25.5.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 129/3

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline kirjavahetuse vormis

LEPING,

mis käsitleb lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel

A. Euroopa Liidu kiri

Lugupeetud

Mul on au osutada Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi (edaspidi „lepinguosalised“) vahel peetud läbirääkimistele, mis käsitlesid põllumajandustoodetega kahepoolset kauplemist ja mis lõppesid 5. aprillil 2017.

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) artikli 19 alusel alustati Euroopa Komisjoni ja Norra valitsuse vahel põllumajandustoodetega kauplemise alaste läbirääkimiste uut vooru, et edendada põllumajandustoodetega kauplemise järkjärgulist liberaliseerimist lepinguosaliste vahelise sooduskohtlemise, vastastikkuse ja vastastikuse kasu põhimõttel. Läbirääkimised viidi läbi nõuetekohaselt, pöörates asjakohast tähelepanu lepinguosaliste vastavatele põllumajanduspoliitika arengusuundadele ja asjaoludele, sealhulgas kahepoolse kaubanduse arengule ja teiste kaubanduspartneritega kokkulepitud kauplemistingimustele.

Käesolevaga kinnitan, et läbirääkimiste tulemused olid järgmised:

1.	Norra kohustub tagama tollimaksuvaba juurdepääsu Euroopa Liidust pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu I lisas.

2.	Norra kohustub kehtestama tariifikvoodid Euroopa Liidust pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu II lisas.

3.	Euroopa Liit kohustub tagama tollimaksuvaba juurdepääsu Norrast pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu III lisas.

4.	Euroopa Liit kohustub kehtestama tariifikvoodid Norrast pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu IV lisas.

5.	Käesoleva lepingu I–IV lisas sätestatud tariifikoodid on samad tariifikoodid, mida lepinguosalised on kohaldanud alates 1. jaanuarist 2017.

Tariifikvoote, mis kehtivad 600 tonni sealiha, 800 tonni kodulinnuliha ja 900 tonni veiseliha Norrasse importimise suhtes, nagu on sätestatud 15. aprillil 2011 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (edaspidi „2011. aasta leping“) II lisas, ei mõjuta tulevikus rakendatav WTO põllumajandusleping. Seepärast jäetakse 2011. aasta lepingu punkt 7 välja.

7.	Seoses täiendavate tariifikvootidega, mida kohaldatakse 1 200 tonni juustu ja kohupiima Norrasse importimise suhtes, leppisid lepinguosalised kokku, et 700 tonni hallatakse enampakkumise ja 500 tonni litsentsisüsteemi kaudu.

8.	Lepinguosalised jätkavad jõupingutusi, et ühendada kõik kahepoolsed kontsessioonid (nii kehtivad kontsessioonid kui ka käesoleva lepinguga ettenähtud kontsessioonid) uueks kirjavahetuse vormis lepinguks, mis peaks asendama praegused kahepoolsed põllumajanduslepingud.

9.	Käesoleva lepingu I–IV lisas osutatud kontsessioone rakendatakse 2. mai 1992. aasta kirjavahetuse vormis lepingu (edaspidi „1992. aasta leping“) IV lisas sätestatud päritolureeglite alusel. Siiski kohaldatakse 1992. aasta lepingu IV lisa liite asemel EMP lepingu protokolli nr 4 II lisa.

10.	Lepinguosalised tagavad, et teineteisele antavaid kontsessioone ei kahjustata.

11.	Lepinguosalised tagavad, et tariifikvoote hallatakse viisil, mis tagab regulaarse impordi ning importimiseks kokkulepitud koguste tegeliku importimise.

12.	Lepinguosalised nõustuvad vahetama regulaarselt teavet kaubeldavate toodete, tariifikvootide haldamise ja hinnanoteeringute kohta ning edastama teineteisele muud kasulikku teavet, mis käsitleb asjaomaseid siseturge ja kõnealuste läbirääkimiste tulemuste rakendamist.

13.	Ühe lepinguosalise taotluse korral korraldatakse nõupidamine mis tahes kõnealuste läbirääkimiste tulemuste rakendamist käsitlevas küsimuses. Kui käesoleva lepingu rakendamisel tekib probleeme, peetakse neid nõupidamisi võimalikult kiiresti, et võtta vastu asjakohased parandusmeetmed.

14.

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma valmisolekut jätkata jõupingutusi põllumajandustoodetega kauplemise järkjärguliseks liberaliseerimiseks kooskõlas EMP lepingu artikliga 19. Selleks lepivad lepinguosalised kokku vaadata põllumajandustoodetega kauplemise tingimused kahe aasta pärast uuesti läbi, et uurida võimalike kontsessioonide kohaldamist.

15.	Euroopa Liidu edasise laienemise korral hindavad lepinguosalised selle mõju kahepoolsele kaubandusele, et kohandada kahepoolseid soodustusi viisil, mis võimaldab varem kehtinud kahepoolsetel soodustustega kaubavoogudel jätkuvalt tõrgeteta liikuda Norra ja ühinevate riikide vahel.

Käesolev leping jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub eespool esitatuga.

Lugupidamisega

Съставено в Брюксел на

Hecho en Bruselas, el

V Bruselu dne

Udfærdiget i Bruxelles, den

Geschehen zu Brüssel am

Brüssel,

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

Done at Brussels,

Fait à Bruxelles, le

Sastavljeno u Bruxellesu

Fatto a Bruxelles, addì

Briselē,

Priimta Briuselyje,

Kelt Brüsszelben,

Magħmul fi Brussell,

Gedaan te Brussel,

Sporządzono w Brukseli, dnia

Feito em Bruxelas,

Întocmit la Bruxelles,

V Bruseli

V Bruslju,

Tehty Brysselissä

Utfärdat i Bryssel den

Utferdiget i Brussel,

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Den europeiske union

I LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT TOOTED, MILLE NORRASSE IMPORTIMISEL EI KOHALDATA TOLLIMAKSU

Norra tollitariifi kood	Toodete kirjeldus
01.01.2100	Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid; hobused; tõupuhtad aretusloomad
01.01.2902	Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid; muud hobused; kaaluga alla 133 kg
01.01.2908	Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid; muud hobused; muud
02.07.4300	Rubriigi 01.05 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups: pardi rasvane maks, värske või jahutatud
02.07.5300	Rubriigi 01.05 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups: hane rasvane maks, värske või jahutatud
05.06.9010	Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed; muud; söödaks
05.11.9911	Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3; muud; inimtoiduks kõlbmatu verepulber; söödaks
05.11.9930	Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3; muud; liha ja veri; söödaks
05.11.9980	Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3; muud; muud; söödaks
06.02.1021	Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik; juurdumata pistikud ja pookoksad; pistikud puukoolidele või aianduslikel eesmärkidel, v.a roheliste taimede pistikud 15. detsembrist kuni 30. aprillini; begooniad, kõik liigid, rippkellukas (Campanula isophylla), jõulutäht (Euphorbia pulcherrima), fuksia (Fuchsia), hibisk (Hibiscus), kalanhoe (Kalanchoe) ja ripp-petuunia (Petunia hybrida, Petunia atkinsiana)
06.02.1024	Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik; juurdumata pistikud ja pookoksad; pistikud puukoolidele või aianduslikel eesmärkidel, v.a roheliste taimede pistikud 15. detsembrist kuni 30. aprillini; pelargoonid
06.02.9032	Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik; muud; mullapalliga või muus kasvukeskkonnas; muud potitaimed või istikud, sh puu- ja köögiviljataimed dekoratiivsel eesmärgil; rohelised potitaimed 1. maist kuni 14. detsembrini; raunjalg (Asplenium), kuningbegoonia (Begonia x rex-cultorum), rohtliilia (Chlorophytum), jaapani kikkapuu (Euonymus japanicus), jaapani fatsia (Fatsia japonica), jaapani araalia (Aralia sieboldii), kummipuu (Ficus elastica), monstera (Monstera), roniv filodenron (Philodendron scandens), hiina pasunapuu (Radermachera), padripuu (Stereospermum), sõrgköis (Syngonium) ja fatseedera (X-Fatshedera), k.a importimisel taimegruppidena
ex ex 07.08.2009 (1)	Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud; oad; värsked või jahutatud aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.), muud oad kui rohelised oad, spargeload, vahaoad ja türgi oad
07.09.9930	Muu köögivili, värske või jahutatud; muud; suhkrumais; söödaks
ex ex 07.10.2209 (1)	Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud; kaunviljad, poetatud või poetamata; aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.); muud kui rohelised oad, spargeload, vahaoad ja türgi oad
07.11.5100	Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: seened ja trühvlid; seened perekonnast Agaricus
07.11.5900	Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud; seened ja trühvlid; muud
07.14.3009	Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata või graanulitena); saagopalmi säsi; jamss (Dioscorea spp.); v.a loomasöödana kasutamiseks
ex ex 07.14.4000 (1)	Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata või graanulitena); saagopalmi säsi; taro (Colocasia spp.)
07.14.5009	Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata või graanulitena); saagopalmi säsi; kollavõhk (Xanthosoma spp.); v.a loomasöödana kasutamiseks
08.11.2011	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; põldmurakad, mooruspuumarjad ja logani murakad
08.11.2012	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; suhkru- või muu magusainelisandiga; valged või punased sõstrad
08.11.2013	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; suhkru- või muu magusainelisandiga; karusmarjad
08.11.2092	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; muud; põldmurakad, mooruspuumarjad ja logani murakad
08.11.2094	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; muud; valged või punased sõstrad
08.11.2095	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; muud; karusmarjad
08.12.1000	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud; kirsid
10.08.5000	Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili; kinoa (Chenopodium quinoa)
11.09.0010	Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata; söödaks
12.12.2910	Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured); mere- ja muud vetikad; muud; söödaks
17.02.2010	Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell; vahtrasuhkur ja vahtrasiirup; söödaks
20.08.9300	Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma; muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008.1900 kuuluvad segud; jõhvikad (Vaccinium macrocarpon, Vaccinum oxycoccus, Vaccinium vitis-idaea)
20.09.8100	Kääritamata, alkoholilisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; muu puu- või köögivilja või marja mahl; jõhvikad (Vaccinium macrocarpon, Vaccinium oxycoccos, Vaccinium vitis-idaea)
ex ex 20.09.8999	Kääritamata, alkoholilisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; muu puu- või köögivilja või marja mahl; muu mustikamahl või -kontsentraat
22.06	Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu, sake); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata
23.03.1012	Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise jäätmed; granuleeritud või granuleerimata; tärklise tootmisjäägid jms jäätmed; söödaks; kartulist.

II LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT TOOTED, MILLE NORRASSE IMPORTIMISEL KOHALDATAKSE TARIIFIKVOOTE

Norra tollitariifi kood	Toodete kirjeldus	Konsolideeritud tariifikvoodid (aastane kogus tonnides)	Sealhulgas lisakvoodid (1)	Maksumäär kvoodi piires (NOK/kg)
	Värske või jahutatud veiseliha	2 500	1 600	0
02.01.1000	Rümbad ja poolrümbad
02.01.2001	„Komplekteeruvad“ ees- ja tagaveerandid, st sama looma ees- ja tagaveerandid, mis esitatakse samal ajal
02.01.2002	Muud eesveerandid
02.01.2003	Muud tagaveerandid
02.01.2004	Niinimetatud Pistola-tükid
	Külmutatud veiseliha
02.02.1000	Rümbad ja poolrümbad
02.02.2001	„Komplekteeruvad“ ees- ja tagaveerandid, st sama looma ees- ja tagaveerandid, mis esitatakse samal ajal
02.02.2002	Muud eesveerandid
02.02.2003	Muud tagaveerandid
02.02.2004	Niinimetatud Pistola-tükid
	Värske, jahutatud või külmutatud sealiha	300 (2)	300 (2)	15
02.03.1904	Kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid; kondiga	300 (2)	300 (2)	15
	Rubriigi 01.05 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups Liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad;	950	150	0
02.07.1100	Värsked ja jahutatud rümbad;
02.07.1200	Külmutatud rümbad
02.07.2400	Kalkuni värsked ja jahutatud rümbad;
02.07.2500	Külmutatud rümbad
02.07.4401	Pardi värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid	200	100	30
	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu Sealiha; tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga;	600 (3)	200 (3)	0
02.10.1101	Kondi sisaldusega vähemalt 15 % massist
02.10.1109	Muud (vähem kui 15 % kondiga)
02.10.1900	Muud (v.a tagaosad, abatükid ja jaotustükid või kõhutükid ja nende jaotustükid, kondiga)
04.06	Juust ja kohupiim	8 400	1 200	0
ex ex 06.02.9043 (4) 06.02.9044	Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik Muud; potitaimed ja istikud, õitsemisstaadiumis	20 miljonit Norra krooni	12 miljonit Norra krooni	0
06.02.9031	Rohelised potitaimed 1. maist 14. detsembrini (5)	7 miljonit Norra krooni	3 miljonit Norra krooni	0
	Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud Jääsalat; 1. märts – 31. mai	500 (6)	100 (6)	0
07.05.1112	Terved (puhastamata)
07.05.1119	Muud
10.05.9010	Maisiterad Söödaks	15 000	5 000	0
16.01.0000	Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained	600	200	0

III LISA

NORRAST PÄRIT TOOTED, MILLE EUROOPA LIITU IMPORTIMISEL EI KOHALDATA TOLLIMAKSU

CN-kood

Kombineeritud nomenklatuuri nimetus

0101 21 00

Elushobused, tõupuhtad aretusloomad

0101 29 10

Elushobused, tapaloomad, v.a tõupuhtad aretusloomad

0101 29 90

Elushobused, v.a tõupuhtad aretusloomad, v.a tapaloomad

0207 43 00

Pardi rasvane maks, värske või jahutatud

0207 53 00

Hane rasvane maks, värske või jahutatud

ex 0506 90 00

Loomakondid ja sarvesäsi, nendest valmistatud pulber ja jäätmed, töötlemata, rasvatustatud, deželatiniseeritud või eeltöödeldud (v.a osseiin ja happega töödeldud loomakondid ning kujusse lõigatud), loomasöödaks

ex 0511 99 85

Inimtoiduks kõlbmatu verepulber, loomasöödaks

ex 0511 99 85

Inimtoiduks kõlbmatu liha ja veri, loomasöödaks

ex 0511 99 85

Muud loomsed saadused loomasöödaks, inimtoiduks kõlbmatud, mujal nimetamata (v.a tooted kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; surnud loomad grupist 3; veri; liha; looduslikud loomsed käsnad; veisesperma)

ex 0602 10 90

Juurdumata pistikud kõigist begoonia liikidest, rippkellukast (Campanula isophylla), jõulutähest (Euphorbia pulcherrima), fuksiast (Fuchsia), hibiskusest (Hibiscus), kalanhoest (Kalanchoe) ja ripp-petuuniast (Petunia hybrida, Petunia atkinsiana) puukoolidele või aianduslikel eesmärkidel [ v.a roheliste taimede pistikud 15. detsembrist 30. aprillini]

ex 0602 10 90

Pelargoonide juurdumata pistikud puukoolidele või aianduslikel eesmärkidel [v.a roheliste taimede pistikud 15. detsembrist 30. aprillini]

ex 0602 90 99

Raunjalg (Asplenium), kuningbegoonia (Begonia x rex-cultorum), rohtliilia (Chlorophytum), jaapani kikkapuu (Euonymus japanicus), jaapani fatsia (Fatsia japonica), jaapani araalia (Aralia sieboldii), kummipuu (Ficus elastica), monstera (Monstera), roniv filodenron (Philodendron scandens), hiina pasunapuu (Radermachera), padripuu (Stereospermum), sõrgköis (Syngonium) ja fatseedera (X-Fatshedera), roheliste potitaimedena 1. maist 14. detsembrini.

ex 0708 20 00

Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.), poetatud või poetamata, värsked või jahutatud, v.a rohelised oad, spargeload, vahaoad ja türgi oad

ex 0709 99 60

Suhkrumais loomasöödaks, värske või jahutatud

ex 0710 22 00

Oad (Vigna spp, Phaseolus spp.), kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, v.a rohelised oad, spargeload, vahaoad ja türgi oad

0711 51 00

Seened perekonnast Agaricus, ajutiseks säilitamiseks konserveeritud, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

0711 59 00

Seened (muud kui perekonnast Agaricus) ja trühvlid, ajutiseks säilitamiseks konserveeritud, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

ex 0714 30 00

Jamss (Dioscorea spp.), v.a loomasöödana kasutamiseks, värske, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, viilutatud või viilutamata või graanulitena

ex 0714 40 00

Taro (Colocasia spp.), v.a loomasöödana kasutamiseks, värske, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, viilutatud või viilutamata või graanulitena

ex 0714 50 00

Kollavõhk (Xanthosoma spp.), v.a loomasöödana kasutamiseks, värske, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, viilutatud või viilutamata või graanulitena

ex 0811 20 11

Põldmurakad, mooruspuumarjad ja logani murakad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga, suhkrusisaldusega üle 13 % massist

ex 0811 20 19

0811 20 51

Punased sõstrad, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandita

0811 20 59

Põldmurakad ja mooruspuumarjad, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandita

ex 0811 20 90

Logani murakad, valged sõstrad ja karusmarjad, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandita

0812 10 00

Kirsid (lühikeseks ajaks hoidistatud, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud)

1008 50 00

Kinoa (Chenopodium quinoa)

ex 1109 00 00

Nisugluteen loomasöödaks, kuivatatud või kuivatamata

ex 1212 29 00

Mere- ja muud vetikad, loomasöödaks, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata

ex 1702 20 10

Vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega, loomasöödaks

ex 1702 20 90

Vahtrasuhkur (v.a tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega) ja vahtrasiirup loomasöödaks

2008 93

Jõhvikad (Vaccinium macrocarpon, Vaccinium oxycoccos, Vaccinium vitisidaea), muul viisil valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma

2009 81

Jõhvikamahl (Vaccinium macrocarpon, Vaccinium oxycoccos, Vaccinium vitis-idaea), kääritamata, alkoholilisandita, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

ex 2009 89

Mustikamahl või -kontsentraat, kääritamata, alkoholilisandita, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

2206

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu, sake); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

ex 2303 10 90

Tärklise valmistamisel tekkivad jäägid jms kartulist, loomasöödaks

2302 50

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud:

—	kaunviljadest

ex 2309 90 31

Loomasöödana kasutatavad tooted, mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist, mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist, v.a koera- ja kassitoit, jaemüügiks pakendatud ning v.a kalasööt

IV LISA

NORRAST PÄRIT TOOTED, MILLE EUROOPA LIITU IMPORTIMISEL KOHALDATAKSE TARIIFIKVOOTE

CN-kood

Kombineeritud nomenklatuuri nimetus

Konsolideeritud tariifikvoodid (aastane kogus tonnides)

Sealhulgas lisakvoodid (7)

Maksumäär kvoodi piires (EUR/kg)

0207 14 30

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

kana ja kuke, liigist Gallus domesticus

kondiga jaotustükid, külmutatud

tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

550

0207 14 70

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

kana ja kuke, liigist Gallus domesticus

muud jaotustükid, kondiga, külmutatud

150

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha

500

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu

0404 10

Vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

1 250

0404 10 02

Vadak ja modifitseeritud vadak, pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38) kuni 15 % massist ja rasvasisaldus kuni 1,5 % massist

3 150

0603 19 70

Värsked lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks, v.a roosid, nelgid, orhideed, krüsanteemid, liiliad (Lilium spp.), gladioolid ja tulikalised

500 000 eurot

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid

300

2005 20 20

Õhukesed kartuliviilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

350

150

2309 90 96

Loomasöödana kasutatavad tooted; muud

200

3502 20

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

—	piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid

500

B. Norra Kuningriigi kiri

Lugupeetud

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga] kirja, mille sisu on järgmine:

„Mul on au osutada Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi (edaspidi „lepinguosalised“) vahel peetud läbirääkimistele, mis käsitlesid põllumajandustoodetega kahepoolset kauplemist ja mis lõppesid 5. aprillil 2017.

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) artikli 19 alusel alustati Euroopa Komisjoni ja Norra valitsuse vahel põllumajandusalaste läbirääkimiste uut vooru, et edendada põllumajandustoodetega kauplemise järkjärgulist liberaliseerimist lepinguosaliste vahelise sooduskohtlemise, vastastikkuse ja vastastikuse kasu põhimõttel. Läbirääkimised viidi läbi nõuetekohaselt, pöörates asjakohast tähelepanu lepinguosaliste vastavatele põllumajanduspoliitika arengusuundadele ja asjaoludele, sealhulgas kahepoolse kaubanduse arengule ja teiste kaubanduspartneritega kokkulepitud kauplemistingimustele.

Käesolevaga kinnitan, et läbirääkimiste tulemused olid järgmised:

1.	Norra kohustub tagama tollimaksuvaba juurdepääsu Euroopa Liidust pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu I lisas.

2.	Norra kohustub kehtestama tariifikvoodid Euroopa Liidust pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu II lisas.

3.	Euroopa Liit kohustub tagama tollimaksuvaba juurdepääsu Norrast pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu III lisas.

4.	Euroopa Liit kohustub kehtestama tariifikvoodid Norrast pärit toodetele, mis on loetletud käesoleva lepingu IV lisas.

5.	Käesoleva lepingu I–IV lisas sätestatud tariifikoodid on samad tariifikoodid, mida lepinguosalised on kohaldanud alates 1. jaanuarist 2017.

7.	Seoses täiendavate tariifikvootidega, mida kohaldatakse 1 200 tonni juustu ja kohupiima Norrasse importimise suhtes, leppisid lepinguosalised kokku, et 700 tonni hallatakse enampakkumise ja 500 tonni litsentsisüsteemi kaudu.

8.	Lepinguosalised jätkavad jõupingutusi, et ühendada kõik kahepoolsed kontsessioonid (nii kehtivad kontsessioonid kui ka käesoleva lepinguga ettenähtud kontsessioonid) uueks kirjavahetuse vormis lepinguks, mis peaks asendama praegused kahepoolsed põllumajanduslepingud.

9.	Käesoleva lepingu I–IV lisas osutatud kontsessioone rakendatakse 2. mai 1992. aasta kirjavahetuse vormis lepingu (edaspidi „1992. aasta leping“) IV lisas sätestatud päritolureeglite alusel. Siiski kohaldatakse 1992. aasta lepingu IV lisa liite asemel EMP lepingu protokolli nr 4 II lisa.

10.	Lepinguosalised tagavad, et teineteisele antavaid kontsessioone ei kahjustata.

11.	Lepinguosalised tagavad, et tariifikvoote hallatakse viisil, mis tagab regulaarse impordi ning importimiseks kokkulepitud koguste tegeliku importimise.

12.	Lepinguosalised nõustuvad vahetama regulaarselt teavet kaubeldavate toodete, tariifikvootide haldamise ja hinnanoteeringute kohta ning edastama teineteisele muud kasulikku teavet, mis käsitleb asjaomaseid siseturge ja kõnealuste läbirääkimiste tulemuste rakendamist.

13.	Ühe lepinguosalise taotluse korral korraldatakse nõupidamine mis tahes kõnealuste läbirääkimiste tulemuste rakendamist käsitlevas küsimuses. Kui käesoleva lepingu rakendamisel tekib probleeme, peetakse neid nõupidamisi võimalikult kiiresti, et võtta vastu asjakohased parandusmeetmed.

14.

15.	Euroopa Liidu edasise laienemise korral hindavad lepinguosalised selle mõju kahepoolsele kaubandusele, et kohandada kahepoolseid soodustusi viisil, mis võimaldab varem kehtinud kahepoolsetel soodustustega kaubavoogudel jätkuvalt tõrgeteta liikuda Norra ja ühinevate riikide vahel.

Käesolev leping jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.“

Mul on au Teile kinnitada, et Norra Kuningriik nõustub käesoleva kirja sisuga.

