31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/1

(1)

21. juuli 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis 22. juulil 2009 numbri CP 231/2009 all, laekus komisjonile kaebus lennuettevõtjalt Ryanair Ltd (mis nüüd tegutseb nime Ryanair Designated Activity Company all, edaspidi „Ryanair“), mille kohaselt Iirimaa oli andnud ebaseaduslikku ja õigusvastast riigiabi lennureisijatasu (Air Travel Tax) näol; tegemist on aktsiisiga, millega Iirimaal maksustati reisijate väljalennud Iirimaa lennujaamadest.

(2)

Komisjon edastas selle kaebuse 28. juuli 2009. aasta kirjaga Iirimaale ja palus Iirimaal esitada oma seisukoha 21. juuli 2009. aasta kirjas märgitud väidete kohta.

(3)

26. augusti 2009. aasta kirjaga palus Iirimaa vastamiseks ajapikendust ja komisjon edastas oma nõusoleku 3. septembri 2009. aasta kirjaga.

(4)

Iirimaa vastas komisjoni kirjale 15. oktoobril 2009 ja vastus registreeriti komisjonis samal päeval.

(5)

Kuna väidetavat abi oli antud komisjoni eelnevalt teavitamata, registreeriti juhtum teatamata meetmena. Komisjon viis läbi ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohase esialgse uurimise.

(6)

13. juuli 2011. aasta otsusega (edaspidi „2011. aasta otsus“), (2) mis esialgse uurimise lõppedes vastu võeti, lükkas komisjon enamiku Ryanairi väidetest tagasi. Komisjon leidis, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine ei kujutanud endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Samas otsustas komisjon algatada ametliku uurimismenetluse seoses diferentseeritud tasumääradega, mida kohaldati Dublini lennujaamast kuni 300 km kaugusel asuvatesse sihtlennujaamadesse tehtavate lendude suhtes võrreldes kõigi teiste lendudega.

(7)

Üldkohtule 24. septembril 2011 esitatud hagiavaldusega algatas Ryanair kohtuasja, taotledes 2011. aasta otsuse tühistamist niivõrd, kui otsuses leiti, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine ei kujutanud endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kohtuasi registreeriti numbri T-512/11 all.

(8)

25. juulil 2012 võttis komisjon vastu oma otsuse diferentseeritud lennureisijatasude kohaldamise kohta (edaspidi „2012. aasta otsus“) (3). Komisjon leidis, et Iirimaa oli ajavahemikul 30. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2011 andnud riigiabi madalama lennureisijatasu määrana, mida kohaldati Dublini lennujaamast kuni 300 km kaugusel asuvatesse sihtkohtadesse tehtud lendude suhtes. Komisjon leidis ka, et see riigiabi oli ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu, ning kohustas Iirimaad siseturuga kokkusobimatu abi abisaajatelt tagasi nõudma.

(9)

Oma 1. novembri 2012. aasta ja 15. novembri 2012. aasta hagiavaldustega kaebasid Ryanair ja Aer Lingus 2012. aasta otsuse edasi. Hagiavaldused registreeriti vastavalt kohtuasjadena T-473/17 ja T-500/12.

(10)

Oma 25. novembri 2014. aasta otsusega tühistas Üldkohus 2011. aasta otsuse niivõrd, kui2011. aasta otsuses leiti, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine ei kujutanud endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (4). Üldkohus otsustas, et komisjon oleks pidanud algatama ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse.

(11)

Oma 5. veebruari 2015. aasta otsusega tühistas Üldkohus 2012. aasta otsuse diferentseeritud tasude kohta, mida kohaldati Dublini lennujaamast kuni 300 km kaugusel asuvatesse sihtlennujaamadesse tehtavate lendude suhtes, niivõrd, kui 2012. aasta otsusega kehtestati kohustus nõuda abi abisaajatelt tagasi summas 8 eurot reisija kohta (5). Komisjon esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Euroopa Kohtule.

(12)

Pärast 2011. aasta otsuse tühistamist teatas komisjon 28. septembri 2015. aasta kirjaga Iirimaale oma otsusest algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane menetlus seoses ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmisega. Otsus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (6). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuse meetme kohta oma märkused.

(13)

Iirimaa esitas oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 22. detsembri 2015. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis 6. jaanuaril 2016.

(14)

Komisjon sai märkusi kahelt huvitatud isikult. Komisjon edastas märkused 23. augusti 2016. aasta kirjaga Iirimaale, kellele anti võimalus vastata. Kuna Iirimaalt vastust ei tulnud, kordas komisjon 17. oktoobri 2016. aasta kirjas üleskutset Iirimaale esitada oma seisukohad huvitatud isikutelt saadud märkuste kohta.

(15)

Komisjon palus 9. detsembri 2016. aasta kirjaga Iirimaalt lisateavet. Iirimaa vastas 18. jaanuari 2017. aasta kirjaga. Selles kirjas esitas Iirimaa ka oma seisukohad huvitatud isikutelt saadud märkuste kohta.

(16)

Oma 21. detsembri 2016. aasta otsusega tühistas Euroopa Kohus Üldkohtu otsused niivõrd, kui nendega tühistati 2012. aasta otsus (7). Euroopa Kohus kinnitas seega, et Iirimaa peab nõudma ebaseaduslikku riigiabi saanud lennuettevõtjatelt abi tagasi summas 8 eurot reisija kohta.

(17)

Lennureisijatasu kehtestati 2008. aasta rahandusseaduse (nr 2) paragrahvi 55 lõikega 2 (8). Rahandusseadus jõustus 30. märtsil 2009. Rahandusseaduse paragrahvi 55 lõikes 2 on sätestatud, et lennuettevõtjad on kohustatud lennureisijatasu maksma reisija igalt väljalennult õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast.

(18)

Rahandusseaduse paragrahvi 55 lõikes 2 kasutatud mõisted on määratletud paragrahvi 55 lõikes 1. Mõiste „reisija“ määratlusest rahandusseaduse paragrahvi 55 lõikes 2 on sõnaselgelt välja jäetud transiit- ja ümberistumisreisijad, mis tähendab, et transiit- või ümberistumisreisija väljalend ei kujuta endast „reisija väljelendu“, mille eest lennuettevõtjad peavad lennureisijatasu maksma. „Transiitreisija“ on määratletud kui „reisija, kes viibib õhusõiduki pardal, mis oma teekonna vältel lennujaamas maandub, ja kes jätkab selle õhusõiduki pardal oma reisi“. Lisaks on sätestatud, et „ümberistumisreisija“ tähendab „reisijat, kes saabub ühe lennuga lennujaama ja kes läheb lennujaamas järgmisele lennule, kuid mitte lennujaama, kust reisija reis alguse sai, tingimusel et mõlemad lennud moodustavad osa ühest broneeringust ning et lennujaama saabumise lennuplaanijärgse aja ja lennujaamast väljalendamise lennuplaanijärgse aja vahele jääb kuni kuus tundi“. Mõiste „lennujaam“ tähendab 1998. aasta aeronavigatsiooni ja lennutranspordi (muutmise) seaduses sätestatud määratluse kohast lennujaama, kuid see ei hõlma lennujaama, kust eelmisel kalendriaastal tehti vähem kui 10 000 reisijate väljalendu (9).

(19)

Lennureisijatasu kehtestamise ajal oli rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 2 punktis b sätestatud, et „lennureisijatasu kohaldatakse ja makstakse vastavalt lennu väljumiskoha ja lennu lõppemise koha vahelisele vahemaale järgmiste määrade alusel: i) 2 eurot lendude puhul lennujaamast sihtkohta, mis asub Dublini lennujaamast kuni 300 km kaugusel; ii) kõigil muudel juhtudel 10 eurot“.

(20)

Pärast seda, kui komisjon oli uurinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (10) ning ELi toimimise lepingu teenuste osutamise vabadust käsitleva artikli 56 võimalikku rikkumist, muudeti tasusid nii, et alates 1. märtsist 2011 kohaldati kõigi väljalendude puhul ühtse tasumäärana 3 eurot olenemata sihtlennujaama kaugusest Dublini lennujaamast (11).

(21)

Lennureisijatasu kaotati alates 1. aprillist 2014.

(22)

Iirimaa selgitas oma 18. jaanuari 2017. aasta kirjas, et Iirimaa maksuameti poolt 30. märtsil 2009 välja antud suunise (vt põhjendus 84) kohaselt pidid lennuettevõtjad tasumäära kindlakstegemiseks mitmest osast koosneva reisi puhul lähtuma reisist tervikuna. Iirimaa tõi näiteks kahest osast koosneva lennu, mille esimene osa on Dublin – Shannon ja teine osa on Shannon – New York. Shannon asub Dublini lennujaamast 300 km raadiuses ja New York on Dublini lennujaamast rohkem kui 300 km kaugusel. Lõppsihtkoht (New York) on Dublini lennujaamast rohkem kui 300 km kaugusel. Iirimaa teatas, et kuna lähtuda tuli reisist tervikuna (Dublin – New York), oli lennu suhtes kohaldatav lennureisijatasu määr seega 10 eurot. Shannonist väljalendamise fakti võis kõrvale jätta, st et sellega seoses ei olnud vaja (täiendavat) lennureisijatasu maksta, tingimusel et reisija vastas Shannoni lennujaamas rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 1 kohasele „ümberistumisreisija“ või „transiitreisija“ määratlusele. Seega pidid lennuettevõtjad arvesse võtma kogu reisi ja kohaldama tasumäära vastavalt lõppsihtkohale (12).

(23)

Aer Lingus, kes kogus aastatel 2009–2014 maksuameti suunise kohaselt lennureisijatasu, kinnitas menetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkustes samuti, et lennureisijatasu ei kohaldatud reisi üksikute osade suhtes. Maksustatav teokoosseis oli Iirimaalt alanud reis ja tasu sõltus piletile märgitud lõppsihtkohast, olenemata sellest, kas reisija jõudis lõppsihtkohta ühe või mitme lennuga.

(24)

Lennureisijatasu määra kohta märkis Iirimaa, et ajavahemikul 30. märtsist 2009 kuni 1. märtsini 2011 kohaldati madalamat määra (2 eurot reisija kohta) ainult juhul, kui kogu reisi lõppsihtkoht, olenemata lendude arvust reisi jooksul, asus Dublini lennujaamast kuni 300 km kaugusel, ja kõrgemat määra kohaldati „kõigil muudel juhtudel“. Iirimaa sõnul oli madalam määr (2 eurot) erand üldreeglist.

(25)

Tabelis 1 on Iirimaa esitatud teabe põhjal näidatud, kuidas lennureisijatasu kohaldati enne ja pärast kõigi maksustatavate väljalendude suhtes ühtse tasumäära kehtestamist 2011. aastal.

Tabel 1

Näited reisidest ja kohaldatud tasumääradest enne ja pärast lennureisijatasu määrade muutmist 2011. aastal

(26)

Iirimaa selgitab tabelis 1 esitatud näiteid järgmiselt.

(27)

Need näited ei hõlma reisi, mis algab ja lõpeb väljaspool Iirimaad, kuid sisaldab vahemaandumist Iirimaal, näiteks London – New York vahemaandumisega Dublini lennujaamas. Kõigi Iirimaa antud selgituste põhjal võib siiski otsustada, et sellise reisi suhtes ei oleks lennureisijatasu kohaldatud. Londonist väljalendamise suhtes ei oleks lennureisijatasu kohaldatud, kuna Londoni lennujaamad ei ole rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 1 kohasele määratlusele vastavad lennujaamad, asudes väljaspool Iirimaad, ja Dublinist väljalendamise suhtes ei oleks lennureisijatasu kohaldatud, kui reisija oleks olnud käsitatav ümberistumis- või transiitreisijana.

(28)

Iirimaa esitatud teabe kohaselt kehtestati lennureisijatasu seoses ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga kaasnenud finantsprobleemidega, pidades silmas eesmärki suurendada maksutulusid. Ühtki muud eesmärki, näiteks keskkonnakaitset, Iirimaa ei maininud.

(29)

Nagu on märgitud põhjenduses 6, võeti 2011. aasta otsus vastu 21. juulil 2009 alanud esialgse uurimise lõppedes.

(30)

Selleks et hinnata, kas ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine oli valikuline, määras komisjon kõigepealt kindlaks asjakohase võrdlusaluseks oleva maksustamissüsteemi. Komisjon võttis arvesse, et lennureisijatasu süsteemi eesmärk ja ülesehitus seisnes Iirimaal asuvatest lennujaamadest väljalendavate reisijate maksustamises selleks, et suurendada riigieelarve tarbeks maksutulusid. Iirimaa esitatud teabest järeldas komisjon, et mitmest osast koosneva reisi esimene osa oli alati lennureisijatasust vabastatud. Iirimaa esitas ka näited reisidest New Yorgist Dublinisse ja Dublinist New Yorki koos vahemaandumisega ja ilma vahemaandumiseta Shannonis ning kohaldatavad lennureisijatasu määrad. Võrdlussüsteemiks loeti seega tasu, millega maksustatakse reisija iga väljalend õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast. Samuti võttis komisjon arvesse, et ümberistumis- ja transiitreisijad olid reisijad, kes lendasid välja Iirimaal asuvast lennujaamast ning keda tuleks seega lugeda võrdlussüsteemi osaks. Järelikult läks ümberistumis- ja transiitreisijate väljajätmine sellise üldise maksustamisraamistiku tavapärasest kohaldamisest lahku.

(31)

Seejärel uuris komisjon, kas ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine oli põhjendatav liikmesriigi maksustamissüsteemi olemuse või üldiste põhimõtetega. Komisjon leidis, et lennureisijatasu pidi olema neutraalne lõppsihtkohta jõudmiseks valitud marsruudi suhtes ega olenenud võimalikust vahemaandumisest ja et eesmärk oli vältida topeltmaksustamist. 2011. aasta otsuses tõdeti, et kui lennureisijatasu oleks kohaldatud ka transiit- ja ümberistumisreisijate suhtes, võinuks lennuettevõtjad vahemaandumisega reisi korral olla kohustatud maksma seda tasu kahel korral. Seetõttu järeldati, et transiit- ja ümberistumisreisijate vabastamine lennureisijatasust, mille tulemusena reisijaid maksustati ühetaoliselt olenemata reisimarsruudist, oli asjakohase maksustamissüsteemi olemuse ja loogikaga kooskõlas.

(32)

Komisjon järeldas neist asjaoludest, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine vastas kindlakstehtud maksustamissüsteemi olemusele ja loogikale (13).

(33)

Nagu on osutatud põhjenduses 10, tühistas Üldkohus kohtuasjas T-512/11 tehtud otsusega 2011. aasta otsuse niivõrd, kui 2011. aasta otsuses leiti, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine ei kujutanud endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(34)

Üldkohus leidis, et ligikaudu kaks aastat kestnud esialgne uurimine ületas märkimisväärselt ajavahemikku, mis on tavapäraselt vajalik ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaseks esialgseks uurimiseks.

(35)

Samuti pidas kohus komisjoni uurimist puudulikuks ja ebapiisavaks. Eelkõige leidis Üldkohus, et põhjenduses 4 viidatud Iirimaa 15. oktoobri 2009. aasta kirja sisu ja 2011. aasta otsuse vahel on vastuolud.

(36)

Üldkohus nentis sellega seoses, et komisjon toetas Iirimaa väidet, mille kohaselt lennureisijatasust oli vabastatud reisi esimene osa, ehkki 2011. aasta põhjenduses 9 esitatud tabelis toodud näited ei saanud sellist järeldust toetada. Üldkohtu sõnul võiks see nii olla Dublinist New Yorki suundunud ja Shannonis vahemaandumise teinud reisijate puhul, kelle suhtes lennureisijatasu kohaldati, kuid samas polnud selge ja ka komisjon ei selgitanud, miks vastupidisel marsruudil – st New Yorgist Dublinisse – lennanud ja samas kohas vahemaandumise teinud reisijad ei pidanud maksma lennureisijatasu seoses Shannonist väljalendamisega pärast vahemaandumist.

(37)

Seoses Iirimaa ametiasutuste väitega, mille kohaselt võimaldatakse neutraalsuse tagamise vajaduse tõttu ka teiste liikmesriikide lennureisijate maksustamise süsteemides sama liiki reisijatele maksuvabastusi, viidates konkreetselt Ühendkuningriigile, asus Üldkohus seisukohale, et Ühendkuningriigis kehtiv lennureisijatasu ei saa antud asjas olla asjakohaseks võrdlusaluseks, kuna selle tasu puhul on ette nähtud, et maksustatav on alati reisi esimene osa, mis aga ei ole kooskõlas Iirimaa ametiasutuste poolt 15. oktoobri 2009. aasta kirjas esitatud ja komisjoni poolt 2011. aasta otsuses kinnitatud seisukohaga.

(38)

Samuti rõhutas Üldkohus, et 15. oktoobri 2009. aasta kirjas ei viidatud otseselt topeltmaksustamise vältimise vajadusele. Peale selle märkis Üldkohus, et Iirimaa oli pakkunud välja võimaluse kaaluda ümberistumis- ja transiitreisijaid käsitleva õigusnormi muutmist, jättes ümberistumisreisija määratlusest välja üheainsa broneeringu nõude, ja et komisjon ei võtnud selle avalduse kohta seisukohta.

(39)

Nende vastuolude tõttu tehti järeldus, et 2011. aasta otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud komisjonil teavet, mille alusel oleks võimalik piisavalt üksikasjalikult analüüsida meetme valikulisust ja järeldada, et tasust vabastamise kohaldamise reeglid ei tekita kahtlusi.

(40)

Üldkohus otsustas, et kuna vaidlusaluse meetme võimalikku kokkusobivust siseturuga ei olnud analüüsitud, oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse, et koguda asjakohast teavet, mis võimaldanuks veenduda, et vaidlusalune meede ei olnud valikuline, ja ehk jõuda ka järeldusele, et meetme näol ei olnud tegemist riigiabiga, ning et võimaldada kaebuse esitajal ja teistel asjaosalistel esitada menetlusega seoses omapoolseid märkusi.

(41)

Tulenevalt kohtuasjas T-512/11 tehtud otsusest algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et koguda teavet, mis võimaldaks veenduda, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine ei olnud valikuline, ning et võimaldada kaebuse esitajal ja teistel asjaosalistel esitada menetluse raames omapoolseid märkusi.

(42)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et ümberistumis- ja transiitreisijate väljalendude suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmise tulemuseks oli riigi maksutulude vähenemine, mistõttu seda rahastati riigi ressurssidest, ning seetõttu näib, et seeläbi anti eelis lennuettevõtjatele, kes ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erandist kasu said. Pealegi ei saanud komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise ajal välistada, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine oli valikuline.

(43)

Seetõttu tegi komisjon esialgu järelduse, et kuna kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid võivad a priori olla täidetud, võib kõnealuse meetme näol olla tegemist riigiabiga lennuettevõtjatele, kes oma marsruutide tõttu said kasu ümberistumis- ja transiitreisijate vabastusest lennureisijatasust.

(44)

Seetõttu palus komisjon Iirimaal veel kord selgitada lennureisijatasu kehtestamise põhjuseid ja seda, miks ei kohaldatud lennureisijatasu ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes.

(45)

Samuti palus komisjon Iirimaal üksikasjalikult selgitada, kuidas tuleks rahandusseaduse paragrahvi 55 tõlgendada. Komisjon palus Iirimaal esitada selged näited selle kohta, kuidas kohaldati lennureisijatasu kõikide asjakohaste marsruudikategooriate suhtes, selgitada, kas lennureisijatasust oli kindlasti vabastatud reisi teine osa ehk üldisemalt öeldes kõik ümberistumis- ja transiitreisijad, ning esitada kogu muu teave, mida Iirimaa sellega seoses asjakohaseks peab. Lisaks palus komisjon Iirimaal esitada need näited ajavahemike kohta nii enne kui ka pärast lennureisijatasu määrade muutmist 2011. aastal.

(46)

Lähtudes esialgsest eeldusest, et võrdlussüsteem hõlmab tasu, millega maksustatakse reisija iga väljalend õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast, väljendas komisjon kahtlust, et ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine läks maksustamise võrdlussüsteemist lahku, tehes vahet ettevõtjate vahel, kes olid asjaomase liikmesriigi maksustamissüsteemile püstitatud eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, ning võis seega anda teatavatele lennuettevõtjatele eelise.

(47)

Samas nentis komisjon, et lennureisijatasu nimetus ja sõnastus võivad viidata sellele, et tasu juhtpõhimõtteks oli maksustada lennureisid Iirimaal asuvatest lennujaamadest, mitte iga väljalend neist lennujaamadest. Komisjon leidis, et seda eeldust arvestades näib ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine otseselt lähtuvat sellest põhimõttest, kuna lennureis võib hõlmata enam kui ühte väljalendu Iirimaal asuvast lennujaamast.

(48)

Oma 22. detsembri 2015. aasta märkustes menetluse algatamise otsuse kohta lükkas Iirimaa tagasi igasuguse võimaluse, et ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erand võib kujutada endast riigiabi.

(49)

Iirimaa märkis, et lennureisijatasu maksmise kohustus oli määratletud rahandusseaduses, mida tuleb tõlgendada kitsalt. Iirimaa ülemkohtu praktikale tuginedes rõhutas Iirimaa, et Iiri õiguse kohaselt saab maksumaksja olla kohustatud maksma maksu või maksu maksmata jätmise korral kandma tagajärgi ainult siis, kui see kohustus on õigusaktides sõnaselgelt sätestatud, ja tsiteeris kohtuasjas Texaco (Ireland) Ltd. vs. Murphy (Inspector of Taxes) tehtud otsust: „Õigusriigi põhimõte on, et kodanikku ei maksustata, välja arvatud juhul, kui see kohustus kehtestatakse sõnaselgelt õigusaktidega“ (14). Sellest lähtuvalt märkis Iirimaa, et selleks, et teha kindlaks, kas reisi suhtes kohaldatakse lennureisijatasu või mitte, oli vaja vaadata rahandusseaduse sõnastust. Igasugust kahtlust rahandusseaduse kohaldatavuses oleks tõlgendatud maksumaksja kasuks.

(50)

Rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 2 punkti c kohaselt tuleb lennureisijatasu maksta siis, kui reisija lahkub lennujaamast õhusõiduki pardal. Sellega seoses märkis Iirimaa järgmist:

(51)

Seoses põhjenduses 50 esitatuga märkis Iirimaa, et reisi osast olenemata ei tulnud lennureisijatasu maksta ümberistumis- ja transiitreisijate puhul. Iirimaa kinnitas, et reisi teine osa ei olnud tasust automaatselt vabastatud. Iirimaa sõnul sõltus reisi teise osa maksustamine rahandusseaduse paragrahvi 55 kohaldamisest faktilistele asjaoludele, sealhulgas sellest, kas reisija näol oli tegemist ümberistumis- või transiitreisijaga (sama kehtis ka reisi esimese osa kohta). Ka mõiste „lennujaam“ määratlusest tulenevalt võisid mõned reisid olla tasust vabastatud, sest lennureisijatasu ei tulnud maksta väljalendudelt väljaspool Iirimaad asuvatest lennujaamadest.

(52)

Lisaks rõhutas Iirimaa, et ümberistumis- ja transiitreisijate vabastamine lennureisimaksudest on tavapärane ka teistes riikides, näiteks Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Iirimaa väitis, et iga maksuga seotud eeskirju tuleb vaadelda vastava siseriikliku õiguse kontekstis.

(53)

Iirimaa kommenteeris kohtuasjas T-512/11 tehtud otsuse punkti 88, mis puudutab 2011. aasta otsuse põhjenduses 20 sisalduvat järgmist väidet: „Seoses ümberistumis- ja transiitreisijate maksuvabastusega väidavad Iirimaa ametiasutused, et reisi esimese osa maksuvabastus tagab, et reisijat ei karistata asjaolu eest, et marsruut hõlmab enne lõppsihtkohta jõudmist vahemaandumist“. Kohtuasjas T-512/11 tehtud otsuse ülalnimetatud punktis märkis Üldkohus, et kuigi komisjonil ei olnud põhjust kahelda Iirimaa 15. oktoobri 2009. aasta kirjas sisalduvas teabes, millel 2011. aasta otsuse punkt 20 põhineb, on fakt, et vaatamata Iirimaa ametiasutuste esitatud tõlgendusele, mille kohaselt vahemaandumisega reisi esimene osa on lennureisijatasust vabastatud, ei toeta 2011. aasta otsuse punktis 9 esitatud tabelis toodud näited seda tõlgendust. Üldkohus osutas, et pole selge ja ka komisjon ei ole selgitanud, miks vahemaandumisega Shannonis New Yorgist Dublinisse lendavad reisijad ei pea maksma lennureisijatasu seoses Shannonist väljalendamisega pärast vahemaandumist. Iirimaa viitas oma 15. oktoobri 2009. aasta kirja punktile 13, milles öeldakse: „Ümberistumisreisijatele tehtud erandiga tagatakse üksnes see, et kogu reisi esimese osa suhtes ei kohaldata lennureisijatasu“. Iirimaa juhtis tähelepanu asjaolule, et see lõik järgneb kirjeldusele, mis puudutab lendu Dublin – New York vahemaandumisega Shannonis, ja et niisuguse reisi kontekstis on see väide õige, kuid on vale käsitleda seda üldreeglina, nagu ei tuleks lennureisijatasu kunagi maksta ühegi reisi esimese osa eest.

(54)

Seoses näitega, mille Üldkohus esitas kohtuasjas T-512/11 tehtud otsuse punktis 88 ja mis puudutab lendu New York – Dublin vahemaandumisega Shannonis, selgitas Iirimaa, et tulenevalt rahandusseaduse sõnastusest ei tule sellise reisi ühegi osa eest lennureisijatasu maksta, sest:

(55)

Iirimaa kinnitas kokkuvõtvalt, et tulenevalt rahandusseaduse sõnastusest on kogu reis New York – Dublin vahemaandumisega Shannonis lennureisijatasust vabastatud. Iirimaa sõnul soovis ta oma 15. oktoobri 2009. aasta kirjas antud seletustega seadust selgitada, kuid need selgitused ei ole siduvad.

