I LISA

Delegeeritud määruse (EL) nr 44/2014 muutmine

Delegeeritud määruse (EL) nr 44/2014 IV ja XII lisa muudetakse järgmiselt.

1.

IV lisa punktid 4.1.1.3.1.1.1.1.1, 4.1.1.3.1.1.1.1.2 ja 4.1.1.3.1.1.1.1.3 asendatakse järgmisega: „4.1.1.3.1.1.1.1.1. Kui kohaldatakse määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktis a osutatud vastupidavusmeetodit, arvutatakse I tüübi heitkoguste katse tulemuste põhjal välja halvendustegurid määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa A osas osutatud kogu läbisõidu kohta ning punktis 4.1.1.3.1.1.1.1.2 nimetatud lineaarset arvutusmeetodit kasutades saadakse tõusu ja nihke väärtused heitekoguse iga saasteaine kohta. Toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse tulemused tuleb välja arvutada järgmise valemi abil: valem 4-1: Yfull = a (XFull – XCoP) + YCoP kus a = tõusu väärtus ((mg/km)/km), mis määratakse kindlaks määruse (EL) nr 168/2013 V lisa A osa kohaselt V tüübi katse abil; XFull = määruse (EL) nr 168/2013 VII lisas sätestatud lõplik vastupidavusläbisõit (km); XCoP = Vastavushindamise katsemenetluse objektiks oleva sõiduki läbisõit I tüüpi vastavushindamiskatse puhul; Yfull = toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse tulemus tulenevalt heite igast saasteainest mg/km-tes. Toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse keskmised tulemused peavad olema väiksemad määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa A osas kindlaks määratud saasteainete heitkoguste piirmääradest. YCoP = saasteaine heitkoguse (HC, CO, NOx, NMHC ja vajaduse korral PM) katse tulemus vastavushindamise katsemenetluse objektiks oleva sõiduki heite iga saasteaine osas I tüübi katses (mg/km). 4.1.1.3.1.1.1.1.2. Kui kohaldatakse määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktis b osutatud vastupidavusmeetodit, koosneb halvendussuundumus vastavalt punktis 4.1.1.3.1.1.1.1.1 sätestatule tõusu väärtusest a, mis arvutatakse määruse (EL) nr 168/2013 V lisa A osas sätestatud V tüüpi katse põhjal iga saasteaine kohta. Võrrandit 4-1 kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse tulemuse arvutamiseks tulenevalt heite igast saasteainest (Yfull). 4.1.1.3.1.1.1.1.3. Kui kohaldatakse määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktis c osutatud vastupidavusmeetodit, korrutatakse määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa B osas sätestatud kindlaksmääratud halvendustegurid vastavushindamise katsemenetluse objektiks oleva sõiduki I tüüpi katse tulemusega (Ycop), et arvutada vastavushindamise katsemenetluse objektiks oleva sõiduki keskmine heide iga saasteaine osas (Yfull).“

2.

