7.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 259/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1798,

2. juuni 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 kehakaalu alandamiseks kasutatavate päevatoidu asendajate koostise ja teabe erinõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009, (1) eriti selle artikli 11 lõike 1 punkte a, c ja d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiivis 96/8/EÜ (2) on sätestatud ühtlustatud eeskirjad toiduainete kohta, mis on ette nähtud kehakaalu alandamiseks vähendatud energiasisaldusega dieetide korral ja mille kohaldamisala hõlmab määruses (EL) nr 609/2013 määratletud tooteid, mis on kogu päevatoidu asendajatena ette nähtud kehakaalu alandamiseks.

(2)

Määrusega (EL) nr 609/2013 tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/8/EÜ ning kehtestatakse koostise ja teabe üldnõuded eri liiki toidu suhtes, mis on määratletud kui kehakaalu alandamiseks kasutatav päevatoidu asendaja. Selleks et komisjon saaks täita oma kohustust võtta vastu päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete koostise ja teabe nõuded, on asjakohane lähtuda direktiivi 96/8/EÜ sätetest, kuna nende sätetega on rahuldaval viisil tagatud kehakaalu alandamiseks kasutatavate päevatoidu asendajatena turustatavate toodete vaba liikumine ja samal ajal tagatud ka rahvatervise kaitse kõrge tase.

(3)

Kehakaalu alandamiseks kasutatav päevatoidu asendaja on kompleksne toode, mis on spetsiaalselt ette nähtud ülekaalulistele või rasvunud täiskasvanutele, kes kavatsevad kehakaalu vähendada. Üldtunnustatud teadusandmete kohaselt peavad päevatoitu asendavad kehakaalu alandamise tooted rahuldama ülekaaluliste või rasvunud tervete täiskasvanute päevast toitainete vajadust vähendatud energiasisaldusega dieetide piires.

(4)

Selleks et tagada päevase toidu asendaja ohutus ja sobivus kehakaalu alandamiseks, tuleks sätestada nende üksikasjalikud koostisnõuded, sealhulgas energia- ning makro- ja mikrotoitainete sisalduse nõuded. Need nõuded peaksid põhinema Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) (3) kõnealuses küsimuses esitatud uusimatel teaduslikel soovitustel.

(5)

Selleks et tagada innovatsioon ja tootearendus, peaks olema võimalik lisada päevatoitu asendavatele kehakaalu alandamise toodetele vabatahtlikult koostisosi (eelkõige kiudaineid), mis ei ole hõlmatud käesoleva määruse erinõuetega. Kõik päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete tootmisel kasutatavad koostisained peaksid sobima toiduks ülekaalulistele või rasvunud tervetele täiskasvanutele ning nende sobivus peab vajaduse korral olema tõendatud asjakohaste uuringutega. Toidukäitlejate kohustus on kõnealust sobivust tõendada ja riiklike pädevate asutuste kohustus on ükshaaval kontrollida, kas sobivus on tõendatud.

(6)

Päevatoitu asendavad kehakaalu alandamise tooted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 nõuetele (4). Selleks et võtta arvesse päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete eriomadusi, tuleks kõnealuseid üldeeskirju täiendada ja sätestada erandid, kui see on asjakohane.

(7)

On oluline, et päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kohta esitataks toitumisalane teave, millega tagataks selle nõuetekohane kasutamine nii seda toitu tarbivate ülekaaluliste või rasvunud tervete täiskasvanute kui ka tervishoiutöötajate poolt, kes annavad teatavatel juhtudel nõu selle asjakohasuse kohta. Seega peaks toitumisalane teave täielikuma teabe andmiseks sisaldama rohkem andmeid, kui on nõutud määrusega (EL) nr 1169/2011. Lisaks peaks toitumisalase teabe esitamise kohustus olema kohustuslik päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete puhul, sõltumata pakendi või mahuti suurusest, seega ei tohiks kohaldada määruse (EL) nr 1169/2011 V lisa punktis 18 sätestatud erandit.

(8)

Selleks et anda asjakohast teavet ja lihtsustada toodete võrdlemist, tuleks päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete toitumisalane teave väljendada nii portsjoni ja/või tarbimisühiku kui ka kogu päevaratsiooni kohta. Lisaks peaks selline teave kirjeldama toodet, mis on kasutusvalmis pärast selle töötlemist vastavalt tootja juhistele.

(9)

Määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõikes 2 on esitatud loetelu mõningatest toitainetest, mille sisalduse võib vabatahtlikult esitada toidu kohta esitatavas toitumisalases teabes. Määruse (EL) nr 609/2013 lisas on loetletud mitu ainet, mida võib lisada päevatoitu asendavatele kehakaalu alandamise toodetele, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõikega 2. Õiguskindluse tagamiseks tuleks selgelt sätestada, et päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete toitumisalases teabes võib esitada andmeid selliste ainete sisalduse kohta. Peale selle võiks üksikasjalikum teave süsivesiku- ja rasvasisalduse kohta teatavatel juhtudel olla kasulik tarbijatele ja tervishoiutöötajale. Seepärast tuleks toidukäitlejatel lubada vabatahtlikult sellist teavet esitada.

(10)

Ülekaaluliste või rasvunud tervete täiskasvanute toitumisvajadused võib erineda üldelanikkonna toitumisvajadusest. Lisaks on kehakaalu alandamiseks kasutatav päevatoidu asendaja selline toit, millega asendatakse kogu päevaratsioon. Nimetatud põhjustel oleks tarbijatele eksitav, kui päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete toitumisalases teabes väljendataks energiasisaldus ja toitainete kogus protsendina päevastest võrdluskogustest, nagu see on sätestatud määruses (EL) nr 1169/2011 üldelanikkonna puhul, ning seda ei tohiks seepärast lubada.

(11)	Päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete puhul võib märge „väga väikse“ või „väikse“ kalorisisalduse kohta anda tarbijatele kasulikku teavet. Seetõttu on asjakohane sätestada selliste vabatahtlike avalduste tegemise eeskirjad.

(12)

Toitumis- ja tervisealased väited on müügiedendusvahendid, mida toidukäitlejad kasutavad vabatahtlikult kaubanduslikus teabevahetuses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetega (5). Arvestades päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete erilist tähtsust neid tarbivate inimeste toitumisele, ei tohiks lubada nende kohta toitumis- ja tervisealaste väidete esitamist. Võttes siiski arvesse, et teave päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kiudainesisaldusest võib olla tarbijatele kasulik, tuleks sätestada, et toitumisalaseid väiteid kiudainete lisamise kohta on lubatud esitada teatavatel tingimustel.

(13)

Direktiiv 96/8/EÜ kohaselt tuleb päevatoitu asendavatele kehakaalu alandamise toodetele lisada kiudaineid. Teaduslike tõendite puudumise tõttu ei olnud toiduohutusametil oma hiljutises arvamuses sellega seoses võimalik määrata kiudainete minimaalset sisaldust. Seepärast on asjakohane, et päevatoitu asendavatele kehakaalu alandamise toodetele lisataks vähemalt direktiivi 96/8/EÜ alusel nõutav kiudainete kogus.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (6) artikli 17 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid jõustama toidualased õigusnormid ning jälgima ja kontrollima, et toidu- ja söödakäitlejad täidaksid õigusnormide nõudeid kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel. Seoses sellega ning et lihtsustada kehakaalu alandamiseks kasutatavate päevatoidu asendajate tõhusat ametlikku kontrollimist, peaksid kõnealust toitu turule laskvad toidukäitlejad esitama riiklikele pädevatele asutustele kasutatava märgistuse näidise ja kogu asjakohase teabe, mida peetakse vajalikuks käesoleva määruse nõuete järgimise tõendamiseks, kui liikmesriigis ei kohaldata teistsugust tõhusat seiresüsteemi.

(15)	Et toidukäitlejatel oleks võimalik kohaneda uute nõuetega, mis võib hõlmata asjaomaste toodete tootmisprotsessi kohandamist uute tehniliste nõuetele vastavaks, tuleks käesolevat määrust kohaldada viie aasta möödumisel selle jõustumisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse kehakaalu alandamiseks kasutatavate päevatoidu asendajate suhtes järgmised konkreetsed nõuded:

a)	koostisnõuded;

b)	märgistamis-, esitlemis- ja reklaaminõuded;

c)	toote turulelaskmisest teavitamise nõuded.

Artikkel 2

Turulelaskmine

1. Toote nimetus, mille all määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 lõike 2 punktiga h hõlmatud toitu müüakse, on „kehakaalu alandamiseks kasutatav päevatoidu asendaja“.

2. Päevatoitu asendavaid kehakaalu alandavaid tooteid võib turule lasta üksnes juhul, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 3

Koostisnõuded

1. Päevatoitu asendavad kehakaalu alandamise tooted peavad vastama I lisas koostise kohta sätestatud nõuetele, võttes arvesse II lisas esitatud spetsifikatsioone.

2. I lisas kehtestatud koostisnõudeid kohaldatakse kasutusvalmis toidu suhtes, mida turustatakse sellisena või mis tuleb tootja juhendi kohaselt valmistada.

3. Päevatoitu asendavad kehakaalu alandamise tooted võivad sisaldada muid koostisosi kui I lisas loetletud aineid üksnes juhul, kui nende sobivus on tõendatud üldiselt tunnustatud teaduslike andmete alusel.

