17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/1

Teave 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamise kohta

Rahvusvaheline teraviljanõukogu otsustas oma 45. istungil (5. juuni 2017, London) pikendada teraviljakaubanduse konventsiooni (1995) (1) kehtivust kahe aasta võrra, 30. juunini 2019.

(1) EÜT L 21, 27.1.1996, lk 49.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/1

Teave 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu kehtivuse pikendamise kohta

Rahvusvaheline suhkrunõukogu otsustas oma 52. istungil (1. detsember 2017, London) pikendada rahvusvahelise suhkrulepingu (1992) (1) kehtivust kahe aasta võrra, 31. detsembrini 2019.

(1) EÜT L 379, 23.12.1992, lk 16.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/63,

26. september 2017,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti artikli 65 lõike 8 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/571 (2) on sätestatud aruandlusteenuste pakkujatele esitatavad organisatsioonilised nõuded, sh nõuded, millele kapitaliinstrumentide puhul peavad vastama kauplemiskoondteabe pakkujad. Kuna mittekapitaliinstrumentidega, nagu võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega, seotud kauplemiskoondteabe avalikustamise korda täpsustavad üksikasjad on tihedalt seotud delegeeritud määruse (EL) 2017/571 sätetega, siis on asjakohane täpsustada nimetatud delegeeritud määruses ka mittekapitaliinstrumentide kauplemiskoondteabe ulatus ja delegeeritud määrust (EL) 2017/571 muuta.

(2)	Selleks et kehtestada kauplemiskoondteabe korraldamiseks mittekapitaliinstrumentide puhul kaubanduslikke stiimuleid sisaldav raamistik, tuleks kauplemiskoondteabe pakkujatel lubada korraldada ainult üht varaklassi või mitut varaklassi hõlmavat kauplemiskoondteavet.

(3)

Kauplemiskoondteabe pakkujad peaks tagama, et nad avaldavad nõutud teabe tehingute kohta, mis hõlmavad vähemalt 80 % selliste tehingute kogumahust ja koguarvust, mis tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskohad on iga asjaomase varaklassi puhul eelneva kuue kuu jooksul avaldanud. Selle meetodiga tagatakse, et kauplemiskoondteabe pakkujad avaldavad kasutaja jaoks olulist teavet, ja välditakse samas suuri kulusid, mis tuleneks kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskohtade avaldatava kogu teabe hõlmamisest.

(4)	Kauplemiskoondteabe pakkujatele tuleks jätta käesolevas määruses sätestatud hõlmamismääradeni jõudmisel piisavalt aega, et nad saaksid vajaduse korral lisada andmevoole uusi kauplemiskohti ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajaid.

(5)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuvaks toimimiseks on vaja, et mittekapitaliinstrumentide kauplemiskoondteabe pakkujatega seotud sätteid ja direktiivi 2014/65/EL ülevõtvaid riiklikke õigusnorme hakataks kohaldama samal kuupäeval. Uuele korrale sujuva ülemineku tagamiseks on vaja, et kauplemiskoondteabe pakkujatele kohustuslike hõlmamismäärade kindlaksmääramise esimene periood hõlmaks 1. jaanuaril 2019 algavat perioodi.

(6)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(7)	ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2017/571 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega seotud kauplemiskoondteabe ulatus

1. Kauplemiskoondteabe pakkuja esitab elektroonilises andmevoos andmed ühe või mitme järgmise varaklassi kohta:

a)	võlakirjad, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad;

b)	börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid;

c)	struktureeritud finantstooted;

d)	väärtpaberistatud tuletisinstrumendid;

e)	intressimäära tuletisinstrumendid;

f)	välisvaluuta tuletisinstrumendid;

g)	aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid;

h)	kauba tuletisinstrumendid;

i)	krediidituletisinstrumendid;

j)	hinnavahelepingud;

k)	C10 tuletisinstrumendid;

l)	lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid;

m)	lubatud heitkoguste väärtpaberid.

2. Kauplemiskoondteabe pakkuja lisab oma elektroonilisse andmevoogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatud andmed, mis vastavad mõlemale järgmisele hõlmamismäärale:

kauplemiskoondteabe pakkuja avaldatud tehingute arv lõikes 1 loetletud varaklassis moodustab vähemalt 80 % selliste asjaomase varaklassi tehingute koguarvust, mille kõik tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskohad on lõikes 3 osutatud hindamisperioodi jooksul liidus avaldanud;

kauplemiskoondteabe pakkuja avaldatud tehingute maht lõikes 1 loetletud varaklassis moodustab vähemalt 80 % selliste asjaomase varaklassi tehingute kogumahust, mille kõik tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskohad on lõikes 3 osutatud hindamisperioodi jooksul liidus avaldanud.

Punkti b kohaldamisel määratakse tehingute maht kindlaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/583 (*1) II lisa tabelis 4 täpsustatud mahu mõõtmisega.

3. Kauplemiskoondteabe pakkuja hindab lõikes 2 sätestatud hõlmamismäärasid iga kuue kuu tagant, lähtudes eelmist kuut kuud käsitlevatest andmetest. Hindamisperiood algab igal aastal 1. jaanuaril ja 1. juulil. Esimene periood hõlmab 2019. aasta esimest kuut kuud.

4. Kauplemiskoondteabe pakkuja tagab, et lõikes 2 sätestatud minimaalsed hõlmamismäärad saavutatakse võimalikult ruttu ja igal juhul hiljemalt

a)	1. jaanuarist kuni 30. juunini kestnud perioodi puhul järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril;

b)	1. juulist kuni 31. detsembrini kestnud perioodi puhul järgneva kalendriaasta 31. juulil.

(*1) Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (ELT L 87, 31.3.2017, lk 229).“ "

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Siiski kohaldatakse artikli 15a lõiget 4 alates 1. jaanuarist 2019 ning artikli 14 lõiget 2, artikli 15 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artikli 20 punkti b alates 3. septembrist 2019.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. september 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2) Komisjoni 2. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (ELT L 87, 31.3.2017, lk 126).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/64,

29. september 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse, kuidas tuleb artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud kriteeriume kohaldada selle hindamisel, kas teatavatel sündmustel oleks märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või mitmes liikmesriigis

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 20 lõike 6 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud kvalitatiivne tingimus on üldine ja vaja on tagada, et pädevad asutused kohaldavad seda tingimust ühtselt, on asjakohane sätestada, kuidas kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul võib i) võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või ii) võrdlusaluse väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või iii) võrdlusaluse väljaandmine ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tuua kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või mitmes liikmesriigis.

(2)

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid kasutatakse sageli muus liikmesriigis kui see, kus neid välja antakse, ja neid kasutatakse eri liikmesriikides erinevalt. Seepärast on võimalik märkimisväärne mõju kas ühes või mitmes liikmesriigis või liidu tasandil. Samuti on kas ainult ühe või mitme artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud kriteeriumi puhul võimalik märkimisväärne kahjulik mõju. Seepärast on oluline korraldada hindamine nii riiklikul ehk turu tasandil kui ka liidu tasandil.

(3)

Määruses (EL) 2016/1011 on loetletud viis valdkonda, kus märkimisväärne kahjulik mõju esineda võib. Turu tervikluse puhul keskendutakse teatava finantstoote turule, finantsstabiilsuse puhul aga liikmesriigi või kogu liidu finantssüsteemile. Tarbijatele avaldub mõju peamiselt läbi finantsinstrumentide ja investeerimisfondide, sealhulgas pensionifondid, kuhu nad on investeerinud, ning läbi sõlmitud finantslepingute, mille puhul järgitakse asjaomast kriitilise tähtsusega võrdlusalust. Võimalik mõju reaalmajandusele on otse seotud selliste finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide väärtusega, mille puhul seda võrdlusalust järgitakse. Võimalik mõju kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele tõenäoliselt suureneb, kui laenujäägi väärtus võrreldes majanduse mahuga suureneb. Kui kodumajapidamiste ja ettevõtjate üldine võlatase on kõrge, on tarbijad ning kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamine halbade mõjude suhtes tundlikumad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pädevate asutuste tehtav hindamine

1. Pädevad asutused hindavad artiklites 2, 3, 4, 5 ja 6 osutatud kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või mitmes liikmesriigis, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii.

2. Kui pädevad asutused eeldavad, et kõnealune märkimisväärne ja kahjulik mõju tekib rohkem kui ühes liikmesriigis, korraldavad nad eraldi iga asjaomase liikmesriigi hindamise ning kõigi liikmesriikide üldise hindamise.

Artikkel 2

Märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele:

selliste finantsinstrumentide väärtus, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse ning millega kaubeldakse asjaomaste liikmesriikide kauplemiskohtades, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kauplemiskohtades kaubeldavate finantsinstrumentide koguväärtusega;

b)	selliste finantslepingute väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide täitmata finantslepingute koguväärtusega;

selliste investeerimisfondide väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust tootluse mõõtmisel kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes selliste investeerimisfondide koguväärtusega, mille turustamiseks nendes liikmesriikides on luba või mille turustamisest seal on teatatud;

d)	kas kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 28 lõikega 2 on tehtud ettepanek, et võrdlusalus võiks olla muude, määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetellu kuuluvate võrdlusaluste asendaja, või kas seda on juba sellena kasutatud;

seoses raamatupidamis- või muude järelevalvestandarditega:

i)	kas võrdlusalust kasutatakse usaldatavusnõuete, näiteks kapitali-, likviidsus- või finantsvõimenduse nõuete puhul;

ii)	kas võrdlusalust kasutatakse rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites.

Artikkel 3

Märkimisväärne ja kahjulik mõju finantsstabiilsusele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju finantsstabiilsusele:

selliste finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes järgmisega:

i)	asjaomaste liikmesriikide finantssektori koguvarad;

ii)	asjaomaste liikmesriikide pangandussektori koguvarad;

b)	selliste finantsasutuste haavatus, kes on sõlminud finantslepinguid või investeerinud finantsinstrumentidesse ja investeerimisfondidesse, mille puhul võrdlusalust järgitakse.

Artikkel 4

Märkimisväärne ja kahjulik mõju tarbijatele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju tarbijatele:

kui tegemist on tarbijatele pakutavate finantsinstrumentide ja investeerimisfondidega:

selliste finantsinstrumentide ja investeerimisfondide väärtus, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse ning mis on müüdud jaetarbijatele asjaomastes liikmesriikides, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes jaetarbijatele müüdud finantsinstrumentide ja investeerimisfondide koguväärtusega nendes liikmesriikides;

ii)

selliste tarbijate hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on ostnud finantsinstrumente ja investeerimisfonde, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kogurahvastikuga;

kui tegemist on tööandja kogumispensioni asutustega:

i)	tööandja kogumispensioni asutuste selliste pensioniskeemide väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes tööandja kogumispensioni asutuste pensioniskeemide koguväärtusega nendes liikmesriikides;

ii)	selliste tarbijate hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on seotud tööandja kogumispensioni asutustega, millel on pensioniskeemid, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kogurahvastikuga;

iii)	milline on selliste tööandja kogumispensioni asutuste hinnanguline tähtsus liikmesriikide kodanike pensionisissetuleku jaoks, millel on pensioniskeemid, mille puhul võrdlusalust järgitakse;

kui tegemist on tarbijatele mõeldud krediidilepingutega:

i)	selliste tarbijatele mõeldud krediidilepingute väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes tarbijatele mõeldud krediidilepingute koguväärtusega nendes liikmesriikides;

ii)	selliste tarbijate hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on sõlminud tarbijatele mõeldud krediidilepingud, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kogurahvastikuga;

iii)	tarbijate võlgnevuse tase asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 5

Märkimisväärne ja kahjulik mõju reaalmajandusele

Pädevad asutused hindavad, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju reaalamajandusele, võttes arvesse selliste finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide väärtust asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide rahvamajanduse kogutoodanguga.

Artikkel 6

Märkimisväärne ja kahjulik mõju kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas ühes või mitmes liikmesriigis esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele:

selliste kodumajapidamistele ja finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes kodumajapidamistele ja finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude koguväärtusega nendes liikmesriikides;

b)	selliste kodumajapidamiste hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on võtnud laene, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kodumajapidamiste koguarvuga;

c)	selliste finantssektorivälistele äriühingute hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on võtnud laene, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide finantssektoriväliste äriühingute koguarvuga;

d)	kodumajapidamiste ja äriühingute võlgnevuse tase asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/9

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/65,

29. september 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse selle määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud määratluste tehnilisi elemente

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et näitajat käsitataks indeksina, peab see määruse (EL) 2016/1011 kohaselt olema avaldatud või üldsusele kättesaadavaks tehtud. Indeksi määratlus on omakorda võrdlusaluse määratluse aluseks, nagu määruses (EL) 2016/1011 osutatud.

(2)	Seepärast on liidu jurisdiktsioonides õigusliku arbitraaži vältimiseks vaja täpsustada, millistes olukordades käsitatakse näitajat üldsusele kättesaadavaks tehtuna.

(3)	Määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisel ei tohiks näitaja väljaandjat käsitada üldsusena, sest muidu ei oleks kättesaadavaks tegemisel ja üldsusele kättesaadavaks tegemisel vahet. Samal põhjusel ei tohiks üldsusena käsitada ka väikest sihtrühma.

(4)	Näitajat tuleks käsitada üldsusele kättesaadavaks tehtuna, kui sellele pääseb otseselt või kaudselt juurde suurem rühm inimesi. Võrdlusaluse kasutamine, mille raames kasutaja saab juurdepääsu alusnäitajale, on kaudne juurdepääs.

(5)	Näitaja kättesaadavaks tegemine võib toimuda mitmel viisil samal ajal või üksteise järel näitaja väljaandja kaudu või selle tulemusel, et mõni esmastest saajatest on näitaja edastanud.

(6)

Selleks et tagada võrdlusaluse väljaandmise määratluse ühetaoline kohaldamine, on asjakohane täpsustada, et võrdlusaluse kindlaksmääramise korra haldamine, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punkti 5 alapunktis a, hõlmab võrdlusaluse väljaandmise jooksvat haldamist ning metoodika kindlaksmääramist, kohandamist ja jooksvat ajakohastamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldsusele kättesaadavaks tegemine

1. Määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisel käsitatakse näitajat üldsusele kättesaadavaks tehtuna, kui näitaja on tehtud kättesaadavaks potentsiaalselt määramata arvule juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes on muud kui indeksi koostaja või indeksi koostajaga seotud kindla suurusega sihtrühm.

2. Näitaja tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui kõnealused isikud võivad sellele otse või kaudselt juurde pääseda muu hulgas seetõttu, et üks või mitu järelevalvealust isikut kasutab seda alusnäitajana enda emiteeritava finantsinstrumendi puhul, finantsinstrumendi või -lepingu alusel makstava summa kindlaksmääramiseks, investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks või sellise laenuintressimäära pakkumiseks, mis on arvutatud asjaomasel näitajal põhineva marginaalina.

3. Juurdepääs võib toimuda mitmesuguste vahendite kaudu ja mitmesugusel viisil, mille väljaandja on ette näinud või milles väljaandja ja saajad on kokku leppinud, tasuta või tasu maksmisel, sealhulgas (kuid mitte ainult) telefoni, failiedastusprotokolli, interneti, avatud juurdepääsu, uudiste, meedia või näitajaga seotud finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide kaudu või tulenevalt kasutajatele esitatud taotlustest.

Artikkel 2

Võrdlusaluse kindlaksmääramise korra haldamine

Määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisel hõlmab võrdlusaluse kindlaksmääramise korra haldamine mõlemat järgmist aspekti:

a)	väljaandja võrdlusaluse kindlaksmääramise protsessis osalevate struktuuride ja personali jooksev haldamine;

b)	võrdlusaluse kindlaksmääramise spetsiifilise metoodika kindlaksmääramine, kohandamine ja jooksev ajakohastamine.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/11

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/66,

29. september 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse, kuidas tuleb hinnata finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ja investeerimisfondide varade puhasväärtust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selliste finantsinstrumentide, finantslepingute või investeerimisfondide koguväärtus, mille puhul järgitakse võrdlusalust, on peamine kriteerium, mille alusel see võrdlusalus liigitatakse vastavalt määrusele (EL) 2016/1011 kriitilise tähtsusega, oluliseks või ebaoluliseks võrdlusaluseks. Seepärast on vaja, et finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) nimiväärtus, tuletisinstrumentide tinglik väärtus ja investeerimisfondide varade puhasväärtus arvutataks kogu liidus ühte moodi, et tagada liikmesriikides ühtne võrdlusaluste liigitamine ja määruse (EL) 2016/1011 ühetaoline kohaldamine.

(2)	Seetõttu tuleks võrdlusaluste usaldusväärsuse tagamiseks finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) nimiväärtus, tuletisinstrumentide tinglik väärtus ja investeerimisfondide varade puhasväärtus arvutada, kasutades regulatiivandmeid, kui need on kättesaadavad.

(3)

Finantsinstrumentide, finantslepingute või investeerimisfondide koguväärtus tuleks arvutada, võttes arvesse nii otsest seost nende finantsinstrumentide, finantslepingute või investeerimisfondidega kui ka võrdlusaluse kaudset järgimist, kui võrdlusalus kuulub võrdlusaluste kombinatsiooni. Kui finantsinstrumendi, finantslepingu või investeerimisfondi puhul järgitakse mitut võrdlusalust, on asjakohane võtta selliste finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide koguväärtuse arvutamisel, mille puhul võrdlusalust järgitakse, seda asjaolu arvesse, sest need finantstooted ei sõltu ainult ühest võrdlusalusest. Järelikult tuleks täpsustada koguväärtuse arvutamist võrdlusaluste kaudse järgimise korral, et see oleks kogu liidus otseselt kohaldatav ja väärtus ühtselt mõõdetav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakute nimiväärtus

Finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakute nimiväärtus on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/585 (2) lisa tabeli 3 andmeväljal 14 osutatud emiteeritud nimiväärtus kokku, väljendatuna rahas.

Artikkel 2

Tuletisinstrumentide tinglik väärtus

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 6 punktis a osutatud tuletisinstrumentide tinglik väärtus on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/104 (3) lisa tabeli 2 andmeväljal 20 osutatud tinglik väärtus. Kui see tinglik väärtus on aga negatiivne, on tinglik väärtus võrdne absoluutväärtusega.

Krediidituletisinstrumendi indeksi tehingute korral kohaldatakse tingliku väärtuse suhtes indekseerimistegurit, mis on tuletatud delegeeritud määruse (EL) 2017/104 lisa tabeli 2 andmevälja 89 põhjal.

Artikkel 3

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate varade puhasväärtus

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 6 punktis a osutatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate varade puhasväärtus on üks järgmistest:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (4) kohaldamisalasse kuuluvate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate korral selle direktiivi artikli 68 lõikes 2 osutatud värskeimas aasta- või poolaastaaruandes kajastatud varade puhasväärtus osaku kohta, mis on korrutatud osakute arvuga;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (5) kohaldamisalasse kuuluvate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate korral komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 (6) artikli 104 lõike 1 punktis c osutatud värskeim kättesaadav varade puhasväärtus.

Artikkel 4

Alternatiivsete summade ja väärtuste kasutamine

Kui summad või väärtused selliste artiklites 1, 2 ja 3 osutatud finantsinstrumentide, finantslepingute või investeerimisfondide koguväärtuse arvutamiseks, mille puhul järgitakse võrdlusalust, ei ole kättesaadavad või täielikud, arvutatakse määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud koguväärtus ja artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud keskmine koguväärtus, kasutades alternatiivseid summasid või väärtusi, sealhulgas lähendid ning summad või väärtused, mis pärinevad erateabeandjatelt, või avatud intressiandmed, mille turukorraldajad on arvutanud ja avaldanud, tingimusel et need lähendid ja summad või väärtused on piisavalt hea mainega ja piisavalt usaldusväärsed.

Alternatiivseid summasid või andmeid kasutav haldur arvutab koguväärtuse kättesaadavate andmete põhjal oma võimaluste piires ja nii hästi, kui ta suudab.

Kui alternatiivseid summasid või andmeid kasutav haldur teavitab pädevat asutust kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 24 lõikega 3, esitab ta sellele pädevale asutusele kirjalikult kasutatud andmeallikate kirjelduse.