XII lisa muudetakse järgmiselt. a) Lisatakse järgmine punkt 3.2.3: 3.2.3.   Halvenemise või rikke võib kindlaks teha ka väljaspool sõidutsüklit (nt pärast mootori seiskamist).“ b) Punkt 3.3.2.2 asendatakse järgmisega: „3.3.2.2.   Mootori töötaktide vahelejätt Töötaktide vahelejätu esinemine mootori tööpiirkonnas, mis piirneb järgmiste näitajatega: a) väikese pöörlemiskiiruse piirväärtus: minimaalne pöörlemiskiirus 2 500 min – 1 või normaalne pöörlemiskiirus tühikäigul + 1 000 min – 1, olenevalt sellest, kumb on väiksem b) suure pöörlemiskiiruse piirväärtus: maksimaalne pöörlemiskiirus 8 000 min – 1 või 1 000 min – 1 suurem I tüübi katse ajal esinevast suurimast kiirusest või mootori suurim valmistajakiirus miinus 500 min – 1 , olenevalt sellest, milline näitaja on väiksem c) kõver, mis ühendab järgmisi mootori toimimispunkte: i) punktis a määratletud väikese pöörlemiskiiruse piiril asuv punkt, kui rõhk mootori sisselasketorustikus on 3,3 kPa väiksem kui positiivsel pöördemomendil mõõdetud rõhk; ii) punktis b määratletud suure pöörlemiskiiruse piiril asuv punkt, kui rõhk mootori sisselasketorustikus on 13,3 kPa väiksem kui positiivsel pöördemomendil mõõdetud rõhk. Mootori tööpiirkond töötakti vahelejättude avastamiseks on kujutatud joonisel 10-1. Joonis 10-1 Tööpiirkond mootori töötakti vahelejättude avastamiseks Miinimum (nimipöörlemissagedus tühikäigul + 1 000 rpm, 2 500 rpm) Positiivse pöördemomendi kõver Miinimum (suurim WTMC pöörlemissagedus + 1 000 8 000 RPM, suurim nimipöörlemissagedus – 500 rpm) 13,3 kPA 3,3 kPA “ c) Lisatakse järgmine punkt 3.10: 3.10.   Lisasätted mootori seiskamise strateegiatega sõidukitele. 3.10.1.   Sõidutsükkel 3.10.1.1.   Mootori juhtsüsteemi poolt pärast mootori seiskumist tehtavat autonoomset taaskäivitumist võib lugeda uueks sõidutsükliks või käimasoleva sõidutsükli jätkuks.“ d) 1. liidet muudetakse järgmiselt: 1) punkt 3.2 asendatakse järgmisega: 3.2.   Taotluse korral ning juhul, kui andmed on pardaarvutis või kui neid saab pardaarvutile kättesaadavate andmete abil kindlaks määrata, tuleb peale vajalike hetkeseisu andmete teha standardliidese jadapordi kaudu kättesaadavaks järgmised signaalid: diagnostilised veakoodid, mootorijahutusvedeliku temperatuur, kütuse kontrollseadme seisund, kütuse doseerimine, eelsüütenurk, sisselaskeõhu temperatuur, sisselaskekollektori surve, õhuvoolu kiirus, mootori pöörlemiskiirus, seguklapi anduri väljundväärtus, lisaõhu näitajad (enne katalüsaatorit, pärast katalüsaatorit, puudub), mootori arvestuslik koormus, sõiduki kiirus ja kütuse rõhk. Signaalid antakse punktis 3.7 esitatud spetsifikatsioonidel põhinevates standardühikutes. Tegelikud signaalid peavad olema selgesti eristatavad kontroll- ja mitterežiimse töö signaalidest.“; 2) punktid 3.11, 3.12 ja 3.13 asendatakse järgmisega: 3.11.   Vea registreerimise puhul identifitseerib sõiduki tootja vea, kasutades sobivat veakoodi, mis vastab heitega seotud süsteemi diagnostilisi veakoode käsitlevale standardile ISO 15031-6:2010 „Maanteesõidukid – Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heitmetega seotud diagnostika puhul – 6. osa: Diagnostika veakoodide identifitseerimine“. Kui see ei ole võimalik, võib sõiduki tootja kasutada ISO DIS 15031-6:2010 kohaseid diagnostilisi veakoode. Alternatiivselt võib veakoodid koguda ja teatada ISO 14229:2006 kohaselt. Veakoodid peavad olema täielikult ligipääsetavad punktile 3.9 vastavate standarditud diagnostikavahendite abil. Sõiduki tootja esitab siseriiklikule standardiametile heitega seotud diagnostika-andmete üksikasjad nagu: PIDd, OBD-monitooringu IDd ja katsete IDd, mis ei ole standardis ISO 15031-5:2011 või ISO 14229:2006 kindlaks määratud, kuid on seotud käesoleva määrusega. 3.12.   Sõiduki ja diagnostikatestri vaheline liides peab olema standarditud ja vastama kõigile nõuetele, mis on esitatud standardis ISO 19689:2016 ‘otorcycles and mopeds – Communication between vehicle and external equipment for diagnostics – Diagnostic connector and related electrical circuits, specification and use’ („Mootorrattad ja mopeedid – Sõiduki ja sõidukiväliste diagnostikaseadmete sidestamine – Diagnostikaliides ja sellega seotud vooluahelad, spetsifikatsioon ja kasutamine“) või ISO 15031-3:2004 ‘Road vehicles – Communication between vehicle and external test equipment for emissions-related diagnostics – Part 3: Diagnostic connector and related electric circuits: specification and use’ („Maanteesõidukid – Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heitmetega seotud diagnostika puhul – 3. osa: Diagnostikaliides ja sellega seotud vooluahelad: Spetsifikatsioon ja kasutamine“). Eelistatud paigalduskoht on istekoha all. Diagnostika sideliidese muu asukoht peab kokkuleppel kinnitusasutusega olema hooldustöötajatele kergesti ligipääsetav, kuid kaitstud asjatundmatute kasutajate eest. Sideliidese asukoht peab kasutusjuhendis olema selgelt näidatud. 3.13.   Kuni sõidukile L-kategooria sõiduki OBD II süsteemi paigaldamiseni või sõiduki tootja taotlusel sõidukile paigaldada ka alternatiivse sideliidese. Kui paigaldatakse mõni teine sideliides, peab sõiduki tootja tegema katseseadmete tootjatele tasuta kättesaadavaks sõiduki ühendusklemmi konfiguratsiooni. Sõiduki tootja peab andma kaasa adapteri ühendamiseks tavalise skanneriga. Selline adapter peab olema autotöökodades professionaalseks kasutamiseks sobiva kvaliteediga. Selle adapteriga tuleb mittediskrimineerival viisil varustada kõik sõltumatud ettevõtjad vastava taotluse korral. Tootjad võivad sellise adapteri jaoks ette näha mõistliku ja proportsionaalse hinna, võttes arvesse lisakulusid, mida klient asjaomase tootja valikul peab kandma. Sideliides ja adapter ei tohi sisaldada mingeid konkreetseid konstruktsioonielemente, mida on vaja enne kasutamist valideerida või sertifitseerida või mis piiraks sõiduki andmete edastamist tavalise skanneri kasutamisel.“; 3) punkt 4.1.4 asendatakse järgmisega: 4.1.4.   Kui sõiduk on käesoleva lisa nõuete kohaselt varustatud konkreetse seirefunktsiooniga M, peab alates 1. jaanuarist 2024 IUPRM olema kõigi seirefunktsioonide M puhul vähemalt 0,1.“; 4) lisatakse punkt 4.1.4.1: 4.1.4.1.    31. detsembrini 2023 peab tootja tüübikinnitusasutusele tõendama IUPR-suhtarvu kindlaksmääramise toimivust kõigi uute sõidukitüüpide puhul alates 1. jaanuarist 2020 ja olemasolevate sõidukitüüpide puhul alates 1. jaanuarist 2021.“; 5) punktid 4.5. ja 4.5.1. asendatakse järgmisega: „4.5.   Üldnimetaja 4.5.1.   Üldnimetaja on loendur, mis mõõdab sõiduki kasutuskordade arvu. Selle lugemit suurendatakse 10 sekundi jooksul, kui täidetud on järgmised kriteeriumid: a) mootori käivitamisest on kumulatiivselt möödunud 600 sekundit või rohkem, kusjuures kõrgus merepinnast on alla 2 440 m või ümbritseva õhu rõhk üle 75,7 kPa ja välisõhu temperatuur on 266,2 K (– 7 °C) või kõrgem; b) sõiduk on kiirusel vähemalt 25 km/h liikunud kumulatiivselt 300 sekundit või kauem, kusjuures kõrgus merepinnast on alla 2 440 m või ümbritseva õhu rõhk üle 75,7 kPa ja välisõhu temperatuur on 266,2 K (– 7 °C) või kõrgem; c) sõiduk on töötanud katkematult 30 sekundit või kauem tühikäigul (st juht ei vajuta gaasipedaali ning sõiduki kiirus on 1,6 km/h või väiksem), kusjuures kõrgus merepinnast on alla 2 440 m või ümbritseva õhu rõhk üle 75,7 kPa ja välisõhu temperatuur on 266,2 K (– 7 °C) või kõrgem. Üldnimetajat võib suurendada ka väljaspool kõrgust, ümbritseva õhu rõhku või temperatuuri hõlmavaid tingimusi.“; 6) lisatakse punkt 4.6.2.1: 4.6.2.1.   Esitada ei ole vaja komponentide või süsteemide nende konkreetsete seirefunktsioonide lugejaid ja nimetajaid, mida kasutatakse lühise või avaahelaga seotud rikete pidevaks seireks. „Pidev“ tähendab selles punktis, et seire on alati aktiveeritud ja seireks kasutatava signaali mõõtmise sagedus on vähemalt kaks mõõtmist sekundis ning selle seirefunktsiooni kontrollitava rikke olemasolu või puudumine avastatakse 15 sekundi jooksul. Kui arvuti sisendkomponendi mõõtmissagedus on juhtimise huvides väiksem, võib komponendi signaali hinnata iga proovivõtu ajal. Väljundkomponenti või -süsteemi ei ole vaja aktiveerida ainult väljundkomponendi või -süsteemi seire otstarbel.“; 7) punkt 4.7.4 asendatakse järgmisega: 4.7.4.   OBD-süsteem peab üldnimetaja edasise suurendamise peatama 10 sekundi jooksul, kui on tuvastatud punktis 4.5 nimetatud kriteeriumite täitmise kindlaksmääramisel kasutatava komponendi (st sõiduki kiirus, välisõhu temperatuur, kõrgus merepinnast, tühikäik, toimimisaeg) rike ning salvestatud vastav veakood. Ühelgi muul juhul ei tohi üldnimetaja suurendamist peatada. Üldnimetaja suurendamist tuleb jätkata 10 sekundi jooksul alates rikke lõppemisest (st ootel kood kustub isekustumise või skanneri käsu tulemusena).“ e) 2. liidet muudetakse järgmiselt: i) punkti 1 joonealune märkus jäetakse välja; ii) punkt 2.1 asendatakse järgmisega: „2.1. Tabel Ap2-1 Ülevaade esimese ja teise põlvkonna OBD-süsteemidega seiratavatest seadmetest (kui on paigaldatud) Nr Seadme vooluahelad   Vooluahela katkematus Vooluahela loogilisus Põhiline seirenõue Märkus nr     Tase, vt 2.3 Vooluahel kõrge Vooluahel madal Avatud vooluahel Piiridest väljas Tõhusus/tõenäosus Signaal on kadunud Seade ei ole töökorras / seadet ei ole olemas   1 Juhtmooduli (elektroonilise juhtploki) sisemine viga 3             I ja II  (1) Andur (juhtplokkide sisend) 1 Gaasipedaali või -käepideme asendi andur 1 I ja II I ja II I ja II I ja II I ja II I ja II    (2) 2 Õhurõhu andur 1 I ja II I ja II I ja II   II       3 Nukkvõlli asendi andur 3             I ja II   4 Väntvõlli asendi andur 3             I ja II   5 Mootori jahutusvedeliku temperatuuri andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 6 Heitgaaside tagastusklapi nurga andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 7 Heitgaasitagastuse andur 1 II II II II II II    (4) 8 Kütusepritse rõhu andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 9 Kütuse temperatuuri andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 10 Käiguvahetaja asendi andur (potentsiomeeter) 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4)  (5) 11 Käiguvahetaja asendi andur (lüliti-tüüpi) 3         II   I ja II  (5) 12 Sisselastava õhu temperatuuri andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 13 Detonatsiooniandur (mitteresonants-tüüpi) 3             I ja II   14 Detonatsiooniandur (resonants-tüüpi) 3         I ja II       15 Sisselasketorustiku absoluutrõhu andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 16 Õhu massivoolukiiruse andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 17 Mootoriõli temperatuuri andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 18 Hapniku andur (binaarne/lineaarne) 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 19 Kütuse (kõrg)rõhu andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 20 Kütusepaagi temperatuuri andur 1 I ja II I ja II I ja II II II II    (4) 21 Seguklapi asendi andur 1 I ja II I ja II I ja II I ja II I ja II I ja II    (2) 22 Sõiduki kiiruse andur 3         II   I ja II  (5) 23 Ratta kiiruse andur 3         II   I ja II  (5) Täiturseadmed (juhtseadmete väljundid) 1 Kütuseaurude eraldumise juhtimisklapp 2 II I ja II II       I ja II  (6) 2 Heitgaaside tagastusklapp (mootorajamiga) 3         II   I ja II   3 Heitgaasitagastuse juhtimine 3         II       4 Kütusepihusti 2   I ja II         I ja II  (6) 5 Tühikäiguõhu juhtseadis 1 I ja II I ja II I ja II   II   I ja II  (6) 6 Süütepooli primaarvoolu juhtimisahel 2   I ja II         I ja II  (6) 7 Hapnikuanduri kuumutaja 1 I ja II I ja II I ja II   II   I ja II  (6) 8 Lisaõhu sissepuhkeseade 2 II I ja II II       I ja II  (6) 9 Trossajamiga seguklapp 3   I ja II         I ja II  (6) (3) Välja jäetud. iii) punkt 2.4 asendatakse järgmisega: 2.4.   Kaht kolmest vooluahela katkematuse kõrvalekaldest ja ka ahela loogilisuse seire diagnostikast võib kombineerida, nt — kõrge või avatud ja madal ahel; — kõrge ja madal või avatud ahel; — signaal kättesaadavusulatusest väljas või ahela talitluse ja signaali kadumine; — kõrge ahel ja signaal ületab kättesaadavusulatuse ülempiiri või madal ahel ja signaal on väljaspool kättesaadavusulatuse alampiiri.“ f) Lisatakse liited 3, 4 ja 5: „Liide 3 Talitluskoefitsient 1.   Sissejuhatus 1.1.   Käesolevas liites sätestatakse nõuded OBD-süsteemide konkreetse seirefunktsiooni M talitluskoefitsientidele (IUPRM) käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud L3e, L5e-A, ja L7e-A kategooria sõidukite puhul. 2.   IUPRM kontroll 2.1.   Tüübikinnitusasutuse taotlusel esitab tootja tüübikinnitusasutusele aruande garantiinõuete, teostatud garantiiremondi ning hoolduse käigus registreeritud OBD-seadmete rikete kohta, koostades selle tüübikinnituse andmisel kokku lepitud vormingus. Andmed peavad sisaldama andmeid heitmetega seotud osade rikete esinemissageduse kohta ja rikete kirjeldust. Aruanded esitatakse vähemalt üks kord sõiduki tootmistsükli jooksul iga sõidukimudeli kohta kuni sõiduki 5-aastaseks saamiseni või määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa A osas sätestatud läbisõiduni, olenevalt sellest, kumb juhtub varem. 2.2.   IUPR-tüüpkonna näitajad IUPR-tüüpkonna määratlemisel kasutatakse 5. liites esitatud OBD-tüüpkonna parameetreid. 2.3.   Nõutav teave Tüübikinnitusasutus teostab IUPRM kontrolli tootjalt saadud teabe põhjal. See teave peab sisaldama eelkõige järgmist: 2.3.1. tootja nimi ja aadress; 2.3.2. tootja teatises märgitud piirkondades volitatud esindaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadress; 2.3.3. tootja teatises märgitud sõidukite mudeli(te) nimi (nimed); 2.3.4. vajaduse korral tootja teatises esitatud sõidukitüüpide nimekiri, st OBD ja IUPRM puhul 5. liite kohane OBD-tüüpkond; 2.3.5. tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul kasutatav tehasetähise (VIN) kood (VIN-prefiks); 2.3.6. IUPR-tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi laienduste ja rakendusala kinnituste/tühistamiste (ümberehitamiste) numbrid; 2.3.7. tootja teatises märgitud sõidukite tüübikinnituste laienduste ja tooteparanduste / sõidukite tagasikutsumiste üksikasjad (tüübikinnitusasutuse nõudmisel); 2.3.8. tootja teatises märgitud andmete kogumise aeg; 2.3.9. tootja teatisega hõlmatud sõidukite valmistamise ajavahemik (nt 2017. kalendriaasta jooksul valmistatud sõidukid); 2.3.10. tootjapoolne IUPRM kontrollimenetlus, kaasa arvatud: a) sõidukite asukoha kindlakstegemise viis; b) sõidukite valimisse võtmise ja valimist väljajätmise kriteeriumid; c) programmis kasutatavate katsete tüübid ja katsemenetlused; d) tootjapoolsed tüüpkonna rühma võtmise/rühmast väljajätmise kriteeriumid; e) geograafiline piirkond, kust tootja teavet kogus; f) kasutatud valimi maht ja valimivõtu kava; 2.3.11. tootjapoolse IUPRM kontrolli tulemused, sealhulgas: a) programmi kaasatud (katsetatud või katsetamata) sõidukite identifitseerimine. Kirjelduses tuleb esitada järgmised andmed: — mudeli nimi, — tehasetähis (VIN), — kasutuspiirkond (kui see on teada), — valmistamiskuupäev, b) sõiduki valimist väljajätmise põhjus(ed); c) katseandmed, sealhulgas: — katse/allalaadimise kuupäev, — katse/allalaadimise toimumiskoht, — sõidukist allalaadituna kõik 1. liite punktis 4.1.6. nõutavad andmed; — iga seirefunktsiooni kohta, mille kohta andmeid esitatakse, selle talitluskoefitsient; 2.3.12. IUPRM valimivõtu kohta järgmine teave: a) kõigi valitud sõidukite keskmine IUPRM talitluskoefitsient iga seirefunktsiooni kohta vastavalt 1. liite punktile 4.1.4. b) valimisse võetud sõidukite protsent, mille IUPRM on vähemalt võrdne selle seirefunktsiooni jaoks kehtiva miinimumväärtusega vastavalt 1. liite punktile 4.1.4. 3.   Sõidukite valimine IUPRM kontrolliks 3.1.   Tootja peab võtma valimi vähemalt kahest liikmesriigist, kus sõidukite kasutustingimused on märkimisväärselt erinevad (välja arvatud juhul, kui need tehakse turul kättesaadavaks vaid ühes liikmesriigis). Nende liikmesriikide valimisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu kütuste erinevus, keskkonnatingimused, keskmised maanteesõidukiirused ning linnas ja linnast väljas sõitmise suhe. IUPRM katsete jaoks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad 4. liite punktis 2.3 esitatud kriteeriumidele. 3.2.   Sõidukivalimi jaoks liikmesriike valides võib tootja valida sõidukeid ühest liikmesriigist, mida peetakse eriti tüüpiliseks. Sel juhul peab tootja tüübikinnituse andnud asutusele tõendama, et valim on tüüpiline (nt võetud turult, kus selle sõidukitüüpkonna aastane läbimüük on liidu suurim). Kui mõne sõidukitüüpkonna puhul on vaja punkti 3.3 kohaselt katsetada mitut valimit, tuleb teise ja kolmandasse valimisse valida sõidukid, mis esindavad teistsuguseid kasutustingimusi kui esimesse valimisse võetud sõidukid. 3.3.   Valimi suurus 3.3.1.   Valimite arv sõltub OBD-tüüpkonna aastasest müügimahust liidus vastavalt järgmisele tabelile: Registreerimiste arv ELis — kalendriaastas (summutitoru heitgaaside katsete puhul), — IUPR-ga OBD tüüpkonda kuuluvate sõidukite Valimite arv kuni 100 000 1 100 001 kuni 200 000 2 üle 200 000 3 3.3.2.   IUPR puhul on võetavate valimite arv sätestatud punkti 3.3.1 tabelis ning selle aluseks on IUPR-tüüpkonna sõidukite arv, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga. IUPR-tüüpkonna esimesel valimiperioodil moodustatakse valim kõigist tüüpkonna sõidukitüüpidest, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga. Järgmistel valimiperioodidel moodustatakse valim ainult sõidukitüüpidest, mida ei ole varem katsetatud või mis on saanud heitmetega seoses tüübikinnituse, mida on pärast eelmise valimiperioodi lõppu laiendatud. Tüüpkondade puhul, millel on valimivõtuperioodi jooksul ELis vähem kui 5 000 registreerimist, mille puhul kehtib valimivõtu kohustus, peab ühes valimis olema minimaalselt kuus sõidukit. Kõikide teiste tüüpkondade puhul peab valimi suurus olema vähemalt viisteist sõidukit. Iga valim peab olema müügimudeli suhtes piisavalt tüüpiline, st seal peavad olema esindatud vähemalt suure müügimahuga sõidukitüübid (≥ 20 % kogu tüüpkonnast). Väikeseeriatootmise sõidukid, mida toodetakse pardadiagnostikatüüpkonna kohta vähem kui 1 000 sõidukit, on vabastatud nii IUPR-nõuete täitmisest kui ka nõudest neid tüübikinnitusasutusele tõendada. 4.   Tüübikinnitusasutus peab punktis 2 nimetatud kontrollimise põhjal vastu võtma ühe alljärgnevatest otsustest või meetmetest: a) otsustama, et IUPR-tüüpkond on nõuetekohane ning edasisi meetmeid ei ole vaja võtta või b) otsustama, et tootja esitatud andmed on otsuse tegemiseks ebapiisavad, ja nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid; c) otsustama, et tüübikinnitusasutuse andmeid või liikmesriikide järelevalveandmeid silmas pidades on tootja poolt esitatud andmed otsuse tegemiseks ebapiisavad, ning nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid; d) otsustama, et IUPR-tüüpkonna kontrolli tulemused ei ole nõuetekohased ja algatama sõidukitüübi või IUPR-tüüpkonna katsetamise vastavalt 1. liitele. Kui IUPRM kontrolli kohaselt on 4. liite punkti 3.2 katsenõuded valimisse kuuluvate sõidukite puhul täidetud, peab tüübikinnitusasutus võtma käesoleva punkti alapunktis d kirjeldatud meetmed. 4.1.   Tüübikinnitusasutus valib koostöös tootjaga sõidukite valimi, mis koosneb piisava arvu kilomeetreid läbinud sõidukitest ning mille puhul on võimalik usutavalt tõendada, et sõidukeid on kasutatud tavapärastes tingimustes. Tootjaga konsulteeritakse sõidukite valiku üle valimis ning talle antakse võimalus osaleda sõidukite vastavust kinnitavas kontrollimises. „4. liide Sõidukite valikukriteeriumid talitluskoefitsientide puhul 1.   Sissejuhatus 1.1.   Käesolevas liites esitatakse käesoleva lisa 1. liite punktis 4 nimetatud kriteeriumid sõidukite katsetamiseks valimise kohta ning IUPRM meetodid. 2.   Valikukriteeriumid Punktides 2.1–2.5 on määratletud IUPRM käsitlevad kriteeriumid, mille alusel võidakse valitud sõiduk aktsepteerida. 2.1.   Sõiduk peab kuuluma käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpi ning sellel peab olema rakendusmääruse (EL) nr 901/2014 (3) kohane vastavussertifikaat. IUPRM kontrolliks peab sõiduk olema heaks kiidetud OBD II või hilisema põlvkonna standardi alusel. Sõiduk peab olema registreeritud ja olnud liidus kasutusel. 2.2.   Sõiduk peab olema sõitnud vähemalt 3 000 km või kasutusel olnud 6 kuud, olenevalt sellest, kumb tingimus täitub hiljem, kuid mitte rohkem kui määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa A osas asjaomaste sõidukikategooriate puhul nimetatud vastupidavusläbisõit või 5 aastat, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena. 2.3.   IUPRM kontrolliks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad järgmistele tingimustele: a) neil on kogunenud piisaval hulgal sõidukikasutusandmeid, et seirefunktsiooni saaks testida. Seirefunktsioonide puhul, mis peavad vastama seirefunktsiooni toimivusnõuetele ning salvestus- ja esitusnõuetele vastavalt 1. liite punktile 4.6.1, tähendab piisav hulk sõidukikasutusandmeid, et nimetaja vastab allpool sätestatud kriteeriumile. Katsetatava seirefunktsiooni puhul peab nimetaja, nagu see on määratletud 1. liite punktides 4.3 ja 4.5, võrduma vähemalt ühega järgmistest väärtustest: i) 15, kui tegemist on kütuseaurude süsteemi seirefunktsioonide, lisaõhusüsteemi seirefunktsioonide ja selliste seirefunktsioonidega, mis kasutavad nimetajat, mida suurendatakse vastavalt 1. liite punktile 4.3.2 (nt külmkäivituse seirefunktsioon, õhukonditsioneeri seirefunktsioon jms), või ii) 5, kui tegemist on tahkete osakeste filtri seirefunktsioonide ja oksüdatsioonikatalüsaatori seirefunktsioonidega, mis kasutavad nimetajat, mida suurendatakse vastavalt 1. liite punktile 4.3.2, või iii) 30, kui tegemist on katalüsaatori, hapnikuanduri, heitgaasitagastuse, gaasijaotusfaaside muutmise süsteemi ja kõigi muude komponentide seirefunktsioonidega; b) neid ei ole omavoliliselt muudetud, neid pole täiendatud lisavarustusega ega paigaldatud teisendosi, mille tulemusena OBD süsteem ei vastaks enam XII lisa nõuetele. 2.3.   Kui on tehtud hooldusi, peab nende puhul olema järgitud valmistaja poolt soovitatud hooldusintervalle. 2.4.   Sõidukil ei tohi olla ebaotstarbeka kasutamise märke (nt võidusõit, ülekoormus, ebaõige kütus ja muu ebaõige kasutus) ega muid tegureid (näiteks omavolilised muudatused), mis võiksid mõjutada heitmeid. Arvesse võetakse arvutis salvestatud veakoode ja andmeid läbisõidetud kilomeetrite kohta. Sõidukit ei tohi katsetamiseks valida, kui arvutisse salvestatud andmed näitavad, et sõidukit on kasutatud pärast veakoodi salvestamist ega ole suhteliselt kiiresti remonditud. 2.5.   Mootor ega sõiduk ei tohi olla ilma loata ulatuslikult remonditud. 3.   Parandusmeetmete kava 3.1.   Tüübikinnitusasutus nõuab tootjalt mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike parandusmeetmete kava esitamist järgmistel juhtudel. 3.2.   Mingile konkreetsele seirefunktsioonile M vastava IUPRM puhul vastab valim, mille suurus on määratud 3. liite punkti 3.3.1 kohaselt, järgmistele statistilistele tingimustele. Sõidukite puhul, mille sertifitseeritud koefitsient on 1. liite punkti 4.1.4 kohaselt 0,1, ilmneb sõidukitelt kogutud andmetest vähemalt ühe seirefunktsiooni M puhul, et katsevalimi keskmine talitluskoefitsient on alla 0,1 või et vähemalt 66 % puhul valimi sõidukitest on kasutusel oleva seirefunktsiooni talitluskoefitsient alla 0,1. 3.3.   Parandusmeetmete kava tuleb esitada tüübikinnitusasutusse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates punktis 3.1 nimetatud teatamiskuupäevast. Tüübikinnitusasutus teatab 30 tööpäeva jooksul, kas ta on parandusmeetmete kava kinnitanud või kinnitamata jätnud. Kui tootja suudab pädevale tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et vajab parandusmeetmete kava koostamisel lisaaega, et uurida nõuetest kõrvalekaldumist, siis antakse ajapikendust. 3.4.   Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi sõidukite suhtes, millel tõenäoliselt esineb sama viga. Tehakse kindlaks tüübikinnitusdokumentide muutmise vajadus. 3.5.   Tootja esitab kogu parandusmeetmete kavaga seotud kirjavahetuse koopiad, peab registrit toodangu turult tagasivõtmise kohta ning annab olukorrast tüübikinnitusasutusele korrapäraselt aru. 3.6.   Parandusmeetmete kava peab sisaldama punktides 3.6.1–3.6.11 ettenähtud nõudeid. Tootja peab andma parandusmeetmete kavale kordumatu tunnusnime või -numbri. 3.6.1.   Iga parandusmeetmete kavas sisalduva sõidukitüübi kirjeldus. 3.6.2.   Konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, hooldustööde, paranduste, reguleerimiste või muude sõiduki vastavusse viimiseks tehtavate muudatuste kirjeldus, mis sisaldab lühikokkuvõtet andmetest ja tehnilistest uuringutest, mis toetavad tootja otsust vastavusest kõrvalekaldumise parandamiseks võetavate konkreetsete meetmete kohta. 3.6.3.   Tootja poolt sõidukiomanike teavitamiseks kasutatava meetodi kirjeldus. 3.6.4.   Nõuetekohase hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab valikukõlblikkuse tingimuseks parandustööde tegemisel parandusmeetmete kava alusel, ning iga sellise tingimuse kehtestamist põhjendav selgitus. Hoolduse või kasutamisega seotud tingimusi võib kehtestada ainult juhul, kui see on tõendatavalt seotud mittevastavuse ja parandusmeetmetega. 3.6.5.   Menetluse kirjeldus, mida peavad järgima sõidukiomanikud, kes taotlevad mittevastavuse parandamist. Selles peab kirjas olema kuupäev, millest alates võib parandusmeetmeid võtta, parandustööde tegemise arvestuslik aeg töökojas ja tööde tegemise koht. Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast sõiduki kohaletoimetamist. 3.6.6.   Sõidukiomanikule antud andmete koopia. 3.6.7.   Süsteemi lühikirjeldus, mida tootja kasutab, et tagada parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemide piisavad varud. Tuleb teatada aeg, millal osade ja süsteemide varud on piisavad, et võiks alustada meetmete võtmist. 3.6.8.   Koopia kõikidest juhenditest, mis saadetakse parandustöid teostatavatele isikutele. 3.6.9.   Kavandatavate parandusmeetmete mõju iga parandusmeetmete kava alusel parandatava sõidukitüübi heitkogustele, kütusekulule, juhitavusele ja turvalisusele, kaasa arvatud kõnealuseid järeldusi kinnitavad andmed, tehnilised uuringud jne. 3.6.10.   Muu teave, aruanded ja andmed, mida tüübikinnitusasutuse otsusel on vaja parandusmeetmete kava hindamiseks. 3.6.11.   Kui parandusmeetmete kava sisaldab sõidukite tagasivõtmist, tuleb tüübikinnitusasutusele esitada sõidukite parandustööde registreerimise viisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse selle näidis. 3.7.   Tootjat võib kohustada tegema asjakohaselt väljatöötatud ning vajalikke katseid osade ja sõidukitega, millele on tehtud kavandatud muudatus, parandus või ümberehitus, et tõendada sellise muudatuse, paranduse või ümberehituse tõhusust. 3.8.   Tootja kohustus on pidada registrit kõigi tagasivõetud ja parandatud sõidukite ning kõigi parandustöid teinud töökodade kohta. Tüübikinnitusasutus peab taotluse korral saama andmeid kasutada viie aasta jooksul, arvates parandusmeetmete plaani rakendamisest. 3.9.   Parandus- ja/või ümberehitustööd või uute seadmete lisamine kantakse sertifikaadile, mille tootja annab sõiduki omanikule. „5. liide Pardadiagnostikatüüpkond 1.   Sissejuhatus 1.1.   Käesolevas liites sätestatakse 3. ja 4. liites nimetatud OBD-tüüpkonna määratlemise põhimõtted. 2.   Valikukriteeriumid Sõidukitüübid, mille alljärgnevalt kirjeldatud näitajad on identsed, loetakse mootori, heitekontrolli ja OBD-süsteemi kombinatsiooni poolest samasse tüüpkonda kuuluvateks. 2.2.   Mootor: — põlemisprotsess (st sädesüüde/survesüüde, kahetaktiline/neljataktiline/rootor), — mootori toite meetod (ühe- või mitmepunktipritse), — kütuse liik (bensiin, diisel, bensiini/etanooli segakütus, diisli/biodiisli segakütus, maagaas/biometaan, veeldatud naftagaas, kahekütuseline bensiin/maagaas/biometaan, kahekütuseline bensiin/maagaas). 2.3.   Heitekontrollisüsteem: — katalüüsmuunduri tüüp (nt oksüdatsioonikatalüsaator, kolmiskatalüsaator, eelsoojendusega katalüsaator, valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR), muu), — tahkete osakeste püüduri tüüp, — lisaõhu sissepuhe (olemas/puudub); — heitgaasitagastus (olemas/puudub); 2.4.   OBD-süsteemi osad ja toimimine: — OBD-süsteemi talitluse seire-, rikete avastamise ja rikketeate juhile edastamise meetodid. “

---

(1)  Üksnes veomomendi olulist vähenemist põhjustavas töörežiimis või kui on paigaldatud trossajamiga seguklapp.

(2)  Kui on paigaldatud ülemäärane APS või TPS, peavad signaalide ristkontrolli(de) korral olema täidetud kõik vooluahela loogilisuse nõuded. Kui on paigaldatud ainult üks APS või TPS, ei ole APS või TPS vooluahela loogilisuse seire kohustuslik.

(4)  OBD teine põlvkond: lisaks vooluahela katkematuse seirele on vajalik kolmest märgistusega „II“ vooluahela loogilisuse rikkest kahe seire.

(5)  Üksnes juhul, kui kasutatakse keskkonnamõju või kasutusohutuse seisukohalt olulise sisendina elektroonilisele juhtplokile.