(56)

Ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erandi põhjustega seoses selgitas Iirimaa, et üksikute lendude eraldi maksustamine ei oleks olnud kohane, kui need lennud moodustasid tegelikult osa terviklikust reisist. Seoses sellega viitas Iirimaa:

(57)

Iirimaa viitas eelkõige komisjonile saadetud 15. oktoobri 2009. aasta kirjas esitatud hüpoteetilisele stsenaariumile, mis hõlmab lendu Ameerika Ühendriikidest Dublinisse vahemaandumisega Shannonis. Kirja tekstis oli märgitud, et „tegemist on ilmselgelt Ameerika Ühendriikidest Dublinisse suunduva lennuga, ja vahemaandumise fakt ei tohiks tekitada lennureisijatasu maksmise kohustust“. Kirjeldades vastupidises suunas toimuvat lendu, märgitakse tekstis, et „riigist väljuvate vahemaandumisega lendude puhul on tasust vabastamise ainuke eesmärk tagada, et reisi mõlemat osa eraldi ei maksustataks“. Iirimaa sõnul rõhutab see, et reisi Dublinist Ameerika Ühendriikidesse vaadeldi üheainsa reisina, mistõttu sellele tuli lennureisijatasu kohaldada ainult ühel korral, kuigi reis hõlmas mitut väljalendu.

(58)

Iirimaa kinnitas, et just sel põhjusel on rahandusseaduse paragrahvi 55 lõikega 1 lennureisijatasu kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud ümberistumis- ja transiitreisijad, nagu need on samas paragrahvis määratletud.

(59)

Seoses komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses kirjeldatud võrdlussüsteemiga, mis seisneb kas i) iga väljalennu eest makstavas tasus või ii) tasus, mida tuleb maksta iga reisi eest, kusjuures reis võib jaguneda osadeks, teatas Iirimaa, et lennureisijatasu eesmärk oli maksustada iga reisi ainult üks kord. Iirimaa sõnul oleks õigem vaadelda lennureisijatasu pigem reiside, kui väljalendude suhtes kohaldatud maksuna. Rahandusseaduse paragrahvi 55 lõikes 2 viidatakse lennureisijatasu maksmise kohustust tekitava sündmusena „väljalennule“. Rahandusseaduse mõistete määratlustest ja paragrahvidest, mida kirjeldatakse põhjendustes 18 ja 19, ilmneb aga, et maksustatavaks teenuseks oli reis ja et tegelik eesmärk oli maksustada reise, mitte väljalende.

(60)

Iirimaa leidis, et hinnang selle kohta, kas üksnes otselende pakkuvad lennuettevõtjad ja ümberistumisega lende pakkuvad lennuettevõtjad on võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, arvestades asjaomase liikmesriigi maksustamissüsteemile püstitatud eesmärki, saab olla vaid kaebuse tagasilükkamise teisene põhjus. Iirimaa põhiväide on, et lennureisijatasu eesmärk oli maksustada reise, mitte üksikuid väljalende. Seetõttu kajastab ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erand üksnes asjaolu, et reis võib koosneda mitmest osast. Samuti rõhutas Iirimaa, et lennureisijatasuga ei soovitud ühtki konkreetset ärimudelit eelistada ega ühegi ärimudeli eest karistada.

(61)

Iirimaa märkis veel, et kui ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erand andis teatavatele lennuettevõtjatele eeliseid, võis see tuleneda otseselt Iirimaa maksustamissüsteemi alus- ja juhtpõhimõtetest, nagu topeltmaksustamise vältimine või maksustamise neutraalsus.

(62)

Viidates oma 15. oktoobri 2009. aasta kirjale, selgitas Iirimaa, et erandi eesmärk oli vältida lennureisijatasu nn ülekohaldamist. Eelkõige sooviti vältida nende reisijate diskrimineerimist, kelle reis sisaldas vahemaandumist. Viide diskrimineerimisele hõlmas mõistagi otselennuga lendavate reisivate reisijate võrdlemist reisijatega, kelle reis sisaldas vahemaandumist. Kuna eesmärk oli kohelda mõlemat liiki reisijaid ühetaoliselt, toetab see järeldust, et lennureisijatasuga sooviti maksustada iga reisi ainult üks kord.

(63)

Lisaks viitas Iirimaa vajadusele vältida topeltmaksustamist. Kuigi Iirimaa 15. oktoobri 2009. aasta kirjas ei olnud seda põhimõtet mainitud, viidati kirjas õiglusele ja võrdsele kohtlemisele, mis tingis riigi vajaduse hoiduda topeltmaksustamisest. Samuti viitas Iirimaa maksustamise neutraalsuse põhimõttele.

(64)

Ryanair leiab, et meede on valikuline ja kujutab endast seega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohast riigiabi, ilma et selle suhtes oleks kohaldatav mõni ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erand.

(65)

Lennuettevõtja märkis, et tema märkuste käsitlemisel tuleks lisaks arvesse võtta järgmist:

(66)

Ryanair on nõus, et selles näites, mis puudutab lendu Dublin – Shannon – New York, hõlmab ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erand reisi teist osa. Sellest tulenevalt väidab Ryanair, et enne tasumäärade muutmist 1. märtsil 2011 pidanuks makstav kogutasu olema tabelis 1 näidatud 10 euro asemel madalam tasu ehk 2 eurot (Dublin – Shannon).

(67)

Isegi kui Iirimaa esitab tõendid selle kohta, et kõnealuse meetme kohaldamine praktikas oli kooskõlas tõlgendusega, mille kohaselt reisi esimene osa oli lennureisijatasust vabastatud, ei ole see Ryanairi hinnangul piisav rahandusseaduses kajastuva moonutuse korvamiseks.

(68)

Ryanair ei esita oma seisukohta „tavapärase“ maksustamissüsteemi või võrdlussüsteemi määratlemise ja asjakohasuse kohta enne, kui Euroopa Kohus lahendab apellatsioonkaebuse liidetud kohtuasjades C-164/15 P ja C-165/15 P (16). Ryanair väidab, et komisjoni „tavapärase“ maksustamissüsteemi või võrdlussüsteemi määratlus ei ole kooskõlas mõningate järeldustega, mida komisjon ülejäänud menetluse algatamise otsuses teeb.

(69)

Viidates menetluse algatamise otsuse punktile 44 ja tsiteerides sealset tekstilõiku, küsib Ryanair, kuidas komisjon, pärast eelnevat järeldust võrdlusaluseks oleva maksustamissüsteemi kohta, väidab punktis 44, et „lennureisijatasu eesmärk on maksustada Iirimaal asuvatest lennujaamadest väljuvad lennureisid“, jõuab seejärel ilma täiendava selgituse või analüüsita ebaloogilisele järeldusele, et seda eesmärki arvestades „võib olla asjakohane eristada üksnes otselende pakkuvate lennuettevõtjate faktilist ja õiguslikku olukorda nende lennuettevõtjate faktilisest ja õiguslikust olukorrast, kes pakuvad ka transiitlende või ümberistumist sellistes lennujaamades“ (17). Eelnev järeldus, millele Ryanair viitab, on esitatud menetluse algatamise otsuse punktis 42, kus komisjon asub esialgsele seisukohale, et maksustamise võrdlussüsteem hõlmab tasu, millega maksustatakse reisija iga väljalend õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast.

(70)

Ryanair peab neid tsitaate menetluse algatamise otsuse punktist 44 katseks õigustada vahetegemist otselende pakkuvate lennuettevõtjate faktilise ja õigusliku olukorra ning otselendude kõrval ka ümberistumisega ja transiitlende pakkuvate lennuettevõtjate faktilise ja õigusliku olukorra vahel. Ryanair peab seda vahetegemist valeks ja kahetsusväärseks, kuna see oleks ilmselgelt aluseks lõplikule otsusele, et uurimisalune meede ei kujuta endast riigiabi.

(71)

Ryanair viitab oma märkustes menetluse algatamise otsuse punktile 45, kus komisjon selgitab, et ühinemiste kontrollimisega seotud liidu senistest otsustest tuleneb, et kliendi seisukohast tähendab ümberistumisega või transiitlend reisi lähtelennujaamast sihtlennujaama, mitte kahte eraldi reisi. Ryanairi arvates ajab komisjon riigiabi juhtumite puhul kaalutava käsituse „võrreldav faktiline ja õiguslik olukord“ segi ühinemisjuhtumite puhul asjaomaste kaubaturgude määratlemisega, mida tehakse väga kitsalt ja tehniliselt. Viidates Euroopa Kohtu praktikale ja menetluse algatamise otsusele, (18) väidab Ryanair, et võrreldavat faktilist ja õiguslikku olukorda ei tehta kindlaks nõudluse ja pakkumise asendatavuse kaudu (mis Ryanairi väite kohaselt on ühinemiste kontrollimisel ja muude konkurentsiga seotud juhtumite korral tavaliselt kasutatavad kriteeriumid ning millele komisjon antud juhul tugineb), vaid see on tihedalt seotud vaadeldava maksustamissüsteemiga taotletavate eesmärkidega.

(72)

Ryanairi sõnul on riigiabi juhtumite puhul kaalutav võrreldav faktiline ja õiguslik olukord ühinemiste puhul käsitletavatest asjaomastest kaubaturgudest peaaegu alati märksa laiema ulatusega, sest käesoleva või teiste riigiabi juhtumitega seoses käsitletud siseriikliku süsteemi eesmärgid ei omanud mingit seost asjaomaste kaubaturgude määratlemisega ühinemiste kontrollimise kontekstis. Sellega seoses viitab Ryanair veel kord Euroopa Kohtu otsustele, kus kohus ei piiritlenud võrreldavat faktilist ja õiguslikku olukorda klientide või abisaajate ärimudelite vaatenurgast, nagu komisjon kavatseb käesolevas otsuses teha.

(73)

Ryanair viitab oma märkustes komisjoni otsustuspraktikale, näiteks veebipõhiste ja traditsiooniliste hasartmängude valdkonnas, kus komisjon nõustub, et erinevate ärimudelitega ettevõtjate õiguslik ja faktiline olukord on põhjenduses 72 osutatud tähenduses võrreldav (19).

(74)

Ryanair selgitab, et kui lennureisijatasu võrdlussüsteem hõlmab tasu, millega maksustatakse reisija iga väljalend õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast, siis ainus loogiline tagajärg on see, et see süsteem ei tohiks arvestada reisijate seisukohti reisi korralduse kohta ega asjaomaste lennuettevõtjate ärimudeleid. Teistsugune tõlgendus kajastaks valikulist lähenemisviisi, mis oleks lennureisijatasu eesmärgist kitsam ja vastaks seega ühele riigiabi olemasolu põhikriteeriumile.

(75)

Täpsemalt tuleneks valikulisus käesolevas otsuses asjaolust, et kuigi traditsioonilised lennuettevõtjad, kes pakuvad ümberistumisega lende ja transiitlende, ning üksnes otselende pakkuvad lennuettevõtjad (nagu Ryanair) on riigiabi mõttes võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, saavad ainult esimesed kasu asjaolust, et ümberistumis- ja transiitreisijad on lennureisijatasust vabastatud.

(76)

Ryanairi väitel on tasust vabastamisest kasu saajaid a priori lihtne kindlaks teha. Pealegi ei saa väita, et tasust vabastamine oli ilma diskrimineerimiseta kättesaadav kõikidele lennuettevõtjatele. Esiteks on lennuettevõtjal peaaegu võimatu muuta oma põhilist ärimudelit, asendades otselennud ümberistumisega lendude ja transiitlendudega; Ryanairi teada ei ole ühtki sellist muudatust turul seni tehtud. Teiseks takistaksid niisugust muutust enamiku lennujaamade läbilaskevõime piirangud.

(77)

Kokkuvõttes läks ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine Ryanairi arvates selgelt lahku nii võrdlussüsteemist kui ka lennureisijatasu eesmärkidest selles tähenduses, nagu neid mõisteid liidu kohtupraktikas tõlgendatakse. Sellega seoses viitab Ryanair oma varasematele väidetele, mille kohaselt Iirimaa väljaütlemata, kuid tegelikeks eesmärkideks oli teatavate kodumaiste lennuettevõtjate valikuline toetamine ja Dublini lennujaama kui rahvusvahelise transiitlennujaama toimimise edendamine.

(78)

Ryanair välistab võimaluse, et ümberistumis- ja transiitreisijate vabastamine lennureisijatasust lähtub otseselt selle tasu alus- ja juhtpõhimõtetest. Ryanair peab menetluse algatamise otsust katseks põhjendada sellist järeldust väänatud argumentide kogumiga, mille Iirimaa ja komisjon on tagantjärele kokku pannud selleks, et hägusa mõiste „alus- ja juhtpõhimõtted“ abil kõrvaldada menetluse algatamise otsuses eelnevalt määratletud „lennureisijatasu võrdlussüsteemi“ ja „eesmärgi“ ilmselge tähendus.

(79)

Seoses menetluse algatamise otsuse punktiga 6.1.5 on Ryanair esitanud märkusi mitme põhimõtte kohta, mille tema arvates on postuleerinud komisjon ja/või Iirimaa:

(80)

Seoses esialgse uurimise, kohtuvaidluse ja ametliku uurimismenetluse pikkusega märgib Ryanair, et asjakohased faktid peaksid nüüdseks piisavalt selged olema. Seetõttu tunneb Ryanair muret, et menetluse algatamise otsuses sisalduv komisjoni märkus, mille kohaselt ametliku uurimise käigus kogutud teabe põhjal võib osutuda vajalikuks muuta komisjoni senist järeldust vaidlusaluse erandi vastavuse kohta lennureisijatasu „alus- ja juhtpõhimõtetele“, annab väga vähe lootust, et komisjon oma seisukohti tegelikult muudab. Sellega seoses rõhutab Ryanair, et igal juhul ei tohi lubada mis tahes teabe või tagantjärele esitatud argumendiga moonutada vaidlusalust ümberistumis- ja transiitreisijate maksuvabastust käsitlevat selget seadusesätet ja selle tähendust ega kasutada seda ettekäändena selleks, et teha otsus riigiabi puudumise kohta.

(81)

Ryanair kutsub komisjoni üles oma esialgseid järeldusi Ryanairi esitatud väiteid arvestades üle vaatama.

(82)

Ryanair nõustub oma märkustes komisjoni seisukohaga, et kui vaidlusaluse meetme näol on tegemist riigiabiga, siis ei ole selle suhtes kohaldatav ükski ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erand.

(83)

Aer Lingus on seisukohal, et ümberistumis- ja transiitreisijate vabastamine lennureisijatasust ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgmisel kahel põhjusel.

(84)

Aer Lingus palus maksuametilt selgitusi rahandusseaduse tõlgendamise kohta. 30. märtsil 2009 saatis maksuamet Aer Lingusele rahandusseaduse tõlgendamist selgitava e-kirja. Aer Lingus väidab sellele e-kirjale tuginedes, et finantsseaduse paragrahvi 55 lõike 2 tõlgenduse kohaselt tuleb tasu määrata lõppsihtkoha alusel, arvestamata võimalike vahemaandumiste kohti. Aer Lingus teeb järelduse, et reisi eri osade arvust olenemata kohaldatakse tasu vastavalt reisija lõppsihtkohale ja ainult üks kord, võttes arvesse reisi tervikuna ja sõltumata sellest, kas reis koosneb ühest või mitmest lennust. Vastav lõik 30. märtsil 2009. aasta e-kirjast kõlab järgmiselt:

„Lend lõpeb reisija broneeringu kohases lõppsihtkohas, olenemata sellest, millise marsruudi lennuettevõtja on sihtkohta jõudmiseks kavandanud. Teie transatlantilise lennu stsenaariumi [Shannon – Dublin – Chicago] puhul, kus isik broneerib Aer Linguselt lennu Shannonist Chicagosse, on tasu, mida Aer Lingus peaks kohaldama, 10 eurot, kuna lend lõpeb Chicagos, st Dublini lennujaamast rohkem kui 300 km kaugusel. Asjaolu, et teel tehakse vahemaandumine, seda seisukohta ei muuda“ (Aer Linguse lisatud esiletõst).

(85)

Aer Lingus leiab, et see tõlgendus on kooskõlas mõistete „ümberistumisreisija“ ja „transiitreisija“ määratlustega, milles reisija „lennu“ asemel viidatakse reisija „reisile“. Aer Linguse arvates tuleneb sellest, et „reis“ võib olla nii otselend kui ka kuni kuue tunni pikkuse vahemaandumisega reis.

(86)

Aer Linguse sõnul rakendati kõnealuse erandiga aluspõhimõtet, mille kohaselt tuleb tasu määrata lõppsihtkoha alusel, arvestamata võimalike vahemaandumiste kohti.

(87)

Aer Lingus väidab, et lisaks sellele on erandi eesmärk vältida topeltmaksustamist mitte ainult Iirimaal, vaid ka piiriüleselt. Sellega seoses tsiteerib Aer Lingus põhjenduses 84 viidatud e-kirja, mille ta sai maksuametilt:

„Mõiste „ümberistumisreisija“ määratluse mõte on vältida tasu kohaldamist reisi igale osale eraldi […], kui lendude vahe on kuni kuus tundi. Kui lendude vahele jääb rohkem kui kuus tundi, siis ümberistumisreisija erandit ei kohaldata ja reisi iga osa maksustatakse eraldi (see tähendab, et on kaks väljalendu, mille suhtes kohaldatakse lennureisijatasu asjakohast määra)“ (Aer Linguse lisatud esiletõst).

(88)

Põhjenduses 87 tsiteeritud lõigu põhjal järeldab Aer Lingus, et see, kas lennureisijatasu kohaldatakse reisija suhtes, kes lendab välja Iirimaa lennujaamast reisi raames, mis koosneb kahest (või enamast) osast, sõltub esiteks esimese lennu väljumise kohast ja teiseks lõppsihtkohast. Nii välditakse:

(89)

Aer Lingus selgitab, et kõnealune erand ei ole ainuomane Iirimaa lennureisijatasule, vaid selliseid erandeid kohaldatakse ka teiste riikide lennureisimaksude puhul. Sellega seoses viitab Aer Lingus Ühendkuningriigis kohaldatavale lennureisijatasule, mille puhul ümberistumisega lende käsitletakse ühe reisina, mitte kahe eraldi reisina, tingimusel et ümberistumine vastab teatud kindlatele nõuetele (23). Aer Lingus selgitab veel, et kuigi ümberistumisega lennu määratlus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas eri lendude vahele jäävast ajast ja sellest, kas jätkulend on Ühendkuningriigi sisene lend või rahvusvaheline lend, seisneb peamine põhimõte Aer Linguse arvates selles, et omavahel seotud lende käsitletakse ühe reisina ja lennureisijatasuga maksustatakse ainult Ühendkuningriigis algavad reisid. Erandina ei loeta omavahel seotud lendudeks ühes ja samas riigis algavaid ja lõppevaid lende (näiteks Pariis – London – Marseille) ning lennureisijatasu kohaldatakse Ühendkuningriigis algavate reiside suhtes. Lisaks märgib Aer Lingus, et ümberistumisega lennu erandi kohaldatavuseks peavad omavahel seotud lennud olema märgitud samale piletile või omavahel seotud piletitele ning seega ei laiene erand reisija enda poolt ühendatud lendudele.

(90)

Aer Lingus toob veel näiteid maksude kohta (24):

(91)

Aer Lingus tõi näiteid, mis on esitatud tabelis 2, et illustreerida lennureisijatasu kohaldamist ning selgitada ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erandi põhjuseid.

Tabel 2

Aer Linguse esitatud näited lennureisijatasu kohaldamise kohta enne ja pärast 2011. aastat

(92)

Aer Lingus esitas märkused tabeli 2 kohta:

(93)

Aer Lingus viitab menetluse algatamise otsusele, kus omakorda viidati Iirimaa 15. oktoobri 2009. aasta kirjale, milles selgitati, et mitmest osast koosneva reisi korral on reisi esimene osa lennureisijatasust vabastatud (25). Aer Lingus rõhutab, et tema seda põhimõtet ei tunnusta ja ta ei oska selgitada, miks selline põhimõte esile toodi.

(94)

Aer Linguse sõnul ei ole selline põhimõte kooskõlas maksuameti suunisega, mis esitati põhjenduses 84 viidatud 30. märtsi 2009. aasta e-kirjas, ja Aer Lingus ei arvestanud lennureisijatasu selle põhimõtte kohaselt. Samuti ei ole see kooskõlas menetluse algatamise otsuse punktis 20 toodud näidetega, mis ei illustreeri transiitreisija erandit reisi esimese osa puhul, vaid näitavad, et lennureisijatasu ei kohaldata reisi suhtes, mis algab väljaspool Iirimaad (26).

(95)

Aer Lingus kinnitab, et ta kogus lennureisijatasu vastavalt maksuameti suunisele ja teatas edastatud summast ametiasutustele saadetud deklaratsioonis (27).

(96)

Aer Lingus väidab, et ümberistumis- ja transiitreisijate vabastamine lennureisijatasust ei tähenda valikulisust. Aer Linguse sõnul tuleneb lennureisijatasu skeemist, et ümberistumis- ja transiitreisijad tuleb arvestamata jätta, kuna lennureisijatasu ei kohaldata reisi üksikute osade suhtes. Maksustatav sündmus on Iirimaalt alanud reis ja makstav tasu sõltub piletile märgitud lõppsihtkohast, olenemata sellest, kas reisija jõuab lõppsihtkohta ühe või mitme lennuga.

(97)

Sellega seoses viitab Aer Lingus menetluse algatamise otsuse punktile 41, kus komisjon asus esialgsele seisukohale, et maksustatav sündmus on Iirimaalt algav reis ja makstav tasu sõltub piletile märgitud lõppsihtkohast, olenemata sellest, kas reisija jõuab lõppsihtkohta ühe või mitme lennuga:

„Teine võimalik võrdlussüsteem hõlmab tasu, millega maksustatakse Iirimaa lennujaamast algav lennureis, kusjuures mõiste „lennureis“ tähendab reisi Iirimaal asuvast lennujaamast lõppsihtkohta ja võib koosneda mitmest osast. Kui see on õige võrdlussüsteem, tundub olevat ilmne, et lennureisijatasu ei tuleks kohaldada ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes. Seega ei oleks see meede valikuline“ (Aer Linguse lisatud esiletõst).

(98)

Lähtudes eeldusest, et komisjon jääb oma esialgse seisukoha juurde, mille kohaselt lennureisijatasu võrdlussüsteem hõlmab iga väljalennu (eraldi) maksustamist, väitis Aer Lingus järgmist:

(99)

Viidates kohtupraktikale, (28) väidab Aer Lingus, et ümberistumis- ja transiitreisijate väljalendude suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine oleks valikuline ainult siis, kui seejuures tehtaks vahet ettevõtjatel, kelle faktiline ja õiguslik olukord on lennureisijatasule püstitatud eesmärki silmas pidades võrreldav. Sellega seoses viitab Aer Lingus küsimusele, kas ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erand soodustab selliseid lennuettevõtjaid nagu Aer Lingus (kes pakub kahte või enamat lendu hõlmavaid reise, mille kohta vormistatakse üks pilet) võrreldes otselende pakkuvate lennuettevõtjatega (kes ei paku mitut lendu ühe pileti alusel ja kes seetõttu pidid reisijatelt, kes jätkulennu eraldi ostsid, koguma lennureisijatasu igalt lennult).

(100)

Aer Lingus teeb järelduse, et puhtalt otselende pakkuvate veoettevõtjate ja ühe pileti alusel mitut lendu pakkuvate veoettevõtjate erinevat faktilist ja õiguslikku olukorda – eelkõige veoettevõtjate kulude ja reisijale pakutava teenuse taseme erinevust – arvestades ei olnud ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erand valikuline ja seda järgmistel põhjustel.

(101)

Seoses menetluse algatamise otsuse punktidega, mis käsitlevad seda, kuidas reisid, mis sisaldavad mitut lendu ühe broneeringu alusel, erinevad reisidest, mis sisaldavad mitut lendu eraldi broneeringute alusel, on Aer Lingus valikulisuse kontekstis esitanud järgmised märkused.

(102)

Aer Lingus väidab, et meetmega välditakse topeltmaksustamist ja seda kohaldatakse lisaks Iirimaale ka piiriüleselt. Ka teised riigid, näiteks Ühendkuningriik, kohaldavad tavaliselt sellist maksuvabastust.

(103)

Lisaks kinnitab Aer Lingus, et lennureisijatasu juht- ja aluspõhimõtte kohaselt määratakse tasu reisi kui terviku põhjal. Ühtse pileti puhul võrdub ühtne pilet ühe reisiga (kui võimalik vahemaandumine kestab vähem kui kuus tundi). Kui aga jätkulend ostetakse eraldi, siis on tegemist kahe broneeringuga ja lennuettevõtjate broneerimissüsteemid käsitlevad iga broneeringut eraldiseisvana, mistõttu vastavaid reisijaid ei loeta ümberistumisreisijateks.

(104)

Iirimaa oli üldjoontes nõus Aer Linguse seisukohtadega, välja arvatud nendega, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjendustes 93 ja 94. Iirimaa sõnul tsiteeris Aer Lingus Iirimaa ametiasutuse 15. oktoobri 2009. aasta kirja, mille kohaselt on mitmest osast koosneva reisi korral reisi esimene osa lennureisijatasust alati vabastatud. Iirimaa viitas oma 22. detsembri 2015. aasta kirjale, milles selgitati, tegemist on arusaamatusega. Iirimaa 15. oktoobri 2009. aasta kirjas oli toodud konkreetne näide, mille korral reisi esimese osa suhtes lennureisijatasu ei kohaldatud. Iirimaa leiab siiski, et seda ei tohiks tõlgendada üldreeglina, mille kohaselt reisi esimene osa oli alati tasust vabastatud.

(105)

Seoses Ryanairi märkustega tasumisele kuuluva maksu kohta (vt põhjendus 65) juhtis Iirimaa tähelepanu asjaolule, et Ryanair ei vedanud ümberistumis- ja transiitreisijaid, mistõttu tal ei ole lennureisijatasu käsitlevate eeskirjade kohaldamise praktilist kogemust. Ka ei ole Ryanair Iirimaa sõnul oma mõttekäiku selgitanud.

(106)

Oma 15. oktoobri 2009. aasta kirjas väitis Iirimaa, et ümberistumis- ja transiitreisijatele tehtud erand tagab, et kogu reisi esimese osa suhtes lennureisijatasu ei kohaldata. See väide tekitas segadust erandi õige tõlgendamise osas, nagu ilmneb Üldkohtu otsusest kohtuasjas T-512/11.

(107)

Iirimaa ja kolmandate isikute esitatud märkuste põhjal on nüüd selge, et Iirimaa õigusnorme tuleks mõista nii, nagu eespool punktis 2.2 on kirjeldatud.

(108)

Seal on selgitatud, et lennuettevõtjad on rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 2 alusel kohustatud maksma lennureisijatasu reisija igalt väljalennult õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast; seejuures ei loeta ümberistumis- ja transiitreisijaid rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 2 tähenduses reisijateks, mistõttu nende reisijate väljalendude suhtes lennureisijatasu ei kohaldata. Järelikult ei saa üldistavalt öelda, et lennureisijatasu kohaldatakse lennureisi mõne konkreetse osa suhtes.