Artikkel 5

Vääring

Artiklites 1, 2 ja 3 osutatud summad ja väärtused väljendatakse eurodes. Kui vaja, summad või väärtused konverteeritakse, kasutades Euroopa Keskpanga avaldatud euro päevast baaskurssi.

Artikkel 6

Võrdlusaluse kaudne järgimine võrdlusaluste kombinatsiooni korral

Kui võrdlusalus kuulub võrdlusaluste kombinatsiooni ja seda järgitakse kaudselt, on määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõikes 1 ja artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud künniste kohaldamisel summa või väärtus üks järgmistest:

juhul kui võrdlusaluse kaalu võrdlusaluste kombinatsioonis on selgelt täpsustatud või kui seda on võimalik muu kättesaadava teabe põhjal ligikaudselt hinnata, see kaal protsentides, korrutatuna asjaomase finantsinstrumendi või investeerimisfondi koguväärtuse, väärtuse või keskmise väärtusega, nagu on asjakohane;

juhul kui võrdlusaluse tegelikku kaalu võrdlusaluste kombinatsioonis ei ole täpsustatud või kui seda ei ole võimalik ligikaudselt hinnata, asjaomase finantsinstrumendi või investeerimisfondi koguväärtus, väärtus või keskmine väärtus, nagu on asjakohane, jagatuna võrdlusaluste kombinatsiooni kuuluvate võrdlusaluste arvuga.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/585, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentide võrdlusandmete standardeid ja vorme ning tehnilisi meetmeid, mis on seotud ESMA ja pädevate asutuste kehtestatava korraga (ELT L 87, 31.3.2017, lk 368).

(3) Komisjoni 19. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/104, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (ELT L 17, 21.1.2017, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(6) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.3.2013, lk 1).

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/14

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/67,

3. oktoober 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses selliste tingimuste kehtestamisega, mille alusel hinnatakse olemasolevate võrdlusaluste väljaandmise lõpetamise või muutmise mõju

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada, et pädevad asutused kohaldavad määruse (EL) 2016/1011 artikli 51 lõiget 4 ühte moodi, on asjakohane sätestada üksikasjalikult, millistest tingimustest lähtudes võivad pädevad asutused järeldada, et olemasoleva võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või muutmine võib põhjustada vääramatu jõu olukorra või takistada loodetud tulemuste saavutamist või rikkuda muul moel asjaomase võrdlusalusega seotud finantslepingu või -instrumendi tingimusi või investeerimisfondi eeskirju.

(2)	Eelkõige on see nii vääramatu jõu korral; terminit „vääramatu jõud“ tõlgendatakse aga liikmesriigiti erinevalt.

(3)

Indeksi märkimisväärselt erinev väärtus on oluline tegur, mis võib takistada loodetud tulemuste saavutamist või põhjustada olemasoleva võrdlusalusega seotud finantslepingu või -instrumendi tingimuste või investeerimisfondi eeskirjade rikkumise. Märkimisväärselt erinevad väärtused võivad olla tingitud indeksi aegrea järsust katkemisest või indeksi erinevast volatiilsuse tasemest, mida võib omakorda põhjustada võrdlusaluse väljaandmise metoodika või võrdlusaluse arvutamise aluseks olevate sisendandmete muutmine. Pädevad asutused peaksid selliste muudatuste võimalikku mõju hindama juhtumipõhiselt, sest aegrea katkemise või indeksi volatiilsuse muutumise ulatus sõltub suuresti võrdlusaluse laadist ning finantsinstrumentidest, finantslepingutest või investeerimisfondidest, mis sellega seotud on.

(4)

Kui muutub see, millist liiki sisendandmeid kasutatakse, või andmeallikate usaldusväärsus, võib see avaldada mõju sellele, kas võrdlusalus sobib teatud otstarbeks. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama, kas need muudatused võivad põhjustada vääramatu jõu olukorra, takistada loodetud tulemuste saavutamist või rikkuda muul moel lepingutingimusi.

(5)	Vääramatu jõu olukord, loodetud tulemuste saavutamise takistamine või lepingutingimuste muu rikkumine on vähem tõenäoline, kui olemas on vastuvõetav alternatiivne võrdlusalus või kui asjakohastes dokumentides on vähemalt osutatud alternatiivse võrdlusaluse valimise menetlusele.

(6)

Indeksid, millega mõõdetakse väga spetsiifilisi turge, võivad oluliselt sõltuda indeksi koostaja mainest, hinnangust või eksperditeadmistest. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama, kas indeksi koostaja muutumine võib sellises olukorras põhjustada vääramatu jõu olukorra, takistada loodetud tulemuste saavutamist või rikkuda muul moel lepingutingimusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Hindamise tingimused

1. Määruse (EL) 2016/1011 artikli 51 lõike 4 kohaldamisel võtab pädev asutus selle hindamisel, kas olemasoleva, osutatud määruse nõuetele mittevastava võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või muutmine põhjustaks vääramatu jõu olukorra, takistaks loodetud tulemuste saavutamist või rikuks muul moel asjaomase võrdlusalusega seotud finantslepingu või -instrumendi tingimusi või investeerimisfondi eeskirju, arvesse järgmisi tingimusi:

a)	võrdlusaluse muutmine eeldaks, et muudetakse oluliselt sisendandmete laadi, kindlaksmääramise metoodikat või kogumise protsessi või võrdlusaluse väljaandmise muid aspekte, mis tooks kaasa märkimisväärselt erineva võrdlusaluse väärtuse;

b)	sisendandmete laadi või kindlaksmääramise metoodika muutmine eesmärgiga viia võrdlusalus määrusega (EL) 2016/1011 vastavusse kahjustaks sellise võrdlusaluse representatiivsust, mis on mõeldud turu või majandusolukorra mõõtmiseks, põhjustades lõpuks võrdlusaluse laadi muutumise;

määruse (EL) 2016/1011 nõuetele mittevastaval võrdlusalusel ei ole asendajat, mis

i)	vastaks määruse (EL) 2016/1011 nõuetele;

ii)	mõõdaks sama turgu või majandusolukorda;

iii)	oleks kas määruse (EL) 2016/1011 artiklis 36 osutatud avalikus registris või antaks välja sellesse registrisse kantud halduri poolt;

võrdlusalusega seotud olemasolevate finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide puhul ning nendega kaasnevates dokumentides ei ole nähtud ette alternatiivset võrdlusalust või eeskirju sellise alternatiivse võrdlusaluse kindlaksmääramiseks ega muid asjakohaseid eriolukorra meetmeid;

e)	võrdlusaluse üleandmine ühelt haldurilt teisele põhjustaks võrdlusaluse olulise muutumise.

2. Lõike 1 tingimusi kohaldatakse juhtumipõhiselt.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/68,

8. jaanuar 2018,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Carne de Salamanca“ (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Carne de Salamanca“ (2).

(2)

Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet. Saksamaa ametiasutused teavitasid siiski komisjoni talitusi asjaolust, et koonddokumendis määratletud lihaliike tuleb seoses veiste klassifikatsiooniga täiendavalt selgitada. Komisjoni talituste taotlusel muutsid Hispaania ametiasutused koonddokumendi punkti 3.2 ja täpsustasid toote kirjeldust seoses lihaliikide klassifikatsiooniga.

(3)	Kuna tegemist on formaalse muudatusega, ei ole vaja uuesti avaldada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punkti a kohast registreerimistaotlust. Muudetud koonddokument tuleb teavitamise eesmärgil siiski avaldada.

(4)	Seega tuleb nimetus „Carne de Salamanca“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Carne de Salamanca“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.1 „värske liha (ja rups)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Muudetud koonddokument on teavitamise eesmärgil avaldatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. jaanuar 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 435, 24.12.2015, lk 12.

(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

LISA

KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (*1)

„CARNE DE SALAMANCA“

EÜ nr: ES-PGI-0005-01174 – 8.11.2013

KPN ()

KGT (X)

1. NIMETUS

„Carne de Salamanca“

2. LIIKMESRIIK VÕI KOLMAS RIIK

Hispaania

3. PÕLLUMAJANDUSTOOTE VÕI TOIDU KIRJELDUS

3.1. Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kõnealuse kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud liha saadakse veistest, kes on sündinud Morucha tõugu emastest aretusloomadest ning kes võivad olla puhast tõugu või Morucha tõugu emasloomade ja šarolee või limusiini tõugu isasloomade ristandid. Loomad võõrutatakse kõige varem viie kuu vanuselt ning neid kasvatatakse ekstensiivsel meetodil, kasutades ära loodusressursse.

Vastavalt loomade tapaeelsele vanusele eristatakse kolme järgmist lihalooma tüüpi.

—	Vasikas: loom, kelle tapavanus on kuni 8–12 kuud, kategooria Z;

—	mullikas: loom, kelle tapavanus on kuni 12–24 kuud, kategooriad A ja E;

—	noorveis: loom, kelle tapavanus on kuni 24–48 kuud, kategooriad B ja E.

Liha minimaalne laagerdumisaeg alates looma tapmise päevast on vasikate puhul kaks päeva, mullikate puhul neli päeva ja noorveiste puhul kuus päeva.

Rümba lihakusklassid on U, R ja O.

Rümba miinimumkaal vastavalt loomade klassile on:

—	vasikate puhul 140 kg;

—	mullikate puhul 200 kg;

—	noorveiste puhul 280 kg.

Rümba välispinna ja rinnaõõne rasvasusaste on kõigi kategooriate puhul 2 (õhuke rasvakiht).

24 tundi pärast looma tapmist peab liha pH, mida mõõdetakse rümba pikimas seljalihases, olema 6 või alla selle.

Kaitstud geograafilise tähisega värske liha omadused pärast looma tapmist, tükeldamist ja liha laagerdumist on järgmised.

—	Vasikas: liha on läikiv, selle värvus varieerub roosast helepunaseni, rasv on valge värvusega ning liha on puudutamisel sitke;

—	mullikas: liha on läikiv, selle värvus varieerub helepunasest kirsipunaseni, rasv on kollaka või kreemja värvusega ning liha on puudutamisel sitke;

—	noorveis: liha on läikiv, selle värvus varieerub tumedast kirsipunasest purpurpunaseni, rasv on kreemja või kollaka värvusega ning liha on puudutamisel sitke.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

––

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Kuna emasloomi peetakse vabas õhus, siis saavad nad oma sööda aasta ringi rohumaadelt ja rohumaa (dehesa) kõrrepõldudelt, ning kui looduslikku sööta napib, täiendatakse seda põllumajandusettevõttes leiduva heina ja põhuga.

Kevaditi söövad loomad rohumaadel lokkavat rohtu, millest osa niidetakse ja pannakse tallele. Suviti viiakse loomad põllumajandusettevõtete maadelt läbi voolavate jõgede või ojade kallastele või kõrrepõldudele, kust on hein või viljasaak juba koristatud.

Sügise saabudes, kui rohi on uuesti kasvanud, viiakse loomad taas rohumaadele ning sõltuvalt sealsest rohukasvust täiendatakse loomade sööta kevadel niidetud heinaga.

Aasta lõpus, kui rohumaad on enam-vähem lagedaks söödud, saavad oluliseks loomasöödaks tammetõrud. Tõrud on küll oluline, kuid loomade jaoks ebapiisav sööt. Seega tuleb sööta täiendada kevadel niidetud heinaga või põllumajandusettevõtte enda maadelt saadud söödataimede ja põhuga.

Vasikad on ammlehmade juures karjamaal viis kuni kuus kuud kestva imetamisperioodi jooksul. Emasloomade piimal põhinevat sööta hakatakse varakult täiendama sama rohumaasöödaga, mida saavad ammlehmad. Pärast võõrutamist nuumatakse vasikaid kuni tapmiseni heina, söödataimede ja muu põllumajandusettevõttest pärineva söödaga ning loodusliku teraviljasöödaga.

Perioodidel, mil sööta ebasoodsate ilmastikuolude tõttu napib, või nuumaperioodil võib loomadele lisasöödana anda üksnes geograafilisest piirkonnast pärit sööta ja heina ning taimset sööta, mille põhikomponent on teravili (vähemalt 60 % koguselisest koostisest), koguses, mis ei ületa 50 % aastasest kuivsööda kogusest. Selgesõnaliselt on keelatud selliste toodete kasutamine, mis võiksid mõjutada loomade normaalset kasvu- ja arengurütmi.

3.5. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas toimub kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud loomade sünd, kasvatamine ja söötmine kuni nende tapmiseni.

3.6. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet võib turustada portsjonitena, fileerituna, tükeldatuna või hakklihana tingimusel, et nimetatud töötluse teevad käitlejad, keda kontrollitakse kaitstud geograafilise tähise nõuetekohase kasutamise osas.

3.7. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Rümbad märgistatakse tapamajas kustutamatute või ühekordselt kasutatavate märgistega, mis kinnitatakse poolrümpade siseküljele viisil, mis võimaldab rümba veerandikke nende eraldamise korral täielikult identifitseerida.

Kaitstud geograafilise tähisega liha ning portsjoneid, fileesid, lihatükke või hakkliha sisaldavad pakendid peavad olema varustatud nummerdatud märgisega, millel on vähemalt sõnad „Kaitstud geograafiline tähis“ ja „Carne de Salamanca“.

Kui toode on saadud üksnes Morucha tõugu loomadelt, võib märgisele lisada ka sõnad „Raza Morucha“.

4. GEOGRAAFILISE PIIRKONNA TÄPNE MÄÄRATLUS

Salamanca provints.

5. SEOS GEOGRAAFILISE PIIRKONNAGA

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toote „Carne de Salamanca“ jaoks sobivate veiste kasvatamine on tihedalt seotud konkreetse geograafilise keskkonna – rohumaaga (dehesa), millel on suur ökoloogiline väärtus ja kus kasvavad iilekstammed.

Tänu pikkade külmade talvede, pikemalt kestva külmaperioodi ning palavate ja kuivade suvedega kontinentaalsele kliimale, millele on iseloomulik temperatuuri ja sademete hulga suur kõikumine sügisel ja talvel, on rohumaad liigirikkad kooslused, millele on tunnuslikud igihaljaste nahkjate lehtedega iilekstammed ning tihe ja lopsakas alusmets. Rohumaadel leidub vahemerelisi puhmastikke, mis kasvavad iileks- ja korgitammede ning harilike tammede ja tinditammede läheduses, samuti muude liikide, peamiselt kiviroosiku, leetpõõsa, kuldkannu ja astelherne puhmastikke. Samuti leidub heintaimede ja liblikõieliste üheaastaseid liike. Kõik need rohumaataimed on lihaveiste sööda peamine looduslik allikas.

Karjapidajad kasvatavad loomi selles keskkonnas traditsioonilisel viisil, milles lähtutakse loomade kohanemisest rohumaadel leiduva söödaga ja nende aasta ringi vabas õhus pidamisest. Loomad ei vaja spetsiaalseid loomapidamishooneid, vaid elavad pidevalt vabas õhus, kus nende ainsaks varjualuseks on iilekstammed. Selline karjapidamisviis lähtub looduslikest tsüklitest, vasikad sünnivad karjamaal kõrvalise abita ja jäävad emasloomade juurde viieks kuni seitsmeks kuuks, toitudes ammlehmapiimast ja karjamaarohust.

Lihaveised jagavad karjamaid hobuste, härjavõitluses kasutatavate härgade ja Ibeeria sigadega, keda karjatavad tavaliselt hobustel ratsutavad ratsakarjused, kes hoolitsevad loomade eest viisil, mis aitab rohumaid paremini kasutada ja neid säilitada. Ratsakarjuste tähtsust ja erilisust on tunnustatud ja neile on Salamancas püstitatud skulptor Venancio Blanco loodud mälestussammas, mis asub ühel tähtsamal linnaväljakul.

Sajandite jooksul rohumaadel toiminud loodusliku valiku käigus on välja arenenud veised, kes on kohanenud karmide loodustingimustega ja suudavad end rohumaal ära toita. Karja emasloomadel on välja arenenud tugev emainstinkt, mille abil nad kaitsevad oma vasikaid huntide ja rebaste rünnakute eest, ning nad on piisavalt tugevad kõnealuse karjatamisviisi jaoks. Nimetatud positiivsed omadused on olemas Morucha tõugu loomadel ja selle tõu ristanditel. Toode „Carne de Salamanca“ põhineb just Morucha tõul, mis kujunes välja Salamanca piirkonna rohumaadel. Vanasti kasutati nimetatud tõugu loomi seal piirkonnas tööloomana põllutöödel ja kohalikel härjavõitlustel, kuid ka lihaloomana. Aja jooksul aga said Morucha tõugu veistest eriliselt sobivad lihaloomad, eelkõige tänu emasloomade aretusomadustele. Möödunud sajandi keskpaigas toodi sisse uued loomatõud, näiteks šarolee ja limusiin, keda peeti samasugustes tingimustes, ning aja jooksul on just Morucha ja nimetatud tõugude ristandid rohumaade ökosüsteemiga väga hästi kohanenud. Nad suudavad ära kasutada piirkonna taimeressursse ja nendelt saab kõrgelt hinnatud liha.

5.2. Toote eripära

„Carne de Salamanca“ rümpadele on iseloomulik õhuke rasvakiht rümba välispinnal ja rinnaõõne siseküljel.

Toote „Carne de Salamanca“ tekstuur on pisut kiuline, kuna loomade lihaskiud on peenikesed. Liha on tugeva värvusega, mis varieerub roosast purpurpunaseni. Lihasisene marmorjas rasv on ühtlaselt jaotunud ega ole suurtes kogustes ladestunud. Lihale iseloomulikku maitset ja lõhna andva rasva värvus varieerub valgest kollase või kreemjani.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kõige olulisemateks teguriteks on kahtlemata traditsiooniline söötmismeetod, mis hõlmab emasloomade piima ja looduslikku rohusööta, loomade karjatamine Salamanca piirkonna looduslikel rohumaadel ja Morucha tõu omadused. Just tänu nendele teguritele on võimalik saada toode, mille erilised omadused eristavad seda muust veiselihast, kuna selle lihaskiud on peenikesemad, läige ja värvus, mis varieerub roosast purpurpunaseni, on tugevamad ning lihasisene rasv on ühtlaselt jaotunud ega ladestu suurtes kogustes.

Tänu traditsioonilisele ekstensiivsele karjakasvatusviisile on aastakümnete jooksul välja arenenud veised, kes on täiuslikult kohanenud eluga rohumaadel ja kelle iseloomulikud omadused on järgmised:

—	väike kuni keskmine kasv ja väike kaal, hea ainevahetus, mis aitab söödavajaduse rahuldada ka juhul, kui rohtu ei ole väga palju;

—	hästi arenenud lihased, mis võimaldavad füüsilist pingutust ning tagavad hea ja kerge liikuvuse ulatuslikel aladel, kuna sööda ja vee leidmiseks peavad loomad päevas läbima mitmeid kilomeetreid;

—	suur vastupidavus, mis võimaldab elada piirkonna karmides kliimatingimustes nii suvel kui ka talvel.

Tänu kõnealust tüüpi veiste geenide ja igapäevase intensiivse lihastöö koosmõjule on loomade lihasmass peenekiulisem kui veistel tavaliselt ning selle tulemusel ei ole nende liha väga kiuline.

Rümpade rasvasusklass on seotud karjatamisviisiga ning loomade sitkuse ja kiire arenguga. Asjaolu, et loomad on pidevas liikumises, takistab rasva üleliigset ladestumist kindlatesse piirkondadesse ja sel viisil suudavad nad paremini läbida pikki vahemaid, et toitu leida. Perioodidel, mil sööta on külluses, suudavad loomad koguda lihasmassi koguneva rasva varusid, kuid see ei muuda neid vähem liikuvaks. Tänu sellele on rasv veistelt saadavas lihas ühtlaselt jaotunud ega ladestu suurtes kogustes ning sõltuvalt looma tapavanusest varieerub selle värvus valgest kollase või kreemjani.

Järgitakse loomulikku imetamisperioodi, st vasikad võõrutatakse tavapärasest hiljem, ja nad jäävad emasloomade juurde rohumaale. Sellest tulenevalt hakkavad vasikad emasloomade piima kõrval sööma ka rohumaal leiduvat, peamiselt kevadist rohtu, mis sisaldab suuremas koguses pigmente (klorofülli ja karotenoide), ning see annab lihale iseloomuliku värvuse ja läike. Tänu sellele ja asjaolule, et tõule on geneetiliselt omane tavapärasest punasem liha, on veiste liha väga läikiv ja selle tugev värvus varieerub roosast purpurpunaseni.