Artikkel 4

Toiduteabe erinõuded

1. Lisaks määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikele andmetele esitatakse päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kohta järgmised kohustuslikud andmed:

a)	märge selle kohta, et toode on ette nähtud üksnes tervetele ülekaalulistele või rasvunud täiskasvanutele, kes kavatsevad kehakaalu vähendada;

b)	märge selle kohta, et toodet ei tohiks kasutata rasedate või imetavate naiste, noorukite või mingi haiguseisundiga inimeste puhul ilma tervishoiutöötajaga konsulteerimata;

c)	märge piisava päevase vedelikukoguse tarbimise tähtsusest;

d)	märge selle kohta, et toode tagab kasutusjuhendi kohase kasutamise korral kõikide asendamatute toitainete piisava päevakoguse;

e)	märge selle kohta, et toodet ei tohiks ülekaalulised või rasvunud terved täiskasvanud ilma tervishoiutöötajaga konsulteerimata tarbida rohkem kui kaheksa nädalat korraga või korduva kasutuse korral sellest lühemate ajavahemike jooksul;

f)	asjakohase valmistamise juhend ning märge selle juhendi järgimise olulisuse kohta;

g)	märge, et tootel võib olla lahtistav toime, kui sellest saab tootja juhendi kohaselt tarvitatuna päevase annuse kohta üle 20 g polüoole;

h)	kui tootele ei ole lisatud kiudaineid, märge selle kohta, et tuleb konsulteerida tervishoiutöötajaga toote kiudainetega täiendamise võimaluse osas.

2. Pakendil või selle külge kinnitatud märgisel esitatakse lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed sellisel viisil, mis vastab määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

3. Päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete märgistus, esitlus ja reklaam ei tohi viidata nende kasutamisest tulenevale kehakaalu vähenemise kiirusele või suurusele.

Artikkel 5

Toitumisalase teabe erinõuded

1. Lisaks määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõikes 1 osutatud teabele sisaldab päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kohta esitatav kohustuslik toitumisalane teave iga käesoleva määruse I lisas nimetatud mineraalaine ja vitamiini kogust tootes.

Päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete puhul sisaldab kohustuslik toitumisalane teave neis sisalduva koliini kogust ja kiudainete kogust, kui neid on lisatud.

2. Lisaks määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõike 2 punktides a–e osutatud teabele võib päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kohta esitatavat kohustuslikku toitumisalast teavet täiendada järgmise teabega:

a)	süsivesikute ja rasva koostisosade kogused;

b)	määruse (EL) nr 609/2013 lisas loetletud iga aine kogus, kui selle esitamine ei ole hõlmatud käesoleva artikli lõikega 1;

c)	tootele artikli 3 lõike 3 alusel tootele lisatud iga aine kogus.

3. Erandina määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõikest 3 ei korrata päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kohta kohustuslikus toitumisalases teabes sisalduvat teavet toote märgistusel.

4. Olenemata pakendi või mahuti suurima külje mõõtmetest on toitumisalase teabe esitamine on kõikide päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete puhul kohustuslik.

5. Kõik päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete toitumisalases teabes esitatud toitained peavad vastama määruse (EL) nr 1169/2011 artiklite 31–35 nõuetele.

6. Erandina määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 31 lõikest 3, artikli 32 lõikest 2 ja artikli 33 lõikest 1 väljendatakse päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete energiasisaldus ja toitainete kogus tootja juhendi kohaselt valmistatud kasutusvalmis toidu puhul nii päevaratsiooni kui ka portsjoni ja/või tarbimisühiku kohta. Vajaduse korral võib lisaks anda teavet müügivalmis toidu 100 g või 100 ml kohta.

7. Erandina määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 32 lõigetest 3 ja 4 ei väljendata päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete energiasisaldust ja toitainete kogust protsendina kõnealuse määruse XIII lisas sätestatud võrdluskogustest.

8. Päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kohta esitatavad andmed, mida ei ole loetletud määruse (EL) nr 1169/2011 XV lisas, märgitakse pärast kõnealuse lisa kõige asjakohasemat kannet, mille alla need kuuluvad või mille osa need on.

Määruse (EL) nr 1169/2011 XV lisas loetlemata andmed, mis ei kuulu ühegi kõnealuse lisa kande alla ega ole osa ühestki selle lisa kandest, märgitakse toitumisalases teabes pärast kõnealuse lisa kohast viimast kannet.

Naatriumikogus tuleb märkida koos muude mineraalainetega ning seda võib korrata soolasisalduse kõrval järgmiselt: „Soola: X g (millest naatriumi: Y mg)“.

9. Märget „väga väikese kalorsusega dieettoit“ võib kasutada päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete puhul, tingimusel et toote energiasisaldus on väiksem kui 3 360 kJ/päev (800 kcal päevas).

10. Märget „väikese kalorsusega dieettoit“ võib kasutada päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete puhul, tingimusel et toote energiasisaldus on 3 360 kJ/päev (800 kcal päevas) ja 5 040 kJ/päev (1 200 kcal päevas).

Artikkel 6

Toitumis- ja tervisealased väited

1. Päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete kohta ei esitata toitumis- ega tervisealaseid väiteid.

2. Erandina lõikest 1 võib päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete puhul kasutada toitumisalast väidet „lisatud kiudained“, tingimusel et toodete kiudainesisaldus ei ole alla 10 g.

Artikkel 7

Teavitamine

Toidukäitleja teatab päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toote turulelaskmisel selle märgistusel esitatud teabe kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus asjaomast toodet turustatakse, saates neile toote märgistuse näidise, ning kogu muu teabe, mida pädev asutus võib põhjendatult taotleda, et kontrollida käesoleva määruse nõuete järgimist, välja arvatud juhul, kui liikmesriik vabastab toidukäitleja kõnealusest kohustusest sellise riikliku korra raames, millega tagatakse asjaomase toote tõhus ametlik seire.

Artikkel 8

Direktiiv 96/8/EÜ

Muude õigusaktide viiteid direktiivile 96/8/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 27. oktoober 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 181, 29.6.2013, lk 35.

(2) Komisjoni 26. veebruari 1996. aasta direktiiv 96/8/EÜ kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta (EÜT L 55, 6.3.1996, lk 22).

(3) EFSA NDA Panel (EFSA dieettoiduainete, toitumis- ja allergiakomisjon), 2015. „Scientific Opinion on the essential composition of total diet replacement for weight control“ (Teaduslik arvamus kehakaalu alandamiseks kasutatavate päevatoidu asendajate koostise kohta), EFSA Journal 2015;13(1): 3957 ja EFSA NDA Panel (EFSA dieettoiduainete, toitumis- ja allergiakomisjon), 2016. „Scientific Opinion on the Dietary Reference Values for choline“ (Teaduslik arvamus koliini toitumisalaste võrdlusväärtuste kohta), EFSA Journal 2016; 14(8): 4484.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

I LISA

Artikli 3 kohased koostisnõuded

1. ENERGIA

Päevatoitu asendavate kehakaalu alandamise toodete energiasisaldus ei tohi päevaratsiooni kohta olla alla 2 510 kJ (600 kcal) ega ületada 5 020 kJ (1 200 kcal).

2. VALK

2.1. Päevatoitu asendavates kehakaalu alandamise toodetes sisalduva valgu kogus ei tohi päevaratsiooni kohta olla alla 75 g ega ületada 105 g.

2.2. Punkti 2.1 tähenduses käsitatakse mõistet „valk“ vastavalt II lisale valguna, mille puhul asendamatute aminohapete sisalduse ja nende tegeliku vajaduse alusel tehtud valgu kvaliteedi hindamise tulemus (Protein Digestibility-Corrected Amino Acid Score) on etalonvalguga võrreldes 1,0.

2.3. Aminohapete lisamine päevatoitu asendavatele kehakaalu alandamise toodetele on lubatud üksnes valkude toiteväärtuse parandamiseks ning ainult selleks vajalikes kogustes.

3. KOLIIN

Päevatoitu asendavates kehakaalu alandamise toodetes sisalduva koliini kogus ei tohi olla alla 400 mg päevaratsiooni kohta.

4. LIPIIDID

4.1. Linoolhape

Päevatoitu asendavates kehakaalu alandamise toodetes sisalduva linoolhappe kogus ei tohi olla alla 11 g päevaratsiooni kohta.

4.2. ALFA-linoleenhape

Päevatoitu asendavates kehakaalu alandamise toodetes sisalduva alfa-linoleenhappe koguse ei tohi olla alla 1,4 g päevaratsiooni kohta.

5. SÜSIVESIKUD

Päevatoitu asendavates kehakaalu alandamise toodetes sisalduvate süsivesikute kogus ei tohi olla alla 30 g päevaratsiooni kohta.

6. VITAMIINID JA MINERAALAINED

Päevatoitu asendavad kehakaalu alandamise tooted peavad tagama vähemalt päevaratsiooniks ettenähtud ning tabelis 1 esitatud kogused.

Päevatoitu asendavad kehakaalu alandamise tooted ei tohi päevaratsiooni kohta sisaldada üle 250 mg magneesiumi.

Tabel 1

Vitamiin A	(μg RE (1))	700
Vitamiin D	(μg)	10
Vitamiin E (2)	(mg)	10
Vitamiin C	(mg)	110
Vitamiin K	(μg)	70
Tiamiin	(mg)	0,8
Riboflaviin	(mg)	1,6
Niatsiin	(mg-NE (3))	17
Vitamiin B6	(mg)	1,6
Foolhape	(μg-DFE (4))	330
Vitamiin B12	(μg)	3
Biotiin	(μg)	40
Pantoteenhape	(mg)	5
Kaltsium	(mg)	950
Fosfor	(mg)	730
Kaalium	(g)	3,1
Raud	(mg)	9
Tsink	(mg)	9,4
Vask	(mg)	1,1
Jood	(μg)	150
Molübdeen	(μg)	65
Seleen	(μg)	70
Naatrium	(mg)	575
Magneesium	(mg)	150
Mangaan	(mg)	3
Kloriid	(mg)	830

(1) Retinooli ekvivalendid

(2) RRR-α-tokoferooli vitamiin E aktiivsus

(3) Niatsiini ekvivalendid

(4) Toidust saadava folaadi ekvivalent (DFE): 1 μg DFE = 1 μg toidust saadavat folaati = 0,6 μg päevatoitu asendavast kehakaalu alandamise tootest saadavat foolhapet.

