15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/1

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2083,

6. november 2017,

Euroopa Liidu ning Antigua ja Barbuda vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis oma otsusega 2009/896/EÜ (1) Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (2) (edaspidi „leping“). Lepinguga nähakse liidu ning Antigua ja Barbuda kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 610/2013 (3) tehti liidu viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)	Liidu lühiajalise viisarežiimi täieliku kooskõla saavutamiseks on kõnealune uus määratlus vaja lepingusse inkorporeerida.

(4)	Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa alustada Antigua ja Barbudaga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu muutmislepingu (edaspidi „muutmisleping“) sõlmimise üle.

(5)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule muutmislepingu parafeerimisega kirjade vahetamise teel 28. oktoobril 2016.

(6)	Muutmisleping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (4) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ning Antigua ja Barbuda vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping (6) sõlmitakse.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks muutmislepingule lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud muutmislepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/896/EÜ Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 321, 8.12.2009, lk 38).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  Muutmislepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/3

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2084,

6. november 2017,

Euroopa Liidu ja Barbadose vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis oma otsusega 2009/898/EÜ (1) Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (2) (edaspidi „leping“). Lepinguga nähakse liidu ja Barbadose kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 610/2013 (3) tehti liidu viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena kuni 90-päevane viibimine mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)	Liidu lühiajalise viisarežiimi täieliku kooskõla saavutamiseks on kõnealune uus määratlus vaja lepingusse inkorporeerida.

(4)	Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa alustada Barbadosega läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu muutmislepingu (edaspidi „muutmisleping“) sõlmimise üle.

(5)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule muutmislepingu parafeerimisega kirjade vahetamise teel 8. veebruaril 2017.

(6)	Muutmisleping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (4) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Barbadose vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping (6) sõlmitakse.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks muutmislepingule lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud muutmislepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/898/EÜ Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 321, 8.12.2009, lk 40).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 10.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  Muutmislepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/5

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2085,

6. november 2017,

Euroopa Liidu ja Bahama Ühenduse vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis oma otsusega 2009/897/EÜ (1) Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (2) (edaspidi „leping“). Lepinguga nähakse liidu ja Bahama Ühenduse kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 610/2013 (3) tehti liidu viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)	Liidu lühiajalise viisarežiimi täieliku kooskõla saavutamiseks on kõnealune uus määratlus vaja lepingusse inkorporeerida.

(4)	Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa alustada Bahama Ühendusega läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu muutmislepingu (edaspidi „muutmisleping“) sõlmimise üle.

(5)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule muutmislepingu parafeerimisega kirjade vahetamise teel 30. augustil 2016.

(6)	Muutmisleping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (4) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Bahama Ühenduse vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping (6) sõlmitakse.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks muutmislepingule lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud muutmislepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/897/EÜ Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 321, 8.12.2009, lk 39).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 24.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  Muutmislepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/7

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2086,

6. november 2017,

Euroopa Liidu ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis oma otsusega 2009/901/EÜ (1) Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (2) (edaspidi „leping“). Lepinguga nähakse liidu ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 610/2013 (3) tehti liidu viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)	Liidu lühiajalise viisarežiimi täieliku kooskõla saavutamiseks on kõnealune uus määratlus vaja lepingusse inkorporeerida.

(4)

Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjoni loa alustada Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooniga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu muutmislepingu (edasipidi „muutmisleping“) sõlmimise üle.

(5)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule muutmislepingu parafeerimisega kirjade vahetamise teel 28. juulil 2016.

(6)	Muutmisleping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (4) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut, liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping (6) sõlmitakse.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks muutmislepingule lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud muutmislepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/901/EÜ Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 321, 8.12.2009, lk 43).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 38.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  Muutmislepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/9

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2087,

6. november 2017,

Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis oma otsusega 2009/899/EÜ (1) Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping“) (2). Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 610/2013 (3) tehti liidu viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)	Liidu lühiajalise viisarežiimi täieliku kooskõla saavutamiseks on kõnealune uus määratlus vaja lepingusse inkorporeerida.

