ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 258
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
6. oktoober 2017

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/1792, 29. mai 2017, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

1

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/1793, 15. september 2017, millega muudetakse otsust (EL) 2017/1792 Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

3

 

 

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping

4

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1794, 5. oktoober 2017, millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2018. eelarveaastaks

22

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1795, 5. oktoober 2017, millega kehtestatakse Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõpetatakse uurimine Serbiast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes

24

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1796, 5. oktoober 2017, millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 sätestatud kvootide alusel 2018. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside jaotuskoefitsient

124

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2017/1797, 23. mai 2017, riigiabi kavad SA.42393 (2016/C) (ex 2015/N), mida Saksamaa rakendas teatud lõpptarbijatele (koostootmise lisatasu vähendamine) ning SA.47887 (2017/N), mida Saksamaa kavatseb rakendada, et laiendada koostootmise toetuskava seoses suletud võrkudes kasutatavate koostootmisjaamadega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 3400 all)  ( 1 )

127

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

6.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1792,

29. mai 2017,

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 21. aprillil 2015 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega edasikindlustust käsitleva lepingu üle. Läbirääkimised viidi edukalt lõpule läbirääkimiste juhtide vahel kirjade vahetamise teel 12. jaanuaril 2017.

(2)

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping („leping“) tuleks allkirjastada.

(3)

Selleks et võimaldada lepingu alusel luua ühiskomitee, millest saab liidu ja Ameerika Ühendriikide jaoks lepingu nõuetekohase rakendamise kohta teabe vahetamise foorum, ning et lubada liidu järelevalveasutustel rakendada kindlustusgrupi järelevalve valdkonnas ühtlustatud tegevuspõhimõtteid, mis on juba võimalik selles valdkonnas praegu kehtiva liidu õigusraamistiku alusel, tuleks lepingu artikleid 4 ja 7 kohaldada ajutiselt kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustuse usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Lepingu artikleid 4 ja 7 kohaldatakse ajutiselt vastavalt lepingu artiklitele 9 ja 10 (1) kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Komisjon esindab liitu lepingu artiklis 7 sätestatud ühiskomitees, olles enne ära kuulanud nõukogu finantsteenuste töörühma arvamuse, ning teavitab kõnealust töörühma vastavalt vajadusele, ent vähemalt kord aastas lepingu rakendamisel tehtud edusammudest.

Artikkel 5

Liidu nimel võetavad seisukohad määratakse kindlaks vastavalt aluslepingutele ja seega nõukogu poolt, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CARDONA

(1)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

6.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/3

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1793,

15. september 2017,

millega muudetakse otsust (EL) 2017/1792 Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 21. aprillil 2015 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega edasikindlustust käsitleva lepingu üle. Läbirääkimised viidi edukalt lõpule läbirääkimiste juhtide vahel kirjade vahetamise teel 12. jaanuaril 2017.

(2)

Lepingu ingliskeelne versioon tuleks Euroopa Liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval. Seetõttu tuleks otsust (EL) 2017/1792 (1) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (EL) 2017/1792 muudetakse järgmiselt:

1)

artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel alla kirjutama lepingule ning samuti Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele kirjavahetusele seoses keelte kasutamise korraga. Lepingule ja kirjavahetusele allakirjutamine toimub samal ajal.“;

2)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Allkirjastatakse lepingu ingliskeelne versioon. Vastavalt liidu õigusele koostab liit lepingu ka bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Nimetatud täiendavad keeleversioonid tuleks autentida diplomaatiliste nootide vahetamise teel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Kõik autenditud versioonid on samaväärsed.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 15. september 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1)  Nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/1792 Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

6.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/4

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev

KAHEPOOLNE LEPING

Käesoleva lepingu pooled Euroopa Liit (edaspidi „EL“) ja Ameerika Ühendriigid (edaspidi „Ühendriigid“),

jagades eesmärki kaitsta kindlustus- ja edasikindlustusvõtjaid ning teisi tarbijaid, austades kummagi lepingupoole kindlustuse ja edasikindlustuse järelevalve- ja õigussüsteemi,

kinnitades, et Ameerika Ühendriikide jaoks tagavad Euroopa Liidus kohaldatavad usaldatavusnõuded koos käesolevas lepingus sätestatud nõuete ja kohustustega retrotsessioonide ja kindlustusgrupi järelevalve valdkonnas kindlustusvõtjate ja teiste tarbijate kaitse taseme, mis on kooskõlas 2010. aasta föderaalse kindlustusameti seadusega (Federal Insurance Office Act),

kinnitades üha suuremat vajadust ELi ja Ühendriikide järelevalveasutuste vahelise koostöö, sealhulgas konfidentsiaalse teabe vahetamise järele, võttes arvesse kindlustus- ja edasikindlustusturgude üha suuremat globaliseerumist,

võttes arvesse, et piiriülese koostööga seotud praktiline kord on ülioluline kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate järelevalve tagamiseks nii stabiilsetel kui ka kriisiaegadel,

võttes arvesse kummagi lepingupoole õigusraamistiku kohta vahetatud teavet ning olles hoolikalt kaalunud kõnealuseid raamistikke,

võttes teadmiseks kindlustuse ja edasikindluse õigusraamistike kohaldamisel õiguskindluse suurendamisest saadavad hüved kummagi lepingupoole territooriumil tegutsevate kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate jaoks,

kinnitades edasikindlustuslepingute riskimaandamise mõju piiriüleses kontekstis, kui täidetud on kohaldatavad usaldatavusnõuded, ja võttes arvese kindlustusvõtjate ja teiste tarbijate kaitset,

kinnitades, et kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate kindlustusgrupi järelevalve võimaldab järelevalveasutustel teha mõistlikke otsuseid kõnealuste kindlustusgruppide finantsseisundi kohta,

kinnitades vajadust mõlema lepingupoole territooriumil tegutsevasse kindlustusgruppi kuuluvate kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate hindamise või kindlustusgrupi kapitalinõude järele ning et kindlustusgrupi kapitalinõue või hindamine ülemaailmse emaettevõtja tasandil saab põhineda päritoluriigist lepingupoole lähenemisviisil,

kinnitades spetsifikatsioonide olulisust kindlustusgrupi kapitalinõude jaoks või kindlustusgrupi järelevalve hindamise jaoks ning olenevalt olukorrast selle olulisust, et järelevalveasutus võtab kõnealuse nõude või hindamise alusel parandus- või ennetusmeetmed või muud vastumeetmed, ning

julgustades järelevalveasutusi vahetama teavet, et teha kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate järelevalvet kindlustusvõtjate ja teiste tarbijate huvides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesolevas lepingus käsitletakse järgmist:

a)

eritingimuste alusel ülevõtvale edasikindlustusandjale, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on teise lepingupoole territooriumil, lepingupoole või tema järelevalveasutuste kehtestatud selle kohapeal viibimise nõude kaotamine, mis on edasikindlustusvõtjaga, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on selle lepingupoole territooriumil, edasikindlustuslepingu sõlmimise või edasikindlustusvõtjal kõnealuse edasikindlustuslepingu riski maandamise krediidi või edasikindlustuse krediidi arvesse võtmise lubamise eeltingimus;

b)

eritingimuste alusel ülevõtvale edasikindlustusandjale, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on teise lepingupoole territooriumil, lepingupoole või tema järelevalveasutuste kehtestatud nende tagatisnõuete kaotamine, mis on edasikindlustusvõtjaga, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on selle lepingupoole territooriumil, edasikindlustuslepingu sõlmimise või edasikindlustusvõtjal kõnealuse edasikindlustuslepingu riski maandamise krediidi või edasikindlustuse krediidi arvesse võtmise lubamise eeltingimus;

c)

vastuvõtva ja lähtekohast lepingupoole järelevalveasutuste roll seoses sellise kindlustus- või edasikindlustusgrupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega, mille ülemaailmne emaettevõtja asub lähtekohast lepingupoole territooriumil, sealhulgas eritingimuste alusel i) vastuvõtva lepingupoole ülemaailmse emaettevõtja tasandil kindlustuse solventsuse ning kapitali, juhtimise ja aruandluse usaldatavusnõuete kaotamine ning ii) otsus, mille kohaselt lähtekohast lepingupoole järelevalveasutus ja mitte vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus teeb kindlustusgrupi ülemaailmset usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, piiramata kindlustus- või edasikindlustusgrupi vastuvõtva lepingupoole poolt oma territooriumil tehtavat kindlustusgrupi järelevalvet emaettevõtja tasandil, ning

d)

lepingupoolte vastastikune toetus kummagi lepingupoole järelevalveasutuste vahel teabe vahetamisele ja kõnealuse teabevahetuse jaoks soovitatavad tavad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „edasikindlustusvõtja“– kindlustusandja või edasikindlustusandja, kes on edasikindlustuslepingu alusel teenust osutava ülevõtva edasikindlustusandja vastaspool;

b)   „tagatis“– varad, näiteks raha ja akreditiivid, mille edasikindlustusandja on pantinud edasikindlustusvõtjale või teisele edasikindlustusandjale, et garanteerida või tagada edasikindlustuslepingu alusel ülevõtvale edasikindlustusandjale tekkivad kohustused edasikindlustusvõtja ees;

c)   „edasikindlustuslepingute riski maandamise krediit või edasikindlustuse krediit“– edasikindlustusvõtja õigus tunnustada usaldatavusnõuete õigusraamistiku alusel ülevõtvate edasikindlustusandjate tasumisele kuuluvaid summasid, mis on seotud edasikindlustatud riskide tasutud ja tasumata kahjudega, vastavalt varadena või kohustuste vähendamisena;

d)   „kindlustusgrupp“– kaks või enam ettevõtjat, kellest vähemalt üks on kindlustusandja või edasikindlustusandja, kusjuures ühel neist on kontroll ühe või enama kindlustusandja või edasikindlustusandja või muu reguleerimata ettevõtja üle;

e)   „kindlustusgrupi järelevalve“– järelevalveasutuse poolt kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi regulatiivse ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegemine, et kaitsta kindlustusvõtjaid ja teisi tarbijaid ning edendada finantsstabiilsust ja ülemaailmset koostööd;

f)   „lähtekohast lepingupool“– lepingupool, mille territooriumil asub kindlustusgrupi, edasikindlustusgrupi, kindlustusandja või edasikindlustusandja ülemaailmse emaettevõtja peakontor või tegutseb kõnealune emaettevõtja;

g)   „lähtekohast lepingupoole järelevalveasutus“– lähtekohaks oleva lepingupoole territooriumilt pärit järelevalveasutus;

h)   „vastuvõttev lepingupool“– lepingupool, mille territooriumil kindlustusgrupp, edasikindlustusgrupp, kindlustusandja või edasikindlustusandja tegutseb, aga mille territooriumil ei asu kindlustusgrupi, edasikindlustusgrupi, kindlustusandja või edasikindlustusandja ülemaailmse emaettevõtja peakontor ega tegutse kõnealune emaettevõtja;

i)   „vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus“– vastuvõtjaks oleva lepingupoole territooriumilt pärit järelevalveasutus;

j)   „kindlustusandja“– ettevõtja, kellel on luba või litsents alustada otsekindlustustegevust või sellega tegeleda;

k)   „emaettevõtja“– reguleeritud või reguleerimata ettevõtja, kes otseselt või kaudselt omab või kontrollib teist ettevõtjat;

l)   „isikuandmed“– kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

m)   „edasikindlustusandja“– ettevõtja, kellel on luba või litsents alustada edasikindlustustegevust või sellega tegeleda;

n)   „edasikindlustustegevus“– tegevus, mis seisneb kindlustusandja või teise edasikindlustusandja edasi antud riskide ülevõtmises;

o)   „edasikindlustusleping“– leping, mille alusel on ülevõttev edasikindlustusandja võtnud üle kindlustusandja või edasikindlustusandja riski;

p)   „järelevalveasutus“– kindlustus- ja edasikindlustustegevuse järelevalveasutus Euroopa Liidus või Ameerika Ühendriikides;

q)   „ettevõtja“– üksus, mis tegeleb majandustegevusega;

r)   „Ühendriikide osariik“– Ameerika Ühendriikide osariik, ühendus, territoorium või valdus, Columbia ringkond, Puerto Rico Ühendus, Põhja-Mariaani Ühendus, Ameerika Samoa, Guam või Ühendriikide Neitsisaared;

s)   „ülemaailmne“– kindlustusgrupi kõik toimingud ja tegevused, olenemata nende toimumiskohast, ning

t)   „ülemaailmne emaettevõtja“– kindlustusgrupi põhiemaettevõtja.

Artikkel 3

Edasikindlustus

1.   Kui lõikes 4 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, ei tee lepingupool ülevõtvale edasikindlustusandjale, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on teise lepingupoole territooriumil (artiklis 3 edaspidi „lähtekohast lepingupoole ülevõttev edasikindlustusandja“), edasikindlustusvõtjaga, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on asjaomase lepingupoole territooriumil (artiklis 3 edaspidi „vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtja“), edasikindlustuslepingu sõlmimise lubamise eeltingimusena järgmist ja tagab, et tema järelevalveasutused või mis tahes teised pädevad asutused ei tee seda samuti:

a)

mis tahes nõude säilitamine või kehtestamine, mille kohaselt tuleb anda tagatis seoses vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtja riskide ülekandmisega lähtekohast lepingupoole ülevõtvale edasikindlustusandjale, ning mis tahes nõude säilitamine või kehtestamine, mille kohaselt tuleb kõnealuse kaotatud tagatise kohta esitada aruandeid, või

b)

mis tahes uue nõude säilitamine või kehtestamine, millel on lähtekohast lepingupoole ülevõtvale edasikindlustusandjale sisuliselt sama regulatiivne mõju kui käesoleva lepingu alusel kaotatud tagatisnõuetel, ning mis tahes nõude säilitamine või kehtestamine, mille kohaselt tuleb kõnealuse kaotatud tagatise kohta esitada aruandeid,

mille tulemusena koheldakse punktis a või b kirjeldatud juhul lähtekohast lepingupoole ülevõtvaid edasikindlustusandjaid vähem soodsalt kui ülevõtvaid edasikindlustusandjaid, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjaga sama järelevalveasutuse territooriumil. Käesoleva lõikega ei keelata lepingupoolel, kelle territooriumil asub edasikindlustusvõtja peakontor või kus edasikindlustusvõtja tegutseb (artiklis 3 edaspidi „vastuvõttev lepingupool“), või tema järelevalveasutustel kohaldada nõudeid, mille alusel lubatakse lähtekohast lepingupoole ülevõtvatel edasikindlustusandjatel sõlmida edasikindlustuslepinguid vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjaga, kui sellise edasikindlustusvõtja ja sellise ülevõtva edasikindlustusandja vaheliste lepingute suhtes, mille peakontor asub või mis tegutsevad sama järelevalveasutuse territooriumil, kohaldatakse samu nõudeid.

2.   Kui lõikes 4 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, ei tee vastuvõttev lepingupool vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjale lähtekohast lepingupoole ülevõtva edasikindlustusandjaga sõlmitud edasikindlustuslepingute riski maandamise krediidi või edasikindlustuse krediidi võtmise lubamise eeltingimusena järgmist ja tagab, et tema järelevalveasutused või mis tahes teised pädevad asutused ei tee seda samuti:

a)

mis tahes nõude säilitamine või kehtestamine, mille kohaselt tuleb anda tagatis seoses vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtja riskide ülekandmisega lähtekohast lepingupoole ülevõtvale edasikindlustusandjale, ning mis tahes nõude säilitamine või kehtestamine, mille kohaselt tuleb kõnealuse kaotatud tagatise kohta esitada aruandeid, või

b)

mis tahes uue nõude säilitamine või kehtestamine, millel on lähtekohast lepingupoole ülevõtvale edasikindlustusandjale sisuliselt sama regulatiivne mõju kui käesoleva lepingu alusel kaotatud tagatisnõuetel, ning mis tahes nõude säilitamine või kehtestamine, mille kohaselt tuleb kõnealuse kõrvaldatud tagatise kohta esitada aruandeid,

mille tulemusena koheldakse punktis a või b kirjeldatud juhul lähtekohast lepingupoole ülevõtvaid edasikindlustusandjaid vähem soodsalt kui ülevõtvaid edasikindlustusandjaid, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjaga sama järelevalveasutuse territooriumil. Käesoleva lõikega ei keelata vastuvõtval lepingupoolel ega selle järelevalveasutustel kohaldada nõudeid, mille alusel lubatakse vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjal võtta lähtekohast lepingupoole ülevõtva edasikindlustusandjaga sõlmitud edasikindlustuslepingute riski maandamise või edasikindlustuse krediiti, kui sellise edasikindlustusvõtja ja sellise ülevõtva edasikindlustusandja vaheliste lepingute suhtes, mille peakontor asub või mis tegutsevad sama järelevalveasutuse territooriumil, kohaldatakse samu nõudeid.

3.   Kui lõikes 4 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, ei tee vastuvõttev lepingupool vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjaga edasikindlustuslepingu sõlmimise eeltingimusena või vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjal kõnealuse edasikindlustuslepingu riski maandamise krediidi või edasikindlustuse krediidi arvesse võtmise lubamise eeltingimusena järgmist ja tagab, et tema järelevalveasutused või mis tahes teised pädevad asutused ei tee seda samuti:

a)

mis tahes nõude säilitamine või kehtestamine, mille kohaselt peab lähtekohast lepingupoole ülevõttev edasikindlustusandja viibima kohapeal, või

b)

mis tahes uue nõude säilitamine või kehtestamine, millel on lähtekohast lepingupoole ülevõtvale edasikindlustusandjale sama regulatiivne mõju kui kohapeal viibimisel,

mille tulemusena koheldakse punktis a või b kirjeldatud juhul lähtekohast lepingupoole ülevõtvat edasikindlustusandjat vähem soodsalt kui ülevõtvat edasikindlustusandjat, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjaga sama järelevalveasutuse territooriumil või mille peakontor asub või mille tegevuskoht on vastuvõtva lepingupoole territooriumil ning mis on saanud litsentsi või loa tegutseda vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtja järelevalveasutuse territooriumil. Ühendriikide osariigi puhul tähendab käesoleva sätte otstarbel „luba tegutseda“ tegutsemise lubamist kõnealuses osariigis.

4.   Lõikeid 1–3 kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

ülevõtval edasikindlustusandjal on järgmine ja ta säilitab seda pidevalt:

i)

kui edasikindlustusvõtja peakontor asub ELis, siis vähemalt 226 miljonit eurot, ja kui edasikindlustusvõtja tegevuskoht on Ameerika Ühendriikides, siis vähemalt 250 miljonit Ühendriikide dollarit omavahendeid või kapitali ja ülejääki, mis on arvutatud selle lähtekoha jurisdiktsiooni metoodika kohaselt, või

ii)

kui ülevõttev edasikindlustusandja kuulub ühendusse, kuhu kuuluvad ka inkorporeeritud ja üksikud inkorporeerimata liikmed:

A)

minimaalsed kapitali ja ülejäägi ekvivalendid (ilma kohustusteta) või omavahendid vähemalt 226 miljonit eurot, kui edasikindlustusvõtja peakontor asub ELis, või 250 miljonit Ühendriikide dollarit, kui edasikindlustusvõtja tegevuskoht on Ameerika Ühendriikides, mis on arvutatud kooskõlas selle lähtekoha jurisdiktsioonis kohaldatava metoodikaga, ning

B)

keskfond, mille bilanss on vähemalt 226 miljonit eurot, kui edasikindlustusvõtja peakontor asub ELis, või 250 miljonit Ühendriikide dollarit, kui edasikindlustusvõtja tegevuskoht on Ameerika Ühendriikides;

b)

ülevõtval edasikindlustusandjal on järgmine ja ta säilitab seda pidevalt:

i)

solventsuse suhtarv 100 % solventsuskapitalinõudest Solventsus II alusel või 300 % autoriseeritud kontrolli tasandi riskipõhist kapitali, nagu on kohaldatav sellel territooriumil, kus asub ülevõtva edasikindlustusandja peakontor või kus ta tegutseb, või

ii)

kui ülevõttev edasikindlustusandja on ühendus, kuhu kuuluvad inkorporeeritud ja inkorporeerimata individuaalsed liikmed, siis solventsuse suhtarv 100 % solventsuskapitalinõudest Solventsus II alusel või 300 % autoriseeritud kontrolli tasandi riskipõhist kapitali, nagu on kohaldatav sellel territooriumil, kus asub ülevõtva edasikindlustusandja peakontor või kus ta tegutseb;

c)

ülevõttev edasikindlustusandja nõustub andma edasikindlustusvõtja territooriumil asuvale järelevalveasutusele võimalikult kiiresti kirjalikult teada järgmisest ja seda selgitama:

i)

tema kapital ja ülejääk või omavahendid langevad alla punktis a märgitud kohaldatava miinimumi või tema solventsuse või kapitali suhtarv langevad alla punktis b märgitud kohaldatava miinimumi või

ii)

tema vastu võetakse kohaldatava õiguse tõsise rikkumise tõttu regulatiivmeetmeid;

d)

ülevõttev edasikindlustusandja esitab vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutusele kirjaliku kinnituse, et ta nõustub selle territooriumi kohtute jurisdiktsiooniga, kus asub edasikindlustusvõtja peakontor või kus ta tegutseb, kooskõlas kõnealuse nõusoleku andmise suhtes kohaldatavate selle territooriumi nõuetega. Miski käesolevas lepingus ei piira ega muuda ühelgi viisil edasikindlustuslepingu poolte õigust leppida kokku alternatiivses vaidluste lahendamise mehhanismis;

e)

kui seda kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamise suhtes, siis kinnitab ülevõttev edasikindlustusandja kirjalikult vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutusele, et ta nõustub sellega, et kõnealune järelevalveasutus nimetatakse menetlusdokumentide otstarbel esindajaks. Vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus võib nõuda, et talle antakse kõnealune nõusolek ja see lisatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluvasse igasse edasikindlustuslepingusse;

f)

ülevõttev edasikindlustusandja esitab kirjaliku kinnituse, et ta nõustub tasuma kõigile edasikindlustusvõtja kasuks tehtud lõplikele otsustele vastavad summad, mis kuuluvad täitmisele otsuse tegemise territooriumil, kui nõutakse nende täitmist;

g)

ülevõttev edasikindlustusandja nõustub iga edasikindlustuslepingu puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut, et ta annab tagatise 100 % ulatuses ülevõtva edasikindlustusandja kohustustest, mis tulenevad vastavalt kõnealusele lepingule üle antud edasikindlustusest, kui ülevõttev edasikindlustusandja hoidub lõpliku otsuse täitmisest, mis on täidetav selle tegemise territooriumi õigusaktide alusel, või vahekohtuotsuse nõuetekohasest täitmisest, olenemata sellest, kas see tehti edasikindlustusvõtja või selle kriisilahendusasutuse kasuks, kui see on kohaldatav;

h)

ülevõttev edasikindlustusandja või selle õiguseellane või -järglane esitab vajaduse korral vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutusele tema taotluse korral järgmised dokumendid:

i)

edasikindlustuslepingu sõlmimisele eelneva kahe aasta kohta ja seejärel igal aastal oma auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded kooskõlas oma peakontori asukoha territooriumil kohaldatava õigusega, sealhulgas välisauditi aruanne;

ii)

edasikindlustuslepingu sõlmimisele eelneva kahe aasta kohta solventsuse ja finantsseisundi aruanne või aktuaari arvamus, kui see esitatakse ülevõtva edasikindlustusandja järelevalveasutusele;

iii)

enne edasikindlustuslepingu jõustumist ja seejärel maksimaalselt kaks korda aastas ajakohastatud loetelu kõigist 90 päeva või kauem tasumata ja vaidlustatud edasikindlustusnõuetest seoses edasikindlustusvõtjalt üle võetud edasikindlustusega edasikindlustusvõtja jurisdiktsioonis ning

iv)

enne edasikindlustuslepingu jõustumist ja seejärel maksimaalselt kaks korda aastas teave ülevõtva edasikindlustusandja edasikindlustuse kohta edasikindlustusvõtjate alusel, ülevõetud edasikindlustuse kohta ülevõtvate edasikindlustusandjate alusel ning tasutud ja tasumata kahjule vastava sissenõutava edasikindlustuse kohta ülevõtvate edasikindlustusandjate alusel, et oleks võimalik hinnata lõike 4 punktis i kehtestatud kriteeriume;

i)

ülevõttev edasikindlustusandja tasub edasikindlustuslepingute alusel tekkivad nõuded alati võimalikult kiiresti. Nõue ei ole tasutud võimalikult kiiresti, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:

i)

järelevalveasutusele teatatud andmete kohaselt on vaidlustatud ja ollakse võlgu rohkem kui 15 % edasikindlustuse sissenõutavatest summadest;

ii)

rohkem kui 15 % edasikindlustusandja edasikindlustusvõtjatest või edasikindlustusandjatest on 90 päeva või kauem võlgu edasikindlustuse sissenõutavaid summasid, mis ei ole vaidlustatud ja mis ületavad iga edasikindlustusvõtja puhul 90 400 eurot, kui ülevõtva edasikindlustusandja peakontor asub ELis, või 100 000 Ühendriikide dollarit, kui ülevõtva edasikindlustusandja tegevuskoht on Ameerika Ühendriigid, või

iii)

vaidlustamata tasutud kahju edasikindlustuse sissenõutavate summade koondsumma, mis ollakse võlgu 90 päeva või kauem, ületab 45 200 000 eurot, kui ülevõtva edasikindlustusandja peakontor asub ELis, või 50 000 000 Ühendriikide dollarit, kui ülevõtva edasikindlustusandja tegevuskoht on Ameerika Ühendriikides;

j)

ülevõttev edasikindlustusandja kinnitab, et ta ei osale parajasti üheski maksejõuetuseelses restruktureerimismenetluses (solvent scheme of arrangement), mis hõlmab vastuvõtva lepingupoole edasikindlustusvõtjaid, ning nõustub teavitama edasikindlustusvõtjat ja selle järelevalveasutust ning andma edasikindlustusvõtjale 100 % tagatise kooskõlas menetluse tingimustega, kui ülevõttev edasikindlustusandja peaks sellesse menetlusse sattuma;

k)

kui tema suhtes on algatatud kriisilahendus-, pankrotivara haldamise või likvideerimismenetlus, siis võib edasikindlustusvõtja või tema esindaja nõuda ning kui asjaomane kohus, kus käib kriisilahendus-, pankrotivara haldamise või likvideerimismenetlus, peab seda asjakohaseks, siis saada kohtult määruse, millega nõutakse, et ülevõttev edasikindlustusandja annaks tagatise kõigile tasumata üleantud kohustustele, ning

l)

ülevõtva edasikindlustusandja lähtekohast lepingupoole järelevalveasutus kinnitab vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutusele igal aastal, et ülevõttev edasikindlustusandja täidab punkti b nõudeid.

5.   Miski käesolevas lepingus ei välista seda, et ülevõttev edasikindlustusandja annab järelevalveasutusele vabatahtlikult teavet.

6.   Kui ta on vastuvõttev lepingupool, siis tagab kumbki lepingupool seoses oma järelevalveasutustega, et kui vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus teeb kindlaks, et lähtekohast lepingupoole ülevõttev edasikindlustusandja ei vasta enam ühele lõikes 4 loetletud tingimusele, siis kehtestab vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus mõne lõigetes 1–3 sätestatud nõude ainult juhul, kui vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus järgib allpool punktides a–c sätestatud menetlust:

a)

enne mis tahes sellise nõude kehtestamist võtab vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus ühendust ülevõtva edasikindlustusandjaga ja kui ei ole tegemist eriolukorraga, mille puhul on kindlustusvõtja jaoks ja teistel tarbijakaitse kaalutlustel vajalik lühem tähtaeg, annab ta ülevõtvale edasikindlustusandjale 30 päeva alates puudujäägi kõrvaldamise kava esitamise esialgse teate saatmisest ning 90 päeva alates puudujäägi kõrvaldamise esialgsest teatest ning teavitab lähtekohast lepingupoole järelevalveasutust;

b)

vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus võib kehtestada mõne lõigetes 1–3 sätestatud nõuetest ainult juhul, kui kõnealuse 90 päeva või punktis a sätestatu kohaselt eriolukorras lühema tähtaja möödumisel on vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus seisukohal, et ülevõttev edasikindlustusandja ei ole võtnud asjakohaseid või piisavaid meetmeid, ning

c)

lõigetes 1–3 sätestatud nõude kehtestamist on selgitatud kirjalikult ja sellest on antud teada asjaomasele ülevõtvale edasikindlustusandjale.

7.   Kohaldatava õiguse ja käesoleva lepingu tingimuste kohaselt ei piira ega muuda miski käesolevas artiklis ühelgi viisil edasikindlustuslepingu osaliste õigust leppida kokku tagatise nõudes või edasikindlustuslepingu teistes tingimustes.

8.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ainult nende edasikindlustuslepingute suhtes, mis on sõlmitud, mida on muudetud või uuendatud vastavalt käesolevale artiklile tagatist vähendava meetme jõustumise kuupäeval või pärast seda ja ainult seoses kantud kahjuga ja teatatud eraldistega enne ja pärast i) meetme võtmise kuupäeva või ii) kõnealuse uue edasikindlustuslepingu või edasikindlustuslepingu muudatuse või uuenduse jõustumiskuupäeva (nimetatud kuupäevadest hilisem). Miski käesolevas lepingus ei piira ega muuda ühelgi viisil edasikindlustuslepingu osaliste õigust pidada kõnealuse edasikindlustuslepingu asjus uusi läbirääkimisi.

9.   Käesoleva lepingu lõpetamise korral suurema selguse tagamiseks ei takista miski käesolevas lepingus järelevalveasutustel või teistel pädevatel asutustel nõudmast vastuvõtva lepingupoole ülevõtvate edasikindlustusandjate kohapeal viibimist või nõudmast, et antaks tagatis ja kehtestataks sellega seotud nõuded või täidetaks kohaldatava õiguse muid sätteid, mis on seotud käesolevas lepingus kirjeldatud edasikindlustuslepingutega kehtestatud mis tahes kohustustega.

Artikkel 4

Kindlustusgrupi järelevalve

Artiklite 9 ja 10 kohaldamiseks kehtestavad lepingupooled kindlustusgrupi järelevalve järgmised tavad.

a)

Piiramata punktide c–h kohaldamist ja osalemist järelevalvekolleegiumites, kohaldavad lähtekohast lepingupoole järelevalveasutused lähtekohast lepingupoole kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi suhtes ainult ülemaailmse kindlustusgrupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, mis hõlmab ülemaailmse kindlustusgrupi juhtimist, solventsust, kapitali ja vastavat aruandlust, ning ükski vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus ei kohalda kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ülemaailmse emaettevõtja tasandil kindlustusgrupi järelevalvet.

b)

Piiramata punkti a kohaldamist võib vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus kasutada lähtekohast lepingupoole kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi järelevalvet, nagu on sätestatud punktides c–h. Vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutused võivad teha vajaduse korral kindlustusgrupi järelevalvet seoses lähtekohast lepingupoole kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupiga järelevalveasutuste territooriumil asuva emaettevõtja tasandil. Vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutused ei tee muul viisil ülemaailmse kindlustusgrupi järelevalvet seoses lähekohast lepingupoole kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupiga, piiramata kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi järelevalvet vastuvõtva lepingupoole territooriumil oleva emaettevõtja tasandil.

c)

Kui kohaldatava õiguse alusel kohaldatakse lähtekohast lepingupoole kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi suhtes ülemaailmset riskijuhtimissüsteemi, mida tõendab ülemaailmse kindlustusgrupi oma riskide ja maksevõime hinnangu (edaspidi „ORSA“) esitamine, siis esitab ORSAt vajav lähtekohast lepingupoole järelevalveasutus ülemaailmse kindlustusgrupi ORSA kokkuvõtte

i)

viivitamatult vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutustele, kui nad on kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi järelevalvekolleegiumi liikmed, ning

ii)

kõnealuse kindlustusgrupi oluliste tütarettevõtjate või filiaalide vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutustele kõnealuste järelevalveasutuste taotluse korral.

Kui kohaldatava õiguse alusel ei kohaldata lähtekohast lepingupoole kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi suhtes ülemaailmset kindlustusgrupi ORSAt, siis esitab Ühendriikide osariigi või ELi liikmesriigi asjaomane järelevalveasutus võrdväärsed dokumendid, mis on koostatud kooskõlas lähtekohast lepingupoole järelevalveasutusele kohaldatava õigusega, nagu on osutatud eespool alapunktides i ja ii.

d)

Ülemaailmse kindlustusgrupi ORSA kokkuvõte või võrdväärsed dokumendid, nagu on sätestatud punktis c, sisaldavad järgimisi elemente:

i)

kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi riskijuhtimise raamistiku kirjeldus,

ii)

kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi riskipositsiooni hinnang ning

iii)

kindlustusgrupi riskikapitali hinnang ja ettevaatav solventsuse hinnang.

e)

Piiramata punkti a kohaldamist, kui ülemaailmse kindlustusgrupi ORSA kokkuvõte või kui see on kohaldatav, siis võrdväärsed dokumendid, nagu on sätestatud punktis c, näitavad tõsist ohtu kindlustusvõtja kaitsele või finantsstabiilsusele vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutuse territooriumil, siis võib kõnealune vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus võtta ennetus-, parandus- või muid vastumeetmeid seoses vastuvõtva lepingupoole territooriumil asuvate kindlustusandjate või edasikindlustusandjatega.

Enne kõnealuste meetmete võtmist konsulteerib vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi asjaomase lähtekohast lepingupoole järelevalveasutusega. Lepingupooled julgustavad järelevalveasutusi jätkama kindlustusgrupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve küsimustega tegelemist järelevalvekolleegiumides.

f)

Kindlustusgrupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve aruandlusnõuded, mis on kehtestatud vastuvõtva lepingupoole territooriumil kohaldatava õigusega, ei kehti kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ülemaailmse emaettevõtja tasandil, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud riskiga, et tõsiselt kahjustatakse kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ettevõtjate võimet maksta kahjunõudeid vastuvõtva lepingupoole territooriumil.

g)

Vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutusele jääb võimalus küsida ja saada kindlustusgrupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve otstarbel teavet tema territooriumil tegutsevalt kindlustusandjalt või edasikindlustusandjalt, mille ülemaailmse emaettevõtja peakontor asub lähtekohast lepingupoole territooriumil, kui vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus peab kõnealust teavet vajalikuks, et kaitsta kindlustusvõtjaid tõsise kahju või finantsstabiilsusele avalduva tõsise ohu eest või märkimisväärse mõju eest kindlustusandja või edasikindlustusandja võimele tasuda kahjunõudeid vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutuse territooriumil. Vastuvõtjaks olev järelevalveasutus tugineb kõnealuse teabe küsimisel usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kriteeriumidele ning väldib võimaluse korral liiaste ja kattuvate taotluste esitamist. Taotlust esitav järelevalveasutus annab kõnealusest taotlusest teada järelevalvekolleegiumile.