II LISA

Aminohapete sisalduse nõuded (1)

	g/100 g valku
Tsüstiin + metioniin	2,2
Histidiin	1,5
Isoleutsiin	3,0
Leutsiin	5,9
Lüsiin	4,5
Fenüülalaniin + türosiin	3,8
Treoniin	2,3
Trüptofaan	0,6
Valiin	3,9

(1) World Health Organization/Food and Agriculture Organization of the United Nations/United Nations University, 2007. Protein and amino acid requirements in human nutrition. Report of a Joint WHO/FAO/UNU Expert Consultation. WHO Technical Report Series, nr 935, 284 pp.

7.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 259/11

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1799,

12. juuni 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemisega teatavate kolmandate riikide keskpankade suhtes tehingute puhul, mille eesmärk on viia ellu raha-, valuuta- ja finantsstabiilsuspoliitikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tehingute suhtes, mille vastaspooled on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmed, kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikele 6 erandit kauplemise läbipaistvuse nõuetest, kui kõnealuste tehingute eesmärk on viia ellu raha-, valuuta- ja finantsstabiilsuspoliitikat.

(2)

Sellist erandit määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisalast võib vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikele 9 asjaomaste tingimuste täitmise korral laiendada teatavatele kolmandate riikide keskpankadele ning Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale, keda kõnealuse erandi kohaldamisel käsitatakse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikele 9 kolmanda riigi keskpangaga samaväärsena. Selleks koostas ja esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindas keskpankade rahvusvahelist kohtlemist kolmandates riikides. Aruandes analüüsiti keskpankade, sealhulgas EKPSi liikmed, kohtlemist kolmandate riikide õigusraamistikes ja liidu regulatiivsete avalikustamisnõuete võimalikku mõju kolmandate riikide keskpankade tehingutele. Analüüsi põhjal jõuti aruandes järeldusele, et on vaja kohaldada erandit määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemise läbipaistvuse nõuetest paljude kolmandate riikide keskpankade suhtes ja seega on asjakohane laiendada erandit ka kõnealuste kolmandate riikide keskpankadele.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud selliste kolmandate riikide keskpankade loetelu, kelle suhtes kohaldatakse erandit, tuleks vajaduse korral läbi vaadata, sealhulgas et vajaduse korral laiendada erandit muudele kolmandate riikide keskpankadele, keda ei ole veel loetellu lisatud, või arvata sellised avaliku sektori asutused loetelust välja.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee eksperdirühma seisukohtadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kolmandate riikide keskpangad, kelle suhtes kohaldatakse erandit

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõige 9)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikeid 6 ja 7 kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ja kolmandate riikide keskpankade suhtes.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

LISA

Austraalia:

—	Austraalia Reservpank

Brasiilia:

—	Brasiilia Keskpank

Kanada:

—	Kanada Pank

Hongkongi erihalduspiirkond:

—	Hongkongi rahandusamet

India:

—	India Reservpank

Jaapan:

—	Jaapani Pank

Mehhiko:

—	Mehhiko Pank

Korea Vabariik:

—	Korea Pank

Singapur:

—	Singapuri rahandusamet

10.

Šveits:

—	Šveitsi Keskpank

11.

Türgi:

—	Türgi Vabariigi Keskpank

12.

Ameerika Ühendriigid:

—	Föderaalreservi süsteem;

13.	Rahvusvaheliste Arvelduste Pank

7.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 259/14

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1800,

29. juuni 2017,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 151/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 81 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 151/2013 (2) kohaldamine on näidanud, et andmetele juurdepääsu, andmete summeerimise ja võrdlemise eristandardite puudumise tulemusel tekivad struktuursed puudujäägid. Standarditud andmete, ühtse funktsionaalsuse ja sõnumite standardvormingu puudumine on pidurdanud otsest ja kohest andmetele juurdepääsu, mis on takistanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustel süsteemse riski tulemuslikku hindamist ning seega nende ülesannete ja volituste täitmist.

(2)

Selleks et need takistused kõrvaldada, tuleb muuta delegeeritud määrust (EL) nr 151/2013, täpsustades tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete summeerimiseks ja võrdlemiseks, et tagada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksuste juurdepääs oma ülesannete ja volituste täitmiseks vajalikule teabele.

(3)

Selleks et võimaldada kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikku ja tõhusat võrdlemist ja summeerimist, tuleks andmetele juurepääsuks ning määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 osutatud üksuste ja kauplemisteabehoidlate vahelises suhtluses kasutada XML-vormingus vorme ja XML-sõnumeid, mis on välja töötatud ISO 20022 meetodi kohaselt. See ei peaks välistama võimalust, et kauplemisteabehoidlad ja asjaomased üksused võivad omavahel kokku leppida, et lisaks XML-ile kasutatakse juurdepääsu andmiseks või suhtluses mõnda muud vormingut.

(4)

XML-vormingus vorme tuleks kasutada andmete summeerimist võimaldaval viisil asjaomastele üksustele andmete esitamiseks ning XML-sõnumeid tuleks kasutada kauplemisteabehoidlate ja asjaomaste üksuste vahelise andmevahetuse sujuvuse tagamiseks. Delegeeritud määruses (EL) nr 151/2013 ei ole välistatud lisaks XML-vormingus vormide kasutamisele ka muud vormid, nt CSV-failid (comma separated value) või tekstifailid (txt), niivõrd kui need võimaldavad asjaomastel üksustel oma ülesandeid ja volitusi täita. Kauplemisteabehoidlatele peaks seega jääma võimalus selliseid vormingud edasi kasutada, kuid ainult lisaks XML-vormingus vormidele ja mitte nende asemel. Igal juhul tuleb ISO 20022 meetodil põhinevaid XML-vormingus vorme ja XML-sõnumeid kasutada kõikide aruannete ja igasuguse teabevahetuse jaoks, et tagada erinevate kauplemisteabehoidlate andmete võrreldavus ja summeerimine.

(5)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksused võivad oma ülesandeid ja kohustusi kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikliga 28 delegeerida ESMA-le, sh juurdepääsu kauplemisteabehoidlatele esitatud andmetele. Selline delegeerimine ei peaks mingi moel mõjutama kauplemisteabehoidlate kohustust anda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele nimetatud andmetele otsene ja kohene juurdepääs.

(6)

Selleks et tagada konfidentsiaalsus, peaks igasugune kauplemisteabehoidlate ja asjaomaste üksuste vaheline suhtlus toimuma turvalise masinatevahelise ühenduse kaudu ja andmete krüpteerimise protokolle kasutades. Ühiste miinimumnõuete tagamiseks tuleks kauplemisteabehoidlate ja määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksuste vahel kasutada SSH failiedastusprotokolli (SFTP). Seejuures ei peaks välistama võimalust, et kauplemisteabehoidlad ja asjaomased üksused võivad omavahel kokku leppida, et lisaks SFTP-le luuakse turvaline masinatevaheline ühendus mõne muu eraldiseisva kanali kaudu. Kauplemisteabehoidlatele peaks seega jääma võimalus muid turvalisi masinatevahelisi ühendusi edasi kasutada, kuid ainult lisaks SFTP kasutamisele ja mitte selle asemel.

(7)	Tuletislepingute avatud kogupositsioonidega kauplemise hetkeseisu andmed on finantsstabiilsuse ja süsteemse riski jälgimiseks väga olulised. Seega peaks asjaomastel üksustel olema nendele andmetele juurdepääs.

(8)

Kuna konkreetsetele andmekomplektidele otsese ja kohese juurdepääsu võimaldamine on ülimalt oluline, on sama oluline ka see, et moodustataks komplekt kombineeritavate sihtotstarbeliste taotlustega, milles osutatakse tehinguosalistele, majanduslikele tingimustele, tuletislepingu klassifitseerimisele ja identifitseerimisele, täitmise ajakavale, aruandlusele ja tähtajale, samuti äri- ja elutsükli sündmustele.

(9)	Kauplemisteabehoidla andmetele otsese ja kohese juurdepääsu parandamiseks ning nii asjaomastel üksustel kui ka kauplemisteabehoidlatel andmekäitluse sisekorra parandamise võimaldamiseks tuleks ühtlustada tähtajad, mille jooksul kauplemisteabehoidlad peavad asjaomastele üksustele andmed esitama.

(10)	Seega tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 151/2013 muuta, et täpsustada ja parandada kauplemisteabehoidlates andmetele juurdepääsu, andmete summeerimise ja võrdlemise raamistikku.

(11)	Käesoleva delegeeritud määruse sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et aidata kauplemisteabehoidlatel süsteeme käesolevas delegeeritud määruses sätestatud nõuetega kohandada.

(12)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(13)

ESMA on kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10 korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid ning analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu. Need avalikud konsultatsioonid võimaldasid ESMA-l koguda asjaomaste asutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmete arvamusi, mille esitas EKP. Lisaks küsis ESMA arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) nr 151/2013 muutmine

1. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kauplemisteabehoidla tagab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele otsese ja kohese juurdepääsu tuletislepingute üksikasjadele kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 2 ja 3, sh määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 28 kohase delegeerimise korral.

Esimese lõigu kohaldamisel kasutab kauplemisteabehoidla ISO 20022 meetodi kohaselt välja töötatud XML-vormingut ja vormi. Kauplemisteabehoidla võib lisaks, olles eelnevalt selles asjaomase üksusega kokku leppinud, tagada tuletislepingute üksikasjadele juurdepääsu mõnes muus vormingus.“;

(b)	lõige 2 jäetakse välja.

2. Artiklisse 5 lisatakse järgmised lõiked 3–9:

„3. Kauplemisteabehoidla loob ja säilitab vajaliku tehnilise keskkonna, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksused saaksid turvalise masinatevahelise liidese kaudu andmete taotlemiseks ja saamiseks ühendust võtta.