(6)  Erandi tegemine on lubatud tootja taotlusel, selle asemel on kolmas tasand, täiturseadme signaal on olemas, kuid ilma kõrvalekallet näitamata.“;

(3)  Komisjoni 18. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 901/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse haldusnõuete ja turujärelevalve osas (ELT L 249, 22.8.2014, lk 1).

II LISA

Delegeeritud määruse (EL) nr 134/2014 muutmine

Määruse (EL) nr 134/2014 II–VI, VIII ja X lisa muudetakse järgmiselt.

1.

II lisa muudetakse järgmiselt: a) punktid 4.5.5.2.1.1 ja 4.5.5.2.1.2 asendatakse järgmistega: „4.5.5.2.1.1. 1.   samm – käiguvahetuskiiruste arvutamine Kiirendusfaasides käikude ülesvahetamise kiirused (v 1→2 and v i→i + 1) (km/h) tuleb arvutada järgmise valemiga: valem 2-3: , i = 2 to ng – 1 valem 2-4: kus i = käigu number (≥ 2); ng = edasikäikude koguarv; P n = nimivõimsus (kW); m ref = tuletatud mass (kg); n idle = tühikäigukiirus (min– 1); s = mootori nimikiirus (min– 1); ndv i = suhe mootori kiiruse (min– 1) ja sõiduki kiiruse (km/h) vahel käigul i. 4.5.5.2.1.2.   Püsikiirus- või aeglustusfaasides käikude allavahetamise kiirused (v i→i – 1) (km/h) kõrgeimast kuni 4. käiguni tuleb arvutada järgmise valemiga: valem 2-5: , i = 4 to ng kus i = käigu number (≥ 4); ng = edasikäikude koguarv; P n = nimivõimsus (kW); M ref = tuletatud mass (kg); n idle = tühikäigukiirus (min– 1); s = mootori nimikiirus (min– 1); ndv i-2 = suhe mootori kiiruse (min– 1) ja sõiduki kiiruse (km/h) vahel käigul i – 2. 3. käigult 2. käigule allavahetamise kiirus (v 3→2) (km/h) tuleb arvutada järgmise valemiga: valem 2-6: kus: P n = nimivõimsus (kW); M ref = tuletatud mass (kg); n idle = tühikäigukiirus (min– 1); s = mootori nimikiirus (min– 1); ndv 1 = suhe mootori kiiruse (min– 1) ja sõiduki kiiruse (km/h) vahel käigul 1. 2. käigult 1. käigule allavahetamise kiirus (v 2→1) (km/h) tuleb arvutada järgmise valemiga: valem 2-7: kus: ndv 2 = suhe mootori kiiruse (min– 1) ja sõiduki kiiruse (km/h) vahel käigul 2. Kuna faasiindikaatoriga määratletud püsikiiruse faasis võib kiirus veidi tõusta, võib tekkida vajadus käigu ülespoole vahetamiseks. Püsikiirusfaasis tuleb käikude ülesvahetamise kiirused (v 1→2, v 2→3 ja v i→i + 1) arvutada järgmiste valemitega: valem 2-7a: valem 2-8: valem 2-9: , i = 3 to ng“; b) punkti 4.5.6.1.2.2 viimases lõigus asendatakse sõnad „Alternatiivina võib m r1 väljendada f %-na m-st.“ sõnadega „Alternatiivina võib m r1 väljendada 4 %na m-st.“; c) punkti 6.1.1.6.2.2 tabeli 1-10 ridades, mis vastavad sõidukikategooriatele L3a, L4e, L5e-A ja L7e-A, mille puhul suurim kiirus on alla 130 km/h, asendatakse viienda tulba tekst (kaalumistegurid) järgmisega: „w1 = 0,30 w2 = 0,70“; d) 6. liite punktis 3 (Mootorrataste ülemaailmselt ühtlustatud katsetsükkel (WMTC, 2. Etapp)“, punkti 4.1.1 tabeli Ap6-19 kirje 148 s tulbas, mis käsitleb rulli kiirust km/h, asendatakse tekst „75,4“ tekstiga „85,4“.

2.

III lisa muudetakse järgmiselt. a) punkt 4.2.2 asendatakse järgmisega: „4.2.2. Iga sujuvalt muudetava seadistusega reguleerseadme puhul määratakse kindlaks piisav arv tüüpilisi asendeid. Katse viiakse läbi „normaalsel tühikäigul“ ja „suurendatud pöörlemiskiirusega tühikäigul“. Reguleerseadmete võimalikud asendid „normaalsel tühikäigul“ on määratletud punktis 4.2.5. Suurendatud tühikäigukiiruse määrab tootja, kuid see peab olema suurem kui 2 000– 1. Tühikäigu kõrge pöörlemissagedus saavutatakse ja seda hoitakse gaasipedaali või -käepidet mehaaniliselt käitades.“; b) punkt 4.2.5.1 asendatakse järgmisega: „4.2.5.1. kas järgnevast kahest väärtusest suurem: a) mootori madalaim tühikäigul saavutatav pöörlemiskiirus; b) tootja soovitatav pöörlemiskiirus, millest on lahutatud 100 pööret minutis;“.

3.

IV lisa muudetakse järgmiselt. a) Punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega: „2.2.1. Seoses keskkonnamõju hindamisega võidakse uute sõiduki- ja mootoritüüpide puhul, millel on uuendatud karterigaasi ventilatsioonisüsteemi konstruktsiooni, tootja soovil valida katsetamiseks algsõiduk, mille karterigaasi ventilatsioonipõhimõtted esindavad kinnitatavat tüüpi, et tõendada tehnilisele teenistusele ja kinnitusasutusele III tüübi katse läbimist;“. b) Punkt 4.1 asendatakse järgmisega: „4.1.   Katsemeetod 1 III tüübi katse tuleb läbi viia vastavalt järgmisele katsemenetlusele:“. c) Punkt 4.1.4.3 asendatakse järgmisega: 4.1.4.3.   Sõiduki seisund loetakse rahuldavaks, kui kõikides punktis 4.1.2 määratletud mõõtmistingimustes mõõdetud keskmine karterirõhk ei ületa mõõtmishetkel valitsevat keskmist atmosfäärirõhku.“ d) Lisatakse punkt 4.1.8: 4.1.8.   Kui ühe või mitme punktis 4.1.2 määratletud mõõtmistingimuse puhul ületab punktis 4.1.7 sätestatud aja jooksul mõõdetud keskmine karterirõhk ümbritsevat atmosfäärirõhku, tuleb tüübikinnitusasutuse poolt heakskiidetud viisil teostada täiendav katse vastavalt punktile 4.2.3.“ e) Punktid 4.2 ja 4.2.1 asendatakse järgmistega: „4.2.   Katsemeetod 2 4.2.1.   III tüübi katse tuleb läbi viia vastavalt järgmisele katsemenetlusele:“. f) Punkt 4.2.1.2 asendatakse järgmisega: 4.2.1.2.   Õlimõõtevarda avaga ühendatakse karterigaase mitteläbilaskev elastne kott, mille maht võrdub umbes kolmekordse mootori töömahuga. Kott tühjendatakse enne iga mõõtmist.“ g) Punkt 4.2.1.4 asendatakse järgmisega: 4.2.1.4.   Sõiduki seisund loetakse rahuldavaks, kui ühegi punktides 4.1.2 ja 4.2.1.3 määratletud tööoleku korral ei täheldata koti nähtavat paisumist.“ h) Lisatakse punkt 4.2.2.4: 4.2.2.4.   Kui üks või mitu punktis 4.2.1.2. määratletud katsetingimust ei ole täidetud, tehakse tüübikinnitusasutuse poolt heakskiidetud viisil punktis 4.2.3 sätestatud täiendav katse.“ i) Punkt 4.2.3 asendatakse järgmisega: 4.2.3.   Alternatiivne täiendav III tüübi katsemeetod (nr 3)“.

4.

V lisa muudetakse järgmiselt. a) Punkt 2.5 asendatakse järgmisega: 2.5.   L-(alam)kategooriate L1e, L2e, L5e-B, L6e-B, L7e-B ja L7e-C sõidukeid katsetatakse vastavalt tootja soovile kas 2. liites sätestatud läbiimbumiskatse menetluse või 3. liites sätestatud SHED-katsemenetluse kohaselt.“ b) Punkt 2.6 jäetakse välja. c) 2. liite punkt 1.1 asendatakse järgmisega: 1.1.   Määruse (EL) nr 168/2013 IV lisas ette nähtud esimesest kohaldamiskuupäevast alates tuleb kütusesüsteemi läbiimbumist katsetada vastavalt punktis 2 kehtestatud menetlusele. Kooskõlas määruse (EL) nr 168/2013 V lisa B osaga rakendatakse seda põhinõuet kõikide L-kategooria sõidukite suhtes, millel on ottomootoriga varustatud sõidukis kasutatav lenduva vedelkütuse kütusepaak. Selleks et täita määruse (EL) nr 168/2013 nõudeid kütuseaurude katsete kohta, katsetatakse L-(alam)kategooriate L3e, L4e, L5e-A, L6e-A ja L7e-A sõidukeid üksnes vastavalt käesoleva lisa 3. liites sätestatud SHED-katsemenetlusele.“

5.

