14.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 149/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/867,

13. juuni 2018,

millega kehtestatakse Euroopa Liidu Raudteeameti apellatsiooninõukogu(de) kodukord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004, (1) eriti selle artikli 55 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2016/796 volitatakse Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet“) haldusnõukogu moodustama ühe või mitu apellatsiooninõukogu, kes vastutavad kõnealuse määruse artiklites 58 ja 61 osutatud kaebe- ja vahekohtumenetluste eest.

(2)

Kuna määruses (EL) 2016/796 on sätestatud üksnes kaebuste menetlemise aluspõhimõtted, tuleb kehtestada apellatsiooninõukogu kodukord koos hääletamiseeskirjadega, kaebuse esitamise kord ja apellatsiooninõukogu liikmete kulude hüvitamise tingimused. Apellatsiooninõukogu kodukorra kehtestab komisjon ameti ettepanekul ja pärast ameti haldusnõukoguga konsulteerimist.

(3)

Ameti haldusnõukogu peaks moodustama vähemalt ühe apellatsiooninõukogu alalise organina, et tagada otsuste tegemise/otsustamise järjepidevus ja ühtsus ning vähendada halduskoormust ja liikmete määramise aeganõudvat protsessi iga kord, kui esitatakse kaebus või vahekohtuavaldus, ja et kasutada ära selle liikmete individuaalseid ja kollektiivseid eksperditeadmisi.

(4)	Ameti haldusnõukogu võib moodustada kolmest kuni viiest liikmest ja sama paljudest asendusliikmetest koosneva(d) apellatsiooninõukogu(d) kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 55 lõikega 4.

(5)	Apellatsiooninõukogu ladusa ja tulemusliku tegutsemise tagamiseks tuleks üks liikmetest määrata apellatsiooninõukogu esimeheks. On oluline, et esimees tagab apellatsiooninõukogu otsuste kvaliteedi ja järjepidevuse.

(6)

Apellatsiooninõukogu peaks ülesannete täitmisel abistama ka kantselei sekretär ja raportöör. Nende ametissenimetamine, roll ja ülesanded tuleks selgelt kindlaks määrata. Iga menetluse jaoks tuleks määrata raportöör ja kõik apellatsiooninõukogud peaksid saama ühiselt kasutada kantselei sekretäri teenuseid.

(7)	Selleks et täiendada käesolevat kodukorda praktiliste halduskokkulepetega, tuleks ette näha, et apellatsiooninõukogul oleks võimalus anda konkreetseid juhiseid.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 81 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 1

Moodustamine

1. Käesolevas määruses apellatsiooninõukogu jaoks sätestatud eeskirju kohaldatakse kõigi ameti haldusnõukogu otsusega moodustatud apellatsiooninõukogude suhtes. Kõigile sellistele apellatsiooninõukogudele viidatakse edaspidi koos kui „apellatsiooninõukogule“.

2. Selleks et tagada tulemuste esitamine ettenähtud tähtaja jooksul ning õigusemõistmise kvaliteet ja järjepidevus, peab üks määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt moodustatud apellatsiooninõukogu olema alaline.

Artikkel 2

Liikmed

1. Apellatsiooninõukogu esimehele ning muudele liikmetele ja asendusliikmetele, kes apellatsiooninõukogusse kuuluvad, viidatakse edaspidi kui selle „liikmetele“, kui ei ole märgitud teisiti.

2. Kõigi liikmete ametiaeg algab ja lõpeb kuupäeval, mis on kindlaks määratud ametisse nimetamise otsuses. Kõnealuse kuupäeva kindlaksmääramisel võib arvesse võtta teatavat ülesannet või menetluse lõppu. Kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 56 lõikega 1 on apellatsiooninõukogu liikme ametiaeg kuni neli aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

3. Iga moodustatud apellatsiooninõukogu puhul tuleb tagada tehniliste, õiguslike ja menetluslike pädevuste ja/või kogemuste olemasolu.

Artikkel 3

Asendamine

1. Iga apellatsiooninõukogu liige, kes kindlasti või tõenäoliselt ei ole oma ülesande täitmiseks kättesaadav, teavitab sellest esimeest põhjendamatu viivituseta.

2. Kui esimees ei ole kättesaadav, otsustab apellatsiooninõukogu, kes ülejäänud liikmetest tegutseb esimehena.

3. Esimees nimetab ühe asendusliikmetest liikmeks.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud asendamine kestab seni, kuni asendatav liige või esimees ei saa tegutseda, ja vähemalt käimasoleva kaebe- või vahekohtumenetluse lõpuni.

5. Kui esimees või liige ei ole kättesaadav alaliselt või kauem kui 12 kuud, määrab ameti haldusnõukogu uue liikme või esimehe ja ka asendusliikmed, nagu vaja.

Artikkel 4

Esimehe roll

1. Apellatsiooninõukogu esimees juhib kaebe- ja vahekohtumenetlusi.

2. Esimees tagab apellatsiooninõukogu otsuste kvaliteedi ja järjepidevuse.

3. Esimees määrab iga menetluse jaoks apellatsiooninõukogu liikmete hulgast raportööri.

4. Esimees koos kantselei sekretäriga tagab käesolevas määruses sätestatud kodukorra nõuetekohase rakendamise.

5. Kui ameti haldusnõukogu on ametisse nimetanud rohkem kui ühe apellatsiooninõukogu, näevad nende esimehed koos ette menetluse jagunemise meetodi ja teavitavad kantselei sekretäri sellest.

Artikkel 5

Raportööri roll

1. Raportöör vaatab kaebuse esialgu läbi ja esitab läbivaatamise tulemused teistele apellatsiooninõukogu liikmetele.

2. Raportöör koostab apellatsiooninõukogu järelduste kavandi.

Artikkel 6

Apellatsiooninõukogu asukoht

Apellatsiooninõukogu asukoht on ameti asukoht.

Artikkel 7

Kantselei sekretär

1. Apellatsiooninõukogu abistab ülesannete täitmisel kantselei sekretär.

2. Kantselei sekretär

a)	registreerib iga menetluse teatava numbri all ning teavitab apellatsiooninõukogu ja kõiki selle liikmeid sellest;

b)	vastutab kõigi kaebe- ja vahekohtumenetlusega seotud dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja turvalise säilitamise eest ning pooltega suhtlemise ja mis tahes muude menetlusega seotud haldusülesannete täitmise eest;

c)	teatab pooltele juhtumit menetleva apellatsiooninõukogu koosseisu ja kõik koosseisu muudatused põhjendamatu viivituseta;

d)	teavitab kaebemenetluse pooli nende õigusest taotleda kaebemenetluses osaleva liikme taandamist kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 57 lõikega 3;

e)	tagab, et ameti veebisaidil avaldatakse kaebuseteade, milles on kirjas vähemalt kaebuse registreerimise kuupäev, poolte nimed ja aadressid ning menetluse ja vaidlustatud otsuse keel;

f)	kontrollib, et kõigist kaebuste esitamisega seotud tähtaegadest ja muudest vorminõuetest peetakse kinni, ja teavitab sellest apellatsiooninõukogu;

g)	protokollib ärakuulamised, tunnistajate või ekspertide küsitlemised ja apellatsiooninõukogu arutelud;

h)	arhiveerib kõik otsused, mida apellatsiooninõukogu on kaebe- ja vahekohtumenetlustes teinud;

i)	lisab kõik apellatsiooninõukogu taotlused ja järeldused määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud teabe- ja suhtlussüsteemi (ühtne kontaktpunkt).