Piiramata punkti a kohaldamist, kui kindlustusandja või edasikindlustusandja ei täida kõnealust teabenõuet, siis võidakse vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutuse territooriumil võtta ennetus-, parandus- või muid vastumeetmeid.

h)

Seoses lähtekohast lepingupoole kindlustus- või edasikindlustusgrupi tegevusega vastuvõtva lepingupoole territooriumil, mille suhtes kohaldatakse kindlustusgrupi sellist kapitalihindamist lähtekohast lepingupoole territooriumil, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

kindlustusgrupi kapitalihinnang hõlmab ülemaailmset kindlustusgrupi kapitaliarvutust, mis väljendab riski kogu kindlustusgrupi tasandil, sealhulgas kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ülemaailmse emaettevõtja tasandil, mis võib mõjutada kindlustus- või edasikindlustustegevust ja teise lepingupoole territooriumil toimuvat tegevust, ning

ii)

selle lepingupoole territooriumil asuv järelevalveasutus, kus koostatakse kindlustusgrupi kapitalihinnang, nagu on märgitud eespool alapunktis i, võib võtta hinnangu alusel ennetus-, parandus- või muid vastumeetmeid, sealhulgas nõuda vajaduse korral kapitalimeetmete võtmist,

ei nõua vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus kindlustusgrupi kapitalihinnangut ega -nõuet kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ülemaailmse emaettevõtja tasandil, kooskõlas selle territooriumil kohaldatava õigusega.

Kui lähtekohast lepingupoole kindlustusandja või edasikindlustusandja suhtes kohaldatakse kindlustusgrupi kapitalinõuet lähtekohast lepingupoole territooriumil, siis ei kehtesta vastuvõtva lepingupoole järelevalveasutus kindlustusgrupi kapitalinõuet või -hinnangut kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ülemaailmse emaettevõtja tasandil.

i)

Piiramata käesoleva lepingu sätete kohaldamist ei piira käesolev leping ega ole mõeldud piirama ELi järelevalveasutuste õigust kasutada oma järelevalve ja regulatiivseid volitusi selliste üksuste või kindlustusgruppide suhtes, mis omavad või kontrollivad ELis krediidiasutusi, mis tegelevad ELis pangandusega või mille tõsised finantsraskused või tegevuse olemus, ulatus, suurus, mastaap, kontsentratsioon, omavaheline seotus või tegevuste komplekt võivad tõendatult ohustada ELi finantsstabiilsust, muu hulgas rakendades järgmisi õigusakte: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse

määrust (EL) nr 1093/2010, ning nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, või muud asjakohased õigus- ja haldusnormid.

Piiramata käesoleva lepingu sätete kohaldamist ei piira käesolev leping ega ole mõeldud piirama Ühendriikide asjaomase järelevalveasutuse õigust kasutada oma järelevalve ja regulatiivseid volitusi selliste üksuste või kindlustusgruppide suhtes, mis omavad või kontrollivad Ameerika Ühendriikides depositooriume, mis tegutsevad Ameerika Ühendriikides pangandusega või mille tõsised finantsraskused või tegevuse olemus, ulatus, suurus, mastaap, kontsentratsioon, omavaheline seotus või tegevuste komplekt võivad tõendatult ohustada Ameerika Ühendriikide finantsstabiilsust, muu hulgas rakendades volitusi vastavalt Ameerika Ühendriikide panga valdusettevõtja seadusele (Bank Holding Company Act – 12 U.S.C., § 1841 jj), koduomanike laenu seadusele (Home Owners' Loan Act – 12 U.S.C., § 1461 jj), rahvusvahelise panganduse seadusele (International Banking Act – 12 U.S.C., § 3101 jj), Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seadusele (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act – 12 U.S.C., § 5301 jj) või muudele asjakohastele õigusaktidele ja määrustele.

Artikkel 5

Teabevahetus

1.   Lepingupooled julgustavad järelevalveasutusi oma vastavates jurisdiktsioonides tegema koostööd, kui nad vahetavad teavet vastavalt lisaga kehtestatud tavadele. Lepingupooled mõistavad, et kõnealuste tavade kasutamine tõhustab koostööd ja teabe jagamist, tagades konfidentsiaalsuse kaitse kõrge taseme.

2.   Miski käesolevas lepingus ei käsitle nõudeid, mis võivad kehtida järelevalveasutuste poolsele isikuandmete vahetamisele.

Artikkel 6

Lisa

Käesoleva lepingu lisa on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 7

Ühiskomitee

1.   Lepingupooled moodustavad ühiskomitee, mis koosneb Ameerika Ühendriikide esindajatest ja Euroopa Liidu esindajatest ning millest saab lepingupoolte jaoks lepingu haldamise ja nõuetekohase rakendamise asjus konsulteerimise ja teabe vahetamise foorum.

2.   Lepingupooled konsulteerivad ühiskomitees käesoleva lepingu asjus järgmiselt:

a)

lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel, kui üks lepingupooltest teeb konsulteerimise ettepaneku;

b)

vähemalt korra 180 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise või ajutise kohaldamise kuupäeva (olenevalt sellest, kumb on varasem) ning seejärel kord aastas, kui lepingupooled ei otsusta teisiti;

c)

kui üks lepingupooltest esitab kohustusliku konsulteerimise kirjaliku taotluse ning

d)

kui üks lepingupooltest esitab kirjaliku teate lepingu lõpetamise kavatsuse kohta.

3.   Ühiskomitee võib käsitleda

a)

lepingu täitmisega seotud küsimusi;

b)

lepingu mõju lepingupoolte jurisdiktsioonidele, kindlustuse ja edasikindlustuse tarbijatele ning kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate äritegevusele;

c)

käesoleva lepingu muudatusi, mille kohta on teinud ettepaneku üks lepingupooltest;

d)

mis tahes küsimusi, mille puhul on konsulteerimine kohustuslik;

e)

teadet käesoleva lepingu lõpetamise kavatsuse kohta ning

f)

lepingupoolte otsustatud muid küsimusi.

4.   Ühiskomitee võib vastu võtta oma kodukorra.

5.   Ühiskomitee eesistuja on aasta kaupa kumbki lepingupool, kui ei otsustata teisiti. Ühiskomitee eesistuja võib ühiskomitee kokku kutsuda lepingupoolte otsustatud ajal ja viisil.

6.   Ühiskomitee võib oma töö lihtsustamiseks kokku kutsuda töörühmi.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev leping jõustub seitsmendal päeval pärast kuupäeva, mil lepingupooled teavitavad üksteist kirjalikult oma vastavate kohaldatavate sisenõuete täitmisest ja sisemenetluste lõpuleviimisest, või mõnel muul kuupäeval, milles lepingupooled kokku lepivad.

Artikkel 9

Lepingu täitmine

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise või ajutise kohaldamise kuupäevast (olenevalt sellest, kumb on varasem) kutsuvad lepingupooled asjaomaseid asutusi üles mitte võtma mingeid meetmeid, mis ei ole kooskõlas lepingu mõne tingimuse või kohustusega, sealhulgas tagatise ja kohapeal viibimise nõude kaotamisega vastavalt artiklile 3. See võib vajaduse korral hõlmata asjaomaste asutuste kirjavahetust käesolevat lepingut käsitlevatel teemadel.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumise või ajutise kohaldamise kuupäevast (olenevalt sellest, kumb on varasem) võtavad lepingupooled kõik vajalikud meetmed, et täita ja kohaldada käesolevat lepingut võimalikult kiiresti kooskõlas artikliga 10.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumise või ajutise kohaldamise kuupäevast (olenevalt sellest, kumb on varasem) julgustavad Ameerika Ühendriigid iga Ühendriikide osariiki võtma võimalikult kiiresti järgmisi meetmeid:

a)

käesoleva lepingu jõustumise või ajutise kohaldamise kuupäevale järgneval igal aastal edasikindlustuse täieliku krediidi võimaldamiseks iga Ühendriikide osariigi nõutud tagatissumma vähendamine 20 % võrra sellest tagatisest, mida Ühendriikide osariik nõudis enne käesoleva lepingu allkirjastamist 1. jaanuari seisuga, ning

b)

artikliga 3 kooskõlas olevate asjaomase Ühendriikide osariigi edasikindlustuse krediidi õigus- ja haldusnormide rakendamine kõnealuse artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt meetmete võtmise meetodina.

4.   Kui käesolev leping on jõustunud, siis alustavad Ameerika Ühendriigid hiljemalt käesoleva lepingu allkirjastamisele järgneva 42. kuu esimesel päeval oma õigus- ja haldusnormide alusel võimaliku ülimuslikkuse kindlaks määramise hindamist seoses mis tahes Ühendriikide osariigi kindlustusmeetmega, mis ei ole Ameerika Ühendriikide hinnangul kooskõlas käesoleva lepinguga ja mis põhjustab ELi kindlustusandjate või edasikindlustusandjate vähem soodsa kohtlemise võrreldes Ühendriikide kindlustusandjate või edasikindlustusandjatega, mis tegutsevad kõnealuses Ühendriikide osariigis, mis on saanud seal tegevusloa või millel on muul moel luba seal tegutseda. Kui käesolev leping on jõustunud, siis viivad Ameerika Ühendriigid hiljemalt käesoleva lepingu allkirjastamisele järgneva 60. kuu esimeseks päevaks oma õigus- ja haldusnormide alusel ellu vajaliku ülimuslikkuse kindlaks määramise seoses kõnealusele hindamisele kuuluva Ühendriikide osariigi kindlustusmeetmega. Käesoleva lõike kohaldamiseks seavad Ameerika Ühendriigid võimaliku ülimuslikkuse kindlaks määramise otstarbel prioriteediks need osariigid, millel on brutoarvestuses kõige rohkem üle antud edasikindlustust.

Artikkel 10

Lepingu kohaldamine

1.   Kui ei ole märgitud teisiti, hakatakse käesolevat lepingut kohaldama selle jõustumise kuupäeval või 60 kuu möödumisel käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevast (olenevalt sellest, kumb on hilisem).

2.   Piiramata artikli 8 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, kehtib järgmine:

a)

Euroopa Liit kohaldab käesoleva lepingu artiklit 4 ajutiselt kuni käesoleva lepingu jõustumise kuupäevani ning kohaldab seejärel artiklit 4, tagades, et järelevalveasutused ja teised pädevad asutused järgivad sellega kehtestatud tavasid alates selle kuu seitsmendast päevast, mis järgneb kuupäevale, kui lepingupooled on üksteist teavitanud, et käesoleva lepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalikud sisenõuded ja -menetlused on täidetud.

Ameerika Ühendriigid kohaldavad käesoleva lepingu artiklit 4 ajutiselt kuni käesoleva lepingu jõustumise kuupäevani ning kohaldavad seejärel artiklit 4, tehes selleks kõik jõupingutused ja julgustades järelevalveasutusi ja teisi pädevaid asutusi järgima sellega kehtestatud tavasid alates selle kuu seitsmendast päevast, mis järgneb kuupäevale, kui lepingupooled on üksteist teavitanud, et käesoleva lepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalikud sisenõuded ja -menetlused on täidetud;

b)

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval või 60 kuu möödumisel lepingu allkirjastamisest (olenevalt sellest, kumb on hilisem):

i)

kohaldatakse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 9 sätestatud lepingupoole kohustusi ainult juhul, kui teise lepingupoole järelevalveasutused teevad artiklis 4 sätestatu kohaselt järelevalvet ja täidavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud kohustusi, ning seega ainult kõnealuse järelevalve tegemise ja kõnealuste kohustuste täitmise ajal;

ii)

kohaldatakse artiklis 4 sätestatud lepingupoole tavasid ning artikli 3 lõikes 3 sätestatud kohustusi ainult juhul, kui teise lepingupoole järelevalveasutused täidavad artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, ning seega ainult kõnealuste kohustuste täitmise ajal ning

iii)

kohaldatakse artikli 3 lõikes 3 sätestatud lepingupoole kohustusi ainult juhul, kui teise lepingupoole järelevalveasutused teevad artiklis 4 sätestatu kohaselt järelevalvet ja täidavad artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, ning seega ainult kõnealuse järelevalve tegemise ja kõnealuste kohustuste täitmise ajal;

c)

kui asjaomased Ühendriikide järelevalveasutused võtavad artikli 4 punkti i alusel väljaspool Ameerika Ühendriikide territooriumi meetmeid seoses ELi kindlustus- või edasikindlustusgrupiga, mille tegevus või raskused võivad Ühendriikide finantsstabiilsuse järelevalve nõukogu (Financial Stability Oversight Council) hinnangul ohustada Ameerika Ühendriikide finantsstabiilsust, kohaldades Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seadust (12 U.S.C., § 5301 jj), siis võib kumbki lepingupool lõpetada käesoleva lepingu kiirendatud kohustusliku konsulteerimise ja lõpetamise menetluse alusel. Kui ELi järelevalveasutus võtab artikli 4 punkti i alusel väljaspool Euroopa Liidu territooriumi meetmeid seoses Ühendriikide kindlustus- või edasikindlustusgrupiga ELi finantsstabiilsuse ohustamise tõttu, siis võib kumbki lepingupool lõpetada käesoleva lepingu kiirendatud kohustusliku konsulteerimise ja lõpetamise menetluse alusel;

d)

kuni punktis b sätestatud kuupäevani ja piiramata sellega kehtestatud mehhanisme kohaldatakse artikli 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud edasikindlustuse nõudeid Ühendriikide osariigis tegutsevate ELi edasikindlustusandjate suhtes järgmistest kuupäevadest kõige varasemal kuupäeval:

i)

kõnealuse Ühendriikide osariigi poolt artikli 3 lõigetega 1 ja 2 kooskõlas oleva meetme vastuvõtmise kuupäev või

ii)

Ameerika Ühendriikide poolt selle õigus- ja haldusnormide alusel antud sellise hinnangu jõustumise kuupäev, mille kohaselt ei ole Ühendriikide osariigi kindlustusmeede kohaldatav, kuna see ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga ja põhjustab ELi kindlustusandja või edasikindlustusandja ebasoodsa kohtlemise võrreldes Ühendriikide kindlustusandja või edasikindlustusandjaga, kelle tegevuskoht on kõnealuses Ühendriikide osariigis, kes on saanud seal tegevusloa või muul viisil tegutsemise loa;

e)

alates punktis a sätestatud ajutise kohaldamise kuupäevast ja artikli 4 punkti h kohaldades sellele järgneva 60 kuu jooksul ei kehtesta Euroopa Liidu järelevalveasutused kindlustusgrupi kapitalinõuet kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ülemaailmse emaettevõtja tasandil seoses Euroopa Liidus tegutseva Ühendriikide kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupiga;

f)

kui lepingupool ei täida alates käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevast punktis b osutatud 60 kuulise ajavahemiku vältel kohapeal viibimise nõuetega seoses artikliga 3 kehtestatud kohustusi, siis võivad teise lepingupoole järelevalveasutused pärast kohustuslikku konsulteerimist kehtestada kindlustusgrupi kapitalihinnangu või kapitalinõude sellise kindlustusgrupi või edasikindlustusgrupi ülemaailmse emaettevõtja tasandil, mille peakontor asub või mille tegevuskoht on teise lepingupoole territooriumil;

g)

artikli 3 lõiget 3 rakendatakse ja kohaldatakse ELi territooriumil hiljemalt 24 kuu möödumisel käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevast, kui lepingut on ajutiselt kohaldatud või see on jõustunud;

h)

punktidega b ja d kehtestatud tingimustel rakendatakse ja kohaldatakse täismahus artikli 3 lõikeid 1 ja 2 mõlema lepingupoole kogu territooriumil hiljemalt 60 kuu möödumisel sellest, kui mõlemad lepingupooled on allkirjastanud käesoleva lepingu, tingimusel et leping on jõustunud, ning

i)

mõlemad lepingupooled kohaldavad artikleid 7, 11 ja 12 alates käesoleva lepingu jõustumise või ajutise kohaldamise kuupäevast (olenevalt sellest, kumb on varasem).

3.   Kui lepingupool ei täida lõikega 2 kehtestatud nõudeid selles sätestatud tähtpäevadeks, siis võib teine lepingupool nõuda ühiskomitees kohustuslikku konsulteerimist.

Artikkel 11

Lõpetamine ja kohustuslik konsulteerimine

1.   Pärast kohustuslikku konsulteerimist võib kumbki lepingupool lõpetada käesoleva lepingu igal ajal, teatades sellest kirjalikult teisele lepingupoolele, järgides käesolevas artiklis kirjeldatud menetlusi. Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, siis jõustub kõnealune lõpetamine 180 päeva või artikli 10 lõike 2 punktis c kirjeldatud lõpetamine 90 päeva möödumisel kõnealuse teate esitamisest. Lepingupooled võivad eelkõige lõpetada käesoleva lepingu, kui üks lepingupooltest ei ole täitnud talle käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi või on võtnud meetmeid, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

2.   Enne käesoleva lepingu lõpetamise otsusest teatamist, sealhulgas seoses artikli 10 sätetega, teavitab lepingupool ühiskomitee eesistujat.

3.   Lepingupooled võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada huvitatud isikuid lepingu lõpetamise mõjust kindlustusandjatele ja edasikindlustusandjatele oma vastavates jurisdiktsioonides.

4.   Kohustuslikku konsulteerimist ühiskomitee kaudu nõutakse juhul, kui üks lepingupooltest esitab vastava taotluse ühiskomitee esimehele, ja see algab hiljemalt 30 päeva või, kui esitatakse artikli 10 lõike 2 punktis c kirjeldatud taotlus, siis 7 päeva möödumisel kõnealuse taotluse esitamisest, kui lepingupooled ei ole leppinud kokku teisiti. Kohustusliku konsulteerimise taotluse esitanud lepingupool esitab kirjaliku teate kohustusliku konsulteerimise põhjuste kohta. Kohustuslik konsulteerimine võidakse korraldada lepingupoolte kindlaks määratud kohas ja kui lepingupooled ei suuda asukohas kokku leppida, siis pakub kohustusliku konsulteerimise taotluse esitanud lepingupool välja kolm neutraalset kohta väljaspool kummagi lepingupoole territooriumi ja teine lepingupool valib ühe välja pakutud kolmest neutraalsest kohast.

5.   Kohustuslikku konsulteerimist nõutakse enne käesoleva lepingu lõpetamist, sealhulgas seoses artikli 10 sätetega.

6.   Kui lepingupool keeldub osalemast kohustuslikul konsulteerimisel, nagu on sätestatud käesolevas artiklis, siis võib lepingut lõpetada sooviv lepingupool jätkata lepingu lõpetamist, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

Artikkel 12

Muudatused

1.   Lepingupooled võivad kirjalikult kokku leppida käesoleva lepingu muutmises.

2.   Kui lepingupool soovib käesolevat lepingut muuta, siis esitab ta teisele lepingupoolele kirjaliku taotluse lepingu muutmise läbirääkimiste alustamiseks.

3.   Lepingu muutmise läbirääkimiste alustamise taotlusest teatatakse ühiskomiteele.

Done at Washington on the twenty second day of September in the year two thousand and seventeen.

 

LISA

Järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse nõuete vastastikuse mõistmise näidismemorandum

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastanud (Ühendriikide osariigi) järelevalveasutus ja (ELi liikmesriigi) riiklik järelevalveasutus (edaspidi „asutused“), kinnitavad vajadust teha teabevahetuse valdkonnas koostööd.

2.   Asutused kinnitavad, et piiriülese koostöö ja teabevahetusega seotud praktiline kord on hädavajalik nii kriisiolukordades kui ka igapäevase järelevalve jaoks.

3.   Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärk on edendada kohaldatava õigusega lubatud piirides ning kooskõlas järelevalve ja regulatiivsete eesmärkidega asutustevahelist koostööd teabevahetuse valdkonnas.

4.   Asutused kinnitavad, et miski käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis ei käsitle nõudeid, mis võivad kehtida järelevalveasutuste poolsele isikuandmete vahetamisele.

5.   Asutuste territooriumil kehib konfidentsiaalse teabe vahetamist ja kaitset käsitlev kohaldatav õigus, et kaitsta käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel asutuste vahetatud teabe konfidentsiaalset olemust. Muu hulgas on kõnealuse kohaldatava õiguse eesmärk tagada järgmist:

a)

konfidentsiaalset teavet vahetatakse ainult asutuste järelevalvefunktsiooni täitmisega otseselt seotud otstarbel ning

b)

kõik isikud, kes saavad oma ülesannete täitmise raames juurdepääsu kõnealusele konfidentsiaalsele teabele, säilitavad kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse, välja arvatud artiklis 7 sätestatud teatavatel kindlaks määratud asjaoludel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kohaldatav õigus“– õigusakt, määrus, haldusnorm või muu õiguslik tava, mida kohaldatakse asutuse jurisdiktsioonis ja mis on seotud kindlustuse ja edasikindlustuse järelevalve, järelevalvealase teabe vahetamise, konfidentsiaalsuse kaitse ning teabe töötlemise ja avalikustamisega;

b)   „konfidentsiaalne teave“– esitatud teave, mida käsitatakse taotluse saanud asutuse jurisdiktsioonis konfidentsiaalsena;

c)   „kindlustusandja“– ettevõtja, kellel on luba või litsents alustada otsekindlustustegevust või sellega tegeleda;

d)   „isik“– füüsiline isik, juriidiline isik, partnerlus või juriidilise isiku õigusteta ühendus;

e)   „isikuandmed“– kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

f)   „esitatud teave“– teave, mille taotluse saanud asutus esitab taotlevale asutusele teabenõude alusel;

g)   „reguleeritud ettevõtja“– kindlustusandja või edasikindlustusandja, kes on saanud tegevusloa Euroopa Liidu või Ameerika Ühendriikide järelevalveasutuselt või kelle järelevalvet teeb kõnealune asutus;

h)   „edasikindlustusandja“– ettevõtja, kellel on luba või litsents alustada edasikindlustustegevust või sellega tegeleda;

i)   „taotluse saanud asutus“– asutus, millele esitatakse teabenõue;

j)   „taotlev asutus“– asutus, mis esitab teabenõude;

k)   „järelevalveasutus“– kindlustus- ja edasikindlustustegevuse järelevalveasutus Euroopa Liidus või Ameerika Ühendriikides ning

l)   „ettevõtja“– üksus, mis tegeleb majandustegevusega.

Artikkel 3

Koostöö

1.   Taotluse saanud asutus peaks kohaldatava õiguse alusel kaaluma tõsiselt taotleva asutuse esitatud taotlusi ning ta peaks vastama neile õigel ajal. Taotluse saanud asutus peaks andma taotleva asutuse teabenõudele võimalikult tervikliku vastuse kooskõlas oma regulatiivsete ülesannetega.

2.   Kohaldatava õiguse kohaselt peaksid nii taotluse saanud kui ka taotlevad asutused käsitama teabenõude olemasolu ja sisu konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui mõlemad asutused otsustavad ühiselt teisiti.

Artikkel 4

Esitatud teabe kasutamine

1.   Taotlev asutus peaks esitama teabenõude ainult juhul, kui taesitab selle õiguspärasel regulatiivsel või järelevalvealasel otstarbel, mis on otseselt seotud seadusliku järelevalvega, mida taotlev asutus teeb reguleeritud ettevõtja üle. Üldjuhul ei peeta õiguspäraseks regulatiivseks või järelevalvealaseks otstarbeks seda, kui taotlev asutus küsib teavet üksikisikute kohta, välja arvatud juhul, kui taotlus on otseselt seotud järelevalvefunktsiooni täitmisega.

2.   Taotlev asutus peaks kasutama esitatud teavet ainult seaduslikul otstarbel, mis on seotud ameti regulatiivsete, järelevalve-, finantsstabiilsuse või usaldatavusfunktsioonidega.

3.   Kohaldatava õiguse alusel kuulub vahetatud teave taotluse saanud asutusele ja jääb selle omandisse.

Artikkel 5

Teabenõue

1.   Taotleva asutuse teabenõuded peaksid olema kirjalikud või kui need on kiireloomulised, siis vastama lõike 2 nõuetele, ning sisaldama järgmisi elemente:

a)

asjakohases järelevalve valdkonnas osalevad asutused ja teabe küsimise eesmärk;

b)

asjaomase isiku või reguleeritud ettevõtja nimi;

c)

taotluse üksikasjad, mis võivad hõlmata taotluse aluseks olevate faktide kirjeldust, uurimisaluseid konkreetseid küsimusi ja teavet taotluse tundlikkuse kohta;

d)

soovitud teave;

e)

teabenõude esitamise kuupäev ja asjakohased õiguslikud tähtajad ning

f)

kui see on asjakohane, siis kas, kuidas ja kellele võib kooskõlas artikliga 7 teavet edastada.

2.   Kiireloomuliste taotluste puhul võib taotluse esitada suuliselt ja sellele peaks põhjendamatute viivitusteta järgnema kirjalik kinnitus.

3.   Taotluse saanud asutus peaks menetlema taotlust järgmiselt.

a)

Taotluse saanud asutus peaks kinnitama taotluse laekumise.

b)

Taotluse saanud asutus peaks hindama iga taotlust juhtumipõhiselt, et määrata suurimas võimalikus ulatuses kindlaks teabe, mida saab esitada käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi tingimuste ja taotluse saanud asutuse jurisdiktsioonis kohaldatavate menetluste alusel. Taotluse rahuldamise kohta ja selle ulatuse kohta otsuse tegemisel võib taotluse saanud asutus võtta arvesse järgmist:

i)

kas taotlus vastab vastastikuse mõistmise memorandumile;

ii)

kas taotluse rahuldamine oleks sedavõrd koormav, et see häiriks taotluse saanud asutuse ülesannete nõuetekohast täitmist;

iii)

kas soovitud teabe esitamine oleks muul viisil vastuolus taotluse saanud asutuse jurisdiktsioonis kehtivate oluliste huvidega;

iv)

muud küsimused, mis on kindlaks määratud taotluse saanud asutuse jurisdiktsioonis kohaldatava õiguse alusel (eelkõige seoses konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse ning õiglase menetlusega), ning

v)

kas taotluse rahuldamine võib muul viisil kahjustada taotluse saanud asutust või selle ülesannete täitmist.

c)

Kui taotluse saanud asutus keeldub kogu või osa soovitud teabe esitamisest või ei ole suuteline seda tegema, siis peaks taotluse saanud asutus kohaldatava õiguse alusel praktilises ja asjakohases ulatuses selgitama teabe esitamata jätmise põhjuseid ja kaaluma võimalikke alternatiivsid viise taotleva asutuse järelevalvealase eesmärgi saavutamiseks. Taotluse saanud asutus võib eelkõige keelduda teabenõude rahuldamisest, kui taotluse saanud asutus peaks selle rahuldamiseks käituma viisil, millega rikutakse selle suhtes kohaldatavat õigust.

Artikkel 6

Konfidentsiaalse teabe töötlemine

1.   Üldreeglina tuleks käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel laekunud teavet käsitada konfidentsiaalse teabena, kui ei ole märgitud teisiti.

2.   Taotlev asutus peaks võtma kõik seaduslikud ja mõistlikult rakendatavad meetmed konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks.

3.   Kooskõlas artikliga 7 ja kohaldatava õigusega peaks taotlev asutus andma juurdepääsu taotluse saanud asutuselt saadud konfidentsiaalsele teabele ainult taotleva asutuse töötajatele või tema nimel tegutsevatele isikutele,

a)

kelle suhtes kehtib tema jurisdiktsioonis taotlevale asutusele kehtestatud kohustus takistada konfidentsiaalse teabe lubamatut avaldamist;

b)

kes on taotleva asutuse järelevalve ja kontrolli all;

c)

kes vajavad kõnealust teavet, mis on kooskõlas ja otseselt seotud seadusliku regulatiivse või järelevalvealase eesmärgiga, ning

d)

kellele kehtivad pärast taotlevas asutuses ametist lahkumist jätkuvalt konfidentsiaalsusnõuded.

Artikkel 7

Esitatud teabe edasine jagamine

1.   Taotlev asutus ei tohiks edastada kolmandale isikule taotluse saanud asutuse esitatud teavet, välja arvatud artikli 7 lõike 2 sätestatud juhtudel ja järgmistel juhtudel:

a)

taotlev asutus on saanud taotluse saanud asutuselt eelneva kirjaliku nõusoleku kõnealuse teabe jagamiseks, välja arvatud juhul, kui taotlus on kiireloomuline, mille korral võib selle esitada suuliselt, millele järgneb viivitamatu kirjalik kinnitus, ning

b)

kolmas isik võtab endale kohustuse järgida piiranguid, mille puhul säilitatakse sisuliselt sarnane konfidentsiaalsuse tase, mis kehtib taotlevale asutusele käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt.

2.   Kui kohaldatava õiguse alusel esitatakse taotlevale asutusele seaduse alusel nõue või tal tekib seaduslik kohustus esitatud teabe avaldamiseks, siis peaks taotlev asutus taotluse saanud asutusele mõistlikkuse piires kõnealusest nõudest ja sellega seotud menetlustest võimalikult pikalt ette teatama, et taotluse saanud asutus saaks sekkuda ja kasutada oma eelisõigust. Kui taotluse saanud asutus ei nõustu esitatud teabe edastamisega, siis peaks taotlev asutus võtma kõik mõistlikud meetmed, kui see on asjakohane, et vältida avaldamist, sealhulgas kasutama õiguslikke vahendeid kõnealuse avaldamise takistamiseks ning kinnitama võimalikule avaldamisele kuuluva konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsust ja seda kaitsma.

TÕLGE

 

 

Brüssel, 18. september 2017

Suursaadik Robert E. Lighthizer

USA kaubandusesindaja

USA kaubandusesindaja kantselei

600 17th Street NW

Washington, DC 20508

USA

Lugupeetud suursaadik Robert E. Lighthizer

Mul on hea meel allkirjastada Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping (edaspidi „leping“), mis on kirjale lisatud. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu esindajad leppisid ingliskeelses lõplikus õigustekstis kokku 12. jaanuaril 2017.

Pooled on lõpule viinud kõik lepingu allkirjastamiseks vajalikud sisemised menetlused. Pooled aktsepteerivad Euroopa Liidu keelerežiimi. Euroopa Komisjon on võtnud teadmiseks 15. septembril 2017 vastu võetud nõukogu otsuses sisalduva avalduse, milles märgitakse seoses lepinguga järgmist:

Allkirjastatakse lepingu ingliskeelne versioon. Vastavalt liidu õigusele koostab liit lepingu ka bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Nimetatud täiendavad keeleversioonid tuleks autentida diplomaatiliste nootide vahetamise teel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Kõik autenditud versioonid on samaväärsed.

Ameerika Ühendriigid kinnitavad, et kohustuvad tegema Euroopa Liiduga koostööd, võttes arvesse kõnealust nõukogu otsust, et vastata taotlustele lepingu täiendavate keeleversioonide autentimiseks.

Mul on hea meel kinnitada, et lepingu ingliskeelse versiooni allkirjastamine on aluseks poolte kirjavahetusele, millest lähtuvalt hakatakse lepingut ajutiselt kohaldama. Lepingu jõustumise menetlused, nagu ka allkirjastamisele järgnevad ajutise kohaldamise menetlused, ei sõltu teiste keeleversioonide autentimisest.

Euroopa Liit avaldab käesoleva kirjavahetuse koos lepingu tekstiga.

Sama kiri on saadetud rahandusminister Steven T. Mnuchinile.

Lugupidamisega

Euroopa Komisjoni asepresident

Valdis DOMBROVSKIS

 

Brüssel, 18. september 2017

Steven T. Mnuchin

USA rahandusminister

1500 Pennsylvania Avenue, NW

Washington, DC 20220

Lugupeetud rahandusminister Steven T. Mnuchin

Mul on hea meel allkirjastada Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping (edaspidi „leping“), mis on kirjale lisatud. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu esindajad leppisid ingliskeelses lõplikus õigustekstis kokku 12. jaanuaril 2017.

Pooled on lõpule viinud kõik lepingu allkirjastamiseks vajalikud sisemised menetlused. Pooled aktsepteerivad Euroopa Liidu keelerežiimi. Euroopa Komisjon on võtnud teadmiseks 15. septembril 2017 vastu võetud nõukogu otsuses sisalduva avalduse, milles märgitakse seoses lepinguga järgmist:

Allkirjastatakse lepingu ingliskeelne versioon. Vastavalt liidu õigusele koostab liit lepingu ka bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Nimetatud täiendavad keeleversioonid tuleks autentida diplomaatiliste nootide vahetamise teel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Kõik autenditud versioonid on samaväärsed.

Ameerika Ühendriigid kinnitavad, et kohustuvad tegema Euroopa Liiduga koostööd, võttes arvesse kõnealust nõukogu otsust, et vastata taotlustele lepingu täiendavate keeleversioonide autentimiseks.

Mul on hea meel kinnitada, et lepingu ingliskeelse versiooni allkirjastamine on aluseks poolte kirjavahetusele, millest lähtuvalt hakatakse lepingut ajutiselt kohaldama. Lepingu jõustumise menetlused, nagu ka allkirjastamisele järgnevad ajutise kohaldamise menetlused, ei sõltu teiste keeleversioonide autentimisest.

Euroopa Liit avaldab käesoleva kirjavahetuse koos lepingu tekstiga.

Sama kiri on saadetud suursaadik Robert E. Lighthizerile.

Lugupidamisega

Euroopa Komisjoni asepresident

Valdis DOMBROVSKIS

 

22. september 2017

Valdis Dombrovskis

asepresident

Euroopa Komisjon

Brüssel, Belgia

Lugupeetud asepresident Valdis Dombrovskis

Meil on hea meel allkirjastada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping (edaspidi „leping“), mis on kirjale lisatud. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu esindajad leppisid ingliskeelses lõplikus õigustekstis kokku 12. jaanuaril 2017.

Pooled on lõpule viinud kõik lepingu allkirjastamiseks vajalikud sisemised menetlused. Pooled aktsepteerivad Euroopa Liidu keelerežiimi. Euroopa Komisjon on võtnud teadmiseks 15. septembril 2017 vastu võetud nõukogu otsuses sisalduva avalduse, milles märgitakse seoses lepinguga järgmist:

Allkirjastatakse lepingu ingliskeelne versioon. Vastavalt liidu õigusele koostab liit lepingu ka bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Nimetatud täiendavad keeleversioonid tuleks autentida diplomaatiliste nootide vahetamise teel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Kõik autenditud versioonid on samaväärsed.

Ameerika Ühendriigid kinnitavad, et kohustuvad tegema Euroopa Liiduga koostööd, võttes arvesse kõnealust nõukogu otsust, et vastata taotlustele lepingu täiendavate keeleversioonide autentimiseks.

Meil on hea meel kinnitada, et lepingu ingliskeelse versiooni allkirjastamine on aluseks poolte kirjavahetusele, millest lähtuvalt hakatakse lepingut ajutiselt kohaldama. Lepingu jõustumise menetlused, nagu ka allkirjastamisele järgnevad ajutise kohaldamise menetlused, ei sõltu teiste keeleversioonide autentimisest.

Euroopa Liit avaldab käesoleva kirjavahetuse koos lepingu tekstiga.