Esimese lõigu kohaldamisel kasutab kauplemisteabehoidla SSH failiedastusprotokolli. Kauplemisteabehoidla kasutab selle liidese kaudu suhtlemiseks ISO 20022 meetodi kohaselt välja töötatud standarditud XML-sõnumeid. Kauplemisteabehoidla võib ühenduse loomiseks lisaks kasutada mõnda muud protokolli, mille kasutamise ta on eelnevalt asjaomase üksusega kokku leppinud,

2.4. Kauplemisteabehoidla tagab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 2 ja 3 juurdepääsu järgmisele teabele:

(a)	kõik tuletislepingute kohta esitatud aruanded;

(b)	selliste tuletislepingutega kauplemise hetkeseis, mille tähtpäev ei ole veel käes või mille kohta ei ole esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 (*1) tabeli 2 lahtris 93 osutatud „E“, „C“, „P“ või „Z“ liiki toimingu aruannet.

5. Kauplemisteabehoidla loob ja säilitab vajaliku tehnilise keskkonna, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksused saaksid edastada perioodilisi eelnevalt kindlaksmääratud taotlusi lõike 4 kohaselt tuletislepingute üksikasjadele juurdepääsuks, niivõrd kui see on vajalik, et nimetatud üksused saaksid täita oma ülesandeid ja volitusi.

2.6. Kauplemisteabehoidla annab taotluse korral määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele juurdepääsu tuletislepingu üksikasjadele komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 lisas loetletud järgmiste lahtrite mis tahes kombinatsioonide põhjal:

(a)	teabe ajatempel;

(b)	teavitava vastaspoole tunnuskood;

(c)	teise vastaspoole tunnuskood;

(d)	teavitava vastaspoole tegevusvaldkond;

(e)	teavitava vastaspoole liik;

(f)	maakleri tunnuskood;

(g)	teavitava üksuse tunnuskood;

(h)	õigustatud isiku tunnuskood;

(i)	varaklass;

(j)	toote klassifikatsioon;

(k)	toote identifitseerimisandmed;

(l)	alusvara identifitseerimisandmed;

(m)	täitmiskoht;

(n)	täitmise ajatempel;

(o)

tähtpäev;

(p)	lõpetamise kuupäev;

(q)	keskne vastaspool ning

(r)	toimingu liik.

2.7. Kauplemisteabehoidla loob ja säilitab tehnilise võimekuse tagada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele otsene ja kohene juurdepääs nende volituste ja ülesannete täitmiseks vajalikele tuletislepingute üksikasjadele. Selline juurdepääs tagatakse järgmiselt:

(a)

kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksus taotleb juurdepääsu üksikasjadele kehtivate tuletislepingute või selliste tuletislepingute kohta, mille tähtaeg on möödunud või mille kohta on mitte rohkem kui aasta enne taotluse esitamise kuupäeva esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 tabeli 2 lahtris 93 osutatud „E“, „C“, „Z“ või „P“ liiki toimingu aruanne, siis esitab kauplemisteabehoidla juurdepääsutaotluses nõutud teabe hiljemalt esimesel kalendripäeval pärast juurdepääsutaotluse esitamist kell 12:00 koordineeritud maailmaaja (UTC) järgi;

(b)

kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksus taotleb juurdepääsu üksikasjadele selliste tuletislepingute kohta, mille tähtaeg on möödunud või mille kohta on rohkem kui aasta enne taotluse esitamise kuupäeva esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 tabeli 2 lahtris 93 osutatud „E“, „C“, „Z“ või „P“ liiki toimingu aruanne, siis esitab kauplemisteabehoidla taotluses nõutud teabe hiljemalt kolm tööpäeva pärast juurdepääsutaotluse esitamist;

(c)

kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksuse taotlus andmetele juurdepääsuks seostub nii alapunkti a kui ka alapunkti b alla liigituvate tuletislepingutega, siis esitab kauplemisteabehoidla selliste tuletislepingute üksikasjad hiljemalt kolm tööpäeva pärast juurdepääsutaotluse esitamist.

8. Kauplemisteabehoidla kinnitab andmetele juurdepääsuks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksuste esitatud taotluse laekumist ning kontrollib taotluse nõuetekohasust ja terviklikkust. Kauplemisteabehoidla teavitab üksuseid selle kontrollimise tulemusest hiljemalt 60 minutit pärast taotluse esitamist.

9. Kauplemisteabehoidla kasutab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele kättesaadavaks tehtava teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse tagamiseks e-allkirja ja andmete krüpteerimise protokolle.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 151/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavad ja kättesaadavaks tehtavad andmed ning tegevusstandardid andmete summeerimise ja võrdlemise ning nendele juurdepääsu kohta (ELT L 52, 23.2.2013, lk 33).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

7.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 259/21

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2017/1803,

3. oktoober 2017,

milles käsitletakse seaduslike võimaluste parandamist rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 6504 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ümberasustamine on oluline vahend, mille abil saab pakkuda kaitset isikutele, kes on olnud sunnitud koduriigist lahkuma, ja väljendada selgelt ülemaailmset solidaarsust kolmandate riikidega, et aidata neil tulla toime arvukate sõja või tagakiusamise eest põgenejatega. Kui liitu suunduv ohtlik ja ebaseaduslik rändevoog asendada ümberasustamise kaudu turvaliste ja seaduslike võimalustega, oleks võimalik päästa inimelusid, vähendada ebaseaduslikku rännet ja leevendada rändesurvet ning tõkestada inimkaubanduse võrgustike tegevust. Seepärast on ümberasustamine ka ELi laiaulatusliku varjupaiga- ja rändepoliitika oluline osa.

(2)

Vahemere piirkonna erakordselt suured rändevood tõid 2015. aasta septembris kaasa kriisi, mille tagajärjel kuulutasid liidu institutsioonid viivitamata välja hädaolukorra ja kutsusid üles võtma vastu lühi- ja pikaajalisi meetmeid, mille abil tegeleda rändevoogudega väljaspool ELi ning tagada tõhus kontroll liidu välispiiril, tugevdada ELi tagasisaatmispoliitikat, reformides samal ajal Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ja pakkudes ELi tulemiseks täiendavaid turvalisi ja seaduslikke võimalusi.

(3)

Ühe kohese meetmena, mille eesmärk oli tegeleda rändekriisiga laiaulatuslikult ja näidata üles solidaarsust kolmandate riikidega, kelle kanda on ülemaailmsest rändekriisist lõviosa, tegi komisjon 8. juunil 2015 ettepaneku ELi hõlmava kava kohta asustada kahe aasta jooksul ümber 20 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. (1) Liikmesriigid ja Dublini süsteemiga assotsieerunud riigid leppisid 20. juulil 2015 kokku selles, et ümber asustatakse 22 504 inimest, kes vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes on pärit Lähis-Idast, Aafrika Sarve piirkonnast või Põhja-Aafrikast. (2)

(4)

Selleks et lõhkuda rändajate smugeldamisega tegelevaid võrgustikke ja pakkuda rändajatele oma elu ohtu seadmisele alternatiivi, otsustasid EL ja Türgi 18. märtsil 2016 teha lõpu kontrollimatutele rändevoogudele, mis on põhjustanud tõsise humanitaarkriisi, ja leppisid kokku mitmes meetmes, sh rahvusvahelist kaitset vajavate süürlaste ümberasustamises liikmesriikidesse.

(5)

Pärast ELi-Türgi avaldust muutis nõukogu oma otsust (EL) 2015/1601 (3), et liikmesriigid saaksid täita 54 000 taotleja ümberpaigutamisega seoses võetud kohustusi ümberasustamise, humanitaarsetel kaalutlustel vastuvõtmise või muude seaduslike vastuvõtmise viiside kaudu, võttes Türgist vastu rahvusvahelist kaitset vajavaid süürlasi riiklike või mitmepoolsete kavade alusel.

(6)

Kõik 193 ÜRO liikmesriiki võtsid 19. septembril 2016 vastu pagulasi ja rändajaid käsitleva New Yorgi deklaratsiooni, milles kutsuti üles õiglasemalt jagama koormust ja vastutust maailma pagulaste vastuvõtmisel ja toetamisel. ÜRO liikmesriigid väljendasid kavatsust laiendada seaduslikke võimalusi, mille kaudu saab pagulasi vastu võtta või ümber asustada kolmandatesse riikidesse (4).

(7)	20. juulil 2015 kokkulepitud kava ja ELi-Türgi avalduse alusel on 20. septembriks 2017 ümber asustatud üle 23 000 inimese. Lisaks on liikmesriigid rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ümber asustanud riiklike kavade alusel.

(8)

Ainuüksi 2016. aastal asustasid liikmesriigid ümber 14 205 pagulast, mis on oluliselt rohkem kui 2015. aastal (8 155 inimest), 2014. aastal (6 550 inimest) ja ajavahemikul 2010–2013 (4 000 kuni 5 000 inimest aastas). See kasv räägib ELi tasandil tehtava koostöö lisaväärtusest ja võimalustest ümberasustamise valdkonnas. See näitab ka seda, et ELi eelarvest ümberasustamiseks aastateks 2014–2017 eraldatud 293,3 miljonil eurol on olnud oluline osa.

(9)

Liikmesriigid, kes ei ole veel kehtivate kavade alusel võetud lubadusi täitnud, peaksid seda viivitamata tegema. Ümberasustamislubadused, mida ei ole täidetud ajaks, mil mõlemad kavad lõpevad, tuleks üle kanda järgmisse ümberasustamiskavasse lisaks lubadustele, mida liikmesriigid annavad uute kavade raames.