Artikkel 8

Kantselei sekretäri ametisse nimetamine ja ülesanded

1. Apellatsiooninõukogu nimetab kantselei sekretäri ametisse ameti töötajate hulgast ameti ettepanekul. Kui apellatsiooninõukogusid on rohkem kui üks, siis toimub see konsensuse alusel.

2. Kantselei sekretär ei tohi osaleda ameti selliste ülesannete täitmises või sellistes menetlustes, mis on seotud otsustega, mille kohta võib esitada määruse (EL) 2016/796 artikli 60 kohase kaebuse.

3. Kantselei sekretär allub oma ülesannete täitmisel apellatsiooninõukogu esimehele ja täidab tema juhiseid.

4. Kantselei sekretäri võivad abistada töötajad ja nende suhtes kohaldatakse ka käesolevat artiklit.

II PEATÜKK

KAEBUS

Artikkel 9

Kaebuse esitamine ja sellest teatamine

1. Kaebus esitatakse apellatsiooninõukogule kaebuste jaoks ette nähtud elektroonilises vormis kantselei sekretäri kaudu kahe kuu jooksul alates määruse (EL) 2016/796 artikli 59 lõikes 2 osutatud kuupäevadest.

2. Kaebus sisaldab vajaduse korral järgmist:

a)	kaebuse esitaja nimi ja aadress;

b)	kui kaebuse esitaja on määranud endale esindaja, siis kaebuse esitaja esindaja nimi ja aadress;

c)	aadress elektronposti saamiseks;

d)	kui kaebuse esitaja on juriidiline isik, esitab ta kantselei sekretärile põhikirja või äsjase väljavõtte äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või juriidilise isiku olemasolu tõendava muu dokumendi;

e)	viide vaidlustatavale otsusele ja kaebuse esitaja nõue;

f)	argumendid, millele tuginetakse;

g)	vajaduse korral tõendite kirjeldus ja märge, millist fakti millise tõendiga tõendatakse;

h)	vajaduse korral taotlus käsitleda dokumente või nende osasid konfidentsiaalsena;

i)	kui taotluse esitaja ei ole isik, kellele vaidlustatud otsus on adresseeritud, siis põhjused, miks otsus teda otseselt või kaudselt puudutab, ning tõendid selle kohta, mis kuupäeval ta otsusest esimest korda teada sai.

3. Kui kaebus ei sisalda lõikes 2 loetletud teavet, näeb kantselei sekretär ette kuni kümne tööpäeva pikkuse ajavahemiku, mille jooksul kaebuse esitaja peab kõnealuse teabe esitama. Kantselei sekretär võib määrata sellise tähtaja ainult üks kord. Kõnealust tähtaega ei loeta määruse (EL) 2016/796 artiklites 58 ja 62 sätestatud tähtaja hulka.

4. Kantselei sekretär teatab kaebusest apellatsiooninõukogule, ametile ja muudele kaasatud kindlakstehtavatele pooltele ühe tööpäeva jooksul alates kaebuse esitamisest.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

1. Konfidentsiaalsustaotluses märgitakse ära sõnad, üksikasjad, arvandmed või lõigud, mille konfidentsiaalsust taotletakse, ja selle konkreetsed põhjused. Kõnealuse teabe mitteesitamise korral võib apellatsiooninõukogu taotluse tagasi lükata.

2. Esimees otsustab, kas taotluses vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile h osutatud teave loetakse konfidentsiaalseks, ning tagab, et konfidentsiaalset teavet ei avaldata.

Artikkel 11

Kaebuse vastuvõetamatus

Apellatsiooninõukogu võib otsustada, et kaebus on vastuvõetamatu ühel või mitmel järgmistest põhjustest:

a)	kaebus ei vasta artiklis 9 sätestatud vorminõuetele;

b)	kaebuse esitaja on ületanud kaebuse esitamise tähtaja;

c)	kaebus ei ole esitatud vaidlustatud otsuse kohta;

d)	kaebuse esitaja ei kuulu vaidlustatud otsuse adressaatide hulka ega ole võimeline tõendama, et otsus teda otseselt ja isiklikult puudutab.

Artikkel 12

Huvide konflikt

1. Kui apellatsiooninõukogule on esitatud kaebus, koostab iga liige, kes on kindlaks teinud võimaliku huvide konflikti, põhjendatud deklaratsiooni kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 57 lõikega 2, ja esitab selle esimehele.

2. Kaebuse pooli teavitatakse igast deklaratsioonist põhjendamatu viivituseta.

3. Kaebuse poole esitatud taandamistaotlus on vastuvõetav, kui see esitatakse kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil taandamist taotlev pool sai teada taandamise põhjuseks olevatest faktidest.

4. Asjaomast liiget teavitatakse taandamisest ja tal palutakse esimehele vastata viie tööpäeva jooksul alates teate saamisest.

5. Apellatsiooninõukogu teeb põhjendamatu viivituseta otsuse asjaomase liikme menetlusest väljaarvamise kohta kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 57 lõikega 2. Asjaomane liige ei osale kõnealuse otsuse tegemisel.

6. Asjaomane liige arvatakse välja ajutiselt ja selle kaebe- või vahekohtumenetluse puhul, millega seoses taandamisküsimus esile tõusis. Väljaarvatud liikme või esimehe asendamine tagatakse kooskõlas artikliga 3.

Artikkel 13

Esialgse läbivaatamise menetlus

1. Kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 60 vaadatakse kaebus, mis käsitleb ameti poolt vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklitele 14, 20, 21 ja 22 tehtud otsust või ameti suutmatust tegutseda kohaldatava tähtaja jooksul, enne apellatsiooninõukogule esitamist esialgu läbi.

2. Kaebuse esitamise korral on ametil üks kuu aega, et võtta järgmisi meetmeid:

a)	parandada oma otsust või heastada tegevusetus;

b)	kinnitada vaidlustatud otsus ja esitada põhjendused;

c)	kinnitada kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 60 lõike 1 teise lausega, et esialgset läbivaatamist ei kohaldata, ja esitada põhjused;

d)	esitada põhjused, millest lähtuvalt ta leiab, et kaebus ei ole vastuvõetav.

