LISA

Tavanimetus	IUPACi nimetus Identifitseerimisnumbrid	Toimeaine minimaalne puhtusaste (1)	Heakskiitmise kuupäev	Heakskiidu aegumise kuupäev	Tooteliik	Eritingimused
PHMB (1415; 4,7) (polüheksametüleenbiguaniidvesinikkloriid, mille arvkeskmine molekulmass (Mn) on 1415 ja keskmine polüdisperssus (PDI) on 4,7)	IUPACi nimetus: kopolü(bisiminoimidokarbonüülheksametüleenvesinikkloriid), (iminoimidokarbonüülheksametüleenvesinikkloriid) EÜ nr: puudub CASi nr: 32289-58-0 ja 1802181-67-4	943 g/kg (arvutatud puhtusaste kuivmassi alusel). Tööstuslikult toodetud toimeaine on vesilahus, milles PHMB (1415; 4,7) sisaldus on 20 massiprotsenti.	1. november 2019	31. oktoober 2026	2	Toimeainet PHMB (1415; 4,7) käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktiga d asendamisele kuuluva toimeainena. Biotsiidide puhul antakse luba järgmistel tingimustel. 1) Toote hindamisel pööratakse erilist tähelepanu loataotlusega hõlmatud kasutusaladega seotud kokkupuutele, riskidele ja tõhususele, mida liidu tasandil ei ole toimeaine riskide hindamisel käsitletud. 2) Pidades silmas hinnatud kasutusviiside puhul kindlaks tehtud riske, tuleb toote hindamisel pöörata erilist tähelepanu: a) kutselistele kasutajatele; b) muudele kui kutselistele kasutajatele; c) üldsuse ja väikelaste teisesele kokkupuutele; d) keskkonna puhul pinnaveele, setetele ja pinnasele. Töödeldud toodete turulelaskmisel kohaldatakse järgmist tingimust. Isik, kes vastutab sellise töödeldud toote turulelaskmise eest, mida on töödeldud toimeainega PHMB (1415; 4,7) või mis seda sisaldab, tagab, et kõnealuse töödeldud toote märgis sisaldab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 58 lõike 3 teises lõigus esitatud teavet.
					4	Toimeainet PHMB (1415; 4,7) käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktiga d asendamisele kuuluva toimeainena. Biotsiidide puhul antakse luba järgmistel tingimustel. 1) Toote hindamisel pööratakse erilist tähelepanu loataotlusega hõlmatud kasutusaladega seotud kokkupuutele, riskidele ja tõhususele, mida liidu tasandil ei ole toimeaine riskide hindamisel käsitletud. 2) Pidades silmas hinnatud kasutusviiside puhul kindlaks tehtud riske, tuleb toote hindamisel pöörata erilist tähelepanu: a) kutselistele kasutajatele; b) muudele kui kutselistele kasutajatele; c) üldsuse teisesele kokkupuutele; d) keskkonna puhul pinnaveele, setetele ja pinnasele. 3) Toodete puhul, millest võib tekkida jääke toidus või söödas, tuleb kontrollida, kas on vaja kehtestada uued või muudetud jääkide piirnormid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 470/2009 (2) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005, (3) ning võtta asjakohased riskivähendamismeetmed, mis tagavad, et kohaldatavaid jääkide piirnorme ei ületataks. 4) Tooteid ei kasutata toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjalides ja esemetes määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui komisjon on kehtestanud toimeaine PHMB (1415; 4,7) puhul konkreetsed toidu sisse migreerumise piirnormid või kui on tehtud kindlaks, et sellised piirnormid ei ole vajalikud. Töödeldud toodete turulelaskmisel kohaldatakse järgmist tingimust. Isik, kes vastutab sellise töödeldud toote turulelaskmise eest, mida on töödeldud toimeainega PHMB (1415; 4,7) või mis seda sisaldab, tagab, et kõnealuse töödeldud toote märgis sisaldab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 58 lõike 3 teises lõigus esitatud teavet.

---

(1)  Selles veerus esitatud puhtusaste on minimaalne puhtusaste, mille juures toimeainet hinnati. Turule lastud tootes võib olla sama või erineva puhtusastmega toimeaine, kui on tõendatud, et see on tehniliselt samaväärne hinnatud toimeainega.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

LISA

Tavanimetus	IUPACi nimetus Identifitseerimisnumbrid	Toimeaine minimaalne puhtusaste (1)	Heakskiitmise kuupäev	Heakskiidu aegumise kuupäev	Tooteliik	Eritingimused
Asoksüstrobiin	IUPACi nimetus: metüül-(E)-2-{2[6-(2-tsüanofenoksü)pürimidiin-4-üüloksü]fenüül}-3-metoksüakrülaat EÜ nr: puudub CASi nr: 131860-33-8	965 g/kg	1. november 2018	31. oktoober 2025	7	Asoksüstrobiini käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktiga d asendamisele kuuluva toimeainena. Biotsiidide puhul antakse luba järgmisel tingimusel: toote hindamisel pööratakse erilist tähelepanu loataotlusega hõlmatud kasutusviisidega seotud kokkupuutele, riskidele ja tõhususele, mida ELi tasandil ei ole toimeaine riskide hindamisel käsitletud. Töödeldud toodete turulelaskmisel kohaldatakse järgmist tingimust: isik, kes vastutab asoksüstrobiiniga töödeldud või seda sisaldava töödeldud toote turulelaskmise eest, tagab, et sellise töödeldud toote märgisel oleks esitatud teave, mis on esitatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 58 lõike 3 teises lõigus.
					9	Asoksüstrobiini käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktiga d asendamisele kuuluva toimeainena. Biotsiidide puhul antakse luba järgmisel tingimusel: toote hindamisel pööratakse erilist tähelepanu loataotlusega hõlmatud kasutusviisidega seotud kokkupuutele, riskidele ja tõhususele, mida ELi tasandil ei ole toimeaine riskide hindamisel käsitletud. Töödeldud toodete turulelaskmisel kohaldatakse järgmist tingimust: isik, kes vastutab asoksüstrobiiniga töödeldud või seda sisaldava töödeldud toote turulelaskmise eest, tagab, et sellise töödeldud toote märgisel oleks esitatud teave, mis on esitatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 58 lõike 3 teises lõigus.
					10	Asoksüstrobiini käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktiga d asendamisele kuuluva toimeainena. Biotsiidide puhul antakse luba järgmisel tingimusel: toote hindamisel pööratakse erilist tähelepanu loataotlusega hõlmatud kasutusviisidega seotud kokkupuutele, riskidele ja tõhususele, mida ELi tasandil ei ole toimeaine riskide hindamisel käsitletud. Töödeldud toodete turulelaskmisel kohaldatakse järgmist tingimust: isik, kes vastutab asoksüstrobiiniga töödeldud või seda sisaldava töödeldud toote turulelaskmise eest, tagab, et sellise töödeldud toote märgisel oleks esitatud teave, mis on esitatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 58 lõike 3 teises lõigus.

---

(1)  Selles veerus esitatud puhtusaste on minimaalne puhtusaste, mille juures toimeainet hinnati. Turule lastud tootes võib olla sama või erineva puhtusastmega toimeaine, kui on tõendatud, et see on tehniliselt samaväärne hinnatud toimeainega.

EELNÕU

---

(1)   ELT L 356, 12.12.2014, lk 438.

(2)   ELT L 13, 18.1.2006, lk 1.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

(3)  ELT L …

LISA

Asjaomane ettevõtja peab seoses erandi alusel toimuva tegevusega võtma kõiki järgmisi meetmeid.

1.	Lõimima oma lendude planeerimisse ning pilootide lennu- ja tööpiirangutesse õhusõiduki meeskonnaliikmete väsimuse hindamise biomatemaatilise süsteemi SAFE (System for Aircrew Fatigue Evaluation) või samaväärse väsimusriski mudeli, et prognoosida ja vältida kõrgeid väsimustasemeid.

2.	Kehtestama lennumeeskonna tööaja analüüsimiseks sobivad graafikuparameetrid ja läviväärtused ning edastama need kinnitamiseks pädevale asutusele.

3.	Pakkuma oma pilootidele komisjoni määruse (EL) nr 83/2014 (1) punkti ORO.FTL.250 kohast väsimuse haldamisega seotud koolitust.

4.	Pikendama iganädalast puhkeperioodi vähemalt 72-tunnise puhkeperioodini, mis sisaldab kaht kohalikku ööd.

5.	Oma juhtimissüsteemi osana pidevalt jälgima oma pilootide summeeritud tööaja pikenemist.

6.	Pidevalt jälgima oma pilootide töölesõidule, kohaletoimetamisele ja reisimisele kuluvat aega enne seitset järjestikust tööpäeva ja nende jooksul kumulatiivse väsimuse võimaliku allikana.

7.	Pidevalt jälgima ja haldama oma pilootide majutust baasist eemal – eeskätt tõenäosust, et nad saavad seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul piisaval määral ja piisava kvaliteediga und –, kogudes oma pilootidelt selleks vajalikke andmeid unepäevikute ja subjektiivsete tähelepanu-uuringute kujul.

8.	Pidevalt analüüsima andmekogumisvahendite, näiteks lennuandmete seire süsteemi (FDM) abil kogutud andmeid, korreleerides sündmuste sageduse väsimusega seotud seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuetega (SPI).

9.	Pidevalt analüüsima oma pilootide tööaega võrdluses graafikuparameetrite ja läviväärtustega, mille on kinnitanud pädev asutus kooskõlas punktiga 2, ning kasutama selleks õhusõiduki meeskonnaliikmete väsimuse hindamise biomatemaatilist süsteemi SAFE või samaväärset väsimusriski mudelit.

10.	Riskihindamise kaudu pidevalt jälgima tegevuse kõiki muid aspekte, et teha kindlaks erandi rakendamisest tuleneda võivaid tegevuse mis tahes ohutusriske. Selline riskihindamine peab olema pädevale asutusele vastuvõetav.

11.	Võtma kõik vajalikud meetmed, millega leevendada tegevuse ohutuse suhtes kindlakstehtud riske, järgides punkte 5–10, ning muu hulgas lõimima need vajalikud meetmed planeerimisse ning oma pilootide lennu- ja tööpiirangutesse.

12.	Pädevale asutusele regulaarselt esitama punktides 5–10 osutatud meetmete tulemusi ja teavitama seda asutust viivitamata punkti 11 kohaselt võetud mis tahes vajalikust meetmest.

---

(1)  Komisjoni 29. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 83/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 28, 31.1.2014, lk 17).

LISA

Rakendusotsuse 2012/535/EL II lisa punkti 3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

I LISA

COPERNICUSE TEENUSEKOMPONENDI ÜLDOMADUSED

1.   KOHALDAMISALA

Iga konkreetse Copernicuse teenuse täpne kohaldamisala ja eesmärgid on sätestatud järgmistes temaatilistes lisades II–VII.

2.   TEENUSTE ÜLDINE SPETSIFIKATSIOON

2.1.   Arhitektuur

Volitatud üksused arendavad eri teenuste arhitektuuri välja nende spetsiifilistele omadustele kohandatuna. Kõikide teenuste suhtes kohaldatakse järgmisi üldfunktsioone:

a)	integreeritud tegevus, et pakkuda õigeaegseid ja usaldusväärseid teenusetooteid ja teavet;

b)	toodete ja teenuste kvaliteedijuhtimine, et pakkuda kontrollitud ja tehnika tasemele vastavat teavet;

c)	teenuste pidev täiendamine ja edasiarendamine, et reageerida kasutajate vajadustele;

d)	kasutuselevõtt ja kommunikatsioon, et saavutada teenuste maksimaalne tuntus, kasutamine ja rakendamine;

e)	toodete levitamine ja arhiveerimine, et säilitada andmed väljastatud teabe kohta ning hoida vanemaid ja ajaloolisi andmekogumeid kasutajatele kättesaadavatena.

„Volitatud üksused“ on selle lisa tähenduses üksused, keda komisjon on volitanud täitma teenusekomponendi rakendamisega seotud ülesandeid, sealhulgas järgmised üksused:

a)	Copernicuse in situ komponendi ning maismaaseire üleeuroopalise ja lokaalse komponendi puhul Euroopa Keskkonnaamet (EEA);

b)	atmosfääriseire teenuse ja kliimamuutuste teenuse puhul Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF);

c)	merekeskkonna seire teenuse puhul Mercator Océan;

d)	Copernicuse julgeolekuteenuse alla kuuluva piiriseire puhul Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex);

e)	Copernicuse julgeolekuteenuse alla kuuluva mereseire puhul Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA);

f)	Copernicuse julgeolekuteenusega seotud liidu välistegevuse toetamisel Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN).

2.2.   Integreeritud tegevus

Teenused töötatakse välja töökindlust, tõhusust ja kestlikku toimimist silmas pidades. Teenused peavad Copernicuse portfellis nendega seotud toodetele kindlustama iga toote jaoks ette nähtud tehnilised omadused ja õigeaegsuse.

Teenuste väljatöötamisel ja nende osutamisel võetakse vajalikud ettevaatusabinõud, et minimeerida teenuse ja sellega seotud toodete katkestusi ning viivitusi võrreldes portfellis ette nähtud õigeaegsusega. Rakendatakse sobivaid (automatiseeritud) tehnilise seire protsesse, et tuvastada anomaaliad võimalikult kiiresti.

Teenused sisaldavad kasutajatoe funktsiooni, mis hõlmab vähemalt teenusetoodete täielikku tehnilist teavet ning iga teenusetootega seonduvate ja väljastatavate metaandmete saamiseks kasutatud töötlemisviisi. Kasutajate abiliin peab olema kättesaadav teenusetoodete õigeaegsust järgiva graafiku alusel.

Volitatud üksused toetavad enda tegevuse kooskõlastamist komisjoniga ning omavahel.

2.3.   Toodete ja teenuste kvaliteedijuhtimine

Volitatud üksused kehtestavad kohased sisesed protsessid teenuste kõrge kvaliteedi tagamiseks. Need käsitlevad vähemalt teenusetoodete (kõikide või osalise valimi) tehniliste omaduste kontrolli, sealhulgas vajadusel kvantitatiivset hindamist, ning tagasiside kogumist kasutajate rahulolu kohta teenusetoodetega.

Lisaks sisestele protsessidele peavad teenused sisaldama toimivustaseme indikaatorite kogumit, et toetada programmi tasandi seiret (vastavalt 4. jaotisele).

2.4.   Teenuste pidev täiustamine

Kvaliteedikontrolli funktsiooni ja kasutajate tagasiside põhjal tehtud järelduste alusel töötatakse teenuste jaoks välja, valideeritakse ja rakendatakse korrapäraselt täiustatud protsesse, et parandada seotud toodete kvaliteeti ja/või põhikasutajate rahulolu. Volitatud üksused teatavad operatiivsete teenusetoodete valikus muudatuste tegemisest eelnevalt komisjonile.

Muudatused, mida korralise tootehoolduse protsess ning komisjoni ja volitatud üksuste vastavates delegeerimislepingutes juba kokku lepitud edasiarendused ei hõlma, tuleb operaatori ja komisjoni vahel eelnevalt kokku leppida. Selles menetluses osalevad ka liikmesriigid.

2.5.   Kasutuselevõtt ja kommunikatsioon

Seoses teenustega võetakse meetmeid teenusekasutajate kogukondade loomiseks ja laiendamiseks. Need meetmed võivad hõlmata näiteks temaatiliste seminaride korraldamist, koolitust, trüki- ja elektroonilise meedia toetamist või spetsiifiliste valdkondade kasutajate konverentside ja ürituste toetamist.

Vähestel põhjendatud juhtudel võib toetada pilootprojekte ja/või spetsiifilisi kasutusjuhtumeid, et ergutada ja soodustada teatavaid kasutusalasid ning näitlikustada vastavate alltasandi meetmete kasulikku potentsiaali.

Teenuse tasandi meetmed kooskõlastatakse komisjoni programmi tasandi meetmete ja plaanidega.

2.6.   Toodete levitamine ja arhiveerimine

Teenusetoodete levistrateegia põhineb iga teenuse puhul ühtsel sisendpunktil („kõik ühest kohast“), kus kasutajatele antakse juurdepääs toodetele ja teabele. Iga teenuse sisendpunktiks on veebiportaal, kus pakutakse ühtlustatud liidest kõikidele teenusekomponentidele sõltumata andmeallikate füüsilisest asukohast.

Seejuures on olulisteks nõueteks kasutajaks registreerimise piirangute vähesus, hästi toimiv tooteotsing ja kiirvaade, lihtne juurdepääs metaandmetele koos tootekirjeldustega, andmekogumite visualiseerimise võimalus, piirkondlike allkogumite valimise võimalus ning andmete eri vormingutes allalaaditavus.

Kasutajate juurdepääs Copernicuse andmetele ja teabele toimub heterogeense erinevate volitatud isikute loodavate liideste komplekti kaudu.

Arendatakse välja tõhus Copernicuse andmete ja teabe portaal, et muuta erinevad olemasolevad Copernicuse leviplatvormid koostalitlusvõimeliseks ning tugevdada Copernicuse üldist levisüsteemi. Sel eesmärgil loob komisjon andmetele ja teabele juurdepääsu teenuse (DIAS), et teha Copernicuse andmed ja teave kasutajatele kättesaadavaks pilvandmetöötluse arhitektuuri kaudu.

Kõik tooted arhiveeritakse ja tagatakse kiire juurdepääs uusimatele toodetele.

Arhiveerimisstrateegia juhindub kasutajate vajadustest ja nõuetest. Kõik teenuste raames genereeritavad andmetooted tehakse püsivalt kättesaadavaks, et võimaldada tulemuste ja järelduste jälgitavust ja reprodutseeritavust. Püsivalt arhiveeritakse eelkõige vaatluse andmekogumid, aga ka järelanalüüsid. Võetakse kohased meetmed andmete kaotsimineku ja hävimise riski leevendamiseks.

Kasutajate küsimusi, kaebusi ja ettepanekuid menetletakse jälgimist võimaldava süsteemi abil. Kasutajatoe funktsioon menetleb kasutajate päringuid interaktiivselt. Seda funktsiooni täidetakse volitatud üksuste ruumides asuvate abiliinide kaudu, mida täiendab andmepakkuja kasutajatugi.

Volitatud üksused tagavad teenuseportaalide ristkasutatavuse saidiga „copernicus.eu“ ning levitamisteenuste üldise ühtlustamise komisjoniga kooskõlastatult.

3.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

3.1.   Teenusetoodete üldstandardid – INSPIRE nõuetele vastavus

Ruumiandmetooted ja Copernicuse teenusekomponendi töö käigus genereeritud teave peavad ühilduma ja olema ristkasutatavad andmete ja ruumiteabesüsteemidega, mida liikmesriigid pakuvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/2/EÜ (1) ning komisjoni määrustele (EÜ) nr 1205/2008, (2) (EL) nr 1089/2010 (3) ja (EÜ) nr 976/2009 (4).

4.   TEENUSTE JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Copernicuse teenuste kvaliteedi ja arengu jälgimiseks kasutatakse tulemuslikkuse põhinäitajaid.

Need tulemuslikkuse põhinäitajad aitavad olulisel määral tõendada programmi kavakohast kulgu ning plaanipärast edu.

Teenused, millega pakutakse standardtooteid (maismaaseire, kliimamuutuste, mere- ja atmosfääriseire)

Kood	Tulemuslikkuse põhinäitaja	Soovitatav hindamismeetod
1	Kvaliteet ja toodete terviklikkus	Kvaliteet ja toodete terviklikkus
2	Toodete õigeaegsus (kui see on asjakohane)	Copernicuse teenuste leviportaalis õigeaegselt kättesaadavate toodete protsent vastavalt iga toote eelnevalt kindlaks määratud võrdlusnäitajatele
3	Teenuse kättesaadavus	Copernicuse teenuste leviportaali kasutajatele kättesaadavuse aja protsent (kuupõhine)
4	Kasutajate rahulolu (toe ja teenustega)	Vastused küsimusele „Kui rahul olete üldiselt Copernicuse teenusega X? (1 = ei ole rahul, 4 = väga rahul)“, mis lisatakse iga Copernicuse teenuse aastapõhisesse kasutajate rahulolu uuringusse.
5	Kasutuselevõtt	A/registreeritud kasutajate arv
		B/aktiivsete kasutajate arv (laadinud tooteid alla või käivitanud need viimase 3 kuu jooksul)

Teenused, millega pakutakse nõudetooteid (nt julgeolek, pääste)

Kood	Tulemuslikkuse põhinäitaja	Soovitatav hindamismeetod
1	Kvaliteet ja toodete terviklikkus	Kvaliteet ja toodete terviklikkus
2	Toodete õigeaegsus (kui see on asjakohane)	Copernicuse teenuste leviportaalis õigeaegselt kättesaadavate toodete protsent vastavalt iga toote eelnevalt kindlaks määratud võrdlusnäitajatele
3	Teenuse kättesaadavus	Copernicuse teenuste leviportaali kasutajatele kättesaadavuse aja protsent (kuupõhine)
4	Kasutajate rahulolu (toe ja teenustega)	Vastused küsimusele „Kui rahul olete üldiselt Copernicuse teenusega X? (1 = ei ole rahul, 4 = väga rahul)“, mida küsitakse pärast iga aktiveerimist või mis lisatakse aastapõhisesse kasutajate rahulolu uuringusse.
5	Kasutuselevõtt	Aktiveerimiste arv

Mõõdetud tulemuslikkuse põhinäitajad teatatakse komisjonile. Volitatud üksused võivad sõltuvalt oma konkreetsest olukorrast kasutada mis tahes muid tulemuslikkuse põhinäitajaid.

5.   COPERNICUSE ANDMEVAJADUSED

Kasutajate nõudmiste ja teenusespetsifikatsioonide alusel kohandatakse jooksvalt Copernicuse programmi andmevajadusi. Copernicuse teenuste andmesisendid kuuluvad kahte laia kategooriasse:

a)	satelliidipõhised vaatlused;

b)	in situ andmed.

5.1.   Satelliidipõhine vaatlus

Copernicuse teenustele ruumiandmete edastamist korraldavad:

a)	komisjon Copernicuse andmetele juurdepääsu spetsifikatsioonide kaudu seoses perioodi 2014–2020 kosmosepõhise Maa seire vajadustega;

b)	ESA seoses Copernicuse kosmosekomponendi tehnilise koordineerimise, selle arhitektuuri kindlaksmääramise, kosmosevarade arendamise ja hankimise, andmetele juurdepääsu ning Copernicuse sihtotstarbeliste missioonidega;

c)	EUMETSAT seoses Copernicuse sihtotstarbeliste missioonidega.

Copernicuse andmetele juurdepääsu spetsifikatsioone seoses perioodi 2014–2020 kosmosepõhiste Maa seire vajadustega järgitakse andmeladude mehhanismi abil, mis loodi Copernicuse ESA delegeerimislepingu alusel.

5.2.    In situ vaatlused

Copernicusele litsentsitud või kasutamiseks antud in situ andmetele juurdepääsu koordineeritakse peamiselt Copernicuse teenuste vajadustest lähtudes.

In situ andmete andmiseks kasutatakse ära erinevaid andmeallikaid, sealhulgas liikmesriikide andmeallikaid. Copernicuse in situ komponent põhineb eelkõige olemasolevatel andmeallikatel ja suutlikkusel. See hõlmab erinevaid andmeliike (korralised ja sagedased in situ mõõtmised ja vaatlusandmed, perioodiliselt koostatavad andmed või ühekordsete toimingute andmed). Copernicuse in situ komponendis integreeritakse Euroopa tasandil olemasolevad in situ andmed ja võrdlusandmed. Mõnedel juhtudel võivad teenustel olla oma konkreetses teemavaldkonnas lisaks erikokkulepped in situ andmepakkujatega.