(4)	Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa alustada läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu muutmislepingu (edasipidi „muutmisleping“) sõlmimise üle.

(5)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule muutmislepingu parafeerimisega kirjade vahetamise teel 11. novembril 2016.

(6)	Muutmisleping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (4) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping (6) sõlmitakse.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks muutmislepingule lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud muutmislepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/899/EÜ, Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 321, 8.12.2009, lk 41).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 17.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  Muutmislepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/11

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2088,

6. november 2017,

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu oma otsusega 2009/900/EÜ (1) Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (2) (edaspidi „leping“). Lepinguga nähakse liidu ja Seišelli Vabariigi kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 610/2013 (3) tehti liidu viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)	Liidu lühiajalise viisarežiimi täieliku kooskõla saavutamiseks on kõnealune uus määratlus vaja lepingusse inkorporeerida.

(4)	Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa alustada Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu muutmislepingu (edasipidi „muutmisleping“) sõlmimise üle.

(5)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule muutmislepingu parafeerimisega kirjade vahetamise teel 15. juulil 2016.

(6)	Muutmisleping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (4) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut, liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping (6) sõlmitakse.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks muutmislepingule lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud muutmislepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/900/EÜ Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 321, 8.12.2009, lk 42).

(2)  ELT L 169, 30.6.2009, lk 31.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  Muutmislepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/13

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2089,

14. november 2017,

millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme, mille abil vahetatakse ja salvestatakse teavet liidu tolliseadustiku kohaselt

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 punkti b ja artiklit 17,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik“) artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus (nagu deklaratsioonid, taotlused või otsused) tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav säilitamine toimub elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

(2)	Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/578 (2) on kehtestatud tööprogramm, mille abil võetakse kasutusele elektroonilised süsteemid, mida on vaja tolliseadustiku kohaldamiseks ning mis töötatakse välja kõnealuse rakendusmääruse lisa II osas loetletud projektide abil.

(3)

Tuleks täpsustada elektrooniliste süsteemide toimimiseks tähtsad tehnilised protseduurid, nagu näiteks süsteemide väljatöötamine, katsetamine, juurutamine, hooldamine ja süsteemidesse muudatuste tegemine. Lisaks tuleks kehtestada juhised selle kohta, kuidas tagatakse andmekaitse, andmete ajakohastamine, aga ka sätestatakse andmete töötlemise piirangud, süsteemide kuuluvus ja turvalisuse tagamine.

(4)	Selleks et kaitsta Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtjate huve, on vaja sätestada menetluste eeskirjad ja näha ette alternatiivsed lahendused, mida tuleb rakendada elektrooniliste süsteemide ajutise tõrke korral.

(5)

Rakendusotsuses (EL) 2016/578 osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames väljatöötatud tolliotsuste süsteemi eesmärk on ühtlustada kogu liidus tolliotsuste taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protsesse ainuüksi elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad sellise elektroonilise süsteemi juhtimiseks. Sellise süsteemi ulatus tuleks kindlaks määrata vastavalt tolliotsustele, mida tuleb selle süsteemi abil kohaldada, vastu võtta ja hallata. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste osade kohta (ELi kauplejaportaal, keskne tolliotsuste haldamise süsteem ja tarbijaviiteteenused) ja riiklike osade kohta (riiklik kauplejaportaal ja riiklik tolliotsuste haldamise süsteem), täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused.

(6)	Lisaks tuleb kehtestada eeskirjad olemasolevates elektroonilistes süsteemides säilitatavate tolliotsustega (regulaarlaevaliinide teenindamise süsteem) seotud teabe kohta, aga ka riiklike süsteemide ja muude andmete kohta, mis tuleb üle kanda tolliotsuste süsteemi.

