15.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 152/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/871,

14. juuni 2018,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ (1) artikkel 9, eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatüki kohane liidu nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidus tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohalt tähtis. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Selle teabe alusel tuleks nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes liidus tegevuskeeld või muudetakse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)	Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/1991 (3) alusel loodud komiteele (edaspidi „lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on andnud lennuohutuskomiteele ajakohastatud teavet seoses käimasolevate ühiskonsultatsioonidega, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (4) raames Afganistani, Angola, Boliivia, Gambia, Indoneesia, Liibüa, Nepali, Venemaa ja Venezuela pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Lisaks andis komisjon lennuohutuskomiteele teavet lennuohutusolukorra kohta Ekvatoriaal-Guineas, Kasahstanis, Indias, Mauritaanias, Mosambiigis, Filipiinidel, Tais, Ukrainas ja Sambias.

(6)

EASA esitles komisjonile ja lennuohutuskomiteele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) poolt üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi raames koostatud auditiaruannete analüüsi tulemusi. Liikmesriike kutsuti üles seadma prioriteediks sellistes kolmandates riikides serditud lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimist seisuplatsil, kelle puhul ICAO on kindlaks teinud olulisi ohutusprobleeme või mille ohutusjärelevalvesüsteemis esineb EASA andmetel märkimisväärseid puudujääke. Lisaks komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt peetavatele konsultatsioonidele võimaldab õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmine hankida lisateavet kõnealustes kolmandates riikides serditud lennuettevõtjate ohutusalase tulemuslikkuse kohta.

(7)	EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (edaspidi „SAFA programm“) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(8)

Peale selle teavitas EASA komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilise abi projektidest kolmandates riikides, kelle suhtes kasutatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid või jälgimist. EASA andis teavet täiendava tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamise koostöö kohta, mille eesmärk on aidata kõrvaldada kõik puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste standardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja EASAga. Sellega seoses rõhutas komisjon veel kord, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige ICAO ohutusalase koostööabi võrgustiku (edaspidi „SCAN“) andmebaasi kaudu teavet tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(9)	Eurocontrol andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele värsket teavet SAFA häirefunktsiooni staatuse ning tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete praeguse statistika kohta.

Liidu lennuettevõtjad

(10)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid täitemeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed. Bulgaaria teatas komisjonile ja lennuohutuskomiteele meetmetest, mis ta oli võtnud lennuettevõtja Bulgar Air suhtes.

(11)	Liikmesriigid kordasid, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustab otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

Afganistani lennuettevõtjad

(12)

13. veebruaril 2018 toimusid komisjoni, EASA, Afganistani Islamivabariigi tsiviillennundusameti (edaspidi „ACAA“) ning lennuettevõtja Kam Air esindajate vahel tehnilised konsultatsioonid, kus arutati eelkõige kõikide Afganistani lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt kehtestatud tegevuskeeldu.

(13)

Kohtumise käigus esitas ACAA teavet tõhustatud ohutusjärelevalve rakendamisel tehtud edusammude kohta. Varasematel aastatel on ACAA tühistanud või peatanud veel mõned lennuettevõtja sertifikaadid, kehtestanud mitme lennukõlbmatu õhusõiduki suhtes lennukeelu ja võtnud rangeid meetmeid lennumeeskondade suhtes, kes ei järginud rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Lisaks teatas ACAA, et kõikide Afganistanis registreeritud lennuettevõtjate suhtes on kohaldatud rahvusvaheliste standardite kohast ümbersertifitseerimismenetlust. Praegu on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat vaid lennuettevõtjatel Kam Air ja Ariana Afghan Airlines. Lennuettevõtja Kam Air on Afganistani uut lennundusalaste õigusaktide raamistikku järgides täielikult ümber serditud ja praegu toimub lennuettevõtja Ariana Afghan Airlines ümbersertimine. ACAA kordas, et ta on valmis täitma oma rahvusvahelisi kohustusi lennuohutuse valdkonnas niivõrd, kuivõrd keerulisest töökeskkonnast tulenevad piirangud seda võimaldavad.

(14)

ACAA on alustanud ICAO üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) raames pideva seire põhimõtte (CMA) kohaselt koostatud veebiküsimustike täitmist, kuid selle kohta ei esitatud tõendeid. Afganistani alaline esindaja ICAOs peab ICAOga läbirääkimisi selle üle, et ICAO korraldaks võimalikult kiiresti üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) kohase auditi.

(15)

Lennuettevõtja Kam Air tegi ettekande, milles anti ülevaade lennuettevõtja arengust ja ohutusjuhtimissüsteemist. 2014. aasta septembris otsustas lennuettevõtja Kam Air juhatus läbi vaadata strateegilised kavad ja käitamistegevusega seotud taktikalised protseduurid, et tagada kõikide ACAA uutes õigusaktides ning rahvusvahelistes standardites ja soovituslikes tavades esitatud nõuete täitmine. Rakendati lennuandmete seireprogramm ja lennuettevõtja on teadlik käitamisega seotud ohtudest. Käimas on ohutus- ja kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamine.

(16)	Komisjon tunnustab ACAA jõupingutusi ja asjaolu, et ACAA on näidanud valmisolekut teha komisjoniga koostööd ja esitada talle ajakohastatud teavet järelevalvekohustuste täitmist käsitleva olukorra kohta.

(17)

Komisjon võtab arvesse, et Afganistanis on endiselt keeruline töökeskkond, mis vähendab ACAA suutlikkust täita ohutusjärelevalvega seotud kohustusi. Komisjon kavatseb põhjalikult tutvuda ICAO poolt USOAPi raames korraldatava auditi tulemustega. Seega leiab komisjon olemasoleva teabe põhjal, et nimekirja Afganistani lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ei tuleks muuta, v.a Afganistani lennuettevõtjate Afghan Jet International Airlines, East Horizon Airlines ja Safi Airways puhul, kelle lennuettevõtja sertifikaat on tühistatud ning kelle võib seega nimekirjast välja jätta.

(18)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ning jätta lennuettevõtjad Afghan Jet International Airlines, East Horizon Airlines ja Safi Airways määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja.

Angola lennuettevõtjad

(19)

2008. aasta novembris (6) kehtestati kõikide Angolas serditud lennuettevõtjate (v.a. üks lennuettevõtja) suhtes täielik tegevuskeeld, mis oli peamiselt tingitud sellest, et Angolas serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve eest vastutavad pädevad asutused (edaspidi „INAVIC“) ei suutnud rakendada kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid ega tagada nende järgimist. Lennuettevõtjale TAAG Angola Airlines tehti osaline erand. Lennuettevõtja TAAG Angola Airlines kanti määruse (EÜ) nr 474/2006 (7) B lisasse ja tal lubati liitu lendamiseks kasutada osa oma õhusõidukipargist.

(20)	ICAO korraldas Angolas 2017. aasta märtsis kohapealse koordineeritud valideerimisauditi (edaspidi „ICVM“). Kõnealuse auditi tulemuste põhjal leidis ICAO, et Angola pädevad asutused on kõrvaldanud käitamistegevusega seotud olulise ohutusprobleemi.

(21)	Angola pädevad asutused teatasid 2. aprilli 2018. aasta kirjas komisjonile rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel tehtud edusammudest ja ICVMi tulemustest.

(22)	Komisjon väljendab heameelt INAVICi jõupingutuste ja selle üle, et INAVIC on võtnud endale kohustuse alustada komisjoniga konsultatsioone ning anda üksikasjalikumat teavet tema vastutusalasse kuuluvate lennuettevõtjate ohutusjärelevalvega seotud edusammude kohta.

(23)	Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Angola lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Boliivia lennuettevõtjad

(24)	30. jaanuaril 2018 toimusid tehnilised konsultatsioonid, millest võtsid osa komisjoni, EASA ja ühe liikmesriigi esindajad ning Boliivia tsiviillennunduse peadirektoraadi (Directorate General of Civil Aviation of Bolivia, edaspidi „DGAC“) kõrgema juhtkonna esindajad.

(25)

Komisjon oli palunud DGACil esitada nimekiri dokumentidest ja lõpuleviimist vajavatest meetmetest. DGAC esitas tähtaegselt kõik nõutavad dokumendid ja EASA koostas nende kohta analüüsi. Esialgse järelduse kohaselt olid protseduurid hästi dokumenteeritud, kuid nende tegeliku nõuetekohase rakendamise kohta ei olnud võimalik hinnangut anda. DGAC-l tundub olevat piisavalt inspektoreid; siiski oleks vaja täiendava teavet selle kohta, et inspektoritel on spetsiifiliste ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised.

(26)

Selleks et saada üksikasjalikumat teavet lennutegevuse üle teostatava järelevalve kohta, palus komisjon Boliivia DGACil esitada 2018. aastaks kavandatud auditite ja inspekteerimiste üksikasjalik kava ning ülevaade 2016. ja 2017. aastal toimunud audititest ja inspekteerimistest, mida DGAC on teostanud viie regulaarselt või ebaregulaarselt reisijaid transportiva lennuettevõtja suhtes.

(27)

Kõnealused täiendavad dokumendid saadeti EASA-le, kes on need ka kätte saanud. Pärast dokumentidega tutvumist leiti, et lõpuleviidud inspekteerimiste osakaal on ajavahemikus 2016–2017 oluliselt suurenenud. Ainsa Euroopas tegutseva Boliivia lennuettevõtja Boliviana de Aviacion puhul on lõpule viidud 88 % kavandatud meetmetest. Boliivia DGAC teatas, et käesoleval aastal (2018) hakati kohaldama riskipõhise järelevalve kontseptsiooni. Teiste lennuettevõtjate puhul märgiti, et ehkki riskianalüüs on tehtud, tuleb asjakohaseid jõupingutusi veelgi suurendada.

(28)

Komisjon võtab Boliivia DGACi esitatud teavet arvesse. Komisjon leiab, et praegu kättesaadava teabe, sealhulgas Boliivia DGACi poolt 30. jaanuaril 2018 toimunud tehniliste konsultatsioonide käigus esitatud teabe alusel ei ole põhjust kehtestada Boliivias serditud lennuettevõtjate suhtes tegevuskeeldu või -piiranguid.

(29)	Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Boliivia lennuettevõtjad.

(30)	Liikmesriigid kontrollivad ka edaspidi asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Boliivias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(31)	Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Gambia lennuettevõtjad

(32)	Gambia tsiviillennundusameti (edaspidi „CAAG“) välja antud lennuettevõtja sertifikaati omavatele lennuettevõtjatele Aeolus Air Ltd. ja SIPJ (G) Ltd. 2014. ja 2015. aastal tehtud SAFA kontrollide käigus leiti olulisi ohutuspuudujääke.

(33)

EASA saatis 24. juulil 2015 CAAGile kirja, milles anti ülevaade lennuettevõtja SIPJ (G) Ltd. seisuplatsil kontrollimise tulemustest. Lisaks teatas EASA kõnealuses kirjas CAAGile, et ehkki asjaomase õhusõiduki lennuplaanid esitati üldlennunduse kategoorias ja lennumeeskonnad märkisid, et nad käitavad riiklikke lende, leiti tõendeid selle kohta, et tegelikult olid lennud ärilist laadi.

(34)

Täiendava uurimise käigus selgus, et asjaomane õhusõiduk oli registreeritud Ameerika Ühendriikides. Kõnealuse õhusõiduki puhul võttis EASA ühendust Ameerika Ühendriikide tsiviillennundusametiga. EASA võttis ametlikult ühendust ka Gambia ametiasutustega, kes aga ei vastanud. Lennuettevõtja SIPJ (G) Ltd. ei ole esitanud taotlust kolmanda riigi lennuettevõtja tegevusloa (edaspidi „TCO-luba“) saamiseks.

(35)

Lennuettevõtjale SIPJ (G) Ltd. 2016. aastal tehtud SAFA kontrollide käigus leiti täiendavaid olulisi puudusi. Kõikidel juhtudel olid lennud liigitatud üldlennunduse kategooriasse. Siiski oli märke, et asjaomased lennud olid tegelikult ärilennud ja need deklareeriti üldlennunduse valdkonda kuuluvana selleks, et hoida kõrvale ICAO ohutusstandardite, täpsemalt TCO-loa nõuete täitmisest õhusõidukite käitamisel liidu õhuruumis.

(36)	Selleks et olukorda tähelepanelikult jälgida, alustab komisjon Gambia ametiasutustega määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaseid konsultatsioone.

(37)	Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Gambias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(38)	Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(39)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Gambia lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Indoneesia lennuettevõtjad

(40)

Liit korraldas 12.–21. märtsini 2018 kohapealse kontrollkäigu Indoneesiasse. Kontrollkäigust võtsid osa komisjoni, EASA ja liikmesriikide eksperdid. Kontrollkäigu raames külastati Indoneesia tsiviillennunduse peadirektoraadi (Directorate General of Civil Aviation in Indonesia, edaspidi „Indoneesia DGCA“) bürood ning mitut Indoneesias serditud lennuettevõtjat, sh lennuettevõtjat Batik Air, et näha, missugune on olukord võrreldes ELi eelmise, 2016. aastal toimunud kohapealse kontrollkäiguga; lennuettevõtjat Wings Air, kes kuulub lennuettevõtjaga Batik Air samasse kontserni (Lion Group) ja tegeleb turbopropellerlennukite (ATR42/72) suures mahus käitamisega; lennuettevõtjat Sriwijaya Air, kes on suurim lennuettevõtja nende lennuettevõtjate nimekirjas, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires ikka veel tegevuskeeldu; lennuettevõtjat TransNusa, kelle õhusõidukipark sisaldab nii turboventilaator- kui ka turbopropellerlennukeid (kõik CASR-121 kohaselt sertifitseeritud); lennuettevõtjaid Spirit Aviation Sentosa ja Susi Air, kes teenindavad pendel- ja tšarterlende ning on mõlemad CASR-135 kohaselt sertifitseeritud. Kontrollkäigu raames külastati kaht äärepoolsemat piirkonda: lennuettevõtja TransNusa baasi Kupangis ja lennuettevõtja Susi Air peakorterit Pangandaranis.

(41)

Kontrollkäigu tulemustest selgus, et DGCA on pärast liidu 2016. aasta kohapealset kontrollkäiku suutnud saavutatud ohutustaset säilitada ja teinud lisaks sellele mitmes valdkonnas suuri edusamme. Eelkõige peeti oluliseks DGCA poolt siseriiklike lennundusalaste õigusaktide koostamisel saavutatud stabiilsust ning nõuetekohase ja tõhusa järelevalve teostamisel üles näidatud küpsusastet. Varasemate kontrollkäikude puhul pandi tähele, et Indoneesia on ICAO standarditega kooskõla saavutamiseks kaalunud või vastu võtnud erinevaid regulatiivseid mudeleid. Selline lähenemisviis tekitas segadust. ELi töörühm tervitas DGCA otsust võtta ICAO eeskirjade kohaldamiseks kasutusele selged poliitikapõhimõtted ja hakata ise koostama õigusaktide eelnõusid, et arvesse võtta ICAOga seotud kõige hiljutisemaid muudatusi.