6.   COPERNICUSE TEENUSEKOMPONENDI ARENG AASTANI 2020

Copernicuse operatiivteenused, mis on programmis praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel, arenevad vastavalt kasutajate teadaolevatele ja tekkivatele vajadustele ning tehnika taseme kohasele metoodikale.

Volitatud üksused arendavad oma portfelli pidevalt edasi, lähtudes kasutajate tagasisidest, tehnika taseme edasiminekutest ning valideerimisprotsesside tulemustest, et hoida eri tooteid sobivatena. Operatiivülesannete hulka kuulub ka teenuse kiireloomuline hooldus ja laiendamine tulenevalt Copernicuse tööprogrammist. Vajadusel võetakse pikaajalistes arengutes arvesse Horisont 2020 ja muude teadusprogrammide raames võetud meetmetest saadud sisendit.

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestel võib prognoosida kolme peamist olukorra arengut:

a)	olemasolevate toodete areng keskendub toodete täiustamisele;

b)	programmiperioodil võidakse kasutusele võtta uusi toote- ja teenuserühmi;

c)	poliitika rakendamisest tulenevad tekkivad ja uued vajadused võivad kaasa tuua uute tooterühmade lisandumise, mida pole käesolevas teenuse tehnilises kirjelduses ette nähtud.

Alapunktis c nimetatud juhtudel analüüsib volitatud üksus oodatavat kasu, kulusid ja mõju tegevusele. Sellest lähtuvalt korraldatakse Copernicuse kasutajafoorumis ja Copernicuse komitees arutelu, et otsustada uue tooterühma kasutuselevõtt.

Alapunktides a, b ja c viidatud olukordades võetakse arvesse järgmisi sisendeid:

a)	liidu poliitika areng;

b)	kasutajate arenevad nõudmised;

c)	kasutajate tagasiside olemasolevale teenusele;

d)	uute vaatlusandmete kättesaadavus;

e)	ekspertide soovitused;

f)	Horisont 2020 ja muudest teadusprojektidest lähtuvad uued meetodid.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(2)  Komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1205/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12).

(3)  Komisjoni 23. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1089/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (ELT L 323, 8.12.2010, lk 11).

(4)  Komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 976/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses võrguteenustega (ELT L 274, 20.10.2009, lk 9).

II LISA

COPERNICUSE ATMOSFÄÄRISEIRE TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS

1.   KOHALDAMISALA

Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) pakub satelliidiandmetel põhinevat teavet, et aidata kaasa Maa atmosfääri koostise seirele. Lisaks arendab see välja oma suutlikkuse jälgida pidevalt Maa atmosfääri keemilist koostist globaalsel ja regionaalsel tasandil, kasutades satelliitidega täiustatud vahendeid. See suutlikkus koosneb atmosfääri praeguse olukorra kirjeldusest (analüüs), mõne päeva pärast tekkiva olukorra prognoosist (prognoos) ja järjepidevatest tagasiulatuvatest andmetest viimaste aastate kohta (järelanalüüs). Teenus genereerib geofüüsikalisi tooteid, mida saab kasutada edasise tehnilise töötlemise sisendina, ning eri vormides kõrgetasemelist teavet, mida eksperdid saavad täiendavalt hinnata, et toetada otsustajaid. Toodetele tehakse ranget kvaliteedikontrolli, et tagada kõrgeim kvaliteet.

CAMS toetab paljusid sidusrühmade välja töötatud eri valdkondade rakendusi, sealhulgas tervishoiu, keskkonnaseire, taastuvenergia, meteoroloogia ja klimatoloogia alal. See annab igapäevaselt teavet globaalse atmosfääri koostise kohta, kasutades töödeldud satelliidiandmeid ning jälgides ja prognoosides koostisosi, nagu kasvuhoonegaasid (süsinikdioksiid ja metaan), reageerivad gaasid ja aerosoolid, sealhulgas õietolm Euroopa kohal.

CAMSi arendatakse, et see vastaks keskkonnaprobleemidega seonduvatele andme- ja töödeldud teabe vajadustele. CAMS pakub heitkoguste inventuure ning prognoose CO2, CH4 ja N2O netovoogude kohta maapinnalt. CAMSi eesmärk on soodustada osalemist FAIRMODE'i kogukonnas, et toetada piirkondliku modelleerimise ühtlustamist.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

CAMS pakub teenuseid, mis on liigitatud järgmisse viide teemavaldkonda, millesse andme- ja/või teabetooted on rühmitatud nende peamise kasutusala järgi:

a)

õhukvaliteet ja atmosfääri koostis: need tooted kirjeldavad atmosfääri keemilist koostist ning annavad teavet kasvuhoonegaaside, reageerivate gaaside ja aerosoolide kohta; tooteid pakutakse ülemaailmselt kogu atmosfääri kohta ning täpsustatud horisontaalse resolutsiooniga piirkonna kohta, mis hõlmab Euroopa Liitu ja selle naabruskonda, sealhulgas EMP liikmesriike; tooted hõlmavad eelkõige Euroopa Liidu jaoks ning siseriiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute seisukohast olulisi liike;

b)	kliima mõjutamine: pakutakse spetsialiseeritud tooteid, et kvantifitseerida Maa süsteemi mõjutatust atmosfääri koostise inimtekkelistest muutustest;

c)	osoonikiht ja UV-kiirgus: pakutakse teavet stratosfääri osoonikihi seisukohast eriti oluliste koostisosade kohta, samuti ultraviolettkiirguse kohta;

d)	päikesekiirgus: see valdkond hõlmab päikeseenergeetika jaoks olulisi kiirgustooteid;

e)	heitkogused ja vood Maa pinnal: CAMS pakub ka teavet olulisemate kasvuhoonegaaside allikate ja sidujate kohta maapinnal.

Nimetatud valdkonnad ei välista üksteist ning mõningad tooted võivad kuuluda mitme valdkonna alla.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

Teenuse arhitektuuri väljatöötamisel tagatakse kooskõla Copernicuse üldise visiooni ja arengustrateegiaga.

Teenus koosneb neljast põhielemendist:

a)	sisendandmete, peamiselt vaatlusandmete kogumine (nii satelliitidelt kui in situ seadmetest) ja eeltöötlemine ning täiendavate andmete kogumine, mis on vajalikud saasteainete heitkoguste hindamiseks ja saasteainete kontsentratsioonide hindamiseks atmosfääris;

b)

ülemaailmne töötlemine: toimub kolmes režiimis, et pakkuda kasutajate nõutavaid tooteid: 1) igapäevaste reaalajalähedaste analüüside ja prognoosi koostamine; 2) igapäevaste viitajaga analüüside ja prognoosi koostamine; 3) toodanguvoo järelanalüüs, et koostada mitmeaastaseid järjepidevaid andmekogumeid stoppmudeli/assimilatsioonisüsteemiga;

c)	piirkondlik töötlemine: toimub suurema ruumilise lahutusvõimega ning toetab eelkõige järgmiste alltasandite modelleerimisi allpiirkondade kaupa ja veelgi väiksemal skaalal, samuti riiklikku õhukvaliteedi ja õietolmu seiret ja prognoosimist;

d)	kõrvalteenused: seonduvad rakendustes töötlemise, teenuste ja toodetega, mis põhinevad peamistel ülemaailmsetel ja liidu töötlemisväljunditel või on nendega integreeritud.

Neli läbivat funktsiooni hõlmavad järgmist:

a)	kvaliteedi kontroll ja tagamine;

b)	arhiveerimine;

c)	toodete levitamine;

d)	suhtlus kasutajatega, koolitus ja teavitamine.

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

CAMSi tooteid pakutakse registreeritud kasutajatele tasuta läbi CAMSi veebiportaalis kättesaadava interaktiivse kataloogi.

CAMSi tooteportfell jaguneb nelja põhikategooriasse ja kolmeteistkümnesse tootesarja.

1)   Piirkondlikud tooted

Piirkondlikke tooteid pakutakse õhukvaliteedi mudelite komplektina (kuni 10 komponenti) Euroopa piirkonna ja erinevate liikide kohta, sealhulgas: O3, NO2, NO, CO, SO2, NH3, PANide, LOÜde, PM2,5, PM10, õietolmu (peamised allergeenid) episoodid ja taustkontsentratsioonid.

Teenused koosnevad järgmistest osadest:

a)	igapäevased reaalajalähedased analüüsid ja prognoosid;

b)	igapäevased viitajaga vahe-järelanalüüsid, mis põhinevad esialgselt valideeritud in situ vaatlustel;

c)	iga-aastased järelanalüüsid, mis põhinevad lõplikult valideeritud in situ vaatlustel.

2)   Ülemaailmsed tooted

Ülemaailmsete toodete pakkumiseks kasutatakse ECMWFi integreeritud prognoosisüsteemi (IFS), mida kasutatakse ka keskuse arvutuslike ilmaprognooside puhul. Teenused koosnevad peamiselt igapäevastest reaalajalähedastest ja viitajaga analüüsidest ja prognoosidest ning järelanalüüsidest perioodi kohta alates 2003. aastast. Liikideks on aerosoolid, reageerivad gaasid (vaatlustes eristatakse vaid teatud hulka), CO2 ja CH4. Ülemaailmsed tooted hõlmavad nii troposfääri kui ka stratosfääri.

3)   Kõrvaltooted

Kõrvaltooted põhinevad ülemaailmsetel ja piirkondlikel toodetel või on nendega integreeritud.

Poliitikat toetavad tooted koosnevad hindamisaruannetest, milles kommenteeritakse piirkondliku järelanalüüsi andmeid poliitikakujundajaid nõustavate tehniliste ekspertide jaoks, igapäevastest saasteepisoodide prognoosstsenaariumitest, et hinnata lühiajaliste heitmevähendusstrateegiate tulemuslikkust, ning allika-sihtala kalkulatsioone, mis annavad teavet õhusaaste episoodide kohta.

a)	esialgsetel Euroopa järelanalüüsidel põhinevad vahehindamise aruanded;

b)	valideeritud andmetega Euroopa järelanalüüsidel põhinevad hindamisaruanded;

c)	igapäevased „roheliste stsenaariumite“ prognoosid vähendatud inimtekkeliste heitkogustega;

d)	nõudmisel allika-sihtala kalkulatsioonid riikide kaupa;

e)	igapäevased piirkondlikud allika-sihtala kalkulatsioonid (kohaliku ja mujalt pärineva jaotusega paljude Euroopa linnastute kohta).

Päikesekiirguse tooted hõlmavad tervishoiusektorit toetavaid ülemaailmseid UV-kiirguse prognoose ning päikesenergeetika- ja muid sektoreid toetavaid selge taeva ja kogu taeva päikese kiirgustiheduse andmebaase.

a)	ülemaailmne päikese UV-indeksi prognoos;

b)	ülemaailmne selge taeva päikese kiirgustihedus maapinnal;

c)	kogu taeva päikese kiirgustihedus (geostatsionaarsete satelliitidega kaetud aladel).

Kasvuhoonegaaside voogude inversioontooted hõlmavad mõningate peamiste kasvuhoonegaaside voogude prognoose maapinnal, mis on saadud pöördmodelleerimise teel.

a)	ülemaailmsed metaanivood kuude kaupa (2000–2015);

b)	ülemaailmsed lämmastikoksiidivood kuude kaupa (1996–2015);

c)	ülemaailmsed süsinikdioksiidivood kuude kaupa (1979–2015).

Kliimamõjutuste teenuseelement pakub aerosoolide kliimamõju prognoose uusima ülemaailmse järelanalüüsi põhjal.

a)	aerosoolide ja kiirguse koostoime mõjutused;

b)	aerosoolide ja pilvede koostoime mõjutused;

c)	CO2 mõjutused;

d)	CH4 mõjutused;

e)	stratosfääriosooni mõjutused;

f)	troposfääriosooni mõjutused.

4)   Heitetooted

CAMSi heitetooted on oluliseks sisendiks ülemaailmsetele ja piirkondlikele hindamissüsteemidele. Paralleelselt pakutakse neid ka kasutajatele mõeldud lõpptoodetena. Heitetooted on järgmised:

a)	inimtekkeline heide: 1) Euroopa inimtekkeline heide; 2) ülemaailmne inimtekkeline ja looduslik heide;

b)	tulekahjuheide – heide biomassi põlemisest vastavalt tulekahjude kiirgusvõimsuse satelliidivaatlustele.

5.   ANDMEVAJADUSED

Andmete kogumine ja eeltöötlemine moodustab otseliidese in situ ja kosmosevaatluse komponentide vahel.

CAMSil on kaks nõuete kogumit, mis seonduvad vaatlusandmete voo õigeaegsusega.

a)	Igapäevasel tavarežiimil töötavad CAMSi komponendid vajavad andmeid reaalajalähedaselt, st paari tunni jooksul pärast vaatlust, mistõttu vastavad nõuded andmete kvaliteedikontrollile peavad ühilduma reaalajaläheduse ja automaatse töötlusega;

b)	CAMSi komponendid, mis töötavad viitajaga (kättesaadavus paari nädala või paari kuu jooksul).

5.1.   Satelliidipõhine vaatlus

CAMSi toodangu põhialuseks on andmete assimilatsiooni- ja prognoosisüsteemid. CAMSi andmete assimilatsioonisüsteem kasutab satelliidivaatlusi prognoosimudeli korrigeerimiseks, et püsida tegelikele atmosfäärioludele maksimaalselt lähedal. Mudelid luuakse igapäevaselt. Selleks kombineeritakse eelmise päeva prognoosid vaatlustega, et saada uue prognoosi alguseks parim võimalik atmosfääriolude hinnang.

CAMSi ülemaailmsed prognoositeenused töötavad reaalaja, viitaja ja järelanalüüsi režiimidel ning neis kasutatakse nii meteoroloogiliste vaatluste kui ka atmosfääri koostise satelliidivaatluste andmeid.

Kasutatakse järgmisi vaatluste liike:

a)	operatiivsed vaatlused on CAMSi andmete assimilatsiooni- ja prognoosisüsteemides praegu kasutatavad vaatlused;

b)	eelvaatlused on vaatlused, mille kasutusvalmidust parajasti hinnatakse;

c)	kavandatavad vaatlused on vaatlused, mille rakendamist CAMSi süsteemides alles kaalutakse.

CAMS toetab ad hoc teatud selliste vaatluste reaalajalähedast töötlemist, mida Copernicuse kosmoseinfrastruktuuris tavaliselt ei töödelda või mida satelliidiandmetega tegelevad rahvusvahelised kosmoseagentuurid tavaliselt ei töötle. CAMSi arendamisel võetakse arvesse atmosfäärimissioonidelt Sentinel 5p, 4 ja 5 saadavaid andmeid.

5.2.    In situ vaatlus

CAMSil endal puuduvad in situ vaatlussüsteemid ning andmete assimileerimiseks ja valideerimiseks kogutakse vaatlusandmeid paljudelt eri andmepakkujatelt. Teenus kasutab ära olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi teadusinfrastruktuure. CAMS ei toeta rahaliselt andmete kogumist ning rahastab sihtotstarbelisi meetmeid, et täiustada nende töötlemist kasutamise käigus. Selleks sõlmitakse konkreetsed lepingud Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega.

III LISA

COPERNICUSE MEREKESKKONNASEIRE TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS

1.   KOHALDAMISALA

Copernicuse merekeskkonna seire teenus (CMEMS) annab korrapärast ja süsteemset võrdlusteavet ookeanide ja mereökosüsteemide füüsilise ja biogeokeemilise seisundi, varieeruvuse ja dünaamika kohta maailmamere ja Euroopa piirkondlike merealade lõikes. CMEMS pakub tooteid, mida saab kasutada mitmesugustes rakendusvaldkondades ning mis hõlmavad ookeanide praeguse seisundi kirjeldust (analüüs), paar päeva hilisema olukorra prognoosi ning järjepidevaid tagasiulatuvaid andmeid eelnenud aastate kohta (vaatlusandmete järeltöötlus ja mudelite järelanalüüs). Teenus genereerib tooteid, mida saab kasutada edasise tehnilise töötlemise sisendina, ning eri vormides kõrgetasemelist teavet, mida eksperdid saavad täiendavalt hinnata, et toetada otsustajaid.

Mereteenus kohandub jätkusuutlikult Euroopa kasutajate vajadustele eelkõige mereohutuse, mereressursside, mere- ja rannikukeskkonna ning ilma-, kliima- ja hooajaprognooside valdkondades. See annab üldist ja usaldusväärset teavet, mis saadakse kosmose- ja in situ vaatlustest ning mudelitest – sealhulgas prognoosidest, analüüsidest ja järelanalüüsidest – maailmamere ja Euroopa piirkondlike merealade füüsilise seisundi ja biogeokeemiliste omaduste kohta.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

CMEMS pakub järgmisse nelja teemavaldkonda liigitatavaid teenuseid.

1)   Mereohutus

Tooted annavad teavet, et muuta ohutumaks merel toimuvat tegevust, sealhulgas meresõitu, mereilmaennustust, merejää prognoosimist, õlileketega võitlemist, laevaliikluse korraldamist, otsingut ja päästet, meretuulikuid ning muud tegevust, mis eeldab ohutut tegutsemist rannikust eemal.

2)   Mereressursid

Tooted keskenduvad mere elusressursside säästvale majandamisele kalanduse ja meriviljeluse vallas, aga ka merekaitsealade toetamisele. Kalanduse haldamise põhieesmärgid on kalanduse jätkusuutliku ökosüsteemi teenused, et tagada maksimaalne jätkusuutlik saagikus, taastades samas üleekspluateeritud varusid. Meriviljeluse haldusasutused pakuvad nõustamist multitroofilise saagikuse hindamiseks ja meriviljeluse keskkonnamõju alal.

3)   Mere- ja rannikukeskkond

See teenus rahuldab kasutajate vajadusi eri valdkondades: jätkusuutlik turism ja meriviljelus, rannikute kaitse erosiooni ja maismaa saasteallikate eest, inimeste ja ökosüsteemi tervis. Tooteid ja teavet vajatakse rannikuala tõhusa tervikmajandamise lahenduste arengu ja otsusetegemise tugisüsteemide toetamiseks.

4)   Ilma-, kliima- ja hooajaprognoosid

See teenus tagab kindla ja usaldusväärse kontrollitud kvaliteediga mereteabega varustamise igapäevaselt või kuuetunnise intervalliga. See hõlmab pinnavälju kui piirtingimusi ning ookeani pinnavaatlusi ja pinnaaluse ookeaniteabe modelleerimist.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

CMEMS koosneb kolmest peamisest teenuseelemendist.

1)   Töötlemine

Töötluskeskustes töödeldakse erinevad sisendandmete kogumid põhitoodeteks, mis kirjeldavad ookeani seisundit reaalajalähedaselt ja viitajaga režiimil. Töötlemine toimub temaatilistes kogumiskeskustes ning seire- ja prognoosikeskustes.

a)

Temaatilised kogumiskeskused tegelevad peamiselt in situ andmete, st temperatuuri, soolsuse ja biogeokeemiliste muutujate vahetu töötlemisega ning mitmete ookeanimuutujatega seotud L2 satelliidiandmetega, st merepinna temperatuur, ookeani värvus, merejää parameetrid ja merevee tase, lahustunud hapnik, optilised omadused või muud biogeokeemilised komponendid. Selle temaatilise töötlemise väljunditeks on tooted, mida kasutatakse vahetu sisendina seire- ja prognoosikeskustes toimuvas edasises töötluses, ning väliseks kasutamiseks mõeldud tooted.

b)

Seire- ja prognoosikeskused annavad ookeani seisundi kolmemõõtmelise kirjelduse: mereparameetrite analüüsid ja prognoosid (temperatuur, soolsus, hoovused, merejää, merevee tase, lained ja biogeokeemia). Kogu maailmamerd ja Euroopa piirkondlikke meresid katavad seitse seire- ja prognoosikeskust: kogu maailm, Põhja-Jäämeri, Läänemeri, loode mandrilava, Ibeeria-Biskaia-Iiri piirkond, Vahemeri, Must meri.

2)   Tootejuhtimine

Tootejuhtimine korraldab kõikide mereandmete ja toodete juhtimist reaalajas või viitajaga režiimil ning haldab nende arhiive ja pakub vajalikku suutlikkust nimetatud andmete ja teabe usaldusväärseks leidmiseks, vaatamiseks, juurdepääsuks ja allalaadimiseks teenuseoperaatorite ja väliste kasutajate poolt; see põhineb kataloogi praeguste andmekategooriate ja muutujate jätkamisel ja ajakohastamisel ning teenuseliinide teabel.

3)   Teavitus ja koolitus

Teavitus ja koolitus pakub kasutajatele lihtsat ja tõhusat juurdepääsu nimetatud andmetele ja toodetele ning võimalusi tootega tutvumiseks (veebis või spetsiaalsetel koolitustel ja üritustel), kasutajaoskuste täiendamiseks ning oma nõudmiste ja tagasiside esitamiseks. Teavitustegevus on teenuse integreeritud osa, mille eesmärk on luua otsene seos teenusega kaasneva tehnilise ja teadusliku oskusteabega. Kaaluda võib kahte võimalust: suhtlus kasutajatega ning kommunikatsioon.

Volitatud üksusel on topeltkohustus täita nii nimetatud esmaseid funktsioone kui ka üldisi horisontaalseid funktsioone, mis on vajalikud tõhusa ja usaldusväärse mereteenuse osutamiseks.

Horisontaalsete funktsioonidega on seotud kolm peamist nõuet:

a)	integreeritud tegevus, et pakkuda ajakohast ja usaldusväärset teenust;

b)	toodete ja teenuste kvaliteedijuhtimine, et pakkuda kontrollitud ja tehnika tasemele vastavat teavet ning kindlustada teenuse kvaliteedi ja katkematuse kõrge tase;

c)	teenuste pidev edasiarendamine, et reageerida kasutajate vajadustele.

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

CMEMS-teenuse tooteid pakutakse registreeritud kasutajatele tasuta läbi CMEMSi veebisaidil saadaoleva interaktiivse kataloogi. CMEMS pakub korrapärast ja süsteemset põhivõrdlusteavet ookeanide ja piirkondlike merede füüsilise ja biogeokeemilise seisundi kohta. Teenuse raames pakutavad vaatlused ja prognoosid toetavad kõiki mererakendusi. CMEMSi lähtepunktideks on kvaliteet ja lihtsus: kasutajatele pakutava ookeaniteabe kvaliteet ning teabele juurdepääsu lihtsus.

Interaktiivne kataloog võimaldab kasutajatel valida tooteid järgmiste kriteeriumite alusel:

a)	geograafilised piirkonnad: maailmameri või piirkonnad: Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Atlandi ookean Euroopa loode mandrilaval, Atlandi ookean Euroopa edela mandrilaval, Vahemeri, Must meri;

b)

parameetrid: temperatuur, soolsus, hoovused, merejää parameetrid (kontsentratsioon, piirid, triiv, paksus, liik), merevee tase (SSH, SLA gH, SLA müra), footiline vöönd, segatud kihi sügavus, tuul, lained, vee optilised omadused, ookeanikeemia (N, P, Fe, O2, Si, NH4, RadFlux, PCO2, pH), ookeanibioloogia (klorofüll-A, füto, zoo, primaarproduktsioon);

c)	ajaline katvus: prognoosid, reaalajalähedased, mitmeaastased ja ajast sõltumatud tooted (vaatlustest või modelleerimisest);

d)	mudelid või vaatlused (tooted, mis on saadud mudelisimulatsioonidest, satelliitmõõtmistest, in situ vaatlustest, või mudel- ja vaatlustoodete kombinatsioonid);

e)	koordinaatide liik;

f)	ajaline kestus;

g)	vertikaalne katvus;

h)	töötlustase;

i)	ajaline täpsus.