(109)

Tuleb märkida, et 2011. aasta otsuse vastuvõtmise ajal kehtis kaks erinevat tasumäära. Ühte neist kohaldati Dublini lennujaamast kuni 300 km kaugusel asuvatesse sihtlennujaamadesse tehtavate lendude suhtes ja teist kohaldati kõigi teiste lendude suhtes. Nüüdseks on selge, et kohaldatav tasumäär sõltus lõppsihtkoha kaugusest ega olenenud ümberistumise kohast. Näiteks reis Dublinist New Yorki vahemaandumisega Shannonis maksustati 10 euroga, mitte 2 euroga. Kuigi Shannon asub Dublini lennujaamast 300 km raadiuses, kohaldati selle reisi suhtes lennureisijatasu määraga 10 eurot, sest vahemaa Dublini lennujaama ja New Yorgi vahel ületab seda piirmäära. Shannoni lennujaamast, kus tehti vahemaandumine, väljalendamisele lennureisijatasu ei kohaldatud, kuna reisija oli Shannoni lennujaamas transiit- või ümberistumisreisija.

(110)

Iirimaa lennujaamas transiit- või ümberistumisreisijana kvalifitseerumine ei sõltunud selle lennujaama asukohast, kust reisija Iirimaa lennujaama saabus; see võis olla ka väljaspool Iirimaad, näiteks kui tegemist oli reisiga Londonist New Yorki kuni kuuetunnise vahemaandumisega Shannonis. Sellise reisi suhtes lennureisijatasu ei kohaldatud, kuna Londoni lähtelennujaam asub väljaspool Iirimaad ja Shannoni lennujaamas oli reisija käsitletav ümberistumis- või transiitreisijana.

(111)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1 tuleneb, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(112)

Seepärast peavad selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede peab olema seostatav riigiga ja rahastatud riigi ressurssidest; ii) meede peab andma abisaajale eelise, kusjuures abisaaja peab olema ettevõtja (viima ellu majandustegevust); iii) see eelis peab olema valikuline; ning iv) meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning liikmesriikidevahelist kaubandust.

(113)

Antud juhul on asjakohane kõigepealt kaaluda, kas ümberistumis- ja transiitreisijate vabastamine lennureisijatasust võib anda teatavatele lennuettevõtjatele valikulise eelise.

(114)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on meede valikuline, kui see soodustab teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(115)

Meetmete puhul, mida kohaldatakse kõikide teatavatele kriteeriumidele vastavate ettevõtjate suhtes ja millega vähendatakse kulusid, mida kõnealused ettevõtjad peaksid üldjuhul kandma, tuleks meetme valikulisust tavaliselt hinnata kolmeastmelise analüüsi abil (35). Esiteks tehakse kindlaks liikmesriigis üldiselt või tavapäraselt kohaldatav maksustamiskord ehk „võrdlussüsteem“. Teiseks tuleb kindlaks teha, kas vaatlusalune meede läheb sellest süsteemist lahku, kuna teeb vahet ettevõtjatel, kes on süsteemi sisemisi eesmärke arvestades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui kõnealune meede ei lähe võrdlussüsteemist lahku, ei ole see valikuline. Kui aga meede läheb võrdlussüsteemist lahku (ja on seetõttu esmapilgul valikuline), tuleb analüüsi kolmandas osas kindlaks teha, kas võrdlussüsteemist lahknevat meedet õigustab võrdlusaluseks oleva maksustamissüsteemi olemus või üldine ülesehitus. Kui esmapilgul valikulisena näivat meedet õigustab süsteemi olemus või üldine ülesehitus, ei peeta seda valikuliseks ning see ei kuulu seetõttu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.

(116)

Teatavatel erandjuhtudel ei saa kolmeastmelist lähenemisviisi kohaldada, arvestades asjaomaste meetmete praktilisi tagajärgi. Sellistel juhtudel võib olla vajalik hinnata ka seda, kas liikmesriik on süsteemi piirid kindlaks määranud ühetaoliselt või vastupidi – selgelt meelevaldselt või erapoolikult, et anda teatavatele ettevõtjatele eelis teiste ettevõtjate ees. Muidu saaks liikmesriik saavutada sama tulemuse ka riigiabi eeskirju vältides ning ilma et ta kehtestaks kõigile ettevõtjatele üldised eeskirjad, millest tehakse teatavatele ettevõtjatele mööndusi. Selle asemel saaks ta kohandada ja kombineerida oma eeskirju nii, et ainuüksi nende kohaldamine paneb eri ettevõtjatele erineva koormuse (36). Seoses sellega on oluline meenutada, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 ei eristata riigi sekkumismeetmeid nende põhjuste ega eesmärkide põhjal, vaid need meetmed määratletakse nende mõju põhjal ja seega olenemata kasutatavatest meetoditest (37).

(117)

Alljärgnevalt tehakse kolmeastmeline analüüs esmalt seoses ümberistumis- ja transiitreisijate vabastamisega lennureisijatasust (punktid 6.2.2.2 ja 6.2.2.3). Seejärel hindab komisjon, kas liikmesriik on lennureisijatasu kavandanud selgelt meelevaldselt või erapoolikult, et anda teatavatele ettevõtjatele eelis teiste ettevõtjate ees (punkt 6.2.2.4).

(118)

Võrdlussüsteem on raamistik, mille alusel hinnatakse meetme valikulisust. Võrdlussüsteem koosneb terviklikust reeglite kogumist, mida kohaldatakse objektiivsete kriteeriumide alusel üldiselt kõikide ettevõtjate suhtes, kes kuuluvad süsteemi eesmärgiga määratletud kohaldamisalasse. Võrdlussüsteemi kindlaksmääramine sõltub seega sellistest teguritest nagu maksukohustuslased, maksubaas, maksustatavad sündmused ja kohaldatavad maksumäärad.

(119)

Lennureisijatasu näol on tegemist on eraldiseisva maksuga, mis ei kuulu laiemasse maksusüsteemi. Seepärast ei ole ka võrdlussüsteem lennureisijatasust laiem.

(120)

Antud juhul on põhiküsimus selles, kas ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine on võrdlussüsteemi osa või läheb see erand võrdlussüsteemist lahku. Esimesel juhul käsitletakse lennureisijatasu maksuna, mida kohaldatakse kõikide Iirimaalt lennureisile minevate reisijate suhtes, kusjuures lennureis võib koosneda rohkem kui ühest lennust. Sellise lähenemisviisi korral on loogiline, et tasu ei kohaldata kahel korral, kui kogureis sisaldab enam kui ühte väljalendu Iirimaal asuvast lennujaamast. Lisaks ei maksustata reisijaid, kes alustavad reisi kolmandast riigist, kuna nemad ei lenda välja Iirimaa lennujaamast („reisipõhine süsteem“). Teisel juhul käsitletakse lennureisijatasu maksuna, mida kohaldatakse kõikide reisijate suhtes, kes lendavad õhusõiduki pardal välja Iirimaal asuvast lennujaamast, ning ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine läheb sellest reeglist lahku („väljalennupõhine süsteem“).

(121)

Esmapilgul näib rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 2 sõnastusest („reisija igalt väljalennult õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast“) tulenevat, et asjakohane võrdlussüsteem on väljalennupõhine süsteem. Sellisele esialgsele seisukohale asus komisjon ka menetluse algatamise otsuses: võrdlussüsteem hõlmab tasu, millega maksustatakse reisija iga väljalend õhusõiduki pardal Iirimaal asuvast lennujaamast.

(122)

See esialgne järeldus põhines asjaolul, et rahandusseaduses viidatakse väljalendude maksustamisele. Olles aga läbi viinud ametliku uurimise ja kogunud lisateavet rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 2 õige tõlgenduse kohta ning arvestades Iirimaa selgitust, et lennureisijatasu eesmärk seisnes Iirimaalt algava reisi maksustamises, isegi kui reis jagunes mitmeks osaks (vt põhjendus 59), võib teha järelduse, et süsteemi eesmärk oli maksustada Iirimaalt algavad lennureisid. Sellest lähtuvalt ja allpool esitatud põhjustel loetakse võrdlussüsteemiks Iirimaalt algavate reiside maksustamine.

(123)

Kõigepealt tuleb märkida, et mõiste „reisija“ määratlus ei hõlma ümberistumis- ja transiitreisijaid. Seetõttu võimaldab rahandusseaduse sõnastus teha järelduse, et võrdlussüsteemiks on „reisipõhine süsteem“, välja arvatud ümberistumis- ja transiitreisijad, sest ümberistumis- või transiitreisija väljalend ei kujuta endast „reisija väljalendu“ rahandusseaduse paragrahvi 55 lõike 2 tähenduses ega ole seega maksustatav sündmus (38). Seisukoht, et võrdlussüsteem on „reisipõhine süsteem“, on kooskõlas ka õigusnormi aluseks oleva eesmärgiga, mida Iirimaa kirjeldas oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta.

(124)

Pealegi kinnitab lennureisijatasu kohaldamise viis, et tasu oli seotud lennureisidega. Ajavahemikul, mil kehtisid diferentseeritud tasumäärad, sõltus tasu piletile märgitud lõppsihtkohast, olenemata sellest, kas reisija jõudis lõppsihtkohta ühe või mitme lennuga (vt põhjendusi 22 ja 23 ning tabelis 2 esitatud näiteid lennureisijatasu kohaldamise kohta). Näiteks reisija puhul, kes reisis Dublinist New Yorki vahemaandumisega Shannonis, tuli maksta 10 eurot, mitte 2 eurot (vt põhjendus 91).

(125)

Lisaks märgib komisjon, et põhimõtteliselt on põhjendatud maksustada lennureisi teatava määra alusel, mida kohaldatakse üks kord lennureisi suhtes, mis saab alguse Iirimaal asuvast lennujaamast, suundub teatavasse lõppsihtkohta ja müüakse üheainsa broneeringu alusel, selle asemel, et eraldi maksustada reisi eri osi. Eraldi maksustamine tähendaks seda, et reisija puhul, kes istub Iirimaa lennujaamas ümber teisele õhusõidukile, tuleks maksu maksta kaks korda ja see võib tõepoolest tõstatada õigluse ja võrdse kohtlemise küsimusi (vt põhjendus 63).

(126)

Aktsiisimakse, nagu lennureisijatasu, kohaldatakse tavaliselt kliendi ostetava lõpptoote või teenuse suhtes, mitte selle lõpptoote või teenuse üksikute komponentide suhtes. Allpool selgitatud põhjustel võib mitmest osast koosnevat reisi pidada üheks terviklikuks teenuseks, kui reisija on igas vahemaandumise lennujaamas käsitletav ümberistumis- või transiitreisijana.

(127)

Siinkohal tuleks märkida, et lennuettevõtjad pakuvad oma teenuseid reisidena teatavast lähtepunktist (A) lõppsihtkohta (B), isegi kui reis sisaldab vahemaandumist vahepealses lennujaamas (C). See teenus hõlmab esmajoones õhutransporti lennujaamast A lennujaama B, kusjuures vahepealse lennujaama C olemasolu ja asukoht on teenuse teisejärguline ning reisija seisukohast lõppkokkuvõttes tähtsusetu tunnus (välja arvatud võimalik mõju reisimisele kuluva aja pikkusele) (39). Seega on põhimõtteliselt aktsepteeritav ja mittediskrimineeriv maksustada ühe tervikliku teenusena müüdavat reisi lennujaamast A lennujaama B läbi lennujaama C samal moel, nagu otselendu lennujaamast A lennujaama B (lennujaam A asub mõlemal juhul Iirimaal), kuna mõlemad teenused rahuldavad kliendi sama vajadust (milleks on reisimine lennujaamast A lennujaama B).

(128)

Jääb veel kaaluda, kas rahandusseaduses sisalduvad „transiitreisija“ ja „ümberistumisreisija“ määratlused kajastavad neid põhimõtteid. Seda analüüsitakse alljärgnevates põhjendustes.

(129)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, on „transiitreisija“ määratletud kui reisija, kes on nii saabuval kui ka väljuval lennul sama õhusõiduki pardal. Komisjon leiab, et sellises olukorras on selge, et tegelikult on tegemist ühe reisiga ja ainus erinevus otselennuga seisneb selles, et teel lõppsihtkohta teeb õhusõiduk antud lennujaamas lühiajalise peatuse.

(130)

Selleks, et lennujaamast A lennujaama C kaudu lennujaama B reisivat reisijat määratleda lennujaamas C ümberistumisreisijana, kasutati kolme tingimust: i) lennujaamas C viibimise kestus ei tohtinud ületada kuus tundi; ii) A ja B ei tohtinud olla üks ja seesama lennujaam; ning iii) lennud lennujaamast A lennujaama C ja lennujaamast C lennujaama B pidid olema ostetud ühe broneeringu alusel. Komisjoni arvates on kõik need kolm tingimust asjakohased ja proportsionaalsed. Punkt i tagab, et C on tõeline vahemaandumislennujaam, kus reisija sisuliselt ootab jätkulendu ja valmistub selleks, mitte aga „varjatud“ lõppsihtkoht. Seejuures on kuus tundi mõistlik ajapiirang, mis tagab, et C on tõeline vahemaandumislennujaam (40). Punkt ii tagab, et reis ei ole varjatud otselend lennujaamast A lennujaama C ja tagasi. Nagu on selgitatud allpool põhjendustes 132–134, tagatakse punktiga iii, et reis lennujaamast A lennujaama B müüakse kliendile üheainsa tervikliku teenusena.

(131)

Ümberistumisreisijate vabastamine lennureisijatasust tingis nõude, et kõik ühe reisi osaks olevad lennud tuleb osta ühe broneeringu alusel.

(132)

Kui reisija teeb üheainsa mitut lendu (ehk reisi osa) hõlmava broneeringu, siis sõlmib ta teenusepakkujaga üheainsa lepingu, mis hõlmab neid erinevaid lende. Seevastu juhul, kui reisija teeb mitu broneeringut, mis hõlmavad erinevaid lende, siis sõlmib ta ühe või mitme teenusepakkujaga eraldiseisvad lepingud. Juba see näitab, et üks broneering tähendab seda, et ostetakse üks mitmest osast koosnev teenus, samas kui mitme broneeringu tegemine tähendab seda, et reisija ostab mitu eraldiseisvat teenust.

(133)

Kui broneeringuid on üks, müüakse kogu kahte või enamat lendu sisaldav reis ühe broneeringuna ning reisija saab kogu reisi jaoks üheainsa pileti ja ühe broneeringuviite. Lisaks, nagu teatasid nii Iirimaa kui ka Aer Lingus oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta (vt põhjendus 101), on mitmest lennust koosnev reis, mis müüakse üheainsa broneeringu alusel, oluliselt erinev mitmest lennust koosnevast reisist, mis müüakse eraldi broneeringute alusel. Nimelt ei pea reisija üheainsa broneeringu korral iga lennuga seoses, st mitmekordselt, täitma mitmesuguseid lennule registreerimise, pagasi ja reisidokumentidega seotud nõudeid, vaid ta peab neid nõudeid täitma ainult ühel korral, seoses kogu reisiga lõppsihtkohta. Lisaks sellele, kui esimene lend tühistatakse või hilineb nii palju, et reisija ei jõua jätkulennule, peab üheainsa broneeringu alusel reisi müünud ettevõtja võtma selle eest vastutuse (näiteks pakkuma abi ja majutust ning broneerima reisija järgmisele lennule, kuhu on kohti, või maksma hüvitist).

(134)

Reis, mis koosneb mitmest eraldi broneeritud osast, hõlmab eraldiseisvate teenuste ostmist. See tähendab näiteks seda, et kui esimese lennu saabumise hilinemise tõttu ei jõua reisija oma teisele lennule, ei saa ta teise lennu pakkujalt abi nõuda. Reisija lihtsalt „ei ilmu“ teisele lennule. Lisaks peab reisija juhul, kui ta on ostnud mitu lendu eraldi broneeringute alusel, võtma igas lennujaamas oma pagasi välja ja igale järgnevale lennule uuesti registreeruma. Aer Lingus rõhutas, et üheski Iirimaa lennujaamas ei pakuta pagasi üleviimise teenuseid reisijatele, kes jätkulennu eraldi ostavad (vt põhjendus 101).

(135)

Eeltoodut arvestades seisneb nende kahe olukorra peamine erinevus selles, et ühel juhul ostab reisija tervikliku teenuse (reisi lennujaamast A lennujaama B), mis koosneb kahest teenuseosutaja kombineeritavast osast, samas kui teisel juhul kombineerib reisija need kaks osa ise ja omal vastutusel, st ta ostab kaks eraldi teenust. Seega reisija, kes üheainsa broneeringu alusel lendab lennujaamast A lennujaama C kaudu lennujaama B, ostab teenuse, mis on põhimõtteliselt erinev teenustest, mille ostab reisija, kes broneerib eraldi lennud lennujaamast A lennujaama C ja lennujaamast C lennujaama B.

(136)

Seda, et mitut lendu hõlmav ühtne broneering erineb oluliselt eraldiseisvate broneeringutega hõlmatud lendudest, ilmestab reisijatele suunatud teade, mille liidu üks peamistest otselende pakkuvatest veoettevõtjatest easyJet on avaldanud oma veebisaidil:

„easyJet korraldab ainult otselende (lendab ainult lähte- ja sihtlennujaamade vahel) ega paku edasi reisimiseks jätkulennuteenust, kasutades oma või teiste lennuettevõtjate lende. Kui olete broneerinud meilt järgmise lennu, siis on selle aluseks eraldi leping ja me käsitleme iga lendu eraldiseisva reisina“ (41).

(137)

Seega on proportsionaalne ja mittediskrimineeriv maksustada neid kahte teenust eraldi, kuid üheainsa broneeringu alusel ostetud ümberistumisega reisi ainult üks kord.

(138)

Eespool antud hinnangut silmas pidades (vt põhjendused 131–137), leiab komisjon, et rahandusseaduses esitatud mõistete „ümberistumisreisija“ ja „transiitreisija“ määratlused on kooskõlas eesmärgiga maksustada terviklikud lennureisid Iirimaal asuvast lennujaamast sihtkohta, mille klient on ostnud üheainsa tervikliku teenusena.

(139)

Seega võib teha järelduse, et võrdlussüsteemiks on lennureisijatasu, nagu see on rahandusseaduses sätestatud, sealhulgas ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes tasu kohaldamata jätmine (reisipõhine süsteem).

(140)

Kuna ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine on võrdlussüsteemi osa, siis võrdlussüsteemist lahknemist ei esine.

(141)

Eeltoodust tuleneb, et lennureisijatasu hindamine kolmeastmelise analüüsi abil ei osuta valikulisusele.

(142)

Selleks, et teha lõplik järeldus valikulisuse kohta, tuleb veel hinnata, kas Iirimaa on lennureisijatasu kavandanud selgelt meelevaldselt või erapoolikult, et anda teatavatele ettevõtjatele eelis teiste ettevõtjate ees.

(143)

Menetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkustes väitis Ryanair sisuliselt seda, et ümberistumis- ja transiitreisijate vabastamine lennureisijatasust põhjustab põhjendamatut vahetegemist kahe ärimudeli vahel, millest esimest rakendavad veoettevõtjad, kes pakuvad ümberistumisega lende ja transiitlende üheainsa broneeringu alusel, ning teist rakendavad otselendude pakkujad, nagu Ryanair, kes ümberistumisega lende ja transiitlende ei paku, ning et ei saa väita, et tasust vabastamine oli ilma diskrimineerimiseta kättesaadav kõikidele lennuettevõtjatele.

(144)

Kõigepealt tuleb märkida, et juhtumi materjalid ei sisalda tõendeid selle kohta, et Iirimaa oleks ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmise kavandanud selliselt, et anda teatavatele ettevõtjatele eelis teiste ettevõtjate ees. Sellega seoses võib tõdeda, et paljud liikmesriigid kohaldavad samalaadseid makse, mis hõlmavad ka ümberistumis- ja transiitreisijate maksuvabastust.

(145)

Ryanairi väidet, et lennuettevõtjal on peaaegu võimatu muuta oma põhilist ärimudelit, asendades otselennud ümberistumisega lendude ja transiitlendudega, ning et tema teada ei ole ühtki sellist muudatust turul seni tehtud, tuleks täpsustada, arvestades, et Ryanair on nüüd hakanud pakkuma ka jätkulende (42). Ryanair teatas 2017. aasta mais, et kavandab oma esimesi lende ümberistumisega Rooma Fiumicino lennujaamas, pakkudes oma klientidele esmakordselt võimalust broneerida Ryanairi jätkulende. Ryanairi kaubandusdirektor märkis sellega seoses: „Ryanairil on hea meel teatada, et me hakkame pakkuma oma esimesi lende ümberistumisega Rooma Fiumicino lennujaamas, mis võimaldab klientidel broneerida Ryanairi jätkulende Euroopa madalaimate hindadega. Esialgu pakume 10 Rooma marsruuti, mille puhul kliendid saavad minna oma järgmisele lennule ja registreerida oma pagasi kuni lõppsihtkohani, ilma et neil oleks vaja suunduda lennujaama avatud alale. Seda uut teenust, mida me pakume oma programmi „Alati paremaks muutumas“ 4. aasta uuenduste raames, laiendatakse edaspidi kogu Ryanairi võrgustikule (lähinädalatel ja -kuudel lisandub täiendavaid Rooma marsruute), kui Rooma Fiumicino katsetus osutub edukaks“ (43). Kliendid saavad ka mõlema lennu jaoks ühtse broneeringuviite. See näitab, et Ryanair hakkas pakkuma uut teenust, mida ta ise peab uudseks ja seni pakutud otselendudest põhimõtteliselt erinevaks.

(146)

Teiseks võib märkida, et lennureisijatasuga maksustatakse eraldiseisvaid teenuseid eraldi, st mitme broneeringu alusel ostetud mitut erinevat lendu maksustatakse eraldi, samas kui ühtseid terviklikke teenuseid, st üheainsa broneeringu alusel ostetud ja mitmest lennust koosnevaid reise, maksustatakse ainult üks kord. Eespool nimetatud põhjustel (vt käesoleva otsuse punkti 6.2.2.3) tuleneb see vahetegemine neil asjaoludel ostetud teenuste põhimõttelistest erinevustest kliendi jaoks, millel on olulised praktilised tagajärjed, eelkõige seoses lennule registreerimisega, pagasi haldamisega ja lennuettevõtja vastutusega juhul, kui reisija ei jõua jätkulennule. Asjaolu, et mõned lennuettevõtjad on kasutusele võtnud ärimudeli, mis keskendub otselennuteenustele, samas kui teised keskenduvad võrgustikuteenustele, ei tähenda, et objektiivselt erinevate teenuste erinev maksustamine oleks diskrimineeriv. Nagu on selgitatud eespool punktis 6.2.2.3, võib lugeda õigustatuks maksustada Iirimaalt algavaid lennureise, selle asemel, et maksustada reisija iga väljalendu Iirimaalt õhusõiduki pardal.

(147)

Komisjon märgib, et Ryanairi väited väidetava diskrimineerimise kohta näivad kaudselt põhinevat eeldusel, et mõned reisijad kombineerivad lennureisi, ostes Ryanairilt mitu lendu eesmärgiga lennata ühest lennujaamast teise lennujaama muude lennujaamade „kaudu“, ja et selliseid lende tuleks kohelda samamoodi nagu üheainsa broneeringu alusel ostetud lende (44). Vastasel juhul ei oleks Ryanairil mingit põhjust pidada end diskrimineerituks võrreldes lennuettevõtjatega, kes pakuvad võimalust osta mitu lendu ühe broneeringu alusel. Samas ei ole Ryanair märkinud, et ta oleks selliseid reisijaid vedanud ajavahemikul, mil lennureisijatasu kohaldati, rääkimata sellest, et ta oleks esitanud andmeid selliste reisijate arvu kohta (45). Veelgi enam, Ryanairi väited ei sea kuidagi kahtluse alla põhjendustes 132–134 esitatud kaalutlusi, mis õigustavad üheainsa broneeringu raames ostetud mitme lennu käsitlemist teenusena, mis põhimõtteliselt erineb mitmest lennust samade lennujaamade vahel, mis on aga ostetud eraldi broneeringute alusel, kusjuures viimatinimetatud lendude näol on tegelikult tegemist mitme eraldiseisva teenusega.

(148)

Nagu on mainitud põhjenduses 38, märkis Üldkohus kohtuasjas T-512/11 tehtud otsuses, et Iirimaa oli nõus vajaduse korral kaaluma lennureisijatasu muutmist, jättes mõiste „ümberistumisreisija“ määratlusest välja üheainsa broneeringu nõude.

(149)

Ametlik uurimine näitas (vt põhjendused 131–148), et üheainsa broneeringu tingimusel ei olnud diskrimineerivat mõju, kuna sellega tagati, et lennureisijatasuga maksustati ainult Iirimaa lennujaamast algavad lennureisid, mida müüdi kliendile üheainsa tervikliku teenusena, olenemata reisiga hõlmatud lendude arvust. Seetõttu teeb komisjon järelduse, et Iirimaa ei pidanud riigiabi välistamiseks mõiste „ümberistumisreisija“ määratlusest eemaldama üheainsa broneeringu tingimust.

(150)

Võib teha otsuse, et Iirimaa ei kavandanud lennureisijatasu selgelt meelevaldselt või erapoolikult eesmärgiga anda teatavatele ettevõtjatele eelis teiste ettevõtjate ees. Vastupidi, ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine on õigustatud ja põhjendatud.

(151)

Eespool esitatud hinnangu põhjal ei vasta uurimisalune meede vähemalt ühele ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustest, kuna see ei ole valikuline. Kuna riigiabi mõiste sisuks olevad kriteeriumid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1, on kumulatiivsed, järeldub sellest, et meede ei kujuta endast riigiabi. Seetõttu ei ole vaja hinnata, kas muud riigiabi kriteeriumid on kõnealuse meetme puhul täidetud.

(152)

Ümberistumis- ja transiitreisijate suhtes lennureisijatasu kohaldamata jätmine ei kujutanud endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/25

(1)

30. novembri 2012. aasta kaebusega teavitati komisjoni, et Hispaania on rakendanud 2014. aastal mitut väidetavat abimeedet äriühingu Iberpotash S.A. (2014. aastal ümber nimetatud ICL Iberia Súria & Sallentiks, edaspidi mõlemad „Iberpotash“) suhtes. Kaebuse esitaja, kes soovib hoida oma isikut konfidentsiaalsena (edaspidi „kaebuse esitaja“), lisas oma kaebusele esildisi 28. detsembril 2012, 14. veebruaril 2014, 24. veebruaril 2014, 6. mail 2014 ja 27. jaanuaril 2015.