(42)	Eksperdid selgitasid välja, et järelevalvetoimingute (nii auditite kui ka inspekteerimiste) kohta koostatakse jätkuvalt iga-aastane kava ja et enamiku järelevalvetoimingute puhul seda kava ka järgitakse.

(43)

DGCA on suuteline leidma piisavalt töötajaid, et tagada Indoneesia lennundussektori praegusele suurusele ja ulatusele vastav järelevalve. Töötajate arv on alates 2016. aastast oluliselt suurenenud ning kavas on palgata veelgi rohkem uusi töötajaid. Kõik töötajad, keda kontrollkäigu raames küsitleti, olid kvalifitseeritud ja oma ülesannetest teadlikud. Ka teoreetilised koolitusprogrammid ja -kavad leiti olevat asjakohased. Siiski märgiti, et inspektorid vajavad aruannete koostamise, kontrolli põhjalikkuse, algpõhjuste analüüsi ja puuduste kõrvaldamisega seotud küsimustes täiendavat koolitust.

(44)

Indoneesia DGCA esitas tõendid selle kohta, et nad on vajaduse korral kohaldanud selliseid täitemeetmeid nagu hoiatuskirjad, lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine ja rahalised karistused. Alates 2017. aastast on kehtetuks tunnistatud neli sertifikaati, 11 sertifikaadi kehtivus on peatatud ning välja on saadetud 21 hoiatuskirja.

(45)

Kontsern Lion Group koosneb kolmes eri riigis serditud kuuest lennuettevõtjast, kes kohaldavad oma käitamistegevuse ning ohutus- ja kvaliteedijuhtimise suhtes integreeritud lähenemisviisi. Lennuettevõtjad Batik Air ja Wings Air on kaks Indoneesias serditud lennuettevõtja sertifikaadi omanikku, kes kuuluvad kontserni Lion Group. Lennuettevõtja Batik Air, keda liidu töörühm külastas 2016. aastal korraldatud kohapealse kontrollimise käigus, tõendas, et tema ohutuse ja kvaliteedi tagamise ning juhtimissüsteemid tegutsevad endiselt heal tasemel. Lennuettevõtja püüab kõnealuseid süsteeme veelgi täiustada. Lennuettevõtja Batik Air on ELi töörühma 2016. aasta kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudusi arvesse võtnud ning teinud vabatahtlikke täiustusi eelkõige ohutusriskide hindamise valdkonnas. Lennuettevõtja Wings Air on tööle võtnud väljaõppinud personali ning kehtestanud süsteemid eri käitamistoimingute juhtimiseks. Nii üksiku lennuettevõtja kui ka lennuettevõtjate grupi tasandil tegutsev juhtkond saab ohutust ja kvaliteeti käsitlevat teavet ja analüüse ning kasutab seda. Juhtkond teeb teabe ja parandusmeetmed teatavaks ametisiseste trükistega, elektrooniliselt ja muul viisil.

(46)

Sriwijaya Air on Indoneesia suuruselt kolmas lennuettevõtja. Lennuettevõtjal on hästitoimiv ohutusjuhtimissüsteem. Küsitletud kõrgema astme juhid on asjaomaste teemadega kursis ning neil on hea ülevaade ohutusjuhtimissüsteemist ning lennutegevuse ja maapealsete teeninduse kontrollisüsteemidest. Lisaks iga vahetuse alguses toimuvale kohustuslikule vererõhukontrollile ja joobekontrollile (selle peavad läbima nii lennumeeskond kui ka salongitöötajad) teeb lennuettevõtja Sriwijaya Air oma töötajate hulgas pistelisi narkokontrolle. Kvaliteedijuhtimissüsteem on alles arengujärgus, sest seda hakati kohaldama alles eelmisel aastal. Kõigil kvaliteediosakonna töötajatel on audiitori kvalifikatsioon. Lennuettevõtja Sriwijaya Air tegevust lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas oleks võimalik veelgi tõhustada, et saada hõlpsalt teavet selle kohta, missugune on konkreetse õhusõiduki hooldusprogrammi täitmise hetkeseis.

(47)

TransNusa on väike siseriiklik lennuettevõtja. Tema lennukõlblikkuse korraldamise kontrolli ja käitamistegevuse tase oli rahuldav. TransNusa on välja töötanud hästitoimiva ohutusjuhtimissüsteemi, lisaks kohaldab lennuettevõtja vabatahtlikult lennuandmete seire ja analüüsimise programmi. Paistis, et lennuettevõtja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vajaks aga edasist täiustamist. Kupangis asuvad liinihooldusrajatised olid lennutegevuse liike arvestades piisavad. Üldiselt leiti, et lennuettevõtja TransNusa järgib kohaldatavaid standardeid.

(48)

Hiljuti serditud lennuettevõtja Spirit Aviation Sentosa on üks Indoneesia väiksemaid lennuettevõtjaid, kellele on välja antud CASR-135 kohane lennuettevõtja sertifikaat. Lennuettevõtja büroo asub Jakartas, kuid ta teenindab peamiselt Paapua maapiirkondi ühendavaid lende. Lennuettevõtja ohutusjuhtimissüsteem on heal tasemel. Tema käitamistegevus hinnati rahuldavaks. Jätkuva lennukõlblikkuse valdkond vajab aga täiustamist.

(49)

Lennuettevõtja Susi Air on CASR-135 kohaselt serditud lennuettevõtja, kes käitab peamiselt Cessna Grand Caravan tüüpi õhusõidukeid. Lennuettevõtja on kehtestanud ohutusjuhtimissüsteemi. Lennuohutust mõjutavate juhtumite liigitamine, suurimate riskide väljaselgitamine ja muudatuste haldamine toimub käsitsi, kasutades erinevatest standardimata allikatest pärit teavet. Töötajaid, kes täidavad ohutusjuhtimisega seotud ülesandeid, on liiga vähe ja nende töökoormus on liiga suur. Pidades silmas, et lennukiparki kavatsetakse veelgi laiendada, tuleks leida rohkem asjakohase ettevalmistusega töötajaid ning kasutusele võtta täiendavad abivahendid. ELi töörühm märkis, et lennumeeskonnasüsteem on hästi korraldatud ja piloodikoolitus on kõrgel tasemel. Õhusõidukite hooldus on hästi korraldatud ja ettevõtja on nõuetekohaselt varustatud ning hooldustöid suudetakse teha ka äärepoolsetes piirkondades. Lennuettevõtja peaks suurendama oma töötajate arvu kõigis valdkondades peale hoolduse.

(50)	Üldiselt leidis ELi töörühm, et kõik kontrollitud lennuettevõtjad näivad kohaldavat mittekaristava teavitussüsteemi poliitikat.

(51)

Kontrollkäikude tulemusest selgus, et Indoneesia lennuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi viis kõige suuremat riski on seotud kokkupõrke vältimise eelhoiatussüsteemi (TCAS–RA) ja stabiliseerimata lähenemisega. Uuringud näitavad, et suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) protseduuride puhul tuleb sellist liiki ohuolukordi märksa harvem ette. PBN-protseduuride kavandite heakskiitmine kuulub Indoneesia DGCA vastutusalasse. Komisjon on eespool nimetatud viit suurimat ohtu silmas pidades seisukohal, et DGCA peaks tegema kõik võimaliku selleks, et edendada PBN-protseduuride kasutamist. DGCA peaks oma tegevusse kaasama kõik sidusrühmad (nt lennuettevõtjad, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennujaamad), et edendada suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) kasutuselevõttu ning töötada välja koostöövajadusi ja koolitust hõlmav tõhus tegevuskava.

(52)

Komisjon ja lennuohutuskomitee kuulasid 30. mail 2018 ära Indoneesia DGCA ja lennuettevõtjate Sriwijaya Air, Wings Air ja Susi Air ettekanded. Indoneesia DGCA tutvustas oma praegust organisatsioonilist struktuuri, esitades muu hulgas täpsemat teavet lennukõlblikkuse ja õhusõidukite käitamise osakonna töötajate kohta ning märkis, et ohutusjärelevalveülesannete täitmiseks, inspektorite koolitamiseks ja uutesse ajakohastesse ruumidesse ümberkolimiseks ette nähtud eelarve on pidevalt suurenenud. Indoneesia DGCA andis üksikasjaliku ülevaate ICAO poolt 2017. aasta oktoobris korraldatud viimase koordineeritud valideerimisauditi tulemustest, mille kohaselt tõhusa rakendamise määr oli 80,34 %. Indoneesia DGCA esitas teavet suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) rakendamise staatuse ja kavandamise kohta 2017. ja 2018. aastal, millest nähtub, et paljud lennujaamad kavatsevad lõpuks kasutusele võtta PBN-protseduurid. Indoneesia DGCA andis oma ettekandes ülevaate parandusmeetmetest, mis võeti selleks, et kõrvaldada ekspertide poolt liidu 2018. aasta kohapealse kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudused. 2018. aastal toimunud liidu kohapealse kontrollkäigu ja kohapealse koordineeritud valideerimisauditi (edaspidi „ICVM“) põhjal on välja töötatud parandusmeetmete kava.

(53)

Ärakuulamise käigus kohustus Indoneesia DGCA teavitama komisjoni meetmetest, mis on võetud selleks, et kõrvaldada ICAO poolt Indoneesias korraldatud ICVM-auditite ning liidu 2018. aasta kohapealse kontrollkäigu raames kindlaks tehtud allesjäänud puudused. Indoneesia DGCA kinnitas ärakuulamise käigus oma valmisolekut jätkata ohutusalast dialoogi, mis muu hulgas hõlmab asjakohase ohutusteabe edastamist ja osalemist komisjoni poolt vajalikuks peetavatel täiendavatel nõupidamistel.

(54)

Lennuettevõtja Sriwijaya Air kuulub kontserni Sriwijaya Air Group. Sriwijaya Air tutvustas oma tegevuse laiendamise kava, mille kohaselt õhusõidukiparki suurendatakse 2021. aastaks praeguselt 37 õhusõidukilt 42 õhusõidukile ja esitas üksikasjalikku teavet pilootide töölevõtmisprotsessi ning lennutegevuse, koolituse ja hooldusega seotud valdkondade kohta. Sriwijaya Air esitas teavet oma ohutusjuhtimissüsteemi, lennuandmete analüüsiprotsessi ja tulemusnäitajate kohta. Lisaks andis lennuettevõtja ülevaate Indoneesia DGCA poolt lennuettevõtja Sriwijaya Air suhtes 2017. aastal teostatud järelevalvetoimingutest ja nende käigus kindlaks tehtud puudustest, mis on kõik kõrvaldatud. Lennuettevõtja Sriwijaya Air esitas parandusmeetmete kava, mille koostamisel võeti aluseks liidu 2018. aasta kohapealse kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudused.

(55)

Lennuettevõtja Wings Air andis ülevaate oma ohutusjuhtimissüsteemi struktuurist ja protsessist, mida ta kohaldab ohutu lennutegevuse tagamiseks. Ärakuulamise käigus tutvustas lennuettevõtja Wings Air komisjonile oma parandusmeetmete kava, mille koostamisel võeti aluseks liidu 2018. aasta kohapealse kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudused. Kõnealune kava sisaldab parandusmeetmeid, mis põhinevad nimetatud puuduste algpõhjuse analüüsil. Lennuettevõtja Wings Air andis selgitusi ka uurimise kohta, mille eesmärk oli vaadelda ühe tema õhusõiduki hiljutist kokkupõrget maapinnaga, ning tutvustas ohutusmeetmeid, mida kõnealune lennuettevõtja kohe pärast õnnetust oli võtnud.

(56)

Lennuettevõtja Susi Air tutvustas oma organisatsiooni, tegevuse liike ja erinevaid töötajaid ning kirjeldas pilootide töölevõtmise protsessi, sealhulgas lennuettevõtja koolituskeskuse pakutavat koolitust. Susi Air tutvustas keerukat kvalifitseerumisprotsessi, kirjeldas äriühingus kasutatavaid menetlusi ja poliitikameetmeid, mille eesmärk on tagada õhusõidukite ohutu käitamine Paapua äärepoolsemates piirkondades, ning esitas üksikasjalikku teavet oma hooldus- ja käitamistegevuse kohta. Lennuettevõtja rakendatud elektrooniline ohutusjuhtimissüsteem (e-SMS) hõlbustab kiiret teavitamist vahejuhtumisest ja aitab edendada usaldusväärset ohutuskultuuri. Lisaks andis lennuettevõtja Susi Air ülevaate Indoneesia DGCA poolt 2017. aastal tehtud järelevalvetoimingutest ja nende käigus kindlaks tehtud puudustest, mis on kõik kõrvaldatud. Lennuettevõtja Susi Air esitas parandusmeetmete kava, mille koostamisel lähtuti liidu 2018. aasta kohapealse kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudustest.

(57)

Komisjon võtab rahuloluga teadmiseks, et Indoneesia DGCA on viimastel aastatel toimunud õnnetusi silmas pidades kindlaks määranud viis prioriteetset valdkonda täiendavate meetmete võtmiseks, töötanud välja asjakohased leevendavad meetmed ning tutvustanud neid kõikidele Indoneesia lennuettevõtjatele. Nende prioriteetsete valdkondade hulka kuulub lennurajalt mahasõit. Sellega seoses tuletab komisjon Indoneesia DGCAle meelde, et oluliste lennuintsidentide või õnnetuste puhul tuleks süstemaatiliselt korraldada algpõhjuste analüüse ning tagada, et kõik Indoneesia lennuettevõtjad teeksid sama.

(58)	Komisjon väljendab oma rahulolu seoses PBN-suutlikkuse kiirendatud kasutuselevõttu käsitleva tegevuskavaga, mille koostamisel Indoneesia DGCA lähtus liidu ohutushindamisaruandes esitatud soovitustest, ning rõhutab selle tegevuskava tõhusa rakendamise tähtsust.

(59)

Komisjon võtab teadmiseks, et Indoneesia DGCA on valmis jätkama praegust tava, mille kohaselt lennukõlblikkuse ja õhusõidukite käitamise osakond kasutab väliseksperte, kes juhendavad kohalikke inspektoreid, kuidas Indoneesia lennundussektorit veelgi tõhusamalt inspekteerida, ning seda, et DGCA on valmis sellesse juhendamisse investeerima.