5.   ANDMEVAJADUSED

CMEMS põhineb ookeanivaatlustel, mida saadakse mitmesugustest allikatest, sealhulgas satelliidiseadmetelt (Sentinelidelt, aga ka olulistelt toetusmissioonidelt, nagu Iasoni seeria), in situ platvormidelt, nagu pinna- ja süvapoid ja ujukid, ning vabatahtlikelt vaatluslaevadelt.

5.1.   Satelliidipõhine vaatlus

CMEMS pakub toimival satelliidil põhinevaid tooteid. Lisaks kasutab CMEMS klimatoloogia, järelanalüüsi ja valideerimisega seotud eesmärkidel muid satelliidivaatlusi varasematelt missioonidelt või satelliitidelt, mis ei edasta andmeid reaalajas.

CMEMSi kasutatavad olulisemad andmeliigid pärinevad spektroradiomeetritelt (et mõõta klorofüllisisaldust, orgaanilise aine ja mineraalide sisaldust, merepinna temperatuuri ja mere jääkatet), infrapunaradiomeetritelt (et mõõta merepinna temperatuuri), mikrolaineradiomeetritelt (et mõõta atmosfääri veeaurusisaldust, atmosfääri vedela vee sisaldust (pilved), vihmakoguseid, merejää kontsentratsiooni, liiki ja ulatust, merepinna temperatuuri, soolsust), altimeetritelt (merepinna kõrgus, ookeani pinnatuule kiirus, lainekõrgus, merejää), hajuvusmõõturitelt (et mõõta tuule kiirust ja suunda, vihma, merejää kontsentratsiooni) ja sünteesapertuuriga radaritelt (et mõõta tuult ja pinnalainete välja ning tagada merejää seire).

Sentinel 1, Sentinel 3 ja Iason 3 kosmosevaatlused integreeritakse täielikult CMEMSi toodetega ning portfellile lisanduvad laineandmed ja uued biogeokeemia tooted. Sentinel 2 integreeritakse järk-järgult, et täiendada biogeokeemia toodete portfelli.

5.2.    In situ vaatlus

CMEMSil puuduvad oma in situ vaatlussüsteemid ning vaatlusi kogutakse andmepakkujatelt, kelleks on peamiselt EuroGOOS, JCOMMi võrgustikud, SeaDataNet ja EMODnet.

IV LISA

COPERNICUSE MAISMAASEIRE TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS

1.   KOHALDAMISALA

Copernicuse maismaaseire teenus pakub keskkonnaala ja muude maismaarakenduste kasutajatele kõrge kvaliteediga teavet, mis põhineb kosmoseandmetel kombineerituna muude andmeallikatega.

Teenus seondub paljude eri valdkondadega, nagu keskkonna-, põllumajandus-, regionaal-, arengu-, transpordi-, energia- ja kliimamuutuste poliitika nii Euroopa Liidu kui maailma tasandil, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest tulenevaid kohustusi.

Maismaaseire teenus keskendub prioriteetidele, mis on eelnevalt kindlaks määratud laiapõhjalistes konsultatsioonides võtmekasutajatega: asjaomaste komisjoni talituste, Copernicuse kasutajafoorumi, Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (EIONET) riiklike kontaktpunktide, võrdluskeskuste ning rahvusvaheliste sidusrühmade, sealhulgas ÜRO asutustega.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

Copernicuse maismaaseire teenus sisaldab ülemaailmset komponenti, sealhulgas süsteemset ja probleempunktide seire elementi, üleeuroopalist komponenti ning lokaalset komponenti.

Ülemaailmse maismaaseire komponent toetab komisjoni mitmetes rakendusvaldkondades. Tooteid kasutatakse muu hulgas põllumajanduskultuuride, karjamaade ja põua seireks, kariloomakasvatuse toetuseks, kliimauuringuteks, veekvaliteedi hindamiseks, siseveeteedel ja jõgedel navigeerimiseks, hüdroloogiaseireks, niisutusanalüüsiks, rändrohutirtsude eelhoiatuste andmiseks, terviseuuringuteks, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, transpordis ning mulla degradatsiooni ja erosiooni prognoosimiseks. Tooted tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, kolmandatele riikidele, ÜRO institutsioonidele (FAO, WFP) ning avalik-õiguslikele, teadus- ja erainstitutsioonidele.

Süsteemse seire elemendi raames annab ülemaailmse maismaaseire komponent kogu maailma kohta suure hulga biofüüsikalisi muutujaid, mis kirjeldavad taimkatte seisundit, energiabilanssi ja veetsüklit. Probleempunktide seire elemendi raames annab ülemaailmse maismaaseire komponent nõudmisel üksikasjalikku maismaateavet konkreetsete Euroopa Liidule huvipakkuvate piirkondade kohta väljaspool liidu territooriumi, et toetada liidu keskkonna-, arengu- ja muud poliitikat. See teave täiendab süsteemset seiretegevust. Ülemaailmse maismaakomponendi kolmas element on Sentineli satelliitide andmetel põhinevate analüüsivalmis andmete väljastamine.

Üleeuroopaline komponent pakub viit kõrgresolutsiooniga temaatilist kihti (HRL), mis kirjeldavad peamisi maakatteliike: tehispinnad, metsaalad, põllumajandusmaa (rohumaad), märgalad ja väikesed veekogud. HRLide teave täiendab teisi maakatte/maakasutuse nomenklatuure, nagu Corine maakate (CLC). HRL-e ajakohastatakse kolmeaastases tsüklis. HRLidel põhinevate uute toodetega seoses on kavas välja töötada väikepuistute ja fenoloogia HRL.

Üleeuroopaline komponent säilitab ja ajakohastab Corine maakatte (CLC) andmekogumit kuueaastases tsüklis alates võrdlusaastatest 2012 ja 2018. See hõlmab maakatte ja maakasutuse muutuste teabe andmist. CLC on võtmetähtsusega sisendandmete kogum, mis on vajalik Euroopa Keskkonnaameti üldnäitajate aluskogumi (CSI) arvutamiseks ning on väga paljude temaatiliste keskkonnaaruannete alusteabe allikaks.

Alates 2018. aastast hakatakse paralleelselt pakkuma uue põlvkonna CLC-toodet lähtuvalt objektipõhisest käsitlusest, mille on välja töötanud EIONETi Euroopa maakatte rakkerühm (EAGLE). Uus maakatte toode on suunatud kasutajate kasvavatele vajadustele, mille on kaasa toonud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) seire.

Lokaalne komponent annab maakatte ja maakasutuse kohta spetsiifilist ja üksikasjalikumat teavet, mis täiendab üleeuroopalise komponendi kaudu saadud teavet. See keskendub spetsiifilistele huvipakkuvatele aladele ehk probleempunktidele, millega seonduvad spetsiifilised keskkonnaalased probleemid. Linnaatlase toode lisab sellele kolmanda teabemõõtme tiheasustusalade kohal. Linnaatlas täidab vajadusi, mis on seotud liidu regionaal- ja linnapoliitika toetamisega ning liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud aruannete sarja koostamisega.

Lokaalne komponent keskendub keskkonna seisukohalt tundlike alade korrapärasele kaardistamisele ja seirele, ajakohastades kaldavööndeid lähtuvalt liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020 5. meetmest.

Maakatte/maakasutuse muutuste seire valitud Natura2000 objektidel on suunatud eelkõige ühenduse poliitikavahendi Natura2000 toetamisele ja hindamisele, sealhulgas ümbruskonna potentsiaalsetele ohtudele maakasutuse perspektiivist.

Lokaalse komponendi edasiarendamine hõlmab kaldavööndi seire toote väljaarendamist (koostöös Copernicuse merekeskkonna seire teenusega). Lume ja jää teenusega seoses uuritakse mastaabisäästu võimalusi koostöös liikmesriikide tasandi olemasolevate lume ja jää teenustega.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

Maismaateenuse korraldamisel lähtutakse kahest komponendist: ülemaailmne maismaakomponent ja Euroopa maismaakomponent.

1)

Ülemaailmne maismaakomponent koosneb kolmest elemendist. a) Süsteemne seire annab süsteemselt ja reaalajalähedaselt biogeofüüsikalisi maismaamuutujaid, mis on prioriteetsed, et tagada toetus ELi poliitikale. Selle tegevuse raames väljastatakse valik biofüüsikalisi muutujaid, mis on olulised põllumajanduskultuuride seireks, põllumajanduskultuuride toodangu prognoosimiseks, süsinikubilansi, bioloogilise mitmekesisuse, vee kättesaadavuse ja kvaliteedi, lume ja kliimamuutuste seireks ülemaailmsel tasandil, ning täiendavaid biofüüsikalisi muutujaid, mis on olulised keskkonnaseireks ülemaailmsel ja kontinendi tasandil. Ülemaailmne maismaakomponent väljastab peamiselt keskmise resolutsiooniga (300 m) tooteid, aga ka spetsiifilisi kõrgema resolutsiooniga tooteid, nagu 100 m resolutsiooniga dünaamiline maakate, kasutades ära satelliitide suutlikkust ja Sentinelide andmete kättesaadavust. Ülemaailmse maismaakomponendi seiretegevus katab kogu Maad, erinevalt üleeuroopalise ja lokaalse tegevuse suunatud ja täpsemast katvusest. Muutujate kvaliteeti jälgitakse pidevalt ning erilist tähelepanu pööratakse järjepideva aegrea loomisele, mis on võtmetähtsusega paljude seire- ja varajase hoiatamise rakenduste jaoks. b) Probleempunktide seire annab üksikasjalikku kõrge ja ülikõrge resolutsiooniga maakatte ja teemavaldkondade teavet konkreetsete Euroopa Liidule huvipakkuvate piirkondade kohta väljaspool liidu territooriumi, eriti loodusressursside jätkusuutliku majandamise valdkonnas. See tegevus hõlmab maakatte ja maakatte muutuste kaardistamist Aafrika kaitsealadel ja maastikuliselt olulistes piirkondades ning seoses Aasia maapiirkondade arenguga. Tegevus toetab metsade seiret, sealhulgas raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise (REDD) protsessi. Huvipakkuvate alade loend, mida seirata ja kaardistada, määratakse koostöös ELi asutuste ja ELi delegatsioonidega, lähtudes sellega seoses praegu toimuvatest välitöödest, ning partnerluses asjaomaste programmide/institutsioonidega. Kohandatud maakatte ja maakatte muutuste kaarte väljastatakse kaitsealade ja nende ümbruskonna kohta, et toetada bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja arengumeetmeid, ning REDD+ protsessi kontekstis huvi pakkuvate alade kohta. c) Analüüsivalmis andmed (ARD): ARD soodustab Sentinel 2 kasutuselevõttu, toetades näiteks metsanduse REDD+ ja põllumajanduse kasutajakogukondi, või spetsiifiliste muutujatega keskkonnaalast hindamist. Selle tegevuse raames pakutakse kogu Sentinel 2 kolmanda taseme andmete arhiivi. Nõudmisel saab väljastada ka mosaiiki Sentinel 1 andmetest.

2)

Euroopa maismaaseire koosneb kahest komponendist. a) Üleeuroopaline maaismaakomponent: pakub teenusteportfelli alates kujutiste mosaiigist, maakatte ja maakatte muutuste kaardistamisest kuni täiendavate temaatiliste maakatte omaduste kaardistamiseni. Üleeuroopalise komponendi esimene ülesannete komplekt on seotud kosmoseandmete järeltöötluse ja üleeuroopaliste ortokorrigeeritud kujutiste mosaiikide väljastamisega ning vahetoodetega, nagu biofüüsikalised muutujad. Teine ülesannete komplekt on seotud kõrgresolutsiooniga kihtide (HRL) ajakohastamise ja täiustamisega maakatte omaduste seisukohalt. HRL-e ajakohastatakse 3-aastases tsüklis. Kolmas ülesannete komplekt hõlmab Corine maakatte (CLC) aegridade edasist haldamist ja ajakohastamist. CLC on maismaaseire juhttoode ning seda ajakohastatakse iga kuue aasta järel. b) Lokaalne maismaakomponent annab üksikasjalikumat maakatte ja maakasutuse teavet, mis täiendab üleeuroopalist komponenti spetsiifilistel huvipakkuvatel aladel ehk nn probleempunktides. See komponent on suunatud ja keskendub suuremate linnaalade kaardistamisele ja muutuste analüüsimisele 2006. ja 2012. aasta linnaatlase projektide järelmeetmena (ajakohastatakse nüüd viieaastases tsüklis). Lokaalne maismaakomponent kaardistab ja jälgib keskkonna seisukohalt tundlikke alasid, ajakohastades korrapäraselt kaldavööndite teenuse tööd. Kaldavööndite teenus annab olulist teavet ökosüsteemide toimimise ja bioloogilise mitmekesisuse seireks ja hindamiseks lähtuvalt ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise raamistikust. Sellega seoses pakutakse ka maakatte muutuste tooteid. Peale selle tehakse sarnast tööd ka selleks, et jälgida Natura2000 objektide muutusi ning ümbruskonna potentsiaalseid ohte maakasutuse perspektiivist. Kaldavööndi seire on koostöös Copernicuse merekeskkonna seire teenusega suunatud rannikuribale kui probleempunktile, mida iseloomustavad eriline keerukus, kalded, dünaamika, koormused ja ühiskondlikud riskid.

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

Copernicuse ülemaailmne maismaakomponent koos süsteemse seire elemendiga pakub ülemaailmsete biofüüsikaliste muutujate kogumit, mis kirjeldab süsteemselt taimestiku ja muldade seisundit ja muutumist, maapinna energiabilanssi ja veetsüklit. Taimestiku tooteperekond sisaldab järgmisi muutujaid:

a)	Normalized Difference Vegetation Index (NDVI);

b)	Leaf Area Index (LAI);

c)	Fraction of absorbed photosynthetically active radiation (FaPar);

d)	Fraction of Vegetation Cover (Fcover);

e)	Vegetation Condition Index (VCI);

f)	Vegetation Productivity Index (VPI);

g)	Greenness Evolution Index (GEI);

h)	Dry Matter Productivity (DMP);

i)	Phenology metrics (PHENO);

j)	Evapotranspiration (ET);

k)	Radiation fluxes;

l)	Global Land Cover (GLC);

m)	Burnt areas (BA).

Energiabilansi tooteperekond sisaldab järgmist:

a)	Top of Canopy Reflectance(ToC-R);

b)	Surface Albedo (SA);

c)	Land Surface Temperature (LST).

Vee tooteperekond sisaldab järgmist:

a)	Surface Soil Moisture (SSM);

b)	Soil water Index (SWI);

c)	Water bodies (WB).

Krüosfääri tooteperekond sisaldab järgmist:

a)	Snow extent (SE);

b)	Snow water equivalent (SWE).

Järvedega seotud tooteperekond sisaldab järgmist:

a)	Lake ice coverage;

b)	Lake surface water temperature;

c)	Lake and river water level;

d)	Lake surface reflectance;

e)	Lake turbidity;

f)	Lake trophic state.

Probleempunktidega seotud tooteperekond põhineb huvipakkuvatelt aladelt saadud kõrge ja ülikõrge resolutsiooniga kujutistel ruumilise resolutsiooniga umbes 1–30 meetrit ja muutuste hindamise intervalliga 1–20 aastat.

Üleeuroopaline komponent annab satelliidikujutiste mosaiigid, maakatte/maakasutuse teabe Corine maakatte andmete kaudu ning kõrgresolutsiooniga kihid (HRL).

a)	Kõrge ja ülikõrge resolutsiooniga kujutiste mosaiigid on üleeuroopalised ortokorrigeeritud katkestusteta rastermosaiigid, mis põhinevad 39 riiki hõlmavatel satelliidikujutistel.

b)	Corine maakatte andmeid väljastatakse regulaarselt. Aegrida sisaldab ka muutuste kihti, milles on maakatte ja maakasutuse muutused esile toodud.

c)	CLC+ pakub järgmise põlvkonna CLC-toodet, milles minimaalne kaardistusüksus on vähendatud +/– 0,5 hektarini ning kus kasutatakse EAGLE-kontseptsioonil põhinevat andmemudelit.

d)

Kõrgresolutsiooniga kihid (HRL) on rastripõhised andmekogumid, mis annavad teavet erinevate maakatte omaduste kohta ja täiendavad maakatte kaartide andmekogumeid. HRLid annavad teavet maakatte põhiomaduste kohta: kõvakattega pinnad; metsaalad (puukate, võrastiku tihedus ja lehtede liik); rohumaad; märgalad ja veekogud; väikepuistud.

Lokaalne komponent annab spetsiifilist ja üksikasjalikumat teavet, mis täiendab üleeuroopalise komponendi kaudu saadud teavet. Lokaalne komponent keskendub eri liiki probleempunktidele, st aladele, millega seonduvad spetsiifilised keskkonnaalased katsumused ja probleemid. See põhineb ülikõrge resolutsiooniga kujutistel (2,5 × 2,5 m pikslid) kombineerituna muude saadaolevate andmekogumitega (kõrge ja keskmise resolutsiooniga kujutised), mis katavad kogu Euroopa ala.

Lokaalse komponendi tooted sisaldavad järgmist:

a)	linnaatlas annab üleeuroopalised maakasutuse ja maakatte võrdlusandmed (sh kolmas mõõde) paljude funktsionaalsete linnaalade kohta;

b)	kaldavööndid hõlmavad maakatet ja maakasutust jõgede kallastel;

c)	Natura 2000 (N2K) objektid.

5.   ANDMEVAJADUSED

5.1.   Satelliidipõhine vaatlus

Tootearenduseks vajalikud satelliidiandmed saadakse Euroopa Kosmoseagentuurilt (ESA) Copernicuse satelliidikujutiste andmelao kaudu. Kasutada võidakse järgmisi andmeandureid: kõrge ja ülikõrge resolutsiooniga optilised andurid nähtava infrapunalähedase (VNIR) vahemiku jaoks, mida täiendavad kõrge resolutsiooniga SAR-andurid ja keskmise resolutsiooniga optilised andurid lühilaine-infrapuna (SWIR) vahemikus.

Ülemaailmse maismaatoote süsteemne Maa seire põhineb satelliitide spektroradiomeetrite, mikrolaineradiomeetrite, altimeetrite ja sünteesapertuuriga radarite andmete ruumilistel ja ajalistel kogumitel. Tootmiseks kasutatakse polaarorbiidi ja geostatsionaarseid satelliite, mis annavad andmeid reaalajalähedaselt, et edastada muutujad kasutajatele vähem kui kolme päeva jooksul pärast iga kümnepäevast perioodi. Vaatluste järjepidevuse ja pikkade aegridade tagamiseks kombineeritakse eri andureid. Kogutakse vastastikku kalibreeritud andmeid.

Lokaalse, üleeuroopalise ja ülemaailmse komponendi maakatet ja maakasutust kaardistavad elemendid põhinevad satelliitide kõrge ja ülikõrge resolutsiooniga spektroradiomeetrite ja sünteesapertuuriga radarite andmetel. Muutuste analüüsimiseks on vajalikud ka ajaloolised andmed. Üleeuroopaline kaardistamine põhineb EL39 täielikul mitmeajalisel katmisel. Protsessi integreeritakse operatiivselt Sentinel 1 ja 2. Neile lisanduvad ülikõrge resolutsiooniga satelliidiandmed spetsiifiliste rakenduste jaoks ja valideerimiseks.

5.2.    In situ vaatlus

Copernicuse maismaateenused kasutavad in situ andmeid kaliibrimiseks ja valideerimiseks.

V LISA

COPERNICUSE KLIIMAMUUTUSTE TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS

1.   KOHALDAMISALA

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) kombineerib kliimasüsteemi vaatlused ja mudelid uusima teadusega, et luua usaldusväärset tagatud kvaliteediga teavet Euroopa ja kogu maailma kliima mineviku-, oleviku- ja tulevikuseisundite kohta.

Kliimamuutuste teenus täidab järgmised eesmärgid:

a)	dokumenteerida kliima seisundit minevikus ja olevikus (vaatluste ja järelanalüüsi põhjal);

b)	genereerida hooajalisi 6 kuu prognoose (kasutades mitmete mudelite kombineerimise lähenemisviisi);

c)	väljastada kliimaprognoose (eri stsenaariumite põhjal).

Teenus pakub juurdepääsu mitmetele kliimaindikaatoritele ja kliimaindeksitele, mis hõlmavad nii teadaolevaid kliimategureid kui ka oodatavat kliimamõju.

Teenuse eesmärk on pakkuda teavet, mis aitab ühiskondlikul ja ettevõtlussektoril täiustada otsustamist ja plaanimist seoses kliimamõju leevendamise ja sellega kohanemisega. Teenuses võetakse arvesse erinevaid Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (Horisont 2020) asjaomaseid meetmeid, olemasolevaid riikide tasandi süsteeme ning toetatakse võimalusel Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ülemaailmse kliimateenuste raamistiku prioriteete.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

Kliimamuutuste teenus toetab eelkõige Euroopa poliitikakujundajaid, riiklikke/piirkondlikke kliimateenuste pakkujaid ja riikide valitsusi teenindavaid vahendajaid. Kliimamuutuste teenus annab Euroopa ja maailma tasandi kliimateavet, mida täiendab riiklike ja piirkondlike kliimateenuste pakkujate lokaalne kohandatud teave. Kliimamuutuste teenus on järjepidevuse ja parimate tavade edendamise Euroopa keskus ning pakub ühtset lähteinfot ja koolitussuutlikkust, et soodustada mõistmist liikmesriikide vahel ja piires. Lisaks muule edendab kliimamuutuste teenus oma infrastruktuuri, sealhulgas kliimaalaste andmekogude, suuniste, oskusteabe ja töövahendite kasutamist riiklikes kliimateenistustes.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

Kliimamuutuste teenuse infrastruktuur on ette nähtud teenindama teenuse kõiki elemente, pakkudes jagatud andmekogumeid, ristkasutatavaid süsteeme ja töövahendeid, arvutussüsteeme ning veebi- ja andmeteenuseid. Kliimamuutuste teenuse infrastruktuur toetab ressursside ja parimate tavade jagamist teiste Copernicuse teenustega, see jaotatakse mitme andmepakkuja vahel ning selles kasutatakse maksimaalselt ära olemasolevat infrastruktuuri ja tarkvara.

Kliimamuutuste teenuse kavandatav arhitektuur tugineb neljale üksteist täiendavale sambale:

a)

Kliimaandmeladu (CDS) sisaldab alltasandite nõuete täitmiseks vajalikku olulist kliimateavet. Kliimaandmeladu projekteeritakse ja luuakse selliselt, et see sisaldaks rida geofüüsikalisi kliimamõjureid, millest enamik on olulised kliimamõjurid (ECV) või temaatilised kliimaandmekirjed (TCDR), ning hooajaprognoose, kliimaprognoose ja eri valdkondade kliimaindikaatoreid.

b)

Sektoriinfo süsteem (SIS) annab teavet ja tellitavaid analüüse, mis on kohandatud teenuse lõppkasutajate ja klientide vajadustele ELi eri sektorite poliitika vallas. Sektoriinfo süsteemi sisendiks on peamiselt kliimaandmelao andmed ja geofüüsikatooted, mida vajadusel täiendavad lisaandmekogumid, mis on vajalikud näiteks Euroopa tasandi sektorispetsiifilise kliimamõju käsitlemiseks. Sektoriinfo süsteem luuakse toetama Euroopa põhisektorite poliitikat seoses kliimamuutustega.

c)

Hindamis- ja kvaliteedikontrolli funktsioon (EQC) on mitmetegumiline hindamis- ja kvaliteedikontrolli funktsioon, mis hindab teenuse tehnilist ja teaduslikku kvaliteeti, sealhulgas selle väärtust kasutajate jaoks. Hindamis- ja kvaliteedikontrolli funktsioon on loomulik vahend, mis käivitab teenuse täiustamiseks vajalikud meetmed ja on liideseks võimalikele komisjoni korraldatavatele välistele läbivaatustele.

d)

Teavitus- ja levitamisplatvorm (O&D) kujundatakse selliselt, et see tagaks (vastavalt vajadusele) teabe õigeaegse ja tõhusa levitamise Euroopa institutsioonidele, ametivõimudele ja üldsusele, kasutades kõiki moodsaid kommunikatsioonivahendeid. See komponent on ühtlasi liideseks teiste institutsioonidega üle maailma, kes vastutavad kliimamuutuste ja seonduvate teemade seire ja aruandluse eest.