(10)

ELil on vaja liikuda olukorrapõhistelt ümberasustamise ja humanitaarsetel kaalutlustel vastuvõtmise kavadelt stabiilsemale ELi ümberasustamisraamistikule. Sel eesmärgil esitas komisjon osana ELi varjupaigasüsteemi uuendamisest ettepaneku liidu ümberasustamisraamistiku kohta, (5) mille kaudu pakkuda rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele selleks turvalisi ja seaduslikke võimalusi. Selle ettepaneku kiire vastuvõtmine on tõhusama, õiglasema ja stabiilsema Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika oluline osa.

(11)

Selleks et ümberasustamisega saaks jätkata seni, kuni liidu ümberasustamisraamistik on kasutusele võetud, kutsus komisjon 4. juulil 2017 toimunud 8. ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil liikmesriike üles esitama ambitsioonikaid ümberasustamislubadusi, mis põhineksid selleks perioodiks kokkulepitud prioriteetidel ja oleksid ka kooskõlas ÜRO pagulaste ülemvoliniku (edaspidi „UNHCR“) 2018. aastaks prognoositud üleilmsete vajadustega.

(12)

Käesoleva soovituse eesmärk on tagada, et ümberasustamine saaks jätkuda ka pärast seda, kui olemasolevad ELi ümberasustamise kavad on lõppenud, kuniks liidu ümberasustamisraamistik on kasutusele võetud, ja jälgida 4. juulil 2017 alustatud ümberasustamislubaduste edenemist ÜRO pagulaste ülemvoliniku 2018. aastaks tehtud üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosi täiendavaid vajadusi arvesse võttes.

(13)

Soovituse eesmärk on toetada liikmesriikide pidevaid pingutusi rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele turvaliste ja seaduslike võimaluste pakkumisel. Käesoleva soovituse põhised liikmesriikide meetmed on solidaarsuse märk nende kolmandate riikidega, kuhu suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi on ümber asunud; need aitavad kaasa rahvusvahelistele ümberasustamisalgatustele ja rändeolukorra paremale haldamisele üldiselt. Seega on käesoleva soovituse eesmärgid kooskõlas liidu ümberasustamisraamistiku kohta tehtud ettepanekuga.

(14)

Prioriteetsete piirkondade valik põhineb vajadusel jätkata 18. märtsi 2016. aasta ELi-Türgi avalduse elluviimist, sh tulevase vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kaudu, jätkata ümberasustamist Jordaaniast ja Liibanonist ning järgida tegevuskavas (mis käsitleb meetmeid Itaalia toetamiseks, surve vähendamiseks Vahemere keskosa rändeteel ja solidaarsuse suurendamiseks) (6) teatavaks tehtud plaani, mille kohaselt asustatakse ümber inimesi peamistest Vahemere keskosa rändeteele jäävatest ja sellega seotud Aafrika riikidest, mille seas on muu hulgas Liibüa, Niger, Tšaad, Egiptus, Etioopia ja Sudaan.

(15)	20. septembriks on liikmesriigid andnud lubaduse võtta 4. juuli 2017. aasta üleskutse alusel vastu 14 000 inimest. Kõik liikmesriigid peaksid panust suurendama, et aidata kaasa ühistele jõupingutustele päästa inimelusid ja pakkuda ebaseaduslikule rändele tõsiseltvõetavaid alternatiive.

(16)

Maailmas vajab ümberasustamist 1,2 miljonit inimest ja UNHCR on korduvalt kutsunud riike üles suurendama järk-järgult oma ümberasustamisprogrammide mahtu kooskõlas pagulasi käsitlevas New Yorgi deklaratsioonis väljendatud kavatsustega. Seda arvestades ja 2015. aastast alates toimunud edenemise põhjal peaks liit pakkuma 31. oktoobriks 2019 rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandatest riikidest pärit isikutele vähemalt 50 000 ümberasustamiskohta.

(17)

Selleks et liikmesriike selle eesmärgi täitmisel toetada, tuleks liidu eelarvest eraldada selleks otstarbeks 500 miljonit eurot. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tingimuste täitmisel võivad liikmesriigid saada iga prioriteetsest piirkonnast ümberasustatud inimese kohta ühekordselt 10 000 eurot.

(18)

UNHCR kavandab kõige haavatavamate rändajate rühmade evakueerimiseks Liibüast hädaolukorras evakueerimise ajutist mehhanismi. EL peaks koos teiste üleilmsete osalejatega selles mehhanismis osalema, et praegu Liibüas viibivatel kõige haavatavamatel isikutel ja rahvusvahelist kaitset vajavatel isikutel oleks võimalik selle kaudu kasutada ümberasustamise võimalusi. Ebaseaduslik ränne lõpeb alles siis, kui ohtlikele rännuteedele leidub alternatiive. Seepärast peaksid liikmesriigid oma ümberasustamislubaduste andmisel arvestama ka nimetatud UNHCRi algatusega ja seda toetama.

(19)

Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania esindajad, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Liibüa presidendi nõukogu esimees tegid koos Nigeri ja Tšaadi esindajatega 28. augustil 2017 rände- ja varjupaigaküsimusi käsitleva ühisavalduse, milles tõdeti, et samal ajal kui väheneb smugeldajate tegevusel põhinev ränne, on vaja korraldada rahvusvahelist kaitset vajavate eriti haavatavate isikute ümberasustamine.

(20)

Liidus vähemalt 50 000 ümberasustamiskoha pakkumine prioriteetsetest piirkondadest pärit inimestele aitab kaasa täiendavate seaduslike võimaluste loomisele suunatud üleilmsetele solidaarsusalgatustele, sh UNHCRi hiljuti esitatud üleskutsele pakkuda 40 000 ümberasustamiskohta Vahemere keskosa rändeteele jäävatest riikidest pärit isikutele 2018. aastal.

(21)	Rakendamise seiramiseks peaksid liikmesriigid teatama komisjonile igakuiselt isikutest, kelle nad on vastavalt antud lubadustele oma territooriumile ümber asustanud, täpsustades riigi, kust isik ümber asustati.

(22)	Komisjon peaks käesoleva soovituse rakendamise edenemise vaatama läbi hiljemalt 31. oktoobriks 2018. Selle läbivaatamise alusel ja võttes aluseks rände üldise olukorra ELis ja maailmas, võidakse liikmesriike kutsuda üles oma lubadusi veelkord läbi vaatama.

(23)	Käesolev soovitus tuleks adresseerida liikmesriikidele. Assotsieerunud riike kutsutakse üles osalema Euroopa ühises ümberasustamise tegevuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

ÜMBERASUSTAMISLUBADUSTE SUURENDAMINE

ELi olemasolevate ümberasustamiskavade rakendamisel saadud kogemustele tuginedes ja selleks et tagada üleminek nendelt kavadelt liidu ümberasustamisraamistikule, peaksid liikmesriigid pakkuma 31. oktoobriks 2019 vähemalt 50 000 ümberasustamiskohta rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele kolmandatest riikidest.

Liikmesriigid, kes ei ole veel 4. juuli 2017. aasta üleskutse alusel oma lubadusi esitanud, peaksid seda tegema hiljemalt 31. oktoobriks 2017, ja need, kes on seda juba teinud, peaksid kaaluma lubaduste suurendamist, et oleks võimalik eesmärk saavutada.

Liikmesriigid peaksid oma lubadustes keskenduma sellele, et oleks võimalik

a)	jätkata Süüriast konflikti eest põgenenud süürlaste ja kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute ümberasustamist, et toetada 18. märtsi 2016. aasta ELi-Türgi avalduse elluviimist, sh tulevase vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kaudu;

b)	jätkata ümberasustamist Liibanonist ja Jordaaniast;

aidata kaasa olukorra stabiliseerimisele Vahemere keskosas, asustades ümber rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi Liibüast, Nigerist, Tšaadist, Egiptusest, Etioopiast ja Sudaanist, sh toetades UNCHRi hädaolukorras evakueerimise ajutist mehhanismi kõige haavatavamate rändajate rühmade evakueerimiseks Liibüast.

Liikmesriike kutsutakse üles täitma oma ümberasustamislubadusi nii kiiresti kui võimalik ning tihedas koostöös UNCHRiga ja vajaduse korral EASO toel.

SEIRE

Liikmesriigid peaksid igakuiselt edastama komisjonile teabe selle kohta, mitu isikut nad on vastavalt antud lubadustele oma territooriumile ümber asustanud, täpsustades riigi, kust isik ümber asustati.

RAHALINE TOETUS

Liikmesriigid peaksid kasutama ära kõik võimalused, mida pakub 500 miljoni euro suurune rahaline toetus, mis on tehtud kättesaadavaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu käesolevas soovituses osutatud ümberasustamislubaduste täitmiseks.

LÄBIVAATAMINE

Komisjon vaatab käesoleva soovituse läbi hiljemalt 31. oktoobriks 2018. Pärast seda, kui komisjon on käesoleva soovituse rakendamise läbi vaadanud, ja lähtudes rände üldisest olukorrast ELis ja maailmas, võidakse liikmesriike kutsuda üles oma lubadusi veelkord ajakohastama, kui see on vajalik.

ADRESSAADID

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. oktoober 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dimitris AVRAMOPOULOS

(1) Komisjoni 8. juuni 2015. aasta soovitus Euroopa ümberasustamiskava kohta (C(2015) 3560 final).

(2) Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, 20. juuli 2015.

(3) Nõukogu 29. septembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1754, millega muudetakse nõukogu otsust (EL) 2015/1601, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (ELT L 268, 1.10.2016, lk 82).

(4) Pagulasi ja rändajaid käsitlev New Yorgi deklaratsioon; leitav aadressil http://www.unhcr.org/new-york-declaration-for-refugees-and-migrants.html.

(5) COM(2016) 468 final.

(6) SEC(2017) 339.