(60)

Komisjon rõhutab, et Indoneesia ametiasutuste jaoks on ülimalt oluline, et neil jätkuks ka edaspidi piisavalt ressursse selle tagamiseks, et Indoneesia DGCA suudaks ka edaspidi teha tõhusat järelevalvet Indoneesia suuremahulise lennundussektori üle, võttes eelkõige arvesse kõnealuse sektori prognoositavat kasvu. Komisjon võtab Indoneesia valitsuse võetud asjakohased kohustused teadmiseks.

(61)

Kogu praegu kättesaadava teabe, sealhulgas liidu poolt 2018. aasta märtsis tehtud kohapealse kontrolli tulemuste ja ärakuulamisel esitatud materjali põhjal leitakse, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et Indoneesia DGCA ja Indoneesias serditud lennuettevõtjad järgivad kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja soovituslikke tavasid.

(62)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja jätta kõik Indoneesias serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja.

(63)	Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Indoneesias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(64)	Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Liibüa lennuettevõtjad

(65)	20. aprillil 2018 toimus tehniline nõupidamine, millest võtsid osa komisjoni, EASA, ühe liikmesriigi, Liibüa valitsuse ning Liibüa tsiviillennundusameti (edaspidi „LYCAA“) esindajad.

(66)

LYCAA esitas kohtumisel ajakohastatud teavet, milles käsitleti ICAO parandusmeetmete kava rakendamisel tehtud edusamme, LYCAA hinnangul tehnilist abi vajavaid valdkondi ning ELi kehtestatud tegevuskeelu tühistamiseks koostatud kava. LYCAA rõhutas veel kord oma kindlat tahet täita lennundusega seotud rahvusvahelisi kohustusi. LYCAA märkis, et ta on selle nimel palju pingutanud ja et tema ohutusalane olukord on märkimisväärselt paranenud.

(67)

Komisjon tunnustab LYCAA jõupingutusi ja asjaolu, et LYCAA on näidanud valmisolekut teha komisjoniga koostööd ning esitada komisjonile ajakohastatud teavet LYCAA järelevalvekohustuste täitmist käsitleva olukorra kohta. LYCAA ettekanne sisaldas siiski vaid piiratud teavet, mida ei peetud piisavalt üksikasjalikuks. Lisaks iseloomustab Liibüat endiselt väga keeruline töökeskkond. Komisjon saatis 30. aprillil 2018 LYCAA-le kirja, milles paluti esitada täiendavat tehnilist teavet.

(68)

Viimane ICAO audit toimus 2007. aastal ning siis oli tõhusa rakendamise määr 28,86 %. LYCAA on koostamas parandusmeetmete kava. Komisjon soovitab Liibüal taotleda ICAO USOAP auditit, mis oleks oluline samm Liibüa lennuettevõtjate suhtes praegu kohaldatava tegevuskeelu tühistamise suunas. Oluline on ka see, et keerulisest ohutusolukorrast põhjustatud käitamisraskused oleksid rahuldaval viisil kõrvaldatud. Seepärast soovitab komisjon LYCAA-l keskenduda ICAO USOAP auditi taotlemisele. Seni võib väärtuslikku ohutusteavet saada välisriikide käitajatelt, kes otsustavad lende Liibüasse jätkata.

(69)	Seepärast leiab komisjon olemasoleva teabe põhjal, sealhulgas LYCAA poolt 20. aprilli 2018. aasta tehnilise nõupidamise käigus esitatud teabe põhjal, et nimekirja Liibüa lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ei tuleks muuta.

(70)	Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Liibüa lennuettevõtjate puhul alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Nepali lennuettevõtjad

(71)

19. jaanuaril 2018 toimus tehniline nõupidamine, millest võtsid osa komisjoni, EASA, üheliikmesriigi ja Nepali tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAN“) esindajad. CAAN kutsuti Brüsselisse, et ta saaks anda komisjonile ajakohastatud teavet meetmete kohta, mis on võetud rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikumaks rakendamiseks Nepali lennundussüsteemis.

(72)

Viimane ärakuulamine, mille komisjon CAANile korraldas, toimus 2014. aasta novembris. Liidu poolt 2014. aasta veebruaris korraldatud kohapealse kontrollkäigu tulemused kinnitasid, et rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamine on puudulik. 2014. aasta veebruaris toimunud kohapealse kontrollkäigu lõpparuandes juhiti tähelepanu mitmesugustele puudustele seoses eeskirjade, protseduuride ja tavadega, mida CAAN kasutas töötajate palkamisel.

(73)

CAAN esitas 19. jaanuaril 2018 toimunud nõupidamisel teavet meetmete kohta, mis on võetud rahvusvahelistele standarditele vastava siseriikliku õigusraamistiku väljatöötamiseks ja Nepali ohutusjärelevalvesüsteemi täiustamiseks, kaasa arvatud õnnetuste ärahoidmiseks astutud sammud. Nõupidamise käigus palus komisjon CAANil esitada lisateavet.

(74)	CAAN esitas 2. märtsi 2018. aasta kirjas komisjonile tõendeid jõupingutuste kohta, mida ta oli teinud selleks, et kõrvaldada 2014. aasta veebruaris korraldatud kohapealse kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudused.

(75)

CAANi saadetud kirjas käsitleti muu hulgas järgmisi teemasid: 2017. aasta kohta koostatud iga-aastase järelevalve- ja ohutusauditi kava, 2018. aastaks kavandatud ohutusjärelevalveprogramm, siseriikliku ohutusprogrammi puudujääkide analüüsi kontroll-leht koos siseriikliku ohutuspoliitikaga ning Nepali lennuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi (SMS) rakendamine.

(76)

Praegu kättesaadav teave näib osutavat sellele, et CAAN on teinud rahvusvaheliste lennuohutusstandardite rakendamisel teatavaid edusamme. Siiski ei ole hetkel piisavalt kontrollitud tõendusmaterjali, mis lubaks leevendada Nepali lennuettevõtjate suhtes praegu kohaldatavaid tegevuspiiranguid. Enne kui on võimalik vastu võtta põhjendatud otsus tegevuspiirangute tühistamiseks Nepali lennuettevõtjate suhtes, tuleb tõendada tehtud edusamme. Sellega seoses võiks kaaluda liidu kohapealse kontrollkäigu korraldamist Nepali.

(77)	Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Nepali lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Venemaa lennuettevõtjad

(78)

Komisjon, EASA ja liikmesriikide pädevad asutused on eelneva ajavahemiku jooksul hoolikalt jätkanud Venemaal serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist, mis muu hulgas hõlmab ka teatavate Venemaa õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmist vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(79)

26. aprillil 2018 kohtusid komisjoni, EASA ja ühe liikmesriigi esindajad Venemaa föderaalse lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega. Kohtumise eesmärk oli vaadata üle Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate ohutusalased tulemused 9. aprillist 2017 kuni 8. aprillini 2018 seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks juhtumid, mis vajavad eritähelepanu. Lisaks teavitati komisjoni kohtumise käigus konkreetsetest ohutusjärelevalvemeetmetest, mida FATA kohaldab jalgpalli 2018. aasta maailmameistrivõistluste raames.

(80)

Komisjon vaatas kohtumise käigus üksikasjalikumalt läbi SAFA kontrollide tulemused Venemaal serditud üheksa lennuettevõtja kohta. Seisuplatsil kontrollimise käigus ohutusprobleeme ei leitud ning FATA teavitas komisjoni nende lennuettevõtjate suhtes kohaldatavatest ohutusjärelevalvetoimingutest ja eespool nimetatud kahe lennuettevõtja suhtes võetud täitemeetmetest.

(81)	FATA teavitas komisjoni täiendavatest meetmetest, mis ta on võtnud lennuohutuse tagamiseks seoses jalgpalli 2018. aasta maailmameistrivõistlustega.

(82)

Praegu kättesaadava teabe, sealhulgas FATA poolt 26. aprillil 2018. aasta tehnilisel nõupidamisel esitatud teabe alusel leiti, et FATA-l on praegu nii võimekus kui ka tahe kõrvaldada ohutuspuudujääke Venemaal serditud lennuettevõtjate puhul. Selle alusel jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa lennuametil ja ühelgi Venemaal serditud lennuettevõtjal ei ole vaja komisjoni ja lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele tulla.

(83)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole põhjust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venemaa lennuettevõtjad.

(84)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima, et Venemaa lennuettevõtjad järgivad asjakohaseid rahvusvahelisi lennuohutusstandardeid, ja seadma prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012. Kui kõnealusest kontrollimisest peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma Venemaa lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

Venezuela lennuettevõtjad

(85)

Venezuelas serditud lennuettevõtja Avior Airlines esitas 6. märtsil 2017 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. EASA vaatas taotluse läbi ja jõudis järeldusele, et lennuettevõtjale Avior Airlines ei saa TCO-luba välja anda ka pärast täiendavat hindamist ning et kõnealune lennuettevõtja ei vastanud komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 nõuetele. Seetõttu lükkas EASA 4. oktoobril 2017 lennuettevõtja Avior Airlines TCO-loa saamiseks esitatud taotluse ohutusalastel põhjustel tagasi.

(86)	Komisjon ja lennuohutuskomitee kuulasid 14. novembril 2017 ära Venezuela tsiviillennundusameti (edaspidi „INAC“) ja lennuettevõtja Avior Airlines ettekanded kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2111/2005.

(87)

Ärakuulamise ajal kättesaadavad andmed, mis põhinevad EASA poolt TCO-loa taotluse hindamise käigus kogutud teabel, liikmesriikide poolt seisuplatsil tehtud kontrollide käigus kogutud teabel ning INACi ja lennuettevõtja Avior Airlines esitatud teabel, osutasid sellele, et INAC peaks veelgi suurendama järelevalvesuutlikkust oma vastutusalasse kuuluvate lennuettevõtjate suhtes ning et lennuettevõtja Avior Airlines ei ole suutnud ohutuspuudujääke kõrvaldada.

(88)	Seepärast muudeti nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ning lennuettevõtja Avior Airlines lisati määruse (EÜ) nr 474/2006 (8) A lisasse.

(89)

SAFA kontrollide tulemustel põhinev kättesaadav teave osutab praegu sellele, et kontrollitud tõendite kohaselt on lennuettevõtjal Avior Airlines olulisi ohutuspuudujääke. Ei lennuettevõtja Avior Airlines ega INAC suuda kõnealuseid puudujääke kõrvaldada, millest annab muu hulgas tunnistust ka nõuetele mittevastav ja puudulik parandusmeetmete kava, mille Avior Airlines on esitanud vastuseks SAFA kontrollide käigus kindlaks tehtud puudustele, ning asjaolu, et Venezuela lennuettevõtjatele tehtud SAFA kontrollide keskmine näitaja on alates 2017. aasta oktoobrist halvenenud.

(90)	Selleks et olukorda tähelepanelikult jälgida, jätkab komisjon Venezuela ametiasutustega määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohast konsulteerimist.

(91)	Liikmesriigid kontrollivad ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Venezuelas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(92)	Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(93)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Venezuela lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(94)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega.

(95)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

1)	A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)	B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14).

(3) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/1991 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4).

(4) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 473/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 8).

(5) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(6) Komisjoni 14. novembri 2008. aasta rakendusmäärus (EÜ) nr 1131/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, Angolat käsitlevad põhjendused 8–11.

(7) Komisjoni 13. juuli 2009. aasta rakendusmäärus (EL) 619/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, Angolat käsitlevad põhjendused 54–62. Komisjoni 16. juuni 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/963, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, Angolat käsitlevad põhjendused 12–17.

(8) Komisjoni 4. juuli 2007. aasta rakendusmäärus (EL) 787/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, Venezuelat käsitlevad põhjendused 70–81.