Lugupidamisega

Utferdiget i Brussel,

Съставено в Брюксел на

Hecho en Bruselas, el

V Bruselu dne

Udfærdiget i Bruxelles, den

Geschehen zu Brüssel am

Brüssel,

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

Done at Brussels,

Fait à Bruxelles, le

Sastavljeno u Bruxellesu

Fatto a Bruxelles, addì

Briselē,

Priimta Briuselyje,

Kelt Brüsszelben,

Magħmul fi Brussell,

Gedaan te Brussel,

Sporządzono w Brukseli, dnia

Feito em Bruxelas,

Întocmit la Bruxelles,

V Bruseli

V Bruslju,

Tehty Brysselissä

Utfärdat i Bryssel den

For Kongeriket Norge

За Кралство Норвегия

Por el Reino de Noruega

Za Norské království

For Kongeriget Norge

Für das Königreich Norwegen

Norra Kuningriigi nimel

Για το Βασίλειο της Νορβηγίας

For the Kingdom of Norway

Pour le Royaume de Norvège

Za Kraljevinu Norvešku

Per il Regno di Norvegia

Norvēģijas Karalistes vārdā –

Norvegijos Karalystės vardu

A Norvég Királyság részéről

Għar-Renju tan-Norveġja

Voor het Koninkrijk Noorwegen

W imieniu Królestwa Norwegii

Pelo Reino da Noruega

Pentru Regatul Norvegiei

Za Nórske kráľovstvo

Za Kraljevino Norveško

Norjan kuningaskunnan puolesta

För Konungariket Norge

(1) Need tooted imporditakse tollimaksuvabalt. Siiski jääb Norrale õigus kasutada tollimaksu, kui need tooted imporditakse loomasöödana.

(1) Ajavahemikuks 1.1–31.12 ning lepingu esimese kohaldamisaasta jooksul, vajaduse korral proportsionaalselt. Täiendavad kvoodid, mis lisatakse kehtivatele, eelmiste ELi ja -Norra lepingute alusel kokku lepitud kvootidele.

(2) Ajavahemikul 1.12–31.12.

(3) Kogus on esitatud kondiga tagaosade impordi kohta. Kondita tagaosade impordi suhtes kasutatakse teisendustegurit 1,15.

(4) Välja arvatud järgmised taimed: põõsas-hõbekakar (Argyranthemum frutescens), põõsas-krüsanteem (Chrysanthemum frutescens), roosbegoonia (Begonia x hiemalis), Begonia Elatior-rühm (Begonia elatior), kellukas (Campanula), suureõieline krüsanteem (Dendranthema x grandiflora), aedkrüsanteem (Chrysanthemum x morifolium), jõulutäht (Euphorbia pulcherrima), hibisk (Hibiscus), kalanhoe (Kalanchoe), pelargoon (Pelargonium), priimula (Primula) ja säntpoolia (Saintpaulia).

(5) Siia kuuluvad järgmised taimed: Codiaeum, krooton (Croton), diifenbahhia (Dieffenbachia), nõelköis (Epipremnum), kuld-nõelköis (Scindapsus aureum), luuderohi (Hedera), nefroleep (Nephrolepis), tömbilehine peperoomia (Peperomia obtusifolia), ümaralehine peperoomia (Peperomia rotundifolia), sõrmlehik (Schefflera), helksiine (Helxine soleirolii), sh importimisel taimegruppidena.

(6) Lõppkasutaja kriteeriumid: töötlev tööstus.

(7) Ajavahemikuks 1.1–31.12 ning lepingu esimese kohaldamisaasta jooksul, vajaduse korral proportsionaalselt. Täiendavad kvoodid, mis lisatakse kehtivatele, eelmiste ELi ja Norra lepingute alusel kokku lepitud kvootidele.

25.5.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 129/16

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/761,

16. veebruar 2018,

millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti poolt komisjonile 9. märtsi 2017. aastal esitatud soovitust ERA-REC-115-REC vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite ja järelevalve ühise ohutusmeetodi läbivaatamise kohta

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühistes ohutusmeetodites on kirjeldatud ohutustasemete, ohutuseesmärkide saavutamise ja muudele ohutusnõuetele vastavuse hindamist.

(2)

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõikele 5 tuleb ühised ohutusmeetodid korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse nende kohaldamisest saadud kogemusi ja raudteeohutusvaldkonna üldist arengut ning pidades silmas eesmärki ohutust üldiselt säilitada ja võimaluse korral seda pidevalt suurendada.

(3)

Komisjon volitas 1. septembri 2016. aasta rakendusotsusega (2) Euroopa Liidu Raudteeametit (edaspidi „amet“) vaatama direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 2 kohaselt läbi komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010, (3) (EL) nr 1169/2010 (4) ja (EL) nr 1077/2012 (5). 9. märtsil 2017 andis amet seoses komisjoni volitusega välja soovituse, millele on lisatud aruanne riiklike ohutusasutustega, sotsiaalpartneritega ja kasutajatega konsulteerimise tulemuste kohta ning aruanne vastu võetavate muudetud ühiste ohutusmeetodite mõju hindamise kohta. Komisjon uuris ameti väljaantud soovitust, et veenduda volituse täitmises, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõikes 4.

(4)	Pärast ühtse ohutustunnistuse ja ohutusloa väljaandmist peaks riiklik ohutusasutus teostama järelevalvet tegevuse üle ja kontrollima, kas ohutusjuhtimissüsteemi kasutatakse tulemuslikult kogu tegevuse jooksul ja kas kõiki kehtivaid nõudeid täidetakse järjekindlalt.

(5)

Kui raudteeveo- ja taristuettevõtjad on ka hoolduse eest vastutavad üksused, keda ei ole sertifitseeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõikega 4, on järelevalve, mida riiklikud ohutusasutused teostavad selleks, et kontrollida direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamist hoolduse eest vastutavates üksustes, vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõigetele 1 ja 8 põhjendatud vahend kõnealuste raudteeveo- ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi tõhususe üle järelevalve teostamiseks.

(6)	Riiklike ohutusasutuste jaoks järelevalvemenetluse kehtestamisel tuleks eesmärgiks seada vastastikuse usalduse suurendamine nende järelevalveviiside suhtes ja järelevalve jooksul otsuste tegemise suhtes.

(7)	Riiklikud ohutusasutused peaksid andma aru oma otsustest ja seepärast peaks neil olema sisekord või -menetlused, mille alusel neid vastutama panna.

(8)

Järelevalve esmane sihtmärk peaks olema selline tegevus, millega riikliku ohutusasutuse arvates võivad kaasneda kõige suuremad riskid või mille puhul on riskid kõige halvemini kontrollitavad. Selleks peaks riiklik ohutusasutus välja töötama riskipõhise järelevalve strateegia ja kava(d), kuidas ta oma tegevust suunab ja järelevalveprioriteedid kehtestab, ning selle strateegia ja kava (need kavad) ellu rakendama.

(9)	Meetmed, millega riiklikud ohutusasutused tagavad, et raudteeveo- ja taristuettevõtjad täidavad direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõikes 1 osutatud õiguslikku kohustust, peaksid olema proportsionaalsed mis tahes ohutusriskidega või õiguslike kohustuste täitmata jätmise võimaliku raskusastmega.

(10)	Riiklik ohutusasutus peab selleks, et täita direktiivi (EL) 2016/798 artikli 16 lõike 2 punkti i kohaseid ülesandeid, kujundama ka tema tehtava järelevalve tulemuste alusel hinnangu ohutusalase õigusraamistiku tulemuslikkuse kohta.

(11)

Nii auditi kui ka järelevalve puhul kasutatavad kontrollimeetodid peaksid hõlmama intervjuusid organisatsiooni eri tasandi inimestega, ohutusjuhtimissüsteemiga seotud dokumentide ja kannete läbivaatamist ning juhtimissüsteemi inspekteerimise või sellega seotud tegevuse käigus saadud ohutustulemuste uurimist.

(12)

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõikele 13 peaksid amet, kes tegutseb ohutussertifitseerimise asutusena, ja riiklikud ohutusasutused vajaduse korral koordineerima tegevust, et tagada hindamis- ja järelevalvetegevust käsitleva teabe, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjatele mõeldud mis tahes teadete, vahetamine täies ulatuses. Samamoodi peaksid asjakohased riiklikud ohutusasutused koordineerima tegevust piiriüleste taristute puhul.

(13)	Riiklike ohutusasutuste hindamistegevuse tulemuslikkuse tagamiseks ning nendevahelise vastastikuse usalduse suurendamiseks peaksid need asutused tagama, et järelevalvega seotud töötajatel oleks vajalik pädevus. Selleks tuleks asjakohased pädevused kindlaks määrata.

(14)

Riiklikud ohutusasutused, kes teostavad järelevalvet piiriülest taristut majandava taristuettevõtja või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutseva raudteeveo-ettevõtja üle, peaksid omavahel koostööd tegema, et vältida topeltjärelevalvet ja et järelevalvetegevust koordineerida selle tagamiseks, et mis tahes olulist teavet raudteeveo- või taristuettevõtja kohta, eelkõige teadaolevate riskide või tema ohutustaseme kohta, jagatakse omavahel ja kasutatakse sihtotstarbeliseks järelevalveks kogu tegevuse seisukohast kõige suurema riskiga valdkondades.

(15)

Riiklikud ohutusasutused peaksid vajaduse korral tegema koostööd raudteesektori tegevusega kokku puutuvate muude pädevate asutuste ja organitega, näiteks reguleerivate asutuste ja tegevuslube väljaandvate asutustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (6) tähenduses, või pädevate asutustega, kelle ülesanne on teostada järelevalvet vedurijuhtide suhtes kehtivate töö-, sõidu- ja puhkeaja eeskirjade täitmise üle, et anda asjakohaseid volitusi, jagada omavahel teavet, lahendada lähenemisviisiga seoses tekkivaid konflikte, vältida ebasoodsat mõju raudteesüsteemile ja koordineerida tegevust ohutusalase õigusraamistiku nõuete mittetäitmise korral.

(16)

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 31 lõikele 3 hakkab uus ohutussertifitseerimise kord kehtima alates 16. juunist 2019. Liikmesriikidel on siiski võimalik teatada ametile ja komisjonile vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikele 2, et nad on pikendanud ülevõtmisperioodi, ja seetõttu võivad nad kuni 16. juunini 2020 jätkata ohutustunnistuste väljaandmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/49/EÜ (7). Seepärast on uuele sertifitseerimiskorrale sujuvaks üleminekuks vaja ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise kuupäevad direktiivis (EL) 2016/798 sätestatud kuupäevadega.

(17)	Määrus (EL) nr 1077/2012 on aegunud ja tuleks asendada käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud ühised ohutusmeetodid, mille alusel riiklikud ohutusasutused teostavad järelevalvet raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimise üle pärast neile ühtse ohutustunnistuse väljaandmist ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimise üle pärast neile ohutusloa väljaandmist.

Artikkel 2

Mõiste

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ohutussertifitseerimise asutus“– ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest vastutav asutus – kas amet või riiklik ohutusasutus;

b) „allesjäänud küsimus“– ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa taotluse hindamisel kindlaks tehtud vähem tähtis probleem, mis ei takista ühtse ohutustunnistuse ega ohutusloa väljaandmist ja mida võib käsitleda hilisema järelevalve käigus.

Artikkel 3

Järelevalveprotsess

1. Riiklikud ohutusasutused kohaldavad I lisas esitatud järelevalveprotsessi.

2. Riiklikud ohutusasutused kehtestavad järelevalveprotsessi juhtimise sisekorra või -menetlused.

3. Järelevalve teostamiseks käsitavad riiklikud ohutusasutused raudteeveo- ja taristuettevõtjate või nende töövõtjate, partnerite või tarnijate toodetele või teenustele antud lube, tunnustusi või sertifikaate, mis on välja antud asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt, tõenditena selle kohta, et asjaomased raudteeveo- ja taristuettevõtjad suudavad täita komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762 (8). [ohutusjuhtimissüsteemi kohta] kindlaks määratud nõudeid.

Artikkel 4

Järelevalvemeetodid

Riiklikud ohutusasutused võtavad vastu sobivad meetodid, näiteks auditid ja inspekteerimised, ning järelevalvetegevuse kavandamisel valivad neist välja kõige sobivamad.

Artikkel 5

Järelevalve ja hindamise vaheline seos

1. Järelevalvet teostav riiklik ohutusasutus kasutab ja vajaduse korral jagab teavet, mis on kogutud ohutusjuhtimissüsteemi kasutamise kohta ühtsete ohutustunnistuste või ohutuslubade uuendamise või ajakohastamise üle tehtava järelevalve käigus.

2. Kui lõikes 1 osutatud riiklik ohutusasutus ei vastuta ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmise eest, koordineerib ta tegevust kohe ohutussertifitseerimise asutusena tegutseva ametiga või piiriülese taristu puhul asjakohase riikliku ohutusasutusega tema palvel pärast uuendamis- või ajakohastamistaotluse saamist.

Esimeses lõigus osutatud koordineerimise tulemustele tuginedes teeb riiklik ohutusasutus kindlaks teabe, mida on vaja selleks, et hinnata, kas raudteeveo- või taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteem toimib tõhusalt, ja mis sisaldab vähemalt järgmist:

a)	selliste põhiliste mittevastavuste kirjeldus, mis võivad mõjutada ohutustaset või tekitada tõsiseid ohutusriske, ning mis tahes probleemne valdkond, mis on välja selgitatud pärast eelmist hindamist tehtud järelevalve käigus;

sellise tegevuskava (või selliste tegevuskavade) täitmise olukord, mille raudteeveo- või taristuettevõtja on koostanud põhiliste mittevastavuste kõrvaldamiseks ja kõikide muude punktis a osutatud probleemsete valdkondade käsitlemiseks, ning riiklikus ohutusametis kõnealuste küsimuste lahendamise järelevalveks võetud meetmed;

c)	ülevaade asjaomases liikmesriigis tegutseva raudteeveo- või taristuettevõtja ohutustasemest;

d)	raudteeveo- või taristuettevõtja poolt eelmisest hindamisest alles jäänud probleemide lahendamiseks koostatud tegevuskava (või kavade) täitmise olukord.

Artikkel 6

Järelevalvega seotud töötajate pädevus

1. Riiklikud ohutusasutused tagavad, et järelevalvega seotud töötajatel oleks pädevus järgmistes valdkondades:

a)	teadmised järelevalve suhtes kohaldatavast õigusraamistikust;

b)	teadmised raudteesüsteemi toimimisest;

c)	vajalik kriitilise analüüsi võime;

d)	varasemad kogemused ohutusjuhtimissüsteemi või muu samasuguse juhtimissüsteemi järelevalvel raudteesektoris või ohutusjuhtimissüsteemi järelevalvel mõnes sektoris, kus esinevad raudteesektoriga sarnased praktilised ja tehnilised küsimused;

e)	teadmised intervjuude läbiviimisest ja sellekohased kogemused;

f)	probleemide lahendamise oskus, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus.

2. Meeskonnatöö puhul võib oma pädevust teiste meeskonnaliikmetega jagada.

3. Selleks et tagada lõike 1 nõuetekohane kohaldamine, töötavad riiklikud ohutusasutused välja pädevusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

a)	asjakohaste pädevusprofiilide väljatöötamine kõikide töö- ja ametikohtade või rollide jaoks;

b)	töötajate palkamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile;

c)	töötajate pädevuste säilitamine, arendamine ja hindamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile.

Artikkel 7

Otsustuskriteeriumid

1. Riiklik ohutusasutus kehtestab ja avaldab otsustuskriteeriumid, mille alusel hinnata seda, kas raudteeveo- või taristuettevõtja kohaldab ohutusjuhtimissüsteemi nõuetekohaselt ja kas ohutusjuhtimissüsteem on tõhus raudteeveo- või taristuettevõtja tegevusega seotud ohutusriskide ohjamiseks.

Need kriteeriumid hõlmavad teavet selle kohta, kuidas riiklik ohutusasutus haldab ja käsitleb raudteeveo- või taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kindlaks tehtud mittevastavusi.

2. Riiklik ohutusasutus võtab vastu ja avaldab üksikasjaliku menetluse, kuidas raudteeveo- või taristuettevõtja või mõni muu huvitatud isik võib esitada kaebuse järelevalve jooksul tehtud otsuse kohta.

Artikkel 8

Riiklike ohutusasutuste omavahelise tegevuse koordineerimine ning koostöö muude asutuste ja organitega

1. Piiriülest taristut (piiriüleseid taristuid) majandava taristuettevõtja või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutseva raudteeveo-ettevõtja järelevalvega seotud riiklikud ohutusasutused koordineerivad oma järelevalvetegevust kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõigetega 7 ja 9.

Pärast ohutusloa või ühtse ohutustunnistuse väljaandmist otsustavad riiklikud ohutusasutused kohe selle, kes neist hakkab koordineerima järelevalvet ohutusjuhtimissüsteemi nõuetekohase kohaldamise ja tõhususe üle, ilma et see piiraks riiklikel ohutusasutustel täitmast kohustusi, mis tulenevad direktiivi (EL) 2016/798 artikli 16 lõike 2 punktidest d ja j ning artiklist 17.

2. Lõike 1 kohaldamisel töötavad riiklikud ohutusasutused välja korra, tuginedes koordineeritud ühisjärelevalve raamistikule, mis on esitatud II lisas.

3. Riiklikud ohutusasutused töötavad ka välja korra, mille alusel teha koostööd riiklike ohutusjuurdlusasutustega, hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise asutustega ning muude pädevate asutuste ja organitega.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1077/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2019.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juunist 2019. Artikli 5 lõiget 2 ja artikli 8 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse siiski alates 16. juunist 2020 nendes liikmesriikides, kes on ametile ja komisjonile direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teatanud, et on pikendanud kõnealuse direktiivi ülevõtmise aega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 102.

(2) Komisjoni 1. septembri 2016. aasta rakendusotsus Euroopa Liidu Raudteeametile antud volituse kohta vaadata läbi vastavushindamist käsitlev ühine ohutusmeetod ja järelevalvet käsitlev ühine ohutusmeetod ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus C(2014) 1649 (final) (C(2016) 5504 final).

(3) Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010, raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

(4) Komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).

(5) Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1077/2012, milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 3).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(8) Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26).

I LISA

Artiklis 3 osutatud järelevalveprotsess

1. ÜLDTEAVE

Riiklik ohutusasutus töötab kogu tegevuse kohta välja struktureeritud ja auditeeritava protsessi, mille puhul võetakse arvesse allpool nimetatud elemente. Sellega tagatakse järkjärguline protsess ja võetakse arvesse pideva täiustamise vajadust, nagu on näha liites esitatud graafikul.

2. JÄRELEVALVESTRATEEGIA JA -KAVA(DE) KOOSTAMINE

Riiklik ohutusasutus:

kogub ja analüüsib strateegia ja kava(de) sisendandmetena mitmest allikast pärit andmeid/teavet. Allikad võiksid hõlmata ohutusjuhtimissüsteemide hindamise käigus kogutud teavet, varasema järelevalve tulemusi, teavet allsüsteemidele või veeremiüksustele antud lubade kohta, riiklike ohutusjuurdlusasutuste aruandeid õnnetusjuhtumite kohta ja nende sellekohaseid soovitusi, muid aruandeid või andmeid õnnetusjuhtumite/vahejuhtumite kohta, raudteeveo- või taristuettevõtja iga-aastaseid ohutusaruandeid riiklikule ohutusasutusele, hoolduse eest vastutavate üksuste iga-aastaseid hooldusaruandeid, kodanike kaebusi ja muid asjakohaseid allikaid;

b)	määrab sihtotstarbelise järelevalve jaoks kindlaks järelevalvestrateegias käsitletavad riskivaldkonnad, sealhulgas asjakohasel juhul need, mis on seotud inim- ja organisatsiooniliste tegurite arvessevõtmise ja käsitamisega;

c)	koostab järelevalvekava(d), milles näitab, kuidas ta rakendab järelevalvestrateegiat kehtivate ühtsete ohutustunnistuste ja ohutuslubade kehtivuse ajal;

d)	koostab kindlaksmääratud sihtvaldkondade põhjal esialgse hinnangu kava(de) rakendamiseks vajalike vahendite kohta;

e)	jaotab vahendeid kava(de) rakendamiseks;

f)	käsitleb järelevalvestrateegias ja -kava(de)s kõiki piiriülese tegevuse või taristu(te)ga seotud küsimusi, koordineerides tegevust teise riikliku ohutusasutusega (teiste riiklike ohutusasutustega).

3. JÄRELEVALVESTRATEEGIAST JA -KAVA(DE)ST TEATAMINE

Riiklik ohutusasutus:

a)	edastab asjaomastele raudteeveo- või taristuettevõtjatele ning vajaduse korral laiemalt teistele sidusrühmadele järelevalvestrateegia üldeesmärgid ja kava(de) üldselgituse;

b)	esitab asjaomastele raudteeveo- või taristuettevõtjatele üldise selgituse selle kohta, kuidas järelevalvekava(sid) rakendatakse.

4. JÄRELEVALVE TEGEMINE

Riiklik ohutusasutus:

a)	rakendab kava(sid);

b)	võtab proportsionaalseid meetmeid, kui raudteeveo- või taristuettevõtja ei täida oma õiguslikke kohustusi, sealhulgas edastab vajaduse korral kiireloomulisi ohutusalaseid hoiatusi ja kohaldab ajutisi ohutusmeetmeid;

c)	hindab, kui asjakohaselt on raudteeveo- või taristuettevõtja tegevuskava(d) koostanud ja neid rakendanud, et kõrvaldada mittevastavus või allesjäänud probleem kindlaksmääratud aja jooksul;

d)	dokumenteerib järelevalve tulemused.

5. JÄRELEVALVE TULEMUSED

Riiklik ohutusasutus:

a)	jagab järelevalvetulemusi asjakohase raudteeveo- või taristuettevõtjaga, sealhulgas märgib valdkonnad, kus raudteeveo- võib taristuettevõtja ei ole nõudeid täitnud, ning valdkonnad, kus rakendatakse ohutuse suurendamise head tava;

b)	omab ülevaadet asjaomases liikmesriigis tegutsevate raudteeveo- või taristuettevõtjate ohutustasemest;

c)	avaldab oma seisukohad üldise ohutustaseme kohta liikmesriigis ja edastab need asjaomastele sidusrühmadele;

d)	avaldab oma seisukohad ohutusalase õigusraamistiku tulemuslikkuse kohta ja edastab need asjaomastele sidusrühmadele;

enne ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa uuendamise või ajakohastamise taotluse uuesti hindamist kasutab ohutusjuhtimissüsteemi tulemuslikkust käsitlevat teavet, mis on kogutud raudteeveo- või taristuettevõtja tegevuse üle tehtud järelevalve jooksul, ja vajaduse korral jagab seda sertifitseerimisasutusena tegutseva ametiga või asjakohase riikliku ohutusasutusega, kui tegemist on piiriülese taristuga;

f)	asjakohasel juhul võtab kõik meetmed, et tagada nõuete täitmine, selgitab välja, kas tegemist on ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa piiramise või tühistamise juhuga ja kui tema ei vastuta ühtse ohutustunnistuse ega ohutusloa väljaandmise eest, siis teavitab asjast pädevat asutust.

6. JÄRELEVALVETEGEVUSE LÄBIVAATAMINE

Järelevalvetegevuse jooksul kogutud teabele ja saadud kogemustele tuginedes ning nii individuaalsest kui ka liikmesriigi ohutustasemest lähtudes teeb riiklik ohutusasutus korrapäraselt järgmist:

a)	vaatab läbi järelevalvestrateegia ja kava(d), et kontrollida, kas algne sihttegevus, mitmest allikast pärit andmete/teabe kasutamine, järelevalve tulemused ja vahendite jaotus on asjakohased, ning vajaduse korral muudab prioriteete;

b)	muudab vajaduse korral kava(sid) ja kaalub muudatuste mõju järelevalvestrateegiale;

c)	edastab asjaomasele liikmesriigile vajaduse korral oma seisukohad ja ettepanekud ohutusalase õigusraamistiku puuduste kõrvaldamiseks.

Liide

Proportsionaalne meede (proportsio-naalsed meetmed)

Järelevalve-strateegia üldised eesmärgid, järelevalve-kava(de) ja selle (nende) rakendamise viiside selgitamine

Mitte-vastavused?