Lugupidamisega

USA rahandusminister

Steven T. MNUCHIN

USA kaubandusesindaja

Suursaadik Robert E. LIGHTHIZER

MÄÄRUSED

6.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1794,

5. oktoober 2017,

millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2018. eelarveaastaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 1 ja 4,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (2) artikli 3 lõike 1 punktis a on sätestatud, et rahalised kulutused, mida liikmesriigid on teinud toodete ostmiseks ettenähtud fondide käivitamiseks, määratakse kindlaks vastavalt kõnealuse määruse I lisas esitatud meetoditele.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunkti 1 kohaselt arvutatakse kõnealused rahastamiskulud liidu ühtse intressimäära põhjal, mille määrab kindlaks komisjon iga eelarveaasta alguses. See intressimäär vastab kõnealuse lisa I punkti alapunkti 2 esimeses lõigus osutatud liikmesriikide teate komisjoni poolt kindlaks määratud eelneva kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul fikseeritud kolme kuu ja 12 kuu Euribori keskmistele tähtpäevaintressidele paranduskoefitsiendiga vastavalt üks kolmandik ja kaks kolmandikku.

(3)

Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunktiga 2 on ette nähtud, et konkreetse eelarveaasta jooksul kohaldatavate intressimäärade kindlaksmääramiseks edastavad liikmesriigid komisjonile viimase nõudel kõnealuse lisa I punkti alapunktis 1 osutatud võrdlusperioodi ajal kasutatud tegeliku keskmise intressimäära hiljemalt nõudes osutatud tähtajaks.

(4)

Kui liikmesriik ei esita delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunkti 2 teises lõigus osutatud teadet selle alapunkti esimeses lõigus osutatud vormis ja tähtajaks, loetakse kõnealuse liikmesriigi kantud intressimääraks 0 %. Kui liikmesriik deklareerib, et ta ei kandnud intressikulusid, kuna tal ei olnud võrdlusperioodil põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel, kehtestab komisjon kõnealuse intressimäära vastavalt selle alapunkti kolmandale lõigule.

(5)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunktile 3 tuleb selle lisa I punkti alapunkti 2 kohaselt määratud intressimäära võrrelda ühise intressimääraga, mis on kehtestatud selle lisa I punkti alapunkti 1 alusel. Liikmesriigi suhtes kohaldatakse kõnealuse kahe intressimäära võrdlemisel väiksemaks osutunud määra. Liikmesriikide kulutuste hüvitamisel aga ei saa negatiivseid intressimäärasid arvesse võtta.

(6)

Intressimäärade kehtestamisel EAGFi 2018. eelarveaastaks tuleks kõiki neid tegureid arvesse võtta.

(7)

Õiguslünga vältimiseks seoses sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavate intressimääradega on asjakohane kohaldada uut määra tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nende rahaliste kulutuste puhul, mida liikmesriigid on teinud sekkumistoodete ostmiseks ettenähtud fondidest ning mis kaetakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2018. aasta eelarvest, määratakse delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisaga ettenähtud intressimääraks, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti a kohaldades, 0 %.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 1).

6.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1795,

5. oktoober 2017,

millega kehtestatakse Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõpetatakse uurimine Serbiast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

7. juulil 2016 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 alusel (edaspidi „alusmäärus“) dumpinguvastase uurimise seoses Brasiiliast, Iraanist, Serbiast, Ukrainast ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Uurimine algatati kaebuse alusel, mille esitas 23. mail 2016 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 90 % liidu teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete kogutoodangust.

1.2.   Huvitatud isikud

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks endast teada andma. Ta teatas eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning asjaomaste riikide ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele ning asjaga teadaolevalt seotud ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles selles osalema.

(4)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

1.3.   Väljavõtteline uuring

(5)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

a)   Liidu tootjate valimi moodustamine

(6)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu alusel, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi, kuid ei saanud ühtki märkust.

(7)

Seetõttu koosnes lõplik valim kuuest liidu tootjast, kes asuvad viies liikmesriigis. See moodustab üle 45 % liidu tootmismahust.

b)   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(8)

Komisjon palus sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim. Kõik seitse teavet esitanud importijat olid kuumvaltsitud lehtterase importijate konsortsiumi (edaspidi „konsortsium“) liikmed. Konsortsiumi asutasid uurimise eesmärgil ajutiselt enam kui 30 kasutajat ja sõltumatut importijat, kes asusid peamiselt Itaalias. Sinna kuulusid esmajoones VKEd.

(9)

Konsortsiumi liige Stemcor London Ltd oli vabatahtlikult nõus täielikult koostööd tegema, esitades vastused küsimustikule. Selle sõltumatu importija asukoht oli Ühendkuningriigis Londonis ja ta kauples uurimisperioodil vaatlusaluse tootega enam kui 30 miljoni naelsterlingi väärtuses. Tema juures käidi kohapeal.

c)   Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(10)

Kuna Iraanis, Serbias, Ukrainas ja Venemaal on teadaolevate eksportivate tootjate arv väike, ei nähtud ette väljavõttelist uuringut nende riikide jaoks.

(11)

Arvestades võimalikku suurt eksportivate tootjate arvu Brasiilias, palus komisjon kõigil Brasiilia eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim. Lisaks palus komisjon Brasiilia esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(12)

Viis tootjat esitasid teavet ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon leidis, et kaks neist äriühingutest on omavahel seotud, ja seetõttu käsitati neid ühe eksportiva tootjana (tootjate rühmana).

(13)

Komisjon moodustas alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi kolmest eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli tema käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate eksportivate tootjate ja Brasiilia ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(14)

Nagu teatasid neli koostööd teinud eksportivat tootjat, esindab koostatud valim 97,3 % Brasiilia koguekspordist liitu.

1.4.   Küsimustiku vastused

(15)

Komisjon saatis küsimustikud kaebuse esitajale, kõigile valimisse kaasatud liidu tootjatele, kõigile teadaolevatele Iraani, Serbia, Ukraina ja Venemaa eksportivatele tootjatele ning kolmele valimisse kaasatud tootjale Brasiilias, kasutajatele ja importijatele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(16)

Küsimustiku vastused saadi Euroferilt, kuuelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja nendega seotud terasetöötlemiskeskustelt, ühelt kasutajalt konsortsiumi nimel, ühelt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt ja asjaomaste riikide üheksalt eksportivate tootjate rühmalt.

(17)

Lisaks esitas konsortsium pärast käesoleva menetluse algatamist märkusi. Samuti esitasid pärast menetluse algatamist märkusi mitu teist kasutajat, peamiselt Poolast ja Balti riikidest, Läti tööandjate liit ning Läti masinaehituse ja metallitööstuse ühendus.

1.5.   Kontrollkäigud

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

 

Liidu tootjad:

—

ThyssenKrupp Steel Europe AG, Duisburg, Saksamaa;

—

Tata Steel IJmuiden BV, Velsen-Noord, Madalmaad;

—

Tata Steel UK Limited, Port Talbot, Lõuna-Wales, Ühendkuningriik;

—

ArcelorMittal Mediterranee SAS, Fos-sur-Mer, Prantsusmaa;

—

ArcelorMittal Atlantique Et Lorraine, Dunkerque, Prantsusmaa;

—

ArcelorMittal España SA, Gozón, Hispaania.

 

Kasutaja:

—

Marcegaglia Carbon Steel Spa, Gazoldo degli Ippoliti, Itaalia.

 

Sõltumatu importija:

—

Stemcor London Ltd, London, Ühendkuningriik.

 

Iraani eksportiv tootja:

—

Mobarakeh Steel Company, Mobarakeh, Eșfahān, Iraan.

 

Seotud kaupleja liidus:

—

Tara Steel Trading GmbH, Düsseldorf, Saksamaa.

 

Venemaa eksportivad tootjad:

—

Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron & Steel Works (edaspidi „PJSC MMK“ või „MMK“), Magnitogorsk;

—

Novolipetsk Steel (edaspidi ka „NLMK“), Lipetsk;

—

PAO Severstal (edaspidi „Severstal“), Tšerepovets.

 

Seotud terasetöötlemiskeskus/kaupleja/importija liidus:

—

SIA Severstal Distribution, Riia, Läti.

 

Seotud kauplejad/importijad väljaspool liitu:

—

NOVEX Trading (Šveits) SA (edaspidi „Novex“), Lugano, Šveits;

—

MMK Steel Trade AG, Lugano, Šveits,

—

Severstal Export GmbH (edaspidi „SSE“), Lugano, Šveits.

 

Serbia eksportiv tootja:

—

Železara Smederevo d.o.o., Smederevo, Serbia.

 

Seotud importija liidus:

—

Pikaro, s.r.o., Košice, Slovakkia.

 

Ukraina eksportivad tootjad:

 

Metinvest Group

—

Integrated Iron and Steel Works „Zaporizhstal“, PJSC, Zaporižžja, Ukraina;

—

Ilyich Iron and Steel Works of Mariupol, PJSC, Mariupol, Ukraina (kaugkontroll Metinvest International SA Šveitsi kontorist Genfis).

 

Ukraina seotud kaupleja:

—

Limited Liability Company Metinvest-SMC, LLC, Kiiev, Ukraina.

 

Seotud kaupleja väljaspool liitu:

—

Metinvest International SA, Genf, Šveits.

 

Seotud importija liidus:

—

Ferriera Valsider S.p.A, Vallese di Oppeano VR, Itaalia.

 

Brasiilia eksportivad tootjad:

—

ArcelorMittal Brasil S.A, Serra, Brasiilia;

—

Companhia Siderúrgica Nacional, São Paulo, Brasiilia;

—

Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A., Belo Horizonte, Brasiilia.

 

Seotud terasetöötlemiskeskus/kaupleja/importija liidus:

—

Lusosider Aços Planos S.A, Lissabon, Portugal.

1.6.   Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(19)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.7.   Impordi registreerimine

(20)

11. oktoobril 2016 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt taotluse, et registreerida teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete import asjaomastest riikidest. 21. novembril 2016 esitas kaebuse esitaja oma registreerimistaotlusega seoses uued impordiandmed. Pärast taotluse ja tõendavate andmete hoolikat analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et registreerimise tingimused olid täidetud üksnes Brasiiliast ja Venemaalt tuleva impordi puhul.

(21)

Seepärast avaldas komisjon 6. jaanuaril 2017 oma rakendusmääruse, millega kehtestatakse alates 6. jaanuarist 2017 registreerimisnõue Venemaalt ja Brasiiliast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (3).

1.8.   Järgnenud menetlus

(22)

4. aprillil 2017 teavitas komisjon teabedokumendi (edaspidi „teabedokument“) kaudu kõiki huvitatud isikuid, et ta jätkab uurimist, kehtestamata ajutisi meetmeid asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote importimise suhtes liitu. Teabedokument sisaldas olulisi fakte ja kaalutlusi, mille põhjal otsustas komisjon uurimist jätkata, kehtestamata ajutisi meetmeid.

(23)

Teabedokumendi avalikustamise järel esitasid huvitatud isikud kirjalikku teavet, tehes märkusi avalikustatud teabe ja järelduste kohta. Ärakuulamist taotlenud huvitatud isikutele võimaldati ka ärakuulamine.

(24)

4. mail 2017 toimus kaebuse esitaja ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. 15. mail 2017 kuulati ära kaks Venemaa eksportivat tootjat, nimelt MMK ja PAO Severstal. 1. juunil 2017 kuulati ära konsortsium. 8. juunil 2017 toimus teine kaebuse esitaja ärakuulamine. 13. juunil 2017 kuulati ära Ukraina eksportiv tootja Metinvest Group.

(25)

Enne lõpliku otsuse tegemist kaalus komisjon kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi teabedokumendi kohta. Neid märkusi käsitletakse käesolevas määruses.

(26)

Lisaks palus komisjon kasutajatel, kes andsid endast teada algatamise etapis, esitada rohkem andmeid masinaehitussektori ja teiste sektorite kohta, et hinnata meetmete võimalikku mõju järgtööstusele, täpsemalt muudele sektoritele peale torutootmise. Samuti palus komisjon huvitatud isikutel esitada märkusi võimalike meetmete sobiva liigi kohta.

(27)

Pärast teabedokumendi avalikustamist andsid endast teada veel 18 kasutajat, kes taotlesid huvitatud isikuna registreerimist. Huvitatud isikuna registreeriti 18st 17. Neist 18 kasutajast seitse palusid anonüümsust, sest nad kartsid vastumeetmeid. Seitsmest kuue taotlus rahuldati. Ülejäänud ühte kasutajat ei registreeritud huvitatud isikuna, sest hoolimata mitmest meeldetuletusest ei põhjendanud ta oma anonüümseks jäämise taotlust.

(28)

Lisaks jätkas komisjon niisuguse teabe otsimist ja kontrollimist, mida ta pidas oma lõplike järelduste tegemisel oluliseks. Selleks saatis komisjon uurimisperioodijärgsed lisaküsimustikud kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale, 74 kasutajale (sealhulgas konsortsiumi liikmed) ja 12 kasutajate ühendusele.

(29)

Uurimisperioodijärgse küsimustiku vastused saadi kõigilt kuuelt liidu tootjalt ja 23 kasutajalt. Peale selle esitasid lisateavet 12st kasutajate ühendusest kaks. Veel anti kaebuse esitajale, ühele liidu tootjale (4) ja valitud kasutajatele (peamiselt (5) geograafilise jaotuse alusel) teada, et komisjoni talitused tulevad kohapeale asjaomaseid andmeid kontrollima.

(30)

Seejärel tehti 2017. aasta 29. maist kuni 9. juunini viis lisakontrollkäiku järgmiste huvitatud isikute valdustesse Euroopa Liidus:

—

ThyssenKrupp Steel Europe AG, Duisburg, Saksamaa (liidu tootja);

—

HUS Ltd, Plovdiv, Bulgaaria (kasutaja, konsortsiumi liige, nagu on märgitud põhjenduses (8);

—

Technotubi SpA, Alfianello, Itaalia (kasutaja, konsortsiumi liige);

—

üks Itaalia kasutaja, kes ei ole konsortsiumi liige ja kes taotles anonüümsust;

—

Eurofer.

(31)

Kõiki huvitatuid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed. Pärast lõplikku avalikustamist anti neile ka võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(32)

17. juuli 2017. aasta lõpliku avalikustamise (edaspidi „lõplik avalikustamine“) järel toimus 27. juulil 2017 veel üks kaebuse esitaja ärakuulamine selle eest vastutava ametniku juures. Sellel ärakuulamisel tõstatas Eurofer paar menetluslikku ja sisulist küsimust.

(33)

Esimesena nimetatud küsimuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei täitnud kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku soovitusi, mille viimane oli esitanud pärast ärakuulamist 4. mail 2017 (vt põhjendus (24)). 23. juuni 2017. aasta aruandes avaldas ärakuulamise eest vastutav ametnik arvamust, et talitused peaksid avalikustama dumpingu- ja kahjumarginaalid enne liidu huvide analüüsimist, „ilma et arvutustes kasutataks tegelikke andmeid“ (6). Lisaks soovitas ta tungivalt, et komisjoni talitused „avalikustaksid huvitatud isikutele õigel ajal lõpliku dokumendi, andes märkuste esitamiseks piisavalt aega – vähemalt 30 päeva tavapärase 10 päeva asemel“ (7).

(34)

Komisjon märkis, et ta sai ärakuulamise eest vastutava ametniku soovitused 23. juunil 2017, mil lähenes lõpliku avalikustamise kuupäev (17. juuli 2017). Kahjumarginaali kohta otsustas komisjon, et lisasamm, mille käigus avalikustatakse juuni lõpus esialgsed kontrollimata andmed ilma aluseks olevate arvutusteta, ei ole eriti otstarbekas, kui huvitatud isikud pidid saama kahjumarginaali täielikud arvutused nagunii lähitulevikus täieliku lõpliku avalikustamise teel. 27. juuli 2017. aasta ärakuulamisel kinnitas Eurofer, et ta on saanud üldisest avalikustamisdokumendist põhjalikku teavet kahjumarginaali kohta ja et see küsimus on muutunud tähtsusetuks. Lõpliku avalikustamisega seotud märkuste esitamise tähtaja kohta sätestatakse alusmääruse artikli 20 lõikes 5, et märkusi, mis esitatakse pärast lõplikku avalikustamist, võib arvesse võtta ainult juhul, kui need esitatakse komisjoni poolt iga juhtumi kohta eraldi seatava aja jooksul, mille pikkus on vähemalt 10 päeva. Lõplik avalikustamine huvitatud isikutele toimus 17. juulil 2017 ja märkuste esitamise tähtaeg oli 7. august 2017, st selleks anti kolm nädalat. Kuigi see tähtaeg oli lühem kui ärakuulamise eest vastutava ametniku soovitatud 30 päeva, andis see siiski kaks korda rohkem aega kui kohustuslik miinimum. Seetõttu leidis komisjon, et ta on sisuliselt täitnud ärakuulamise eest vastutava ametniku soovituse anda piisavalt aega tarvilike märkuste esitamiseks dokumendi kohta, milles korrati suures osas teavet, mida komisjon oli 4. aprilli teabedokumendis juba osalistega jaganud (vt põhjendus (22)).

(35)

Mis puudutab ärakuulamise eest vastutava ametniku juures tõstatatud sisulisi küsimusi, otsustas komisjon käsitleda neid käesoleva määruse allpool esitatud asjaomastes osades, sest need tõstatati uuesti lõpliku avalikustamise kohta saadud märkustes.

(36)

3. augustil 2017 kuulati ära Iraani eksportiv tootja, nimelt ettevõtja Mobarakeh Steel Company. See Iraani eksportiv tootja tõstatas ärakuulamisel küsimuse tema dumpinguarvutuses tehtud tehnilise vea kohta. Eksportiv tootja selgitas, et teatavaid väärtusi ümardati ekslikult, tõenäoliselt nende pikkuse tõttu.

(37)

Komisjon analüüsis seda väidet ja jõudis järeldusele, et Iraani eksportiva tootja kohta tehtud dumpinguarvutuses on tõepoolest tehniline viga, mis tuleb parandada. Seega tuli uuesti teha dumpinguarvutus ja arvutada sellel põhinevad minimaalsed impordihinnad ning see andis järgmise tulemuse: Mobarakeh Steel Company läbivaadatud dumpinguvastane tollimaks oli 17,9 % ja järelikult oli läbivaadatud minimaalne impordihind, mida kohandati toorainehindade tõusu järgi, 468,49 eurot tonni eest.

(38)

Sellega seoses teavitati kõiki osalisi sellest parandusest 4. augusti 2017. aasta uuel lõplikul avalikustamisel ja neil paluti selle kohta märkusi esitada.

(39)

Enne lõpliku otsuse tegemist kaalus komisjon kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi lõpliku avalikustamise ja uue lõpliku avalikustamise kohta. Neid märkusi käsitletakse käesolevas määruses ja asjakohasel juhul muudetakse nende alusel järeldusi.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(40)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid toodetakse kuumvaltsimise teel; see on metalli paksust vähendav ja ühtlustav metalli vormimise protsess, mille käigus kuum metall juhitakse ühe või mitme kuumvaltsimisrullide paari vahelt läbi ja mille puhul on metalli temperatuur kõrgem selle rekristalliseerumistemperatuurist. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmel kujul: rullidena (õlitatud või mitte, dekapeeritud või dekapeerimata), mõõtulõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena.

(41)

Kuumvaltsitud lehtterastoodetel on kaks peamist kasutusotstarvet. Esiteks on need lähtematerjaliks mitmesuguste tooteahela järgmise etapi lisandväärtusega toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud (8) leht- ja kaetud terastoodetest. Teiseks kasutatakse neid tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate rakenduste jaoks, sh ehitamine (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, autod, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(42)

Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitlevas dumpinguvastases menetluses (9) välistas komisjon toote määratlusest tööriistaterase ja kiirlõiketerase.

(43)

Kuna toote määratluse ja samasuguse toote kohta ei esitatud selle konkreetse uurimise käigus ühtegi märkust ja selleks, et teatavaid rauast, legeerimata või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevates eri menetlustes oleks sama toote määratlus, otsustas komisjon tööriistaterase ja kiirlõiketerase toote määratlusest ka käesoleva juhtumi puhul välistada.

(44)

Huvitatud isikuid teavitati sellest välistamisest teabedokumendis. Komisjonile ei laekunud selle kohta mingeid märkusi.

(45)

Vaatlusalune toode (kuumvaltsitud lehtteras) on seega määratletud kui teatav rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstoode, mis on rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, ning mis on pärit Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt.

Vaatlusaluste toodete hulka ei kuulu:

—

roostevabast terasest tooted ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooted,

—

tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted,

—

ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooted, mis ei ole rullis, ning

—

ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooted, mis ei ole rullis.

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10, 7225 30 90, ex 7225 40 60, 7225 40 90, ex 7226 19 10, 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

2.2.   Samasugune toode

(46)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised põhiomadused ja sama põhiline kasutusotstarve:

a)

vaatlusalune toode;

b)

toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul;

c)

toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul.

(47)

Kuna märkusi ei esitatud, järeldas komisjon, et asjaomastes riikides toodetav ja müüdav ning liidu tootmisharu toodetav ja müüdav vaatlusalune toode on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

3.   DUMPING

3.1.   Üldmetoodika

(48)

Selles punktis esitab komisjon dumpinguarvutustes kasutatud üldmetoodika. Vajaduse korral käsitletakse arvutustega seotud riigi- või äriühingupõhiseid küsimusi riigipõhistes punktides allpool.

3.1.1.   Normaalväärtus

(49)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil kogumahu poolest eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

Muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide (st nende, mille omamaine müük jäi alla 5 % liitu suunatud eksportmüügist või mida siseturul ei müüdudki) normaalväärtus arvutati tooteliigi tootmiskulude alusel, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Selleks kasutati vaatlusaluste tooteliikide puhul tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud omamaise müügi korral saadud kasumit tooteliigi kohta. Kõigi teiste tehingute puhul, mida ei tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus, kasutati keskmist kasumit.

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega, ja uuris, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaine müük sõltumatutele klientidele moodustab kogumahu poolest uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud koguekspordi müügimahust.

(50)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele klientidele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikke omamaiseid müügihindu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(51)

Normaalväärtuse aluseks oli tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui:

d)

sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustas rohkem kui 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

e)

selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(52)

Sellisel juhul oli normaalväärtus selle tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine uurimisperioodil.

(53)

Normaalväärtuse aluseks oli tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

a)

tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)

selle tooteliigi toodete kaalutud keskmine hind on väiksem kui ühiku tootmiskulu.

(54)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud seda tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(55)

Normaalväärtus arvutamiseks liideti iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

a)

iga koostööd tegeva eksportiva tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaise müügiga seoses kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud uurimisperioodil ning

b)

kaalutud keskmine kasum, mida iga koostööd tegev eksportiv tootja teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

3.1.2.   Ekspordihind

(56)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või kauplejate ja/või importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(57)

Kui eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, sealhulgas kauplejate kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(58)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Kooskõlas sama artikliga arvutati ekspordihind ka juhul, kui vaatlusalust toodet ei müüdud edasi samal tingimusel, kui seda imporditi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas ka müügi-, üld- ja halduskulude, ning kasumi põhjal.

3.1.3.   Võrdlus

(59)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(60)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

3.2.   Brasiilia

(61)

Uurimisperioodi ajal oli Brasiilias viis eksportivat tootjat. Pärast valimi koostamist selgitas üks eksportiv ettevõtja, Aperam Inox América do Sul S.A., komisjonile, et oma müügist Aafrikasse, mille puhul toimus vaid transiitvedu liidu kaudu, on ta ekslikult teatanud kui eksportmüügist liitu. Seega ei eksportinud ta uurimisperioodi ajal vaatlusalust toodet liitu. Samuti selgitas ta, et tal on ühisosalus ettevõtjaga ArcelorMittal Brasil S.A (edaspidi „AMB“). Selle alusel otsustas komisjon käsitada neid ettevõtjaid seotud ettevõtjatena.

Ka äriühingutel Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A. (edaspidi „Usiminas“) ja Companhia Siderúrgica Nacional (edaspidi „CSN“) on ühisosalus. Usiminas väitis, et neid tuleks käsitada sõltumatute ettevõtjatena, sest praegu käib Brasiilia konkurentsiametis menetlus, mis takistab CSNil teostada mis tahes õigusi Usiminase suhtes. Komisjon kontrollis seda väidet ja Usiminase esitatud tõendeid ning tegi järelduse, et CSN ei saa Usiminase suhtes oma õigusi teostada. Komisjon nõustus selle väitega ja käsitas neid ettevõtjaid sõltumatute ettevõtjatena. Kumbki ettevõtja ei esitanud vastuväiteid, kui komisjon teavitas oma otsusest teabedokumendis, millega teatati ettevõtjatele ajutiste meetmete kehtestamata jätmisest. Otsus selle kohta, kas need kaks ettevõtjat on seotud või mitte, võib hilisemate läbivaatamiste käigus muutuda, kui Brasiilia konkurentsiamet langetab tulevikus teistsuguse otsuse.

(62)

Siseturul müüsid kõik eksportivad tootjad samasugust toodet otse ning seotud ja sõltumatute kauplejate kaudu. Enamik müüdud samasuguseid tooteid töödeldi edasi toodeteks, mis jäid kas samasuguseks tooteks või millest tehti muid tooteahela järgmise etapi tooteid.

(63)

Usiminas eksportis vaatlusalust toodet liitu otse sõltumatutele klientidele. Teised kaks eksportivat tootjat eksportisid liitu peamiselt töötlemata (pikisaagimata) rulle, mida nendega seotud ettevõtja liidus kas müüs edasi või töötles edasi.

3.2.1.   Normaalväärtus

(64)

Kolme eksportiva tootja puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt punktis 3.1.1 kirjeldatud üldmetoodikale.

(65)

Nende kolme eksportiva tootja puhul oli normaalväärtuse aluseks omamaine hind vastavalt 14 %, 35 % ja 91 % liitu eksporditavate tooteliikide puhul, mis moodustas vastavalt 54 %, 78 % ja 99 % liitu suunatud eksportmüügi mahust. Ülejäänud tooteliikide normaalväärtus arvutati nii, nagu on kirjeldatud põhjendustes (54) ja (55).

(66)

Pärast teabedokumendi avalikustamist väitis Usiminas, et müügi-, üld- ja halduskulude summat ei arvutatud tehasest hankimise tasandil ja et teatavad kulud ei olnud vaatlusaluse tootega seotud ning seetõttu oleks need tulnud müügi-, üld- ja halduskulude summast välja jätta.

(67)

Komisjon nõustus selle väitega ja parandas selle põhjal müügi-, üld- ja halduskulude summat.

(68)

Pärast teabedokumendi avalikustamist väitis CSN, et müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaksmääramisel oleks tulnud kasutada müügi-, üld- ja halduskulude tabeli viimast versiooni, mis esitati kontrollkäigu ajal. See versioon olnuks täpsem, sest ekspordiga seotud teatavad kulud paigutati ainult eksportmüügi, mitte omamaise müügi alla.

(69)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest ettevõtja esitatud müügi-, üld- ja halduskulude tabeli viimase versiooni jaotusmeetodit ei saa kontrollida, kuna see esitati kontrollkäigu lõpus. Selle asemel arvutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude summa varasema versiooni alusel, mis esitati kontrollkäigu ajal ja mida saab kontrollida. See versioon sisaldas siiski teatavaid vigu, mille komisjon parandas käsitsi ja avalikustas CSNile. Nende avalikustatud andmete kohta CSN rohkem märkusi ei esitanud. Arvutuses ei paigutanud komisjon ekspordikulu omamaise müügi alla. CSN ei vaidlustanud komisjoni kasutatud jaotusmeetodit.

3.2.2.   Ekspordihind

(70)

Kolme eksportiva tootja puhul tehti ekspordihind kindlaks vastavalt punktis 3.1.2 kirjeldatud üldmetoodikale.

(71)

Usiminase puhul, kes müüs asjaomast toodet liitu otse sõltumatutele klientidele, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8.

(72)

Teised kaks eksportivat tootjat müüsid vaatlusalust toodet liitu seotud isikute kaudu. Sellegipoolest tehti ka nende eksportivate tootjate puhul ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, sest komisjonil oli võimalik kontrollida, kas seotud isikute vahelised hinnad vastasid reaalturuväärtusele ja kajastasid turuhindu.

3.2.3.   Võrdlus

(73)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(74)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude (vahemikus 3,4–4,6 %, väljendatuna netokäibes), allahindluste, hinnavähendite ja koguste (vahemikus 0,2–3,5 %, väljendatuna netokäibes) ning krediidikulude (vahemikus 1,8–2,3 %, väljendatuna netokäibes) põhjal.

(75)

Kõik eksportivad tootjad esitasid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohase taotluse tollimaksu tagastamisega seotud kohandamiseks, väites, et teatavate toorainete suhtes kohaldatava tollimaksu tagastamise süsteemi olemasolu tähendaks, et kogu nende omamaine müük sisaldaks eksportmüügiga võrreldes kaudset maksu.

(76)

Siiski ei suutnud eksportivad tootjad tõendada, et pelgalt tollimaksu tagastamise süsteemi olemasolu mõjutab hinna võrreldavust. Lisaks kinnitasid eksportivad tootjad kontrollkäigu ajal, et tollimaksu tagastamise süsteem ei mõjuta müügihinda. Seetõttu ei olnud võimalik kõnealuse väitega nõustuda.

(77)

Usiminas soovis vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i kaubandustasandi kohandamist, väites, et kui kogu nende omamaine müük läks lõppkasutajale, siis kogu nende eksportmüük liitu läks seotud või sõltumatutele kauplejatele.

(78)

Kahjuks ei suutnud see eksportiv tootja tõendada järjepidevaid ja selgepiirilisi hinnaerinevusi ei sise- ega ekspordituru erinevatel kaubandustasanditel. Seetõttu ei olnud võimalik kõnealuse väitega nõustuda.

(79)

Pärast teabedokumendi avalikustamist väitis Usiminas, et normaalväärtuse arvutamisel tuleks maha arvata ka krediidikulust tulenev kohandus.

(80)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest krediidikulust tulenev kohandamine tähendab tegelike hindade kohandamist, et kajastada kokkulepitud laenuperioodi, sõltumata tegelikust maksetähtpäevast. See on puhtalt hinna kohandamine, mis ei ole normaalväärtuse kindlakstegemisel vajalik.

3.2.4.   Dumpingumarginaal

(81)

Eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(82)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis CSN, et turuhinnast madalama hinna marginaali arvutamiseks kasutatud läbivaadatud CIF-väärtusi oleks tulnud kasutada ka dumpingumarginaali arvutamiseks. Selle väitega oldi nõus ja selle põhjal parandati dumpinguarvutust.

(83)

Valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutati kaalutud keskmine dumpingumarginaal kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. See marginaal määrati kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud marginaalide põhjal.

(84)

Brasiilia koostöötase on kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil peaaegu 100 % Brasiilia koguekspordist liitu. Seda arvestades otsustas komisjon kehtestada üleriigilise dumpingumarginaali, mida kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes samal tasemel, nagu on kehtestatud valimisse kaasatud kõige kõrgema dumpingumarginaaliga äriühingu, st Usiminase puhul.

(85)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing

Dumpingumarginaal

ArcelorMittal Brasil S.A

16,3 %

Aperam Inox América do Sul S.A.

16,3 %

Companhia Siderúrgica Nacional

73,0 %

Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A.

65,9 %

Muu koostööd tegev äriühing (Gerdau Açominas S.A.)

49,3 %

Kõik teised äriühingud

73,0 %

3.3.   Iraan

(86)

Iraanis on ainult üks vaatlusaluse toote eksportiv tootja, kes tegi käesolevas uurimises täielikku koostööd. Suurem osa tema müügist liitu oli otsemüük sõltumatutele ostjatele, mõningane osa müügist toimus aga Saksamaal asuva seotud kaupleja kaudu.

3.3.1.   3.3.1. Normaalväärtus

(87)

Selle ainsa eksportiva tootja puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt punktis 3.1.1 kirjeldatud üldmetoodikale. Selle tulemusena põhines normaalväärtus 61 % tooteliikide puhul, mis moodustavad 67 % eksportiva tootja liitu suunatud ekspordi mahust, tavapärases kaubandustegevuses kasutatud omamaisel hinnal. Ülejäänud tooteliikide normaalväärtus arvutati. Kui aga tooteliigi kaalutud keskmine hind oli väiksem kui tootmise ühikukulu, arvutati normaalväärtus kooskõlas põhjenduses (55) sätestatud metoodikaga.

(88)

Samuti väitis eksportiv tootja, et komisjon kasutas tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel müügi-, üld- ja halduskulude ebaõiget suhtarvu. Tegemist oli tõepoolest ümardamisveaga, mis seejärel parandati. See muudatus ei mõjutanud kuidagi põhjenduses (98) esitatud dumpingumarginaale.

3.3.2.   Ekspordihind

(89)

Ekspordihinna kindlakstegemiseks kasutati punktis 3.1.2 kindlaks määratud üldmetoodikat ja eeskätt alusmääruse artikli 2 lõiget 8.

3.3.3.   Võrdlus

(90)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva ainsa eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(91)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude (vahemikus 1–3 %), pakendamiskulude (vahemikus 0–1 %), krediidikulude (vahemikus 1–3 %), komisjonitasude (vahemikus 0,1–2 %), muude allahindluste (vahemikus 0–0,5 %) ja muude tegurite (vahemikus 0–1 %) põhjal. Artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt kohandati ka liidus asuva seotud kaupleja kaudu toimunud eksportmüüki (vahemikus 2–6 %).

(92)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis kaebuse esitaja, et need kohandused näivad olevat suured, ja palus komisjonil nende kohta lisaselgitusi anda. Komisjon ei saa ilma konfidentsiaalset äriteavet avalikustamata nende kohanduste kohta lisaandmeid avaldada. Komisjon analüüsis ja kontrollis kõiki neid kohandusi kooskõlas oma alusmääruse artikli 9 lõikest 6 tuleneva kohustusega.

(93)

Oma märkustes teabedokumendi kohta väitis eksportiv tootja, et normaalväärtuse arvutamisel ei tuletanud teinud komisjon kuludega seotud mahaarvamisi. See väide on faktiliselt ebaõige, sest komisjon tegi need mahaarvamised. Eksportiv tootja kordas seda väidet oma märkuses lõpliku avalikustamise kohta. Komisjon selgitas selle aspektiga seotud metoodikat eksportivale tootjale ja rohkem märkusi ei saadud.

(94)

Mahaarvamiste hindamisel vaatas komisjon läbi tõendid, mis on seotud tollimaksu tagastamise süsteemil põhineva kohandamisega. Komisjoni käsutuses olevad tõendid näitasid, et kuigi eksportiv tootja sai enda väitel tollimaksu tagasimakse, puuduvad tõendid, et ta üldse tollimaksu maksis, sest eksportiva tootja esitatud teabe kohaselt hangiti kõik peamised toorained riigisiseselt. Seetõttu ei tasutud „[tootes] füüsiliselt sisalduvate materjalide eest“ tollimaksu alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b tähenduses, mis on kohandamise eeltingimus. Seepärast sellist kohandust ei tehtud.

3.3.4.   Dumpingumarginaal

(95)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(96)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta juhtis eksportiv tootja tähelepanu tehnilisele veale dumpinguarvutuses. Komisjon parandas tehnilise vea, mille põhjustas teatavate pikkade arvväärtuste tarbetu ümardamine, ja muutis sellekohaselt oma arvutust. Kõiki huvitatud isikuid teavitati sellest muudatusest uuel lõplikul avalikustamisel.