I LISA

„A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU, ERANDITEGA (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) või lennutegevusloa number	ICAO kolmetäheline kood	Lennuettevõtja päritoluriik
(1)	(2)	(3)	(4)
AVIOR AIRLINES	ROI-RNR-011	ROI	Venezuela
BLUE WING AIRLINES	SRBWA-01/2002	BWI	Suriname
IRAN ASEMAN AIRLINES	FS-102	IRC	Iraani Islamivabariik
IRAQI AIRWAYS	001	IAW	Iraak
MED-VIEW AIRLINE	MVA/AOC/10-12/05	MEV	Nigeeria
AIR ZIMBABWE (PVT) LTD	177/04	AZW	Zimbabwe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Afganistani ametiasutused, sealhulgas:			Afganistani Islamivabariik
ARIANA AFGHAN AIRLINES	AOC 009	AFG	Afganistani Islamivabariik
KAM AIR	AOC 001	KMF	Afganistani Islamivabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud TAAG Angola Airlines, sealhulgas:			Angola Vabariik
AEROJET	AO 008-01/11	TEJ	Angola Vabariik
AIR GICANGO	009	Teadmata	Angola Vabariik
AIR JET	AO 006-01/11-MBC	MBC	Angola Vabariik
AIR NAVE	017	Teadmata	Angola Vabariik
AIR26	AO 003-01/11-DCD	DCD	Angola Vabariik
ANGOLA AIR SERVICES	006	Teadmata	Angola Vabariik
DIEXIM	007	Teadmata	Angola Vabariik
FLY540	AO 004-01 FLYA	Teadmata	Angola Vabariik
GIRA GLOBO	008	GGL	Angola Vabariik
HELIANG	010	Teadmata	Angola Vabariik
HELIMALONGO	AO 005-01/11	Teadmata	Angola Vabariik
MAVEWA	016	Teadmata	Angola Vabariik
SONAIR	AO 002-01/10-SOR	SOR	Angola Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kongo Vabariik
AERO SERVICE	RAC06-002	RSR	Kongo Vabariik
CANADIAN AIRWAYS CONGO	RAC06-012	Teadmata	Kongo Vabariik
EMERAUDE	RAC06-008	Teadmata	Kongo Vabariik
EQUAFLIGHT SERVICES	RAC 06-003	EKA	Kongo Vabariik
EQUAJET	RAC06-007	EKJ	Kongo Vabariik
EQUATORIAL CONGO AIRLINES S.A.	RAC 06-014	Teadmata	Kongo Vabariik
MISTRAL AVIATION	RAC06-011	Teadmata	Kongo Vabariik
TRANS AIR CONGO	RAC 06-001	TSG	Kongo Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR FAST CONGO	409/CAB/MIN/TVC/0112/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KASAI	409/CAB/MIN/TVC/0053/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KATANGA	409/CAB/MIN/TVC/0056/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR TROPIQUES	409/CAB/MIN/TVC/00625/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BLUE AIRLINES	106/CAB/MIN/TVC/2012	BUL	Kongo Demokraatlik Vabariik
BLUE SKY	409/CAB/MIN/TVC/0028/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSY BEE CONGO	409/CAB/MIN/TVC/0064/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
COMPAGNIE AFRICAINE D'AVIATION (CAA)	409/CAB/MIN/TVC/0050/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CONGO AIRWAYS	019/CAB/MIN/TVC/2015	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
DAKOTA SPRL	409/CAB/MIN/TVC/071/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
DOREN AIR CONGO	102/CAB/MIN/TVC/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMAIR	409/CAB/MIN/TVC/011/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KIN AVIA	409/CAB/MIN/TVC/0059/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KORONGO AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/001/2011	KGO	Kongo Demokraatlik Vabariik
MALU AVIATION	098/CAB/MIN/TVC/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
MANGO AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/009/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVE AIR	004/CAB/MIN/TVC/2015	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVICES AIR	103/CAB/MIN/TVC/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SWALA AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/0084/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRANSAIR CARGO SERVICES	409/CAB/MIN/TVC/073/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
WILL AIRLIFT	409/CAB/MIN/TVC/0247/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:			Djibouti
DAALLO AIRLINES	Teadmata	DAO	Djibouti
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:			Ekvatoriaal-Guinea
CEIBA INTERCONTINENTAL	2011/0001/MTTCT/DGAC/SOPS	CEL	Ekvatoriaal-Guinea
CRONOS AIRLINES	2011/0004/MTTCT/DGAC/SOPS	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Eritrea ametiasutused, sealhulgas:			Eritrea
ERITREAN AIRLINES	AOC nr 004	ERT	Eritrea
NASAIR ERITREA	AOC nr 005	NAS	Eritrea
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud Afrijet ja SN2AG, sealhulgas:			Gaboni Vabariik
AFRIC AVIATION	010/MTAC/ANAC-G/DSA	EKG	Gaboni Vabariik
ALLEGIANCE AIR TOURIST	007/MTAC/ANAC-G/DSA	LGE	Gaboni Vabariik
NATIONALE REGIONALE TRANSPORT (N.R.T)	008/MTAC/ANAC-G/DSA	NRG	Gaboni Vabariik
SKY GABON	009/MTAC/ANAC-G/DSA	SKG	Gaboni Vabariik
SOLENTA AVIATION GABON	006/MTAC/ANAC-G/DSA	SVG	Gaboni Vabariik
TROPICAL AIR-GABON	011/MTAC/ANAC-G/DSA	Teadmata	Gaboni Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kirgiisi Vabariik
AIR BISHKEK (endine EASTOK AVIA)	15	EAA	Kirgiisi Vabariik
AIR MANAS	17	MBB	Kirgiisi Vabariik
AVIA TRAFFIC COMPANY	23	AVJ	Kirgiisi Vabariik
CENTRAL ASIAN AVIATION SERVICES (CAAS)	13	CBK	Kirgiisi Vabariik
HELI SKY	47	HAC	Kirgiisi Vabariik
AIR KYRGYZSTAN	03	LYN	Kirgiisi Vabariik
MANAS AIRWAYS	42	BAM	Kirgiisi Vabariik
S GROUP INTERNATIONAL (endine S GROUP AVIATION)	45	IND	Kirgiisi Vabariik
SKY BISHKEK	43	BIS	Kirgiisi Vabariik
SKY KG AIRLINES	41	KGK	Kirgiisi Vabariik
SKY WAY AIR	39	SAB	Kirgiisi Vabariik
TEZ JET	46	TEZ	Kirgiisi Vabariik
VALOR AIR	07	VAC	Kirgiisi Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused			Libeeria
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Liibüa ametiasutused, sealhulgas:			Liibüa
AFRIQIYAH AIRWAYS	007/01	AAW	Liibüa
AIR LIBYA	004/01	TLR	Liibüa
BURAQ AIR	002/01	BRQ	Liibüa
GHADAMES AIR TRANSPORT	012/05	GHT	Liibüa
GLOBAL AVIATION AND SERVICES	008/05	GAK	Liibüa
LIBYAN AIRLINES	001/01	LAA	Liibüa
PETRO AIR	025/08	PEO	Liibüa
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Nepali ametiasutused, sealhulgas:			Nepal
AIR DYNASTY HELI. S.	035/2001	Teadmata	Nepal
AIR KASTHAMANDAP	051/2009	Teadmata	Nepal
BUDDHA AIR	014/1996	BHA	Nepal
FISHTAIL AIR	017/2001	Teadmata	Nepal
GOMA AIR	064/2010	Teadmata	Nepal
HIMALAYA AIRLINES	084/2015	Teadmata	Nepal
MAKALU AIR	057A/2009	Teadmata	Nepal
MANANG AIR PVT LTD	082/2014	Teadmata	Nepal
MOUNTAIN HELICOPTERS	055/2009	Teadmata	Nepal
MUKTINATH AIRLINES	081/2013	Teadmata	Nepal
NEPAL AIRLINES CORPORATION	003/2000	RNA	Nepal
SAURYA AIRLINES	083/2014	Teadmata	Nepal
SHREE AIRLINES	030/2002	SHA	Nepal
SIMRIK AIR	034/2000	Teadmata	Nepal
SIMRIK AIRLINES	052/2009	RMK	Nepal
SITA AIR	033/2000	Teadmata	Nepal
TARA AIR	053/2009	Teadmata	Nepal
YETI AIRLINES DOMESTIC	037/2004	NYT	Nepal
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:			São Tomé ja Príncipe
AFRICA'S CONNECTION	10/AOC/2008	ACH	São Tomé ja Príncipe
STP AIRWAYS	03/AOC/2006	STP	São Tomé ja Príncipe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas:			Sierra Leone
AIR RUM, LTD	TEADMATA	RUM	Sierra Leone
DESTINY AIR SERVICES, LTD	TEADMATA	DTY	Sierra Leone
HEAVYLIFT CARGO	TEADMATA	Teadmata	Sierra Leone
ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD	TEADMATA	ORJ	Sierra Leone
PARAMOUNT AIRLINES, LTD	TEADMATA	PRR	Sierra Leone
SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD	TEADMATA	SVT	Sierra Leone
TEEBAH AIRWAYS	TEADMATA	Teadmata	Sierra Leone
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused, sealhulgas:			Sudaani Vabariik
ALFA AIRLINES SD	54	AAJ	Sudaani Vabariik
BADR AIRLINES	35	BDR	Sudaani Vabariik
BLUE BIRD AVIATION	11	BLB	Sudaani Vabariik
ELDINDER AVIATION	8	DND	Sudaani Vabariik
GREEN FLAG AVIATION	17	Teadmata	Sudaani Vabariik
HELEJETIC AIR	57	HJT	Sudaani Vabariik
KATA AIR TRANSPORT	9	KTV	Sudaani Vabariik
KUSH AVIATION CO.	60	KUH	Sudaani Vabariik
NOVA AIRWAYS	46	NOV	Sudaani Vabariik
SUDAN AIRWAYS CO.	1	SUD	Sudaani Vabariik
SUN AIR	51	SNR	Sudaani Vabariik
TARCO AIR	56	TRQ	Sudaani Vabariik

“

(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes ei kohaldata tegevuskeeldu, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

II LISA

„B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number	ICAO kolmetäheline kood	Lennuettevõtja päritoluriik	Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut	Piiranguga õhusõiduki registritunnus(ed) ja, kui see/need on kättesaadav(ad), seerianumber/seerianumbrid	Õhusõiduki registreerinud riik
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)
TAAG ANGOLA AIRLINES	001	DTA	Angola Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a Boeing B737-700, Boeing B777-200, Boeing B777-300 ja Boeing B777-300ER tüüpi õhusõidukid.	Kõik õhusõidukid, v.a Boeing B737-700 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B777-200 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B777-300 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis ja Boeing B777-300ER tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis.	Angola Vabariik
AIR SERVICE COMORES	06-819/TA-15/DGACM	KMD	Komoorid	Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP.	Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336).	Komoorid
AFRIJET BUSINESS SERVICE (2)	002/MTAC/ANAC-G/DSA	ABS	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a kaks Falcon 50 tüüpi õhusõidukit; kaks Falcon 900 tüüpi õhusõidukit.	Kõik õhusõidukid, v.a TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ; TR-AFR.	Gaboni Vabariik
NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG)	003/MTAC/ANAC-G/DSA	NVS	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a üks Challenger CL-601 tüüpi õhusõiduk, üks HS-125-800 tüüpi õhusõiduk.	Kõik õhusõidukid, v.a TR-AAG, ZS-AFG.	Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik
IRAN AIR	FS100	IRA	Iraani Islamivabariik	Kõik Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukid.	Fokker F100 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B747 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis.	Iraani Islamivabariik
AIR KORYO	GAC-AOC/KOR-01	KOR	Korea Rahvademokraatlik Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a kaks TU-204 tüüpi õhusõidukit.	Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633.	Korea Rahvademokraatlik Vabariik

“

(1) B lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes ei kohaldata tegevuskeeldu, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2) Lennuettevõtjal Afrijet lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega liidus.

15.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 152/22

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2018/872,

14. juuni 2018,

millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee lisas 7. juunil 2018 kuus isikut selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 I ja III lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 I ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 14. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ZAHARIEVA

(1) ELT L 206, 1.8.2015, lk 34.

LISA

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 I lisas sisalduvasse loetellu lisatakse järgmised isikud:

21.

Nimi: 1: Ermias 2: Ghermay 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: riikidevahelise inimkaubitsejate võrgustiku juht Sünniaeg: umbes (35–45 aastane) Sünnikoht: (võimalik: Asmara, Eritrea) Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) Ermies Ghermay b) Ermias Ghirmay Kodakondsus: Eritrea Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: (Teadaolev aadress: Tripoli, Tarig sure nr. 51, tõenäoliselt elab alates 2015. aastast Sabrathas.) Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Ermias Ghermay'd on ulatuslikult dokumenteeritud mitmetes usaldusväärsetes allikates, sealhulgas kriminaaluurimiste käigus, kus teda kirjeldatakse ühe olulisima Sahara-taguse tegutsejana, kes on seotud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega Liibüas. Ermias Ghermay juhib riikidevahelist võrgustikku, mis tegeleb kümnete tuhandete rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega, eeskätt Aafrika Sarve piirkonnast Liibüa rannikule ja edasi sihtriikidesse Euroopas ja Ameerika Ühendriikidesse. Tema käsutuses on relvastatud mehed, samuti laohooned ja kinnipidamislaagrid, kus väidetavalt pannakse rändajate suhtes toime inimõiguste raskeid rikkumisi. Ta teeb tihedat koostööd Liibüa ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate võrgustikega nagu Abu-Qarin ja teda peetakse nende võrgustike nn idapoolseks tarneahelaks. Tema võrgustik ulatub Sudaanist kuni Liibüa rannikuni ja Euroopasse (Itaaliasse, Prantsusmaale, Saksamaale, Madalmaadesse, Rootsi, Ühendkuningriiki) ja Ameerika Ühendriikidesse. Ghermay kontrolli all on Liibüa looderannikul asuvad ja erakätes olevad kinnipidamislaagrid, kus rändajaid peetakse kinni ja kus pannakse nende suhtes toime raskeid rikkumisi. Nendest laagritest transporditakse rändajaid Sabrathasse või Zawiyasse. Viimastel aastatel on Ghermay korraldanud lugematul hulgal ohtlikke reise üle mere, seades rändajad (nende seas paljud alaealised) surmaohtu. Palermo kohus (Itaalias) andis 2015. aastal välja määruse Ermias Ghermay vahistamiseks seoses tuhandete rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega ebainimlikes tingimustes, sealhulgas seoses 13. oktoobril 2013. aastal Lampedusa lähedal aset leidnud laevahukuga, mille tagajärjel hukkus 266 inimest.

22.

Nimi: 1: Fitiwi 2: Abdelrazak 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: riikidevahelise inimkaubitsejate võrgustiku juht Sünniaeg: umbes (30–35 aastane) Sünnikoht: Massawa, Eritrea Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: Fitwi Esmail Abdelrazak Kodakondsus: Eritrea Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: andmed puuduvad Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Fitiwi Abdelrazak juhib riikidevahelist võrgustikku, mis tegeleb kümnete tuhandete rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega, eeskätt Aafrika Sarve piirkonnast Liibüa rannikule ja edasi sihtriikidesse Euroopas ja Ameerika Ühendriikidesse. Fitiwi Abdelrazaki on avatud allikates ja mitmete kriminaaluurimiste käigus mainitud kui liidrite tasandi tegutsejat, kes vastutab suurel hulgal rändajate ärakasutamise ja väärkohtlemise eest Liibüas. Abdelrazakil on ulatuslikud kontaktid Liibüa ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate võrgustikega ning ta on rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega saanud tohutult jõukaks. Tema käsutuses on relvastatud mehed, samuti laohooned ja kinnipidamislaagrid, kus pannakse toime inimõiguste raskeid rikkumisi. Tema võrgustik koosneb väiksematest üksustest, mis ulatuvad Sudaanist, Liibüast ja Itaaliast kuni rändajate sihtriikideni. Tema laagritest ostavad rändajaid ka muud osapooled, näiteks kohalikud kinnipidamisasutused. Nendest laagritest transporditakse rändajaid Liibüa rannikule. Abdelrazak on korraldanud lugematul hulgal ohtlikke merereise, seades rändajad (nende hulgas alaealised) surmaohtu. Abdelrazak on seotud vähemalt kahe saatuslike tagajärgedega laevahukuga ajavahemikul 2014. aasta aprillist kuni 2014. aasta juulini.

23.

