmisel koosolekul ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed, et tõkestada väikemäletsejaliste katku levikut liidus.

Seda kohaldatakse väikemäletsejaliste, nende sperma, munarakkude ja embrüote ning nendest loomadest saadud teatavate kaupade suhtes.

Artikkel 2

1. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „väikemäletsejalised“– kõik lambad ja kitsed;

b) „töötlemata loomsed kõrvalsaadused“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (5) artikli 3 punktis 1 määratletud loomsed kõrvalsaadused.

2. Lisaks kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (6) I lisas esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Bulgaaria keelab Jamboli piirkonnast oma teistesse osadesse, teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse järgmiste kaupade saatmise:

a)	väikemäletsejalised;

b)	väikemäletsejaliste sperma, munarakud ja embrüod.

Artikkel 4

1. Bulgaaria keelab Jamboli piirkonnast pärit väikemäletsejalistest saadud järgmiste kaupade turustamise väljaspool Jamboli piirkonda:

a)	värske liha;

b)	punktis a osutatud lihast saadud hakkliha ja lihapooltooted;

c)	inimtoiduks ettenähtud lihatooted ning töödeldud maod, põied ja sooled, mis on saadud punktis a osutatud lihast, v.a need, mida teatavate loomaterviseriskide kõrvaldamiseks on töödeldud kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/99/EÜ (7) III lisaga;

d)	toorpiim ja piimatooted, v.a need, mida on töödeldud hermeetiliselt suletud mahutites F0 väärtusega vähemalt 3,00, nagu on kirjeldatud nõukogu direktiivi 2002/99/EÜ III lisas;

e)	punktides a–c osutatud kaupu sisaldavad tooted;

f)	töötlemata loomsed kõrvalsaadused.

2. Erandina lõike 2 punktis f sätestatud keelust võib pädev asutus lubada ametliku järelevalve all lähetada töötlemata loomseid kõrvalsaadusi töötlemiseks või kõrvaldamiseks tema poolt sel eesmärgil määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud käitisesse Bulgaaria territooriumil.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 23. detsembrini 2018.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 25. juuni 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69).

(4) http://www.oie.int/index.php?id=169&L=0&htmfile=chapitre_ppr.htm

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(7) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11).

26.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 161/70

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 150, 20. mai 2014 )

Leheküljel 240 artikli 15 pealkirjas

asendatakse

„Vastavus juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevatel riigi õigusaktidele või regulatiivsetele nõuetele“

järgmisega:

„Vastavus juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevatele riigi õigusaktidele või regulatiivsetele nõuetele“.

Leheküljel 240 artikli 15 lõikes 1

asendatakse

„1. Osaline võtab vajalikke, tõhusaid ja proportsionaalseid õiguslikke, haldus- ja poliitilisi meetmeid tagamaks, et juurdepääs tema jurisdiktsiooni all olevatele geneetilistele ressurssidele toimub vastavuses eelneva informeeritud nõusolekuga ning et selleks on kindlaks määratud vastastikku kokku lepitud tingimused, nagu nõuavad teise osalise riigisisesed juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevad õigusaktid või regulatiivsed nõuded.“

järgmisega:

„1. Osaline võtab vajalikke, tõhusaid ja proportsionaalseid õiguslikke, haldus- ja poliitilisi meetmeid tagamaks, et juurdepääs tema jurisdiktsiooni all kasutatavatele geneetilistele ressurssidele toimub vastavuses eelneva informeeritud nõusolekuga ning et selleks on kindlaks määratud vastastikku kokku lepitud tingimused, nagu nõuavad teise osalise riigisisesed juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevad õigusaktid või regulatiivsed nõuded.“

Leheküljel 240 artikli 16 lõikes 1

asendatakse

„1. Osaline võtab vajalikke, tõhusaid ja proportsionaalseid õiguslikke, haldus- ja poliitilisi meetmeid tagamaks, et juurdepääs tema jurisdiktsiooni all olevate geneetiliste ressurssidega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamisele toimub vastavuses eelneva informeeritud nõusoleku või heakskiiduga ning põlis- ja kohalike kogukondade kaasamisel ning et selleks on kindlaks määratud vastastikku kokku lepitud tingimused, nagu nõuavad teise osalise, kus sellised põlis- ja kohalikud kogukonnad asuvad, riigisisesed juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevad õigusaktid või regulatiivsed nõuded.“

järgmisega:

„1. Osaline võtab vajalikke, tõhusaid ja proportsionaalseid õiguslikke, haldus- ja poliitilisi meetmeid tagamaks, et juurdepääs tema jurisdiktsiooni all kasutatavate geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilistele teadmistele toimub vastavuses eelneva informeeritud nõusoleku või heakskiiduga ning põlis- ja kohalike kogukondade kaasamisel ning et selleks on kindlaks määratud vastastikku kokku lepitud tingimused, nagu nõuavad teise osalise, kus sellised põlis- ja kohalikud kogukonnad asuvad, riigisisesed juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevad õigusaktid või regulatiivsed nõuded.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 161

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 26. juuni 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/902, 21. aprill 2016, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele raamlepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ning selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele raamlepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokoll	3
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/903, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi ( *1 )	7
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/904, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	12
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/905, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	16
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/906, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	22
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/907, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	27
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/908, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	32
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/909, 25. juuni 2018, millega kehtestatakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektide ühised projektijuhtimise reeglid	37
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/910, 25. juuni 2018, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2018) 4060 all) ( 1 )	42
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/911, 25. juuni 2018, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed, et tõkestada väikemäletsejaliste katku levikut Bulgaarias (teatavaks tehtud numbri C(2018) 4071 all) ( 1 )	67

		Parandused
	*	Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli parandus ( ELT L 150, 20.5.2014 )	70


	(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
	(1) EMPs kohaldatav tekst