VI lisa muudetakse järgmiselt. a) Punkt 3.3.1 asendatakse järgmisega: 3.3.1.   Katsearuandele tuleb lisada sellise sõiduki heitetulemused, mis on pärast esmakordset käivitamist tootmisliinil läbinud pikema kui määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktis c sätestatud vahemaa, määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa B osas sätestatud halvendustegurid, nende mõlema korrutamisel saadud tulemus ning määruse (EL) nr 168/2013 VI lisas ette nähtud heitkoguste piirnorm.“ b) Punkt 3.4.2 asendatakse järgmisega: „3.4.2.   USA Keskkonnakaitse Agentuuri kinnitatud läbisõidu kogumise tsükkel (AMA) Tootja valikul võib V tüüpi läbisõidu kogumise tsükli alternatiivina kasutada AMA-tsüklit. AMA-katsetsükkel viiakse läbi vastavalt 2. liites sätestatud tehnilistele nõuetele.“ c) Lisatakse punkt 3.4.3: 3.4.3.   AMA-katsetsükli kasutamine 2. liite tabelis AP2-1 osutatud III klassi sõidukite puhul lõpetatakse, kuid seda võib kasutada 31. detsembrini 2024 kestval üleminekuperioodil.“ d) Lisatakse punktid 3.6, 3.6.1, 3.6.2 ja 3.7: „3.6.   Töökindluskatse katsestendil vanandamisega. 3.6.1.   Alternatiivina punktidele 3.1 või 3.2 võib tootja esitada taotluse 3. liites sätestatud katsestendil vanandamise menetluse kasutamiseks. 3. liites sätestatud katsestendil vanandamise vormis töökindluskatse käigus määratakse vanandatud sõiduki heitkogused, vanandades sõiduki katalüsaatorit katsestendi standardtsüklis sama halvenduse saavutamiseks, milleni katalüsaator jõuab termilise deaktiveerumise tulemusena määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa A osas sätestatud katsevahemaa jooksul. 3.6.2.   Pärast esmakordset käivitamist tootmisliinil rohkem kui 100 km läbinud sõiduki heitetulemused ja 3. liites sätestatud menetluse abil saadud halvendustegurid ei tohi ületada määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa A osas sätestatud kohaldatava heidete laboratoorse katsetsükli (I tüüp) jaoks ette nähtud heitkoguste piirnorme. Katsearuandele tuleb lisada pärast esmakordset käivitamist tootmisliinil rohkem kui 100 km läbinud sõiduki heitetulemused, käesoleva lisa 3. liites sätestatud menetluse abil saadud halvendustegurid, koguheide (arvutatud korrutamise teel või summeerivate valemite abil) ning määruse (EL) nr 168/2013 VI lisas ette nähtud heitkoguste piirnorm. 3.7.   Tootja taotluse korral arvutatakse täiendav heitkoguste halvendustegur (D.E.F.), mida kasutatakse punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud menetluste puhul. Iga saasteaine kohta arvutatakse halvendustegur järgmiselt: D. E. F. = Mi2 – Mi1 kus: Mi 1 = saasteaine i heite mass (g/km) pärast sõiduki 1. tüüpi katset vastavalt punktides 3.1 ja 3.2 kirjeldatud menetlusele; Mi 2 = saasteaine i heite mass (g/km) pärast vanandatud sõiduki 1. tüüpi katset vastavalt punktides 3.1 ja 3.2 kirjeldatud menetlusele.“ e) 1. liites asendatakse punkt 2.6.1 järgmisega: 2.6.1.   Vahemaa läbimiseks SRC-LeCV ajal rühmitatakse L-kategooria sõidukid vastavalt tabelile Ap1-1: Tabel Ap1-1 L-kategooria sõidukite rühmad SRC-LeCV puhul SRC-tsükkel WTMC-kategooria     1 Klass 1 2 Klass 2-1     2 Klass 2-2 3 Klass 3-1 4 Klass 3-2“ f) 2. liidet muudetakse järgmiselt. i) Punkt 1.1 asendatakse järgmisega: 1.1.   Ameerika Ühendriikide (USA) Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) kinnitatud läbisõidu kogumise tsükkel (AMA) on läbisõidu kogumise tsükkel, mida kasutatakse sõidukite ja nende saastetõrjeseadmete katsetamiseks korrataval, kuid ELi sõidukite ja liiklusolukordade jaoks SRC-LeCV-st oluliselt vähem representatiivsel viisil. AMA-katsetsükli kasutamine käesoleva liite tabelis Ap2-1 sätestatud III klassi sõidukite puhul lõpetatakse, tootja taotlusel võib tsükleid kasutada 31. detsembrini 2024 kestval üleminekuperioodil. L-kategooria katsesõidukid võivad katsetsükli sõita läbi maanteel, katserajal või kilomeetrite kogumiseks kasutataval dünamomeetril.“ ii) Punkt 2.1 asendatakse järgmisega: 2.1.   Läbisõidu kogumiseks AMA vastupidavustsüklis rühmitatakse L-kategooria sõidukid järgmiselt: Tabel Ap2-1 L-kategooria sõidukite rühmitamine AMA vastupidavusläbisõidukatse jaoks L-kategooria sõiduki mass Mootori töömaht (cm3) Vmax (km/h) I < 150 Ei kohaldata II ≥ 150 < 130 III ≥ 150 ≥ 130“ g) Lisatakse 3. ja 4. liide järgmises sõnastuses: „3. liide Töökindluskatse katsestendil vanandamisega 1.   Töökindluskatse katsestendil vanandamisega 1.1.   Käesolevas liites sätestatud menetluse kohaselt katsetatud sõiduk peab pärast esmakordset käivitamist tootmisliinil olema läbinud üle 100 kilomeetri. 1.2.   Katses tuleb kasutada ühte II lisa 2. liites kirjeldatud kütust. 2.   Menetlus ottomootoriga sõidukite puhul 2.1.   Ottomootoriga sõidukite, sealhulgas peamise heitmete järeltöötlusseadmena katalüüsmuundurit kasutavate hübriidsõidukite puhul kasutatakse järgmist katsestendil vanandamise menetlust. Katsestendil vanandamiseks tuleb katalüsaatorisüsteem koos hapnikuanduriga paigaldada katsestendile. Katsestendil vanandamiseks kasutatakse katsestendi standardtsüklit katsestendil vanandamise ajavõrrandi kohaselt välja arvutatud ajavahemiku jooksul. Katsestendil vanandamise ajavõrrandi üheks sisendiks on aja/temperatuuriandmed, mis mõõdetakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud standardtsüklis maanteel (SRC-LeCV). Alternatiivina võib vajaduse korral kasutada 2. liites kirjeldatud AMA-katsetsükli käigus mõõdetud katalüsaatori aja/temperatuuri andmeid. 2.2.   Katsestendi standardtsükkel. Katalüsaatori standardseks vanandamiseks katsestendil järgitakse katsestendi standardtsüklit. Katsestendi standardtsükli pikkuseks on vanandamise ajavõrrandi kohaselt arvutatud aeg. Katsestendi standardtsüklit kirjeldatakse 4. liites. 2.3.   Katalüsaatori aja/temperatuuriandmed. Katalüsaatori temperatuuri mõõdetakse vähemalt kahe 1. liites kirjeldatud SRC-LeCV täistsükli kestel või vajaduse korral kahe 2. liites kirjeldatud AMA-täistsükli kestel. Katalüsaatori temperatuuri mõõdetakse katsesõiduki kuumima katalüsaatori kõrgeima temperatuuriga punktis. Teise võimalusena võib temperatuuri mõõta mõnes muus punktis, tingimusel, et see teisendatakse kuumimas punktis mõõdetud temperatuuriks hea inseneritava kohaselt. Katalüsaatori temperatuuri mõõdetakse vähemalt ühehertsise intervalliga (üks mõõtmine sekundis). Katalüsaatori temperatuuri mõõtmistulemused esitatakse tulpdiagrammina, kus temperatuurirühma vahemik ei ületa 25 °C. 2.4.   Katsestendil vanandamise aeg. Katsestendil vanandamise aja arvutamiseks kasutatakse järgmist katsestendil vanandamise ajavõrrandit: temperatuuritelje te = th e((R/Tr) – (R/Tv)) te kokku = kõikide temperatuurivahemike te väärtuste summa katsestendil vanandamise aeg = A (te kokku). kus: A = 1,1. See väärtus muudab katalüsaatori vanandamisaega, et võtta arvesse muid halvenemispõhjusi peale katalüsaatori vananemise kuumuse tõttu. R = Katalüsaatori termoreaktiivsus = 18 500 th = Aeg (tundides) mõõdetuna sõiduki katalüsaatori temperatuuri tulpdiagrammi ettenähtud temperatuuriteljel, laiendatuna kogu kasulikule tööeale: nt kui tulpdiagrammil on kujutatud 400 km ja kasulik tööiga vastavalt määruse (EL) nr 168/2013 VII lisale on näiteks Le3 kategooria puhul 20 000 km, kõik tulpdiagrammi ajamärked tuleks korrutada 50-ga (20 000 /400). te kokku = Aeg (tundides), mis kulub katalüsaatori vanandamiseks katalüsaatori vanandamispingil temperatuuril Tr, kasutades katalüsaatori halvendustsüklit sama halvenduse saavutamiseks, milleni katalüsaator jõuab termilise deaktiveerumise tulemusena määruse (EL) nr 168/2013 VII lisas sätestatud sõidukiklassi jaoks sätestatud vahemaa (nt Le3 puhul 20 000 km) jooksul. temperatuuritelje te = Aeg (tundides), mis kulub katalüsaatori vanandamiseks katalüsaatori vanandamispingil temperatuuril Tr, kasutades katalüsaatori halvendustsüklit sama halvenduse saavutamiseks, milleni katalüsaator jõuab temperatuurivahemikus Tv termilise deaktiveerumise tulemusena määruse (EL) nr 168/2013 VII lisas sätestatud sõidukiklassi jaoks sätestatud vahemaa (nt Le3 puhul 20 000 km) jooksul. Tr = Katalüsaatori tegelik standardtemperatuur (°K) katalüsaatoristendil katsestendil vanandamise tsükli keskel. Tegelik temperatuur on püsitemperatuur, mis annaks tulemuseks sama vananemise, kui katsestendi tsükli jooksul kasutatud eri temperatuurid. Tv = Temperatuur teel oleva sõiduki katalüsaatori temperatuuri tulpdiagrammi temperatuuritelje keskpunktis (°K). 2.5.   Tegelik standardtemperatuur katsestendi standardtsüklis. Tegelik standardtemperatuur katsestendi standardtsüklis määratakse kindlaks tegeliku katalüsaatorisüsteemi konstruktsiooni ja tegeliku vanandamisstendi järgi, mida kasutatakse vastavalt järgmisele menetlusele. a) Mõõdetakse katalüsaatorisüsteemi aja/temperatuuriandmed katalüsaatori vanandamisstendil pärast katsestendi standardtsüklit. Katalüsaatori temperatuuri mõõdetakse süsteemi kuumima katalüsaatori kõrgeima temperatuuriga punktis. Teise võimalusena võib temperatuuri mõõta mõnes muus punktis, tingimusel, et see teisendatakse kuumimas punktis mõõdetud temperatuuriks. Katalüsaatori temperatuuri mõõdetakse stendil vanandamisel vähemalt 20 minuti jooksul vähemalt ühehertsise intervalliga (üks mõõtmine sekundis). Katalüsaatori temperatuuri mõõtmistulemused esitatakse tulpdiagrammina, kus temperatuurirühma vahemik ei ületa 10 °C. b) Tegeliku standardtemperatuuri arvutamiseks kasutatakse vanandamise ajavõrrandit, võttes aluseks standardtemperatuuri (Tr) iteratsiooni muutumist, kuni arvutatud vanandamisaeg on võrdne katalüsaatori temperatuuri tulpdiagrammil esitatud tegeliku ajaga või üle selle. Saadud temperatuur on katsestendi standardtsükli tegelik standardtemperatuur konkreetse katalüsaatori ja vanandamisstendi puhul. 2.6.   Katalüsaatori vanandamisstend. Katalüsaatori vanandamisstend peab järgima katsestendi standardtsüklit ning tagama nõuetekohase heitgaasivoo ja heitetaseme vastavalt sellele, missugune on selle mootori heitgaasivoog, mille jaoks katalüsaator on mõeldud, ning heitgaasi koostise ja temperatuuri katalüsaatori ühenduskohas. Kõikide katsestendil vanandamise seadmete ja menetluste puhul tuleb registreerida vajalikud andmed (nt mõõdetud õhu-kütuse suhted ning katalüsaatori aeg/temperatuur), et tagada tegelikkuses piisav vanandamine. 2.7.   Nõutavad katsed. Halvendustegurite arvutamiseks tuleb katsesõidukile teha vähemalt kaks 1. tüüpi katset enne heitekontrolliseadmete katsestendil vanandamist ja vähemalt kaks 1. tüüpi katset pärast katsestendil vanandatud heitekontrolliseadmete sõidukile tagasi paigaldamist. Halvendusteguri arvutamiseks kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud allpool. Iga saasteaine kohta arvutatakse heitkoguste halvendustegur välja järgmiselt: kus: Mi 1 = saasteaine i heite mass (g/km) pärast käesoleva liite punktis 1.1 nimetatud sõiduki 1. tüüpi katset. Mi 2 = saasteaine i heite mass (g/km) pärast vanandatud sõiduki 1. tüüpi katset vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud menetlusele. Need interpoleeritud väärtused arvutatakse vähemalt neljanda kohani pärast koma, enne kui need halvendusteguri määramiseks omavahel jagatakse. Tulemus tuleb ümardada kolme kohani pärast koma. Kui halvendustegur on väiksem kui üks, loetakse see ühega võrdseks. Tootja taotluse korral võib kasutada täiendavat heitkoguste halvendustegurit, mis arvutatakse iga saasteaine kohta välja järgmiselt: D. E. F. = Mi2 – Mi1 „4. liide Katsestendi standardtsükkel 1.   Sissejuhatus Töökindluse mõõtmise standardmenetluseks on katalüsaatori/hapnikuanduri vanandamine katsestendil, mis järgib käesolevas liites kirjeldatud katsestendi standardtsüklit. Katsestendi standardtsükli puhul tuleb katsestendil kasutada katalüsaatori sisendgaasi allikana mootorit. Katsestendi standardtsükkel on 60-sekundiline tsükkel, mida korratakse vanandamisstendil vastavalt vajadusele, et vanandamine kestaks ettenähtud aja. Katsestendi standardtsükkel määratakse katalüsaatori temperatuuri, mootori õhu-kütuse suhte ning lisaõhu sissepuhke järgi, mis lisatakse esimese katalüsaatori ette. 2.   Katalüsaatori temperatuuri kontrollimine 2.1.   Katalüsaatori temperatuuri mõõdetakse katalüsaatorikihi kuumima katalüsaatori kõrgeima temperatuuriga punktis. Alternatiivina võib mõõta sisendgaasi temperatuuri ning teisendada see katalüsaatorikihi temperatuuriks lineaarvõrrandi abil, mis arvutatakse katalüsaatori konstruktsiooni ning vanandamiseks kasutatava vanandamisstendi korrelatsiooniandmete põhjal. 2.2.   Stöhhiomeetriliselt toimiva katalüsaatori temperatuuriks tuleb seada (1–40 sekundit tsükli alguses) vähemalt 800 °C (± 10 °C), valides mootori sobiva pöörlemiskiiruse, koormuse ning süüteajastuse. Katalüsaatori tsükli maksimumtemperatuuriks tuleb seada 890 °C (± 10 °C), valides allpool tabelis kirjeldatud mootori „rikkaks“ faasiks sobiva õhu-kütuse suhte. 2.3.   Kui alumiseks kontrolltemperatuuriks võetakse muu temperatuur kui 800 °C, peab ülemine kontrolltemperatuur olema 90 °C võrra kõrgem. Katsestendi standardtsükkel Aeg (sekundites) Mootori õhu-kütuse suhe Lisaõhu sissepuhe 1–40 Stöhhiomeetrilises režiimis reguleeritakse koormus, süüteajastus ja mootori pöörlemiskiirus nii, et saavutatakse katalüsaatori miinimumtemperatuur 800 °C Puudub 41–45 „Rikas“ (valitud õhu ja kütuse suhe võimaldab saavutada tsükli maksimumtemperatuuri 890 °C, s.o alumisest kontrolltemperatuurist 90 °C võrra kõrgem) Puudub 46–55 „Rikas“ (valitud õhu ja kütuse suhe võimaldab saavutada tsükli maksimumtemperatuuri 890 °C, s.o alumisest kontrolltemperatuurist 90 °C võrra kõrgem) 3 % (± 0,1 %) 56–60 Stöhhiomeetrilises režiimis reguleeritakse koormus, süüteajastus ja mootori pöörlemiskiirus nii nagu tsükli vahemikus 1–40 sekundit 3 % (± 0,1 %) Katsestendi standardtsükkel Õhu-kütuse suhe Lisaõhk ”Rikas” Stöhhiomeetriline Aeg (sekundites) Õhu sissepuhe (%) Õhu-kütuse suhe Hoida katalüsaatorit temperatuuril 800 °C 3.   Vanandamisstendi seadmed ja menetlused. 3.1.   Vanandamisstendi konfiguratsioon. Vanandamisstend peab tagama nõuetekohase heitgaasivoo, temperatuuri, õhu ja kütuse suhte, heitgaasi koostise ning lisaõhu sissepuhke katalüsaatori sisselaskeava juures. Standardne vanandamisstend koosneb mootorist, mootori juhtpuldist ja mootoridünamomeetrist. Kasutada võib ka muid konfiguratsioone (nt sõiduk tervikuna dünamomeetril või põleti, mis tagab õigete omadustega heitgaasi), juhul kui täidetud on käesolevas liites sätestatud tingimused katalüsaatori ühenduskohas ning kontrollifunktsioonid. Ühe vanandamisstendi heitgaasivoo võib jagada mitmesse ossa, juhul kui iga heitgaasijuga vastab käesoleva liite nõuetele. Kui stendil on üle ühe heitgaasivoo, võib samaaegselt vanandada mitut katalüsaatorit. 3.2.   Heitgaasisüsteemi paigaldamine. Stendile paigaldatakse kogu katalüsaatorisüsteem koos hapnikuanduritega ning neid osi ühendav heitgaasitorustik. Mitme heitgaasitorustikuga mootorite puhul paigaldatakse heitgaasisüsteemi plokid eraldi paralleelselt stendile. Mitme järjestikuse katalüsaatoriga heitgaasisüsteemide puhul paigaldatakse vanandamisstendile kogu katalüsaatorisüsteem tervikuna koos kõikide katalüsaatorite, hapnikuandurite ning neid ühendavate heitgaasitorudega. Alternatiivina võib iga katalüsaatorit ettenähtud aja kestel eraldi vanandada. 3.3.   Temperatuuri mõõtmine. Katalüsaatori temperatuuri mõõtmiseks paigaldatakse katalüsaatorikihi kuumima katalüsaatori kõrgeima temperatuuriga punkti termoelement. Alternatiivina võib mõõta sisendgaasi temperatuuri vahetult enne sisselaskeava ning teisendada selle katalüsaatorikihi temperatuuriks lineaarvõrrandi abil, mis arvutatakse katalüsaatori konstruktsiooni ning vanandamiseks kasutatava stendi korrelatsiooniandmete põhjal. Katalüsaatori temperatuur registreeritakse digitaalselt vähemalt ühehertsise intervalliga (üks mõõtmine sekundis). 3.4.   Õhu ja kütuse suhte mõõtmine. Õhu ja kütuse suhte mõõtmise vahendid (näiteks laia skaalaga hapnikuandur) tuleb paigutada katalüsaatori sisselaske ja väljalaske toruäärikutele võimalikult lähedale. Neilt anduritelt saadav teave registreeritakse digitaalselt ühehertsise intervalliga (üks mõõtmine sekundis). 3.5.   Heitgaasivoo tasakaalustamine. Tuleb tagada, et igast stendil vanandatavast katalüsaatorisüsteemist voolab läbi õige kogus heitgaasi (mõõdetuna stöhhiomeetriliselt grammides sekundis, lubatud kõikumine ± 5 g/sek). Õige voohulga kindlaksmääramise aluseks on heitgaasihulk, mis tekiks algse sõiduki mootoris sellisel püsival pöörlemiskiirusel ning koormusel, mis on valitud punkti 3.6 kohaseks katsestendil vanandamiseks. 3.6.   Seadistamine. Mootori pöörlemiskiirus, koormus ja süüteajastus valitakse selliselt, et saavutada püsiva stöhhiomeetrilise töö korral katalüsaatorikihi temperatuuriks 800 °C (± 10 °C). Õhu sisselaskesüsteem tuleb seadistada selliselt, et tekitatav õhuvool tagaks vahetult esimese katalüsaatori ees püsiva stöhhiomeetrilise heitgaasivoo hapnikusisalduse 3,0 % (± 0,1 %). Süsteemis eespool olevas õhu/kütuse mõõtepunktis (mida nõutakse punktis 5) on tüüpiline näit lambda 1,16 (umbes 3 % hapnikku). Kui õhu sissepuhe on käivitatud, seada „rikas“ õhu-kütuse suhe, et saada katalüsaatorikihi temperatuuriks 890 °C (± 10 °C). Tüüpiline õhu/kütuse suhe on sel juhul lambda 0,94 (umbes 2 % CO). 3.7.   Vanandamistsükkel. Katsestendil vanandamise standardmenetlustes kasutatakse katsestendi standardtsüklit. Katsestendi standardtsüklit korratakse, kuni on saavutatud katsestendil vanandamise (BAT) ajavõrrandi alusel arvutatud vanandamismäär. 3.8.   Kvaliteedi tagamine. Vanandamise käigus kontrollitakse korrapäraselt (vähemalt iga 50 tunni järel) punktides 3.3 ja 3.4 sätestatud temperatuure ja õhu/kütuse suhet. Vajadusel neid kohandatakse, et tagada katsestendi standardtsükli järgimine kogu vanandamisprotsessi kestel. Pärast vanandamist teisendatakse katalüsaatoril vanandamisprotsessi käigus mõõdetud aja/temperatuuri andmed tulpdiagrammiks, kus ühe rühma temperatuurivahemik ei ületa 10 °C. Et kindlaks teha, kas katalüsaatorit on ka tegelikult piisaval määral termiliselt vanandatud, kasutatakse katsestendil vanandamise ajavõrrandit ja vanandamistsükli tegelikku standardtemperatuuri, mis arvutatakse VI lisa 3. liite punkti 2.4. kohaselt. Katsestendil vanandamist jätkatakse, kui arvutatud vanandamisaja termoefekt ei moodusta ettenähtud termovanandamisest vähemalt 95 %. 3.9.   Käivitamine ja seiskamine. Tuleb tagada, et käivitamise või seiskamise ajal ei tekiks katalüsaatori kiiret halvenemist põhjustavaid maksimumtemperatuure (nt 1 050 °C). Selle probleemi vältimiseks võib kasutada spetsiaalseid madala temperatuuriga käivitamis- ja seiskamismenetlusi. 4.   Katsestendil vanandamise katsemenetluste R-teguri eksperimentaalne kindlaksmääramine. 4.1.   R-tegur on katalüsaatori termoreaktiivsuse koefitsient, mida kasutatakse katsestendil vanandamise ajavõrrandis. Tootjad võivad R väärtuse kindlaks määrata eksperimentaalselt, kasutades järgmisi menetlusi. 4.2.   Asjakohast katsestenditsüklit ja vanandamisstendi seadmeid kasutades vanandatakse mitu katalüsaatorit (vähemalt kolm sama konstruktsiooniga katalüsaatorit) eri kontrolltemperatuuridel, mis jäävad tavapärase töötemperatuuri ning kahjustumise piirtemperatuuri vahele. Mõõdetakse iga komponendi heitkogused (või katalüsaatori ebaefektiivsus (1 miinus katalüsaatori efektiivsus)). Tagatakse, et lõppkatsel saadud andmed jääksid heitestandardi ühe- ja kahekordse väärtuse vahemikku. 4.3.   Hinnatakse R väärtus ja arvutatakse katsestendi vanandamistsükli tegelik standardtemperatuur (Tr) iga kontrolltemperatuuri puhul vastavalt VI lisa 3. liite punktile 2.4. 4.4.   Iga katalüsaatori puhul joonistatakse graafik heitkoguste (või katalüsaatori ebaefektiivsuse) ja vanandamisaja suhte kohta. Vähimruutude meetodil arvutatakse välja kõikidele andmetele kõige sobivamad jooned. Selleks sobiva andmekogumi andmed tuleks koguda ligikaudu samast vahemikust [0 – 6 400 km, vt järgmine joonis.] 4.5.   Arvutatakse iga vanandamistemperatuuri kohta välja kõige sobivama joone tõus. 4.6.   Joonestatakse iga kõige sobivama joone tõusu (vastavalt punktile 4.5) naturaallogaritm (ln) vertikaalteljele ja pöördvanandamistemperatuur (1/(vanandamistemperatuur, deg K) horisontaalteljele. Arvutatakse vähimruutude meetodil välja kõikidele andmetele kõige sobivamad jooned. Joone tõus on R-tegur. Näide on esitatud järgmisel joonisel. Katalüsaatori vanandamisaeg 1 × standardhälve 2 × standardhälve Heited Temp A Temp C Temp B Vanandamise aeg 4K 4.7.   R-tegurit võrreldakse punktis 4.3 kasutatud algväärtusega. Kui arvutatud R-tegur erineb algväärtusest üle 5 %, valitakse algväärtuse ja arvutatud väärtuse vahele jääv uus R-tegur ning korratakse punktis 4 kirjeldatud samme, et saada uus R-tegur. Sama protsessi korratakse seni, kuni arvutatud R-tegur erineb algselt eeldatud R-tegurist vähem kui 5 % võrra. 4.8.   Heitgaasi kõigi komponentide kindlaksmääratud R-tegureid võrreldakse omavahel. Vanandamise ajavõrrandis kasutatakse madalaimat R-tegurit (võimalikest halvim). R-teguri kindlaksmääramine 1/(vanandamistemperatuur)tõus = heitmete/aja suhte muutus 1/TC 1/TB 1/TA -Ln(tõus) “.

6.

VIII lisa muudetakse järgmiselt. a) Punkt 1.2 asendatakse järgmisega: 1.2.   Tootja peab kättesaadavaks tegema defektsed osised või elektriseadmed, mida kasutatakse tõrgete imiteerimisel. Asjakohase I tüübi katsetsükli ajal läbi viidud mõõtmistel ei tohi kõnealuste defektsete osiste või seadmete kasutamisel tekkivad heitkogused ületada määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa B osas ette nähtud OBD piirnorme rohkem kui 20 % võrra. Elektriliste rikete (lühis või avatud vooluring) korral võib heide ületada määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa B osas sätestatud piirnorme enam kui 20 % võrra. Defektse osa või seadmega sõiduki katsetamisel loetakse OBD-süsteem tüübikinnitusnõuetele vastavaks juhul, kui rikkeindikaator aktiveerub. OBD-süsteem kinnitatakse ka siis, kui rikkeindikaator aktiveerub OBD piirnormidest madalamate väärtuste juures.“ b) Punkt 3.1.2 asendatakse järgmisega: 3.1.2.   Määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktides a või b või käesoleva määruse VI lisa punktis 3.6 ette nähtud vastupidavuskatse menetluse kohaldamisel peavad katsesõidukid olema varustatud vastupidavuskatses või käesoleva lisa tähenduses kasutatud heitkoguseid mõjutavate vanandatud osistega ning OBD-süsteemi keskkonnakatsete tulemused peavad olema lõplikult kontrollitud ja nende kohta peab olema esitatud aruandlus V tüübi vastupidavuskatsetamise kokkuvõttes. Tootja soovil võib kõnealuse OBD-seadme katse teha sobiva vanusega tüüpsõidukil.“ c) Lisatakse punkt 8.1.1: 8.1.1.   I tüübi katset ei ole tarvis teha elektriliste rikete (lühis või avatud vooluring) näitamiseks. Tootja võib näidata tõrgete laadi sõidutingimustes, kus vastavat osa kasutatakse ja seirenõuded on täidetud. Need tingimused peavad olema dokumenteeritud tüübikinnitusdokumentides.“ d) Lisatakse punkt 8.2.3: 8.2.3.   Täiendavate eelkonditsioneerimistsüklite või alternatiivsete eelkonditsioneerimisviiside kasutamine peab olema dokumenteeritud tüübikinnitusdokumentides.“ e) Punkt 8.4.1.1 asendatakse järgmisega: 8.4.1.1.   Pärast eelkonditsioneerimist vastavalt punktile 8.2 läbitakse katsesõidukil asjakohane I tüübi katse. Rikkeindikaator peab aktiveeruma enne selle katse lõppu iga punktides 8.4.1.2–8.4.1.6 esitatud tingimuse puhul. Rikkeindikaatori võib aktiveerida ka eelkonditsioneerimise ajal. Tüübikinnitusasutus võib kõnealused tingimused asendada muude tingimustega punktis 8.4.1.6 ette nähtud korras. Tüübikinnituse jaoks imiteeritud vigade koguarv ei tohi siiski olla üle nelja. Kahekütuselise gaasisõiduki katsetamisel tuleb kasutada mõlemat kütust maksimaalselt nelja imiteeritud tõrke jooksul; tõrgete arvu otsustab tüübikinnitusasutus.“

7.