Riskivaldkondade kindlaksmääramine

Ohutusjuhtimis-süsteemi toimimise kohta kogutud asjakohane teave

Andmed/õnnetus- või vahejuhtumikohta

Järelevalve tulemused

Tegevuskava(de) koostamine ja rakendamine

Liikmesriigi üldine ohutustase

Ohutusalase õigusraamistiku tulemuslikkus

Jah

Uurimisaruanded

Mis tahes asjakohane teave

Raudteeveo- ja taristuettevõtjate iga-aastased ohutusalased aruanded

Eelmise järelevalve tulemused

Tegevuskava(de) asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamine

Meetmed vajalikud?

Ohutustaseme hindamine

Järelevalvetulemuste dokumenteerimine

Ohutusalase õigusraamistiku jõustamine, täiustamine ja/või väljatöötamine

Jah

Kava(de) rakendamine

Järelevalvestratee-gia ja -kava(de) väljatöötamine ning järelevalve koordineerimine teiste riiklike ohutusasutustega

Järelevalvetegevuse läbivaatamine

Teabe kogumine ja analüüsimine

Ohutushindamise jooksul kogutud teave

Raudteeveo- või taristuettevõtja

Järelevalvet tegev riiklik ohutusasutus

Amet või asjakohane riiklik ohutusasutus

II LISA

Artikli 8 lõike 2 kohane koordineeritud ja ühise järelevalve raamistik

Asjakohased riiklikud ohutusasutused töötavad välja ühistegevuse korra järgmiste põhimõtete ja konkreetsete elementide alusel.

1.	Lepitakse kokku, missugune raudteeveo- ja taristuettevõtjate tegevuse laad vajab koordineeritud ja ühist järelevalvet.

2.	Lepitakse kokku koordineerimisel kasutatava(te)s ühis(t)es keel(t)es ja teabe konfidentsiaalsuse tasemes.

Lepitakse kokku, missugust teavet vahetatakse, ja vahetamise ajakava:

a)	vahetatakse asjakohast teavet punkti 1 alusel välja selgitatud raudteeveo- ja taristuettevõtjate kohta ning jagatakse hindamise tulemusi;

b)	vajaduse korral esitatakse ohutuslubade koopiad;

c)	jagatakse omavahel järelevalve, sealhulgas jõustamisotsuste ja -meetmete kohaldamise tulemusi, kui need on asjakohased;

d)	Jagatakse omavahel teavet igas liikmesriigis punkti 1 alusel välja selgitatud raudteeveo- ja taristuettevõtjate ohutustaseme kohta.

Jagatakse omavahel otsustuskriteeriume:

a)	jagatakse omavahel teavet selle kohta, kuidas iga riiklik ohutusasutus suunab oma tegevuse konkreetsele asjaomasele raudteeveo- ja taristuettevõtjale järelevalvekava raames;

b)	peetakse dialoogi asjakohaste riiklike ohutusasutustega suurte nõuetele mittevastavuste kõrvaldamiseks kavandatud abinõude teemal.

Juhitakse koordineerimistööd:

a)	jagatakse omavahel olemasolevaid järelevalvestrateegiaid ja -kavasid;

b)	määratakse kindlaks ühised huvipunktid ja/või -teemad;

c)	kavandatakse tõhusalt individuaalseid, koordineeritud või ühisalgatusi ilma tarbetu ebamugavuse tekitamiseta raudteeveo- või taristuettevõtjale ja vältides nende algatuste kattumist.

6.	Lepitakse kokku, missugune riiklik ohutusasutus (või missugused riiklikud ohutusasutused) peaks(id) jälgima meetmeid, mille eesmärk on reageerida allesjäänud probleemidele, mille lahendamine on vajaduse korral seatud järelevalve alla.

Lepitakse kokku valdkonnad, millele koordineeritult ja ühiselt keskenduda:

a)	selgitatakse välja asjaomaste raudteeveo- ja taristuettevõtjate põhiriskid, mida riiklikud ohutusasutused peavad koordineeritult ja ühiselt käsitlema;

b)	lepitakse kokku, missugune riiklik ohutusasutus hakkab missugust tegevust juhtima, tuginedes nõuetekohaselt kindlaks määratud kriteeriumidele, kui see on asjakohane;

c)	lepitakse kokku, mis liiki ühiseid järelevalvemeetmeid võtta, kui see on asjakohane;

d)	lepitakse kokku, kuidas tuleks teavitada raudteeveo- ja taristuettevõtjaid riiklike ohutusasutuste kehtestatavast korrast ja sõlmitavatest kokkulepetest.

Jagatakse häid tavasid:

a)	töötatakse välja kord, kuidas korrapäraselt läbi vaadata ja koordineerida asjakohaste raudteeveo- ja taristuettevõtjate järelevalvet;

b)	töötatakse välja kord, kuidas hinnata riiklike ohutusasutuste (kaasa arvatud amet, kui see on asjakohane) omavahelise tegevuse koordineerimise ja koostöö tõhusust.

25.5.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 129/26

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/762,

8. märts 2018,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti 9. märtsil 2017. aastal komisjonile esitatud soovitust ERA-REC-115-REC vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite ja järelevalve ühise ohutusmeetodi läbivaatamise kohta

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühistes ohutusmeetodites on kirjeldatud ohutustasemete, ohutuseesmärkide saavutamise ja muudele ohutusnõuetele vastavuse hindamist.

(2)

(3)

Komisjon volitas 1. septembri 2016. aasta rakendusotsusega (2) Euroopa Liidu Raudteeametit (edaspidi „amet“) direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 2 kohaselt vaatama läbi komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010, (3) (EL) nr 1169/2010 (4) ja (EL) nr 1077/2012 (5). 9. märtsil 2017 andis amet seoses komisjoni volitusega välja soovituse, millele on lisatud aruanne riiklike ohutusasutustega, sotsiaalpartneritega ja kasutajatega konsulteerimise tulemuste kohta ning aruanne vastu võetavate muudetud ühiste ohutusmeetodite mõju hindamise kohta. Komisjon uuris ameti väljaantud soovitust, et veenduda volituse täitmises, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõikes 4.

(4)

Ohutusjuhtimissüsteemi eesmärk on tagada, et raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad saavutavad oma ärieesmärgid ohutult. Ohutusjuhtimissüsteem on tihti lõimitud muude juhtimissüsteemidega, et suurendada organisatsiooni üldist tulemuslikkust ja vähendada kulusid ning teha ühiseid jõupingutusi organisatsiooni kõigil tasandeil. Selleks kasutatakse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni juhtimissüsteemide standardite struktuuri (High Level Structure), (6) et funktsioonipõhiselt siduda direktiivi (EL) 2016/798 artikli 9 kohased ohutusjuhtimissüsteemi nõuded. Samuti võimaldab see raamistik raudteeveo-ettevõtjatel ja taristuettevõtjatel protsessikesksest lähenemisviisist paremini aru saada ja seda kohaldada, kui nad töötavad välja oma ohutusjuhtimissüsteemi ning rakendavad, haldavad ja pidevalt täiustavad seda.

(5)	Pärast ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa saamist peaks taotleja jätkuvalt kasutama oma ohutusjuhtimissüsteemi, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9.

(6)

Inimkäitumisel on keskne roll raudtee ohutul ja tõhusal käitamisel. Kui leitakse, et inimkäitumisel on osa õnnetus- või vahejuhtumi põhjustamisel, võib juhtuda, et sellised organisatsioonilised tegurid nagu töökoormus ja töökorraldus mõjutasid inimkäitumist ja vähendasid tulemuslikkust ning raskendasid konkreetse õnnetus- või vahejuhtumi tagajärgi. Seepärast on oluline, et raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad järgivad süsteemset lähenemisviisi inimvõimete toetamisel ning inim- ja organisatsiooniliste tegurite käsitlemisel ohutusjuhtimissüsteemi raames.

(7)

See, kuidas organisatsioonis ohutust tajutakse, hinnatakse ja prioriteediks seatakse, kajastab tegelikke kohustusi, mis organisatsiooni kõigil tasanditel on ohutuse valdkonnas seatud. Seepärast on ka oluline, et raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad määraksid kindlaks tegevuse ja käitumise, mis võivad aidata kujundada positiivset ohutusjuhtimissüsteemi, ning et ohutusjuhtimissüsteemi kaudu edendaksid nad vastastikuse usalduse, kindluse ja üksteiselt õppimise kultuuri, mille raames töötajaid kutsutakse panustama ohutuse suurendamisse, andes teada ohtlikest olukordadest ja edastades ohutusalast teavet.

(8)

Ohutusjuhtimissüsteemi puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (7) ja nõukogu asjakohaseid üksikdirektiive kohaldatakse täiel määral raudtee ehitamise, käitamise ja hooldamisega tegelevate töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks. Sellega ei kaasne väljaandvale asutusele muud lisavastutust ega muid lisaülesandeid kui see, et ta peab kontrollima, kas ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa taotleja on võtnud arvesse tervise- ja ohutusriske. Direktiivi 89/391/EMÜ nõuete täitmise kontrollimine võidakse siiski teha ülesandeks muudele liikmesriikide määratud pädevatele asutustele.

(9)	Ohutusjuhtimissüsteemis tuleks vajaduse korral arvesse võtta võimalikke täiendavaid riske, mis kaasnevad ohtlike kaupade raudteeveoga, mistõttu tuleks arvesse võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (8).

(10)	Määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 aeguvad ja tuleks seepärast asendada käesoleva määrusega.

(11)

Seoses ohutustunnistustega on direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikega 15 ette nähtud, et riiklik ohutusasutus võib nõuda ohutustunnistuste muutmist pärast olulisi muutusi ohutusalases õigusraamistikus. Direktiivi (EL) 2016/798 artiklist 9 ja käesolevast määrusest tulenevad muudatused on küll asjakohased ja tähtsad, aga need ei ole olulised. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1158/2010 kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (9) kohaselt välja antud ohutustunnistuste suhtes kuni nende aegumise kuupäevani. Samal põhjusel on vaja lükata määruse (EL) nr 1158/2010 tühistamine edasi kuni selle ajavahemiku viimase päeva lõpuni, mil riiklikud ohutusasutused võivad seda järelvalve eesmärgil kohaldada. Vastavalt direktiivile (EL) 2016/798 kohaldatakse kehtivate ohutustunnistuste suhtes direktiivi 2004/49/EÜ, mis on määruse (EL) nr 1158/2010 aluseks.

(12)

Seoses ohutuslubadega on direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõike 2 teise lõiguga ette nähtud, et riiklik ohutusasutus võib nõuda ohutuslubade muutmist pärast olulisi muutusi ohutusalases õigusraamistikus. Direktiivi (EL) 2016/798 artiklist 9 ja käesolevast määrusest tulenevad muudatused on küll asjakohased ja tähtsad, aga need ei ole olulised. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1169/2010 kohaldada direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt välja antud ohutuslubade suhtes kuni nende aegumise kuupäevani. Samal põhjusel on vaja lükata määruse (EL) nr 1169/2010 tühistamine edasi kuni selle ajavahemiku viimase päeva lõpuni, mil riiklikud ohutusasutused võivad seda järelvalve eesmärgil kohaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi nõudeid käsitlevad ühised ohutusmeetodid, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktis f.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/798 kohaselt välja antud ühtsete ohutustunnistuste ja ohutuslubade suhtes.

Artikkel 2

Mõiste

Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet: „sertifitseerimisasutus“ – ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest vastutav asutus, s.o kas amet või riiklik ohutusasutus.

Artikkel 3

Ohutusjuhtimissüsteemi nõuded raudteeveo-ettevõtjate jaoks

Raudteeveo-ettevõtjad kehtestavad oma ohutusjuhtimissüsteemi kooskõlas I lisas esitatud nõuetega.

Kõnealuseid ohutusjuhtimissüsteemi nõudeid kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 10 osutatud ühtsete ohutustunnistuste taotluste hindamisel ja nende tunnistuste järelevalvel.

Artikkel 4

Ohutusjuhtimissüsteemi nõuded taristuettevõtjate jaoks

Taristuettevõtjad kehtestavad oma ohutusjuhtimissüsteemi kooskõlas II lisas esitatud nõuetega.

Kõnealuseid ohutusjuhtimissüsteemi nõudeid kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 12 osutatud ohutuslubade taotluste hindamisel ja nende lubade järelevalvel.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2025.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 102.

(3) Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

(4) Komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).

(6) ISO/IEC direktiivid, 1 osa, konsolideeritud kaasanne 2016, lisa SL, liide 2 (ISO/IEC Directives, Part 1, consolidated supplement 2016, Annex SL Appendix 2).

(7) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

I LISA

Ohutusjuhtimissüsteemi nõuded raudteeveo-ettevõtjate jaoks

1. ORGANISATSIOONI TAUST

1.1. Organisatsioon:

a)	kirjeldama oma tegevuse liiki, ulatust ja tegevuspiirkonda;

b)	tegema kindlaks tõsised ohutusriskid, mis tulenevad raudteetoimingutest, olenemata sellest, kas neid teostab organisatsioon ise või töövõtjad, partnerid või tarnijad tema kontrolli all;

c)	tegema kindlaks huvitatud isikud (nt reguleerivad asutused, ametiasutused, taristuettevõtjad, töövõtjad, tarnijad, partnerid), sh raudteesüsteemivälised isikud, kes on ohutusjuhtimissüsteemi seisukohast olulised;

d)	tegema kindlaks punktis c osutatud huvitatud isikutega seotud õiguslikud ja muud ohutusalased nõuded ja neid säilitama;

e)	tagama, et punktis d osutatud nõudeid võetakse arvesse ohutusjuhtimissüsteemi arendamisel, rakendamisel ja haldamisel;

f)	kirjeldama ohutusjuhtimissüsteemi ulatust, osutades, milline osa äritegevusest on selle ulatusega hõlmatud ja milline mitte, võttes arvesse punktis d osutatud nõudeid.

2. JUHTROLL

2.1. Juhtroll ja kohustus

2.1.1. Kõrgem juhtkond võtab juhtrolli ja kohustub ohutusjuhtimissüsteemi arendama, rakendama, hooldama ja järjest täiustama, tehes järgmist:

a)	võttes üldise vastutuse ja kohustuse tagada ohutus;

b)	tagades, et organisatsiooni eri tasandite juhtkond võtab oma tegevuse ning töötajate ja töövõtjatega suhtlemise kaudu kohustuse tagada ohutus;

c)	tagades, et ohutuspoliitika ja -eesmärgid määratakse kindlaks, neist saadakse aru ja et need on kooskõlas organisatsiooni strateegilise suunaga;

d)	tagades organisatsiooni ohutusjuhtimissüsteemi nõuete lõimimise organisatsiooni äriprotsessidega;

e)	tagades ohutusjuhtimissüsteemi jaoks vajalike ressursside kättesaadavuse;

f)	tagades, et ohutusjuhtimissüsteem võimaldab organisatsiooni ohutusriske tõhusalt kontrollida;

g)	innustades töötajaid ohutusjuhtimissüsteemi nõuetest kinni pidama;

h)	edendades ohutusjuhtimissüsteemi pidevat täiustamist;

i)	tagades, et organisatsiooni äririskide kindlakstegemisel ja juhtimisel võetakse ohutust arvesse, ja selgitades, kuidas ohutuse ja muude ärieesmärkide vaheline lahknevus kindlaks tehakse ja see kõrvaldatakse;

j)	edendades positiivset ohutuskultuuri.

2.2. Ohutuspoliitika

2.2.1. Kõrgem juhtkond koostab dokumendi, milles kirjeldatakse organisatsiooni ohutuspoliitikat, ja:

a)	see vastab organisatsiooni liigile ja raudteetoimingute ulatusele;

b)	selle on heaks kiitnud organisatsiooni tegevjuht (või kõrgema juhtkonna esindaja(d);

c)	seda rakendatakse aktiivselt, see tehakse kõigile töötajatele teatavaks ja kättesaadavaks.

2.2.2. Ohutuspoliitika:

a)	sisaldab kohustust täita kõiki õiguslikke ja muid nõudeid, mis on seotud ohutusega;

b)	toimib raamistikuna, mille alusel seatakse ohutuseesmärke ja hinnatakse organisatsiooni ohutustaset nendest eesmärkidest lähtuvalt;

c)	sisaldab kohustust kontrollida ohutusriske, mis tulenevad nii enda kui ka teiste tegevusest;

d)	sisaldab kohustust ohutusjuhtimissüsteemi pidevalt täiustada;

e)	vastab äristrateegiale ja organisatsiooni ohutustasemele.

2.3. Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused

2.3.1. Ohutust mõjutavate töötajate (sh juhtkond ja teised ohutusülesandeid täitvad töötajad) kohustused, vastutus ja volitused määratakse kindlaks organisatsiooni kõigil tasanditel, need dokumenteeritakse, määratakse neile isikutele ja tehakse neile teatavaks.

2.3.2. Organisatsioon tagab, et töötajatel, kellele delegeeritakse kohustus tagada ohutusülesannete täitmine, on volitused, pädevus ja asjakohased vahendid oma ülesannete täitmiseks, ilma et muud tegevusvaldkonnad nende täitmist negatiivselt mõjutaksid.

2.3.3. Ohutusülesannetega seotud kohustuste delegeerimine dokumenteeritakse ja tehakse teatavaks asjaomastele töötajatele, kes peavad need heaks kiitma ja nendest aru saama.

2.3.4. Organisatsioon kirjeldab punktis 2.3.1 osutatud rollide määramist organisatsioonisisestele ja vajaduse korral organisatsioonivälistele tegevusvaldkondadele (vt punkt 5.3 „Töövõtjad, partnerid ja tarnijad“).

2.4. Konsulteerimine töötajate ja muude isikutega

2.4.1. Vajaduse korral konsulteeritakse ohutusjuhtimissüsteemi arendamisel, haldamisel ja täiustamisel töötajate, nende esindajate ja organisatsiooniväliste huvitatud isikutega süsteemi nende osade puhul, mille eest nad vastutavad, sh käitamisprotseduuride ohutuse aspektid.

2.4.2. Organisatsioon hõlbustab töötajatega konsulteerimist, nähes ette meetodid ja vahendid töötajate kaasamiseks, töötajate arvamuse registreerimiseks ja töötajate arvamuse kohta tagasiside esitamiseks.

3. KAVANDAMINE

3.1. Riskide vähendamise meetmed

3.1.1. Riskihindamine

3.1.1.1. Organisatsioon:

teeb kindlaks ja analüüsib kõiki tegevus- organisatsioonilisi ja tehnilisi riske, mis on asjakohased organisatsiooni liigi, ulatuse ja tegevuspiirkonna seisukohast. Nende hulka kuuluvad riskid, mis tulenevad inim- ja organisatsioonilistest teguritest, nt töökoormusest, töökorraldusest, väsimusest, protseduuride sobivusest ja muude huvitatud isikute tegevusest (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“);

b)	hindab punktis a osutatud riske, kasutades asjakohaseid riskihindamismeetodeid;

c)	töötab välja ja kehtestab ohutusmeetmed, määrates kindlaks nendega seotud kohustused (vt punkt 2.3 „Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused“);

d)	arendab välja süsteemi ohutusmeetmete tõhususe jälgimiseks (vt punkt 6.1 „Jälgimine“);

tunnistab vajadust teha ühiste riskide vähendamisel ja nõuetekohaste ohutusmeetmete kehtestamisel vajaduse korral koostööd teiste huvitatud isikutega (nt raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad, tootja, hoolduse tarnija, hoolduse eest vastutav üksus, veeremiüksuse valdaja, teenuseosutaja ja hankeüksus);

f)	teavitab riskidest töötajaid ja kaasatud välisosalisi (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“).

3.1.1.2. Riski hindamisel võtab organisatsioon arvesse vajadust teha kindlaks kohaldatavatele õigusaktidele ja eriti direktiivile 89/391/EMÜ vastav ohutu töökeskkond, näha see ette ja säilitada seda.

3.1.2. Muudatuste kavandamine

3.1.2.1. Organisatsioon teeb enne muudatuste tegemist (vt punkt 5.4 „Muudatuste haldamine“) kindlaks võimalikud ohutusriskid ja asjakohased ohutusmeetmed (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“) kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 (1) kohase riskijuhtimisprotsessiga, sh võtab arvesse muudatusest endast tulenevaid ohutusriske.

3.2. Ohutuseesmärgid ja kavandamine

3.2.1. Organisatsioon määrab kindlaks asjakohaste funktsioonide jaoks ohutuseesmärgid asjakohasel tasandil, et ohutustaset säilitada ja võimaluse korral seda tõsta.

3.2.2. Ohutuseesmärgid:

a)	vastavad ohutuspoliitikale ja organisatsiooni strateegilistele eesmärkidele (kui see on asjakohane);

b)	on seotud prioriteetsete riskidega, mis mõjutavad organisatsiooni ohutustaset;

c)	on mõõdetavad;

d)	võtavad arvesse kohaldatavaid õiguslikke ja muid nõudeid;

e)	vaadatakse läbi nende saavutamise seisukohast ja neid muudetakse vajaduse korral;

f)	tehakse teatavaks.

3.2.3. Organisatsioonil on ohutuseesmärkide saavutamise kava(d).

3.2.4. Organisatsioon kirjeldab strateegiat ja kava(sid), mida kasutatakse ohutuseesmärkide saavutamise jälgimiseks (vt punkt 6.1 „Jälgimine“).

4. TOETUS

4.1. Ressursid

4.1.1. Organisatsioon näeb ette ressursid, sh pädevad töötajad ning tõhusad ja kasutatavad seadmed, mida on vaja ohutusjuhtimissüsteemi kehtestamiseks, rakendamiseks, haldamiseks ja pidevaks täiustamiseks.

4.2. Pädevus

4.2.1. Organisatsiooni pädevusjuhtimissüsteemiga tagatakse, et töötajad, kelle tegevus mõjutab ohutust, on pädevad täitma ohutusülesandeid, mille eest nad vastutavad (vt punkt 2.3 „Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused“), sh vähemalt järgmisi ülesandeid:

a)	ohutusülesannete täitmiseks vajaliku pädevuse kindlakstegemine (sh teadmised, oskused, muu kui tehniliste aspektidega seotud käitumine ja suhtumine);

b)	töötajate valimise põhimõtted (nõutud üldine haridustase, psühholoogiline ja füüsiline sobivus);

c)	algkoolitus, kogemused ja kvalifikatsioon;

d)	pidev koolitus ning olemasoleva pädevuse korrapärane ajakohastamine;

e)	pädevuse korrapärane hindamine ning psühholoogilise ja füüsilise sobivuse kontrollimine, et tagada kvalifikatsioonide ja oskuste säilimine aja jooksul;

f)	asjakohaseid ohutusjuhtimissüsteemi osi hõlmav konkreetne koolitus, et täita ohutusega seotud ülesandeid.

4.2.2. Organisatsioon näeb nende töötajate jaoks, kelle tegevus mõjutab ohutust, ette punkti 4.2.1 alapunktides c, d ja f osutatud koolitusprogrammi, millega tagatakse, et:

a)	koolitusprogramm viiakse läbi töötajate kindlakstehtud pädevust ja individuaalseid vajadusi arvestades;

b)	töötajad suudavad vajaduse korral tegutseda kõigis käitamistingimustes (tavapärastes, halvenenud ja ohuolukordades);

c)	koolituse kestus ja täienduskoolituse läbimise sagedus vastavad koolituseesmärkidele;

d)	kõigi töötajate kohta peetakse dokumentatsiooni (vt punkt 4.5.3 „Dokumenteeritud teabe kontrollimine“);

e)	koolitusprogramm vaadatakse korrapäraselt läbi ja seda auditeeritakse (vt punkt 6.2 „Siseaudit“) ning vajaduse korral tehakse muudatusi (vt punkt 5.4 „Muudatuste haldamine“).

4.2.3. Seatakse sisse kord, mille alusel töötajad naasevad tööle pärast õnnetusjuhtumeid/vahejuhtumeid või pikemat aega töölt eemalolekut ja mis hõlmab vajaduse korral lisakoolitust.

4.3. Teadlikkus

4.3.1. Kõrgem juhtkond tagab, et nad ise ja töötajad, kelle tegevus mõjutab ohutust, oleksid teadlikud oma tegevuse olulisusest, tähtsusest ja tagajärgedest ning sellest, kuidas nad aitavad kaasa ohutusjuhtimissüsteemi nõuetekohasele rakendamisele ja selle tõhususele, sh ohutuseesmärkide saavutamisele (vt punkt 3.2 „Ohutuseesmärgid ja kavandamine“).