3. Kõigil eespool mainitud juhtudel teavitab amet kantselei sekretäri oma tegevusest ning esitab vajaduse korral kõik vajalikud tõendavad dokumendid.

4. Lõike 2 punktis a osutatud juhul esitab amet oma otsuse ning kantselei sekretär lõpetab kaebuse menetlemise ja teavitab sellest kõiki menetluse pooli.

5. Lõike 2 punktides b, c ja d osutatud juhul teavitab kantselei sekretär kaebuse esitajat ja saadab kaebuse edasi apellatsiooninõukogule läbivaatamiseks.

6. Kümne tööpäeva jooksul alates kaebuse edasisaatmisest teavitamisest võib kaebuse esitaja oma kaebuse tagasi võtta.

7. Kuupäeva, mil kaebus saadeti edasi apellatsiooninõukogule läbivaatamiseks, loetakse kaebuse esitamise kuupäevaks, mis on asjakohane määruse (EL) 2016/796 artiklites 58 ja 62 osutatud tähtaja arvutamiseks.

8. Kaebuse kõnealuse edasisaatmise korral võib amet otsustada, et vaidlustatud otsuse kohaldamine peatatakse.

Artikkel 14

Vastus

1. Amet esitab vastuse ühe kuu jooksul alates kaebusest teatamise kuupäevast.

2. Kui kohaldatakse artikli 13 kohast esialgse läbivaatamise menetlust, võidakse vastus esitada lõike 2 punktide c ja d kohta. Punkti b kohaselt esitatud põhjuseid loetakse vastuseks.

3. Vastus sisaldab põhjuseid ja selles on esitatud kõik tõendavad dokumendid.

4. Kui amet ei esita vastust, jätkub menetlus ilma selleta.

Artikkel 15

Menetlusse astumine

1. Apellatsiooninõukogu võib anda igale sellisele isikule, kellel on õigustatud huvi menetluse tulemuste vastu, õiguse astuda menetlusse.

2. Menetlusse astumise avaldus esitatakse kümne tööpäeva jooksul alates kaebuse teate avaldamisest ameti veebisaidil.

3. Menetlusse astumise avaldusest teatatakse pooltele, et neil oleks võimalik esitada vajalikke märkusi, enne kui apellatsiooninõukogu teeb menetlusse astumise kohta oma otsuse.

4. Menetlusse astumisega toetatakse ühe poole nõuet täielikult või osaliselt või ollakse sellele täielikult või osaliselt vastu. Menetlusse astumine ei anna samu menetlusõigusi nagu need, mis juba on pooltele antud.

Artikkel 16

Menetlusse astumise avalduse sisu

1. Menetlusse astumise avaldus sisaldab järgmist:

a)	menetlusse astuja nimi ja aadress;

b)	menetlusse astuja esindaja nimi ja aadress, kui see on asjakohane;

c)	dokumentide kättetoimetamise aadress, kui see erineb punktides a ja b esitatust;

d)	viide menetlusele, mille kohta avaldus esitatakse;

e)	avaldus, millega ühe poole nõuet toetatakse täielikult või osaliselt või ollakse sellele täielikult või osaliselt vastu;

f)	väited ning faktilised ja õiguslikud argumendid;

g)	vajaduse korral asjakohased täiendavad tõendid.

2. Pärast menetlusse astumise avalduse esitamist näeb esimees ette kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille jooksul pooled võivad menetlusse astumise avaldusele vastata.

Artikkel 17

Peatamise taotlemine

1. Apellatsiooninõukogu võib vaidlusaluse otsuse kohaldamise peatada, kui kaebuse esitajad on tõendanud, et nende õiguste ja huvide tagamiseks on vaja selle kohaldamine kiiresti peatada, kuna on risk, et kõnealuseid õigusi ja huve kahjustatakse tõsiselt ja korvamatult.

2. Esimees võib paluda vastaspoolel esitada taotluse kohta kirjalikke märkusi.

Artikkel 18

Menetluse peatamise taotlemine

1. Apellatsiooninõukogu võib kõigi kaebemenetluse poolte nõusolekul menetluse peatada kuni kümneks tööpäevaks.

2. Peatamiskorralduses märgitakse peatamise kestus ja põhjused.

3. Menetluse peatamise korral peatatakse kõik menetluslikud tähtajad.

III PEATÜKK

VAHEKOHUS

Artikkel 19

Vahekohtuavaldus

1. Kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 61 võivad vahekohtuavalduse esitada asjaomane riiklik ohutusasutus või asjaomased riiklikud ohutusasutused.

2. Vahekohtuavaldus esitatakse kantselei sekretärile, kes teavitab sellest ühe tööpäeva jooksul ametit ja apellatsiooninõukogu.

Artikkel 20

ERTMSi käsitlev vahekohtuavaldus

1. Amet teavitab kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikega 2 kantselei sekretäri kooskõlastusmenetlusest ning kaasatud pooltest ja tähtaegadest.

2. Kui ühe kuu jooksul kooskõlastusmenetluse algusest ei leita vastastikku vastuvõetavat lahendust, esitab kantselei sekretär küsimuse vahekohtumenetluse algatamiseks apellatsiooninõukogule ja teavitab sellest kaasatud pooli.

Artikkel 21

Vahekohtumenetlus

1. Apellatsiooninõukogul on kuu aega otsustada, kas jätta ameti seisukoht jõusse.

2. II peatüki mis tahes asjakohast sätet kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 22

Apellatsiooninõukogu otsus

Apellatsiooninõukogu otsus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	poolte ja nende esindajate nimed, kui see on asjakohane;

b)	vaidlusaluste faktide ja küsimuste kokkuvõte;

c)	poolte vastavad seisukohad ja argumendid;

d)	järelduste analüüs;

e)	otsust sisaldav regulatiivosa.

IV PEATÜKK

ÜHISED MENETLUSNÕUDED

1. JAGU

Keel

Artikkel 23

Menetluse keel

1. Kui kaebuse esitaja on vaidlustatud otsuse adressaat, esitatakse kaebus vaidlustatud otsuse aluseks olnud menetluse keeles.

2. Kui kaebuse esitaja ei ole vaidlustatud otsuse adressaat, võib kaebuse esitada ühes liidu ametlikus keeles.

3. Vahekohtuavalduse võib esitada ühes liidu ametlikus keeles. Vahekohtumenetlus toimub kaasatud riikliku ohutusasutuse keeles.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud keel on kaebe- või vahekohtumenetluse keel. Seda keelt kasutatakse kirjalikus ja suulises menetluses ning kogu pooltega toimuvas suhtluses.

5. Kõik kaebusele, vahekohtuavaldusele ja vastusele lisatud tehnilised ja tõendavad dokumendid esitatakse menetluse keeles.