(7)

Rakendusotsuses (EL) 2016/578 osutatud ja kauplejatele Euroopa teabesüsteemidele (ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri) otsese juurdepääsu andmist käsitleva projekti eesmärk on arendada ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi, mille abil hallata ettevõtjate ja muude kasutajate tuvastamist. Süsteemi ulatuse ja omaduste kohta tulebsätestada üksikasjalikud eeskirjad ja määratleda süsteemi osad (ühised osad ja riiklikud osad), nende ülesanded ja ühendused nende vahel. Digiallkirja funktsioon ei ole veel kättesaadav ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis. Seega ei saa käesolevas määruses sätestada sellise funktsiooni kohta üksikasjalikke eeskirju.

(8)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Kui tollialaste õigusaktide kohaldamiseks on vaja töödelda isikuandmeid elektroonilistes süsteemides, tuleb töötlemisel järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (4). Ettevõtjate isikuandmeid ja mitteettevõtjatest isikute andmeid tuleb elektroonilistes süsteemides töödelda sellise piiratud andmekogumi ulatuses, mis on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (5) A lisas (3. rühm. Osalised) ning 12-01 lisas.

(9)	Käesoleva rakendusmäärusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste elektrooniliste süsteemide suhtes:

a)	rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames väljatöötatud tolliotsuste süsteem;

b)	rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud ja kauplejatele Euroopa teabesüsteemidele (ühtne kasutajahaldus & digiallkiri) otsese juurdepääsu andmist käsitleva projekti raames väljatöötatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „ühine osa“– kõikidele liikmesriikidele kättesaadav osa ELi tasandil välja töötatud elektroonilisest süsteemist;

2)   „riiklik osa“– sellele liikmesriigile kättesaadav osa liikmesriigi tasandil välja töötatud elektroonilisest süsteemist, kes on asjaomase osa loonud.

Artikkel 3

Elektrooniliste süsteemide kontaktpunktid

Komisjon ja liikmesriigid määravad kindlaks iga elektroonilise süsteemi kontaktpunkti, mille kaudu vahetatakse teavet, et tagada asjaomaste elektrooniliste süsteemide kooskõlastatud arendamine, käitamine ja hooldamine. Nad edastavad üksteisele kõnealuste kontaktpunkide üksikasjalikud andmed.

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele viivitamata kõikidest muudatustest seoses nimetatud kontaktpunktidega.

II PEATÜKK

TOLLIOTSUSTE SÜSTEEM

Artikkel 4

Tolliotsuste süsteemi eesmärk ja struktuur

1.   Tolliotsuste süsteem peab võimaldama suhtlust komisjoni, liikmesriikide, ettevõtjate ja mitteettevõtjatest isikute vahel artikli 5 lõike 1 kohaste taotluste ja otsuste edastamise ja menetlemise võimaldamiseks ning asjaomaste lubadega seotud otsuste haldamiseks: nende muutmiseks, tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja peatamiseks.

2.   Tolliotsuste süsteem koosneb järgmistest ühistest osadest:

a)	ELi kauplejaportaal;

b)	keskne tolliotsuste haldamise süsteem („keskne haldussüsteem“);

c)	tarbijaviiteteenused.

3.   Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud osad:

a)	riiklik kauplejaportaal;

b)	riiklik tolliotsuste haldamise süsteem („riiklik haldussüsteem“).

Artikkel 5

Tolliotsuste süsteemi kasutamine

1.   Tolliotsuste süsteemi kasutatakse selleks, et edastada ja töödelda taotlusi, mis on esitatud järgmiste lubade saamiseks, aga ka selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks:

a)	tolliseadustiku artiklis 73 osutatud toodete tolliväärtuses sisalduvate summade määramise lihtsustamise luba;

b)	tolliseadustiku artiklis 95 osutatud üldtagatise kasutamise luba, aga ka üldtagatise vähendamise või üldtagatisest vabastamise luba;

c)	tolliseadustiku artiklis 110 osutatud tollimaksu tasumise edasilükkamise luba, kui see luba ei ole üheainsa toimingu jaoks;

d)	tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise koha pidamise luba;

e)	delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 120 osutatud regulaarlaevaliini avamise luba;

