(1)

Mahepõllumajanduslik tootmine on põllumajandusettevõtete majandamise ja toidu tootmise üldine süsteem, mis ühendab omavahel parimad keskkonna- ja kliimameetmete tavad, rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, rangete loomade heaolu standardite kohaldamise ning tootmisstandardid, mis on kooskõlas üha suurema hulga tarbijate nõudlusega toodete järele, mille tootmisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel kahetine ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate nõudlusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt üldsusele kättesaadavaid hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist.

(2)

Rangete tervishoiu-, keskkonna- ja loomade heaolu standardite järgimine mahepõllumajanduslike toodete tootmisel on nende toodete hea kvaliteedi lahutamatu osa. Nagu rõhutatakse komisjoni 28. mai 2009. aasta teatises põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta, on mahepõllumajanduslik tootmine osa liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavadest koos geograafiliste tähistega ja garanteeritud traditsiooniliste toodetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1151/2012 (4) ning liidu äärepoolseimate piirkondade toodetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 228/2013 (5). Selles mõttes püüdleb mahepõllumajanduslik tootmine ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) samade eesmärkide poole, mis kuuluvad kõigi liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavade juurde.

(3)

Eelkõige kuuluvad mahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärgid ÜPP eesmärkide hulka selle tagamisega, et põllumajandustootjad saavad mahepõllumajandusliku tootmise nõuete järgimise eest õiglast tasu. Peale selle loob tarbijate kasvav nõudlus mahepõllumajanduslike toodete järele tingimused nende toodete turu edasiseks arenguks ja laienemiseks ning seega mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate põllumajandustootjate kasumi kasvuks.

(4)

Samuti on mahepõllumajanduslik tootmine süsteem, mis aitab kaasa keskkonnakaitsenõuete integreerimisele ÜPPsse ning edendab jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmist. Seetõttu on ÜPP raames võetud kasutusele meetmed, millega toetatakse rahaliselt mahepõllumajanduslikku tootmist, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (6) alusel, ning eelkõige on maaelu arengu poliitika õigusraamistiku reformi käigus tugevdatud meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 (7).

(5)

Samuti aitab mahepõllumajanduslik tootmine kaasa liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, eelkõige neile, mida nimetatakse komisjoni 22. septembri 2006. aasta teatises „Mullakaitse teemastrateegia“, 3. mai 2011. aasta teatises „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ ja 6. mai 2013. aasta teatises „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ ning sellistes keskkonnaalastes õigusaktides nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/60/EÜ, (8) 2001/81/EÜ, (9) 2009/128/EÜ (10) ja 2009/147/EÜ (11) ning nõukogu direktiivid 91/676/EMÜ (12) ja 92/43/EMÜ (13).

(6)

Pidades silmas liidu mahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärke, peaks selle poliitika rakendamiseks kehtestatava õigusraamistiku eesmärk olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine, säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikuna märgistatud toodete suhtes ning luua tingimused, millest lähtudes edeneks poliitika kooskõlas tootmise ja turu arenguga.

(7)

Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ esitatud strateegia „Euroopa 2020“ poliitikaprioriteetide hulka kuuluvad üleminek teadmistel ja innovatsioonil põhinevale konkurentsivõimelisele majandusele, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tagava suure tööhõivega majanduse edendamine ning ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine. Mahepõllumajandusliku tootmise poliitika peaks seega andma ettevõtjatele õiged vahendid, et oma tooteid paremini tähistada ja tutvustada, kaitstes neid samal ajal ebaausate tavade eest.

(8)

Liidu mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kiirelt arenenud ning seda mitte üksnes mahepõllumajanduseks kasutatavat pindala, vaid ka ettevõtete arvu ja liidus registreeritud mahepõllumajanduslike ettevõtjate koguarvu silmas pidades.

(9)

Arvestades mahepõllumajandussektori dünaamilist arengut, osutati nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (14) vajadusele vaadata edaspidi läbi liidu mahepõllumajandusliku tootmise nõuded, võttes arvesse nende nõuete kohaldamisel saadud kogemusi. Komisjoni tehtud läbivaatamise tulemused näitavad, et liidu mahepõllumajanduslikku tootmist reguleerivat õigusraamistikku tuleks parandada, et kehtestada õigusnormid, mis vastavad tarbijate suurtele ootustele ja tagavad piisava selguse nende jaoks, kellele need on suunatud. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(10)

Seni määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaldamisel saadud kogemused näitavad vajadust teha selgeks, milliste toodete suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Eelkõige peaks see hõlmama põllumajandustooteid, sealhulgas vesiviljelustooted ja mesindussaadused, nagu on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) I lisas. Peale selle peaks käesolev määrus hõlmama toidu või söödana kasutatavaid töödeldud põllumajandustooteid, kuna selliste toodete mahepõllumajanduslikuna turule viimine loob põllumajandustoodetele olulise müügiväljundi ning tagab, et tarbija jaoks on nähtav nende põllumajandustoodete mahepõllumajanduslik päritolu, millest need on töödeldud. Samuti peaks käesolev määrus hõlmama teatavaid muid tooteid, mis on põllumajandustoodetega sarnasel viisil tihedalt seotud nagu toidu ja söödana kasutatavad töödeldud põllumajandustooted, kuna kõnealused muud tooted on kas oluline põllumajandustoodete müügiväljund või tootmisprotsessi lahutamatu osa. Veel peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma meresool ning muud toidu ja söödana kasutatavad soolad, kuna nende tootmisel võidakse kasutada looduslikke tootmismeetodeid ning nende tootmine aitab kaasa maapiirkondade arengule ja kuulub seepärast käesoleva määruse eesmärkide alla. Selguse huvides tuleks sellised muud tooted, mis ei ole loetletud ELi toimimise lepingu I lisas, loetleda käesoleva määruse lisas.

(11)

Et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises tagada võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)

Et võtta arvesse uusi tootmismeetodeid, uusi materjale või rahvusvahelisi kohustusi, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate põllumajandusega tihedalt seotud muude toodete loetelu.

(13)

Tooteid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuid mis on saadud metsloomade küttimise või kalapüügi tulemusena, ei tohiks käsitada mahepõllumajanduslike toodetena, kuna nende tootmisprotsessi ei ole võimalik täielikult kontrollida.

(14)

Toitlustustegevuse kohalikust iseloomust tulenevalt loetakse selles valdkonnas ühtse turu toimimise tagamiseks piisavaks liikmesriikide võetavaid meetmeid ja erasektori kavu. Seetõttu ei peaks kohaldama käesolevat määrust toitlustusettevõtetele nende endi ruumides valmistatava toidu suhtes ning seda toitu ei tohiks seetõttu märgistada ega reklaamida Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga.

(15)

Uuringud on näidanud, et tarbijausaldus on mahepõllumajandusliku toidu turu jaoks ülitähtis. Pikas perspektiivis võivad ebausaldusväärsed normid vähendada üldsuse usaldust ja tuua kaasa turutõrke. Seetõttu peaks mahepõllumajandusliku tootmise kestlik areng liidus põhinema usaldusväärsetel ja liidu tasandil ühtlustatavatel tootmisnõuetel ning vastama ettevõtjate ja tarbijate ootustele mahepõllumajanduslike toodete kvaliteedi ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtete ja nõuete järgimise suhtes.

(16)

Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata seonduvate õigusaktide kohaldamist, eelkõige toiduainete tarneahela ohutuse, loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali, märgistamise ja keskkonna valdkonnas.

(17)

Käesolev määrus peaks panema aluse mahepõllumajandusliku tootmise kestlikule arengule ja toetama selle positiivset mõju keskkonnale ning ühtlasi tagama mahepõllumajanduslike toodete siseturu tõhusa toimimise ja õiglase konkurentsi, aidates seeläbi põllumajandusettevõtjatel saada õiglast sissetulekut, tagades tarbijate usalduse ja kaitstes nende huve ning toetades lühikesi tarneahelaid ja kohalikku tootmist. Need eesmärgid tuleks saavutada mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate üldiste ja konkreetsete põhimõtete ning üldiste ja üksikasjalike tootmisnõuete järgimisega.

(18)

Võttes arvesse mahepõllumajanduslike tootmissüsteemide eripära, tuleks taimesortide valikul keskenduda agronoomilisele tulemuslikkusele, geneetilisele mitmekesisusele, haiguskindlusele, pikaealisusele ning erinevate kohalike mulla- ja ilmastikutingimustega kohanemisele, ning tuleks austada looduslikke ristumisbarjääre.