(2)

Kaebus edastati 10. jaanuaril 2013 koos teabenõudega Hispaaniale. Hispaania vastas 8. märtsil 2013. Lisateabenõuded saadeti Hispaaniale 14. mail 2013, 16. jaanuaril 2014 ja 26. märtsil 2014. Vastavalt 13. juuni 2013. aasta, 14. veebruari 2014. aasta ja 15. aprilli 2014. aasta kirjadega esitas Hispaania nende nõuete vastusena komisjonile lisateavet.

(3)

Kaebuse esitajale saadeti 30. jaanuaril 2015 esialgne hinnang. Esialgsele hinnangule vastuseks esitas kaebuse esitaja 5. märtsil 2015 (esialgne vastus) ja 21. aprillil 2015 (lõplik vastus esialgsele hinnangule) lisateavet. Lisaks toimus 9. märtsil 2015 kaebuse esitajaga kohtumine ja kaebuse esitaja esitas 4. juunil 2015 lisateavet.

(4)

Kaebuse esitaja lõplik vastus esialgsele hinnangule saadeti märkuste esitamiseks Hispaaniale 9. juunil 2015 koos lisateabenõudega. Hispaania vastas 8. juulil 2015. Hispaania taotluse alusel saadeti Hispaaniale 31. juulil 2015 esialgse hinnangu mittekonfidentsiaalne versioon.

(5)

26. jaanuari 2016. aasta kirjaga teatas komisjon Hispaaniale, et on otsustanud algatada väidetavatest abimeetmetest kahe suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Komisjon tegi samas kirjas järelduse, et ülejäänud kolm kaebuses osutatud meedet ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(6)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kahe väidetava abimeetme kohta märkusi.

(7)

19. aprilli 2016. aasta kirjaga esitas Hispaania menetluse algatamise otsuse kohta märkused. Komisjon palus 6. oktoobri 2016. aasta kirjaga esitada Hispaanial lisateavet, mille Hispaania esitas 28. novembri 2016. aasta kirjaga.

(8)

Komisjon sai märkusi kolmelt huvitatud kolmandalt isikult, sealhulgas Iberpotashilt, kes on väidetav abisaaja. Komisjon edastas need Hispaaniale, kellele anti võimalus vastata ja kelle kirjalikud märkused saadi 27. juulil 2016 ja 6. aprillil 2017.

(9)

Iberpotash omab ja käitab kahte kaaliumkarbonaadi kaevandust Kataloonias Bagesi maakonnas Llobregati jõe valgalal; üks neist asub Súrias ning teine Sallenti ja Balsareny piirkonnas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse väetiste tootmisel. Peale selle Iberpotash toodab ja müüb ka soola peamiselt tööstusotstarbeks.

(10)

Iberpotash on maailma suurima väetisetootja, Iisraeli rahvusvahelise ettevõtte ICL Fertilisers tütarettevõtja. Piirkonnas juba alates 1920ndatest aastatest tegutsevad kaaliumkarbonaadi kaevandused kuulusid kuni 1998. aastani riigile. Iberpotash omandas kaaliumkarbonaadi kaevandused Súrias ning Sallenti ja Balsareny piirkonnas ostu-müügilepingu alusel, mis sõlmiti 21. oktoobril 1998. aastal Hispaania riigiettevõttega Sociedad Estatal de Participaciones Industriales (SEPI).

(11)

Kaebuse esitaja andmetel andsid Hispaania ametiasutused Iberpotashile ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi mitme meetme kaudu. Kõik need väidetavad abimeetmed on seotud Iberpotashi keskkonnaalaste kohustustega seoses tema Llobregati jõe valgalal asuvate kaevanduste tegevuskohtadega ja neis kohtades kaevanduste aastakümnete pikkuse tegutsemise tagajärjel tekkinud soolapuistangutega. Need väidetavad riigiabi meetmed hõlmavad järgmist:

(12)

Kaebuse esitaja hinnangul on kogu väidetav abi Iberpotashile nendest meetmetest tulenevalt vahemikus 260–407 miljonit eurot.

(13)

Kaebuse esitaja esitas ka eraldi kaebuse ELi keskkonnaõiguse väidetava rikkumise kohta. Selle kaebuse alusel saatis komisjon 2014. aasta juulis Hispaaniale ametliku teate, alustades seega rikkumismenetlust kaevandamisjäätmete direktiivi kohaste kohustuste täitmata jätmise eest. 2015. aasta septembris laiendati rikkumismenetlust lisamärgukirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (4) (edaspidi „veepoliitika raamdirektiiv“) täitmata jätmisele. Rikkumismenetlus on praegu pooleli (5).

(14)

26. jaanuaril 2016 võttis komisjon vastu otsuse, et algatada ametlik uurimine seoses 1. ja 4. meetmega (6) (edaspidi „menetluse algatamise otsus“), et analüüsida oma kahtluseid, kas need meetmed kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning kas need on siseturuga kokkusobivad.

(15)

Samal ajal tegi komisjon järelduse, et 2., 3. ja 5. meede ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kuna seda järeldust ei ole vaidlustatud, ei ole 2., 3. ja 5. meede käesoleva otsuse teemaks ning neid ei hinnata selles rohkem.

(16)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et ta ei saa välistada, et 1. meede võib kujutada endast riigiabi. Eelkõige oli tal kahtluseid, kas 1. meede hõlmas riigi ressursside ülekandmist ja andis Iberpotashile majandusliku eelise, ning seega kutsus ta Hispaania ametiasutusi ja kolmandaid isikuid üles esitama selle kohta rohkem tõendeid.

(17)

Määral, mil 1. meede kujutas endast riigiabi, oli komisjonil kahtluseid, kas see võidakse tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

(18)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et Vilafrunsi jäätmepuistangu katmise riiklik rahastamine kujutab endast tõenäoliselt riigiabi. Eelkõige leidis ta, et 4. meede andis Iberpotashile tõenäoliselt valikulise majandusliku eelise, tagades Iberpotashile kuuluvas jäätmehoidlas reostuse parema ennetamise ning seega tagades tema keskkonnaalaste kohustuste täitmise. Komisjon kutsus seega Hispaania ametiasutusi ja kolmandaid isikuid üles nende esialgsete järelduste kohta märkusi esitama.

(19)

Lisaks leidis komisjon, et kuna investeerimiskulusid rahastasid täielikult avaliku sektori asutused ning Iberpotash katab üksnes järgnevad hoolduskulud, siis on 4. meetme abi osakaal oluliselt suurem kui abi osakaal ettevõtjate puhul, kes ületavad ühenduse standardeid või tõstavad nende standardite puudumisel keskkonnakaitse taset keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (2008/C 82/01) (edaspidi „2008. aasta keskkonnasuunised“) (7) punkti 3.1.1 kohaselt. Komisjon väljendas seega kahtluseid sellise abi siseturuga kokkusobivuse suhtes ning kutsus Hispaania ametiasutusi ja kolmandaid isikuid üles selle esialgse järelduse kohta märkusi esitama.

(20)

Iberpotashi märkused vastavad enamjaolt märkustele, mille Hispaania esitas mõlema uuritava meetme kohta.

(21)

Iberpotash märgib lisaks, et 1. meede ei hõlma riigi ressursse, sest Hispaania ei ole siiani Iberpotashile ressursse üle kandnud. Pealegi on selle toimumise oht väga väike, sest Iberpotashil ei ole majanduslikke raskusi ning ta suudab kanda keskkonnaalase korrastamise kulusid, kui garantii summa peaks osutuma ebapiisavaks. Iberpotash väljendab samu kartuseid nagu Hispaania seoses meetmete valikulisusega ja sellega, kas need annavad majandusliku eelise või moonutavad konkurentsi liikmesriikide vahel.

(22)

Iberpotash kordab, et 4. meede on 2008. aasta keskkonnasuunistega kooskõlas ning saastatud tegevuskohtade kohaldatava abi osakaal on 100 %.

(23)

Esimene huvitatud isik, kes soovib hoida oma isikut konfidentsiaalsena, toetab mõlema meetme puhul ametliku uurimismenetluse algatamist ja menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni argumente.

(24)

Esimene huvitatud isik lisab, et ebapiisava garantii kehtestamine tekitab tegeliku koormuse avaliku sektori asutustele, kes kannavad Iberpotashi keskkonnaalaste kohustuste kulu. Ta märgib ka, et Iberpotash sai majandusliku eelise, sest Iberpotash kasutas finantsvahendeid, mille ta kokku hoidis, oma majandustegevuse rahastamiseks.

(25)

Esimene huvitatud isik nõustub komisjoniga, et abi on siseturuga kokkusobimatu, sest see kujutab endast tegevusabi.

(26)

Seoses 2. meetmega juhib esimene huvitatud isik komisjoni tähelepanu Barcelona provintsi ringkonnakohtu 22. veebruari 2016. aasta otsusele, milles kinnitati Iberpotashi vastutust tema tegevuse tõttu kahjustatud maa korrastamisel. Ta lisab ka seda, et soolamäe katmine ei ole nii-öelda katseprojekt, sest üheski selle meetme riikliku rahastamisega seotud dokumendis ei kirjeldata projekti sellisena ning kasutatav meetod on tuntud meetod, mida teised kaevandusettevõtted on vähemalt 15 aastat samalaadsete mägede puhul kasutanud.

(27)

Teine huvitatud isik, kes soovib samuti hoida oma isikut konfidentsiaalsena, toetab komisjoni menetluse algatamise otsust.

(28)

Ta märgib lisaks seoses 1. meetmega, et küsimus, kas garantii summa vastab kohaldatavatele ELi või Hispaania õigusaktidele, ei ole oluline, sest abi seisneb selles, et riik võtab mõjutatud hoidlate korrastamise finantsriski; sellise riski kvantifitseerimine on üksnes fakti- ja mitte õiguslik küsimus.

(29)

Peale selle seab teine huvitatud isik kahtluse alla Iberpotashi võime maksta kohustuse tekkides keskkonnaalase korrastamise eest, sest Iberpotashi ainsad Hispaania varad on tema kaevandused, mis suletakse ja on seetõttu pärast 2035. aastat väikese väärtusega.

(30)

Teine huvitatud isik märgib ka seda, et piisava garantiisumma kehtestamine tähendaks Iberpotashi jaoks iga-aastast kulu vähemalt 2 806 000 eurot, mis pole kaugeltki väike summa. Ta lisab, et garantiide kehtestamine praeguses summas toob kaasa ka selle, et Iberpotash hoidub oma finantsreserve tagatiseks seadmast.

(31)

Seoses 2. meetmega täheldab teine huvitatud isik, et kooskõlas ülemkohtu 14. mai 2009. aasta otsusega ja nõukogu direktiiviga 75/442/EMÜ (8) ning kohaldatavate Hispaania õigusaktidega vastutab Vilafrunsi mäe katmise eest üksnes Iberpotash alates hetkest, mil talle anti üle kaevandamisõigused, olenemata sellest, kas tegevuskoht toimib või mitte.

(32)

Seoses 4. meetmega väidab teine huvitatud isik, et Vilafrunsi jäätmepuistangu katmine on Iberpotashi kohustus ja Iberpotash sai seega valikulise eelise tulenevalt katmise riiklikust rahastamisest. Lisaks ei ole teine huvitatud isik nõus sellega, et katmine kvalifitseerub uue korrastamistehnika katseprojektina. Ta väidab, et soolapuistangu geomembraanidega katmine on vana tehnika, mida on kasutatud juba pikka aega, nt Alsace'i ja Saksamaa kaaliumkarbonaadi kaevandamise ettevõtete poolt.

(33)

Lisaks väidab teine huvitatud isik, et küsimus, kas Iberpotash on ainus kaaliumkarbonaadi tootja Hispaanias, on ebaoluline, sest asjaomane kaaliumkarbonaadi turg on üleilmne. Kahtlemata esineb mõju kaubandusele, sest geograafiliselt konkureerib Iberpotash Prantsusmaa soolatootjatega, mida näitab Súria ja Sallenti tegevuskohtade asukoht Prantsusmaa piiri lähedal (vähem kui 100 km kaugusel).

(34)

Nii esimene kui ka teine huvitatud isik esitasid märkusi ka ülejäänud kolme meetme kohta, mida on menetluse algatamise otsuses analüüsitud (meetmed, mis on seotud i) uue soolveekollektoriga, ii) veepuhastusseadmetesse tehtud investeeringutega ja iii) Cogulló jäätmepuistangu uuringuga). Samas, nagu on märgitud põhjenduses 15, on komisjon juba teinud menetluse algatamise otsuses järelduse, et need meetmed ei kujuta endast riigiabi ning ei ole seega ametliku uurimismenetluse teema. Märkusi, mille kolmandad isikud esitasid üksnes seoses nende meetmetega, mis ei ole ametliku uurimismenetlusega hõlmatud, käsitletakse seega käesoleva otsuse puhul ebaolulisena.

(35)

Seoses 1. meetmega on Hispaania seisukohal, et garantii summa on olnud alati asjakohane ja kehtestatud kooskõlas kohaldatavate Hispaania ja liidu õigusaktidega. Täpsemalt väidab Hispaania, et kaevandamisjäätmete direktiivi võimalikud rikkumised ei hõlma liiga väikese garantiisumma kehtestamist, seega ei ole saanud olla tegu direktiivi rikkumisega.

(36)

Lisaks lükkab Hispaania asjakohase garantiisumma kindlaksmääramise küsimuses tagasi väite (ja kinnitab, et see on ebaveenev), mille esitas Assumpta Ferani (Kataloonia piirkondliku valitsuse (Generalitat de Catalunya) keskkonna eest vastutava direktoraadi direktor) 2. oktoobril 2013. aastal Kataloonia parlamendi keskkonnakomisjonile, öeldes, et finantsgarantii peaks ulatuma 200 miljoni euroni. Hispaania arvates esitati väide omavahel opositsioonis olevate erakondade arutelu käigus ja lähtus seega poliitilistest kaalutlustest. Hispaania peab ka Kataloonia kõrgema kohtu 11. oktoobri 2011. aasta otsust asjakohase garantiisumma kindlaksmääramisel ebaveenvaks, sest kohus ise keeldus seda arvutamast.

(37)

Peale selle peab Hispaania ebausaldusväärseks uuringut, mille kaebuse esitaja esitas ja mida komisjon nimetas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 71, sest uuringu käigus ei arvutatud välja asjakohast garantiisummat, tuginedes 14. juuni dekreedis 202/1994 sätestatud kriteeriumidele, st kohaldatavale õigusaktile seoses garantiisummaga.

(38)

Hispaania väidab lisaks, et 1. meede ei anna Iberpotashile valikulist majanduslikku eelist. Igasugune väidetav eelis määrati kindlaks õigusraamistiku põhjal, mida kohaldati võrdselt kõikide võimalike konkurentide suhtes. Peale selle on Sallenti ja Súria kaevandused ainsad tegutsevad kaevandused Hispaanias, seega ei oleks Iberpotash saanud omandada eelist, sest Hispaania territooriumil puuduvad võrreldavad kaevandamiskohad.

(39)

Hispaania toetab väidet, et riigi ressursse ei ole kaasatud, sest juhul kui garantiisumma osutub ebapiisavaks, jääb kehtima Iberpotashi kohustus kaevandamistegevusest mõjutatud maa-alad korrastada. Hispaania saab jõustada Iberpotashi kohustuse, peatades tema õigused ja arestides tema vara Hispaania territooriumil.

(40)

Lisaks märgib Hispaania, et 1. meede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust, sest Iberpotashi kantavad kulud, kui ta oleks kohustatud kehtestama suurema garantiisumma, on kaaliumkarbonaadi kaevandamise tööstuse standardite puhul mittearvestatavad.

(41)

Seoses 4. meetmega väidab Hispaania, et Iberpotash ei ole saanud omandada majanduslikku eelist, sest kuna Iberpotash ei ole saastaja, ei olnud tal kooskõlas üldiselt kohaldatavate Hispaania õigusaktidega kohustust katta Vilafrunsi soolamägi. Lisaks kannab Iberpotash mäe katmise hoolduskulud ning isegi kui ta säästab seega tänu riiklikule rahastamisele mäe ehituskulud, peab ta kulutama järgmistel kümnenditel oluliselt suurema summa selle hooldusele ning kaotab seega meetmega saadud majandusliku eelise.

(42)

Hispaania väidab, et 4. meede ei saa olla valikuline, sest Iberpotash on Hispaanias ainus ettevõtja, kes tegeleb kaaliumkarbonaadi kaevandamisega.

(43)

Lisaks ei ole meetmel liikmesriikide vahelist konkurentsi moonutavat mõju, sest transpordiraskuste tõttu ei saa kaevandatud soola liikmesriikide vahel transportida.

(44)

Kui komisjon otsustab ülaltoodust olenemata, et 4. meede kujutab endast riigiabi, siis Hispaania leiab, et see jääb komisjoni määruste (EÜ) nr 1998/2006 (9) ja (EL) nr 1407/2013 (10) kohase vähese tähtsusega abi künnise piiresse.

(45)

Lisaks palub Hispaania tunnistada 4. meetme siseturuga kokkusobivaks, tuginedes 2008. aasta keskkonnasuunistele ja pidades silmas eelkõige Vilafrunsi soolamäe katmiseks kasutatava tehnoloogia uuenduslikku laadi, kuna see tehnoloogia on erinevalt teistes kaevandustes kasutatud tehnoloogiast mõeldud ka ladustatud materjali lekete ärahoidmiseks.

(46)

Hispaania vastas 1. meetme kohta kahe huvitatud isiku sõnastatud tähelepanekutele, osutades veel kord Hispaania õigusel alusel kehtivale haldusmenetlusele Iberpotashi keskkonnaalaste kohustuste jõustamiseks ning Iberpotashi poolt mis tahes summa hüvitamisele, mille Hispaania peaks lõpuks tasuma, kui keskkonnaalase korrastamise garantii osutub ebapiisavaks. Iberpotashi kohustuse jõustamise suutlikkus tähendab iseenesest seda, et puudub koormus riigieelarvele ning seega ei toimu riigi ressursside ülekandmist.

(47)

Hispaania vastas 4. meetme kohta kahe huvitatud isiku sõnastatud tähelepanekutele, selgitades, et Barcelona provintsi ringkonnakohtukohtu 22. veebruari 2016. aasta otsus sisaldas loetelu aladest, kus Iberpotash oli kohustatud rakendama keskkonnaalase korrastamise meetmeid, ning see ei hõlma Vilafrunsi mäge ja selles ei märgita, et mägi on saasteallikas. Peale selle kuulusid otsusega süüdi mõistetud isikud äriühingusse, mis käitas kaevandusi enne seda, kui Iberpotash kaevandamiskontsessiooni omandas. Seejuures olid need isikud süüdi mõistetud tegevuse ja tegevusetuse eest, mis toimus ammu enne Vilafrunsi mäe katmist.

(48)

Hispaania kordab ka oma argumente seoses sellega, et Hispaania õiguse alusel puudub Iberpotashil kohustus Vilafrunsi mägi katta.

(49)

Lisaks märgib Hispaania, et ehkki esimene huvitatud isik rõhutab, et üheski mäe katmise riikliku rahastamisega seotud dokumendis ei kirjeldata projekti katseprojektina, ei sea see isik kahtluse alla asjaolu, et mäe katmiseks kasutatav tehnoloogia on teistest eristatav ning on erinevalt teistes kaaliumkarbonaadi kaevandustes kasutatavatest tehnoloogiatest mõeldud ladustatud materjali lekete ärahoidmiseks. Asjaolu, et sõna „katse-“ ei kasutata, ei välista kasutatava tehnoloogia uuenduslikkust.

(50)

Käesolevas otsuses hinnatakse kõigepealt, kas kaks kontrollitavat meedet hõlmavad riigiabi Iberpotashile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning kas selline abi on selle olemasolu korral seaduslik ja siseturuga kokkusobiv.

(51)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(52)

Selleks et teha järeldus riigiabi olemasolu kohta, peab komisjon hindama, kas kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid (st riigi ressursside ülekandmine ja seostatavus, valikulise eelise andmine, konkurentsi võimalik kahjustamine ja ELi-sisese kaubanduse kahjustamine) on hindamise all olevate meetmete puhul täidetud.

(53)

Kooskõlas riigisisese õigusega ning juba 1. mail 2008 tegutsenud kaevanduste puhul alates 2014. aastast ka liidu õigusega on kaevanduste käitajad kohustatud kehtestama finantsgarantii, mille eesmärk on tagada, et nad on eraldanud piisavad ressursid oma tegevuskohtade korrastamise kulude katmiseks, kui nende kaevandamistegevus lõpetatakse. Lisaks võivad avaliku sektori asutused kasutada asjaomase riigisisese õiguse alusel neid ressursse selleks, et rahastada keskkonnakaitsemeetmeid, mida käitajad on kohustatud võtma, aga ei võta. Käitaja võib esitada sellised garantiid pangagarantii vormis, mille eest ta maksab teenustasu. Kaebuse esitaja andmetel sai Iberpotash ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut abi, kui asjaomased ametiasutused kehtestasid väga väikese finantsgarantii summa.

(54)

Komisjon peab kõigepealt hindama, kas Hispaania ametiasutuste kehtestatud finantsgarantiide tasemed olid tõepoolest madalamad kui asjaomasel ajavahemikul kohaldatavate õigusnormidega nõutav. See on vajalik nõue võimaliku riigiabi eksisteerimiseks seoses selle asjaomase meetmega. Kui vastupidisel juhul oleks garantiide tase olnud kehtestatud kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, oleks Iberpotashi koheldud nagu iga teist sarnases olukorras ettevõtjat ning ei oleks olnud ühtegi põhjust käsitleda teda ettevõtjana, kes on saanud valikulise eelise seeläbi, et tema suhtes kohaldati, nagu käesoleval juhul, finantsgarantiide kehtestamiseks sätestatud õigusnorme.

(55)

Seepärast tuleb kõigepealt teha kokkuvõte asjaomastest liidu ja riigisisestest õigusnormidest, mis reguleerivad finantsgarantiide kehtestamist.

(56)

Kaevandamisjäätmete direktiivi artikli 14 kohaselt peavad riikide pädevad asutused nõudma „enne kaevandusjäätmete jäätmehoidlasse kogumise või ladustamise alustamist rahalist tagatist (nt rahalise deposiidina, sealhulgas tööstusharu vastastikused garantiifondid) või samaväärset tagatist“. Selle tagatise eesmärk on, et „kõik käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loa alusel tulenevad kohustused, sealhulgas sulgemisjärgsed sätted, täidetakse“ ja „jäätmehoidla poolt mõjutatud maa-ala taastamiseks […] on rahalised vahendid igal ajal hõlpsasti kättesaadavad“.

(57)

Direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt tuleks tagatis arvutada vastavalt i) jäätmehoidla tõenäolisele keskkonnamõjule ja ii) eeldusele, et vajalikule taastustööle annavad hinnangu ja selle teevad sõltumatud ja piisava kvalifikatsiooniga kolmandad isikud. Tagatise suurust kohandatakse korrapäraselt kooskõlas taastustööga, mida on vaja teha.

(58)

Mis puutub siseriiklikesse õigusnormidesse, siis on kaevandamisjäätmete direktiiv võetud Hispaania õigusse üle 12. juuni 2009. aasta kuningliku dekreediga 975/2009, mis käsitleb jäätmehooldust kaevanduses ja mäetööstuses ning kaevandamistegevusest mõjutatud maa-alade kaitset ja taastamist (edaspidi „kuninglik dekreet 975/2009“). Kuningliku dekreedi 975/2009 esimese üleminekusätte (disposición transitoria primera) kohaselt kohaldatakse alates 1. maist 2014 selle õigusakti sätteid, mis käsitlevad finantsgarantiisid (eelkõige artikkel 43), juba 1. mail 2008 tegutsenud kaevandamiskohtade suhtes (st sealhulgas Iberpotashi kaevandamiskohad).

(59)

Samas enne kaevandamisjäätmete direktiivi üle võtva kuningliku dekreedi 975/2009 kohaldatavaks muutumist reguleerisid Kataloonia piirkonnas kaevandusettevõtjate lubasid, korrastamiskavasid ja garantiisid seadus 12/1981, millega kehtestatakse lisameetmed kaevandamistegevusest mõjutatud looduslike kohtade kaitseks (edaspidi „seadus 12/1981“), (11) ja dekreet 202/1994, millega kehtestatakse kriteeriumid kaevandamistegevuse puhul korrastamiskavadega seotud garantiide kindlaksmääramiseks (edaspidi „dekreet 202/1994“) (12). Seaduse 12/1981 artikli 8 lõike 2 kohaselt tuleks finantsgarantii kehtestada, võttes arvesse korrastamisest mõjutatud ala ja/või sellise korrastamise üldiseid kulusid. Dekreedi 202/1994 artikliga 2 kvantifitseeritakse garantiide summa hektari kohta eri standardsete korrastamismeetmete puhul ning osutatakse, et mis tahes muude erimeetmete summa peaks võtma arvesse nende kulusid (13). Lisaks sätestatakse dekreedi 202/1994 artiklis 3, et kaevandamistegevuse puhul, mis ei toimu erihuvi pakkuvas looduslikus kohas (sealhulgas Iberpotashi kaevandamiskohad), tuleks tulenevat summat artikli 2 alusel 50 % vähendada.

(60)

Iberpotash sai nende riigisiseste õigusnormide alusel Kataloonia piirkondlikult valitsuselt loa tegeleda kaaliumkarbonaadi kaevandamisega oma kaevandamiskohas Súrias 9. novembril 2006 ja oma kaevandamiskohas Balsareny ja Sallenti piirkonnas 28. aprillil 2008. Need load kujutavad endast eraldi haldusotsuseid, milles kehtestatakse finantsgarantiid 1 130 128 eurot Balsareny ja Sallenti piirkonna kaevandamiskoha puhul ja 773 682,28 eurot (2008. aastal suurendatud 828 013,24 euroni) Súria kaevandamiskoha puhul. Garantiide summad on läbi vaadatud üksnes 2015. aastal, kui Hispaania ametiasutused tegid ettepaneku märkimisväärselt suuremate summade kohta, mis ulatusid Balsareny ja Sallenti piirkonnas asuva kaevandamiskoha puhul 6 979 471,83 euroni (kehtiv alles pärast Kataloonia kõrgema kohtu heakskiitu 2016. aasta detsembris – vt allpool) ja Súria kaevandamiskoha puhul 6 160 872,35 euroni (kehtiv alates 2015. aasta maist). Garantiide summad kehtestati eraldi eriotsustega, mille võttis vastu Kataloonia piirkondlik valitsus ja mis olid suunatud Iberpotashile.