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

Kliimamuutuste teenus kombineerib kliimasüsteemi vaatlused ja eri liiki mudelid uusimate teadusandmetega, et luua usaldusväärset tagatud kvaliteediga teavet Euroopa ja kogu maailma kliima mineviku-, oleviku- ja tulevikuseisundite kohta.

Kliimaandmete ladu sisaldab kliimamuutuste näitajate analüüsimiseks vajalikku järjepidevat ja ühtlustatud geofüüsikalist teavet. Kliimaandmete ladu annab järjepidevaid oluliste kliimamõjurite hinnanguid, kliimaindikaatoreid ja muud asjaomast teavet ühendatud kliimasüsteemi mineviku-, oleviku- ja tulevikuarengute kohta ülemaailmsel, kontinendi ja regionaalsel tasandil.

Kliimaandmete lao neli põhikategooriat on järgmised.

1)   Kliimavaatlused

See teenuseelement toetab juurdepääsu loomist ja pakkumist terviklikele pikaajalistele andmekogumitele, mis annavad teavet mitmesuguste oluliste kliimamõjurite kohta (õhutemperatuur maapinnal, sademed maapinnal, veeaur, maapinna kiirgusbilanss, Maa kiirgusbilanss, süsinikdioksiid, metaan, osoon, aerosoolid, pilvede omadused, tuule kiirus ja suund, ookeani värv, merejää, merevee tase, õhutemperatuur merepinnal, maailmamere soojussisaldus, lumikate, liustikud ja jääkatted, albeedo, neelduva fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse fraktsioon, tulekahjude häiringud, mandrijää). See käsitleb eelkõige mitmeid olulisi kliimamõjureid, mis põhinevad otseselt Maa-vaatluste ajaloolistel andmekogudel ning ei ole genereeritud järelanalüüsi või simulatsioonimudelitega.

2)   Kliima järelanalüüs

See komponent annab vahendid järgmiste elementide tehniliseks arenguks, tootmiseks, seireks, hindamiseks ja väljastamiseks:

a)

järgmised ülemaailmsed kliima järelanalüüsi andmekogud ja tooted: 1) atmosfääri järelanalüüs, mis hõlmab vähemalt 30 aastat ja on mõeldud kliimasüsteemi reaalajalähedaseks (alla viiepäevase viitega) seireks tervikliku ülemaailmse seiresüsteemi, sealhulgas in situ ja satelliidivaatluste abil; 2) pikemad (> 100 aastat) ühendatud kliimasüsteemi järelanalüüsid; 3) kõrge resolutsiooniga ülemaailmsetest ookeani järelanalüüsidest ja atmosfääri järelanalüüsidest saadud maismaa pinna meteoroloogiateabest tuletatakse kõrge ruumilise resolutsiooniga (algselt 16 km) hinnangud maismaa ja ookeani olulistele kliimamõjuritele;

b)	piirkondlikud kliima järelanalüüsi andmekogumid ja tooted.

Järelanalüüsi tegemiseks saab koondada kõrge kvaliteediga kliimavaatlused ühendatud atmosfääri/maismaa/ookeani/merejäämudelisse, mis ühildub ECMWFi hooajaprognooside süsteemiga. Piirkondlikus järelanalüüsis kasutatakse kõrge resolutsiooniga vaatlusi ning need annavad Euroopa piirkonna kohta ülemaailmsest järelanalüüsist kõrgema resolutsiooniga andmetooteid. Kehtestatakse umbes viieaastane värskendustsükkel, et kasutada ära kõiki piirkondlike järelanalüüside genereerimist toetavaid sisendeid.

3)   Kliimaprognoosid

Teenuseelemendi see komponent aitab integreerida Euroopa sisendeid uusimatesse ülemaailmse ja piirkondliku tasandi kliimaprognoosidesse. Need andmed, mis praegu asuvad ESGFis (Earth System Grid Federation), on operatiivselt juurdepääsetavad. See teenuseelement toetab ka mitmemudeliliste, nii üldiste kui sektorispetsiifiliste kliimatoodete ja -indikaatorite arendamist. Sarnasel viisil toetatakse ka kõrge resolutsiooniga piirkondlike prognoosstsenaariumite integreerimist koos seonduva kliimaindikaatorite väljatöötamisega.

4)   Hooajaprognoosid

See komponent annab vahendid kõrge kvaliteediga hästikaliibritud mitmemudeliliste komplekttoodete jaoks ning hooajaprognooside andmetele avaliku juurdepääsu tagamiseks. Selleks toetatakse mitmete Euroopa teenusepakkujate tegevuskohtades regulaarset järelprognoosimist sellise resolutsiooni ja sagedusega, mida vastava toetuseta poleks võimalik saavutada. Lisaks väljastatakse üks kord kuus komplekt mitmemudelilisi tooteid, milles kasutatakse nimetatud järelprognoose ja keskuste koostatud prognoose.

5.   ANDMEVAJADUSED

Teenus põhineb olemasoleval riikide tasandi suutlikkusel, mida arendatakse mitmete kliimamuutuste uurimise algatuste toel, ning täiendab seda.

Teenus pakub terviklikku kliimateavet, mis hõlmab suurt hulka Maa süsteemi komponente (atmosfäär, maismaa, ookean, merejää ja süsinik) ning ajaskaalasid kümnenditest sajanditeni. See kasutab maksimaalselt ära varasemaid, praegusi ja tulevasi Maa-vaatlusi (nii in situ kui satelliidipõhistest vaatlussüsteemidest) koostoimes modelleerimis-, superarvutus- ja võrgusuutlikkusega. Selle koostoime tulemuseks on järjepidevad, terviklikud ja usaldusväärsed endise, praeguse ja tulevase kliima kirjeldused.

5.1.   Satelliidipõhine vaatlus

Kliimamuutuste teenus kasutab toimivaid ja varem töötanud satelliidipõhiseid instrumente, et luua tooteid klimatoloogias, järelanalüüsis ja valideerimisel kasutamiseks.

Kliimamuutuste teenus hõlmab järgmisi andmeliike:

a)	radiomeetrite ja spektromeetrite andmed, mis on kogutud lainepikkuste vahemikus infrapunast kuni mikrolaineteni, et mõõta heledustemperatuuri ning tuletada sellest mitmeid geofüüsikalisi parameetreid (tuulevektor, osoon, pinnatemperatuur);

b)	GPS-raadio okultatsiooniandmed, et tuletada teavet atmosfääri temperatuuri, rõhu ja veeaurusisalduse kohta;

c)	hajuvusmõõturite andmed, et mõõta pinnalähedast tuulekiirust ja -suunda;

d)	altimeetrite andmed, et tuletada lainekõrgus ookeanil.

Teenust toetavad ka Sentineli satelliitidelt saadavad andmed ja tooted.

5.2.    In situ vaatlus

Kliimamuutuste teenusel endal puuduvad in situ vaatlussüsteemid ning vaatlusi kogutakse andmepakkujatelt. Teenus kasutab ära olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi infrastruktuure. Kliimamuutuste teenus ei toeta rahaliselt andmete kogumist vaid üksnes meetmeid, mis võimaldavad nende töötlemist (kvaliteedikontrolli, vorminduse ja leviga seotud aspektid) tegevusnõuetele vastavateks.

Erinevaid vaatlusandmeid (pinnarõhk, temperatuur, tuul, niiskus, tuuleprofiilid) kogutakse maismaajaamadest, triivpoidelt, raadiosondidelt, laevadelt ja õhusõidukitelt.

VI LISA

COPERNICUSE HÄDAOLUKORDADE OHJAMISE TEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS

1.   KOHALDAMISALA

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus (CEMS) pakub üle maailma kõikidele volitatud tegutsejatele loodusõnnetuste ohjamise, inimtekkeliste hädaolukordade ohjamise ning humanitaarkriiside alal ajakohast ja täpset georuumilist teavet, mis on saadud satelliitidelt kaugseire teel ning mida on täiendatud olemasolevatest in situ või avalikest andmeallikatest.

Teenus pakub satelliidikujutistel (kriisieelsetel, -aegsetel ja -järgsetel) põhinevaid kaarte ja analüüse ning varajase hoiatamise teenuseid seoses põua-, üleujutus- ja tulekahjuriskidega. Teenus toetab kriisiohjajaid, kodanikukaitse asutusi ja humanitaarabi alal tegutsejaid, kes tegelevad loodus- ja inimtekkeliste õnnetuste ning humanitaarkriisidega, aga ka taastamise, õnnetusohu vähendamise ja valmisoleku alal tegutsejaid.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus (CEMS) pakub mitmesuguseid eeliseid hädaolukordadele reageerimise, kriisiohjamise, humanitaarabi ning õnnetusohu vähendamise, valmisoleku ja ennetamise valdkondade kasutajatele ning annab kasulikku ja ajakohast teavet peamiselt kodanikukaitse asutustele ja humanitaarabiagentuuridele.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

CEMS põhineb kahel komponendil: kaardistamisteenus ja varajase hoiatamise süsteemid.

1)   Kaardistamiskomponent

Kaardistamiskomponent toetab hädaolukordade ohjamise protsessi kõiki etappe: valmisolekut, ennetamist, õnnetusohu vähendamist, hädaolukordadele reageerimist ning taastamist. CEMSi kaardistamisteenus toimib kiirrežiimil hädaolukordade ohjamise meetmete jaoks, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, või tavarežiimil, et toetada hädaolukordade ohjamise meetmeid, millega ei kaasne viivitamatu reageerimine.

Teenust osutatakse kahe moodulina.

a)

Kiirkaardistamine võimaldab osutada ülikiiret teenust katastroofiliste sündmuste või humanitaarkriiside ajal või vahetul nende järel ning on saadaval ööpäeva- ja aastaringselt. See teenus väljastab kaarte (ja analüüse) kohe pärast katastroofilist sündmust mõne tunni või päeva jooksul. Teenus põhineb satelliidikujutiste ja muude georuumiliste andmete kiirel kogumisel, töötlemisel ja analüüsil ning annab tulemused kasutajatele kaartide ja lühianalüüside kujul.

b)

Riski ja taaste kaardistamine on mõeldud kriisieelseteks või -järgseteks olukordadeks, et toetada taastamise, õnnetusohu vähendamise, ennetamise ja valmisolekuga seotud meetmeid. Riski ja taaste kaardistamise teenus väljastab kaarte (ja analüüse) mõne nädala või kuu jooksul, toetamaks taastamise, õnnetusohu vähendamise, ennetamise ja valmisolekuga seotud etappide meetmeid. Taotleda saab teavet eri ohtude kohta seoses inimeste ja ehitiste mõjutatuse, haavatavuse ja vastupanuvõimega.

Kiirkaardistamise ning riski ja taaste kaardistamise moodulite teenuseväljundite pisteliseks sõltumatuks kontrolliks kasutatakse spetsiaalset valideerimiskomponenti, et pidevalt tõsta teenuse kvaliteeti.

2)    Varajase hoiatamise komponent annab häireid ja riskihinnanguid seoses üleujutuste, metsatulekahjude ja põudadega.

Teenus põhineb kolmel peamisel moodulil.

a)	Euroopa üleujutuste häiresüsteem (EFAS) annab üleujutuste tõenäosuse prognoose kõikidele Euroopa jõgedele. EFAS pakub lisandväärtusega üleujutuste varajase prognoosimise tooteid ning ainulaadseid ülevaatetooteid Euroopas toimuvate ja prognoositavate üleujutuste kohta rohkem kui 3 päeva ette.

b)

Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS) on veebipõhine geograafiline teabesüsteem, mis pakub tulekahjuohu prognoose kuni 10 päeva ette ja reaalajalähedaselt ning ajaloolisi andmeid metsatulekahjude ja nende leviku kohta Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regioonides. EFFISe tulekahjuseire hõlmab kogu tulekahjutsüklit ning teenus annab teavet nii tulekahjueelsete olude kui tulekahjujärgse kahju kohta. EFFISt laiendatakse ülemaailmseks metsa- ja maastikupõlengute teabesüsteemiks (GWIS).

c)

Euroopa põuavaatluskeskus (EDO) ühitatakse teiste Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse varajase hoiatamise moodulitega. See kasutab EFASi ja EFFFISe meteoroloogiaandmete kogust pärinevaid andmeid ning EFASi jagatud hüdroloogiamudeli väljundeid seoses pinnase niiskuse ja jõgede vooluga. Need tooted töödeldakse ümber põuaga seotud indikaatoriteks ning kombineeritakse satelliidipõhiste taimestiku seisundi näitajatega. Ülemaailmne põuavaatluskeskus (GDO) pakub sektorispetsiifilisi põua mõju indikaatoreid kogu maailmast ning sihtanalüüside aruandeid valitsevate põudade kohta.

3.1.   Toodete levitamine

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse raames loodud teave on spetsiaalses avalikus veebiportaalis täismahus, avaandmetena ja tasuta üldsusele kättesaadav. Erandjuhtudel võidakse levitamist piirata turvalisusega seotud kaalutlustel või kolmandate isikute kaitseks.

Kaardistamistoodete tundlikkuse kontrolli teostab hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC) ning selle eduka läbimise korral tehakse tooted CEMSi portaalis kättesaadavaks. Kui siiski leitakse, et aktiveerimine ja tooted on tundlikud, teatab teenusepakkuja volitatud kasutajale e-posti teel, et tooted on kättesaadavad turvalise andmeedastusprotokolliga (sftp) serveris (parooliga kaitstuna).

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

1)   CEMSi kiirkaardistustooted

Kasutaja saab valida kolme eri kaardiliigi vahel.

a)

Võrdluskaardid annavad kiirelt ajakohastatud teavet territooriumi ja objektide kohta, kasutades õnnetuse-eelseid andmeid. Sisu koosneb mõjutatud piirkonna valitud topograafilistest omadustest, eelkõige mõjutatud objektidest ja muust saadaolevast teabest, mis võib aidata kasutajatel täita oma konkreetseid kriisiohjamisülesandeid.

b)	Piiritluskaardid annavad hinnangu sündmuse ulatusele (ja taotluse korral selle arengule). Piiritluskaardid tuletatakse õnnetusejärgsetest satelliidikujutistest. Need erinevad olenevalt õnnetuse liigist ja õnnetusest mõjutatud piirkondade piiritlusest.

c)

Astmekaardid annavad hinnangu kahju astmele (ja taotluse korral selle arengule). Astmekaardid tuletatakse õnnetusejärgsetest satelliidikujutistest. Astmekaardid sisaldavad igale õnnetuseliigile vastavaid ulatuse, suuruse või kahju astmeid. Need võivad anda ka asjaomast ja ajakohast spetsiifilist teavet mõjutatud elanikkonna ja objektide kohta.

2)   CEMSi riski ja taaste kaardistamise tooted

See teenus hõlmab tellimisel georuumilise teabe andmist. See teave toetab kriisiohjamismeetmeid, mis pole seotud vahetu reageerimise etapiga. Kasutajad saavad tooteid tellida kahel viisil: tehes valiku eelnevalt kindlaks määratud topograafiliste omaduste (eelkõige infrastruktuuriga seonduvate) ja õnnetusriski teabe (oht, mõjutatus, risk) kogumist või kirjeldades vabas vormis konkreetse olukorraga seotud teabevajadusi ja soovitava toote liiki.

Saadaval on järgmised tooteliigid:

a)	võrdluskaardid, mis annavad tervikliku ja ajakohastatud teabe territooriumi ja asjaomaste objektide kohta õnnetusriski vähendamise kontekstis;

b)	õnnetuse-eelse olukorra kaardid, mis annavad asjaomast ja ajakohast temaatilist teavet, mis võib toetada situatsiooniplaneerimist õnnetusohtlikes piirkondades, et minimeerida hukkunute arvu ja kahju;

c)	õnnetusejärgse olukorra kaardid, mis annavad asjaomast ja ajakohast temaatilist teavet ülesehitamise plaanimise ja selle edu jälgimisega seotud vajadusteks, kaardistades pikaajalist mõju.

Punktides a, b ja c nimetatud kaarte ajakohastatakse tihti.

Kaardid sisaldavad järgmist teavet:

a)	õnnetusohtlike piirkondade topograafilised omadused, eelkõige seoses infrastruktuuriga;

b)	õnnetusriski teave;

c)	muu saadaolev teave, mis võib abistada kasutajaid seoses spetsiifiliste kriisiohjamise plaanimise meetmetega, nagu potentsiaalsete õnnetuste eest kaitsmine, sealhulgas ehituslikud ja muud kaitsemeetmed, seadusandlikud meetmed ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad.

3)   CEMSi Euroopa üleujutuste häiresüsteem

Euroopa üleujutuste häiresüsteem (EFAS) annab varajase hoiatamise raames täiendavat üleujutusteavet riiklikele/piirkondlikele üleujutusteenistustele ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele (ERCC). EFAS sisaldab järgmisi mooduleid, mis annavad andmeid kuni 10 päeva ette:

a)	üleujutuste prognoosimine: varajane hoiatamine üleeuroopalisel ja ülemaailmsel tasandil;

b)	üleujutushoiatus, mis annab teavet ja hoiatusi muu hulgas äkktulvade kohta;

c)	üleujutusseire: toimuvate üleujutuste seire.

4)   CEMSi Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem

Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS) toetab Euroopa Liidu metsade kaitsmist tulekahjude, pakkudes nelja moodulit tulekahjueelsest kuni tulekahjujärgse etapini.

a)	Tuleohu hindamine: üleeuroopaliste ja ülemaailmsete andmete andmine toetamaks tulekahjude ennetamist ja valmisolekut. Igapäevased kaardid 1–6 päeva jooksul prognoositava tuleohu taseme kohta ELis, kasutades ilmaprognooside andmeid. Moodul on aktiivne 1. märtsist 31. oktoobrini;

b)	aktiivsete tulekahjude kaardistamine: üleeuroopaliste ja ülemaailmsete andmete andmine toetamaks tulekustutust. Igapäevased aktiivsete tulekahjude kaardid, mis annavad sünoptilise vaate maailmas toimuvatest tulekahjudest;

c)	kahjustuste kiirhindamine: üleeuroopaliste andmete andmine tulekahjujärgseks hindamiseks. Igapäevaselt ajakohastatavad Euroopa põlenud alade perimeetrid tulekahjude kohta, mille pindala ületab umbes 40 ha;

d)	kahjustuste iganädalane hindamine: üleeuroopaliste andmete andmine tulekahjujärgseks hindamiseks. Igapäevaselt ajakohastatavad Euroopa põlenud alade perimeetrid.

5)   CEMSi Euroopa põuavaatluskeskus (EDO)

Euroopa põuavaatluskeskus (EDO) pakub nelja veepuudust ja põuda kajastavat moodulit.

a)

Seire- ja kaardistamismoodul: võimaldab visualiseerida põudade ruumilist ja ajalist arengut, kasutades erinevaid vihma, lumikatte, temperatuuri, pinnase niiskuse, põhjavee, jõgede voolu ja taimestiku tervisega seotud näitajaid. Näitajad arvutatakse in situ mõõtmiste (meteoroloogiaandmed, põhjavesi), mudelite väljundite (pinnase niiskus, jõgede vool) ja satelliidiandmete (taimestiku stress, pinnase niiskus, maapinna temperatuurid) järgi. Valitud näitajad kombineeritakse häiretasemeteks, mis näitavad mõju põllumajandusele ja ökosüsteemidele;

b)	prognoosimoodul: annab valitud põuanäitajate prognoose;

c)	andmeanalüüsimoodul: võimaldab olemasolevate näitajate ajaliste profiilide analüüsi ja võrdlemist, ruumilist võrdlemist ning koondamist haldusüksuste kaupa;

d)	analüüsiraportid oluliste põuasündmuste kohta, mis sisaldavad nende ulatuse ja raskusastme ning potentsiaalse mõju analüüsi.

5.   ANDMEVAJADUSED

5.1.   Satelliidipõhine ja in situ vaatlus

Enamik Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse (CEMS) georuumilisest teabest saadakse satelliitidelt kaugseireandmetena, mida täiendavad saadaolevad in situ või avaandmete allikad. Satelliidikujutised saadakse Copernicust toetavatelt missioonidelt ning Sentinel 1 ja 2 vaatlustest, mis tagavad vaatlusvajaduste katmise kogu ulatuses. Kaardistamiskomponendi in situ andmed saadakse avaallikatest ja/või tehakse kättesaadavaks riiklike kaardi- ja katastriasutuste poolt vastavalt riiklike kaardi- ja katastriasutuste ning Euroopa Keskkonnaameti kahepoolsele kokkuleppele.

CEMSi varajase hoiatamise komponent kasutab kõiki saadaolevaid kujutisi Sentineli satelliitidelt, milleks praegu on Sentinel 1, Sentinel 2 (metsatulekahjud) ning Sentinel 3. Kuna vajalik on koguda kõrge sagedusega andmeid tulekahjudest põhjustatud kahjustuste hindamiseks reaalajalähedaselt, kasutatakse ka muid andureid, nagu keskmise ruumilise resolutsiooniga MODIS ja VIIRS ning kõrge ruumilise resolutsiooniga kujutisi satelliitidelt Landsat, SPOT ja IRS. Varajase üleujutushoiatuse komponendis kasutatavad muutujad, nagu lume vee-ekvivalent ja pinnase niiskus saadakse satelliitide Metop ja DMSP pardal olevatest anduritest.

In situ andmeid saadakse muu hulgas õhuvaatlustest (mehitatud ja mehitamata õhusõidukitega). Varajase hoiatuse komponendi puhul kasutab in situ komponent ära ka asjaomaste riiklike ja piirkondlike asutuste hüdrometeoroloogilisi vaatlusi.

VII LISA

COPERNICUSE JULGEOLEKUTEENUSE TEHNILINE KIRJELDUS

COPERNICUSE JULGEOLEKUTEENUSE EESMÄRGID JA KOHALDAMISALA

Copernicuse julgeolekuteenuse eesmärk on tagada asjaomaste ja piisavate andmete ja teabe andmine, et võimaldada Euroopa Liidul reageerida tsiviiljulgeolekuga seotud probleemidele, ning parandada, eelkõige parema piiri- ja mereseire abil, kriisiennetuse, kriisideks valmisoleku ja kriisireageerimise suutlikkust ja Copernicuse toetust liidu välistegevusele. Copernicuse julgeolekuteenuse struktuur sisaldab järgmisi komponente:

a)	piirivalve komponent, mille tööd korraldab delegeerimislepingu alusel Frontex kui volitatud üksus;

b)	mereseire komponent, mille tööd korraldab delegeerimislepingu alusel EMSA kui volitatud üksus;

c)	liidu välistegevuse toetamise komponent, mille tööd korraldab delegeerimislepingu alusel SATCEN kui volitatud üksus.

Kolme volitatud üksuse erinevate seiresuutlikkuse integreerimise tulemuseks on sünkroniseeritud tootevalik, mis tänu tegevuse sünergiale arendatakse välja minimaalsete kuludega.

