19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/1

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed Mustal merel kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ning sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõigete 1 ja 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused jaotada liikmesriikide vahel selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus ning järgitaks kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis oma 2017. aastal toimunud 41. istungjärgul vastu soovituse GFCM/40/2017/4 29. geograafilise alapiirkonna (Must meri) kammeljapüügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Soovituses on kehtestatud hariliku kammelja lubatud kogupüük järgmiseks kaheks aastaks (2018 ja 2019) ajutiselt eraldatud kvootidega. See meede tuleks rakendada liidu õiguses.

(5)

Kalapüügivõimalused tuleks kehtestada olemasoleva teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(6)

Kättesaadava STECFi teadusliku nõuande kohaselt on vaja kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere kiluvarude jätkusuutlikkus oleks tagatud.

(7)

Kilupüügil kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015. Kammeljapüügil kohaldatakse nimetatud artiklisosutatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2017.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (2) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, mis käsitlevad püügi registreerimist ja andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(9)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (3) artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(10)

Hariliku kammelja varude puhul tuleks vastu võtta täiendavad parandusmeetmed. Jättes kehtima praegu kohaldatava kahekuuse püügikeelu ajavahemikuks 15. aprillist kuni 15. juunini, on varude kaitse kammelja kudemisajal jätkuvalt tagatud. Püügikoormuse majandamine ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevale aastas mõjub hästi kammeljavarude säilimisele.

(11)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täies kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(12)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, on oluline avada kõnealused Musta mere püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2018. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

a)

harilik kammeljas (Psetta maxima);

b)

kilu (Sprattus sprattus).

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/6

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1310/2014 (2) sätestatud kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks osamaksude osamaksetena tasumise ajutine süsteem põhines lihtsustatud metoodikal ja hõlmas ainult piiratud osa üksustest, s.o üksusi, keda Euroopa Keskpank (edaspidi „EKP“) peab oluliseks (edaspidi „olulised üksused“). Ajutine süsteem võeti kasutusele, et tagada piisav rahastamine kriisilahendusnõukogu loomiseks, minimeerides kriisilahendusnõukogu halduskoormust, kellel oli sel ajal ainult piiratud struktuur ja tegevussuutlikkus. Ajutist süsteemi oli kavas kohaldada seni, kuni komisjon võtab vastu lõpliku süsteemi, mille alusel määratakse kindlaks halduskulude katmiseks tasutavad osamaksed ja kogutakse neid.

(2)

Nüüd, kui kriisilahendusnõukogu struktuur ja tegevussuutlikkus on muutunud stabiilsemaks, on asjakohane kehtestada kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tehtavate iga-aastaste osamaksete lõplik süsteem. Lõplik süsteem peaks asendama ajutise süsteemi, mis on kehtestatud delegeeritud määrusega (EL) nr 1310/2014.

(3)

Kõnealuse lõpliku süsteemiga tuleks määrata kindlaks halduskulude katmiseks tehtavad osamaksed ja neid koguda mitte ainult oluliste, vaid kõigi üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse ühtset kriisilahenduskorda. Osamaksed tuleks arvutada osalevates liikmesriikides nende üksuste kõrgeimal konsolideerimise tasandil, kuna grupi kõigi konsolideerimisega hõlmatud tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade vastuvõtmise, gruppide kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja gruppide kohta kriisilahendusotsuste tegemise ajal kriisilahendusnõukogu samu otsuste tegemise volitusi. Kui kriisilahendusnõukogu täidab neid ülesandeid, siis tekivad talle iga konsolideerimisega hõlmatud tütarettevõtja teabe ja andmete kogumise ning analüüsimise tõttu kulud. Kuna need kulud on seotud teenustega, mida kriisilahendusnõukogu osutab üksustele, kelle suhtes kohaldatakse ühtset kriisilahenduskorda, peaksid neid tasuma kõnealused üksused ning seega tuleks halduskulude katmiseks tehtavad osamaksed arvutada osalevates liikmesriikides konsolideerimise kõige kõrgema tasandi konsolideeritud finantsaruannete alusel ja iga grupi kohta tuleks arvutada ainult üks osamakse.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 65 lõikele 3 peab kriisilahendusnõukogu määrama kindlaks osamaksed ja neid koguma ning tagama, et need tasutakse täies mahus ja õigel ajal. Selleks et kriisilahendusnõukogu saaks neid nõudeid täita, tuleks võtta kasutusele tõhus süsteem, et koguda määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 2 osutatud asutustelt ja üksustelt halduskulude katmiseks nõutavaid osamakseid. Nende asutuste ja üksuste suhtes kohaldatakse juba mitmeid liidu õigusaktides sätestatud aruandekohustusi. Täpsemalt kogub EKP vastavalt Euroopa Keskpanga määrusele (EL) nr 1163/2014 (3) järelevalvetasude arvutamiseks andmeid varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni kohta. Määruse (EL) nr 1163/2014 kohaselt kogutud andmeid saab tähenduslikult kasutada, et arvutada kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tehtavad osamaksed. Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 30 lõikele 2 peavad kriisilahendusnõukogu ja EKP tegema kõnealuse määruse kohaseid ülesandeid täites tihedat koostööd ja esitama üksteisele kogu teabe, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad. On tõhusam nõuda, et EKP edastaks kriisilahendusnõukogule andmed, mille ta on saanud ja mida ta on kontrollinud talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (4) antud ülesandeid ja volitusi täites, kui kehtestada asjaomastele asutustele ja üksustele topelt aruandluskoormus. Kui EKP ja kriisilahendusnõukogu jagaksid omavahel andmeid, siis võimaldaks see vältida olukorda, kus kriisilahendusnõukogu teeb andmete topeltkontrolli, ning sellisel juhul saaks tugineda kriisilahendusnõukogu ja EKP kohustusele teha oma vastavate ülesannete täitmisel tihedat koostööd, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 806/2014. Kui aruandlust ja andmete kontrollimist dubleeritaks, siis oleks arvutuste tegemiseks ja osamaksete kogumiseks vaja igal juhul rohkem aega, mille tõttu süsteem oleks vähem tõhus. Seega tuleks koostöökohustuse osana EKP-lt nõuda, et ta edastaks kriisilahendusnõukogule asjaomastelt asutustelt ja üksustelt saadud andmed, et kriisilahendusnõukogu saaks arvutada talle tehtavad osamaksed. Kriisilahendusnõukogu peaks tuginema võimalikult suurel määral EKP kogutud andmetele. Kriisilahendusnõukogul peaks olema juurdepääs eespool nimetatud andmetele selles ulatuses, milles see on vajalik, et täita oma ülesandeid käesoleva määruse alusel.

(5)

Osamaksete jaotus peaks kajastama töökoormuse ja sellega seotud kulutuste erinevust kriisilahendusnõukogu otsesesse vastutusalasse kuuluvate üksuste puhul võrreldes riiklike kriisilahendusasutuste vastutusalasse kuuluvate üksustega. Seetõttu tuleks määrata käesoleva määrusega kindlaks, kuidas tuleks jaotada osamaksed kõnealuse kahe üksuste grupi vahel. Nende kahe grupi raames tuleks määrusega kehtestatud lõpliku süsteemi alusel nõuda, et üksused tasuksid osamaksed, mis on proportsionaalsed ressurssidega, mida kriisilahendusnõukogu peab konkreetselt nendega tegelemiseks kulutama, mis on ligikaudu kindlaks määratud jälgitavate andmete alusel.

(6)

Selleks et tagada nii kriisilahendusnõukogule kui ka asjaomastele üksustele kindlus selle kohta, kuidas individuaalseid iga-aastaseid osamakseid korrigeeritakse juhul, kui on tehtud arvutusviga või alusandmed muutuvad, tuleks käesolevas määruses sätestada selle kohta konkreetsed õigusnormid. Kui kriisilahendusnõukogu teeb iga-aastaste osamaksete arvutamisel vea, siis tuleks talt nõuda, et ta selle vea parandaks. Seda nõuet tuleks kohaldada nende vigade suhtes, mis tekivad, kuna kriisilahendusnõukogu kasutab valesti individuaalsete iga-aastaste osamaksete arvutamise metoodikat. Neil juhtudel tuleks kõiki osamakseid muuta. Arvutusvigadena ei tohiks seevastu käsitada olukordi, mille puhul individuaalsete iga-aastaste osamaksete arvutamiseks kasutatud sisendandmed ei ole õiged või muutuvad pärast arvutuse tegemist, ja kõnealuseid olukordi tuleks seega menetleda muul moel. Neil juhtudel tuleks muuta ainult nende üksuste osamakseid, kelle andmed ei olnud õiged või muutusid.

(7)

Nõukogu määruse nr 1 (5) artikli 3 kohaselt peaksid osamakse teade ja kriisilahendusnõukogu mis tahes edasised teadaanded olema selle liikmesriigi keeles, kus asub vastuvõttev asutus.

(8)

Tuleks tagada, et iga-aastased osamaksed tasutakse, ja kui makse tasutakse osaliselt, jäetakse tasumata või selle puhul ei täideta osamakse teates märgitud tingimusi, siis tuleks nõuda viivist, et tagada osamaksete täielik ja õigel ajal tasumine.

(9)

Osamaksed, mille olulised üksused maksavad ajutise süsteemi alusel, tuleks läbi vaadata ja makstud summad arvesse võtta. Kriisilahendusnõukogu tegevuse algetapile järgneva aasta halduskulude osamaksete suuruse arvutamisel tuleks ajutise süsteemi raames tasutud osamaksete ja lõpliku süsteemi raames arvutatud osamaksete vahe tasaarvestada.

(10)

Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tasutavate osamaksete lõplik süsteem, ei ole ajutist süsteemi käsitlev määrus enam vajalik ja see tuleks kehtetuks tunnistada,

1)

lõplik süsteem, mille abil arvutatakse Ühtse Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) halduskulude katmiseks tehtavad osamaksed, mille peavad tasuma määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 2 osutatud üksused;

2)

osamaksete tasumise viis;

3)

registreerimise, raamatupidamise, aruandluse ja muud õigusnormid, et tagada osamaksete täielik ja õigeaegne tasumine, ning

4)

algetapi jooksul tasumisele kuuluvate osamaksete ümberarvutamise ja korrigeerimise metoodika.

a)

95 % järgmistelt üksustelt ja gruppidelt:

b)

5 % määruse (EL) nr 806/2014 artikli 7 lõikes 3 osutatud üksustelt ja gruppidelt.

a)

„iga-aastane järelevalvetasu“ individuaalset iga-aastast osamakset;

b)

„oluline järelevalve alla kuuluv üksus“ või „oluline järelevalve alla kuuluv grupp“ artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud üksust või gruppi;

c)

„vähem oluline järelevalve alla kuuluv üksus“ või „vähem oluline järelevalve alla kuuluv grupp“ artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud üksust või gruppi;

d)

„järelevalve alla kuuluv üksus“ või „järelevalve alla kuuluv grupp“ mis tahes üksust või gruppi ning

e)

„tasuvõlgnik“ osamakse võlgnikku.

a)

iga sellise osamakse võlgniku isiku- ja kontaktandmed, kes on määratud kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 1163/2014 artiklile 4 järelevalvetasude otstarbel;

b)

määruse (EL) nr 1163/2014 artikli 10 alusel kindlaks määratud tasutegurid;

c)

kas osamakse võlgnik on vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikele 4 oluline või kas tegemist on üksuse või grupiga, mille puhul EKP on otsustanud kasutada määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 5 punkti b kohaselt ise vahetult kõiki asjakohaseid volitusi;

d)

mis tahes andmed, mille EKP on määranud kindlaks, kui osamakse võlgnik aruandeid ei esita, vastavalt määruse (EL) nr 1163/2014 artikli 10 lõikele 5;

e)

iga osamakse võlgniku tasu arvutamisel kasutatud kehtivuskuupäev, mille alusel määratakse kindlaks aeg, mille jooksul osamakse võlgniku suhtes järelevalvetasu kohaldati, ja mis tahes staatuse muutus selle tasuperioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 1163/2014 artikli 7 lõikele 2.

a)

elektrooniliselt või muu võrreldava sidemeetodi abil;

b)

faksi teel;

c)

kiirkulleri teenuse abil;

d)

kasutades väljastusteatega tähtkirja;

e)

käsiposti või ise kättetoimetamise teel.

a)

tegevuse edasiandmiseks sõlmitud mis tahes lepingus ei sätestata kriisilahendusnõukogu vastutuse delegeerimist;

b)

tegevuse edasiandmiseks sõlmitud mis tahes lepingus ei vabastata kriisilahendusnõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artikli 45 ja artikli 46 lõike 1 kohasest aruandekohustusest ega jäeta teda ilma kõnealuse määruse artikli 47 kohasest sõltumatusest;

c)

tegevuse edasiandmise tulemusena ei võeta kriisilahendusnõukogult riskide juhtimiseks vajalikke süsteeme ja ohjevahendeid;

d)

teenuseosutaja rakendab kriisilahendusnõukogu talitluspidevuse tagamise korraga samaväärset korda;

e)

kriisilahendusnõukogu säilitab pädevuse ja ressursid, mida on vaja, et hinnata osutatavate teenuste kvaliteeti ja teenuseosutaja organisatsioonilist suutlikkust, kriisilahendusnõukogu teeb edasi antud ülesannete tulemuslikku järelevalvet ja haldab pidevalt tegevuse edasiandmisega seotud riske;

f)

kriisilahendusnõukogul on otsene juurdepääs asjakohasele teabele, mis võimaldab tal teha edasi antud ülesannete vajalikku kontrolli.

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/15

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Lenticchia di Altamura“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Lenticchia di Altamura“ registreerida,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/16

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Kreeka taotlus registreerida nimetus „Μελεκούνι“ (Melekouni) (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Μελεκούνι“ (Melekouni) registreerida,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/17

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 2014/115/EL (2) heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud riigihankelepingu (edaspidi „leping“) (3) muutmise protokolli. Tegemist on mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru. Kõnealust kokkulepet kohaldatakse kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab kokkuleppes sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad“), mis on väljendatud eriarveldusühikutes, või ületab seda summat.