Veiste kasvatamine ja nende liha tarbimine on tihedalt seotud kõnealuse piirkonnaga. Salamanca liha kasutati juba 15. sajandil selle kuulsuse ja hea maine tõttu feodaalidele andami maksmiseks.

Alates 20. sajandi keskpaigast on tavaline, et lihamüüjad ja restoranid tõstavad oma vitriinidel ja menüüdes uhkusega esile toodet „Carne de Salamanca“, et näidata oma klientidele, et nad pakuvad piirkonna parimat liha, mida tarbijad kõrgelt hindavad ja tarbida soovivad.

Leidub arvukalt kirjalikke tõendeid selle kohta, et „Carne de Salamanca“ on tarbijate seas tuntud ja eelistatud. Näiteks kirjutab Luis Carandell oma raamatu „Vivir en Madrid“ (1967) sissejuhatuses: „Sündisin Barcelonas 1929. aastal ja sündisin uuesti Madridis 1947. aastal ... See oli linn, kuhu toodi köögivilju Valenciast, kala Bilbaost, liha Salamancast, veini La Manchast ja kangaid Katalooniast“.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7]

http://www.itacyl.es/opencms_wf/opencms/informacion_al_ciudadano/calidad_alimentaria/4_condiciones_DOP/index.html

(*1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/69,

16. jaanuar 2018,

kaitstud geograafilise tähise „Carne de Morucha de Salamanca“ (KGT) registreerimise tühistamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 54 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (2) artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et registreerimise tühistamise puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr 1151/2012 artiklites 49–52 sätestatud menetlust, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 54 lõikes 1.

(2)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõikele 2 ja kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 7 lõikega 1 esitas Hispaania taotluse tühistada Euroopa Liidu Teatajas esitatud kaitstud geograafilise tähise (KGT) „Carne de Morucha de Salamanca“ registreerimine (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Carne de Morucha de Salamanca“ (KGT) kustutada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrist.

(4)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 viimasele lõigule toimub tühistamine kooskõlas kõnealuse määruse artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meede on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Carne de Morucha de Salamanca“ (KGT) on tühistatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. jaanuar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega (ELT L 179, 19.6.2014, lk 17).

(3) ELT C 201, 24.6.2017, lk 5.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/70,

16. jaanuar 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses ametoktradiini, metüülkloropürifossi, tsüprokonasooli, difenokonasooli, fluasinaami, flutriafooli, proheksadiooni ja naatriumkloriidi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 14 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Fluasinaami, flutriafooli ja proheksadiooni jääkide piirnormid on kehtestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas. Metüülkloropürifossi jääkide piirnormid on kehtestatud kõnealuse määruse II lisas ja III lisa B osas. Ametokradiini, tsüprokonasooli ja difenokonasooli jääkide piirnormid on sätestatud kõnealuse määruse III lisa A osas. Naatriumkloriidi jääkide konkreetseid piirnorme ei ole sätestatud ning ainet ei ole kantud kõnealuse määruse IV lisasse, seega kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 18 lõike 1 punktis b sätestatud vaikeväärtust 0,01 mg/kg.

(2)	Seoses kasutusloa andmisega toimeainet ametoktradiini sisaldava taimekaitsevahendi kasutamiseks maitsetaimede ja söödavate lillede puhul on esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 kohane taotlus muuta kehtivat jääkide piirnormi.

(3)

Metüülkloropürifossi kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega hurmaade ja granaatõunte puhul. Tsüprokonasooli kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega hariliku kurgirohu seemnete puhul. Difenokonasooli kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega aprikooside, maasikate, peakapsa, aedsalati ja muude salatitaimede, lehtpeedi, maitsetaimede ja söödavate lillede, kardi, varsselleri, porrulaugu, rabarberi, kaunviljade, odra ning juurtest ja risoomidest valmistatud maitseainete puhul. Fluasinaami kohta on selline taotlus esitatud sibula, pesasibula ja küüslaugu puhul. Proheksadiooni kohta on selline taotlus esitatud ploomide puhul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõigete 2 ja 4 alusel on esitatud taotlus flutriafooli kasutamiseks humala puhul. Taotluse esitaja väitel on Ameerika Ühendriikides lubatud nimetatud kultuuri puhul kõnealust ainet kasutada ja see põhjustab määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud jääkide piirnormidest suuremat jääkide sisaldust, mistõttu tuleks kehtestada kõrgemad jääkide piirnormid, et hoida ära kaubandustõkete tekkimine kõnealuse kultuuri importimise korral.

(5)	Asjaomased liikmesriigid hindasid määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 8 kohaselt kõnealuseid taotlusi ja edastasid hindamisaruanded komisjonile.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) hindas taotlusi ja hindamisaruandeid, uurides eelkõige tarbijatele ja, kui vaja, ka loomadele avalduvat ohtu, ning esitas põhjendatud arvamused kavandatud jääkide piirnormide kohta (2). Toiduohutusamet edastas kõnealused arvamused taotlejatele, komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi need üldsusele kättesaadavaks.

(7)

Toiduohutusamet hindas tsüprokonasooli käsitlevat taotlust, et kehtestada jääkide piirnorm rapsi puhul, ning esitas kavandatava jääkide piirnormi kohta põhjendatud arvamuse (3). Kooskõlas olemasolevate liidu suunistega jääkide piirnormide ekstrapoleerimise kohta on asjakohane kehtestada rapsi puhul sama jääkide piirnorm mis hariliku kurgirohu seemnete puhul.

(8)

Kõigi muude taotluste kohta tegi toiduohutusamet järelduse, et kõik andmeid käsitlevad nõuded on täidetud ja taotlejate soovitud muudatused jääkide piirnormides on tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad, arvestades tarbija kokkupuute hinnangut Euroopa 27 konkreetse tarbijarühma kohta. Toiduohutusamet võttis arvesse kõige uuemat teavet ainete toksikoloogiliste omaduste kohta. Hinnangute kohaselt ei teki ei tarbijate eluaegsel kokkupuutel kõnealuste ainetega kõigi selliseid aineid sisaldada võivate toiduainete tarbimisel ega ka asjaomaste toodete suures koguses tarbimisega kaasneval lühiajalisel kokkupuutel ohtu ületada aktsepteeritavat päevadoosi või akuutset standarddoosi.

(9)

Naatriumkloriid on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1529 (4) kohaselt heaks kiidetud põhiainena. Selle aine kasutustingimuste puhul ei eeldata selliste jääkide tekkimist toidus ja söödas, mis võiksid tarbijat ohustada. Seepärast on asjakohane kanda kõnealune aine määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisasse.

(10)	Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja võttes arvesse käsitletava küsimuse puhul asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2.

(11)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. jaanuar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) Euroopa Toiduohutusameti teaduslike aruannetega saab tutvuda aadressil http://www.efsa.europa.eu:

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for ametoctradin in herbs and edible flowers“ (Põhjendatud arvamus ametokradiini jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta maitsetaimede ja söödavate õite puhul), EFSA Journal 2017; 15(6):4869 [21 lk].

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for chlorpyrifos-methyl in kaki/Japanese persimmon and granate apple/pomegranate“ (Põhjendatud arvamus metüülkloropürifossi jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta hurmaade ja granaatõunte puhul), EFSA Journal 2017; 15(5):4838 [24 lk].

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for difenoconazole in various crops“ (Põhjendatud arvamus difenokonasooli jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta eri kultuuride puhul), EFSA Journal 2017; 15(7):4893 [33 lk].

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels (MRL) for propamocarb in onions, shallots and garlic“ (Põhjendatud arvamus fluasinaami kehtivate piirnormide muutmise kohta sibula, pesasibula ja küüslaugu puhul), EFSA Journal 2017; 15(7):4904 [22 lk].

„Reasoned opinion on the setting of import tolerance for flutriafol in hops“ (Põhjendatud arvamus flutriafooli jääkide piirnormide kehtestamise kohta humala puhul impordi jaoks), EFSA Journal 2017; 15(7):4875 [22 lk].

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue level for prohexadione (considered variant prohexadione-calcium) in plums“ (Põhjendatud arvamus proheksadiooni (hinnatud kaltsiumproheksadioonina) jääkide kehtiva piirnormi muutmise kohta ploomide puhul), EFSA Journal 2017; 15(6):4837 [20 lk].

(3) „Reasoned opinion on the modification of the existing MRLs for cyproconazole in rapeseed“ (Põhjendatud arvamus tsüprokonasooli jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta rapsiseemnete puhul). EFSA Journal 2011; 9(5):2187 [30 lk].

(4) Komisjoni 7. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1529, millega kiidetakse kooskõlas taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 heaks põhiaine naatriumkloriid ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 232, 8.9.2017, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.

II lisas asendatakse metüülkloropürifossi, fluasinaami, flutriafooli ja proheksadiooni käsitlevad veerud järgmistega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Metüülkloropürifoss (F)

Fluasinaam (F)

Flutriafool

Proheksadioon (proheksadioon (hape) ja selle soolad, väljendatud proheksadioonkaltsiumina)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0110000

Tsitrusviljad

0,01 (*1)

0110010

Greibid

0,05 (*1)

0110020

Apelsinid

0,5

0110030

Sidrunid

0,3

0110040

Laimid

0,05 (*1)

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0,05 (*1)

0120000

Pähklid

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0,5

0,4 (+)

0,1

0130010

Õunad

0,3 (+)

0130020

Pirnid

0,3 (+)

0130030

Küdooniad

0,01 (*1)

0130040

Astelpihlaka viljad

(*2)

0,01 (*1)

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

(*2)

0,01 (*1)

0130990

Muud

0,01 (*1)

0140000

Luuviljad

0,01 (*1)

0140010

Aprikoosid

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0140020

Maguskirsid

0,05 (*1)

0,4

0140030

Virsikud

0,5

0,6

0,01 (*1)

0140040

Ploomid

0,05 (*1)

0,4

0,05

0140990

Muud

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a)	Viinamarjad

0,2

0,01 (*1)

0151010

Lauaviinamarjad

0,01 (*1) (+)

0,8

0151020

Veiniviinamarjad

3 (+)

1,5 (+)

0152000

Maasikad

0,5

0,01 (*1)

1,5

0,15

0153000

c)	Koguviljad

0,05 (*1)

0,01 (*1) (+)

0,01 (*1)

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0,01 (*1)

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0,01 (*1)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0,01 (*1)

0154050

Kibuvitsamarjad

(*2)

0,01 (*1)

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

(*2)

0,01 (*1)

0154070

Õun-viirpuu marjad

(*2)

0,01 (*1)

0154080

Musta leedri marjad

(*2)

0,01 (*1)

0154990

Muud

0,01 (*1)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0,01 (*1)

0161000

a)	Söödava koorega

0,01 (*1)

0161010

Datlid

0,05 (*1)

0161020

Viigimarjad

0,05 (*1)

0161030

Lauaoliivid

0,05 (*1)

0161040

Kinkanid

0,05 (*1)

0161050

Tähtviljad

(*2)

0161060

Hurmaad

(*2)

0161070

Jambolanid

(*2)

0161990

Muud

0,05 (*1)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

(*2)

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

(*2)

0162060

Virgiinia persimonid

(*2)

0162990

Muud

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0163020

Banaanid

0,05 (*1)

0,3

0163030

Mangod

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0163040

Papaiad

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0163050

Granaatõunad

0,3

0,01 (*1)

0163060

Suhkurannoonad

(*2)

0,01 (*1)

0163070

Guajaavid

(*2)

0,01 (*1)

0163080

Ananassid

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

(*2)

0,01 (*1)

0163100

Durianid

(*2)

0,01 (*1)

0163110

Oga-annoonad

(*2)

0,01 (*1)

0163990

Muud

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0211000

Kartulid

0,02

0,01 (*1)

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0,01 (*1)

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

(*2)

0212990

Muud

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0,01 (*1)

0213010

Söögipeet

0,06 (+)

0213020

Porgand

0,01 (*1)

0213030

Juurseller

0,01 (*1)

0213040

Mädarõigas

0,01 (*1)

0213050

Maapirn

0,01 (*1)

0213060

Pastinaak

0,01 (*1)

0213070

Juurpetersell

0,01 (*1)

0213080

Redis

0,01 (*1)

0213090

Aed-piimjuur

0,01 (*1)

0213100

Kaalikas

0,01 (*1)

0213110

Naeris

0,01 (*1)

0213990

Muud

0,01 (*1)

0220000

Sibulköögivili

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0220010

Küüslauk

0,06

0220020

Sibul

0,06

0220030

Pesasibul

0,06

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0,01 (*1)

0220990

Muud

0,01 (*1)

0230000

Viliköögivili

0,01 (*1)

0231000

a)	Maavitsalised

0,5

0231010

Tomat

0,3

0,8

0231020

Harilik paprika

0,01 (*1)

0231030

Baklažaan

0,01 (*1)

0231040

Söödav muskushibisk

0,01 (*1)

0231990

Muud

0,01 (*1)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0,15

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0233010

Melon

0,2 (+)

0233020

Suureviljaline kõrvits

0,01 (*1)

0233030

Arbuus

0,2 (+)

0233990

Muud

0,01 (*1)

0234000

d)	Suhkrumais

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0239000

e)	Muu viliköögivili

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud

0244000

Nuikapsad

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad lilled

0,05 (*1)

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0,01 (*1)

0251010

Põldkännak

0,01 (*1)

0251020

Aedsalat

1,5

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0,01 (*1)

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0,01 (*1)

0251050

Ameerika kollakas

(*2)

0,01 (*1)

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0,01 (*1)

0251070

Kapsas-lehtsinep

(*2)

0,01 (*1)

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0,01 (*1)

0251990

Muud

0,01 (*1)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,01 (*1)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

(*2)

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

(*2)

0,01 (*1)

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0,01 (*1)

0255000

e)	Salatsigur

0,01 (*1)

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad lilled

0,05 (*1)

0,02 (*1)

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

(*2)

0256060

Rosmariin

(*2)

0256070

Aed-liivatee

(*2)

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad lilled

(*2)

0256090

Loorberilehed

(*2)

0256100

Estragon

(*2)

0256990

Muud

0260000

Kaunköögivili

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0260050

Läätsed

0260990

Muud

0270000

Varsköögivili

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0270010

Spargel

0270020

Kardi

0270030

Varsseller

0270040

Salat-apteegitill

0270050

Harilik artišokk

0270060

Porrulauk

0270070

Rabarber

0270080

Bambusevõrsed

(*2)

0270090

Palmipungad

(*2)

0270990

Muud

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

(*2)

0,01 (*1)

0300000

KAUNVILI

0,05 (*1)

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0,02 (*1)

0300010

Oad

(+)

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0300990

Muud

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,05 (*1)

0,01 (*1)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401020

Maapähklid

0,15

0,9

0401030

Unimagunaseemned

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401040

Seesamiseemned

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401050

Päevalilleseemned

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401060

Rapsiseemned

0,5

0,01 (*1)

0401070

Sojaoad

0,4

0,01 (*1)

0401080

Sinepiseemned

0,5

0,01 (*1)

0401090

Puuvillaseemned

0,5

0,01 (*1)

0401100

Kõrvitsaseemned

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401110

Värvisafloori seemned

(*2)

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

(*2)

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401130

Põldtudra seemned

(*2)

0,5

0,01 (*1)

0401140

Kanepiseemned

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401150

Riitsinuseseemned

(*2)

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0401990

Muud

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0402000

Õlivili

0,02 (*1)

0,01 (*1)

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

(*2)

0402030

Õlipalmi viljad

(*2)

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

(*2)

0402990

Muud

0500000

TERAVILI

0,02 (*1)

0500010

Oder

0,15

0,1

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0,01 (*1)

0,02 (*1)

0500030

Mais

0,01 (*1)

0,02 (*1)

0500040

Harilik hirss

0,01 (*1)

0,02 (*1)

0500050

Kaer

0,01 (*1)

0,1

0500060

Riis

1,5 (+)

0,02 (*1)

0500070

Rukis

0,15

0,1

0500080

Harilik sorgo

1,5

0,02 (*1)

0500090

Nisu

0,15

0,1

0500990

Muud

0,01 (*1)

0,02 (*1)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,05 (*1)

0610000

Teed

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0620000

Kohvioad

(*2)

0,1 (*1)

0,15

0630000

Taimeteed

(*2)

0,05 (*1)

0631000

Õitest

(*2)

0,1 (*1)

0631010

Kummel

(*2)

0631020

Hapu hibisk

(*2)

0631030

Roos

(*2)

0631040

Jasmiin

(*2)

0631050

Pärn

(*2)

0631990

Muud

(*2)

0632000

b)	Lehtedest ja maitsetaimedest

(*2)

0,1 (*1)

0632010

Maasikas

(*2)

0632020

Tee-punapõõsas

(*2)

0632030

Matepuu

(*2)

0632990

Muud

(*2)

0633000

Juurtest

(*2)

3 (+)

0633010

Palderjan

(*2)

0633020

Ženženn

(*2)

0633990

Muud

(*2)

0639000

d)	Muudest taimeosadest

(*2)

0,1 (*1)

0640000

Kakaooad

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0700000

HUMAL

0,1 (*1)

0,01 (*1)

0800000

MAITSEAINED

(*2)

0810000

Seemned

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0810010

Aniis

(*2)

0810020

Pärsia köömen

(*2)

0810030

Seller

(*2)

0810040

Koriander

(*2)

0810050

Harilik vürtsköömen

(*2)

0810060

Aedtill

(*2)

0810070

Harilik apteegitill

(*2)

0810080

Põld-lambalääts

(*2)

0810090

Muskaatpähkel

(*2)

0810990

Muud

(*2)

0820000

Viljad

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0820010

Piment

(*2)

0820020

Jaapani pipar

(*2)

0820030

Köömen

(*2)

0820040

Kardemon

(*2)

0820050

Kadakamarjad

(*2)

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

(*2)

0820070

Vanill

(*2)

0820080

Tamarind

(*2)

0820990

Muud

(*2)

0830000

Puukoor

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0830010

Kaneel

(*2)

0830990

Muud

(*2)

0840000

Juured ja risoomid

(*2)

0840010

Lagritsa-magusjuur

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0840020

Harilik ingver

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0840040

Mädarõigas

(*2)

(+)

0840990

Muud

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0850000

Pungad

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0850010

Nelk

(*2)

0850020

Kappar

(*2)

0850990

Muud

(*2)

0860000

Õie emakasuue

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0860010

Safran

(*2)

0860990

Muud

(*2)

0870000

Seemnerüü

(*2)

0,1 (*1)

0,05 (*1)

0870010

Muskaatõis

(*2)

0870990

Muud

(*2)

0900000

SUHKRUTAIMED

(*2)

0,01 (*1)

0900010

Suhkrupeedi juured

(*2)

0,06

0900020

Harilik suhkruroog

(*2)

0,01 (*1)

0900030

Juursigur

(*2)

0,01 (*1)

0900990

Muud

(*2)

0,01 (*1)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

0,05 (*1)

0,01 (*1)

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

0,01 (*1)

1011020

Rasvkude

0,01 (*1)

1011030

Maks

0,1 (+)

1011040

Neerud

0,01 (*1)

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,01 (*1)

1011990

Muud

0,01 (*1)

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

0,01 (*1)

1012020

Rasvkude

0,01 (*1)

1012030

Maks

0,3 (+)

1012040

Neerud

0,01 (*1)

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,01 (*1)

1012990

Muud

0,01 (*1)

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

0,01 (*1)

1013020

Rasvkude

0,01 (*1)

1013030

Maks

0,3 (+)

1013040

Neerud

0,01 (*1)

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,01 (*1)

1013990

Muud

0,01 (*1)

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

0,01 (*1)

1014020

Rasvkude

0,01 (*1)

1014030

Maks

0,3 (+)

1014040

Neerud

0,01 (*1)

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,01 (*1)

1014990

Muud

0,01 (*1)

1015000

e)	Hobuslased

(*2)

1015010

Lihaskude

(*2)

0,01 (*1)

1015020

Rasvkude

(*2)

0,01 (*1)

1015030

Maks

(*2)

0,3 (+)

1015040

Neerud

(*2)

0,01 (*1)

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

(*2)

0,01 (*1)

1015990

Muud

(*2)

0,01 (*1)

1016000

f)	Kodulinnud

1016010

Lihaskude

0,01 (*1)

1016020

Rasvkude

0,01 (*1)

1016030

Maks

0,03

1016040

Neerud

0,03

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,03

1016990

Muud

0,01 (*1)

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

(*2)

1017010

Lihaskude

(*2)

0,01 (*1)

1017020

Rasvkude

(*2)

0,01 (*1)

1017030

Maks

(*2)

0,3 (+)

1017040

Neerud

(*2)

0,01 (*1)

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

(*2)

0,01 (*1)

1017990

Muud

(*2)

0,01 (*1)

1020000

Piim

0,01 (*1)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

0,01 (*1)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

(*2)

1030030

Haned

(*2)

1030040

Vutid

(*2)

1030990

Muud

(*2)

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

(*2)

0,05 (*1)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

(*2)

0,01 (*1)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

(*2)

0,01 (*1)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

(*2)

0,01 (*1)

–

rasvas lahustuv

Fluasinaam (F)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jääkide omaduste kohta töödeldud toodetes ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 18. oktoobriks 2018, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0130010	Õunad
0130020	Pirnid

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 18. oktoobriks 2018, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0151010

Lauaviinamarjad

(+)

0151020

Veiniviinamarjad

(+)

0153000

c)	koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0300010

Oad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 18. oktoobriks 2018, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0633000

juured

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

(+)

Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana, kood 0840040 ) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana, kood 0213040 ), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid jääkide sisalduse muutusi.

