1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/1

(1)

Komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ esitatakse Euroopa visioon internetiühendusest kodanike ja ettevõtjate jaoks digitaalsel ühtsel turul ja kirjeldatakse mitmeid meetmeid, mille abil saaks liidus ühenduvust suurendada.

(2)

Komisjon tuletas oma 26. augusti 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava“ meelde, et strateegias „Euroopa 2020“ rõhutati lairibaühenduse kasutuselevõtu olulisust, et edendada liidus sotsiaalset kaasatust ja konkurentsivõimet, ning selles korrati eesmärki tagada, et 2020. aastaks on kõigil eurooplastel juurdepääs kiiremale kui 30 Mbit/s internetiühendusele ja 50 % või enamal Euroopa kodumajapidamistest on juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele.

(3)

Internetiühendust kogu liidus toetavate meetmete hulgas propageerib komisjon oma 14. septembri 2016. aasta teatises ka kohalike traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu lihtsama planeerimise ja regulatiivsete takistuste vähendamise kaudu. Sellised juurdepääsupunktid, sealhulgas ka muude avalike teenustega kaasnevad või mittekaubandusliku iseloomuga juurdepääsupunktid, võivad anda olulise panuse praeguste traadita sidevõrkude arendamisse ja niisuguste võrkude uue põlvkonna kasutuselevõtmisse, parandades nende leviala kooskõlas muutuvate vajadustega. Nendest juurdepääsupunktidest peaks olema võimalik moodustada osa võrgust, millel on kogu liidus kehtiv ühtne autentimissüsteem, ja teistel tasuta kohaliku traadita ühenduse võrgustikel peaks olemavõimalik selle süsteemiga liituda. Süsteem peaks olema kooskõlas liidu andmekaitsealaste nõuetega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2120 (4).

(4)

Käesoleva määruse kontekstis tähendab tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohaliku traadita ühenduse tasu puudumine seda, et ühendust pakutakse nii, et selle eest ei küsita tasu ei otsemakse ega üheski muus vormis, näiteks ärireklaamina või isikuandmete loovutamisena ärilisel otstarbel. Diskrimineerivate tingimuste puudumine tähendab seda, et ühendust pakutakse ilma et see piiraks niisuguste piirangute kohaldamist, mis on nõutavad liidu õiguse kohaselt või liidu õigusele vastava siseriikliku õiguse kohaselt, ning vajadust tagada võrgu tõrgeteta toimimine ja eelkõige vajadust tagada tippkoormuse ajal võimsuse õiglane jaotamine kasutajate vahel.

(5)

Konkurentsivõimeline turg ja õigusraamistik, mis kohandub vajadusel arengutele ja millega ergutatakse konkurentsi, investeeringuid ning ülikiire ühenduse laialdast kättesaadavust ja kasutuselevõttu, üleeuroopalisi võrke ning uusi ärimudeleid, on olulised ajendid investeeringuteks suure ja väga suure läbilaskevõimega võrkudesse, mis suudavad tagada kodanikele ühenduse kogu liidus.

(6)

Võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist ja selleks, et edendada e-kaasatust, peaks liit toetama kvaliteetset tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita ühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas üldsusele avatud vabaõhuruumis. Selline toetus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1316/2013 (5) ja (EL) nr 283/2014 (6) hõlmamata.

(7)

Selline toetus peaks julgustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102 (7) määratletud avaliku sektori asutusi pakkuma tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita ühendust oma põhiteenuse kõrvalteenusena selle tagamiseks, et kohalikes kogukondades elavatel inimestel oleks võimalik avaliku elu keskustes kasutada kiiret lairibaühendust ja parandada oma digitaaloskusi. Sellisteks asutusteks võivad olla näiteks kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste moodustatud ühingud, muud kohaliku tasandi ametiasutused ja institutsioonid, raamatukogud ja haiglad.

(8)

Tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohalik traadita ühendus võiks aidata kaasa digilõhe vähendamisele, eriti kogukondades, mis on digitaalse kirjaoskuse osas maha jäänud, sealhulgas maapiirkondades ja kõrvalistes asukohtades.

(9)

Kiiretele ja ülikiiretele lairiba- ning seega internetipõhistele teenustele juurdepääsu parandamine eelkõige maapiirkondades ja kõrvalistes asukohtades võib parandada elukvaliteeti, hõlbustades juurdepääsu teenustele (nt e-tervis ja e-valitsus), ning edendada kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut.