6. Apellatsiooninõukogu järeldused esitatakse menetluse keeles.

7. Menetlusse astujad kasutavad menetluse keelt.

8. Tõhustamise ja kulude vähendamise eesmärgil võib apellatsiooninõukogu teha kõnealustest lõigetest erandi kirjaliku ja suulise menetluse või selle osade puhul, sh seoses üksikute dokumentide ja/või menetlusse suuliselt sekkumisega, kui kõik pooled nõustuvad alternatiivse kokkuleppega. Taotluse korral registreerib apellatsiooninõukogu sellise kokkuleppe ja mis tahes tingimused, millel see võib põhineda.

Artikkel 24

Tõlkimine

1. Kõik kulud, mis on seotud lisatud tehniliste ja muude tõendavate dokumentide tõlkimisega menetluse keelde, kannab dokumendi esitanud pool.

2. Apellatsiooninõukogu taotleb ise kirjaliku ja suulise tõlke kasutamist võimalikult vähe ja selle kulud katab amet.

3. Kui on vaja tõlkida, siis tagab asjaomane pool kinnitatud tõlke.

2. JAGU

Menetlus

Artikkel 25

Menetlustoimingud

1. Esimees võib menetlustoimingute täitmist nõuda igal ajal menetluse jooksul, kas poolte taotluse korral või mitte.

2. Lõikes 1 osutatud toimingud võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a)	poolte, tunnistajate või ekspertide ja mis tahes muu sellise isiku, kes valdab menetluse seisukohast olulist teavet, küsitlemine;

b)	menetluse määrava tähtsusega aspektide kohta kirjalike ja suuliste arvamuste küsimine;

c)	dokumentide esitamise taotlemine;

d)	eksperdiarvamuse tellimine;

e)	menetluse seisukohast määrava tähtsusega uurimised ja kontrollid.

Artikkel 26

Tähtaegade pikendamine erandolukorras

Erandolukorras, kui asjaomane pool tõendab selliste ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude olemasolu, mille üle poolel ei ole kontrolli ning mille tulemused oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud vältimatud, võib apellatsiooninõukogu kohandada käesoleva määrusega ettenähtud mis tahes tähtaega, tagades samal ajal, et menetluse kõigi poolte õigusi võetakse samaväärselt arvesse.

Artikkel 27

Dokumendid, mis esitatakse menetluse algatamiseks või täiendavate tõenditena

1. Tähtaegade arvutamisel loetakse dokument esitatuks üksnes siis, kui selle on kätte saanud kantselei sekretär, kes peab kinnitama dokumendi kättesaamist.

2. Dokumentides märgitakse kaebe- või vahekohtumenetluse number, mille kantselei sekretär määras kaebuse või vahekohtuavalduse esmakordsel esitamisel.

3. Menetlusdokumentide suurim lubatud lehekülgede arv on järgmine:

a)	20 lehekülge kaebuse ja vastuse korral ning

b)	10 lehekülge menetlusse astumise korral.

Lehekülgede arvu piirangud ei kehti menetlusdokumentide lisade kohta.

4. Kantselei sekretär annab esimehe nõusolekul loa ületada lõikes 3 osutatud suurimat lehekülgede arvu üksnes juhul, kui menetlused hõlmavad eriti keerulisi faktilisi küsimusi.

Artikkel 28

Arutelud

Apellatsiooninõukogu arutelud on konfidentsiaalsed ja nende suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) artikli 4 lõiget 3.

Arutelusid võib pidada mis tahes sobivas vormis ja need ei piirdu füüsiliste kohtumistega.

Artikkel 29

Tunnistajad, eksperdid ja ärakuulamised

1. Apellatsiooninõukogu võib ühe poole taotluse korral kuulata ära tunnistajaid seoses määrava tähtsusega faktiliste asjaoludega, mis mõjutavad menetluse tulemusi. Poole taotluses kuulata ära tunnistaja märgitakse määrava tähtsusega faktilised asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab, ja tunnistaja kutsumise asjakohased põhjused.

2. Apellatsiooninõukogu võib kuulata ära eksperte, et selgitada menetluse konkreetseid aspekte, või kutsuda eksperdi aruannet esitama.

3. Kui eksperdid kutsutakse aruannet esitama, määrab apellatsiooninõukogu kindlaks nende ülesanded ja tähtaja, mille jooksul aruanne tuleb esitada.

4. Enne arvamuse esitamist teatab ekspert menetluse tulemusega seotud otsesest või kaudsest isiklikust huvist, eriti sellest, kas ta on olnud varem menetluse ühe poole esindaja või osalenud vaidlustatud otsuse aluseks olevas menetluses või seonduvas vahekohtumenetluses.

5. Kui üks pool esitab vastuväiteid eksperdile võimaliku huvide konflikti tõttu, teeb apellatsiooninõukogu otsuse, kohaldades artiklit 12 mutatis mutandis.

6. Kui apellatsiooninõukogu leiab, et on olemas tegelik või võimalik huvide konflikt, võib ta otsustada kuulata eksperdi ära hoopis tunnistajana.

7. Apellatsiooninõukogu võib korraldada suulise ärakuulamise, kui ta leiab, et see on vajalik, et kinnitada tõendeid selliste määrava tähtsusega faktiliste asjaolude kohta, mis mõjutavad menetluse tulemusi, ja võttes arvesse tõhususega seotud kaalutusi.

Artikkel 30

Uued argumendid või tõendid

1. Apellatsiooninõukogu otsustab, mis ajani uusi tõendeid või uusi väiteid võib esitada.

2. Vajaduse korral palub apellatsiooninõukogu pooltel esitada märkused või lisateavet tema kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

3. Kui uued tõendid või uued väited loetakse vastuvõetavaks, on teistel pooltel õigus märkusi esitada.

3. JAGU

Otsus

Artikkel 31

Hääletamine

Apellatsiooninõukogu otsustab häälteenamusega. Esimehel on võrdsete häälte korral otsustav hääl.

Artikkel 32

Apellatsiooninõukogu järeldused

1. Apellatsiooninõukogu põhjendatud järeldused esitatakse kirjalikult. Need sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)	asjaomases menetluses osalenud apellatsiooninõukogu liikmete nimed;

b)	poolte ja nende esindajate nimed, kui see on asjakohane;

c)	asjakohaste faktide kokkuvõte;

d)	poolte nõuded;

e)	poolte argumentide kokkuvõte;

f)	kaebuse vastuvõetavuse alus;

g)	järelduste regulatiivosa ja selle aluseks olevad põhjendused;

h)	järelduste esitamise kuupäev.

2. Kõnealuste järelduste tegemises osalenud apellatsiooninõukogu liikmed ning kantselei sekretär allkirjastavad järeldused.

Artikkel 33

Ameti lõplik otsus kaebuste kohta

1. Kui apellatsiooninõukogu leiab, et kaebuses esitatud väited on põhjendatud, esitab amet kooskõlas apellatsiooninõukogu järeldustega ühe kuu jooksul alates apellatsiooninõukogu järelduste tegemisest asjaomastele pooltele adresseeritud lõpliku otsuse.