(61)

Seoses sellega tuleb rõhutada, et kõigepealt peavad pädevad keskkonnaasutused määrama kindlaks ja kiitma heaks finantsgarantiide summad riigi või piirkondlike õigusnormide alusel, mida asjaomase juhtumi suhtes kohaldatakse. Isegi kui komisjon vastutab kaevandamisjäätmete direktiivi nõuetekohase ülevõtmise ja rakendamise tagamise eest, mida kohaldatakse alates 1. maist 2014 Iberpotashi finantsgarantiide suhtes, jätab see direktiiv liikmesriikidele märkimisväärse kaalutlusõiguse garantiide täpse summa kindlaksmääramisel. Sel põhjusel ei ole komisjon andnud enda hinnangut finantsgarantiide õigete tasemete kohta kooskõlas kaevandamisjäätmete direktiiviga, vaid hindab üksnes olemasolevaid tõendeid finantsgarantiide ebapiisavuse kohta. Tegelikult on olemas mitu tõendit, mis viitavad, et avaliku sektori asutuste poolt 2006. ja 2008. aastal kehtestatud finantsgarantiide summa oli tegelikult väiksem kui kohaldatavate õigusaktide kohaselt nõutav.

(62)

Veelgi olulisem on see, et Kataloonia kõrgem kohus (Tribunal Superior de Justicia de Cataluña) tegi 11. oktoobril 2011 otsuse, et finantsgarantii Iberpotashi Cogulló jäätmepuistangu jaoks tema Balsareny ja Sallenti piirkonna kaevandamiskohas summas 585 153 eurot oli nõutavast väiksem. Otsuses kinnitatakse, et garantii summa ei järgi riigi õigusaktides kehtestatud õiguslikke ja regulatiivseid parameetreid, viidates eelkõige seaduse 12/1981 artikli 8 lõikele 2 ja dekreedile 202/1994. Otsuses märgitakse, et isegi kokkuvõtliku tõendi (una prueba concluyemente determinada) puudumisel garantii õige summa kohta saab komisjon teha järelduse, et garantii summa üksnes 585 153 eurot ei ole nende õigussätetega selgelt kooskõlas. Kohus kuulutab seega garantii ebapiisavaks ning kohaldatavate õigusaktidega mitte kooskõlas olevaks ning laseb Hispaania ametiasutustel kehtestada finantsgarantii uue taseme. Seda otsust kinnitas täielikult ka ülemkohtu (Tribunal Supremo) 9. juuli 2014. aasta otsus edasikaebuse alusel. Nagu Hispaania ametiasutused märkisid, kinnitas ka Kataloonia kõrgem kohus oma 14. detsembri 2016. aasta järelduses, et uus väljapakutud summa 6 979 471,83 eurot kogu Balsareny ja Sallenti piirkonna kaevandamiskoha eest on piisav.

(63)

Pidades silmas Kataloonia kõrgema kohtu 11. oktoobri 2011. aasta riiklikku otsust, milles tõlgendatakse autoriteetselt asjaomaseid riigisiseseid õigusnorme, leiab komisjon, et on tõendatud, et finantsgarantii esialgne summa Iberpotashi kaevandamiskohas Balsareny ja Sallenti piirkonnas, mis kehtestati 2006. aastal 1 130 128 euro tasemel (mis hõlmas 585 153 eurot Cogulló jäätmepuistangu jaoks) oli märkimisväärselt ebapiisav. Kataloonia kõrgem kohus kinnitas oma 2016. aasta järelduses, et Balsareny ja Sallenti piirkonna kogusumma oleks tegelikult tulnud kehtestada tasemel, mis on vähemalt kuus korda kõrgem ning tõenäoliselt isegi kõrgem ajavahemiku eest, mis eelnes Phoenixi kava väljakuulutamisele 2011. aastal – vt põhjendused 73, 80 ja 81.

(64)

Ehkki puudub sarnane kohtuotsus Súria kaevandamiskoha garantii kohta, on olemas veenvad tõendid, et kohtumenetluse puhul oleks sama suure tõenäosusega tehtud järeldus garantii taseme selge ebapiisavuse kohta. Esialgse garantii summa 773 682,28 (2008. aastal suurendatud 828 013,24 euroni) kajastab proportsionaalselt asjaolu, et Súria kaevandamiskoht on väiksem kui Balsareny ja Sallenti piirkonna kaevandamiskoht nii kogutud jäätmete massi kui ka jäätmepuistangute kogupindala järgi (14). Peale selle on Súria garantiid märkimisväärselt suurendatud 6 160 872,35 euroni samal ajal Balsareny ja Sallenti piirkonnaga (st alles pärast kohtumäärust ja selle kinnitamist edasikaebamise järel) ning veelgi suurema proportsiooniga (rohkem kui seitse korda suurem). Seepärast võib muude tegurite puudumisel, mis selgitaksid ühelt poolt Súria garantiide summade ja teiselt poolt Balsareny ja Sallenti piirkonna garantiide summade erinevust, võib ka Súria garantii summat pidada ebapiisavaks.

(65)

Nii Hispaania ametiasutused kui ka Iberpotash kinnitavad oma esildistes, et Kataloonia kõrgem kohus oli leidnud, et El Cogulló garantii on ebapiisav. Nad püüavad kohtu otsust leevendada, väites et: i) kohus tunnistas, et vähemalt osaliselt ulatub olukord tagasi 1929. aastasse, ii) kohus möönis, et tal ei ole lõplikku tõendit, ning iii) kohus ei avastanud väidetavasti ühtegi konkreetset asjaomase õigusnormi rikkumist. Samas ei mõjuta ükski neist argumentidest seoses kohtuotsusega järeldust garantii ebapiisavuse kohta. Asjaolu, et Hispaania ametiasutused vaatasid tegelikult garantii summa pärast kohtuotsuse edasikaebamise käigus jõusse jätmist läbi ja esitasid selle kohtule heakskiitmiseks, kinnitab otsuse asjakohasust. Lisaks viitab 11. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus sõnaselgelt asjaomastele õigussätetele, mis on esitatud seaduse 12/1981 artikli 8 lõikes 2 ja dekreedis 202/1994.

(66)

Lisaks riigisisese kohtu autoriteetsele järeldusele on uurimise käigus avastatud veel mitu tõendit, mis kinnitavad järeldust, et finantsgarantiide esialgne tase oli põhjendamatult madal.

(67)

Esiteks on kolmandad isikud esitanud ametlikud protokollid Kataloonia parlamendi keskkonnakomisjoni 2. oktoobri 2013. aasta ärakuulamise kohta koos Kataloonia piirkondliku valitsuse keskkonnavaldkonna eest vastutava peadirektori sõnaselgete väidetega, mille kohaselt olid garantiid selgelt ebapiisavad. Peadirektor väitis, et nõutav garanteeritud summa võiks ulatuda ka 200 miljoni euroni. Ehkki parlamendis toimunud poliitilise arutelu protokollid ei sisalda ühtegi asjakohast põhjendust esitatud summa kohta ja seega tuleb neisse suhtuda ettevaatusega, kinnitab summa suurus ja selle erinevus tegeliku summaga järeldusi, milleni on jõudnud valdkonna eksperdid, kes pidasid 2006. ja 2008. aastal kehtestatud garantiide summat selgelt ebapiisavaks.

(68)

Teiseks esitas kaebuse esitaja 2012. aasta augustis uuringu, mille ta tellis keskkonnaekspertidelt (edaspidi „ERFi uuring“). See on ekspertide uuring, milles analüüsitakse ja kogutakse ulatuslikku olemasolevat (õiguslikku, akadeemilist või turu-uuringutest tulenevat) teavet asjaomasel teemal. ERFi uuringus analüüsiti valitsevat olukorda seoses Iberpotashi kaevanduskohtade keskkonnamõjuga ning prognoositi edasist arengut seoses jäätmepuistangutele kogunenud materjali kogusummaga. Selles tehakse järeldus, et jäätmepuistangute keskkonnamõju on oluline ja peaks edaspidi veelgi suurenema.

(69)

Kättesaadava teabe põhjal anti ERFi uuringus järgmine hinnang Súria ja Sallenti jäätmepuistangutesse kogunevate jäätmete mahu muutuste kohta kuni kaevandustegevuse lõpuni 2035. aastal.

Tabel 1

Súria ja Sallenti piirkonna puistangutes kogunenud jäätmete hinnanguline kogus

(70)

Peale selle analüüsitakse ERFi uuringus võimalusi jäätmepuistangute korrastamiseks, mis hõlmab: i) jäätmete tagasitäitmist maaalustesse kaevandustesse, ii) jäätmepuistangutes sisalduva soola lahustamist vee pumpamise ja tuleneva soolvee kas merre või maa alla juhtimisega või iii) jäätmepuistangute katmist materjaliga, mis hoiab ära vihmavee imbumise ja soolade lekke keskkonda. Selles tehakse järeldus, et Iberpotashi kaevandamiskohtade olukorra puhul on kõige asjakohasem meetod jäätmepuistangute katmine. See on suhteliselt lihtne ja tuntud meetod, sest seda on kasutatud juba mitmel juhul, isegi Kataloonia ametiasutuste endi poolt. Lisaks on see kõige asjakohasem meetod haldusasutuste poolt korrastamiseks juhul, kui kaevandusettevõte ei täida oma kohustusi, sest erinevalt muudest meetoditest ei nõua see märkimisväärse tööstusinfrastruktuuri täiendavat rajamist. Seepärast arvutatakse ERFi uuringus välja Iberpotashi kaevandamiskohtade puistangute katmise teel korrastamise eeldatavad kulud.

(71)

Eeldatavate kulude arvutus põhineb jäätmepuistangu katmise eri komponentide ühikukulude analüüsil, mis tulenevad turu-uuringust, mille viisid läbi eksperdid eri tööde ja varude tarnijate seas ning kasutades 2012. aasta hinnakujundusandmeid, mille on avaldanud Kataloonia Tehnoloogia- ja Ehitusinstituut (Institut de Tecnologia dela Construcció de Catalunya (ITeC)). Võrdluseks kasutatakse uuringus ka korrastamise kogukulusid eri korrastamisvõimaluste puhul, tuginedes uuringule, mille koostas 2001. aastal Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi jaoks Symonds Group (15). See hõlmab ka kaetud puistangute hooldamise ja kontrolli kulusid järgmise kümne aasta jooksul pärast katmise lõpuleviimist. Neid ühikukulusid kohaldatakse seejärel puistangutes paiknevate jäätmete hinnangulise koguse suhtes kolmel eri ajahetkel: i) tegelikud kogused 2012. aastal, ii) eeldatavad kogused 2015. aastal (aasta, mil eeldatavasti algab soola tootmine jäätmematerjalist uues tehases Súrias) ning iii) eeldatavad kogused 2035. aastal (kui Iberpotashi kaevandamistegevus kavakohaselt lõppeb). Tulenevad korrastamise kogukulud nendel perioodidel on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis.

Tabel 2

Hinnangulised korrastamiskulud ERFi uuringu kohaselt

(72)

Selle põhjal leitakse ERFi uuringus, et kuningliku dekreedi 975/2009 uutel seadusandlikel õigusnormidel põhineva finantsgarantii summa ei tohiks kindlasti olla väiksem kui 2012. aastal kantud korrastamise põhikulud summas 71 miljonit eurot mõlema kaevandamiskoha puhul ning selle asjakohane summa peaks tulevasi kogukulusid arvestades olema pigem ligikaudu 100 miljonit eurot.

(73)

Lisaks analüüsitakse ERFi uuringus puistangutes asuva soola kavandatava kaevandamise ja müügi mõju, tuginedes äsja avaldatud Phoenixi kavale, mida hakati rakendama 2012. aastal. Võttes arvesse eri stsenaariumeid seoses kaaliumkarbonaadi ja soola eeldatava tootmisega tulevikus (mis hõlmab kõige ambitsioonikamaid Iberpotashi kavasid müüa aastas 1,5 miljonit tonni soola), tehakse ERFi uuringus järeldus, et mis tahes asjaomase stsenaariumi alusel Phoenixi kava üksnes aeglustaks, ent ei peataks kogu Iberpotashi kaevandamiskohtadesse kogunenud jäätmematerjali jätkuvat iga-aastast kasvu. Kõige optimistlikuma stsenaariumi korral tooks Phoenixi kava kaasa puistangutesse ladustatud kogu jäätmematerjali vähenemise 1 213 kilotonnini aastas (võrreldes 1 979 kilotonniga aastas ilma Phoenixi kavata). Seega ehkki Phoenixi kaval on märkimisväärne mõju, vähendades iga-aastast jäätmete kogunemist kuni ligikaudu 40 % võrra, leitakse ERFi uuringus, et Phoenixi kava ei saa käsitleda iseseisva korrastamismeetmena, vaid pigem leevendava tegurina, sest see toob parimal juhul kaasa olemasolevate jäätmepuistangute kasvu aeglustumise, aga mitte nende kõrvaldamise.

(74)

Iberpotash väidab, et ERFi uuringut ei saa kasutada garantiisumma arvutamisel alusena, sest ta ise tunnistab, et see ei põhine dekreedi 202/1994 asjaomastel sätetel ning see sisaldab mitmeid ebatäpseid ja valesid väiteid ja andmeid.

(75)

Komisjon tunnistab, et uuringus ei järgita dekreedi 202/1994 asjakohaseid sätteid ja see keskendub pigem kuningliku dekreedi 975/2009 tingimustele, millega võetakse üle kaevandamisjäätmete direktiiv, keskendudes korrastamise eeldatavatele kuludele. Samas põhinevad selle tulemused, mis viitavad Iberpotashi eri kaevandamiskohtade hinnangulistele korrastamiskuludele, mõistlikul metoodikal ja põhjendatud eeldustel, mida on kirjeldatud põhjendustes 68–73 ning mis on seega tõepoolest asjakohased garantiide arvutamiseks ka dekreedi 202/1994 alusel. Seda näitab eelkõige dekreedi 202/1994 artikli 2 lõike 4 punkt h, mis viitab mis tahes muude konkreetsete korrastamismeetme kuludele, mis võivad olla vajalikud, ning ei piira seega artikli 2 eelmistes punktides eraldi loetletud näitajate arvutamist (16).

(76)

Peale selle on keskkonnale tekitatud kahju ja eeldatavate korrastamiskulude ulatuse asjakohasus vähemalt varjatult ilmne ka Kataloonia kõrgema kohtu 11. oktoobri 2011. aasta otsuse sõnastusest, milles märgitakse finantsgarantiide summa kohta, et „seaduse nr 12/1981 artikli 8 lõike 2 peamine ja keskne säte […], millega nähakse ette, et igal juhul tuleks seoses korrastamisega kehtestada summa korrastamisest mõjutatud maa-ala, korrastamise kogukulude või mõlema kriteeriumi põhjal […] („el precepto cardinal y central del caso es el artículo 8.2 de Ley 12/1981 […] al disponer que en cualquier caso, en lo referente a la restauración, la cuantía debe fijarse en función de la superficie afectada por la restauración, por el coste global de la restauración o por ambos aspectos conjuntamente […]“)“, ning milles tehakse seejärel järeldus, et luba ei ole kohaldatava õigusega kooskõlas, sest selles „ei ole käesoleval juhul kehtestatud garantiisid kooskõlas seadusjärgsete piiridega […] („no ha establecido une fianza ajustada al caso en los límites legales […]“)“. Lisaks on sellised eeldatavad korrastamiskulud ilmselgelt olulised garantii arvutamisel kuningliku dekreedi 975/2009 artikli 43 kohaselt, mida kohaldatakse Iberpotashi suhtes alates 1. maist 2014.

(77)

Lisaks märgib komisjon, et peale üldise kriitika ERFi uuringu väidetavalt ebatäpsete ja valede eelduste kohta ei tee ei Hispaania ametiasutused ega Iberpotash neid väidetavaid ebatäpsuseid ja ebaõigeid eelduseid kindlaks ega esita mingeid konkreetseid argumente ega esita ettepanekuid ühegi enda alternatiivse hinnangu kohta seoses Iberpotashi kaevandamiskohtade korrastamise kogukuludega.

(78)

Hispaania ametiasutused väidavad, et garantiide summad vastavad riigisisesest õigusest tulenevatele kriteeriumidele, võttes arvesse eeldatavaid kulusid kooskõlas sel ajal kehtiva korrastamiskavaga. Lisaks esitas Iberpotash enda ekspertuuringu eesmärgiga näidata, et garantii oli piisav mõlema riigisisestes õigusaktides osutatud kriteeriumi, st mõjutatud maa-ala suuruse ja eeldatavate korrastamiskulude puhul.

(79)

Samas, nagu eespool selgitatud, ei kinnitatud kohtuotsuses selgelt riigisisese õiguse kohastele kriteeriumidele vastavust. Lisaks piirdusid meetmed, mis olid esitatud korrastamiskavas ja mida võeti arvesse Iberpotashi esitatud uuringus, ümbritsevate kanalite ehitamisega, soolvett sisaldava vihmavee kollektoritega ning sarnaste meetmetega, mille eesmärk on piirata saastet, aga mis selgelt ei too kaasa jäätmepuistangute püsivat korrastamist. Seega uuring ei hõlma ega kvantifitseeri nõuetekohaseid korrastamismeetmeid eeldatavate kulude arvutamiseks. Kuna eeldatavad tegelikud korrastamiskulud on finantsgarantii arvutamisel asjakohased nii Kataloonia (vt põhjendus 75) kui ka liidu õigusaktide alusel, ei saa Iberpotashi esitatud uuringu järeldusi võtta garantiide täieliku ja õige summa arvutamisel aluseks. Nagu on näha mitte üksnes ERFi uuringust, vaid ka näidetest samalaadsete jäätmepuistangute kohta Prantsusmaal ja Saksamaal, (17) hõlmab selline korrastamine tavaliselt kas a) puistangute täielikku kõrvaldamist (nt materjali maa alla tagasitäitmisega), b) puistangutest soola järkjärgulist eemaldamist neisse vee pumpamise ja tuleneva soolvee kogumise kaudu või c) puistangute alalist katmist. Need nõuetekohased korrastamismeetmed on samas märkimisväärselt kallimad kui ümbritsevate kanalite ehitamine, soolvett sisaldava vihmavee kollektorid või samalaadsed meetmed, mille eesmärk on üksnes saaste piiramine. Seda näitavad ka Vilafrunsi jäätmehoidla katmise kulud, mis ulatusid 7,9 miljoni euroni (ilma iga-aastaste hoolduskuludeta). Võttes arvesse, et Vilafruns, mis sisaldab ligikaudu kolm miljonit tonni soolamaterjali, on väike puistang võrreldes toimiva Cogulló puistanguga (Balsareny ja Salenti piirkond), kus on 41 miljonit tonni jäätmeid, või Fustereti puistanguga (Súria), kus on 22 miljonit tonni jäätmeid, on nende toimivate kaevanduste korrastamise ja vastavate jäätmepuistangute katmise kogukulud tõenäoliselt märkimisväärselt suuremad kui Vilafrunsi kulud.

(80)

Peale selle väidab Iberpotash, et puistangutes olevate jäätmete maht väheneb märkimisväärselt tänu tema Phoenixi kavale, mis avaldati 2011. aastal ja mille eesmärk on töödelda puistangutes asuvaid jäätmeid, et toota tehnilist soola, mida turul müüakse. Selle projekti osana kavatseb Iberpotash ehitada tehase, mis eemaldab vaakummeetodil soola jäätmematerjalist, mis on toodetud tema kaaliumkarbonaadi kaevandamise käigus, ning müüa seda soola turul. Ta loodab esialgu müüa aastas ligikaudu 750 tuhat tonni soola ja kavatseb hiljem seda kogust suurendada 1,5 miljoni tonni soolani aastas.

(81)

Samas, isegi kui kava, mille kohaselt töödeldakse ja müüakse vähemalt osa jäätmematerjali, võiks põhimõtteliselt vähendada puistangute suurust ja soolsust ning seega ka nende eeldatavaid korrastamiskulusid, avaldas Iberpotash selle kava alles 2011. aastal ning selle 2012. aastal alanud rakendamine on alles käimas. Seepärast on selge, et Phoenixi kava ei oleks pidanud 2006. ja 2008. aastal garantiide summa kehtestamisel sarvesse võtma, sest see oli sel ajal veel liiga ebakindel.

(82)

Eeltoodut silmas pidades leiab komisjon, et kogutud tõendid ja esitatud eksperdiarvamused kinnitavad riigisisese kohtu järeldust, et finantsgarantiide esialgsed summad olid nõuetekohase korrastamise tagamiseks selgelt ebapiisavad.

(83)

Seepärast leiab komisjon, et Hispaania ametiasutuste poolt 2006. ja 2008. aastal kehtestatud finantsgarantiid olid tõepoolest väiksemad kui kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega tavapäraselt nõutav. Seepärast on Iberpotashile antud majanduslik eelis väiksemate panga teenustasude vormis, mida makstakse aastas finantsgarantiide eest. Kuna Iberpotashi andmetel ulatusid tema panga teenustasud garantiide eest 1 %ni garantiide summast aastas, vähendas märkimisväärselt madalam garantiide kogutase asjaomaseid panga teenustasusid, mida Iberpotash maksis, ning seega tema kulusid võrreldes teiste käitajatega, kelle garantiid pidid seadusele vastama. Seepärast leiab komisjon, et Iberpotash sai kasutada majanduslikku eelist tulenevalt väiksematest finantsgarantiidest.

(84)

Hispaania ametiasutuste ja Iberpotashi argumente, et avaliku sektori asutused ei võimaldanud Iberpotashile mingit eelist ega eeliskohtlemist tulenevalt asjaomaste õigusnormide rangest kohaldamisest, ei saa aktsepteerida, sest eespool on tehtud kindlaks, et need avaliku sektori asutuste otsused tõid kaasa finantsgarantiide taseme, mis oli tavapäraselt nõutavast madalam. Pealegi argument, et Kataloonia õigusaktid olid tegelikult rangemad kui sarnased õigusnormid riigi tasandil või Hispaania muudes piirkondades, ei ole asjakohane, sest need kulud on asukohapõhised ning Iberpotashi esitatavaid finantsgarantiisid käsitlevad õigusnormid, mida tuli järgida, olid need, mida kohaldati Kataloonias, kus jäätmepuistangud asusid. Avaliku sektori asutused lubasid Iberpotashil hoida väiksemaid finantsgarantiisid kui tema suhtes kohaldatavate Kataloonia õigusaktidega tavapäraselt nõutav ning ta sai seega valikulise eelise väiksemate panga teenustasude vormis väiksemate garantiide eest võrreldes teiste samas olukorras ettevõtjatega.

(85)

Komisjon teeb seega järelduse, et 1. meede andis Iberpotashile valikulise majandusliku eelise.

(86)

Seoses riigi ressursside kriteeriumiga väidab kaebuse esitaja, et liiga väike garantii, mis ei kata kõiki korrastamiskulusid, kujutab endast riigi ressursside (võimalikku) ülekandmist. Väidetavasti kaasneb sellega risk, et juhul kui Iberpotash ei täida oma kohustusi seoses oma kaevandamiskohtade korrastamisega, peab riik need kulud kandma. Kaebuse esitaja viitab komisjoni otsusele Georgsmarienhütte asjas, (18) kus komisjon käsitles riigiabina vabastust terasetootja keskkonnaalastest kohustustest seoses tööstusliku tolmu ringlussevõtu ja kõrvaldamisega.

(87)

Hispaania ametiasutused ja Iberpotash väidavad, et isegi juhul, kui garantii oleks nõutavast väiksem, oleks Iberpotashil ikkagi üldine kohustus oma kaevandamiskohad korrastada ning ta oleks kohustatud maksma sellise korrastamise kulud. Finantsgarantii summa ei piira neid kulusid mingil viisil. Seepärast ei vabasta riik Iberpotashi tema finantskohustustest. Pealegi igasugune risk, et Iberpotash ei ole tulevikus valmis kõiki neid kulusid katma ja riik peab oma ressurssidega sekkuma, on äärmiselt väike ja ebatõenäoline, pidades silmas Iberpotashi emaettevõtja head finantsseisundit. Hispaania ametiasutused väidavad, et juhul kui Iberpotash ei täida tulevikus neid kohustusi, on Hispaanias piisavalt Iberpotashi varasid, mida ametiasutused saaksid korrastamise kulude katmiseks arestida.

(88)

Komisjon märgib, et antud juhtumi puhul asjakohaseid garantiisid ei kontrollita riigiabi õigusnormide alusel seoses sellise teenustasu summaga, mis võib olla juba eelnevalt kindlaks määratud, arvestades garantii andja (st erasektori pank, mitte riik) jaoks tekkivat riski või riskipositsiooni, vaid seoses riigi jaoks tekkiva riskiga juhul, kui garanteeritud summa on väiksem kui keskkonnakahju tegelikud kulud, ning juhul, kui garantii saanud ettevõtja ei tasu või ei suuda tasuda kõiki korrastamiskulusid.

(89)

Mis puutub kaebuse esitaja tõstatatud pretsedenti, siis oli Georgsmarienhütte juhtum oluliselt erinev, sest Alam-Saksi liidumaa eeldas selgelt vastutust tolmu kõrvaldamise eest ja tasus tegelikult 64,64 miljonit Saksa marka selle kõrvaldamise eest. Käesoleva juhtumi puhul ei ole tegu sama olukorraga, sest garantii summast olenemata jääb Iberpotash vastutavaks oma kaevandamiskohtade korrastamise eest ning Hispaania ametiasutused ei ole siiani võtnud kohustust maksta mis tahes korrastamiskulusid Iberpotashi asemel. Georgsmarienhütte juhtumit ei saa seega käesoleva juhtumi puhul pretsedendina käsitleda.

(90)

Iberpotashi finantsgarantii esitatakse pangagarantiina, mis ei ole riigi jaoks vabalt kättesaadav. Seda saab kasutada üksnes rangelt seaduses kindlaks määratud meetmete jaoks, eelkõige jäätmete kõrvaldamiseks, kaevandamiskoha korrastamiseks ja muudeks keskkonnameetmeteks juhul, kui Iberpotash ei täida oma keskkonnaalaseid kohustusi. Riik ei saa garantii vahenditelt intressi ega muud rahalist eelist, mis oleks finantsgarantii väiksema summa korral väiksem. Peale selle ei ole riik olnud siiani olukorras, kus ta peaks garantiid eespool nimetatud eesmärkidel kasutama. Samas, isegi kui väiksem garantii summa ei ole siiani toonud kaasa tegelikku mõju riigi ressurssidele, siis see asjaolu iseenesest ei välista võimalikku mõju riigi ressurssidele tulenevalt suuremast riskist, et riik on kohustatud oma ressursse tulevikus kulutama.

