15.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (2) on ette nähtud ühised üldnormid, mida kohaldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes.

(2)

Vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 7 lõikele 1 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikele 3 vaatas komisjon 2016. aastal läbi kõik liikmesriikidele aastatel 2017–2020 ühtekuuluvuspoliitika majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames tehtavad eraldised.

(3)

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 7 lõikele 3 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikele 3 esitas komisjon selle läbivaatamise tulemused 30. juuni 2016. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Finantsraamistiku tehniline kohandamine 2017. aastaks vastavalt kogurahvatulu muutustele ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamispaketi kohandustele“. Komisjon märkis teatises, et kõige värskema statistika kohaselt oli kogueraldiste ja läbivaadatud eraldiste vaheline summeeritud erinevus suurem kui +/– 5 % Belgias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Madalmaades, Sloveenias, Slovakkias, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Lisaks märkis komisjon, et arvestades kogurahvatulu ühe elaniku kohta aastatel 2012–2014 vastab Küpros alates 1. jaanuarist 2017 kõikidele nõuetele, mis on vajalikud Ühtekuuluvusfondi toetuse saamiseks.

(4)

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 7 lõigete 4 ja 5 ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt kohandatakse asjaomastele liikmesriikidele tehtud eraldisi vastavalt, kui kohanduste summaarne netomõju ei ole suurem kui neli miljardit eurot.

(5)

Kuna läbivaatamine mõjutas majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ning noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatud koguvahendite iga-aastast jaotust, rakendati läbivaatamine komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1941 (4).

(6)

Kõnealuste kohanduste netomõju on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendite suurendamine 4 miljardi euro võrra. Kõnealune vahendite suurenemine peaks kajastuma määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 91 lõikes 1, mida tuleks seega vastavalt muuta.

(7)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikes 1 sätestatud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendeid ning nende jaotust vähem arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade, enam arenenud piirkondade ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate liikmesriikide ning äärepoolseimate piirkondade vahel tuleks vastavalt kohandada.

(8)

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 14 lõike 1 kohaselt moodustavad mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade raames olemas olevad varud finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2017/1123 (5) kaotati piirang, mis oli seotud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade raames olemasolevate varudega aastatel 2014–2017 ning võimaldati nii pikendada noorte tööhõive algatust kuni aastani 2020 ja suurendada ajavahemikul 2017–2020 noorte tööhõive algatusele suunatud sihtotstarbelist eraldist 1,2 miljardi euro võrra (jooksevhindades). Noorte tööhõive algatusele suunatud sihtotstarbelist eraldist, nagu see on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 91 lõikes 1 ja artikli 92 lõikes 5, tuleks seega vastavalt kohandada.

(9)

Komisjon kiitis vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 94 lõikele 2 heaks Taani esitatud ettepaneku paigutada osa talle Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ette nähtud assigneeringutest ümber majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla. Ümberpaigutatud summa peaks kajastuma kõnealuse määruse artikli 92 lõikes 9 sätestatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi täitmiseks kättesaadavate koguvahendite kohanduses.

(10)

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 19 lõikes 1 sätestatud menetlusele kanti nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/623 (6) järgmistesse aastatesse üle 11 216 187 326 euro (jooksevhindades) struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi assigneeringuid. Ümberpaigutatud summa peaks kajastuma määruse (EL) nr 1303/2013 VI lisas, kus on sätestatud kulukohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa aastatel 2014–2020. Lisaks kanti järgmistesse aastatesse üle 9 446 050 652 euro (jooksevhindades) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi assigneeringuid, mida ei olnud võimalik 2014. aastal kulukohustustega siduda ega 2015. aastasse üle kanda.