7.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 259/25

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2017/1804,

3. oktoober 2017,

Schengeni piirieeskirjade nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Schengeni ala sisepiiridel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sisepiiridel piirikontrollita alal võib piirikontrolli ajutise taaskehtestamise otsustada ainult erandjuhtudel, selleks et reageerida olukorrale, kus selle ala või selle osade või ühe või mitme liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht. Arvestades mõju, mida piirikontrolli ajutine taaskehtestamine võib avaldada sisepiirikontrollita alal vabalt liikuda võivatele isikutele ja kaupadele, võib seda teha üksnes viimase abinõuna, kohaldades piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatuse ja kestuse suhtes rangeid tingimusi.

(2)

Schengeni piirieeskirjade kehtivate sätetega on ette nähtud võimalus kiiresti taaskehtestada ajutine kontroll sisepiiridel, kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht nõuab liikmesriigis kiireloomuliste meetmete võtmist, kuid mitte kauem kui kaheks kuuks (artikkel 28). Samuti on piirieeskirjadega ette nähtud võimalus taaskehtestada piirikontroll ettenähtavate sündmustega kaasneva tõsise ohu korral avalikule korrale või sisejulgeolekule, kuid mitte kauem kui kuueks kuuks (artikkel 25). Schengeni piirieeskirjade artiklite 28 ja 25 kombineeritud rakendamine võimaldab säilitada piirikontrolle kokku maksimaalselt kaheksa kuu jooksul. Lisaks sellele, kui avalikule korrale või sisejulgeolekule tekib uus oht, hakatakse õigusnorme uuesti kohaldama (ja seega hakkab uuesti kulgema piirikontrolli kestuse tähtaeg).

(3)

Schengeni piirieeskirjade artiklis 29 on sätestatud erandjuhtudel kohaldatav menetlus, mille kohaselt võib sisepiiridel taaskehtestada piirikontrolli kuni kaheks aastaks, juhul kui sisepiirikontrollita ala üldise toimimise seavad ohtu välispiiriga seotud tõsised ja järjepidevad puudused, mis on tuvastatud Schengeni hindamise käigus. Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 (1) vastuvõtmist saab seda menetlust kasutada ka juhul, kui liikmesriik ei võta haavatavuse hinnangu kohaselt vajalikke meetmeid või ei tee koostööd ametiga, kuigi olukord välispiiridel nõuab kiiret tegutsemist.

(4)	Ehkki suuremal osal juhtudest on kehtivad tähtajad osutunud piisavaks, on viimase aja kogemused näidanud, et teatavad tõsised ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule, nagu näiteks terrorismioht või oluline kontrollimatu teisene ränne, võivad püsida palju kauem kui eelnimetatud ajavahemikud.

(5)

Komisjon on vastu võtnud ettepaneku muuta Schengeni piirieeskirjade asjaomaseid sätteid, et tulevikus oleks võimalik sellistele püsivatele ohtudele paremini reageerida. Ettepanekuga muudetakse Schengeni piirieeskirjade artiklis 25 ettenähtavate sündmuste kohta sätestatud tähtaegu ja seega sedastatakse, et sisepiiridel taaskehtestatud piirikontrolli pikendamine kehtivatest tähtaegadest kauemaks võib olla põhjendatud maksimaalselt kuni kahe aastani. Lisaks sellele nähakse ettepanekuga ette võimalus piirikontrolli sisepiiridel veelgi pikendada juhul, kui konkreetne oht sisejulgeolekule või avalikule korrale püsib ka sellest ajavahemikust kauem.

(6)

Koos uute tähtaegadega kehtestatakse täiendavad menetlusnõuded, mille liikmesriigid peavad täitma enne sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist. Eeskätt peavad liikmesriigid teavitamisel esitama riskihinnangu, milles näidatakse, et kavandatud sisepiirikontrolli taaskehtestamine või pikendamine on viimane abinõu, ja selgitatakse, kuidas aitab sisepiirikontroll tuvastatud ohule reageerida. Lisaks sellele peab komisjon nüüd esitama arvamuse, juhul kui sisepiirikontroll kestab kauem kui kuus kuud. Samuti muudetakse sätteid, mis käsitlevad komisjoni arvamusele järgnevate konsultatsioonide korda, et kajastada Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning Europoli uut rolli ning tagada, et konsulteerimise tulemusi, eeskätt seoses naaberliikmesriikide osalusega nõuetekohaselt arvesse võetakse. Kõigi nende muudatuste eesmärk on tagada, et sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist kasutatakse üksnes juhul ja nii kaua, kui see on vajalik ja põhjendatud.

(7)

Schengeni piirieeskirjade kavandatud muudatused põhinevad kehtivatel sätetel. On väga oluline, et seni, kuni Schengeni piirieeskirjade eelkirjeldatud muudatused vastu võetakse, täidavad kõik liikmesriigid, kes kavatsevad sisepiiridel taaskehtestada ajutise piirikontrolli, täies ulatuses Schengeni piirieeskirjade kehtivate sätete nõudeid, mille kohaselt peavad seda meedet kasutada kavatsevad liikmesriigid juba praegu kõigepealt kaaluma piirikontrolli asemel muid meetmeid ja tegema koostööd naaberliikmesriikidega.

(8)

Schengeni piirieeskirjade artikli 26 kohaselt peaks liikmesriik enne, kui ta teeb otsuse ajutiselt taaskehtestada sisepiiridel piirikontroll või seda pikendada, hindama seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne, võttes arvesse meetme tõenäolist mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal. Selleks et piirikontroll oleks võimalikult kasulik ja selle mõju vabale liikumisele jääks võimalikult väikeseks, peaks see olema sihipärane ning põhinema pidevalt ajakohastataval riskianalüüsil ja luureteabel.

(9)

Liikmesriigid, keda asjaomastel piirilõikudel taaskehtestatud piirikontroll mõjutab, peaks olema võimalus regulaarselt väljendada oma seisukohti piirikontrolli vajalikkuse suhtes, eesmärgiga korraldada koostööd kõigi asjaomaste liikmesriikide vahel ning kontrollida regulaarselt piirikontrolli taaskehtestamise aluseks olevate ning avalikku korda või sisejulgeolekut ohtu seadnud sündmustega seotud meetmete proportsionaalsust. Liikmesriik, kes on otsustanud piirikontrolli taastada, peaks kontrolli vajalikkuse analüüsimisel ja läbivaatamisel neid seisukohti arvesse võtma eesmärgiga piirikontrolli pidevalt vastavalt olukorrale kohandada.

(10)

Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 1 punkti e kohaselt peaks liikmesriik, kes taaskehtestab sisepiirikontrolli või seda pikendab, esitama muu hulgas teabe meetmete kohta, mille peaksid võtma teised liikmesriigid kavandatava piirikontrolliga seoses. Lisaks sellele võivad Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 5 kohaselt toimuda sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kavatseva liikmesriigi, teiste liikmesriikide, eelkõige nende, keda selline meede otseselt puudutab, ja komisjoni ühised kohtumised eesmärgiga korraldada asjakohasel juhul liikmesriikidevahelist vastastikust koostööd. Kontakte naaberliikmesriikidega tuleks kasutada selleks, et piirata vabale liikumisele avalduvat mõju.

(11)

Kuna sisepiiridel võib piirikontrolli ajutiselt taaskehtestada üksnes erandjuhul ja viimase abinõuna, peaksid liikmesriigid kõigepealt uurima, kas tuvastatud ohu tõhusaks vähendamiseks ei saaks kasutada muid meetmeid kui piirikontroll, ja otsustama taaskehtestada piirikontrolli asjaomastel sisepiiridel üksnes viimase abinõuna, kui piiriülest liiklust vähem piiravatest meetmetest ei piisa tuvastatud ohtudele reageerimiseks. Kui asjaomane liikmesriik esitab Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 1 kohase teate, tuleks selles esitada kõnealuse kaalutlemise tulemused ja põhjused, miks otsustati piirikontroll taaskehtestada.

(12)	Sellega seoses peaksid liikmesriigid tegema kõik vajalikud pingutused, et paremini ja täies ulatuses rakendada komisjoni 12. mai 2017. aasta soovitus proportsionaalsete politseikontrollide ja politseikoostöö kohta Schengeni alal (C(2017) 3349 final).

(13)	Käesoleva soovituse rakendamisel tuleks täielikult austada põhiõigusi.

(14)	Käesolev soovitus peaks olema adresseeritud kõikidele Schengeni riikidele, kelle suhtes on siduv Euroopa Parlamendi ja nõukoug määruse (EL) 2016/399 (2) III jaotis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

VABALE LIIKUMISELE AVALDUVA MÕJU PIIRAMINE

Selleks, et leida õige tasakaal vajaduse vahel kaitsta avalikku korda või sisejulgeolekut liikmesriikides ning sisepiirikontrollita ala eeliste vahel, peaksid liikmesriigid, kes kavatsevad ajutiselt taaskehtestada kontrolli sisepiiridel, võtma hoolikalt arvesse ja regulaarselt hindama järgmisi aspekte, kui nad vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 26 hindavad Schengeni piirieeskirjade artiklite 25 ja 28 kohase sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise vajadust ja proportsionaalsust:

a)	piirikontrolli taaskehtestamise tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal;

b)	piirikontrolli taaskehtestamise tõenäoline mõju siseturule.

Selleks peaksid liikmesriigid, kes kavatsevad ajutiselt taaskehtestada kontrolli sisepiiridel, Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 1 kohases teates esitama hindamise tulemused selle kohta, millist mõju avaldab kavandatav sisepiirikontrolli taaskehtestamine või pikendamine vabale liikumisele ja siseturule.

Liikmesriigid, kes kavatsevad ajutiselt taaskehtestada kontrolli sisepiiridel, peaksid hoiduma meetmetest, mis ei ole põhjendatud seoses avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohuga. Näiteks peaksid nad ajutiselt taaskehtestama piirikontrolli üksnes sisepiiri nendel lõikudel, kus see on tingimata vajalik tuvastatud ohule reageerimiseks.