4.4. Teave ja selle edastamine

4.4.1. Organisatsioon määrab kindlaks asjakohased teabekanalid, et tagada ohutusteabe vahetamine organisatsiooni eri tasandite vahel ja organisatsiooniväliste huvitatud isikutega, sh töövõtjate, partnerite ja tarnijatega.

4.4.2. Organisatsioon haldab ohutusteabe kindlakstegemist, saamist, töötlemist, loomist ja levitamist, et tagada ohutusteabe jõudmine otsuste tegijateni.

4.4.3. Organisatsioon tagab, et ohutusteave on:

a)	asjakohane, terviklik ja sihtrühmale arusaadav;

kehtiv;

täpne;

d)	järjepidev;

e)	kontrollitud (vt punkt 4.5.3 „Dokumenteeritud teabe kontrollimine“);

f)	isikutele teatavaks tehtud enne selle jõustumist;

g)	kätte saadud ja sellest on aru saadud.

4.5. Dokumenteeritud teave

4.5.1. Ohutusjuhtimissüsteemi dokumendid

4.5.1.1. Ohutusjuhtimissüsteemi kirjeldus, sh järgmine:

a)	raudteetoimingute ohutusega seotud protsesside (sh ohutusülesannete ja nendega seotud kohustuste) nimetamine ja kirjeldamine (vt punkt 2.3 „Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused“);

b)	nende protsesside koostoime;

c)	menetlused või muud dokumendid, milles kirjeldatakse nende protsesside rakendamist;

d)	töövõtjate, partnerite ja tarnijate nimetamine koos osutatavate teenuste liigi ja ulatuse kirjeldusega,

e)	organisatsiooni ja muude punktis d nimetatud isikute vahel sõlmitud lepinguliste ja muude selliste ärikokkulepete nimetamine, mida on vaja, et vähendada organisatsiooni ja töövõtjate kasutamisega seotud ohutusriske;

f)	viide käesoleva määrusega nõutavale dokumenteeritud teabele.

4.5.1.2. Organisatsioon tagab, et asjaomasele riiklikule ohutusasutusele (või ohutusasutustele) esitatakse vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 9 lõikele 6 iga-aastane ohutusaruanne, mis sisaldab järgmist:

a)	ohutusega seotud olulisi muudatusi käsitlevate otsuste kokkuvõte, sh ülevaade olulistest muudatustest kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 artikli 18 lõikega 1;

b)	organisatsiooni eelmis(t)e aasta(te) ohutuseesmärgid ja see kuidas, tõsised ohutusriskid mõjutavad nende eesmärkide seadmist;

c)	õnnetus-/vahejuhtumite siseuurimise (vt punkt 7.1 „Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine“) ja muu jälgimistegevuse tulemused (vt punkt 6.1 „Jälgimine“, punkt 6.2 „Siseaudit“ ja punkt 6.3 „Juhtkonnapoolne ülevaatus“) kooskõlas määruse (EL) nr 1078/2012 (2) artikli 5 lõikega 1;

d)	riiklike ohutusjuurdlusasutuste elluviimata soovitustega seoses tehtud edusammude kirjeldus (vt punkt 7.1 „Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine“);

e)	organisatsiooni ohutusnäitajad, mis on kavandatud organisatsiooni ohutustaseme hindamiseks (vt punkt 6.1 „Jälgimine“);

f)	RIDis (3) osutatud ohutusnõuandja iga-aastase aruande järeldused organisatsiooni ohtlike kaupade veoga (4) seotud tegevuste kohta, kui see on asjakohane.

4.5.2. Teabe loomine ja ajakohastamine

4.5.2.1. Organisatsioon tagab, et ohutusjuhtimissüsteemiga seotud dokumenteeritud teabe loomisel ja ajakohastamisel kasutatakse asjakohaseid vorminguid ja vahendeid.

4.5.3. Dokumenteeritud teabe kontrollimine

4.5.3.1. Organisatsioon kontrollib ohutusjuhtimissüsteemi kohta dokumenteeritud teavet, eriti selle säilitamist, levitamist ja muudatuste kontrollimist, et tagada selle teabe kättesaadavus, sobivus ja vajaduse korral kaitsmine.

4.6. Inim- ja organisatsiooniliste tegurite arvessevõtmine

4.6.1. Organisatsioon tõendab inim- ja organisatsiooniliste tegurite süstemaatilist arvessevõtmist ohutusjuhtimissüsteemi raames. Selle lähenemisviisi puhul:

a)	töötatakse välja strateegia ning kasutatakse inim- ja organisatsioonilisi tegureid käsitlevaid eksperditeadmisi ja tunnustatud meetodeid;

b)	käsitletakse riske, mis on seotud seadmete projekteerimise ja kasutamisega, ülesannetega, töötingimustega ja organisatsioonilise korraga, võttes arvesse inimvõimeid ja piiranguid ning mõju inimeste töö tulemuslikkusele.

5. TEGEVUS

5.1. Tegevuse kavandamine ja kontrollimine

5.1.1. Organisatsioon tagab tegevuse kavandamisel, elluviimisel ja läbivaatamisel, et tegevuse ajal tehakse järgmist:

a)	kohaldatakse aktsepteeritava riskitaseme näitajaid (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“);

b)	viiakse ellu ohutuseesmärkide saavutamise kava(d) (vt punkt 3.2 „Ohutuseesmärgid ja kavandamine“);

c)	kogutakse teavet, et mõõta tegevuskorra nõuetekohast kohaldamist ja tõhusust (vt punkt 6.1 „Jälgimine“).

5.1.2. Organisatsioon tagab, et tegevuskord vastab kohaldatavate koostalitluse tehniliste kirjelduste ohutusnõuetele ning asjakohastele riiklikele normidele ja muudele nõuetele (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“).

5.1.3. Selleks et ohjata tegevuse ohutusega seotud riske (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“), võetakse arvesse vähemalt järgmist:

a)	uute või olemasolevate rongimarsruutide ja uute rongiteenuste kavandamine, sh uut liiki veeremiüksuste kasutuselevõtmine, vajadus rentida veeremiüksuseid ja/või võtta tööle välisosaliste töötajaid ja vahetada hoolduse eest vastutavate üksustega hooldusteavet tegevusega seotud eesmärkidel;

b)	rongide sõidugraafikute koostamine ja rakendamine;

c)	rongide või veeremiüksuste veoeelne ettevalmistamine, sh väljumiseelsed kontrollid ja rongi koosseis;

d)	rongide või veeremiüksuste käitamine eri käitamistingimustes (tavapärased, halvenenud ja ohuolukordades);

e)	tegevuse kohandamine vastavalt hoolduse eest vastutavate üksuste taotlusele võtta veeremiüksus käigust maha või anda see uuesti käiku;

f)	veeremiüksuste käitamise load;

g)	liideste kasutatavus rongikabiinides ja rongijuhtimiskeskustes ja hooldustöötajate seadmete puhul.

5.1.4. Selleks et kontrollida tegevusohutusega seotud kohustuste jaotamist, määrab organisatsioon kindlaks rongide ja veeremiüksuste ohutu käitamise kooskõlastamise ja haldamisega seotud kohustused ja selle, kuidas kõigi teenuste ohutut osutamist mõjutavad asjakohased ülesanded jaotatakse pädevatele töötajatele organisatsioonisiseselt (vt punkt 2.3 „Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused“) ja vajaduse korral teistele kvalifitseeritud välisosalistele (vt punkt 5.3 „Töövõtjad, partnerid ja tarnijad“).

5.1.5. Selleks et kontrollida teavet ja selle edastamist (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“), kui see on tegevuse ohutuse seisukohast asjakohane, antakse asjaomastele töötajatele (nt rongipersonal) teada mis tahes konkreetsetest reisitingimustest, sh olulistest muudatustest, millega võib kaasneda oht, ajutistest või alalistest käitamispiirangutest (nt tulenevalt konkreetset liiki veeremiüksustest või konkreetsetest marsruutidest) ning erandlike saadetistega seotud tingimustest, kui see on asjakohane.

5.1.6. Selleks et kontrollida pädevust (vt punkt 4.2 „Pädevus“), kui see on tegevusohutuse seisukohast asjakohane, tagab organisatsioon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“) oma töötajate puhul järgmise:

a)	koolitus- ja tööjuhistest kinnipidamine ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmine,

b)	erikoolitus juhul, kui eeldatavad muutused mõjutavad tegevust või ülesandeid;

c)	nõuetekohaste meetmete võtmine pärast õnnetus- või vahejuhtumeid.

5.2. Varade valitsemine

5.2.1. Organisatsioon juhib füüsilise varaga seotud ohutusriske kogu vara olelusringi jooksul (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“) alates kavandamisest kuni kõrvaldamiseni ja täidab kõik inimteguritega seotud kasutusnõuded olelusringi kõigis etappides.

5.2.2. Organisatsioon peab tegema järgmist:

a)	tagama, et vara kasutatakse ettenähtud eesmärgil, säilitades samal ajal selle ohutu töökorra kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõikega 2, kui see on asjakohane, ja selle eeldatava talitlustaseme;

b)	haldama vara tavapärastes ja halvenenud käitamistingimustes;

c)	tegema niipea kui võimalik kindlaks juhud, mille puhul enne vara kasutamist või kasutamise ajal ei täideta käitamisnõudeid, sh ei kohaldata nõuetekohaselt kasutuspiiranguid, et tagada vara ohutu töökord (vt punkt 6.1 „Jälgimine“).

5.2.3. Organisatsioon tagab, et varade valitsemise kord vastab kohaldatavate koostalitluse tehniliste kirjelduste olulistele nõuetele ning muudele asjakohastele nõuetele (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“).

5.2.4. Hoolduse tagamisega seotud riskide ohjamisel (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“) tuleb võtta arvesse vähemalt järgmist:

a)	hooldusvajadus vara ohutu töökorra säilitamiseks, võttes aluseks vara kavandatud ja tegeliku kasutuse ja selle konstruktsiooniomadused;

b)	veeremiüksuse käigust maha võtmine hoolduseks puuduste leidmisel või kui vara ei ole enam ohutus töökorras, nagu on osutatud punktis a;

c)	pärast hooldust vara uuesti käiku laskmine teatavate kasutuspiirangutega, et tagada selle ohutu töökord;

d)	jälgimis- ja mõõtmisvahendite seisukord, et tagada nende sobivus ettenähtud kasutamiseks.

5.2.5. Selleks et kontrollida teavet ja selle edastamist (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“), kui see on vara ohutu haldamise seisukohast asjakohane, võtab organisatsioon arvesse järgmist:

a)	asjakohase teabe vahetamine organisatsioonis või väliste hoolduse eest vastutavate üksustega (vt punkt 5.3 „Töövõtjad, partnerid ja tarnijad“), eriti seoses ohutusalaste häirete, õnnetus- ja vahejuhtumite ning vara kasutuspiirangutega;

b)	kogu vajaliku teabe ja sh punktiga a seotud teabe jälgitavus (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“ ning punkt 4.5.3 „Dokumenteeritud teabe kontrollimine“);

c)	dokumentide koostamine ja säilitamine, sh vara ohutust mõjutavate muudatuste haldamine (vt punkt 5.4 „Muudatuste haldamine“).

5.3. Töövõtjad, partnerid ja tarnijad

5.3.1. Organisatsioon teeb kindlaks ja ohjab ohutusriske, mis tulenevad allhanke korras tehtavast tööst, sh tegevusest või koostööst, mis hõlmab töövõtjaid, partnereid ja tarnijaid.

5.3.2. Punktis 5.3.1 osutatud ohutusriskide ohjamiseks määrab organisatsioon kindlaks kriteeriumid, mille alusel valitakse töövõtjaid, partnereid ja tarnijaid, ning lepingutingimused, mida nad peavad täitma, sh:

a)	ohutusega seotud õiguslikud ja muud nõuded (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“);

b)	lepinguga ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus (vt punkt 4.2 „Pädevus“);

c)	täidetavate ülesannetega seotud kohustused;

d)	lepingu kestuse jooksul säilitatav eeldatav ohutustase;

e)	ohutusteabe vahetamisega seotud kohustused (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“);

f)	ohutusega seotud dokumentide jälgitavus (vt punkt 4.5 „Dokumenteeritud teave“).

5.3.3. Organisatsioon jälgib kooskõlas määruse (EL) nr 1078/2012 artikli 3 kohase menetlusega järgmist:

a)	kõigi tegevuste ning töövõtjate, partnerite ja tarnijate tegevuse ohutuse tase, et teha kindlaks, kas nad täidavad lepingus sätestatud nõudeid;

b)	töövõtjate, partnerite ja tarnijate teadlikkus ohutusriskidest, mis on seotud organisatsiooni tegevusega.

5.4. Muudatuste haldamine

5.4.1. Organisatsioon viib ellu ja kontrollib ohutusjuhtimissüsteemi muudatusi, et säilitada ohutustase või tõsta seda. See hõlmab muudatuste haldamise eri etapi otsuseid ja seejärel ohutusriskide läbivaatamist (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“).

5.5. Hädaolukordade ohjamine

5.5.1. Organisatsioon teeb kindlaks hädaolukorrad ja meetmed nende õigeaegseks ohjamiseks (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“) ning tavapäraste käitamistingimuste uuesti kehtestamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 2015/995 (5).

5.5.2. Organisatsioon tagab, et iga kindlakstehtud hädaolukorra liigi puhul:

a)	on võimalik kiiresti võtta ühendust päästeteenistusega;

b)	esitatakse päästeteenistusele kogu asjakohane teave eelnevalt, et nad saaksid valmistada ette päästestsenaariumi, ja hädaolukorra esinemise ajal;

c)	esmaabi antakse ettevõttesiseselt.

5.5.3. Organisatsioon teeb kindlaks ja dokumenteerib kõigi osaliste rollid ja kohustused kooskõlas määrusega (EL) nr 2015/995.

5.5.4. Organisatsioon kehtestab tegevus-, häire- ja teavituskavad hädaolukorras ning need sisaldavad korda, mille alusel:

a)	teavitatakse kõiki hädaolukorra ohjamisega seotud kohustusi täitvaid töötajaid;

b)	teavitatakse kõiki osalisi (nt taristuettevõtjaid, töövõtjaid, ametiasutusi, päästeteenistusi), sh antakse reisijatele hädaolukorras juhiseid;

c)	tehakse mis tahes vajalikke otsuseid kooskõlas hädaolukorra liigiga.

5.5.5. Organisatsioon kirjeldab, kuidas on jaotatud vahendeid ja hädaolukorra ohjamise vahendeid (vt punkt 4.1 „Vahendid“) ja kuidas on kindlaks tehtud koolitusvajadusi (vt punkt 4.2. „Pädevus“).

5.5.6. Hädaolukorras tegutsemise korda katsetatakse korrapäraselt koos teiste huvitatud isikutega ja seda ajakohastatakse vajaduse korral.

5.5.7. Organisatsioon tagab, et taristuettevõtja saab hõlpsasti ja viivitamata võtta ühendust pädevate vastutavate töötajatega, kelle keeleoskus on nõuetekohane, ja anda neile õigel tasemel teavet.

5.5.8. Organisatsioon kehtestab menetluse hoolduse eest vastutava üksuse või raudteeveeremi valdajaga ühenduse võtmiseks hädaolukorras.

6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

6.1. Jälgimine

6.1.1. Organisatsioon viib ellu jälgimistegevust kooskõlas määrusega (EL) nr 1078/2012, et

a)	kontrollida kõikide ohutusjuhtimissüsteemi protsesside ja menetluste, sealhulgas, käitamis- ja korralduslike tehniliste riskide korrektset kohaldamist ning tõhusust;

b)	kontrollida ohutusjuhtimissüsteemi kui terviku korrektset kasutamist ja eeldatavate tulemuste saavutamist;

c)	uurida, kas ohutusjuhtimissüsteem vastab käesoleva määruse nõuetele;

d)	teha kindlaks parandusmeetmed, neid rakendada ja hinnata nende tõhusust (vt punkt 7.2 „Pidev täiustamine“), nagu see on asjakohane, kui tehakse kindlaks punktide a, b ja c nõuete mittetäitmine.

6.1.2. Organisatsioon jälgib korrapäraselt organisatsiooni kõigil tasanditel ohutusülesannete täitmist ja sekkub, kui neid ülesandeid ei täideta nõuetekohaselt.

6.2. Siseaudit

6.2.1. Organisatsioon teeb sõltumatuid, erapooletuid ja läbipaistvaid siseauditeid, et koguda ja analüüsida teavet jälgimistegevuse eesmärgil (vt punkt 6.1 „Jälgimine“), sh

a)	koostatakse kavandatud siseauditite ajakava, mille saab eelnevate siseauditite tulemuste ja tegevuse jälgimise alusel üle vaadata;

b)	tehakse kindlaks ja valitakse välja pädevad audiitorid (vt punkt 4.2 „Pädevus“);

c)	analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi;

d)	tehakse kindlaks vajadus võtta parandus- või täiustusmeetmeid;

e)	kontrollitakse nende meetmete võtmist ja nende tõhusust;

f)	dokumenteeritakse auditite tegemine ja nende tulemused;

g)	auditite tulemused edastatakse kõrgemale juhtkonnale.

6.3. Juhtkonnapoolne ülevaatus

6.3.1. Kõrgem juhtkond vaatab korrapäraselt üle ohutusjuhtimissüsteemi järjepideva piisavuse ja tõhususe, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)	juhtkonnapoolse eelmise ülevaatuse käigus võtta soovitatud meetmete osas saavutatud edu;

b)	muutuvad organisatsioonisisesed ja -välised tingimused (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“);

organisatsiooni ohutustase seoses järgmisega:

i)	ohutuseesmärkide saavutamine;

ii)	jälgimistegevuse tulemused, sh siseauditi ja õnnetus-/vahejuhtumite siseuurimise tulemused ning vastavate meetmete staatus;

iii)	riikliku ohutusasutuse järelevalvetegevuse asjakohased tulemused;

d)	parendamissoovitused.

6.3.2. Kõrgem juhtkond võtab juhtkonnapoolse ülevaatuse tulemustest lähtuvalt üldvastutuse ohutusjuhtimissüsteemi tehtavate vajalike muudatuste kavandamise ja elluviimise eest.

7. TÄIUSTAMINE

7.1. Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine

7.1.1. Organisatsiooni raudteetoimingutega seotud õnnetus- ja vahejuhtumite puhul tuleb teha järgmist:

a)	nendest teatatakse, need registreeritakse, neid uuritakse ja analüüsitakse, et teha kindlaks nende põhjused;

b)	nendest teatatakse riiklikele organitele nõuetekohaselt.

7.1.2. Organisatsioon tagab, et:

a)	riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja tööstusharu/organisatsioonisiseste uurimiste alusel tehtud soovitusi hinnatakse ja vajaduse korral rakendatakse või nende täitmine tehakse kellelegi ülesandeks;

b)	teiste selliste huvitatud isikute nagu raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, hoolduse eest vastutavate üksuste ja raudteesõidukite valdajate asjakohaseid aruandeid/asjakohast teavet kaalutakse ja võetakse arvesse.

7.1.3. Organisatsioon kasutab uurimisega seotud teavet selleks, et vaadata läbi riskihindamine (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“), õppida sellest ohutuse suurendamise eesmärgil ja vajaduse korral võtta parandus- ja/või täiustusmeetmeid (vt punkt 5.4 „Muudatuste haldamine“).

7.2. Pidev täiustamine

7.2.1. Organisatsioon suurendab pidevalt oma ohutusjuhtimissüsteemi piisavust ja tõhusust, võttes arvesse määrusega (EL) nr 1078/2012 ette nähtud raamistikku ja vähemalt järgmiste tegevuste tulemusi:

a)	jälgimine (vt punkt 6.1 „Jälgimine“);

b)	siseaudit (vt punkt 6.2 „Siseaudit“);

c)	juhtkonnapoolne ülevaatus (vt punkt 6.3 „Juhtkonnapoolne ülevaatus“);

d)	õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine (vt punkt 7.1 „Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine“).

7.2.2. Organisatsioon näeb ette vahendid, millega edendatakse organisatsioonilise õppimise raames töötajate ja muude huvitatud isikute aktiivset osalemist ohutuse suurendamises.

7.2.3. Organisatsioon näeb ohutuskultuuri pidevaks täiustamiseks ette strateegia, mis tugineb eksperditeadmiste ja tunnustatud meetodite kasutamisele, et teha kindlaks käitumisprobleeme, mis mõjutavad ohutusjuhtimissüsteemi eri osi, ja võtta kasutusele meetmed nende probleemide lahendamiseks.

(1) Komisjoni 30. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8).

(2) Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1078/2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8).

(3) Direktiivi (EL) 2016/798 I lisa liite punkt 2.1.

(4) Direktiivi (EL) 2016/798 I lisa liite punkt 2.2.

(5) Komisjoni 8. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/995, millega muudetakse otsust 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 165, 30.6.2015, lk 1).

II LISA

Ohutusjuhtimissüsteemi nõuded taristuettevõtjate jaoks

1. ORGANISATSIOONI TAUST

1.1. Organisatsioon peab tegema järgmist:

a)	kirjeldama oma tegevuse liiki ja ulatust;

b)	tegema kindlaks tõsised ohutusriskid, mis tulenevad raudteetoimingutest, olenemata sellest, kas neid teostab organisatsioon ise või töövõtjad, partnerid või tarnijad tema kontrolli all;

c)	tegema kindlaks huvitatud isikud (nt reguleerivad asutused, ametiasutused, raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad, töövõtjad, tarnijad, partnerid), sh raudteesüsteemivälised isikud, kes on ohutusjuhtimissüsteemi seisukohast olulised;

d)	tegema kindlaks punktis c osutatud huvitatud isikutega seotud õiguslikud ja muud ohutusalased nõuded ja neid säilitama;

e)	tagama, et punktis d osutatud nõudeid võetakse arvesse ohutusjuhtimissüsteemi arendamisel, rakendamisel ja haldamisel;

f)	kirjeldama ohutusjuhtimissüsteemi ulatust, osutades, milline osa äritegevusest on selle ulatusega hõlmatud ja milline mitte, võttes arvesse punktis d osutatud nõudeid.

1.2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liik“– taristuettevõtjate teostatavate raudteetoimingutega seoses tegevuse ulatuse kirjeldus, sh taristu konstruktsioon ja ehitus, taristu hooldamine, liikluse planeerimine, liikluse korraldamine ja juhtimine, ning raudteetaristu (sh tava- ja kiirraudteesüsteem) kasutamisega seoses reisijate ja/või kauba vedu;

b) „ulatus“– taristuettevõtjate teostatavate raudteetoimingutega seoses rööbastee pikkus ja taristuettevõtja hinnanguline suurus, mis määratakse raudteesektoris töötajate arvu järgi.

2. JUHTROLL

2.1. Juhtroll ja kohustus

2.1.1. Kõrgem juhtkond võtab juhtrolli ja kohustub ohutusjuhtimissüsteemi arendama, rakendama, hooldama ja järjest täiustama, tehes järgmist:

a)	võttes üldise vastutuse ja kohustuse tagada ohutus;

b)	tagades, et organisatsiooni eri tasandite juhtkond võtab oma tegevuse ning töötajate ja töövõtjatega suhtlemise kaudu kohustuse tagada ohutus;

c)	tagades, et ohutuspoliitika ja -eesmärgid määratakse kindlaks, neist saadakse aru ja et need on kooskõlas organisatsiooni strateegilise suunaga;

d)	tagades organisatsiooni ohutusjuhtimissüsteemi nõuete lõimimise organisatsiooni äriprotsessidega;

e)	tagades ohutusjuhtimissüsteemi jaoks vajalike ressursside kättesaadavuse;

f)	tagades, et ohutusjuhtimissüsteem võimaldab organisatsiooni ohutusriske tõhusalt kontrollida;

g)	innustades töötajaid ohutusjuhtimissüsteemi nõuetest kinni pidama;

h)	edendades ohutusjuhtimissüsteemi pidevat täiustamist;

i)	tagades, et organisatsiooni äririskide kindlakstegemisel ja juhtimisel võetakse ohutust arvesse, ja selgitades, kuidas ohutuse ja muude ärieesmärkide vaheline lahknevus kindlaks tehakse ja see kõrvaldatakse;

j)	edendades positiivset ohutuskultuuri.