I OSA

Copernicuse julgeolekuteenuse piirivalve komponent

1.   KOHALDAMISALA

Copernicuse julgeolekuteenuse piirivalveelemendi eesmärk on parandada olukorrast ülevaate saamist, et aidata reageerida julgeolekualastele probleemidele liidu välispiiril piiriüleste julgeolekuohtude avastamise ja seire, riskihindamise ja varajase hoiatuse süsteemide, kaardistamise ja seire abil.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

Lähtuvalt kindlaks tehtud kasutajate nõudmistest pakub piirivalve komponent teenuseid järgmistes teemavaldkondades, millesse andme- ja/või teabetooted on rühmitatud nende peamise kasutusala järgi:

a)	maismaateenused (S1, S2, S3) põhinevad satelliidikujutistel, hõlmavad sadamate, rannikute, randade ja piiriületuspunktide analüüsi ning vajavad inimspetsialistide poolset tõlgendamist;

b)	mereteenused (S4, S5, S6, S7) põhinevad laevaettekannete süsteemidel ja laevade tuvastamisel satelliidikujutistelt ning on poolautomaatsed;

c)	keskkonnateenus (S8) pakub keskkonnamuutujate, sealhulgas maastikuteabe ja ilmaolude analüüsi.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

Piirivalve komponent jaguneb järgmisteks tegevusaladeks:

a)	delegeeritud tegevuse üldjuhtimine, sealhulgas hanked, lepingute haldamine ja aruandlus;

b)	teenusehaldus, sealhulgas vajaduste kindlakstegemine, kogumine, kvaliteedi tagamine ning piirivalveteenuste osutamine;

c)	teenusearendus, mis põhineb kasutajate (piirivalveasutuste ja Frontexi) teenusevajaduste arengutel;

d)	kasutuselevõtt ja koolitus, mis hõlmab kogu kasutajate koolitamiseks vajalikku tegevust, aga ka iga osutatava teenuse kasutusmahu hindamist.

Copernicuse piirivalveteenused juurutatakse Frontexi ühendteenuste raames, mis on ametis juba kasutusel.

Frontex, keda vajadusel abistavad alltöövõtjad, on järgmiste meetmete peamine haldaja:

a)	igapäevane töö ja suhted kasutajatega;

b)	toodete plaanimine, tellimine, hankimine ja arvete esitamine (Maa seire tooted ja muud tooted);

c)	IT-operatsioonide juhtimine, sealhulgas intsidendi- ja probleemihaldus;

d)	väljastatavate toodete kvaliteedi tagamine;

e)	paranduste ja täienduste sisseviimine teenustesse;

f)	osutatavate teenuste seire.

Eespool nimetatud tegevust toetavad osaliselt Copernicuse rahastatavad Frontexi teenuselepingud EUSC ja EMSAga vastavalt maismaa- ja merealade analüüsiks.

Kasutajate uusi vajadusi saab katsetada ja valideerida kontseptsiooni tõendamise ja käivituseelsete projektide rakendamisega.

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

Copernicuse teenuse konkreetse aktiveerimise üle piirivalve alal otsustab Frontex omapoolse valitseva olukorra riskihindamise alusel. Piirivalve koosneb järgmistest teenustest:

a)

(S1) rannikuseire – rannikuseire valdkonnas välja töötatud Copernicuse tooted koosnevad punktuaalsete ja ad hoc kujutiste analüüsi aruannetest ning riskianalüüsi alusel valitud rannikualade (rannad ja sadamad) vektorkujule teisendatud andmetest ja kujutistest, et toetada ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud operatiivhindamist;

b)	(S2) piiriala seire – punktuaalsete ja ad hoc kujutiste analüüsi aruanded ning riskianalüüsi alusel valitud piirialade vektorkujule teisendatud andmed ja kujutised, et toetada ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud operatiivhindamist;

c)	(S3) võrdluskujutised ja -kaardistamine – võrdluskujutiste ja -kaardistamisega seoses välja töötatavad Copernicuse tooted põhinevad ülikõrge resolutsiooniga satelliidikujutistel ja riskianalüüsi alusel valitud konkreetsete kolmandate riikide alade vektorkujule teisendatud andmetel;

d)	(S4) huvipakkuva piirkonna mereseire – huvipakkuva piirkonna mereseirega seoses välja töötatavad Copernicuse tooted hõlmavad huvipakkuvate laevade identimist ja jälgimist Maa seire andmete alusel kombineerituna avaallikatest saadavate in situ andmetega ning platvormide ja andurite abil;

e)	(S5) laevade avastamise teenus – laevade avastamise teenuse raames välja töötatavad Copernicuse tooted hõlmavad satelliidipõhist laevade avastamist (otsing ja pääste) ning identimist (optiline) korrelatsioonis koostöösüsteemidega (AIS, LRIT);

f)	(S6) laevade jälgimise ja laevadest teatamise teenus – laevade jälgimise ja laevadest teatamise teenuse raames välja töötatavad Copernicuse tooted hõlmavad kombineeritud maismaa-andmeid ja satelliitide AIS-, LRIT- ja VMS-vooge;

g)	(S7) laevade anomaalia avastamise teenus – laevade anomaalia avastamise teenuse raames välja töötatavad Copernicuse tooted hõlmavad kahtlase käitumise avastamise korral automaatselt antavaid häireid;

h)

(S8) riskianalüüsiga seonduv keskkonnahindamine – riskianalüüsiga seotud keskkonnahindamise valdkonnas välja töötatavad Copernicuse tooted hõlmavad keskkonnateavet (praegused ja prognoositavad ilmaolud ja mere seisund), et toetada operatiivplaneerimist, otsustusprotsesse ja satelliidiinfo hankimise plaanimist;

i)	(S9) riskianalüüsiga seonduv suurte alade keskkonnahindamine – teenust osutatakse nõudmise korral ning seda saab taotleda Eurosuri ühendteenuste kaudu; teenuse osutamiseks analüüsitakse nii arhiivi- kui uusi kujutisi, mis on saadud konkreetsete alade seire käigus;

j)

(S10) Maa seire jälgimisteenus – teenust osutatakse nõudmise korral ning riiklikud koordineerimiskeskused saab seda taotleda Eurosuri ühendteenuste kaudu; Maa seire jälgimisteenus annab esialgse hinnangu ja tuvastusandmed konkreetsete alade kohta ning suurtel aladel asuvate huvipakkuvate objektide kohta; tuvastatud alad ja objektid valideerib taotleja ning vajadusel analüüsitakse neid täiendavalt tavaseireteenuste abil;

k)

(S11) rände ja piiriülese kuritegevuse võrgustike hindamine – teenust osutatakse nõudmise korral ning riiklikud koordineerimiskeskused saavad seda taotleda Eurosuri ühendteenuste kaudu; teenus annab sotsiaalmajandusliku ülevaate ja esialgse analüüsi konkreetse ala, tegevuse ja/või kuritegeliku ühenduse kohta, mida seostatakse ebaseadusliku rände või piiriülese kuritegevusega. Teenus põhineb eri allikatel.

5.   ANDMEVAJADUSED

Piirivalvega seotud luureteabe andmiseks kogub Frontex andmeid paljudest eri allikatest ning loob lisandväärtust läbi oma andmete ühendamise teenuse.

Teenus kasutab järgmisi andmesisendeid:

a)	satelliidikujutised (nii optilised kui ka radarikujutised);

b)	andmed spetsialiseeritud laevade avastamise süsteemidest;

c)	meteoroloogiateave;

d)	luureandmed.

II OSA

Copernicuse julgeolekuteenuse mereseire komponent

1.   KOHALDAMISALA

Copernicuse julgeolekuteenuse mereseirekomponendi eesmärk on parandada kriisiennetuse, valmisoleku ja kriisireageerimise suutlikkust Euroopa Liidus, kasutades Copernicuse andmetel ja teabel põhinevat laiendatud mereseiret piirkondadevaheliste julgeolekuohtude paremaks avastamiseks ja seireks, riskihindamises ja varajase hoiatuse süsteemides ning merealade kaardistamiseks ja seireks.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

Mereseire komponent täidab järgmiste kasutajakogukondade seirevajadusi:

a)	kalanduse kontroll;

b)	merejulgeolek ja meresõiduohutus;

c)	toll ja õiguskaitse;

d)	riigikaitse.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

Copernicuse mereseireteenused tuginevad EMSA olemasolevale arhitektuurile, et kombineerida eri teenuseelemente, nagu Maa seire ning osutada eri kasutajakogukondade jaoks kohandatud teenuseid. Need teenuseelemendid jagunevad teenusesisenditeks ja teenusemooduliteks.

Teenusesisendite liigid on järgmised:

a)	Maa seire;

b)	teadlikkus spetsiifilistest olukordadest merel (MDA).

Teenusemoodulid koosnevad järgmistest moodulitest:

a)	teenuste üldmoodulid;

b)	teenuste integreerimismoodulid.

Teenusesisendite kombineerimine asjaomase suutlikkusega (moodulitega) võimaldab osutada kohandatud kulusäästlikke teenuseid kõikidele juurdepääsuloaga kasutajakogukondadele.

EMSAle on määratud järgmised konkreetsed ülesanded:

a)	delegeeritud meetmete üldjuhtimine;

b)	juhtimine ja haldus, sealhulgas hanked, lepingute haldamine ning aruandlus ja kvaliteedi tagamine;

c)	teenuste arendamine, sealhulgas teenusedisain, katsetamine ja juurutamine;

d)	teenuste korraldamine, sealhulgas igapäevane töö, intsidendi- ja probleemihaldus ning teenuste pidev täiustamine. Teenuste korraldamine hõlmab kogu satelliiditoodete plaanimise, tellimise ja valideerimisega seotud tegevust;

e)	kasutuselevõtt ja koolitus, mis hõlmab kogu kasutajate koolitamiseks vajalikku tegevust, aga ka iga osutatava teenuse kasutusmahu hindamist.

Lisaks nimetatud tegevusele toimub seoses teenuste osutamisega kontseptsiooni tõendamine ja käivituseelsete projektide rakendamine, mille abil saab katsetada ja valideerida kasutajate uusi vajadusi.

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

Copernicuse julgeolekuteenuse mereseirekomponendi raames pakutavad tooted sisaldavad järgmisi teenuseid:

1)   Kalanduskontrolliteenused

Ebaseaduslik kalapüük võib kahjustada majandamiskavade rakendamist ja ohustada kalavarude ratsionaalset ekspluateerimist. Nende teenuste puhul võetakse arvesse järgmist liiki nõudeid:

a)	püügipiirkondade seire;

b)	kalasadamate seire, et jälgida ja kontrollida kalalaevade väljumisi ja lossimist.

2)   Meresõiduohutuse ja turvalisuse teenused

Meresõiduohutuse ja turvalisuse teenused täidavad kasutajate vajadusi kahes põhivaldkonnas.

a)

Otsimis- ja päästetegevus Otsimis- ja päästetegevus tähendab merehädas ja hukkumisohus inimeste otsimist ja päästevahenditega varustamist. Otsimis- ja päästetegevus hõlmab operatsioone kaugetes piirkondades, merepäästet ning spetsialiseeritud otsimis- ja päästevahendeid, mis ei ole päästeteenistustele tavaliselt kättesaadavad. Otsimis- ja päästeteenus hõlmab satelliidiressursside kiiret mobiliseerimist, mehitamata õhusõidukite väljasaatmist laiema piirkonna seireks ja tegevuskoha visualiseerimiseks ning seonduvat otsimisskeemi, et otsimis- ja päästeressursse paremini koordineerida.

b)	Meresõiduohutus See teenus hõlmab mereliikluse laiendatud pildi koostamist ja pakkumist Maa seire teenuste abil. Teenus on ülemaailmne ning keskendub täiendavalt kaugetele piirkondadele ja eriti polaaraladele.

3)   Tolliteenused

Tolliteenused tagavad koostööandmete mitmesugustel eesmärkidel kasutamise laevade jälitamiseks ning trajektooride ja sadamasse saabumiste koordineerimiseks koos olemasolevate süsteemide teabega.

Salakaubaveo seire keskendub olukorrateadlikkuse laiendamisele merel ning teabe, laevaandmete ja aruandluse ristkontrollile alusregistritest. Teenus toetab spetsiifilisi meetmeid/sekkumisi olukordades, kus oluliseks nõudeks on kiire mobiliseerimine ja seire. Rakendusmeetmed hõlmavad kolmandate riikide sadamate ja randade seiret, et tuvastada konkreetsete laevade väljumisi, ning ebatavalise käitumise avastamist.

4)   Õiguskaitseteenused

Õiguskaitseteenused keskenduvad olukorrateadlikkuse laiendamisele merel, lähtudes olemasolevatest tsiviilotstarbelistest vahenditest ja suutlikkusest, ning teabe paremale integreerimisele. See põhineb kiire mobiliseerimise ja seire korraldamisel spetsiifilisteks operatsioonideks.

5)   Merekeskkonnateenused

Merekeskkonnateenused hõlmavad CleanSeaNeti meetmeid. Nendega osutatakse osalevatele riikidele abi järgmisteks meetmeteks:

a)	merepinna naftareostuse tuvastamine ja jälgimine;

b)	reostusõnnetuste seire hädaolukordades;

c)	reostajate tuvastamisele kaasaaitamine.

5.   ANDMEVAJADUSED

Copernicuse mereseireteenuste toodete pakkumisel kasutatakse sisendina nii Copernicuse andmeid kui ka Copernicuse-väliseid andmeid.

1)	Maa seire andmed ja tooted, mille aluseks on: a) SAR-kujutised; b) optilised kujutised; c) satelliidivideo.

2)	Maa seirega mitteseotud andmed ja lisandväärtusega tooted: a) kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid (RPA-süsteemid); b) satelliidi-AIS (SAT-AIS); c) laeva ettekandesüsteemid kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega; d) teave laevade kohta (laevaandmebaasidest).

3)	In situ andmed muudest allikatest – mis tahes maismaasõidukile, laevale või muule veesõidukile paigaldatud andurid.

III OSA

Copernicuse julgeolekuteenuse liidu välistegevuse toetamise komponent

1.   KOHALDAMISALA

Välistegevuse toetamise teenuse loomisel lähtutakse tihedast koostööst Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenusega. Välistegevuse toetamise ja hädaolukordade ohjamise teenuste koostöö aluseks on järgmised põhimõtted:

a)	välistegevuse toetamise ja hädaolukordade ohjamise teenuseportfellid peavad arvestama mõlema kasutajakogukonna vajadusi;

b)	teenuste koordineerimine ei tohi kahjustada vastavate teenuseportfellide kiirust, eriomadusi ja kvaliteeti ega taotluse tundlikkust;

c)	koordineerimisel tuleb püüda saavutada kulusäästu läbi ressursside jagamise.

2.   KASUTAJATE NÕUDMISED JA PEAMISED KASUTUSVALDKONNAD

Teenus hõlmab järgmisi põhivaldkondi:

a)	kriisiteave;

b)	kriiside ennetamine ja nendeks valmisolek;

c)	ülevaated ja tegevuse analüüs.

Välistegevuse toetamise teenuse tooted on saadaval üksnes järgmistele volitatud kasutajatele:

a)	Euroopa välisteenistus (välisteenistuse kriisiohjamisstruktuurid; ELi delegatsioonid, välisteenistuse piirkondlikud osakonnad);

b)	ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid;

c)	järgmised komisjoni talitused: (1) kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat; (2) rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat;

d)	liikmesriikide kaitseministeeriumid, välisministeeriumid ja luurekeskused;

e)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.

3.   TEENUSE ARHITEKTUUR

Teenus hõlmab nõudmisel georuumiliste andmete andmist, et toetada kriisiaegset otsustamist ja operatsioone. Teenus põhineb satelliidikujutiste ja seonduva teabe kogumisel, töötlemisel ja analüüsil.

Neis toodetes kombineeritakse kasutajate vajadustele vastavad standardsed andmekihid. Kihte saab rühmitada eri väljundvormingute kaupa, nt kaardid, georuumilised andmekogumid (vektor- ja rasterandmed) ja/või veebipõhiselt kättesaadavad teenused (veebikaardid). Kasutajad saavad valida tooteid välistegevuse toetamise teenuste portfellist või esitada oma konkreetsed vajadused.

Teenusele püütakse tagada ööpäevaringne kättesaadavus ja see hõlmab ka kiirreageerimisfunktsiooni.

Teenus hõlmab järgmist:

a)	teenuse kontaktpunkti tegevuse korraldamine kõikide välistegevuse toetamise teenuste aktiveerimiseks;

b)	Copernicuse kasutajatugi;

c)	tootedisain;

d)	CSCDA andmetaotlused ja menetlemine;

e)	toodete väljastamise lepinguline korraldamine;

f)	võimalusel sisene analüüs ja lisandväärtuse hindamine kõikide SATCENi juhtimisskeemi raames aktiveerimiste puhul;

g)	toodete valideerimine ja väljastamine;

h)	koordineerimine Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenusega;

i)	koordineerimine muude Copernicuse teenustega, mis seonduvad välistegevuse ja ÜVJP/ÜJKP valdkonna kasutajatega;

j)	levitamine ja poliitika rakendamine, võttes arvesse kasutajate profiile ja andmete tundlikkust.

Teenuse toimimisega seotud tegevuse raames rakendatakse ja kohaldatakse kõiki välistegevuse toetamise teenuse protsesse kooskõlas juhtimis- ja koordineerimistasandil määratletud raamistikuga.

Välistegevuse toetamise teenuse koordinaator vastutab iga aktiveerimise puhul järgmiste toimingute eest:

a)	kulude hindamine kulutõhususe kontekstis või mõju hindamine;

b)	tundlikkusega seotud küsimuste haldamine;

c)	intsidendi- ja probleemihaldus;

d)	osutatavate teenuste seire.

4.   TEHNILISTE TEENUSTE PORTFELL

Copernicuse välistegevuse toetamise teenus koosneb järgmistest toodetest:

1)   võrdluskaardid:

võrdluskaardid on kõrge kvaliteediga kartograafiatooted, mis sisaldavad suurt hulka vaadeldavaid omadusi. Selle teabekihtides sisalduvad muu hulgas baaskihid, nagu teedevõrk, piirid, hüdrograafia, maastik jms. Võrdluskaartidel sisalduv teave toetab orienteerumist, lokaalset navigeerimist, strateegilist otsustamist ja logistika korraldamist. Sõltuvalt olukorrast võidakse võrdluskaartide teabekihte täiendada olukorraspetsiifilise kihiga.

2)   Teedevõrgu seisundi hindamine;

teedevõrgu seisundi hindamise raames luuakse kasutajatele kaart, mis sisaldab eri liiki teavet teedevõrgu seisundi kohta.

3)   Konfliktikahjude hindamine:

konfliktikahjude hindamise raames tuvastatakse muutused, et anda kriisipiirkonna kahjustuste jaotuse teabe visuaalne tõlgendus. Linnaaladel tähistatakse linnakvartalid värvikoodidega, et näidata kahjustuste ulatust. Hajaasustusaladel kasutatakse kahjustuste tähistamiseks temperatuurikaarti, kus iga piirkonna eri osade kahjustusi näitavad sujuva üleminekuga värvid.

4)   Elutähtsa infrastruktuuri analüüs:

elutähtsa infrastruktuuri analüüsi raames tuvastatakse elutähtsaks peetava tehnilise või loodusliku infrastruktuuri põhikomponendid ja hinnatakse nende operatiivseisundit.

5)   Evakuatsioonikava tugi:

evakuatsioonikava toe raames antakse georuumilist teavet inimeste kriisipiirkondadest evakueerimise toetamiseks. Tooted, mis töötatakse välja konkreetse asukohaga seotud riskitüüpide esialgse analüüsi põhjal, hõlmavad muu hulgas teavet võimalike kogunemiskohtade, kopterite maandumisalade ning evakuatsioonipunktide ja -marsruutide kohta.

6)   ELi-väline piirikaart:

ELi-väline piirikaart pakub kasutajatele võimalust koguda teavet ELi-väliste piiriküsimustega seotud otsuste toetamiseks.

7)   Laagrianalüüs:

laagrianalüüsi toode on ette nähtud toetama ümberasustatud isikutega (sisepõgenikud või pagulased) seotud otsuste tegemist. Toode keskendub laagri omaduste kirjeldamisele, tuvastades eluasemed ja muu otstarbega hooned, ning elanike arvu vahemiku võimalikule hindamisele.

8)   Kriisiolukorra tervikpilt:

kriisiolukorra tervikpilt on konflikti/kriisi raskusastme ja tagajärgede üldiseks hindamiseks loodud toode. Selleks kogutakse toote jaoks kokku kriisiga seonduv lisateave. Leitud lisateave kogutakse, ühtlustatakse ning koondatakse tervikpildiks (mis koosneb situatsioonikaardist ja vajadusel ka aruandest).

9)   Tegevusaruanne:

tegevusaruanne on toode, mille eesmärk on anda kasutajale teatava inimtegevuse analüüs. See toode on väga paindlik.

5.   ANDMEVAJADUSED

Teenuse osutamiseks on tarvis kasutada ülikõrge resolutsiooniga andmeid.

LISA

1.   KOSMOSEKOMPONENDI TEHNILISE KIRJELDUSE KOHALDAMISALA

Copernicuse kosmosekomponent hõlmab järgmist tegevust:

a)	Copernicuse sihtotstarbeliste satelliitide (Sentinelide) arendamine, orbiidile saatmine ja kasutamine;

b)	kogutud andmetel põhinevate Sentinelide andmetoodete töötlemine ja loomine;

c)	andmete avaldamine;

d)	andmete hankimine ja saamine kolmandate isikute satelliidimissioonidelt (Copernicust toetavad missioonid), juhul kui Sentinelid ei suuda Copernicuse teenuste jaoks vajalikke andmeid anda.

Satelliidiandmetel põhinevaid tooteid kasutavad Copernicuse teenused ja teised kasutajad, kes teisendavad need koos muudest allikatest saadud andmetega ühesteks geofüüsilisteks näitajateks või kõrgema taseme teabetoodeteks.

Copernicuse kosmosekomponendi kavandamisel võetakse arvesse Copernicuse põhikasutajate, st atmosfääriseire, merekeskkonna seire, maismaaseire, kliimamuutuste, hädaolukordade ohjamise ja julgeoleku valdkonnas tegutsevate liidu institutsioonide ja asutuste ning Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste andme- ja seirevajadusi. Nende alusel määratakse kindlaks Copernicuse kosmosekomponendi süsteeminõuded.