(91)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 seisukohast piisab tõepoolest riigiabi mõiste täitmiseks sellest, kui tekib konkreetne oht põhjustada riigile tulevikus lisakoormus (19). Euroopa Kohus on sedastanud ka, et riigiabi meetme seos riigi ressurssidega ja mõju neile ressurssidele ei pea olema selle kriteeriumi täitmiseks otsene.

(92)

Selliste finantsgarantiide põhieesmärk on tagada, et kaevandusettevõtjatel oleks piisavalt vahendeid kõrvale pandud, et katta tulevased korrastamiskulud olenemata nende rahalisest seisundist (sageli üsna kauges) tulevikus. Seega on ilmne, et juhul kui garantii summa on märkimisväärselt väiksem kui eeldatavad korrastamiskulud, esineb vähemalt suurem risk, et riigi ressursse võidakse tulevikus mõjutada. See võimalike riigi eelarve jaoks tekitatavate kulude oht on selgelt suurem kui juhul, kui garanteeritud summa oleks olnud õigesti kehtestatud kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, võttes nõuetekohaselt arvesse eeldatavaid korrastamiskulusid. Kui need ressursid on vajalikust märkimisväärselt väiksemad, siis tuleks lõppkokkuvõttes katta suurem osa nendest kuludest riigi ressurssidest, kui Iberpotash mis tahes põhjusel ei soovi või ei suuda seda teha. Lisaks on juhul, kui Iberpotash ei ole tulevikus võimeline tasuma korrastamiskulusid, ebatõenäoline, et Hispaania ametiasutuste väidetav võimalus arestida Iberpotashi varad toob kaasa märkimisväärseid lisaressursse, sest Iberpotashi (ja kogu ICLi kontserni) ainsad varad Hispaanias on kaaliumkarbonaadi kaevandused. Samas kui kaaliumkarbonaadi kaevandused suletakse, on nende varade väärtus kaheldav.

(93)

Asjaolu, et riik oleks kohustatud omal arvel sekkuma, juhul kui Iberpotash ei soovi või ei suuda võtta oma jäätmepuistangute suhtes vajalikke korrastamismeetmeid, on kohaldatavates õigusaktides selgelt kirjas.

(94)

Esiteks võib riik kooskõlas seaduse 39/2015 (20) artikliga 102 võtta meetmeid selliste meetmete võtmise eest seadusjärgselt vastutava isiku asemel. Hispaania peaks i) sundima Iberpotashi võtma konkreetselt kindlaksmääratud meetmeid; ii) teavitama Iberpotashi, et vastasel korral võtab haldusasutus sellised meetmed ise, ning sellest, milliste kuludega; iii) rakendama selliseid meetmeid ning iv) püüdma kulu Iberpotashilt tagasi nõuda, mis ei ole iseenesest võimalik, kui Hispaania peab kasutama ebapiisavat finantsgarantiid. Samal ajal kui see otsus on ametlikult vabatahtlik, siis juhul, kui Iberpotash rikub oma kohustusi oma rajatised korrastada, ei oleks Hispaanial muud võimalust kui maksta ette sellise korrastamise eest, sest Hispaania ei täidaks muul juhul oma kohustusi.

(95)

Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses 13, võib Hispaania rikkuda oma kaevandamisjäätmete direktiivist ja veepoliitika raamdirektiivist tulenevaid kohustusi. Seega kui Iberpotash peaks oma rajatised pärast maavarade ammutamist maha jätma ning neid mitte korrastama, siis ebapiisavat garantiid arvestades on ainus viis, kuidas Hispaania saab täita oma kohustusi nende direktiivide alusel ning hoiduda lõppkokkuvõttes päeva kohta arvestatavatest karistusmaksetest, mille on kehtestanud Euroopa Kohus, on maksta ise soolamägede kõrvaldamise või sama tõhusa korrastamise eest.

(96)

Kolmandaks võidakse Hispaania 18. juuli 2006. aasta seaduse 27/2006 (21) sätete kohaselt nõuda Hispaania ametiasutustelt, et nad täidaksid oma kohustusi keskkonnaalaste õigusaktide alusel. Vabaühendus, mis vastab seaduses 27/2006 sätestatud kriteeriumidele, võib seaduse 27/2006 artikli 18 lõikes 1 loetletud keskkonnaalaste rikkumise korral (sealhulgas rikkumised, mis puudutavad veekaitse valdkonna kohustusi), pöörduda kohtusse, et sundida haldusasutust täitma oma keskkonnaalaseid kohustusi.

(97)

Neljandaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ (22) artikli 6 lõikes 3 sätestatud, et kui keskkonnakahju korral parandusmeetmete võtmise eest vastutav ettevõtja ei täida oma kohustusi, võib pädev asutus kõnealuseid abinõusid äärmisel juhul rakendada ise. Samamoodi võib artikli 5 lõike 3 alusel pädev asutus juhul, kui asjaomane ettevõtja seda ei tee, rakendada vajalikke ennetusmeetmeid, et kõrvaldada keskkonnakahjustuse otsene oht. Kui Iberpotash ei võta vajalikke korrastamismeetmeid, kui tema kaevandamistegevus lõpetatakse, siis võivad korrastamata jäätmepuistangud muutuda otseseks ohuks keskkonnale, nõudes seega pädevatelt avaliku sektori asutustelt äärmisel juhul parandus- või ennetusmeetmete võtmist.

(98)

Lisaks märgivad Hispaania ametiasutused ise, (23) et seaduse 12/1981 artikli 9 kohaselt, kui ettevõtja ei täida oma kohustusi, võib Kataloonia piirkondliku valitsuse haldusasutus võtta neid meetmeid sundkorras ja ettevõtja kulul. Need näitavad, et praktikas rakendab haldusasutus asjaomaseid meetmeid, mida seejärel rahastatakse finantsgarantiist või, kui garantii ei ole piisav, siis ettevõtja varade müügist. Seepärast juhul, kui finantsgarantii on märkimisväärselt väiksem kui nõutud, on riigi haldusasutusel oht, et ettevõtja varad ei ole piisavad tema võetud asjaomaste meetmete rahastamiseks. See kinnitab, et liiga väike finantsgarantii suurendab riski, et haldusasutuse võetud korrastamismeetmed ei ole ettevõtja varadega piisavalt kaetud (eriti juhul, kui tal ei ole muud tegevust Hispaanias, nagu Iberpotashil) ning tuleb maksta riigi ressurssidest.

(99)

Seepärast tekitab garantiide tase, mis on märkimisväärselt madalam kui seadusega nõutav, riigile konkreetse riski seoses tema ressurssidele avalduva lisakoormusega. See riigi jaoks tekkiva lisakoormuse suurem risk on seega piisavalt konkreetne, et avaldada vähemalt võimalikku mõju riigi ressurssidele tulenevalt finantsgarantiide liiga madalast tasemest.

(100)

Iberpotashi esitatavate finantsgarantiide tase on kehtestatud Kataloonia piirkondliku valitsuse haldusotsustega, millega kiidetakse heaks load tegeleda kaaliumkarbonaadi kaevandamisega. Arvestades, et (liikmes)riigi mõiste Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks hõlmab kõiki avaliku sektori asutuste tasandeid, olenemata sellest, kas tegu on riikliku, piirkondliku või kohaliku asutusega, siis otsus kohaldada finantsgarantiide madalamat taset on seostatav riigiga.

(101)

Seepärast leiab komisjon, et 1. meetmega kaasnes riigi ressursside ülekandmine ja meede oli seostatav riigiga.

(102)

Komisjon leiab, et Iberpotashi väiksemad kulud tulenevalt finantsgarantiide tasemest, mis on madalam kui asjaomaste õigusaktidega nõutav, ei pruugi moonutada konkurentsi turgudel, kus Iberpotash tegutseb – peamiselt kaaliumkarbonaadi ja soola turud. Nagu allpool selgitatud (vt põhjendust 110 ja järgmisi põhjendusi), ulatusid need väiksemad kulud asjaomase ajavahemiku jooksul ligikaudu 1,8 miljoni euroni ega olnud seega vastupidi Hispaania ametiasutuste väidetele vähetähtsad.

(103)

Peale selle ei välista asjaolu, et Iberpotash on ainus Hispaania kaaliumkarbonaadi tootja, võimalikku konkurentsi moonutamist, sest asjaomane geograafiline turg on selgelt laiem kui Hispaania siseturg. Komisjon on juba 1993. aastal leidnud, et kaaliumkarbonaadi turg on suurem kui Hispaania, hõlmates ka Prantsusmaad, Ühendkuningriiki ja teisi liikmesriike, välja arvatud Saksamaad (24). Lisaks osutab Iberpotash oma 2014. aasta jätkusuutlikkuse aruandes, (25) et üksnes 23 % tema toodetud kaaliumkarbonaadist ja soolast müüakse Hispaanias, samal ajal kui 50 % läheb teistesse Euroopa riikidesse, 18 % Lõuna-Ameerikasse ning lisaks müüakse seda Põhja-Ameerikasse, Aafrikasse ja Aasiasse. Kõikides nendes piirkondades konkureerib Iberpotash teiste kaaliumkarbonaadi ja soola tootjatega ning Iberpotashi kunstlikult madalad kulud võivad seda konkurentsi mõjutada.

(104)

Lisaks ei seata võimalikku konkurentsi moonutamist kahtluse alla Iberpotashi väitega, et finantsgarantiide tasemest olenemata jäävad tema keskkonnaalased kohustused samaks (st tagada tema kaevandamiskohtade korrastamine ja ära hoida saaste) ning ta peab sellegipoolest hoidma eraldisi, et katta võimalikud keskkonnaalased kohustused. Lisaks neile raamatupidamislikele eraldistele kajastab konkreetse finantsgarantiide hoidmise kohustus kooskõlas asjaomaste õigusaktidega tegelikult tavapäraseid, aga konkreetseid tegevuskulusid, mida Iberpotash – või mis tahes muu kaevandusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse samu eeskirju – on kandnud tulenevalt teenustasudest, mida pank nõuab garantii kehtestamise ja hoidmise eest, ning nende põhjendamatult madal tase võib seega anda Iberpotashile eelise ja moonutada konkurentsi.

(105)

Komisjon teeb seega järelduse, et 1. meede võib moonutada konkurentsi.

(106)

Nagu eespool märgitud, on kaaliumkarbonaadi ja soola turud selgelt piiriülesed turud ning 50 % Iberpotashi toodangust eksporditakse teistesse Euroopa riikidesse. Seega võib finantsgarantiide madalam tase mõjutada ELi liikmesriikide vahelist kaubandust.

(107)

Iberpotashi väidet, et soolaturud on tulenevalt suurtest transpordikuludest üksnes riiklikud või isegi piirkondlikud, ei toeta seega näitajad, mille Iberpotash on oma 2014. aasta jätkusuutlikkuse aruandes esitanud, sest 80 % tema toodetud soolast eksporditakse mitte üksnes teistesse Euroopa riikidesse, vaid ka Aasiasse, Põhja-Aafrikasse ja Ameerikasse. Lisaks on Iberpotashi tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta selles punktis vastuolulised, sest neis väidetakse ühelt poolt, et soolaturg on riiklik või isegi piirkondlik, ning teiselt poolt, et Prantsuse soolatootja on tema otsene konkurent ja püüab Iberpotashi turult välja jätta.

(108)

Komisjon teeb seega järelduse, et 1. meede mõjutab ELi-sisest kaubandust.

(109)

Abi tegeliku summa kindlakstegemiseks tuleb kõigepealt teha kindlaks vähemalt finantsgarantiide ligikaudne nii-öelda õige summa kohaldatavate õigusnormide alusel asjaomasel perioodil. Siis vastaks abi summa nende panga teenustasude tegeliku summa, mida Iberpotash oleks pidanud maksma õige garantiisumma kehtestamiseks, ja tegelike äriühingu tasutud panga teenustasude summa erinevusele.

(110)

Kolmas isik väidab, et abi summa ei tohiks piirduda väiksemate panga teenustasudega, vaid peaks hõlmama ka vajadust esitada piisav tagatis pangale rahaliste eraldiste vormis. Samas, arvestades, et nii-öelda parandatud garantiide summa on alltoodud hinnangu kohaselt suhteliselt tagasihoidlik, arvestades Iberpotashi aastakäivet (ligikaudu 300 miljonit eurot) ja kogu ICLi kontserni aastakäivet (5,4 miljardit USA dollarit), siis on ebatõenäoline, et suurema garantiisumma kindlustamine nõuaks äriühingult märkimisväärseid lisakulusid.

(111)

Kuna Hispaania ametiasutuste seisukoha järgi on Kataloonia kõrgem kohus 2016. aasta detsembris sedastanud, et suurem summa 6 979 471,83 eurot Balsareny ja Sallenti piirkonna kaevandamiskoha puhul on kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, leiab komisjon, et praegu on Balsareny ja Sallenti piirkonna garantiide nii-öelda õige summa sellele kohtu heaks kiidetud hetkel kohaldatavale summale vastav.

(112)

Peale selle leiab komisjon analoogia põhjal (vt ka põhjendust 64), et suuremat summat 6 160 872,35 Súria garantii eest, mida kohaldatakse alates 2015. aastast, võidakse samuti käsitleda kohaldatavate õigusaktidega kooskõlas olevana. Isegi kui puudub autoriteetne kohtu järeldus seoses selle kaevandamiskohaga, on garantii suurem summa väiksema kaevandamiskoha puhul Súrias tegelikult peaaegu võrreldav Balsareny ja Sallenti piirkonna puhul heaks kiidetud summaga. See kinnitab, et summat saab käsitleda piisavana ja kohaldatavate õigusaktidega kooskõlas olevana.

(113)

Seepärast vastab garantiide õige summa praegu kokku 13 140 344,18 eurole.

(114)

Samas võetakse selle summa arvutamisel arvesse 2011. aastal avaldatud ja alates 2012. aastast järk-järgult rakendatavat Phoenixi kava. Kavas nähakse muu hulgas ette investeering vaakummeetodil soola eemaldamise tehasesse, et töödelda ja turustada soola, mis sisaldub kaaliumkarbonaadi kaevandamisjäätmetes. Kava kohaselt peaks Iberpotash lõpuks müüma aastas ligikaudu 1,5 miljonit tonni soola.

(115)

Komisjon on nõus ERFi uuringuga, et Phoenixi kava kui sellist ei saa käsitleda korrastamismeetmena ning see ei peataks tegelikult jäätmete kasvu kaevanduste tegutsemise ajal. Samas tunnustab komisjon Iberpotashi ja Hispaania ametiasutuste väiteid, et kava ei avalda mõju kogu eeldatavatele korrastamiskuludele. ERFi uuringus ei võeta arvesse asjaolu, et soola töötlemine ja müük jätkuvad tõenäoliselt ka siis, kui kaaliumkarbonaadi kaevandamine on peatunud. Phoenixi kava aitab seega tõenäoliselt sammhaaval kaasa jäätmepuistangute kõrvaldamisele tulevikus ning seda võib iseenesest võtta arvesse garantiide asjakohase taseme kehtestamisel, nagu oli tegemist 2015. aastal välja pakutud garantiide kõrgema taseme puhul ning nagu riigisisene kohus vähemalt Balsareny ja Sallenti piirkonna puhul kinnitas.

(116)

See asjaolu tähendab samas, et praegust finantsgarantiide taset ei saa pidada piisavaks ajavahemikul enne Phoenixi kava algust 2012. aastal. Isegi kui enne Phoenixi kava väljakuulutamist töötles ja müüs Iberpotash oma jäätmepuistangutest pigem väiksemaid soolakoguseid, siis enamik soolajäätmetest lihtsalt koguti jäätmepuistangutesse lootuses, et neid saab tulevikus kaubanduslikult kasutada (26). Samas puudus konkreetne plaan, kuidas ja millal suurendada soolatöötlemisrajatist, et sel viisil kõrvaldatud soolajäätmete kogused oleksid suuremad ja avaldaksid seega tulevastele korrastamiskuludele olulist mõju. Seepärast ei oleks seoses Phoenixi kava käivitamisele eelnenud ajavahemikuga pidanud arvesse võtma seda üsna hüpoteetilist tulevast jäätmepuistangute vähenemist tulenevalt oluliste soolakoguste töötlemisest ja müügist.

(117)

Komisjon peab seega võtma arvesse muid kättesaadavaid tõendeid garantiide nii-öelda õige ligikaudse summa hindamiseks ajavahemikul 2006–2011, tuginedes sel hetkel eeldatavatele korrastamiskuludele ilma Phoenixi kava mõjuta.

(118)

Nagu eespool selgitatud (vt põhjendused 68–81), anti kõige usaldusväärsemad hinnangud kogu eeldatavatele korrastamiskuludele (ilma Phoenixi kavata) ERFi uuringus, mille kaebuse esitaja esitas. Komisjon peab selle eksperdi eelduseid usaldusväärseks, sest need põhinevad suures osas turu-uuringutel ja võrdlusel sarnaste kaevandamiskohtadega mujal maailmas. Seevastu nagu eespool selgitatud, ei saa Iberpotashi esitatud uuringut käsitleda usaldusväärse hinnanguna eeldatavate korrastamiskulude kohta, sest selles ei võeta arvesse nõuetekohaseid korrastamismeetmeid (vt põhjendus 79).

(119)

ERFi uuringus leitakse, et kogu korrastamiskulud ulatuvad vähemalt 71 miljoni euroni. Pealegi on kõik muud võimalike õigete summade näitajad ERFi uuringus või muudes allikates (vt eespool punkt 5.1.1.1) isegi suuremad. Seepärast leiab komisjon, et ajavahemiku 2006–2011 kohta paremate näitajate puudumisel tuleb võtta arvesse asjaomaseid eeldatavaid korrastamiskulusid summas 71 miljonit eurot (24,8 miljonit eurot Súria puhul ja 46,2 miljonit eurot Balsareny ja Sallenti piirkonna puhul).

(120)

Lisaks tuleks kooskõlas dekreedi 202/1994 (sel ajavahemikul kohaldatav õigusakt) artikliga 3 tulenevat finantsgarantii summat artikli 2 alusel (st eeldatavate korrastamiskulude põhjal) vähendada 50 % kaevandamistegevuse korral, mis ei toimu erihuvi pakkuvas looduslikus kohas (sealhulgas Iberpotashi kaevandamiskohad).

(121)

Seepärast leiab komisjon kättesaadavate tõendite alusel, et Iberpotashi kaevandamistegevuse finantsgarantiide nii-öelda õige summa ulatub vähemalt 12,4 miljoni euroni Súria puhul (ajavahemikul 2006–2011) ja 23,1 miljoni euroni Balsareny ja Sallenti piirkonna puhul (ajavahemikul 2008–2011).

(122)

Iberpotashi andmetel ulatuvad garantii jooksvad kulud 1 %ni garantiisummast aastas. Kahe asjaomase ajavahemiku puhul eespool nimetatud õigeid garantiisummasid kasutades ulatuks Iberpotashile väiksemate garantii teenustasude vormis antud kogu abi igal aastal 1 %ni erinevusest nii-öelda õige summa ja tegeliku selle aasta kohta kehtestatud summa vahel, nagu on näidatud järgmises tabelis.

Tabel 3

Abisumma arvutamine

(123)

Seepärast ulatub Iberpotashile väiksemate garantiide eest nõutavate väiksemate panga teenustasude vormis antud abi kogusumma kogu ajavahemikul 2006–2016 1 864 622 euroni.

Seda abi anti hetkel, kui Hispaania ametiasutuste välja antud keskkonnalubades kehtestati garantiide madalamad tasemed, st 6. novembril 2006 Súria puhul ja 29. aprillil 2008 Balsareny ja Sallenti piirkonna puhul.

(124)

Eeltoodut arvestades asub komisjon seisukohale, et 1. meede hõlmab riigiabi, ning hindab seepärast selle meetme õiguspärasust ja siseturuga kokkusobivust.

(125)

17. detsembril 2007 sõlmisid Hispaania keskkonnaministeerium ja Kataloonia piirkondlik valitsus kokkuleppe, millega nad nõustusid tegema koostööd ja jagama kulusid seoses projektiga, mille eesmärk oli katta Vilafrunsi jäätmepuistang ja seega vähendada selle negatiivset keskkonnamõju. Rahandusministeerium nõustus panustama 4 miljonit eurot investeerimiskuludesse, samal ajal kui ülejäänu tuli katta Kataloonia piirkondliku valitsuse hallatava avaliku ametiasutuse Agencia Catalana del Agua poolt. Töö projekti kallal algas 2008. aasta augustis ja kestis 18 kuud. Koguinvesteerimiskulud ulatusid 7 887 571 euroni ning need kaeti täies ulatuses avaliku sektori asutuste poolt, nagu 2007. aasta kokkuleppes kokku lepitud.

(126)

Projekt seisnes Vilafrunsi jäätmepuistangu katmises veekindla kihiga (lámina impermeable), mis sulgeks jäätmepuistangu õhukindlalt ja isoleeriks jäätmetes sisalduva soola igasugusest kontaktist väljastpoolt pärineva veega ning ennetaks seega soola lekkeid puistangust. Katet kaitsti geotekstiilist kihiga ja see kaeti mullaga, et tagada taimestiku areng kaetud puistangul.

(127)

Vilafrunsi jäätmepuistang on Iberpotashi valdustes ja omanduses. See anti talle üle 21. oktoobri 1998. aasta müügilepingu osana, millega Iberpotash omandas kaevandamistegevuse Kataloonia piirkonnas Hispaania riigiettevõttelt Sociedad Estatal de Participaciones Industrialesilt (SEPI). Võõrandamise ajal oli jäätmepuistang juba mittetoimiv, sest selle kaevanduse tegevus, mille juurde Vilafrunsi jäätmepuistang kuulus, peatas tegevuse juba 1973. aastal.

(128)

Nagu eespool märgitud, rahastasid Iberpotashi valdustesse ja omandusse kuuluva Vilafrunsi jäätmepuistangu katmise investeeringuid täielikult avaliku sektori asutused. Iberpotash kannab üksnes rajatise hoolduskulud selle tegevusaja jooksul.

(129)

2008.–2009. aastal toimunud katmine oli seotud jäätmepuistanguga, mis kuulus Iberpotashile alates 1998. aastast, mil kaevandamiskoht erastati koos muude piirkonnas asuvate kaaliumkarbonaadi kaevandamiskohtadega. Jäätmepuistang on seotud kaevandusega, mis lõpetas tegevuse juba 1973. aastal, ning seega võttis Iberpotash kaevandamiskoha üle, kui see enam ei toiminud. Iberpotash väidab seega, et tal puudub kohustus võtta meetmeid, et ära hoida jäätmepuistangust tulenev saastumine kas riigi või liidu õigusaktide alusel, sest Iberpotash ei olnud esialgne saastaja.

(130)

Hispaania ametiasutused ei ole nõus nende Iberpotashi väidetega ning kinnitavad, et Iberpotashil on üldine kohustus võtta asjakohaseid meetmeid, et ära hoida tema omandis olevast jäätmepuistangust tulenev saastumine ning käidelda puistangut kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega. Iberpotash vastutab seega keskkonnakaitsemeetmete eest, mida nõutakse asjaomaste õigusaktidega, ning keskkonnakahjustuste eest, mille see puistang põhjustab.

(131)

Peale selle viitavad kolmanda isiku märkused Iberpotashi vastutusele käidelda Vilafrunsi alates hetkest, mil kaevandamisõigused talle üle anti. See vastutus põhines Hispaania 15. juuli 1993. aasta seadusel 6/1993, mis käsitleb jäätmekäitlust, ning 20. juuli 2001. aasta kuninglikul dekreetseadusel 1/2001, millega sõnastati uuesti Hispaania veeseadus. Kolmas isik väidab, et asjaolu, et Vilafruns ei olnud enam toimiv, kui Iberpotash selle omandas, on ebaoluline, sest iga kaevanduskontsessiooni omanik peab täielikult käitlema kõiki kaevandamisjäätmeid, st ka jäätmeid, mis on tekitatud enne seda, kui omanik sai kontsessiooni.

(132)

Komisjon leiab, et asjaolu, et Vilafrunsi jäätmepuistangu juures asuv kaevandus lõpetas tegevuse juba 1973. aastal, ei välista iseenesest Iberpotashi kui omaniku vastutust tagada asjakohane korrastamine. Nagu Hispaania ametiasutused kinnitasid, siis kõik korrastamiskavad, sealhulgas 2008. aasta kava, hõlmasid erakorralisi korrastamismeetmeid, mida Iberpotash oli kohustatud Vilafrunsi puistangu suhtes võtma. Hispaania 1973. aasta kaevandamisseaduse artikli 121 alusel on korrastamiskavas nimetatud kohustuste täitmata jätmine tõsine rikkumine. Lisaks kinnitavad Hispaania ametiasutused, et kooskõlas kohaldatavate veekaitse õigusaktidega oli Iberpotash alati kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et ära hoida kõikidest tema rajatistest, sealhulgas Vilafrunsi puistangust tulenev veereostus. Komisjon märgib ka seda, et kaevandamisjäätmete direktiivi artikli 4 kohaselt peab käitaja võtma kõik vajalikud meetmed, et võimalikult suures ulatuses ennetada või ära hoida võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale jäätmehoidla käitlemise korral ka pärast selle sulgemist.

(133)

Samuti väidab Iberpotash, et kaevandamiskoha müügileping hõlmab sätet, mida saab tõlgendada sellisena, et see välistab Iberpotashi vastutuse, mis tuleneb tegevusest enne 1997. aastat, sealhulgas igasuguse vastutus jäätmepuistangu eest. Iberpotash viitab seoses sellega ülemkohtu 14. mai 2009. aasta otsusele, milles viidatakse müügilepingu sättele, mis näeb ette, et müüja peaks hüvitama ostjale kõik kohustused, mis tulenevad kolmandate isikute nõuetest seoses asjaoludega enne üleminekut, mida bilanss ei kajastanud ja mis ei olnud hoolsuskohustuse auditi käigus ilmsed. Iberpotash väidab, et Vilafrunsi korrastamisega seotud kohustused ei olnud enne müüki ilmsed ning bilansis puudusid seonduvad eraldised tulenevalt asjaolust, et sellist õiguslikku kohustust sel ajal ei eksisteerinud.

(134)

Samas märgivad Hispaania ametiasutused, et 1998. aasta aktsiamüügi leping ei hõlmanud erisätteid, mis kohustaksid müüjat võtma üle ostja kohustused pärast aktsiate võõrandamist.