0840040

Mädarõigas

Flutriafool

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jääkide omaduste kohta töödeldud toodetes ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 27. jaanuariks 2018, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0130000	Õunviljad
0130010	Õunad
0130020	Pirnid
0130030	Küdooniad
0130040	Astelpihlaka viljad
0130050	Nisperod / jaapani villpöörise viljad
0130990	Muud
0151020	Veiniviinamarjad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 27. jaanuariks 2018, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0213010	Söögipeet
0233010	Melon
0233030	Arbuus
0500060	Riis

(+)

0840040

Mädarõigas

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave söötmisuuringute proovide säilitustingimuste kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 27. jaanuariks 2018, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

1011030

Maks

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metabolismi kohta mäletsejalistes ja söötmisuuringute proovide säilitustingimuste kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 27. jaanuariks 2018, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

1012030	Maks
1013030	Maks
1014030	Maks

(+)

1015030

Maks

(+)

1017030

Maks

Proheksadioon (proheksadioon (hape) ja selle soolad, väljendatud proheksadioonkaltsiumina)

(+)

0840040

Mädarõigas“

III lisa muudetakse järgmiselt:

A osas asendatakse ametoktradiini, tsüprokonasooli ja difenokonasooli käsitlevad veerud järgmistega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (2)

Ametoktradiin (R)

Tsüprokonasool (F)

Difenokonasool

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0110000

Tsitrusviljad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,6

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0,01 (*3)

0,1

0,8

0130010

Õunad

0130020

Pirnid

0130030

Küdooniad

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud

0140000

Luuviljad

0,01 (*3)

0140010

Aprikoosid

0,1

0,7

0140020

Maguskirsid

0,1

0,3

0140030

Virsikud

0,1

0,5

0140040

Ploomid

0,05 (*3)

0,5

0140990

Muud

0,05 (*3)

0,1

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a)	Viinamarjad

0,2

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,5

0153000

c)	Koguviljad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0153010

Pamplid

1,5

0153020

Põldmurakad

0,1

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

1,5

0153990

Muud

0,1

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0154010

Mustikad

0,1

0154020

Jõhvikad

0,1

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0,2

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0,1

0154050

Kibuvitsamarjad

0,1

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0,1

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,8

0154080

Musta leedri marjad

0,1

0154990

Muud

0,1

0160000

Mitmesugused puuviljad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0161000

a)	Söödava koorega

0161010

Datlid

0,1

0161020

Viigimarjad

0,1

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0,6

0161050

Tähtviljad

0,1

0161060

Hurmaad

0,8

0161070

Jambolanid

0,1

0161990

Muud

0,1

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0,1

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0,6

0163020

Banaanid

0,1

0163030

Mangod

0,1

0163040

Papaiad

0,2

0163050

Granaatõunad

0,1

0163060

Suhkurannoonad

0,1

0163070

Guajaavid

0,1

0163080

Ananassid

0,1

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0,1

0163100

Durianid

0,1

0163110

Oga-annoonad

0,1

0163990

Muud

0,1

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,05 (*3)

0211000

Kartulid

0,05

0,1

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0,05

0,1

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0,01 (*3)

0213010

Söögipeet

0,4

0213020

Porgand

0,4

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0,4

0213050

Maapirn

0,4

0213060

Pastinaak

0,4

0213070

Juurpetersell

0,4

0213080

Redis

0,4

0213090

Aed-piimjuur

0,4

0213100

Kaalikas

0,4

0213110

Naeris

0,4

0213990

Muud

0,4

0220000

Sibulköögivili

0,05 (*3)

0220010

Küüslauk

1,5

0,5

0220020

Sibul

1,5

0,5

0220030

Pesasibul

1,5

0,5

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud

0,01 (*3)

0,5

0230000

Viliköögivili

0,05 (*3)

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomat

0231020

Harilik paprika

0,8

0231030

Baklažaan

1,5

0,6

0231040

Söödav muskushibisk

1,5

0,05 (*3)

0231990

Muud

1,5

0,05 (*3)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,3

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,2

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud

0234000

d)	Suhkrumais

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0239000

e)	Muu viliköögivili

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,05 (*3)

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0,01 (*3)

0,2

0241990

Muud

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0242000

Peakapsad

0,3

0242010

Rooskapsas

0,01 (*3)

0242020

Peakapsas

0242990

Muud

0,01 (*3)

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0,01 (*3)

0243990

Muud

0,01 (*3)

0244000

Nuikapsad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad lilled

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

0,05 (*3)

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0,05 (*3)

0,8

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0,05 (*3)

0251050

Ameerika kollakas

0,05 (*3)

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0,05 (*3)

0251070

Kapsas-lehtsinep

0,05 (*3)

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0,05 (*3)

0251990

Muud

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,05 (*3)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud

0,05 (*3)

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,5

0255000

e)	Salatsigur

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,08

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad lilled

0,05 (*3)

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad lilled

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud

0260000

Kaunköögivili

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0260050

Läätsed

0,05 (*3)

0260990

Muud

0,05 (*3)

0270000

Varsköögivili

0270010

Spargel

0,01 (*3)

0,1

0,05 (*3)

0270020

Kardi

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0270030

Varsseller

0,2

0270040

Salat-apteegitill

0,05 (*3)

0270050

Harilik artišokk

0,01 (*3)

0,1

0270060

Porrulauk

0,05 (*3)

0,6

0270070

Rabarber

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,5

0270080

Bambusevõrsed

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0270090

Palmipungad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0270990

Muud

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0300000

KAUNVILI

0,01 (*3)

0,08

0300010

Oad

0,06

0300020

Läätsed

0,06

0300030

Herned

0,1

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0,06

0300990

Muud

0,06

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,01 (*3)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0,05 (*3)

0,2

0401020

Maapähklid

0,05 (*3)

0401030

Unimagunaseemned

0,4

0,05 (*3)

0401040

Seesamiseemned

0,05 (*3)

0401050

Päevalilleseemned

0,05 (*3)

0401060

Rapsiseemned

0,4

0,5

0401070

Sojaoad

0,07

0,1

0401080

Sinepiseemned

0,4

0,2

0401090

Puuvillaseemned

0,05 (*3)

0401100

Kõrvitsaseemned

0,05 (*3)

0401110

Värvisafloori seemned

0,05 (*3)

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0,4

0,05 (*3)

0401130

Põldtudra seemned

0,4

0,05 (*3)

0401140

Kanepiseemned

0,05 (*3)

0401150

Riitsinuseseemned

0,05 (*3)

0401990

Muud

0,05 (*3)

0402000

Õlivili

0,05 (*3)

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0,05 (*3)

0402030

Õlipalmi viljad

0,05 (*3)

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0,05 (*3)

0402990

Muud

0,05 (*3)

0500000

TERAVILI

0,01 (*3)

0500010

Oder

0,2

0,3

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0,1

0,05 (*3)

0500030

Mais

0,1

0,05 (*3)

0500040

Harilik hirss

0,1

0,05 (*3)

0500050

Kaer

0,2

0,05 (*3)

0500060

Riis

0,1

0500070

Rukis

0,1

0500080

Harilik sorgo

0,1

0,05 (*3)

0500090

Nisu

0,1

0500990

Muud

0,1

0,05 (*3)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,01 (*3)

0610000

Teed

0,05 (*3)

0620000

Kohvioad

0,1

0,05 (*3)

0630000

Taimeteed

0,05 (*3)

0631000

Õitest

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b)	Lehtedest ja maitsetaimedest

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

Juurtest

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	Muudest taimeosadest

0640000

Kakaooad

0,05 (*3)

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0,05 (*3)

0700000

HUMAL

100

0,05 (*3)

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,3

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,3

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,3

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0840020

Harilik ingver

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0840040

Mädarõigas

(+)

0840990

Muud

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0850000

Pungad

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,3

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,3

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0,01 (*3)

0,05 (*3)

0,3

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

0,01 (*3)

0900010

Suhkrupeedi juured

0,1

0,2

0900020

Harilik suhkruroog

0,05 (*3)

0900030

Juursigur

0,05 (*3)

0,6

0900990

Muud

0,05 (*3)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

0,03 (*3)

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

0,05 (*3)

0,05

1011020

Rasvkude

0,05 (*3)

0,05

1011030

Maks

0,5

0,2

1011040

Neerud

0,5

0,2

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,5

0,2

1011990

Muud

0,05 (*3)

0,1

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

0,05 (*3)

0,05

1012020

Rasvkude

0,05 (*3)

0,05

1012030

Maks

0,5

0,2

1012040

Neerud

0,5

0,2

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,5

0,2

1012990

Muud

0,05 (*3)

0,1

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

0,05 (*3)

0,05

1013020

Rasvkude

0,05 (*3)

0,05

1013030

Maks

0,5

0,2

1013040

Neerud

0,5

0,2

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,5

0,2

1013990

Muud

0,05 (*3)

0,1

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

0,05 (*3)

0,05

1014020

Rasvkude

0,05 (*3)

0,05

1014030

Maks

0,5

0,2

1014040

Neerud

0,5

0,2

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,5

0,2

1014990

Muud

0,05 (*3)

0,1

1015000

e)	Hobuslased

1015010

Lihaskude

0,05 (*3)

0,05

1015020

Rasvkude

0,05 (*3)

0,05

1015030

Maks

0,5

0,2

1015040

Neerud

0,5

0,2

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,5

0,2

1015990

Muud

0,05 (*3)

0,1

1016000

f)	Kodulinnud

0,05 (*3)

0,1

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

0,05 (*3)

0,1

1017020

Rasvkude

0,05 (*3)

0,1

1017030

Maks

0,5

0,2

1017040

Neerud

0,5

0,2

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,5

0,2

1017990

Muud

0,05 (*3)

0,1

1020000

Piim

0,03 (*3)

0,05 (*3)

0,005 (*3)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

0,03 (*3)

0,05 (*3)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05 (*3)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,03 (*3)

0,05 (*3)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,03 (*3)

0,05 (*3)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,03 (*3)

0,05 (*3)

–

rasvas lahustuv

Ametoktradiin (R)

jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul:

ametoktradiin – kood 1000000 , välja arvatud 1040000 : ametoktradiini metaboliit 4-(7-amino-5-etüül[1,2,4]triasolo[1,5-a]pürimidiin-6-üül)butaanhape (M650F01) ja metaboliit 6-(7-amino-5-etüül[1,2,4]triasolo[1,5-a]pürimidiin-6-üül)heksaanhape (M650F06), väljendatud ametoktradiinina

(+)

0840040

Mädarõigas

Tsüprokonasool (F)

(+)

0840040

Mädarõigas

Difenokonasool

(+)

0840040

Mädarõigas“

B osas asendatakse metüülkloropürifossi käsitlev veerg järgmisega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (3)

Metüülkloropürifoss (F)

(1)

(2)

(3)

0130040

Astelpihlaka viljad

0,5

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0,5

0154050

Kibuvitsamarjad

0,05 (*4)

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0,05 (*4)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,05 (*4)

0154080

Musta leedri marjad

0,05 (*4)

0161050

Tähtviljad

0,05 (*4)

0161060

Hurmaad

0,5

0161070

Jambolanid

0,05 (*4)

0162040

Kaktusviljad

0,05 (*4)

0162050

Kuldlehiku viljad

0,05 (*4)

0162060

Virgiinia persimonid

0,05 (*4)

0163060

Suhkurannoonad

0,05 (*4)

0163070

Guajaavid

0,05 (*4)

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0,05 (*4)

0163100

Durianid

0,05 (*4)

0163110

Oga-annoonad

0,05 (*4)

0212040

Roogmaranta

0,05 (*4)

0251050

Ameerika kollakas

0,05 (*4)

0251070

Kapsas-lehtsinep

0,05 (*4)

0252020

Portulak

0,05 (*4)

0253000

c)	viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,05 (*4)

0256050

Aedsalvei

0,05 (*4)

0256060

Rosmariin

0,05 (*4)

0256070

Aed-liivatee

0,05 (*4)

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad lilled

0,05 (*4)

0256090

Loorberilehed

0,05 (*4)

0256100

Estragon

0,05 (*4)

0270080

Bambusevõrsed

0,05 (*4)

0270090

Palmipungad

0,05 (*4)

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0401110

Värvisafloori seemned

0,05 (*4)

0401120

Kurgirohu seemned

0,05 (*4)

0401130

Põldtudra seemned

0,05 (*4)

0401150

Riitsinuseseemned

0,05 (*4)

0402020

Õlipalmi tuumad

0,05 (*4)

0402030

Õlipalmi viljad

0,05 (*4)

0402040

Kapokipuu viljad

0,05 (*4)

0620000

Kohvioad

0,1 (*4)

0630000

Taimeteed

0631000

õitest

0631010

Kummel

0,2

0631020

Hapu hibisk

0,1 (*4)

0631030

Roos

0,1 (*4)

0631040

Jasmiin

0,1 (*4)

0631050

Pärn

0,1 (*4)

0631990

Muud

0,1 (*4)

0632000

b)	lehtedest ja maitsetaimedest

0,1 (*4)

0632010

Maasikas

0,1 (*4)

0632020

Tee-punapõõsas

0,1 (*4)

0632030

Matepuu

0,1 (*4)

0632990

Muud

0,1 (*4)

0633000

juurtest

0,1 (*4)

0633010

Palderjan

0,1 (*4)

0633020

Ženženn

0,1 (*4)

0633990

Muud

0,1 (*4)

0639000

d)	muudest taimeosadest

0,1 (*4)

0640000

Kakaooad

0,1 (*4)

0650000

Jaanikaunad / jaanileivad

0,1 (*4)

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0810010

Aniis

0810020

Mustköömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0,3

0820010

Piment

0,3

0820020

Jaapani pipar

0,3

0820030

Köömen

0,3

0820040

Kardemon

0,3

0820050

Kadakamarjad

0,3

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0,3

0820070

Vanill

0,3

0820080

Tamarind

0,3

0820990

Muud

0,3

0830000

Puukoor

0,1 (*4)

0830010

Kaneel

0,1 (*4)

0830990

Muud

0,1 (*4)

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0840020

Ingver

0840030

Kollajuur / kurkum

0840040

Mädarõigas

(+)

0840990

Muud

0850000

Pungad

0,1 (*4)

0850010

Nelk

0,1 (*4)

0850020

Kappar

0,1 (*4)

0850990

Muud

0,1 (*4)

0860000

Õie emakasuue

0,1 (*4)

0860010

Safran

0,1 (*4)

0860990

Muud

0,1 (*4)

0870000

Seemnerüü

0,1 (*4)

0870010

Muskaatõis

0,1 (*4)

0870990

Muud

0,1 (*4)

0900000

SUHKRUTAIMED

0,05 (*4)

0900010

Suhkrupeedi juured

0,05 (*4)

0900020

Suhkruroog

0,05 (*4)

0900030

Juursigur

0,05 (*4)

0900990

Muud

0,05 (*4)

1015000

e)	hobuslased

0,05 (*4)

1015010

Lihaskude

0,05 (*4)

1015020

Rasvkude

0,05 (*4)

1015030

Maks

0,05 (*4)

1015040

Neerud

0,05 (*4)

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,05 (*4)

1015990

Muud

0,05 (*4)

1017000

g)	muud põllumajanduslikud maismaaloomad

0,05 (*4)

1017010

Lihaskude

0,05 (*4)

1017020

Rasvkude

0,05 (*4)

1017030

Maks

0,05 (*4)

1017040

Neerud

0,05 (*4)

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,05 (*4)

1017990

Muud

0,05 (*4)

1030020

Pardid

0,01 (*4)

1030030

Haned

0,01 (*4)

1030040

Vutid

0,01 (*4)

1030990

Muud

0,01 (*4)

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

1060000

Selgrootud maismaaloomad

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

–

rasvas lahustuv

Metüülkloropürifoss (F)

(+)

0840040

Mädarõigas“

3)	IV lisasse tehakse tähestikulises järjekorras järgmine kanne: „naatriumkloriid“.

(*1) Analüütiline määramispiir

(*2) Pestitsiidi ja koodi kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.

(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

(*3) Analüütiline määramispiir

(2) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

(*4) Analüütiline määramispiir

(3) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/53

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/71,

12. detsember 2017,

Madalmaade elektri tootmise ja hulgimüügi vabastamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) kohaldamisest

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 8339 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 3,

võttes arvesse ettevõtjate DONG Energy A/S (edaspidi „DONG“), (2) Eneco B.V. (Edaspidi „Eneco“) ja N.V. Nuon Energy (edaspidi „Nuon“) (edaspidi ühiselt „taotluse esitajad“) 30. jaanuaril 2017 e-posti teel esitatud taotlust,

olles nõu pidanud riigihangete nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. ASJAOLUD

(1)	30. jaanuaril 2017 edastasid ettevõtjad DONG, Eneco ja Nuon komisjonile e-posti teel direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohase taotluse (edaspidi „taotlus“).

(2)	Taotlus, mille esitasid ettevõtjad DONG, Eneco ja Nuon, keda loetakse võrgustiku sektori hankijateks direktiivi 2014/25/EL artikli 4 tähenduses, käsitleb „elektri tootmise ja hulgimüügi turgu“.

(3)

Taotluse esitajad on avalik-õiguslikud äriühingud direktiivi tähenduses, sest neid kontrollivad lõppkokkuvõttes riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused:

DONG on kontserni DONG Energy osa. 50,4 % põhiemaettevõtja DONG Energy aktsiatest kuulub praegu Taani Kuningriigile, kellele kuulub ainukontroll selle üle. Veel hiljuti kuulus ettevõtja Taani Kuningriigi ja ettevõtja Goldman Sachs ühiskontrolli alla, (3) kuid ehkki 9. juunil 2016 toimunud esmase avaliku pakkumise käigus vähendas Taani Kuningriik oma osalust 58,8 protsendilt, omandas ta ainukontrolli DONGi üle. Taani Kuningriik peab vastavalt Taani Folketingi enamuse poliitilisele kokkuleppele säilitama enamusosaluse vähemalt 2020. aastani.

b)	Kontroll Eneco üle kuulub valdusettevõtjale Eneco Holding B.V. Eneco Holding B.V. aktsiaid omab 53 omavalitsusüksust peamiselt Madalmaade sellistes provintsides nagu Lõuna-Holland, Põhja-Holland, Utrecht ja Friisimaa.

c)	Nuoni aktsiad kuuluvad Vattenfall AB-le. Vattenfall AB on börsil noteerimata äriühing, mis kuulub 100 % Rootsi riigile.