(2)

Üks direktiivi 2014/25/EL eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida selle direktiivi kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealuses direktiivis sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)

Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivis 2014/25/EL kehtestatud piirmäärad, mida leping ei hõlma.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 2014/25/EL vastavalt muuta,

1)

punktis a asendatakse summa 418 000 eurot summaga 443 000 eurot,

2)

punktis b asendatakse summa 5 225 000 eurot summaga 5 548 000 eurot.

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/19

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 2014/115/EL (2) heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud riigihankelepingu (edaspidi „leping“) (3) muutmise protokolli. Tegemist on mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru. Kõnealust kokkulepet kohaldatakse kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab kokkuleppes sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad“), mis on väljendatud eriarveldusühikutes, või ületab seda summat.

(2)

Üks direktiivi 2014/24/EL eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida selle direktiivi kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealuses direktiivis sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)

Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivis 2014/24/EL kehtestatud piirmäärad, mida leping ei hõlma.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 2014/24/EL vastavalt muuta,

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 13 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/21

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 2014/115/EL (2) heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud riigihankelepingu (edaspidi „leping“) (3) muutmise protokolli. Tegemist on mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru. Kõnealust kokkulepet kohaldatakse kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab kokkuleppes sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad“), mis on väljendatud eriarveldusühikutes, või ületab seda summat.

(2)

Üks direktiivi 2014/23/EL eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida direktiivi kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealuses direktiivis sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)

Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivis 2014/23/EL kehtestatud piirmäärad, mida leping ei hõlma.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 2014/23/EL vastavalt muuta,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/22

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 2014/115/EL (2) heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud riigihankelepingu (edaspidi „leping“) (3) muutmise protokolli. Tegemist on mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru. Kõnealust kokkulepet kohaldatakse kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab kokkuleppes sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad“), mis on väljendatud eriarveldusühikutes, või ületab seda summat.

(2)

Üks direktiivi 2009/81/EÜ eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida direktiivi kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealuses direktiivis sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)

Ühtluse huvides tuleks direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud piirmäärad ühtlustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL (4) sätestatud läbivaadatud piirmääradega. Seega tuleks direktiivi 2009/81/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihankelepingute nõuandekomitee arvamusega,

1)

punktis a asendatakse summa 418 000 eurot summaga 443 000 eurot;

2)

punktis b asendatakse summa 5 225 000 eurot summaga 5 548 000 eurot.

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/24

(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2017/325 (2) kehtestas komisjon pärast määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) 2017/325 ei ole äriühingutele, kes ei eksportinud eriti tugevat polüesterlõnga esialgse uurimisperioodi ajal, ette nähtud võimalust taotleda läbivaatamist otsustamaks, kas nende suhtes saab kohaldada valimisse mittekuuluvatele, kuid koostööd tegevatele äriühingutele kohaldatud tollimaksumäära.

(3)

Komisjon võib sellise läbivaatamise teha juhul, kui asjaomase eksportiva riigi uus eksportija või tootja esitab komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et 1) ta ei ole kõnealust toodet eksportinud uurimisperioodil, mille alusel meetmed kehtestati; 2) ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid meetmeid, ja 3) ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida vaatlusaluseid tooteid märkimisväärses koguses liitu pärast uurimisperioodi lõppu.

(4)

Seepärast on asjakohane rakendusmäärust (EL) 2017/325 vastavalt muuta, et anda uutele eksportijatele võimalus niisugust läbivaatamist taotleda.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(6)

Eelöeldut arvesse võttes tuleks vastavalt muuta rakendusmääruse (EL) 2017/325 artiklit 1,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/26

(1)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 743/2013 (2) võeti vastu seetõttu, et komisjoni audititalituse auditite käigus avastati Türgis puudusi liitu eksportimiseks ette nähtud kahepoolmeliste molluskite tootmise ametliku kontrolli tegemises ja liikmesriigid teatasid nõuetele mittevastavatest Türgi päritoluga kahepoolmeliste molluskite saadetistest, mis ei vastanud Euroopa Liidu mikrobioloogilistele standarditele.

(2)

2015. aasta septembris toimunud komisjoni audititalituse viimase auditi käigus tuvastati, et liitu eksportimiseks ette nähtud kahepoolmeliste molluskite kontrollimises esineb ikka veel suuri puudusi. Türgi ametiasutused esitasid teabe kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks võetavate parandusmeetmete kohta. Mõned neist puudustest (nt laborite toimimine) on endiselt alles.

(3)

Asjaomaste toodete laadi tõttu tuleks rakendusmääruse (EL) nr 743/2013 kohaldamisaega muuta, kuni on saadud piisavad tagatised ja liikmesriikide tehtud analüüsidega on tõendatud partiide vastavus ning järelaudit kinnitab, et meetmed võib tühistada.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/28

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia („strateegia“), mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui kolmandates riikides.

(2)

Liit viib strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mille eesmärk on tugevdada mitmepoolset massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi ja mitmepoolseid usaldust suurendavaid meetmeid. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend („tegevusjuhend“) on nimetatud mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi lahutamatu osa.

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1). Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse liitu üles muu hulgas veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti edasi arendama ja rakendama tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni („ÜRO“) mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel.

(4)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused ja dokumendi „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses“. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas, et massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning et massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa.

(5)

Nõukogu võttis 18. detsembril 2008 vastu otsuse 2008/974/ÜVJP (2) tegevusjuhendi toetuseks strateegia rakendamise raames.

(6)

Nõukogu võttis 23. juulil 2012 vastu otsuse 2012/423/ÜVJP (3). See otsus võimaldas edukalt edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist.

(7)

Nõukogu võttis 15. detsembril 2014 vastu otsuse 2014/913/ÜVJP (4). See otsus on aidanud tegevusjuhendit propageerida ja seeläbi soodustati tegevusjuhendi allkirjastamist uute liikmete poolt. Liidu prioriteediks on tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumine, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti parandada selle rakendamist ja täiustamist. Käesolev otsus peaks nimetatud protsessi toetama.

(8)

Üldisemalt põhjustab rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige raketiprogrammid Lähis-Idas, Kirde-Aasias ja Kagu-Aasias.

(9)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu („ÜRO Julgeolekunõukogu“) rõhutas resolutsioonis 1540 (2004) ja kordas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 1977 (2011) ja 2325 (2016), et tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning pani riikidele kohustuse muu hulgas hoiduda valitsusväliste osalejate mis tahes viisil toetamisest tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide väljatöötamisel, omandamisel, tootmisel, omamisel, transportimisel, üleandmisel või kasutamisel. Tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatavat ohtu kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta,

a)

edendada tegevusjuhendi allakirjutamist üha suurema arvu riikide poolt ja lõpuks selle ülemaailmset kohaldamist;

b)

toetada tegevusjuhendi täielikku rakendamist;

c)

edendada tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelist dialoogi, et aidata suurendada usaldust ja läbipaistvust, julgustada vaoshoitust ning suurendada stabiilsust ja julgeolekut kõigi jaoks;

d)

parandada tegevusjuhendi nähtavust ja suurendada üldsuse teadlikkust ballistiliste rakettide leviku riskidest ja ohtudest;

e)

uurida, eelkõige teadusuuringute abil, võimalusi täiustada tegevusjuhendit ning edendada tegevusjuhendi ja teiste asjakohaste mitmepoolsete instrumentide nagu raketitehnoloogia kontrollirežiimi, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni avakosmosesse lennutatud objektide registri vahelist koostööd.

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/34

(1)

Nõukogu võttis 22. juulil 2014 vastu otsuse 2014/486/ÜVJP, (1) mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine).

(2)

Nõukogu võttis 20. novembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2161, (2) millega muudetakse otsust 2014/486/ÜVJP ning millega pikendati missiooni kuni 31. maini 2019 ja nähti EUAM Ukraine'i jaoks ette lähtesumma samaks ajavahemikuks.

(3)

Tsiviiloperatsiooni ülema soovituse kohaselt leppis poliitika- ja julgeolekukomitee 13. detsembril 2017. aastal kokku piirkondliku kohaloleku tagamises Odessas.

(4)

Sellest tulenevalt tuleks kuni 31. maini 2019 näha ette muudetud lähtesumma ja otsust 2014/486/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(5)

EUAM Ukraine viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/35

(1)

18. mai 2011. aasta kirjaga teatas Bulgaaria komisjonile teatavatest ettevõtja BDZ Holding EAD SA (edaspidi „BDZ Holding“) (2) ning tema tütarettevõtjate BDZ Passenger EOOD (edaspidi „BDZ Passenger“) ja BDZ Cargo EOOD (edaspidi „BDZ Cargo“) suhtes võetavatest meetmetest.

(2)

20. mai 2011. aasta kirjaga esitas Bulgaaria komisjonile lisateavet. Komisjon palus 2011. aasta 15. juuli ja 28. septembri kirjaga veel teavet. Bulgaaria esitas komisjonile lisateavet 2011. aasta 5. septembri ja 7. oktoobri kirjaga.

(3)

9. novembri 2011. aasta kirjaga teavitas komisjon Bulgaariat otsusest algatada meetmete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“). Bulgaaria esitas 12. jaanuari 2012. aasta kirjaga menetluse algatamise otsuse kohta oma märkused.

(4)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(5)

Komisjon sai märkusi ühelt huvitatud isikult. Komisjon edastas need 16. mai 2012. aasta kirjaga Bulgaariale, kellele anti võimalus vastata. Bulgaaria märkused saadi 13. juuni 2012. aasta kirjaga. 10. detsembri 2012. aasta kirjaga teavitas komisjon huvitatud isikut, et tema märkuste mittekonfidentsiaalne versioon oli edastatud Bulgaariale.

(6)

Komisjon palus 2012. aasta 12. aprilli, 24. juuli ja 10. detsembri, 2013. aasta 7. mai ja 5. novembri, 2014. aasta 6. mai, 6. juuni ja 29. juuli, 2015. aasta 29. aprilli ja 14. detsembri, 2016. aasta 26. aprilli, 15. septembri ja 20. oktoobri ning 2017. aasta 3. aprilli kirjaga Bulgaarialt lisateavet.

(7)

Bulgaaria esitas komisjonile lisateavet 2012. aasta 7. juuni ja 28. septembri, 2013. aasta 31. jaanuari, 1. veebruari, 30. mai, 2. oktoobri, 15. oktoobri ja 2. detsembri, 2014. aasta 3. jaanuari, 6. veebruari, 22. aprilli, 14. mai, 23. juuni, 4. augusti, 20. augusti, 1. septembri, 13. septembri ja 23. septembri, 2015. aasta 1. juuni ja 9. detsembri ning 2016. aasta 20. jaanuari, 31 mai, 12. oktoobri ja 7. novembri kirjaga.

(8)

22. aprilli 2014. aasta ja 12. oktoobri 2016. aasta kirjaga võttis Bulgaaria tagasi oma teatise BDZ Holdingule ümberkorraldusabi andmise kohta, mis oli osa põhjenduses 1 osutatud meetmetest. 5. aprilli 2017. aasta kirjaga kohandas Bulgaaria oma teatist, vähendades selle võlasumma suurust, mille ta kavatses kustutada, kasutades võla kustutamise meedet, mis oli osa põhjenduses 1 osutatud meetmetest.

(9)

7. novembri 2016. aasta kirjaga nõustus Bulgaaria erandkorras käesoleva otsuse vastuvõtmisega ja teatavakstegemisega vaid inglise keeles.

(10)

Meetmete puhul on abisaajad BDZ Holding ning tema tütarettevõtjad BDZ Passenger ja BDZ Cargo, mis on täielikult riigile kuuluvad äriühingud, kes osutavad Bulgaarias tasu eest raudtee-kaubaveo ja raudtee-reisijateveo teenuseid.

(11)

Piiratud vastutusega äriühing BDZ Holding (4) loodi 2001. aastal, mil Bulgaaria Riigiraudtee jagati Riiklikuks Raudteetaristuettevõtjaks (edaspidi „taristuettevõtja“) ja veoteenuste osutajaks (BDZ Holding).

(12)

2007. aastal sai BDZ Holdingust ümberkorralduste tulemusel valdusettevõtja ning ta lõi kolm tütarettevõtjat, kes hakkasid osutama kauba- ja reisijateveoteenuseid ning veduriteenuseid. Emaettevõtjale BDZ Holdingule kuulusid reisi- ja kaubavagunid ning vedurid, mida ta rentis oma tütarettevõtjatele. Viimati nimetatud vastutasid veeremi hooldamise eest. BDZ Holding vastutas enne ümberkorraldamist tekkinud võlgade teenindamise eest. Kuna see struktuur osutus ebatõhusaks, läks veduriteenuste osutamine 2010. aastal üle BDZ Holdingule.

(13)

2011. aastal andis BDZ Holding reisi- ja kaubavagunite ning vedurite omandiõiguse üle tütarettevõtjatele BDZ Passengers ja BDZ Cargo. BDZ Holding jäi kogu tegevusega mitteseotud vara omanikuks.

(14)

BDZ Holdingu registrijärgne asukoht on Bulgaarias Sofias ning ettevõtja pakub kauba- ja reisijateveoteenuseid kogu Bulgaaria territooriumil, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt igati regionaalabikõlblik.

(15)

Piiratud vastutusega äriühing BDZ Cargo tegutseb rahvusvahelisel ja riiklikul raudtee-kaubaveo turul. Bulgaaria liberaliseeris raudtee-kaubaveo turu 2007. aastal. Pärast seda on tulnud turule mitu eraettevõtjat. 2016. aastal oli BDZ Cargo turuosa (netotonnkilomeetrite põhjal) 43 % ning ettevõtja peamised konkurendid olid Bulgarian Railway Company (25 %), DB Schenker Rail Bulgaria (18 %), Bulmarket (6 %) ja Rail Cargo (4 %).