2.2. Ohutuspoliitika

2.2.1. Kõrgem juhtkond koostab dokumendi, milles kirjeldatakse organisatsiooni ohutuspoliitikat, ja:

a)	see vastab organisatsiooni liigi ja raudteetoimingute ulatusele;

b)	selle on heaks kiitnud organisatsiooni tegevjuht (või kõrgema juhtkonna esindaja(d);

c)	seda rakendatakse aktiivselt, see tehakse kõigile töötajatele teatavaks ja kättesaadavaks.

2.2.2. Ohutuspoliitika:

a)	sisaldab kohustust täita kõiki õiguslikke ja muid nõudeid, mis on seotud ohutusega;

b)	toimib raamistikuna, mille alusel seatakse ohutuseesmärke ja hinnatakse organisatsiooni ohutustaset nendest eesmärkidest lähtuvalt;

c)	sisaldab kohustust kontrollida ohutusriske, mis tulenevad nii enda kui ka teiste tegevusest;

d)	sisaldab kohustust ohutusjuhtimissüsteemi pidevalt täiustada;

e)	vastab äristrateegiale ja organisatsiooni ohutustasemele.

2.3. Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused

2.3.3. Ohutusülesannetega seotud kohustuste delegeerimine dokumenteeritakse ja tehakse teatavaks asjaomastele töötajatele, kes peavad need heaks kiitma ja nendest aru saama.

2.4. Konsulteerimine töötajate ja muude isikutega

3. KAVANDAMINE

3.1. Riskide vähendamise meetmed

3.1.1. Riskihindamine

3.1.1.1. Organisatsioon:

teeb kindlaks ja analüüsib kõiki tegevus- organisatsioonilisi ja tehnilisi riske, mis on asjakohased organisatsiooni tegevuse liigi ja ulatuse seisukohast. Nende hulka kuuluvad riskid, mis tulenevad inim- ja organisatsioonilistest teguritest, nt töökoormusest, töökorraldusest, väsimusest, protseduuride sobivusest ja muude huvitatud isikute tegevusest (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“);

b)	hindab punktis a osutatud riske, kasutades asjakohaseid riskihindamismeetodeid;

c)	töötab välja ja kehtestab ohutusmeetmed, määrates kindlaks nendega seotud kohustused (vt punkt 2.3 „Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused“);

d)	arendab välja süsteemi ohutusmeetmete tõhususe jälgimiseks (vt punkt 6.1 „Jälgimine“);

f)	teavitab riskidest töötajaid ja kaasatud välisosalisi (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“);

3.1.1.2. riski hindamisel võtab organisatsioon arvesse vajadust teha kindlaks kohaldatavatele õigusaktidele ja eriti direktiivile 89/391/EMÜ vastav ohutu töökeskkond, näha see ette ja säilitada seda.

3.1.2. Muudatuste kavandamine

3.1.2.1. Organisatsioon teeb enne muudatuste tegemist (vt punkt 5.4 „Muudatuste haldamine“) kindlaks võimalikud ohutusriskid ja asjakohased ohutusmeetmed (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“) kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 kohase riskijuhtimisprotsessiga, sh võtab arvesse muudatusest endast tulenevaid ohutusriske.

3.2. Ohutuseesmärgid ja kavandamine

3.2.1. Organisatsioon määrab kindlaks asjakohaste funktsioonide jaoks ohutuseesmärgid asjakohasel tasandil, et ohutustaset säilitada ja võimaluse korral seda tõsta.

3.2.2. Ohutuseesmärgid:

a)	vastavad ohutuspoliitikale ja organisatsiooni strateegilistele eesmärkidele (kui see on asjakohane);

b)	on seotud prioriteetsete riskidega, mis mõjutavad organisatsiooni ohutustaset;

c)	on mõõdetavad;

d)	võtavad arvesse kohaldatavaid õiguslikke ja muid nõudeid;

e)	vaadatakse läbi nende saavutamise seisukohast ja neid muudetakse vajaduse korral;

f)	tehakse teatavaks.

3.2.3. Organisatsioonil on ohutuseesmärkide saavutamise kava(d).

3.2.4. Organisatsioon kirjeldab strateegiat ja kava(sid), mida kasutatakse ohutuseesmärkide saavutamise jälgimiseks (vt punkt 6.1 „Jälgimine“).

4. TOETUS

4.1. Ressursid

4.2. Pädevus

a)	ohutusülesannete täitmiseks vajaliku pädevuse kindlakstegemine (sh teadmised, oskused, muu kui tehniliste aspektidega seotud käitumine ja suhtumine);

b)	töötajate valimise põhimõtted (nõutud üldine haridustase, psühholoogiline ja füüsiline sobivus);

c)	algkoolitus, kogemused ja kvalifikatsioon;

d)	pidev koolitus ning olemasoleva pädevuse korrapärane ajakohastamine;

e)	pädevuse korrapärane hindamine ning psühholoogilise ja füüsilise sobivuse kontrollimine, et tagada kvalifikatsioonide ja oskuste säilimine aja jooksul;

f)	asjakohaseid ohutusjuhtimissüsteemi osi hõlmav konkreetne koolitus, et täita ohutusega seotud ülesandeid.

4.2.2. Organisatsioon näeb nende töötajate jaoks, kelle tegevus mõjutab ohutust, ette punkti 4.2.1 alapunktides c, d ja f osutatud koolitusprogrammi, millega tagatakse, et:

a)	koolitusprogramm viiakse läbi töötajate kindlakstehtud pädevust ja individuaalseid vajadusi arvestades;

b)	töötajad suudavad vajaduse korral tegutseda kõigis käitamistingimustes (tavapärastes, halvenenud ja ohuolukordades);

c)	koolituse kestus ja täienduskoolituse läbimise sagedus vastavad koolituseesmärkidele;

d)	kõigi töötajate kohta peetakse dokumentatsiooni (vt punkt 4.5.3 „Dokumenteeritud teabe kontrollimine“);

e)	koolitusprogramm vaadatakse korrapäraselt läbi ja seda auditeeritakse (vt punkt 6.2 „Siseaudit“) ning vajaduse korral tehakse muudatusi (vt punkt 5.4 „Muudatuste haldamine“).

4.2.3. Seatakse sisse kord, mille alusel töötajad naasevad tööle pärast õnnetusjuhtumeid/vahejuhtumeid või pikemat aega töölt eemalolekut ja mis hõlmab vajaduse korral lisakoolitust.

4.3. Teadlikkus

4.4. Teave ja selle edastamine

4.4.2. Organisatsioon haldab ohutusteabe kindlakstegemist, saamist, töötlemist, loomist ja levitamist, et tagada ohutusteabe jõudmine otsuste tegijateni.

4.4.3. Organisatsioon tagab, et ohutusteave on:

a)	asjakohane, terviklik ja sihtrühmale arusaadav;

kehtiv;

täpne;

d)	järjepidev;

e)	kontrollitud (vt punkt 4.5.3 „Dokumenteeritud teabe kontrollimine“);

f)	isikutele teatavaks tehtud enne selle jõustumist;

g)	kätte saadud ja sellest on aru saadud.

4.5. Dokumenteeritud teave

4.5.1. Ohutusjuhtimissüsteemi dokumendid

4.5.1.1. Ohutusjuhtimissüsteemi kirjeldus, sh järgmine:

a)	raudteetoimingute ohutusega seotud protsesside (sh ohutusülesannete ja nendega seotud kohustuste) nimetamine ja kirjeldamine (vt punkt 2.3 „Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused“);

b)	nende protsesside koostoime;

c)	menetlused või muud dokumendid, milles kirjeldatakse nende protsesside rakendamist;

d)	töövõtjate, partnerite ja tarnijate nimetamine koos osutatavate teenuste liigi ja ulatuse kirjeldusega;

e)	organisatsiooni ja muude punktis d nimetatud isikute vahel sõlmitud lepinguliste ja muude selliste ärikokkulepete nimetamine, mida on vaja, et vähendada organisatsiooni ja töövõtjate kasutamisega seotud ohutusriske;

f)	viide käesoleva määrusega nõutavale dokumenteeritud teabele.

a)	ohutusega seotud olulisi muudatusi käsitlevate otsuste kokkuvõte, sh ülevaade olulistest muudatustest kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 artikli 18 lõikega 1;

b)	organisatsiooni eelmis(t)e aasta(te) ohutuseesmärgid ja see kuidas, tõsised ohutusriskid mõjutavad nende eesmärkide seadmist;

c)	õnnetus-/vahejuhtumite siseuurimise (vt punkt 7.1 „Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine“) ja muu jälgimistegevuse tulemused (vt punkt 6.1 „Jälgimine“, punkt 6.2 „Siseaudit“ ja punkt 6.3 „Juhtkonnapoolne ülevaatus“) kooskõlas määruse (EL) nr 1078/2012 artikli 5 lõikega 1;

d)	riiklike ohutusjuurdlusasutuste elluviimata soovitustega seoses tehtud edusammude kirjeldus (vt punkt 7.1 „Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine“);

e)	organisatsiooni ohutusnäitajad, mis on kavandatud organisatsiooni ohutustaseme hindamiseks (vt punkt 6.1 „Jälgimine“);

f)	RIDis (1) osutatud ohutusnõuandja iga-aastase aruande järeldused organisatsiooni ohtlike kaupade veoga (2) seotud tegevuste kohta, kui see on asjakohane.

4.5.2. Teabe loomine ja ajakohastamine

4.5.2.1. Organisatsioon tagab, et ohutusjuhtimissüsteemiga seotud dokumenteeritud teabe loomisel ja ajakohastamisel kasutatakse asjakohaseid vorminguid ja vahendeid.

4.5.3. Dokumenteeritud teabe kontrollimine

4.6. Inim- ja organisatsiooniliste tegurite arvessevõtmine

4.6.1. Organisatsioon tõendab inim- ja organisatsiooniliste tegurite süstemaatilist arvessevõtmist ohutusjuhtimissüsteemi raames. Selle lähenemisviisi puhul:

a)	töötatakse välja strateegia ning kasutatakse inim- ja organisatsioonilisi tegureid käsitlevaid eksperditeadmisi ja tunnustatud meetodeid;

b)	käsitletakse riske, mis on seotud seadmete projekteerimise ja kasutamisega, ülesannetega, töötingimustega ja organisatsioonilise korraga, võttes arvesse inimvõimeid ja nende piiranguid ning mõju inimeste töö tulemuslikkusele.

5. TEGEVUS

5.1. Tegevuse kavandamine ja kontrollimine

5.1.1. Organisatsioon tagab tegevuse kavandamisel, elluviimisel ja läbivaatamisel, et tegevuse ajal tehakse järgmist:

a)	kohaldatakse aktsepteeritava riskitaseme näitajaid (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“);

b)	viiakse ellu ohutuseesmärkide saavutamise kava(d) (vt punkt 3.2 „Ohutuseesmärgid ja kavandamine“);

c)	kogutakse teavet, et mõõta tegevuskorra nõuetekohast kohaldamist ja tõhusust (vt punkt 6.1 „Jälgimine“).

5.1.3. Tegevusohutusega seotud riskide ohjamisel (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“) tuleb võtta arvesse vähemalt järgmist:

a)	liikluskorralduse ja juhtimise seisukohast ohutu liikluse piirid, mis põhinevad taristu konstruktsiooniomadustel;

b)	liikluskorraldus, sh sõiduplaan ja rongiliinide jaotamine;

c)	liikluse juhtimine reaalajas tavatingimustes ja halvenenud tingimustes, kohaldades liikluspiiranguid ja hallates liiklushäireid;

d)	tingimuste kehtestamine erandlike saadetiste jaoks.

5.1.4. Selleks et kontrollida tegevusohutusega seotud kohustuste jaotamist, määrab organisatsioon kindlaks rongide ja veeremiüksuste ohutu käitamise kooskõlastamise ja haldamisega seotud kohustused ja selle, kuidas kõigi teenuste ohutut osutamist mõjutavad asjakohased ülesanded jaotatakse pädevatele töötajatele organisatsioonisiseselt (vt punkt 2.3 „Organisatsioonisisesed rollid, kohustused, vastutus ja volitused“) ja vajaduse korral teistele välistele kvalifitseeritud osalistele (vt punkt 5.3 „Töövõtjad, partnerid ja tarnijad“).

5.1.5. Selleks et kontrollida teavet ja selle edastamist (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“), kui see on tegevusohutuse seisukohast asjakohane, teavitatakse asjaomaseid töötajaid (nt signalistid) rongide ja veeremiüksuste konkreetsetest marsruudinõuetest, olulistest muudatustest, millega võib kaasneda oht, ajutistest või alalistest käitamispiirangutest (nt tulenevalt rööbastee hooldusest) ning erandlike saadetistega seotud tingimustest, kui see on asjakohane.

a)	koolitus- ja tööjuhistest kinnipidamine ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmine,

b)	erikoolitus juhul, kui eeldatavad muutused mõjutavad tegevust või ülesandeid;

c)	nõuetekohaste meetmete võtmine pärast õnnetus- või vahejuhtumeid.

5.2. Varade valitsemine

5.2.2. Organisatsioon peab tegema järgmist:

a)	tagama, et vara kasutatakse ettenähtud eesmärgil, säilitades samal ajal selle ohutu töökorra ja eeldatava talitlustaseme;

b)	haldama vara tavapärastes ja halvenenud käitamistingimustes;

c)	tegema niipea kui võimalik kindlaks juhud, mille puhul enne vara kasutamist või kasutamise ajal ei täideta käitamisnõudeid, sh ei kohaldata nõuetekohaselt kasutuspiiranguid, et tagada vara ohutu töökord (vt punkt 6.1 „Jälgimine“).

5.2.4. Hoolduse tagamisega seotud riskide ohjamisel (vt punkt 3.1.1 „Riskihindamine“) tuleb võtta arvesse vähemalt järgmist:

a)	hooldusvajadus taristu ohutu töökorra säilitamiseks, võttes aluseks taristu kavandatud ja tegeliku kasutuse ja selle konstruktsiooniomadused;

b)	veeremiüksuse käigust maha võtmine hoolduseks puuduste leidmisel või kui vara ei ole enam ohutus töökorras, nagu on osutatud punktis a;

c)	pärast hooldust vara uuesti käiku laskmine teatavate kasutuspiirangutega, et tagada selle ohutu töökord;

d)	jälgimis- ja mõõtmisvahendite seisukord, et tagada nende sobivus ettenähtud kasutamiseks.

a)	asjakohase teabe vahetamine organisatsioonis või väliste hoolduse eest vastutavate üksustega (vt punkt 5.3 „Töövõtjad, partnerid ja tarnijad“), eriti seoses ohutusalaste häirete, õnnetus- ja vahejuhtumite ning vara kasutuspiirangutega;

b)	kogu vajaliku teabe ja sh punktiga a seotud teabe jälgitavus (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“ ning punkt 4.5.3 „Dokumenteeritud teabe kontrollimine“);

c)	dokumentide koostamine ja säilitamine, sh vara ohutust mõjutavate muudatuste haldamine (vt punkt 5.4 „Muudatuste haldamine“).

5.3. Töövõtjad, partnerid ja tarnijad

5.3.1. Organisatsioon teeb kindlaks ja ohjab ohutusriske, mis tulenevad allhanke korras tehtavast tööst, sh tegevusest või koostööst, mis hõlmab töövõtjaid, partnereid ja tarnijaid.

a)	ohutusega seotud õiguslikud ja muud nõuded (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“);

b)	lepinguga ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus (vt punkt 4.2 „Pädevus“);

c)	täidetavate ülesannetega seotud kohustused;

d)	lepingu kestuse jooksul säilitatav eeldatav ohutustase;

e)	ohutusteabe vahetamisega seotud kohustused (vt punkt 4.4 „Teave ja selle edastamine“);

f)	ohutusega seotud dokumentide jälgitavus (vt punkt 4.5 „Dokumenteeritud teave“).

5.3.3. Organisatsioon jälgib kooskõlas määruse (EL) nr 1078/2012 artikli 3 kohase menetlusega järgmist:

a)	kõigi tegevuste ning töövõtjate, partnerite ja tarnijate tegevuse ohutuse tase, et teha kindlaks, kas nad täidavad lepingus sätestatud nõudeid;

b)	töövõtjate, partnerite ja tarnijate teadlikkus ohutusriskidest, mis on seotud organisatsiooni tegevusega.

5.4. Muudatuste haldamine

5.5. Hädaolukordade ohjamine

5.5.2. Organisatsioon tagab, et iga kindlakstehtud hädaolukorra liigi puhul:

a)	on võimalik kiiresti võtta ühendust päästeteenistusega;

b)	esitatakse päästeteenistusele kogu asjakohane teave eelnevalt, et nad saaksid valmistada ette päästestsenaariumi, ja hädaolukorra esinemise ajal;

c)	esmaabi antakse ettevõttesiseselt.

5.5.3. Organisatsioon teeb kindlaks ja dokumenteerib kõigi osaliste rollid ja kohustused kooskõlas määrusega (EL) 2015/995.

5.5.4. Organisatsioon kehtestab tegevus-, häire- ja teavituskavad hädaolukorras ning need sisaldavad korda, mille alusel:

a)	teavitatakse kõiki hädaolukorra ohjamisega seotud kohustusi täitvaid töötajaid;

b)	teavitatakse kõiki osalisi (nt raudetteveo-ettevõtjaid, töövõtjaid, ametiasutusi, päästeteenistusi), sh antakse reisijatele hädaolukorras juhiseid;

c)	tehakse mis tahes vajalikke otsuseid kooskõlas hädaolukorra liigiga.

5.5.6. Hädaolukorras tegutsemise korda katsetatakse korrapäraselt koos teiste huvitatud isikutega ja seda ajakohastatakse vajaduse korral.

5.5.7. Organisatsioon kooskõlastab hädaolukorrakavasid kõigi organisatsiooni taristut käitavate raudteeveo-ettevõtjatega ja hädaabiteenistustega, et lihtsustada kiiret sekkumist, ja mis tahes muude osalistega, kes võiksid hädaolukorras kaasatud olla.

5.5.8. Organisatsioon kehtestab menetlused tegevuse ja raudteeliikluse koheseks peatamiseks vajaduse korral ning kõikide huvitatud isikute teavitamiseks võetud meetmetest.

5.5.9. Piiriülese taristu puhul peab koostöö asjaomaste taristuettevõtjate vahel lihtsustama mõlemal pool piiri asuvate pädevate hädaabiteenistuste vajalikku koordineeritust ja valmisolekut.

6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

6.1. Jälgimine

6.1.1. Organisatsioon viib ellu jälgimistegevust kooskõlas määrusega (EL) nr 1078/2012, et

a)	kontrollida kõikide ohutusjuhtimissüsteemi protsesside ja menetluste, sealhulgas, käitamis- ja korralduslike tehniliste riskide korrektset kohaldamist ning tõhusust;

b)	kontrollida ohutusjuhtimissüsteemi kui terviku korrektset kasutamist ja eeldatavate tulemuste saavutamist;

c)	uurida, kas ohutusjuhtimissüsteem vastab käesoleva määruse nõuetele;

d)	teha kindlaks parandusmeetmed, neid rakendada ja hinnata nende tõhusust (vt punkt 7.2 „Pidev täiustamine“), nagu see on asjakohane, kui tehakse kindlaks punktide a, b ja c nõuete mittetäitmine.

6.1.2. Organisatsioon jälgib korrapäraselt organisatsiooni kõigil tasanditel ohutusülesannete täitmist ja sekkub, kui neid ülesandeid ei täideta nõuetekohaselt.

6.2. Siseaudit

6.2.1. Organisatsioon teeb sõltumatuid, erapooletuid ja läbipaistvaid siseauditeid, et koguda ja analüüsida teavet jälgimistegevuse eesmärgil (vt punkt 6.1 „Jälgimine“), sh

a)	koostatakse kavandatud siseauditite ajakava, mille saab eelnevate siseauditite tulemuste ja tegevuse jälgimise alusel üle vaadata;

b)	tehakse kindlaks ja valitakse välja pädevad audiitorid (vt punkt 4.2 „Pädevus“);

c)	analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi;

d)	tehakse kindlaks vajadus võtta parandus- või täiustusmeetmeid;

e)	kontrollitakse nende meetmete võtmist ja nende tõhusust;

f)	dokumenteeritakse auditite tegemine ja nende tulemused;

g)	auditite tulemused edastatakse kõrgemale juhtkonnale.

6.3. Juhtkonnapoolne ülevaatus

6.3.1. Kõrgem juhtkond vaatab korrapäraselt üle ohutusjuhtimissüsteemi järjepideva piisavuse ja tõhususe, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)	juhtkonnapoolse eelmise ülevaatuse käigus võtta soovitatud meetmete osas saavutatud edu;

b)	muutuvad organisatsioonisisesed ja -välised tingimused (vt punkt 1 „Organisatsiooni taust“).

organisatsiooni ohutustase seoses järgmisega:

i)	ohutuseesmärkide saavutamine;

ii)	jälgimistegevuse tulemused, sh siseauditi ja õnnetus-/vahejuhtumite siseuurimise tulemused ning vastavate meetmete staatus;

iii)	riikliku ohutusasutuse järelevalvetegevuse asjakohased tulemused;

d)	parendamissoovitused.

6.3.2. Kõrgem juhtkond võtab juhtkonnapoolse ülevaatuse tulemustest lähtuvalt üldvastutuse ohutusjuhtimissüsteemi tehtavate vajalike muudatuste kavandamise ja elluviimise eest.

7. TÄIUSTAMINE

7.1. Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine

7.1.1. Organisatsiooni raudteetoimingutega seotud õnnetus- ja vahejuhtumite puhul tuleb teha järgmist:

a)	nendest teatatakse, need registreeritakse, neid uuritakse ja analüüsitakse, et teha kindlaks nende põhjused;

b)	nendest teatatakse riiklikele organitele nõuetekohaselt.

7.1.2. Organisatsioon tagab, et:

a)	riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja tööstusharu/organisatsioonisiseste uurimiste alusel tehtud soovitusi hinnatakse ja vajaduse korral rakendatakse või nende täitmine tehakse kellelegi ülesandeks;

b)	teiste selliste huvitatud isikute nagu raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, hoolduse eest vastutavate üksuste ja raudteesõidukite valdajate asjakohaseid aruandeid/asjakohast teavet kaalutakse ja võetakse arvesse.

7.2. Pidev täiustamine

a)	jälgimine (vt punkt 6.1 „Jälgimine“);

b)	siseaudit (vt punkt 6.2 „Siseaudit“);

c)	juhtkonnapoolne ülevaatus (vt punkt 6.3 „Juhtkonnapoolne ülevaatus“);

d)	õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine (vt punkt 7.1 „Õnnetus- ja vahejuhtumitest õppimine“).

7.2.2. Organisatsioon näeb ette vahendid, millega edendatakse organisatsioonilise õppimise raames töötajate ja muude huvitatud isikute aktiivset osalemist ohutuse suurendamises.

(1) Direktiivi (EL) 2016/798 I lisa liite punkt 2.1.

(2) Direktiivi (EL) 2016/798 I lisa liite punkt 2.2.

25.5.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 129/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/763,

9. aprill 2018,

millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	On vaja sätteid, millega ühtlustatakse ohutussertifitseerimine liidu tasandil ja soodustatakse koostööd kõikide ohutushindamises osalevate isikute vahel, et lihtsustada sertifitseerimisprotsessi ning muuta see lühemaks ja odavamaks.

(2)

Võttes arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 11 lõikes 1 osutatud koostöölepingute ettevalmistamisel saadud kogemusi, peetakse heaks tavaks võtta taotlejaga varakult ühendust koordineerimistöö vormis (nn eelkohustus), et soodustada ohutushindamises osalevate isikute vaheliste suhete arengut. Sellist eelkohustuse võimalust tuleks pakkuda enne ühtse ohutustunnistuse taotluse esitamist, et sertifitseerimisasutus saaks tutvuda taotleja ohutusjuhtimissüsteemiga, selgitades, kuidas ohutushindamine hakkab toimuma ja otsuseid tehakse, ning veendudes, et taotleja on saanud piisavalt teavet edasise kohta. Eelkohustuse kohaldamise käigus antud selgitused ei tohiks mõjutada hindamise tulemust.