(19)

Mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise riski loetakse suuremaks sellistes põllumajandusettevõtetes, kuhu kuulub üksusi, mille majandamisel ei järgita kõnealuseid nõudeid. Seetõttu tuleks pärast sobivat üleminekuaega kõiki liidu põllumajandusettevõtteid, mille eesmärk on saada mahepõllumajanduslikuks, majandada täielikult kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise nõuetega. Ent ettevõtted, kuhu kuuluvad nii mahepõllumajandusliku tootmise nõuete kui ka mittemahepõllumajandusliku tootmise nõuete järgi majandatavad üksused, võiksid teatavatel tingimustel olla lubatud, näiteks eeskätt tingimusel, et mahepõllumajanduslikud, üleminekuaja ja mittemahepõllumajanduslikud tootmisüksused ning nimetatud üksustes toodetud tooted on selgelt ja tõhusalt eraldatud.

(20)

Kuna mahepõllumajanduslikus tootmises tuleks piirata väliste sisendite kasutamist, tuleks kindlaks määrata teatavad eesmärgid, milleks tooteid ja aineid põllumajandustoodete või töödeldud põllumajandustoodete tootmisel sageli kasutatakse. Kui tooteid või aineid tavaliselt sellistel eesmärkidel kasutatakse, tuleks nende kasutamist lubada üksnes siis, kui need on lubatud käesoleva määruse kohaselt. Luba peaks kehtima ainult siis, kui asjaomase välise sisendi kasutamine ei ole liidu õiguse või liidu õigusele tugineva riigisisese õiguse kohaselt mittemahepõllumajanduslikus tootmises keelatud. Mahepõllumajanduslikus tootmises peaks olema lubatud nende toodete ja ainete (välja arvatud toimeainete) kasutamine, mis sisalduvad taimekaitsevahendites või millest taimekaitsevahendid koosnevad, kui nende kasutamine on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 (16) ja kui liikmesriigid ei ole kooskõlas kõnealuse määrusega selliste taimekaitsevahendite turulelaskmist ja kasutamist keelanud.

(21)

Kui kogu ettevõtte või ettevõtte osad on mõeldud mahepõllumajanduslike toodete tootmiseks, peaks neile kohalduma üleminekuaeg, mille jooksul majandatakse neid mahepõllumajandusliku tootmise nõuete kohaselt, kuid neil ei lubata toota mahepõllumajanduslikke tooteid. Tooteid võiks lubada mahepõllumajanduslikena turule viia alles pärast üleminekuaja lõppemist. Üleminekuaeg võiks alata alles siis, kui põllumajandustootja või vetikate või veeviljelusloomade tootja on mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekust teavitanud ettevõtte asukohaks oleva liikmesriigi pädevaid asutusi ning sellest tulenevalt kohaldatakse ettevõttele kontrollisüsteemi, mille liikmesriigid loovad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (17) ning käesoleva määrusega. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik tagasiulatuvalt tunnustada teavitamiskuupäevale eelnevaid perioode üleminekuajana üksnes siis, kui ettevõtte või selle asjaomaste osade suhtes on kohaldatud liidu vahenditest toetatud põllumajanduse keskkonnameetmeid või kui on tegemist looduslike või põllumajanduslike aladega, millel ei ole mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatuid tooteid või aineid kasutatud vähemalt kolme aasta jooksul.

(22)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine mahepõllumajandusliku tootmise ja tehnika arenguga kohandamise vallas, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada täiendavad nõuded, mille alusel jagatakse ettevõtted mahepõllumajanduslikeks, üleminekuaja ja mittemahepõllumajanduslikeks tootmisüksusteks.

(23)

Ioniseeriva kiirguse kasutamine, loomade kloonimine ja kunstlikult saadud polüploidid, geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) ning GMOdest või GMOdega toodetud tooted ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise kontseptsiooni ega tarbija arusaamaga mahepõllumajanduslikest toodetest. Seetõttu tuleks sellised kasutusviisid mahepõllumajanduslikus tootmises keelata.

(24)

Et toetada ja hõlbustada käesoleva määruse täitmist, peaksid ettevõtjad võtma igas tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetapis asjakohasel juhul ennetusmeetmeid, et tagada bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja mulla kvaliteet, ennetada ja tõrjuda taimekahjureid ja haigusi ning hoida ära negatiivne mõju keskkonnale, loomatervisele ja taimetervisele. Samuti peaksid ettevõtjad asjakohasel juhul võtma oma kontrolli all olevaid proportsionaalseid ettevaatusmeetmeid, et vältida saastumist toodete või ainetega, mida käesoleva määruse kohaselt ei ole lubatud mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada, ning et vältida mahepõllumajanduslike, üleminekuaja ja mittemahepõllumajanduslike toodete segunemist.

(25)

Üleminekuajal toodetud tooteid ei tohiks turule viia mahepõllumajanduslike toodetena. Et vältida tarbijate segadusse ajamise ja eksitamise ohtu, ei tohiks nimetatud tooteid turustada ka üleminekuaja toodetena, välja arvatud siis, kui on tegemist taimse paljundusmaterjaliga, taimset päritolu toiduga ja taimset päritolu söödaga, mis sisaldavad ainult ühte põllumajanduslikku päritolu koostisosa, kusjuures kõikidel juhtudel kehtib nõue, et üleminekuaeg on enne saagi koristamist kestnud vähemalt 12 kuud.

(26)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad muude loomaliikide üleminekunorme.

(27)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud tootmisnõuded taime- ja loomakasvatus- ning vesiviljelustoodangu kohta, sealhulgas nõuded looduslike taimede ja vetikate kogumise kohta, ning seoses töödeldud toidu ja sööda, toidu või söödana kasutatava veini ja pärmi tootmisega, et tagada ühtlustamine ning mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidest ja põhimõtetest kinnipidamine.

(28)

Kuna mahepõllumajanduslik taimekasvatus põhineb taimede toitmisel peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu, tuleks taimi kasvatada elavas mullas, vahetult aluspinnase ja aluspõhjakivimite peal. Sellest lähtudes ei tohiks lubada hüdropoonilist tootmist ega taimede kasvatamist mahutites, kottides ega peenardel, kus juured elava mullaga kokku ei puutu.

(29)

Siiski tuleks lubada teatavaid mulda mittekasutavaid viljelusviise, näiteks idandatud seemnete või siguripeade tootmist, ning tarbijale potis müüdavate dekoratiiv- ja maitsetaimede kasvatamist, mille puhul ei kohandata mullapõhise taimekasvatuse põhimõtet või mille puhul puudub oht, et tarbijat tootmismeetodi osas eksitatakse. Selleks et hõlbustada mahepõllumajanduslikku tootmist taimede varasemas kasvuetapis, tuleks samuti lubada ümberistutamiseks mõeldud seemikute või istikute kasvatamist pottides.

(30)

Määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestati maaga seotud taimekasvatuse põhimõte ja taimede toitmine peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu. Mõned ettevõtjad on aga välja töötanud sellise majandustegevuse, mis seisneb taimede kasvatamises peenrakastides, ning on saanud oma riigi ametiasutuselt määruse (EÜ) nr 834/2007 kohase mahepõllumajandusliku tootmise sertifikaadi. 28. juunil 2017 jõuti seadusandliku tavamenetluse raames kokkuleppele, et mahepõllumajanduslik tootmine peaks põhinema taimede toitmisel peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu ja olema mullapõhine ning et taimede kasvatamist peenrakastides ei tohiks sellest kuupäevast alates enam lubada. Selleks et anda ettevõtjatele, kes on sellise majandustegevusega enne nimetatud kuupäeva tegelenud, kohanemise võimalus, peaks neil olema lubatud säilitada kümneks aastaks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast oma tootmispinnad, millele riigi ametiasutused on enne kõnealust kuupäeva andnud määruse (EÜ) nr 834/2007 kohase mahepõllumajandusliku tootmise sertifikaadi. Liikmesriikide poolt komisjonile antud teabe kohaselt oli liidus kõnealuseks tegevuseks enne 28. juunit 2017 luba antud üksnes Soomes, Rootsis ja Taanis. Peenrakastide kasutamise kohta mahepõllumajanduses tuleks koostada komisjoni aruanne, mis avaldatakse viie aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

(31)

Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses tuleks kasutada kasvatusmeetodeid, millega välditakse või minimeeritakse igasugust keskkonnasaastet.