X lisa muudetakse järgmiselt: a) 1. liites asendatakse punkt 8.1 järgmisega: 8.1.   Sõiduki kiirus, mille tehniline teenistus on mõõtnud tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil, võib sõidukite puhul, mille Vmax ≤ kui 30 km/h, punkti 7 kohaselt määratud kiirusest erineda ± 10 % ja sõidukite puhul, mille Vmax > 30 km/h, ± 5 %.“ b) 4. liidet muudetakse järgmiselt: i) pealkiri asendatakse järgmisega: „Määruse (EL) nr 168/2013 artikli 3 lõike 94 punktis b nimetatud pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud L1e-kategooria sõidukite ja artikli 2 lõike 2 punktis h nimetatud pedaalidega sõidukite püsinimivõimsuse, väljalülitumiseni läbitava teepikkuse ja toetusteguri mõõtmise meetoditele esitatavad nõuded“; ii) lisatakse järgmine punkt 1.3: 1.3.   abimootoriga varustatud pedaalidega sõidukid, mis on nimetatud määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punktis h.“; iii) punkt 3.2 asendatakse järgmisega: „3.2.   Maksimaalse püsinimivõimsuse mõõtmise menetlus Maksimaalset püsinimivõimsust mõõdetakse 3. liite kohaselt või alternatiivina standardi EN 15194:2009 punktis 4.2.7 sätestatud katsemenetluse kohaselt.“

LISA

Liidu toetus CTBTO ettevalmistuskomisjonile, et toetada selle järelevalve- ja seirevõimekuse tugevdamist, edendada CTBT kiire jõustumise väljavaateid ja toetada CTBT ülemaailmset kohaldamist massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

1.   Kontrollitehnoloogiate ja seiresüsteemi toetamine

Projekt 1. Rahvusvahelise seiresüsteemi (IMS) sihipäraste sertifitseeritud seismiliste abijaamade varustamise parandamine

Taust

Tähelepanu keskmes on tegevuse jätkamine seoses kiiret hooldust vajavate seismiliste abijaamadega ning eelkõige jaamadega, mis asuvad rahalistes raskustes olevates riikides, sealhulgas juhul kui tegutsevate seismiliste abijaamade geograafiline tihedus on huvi pakkuvates piirkondades madal, jätkates samas ennetavat hooldust. Selleks käsitletakse seadmete iganemist, ajakohastamist ning seadmetega varustatuse parandamist.

Sarnaselt eelmiste programmidega on vaja täistööajaga töötajaid, et kavandada ja läbi viia projekte asjaomastes seismilistes abijaamades, ning samuti rahalisi vahendeid varuosade ja reisimise jaoks.

Eesmärgid

Peamine eesmärk on saavutada tegevuse objektiks olevate seismiliste abijaamade tehniline tase, mis vastab IMSi nõuetele jätkusuutlikul viisil. Seismilised abijaamad on IMSi seismilise taristu selgroog ning neid tuleb pidevalt hooldada. Nõuetekohane ennetav hooldus ja sellega seonduv seadmetega varustamine võivad aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele. See saavutatakse koostoimes teiste ülesannetega, nagu seismiliste abijaamade käitajate väljaõpe. Esmatähtsaks peetakse seismilisi abijaamasid, mis vajavad hädasti tehnilist ja rahalist toetust, nagu Aafrikas, Aasia arengumaades ja Kesk-Aasia riikides paiknevad jaamad.

Tulemused

Seismiliste abijaamade võrgustiku andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine: seismiliste abijaamade võrgustik aitab parandada sihipäraste seismiliste abijaamade asukohatäpsust, sealhulgas seismiliselt aktiivsetes piirkondades, mida tuvastab põhivõrgustik, mille tulemusel paraneb seismiline reageerimine tuumaplahvatustele. Seismiliste abijaamade tugevdatud tegevuse jätkamise struktuur toob kaasa liidu suurema nähtavuse.

Projekt 2. Väärisgaaside proovide võtmise süsteemide arendamise toetamine, kasutades selleks materjalide analüüsi ksenooni adsorptsiooni parandamiseks

Taust

Radioaktiivsete ksenooni isotoopide (133Xe, 135Xe, 133mXe ja 131mXe) tõhus kontsentratsioon väikestes kogustes erinevatel füüsilistel tingimustel ning selliste ksenooni isotoopide tõhus ja täielik vabastamine adsorptsiooni materjalidest on äärmiselt oluline, et parandada tuumaplahvatuste seiret ja kontrolli tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) järgimise üle kogu maailmas. Eelnimetatud ksenooni isotoobid on peamised tuumalõhustumise radionukliidid, mille üle tehakse seiret IMSi radionukliidide võrgustiku väärisgaasi komponendiga ning kõik tulevastesse süsteemidesse tehtavad parandused on hindamatu väärtusega.

Eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on suurendada teadmisi adsorptsiooni mehhanismide, desorptsiooni tingimuste ja asjakohaste materjalide omaduste kohta, ning seda tingimustel, mis on olulised väga tõhusaks ksenooni kontsentratsiooniks CTBT kontrolliraamistikus. Viiakse läbi laboratoorne analüüs, et uurida, millised on olulised parameetrid ning et teha kindlaks fundamentaalne teave, kuidas materjale saab muuta, et optimeerida nende omadusi, sealhulgas adsorptsiooni- ja desorptsioonivõimet, tihedust ja vastupidavust.

Tulemused

Koostatakse laboratoorne aruanne, milles esitatakse üksikasjalikult need tulemused ja soovitused rakendamiseks kõigis IMSi rajatistes ning millega parandatakse teadmisi sellest, kuidas optimeerida praegusi adsorptsiooni materjale ja teha kindlaks uuemaid materjale, et parandada IMSi rajatistes radioaktiivse ksenooni tuvastamise võimekust.

Projekt 3. Radioaktiivse ksenooni fooni mõõtmise kampaaniate jätkamine maailma eri piirkondades

Taust

Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjon mõõdab radioaktiivse ksenooni kogust väga tundlike süsteemide abil. Ühismeetme 2008/588/ÜVJP raames saadud liidu toetuse alusel töötas CTBTO ettevalmistuskomisjon välja ja soetas kaks transporditavat süsteemi 133Xe, 135Xe, 133mXe ja 131mXe mõõtmiseks. Nõukogu otsuse 2012/699/ÜVJP raames olid Kuwait Citys, Jakartas, Mutsus ja Manados töös kaks mõõtmissüsteemi. Nad andsid märkimisväärselt teavet radioaktiivse ksenooni fooni kohta.

Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2015/1837 raames pikendati nii Kuveidis kui Indoneesias läbiviidava mõõtmiskampaania kestust. Loodi kontakte järgmiste võimalike asukohariikidega ning praegu arutatakse koostöökokkuleppeid.

Eesmärgid

CTBTO kavatseb ümber paigutada kaks mobiilset süsteemi, mis osteti ühismeetme 2008/588/ÜVJP raames ning mida kasutatakse praegu Kuveidis ja Indoneesias. Praegu arutatakse koostöökokkuleppeid tulevaste asukohariikidega.

Pidades silmas võrgustiku katvust, on CTBTO jaoks väga oluline Kagu-Aasia piirkond, kuna seal ei ole praegu kasutusel ühtegi IMSi väärisgaasi süsteemi. Lisaks kohaloleku märkimisväärsele tugevdamisele maailma kõnealuses piirkonnas, võimaldab mobiilse süsteemi käitamine fooni mõõtmiskampaania jaoks saavutada ka järgmisi eesmärke:

—	parandada teadmisi radioaktiivse ksenooni piirkondliku fooni kohta ekvatoriaalsetes piirkondades, kus mitu intensiivset nähtust muudab väärisgaaside leviku väga keeruliseks;

—	täiustada atmosfääri- ja levikumudeleid, mis kajastavad täpsemini õhumasside liikumist maailma kõnealuses piirkonnas.

CTBTO kavandab viia Kagu-Aasia piirkonnas läbi mõõtmiskampaania, mille kestus on vähemalt 12 kuud, mis võimaldab hõlmata kõiki sesoonseid tingimusi.

CTBTO eesmärk on käitada veel üht mobiilset süsteemi Ida-Aasia piirkonnas. Eelnevalt läbiviidud lühike liidu rahastatud mõõtmiskampaania andis märkimisväärseid teadmisi radioaktiivse ksenooni fooni laadi kohta. Pikem mõõtmiskampaania on väga oluline, et täiendada ja täpsustada meie teadmisi piirkondliku radioaktiivse ksenooni fooni kohta. Selle täiendava kampaania peamine eesmärk on saada teavet Ida-Aasia piirkonna olemuse kohta kogu 12-kuuse tsükli jooksul kõigi sesoonsete tingimuste puhul. Asukoht valitakse eesmärgiga käitada andurite intensiivistatud piirkondlikku võrgustikku (nt suurem tihedus võrreldes praeguse IMSi väärisgaaside võrgustikuga). Tegemist on esimese korraga, mil vähemalt kaks süsteemi toimivad teineteisele väga lähedal, mis võimaldab läbi viia rohkem teadusuuringuid, mis käsitlevad süsteemide ristkontrolli, tuvastamisandmete ristkorrelatsiooni, väikesemahulisi atmosfääris leviku modelleerimise (ATM) arengut jne. Seda uuringut võib toetada partnerlus selliste piirkonna riikidega, kes kavatsevad kõnealuses valdkonnas ka vabatahtlikult panustada.

CTBTO kavandab viia nende kampaaniate lõpus läbi täiendavad mõõtmised piirkondades, kus radioaktiivse ksenooni üldine foon ei ole piisavalt teada ega arusaadav. Eelistatavad asukohad on ekvaatoril Ladina-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.

Mõõtmiskampaaniate jätkamiseks on kahe aasta jooksul vaja rahalisi vahendeid kahe mobiilse väärisgaasi mõõtmissüsteemi uutesse kohtadesse toimetamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks.

Tulemused

Sellest saadavaks kasuks on parem arusaamine väärisgaasi üldise fooni muutumisest ning väärisgaaside seirevõrgu parem katvus. Pärast neid mõõtmiskampaaniaid on süsteemid saadaval kasutamiseks CTBTO poolt erinevate geograafiliste mõõtkavade kohta väärisgaasi fooni järeluuringute läbiviimiseks ja varulahendusena ja/või koolitusel kasutatavate süsteemidena.

Projekt 4. Terviklik ennustussüsteem (EPS), et kvantifitseerida ebakindlust ja usalduse taset (ATM) simulatsioonide vastu

Taust

CTBT protokolli I osa punkti 18 alapunkti a kohaselt peaks rahvusvaheline andmekeskus (IDC) andma väärtused ja seonduvad ebakindlused, mis on arvutatud iga sündmuse jaoks, mille asukoha on IDC kindlaks teinud. Kuna ATM toetab sündmuste asukoha määramist, tuleks esitada ka sellega seonduvad ebakindlused.

On üldteada, et ebakindlust saab hinnata, kasutades ühtse simulatsiooni asemel pigem võrdväärsete simulatsioonide kogumit. Käesoleva projekti puhul kasutatakse ilmastikualaseid EPS andmeid (Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, riiklikud keskkonnaennustuse keskused või muud), et luua andmekogum, mis sisaldab samade juhtumite puhul mitmeid simulatsioone. Seda andmekogumit kasutatakse seejärel, et töötada välja vahendeid, millega hinnatakse ebakindlust ja usalduse taset ATMi simulatsioonide vastu. Sõltumatu andmekogumi abil valideeritakse ja tutvustatakse uusi vahendeid.

Eesmärgid

—	Töötada välja valideeritud prototüüp, et hinnata ebakindlust ja usalduse taset atmosfääris leviku modelleerimise (ATM) simulatsioonide vastu.

—	Määrata koostöös kasutajatega kindlaks vajadused.

—	Teha kindlaks kasutatavad ilmastikualased EPS andmed.

—	Luua ATMi simulatsioonide andmekogum.

—	Arendada välja vahendid ebakindluse ja usalduse taseme hindamiseks.

—	Valideerida vahendid.

—	Kohandada uut käivitusliidest ebakindluste ja usalduse taseme tootmiseks.

—	Teha valideeritud prototüüp kättesaadavaks, et testida seda reaalsete juhtumite peal.

Tulemused

EPSi põhised tooted aitavad teha olulisi otsuseid, andes objektiivset teavet, et kvantifitseerida ebakindlust ja usalduse taset ATMi simulatsioonide vastu iga konkreetse juhtumi korral. Samuti loovad need teadusliku aluse, mille abil näidatakse, kuidas saada väärtuslikku teavet ATMi suunistest ning seda hoolimata ebakindlusest, mis kaasneb atmosfäärialaste simulatsioonidega.

Projekt 5. Rahvusvahelise andmekeskuse (IDC) ATMi vahendite resolutsiooni paranemisest tuleneva kasu teaduslik hindamine

Taust

ATMist saadav kasu suureneb tavaliselt meteoroloogiliste andmete ja ATMi enda resolutsiooni paranemise tulemusel, eelkõige lühemate ajavahemike puhul. IDCs viiakse peagi lõpule kaks kõnealuse valdkonna projekti; operatiivselt toodetakse kõrgema resolutsiooniga (1 tund, 0,5o) allika retseptorite tundlikkuse (SRS) andmeid ning ükskõik kus maailmas toimuvate spetsiifiliste sündmuste (kohapealne inspekteerimine OSI), tuumakatsetused, tuumaõnnetused jne) jaoks luuakse nõudluspõhiselt kõrge resolutsiooniga meteoroloogilisi andmeid. Need kõrge resolutsiooniga meteoroloogilised andmed võetakse kasutusele tarkvaras Flexpart, mis kasutab transpordi- ja levikumudelit Lagrangian, et vajaduse korral toota väga kõrge resolutsiooniga (~ 0,05o) ATMi tooteid. Teostatakse teaduslik valideerimine, et tõendada ja koguseliselt hinnata kasu, mida need kaks projekti annavad ATMi toodetele.

Eesmärgid

—	Tõendada resolutsiooni parandamise lisaväärtust, kasutades vaatlusi ja mudelite võrdlusi.

—	Töötada välja käivitusliides, et kiirelt toota tulevikku ja minevikku suunatud ATMi simulatsioone, kõrge resolutsiooniga meteoroloogilisi andmeid ning ATMi suuniseid, mis põhinevad kõrge resolutsiooniga meteoroloogilistel andmetel mis tahes asukohas.

Tulemused

ATMi suuniste resolutsiooni parandamisest tuleneva kasu teaduslik tõendamine aitab kinnitada uute võimekuste (kõrgema resolutsiooniga operatiivne SRS, kõrge resolutsiooniga meteoroloogilised andmed) kasulikkust operatiivsüsteemis.

Käivitusliides muudab võimalikuks üksikasjalike suuniste andmise OSI ajal või teiste erakorraliste sündmuste ajal (tuumakatsetused, tuumaõnnetused jne).

Projekt 6. IDC ümberehitamise 3. etappi ette valmistavad tegevused

Taust

CTBTO teostas 2014. aasta jaanuarist 2017. aasta aprillini IDC ümberehitamise 2. etapi projekti (RP2), mille eesmärk oli arendada üldine tarkvara struktuur, et suunata järgmisel aastakümnendil uue tarkvara väljatöötamist ja ajakohastatud tarkvara lisamist olemasolevatesse süsteemidesse.

Projekti tulemusel saavutatud struktuur on olemasolevaga võrreldes märgatavalt parem, muu hulgas võib esile tuua järgmist.

—

Analüüsivahendite kasutajaliidese suurem paindlikkus, analüütilise läbivaatamise tõhustatud töövoog, sündmuste haldamine, sündmuste ristkorrelatsioon ja võrdlemine, kaardi tööriist ja integratsioon, lainekuju kvaliteedikontrolli maskide visualiseerimine ja toimetamine, sageduse-lainenumbri monitorid, analüütikute koolituse toetamine.

—	Andmete päritolu ulatuslik salvestamine, et mõista, kuidas saavutati töötlemise tulemused ning et uurida tulemuse arengut, kui kättesaadav teave muutub.

—	Laiendatavus, mis on kõikidesse komponentidesse sisse ehitatud keskne element.

—	Paindlik seismiline, hüdroakustiline ja infraheli (SHI) registri konfiguratsioon, mida toetavad graafilised vahendid.

—	Struktuuriga lihtsustatakse koostööpõhise tarkvaraarenduse uut mudelit, järgides avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise parimaid tavasid.

—	Tõhustatud seire ja testimise võimekused – Test Data Set Replay.

RP2 teostamisel saadi toetust USA mitterahalise panuse kaudu ja otsuses (ÜVJP) 2015/1837 ettenähtud rahalistest vahenditest. Neid ettenähtud rahalisi vahendeid kasutati eelkõige selleks, et pidada tehnilisi kohtumisi liikmesriikide ekspertidega, et tagada laialdane osalemine RP2s. Nende rahaliste vahenditega toetati ka prototüüpide loomisega seotud tegevust, näitamaks kuidas riiklike andmekeskuste (NDCd) panustatud tarkvara saab integreerida ümberehitatud struktuuri.

Valmistudes IDC ümberehitamise 3. etapiks, mille käigus rakendatakse RP2 struktuuril põhinevad koodid, püüab IDC suurendada tehnoloogilise valmisoleku taset mitme algoritmi puhul, mida oleks võimalik lisada ümberehitatud tarkvarasse. See ettepanek käsitleb konkreetselt algoritme, mis võimaldavad automaatselt või poolautomaatselt paremini töödelda seismiliste järeltõugete järjestusi.