(3)	Amet peaks jälgima kõikide rohkem kui ühe liikmesriigi piires kasutatavate ühtsete ohutustunnistuste kehtivuse lõpu kuupäeva ja jagama seda teavet asjaomaste riiklike ohutusasutustega, et neil oleks lihtsam oma sellekohast ohutushindamist planeerida.

(4)

Amet peaks avaldama tasuta taotlemisjuhendi ja seda ajakohastama, kirjeldades ja vajaduse korral selgitades käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Selleks et ühtlustada teabe vahetamist ühtse kontaktpunkti kaudu ja selle talletamist seal, peaks taotlemisjuhend sisaldama ka näidisvorme, mille amet töötab välja koos riiklike ohutusasutustega.

(5)	Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid ohutushindamise nõuete täitmise tagamiseks rakendama sisekorda või -menetlusi.

(6)	Topelthindamise vältimiseks ning halduskoormuse ja taotleja kulude vähendamiseks peaksid amet ja riiklikud ohutusasutused võtma asjakohasel juhul arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 11 kohaselt sõlmitud koostöölepinguid ja mitmepoolseid lepinguid.

(7)

Kui kavandatav tegevuspiirkond piirdub ühe liikmesriigiga ja taotleja kavatseb tegutseda ühes või mitmes jaamas selliste naaberliikmesriikide piiri läheduses, kus raudteevõrgu omadused ja käitamiseeskirjad on samasugused kui tema liikmesriigis, peaks tal olema võimalik seda teha, ilma et ta peaks laiendama oma tegevuspiirkonda nendesse naaberliikmesriikidesse. Ühtse ohutustunnistuse taotluse esitamisel peaks taotleja valima ohutussertifitseerimise asutuse kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõigetega 5 ja 8. Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, peaks ta konsulteerima asjaomaste riiklike ohutusasutustega ja võtma arvesse asjakohaseid piiriüleseid lepinguid.

(8)

Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, peaks taotlejal olema õigus esitada taotlustoimik ametile ühes liidu ametlikus keeles, ilma et tal oleks kohustust seda tõlkida. Selle põhimõtte kohaldamine ei piira riikliku ohutusasutuse võimalust määrata kindlaks keelepoliitika direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis b osutatud taotluse osa suhtes. Riiklikul ohutusasutusel peaks hindamise jooksul olema õigus saata hindamisega seotud dokumente ametile oma liikmesriigi keeles, ilma et tal oleks kohustust neid tõlkida.

(9)

Sertifitseerimine peaks põhinema hinnangu andmisel selle kohta, kas taotleja suudab järgida raudteeveo-ettevõtjate suhtes kohaldatava ohutusjuhtimise süsteemi nõudeid, sealhulgas asjakohaseid liikmesriigi eeskirju, ning raudteesüsteemi käitamise liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse asjakohaseid nõudeid ning kõnealuseid nõudeid järjekindlalt kohaldada. Pärast ühtse ohutustunnistuse väljaandmist peaks taotleja jätkama oma ohutusjuhtimise süsteemi kohaldamist vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 9.

(10)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid registreerima kogu hindamisega seotud asjakohase teabe ja hindamistulemuse ühtses kontaktpunktis, et toetada ja põhjendada ohutushindamise igas etapis tehtud otsuseid. Kui ametil ja riiklikel ohutusasutustel on ohutushindamise jaoks oma teabehaldussüsteem, peaksid nad tagama, et kogu asjakohane teave edastatakse samal otstarbel ka ühtsele kontaktpunktile.

(11)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid välja töötama sisekorra või -menetlused ühtsete ohutustunnistuste väljaandmise haldamiseks, et vähendada halduskoormust ja taotleja kulusid. Seoses sellega peaks taotlejal olema võimalus esitada taotlustoimikus dokumentide koopiaid. Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid saama kontrollida originaaldokumente pärast ühtse ohutustunnistuse väljaandmist.

(12)	On vaja ühtlustada hindamismenetluses käsitletavate küsimuste kategoriseerimine selle tagamiseks, et taotleja mõistab ameti või riikliku ohutusasutuse tõstatatud mis tahes küsimuse olulisust. Kategoriseerimine on eriti tähtis siis, kui hindamisse on kaasatud mitu riiklikku ohutusasutust.

(13)

Selle tagamiseks, et ameti ja riikliku ohutusasutuse hindamistegevus oleks tulemuslik ning ameti ja vastastikuse usalduse suurendamiseks peaksid amet ja riiklikud ohutusasutused tagama, et hindamisega seotud töötajatel oleksid vajalikud pädevused. Selleks tuleks asjakohased pädevused kindlaks määrata.

(14)

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 31 lõikele 3 hakkab uus ohutussertifitseerimise kord kehtima alates 16. juunist 2019. Liikmesriikidel on siiski võimalik teatada ametile ja komisjonile vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 33 lõikele 2, et nad on pikendanud üleminekuperioodi, ja seetõttu võivad nad kuni 16. juunini 2020 jätkata ohutustunnistuste väljaandmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/49/EÜ (2). Seepärast on vaja selgitada, kuidas tuleks uut korda kohaldada paralleelselt vanaga, kui kavandatud tegevuspiirkond hõlmab üht või mitut sellist liikmesriiki.

(15)

Kui riiklik ohutusasutus tunnistab, et ei suuda ohutustunnistust direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt välja anda kas enne 16. juunit 2019, või enne 16. juunit 2020 nende liikmesriikide puhul, kes on ametit ja komisjoni direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teavitanud, peaks ohutussertifitseerimise asutuseks olev amet topelthindamise vältimiseks arvesse võtma tulemusi, mille riiklik hindamisasutus on saanud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud asjakohaste elementide hindamisel.

(16)

Ameti väljaantud ühtset ohutustunnistust tuleks käsitada samaväärsena direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud ohutussertifikaadiosaga. Kõnealune sertifitseerimine kehtib kogu liidus samaväärsete raudteeveotoimingute suhtes. Seepärast peaksid liikmesriigid, kes on teavitanud ametit ja komisjoni vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikele 2, tunnistama ameti väljaantud ühtse ohutustunnistuse samaväärseks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt välja antud osaga.

(17)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (3) artikli 21 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse praktiline kord, mida raudteeveo-ettevõtjad peavad kohaldama ühtsete ohutustunnistuste või nende pikendamise või uuendamise taotluste esitamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (4) artiklis 12 (ühtne kontaktpunkt) osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

Samuti sätestatakse praktiline kord, mida ohutussertifitseerimise asutused peavad kohaldama ühtsete ohutustunnistuste või nende pikendamise või uuendamise taotluste hindamisel ning kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega tehtava koostöö koordineerimisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „ohutussertifitseerimise asutus“– ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest vastutav asutus, s.o kas amet või riiklik ohutusasutus;

2) „taotluse kättesaamise kuupäev“–

a)	kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, siis nii ameti kui ka kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutuste ühine esimene tööpäev pärast taotlustoimiku kättesaamise kinnitamist;

b)	kui ohutussertifitseerimise asutuseks on riiklik ohutusasutus, siis asjaomase liikmesriigi esimene tööpäev pärast taotlustoimiku kättesaamise kinnitamist;

3) „eelkohustus“– taotluse esitamisele eelnev menetlusetapp, mille jooksul taotleja võib küsida ohutussertifitseerimise asutuselt ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomastelt riiklikelt ohutusasutustelt lisateavet ohutushindamise järgmiste etappide kohta;

4) „allesjäänud küsimus“– ühtse ohutustunnistuse taotluse hindamisel kindlakstehtud vähemtähtis probleem, mis ei takista tunnistuse väljaandmist ja mida võib käsitleda hilisema järelevalve käigus;

5) „asjaomane kuupäev“– 16. juuni 2019, välja arvatud nende liikmesriikide puhul, kes on teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikega 2, et nad on pikendanud direktiivi üleminekuperioodi, ning sel juhul on asjaomane kuupäev 16. juuni 2020.

Artikkel 3

Ameti ja riiklike ohutusasutuste kohustused

1. Lisaks ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisele on ohutussertifitseerimise asutusel järgmised ülesanded:

a)	tema teostatava hindamise planeerimine, elluviimine ja järelevalve;

b)	koordineerimiskorra kehtestamine asjaomaste isikute vahel.

2. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused nõustuvad taotleja palvel täitma eelkohustust ja esitavad selle käigus taotlejale tema palutud selgitusi.

3. Ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel koguvad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused igaüks omalt poolt kokku järgmise teabe:

a)	hindamise eri etappidega seotud asjakohane teave, sealhulgas hindamise jooksul tehtavate otsuste põhjendused, ning ühtsesse ohutustunnistusse lisatav mis tahes täpne kasutuspiirang või -tingimus;

b)	hindamise tulemus, sealhulgas kokkuvõtlikud järeldused ja vajaduse korral arvamus ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta.

4. Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, koondab ta lõike 3 punktis b osutatud teabe hindamise lõpptulemusse.

5. Amet jälgib kõikide rohkem kui ühe liikmesriigi piires kasutatavate ühtsete ohutustunnistuste kehtivuse lõpu kuupäeva ja jagab seda teavet asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

6. Riiklikud ohutusasutused jagavad ametiga ja kavandatava tegevuspiirkonna muude asjaomaste riiklike ohutusasutustega kogu asjakohast teavet, mis võib mõjutada ohutushindamist.

7. Amet peaks avaldama tasuta taotlemisjuhendi ja seda ajakohastama, kirjeldades ja vajaduse korral selgitades käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Taotlemisjuhend sisaldab ka näidisvorme, mille amet töötab välja koos riiklike ohutusasutustega.

8. Riiklikud ohutusasutused avaldavad tasuta taotlemisjuhendi ja ajakohastavad seda, kirjeldades ja vajaduse korral selgitades kavandatava tegevuspiirkonna suhtes kohaldatavaid liikmesriigi eeskirju ja liikmesriigis kehtivaid menetlusnorme.

9. Amet ja riiklikud ohutusasutused kehtestavad ohutushindamise juhtimise sisekorra või -menetlused. Sellise korra või selliste menetluste puhul võetakse arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 11 osutatud lepinguid.

10. Igale ühtsele ohutustunnistusele antakse kordumatu Euroopa identifitseerimisnumber (EIN). Amet määrab kindlaks kõnealuste identifitseerimisnumbrite struktuuri ja sisu ning teeb need kättesaadavaks oma veebisaidil.

11. Kui taotleja märgib oma taotluses, et kavatseb tegutseda selliste naaberliikmesriikide jaamades, kus raudteevõrgu omadused ja käitamiseeskirjad on samasugused kui taotleja liikmesriigis, ning need jaamad on piiri lähedal, kehtib ühtne ohutustunnistus kuni kõnealuste jaamadeni, ilma et tegevuspiirkonda oleks vaja laiendada, kui asjaomane ohutussertifitseerimise asutus on naaberliikmesriigi riiklike ohutusasutustega eelnevalt konsulteerinud. Asjaomaste liikmesriikide riiklikud ohutusasutused esitavad enne ühtse ohutustunnistuse väljaandmist ohutussertifitseerimise asutusele kinnituse selle kohta, et asjakohased teatatud siseriiklikud eeskirjad ning asjakohastest piiriülestest lepingutest tulenevad kohustused on täidetud.

12. Taotluste hindamisel käsitab ohutussertifitseerimise asutus raudteeveo-ettevõtjate või nende töövõtjate, partnerite või tarnijate pakutavatele toodetele või teenustele asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt välja antud lube, tunnustusi või sertifikaate tõenditena selle kohta, et asjaomane raudteeveo-ettevõtja suudab täita komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762 (5) kindlaks määratud nõudeid.

Artikkel 4

Taotleja kohustused

1. Ilma et see piiraks artikliga 6 hindamise jaoks ettenähtud tähtaja kohaldamist, esitab taotleja ühtse ohutustunnistuse või selle uuendamise või pikendamise taotluse ühtse kontaktpunkti kaudu vastavalt asjaoludele enne järgmisi kuupäevi:

a)	mis tahes uue raudteeveotegevuse kavandatud alguskuupäev;

b)	kehtivas ühtses ohutustunnistuses sätestatud tingimustest erinevatel tingimustel korraldatava raudteeveotegevuse kavandatud alguskuupäev, kui tegevuse liik, ulatus või piirkond on märkimisväärselt muutunud;

c)	kehtiva ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev.

2. Uue ühtse ohutustunnistuse taotluse esitamisel edastab taotleja I lisas loetletud teabe.

3. Ühtse ohutustunnistuse uuendamise või pikendamise taotluse esitamisel edastab taotleja I lisas loetletud teabe ja kirjeldab alates kehtiva tunnistuse väljaandmisest tehtud muudatusi.

Kui pärast esialgset hindamist tehtud järelevalve käigus leitakse olulisi mittevastavusi, mis võivad mõjutada ohutustaset või tekitada tõsiseid ohutusriske, või muid probleemseid valdkondi, otsustavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused, kas kogu taotlustoimik tuleb ümber hinnata või mitte.

4. Taotleja tehtud valik ohutussertifitseerimise asutuse kohta on siduv kuni ohutushindamise lõpuleviimiseni või lõpetamiseni.

5. Kui taotleja palub eelkohustuse kohaldamist, esitab ta ühtse kontaktpunkti kaudu I lisa punktides 1–6 loetletud teabe.

6. Kui esitatud toimik sisaldab selliste dokumentide koopiaid, mille on välja andnud ohutussertifitseerimise asutusest erinevad üksused, säilitab taotleja originaaldokumente vähemalt viis aastat pärast ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõppu. Tunnistuse pikendamisel või uuendamisel säilitab taotleja kõikide asjaomasele taotlusele lisatud dokumentide ja ohutussertifitseerimise asutusest erinevate üksuste väljaantud dokumentide originaale vähemalt viis aastat pärast pikendatud või uuendatud ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõppu. Taotleja teeb need originaaldokumendid kättesaadavaks ameti või riiklike ohutusasutuste nõudmisel.

Artikkel 5

Keel

1. Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, tuleb taotlemisel kasutada järgmisi keeli:

a)	direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis a osutatud taotlustoimikuosa puhul üks liidu ametlik keel taotleja valikul;

b)	direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis b osutatud taotlustoimikuosa ja käesoleva määruse I lisa punktis 8.1 osutatud taotlustoimikuosa puhul keel, mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik ja mis on märgitud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 8 osutatud taotlemisjuhendis.

2. Kõik ameti otsused ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta, sealhulgas hindamise lõpptulemuses esitatava otsuse põhjendused ja asjakohasel juhul ka ühtne ohutustunnistus, koostatakse lõike 1 punktis a osutatud keeles.

Artikkel 6

Menetlusetapid ja tähtajad

1. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kohaldavad II lisas sätestatud menetlust.

2. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused hindavad kõik eraldi, kas taotlustoimik sisaldab I lisas loetletud nõutavaid dokumentaalseid tõendeid. Ohutussertifitseerimise asutus teatab taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva, kas taotlus on täielik.

3. Otsus ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil taotlejale teatatakse vastavalt lõigetele 5–7, et taotlus on täielik.

4. Kui taotlejale teatatakse, et taotlus ei ole täielik, nõuab ohutussertifitseerimise asutus, koordineerides oma tegevust kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega, et kiiresti esitataks vajalik lisateave, sealhulgas põhjendused ja taotleja vastamise aeg.

Lisateabe esitamise aeg peab olema mõistlik ja proportsionaalne nõutud teabe esitamise keerukusega ning see tuleb taotlejaga kokku leppida kohe, kui talle on teatatud, et tema taotlus ei ole täielik. Kui taotleja ei esita nõutud teavet kokkulepitud aja jooksul, võib ohutussertifitseerimise asutus otsustada taotleja vastamise aega pikendada või teatada taotlejale, et tema taotlus on tagasi lükatud.

Otsus ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil taotleja esitab nõutud lisateabe.

5. Isegi kui taotlustoimik on täielik, võib amet või mõni kavandatava tegevuspiirkonna asjaomane riiklik ohutusasutus nõuda mis tahes ajal lisateavet enne otsuse tegemist, seades selleks mõistliku tähtaja. Sellise nõudmisega pikeneb käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtaeg II lisas sätestatud tingimustel.

6. Amet võib pikendada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtaega direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 7 osutatud järgmiste ajavahemike puhul:

a)	vastastikku vastuvõetavas hindamises kokkuleppimiseks tehtava koostöö aeg;

b)	apellatsiooninõukogule küsimuse lahendamiseks saatmise aeg.

7. tähtaega või pikendada ka aja võrra, mida taotleja vajab selleks, et korraldada külastus või kontrollkäik oma valdustesse, või oma organisatsiooni auditeerimine.

8. Ühtne ohutustunnistus sisaldab III lisas loetletud teavet.

Artikkel 7

Teabevahetus

1. Ohutussertifitseerimise asutus, kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused ja taotleja vahetavad teavet ühtse kontaktpunkti kaudu kõikides artiklis 12 osutatud küsimustes.

2. Taotlejale teatatakse ühtse kontaktpunkti kaudu ohutushindamise kõikide etappide käik, hindamise tulemused ja taotluse kohta tehtud otsus.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, määratakse ameti ja riiklike ohutusasutuste taotlusjuhistes kindlaks nende omavahelise ja taotleja peetava teabevahetuse kord.

4. Ühtne kontaktpunkt kinnitab ühtse ohutustunnistuse taotluse kättesaamist.

Artikkel 8

Ühtsete ohutustunnistuste kehtivuse aeg

Ühtsed ohutustunnistused kehtivad viis aastat.

Kui see aeg peab siiski olema lühem raudteevedusid kahjustavate riskide tõhusa kontrolli tagamiseks, võib ohutussertifitseerimise asutus, tegevust kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega koordineerides, otsustada anda ühtse ohutustunnistuse lühemaks ajaks kui viis aastat. Sel juhul lisab ohutussertifitseerimise asutus põhjuse artikli 9 kohaselt registreeritud hindamise tulemustes esitatud otsusesse.

Artikkel 9

Teabe haldamine

Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused registreerivad artikli 3 lõikes 3 osutatud asjakohase teabe ja hindamise tulemuse ühtses kontaktpunktis. Amet registreerib samuti artikli 3 lõikes 4 osutatud hindamise lõpptulemuse ühtses kontaktpunktis.

Kui riiklikud ohutusasutused kasutavad neile saadetud taotluste töötlemiseks teabehaldussüsteemi, edastavad nad kogu asjakohase teabe ühtsesse kontaktpunkti.

Artikkel 10

Kord, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate valduste külastamise, kohapealse kontrollimise ja auditite suhtes

1. Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 5 osutatud külastuste, kontrollide ja auditite tegemisel raudtee-ettevõtjate valdustes lepivad amet ning kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kokku külastuste, kontrollide ja auditite eesmärgid ning ulatuse ja iga asutuse rolli nende ülesannete täitmisel.

2. Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõigetes 5 ja 8 osutatud külastuste, kontrollide ja auditite tegemisel raudtee-ettevõtjate valdustes koostab külastuse, kontrolli või auditi tegemise eest vastutav asutus aruande, milles esitatakse hindamise käigus välja selgitatud küsimused ning märgib, kas ja kuidas need võib külastuse, kontrolli või auditi käigus esitatud tõendusmaterjali alusel lahendatuks lugeda. Aruanne võib ka sisaldada muid artiklis 12 osutatud küsimusi, mille taotleja peab kokkulepitud aja jooksul lahendama.

3. Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõigetes 5 ja 8 osutatud külastuste, kontrollide ja auditite tegemisel raudtee-ettevõtjate valdustes esitab taotleja selle isiku andmed, kes teda esindab, ning kohapealsed ohutuseeskirjad ja -menetlused, mida külastuse, kontrolli või auditi eest vastutav asutus peab järgima. Asjaomased asutused ja taotleja lepivad kokku külastuste, kontrollide ja auditite, sealhulgas eespool osutatud teabe esitamise aja.

Artikkel 11

Ameti ja riiklike ohutusasutuste omavaheline koordineerimine

1. Kui sertifitseerimisasutuseks on amet, koordineerib ta tegevust kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega ohutushindamise eri etappides. Amet ja riiklikud ohutusasutused arutavad kõiki ohutushindamisega seotud küsimusi, sealhulgas mis tahes puudujääke, ning täiendava teabe nõudeid, mis mõjutavad hindamisaega või mis võivad kahjustada kavandatava tegevuspiirkonna mõne teise riikliku ohutusasutuse tööd.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad kõik ohutushindamisse kaasatud asutused võtta taotlejaga otse ühendust oma hindamisosaga seotud küsimustes.

3. Enne ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta otsuse tegemist teevad amet ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused järgmist:

a)	arutavad oma vastavate hindamiste tulemusi;

b)	lepivad kokku allesjäänud küsimuste käsitlemises hilisema järelevalve käigus;

c)	lepivad kokku kõik ühtsesse ohutustunnistusse lisatavad kasutuspiirangud ja -tingimused.

4. Kui taotleja koostab tegevuskava lõike 3 punktis b osutatud allesjäänud küsimuste käsitlemiseks, lepivad riiklikud ohutusasutused kokku, kes neist hakkab kontrollima selle kava täitmist. Selleks koordineerivad riiklikud ohutusasutused – vajaduse korral kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/761 (6) artikli 8 lõikes 2 osutatud korras – oma tegevust ning teatavad ametile oma kokkuleppest ja asjakohase järelevalvetegevuse tulemustest.

Amet võtab arvesse kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutuste järelevalvetegevuse tulemusel saadud teavet allesjäänud küsimuste käsitlemise kohta, et otsustada, kas need võib ohutustunnistuse uuendamiseks või pikendamiseks esitatud taotluse hindamise käigus lugeda lahendatuks.

5. Amet peab arvet koordineerimiste üle ja registreerib need ühtses kontaktpunktis kooskõlas artikliga 9.

Artikkel 12

Küsimuste kategoriseerimine

1. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kategoriseerivad taotlustoimiku hindamise käigus väljaselgitatud küsimused järgmiselt:

a)	1. tüüp: küsimused, mis taotlustoimiku mõistmiseks nõuavad taotlejalt reageerimist;

b)	2. tüüp: küsimused, mis võivad viia taotlustoimiku muutmiseni või nõuavad taotlejalt väikesemahuliste meetmete võtmist; võetavad meetmed otsustab taotleja ja need ei takista ühtse ohutustunnistuse väljaandmist;

c)	3. tüüp: küsimused, mille lahendamiseks peab taotleja võtma erimeetmeid, mille võib lõpule viia pärast ühtse ohutustunnistuse andmist; ettepaneku küsimust lahendavate meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse tõstatanud isikuga;

4. tüüp: küsimused, mis nõuavad taotlustoimiku muutmist või taotleja poolt erimeetmete võtmist; ühtne ohutustunnistus antakse välja siis, kui küsimus on lahendatud või kui selle käsitlemiseks lisatakse ühtsesse ohutustunnistusse kasutuspiirangud või -tingimused; ettepaneku küsimust lahendavate mis tahes meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse tõstatanud isikuga.

2. Pärast seda, kui taotleja on küsimusele reageerinud või sellele vastavalt meetmeid võtnud, hindab ohutussertifitseerimise asutus või asjaomane riiklik ohutusasutus tõstatatud küsimusi uuesti, kategoriseerib need vastavalt vajadusele ja määrab igale tõstatatud küsimusele ühe järgmistest staatustest:

a)	„lahendamata küsimus“, kui taotleja esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav ja vajatakse veel lisateavet;

b)	„allesjäänud küsimus, mida käsitletakse järelevalve käigus“, kui allesjäänud küsimust ei ole ikka veel lahendatud;

c)	„lahendatud küsimus“, kui taotleja on sobivalt reageerinud ja allesjäänud küsimusi ei ole.