(32)

Mittemahepõllumajandusel on põllukultuuride optimaalse kasvu saavutamiseks rohkem väliseid vahendeid keskkonnaga kohanemiseks, samal ajal kui mahepõllumajanduslikud taimekasvatussüsteemid vajavad taimset paljundusmaterjali, mis on võimeline kohanema haiguskindluse, erinevate kohalike mulla- ja ilmastikutingimustega ning ka spetsiifiliste mahepõllumajanduslike viljelusviisidega, mis aitavad kaasa mahepõllumajanduse sektori arengule. Seetõttu on oluline aretada mahepõllumajanduslikku taimset paljundusmaterjali, mis sobib kasutamiseks mahepõllumajanduses.

(33)

Mulla majandamise ja väetamise osas tuleks täpsustada mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses lubatud viljelusviise ning sätestada väetiste ja mullaomaduste parandajate kasutamise tingimused.

(34)

Oluliselt tuleks piirata taimekaitsevahendite kasutamist. Eelistada tuleks meetmeid, mis hoiavad taimekahjustajate ja umbrohu tekitatava kahju ära selliste meetodite abil, mis ei hõlma taimekaitsevahendite kasutust, näiteks külvikordade abil. Taimekahjustajate ja umbrohu esinemist tuleks jälgida, et otsustada, kas sekkumine oleks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud. Teatavate taimekaitsevahendite kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui nimetatud meetodid ei paku piisavat kaitset, ning ainult siis, kui vastavad taimekaitsevahendid on lubatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel, olles teinud eelnevalt kindlaks, et nende puhul järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise eesmärke ja põhimõtteid, muu hulgas juhtudel, kui nimetatud taimekaitsevahenditele kohaldatakse piiravaid kasutustingimusi, ning on sellest tulenevalt lubatud käesoleva määruse alusel.

(35)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad teatavaid erandeid, üleminekuaja ja mittemahepõllumajanduslikku taimse paljundusmaterjali kasutamist, kokkuleppeid teiste põllumajandusettevõtjatega, taimekahjustajate ja umbrohu tõrje lisameetmeid ning täiendavaid üksikasjalikke norme ja viljelusviise konkreetsetele taimedele ja taimsele toodangule.

(36)

Liidus tehtud uuringud sellise taimse paljundusmaterjali kohta, mis ühtlikkuse poolest ei vasta sordi mõiste nõuetele, osutavad aga, et taoline mitmekesine materjal võiks olla kasulik, eelkõige mahepõllumajanduslikus tootmises, näiteks selleks, et vähendada haiguste levikut, parandada vastupanuvõimet ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.

(37)

Sellest tulenevalt peaks lubama mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada sordita taimset paljundusmaterjali, mis kuulub ühte botaanilise taksoni taimerühma ning mida iseloomustab üksikute paljundusüksuste vaheline suur geneetiline ja fenotüüpiline mitmekesisus.

Seetõttu peaks lubama ettevõtjatel turustada mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali, ilma et seejuures oleks vaja täita registreerimisnõudeid ning supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali või muude kategooriate suhtes kehtestatud nõudeid, nagu on sätestatud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, (18) 66/402/EMÜ, (19) 68/193/EMÜ, (20) 98/56/EÜ, (21) 2002/53/EÜ, (22) 2002/54/EÜ, (23) 2002/55/EÜ, (24) 2002/56/EÜ, (25) 2002/57/EÜ, (26) 2008/72/EÜ (27) ja 2008/90/EÜ (28) või nende direktiivide alusel vastu võetud õigusaktides.

Turustamine peaks toimuma pärast seda, kui on teavitatud kõnealustes direktiivides nimetatud vastutavaid asutusi ning kui pärast ühtlustatud nõuete vastuvõtmist komisjoni poolt on asjaomane materjal nende nõuetega kooskõlas.

(38)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada teatavad nõuded konkreetsete perekondade või liikide mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise kohta.

(39)

Mahepõllumajanduslike tootjate vajaduste rahuldamiseks, teadusuuringute edendamiseks ja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide aretamiseks, võttes arvesse mahepõllumajanduse selliseid konkreetseid vajadusi ja eesmärke nagu suurem geneetiline mitmekesisus, haiguskindlus või -taluvus ning kohanemine erinevate kohalike mulla- ja ilmastikutingimustega, tuleks korraldada ajutine katse kooskõlas direktiividega 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 68/193/EMÜ, 2002/53/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ, 2002/57/EÜ, 2008/72/EÜ ja 2008/90/EÜ. Nimetatud ajutine katse peaks kestma seitse aastat, hõlmama taimse paljundusmaterjali piisavaid koguseid ja selle kohta tuleks igal aastal aru anda. Tuleks koostada sellise materjali tunnuste kirjeldus ning määrata kindlaks tootmis- ja turustustingimused.

(40)

Kuna loomakasvatus hõlmab oma loomu pooles ka sellise põllumajandusmaa majandamist, millel kasutatakse taimekasvatuseks sõnnikut, peaks maata loomakasvatus olema keelatud, välja arvatud mesinduses. Tõuvalikul tuleks soodustada mahepõllumajanduse jaoks oluliste omaduste valikut, näiteks geneetilist mitmekesisust, võimet kohaneda kohalike tingimustega ja haiguskindlust.

(41)

Esimest korda karja moodustada, seda suurendada või uuendada soovivate põllumajandustootjate vajaduste rahuldamiseks ei ole alati saadaval piisaval arvul ja piisavalt kvaliteetseid mahepõllumajanduslikke loomi. Teatavatel tingimustel peaks seetõttu olema võimalik tuua mittemahepõllumajanduslikult kasvatatud loomi mahepõllumajanduslikku tootmisüksusesse.

(42)

Loomi tuleks sööta mahepõllumajandusliku tootmise nõuete kohaselt toodetud ja eelistatavalt põllumajandustootja oma ettevõttest saadava söödamaterjaliga, võttes arvesse loomade füsioloogilisi vajadusi. Siiski võiks põllumajandustootjatele anda võimaluse kasutada teatavatel tingimustel ka oma ettevõttest saadavat üleminekuaja sööta. Lisaks tuleks loomade põhiliste toitainevajaduste rahuldamiseks lubada põllumajandustootjatel kasutada täpselt kindlaks määratud tingimustel teatavaid mikroobset või mineraalset päritolu söödamaterjale või teatavaid söödalisandeid ja abiaineid.

(43)

Loomatervise korraldus peaks peamiselt põhinema haiguste ennetamisel. Lisaks tuleks kohaldada puhastamise ja desinfitseerimise erimeetmeid. Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimite, sealhulgas antibiootikumide ennetav kasutamine ei tohiks olla mahepõllumajanduses lubatud. Kohest ravi vajava looma haiguse või vigastuse korral peaks selliste ravimite kasutamine olema lubatud ainult niivõrd, kuivõrd see on minimaalselt vajalik looma heaolu taastamiseks. Sellistel juhtudel peaks tarbijate jaoks mahepõllumajandusliku tootmise tervikluse tagamiseks olema asjaomastes liidu õigusaktides ette nähtud ametlik keeluaeg pärast selliste ravimite kasutamist kaks korda nii pikk kui tavapärane keeluaeg ning selle minimaalne pikkus peaks olema 48 tundi.

(44)

Mahepõllumajanduslike loomade pidamistingimused ja kasvatustavad peaksid vastama loomade käitumuslikele vajadustele ning peaksid tagama heal tasemel loomade heaolu, mis teatavates aspektides peaks ületama liidus loomade heaolu suhtes kehtivaid üldkohaldatavaid loomakasvatusnorme. Enamikul juhtudel peaks loomadel olema pidev juurdepääs vabaõhualale, kus nad saavad liikuda. Igasugust kannatust, valu või pinget tuleks vältida või viia see looma kõikides eluetappides miinimumini. Lõastamine ja vigastamine, näiteks lammaste saba kärpimine, lindude noka lõikamine esimese kolme elupäeva jooksul ja nudistamine peaks olema võimalik üksnes pädevate asutuste loal ning üksnes teatavatel tingimustel.

(45)

Kuna veiste, lammaste, kitsede, hobuste, hirvede ja sigade ning kodulindude, küülikute ja mesilaste puhul on mahepõllumajanduslik tootmine kõige arenenum, tuleks nende liikide puhul kohaldada täiendavaid üksikasjalikke tootmisnõudeid. Nimetatud liikide puhul peaks komisjon sätestama teatavad nõuded, mis on nende loomade tootmiseks olulised, näiteks loomkoormuse nõuded, miinimumpindala ning loomade pidamistingimuste näitajad ja tehnilised nõuded. Teiste liikide puhul tuleks sellised nõuded sätestada siis, kui nende liikide suhtes kohaldatakse täiendavaid üksikasjalikke tootmisnõudeid.