(11)

Võttes arvesse vajadust tagada, et eelarveaastal 2017 kättesaadavaks tehtavad täiendavad eraldised on finantskohustustega kaetud, sealhulgas asjassepuutuvatesse programmidesse tehtavate muudatustega, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli (nr 1) (Riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(12)

Pidades silmas noorte tööhõive algatust toetavate programmide pikendamise pakilisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(13)

Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seetõttu muuta,

1)

Artikli 91 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Eelarveliste kulukohustuste täitmiseks aastatel 2014–2020 ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid on 329 978 401 458 eurot 2011. aasta hindades vastavalt VI lisas aastate kaupa toodud jaotusele; sellest 325 938 694 233 eurot on eraldatud ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks ning 4 039 707 225 eurot on sihtotstarbeline eraldis noorte tööhõive algatuse jaoks. Programmitöö ja edasise liidu üldeelarvesse lisamise tarvis korrigeeritakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendeid aastas 2 % indeksiga.“

2)

Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

3)

VI lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

15.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/6

(1)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduses Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses „Euroopa konsensus“ (2) ning ühisavalduses „Uus Euroopa arengukonsensus“ (3) tunnistati julgeoleku ja arengu vahelist seost.

(2)

Kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooniga, rõhutati rahumeelse ja kaasava ühiskonna toetamise tähtsust nii kestliku arengu eesmärgina (16. eesmärk) kui ka muude tulemuste saavutamiseks arengupoliitika raames. Kestliku arengu 16. eesmärgis on konkreetne nõue „tugevdada riikide asjakohaseid asutusi, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu, eesmärgiga suurendada suutlikkust kõikidel tasanditel, eriti arenguriikides, et ära hoida vägivalda ning võidelda terrorismi ja kuritegevusega“.

(3)

Liidu arengupoliitika peamine eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikas perspektiivis vaesuse kaotamine.

(4)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee 19. veebruari 2016. aasta kõrgetasemelise kohtumise kommünikeega ajakohastati rahu ja julgeoleku valdkonna ametliku arenguabi aruandlusjuhised. Käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete rahastamine on ametlik arenguabi, kui see vastab tingimustele, mis on sätestatud kõnealustes aruandlusjuhistes või edaspidistes aruandlusjuhistes, milles arenguabi komiteel on võimalik kokku leppida.

(5)

Kolmandate riikide julgeolekusektori osalejaid, sealhulgas erandlikel asjaoludel relvajõude, on konfliktide ennetamisel, kriiside ohjamisel ja stabiliseerimistegevuses oluline toetada, et tagada asjakohased tingimused vaesuse kaotamiseks ja arenguks. Hea valitsemistava, tõhus demokraatlik kontroll ja tsiviiljärelevalve julgeolekusüsteemi, sealhulgas relvajõudude üle ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on hästi toimiva riigi olulised tunnused igas kontekstis ning neid tuleks edendada, pakkudes kolmandatele riikidele julgeolekusektori reformimisel ulatuslikumat tuge.

(6)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) käsitlevates 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes kui tähtis on toetada partnerriike ja piirkondlikke organisatsioone, pakkudes vajaduse korral koolitust, nõu, varustust ja vahendeid, et nad saaksid kriise üha enam ise ennetada või ohjata.

(7)

28. aprilli 2015. aasta ühisteatises „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu – partnerite toetamine kriiside ärahoidmisel ja ohjamisel“ kordasid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vajadust stabiilse ja turvalise ühiskonna järele, et saavutada arengueesmärgid.

(8)

Kooskõlas ELi tervikliku lähenemisviisiga ja selleks, et ELi toetus oleks võimalikult mõjus, tõhus ja järjepidev, kutsus nõukogu oma ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat käsitlevates 18. mai 2015. aasta järeldustes komisjoni ja välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles töötama liikmesriikidega konsulteerides välja julgeolekusektori reformi toetava, kogu liitu hõlmava strateegilise raamistiku. Nimetatud poliitikakontseptsioon koondab nii ÜJKP kui ka kõik muud asjakohased ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid ning arengukoostöö vahendid, austades samal ajal nende asjaomaseid õiguslikke aluseid, põhieesmärke ja otsustusmenetlusi.

(9)

Kolmandate riikide sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamine peaks toimuma osana liidu arengukoostöö poliitikast, kui sellega püütakse täita peamiselt arenguvaldkonna eesmärke, ning osana liidu ÜVJPst, kui sellega püütakse täita peamiselt rahu ja julgeoleku valdkonna eesmärke, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 40. Käesolevas määruses tunnistatakse menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust liidu arengukoostöö poliitika ning liidu ÜVJP raames.