f)	komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 128 osutatud volitatud väljastaja luba;

g)	tolliseadustiku artikli 166 lõikes 2 osutatud lihtsustatud deklaratsiooni kasutuselevõtu luba;

h)	tolliseadustiku artiklis 179 osutatud keskse tollivormistuse luba;

i)	tolliseadustiku artiklis 182 osutatud luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis, sh ekspordiprotseduuri korral;

j)	tolliseadustiku artiklis 185 osutatud enesehindamise luba;

k)	komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 155 osutatud volitatud kaaluja luba;

l)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud seestöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

m)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud välistöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

n)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud lõppkasutusprotseduuri kasutamise luba;

o)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud ajutise impordi protseduuri kasutamise luba;

p)	tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis b osutatud tolliladustamiseks ladustamiskoha pidamise luba;

q)	tolliseadustiku artiklis 230 osutatud TIR-konventsiooni kohaldamisel volitatud kaubasaaja staatuse luba;

r)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis a osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaatja staatuse luba;

s)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud liidu transiitvedude volitatud kaubasaaja staatuse luba;

t)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis c osutatud eriliste tõkendite kasutamise luba;

u)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis d osutatud vähendatud andmekoosseisuga transiidideklaratsiooni kasutamise luba;

v)	tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis e osutatud elektroonilise veolehe tollideklaratsioonina kasutamise luba.

2.   Tolliotsuste süsteemi ühiseid osi kasutatakse lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel lubadel või otsustel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

3.   Liikmesriik võib otsustada kasutada tolliotsuste süsteemi ühiseid osi lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel lubadel või otsustel on mõju üksnes kõnealusele liikmesriigile.

4.   Tolliotsuste süsteemi tohib kasutada üksnes lõikes 1 loetletud taotluste ja lubade ja otsuste puhul.

Artikkel 6

Tuvastamine ja juurdepääs tolliotsuste süsteemile

1.   Ettevõtjate ja mitteettevõtjatest isikute tuvastamine ja juurdepääsu kontrollimine tolliotsuste süsteemi ühistesse osadesse lubamiseks toimub artiklis 14 osutatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil.

2.   Liikmesriikide ametnike tuvastamine ja juurdepääsu kontrollimine liikmesriikide ametnike tolliotsuste süsteemi ühistesse osadesse lubamiseks toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate tuvastamine ja juurdepääsu kontrollimine komisjoni töötajate lubamiseks tolliotsuste süsteemi ühistesse osadesse toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 7

ELi kauplejaportaal

1.   ELi kauplejaportaal on koht, kust ettevõtjad ja mitteettevõtjatest isikud sisenevad tolliotsuste süsteemi.

2.   ELi kauplejaportaal töötab koos keskse haldussüsteemiga ja riiklike haldussüsteemidega, mille liikmesriigid on loonud.

3.   ELi kauplejaportaali kasutatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel lubadel või otsustel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

4.   Liikmesriik võib otsustada kasutada ELi kauplejaportaali artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel lubadel või otsustel on mõju üksnes kõnealusele liikmesriigile.

Kui liikmesriik teeb kohase otsuse kasutada ELi kauplejaportaali seoses taotluste ja lubadega, mis mõjutavad üksnes kõnealust liikmesriiki, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 8

Keskne tolliotsuste haldamise süsteem

1.   Keskset haldussüsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks, samuti selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, võimaldades liikmesriigil kontrollida, kas selliste taotluste vastuvõtmise nõuded ja otsuste tegemise tingimused on täidetud.

2.   Keskne haldussüsteem töötab koos ELi kauplejaportaaliga, tarbijaviiteteenustega ja riiklike haldussüsteemidega, kui liikmesriigid on need loonud.

Artikkel 9

Tolliasutuste vaheline konsulteerimine tolliotsuste süsteemi kaudu

Liikmesriigi tolliasutus kasutab keskset haldussüsteemi, kui tal on vaja konsulteerida teise liikmesriigi tolliasutusega enne otsuse tegemist artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste või lubade kohta.