(46)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad loomade päritolu puudutavate erandite vähendamist, kogu loomkoormusega seotud orgaanilise lämmastiku piirmäärasid, mesilasperede söötmist, vastuvõetavaid meetodeid mesilate desinfitseerimiseks ja meetodeid varroalesta Varroa destructor nakkuse vastu võitlemiseks ning üksikasjalikke loomakasvatuse tootmisnõudeid muude liikide kohta.

(47)

Käesolev määrus kajastab uue ühise kalanduspoliitika eesmärke vesiviljeluse vallas, mis mängib olulist rolli jätkusuutliku pikaajalise toiduga kindlustatuse, aga ka majanduskasvu ja tööhõive tagamisel, vähendades samal ajal survet looduslikele kalavarudele olukorras, kus ülemaailmne nõudlus veeandide järele kasvab. Komisjoni 29. aprilli 2013. aasta teatises ELi vesiviljeluse säästva arendamise strateegiliste suuniste kohta juhitakse tähelepanu liidu vesiviljeluse peamistele probleemidele ja selle kasvupotentsiaalile. Teatises kirjeldatakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust eriti paljulubava sektorina ning toonitatakse mahepõllumajanduslikuna sertifitseerimisest tulenevaid konkurentsieeliseid.

(48)

Mahepõllumajanduslik vesiviljelus on suhteliselt uus mahepõllumajandusliku tootmise valdkond võrreldes mahepõllumajandusega, kus põllumajandusettevõtetel on pikaaegsed kogemused. Võttes arvesse tarbijate suurenevat huvi mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete vastu, on tõenäoline, et üha suurem arv vesiviljelustootmisüksusi muutub mahepõllumajanduslikuks. Tänu sellele suurenevad mahepõllumajandusliku vesiviljeluse alased kogemused ja tehnilised teadmised ning valdkond areneb edasi, mis peaks kajastuma tootmisnõuetes.

(49)

Mahepõllumajanduslik vesiviljelus peaks põhinema mahepõllumajanduslikest tootmisüksustest pärit noorloomade kasvatamisel. Vesiviljelusloomi tootvate ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks ei ole alati saadaval piisaval arvul ja piisavalt kvaliteetseid mahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi aretamiseks või edasikasvatamiseks. Teatavatel tingimustel peaks seetõttu olema võimalik tuua loodusest püütud või mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi mahepõllumajanduslikku tootmisüksusesse.

(50)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad vesiviljelusloomade sööta ja nende loomade veterinaarravi ning sugukarja majandamise, tõuaretuse ja noorloomade tootmise üksikasjalikke tingimusi.

(51)

Mahepõllumajanduslikku toitu või sööta tootvad ettevõtjad peaksid järgima asjakohaseid menetlusi, mis põhinevad kriitilise tähtsusega töötlusetappide süstemaatilisel kindlaksmääramisel, et tagada töödeldud toodete vastavus mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele. Töödeldud mahepõllumajanduslikke tooteid tuleks toota töötlemismeetoditel, mille puhul on tagatud toodete mahepõllumajanduslike tunnuste ja omaduste säilimine mahepõllumajandusliku tootmise kõigis etappides.

(52)

Kehtestada tuleks töödeldud mahepõllumajandusliku toidu ja sööda koostist käsitlevad sätted. Eelkõige tuleks sellist toitu ja sööta toota peamiselt mahepõllumajanduslikest koostisosadest või muudest käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatest koostisosadest, mis on mahepõllumajanduslikud, jättes piiratud võimaluse kasutada teatavaid käesolevas määruses sätestatud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi. Lisaks tuleks töödeldud mahepõllumajandusliku toidu ja sööda tootmisel lubada kasutada ainult teatavaid käesoleva määruse kohaselt lubatavaid tooteid ja aineid.

(53)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad töödeldud toitu või sööta tootvate ettevõtjate võetavaid ettevaatus- ja ennetusmeetmeid, töödeldud toidus kasutamiseks lubatud toodete ja ainete liiki, koostist ja kasutamistingimusi ning põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse sisalduse arvutamist, määrates muu hulgas kindlaks mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud lisaained, mida käsitatakse põllumajandusliku koostisosana, et arvutada protsent, mis tuleb saavutada, kui eesmärk on kirjeldada toodet müüginimetuses mahepõllumajanduslikuna.

(54)

Mahepõllumajandusliku veini suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid õigusnorme töödeldud mahepõllumajandusliku toidu kohta. Kuna aga vein on mahepõllumajanduslike toodete spetsiifiline ja tähtis kategooria, tuleks ette näha täiendavad üksikasjalikud tootmisnõuded konkreetselt mahepõllumajandusliku veini jaoks. Mahepõllumajanduslikku veini tuleks toota täielikult mahepõllumajanduslikust toorainest ning lubada tuleks ainult teatavate käesoleva määruse kohaselt lubatavate toodete ja ainete lisamist. Mahepõllumajandusliku veini tootmisel peaksid teatavad veinivalmistamise tavad, protsessid ja töötlemismeetodid olema keelatud. Muud tavad, protsessid ja töötlemismeetodid peaksid olema lubatud täpselt kindlaks määratud tingimustel.

(55)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks täiendavad keelatud veinivalmistamise tavad, protsessid ja töötlemismeetodid ning muudetakse lubatud veinivalmistamise tavade, protsesside ja töötlemismeetodite loetelu.

(56)

Algselt ei käsitletud määruse (EÜ) nr 834/2007 raames pärmi põllumajandusliku koostisosana ja seetõttu ei arvestatud seda mahepõllumajanduslike toodete põllumajanduslike koostisosade hulka. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 889/2008 (29) kehtestati aga kohustus käsitleda pärmi ja pärmitooteid mahepõllumajandusliku tootmise puhul põllumajanduslike koostisosadena alates 31. detsembrist 2013. Seetõttu tuleks alates 1. jaanuarist 2021 kasutada toidu või söödana kasutatava mahepõllumajandusliku pärmi tootmisel ainult mahepõllumajanduslikult toodetud substraate. Lisaks tuleks mahepõllumajandusliku pärmi tootmiseks lubada kasutada ainult teatavaid tooteid ja aineid.

(57)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada pärmi käsitlevad täiendavad üksikasjalikud tootmisnõuded.

(58)

Kuigi käesoleva määrusega tuleks ühtlustada liidus mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid kõikide selle kohaldamisalasse kuuluvate toodete osas ja sätestada erinevate tootekategooriate üksikasjalikud tootmisnõuded, on teatavaid tootmisnõudeid, näiteks käesolevas määruses sätestatud üksikasjalike tootmisnõuete kategooriatest välja jäävaid muid loomaliike või tooteid käsitlevaid täiendavaid üksikasjalikke tootmisnõudeid, võimalik vastu võtta alles hilisemas etapis. Kui selliseid tootmisnõudeid ei ole liidu tasandil sätestatud, peaks liikmesriikidel olema siiski võimalus kehtestada oma kodumaise tootmise jaoks riigisisesed nõuded, tingimusel et need nõuded ei ole käesoleva määrusega vastuolus. Liikmesriigid ei tohiks aga selliseid riigisiseseid nõudeid kohaldada teistes liikmesriikides toodetud või turustatud toodete suhtes, kui need tooted on käesoleva määrusega kooskõlas. Kui selliseid üksikasjalikke tootmisnõudeid ei ole riigi tasandil sätestatud, peaksid ettevõtjad järgima niipalju, kui see on asjaomaste toodete puhul võimalik, üldisi tootmisnõudeid ja mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtteid, kui nad kasutavad toodete turuleviimisel mahepõllumajanduslikule tootmisele osutavaid mõisteid.

(59)

Et võtta arvesse tulevikus tekkida võivat vajadust kehtestada selliste toodete tootmise erinõuded, mille tootmine ei kuulu ühtegi käesolevas määruses sätestatud tootmise erinõuete kategooriasse, ning et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning hilisem kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse selliste toodete üksikasjalikud tootmisnõuded ning mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku kohustust käsitlevad nõuded.