(16)

Piiratud vastutusega äriühing BDZ Passenger on ainus riigisiseste reisijateveoteenuste pakkuja Bulgaarias. BDZ Passenger täidab avaliku teenindamise kohustust, mis hõlmab ligikaudu 90 % raudtee-reisijateveo turust. BDZ Passengeri avaliku teenindamise kohustust käsitlev leping allkirjastati 2009. aastal ja selle kestus on viisteist aastat (2010–2025).

(17)

Komisjon tegi menetluse algatamise otsuses kindlaks neli meedet, millega võidakse anda BDZ Holdingule ning tema tütarettevõtjatele BDZ Passengerile ja BDZ Cargole riigiabi:

(18)

Bulgaaria kavatses anda BDZ Holdingule aastatel 2011–2016 kuue kapitalisuurendusena ümberkorraldusabi kogusummas 550 miljonit Bulgaaria leevi (281 miljonit eurot) ning ta teatas sellest ümberkorraldusabist komisjonile 2011. aastal. Asjaomased riigiastutused ei ole aga siiamaani teinud lõplikku otsust abi anda ja vahendeid ei ole BDZ Holdingule välja makstud.

(19)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et ümberkorraldusabi kujutaks endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning kahtles, kas see abi oleks siseturuga kokkusobiv.

(20)

Bulgaaria esitatud teabe kohaselt oli BDZ Holdingul ja tema tütarettevõtjatel enne Bulgaaria ühinemist liiduga 1. jaanuaril 2007 tasumata kohustusi ja eraldisi kogusummas 806 729 558 Bulgaaria leevi (412 miljonit eurot) 31. detsembril 2006.

(21)

BDZ Holdingu kohustused ja eraldised hõlmasid i) laene, mis olid saadud finantsasutustelt, nagu Kreditanstalt für Wiederaufbau (edaspidi „KfW“), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (edaspidi „EBRD“) ning Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (edaspidi „IBRD“), peamiselt veeremi taastamise jaoks, ent samuti ii) kaubandusega seotud kohustusi, seahulgas taristuettevõtja ees, eraldisi ja kohustusi, mis olid seotud töötajate ja kindlustusandjatega, ning muid kohustusi, sealhulgas kohustusi, mis tulenesid BDZ Holdingu, Siemensi ja KfW vahel 2005. aastal sõlmitud veeremi ostu lepingust. Need kohustused ja eraldised jagunesid allpool tabelis 1 näidatud viisil.

Tabel 1

Ülevaade BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtja kohustustest ja eraldistest seisuga 31. detsember 2006

(22)

Bulgaaria kavatses osaliselt või täielikult üle võtta kohustused, mis olid tekkinud BDZ Holdingul ja tema tütarettevõtjatel enne 1. jaanuari 2007.

(23)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et kohustuste kustutamine kujutaks endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning kahtles, kas see abi oleks siseturuga kokkusobiv. Bulgaaria ei osutanud raudteesuuniste (6) kohaldatavusele ega selgitanud, kas meede on kooskõlas nende suuniste asjakohaste nõuetega. Seepärast ei saanud komisjon võtta seisukohta küsimuses, kas kõnealune abi on siseturuga kokkusobiv.

(24)

Bulgaaria esitatud teabe kohaselt ei olnud BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad tasunud taristuettevõtjale kõiki taristutasusid. Sellest tulenevalt tehti menetluse algatamise otsuses kindlaks kaubandusega seotud täitmata kohustused taristuettevõtja ees, mis ulatusid 45 miljoni Bulgaaria leevini.

(25)

Kuna Bulgaaria ei selgitanud nende kohustuste päritolu ega arengut, leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et nende võlgade sissenõudmata jätmine võib endast kujutada riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon märkis sellega seoses, et vastavalt kohtupraktikale võib riigi osalusega äriühingu poolt kohustuste täitmise mittenõudmine (7) kujutada endast riigiabi, kui hüpoteetiline turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei oleks samas olukorras toiminud samamoodi nagu riigi osalusega äriühing ja oleks nende kohustuste täitmist nõudnud (8). Komisjonil ei olnud siiski täpseid fakte, mis viidanuks sellele, et taristuettevõtja ei astunud samme, mille oleks astunud samas olukorras hoolas võlausaldaja. Seepärast kutsus komisjon Bulgaariat üles esitama teavet selle kohta, kas ja kuidas taristuettevõtja on püüdnud täitmata kohustuste täitmist nõuda.

(26)

Sedavõrd, kui meede leiti hõlmavat riigiabi, kahtles komisjon ka selles, kas meede on teatatud ümberkorraldusabi ja sellega seotud ümberkorralduskava kontekstis kokkusobiv siseturuga. Sellega seoses palus komisjon Bulgaarial esitada ümberkorralduskava täienduseks teavet selle kohta, milline lahendus leitakse seoses kõnealuste võlgadega taristuettevõtja ees.

(27)

Bulgaaria esitatud teabe kohaselt oli Bulgaaria tagastanud BDZ Holdingule käibemaksu kogusummas 72 miljonit Bulgaaria leevi (36,7 miljonit eurot).

(28)

Kuna Bulgaaria ei selgitanud menetluse algatamise otsuse tegemise ajal käibemaksu tagastamise põhjuseid ega ka seda, kas see oli kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ, (9) leidis komisjon, et käibemaksu tagastamine võis endast kujutada riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Sellega seoses märkis komisjon, et kohtupraktika kohaselt hõlmab abi mõiste lisaks kasule ka meetmeid, millega eri viisil vähendatakse makse, mis tavaliselt sisalduvad ettevõtja eelarves. Seepärast kutsus komisjon Bulgaariat üles esitama BDZ Holdingule käibemaksu tagastamise põhjuste kohta lisateavet.

(29)

Raudtee-kaubaveo teenuste osutamisega tegelev BDZ Cargo konkurent, kes ei soovinud oma isiku avaldamist, esitas tähelepanekud kahe menetluse algatamise otsuses kindlaks määratud meetme kohta.

(30)

Seoses kavandatud ümberkorraldusabiga (1. meede) pani kõnealune konkurent ette, et BDZ Holdingu ning tema tütarettevõtjate BDZ Passengeri ja BDZ Cargo kasutuseta seisvad vedurid tuleks kompensatsioonimeetmena maha müüa. Konkurent väitis, et BDZ Holding ei võimalda konkurentidele juurdepääsu oma kasutuseta masinapargile, konkurentidel aga ei ole ühtki muud allikat, kust soetada või rentida vedureid.

(31)

Seoses BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate tähtajaks tasumata võlgade taristuettevõtjale tasumatajätmisega (3. meede) väitis konkurent, et ehkki kõik kaubaveoettevõtjad on kohustatud maksma samu tasusid, antakse taristuettevõtja ees kogunenud kohustuste täitmise nõudmata jätmisega BDZ Holdingule ja tema tütarettevõtjatele konkurentsieelis. Peale selle nõudis konkurent, et BDZ Holdingu suhtes kohaldataks raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste ning raudteesuuniste alusel kompensatsioonimeetmeid ning et BDZ Cargo erastataks turutingimustel.

(32)

Oma vastuses menetluse algatamise otsusele ja hilisemates kirjades esitas Bulgaaria menetluse algatamise otsuses nimetatud faktide kohta märkusi ja lisaselgitusi.

(33)

Bulgaaria võttis 22. aprilli 2014. aasta kirjaga tagasi ümberkorraldusabi käsitleva teatise. Ometi osutati ümberkorraldusabile järgmistes kirjades ja teatis võeti lõplikult tagasi 7. novembri 2016. aasta kirjaga.

(34)

Bulgaaria märkis, et BDZ Holdingule ümberkorraldusabi andmise asemel kavatses ta refinantseerida BDZ Holdingu kohustused, kustutades osa tasumata võlgadest, mis olid tekkinud enne Bulgaaria ühinemist ELiga.

(35)

Bulgaaria selgitas, et 31. detsembril 2006 ehk päev enne riigi ühinemist liiduga ulatusid BDZ Holdingu kohustused ja eraldised kokku 806,7 miljoni Bulgaaria leevini (412 miljonit eurot), nagu on näidatud tabelis 1. Võttes arvesse BDZ Holdingu täidetud kohustusi ja rahalisi vajadusi, kavatses Bulgaaria kustutada BDZ Holdingu kohustused summas 601,9 miljonit Bulgaaria leevi (307,1 miljonit eurot). 5. aprilli 2017. aasta kirjaga Bulgaaria aga muutis oma teatist ja palus komisjonil heaks kiita 223,45 miljoni Bulgaaria leevi (114,25 miljonit eurot) suuruse võla kustutamine. Pärast teatise muutmist hõlmasid kustutatavad võlad, sealhulgas trahviintress, i) endiselt tasumata ühinemiseelset võlga KfW IPEX Banki ees ning ii) võlgu, mis olid tekkinud võlakirjaomanike ees seoses 19. novembril 2007 toimunud võlakirjade emissiooniga ISIN BG2100032072 ning rahandusministeeriumi ees seoses sooviga refinantseerida ühinemiseelsed võlad KfW IPEX Banki, EBRD, IBRD, taristuettevõtja ja NEC AD ees. Bulgaaria esitas komisjonile järgmised tasumata summad ja selgitused (vt tabel 2).

Tabel 2

BDZ Holdingu kohustused seisuga 31. detsember 2006, mis oli kavas kustutada

(36)

Seoses kohustustega IBRD ja EBRD eest selgitas Bulgaaria, et need 1995. aastal võetud laenud olid tagatud 100 % riigigarantiiga. Kuna BDZ Holding jättis maksed õigeks ajaks tasumata, riigigarantii aktiveeriti ja võlgu tuli teenindada rahandusministeeriumil. Seetõttu sai valitsus vastavalt enda vastu võetud võlaseadusele (10) alates päevast, mil hakati tegema makseid riigigarantii alusel, tehtud maksete ulatuses BDZ Holdinguga sõlmitud laenulepingus sätestatud võlausaldaja õigused. BDZ Holding on kohustatud hüvitama tervikuna summad, mille riik maksis IBRD-le ja EBRD-le, sealhulgas tasuma trahviintressi. Seoses teiste võlgadega, mida refinantseeriti 19. novembri 2007. aasta võlakirjade emissiooni ISIN BG2100032072 kaudu, esitas Bulgaaria tõendid KfW IPEX Bankile, taristuettevõtjale ja NEC AD-le tehtud võlamaksete kohta.

(37)

Bulgaaria ei vaidle vastu, et võlgade kustutamisega antakse BDZ Holdingule riigiabi. Samas leiab Bulgaaria, et võlgade kustutamine on järgmistel põhjustel raudteesuuniste punktide 56–60 kohaselt siserutuga kokkusobiv.

(38)

Esiteks olid kõik kohustused selgelt kindlaks määratud ja kindlaks tehtud ning kõik kohustused olid tekkinud enne Bulgaaria ühinemist liiduga. Kohustused olid registreeritud enne ühinemiskuupäeva BDZ Holdingu konsolideeritud finantsaruandes ja/või tulenesid enne kõnealust kuupäeva lõplikult sõlmitud lepingutest.

(39)

Teiseks olid kõik kohustused, mille kustutamist kavandati, otseselt seotud raudtee-reisijateveo ja raudtee-kaubaveoga ning need olid tekkinud peamiselt laenudena, mis võeti selleks, et osta diiselveoga ja elekterveoga mootorronge, remontida ja ajakohastada ettevõtjale kuuluvaid kaubavaguneid ning täita raudteeteenustega seotud täitmata kohustused, näiteks kohustused taristuettevõtja ees.

(40)

Kolmandaks vaevles BDZ Holding 2016. aastal suure võlakoorma all ja ettevõtja vastas kõikidele Bulgaaria õigusaktides maksejõuetusmenetluse algatamiseks sätestatud kriteeriumidele. Liiga suur võlakoorem ei ole lasknud ettevõtjal tegutseda stabiilsetel finantsalustel. Kuhjunud tähtajaks täitmata kohustuste tõttu ei ole ettevõtja suutnud rahuldada oma kapitalivajadusi oma enda tegevusega. Ettevõtja rahvusvahelised võlausaldajad keeldusid nõustumast võlgade ajatamisega ilma riigigarantiita, mis Bulgaaria sõnul tekitas tõenäoliselt täiendavaid riigiabiga seotud probleeme. BDZ Holdingu äriplaanist on näha, et enne ühinemist tekkinud võlgade kustutamine on vajalik ettevõtja finantsnäitajate parandamiseks.

(41)

Neljandaks on võla kustutamise ainus eesmärk vabastada BDZ Holding võlgadest, mis olid tekkinud enne Bulgaaria ühinemist liiduga, ja normaliseerida ettevõtja finantsseisund. Nende võlgade kustutamisega ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik ettevõtte finantsalase elujõulisuse taastamiseks.

(42)

Viiendaks ei anta kohustuste kustutamisega BDZ Holdingule konkurentsieelist, mis takistaks tõhusa konkurentsi arenemist turul. See ei suurenda BDZ Holdingu suutlikkust, ei muuda ettevõtja turupositsiooni ega võimalda ettevõtjal siseneda teiste liikmesriikide turgudele. Peale selle ei heidutatud uusi ettevõtjaid sisenemast turule – praegu tegutseb Bulgaaria raudteeveoturul lisaks BDZ Cargole kaheksa ettevõtjat (11).

(43)

Lisaks selgitas Bulgaaria, et ettevõtja raske finantsolukord vähendas ettevõtja investeerimisvõimalusi. Vahendite puudumise tõttu on tehtud vaid olulisi (tavapäraseid või erakorralisi) remonditöid ja suured remonditööd on edasi lükatud. 94 % reisivagunitest on vanemad kui 15 aastat ja 90 % kaubavagunitest on vanemad kui 29 aastat. 90 % diiselveoga mootorrongidest ja 45 % elekterveoga mootorrongidest on vanemad kui 30 aastat. Ettevõtjale kuuluva veeremi ja ettevõtja omandis olevate vedurite tootlikkus on liidu keskmisest märkimisväärselt väiksem. Piiratud remonditööde tõttu on pidevalt halvenenud raudteeteenused ja kantud maha ronge.