(10)

Selleks et tagada edukas toetuse andmine käesoleva määruse alusel ja edendada liidu tegevust selles valdkonnas, peaks komisjon tagama, et käesoleva määruse alusel finantstoetust saavad projekte ellu viivad üksused annavad lõppkasutajatele teenuste kättesaadavuse kohta võimalikult palju teavet ning tõstavad esile asjaolu, et rahalised vahendid on andnud liit. Selline teave võiks anda lõppkasutajatele ka lihtsa juurdepääsu teabele liidu kohta.

(11)

Arvestades selle spetsiifilist eesmärki ja asjaolu, et see on suunatud kohalikele vajadustele, tuleks tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohaliku traadita ühenduse edendamist avaliku elu keskustes käsitada telekommunikatsioonisektori alla kuuluva omaette ühishuviprojektina määruste (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 tähenduses.

(12)

Selleks et tagada piisavad vahendid internetiühenduse edendamiseks kohalikes kogukondades ja selle edukas rakendamine, tuleks Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispaketti telekommunikatsioonisektoris suurendada 25 000 000 euro võrra, jättes võimaluse suurendada seda 50 000 000 euroni.

(13)

Arvestades käesoleva määruse alusel antava toetuse mittekaubanduslikku laadi ja üksikprojektide eeldatavat väikest mastaapi, peaks halduskoormus olema võimalikult väike ja proportsionaalne kavandatud kasuga, võttes arvesse vajadust vastutuse järele ning lihtsustamise ja kontrolli vahel nõuetekohase tasakaalu saavutamise järele. Seega tuleks käesoleva määruse rakendamiseks kasutada kõige sobivamaid rahalise abi vorme, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) kohaseid toetusi, näiteks vautšeritena, mis on kättesaadavad nii praegu kui ka edaspidi. Käesoleva määruse alusel antav toetus ei tohiks tugineda rahastamisvahenditele. Kohaldada tuleks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

(14)

Võttes arvesse asjaolu, et rahaliste assigneeringute maht on võimaliku suure taotluste arvuga võrreldes piiratud, tuleks haldusmenetlust lihtsustada, et otsuseid oleks võimalik teha õigel ajal. Määrust (EL) nr 1316/2013 tuleks muuta, et võimaldada liikmesriikidel anda nõusolek ettepanekute kategooriatele, mis vastavad määruse (EL) nr 283/2014 lisa 4. jaos kindlaks määratud kriteeriumitele, et vältida taotluste eraldi heakskiitmist ning tagada, et kulude tõendamine ja iga-aastane aruandlus komisjonile ei ole käesoleva määruse alusel antavate toetuste ega muude rahalise abi liikide puhul kohustuslik.

(15)

Üksiku kohaliku juurdepääsupunkti piiratud leviala ja üksikprojektide väikese väärtuse tõttu ei tohiks käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad juurdepääsupunktid mõjutada kaubanduslikke pakkumisi. Et selline rahaline abi ei moonutaks põhjendamatult konkurentsi, tõrjuks eemale erainvesteeringuid ega looks tingimusi, mis pärsivad eraettevõtjate investeerimismotivatsiooni, peaks käesoleva määruse alusel antav toetus piirduma projektidega, mis ei dubleeri olemasolevaid samasuguste omadustega avaliku või erasektori tasuta pakkumisi samas avalikus ruumis. Käesolev määrus ei tohiks takistada piirangute kehtestamist kasutajatele esitatavates tingimustes, näiteks ühenduse pakkumist piiratud ajaks või mõistliku maksimaalse tarbimise ulatuses.

(16)

Täiendav toetus võib aidata saavutada märkimisväärset mõju ega tohiks olla seega välistatud. Täiendavat toetust võiks anda kas avaliku sektori allikatest, nagu riiklikud või liidu fondid, kaasa arvatud Euroopa Regionaalarengu Fond, või erasektori allikatest.

(17)

Olemasolevad eelarvevahendid tuleks projektidele jaotada liikmesriikide vahel geograafiliselt tasakaalustatud viisil, lähtudes põhimõttest, et taotlused rahuldatakse esitamise järjekorras. Mehhanism, mille eesmärk on tagada geograafiline tasakaal, peaks sisalduma asjakohastes tööprogrammides, mis on vastu võetud vastavalt määrusele (EL) nr 1316/2013, ning seda tuleks vajaduse korral täiendavalt täpsustada kooskõlas nimetatud määrusega vastu võetud konkursikutsetes, näiteks võimaldades ulatuslikumalt osaleda nendest liikmesriikidest pärinevatel taotlejatel, kes on toetusi või muid rahalise abi liike kasutanud suhteliselt vähe.