Copernicuse nõuded kosmosest saadavatele Maa seire andmetele perioodil 2014–2020 dokumenteeritakse „Andmelao nõuete dokumendis“ (versioon 2.x). See sisaldab Maa seire andmeid vajavatest Copernicuse teenustest ja Copernicuse kasutajatelt kogutud nõudeid. Dokumendi ajakohastamisi võetakse arvesse Copernicuse kosmosekomponendi edasiarendamisel. Nõuded andmetele on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Copernicuse teenuste andmekogumite nõuete koondtabel

Nõuded põhiandmetele (1)	Copernicuse võimalikud andmeallikad
Maismaa
Üleeuroopalised (EMP39) kõrge resolutsiooniga (HR) pilvevabad kujutised	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Kogu Euroopa ülikõrge resolutsiooniga (VHR) Euroopa katteala (EMP39)	Toetavad missioonid
Ülemaailmne optiline kõrge resolutsiooniga katteala	Sihtotstarbelised missioonid
Ülemaailmne optiline keskmise resolutsiooniga katteala	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Ülemaailmne SARide keskmise resolutsiooniga katteala	Sihtotstarbelised missioonid
SARide madala resolutsiooniga katteala	Toetavad missioonid
SAR-kõrgusmõõturite ülemaailmne keskmise resolutsiooniga katteala	Sihtotstarbelised missioonid
Meri
Keskmise reolutsiooniga merejääseire pääste- ja otsimistegevuseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Ülemaailmsed/piirkondlikud süsteemsed ookeani värvi andmed	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Ülemaailmsed ja piirkondlikud süsteemsed merepinna temperatuuriandmed	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Ülemaailmsed ja piirkondlikud süsteemsed kõrgusmõõturite / mere veetaseme andmed	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Atmosfäär
Andmed aerosoolide seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Andmed atmosfääri vääveldioksiidisisalduse (SO2) seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Andmed atmosfääri formaldehüüdisisalduse (HCHO) seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Andmed atmosfääri osoonisisalduse (O3) seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Andmed atmosfääri süsinikmonooksiidisisalduse (CO) seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Andmed atmosfääri süsinikdioksiidisisalduse (CO2) seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Andmed atmosfääri metaanisisalduse (CH4) seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Andmed atmosfääri lämmastikdioksiidisisalduse (NO2) seireks ja prognoosimiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Kliima
Andmed oluliste kliimamuutujate (ECV) tuletamiseks	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid
Hädaolukorrad
Paindlike näitajatega andmekogumid (kiirrežiim, tavarežiim, kõrge/ülikõrge resolutsioon, optiline/SAR, arhiiviandmed / uued andmed)	Sihtotstarbelised missioonid Toetavad missioonid

2.   COPERNICUSE KOSMOSEKOMPONENDI ÜLEVAADE

2.1.   Üldosa

Copernicuse kosmosekomponendiga tagatakse sõltumatu suutlikkus seoses kosmosepõhise seirega, et täita peamiselt Copernicuse teenusekomponendi toetamise kaudu Copernicuse programmi eesmärgid. Kosmosekomponent koosneb satelliidimissioonidega seotud kosmosesegmendist ja neid missioone toetavast maapealsest segmendist.

Kosmosesegment hõlmab kaht liiki satelliidimissioone:

1)

sihtotstarbelised missioonid ehk Sentinelid, mis jagunevad järgmiseks kuueks rühmaks: Sentinel 1, 2 ja 3 (igaühes 4 satelliiti, millest 2 on täieliku tegevussuutlikkuse korral korraga kasutusel ja ülejäänud 2 vahetavad need välja, et tagada katkematu seire), Sentinel 4 (2 satelliiti), Sentinel 5 (3 satelliiti) ja Sentinel 6 (2 satelliiti). Neile lisanduvad satelliidid Jason-3 ja Sentinel-5p, mida arendavad kolmandad isikud, kuid mida käitatakse Copernicuse kaudu;

2)	kolmandate isikute missioonid ehk Copernicust toetavad missioonid, mis hõlmavad muude Euroopa, riiklike või äriorganisatsioonide Maa seire satelliite.

Maapealne segment juhib Sentinele, võtab vastu, töötleb ja arhiveerib satelliitide edastavaid andmeid, levitab neid Copernicuse teenustele ja kasutajaskonnale ning loob Copernicuse andmevajaduste täitmiseks koordineeritud andmevoo.

Copernicuse kosmosekomponent hõlmab järgmist tegevust:

a)	sihtotstarbeliste missioonide käigus saadud kosmosepõhiste seireandmete edastamine. Selle hulka kuuluvad Sentinelide ja nendega seotud maa segmendi väljatöötamine, haldamine, käigus hoidmine, valideerimine ja kalibreerimine, maapealse segmendi andmetooted ning vajatava sagedusspektri kaitsmine;

b)	toetavate missioonide kaudu saadud andmete esitamine, arhiveerimine ja levitamine;

c)	kosmosekomponendi arendamisega seotud tegevus vastavalt kasutajate muutuvatele vajadustele, sealhulgas uute sihtotstarbeliste missioonide määratlemine;

d)	satelliitide kaitsmine kokkupõrkeohu eest;

e)	satelliitide ohutu kasutuselt kõrvaldamine kasutusaja lõppemisel.

2.2.   Copernicuse kosmosekomponendi rahastamine

Määruse (EL) nr 377/2014 alusel rahastatakse kõikide Sentinelide ja Jason 3 käigus hoidmist, Sentinel 1, 2 ja 3 C- ja D-satelliitide hankimist, Sentinel 5 B- ja C-satelliitide hankimist, Sentinel 6 B-satelliidi hankimist, orbiidile saatmise teenuseid, andmete levitamist ning andmete hankimist toetavatelt missioonidelt.

Copernicuse kokkuleppe alusel rahastatavad meetmed on tihedalt seotud ESA GMESi kosmosekomponendi programmist ning EUMETSATi Jason 3 ja CSi valikprogrammidest rahastatavate meetmetega.

2.3.   Juhtimine ja rakendamine

Copernicuse kosmosekomponendiga seotud tegevus delegeeritakse enamjaolt ESA-le ja EUMETSATile.

ESA-le delegeeritud tegevuse hulka kuulub kosmosekomponendi üldine tehniline koordineerimine ja selle üldise struktuuri kindlaksmääramine. ESAle määratakse järgmised ülesanded:

a)	Sentinel 1, 2 ja 3 järgmiste C- ja D-satelliitide hankimine ja arendamine;

b)	Sentinel 5 B- ja C-satelliitide hankimine;

c)	Sentinel 6 B-satelliidi hankimine;

d)	orbiidile saatmise teenuste hankimine ja orbiidile saatmise ettevalmistamine (sealhulgas tegevus lennuks sobivuse ülevaatusest kuni orbiidil kasutuselevõtu ülevaatuseni);

e)	punktis 3.5 sätestatud Copernicuse kosmosekomponendi toimimine;

f)	andmeringluse ja võrguteenuste toimimine;

g)	Sentinel 1, 2 ja 3 (maismaaosa) ja Sentinel 5p andmete levitamine ning andmetele ja teabele juurdepääsu teenused;

h)	Copernicust toetavate missioonide andmetele juurdepääsu hankimine;

i)	asjaomaste Copernicuse kosmosekomponendi elementide haldamine;

j)	asjaomaste Copernicuse kosmosekomponendi elementide edasiarendamine;

k)	komisjoni toetamine kasutajate nõudmiste, teenuste spetsifikatsioonide ning teenuste andmenõuete koostamisel kosmoseinfrastruktuuri jaoks.

EUMETSATile delegeeritava tegevuse hulka kuulub sihtotstarbeliste missioonide juhtimine ja toetavate missioonide kaudu saadud teabele juurdepääsu tagamine vastavalt tema volitustele ja oskusteabele. EUMETSATile määratakse järgmised ülesanded:

a)	Sentinel 3 sarja satelliitide toimimine ja haldamine koostöös ESAga;

b)	Sentinel 4 ja Sentinel 5 instrumendid, mis asuvad MTG ja METOP-SG satelliitidel;

c)	satelliidi Jason 3 toimimine ja haldamine koostöös partnerorganisatsioonidega;

d)	Sentinel 6 missiooni toimimine ja hooldus koostöös ESA ja teiste partnerorganisatsioonidega;

e)	maismaasegmendi, andmetele juurdepääsu toimingute ja andmelevi korraldamine Jason 3, Sentinel 3 (mereosa), 4, 5 ja 6 jaoks ning andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste korraldamine;

f)	maismaasegmendi ja infrastruktuuri haldamine ja edasiarendamine;

g)	valitud toetavatelt missioonidelt asjaomaste andmete edastamine seoses mere-, atmosfääri- ja kliimamuutuste teenustega;

h)	ESA toetamine Sentinel 3 C- ja D-satelliitide ning Sentinel 6 B-satelliidi arendamisel, orbiidile saatmisel ja orbiidile siirdumise etapil;

i)	ESA toetamine Sentinel 5 B- ja C-satelliitide arendamisel;

j)	komisjoni toetamine kasutajate nõudmiste, teenuste spetsifikatsioonide ning teenuste andmenõuete koostamisel (kui komisjon seda taotleb ja täiendavalt rahastab);

k)	Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse toetamine, EUMETSATi ning kokku lepitud Copernicuse ja kolmandate isikute andmete järeltöötlemine (kui komisjon seda taotleb ja täiendavalt rahastab).

Nimetatud tegevuse korraldamine hõlmab igapäevast tööalast suhtlust asjaomaste teenusepakkujate ja kasutajatega, riskide juhtimist, kommunikatsioonimeetmeid ning komisjoni toetamist suhtluses Copernicuse sidusrühmadega.

ESA ja EUMETSATi vaheline koordineerimine toimub ühistegevuse korralduskava (JOMP) alusel.

2.4.   Esialgne kasutuselevõtu ajakava

Copernicuse kosmosekomponendi kosmosesegmendiga seotud tegevus toimub ning mitmeaastase rahastamiskava (2014–2020) rahastamisega seotud ülesanded ja eriti järgmiste satelliitide hankeprogramm täidetakse mitme aasta jooksul.

Copernicuse kosmosekomponendi kosmosesegmendi olulisemad verstapostid ja saavutused on kujutatud järgmisel joonisel.

Joonis 1

Copernicuse kosmosekomponendi meetmete esialgne ajakava

S-4A edastus satel-liidile MTG-S1

PanustamineMissioonid

S-5 C edastus satelliidile METOP-SG

S-5 B edastus satelliidile METOP-SG

Integratsioon

Integratsioon

S-4B edastus satelliidile MTG-S2

Ülikõrge resolutsioon

Euroopa katteala 2018 lõpetatud

Pidevad Copernicust toetavate missioonide andmete hanked

Sentinel 6B arendus

Sentinel 6 toimingud

S6-A

Jason 3 toimingud

Sentinel 5A toimingud

Sentinel 5A toimingud

Sentinel 5p toimingud

S-3 C/D arendus

Sentinel 3 A, B toimingud

S-2 C/D arendus

Sentinel 2 A, B toimingud

S3-B

S3-C

S2-C

S1-C

S-1 C/D areng

Sentinel 1 A, B toimingud

Sihtotstarbelised missioonid

Sentinel 6

Sentinel 5

Sentinel 4

Sentinel 3

Sentinel 2

Sentinel 1

2025

2024

2023

2022

2021

2019

2020

2018

Ajakava täiendatakse meetmete tehnilisest rakendamisest ja programmi valikuvõimaluste hindamisest lähtuvalt.

2.5.   Copernicuse andme- ja teabepoliitika

Andmete kasutamine toimub vastavalt õigusteabele, milles sätestatakse, et:

a)	kasutajatel on tasuta, täielik ja avalik juurdepääs Copernicuse Sentinelide andmetele ja teenuseteabele ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta, sealhulgas seoses kvaliteedi ja mis tahes otstarbeks sobivusega;

b)

liidu õigusega on ette nähtud tasuta juurdepääs Copernicuse Sentinelide andmetele ja teenuseteabele järgmiseks õiguspäraseks kasutuseks: 1) taasesitamine; 2) levitamine; 3) üldsusele edastamine; 4) kohandamine, muutmine ja kombineerimine muude andmete ja muu teabega; 5) punktide 1–4 mis tahes kombinatsioon;

c)	Sentinelide andmete ja teenuseteabe kasutamisega kinnitab kasutaja, et need tingimused on talle siduvad ning ta loobub mis tahes kahjunõuetest liidu ning nende andmete ja teabe andjate suhtes.

2.6.   Standardid

Ruumiandmetooted ja Copernicuse kosmosekomponendi töö käigus genereeritud teave peavad ühilduma ja olema ristkasutatavad andmete ja ruumiteabesüsteemidega, mida liikmesriigid pakuvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/2/EÜ (2) ning komisjoni määrustele (EÜ) nr 1205/2008, (3) (EL) nr 1089/2010 (4) ja (EÜ) nr 976/2009 (5).

2.7.   Järelevalve ja hindamine

Copernicuse kosmosekomponendiga seotud tegevuse järelevalvet teostab komisjon. Nii ESA kui ka EUMETSAT esitavad igas kvartalis aruanded edusammude kohta neile määratud ülesannete täitmisel. Komisjon menetleb neid aruandeid ja taotleb vajadusel selgitusi. Kvartaliaruanded sisaldavad muu hulgas tulemuslikkuse põhinäitajaid, mida kasutatakse Copernicuse kosmosekomponendi rakendamise järelevalveks. Tulemuslikkuse põhinäitajad hõlmavad järgmist:

a)	Sentineli missioonide ja orbiidil olevate Sentineli satelliitide arv;

b)	täieliku toimivuse saavutanud missioonide arv (Sentinel 1, 2 ja 3 puhul kaks satelliiti samaaegselt orbiidil);

c)	arendusjärgus järgmiste satelliitide arv;

d)	Sentineli satelliitide ja instrumentide töövalmidus;

e)	kasutajatele edastatud andmete maht;

f)	kasutajate arv;

g)	Sentineli andmetele juurdepääsu teenuse kättesaadavus otspunktides ja talitluspidevus;

h)	toetavate missioonide andmetele juurdepääsu teenuse kättesaadavus otspunktides;

i)	Copernicust toetavate missioonide andmetele juurdepääsu maht;

j)	Copernicust toetavate missioonidega seoses antud litsentsid;

k)	andmete edastamise õigeaegsus;

l)	kasutajatoe ja nõustamiskeskuse toimivus.

Nii EUMETSAT kui ka ESA esitavad tulemuslikkuse põhinäitajad vastavalt neile määratud ülesannetele.

Lisaks jooksvale kosmosekomponendi toimimise järelevalvele hinnatakse kõikide Copernicuse rahastatavate ülesannete eesmärkide ja mõju saavutamist, nende Euroopa lisaväärtust ja vahendite kasutamise tõhusust. Hindamisel tehakse tihedat koostööd Copernicuse operaatoritega (kosmosekomponendi puhul ESA ja EUMETSAT) ning Copernicuse kasutajatega. Copernicuse sihtotstarbelised missioonid (Sentinelid) Üldosa Hindamisel tehakse tihedat koostööd Copernicuse operaatoritega (kosmosekomponendi puhul ESA ja EUMETSAT) ning Copernicuse kasutajatega.

3.   COPERNICUSE SIHTOTSTARBELISED MISSIOONID (SENTINELID)

3.1.   Üldosa

Sihtotstarbelised missioonid koosnevad kosmosesegmendist ja maapealsest segmendist, millest mõlemal on oma funktsioonid ja omadused. Kosmosesegment koosneb satelliidist ja/või seadmest ning maapealne segment hõlmab kogu Maal asuvat infrastruktuuri, sealhulgas vastuvõtujaamadest, töötluskeskustest, lennujuhtimissegmentidest ja missioonide juhtimiskeskustest.

ESA kontrollitavad maapealse segmendi objektid tehakse kättesaadavaks teenusena. Nii kosmose- kui ka maapealse segmendi tööd rahastab Copernicus.

Copernicuse kosmosekomponendi kõikide tehniliste osade üksikasjalik kirjeldus tehakse avalikult kättesaadavaks.

3.2.   Kosmosesegment – Sentineli missioonid

3.2.1.   Kosmosesegmendi üldkirjeldus

Sihtotstarbelised Sentineli missioonid on varustatud mitmesuguse tehnikaga, sealhulgas maismaa, mere ja atmosfääri seireks ette nähtud radari- ja multispektraalpildistusseadmetega. Need töötab välja ESA ja need jagunevad kuude eri missioonirühma.

Sentinel 1 missioon: sisaldab konstellatsiooni vähemalt kahest täieliku toimivuse saavutamiseks vajalikust polaarorbiidil satelliidist, mis koguvad ööpäevaringselt kujutisi C-riba sünteesapertuuriga radarite abil, mis võimaldab neil saada kujutisi ilmast olenemata;

Sentinel 2 missioon: sisaldab konstellatsiooni vähemalt kahest polaarorbiidil satelliidist, mille ülesandeks on jälgida maapinna seisundi muutusi, et toetada taimestiku muutuste seiret kasvuperioodil;

Sentinel 3 missioon: sisaldab konstellatsiooni vähemalt kahest polaarorbiidil satelliidist, mille eesmärk on jälgida ookeane ja maamassiive kogu maailmas. Sentinel 3 mereosa mõõdab merepinna topograafiat, merepinna temperatuuri ning ookeanipinna värvi, et toetada ookeaniprognooside süsteeme, keskkonnaseiret ja kliimaseiret. Sentinel 3 maismaaosa mõõdab maapinna ja siseveekogude pinna kõrgust, maapinna temperatuuri ja maapinna värvi;

Sentinel 4 missioon: Sentinel 4 jälgib Euroopa kohal peamisi õhukvaliteediga seotud väikese kontsentratsiooniga gaase ja aerosoole, et toetada Copernicuse atmosfääriseire teenust (CAMS) kõrge ruumilise resolutsiooni ja lühikese uuendusintervalliga. Sentinel 4 võetakse kasutusele osana geostatsionaarsest kolmanda põlvkonna satelliidisüsteemist EUMETSAT Meteosat. Sentinel 4 seadmed paigutatakse EUMETSATi satelliitidele MTG-S-1 (Sentinel 4A) ja MTG-S-2 (Sentinel 4B), kusjuures kahe satelliidi kombinatsiooni oodatav tööiga on 15,5 aastat;

Sentinel 5 missioon: Sentinel 5 annab täpseid mõõtmistulemusi atmosfääri oluliste koostisosade kohta, nagu osoon, lämmastikdioksiid, vääveldioksiid, süsinikmonooksiid, metaan, formaldehüüd, ning aerosoolide omaduste kohta. Sentinel 5 võetakse kasutusele osana EUMETSATi teise põlvkonna polaarsüsteemist (EPS-SG). Sentinel 5 seadmed paigutatakse EUMETSATi satelliitidele METOP-SG-A-1, METOP-SG-A-2, METOP-SG-A-3 (igaühe kavandatav tööiga on 7,5 aastat ning neile paigaldatakse vastavalt Sentinel 5A, 5B, 5C seadmed). Sentinel 5p (6) on Sentinel 5 eellasmissioon;

Sentinel 6 missioon: radarkõrgusmõõtjate missioon, mille eesmärk on anda varukõrgusmõõtemissioonina kõrge täpsusastmega mõõtmistulemusi maailmamere taseme kohta. Sentinel 6 koosneb kahest satelliidist (A ja B, mõlema kavandatav tööiga 5 aastat), mis võimaldavad vaatlusi 10 aasta jooksul.

Sentinel 1, Sentinel 2 ja Sentinel 3 koosnevad igaüks neljast satelliidist, millest kaks on vajalikud täieliku toimivuse saavutamiseks ning kaks tagavad vaatlussuutlikkuse jätkumise pärast esimese kahe satelliidi kasutusea lõppu.

Copernicuse kosmosekomponendi alla kuulub ka Jason 3,  (7) mis tagab vaatluste pidevuse Jason 2 ja Sentinel 6 vahelise varukõrgusmõõtemissioonina.

Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide kirjeldus on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide kirjeldus

Sentineli missioon	Põhisisu ja eesmärk	Üksuste arv	Kasulik koormus	Satelliidi orbiit	Ligikaudne tööiga (8)
Sentinel 1	Radari-missioon	4 satelliiti (A, B, C, D), täielikuks toimivuseks on paralleelselt orbiidil kaks satelliiti	C-riba SAR kesksagedusega 5,405 GHz (4 polarisatsiooni) ja 4 režiimiga: — ribakaardistusrežiim 80 km kaare ja ruumilise resolutsiooniga 5 × 5 m — interferomeetriline laikaarerežiim 250 km kaare ja ruumilise resolutsiooniga 5 × 20 m — interferomeetriline ülilaikaarerežiim 400 km kaare ja ruumilise resolutsiooniga 20 × 40 m — lainerežiim ruumilise resolutsiooniga 5 × 5 m, 100 km piki orbiiti	Päikesesünkroonne orbiit ligikaudu 693 km kõrgusel	A, B: 2014–2022 C, D: 2022–2030
Sentinel 2	Kõrgresolutsiooniga optiline maismaakujutiste missioon	4 satelliiti (A, B, C, D), täielikuks toimivuseks on paralleelselt orbiidil kaks satelliiti	— Multispektraalsalvesti (MSI) 13 multispektraalkanaliga sagedusalas 400 nm kuni 2 300 nm, spektraalresolutsiooniga 1 nm kuni 180 nm ja ruumilise resolutsiooniga 10 m, 20 m või 60 m. Sisaldab optilist sideseadet missiooni andmete edastamiseks EDRSi kaudu.	Päikesesünkroonne orbiit ligikaudu 786 km kõrgusel	A, B: 2015–2023 C, D: 2023–2030
Sentinel 3	Kogu maailma ookeani- ja maismaa-kujutised	4 satelliiti (A, B, C, D), täielikuks toimivuseks on paralleelselt orbiidil kaks satelliiti	— Ookeani ja maismaa värvimõõtja (OLCI) 21 sagedusalaga ja ruumilise resolutsiooniga 300 m — Ookeani- ja maapinna temperatuurimõõtja (SLSTR) 9 sagedusalaga ja ruumilise resolutsiooniga 500 m (VIS, SWIR) või 1 km (MWIR, TIR (9)) — SAR-kõrgusmõõtja (SRAL) paralleelsete CX- ja Ku-sagedusaladega — Mikrolaine-radiomeeter (MWR) paralleelsete töösagedustega 23,8 GHz ja 36,5 GHz	Päikesesünkroonne orbiit ligikaudu 814,5 km kõrgusel	A, B: 2016–2023 C, D: 2023–2030
Sentinel 4	Atmosfääri-seire	2 mõõteseadet (A, B), paigaldatakse järjestikustele Meteosati kolmanda põlvkonna satelliitidele Sounder	Sentinel 4 mõõteseade on kõrgresolutsiooniga kuvaspektromeeter (ruumiline resolutsioon 8 × 8 km), mis katab kolme sagedusala: — ultraviolett (305–400 nm) — nähtav valgus (400–500 nm) — infrapunalähedane (750–775 nm)	Meteosati kolmanda põlvkonna satelliitide pardal geostatsionaarsel orbiidil ligikaudu 35 786 km kõrgusel. Katab Euroopat ja Põhja-Aafrikat uuendustsükliga umbes 60 minutit.	2022–2040
Sentinel 5	Atmosfääri-seire	3 üksust (A, B, C) järjestikustel METOPi teise põlvkonna A-satelliitidel	Sentinel 5 UVNS-seade on kõrgresolutsiooniga spektromeeter (ruumiline resolutsioon ligikaudu 7 km), mis katab järgmisi sagedusalasid: — ultraviolett (270–370 nm) — nähtav valgus (370–500 nm) — infrapunalähedane (685–773 nm) — lühilaine-infrapuna (1 590 – 1 675 ; 2 305 – 2 385 nm)	Osa EUMETSATi teise põlvkonna polaarsüsteemist (EPS-SG) kõrgusel umbes 817 km	2022–2040
Sentinel 5p	Atmosfääri-seire	Sentinel 5 eellassatelliit	— Troposfääriseire seade (TROPOMI) 4 kanaliga järgmistes spektrivahemikes: 270–500 nm, 675–775 nm, 2 305 – 2 385 nm ja ruumilise resolutsiooniga 7 × 7 km	Päikesesünkroonne orbiit ligikaudu 824 km kõrgusel	2017–2024
Sentinel 6	Ülitäpne ookeani kõrguse mõõtmine	2 satelliiti (A, B)	— SAR-kõrgusmõõtja POSEIDON-4 — Kliimakvaliteedi-mikrolaineradiomeeter (AMRC-C), mille annavad NOAA/JPL	Päikesega asünkroonne ligikaudu 1 336 km kõrgusel	A: 2020–2025 B: 2025–2030

3.2.2.   Kosmosesegmendiga seotud tegevus

ESA vastutab järgmiste satelliitide ja seadmete hankimise ja orbiidile saatmise eest:

a)	Sentinel 1, 2 ja 3 C- ja D-satelliitide arendamine;

b)	Sentinel 5B ja 5C seadmed;

c)	Sentinel 6B satelliit;

d)	orbiidile saatmise teenused.