(44)

Bulgaaria juhtis tähelepanu ka sellele, et BDZ Holdingut ähvardasid taastamise sundmeetmed, näiteks tema vara müük või pangakontode ajutine sulgemine rahvusvaheliste võlausaldajate taotlusel pärast seda, kui Londoni High Court of Justice andis korralduse tasuda kõnealuste võlausaldajate nõuded.

(45)

Vastusena menetluse algatamise otsuses esitatud üleskutsele esitada teavet selle kohta, kas ja kuidas taristuettevõtja oli sisse nõudnud varasemad võlad ja kavatses tasumata võlad sisse nõuda või sundkorras sisse nõuda, kinnitas Bulgaaria, et BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad olid korrapäraselt teenindanud oma võlgu taristuettevõtja ees ja tegid seda jätkuvalt. Selle väite kinnitamiseks esitas Bulgaaria teavet summade kohta, mis BDZ Holdingul ja tema tütarettevõtjatel tuli tasuda taristuettevõtjale seoses taristutasude, elektrivarustuse ja muude seonduvate teenustega ning mille arvutamisel oli lähtutud tasumääradest, mida taristuettevõtja kohaldas kõikide raudtee-ettevõtjate suhtes.

(46)

Bulgaaria märkis, et BDZ Holding on maksnud pärast menetluse algatamise otsust ajavahemikus 2011. aasta novembrist 2016. aasta augustini taristuettevõtjale kokku 503,2 miljonit Bulgaaria leevi (257 miljonit eurot). Maksed tehti pangaülekannetena, taristuettevõtjal BDZ Holdingu ees tekkinud võlgade tasaarveldamisega ja võla vahetamisega kapitali vastu.

(47)

Bulgaaria kinnitab, et taristuettevõtja on astunud kõik vajalikud sammud selleks, et BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad tasuksid oma tähtajaks täitmata kohustused, kuid ei ole algatanud selleks kohtumenetlust. Bulgaaria märgib, et taristuettevõtja ja BDZ Holdingu esindajate vahel peeti korrapäraseid kohtumisi, et arutada täitmata kohustuste tasumist. Samamoodi on taristuettevõtja korrakindlalt saatnud BDZ Holdingule kirju, sealhulgas notariaalselt kinnitatud teate, (12) milles nõutakse täitmata kohustuste tasumist ja tähtajaks täitmata kohustuste pealt intressi maksmist (13).

(48)

Taristuettevõtja on nõudnud tähtajaks täitmata kohustustelt viivist kooskõlas ministrite nõukogu 29. septembri 2012. aasta dekreediga nr 100, mis käsitleb seadusjärgse viivise arvutamist oma- ja välisvaluutas (14) (edaspidi dekreet nr 100“). Bulgaaria väitis, et dekreedi nr 100 kohaselt koosneb Bulgaaria leevides kohustuste puhul iga-aastane seadusjärgne viivis Bulgaaria Keskpanga asjaomase aasta 1. jaanuarist või 1. juulist kehtivast baasintressimäärast ja 10 % suurusest riskipreemiast. 2016. aasta septembri seisuga oli tasutav viivis 23.3 miljonit Bulgaaria leevi (12 miljonit eurot).

(49)

Bulgaaria väitel toimis taristuettevõtja turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldajana, sest majanduslikult oli mõistlikum nõuda selliste täitmata kohustuste tasumist, mille olemasolu tunnistasid mõlemad pooled, kui algatada pankrotimenetlus ja riskeerida sellega, et võlgniku tegevus lakkab. Bulgaaria väitis, et taristuettevõtjal tulnuks osaleda kohtumenetluse kulude katmises, tasudes tempelmaksuna summa, mis moodustab 4 % nõutavast summast. Peale selle ei oleks taristuettevõtja saanud kohtumenetluse algatamise korral oma nõuet täielikult sisse nõuda, sest BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad oleksid pidanud tasuma kõik oma kohustused, eelistamata konkreetset võlausaldajat. Kuna BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad on Bulgaaria sõnul taristuettevõtja olulised kliendid, mida tõendab asjaolu, et 2015. aastal võis 77 % taristuettevõtja tulust seostada BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjatega, oleks BDZ Holdingu pankrotil olnud kahjulik mõju taristuettevõtja kasumlikkusele ja suutlikkusele piisavalt hooldada riiklikku raudteevõrku.

(50)

Taristuettevõtja oli BDZ Holdingule raha võlgu, muu hulgas oma töötajatele ja nende pereliikmetele antud tasuta või alandatud hinnaga reisikaartide ja piletite, BDZ Holdingule kuuluvate rajatiste ja ruumide rentimise, veojõuga varustamise, raudtee-kaubaveo, ümberlaadimise ja töörongide teenindamise eest. Bulgaaria väitis, et aastatel 2008–2011 tekkis taristuettevõtjal BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtja ees seoses osutatud teenustega võlg kogusummas 45 532 415 Bulgaaria leevi (23,8 miljonit eurot), millest annab ülevaate tabel 3. 2016. aasta augusti seisuga oli BDZ Holdingul saada taristuettevõtjalt 1 094 367 Bulgaaria leevi (0,6 miljonit eurot).

Tabel 3

Taristuettevõtja võlad BDZ Holdingu ees aastatel 2008–2011

(51)

Vastusena menetluse algatamise otsuses esitatud üleskutsele esitada teavet selle kohta, kas ja kuidas taristuettevõtja kavatses sundkorras sisse nõuda või sisse nõuda tasumata võlad, väitis Bulgaaria, et taristuettevõtja ja BDZ Holding olid sõlminud 1. detsembril 2012 ja 31. mail 2013 kokkuleppe, mille kohaselt taristuettevõtja ja BDZ Holding tunnistasid teatavaid vastastikuseid nõudeid ja otsustasid tasuda täitmata kohustused osaliselt võla vahetamisega kapitali vastu. Selle tehingu eesmärk oli kustutada BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate kohustused taristuettevõtja ees, andes taristuettevõtjale üle hea likviidsusega ja talle kasulik vara. Selline tehing oli siseriiklike õigusaktide, eelkõige lepingute ja kohustuste seaduse artikli 65 lõike 2 alusel lubatud ning selle õigusliku aluse moodustasid ministrite nõukogu otsused.

(52)

Bulgaaria rõhutas oma 7. novembri 2016. aasta kirjas, et aastatel 2013–2016 vahetatud varade koguväärtus koos käibemaksuga oli 25,9 miljonit Bulgaaria leevi (13,3 miljonit eurot). Vahetamise esimene etapp, mis hõlmas 23 miljonit Bulgaaria leevi (11,8 miljonit eurot), toimus 2013. aasta detsembris ministrite nõukogu 12. augusti 2013. aasta otsuse nr 481 alusel. Peale selle vahetati ministrite nõukogu 10. detsembri 2015. aasta otsuse nr 965 alusel 2015. aasta detsembris ja 29. juuli 2016. aasta otsuse nr 626 alusel 2016. aasta augustis vara vastavalt 1,1 miljoni Bulgaaria leevi (0,58 miljonit eurot) ja 1,8 miljoni Bulgaaria leevi (0,9 miljonit eurot) väärtuses. Vahetatavad varad olid eelnevalt kindlaks määratud, lähtudes lepinguosaliste vajadustest nende hilisemal kasutamisel. Bulgaaria väitel omandas taristuettevõtja selle tulemusel kuusteist vara, sealhulgas rajatised Varna parvlaevakompleksis ja kontorihoone Stara Zagoras.

(53)

Samuti väitis Bulgaaria, et taristuettevõtja otsustas iseseisvalt, milliste varade soetamine on tema ärihuvides. Selle väite toetuseks märkis Bulgaaria, et 2016. aasta augustis lükkas taristuettevõtja tagasi ühe konkreetse vara kavandatud vahetustehingu ning seepärast vahetas BDZ Holding vara 1,8 miljoni Bulgaaria leevi (0,9 miljonit eurot), mitte 10 miljoni Bulgaaria leevi (5,1 miljonit eurot) väärtuses. Vahetusprotsess oli läbipaistev. Vahetatavat vara hindasid sõltumatud hindajad, kellel oli Bulgaaria sõltumatute hindajate koja väljastatud sertifikaat. Vara väärtuse kindlaksmääramisel lätuti kooskõlas Bulgaaria õigusaktides sätestatud rahvusvaheliste ja Euroopa hindamisstandarditega turupõhimõtetest ja -meetoditest. Bulgaaria sõnul on neid varasid võimalik müüa kinnisvaraturul sõltumatute hindajate kindlaksmääratud soovitusliku hinnaga. BDZ Holdingu ja taristuettevõtja kokku lepitud lõplikud hinnad jäid sarnasesse suurusjärku kui hinnangutes esitatud hinnad.

(54)

Seetõttu leiab Bulgaaria, et taristuettevõtja on toiminud turutingimustes tegutseva võlausaldajana ning et võla vahetamine kapitali vastu lepiti kokku ja toimus tavapärastel turutingimustel.

(55)

Bulgaaria väidab, et kuna BDZ Holding oli tõlgendanud ja kohaldanud kehtivaid siseriiklikke õigusakte ebaõigelt, oli ettevõtja tasunud ajavahemiku 1. detsember 2004 – 29. veebruar 2008 jaoks makstud avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitise pealt ekslikult 72 miljonit Bulgaaria leevi (36,8 miljonit eurot) käibemaksu. Viga avastati auditi käigus, mille riigi maksuamet tegi 2009. aastal. Bulgaaria selgitab, et BDZ Holding võttis alusetult makstud käibemaksu tagasisaamiseks maksumenetluse seadustiku alusel vajalikud õiguslikud meetmed. Alusetult makstud käibemaksu summa määrati kindlaks aktides, mille andis välja riigi maksuamet.

(56)

Edasi väidab Bulgaaria, et ettevõtjale tehti Bulgaaria transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning BDZ Holdingu vahelise avaliku teenindamise kohustust käsitleva lepinguga, mis koostati 29. juunil 2004 ja allkirjastati 2004. aasta septembris, ülesandeks avaliku teenindamise kohustuse täitmine. Selle lepingu alusel anti seoses avaliku teenindamise kohustuse täitmisega hüvitist, et katta veoteenuste osutamisel tekkinud kahju. Vastavalt lepingu tingimustele pidid teenuse osutamiseks ja hüvitise saamiseks olema täidetud teatud tingimused, mis olid seotud rongide, istekohtade ja sõidutundide arvuga. Lisaks võidi hüvitist vähendada, kui kilomeetrite, istekohtade ja sõidutundide arvu käsitlevaid nõudeid ei täidetud.

(57)

Bulgaaria selgitab, et kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud käibemaksuseaduse artikli 29 kohaselt hõlmab teenuste osutamisel maksustatav summa kõiki rahalisi vahendeid, mis teenuseosutaja on saanud ja ära kasutanud otseselt seoses asjaomaste teenuste osutamisega, sealhulgas toetuseid. Edasi selgitas Bulgaaria, et vastavalt käibemaksuseaduse artikli 20 lõikele 6 tuleb kõiki kaupade tarnimise või teenuste osutamisega otseselt seotud rahalisi vahendeid (nt toetuseid) käsitada riigi või muu üksuse eelarvest antavate toetustena, mis kujutavad endast lisamakset kauba või teenuse eest. Tuginedes riigi maksuameti esitatud teabele, (15) väitis Bulgaaria, et kahju või kulude katmiseks või vara omandamiseks saadud toetused – mida oli ka hüvitis, mis saadi avaliku teenindamise kohustust käsitleva lepingu alusel – jäävad väljapoole käibemaksuseaduse kohaldamisala. Sellega seoses selgitas Bulgaaria, et siseriiklike õigusnormide kohaselt oli võimalik käibemaks tagastada käibemaksuhinnangu alusel, mille annab välja maksuamet pärast järelhindamist ja läbivaatamist. Lisaks väitis Bulgaaria, et enne ühinemist liiduga ei olnud ta kohustatud oma käibemaksualaseid õigusakte täielikult ühtlustama.

(58)

Bulgaaria väitel on Bulgaaria käibemaksualaste õigusaktide sätted olnud alates 1. jaanuarist 2007, mil jõustus uus käibemaksuseadus, täielikult vastavuses direktiiviga 2006/112/EÜ. Veel väitis Bulgaaria, et uue käibemaksuseaduse artikli 26 lõike 3 kohaselt hõlmab teenuste osutamisel maksustatav summa kõiki rahalisi vahendeid (nt toetused), mis teenuseosutaja on saanud ja ära kasutanud otseselt seoses asjaomaste teenuste osutamisega. Edasi selgitas Bulgaaria, et uue käibemaksuseaduse alusel tuleb kõiki kaupade tarnimise või teenuste osutamisega otseselt seotud rahalisi vahendeid (nt toetuseid) käsitada riigi või muu üksuse eelarvest antavate toetustena, mis kujutavad endast lisamakset kauba või teenuse eest. Toetused, mis on saadud kahju või kulude katmiseks, sealhulgas vara omandamiseks või likvideerimiseks, jäävad Bulgaaria väitel uue käibemaksuseaduse kohaldamisalast siiski välja.

(59)

Bulgaaria sõnul avastas vea, mis seisnes käibemaksu ebaõiges sissenõudmises avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud teenuste osutamisel teenitud tulult ajavahemikus 1. detsember 2004 – 29. veebruar 2008, asjakohane maksuasutus kontrolli käigus. Sellega seoses selgitas Bulgaaria, et kooskõlas maksumenetluse seadustikuga tehti selle avastuse tulemusel otsused, millega anti korraldus käibemaks tagastada, ja koostati 7. veebruaril 2011 maksuauditi aruanne nr 29010038 (16). Veel selgitas Bulgaaria, et käibemaksu tagastamise kord on sätestatud maksumenetluse seadustiku artiklites 128 ja 129.