Nimi: 1: Ahmad 2: Oumar 3: al-Dabbashi 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: Anas al-Dabbashi relvastatud rühmituse juht, riikidevahelise inimkaubitsejate võrgustiku juht Sünniaeg: umbes (30aastane) Sünnikoht: (võimalik: Sabratha, Talili naabrus) Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) Al-Dabachi b) Al Ammu c) The Uncle (ingl. k „onu“) d) Al-Ahwal Kodakondsus: Liibüa Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: a) Garabulli, Liibüa b) Az-Zāwiyah, Liibüa Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Ahmad al-Dabbashi on Anas al-Dabbashi relvastatud rühmituse juht, mis varem tegutses Sabratha ja Melita vahelisel rannikualal. Al-Dabbashi on märkimisväärne liider rändajatega ebaseadusliku kaubitsemisega seotud ebaseaduslikes tegevustes. Al-Dabbashi klann ja relvastatud rühmitus suhtlevad ka terroristlike ja äärmuslike vägivaldsete rühmitustega. Pärast 2017. aasta oktoobris rannikupiirkonnas aset leidnud vägivaldseid kokkupõrkeid teiste relvastatud rühmitustega ja rivaalitsevate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate organisatsioonidega, mille tulemusel sai surma 30 inimest, nende seas tsiviilisikuid, on al-Dabbashi praegu aktiivne Az-Zāwiyah ümbruses. Vastusena oma minemakihutamisele tõotas Ahmad al-Dabbashi 4. detsembril 2017 avalikult, et pöördub relvade ja jõu toel Sabrathasse tagasi. Eksisteerivad ulatuslikud tõendid, et al-Dabbashi relvastatud rühmitus on otseselt seotud inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega ning et relvastatud rühmitus kontrollib rändajate riigist lahkumise kohti, laagreid, turvamajasid ja paate. Kinnitust on leidnud oletused, et al-Dabbashi on seadnud rändajaid (nende seas alaealisi) ebainimlikesse tingimustesse ning mõnikord on sellel olnud saatuslikud tagajärjed nii maal kui ka merel. Pärast vägivaldseid kokkupõrkeid al-Dabbashi relvastatud rühmituse ja teiste relvastatud rühmituste vahel Sabrathas leiti tuhandeid rändajaid (paljud raskes seisundis), kellest enamikku peeti kinni märter Anas al-Dabbashi brigaadi ja al-Ghul relvastatud rühmituse kinnipidamiskeskustes. Al-Dabbashi klannil ning sellega seotud Anas al-Dabbashi relvastatud rühmitusel on pikaaegsed sidemed Iraagi ja Levandi Islamiriigiga (ISIL) ja selle seotud üksustega. Nende relvastatud rühmituste ridades on olnud mitu ISILi juhti, nende seas Abdallah al-Dabbashi, kes on ISILi nn kaliif Sabrathas. Al-Dabbashi oli väidetavalt samuti seotud Sami Khalifa al-Gharabli mõrva korraldamisega, kelle Sabratha linnavolikogu oli 2017. aasta juulis määranud võitlema rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamiste vastu. Al-Dabbashi tegevus aitab paljuski kaasa vägivalla ja ebakindluse süvendamisele Liibüa lääneosas ning ohustab rahu ja stabiilsust Liibüas ja selle naaberriikides.

24.

Nimi: 1: MUS'AB 2: ABU-QARIN 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: riikidevahelise salakaubanduse võrgustiku juht Sünniaeg: 19. jaanuar 1983 Sünnikoht: Sabratha, Liibüa Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) ABU-AL QASSIM OMAR Musab Boukrin b) The Doctor c) Al-Grein. Kodakondsus: Liibüa Passi nr: a) 782633, välja antud 31. mail 2005 b) 540794, välja antud 12. jaanuaril 2008 Riiklik isikukood: andmed puuduvad. Aadress: andmed puuduvad Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018. Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Mus'ab Abu-Qarini peetakse keskseks tegelaseks inimkaubanduses ja migrantide smugeldamises Sabratha piirkonnas, kuid teme tegevuskohaks on ka Zawiya ja Garibulli. Tema rahvusvaheline võrgustik hõlmab Liibüat, Euroopa sihtkohti, Sahara-taguse Aafrika riike migrantide hankimiseks ning Araabia riike seoses finantssektoriga. Usaldusväärsed allikad on dokumenteerinud tema koostöö inimkaubanduse ja smugeldamise vallas Ermias Ghermayga, kes kannab Abu-Qarini nimel hoolt nn idapoolse tarneahela eest. On tõendeid, et Abu-Qarin on loonud suhteid teiste inimkaubanduse äris tegutsevate isikutega, nimelt Mohammed Kachlafiga (tema nõbu ja al-Nasri brigaadi juht, kelle kohta on samuti tehtud ettepanek loetellu kandmiseks) Zawijas. Endine Abu-Qarini kaasosaline, kes nüüd teeb koostööd Liibüa ametivõimudega ning väidab, et Abu-Qarin korraldas ainuüksi 2015. aastal reise üle mere 45 000 inimesele, pannes migrante (kaasa arvatud alaealisi) surmaohtu. Abu-Qarin korraldas 18. aprillil 2015 retke, mille tulemusena sai Sitsiilia lähedal toimunud laevahukus surma 800 inimest. Tõendite, mille hulka kuuluvad ÜRO ekspertide rühma tõendid, kohaselt vastutab ta migrantide brutaalsetes tingimustes, muu hulgas Tripoli lähedal asuvas al-Wadi piirkonnas ja Sabratha lähedal asuvas mereäärses kuurortides, kinnihoidmise eest. Abu-Qarin on teadaolevalt olnud tihedates suhetes al-Dabbashi klanniga Sabrathas, kuni „katusemaksu“ tõttu puhkes konflikt. Allikate teatel maksis Abu-Qarin Sabratha piirkonnas asuvate vägivaldsete ekstremistide tuttavatele, et saada heakskiit migrantide smugeldamisele vägivaldsete ekstremistide ringkondade nimel, mis saavad rahalist kasu ebaseaduslike rändajate ärakasutamisest. Abu-Qarin on seotud smugeldajate võrgustikuga, kuhu kuuluvad Tripoli, Sebha ja Kufra Salafi relvastatud rühmitused.

25.

Nimi: 1: Mohammed 2: Kachlaf 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: Shuhada al-Nasri brigaadi komandör, Zawiya rafineerimistehase valvemeeskonna juht Sünniaeg: andmed puuduvad Sünnikoht: Zawiya, Liibüa Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) Kashlaf b) Koshlaf c) Keslaf d) al-Qasab. Kodakondsus: Liibüa Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: Zawiya, Liibüa Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Mohammed Kachlaf on Lääne-Liibüas, Zawiyas asuva Shuhada al Nasri brigaadi juht. Tema omakaitseüksus kontrollib Zawiya rafineerimistehast, mis on migrantide smugeldamise keskus. Kachalaf kontrollib samuti kinnipidamiskeskuseid, kaasa arvatud Nasri kinnipidamiskeskus, mis on formaalselt DCIMi kontrolli all. Paljude allikate kohaselt on Kachlafi võrgustik Liibüas üks kõige mõjukamatest organisatsioonidest migrantide smugeldamise ja migrantide ärakasutamise valdkonnas. Kachlafil on palju sidemeid kohaliku Zawiya al-Rahman al-Miladi rannikuvalve kohaliku üksuse juhiga, kelle üksused kontrollivad migrante kandvaid aluseid, mis sageli kuuluvad rivaalitsevatele migrantide smugeldamise võrgustikele. Seejärel viiakse migrandid Al Nasri relvarühmituse kontrollitavatesse kinnipidamiskohtadesse, kus neid väidetavalt hoitakse eluohtlikes tingimustes. Liibüa ekspertide rühm kogus tõendeid migrantide kohta, keda korduvalt peksti, ning muu hulgas selle kohta, et eriti Sahara-taguste riikide ja Maroko naisi müüdi kohalikul turul nn seksiorjadena. Peale selle leidis ekspertide rühm, et Kachlaf teeb koostööd teiste relvastatud rühmitustega ning et see on seotud mitme 2016. ja 2017. aastal toimunud vägivaldse kokkupõrkega.

26.

Nimi: 1: Abd 2: Al-Rahman 3: al-Milad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad. Ametikoht: Zawiya rannikuvalve komandör Sünniaeg: umbes (29aastane) Sünnikoht: Tripoli, Liibüa Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) Rahman Salim Milad b) al-Bija Kodakondsus: Liibüa Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: Zawiya, Liibüa. Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018. Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Abd Al Rahman al-Milad juhib Zawiya piirkondlikku rannakaitseüksust, mis on pidevalt seotud migrantide vastu suunatud vägivalla ja teiste inimsmugeldajatega. ÜRO ekspertide rühm väidab, et Milad ja teised rannikuvalve liikmed on otseselt seotud migrantide aluste põhjalaskmisega tulirelvade abil. Al-Milad teeb koostööd teiste migrantide smugeldajatega nagu Mohammed Kachlaf (kelle kohta on samuti tehtud ettepanek loetellu kandmiseks), kes allikate kohaselt pakub talle kaitset migrantidega kauplemise ja nende smugeldamise alaste ebaseaduslike tegevuste läbiviimiseks. Mitu kriminaaluurimises osalenud tunnistajat on väitnud, et neid on merest üles korjanud relvastatud mehed ja viinud rannavalvelaevale Tallil (mida kasutab al-Milad) ning nad on viidud al-Nasri kinnipidamiskeskusesse, kus neid on väidetavalt hoitud karmides tingimustes ja pekstud.

II.

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 III lisas sisalduvasse loetellu lisatakse järgmised isikud:

21.

Nimi: 1: Ermias 2: Ghermay 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: riikidevahelise kaubanduse võrgustiku juht Sünniaeg: umbes (35–45 aastane) Sünnikoht: (võimalik: Asmara, Eritrea) Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) Ermies Ghermay b) Ermias Ghirmay Kodakondsus: Eritrea Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: (Teadaolev aadress: Tripoli, Tarig sure nr. 51, tõenäoliselt elab alates 2015. aastast Sabrathas.) Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

22.

Nimi: 1: Fitiwi 2: Abdelrazak 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

23.

Nimi: 1: Ahmad 2: Oumar 3: al-Dabbashi 4: andmed puuduvad

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

24.

Nimi: 1: MUS'AB 2: ABU-QARIN 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: riikidevahelise kaubanduse võrgustiku juht Sünniaeg: 19. jaanuar 1983 Sünnikoht: Sabratha, Liibüa Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad. Kontrollimata varjunimi: a) ABU-AL QASSIM OMAR Musab Boukrin b) The Doctor c) Al-Grein. Kodakondsus: Liibüa Passi nr: a) 782633, välja antud 31. mail 2005 b) 540794, välja antud 12. jaanuaril 2008 Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: andmed puuduvad Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Mus'ab Abu-Qarini peetakse keskseks tegelaseks inimkaubanduses ja migrantide smugeldamises Sabratha piirkonnas, kuid teme tegevuskohaks on ka Zawiya ja Garibulli. Tema rahvusvaheline võrgustik hõlmab Liibüat, Euroopa sihtkohti, Sahara-taguse Aafrika riike migrantide hankimiseks ning Araabia riike seoses finantssektoriga. Usaldusväärsed allikad on dokumenteerinud tema koostöö inimkaubanduse ja smugeldamise vallas Ermias Ghermayga, kes kannab Abu-Qarini nimel hoolt nn idapoolse tarneahela eest. On tõendeid, et Abu-Qarin on loonud suhteid teiste inimkaubanduse äris tegutsevate isikutega, nimelt Mohammed Kachlafiga (tema nõbu ja al-Nasri brigaadi juht, kelle kohta on samuti tehtud ettepanek loetellu kandmiseks) Zawijas. Endine Abu-Qarini kaasosaline, kes nüüd teeb koostööd Liibüa ametivõimudega ning väidab, et Abu-Qarin korraldas ainuõksi 2015. aastal reise üle mere 45 000 inimesele, pannes migrante (kaasa arvatud alaealisi) surmaohtu. Abu-Qarin korraldas 18. aprillil 2015 retke, mille tulemusena sai Sitsiilia läheda toimunud laevahukus surma 800 inimest. Tõendite, mille hulka kuuluvad ÜRO ekspertide rühma tõendid, kohaselt vastutab ta migrantide brutaalsetes tingimustes, muu hulgas Tripoli lähedal asuvas al-Wadi piirkonnas ja Sabratha lähedal asuvas mereäärses kuurortides, kinnihoidmise eest. Abu-Qarin on teadaolevalt olnud tihedates suhetes al-Dabbashi klanniga Sabrathas, kuni „katusemaksu“ tõttu puhkes konflikt. Allikate teatel maksis Abu-Qarin Sabratha piirkonnas asuvate vägivaldsete ekstremistide tuttavatele, et saada heakskiit migrantide smugeldamisele vägivaldsete ekstremistide ringkondade nimel, mis saavad rahalist kasu ebaseaduslike rändajate ärakasutamisest. Abu-Qarin on seotud smugeldajate võrgustikuga, kuhu kuuluvad Tripoli, Sebha ja Kufra Salafi relvastatud rühmitused.

25.

Nimi: 1: Mohammed 2: Kachlaf 3: andmed puuduvad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: Shuhada al-Nasri brigaadi komandör, Zawiya rafineerimistehase valvemeeskonna juht Sünniaeg: andmed puuduvad. Sünnikoht: Zawiya, Liibüa Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) Kashlaf b) Koshlaf c) Keslaf d) al-Qasab. Kodakondsus: Liibüa Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: Zawiya, Liibüa Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

Mohammed Kachlaf on Lääne Liibüas, Zawiyas asuva Shuhada al Nasri brigaadi juht. Tema omakaitseüksus kontrollib Zawiya rafineerimistehast, mis on migrantide smugeldamise keskus. Kachalaf kontrollib samuti kinnipidamiskeskuseid, kaasa arvatud Nasri kinnipidamiskeskus, mis on formaalselt DCIMi kontrolli all. Paljude allikate kohaselt on Kachlafi võrgustik Liibüas üks kõige mõjukamatest organisatsioonidest migrantide smugeldamise ja migrantide ärakasutamise valdkonnas. Kachlafil on palju sidemeid kohaliku Zawiya al-Rahman al-Miladi rannikuvalve kohaliku üksuse juhiga, kelle üksused kontrollivad migrante kandvaid aluseid, mis sageli kuuluvad rivaalitsevatele migrantide smugeldamise võrgustikele. Seejärel viiakse migrandid Al Nasri relvarühmituse kontrollitavatesse kinnipidamiskohtadesse, kus neid väidetavalt hoitakse eluohtlikes tingimustes. Liibüa ekspertide rühm kogus tõendeid migrantide kohta, keda korduvalt peksti, ning muu hulgas selle kohta, et eriti Sahara-taguste riikide ja Maroko naisi müüdi kohalikul turul nn seksiorjadena. Peale selle leidis ekspertide rühm, et Kachlaf teeb koostööd teiste relvastatud rühmitustega ning et see on seotud mitme 2016. ja 2017. aastal toimunud vägivaldse kokkupõrkega.

26.