(4)

Kuna taotlusele ei olnud lisatud põhjendatud seisukohta, mille on vastu võtnud sõltumatu siseriiklik ametiasutus direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõike 2 tähenduses, teavitas komisjon oma 24. märtsi 2017. aasta e-kirjas taotlusest Madalmaade ametiasutusi ja palus ka täiendavat teavet. Madalmaade ametiasutused vastasid teabenõudele 19. juuni 2017. aasta e-kirjaga. Vastus leiti olevat ebatäielik, mistõttu komisjon nõudis 27. juulil 2017 täiendavaid selgitusi, mille Madalmaade ametiasutused esitasid 25. septembril 2017.

(5)

Arvestades asjaolu, et vastused teabepäringule ei laekunud komisjoni määratud tähtaja jooksul, pikendati otsuse langetamise tähtaega alates tähtajast, mis teabepäringus seati (17. aprill 2017), kuni täieliku teabe saabumiseni (25. september 2017), seega sai komisjoni otsuse vastuvõtmise uueks tähtpäevaks 12. detsember 2017.

2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK

(6)	Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevusi käsitlevate lepingute sõlmimise suhtes, välja arvatud kui see tegevus on hõlmatud kõnealuse direktiivi artikli 34 kohase erandiga.

(7)

Direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid ellu viiakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripära.

3. HINDAMINE

3.1. Vaba juurdepääs turule

(8)

Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased liidu õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2014/25/EL III lisas. Elektrienergiasektori puhul osutab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/72/EÜ (4).

(9)	Madalmaad võtsid direktiivi 2009/72/EÜ oma siseriiklikku õigusse üle Madalmaade 1998. aasta elektriseadusega (5) (Elektriciteitswet). Seetõttu tuleks vastavalt artikli 34 lõikele 1 lugeda juurdepääsu turule kogu Madalmaade territooriumil mittepiiratuks.

3.2. Otsene avatus konkurentsile

(10)

Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume.

(11)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade ega muude liidu õigusvaldkondade kohaldamist. Eriti tuleks silmas pidada, et kriteeriumid ja metoodika, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34, ei pruugi olla samad, mida kasutatakse aluslepingu artikli 101 või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (6) kohasel hindamisel. Selle küsimuse tõstatas ka Üldkohus oma hiljutises otsuses (7).

(12)

Tuleks silmas pidada, et käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletavad teenused on avatud konkurentsile (turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses) sel määral, et ka direktiivis 2014/25/EL sätestatud hankelepinguid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et käesolevas otsuses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad kindlaks teha majanduslikult kõige soodsama pakkumise. Seoses sellega on oluline meeles pidada, et mitte kõigi asjaomase turu osaliste suhtes ei kohaldata riigihanke-eeskirju (8). Seepärast on neil äriühinguil, kelle suhtes neid eeskirju ei kohaldata, neil turgudel tegutsedes võimalus avaldada konkurentsisurvet neile turuosalistele, kelle suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju.

3.2.1. Tooteturu määratlus

(13)

Vastavalt komisjoni praktikale juhtumi COMP M.4110 E.ON – ENDESA (25. aprill 2006) (9) puhul saab elektrisektoris eristada järgmisi asjaomaseid tooteturge: i) tootmine ja hulgimüük; ii) ülekanne; iii) jaotamine ja iv) jaemüük. Ehkki mõnda neist turgudest saaks veelgi jagada, ei ole komisjonil olnud tavaks (10) eristada elektrienergia tootmise ja hulgimüügi turgu, kuna tootmine on üksnes väärtusahela esimene lüli, kuid toodetud elektrienergia turustatakse hulgimüügituru kaudu.

(14)	DONGi, Eneco ja Nuoni taotlus käsitleb elektrienergia tootmist ja hulgimüüki.

(15)

Madalmaade tarbijate ja turgude ameti (Autoriteit Consument & Markt, edaspidi „ACM“) arvates hõlmab elektri tootmise ja hulgimüügi turg nii tavapärast tootmist kui ka taastuvaid energiaallikaid (11). Seda arvestades märkis ACM, et tuuleenergia on elektri tootmise ja hulgimüügi turu osa (12). Amet lisas, et tuulest genereeritud elektrit müüakse samadel turgudel kui muudest allikatest toodetud elektrit (13). Seega otsustas ACM mitte hinnata eraldi tuuleelektri hulgimüüki.

(16)

Taotluse esitajad on seisukohal, et taastuvenergia olukord Madalmaades erineb olukorrast Saksamaal või Itaalias. Taotluse esitajate väitel mõjutavad taastuvenergiat Madalmaades turujõud, ja seepärast on see vastastikku asendatav tavapäraselt toodetud elektrienergiaga. Seoses sellega märgivad taotluse esitajad, et kõigil Madalmaades tegutsevatel energiaettevõtjatel on oma kaubandusettevõtja. Kaubandusettevõtjate kauplemistegevuse raames hangitakse elektrienergiat nii omatoodangust kui ka turult, et täita kohustused oma jaeturu tarbijate ees. Nende kauplemisportfellis on taastuvenergia ja tavapärastelt toodetav energia vastastikku täielikult asendatavad. Kui kaubandusettevõtjad hangivad elektrienergia turult, ostavad nad seda elektribörsilt, aga ka kahepoolsete lepingute, nagu elektriostulepingute alusel. Kaubandusettevõtjad sõlmivad elektriostulepinguid nii tavapäraste kui ka taastuvenergia tootjatega. Elektritootjate kaubandusettevõtjad konkureerivad elektriostulepingute müügis taastuvenergia tootjatega, kes müüvad oma elektrienergiat turuosalistele. Ülekandevõrguettevõtja taastuvenergiat ei tarni. Seepärast mõjutavad taastuvenergiat taotluse esitajate väitel tõepoolest turujõud, mis tähendab, et Euroopa riigihanke-eeskirjade järgimine ei ole vajalik.

(17)

Taotluse esitajad lisasid, et tavapäraste tootjate ja taastuvenergia tootjate suhtes kohaldatavad õigusraamistikud on sarnased. Ainus märkimisväärne erinevus on nende meelest taastuvenergia tootjatele antavad toetused, mis peaksid katma taastuvenergia tootmiskulude ja turuhinna erinevuse. Madalmaade toetuskava on tuntud kui Stimulering Duurzame Energieproductie (edaspidi „SDE+“).

(18)

Komisjon tegi 2012. aastal erandeid käsitlevad otsused Saksamaa ja Itaalia elektriturgude kohta (14). Saksamaa puhul arvas komisjon, et „taastuvenergia seaduse kohaselt reguleeritud elektri tootmine ja turustamine“ ei ole „tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmis- ja esmamüügituru“ osa, sest „taastuvenergiat ei müüda hulgimüügiturul otse, vaid kõigepealt ostavad põhivõrguettevõtjad taastuvelektrit seadusega ettenähtud hüvitusmäära eest“. Ka Itaalia puhul oli komisjon seisukohal, et „taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi turg“ on „tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi turust“ eraldi, sest „taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri müük, mille suhtes kohaldatakse CIP6- ja FIT-mehhanisme, toimub peamiselt energiateenuste haldaja kaudu“. Peamine põhjus, miks komisjon sellist vahet tegi, oli see, et taastuvenergia tootjad müüsid oma toodangut turuvälisele üksusele (Saksamaal ülekandevõrguettevõtja (TSO) ja Itaalias ja Gestore dei Servizi Energetici (GSE)). Nende kahe pretsedendi puhul esitatud täiendavad kaalutlused olid: i) taastuvenergia prioriteetne võrkujuhtimine; ii) seadusega ettenähtud hüvitusmäär. Komisjon märkis, et neil põhjustel ei sõltunud taastuvenergia tootmine Saksamaal ja Itaalias turujõududest.

(19)	Käesoleval juhul müüvad taastuvenergia tootjad oma elektrit otse hulgimüügiturul, konkureerides tavapäraste elektritootjatega.

(20)

Peale selle ei kohusta Madalmaade elektriseadus taastuvenergiat prioriteetselt võtku juhtima. Taastuvenergia prioriteetne juurdepääs nähakse ette ülekoormuse juhtimise eeskirjas ja seda kohaldatakse üksnes võrgu ülekoormuse korral. Märgitakse aga, et viimastel aastatel ei ole Madalmaades ülekoormuse juhtimisel probleeme olnud.

(21)

Saksamaa ja Itaalia pretsedentide ainus ühine joon on seadusega ettenähtud hüvitusmäär. Tuleb aga märkida, et isegi selles on nende kahe pretsedendi puhul märkimisväärseid erinevusi. Seoses sellega märgib komisjon, et SDE+ toetuse jaotus on konkurentsile avatud võistupakkumise kaudu, mis distsiplineerib taastuvenergia tootjate tarnepoliitikat (15). SDE+ toetuskorra raames peavad erinevate taastuvenergia tehnoloogiatega projektid konkureerima eelnevalt kindlaksmääratud summale. See konkurents on tehnoloogianeutraalne. Esiteks saavad toetuse need projektid ja/või tehnoloogiad, mis esitavad madalaima hinnaga pakkumise, edasi kallimad, kuni toetuse maksmise vahendid on otsas. Madalmaade SDE+ süsteem toetab seega konkureerivaid pakkumisi, mille puhul konkurendid püüavad oma kulusid minimeerida (sellest sõltub toetuse väärtus).

(22)	Seepärast, võttes arvesse eespool nimetatud kaalutlusi, mõjutavad Madalmaade taastuvenergiatootjaid konkurentsipiirangud.

(23)

Võttes arvesse Madalmaade elektrituru eespool nimetatud eripärasid direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ning ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, määratletakse asjaomane tooteturg nii tavapärastest kui ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi turuna.

3.2.2. Geograafilise turu määratlus

(24)	Taotluse kohaselt käib palve tegevuse kohta Madalmaade territooriumil.

(25)

Oma otsuses juhtumi RWE/Essent kohta (16) võttis komisjon seisukoha, et turu geograafiline ulatus oli võrdne kas Saksamaa ja Madalmaade oma (tipuvälise koormuse tundidel) ning riiklikuga (tippkoormuse tundidel) või riiklikuga (kogu aeg) – st sõltuvalt sellest, kas eristatakse tippkoormuse ja tipuvälise koormuse tunde (17).

(26)

ACM täheldas juhtumi Nuon-Reliant puhul, et elektri tootmise ja hulgimüügi turu ulatus on vähemalt riiklik (18). ACM võttis arvesse impordi konkurentsisurvet. ACM täheldas, et geograafiline turg hõlmab tipuvälise koormuse tundidel vähemalt Madalmaid ja Saksamaad (19). Siiski märkis ACM, et suure nõudluse ajal oli impordi konkurentsisurve piiratud, sest ülekandevõimsus on samuti piiratud. ACM täheldas, et Madalmaade hindade seos Saksamaa omadega oli piiratud.

(27)

ACM viitas märkidele, et geograafiline turg võiks olla ka tippkoormuse tundidel laiem kui riiklik. ACM prognoosis, et see oleks nii, kui tegelikult olemas olevat impordivõimsust laiendataks vähemalt 6 500 MW-ni (20). See turg hõlmaks peale Madalmaade veel Saksamaad või Belgiat. Peale selle, kui oleks „supertippkoormuse tundide“ turg (ACM jättis selle küsimuse lahtiseks), (21) hõlmaks geograafiline turg juhul, kui tegelikult olemas olevat impordivõimsust laiendataks vähemalt 8 250 MW-ni, Madalmaid ja Saksamaad (22).

(28)

Pärast Nuon/Essenti otsust on olnud mitmesuguseid projekte ülekandevõimsuse suurendamiseks Madalmaade ja naaberriikide vahel. Norra ja Madalmaade vaheline 700 MW võimsusega NorNed kaabel on olnud kasutusel 2008. aastast. Ühendkuningriigi ja Madalmaade vaheline 1 000 MW võimsusega BritNed kaabel on olnud kasutusel 2011. aastast. Mitmed muud projektid on pooleli:

Piir	Võrkudevaheline ühendus	Võimsus (MW)	Ehitusaasta
Saksamaa	Doetinchem-Wesel (uus)	1 500	2016 (kasutuselevõtt 2018)
Saksamaa	Meeden-Diele (laiendus)	500	2018
Taani	COBRA	700	2019
Belgia	Kreekrak-Zandvliet	700–900	2021

(29)	Madalmaade ja naaberriikide vahelise ülekandevõimsuse märkimisväärne suurenemine mõjub konkurentsile Madalmaade elektritootmise turul tõenäoliselt positiivselt.

(30)	Komisjon võtab arvesse impordi kasvavat tähtsust Madalmaade elektri tootmise ja hulgimüügi turul ning on seisukohal, et direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamise eesmärgil tuleb lugeda Madalmaade elektri tootmise ja hulgimüügi turgu suuruselt vähemalt riiklikuks.

3.2.3. Turuanalüüs

a) Turuosad

(31)

Oma varasemates otsustes (23) oli komisjon seisukohal, et kolme suurima ettevõtja koguturuosa oli tootmise ja hulgimüügiturul märkimisväärne. Kuid võttes arvesse, et mitte kõigi turuosaliste suhtes ei kohaldata riigihanke-eeskirju, keskendub analüüs selliste üksikute turuosaliste positsioonile turul ja konkurentsipiirangutele, kelle suhtes riigihanke-eeskirju kohaldatakse. Oluliseks võib lugeda ka muid turukontsentratsiooni meetmeid.

(32)

Madalmaade keskstatistikaamet (Centraal Bureau voor de Statistiek, edaspidi „CBS“) avaldas 2015. aasta veebruaris aruande Madalmaade elektrituru kohta (24). Selle aruande kohaselt oli Madalmaade olemasolev võimsus umbes 31,5 GW, millest 20,1 GW moodustas tsentraliseeritud olemasolev võimsus ja 11,5 GW detsentraliseeritud olemasolev võimsus. Tsentraliseeritud tootmine määratleti kui elektri tootmine soojus- või tuumaelektrijaamades, mis varustavad otse kõrgepingevõrku. Kogu muu elektritootmine liigitatakse detsentraliseerituks ja see hõlmab soojusenergiarajatisi, tuuleenergiat, vee-energiat ja päikeseenergiat.

Tabel 1

Olemasolev võimsus (MW ja rajatiste arv) 2012., 2013. ja 2014. aastal

	2012 (MW)	2012 (arv)	2013 (MW)	2013 (arv)	2014 (MW)	2014 (arv)
Tsentraliseeritud	19 025	48	20 132	50	21 515	49
Detsentraliseeritud	10 905	6 405	11 408	6 451	11 799	6 445
Kokku	29 930	6 453	31 540	6 501	33 314	6 494
(Allikas: CBS)

(33)

Taotluse esitajad esitasid ka endi tootmisnäitajad, sh kui palju toodetakse elektrienergiat tavapäraste, ja kui palju taastuvate energiaallikate arvel. Järgnevast tabelist on näha, et kogutoodang vähenes aeglaselt, samal ajal, kui DONGi ja Eneco osa kogutoodangus on aeglaselt kasvanud. Nuoni toodangu maht on püsinud suhteliselt stabiilsena. Taotluse esitajate ühine osa kogutootmises on alla 20 %. Nende koguturuosa tavapäraste ja taastuvate energiaallikate osas ei erine oluliselt.

Tabel 2

Elektritootmine, taastuvate ja tavapäraste energiaallikate arvel (miljonid MWh), 2011–2015 (esialgne), (25) turuosad sulgudes

Elektritootmine	2011	2012	2013	2014	2015
Elektritootmine	113 000	102 500	100 900	103 400	109 600
Dong	500 (0,5 %)	600 (0,6 %)	500 (0,5 %)	1 300 (1,2 %)	1 300 (1,2 %)
Eneco	1 500 (1,3 %)	2 200 (2,2 %)	1 500 (1,5 %)	2 600 (2,5 %)	4 900 (4,4 %)
Nuon	13 400 (11,9 %)	13 100 (12,8 %)	17 100 (17 %)	13 900 (13,4 %)	13 700 (12,5 %)
Muud	97 500 (86,3 %)	86 600 (84,5 %)	81 800 (81 %)	85 700 (82,8 %)	89 700 (81,8 %)
Tavapärane energia	101 000	90 000	88 900	91 600	96 400
Dong	[…] (*1)	[…]	[…]	[…]	[…]
Eneco	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Nuon	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Muud	86 900 (86,1 %)	75 500 (83,9 %)	71 400 (80,3 %)	75 900 (82,9 %)	79 400 (82,3 %)
Taastuvenergia	12 000	12 500	12 000	11 800	13 200
Dong	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Eneco	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Nuon	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Muud	10 600 (88,4 %)	11 100 (88,5 %)	10 400 (86,4 %)	9 800 (82,7 %)	10 300 (77,9 %)

(34)

25. septembril 2017 esitasid Madalmaade ametiasutused täiendavaid andmeid. Need on võetud kokku järgnevas tabelis.

Käitaja	Turuosa	2013	2014	2015
Delta	Tootmine: Maht:	[…]	[…]	[…]
DONG	Tootmine: Maht:	[…]	[…]	[…]
EAF	Tootmine: Maht:	[…]	[…]	[…]
Eneco	Tootmine: Maht:	[…]	[…]	[…]
NUON	Tootmine: Maht:	[…]	[…]	[…]

(35)	Nii taotluse esitajate (26) kui ka Madalmaade ametiasutuste esitatud teave näitab, et muude elektritootjate suhtes, kes omavad koos kumulatiivset turuosa umbes 70 % – 80 %, riigihankeõiguse sätteid ei kohaldata.

(36)

Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevused on avatud konkurentsile (vaba juurdepääsuga turgudel) sel määral, et ka direktiivis 2014/25/EL sätestatud üksikasjalikke hankelepinguid käsitlevate eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et asjaomaste tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, mis tugineb kriteeriumidele, mis võimaldavad võrgustiku sektori hankijal kindlaks teha majanduslikult kõige soodsam pakkumine.

(37)	Elektri tootmise ja hulgimüügitarnega seotud eespool esitatud asjaolud viitavad sellele, et riigihanke seaduse sätetega hõlmatud turul tegutsejad on otseselt konkurentsile avatud.

b) Muud tegurid

(38)

Import moodustab Madalmaades 28 % kogu tarnetest ja tarbimisest. See oli näiteks suurem Itaalia elektriekspordist (13,4 %), kui hinnati Itaalia elektritootmisturgu (27). Komisjon leidis, et nimetatud import mõjus konkurentsi soodustavalt, ja parandaks seda veelgi, kui täiendav ülekandevõimsus kättesaadavaks saaks. Impordi maht Madalmaade turul toetab järeldust, et Madalmaade elektritootmisturul tegutsevad võrgustiku sektori hankijad on konkurentsile avatud.

(39)	Riikliku konkurentsiameti ACM analüüsitud hulgimüügituru likviidsuse määr (28) ja Madalmaade tasakaalustamisturu toimimine ei lükka ümber järeldust, et Madalmaade elektritootmisturul tegutsevad võrgustiku sektori hankijad on konkurentsile avatud.

4. JÄRELDUSED

(40)	Võttes arvesse eespool käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohast ostjate täidetavat konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Madalmaade elektri tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks.

(41)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2014/25/EL, kui ostjad sõlmivad lepinguid elektri tootmise ja hulgimüügi võimaldamiseks Madalmaades, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(42)

Käesolev otsus lähtub 2017. aasta jaanuarist 2017. aasta novembrini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud taotluse esitajate ja Madalmaade ametiasutuste esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldamise tingimused enam täidetud.

(43)

Tuletatakse meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (29) artikliga 16 nähakse ette erand nimetatud direktiivi kohaldamisest hankija väljastatud kontsessioonide puhul, kui liikmesriigis, kus kontsessiooni täidetakse, on vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 35 tuvastatud, et kontsessiooniga hõlmatud tegevus on otse avatud konkurentsile kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikliga 34. Kuna järeldati, et elektri tootmise ja hulgimüügi tegevus on konkurentsile avatud, vabastatakse nende tegevuste täitmise võimaldamiseks sõlmitud kontsessioonilepingud Madalmaades direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalast.

(44)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille hankijad sõlmivad elektri tootmiseks ja hulgimüügiks Madalmaades.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 12. detsember 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA

(1) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(2) See hõlmab järgmiste ettevõtjate tegevust:

1)	DONG Energy Wind Power A/S, mis kuulub kaudselt 100 % DONGile, tütarettevõtjad. See üksus esitas ka ametliku eranditaotluse DONGi nimel;

2)	DONG Energy Netherlands B.V., kellele kuulub kaudselt 50 % osalus Enecogen'i elektrijaamas.