(60)

Erandeid mahepõllumajandusliku tootmise nõuetest tuleks lubada üksnes katastroofiolukorras. Selleks et võimaldada mahepõllumajandusliku tootmise jätkamist või taasalustamist sellises olukorras, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille alusel loetakse olukord katastroofiolukorraks, ning erinõudeid, sealhulgas võimalikke erandeid käesolevast määrusest, selle kohta, kuidas liikmesriigid peavad sellises katastroofiolukorras tegutsema, ning vajalikud seire- ja aruandlusnõuded sellises olukorras.

(61)

Mahepõllumajanduslikke, üleminekuaja ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid võib teatavatel tingimustel koguda ja transportida korraga. Tuleks kehtestada erisätted, et käitlemise ajal nõuetekohaselt eraldada mahepõllumajanduslikud, üleminekuaja ja mittemahepõllumajanduslikud tooted ning hoida ära segunemine.

(62)

Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklus ja kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse mahepõllumajanduslike toodete pakendamise ja transpordi reeglid.

(63)

Mahepõllumajanduslikus tootmises teatavate toodete või ainete kasutamine määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse jäävates taimekaitsevahendites kasutatavate toimeainetena, väetiste, mullaomaduste parandajate, toitainete, eri allikatest pärit loomasööda mittemahepõllumajanduslike komponentide, söödalisandite, abiainete ning puhastus- ja desinfitseerimisvahenditena peaks olema minimaalne ning toimuma üksnes käesolevas määruses sätestatud eritingimuste kohaselt. Samasugust käsitusviisi tuleks järgida töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, kui kasutatakse toidu lisaaineid või abiaineid ning mittemahepõllumajanduslikke koostisosi. Seetõttu tuleks määrata kindlaks selliste toodete ja ainete kõikvõimalikud kasutusviisid mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest ja teatavatest kriteeriumidest.

(64)

Et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ja eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ning kohandamine tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks lisakriteeriumid, mille alusel lubatakse tooteid ja aineid kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ja lubade kehtetuks tunnistamise kriteeriumid.

(65)

Et tagada juurdepääs põllumajanduslikele koostisosadele, kui need koostisosad ei ole töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmiseks mahepõllumajanduslikul kujul piisavas koguses saadaval, peaks liikmesriikidel olema samuti võimalus lubada teatavatel tingimustel ja piiratud aja jooksul kasutada mittemahepõllumajanduslikke koostisosi.

(66)

Et edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja võtta arvesse usaldusväärsete andmete vajadust, on vaja koguda ning põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele edastada teavet ja andmeid mahepõllumajandusliku ja üleminekuaja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduslike loomade ja mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormide kättesaadavuse kohta turul. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et nende territooriumil on olemas sellist teavet sisaldavad ja korrapäraselt ajakohastatavad andmebaasid ja süsteemid, ning komisjon peaks selle teabe avalikustama.

(67)

Et tagada mahepõllumajandusliku tootmise nõuete järgimine ja tarbijate usaldus kõnealuse tootmismeetodi vastu, on vaja, et ettevõtjad annavad pädevatele asutustele või asjakohasel juhul kontrolliasutustele või kontrollorganitele teada käesoleva määruse nõuete rikkumise kahtlusest seoses toodetega, mida nad toodavad, valmistavad ette, impordivad või saavad teistelt ettevõtjatelt, kui nõuete rikkumise kahtlus on põhjendatud või kui kahtlust ei ole võimalik välistada. Nõuete rikkumise kahtlus võib muu hulgas tekkida siis, kui mahepõllumajandusliku või üleminekuaja tootena kasutamiseks või turustamiseks mõeldud tootes avastatakse toode või aine, mis ei ole mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud. Ettevõtjad peaksid pädevaid asutusi teavitama, kui nad saavad nõuete rikkumise kahtlust põhjendada või kui nad ei saa kahtlust välistada. Sellistel juhtudel ei tohiks asjaomaseid tooteid kahtluse välistamiseni mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena turule viia. Ettevõtjad peaksid tegema pädevate asutustega ning asjakohasel juhul kontrolliasutuste või kontrollorganitega koostööd, et kontrollida ja teha kindlaks selliste nõuete rikkumiste põhjused.

(68)

Et vältida mahepõllumajandusliku toodangu saastumist toodete või ainetega, mida komisjon ei ole lubanud mahepõllumajanduslikus tootmises teatavatel eesmärkidel kasutada, peaksid ettevõtjad võtma oma kontrolli all olevaid proportsionaalseid ja asjakohaseid meetmeid, et tuvastada sellise saastumise ohud ja neid vältida. Selliseid meetmeid tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral kohandada.

(69)

Et tagada kogu liidus ühtlustatud käsitusviis meetmete suhtes, mida tuleb võtta nõuete rikkumise kahtluse korral, mis võib eelkõige tekkida siis, kui mahepõllumajanduslikes või üleminekuaja toodetes avastatakse lubamatud tooted ja ained, ning selleks et vältida ebakindla olukorra tekkimist ettevõtjate jaoks, peaksid pädevad asutused või asjakohasel juhul kontrolliasutused või kontrollorganid korraldama määruse (EL) 2017/625 kohase ametliku uurimise, et teha kindlaks, kas mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid on järgitud. Konkreetsetel nõuete rikkumise kahtluse juhtudel, kui avastatakse lubamatud tooted või ained, peaks uurimise eesmärk olema teha kindlaks selliste toodete või ainete allikas ja esinemise põhjus, eesmärgiga tagada, et ettevõtjad järgivad mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid ning et eelkõige ei ole nad kasutanud mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubamatuid tooteid või aineid ning on võtnud proportsionaalseid ja asjakohaseid ettevaatusmeetmeid, et vältida mahepõllumajandusliku toodangu saastumist selliste toodete ja ainetega. Sellised uurimised peaksid olema nõuete rikkumise kahtlusega proportsionaalsed ning seega tuleks need võimalikult kiiresti ja mõistliku aja jooksul lõpule viia, võttes arvesse toote säilimisaega ja juhtumi keerukust. Uurimistel võib kasutada ametliku kontrolli mis tahes asjakohaseks peetavaid meetodeid ja võtteid, et tõhusalt ja tarbetu viivituseta välistada käesoleva määruse nõuete rikkumise kahtlus või seda kahtlust kinnitada, kasutades sealhulgas igasugust asjakohast teavet, mis võimaldaks nõuete rikkumise kahtluse välistada või seda kinnitada ilma kohapealse kontrollita.

(70)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid põhjalikumalt jälgima mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubamatute toodete või ainete esinemist toodetes, mida turustatakse mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena, ja sellega seoses võetavaid meetmeid. Sellest tulenevalt peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule nelja aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast aruande, mis põhineb liikmesriikide kogutud teabel juhtumite kohta, kus on uuritud lubamatuid tooteid ja aineid mahepõllumajanduslikus tootmises. Asjakohasel juhul võib sellisele aruandele lisada seadusandliku ettepaneku, et näha ette täiendav ühtlustamine.

(71)

Kui sellist täiendavat ühtlustamist ei toimu, võivad need liikmesriigid, kes on välja töötanud kavad, mille eesmärk on vältida, et mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena turustatakse tooteid, mis sisaldavad teataval määral tooteid või aineid, mida ei ole lubatud teatavatel eesmärkidel mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada, jätkata selliste kavade kohaldamist. Mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete vaba liikumise tagamiseks liidu siseturul ei tohiks selliste kavadega aga keelata, piirata või takistada teistes liikmesriikides käesoleva määruse kohaselt toodetud toodete turule viimist. Seega tuleks selliseid kavu kohaldada üksnes selle liikmesriigi territooriumil toodetud toodete suhtes, kes on otsustanud kõnealust kava jätkuvalt kohaldada. Liikmesriigid, kes otsustavad seda võimalust kasutada, peaksid sellest viivitamata komisjoni teavitama.

(72)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud kohustustele, mis puudutavad meetmeid, mida peavad võtma mahepõllumajanduslikke ja üleminekuaja tooteid tootvad, ette valmistavad, importivad või kasutavad ettevõtjad ning pädevad asutused või asjakohasel juhul kontrolliasutused ja kontrollorganid, et vältida mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodete saastumist mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubamatute toodete või ainetega, peaks liikmesriikidel olema võimalus võtta oma territooriumil ka teisi asjakohaseid meetmeid, et vältida lubamatute toodete ja ainete soovimatut esinemist mahepõllumajanduses. Liikmesriigid, kes otsustavad seda võimalust kasutada, peaksid sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike teavitama.