Artikkel 10

Tarbijaviiteteenused

Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud lubade andmete ning lubadega seotud otsuste andmete keskseks säilitamiseks ning see võimaldab selliste lubadega tolliseadustiku artiklis 16 sätestatud eesmärkidel loodud teiste elektrooniliste süsteemide kaudu tutvuda, neid kopeerida ja valideerida.

Artikkel 11

Riiklik kauplejaportaal

1.   Kui on loodud riiklik kauplejaportaal, on see täiendav sisenemiskoht, kust ettevõtjad ja mitteettevõtjatest isikud sisenevad tolliotsuste süsteemi.

2.   Ettevõtjad ja mitteettevõtjatest isikud võivad kasutada kas riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, või ELi kauplejaportaali artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade, aga ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel lubadel või otsustel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

3.   Riiklik kauplejaportaal teeb koostööd riikliku haldussüsteemiga, kui see on loodud.

4.   Kui liikmesriik rajab kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 12

Riiklik tolliotsuste haldamise süsteem

1.   Riiklikku haldussüsteemi, kui see on rajatud, kasutavad selle rajanud liikmesriigi tolliasutused artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade töötlemiseks ning taotluste ja lubade kohta tehtud otsuste haldamiseks kontrollimisega, kas selliste taotluste vastuvõtmise nõuded ja otsuste tegemise tingimused on täidetud.

2.   Riiklik haldussüsteem teeb koostööd keskse haldussüsteemiga ning selle kaudu toimub tolliasutuste vaheline konsulteerimine, nagu on osutatud artiklis 9.

Artikkel 13

Loaandmete ülekandmine tolliotsuste süsteemi

1.   Artikli 5 lõikes 1 osutatud lubadega seotud andmed, kui kõnealused load on välja antud 1. mail 2016 või hiljem või on antud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (6) artikli 346 alusel ning kui selliste lubade mõju võib avalduda rohkem kui ühes liikmesriigis, kantakse üle tolliotsuste süsteemi ja salvestatakse seal, kui sellised load on ülekandmishetkel veel kehtivad. Andmed tuleb üle kanda hiljemalt 1. maiks 2019.

Liikmesriik võib esimest lõiku kohaldada artikli 5 lõikes 1 osutatud lubade suhtes ka sel juhul, kui sellised load mõjutavad ainult kõnealust liikmesriiki.

2.   Tolliasutused tagavad, et lõike 1 kohaselt ülekantavad andmed vastavad nõuetele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 A lisas ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 A lisas. Selleks vajalikku teavet võivad nad taotleda loa hoidjalt.

III PEATÜKK

ÜHTNE KASUTAJAHALDUSE JA DIGIALLKIRJA SÜSTEEM

Artikkel 14

Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi eesmärk ja struktuur

1.   Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem (UUM&D) võimaldab teabevahetuse artiklis 18 osutatud komisjoni ja liikmesriikide tuvastus- ja juurdepääsuhaldussüsteemide vahel, millega tagatakse ettevõtjatele, mitteettevõtjatest isikutele ja komisjoni töötajatele turvaline volitatud juurdepääs elektroonilistele süsteemidele.

2.   Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem koosneb järgmistest ühistest osadest:

a)	juurdepääsuhaldussüsteem;

b)	juhtimishaldussüsteem.

3.   Liikmesriik loob tuvastus- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, millest saab riiklik osa ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis.

Artikkel 15

Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutamine

Ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutatakse tuvastamiseks ja juurdepääsu kontrollimiseks järgmiselt:

a)	ettevõtjate ja mitteettevõtjatest isikute tuvastamine juurdepääsu andmiseks tolliotsuste süsteemi ühistesse osadesse;

b)	komisjoni töötajate tuvastamine juurdepääsu andmiseks tolliotsuste süsteemi ühistesse osadesse ning ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemile hooldamiseks ja juhtimiseks.