2. See otsus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	poolte ja nende esindajate nimed, kui see on asjakohane;

b)	apellatsiooninõukogu järeldused;

c)	otsuse regulatiivosa ja selle aluseks olevad põhjendused;

3. Kui apellatsiooninõukogu on kinnitanud ameti otsuse, esitab amet kaebuse kohta arve kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/764 (3).

4. Apellatsiooninõukogu järelduste kokkuvõte avaldatakse ameti veebisaidil.

4. JAGU

Menetluskulud

Artikkel 34

Poolte kulud

1. Kaebuse kulud määratakse kindlaks vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/764.

2. Iga vahekohtumenetluses osalev pool kannab ise oma kulud.

Artikkel 35

Osalemiskulud

1. Menetlusse astujad kannavad oma kulud ise.

2. Suulistel ärakuulamistel osalevatel edukatel kaebuse esitajatel on õigus saada hüvitist reisimise ja majutusega seotud kulude katteks ning saamata jäänud tulu kompenseerimiseks ulatuses, mida apellatsiooninõukogu peab õiglaseks.

3. Suulistel ärakuulamistel osalevatel tunnistajatel on õigus saada hüvitist reisimise ja majutusega seotud kulude katteks ning saamata jäänud tulu kompenseerimiseks ulatuses, mida apellatsiooninõukogu peab õiglaseks.

4. Ekspertidel on õigus saada oma teenuste eest tasu, mille aluseks on ametit abistavatele ekspertidele makstavad määrad, ning hüvitist reisimise ja majutusega seotud kulude katteks.

5. Ameti haldusnõukogu sätestab üksikasjalikud eeskirjad, mida kohaldatakse kõnealuste hüvitiste ja maksete suhtes.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Apellatsiooninõukogu liikmete hüvitistasud

1. Apellatsiooninõukogu liikmetel on apellatsiooninõukogu liikmena õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille aluseks on lisas esitatud tasustamiskava.

2. Apellatsiooninõukogu liikmetel on õigus saada hüvitist reisimise ja majutusega seotud kulude katteks ning päevaraha. Ameti haldusnõukogu kehtestab kõnealuste summade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 37

Läbipaistvuse tagamise kohustus

Apellatsiooninõukogu koostatud või talle esitatud dokumentidele on huvitatud isikutel juurdepääs vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 asjakohastele sätetele ning kooskõlas korraga, mida ametis järgitakse seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele.

Artikkel 38

Suunised ja muu asjakohane teave

1. Apellatsiooninõukogu võtab häälteenamusega vastu suuunised, mis on tema menetluste jaoks asjakohased.

2. Need suunised avaldatakse koos taotluse esitajate jaoks asjakohase kogu muu teabega ameti veebisaidil.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(3) Komisjoni 2. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/764 Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta (ELT L 129, 25.5.2018, lk 68).

LISA

TASUSTAMINE

1. KAEBE-/VAHEKOHTUMENETLUSEGA SEOTUD HÜVITISTASUD

Apellatsiooninõukogu liikmetel ja asendusliikmetel on õigus saada tasu, kui nad määratakse kaebe-/vahekohtumenetluses osalema. Menetluses osalevate liikmete ja asendusliikmete tasu on 600 eurot tööpäevas kaebe-/vahekohtumenetluse puhul või 75 eurot tunnis, kui terve tööpäev ei ole hõlmatud, kusjuures ühele isikule makstakse kõige rohkem 9 000 eurot menetluse kohta.

Apellatsiooninõukogu esimehe ja menetluse raportööri puhul on kõnealune tasu 700 eurot tööpäevas kaebe-/vahekohtumenetluse puhul või 87,5 eurot tunnis, kui terve tööpäev ei ole hõlmatud, kusjuures ühele isikule makstakse kõige rohkem 18 000 eurot menetluse kohta.

	Tasu suurus menetluses osalemise eest päevas isiku kohta	Tasu maksimaalne suurus menetluse ja isiku kohta
Liikmed ja asendusliikmed	600 eurot	9 000 eurot
Menetluse esimees ja raportöör	700 eurot	18 000 eurot

2. TASU OSALEMISE EEST APELLATSIOONINÕUKOGU(DE) KOHTUMISTEL, MIS EI OLE SEOTUD KAEBE-/VAHEKOHTUMENETLUSEGA

Apellatsiooninõukogu või selle üksikud liikmed võivad kohtuda organisatoorsete ja haldusküsimuste lahendamiseks. Sellistel kohtumistel osalemise eest on tasu 600 kohtumise kohta. Selliseid kohtumisi ei korraldata rohkem kui kuus kalendriaasta kohta. Amet pakub abi selliste kohtumiste korraldamiseks.

	Tasu suurus kohtumise ja isiku kohta	Kohtumiste maksimaalne arv aasta ja isiku kohta
Apellatsiooninõukogu liikmed ja asendusliikmed	600 eurot	kuus kohtumist

3. MUUDEL KOHTUMISTEL OSALEMISE TASU

Apellatsiooninõukogu(de) liikmetel ja asendusliikmetel on õigus saada ka reisimise ja majutusega seotud hüvitist, kui amet kutsub neid osalema erikohtumistel, mis ei kuulu punktides 1 ja 2 kirjeldatud kategooriatesse.

14.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 149/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/868,

13. juuni 2018,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1301/2014 ja määrust (EL) nr 1302/2014 energiaarvestussüsteemi ja energiaandmete kogumise süsteemi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (2) artiklis 19 on sätestatud, et Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet“) annab komisjonile soovitusi koostalitluse tehniliste kirjelduste (edaspidi „KTKd“) ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 5, ja tagab KTKde kohandamise tehnilisele progressile, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele.

(2)	Komisjoni delegeeritud otsuse (EL) 2017/1474 (3) artikli 3 lõike 5 punkti c kohaselt vaadatakse KTKd läbi, et leida lahendus veel lahendamata küsimustele.

(3)

22. septembril 2017 küsis komisjon vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 5 lõikele 2 ametilt soovitusi Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK (edaspidi „energiavarustuse KTK“) ja Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ KTK (edaspidi „vagunite KTK“) läbivaatamiseks.

(4)	Komisjoni määruse (EL) nr 1301/2014 (4) lisa tuleks muuta, et lahendada energiaarvestussüsteemi ja energiaandmete kogumise süsteemi vahelise liidese protokolligaseotud tehnilise kirjelduse lahendamata küsimused ning muuta tekst selgemaks.

(5)	Komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 (5) lisa tuleks muuta energiaarvestussüsteemi osas, et tagada kahe tehnilise kirjelduse ühtsus.