(3) Vt juhtum nr COMP/M.7068.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

(5) Wet van 12–7-2012, Stb. 2012, 334 en Inwerkingtredingsbesluit van 12–7-2012, Stb. 2012, 336.

(6) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(7) 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsus, Österreichische Post AG vs. komisjon, T-463/14, EU:T:2016:243, punkt 28.

(8) Taotluse kohaselt on võrgustiku sektori hankijad direktiivi 2014/25/EL artikli 4 tähenduses üksnes ettevõtjad Delta, DONG, EDF, Eneco ja Nuon, kelle suhtes seega kohaldatakse riigihanke-eeskirju.

(9) Juhtum COMP/M.4110 – E.ON/ENDESA, 25. aprill 2006, punktid 10 ja 11, lk 3.

(10) Juhtum COMP/M.3696 – E.ON/MOL, 21. jaanuar 2005, punkt 223, juhtum COMP/M.5467, RWE-ESSENT, 23. juuni 2009, punkt 23.

(11) ACMi otsus juhtumis 6015 Nuon/Essent, 21. mai 2007, punkt 53.

(12) Nuon/Essent, punktid 14 ja 174.

(13) Peale selle märkis ACM, et lõpptarbija jaoks ei ole elektrienergia täpne allikas enam nähtav. Seoses päritolutagatistega võib eksisteerida teatav jälgitavus, kuid elektrienergia enda päritolu, mida (lõpp)tarbijad ostavad, ei ole võimalik määrata.

(14) Komisjoni 24. aprilli 2012. aasta rakendusotsus 2012/218/EL, millega vabastatakse elektri tavapärastest energiaallikatest tootmine ja hulgimüük Saksamaal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (ELT L 114, 26.4.2012, lk 21) ja komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/539/EL, millega vabastatakse elektri tavapärastest energiaallikatest tootmine ja hulgimüük Itaalia põhjaosa makrotsoonis ja lõunaosa makrotsoonis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest ning muudetakse komisjoni otsust 2010/403/EL (ELT L 271, 5.10.2012, lk 4).

(15) SDE+ toetuskava loeti 2015. aastal ühtesobivaks ELi riigiabi eeskirjadega, kuna see vähendab konkurentsimoonutust miinimumini – vt SA.39399 (2015/N).

(16) Juhtum COMP/M.5467, C(2009) 5177.

(17) RWE/Essent, punkt 32.

(18) ACMi otsus juhtumis 5098/E.ON–NRE; ACMi otsus juhtumis 3386/Nuon – Reliant Energy Group.

(19) Visioonidokument koondumistest energiaturgudel, mille Madalmaade Konkurentsiamet (NMa) avaldas novembris 2006, punkt 139.

(20) Samas, punkt 139.

(21) Samas, punktid 29 ja 72, ning varasem määratlus juhtumi Nuon/Reliant joonealuses märkuses 4: „ Supertippkoormus on elektrivajadus tööpäevadel kella 8:00 ja 20:00 vahel “.

(22) Samas, punkt 139. Nuon/Essent, punkt 91.

(23) Rakendusotsus 2012/218/EL ja rakendusotsus 2012/539/EL.

(24) Centraal Bureau voor de Statistiek, „Elektriciteit in Nederland“, veebruar 2015, vt https://www.cbs.nl/nl-nl/publicatie/2015/07/elektriciteit-in-nederland.

(*1) Konfidentsiaalne teave.

(25) http://statline.cbs.nl/Statweb/publication/?DM=SLNL&PA=00377&D1=a&D2=701,712,714-715,718,729,731-732&HDR=G1&STB=T&VW=T

(26) Taotluse punkt 5.2.3.

(27) Komisjoni 14. juuli 2010. aasta otsus 2010/403/EL, millega elektri tootmine ja hulgimüük Itaalia põhjaosa makrotsoonis ning elektri jaemüük kesk-, kõrge- ja ülikõrgepingevõrguga ühendatud lõpptarbijatele kogu Itaalias vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (ELT L 186, 20.7.2010, lk 44), punkt 11.

(28) ACM järeldas oma viimases, 2014. aastal avaldatud likviidsusaruandes, et elektri hulgimüügituru likviidsus (nt suuremad kaubeldud kogused, madalam hinnavolatiilsus ja väiksem ostu-müügi noteeringute vahe) paistab olevat aastatel 2009–2013 suurenenud. ACM märki ka, et päevasisese toodanguga tehtud tehingute arv 2013. aastal rohkem kui kahekordistus võrreldes 2012. aastaga.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/62

Komisjoni 26. septembri 2017. aasta delegeeritud määruse (EL) 2017/2268 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 334, 15. detsember 2017 )

Lk 49 esimesel real

asendatakse

„0B001

(jätkub)“

järgmisega:

„1C005

(jätkub)“

Lk 56 esimesel real

asendatakse

„0B001

a. 2. a.

(jätkub)“

järgmisega:

„1C111

a. 2. a.

(jätkub)“

Lk 57 esimesel real

asendatakse

„0B001

a. 4.

(jätkub)“

järgmisega:

„1C111

a. 4.

(jätkub)“

Lk 58 esimesel real

asendatakse

„0B001

(jätkub)“

järgmisega:

„1C111

(jätkub)“

Lk 79 esimesel real

asendatakse

„0B001

(jätkub)“

järgmisega:

„2B002

(jätkub)“

17.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 12/63

Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsuse (ÜVJP) 2017/2315 (millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 331, 14. detsember 2017 )

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 tekst asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2315,

11. detsember 2017,

millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 46 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 10) Euroopa Liidu lepingu artikliga 42 loodud alalise struktureeritud koostöö kohta,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Itaalia Vabariigi ettepanekut,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 42 lõigetes 2 ja 6 on sätestatud, et liikmesriigid, kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö.

(2)

13. novembril 2017 said nõukogu ning kõrge esindaja 23 liikmesriigilt ning 7. detsembril 2017 veel kahelt liikmesriigilt ELi lepingu artikli 46 lõike 1 kohase ühisteate, et kõik nimetatud liikmesriigid kavatsevad osaleda alalises struktureeritud koostöös, tuginedes nende poolt eespool nimetatud nõuete järgimisele selles valdkonnas ning üksteise ees käesoleva otsuse lisas nimetatud siduvamate kohustuste võtmisele ja kõikidele muudele teates esitatud elementidele, sealhulgas preambul ja I lisas esitatud alalise struktureeritud koostöö juhtpõhimõtted, millele nad on jätkuvalt täielikult pühendunud, ning tuletades samuti meelde ELi lepingu artiklit 42, sealhulgas artikli 42 lõige 7 (1).

(3)	Käesoleva otsuse lisas sätestatud siduvamad kohustused on kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolli nr 10 artiklis 1 osutatud eesmärkide ning kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustuste täitmisega.

(4)

Liikmesriikide otsus osaleda alalises struktureeritud koostöös on vabatahtlik ja see ei mõjuta nende suveräänsust ega teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära. Osalevate liikmesriikide panused alalise struktureeritud koostöö alusel võetavate siduvamate kohustuste täitmiseks tehakse kooskõlas liikmesriikide kohaldatavate põhiseaduslike sätetega.

(5)

Alalise struktureeritud koostöö alusel võetavate siduvamate kohustuste hulka kuulub üha suurema arvu kaitsevõime arendamise ühis- ja koostööprojektide algatamine. Selliseid projekte võib toetada liidu eelarvest tehtavate maksetega kooskõlas aluslepingutega ning asjakohaste liidu õigusaktide ja programmidega.

(6)	Osalevad liikmesriigid on sätestanud riiklikes rakenduskavades oma suutlikkuse täita vastastikku võetud siduvamaid kohustusi.

(7)	Kuna vajalikud tingimused on täidetud, on nõukogu jaoks asjakohane võtta vastu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta.

(8)	Liikmesriigid, kes soovivad osaleda alalises struktureeritud koostöös hiljem, võivad teatada oma vastavast kavatsusest nõukogule ning kõrgele esindajale kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 3.

(9)	Kõrge esindaja on täielikult kaasatud alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse.

(10)	Alalise struktureeritud koostöö raames algatatud projektide ja muude ÜVJP meetmete ja liidu muude poliitikavaldkondade vahel peaks valitsema sidusus. Nõukogu, ja nende vastavate volituste piires, kõrge esindaja ja komisjon, peaksid tegema asjakohasel juhul koostööd sünergiate maksimeerimiseks.

(11)	Kooskõlas ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seega ei ole käesolev otsus Taani suhtes siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alalise struktureeritud koostöö loomine

Liidu raamistikus luuakse alaline struktureeritud koostöö liikmesriikide vahel, kelle sõjalised võimed vastavad protokolli nr 10 artiklis 1 osutatud kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on vastastikku võtnud selles valdkonnas kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustusi, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone ja aidates saavutada liidu kaugelevaatavad eesmärgid.

Artikkel 2

Osalevad liikmesriigid

Alalises struktureeritud koostöös osalevad järgmised liikmesriigid:

—

Belgia,

—	Bulgaaria,

—	Tšehhi Vabariik,

—

Saksamaa,

—

Eesti,

—

Iirimaa,

—

Kreeka,

—	Hispaania,

—	Prantsusmaa,

—	Horvaatia,

—

Itaalia,

—

Küpros,

—

Läti,

—

Leedu,

—	Luksemburg,

—

Ungari,

—	Madalmaad,

—

Austria,

—

Poola,

—

Portugal,

—

Rumeenia,

—	Sloveenia,

—	Slovakkia,

—

Soome,

—

Rootsi.

Artikkel 3

Protokollis nr 10 osutatud siduvamad kohustused

1. Et saavutada protokolli nr 10 artiklis 1 sätestatud eesmärgid ning täita kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustused, annavad osalevad liikmesriigid panuse, mis võimaldab täita lisas esitatud vastastikku võetud siduvamad kohustused.

2. Selleks vaatavad osalevad liikmesriigid igal aastal läbi oma riiklikud rakenduskavad, milles kirjeldatakse siduvamate kohustuste täitmist ning täpsustatakse igas etapis seatavate kitsamate eesmärkide täitmist, ning ajakohastavad neid vastavalt vajadusele. Ajakohastatud riiklikud rakenduskavad edastatakse igal aastal Euroopa välisteenistusele ja Euroopa Kaitseagentuurile ning need tehakse kättesaadavaks kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Artikkel 4

Alalise struktureeritud koostöö juhtimine

1. Alalise struktureeritud koostöö juhtimine korraldatakse

—	nõukogu tasandil ning

—	nende osalevate liikmesriikide rühmade ellu viidavate projektide raamistikus, kes on omavahel selliste projektide läbiviimises kokku leppinud.

2. Nõukogu, kes tegutseb ELi lepingu artikli 46 lõike 6 kohaselt, võtab vastu otsuseid ja soovitusi, millega

a)	antakse alalise struktureeritud koostöö strateegilised juhised ja suunised;

b)	kehtestatakse lisas esitatud siduvamate kohustuste eri täiteetapid kahe järjestikuse esialgse etapi (aastad 2018–2020 ja 2021–2025) vältel ning iga etapi alguses täpsustatakse lisas esitatud siduvamate kohustuste täitmiseks kitsamad eesmärgid;

vajaduse korral ajakohastatakse ja suurendatakse lisas esitatud siduvamaid kohustusi, võttes aluseks alalise struktureeritud koostöö saavutused, et kajastada liidu muutuvat julgeolekukeskkonda. Sellised otsused tehakse eeskätt lõike 2 punktis b osutatud etappide lõpus, tuginedes strateegilisele läbivaatamisele, mille käigus hinnatakse alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustuste täitmist;

d)	hinnatakse osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust vastavalt artiklis 6 kirjeldatud mehhanismile;

e)	koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri, kajastades nii toetust võimearendusele kui ka vahendite ja võimete raames antavat olulist toetust ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika operatsioonide ja missioonide jaoks;

f)	kehtestatakse ühised projektijuhtimise reeglid, mida üksikprojektis osalevad liikmesriigid saaksid asjaomase projekti jaoks kohandada;

g)	kehtestatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt õigel ajal üldtingimused, mille alusel lubatakse erandkorras kutsuda üksikprojektides osalema kolmandaid riike, ning tehakse artikli 9 lõike 2 kohaselt kindlaks, kas kolmas riik vastab nimetatud tingimustele, ning

h)	võetakse mis tahes muud käesoleva otsuse edasiseks rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 5

Alalise struktureeritud koostöö projektid

1. Kõrge esindaja võib üksikprojektides osaleda kavatsevate osalevate liikmesriikide ettepanekul esitada artikli 7 kohaselt antavate hinnangute alusel pärast sõjalise nõu saamist Euroopa Liidu sõjaliselt komiteelt (ELSK) soovituse nõukogu otsuste ja soovituste kohta, mis võetakse vastu vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e alalise struktureeritud koostöö projektide kindlaksmääramise ja hindamise kohta.

2. Osalevad liikmesriigid, kes kavatsevad teha ettepaneku üksikprojekti kohta, teavitavad teisi osalevaid liikmesriike aegsasti enne oma ettepaneku esitamist, et saada nende toetus ja anda neile võimalus ühineda, esitades projekti ettepaneku ühiselt.

Projektiosalised on osalevad liikmesriigid, kes esitasid ettepaneku. Iga üksikprojekti projektiosaliste loetelu lisatakse artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud nõukogu otsusele.

Projektis osalevad liikmesriigid võivad leppida omavahel kokku, et nad lubavad ühineda teistel liikmesriikidel, kes soovivad hiljem projektis osaleda.

3. Projektis osalevad liikmesriigid lepivad kokku oma koostöö korralduses ja ulatuses ning projektijuhtimises. Projektis osalevad liikmesriigid teavitavad nõukogu vastavalt vajadusele regulaarselt projekti seisust.

Artikkel 6

Järelevalve, hindamine- ja aruandluskord

1. Nõukogu tagab ELi lepingu artikli 46 lõike 6 raames alalise struktureeritud koostöö ühtsuse, sidususe ja tõhususe. Neid eesmärke aitab saavutada ka kõrge esindaja.

2. Kooskõlas protokolliga nr 10 on kõrge esindaja täielikult kaasatud alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse.

3. Kõrge esindaja esitab igal aastal nõukogule alalist struktureeritud koostööd käsitleva aruande. Aruanne tugineb Euroopa Kaitseagentuuri panusele vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile a ning Euroopa välisteenistuse panusele vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a. Kõrge esindaja aruandes kirjeldatakse alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisu, sealhulgas iga osaleva liikmesriigi kohustuste täitmise seisu vastavalt oma riiklikule rakenduskavale.

ELSK annab poliitika- ja julgeolekukomiteele alalise struktureeritud koostöö iga-aastase hindamisega seoses sõjalist nõu ja soovitusi.

Kõrge esindaja esitatud alalise struktureeritud koostöö aastaaruande põhjal analüüsib nõukogu kord aastas, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt artiklis 3 osutatud siduvamaid kohustusi.

4. Otsus mõne liikmesriigi osalemise peatamise kohta võetakse vastu kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 4 alles pärast seda, kui liikmesriigile on antud selge ajakava individuaalseks nõupidamiseks ja reageerimismeetmete võtmiseks.

Artikkel 7

Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuri tugi

1. Kõrge esindaja (kes on ühtlasi Euroopa Kaitseagentuuri juht) vastutusel täidavad Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS), ning Euroopa Kaitseagentuur ühiselt alalise struktureeritud koostöö sekretariaadi muul kui nõukogu tasandil ja sellega seonduvat ühtse kontaktpunkti funktsiooni.

2. Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELSS, toetavad alalise struktureeritud koostöö toimimist eeskätt järgmiselt:

a)	aitavad kõrgel esindajal koostada alalist struktureeritud koostööd käsitleva aastaaruande jaoks hinnangut selle kohta, kuidas on osalevad liikmesriigid panustanud operatiivaspektidesse vastavalt artiklile 6;

kooskõlastavad artiklis 5 kirjeldatud projektiettepanekute hindamist eeskätt kättesaadavuse, koostalitlusvõime, paindlikkuse ja jõudude siirmise seisukohast. Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELSS, analüüsivad projektiettepanekuid eriti eesmärgiga teha kindlaks, kas need vastavad ja aitavad kaasa operatiivvajadustele.

3. Euroopa Kaitseagentuur toetab alalist struktureeritud koostööd eriti järgmiselt:

a)	aitab kõrgel esindajal koostada alalist struktureeritud koostööd käsitleva aastaaruande jaoks hinnangut selle kohta, milline on olnud osalevate liikmesriikide artikli 6 kohane panus kaitsevõime, eriti artiklis 3 osutatud siduvamate kohustustega kooskõlas antud panuse seisukohast;

aitab viia ellu kaitsevõime arendamise projekte, eriti artiklis 5 kirjeldatud projektiettepanekute hindamise kooskõlastamise kaudu eeskätt kaitsevõime arendamise valdkonnas. Euroopa Kaitseagentuur toetab liikmesriike selle tagamisel, et ei toimuks ebavajalikku dubleerimist, pidades silmas olemasolevaid algatusi ka muus institutsioonilises kontekstis.

Artikkel 8

Rahastamine

1. Käesoleva otsuse rakendamisest liidu institutsioonidele ja Euroopa välisteenistusele tekkivad halduskulud kaetakse liidu eelarvest. Euroopa Kaitseagentuuri halduskulusid reguleeritakse Euroopa Kaitseagentuuri rahastamisreeglite alusel kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/1835 (2).

2. Alalise struktureeritud koostöö raames algatatud projektide operatiivkulud kannavad peamiselt üksikprojektis osalevad liikmesriigid. Selliseid projekte võib rahastada osaliselt ka liidu üldeelarvest kooskõlas aluslepingute ja liidu vastavate õigusaktidega.

Artikkel 9

Kolmandate riikide osalemine üksikprojektides

1. Üldtingimused kolmandate riikide osalemiseks üksikprojektides nähakse ette nõukogu otsusega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 4 lõikega 2 ning mis võib sisaldada kolmandate riikidega tehtavate halduskokkulepete tüüpvormi.

2. Kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6 otsustab nõukogu, kas kolmas riik, keda üksikprojektis osalevad liikmesriigid soovivad projekti kutsuda, vastab lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud nõuetele.

3. Pärast lõikes 2 osutatud positiivset otsust võivad projektis osalevad liikmesriigid sõlmida asjaomase kolmanda riigiga halduskokkuleppeid viimase osalemiseks projektis. Sellised kokkulepped peavad olema kooskõlas liidu menetlustega ja otsustusprotsessi sõltumatusega.

Artikkel 10

Julgeolekueeskirjad

Alalise struktureeritud koostöö suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2013/488/EL sätestatud sätteid (3).

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. detsember 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

LISA

Osalevate liikmesriikide võetud kaugelevaatavad ja siduvamad ühised kohustused protokolli nr 10 artiklis 2 sätestatud viies valdkonnas

„a)	tegema alates Lissaboni lepingu jõustumisest koostööd kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega seotud heakskiidetud eesmärkide saavutamiseks ning neid eesmärke regulaarselt läbi vaatama, pidades silmas julgeolekukeskkonda ja liidu rahvusvahelisi kohustusi.“

Tuginedes 2007. aastal kehtestatud ühistele sihttasemetele, võtavad osalevad liikmesriigid järgmised kohustused.

1.	Suurendada kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt kaitse-eelarvet reaalmahus.

2.	Suurendada keskmises perspektiivis järk-järgult kaitseinvesteeringute kulusid 20 %-ni kogukaitsekuludest (ühine sihttase), et täita strateegilise võime alased lüngad, osaledes kaitsevõimeprojektides kooskõlas võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega.

3.	Suurendada ühisprojektide ja koostöö vormis toimuvate strateegilise kaitsevõime projektide arvu. Selliseid ühis- ja koostööprojekte tuleks vajaduse korral ja asjakohaselt toetada Euroopa Kaitsefondist.

4.	Suurendada kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulude osakaalu, et jõuda lähemale kogukaitsekulude 2 % eesmärgile (ühine sihttase).