Nimi: 1: Abd 2: Al-Rahman 3: al-Milad 4: andmed puuduvad

Auaste: andmed puuduvad Ametikoht: Zawiya rannikuvalve komandör Sünniaeg: umbes (29aastane) Sünnikoht: Tripoli, Liibüa Kontrollitud varjunimi: andmed puuduvad Kontrollimata varjunimi: a) Rahman Salim Milad b) al-Bija Kodakondsus: Liibüa Passi nr: andmed puuduvad Riiklik isikukood: andmed puuduvad Aadress: Zawiya, Liibüa Loetellu kandmise kuupäev: 7. juuni 2018 Muu teave: Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punktide 15 ja 17 alusel (reisikeeld, vara külmutamine).

Loetellu kantud resolutsiooni 1970 punkti 22 alapunkti a alusel (2011); resolutsiooni 2174 punkti 4 alapunkti a alusel (2014); resolutsiooni 2213 punkti 11 alapunkti a alusel (2015).

Lisateave

15.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 152/29

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/873,

13. juuni 2018,

mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 3826 all)

(Ainult bulgaaria-, hispaania-, inglis-, itaalia-, kreeka-, poola-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 52,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (2) artikli 31 kohaselt ja alates 1. jaanuarist 2015 määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt peab komisjon tegema vajalikud kontrollid, teavitama liikmesriike kõnealuste kontrollide tulemustest, võtma arvesse liikmesriikide esitatud märkusi, algatama asjaomaste liikmesriikidega kokkuleppele jõudmiseks kahepoolsed läbirääkimised ning tegema oma seisukoha neile liikmesriikidele ametlikult teatavaks.

(2)	Liikmesriikidele on antud võimalus taotleda lepitusmenetluse algatamist. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on menetluste tulemuste kohta koostatud aruanded läbi vaadanud.

(3)	Määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on kantud kooskõlas liidu õigusega.

(4)	Tehtud kontrollide ning kahepoolsete läbirääkimiste ja lepitusmenetluste tulemuste põhjal on selgunud, et liikmesriikide deklareeritud kuludest osa ei vasta kõnealusele tingimusele ning seega ei saa neid summasid EAGFist ega EAFRDst rahastada.

(5)	Summad, mida ei kaeta EAGFist ega EAFRDst, tuleks teatavaks teha. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on kantud rohkem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet liikmesriikidele kontrollitulemuste kohta.

(6)

Käesoleva otsusega liidupoolsest rahastamisest välja jäetud summade puhul tuleks arvesse võtta kõiki vähendamisi või peatamisi vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41, sest sellised vähendamised või peatamised on ajutised ega piira kõnealuse määruse artikli 51 või 52 kohaste otsuste tegemist.

(7)	Komisjon on saatnud liikmesriikidele käesoleva otsusega hõlmatud juhtumitega seoses kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta liidu õigusele (3).

(8)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsotsuseid, mida komisjon võib teha, tuginedes kohtuotsustele kohtuasjades, mis olid 30. aprilli 2018. aasta seisuga Euroopa Liidu Kohtus arutusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on kandnud ja deklareerinud EAGFi või EAFRD raames.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Ungarile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Rumeeniale, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 13. juuni 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(3) Ares(2018) 2487854.

LISA

Otsus: 57

Eelarvepunkt: 6701

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
AT	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2015	Kohapealsete kontrollide arv ja kvaliteet ebapiisav	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 163 750,83	0,00	– 163 750,83
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2016	Kohapealsete kontrollide arv ja kvaliteet ebapiisav	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 158 745,93	0,00	– 158 745,93
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2017	Kohapealsete kontrollide arv ja kvaliteet ebapiisav	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 151 661,23	0,00	– 151 661,23
					AT kokku:	EUR	– 474 157,99	0,00	– 474 157,99
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
BG	Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus	2016	Puudub valikkontrolli alla kuuluvate loomade kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 8 878,53	0,00	– 8 878,53
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2014	Puudub identifitseerimise ja registreerimise andmebaasi kirjete õigsuse kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 000 881,00	– 26 225,92	– 974 655,08
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2015	Puudub identifitseerimise ja registreerimise andmebaasi kirjete õigsuse kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 658 872,48	– 26 398,57	– 1 632 473,91
	Sertifitseerimine	2016	CEB/2017/005/BG – Juhuslikud vead EAGFi andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 59 733,94	0,00	– 59 733,94
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2014	Puudused ilma kummagi kõrvamärgita loomade ja ilma passita loomade kontrollimisel (mõlemad loetud kohapealsete kontrollide ajal toetuskõlblikuks)	ÜHEKORDNE		EUR	– 466 343,56	– 1 387,61	– 464 955,95
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2015	Puudused ilma kummagi kõrvamärgita loomade ja ilma passita loomade kontrollimisel (mõlemad loetud kohapealsete kontrollide ajal toetuskõlblikuks)	ÜHEKORDNE		EUR	– 463 399,04	– 914,68	– 462 484,36
					BG kokku:	EUR	– 3 658 108,55	– 54 926,78	– 3 603 181,77
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
CZ	Nõuetele vastavus	2015	Taotlusaasta 2014 – Nõuetele mittevastavuse hindamine – Sanktsioonisüsteemi leebus	ÜHEKORDNE		EUR	– 601 669,00	0,00	– 601 669,00
	Sertifitseerimine	2016	Taotlusaasta 2015 – Nõuetele mittevastavuse hindamine – Sanktsioonisüsteemi leebus	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 129 089,00	0,00	– 1 129 089,00
	Sertifitseerimine	2017	Taotlusaasta 2016 – Nõuetele mittevastavuse hindamine – Sanktsioonisüsteemi leebus	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 260 230,28	0,00	– 1 260 230,28
					CZ kokku:	EUR	– 2 990 988,28	0,00	– 2 990 988,28
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DE	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2016	Põhikontrolli puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 275 528,54	0,00	– 275 528,54
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2012	Põhikontrolli puudused – Kõiki maksetaotlusi hõlmavate kohapealsete kontrollide tegemine piisaval arvul	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 5,70	0,00	– 5,70
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2013	Põhikontrolli puudused – Kõiki maksetaotlusi hõlmavate kohapealsete kontrollide tegemine piisaval arvul	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 6 559,77	0,00	– 6 559,77
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2014	Põhikontrolli puudused – Kõiki maksetaotlusi hõlmavate kohapealsete kontrollide tegemine piisaval arvul	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 233 087,97	0,00	– 233 087,97
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2015	Põhikontrolli puudused – Kõiki maksetaotlusi hõlmavate kohapealsete kontrollide tegemine piisaval arvul	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 280 889,36	0,00	– 280 889,36
	Sertifitseerimine	2016	Finantsvead EAGFi ja EAFRD andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 472,23	0,00	– 472,23
					DE kokku:	EUR	– 796 543,57	0,00	– 796 543,57
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DK	Sertifitseerimine	2016	CEB/2017/024/DK – Vead EAGFi ja EAFRD andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 350 182,63	– 1 625,29	– 348 557,34
					DK kokku:	EUR	– 350 182,63	– 1 625,29	– 348 557,34
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
ES	Sertifitseerimine	2016	CEB/2016/038/ES – Teadaolevad vead EAGFi andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 96 018,45	0,00	– 96 018,45
	Sertifitseerimine	2016	SERTIFITSEERIMISASUTUSE AVASTATUD FINANTSVEAD	ÜHEKORDNE		EUR	– 15 009,30	0,00	– 15 009,30
	Toetusõigused	2016	Puudujäägid toetuskõlblikkust käsitlevates halduskontrollides põhitoetussüsteemi kehtestamisel – mõju põhitoetussüsteemile	ÜHEKORDNE		EUR	– 39 844,18	0,00	– 39 844,18
	Toetusõigused	2017	Puudujäägid toetuskõlblikkust käsitlevates halduskontrollides põhitoetussüsteemi kehtestamisel – mõju põhitoetussüsteemile	ÜHEKORDNE		EUR	– 39 794,02	0,00	– 39 794,02
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Puudujäägid toetuskõlblikkust käsitlevates halduskontrollides põhitoetussüsteemi kehtestamisel – mõju kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusele	ÜHEKORDNE		EUR	– 20 601,48	0,00	– 20 601,48
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Puudujäägid toetuskõlblikkust käsitlevates halduskontrollides põhitoetussüsteemi kehtestamisel – mõju kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusele	ÜHEKORDNE		EUR	– 20 567,52	0,00	– 20 567,52
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Puudujäägid toetuskõlblikkust käsitlevates halduskontrollides põhitoetussüsteemi kehtestamisel – mõju noorte põllumajandustootjate toetusele	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 268,40	0,00	– 4 268,40
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Puudujäägid toetuskõlblikkust käsitlevates halduskontrollides põhitoetussüsteemi kehtestamisel – mõju noorte põllumajandustootjate toetusele	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 268,40	0,00	– 4 268,40
					ES kokku:	EUR	– 240 371,75	0,00	– 240 371,75
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2015	Enne toetuse makse sooritamist tehtavad halduskontrollid seoses makstava toetuse elementidega – turustatud toodangu väärtus	ÜHEKORDNE		EUR	– 409 462,15	0,00	– 409 462,15
	Muu otsetoetus – POSEI	2013	Loomakasvatuse täiendav otsetoetus – Haldus- ja kohapealsete kontrollide puudujäägid eelarveaastal 2013	ÜHEKORDNE		EUR	– 320 094,98	– 640,29	– 319 454,69
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2014	Loomakasvatuse täiendav otsetoetus – Haldus- ja kohapealsete kontrollide puudujäägid eelarveaastal 2014	ÜHEKORDNE		EUR	– 323 719,64	– 1,50	– 323 718,14
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2015	Loomakasvatuse täiendav otsetoetus – Haldus- ja kohapealsete kontrollide puudujäägid eelarveaastal 2015	ÜHEKORDNE		EUR	– 314 303,95	– 2,18	– 314 301,77
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2016	Loomakasvatuse täiendav otsetoetus – Haldus- ja kohapealsete kontrollide puudujäägid eelarveaastal 2016	ÜHEKORDNE		EUR	– 304 428,93	0,00	– 304 428,93
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Rakenduskavade toetustingimustele vastavuse kontroll – prognooside täpsus Finantskorrektsioon ajavahemikus 1.7.2016–15.10.2016	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 056 347,64	0,00	– 1 056 347,64
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2014	Rakenduskavade toetustingimustele vastavuse kontroll – prognooside täpsus; tunnustamiskriteeriumide eiramine tootjaorganisatsioonide poolt – hoiatuskirjad ja sanktsioonid Finantskorrektsioon ajavahemikus 10.3.2014–30.6.2016	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 4 055 381,53	0,00	– 4 055 381,53
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2015	Rakenduskavade toetustingimustele vastavuse kontroll – prognooside täpsus; tunnustamiskriteeriumide eiramine tootjaorganisatsioonide poolt – hoiatuskirjad ja sanktsioonid Finantskorrektsioon ajavahemikus 10.3.2014–30.6.2016	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 5 477 578,32	– 20 473,11	– 5 457 105,21
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2016	Rakenduskavade toetustingimustele vastavuse kontroll – prognooside täpsus; tunnustamiskriteeriumide eiramine tootjaorganisatsioonide poolt – hoiatuskirjad ja sanktsioonid Finantskorrektsioon ajavahemikus 10.3.2014–30.6.2016	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 274 528,33	0,00	– 2 274 528,33
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2017	Rakenduskavade toetustingimustele vastavuse kontroll – prognooside täpsus – eelarveaastal 2017 kuni 30.6.2017 (esialgne)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 040 251,20	0,00	– 1 040 251,20
	POSEI (2007+)	2013	Viga tootjaorganisatsioonide tunnustamises	ÜHEKORDNE		EUR	– 680 081,66	0,00	– 680 081,66
	POSEI (2014+)	2014	Viga tootjaorganisatsioonide tunnustamises	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 149 556,00	0,00	– 1 149 556,00
	POSEI (2014+)	2015	Viga tootjaorganisatsioonide tunnustamises	ÜHEKORDNE		EUR	– 542 082,76	0,00	– 542 082,76
	POSEI (2014+)	2016	Viga tootjaorganisatsioonide tunnustamises	ÜHEKORDNE		EUR	– 537 217,02	0,00	– 537 217,02