(10)

Käesoleva määruse kohane liidu abi võiks hõlmata suutlikkuse suurendamise programme arengu ja arenguks vajaliku julgeoleku toetamiseks, sealhulgas koolitamist, juhendamist ja nõustamist näiteks sellistel teemadel nagu inimõigused, valitsemine, õigusriik, naiste ja laste kaitsmine, kriisidele reageerimine tsiviilstruktuuride abil, personalijuhtimine ja tehniline koostöö.

(11)

Komisjon jälgib tähelepanelikult käesoleva määruse alusel võetavaid meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt ja õigel ajal liidu abi rakendamisest kooskõlas käesoleva määrusega. Hiljemalt 30. juunil 2020 hindab komisjon käesoleva määruse kohaste meetmete mõju, tõhusust ja sidusust seoses kestliku arengu eesmärgiga nr 16. Selleks kaasab komisjon hindamisse kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, et tagada nende oluline roll selles protsessis. Komisjon teeb asjakohasel juhul liikmesriikidega ühishindamisi. Hindamistulemusi võetakse arvesse programmide koostamisel ja ressursside eraldamisel ning need peavad veelgi edendama liidu välistegevuse järjepidevust ja vastastikust täiendavust.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 230/2014 (4) tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui julgeolekusektori osalejatele antakse liidu abi, võib see artiklis 3a sätestatud erandlikel asjaoludel hõlmata ka sõjalisi osalejaid kas julgeolekusektori ulatuslikuma reformi elluviimiseks või suutlikkuse suurendamiseks arengu ning arenguks vajaliku julgeoleku toetamisel kolmandates riikides, kooskõlas üldeesmärgiga saavutada kestlik areng.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamine arengu ning arenguks vajaliku julgeoleku toetamisel

1.   Et aidata kaasa kestlikule arengule, milleks on vaja tagada stabiilne, rahumeelne ja kaasav ühiskond, võib käesoleva määruse kohast liidu abi lõikes 3 sätestatud erandlikel asjaoludel kasutada selleks, et suurendada partnerriikide sõjaliste osalejate suutlikkust arengutegevuse ja arengutegevuseks vajaliku julgeoleku toetuseks.

2.   Käesoleva artikli alusel antav abi võib hõlmata eeskätt suutlikkuse suurendamise programme, millega toetatakse arengut ja arenguks vajalikku julgeolekut, sealhulgas koolitamist, juhendamist ja nõustamist ning varustuse tarnimist, taristu parandamist ja kõnealuse abiga vahetult seotud muude teenuste osutamist.

3.   Käesoleva artikli kohast abi antakse üksnes juhul, kui

4.   Käesoleva artikli alusel antavat liidu abi ei kasutata sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamiseks muul eesmärgil kui arengutegevuse või arengutegevuseks vajaliku julgeoleku toetamiseks. Eelkõige ei kasutata liidu abi selleks, et rahastada

5.   Komisjon edendab käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel partnerriigi vastutust. Samuti loob komisjon vajalikud tingimused ja töötab välja head tavad, mis on vajalikud kestlikkuse tagamiseks keskmises ja pikas perspektiivis, ning edendab õigusriiki ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

6.   Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaste meetmete jaoks asjakohased riskihindamis-, järelevalve- ja hindamismenetlused.“

3)

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 3 ja asjakohasel juhul artikli 3a kohast liidu abi antakse eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide kaudu.“

4)

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Valdkondlikud strateegiadokumendid moodustavad artiklite 4 ja 5 ning asjakohasel juhul artikli 3a kohase abi rakendamise üldise aluse. Valdkondlikud strateegiadokumendid annavad liidu ja asjaomaste partnerriikide või -piirkondade koostööks raamistiku.“

5)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel võetavaid meetmeid, mis on seotud terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisega, ning artikliga 3a hõlmatud meetmeid rakendatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigustealase õigusega ja rahvusvahelise humanitaarõigusega.“

6)

Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Lõikes 1 osutatud rahastamispaketile lisatakse 100 000 000 eurot, mis eraldatakse artikli 3a kohaste meetmete võtmiseks.“

15.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/11