(97)

Iraani koostöötase oli väga kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 100 % koguekspordist liitu. Selle alusel määras komisjon üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks samal tasandil kui ainsa eksportiva tootja puhul.

(98)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing

Dumpingumarginaal

Mobarakeh Steel Company

17,9 %

Kõik teised äriühingud

17,9 %

(99)

Oma märkustes teabedokumendi kohta väitis kaebuse esitaja, et tema kogutud andmete alusel arvutatud dumpingumarginaal oli palju suurem. Huvitatud isik palus komisjonil esitada lisaandmed selle kohta, kuidas dumpingumarginaal Iraani puhul arvutati.

(100)

Komisjon tugines oma arvutuses äriühingut puudutavatele tegelikele andmetele, mida kontrolliti kohapeal. Kõnealusel huvitatud isikul ei olnud selle taseme teabele juurdepääsu ja see võib lahknevust selgitada. Komisjon ei saa ilma eksportiva tootja konfidentsiaalset äriteavet avalikustamata arvutuse kohta rohkem andmeid esitada.

(101)

Oma märkustes uue lõpliku avalikustamise kohta palus kaebuse esitaja lisateavet selle tehnilise ümardamisvea kohta, väites, et dumpingumarginaali vähendamine 5 % võrra ei ole tõenäoliselt tingitud ümardamisveast.

(102)

Komisjon ei saa avalikustada üksikasjalikku dumpinguarvutust kellelegi teisele peale otseselt seotud huvitatud isiku, sest sellega saaks avalikuks konfidentsiaalne äriteave. Nagu on selgitatud põhjenduses (96), oli viga seotud teatavate enam kui 13kohaliste pikkade arvväärtuste tarbetu ümardamisega (näiteks võeti väärtus 112 769 871 468,69 ekslikult arvutusse kui 1,13). Niisugused pikad arvväärtused puudutasid kõige tähtsamaid eksporditehinguid, mis konverteeriti dumpinguarvutuse jaoks Iraani omavääringusse. Seepärast vähenes dumpingumarginaal 5,1 % võrra.

3.4.   Venemaa

(103)

Venemaal on kolm vaatlusaluse toote eksportivat tootjat, kes tegid käesolevas uurimises täielikku koostööd. Nende arvele langeb uurimisperioodil peaaegu kogu vaatlusaluse toote import Venemaalt liitu.

3.4.1.   Normaalväärtus

(104)

Kõigi kolme eksportiva tootja puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt punktis 3.1.1 kirjeldatud üldmetoodikale. Selle tulemusena põhines enamiku liitu eksporditud tooteliikide normaalväärtus kõigi kolme eksportiva tootja puhul omamaisel hinnal (vastavalt 76 %, mis moodustab 98,9 % eksporditud kogusest, 49 %, mis on 86,7 % eksporditud kogusest, ja 73 %, mis on 96,6 % eksporditud kogusest).

(105)

Ülejäänud tooteliikide normaalväärtus arvutati põhjendustes (54) ja (55) kirjeldatud metoodika kohaselt kas seetõttu, et omamaine müük puudus, või põhjusel, et siseturu müügimaht oli liiga väike, et seda tüüpiliseks pidada (vähem kui 75 tonni tooteliigi kohta).

3.4.2.   Ekspordihind

(106)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse, liidus asuvate seotud importijate kaudu või Šveitsis asuvate seotud kauplejate/importijate kaudu. Šveitsi seotud äriühingud ostsid vaatlusalust toodet eksportivatelt tootjatelt ning müüsid seda edasi liitu ja teistesse riikidesse.

(107)

Ekspordihinna kindlakstegemiseks kasutati punktis 3.1.2 kindlaks määratud üldmetoodikat.

(108)

Pärast teabedokumendi avalikustamist vaidlustas Severstal alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohase müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal tehtud kohanduste kohaldatavuse temaga seotud Šveitsi kaupleja/importija SSE kaudu toimunud müügi puhul.

(109)

Tema arvates on kohandused tehingupõhiselt asjakohased ainult nende tehingute puhul, mille müügitingimustes nõutakse, et toode antaks üle pärast tollivormistust, st tehingu puhul, kus seotud isik tegutseb importijana. Suurema osa tema Šveitsis asuva kaupleja/importija kaudu toimuva müügi puhul ei nõuta aga tarnetingimustes, et Šveitsi kaupleja/importija vormistaks kaubad tollis. Samal ajal väitis Severstal, et temaga seotud Šveitsis asuvaid kauplejaid/importijaid tuleks pidada tootja ekspordivõrgu osaks, mitte importijateks.

(110)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Uurimise käigus tehti kindlaks, et SSE tegi uurimisperioodil vaatlusaluse toote müümisel imporditoiminguid. Erinevad rahvusvahelised müügitingimused (CIF, CFR, FOB, DAP või CIF) ei muuda asjaolu, et SSE tegutses liidu turul seotud importijana. Kuna kaupleja/importija on seotud eksportiva tootjaga, nähakse alusmääruse artikli 2 lõikes 9 ette, et sellise kaupleja/importija andmed ei ole usaldusväärsed, ja seetõttu oli vajalik kohandamine.

(111)

Veel leidis komisjon, et SSEd ei saa pidada tootja ekspordivõrgu osaks. Emaettevõtja ja Šveitsi tütarettevõtja vahel ei ole ELi suunatud müügi seisukohast ainuõiguslikku suhet. Uurimise käigus tehti kindlaks, et kontsernis oli veel teisigi müügiosakondi, kes tegelesid ekspordiga ELi. Täpsemalt öeldes oli Venemaa emaettevõtjal kolm kanalit, mille kaudu vaatlusalust toodet ELi eksportida, nimelt otsemüük, müük Lätis asuva töötlemiskeskuse kaudu ja müük Šveitsis asuva seotud kaupleja/importija kaudu.

(112)

Seetõttu järeldas komisjon, et kõigi seotud Šveitsi kaupleja/importija kaudu tehtud müügitehinguliikidega seotud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal tehtud kohandusi tuleks kohaldada vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9.

(113)

Avalikustamise järel väljendas Severstal veel kord oma tugevat vastuseisu sellele, et komisjon kohaldas alusmääruse artikli 2 lõiget 9. Lisaks väitis ta, et komisjonis valitseb ebajärjekindel kohtlemine, kui võrrelda teisi eksportivaid tootjaid, kellel on kas liidus või väljaspool liitu seotud importijaid/kauplejaid.

(114)

Komisjon kinnitas oma seisukohta, et seotud kauplejaid/importijaid saab kohelda alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, kui nad teevad imporditoiminguid, isegi kui nad asuvad väljaspool liitu. Nagu on märgitud põhjenduses (110), oli see nii SSE puhul, ent teiste eksportivate tootjatega seotud kauplejad/importijad olid olenevalt iga äriühingu eri funktsioonidest teistsuguses olukorras.

(115)

Lisaks seadis Severstal kahtluse alla komisjoni otsuse, et SSEd ei saa pidada tema ekspordivõrgu osaks. Severstali arutluskäik, näiteks see, et emaettevõtjal on täielik kontroll SSE üle ning et kasum ja kahjum jaotatakse emaettevõtjale, ei kaalunud aga komisjoni jaoks üles põhjenduses (111) esitatud tegureid, mis osutasid vastupidisele. Seepärast ei saa pidada SSEd Severstali-siseseks ekspordiosakonnaks.

(116)

Ka eksportiv tootja NLMK vaidlustas pärast teabedokumendi avaldamist alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohase müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal tehtud kohanduste kohaldatavuse temaga seotud Šveitsi tütarettevõtja Novex kaudu toimunud müügi puhul.

(117)

Ta väitis, et Novex ei tegutsenud seotud importijana, kuivõrd ta ei importinud vaatlusalust toodet liitu. Kuna artikli 2 lõike 9 kohaldamine eeldab, et seotud isik peab tegutsema importijana, ei saaks Novexi ekspordihinna suhtes artikli 2 lõike 9 kohast kohandust kohaldada.

(118)

Selle väite toetuseks kinnitas NLMK, et eksporditurgudel müüb ta raua- ja terasetooteid süstemaatiliselt kahe seotud kaupleja kaudu, kelleks on Novex Šveitsis ja Novexco (Cyprus) Limited Küprosel. Novex vastutab liitu suunatud eksportmüügi eest ja Novexco müüb ülejäänud maailmas. Need äriühingud tegutsevad NLMK eksportmüügiosakonnana ja NLMK Groupis ei ole ühtegi teist üksust või osakonda, mis vastutaks sellise eksportmüügiga tegelemise eest. NLMK ei ekspordi raua- ja terasetooteid otse.

(119)

Novex ja Novexco on 100 % NLMK tütarettevõtjad, kellele NLMK on usaldanud mitte üksnes vaatlusaluse toote, vaid ka NLMK kogu ülejäänud tooteportfelli eksportmüügi. Need kaks seotud äriühingut tegutsevad NLMK majandusliku kontrolli all nii tulenevalt NLMK Groupi kapitalistruktuurist kui ka majanduslikust seisukohast. Oluline on see, et Novex ja Novexco turustavad vaid neid tooteid, mis pärinevad nendega seotud äriühingutest NLMK Groupi sees. Seega puudub neil iseseisev majandustegevus, mida võiks ellu viia sõltumatult väljaspool NLMK Groupi.

(120)

Kuigi kogu NLMK raua- ja terasetoodete eksportmüük toimub Novexi ja Novexco kaudu, ei tegutse need seotud äriühingud tavaliselt nende toodete importijatena ELi või mujale, välja arvatud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste terasetoodete puhul, mida müüakse DDP-tarnetingimustel. Kogu muu Novexi ja Novexco eksportmüük põhineb tarnetingimustel, mille kohaselt nad ei tegutse asjaomaste raua- ja terasetoodete importijatena.

(121)

Seetõttu leidis NLMK, et Novexit ei saa kvalifitseerida asjaomaste toodete importijaks, kuivõrd ta ei täida kauba tollivormistuse ega muid funktsioone, mida teeb importija.

(122)

Veel väitis NLMK, et Novexi töötajad osalevad NLMK Groupi strateegilise müügi planeerimise komisjonis ning aitavad oma eksporditurgude alaste teadmistega kaasa kontserni müügiplaneerimisele ja hinnakujundusele. Seega ei ole NLMK mitte ainult täiesti teadlik Novexi hinnast esimesele sõltumatule kliendile, vaid selline hind kehtestatakse NLMK ja Novexi töötajate koostöös. Samal ajal on vaatlusaluse toote sektoris peamised kliendid – vähemalt NLMK ekspordi puhul liitu – kaubandusettevõtted, kes eelistavad kulude optimeerimiseks toodete tollivormistuse ise teha. Samuti võimaldab vaatlusaluse toote ostmine FOB-tarnetingimustel, ekspordisadama või CIF-tarnetingimustel müüa kaubandusettevõtetel last lühikese etteteatamisega mis tahes sihtkohta, kus pakutakse parimat hinda, ja see ei pruugi olla ilmtingimata liidus. Seepärast on kauplejatel vähe kasu sellest, kui toote puhul ette nähtud tollivormistuse teeb liitu tarnija.

(123)

Kokkuvõttes leidis NLMK, et kuigi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi terasetooteid tarnitakse enamasti töötlejatele otse, tarnitakse muid raua- ja terasetooteid peamiselt sõltumatutele kauplejatele liidus. Klientide eriliigilisus põhjustab erinevusi kokkulepitud Incotermi tarneklauslites ja vastavas rollis, mida täidavad Novex ja Novexco. Selle tulemuseks on olukord, kus NLMK väitel ei kajasta suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi terasetooteid käsitlevas uurimises täheldatud olukord Novexi tegelikku rolli, mida ta täidab vaatlusaluse toote või muude raua- ja terasetoodete puhul. NLMK jõudis järeldusele, et Novexit tuleks pidada NLMK-siseseks müügiosakonnaks.

(124)

Komisjon tuletas meelde, et selle hindamisel, kas tootjat ja temaga seotud kauplejat tuleks vaadelda ühe majandusüksusena ja seotud kauplejat tootja enda müügiosakonnana või mitte, tuleb arvesse võtta seotud kaupleja üldisi funktsioone ning seetõttu ka vaatlusalusest tootest erinevate toodetega seotud tegevust (10).

(125)

Kuigi uurimine kinnitas, et Novex ei tegelenud uurimisperioodil vaatlusaluse toote impordiga, tuleks käesoleva juhtumi korral märkida Novexi kvalifitseerumise kohta järgmist. Novex on asutatud kauplejana Šveitsi õiguse alusel (11). Oma põhikirja kohaselt on äriühingu eesmärk terasetoodete ja toorainete ost, müük ja turustamine Šveitsis ja välismaal. Kaubeldavate toodete tarnijate kohta ametlikku piirangut ei ole. Lisaks allkirjastasid NLMK ja Novex ulatuslikud raamlepingud, mis hõlmavad pooltevahelist müüki ja ostmist. Näiteks sätestatakse nendes lepingutes mittevastavate toodetega seotud nõuete üksikasjalikud menetlused, nähakse ette karistused maksete või kaupade tarnimise hilinemise korral, samuti kolmanda isiku vahendustegevus vaidluste korral. Komisjon märkis veel, et Novexi 2015. aasta finantsaruannete kohaselt on tema põhitegevusala terasega kauplemine, sealhulgas igasugune intresside saamisega seotud tegevus, ning et märkimisväärne osa tema teraseostudest on pärit NLMK Groupi äriühingutest.

(126)

Lisaks tunnistas NLMK ise 7. juunil 2017 esitatud teabes, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste terasetoodete puhul tegutseb Novex seotud importijana, mis kinnitab järeldust, et Novex ei sarnane NLMK-sisese müügiosakonnaga.

(127)

Nendel põhjustel järeldas komisjon, et Novexi ja NLMK suhe ei kujuta endast ühtse ja sisemise müügiosakonna seost, mis võiks muuta need kaks juriidilist isikut üheks majandusüksuseks, vaid selle asemel loeti ta võrdseks esindajaga, kes töötab komisjonitasu alusel alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses.

(128)

Lõpliku avalikustamise järel kordas NLMK oma väidet, et tema ja temaga seotud kaupleja Novex moodustavad ühe majandusüksuse. Talle tundus, et komisjon ei võta arvesse kahe üksuse omavahelise seose majanduslikku tegelikkust. Eelkõige avaldas ta kriitikat, et komisjoni vaatenurk Novexi suhtes on formaalne ja teoreetiline. Novex ei olnud kaubandusettevõttena registreeritud ja ametliku piirangu puudumine ei olnud oluline, sest tema hanked ei tulnud tegelikult muudest allikatest. Pealegi, isegi kui NLMK ja Novexi vahel oleks sõlmitud leping, valitseks kahe üksuse vahel tegelik solidaarsus. Väidetavalt konsolideeriti Novexi tulemused täielikult kontserni raamatupidamises.

(129)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Et hinnata Novexi ja NLMK vahelist seost, ei saa teoreetilise või formaalsena kõrvale jätta kahe üksuse vahelist müüki ja ostu reguleeriva raamlepingu olemasolu. Pigem näitab see, et kahel üksusel on eri ülesanded ja nende vahel ei ole alluvussuhet. Lisaks on ebatavaline, et asutusesisene müügiosakond tegeleb impordiga, mida Novex vähemalt ühe terasetoote (suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilised terasetooted) puhul tegi. Lõpuks võis Novex igal ajal otsustada, et ostab kuumvaltsitud lehtterast muudest allikatest, mida struktuurisisene eksportmüügiosakond ei saaks teha. Seepärast jäi komisjon oma seisukoha juurde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandamine on põhjendatud.

(130)

Ka MMK vaidlustas esimest korda pärast lõplikku avalikustamist alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamise oma seotud kaupleja MMK Trade Steel AG suhtes. Korrates Severstali õiguslikke seisukohti, väitis ta samuti, et emaettevõtjale kuuluv täielik kontroll ning kasumi ja kahjumi jaotamine Venemaa emaettevõtjale näitavad, et MMK Trade Steel AG oli osa ühtsest ekspordivõrgust.

(131)

Komisjon kordas oma õiguslikku seisukohta, et seotud kauplejaid/importijaid saab kohelda alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, kui nad tegelevad impordiga, isegi kui nad asuvad väljaspool liitu. Nagu Hiina Rahvavabariigist pärit külmvaltsitud lehtterastooteid käsitlevas uurimises on juba leitud, kuulus MMK Trade Steel AG sellesse kategooriasse (12).

(132)

Järelikult ei saanud komisjon nõustuda ka väitega, et MMK ja MMK Trade Steel AG moodustavad ühe majandusüksuse. Igal juhul tegutses MMK-l Venemaal ka oma ekspordiosakond ja osa oma terasest müüs ta Euroopasse otse. Seega ei saa MMK Trade Steel AG-d pidada MMK-siseseks ekspordiosakonnaks.

3.4.3.   Võrdlus

(133)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(134)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti füüsikaliste omaduste (vahemikus 0–2 %), transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude (vahemikus 1–8 %), pakendamiskulude (vahemikus 0–1 %), krediidikulude (vahemikus 0–2 %), komisjonitasude (vahemikus 0–4 %) ja muude tegurite (vahemikus 0–1 %) põhjal.

(135)

Pärast teabedokumendi avalikustamist väitis Severstal, et mõningate müügi-, üld- ja halduskuludega, nimelt finantstulu ja transpordikuludega seotud kohandused olid valesti tehtud.

(136)

Äriühingu väitel oleks müügi-, üld- ja halduskulude protsendi kindlakstegemisel tulnud arvesse võtta finantstulu. Lisaks oli see Šveitsis asuva seotud tütarettevõtja tulu samal ajal Severstali kulu, nagu on näidatud küsimustiku vastuste G-PL tabelis, mida jällegi võeti arvesse selle kindlakstegemisel, kas müük siseturul toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(137)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Severstal toodab ja müüb suures valikus tooteid ning ta ei suutnud tõendada, et kõnealune finantstulu, mis on Šveitsi tütarettevõtjalt emaettevõtjale laiendatud üldine laen, oli seotud vaatlusaluse tootega.

(138)

Pärast avalikustamist kordas Severstal oma väidet ja kinnitas, et eespool nimetatud finantstulu on „intressid laenudelt, mida anti Severstali pika tootmistsükliga toodetele, mille hulka vaatlusalune toode kuulub“. Lisaks palus ta eraldada asjaomase summa üksnes vaatlusaluse toote jaoks. Komisjoni arvates ei saanud seda väidet aga kaaluda, sest puudusid täpsemad andmed selle kohta, miks „pika tootmistsükliga toodete“ jaoks antud üldine laen oli seotud ka vaatlusaluse tootega.

(139)

Mis puudutab transpordikulu kohandamist, siis väitis Severstal, et komisjon arvestas müügi-, üld- ja halduskulude osana maha transpordikulude vale summa.

(140)

Komisjon nõustus Severstali väitega transpordikulude kohta ja kasutas arvutustes äriühingu teatatud tegelikke transpordikulusid. Topeltarvestamise vältimiseks seati need 0-tasemele, sest neid oli juba arvestatud mahaarvamiste arvutuses.

3.4.4.   Dumpingumarginaal

(141)

Eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(142)

Venemaa koostöötase on kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil peaaegu 100 % Venemaa koguekspordist liitu. Seetõttu otsustas komisjon kehtestada üleriigilise dumpingumarginaali, mida kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes samal tasemel, nagu on kehtestatud kõige suurema dumpingumarginaaliga äriühingu, st Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron & Steel Works (PJSC MMK) kontserni puhul.

(143)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing

Dumpingumarginaal

Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron Steel Works (PJSC MMK)

33,0 %

PAO Severstal

5,3 %

Novolipetsk Steel

15,0 %

Kõik teised äriühingud

33,0 %

3.5.   Serbia

(144)

Serbias on ainult üks vaatlusaluse toote eksportiv tootja, kes tegi käesolevas uurimises täielikku koostööd. Suurem osa tema müügist liitu oli otsemüük sõltumatutele ostjatele, mõningane osa müügist toimus aga Slovakkias asuva seotud importija kaudu.

3.5.1.   Normaalväärtus

(145)

Selle ainukese eksportiva tootja puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt punktis 3.1.1 kirjeldatud üldmetoodikale. Selle tulemusena põhines normaalväärtus 23 % tooteliikide puhul, mis moodustavad 71 % eksportiva tootja liitu suunatud ekspordi mahust, tavapärases kaubandustegevuses kasutatud omamaisel hinnal. Kui tooteliigi omamaine müük sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil kogumahu poolest vähem kui 5 % identsete või võrreldavate tooteliikide liitu suunatud eksportmüügi kogumahust, kasutati selle tooteliigi normaalväärtuse arvutamiseks selle tooteliigi müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit, mitte müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmist ja kasumit. Kui aga tooteliigi kaalutud keskmine hind oli väiksem kui tootmise ühikukulu, arvutati normaalväärtus kooskõlas põhjenduses (55) sätestatud metoodikaga.

3.5.2.   Ekspordihind

(146)

Ekspordihinna kindlakstegemiseks kasutati punktis 3.1.2 kindlaks määratud üldmetoodikat ja eeskätt alusmääruse artikli 2 lõiget 8. Seotud importija kaudu toimuva müügi puhul arvutati ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel.

3.5.3.   Võrdlus

(147)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva ainsa eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(148)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude (vahemikus 5–9 %), krediidikulude (vahemikus 0–1,5 %), pangatasude (vahemikus 0–1 %) ja komisjonitasude (vahemikus 0,5–2 %) põhjal.

3.5.4.   Dumpingumarginaal

(149)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(150)

Serbia koostöötase oli väga kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 100 % koguekspordist liitu. Selle alusel määras komisjon üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks samal tasandil kui ainsa eksportiva tootja puhul.

(151)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing

Dumpingumarginaal

Železara Smederevo d.o.o.

38,7 %

Kõik teised äriühingud

38,7 %

3.6.   Ukraina

(152)

Ukrainas on üks rühm, mis koosneb vaatlusaluse toote kolmest seotud eksportivast tootjast (käesolevas punktis nimetatakse neid ühiselt „eksportivaks tootjaks“) ja mis tegi käesolevas uurimises täielikult koostööd. Kaks tootmisüksust asuvad Mariupolis Donetski piirkonnas, mis oli uurimise ajal konfliktipiirkond. Eksportiva tootja taotluse alusel otsustas komisjon arvutustest välja jätta neist tootmisüksustest ühe, mille eksport liitu oli mahu poolest väike.

(153)

Oma märkustes teabedokumendi kohta palus kaebuse esitaja selgitada komisjonil oma otsust jätta üks Ukraina äriühing dumpingumarginaali arvutusest välja.

(154)

Komisjon jättis äriühingu välja sellepärast, et tema väike müügiosa rühma müügis ei oleks dumpingumarginaali mõjutanud. Lisaks oli asjaomaste andmete kontrollimine võimatu, sest piirkonnas oli sõjategevus. Komisjon käsitles seda olukorda force majeure'ina.

(155)

Siseturul müüs eksportiv tootja samasugust toodet otse ja seotud kaupleja kaudu.

(156)

Eksportiva tootja kogu müük liitu toimus Šveitsis asuva seotud kaupleja kaudu. See kaupleja müüs vaatlusalust toodet nii liidus asuvatele seotud kui ka sõltumatutele importijatele.

3.6.1.   Normaalväärtus

(157)

Eksportiva tootja puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt punktis 3.1.1 kirjeldatud üldmetoodikale. Ühe tootmisüksuse puhul põhines normaalväärtus ainult tavapärase kaubandustegevusega seotud omamaistel hindadel. Teise tootmisüksuse puhul põhines normaalväärtus osaliselt tavapärase kaubandustegevusega seotud omamaistel hindadel (38 % tooteliikide jaoks, mis moodustavad 12 % sellest üksusest liitu suunatud ekspordi kogumahust) ja osaliselt see arvutati. Kui tooteliigi omamaine müük sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil kogumahu poolest vähem kui 5 % identsete või võrreldavate tooteliikide liitu suunatud eksportmüügi kogumahust, kasutati selle tooteliigi normaalväärtuse arvutamiseks selle tooteliigi müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit, mitte müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmist ja kasumit. Kui aga tooteliigi kaalutud keskmine hind oli väiksem kui tootmise ühikukulu, arvutati normaalväärtus kooskõlas põhjenduses (55) sätestatud metoodikaga.

(158)

Eksportiv tootja nõudis tootmiskulude kohandamist ühe konfliktipiirkonnas asuva tootmisüksuse, nimelt Ilyich Iron and Steel Works of Mariupoli (edaspidi „Ilyich“) puhul tavapäratute tootmiskulude tõttu, mida põhjustasid otseselt ja kaudselt sõjalised operatsioonid piirkonnas. Eksportiv tootja tegi ettepaneku võrrelda kohandamismäära kindlakstegemiseks Ilyichi ühikukulude muutumist ühikuhindade muutumisega konfliktist mõjutamata tootmisüksuses, nimelt Iron and Steel Works Zaporizhstalis (edaspidi „Zaporizhstal“). Et teha kindlaks see, mida eksportiv tootja nimetas ühikukuluks, võttis eksportiv tootja iga tootmisüksuse puhul kõigi müüdud kaupade kulud ja jagas need samal kalendriaastal toodetud kuumvaltsitud terasetoodete mahuga. Eksportiv tootja järgis seda meetodit 2013. aastast (konfliktieelne aeg) kuni 2015. aastani ja tegi selle alusel ettepaneku kohandada Ilyichi kulusid teatava protsendi ulatuses allapoole.

(159)

Pärast hoolikat kaalumist leidis komisjon, et kohanduse kvantifitseerimiseks pakutud meetod ei ole sobiv. Esiteks ei olnud see, mida nimetati ühikukuluks, kuumvaltsitud lehtterase ühiku kulu, sest see sisaldas kõigi müüdud kaupadega seotud kulusid, mis hõlmasid muid kaupu. Kõnealused muud kaubad moodustasid märkimisväärse osa Zaporizhstali toodangust ja veelgi suurema osa Ilyichi toodangust. Kohanduse kvantifitseerimise meetodi puhul ei võetud täielikult arvesse muud toodangut ja kulude muutumist. Ajavahemikul, mida eksportiv tootja soovitas selle meetodi puhul kasutada, ei püsinud muu toodang ja kulud muutumatuna. Eksportiv tootja möönis tegelikult enda esitatud märkustes, et aastatel 2012–2016 suurenes mõningate muude toodete tootmine Ilyichis märgatavalt. Kohanduse kvantifitseerimise meetodiga kanti need kasvavad kulud üle kuumvaltsitud lehtterase vähenevale toodangule, mille tõttu suurenes – ilmselt olulisel määral – see, mida eksportiv tootja nimetas ühikukuluks. Teiseks, isegi kui kulu, mida eksportiv tootja soovitas kasutada, oli kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik tootmiskulu, tegi ta ettepaneku võrrelda toodangu kogust müügikuluga, milles ei võetud arvesse laoseisu muutumist. Eksportiv tootja oleks pidanud võrdlema kas toodangu kogust tootmiskuludega või müüdud kogust müügikuludega. Kolmandaks võrreldi kohanduse kvantifitseerimise meetodiga suundumusi kuni 2015. aastani ja tehti ettepanek kohaldada selle arvutuse tulemust – st vähendamist – uurimisperioodi (1. juuli 2015 kuni 30. juuni 2016) käsitlevate andmete suhtes. See ei ole õige, sest see meetod oleks pidanud käsitlema suundumusi kuni uurimisperioodini.

(160)

Oma märkustes teabedokumendi kohta ei käsitlenud eksportiv tootja kohanduse kvantifitseerimise meetodi eespool kirjeldatud puudusi. Selle asemel võrdles ta kahe tootmisüksuse tootmiskulu tooteliigi kohta uurimisperioodi vältel, väites, et selle toimingu tulemus on sarnane tulemusega, mis saavutati kohanduse kvantifitseerimise meetodiga. Eksportiv tootja jättis aga tähelepanuta asjaolu, et kohanduse kvantifitseerimise meetodi pakkumise põhjus oligi see, et kahe tootmisüksuse kulusid ei saa mingil aastal lihtsalt niisama võrrelda, sest need olid enne konflikti algust erinevad. Nimelt oli nn ühikukulu kvantifitseerimismeetodi puhul kasutatud andmete kohaselt 2013. aastal Ilyichis palju suurem kui Zaporizhstalis. See erinevus ei ole suhtarvuna väljendades suurem kui uurimisperioodi aegne kahe tootmisüksuse tootmiskulu erinevus tooteliigi kohta, mida eksportiv tootja soovis kasutada meetodi toetamiseks.

(161)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis eksportiv tootja, et komisjon ei pidanud eksportiva tootjaga sisukat mõttevahetust ega küsinud või täpsustanud lisateavet, mida ta võis pidada väite nõuetekohaseks hindamiseks vajalikuks. Ainus kord, mil komisjon täpsustas, millist teavet ja metoodikat on nõude hindamiseks vaja, oli eksportiva tootja sõnul lõplikul avalikustamisel 17. juulil 2017.

(162)

Komisjon märkis, et see väide on faktiliselt vale. Kavandatud kohandamismeetodi puuduste üksikasjalik selgitus edastati eksportivale tootjale teabedokumendi 4. lisas 4. aprillil 2017. Selle üksikasjaliku kirjelduse lisamise põhjus oli anda eksportivale tootjale võimalus ja piisavalt aega nende puuduste kõrvaldamiseks. Nagu on märgitud eespool põhjenduses (160), ei teinud eksportiv tootja seda.

(163)

Märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis eksportiv tootja, et eespool põhjenduses (159) nimetatud muud tooted peale kuumvaltsitud terastoodete ei moodusta olulist osa Zaporizhstali ja Ilyichi toodangust. Oma väite kinnituseks viitas eksportiv tootja andmetele, mille ta esitas 16. veebruaril 2017 komisjonile Ilyichi tootmiskoguste kohta.

(164)

Selle kohta märkis komisjon, et eksportiva tootja viidatud andmed esitati pärast seda, kui kontrollkäik oli juba toimunud, ja seega ei olnud võimalik neid kontrollida. Lisaks käsitlevad andmed tootmiskogust tonnides ega puuduta selle kulusid ega väärtust. Toodetud kogus ei kajasta tootmiskulusid, eriti kui arvestada, et muud tooted hõlmavad rohkem lisandväärtusega ja seega lisakuludega tooteid, nagu külmvaltsitud ja tsingitud teras. Mis puudutab andmeid, mida komisjon oma väidete puhul kasutas, siis esitas eksportiv tootja oma vastuses dumpinguvastasele küsimustikule käibeandmed nii kogu tehase, selle asjaomase osakonna kui ka vaatlusaluse toote kohta. Komisjon kontrollis neid käibeandmeid kontrollkäigu ajal ja neid kasutati kulude puhul näitajana, millest nähtus, et muud tooted peale kuumvaltsitud terastoodete moodustasid Ilyichi toodangust olulise osa.

(165)

Järgmistes märkustes lõpliku avalikustamise kohta ei nõustunud eksportiv tootja komisjoni eespool põhjenduses (159) esitatud märkusega muude kui kuumvaltsitud terastoodete valmistamise kasvu kohta, mis suurendab põhjendamatult meetodis kasutatud nn ühikukulusid. Eksportiv tootja väitis, et Ilyichi müüdud kaupade kogukulu üldine kasv ei vasta komisjoni loogikale, mille kohaselt muude toodete toodangu mahu kasv võib suurendada kuumvaltsitud terastoodete kohta arvutatud nn ühikukulu.

(166)

Komisjon ei nõustunud selle märkusega. Nagu eespool märgitud, jagas eksportiv tootja nn ühikukulu kindlakstegemiseks müüdud kaupade kogukulu (sealhulgas muude kui kuumvaltsitud terastoodete kulud) tehases asjaomasel perioodil valmistatud kuumvaltsitud terastoodete kogusega. Nagu eksportiv tootja tunnistas, suurenes meetodis arvessevõetud perioodil mõningate kuumvaltsitud terastoodetest erinevate toodete kogus märgatavalt. Sellest tulenev nende toodete tootmiskulude kasv kanti eksportiva tootja pakutud meetodi järgi üle kuumvaltsitud terastoodetele, mis suurendas nn ühikukulu (st kergitas nn ühikukulu kogu asjaomase perioodi jooksul), mille põhjal pakkus eksportiv tootja välja kulude kohandamise Ilyichis. See kehtib sõltumata sellest, kas tehase müüdud kaupade üldkulud suurenesid, vähenesid või jäid samaks.

(167)

Mis puudutab komisjoni põhjenduses (159) esitatud märkust, et meetodi puhul oleks tulnud järgida suundumusi kuni uurimisperioodini, siis väitis eksportiv tootja oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta, et ta ei saanud esitada selle meetodi puhul kasutamiseks uurimisperioodi käsitlevaid andmeid, sest 2016. aasta auditeeritud aruanne ei olnud kuni viimase ajani kättesaadav.

(168)

Selle kohta märkis komisjon, et dumpinguvastase küsimustiku täitmise eesmärgil suutis eksportiv tootja esitada suure hulga uurimisperioodi käsitlevaid andmeid. Seetõttu ei ole selge, miks ta ei saanud esitada uurimisperioodi käsitlevaid andmeid pakutud meetodi põhjendamiseks, seda enam et eespool põhjenduses (162) märgitut arvestades oli eksportival tootjal selle tegemiseks nii võimalus kui ka aeg.

(169)

Lõpuks rõhutas eksportiv tootja lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes, et uurimisperioodi aegne kahe tootmisüksuse vaheline tootmiskulu erinevus tooteliigi kohta, mida on käsitletud eespool põhjenduses (160), toetab kohandamismeetodit, sest see erinevus on sarnane meetodi kohaselt saadud erinevusega.

(170)

Komisjon ei nõustunud selle märkusega. Oma märkustes ei käsitlenud eksportiv tootja asjaolu, et vastavalt kvantifitseerimismeetodis kasutatud andmetele oli Ilyichi nn ühikukulu 2013. aastal (st tavapärases konfliktieelses olukorras) palju suurem kui Zaporizhstali nn ühikukulu. See erinevus on suhtarvuna väljendades suurem kui uurimisperioodi aegne kahe tootmisüksuse tootmiskulu erinevus tooteliigi kohta. See tähendab, et Ilyichi ja Zaporizhstali ühikukulude erinevus on 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel kas vähenenud (st Iljitši ühikukulu on vähenenud võrreldes Zaporizhstali omaga) või on meetodis kasutatud nn ühikukulu täiesti ebausaldusväärne. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses (159), on vähemalt viimati mainitu õige, sest meetodi kohaseid nn ühikukulusid moonutab see, et lisatud on muude toodete müügikulu, mis muutus asjaomasel perioodil mõlemas tootmisüksuses erinevalt. Järelikult ei kinnita uurimisperioodi aegne tootmiskulu erinevus tooteliigi kohta eksportiva tootja pakutud meetodi täpsust.

(171)

See väide lükati eespool kirjeldatud põhjustel tagasi.