Sentinel 1, 2 ja 3 C-/D-satelliitide arendus ja hankimine

ESA vastutab Sentinel 1, 2 ja 3 C- ja D-satelliitide hankimise, arendamise ja lennuks sobivuse ülevaatuse eest. Lisaks sellele katab Copernicus C-satelliitide orbiidile saatmise ettevalmistused, juhul kui need toimuvad enne 31. detsembrit 2021.

Seega hangitakse C- ja D-satelliidid samaväärsete tehniliste näitajatega kui A- ja B-satelliitidel, et tagada tehniline ning toimivuse järjepidevus. A- ja B- ning C- ja D-satelliitide arendamisel võetakse siiski riistvara iganemist tulenevalt ajavahest A- ja B-satelliitide arendusega. Sentinel 1 C- ja D-satelliidid tuleks varustada automaatse identifitseerimissüsteemi seadmega (AIS), et täiendada SAR-süsteemi andmeid merelaevaliikluse rakendustes, ning kõik C- ja D-satelliidid varustatakse GNSS-vastuvõtjatega. Sentinel 1 ja 2 C- ja D-satelliitidele lisatakse optilise side süsteem ja Sentinel 3 C- ja D-satelliitidele lisatakse süsteem DORIS, mis kõik hangitakse lepingu raames ja mida rahastab Copernicus.

Sentinel 5B ja 5C seadmete arendus ja hankimine

ESA vastutab Sentinel 5B ja 5C hankimise, arenduse ja METOP-SG-dele integreerimise toetamise eest, kaasa arvatud seadmete otspunktide vahelise toimimise kontrollimise eest.

Sentinel 6B-satelliidi arendus ja hankimine

Sentinel 6B on Sentinel 6A satelliidi täielik järglane. Sentinel 6B lisatakse optsioonina Sentinel 6A arenduslepingusse.

Orbiidile saatmise teenused

Sentinel 1, 2 ja 3 A- ja B-satelliitide orbiidile saatmise teenuseid, mis on alanud ESA GMESi kosmosekomponendi lepingu alusel, jätkatakse Copernicuse raames. ESA võtab Copernicuse raames täieliku vastutuse Sentinel 1B, 2A ja 3B orbiidile saatmise teenuste hankimise eest. Orbiidile saatmise teenuste hankimine hõlmab stardiseadme tootmist, kosmoseaparaadi adapterit, stardiprojekti toetamist, stardiseadme / satelliidi liidese ehitamist ning kogu tegevust alates lennuks sobivuse ülevaatusest kuni orbiidil kasutuselevõtu ülevaatuseni (sealhulgas stardi- ja orbiidile siirdumise etapp).

3.3.   Maapealne segment – Sentineli missioonid

3.3.1.   Üldkirjeldus

Maapealne segment tagab põhijuurdepääsu Sentinelidele. Sentineli maapealse segmendi peamised osad on:

a)	Sentineli lennujuhtimissegment (FOS);

b)	Sentineli seadmeandmete maapealne segment (PDGS).

Sentineli seadmeandmete maapealse segmendi töö põhineb laivõrgul (WAN) ja andmetele juurdepääsu teenustel.

3.3.2.   Lennujuhtimissegment

Lennujuhtimissegment tagab missiooni toimivuse ajastamise suutlikkuse ning kosmoseaparaadi ja seadmete seire ja kontrolli suutlikkuse kõikidel missiooni etappidel. Lennujuhtimissegment vastutab kosmoseaparaadi juhtimise ning S-sagedusala telemeetria eest. See tagab genereerimiseks vajaliku funktsionaalsuse ning tavaplatvormi ja mõõteseadmete juhtimisgraafikute ja saadud haldustelemeetria süsteemse arhiveerimise/analüüsi. Lennujuhtimissegment hõlmab lennudünaamika süsteemi, mis võimaldab orbiidi kindlakstegemist ja prognoosimist ning asendi- ja orbiidijuhtimisteabe genereerimist.

Lennujuhtimissegmendi funktsioonid ja toimingud hõlmavad S-sagedusala maapealse jaama nähtavuse segmentide ajastamist ja väliste kasutajate juurdepääsu arhiveeritud haldustelemeetriale. Lisaks neile korralistele ülesannetele vastutab lennujuhtimissegmendi missioonijuhtimisrühm satelliidi korrasoleku seire ning kõigi vajalike taastemeetmete võtmise eest kõrvalekallete korral, samuti pardatarkvara paikade kontrollimise ja üleslüli eest.

Lennujuhtimissegmendi prügiga kokkupõrke vältimise teenus arvutab välja Sentineli satelliitide muude satelliitide ja/või prügiga kokkupõrkamise tõenäosuse ning koostab vastavad kokkupõrke vältimise prognoosaruanded. Neid analüüsitakse ja vajadusel tehakse nende põhjal manöövrid satelliitide kokkupõrke vältimiseks.

Lennujuhtimissegment toetab kosmoseaparaadi turvalise ja usaldusväärse kasutuselt kõrvaldamise meetmeid, sealhulgas taassisenemist ja utiliseerimist.

3.3.3.   Seadmeandmete maapealne segment

Seadmeandmete maapealne segment koosneb järgmisest komponentidest:

a)	Sentinelide maapealsed baasjaamad (CGS);

b)	Sentinelide töötlus- ja arhiveerimiskeskused (PAC);

c)	Sentinelide missioonide juhtimiskeskused (MPC),

d)	Sentinelide seadmeandmete halduskeskused (PDMC);

e)	Sentinelide täpse orbiidi määramise teenus (POD).

Sentinelide maapealsed baasjaamad (CGS)

ESA haldab kogu X-sagedusala maapealsete baasjaamade võrku. Selle sihtotstarbeline infrastruktuur võimaldab:

a)	Sentinelidelt andmeid vastu võtta;

b)	demoduleerida ja salvestada seadmete algpakettide (ISP) andmeid;

c)	edastada ISP-d 0-taseme protsessorisse ja Sentinel 3 puhul EUMETSATile;

d)	saata L0-andmed töötlus- ja arhiveerimiskeskustesse;

e)	teostada reaalajalähedast L1-/L2-väljastust ja teha need andmed kättesaadavaks kasutajatele ning töötlus- ja arhiveerimiskeskustele.

Sentinelide töötlus- ja arhiveerimiskeskused (PAC)

Töötlus- ja arhiveerimiskeskused tagavad Sentinelide andmete arhiveerimise, süsteemse mitte-ajakriitilise ja/või jooksva andmetöötluse, veebipõhise toodetele juurdepääsu ning andmete edastamise teistesse Copernicuse kosmosekomponendi osadesse.

Sentinelide missioonide juhtimiskeskused (MPC)

Sentinel 1, 2, 3 ja 5p kalibreerimist ja kontrolli teostavad missioonide juhtimiskeskused. Nende tegevus hõlmab muu hulgas algoritmide haldamist ja edasiarendamist, tööga seotud kvaliteedikontrolli ning toimivuse seiret süsteemi otspunktide vahel. Missioonide juhtimiskeskused tuginevad missioonide kvaliteedinäitajate tagamisel täiendavatele kvaliteediteenustele, mida osutavad ekspertlaborid ning spetsiaalsed kalibreerimis- ja kontrollirühmad.

Sentinelide seadmeandmete halduskeskused (PDMC)

Sentinelide seadmeandmete halduskeskused pakuvad liidest lennujuhtimissegmendiga satelliidi mobiliseerimiseks ja allalüli planeerimiseks. Seadmeandmete halduskeskused vastutavad konkreetse Sentineli missiooni ja toodangu süsteemse planeerimise eest vastavalt andmetele juurdepääsu ja missiooni nõuetele ja seadmeandmete maapealse segmendi konfiguratsioonile, sealhulgas tootmiskorralduse, ringluse ja levitamise seadetele.

Sentinelide täpse orbiidi määramise teenus (POD)

Sentinelide täpse orbiidi määramise teenus annab täpse orbiidi andmed, et toetada mitte-reaalajas töötlemist seadmeandmete maapealses segmendis. Sentinelide orbiidi täpse määramise keskus on Sentinel 1, 2 ja 3 missioonidel ühine. See saab 0-taseme GPS-andmeid maapealsetest baasjaamadest ning genereerib töötlus- ja arhiveerimiskeskustele autonoomseks töötlemiseks täpsed orbiidiandmed.

3.4.   EUMETSATi maapealse segmendi töö

EUMETSATi maapealne segment tugineb ESA loodavatele ja osutatavatele teenustele, sealhulgas Sentinel 3 vastuvõtu puhul maapealsetele baasjaamadele. EUMETSATi loodav Copernicuse maapealne segment võib hõlmata funktsioone ja infrastruktuuri, mis on ühised muude Copernicuse-väliste missioonidega osana EUMETSATi programmidest. EUMETSATi Copernicuse maapealne segment pakub andmeid sihtotstarbelistelt (Sentinel 3 mereosa, 4, 5, 6 ja Jason 3) ning toetavatelt missioonidelt, pakkudes muu hulgas juurdepääsu kasutajatele. EUMETSATi pakutavad andmekogumid ja teenused dokumenteeritakse teenusekirjeldustes.

3.5.   Euroopa andmevahendussüsteem (EDRS)

Euroopa andmevahendussüsteemi (EDRS) teenus pakub suutlikkust Sentinelide andmete vastuvõtmiseks väljastpoolt X-sagedusala maapealseid baasjaamu, võimaldades toetada eelkõige kvaasireaalajas vaatlusvajadusi (kvaasireaalaeg tähendab tooteid viitajaga alla ühe tunni). EDRS pakub eelkõige järgmist suutlikkust:

a)	üldise andmete vastuvõtuskeemi paindlikkus, mis võimaldab saada Sentinelidelt rohkem andmeid;

b)	andmete saamine allalüli kaudu ajal, mil Sentinelid on väljaspool X-sagedusala maapealsete baasjaamade nähtavusala;

c)	kombinatsioonis X-sagedusala baasjaamade võrguga lõppkasutajale edastatavate andmete kättesaadavuse ja usaldusväärsuse toetamine ja parandamine otspunktide vahel;

d)	täiendav paindlikkus Copernicuse julgeolekualaste elementide kasutamiseks, „kaitstes“ missioonilt saadavaid andmeid EDRSi krüpteeritud Ka-sagedusala allalülis.

EDRS-teenuse kasutamine Sentinel 1 ja Sentinel 2 missioonide toetamiseks annab lisavõimalusi toodete õigeaegsuse parandamiseks, sealhulgas praeguse formaalse reaalajaläheduse lubaduse ehk toodete kolmetunnise viitaja ületamiseks.

EDRS võimaldab kiire allalüli kaudu saada väljaspool X-sagedusala baasjaamade nähtavusala kogutud andmeid. Nende alade vaatlemisel edastatakse andmeid EDRSi allalüli kaudu siirderežiimil. See peaks omakorda parandama põhitoodete puhul saavutatavat õigeaegsust. Lisaks peaks see võimaldama koostööpartneritel luua kvaasireaalajas või reaalajalähedasi tooteid.

EDRSi tuleks kasutada suurema osa väljaspool X-sagedusala mällu salvestatud andmete hankimiseks allalüli kaudu. See suurendab omakorda allalüli kaudu saadud andmete mahtu ning seega Copernicuse kosmosekomponendi maapealses segmendis loodavate reaalajalähedaste andmete mahtu.

EDRS-teenuse täidetavad põhifunktsioonid on:

a)	Sentinel 1 ja 2 satelliitide andmete edastamine optilise (laser-) ühenduse kaudu maalähedase orbiidi satelliitide juhtseadmest ja geostatsionaarse orbiidi satelliitide analoogsest seadmest (EDRS-A ja EDRS-C);

b)	missiooniandmete vahendamine geostatsionaarse orbiidi satelliitide ja Ka-sagedusala maapealsete vastuvõtuterminalide vahel;

c)	missiooniandmete vastuvõtt, dekommutatsioon ja edastamine teenuse liidestuspunkti, sealhulgas andmeringlusvõrku.

Teenus on kasutatav Sentinel 1 ja Sentinel 2 missioonide puhul (teiste Sentinelide pardal vajalikud optilised sideseadmed puuduvad). Sentinelide andmete EDRSi vastuvõtujaamadesse allalaadimise geograafiline leviala peab katma minimaalselt Euroopat.

EDRSi osutatavat teenust saab kasutada spetsiaalse teenuselepingu alusel, mille suhtes kohaldatakse rangeid toimivusnäitajaid.

3.6.   Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide üldine toimivus- ja andmehõivestrateegia

Kõikide Sentinelide toimivusstrateegia eesmärgid on järgmised:

a)	edastada andmeid Copernicusele ja teistele kasutajatele kooskõlas kehtestatud nõuetega;

b)	tagada süsteemne ja korraline toimimine kõrgel automatiseerituse tasemel ning maksimaalselt ettemääratud viisil.

Sentinelide toimivusstrateegia dokumenteeritakse üldises toimivuskavas (HLOP), mis tehakse avalikult kättesaadavaks. Üldine toimivuskava sisaldab teavet vaatluste/planeerimise, hõive, töötlemise ja levitamise kohta.

Üldise toimivuskava koostamisel lähtutakse peamiselt Copernicuse teenuste vaatlusnõuetest, Copernicuses osalevate riikide nõuetest, asjaomaste liidu institutsioonide ja muude kasutajate vajadustest, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute, teadusotstarbelise kasutuse ja ärilise lisandväärtusega seotud nõuetest. Kogutud vaatlusnõuetest lähtudes viiakse läbi rida simulatsioone, et töötada välja prioriteetseid süsteeme ja tehnilisi piiranguid arvestavad vaatlusstsenaariumid. Nii vaatlusnõuete kogumise kui ka vaatluskavadega seotud konsultatsioonid Copernicuses osalevate riikidega toimuvad üldjuhul üks kord aastas kasutajafoorumis.

Hõivestrateegias juhindutakse järgmistest põhimõtetest:

a)	Sentinel 1 hõive toimub vastavalt missiooni taustplaanile;

b)	Sentinel 2 hõive toimub süsteemselt vahemikus 56 °S kuni 84 °N maismaa, rannikualade ja suuremate saarte kohal;

c)	Sentinel 3, 5p, 5 ja 6 andmehõive toimub süsteemselt kogu maakera ulatuses;

d)	Sentinel 4 andmehõive toimub geostatsionaarselt orbiidilt süsteemselt Euroopa kohal.

3.7.   Copernicust toetavate missioonide andmetoodete loetelu

Sentinelide kogutud andmed edastatakse allalüli kaudu automaatselt maapealsetesse baasjaamadesse ning neid töödeldakse süsteemselt seadmeandmete maapealses segmendis. Andmete süsteemse töötlemise eesmärk on genereerida kogum eelnevalt kindlaks määratud baastooteid (0-astme, 1. astme ja 2. astme tooted). Need baastooted („kasutajatooted“) tehakse Copernicuse kasutajatele kättesaadavaks täpselt kindlaks määratud õigeaegsuse alusel alates reaalajalähedusest kuni mitte-ajakriitiliseni, mis tähendab, et tooted on üldjuhul kättesaadavad 3–24 või 48 tundi pärast satelliidivaatlust.

Tabel 3 sisaldab Copernicuse sihtotstarbelistelt missioonidelt kättesaadavaks tehtavate andmetoodete loetelu. Sentinel 4, 5 ja 6 andmetooted määratletakse arendusetapi käigus. Kõikide toodete üksikasjalik loetelu tehakse avalikult kättesaadavaks.

Tabel 3

Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide andmetoodete koondloetelu

	Kasutajatoote liik	Toote sisu/kirjeldus
Sentinel 1
	SARi 0-aste	Pakitud fokuseerimata SARi toorandmed
	SARi 1. aste, ühevaateline kompleks	Fokuseeritud SARi kompleksandmed, geoviidetega, kaldkauguse geomeetriaga
	SARi 1. aste, maapinnatuvastuse ja täisresolutsiooniga	Fokuseeritud SARi kompleksandmed, geoviidetega, mitmevaatelised, projitseeritud maapinna geomeetriale
	SARi 2. aste, ookeanitoode	Geolokatsiooniga geofüüsikalised parameetrid (nt ookeani tuuleväli, lainespektrid ja radiaalkiirus)
Sentinel 2
	Multispektraalseadme 1. aste	Atmosfääri ülakihi peegeldused kartograafilise geomeetriaga
	Multispektraalseadme 2. aste (10)	Atmosfääri alakihi peegeldused kartograafilise geomeetriaga
Sentinel 3 (mere- ja maaosa)
	Ookeani ja maismaa värvimõõtja (OLCI) 1. aste	OLCI atmosfääri ülakihi peegeldused, ortogeolokatsiooniga ja järeldiskreeditud
	Mere- ja maapinna temperatuuri radiomeetri (SLSTR) 1. aste	SLSTRi heledustemperatuurid ja atmosfääri ülakihi peegeldused, ortogeolokatsiooniga ja järeldiskreeditud
Sentinel 3 mereosa
	Pinnatopograafia missiooni (STM) 2. aste	Geofüüsikalised parameetrid ookeani kohal (nt tagasipeegeldumine pinnal, merepinna kõrgus, oluline lainekõrgus, ookeani sügavus, loodekõrgus, merejää kontsentratsioon, merejää vabaparras, tuulekiirus merepinnal, vihmatugevus)
	OLCI 2. aste	Geofüüsikalised parameetrid ookeani kohal (nt merepinna peegeldavus, vetikapigmendi kontsentratsioon, hõljumi kontsentratsioonid)
	SLSTRi 2. aste	Merepinna temperatuur
Sentinel 3 maismaaosa
	Pinnatopograafia missiooni (STM) 2. aste	Geofüüsikalised parameetrid maismaa kohal (nt tagasipeegeldumine pinnal, kõrgusmõõtja ulatus, pinna kõrgus, lume tihedus ja paksus)
	OLCI 2. aste	Geofüüsikalised parameetrid maismaa kohal (nt fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, üldine vegetatsiooniindeks)
	SLSTRi 2. aste	Maapinna temperatuur
	OLCI ja SLSTRi sünergiatooted	Geofüüsikalised parameetrid maismaa kohal (peegeldused maapinnalt ja aerosoolikoormus maismaa kohal)
Sentinel 5p
	TROPOMI-seadme 2. aste	Osoon, lämmastikoksiid, vääveldioksiid, formaldehüüd, süsinikmonooksiid, metaan, aerosoolid, pilved
Jason 3 (Euroopa-USA koostöömissioon, mille tööd rahastab Copernicus)
	Geofüüsikalised andmed, 2. aste	Geokodeeritud tooted vastavalt kõrgusmõõtja parameetritele.

Märkus. 0-astme (L0), 1. astme (L1) ja 2. astme (L2) nomenklatuur kajastab toote järeltöötluse astet, kusjuures L0 tähistab töötlemata andmeid mõõteseadmetest ja süsteemidest, L1 tähistab geoviidetega varustatud ja kalibreeritud arvutuslikke andmeid ning L2 tähistab tuletatud geofüüsikalisi muutujaid. Pinnatopograafia missiooni (STM) puhul genereeritakse 2. astme toodete alusel ka 2P. ja 3. astme tooteid, mille puhul geofüüsika, moonutused ja orbiidihälbed on paremini korrigeeritud.

3.8.   Copernicuse kosmosekomponendi ajakohastamisele suunatud arengud

Kasutajate uutest ja arenevatest vajadustest lähtuvad muudatused (välja arvatud poliitilisel tasandil kokku lepitud poliitikamuudatused), millele saab reageerida Copernicuse kosmosekomponendi järkjärgulise edasiarendamisega, võivad olla järgmised:

a)	töötlemise ja levitamise infrastruktuuri täiustamine, et tõsta suutlikkust;

b)	uute toodete pakkumine olemasoleva suutlikkuse baasil;

c)	uute andmekogumite hankimine olemasolevatelt kolmandate isikute missioonidelt.

Copernicuse kosmosekomponendi lühikese tähtajaga muudatuste puhul järgitakse muudatuste juhtimise protsessi, mille üldetapid on järgmisi:

1)	vajalike muudatuste kindlaksmääramine;

2)	muutmistaotluse algatamine komisjoni, ESA või EUMETSATi poolt;

3)	muutmistaotluse analüüs, sealhulgas mõjuanalüüs (tehniline, kulud, ajakava);

4)	kokkulepe komisjoniga kavandatavate muudatuste rakendamiseks;

5)	muudatuste rakendamine.

3.9.   Toimivusriskide leevendamisele suunatud arendustegevus

Et tagada Copernicuse satelliitide kaitse kokkupõrkeohu eest, kasutavad ESA ja EUMETSAT ära liidu kosmose seire ja jälgimise tugiraamistikku, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 541/2014/EL (11). Vastavatel meetmetel on mõju Copernicuse kosmosekomponendile funktsiooni kaudu, millega osutatakse kosmose seire ja jälgimise teenust kosmoseaparaatide operaatoritele ja ametivõimudele.

4.   COPERNICUST TOETAVAD MISSIOONID

4.1.   Üldosa

„Copernicust toetavad missioonid“ on kosmosepõhised Maa seire missioonid, mis edastavad Copernicusele sihtotstarbeliste missioonide kaudu saadud andmeid täiendavaid andmeid.

Copernicus hangib toetavatelt missioonidelt andmeid, et täita punktis 1 kirjeldatud andmevajadusi, juhul kui Sentinelid ei suuda neid täita.

Copernicust toetavate missioonide andmed võivad olla tasuta või neid võidakse hankida konkreetsete litsentsitingimuste alusel.

Andmekogumite suhtes, mille levitamine on Copernicust toetavate missioonide poolt piiratud, kohaldatakse järgmisi kasutajakategooriaid:

a)	Copernicuse teenused;

b)	liidu institutsioonid ja asutused;

c)	liidu teadusprogrammidest rahastatavates teadusprojektides osalejad;

d)	ELi liikmesriikide ja Copernicuses osalevate riikide ametiasutused;

e)	rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised vabaühendused;

f)

üldsus.

4.2.   Protsessi ülevaade

Andmelao dokumendist (vt punkt 1) lähtuvalt analüüsivad ESA ja EUMETSAT ühiselt, milliseid andmekogumeid oleks vaja hankida ning milliseid andmekogumeid oleks võimalik saada neid kolmandate isikute missioonidelt hankimata. Analüüsi tulemused dokumenteeritakse ühises andmelao jälgitavuse dokumendis. Andmekogumeid kirjeldatakse üksikasjalikumalt andmetele juurdepääsu portfelli dokumendis, kui tegemist on ESA pakutavate andmekogumitega, ning teenuselepingu dokumendis, kui tegemist on EUMETSATi pakutavate andmekogumitega. Andmekogumite kasutuselevõtu kohta esitatakse ESAle ja EUMETSATile igas kvartalis aruanne. Sõltuvalt andmete kasutuselevõtust ja vajaduste analüüsist kohandatakse vajadusel kolmandate isikute andmete hankimist või hankimise kavandamist.

4.3.   Copernicust toetavate missioonide andmete hankimine

Hangitavate andmete jaoks lepitakse toetavate missioonide andmete andjatega kokku litsentsitingimused. Litsentsitingimused võivad erineda avaandmete poliitikast.

Andmete hankimise korraldamise eest vastutab ESA, keskendudes Maa seire andmete hankimisele riiklikelt ja nii era- kui institutsionaalsetelt rahvusvahelistelt missioonidelt. Baasandmekogumid hangitakse eelnevalt kindlaks määratud spetsifikatsioonide alusel ning täiendavaid andmekogumeid hangitakse kvoodimehhanismi raames ja andmeandjatega sõlmitavate hulgilepingute alusel, mis reguleerivad andmete andmist teatud rahastamispaketi piires.