5.	Kehtestada nõue vaadata nimetatud kohustused regulaarselt läbi (eesmärgiga saada nõukogu heakskiit).

„b)	viima oma kaitsesüsteemid võimalikult suures osas üksteisega vastavusse, eelkõige ühtlustades oma sõjaliste vajaduste kindlaksmääramist, võttes ühisesse kasutusse ja vajadusel spetsialiseerides oma kaitsevahendeid ja -võimekust ning ergutades koostööd koolituse ja logistika valdkondades.“

6.	Täita olulist rolli ELi kaitsevõime arendamisel, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames, et tagada Euroopa kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks vajalik kaitsevõime.

7.	Kohustus toetada maksimaalselt kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, võttes arvesse läbivaatamise vabatahtlikku olemust ja osalevate liikmesriikide individuaalpiiranguid.

8.	Kohustus osaleda aktiivselt tulevase Euroopa Kaitsefondi rahvusvahelistes hangetes, millel on ELi jaoks lisaväärtus.

9.	Kohustus koostada osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud võimearendusprojektide ühtlustatud nõuded.

10.	Kohustus kaaluda olemasoleva kaitsevõime ühiskasutust, et optimeerida olemasolevaid ressursse ja suurendada nende üldist tõhusust.

11.	Kohustus tagada järjest suuremad pingutused küberkaitsekoostöö valdkonnas (näiteks teabevahetus, väljaõpe, operatiivtugi).

„c)	võtma konkreetseid meetmeid oma jõudude kättesaadavuse, koostoimimisvõime, paindlikkuse ja ümberpaigutatavuse tõhustamiseks, seades eelkõige ühiseid eesmärke jõudude eraldamise osas, sealhulgas vajadusel läbi vaatama oma siseriikliku otsuste vastuvõtmise korra.“

12.

Seoses jõudude kättesaadavuse ja siirdavusega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—	lisaks ELi lahingugruppide võimalikule siirmisele teha ELi kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks lisaks kättesaadavaks strateegiliselt siiratavad formeeringud. Nimetatud kohustus ei hõlma kõrgvalmidusega, alalisi ega reservvägesid;

—	arendada välja üksnes osalevate liikmesriikide ja panustavate riikide jaoks juurdepääsetav usaldusväärne vahend (nt andmebaas) eesmärgiga registreerida olemasolevad ja kiiresti siiratavad jõud, et hõlbustada ja kiirendada vägede moodustamist;

—	võtta eesmärgiks kiire poliitiline tegutsemine riigi tasandil, sealhulgas vaadata võimaluse korral läbi riiklikud otsustusprotsessid;

—

näha oma vahendite ja võimaluste piires ette märkimisväärne tugi ÜJKP operatsioonidele (nt EUFOR) ja missioonidele (nt ELi väljaõppemissioonid) – personal, varustus, väljaõpe, tugi õppustel, taristu vms –, mis on otsustatud ühehäälselt nõukogus ja mis ei mõjuta mingil viisil otsuseid ÜJKP operatsioonide jaoks antava panuse kohta ega võimalikke põhiseaduslikke piiranguid;

—

anda märkimisväärne panus ELi lahingugruppidesse ning kinnitada oma põhimõtteline panus vähemalt neli aastat ette, kehtestades valmisolekuperioodi, mis on kooskõlas ELi lahingugruppide kontseptsiooniga, ning võttes kohustuse korraldada ELi lahingugruppide jaoks õppuseid ELi ühtse väekogumina tegutsemiseks (juhtiv riik) ja/või nendes õppustes osaleda (kõik ELi lahingugruppide kontseptsioonis osalevad ELi liikmesriigid);

—	hõlbustada ja standardida piiriülest sõjalist transporti Euroopas, et võimaldada kaitseotstarbelise varustuse ja personali kiiret siirmist.

13.

Seoses jõudude koostalitlusvõimega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—

arendada oma jõudude koostalitlusvõimet:

—	võttes kohustuse leppida kokku ELi ühtse väekogumi ühistes hindamis- ja heakskiitmiskriteeriumides, mis on kooskõlas NATO standarditega, kuid mille puhul säilib riigi tasandi vastavustõendamine;

—	võttes kohustuse leppida kokku jõudude ühtsetes tehnilistes ja operatiivstandardites, tunnistades vajadust tagada nende koostalitlusvõime NATOga;

—	optimeerida rahvusvahelisi struktuure: osalevad liikmesriigid võiksid võtta kohustuse liituda Euroopa kaitsealases välistegevuses osalevate peamiste olemasolevate ja tulevaste struktuuridega (EUROCORPS, EUROMARFOR, EUROGENDFOR, MCCE/ATARES/SEOS) ja võtta neis aktiivse rolli;

14.	Osalevad liikmesriigid püüdlevad ÜJKP sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühise rahastamise valdkonnas kaugelevaatava lähenemise võtmise poole, mis läheb kaugemale nõukogu nn Athena otsuses kindlaks määratud ühistest kuludest.

„d)	tegema koostööd, et tagada nende poolt vajalike meetmete võtmine „võimete arendamise mehhanismi“ raames ilmnenud puudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas riikidevahelise lähenemisviisi kaudu ja ilma et see piiraks sellega seonduvaid kohustusi NATO raames.“

15.	Aidata kaotada võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealased puudujäägid. Võimearendusprojektid suurendavad Euroopa strateegilist sõltumatust ning tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

16.	Kasutada riigi tasandil avastatud võimealaste puudujääkide kaotamiseks esmalt Euroopa koostööpõhist lähenemisviisi ning võtta riigi tasandi lähenemisviis üldjuhul üksnes siis, kui esimest lähenemisviisi on juba kasutatud.

17.	Võtta osa vähemalt ühest alalise struktureeritud koostöö projektist, milles arendatakse liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimet või tehakse see kättesaadavaks.

„e)	osalema vajadusel Euroopa Kaitseagentuuri raames oluliste ühiste või Euroopa varustusprogrammide arendamisel.“

18.	Kohustus kasutada Euroopa Kaitseagentuuri ühiskaitsevõime arendamise Euroopa foorumina ning kaaluda Relvastuskoostöö Organisatsiooni kasutamist eelistatud programmijuhtimisorganisatsioonina.

19.	Tagada, et kõik osalevate liikmesriikide suunatavat kaitsevõimet käsitlevad projektid suurendavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet tarbetut kattumist ära hoidva asjakohase tööstuspoliitika kaudu.

20.	Tagada koostööprogrammide, mida saavad kasutada üksnes üksused, kellel on ELi territooriumil tõendatav lisaväärtus, ning osalevate liikmesriikide hankestrateegiate positiivne mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.

TÕLGE

Teade nõukogule ning Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö kohta

Preambul

Osalevad liikmesriigid,

tuletades meelde, et liidu eesmärgiks on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb „liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel“ (ELi lepingu artikli 24 lõige 2), ning et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa,

arvestades, et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, kasutades tsiviil- ja sõjaväevahendeid, ning et julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamine nõuab liikmesriikide poolseid jõupingutusi sõjaliste võimete valdkonnas,

tuletades samuti meelde Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide pühendumust edendada reeglitel põhinevat maailmakorda, mille juhtpõhimõtteks on mitmepoolsus ja mille keskmes asub Ühendatud Rahvaste Organisatsioon,

tuletades meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõiget 6, mille kohaselt „[l]iikmesriigid, kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö“,

arvestades, et alaline struktureeritud koostöö võib oluliselt aidata kaasa ELi ambitsioonitaseme saavutamisele, pidades sealhulgas silmas kõige nõudlikumaid missioone ja operatsioone, ja et see võiks hõlbustada liikmesriikide kaitsevõime arendamist rahvusvahelistes hankeprojektides intensiivse osalemise ja asjaomaste tööstusettevõtetega, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega koostöö tegemise kaudu, ning tõhustada Euroopa kaitsekoostööd, kasutades täielikult ära aluslepingute võimalused,

võttes arvesse alalist struktureeritud koostööd käsitlevas protokollis nr 10 sätestatud ja ELi lepingu artiklis 46 osutatud alalise struktureeritud koostöö eesmärke ja liikmesriikide kohustusi need saavutada,

märkides, et Euroopa Ülemkogu järeldas oma 15. detsembri 2016. aasta kohtumisel, et eurooplased peavad võtma oma julgeoleku eest suurema vastutuse, ning et selleks, et tugevdada Euroopa julgeolekut ja kaitset keerulises geopoliitilises keskkonnas ning oma kodanikke paremini kaitsta, kinnitades sellega seoses varem antud lubadusi, rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust teha senisest rohkem, sealhulgas teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, võttes samas arvesse liikmesriikide olusid ja juriidilisi kohustusi, ning nende liikmesriikide puhul, kes on ka NATO liikmesriigid, asjakohaseid NATO suuniseid kaitsekulutuste tegemise kohta,

tuletades ühtlasi meelde, et Euroopa Ülemkogu kutsus samuti üles tõhustama nõutavate võimete arendamiseks tehtavat koostööd ning võtma kohustuse teha need võimed vajaduse korral kättesaadavaks, ning et ülemkogu rõhutas, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad suutma otsustavalt panustada ühistesse jõupingutustesse, aga samuti tegutseda iseseisvalt alati kui vajalik ning koos partneritega alati kui võimalik,

arvestades, et Euroopa Ülemkogu kutsus 2017. aasta juunis üles ühiselt arendama liikmesriikide poolt ühiselt kokku lepitud võimetealaseid projekte, et kaotada praegused olulised puudujäägid ja töötada välja tulevikutehnoloogiad, mis on väga oluline Euroopa Ülemkogu poolt 2016. aasta detsembris heaks kiidetud ELi ambitsioonitaseme saavutamiseks; väljendas heameelt komisjoni teatise üle Euroopa Kaitsefondi kohta, mis koosneb teadusuuringute vahendist ja kaitsevõime vahendist; ning kutsus liikmesriike üles tegema kindlaks sobivad võimetealased projektid Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi jaoks,

tuletades eelkõige meelde, et Euroopa Ülemkogu palus kõrgel esindajal esitada ettepanekud kaasava alalise struktureeritud koostöö elementide ja võimaluste kohta, põhinedes modulaarsel lähenemisviisil ja võimalike projektide väljatöötamisel,

tuletades meelde, et välisasjade nõukogu leppis 6. märtsil 2017 kokku vajaduses jätkata tööd kaasava alalise struktureeritud koostööga, põhinedes modulaarsel lähenemisviisil, mis peaks olema avatud kõigile liikmesriikidele, kes soovivad võtta vajalikke siduvaid kohustusi ja täita kriteeriume, mis põhinevad ELi lepingu artikli 42 lõikel 6 ja artiklil 46 ning protokollil nr 10,

olles otsustanud jõuda uuele tasemele liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulises kujundamises, nagu on kutsutud üles ELi lepingu artikli 42 lõikes 2, seades Euroopa Liidu raames sisse alalise struktureeritud koostöö; võttes samal ajal arvesse kõikide liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära,

tuletades meelde ELi lepingu artikli 42 lõike 7 kohast kohustust anda vastastikust abi,

tuletades meelde, et vastavalt ELi lepingu artikli 42 lõikele 7 on koostöö ja kohustused ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika vallas „kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks ja selle rakendamise kohaks“,

rõhutades, et Euroopa Ülemkogu leppis 22.–23. juunil 2017 kokku „vajaduses alustada kaasava ja ambitsioonika alalise struktureeritud koostööga“, ning vastates Euroopa Ülemkogult saadud volitusele koostada kolme kuu jooksul „ELi lepingu artikli 42 lõikega 6 ja artikliga 46 ning protokolliga 10 täielikus kooskõlas oleva kriteeriumide ja siduvate kohustuste ühise nimekirja – sealhulgas pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone […] – koos täpse ajakava ja konkreetsete hindamismehhanismidega, et võimaldada neil liikmesriikidel, kelle jaoks see on võimalik, anda viivitamatult teada oma osalemiskavatsusest“,

TEATAVAD KÄESOLEVAGA nõukogule ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale oma kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös,

KUTSUVAD nõukogu ÜLES võtma kooskõlas Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätete ja aluslepingutele lisatud protokolliga nr 10 ning I lisas määratletud põhimõtete, II lisas esitatud ühiste siduvamate kohustuste ja III lisas esitatud juhtimist käsitlevate ettepanekute alusel vastu otsuse, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö,

ESITAVAD enne nõukogu poolt alalise struktureeritud koostöö loomist käsitleva otsuse vastuvõtmist oma riiklikud rakenduskavad, mis tõendavad nende suutlikkust vastata II lisas esitatud siduvamatele kohustustele.

Kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta novembrikuu kolmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

За Република България

Za Českou republiku

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Za Republiku Hrvatsku

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā –

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Magyarország részéről

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

*	Iirimaa andis 7. detsembril 2017 nõukogule ja kõrgele esindajale teada oma kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös ning ühines käesoleva ühisteatega.

*	Portugali Vabariik andis 7. detsembril 2017 nõukogule ja kõrgele esindajale teada oma kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös ning ühines käesoleva ühisteatega.

I LISA – ALALISE STRUKTUREERITUD KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

„Alaline struktureeritud koostöö“ on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklitega 42 ja 46 ning aluslepingute protokolliga nr 10. Seda saab alustada üks kord ja see luuakse kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetava nõukogu otsusega, et tuua kokku kõik kaitse valdkonnas koostööd teha soovivad liikmesriigid, „kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele“ ja kes on võtnud „siduvamaid kohustusi […], pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone“ ja operatsioone.

Alaline struktureeritud koostöö on ambitsioonikas, siduv ja kaasav Euroopa õigusraamistik investeeringute tegemiseks ELi territooriumi ja selle kodanike julgeolekusse ja kaitsesse. Alaline struktureeritud koostöö annab kõikidele liikmesriikidele samuti olulise poliitilise raamistiku oma vastavate sõjaliste vahendite ja kaitsevõimete parandamiseks siduvamatel kohustustel tuginevate hästi koordineeritud algatuste ja konkreetsete projektide kaudu. ELi liikmesriikide tõhusamad kaitsevõimed toovad kasu ka NATO-le. Need tugevdavad alliansi Euroopa sammast ja vastavad korduvatele nõudmistele tugevama atlandiülese koormuse jagamise järele.

Alaline struktureeritud koostöö on tähtis samm ühise kaitsepoliitika tugevdamise suunas. See võib olla üks element võimalikus liikumises ühiskaitse suunas, kui nõukogu peaks nii ühehäälselt otsustama (nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 42 lõikes 2). Alalise struktureeritud koostöö pikaajaline visioon võiks olla kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum – vastastikuses täiendavuses NATOga, mis jääb oma liikmete kollektiivse kaitse nurgakiviks.

Me peame kaasavat alalist struktureeritud koostööd kõige tähtsamaks instrumendiks, et edendada ühist julgeolekut ja kaitset valdkonnas, kus on tarvis rohkem sidusust, järjepidevust, koordineerimist ja koostööd. Euroopa sellesuunalised jõupingutused peavad olema ühendatud, koordineeritud ja mõttekad ning põhinema ühiselt kokku lepitud poliitilistel suunistel.

Alaline struktureeritud koostöö pakub usaldusväärse ja siduva õigusraamistiku ELi institutsioonilises raamistikus. Osalevad liikmesriigid täidavad oma siduvaid kohustusi, kinnitades, et alalise struktureeritud koostöö loomine ja rakendamine toimub täielikus kooskõlas ELi lepingu sätetega ja aluslepingutele lisatud protokollidega ning austades liikmesriikide põhiseaduslikke sätteid.

Alalise struktureeritud koostöö kohustuste siduv laad tagatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja läbiviidava regulaarse iga-aastase hindamisega, mida toetab eelkõige Euroopa Kaitseagentuur (EDA) võimete arendamise aspektide puhul (nagu on kirjeldatud protokolli nr 10 artiklis 3) ja Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaline staap ja muud ÜJKP struktuurid, alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektide puhul. Alalise struktureeritud koostöö kaudu saab liit teha tööd selle nimel, et saavutada kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum, kuna alaline struktureeritud koostöö täiendaks olemasolevaid või tulevasi alt ülespoole struktuure ja jõupingutusi ülevalt allapoole koordineerimise ja suunistega.

Alaline struktureeritud koostöö saab anda liikmesriikidele võimaluse parandada kaitsevõimeid hästi koordineeritud algatustes ja konkreetsetes ühisprojektides osalemise kaudu, kasutades võimaluse korral ära olemasolevaid piirkondlikke klastreid. Alalises struktureeritud koostöös osalemine on vabatahtlik ja ei mõjuta riikide suveräänsust.

Kaasav alaline struktureeritud koostöö on tugev poliitiline signaal meie kodanikele ja välismaailmale: ELi liikmesriikide valitsused võtavad ühist julgeolekut ja kaitset tõsiselt ja viivad seda edasi. ELi kodanike jaoks tähendab see suuremat julgeolekut ja on selge märk kõikide liikmesriikide tahtest tugevdada ühist julgeolekut ja kaitset, et saavutada ELi üldise strateegia eesmärgid.

Alaline struktureeritud koostöö on tulemustele suunatud ja peaks võimaldama saavutada reaalset edu seoses kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega, koostöövõime arendamise eesmärkidega ning siirdavate kaitsevõimete kättesaadavusega kombineeritud missioonide ja operatsioonide jaoks, tunnistades ühtsete jõudude põhimõtet. Alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise peamiseks edasiviivaks jõuks on ELi ambitsioonitasemega ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide ja prioriteetidega seotud võimetealaste puudujääkide kõrvaldamine.

Alalise struktureeritud koostöö „kaasav“ ja „modulaarne“ laad, nagu Euroopa Ülemkogu kirjeldas 2016. aasta detsembris, ei tohi viia koostöö vähenemiseni. „Ambitsioonika“ alalise struktureeritud koostöö eesmärk rõhutab vajadust, et kõik alalises struktureeritud koostöös osalevad liikmesriigid järgivad eesmärkide ja kohustuste ühist nimekirja. Nagu tuletas meelde Euroopa Ülemkogu 2017. aasta juunis, on alaline struktureeritud koostöö „kaasav ja ambitsioonikas“.

Järgnev kohustuste loetelu peab aitama saavutada nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldustes kirjeldatud ja Euroopa Ülemkogu poolt 2016. aasta detsembris kinnitatud ELi ambitsioonitaseme ning seega tugevdama nii eurooplaste kui ka ELi strateegilist sõltumatust.

II LISA – KAUGELEVAATAVATE JA SIDUVAMATE ÜHISTE KOHUSTUSTE LOETELU PROTOKOLLI NR 10 ARTIKLIS 2 SÄTESTATUD VIIES VALDKONNAS

„a)	tegema alates Lissaboni lepingu jõustumisest koostööd kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega seotud heakskiidetud eesmärkide saavutamiseks ning neid eesmärke regulaarselt läbi vaatama, pidades silmas julgeolekukeskkonda ja liidu rahvusvahelisi kohustusi.“

Tuginedes 2007. aastal kehtestatud ühistele sihttasemetele, võtavad osalevad liikmesriigid järgmised kohustused.

1.	Suurendada kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt kaitse-eelarvet reaalmahus.

2.	Suurendada keskmises perspektiivis järk-järgult kaitseinvesteeringute kulusid 20 %-ni kogukaitsekuludest (ühine sihttase), et täita strateegilise võime alased lüngad, osaledes kaitsevõimeprojektides kooskõlas võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega.

3.	Suurendada ühisprojektide ja koostöö vormis toimuvate strateegilise kaitsevõime projektide arvu. Selliseid ühis- ja koostööprojekte tuleks vajaduse korral ja asjakohaselt toetada Euroopa Kaitsefondist.

4.	Suurendada kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulude osakaalu, et jõuda lähemale kogukaitsekulude 2 % eesmärgile (ühine sihttase).

5.	Kehtestada nõue vaadata nimetatud kohustused regulaarselt läbi (eesmärgiga saada nõukogu heakskiit).

„b)	viima oma kaitsesüsteemid võimalikult suures osas üksteisega vastavusse, eelkõige ühtlustades oma sõjaliste vajaduste kindlaksmääramist, võttes ühisesse kasutusse ja vajadusel spetsialiseerides oma kaitsevahendeid ja -võimekust ning ergutades koostööd koolituse ja logistika valdkondades.“

6.	Täita olulist rolli ELi kaitsevõime arendamisel, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames, et tagada Euroopa kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks vajalik kaitsevõime.