Artikkel 16

Juurdepääsuhaldussüsteem

Komisjon loob juurdepääsu haldamise süsteemi, millega valideeritakse ettevõtjate ja mitteettevõtjatest isikute juurdepääsutaotlusi ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis koostöös liikmesriikide artiklis 18 osutatud riiklike tuvastus- ja juurdepääsuhaldussüsteemidega.

Artikkel 17

Juhtimishaldussüsteem

Komisjon loob juhtimishaldussüsteemi, millega hallatakse tuvastus- ja valideerimisjuhised, mille järgi valideeritakse elektroonilistele süsteemidele juurdepääsu andmiseks ettevõtjate ja mitteettevõtjatest isikute tuvastusandmeid.

Artikkel 18

Riiklikud tuvastus- ja juurdepääsuhaldussüsteemid

Liikmesriigid loovad tuvastus- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, et tagada:

a)	ettevõtjate ja mitteettevõtjatest isikute tuvastamise andmete turvaline sisestamine ja säilitamine;

b)	ettevõtjate ja mitteettevõtjatest isikute allkirjastatud ja krüptitud tuvastamisandmete turvaline vahetamine.

IV PEATÜKK

ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE TOIMIMINE JA VÄLJAÕPE NENDE KASUTAMISEKS

Artikkel 19

Elektrooniliste süsteemide väljatöötamine, katsetamine, juurutamine ja haldamine

1.   Ühiseid osi töötab välja, katsetab, juurutab ja haldab komisjon. Liikmesriigid töötavad välja, katsetavad, juurutavad ja haldavad riiklikke osi.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riiklikud osad suudavad talitleda koos ühiste osadega.

Artikkel 20

Elektrooniliste süsteemide hooldamine ja neisse muudatuste tegemine

1.   Komisjon hooldab süsteemide ühiseid osi ja liikmesriigid hooldavad oma riiklikke osi.

2.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad elektrooniliste süsteemide tõrgeteta töö.

3.   Komisjon võib teha muudatusi elektrooniliste süsteemide ühistes osades häirete kõrvaldamiseks, uute funktsioonide lisamiseks ja olemasolevate funktsioonide muutmiseks.

4.   Komisjon teatab liikmesriikidele ühistes osades tehtud muudatustest ja ajakohastustest.

5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike osade muudatustest ja ajakohastustest, mis võivad mõjutada ühiste osade tööd.

6.   Komisjon ja liikmesriigid teevad üldkättesaadavaks teabe lõigete 4 ja 5 kohastest muudatustest ja ajakohastustest elektroonilistes süsteemides.

Artikkel 21

Ajutine tõrge elektroonilistes süsteemides

1.   Kui tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud elektroonilistes süsteemides ilmneb ajutine tõrge, esitavad ettevõtjad ja mitteettevõtjatest isikud asjaomaste formaalsuste täitmiseks vajaliku teabe liikmesriikide kindlaksmääratud viisil, sh elektroonilist andmehaldust mitte kasutades.

2.   Tolliasutus veendub, et lõike 1 kohaselt esitatud teave tehakse kättesaadavaks vastavates elektroonilistes süsteemides seitsme päeva jooksul pärast vastavate elektrooniliste süsteemide taas kättesaadavaks muutumist.

3.   Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele, kui elektroonilised süsteemid on tõrke tõttu ajutiselt mitte kasutatavad.

Artikkel 22

Ühiste osade kasutamise ja funktsioonide alase väljaõppega seotud abi

Komisjon abistab liikmesriike seoses elektrooniliste süsteemide ühiste osade kasutamise ja funktsioonidega ja varustab liikmesriike asjakohaste õppematerjalidega.

V PEATÜKK

ANDMEKAITSE JA -HALDUS NING ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE OMANDIÕIGUS JA TURVALISUS

Artikkel 23

Isikuandmete kaitse

1.   Elektroonilistesse süsteemidesse sisestatud isikuandmeid töödeldakse tolli õigusaktide kohaldamiseks, järgides kummagi elektroonilise süsteemi eesmärke, nagu need on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1.