Seoses hankimisega tuleb:

a)	analüüsida nõudeid, koostada andmehanke spetsifikatsioonid ning valida asjaomased pakkujad;

b)	hankida reaalsed andmed litsentside või ostu-müügilepingu alusel;

c)	(de)integreerida toetavad missioonid Copernicuse kosmosekomponendi maapealse infrastruktuuriga;

d)	kooskõlastada ja ühtlustada andmete esitamine, isegi kui tegemist on suurte andmehulkadega erinevatelt missioonidelt.

Hangitavad andmekogumid võivad sisaldada andmeid järgmistelt toetavatelt missioonidelt (mittetäielikud loetelud, täielik loetelu on kättesaadav aadressil http://spacedata.copernicus.eu): Pleiades 1 A/B, Deimos-2, Worldview-1/2, Radarsat-2, TerraSAR-X, COSMO-Skymed (1/2/3/4), RISAT-1, Proba-V, GeoEye-1, SPOT-5/6/7 jt.

4.4.   Juurdepääs toetavate missioonide andmetele, mille puhul hange pole nõutav

Juurdepääsu kolmandate isikute missioonide andmetele, mille puhul hange ei ole vajalik, annab ESA näiteks Earth Explorerite andmetele ja EUMETSAT näiteks EUMETSATi missioonide andmetele.

EUMETSAT peaks tagama juurdepääsu andmetele oma missioonidelt ning valitud kolmandate isikute missioonidelt, mis on seotud mere-, atmosfääri- ja kliimamuutuste teenustega. Kolmandate isikute missioonide all peetakse siin silmas nende satelliidioperaatorite missioone, kellega EUMETSATil on ametlikud koostöö- ja/või andmevahetuslepingud.

See tegevus hõlmab järgmist:

a)	juurdepääs Copernicust toetavate missioonide andmetele ja nende edastamine Copernicuse teenustele ja kasutajatele;

b)	vajadusel nimetatud andmete töötlemine asjaomasteks toodeteks;

c)	nende andmete ja toodete levitamine EUMETSATi missioonidevahelise leviinfrastruktuuri ja -teenuste kaudu.

Sellesse alajaotisse kuuluvad andmekogumid võivad hõlmata andmeid järgmistelt missioonidelt: Meteosat, Metop, Suomi-NPP, Landsat, Cryosat jt.

5.   COPERNICUSE KOSMOSEKOMPONENDI ANDMETE LEVITAMINE

Andmete levitamine hõlmab kogu tegevust ja kõiki funktsioone seoses sihtotstarbeliste missioonide ja toetavate missioonide andmetele juurdepääsu loomise ja toetamisega („saamisteenus“) ja/või nende edastamisega („andmisteenus“) Copernicuse kasutajatele. Copernicuse kosmosekomponendi andmete levitamine hõlmab:

a)	sihtotstarbelist andmetele juurdepääsu infrastruktuuri;

b)	kasutajatele pakutavaid teenuseid.

Copernicuse andmetele juurdepääsu infrastruktuur järgib Copernicuse andmepoliitikat ja kohandatakse eelnevalt kindlaks määratud kasutajaliikide, täpsemalt Copernicuse teenuste, liikmesriikide, rahvusvaheliste partnerite ja muu või teadusliku kasutuse vajadustele. Andmetele juurdepääsu ja andmelevi infrastruktuur koosneb järgmisest komponentidest:

a)	andmetele juurdepääsu infrastruktuur (Sentinelide „keskused“);

b)	andmete veebijuurdepääs (ODA);

c)	Copernicuse andmete veebijuurdepääs (CODA);

d)	koordineeritud andmetele juurdepääsu süsteem (CDS) toetavate missioonide andmete jaoks;

e)	Euroopa andmevahendussüsteem (EDRS);

f)	EUMETCast;

g)	EUMETSATi andmekeskus;

h)	andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste infrastruktuur.

Copernicuse kosmosekomponendi andmelevisüsteemid hõlmavad pakutavaid andmetooteid, mille loetelu on tabelis 4.

Tabel 4

Copernicuse kosmosekomponendi andmelevisüsteemide lühiülevaade

Andmelevisüsteem	Kirjeldus	Saadaolevad andmetooted (praegused)
Sentinelide keskused	ESA hallatav andmetele juurdepääsu infrastruktuur, mis võimaldab Copernicuse andmete saamist:   Copernicuse teenustele („Copernicuse teenuste andmekeskus“)   Copernicuses osalevatele riikidele („koostöö andmekeskus“)   rahvusvahelistele partneritele („rahvusvaheline andmekeskus“)   avatud juurdepääsuga („COA keskus“)	Sentinel 1, Sentinel 2, Sentinel 3 maaosa
Copernicuse andmete veebijuurdepääs (CODA)	EUMETSATi hallatav andmetele juurdepääsu infrastruktuur, mis võimaldab kasutajatel saada Copernicuse andmeid	Reaalajalähedane Sentinel 3 mereosa, Jason 3
Andmete veebijuurdepääs (ODA)	EUMETSATi hallatav andmetele juurdepääsu infrastruktuur, mis võimaldab Copernicuse teenustel ja kontrollirühma liikmetel saada Copernicuse andmeid	Reaalajalähedane Sentinel 3 mereosa, Jason 3
Koordineeritav andmetele juurdepääsu süsteem (CDS)	ESA hallatav andmetele juurdepääsu infrastruktuur, mis võimaldab kasutajatel saada toetavate missioonide andmeid.	Toetavate missioonide andmed
EUMETCast	Satelliidipõhine ja maismaa-multisaateteenus Copernicuse EUMETSATi hallatavate reaalajalähedaste Maa seire toodete väljastamiseks	EUMETSATi levitatavad reaalajalähedased Sentinel 3 mereosa, Jason 3 ja toetavate missioonide andmed
EUMETSATi andmekeskus	Copernicuse andmekogumid ja tooted kogu missiooni ajast, lõppkasutajatele tellitavad otsingu-, filtri- ja tellimissüsteemi kaudu.	EUMETSATi levitatavad arhiveeritud Sentinel 3 mereosa, Jason 3 ja toetavate missioonide andmed
Andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste infrastruktuur	Infrastruktuur, mis võimaldab kasutajatele juurdepääsu Copernicuse andmetele ja teabele ning nende töötlemist ja analüüsi	Copernicuse kosmose- ja teenuste komponendi andmed ja teave

Andmelevisüsteemid teenindavad Copernicuse eri kasutajakogukondi; igas süsteemis kättesaadavad andmed optimeeritakse vastavalt nende kogukondade vajadustele.

ESA Sentinelide keskused kohandatakse eri kasutajaliikidele (Copernicuse teenused, osalevad riigid, rahvusvahelised partnerid ja muud). Nende konfiguratsioon võib erineda tagatud toimivuse, tootevaliku ja üheaegsete allalaadimiste lubatava arvu poolest.

Copernicuse teenuste andmekeskus pakub juurdepääsu kõikidele Sentinelide toodetele kindlaksmääratud tähtajaga (sõltuvalt tootest) ning olenevalt otspunktide vahelise teenuse kättesaadavusest (kättesaadavus kõigil Sentineli missioonide konstellatsioonidel vähemalt 94 %). Koostöö andmekeskus ja rahvusvaheline andmekeskus pakuvad juurdepääsu Sentineli toodete jooksvale arhiivile ettenähtud toimivustasemetel. Copernicuse avatud juurdepääsu keskus konfigureeritakse selliselt, et vältida ressursside ülekoormamist väikese hulga kasutajate ülisuurte allalaadimistega.

Copernicuse andmelevi infrastruktuuri ajakohastatakse ja täiustatakse pidevalt, et tulla toime kasutajate allalaadimiste arvu ja levitatavate andmemahtude kasvuga.

Kasutajateenused sisaldavad funktsioone, nagu kasutajate registreerimine ja haldamine, leidmis-, vaatamis- ja allalaadimisteenused, kasutajatugi ning kohapealsed töötlusteenused.

Copernicuse leviteenuste kataloogid on üksteisega ristkasutatavad ning sisaldavad kataloogi täielikku teavet.

Copernicuse andmeleviga seotud infrastruktuuri ja toimingute üksikasjalik tehniline kirjeldus tehakse avalikult kättesaadavaks.

6.   COPERNICUSE KOSMOSEKOMPONENDI EDASIARENDAMINE LÄHTUVALT KASUTAJATE VAJADUSTEST

6.1.   Üldine kontekst ja protsess

Copernicuse kosmosekomponendi edasiarendamine hõlmab kosmosekomponendi kohandamist pärast aastat 2020 ja praegust mitmeaastast finantsraamistikku. Selles peatükis kirjeldatakse üksikasjalikult ettevalmistusi, mis on tulevikus vajalikud Copernicuse kosmosekomponendi edasiarendamise otsuse toetamiseks kosmosestrateegia raames. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult kasutajate nõuetega seotud tegevust praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames, mis on Copernicuse kosmosekomponendi edasiarendamise ettevalmistusmeetmeteks. Tegevuses võetakse võimalusel arvesse ESA pikaajalise stsenaariumi elemente. Kohandused võivad olla näiteks järgmised:

a)	kosmosekomponendi praeguse infrastruktuuri muudatused;

b)	Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide arendamine;

c)	kokkulepped andmete saamiseks toetavatelt missioonidelt.

Copernicuse kosmosekomponendi edasiarendamise (joonis 2) raames toimuv kasutajate nõuetega seotud tegevus hõlmab järgmist:

a)	tuleviku vaatlusnõuete ja lünkade kindlakstegemine;

b)	arenevate vaatlusvajaduste rahuldamise võimaluste analüüsimine, kusjuures võimaluste hulka võivad kuuluda eespool loetletud kohandused.

Joonis 2

Copernicuse kosmosekomponendi edasiarendamise protsess

Olemasoleva Copernicuse kosmosekomponendi muudatused

Copernicuse arengu väljavaade

Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide arendamine

Kokkulepped toetavate missioonide jaoks

Võimaluste analüüs

Tuleviku vaatlusnõuete ja lünkade kindlakstegemine

6.2.   Tuleviku vaatlusnõuete ja lünkade kindlakstegemine

Tuleviku vaatlusnõuete ja lünkade kindlakstegemine on komisjoni juhitav protsess, mida toetab edasiarendamisega seonduv Copernicuse volitatud üksuste tegevus.

Protsess koosneb kolmest põhimeetmest:

a)	konsulteerimine sidusrühmadega;

b)	kasutajate nõuete koondamine ja tähtsuse järjekorda seadmine;

c)	vaatlusnõuete kindlaksmääramine.

Joonis 3 illustreerib andmenõuete ja lünkade kindlakstegemise üldist protsessi.

Joonis 3

Andmenõuete kindlakstegemise üldine protsess

Andmenõuete prioriteetide kindlaksmääramine ja kehtestamine

Andmevajaduste koondamine

Kasutajate nõudeid

Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon korraldab ulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise seoses kasutajate vajadustega. Nõudeid vaatlustele ja teenustele kogutakse veebipõhiste uuringute, seminaride, kasutajate seas ja turul kasutuselevõtu meetmete, vahetute kohtumiste ning olemasolevate protsesside ja dokumentatsiooni kaudu. Konsultatsioonid on suunatud kogu Copernicuse kogukonnale, kaasates eelkõige Copernicuse teenuseid ja liikmesriike. Lõplik dokumentatsioonipakett hõlmab kasutajate nõudeid kõikides Copernicuse teemavaldkondades (mere-, atmosfääri- ja maismaaseire, hädaolukordade ohjamine, julgeolek ja kliimamuutused). Kasutajate nõuded on sisendiks vaatlusnõuete koondamisele ja tähtsuse järjekorda seadmisele.

Kasutajate nõuete koondamine ja tähtsuse järjekorda seadmine

Kasutajate nõuded koondatakse ja seatakse tähtsuse järjekorda. Selleks kasutatakse korduvat protsessi, mida juhib komisjon ning milles osalevad kosmoseagentuurid (ESA ja EUMETSAT) ja Copernicuse põhikasutajad (keskendudes Copernicuse teenustele, liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kes on esindatud kasutajafoorumis). Sidusrühmadega konsulteerimise dokumentatsioon nõuab süvaanalüüsi, et määratleda ja korrastada kasutajate nõuded seonduvate vaatlusnõuete järgi. See analüüs hõlmab tehniliste üksikasjade kirjeldamist õigeaegsuse, kaetava geograafilise ala, ajaresolutsioonist tuleneva uuendussageduse, vaatluste sisu ja nõutava täpsuse seisukohalt.

Selle protsessi raames seatakse nõuded tähtsuse järjekorda, võimaldamaks tõhusalt hinnata erinevaid tehnilisi võimalusi. Tähtsuse järjekorra koostab komisjon ning sellele annavad oma hinnangu ESA ja EUMETSAT (kes hindavad tehnilisi aspekte) ning põhikasutajate ekspertrühm (kes annab hinnangu kasutajate seisukohalt).

6.3.   Arenevate andmevajaduste rahuldamise võimaluste analüüs

Arenevate andmevajaduste rahuldamise võimaluste analüüsis tuleks kaaluda:

a)	muudatusi kosmosekomponendi praeguses infrastruktuuris;

b)	Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide arendamist;

c)	edaspidiseid kokkuleppeid andmete saamiseks toetavatelt missioonidelt.

Muudatused praeguses kosmosekomponendi infrastruktuuris võivad hõlmata olemasolevatel Sentinelidel põhinevate uute toodete lisamist. Teiste võimalike kohanduste seas võib olla Sentinelide konstellatsiooni laiendamine kahelt kolmele satelliidile pärast 2020. aastat, et täita potentsiaalseid suurema andmesagedusega seotud nõudeid.

Edaspidistes kokkulepetes toetavatelt missioonidelt andmete saamiseks arvestatakse saadaolevaid kolmandate isikute andmeid ja kindlaks tehtud vaatlusvajadusi.

Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide arendamisel kaalutakse:

a)	uue põlvkonna Sentinelide määratlemist, et jätkata vaatlusi pärast 2030. aastat;

b)	täiendavate Sentinelide määratlemist, et täita alates aastatest 2022–2025 tekkivaid vaatluslünki.

Kindlaks tehtud vaatlusnõuete rahuldamise võimaluste analüüsimisel võetakse arvesse ka järgmisi aspekte:

a)	Copernicuse tehniline lähtepunkt ja kosmosekomponendi tehniline kirjeldus;

b)	Copernicuse programmi vahehindamise tulemused;

c)	eri arengustsenaariumite mõju hindamine, sealhulgas tasuvusanalüüs.

Analüüsis võetakse lisaks arvesse tehnilisi aspekte, nagu kolmandate isikute missioonide olemasolu ja nende tehnilise valmiduse tase.

6.4.   Uute sihtotstarbeliste missioonide tehniliste nõuete kehtestamine

Alati, kui tehakse valik uute sihtotstarbeliste missioonide kasuks, viiakse läbi missioonianalüüs, mis hõlmab:

a)	missiooni kirjelduse koostamist vastavalt andmenõuetele, sealhulgas oodatavale funktsionaalsusele;

b)	tehniliste nõuete kirjeldamist;

c)	missiooni võimalike teostusviiside määratlemist;

d)	programmidega seotud aspektide hindamist;

e)	riskihindamist.

Üksikasjalikud analüüsitulemused esitatakse missiooni nõuete dokumendis ning need on võimalike edasiste satelliidi arendus- ja kasutusetappide aluseks.

6.5.   Kosmosekomponendi edasiarendamise ajastus ja kulg

6.5.1.   Üldine ajakava

Kosmosekomponendi edasiarendamise üldine ajakava hõlmab järgmises tabelis esitatud tegevust:

Aeg	Tegevus
kuni 2018	— Konsulteerimine sidusrühmadega
kuni 2018	— Copernicuse tehniline lähtepunkt — Kasutajate nõuded ja vaatlusnõuded — Copernicuse vahehindamine — Copernicuse arengustsenaariumite mõju hindamine
kuni 2018	— 2021.–2027. aasta Copernicuse määruse seadusandlik ettepanek — Uute missioonide tehniliste nõuete kehtestamine
2019–2020	— Ettevalmistused Copernicuse kosmosekomponendi võimalikeks edasiarendusteks

6.5.2.   Kosmosekomponendi edasiarendamise kulg

Ettevalmistused Copernicuse kosmosekomponendi edasiarendamiseks järgivad 2016. aasta kosmosestrateegias sätestatud üldsuuniseid, ning ettevalmistuste käigus kaalutakse eelkõige kasutajate nõudeid:

a)	„olemasolevaid teenuseid ja taristut jätkuvalt täiustada“; ning

b)

„kaalutakse täiendavate teenuste pakkumist, et rahuldada uusi vajadusi konkreetsetes olulistes valdkondades“: 1) kliimamuutused ja jätkusuutlik areng, et jälgida CO2- ja teiste kasvuhoonegaaside heidet, maakasutust ja metsandust ning muutusi Arktikas; 2) julgeolek ja riigikaitse, et parandada liidu suutlikkust reageerida arenevatele väljakutsetele piirivalve ja mereseire vallas.

Edaspidiste arengustsenaariumite koostamisel võetakse arvesse järgmisi üldisi vaatlusvajadusi.

a)	Vaatluste järjepidevus: peamise prioriteedina mainisid kasutajad vajadust tagada vaatluste järjepidevus ka pärast praegu planeeritut, koos võimalike pikaajaliste täiustustega ruumilise resolutsiooni, uuendamissageduse ja õigeaegsuse alal.

b)

Arenevate vajadustega seonduvad uued vaatlused: 1) inimtekkelise CO2 heite seire; 2) polaaralade seire toetamaks (jää) operatiivseiret ja/või kliimamuutuste rakendusi ELi Arktika-poliitika kontekstis; 3) laiendatud põllumajandus- ja metsandusseire toetamaks eelkõige veemajanduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud rakendusi; 4) uudsete rakenduste võimaldamine seoses kaevandamise, põuaseire, kultuuripärandi, hüdroloogia, bioloogilise mitmekesisuse, pinnase niiskussisalduse ja muude parameetritega, mis eeldavad vaatlusi, mida praegu ei tehta; 5) laiendatud julgeolekurakendused; 6) keskkonnanõuete täitmise seire ja kuritegevusega seotud rakendused.

Copernicuse kosmosekomponendi tulevikustsenaariume toetavad ettevalmistused võivad hõlmata:

a)	valdkondlikke ekspertrühmi, et analüüsida kõrgemaid programmitasandeid, tehnika taset ja teostusviiside tasuvust, toetamaks rakkerühmade määratlemist. Valdkondlikud ekspertrühmad moodustatakse julgeoleku ja inimtekkelise CO2-heitega seotud vaatlusvajaduste hindamiseks;

b)

rakkerühmi, et koostada ja täiendavalt täpsustada vaatlusnõudeid ning analüüsida võimalikke tehnilisi lahendusi esialgsete missiooninõuete määratlemiseks. Neis analüüsides võetakse arvesse praegust vaatlussuutlikkust ja olemasoleva infrastruktuuri uuendamist/täiustamist, tehnilist küpsust ning rahvusvahelise koostöö potentsiaali. Eelkõige moodustatakse järgmised rakkerühmad: 1) inimtekkelise CO2-heite seire; 2) polaarvaatlused; 3) kõrge ruumilise ja ajalise resolutsiooniga maapinna temperatuuri seire, et teenindada rakendusi põllumajanduse, hüdroloogia, metsanduse ja keskkonna alal üldiselt; 4) hüperspektraalpildistus, et võimaldada innovatiivseid rakendusi bioloogilise mitmekesisuse, kaevandamise, põllumajanduse ja metsanduse alal;

c)	ettevalmistavaid uuringuid rakkerühmade töös kasutamiseks;

d)	konsultatsioone ELi liikmesriikide, Copernicuses osalevate riikide ning ESA ja EUMETSATi liikmesriikidega, et tagada prioriteetide ühitamine ning tagada kooskõla ESA pikaajalise stsenaariumi sisuga.

Nimetatud tegevuse raames vaadatakse läbi Copernicuse kosmosekomponendi arengustsenaariumid koos põhjalike tasuvusuuringutega.

Copernicuse kosmosekomponendi arengut kohandatakse vastavalt mitmeaastase finantsraamistikuga ette nähtud eelarvele ning ELilt, ESA-lt, osalevatelt liikmesriikidelt ja võimalikest muudest rahastamisallikatest saadavatele vahenditele. Neid piiranguid silmas pidades võivad arengustsenaariumid olla järgmised:

a)   arengu baasstsenaarium– jätkusuutlik Copernicus, mille puhul programm toimib praegusel tasemel, kusjuures teenuste osutamist jätkatakse, olemasolevat infrastruktuuri uuendatakse/täiustatakse vajalikul määral ning võetakse meetmed andmetele juurdepääsu ja andmelevi parandamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks pärast 2020. aastat;

b)   edasiarendus- ja laiendusstsenaarium– jätkusuutlik ja laiendatud Copernicus, mille puhul arenevate vajaduste rahuldamiseks kaalutakse kahte prioriteetset valdkonda:

1)

täiendav vaatlussuutlikkus kliimamuutustele keskenduvate keskkonnaalaste vajaduste toetuseks (nt CO2 ja muude kasvuhoonegaaside seire, milleks vajalikke satelliidivaatlusi praegu ei tehta), polaaralade vaatlemiseks (keskendudes Arktika merejää ja ilma seirele) ning põllumajanduse toetuseks, sealhulgas veega seotud parameetrite seireks, mida saaks teostada soojus-infrapunavaatluste kaudu;

2)	täiendav vaatlussuutlikkus julgeoleku- ja/või kaitsevajaduste toetuseks, et ületada liidu uusi väljakutseid seoses julgeoleku, rände ja piirivalvega.

Tehnilised piirtingimused Copernicuse kosmosekomponendi arenguks pärast 2020. aastat tulenevad kasutajate nõuete protsessi tulemustest, tasuvusanalüüsist, tehnilisest teostatavusest, tehnilise lahenduse küpsusest ja üldisest maksumusest.

---

(1)  Ülikõrge (VHR), kõrge (HR), keskmise (MR) ja madala (LR) resolutsiooniga kujutiste ruumiline resolutsioon on kindlaks määratud järgmiselt: VHR: ≤ 4 m; HR: > 4 m ja ≤ 30 m; MR > 30 m ja ≤ 300 m; LR > 300 m.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(3)  Komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1205/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12).

(4)  Komisjoni 23. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1089/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (ELT L 323, 8.12.2010, lk 11).

(5)  Komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 976/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses võrguteenustega (ELT L 274, 20.10.2009, lk 9).

(6)  Sentinel 5 eellasmissioon (Sentinel 5p) on ESA ja Madalmaade Kuningriigi ühisalgatus.

(7)  Jason 3 on EUMETSATi, NOAA, CNESi ja NASA pikaajalise koostöö tulemus. Tegemist on kõrge täpsusastmega ookeani kõrgusmõõtemissiooniga, mis tagab järjepidevuse Jason 2 ja Sentinel 6 vahel ning on kasutusel alates 2016. aastast kavandatud tööeaga 5 aastat.

(8)  Tööiga võib muutuda sõltuvalt konkreetsete satelliitide tegelikust elueast ning programmi valikuvõimaluste hindamisest.

(9)  Lühendid: VIS = nähtava ala vahemikud; SWIR = lühilaine-infrapuna; MWIR = kesklaine-infrapuna; TIR = soojus-infrapuna

(10)  Sentinel 2 genereeritud 2. astme andmed tehakse kättesaadavaks Sentinelide maapealse segmendi baasjaamadest või aktiveeritakse läbi kasutaja poole tööriistakasti.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire tugiraamistik (ELT L 158, 27.5.2014, lk 227).