(6)	4. oktoobril 2017 andis amet soovituse määruse (EL) nr 1301/2014 muudatuste kohta.

(7)	14. novembril 2017 andis amet soovituse määruse (EL) nr 1302/2014 muudatuste kohta, mis hõlmavad muu hulgas energiaarvestussüsteemiga seotud sätteid.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1301/2014 muudetakse järgmiselt.

1)	Põhjendusest 6 jäetakse välja viimane lause.

2)	Artikkel 3 jäetakse välja.

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lisaks lisa punktis 7.2.4 määratletud maapealse energiaandmete kogumise süsteemi rakendamisele ja ilma et see piiraks komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 (*1) lisa punkti 4.2.8.2.8 sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 4. juuliks 2020 on juurutatud maapealne arveldussüsteem, mis on suuteline vastu võtma energiaandmete kogumise süsteemi andmeid ning neid kinnitama arvete koostamiseks. Kõnealune maapealne arveldussüsteem on suuteline energiaarvete esitamiseks vajalikke koondandmeid teiste arveldussüsteemidega vahetama, nimetatud andmeid kinnitama ja tarbimisandmeid õigetele isikutele omistama. Eespool nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse asjaomaseid energiaturgu käsitlevaid õigusakte.

(*1) Komisjoni 18. novembri 2014 aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 228).“"

4)	Määruse (EL) nr 1301/2014 lisa muudetakse vastavalt käesoleva rakendusmääruse I lisale.

Artikkel 2

Komisjoni määrust (EL) nr 1302/2014 muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 44.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(3) Komisjoni 8. juuni 2017. aasta delegeeritud otsus (EL) 2017/1474, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 seoses koostalitluse tehniliste kirjelduste koostamise, vastuvõtmise ja läbivaatamise konkreetsete eesmärkidega (ELT L 210, 15.8.2017, lk 5).

(4) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179).

(5) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).

I LISA

Määruse (EL) nr 1301/2014 lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 2.1 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ II lisa jaole 2.2 on elektritarbimise mõõtesüsteemi raudteeäärsed seadmed, millele käesolevas KTKs osutatakse kui maapealsele energiaandmete kogumise süsteemile, kirjeldatud käesoleva KTK punktis 4.2.17.“;

2)	punkti 4.2.5 pealkiri asendatakse järgmisega: „4.2.5. Paigalseisuvool (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)“;

3)	punkti 4.2.13 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kontaktõhuliin projekteeritakse minimaalselt kahele kõrvuti töötavale pantograafile. Pantograafi kõrvuti paiknevate kollektorpeade keskjoonte vaheline kaugus ei tohi ületada tabeli 4.2.13 veerus A, B või C sätestatud väärtuseid.“;

4)	punkti 4.2.13 tabeli 4.2.13 esimeses reas jäetakse veergude päistes välja sõna „minimaalne“;

punkt 4.2.17 asendatakse järgmisega:

„4.2.17. Maapealne energiaandmete kogumise süsteem

(1)

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.8 on sätestatud nõuded rongisisesele energiaarvestussüsteemile, mis koostab ja edastab energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed maapealsesse energiaandmete kogumise süsteemi.

(2)

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem võtab standardi EN 50463-3:2017 punktis 4.12 esitatud nõudeid järgides vastu energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed, salvestab ja ekspordib neid, hoides ära andmelaostuse.

(3)

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem peab vastama kõikidele andmevahetusnõuetele, mis on esitatud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.8.4 ja standardi EN 50463-4:2017 punktides 4.3.6 ja 4.3.7.“;

6)	punkti 5.2.1.6 pealkiri asendatakse järgmisega: „5.2.1.6. Paigalseisuvool (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)“;

7)	punkti 6.1.4.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „6.1.4.2. Paigalseisuvoolu vastavuse hindamine (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)“;

punkti 6.1.5 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	pideva voolu tugevuse nimiväärtus;“

punkt 7.2.4 asendatakse järgmisega:

„7.2.4.

Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 1. jaanuariks 2022 on juurutatud maapealne energiaandmete kogumise süsteem, mis on suuteline esitama ja vastu võtma energiaarvete esitamiseks vajalikke koondandmeid kooskõlas käesoleva KTK punktiga 4.2.17.“;

10)

punkti 7.3.1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	Olemasolev allsüsteem võib lubada KTK-le vastavate veeremiüksuste liiklemist juhul, kui direktiivis 2008/57/EÜ sätestatud olulised nõuded on täidetud. Menetlus, mille abil tõendatakse, mil määral on tagatud vastavus KTK põhinäitajatele, peab vastama komisjoni soovitusele 2014/881/EL (*1).

(*1) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520)“;"

11)

punkt 7.3.4 asendatakse järgmisega:

„7.3.4.

Menetlus, mille abil tõendatakse, mil määral on tagatud olemasolevate liinide vastavus käesoleva KTK põhinäitajatele, peab vastama soovitusele 2014/881/EL.“;

12)	punkt 7.4.2.11 jäetakse välja;

13)	D liite punktis D.1.1.4 joonis D.1 asendatakse järgmise joonisega: „Joonis D.1 Pantograafi mehaaniline gabariit “;

14)

E liite tabelisse E.1 lisatakse read 9 ja 10:

„9	EN 50463-3	Raudteealased rakendused – Energiamõõtmised rongides – 3. osa: andmekäsitlus	2017	Maapealne energiaandmete kogumise süsteem (4.2.17)
10	EN 50463-4	Raudteealased rakendused – Energiamõõtmised rongides – 4. osa: side.	2017	Maapealne energiaandmete kogumise süsteem (4.2.17)“

15)	F liite tekst asendatakse järgmisega: „Välja jäetud.“;

16)	G liite tabelis G.1. (Sõnastik) jäetakse välja rida „Neutraalsektsiooni isolaator“.

II LISA

Määruse (EL) nr 1302/2014 lisa muudetakse järgmiselt:

4. peatükis „Veeremi allsüsteemi kirjeldus“ asendatakse punkt 4.2.8.2.8 „Rongisisene energiaarvestussüsteem“ järgmisega:

„4.2.8.2.8. Rongisisene energiaarvestussüsteem

4.2.8.2.8.1. Üldosa

(1)

Rongisisene energiaarvestussüsteem on elektrilise veeremiüksuse poolt kontaktõhuliinilt võetud või sinna tagasi saadetud (regeneratiivpidurduse ajal) kogu aktiivse ja reaktiivse elektrienergia mõõtmise süsteem.

(2)

Energiaarvestussüsteem hõlmab vähemalt järgmisi funktsioone: Energiaarvestuse funktsioon (EMF), nagu on sätestatud punktis 4.2.8.2.8.2, ja andmekäitlussüsteem (DHS), nagu on sätestatud punktis 4.2.8.2.8.3.