(135)

Komisjon märgib lisaks, et ülemkohtu otsuses viidatud säte on pigem standardne lepingusäte, mis kaitseb müüjat võimalike kolmanda isiku nõuete eest seoses müügi ajal mitteteadaolevate asjaoludega. Samas ei saa Iberpotash väita, et ta ei olnud teadlik olemasolevast Vilafrunsi jäätmepuistangust, mis võeti üle tehingu osana, ning jäätmevaldaja üldisest vastutusest tagada oma jäätmerajatiste nõuetekohane käitlemine. Asjaolu, et Iberpotash aktsepteeris Vilafrunsi puistanguga seotud keskkonnaalaseid kohustusi eri korrastamiskavades, kinnitab, et ta oli teadlik sellistest kohustustest.

(136)

Komisjon leiab seega, et kaaliumkarbonaadi kaevandamistegevuse omandamise tulemusena Kataloonias 1998. aastal vastutas Iberpotash Vilafrunsi jäätmepuistangu nõuetekohase käitlemise eest kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

(137)

Samas, ehkki Hispaania ametiasutused aktsepteerivad sellist järeldust, väidavad nad, et Iberpotashi kohustused ei hõlmanud Vilafrunsi jäätmepuistangu katmist. Hispaania ametiasutuste sõnul oleks Iberpotashi kohustused olnud täidetud oluliselt odavamate meetmetega, mis olid hõlmatud tema esialgses 2008. aasta korrastamiskavas (nimelt torude/äravoolusüsteemi rajamine, muud liiki kaitse ja korrastamine kogukuludega ligikaudu […] (*1) eurot). Nad väidavad seega koos Iberpotashiga, et riiklikud investeeringud puistangu katmisse ei too kaasa majanduslikku eelist Iberpotashile, sest Iberpotashi kokku hoitud kulud ([…] eurot) on rohkem kui tasakaalus hooldamiskuludega, mida ta peab kandma rajatise kasutusaja jooksul (ulatudes […] euroni ainuüksi ajavahemikul alates 2015. aasta märtsist 2016. aasta märtsini), ning alternatiivkulusid, kui ta ei suuda töödelda ja müüa kaetud Vilafrunsi puistangult pärit soola, nagu ta kavandab oma teiste puistangute puhul (30).

(138)

Komisjon leiab, et Iberpotashi Vilafrunsiga seotud kohustuste ulatusest olenemata ei ole aktsepteeritav, et selline riiklik investeering summas 7,9 miljonit eurot märkimisväärselt paremasse keskkonnakaitsesse ehk kaevandamiskoha korrastamisse ilma Iberpotashi investeerimiskuludeta ei tekitanud Iberpotashile tegelikult majanduslikku eelist. Jäätmepuistangu katmise eesmärk oli vähendada märkimisväärselt saastet, mille põhjustasid Vilafrunsi puistangust tulenevad lekked. Alternatiivsed meetmed abi puudumisel ei oleks taganud nii head ja pikaajalist kaitset ning oleksid tekitanud Iberpotashile riske, et ta peab tegelema saastamise tagajärgedega (nagu näitasid 18. detsembri 2014. aasta ja 25. veebruari 2015. aasta kriminaalõiguslikud otsused seoses tema muude kaevandamiskohtadega – vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 27 ja 94). Seepärast võimaldas riigi ressurssidest tasutud rajatise ehitamine Iberpotashil paremini ära hoida reostust, vähendada edaspidi oma keskkonnariske ja tagada puistangu pikaajaline korrastamine (samamoodi nagu on toimunud soolajäätmete puistangute korrastamine Prantsusmaal või Saksamaal, nagu on selgitatud põhjendustes 26 ja 32). Iberpotash oleks olnud lõppkokkuvõttes kohustatud tagama Vilafrunsi jäätmepuistangu nõuetekohase korrastamise.

(139)

Lisaks leiab komisjon, et meede on valikuline, sest see on suunatud eelkõige Iberpotashile kuuluva Vilafrunsi jäätmepuistangu katmise riigi poolt rahastamisele. Hispaania ametiasutused väidavad, et meede ei saa olla valikuline, sest Iberpotash on ainus kaaliumkarbonaadi kaevandamise ettevõtja Hispaanias ning seega puudub võimalus võrrelda teda teiste ettevõtjatega. Samas asjaolu, et Iberpotash on ainus kaevandusettevõtja Hispaanias, ei muuda kehtetuks sellise meetme valikulisust, mis on suunatud eelkõige konkreetsele jäätmehoidlale ja mitte ühelegi muule jäätmehoidlale.

(140)

Komisjon teeb seega järelduse, et 4. meede andis Iberpotashile valikulise majandusliku eelise.

(141)

Vilafrunsi jäätmepuistangu katmise koguinvesteerimiskulud tasuti avaliku sektori asutuste poolt, neli miljonit eurot tasus Hispaania keskkonnaministeerium ja ülejäänud 3 887 571 eurot Agencia Catalana del Agua, mis on Kataloonia piirkondliku valitsuse hallatav riigiettevõte, mis seega täitis kohustust katta ülejäänud investeerimiskulud, mida Kataloonia piirkondlik valitsus aktsepteeris 17. detsembri 2007. aasta kokkuleppes.

(142)

Ei Hispaania ametiasutused ega Iberpotash ei väitnud, et riigi ressursid puuduvad seoses selle meetmega.

(143)

Lisaks tegid otsuse Vilafrunsi jäätmepuistangu katmist riiklikult rahastada Hispaania keskkonnaministeerium ja Kataloonia piirkondlik valitsus ning see on selgelt riigiga seostatav.

(144)

Seepärast leiab komisjon, et 4. meetmega kaasnes riigi ressursside ülekandmine ja et meede oli seostatav riigiga.

(145)

Nagu eespool üksikasjalikult selgitatud (vt põhjendused 103 ja 105), konkureerib Iberpotash teiste kaaliumkarbonaadi ja soola tootjatega. Seepärast asjaolu, et vähemalt osa tema keskkonnakohustustest seoses Vilafrunsiga rahastati riigi ressurssidest, võib moonutada konkurentsi, vähendades kunstlikult Iberpotashi kulusid ja andes seega põhjendamatu eelise konkurentide ees.

(146)

Komisjon teeb seega järelduse, et 4. meede võib moonutada konkurentsi.

(147)

Nii kaaliumkarbonaadi kui ka soolaga kaubeldakse ELis (vt põhjendused 106 ja 107) ning komisjon teeb seega järelduse, et 4. meede mõjutab ELi-sisest kaubandust.

(148)

Eeltoodut arvestades asub komisjon seisukohale, et 4. meede hõlmab riigiabi summas 7 887 571 eurot, ning hindab seepärast selle meetme õiguspärasust ja siseturuga kokkusobivust.

(149)

Nii 1. kui ka 4. meetme võimaldamisel rikuti ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 kehtestatud teavitamiskohustust ja rakendamiskeeldu. Seepärast leiab komisjon, et mõlemad meetmed kujutavad endast seega ebaseaduslikku riigiabi.

(150)

Ei Hispaania ametiasutused ega Iberpotash ei esita kokkusobivuse põhjendust abi kohta, mis esineb asjaomase õiguse alusel nõutavatest finantsgarantiidest väiksemate finantsgarantiidena.

(151)

Komisjon leiab, et meede kujutab endast Iberpotashile antud tegevusabi, sest see võimaldab tagada garantii teenustasudest väiksemad tasud kui on nõutav pika ajavahemiku 2006–2016 jooksul.

(152)

Komisjon ei ole leidnud ühtegi võimalikku kokkusobivuse põhjendust sellisele antud tegevusabile ilma ilmse ühise huvi eesmärgita ning teeb seega järelduse, et meede, mis seisnes Iberpotashi finantsgarantiide madalamas tasemes, kujutab endast siseturuga kokkusobimatut abi väiksemate pangatasude vormis, mis tulenevad finantsgarantiide põhjendamatult madalast tasemest.

(153)

Hispaania ametiasutused väidavad, et kui Vilafrunsi jäätmepuistangu katmine kujutab endast riigiabi, siis oleks see siseturuga kokkusobiv, tuginedes 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punktile 3.1.1, mis on seotud keskkonnaabiga ettevõtjatele, kes ületavad liidu standardeid või tõstavad liidu standardite puudumisel keskkonnakaitse taset.

(154)

Nad väidavad, et jäätmepuistangu katmine on katseprojekt, mille eesmärk on katsetada uut tehnoloogiat soolajäätmete puistangu lekete ärahoidmiseks. Vilafrunsi kaevandamiskoht on väidetavasti valitud selle katseprojekti jaoks tulenevalt selle eriomadustest (väiksem suurus, asukoht (esimene soolapuistang Llobregati jõest ülesvoolu), asjaolu, et see on juba aastakümneid mitte toiminud). Esitades ametiasutustele andmeid tegelike tulemuste kohta, võimaldaks see neil paremini käsitleda soolajäätmete puistangu üldist probleemi piirkonnas. Seoses sellega peaks projekt aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsele ja korrastamisele Llobregati jõe valgala piirkonnas ning vastab seega ühise huvi eesmärgile.

(155)

Hispaania ametiasutused selgitavad lisaks, et projekt on osa Kataloonia valgala paremast majandamisest, mis hõlmab eri meetmeid; mõnesid rahastatakse avaliku ja mõnesid erasektori vahenditest.

(156)

Komisjon leiab, et 2008. aasta keskkonnaabi suunised tagavad asjaomasel juhul tõepoolest aluse vastavushindamiseks. Eelkõige võimaldab 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkt 205 koostoimes 2014.–2020. aasta energia- ja keskkonnaabi suuniste (31) punktiga 248 komisjonil kohaldada 2008. aasta keskkonnaabi suunistes sätestatud õigusnorme ebaseadusliku abi suhtes, mida anti aastatel 2009–2011.

(157)

2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 3.1.1 kohaselt käsitletakse investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel tegutseda ulatuslikumalt kui liidu keskkonnakaitsestandardid või tõsta liidu standardite puudumisel keskkonnakaitse taset, käsitletakse ühisturuga kokkusobivana EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses [nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c], milles sätestati, et 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punktides 74–84 ja peatükis 3.2 sätestatud tingimused on täidetud.

(158)

Liidu standardid kaevandamisjäätmete korrastamiseks on sätestatud kaevandamisjäätmete direktiivis. Samas kooskõlas direktiivi artikli 24 lõikega 4 ei kohaldata artiklit 5, artikli 6 lõikeid 3–5, artikleid 7 ja 8, artikli 12 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 14 lõikeid 1–3 jäätmehoidlate suhtes, mis lõpetasid jäätmete vastuvõtmise enne 1. maid 2006, nagu Vilafrunsi jäätmepuistang. Seepärast ei ole asjaomasel juhul konkreetseid liidu standardeid, milles kehtestataks tase, mille Vilafrunsi jäätmepuistang peab keskkonnaalaselt saavutama.

(159)

Üks kolmas isik väidab, et Iberpotashil oli juba aastatel 2008–2009 vahetu õiguslik kohustus tagada puistangu katmine, esitamata samas konkreetseid tõendeid nende väidete kohta. Juhul kui komisjon leiab, et ehkki Iberpotash oleks olnud lõpuks kohustatud tagama edaspidi Vilafrunsi jäätmepuistangu nõuetekohase korrastamise, ei kehtinud sellist kohustust aastatel 2008–2009 ning abi puudumisel ei oleks Iberpotash saanud jätkata jäätmepuistangu käitlemist, täites oma kohustusi kohaldatava korrastamiskava kohaselt.

(160)

Kooskõlas 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punktiga 79 ei või sellise abi osatähtsus suurettevõtjate puhul ületada 50 % abikõlblikest kuludest. Kui investeering puudutab ökoinnovatsiooniga seotud vara omandamist või ökoinnovatsiooni projekti käivitamist, siis võib abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra, tingimusel, et 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 78 tingimused on täidetud. Lisaks võib abi osatähtsus ulatuda 100 %ni, kui investeerimisabi antakse tõeliselt konkureeriva pakkumismenetluse raames ning võttes aluseks selged, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, mis tagavad tõhusalt, et abi piirdub minimaalselt vajaliku summaga selleks, et saavutada keskkonnakasu (vt 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkt 77). Kõnealune pakkumismenetlus peab olema mittediskrimineeriva iseloomuga ja selles peab osalema piisaval arvul ettevõtjaid. Lisaks sellele peab pakkumismenetlusega seotud eelarve olema siduv piirang, mis tähendab, et kõik osalejad ei saa abi.

(161)

2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 80 kohaselt peavad abikõlblikud kulud piirduma täiendavate investeerimiskuludega, mis on vajalikud, et saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase, mida on vähendatud tegevustulude võrra ning suurendatud tegevuskulude võrra esimese viie aasta jooksul. Liidu standardite puudumisel koosnevad need täiendavad investeerimiskulud investeerimiskuludest, mis on vajalikud parema keskkonnakaitse saavutamiseks kui see, mida kõnealune ettevõtja saavutaks ilma keskkonnakaitseks antava abita (vt 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 84 alapunkt c).

(162)

Asjaomasel juhul väidavad Hispaania ametiasutused, et enne investeeringut puistangu katmisse hõlmas Iberpotashi kohaldatav korrastamiskava konkreetseid korrastamismeetmeid Vilafrunsi jäätmepuistangu jaoks, mille eesmärk oli piirata jäätmepuistangu lekkeid ja seega minimeerida selle mõju keskkonnale. Nende meetmete eeldatavad kulud, mis tähendavad riigiabi puudumisel alternatiivset olukorda kooskõlas 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunktiga a, ulatusid […] euroni. Komisjon mõistab, et Hispaania ametiasutused peavad neid meetmeid piisavaks, et tagada sel ajal Vilafrunsi mittetoimiva jäätmepuistangu suhtes kehtivate keskkonnakohustuste täitmine.

(163)

Lisaks, nagu Hispaania ametiasutused selgitasid, käsitleti Vilafrunsi jäätmepuistangu katmist nii-öelda katseprojektina, et kontrollida praktikas korrastamismeetodi sobivust Llobregati piirkonna keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Seepärast ei toimunud katmine tulenevalt ühestki tegelikust õiguslikust kohustusest seda teha, vaid pigem pidades silmas üldisemat avalikku huvi leida kõige asjakohasem korrastamismeetod, mida saaks tulevikus rakendada kõikide muude jäätmepuistangute suhtes, mis mõjutavad piirkonna keskkonda.

(164)

Seepärast võimaldas Vilafrunsi jäätmepuistangu katmine aastatel 2008–2009 Iberpotashil tõsta liidu standardite puudumisel tema tegevusest tulenevat keskkonnakaitse taset kooskõlas 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 74 alapunktiga b.

(165)

Eeltoodut silmas pidades ulatuksid investeerimisprojekti lisainvesteerimiskulud investeerimiskuludeni summas 7 887 571 eurot, millest arvatakse maha kulud summas […] eurot alternatiivse stsenaariumi korral. Kuna Vilafruns ei ole mitu aastat tegutsenud, puudub jäätmepuistangu katmisest saadud tegevustulu. Rajatise hooldamise tegevuskulud möödunud aastal ulatusid Hispaania ametiasutuste seisukoha järgi […] euroni. Eeldades, et need püsivad esimese viie aasta jooksul sellel tasemel, oleks abikõlblikele kuludele lisatavate tegevuskulude kogusumma […] eurot. Kogu abikõlblikud kulud ulatuksid seega 7 804 922,60 euroni (32).

(166)

Kuna abi ulatus koguinvesteerimiskuludest 7 887 571 euroni, siis see moodustab rohkem kui 100 % abikõlblikest kuludest.

(167)

Hispaania ametiasutused ei ole esitanud tõendeid, et Vilafrunsi jäätmepuistang oleks valitud tõeliselt konkureeriva pakkumismenetluse käigus selgete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel suurema arvu võimalike muude projektide seast. Tegelikult on Hispaania ametiasutused valinud puistangu üksnes tingituna selle omadustest, mida peeti projekti jaoks sobivaks (vt põhjendus 154). Seepärast ei saa 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 77, mis lubab abi osatähtsust kuni 100 %, asjaomase juhtumi puhul kasutada.

(168)

Lisaks leiab komisjon, et jäätmepuistangu korrastamise meetod, kattes selle veekindla kihiga, mis võimaldab selle isoleerimist veest, ei saa käsitleda ökoinnovatsiooni projektina 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 78 tähenduses. Hoolimata Hispaania ametiasutuste väidetest, et katmine on ainulaadne ja uuenduslik, ei saa seda meetodit käsitleda uue või oluliselt paremana, võrreldes liidus selles valdkonnas kasutatava uusima tehnoloogiaga järgmistel põhjustel.

(169)

Võivad esineda tehnilised erinevused Vilafrunsi katmise ja Alsace'i jäätmepuistangute katmise vahel, nagu on näidanud Agencia Catalana del Agua tehniline panus. Samas on sarnaseid meetodeid, mille eesmärk on puistang veekindla materjaliga katta ja kindlalt sulgeda, juba kasutatud, eelkõige Saksamaal. Saksa eksperdi raamatu kohaselt, mis käsitleb eelkõige kaaliumkarbonaadi valdkonnas kasutatavaid tehnoloogiaid, (33) on 30 aasta jooksul saadud ulatuslikult kogemusi kogu kaaliumkarbonaadi kaevandamise jäätmepuistangute katmisel Saksamaal, eesmärgiga ära hoida vee sattumine puistangusse ja seega minimeerida lekkeid. Raamatu kohaselt ulatuvad jäätmepuistangute katmise kogemused Saksamaal 1950ndatesse aastatesse ning alates 1970ndatest ja eelkõige 1990ndatest aastatest on mitu eelkõige keskmise suurusega jäätmepuistangut Saksamaal kaetud, kasutades eri liiki materjale ja tehnoloogiaid. Saksamaa kaaliumkarbonaadi kaevandamise ettevõtte K+S 2015. aasta aruande kohaselt on väiksed ja keskmise suurusega mittekasutatavad rikastamisjäätmete mägesid kaetud nende vana strateegia kohaselt, püüdes ära hoida ja minimeerida pikaajalist mõju loodusele ja keskkonnale. Kokku säilitatakse praegu Alam-Saksimaal 41 ja Baden-Württembergis kaht mittekasutatavat rikastamisjäätmete mäge. Neist viisteist on uuesti taimestikuga kaetud ja kuus on taimestikuga katmisel (34).

(170)

Seepärast isegi kui nende projektide tehnilised üksikasjad võivad olenevalt iga kaevandamiskoha asjaomastest tingimustest erineda, ei saa projekti käsitleda 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 3.1.1 kohaselt ökoinnovatsioonina.

(171)

Iberpotashi kui suurettevõtja maksimaalne abi osakaal vastavalt 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punktile 76 on seega 50 % abikõlblikest kuludest.

(172)

Seepärast on maksimaalne abisumma, mida komisjon peab 2008. aasta keskkonnaabi suuniste kohaselt siseturuga kokkusobivaks kui investeerimisabi, mis võimaldab Iberpotashil tõsta keskkonnakaitse taset, 3 902 461,30 eurot.

(173)

Järelikult käsitleb komisjon selle meetme ülejäänud kogu abisummat (st 3 985 109,70 eurot) ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abina.

(174)

Vastavalt aluslepingule ja Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale on komisjon pädev otsustama, et asjaomane liikmesriik peab abi andmise lõpetama või seda muutma, kui on leitud, et abi on siseturuga kokkusobimatu (35). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (36).

(175)

Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelisest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja kui on taastatud abi väljamaksmisele eelnenud olukord (37).

(176)

Kooskõlas kohtupraktikaga on nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (38) artikli 16 lõikes 1 sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]“.

(177)

Seega arvestades, et kõnealuseid meetmeid:

(178)

Komisjon leiab, et Hispaania on ebaseaduslikult rakendanud abi, mida on antud Iberpotashile 1. meetme alusel põhjendamatult väikeste garantii teenustasude vormis, mis tulenevad lubamatult madalast garantiide tasemest ajavahemikul 2006–2016, ja mis ulatub 1 864 622 euroni, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Komisjon leiab, et see abi on siseturuga kokkusobimatu ja tuleb tagasi nõuda.

(179)

Komisjon leiab, et Hispaania on ebaseaduslikult rakendanud investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldas Iberpotashil suurendada keskkonnakaitse taset, kattes Vilafrunsi jäätmepuistangu (4. meede), rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3.

(180)

Samas leiab komisjon, et osa 4. meetmest summas 3 902 461,30 eurot on siseturuga kokkusobiv artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, sest see on 2008. aasta keskkonnaabi suunistega kooskõlas.

(181)

Seevastu leiab komisjon, et 4. meetme kogu abisumma ülejäänud osa, mis ületab lubatud maksimaalse abi osakaalu, nimelt 3 985 109,70 eurot, on siseturuga kokkusobimatu ja tuleb tagasi nõuda,

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis kinnitavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/49

(1)

Komisjon tunnistas oma 14. detsembri 2009. aasta otsustega (2) (edaspidi „ümberkorraldusotsus“) mitu Royal Bank of Scotlandi (edaspidi „RBS“) riigiabist rahastamise meedet (3) siseturuga kokkusobivaks. Järelduseni jõuti, lähtudes ümberkorralduskavast (edaspidi „ümberkorralduskava“) ja kohustustest („kohustused“), mille on välja andnud Ühendkuningriigi valitsus (edaspidi „Ühendkuningriigi ametiasutused“).

(2)

Oma 9. aprilli 2014. aasta otsuses (4) (edaspidi „muudetud ümberkorraldusotsus“) kinnitas komisjon, et teatavaks tehtud muudetud kohustuste loetelu (5) (edaspidi „muudetud kohustused“) ei käsitata riigiabina. Muudetud kohustused ei mõjuta ka ümberkorraldusotsuse järeldust, et RBSile antud riigiabi on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel.

(3)

Pärast muudetud ümberkorraldusotsuse vastuvõtmist on komisjoni talitused, Ühendkuningriigi ametiasutused ja RBS (otse või ümberkorraldusotsusega määratud järelevalve eest vastutava usaldusisiku kaudu) tihedalt suhelnud, pidades kohtumisi ja konverentskõnesid ning vahetades e-kirju ja dokumente.

(4)

Ühendkuningriigi rahandusministeerium (Her Majesty's Treasury, edaspidi „HMT“) teatas 17. veebruaril 2017 avalikult, et kavatseb ametlikult taotleda Rainbow äriüksusest loobumise kohustuse (6) asendamist meetmete paketiga, mille eesmärk on suurendada konkurentsi VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud pangandusturul (7) (edaspidi „VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud pangandusturg“).

(5)

2. märtsi 2017. aasta kirjas esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonile ametliku taotluse asendada nn Rainbow äriüksusest loobumise kohustus, nagu see on kindlaks määratud ümberkorraldusotsuses, (8) mida on muudetud seejärel muudetud ümberkorraldusotsusega (9).

(6)

4. aprilli 2017. aasta kirjaga (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) teatas komisjon Ühendkuningriigi ametiasutustele oma otsusest algatada seoses taotlusega ELTLi artikli 108 lõike 2 kohane menetlus.

(7)

5. mail 2017 avaldati menetluse algatamise otsus Euroopa Liidu Teatajas  (10). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused.

(8)

8. mail 2017 vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused menetluse algatamise otsusele.

(9)

2017. aasta mais ja juunis laekusid komisjonile märkused huvitatud isikutelt. Mõnede huvitatud isikutega korraldati kohtumised, et täpsustada laekunud märkuste sisu. Komisjon edastas huvitatud isikutelt laekunud märkused Ühendkuningriigi ametiasutustele.

(10)

22. juunil 2017 vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused huvitatud isikutelt laekunud märkustele ja Ühendkuningriigi ametiasutuste oma turukontrolli raames laekunud märkustele (11).

(11)

28. juuli 2017. aasta kirjaga saatsid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonile ajakohastatud teatise, mis kajastas algses 2. märtsi 2017. aasta kirjas ette pandud alternatiivse paketi ajakohastamist.

(12)

Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Sellest tulenevalt ja ilma et see mõjutaks väljaastumislepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat rakendusotsust üksnes niikaua, kuni Ühendkuningriik lakkab olemast liikmesriik.

(13)

RBS, (12) mille peakorter asub Edinburghis, on Euroopa üks suurimaid finantsteenuste kontserne, kes teenindab era-, äri- ja institutsionaalseid kliente. 2016. aasta lõpu seisuga oli kontserni bilansimaht kokku 799 miljardit naela (13) ning riskiga kaalutud varade (edaspidi „RKV“) (14) maht kokku 228 miljardit naela.

(14)

RBSi jaoks heaks kiidetud riigiabimeetmete üksikasjalik kirjeldus on ümberkorraldusotsuse põhjendustes 31–54. Muudetud ümberkorraldusotsuses (15) märgiti, et 2013. aastal oli ainus veel lõpetamata või tagasi maksmata kapitaliabi meede lihtaktsiate ja B-aktsiate rekapitaliseerimine summas 45,5 miljardit naela, (16) mis seondus riigile kuuluva dividendiõigusliku aktsiaga („DA“). DA loomise eesmärk oli anda Ühendkuningriigi ametiasutustele laiendatud dividendiõigused.

(15)

2015. aasta augustis müüsid Ühendkuningriigi ametiasutused 5,4 % pangast, (17) mis oli esimene riigile kuuluvate RBSi kontserni aktsiate müügitehing. 2015. aasta oktoobris teisendati kõik B-aktsiad lihtaktsiateks (18). DA alusel maksis RBS Ühendkuningriigi ametiasutustele viimased dividendid märtsis 2016, misjärel DA tühistati (19). Nimetatud toimingute tulemusena kuulub Ühendkuningriigi ametiasutustele praegu 8,4 RBSi lihtaktsiat, mis moodustab 71,2 % ühingu lihtaktsiakapitalist (20).

(16)

Muudetud ümberkorraldusotsuseni viinud loovutamis- ja käitumiskohustuste täitmist on üksikasjalikult kirjeldatud muudetud ümberkorraldusotsuse põhjendustes 12–22.

(17)

Muudetud ümberkorraldusotsuses sisalduvate kohustuste täitmist on kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 15 ja 16. RBS viis nimetatud loovutamised kohustuste tähtaegadeks lõpule, erandiks oli üksnes Rainbow' äriüksusest loobumisega seotud kohustus.