(172)

Zaporizhstal kinnitas oma finantsaruannetes suurt kahju, mida põhjustas välisvaluuta vahetuskursi erinevuste tõttu muus vääringus kui Ukraina grivnas toimunud tehingute teisendamine. Eksportiv tootja väitis, et need kulud, mis ei tekkinud tavapärase kaubandustegevuse käigus, tuleks kindlaks määrata alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt ja kehtestada tuleks ülempiir, mis kajastab äriühingu tavalisi tegevustingimusi.

(173)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Seda kahju kajastati nõuetekohaselt äriühingu raamatupidamisarvestuses ja see tekkis uurimisperioodil. Komisjon lükkas selle väite seetõttu tagasi, pidades seda kahju äriühingu tegevusega seotud müügi-, üld- ja halduskulude osaks ning lisades selle normaalväärtuse arvutusse.

(174)

Märkustes teabedokumendi kohta kinnitas eksportiv tootja, et Zaporizhstali müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel kasutatud finantskulusid kajastati nõuetekohaselt äriühingu raamatupidamisarvestuses ja need tekkisid uurimisperioodil. Seejärel kordas eksportiv tootja oma väidet, et kõnealused müügi-, üld- ja halduskulud oleksid pidanud põhinema alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktil c, sest osa nendest finantskuludest ei olnud seotud toodete valmistamise ja/või müügiga. Selle väite tõestuseks esitas eksportiv tootja tükk aega pärast kontrollkäigu toimumist ja algse väite esitamist uue andmekogumi. Lõpuks juhtis eksportiv tootja tähelepanu mitmele alusmääruse sättele, milles käsitletakse müügi-, üld- ja halduskulude arvutamist ja nõutakse, et selline arvutus oleks põhjendatud.

(175)

Komisjon ei nõustunud selle analüüsiga. Alusmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud tegelikel andmetel toote valmistamise ja müügi kohta. Artikli 2 lõike 6 punkti c võib kasutusele võtta alles siis, kui selliseid summasid ei ole võimalik kindlaks määrata. Nagu eksportiv tootja tunnistas, on tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud kirjas tema raamatupidamisaruannetes ja sisaldavad kõnealuseid finantskulusid. Väide, et osa finantskulusid ei ole seotud toodete valmistamise ja/või müügiga, tuleb tagasi lükata. Esiteks ei ole uurimise praeguses etapis võimalik kontrollida andmeid, mille eksportiv tootja selle väite kinnituseks esitas. Eksportival tootjal oli piisavalt aega ja eelteavet selle teabe esitamiseks siis, kui toimus kontrollimine, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Teiseks tegeleb Zaporizhstal ainult oma toodete valmistamise ja müügiga. Eksportiv tootja ei ole kordagi esitanud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist. Viide nõudele, et müügi-, üld- ja halduskulude arvutamine peab olema põhjendatud, on asjakohatu, sest komisjon ei arvutanud kõnealuseid müügi-, üld- ja halduskulusid, vaid määras need kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6. Seepärast lükati see väide tagasi.

(176)

Märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis eksportiv tootja, et kõnealused kulud olid seotud tehase üldise majandustegevusega, kuid mitte tegevusega, mis hõlmab vaatlusaluse toote valmistamist ja müüki. Eksportiv tootja väitis veel, et komisjon ei käsitlenud tõendeid, mis puudutasid tema taotlust need kulud välja jätta. Seejärel väitis eksportiv tootja, et komisjon eiras isegi pelgalt asjaolu, et väite tõestuseks üldse tõendeid esitati, märkides, et ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber selle, et Zaporizhstal tegeleb ainult oma toodete valmistamise ja müügiga. Lõpuks märkis eksportiv tootja seoses komisjoni märkusega mõningate finantskulude väljajätmist toetava uue andmekogumi kohta, et see väide esitati iseenesest vastusena dumpinguvastasele küsimustikule ning et asjaomased andmed olid koos vastusega esitatud auditeeritud aruandes.

(177)

Vastuseks eespool esitatule märkis komisjon, et eksportiv tootja esitas seoses kõnealuse väitega kaks taotlust. Esimene taotlus, mis esitati vastustes dumpinguvastasele küsimustikule ja mida seejärel põhjendati Zaporizhstali 5. jaanuari 2017. aasta teates, käsitles tema finantskulude kohandamist varasemale tasemele tavapärastel tegutsemistingimustel. Teine taotlus, mis esitati esimest korda 2. mail 2017 märkustes teabedokumendi kohta pärast Zaporizhstalis tehtud kontrolle, käsitles kohandamist müügi-, üld- ja halduskulude põhjal selliste kulude väljajätmise teel, mis väidetavalt ei olnud seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga.

(178)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses (175), ei saa komisjon kohandada Zaporizhstali finantskulusid varasemale tasemele tavapärastel tegutsemistingimustel, sest vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6 peavad müügi-, üld- ja halduskulud põhinema tegelikel andmetel toote valmistamise ja müügi kohta. Need andmed olid komisjonil olemas ja neid kasutati asjaomases arvutuses. Eksportiva tootja märkustes lõpliku avalikustamise kohta selles küsimuses muid väiteid ei esitatud, seetõttu ei ole edasine selgitamine vajalik.

(179)

Mis puudutab teist taotlust, st Zaporizhstali normaalväärtuse kohandamist, et jätta välja kulud, mis ei ole väidetavalt vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga seotud, märkis komisjon, et teabedokumendi kohta esitatud märkustest ei selgu, et need kulud ei ole vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga otseselt või kaudselt seotud. Nagu eespool märgitud, piirdub Zaporizhstali tegevus komisjoni teadmist mööda tema toote valmistamise ja müügiga. Seetõttu oleksid tema finantskulud üldiselt nii või teisiti selle tegevusega seotud. On tõsi, et kirjed, mida eksportiv tootja nimetas teabedokumendi kohta esitatud märkustes vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga mitteseotuks, hõlmavad rahavooga seotud investeeringuid, laene toorainet tootvatele tütarettevõtjatele või töötajate hüvitistest tulenevaid kohustusi. Näib, et need kulud on vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga vähemalt kaudselt seotud.

(180)

Selle küsimuse edasine kontrollimine oli võimatu, sest see taotlus esitati alles 2. mail 2017, tükk aega pärast asjaomase kontrollkäigu tegemist (mis toimus 24. novembril 2016). 5. jaanuari 2017. aasta teates, mis esitati samuti pärast asjaomast kontrollkäiku, mainis eksportiv tootja, et teatavad laenudega seotud finantskulud võeti kasutusele üldistel eesmärkidel ning need ei olnud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga seotud. Täpsemaid andmeid selle küsimuse kohta tol korral ei esitatud, sest eksportiv tootja ei taotlenud nende laenude väljajätmist, kuid jäi oma nõude juurde kohandada Zaporizhstali finantskulusid varasemale tasemele tavapärastes tegutsemistingimustes.

(181)

Selle kohta väitis eksportiv tootja lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes, et Zaporizhstalis tehtud kontrollkäigu ajal esitati komisjonile „audiitori aruannete täielik ja põhjalik versioon, mis tõstatab selgelt küsimuse tehase lisanduvate finantskulude kohta, mis ei ole seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga“. Seejärel väitis eksportiv tootja, et komisjon oleks võinud kasutada seda võimalust Zaporizhstali esitatud tõendite kontrollimiseks ja vajaduse korral lisaselgituste küsimiseks.

(182)

Esiteks märkis komisjon, et nagu eksportiv tootja osutas, ei esitatud Zaporizhstali täielikke aastaaruandeid enne kontrollkäiku, kuigi neid nõutakse dumpinguvastases küsimustikus. Seejärel nentis komisjon, et nagu eksportivale tootjale 27. oktoobri 2016. aasta kontrollimisele eelnevas kirjas teatati, oli kontrollkäigu eesmärk kontrollida küsimustiku vastustes esitatud teavet, võrreldes selles esitatud andmeid alusdokumentide, kulu- ja finantsarvestusega ning auditeeritud finantsaruannetega. Mõningate Zaporizhstali vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga väidetavalt mitteseotud finantskulude küsimust ei tõstatatud enne 2. maid 2017 ja seda üksnes puudutati 5. jaanuari 2017. aasta teatises. Mõlemat tehti pärast seda, kui kontrollkäigud Zaporizhstali valdustesse olid juba tehtud. Seetõttu ei olnud ega saanudki komisjoni nimetatud kontrollkäigu tööprogrammis olla kõnealuse küsimuse uurimist ja nende kulude kontrollimist. Väitega, et valmistamise või müügiga mitteseotud finantskulude küsimuse tõstatas lihtsalt asjaolu, et need kulud olid auditeeritud aruannetes kajastatud, eiratakse kontrollkäigu eesmärki ja komisjoni rolli selles, millest teavitati eksportivat tootjat kontrollkäigueelses kirjas enne selle algust. Kui vaadelda seda koos asjaoluga, et täielikud auditeeritud aruanded esitati alles kontrollkäigu ajal ja, nagu eespool mainitud, ei ole kaugeltki selge, et asjaomased kulud ei ole seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga, sunnib see väite selle osa tagasi lükkama.

(183)

See väide lükati eespool kirjeldatud põhjustel tagasi.

3.6.2.   Ekspordihind

(184)

Ekspordihinna kindlakstegemiseks kasutati punktis 3.1.2 kindlaks määratud üldmetoodikat ja eeskätt alusmääruse artikli 2 lõiget 8. Seotud importijate kaudu toimuva müügi puhul arvutati ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel.

(185)

Eksportiv tootja väitis, et Šveitsi kaupleja Metinvest International SA (edaspidi „MISA“) tegutses pelgalt tootmisüksuste ekspordiosakonnana, sest ta ei tegelenud liitu tarnitud kaupade tollivormistusega. Lisaks väitis eksportiv tootja, et müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi (või nominaalse komisjonitasu) põhjal ei tohiks mahaarvamist teha, sest alusmääruse artikli 2 lõiget 9 ei saa käesoleval juhul kohaldada, arvestades et kaupleja ei asu liidus.

(186)

Komisjon ei arvutanud Šveitsi kaupleja kaudu sõltumatutele ostjatele toimunud eksportmüügi ekspordihinda alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt. Isegi kui tollivormistuse kohustus lasub ostjal, ei muuda see asjaolu, et müüb seotud kaupleja, kes kannab müügi-, üld- ja halduskulud ja kelle eesmärk on tavaliselt oma teenustelt kasumit teenida. Nagu on märgitud põhjenduses (194), leidis komisjon seetõttu, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandamine on õigustatud.

(187)

Oma märkustes teabedokumendi kohta väitis eksportiv tootja, et MISA ei ole kasumit taotlev kaupleja, vaid seotud äriühing, kellele on antud ülesanded, mis kuuluvad tavaliselt ettevõttesisese eksportmüügiosakonna kohustuste hulka.

(188)

Komisjon ei nõustunud enda käsutuses olevate tõendite põhjal selle väitega. MISA on kasumit taotlev äriühing, kes kirjeldab ennast kui ettevõtet, kes soovib saavutada õiget tasakaalu kasumlikkuse, kliendi rahulolu ja riskijuhtimise vahel. MISA tegevus ei piirdu Metinvest Groupi toodete müügiga. MISA-l ja tootmisüksustel on eri omanikud. Pealegi sõlmib MISA tootmisüksustega üksikasjalikke ostu-müügilepinguid. Need lepingud sisaldavad klausleid karistuste kohta, kui mingid kohustused jäetakse täitmata või neid ei täideta nõuetekohaselt, samuti vaidluste lahendamise kohta kolmanda isiku osalusel, mis on tavapärasem sõltumatute kauplejate vahelistes suhetes, mitte ühe äriühingu tootmis- ja müügiosakonna vahel. Nende tõendite alusel teeb komisjon järelduse, et MISA suhe nende kahe tootmisüksusega on pigem esindussuhe kui struktuurisisese müügiosakonna suhe. Nagu on selgitatud põhjenduses (194), on asjaomane kohandamine õigustatud alati, kui MISA osaleb tehingus.

(189)

Kuna MISA kaudu toimunud müügi suhtes kohaldati alusmääruse artikli 2 lõiget 8, tegi eksportiv tootja oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta selle põhjal järelduse, et komisjon nõustub, et MISA tegutseb kontserni eksportmüügiosakonnana. Samal ajal ei olnud eksportiv tootja aga nõus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaldamisega, väites, et MISA ei tegutse esindaja ega kauplejana. Selle asjaolu rõhutamiseks kinnitas eksportiv tootja, et tooteid, mida ei valmista kontsern, müüb MISA üksnes tähtsusetus koguses ja nende näol on tegemist nišitoodetega. Seejärel väitis eksportiv tootja, et MISA soov leida õiget tasakaalu kasumlikkuse, kliendi rahulolu ja riskijuhtimise vahel, üksikasjalike müügi- ja ostulepingute allkirjastamine tootmisüksustega või see, et tal on oma direktor ja töötajad, kes ei ole samad mis Ukraina tehastes, on nõuded, mis tulenevad vajalike õigusnormide täitmisest Ukrainas ja Šveitsis.

(190)

Nagu eespool on selgitatud, ei nõustunud komisjon sellega, et MISA tegutseb kontserni eksportmüügiosakonnana. MISA tegutses seotud kauplejana ja seetõttu kohaldas komisjon aluslepingu artikli 2 lõiget 8 koostoimes artikli 2 lõike 10 punktiga i. Lisaks müüb MISA rohkemgi kui tähtsusetut osa nišitoodeteid, mida ei valmista kontsern, kuigi juba ainuüksi see on selle otsuse seisukohast suure tähtsusega. Samuti müüb MISA kontsernile suures koguses kolmandate isikute tooteid. Eespool põhjenduses (188) kirjeldatud tõendite kohta väitis eksportiv tootja vaid, et need aspektid on õigusaktidega ette nähtud ega välista MISA positsiooni ekspordiosakonnana. Täpsemat teavet selle kohta, milline õigusakt millist aspekti nõuab, ei esitatud. Pealegi ei selgitanud eksportiv tootja, miks ei välista MISA positsiooni ekspordiosakonnana sellised aspektid nagu kasumi taotlemine (mille eksportiv tootja oli eelnevalt oma märkustes teabedokumendi kohta vaidlustanud) või lepingud, mis sisaldavad klausleid karistuste kohta, kui mingid kohustused jäetakse täitmata või neid ei täideta nõuetekohaselt, samuti vaidluste lahendamise kohta kolmanda isiku osalusel. Seepärast ei ole selle punkti kohta lisamärkusi vaja.

(191)

See väide lükati eespool kirjeldatud põhjustel tagasi.

3.6.3.   Võrdlus

(192)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(193)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti imporditasude (vahemikus 0,1–0,7 %), transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude (vahemikus 1–8 %), pakendamiskulude (vahemikus 0–0,1 %), krediidikulude (vahemikus 0–0,7 %), müügijärgsete kulude (vahemikus 0,1–0,4 %), pangatasude (vahemikus 0–0,3 %) ja komisjonitasude (vahemikus 0–0,2 %) põhjal.

(194)

Kuna kogu müük liitu toimus Šveitsi seotud kaupleja kaudu, tehti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel asjakohane kohandamine.

(195)

Eksportiv tootja nõudis alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohast kaubandustasandi erinevusest tulenevat kohandamist, väites, et samasuguse toote müügikanalid siseturul erinevad märkimisväärselt nendest, mida kasutatakse vaatlusaluse toote müümisel liitu, ning seega avaldab see mõju hindade võrreldavusele. Samuti väitis ta, et eri kaubandustasanditel on kasutusvaldkonnad ja hinnad siseturul ja eksportimisel liitu järjepidevalt ja selgepiiriliselt erinevad.

(196)

Eksportiv tootja ei esitanud tõendeid müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevate ja selgepiiriliste erinevuste kohta ekspordiriigi siseturu eri kaubandustasanditel. Eksportiva tootja esitatud andmed seda järeldust ei kinnitanud. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(197)

Oma märkustes teabedokumendi kohta väljendas eksportiv tootja selle põhjenduse suhtes tugevat vastuseisu, nimetades seda meelevaldseks ja põhjendamatuks. Ent ta ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et müüja kasutusvaldkonnad ja hinnad on ekspordiriigi siseturu eri kaubandustasanditel järjepidevalt ja selgepiiriliselt erinevad. Selle asemel keskendus ta üksnes selle nõude esimesele osale, väites, et eri turgudel on eri tasandite müügitegevuses kasutusvaldkonnad ja hinnad järjepidevalt ja selgepiiriliselt erinevad, jättes tähelepanuta nõude, et seda tuleks siseturu puhul tõendada. Komisjon kontrollis müüja hindu siseturu eri kaubandustasanditel ega suutnud täheldada järjepidevaid ja selgepiirilisi erinevusi.

(198)

Eksportiv tootja väitis, et kui komisjoni arvates ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkt i kohaldatav, oleks ta pidanud toetuma alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile ii. Seda tehes ei esitanud eksportiv tootja peale ähmase viite esmapilgul usutavatele tõenditele ühtegi põhjendust, miks tuleks seda sätet kohaldada. Asjaomased kaubandustasandid olid siseturul olemas ja ei ole selget tõestust, et teatavad kasutusvaldkonnad oleksid seotud muude kaubandustasanditega kui see, mida tuleb võrdluses kasutada. Seepärast on nimetatud säte kõnealusel juhul kohaldamatu.

(199)

Märkuses lõpliku avalikustamise kohta väitis eksportiv tootja, et komisjon rääkis oma arutluskäigus iseendale vastu, märkides, et kuigi eri kaubandustasandid on siseturul olemas, ei tõendanud eksportiv tootja müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevaid ja selgepiirilisi erinevusi nendel tasanditel.

(200)

Komisjon ei näinud selles väites vastuolu.

(201)

Peale selle väitis eksportiv tootja, et 5. jaanuari 2017. aasta teatises komisjonile esitas ta siseturu eri kaubandustasandite analüüsi ja võrdluse, määrates kindlaks kaubandustasandid siseturul, võrreldes neid ja näidates nende tasandite vahelisi järjepidevaid hinnaerinevusi.

(202)

Komisjon juhtis vastates tähelepanu sellele, et asjaomases teatises võrdles äriühing ühe oma tootmisüksuse erinevaid omamaiseid müügikanaleid, mitte kaubandustasandeid. Selles juba vigases võrdluses väitis eksportiv tootja veel, et kanal, mida saab liidu müügikanaliga kõige täpsemalt võrrelda, on otsekanal, st kanal, milles ei osale tema omamaine kaupleja. Tõendeid selle kohta, miks see peaks nii olema, ta ei esitanud, eriti kui arvestada, et ta müüb liitu Šveitsis asuva seotud kaupleja, st MISA kaudu. Seetõttu jäi komisjon seisukohale, et eksportiv tootja ei tõendanud müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevaid ja selgepiirilisi erinevusi ekspordiriigi siseturu eri kaubandustasanditel.

(203)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis eksportiv tootja veel seda, et komisjon ei pööranud tähelepanu asjaolule, et ta esitas oma seotud äriühingu MISA läbivaadatud eksportmüügi loetelu. Selles loetelus käsitles eksportiv tootja komisjoni märkust suure hulga tehingute kaubandustasandite kindlakstegemise kohta, mis oli dumpinguvastase küsimustiku esialgses vastuses ebatäpne. Eksportiva tootja väitel ei saa öelda, et teave esitati uurimise käigus liiga hilja, sest komisjon oleks saanud seda vajaduse korral kontrollida oma kontrollkäigu ajal äriühingu seotud üksustesse liidus.

(204)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Pärast MISA kontrollimist esitati MISA müügiloetelu kohta lisateavet. Et tagada täpselt sellise olukorra vältimine, tuletas komisjon enne kontrollkäiku MISA valdustesse oma 17. jaanuari 2017. aasta teatises äriühingule meelde, et kui mõni väide või selle mis tahes aspekt vajab kontrollimist, tuleb see esitada mõistlikul ajal enne kontrollkäiku, nii et juhtumiga tegelev töörühm saaks kontrollkäigu asjaomase osa ette valmistada. Isegi kui komisjonil oli võimalik neid andmeid MISA valdustes kontrollida, ei muuda see eespool nimetatud tõsiasja, et eksportiv tootja ei tõendanud müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevaid ja selgepiirilisi erinevusi ekspordiriigi siseturu eri kaubandustasanditel.

(205)

Märkustes lõpliku avalikustamise kohta kordas eksportiv tootja ka väidet, et kui komisjoni arvates ei kajastanud tõendid, mille äriühing esitas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohase nõude toetuseks, müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevaid ja selgepiirilisi erinevusi siseturu eri kaubandustasanditel, oleks komisjon võinud kasutada neidsamu tõendeid artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohase erikohanduse kohaldamiseks, mida tehakse juhul, kui „siseturul puuduvad asjakohased tasandid“. Nagu eespool märgitud, leidis komisjon siiski, et asjaomased kaubandustasandid olid siseturul olemas. Eksportiv tootja ei tõendanud, et nendel tasanditel esinevad müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevad ja selgepiirilised erinevused, kuid see ei muuda asjaolu, et need tasandid olid siseturul olemas. Seetõttu ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaldamise tingimused täidetud.

(206)

See väide lükati eespool kirjeldatud põhjustel tagasi.

(207)

Samuti väitis eksportiv tootja, et õiglase võrdluse huvides tuleks normaalväärtust kohandada samasuguse toote transpordikulude arvestuses tootmisüksuse ja sellega seotud omamaise kaupleja vahel.

(208)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e kohaselt kohandatakse erinevusi, mis on otseselt seotud vaatlusaluse ja/või samasuguse toote eksportiva tootja valdustest sõltumatule ostjale toimetamisel tekkinud kuludega, kui kõnesolevad kulud sisalduvad nõutavates hindades. See säte ei hõlma kahe seotud isiku vahelise transpordi kulusid, mida ei kajastata ilmselt sõltumatult ostjalt küsitavas hinnas. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

3.6.4.   Dumpingumarginaal

(209)

Pärast teabedokumendi avalikustamist esitas eksportiv tootja seotud importijate müügi kohta uue andmekogumi. Seejärel kontrollis komisjon neid andmeid. Need uued arvud mõjutasid teabedokumendis algul kindlaks määratud dumpinguarvutust.

(210)

Eksportiva tootja puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(211)

Ukraina koostöötase oli väga kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil enam kui 95 % koguekspordist liitu. Selle alusel määras komisjon üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks samal tasandil kui ainsa eksportiva tootja puhul.

(212)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing

Dumpingumarginaal

Metinvest Group

19,4 %

Kõik teised äriühingud

19,4 %

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(213)

Käesoleva uurimise raames esitasid liidus tootmis- ja müügiandmeid 17 äriühingut, kes teatasid, et nad valmistasid uurimisperioodil samasugust toodet. Kaebuse esitajalt saadud teabe põhjal moodustab nende 17 äriühingu toodang umbes 90 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(214)

Lisaks nendele 17 äriühingule oli veel viis äriühingut, kes valmistasid uurimisperioodil samasugust toodet.

(215)

Üks huvitatud isik väitis, et Itaalia tootja Ilva andmete kaasamine moonutaks kogu liidu terasetööstuse kahju ulatust, arvestades selle äriühingu eriolukorda, (13) ja seetõttu tuleks see Itaalia tootja välja jätta. Alusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt viitab aga mõiste „liidu tootmisharu“ samasuguste toodete tootjaile tervikuna või põhiosale neist. Kuna komisjonil ei olnud mingit põhjust piirduda oma analüüsis põhiosaga, pidi ta analüüsima tootmisharu tervikuna, sealhulgas Ilvat. Seepärast lükati see väide tagasi.

(216)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 72,9 miljonit tonni. Komisjon tegi selle arvu kindlaks kaebuse esitajalt ja kõikidelt teadaolevatelt liidu tootjatelt saadud teabe alusel. Nagu on märgitud põhjenduses (7), kaasati valimisse kuus liidu tootjat, kelle toodang moodustab liidus üle 45 % samasuguse toote kogutoodangust, ja seda peeti esindavaks valimiks.

(217)

Liidu tootjate ärimudelid ja nende vertikaalse integratsiooni tase on erinevad. Sellest hoolimata saab liidu tootmisharu üldiselt iseloomustada tootmisharuna, mis on suurel määral vertikaalselt integreeritud, nagu on lähemalt selgitatud põhjenduses (219).

4.2.   Liidu tarbimine

(218)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses (45), kuulub vaatlusalune toode mitme CN-koodi, sealhulgas teatavate ex-koodide alla. Et liidu tarbimist mitte alahinnata ning võtta arvesse selliste koodide ilmselt väikest mõju kogutarbimisele, on ex CN-koodide alla kuuluv impordimaht liidu tarbimise arvutamisel täielikult arvesse võetud.

(219)

Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ja vaatlusalust toodet käsitatakse esmase materjalina mitmesuguste järgmise etapi lisandväärtusega toodete valmistamisel, alustades külmvaltsitud toodetega, analüüsiti eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabaturul.

(220)

Tootmisharusisese ja vabaturu eristamine on kahju analüüsimisel oluline. Lisaks määratakse siirdehinnad tootmisharusisesel turul kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Liidu vabaturule minev toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturuhinnad.

(221)

Et anda liidu tootmisharust võimalikult terviklik ülevaade, hankis komisjon andmeid kogu samasuguse tootega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabaturule. Komisjon leidis, et uurimisperioodil oli ligikaudu 58 % liidu tootjate kogutoodangust ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(222)

Pärast teabedokumendi avalikustamist märkis Serbia eksportiv tootja, et vaatlusaluse toote tarbimine vabaturul vähenes 2015. aasta ja uurimisperioodi vahel enam kui 1,2 miljoni tonni võrra ja et see näitab väga suurt langust liidu tarbimises 2015. aasta teisel poolel. Seepärast palus ta komisjonil lisaks uurida, kas liidu tootmisharu esitatud andmed vabaturu kohta on ikka tõesed.

(223)

Komisjon analüüsis liidu tootmisharu esitatud müügi- ja tarbimisandmeid ja kinnitas, et liidu tootmisharu esitatud andmed vabaturul toimuva tarbimise kohta on tõesed ja usaldusväärsed.

4.2.1.   Tootmisharusisene tarbimine liidu turul

(224)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutamise ja tootmisharusisese müügi liidu turul. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 1

Tootmisharusisene tarbimine liidu turul (tonnides)

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Tootmisharusisene tarbimine

42 418 062

42 887 175

42 271 071

42 454 866

Indeks (2013 = 100)

100

101

100

100

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule.

(225)

Vaatlusalusel perioodil püsis tootmisharusisene tarbimine liidu turul stabiilne.

4.2.2.   Tarbimine liidu vabaturul

(226)

Liidu vabaturul toimuva tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks a) kõikide teadaolevate liidu tootjate müügi liidu turul ja b) impordi liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele, võttes sealjuures arvesse ka asjaomastes riikides koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud andmeid. Selle põhjal muutus vabaturul tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 2

Tarbimine vabaturul (tonnides)

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Tarbimine vabaturul

32 292 192

33 139 474

35 156 318

33 930 726

Indeks (2013 = 100)

100

103

109

105

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule.

(227)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu vabaturul tarbimine ligikaudu 5 %. See tõus on tingitud peamiselt järgtööstuse majanduslikust taastumisest.

4.3.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine ning selle impordi maht ja hind

4.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(228)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote importi tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(229)

Nimetatud säte näeb ette, et rohkem kui ühest riigist pärit importi hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et

a)

igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ja et igast kõnesolevast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu ning

b)

impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimusi arvestades asjakohane.

(230)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaalid on loetletud punktis 3 „Dumping“. Kõik kõnealused marginaalid ületavad alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset.

(231)

Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht ei olnud hinnangu kohaselt alusmääruse artikli 3 lõike 4 tähenduses tähtsusetu. Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina turuosad uurimisperioodil olid vastavalt 1,79, 3,32, 4,29 ja 3,17 %, nagu on kirjas tabelis 3.

(232)

Teisalt tehti kindlaks, et Serbiast pärit impordi maht oli alusmääruse artikli 3 lõike 4 tähenduses tähtsusetu. Nimelt vähenes Serbiast pärit impordi maht 427 558 tonnilt 2015. aastal 354 000 tonnini uurimisperioodil, mis tähendab vaid 1,04 % suurust turuosa. Komisjoni tava on pidada tähtsusetuks turuosa, mis jääb allapoole alusmääruse kohaselt algatamisetapis kehtestatud 1 % taset. Kõnealusel juhul leidis komisjon aga, et ka 1,04 % on tähtsusetu, sest 0,04 % tuleks pidada ebaoluliseks, eriti kuna Serbia impordimaht on suhtelises arvestuses ülejäänud neljast riigist igaühe mahust palju väiksem. Serbia impordimaht on tõesti peaaegu poole väiksem kui Brasiilial, mis on järgmine väikseima impordimahuga riik.

Tabel 3

Impordimaht (tonnides) ja turuosa

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

BRASIILIA

Brasiiliast pärit impordi maht

41 895

108 973

580 525

608 541

Brasiilia turuosa

0,13 %

0,33 %

1,65 %

1,79 %

IRAAN

Iraanist pärit impordi maht

125 202

527 161

1 015 088

1 127 659

Iraani turuosa

0,39 %

1,59 %

2,89 %

3,32 %

VENEMAA

Venemaalt pärit impordi maht

1 334 322

1 376 412

1 714 880

1 455 436

Venemaa turuosa

4,13 %

4,15 %

4,88 %

4,29 %

SERBIA

Serbiast pärit impordi maht

155 055

211 835

427 558

354 145

Serbia turuosa

0,48 %

0,64 %

1,22 %

1,04 %

UKRAINA

Ukrainast pärit impordi maht

905 397

939 545

1 084 477

1 075 244

Ukraina turuosa

2,80 %

2,84 %

3,08 %

3,17 %

ASJAOMASED RIIGID

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht

2 561 872

3 163 926

4 822 529

4 621 026

Asjaomaste riikide turuosa

7,93 %

9,55 %

13,72 %

13,62 %

Indeks (2013 = 100)

100

120

173

172

Allikas: Eurostat. Turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud tabelis 2.

(233)

Pärast lõplikku avalikustamist ja 27. juuli 2017. aasta ärakuulamisel väitis kaebuse esitaja, et Serbia eksporti tuleks hinnata kumulatiivselt nelja muu riigi impordiga, sest Serbia eksport ületas 1 % miinimumtaset. Tema arvates ei võimalda 1 % tase teha mingeid erandeid, olgu lisaprotsent kui tahes väike.

(234)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Otsus selle kohta, kas importi peaks või ei peaks hindama kumulatiivselt, peab põhinema kõigil alusmääruse artikli 3 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidel. Alusmääruse artikli 3 lõikes 4 ei anta ühelegi nendest eraldi kriteeriumidest erilist kaalu. Kuigi on tõsi, et riigist pärit importi ei saa kumuleerida, kui selle maht on tähtsusetu, ei tähenda vastupidine, et seda tuleb ipso facto kumuleerida. Lisaks ei ole alusmäärusega sõnaselgelt kehtestatud mingit tähtsusetuse määra. Kuigi tähtsusetu impordimahu puhul võib juhinduda alusmääruse artikli 5 lõikest 7, ei sisalda artikli 3 lõige 4 viiteid kõnealustele tasemetele. Pigem annab sõnastus komisjonile piisava paindlikkuse, et teha analüüsi üksikjuhtumite kaupa, võttes arvesse, et lisamaht 0,04 % oli ebaoluline.

(235)

Lisaks leidis komisjon, et Serbia ekspordihinnad erinesid nelja ülejäänud asjaomase riigi ekspordihindadest järgmistel põhjustel:

—

kuigi ka Serbia keskmised müügihinnad vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul, on tema keskmine müügihind uurimisperioodil (365 eurot tonn) uurimisperioodi kõrgeim ja palju kallim kui Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa keskmised müügihinnad, mis jäid vahemikku 319–346 eurot tonn, nagu on kirjas tabelis 4, ning

—

Serbia keskmised müügihinnad on olnud palju kõrgemad kui nelja ülejäänud asjaomase riigi keskmised müügihinnad.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

BRASIILIA

Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

461

433

386

346

Indeks (2013 = 100)

100

94

84

75

IRAAN

Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

454

415

369

316

Indeks (2013 = 100)

100

91

81

70

VENEMAA

Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

448

431

387

324

Indeks (2013 = 100)

100

96

86

72

SERBIA

Serbiast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

468

442

400

365

Indeks (2013 = 100)

100

94

86

78

UKRAINA

Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

429

415

370

319

Indeks (2013 = 100)

100

97

86

74

ASJAOMASED RIIGID

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

443

424

380

327

Indeks (2013 = 100)

100

96

86

74

Allikas: Eurostat.

(236)

Seoses sellega näitab hinnakujundus koos tähtsusetu mahuga, et Serbia eksportiv tootja on pigem vaatlusaluse toote hinna järgija kui kehtestaja. Seda näitlikustab veel asjaolu, et Serbia hinnalangus 2015. aastast uurimisperioodini on võrreldes ülejäänud nelja asjaomase riigi hinnalangusega ka suhtelises arvestuses väiksem.

(237)

Lõpliku avalikustamise järel palus kaebuse esitaja 27. juuli 2017. aasta ärakuulamisel (vt põhjendus 33), et komisjoni talitused esitaksid Serbia eksportiva tootja puhul andmed hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise kohta, et oleks võimalik läbi vaadata komisjoni põhjendustes (235) ja (236) esitatud väited, et Serbia eksportiv tootja on pigem hinna järgija kui kujundaja. Pealegi ei ole kaebuse esitaja arvates mingeid tõendeid selle kohta, et Serbia on hinna järgija.

(238)

Komisjon märkis, et ta oli eelnevalt avalikustanud asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad. Nende andmete kohaselt olid Serbia impordihinnad 2013. aastal kõige kõrgemad (468 eurot tonn) ja jäid kõige kõrgemaks järgnevatel aastatel kuni uurimisperioodi aegse hinnani (365 eurot tonn). Lisaks näitas tabelis 4 esitatud indeks, et Serbia hindade suhteline langus kulges 100lt 78ni (2013. aasta indekseeriti indeksiga 100), kusjuures ülejäänud neli riiki teatasid langusest 75ni (Brasiilia), 70ni (Iraan), 72ni (Venemaa) ja 74ni (Ukraina). Seepärast oli kaebuse esitajal võimalik kontrollida komisjoni järeldust, et Serbia eksportiv tootja oli 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal nii impordihindade kui ka oma suhtelise hinnalanguse tõttu pigem hinna järgija kui kehtestaja. Sellel hindamisel ei kasutanud komisjon hindade allalöömise või turuhinnast madalama hinnaga müümise andmeid, sest hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise arvutused annavad uurimisperioodi jooksul üksnes hetkeülevaate ega võimalda seega teha mitmeaastase suundumuse hinnavõrdlust. Kuna kaebuse esitaja ei esitanud peale põhjendustes (235) ja (236) toodud väidete kontrollimise rohkem põhjusi hindade allalöömist ja turuhinnast madalama hinnaga müümist käsitlevate andmete lõpliku avalikustamise vajaduse kohta, lükkas komisjon selle nõude seega tagasi.