(3)

Asjakohane sidesüsteem saadab energiaarvete esitamiseks vajalike koondandmete kogumid (CEBD) maapealsesse andmekogumissüsteemi (DCS). Energiaarvestussüsteemi ja andmekogumissüsteemi vahelise liidese protokollid ja kõnealuste süsteemide vahel edastatavate andmete vorming peavad vastama punkti 4.2.8.2.8.4 nõuetele.

(4)

Nimetatud süsteemi saab kasutada arveldamise eesmärgil; punkti 4.2.8.2.8.3 alapunkti 4 kohaseid kõnealuse süsteemi andmekogumeid tuleb kõigis liikmesriikides tunnustada arvelduste alusena.

(5)

Energiaarvestuse funktsiooni nimivool ja -pinge peavad vastama elektrilise veeremiüksuse nimivoolule ja -pingele; süsteem peab jätkama nõuetekohast toimimist ümberlülitamisel ühest veojõu toitesüsteemist teise.

(6)

Energiaarvestussüsteemis salvestatud andmeid tuleb kaitsta toite kadumise eest ja energiaarvestussüsteemi tuleb kaitsta omavolilise juurdepääsu eest.

(7)

Võrgus peab olema asukohafunktsioon, mille abil saab andmetöötlussüsteem välisest allikast pärit asukohaandmeid, kui seda on vaja üksnes arveldamise eesmärgil. Igal juhul peab energiaarvestussüsteem suutma toimida koos asukohafunktsiooniga. Kui asukohafunktsioon on olemas, peab see vastama J-1 liite viites 116 osutatud kirjelduses esitatud nõuetele.

(8)

Energiaarvestussüsteemi paigaldamine, rongisisese asukohafunktsiooni paigaldamine, rong-maa-rong-side kirjeldus ja metroloogilise kontrolli kirjeldus, sealhulgas energiaarvestuse funktsiooni täpsusklass, kantakse tehnilisse dokumentatsiooni, mida on kirjeldatud käesoleva KTK alapunktis 4.2.12.2.

(9)

Käesoleva KTK alapunktis 4.2.12.3 kirjeldatud hooldusdokumentatsioon peab sisaldama kõiki korrapäraseid vastavustõendamise menetlusi, millega tagatakse rongisisese energiaarvestussüsteemi täpsustase kogu kasutusea jooksul.

4.2.8.2.8.2. Energiaarvestuse funktsioon

(1)

Energiaarvestuse funktsioon tagab voolutugevuse ja pinge mõõtmise ning energiaarvestuse ja energiaandmete koostamise.

(2)

Energiaarvestuse funktsiooni energiaandmete puhul peab kasutama 5 minuti pikkust võrdlusperioodi, mis määratakse iga võrdlusperioodi lõpus kindlaks koordineeritud maailmaaega mõõtva kellaga; aluseks võetakse ajatempel 00:00:00. On lubatud kasutada lühemaid mõõtmisperioode, kui andmeid on võimalik rongisiseselt koondada 5 minuti pikkuse võrdlusperioodi andmeteks.

(3)

Energiaarvestuse funktsiooni täpsus aktiivenergia mõõtmisel peab olema kooskõlas J-1 liite viites 117 osutatud kirjelduse alapunktidega 4.2.3.1–4.2.3.4.

(4)

Igale seadmele, mis sisaldab ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni, peab olema märgitud järgmine: metroloogiline kontroll ja seadme täpsusklass vastavalt J-1 liite viite 117 punktides 4.3.3.4, 4.3.4.3 ja 4.4.4.2 osutatud klasside määratlusele.

(5)

Täpsuse vastavushindamine on sätestatud punktis 6.2.3.19a.

4.2.8.2.8.3. Andmekäitlussüsteem

(1)

Andmekäitlussüsteemi abil saadakse energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed, ühendades energiaarvestuse funktsiooni abil saadud andmed aja- ja geograafilise asukoha andmetega ning salvestades need andmed, et neid saaks saata sidesüsteemi kaudu maapealsesse energiaandmete kogumise süsteemi.

(2)

Andmekäitlussüsteem peab andmeid koondama ilma neid rikkumata ja peab sisaldama andmesalvestit, mille mälumaht võimaldab pidevalt salvestada vähemalt 60 päeva jooksul pidevalt kogutud koondandmeid. Kasutatava võrdlusperioodi pikkus peab olema sama, mida kasutab energiaarvestuse funktsioon.

(3)

Andmekäitlussüsteem peab võimaldama rongisiseselt päringuid esitada auditeerimise ja andmete taastamise eesmärgil.

(4)

Andmetöötlussüsteem koostab energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed, koondades iga võrdlusperioodi kohta järgmised andmed:

—	kordumatu energiaarvestussüsteemi tarbimiskoha tunnus (CPID), nagu see on määratletud J-1 liite viites 118 osutatud kirjelduses;

—	iga perioodi lõpuaeg, milles näidatakse aasta, kuu, päev, tunnid, minutid ja sekundid;

—	asukohaandmed iga perioodi lõpu seisuga;

—	iga perioodi tarbitud/regenereeritud aktiivenergia ja (kui see on asjakohane) reaktiivenergia vatt-tundides (aktiivenergia puhul) ja vartundides (reaktiivenergia puhul) või nende kümne astmetega ühikutes.

(5)

Andmekäitlussüsteemi kogutud ja käideldud andmete vastavushindamine on sätestatud punktis 6.2.3.19a.

4.2.8.2.8.4. Energiaarvestussüsteemi ja energiaandmete kogumise süsteemi vahelise liidese protokollid ja kõnealuste süsteemide vahel edastatavate andmete vorming

Energiaarvestussüsteemi ja energiaandmete kogumise süsteemi vaheline andmevahetus peab vastama järgmistele nõuetele:

—	energiaarvestussüsteemi rakendusteenused (teenuskiht) peavad vastama J-1 liite viites 119 osutatud kirjelduse alapunktile 4.3.3.1.

—	Kõnealuste rakendusteenuste puhul peavad kasutaja juurdepääsuõigused vastama J-1 liite viites 119 osutatud kirjelduse alapunktile 4.3.3.3.

—	Rakendusteenuste struktuur (andmekiht) peab vastama XML-skeemile, nagu on määratletud J-1 liite viites 119 osutatud kirjelduse alapunktis 4.3.4.

—	Kõnealuste rakendusteenuste jaoks kasutatav sõnumimehhanism (sõnumikiht) peab vastama J-1 liite viites 119 osutatud kirjelduse alapunktis 4.3.5 osutatud meetoditele ja XML-skeemile.

—	Sõnumimehhanismi jaoks kasutatavad rakendusprotokollid peavad vastama J-1 liite viites 119 osutatud kirjelduse alapunktile 4.3.6.