(60)

Seepärast ei kujutanud valesti sissenõutud käibemaksu tagastamine Bulgaaria sõnul endast riigiabi.

(61)

Nagu on öeldud põhjendustes 32 ja 34, võttis Bulgaaria tagasi oma teatise, mis käsitles BDZ Holdingule ümberkorraldusabi andmist (1. meede). Bulgaaria märkis, et ta kavatses selle asemel kustutada võlad, mis olid tekkinud BDZ Holdingul enne Bulgaaria ühinemist liiduga 1. jaanuaril 2007 (2. meede).

(62)

Vastavalt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artiklile 10 võib asjaomane liikmesriik teatise tagasi võtta, enne kui komisjon on teinud abi kohta otsuse. Vastavalt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 10 lõikele 2 peab komisjon juhul, kui ta on juba algatanud ametliku uurimismenetluse, menetluse teatise tagasivõtmise korral lõpetama.

(63)

Komisjon märgib, et ümberkorraldusabi ei ole veel antud. Kuna Bulgaaria on oma teatise tagasi võtnud ja ta ei anna BDZ Holdingule ümberkorraldusabi summas 550 miljonit Bulgaaria leevi, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus, mis algatati seoses teatatud ümberkorraldusabimeetmega, lõpetada.

(64)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(65)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed. Seepärast tuleb selleks, et kindlaks teha, kas riigi meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kontrollida, kas kõik allpool loetletud tingimused on täidetud:

(66)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab komisjon kõigepealt kindlaks tegema, kes on 2. meetme puhul abisaaja(d). ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on viidatud abisaaja määratlemisel ettevõtja mõistele. Nagu on kinnitanud liidu kohtud, ei pea ettevõtja selle sätte tähenduses olema üksik juriidiline isik, vaid võib hõlmata kontserni (17). Peamine kriteerium määramaks, kas tegemist on kõnealuse sätte tähenduses ettevõtjaga, on majandusüksuse kaasatus. Majandusüksus võib koosneda mitmest juriidilisest isikust. Seda majandusüksust peetakse asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus peab sellega seoses oluliseks kontrollosaluse ning muude funktsionaalsete, majanduslike või orgaaniliste sidemete olemasolu (18).

(67)

Käesoleva juhtumi puhul väitis Bulgaaria, et juriidiline isik, kelle enne 2007. aastat tekkinud võlad kustutatakse, on BDZ Holding. Nagu on öeldud põhjendustes 34–36, leiab Bulgaaria, et BDZ Holding on 2. meetme puhul ainus abisaaja. Mitu märki viitavad siiski sellele, et asjaomane ettevõtja ei piirdu üksnes BDZ Holdingu juriidilise isikuga.

(68)

Esiteks tuleks seoses omandisuhetega märkida, et BDZ Holdingule kuulub 100 % BDZ Passengeri ja BDZ Cargo aktsiatest. Seepärast kontrollib BDZ Holding kogu BDZ Passengeri ja BDZ Cargo äritegevust, sõnastab ühise juhtimispoliitika ja seab sihid mõlemale tütarettevõtjale.

(69)

Teiseks oli algsete laenude põhieesmärk soetada ja remontida vara, nagu vedurid ning kauba- ja reisivagunid, mida kasutavad nii BDZ Cargo kui ka BDZ Passenger. Seepärast on võlgade kustutamine seotud mõlema tütarettevõtja osutatavate raudteeveoteenustega. Kui pärast 2007. aastal toimunud ümberkorraldusi kuulus veerem BDZ Holdingule, kes rentis seda BDZ Cargole ja BDZ Passengerile, siis pärast 2011. aasta ümberkorraldusi anti veerem üle tütarettevõtjatele BDZ Cargole ja BDZ Passengerile (vt põhjendused 12 ja 13). Seepärast toob 2. meede, mis võeti veeremi rahastamisel tekkinud võlgade kustutamiseks, kasu ka BDZ Cargole ja BDZ Passengerile.

(70)

Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb võla kustutamise meetme puhul käsitada BDZ Holdingu kõrval abisaajatena ka tema tütarettevõtjaid BDZ Passengeri ja BDZ Cargot. Punktis 2.1 esitatud BDZ Passengeri ja BDZ Cargo tegevuse kirjeldusest ilmneb, et mõlemad ettevõtjad on BDZ Holdingu kontrolli all olevad eraldi majandusüksused ja mõlemad osutavad Bulgaarias tasu eest teenuseid. Seetõttu leiab komisjon, et osutades reisijate- ja kaubaveoteenuseid ning hallates ja koordineerides seda tegevust tegelevad BDZ Holding ning tema tütarettevõtjad BDZ Passenger ja BDZ Cargo majandustegevusega ning on ettevõtjad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(71)

Et kõnealune meede kujutaks endast riigiabi, tuleb seda rahastada riigi ressurssidest ja meetme rakendamise otsus peab olema seostatav riigiga (19).

(72)

Võla kustutamist rahastataks otse Bulgaaria eelarvest ja meedet rakendavad kõnealuse liikmesriigi keskasutused.

(73)

Seepärast kaasneb võla kustutamisega riigi ressursside kasutamine, samuti teeb selle otsuse riik, mistõttu on see seostatav riigiga.

(74)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (20). Oluline ei ole mitte riigi sekkumise põhjus ega eesmärk, vaid meetme mõju ettevõtjale (21).

(75)

Käesoleva juhtumi puhul kustutab Bulgaaria 223,45 miljoni Bulgaaria leevi (114,25 miljonit eurot) ulatuses võlad, mis on otseselt seotud BDZ Holdingu raudteealase tegevusega. Ükski arukas turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei kustutaks nii ulatuslikke kohustusi selle eest midagi vastu saamata. Peale selle vabastatakse BDZ Holding selle meetmega võla tasumise kohustustest, millega vabanevad vahendid, mida BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad saavad kasutada oma tegevuse arendamiseks ja finantsnäitajate parandamiseks.

(76)

Seepärast järeldatakse, et Bulgaaria otsusega kustutada BDZ Holdingu kohustused antakse BDZ Holdingule, BDZ Passengerile ja BDZ Cargole majanduslik eelis, mida nad ei oleks tavapärastes turutingimustes saanud.

(77)

Selleks et kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse, peab riigi meede soodustama „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“. Seega laieneb riigiabi mõiste vaid nendele meetmetele, millega antakse ettevõtjatele eelis valikuliselt. Võla kustutamisest saavad kasu üksnes BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad ning seepärast on see ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses valikuline.

(78)

On jõutud järeldusele, et kavandatud võla kustutamisega antakse BDZ Holdingule ning tema tütarettevõtjatele BDZ Passengerile ja BDZ Cargole valikuline majanduslik eelis.

(79)

Konkurentsi kahjustamist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses eeldatakse kohe, kui riik annab ettevõtjale rahalise eelise liberaliseeritud sektoris, kus esineb või võib esineda konkurents (22).

(80)

Bulgaaria avas raudtee-kaubaveo turu Bulgaarias asuvatele ettevõtjatele 2002. aastal. Liidu raudtee-kaubaveo turg avati konkurentsile üleeuroopalises raudtee-kaubaveovõrgus 15. märtsil 2003 esimese raudteepaketiga (23). Teise raudteepaketiga liberaliseeriti 1. jaanuaril 2006 kogu rahvusvaheline raudtee-kaubavedu ja 1. jaanuaril 2007 riigisisene raudtee-kaubavedu (24). Samas oli mitu riiki ühepoolselt liberaliseerinud oma turu juba enne nimetatud kuupäeva.

(81)

2016. aastal oli BDZ Cargo turuosa Bulgaaria raudtee-kaubaveo turul 43 %. BDZ Cargo konkureerib sellel turul otseselt teiste raudteel kaupu vedavate ettevõtjatega, nagu on märgitud põhjenduses 15.

(82)

Reisijateveoga seoses olgu märgitud, et rahvusvahelise reisijateveo turg avati kolmanda raudteepaketiga alates 1. jaanuarist 2010 (25). Ehkki see puudutab vaid rahvusvahelisi teenuseid, hõlmab see abisaajate tegevust selles valdkonnas. Igal juhul, nagu Euroopa Kohus on sedastanud Altmarki kohtuotsuses, ei välista asjaolu, et veoettevõtja tegutseb vaid ühes liikmesriigis, võimalust, et abi kahjustab liidusisest kaubandust (26). Sellega seoses tuleb märkida, et alates 1995. aastast on mitu liikmesriiki avanud ühepoolselt oma raudtee-reisijateveo turu ning et ükskõik milline liikmesriigis raudteeveoettevõtjale antav eelis võib vähendada teisest liikmesriigist pärit konkurendi võimalust asjaomasel geograafilisel turul kaubelda.

(83)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi siseturul.

(84)

Kui liikmesriigi antud abi tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega, kes konkureerivad liidusiseses kaubanduses, tuleb järeldada, et abi mõjutab liidusisest kaubandust (27). Piisab sellest, et abisaaja konkureerib konkurentsile avatud turgudel teiste ettevõtjatega (28).

(85)

Käesoleva juhtumi puhul osutab abisaaja teenuseid, konkureerides teiste siseturul veoteenuseid pakkuvate ettevõtjatega, ja mõni vaatlusalustest teenustest on piiriülene. Seepärast tugevdab BDZ Holdingule ja tema tütarettevõtjatele võla kavandatud kustutamisega antav valikuline majanduslik eelis BDZ Holdingu majanduslikku positsiooni, sest sellega vabastatakse raudtee-ettevõtja enne 2007. aastat tekkinud võlgadest. Seega saavad BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad osutada siseturul raudteeveoteenuseid, kandmata sealjuures kõiki tekkinud investeerimis- ja tegevuskulusid.

(86)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et võla kavandatud kustutamine võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(87)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et võla kustutamise meede, mida Bulgaaria kavatseb rakendada, kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(88)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 peab liikmesriik teatama kõikidest abi määramise või muutmise plaanidest ning ta ei tohi rakendada kavandatavaid meetmeid enne, kui teavitamismenetluse tulemusel on tehtud lõplik otsus.

(89)

Kuna Bulgaaria ei ole meedet, millega kustutatakse BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate võlad, veel rakendanud, leiab komisjon, et Bulgaaria on kinni pidanud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikest 3 tulenevatest kohustustest (29).

(90)

Kuna võla kustutamine on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb komisjonil hinnata, kas seda abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

(91)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3 on ette nähtud teatavad erandid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud üldeeskirjast, mis käsitleb riigiabi kokkusobimatust siseturuga. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3 punkti c on sätestatud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“.

(92)

Sellega seoses on raudteesuuniste 4. jaos ette nähtud raamistik selle hindamiseks, kas komisjon peaks kuulutama abi, mis on antud raudtee-ettevõtjatele võlgade kustutamiseks, ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks.

(93)

Komisjon on Bulgaariaga nõus, et võla kustutamise kokkusobivuse hindamisel saab kohaldada raudteesuuniste 4. jagu. Raudteesuuniste punktis 54 on öeldud järgmist: „Võttes arvesse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ (30) artiklit 9, arvab komisjon, et lisaks võib teatavatel tingimustel sellist [riigi]abi finantsilise ümberkorraldamiseta lubada, kui kustutakse vanu võlgu, mis on võetud enne sektori konkurentsile avamise tingimusi käsitleva direktiivi 2001/12/EÜ jõustumist.“ Raudteesuuniste punkti 56 kohaselt tuleks liikmesriigi puhul, kes ühines liiduga pärast direktiivi 2001/12/EÜ jõustumist, käsitada kuupäevana, mil kõnealust direktiivi hakati liikmesriigi suhtes kohaldama, ühinemiskuupäeva. Seepärast on asjakohane kuupäev selle kindlaksmääramisel, millist ühinemiseelset võlga saab kooskõlas raudteesuunistega kustutada, 1. jaanuar 2007.

(94)

Bulgaaria väitel vastab kavandatud võla kustutamine kõikidele raudteesuunistes sätestatud kokkusobivustingimustele. Seega peab komisjon seda väidet hindama. Vastavalt raudteesuuniste punktidele 55–61 saab abi, mis antakse selliste võlgade kustutamiseks, mis on tekkinud enne Bulgaaria ühinemist liiduga, tõepoolest pidada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud järgmised viis kumulatiivset tingimust:

(95)

Raudteesuunistes on öeldud, et kustutatavad võlad peavad olema selgelt kindlaks määratud ja kindlaks tehtud ning Bulgaaria puhul peavad need olema tekkinud enne riigi ühinemist ELiga. Raudteesuunistest tuleneb, et koguvõlga ega kindlaks määramata võlga ei saa hüvitada. Hüvitamine ei ole lubatud näiteks juhul, kui võla kustutamisel kavatsetakse lähtuda üldistest kategooriatest, nagu „võlg kõikide tarnijate ees“. Samuti ei ole hüvitamine lubatud juhul, kui kõik ühe võlausaldaja ees tekkinud võlad, näiteks kõik kohustused konkreetse panga ees, mis tulenevad eri komponentidest (arvelduskrediit, tagatised või pikaajalised laenud) kavatsetakse kustutada korraga ilma vahet tegemata.

(96)

Bulgaarial on kavas kustutada BDZ Holdingu võlast 223,45 miljonit Bulgaaria leevi (114,25 miljonit eurot). Nagu on kirjeldatud põhjenduses 35 ja tabelis 2, tuleneb kõnealune kustutatav summa finantskohustustest, mis olid tekkinud enne Bulgaaria ühinemist liiduga ja mis olid ühinemise kuupäeval täitmata, või BDZ Holdingu hilisemast võlast, millega asendati või refinantseeriti võlg, mis oli tekkinud enne Bulgaaria liiduga ühinemist, nagu tõendab BDZ Holdingu 2006. aasta konsolideeritud finantsaruanne ja/või asjakohaseid laenumakseid käsitlev teave. Iga laen, mis kavatsetakse kustutada, on võimalik kindlaks teha kui laen, mis tuleneb ühinemiseelsetest laenulepingutest (KfW IPEX Banki, EBRD, IBRDga) või korrapärastest lepingulistest suhetest konkreetsete teenuseosutajatega, kes pakuvad raudteetaristuteenuseid (taristuettevõtja) või elektriteenuseid (NEC AD).