2.   Riiklikud isikuandmete kaitse järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor teevad koostööd, et teha kooskõlastatult järelevalvet isikuandmete töötlemise üle elektroonilistes süsteemides.

Artikkel 24

Andmete ajakohastamine elektroonilistes süsteemides

Liikmesriik tagab, et riiklikul tasandil säilitatavad andmed on vastavuses ühistes osades säilitatavate andmetega ja on ajakohased.

Artikkel 25

Andmetele juurdepääsu piirangud ja andmetöötlus

1.   Liikmesriigil on juurdepääs nendele andmetele, mida ta on sisestanud elektrooniliste süsteemide ühistesse osadesse, ja tal on õigus neid andmeid töödelda. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises, sealhulgas artikli 9 kohase konsulteerimise teel.

2.   Ettevõtjal ja mitteettevõtjast isikul on juurdepääs elektrooniliste süsteemide ühistesse osadesse sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda liikmesriik, kui ta menetleb taotlust või haldab otsust, mis on nende andmetega seotud, sealhulgas artikli 9 kohase konsulteerimise teel.

Artikkel 26

Süsteemi kuuluvus

1.   Süsteemi ühiste osade omanik on komisjon.

2.   Süsteemi riikliku osa omanik on liikmesriik.

Artikkel 27

Süsteemi turvalisus

1.   Komisjon tagab ühiste osade turvalisuse. Liikmesriik tagab riikliku osa turvalisuse.

Sel eesmärgil võtavad komisjon ja liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

a)	tõkestada volitamata isikute juurdepääs andmetöötluses kasutatavatele seadmetele;

b)	tõkestada kõrvalistel isikutel andmete sisestamine, andmetega tutvumine, andmete muutmine ja kustutamine;

c)	avastada punktides a ja b nimetatud toiminguid.

2.   Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist mis tahes tegevusest, mis võib põhjustada elektrooniliste süsteemide turvalisuse rikkumist või oletatavat rikkumist.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Elektrooniliste süsteemide hindamine

Komisjon ja liikmesriigid korraldavad nende vastutusel olevate osade hindamisi, eelkõige analüüsitakse süsteemi osade turvalisust ja puutumatust ning nendes osades töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele hindamise tulemused

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 99, 15.4.2016, lk 6).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(6)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikajalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/22

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2090,

14. november 2017,

milles käsitletakse õlle kui põhiaine heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes artikli 13 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon sai 11. novembril 2016 mahepõllunduse tehnoloogia instituudilt (Institut Technique de l'Agriculture Biologique, ITAB) määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse algatada õlle heakskiitmine põhiainena. Taotlusele oli lisatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande 9. juunil 2017 (2). Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) projekti ja käesoleva määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 20. juulil 2017 ning vormistas need dokumendid lõplikult komitee 6. oktoobril 2017 toimunud koosolekuks.

(3)

Taotleja esitatud dokumentidest ilmneb, et õlu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele. Kõnealust ainet ei kasutata üldjuhul taimekaitsevahendina, kuid sellegipoolest on nimetatud ainest ja veest koosnev toode taimekaitses kasulik. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet.

(4)	Uuringutest on ilmnenud, et õlu võib eeldatavalt üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seepärast on asjakohane õlu põhiainena heaks kiita.

(5)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhiaine heakskiitmine

Õlu kiidetakse heaks põhiainena I lisa kohaselt.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2017. Technical report on the outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for beer for use in plant protection against slugs and snails. EFSA supporting publication 2017:EN-1253. 30 pp. doi:10.2903/sp.efsa.2017.EN-1253.

(3)  http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

---

---

---

15.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/25

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2091,

14. november 2017,

milles käsitletakse toimeaine iprodiooni heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2003/31/EÜ (2) kanti toimeaine iprodioon nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas esitatud toimeaineid käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuna ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine iprodiooni heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. oktoobril 2018.