(18)

Kohustused ja muudetud kohustused hõlmasid mitmete ärivaldkondade loovutamist, mille hulka kuuluvad RBSi Inglismaa ja Walesi pangakontoritega seonduv jae- ja VKEde äri ja NatWesti Šotimaa pangakontoritega seonduv jae- ja VKEde äri ning VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud teatavad otseteenused (edaspidi „Rainbow' äriüksus“). Ümberkorraldusotsuses sätestatud tähtpäev oli 31. detsember 2013 ning muudetud ümberkorraldusotsusega lükati see tähtpäev edasi 31. detsembrile 2017.

(19)

Ümberkorraldusotsuses sisalduvas hinnangus RBSile antava abi kohta märkis komisjon, et Rainbow' äriüksusest loobumise kohustus aitab vähendada abist tulenevaid konkurentsimoonutusi Ühendkuningriigi VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud pangandusturul.

(20)

Menetluskorda, mida RBS ja Ühendkuningriigi ametiasutused Rainbow' äriüksusest loobumisel järgivad ning selle käigus tekkinud raskusi on üksikasjalikult kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 19–25.

(21)

2. märtsi 2017. aasta kirjas esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonile taotluse asendada Rainbow äriüksusest loobumise kohustus alternatiivse kohustuste paketiga. 28. juuli 2017. aasta kirjaga saatsid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonile muudetud teatise, mis kajastas algses teatises ette pandud alternatiivse paketi ajakohastamist.

(22)

Ühendkuningriigi ametiasutused märkisid, et alternatiivse paketi ettepaneku eesmärk on Rainbow' äriüksusest loobumisel tekkinud raskusi (21) silmas pidades leida alternatiiv, mis oleks ulatuse ja mõju poolest samaväärne algse Rainbow' äriüksusest loobumise kohustusega ning samas: i) mõjuks kiiremini ning leevendaks seega tõhusamalt võimalikke konkurentsimoonutusi; ii) võtaks arvesse praegust turuolukorda ning konkureerivate ettevõtjate (edaspidi „konkureerivad ettevõtjad“) (22) ja teiste potentsiaalsete Ühendkuningriigi VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud pangandusturule sisenejate spetsiifilisi vajadusi; ja iii) ei ohustaks RBSi elujõulisust.

(23)

Ajakohastatud alternatiivne pakett hõlmab mitmesuguseid parandusmeetmed ja koosneb kahest osast:

(24)

Loodaks sõltumatu organ (edaspidi „organ“) suute arendamise fondi ning stiimulitega vahetuskava haldamiseks ja kontrolliks (23).

(25)

Ajakohastatud alternatiivset paketti rahastaks RBS. Ühendkuningriigi ametiasutuste hinnangul oleks alternatiivse paketi kogukulu RBSi jaoks suurusjärgus [0,5–1,5] miljardit naela, võttes arvesse ettemaksega kapitalikulusid ning RBSi tulude jätkuvat vähenemist (24).

(26)

Suute- ja innovatsioonifondi maht oleks 425 miljonit naela, mis jaotataks toetuskõlblikele ettevõtjatele i) VKEdele pangandusteenuste osutamise võime arendamiseks, et konkureerida RBSiga; ja/või ii) VKEdele pakutavate finantstoodete ja -teenuste arendamiseks ja täiustamiseks. Investeerimisprojektid, mille jaoks võidakse abi anda, peavad taotlema lubatud eesmärke (25).

(27)

Suute- ja innovatsioonifond jaguneks neljaks allfondiks, mida rahastataks vastavalt tabelis 1 näidatule:

Tabel 1

Sissemaksed suute- ja innovatsioonifondi

Suute- ja innovatsioonifondi suurimad väljamaksed oleksid suunatud ettevõtjatele, kellel on juba olemas tugev ettevõtete arvelduskontode teenindamise võime. Nimetatud võimega ettevõtjatele tehakse kättesaadavaks kolm suurimat toetust, et tugevdada nende suutlikkust konkureerida RBSiga pangandusteenuste ja finantstoodete pakkumisel VKEdele. Eri allfondide toetuskõlblikkuskriteeriume on üksikasjalikumalt kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 28–31.

(28)

Allfondi A toetuskõlblikkuskriteeriumid: See allfond on avatud kõikidele hoiuste kaasamise õigusega ettevõtjatele:

(29)

Allfondi B toetuskõlblikkuskriteeriumid: Kehtiksid samad toetuskõlblikkuskriteeriumid, mis on sätestatud põhjenduses 28 allfondi A jaoks, kuid ettevõtja ei pea olema varem ettevõtte arvelduskonto teenust pakkunud (ent peab vähemalt olema avalikult teatanud, et soovib asuda seda tegema).

(30)

Allfondi C toetuskõlblikkuskriteeriumid: See allfond oleks avatud allfondi A ja allfondi B ettevõtjatele ja kõigile teistele ettevõtjatele:

(31)

Allfondi D toetuskõlblikkuskriteeriumid: See allfond on avatud kõikidele ettevõtjatele:

(32)

Suute arendamise fondi haldaks ja kontrolliks organ. Organ on kava kohaselt nii RBSist kui Ühendkuningriigi ametiasutustest sõltumatu ning sel on vajalikud volitused täitmaks suute- ja innovatsioonifondi ja sellele esitatavate taotluste haldamise või haldamise korraldamisega seotud ülesandeid ning teostada rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet. Rahaliste vahendite eraldamine neid saavatele ettevõtjatele alluks kogu fondi elutsükli vältel neljaastmelisele kontrollile: i) väljamaksete eelne kontroll, ii) jooksev aruandlus ja organi teostatav seire, iii) organi auditeerimisõigus ning iv) organi õigus rahalised vahendid tagasi nõuda.

(33)

Esimese astme kontrolli tehakse enne väljamakseid. Taotlejad peavad organile esitama äriplaani, milles on piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud, kuidas taotleja kavatseb saadavat toetust kasutada. Seejärel kaalub organ kõiki plaani aspekte rea eelnevalt kindlaks määratud tegurite järgi ning plaani vastavust lubatud eesmärkidele (27).

(34)

Teise astme kontroll hõlmab jooksvat aruandluskohustust ja organi teostatavat seiret: saajad esitavad organile 18 kuu jooksul kvartaliaruanded (organ ise koostab fondi haldamise kohta aastaaruande). Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet rahastamise kasutamise kohta, sealhulgas viimase kolme kuu kulude kogusummat. Allfondi A, allfondi B ja allfondi C ettevõtjate puhul sisaldab aruanne:

(35)

Kolmanda astme kontroll hõlmab organi auditeerimisõigust: organil oleks lepingujärgne õigus määrata „pädev isik“, (28) kes uurib rahaliste vahendite kasutamist toetusesaajate poolt, juhul kui organil on alust kahelda, kas toetusesaaja on meetme A raames saadud rahalised vahendid nõuetekohaselt või täielikult ära kasutanud.

(36)

Neljanda astme kontroll seisneb organi õiguses rahalised vahendid tagasi nõuda: kui organ leiab (auditi tulemuste alusel või muudel alustel), et organi ja toetusesaaja vahelist lepingut on oluliselt rikutud, võib ta nõuda viimasele juba välja makstud summade tagasimaksmist. Oluliseks rikkumiseks on muu hulgas rahalise toetuse kasutamine muudel kui lubatud eesmärkidel või rahalise toetuse kasutamine keelatud eesmärkidel: (29) sel juhul võib organ toetusesaajalt nõuda rikkumise kõrvaldamist või rahalise toetuse (täielikku või osalist) tagasimaksmist.

(37)

Allfondi A, allfondi B ja allfondi C rahaliste vahendite kasutamist reguleerivad sätted sisaldavad muu hulgas järgmist:

(38)

Allfondi D rahaliste vahendite kasutamist reguleerivad sätted sisaldavad muu hulgas järgmist:

(39)

Allfondide A, B ja C ettevõtjate rahastamine toimuks etappidena, nii et ettevõtjad, kelle taotlust allfondist A ei rahuldata, saaksid taotleda rahastamist allfondist B ning ettevõtjad, kelle taotlust allfondist B ei rahuldata, saaksid taotleda rahastamist allfondist C. Allfondi D rahastamismenetlus toimub paralleelselt allfondide A, B ja C etapiviisilise menetlusega.

(40)

Organ alustab suute- ja innovatsioonifondi reklaamimist allfondide A ja D ettevõtjatele nii pea, kui see on pärast organi loomist ning raam- ja riigiabilepingu (31) allkirjastamist mõistlikult võimalik. Reklaamimine allfondide B ja C ettevõtjatele algab vastavalt 3 ja 6 kuud pärast seda, kui algab suute- ja innovatsioonifondi reklaamimine allfondi A ettevõtjatele.

(41)

Allfondi A rahaliste vahendite kasutamise tähtaeg lõpeb 2 kuud pärast seda, kui organ fondi reklaamimist alustab, ning allfondi B kasutamise tähtaeg lõpeb 5 kuud pärast nimetatud kuupäeva ja allfondi C tähtaeg 8 kuud pärast nimetatud kuupäeva. Allfondi D kasutamise tähtaeg kulgeb paralleelselt allfondide A–C rahaliste vahendite kasutamise tähtaegadega ning lõpeb kuni 6 kuud pärast seda, kui organ fondi reklaamimist alustab.

(42)

Kava kohaselt lõpeb fondi tegevus pärast stiimulitega vahetuskava lõppu (kuid seda võidakse eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel pikendada olenevalt jaotamata rahaliste vahendite mahust). Organi aruandlusega seonduvad õigused ja kohustused jäävad siiski kehtima veel kolmeks kuuks pärast seda, kui lõpeb viimane leping organi ning suute- ja innovatsioonifondist toetust saava ettevõtja vahel.

(43)

Meetmega A seonduv kulu on RBSi jaoks 425 miljonit naela ettemaksega kapitalikuludena, millele lisanduvad RBSi kantavad organi tegevuskulud (32).

(44)

Stiimulitega vahetuskavas saavad osaleda ettevõtjad (edaspidi „toetuskõlblikud ettevõtjad“), kellel on õigus kaasata hoiuseid ja kes vastavad järgmistele kriteeriumitele:

(45)

RBSi rahastatavast stiimulitega vahetuskavast eraldataks organile rahalisi vahendeid jaotamiseks toetuskõlblikele ettevõtjatele, kes kliente edukalt üle võtavad. See võimaldaks toetuskõlblikel ettevõtjatel pakkuda stiimuleid, innustamaks RBSi VKEde panganduse kliente viima oma ettevõtete arvelduskontod, hoiukontod ning laenud üle toetuskõlblike ettevõtjate juurde. RBS võtaks sellega seoses kohustuse:

(46)

Ettevõtete arvelduskontode stiimulid ja laenustiimulid võimaldavad toetuskõlblikel ettevõtjatel rahastada atraktiivseid hinnapakkumisi ja muid stiimuleid RBSi klientidele Williams & Glyni („W&G“) teenindusalas (34) ning ergutada neid kliente teenusepakkujat vahetama.

(47)

Toetust saavatele ettevõtjatele makstavad ettevõtete arvelduskontode stiimulid oleksid järskude astmetega, et anda neile piisavalt vahendeid veenvate stiimulite pakkumiseks nii väiksematele kui suurematele VKEdest klientidele, kes nende juurde üle lähevad. Kava käivitamisel pakutavad ettevõtete arvelduskontode stiimulite summad on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 2

Kavandatavad esialgsed ettevõtete arvelduskontode stiimulite summad stiimulitega vahetuskavas

(48)

Laenustiimulid võimaldavad toetuskõlblikel ettevõtjatel alandada klientidelt võetavat laenuintressi, et muuta oma pakkumised konkurentsivõimelisemaks ja säilitada samas piisav kapitali tulususe määr. Kui klient viib oma ettevõtte peamise arvelduskonto ja mõne laenutoote RBSist üle, maksab organ toetust saavale ettevõtjale täiendava rahalise stiimulina 2,5 % üle viidud laenujäägist.

(49)

RBS võtaks ühendust oma klientidega W&G teenindusalas (umbes 200 000 VKEdest pangaklienti) ja annaks neile teavet üleviimise eeliste ning võimalike alternatiivsete konkureerivate ettevõtjate kohta, keda nad võiksid kaaluda.

(50)

RBS alustaks klientide teavitamist stiimulitega vahetuskavast umbes kolm kuud pärast paketi käivitamist ning rahalised stiimulid oleksid saadaval juba alates 2018. aasta teisest kvartalist (umbes kolm kuud pärast seda, kui RBS alustab oma klientide teavitamist). Stiimulitega vahetuskava rahalisi stiimuleid jaotataks üks kord kvartalis kuni rahalisteks stiimuliteks ette nähtud vahendite lõppemiseni. Rahalised stiimulid lõppeksid, kui ettevõtete arvelduskontodega seoses on välja makstud maksimaalne summa, 225 miljonit naela, või 18 kuud pärast RBSi poolt stiimulitega vahetuskavast teavitamise algust, olenevalt sellest, kumb saabub varem (seda tähtaega võidakse kuni 12 kuu võrra pikendada, vt põhjenduse 51 punkt d).

(51)

Organ vastutaks lisaks suute- ja innovatsioonifondile ka stiimulitega vahetuskava haldamise ja kontrolli eest ning jälgiks pidevalt RBSi käitumist klientide suhtes ja klientidega suhtlemisel. Muu hulgas võimaldataks organil kohaldatavate õigusaktide ja andmekaitsereeglite piires:

(52)

Et RBSil oleks piisav ajend stiimulitega vahetuskava tõhusaks rakendamiseks, nõutaks RBSilt juhul, kui […]-kuulise tähtaja lõpuks (või kui organ otsustab vastavat tähtaega pikendada, pikendatud tähtaja lõppkuupäevaks) on vahetajatest kliente vähem kui […] ning rahalisi stiimuleid ei ole ära kulutatud, et ta kannaks täiendavalt organile eelnevalt kindlaks määratud osa alakulutatud summast (edaspidi „koefitsient“), ülemmääraga 50 miljonit naela.

(53)

Koefitsiendiks on määratud […] alakulutatud summast. Seda sanktsiooni rakendatakse järgmistel tingimustel:

(54)

[…]

(55)

Kui alakulutatud summa koos koefitsiendiga (ja koos tagasi nõutud summade ning suute- ja innovatsioonifondist välja maksmata summadega) on alla 5 miljoni naela, suunab organ need rahalised vahendid heategevuseks.

(56)

RBS nõustub stiimulitega vahetuskava raames meelitamisvastaste reeglitega, millega keelatakse RBSil ja tema kontserni liikmetel kindlaksmääratud tähtaegade jooksul i) teatavad stiimulitega rakenduskava kahjustada võivad tegevused; ning ii) toetuskõlblike klientide (või stiimulitega vahetuskava raames toetuskõlblike ettevõtjate juurde üle läinud klientide) meelitamine, veenmine või kallutamine jääma ettevõtte arvelduskonto või seonduva laenutootega kontserni kliendiks või tooma ettevõtte arvelduskontot või seonduvat laenutoodet vahetuskava raames toetuskõlblike ettevõtjate juurest kontserni mõne liikme juurde.

(57)

Stiimulitega vahetuskava edu toetamiseks pakub RBS vahetuskavas osalevatele ettevõtjatele võimalust sõlmida pankadevaheline agendileping, mis võimaldab stiimulitega rakenduskava raames nende juurde üle läinud klientidel jätkata sularaha- ja tšekikäitluse teenuste kasutamist RBSi pangakontorites (edaspidi „pangakontoritele juurdepääsu süsteem“). Pangakontoritele juurdepääsu pakutakse toetuskõlblikele klientidele vähemalt kolme aasta jooksul alates stiimulitega vahetuskava käivitamisest ning selle tingimused peavad olema mõistlikud ja mittediskrimineerivad, kusjuures seonduvad kulud kannab asjaomane ettevõtja.

(58)

Meetme B ettemaksega kapitalikulu on 350 miljonit naela, millele lisanduvad RBSi rakenduskulud ning RBSi saamata jääv tulu (37).

(59)

Menetluse algatamise otsusega anti huvitatud isikutele võimalus esitada Ühendkuningriigi ametiasutustele ettepaneku kohta märkusi. Konsulteerimisetapi käigus laekus suur hulk märkusi. Laekunud märkused seondusid algse alternatiivse paketiga, nagu seda on kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 28–68 (edaspidi „algne alternatiivne pakett“). Vastuseks huvitatud isikute märkustele ja nende oma turu-uuringule (38) on Ühendkuningriigi ametiasutused alternatiivset paketti ajakohastanud vastavalt punktis 2.3 kirjeldatule.

(60)

Kuna märkuste arv oli suur, (39) antakse selles jaotises alternatiivse paketi Rainbow' äriüksusest loobumisega samaväärsuse hindamiseks ülevaade märkustest, mida esitasid mitu huvitatud isikut.

(61)

Enamikust laekunud märkustest nähtub, et mitmed algse alternatiivse paketi aspektid võiksid suurendada konkurentsi Ühendkuningriigi VKEdele suunatud turgudel. Mõnedest nähtub, et alternatiivne pakett mõjutaks konkurentsi kiiremini ja väiksema rakendusriskiga ning võimaldaks (erinevalt Rainbow' äriüksusest loobumisest) tugevdada rohkem kui ühte konkureerivat ettevõtjat.

(62)

Mõned huvitatud isikud avaldasid algse alternatiivse paketi suhtes üldist arvamust, et

(63)

Ühendkuningriigi ametiasutused leiavad, et alternatiivne pakett on võimalikke konkurentsimoonutusi vähendava mõju poolest vähemalt samaväärne Rainbow' äriüksusest loobumisega ning selle rakendamine oleks kindlam ja kiirem kui loovutamine.

(64)

Ühendkuningriigi ametiasutused leiavad, et alternatiivne pakett kui tervik on mõeldud suurendama turu suutlikkust saavutada jätkuvalt kõrgem vahetamiste määr VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele suunatud pangandusturgudel. Seonduv koormus langeb peamiselt RBSile kui suurimale tegutsejale. Ehkki suute- ja innovatsioonifondist saadavat kasu on stiimulitega vahetuskavast raskem kvantitatiivselt hinnata, tugevdaks see mitmete pankade VKEdele suunatud pangandusteenuseid ning tooks turule suurema valiku, mitmekesistaks ärimudeleid ja ajendaks teenuspakkujat vahetama. Samuti kiirendaks see uute ettevõtete ja uue tehnoloogia arengut, mis vähendaks VKEde sõltuvust oma pankadest.

(65)

Ühendkuningriigi ametiasutused kinnitavad, et alternatiivse paketi kavandatavad eesmärgid on samad, kui algsel Rainbow' äriüksusest loobumisel:

(66)

Seoses alternatiivse paketi mõjuga keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete segmendile leiavad Ühendkuningriigi ametiasutused lisaks järgmist.

(67)

Lisaks näevad Ühendkuningriigi ametiasutused alternatiivsel paketil muidki eeliseid võrreldes Rainbow' äriüksusest loobumisega.

(68)

Seoses huvitatud isikute märkustega mainivad Ühendkuningriigi ametiasutused, et

(69)

Mitmetes huvitatud isikute märkustes mainiti, et VKE-suute arendamise fondi mahtu tuleks suurendada, et mõju konkurentsile VKEdele suunatud pangandusturul oleks suurem.

(70)

Teistes huvitatud isikute märkustes mainiti, et rahaliste vahendite killustamine suure arvu pankade vahel ei avalda konkurentsile ega koondumisele märkimisväärset mõju, kuna ükski neist ei saa teha piisavat investeeringut. Vastavatest allfondidest võrdsete väljamaksete tegemise asemel peaksid väljamaksed varieeruma sõltuvalt taotleja tegelikest vajadustest ja investeeringukavadest.

(71)

Mitmed isikud avaldasid ka arvamust, et VKE-suute arendamise fond tuleks lisaks avada neilegi institutsioonidele, kel praegu tugev VKEde teenindamise võime puudub ning suutefondist peaks olema võimalik toetust saada ka muudel isikutel peale pankade (nt hoiu-laenuühistutel).

(72)

Ühendkuningriigi ametiasutused peavad mõistlikuks eeldada, et VKE-suute arendamise fond, eriti koostoimes stiimulitega vahetuspaketiga, suurendab konkureerivate ettevõtjate turuosa ning toob seega vastavalt kaasa RBSi turuosa vähenemise.

(73)

Ühendkuningriigi ametiasutused arvavad, et suutefond suurendab konkureerivate ettevõtjate turuosi, kuna parandab oluliselt VKEdele (ja kui nad soovivad, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele) suunatud pangandusturule sisenevate ja/või olemasolevaid võimeid edasi arendavate pankade majanduslikku seisu. Põhimõte seisneb selles, et 3 miljoni naelane toetus fondist muudaks piiripealse 10 miljoni naelase projekti majanduslikult mõttekaks, tõstes investeeringu tasuvuse kapitali hinnast allapoole jäävalt tasemelt elujõulise ja jätkusuutliku määrani.

(74)

Vastuseks huvitatud isikute märkustele on Ühendkuningriigi ametiasutused teinud alternatiivses paketis järgmised muudatused:

(75)

Mõned huvitatud isikud väljendasid kahtlust, kas rahaliste stiimulite kavandatav suurus oleks piisavale hulgale klientidele piisavaks ajendiks teha vahetusega seotud jõupingutusi. Kogemused näitavad, et kliendid on inertsed ning vahetamiseks on klientidele vajalik selge ja sujuv protsess. Samuti peaks RBS vahetamise hõlbustamiseks jagama konkureerivate ettevõtjatega teavet oma klientide kohta (sh krediidiajalugu). Mõned huvitatud isikud osutasid ka vajadusele saada klientide krediidikõlblikkuse hindamiseks ajaloolisi andmeid.

(76)

Mitmetes märkustes avaldati arvamust, et vahetamise võimaldamiseks tuleks rahalisi stiimuleid suurendada (ja siduda need kliendi keerukuse ja suurusega) ning see eeldaks stiimulitega vahetuskava kogumahu olulist suurendamist.

(77)

Mõnedes märkustes avaldati arvamust, et stiimulitega vahetuskava peaks kestma piisavalt kaua, vältimaks tähtaegadest tulenevaid olulisi piiranguid. Lisaks tehti ettepanek, et klientide teenindusala laieneks automaatselt (kui soovitavat vahetuste hulka ei saavutata).

(78)

Mitmes märkuses soovitati, et alternatiivne pakett peaks ettevõtete arvelduskontode üleviimise kõrval keskenduma ka laenude üleviimisele, kuna ettevõtete arvelduskontodele keskendumine jätab tähelepanuta vajaduse suurendada konkurentsi VKEde laenuturul. Pakett keskenduks liigselt ettevõtete arvelduskontode pakkujatele. VKEde laenuturgu peetakse oluliselt kasumlikumaks kui ettevõtete arvelduskontosid ning konkurentsimoonutust tuleb vähendada ka VKEde laenuturul. Lisaks juhitakse märkustes tähelepanu, et konkureerivad ettevõtjad on praegu ebasoodsamas seisus, kuna neljal suurimal pangal lubatakse standardiseeritud kapitalimudeli asemel kasutada täiustatud sisereitingutel põhinevat mudelit, mis võimaldab neil neljal pangal pakkuda laene konkureerivatest ettevõtjatest soodsama hinnaga.

(79)

Mõnedes märkustes soovitati, et klientidele vabatahtliku pangavahetusvõimaluse andmise asemel tuleks RBSi kohustada kliente loovutama (sh ettevõtete arvelduskontode ja/või laenude sundmüügi teel). Mõnedes teistes märkustes soovitatakse, et RBS peaks võtma kohustuse anda üle teatav miinimumarv ettevõtete arvelduskontosid ning selle mittetäitmise korral teda karistataks.

(80)

Mitmetes märkustes soovitati ka, et stiimulitega vahetuskava peaks algama alles pärast seda, kui VKE-suute fondi kaudu toetatavad investeeringud on tehtud.

(81)

Algses alternatiivses paketis sisaldunud stiimulitega vahetuskavaga seoses leiavad Ühendkuningriigi ametiasutused, et:

(82)

Vastuseks huvitatud isikute märkustele avaldavad Ühendkuningriigi ametiasutused veendumust, et pakutavate rahaliste stiimulite puhul läheks üle piisavalt VKEdest kliente, kuna:

(83)

Vastuseks huvitatud isikute märkustele selgitavad Ühendkuningriigi ametiasutused lisaks, et:

(84)

Vastuseks huvitatud isikute märkustele ja enda turu-uuringule on Ühendkuningriigi ametiasutused teinud stiimulitega vahetuskavas lisaks järgmised muudatused:

(85)

Mitmed huvitatud isikud väljendasid kahtlust, et pangakontoritele juurdepääsu süsteemist poleks kasu konkurentsile VKEdele suunatud pangandusturul ning süsteemi haldamine ja rahastamine koormaks kliente ja asjaomaseid konkureerivaid ettevõtjaid ning võib organilt nõuda tarbetuid jõupingutusi.

(86)

Mõned üksikud huvitatud isikud toetasid pangakontoritele juurdepääsu süsteemi ning olid veendunud, et kasutaksid seda.

(87)

Seoses laekunud märkustega, et pangakontoritele juurdepääsu süsteem pakuks konkureerivatele ettevõtjatele tõenäoliselt vähe huvi, ehkki on neist üksikute jaoks oluline, jäetakse pangakontoritele juurdepääsu süsteem kehtima, kuid järgmiste muudatustega:

(88)

Mõned huvitatud isikud kritiseerisid kavandatavat innovatsioonifondi, pidades seda tarbetuks, ning leidsid, et fondi pikaajalist iseloomu arvestades puuduks sel märkimisväärne mõju konkurentsile ning mõju RBSi positsioonile Ühendkuningriigi VKEdele suunatud turul. Nad avaldasid arvamust, et innovatsioonifondi rahastamine tuleks pigem ümber suunata paketi muudele elementidele.

(89)

Mõned üksikud innovatsioonifondiga seotud märkused olid positiivsed ning neis leiti, et see aitaks kiirendada innovatsiooni VKEdele suunatud pangandussektoris. Mõned avaldasid lisaks arvamust, et fondi rahalistele toetustele peaks olema juurdepääs ka pankadel ja hoiu-laenuühistutel.

(90)

Vastuseks laekunud märkustele ühendatakse fond VKE-suute fondiga ning luuakse suute- ja innovatsioonifond. Selle eesmärk on leevendada kahe eraldi fondi olemasoluga seotud muresid, võimaldades taotlejate ringi ja rahaliste vahendite jaotamist paindlikumalt kujundada, säilitades samas fondist saadava kasu VKEdele vajaliku innovatsiooni rahastamisel.

(91)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on keelatud igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, juhul kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon juhib tähelepanu, et Ühendkuningriigi ametiasutuste hinnangul ei anta ajakohastatud alternatiivse paketi raames täiendavat riigiabi.