(97)

Sama kehtib BDZ Holdingu võlakohustuste kohta, mis olid tekkinud 19. novembri 2007. aasta võlakirjade emissiooni ISIN BG2100032072 tulemusel võlakirjaomanike ees ning rahandusministeeriumi ees, kui viimati nimetatust sai BDZ Holdingu võlausaldaja (vt põhjendused 35 ja 36 ning tabel 2). Mõlemad võlad on hästi kindlaks tehtud. Lisaks kasutati tulu selleks, et refinantseerida hästi kindlaks määratud ühinemiseelne võlg, mida BDZ Holding ei suutnud maksta ega hallata oma vahenditest. Seega on praegused tasumata summad majanduslikust vaatenurgast pelgalt ülekantud varasemad võlad.

(98)

Kuna 223,45 miljoni Bulgaaria leevi suurune võlasumma, mis kavatsetakse kustutada, tuleneb selgelt kindlaks määratud ja kindlaks tehtud võlgadest, mis olid tekkinud enne Bulgaaria ühinemist ELiga, ei ole vaja võtta seisukohta küsimuses, kas raudteesuuniste alusel saaks seaduslikult kustutada ka muud võlad, sealhulgas BDZ Holdingu eraldised ja kaubandusega seotud kohustused, mille Bulgaaria on samuti liigitanud ühinemiseelseks võlaks (tabel 1 ning põhjendused 35 ja 20), summas, mis vastab 806,7 miljoni Bulgaaria leevi ja 223,45 miljoni Bulgaaria leevi vahele. Võlg, mis moodustub kõnealuste summade vahest, on käesoleva otsuse kohaldamisalast välja jäetud.

(99)

Seepärast järeldatakse, et vaatlusaluse meetme eesmärk on kustutada 223,45 miljoni Bulgaaria leevi ulatuses selgelt kindlaks määratud ja kindlaks tehtud võlgu, mis tekkisid enne Bulgaaria ühinemist liiduga.

(100)

Bulgaaria väitel olid kõik BDZ Holdingul tekkinud võlad otseselt seotud raudteel toimuva reisijate ja kauba veoga (vt põhjendus 39).

(101)

Komisjon täheldab, et kustutatavad võlad olid tõepoolest tekkinud seoses veeremi uuendamise ja remondiga, näiteks seoses diiselveoga või elekterveoga mootorrongide soetamise või ettevõtjale kuuluvate kaubavagunite ajakohastamisega. Samas sellised võlad nagu tasumata kohustused taristuettevõtja ees olid tekkinud ka seoses BDZ Holdingu raudteeteenuste osutamise rahastamisega. Kõnealune tegevus on BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate põhitegevus ning on otseselt seotud raudteevedudega.

(102)

Seepärast leiab komisjon, et asjaomased võlad on otseselt seotud raudteevedudega.

(103)

Bulgaaria kinnitas, et BDZ Holding liigitus kohaldatavate Bulgaaria õigusaktide alusel maksejõuetuks ja ülemäärase võlgnevusega ettevõtjaks ning vastas kõikidele Bulgaaria õigusaktides maksejõuetusmenetluse algatamiseks sätestatud kriteeriumidele. See on asjakohane märk liiga suurest võlakoormast. Lisaks väitis Bulgaaria, et oma võlakoorma tõttu ei olnud ettevõtja suutnud täita oma finantskohustusi.

(104)

31. detsembril 2006 oli BDZ Holdingu koguvõlg 806,7 miljonit Bulgaaria leevi, mis moodustas 78 % BDZ Holdingu kogukapitalist (omakapital ja võlad), kusjuures võla ja omakapitali suhe oli neli. BDZ Holdingu finantsseisund halvenes alates 2007. aastast märkimisväärselt. 2011. aastal tõusis BDZ Holdingu võla ja omakapitali suhe üle 7,5 (9), et jõuda 2012. aastal 14ni, 2013. aastal 15ni, 2014. aastal – 209ni ja 2015. aasta oktoobris – 33ni (31). Lisaks, 2015. aasta oktoobris moodustasid BDZ Holdingu täitmata kohustused kogusummas 499,1 miljonit Bulgaaria leevi (255 miljonit eurot) 582,4 miljoni Bulgaaria leevi (298 miljonit eurot) suuruse vara arvestuslikust väärtusest 86 %.

(105)

Edasi täheldab komisjon, et ehkki BDZ Holding maksis ajavahemikus 1. jaanuar 2007 – 28. september 2016 tagasi 724 miljonit Bulgaaria leevi (370 miljonit eurot) tasumata võlgu, ei ole ettevõtja suutnud täielikult täita oma finantskohustusi. Seoses ettevõtja tähtajaks täitmata kohustustega rahvusvaheliste võlausaldajate ees andis Londoni High Court of Justice 20. juulil 2015 BDZ Holdingule korralduse maksta 66,7 miljonit eurot (130,4 miljonit Bulgaaria leevi) viivisega 8 % aastas (32).

(106)

Peale selle, BDZ Holdingu liiga suurt võlakoormat arvesse võttes oleks ettevõtjal ilma võla kustutamiseta suuri raskusi oma kohustuste täitmisel ja ta võidaks lõpuks likvideerida.

(107)

Eespool öeldu põhjal leiab komisjon, et BDZ Holding seisab silmitsi liiga suure võlakoormaga, mis takistab tema usaldusväärset finantsjuhtimist.

(108)

Abi peab olema vajalik liiga suure võlakoorma vähendamiseks, võttes arvesse seda, et turul valitseva konkurentsi tõenäoline areng ei võimalda BDZ Holdingul ja tema tütarettevõtjatel oma finantsseisundit mõistliku aja jooksul parandada.

(109)

Oma võlakoorma tõttu ei ole BDZ Holding suutnud täita oma kõiki finantskohustusi ja ettevõtjal on jäänud tegemata investeeringud oma veeremi ajakohastamisse. Kuna investeeringud veeremi ajakohastamisse ja hooldamisse on jäänud tegemata, on ettevõtja masinapark liiga vana ja osaliselt aegunud. Sellega seoses täheldab komisjon, et 82 % BDZ Passengeri vagunitest on vanemad kui 20 aastat ja 74 % ettevõtja veduritest on vanemad kui 25 aastat. 2015. aastal oli ligikaudu 50 % BDZ Cargo veduritest remondis või kasutamiskõlbmatud. Samamoodi oli 2015. aastal kasutamiskõlbmatud ja vajasid remonti umbes 51 % BDZ Cargo kaubavagunitest.

(110)

Ilma abita ei suudaks BDZ Holding tasuda endiselt tasumata võlgu, mis tekkisid enne Bulgaaria ühinemist liiduga, ega saaks kasutada oma vahendeid selleks, et investeerida oma veeremi ajakohastamisse.

(111)

Võttes aluseks ettevõtja teatatud tulu 2016. aastal (336,2 miljonit Bulgaaria leevi), oleks muu olukorra säilimise korral vaja keskmiselt 66 % suurust ühekordset hinna- ja/või tariifitõusu, et tekitada lühikeses plaanis 223,45 miljoni Bulgaaria leevi suurune tegevustulu, mis on vajalik kustutatava võla tasumiseks. Senikaua tegutsevad aga BDZ Holdingu tütarettevõtjad üksnes geograafilises piirkonnas, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt igati regionaalabikõlblik. Arvestataval tariifi tõstmisel võib olla sellistes geograafilistes piirkondades kahjulikum sotsiaalne mõju kui tariifi tõstmisel liidu jõukamates piirkondades. Sellest tulenevalt võib tariifi tõstmisel, mille eesmärk on suurendada BDZ Holdingu tulu ja vähendada vajalikus ulatuses tema võlga – kui see on avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateenuste puhul üldse õiguslikult võimalik ja kaubaveoteenuste puhul valitsevas konkurentsikeskkonnas äriliselt jätkusuutlik –, olla ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju Bulgaaria rongireisijatele või BDZ Holdingu kaubaveoteenuseid kasutavatele ettevõtjatele.

(112)

Seega ei võimalda ükski muu usaldusväärne poliitikameede kui võla kavandatud kustutamine ettevõtjal jätkata oma tegevust. Seetõttu on vaatlusalune abi vajalik, et kergendada BDZ Holdingu võlakoormat, kuna turul valitseva konkurentsi tõenäoline areng ei võimalda BDZ Holdingul ja tema tütarettevõtjatel oma finantsseisundit lähema aja jooksul parandada.

(113)

Komisjon märgib, et võttes arvesse BDZ Holdingu finantsseisundit, on kustutatav võlasumma miinimum, mis on vajalik ettevõtja ellujäämise tagamiseks, samuti on selle summa kustutamine ettevõtja rahalise jätkusuutlikkuse eeltingimus. Kõnealust summat vajatakse peamiselt võlausaldajatele – rahvusvahelised finantsasutused ja taristuettevõtja – tegemata jäänud maksete jaoks. BDZ Holdingul ja tema tütarettevõtjatel on ikka veel täitmata kohustusi, mis tekkisid enne 1. jaanuari 2007 ja mille tasumata jätmise korral ähvardab abisaajat likvideerimise oht. Finantsnäitajatest on näha, et praegu ei ole võimalik teha makseid omavahenditest, ja on ebareaalne eeldada, et ettevõtja saab tõsta oluliselt oma tariife või hindu, et oma tulu lähiajal suurendada.

(114)

Peale selle märgib komisjon, et pärast liiduga ühinemist on BDZ Holding tasunud peamiselt vara müügist tulenevatest omavahenditest 166 miljoni Bulgaaria leevi ulatuses kohustusi, mis olid tekkinud enne 1. jaanuari 2007. Kuna kõnealused summad olid potentsiaalselt kustutamiskõlblikud, on mõistlik arvata, et BDZ Holding oleks võinud kasutada neid vahendeid veeremi ja osutatavate teenuste arendamiseks ja ajakohastamiseks. Ettevõtja ei suutnud raudteesektoris toimuva tehnilise ja infosüsteemide arenguga sammu pidada. Seepärast, kuna BDZ Holding kasutas ühinemiseelse võla tagasimaksmisel ka oma vahendeid, ei saa võla kustutamist käsitada meetmena, millega mindi vajalikust kaugemale, isegi kui sellega vabastatakse ettevõtja tagasimaksekohustustest ja jäetakse talle rahaline tegutsemisruum, et investeerida tulevikus ajakohastamisse või remonditöödesse.

(115)

Neid kaalutlusi arvesse võttes leiab komisjon, et võla kustutamise meetme rakendamisega ei asetata BDZ Holdingut olukorda, mis on sama tegevusprofiiliga tavapärase hästi juhitud ettevõtja olukorrast soodsam.

(116)

Võla kavandatud kustutamine võimaldab BDZ Holdingul üksnes normaliseerida oma tegevuse rahastamine – see ei võimalda BDZ Holdingul ega tema tütarettevõtjatel laieneda ega siseneda uutele turgudele. Seega ei takista abi turul tõhusa konkurentsi arengut. See ei kahjusta konkurentide turupositsiooni ja konkurendid saavad jätkata konkureerimist BDZ Holdinguga samadel tingimustel.

(117)

Samuti leiab komisjon, et võlgade kustutamisega ei kahjustata põhjendamatult konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust, sest see võimaldab BDZ Holdingul üksnes stabiliseerida oma finantsseisundi, mida takistasid enne turu liberaliseerimist tekkinud kohustused. Peale selle leiab komisjon, et uusi turuosalisi ei heidutata sisenemast Bulgaaria transporditurule. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 15 ja 42, tegutseb Bulgaaria raudteeveoturul praegu lisaks BDZ Cargole kaheksa kaubaveoettevõtjat. Ei ole mingit tõendit selle kohta, et võla kustutamise meetme rakendamine muudaks seda konkurentsiolukorda.

(118)

Eespool öeldut arvesse võttes teeb komisjon järelduse, et Bulgaaria kavandatud riigiabi, mis väljendub võla kustutamises 223,45 miljoni Bulgaaria leevi (114,25 miljonit eurot) ulatuses (2. meede), vastab raudteesuuniste 4. jaos sätestatud siseturuga kokkusobivuse tingimustele.

(119)

Kuna Bulgaaria ei selgitanud enne menetluse algatamise otsuse tegemist seda, kust olid pärit ja kuidas olid arenenud BDZ Holdingu täitmata kohustused taristuettevõtja ees, leiti, et nende tähtajaks täitmata kohustuse täitmise mittenõudmine võib endast kujutada riigiabi vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1.

(120)

Vastavalt Bulgaaria esitatud teabele (vt punkt 4.3) on osa BDZ Holdingu täitmata kohustustest taristuettevõtja ees kohustused, mis tekkisid ettevõtjal enne Bulgaaria ühinemist liiduga. Osa sellest ühinemiseelsest võlast (kuni 26,3 miljonit Bulgaaria leevi) refinantseeriti 19. novembril 2007 toimunud võlakirjade emissiooni tuluga, ent tegemist on endiselt tasumata võlaga, mistõttu on seda hinnatud punktis 6.1 „2. meede: enne 2007. aastat tekkinud võlgade kustutamine“. Teisisõnu taristuettevõtjale maksti.

(121)

Peale selle esitas Bulgaaria selleks, et selgitada olukorda ülejäänud täitmata kohustuste osas, lisateavet taristuettevõtja poolt kohustuste täitmise tagamiseks võetud meetmete ja astutud sammude kohta (vt punkt 4.3). Bulgaaria sõnul oli taristuettevõtja astunud kõik vajalikud sammud selleks, et BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad tasuksid oma tähtajaks täitmata kohustused, eesmärgiga saavutada võlgnetavate summade võimalikult ulatuslik tagasimaksmine, kuid ta ei olnud algatanud selleks kohtumenetlust.