Artikkel 13

Hindamisega seotud töötajate pädevus

1. Amet ja liikmesriikide ohutusasutused tagavad, et hindamisega seotud töötajatel oleksid järgmised pädevused:

a)	teadmised hindamise suhtes kohaldatava asjaomase õigusraamistiku kohta;

b)	teadmised raudteesüsteemi toimimise kohta;

c)	asjakohasel tasemel kriitiline analüüsivõime;

d)	varasem kogemus ohutus- või muu sarnase juhtimissüsteemi hindamisel raudteesektoris või ohutusjuhtimissüsteemi hindamisel mõnes muus sektoris, mis hõlmab raudteesektoriga sarnaseid praktilisi ja tehnilisi küsimusi;

e)	probleemide lahendamise oskus, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus;

f)	mis tahes muud pädevused, mis võivad asjaomase hindamise jaoks vajalikud olla.

Meeskonnatöö puhul võib oma pädevusi teiste meeskonnaliikmetega jagada.

Töötajad, kes korraldavad artiklis 10 osutatud külastusi, kontrolle ja auditeid, peavad tõendama ka suhtlemisoskusega seotud teadmiste ja kogemuste olemasolu.

2. Selleks et tagada lõike 1 nõuetekohane kohaldamine, töötavad amet ja riiklikud ohutusasutused välja pädevusjuhtimise süsteemi, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

a)	asjakohaste pädevusprofiilide väljatöötamine kõikide töö- ja ametikohtade või rollide jaoks;

b)	töötajate palkamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile;

c)	töötajate pädevuste säilitamine, arendamine ja hindamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile.

Artikkel 14

Läbivaatamine direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 12 alusel

1. Kui ohutussertifitseerimise asutus annab välja negatiivse otsuse, millega keeldutakse ühtse ohutustunnistuse andmisest, arvatakse vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 7 osutatud negatiivsele hinnangule tegevuspiirkonnast välja mingi võrgustikuosa ning määratakse kindlaks taotletust erinevad kasutuspiirangud või -tingimused, võib taotleja paluda otsus läbi vaadata.

2. Taotleja esitab läbivaatamistaotluse ühtse kontaktpunkti kaudu ja loetleb kõik küsimused, mida tema arvates ei ole ohutushindamise jooksul nõuetekohaselt käsitletud.

3. Täiendavat teavet, mis esitatakse pärast ühtse ohutustunnistuse väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta otsuse tegemist, ei võeta tõendusmaterjalina arvesse.

4. Tegevust koordineerides tagavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused läbivaatamise erapooletuse.

5. Läbivaatamine on suunatud küsimustele, mille puhul ohutussertifitseerimise asutuse otsus lahkneb taotleja taotletust.

6. Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, koordineeritakse läbivaatamist kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

7. Ohutussertifitseerimise asutus edastab oma otsuse algotsuse kinnitamise või kohandamise kohta ühtse kontaktpunkti kaudu kõikidele hindamisega seotud isikutele, sealhulgas taotlejale.

Artikkel 15

Üleminekusätted

1. Kui riiklik ohutusasutus tunnistab, et ei suuda ohutustunnistust direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt välja anda enne asjaomast kuupäeva, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja ametile.

2. Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 8 osutatud juhtudel otsustab taotleja, kas tema taotluse hindamist jätkab riiklik ohutusasutus või antakse see ülesanne ametile. Taotleja teavitab nii riiklikku ohutusasutust kui ka ametit ning kohaldatakse järgmist:

kui taotleja otsustab kasutada taotluse hindamisel ohutussertifitseerimise asutusena ametit, annab riiklik ohutusasutus taotlustoimiku ja direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud hindamise tulemused üle ametile. Amet ja riiklik ohutusasutus teevad koostööd ja aitavad taotlejal lisada taotlusele asjakohaseid dokumente, et viia see kooskõlla direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9 sätestatud täiendavate nõuetega;

kui taotleja otsustab kasutada taotluse hindamisel ohutussertifitseerimise asutusena riiklikku ohutusasutust, jätkab riiklik ohutusasutus taotluse hindamist ja võtab vastu otsuse ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 10 ja käesoleva määrusega. Riiklik ohutusasutus aitab taotlejal lisada taotlusele asjakohaseid dokumente, et viia see kooskõlla direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9 sätestatud täiendavate nõuetega.

3. Kui taotleja otsustab tegutseda rohkem kui ühes liikmesriigis, tuleb ohutussertifitseerimise asutusena kasutada ametit ning kohaldada lõike 2 punktis a sätestatud menetlust.

4. Kõikidel juhtudel esitab taotleja läbivaadatud taotluse pärast asjakohast kuupäeva asjaomasele liikmesriigile ühtse kontaktpunkti kaudu. Ohutussertifitseerimise asutus aitab taotlejal seda teha.

5. Pärast asjakohast kuupäeva peavad kõik asjaomases liikmesriigis asutatud raudteeveo-ettevõtjad, kellel on direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt välja antud ohutustunnistus, mida tegevuse liigi, ulatuse või piirkonna muutmise tõttu tuleb pikendada või uuendada, esitama ühtse kontaktpunkti kaudu taotluse ühtse ohutustunnistuse saamiseks vastavalt käesolevale määrusele

6. Kui kavandatav tegevuspiirkond ei piirdu ühe liikmesriigiga, jäetakse ühtsest ohutustunnistusest, mille amet annab välja ajavahemikus alates 16. juunist 2019 kuni 16. juunini 2020, välja kõikide nende liikmesriikide võrk või võrgud, kes on teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikega 2 ning kes ei ole kõnealust direktiivi veel üle võtnud ega jõustanud siseriiklikke ülevõtmismeetmeid. Sellise teate saatnud liikmesriikide riiklikud ohutusasutused:

a)	käsitavad ameti väljaantud ühtset ohutustunnistust samaväärsena direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud ohutustunnistuse osaga;

b)	annavad alates 16. juunist 2019 kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktiga b välja ohutustunnistusi, mille kehtivusaeg ei tohi ületada ühtse ohutustunnistuse kehtivusaega.

7. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a ja lõikes 6 osutatud juhtudel teevad riiklikud ohutusasutused ametiga koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et hinnata direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis a sätestatud elemente. Seda tehes võtab amet arvesse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud hindamist, mida korraldab riiklik ohutusasutus.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 653/2007 tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2019. Seda kohaldatakse siiski kuni 15. juunini 2020 nende liikmesriikide suhtes, kes on ametile ja komisjonile direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teatanud, et nad on pikendanud kõnealuse direktiivi ülevõtmise aega.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juunist 2019 liikmesriikides, kes ei ole ametit ega komisjoni direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teavitanud. Alates 16. juunist 2020 kohaldatakse seda kõikides liikmesriikides. Siiski kohaldatakse artikli 15 lõikeid 1, 2, 3 ja 7 kõikides liikmesriikides alates 16. veebruarist 2019 ning artikli 15 lõiget 6 kohaldatakse kõikides liikmesriikides alates 16. juunist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 102.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(3) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004, ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(5) Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26).

(6) Komisjoni 16. veebruari 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/761, millega kehtestatakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtava järelevalve ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16).

I LISA

Ühtse ohutustunnistuse taotlemise sisu

Märkus: kohustuslik on kogu teave, kaasa arvatud taotlusele lisatud dokumendid, v.a arvatud märkega „V“ (vabatahtlik) tähistatu. Kui raudteeveo-ettevõtja peab koostama punkti 9 kohase parandusmeetmete kava, on sellekohane teave kohustuslik.

1. Taotluse liik

1.1. Uus

1.2. Pikendamine

1.3. Uuendamine

1.4. Eelmise tunnistuse Euroopa identifitseerimisnumber (EIN) (üksnes pikendamis- või uuendamistaotluse korral)

2. Taotletud tegevusliik (valige üks või mitu (1) )

2.1. Reisijatevedu, sh kiirrongiteenused

2.2. Reisijatevedu, v.a kiirrongiteenused

2.3. Kaubavedu, sh ohtlike kaupade vedu (2)

2.4. Kaubavedu, v.a ohtlike kaupade vedu

2.5. Ainult rongide koostamine ja manööverdamine

2.6. Muu (täpsustage)

3. Raudteeveotoimingud

3.1. Teenuse osutamise/tegevuse alguse eeldatav kuupäev (V)

3.2. Kavandatava tegevuspiirkonna asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid)

3.3. Kavandatava tegevuspiirkonna määratlus (asjaomaste võrkude puhul (3))

3.4. Naaberliikmesriigi (-riikide) jaam(ad) rakendusmääruse (EL) 2018/763 artikli 3 lõikes 11 ja direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 8 osutatud juhtudel

4. Ohutussertifitseerimise asutus

4.1. Amet

4.2. Riiklik ohutusasutus (direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 8 osutatud juhtudel)

5. Taotleja andmed

5.1. Ärinimi

5.2. Lühend (V)

5.3. Täielik postiaadress

5.4. Telefon

5.5. Faks (V)

5.6. E-post

5.7. Veebisait (V)

5.8. Riiklik registrikood

5.9. Käibemaksukohustuslasena registreerimise number (V)

5.10. Muu asjakohane teave (V)

6. Kontaktisiku andmed

6.1. Eesnimi

6.2. Perekonnanimi

6.3. Ametinimetus või -koht

6.4. Täielik postiaadress

6.5. Telefon

6.6. Faks (V)

6.7. E-post

6.8. Kasutatav(ad) keel(ed)

Taotlusele lisatud dokumendid

7. Ohutusjuhtimise süsteemi hindamiseks esitatavad dokumendid

7.1. Ohutusjuhtimise süsteemi kirjeldus ja muud dokumendid, mis tõendavad vastavust direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis a sätestatud nõuetele ning näitavad, kuidas need nõuded on täidetud.

7.2. Ohutusjuhtimise süsteemi (vt punkt 7.1) ja delegeeritud määruse (EL) 2018/762 I lisa omavahelist võrdlust käsitlev teave, sealhulgas märge, kus ohutusjuhtimise süsteemi dokumentides on tõendus selle kohta, et raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse asjakohased nõuded on täidetud.

8. Riiki (kavandatava tegevuspiirkonna iga asjaomase liikmesriigi kohta) käsitleva osa hindamiseks esitatavad dokumendid

8.1. Kirjeldus või muu tõend selle kohta, kuidas ohutusjuhtimise korraldamisel võetakse arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 kohaselt teatatud asjakohaseid liikmesriigi eeskirju.

8.2. Ohutusjuhtimise süsteemi (vt punkt 7.1) ja asjakohastes liikmesriigi eeskirjades (vt punkt 8.1) sätestatud nõuete omavaheline võrdlus.

9. Parandusmeetmete kava(d)

9.1. Sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkestaatus, mille raudteeveo-ettevõtja on koostanud mis tahes sellise olulise mittevastavuse või mõne muu probleemse valdkonna lahendamiseks, mis on kindlaks tehtud pärast eelmist hindamist teostatud järelevalve jooksul.

9.2. Sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkestaatus, mille raudteeveo-ettevõtja on koostanud eelmisest hindamisest alles jäänud küsimuste lahendamiseks.

(1) Kavandatava tegevuspiirkonna iga asjaomase liikmesriigi kohta.

(2)

„Ohtlikud kaubad“– ained ja kaubaartiklid, mida võib vedada üksnes tingimustel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade sisseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(3) Kavandatava tegevuspiirkonna iga asjaomase liikmesriigi kohta.

II LISA

Ohutushindamismenetlus

1. ÜLDTEAVE

1.1. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused töötavad kogu tegevuse jaoks välja struktureeritud ja auditeeritava menetluse, milles võetakse arvesse käesolevas lisas sätestatud elemente. Ohutushindamismenetlus on korduv, nagu on näidatud allpool esitatud illustratsioonil (vt liite joonis 1), see tähendab, et ohutussertifitseerimise asutusel ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomastel riiklikel ohutusasutustel on õigus teha põhjendatud järelepärimisi täiendava teabe saamiseks või teabe uuesti esitamiseks vastavalt käesolevale määrusele.

2. TAOTLUSE KÄTTESAAMINE

2.1. Pärast ühtse ohutustunnistuse taotluse kättesaamist kinnitab ohutussertifitseerimise asutus ametlikult ja viivitamata asjaomase taotluse kättesaamist.

2.2. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused määravad hindamismenetluse korraldamiseks pädevad töötajad.

3. ESIALGNE LÄBIVAATAMINE

3.1. Pärast taotluse kättesaamist korraldab ohutussertifitseerimise asutus, koordineerides oma tegevust kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega, viivitamata taotluse esialgse läbivaatamise, mille käigus kontrollitakse, kas:

a)	taotleja on esitanud põhilise teabe, mis on õigusaktidega nõutav või vajalik taotluse tõhusaks läbivaatamiseks;

taotlustoimik sisaldab piisavaid tõendeid, on struktureeritud ja sisaldab ristviiteid, mis võimaldab nõuetekohaselt hinnata toimiku vastavust ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele ja asjakohastele teatatud siseriiklikele eeskirjadele. Ohutussertifitseerimise asutus korraldab pärast kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega koordineerimist taotluses esitatud tõendite tegeliku sisu esialgse läbivaatamise, et anda ohutusjuhtimissüsteemi kvaliteedile, piisavusele ja asjakohasusele esialgne hinnang;

c)	vajaduse korral sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkestaatus, mille raudteeveo-ettevõtja on koostanud mis tahes sellise olulise mittevastavuse või mõne muu probleemse valdkonna lahendamiseks, mis on kindlaks tehtud pärast eelmist hindamist teostatud järelevalve jooksul;

d)	vajaduse korral sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkestaatus, mille raudteeveo-ettevõtja on koostanud eelmisest hindamisest alles jäänud küsimuste lahendamiseks.

3.2. Kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused hindavad ka seda, kas tõendid tegevuse liigi, ulatuse ja kavandatava piirkonna kohta on selgelt kindlaks määratud.

3.3. Pärast punktides 3.1 ja 3.2 osutatud kontrollimist otsustavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kõik eraldi, kas mõne valdkonna kohta on vaja täiendavat teavet. Kui on vaja täiendavat teavet, võivad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused viivitamata nõuda teavet, mis on nende arvates hinnangu andmiseks põhjendatult vajalik.

3.4. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused tutvuvad taotlusega kõik eraldi piisaval määral, et teha kindlaks, kas selle sisu on arusaadav. Kui on selge, et see nii ei ole, hindavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kõik eraldi, kas taotlustoimik tuleb tagasi saata ning nõuda parandatud versiooni.

4. ÜKSIKASJALIK HINDAMINE

4.1. Pärast esialgse hinnangu andmist jätkavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kõik eraldi taotlustoimiku üksikasjalikku hindamist (vt liite joonis 2), lähtudes ohutusjuhtimise süsteemi nõuetest ning asjakohastest teatatud siseriiklikest eeskirjadest.

4.2. Punktis 4.1 osutatud üksikasjaliku hindamise korraldamisel kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõikega 1 kasutavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kutsealast otsustusvõimet, täidavad oma ülesandeid erapooletult ja proportsionaalselt ning esitavad kirjaliku põhjenduse tehtud järelduste kohta.

4.3. Hindamise käigus määratakse kindlaks, kas ohutusjuhtimissüsteemi nõuded ja asjakohased teatatud siseriiklikud eeskirjad on täidetud ja kas tuleb nõuda täiendavat teavet. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused püüavad hindamise käigus muu hulgas ohutusjuhtimissüsteemi menetluse tulemustest leida tõendeid, et teha kindlaks, kas ohutusjuhtimissüsteemi nõuded ja asjakohased teatatud siseriiklikud eeskirjad on täidetud, kasutades vajaduse korral valimi moodustamise meetodeid selle väljaselgitamiseks, kas taotleja on aru saanud asjaomaste raudteevedude ja kavandatava tegevuspiirkonna suhtes kohaldatavatest eri liiki ja ulatusega nõuetest, ning suudab neid täita nii, et raudtee käitamise ohutus oleks tagatud.

4.4. Kõik 4. tüüpi küsimused tuleb lahendada ohutussertifitseerimise asutust rahuldaval viisil ning vajaduse korral ajakohastatakse enne ühtse ohutustunnistuse väljaandmist taotlustoimikut.

4.5. Allesjäänud küsimusi võib käsitleda hilisema järelevalve käigus või leppida taotlejaga taotlustoimiku ajakohastamise ettepaneku alusel kokku asjakohased meetmed, kuid teha võib ka mõlemat. Sel juhul peab küsimus olema ametlikult lahendatud enne ühtse ohutustunnistuse väljaandmist.

4.6. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused annavad läbipaistva ülevaate sellest, kuidas nad hindavad artikli 12 lõikes 1 osutatud iga küsimuse raskusastet.

4.7. Kui ilmneb artikli 12 lõikes 1 osutatud küsimus, on ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused konkreetsed ja aitavad taotlejal mõista, kui üksikasjalik peab temalt oodatav vastus olema. Selleks teevad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused enne ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta otsuse tegemist järgmist:

a)	osutavad täpselt ohutusjuhtimissüsteemi asjakohasele nõudele ja teatatud siseriiklikule eeskirjale ning aitavad taotlejal asjaomastest küsimustest aru saada;

b)	teevad kindlaks asjaomaste määruste ja eeskirjade asjakohased osad;

c)	märgivad, miks konkreetne ohutusjuhtimissüsteemi nõue või teatatud siseriiklik eeskiri, sh kõik sellega seotud õigusaktid ei vasta hindamiskriteeriumidele;

d)	lepivad taotlejaga kokku täiendavate kohustuste võtmises ning dokumentide ja muu täiendava teabe esitamises vastavalt ohutusjuhtimissüsteemiga või teatatud siseriikliku eeskirjaga nõutud üksikasjalikkuse tasemele;

e)	määravad kindlaks ja lepivad taotlejaga kokku nõuete täitmise tähtaja, mis on nõutava teabe hankimise keerukuse seisukohalt põhjendatud ja proportsionaalne.

4.8. Kui taotleja viivitab nõutud teabe esitamisega märkimisväärselt, võib ohutussertifitseerimise asutus otsustada, kas taotleja vastamise aega pikendada või pärast sellekohase teate esitamist taotluse tagasi lükata.

4.9. Ühtse ohutustunnistuse väljaandmist käsitleva otsuse tegemiseks ette nähtud aega võib pikendada vaid seni, kuni taotleja esitab ohutussertifitseerimise asutuse poolt pärast kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega koordineerimist vastu võetud otsuse kohase teabe, ja tingimusel, et taotlejalt on saadud asjakohane nõusolek, järgmistel juhtudel:

a)	artikli 12 lõikes 1 osutatud 1. tüüpi küsimused, mis eraldi või koos vaadelduna ei võimalda kogu hindamisega tervikuna või osaliselt edasi minna;

b)	artikli 12 lõikes 1 osutatud 4. tüüpi küsimused või mitu 3. tüüpi küsimust, mida koos vaadelduna võib käsitada 4. tüüpi küsimusena, ja mis takistavad ühtse ohutustunnistuse väljaandmist.

4.10. Selleks et taotleja kirjalikke vastuseid saaks pidada rahuldavaks, peavad need piisaval määral käsitlema kõiki tõstatatud probleeme ja näitama, et kavandatavad toimingud vastavad teatatud siseriiklike eeskirjade asjakohastele kriteeriumidele.

4.11. Kui kirjalik vastus leitakse olevat mitterahuldav, tuleb täpsemalt selgitada põhjusi ja märkida, missugust täiendavat teavet või tõendusmaterjali taotleja peab esitama selleks, et vastus oleks rahuldav.

4.12. Kui tekivad kahtlused, et taotlus võidakse tagasi lükata või et otsuse tegemiseks kulub rohkem aega, kui hindamiseks on ette nähtud, võib sertifitseerimisasutus kaaluda võimalike eriolukorra meetmete võtmist.

4.13. Kui leitakse, et taotlus vastab kõikidele nõuetele või et lahendamata küsimustele rahuldava vastuse saamine ei ole kuigi tõenäoline, viivad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused hindamise kõik eraldi lõpule, tehes üht järgmistest:

a)	märgivad, kas kõik kriteeriumid on täidetud või on veel lahendamata küsimusi;

b)	teevad kindlaks kõik allesjäänud küsimused;

c)	määravad kindlaks kõik ühtsesse ohutustunnistusse lisatavad kasutuspiirangud ja -tingimused;

d)	teatavad kõigist delegeeritud määruse (EL) 2018/761 artiklis 5 osutatud järelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud oluliste mittevastavuste suhtes võetud järelmeetmetest;

e)	tagavad, et ohutuhindamismenetlust on kohaldatud nõuetekohaselt;

f)	koostavad hindamise tulemuse, sealhulgas kokkuvõtlikud järeldused ja vajaduse korral arvamuse ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta.

4.14. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused registreerib ja põhjendab kirjalikult kõiki puudusi ja arvamusi, et hõlbustada nii hindamis- kui ka otsustusmenetlust ning olla abiks ühtse ohutustunnistuse väljaandmist või selle väljaandmisest keeldumist käsitleva otsuse edasikaebamisel.

5. OTSUSTE TEGEMINE

5.1. Lõpuleviidud hindamise järelduste alusel võetakse vastu otsus ühise ohutustunnistuse väljaandmise või taotluse tagasilükkamise kohta. Ühtse ohutustunnistuse võib välja anda ka juhul, kui leitakse mõned allesjäänud küsimused. Ühtset ohutustunnistust ei anta välja, kui hindamise käigus leitakse mõni artikli 12 lõikes 1 osutatud 4. tüüpi küsimus, mida ei ole hindamise käigus lahendatud.

5.2. Ohutussertifitseerimise asutus võib otsustada kohaldada ühtse ohutustunnistuse kohaldamisala piiramiseks kasutuspiiranguid ja -tingimusi, kui ta leiab pärast tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega koordineerimist, et need kasutuspiirangud ja -tingimused on seotud 4. tüüpi küsimustega, mis takistavad ühtse ohutustunnistuse väljaandmist. Ühtset ohutustunnistust uuendatakse taotleja nõudmise korral pärast seda, kui kõik allesjäänud küsimused taotlustoimikus on kõrvaldatud.

5.3. Taotlejale teatatakse ohutussertifitseerimise asutuse otsusest, sh hindamise tulemustest, ja antakse välja asjakohane ühtne ohutustunnistus.

5.4. Juhul kui ühtse ohutustunnistuse väljaandmisest keeldutakse või kui ühtne ohutustunnistus sisaldab muid kui taotluses kindlaksmääratud kasutuspiiranguid või -tingimusi, teatab sertifitseerimisasutus sellest taotlejale, põhjendab oma otsust ning tutvustab otsuse läbivaatamise või edasikaebamise algatamiseks vajalikke menetlusi.

6. HINDAMISE LÕPETAMINE

6.1. Ohutussertifitseerimise asutus tagab haldustoimingute lõpetamiseks, et kõik dokumendid ja aruanded oleksid läbi vaadatud, korrastatud ja arhiveeritud. Selleks et oma tööd järjepidevalt parandada, selgitab ohutussertifitseerimise asutus välja varasema teabe ja kogemused, mida kasutada tulevastel hindamistel.

7. KONKREETSED SÄTTED ÜHTSE OHUTUSTUNNISTUSE PIKENDAMISEKS

7.1. Taotleja nõudmise korral võib ühtset ohutustunnistust pikendada enne selle kehtivuse lõppemist, et tagada sertifitseerimise järjepidevus.

7.2. Taotluse pikendamise korral kontrollivad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused eelmises taotluses esitatud tõendusmaterjalis tehtud muudatuste üksikasju ning tutvuvad delegeeritud määruse (EL) 2018/761 artiklis 5 osutatud varasema järelevalvetegevuse tulemustega, et seada esikohale või võtta eesmärgiks asjakohased ohutusjuhtimissüsteemi nõuded ja teatatud siseriiklikud eeskirjad, mille alusel hinnata pikendamistaotlust.

7.3. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused võtavad kordushindamise suhtes asjakohase seisukoha, mis põhineb kavandatavate muudatuste määral.

8. KONKREETSED SÄTTED ÜHTSE OHUTUSTUNNISTUSE UUENDAMISEKS

8.1. Ühtset ohutustunnistust uuendatakse juhul, kui soovitakse olulisel määral muuta tegevuse liiki või ulatust vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikele 13, või laiendada tegevuspiirkonda vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikele 14.

8.2. Kui ühtset ohutustunnistust omav raudteeveo-ettevõtja soovib teha punktis 8.1 osutatud muudatusi, peab ta sellest viivitamata teatama ohutussertifitseerimise asutusele.