7.	Kohustus toetada maksimaalselt kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, võttes arvesse läbivaatamise vabatahtlikku olemust ja osalevate liikmesriikide individuaalpiiranguid.

8.	Kohustus osaleda aktiivselt tulevase Euroopa Kaitsefondi rahvusvahelistes hangetes, millel on ELi jaoks lisaväärtus.

9.	Kohustus koostada osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud võimearendusprojektide ühtlustatud nõuded.

10.	Kohustus kaaluda olemasoleva kaitsevõime ühiskasutust, et optimeerida olemasolevaid ressursse ja suurendada nende üldist tõhusust.

11.	Kohustus tagada järjest suuremad pingutused küberkaitsekoostöö valdkonnas (näiteks teabevahetus, väljaõpe, operatiivtugi).

„c)	võtma konkreetseid meetmeid oma jõudude kättesaadavuse, koostoimimisvõime, paindlikkuse ja ümberpaigutatavuse tõhustamiseks, seades eelkõige ühiseid eesmärke jõudude eraldamise osas, sealhulgas vajadusel läbi vaatama oma siseriikliku otsuste vastuvõtmise korra.“

12.

Seoses jõudude kättesaadavuse ja siirdavusega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—	lisaks ELi lahingugruppide võimalikule siirmisele teha ELi kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks lisaks kättesaadavaks strateegiliselt siiratavad formeeringud. Nimetatud kohustus ei hõlma kõrgvalmidusega, alalisi ega reservvägesid;

—	arendada välja üksnes osalevate liikmesriikide ja panustavate riikide jaoks juurdepääsetav usaldusväärne vahend (nt andmebaas) eesmärgiga registreerida olemasolevad ja kiiresti siiratavad jõud, et hõlbustada ja kiirendada vägede moodustamist;

—	võtta eesmärgiks kiire poliitiline tegutsemine riigi tasandil, sealhulgas vaadata võimaluse korral läbi riiklikud otsustusprotsessid;

—

—	hõlbustada ja standardida piiriülest sõjalist transporti Euroopas, et võimaldada kaitseotstarbelise varustuse ja personali kiiret siirmist.

13.

Seoses jõudude koostalitlusvõimega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—

arendada oma jõudude koostalitlusvõimet:

—	võttes kohustuse leppida kokku ELi ühtse väekogumi ühistes hindamis- ja heakskiitmiskriteeriumides, mis on kooskõlas NATO standarditega, kuid mille puhul säilib riigi tasandi vastavustõendamine;

—	võttes kohustuse leppida kokku jõudude ühtsetes tehnilistes ja operatiivstandardites, tunnistades vajadust tagada nende koostalitlusvõime NATOga;

—	optimeerida rahvusvahelisi struktuure: osalevad liikmesriigid võiksid võtta kohustuse liituda Euroopa kaitsealases välistegevuses osalevate peamiste olemasolevate ja tulevaste struktuuridega (EUROCORPS, EUROMARFOR, EUROGENDFOR, MCCE/ATARES/SEOS) ja võtta neis aktiivse rolli;

14.	Osalevad liikmesriigid püüdlevad ÜJKP sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühise rahastamise valdkonnas kaugelevaatava lähenemise võtmise poole, mis läheb kaugemale nõukogu nn Athena otsuses kindlaks määratud ühistest kuludest.

„d)	tegema koostööd, et tagada nende poolt vajalike meetmete võtmine „võimete arendamise mehhanismi“ raames ilmnenud puudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas riikidevahelise lähenemisviisi kaudu ja ilma et see piiraks sellega seonduvaid kohustusi NATO raames.“

15.	Aidata kaotada võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealased puudujäägid. Võimearendusprojektid suurendavad Euroopa strateegilist sõltumatust ning tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

16.	Kasutada riigi tasandil avastatud võimealaste puudujääkide kaotamiseks esmalt Euroopa koostööpõhist lähenemisviisi ning võtta riigi tasandi lähenemisviis üldjuhul üksnes siis, kui esimest lähenemisviisi on juba kasutatud.

17.	Võtta osa vähemalt ühest alalise struktureeritud koostöö projektist, milles arendatakse liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimet või tehakse see kättesaadavaks.

„e)	osalema vajadusel Euroopa Kaitseagentuuri raames oluliste ühiste või Euroopa varustusprogrammide arendamisel.“

18.	Kohustus kasutada Euroopa Kaitseagentuuri ühiskaitsevõime arendamise Euroopa foorumina ning kaaluda Relvastuskoostöö Organisatsiooni kasutamist eelistatud programmijuhtimisorganisatsioonina.

19.	Tagada, et kõik osalevate liikmesriikide suunatavat kaitsevõimet käsitlevad projektid suurendavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet tarbetut kattumist ära hoidva asjakohase tööstuspoliitika kaudu.

20.	Tagada koostööprogrammide, mida saavad kasutada üksnes üksused, kellel on ELi territooriumil tõendatav lisaväärtus, ning osalevate liikmesriikide hankestrateegiate positiivne mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.

III LISA – JUHTIMINE

1. Osalevad liikmesriigid on otsuste tegemise protsessi keskmes, otsused kooskõlastatakse kõrge esindajaga

Alaline struktureeritud koostöö on osalevate liikmesriikide juhitav raamistik ning see kuulub peamiselt nende pädevusse. Mitteosalevatele ELi liikmesriikidele tagatakse läbipaistvus.

Et alaline struktureeritud koostöö oleks asjakohaselt kooskõlastatud üldise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP), mille lahutamatu osa see on, kaasatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täielikult alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse. Kõrge esindaja vastutab Euroopa Ülemkogu poolt nõutud ja allpool 4. osas kirjeldatud iga-aastase hindamise eest. Euroopa välisteenistus, sh ELi sõjaline staap (ELSS), ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) tagavad alalisele struktureeritud koostööle sekretariaaditeenused tihedas koostöös välisteenistuse ÜJKP ja kriisidele reageerimise valdkonna asepeasekretäriga.

Kooskõlas ELi lepinguga, aluslepingutele lisatud protokolli nr 10 artikliga 3 ja Euroopa Kaitseagentuuri asutava nõukogu otsusega toetab EDA kõrget esindajat alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise aspektides. Välisteenistus toetab kõrget esindajat eelkõige alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektides, muu hulgas ELSSi ja muude ÜJKP struktuuride kaudu.

Märgitakse, et ELi lepingu artikli 41 lõike 1 kohaselt kaetakse „[h]alduskulud, mida institutsioonidele toob kaasa käesoleva peatüki rakendamine, […] liidu eelarvevahenditest“.

2. Juhtimine hõlmab kahte tasandit: üldine tasand alalise struktureeritud koostöö sidususe ja ambitsioonikuse säilitamiseks ning seda täiendavad konkreetsed juhtimisalased menetlused projektide tasandil

2.1. Üldisel tasandil vastutatakse alalise struktureeritud koostöö sidususe ja usaldusväärse rakendamise eest

Selles tuginetakse olemasolevatele struktuuridele. ELi välis- ja kaitseministrid võiksid käsitleda alalise struktureeritud koostöö küsimusi, kui nad kohtuvad välisasjade nõukogu / kaitseministrite ühisel istungil (tavaliselt kaks korda aastas). Kui nõukogu koguneb alalise struktureeritud koostöö küsimuste käsitlemiseks, on hääleõigus osalevate liikmesriikide esindajatel. Sellistel puhkudel võivad osalevad liikmesriigid võtta ühehäälselt vastu uusi projekte (kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6), saada hinnanguid osalevate liikmesriikide jõupingutustele, eelkõige vastavalt käesoleva lisa 3. osas kirjeldatule, ja kinnitada pärast kõrge esindajaga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega uue liikmesriigi osalemist vastavalt ELi lepingu artikli 46 lõikele 3.

Kui osalev liikmesriik ei vasta enam kriteeriumidele või ei saa või ei taha täita enam alalise struktureeritud koostöö raames võetud või seatud kohustusi, võib nõukogu kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 4 viimase abinõuna peatada asjaomase liikmesriigi osalemise, tingimusel et eelnevalt on antud selgelt piiritletud ajavahemik individuaalseteks konsultatsioonideks ja meetmete võtmiseks.

Asjakohased olemasolevad nõukogu ettevalmistavad organid kogunevad alalise struktureeritud koostöö formaadis, mis tähendab, et kõik ELi liikmesriigid on esindatud, kuid töökorraldus peegeldab nõukogus kehtivat korda, mille kohaselt on hääleõigus ainult osalevatel liikmesriikidel. Poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) koosolekud võiks alalise struktureeritud koostöö formaadis kokku kutsuda selleks, et käsitleda osalevatele liikmesriikidele ühist huvi pakkuvaid küsimusi, planeerida ja arutada projekte või arutada uute liikmete lisandumist. Selle tööd toetab poliitilis-sõjaline töörühm, pidades alalise struktureeritud koostöö formaadis koosolekuid. ELi sõjaline komitee hakkab samuti alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuma ning sellelt küsitakse eelkõige sõjalist nõu. Lisaks võidakse korraldada mitteametlikke kohtumisi, millel on esindatud üksnes osalevad liikmesriigid.

2.2. Projektide juhtimine

2.2.1. Alalise struktureeritud koostöö projektide üle kontrolli teostamine põhineb hindamisel, mida kõrge esindaja teeb välisteenistuse, sh ELSSi, ja EDA abil; projektid valib välja nõukogu

Osalevad liikmesriigid võivad esitada mis tahes projekte, mida nad peavad alalise struktureeritud koostöö jaoks kasulikuks. Nad teevad oma kavatsuse avalikuks, et saada toetust ja esitada projekt alalise struktureeritud koostöö sekretariaadile ühiselt, ning projekti levitatakse samal ajal kõigi osalevate liikmesriikide seas.

Projektid peaksid aitama täita teate II lisas osutatud kohustusi, millest paljud on seotud liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimete arendamise või kättesaadavaks tegemisega ja mille puhul on kokku lepitud, et need annavad ELi tasandil lisaväärtust, samuti mis puudutavad oma vahendite ja võimaluste piires märkimisväärse toe andmist ÜJKP operatsioonidele (EUFOR) ja missioonidele (nt ELi väljaõppemissioonid) kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 6.

Et tagada alalise struktureeritud koostöö erisuguste projektide sidusus ja järjepidevus, teeme ettepaneku kehtestada piiratud arvu projekte, mis on konkreetselt missioonide ja operatsioonide suunitlusega vastavalt ELi ambitsioonitasemele. Teised projektid toetaksid neid projekte ning neil oleks hõlbustav ja kaasaaitav roll. Projektid tuleks asjakohaselt rühmitada.

Alalise struktureeritud koostöö sekretariaat koordineerib projektiettepanekute hindamist. Võimete arendamise projektide puhul tagab EDA, et välditakse dubleerimist muudes rahvusvahelistes kontekstides olemas olevate algatustega. Operatsioonidele ja missioonidele keskendatud projektide puhul hindab ELSS seda, kas need vastavad ELi ja selle liikmesriikide operatiivvajadustele ja aitavad neid rahuldada. Seda arvesse võttes esitab kõrge esindaja soovituse nende projektiettepanekute kohta, mis on kõige ambitsioonikamad, aitavad kaasa ELi ambitsioonitaseme saavutamisele ja sobivad kõige paremini Euroopa strateegilise sõltumatuse edendamiseks. Projektide valik peab kajastama sobivat tasakaalu rohkem võimete arendamiseks ettenähtud projektide ning rohkem operatsioonide ja missioonide valdkonna projektide vahel.

Nõukogu kehtestab alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, lähtudes kõrge esindaja soovitusest ning alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuva ELi sõjalise komitee sõjalisest nõuandest ja samas formaadis kohtuva PJK tegevuse kaudu. Nõukogu teeb otsuse osalevate liikmesriikide esindajate poolt antud häältega ühehäälselt kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6.

Mitteosalevad ELi liikmesriigid võivad alati anda märku oma kavatsusest osaleda projektides, võttes endale alalise struktureeritud koostööga kaasnevad kohustused ja ühinedes koostööga.

Projektis osalejad võivad erandjuhtudel kutsuda osalema kolmandaid riike kooskõlas üldise korraga, mille nõukogu määrab aegsasti kindlaks vastavalt ELi lepingu artikli 46 lõikele 6. Need riigid peavad andma projektile olulist lisaväärtust, aitama tugevdada alalist struktureeritud koostööd ja ÜJKPd ning täitma suuremaid kohustusi. See ei anna sellistele kolmandatele riikidele otsustusõigust alalise struktureeritud koostöö juhtimise küsimustes. Peale selle otsustab alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuv nõukogu, kas üldises korras kehtestatud tingimused on iga vastavate projektis osalejate poolt osalema kutsutud kolmanda riigi poolt täidetud.

2.2.2. Projekti juhtimise eest vastutavad esmajoones osalevad liikmesriigid

Kui nõukogule esitatakse otsustamiseks alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, tuleb sellele lisada ka asjaomaste projektidega seotud olevate osalevate liikmesriikide nimekiri. Projektis osalevad liikmesriigid on esitanud selle varem ühiselt.

Projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid lepivad omavahel ühehäälselt kokku oma koostöö korra ja ulatuse, sealhulgas projektiga ühinemiseks vajaliku panuse. Nad kehtestavad projekti juhtimise reeglid ja otsustavad projekti käigus uute osalevate liikmesriikide liitumise üle, andes neile kas osaleja või vaatleja staatuse. Tuleks siiski välja töötada ühised juhtimiseeskirjad, mida saaks konkreetsetes projektides kohandada. See tagaks teatava standardse juhtimise kõigis projektides ja lihtsustaks nende käivitamist. Eelkõige võimete arendamise projektide puhul vastutavad projekti juhtimise eest (kirjeldused, hankestrateegia, rakendusameti valik, tööstusettevõtete valimine jne) üksnes projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid.

Osalevad liikmesriigid teavitavad vastavalt vajadusele projektidest mitteosalevaid liikmesriike.

3. Täpne etapiviisiline lähenemine, kus iga etapi jaoks on määratud realistlikud ja siduvad eesmärgid

Osalevate liikmesriikide võetud kohustusi täidetakse riiklike jõupingutuste ja konkreetsete projektide kaudu.

Realistlik etapiviisiline lähenemine on määrav selleks, et säilitada alalises struktureeritud koostöös liikmesriikide tuumiku osalemine ja hoida seeläbi alal ambitsiooni ja kaasavuse põhimõtteid. Kuigi osalevad liikmesriigid hakkavad töötama kõikide võetud kohustuste täitmise nimel kohe pärast alalise struktureeritud koostöö ametlikku käikulaskmist, on osa kohustusi võimalik täita varem kui teisi. Seetõttu peavad osalevad liikmesriigid leppima kokku etapiviisilise lähenemise.

Etappide määramisel võetakse arvesse muid ajakavu (nt Euroopa kaitsealase tegevuskava rakendamine, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algus 2021. aastal ja liikmesriikide poolt muudes raamistikes juba võetud kohustused). Kohustusi täidetakse kahes järjestikuses etapis (2018–2021 ja 2021–2025). Pärast 2025. aastat korraldatakse läbivaatamine. Selleks hindavad osalevad liikmesriigid kõigi alalise struktureeritud koostöö alusel võetud kohustuste täitmist ja otsustavad uute kohustuste üle, et minna edasi uue etapiga Eurooa julgeoleku- ja kaitsealase integratsiooni suunas.

4. Alalise struktureeritud koostöö juhtimiseks on vaja riiklikel rakenduskavadel põhinevat hästi läbimõeldud ja ambitsioonikat hindamismehhanismi

Kõik osalevad liikmesriigid kannavad hoolt kohustuste täitmise eest ja kõrge esindaja annab sellest aru kooskõlas protokollis nr 10 (artikkel 3) sätestatud regulaarse hindamise põhimõttega. Kokkulepitud kohustuste siduv laad ja nende täitmise usutavus tagatakse järgmise kahetasandilise hindamismehhanismiga.

4.1. Riiklikud rakenduskavad

Selleks et näidata oma võimet ja tahet täita kokkulepitud kohustusi, kohustub iga osalev liikmesriik esitama enne alalise struktureeritud koostöö loomist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist riikliku rakenduskava, milles nad kirjeldavad oma suutlikkust täita siduvaid kohustusi. Läbipaistvuse eesmärgil tehakse need rakenduskavad kättesaadavaks kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust hinnatakse kord aastas riiklike rakenduskavade alusel; hindamise viib läbi alalise struktureeritud koostöö sekretariaat kõrge esindaja alluvuses (keda toetab EDA kaitseinvesteeringute ja võimete arendamise valdkonnas ning välisteenistus, sh ELSS, operatiivaspektides). See hinnang saadetakse nõukogu vastutusel PJK-le (alalise struktureeritud koostöö formaat) ja ELi sõjalisele komiteele (alalise struktureeritud koostöö formaat) nõuande saamiseks.

Hindajad keskenduvad sellele, kui usutavad on alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustused, sõeludes läbi liikmesriikide riiklikud rakenduskavad, faktilised asjaolud ja projektidele ettenähtud panused.

Pärast alalise struktureeritud koostöö käivitamist ajakohastavad osalevad liikmesriigid oma riiklikke rakenduskavu vastavalt vajadusele, et järgida etapiviisilise lähenemise nõuet.

Iga etapi alguses täpsustatakse võetud kohustusi, milleks osalevad liikmesriigid lepivad omavahel kokku täpsemates eesmärkides, mis hõlbustab hindamisprotsessi.

4.2. Iga-aastane läbivaatamine ja strateegiline läbivaatamine iga etapi lõpus

Kõrge esindaja esitab vähemalt kord aastas nõukogule (välis- ja kaitseministrite ühises koosseisus) aruande, mille koostamisele on aidanud kaasa EDA (protokolli nr 10 artikkel 3) ja välisteenistus, sh ELSS. Selles aruandes antakse ülevaade alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisust, sealhulgas osalevate liikmesriikide poolt oma kohustuste täitmisest vastavalt riiklikele rakenduskavadele. See aruanne võetakse pärast ELi sõjalise komitee nõuande saamist nõukogus aluseks ELi lepingu artikli 46 kohaselt soovituste ja otsuste vastuvõtmiseks.

Iga etapi lõpus (2021, 2025) korraldatakse strateegiline läbivaatamine, et hinnata kavandatud kohustuste täitmist asjaomases etapis, otsustada järgmise etapi käivitamise üle ning ajakohastada vajaduse korral järgmise etapi jaoks kohustusi.

(1) Teade avaldatakse koos käesoleva otsusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 70).

(2) Nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1835, milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord (ELT L 266, 13.10.2015, lk 55).

(3) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 12

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 17. jaanuar 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamise kohta	1
	*	Teave 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu kehtivuse pikendamise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/63, 26. september 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid ( 1 )	2
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/64, 29. september 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse, kuidas tuleb artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud kriteeriume kohaldada selle hindamisel, kas teatavatel sündmustel oleks märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või mitmes liikmesriigis ( 1 )	5
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/65, 29. september 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse selle määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud määratluste tehnilisi elemente ( 1 )	9
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/66, 29. september 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse, kuidas tuleb hinnata finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ja investeerimisfondide varade puhasväärtust ( 1 )	11
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/67, 3. oktoober 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses selliste tingimuste kehtestamisega, mille alusel hinnatakse olemasolevate võrdlusaluste väljaandmise lõpetamise või muutmise mõju ( 1 )	14
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/68, 8. jaanuar 2018, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Carne de Salamanca (KGT)]	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/69, 16. jaanuar 2018, kaitstud geograafilise tähise Carne de Morucha de Salamanca (KGT) registreerimise tühistamise kohta	22
	*	Komisjoni määrus (EL) 2018/70, 16. jaanuar 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses ametoktradiini, metüülkloropürifossi, tsüprokonasooli, difenokonasooli, fluasinaami, flutriafooli, proheksadiooni ja naatriumkloriidi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )	24
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/71, 12. detsember 2017, Madalmaade elektri tootmise ja hulgimüügi vabastamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8339 all) ( 1 )	53

	Parandused
*	Komisjoni 26. septembri 2017. aasta delegeeritud määruse (EL) 2017/2268 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) parandus ( ELT L 334, 15.12.2017 )	62
*	Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsuse (ÜVJP) 2017/2315 (millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri) parandus ( ELT L 331, 14.12.2017 )	63