(122)

Selleks et kontrollida, kas taristuettevõtja andis kohustuste täitmise viibimisel ja tähtajaks täitmata kohustuste tasumise korra kindlaksmääramisel BDZ Holdingule põhjendamatu eelise, peab komisjon hindama, kas ettevõtja suhtes oleks rakendatud sellist korda ka tavapärastes turutingimustes (33). Sellega seoses peab komisjon hindama, kas taristuettevõtja olukorraga sarnases olukorras olev hüpoteetiline turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja, kes püüab saavutada talle võlgnetavate summade võimalikult ulatusliku tagasimaksmise, oleks viivitusega leppinud ja oleks hakanud pidama läbirääkimisi tähtajaks täitmata kohustuste sarnastel tingimustel tasumise üle (34). Teisisõnu peab komisjon hindama, kas taristuettevõtja toimis samasuguse hoolsusega kui turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja, eelistades kõiki võlakohustusi hõlmava sissenõudmismenetluse algatamisele, mis oleks lõppkokkuvõttes kaasa toonud BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate pankroti, oma nõuete individuaalset ja rahumeelset sissenõudmist.

(123)

Komisjon märgib, et kõige kasulikuma lahenduse väljaselgitamiseks hindaks hoolas turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja iga lahenduse eeliseid ja puudusi, võttes muu hulgas arvesse sissenõutavaid summasid, varasemat kokkupuudet asjaomase ettevõtjaga ning sissenõudmismenetluse kestust ja kulusid (35).

(124)

Esiteks täheldab komisjon, et võlad taristuettevõtja ees tekkisid (riigile kuuluvate) ettevõtjate pidevate ja pikaajaliste kaubandussidemete raames: BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad olid taristuettevõtja põhikliendid, kellega sai seostada enam kui 70 % taristuettevõtja tegevustulust. Ka taristuettevõtja 46,5 miljoni Bulgaaria leevi suurune võlg BDZ Holdingu ees, mis kogunes aastatel 2008–2011 seoses erinevate taristuettevõtjale osutatud teenustega (vt tabel 3), on lisatõend taristuettevõtja ja BDZ Holdingu pidevatest sidemetest ja vastastikusest sõltuvusest. Seega oleks BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate turult lahkumisel, mille oleks võinud kaasa tuua kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus, olnud viivitamata tõsine kahjulik mõju taristuettevõtja finantsseisundile. BDZ Holdingu pankrott oleks vähendanud taristuettevõtja kasumit ja suutlikkust piisavalt hooldada riiklikku raudteevõrku, mille tulemusel oleks võinud kahaneda ka teistelt klientidelt kui BDZ Holdingu tütarettevõtjatelt laekuv äritulu.

(125)

Sellest järeldub, et turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja, kellel on oma võlgnikuga samasugused ärisidemed kui taristuettevõtjal BDZ Holdinguga, oleks suhtunud ettevaatlikult ükskõik millisesse kohustuste täitmise viisi, mis oleks kaasa toonud tema põhikliendi turult kadumise, erinevalt võlausaldajast, kelle võlanõuded on ühekordsed ning kes ei sõltu majanduslikult ega rahaliselt sellest, kas tema võlgnik jääb pärast nõuete sissenõudmist turul edasi tegutsema.

(126)

Teiseks, kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse raames ei oleks saanud pöörata täitmisele taristuettevõtja nõudeid BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate vastu eelisnõuetena, sest selles menetluses ei oleks võla tasumisel eelistatud taristuettevõtjat teistele võlausaldajatele (vt põhjendus 49). Pealegi oli menetluse algatamise otsuses kindlaks tehtud võlg taristuettevõtja ees (45 miljonit Bulgaaria leevi) väiksem summast, mis võlgneti teistele võlausaldajatele (vt tabel 1). Lisaks tuleks kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse korral vähendada BDZ Holdingu vara arvestuslikku väärtust sundmüügi raames toimuva likvideerimisallahindlusega. Sõltuvalt vara liigist võib kõnealune allahindlus moodustada kuni 75 % vara väärtusest. Seepärast on väga tõenäoline, et BDZ Holdingu vara likvideerimisväärtus ei oleks olnud piisav, et katta likvideerimiskulud, töötajate palgad ja kõik tasumata kohustused. Näiteks 2011. aastal ulatunuks likvideerimiskulude, töötajate palkade ja kõikide tasumata kohustuste kogusumma 778 miljoni Bulgaaria leevini, samal ajal kui BDZ Holdingu vara arvestuslik väärtus oli 933 miljonit Bulgaaria leevi. Seega sai taristuettevõtja realistlikult eeldada, et kõiki võlanõudeid hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamise korral õnnestub tal sisse nõuda vaid väike osa oma tasumata nõuetest.

(127)

Peale selle leiab komisjon kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, et kulud koos kohtumenetluse pikkusega võivad mõjutada võlausaldaja otsust selle kohta, kas algatada ettevõtja likvideerimine (36). Sellega seoses on komisjon nõus, et taristuettevõtjal oli konkreetne huvi jätkata koostööd BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjatega, võttes BDZ Holdingu tekitatava tulevase äritulu kõrval arvesse ka eesmärki saavutada ettevõtja likvideerimise asemel 2011. aasta novembriks kuhjunud eesõigusnõudeta täitmata kohustuste võimalikult ulatuslik tasumine. Komisjon teeb järelduse, et kõiki võlanõudeid hõlmav maksejõuetusmenetlus, mis oleks kaasa toonud kontserni sundlikvideerimise ning ebakindla ja madala tagastamismäära, ei oleks olnud taristuettevõtja jaoks sobiv ja realistlik lahendus, pidades silmas eesmärki saavutada oma võlanõuete võimalikult ulatuslik rahuldamine.

(128)

Komisjon täheldab, et BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad on korrapäraselt teenindanud oma võlgu taristuettevõtja ees ning taristuettevõtjat ei ole koheldud teistmoodi kui kontserni teisi eraõiguslikke võlausaldajaid. Taristuettevõtjale tehtavate maksete hilinemisel ei ole antud BDZ Holdingule eelist tagasimaksete edasilükkamisega, kuna hilinenud maksete suhtes kohaldati lisaks Bulgaaria Keskpanga baasintressile 1 000 baaspunkti suurust arvestatavat marginaali (vt põhjendus 48). Komisjon leiab, et 1 000 baaspunkti on turutingimustele vastav intressimarginaal finantsraskustes olevale ettevõtjale (nagu BDZ Holding) antava väikese tagatise laenu puhul (37). Tähtajaks täitmata kohustused tasuti korrapäraste pangaülekannetega, taristuettevõtjal BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate ees tekkinud kohustuste tasaarveldamisega ning võla vahetamisega kapitali vastu. Näiteks aastatel 2011–2016 maksid BDZ Holding ja tema tütarettevõtjad taristuettevõtja osutatud teenuste eest 503 miljonit Bulgaaria leevi (257 miljonit eurot). Võttes arvesse seda, kui väike on tõenäosus, et osa (väike, kui üldse) taristuettevõtja nõuetest oleks BDZ Holdingu likvideerimise korral rahuldatud, kinnitab taristuettevõtjale alates 2011. aastast tagasi makstud võlasumma tagantjärele, et taristuettevõtja tegi oma otsusega jätta nõuded sisse nõudmata kõige ratsionaalsema valiku.

(129)

Lisaks – ehkki see ei puuduta konkreetselt menetluse algatamise otsuses nimetatud ühinemiseelset võlga – märgib komisjon, et näiteks seoses kohustuste tasumisega võla vahetamisega kapitali vastu, mis toimus pärast menetluse algatamise otsuse tegemist, sõlmis taristuettevõtja BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjatega põhjendustes 51–53 kirjeldatud reaalturuväärtusel põhinevad kokkulepped, milles tunnistati tähtajaks tasumata võlgu, hõlbustades sellega nende tagasimaksmist.

(130)

Bulgaaria esitatud lisateabe ja toetavate tõendite põhjal ning eespool öeldut arvesse võttes leiab komisjon, et taristuettevõtja on toiminud turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldajana ning seepärast ei ole võlgade tagasimaksmise edasilükkamisega nagu ka taristuettevõtja ning BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate vahel kokku lepitud korraga antud viimati nimetatuile mingit põhjendamatut majanduslikku eelist, mida neil ei oleks tavapärastes turutingimustes olnud.

(131)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et viis, kuidas taristuettevõtja käsitles enne 2011. aasta novembrit BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate tähtajaks tasumata võlgu taristuettevõtja ees, ei hõlmanud riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(132)

Kuna tingimused, mille alusel määratakse kindlaks riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on kumulatiivsed, ei ole kõnealune säte kohaldatav, kui üks neist tingimustest ei ole täidetud. Seepärast puudub vajadus hinnata, kas BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate taristuettevõtja ees tekkinud ja tähtajaks tasumata võlgade tasumatajätmine vastab muudele ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(133)

Komisjon algatas 4. meetme uurimise, sest Bulgaaria ei selgitanud käibemaksu tagastamise põhjuseid ega seda, kas see oli kooskõlas direktiiviga 2006/112/EÜ. Seetõttu leidis komisjon, et käibemaksu tagastamine võib hõlmata riigiabi vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1. Seepärast kutsus komisjon Bulgaariat üles esitama BDZ Holdingule käibemaksu tagastamise põhjuste kohta lisateavet.

(134)

Pärast menetluse algatamise otsuse tegemist selgitas Bulgaaria, et 4. meede hõlmas seoses ajavahemikuga 1. detsember 2004 – 29. veebruar 2008 transpordiministeeriumilt saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitiselt käibemaksuna alusetult sisse nõutud ja tasutud 72 miljoni Bulgaaria leevi (36,7 miljonit eurot) tagastamist (vt põhjendused 55–59). Lisaks selgitas Bulgaaria, et haldusviga avastati riigi pädeva maksuasutuse korraldatud läbivaatamise käigus kooskõlas siseriiklike õigusaktide kohaldatavate sätetega. Viga parandati maksu tagastamise otsustega nr 2900180 (14. jaanuar 2009), nr 290900153 (8. juuli 2009), nr 100337 (12. august 2010) ja nr 290100380 (veebruar 2011).

(135)

Komisjon märgib, et riigiabi mõiste seisukohast ei ole oluline üksnes majandusliku eelise andmine. Eelis võib olla ka vabastamine majanduslikust koormast, näiteks maksukoormast. Seepärast tuleb kontrollida, kas transpordiministeeriumilt saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitistelt tasutud käibemaksu tagastamisega anti BDZ Holdingule majanduslik eelis, vähendades makse, mis tavaliselt sisalduvad ettevõtja eelarves, (38) või nõuti kõnealune käibemaks sisse tõepoolest alusetult. Ebaseaduslikult sissenõutud maksude tagastamisega ei anta mingit eelist (39).

(136)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 73 kohaselt kohaldatakse teenuste, sealhulgas reisijateveoteenuste osutamisel käibemaksu ning maksustatav summa hõlmab kõike tasuna käsitatavat, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused. Lisaks, vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 132, ei ole ettevõtjad, kellele on tehtud ülesandeks avaliku teenindamise kohustuse täitmine, vabastatud käibemaksust.

(137)

Seepärast tuleb hinnata, kas BDZ Holdingu saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitis oli otseselt seotud osutatud teenuste hinnaga. Kõnealuse hüvitise eesmärk oli korvata kahju, mis tulenes reisijateveoteenuste osutamisest konkreetsetel tingimustel, nagu rongikilomeetrite ja istekohtade arv, sagedus ja muud kvalitatiivsed kriteeriumid. Kõrvalekaldumisel osutatavate teenuste puhul kindlaks määratud kilomeetrite, istekohtade ja sõidutundide arvust ning muudest kvalitatiivsetest kriteeriumidest oleks kõnealust hüvitist vähendatud. Seepärast ei saa käsitada avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitist hüvitisena, mis on otseselt seotud veoteenuste hinnaga, vaid pigem hüvitisena avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tuleneva kahju korvamiseks.

(138)

Peale selle ei ole Bulgaaria käibemaksualastes õigusaktides ette nähtud, et kahju katmiseks antava avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitise suhtes kohaldatakse käibemaksu. Vea avastas asjakohane maksuasutus kontrolli käigus ja selle tulemusel tegi maksuasutus mitu otsust (vt põhjendus 59), mis on kooskõlas Bulgaaria maksumenetluse seadustikuga.

(139)

Seega nõuti avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitiselt, mille BDZ Holding sai seoses ajavahemikuga 1. detsember 2004 – 29. veebruar 2008, käibemaksu alusetult. Seepärast leiab komisjon, et alusetult sissenõutud käibemaksu tagastamisega ei anta BDZ Holdingule majanduslikku eelist.

(140)

Kuna tingimused, mille alusel määratakse kindlaks riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on kumulatiivsed, piisab sellest, kui on täitmata ükskõik milline neist tingimustest. Seepärast puudub vajadus hinnata, kas 4. meede vastab muudele ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(141)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et 4. meede ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(142)

Kuna teatis, mis käsitles BDZ Holdingule ümberkorraldusabi andmist, võeti tagasi (vt 1. meede, punkt 5), tuleks teatatud ümberkorraldusabimeetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel algatatud uurimismenetlus lõpetada.

(143)

BDZ Holdingu ja tema tütarettevõtjate võlgade kustutamine 223,45 miljoni Bulgaaria leevi (114,25 miljonit eurot) ulatuses (2. meede, punkt 6.1) on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning see vastab raudteesuunistes sätestatud kokkusobivustingimustele. Seetõttu tuleks 2. meede kuulutada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks.

(144)

Mis puudutab taristuettevõtja ees tekkinud ja tähtajaks tasumata võlgade tasumatajätmist kogusummas 45 miljoni Bulgaaria leevi (3. meede, punkt 6.2), siis taristuettevõtja toimis turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldajana. Seepärast ei kujuta 3. meede endast riigiabi.