	Muu otsetoetus – POSEI	2013	Teatavate banaanisaadetiste ebatäpne arvestus – eelarveaasta 2013	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 646 575,60	– 11 309,16	– 635 266,44
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2014	Teatavate banaanisaadetiste ebatäpne arvestus – eelarveaasta 2014	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 464 167,98	– 905,52	– 463 262,46
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2015	Teatavate banaanisaadetiste ebatäpne arvestus – eelarveaasta 2015	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 410 793,72	– 11,23	– 410 782,49
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2016	Teatavate banaanisaadetiste ebatäpne arvestus – eelarveaasta 2016	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 423 898,10	0,00	– 423 898,10
	Sertifitseerimine	2014	Hoolimatus toetuse tagasinõudmisel	ÜHEKORDNE		EUR	– 111 077,56	0,00	– 111 077,56
	Muu otsetoetus – POSEI	2012	Suhkruroo vedu	ÜHEKORDNE		EUR	– 71 021,04	– 1 420,42	– 69 600,62
	Muu otsetoetus – POSEI	2013	Suhkruroo vedu – halduskontrollide puudujäägid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 10 103,99	– 202,08	– 9 901,91
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2014	Suhkruroo vedu – halduskontrollide puudujäägid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 7 764,37	0,00	– 7 764,37
	Muu otsetoetus – POSEI (2014+)	2015	Suhkruroo vedu – halduskontrollide puudujäägid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 8 881,29	0,00	– 8 881,29
	POSEI (2007+)	2013	Käibemaks	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 983,23	0,00	– 1 983,23
	POSEI (2007+)	2013	Halduskontrollide puudujäägid – kohaliku toodangu ja aretusloomade mitmekesistamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 17 516,82	0,00	– 17 516,82
	POSEI (2014+)	2014	Halduskontrollide puudujäägid – kohaliku toodangu ja aretusloomade mitmekesistamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 25 163,93	0,00	– 25 163,93
	POSEI (2014+)	2015	Halduskontrollide puudujäägid – kohaliku toodangu ja aretusloomade mitmekesistamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 64 934,16	0,00	– 64 934,16
	POSEI (2014+)	2016	Halduskontrollide puudujäägid – kohaliku toodangu ja aretusloomade mitmekesistamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 83 420,37	0,00	– 83 420,37
					FR kokku:	EUR	– 20 832 336,27	– 34 965,49	– 20 797 370,78
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GB	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Keskkonnasäästlikumaks muutmise kontroll – taotlusaasta 2015 (põllukultuuride ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala mitmekesistamise kohustused täitmata)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 3 642 517,27	0,00	– 3 642 517,27
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Keskkonnasäästlikumaks muutmise kontroll – taotlusaasta 2015 (põllukultuuride ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala mitmekesistamise kohustused täitmata)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 44 305,87	0,00	– 44 305,87
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Keskkonnasäästlikumaks muutmise kontroll – taotlusaasta 2015 (ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustus osaliselt täidetud tootmisest kõrvaldatud maaga)	KINDLAMÄÄRALINE	7,00 %	EUR	– 3 200 543,02	0,00	– 3 200 543,02
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Keskkonnasäästlikumaks muutmise kontroll – taotlusaasta 2015 (ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustus osaliselt täidetud tootmisest kõrvaldatud maaga)	KINDLAMÄÄRALINE	7,00 %	EUR	– 38 929,90	0,00	– 38 929,90
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Keskkonnasäästlikumaks muutmise kontroll – taotlusaasta 2016 (põllukultuuride ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala mitmekesistamise kohustused täitmata)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 3 621 231,69	0,00	– 3 621 231,69
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Keskkonnasäästlikumaks muutmise kontroll – taotlusaasta 2016 (ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustus osaliselt täidetud tootmisest kõrvaldatud maaga)	KINDLAMÄÄRALINE	7,00 %	EUR	– 3 136 712,96	0,00	– 3 136 712,96
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad	2013	Põhikontrollide puudujäägid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 109 370,05	0,00	– 109 370,05
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2014	Põhikontrollide puudujäägid (2014+)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 623 796,79	0,00	– 1 623 796,79
	Puu- ja köögivili – Rakenduskavad, sh kehtetuks tunnistatud kavad	2015	Põhikontrollide puudujäägid (2014+)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 064 381,85	0,00	– 1 064 381,85
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2016	Puudujäägid seoses üldkasutatava maksimaalse toetuskõlbliku pindalaga LPIS-süsteemis – taotlusaasta 2015	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 7 258 777,49	0,00	– 7 258 777,49
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Puudujäägid seoses üldkasutatava maksimaalse toetuskõlbliku pindalaga LPIS-süsteemis – taotlusaasta 2015	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 89 509,95	0,00	– 89 509,95
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2017	Puudujäägid seoses üldkasutatava maksimaalse toetuskõlbliku pindalaga LPIS-süsteemis – taotlusaasta 2016	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 7 848 215,53	0,00	– 7 848 215,53
					GB kokku:	EUR	– 31 678 292,37	0,00	– 31 678 292,37
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GR	Sertifitseerimine	2015	IACSiga hõlmamata EAGF – substantiivse kontrolli käigus üle kontrollitud valim (ühekordne korrektsioon)	ÜHEKORDNE		EUR	– 6 894,50	0,00	– 6 894,50
	Nõuetele vastavus	2010	Kattuva summa kasutamine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	0,00	16 407,60	– 16 407,60
	Edendusmeetmed	2011	Rakendusasutuste ebaõige valikumenetlus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 5 463,44	– 85,96	– 5 377,48
	Edendusmeetmed	2012	Rakendusasutuste ebaõige valikumenetlus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 56 982,36	– 5 463,23	– 51 519,13
	Edendusmeetmed	2013	Rakendusasutuste ebaõige valikumenetlus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 199 382,67	– 10 782,20	– 188 600,47
	Edendusmeetmed	2014	Rakendusasutuste ebaõige valikumenetlus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 446 615,37	– 31 823,12	– 414 792,25
	Edendusmeetmed	2015	Rakendusasutuste ebaõige valikumenetlus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 518 199,29	0,00	– 518 199,29
	Toetusõigused	2008	Riigi reservist tehtavad eraldised investoritele	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 2 222 531,71	– 1 111 265,86	– 1 111 265,85
	Toetusõigused	2009	Riigi reservist tehtavad eraldised investoritele	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 899 562,82	– 1 350 922,24	– 548 640,58
	Toetusõigused	2010	Riigi reservist tehtavad eraldised investoritele	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 2 070 421,87	– 582 247,31	– 1 488 174,56
					GR kokku:	EUR	– 7 426 054,03	– 3 076 182,32	– 4 349 871,71
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IT	Makseasutuse akrediteerimine	2016	Bonifica-toetus: juhtumid veel analüüsimata ja võlgnike registrisse kandmata	ÜHEKORDNE		EUR	– 7 904 188,89	0,00	– 7 904 188,89
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2014	Suutmatus teha määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 81 sätestatud lisakontrolli	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 328 285,00	0,00	– 328 285,00
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2015	Suutmatus teha määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 81 sätestatud lisakontrolli	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 252 870,69	0,00	– 252 870,69
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2015	Puudujäägid ühes põhikontrollis	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 160 237,00	0,00	– 160 237,00
	Veinisektor – Ümberkorraldamine	2016	Puudujäägid ühes põhikontrollis	KINDLAMÄÄRALINE	3,00 %	EUR	– 115 639,97	0,00	– 115 639,97
					IT kokku:	EUR	– 8 761 221,55	0,00	– 8 761 221,55
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
PL	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05020401 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 267 805,24	0,00	– 267 805,24
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05020812 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 11 588,62	0,00	– 11 588,62
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05021001 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 26 058,13	0,00	– 26 058,13
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05021204 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 18,02	0,00	– 18,02
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05021208 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 2 800,89	0,00	– 2 800,89
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05021301 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 12 442,24	0,00	– 12 442,24
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05021501 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 108,61	0,00	– 108,61
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05021505 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 326,18	0,00	– 326,18
	Tehingute kontrollimine	2013	2013 05021506 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 6 168,65	0,00	– 6 168,65
	Tehingute kontrollimine	2014	2014 05020803 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 1 285,45	0,00	– 1 285,45
	Tehingute kontrollimine	2014	2014 05020812 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 40 936,59	0,00	– 40 936,59
	Tehingute kontrollimine	2014	2014 05021208 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 23 250,79	0,00	– 23 250,79
	Tehingute kontrollimine	2014	2014 6703 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 4 858,66	0,00	– 4 858,66
	Tehingute kontrollimine	2015	2015 05020803 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 5 790,37	0,00	– 5 790,37
	Tehingute kontrollimine	2015	2015 05020812 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 754,34	0,00	– 754,34
	Tehingute kontrollimine	2015	2015 05020899 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 33 551,85	0,00	– 33 551,85
	Tehingute kontrollimine	2015	2015 05021208 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 261,92	0,00	– 261,92
	Tehingute kontrollimine	2015	2015 6703 0,5 %	KINDLAMÄÄRALINE	0,50 %	EUR	– 8 139,18	0,00	– 8 139,18
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2014	Kohapealsete kontrollide kvaliteet	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 421 755,79	0,00	– 1 421 755,79
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2015	Kohapealsete kontrollide kvaliteet	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 436 426,73	0,00	– 1 436 426,73
					PL kokku:	EUR	– 3 304 328,25	0,00	– 3 304 328,25
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
RO	Piim – Koolipiim	2015	Õpilaste korrapärase kooliskäimise kontrollimine	ÜHEKORDNE		EUR	– 73 375,14	0,00	– 73 375,14
	Piim – Koolipiim	2016	Õpilaste korrapärase kooliskäimise kontrollimine	ÜHEKORDNE		EUR	– 39 829,05	0,00	– 39 829,05
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolev viga EAGFi puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 16 464,42	0,00	– 16 464,42
	Sertifitseerimine	2015	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmatud EAGFi puhul	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 11 570 299,23	– 38 797,64	– 11 531 501,59
	Sertifitseerimine	2015	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmamata EAGFi puhul	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 618 380,16	– 66 097,23	– 552 282,93
					RO kokku:	EUR	– 12 318 348,00	– 104 894,87	– 12 213 453,13
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
SE	Piim – Koolipiim	2015	Pealiskaudsed halduskontrollid, ebapiisavad kohapealsed kontrollid, toetuse, sh mahaarvamiste ja karistussummade ebaõige arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 21 588,10	0,00	– 21 588,10
	Piim – Koolipiim	2016	Pealiskaudsed halduskontrollid, ebapiisavad kohapealsed kontrollid, toetuse, sh mahaarvamiste ja karistussummade ebaõige arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 16 214,01	0,00	– 16 214,01
	Piim – Koolipiim	2015	Stockholmi linn – Pealiskaudsed halduskontrollid, ebapiisavad kohapealsed kontrollid, toetuse, sh mahaarvamiste ja karistussummade ebaõige arvutamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 105 766,50	0,00	– 105 766,50
					SE kokku:	EUR	– 143 568,61	0,00	– 143 568,61