(73)

Põllumajandustooteid ja toitu tuleks märgistada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/2011 (30) kehtestatud üldnõuetele ja eelkõige sätetele, mille eesmärk on ära hoida märgistamist, mis võib tarbijaid segadusse ajada või eksitada. Peale selle tuleks käesolevas määruses kehtestada mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete märgistamise erisätted. Need peaksid kaitsma nii ettevõtjate huve, kuna nende tooted saavad turul õigesti märgistatud ning nad saavad tegutseda ausa konkurentsi tingimustes, kui ka tarbijate huve, võimaldades neil teha teadlikke valikuid.

(74)

Seetõttu tuleks kogu liidus kaitsta mahepõllumajanduslike toodete märgistamisel kasutatavaid mõisteid mittemahepõllumajanduslikel toodetel kasutamise eest sõltumata kasutatavast keelest. Samamoodi tuleks kaitsta kõnealuste mõistete levinud tuletiste ja deminutiivide kasutamist eraldi või kombineerituna.

(75)

Töödeldud toit tuleks märgistada mahepõllumajanduslikuna vaid juhul, kui kõik või peaaegu kõik selle põllumajanduslikku päritolu koostisosad on mahepõllumajanduslikud. Mahepõllumajanduslike koostisosade kasutamise soodustamiseks tuleks üksnes teatavate tingimuste täitmisel võimaldada mahepõllumajanduslikule tootmisele viitamist töödeldud toidu koostisosade loetelus, eelkõige kui kõnealune toit vastab teatavatele mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele. Kehtestada tuleks ka märgistamise erisätted, et lubada ettevõtjatel määrata kindlaks mahepõllumajanduslikud koostisosad toodetes, mis koosnevad peamiselt küttimisel või kalapüügil saadud koostisosast.

(76)

Töödeldud sööt tuleks märgistada mahepõllumajanduslikuna vaid juhul, kui kõik või peaaegu kõik selle põllumajanduslikku päritolu koostisosad on mahepõllumajanduslikud.

(77)

Tarbijatele selguse loomiseks kogu liidu turul tuleks Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine muuta kohustuslikuks kogu liidus toodetud müügipakendis mahepõllumajandusliku toidu puhul. Lisaks peaks olema võimalik kõnealuse logo vabatahtlik kasutamine liidus toodetud kinnispakendamata mahepõllumajanduslike toodete puhul ja kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete puhul ning teavitamise ja harimise eesmärgil. Tuleks sätestada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo näidis.

(78)

Selleks et mitte eksitada tarbijaid kogu toote mahepõllumajandusliku iseloomu suhtes, on asjakohane piirduda logo kasutamisega toodetel, mis sisaldavad ainult või peaaegu ainult mahepõllumajanduslikke koostisosi. Seetõttu ei tohiks lubada logo kasutamist üleminekuaja toodete märgistuses või selliste töödeldud toodete puhul, mille põllumajanduslikku päritolu koostisosade kaalust on alla 95 % mahepõllumajanduslik.

(79)

Tarbijate seas võimaliku segaduse vältimiseks toote liidusisese või -välise päritolu suhtes tuleks Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamise korral tarbijaid alati teavitada kohast, kus toote koostisse kuuluv põllumajanduslik tooraine on kasvatatud. Seoses sellega peaks olema lubatud viidata mahepõllumajanduslikust vesiviljelusest pärineva toote märgistusel põllumajanduse asemel vesiviljelusele.

(80)

Et tagada tarbijate jaoks selgus ja asjakohase teabe edastamine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevad täiendavad nõuded ning muuta käesolevas määruses sätestatud mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate mõistete loetelu, Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ja sellega seotud nõuded.

(81)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei peaks kuuluma teatavad taimekaitsevahenditena või väetistena kasutatavad tooted või ained ning sellest tulenevalt ei peaks nende suhtes põhimõtteliselt kohaldama käesolevas määruses sätestatud nõudeid, sealhulgas märgistamise vallas. Kuna need tooted ja ained täidavad aga mahepõllumajanduses tähtsat rolli ning nende kasutamiseks mahepõllumajanduslikus tootmises on vaja käesoleva määruse kohaselt antud luba ning kuna nende märgistamise, eelkõige mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate mõistete kasutamisel on täheldatud teatavat ebakindlust, tuleks selgitada, et kui nende toodete või ainete kasutamine on käesoleva määruse kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud, võib neid vastavalt märgistada.

(82)

Mahepõllumajanduslik tootmine on usaldusväärne ainult juhul, kui sellega kaasneb kõigis tootmis-, töötlus- ja turustusetappides tulemuslik tõendamine ja kontroll.

(83)

Käesoleva määruse täitmise tagamiseks tuleks sätestada erinõuded ettevõtjatele. Eelkõige tuleks sätestada ettevõtjate tegevusest pädevatele asutustele teatamise kohustus ning sertifitseerimissüsteem, et teha kindlaks ettevõtjad, kes järgivad mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist reguleerivaid nõudeid. Kõnealuseid sätteid tuleks põhimõtteliselt kohaldada ka asjaomaste ettevõtjate alltöövõtjate suhtes, välja arvatud siis, kui alltöövõtutegevus on täielikult integreeritud alltöövõtja põhitegevusse ning seega kontrollitud. Sertifitseerimissüsteemi läbipaistvuse tagamiseks tuleks nõuda, et liikmesriigid avaldavad oma tegevusest teatanud ettevõtjate loetelud ning kõik tasud, mida võidakse koguda seoses mahepõllumajandusliku tootmise nõuete järgimise kontrollidega.

(84)

Väikesed jaekauplused, kus müüakse üksnes müügipakendis mahepõllumajanduslikke tooteid ning mis kujutavad endast suhteliselt väikest mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise ohtu, ei peaks seisma mahepõllumajanduslike toodete müümise tõttu silmitsi ebaproportsionaalse koormusega. Seetõttu ei peaks selliste kaupluste suhtes teavitamis- ja sertifitseerimiskohustusi kohaldama, kuid tuleks jätkuvalt teha ametlikke kontrolle, mille eesmärk on kontrollida mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise nõuete täitmist. Samuti tuleks ametlikke kontrolle teha väikeste jaekaupluste suhtes, kus müüakse pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid, kuid mahepõllumajanduslike toodete turustamise hõlbustamise eesmärgil peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada sellised kauplused tegevussertifikaadi omamise kohustusest.

(85)

Liidu väikesemahuliste põllumajandustootjate ning vetikaid või vesiviljelusloomi tootvate ettevõtjate jaoks üksikuna on mahepõllumajandusliku sertifitseerimisega seotud kontrollikulud ja halduskoormus suhteliselt suured. Võimaldada tuleks rühmana sertifitseerimise süsteemi, et vähendada kontrolli- ja sertifitseerimiskulusid ning seonduvat halduskoormust, tugevdada kohalikke võrgustikke, hõlbustada turulepääsu ja tagada võrdsed tingimused kolmandate riikide ettevõtjatega. Seepärast tuleks võtta kasutusele ja määratleda „ettevõtjate rühma“ mõiste ning kehtestada nõuded, mis kajastavad väikesemahuliste põllumajandustootjate ja ettevõtjate vajadusi ning ressurssidealast suutlikkust.

(86)

Et tagada mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise tulemuslikkus, tõhusus ja läbipaistvus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ettevõtjate või ettevõtjate rühma peetava arvestuse pidamise nõudeid ja nõuetele vastavuse sertifikaadi vormi.

(87)

Et tagada ettevõtjate rühmade tulemuslik ja tõhus sertifitseerimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ettevõtjate rühmade üksikliikmete vastutust, rühmade liikmete geograafilise läheduse kindlaksmääramise kriteeriumeid ning rühmade sisekontrollisüsteemide ülesehitust ja toimimist.

(88)

Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes rakendatakse ametlikke kontrolle ja muid määrusega (EL) 2017/625 kooskõlas tehtavaid ametlikke toiminguid, et kontrollida mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise nõuete täitmist. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, tuleks lisaks kõnealuses määruses sätestatud nõuetele kohaldada mahepõllumajandusliku tootmise suhtes nõudeid, mis käsitlevad pädevate asutuste ja asjakohasel juhul kontrolliasutuste ja kontrollorganite ametlikke kontrolle ja toiminguid, ettevõtjate ja ettevõtjate rühmade tegevust, ametlike kontrollide tegemise ülesannete või teatavate muude ametlike toimingutega seotud ülesannete ning nende järelevalve delegeerimist ning toiminguid nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral, sealhulgas keeldu turustada tooteid mahepõllumajanduslikena või üleminekuaja toodetena, kui tuvastatud nõuete rikkumine mõjutab kõnealuste toodete terviklust.