(145)

Valesti makstud käibemaksu tagastamine (4. meede, punkt 6.3) ei kujuta endast riigiabi, sest käibemaks oli sisse nõutud alusetult,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/56

(1)

12. juunil 2014 esitas äriühing Seprox Biotech Hispaania pädevale asutusele taotluse lasta liidu turule sünteetiline hüdroksütürosool (edaspidi „hüdroksütürosool“) toidu uuendkoostisosana määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses. Sihtrühm on kogu elanikkond, välja arvatud alla 3-aastased lapsed ning rasedad ja imetavad naised.

(2)

Hispaania pädev asutus esitas 2. märtsil 2015 esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõudis asutus järeldusele, et hüdroksütürosool vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud toidu uuendkoostisosa kriteeriumidele.

(3)

Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 10. aprillil 2015.

(4)

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul esitas mitu liikmesriiki põhjendatud vastuväiteid.

(5)

19. novembril 2015 küsis komisjon Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) arvamust ja palus toiduohutusametil määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt täiendavalt hinnata hüdroksütürosooli toidu uuendkoostisosana.

(6)

31. jaanuaril 2017 jõudis toiduohutusamet oma teaduslikus arvamuses „Scientific Opinion on the safety of hydroxytyrosol as a novel food pursuant to Regulation (EC) No 258/97“ (2) (Teaduslik arvamus hüdroksütürosooli kui määrusele (EÜ) nr 258/97 vastava uuendtoiduaine ohutuse kohta) järeldusele, et hüdroksütürosooli kasutamine on kavandatud eesmärgil ja kogustes ohutu.

(7)

Kõnealuses teaduslikus arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et hüdroksütürosooli kasutamine kavandatud viisil ja kogustes vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(8)

Kui võtta arvesse, et loataotluses on teatud elanikkonna rühmad välja jäetud ning selles on kehtestatud teatud tingimused hüdroksütürosooli sisaldava toidu tehniliste näitajate kohta, tuleks hüdroksütürosooli sisaldavat toitu asjakohaselt märgistada.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1925/2006 (3) on kehtestatud nõuded vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta. Hüdroksütürosooli tuleks lubada kasutada nii, et see ei piiraks kõnealuse direktiivi sätete kohaldamist.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

„Seda toiduainet ei tohi kasutada alla 3-aastased lapsed ning rasedad ja imetavad naised.

b)

Seda toodet ei tohi kasutada keetmiseks, küpsetamiseks ega praadimiseks.“

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/60

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisas on kindlaks määratud erinõuded, mida tuleb täita taimede ja taimsete saaduste kõigisse liikmesriikidesse sissetoomisel ja neis edasitoimetamisel.

(2)

Komisjoni rakendusdirektiiviga (EL) 2017/1279 (2) lisati direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jakku punki 16.2 alapunkt e ning punkti 16.4 alapunkt e. Kõnealustes punktides on kindlaks määratud erinõuded teatavate tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud viljade (liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf., Microcitrus Swingle, Naringi Adans., Swinglea Merr., ning nende hübriidide viljad, edaspidi „määratletud viljad“) suhtes. Kõnealustest punktidest tulenevalt võtab komisjon vastu tingimused kõnealuste viljade liidus edasitoimetamise, ladustamise ja töötlemise kohta.

(3)

Et vastutavatel ametiasutustel ja ettevõtjatel oleks võimalik määratletud viljade suhtes kohaldatavaid tingimusi järgida, on asjakohane nõuda üksikandmete teatamist määratletud viljade kohta enne nende viljade liidus vedamise võimaldamist.

(4)

Määratletud viljade edasitoimetamine liidus peab toimuma vastutava ametiasutuse järelevalve all, et tagada tõhus kontroll asjakohastele tingimustele vastavuse üle.

(5)

Määratletud viljade tööstuslikule töötlemisele tuleks kehtestada eritingimused, et tagada liidu territooriumi fütosanitaarkaitse kahjulike organismide eest. Kõnealused tingimused peaksid sisaldama sätteid ruumide, jäätmete ja kõrvalsaaduste ning arvestuse pidamise kohta.

(6)

Fütosanitaarkaitse tagamiseks liidus ja vajaduse korral ladustamistegevuse järelevalve tagamiseks tuleks määratletud vilju ladustada registreeritud laos, mille on ladustamise jaoks heaks kiitnud liikmesriik, kus ladu asub, ning viisil, mis hoiab ära määratletud organismide võimaliku levimise ohu. Ladustamisele tuleks kehtestada eritingimused, et tagada kõnealuste toodete tõhus jälgitavus, kõnealuse tegevuse kontrollimine ja liidu territooriumi fütosanitaarkaitse.

(7)

Kuna liikmesriigid kohaldavad direktiivi (EL) 2017/1279 järgimiseks vajalikke riiklikke õigusnorme alates 1. jaanuarist 2018, tuleks käesolevat otsust kohaldada samast kuupäevast alates.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

määratletud viljade kogus;

b)

konteinerite registreerimisnumbrid;

c)

eeldatav sisenemise kuupäev ja liitu sissetoomise koht;

d)

artiklis 4 osutatud ettevõtete nimed, aadressid ja füüsilised asukohad.

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/63

(1)

22. septembril 2015 esitas ettevõtja Glycom A/S Iirimaa pädevale asutusele taotluse lasta määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses toidu uuendkoostisosana liidu turule sünteetiline N-atsetüül-D-neuramiinhape (NANA).

(2)

Iirimaa pädev asutus esitas 8. märtsil 2016 esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõudis asutus järeldusele, et N-atsetüül-D-neuramiinhape vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud toidu uuendkoostisosa kriteeriumidele.

(3)

Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 15. märtsil 2016.

(4)

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul esitas mitu liikmesriiki põhjendatud vastuväiteid.

(5)

14. juulil 2016 küsis komisjon Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) arvamust ja palus, et toiduohutusamet hindaks määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt täiendavalt N-atsetüül-D-neuramiinhappe kasutamist toidu uuendkoostisosana.

(6)

28. juunil 2017 jõudis toiduohutusamet oma teaduslikus arvamuses „Scientific Opinion on the safety of N-acetyl-D-neuraminic acid as a novel food pursuant to Regulation (EC) No 258/97“ (2) (Teaduslik arvamus N-atsetüül-D-neuramiinhappe kui toidu uuendkoostisosa ohutuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 258/97) järeldusele, et N-atsetüül-D-neuramiinhappe kasutamine on kavandatud kasutusviisil ja kogustes elanikkonna jaoks üldiselt ohutu. Toiduohutusamet tegi kindlaks, et N-atsetüül-D-neuramiinhappe kasutamine on kavandatud kasutusviisil ja kogustes ohutu täiskasvanutele ja üle 10 aasta vanustele lastele ning ka alla 10 aasta vanustele lastele, tingimusel et eri allikatest pärit kombineeritud kokkupuude ei ületa 11 mg kehamassi kilogrammi kohta.

(7)

Toiduohutusameti teaduslikus arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et N-atsetüül-D-neuramiinhappe kasutamine kavandatud kasutusviisil ja kogustes rahvastiku puhul üldiselt vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Lisaks on teaduslikus arvamuses esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et N-atsetüül-D-neuramiinhappe kasutamine kavandatud viisil ja kogustes toidulisandi koostisosana vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kui nõuetekohase märgistusega tagatakse, et alla 10 aasta vanuste laste puhul ei ole eri allikatest pärit kombineeritud kokkupuude suurem kui 11 mg kehamassi kilogrammi kohta.

(8)

N-atsetüül-D-neuramiinhapet sisaldavate toodete märgistamise nõuded, millega tagatakse, et toidulisandi tarbijat on teavitatud toote eripäradest, on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013 (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1169/2011 (5). Lisaks on vaja märgistamise erisätteid, et tagada N-atsetüül-D-neuramiinhapet sisaldavate toidulisandite ohutus imikute, väikelaste ja alla 10 aasta vanuste laste jaoks, kui neid lisandeid tarbitakse koos rinnapiimaga või muude N-atsetüül-D-neuramiinhapet sisaldavate toiduainetega.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/68

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 peavad liikmesriigid vastu võtma riiklikud või funktsionaalse õhuruumiosa kavad, mis sisaldavad siduvaid riiklikke eesmärke või eesmärke funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, et tagada kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega. Lisaks on määruses (EÜ) nr 549/2004 sätestatud, et komisjon peab hindama eespool nimetatud eesmärkide kooskõla kõnealuse määruse artikli 11 lõike 6 punktis d osutatud hindamiskriteeriumide alusel. Sellekohased üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 390/2013.

(2)

Pärast tulemuslikkuse kavade hindamist võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2015/348, (3) milles tehti muu hulgas kindlaks, et Malta, Bulgaaria ja Poola poolt tulemuslikkuse kavades esitatud kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid olid kooskõlas kogu Euroopa Liidule teiseks võrdlusperioodiks (2015–2019) seatud tulemuseesmärkidega.

(3)

Seejärel võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2017/1985, (4) millega lubati nendel liikmesriikidel rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artikli 17 lõike 1 kohaselt läbi vaadata oma kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna 2017., 2018. ja 2019. aasta eesmärgid.

(4)

Sellest lähtuvalt vaatasid Malta, Bulgaaria ja Poola kõnealused eesmärgid läbi ja tegid oma tulemuslikkuse kavadesse vastavad muudatused ning esitasid need komisjonile koos taotlusega lubada need 2016. aastal läbi vaadata.

(5)

Komisjon lähtus muudetud kavade, eelkõige läbivaadatud eesmärkide hindamisel rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artiklist 14. Kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärkide ja kogu liidule seatud eesmärkide kooskõla puhul on hinnatud marsruudi ühikuhindade kohta seatud eesmärke rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 IV lisa punktis 5 koostoimes punktiga 1 sätestatud põhimõtete alusel, võttes eelkõige arvesse marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade arengusuundumusi teisel võrdlusperioodil (võrreldes eesmärgiks seatud vähendamisega keskmiselt 3,3 % aastas) ning nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmaval kombineeritud võrdlusperioodil (2012–2019) (võrreldes eesmärgiks seatud vähendamisega keskmiselt 1,7 % aastas), samuti marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindu võrrelduna selliste liikmesriikide ühikuhindadega, millel on samasugune kasutus- ja majanduskeskkond.

(6)

Malta puhul ilmnes hinnangust, et eesmärkide läbivaatamisel on lähtutud sellest, et kava kohaselt peaksid marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad teise võrdlusperioodi jooksul langema keskmiselt 3 % aastas. See näitaja on marsruudi kindlaksmääratud keskmiste ühikuhindade kohta kogu ELi jaoks kõnealuseks perioodiks seatud tulemuseesmärgist pisut väiksem. Siiski on marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade kavandatav langus nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmava kombineeritud võrdlusperioodi jooksul kogu ELi hõlmavast eesmärgist ulatuslikum (– 4,6 %). Lisaks on Malta 2019. aasta läbivaadatud eesmärgi seadmisel lähtunud marsruudi kavandatavatest kindlaksmääratud ühikuhindadest, mis on märkimisväärselt madalamad (40,4 %) kui Maltaga sarnase kasutus- ja majanduskeskkonnaga liikmesriikide keskmised marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad. Seetõttu leiab komisjon, et Malta 2017., 2018. ja 2019. aasta läbivaadatud eesmärgid on kooskõlas kogu liidule teiseks võrdlusperioodiks seatud kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna eesmärkidega.

(7)

Bulgaaria puhul ilmnes hinnangust, et eesmärkide läbivaatamisel on lähtutud sellest, et kava kohaselt peaksid marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad teise võrdlusperioodi jooksul langema keskmiselt 1,1 % aastas. See näitaja on marsruudi kindlaksmääratud keskmiste ühikuhindade kohta kogu ELi jaoks kõnealuseks perioodiks seatud tulemuseesmärgist väiksem. Siiski on marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade kavandatav langus nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmava kombineeritud võrdlusperioodi jooksul kogu ELi hõlmavast eesmärgist ulatuslikum (– 2,3 %). Lisaks on Bulgaaria 2019. aasta läbivaadatud eesmärgi seadmisel lähtunud marsruudi kavandatavatest kindlaksmääratud ühikuhindadest, mis on madalamad (3,0 %) kui Bulgaariaga sarnase kasutus- ja majanduskeskkonnaga liikmesriikide keskmised marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad. Seetõttu leiab komisjon, et Bulgaaria 2017., 2018. ja 2019. aasta läbivaadatud eesmärgid on kooskõlas kogu liidule teiseks võrdlusperioodiks seatud kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna eesmärkidega.

(8)

Poola puhul ilmnes hinnangust, et eesmärkide läbivaatamisel on lähtutud sellest, et kava kohaselt peaksid marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad teise võrdlusperioodi jooksul langema keskmiselt 0,1 % aastas. See näitaja on marsruudi kindlaksmääratud keskmiste ühikuhindade kohta kogu ELi jaoks kõnealuseks perioodiks seatud tulemuseesmärgist väiksem. Marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad esimest ja teist võrdlusperioodi hõlmava kombineeritud võrdlusperioodi jooksul tõusevad (keskmiselt 1,4 % aastas). Poola on 2019. aasta läbivaadatud eesmärgi seadmisel aga lähtunud marsruudi kavandatavatest kindlaksmääratud ühikuhindadest, mis on märkimisväärselt madalamad (14,9 %) kui Poolaga sarnase kasutus- ja majanduskeskkonnaga liikmesriikide keskmised marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnad. Võttes arvesse kõnealust marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade soodsat taset ning võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, millest tuleneb kindlaksmääratud ühikuhindade ebasoodus suundumus, eelkõige ohutusega seotud vajalike meetmete võtmist, on komisjon seisukohal, et kokkuvõttes on Poola 2017., 2018. ja 2019. aasta läbivaadatud eesmärgid kooskõlas kogu liidule teiseks võrdlusperioodiks seatud kulutõhususe põhilise tulemusvaldkonna eesmärkidega.

(9)

Selleks et arvesse võtta Bulgaaria, Malta ja Poola läbivaadatud eesmärke, tuleks rakendusotsust (EL) 2015/348 vastavalt muuta,