Eesmärgid

Käesoleva projekti eesmärk on luua prototüüp ja võrrelda kuni kolme lähenemisviisi tulemuslikkust seoses järeltõugete järjestuse töötlemise parandamisega.

Kõnealused algoritmid on järgmised:

—	kahe ristkorrelatsiooni põhised lähenemisviisid,

—	lähenemisviis, mis põhineb autoregressiivsetel AIC meetoditel.

Töö tulemus

—	Kõigi eelnimetatud kolme lähenemisviisi osas luuakse eksperimentaalsed automaatse töötlemise registrid, integreerides kõnealused kolm algoritmi (iga algoritm eraldi registris). See tähendab, et nende meetodite puhul automatiseeritakse mõned manuaalsed toimingud.

—	Iga register toimib samade, järeltõukeid põhjustavate representatiivsete sündmuste alusel.

—	Toimivuse võrdlemise eesmärgil töötatakse välja ja rakendatakse automaatsed testid, mis võimaldavad koguda statistilist teavet kolme algoritmi kohta, kui neid kasutatakse representatiivsete sündmuste puhul.

—	Automaatsete testide tulemusel kogutud statistilisi andmeid kasutatakse algoritmide toimimise võrdlemiseks representatiivsete andmekogumite puhul.

—	SHI MDA analüütikud hindavad ka kolme algoritmi tulemusi, pidades silmas nende kvaliteeti, mis on lähtekoht läbivaatamisele analüütikute poolt.

—

Töö lõplikuks tulemuseks peaks olema aruanne ja soovitused, milles tehakse kokkuvõte eelnimetatud tulemustest, tehes kindlaks, millist kolmest lähenemisviisist tuleks järgida (või kas järgida ühtegi neist) operatiivsüsteemi edasisel arendamisel ja rakendamisel. See peaks hõlmama prognoosi edasiste jõupingutuste kohta, mis on arendamise lõpuleviimiseks vajalikud.

Projekt viiakse ellu 1,5 aasta jooksul ning sellega alustatakse 2018. aasta teises kvartalis. Prognooside kohaselt kulub 60 % kõigist jõupingutustest (peamiselt projekti esimese aasta jooksul) eksperimentaalsete registrite loomisele. Ülejäänud osa jõupingutustest kulub automaatsete testide väljatöötamisele, nende tulemuste kogumisele ja tulemuste analüüsimisele.

Tulemused

Projekti peamiseks kasuks on algoritmi tehnilise valmisoleku taseme suurendamine, kõnealusel algoritmil on suur potentsiaal analüütikute töökoormuse vähendamiseks. Piisavalt suure tehnoloogilise valmisoleku tasemega tarkvara saab rakendada ümberehitatud süsteemis väiksemate riskidega. Selle töö alusel saab teha jõulisemaid jõupingutusi, et hinnata, millist tööd on vaja veel teha, et valitud algoritmi operatsioonide käigus rakendada.

Mõnda käesoleva projekti käigus väljatöötatud prototüübi koodi saab integreerida lõplikusse operatiivtarkvarasse.

2.   Kohapealse inspekteerimise (OSI) suutlikkuse suurendamine

Projekt. Väärisgaaside töötlemise ja tuvastamise tõhustamine OSI käigus

Taust

Euroopa Liidu rahastamise toel (otsus 2010/461/ÜVJP) on välja töötatud ajutise tehnilise sekretariaadi (PTS) omanduses olev radioaktiivse ksenooni töötlemise ja tuvastamise väärisgaaside süsteem (OSI NG süsteem). Süsteem tarniti 2014. aasta alguses ja seda kasutati edukalt samal aastal integreeritud õppuse IFE14 käigus, mille korraldas CTBTO ettevalmistuskomisjon, et stimuleerida Jordaanias peaaegu terve OSI läbiviimist. Nimetatud õppuse ajal määras OSI NG süsteem usaldusväärselt ja täpselt 131mXe osakaalu 133Xe-st. Lisaks vastas süsteem tehnilistele nõuetele seoses nende isotoopide tuvastamiseks vajaliku minimaalse tegevusega.

Kuigi õppus tõendas, et OSI NG süsteem vastab radioaktiivse ksenooni tuvastamise peamistele tõhususe parameetritele, tehti IFE14 välisekspertide hindamisrühma tehnilises aruandes samuti kindlaks mitmed operatiivsed parameetrid, mida tuleb käsitleda väärisgaaside töötlemise ja tuvastamise võimekuse täiendava arendamise käigus. Sellele sarnaselt järeldati 2016. aastal OSI seadmete loetelu täiendava arendamise seminaril nr 23, et radioaktiivse ksenooni puhastamise ja mõõtmise võimekust tuleb parandada seoses usaldusväärsuse, lihtsuse ja projekteerimisega ning et tegemist on esmatähtsa küsimusega, mis aitab tõhustada nende operatiivset toimimist. Tõhustatud OSI NG süsteemi on vaja, et viia lõpule OSI välilabori projekteerimise ja käivitamise, mis omab otsest mõju nõutavale kiirele kasutuselevõtmisele ja kohapealsele toetusvõimekusele.

Eesmärgid

Vastavalt IFE14 läbivaatamise ja järelmeetmete protsessi tulemusel esitatud soovitustele on käesoleva ettepaneku eesmärk olemasoleva OSI NG süsteemi tõhustamine. Projekti eesmärk on kujundada süsteem nii, et see oleks kokkusobiv õhutranspordiga ning oleks hõlpsasti liigutatav operatsioonibaasi, operatsioonibaasist ja selle siseselt, ning et selle toimimine kohapealse laboratooriumi tingimustes oleks usaldusväärne ja lihtne. Selleks, et toetada OSI tegevuskava projekti 3.11 (Väärisgaaside laboratoorium), mille eesmärk on muu hulgas suurem kasutajasõbralikkus, modulaarsus ja süsteemi usaldusväärsus, tuleb ümber korraldada ja/või välja töötada järgmised süsteemi komponendid:

—	detektori alus ja tinakilp, et hõlbustada paigaldamist ja kohandada raskuskeset;

—	gaasi eraldamine, et vähendada energiatarbimist ja kasutada kaugetes asukohtades heeliumi asemel kandegaasina kättesaadavamaid materjale;

—	tarkvara, et lihtsustada protsesse, mis sobivad inspektori käitatava süsteemiga;

—	üldine projekteerimine, et maksimeerida integratsiooni kooskõlas OSI kiire kasutuselevõtu kontseptsiooniga.

Tulemused

Parandatud ning tõhusam ja tulemuslikum PTSi omanduses olev OSI väärisgaaside laboratoorium, mida on lihtsam kasutada ning mille suurem usaldusväärsus ja töökindlus tõhustab inspektorite tööd OSI ajal; sellest tulenevalt toetab see liidu poliitikat ja jõupingutusi CTBT jõustumise alal.

3.   Integreeritud suutlikkuse suurendamine ja teavitustegevus

A.   Üksteisest isoleeritud riiklike andmekeskuste (NDC-in-a-Box) kasutuselevõtmise täiendav arendamine

Projekt 1. Automaatse töötlemise ja integreerimisvõimekuse tõhustamine SHI NDC-in-a-Box raames

Taust

CTBTO ettevalmistuskomisjon avaldas 2016. aasta juulis NDC-in-a-Box versiooni 4.0, mis sisaldab uusi mooduleid, mis töötati välja „laiendatud NDC-in-a-Box“ projekti raames. See parandas märkimisväärselt riiklike andmekeskuste töötlemisvõimekust, andis vahendid infraheli andmete automaatseks ja interaktiivseks analüüsimiseks ning integreeris tarkvaraga SeisComP3, et automaatselt töödelda seismoakustilisi andmeid. IDC STA/LTA detektor ja DTK-PMCC detektor integreeriti SeisComP automaatse töötlemise registriga. Pärast versiooni 4.0 avaldamist saab IDC lokaatorile ligipääsu SeisComP interaktiivsest läbivaatamisvahendist scolv. Mitu teisendamismoodulit toetavad IDC andmete ja toodete integreerimist SeisComP põhisesse töötlemisregistrisse ning lihtsustavad jaamade konfigureerimisteabe sünkroniseerimist riiklike andmekeskuste ja IDC vahel, kasutades andmeotsingut ja impordimooduleid või andmebaasi replikatsiooni.

Kuigi uued moodulid võimaldavad riiklikel andmekeskustel IDC detektorite tulemusi reprodutseerida seismiliste ja infraheli andmete osas, ei ole veel kaalutud hüdroakustiliste andmete töötlemist. Lisaks erinevad SeisComP põhise automaatse töötlemise registri toodetud sündmused oluliselt IDCs loodutest. Selle põhjuseks on IDC ja SeisComP registrites sündmuste loomisel kasutatavate tarkvarade vahelised erinevused.

Eesmärgid

Käesoleva projekti eesmärk on laiendada SeisComP ja SeisComP moodulite võimekusi, mis tehakse NDC-in-a-Box raames kättesaadavaks järgmistel eesmärkidel.

—

IDC hüdroakustiliste andmete signaaldetektori integreerimine NDC-in-a-Box'i, sealhulgas määratletakse elemendid, mis on omased hüdroakustilistele tuvastamistele. See võimaldab riiklikel andmekeskustel tuvastada sisendeid IMSi hüdroakustilistest jaamadest, kasutades sama tarkvara, mida kasutatakse IDCs töötlemisel.

—

IDCs kasutatava NET-VISA detektori integreerimine SeisComP töötlemise registrisse, ning lõppkasutajale antakse liides NET-VISA konfigureerimiseks, mis on vaikeseade SeisComP-s kasutamiseks. See aitaks riiklikke andmekeskusi, kes töötlevad IMSi andmeid, kasutades SeisComP automaatset registrit, et luua sündmustekogum, mis sarnaneb rohkem IDCs looduga.

—	Võimekuse tõhustamine IMSi andmete integreerimisel teistesse avatud lähtekoodiga seismilise analüüsi tarkvaradesse, nagu SEISAN.

Töö tulemus:

Kõik käesoleva projekti tulemused seisnevad NDC-in-a-Box osaks olevate tarkvaramoodulite parandustes ning uutes tarkvaramoodulites, mis tehakse kättesaadavaks NDC-in-a-Box tulevastes versioonides. Need uued ja parandatud tarkvaramoodulid on järgmised.

—	Tõhustatud olemasolev NDC-in-a-Box scdfx moodul, mis võimaldab sel töödelda hüdroakustilisi andmeid ja säilitada kõiki elemente, mis on IDCs hüdroakustilise tuvastamise tulemusel.

—	IDC HASE moodul, millega määratletakse hüdroakustiliste sisendite asimuut ja aeglus, integreeritakse SeisComP moodulisse.

—	NET-VISA assotsiaator integreeritakse SeisComP-sse, kui valikuline assotsiaator, mida saab konfigureerida, et kasutada seda SeisComP vaikeassotsiaatori asemel.

—	Tõhustatud SeisComP, millega saab säilitada hüdroakustiliste tuvastuste täiendavaid elemente, nagu ka piksleid ja piksliperekondasid infraheli tuvastuste korral.

—	Tõhustatud SeisComP eksportmoodulid, millega saab hüdroakustilise ja infraheli tarkvara puhul eksportida tuvastusi ja nende elemente avatud lähtekoodiga andmebaasi.

—	Tõhustatud praegune tarkvara, mis võimaldab viia lõpule IMSi seismilise jaama konfigureerimise ja importida IMS andmeid SAEISANi töötlemiseks koos IMSi mittekuuluvate andmetega, mis on riiklike andmekeskuste jaoks huvipakkuvad.

Projekt viiakse ellu 12 kuu jooksul, kasutades tarkvara väljatöötamise paindlikke meetodeid, nagu Scrum või Kanban, ning tarkvara lastakse välja etapikaupa ja funktsionaalsus suureneb iga nelja nädala järel.

Kavade kohaselt korraldatakse riiklike andmekeskuste esindajatega kaks seminari, millel on järgmised eesmärgid.

—

Esimesel seminaril tutvustatakse projekti ja antakse riiklike andmekeskuste esindajatele võimalus tutvustada endale asjakohaseid juhtumeid, mis võivad saada kasu automaatse assotsiaatori (NET-VISA) kasutamisest osana SeisComP-st, et formeerida SHI sündmusi. Riiklikud andmekeskused peaksid kavandatu kohaselt esitama IDC-le testimiseks endale huvipakkuvatest võrgustikest saadud testiandmed.

—	Teine seminar peaks tähistama projekti jooksul väljatöötatud tarkvara testimisperioodi algust. See tarkvara sisaldab tõenäoliselt NET-VISA assotsiaatorit, mis on integreeritud SeisComP-sse, ning jaamade töötlemisvahendeid hüdrotöötlemise jaoks, mis on integreeritud SeisComP-sse.

Tulemused

Lõpptulemuseks on tõhustatud automaatse töötlemise register, mis põhineb SeisComP-l ning mis antakse NDCle.

Peamiseks tulemuseks on riiklike andmekeskuste varustamine täiendavate võimekustega IDC andmete automaatseks töötlemiseks, IMSi ja IMSi mittekuuluvatest jaamadest pärinevate andmete ühendamiseks NDC-in-a-Box-s ning IDC tulemuste reprodutseerimiseks NDC-in-a-Box automaatses töötlemises.

Projekt 2. Infraheli töötlemise ja interaktiivse süsteemi areng

Taust

Alates 2013. aastast on IDC teinud tööd nii infraheli automaatse süsteemi ümberkujundamise eesmärgil kui ka laiendatud riiklike andmekeskustega (Extended NDC-in-a-Box) seotud projektidega, kusjuures tarkvara lasti välja 2016. aastal. Infraheli töötlemise süsteemi alased jõupingutused kujutasid endast seismiliste andurite jaoks mõeldud andmete automaatse töötlemise süsteemi ning interaktiivse hindamistarkvara väljatöötamist. Need vahendid integreeriti seejärel tarkvarasse NDC-in-a-box ja IDC keskkonda.

Riiklikelt andmekeskustelt saadud esialgne tagasiside on positiivne, kuna see andis riiklikele andmekeskustele infraheli tehnoloogia alase suutlikkuse. IDC saab praegu taotlusi infraheli tehnoloogia alaste koolituste korraldamiseks ning soovitusi vahendite tõhustamiseks ja arendamiseks, mis ulatuvad kaugemale kavandatud hooldustegevusest.

IDC sooviks jätkata jõupingutusi infraheli töötlemise süsteemi väljakujundamiseks, et toetada IDC ja IMSi vajadusi ning toetada ja käsitleda riiklike andmekeskuste tarkvara alaseid taotlusi.

Eesmärgid

—	Toetada jaamade töötlemissüsteemi arengut, et rahuldada jätkuvalt IMSi ja IDC operatsioonide toetamise alaseid vajadusi.

—	Toetada riiklike andmekeskuste taotlusi tarkvara, tarkvara ajakohastamise ja riiklike andmekeskuste ülesannete täitmise funktsioonide alal.

—	Jätkata uusimate funktsioonide rakendamist, et analüüsida paremini infraheli signaale eesmärgiga säilitada infraheli tehnoloogia teadusalane usaldusväärsus CTBTOs.

—

Töötada selle nimel, et võtta kasutusele määramatuse kvantifitseerimist rakendavad infrahelilainete levimise mudelid, mis kombineeritakse infraheli laine faasi seostamisel kasutatavate väga täpsete atmosfäärinäitajatega, sündmuse tekke kirjeldusega ja sündmuse põhjaliku analüüsiga, et täita keskpika strateegia eesmärgid.

Tulemused

—	Jätkata IDC infraheli süsteemi tehnilise ja teadusalase usaldusväärsuse suurendamist ning tagada IDC ja IMSi operatsioonide toetamine.

—

Jätkata tuginemist otsuse 2012/699/ÜVJP alusel alustatud NDC-in-a-Box tarkvara alastele jõupingutustele, mida jätkati otsusega (ÜVJP) 2015/1837, et võimaldada riiklikel andmekeskustel töödelda IMSist kättesaadavaid andmeid nii CTBT järelevalve kui ka riiklikel eesmärkidel. Need jõupingutused on loonud riiklike andmekeskuste tugeva kasutajaskonna ning kavandatavad projekti tulemused aitavad suurendada riiklike andmekeskuste usku kontrollisüsteemi usaldusväärsusesse.

—	Teha riiklike andmekeskustega koostööd uusima infraheli süsteemi loomiseks osana IDC ümberkujundamise alastest jõupingutustest.

B.   Integreeritud teavitamine ja suutlikkuse suurendamine tehnilise abi, hariduse ja koolituse kaudu

Projekt. Koostöö CTBTle alla kirjutanud ning mitte alla kirjutanud riikidega CTBT ja selle kontrollikorra edendamiseks integreeritud teavitamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu

Taust

Suutlikkuse suurendamine on osutunud väga tähtsaks CTBT kontrollikorra tugevdamisel. Paljud CTBT IMSi jaamad asuvad või hakkavad asuma arenguriikide territooriumil ning neid haldavad arenguriikide asutused. Lisaks on paljud arenguriigid loomas või täiustamas oma NDCid, et võimaldada neil kasutada täiel määral ära kontrollisüsteemi toodetud andmeid ja tooteid. Sellega seoses on rohkem kui 40 NDCle liidu rahastamise kaudu tarnitud suutlikkuse suurendamise süsteemid, mis vajavad regulaarset hooldust ja vajaduse korral väljavahetamist.

Integreeritud teavitamise ja suutlikkuse suurendamise alased tegevused annavad arenguriikide ekspertidele vajalikku taustteavet ning koolitust, et hõlbustada nende osalemist CTBTO ettevalmistuskomisjoni otsuste tegemise ja poliitikakujundamise protsessides. Selline osalemine on väga oluline CTBT demokraatliku ja osalemisel põhineva laadi kinnitamisel, mis omakorda toimib usaldust suurendava meetmena, et pälvida alla mitte kirjutanud riikide toetus.

Integreeritud teavitamise ja suutlikkuse suurendamise põhielemendina viib sekretariaat läbi koolitus- ja haridusmeetmeid, mille eesmärk on luua ja säilitada vajalik suutlikkus CTBT ja selle kontrollikorra tehnilistes, teadusalastes, juriidilistes ja poliitilistes aspektides, keskendudes riikidele, kes ei ole CTBTle allakirjutanud või ratifitseerinud. Need koolitus- ja haridusmeetmed hõlmavad üksusteüleseid jõupingutusi ning vahendeid ja saavad kasu silmapaistvate isikute rühma liikmete osalemisest ning CTBTO noorterühma liikmete toetusest.