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	– 92 974 501,85	– 3 272 594,75	– 89 701 907,10

Eelarvepunkt: 6711

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
BG	Sertifitseerimine	2016	CEB/2017/005/BG – Kõige tõenäolisem viga EAFRD andmekogumis	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 1 834 947,67	– 160 347,68	– 1 674 599,99
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Võrdlusmaatükkide identifitseerimine arvutipõhises LPIS-GIS-süsteemis vähemalt koos määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 5 sätestatud nõuetega (maaelu arengu kava 2014–2020 meede 12)	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 837 276,90	0,00	– 1 837 276,90
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Võrdlusmaatükkide identifitseerimine arvutipõhises LPIS-GIS-süsteemis vähemalt koos määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 5 sätestatud nõuetega (maaelu arengu kava 2014–2020 meede 13)	ÜHEKORDNE		EUR	– 210 464,02	0,00	– 210 464,02
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2017	Mahepõllumajandusnormide täitmises veendumine (maaelu arengu kava 2014–2020 meede 11)	EKSTRAPOLEERITUD	3,35 %	EUR	– 606 372,80	0,00	– 606 372,80
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	Mahepõllumajandusnormide täitmises veendumine (maaelu arengu kava 2007–2013 meede 214 ja maaelu arengu kava 2014–2020 meede 11)	EKSTRAPOLEERITUD	3,35 %	EUR	– 292 993,48	– 5 859,87	– 287 133,61
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Mahepõllumajandusnormide täitmises veendumine (maaelu arengu kava 2007–2013 meede 214 ja maaelu arengu kava 2014–2020 meede 11)	EKSTRAPOLEERITUD	3,35 %	EUR	– 571 044,47	0,00	– 571 044,47
					BG kokku:	EUR	– 5 353 099,34	– 166 207,55	– 5 186 891,79
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
CZ	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2017	Meetmeid M214, M10, M11 ja M13 käsitlevatest kohapealsetest kontrollidest ette teatamine seoses 2016. taotlusaastaga (makstud 2017. eelarveaastal)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 144 617,10	0,00	– 144 617,10
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2018	Meetmeid M214, M10, M11 ja M13 käsitlevatest kohapealsetest kontrollidest ette teatamine seoses taotlusaastaga 2016 (makstud eelarveaastal 2018)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 6 499,55	0,00	– 6 499,55
					CZ kokku:	EUR	– 151 116,65	0,00	– 151 116,65
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DE	Sertifitseerimine	2016	Finantsvead EAGFi ja EAFRD andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 56 042,26	0,00	– 56 042,26
	Sertifitseerimine	2015	Teadaolevad vead (IACSiga hõlmamata EAFRD)	ÜHEKORDNE		EUR	– 20 424,82	0,00	– 20 424,82
	Sertifitseerimine	2015	Juhuslikud vead IACSiga hõlmamata EAFRDga seotud kuludes	ÜHEKORDNE		EUR	– 226 246,59	0,00	– 226 246,59
					DE kokku:	EUR	– 302 713,67	0,00	– 302 713,67
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DK	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2014	Kolm puudulikku põhikontrolli ja kaks puuduvat lisakontrolli	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 264 137,31	– 3 916,77	– 1 260 220,54
	Maaelu areng – EAFRD – LEADER	2015	Kolm puudulikku põhikontrolli ja kaks puuduvat lisakontrolli	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 205 474,58	0,00	– 1 205 474,58
	Maaelu areng – EAFRD – LEADER	2016	Kolm puudulikku põhikontrolli ja kaks puuduvat lisakontrolli	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 897 168,81	0,00	– 897 168,81
	Sertifitseerimine	2016	CEB/2017/024/DK – Vead EAGFi ja EAFRD andmekogumis	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 981,96	0,00	– 3 981,96
					DK kokku:	EUR	– 3 370 762,66	– 3 916,77	– 3 366 845,89
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
ES	Sertifitseerimine	2016	SERTIFITSEERIMISASUTUSE AVASTATUD FINANTSVEAD	ÜHEKORDNE		EUR	– 59 731,49	0,00	– 59 731,49
	EAFRD maaelu arengu 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed	2014	Prioriteetsusnõuete täitmata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	– 63 257,98	0,00	– 63 257,98
	EAFRD maaelu arengu (2014–2020) kindla toetusmääraga meetmed	2015	Prioriteetsusnõuete täitmata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	– 197 252,51	0,00	– 197 252,51
					ES kokku:	EUR	– 320 241,98	0,00	– 320 241,98
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FI	EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – Investeerimisele suunatud meetmed (2007–2013)	2011	Toetusesaajate valimisel puudub pingerida, et toetada üksnes neid, kes kõige paremini vastavad maaelu arengu kava eesmärkidele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 13 572,25	0,00	– 13 572,25
	EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – Investeerimisele suunatud meetmed (2007–2013)	2012	Toetusesaajate valimisel puudub pingerida, et toetada üksnes neid, kes kõige paremini vastavad maaelu arengu kava eesmärkidele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 60 774,73	0,00	– 60 774,73
	EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – Investeerimisele suunatud meetmed (2007–2013)	2013	Toetusesaajate valimisel puudub pingerida, et toetada üksnes neid, kes kõige paremini vastavad maaelu arengu kava eesmärkidele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 164 041,55	0,00	– 164 041,55
	EAFRD – Maaelu arengu investeering – Avalik-õiguslikud toetusesaajad	2014	Toetusesaajate valimisel puudub pingerida, et toetada üksnes neid, kes kõige paremini vastavad maaelu arengu kava eesmärkidele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 395 521,13	0,00	– 395 521,13
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Avalik-õiguslikud toetusesaajad	2015	Toetusesaajate valimisel puudub pingerida, et toetada üksnes neid, kes kõige paremini vastavad maaelu arengu kava eesmärkidele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 526 480,02	0,00	– 526 480,02
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Avalik-õiguslikud toetusesaajad	2016	Toetusesaajate valimisel puudub pingerida, et toetada üksnes neid, kes kõige paremini vastavad maaelu arengu kava eesmärkidele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 34 620,08	0,00	– 34 620,08
					FI kokku:	EUR	– 1 195 009,76	0,00	– 1 195 009,76
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 1	ÜHEKORDNE		EUR	– 216,18	0,00	– 216,18
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 106	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 089,43	0,00	– 1 089,43
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 131	ÜHEKORDNE		EUR	– 265,77	– 25,45	– 240,32
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 138	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 239,40	0,00	– 3 239,40
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 150	ÜHEKORDNE		EUR	– 5,73	0,00	– 5,73
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 41	ÜHEKORDNE		EUR	– 28 132,45	0,00	– 28 132,45
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 49	ÜHEKORDNE		EUR	– 11,64	– 1,12	– 10,52
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 50	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 891,42	– 276,81	– 2 614,61
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 51	ÜHEKORDNE		EUR	– 5 600,00	– 536,11	– 5 063,89
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 57	ÜHEKORDNE		EUR	– 504,51	– 48,30	– 456,21
	Sertifitseerimine	2014	EAFRD – finantsviga nr 60	ÜHEKORDNE		EUR	– 80 598,00	0,00	– 80 598,00
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	ICHN 2014 – Kohapealsete kontrollide piisav kvaliteet – Nõuetekohane veendumine kohustuste täitmises – loomade asustustiheduse hindamine kohapealsete kontrollide käigus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 12 710 673,46	– 8 651 399,66	– 4 059 273,80
	Sertifitseerimine	2014	Hoolimatus toetuse tagasinõudmisel	ÜHEKORDNE		EUR	– 833 708,09	0,00	– 833 708,09
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	PHAE 2014 – Kohapealsete kontrollide piisav kvaliteet – Nõuetekohane veendumine kohustuste täitmises – loomade asustustiheduse hindamine kohapealsete kontrollide käigus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 1 553 534,09	– 1 553 534,09	0,00
					FR kokku:	EUR	– 15 220 470,17	– 10 205 821,54	– 5 014 648,63
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GB	EAFRD – Maaelu arengu investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2014	Puudused kulude otstarbekuse kontrollimisel (M123, M312) ja kohapealsete kontrollkäikude tegemisel (M121, üleminekumeetmed)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 325 626,46	0,00	– 325 626,46
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2015	Puudused kulude otstarbekuse kontrollimisel (M123, M312) ja kohapealsete kontrollkäikude tegemisel (M121, üleminekumeetmed)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 248 414,98	0,00	– 248 414,98
	EAFRD – Maaelu areng (2014–2020) – Metsandusvaldkonna meetmed	2016	Puudused kulude otstarbekuse kontrollimisel (M123, M312) ja kohapealsete kontrollkäikude tegemisel (M121, üleminekumeetmed)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 3 342,25	0,00	– 3 342,25
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2016	Puudused kulude otstarbekuse kontrollimisel (M123, M312) ja kohapealsete kontrollkäikude tegemisel (M121, üleminekumeetmed)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 17 320,23	0,00	– 17 320,23
	Maaelu areng – EAFRD – LEADER	2015	IACSiga hõlmamata EAFRD: substantiivse kontrolli käigus üle kontrollitud valim (ühekordne korrektsioon) – Maaelu arengu kava 2007–2013	ÜHEKORDNE		EUR	– 63 131,31	0,00	– 63 131,31
					GB kokku:	EUR	– 657 835,23	0,00	– 657 835,23
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GR	Sertifitseerimine	2015	IACSiga hõlmamata EAFRD – substantiivse kontrolli käigus üle kontrollitud valim (ühekordne korrektsioon)	ÜHEKORDNE		EUR	– 99 353,26	– 673,55	– 98 679,71
					GR kokku:	EUR	– 99 353,26	– 673,55	– 98 679,71
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
HU	Maaelu areng – EAFRD 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2011	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Toetuse kestus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 3 102 022,70	0,00	– 3 102 022,70
	Maaelu areng – EAFRD 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2012	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Toetuse kestus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 10 804 018,11	0,00	– 10 804 018,11
	Maaelu areng – EAFRD 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2013	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Toetuse kestus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 5 087 630,41	0,00	– 5 087 630,41
	Maaelu areng – EAFRD (2014–2020) – Kindla toetusmääraga meetmed	2015	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Toetuse kestus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 2 330 804,65	0,00	– 2 330 804,65
	Maaelu areng – EAFRD (2014–2020) – Kindla toetusmääraga meetmed	2016	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Toetuse kestus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 841 528,08	0,00	– 841 528,08
	Maaelu areng – EAFRD 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2011	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 224 850,19	– 155 101,14	– 69 749,05
	Maaelu areng – EAFRD 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2012	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 695 297,84	– 540 200,91	– 155 096,93
	Maaelu areng – EAFRD 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2013	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollis – Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 286 488,68	– 254 381,52	– 32 107,16
	EAFRD maaelu arengu 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed	2014	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollides – Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 382 937,22	– 295 655,73	– 87 281,49
	Maaelu areng – EAFRD (2014–2020) – Kindla toetusmääraga meetmed	2015	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollides – Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 156 267,78	– 116 540,23	– 39 727,55
	Maaelu areng – EAFRD (2014–2020) – Kindla toetusmääraga meetmed	2016	Puudused meetme M142 haldamise ja kontrolliga seotud põhikontrollides – Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 48 652,30	– 42 076,40	– 6 575,90
	EAFRD maaelu arengu 1. telg – Kindla toetusmääraga meetmed	2014	Põhikontrolli puudused – Toetuse kestus	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 5 913 114,58	0,00	– 5 913 114,58
					HU kokku:	EUR	– 29 873 612,54	– 1 403 955,93	– 28 469 656,61
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IT	Makseasutuse akrediteerimine	2014	Ülekontrollimiste tegemata jätmine Agea poolt IACSiga hõlmatud EAFRD puhul	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 359 927,42	0,00	– 1 359 927,42
	Makseasutuse akrediteerimine	2015	Ülekontrollimiste tegemata jätmine Agea poolt IACSiga hõlmatud EAFRD puhul	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 5 767 406,83	0,00	– 5 767 406,83
	Makseasutuse akrediteerimine	2016	Ülekontrollimiste tegemata jätmine Agea poolt IACSiga hõlmatud EAFRD puhul	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 3 720 952,06	0,00	– 3 720 952,06
	Makseasutuse akrediteerimine	2007	Võlahaldus: enne 2010. eelarveaastat esitatud pabertoimikute EAFRD-süsteemi kandmata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	– 218 915,60	0,00	– 218 915,60
	Makseasutuse akrediteerimine	2008	Võlahaldus: enne 2010. eelarveaastat esitatud pabertoimikute EAFRD-süsteemi kandmata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	– 826 684,32	0,00	– 826 684,32
	Makseasutuse akrediteerimine	2009	Võlahaldus: enne 2010. eelarveaastat esitatud pabertoimikute EAFRD-süsteemi kandmata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	– 589 631,90	0,00	– 589 631,90
	Makseasutuse akrediteerimine	2010	Võlahaldus: enne 2010. eelarveaastat esitatud pabertoimikute EAFRD-süsteemi kandmata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	– 971 562,29	0,00	– 971 562,29
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2015	Toetusesaajale L.O. makstud rahastamiskõlbmatud summad (pettus) ja muud meetme M121 alusel elluviidavad projektid, mille on heaks kiitnud üks ja sama inspektor	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 071 801,22	0,00	– 1 071 801,22
	Maaelu areng – EAFRD (2014–2020) – Kindla toetusmääraga meetmed	2015	Toetusesaajale L.O. meetme M112 alusel makstud rahastamiskõlbmatud summad (pettus)	ÜHEKORDNE		EUR	– 21 000,00	0,00	– 21 000,00
	EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – Investeerimisele suunatud meetmed (2007–2013)	2011	Meetme M121 alusel projektidele makstud rahastamiskõlbmatud summad	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 91 005,25	– 91 005,25	0,00
	EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – Investeerimisele suunatud meetmed (2007–2013)	2012	Meetme M121 alusel projektidele makstud rahastamiskõlbmatud summad	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 30 627,55	– 30 627,55	0,00
	EAFRD maaelu arengu 1. ja 3. telg – Investeerimisele suunatud meetmed (2007–2013)	2013	Meetme M121 alusel projektidele makstud rahastamiskõlbmatud summad	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 236 521,00	– 236 521,00	0,00
	EAFRD – Maaelu arengu investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2014	Meetme M121 alusel projektidele makstud rahastamiskõlbmatud summad	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 21 659,14	0,00	– 21 659,14
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2015	Meetme M121 alusel projektidele makstud rahastamiskõlbmatud summad	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 514 365,17	0,00	– 514 365,17
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2016	Meetme M121 alusel projektidele makstud rahastamiskõlbmatud summad	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 514 416,77	0,00	– 514 416,77
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2016	Üleminekukuludeks makstud rahastamiskõlbmatud summad (järelmeetmed: projektid meetme M121 alusel)	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 107 498,30	0,00	– 107 498,30
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) investeering – Eraõiguslikud toetusesaajad	2017	Üleminekukuludeks makstud rahastamiskõlbmatud summad (järelmeetmed: projektid meetme M121 alusel)	KINDLAMÄÄRALINE	2,52 %	EUR	– 164 372,47	0,00	– 164 372,47
					IT kokku:	EUR	– 16 228 347,29	– 358 153,80	– 15 870 193,49
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
RO	EAFRD – Maaelu arengu 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2014	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2014 – allmeede 3a	ÜHEKORDNE		EUR	– 818 013,62	– 15 198,83	– 802 814,79
	EAFRD – Maaelu arengu 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2014	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2014 – allmeede 3b	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 576 407,63	0,00	– 4 576 407,63
	EAFRD – Maaelu arengu 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2014	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2014 – allmeede 4b	ÜHEKORDNE		EUR	– 9 560 314,82	– 177 632,27	– 9 382 682,55
	EAFRD – Maaelu arengu 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2014	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2014 – allmeede 5a	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 727 302,80	– 32 093,58	– 1 695 209,22
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2015 – allmeede 1a	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 5 533 253,66	0,00	– 5 533 253,66
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2015 – allmeede 3a	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 588 178,57	0,00	– 1 588 178,57
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2015 – allmeede 3b	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 489 089,72	0,00	– 4 489 089,72
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2015 – allmeede 4b	ÜHEKORDNE		EUR	– 10 657 012,37	0,00	– 10 657 012,37
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2015 – allmeede 5a	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 969 317,38	0,00	– 2 969 317,38
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2016 – allmeede 1a	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 7 651 592,95	0,00	– 7 651 592,95
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2016 – allmeede 3a	ÜHEKORDNE		EUR	7 970,40	0,00	7 970,40
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2016 – allmeede 3b	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 497,68	0,00	– 1 497,68
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2016 – allmeede 4b	ÜHEKORDNE		EUR	– 8 689 604,28	0,00	– 8 689 604,28
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Ebaõiged maksumäärad – eelarveaasta 2016 – allmeede 5a	ÜHEKORDNE		EUR	– 463 232,49	0,00	– 463 232,49
	Sertifitseerimine	2014	Teadaolev viga IACSiga hõlmatud EAFRD puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 60 838,46	– 304,19	– 60 534,27
	Sertifitseerimine	2014	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmamata EAFRD puhul	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 13 424 095,76	– 722 370,47	– 12 701 725,29
	Sertifitseerimine	2014	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmatud EAFRD puhul	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 5 447 940,85	– 7 258,11	– 5 440 682,74
	Maaelu areng – EAFRD (2014–2020) – Kindla toetusmääraga meetmed	2015	Põhikontrolli puudujäägid	ÜHEKORDNE		EUR	– 100 833,00	0,00	– 100 833,00
	Maaelu areng – EAFRD (2014–2020) – Kindla toetusmääraga meetmed	2016	Põhikontrolli puudujäägid	ÜHEKORDNE		EUR	– 64 467,00	0,00	– 64 467,00
					RO kokku:	EUR	– 77 815 022,64	– 954 857,45	– 76 860 165,19

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	– 150 587 585,19	– 13 093 586,59	– 137 493 998,60

Eelarvepunkt: 05040501

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	EAFRD – Maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Hüvitamine pärast otsust asjas T-518/15 (audit RD2/2012/005/FR)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	9 284 320,89	18 568,64	9 265 752,25
	EAFRD – Maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Hüvitamine pärast otsust asjas T-518/15 (audit RD2/2012/005/FR)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	17 853 829,20	35 707,65	17 818 121,55
	EAFRD – Maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2013	Hüvitamine pärast otsust asjas T-518/15 (audit RD2/2012/005/FR)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	20 063 817,86	40 127,63	20 023 690,23
					FR kokku:	EUR	47 201 967,95	94 403,92	47 107 564,03
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
RO	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Finantsmõju, mis tuleneb komisjoni otsusest C(2016) 3342, millega vähendati vahemakseid, mis on seotud ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 tehtud kulutustega	ÜHEKORDNE		EUR		– 8 584 818,55	8 584 818,55
	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2015	Finantsmõju, mis tuleneb komisjoni otsusest C(2016) 3342, millega vähendati vahemakseid, mis on seotud ajavahemikul alates 1. juulist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015 tehtud kulutustega	ÜHEKORDNE		EUR		– 2 740 099,09	2 740 099,09
					RO kokku:	EUR		– 11 324 917,64	11 324 917,64

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	47 201 967,95	– 11 230 513,72	58 432 481,67

Eelarvepunkt: 05046001

RO	EAFRD – Maaelu arengu (2014–2020) meetmed, mis kuuluvad IACSi alla	2016	Finantsmõju, mis tuleneb komisjoni otsusest C(2017) 6061, millega peatati vahemaksed, mis on seotud ajavahemikul alates 1. juulist 2016 kuni 15. oktoobrini 2016 tehtud kulutustega	ÜHEKORDNE		EUR		– 5 775 525,93	5 775 525,93
					RO kokku:	EUR		– 5 775 525,93	5 775 525,93

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR		– 5 775 525,93	5 775 525,93

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 152

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 15. juuni 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2018/870, 14. juuni 2018, millega rakendatakse määruse (EL) 2016/44 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas) artikli 21 lõiget 1	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/871, 14. juuni 2018, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid ( 1 )	5
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2018/872, 14. juuni 2018, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	22
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/873, 13. juuni 2018, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2018) 3826 all)	29
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/874, 14. juuni 2018, milles sätestatakse, et Nicaraguast pärit banaanide impordi suhtes kehtiva (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 20/2013 artikli 15 kohase) soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole asjakohane	58

	Parandused
*	Nõukogu 14. mai 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2018/705 (millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus ( ELT L 118 I, 14.5.2018 )	60
*	Nõukogu 14. mai 2018. aasta otsuse (ÜVJP) 2018/706 (millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus ( ELT L 118 I, 14.5.2018 )	60
*	Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/989 (millega parandatakse ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) parandused ( ELT L 149, 13.6.2017 )	61