(239)

Kuna kaebuse esitaja ei vaidlustanud tabelis 4 esitatud näitajaid, kinnitas komisjon oma järeldust, et Serbia eksportija üksnes järgis teiste importijate kehtestatud hinnasuundumust, mitte ei rakendanud hinnaliidrina agressiivset müügistrateegiat.

(240)

Seetõttu tegi komisjon järelduse, et Serbiast pärit importi ei tohiks hinnata kumulatiivselt koos ülejäänud neljast riigist pärit impordiga. Järeldusest, et Serbiast pärit import oli miinimumtasemel, tuleneb, et Serbiast pärineva kuumvaltsitud lehtterase impordi suhtes ei ole kaitsemeetmeid vaja. Kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 2 tuleks seega menetlus Serbiast pärit impordi suhtes lõpetada.

(241)

Komisjon hindas ka ülejäänud neljast asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahelisi konkurentsitingimusi ning dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote vahelisi konkurentsitingimusi ning leidis, et need on sarnased. Imporditud tooted konkureerisid nii omavahel kui ka liidus valmistatud samasuguse tootega. Tooted on vastastikku asendatavad ning neid turustati liidus võrreldavate müügikanalite kaudu ja müüdi sarnase kategooria lõpptarbijatele.

(242)

Pärast uurimise algatamist esitas mitu isikut märkusi asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise kohta. Ukraina esindus Euroopa Liidu juures, Venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium, üks Venemaa eksportiv tootja ja kaks Brasiilia eksportivat tootjat vaidlustasid enda riigi ja teiste uurimisaluste riikide impordi kumulatiivse hindamise asjakohasuse ning väitsid, et nende riikide importi ei tohiks sedasi kumulatiivselt hinnata. Ukraina esindus Euroopa Liidu juures väitis, et erinevalt teistest riikidest oli Ukrainast pärit impordi maht aastatel 2011–2016 stabiilne ning et ühelt poolt Ukrainast ja teiselt poolt Brasiiliast, Iraanist, Serbiast ja Venemaalt pärit impordi geograafilise struktuuri vahel on märkimisväärne erinevus. Venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi arvates oli vaja korraldada konkurentsitingimuste põhjalik hindamine. Venemaa eksportiv tootja kinnitas, et tema import vaatlusalusel perioodil tegelikult vähenes, et osa tema impordist moodustasid kontsernisisesed tarned, mis ei tulnud liidu vabaturule, ning et müüdud tooteliigid olid erinevad. Üks Brasiilia eksportiv tootja väitis, et ta ei järginud sarnast hinnasuundumust ja et võrreldes impordiga ülejäänud neljast asjaomasest riigist turustati kõnealune import teiste müügikanalite kaudu. Brasiilia teine eksportiv tootja leidis, et Brasiiliast pärit import on tähtsusetu ja et see ei järginud mahu, turuosa ja hinna mõttes sama suundumust kui ülejäänud neljast asjaomasest riigist pärit import.

(243)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Absoluutarvudes suurenes vaatlusalusel perioodil Venemaalt ja Ukrainast pärit import liitu. Isegi kui import oleks vaatlusalusel perioodil vähenenud, ei ole see asjaolu kriteerium, et hinnata, kas impordi maht on alusmääruse artikli 3 lõike 4 tähenduses tähtsusetu.

(244)

Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga imporditud toote ja samasuguse toote vahelised konkurentsitingimused olid hinnangu kohaselt järgmistel põhjustel sarnased.

a)

Esiteks kasutasid kõik koostööd teinud Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa eksportivad tootjad sarnaseid müügikanaleid, müües kas otse või liidus või väljaspool liitu asuva seotud kaupleja/importija kaudu. Ka liidus kasutasid liidu terasetootjaid sarnaseid müügikanaleid. Seetõttu konkureerisid ülejäänud neljast asjaomasest riigist imporditud tooted omavahel ja liidus valmistatud vaatlusaluse tootega.

b)

Teiseks arvestas komisjon koguimporti sõltumata sellest, kas see hõlmas kontsernisiseseid tarneid. Sellise impordi puudumisel oleksid äriühingud kõige tõenäolisemalt hankinud samasugust toodet põhitarbeainena muudest liidu vabaturul kättesaadavatest allikatest, sealhulgas liidu tootmisharu valmistatud samasugust toodet.

c)

Pealegi, nagu on märgitud põhjenduses (264) esitatud tabelis, tuvastati Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa puhul sarnased hinnalangussuundumused.

d)

Eksportivate tootjate tooteliike valmistasid ja müüsid ka liidu tootjad. Seetõttu ei erinenud tooteliigid nendest, mida müüsid liidu tootjad.

e)

Mis puudutab Venemaa mahtu, siis põhjenduses (262) esitatud tabeli põhjal suurenes Venemaa impordimaht nii absoluutmahu kui ka turuosa mõttes.

(245)

Eespool märgitu alusel tegi komisjon järelduse, et tingimused Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi kumulatiivseks hindamiseks on täidetud. Seega uuriti kõnealust importi kahju kindlakstegemise eesmärgil kumulatiivselt.

(246)

Pärast teabedokumendi avalikustamist sai komisjon asjaomaste riikide kumulatiivse hindamise kohta mitu ettepanekut, mida käsitletakse allpool esitatud põhjendustes.

(247)

Kaebuse esitaja väitis, et Serbiast pärit import põhjustas liidu tootjatele kahju sarnaselt ülejäänud neljast riigist pärit impordiga. Sellega seoses nimetas kaebuse esitaja asjaolu, et 2013. aastast kuni uurimisperioodini kahekordistus Serbiast pärit import absoluutmahu ja turuosa poolest, et sellel ajavahemikul langesid ka nimetatud impordi hinnad ja et Serbiast pärit import lõi liidu tootjate hinnad uurimisperioodi jooksul arvestataval määral alla. Veel väitis kaebuse esitaja, et Serbiast pärit impordi turuosa on 1,04 %, mis on veidi suurem kui alusmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud 1 % tase. Lisaks viitas kaebuse esitaja kõrvalehoidmise ohule, sest menetluse lõpetamine Serbia osas võimaldaks Serbia ainsa eksportiva tootja Hiina emaettevõtjal müüa liitu Serbia tütarettevõtja kaudu.

(248)

Väite, et Serbiast pärit import põhjustas sarnaselt teiste riikide impordiga liidu tootjatele kahju, lükkas komisjon tagasi järgmistel põhjustel.

—

Esiteks leiti, et Serbia impordimaht oli miinimumtasemel. Seega on see tähtsusetu ja ei saa tuvastada, et see kahjustaks ELi tootmisharu. Asjaolu, et Serbia keskmised müügihinnad olid uurimisperioodil palju suuremad kui ülejäänud nelja asjaomase riigi keskmised müügihinnad, on veel üks näitaja selle kohta, et selline väike impordimaht ei põhjusta ELi tootmisharule kahju.

—

Teiseks, mis puudutab 1 %st suuremat, st 1,04 % turuosa, siis on alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tase igal juhul tähtsusetu. Sõna „tähtsusetu“ valimine tähendab, et kumuleerumist hinnates on komisjonil impordimahu analüüsimisel teataval tasemel kaalutlusõigus. Nagu on selgitatud põhjenduses (234), leiti sellel konkreetsel juhul, et 0,04 % erinevus on absoluut- ja suhtarvude mõttes ebaoluline.

—

Viimaks märkis komisjon võimaliku kõrvalehoidmisohuga seoses, et tema talitusi teavitati Serbia ainsa eksportiva tootja tegelikust tootmismahust ja -võimsusest. Seetõttu pöörab komisjon erilist tähelepanu kõnealusele võimalikule kõrvalehoidmisohule, jälgides hoolikalt, kas leidub märke kaubandusstruktuuri muutustest, mis osutaksid Serbiast alguse saanud võimalikule kõrvalehoidmisele. Kuigi see on vähem oluline, märkis Serbia eksportiv tootja lisaks, et tema peamine strateegia on vastata omamaisele nõudlusele ja Balkani riikide piirkondlikule nõudlusele.

(249)

Lisaks väitsid kaks valimisse kaasatud Brasiilia eksportivat tootjat, et Brasiiliast pärit impordi kumulatiivne hindamine koos Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordiga ei ole õigustatud kahes järgmises põhjenduses esitatud põhjustel.

(250)

Üks eksportiv tootja väitis, et enam kui kolmandiku Brasiiliast pärit impordi puhul ei tekkinud konkurentsi Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit toodetega, mis annab tunnistust sellest, et Brasiiliast pärit impordi müügikanalid erinevad Iraani, Ukraina ja Venemaa omadest. Lisaks leidis see eksportiv tootja, et sarnaselt Serbiaga olid Brasiilia impordihinnad palju kõrgemad kui Iraani, Ukraina ja Venemaa keskmised impordihinnad ning et Brasiilia eksportivad tootjad olid ka pigem hinna järgijad kui kehtestajad. Lõpuks väitis ta, et ükski Brasiilia tootja ei löönud liidu tootmisharu hindu alla.

(251)

Teine Brasiilia eksportiv tootja väitis, et selline kumulatiivne hindamine ei ole Brasiilia tähtsusetu impordimahu (nagu Serbiagi puhul) ja konkurentsitingimuste erinevuse tõttu asjakohane. Selle tähtsusetu mahu tõttu ületas Brasiilia turuosa 1 % taseme tema sõnul alles alates 2015. aastast ja uurimisperioodil oli see üksnes 1,79 %. Lisaks oli tema impordimaht liiga väike, et aidata kaasa kahju tekkimisele, ja seega samamoodi ebaoluline. Erinevate konkurentsitingimustega seoses viitas ta asjaolule, et uurimisperioodil moodustas peaaegu 60 % Brasiiliast pärit vaatlusaluse toote impordist kas müük või üleandmine seotud Euroopa äriühingutele, kes ei konkureeri otseselt vabaturule suunatud toodetega, ja seetõttu on nende konkurentsitingimused teistsugused kui vabaturule ettenähtud toodete puhul. Peale selle vaidlustas ta komisjoni teabedokumendis esitatud väite, et Brasiiliast pärit importtoode ja samasugune liidu toode on vastastikku asendatavad. Ta leidis selles kontekstis, et Brasiilia eksportivad tootjad ekspordivad peamiselt kaubanduslikku liiki kuumvaltsitud lehtterast, millel on teistsugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning lõppkasutusalad kui liidu tootmisharu müüdavatel toodetel, mis kujutavad endast peamiselt ülikvaliteetseid kuumvaltsitud lehtterase liike. Lisaks vaidlustas ta selle, et Brasiilia eksportivad tootjad kasutavad teiste asjaomaste riikide eksportivate tootjate müügikanalitega sarnaseid kanaleid. Ta väitis, et erinevalt suuremast osast Brasiiliast pärit impordist müüvad need tootjad tavaliselt otse sõltumatutele klientidele liidu vabaturul. Lõpuks esitas ta hindade kohta märkusi, mis sarnanevad teise Brasiilia eksportiva tootja märkustega hindade kohta.

(252)

Komisjon lükkas kahe valimisse kaasatud Brasiilia eksportiva tootja väited tagasi allkirjeldatud viisil.

(253)

Esiteks võttis komisjon tarbimise kindlaksmääramiseks arvesse Brasiiliast pärit koguimporti, sõltumata asjaolust, et see hõlmas kontsernisiseseid tarneid. See on nii põhjusel, et sellise impordi puudumisel oleksid äriühingud kõige tõenäolisemalt hankinud kuumvaltsitud lehtterast muudest liidu vabaturul kättesaadavatest allikatest, sealhulgas liidu tootmisharu toodetud samasugust toodet.

(254)

Teiseks ei erine Brasiiliast lähtuvad müügikanalid müügi poolest Iraani, Ukraina ja Venemaa müügikanalitest. Kõik koostööd teinud Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa eksportivad tootjad kasutavad sarnaseid müügikanaleid, müües kas otse või seotud kaupleja/importija kaudu, kes asub liidus või sellest väljaspool. Väite kohta, et uurimisperioodil moodustas peaaegu 60 % Brasiiliast pärit vaatlusaluse toote impordist kas müük või üleandmine seotud Euroopa äriühingutele, kes ei konkureeri otseselt vabaturule suunatud toodetega ja seetõttu on nende konkurentsitingimused teistsugused kui vabaturule ettenähtud toodete puhul, võib märkida järgmist. Ühe osa Venemaa eksportivatelt tootjatelt pärit vaatlusaluse toote impordist moodustas ka müük seotud Euroopa äriühingutele ja osa sellest töötlesid need seotud Euroopa äriühingud edasi. Järelikult on kõnealustel eksportivatel tootjatel samad konkurentsitingimused.

(255)

Kolmandaks tunnistas komisjon tabeli 4 põhjal, et Brasiilia impordihinnad on kõrgemad kui Iraani, Ukraina ja Venemaa keskmised impordihinnad. Ent tabelist 4 ilmnes ka see, et Brasiilia hinnad olid vaatlusalusel perioodil, st aastatel 2013, 2014, 2015 ja uurimisperioodil, palju madalamad kui Serbia impordihinnad.

(256)

Neljandaks, arvestades väidet, et Brasiilia eksportivad tootjad on ka pigem hinna järgijad kui kehtestajad, hinnati Serbia eksportiva tootja hinda koos tema tähtsusetu mahuga. Sel viisil ei ole Brasiilia puhul võimalik samale järeldusele jõuda.

(257)

Viiendaks, mis puudutab mahtu, siis tabeli 3 järgi oli Brasiiliast pärit import uurimisperioodil 608 541 tonni võrreldes 354 145 tonni Serbiast pärit impordiga. Seega oli Brasiiliast pärit kuumvaltsitud lehtmetalli impordi maht üle 70 % Serbiast pärit impordi mahust suurem ja moodustas 1,79 % turuosa võrreldes Serbia 1,04 %ga. Selle tulemusena ei loetud kõnealust importi tähtsusetuks.

(258)

Kui vaadelda viimaks väidet Brasiilia eksportivate tootjate erineva tootevaliku kohta, siis konkureerisid nende tooted selgelt otse liidu toodetega ja teistelt eksportivatelt tootjatelt pärit toodetega. Vastupidiselt eksportiva tootja väitele näitas uurimine, et kõiki vaatlusaluse toote liike, sealhulgas Brasiilia eksportivate tootjate müüdud tooteliike, tootsid ja müüsid ka liidu tootjad. Sellega seoses märkis komisjon, et enam kui 99,9 % kõigist kolme Brasiilia eksportiva tootja müüdud tooteliikidest olid sellised, mida müüsid uurimisperioodil ka valimisse kaasatud liidu tootjad. Lisaks toimub kumulatiivne hindamine riigipõhiselt kogu vaatlusaluse toote määratluse ulatuses, mitte ainult teatavaid vaatlusaluse toote liike arvesse võttes.

(259)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas Brasiilia eksportiv tootja CSN, et Brasiilia müügikanalid ja impordihinnad erinevad märgatavalt Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi müügikanalitest ja hindadest. Müügikanalite kohta nentis ta, et tema tütarettevõtja Lusosider ei ole ei kaupleja ega ka pelgalt importija, vaid kuumvaltsitud lehtterase kasutaja. Ta väitis, et eelkõige NLMK Europe'i olukord ei ole sama mis Lusosideril. Samuti leidis ka, et Lusosideril ei ole lihtne liidu turul müüdavale kuumvaltsitud lehtterasele ligi pääseda. Impordihindade kohta märkis ta, et Brasiiliast pärit impordi hinna suundumus järgib samasugust tõusujoont nagu Serbiast pärit impordi hind.

(260)

Komisjon lükkas need väited põhjendamatuna tagasi. Mis puudutab müügikanaleid, siis olid olemas teisedki Venemaa tütarettevõtjad, mis asusid Lätis ja Poolas ja mille Venemaa emaettevõtja oli muu äriühing kui NLMK ning kes kasutasid ja töötlesid uurimisperioodi ajal osaliselt teatavas ulatuses kuumvaltsitud lehtterast, mida nad hankisid oma Venemaa emaettevõtjalt. Hoolimata väitest, et Lusosider ei pääsenud liidu turul müüdavale kuumvaltsitud lehtterasele kergesti ligi, teavitati komisjoni ärakuulamise ajal, et Lusosiderile tarniti uurimisperioodil muudest allikatest, nagu Türgi, Taiwan ja Venemaa. Lisaks ei ole komisjonil ühtegi tõendit selle kohta, et liidu tootjad ei tahtnud Lusosiderile tarnida, ja ka Lusosider ei esitanud selliseid tõendeid. Seoses hindadega tuletas komisjon lisaks meelde, et kogu vaatlusalusel perioodil, st aastatel 2013, 2014, 2015 ja uurimisperioodil, olid Brasiilia impordihinnad palju madalamad kui Serbia impordihinnad (vt põhjendus (235)). Seetõttu ei nõustunud komisjon Brasiilia eksportiva tootja väitega, et Brasiiliast pärit importi ei tohiks hinnata kumulatiivselt koos ülejäänud kolmest riigist pärit impordiga.

(261)

Komisjon jõudis seega järeldusele, et kõik artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on ülejäänud nelja riigi puhul täidetud, ning seepärast hinnati Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit importi kahju kindlakstegemise eesmärgil kumulatiivselt.

4.3.2.   Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht ja turuosa

(262)

Import Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt liitu muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordimaht (tonnides) ja turuosa

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

BRASIILIA

Brasiiliast pärit impordi maht

41 895

108 973

580 525

608 541

Indeks (2013 = 100)

100

260

1 386

1 453

Brasiilia turuosa

0,13 %

0,33 %

1,65 %

1,79 %

Indeks (2013 = 100)

100

253

1 273

1 382

IRAAN

Iraanist pärit impordi maht

125 202

527 161

1 015 088

1 127 659

Indeks (2013 = 100)

100

421

811

901

Iraani turuosa

0,39 %

1,59 %

2,89 %

3,32 %

Indeks (2013 = 100)

100

410

745

857

VENEMAA

Venemaalt pärit impordi maht

1 334 322

1 376 412

1 714 880

1 455 436

Indeks (2013 = 100)

100

103

129

109

Venemaa turuosa

4,13 %

4,15 %

4,88 %

4,29 %

Indeks (2013 = 100)

100

101

118

104

UKRAINA

Ukrainast pärit impordi maht

905 397

939 545

1 084 477

1 075 244

Indeks (2013 = 100)

100

104

120

119

Ukraina turuosa

2,80 %

2,84 %

3,08 %

3,17 %

Indeks (2013 = 100)

100

101

110

113

ASJAOMASED RIIGID

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht

2 406 816

2 952 091

4 394 970

4 266 880

Indeks (2013 = 100)

100

123

183

177

Asjaomaste riikide turuosa

7,45 %

8,91 %

12,50 %

12,57 %

Indeks (2013 = 100)

100

120

168

169

Allikas: Eurostat. Turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud tabelis 2.

(263)

Eespool toodud tabelist selgub, et absoluutarvudes suurenes asjaomastest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Samal ajal kasvas nende liitu suunatud impordi turuosa vaatlusalusel perioodil peaaegu 5 protsendipunkti (2013. aasta 7,45 %lt 12,57 %ni, mis tähendab 69 % tõusu).

4.3.3.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(264)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 6

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

BRASIILIA

Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

461

433

386

346

Indeks (2013 = 100)

100

94

84

75

IRAAN

Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

454

415

369

316

Indeks (2013 = 100)

100

91

81

70

VENEMAA

Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

448

431

387

324

Indeks (2013 = 100)

100

96

86

72

UKRAINA

Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

429

415

370

319

Indeks (2013 = 100)

100

97

86

74

ASJAOMASED RIIGID

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

442

423

378

323

Indeks (2013 = 100)

100

96

86

73

Allikas: Eurostat.

(265)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad langesid 442 eurolt tonni eest 2013. aastal kuni 323 euroni tonni eest uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil oli dumpinguhinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus 27 %.

(266)

Komisjon hindas hinna allalöömist uurimisperioodil, võrreldes:

a)

kuue liidu tootja tehasest hankimise tasandile kohandatud kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta, mida kasutati müümisel sõltumatutele klientidele liidu vabaturul, ning

b)

vastavaid kaalutud keskmisi CIF-hindu liidu piiril imporditud tooteliigi kohta, millega asjaomase riigi koostööd tegevate tootjate tooteid müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ja mida oli asjakohaselt kohandatud vastavalt impordijärgsetele kuludele.

(267)

Samal kaubandustasandil toimunud tehingute hindu võrreldi tooteliigiti, tehes vajaduse korral nõuetekohaseid kohandusi, ning pärast allahindluste ja hinnavähendite mahaarvamist. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Peamised kohandused olid seotud tarnekulude (vahemikus 3,4–8,9 % valimisse kaasatud liidu tootja kohta), krediidikulude (vahemikus 0,1–0,4 %) ja allahindlusega (vahemikus 0,1–2 %).

(268)

Nagu on märgitud põhjenduses (16), vastas küsimustikule vaid üks sõltumatu importija. Selle sõltumatu importija juures tehtud kontrolli käigus kogutud tõendite alusel lisati impordijärgne kulu 7 eurot tonni kohta.

(269)

Eespool märgitu alusel leiti, et enamikult valimisse kaasatud asjaomastelt eksportivatelt tootjatelt pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hinnad alla vahemikus 8,45–17,74 %, nagu on näha allolevast tabelist. Hinna allalöömist ei täheldatud ühegi Brasiilia äriühingu puhul.

Tabel 7

Hinna allalöömise marginaalid

Riik

Äriühing

Hinna allalöömise marginaalid

Brasiilia

ArcelorMittal Brasil S.A ja Aperam Inox América do Sul S.A.

– 3,30 %

 

Companhia Siderúrgica Nacional

– 6,95 %

 

Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A.

– 0,12 %

Iraan

Mobarakeh Steel Company

8,45 %

Venemaa

Novolipetsk Steel

8,87 %

 

Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron Steel Works (PJSC MMK)

14,0 %

 

PAO Severstal

17,74 %

Ukraina

Metinvest Group

8,45 %

(270)

Pärast teabedokumendi avalikustamist märkisid kaebuse esitaja ja Iraani eksportiv tootja, et teabedokumendis ja ühes selle lisadest esitatud teave oli vastuoluline. Kuigi dokumendis märgiti, et Iraani äriühingu puhul hinna allalöömist ei tuvastatud, oli selles konkreetses lisas Iraani äriühingu hinna allalöömise marginaaliks 8,45 %.

(271)

Vastuses nendele märkustele kinnitas komisjon, et teabedokumendi tekstis oli ebaõige viide Iraani äriühingule ja et lisas esitatud hinna allalöömise marginaal oli õige.

(272)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Brasiilia eksportiv tootja Usiminas, et alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleb komisjonil nõuetekohaselt analüüsida dumpinguhinnaga impordi hinnamõju ja kaaluda, kas on toimunud oluline hinna allalöömine. Selline analüüs ei tohiks piirduda lihtsa matemaatilise võrdlusega, vaid peaks sisaldama ka dünaamilist hinnangut selle kohta, millised on olnud dumpinguhinnaga impordi hindade ja omamaiste samasuguste toodete hindade vahelise seose ajalised muutused ja suundumused.

(273)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kõigepealt esitas ta põhjenduses (295) esitatud tabelis liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad vabaturul. Pärast seda, nagu on märgitud põhjenduses (297), väitis komisjon, et liidu tootjad olid sunnitud hinnalangusspiraaliga kaasa minema ja nad vähendasid oma müügihindu märgatavalt, eelkõige 2015. aastal ja uurimisperioodi jooksul. Kuna vaatlusalune toode on põhitarbeaine, pidid liidu tootjad järgima hinnalangusspiraali. Komisjoni samasugused märkused on esitatud põhjenduses (387). Lisaks viitab komisjon oma analüüsile, mille ta tegi muude tegurite kohta, mis ei kõrvalda ei koos ega eraldi põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordiga (vt põhjendus (390)). Seega ei piirdunud komisjoni analüüs lihtsa matemaatilise võrdlusega. Lõppude lõpuks ei esitanud Brasiilia eksportiv tootja ühtegi argumenti ega tea ka komisjon, miks muudaks selline lisaanalüüs hinna allalöömise analüüsi otstarbekamaks, arvestades vaatlusaluse toote olemust põhitarbeainena.

4.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1.   Üldised märkused

(274)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi niisuguste majandusnäitajate hindamist, mis mõjutasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit.

(275)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, varud, kasv, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide suurusjärk) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines kaebuse esitaja antud teabel, mida seejärel võrreldi liidu tootjate esitatud andmete ja kättesaadava ametliku statistikaga (Eurostat).

(276)

Mikromajanduslikke näitajaid (müügihind, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud ja tootmiskulud) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hinnang põhines nende esitatud teabel, mida nõuetekohaselt kontrolliti.

(277)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid vaatlusaluse toote kogutoodangu kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabaturu jaoks. Teatavate liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajate puhul uuris komisjon vaba ja tootmisharusisest turgu käsitlevaid andmeid eraldi ning tegi nende võrdleva analüüsi. Kõnealused näitajad on müügimaht, turuosa, ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus ja rahakäive. Teiste majandusnäitajate uurimisel on aga mõttekas tugineda üksnes kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharusisesele tarbimisele. Need näitajad on tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, investeeringutasuvus, tööhõive, tootlikkus, varud ja tööjõukulud. Nende näitajate puhul saab komisjon korraldada otstarbeka hindamise üksnes siis, kui ta vaatleb liidu tootmisharu kogu tegevust. See analüüs on kooskõlas liidu kohtute ja WTO praktikaga (14).

4.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(278)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

74 588 182

75 509 517

74 718 189

72 920 472

Indeks (2013 = 100)

100

101

100

98

Tootmisvõimsus (tonnides)

100 667 836

100 040 917

98 093 841

98 162 252

Indeks (2013 = 100)

100

99

97

98

Tootmisvõimsuse rakendamine

74,1 %

75,5 %

76,2 %

74,3 %

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule.

(279)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht veidi, umbes 1,7 miljoni tonni (– 2 %) võrra.

(280)

Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad kohandused seadistamisele kulunud aja, hoolduse, kitsaskohtade ning muude tavapäraste tööseisakute suhtes. Tootmisvõimsus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul, sest see kahanes peamiselt Belgias ja Itaalias.

(281)

Tootmisvõimsuse rakendusaste püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, jäädes vahemikku 74,1–76,2 %.

4.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(282)

Vabaturul muutus liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa (vabaturg)

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Müügimaht (tonnides)

27 468 243

27 910 748

27 327 906

26 027 000

Indeks (2013 = 100)

100

102

99

95

Turuosa

85,1 %

84,2 %

77,7 %

76,7 %

Indeks (2013 = 100)

100

99

91

90

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule ja Eurostat.

(283)

Liidu vabaturul vähenes liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil 5 %, st 27,5 miljonilt tonnilt 26 miljoni tonnini.

(284)

Liidu tootmisharu turuosa kahanes liidu tarbimise seisukohalt vaatlusaluse perioodi jooksul enam kui 8 protsendipunkti, langedes 85,1 %lt 76,7 %ni. Liidu vabaturul langesid müügimahu vähenemine ja liidu tootmisharu turuosa kahanemine ajaliselt kokku tarbimise suurenemisega, mis näitab liidu terasetootjate konkurentsiolukorra halvenemist.

(285)

Tootmisharusisesel liidu turul muutusid maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tootmisharusisene maht liidu turul ja turuosa

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Tootmisharusisene maht liidu turul (tonnides)

42 418 062

42 887 175

42 271 071

42 454 866

Indeks (2013 = 100)

100

101

100

100

Liidu tootmisharu kogutoodang (tonnides)

74 588 182

75 509 517

74 718 189

72 920 471

Tootmisharusisese mahu protsent võrreldes kogutoodanguga

56,9 %

56,8 %

56,6 %

58,2 %

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule ja Eurostat.

(286)

Liidu tootmisharusisene maht (koosneb tootmisharusisestest siiretest ja tootmisharusisesest müügist liidu turul) püsis liidu turul vaatlusaluse perioodi jooksul absoluutarvudes suhteliselt stabiilsena.

(287)

Liidu tootmisharusisese kasutuse osakaal (väljendatuna protsendina kogutoodangust) suurenes vaatlusalusel perioodil veidi, kerkides 56,9 %lt 2013. aastal kuni 58,2 %ni uurimisperioodil.

4.4.2.3.   Tööhõive ja tootlikkus

(288)

Tööhõive arvutamiseks võeti arvesse ainult liidu tootjate erinevates terasetehastes samasuguse tootega otseselt töötavaid töötajaid. See meetod andis täpsed andmed, mille kindlakstegemine on suhteliselt lihtne.

(289)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Tööhõive ja tootlikkus

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Töötajate arv

(täistööajaga tööhõive/töötaja)

18 632

17 739

17 829

17 722

Indeks (2013 = 100)

100

95

96

95

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

4 003

4 257

4 191

4 115

Indeks (2013 = 100)

100

106

105

103

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule.

(290)

Liidu tootmisharu töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil. Komisjon tegi uurimise käigus kindlaks, et sellise languse põhjustas vajadus vähendada tootmiskulusid ja suurendada tõhusust, arvestades dumpinguhinnaga impordist tingitud tihedamat konkurentsi turul. See põhjustas tööjõu vähenemist vaatlusalusel perioodil 5 %, võtmata arvesse mis tahes kaudset tööhõivet. Vaatamata tootmismahu mõningasele vähenemisele vaatlusalusel perioodil (– 2 %) suurenes selle tulemusena liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus (+ 3 %, mõõdetuna toodangus töötaja kohta aastas). See näitab liidu tootmisharu püüet kohaneda muutuvate turutingimustega konkurentsivõime säilitamise nimel.

4.4.2.4.   Varud

(291)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Varud

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

2 646 989

2 653 224

2 798 420

2 469 667

Indeks (2013 = 100)

100

100

106

93

Lõppvarud protsendina toodangust

3,55 %

3,51 %

3,75 %

3,39 %

Indeks (2013 = 100)

100

99

106

95

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule.

(292)

Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu tarbijate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loetud laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka lõppvarude muutumise analüüsimine protsendina toodangust. Nagu eespool tabelist näha, püsis see näitaja suhteliselt muutumatuna, olles ligikaudu 3,4–3,7 % tootmismahust.

4.4.2.5.   Dumpingumarginaali ulatus

(293)

Kõik Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike kõrgete dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi mahtu ja hindu.

4.4.2.6.   Kasv

(294)

Liidu tarbimine (vabaturg) suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 5 % ja liidu tootmisharu müügimaht vähenes liidu vabaturul umbes 5 %. Seega kaotas liidu tootmisharu turuosa, erinevalt Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordist, mille turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil silmatorkavalt.

4.4.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(295)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidu vabaturul müümisel muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Müügihinnad liidu vabaturul

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Müügihind (eurodes tonni kohta)

498

471

427

383

Indeks (2013 = 100)

100

95

86

77

Ühiku tootmiskulu (eurodes tonni kohta)

511

469

431

413

Indeks (2013 = 100)

100

92

84

81

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(296)

Eespool esitatud tabelist nähtub ühiku müügihinna muutumine liidu vabaturul võrreldes asjaomase tootmiskuluga. Müügihinnad on olnud keskmiselt madalamad kui ühiku tootmiskulu, v.a 2014. aastal, kui liidu turg hakkas taastuma ja kui ülejäänud neljast asjaomasest riigist pärit import oli väiksem kui uurimisperioodil.

(297)

Tootmiskulud püsisid üldiselt suuremad kui vähenevad müügihinnad, v.a 2014. aastal. Kuna vaatlusalune toode on põhitarbeaine, siis selleks, et turuosa vähenemist piirata, olid liidu tootjad sunnitud hinnalangusspiraaliga kaasa minema ja nad vähendasid oma müügihindu märgatavalt, eelkõige 2015. aastal ja uurimisperioodi jooksul. Kuna vaatlusalune toode on põhitarbeaine, pidid liidu tootjad järgima hinnalangusspiraali.

(298)

Tootmisharusiseseks tarbimiseks toodetud teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete siirdehindadega tarnimisel või müümisel edasiseks töötlemiseks kasutasid valimisse kaasatud tootjad erinevaid hinnakujunduspõhimõtteid (peamiselt tootmisharusiseste siirete kulude alusel ja tootmisharusisese müügi siirdehindade alusel). Seetõttu ei saa tootmisharusisese kasutamise hinna muutumise kohta asjakohaseid järeldusi teha.

4.4.3.2.   Tööjõukulud

(299)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

63 374

66 039

66 023

67 045

Indeks (2013 = 100)

100

104

104

106

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(300)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine palk töötaja kohta 4 %.

4.4.3.3.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(301)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Müügi kasumlikkus liidu vabaturul (protsent müügikäibest)

– 2,7 %

0,4 %

– 0,8 %

– 7,8 %

Rahavoog (tuhandetes eurodes)

139 285

221 982

122 723

– 79 661

Indeks (2013 = 100)

100

159

88

– 57

Investeeringud (tuhandetes eurodes)

256 013

289 582

291 771

268 839

Indeks (2013 = 100)

100

113

114

105

Investeeringutasuvus

– 3,5 %

0,5 %

– 1,0 %

– 8,5 %

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(302)

Liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks leidis komisjon liidu vabaturul samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokahjumi protsendina sellise müügi käibest.

(303)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasumlikkus vähenes: kahjum tekkis kõigis ajavahemikes peale 2014. aasta. Kui 2013. aasta kahjum oli osaliselt seotud euroala võlakriisi tagajärgedega, siis 2014. aastal ja 2015. aasta esimesel poolel suutsid liidu terasetootjad osaliselt taastuda. Nagu on näha põhjenduses (295) esitatud tabelist, vähenes ühiku müügihind vaatlusalusel perioodil 23 % tugeva hinnasurve tõttu, mida avaldas dumpinguhinnaga import alates 2015. aasta teisest poolest. See tõi uurimisperioodil kaasa suure 7,8 % kahjumi, mis on vaatlusaluse perioodi halvim tulemus.

(304)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog järgis samasugust langussuundumust nagu kasumlikkus ja muutus negatiivseks, jõudes jätkusuutmatule tasemele.

(305)

Hoolimata vaatlusalusel perioodil tekkinud kahjumist püsisid investeeringud (sealhulgas teatavate tootmisvarade väljavahetamine) vaatlusaluse perioodi kõigil aastatel ülalpool 240 miljoni euro taset. Siiski olid investeeringud kogu perioodi vältel suhteliselt väikesed, sest kapitali kaasamise võimet mõjutas vaatlusalusel perioodil tekkinud kahjum (välja arvatud 2014. aastal saavutatud väike kasum).

(306)

Investeeringutasuvus on kasum (või kahjum) väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Tekkinud kahjumi tõttu oli investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil negatiivne, v.a 2014. aastal.