Eesmärgid

CTBT ettevalmistuskomisjoni integreeritud teavitamise ja suutlikkuse suurendamise alase tegevuse eesmärgid on järgmised:

a)	aidata kaasa CTBT ülemaailmsele kohaldamisele,

b)	edendada CTBT jõustumise väljavaateid ning

c)	tugevdada ja säilitada toetust CTBT kontrollikorrale.

Ülemaailmse kohaldamise ja jõustamise alased tegevused

—	veebipõhiste õppematerjalide ja -vahendite väljatöötamine;

—	koolitus, teaduslikud ja diplomaatilised seminarid ja konverentsid;

—	osalemine tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimusi käsitlevatel olulistel üritustel.

CTBT kontrollikorra toetamise tugevdamise ja säilitamise alane tegevus

—	tarkvara ja taristu areng,

—	tehnilised seminarid,

—	süstemaatiline koolitus laiendatud riiklike andmekeskuste (Extended NDC-in-a-Box) tarkvara osas,

—	IMSi andmete töötlemise integreerimine riiklikesse ja piirkondlikesse seismilistesse võrkudesse,

—	tehnilise abi andmine suutlikkuse suurendamise süsteemi seadmete ning selle hoolduse või väljavahetamise vormis.

Tulemused

Võimekuse tugevdamine ja teadlikkuse suurendamine CTBT ja selle kontrollisüsteemi, samuti kontrollikorra tõhustatud operatiivse suutlikkuse alal. Riigid, kes peavad CTBTle veel allkirjastama ja/või ratifitseerima, sealhulgas CTBT 2. lisas loetletud riigid, tutvuvad CTBT ja kontrollikorra eelistega.

LISA

MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU TÕKESTAMISE JA DESARMEERIMISE VALDKONNAGA TEGELEVATE SÕLTUMATUTE MÕTTEKODADE EUROOPA VÕRGUSTIK MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU VASTASE ELi STRATEEGIA RAKENDAMISE TOETAMISEKS

1.   Eesmärgid

Käesoleva otsuse eesmärk on täiendavalt rakendada dokumenti „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses“ („uued tegevussuunad“), mis esitati 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia edasiarendamiseks vastu võetud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta järeldustes. Uusi tegevussuundi käsitleva dokumendi kohaselt võiks liit saada massihävitusrelvade leviku vastases võitluses kasu toetusest, mida pakub valitsusväliste massihävitusrelvade leviku vastase võitluse mõttekodade võrgustik. Võrgustik peaks ühendama liidu strateegilistele valdkondadele spetsialiseerunud välispoliitika institutsioonid ja uurimiskeskused. Seda võrgustikku saaks laiendada, et see hõlmaks institutsioone kolmandates riikides, kellega liit peab konkreetseid desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid dialooge.

See massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkondadega tegelevate sõltumatute mõttekodade võrgustik („võrgustik“) jätkab poliitilise ja julgeolekualase dialoogi ning pikaajalise diskussiooni soodustamist massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses võetavate meetmete ja omavahel seotud desarmeerimisküsimuste üle kodanikuühiskonnas ning eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute vahel.

Võrgustiku tööd laiendatakse selliselt, et oleks hõlmatud tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud teemad, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, millega tagatakse ELi väike- ja kergrelvade strateegia pidev rakendamine. Võrgustik aitab pakkuda uusi ideid ELi meetmete kohta, mis on seotud tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse ja liigse hankimisega. See hõlmab peale julgeolekuküsimuste reageeriva mõõtme ka selle ennetavat mõõdet. Tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku ja reguleerimata kauplemise tõkestamist käsitatakse relvakaubanduslepingu raamistikus liidu prioriteedina.

Peale selle käsitleb võrgustik kõiki ekspordikontrolli aspekte, mis on seotud massihävitusrelvade või tavarelvadega, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaubad, ning kosmose valdkonna turvalisuse küsimusi.

Võrgustiku eesmärk on suurendada väljaannete, koosolekute, konverentside ning sihipäraste haridus- ja teavitusprojektide abil kolmandate riikide teadlikkust massihävitusrelvade ja tavarelvade levikuga, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse ja ülemäärase hankimisega seotud probleemidest. Peale selle püüab võrgustik suurendada teadlikkust vajadusest teha koostööd liiduga ja mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs, et hoida ära kogu maailmas muret tekitavate massihävitusrelvade leviku alaste programmide loomine, nende läbiviimist tõkestada ning need peatada ja võimaluse korral kaotada.

Liit soovib seda võrgustikku toetada järgmiselt:

—	korraldatakse kolm suurt iga-aastast konverentsi ja kõrvalüritustena nn järgmise põlvkonna seminarid eesmärgiga esitada aruandeid ja/või soovitusi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindajatele;

—

korraldatakse liidu institutsioonide esindajate, liikmesriikide esindajate ja akadeemiliste ekspertide kolm nõupidamist, et vahetada arvamusi desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvaekspordi kontrolli olulistes küsimustes ja kriitilise tähtsusega arengute kohta, et esitada aruandeid ja/või soovitusi kõrge esindaja esindajatele;

—	korraldatakse kuni üheksa sihtotstarbelist seminari ekspertidele ja praktikutele kõikides massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes, hõlmates nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, eesmärgiga esitada kõrge esindaja esindajatele aruandeid ja/või soovitusi;

—	koostatakse ja avaldatakse kuni 20 poliitikadokumenti, milles käsitletakse konsortsiumi pädevusse kuuluvaid teemasid ja pakutakse välja poliitilisi ja/või tegevuspoliitika valikuid;

—

tagatakse konsortsiumi kasutajatoe pidev haldamine ja arendamine, et pakkuda üksikjuhtumipõhist eksperditeavet küsimuste kohta, mis on seotud kõikide massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustega, mis hõlmavad nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, et anda vastuseid kahe kuni kolme nädala jooksul, sealhulgas koostades kuni 18 eksperdidokumenti;

—	hallatakse ja arendatakse edasi e-õppe kursust, mis hõlmab kõiki asjakohaseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise aspekte;

—	liidu ja kolmandate riikide üliõpilastele ja noortele diplomaatidele luuakse kuni 36 massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alast praktikakohta;

—	ÜRO desarmeerimisalases stipendiumiprogrammis osalejatele korraldatakse iga-aastaseid õppekülastusi Brüsselisse, et edendada massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvaekspordi kontrolli alaseid liidu poliitikameetmeid ja suurendada nende nähtavust;

—	töötatakse välja katseline koolituskursus, et suurendada loodusteaduste magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste hulgas teadlikkust massihävitusrelvade leviku riskidest, sealhulgas nendest, mis tulenevad teaduse ja tehnoloogia arengust;

—

hallatakse, juhitakse ja arendatakse internetipõhist platvormi ja seonduvaid sotsiaalvõrgustikke, et soodustada kontaktide loomist, luua ainulaadne foorum desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alasteks Euroopa teadusuuringuteks, edendada võrgustikku, luua suhted ülemaailmse massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise kogukonnaga ning edendada konsortsiumi pakutavaid koolitusvõimalusi seoses nii kohapeal läbiviidavate koolituste kui ka e-õppega.

2.   Võrgustiku töökorraldus

Võrgustik on avatud kõigile asjaomastele liidu ja assotsieerunud riikide mõttekodadele ja uurimisinstituutidele ning austab täielikult erinevaid arvamusi liidus. See on kaasatud kõigisse konsortsiumi tegevustesse võimalikult suurel määral, et anda oma liikmetele omalus ja nähtavus.

Võrgustik jätkab kontaktide edendamist massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise Euroopa teadusringkonnaga ning eelkõige võtab ühendust KBRT-julgeoleku valdkonnas töötavate loodusteadlastega. Võrgustik soodustab jätkuvalt kontaktide loomist valitsusväliste ekspertide, liikmesriikide esindajate ja liidu institutsioonide vahel. Võrgustik on valmis kaasama kolmandate riikide valitsusväliseid osalejaid vastavalt massihävitusrelvade leviku vastasele ELi strateegiale ning ELi väike- ja kergrelvade strateegiale.

Võrgustiku ülesanne on käsitleda massihävitusrelvade leviku tõkestamist, massihävitusrelvade kandesüsteeme, desarmeerimist, tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi, ning relvaekspordi kontrolli ja kosmose valdkonna turvalisust.

Nõukogu asjaomastes ettevalmistavates üksustes osalejad (nagu CODUN/CONOP ja COARM) saavad võrgustikuga konsulteerida desarmeerimise ning mittetavarelvade ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimustes, ning nende esindajad võivad osaleda võrgustiku raames toimuvatel koosolekutel. Võrgustiku koosolekud võib korraldada paralleelselt töörühma koosolekutega, kui see on teostatav.

Võrgustiku tegevuse juhtimist jätkab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium, mille on moodustanud FRS, HSFK/PRIF, IISS, SIPRI, IAI ja VCDNP ning millele tehakse ülesandeks hallata projekte tihedas koostöös kõrge esindaja esindajatega.

Konsortsium kutsub kõrge esindaja esindajatega ja liikmesriikidega konsulteerides ekspertide seminaridele ja olulistele iga-aastastele konverentsidele osalejaid, kellel on ekspertteadmised massihävitusrelvade ja tavarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal, ning palub neil avaldada oma väljaandeid ja jagada teavet oma tegevuse kohta kõnealusele teemale pühendatud veebisaidil. Peale selle toetab konsortsium liidus ja sellest väljaspool nii ametnike kui ka teadlaste pädevuse arendamist massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes.

3.   Projektide kirjeldus

3.1.   Projekt 1: iga-aastase suurkonverentsi korraldamine ning aruande ja/või soovituste koostamine

3.1.1.   Projekti eesmärk

Iga-aastastel massihävitusrelvade tõkestamist ja desarmeerimist käsitlevatel suurkonverentsidel, kus osalevad liidu, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide valitsuste eksperdid ja sõltumatud mõttekojad ning muud teadusringkondade spetsialistid, arutatakse ja määratakse kindlaks edasisi meetmeid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks ning tavarelvadega seotud probleemide käsitlemiseks, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamiseks. Projekti tippürituseks oleval iga-aastasel konverentsil jätkatakse teadlikkuse tõstmist massihävitusrelvade leviku vastasest ELi strateegiast, ELi väike- ja kergrelvade strateegiast ja uusi tegevussuundi käsitlevast dokumendist ning seonduvatest institutsioonide rakendamisponnistustest.

Iga-aastased konverentsid edendavad samuti selliste Euroopa mõttekodade rolli ja ühtekuuluvust, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud valdkondadele, ning aitavad edendada nende mõttekodade ja muude institutsioonide suutlikkust, sealhulgas maailma piirkondades, kus ei ole põhjalikke ekspertteadmisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohta.

Iga-aastastel konverentsidel ja mis tahes ettevalmistavatel kohtumistel käsitletakse Euroopa välisteenistuse töö jaoks olulisi desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimusi. Nende arutelude ja konsortsiumi järelvalve all tehtava muu töö põhjal koostatakse kõrge esindaja esindajate jaoks poliitikast lähtuvad aruanded ja tegevussoovitused. Seda aruannet levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides ning see tehakse kättesaadavaks Internetis.

3.1.2.   Projekti tulemused

—

Euroopa juhtimisel hoitakse jätkuvalt elus oluline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alane suurkonverents, mis on endiselt peamiseks platvormiks strateegiliste arutelude edendamiseks massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks võetavate meetmete ja omavahel seotud desarmeerimiseesmärkide üle, et käsitleda tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamisega seotud probleeme.

—	Kolmandate riikide valitsusametnike, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna hulgas suurendatakse massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku tõkestamist ning keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtusid käsitleva liidu poliitika nähtavust ning sellealast teadlikkust.

—	Edendatakse võrgustiku rolli ja ühtekuuluvust ning liidu rolli selles valdkonnas ning samuti suurendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid teadmisi riikides, kus need on ebapiisavad, sealhulgas kolmandates riikides.

—

Esitatakse poliitikast lähtuvad aruanded ja/või tegevussoovitused, millega parandatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ning ELi väike- ja kergrelvade strateegia rakendamist ning rajatakse kasulik lähteplatvorm liidu ja rahvusvahelise kogukonna tegevusele seoses massihävitusrelvade leviku vastase võitluse ja tavarelvadega.

—	Suurendatakse liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkust ja teadmisi massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.1.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kolm iga-aastast suurkonverentsi ja vajaduse korral ettevalmistavaid koosolekuid ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused.

—

Brüsselis korraldatakse iga-aastane 1,5 päeva kestev konverents, kus osaleb liidu ja assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide mõttekodade ja teadusringkondade ja valitsuste kuni 300 eksperti, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise, relvastuskontrolli ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele.

—

Tähelepanu pööratakse spetsialistide järgmise põlvkonna väljaõpetamisele, sealhulgas Euroopast ja Põhja-Ameerikast väljaspool asuvate riikide spetsialistidele, kellel palutakse osaleda lisaks veel üks päev enne või pärast konverentsi korraldataval erikoolitusel ning kellele tutvustatakse asjaomaseid liidu institutsioone.

—	Poliitikast lähtuvad aruanded ja/või tegevussoovitused, mis ergutavad massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ning ELi väike- ja kergrelvade strateegia rakendamist.

3.2.   Projekt 2: iga-aastaste liidu nõupidamiste korraldamine

3.2.1.   Projekti eesmärk

Projekti raames korraldatakse kolm iga-aastast nõupidamist ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused. Seminaridel tuleks käsitleda liidu lühi- ja pikaajalisi probleeme massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas, eelkõige massihävitusrelvi ja nende kandevahendeid, tavarelvi, sealhulgas väike- ja kergrelvi, uut liiki relvi ja kandesüsteeme. Samuti peaksid need andma liidu otsustajatele võimaluse keskenduda pikaajalistele probleemidele ja suundumustele massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas ning muudele asjaomastele küsimustele, mis jäävad nende igapäevasest tegevusest välja.

Nõupidamised tugevdavad samuti massihävitusrelvade leviku tõkestamisega ja desarmeerimisega seotud valdkondadele spetsialiseerunud Euroopa mõttekodade ühtekuuluvust ning aitavad suurendada suutlikkust nendes valdkondades, eriti nendes liidu piirkondades, kus on desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise eksperditeadmisi võimalik parandada.

3.2.2.   Projekti tulemused

—	Massihävitusrelvade leviku päevakohaseid suundumusi käsitleva teabe ja analüüside vahetamine liikmesriikide poliitikute ja teadusekspertide, samuti Euroopa välisteenistuse ja muude liidu institutsioonide spetsialistide vahel.

—	Arutelu teemal, millised on parimad viisid ja vahendid massihävitusrelvade leviku vastast võitlust käsitleva liidu poliitika rakendamiseks.

—	Sõltumatute liidu mõttekodade poolt konstruktiivse tagasiside pakkumine liidule massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse strateegiate kohta ning praktikute soovitused mõttekodadele kõige asjakohasemate edasist uurimist vajavate poliitikateemade kohta.

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna asjakohaste küsimuste kindlakstegemine poliitikast lähtuvate aruannete koostamiseks.

—	Poliitikast lähtuvate aruannete koostamine ja tegevussoovituste esitamine kõrge esindaja esindajatele.

3.2.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kolm iga-aastast nõupidamist ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused. Nende ürituste kava valmistatakse ette tihedas koostöös nõukogu ÜVJP töörühmadega, kes käsitlevad massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist (CODUN/CONOP) ning relvaekspordi kontrolli (COARM). Nõupidamistel tuleks käsitleda liidu lühi- ja pikaajalisi probleeme massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas järgmiste relvakategooriate puhul: massihävitusrelvad ja nende kandevahendid, tavarelvad, sealhulgas väike- ja kergrelvad, uut liiki relvad ja kandesüsteemid.

Iga-aastased nõupidamised kestavad 1,5 päeva ja nendel osaleb kuni 100 inimest liidu mõttekodadest, liikmesriikidest ja liidu institutsioonidest, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade küsimustele. Nende seminaride peamine eesmärk peaks olema pidada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnaga tegelevate liidu mõttekodade, liidu ja selle liikmesriikide vahelisi nõupidamisi. Iga-aastased nõupidamised tuleks korraldada Brüsselis.

3.3.   Projekt 3: sihtotstarbeliste seminaride korraldamine

3.3.1.   Projekti eesmärk

Projekti raames korraldatakse kuni üheksa ekspertide sihtotstarbelist seminari ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused. Nende seminaride peamine eesmärk peaks olema pidada massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate liidu mõttekodade, liidu ja selle liikmesriikide vahelisi nõupidamisi konkreetsetel teemadel, et käsitleda olulisi sündmusi ja liidu poliitikavalikuid ning pakkuda liidu mõttekodadele, liikmesriikidele ja liidu institutsioonidele võimalus suhelda sihtrühmadega liidus ja väljaspool liitu.

3.3.2.   Projekti tulemused

—	Massihävitusrelvade leviku päevakohaseid suundumusi käsitleva teabe ja analüüside vahetamine liikmesriikide poliitikute ja teadusekspertide, samuti Euroopa välisteenistuse ja muude liidu institutsioonide spetsialistide vahel.

—	Arutelu teemal, millised on parimad viisid ja vahendid massihävitusrelvade leviku vastast võitlust käsitleva liidu poliitika rakendamiseks.

—	Sõltumatute liidu mõttekodade poolt konstruktiivse tagasiside pakkumine liidule massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ning ELi väike- ja kergrelvade strateegia kohta ning praktikute soovitused mõttekodadele kõige asjakohasemate edasist uurimist vajavate poliitikateemade kohta.

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna asjakohaste küsimuste kindlakstegemine poliitikast lähtuvate aruannete koostamiseks.

—	Poliitikast lähtuvate aruannete koostamine ja tegevussoovituste esitamine kõrge esindaja esindajatele. Neid aruandeid levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides.

3.3.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kuni üheksa ekspertide sihtotstarbelist seminari ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused. Eriseminarid kestavad kuni kaks päeva ja nendel osaleb kuni 45 inimest; osalejate arv määratakse kindlaks iga seminari puhul eraldi.

3.4.   Projekt 4: publikatsioonid

3.4.1.   Projekti eesmärk

—

Esitada teavet ning analüüse teemadel, mis on seotud massihävitusrelvade leviku tõkestamisega, nende kandesüsteemidega, tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvad, ja desarmeerimisega, mis annavad sisendeid eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute poliitiliseks ja julgeolekualaseks dialoogiks nendel teemadel.