8.3. Pärast seda, kui asjaomane raudteeveo-ettevõtja on esitanud punktis 8.2 osutatud teate, teeb ohutussertifitseerimise asutus järgmist:

a)	kontrollib, kas kõiki võimalike taotlustega seotud muudatusi on selgelt kirjeldatud ja kas võimalikke ohutusriske on hinnatud;

b)	arutab asjaomase raudteeveo-ettevõtja ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega, kas ühtset sertifitseerimistunnistust on vaja uuendada või mitte.

8.4. Ohutussertifitseerimise asutus võib pärast kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega koordineerimist esitada taotlejale täiendavaid järelepärimisi. Kui ohutussertifitseerimise asutus leiab, et kavandatav muudatus on väheoluline, saadab ta taotlejale kirjaliku teate, et uuendamine ei ole vajalik, ning lisab otsuse koopia registreeritud toimikule.

8.5. Taotluse uuendamise korral teevad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused järgmist:

a)	kontrollivad tõendusmaterjali, mis on erinev võrreldes eelmise taotlusega, mille alusel anti välja praegune ohutustunnistus;

b)	tutvuvad delegeeritud määruse (EL) 2018/761 artiklis 5 osutatud varasema järelvalvetegevuse tulemustega, pidades eelkõige silmas küsimusi, mis on seotud taotleja suutlikkusega tõhusalt rakendada muutuste juhtimise menetlust ja teha selle üle järelevalvet;

c)	seavad uuendamistaotluse hindamisel esikohale või võtavad eesmärgiks asjakohased ohutusjuhtimissüsteemi nõuded ja teatatud siseriiklikud eeskirjad.

8.6. Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused võtavad kordushindamise suhtes asjakohase seisukoha, mis põhineb kavandatavate muudatuste ulatusel.

8.7. Ohutussertifitseerimise asutusele ühtse ohutustunnistuse uuendamiseks esitatud taotlus ei hõlma selle kehtivusaja pikendamist.

8.8. Ohutussertifitseerimise asutus võtab taotleja nõudmise korral vastu otsuse, kas ühtset ohutustunnistust on vaja uuendada juhul, kui ühtse ohutustunnistuse väljaandmise aluseks olnud tingimused muutuvad, ilma et see mõjutaks tegevuse liiki, ulatust või piirkonda.

Liide

Ohutushindamismenetlus

Joonis 1: Ohutushindamismenetlus

Hindamise lõpetamine

Andmebaasis registreeri-mine

Täielik? Asjakohane? Kooskõlas?

Taotluse tagasilükka-mine?

Esialgne läbivaatamine

Hindamise lõpp

Huvitatud isikutele teatamine

Läbivaatamis- või edasikaebamis-taotlus (vaja-duse korral)

Ohutusjuhtimis-süsteem

Otsuse vastuvõtmine

Jah

Nõue esitada täiendavat teavet

Täiendava teabe esitamine

Kinnitus taotluse kättesaamise kohta

Registreeritud toi-miku koostamine

Taotluse kättesaamine

Taotlustoimiku esitamine

Taotleja

Jah

Otsuse kättesaamine

Üksikasjalik hindamine

Kinnitus taotluse täielikkuse kohta

Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused

Üksikasjaliku hindamise menetlus

Joonis 2: Üksikasjaliku hindamise menetlus

Allesjäänud küsimused (vajaduse korral)

Hindamise lõpetamine

Taotlejalt kirjalike vastuste saamine ja haldamine

Vastuse saatmine ja taotlustoimiku uuendamine vastavalt vajadusele

Asjakohas(t)es nõuetelevastavusega seotud tegevuskava(de)s ja tähtaegades kokkuleppimine

Asjakohas(t)e tegevuskava(de) koostamine

Küsimuste kindlakstegemine ja liigitamine

Varasema järelevalvega seotud teave

Küsimused?

Hindamise alustamine

Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud asutused

Taotleja

Jah

III LISA

Ühtse ohutustunnistuse sisu

Ühtne ohutustunnistus, mis kinnitab, et aktsepteeritakse asjaomase raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab sätteid, mille asjaomane raudteeveo-ettevõtja on vastu võtnud selleks, et täita asjaomase võrgu ohutuks käitamiseks vajalikke konkreetseid nõudeid kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/798 ja asjakohaste siseriiklike õigusaktidega, sisaldab järgmist teavet:

1. Ühtse ohutustunnistuse Euroopa identifitseerimisnumber (EIN)

2. Raudteeveo-ettevõtja andmed:

2.1. Ärinimi

2.2. Riiklik registrikood

2.3. Käibemaksukohustuslase number

3. Ohutussertifitseerimise asutuse andmed:

3.1. Organisatsioon

3.2. Liikmesriik (vajaduse korral)

4. Sertifikaadi andmed

4.1. Uus

4.2. Pikendamine

4.3. Uuendamine

4.4. Eelmise tunnistuse Euroopa identifitseerimisnumber (EIN) (üksnes pikendamise või uuendamise korral)

4.5. Kehtivuse algus- ja lõppkuupäevad

4.6. Toimingu liik (1)

4.6.1. Reisijatevedu, sh kiirrongiteenused

4.6.2. Reisijatevedu, v.a kiirrongiteenused

4.6.3. Kaubavedu, sh ohtlike kaupade vedu

4.6.4. Kaubavedu, v.a ohtlike kaupade vedu

4.6.5. Ainult rongide koostamine ja manööverdamine

4.6.6. Muud toimingud (1)

5. Kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid (1)

6. Tegevuspiirkond (1)

7. Kasutuspiirangud või -tingimused

8. Lisateave

9. Väljaandmise kuupäev ja volitatud allakirjutaja/asutuse pitser

(1) Kavandatava tegevuspiirkonna iga asjaomase liikmesriigi kohta.

25.5.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 129/68

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/764,

2. mai 2018,

Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796, käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004, (1) eriti selle artiklit 80,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet“) tulud koosnevad liidu toetusest ning lõivudest ja tasudest, mida taotlejad maksavad tunnistuste, lubade ja heakskiitvate otsuste taotluste menetlemise ning kaebuste käsitlemise ja muude ameti poolt määruse (EL) 2016/796 artikli 64 kohaselt osutatud teenuste eest.

(2)	Ametile makstavad lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistval, õiglasel ja ühetaolisel viisil, pidades eelkõige silmas lihtsustamiseesmärki. Need ei tohiks tekitada ettevõtjatele tarbetut finantskoormust ega seada ohtu Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet.

(3)

Lõivude ja tasude arvutamisel tuleks arvesse võtta taotluste menetlemisega seotud personalikulusid ja asjakohasel juhul ka menetlusse kaasatud välisekspertide kulusid. Samuti tuleks arvesse võtta taotluste menetlemisega seotud tugiteenuste ja -toimingute kulusid ning kõiki muid tegevuskulusid, mis tekivad seoses kõnealuste teenuste osutamisega. Need kulud peaksid olema asjaomaste toimingutega seotud ja proportsionaalsed ning mittediskrimineerivad.

(4)	Ameti võetavad lõivud ja tasud peaksid katma kõik ameti osutatud teenuste kulud.

(5)

Kuni ajani, mil süsteem jõuab arengujärku, mis võimaldab kasutada kindlasummalisi tasumäärasid, tuleks ameti poolt kõnealuste teenuste osutamiseks kulutatud aja eest arvestada tunnitasu. Lõivude ja tasude suurus peaks määruse (EL) 2016/796 kohaselt olema selline, et ei tekiks puudujääki ega ülejäägi kuhjumist.

(6)	Makstavad summad ei tohiks sõltuda taotleja asukohast ega keelest, milles taotlus on esitatud. Seepärast tuleks ameti menetletava taotluseosaga seotud reisi- ja tõlkekulud kokku liita ning jagada võrdselt kõigi taotluste vahel.

(7)	Lõivude ja tasude kehtestamisel tuleks arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi. Vajaduse korral peaks ettevõtjatel olema võimalus jagada makse mitmeks osamakseks.

(8)

Kooskõlas määrusega (EL) 2016/796 on taotlejatele tagatud õigus esitada kaebusi ja neil peaks olema võimalik saada abi ja kasutada seda kaebeõigust ameti otsuste suhtes. Seepärast ei tohiks ameti otsuse peale esitatud kaebuse vastuvõetavaks tunnistamise eelduseks seada kaebuse eest lõivu või tasu maksmist. Lõivu või tasu tuleks kaebuse menetlemise eest nõuda üksnes juhul, kui kaebus jäetakse rahuldamata.

(9)	Kooskõlas hea projektijuhtimistavaga peaks taotlejal olema võimalus küsida tasutavate summade kalkulatsiooni. Võimaluse korral tuleks taotlejale teatada makstava summa tõenäoline suurus ja nõutav makseviis. Tuleks kehtestada lõivude ja tasude maksmise tähtajad.

(10)	Teave käesoleva määrusega kehtestatud lõivude ja tasude kohta peaks olema üldsusele kättesaadav. Ameti võetavate lõivude ja tasude edasine läbivaatamine peaks põhinema ameti kulude ja riiklike ohutusasutuste täidetavate ülesannetega seotud kulude läbipaistval hinnangul.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artiklis 81 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa Liidu Raudteeametile (edaspidi „amet“) makstavad lõivud ja tasud määruse (EL) 2016/796 artiklites 14, 20, 21 ja 22 osutatud taotluste menetlemise eest ning muude ameti eesmärkidega kooskõlas osutatavate teenuste osutamise eest. Kehtestatakse ka kõnealuste lõivude ja tasude arvutamise meetod ja maksmise tingimused.

2. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega menetlused, millega tagatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja muude Euroopa Liidu õiguse põhimõtete kohaldamine nende kulude suhtes, mida riiklikud ohutusasutused kannavad seoses selliste taotluste riikliku osa menetlemisega, mis vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklitele 14, 20 ja 21 kuuluvad ameti vastutusalasse.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata lõivude ega tasude suhtes, mida võetakse riiklike ohutusasutuste järgmiste toimingute eest:

a)	ühtsete ohutustunnistuste taotluste menetlemine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 (2) artikli 10 lõikega 8 ja sellega seotud eelnev tegevus, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/763 (3);

b)	veeremiüksuste turule laskmise lubade ja veeremiüksuste tüübilubade taotluste menetlemine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 (4) artikli 21 lõikega 8 ja artikli 24 lõikega 1 ja sellega seotud eelnev tegevus, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/545 (5);

c)	arvamuse esitamine ERTMSi raudteeäärsete seadmete heakskiitmise taotluse kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 lõike 3 viimase lõiguga;

d)	ajutise loa andmine kohapealseteks katseteks kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõigetega 3 ja 5.

Artikkel 2

Lõivude ja tasude liigid

1. Amet võtab lõivu taotluste menetlemise eest, sealhulgas kalkulatsioonide esitamise eest ja ka juhul, kui taotleja taotluse tagasi võtab, või kui amet otsust muudab. Amet võib võtta lõivu ka siis, kui ta tühistab oma varasema otsuse põhjusel, et loa või tunnistuse omanik ei täida kehtestatud nõudeid.

2. Lõikes 1 osutatud taotlused hõlmavad järgmist:

a)	veeremiüksuste turule laskmise load ja veeremiüksuste tüübiload kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artiklitega 20 ja 21;

b)	ühtsed ohutustunnistused kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 14;

c)	ERTMSi raudteeäärsete seadmete tehniliste lahenduste ja asjakohase KTK kooskõla heakskiitvad otsused kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 22;

d)	määruse (EL) 2016/796 artiklis 58 osutatud kaebused kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7.

3. Amet võtab tasu ka muude kui lõikes 1 osutatud teenuste osutamise eest, mida taotleja või muu isik soovib. Eelkõige võtab amet tasu määruses (EL) 2018/545 ja rakendusmääruses (EL) 2018/763 sätestatud eelneva tegevuse eest.

4. Amet avaldab teenuste loetelu oma veebisaidil.

Artikkel 3

Lõivude ja tasude arvutamine

1. Lõivu- või tasusumma koosneb järgmistest osadest:

a)	töötundide arv, mis ameti töötajad ja väliseksperdid on kulutanud taotluse menetlemisele, korrutatuna ameti tunnitasuga, ning

b)	riikliku ohutusasutuse kulud seoses riikliku taotluseosa menetlemisega.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel kasutab amet tasumäära 130 eurot tunnis.

Artikkel 4

Lõivude ja tasude kalkulatsioon

1. Amet esitab taotleja palvel taotlusega või soovitud teenusega seotud lõivude ja tasude summa mittesiduva kalkulatsiooni ning teatab arvete väljastamise aja.

Taotluse menetlemisega tegelevad riiklikud ohutusasutused esitavad artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud kulude kohta ametile mittesiduva kalkulatsiooni, mis arvatakse ameti esitatava kalkulatsiooni hulka.

2. Taotluse menetlemise ajal peavad nii amet kui ka riiklikud ohutusasutused oma kulusid jälgima. Taotleja palvel teatab amet talle, kui tekib oht, et kulud ületavad kalkulatsioonis esitatud summa rohkem kui 15 %.

3. Kui taotlust menetletakse või teenust osutatakse kauem kui üks aasta, võib taotleja küsida uue kalkulatsiooni.

4. Kui soovitakse saada kalkulatsiooni või lasta see läbi vaadata, võib direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 lõikes 4 ja artikli 21 lõikes 6 ning direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 6 sätestatud tähtaegu pikendada kuni kümne tööpäeva võrra.

Artikkel 5

Maksetingimused

1. Amet väljastab lõivu- ja tasusummade arve 30 kalendripäeva jooksul alates

a)	ameti või apellatsiooninõukogu otsuse kuupäevast või

b)	teenuseosutamise lõppemisest või

c)	taotluse tagasivõtmisest või

d)	mis tahes muust juhtumist, millega kaasneb taotluse menetlemise lõpetamine.

2. Arvel esitatakse järgmised andmed:

a)	ameti töötundide arv ning

b)	asjakohasel juhul ka vastutava riikliku ohutusasutuse kulud. Nende puhul täpsustatakse ülesanded ja kulutatud aeg või esitatakse kindlasummaline tasumäär, mida kohaldatakse riikliku taotluseosa menetlemisel.

3. Hiljemalt siis, kui amet seda nõuab, esitavad riiklikud ohutusasutused ametile kuluaruande, et ameti väljastatud arve hõlmaks nende tööpanust. Kuluaruandes tuleb täpselt näidata, kuidas need kulud on arvutatud.

4. Lõivud ja tasud arvutatakse ja makstakse eurodes.

5. Amet teavitab taotlejaid otsusest ja väljastab arve määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

6. Amet võib esitada vahearve iga kuue kuu tagant.

7. Lõivud ja tasud makstakse ülekandega ameti osutatud pangakontole.

8. Taotleja tagab, et amet saab tasumisele kuuluva summa, sealhulgas kõik selle maksmisega seotud pangakulud, 60 kalendripäeva jooksul alates arve teatavaks tegemisest.

9. Kui taotleja on väike või keskmise suurusega ettevõtja, peab amet arvesse võtma maksetähtaja mõistliku pikendamise ja makse osamaksetena tasumise taotlusi.

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab väike või keskmise suurusega ettevõtja ettevõtjat, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

10. Riiklikele ohutusasutustele hüvitatakse riikliku taotluseosa menetlemise kulud lõigetes 8 ja 9 osutatud tähtaja jooksul.

Artikkel 6

Maksmata jätmine

1. Kui amet ei ole saanud makset artikli 5 lõigetes 8 ja 9 sätestatud tähtaja jooksul, võib ta nõuda intressi iga täiendava kalendripäeva eest kuni makse saamiseni ning kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) artiklis 80 sätestatud sissenõudmiseeskirju.

2. Intressimäär on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatav intressimäär, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele on lisatud kaheksa protsendipunkti.

3. Kui ametil on tõendeid selle kohta, et taotleja finantssuutlikkus on ohus, võib ta taotluse tagasi lükata, v.a juhul, kui taotleja esitab pangatagatise või avab tagatishoiuse.

4. Amet võib uue taotluse tagasi lükata, kui taotleja ei ole täitnud maksekohustusi, mis on seotud eelmise loa, tunnistuse või heakskiitmistoiminguga või ameti osutatud teenustega, v.a juhul, kui taotleja tasub summa, mis oli asjaomase loa, tunnistuse või heakskiitmistoimingu või teenuse eest maksmata.

5. Amet võtab kõik vajalikud õiguslikud meetmed, et tagada väljastatud arvete täiemahuline tasumine. Riiklikud ohutusasutused, kes on esitanud kuluaruande oma kulude eest hüvitise saamiseks, toetavad ametit selles tegevuses.

Artikkel 7

Kaebused ja nendega seotud lõivud

1. Amet nõuab lõivu iga tagasilükatud või -võetud kaebuse eest.

2. Kaebusega seotud lõiv on kas 10 000 eurot või sama suur summa, kui võeti selle otsuse eest, mille kohta kaebus esitati, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

3. Apellatsiooninõukogu registripidaja teatab kaebuse esitajale maksetingimused. Kaebuse esitajal on tasumiseks aega 30 kalendripäeva alates arve teatavaks tegemisest.

4. Taotleja võib esitada apellatsiooninõukogule kaebuse arves esitatud lõivude ja tasude kohta.

Artikkel 8

Maksumäärade avaldamine ja läbivaatamine

1. Amet avaldab oma veebisaidil artiklis 3 osutatud tunnitasu suuruse.

2. Riiklik ohutusasutus avaldab määrad, mille alusel määratakse kindlaks artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud kulud, mis nõutakse sisse ametilt. Kui riiklik ohutusasutus kohaldab kindlasummalist määra, täpsustab ta, milliste lubade ja tunnistuste suhtes seda kohaldatakse.

3. Ameti veebisaidil esitatakse link kõnealusele teabele.

4. Amet lisab määruse (EL) 2016/796 artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud aastaaruandesse teabe elementide kohta, mida võetakse aluseks tunnitasu arvutamisel, finantstulemustes ja prognoosides.

Artikkel 9

Ameti menetlused

1. Selleks et hoida lahus artikli 1 lõikes 1 osutatud lõivude ja tasudega seotud toimingute tulud ja kulud, peab amet

a)	laskma kanda lõivudest ja tasudest tekkinud sissetuleku eraldi pangakontole ning hoidma seda seal;

b)	koostama aastaaruande lõivude ja tasudega seotud toimingute tulude ja kulude kohta ning kulustruktuuri ja -tõhususe kohta.

2. Kui eelarveaasta lõpus ületab lõivudest ja tasudest saadud kogutulu lõivude ja tasudega seotud toimingute kogukulusid, tuleb ülejääk kanda eelarvereservi ja kasutada seda üle- või puudujäägi reguleerimiseks kooskõlas ameti finantseeskirjaga.

3. Tuleb tagada lõivude ja tasudega seotud toimingutest saadava sissetuleku kestlikkus.

Artikkel 10

Hindamine ja läbivaatamine

1. Lõivude ja tasude süsteemi hinnatakse üks kord eelarveaasta jooksul. Hindamisel võetakse aluseks ameti varasemad finantstulemused ning tulude ja kulude eelarvestus. Hindamine on seotud ka ameti ühtse programmdokumendiga.

2. Vajaduse korral vaatab komisjon ameti majandustulemuste ja finantsprognooside hinnangu alusel lõivud ja tasud läbi.

3. Pidades silmas ameti poolt artiklis 8 osutatud aastaaruandes esitatud teavet, vaadatakse käesolev määrus uuesti läbi hiljemalt 16. juuniks 2022, seades eesmärgiks kehtestada järk-järgult kindlasummalised lõivud.

Artikkel 11

Üleminekusätted

Määruse (EL) 2018/545 artikli 55 lõikes 4 ja rakendusmääruse (EL) 2018/763 artikli 15 lõikes 4 osutatud juhtudel ei hõlma käesolevas määruses käsitletud lõivud ja tasud tööd, mis on tehtud enne ametile taotluse esitamist ja selle suhtes kohaldatakse siseriiklikke õigusnorme.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. veebruarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(3) Komisjoni 9. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/763, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 49).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(5) Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 129

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 25. mai 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/760, 14. mai 2018, Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel) sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/761, 16. veebruar 2018, millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 ( 1)	16
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/762, 8. märts 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 ( 1)	26
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/763, 9. aprill 2018, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 ( 1)	49
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/764, 2. mai 2018, Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta ( 1)	68
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/765, 23. mai 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/2080 hankemenetluse teel müüdud lõssipulbri lattu saabumise kuupäeva osas	73
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/766, 23. mai 2018, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	74
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2018/767, 22. mai 2018, millega määratakse kindlaks ajavahemik esindajate üheksandaks otseseks ja üldiseks valimiseks Euroopa Parlamenti	76
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/768, 22. mai 2018, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni ohtlike kaupade veo eksperdikomisjoni 55. istungjärgul võetav seisukoht rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni C lisa teatavate muudatuste suhtes	77
	*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2018/769, 22. mai 2018, millega nimetatakse ametisse Madalmaade Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kolm liiget	80
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/770, 22. mai 2018, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige	81
	*	Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2018/771, 25. jaanuar 2018, kohaldatava süsteemi kohta ehitustöödel kasutatavate ning inimeste kõrgelt kukkumist takistavate või seda peatavate ankurdusseadmete toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 ( 1)	82

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot / 100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) rümbad, nn 70 % kanarümbad, külmutatud	105,7	0	AR
0207 12 90	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) rümbad, nn 65 % kanarümbad, külmutatud	127,4	0	AR
0207 12 90		126,2	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	247,1	16	AR
		242,0	17	BR
		328,9	0	CL
		239,5	18	TH
0207 27 10	Kalkuni kondita tükid, külmutatud	325,2	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita tükid, külmutatud	310,1	0	CL
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	475,7	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	243,7	13	BR

Ettepanek	Viitedokument	Teema	Märkused	Liidu seisukoht
1	OTIF/RID/CE/GTP/2017/1	Ohu identifitseerimisnumber ÜRO tunnusnumbrite 3166 ja 3171 jaoks	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda muudatustega
2	OTIF/RID/CE/GTP/2017/3	Ohtlike kaupade vedamine käsipagasi või registreeritud pagasina	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda muudatusega
3	OTIF/RID/CE/GTP/2017/5	Töörühma (WP.15) 102. istungjärk (Genf, 8.–12. mai 2017)	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
4	OTIF/RID/CE/GTP/2017/7/Rev.1	RIDi 2017. aasta väljaande paranduste esialgne loetelu 2	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
5	OTIF/RID/CE/GTP/2017/8	Veeldatud gaasi paakvagunite täitmise ja tühjendamise kontrollnimekirjaga tegelev mitteametlik töörühm (Firenze, 11.–13. juuli 2017)	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
6	OTIF/RID/CE/GTP/2017/15	2016. ja 2017. aasta ühiskoosolekul ja RIDi eksperdikomitee alalise töörühma poolt 2016. aasta novembris vastu võetud konsolideeritud tekstid	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
7	Sama	Muudatused on jäetud täiendavaks läbivaatamiseks alalisele töörühmale	—	—
8	Sama	Muudatused, mille jaoks on vaja UNECE-OTIFi ühiskoosoleku ühisseisukohta	Tuleb hõlbustada tõhusat mitmeliigilist transporti	Nõustuda ühiskoosoleku soovitatud muudatustega
9	OTIF/RID/CE/GTP/2017/INF.8	Dubleerivad taanded punktis 4.3.3.5.	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
10	OTIF/RID/CE/GTP/2017/INF.10	Üleminekusätted	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
11	OTIF/RID/CE/GTP/2017/INF.12	Dokumendi OTIF/RID/CE/GTP/2017/15 punkti 2.1.3.5.5 kavandatud muudatused	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
12	OTIF/RID/CE/GTP/2017/INF.16	Töörühma (WP.15) 103. istungjärk (Genf, 6.–10. november 2017)	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas võtta muudetud tekst vastu	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega

Tooted ja kavandatud kasutusala	Põhiomadused	Kohaldatav süsteem
Ehitustöödel kasutatavad ankurdusseadmed, mille eesmärk on inimeste kõrgelt kukkumist takistada või kõrgelt kukkumine peatada	Kõik põhiomadused	1+