4.4.3.4.   Märkused mikromajanduslike näitajate kohta

(307)

Pärast teabedokumendi avalikustamist väitsid Venemaa eksportivad tootjad MMK Group ja Severstal Group ning Venemaa majandusarengu ministeerium, et komisjon ei käsitlenud tootmisharusisese turu tegurit oma mikromajanduslike näitajate analüüsis õigesti. Venemaa eksportivate tootjate sõnul analüüsis komisjon üksnes vabaturu mikromajanduslikke näitajaid, kusjuures see on turu väiksem segment, st ainult 41,8–43,1 % vaatlusaluse toote toodangust liidus. Nad väitsid, et mikromajanduslike näitajate uurimine ainult liidu vabaturul annaks tõenäoliselt negatiivsema tulemuse kui samasuguse toote puhul kogu ELi turul. Sellega tuletasid nad meelde WTO apellatsioonikogu aruannet juhtumis „United States – Anti-Dumping Measures on Certain Hot-Rolled Steel Products from Japan“ (Ameerika Ühendriigid – dumpinguvastased meetmed teatavate Jaapanist pärit kuumvaltsitud terasetoodete suhtes), (15) milles nende arvates nõutakse, et mikromajanduslike näitajate tasakaalustatud, objektiivne analüüs hõlmaks nii vabaturgu kui ka tootmisharusisest turgu.

(308)

Komisjon lükkas tagasi väite, nagu ta ei oleks teinud nii vabaturgu kui ka tootmisharusisest turgu hõlmavat mikromajanduslike näitajate tasakaalustatud, objektiivset analüüsi.

(309)

Esiteks selgitas ta oma metoodikat põhjenduses (277), märkides, kuidas ja millal ta tegi vahet vabaturu ja tootmisharusisese turu andmete vahel.

(310)

Teiseks on ebaõige väide, et komisjon ei tegutsenud kooskõlas WTO apellatsioonikogu kõnealuse aruandega. Komisjon ei jätnud tootmisharusisest turgu oma analüüsist välja. Ta esitas tootmisharusisese turu näitajad ja arvestas neid asjakohaselt oma analüüsis (vt sellega seoses põhjendusi (224)–(225) ja (285)–(287)).

(311)

Kolmandaks koosnes enamik tootmisharusisesest turust käesoleval konkreetsel juhul tootmisharusisestest siiretest (uurimisperioodil peaaegu 87 %), nagu on näha allolevas tabelis.

Tabel 16

Tootmisharusiseste siirete ja tootmisharusisese müügi jaotus

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Tootmisharusisesed siirded (tonnides)

35 884 971

36 155 050

35 865 270

36 787 755

Tootmisharusisene müük (tonnides)

6 533 091

6 732 125

6 405 801

5 667 111

Tootmisharusisene maht liidu turul (tonnides)

42 418 062

42 887 175

42 271 071

42 454 866

(312)

Sellised tootmisharusisesed siirded ei jõua vabaturule, sest integreeritud tootja kasutab toodet edasiseks töötlemiseks, ümberkujundamiseks või monteerimiseks integreeritud protsessis. Tootmisharusiseseid siirdeid iseloomustab asjaolu, et faktuurarveid ei väljastata ja et integreeritud tootja/kasutaja ei ole vastupidiselt tootmisharusisesele müügile eraldiseisev juriidiline isik. Selle tulemusena ei ole olemas kõnealuste tootmisharusiseste siirete müügihindu.

(313)

Pealegi on väga keerukas selliste tootmisharusiseste siirete kasumlikkust või investeeringutasuvust kindlaks teha, sest tooteliike (kui need on tootmisharusiseselt siiratud) töödeldakse tootmisharu sees edasi erinevateks tootmisahela järgmiste etappide terasetoodeteks, ilma et esitataks müügiarveid (mis on vajalik sissetuleku väljaselgitamiseks ja mis on üks peamisi kasumlikkuse kindlakstegemise elemente).

(314)

Sellegipoolest, nagu on nimetatud põhjenduses (41), on eri liiki kuumvaltsitud lehtterastooted lähtematerjaliks mitmesuguste järgmise etapi lisaväärtusega toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud (16) leht- ja kaetud terastoodetest. Sellega seoses sätestati esialgses määruses Hiina Rahvavabariigist ja Vene Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete kohta, et „liidu tootmisharu olukord vabal turul [halvenes] vaatlusalusel perioodi jooksul oluliselt, kuna alates 2012. aastast hakkas kogunema kahjum. Müügimaht liidu vabal turul vähenes 14 % ning ühiku müügihind langes 19 %, samal ajal kui tootmiskulu vähenes ainult 16 %. Samuti kaotas liidu tootmisharu turuosa asjaomaste riikide impordile ning oli pidevalt negatiivse investeeringutasuvuse tõttu sunnitud investeerimist vähendama“ (17). Seda käesolevas põhjenduses esitatud järeldust kinnitati lõppetapis (18) ja see on endiselt asjakohane. Külmvaltsitud lehtterastoodete juhtumi uurimisperiood (19) oli enne käesoleva juhtumi uurimisperioodi. Ehkki uurimisperiood on erinev, kajastavad eespool nimetatud näitajad sarnaselt vabaturuga ikkagi negatiivset pilti külmvaltsitud lehtterastoodete kohta, st esimese järgmise etapi turu kohta, mille jaoks kasutatakse kuumvaltsitud lehtterase tootmisharusiseseid siirdeid ja tootmisharusisest müüki.

(315)

Selle tulemusena lükkas komisjon eespool nimetatud argumentidele tuginedes Venemaa eksportivate tootjate ja Venemaa majandusarengu ministeeriumi väited tagasi ning kinnitab, et ta tegutses nõuetekohase hoolsusega ja tagas, et mõlemat turgu analüüsiti nõuetekohaselt.

4.4.4.   Järeldus olulise kahju kohta

(316)

Hoolimata liidu tootmisharu konkreetsetest tõhususe suurendamise meetmetest kulude vähendamise teel (näiteks nädala töötundide arvu vähendamine) ja tootmiskulude hoidmisest range kontrolli all vaatlusalusel perioodil halvenes liidu tootmisharu olukord märgatavalt: kahjum kasvas – 2,7 %lt 2013. aastal – 7,8 %ni uurimisperioodil. Selle tagajärjel hakkas kahjum vaatlusalusel perioodil kogunema, v.a 2014. aastal.

(317)

Kuigi liidu tarbimine vabaturul suurenes 5 %, vähenes liidu tootmisharu müügimaht 5 %, ühiku müügihinnad langesid rohkem kui 20 % ja tootmine vähenes 2 %. Lisaks vähenes tööhõive 5 %. Selle tagajärjel liikusid langussuunas ka teised kahjunäitajad.

(318)

Euroala 2013. aasta võlakriisi tagajärjed vähendasid 2013. aasta kasumlikkust, millele järgnes 2014. aastal tagasihoidlik taastumine. Seejärel müüsid liidu tootjad käesoleva juhtumi teatavatel asjaoludel vaatlusalust toodet peamiselt alates 2015. aasta teisest poolest alla omahinna, et hoida oma turuosa. Kõik nelja asjaomase riigi eksportivad tootjad müüsid dumpinguhindadega ja nende hinnad lõid enamikul juhtudel liidu terasetootjate hinnad alla, avaldades seega suurt survet liidu tootmisharu müügihindadele.

(319)

Vaatlusalusel perioodil eespool kirjeldatud tegurite tulemusena tekkinud kahjumi tõttu liikusid muud tegurid, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, samasuguses langussuundumuses kui kasumlikkus.

(320)

Huvitatud isikuid teavitati teabedokumendi avalikustamisega komisjoni järeldusest, et liidu tootmisharu kannatas alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses olulist kahju, ja neile anti võimalus märkusi esitada.

(321)

Venemaa eksportivad tootjad (MMK Group ja Severstal Group) ning Venemaa majandusarengu ministeerium väitsid, et komisjonil ei olnud võimalik tuvastada käesolevas menetluses olulist kahju, sest Hiinat käsitlev menetlus (20) hõlmas täpselt sama vaatlusalust toodet ja tegelikult täpselt samu kahjusuundumuste ja põhjusliku seose hindamise perioode (kuni juunini 2016 ja isegi septembrini 2016). Sel põhjusel väitsid nad, et kahe menetluse tugev omavaheline seos toob kaasa vajaduse kooskõlastada mõlemas menetluses kahju ja põhjuslikkuse kohta tehtud järeldusi.

(322)

Brasiilia eksportiv tootja Usiminas kahtles samuti, kas liidu tootmisharu seisund võis vaid kuue kuuga halveneda, jõudes olukorrast, kus valitseb kahju oht, olukorrani, kus esineb oluline kahju, võttes arvesse, et Hiinat käsitleva menetluse uurimisperioodid ja käesoleva menetluse uurimisperiood hõlmavad mõlemad 2015. aasta teist poolt. Ka Venemaa majandusarengu ministeerium palus samadel põhjustel vaadata komisjonil uuesti üle liidu tootmisharu olulise kahju kindlaksmääramine käimasolevas menetluses.

(323)

Lisaks väitis Usiminas, et tegelikult kajastab mitu näitajat stabiilset või vaid veidi negatiivset suundumust ja et seetõttu ei liigitu liidu tootmisharu väidetav kahju oluliseks. Nimelt viitas see eksportiv tootja liidu toodangu, müügimahu ja tööhõive tühisele vähenemisele. Sama eksportiv tootja väitis veel, et ehkki turuosa kahanemine oli märgatavam, oli see siiski väike, arvestades et liidu tootmisharu säilitas uurimisperioodil valitseva turuosa 76,7 %.

(324)

Komisjon tunnistas, et käimasolev uurimine hõlmab täpselt sama vaatlusalust toodet ja samasugust toodet nagu Hiinat käsitlevates uurimistes.

(325)

Siiski ei hõlma praegune uurimine ja Hiinat käsitlevad uurimised samu kahjusuundumuste ja põhjusliku seose hindamise seisukohalt asjakohaseid perioode. Esmajoones hõlmas dumpingu ja kahju uurimine käimasolevas uurimises ajavahemikku 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016, ent kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2016. Hiinat käsitlevad dumpingu, subsiidiumide ja kahju uurimised hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015, kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine aga ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 2015. aasta lõpuni. Kuigi on tõsi, et kahe uurimise perioodid kattuvad kuue kuu ulatuses (1. juulist kuni 31. detsembrini 2015), tehti dumping ja kahju kindlaks uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi alusel, mis olid praeguses uurimises ja Hiinat käsitlevates uurimistes erinevad ning mis on määratud kindlaks kooskõlas alusmääruse asjaomaste sätetega ja millest on teatatud algatamisteates. Seda selgitati sõnaselgelt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/649 (21) (edaspidi „Hiinat käsitlev lõplik määrus“) põhjenduses 115, milles on kirjas: „Komisjon leidis, et kõnealusel juhul ei ole võimalik dumpinguhinnaga importi kumuleerida kahe uurimise ühendamise teel. Alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud mõiste kohaselt peab juhul, kui dumpinguvastast uurimist kohaldatakse samal ajal mitme impordi suhtes, olema tegu kas impordiga, mida käsitletakse sama uurimise raames, või impordiga, mida käsitletakse kahe eri uurimise raames samal ajal ja millel on sama või suuresti kattuv uurimisperiood. Praegusel juhul sellega tegemist ei ole, sest uurimiste perioodid on erinevad ja kattuvad üksnes kuue kuu ulatuses“.

(326)

Käesolevas juhtumis sai komisjon piisavaid tõendeid, et algatada menetlus tegeliku kahju kohta esitatud väite põhjal, eelkõige uurimisperioodil esinenud väga madalate hindade tõttu. Seevastu Hiina juhtumi puhul käsitletakse kahju ohtu uurimisperioodil, mis eelneb osaliselt uurimisperioodile käesolevas juhtumis, mille aluseks ei ole üksnes Hiinast pärit impordi hinna- ja mahumuutused, vaid ka Hiina eksportivate tootjate tulevane eeldatav käitumine eeskätt vaba tootmisvõimsuse tõttu.

(327)

Kohtupraktika kohaselt peab komisjon analüüsima eri tegurite mõju. Praegusel juhul on neljast riigist pärit import põhjustanud kõnealuse juhtumi uurimisperioodil liidu tootmisharule tegelikku kahju.

(328)

Sõltumata sellest tegelikust kahjust tähendas Hiinast pärit import liidu tootmisharule lisanduvat kahju ohtu. Võttes arvesse kahe uurimisperioodi erinevust ja käesoleva uurimise käigus tehtud järeldusi, ei saa Hiinast tuleneva kahju oht kõrvaldada põhjuslikku seost käesolevas juhtumis.

(329)

Samuti täheldas komisjon, et kahjumarginaali arvutamiseks kasutatud meetod, mis tugineb turuhinnast madalamale müügihinnale, mida täheldasid nelja riigi äriühingud, hõlmab oma ülesehituse tõttu ka Hiina põhjustatud võimaliku kahju mis tahes ülekandmist neljast riigist pärit impordile.

(330)

Mis puudutab Brasiilia eksportiva tootja kahtlusi, kas liidu tootmisharu seisund oleks võinud halveneda vaid kuue kuuga, jõudes olukorrast, kus valitses kahju oht, olukorrani, kus esines oluline kahju, siis võrdles komisjon Hiina juhtumite uurimisperioodi praeguse juhtumi uurimisperioodiga ja leidis, et liidu tootmisharu seisund halvenes tõepoolest kuue kuuga. Sellega seoses nimetab komisjon näiteks liidu tootjate tootmismahu, müügimahu, tööhõive ja müügihindade edasist vähenemist ning halvenenud negatiivset finantsolukorda (kasumlikkus), nagu on näha allolevas tabelis.

Tabel 17

Hiina juhtumi ja viie riigi juhtumi mõningate peamiste makro- ja mikromajanduslike näitajate võrdlus nende juhtumite vastavatel uurimisperioodidel

 

Põhjendused

2015 (Hiina juhtumi uurimisperiood)

Uurimisperiood

Tootmismaht

(278)

74 718 189

72 920 472

Tootmisvõimsuse rakendusaste

(278)

76,2 %

74,3 %

Müügimaht vabaturul

(282)

27 327 906

26 027 000

Liidu tootjate turuosa vabaturul

(282)

77,7 %

76,7 %

Tööhõive

(289)

17 829

17 722

Müügihinnad

(295)

427

383

Valimisse kaasatud liidu tootjate kantud kahjum

(301)

– 0,8 %

– 7,8 %

(331)

Seoses väitega, et tegelikult kajastas mitu näitajat stabiilset või vaid veidi negatiivset suundumust ja et seetõttu ei liigitu liidu tootmisharu väidetavalt kantud kahju oluliseks, meenutas komisjon peamiste kahjunäitajate edasist halvenemist, nagu on kirjeldatud põhjendustes (316)–(319). Komisjon leidis, et selline halvenemine oli piisav, et liigitada liidu tootmisharu olukord selliseks, millega kaasneb oluline kahju.

(332)

Lõpliku avalikustamise järel vaidlustasid Venemaa eksportivad tootjad (MMK Group ja Severstal Group) komisjoni järelduse olulise kahju kohta järgmistel põhjustel:

—

liidu tootmisharu sai 2017. aasta jaanuarist märtsini 8,6 % kasumit (vt põhjendus (425));

—

6. aprillil 2017 kinnitati määruses, millega kehtestati Hiina Rahvavabariigist pärinevate kuumvaltsitud lehttoodete impordi uurimisel dumpinguvastane tollimaks, (22) lõplikult, et kuni 31. detsembrini 2015 puudus oluline kahju liidu tootmisharule. Lisaks puudus oluline kahju kuni 1. jaanuarini 2016 ning perioodil 2016. aasta 1. juulist31. detsembrini oli liidu tootmisharu kasumlikkus uuesti juba 2 % (vt ka põhjendus (425));

—

samasuguse märkuse esitas Brasiilia eksportiv tootja Usiminas, (23) kes soovis enda väitel „märkida, et võrdlus (24) ei selgita, kas liidu tootmisharu seisund võis vaid kuue kuuga halveneda, jõudes olukorrast, kus valitses kahju oht, olukorrani, kus esines oluline kahju“;

—

majandusnäitajate mõõdukat halvenemist 2015. aastast uurimisperioodini (vt põhjenduse (330) tabelit) ei saa hinnata oluliseks.

(333)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel.

—

Nagu on märgitud põhjenduses (426), jõuti järeldusele kahju kohta uurimisperioodi käsitlevate kontrollitud andmete alusel kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1. Teisalt koguti ja kontrolliti uurimisperioodijärgseid andmeid liidu huvide analüüsi raames. Põhjenduses (301) esitatud tabel näitas suurt kahjumit alates 2013. aastast (erandiks on 2014. aasta).

Isegi kui võtta arvesse uurimisperioodijärgseid andmed, on liidu tootmisharu ikkagi kahjustavas olukorras: 2016. aasta juulist detsembrini ja 2017. aasta jaanuarist märtsini teenitud kasum ei korva järjestikusi suure kahjumi perioode. Pealegi põhineb kahju analüüs mitmel teguril, mille hulgas kasumlikkus on vaid üks paljudest.

—

Mis puudutab määrust, millega kehtestatakse Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterasest toodete suhtes dumpinguvastane tollimaks, siis osutas komisjon põhjenduses (325) esitatud argumentidele ja eelkõige asjaolule, et praegune uurimine ja Hiinat käsitlevad uurimised ei hõlma samu kahjusuundumuste ja põhjusliku seose hindamise seisukohalt asjakohaseid perioode.

—

Majandusnäitajate halvenemise kohta kordas komisjon, et kõik peamised näitajad halvenesid ning seda iseloomustas liidu tootjate tootmismahu, müügimahu, tööhõive ja müügihindade edasine vähenemine ning halvenenud negatiivne finantsolukord (kasumlikkus). Seda võib iseenesest pidada oluliseks kahjunäitajaks.

(334)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

(335)

Alusmääruse artikli 3 lõike 6 kohaselt kontrollis komisjon, kas liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import. Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 7 uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon kandis hoolt selle eest, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid peale Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt tuleva dumpinguhindadega impordi, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

(336)

Komisjon kaalus järgmisi tegureid: majanduskriis, liidu tootjate ebapiisav konkurentsivõime, import kolmandatest riikidest, ühe Itaalia terasetootja olukorra mõju kahju ulatusele, liidu tootjate eksportmüügi tulemuslikkus, Euroopa terasetööstuse liigne tootmisvõimsus ja korrelatsioon ühelt poolt kuumvaltsitud lehtterase liidu turuhindade ning teiselt poolt tooraine ja kuumvaltsitud lehtterase maailmaturuhindade vahel.

5.1.   Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi mõju

(337)

Eksportivate tootjate keskmised müügihinnad langesid 442 eurolt tonni eest 2013. aastal kuni 323 euroni tonni eest uurimisperioodil (– 27 %). Langetades vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt oma ühiku müügihindu, suutsid Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa eksportivad tootjad suurendada oma turuosa 7,45 %lt 2013. aastal kuni 12,57 %ni uurimisperioodil, nagu on näha põhjenduses (262) esitatud tabelist. Samuti suurenes varasemate aastatega võrreldes 2015. aastal ja uurimisperioodil märgatavalt asjaomastest riikidest pärit impordi maht.

(338)

Komisjon leidis, et asjaomastest riikidest pärit impordi suurenev maht ja impordihindade järsk langus vaatlusalusel perioodil põhjustasid liidu tootmisharule kahju. Selle taga on asjaolu, et asjaomaste riikide eksportivate tootjate agressiivse hinnakujundusstrateegia tõttu ei olnud liidu tootjatel muud valikut kui hindu langetada ja müüa kahjumiga, et säilitada teatav müügimaht ja turuosa. See omakorda avaldas negatiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele, mis jõudis uurimisperioodi jooksul jätkusuutmatu – 7,8 % tasemeni.

(339)

Pidades silmas ajalist kokkulangevust ühelt poolt järjest langevate hindadega dumpinguhinnaga impordi mahu ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügimahu kahanemise ja hinnalanguse vahel, mille tagajärjeks oli kahjumliku olukorra teke, tegi komisjon järelduse, et dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

5.2.   Muude tegurite mõju

5.2.1.   Majanduskriis

(340)

Komisjon leidis, et 2013. aastal halvendasid euroala võlakriisi tagajärjed liidu terasetööstuse tulemusi. Nagu on aga märgitud põhjenduses (303), jõudis komisjon ka järeldusele, et liidu tootmisharu hakkas 2014. aastal ja 2015. aasta esimesel poolel taastuma.

(341)

Eelkõige hakkas turg kriisi mõjust taastuma suhteliselt stabiilse, isegi suureneva nõudluse toel alates 2014. aastast. Selle tulemusena oleks liidu tootmisharu alates 2014. aastast turu taastumisest rohkem kasu saanud. Ent madala hinnaga import suurenes järk-järgult ja laiendas turuosa liidu tootmisharu arvelt. Impordi kestvat survet hakati täielikult tundma alates 2015. aasta teisest poolest ehk uurimisperioodi algusest.

(342)

Seega, võttes arvesse liidu turu taastumist, mida tõendab tarbimise suurenemine liidu vabaturul vaatlusalusel perioodil (vt tabel põhjenduses 226), järeldas komisjon, et euroala võlakriis avaldas negatiivset mõju peamiselt vaatlusaluse perioodi 2013. aasta jooksul ja enne uurimisperioodi. Siiski ei aidanud see kaasa uurimisperioodil tuvastatud olulise kahju tekkimisele.

5.2.2.   Import kolmandatest riikidest

5.2.2.1.   Hiina

(343)

Hiinast pärit impordi maht ja turuosa (impordi kogumahust) muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 18

Hiinast pärit impordi maht, ühikuhinnad ja turuosa

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Hiina

Hiinast pärit impordi maht

336 028

592 104

1 519 304

1 578 848

Indeks (2013 = 100)

100

176

452

470

Hiinast pärit impordi ühikuhinnad

505

463

404

339

Indeks (2013 = 100)

100

92

80

67

Turuosa

1,04 %

1,79 %

4,32 %

4,65 %

Liidu impordi kogumahu osa

6,97 %

11,32 %

19,41 %

19,98 %

Allikas: Eurostat.

(344)

Nagu on märgitud ülaltoodud tabelis, suurenes import Hiinast vaatlusalusel perioodil 370 %, samas kui import muudest kolmandatest riikidest peale Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa (sealhulgas Hiina) suurenes vaid 51 %. Lisaks täheldati impordi absoluutarvude võrdlemisel järgmist:

—

Hiina kuulus koos Ukraina ja Venemaaga ajavahemikul 2013–2015 kolme suurima liidu turule eksportija hulka;

—

uurimisperioodil oli Hiina suurim liitu eksportija.

(345)

Peale selle langesid Hiina impordihinnad 505 eurolt tonni eest 2013. aastal 339 euroni tonni eest uurimisperioodil.

(346)

Kohtupraktika kohaselt peab komisjon analüüsima eri tegurite mõju. Praeguses uurimises on Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit import põhjustanud käesoleva juhtumi uurimisperioodil liidu tootmisharule tegelikku kahju. Uurides käimasolevast uurimisest sõltumatult sama toote Hiinast pärit importi, järeldas komisjon, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule olulise kahju tekkimise ohu vahel oli põhjuslik seos (eelkõige 2015. aasta teisel poolel) (25).

(347)

Kuigi Hiinat käsitlev uurimine ja käesolev uurimine ei hõlma samu kahjusuundumuste ja põhjusliku seose hindamise seisukohalt asjakohaseid perioode, kattuvad esiteks kahe uurimise perioodid kuue kuu ulatuses (1. juulist kuni 31. detsembrini 2015). Teiseks, nagu on märgitud Hiinat käsitleva lõpliku määruse (26) põhjenduses 59, suurenes Hiina impordimaht võrreldes 2015. aasta esimese poolega (712 390 tonni) 2016. aasta esimesel poolel (773 275 tonni) veelgi (8,5 %). Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses (343) esitatud tabelis, ei olnud Hiinast pärit impordi maht uurimisperioodil tähtsusetu. Kolmandaks on Hiinat käsitleva lõpliku määruse põhjenduses 93 märgitud, et „Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine oli liidu turul agressiivne, eriti 2015. aasta teisel poolel ja 2016. aasta esimesel poolel. Kui meetmeid ei võeta ja arvestades Hiina praegust tohutu suurt liigset terase, sealhulgas vaatlusaluse toote, tootmisvõimsust, võivad Hiina eksportivad tootjad säilitada agressiivse hinnastrateegia ja langetada müügihinnad minimaalsele tasemele“.

(348)

Kõigil nendel põhjustel ja eelkõige seepärast, et Hiinast pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu ning Hiina eksportivate tootjate hinnakujundus on agressiivne, on võimalik, et Hiinast pärit import aitas kaasa ka käesolevas uurimises tuvastatud olulise kahju tekkimisele.

(349)

Teisest küljest ei saa eeldada, et Hiinast pärit import oli ainus liidu tootmisharu seisundi halvenemise põhjus. Kui kõrvaldada hüpoteetiliselt Hiinast pärit impordi mõju, moodustaks neljast riigist pärit import ka eraldi võttes endiselt omaette põhjuse. Esmajoones on neljast asjaomasest riigist pärit impordi maht uurimisperioodil (4,2 miljonit tonni) palju märkimisväärsem ja peaaegu kolm korda suurem kui Hiinast pärit impordi maht uurimisperioodil (1,6 miljonit tonni).

(350)

Lisaks peeti Hiina eksportivaid tootjaid liidu turul hinna kehtestajateks, kuid otsustav ei olnud ainuüksi Hiina hinnakujundus kuumvaltsitud lehtterase puhul. Pigem tekitas liidu turul hinnalangust ka neljast riigist pärit import oma märkimisväärse mahu ja turuosaga. Kui ei oleks järgitud nelja riigi agressiivset hinnapoliitikat, ei oleks kahju tekkinud.

(351)

Seetõttu järeldas komisjon, et tõenäoliselt aitas Hiinast pärit import kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. Ometi ei kõrvaldanud see põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja nelja muu riigi dumpinguhinnaga impordi vahel nende suure mahu ja suhteliselt madalate hindade tõttu.

(352)

Pealegi ei kanta Hiinast pärit impordi mõju nelja riigi arvele, sest kahju kõrvaldamist võimaldava taseme puhul võetakse arvesse üksnes neljast riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mõju (vt põhjendus (554)).

5.2.2.2.   Muud riigid

(353)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja turuosa (impordi kogumahust) muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 19

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht, ühikuhinnad ja turuosa (v.a Hiina)

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Türgi

Türgist pärit impordi maht

1 001 157

473 194

667 119

824 099

Indeks (2013 = 100)

100

47

67

82

Türgist pärit impordi ühikuhinnad

462

452

397

344

Indeks (2013 = 100)

100

98

86

74

Turuosa

3,10 %

– 1,43 %

1,90 %

2,43 %

Liidu impordi kogumahu osa

20,76 %

9,00 %

8,45 %

10,4 %

Kokku (kõik muud riigid, v.a Brasiilia, Iraan, Venemaa, Ukraina ja Hiina)

Kõikidest muudest riikidest pärit impordi maht

2 081 103

1 684 531

1 914 137

2 057 998

Indeks (2013 = 100)

100

81

92

99

Kõikidest muudest riikidest pärit impordi ühikuhinnad

478

461

423

365

Indeks (2013 = 100)

100

97

89

76

Turuosa

6,44 %

5,08 %

5,44 %

6,07 %

Liidu impordi kogumahu osa

43,16 %

32,22 %

24,24 %

26,04 %

Allikas: Eurostat.

(354)

Ühe Brasiilia eksportiva tootja arvates on diskrimineeriv see, et Türgi ei kuulu käesoleva uurimise alla. See eksportiv tootja väitis, et Türgist pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil suurem kui Brasiilial ja et ka Türgi impordihinnad olid madalamad kui Brasiiliast pärit impordi hinnad. Neil põhjustel väitis huvitatud isik, et Türgist pärit import oli peamine põhjus, miks liidu tootmisharu võis kahju kannatada, ning et kaebuse esitaja eksis, jättes Türgist pärit impordi mõju tähelepanuta.

(355)

Diskrimineerimist puudutava väite kohta märkis komisjon, et kaebuse esitaja esitas kaebuses esmapilgul usutavad tõendid, et Türgi eksportivad tootjad ei müünud vaatlusalust toodet liidu turule dumpinguhinnaga. Teisest küljest näitasid sarnased arvutused Brasiilia ja teiste asjaomaste riikide kohta, et import nendest riikidest oli tõepoolest dumpinguhinnaga, ning seda asjaolu kinnitas ka käesolev uurimine.

(356)

Seoses Türgist pärit impordi põhjustatud võimaliku kahjuga leidis komisjon, et Türgist pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil vähenes. Isegi kui Türgist pärit import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele, ei saanud see järelikult olla kahju analüüsimisel tuvastatud süvenevate negatiivsete suundumuste põhjus. Lisaks on Türgi impordihinnad (344 eurot tonni eest, vt tabel põhjenduses (353)) keskmiselt kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad, nagu on esitatud põhjenduse 264 tabelis, ning kaebuses esitatud esmapilgul usutavate tõendite põhjal ei olnud need dumpinguhinnad (vt põhjendus (355)). Neil põhjustel järeldas komisjon, et Türgist pärit import ei kõrvalda põhjuslikku seost neljast riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule põhjustatud olulise kahju vahel.

(357)

Komisjon võrdles muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtu neljast asjaomasest riigist pärit impordiga. Komisjon märkis, et uurimisperioodil moodustas import Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt valdava osa koguimpordist (4 266 881 tonni) liitu ja et selle maht suurenes vaatlusalusel perioodil 77 %. Nende turuosa oli uurimisperioodil 12,58 %. Seevastu kõigist teistest riikidest pärit impordi kogumaht oli kõigest 3 636 846 tonni ja nende turuosa oli samal perioodil 10,72 %. Nagu on märgitud põhjenduses (353) esitatud tabelis, oli kõigist teistest riikidest, v.a Hiinast, pärit impordi kogumaht 2 057 998 tonni ja turuosa 6,07 %.

(358)

Lisaks olid muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad (365 eurot tonni eest kõigi muude kolmandate riikide puhul, vt tabel 14) kõrgemad kui Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad (323 eurot tonni eest uurimisperioodil, vt põhjendus (265)). Seetõttu järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ei kõrvalda põhjuslikku seost Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kahju vahel.

(359)

Kohtupraktika kohaselt peab komisjon analüüsima eri tegurite mõju. Praeguses uurimises on Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit import põhjustanud uurimisperioodil liidu tootmisharule tegelikku kahju. Käesolevast uurimisest sõltumatult ja arvestades praegusi järeldusi mahu ja hindade kohta, nagu on sedastatud põhjendustes (357) ja (358), ei kõrvaldanud import kõigist muudest riikidest peale Hiina käsilolevas juhtumis põhjuslikku seost ja avaldas kahju ulatusele vaid tühist mõju, kui sedagi.

5.2.3.   Liidu tootmisharu eksportmüügi tulemused

(360)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 20

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht

 

2013

2014

2015

Uurimisperiood

Ekspordimaht sõltumatutele klientidele

2 379 035

2 777 446

2 409 721

2 075 670

Indeks (2013 = 100)

100

117

101

87

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

463

459

391

357

Indeks (2013 = 100)

100

99

84

77

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(361)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüügi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %. Hinnad langesid vaatlusalusel perioodil järsult (23 %).

(362)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük moodustas uurimisperioodil umbes 25 % nende kogumüügist vabaturul. Samuti järgis ekspordihindade vähenemine protsentides sama suundumust mis liidu tootjate müügihinnad liidu turul.

(363)

Komisjon järeldas, et liidu tootjate eksportmüügi tulemused aitasid kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Siiski leidis komisjon, et see tegur ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel nii põhjendustes (350) kui ka (351) nimetatud põhjustel, st neljast riigist pärit impordi suure mahu ja suhteliselt madalate hindade tõttu, kui ka seepärast, et selle mõju oli vaid tühine.

5.2.4.   Ühe Itaaliast pärit liidu tootja eriolukord

(364)

Üks huvitatud isik väitis, et Itaalia tootja Ilva kaasamine kahju käsitlevatesse andmetesse moonutab kahju ulatust. Ta väitis, et Itaalia tootja tegelik toodang ja müük vähenesid vaatlusalusel perioodil märgatavalt põhjustel, mis ei olnud seotud asjaomastest riikidest pärit impordiga.

(365)

Esiteks, nagu on märgitud põhjenduses (215), põhinevad liidu tootmisharu määratlus ja analüüs liidu tootmisharul tervikuna, kaasa arvatud kõnealune Itaalia tootja. Seetõttu ei peeta asjakohaseks kõnealuse tootja välistamist liidu tootmisharu määratlusest. Selles kontekstis ei saa asjaolu, et kõnealune Itaalia tootja vähendas vaatlusalusel perioodil oma tegelikku toodangut (vähem kui 700 000 tonni võrra), selgitada täielikult liidu tootmisharu tootmistaseme üldist alanemist (– 1,7 miljoni tonni võrra). Osal liidu tootjatel oli võimalik oma tegelikku toodangut vaatlusalusel perioodil suurendada, osal (nt Ilva) mitte. Sama mõttekäik kehtib müügiandmete kohta.

(366)

Lisaks on Ilva liidu tootja, keda ei kaasatud valimisse, ja sellisena ei mõjutanud ta mikromajanduslike näitajate puhul täheldatud suundumusi. Sellega seoses märkis komisjon, et uurimisperioodil kandsid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad kahju. See kinnitas järeldust, et kahjustada sai liidu tootmisharu tervikuna.

(367)

Lisaks oli ka ühe Itaalia tootja eriolukorra mõju liidu tootmisharu üldpildile väike. Ehkki see Itaalia tootja vähendas oma tootmis- ja müügimahtu, said teised liidu tootjad suhteliselt rohkem toota ja müüa ning täita kõnealuse Itaalia tootja tekitatud lünga. Sellegipoolest ei olnud nendel liidu tootjatel muud valikut, kui järgida dumpinguhinnaga impordi määratud hinnataset, et vältida turuosa edasist kaotamist.

(368)

See, et teatavad liidu tootjad saavutavad liidu turul suhteliselt paremaid tulemusi kui teised, võib olla erinevate tegurite tulemus, kuid see ei mõjuta järeldust, et liidu tootmisharu tervikuna kannatab dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju all.

(369)

Seetõttu järeldas komisjon, et ühe Itaalia tootja mõju oli väike ega aidanud liidu tootmisharule tekitatud kahjule kaasa.

5.2.5.   Euroopa ja üleilmse terasetööstuse liigne tootmisvõimsus

(370)

Mõni huvitatud isik väitis, et ELi tootmisharule ei tekitanud kahju mitte import asjaomastest riikidest, vaid liidu tootjate liigne tootmisvõimsus. Selle väite kinnituseks viitasid huvitatud isikud komisjoni terasetööstuse tegevuskavale.

(371)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kuigi terase liigse tootmisvõimsusega on probleeme kogu maailmas, (27) sealhulgas liidu turul, tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharu kolm tehast (28) vähendasid vaatlusalusel perioodil märgatavalt oma tegelikku tootmismahtu. Üldiselt vähenes liidu tootjate tootmismaht 2 %, nagu on märgitud põhjenduses (278) esitatud tabelis.

(372)

Nagu nähtub põhjenduses (301) esitatud tabelist, halvenes kasumlikkus märkimisväärselt ja uurimisperioodil tekkis rekordiline kahjum. Niisiis näitab see, et puudub otsene seos ühelt poolt suhteliselt stabiilse toodangu ja võimsusnäitajate ning teiselt poolt kahjumi suurenemise vahel, võttes arvesse liidu tootmisharu valmisolekut kohaneda muutuvate turutingimustega, et jääda konkurentsivõimeliseks.