JAGATUD VASTUTUS JA KOOSTÖÖ

Pidades silmas eesmärki piirata vabale liikumisele avalduvat mõju, peaksid liikmesriigid, kes kavatsevad ajutiselt taaskehtestada kontrolli sisepiiridel, tegema järgmist:

a)	konsulteerima varakult liikmesriikidega, keda kavandatav piirikontrolli taaskehtestamine mõjutab;

b)	tegema tihedat ja püsivat koostööd, mis võimaldab piirikontrolli jooksvalt läbi vaadata ja kohandada vastavalt sellele, kuidas muutuvad vajadused ja olukord kohapeal;

c)	olema vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel valmis üksteist abistama piirikontrolli tõhusaks teostamiseks.

MUUDE MEETMETE KASUTAMINE

Selleks et tagada, et sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist kasutatakse üksnes viimase abinõuna olukorras, kus muude meetmetega ei ole võimalik asjakohaselt reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale tõsisele ohule, peaksid liikmesriigid täies ulatuses rakendama komisjoni 12. mai 2017. aasta soovituse proportsionaalsete politseikontrollide ja politseikoostöö kohta Schengeni alal (C(2017) 3349 final).

Brüssel, 3. oktoober 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dimitris AVRAMOPOULOS

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

7.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 259/28

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2017/1805,

3. oktoober 2017,

riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta

Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise raamistiku ülesehitamine

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Riigihanked on vahend, millega võib saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu. Sellel võib olla märkimisväärne majanduslik mõju (1) tänu selle panusele majanduskasvu, töökohtade loomist ja piiriülest kaubandust käsitlevasse komisjoni tegevuskavasse. Tõhusad, tulemuslikud ja konkurentsivõimelised riigihanked on hästi toimiva ühtse turu proovikivi ja üks olulisemaid Euroopa investeeringute kanaleid (2).

(2)

2014. aastal vastu võetud riigihankedirektiividega (3) antakse liikmesriikidele töövahendite kogum, mis võimaldab neil kasutada riigihankeid tõhusamalt ja strateegilisemalt. Nüüd seisavad aga riigihangete ees uued väljakutsed: üha enam oodatakse, et nad pakuksid üha piiratuma eelarve tingimustes avaliku raha eest parimat hinna ja kvaliteedi suhet, kasutaksid digitaalmajandusele ülemineku ja arenevate turgude võimalusi, annaksid strateegilise panuse horisontaalsetesse poliitikaeesmärkidesse ja ühiskondlikesse väärtustesse, nagu innovatsioon, sotsiaalne kaasatus ning majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkus, tagaksid suurima võimaliku juurdepääsu ja ilmutaksid vastutustunnet ebatõhususe, jäätmete, eeskirjade rikkumise, pettuste ja korruptsiooni minimeerimise ja vastutustundlike tarneahelate loomise näol.

(3)

Riigihanke-eeskirjade tõhus kohaldamine on vaja tagada kõigil tasanditel, et kasutada parimal viisil ära seda Euroopa investeeringute olulist hooba, nagu on öeldud Euroopa investeerimiskavas, (4) ja et saavutada tugevam ühtne turg, nagu nõuti president Junckeri 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Tõhusus on riigihangetes ühtlasi üks parandamist vajavaid valdkondi, mida jälgitakse Euroopa poolaasta protsessis.

(4)

Seepärast tuleb tagada avalike vahendite kõige tõhusam kasutamine ja avaliku sektori hankijatel peab olema võimalik teha hankeid kõige kõrgemate professionaalsuse normide kohaselt. Professionaalsuse suurendamine ja toetamine riigihangete korraldajate hulgas võib aidata süvendada riigihangete mõju kogu majandusele (5).

(5)

Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise eesmärk on üldise arusaamise kohaselt kajastada hankeid korraldavate või neis osalevate inimeste kutseoskuste ja -pädevuste, teadmiste ja kogemuste kogu skaala üldist paranemist (6). See hõlmab niisiis töövahendeid ja tuge, aga ka institutsioonide poliitika struktuuri, mida on vaja, et teha seda tööd efektiivselt ja saada tulemusi (7). Seetõttu peaks tulemuslik kutseliseks muutmise poliitika põhinema üldisel strateegilisel lähenemisel, millel on kolm järgmist üksteist täiendavat eesmärki.

Kutseliseks muutumiseks sobiva poliitilise struktuuri väljaarendamine: et saavutada tegelikku mõju, peaks igasugune kutseliseks muutumise poliitika saama arvestada kõrgetasemelise poliitilise toetusega. See tähendab selget vastutuste ja ülesannete määramist institutsioonidele kesksel poliitilisel tasandil, jõupingutuste toetamist kohalikul, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil, jätkuvuse tagamist läbi poliitiliste tsüklite, kasutades vajaduse korral institutsioonilisi struktuure, mis soodustavad spetsialiseerumist, agregeerumist ja teadmiste jagamist.

II.

Inimressursid – riigihankespetsialistide väljaõppe ja karjäärijuhtimise parandamine: riigihankespetsialistidel, st neil, kes osalevad kaupade, teenuste ja ehitustööde hankimisel, aga ka audiitoritel ja riigihankejuhtumite läbivaatamise eest vastutavatel ametiisikutel peab olema õige ja neile nende vastutustasandil vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe, oskused ja kogemused. See tähendab kogenud, oskuslike ja motiveeritud töötajate leidmist, neile vajaliku koolituse ja pideva kutsealase arengu pakkumist, aga ka sellise karjääristruktuuri ja selliste stiimulite väljatöötamist, mis teeksid riigihankealased ametikohad ligitõmbavaks ja motiveeriksid avalikke teenistujaid strateegilisi tulemusi saavutama.

III.

Süsteemid – riigihangetega kutsetegevusena tegelemist toetavate töövahendite ja meetodite pakkumine: riigihankespetsialistidel peavad olema olemas õiged töövahendid ja tugi, et nad saaksid tegutseda tõhusalt ja saavutada iga hanke puhul parima hinna ja kvaliteedi suhte. Selleks tuleb tagada, et neile oleksid kättesaadavad töövahendid ja protsessid, mis võimaldavad korraldada arukaid hankeid, näiteks: e-riigihanke töövahendid, juhised, käsiraamatud, mallid ja koostöövahendid koos vastava koolituse, toe ja oskusteabe, teadmiste ühtekoondamise ja heade tavade vahetusega.

(6)

Käesolevas soovituses (8) innustatakse liikmesriike arendama ja rakendama kutseliseks muutumise poliitikat, pakkudes neile kaalumiseks võrdlusraamistikku (9). Käesoleva algatuse soovitud tulemus on aidata liikmesriikidel ehitada välja kutseliseks muutumise poliitika, et tõsta riigihangete profiili, suurendada nende mõju ja toimejõudu ning parandada nende mainet avalike eesmärkide saavutamisel.

(7)

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele ja nende avaliku halduse asutustele peamiselt riiklikul tasandil. Samas peaksid liikmesriigid oma tsentraliseeritud või detsentraliseeritud hankesüsteemide raames innustama ja toetama avaliku sektori/võrgustiku sektori hankijaid kutseliseks muutumise algatuste teostamisel. Seetõttu peaksid liikmesriigid juhtima kõikide tasandite riigihangete eest vastutavate organite ning audiitoreid ja riigihankejuhtumite läbivaatamise eest vastutavaid ametnikke välja õpetavate organite tähelepanu käesolevale soovitusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I. RIIGIHANKEVALDKONNA KUTSELISEKS MUUTMISE POLIITIKA PIIRITLEMINE

Liikmesriigid peaksid välja töötama ja ellu viima riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise pikaajalised strateegiad, mis on kohandatud spetsiaalselt nende vajadustele, ressurssidele ja haldusstruktuurile ning mis on kas eraldiseisvad strateegiad või osa laiemast avaliku halduse kutseliseks muutmise poliitikast. Selle eesmärk on meelitada ligi, arendada ja hoida tööoskusi, keskenduda tulemustele ja strateegilistele väljunditele ning kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid töövahendeid ja -tehnikaid. Need strateegiad peaksid vastama järgmistele tingimustele:

a)	need peaksid olema suunatud kõikidele hankeprotsessis osalejatele ning need tuleks välja töötada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kaasava protsessi kaudu;

b)	neid tuleks kohaldada kooskõlastatult teiste poliitikavaldkondadega üle kogu avaliku sektori ning

c)	nende puhul tuleks tutvuda teistes liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil toimuvate arengutega.

Samuti peaksid liikmesriigid innustama ja toetama avaliku sektori/võrgustiku sektori hankijaid riiklike kutseliseks muutumise strateegiate elluviimisel, kutseliseks muutumise algatuste väljatöötamisel, aga samuti sobiva institutsionaalse struktuuri ja koostöö arendamisel koordineerituma, tõhusama ja strateegilisema hankekorra väljatöötamiseks, mis põhineks muu hulgas järgmisel:

a)	tihedam koostöö asjaomaste talituste vahel ja avaliku sektori/võrgustiku sektori hankijate vahel ning

b)	koolitusasutuste, kesksete hankijate ja riigihangetele suunatud kutseorganisatsioonide erialateadmised ja tugi.

II. INIMRESSURSID – VÄLJAÕPPE JA KARJÄÄRIJUHTIMISE PARANDAMINE

Liikmesriigid peaksid selgitama välja ja määrama kindlaks baasoskused ja -pädevused, mis peaksid olemas olema ja milles peaks väljaõpe olema kõikidel riigihankespetsialistidel, niihästi spetsiaalselt riigihangetega tegelevatel kui ka sellega seotud ülesandeid täitvatel ametnikel, aga ka kohtunikel ja audiitoritel, võttes arvesse hankeprojektide multidistsiplinaarsust; sellised on näiteks:

a)	oskus- ja pädevusraamistikud, mis toetavad töölevärbamis- ja karjäärijuhtimisprotsesse ja koolituskavade väljatöötamist, ning

b)	ühine üleeuroopaline riigihangete pädevusraamistik.