—	Energiaarvestussüsteem peab kasutama vähemalt üht sidestruktuuri vastavalt J-1 liite viites 119 osutatud kirjelduse alapunktile 4.3.7“;

4. peatükis „Veeremi allsüsteemi kirjeldus“ asendatakse punkti 4.2.12.2 alapunkt 14 järgmisega:

„14)

rongisisese energiaarvestussüsteemi ja selle asukohafunktsiooni (valikuline) paigaldamine vastavalt alapunkti 4.2.8.2.8 nõuetele; rong-maa-rong-side kirjeldus ja metroloogilise kontrolli kirjeldus, sealhulgas pinge ja voolu mõõtmise täpsusklasside ning energia arvutamisega seotud funktsioonide kirjeldus“;

6. peatüki „Vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamine ja EÜ vastavustõendamine“ punkti 6.2.3.19 alla lisatakse järgmine punkt:

„6.2.3.19a rongisisene energiaarvestussüsteem (punkt 4.2.8.2.8)

(1) Energiaarvestuse funktsioon

Iga ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni täitva seadme täpsust tuleb hinnata selle iga funktsiooni katsetamisega võrdlustingimustel, kasutades asjakohast meetodit, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 117 osutatud kirjelduse alapunktides 5.4.3.4.1, 5.4.3.4.2 ja 5.4.4.3.1. Katsetamisel kasutatavate sisendite arv ja võimsusteguri vahemik peab vastama J-1 liite viites 117 osutatud kirjelduse tabelis 3 esitatud väärtustele.

Mõju, mida temperatuur avaldab iga ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni täitva seadme täpsusele, tuleb hinnata iga funktsiooni katsetamisega võrdlustingimustel (välja arvatud temperatuur), kasutades asjakohast meetodit, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 117 osutatud kirjelduse alapunktides 5.4.3.4.3.1 ja 5.4.4.3.2.1.

Iga ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni täitva seadme temperatuuritegurit tuleb hinnata iga funktsiooni katsetamisega võrdlustingimustel (välja arvatud temperatuur), kasutades asjakohast meetodit, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 120 osutatud kirjelduse alapunktides 5.4.3.4.3.2 ja 5.4.4.3.2.2.

(2) Andmekäitlussüsteem

Andmekäitlussüsteemi andmete koostamist ja käitlemist hinnatakse katsetega, kasutades J-1 liite viites 121 kirjeldatud meetodit.

(3) Rongisisene energiaarvestussüsteem

Energiaarvestussüsteemi hinnatakse katsetega, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 122 osutatud kirjelduses.“;

7. peatükis „Rakendamine“ lisatakse punkti 7.1.1.4 järele järgmine punkt:

„7.1.1.4a Üleminekumeede rongisisese energiaarvestussüsteemi nõude kohta

Üleminekuperioodil, mis lõpeb 1. jaanuaril 2022, ei ole punktis 4.2.8.2.8 sätestatud meetmed kohustuslikud selliste projektide jaoks, mis 14. juunil 2018 on edasijõudnud arengujärgus projektid, täitmiseni jõudnud lepingud ja olemasoleval projektil põhinev veerem, nagu on sätestatud käesoleva KTK punktis 7.1.1.2.

Kui punktis 4.2.8.2.8.4 sätestatud nõudeid ei kohaldata, kohaldatakse liideseprotokollidega ja edastatavate andmete formaadiga seotud riiklikke eeskirju ja tehnilistes dokumentides esitatakse rong-maa-rong-side kirjeldus.“;

5)	7. peatükile järgnevas loetelus „LIITED“ asendatakse tekst „D liide. Rongisisene energia mõõtmise süsteem“ tekstiga „D liide. Välja jäetud“;

6)	D liite tekst asendatakse järgmisega: „Välja jäetud.“;

I liite teises tabelis „Aspektid, mille kohta puudub tehniline kirjeldus (avatud punktid)“ jäetakse välja järgmine rida:

„Rongisisene energiaarvestussüsteem

4.2.8.2.8 ja D liide

Rong-maa-side: liideseprotokollidega ja edastatavate andmete formaadiga seotud kirjeldus.

Rong-maa-rong-side kirjeldus esitatakse tehnilistes dokumentides.

Tuleks järgida standardit EN 61375-2–6.“

J-1 liites „Standardid või normdokumendid“ asendatakse viited 103, 104 ja 105 järgmistega:

„103	EI KASUTATA
104	EI KASUTATA
105	EI KASUTATA“

J-1 liitesse „Standardid või normdokumendid“ lisatakse järgmised viited:

„106

EI KASUTATA

107

EI KASUTATA

108

EI KASUTATA

109

EI KASUTATA

110

EI KASUTATA

111

EI KASUTATA

112

EI KASUTATA

113

EI KASUTATA

114

EI KASUTATA

115

EI KASUTATA

116

Rongisisese asukohafunktsiooni nõuded

4.2.8.2.8.1

EN 50463-3:2017

4.4

117

Energiaarvestuse funktsiooni täpsus aktiivenergia mõõtmisel:

Nõuded

Klassid

Hindamise metoodika

4.2.8.2.8.2

6.2.3.19a

EN 50463-2:2017

4.2.3.1, 4.2.3.2, 4.2.3.3 ja 4.2.3.4

4.3.3.4, 4.3.4.3 ja 4.4.4.2

5.4.3.4.1, 5.4.3.4.2, 5.4.4.3.1, tabel 3, 5.4.3.4.3.1 ja 5.4.4.3.2.1

118

Energiaarvestuse funktsioon: tarbimispunkti määratlemine. Määratlus

4.2.8.2.8.3

EN 50463-1:2017

4.2.5.2

119

Rongisisese energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahelise liidese protokoll. Nõuded

4.2.8.2.8.4

EN 50463-4:2017

4.3.3.1, 4.3.3.3, 4.3.4, 4.3.5, 4.3.6 ja 4.3.7

120

Energiaarvestuse funktsioon: iga seadme keskmine temperatuuritegur – hindamise metoodika

6.2.3.19a

EN 50463-2:2017

5.4.3.4.3.2 ja 5.4.4.3.2.2

121

Andmekäitlussüsteemi koostatud ja käideldud andmete vastavushindamine – hindamise metoodika

6.2.3.19a

EN 50463-3:2017

5.4.8.3, 5.4.8.5 ja 5.4.8.6

122

Rongisisene energiaarvestussüsteem – katsed

6.2.3.19a

EN 50463-5:2017

5.3.3 ja 5.5.4“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 149

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 14. juuni 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/866, 13. juuni 2018, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2018. kalendriaastaks	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/867, 13. juuni 2018, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Raudteeameti apellatsiooninõukogu(de) kodukord ( 1)	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/868, 13. juuni 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1301/2014 ja määrust (EL) nr 1302/2014 energiaarvestussüsteemi ja energiaandmete kogumise süsteemi osas ( 1)	16
		OTSUSED
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2018/869, 5. juuni 2018, millega pikendatakse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2018) ( *1)	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.