(89)

Et tagada oma territooriumil ühtlustatud käsitusviis, peaksid ainult pädevad asutused koostama selliste meetmete loetelu, mida võetakse nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral.

(90)

Lisaks määruse (EL) 2017/625 sätetele tuleks käesolevas määruses ette näha sätted pädevate asutuste, kontrolliasutuste, kontrollorganite ning teatavate muude organite vahelise teatava asjakohase teabe vahetamise ning selliste asutuste ja organite toimingute kohta.

(91)

Et toetada ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid, mille eesmärk on kontrollida käesoleva määruse täitmist, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ametlike kontrollide konkreetseid kriteeriume ja tingimusi, eesmärgiga tagada jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ning käesoleva määruse täitmine, ning mis käsitlevad lisaelemente, mida tuleb arvesse võtta nõuete rikkumise tõenäosuse kindlaksmääramisel, tuginedes praktilistele kogemustele.

(92)

Et toetada ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid, mille eesmärk on kontrollida käesoleva määruse täitmist, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lisaks käesolevas määruses sätestatud tingimustele muid tingimusi ametlike kontrollide tegemise ülesannete ja muude ametlike toimingutega seotud ülesannete delegeerimiseks kontrolliasutustele.

(93)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 kohase mahepõllumajanduslike toodete liitu importimise korra rakendamisel saadud kogemused on näidanud vajadust seda korda muuta, eesmärgiga täita tarbijate ootusi, et imporditud mahepõllumajanduslikud tooted vastaksid sama rangetele standarditele kui liidu tooted, samuti selleks, et paremini tagada liidu mahepõllumajanduslike toodete pääs rahvusvahelisele turule. Lisaks on vaja tagada selgus mahepõllumajanduslike toodete ekspordi suhtes kohaldatavate reeglite osas, eelkõige mahepõllumajandusliku ekspordi sertifikaadi loomise kaudu.

(94)

Tuleks veelgi karmistada sätteid, millega reguleeritakse selliste toodete importi, mis vastavad liidu tootmis- ja märgistamisnõuetele, millega seoses on ettevõtjaid kontrollinud kontrolliasutused või kontrollorganid, keda komisjon tunnustab kolmandates riikides mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas kontrollide ja sertifitseerimise alal. Eelkõige tuleks sätestada nõuded akrediteerimisasutustele, kes akrediteerivad kontrollorganeid seoses nõuetele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga liitu, et tagada võrdsed tingimused kontrollorganite järelevalveks komisjoni poolt. Lisaks on vaja sätestada komisjoni jaoks võimalus võtta kolmandate riikide akrediteerimisasutuste ja pädevate asutustega vahetult ühendust, et muuta kontrolliasutuste ja kontrollorganite järelevalve tõhusamaks. Kui tegemist on toodetega, mis on imporditud kolmandatest riikidest või teatavatest liidu äärepoolseimatest piirkondadest, kus on spetsiifilised kliima- ja kohalikud tingimused, on asjakohane näha komisjonile ette võimalus anda erilubasid toodete ja ainete kasutamiseks mahepõllumajanduslikus tootmises.

(95)

Alles tuleks jätta võimalus, et liidu turule võivad siseneda sellised mahepõllumajanduslikud tooted, mis ei vasta liidu mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele, kuid mis pärinevad kolmandatest riikidest, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena. Määruse (EÜ) nr 834/2007 kohast kolmandate riikide samaväärsuse tunnustamist tuleks aga võimaldada ainult rahvusvaheliste lepingute alusel liidu ja selliste asjaomaste kolmandate riikide vahel, mille puhul taotleks liit ka vastastikust samaväärsuse tunnustamist.

(96)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kolmandaid riike tuleks ka käesoleva määruse alusel jätkuvalt tunnustada piiratud aja jooksul, mida on vaja, et tagada sujuv üleminek rahvusvahelise lepingu alusel tunnustamise kavale, tingimusel et need riigid tagavad ka edaspidi oma mahepõllumajandusliku tootmise ja kontrolli nõuete samaväärsuse vastavate kehtivate liidu nõuetega ning täidavad kõiki nõudeid seoses enda tunnustamise järelevalvega komisjoni poolt. Kõnealune järelevalve peaks põhinema eelkõige iga-aastastel aruannetel, mida tunnustatud kolmandad riigid komisjonile saadavad.

(97)

Kolmandates riikides samaväärseid garantiisid pakkuvate toodete impordi jaoks kontrollide tegemiseks ja sertifikaatide väljastamiseks komisjoni poolt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite süsteemi kogemus näitab, et kõnealuste asutuste ja organite kohaldatavad nõuded lahknevad ning neid võib olla keeruline käsitada vastavate liidu nõuetega samaväärsena. Peale selle kahjustab kontrolliasutuste ja kontrollorganite standardite paljusus nõuetekohast komisjonipoolset järelevalvet. Seetõttu tuleks see samaväärsuse tunnustamise süsteem kaotada. Kõnealustele kontrolliasutustele ja kontrollorganitele tuleks anda piisavalt aega, et nad saaksid valmistuda liidu nõuetele vastavate toodete impordiks tunnustuse taotlemiseks. Lisaks tuleks juba alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kohaldada nõuetele vastavate toodete importimise eesmärgil kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise uusi reegleid, et anda komisjonile võimalus valmistuda selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamiseks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

(98)

Kõigi käesolevas määruses sätestatud impordikordade alusel liitu imporditavate mahepõllumajanduslike toodete mahepõllumajanduslikuna turuleviimise eelduseks peaks olema toiduainete tarneahelas toote jälgitavuse tagamiseks vajaliku teabe kättesaadavus.

(99)

Et tagada ettevõtjate aus konkurents, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses kolmandate riikide tolliasutustele mõeldud dokumentidega, eriti seoses mahepõllumajanduslike ekspordisertifikaatidega.

(100)

Et tagada kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamis- ja järelevalvemenetluste läbipaistvus nõuetele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordi kontekstis ning imporditud toodete kontrolli tõhusus, tulemuslikkus ja läbipaistvus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad täiendavaid kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise kriteeriume käesolevale määrusele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordi kontekstis ning nimetatud tunnustuse kehtetuks tunnistamise täiendavaid kriteeriume seoses komisjoni poolt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite järelevalvega ning kontrolliasutuste ja kontrollorganite poolt sel eesmärgil tehtavate kontrollide ja muude toimingutega.

(101)

Kui käesoleva määruse kohase sertifitseerimise või kontrollide ja toimingute osas on tuvastatud tõsiseid või korduvaid rikkumisi ning kui asjaomane kontrolliasutus või kontrollorgan ei ole pärast komisjonilt taotluse saamist võtnud asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid, tuleks sellise kontrolliasutuse või kontrollorgani tunnustus viivitamata kehtetuks tunnistada.

(102)

Et tagada määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide loetelu haldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses kõnealuste tunnustatud kolmandate riikide esitatava teabega, mida on vaja nende tunnustamise järelevalveks, ning seoses kõnealuse järelevalve tegemisega komisjoni poolt.

(103)

Tuleks sätestada, et käesolevale määrusele vastavate ja ühes liikmesriigis kontrollitud mahepõllumajanduslike toodete liikumist ei tohi teises liikmesriigis piirata.

(104)

Käesoleva määruse rakendamiseks usaldusväärse teabe saamiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraselt vajaliku teabe. Selguse ja läbipaistvuse huvides peaksid liikmesriigid pidama ajakohastatud loetelusid pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite kohta. Liikmesriigid peaksid kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelud avalikustama ning komisjon peaks need avaldama.

(105)

Pidades silmas erandite järkjärgulist kaotamist mittemahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali, mittemahepõllumajanduslikult kasvatatud kodulindude ja aretustegevuse eesmärgil mittemahepõllumajanduslike loomade kasutamisel, peaks komisjon kaaluma sellise materjali kättesaadavust liidu turul mahepõllumajanduslikul kujul. Sel eesmärgil ja tuginedes liikmesriikide loodud andmebaasi ja süsteemide kaudu kogutud andmetele orgaanilise materjali kättesaadavuse kohta, peaks komisjon esitama viie aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb sellise materjali kättesaadavust ja põhjuseid, miks mahepõllumajanduslikel ettevõtjatel võib olla sellisele materjalile piiratud juurdepääs.