Liikmesriigid peaksid välja töötama asjakohased koolitusprogrammid (nii esma- kui ka elukestvaks õppeks), lähtudes andmete ja vajaduste hindamisest, aga ka pädevusraamistikest, kui sellised on olemas, näiteks:

a)	esmakoolituspakkumuse väljatöötamine ja/või väljatöötamise toetamine magistri- ja doktoriõppe tasemel ja muu algajataseme kutsekoolitus;

b)	mitmekülgse, suunatud ja kättesaadava elukestva õppe ja koolituse pakkumine ja/või toetamine;

c)	koolituspakkumise mitmekordistamine uuenduslike interaktiivsete lahenduste või e-õppe vahendite ja tiražeerimiskavade kaudu ning

d)	akadeemilise koostöö ja teadusuuringute kasutamine, et töötada riigihankelahenduste jaoks välja usaldusväärne teoreetiline alus.

Liikmesriigid peaksid samuti välja arendama spetsiaalselt riigihankeametnikele ette nähtud usaldusväärsed personalijuhtimis-, karjääriplaneerimis- ja motivatsiooniskeemid ja toetama selliste skeemide kasutuselevõttu avaliku sektori/võrgustiku sektori hankijate hulgas, eesmärgiga meelitada kvalifitseeritud töötajaid riigihangetega seotud ametitesse ja neid seal hoida ning julgustada spetsialiste saavutama riigihangetes paremat kvaliteeti ja kasutama strateegilisemaid lähenemisviise; sellised on näiteks:

a)	tunnustamis- ja/või sertifitseerimisskeemid, milles näidatakse selgelt ära riigihankefunktsioonid ja premeeritakse neid asjakohaselt;

b)	karjääristruktuurid, institutsionaalsed stiimulid ja poliitiline toetus, et saavutada strateegilisi tulemusi, ning

c)	auhinnad väljapaistva töö eest, et edendada häid tavasid sellistes valdkondades nagu innovatsioon, keskkonnasäästlikud ja sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked või korruptsioonivastane tegevus.

III. SÜSTEEMID – TÖÖVAHENDITE JA MEETODITE PAKKUMINE

Liikmesriigid peaksid soodustama ja toetama kättesaadavate IT-vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu, mis võib lihtsustada ja parandada hankesüsteemide toimimist, näiteks:

a)	teabele juurdepääsu võimaldamine, luues ühtseid internetiportaale;

b)	IT-vahendite väljatöötamine koos vastava koolitusega (nt mastaabisäästu, energiatõhususe või rühmatöö teemal) või vastavate turupõhiste lahenduste toetamine ning

digitaalmajandusele ülemineku strateegilise kontseptsiooni edendamine toodete ja teenuste standardimise, jagamise, taaskasutuse ja koostalitluse kaudu, eelkõige kasutades olemasolevaid ELi tasandil kättesaadavaid IT-lahendusi, (10) ent aidates kaasa ka selliste vahendite nagu riigihankealaste IKT-standardite veebikataloogi (11) väljatöötamisele.

Liikmesriigid peaksid toetama ja edendama ausameelsust individuaalsel ja institutsioonilisel tasandil kui ametialase käitumise olemuslikku elementi, pakkudes vahendeid, mis tagaksid nõuete järgimise ja läbipaistvuse, ning juhendeid eeskirjade rikkumise ärahoidmiseks, näiteks:

a)	kehtestades eetika- ja aukoodekseid;

b)	kasutades andmeid eeskirjade rikkumiste kohta tagasisidena, (12) et töötada välja vastavad koolitused ja juhendid ning propageerida enesepuhastust, ning

c)	töötades välja erijuhendeid, et hoida ära ja avastada pettusi ja korruptsiooni, sealhulgas rikkumistest teadaandmise kanalite kaudu.

Liikmesriigid peaksid andma juhtnööre, mille eesmärk on ühest küljest pakkuda õiguskindlust ELi ja siseriikliku õiguse või ELi rahvusvahelistest kohustustest tulenevate nõuete asjus, teisest küljest aga hõlbustada ja edendada strateegilist mõtlemist, äriotsuste tegemise oskust ja arukate/teadlike otsuste tegemist, näiteks:

a)	suunatud juhendmaterjalid, metoodika käsiraamatud, heade tavade ja kõige tavalisemate vigade kogumikud, mis on ajakohased, kasutajasõbralikud, kergesti kättesaadavad ja põhinevad sel alal töötavate inimeste kogemustel, ning

b)	standardmallid ja töövahendid mitmesuguste menetluste jaoks, näiteks keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid.

Liikmesriigid peaksid edendama heade tavade vahetamist ja pakkuma riigihangete alal töötavatele inimestele tuge, et tagada hankemenetluste professionaalsus, koostöövaim ja teadmiste edasiandmine, näiteks:

a)	andes tehnilist abi küsimustele vastavate kasutajatugede, abiliinide ja/või e-postiteenuste näol;

b)	korraldades seminare ja õpikodasid, et jagada teavet uute õiguslike arengute, poliitiliste prioriteetide ja heade tavade kohta, ning

c)	kutsudes riigihangetega tegelevaid inimesi looma veebifoorumites ja kutsealastes sotsiaalvõrgustikes oma kogukondi.

IV. KÄESOLEVA SOOVITUSE JÄRELMEETMED: ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

10.

On soovitatav, et kui liikmesriigid esitavad aruandeid direktiivi 2014/24/EL artikli 83, direktiivi 2014/23/EL artikli 45 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 alusel, teataksid nad komisjonile ka käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest.

Strasbourg, 3. oktoober 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, COM(2015) 550.

(2) Peaaegu pool ühtekuuluvusvahenditest kanaliseeritakse riigihangete kaudu. Aastatel 2014–2020 investeerib EL 325 miljardit eurot ehk ligikaudu kolmandiku ELi kogueelarvest Euroopa piirkondadesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, mille eesmärk on edendada majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet ning vähendada ebavõrdsust arengus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) („klassikaline direktiiv“), eelkõige selle artikli 83 lõige 4; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1) („kontsessioonide direktiiv“), eelkõige selle artikli 45 lõige 4; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243) („võrgustiku sektori direktiiv“), eelkõige selle artikli 99 lõige 4.

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale: „Euroopa investeerimiskava“ (COM(2014) 903).

(5) Ühtse turu strateegiale lisatud komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2015) 202) esitatud hinnangu kohaselt on võimalik majanduslik kasu, mis tuleneb probleemide lahendamisest kutseliseks muutumise kaudu, rohkem kui 80 miljardit eurot.

(6) See hõlmab riigihangetega tegelevate ja hankeprotsessi ükskõik millises etapis osalevate ametnike tööd kogu selle ulatuses, alates vajaduste väljaselgitamisest kuni lepingute haldamiseni, olgu siis tegemist keskasutuste, detsentraliseeritud asutuste või institutsioonidega, ametikohtadega, mis on konkreetselt määratud tegelema hangetega, või töötajatega, kes vastutavad lihtsalt teatavate hangetega seotud ülesannete eest.

(7) Vajadust arendada välja riigihangetega tegelev töötajaskond, kes oleks võimeline tagama pidevalt kulutasuvust, on rõhutatud ka OECD 2015. aasta soovituses riigihangete kohta. http://www.oecd.org/gov/ethics/OECD-Recommendation-on-Public-Procurement.pdf

(8) Komisjon ei kavatse kirjutada ette mingit konkreetset mudelit, vaid kutsuda liikmesriike ja asjaomaseid haldusasutusi sellekohaseid küsimusi lahendama. On selgesti näha, et igaüks on sellel reisil jõudnud eri etappi. Sellest hoolimata on uutes direktiivides nõutud, et liikmesriigid tagaksid, et a) teave ja juhised ELi riigihankeõiguse tõlgendamise ja kohaldamise kohta oleksid tasuta kättesaadavad, et aidata hankijaid ja ettevõtjaid, eriti VKEsid; ning et b) hankijatele oleks hankemenetluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel kättesaadav tugi.

(9) Soovitusele lisatakse liikmesriikidelt kogutud heade tavade ülevaade.

(10) Muu hulgas ühtne digivärav ja Euroopa ühendamise digitaalteenuste taristu elemendid (e-identiteet, e-allkiri, e-väljastus, e-arveldamine).

(11) https://joinup.ec.europa.eu/community/european_catalogue/

(12) Järgides seejuures andmekaitsealaseid õigusakte ja põhiõigust isikuandmete kaitsele.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 259

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. aastakäik 7. oktoober 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu ajutise kohaldamise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1798, 2. juuni 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 kehakaalu alandamiseks kasutatavate päevatoidu asendajate koostise ja teabe erinõuete osas ( 1 )	2
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1799, 12. juuni 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemisega teatavate kolmandate riikide keskpankade suhtes tehingute puhul, mille eesmärk on viia ellu raha-, valuuta- ja finantsstabiilsuspoliitikat ( 1 )	11
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1800, 29. juuni 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 151/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012) ( 1 )	14
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1801, 13. juuli 2017, millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/2250 (millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres ja ICESi IIa rajooni liidu vetes) teatavaid keeleversioone	18
		OTSUSED
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2017/1802, 28. september 2017, millega nimetatakse ametisse Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) juht (EUPOL COPPS/1/2017)	20
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2017/1803, 3. oktoober 2017, milles käsitletakse seaduslike võimaluste parandamist rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2017) 6504 all)	21
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2017/1804, 3. oktoober 2017, Schengeni piirieeskirjade nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Schengeni ala sisepiiridel	25
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2017/1805, 3. oktoober 2017, riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta — Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise raamistiku ülesehitamine ( 1 )	28


	(1) EMPs kohaldatav tekst