—	Teha kättesaadavaks vahendid, millele nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites osalejad saavad toetuda massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ning desarmeerimise alaseid liidu poliitikat ja tavasid käsitlevas arutelus.

—	Pakkuda ideid, teavet ja analüüse, mis võivad aidata töötada välja massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise vallas liidu tasandil võetavaid meetmeid.

3.4.2.   Projekti tulemused

—	Paraneb eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute poliitiline ja julgeolekuga seotud dialoog, kus käsitletakse massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastase võitluse, relvastuskontrolli ning desarmeerimise meetmeid.

—

Suurem teadlikkus, teadmised ja arusaamine kodanikuühiskonnas, eelkõige laiemas massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade liidu võrgustikus, ja valitsustes liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise poliitikameetmetest.

—	Kõrgele esindajale, liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele esitatakse poliitilisi ja/või tegevuspoliitilisi valikuid.

—	Liidu tasandil massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise meetmete väljatöötamist abistatakse ideede, teabe ja analüüside esitamisega.

3.4.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames koostatakse ja avaldatakse kuni 20 poliitikadokumenti. Poliitikadokumendid koostab või tellib konsortsium ja nendes ei esitata tingimata liidu institutsioonide või liikmesriikide seisukohti. Poliitikadokumendid kajastavad konsortsiumi ülesannete hulka kuuluvaid teemasid. Iga dokument raamistab poliitilisi ja/või tegevuspoliitilisi valikuid. Kõik poliitikadokumendid avaldatakse konsortsiumi veebisaidil.

3.5.   Projekt 5: kasutajatoe haldamine ja arendamine

3.5.1.   Projekti eesmärk

Kasutajatoe jätkuv haldamine ja edasiarendamine konsortsiumis, et pakkuda eriteadmisi kõikide massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud küsimuste kohta, hõlmates nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, annab teavet ja soodustab liidu poliitilise tegevuse kujundamist konkreetsete ja kiireloomuliste teemade osas.

3.5.2.   Projekti tulemused

—	Käsitletakse Euroopa välisteenistuse esitatud konkreetsete teemade uurimise taotlusi, millele vastatakse kahe kuni kolme nädala jooksul.

—	Edendatakse teemakohast dialoogi konsortsiumi mõttekodade ja Euroopa välisteenistuse vahel.

—	Seega tugevdatakse teadmistebaasi massihävitusrelvade leviku tõkestamise küsimusi käsitlevate arutelude edendamiseks liidus.

—	Euroopa välisteenistus saab lühiajaliste ja vahetevahel esitatavate taotluste puhul ulatusliku juurdepääsu konsortsiumi ekspertide eriteadmistele ja uurimistöövahenditele.

3.5.3.   Projekti kirjeldus

Projekti alusel tehakse Euroopa välisteenistusele ja asjaomastele nõukogu töörühmadele kättesaadavaks kuni 18 5 kuni 10 lehekülje pikkust ekspertide dokumenti aktuaalsete massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimuste kohta kahe kuni kolme nädala jooksul alates nende taotlemisest Euroopa välisteenistuse poolt. Need dokumendid põhinevad olemasoleva teaduskirjanduse ja esmaste dokumentide retsenseerimisel (mitte algupärane teadusuuring). Euroopa välisteenistusega peetavatel aruteludel tehakse kindlaks potentsiaalsed teemad, võttes arvesse rahvusvaheliselt arutatavaid teemasid, eelolevaid liidu üritusi ja liidu poliitikadokumente. Euroopa välisteenistus võib sellist panust taotleda a) dokumendi kujul ja/või b) CONOPile või COARMile esitatava teabena ja/või c) mujal asuva eksperdi sisendi kujul, kui nõu on vaja saada kiiresti.

3.6.   Projekt 6: e-õpe

3.6.1.   Projekti eesmärk

—	Suurendada järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute suutlikkust massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkondades.

—	Edendada liidus ja kolmandates riikides põhjalikke teadmisi liidu poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

—	Panustada ülemaailmsetesse algatustesse, mille eesmärk on edendada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alast haridust.

—	Uuendada ja laiendada liidus ja partnerriikides eksperditeadmisi massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade küsimustes.

—	Anda liidu institutsioonidele, liikmesriikidele ja Euroopa mõttekodade võrgustikule vastavalt vajadustele kohandatud ja ajakohastatud teadmisi kogu mittetavarelvade ja tavarelvade kontrolli kohta.

3.6.2.   Projekti tulemused

—	Hallatakse ja optimeeritakse terviklikku e-õppe kursust, mis hõlmab kõiki asjakohaseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise aspekte.

—	Teavitatakse ja abistatakse haridustöötajaid ja koolitajaid, et nad saaksid kasutada liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid õppematerjale.

—	Toetatakse liidu e-õppe materjalide integreerimist ülikoolide magistriõppeprogrammidesse.

—	E-õpe ja klassiruumis läbi viidav koolitus kombineeritakse konsortsiumi kujundatud massihävitusrelvade leviku tõkestamise teadlikkuse koolituseks („kombineeritud õpe“).

—	Parandatakse liidus ja kolmandates riikides põhjalikke teadmisi liidupoliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

—	Kõigile massihävitusrelvade leviku tõkestamise alases teadustöös ja programmitöös osalevatele sidusrühmadele pakutakse pidevalt ajakohastatavaid avatud õppematerjale.

—	Täiendava veebisisu loomine, et parandada kursuse õppekava ja anda massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonna praktikutele ja teadlastele kriitilise tähtsusega toetavaid teadmisi.

3.6.3.   Projekti kirjeldus

Projektis keskendutakse otsuse 2014/129/ÜVJP alusel välja töötatud e-õppe vahendi ülemaailmsele levitamisele ja kasutamisele.

Sel eesmärgil parandatakse pidevalt e-õppe veebisaidi kasutajasõbralikkust ja seonduvat sertifikaadi jaotist, lähtudes osalejate tagasisidest ja kasutajate käitumise hindamisest erinevate statistiliste vahenditega. Erilist tähelepanu pööratakse e-õppe pakkumise kohandamisele nägemis- või kuulmispuudega kasutajate jaoks, et hõlbustada kursuse tõketeta kasutamist ja saavutada maksimaalne potentsiaalsete osalejate arv. Lisaks saaks kogu kursuse arusaadavust parandada, kui selle vaatavad põhjalikult keeleliselt läbi inglise keelt emakeelena kõnelevad spetsialistid.

Kõik 15 õppeüksust ajakohastatakse, et anda õpilastele kõige ajakohasemad faktid ja arvud. Haridusasutuste teavitamine ja toetamine võimaldab e-õppe hõlpsalt integreerida ülikoolide magistriõppeprogrammidesse ja muudesse hariduspakkumistesse ning ergutada e-õppe kursuse kasutamist kogu maailmas.

Ajavahemikul 2018–2020 töötatakse välja ja käivitatakse kuni 5 täiendavat e-õppe üksust. Täiendav e-õppe sisu töötatakse välja tihedas koostöös Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikidega ja see võib kuuluda ühte järgmistest kategooriatest:

a)	kõrgema astme õppeüksus, milles täpsustatakse olemasoleva kursuse sisu ja esitatakse põhjalikumat teavet;

b)	praktiline õppeüksus, mis keskendub massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja ekspordikontrolli režiimi praktilise rakendamisega seotud küsimustele;

c)	akadeemiline õppeüksus, mis annab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teoreetilise käsitluse;

d)	toetav õppeüksus, mis annab olulisi teadmisi selleks, et mõista paremini massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise laiemat probleemistikku (nt õiguslikud, finants- ja eetilised aspektid);

e)	vajadustele kohandatud õppeüksus, mis toetab klassiruumis läbi viidud spetsiifilist koolitust ja mida kasutatakse koos nende koolitustega („kombineeritud õpe“).

3.7.   Projekt 7: praktika

3.7.1.   Projekti eesmärk

—	Suurendada järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika ja kavandamise alast suutlikkust.

—	Parandada liidus arusaamist ja omalust seoses liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise poliitikaga.

—	Levitada ja parandada teadmisi liidu väike- ja kergrelvade ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitikast kolmandates riikides.

—	Luua esilekerkivate ekspertide võrgustikud piirkondades, kus liit tunneb suurt huvi massihävitusrelvade leviku tõkestamise vastu.

—	Suurendada suutlikkust võrgustikus.

—	Uuendada ja laiendada liidus ja partnerriikides eksperditeadmisi massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade küsimustes.

3.7.2.   Projekti tulemused

—	Suurendatakse järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika ja kavandamise alast suutlikkust.

—	Parandatakse liidus põhjalikke teadmisi liidu poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

—	Parem arusaamine liidu strateegiatest, poliitikameetmetest ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisel järgitavatest lähenemisviisidest kolmandates riikides.

—	Luuakse noorte praktikute ja teadlaste võrgustikke ja soodustatakse praktilist koostööd.

—	Tugevam suutlikkuse suurendamine võrgustikus seoses liidu poliitikameetmetega massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade valdkonnas.

3.7.3.   Projekti kirjeldus

Projekt näeb ette massihävitusrelvade ja desarmeerimise Euroopa praktikakohad kuni 36 üliõpilasele või noorele diplomaadile, igaühele kuni kolmeks kuuks. Praktikakohad loob, neid kontrollib ja dokumenteerib konsortsium ning need hõlmavad kombineerituna loenguid, arutelusessioone, struktureeritud lugemist ja projekti integratsiooni.

Vastuvõtvateks asutusteks võivad olla kõik võrgustikku kuuluvad asutused. 30 praktikakohta 36st on reserveeritud Euroopa kandidaatidele ning ülejäänud kuus praktikakohta on reserveeritud Euroopa-väliste kandidaatidele, ideaaljuhul Lõuna-Aasia, Ida-Aasia, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide kandidaatidele.

Kõik praktikandid kutsutakse nii palju kui võimalik praktika ajal toimuvatele konsortsiumi korraldatavatele konverentsidele ja seminaridele.

3.8.   Projekt 8: liidu õppekülastused ÜRO desarmeerimisalases stipendiumiprogrammis osalejatele

3.8.1.   Projekti eesmärk

—	Suurendada kolmandates riikides põhjalikke teadmisi liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise poliitikameetmetest ja tagada nende nähtavus.

—

Ajakohastada ja laiendada eksperditeadmisi massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade küsimustest kolmandates riikides, eelkõige suurendades teadlikkust võimalustest, mida loovad liidu suutlikkuse suurendamise programmid sellistes valdkondades nagu relvaekspordi kontroll, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine ning KBRT-ohu vähendamine.

—	Toetada ÜRO jõupingutusi, mille eesmärk on tõhustada desarmeerimise alast haridust ja edendada mitmepoolsust.

3.8.2.   Projekti tulemused

—	Kolmandates riikides suurenevad põhjalikud teadmised liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise poliitikameetmetest ja paraneb nende nähtavus.

—	Partnerriikides paranevad eksperditeadmised massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade küsimustes.

—	Paraneb ÜRO desarmeerimise alane haridus.

3.8.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse igal aastal ÜRO desarmeerimisalases stipendiumiprogrammis osalejatele kaks kuni kolm päeva kestvad Brüsseli õppekülastused, mille raames toimub seminar, kuhu on kutsutud esinema kõnelejad liidu institutsioonidest ja konsortsiumi võrgustiku eksperdid, ja väljasõit asjakohastesse kohtadesse. Külastus korraldatakse nii, et see sobituks stipendiumiprogrammi Euroopa komponendiga, harilikult enne ÜRO Peaassamblee kohtumist.

3.9.   Projekt 9: koolitus teadlikkuse tõstmiseks massihävitusrelvade levikust

3.9.1.   Projekti eesmärk

—	Suurendada loodusteaduse valdkonnas ja muudes asjakohastes valdkondades teadlikkust massihävitusrelvade leviku riskidest, mis on seotud teatavate materjalide, tarkvara ja tehnoloogiaga, ning asjaomastest rahvusvahelistest lepingutest ja mehhanismidest.

—	Suurendada nendes rühmades suutlikkust kehtestada oma institutsioonides sisemised nõuete järgimise mehhanismid, et kontrollida tundliku tehnoloogia voogusid ning tagada materjalide ohutus ja turvalisus.

—	Pakkuda liidu institutsioonidele, liikmesriikidele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise liidu võrgustikule uusi ideid tehnoloogia arengu ja sellest massihävitusrelvade leviku tõkestamisele potentsiaalselt avalduva mõju kohta.

3.9.2.   Projekti tulemused

—	Loodusteaduste ja muude asjakohaste valdkondade järgmise põlvkonna teadlastel on paremad teadmised massihävitusrelvade leviku tõkestamise vahenditest ja poliitikameetmetest.

—	Toetatakse liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika eesmärkide saavutamist, suurendades teadlikkust massihävitusrelvade leviku ohust valdkondades, kus esineb suur massihävitusrelvade leviku oht ja leiab aset oluline tehnoloogia areng.

—	Kombineeritakse kaugõpe (e-õpe) ja kohapealne koolitus („kombineeritud õpe“).

3.9.3.   Projekti kirjeldus

Projekti käigus töötatakse loodusteaduste ja muude asjakohaste valdkondade magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste jaoks välja katsekursus, et suurendada teadlikkust massihävitusrelvade levikuga seotud riskidest. See hõlmab spetsiaalse õppekava väljatöötamist kahe eri sihtrühma jaoks (nt biomeditsiin, inseneriteadus või tuumaenergia) ja ühe katsekursuse läbiviimist iga sihtrühma puhul.

3.10.   Projekt 10: internetipõhise platvormi haldamine

3.10.1.   Projekti eesmärk

Hallatakse ja arendatakse veebisaiti, mis soodustab võrgustiku kohtumiste vahelisel perioodil kontaktide loomist ja hõlbustab uurimistöödega seotud dialoogi pidamist massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade vahel. Liidu institutsioonid ja liikmesriigid võiksid samuti kasu saada kõnealusele teemale pühendatud veebilehest, kus võrgustikus osalejad võivad vabalt vahetada teavet ja ideid ning avaldada oma uurimistöid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku tõkestamise ning tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud teemadel. Projektiga tagatakse võimalus tutvuda sündmustega tagantjärele ning luuakse aken Euroopas tehtava uurimistööga tutvumiseks. See aitab tõhusalt levitada uurimistulemusi mõttekodade hulgas ja valitsuste ringkondades. See võimaldab paremini ennetada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikust ning tavarelvadest, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveost ja ülemäärasest hankimisest tulenevaid ohte ning suurendab teadmisi nendest ohtudest.

3.10.2.   Projekti tulemused

—	Hallatakse platvormi, kus massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevad mõttekojad saavad jätkuvalt vahetada sõltumatuid arvamusi ja analüüse massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimuste kohta.

—	Laiendatakse, hallatakse ja ajakohastatakse sõltumatute mõttekodade olemasolevat võrgustikku.

—	Parandatakse arusaamist massihävitusrelvade leviku vastasest liidu strateegiast ning liidu väike- ja kergrelvade strateegiast kodanikuühiskonnas ning tagatakse liides ühenduse pidamiseks liidu ja mõttekodade võrgustiku vahel.

—	Võimaldatakse alaliselt ja tasuta alla laadida võrgustiku koosolekute tulemusel koostatud dokumente ja nende sõltumatute mõttekodade dokumente, kes soovivad jagada oma uurimistulemusi ilma rahalise hüvitiseta.

—	Suurenevad liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkus ja teadmised tavarelvade ning massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.10.3.   Projekti kirjeldus

—	Võiks võtta kasutusele suhtlusvõrkude laadse tehnoloogia, kui see on teostatav ja asjakohane, et võimaldada tuttavas keskkonnas toimuvat aktiivset internetipõhist suhtlust ja teabevahetust võrgustikus osalejate vahel.

—	Projekti läbi viiv konsortsium vastutab veebimajutuse ning veebisaidi kujunduse ja tehnilise haldamise eest.

—	Jälgitakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade alaste küsimustega seotud liidu poliitikat ja toetatakse seda, koostades regulaarselt asjakohaseid dokumente.

—	Tutvustatakse konsortsiumi väljaandeid ja täiendatakse neid varasemate eriandmetega.

—	Veebisaidil tutvustatakse ja kajastatakse konsortsiumi korraldatud konverentse (taustadokumendid, päevakord, ettekanded, vajaduse korral avatud koosoleku videosalvestus).

—	Veebisaidi kaudu tehakse kättesaadavaks konsortsiumi e-õppe kursus. Spetsiaalselt võrgustiku liikmete ja liidu ametnike jaoks töötatakse välja sisevõrguühendus (e-õppe kursuse integreeritud vahend).

—	Kaks korda kuus avaldatakse konkreetsele teemale pühendatud veebilehed, millel käsitletakse massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud päevakajalisi küsimusi.

4.   Kestus

Projektide läbiviimise eeldatav kogukestus on 42 kuud.

5.   Kasusaajad

5.1.   Otsesed kasusaajad

Väljapakutud projektid on kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega ning nendega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ning ELi väike- ja kergrelvade strateegia strateegiliste eesmärkide saavutamist.

5.2.   Kaudsed kasusaajad

Projektidest saavad kaudselt kasu:

a)	liidus ja kolmandates riikides asuvad sõltumatud mõttekojad ja teadlased, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele;

b)	liidu institutsioonid, sealhulgas haridusasutused, üliõpilased ja kõik teised e-õppe kursuse kasutajad;

c)	liikmesriigid;

d)	kolmandad riigid.

6.   Kolmandatest isikutest osalised

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Võrgustiku eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad teevad tööd vastavalt oma standardsetele eeskirjadele.

7.   Juhtkomitee

Selle projekti juhtkomitee moodustavad kõrge esindaja esindajad ja käesoleva lisa punktis 8 nimetatud rakendusüksuse esindajad. Juhtkomitee vaatab otsuse rakendamise regulaarselt vähemalt korra aastas läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.

8.   Rakendusüksus

Käesoleva otsuse rakendamine tehakse ülesandeks konsortsiumile, kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja kontrolli all. Oma tegevuse läbiviimisel teeb konsortsium koostööd kõrge esindajaga, liikmesriikidega ning vastavalt vajadusele teiste osalisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

LISA

---

(*1)  Selles lisas on esitatud üksnes finantskorrektsioonid, mis on seotud programmitöö perioodiga 2007–2013.

(*2)  Nende makseasutuste puhul, kelle raamatupidamisarvestus jäetakse otsusest välja, kohaldatakse artikli 54 lõikes 2 sätestatud vähendamist siis, kui raamatupidamisarvestus esitatakse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.