(18)

Ühenduse kiire pakkumise tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega tuleks rahalist abi võimalikult suures osas rakendada veebipõhiste vahendite kaudu, mis võimaldab taotlusi kiiresti esitada ja menetleda ning toetada paigaldatud kohalike traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, järelevalvet ja auditeerimist. Komisjon ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused peaksid ühishuviprojekti propageerima.

(19)

Käesolev määrus ei piira liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaldamist, näiteks siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis ei võimalda kohalikel omavalitsustel pakkuda tasuta traadita ühendust otse, võimaldades neil samas pakkuda sellist ühendust erasektori üksuste kaudu.

(20)

Arvestades tungivat vajadust internetiühenduse järele liidus ning tungivat vajadust edendada juurdepääsuvõrkusid, mis suudavad kogu liidus, sealhulgas maapiirkondades ja kõrvalistes asukohtades, pakkuda vähemalt kiiretel lairibateenustel põhinevat kvaliteetset internetiühendust, saavutades seejuures soovitavalt ka Euroopa gigabitiühiskonna eesmärgid, tuleks rahalise abi kaudu püüda saavutada geograafiline tasakaal.

(21)

Toetust saavaid üksusi tuleks kohustada pakkuma traadita ühendust vähemalt kolme aasta jooksul.

(22)

Käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete puhul tuleks kasutada kõige uuemaid ja paremaid olemasolevaid seadmeid, mis on suutelised pakkuma kasutajatele tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta, kergesti juurdepääsetavat ja asjakohaselt turvatud kiiret ühendust.

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kvaliteetse traadita ühenduse pakkumise toetamine kohalikes kogukondades üle liidu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Määruseid (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 tuleks seepärast vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)   „ühishuviprojekt“– projekt, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013, määruses (EL) nr 347/2013 või määruses (EL) nr 283/2014 (*1);

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).“"

2)

Artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Telekommunikatsioonisektoris toetatakse Euroopa ühendamise rahastust meetmeid, millega taotletakse määruses (EL) nr 283/2014 kindlaks määratud eesmärke.“

3)

Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

4)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Kui see on liigse halduskoormuse vältimiseks vajalik, eriti madala maksumusega toetuste puhul delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 185 tähenduses, võivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriigid anda nõusoleku teatud ettepanekute kategooriale, mis kuulub käesoleva määruse artikli 17 kohaselt vastu võetud tööprogrammi, viitamata konkreetsele taotlejale. Sellise nõusoleku korral ei ole liikmesriikidel vaja iga taotlust eraldi heaks kiita.“

6)

Artikli 10 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

„Tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohaliku traadita ühendusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades rahastatakse liidu toetusega, mis katab kuni 100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.“

7)

Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotise kohaselt kehtestatud rahastamisvahendeid võib kasutada selleks, et lihtsustada rahastamisele juurdepääsu nende üksuste jaoks, kes rakendavad meetmeid, mis aitavad realiseerida määrustes (EL) nr 1315/2013, (EL) nr 347/2013 ja (EL) nr 283/2014 kindlaks määratud ühishuviprojekte ning saavutada kõnealuste projektide eesmärke. Rahastamisvahendid põhinevad turupuudujääkide või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade ja investeerimisvajaduste eelneval hindamisel. Iga rahastamisvahendi peamised tingimused ja kord on esitatud käesoleva määruse I lisa III osas.“

8)

Artikli 17 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Mitmeaastaste tööprogrammide ja sektoripõhiste iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisel kehtestab komisjon valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid vastavalt käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 ning määrustes (EL) nr 1315/2013, (EL) nr 347/2013 ja (EL) nr 283/2014 sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele. Lepingu sõlmimise kriteeriumite kehtestamisel võtab komisjon arvesse käesoleva määruse I lisa V osas sätestatud üldiseid suuniseid.“

9)

Artiklisse 22 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva artikli teises lõigus osutatud kulude tõendamine ei ole määruse (EL) nr 283/2014 artikli 4 lõike 1 punkti c alusel antud toetuste ega muude rahalise abi liikide puhul kohustuslik.

Käesoleva artikli kolmandas lõigus osutatud nõuet komisjoni igal aastal teavitada ei kohaldata määruse (EL) nr 283/2014 artikli 4 lõike 1 punkti c alusel antud toetuste ega muude rahalise abi liikide suhtes.“

1)

Artikli 2 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„h)   „kohalik traadita juurdepääsupunkt“– väikese võimsuse ja tööulatusega väikeseade, milles kasutatakse ainuõiguseta raadiospektrit, mille kättesaadavust ja tõhusat kasutust käsitlevad tingimused on kõnealuse eesmärgi jaoks liidu tasandil ühtlustatud ning mis annab kasutajatele traadita juurdepääsu elektroonilise side võrkudele.“

2)

Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:

„8a.   Et olla rahastamiskõlblikud, peavad kvaliteetse, tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohaliku traadita ühenduse valdkonna ühishuviprojekte kohalikes kogukondades toetavad meetmed vastama lisa 4. jaos sätestatud tingimustele.“

5)

Artikli 8 lõikesse 9 lisatakse järgmine punkt:

6)

Lisale lisatakse järgmine jagu:

„4. JAGU: TRAADITA ÜHENDUS KOHALIKES KOGUKONDADES

Et olla rahastamiskõlblikud, peab meetmete eesmärk olema toetada tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita ühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas üldsusele avatud vabaõhuruumis, millel on kohaliku kogukonna jaoks tähtis roll. Juurdepääsetavuse otstarbel tuleb nende meetmetega anda juurdepääs teenustele vähemalt kõnealuse liikmesriigi asjaomastes keeltes ja võimaluste piires ka teistes liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

Rahalist abi antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (*2) artikli 3 punktis 1 määratletud avaliku sektori asutustele eesmärgiga pakkuda siseriikliku õiguse kohaselt tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita ühendust, rajades selleks kohalikud traadita side juurdepääsupunktid.

Meetmed traadita ühenduse pakkumiseks on rahastamiskõlblikud, kui

Rahastamiskõlblikud ei ole meetmed, mis dubleerivad samasuguste omadustega või samasuguse kvaliteediga tasuta pakkumisi, mille avalik või erasektor on samas avalikus ruumis välja töötanud. Sellist dubleerimist saab vältida, kui tagatakse, et käesoleva määruse alusel rahastatud juurdepääsupunktid töötatakse välja selliselt, et need hõlmavad peamiselt avalikku ruumi ega kattu sarnaste omadustega pakkumistega, mille avalik või erasektor on juba välja töötanud.

Olemasolevad eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel geograafiliselt tasakaalustatud viisil meetmetele, mis vastavad käesolevas jaos sätestatud tingimustele, lähtudes saadud ettepanekute hulgast ja põhimõttest, et taotlused rahuldatakse esitamise järjekorras. Rahaliste vahendite kogueraldis iga pakkumise kohta hõlmab kõiki liikmesriike, kust on saadud toetuskõlblikke ettepanekuid.

Käesoleva jao kohaselt rahastatavad meetmed peavad olema toimivad vähemalt kolm aastat ja komisjon peab neid selle aja jooksul hoolikalt jälgima. Pärast toimivusperioodi lõppu annab komisjon jätkuvalt ülevaate meetme toimivusest ja võimalikku teavet uute algatuste jaoks.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).“"

1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/9

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002 (2) kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.

(2)

Praegust ühtset elamisloavormi, mis on olnud käibel 20 aastat, peetakse tõsiste võltsimisjuhtumite ja pettuste tõttu ohustatuks.

(3)

Kolmandate riikide kodanike elamislubade turvalisemaks muutmiseks ja võltsimise ärahoidmiseks tuleks seetõttu kehtestada uus ühtne kujundus koos ajakohasemate turvaelementidega.

(4)

Kolmandate riikide kodanikel, kellel on Schengeni acquis'd täielikult kohaldava liikmesriigi antud kehtiv ühtses vormis koostatud elamisluba, on õigus liikuda Schengeni alal vabalt kuni 90 päeva, tingimusel et nad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (3) (Schengeni piirieeskirjad) osutatud riiki sisenemise tingimustele.

(5)

Liidu õigusaktides, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike sisenemist liikmesriiki ja seal elamist, on sätestatud skeemid, millega nähakse ette täiendavate liikumisega seotud õiguste andmine ning spetsiifilised sellistesse liikmesriikidesse sisenemise ja seal viibimise tingimused, kelle jaoks nimetatud acquis' on siduv. Kõnealuste õigusaktide alusel välja antud elamislubade puhul kasutatakse määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtset vormi. Selleks, et pädevatel asutustel oleks võimalik teha kindlaks kolmandate riikide kodanikud, kes võivad kasutada neid spetsiifilisi liikumisega seotud õigusi, on seega oluline, et nendel elamislubadel oleks kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega selgelt nähtavad asjakohased kanded, näiteks „teadlane“, „üliõpilane“ või „ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja“.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesolev määrus on akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (4) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (6) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (7) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (9) artikliga 3.

(12)

Selleks et võimaldada liikmesriikidel elamislubade olemasolevate varude ärakasutamist, tuleks sätestada üleminekuaeg, mille jooksul liikmesriik võib vanu elamislube jätkuvalt kasutada.

(13)

Määrust (EÜ) nr 1030/2002 tuleks seetõttu vastavalt muuta,