(106)

Pidades silmas kodulindudele ja sigadele mõeldud mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda kasutamise erandite järkjärgulist kaotamist ning tuginedes liikmesriikide poolt igal aastal esitatavatele andmetele mahepõllumajandusliku proteiinsööda kättesaadavuse kohta liidu turul, peaks komisjon esitama viie aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb sellise mahepõllumajandusliku proteiinsööda kättesaadavust ja põhjuseid, miks mahepõllumajanduslikel ettevõtjatel võib olla sellisele söödale piiratud juurdepääs.

(107)

Et võtta arvesse mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduslike loomade ning kodulindudele ja sigadele mõeldud mahepõllumajandusliku proteiinsööda kättesaadavuse muutumist turul, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses erandite lõpetamise või pikendamisega ja lubadega, mis käsitlevad mittemahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali, mittemahepõllumajanduslike loomade ning kodulindudele ja sigadele mõeldud mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda kasutamist.

(108)

On vaja kehtestada meetmed, millega tagatakse sujuv üleminek mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete liitu importimist reguleerivale õigusraamistikule käesoleva määrusega muudetud kujul.

(109)

Lisaks tuleks sätestada määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsuse tunnustamise eesmärgil tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustuse aegumise tähtaeg ning kehtestada sätted, mille alusel käsitleda olukorda kuni nende tunnustuse aegumiseni. Samuti tuleks kehtestada sätted seoses kolmandate riikide poolt määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsuse tunnustamise eesmärgil esitatud taotlustega, mis on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval menetluses.

(110)

Et tagada määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu haldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses teabega, mida kõnealused kontrolliasutused ja kontrollorganid peaksid esitama nende tunnustamise järelevalveks, ning seoses kõnealuse järelevalvega komisjoni poolt.

(111)

Et hõlbustada kolmandate riikide poolt samaväärsuse tunnustamise eesmärgil esitatud selliste taotluste läbivaatamise lõpuleviimist, mis on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval menetluses, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte menetlusnormide kohta, mida on vaja kolmandate riikide poolt esitatud ja menetluses olevate taotluste läbivaatamiseks.

(112)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: dokumendid, mis tuleb esitada, et tunnustada varasemat perioodi üleminekuaja osana; emapiimast toituvate loomade emapiimaga söötmise minimaalne periood ning teatavad tehnilised nõuded loomapidamistingimuste- ja kasvatustavade kohta; vetikate ja vesiviljelusloomade liike või liikide rühma puudutavad üksikasjalikud nõuded loomkoormuse ning tootmissüsteemide ja hoidlate eriomaduste kohta; toidu ja sööda töötlemisel lubatud meetodid; lubade andmine toodetele ja ainetele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ja eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ning selliste lubade kehtetuks tunnistamine, samuti lubade andmisel ja kõnealuste toodete ja ainete loetelude koostamise kord ning asjakohasel juhul kõnealuste toodete kirjeldus, koostisele esitatavad nõuded ja kasutustingimused.

(113)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: tehnilised üksikasjad, et luua andmebaasid mahepõllumajandusliku tootmismeetodi kasutamisel saadud kättesaadava mahepõllumajandusliku või üleminekuaja taimse paljundusmaterjali loetelude koostamiseks ja neid andmebaase hallata; tehnilised üksikasjad, et luua ja hallata süsteeme, mille kaudu tehakse kättesaadavaks andmed mahepõllumajandusliku või üleminekuaja taimse paljundusmaterjali või mahepõllumajanduslike loomade ja mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormide kohta, samuti sel eesmärgil kogutava teabe spetsifikatsioonid; ettevõtjate sellistes süsteemides osalemise kord ning üksikasjad, mis puudutavad liikmesriikide poolt esitatavat teavet erandite kohta mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduslike loomade ja mahepõllumajandusliku sööda kasutamisel ning teatavate mahepõllumajanduslike toodete kättesaadavuse kohta turul.

(114)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: meetmed, mida ettevõtjad peavad võtma ja läbi vaatama, et teha kindlaks mahepõllumajandusliku tootmise ja toodete saastumise oht lubamatute toodete ja ainetega ja seda vältida; menetlus, mida tuleb järgida nõuete rikkumise kahtluse korral ning asjakohased dokumendid; kasutamiseks lubamatute toodete ja ainete olemasolu tuvastamise ja hindamise metoodika; liikmesriikide poolt komisjonile ja teistele liikmesriikidele edastatava sellise teabe üksikasjad ja vorm, mis käsitleb kasutamiseks lubamatute toodete või ainete esinemist puudutavate uurimiste tulemusi.

(115)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: teatavate üleminekuaja toodete märgistamise ja reklaamimise üksikasjalikud nõuded; kontrolliasutuste ja kontrollorganite koodnumbritele viitavate tähiste ning põllumajandusliku tooraine tootmiskoha tähiste kasutamist, esitusviisi, sisu ja suurust käsitlev kord; kontrolliasutustele ja kontrollorganitele koodnumbrite määramine ning põllumajandusliku tooraine tootmiskoha tähistamine.

(116)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: üksikasjad ja spetsifikatsioonid, mis käsitlevad ettevõtjate ja ettevõtjate rühmade poolt oma tegevusest pädevate asutuste teavitamise vormi ja tehnilisi vahendeid; ettevõtjate ja ettevõtjate rühmade loetelude avaldamise kord; kontrolliga seoses koguda võidavate tasude avaldamise menetlus ja kord; üksikasjad ja spetsifikatsioonid, mis käsitlevad ettevõtjatele ja ettevõtjate rühmadele antava sertifikaadi vormi ning sertifikaadi väljastamise tehnilisi vahendeid; ettevõtjate rühma koosseis ja suurus, asjakohane dokumentatsioon ja arvestuse pidamise süsteemid, sisemise jälgitavuse süsteem, ettevõtjate loetelu ning teabe vahetamine ettevõtjate rühmade ja pädevate asutuste, kontrolliasutuste või kontrollorganite vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(117)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: kõigi ametlike kontrollide miinimumprotsent, mis tuleb teha ette teatamata, ning lisakontrollide miinimumprotsent, proovide miinimumarv ning ettevõtjate rühma piires kontrollitavate ettevõtjate miinimumarv; dokumendid nõuete täitmise tõendamiseks; avaldused ja muud teated, mida on ametlike kontrollide tegemiseks vaja; asjakohased praktilised meetmed nõuete täitmise tagamiseks; ühtne kord juhtudeks, kui pädevad asutused peavad võtma meetmeid nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral; nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral esitatav teave; sellise teabe saajad ning teabe edastamise kord, sealhulgas kasutatava arvutisüsteemi funktsioonid.

(118)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: kolmandate riikide väljastatud kontrollisertifikaatide sisu, nende sertifikaatide väljastamise ja kontrollimise kord ning väljastamise tehnilised vahendid; kolmandates riikides kontrollide tegemiseks ja mahepõllumajanduslike sertifikaatide väljastamiseks pädevate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamine ning tunnustuse kehtetuks tunnistamine, selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu koostamine; õigusnormid, mis tagavad meetmete kohaldamise nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral, eelkõige juhul, kui see mõjutab imporditud mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodete terviklust; määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel tunnustatud kolmandate riikide loetelu koostamine ja muutmine; õigusnormid, mis tagavad meetmete kohaldamise nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral, eelkõige juhul, kui see mõjutab nendest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodete terviklust.

(119)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: käesoleva määruse rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe edastamise süsteem, edastatava teabe üksikasjad ning teabe edastamise tähtaeg, määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu koostamine ja muutmine.

(120)

Komisjonile antud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31).

(121)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud ebaausate tavade või mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtete ja nõuetega vastuolus olevate tavade, tarbijausalduse kaitse või ettevõtjate ausa konkurentsi kaitsega ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et tagada nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral meetmete kohaldamine tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite kontrolli all.

(122)

Sätestada tuleks võimalus pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva selliste toodete varude ammendamiseks, mis on toodetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 834/2007 enne seda kuupäeva.

(123)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine, samuti tarbijausaldus kõnealuste toodete ja Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid mahepõllumajandusliku tootmise nõuete nõutava ühtlustamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(124)

On asjakohane sätestada käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev, mis annaks ettevõtjatele võimaluse uute nõuetega kohaneda,