(4)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud taotlus iprodiooni heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 3. novembril 2015 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava kokkuvõtliku toimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

8. juunil 2016 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas võib eeldada, et iprodioon vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et hinnatud tüüpiliste kasutusviiside puhul on väga võimalik, et iprodiooni kasutamisel satub selle metaboliite põhjavette rohkem joogivee näitaja piirnormist 0,1 μg/l kõigi asjakohaste põhjaveestsenaariumide puhul esinevates olukordades; ühe asjaomase metaboliidi sisaldus prognooside kohaselt isegi ületab näitajat 0,75 μg/l kõigi asjakohaste põhjaveestsenaariumide puhul. Lisaks järeldas toiduohutusamet, et esineb suur pikaajaline oht veeorganismidele.

(9)

Lisaks tegi toiduohutusamet seoses ühe metaboliidiga, mida leidub jäägina taimedes ja lisandina tehnilises materjalis, järelduse, et ei saa välistada genotoksilisust, mistõttu ei saa olemasoleva teabe alusel kinnitada kõnealuse metaboliidi kontrollväärtust. Ka ei ole olemasoleva teabe põhjal võimalik anda lõplikku hinnangut toidu kaudu omastamise ohu kohta, sest ei ole võimalik määratleda jääke riskihindamiseks; tõsist ohtu tarbijale ei saa aga välistada. Toimikus esitatud teabe alusel ei saanud teha lõplikku pikaajalise riski hinnangut looduslike imetajate kõikide asjakohaste kokkupuuteviiside kohta.

(10)

Lisaks sellele kuulub iprodioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (7) kohaselt 2. kategooria kantserogeensete ainete hulka, kuid toiduohutusameti järeldustes märgitakse, et iprodioon tuleks liigitada 1B kategooria kantserogeenseks aineks ja 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks. Vaadeldud tüüpiliste kasutusviiside puhul ületavad jääkide sisaldused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (8) artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud vaikeväärtusi. Seega ei ole määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.6.3 ja 3.6.5 sätestatud nõue täidetud.

(11)	Komisjon palus, et taotleja esitaks oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kohaselt ka esialgse pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(12)	Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(13)

Tuvastatud ohtude põhjal võib öelda, et vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme tüüpilise kasutusviisi puhul ei ole leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega on asjakohane jätta iprodiooni heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(14)	Liikmesriikidele tuleks anda aega iprodiooni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamiseks.

(15)	Kui liikmesriigid annavad iprodiooni sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt 5. juunil 2018.

(16)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1511 (9) pikendati iprodiooni heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrini 2018, et pikendamismenetluse saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga pikendamata jätmise kohta on otsus tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama nii kiiresti kui võimalik.

(17)	Käesolev määrus ei piira õigust esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uut taotlust iprodiooni heakskiitmiseks.

(18)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmine

Toimeaine iprodiooni heakskiitu ei pikendata.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas jäetakse välja 50. rida, milles käsitletakse iprodiooni.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid tühistavad toimeainet iprodiooni sisaldavate taimekaitsevahendite load hiljemalt 5. märtsiks 2018.

Artikkel 4

Ajapikendus

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, on võimalikult lühike ja lõpeb hiljemalt 5. juuniks 2018.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 11. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/31/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete 2,4-DB, beeta-tsüflutriini, tsüflutriini, iprodiooni, linurooni, maleiinhappe hüdrasiidi ja pendimetaliini lisamisega (ELT L 101, 23.4.2003, lk 3).

(3)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6)  EFSA (European Food Safety Authority), 2016. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance iprodione. EFSA Journal 2016; 14(11):4609, 31 lk doi:10.2903/j.efsa.2016.4609.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(9)  Komisjoni 30. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1511, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 1-metüültsüklopropeeni, beeta-tsüflutriini, klorotaloniili, klorotolurooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dimeteenamiid-p, flufenatseedi, flurtamooni, forkloorfenurooni, fostiasaadi, indoksakarbi, iprodiooni, MCPA, MCPB, siltiofaami, metüültiofanaadi ja tribenurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 224, 31.8.2017, lk 115).

---