(373)

Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu liigne tootmisvõimsus ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(374)

Seoses lisaargumendiga, et liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjustas kuumvaltsitud lehtterase liigne tootmisvõimsus kogu maailmas, on alltoodud tabelis näidatud Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina toorterase teoreetiline kasutamata tootmisvõimsus ning tegelik tootmistase.

Tabel 21

Toorterase tootmisvõimsus ja tegelik tootmistase Brasiilias, Iraanis, Venemaal ja Ukrainas toodetud samasuguse toote puhul (tuhandetes tonnides)

Riik

Toorterase hinnanguline tootmisvõimsus 2015. aastal (29)

Toorterase toodang 2015. aastal (30)

Teoreetiline liigne tootmisvõimsus 2015. aastal (29)  (30)

Kuumvaltsitud lehtterase tegelik toodang 2014. aastal

Kuumvaltsitud lehtterase tegelik toodang 2015. aastal

Brasiilia

49 220

33 256

15 964

14 229

13 388

Iraan

28 850

16 146

12 704

8 276

7 872

Venemaa

90 000

70 898

19 102

26 898

27 509

Ukraina

42 500

22 968

19 532

7 867

6 314

(375)

See liigne tootmisvõimsus päästis valla dumpingu kasutamise kõigis asjaomastes riikides.

(376)

Seega järeldas komisjon, et üleilmne liigne tootmisvõimsus ei kõrvalda põhjuslikku seost käesoleva juhtumi konkreetsete asjaolude puhul. Tegelikult on liigne tootmisvõimsus selles juhtumis üks põhjusi, miks asjaomased riigid dumpingut kasutasid.

5.2.6.   Liidu tootjad ei ole piisavalt konkurentsivõimelised

(377)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootjad ei ole suhteliselt suurte energiakulude (peamiselt elekter) tõttu piisavalt konkurentsivõimelised. Teine huvitatud isik leidis, et liidu tootmisharu iseloomustavad investeeringute ja uuenduste puudus.

(378)

Ehkki energiakulud on olulised, ei ole energia vaatlusaluse toote valmistamisel peamine kulukomponent. Hiljutise eriuuringu alusel selgitas komisjon välja, et Euroopa elektrihinnad langesid 2010.–2015. aastal 12 %. Selle tulemusel sai liidust piirkond, mis oli elektri eest makstava hinna poolest maailmas tagantpoolt neljas (31). Seega ei saa väita, et liidu tootjad on siin ebasoodsamas olukorras. Kolmandaks ei saa elektrikulusid käsitlevaid argumente panna vastavusse tõsiasjaga, et liidu tootmisharu suutis 2013. aastal teenida siiski ligi 0,4 % kasumit, samuti perioodil 2007–2011, mil oleks pidanud valitsema kulude mõttes ebasoodsam olukord.

(379)

Mis puudutab väidet investeeringute ja uuenduste puudumise kohta, siis leidis komisjon uurimise käigus, et vaatlusalusel perioodil oli veel käimas enam kui 240 miljoni euro investeerimine (vt põhjendus (305)). Mis puudutab väidet, et liidu tootmisharu ei olnud uuenduslik, siis ei esitanud kõnealune huvitatud isik ühtegi tõendit selle väite toetuseks.

(380)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et liidu tootmisharu ei olnud piisavalt konkurentsivõimeline, ja tegi järelduse, et need tegurid ei põhjustanud liidu tootmisharule kahju.

5.2.7.   Kuumvaltsitud lehtterase madalad hinnad liidu turul madalate tooraine- ja/või kuumvaltsitud lehtterase hindade tõttu kogu maailmas

(381)

Üks Brasiilia eksportiv tootja väitis, et kuumvaltsitud lehtterase turuhinnad on liidu turul langenud seepärast, et terase tooraine, eelkõige rauamaak, on madala hinnaga. Ukraina eksportiv tootja väitis, et väidetavat hinnamõju liidu siseturul ei põhjustanud mitte import asjaomastest riikidest, vaid pigem kuumvaltsitud lehtterase hinna üldine langussuundumus kogu maailmas.

(382)

Komisjon analüüsis nii kuumvaltsitud lehtterase hindu kui ka selle tooraine hindade muutumist vaatlusalusel perioodil.

(383)

Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel toorainehinnad langesid. Näiteks odavnes rauamaagi hind umbes 141 USA dollarilt tonni kohta 52 USA dollarini tonni kohta, langedes üle 60 %.

(384)

Kui aga analüüsiti suurima valimisse kaasatud liidu tootja tootmiskulu, leidis komisjon, et tooraine langevate hindade mõju on palju väiksem kui täheldatud hinnamuutus. Näiteks 2013. aastal moodustas kõige olulisemate toorainete sisend tootmise kogukuludest ligikaudu 70 %, kuid uurimisperioodil oli see ikka veel umbes 60 %. See näitas, et puudub otsene seos toorainehindade languse ja kuumvaltsitud lehtterase tootmiskulu vähenemise vahel.

(385)

Peale selle vähenes tootmiskulu liidu tootmisharus kokku 19 % (vt põhjendus (295)), mis tulenes mitte ainult väiksemast toorainekulust, vaid ka liidu tootjate saavutatud suuremast tõhususest, nagu on osutatud põhjenduses (290). Keskmised impordihinnad vähenesid sama perioodi jooksul veelgi rohkem, st 27 % (vt põhjendus (265)).

(386)

Õiglastes turutingimustes oleks liidu tootmisharu võinud säilitada oma müügihinna taseme, saades sel moel kasu kulude vähenemisest ja saavutades taas kasumlikkuse. Selle asemel pidid liidu tootjad järgima liidu turu hinnasuundumusi ja ka oma hindu alandama. Uurimisperioodil olid liidu tootjad sunnitud müüma alla omahinna, et vältida oma turuosa edasist kahanemist. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et liidu tootmisharu kantud kahju tekitamisele aitasid kaasa kuumvaltsitud lehtterase hindade üleilmne langus ja toorainehinna odavnemine.

5.3.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(387)

Tehti kindlaks põhjuslik seos ühelt poolt Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit pidevalt langevate müügihindadega dumpinguhinnaga impordi mahu järsu suurenemise ja liidu tulemuste halvenemise vahel oli ajaline kattuvus, eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest. Liidu tootmisharul ei olnud muud valikut, kui järgida dumpinguhinnaga impordi määratud hinnataset, et vältida oma turuosa edasist kaotamist. See põhjustas kahjumliku olukorra. Seetõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik saada kasu tarbimise taastumisest liidus ja ta oli sunnitud müüma oma tooteid liidu turul alla omahinna.

(388)

Komisjon leidis, et muud tegurid, mis võisid liidu tootmisharu olukorda mõjutada, olid järgmised: import kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüügi tulemused, Euroopa terasetööstuse liigne tootmisvõimsus ning terasetööstuse üleilmne liigne tootmisvõimsus.

(389)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et mitte ükski väide, mille huvitatud isikud esitasid pärast teabedokumendi avalikustamist muude tegurite kohta, ei muutnud järeldusi, mille kohaselt esineb põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel, mida liidu tootmisharu uurimisperioodil kandis.

(390)

Lisaks jõudis komisjon järeldusele, et ei koos ega eraldi võttes ei kõrvaldanud need tegurid põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharus tuvastatud olulise kahju vahel ning et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on endiselt peamine kahju põhjus järgmistel alustel. Nagu on märgitud põhjenduses (357), moodustas import Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt uurimisperioodil valdava osa koguimpordist (4 266 881 tonni) liitu ja selle maht suurenes vaatlusalusel perioodil 77 %. Põhjenduse (362) kohaselt moodustab valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük lisaks vaid väikese osa (25 %) kogumüügist vabaturul, samal ajal kui liigne tootmisvõimsus neljas asjaomases riigis on just üks liidu turul dumpingu kasutamise põhjustest.

(391)

Leiti, et mõni muu teadaolev tegur peale dumpinguhinnaga impordi – majanduskriis, ühe konkreetse Itaalia tootja olukord, liidu tootjate ebapiisav konkurentsivõime, kuumvaltsitud lehtterase madalad hinnad liidu turul madalate tooraine- ja/või kuumvaltsitud lehtterase hindade tõttu kogu maailmas – ei tekitanud uurimisperioodil liidu tootmisharule kahju.

(392)

Osalisi teavitati nendest järeldustest teabedokumendis. Huvitatud isikud esitasid märkusi, mida käsitletakse järgmistes põhjendustes. Komisjon võttis neid märkusi oma lõpliku otsuseni jõudmisel arvesse.

(393)

Venemaa eksportivad tootjad MMK Group ja Severstal Group leidsid, et ilmselgelt kõrvaldaksid Hiinat käsitlevas lõplikus määruses esitatud järeldused väidetava põhjusliku seose asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharu olukorra halvenemise vahel ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016. Sellega seoses tuletasid nad meelde Hiinast pärit impordi mahu märgatavat ja kiiret kasvu alates 2015. aastast kuni käimasoleva menetluse uurimisperioodi lõpuni ning Hiina impordihindade jätkuvat langussuundumust (– 33 %), nagu on kirjeldatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1778 (32) (edaspidi „Hiinat käsitlev ajutine määrus“) põhjenduses 161. Tõendina selle kohta, et olukorra halvenemise 2015. aasta juulist kuni 2016. aasta juunini põhjustas Hiinast pärit import, mitte import asjaomastest riikidest, viitasid need Venemaa eksportivad tootjad eriti Hiinat käsitleva ajutise määruse põhjendustele 178–182, 184 ja 188. Lisaks väitis Venemaa majandusarengu ministeerium sarnaselt Venemaa eksportivate tootjate märkustega, et otsustav tegur, mis mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu seisundit, oli import Hiinast, mitte asjaomastest riikidest. Pärast lõplikku avalikustamist kordasid need eksportivad tootjad ja Venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium sama väidet.

(394)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Venemaa eksportivate tootjate nimetatud põhjendused on seotud perioodiga 2012–2015, mitte käesoleva menetluse vaatlusaluse perioodiga. Sama kehtib Hiina impordihindade langussuundumuse kohta. Sellega seoses osutab komisjon põhjenduses 325 esitatud selgitustele ja kordab, et käesoleva juhtumi ja Hiinaga seotud juhtumi vahel ei ole mingit vastuolu. Komisjon järeldas tõepoolest, et import Hiinast võis aidata kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele, nagu on märgitud põhjenduses (349), kuid et see ei kõrvalda põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja uurimisperioodil tuvastatud olulise kahju vahel.

(395)

Samuti väitis Venemaa majandusarengu ministeerium, et erinevalt liidu tootjatest moodustas Venemaa tootjate toorainekulude osakaal 2015. aastal tootmise kogukuludest üle 60 %. Seetõttu põhjustas toorainehindade langus Venemaa eksportivate tootjate kuumvaltsitud lehtterase hindade suurema languse kui liidu tootjate puhul. Ministeerium eeldas seepärast, et komisjon peaks seda tahku käimasolevas menetluses nõuetekohaselt hindama. Lisaks väitis Venemaa ministeerium, et liidu tootmisharu ekspordihinnad olid palju madalamad kui selle tootmise keskmine ühikukulu ja et liidu tootmisharule kahju tekitavaks teguriks võis olla ka puuduv kasumlikkus liidu tootmisharu ekspordis. Seetõttu taotles Venemaa ministeerium, et komisjon vaataks üle põhjusliku seose kindlaksmääramise käimasolevas menetluses. Pärast lõplikku avalikustamist kordas Venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium sama väidet liidu tootmisharu eksporditulemuste kohta.

(396)

Seoses Venemaa ministeeriumi argumentidega toorainehindade kohta viitas komisjon põhjendusele (381) jj, kus ta leidis, et liidu tootjate puhul puudub otsene seos toorainehindade languse ja kuumvaltsitud lehtterase tootmiskulude vähenemise vahel. Kui toorainehindade langus põhjustas Venemaa eksportivate tootjate kuumvaltsitud lehtterase hindade suurema languse kui liidu tootjate puhul, oleks see tegelikult pidanud kajastuma nii Venemaa tootja omamaistes kui ka ekspordihindades. Komisjon aga leidis, et Venemaa eksportiv tootja müüs oma tooteid ELi turule dumpinguhinnaga.

(397)

Käsitledes kasumlikkuse puudumist liidu tootmisharu ekspordis, osutas komisjon põhjendusele (360) jj. Ta tunnistas nii asjaolu, et eksporditud koguste müügihinnad langesid märgatavalt, kui ka seda, et valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht ei moodustanud uurimisperioodil nende kogumüügist vabaturul rohkem kui 25 % (vt põhjendus (362)). Seetõttu järeldas komisjon, et eksportmüügi tulemused aitasid liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele vähesel määral kaasa, kuid et see tegur ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel.

(398)

Edasi väitis Brasiilia eksportiv tootja CSN, et põhjusliku seose hindamise täpsust vähendas i) ArcelorMittal Groupi impordi kaasamine kahju hindamisse ja ii) vastuolu komisjoni järelduste vahel, mis tehti käesolevas juhtumis Hiinast pärit impordi mõju kohta ja samaaegses dumpinguvastases uurimises, milles käsitleti Hiinast pärit kuumvaltsitud lehtterase importi. ArcelorMittal Groupi impordi kaasamise kohta väitis CSN, et see import oli seotud teadliku ja pahatahtliku kontsernisisese otsusega. Brasiilia eksportiv tootja Usiminas esitas samasuguseid märkusi, väites, et enamik Brasiiliast pärit impordist oli tootmisharusisene müük/siire, eelkõige ArcelorMittal Brazililt ArcelorMittalile Euroopas. Hiina mõju küsimuses ei olnud CSN nõus põhjenduses (349) esitatud järeldustega, mille kohaselt ei kõrvalda import Hiinast põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja neljast asjaomasest riigist pärit impordi vahel. Sellega seoses tuletas Brasiilia eksportija meelde Hiinast pärit impordi suurenemist – järjest langevate hindadega –, kusjuures see kasvas palju kiiremas tempos kui import neljast asjaomasest riigist.

(399)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Selle kohta, et hindamisse kaasati ArcelorMittal Groupi import oma seotud äriühingult Brasiilias seotud äriühingutele liidus, märkis komisjon, et kui on jõutud järeldusele, et dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivse hindamise kriteeriumid on alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt täidetud, tuleb põhjuslikku seost analüüsida koos kõigi nelja asjaomase riigi puhul. Nagu on selgitatud punktis 4.3.1, on kumulatiivse hindamise kriteeriumid Brasiilia, Venemaa, Iraani ja Ukraina puhul täidetud. Seega on käesoleval juhul enda põhjustatud kahju puhul küsimus selles, kas import Brasiiliast liidu tootmisharule oli selline, et kaotada põhjuslik seos kahju ja kumulatiivselt arvestatud dumpinguhinnaga impordi vahel. Selle kohta märkis komisjon, et ArcelorMittal Groupi import moodustas uurimisperioodil ainult 5,8 % nelja asjaomase riigi koguimpordist. Seda arvestades järeldas ta, et selline väike maht ei saa kõrvaldada põhjuslikku seost dumpingu ja tuvastatud kahju vahel. Selle mõju kahjule oli tühine.

(400)

Hiinast pärit impordiga seotud väite puhul viitas komisjon põhjendusele (394). Isegi kui on tõsi, et Hiinast pärit import kasvas kiiremas tempos kui import neljast asjaomasest riigist, on asjaomastest riikidest pärit impordi maht uurimisperioodil (4,2 miljonit tonni uurimisperioodil) peaaegu kolm korda suurem kui Hiinast pärit impordi maht uurimisperioodil (1,6 miljonit tonni uurimisperioodil). Nagu eespool juba nimetatud, järeldas komisjon selle põhjal, et import Hiinast võis aidata kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele vastavalt põhjendusele (349), kuid et see ei kõrvalda põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja uurimisperioodil tuvastatud olulise kahju vahel.

(401)

Brasiilia eksportiva tootja Usiminase väitel ei õnnestunud komisjonil kindlaks teha, et kahju ja Brasiiliast pärit kuumvaltsitud lehtterase impordi vahel on põhjuslik seos. Usiminase sõnul ei tohiks olla kahtlust selles, et arvestades väikest mahtu ja suhteliselt kõrgemaid hindu, ei olnud Brasiiliast pärit import lihtsalt võimeline avaldama väidetud kahjulikku mõju liidu tootmisharule. Samuti väitis Usiminas, et isegi kui Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit importi arvestatakse kumuleeritult, ei saa selle mahtu pidada oluliseks vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 3. Konkreetsemalt öeldes oli Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa ühine turuosa uurimisperioodil kõige rohkem 12,58 %, mis oli liiga väike, et olla kahju põhjus, arvestades et liidu tootmisharu hoidis vaatlusalusel perioodil turuosa, mis oli suurem kui 75 %. Lisaks väitis Usiminas, et teabedokumendis esitatud andmete kohaselt ei langenud liidu kasumlikkuse vähenemine ning Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit ühise impordi mahu suurenemine ajaliselt kokku. Näiteks leidis Usiminas, et kõige kiiremini vähenes kasumlikkus 2015. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui asjaomastest riikidest pärit impordi ühine turuosa suurenes vaid 0,08 %. Viimaks palus ta komisjonil selgitada, kuidas oli võimalik, et Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi olukord muutus nõnda järsult niivõrd lühikese aja jooksul, nii et import, mis ei kujutanud endast kahju ohtu, muutus liidu tootmisharu tegeliku olulise kahju põhjustajaks.

(402)

Esiteks, nagu on selgitatud põhjenduses (261), tegi komisjon järelduse, et Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise tingimused on alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt täidetud. Kõik nendest riikidest pärit impordiga seoses kindlaks määratud dumpingumarginaalid, mis on loetletud punktis 3 „Dumping“, ületasid miinimumtaset ega ole seega tähtsusetud.

(403)

Teiseks lükkas komisjon tagasi väite, et asjaomastest riikidest pärit mahtu ei saa pidada alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses oluliseks. Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa ühine turuosa oli 2013. aastal 7,45 % ja jõudis uurimisperioodil 12,58 %ni. Ka absoluutmahu poolest suurenes import nendest riikidest vaatlusalusel perioodil märgatavalt, kerkides 2,4 miljonilt tonnilt 2013. aastal 4,3 miljoni tonnini uurimisperioodil. Teisest küljest vähenes liidu tootmisharu turuosa samal perioodil 85,1 %lt 76,7 %ni, mis näitab liidu terasetootjate konkurentsipositsiooni halvenemist.

(404)

Kolmandaks on tõsi, et Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi ühine turuosa suurenes 2015. aastal ja uurimisperioodil vaid 0,08 %. Ent samal ajal langesid Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi hinnad järsult, vastavalt 10, 14, 16 ja 14 %, mis on veel üks asjaolu, mida tuleb arvesse võtta, kui määratakse kindlaks, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import oli liidu tootmisharu olulise kahju põhjus.

(405)

Seoses väitega, et asjaomastest riikidest pärit impordi maht ei kujutanud endast kahju ohtu, märgitakse Hiinat käsitleva ajutise määruse selleteemalises põhjenduses 188 „… on […] tõenäoline, et Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärit import on suurendanud olulise kahju tekkimise ohtu (33)“. Seda väidet kinnitati Hiinat käsitleva lõpliku määruse põhjenduses 116 (34).

(406)

Lisaks selgitatakse ja tõendatakse põhjendustes (337)–(339) põhjusliku seose analüüsimisel selgelt, miks Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit import muutus liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjuseks. Pidades silmas ajalist kokkulangevust ja arvestades järjest langevate hindadega dumpinguhinnaga impordi mahtu ning liidu tootmisharu müügimahu kahanemist ja hinnalangust, mille tagajärjeks oli kahjumliku olukorra teke, tegi komisjon järelduse, et dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(407)

Lisaks väitis Usiminas, et igasugune kahju, mida liidu tootmisharu uurimisperioodil kandis, oli vähemalt osaliselt tingitud asjaolust, et majanduslanguse mõju oli tunda kogu asjaomase perioodi jooksul. Samuti väidetakse, et lisaks suurtele energiakuludele liidus oli Hiinast ja Türgist pärit import palju suurema tõenäosusega väidetava kahju põhjuseks kui import Brasiiliast.

(408)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel. Mis puudutab väidet, et majanduslangus oli vähemalt osaliselt kahju põhjus, siis järeldas komisjon uurimise käigus, et kuigi euroala võlakriis avaldas 2013. aastal negatiivset mõju, ei põhjustanud see olulist kahju, mis tuvastati uurimisperioodil (vt põhjendus (342)).

(409)

Selle kohta, et muud tegurid (import Hiinast ja Türgist ning suured energiakulud) põhjustasid liidu tootmisharu väidetavalt kantud kahju palju suurema tõenäosusega kui import Brasiiliast, võib öelda järgmist.

a)

Hiinast pärit import: nagu on märgitud põhjendustes (343)–(349), oli komisjoni järelduse põhjal võimalik, et Hiinast pärit import, võttes arvesse selle mahtu ja hindu, aitas kaasa käesoleva uurimise käigus tuvastatud olulise kahju tekkimisele, kuid see ei kõrvaldanud põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja ülejäänud neljast riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel;

b)

Türgist pärit import: nagu on märgitud põhjenduses (356), vähenes vaatlusalusel perioodil import Türgist. Isegi kui Türgist pärit import aitas kaasa liidu tootmisharule kahju tekkimisele, ei saanud see järelikult olla kahju analüüsimisel tuvastatud süvenevate negatiivsete suundumuste põhjus;

c)

suured energiakulud: selles küsimuses viitab komisjon põhjendusele (378). Ei saa väita, et liidu tootjad on nende kulude poolest ebasoodsamas olukorras. Ajavahemikul 2010–2015 langenud elektrihindade tõttu muutus liit piirkonnaks, kus energia hind oli maailmas tagantpoolt neljas.

(410)

Komisjon leidis, et mitte ükski väide, mille huvitatud isikud esitasid pärast teabedokumendi avalikustamist, ei muutnud järeldusi, mille kohaselt esineb põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel, mida liidu tootmisharu uurimisperioodil kandis.

(411)

Lõpliku avalikustamise järel väitis Brasiilia äriühing CSN, et ArcelorMittal Groupi mõju kahjule tuleks Brasiiliast pärit impordist lahutada ja eraldada. Selle tulemusena tuleks Brasiilia suhtes algatatud uurimine lõpetada, sest dumpinguhinnaga impordi turuosa väheneks ilma ArcelorMittal Groupi impordita allapoole miinimumtaset ja seda saab iseloomustada enda põhjustatud kahjuna.

(412)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Isegi kui komisjon oleks ArcelorMittal Groupi impordi eraldanud, ei oleks allesjääv Brasiiliast pärit import selgelt tähtsusetu. Kui lisaks on põhjenduse (399) kohaselt jõutud järeldusele, et dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivse hindamise kriteeriumid on alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt täidetud, tuleb põhjuslikku seost analüüsida koos kõigi nelja asjaomase riigi suhtes.

(413)

Seetõttu tegi komisjon eespool toodut arvesse võttes järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import. Muud teadaolevad tegurid, mis avaldasid samal ajal mõju liidu tootmisharu olukorrale ning mida kaaluti eraldi või koos, ei kõrvaldanud põhjuslikku seost.

6.   LIIDU HUVID

6.1.   Sissejuhatavad märkused

(414)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et praegusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Komisjon pööras erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(415)

Osalisi teavitati teabedokumendiga komisjoni järeldustest liidu huvide kohta. Huvitatud isikud esitasid märkusi, mida käsitletakse järgmistes põhjendustes. Nagu on selgitatud põhjenduses (28) jj, kogus komisjon lisateavet ka uurimisperioodijärgsete muutuste kohta. Ta käis pärast teabedokumendi avalikustamist mitme kasutaja, ühingu ja liidu tootja juures, nagu on kirjeldatud põhjenduses (29). Komisjon võttis liidu huvide kohta oma lõpliku otsuse väljatöötamisel arvesse osaliste märkusi ja uurimisperioodijärgsete muutuste kohta kogutud lisateavet, mida käsitletakse allpool esitatud põhjendustes.

(416)

Pärast teabedokumendi avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et tal on tugevad kahtlused seoses komisjoni uurimisperioodijärgsete andmete hindamisega liidu huvide kindlaksmääramiseks. Kaebuse esitaja väitis, et uurimisperioodijärgne periood ei saa olla uurimisperioodi andmete alusel tehtud ilmsete järelduste ümberlükkamise alus. Lisaks leidis ta, et kui komisjon otsustas hinnata uurimisperioodijärgseid andmeid, oleks ta pidanud vaatlema ka 2017. aasta märtsi järgset perioodi, sest „2017. aasta teise kvartali andmed on parim tõend selle kohta, mis juhtuks, kui tollimaksu ei kehtestata“ (35).

(417)

Lisaks sai komisjon pärast teabedokumendi avalikustamist konsortsiumi liikmetelt, eksportivatelt tootjatelt ja Brasiilia esinduselt Euroopa Liidu juures märkusi vajaduse kohta võtta arvesse olulisi uurimisperioodijärgseid muutusi. Enamik esitatud märkusi oli seotud hinnamuutustega, eelkõige sellega, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote hinnad tõusid uurimisperioodi järel märgatavalt.

(418)

Mis puudutab kaebuse esitaja argumente, siis aluspõhimõte on, et alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Sellest hoolimata märkis komisjon, et alusmääruse artikli 21 lõikes 1 käsitletud liidu huvide kindlaksmääramise raames võidakse arvesse võtta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta (36). Uurimisperioodijärgseid andmeid hinnati võimalikult pika aja jooksul pärast uurimisperioodi. Huvitatud isikutele saadeti 2017. aasta märtsi järgse perioodi kohta mõni lisaküsimus ja vastuseid võeti ka arvesse.

(419)

Uurimisperioodijärgsed muutused, mis näitasid eelkõige vaatlusaluse toote ja samasuguse toote hindade järsku tõusu ja teatavate tooteliikide puudust turul, on liidu huvi hindamisel olulised asjakohaste meetmete kehtestamiseks, arvestades eelkõige käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid. Seetõttu oli komisjoni otsus erandkorras uurida uurimisperioodile järgnenud muutusi 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta märtsini (ja 2017. aasta märtsist edasi) liidu huvi hindamise mõttes õigustatud ja asjakohane.

6.2.   Liidu tootmisharu huvid

(420)

Liidu tootjad asuvad eri liikmesriikides (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi, Slovakkia, Itaalia, Luksemburg, Belgia, Poola, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi, Portugal, Ungari ja Hispaania) ja annavad tööd umbes 18 000 töötajale, kes töötavad otseselt samasuguse tootega liidu tootjate erinevates terasetehastes (vt põhjendus 289).

(421)

Uurimise ajal tegi koostööd seitseteist ELi tootjat. Üks Itaalia tootja oli uurimise alustamise vastu.

(422)

Nagu on näidatud põhjenduses (387), halvenes kogu liidu tootmisharu olukord eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest ja dumpinguhinnaga import mõjutas seda negatiivselt. Eriti tõsine oli mõju valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu kasumlikkus.

(423)

Lisaks eeldatakse, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused, võimaldades liidu tootmisharul kahjust taastuda. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju.

(424)

Pärast teabedokumendi avalikustamist saatis komisjon kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale uurimisperioodijärgsed lisaküsimustikud. Nendele saadi vastused kõigilt kuuelt liidu tootjalt ja kaebuse esitajat teavitati, et komisjoni talitused tulevad asjaomaseid andmeid kohapeale kontrollima.

(425)

Kuuelt valimisse kaasatud liidu tootjalt kogutud uurimisperioodijärgsed andmed näitasid, et eri liidu tootjate kasumlikkus oli erinev. Uurimisperioodi ajal oli valimisse kaasatud liidu tootjate kasum keskmiselt – 7,8 %. Uurimisperioodile järgnenud ajal 2016. aasta juulist detsembrini ja 2017. aasta jaanuarist märtsini oli kasumlikkus vastavalt 2 % ja 8,6 %. Need protsendimäärad on kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate tuludeklaratsioonides esitatud maksueelse kasumi kaalutud keskmised väljendatuna protsentides nende müügist liidus sõltumatutele klientidele.

(426)

Komisjon kordab, et vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 jõuti järeldusele kahju kohta uurimisperioodi käsitlevate kontrollitud andmete alusel. Teisalt koguti ja kontrolliti uurimisperioodijärgseid andmeid üksnes liidu huvide analüüsi raames. Põhjenduses (301) esitatud tabelist selguvad suur kahjum ja negatiivsed rahavood alates 2013. aastast.

(427)

Saadud lisateabe alusel leidis komisjon, et uurimisperioodijärgse perioodi kasumi ja kulude muutumise üldhinnang ei leevenda muude kahjunäitajate puhul kindlakstehtud negatiivseid suundumusi ega korva nelja järjestikuse perioodi suurt kahjumit.

(428)

Seetõttu tegi komisjon järelduse, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

6.3.   Importijate huvid

(429)

Nagu on märgitud põhjenduses (8), olid kõik endast teada andnud seitse importijat konsortsiumi liikmed ja nad olid selles konkreetses uurimises meetmete kehtestamise vastu.

(430)

Valimisse kaasatud sõltumatu importija puhul moodustas vaatlusaluse tootega seotud tegevus uurimisperioodil 5–10 % kogukäibest. Ta oli dumpinguvastaste meetmete võimaliku kehtestamise vastu, leides, et see võib põhjustada vaatlusaluse toote impordi edasise vähenemise või seiskumise.

(431)

Komisjon märkis, et põhjenduste 453 ja 458 kohaselt korvas kuumvaltsitud lehtterase import muudest riikidest peale Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa 2017. aasta esimeste kuude jooksul mõnevõrra mahu, mis imporditi asjaomastest riikidest enne käesoleva uurimise algatamist. Seetõttu järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine ei avaldaks importijatele märkimisväärset negatiivset hinnamõju, aga nad peaksid vahetama allikaid, mis põhjustaks nendele importijatele lisakulusid.

6.4.   Kasutajate huvid

6.4.1.   Sissejuhatus

(432)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid kasutatakse tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate kasutusalade jaoks, sh ehitus (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(433)

Kasutajad konkureerivad liidu tootmisharu vertikaalselt integreeritud seotud äriühingutega vaatlusaluse toote järgmise etapi turul. Vaatlusalune/samasugune toode on eri kasutajate jaoks kuluartikkel ja nad töötlevad seda.

(434)

Konsortsium esitas uurimise eri etappides mitu avaldust. Lisaks peeti tema palvel kolm ärakuulamist.

(435)

Itaalias asuv äriühing Marcegaglia Carbon Steel Spa (edaspidi „Marcegaglia“), kes töötleb vaatlusalust/samasugust toodet, valmistab muu hulgas torusid ja muid tootmisahela järgmise etapi terastooteid ning on konsortsiumi liige, esitas konsortsiumi liikmena vastused küsimustikule. Nagu ka teiste kasutajate puhul, on vaatlusalune/samasugune toode selle kasutaja jaoks kuluartikkel. Marcegaglia tarbib ise aastas 2,9–4,4 miljonit tonni vaatlusalust/samasugust toodet. Ta impordib 1,6–2,4 miljonit tonni toodet nii asjaomastest riikidest kui ka muudest kolmandatest riikidest. Ta tegi uurimise ajal täielikult koostööd; ta esitas küsimustiku vastused, seejärel tehti tema juurde kontrollkäik ja ta esitas kogu teabe, mida komisjon uurimise ajal küsis.

(436)

Lisaks esitasid kohe pärast juhtumi algatamist märkusi muud kasutajad peale konsortsiumi liikmete, eeskätt Balti riikide ja Poola kasutajad, nagu on märgitud põhjenduses (17). Nad väljendasid oma vastuseisu uurimise algatamise suhtes. Peale selle esitasid märkusi Läti tööandjate liit ning Läti masinaehituse ja metallitööstuse ühendus, kes avaldasid samuti uurimise algatamise suhtes vastuseisu. Kuigi nendel huvitatud isikutel paluti käesoleva uurimise vältel koostööd teha, ei saadud isegi pärast teabedokumendi avalikustamist ühtegi lisamärkust.

(437)

Pärast teabedokumendi avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et liidu huvide analüüsi moonutas asjaolu, et selles keskenduti üksnes mitteintegreeritud kasutajatele, kes sõltuvad impordist ning kes said (ja saavad ikka veel) dumpinguhinnaga lähtematerjali tarnimisest kasu. Samal ajal väitis ta, et komisjon ei võtnud arvesse teiste kasutajatest äriühingute huve. Need äriühingud on liidu tootjatega seotud kasutajad ja teised kasutajad, kes ei saa erinevatel põhjustel impordile tugineda. Seepärast leidis ta, et meetmete kehtestamata jätmine avaldas kahjulikku mõju liidu tootjatega seotud kasutajatele, kes peavad konkureerima dumpinguhinnaga impordist sõltuvate kasutajatega.

(438)

Nagu on märgitud põhjendustes (28) ja (29), otsis ja kontrollis komisjon pärast teabedokumendi avalikustamist järjepidevalt igasugust teavet, mida ta pidas oma lõplike järelduste seisukohast oluliseks. Selleks saatis ta uurimisperioodijärgsed lisaküsimustikud 74 kasutajale (sealhulgas konsortsiumi liikmetele, liidu tootjatega seotud kasutajatele ja muudele kasutajatele, kes ei saa erinevatel põhjustel impordile tugineda) ning 12le kasutajate ühendusele.

(439)

Komisjon sai uurimisperioodijärgsele küsimustikule vastused 25 kasutajalt/töötlemiskeskuselt:

—

uurimisperioodijärgse küsimustiku täitsid 11 konsortsiumi liiget, (37) kes moodustavad 33 % kõigist konsortsiumi liikmetest. Nemad on meetmete kehtestamise vastu;

—

küsimustiku täitsid kolm eksportivate tootjatega seotud kasutajat. Nemad on meetmete kehtestamise vastu;

—

uurimisperioodijärgse küsimustiku täitsid üheksa liidu tootjatega seotud kasutajat. Nemad on meetmete kehtestamise poolt;

—

uurimisperioodijärgse küsimustiku täitsid kaks liidu tootjatega mitteseotud kasutajat. Nemad on meetmete kehtestamise poolt.

25st uurimisperioodijärgsest küsimustikust 14 täitsid täielikult kasutajad.

(440)

Peale selle esitasid lisateavet 12st kasutajate ühendusest kaks.

(441)

Selle põhjal oleks komisjon pidanud kaebuse esitaja arvates järeldama, et vähest koostööd arvestades ei esine kasutajatele mingit mõju järgmistel põhjustel. Algsele küsimustikule vastas vaid mõni kasutaja, suurele arvule uurimisperioodijärgsetele küsimustikele saadi väike arv kasutajate vastuseid, sealhulgas oli konsortsiumi liikmete vastamise määr madal, ja lõpuks jäeti enamjaolt tähelepanuta suurema osa kasutajate seisukohad, milles esitati finantsandmeid ja mis toetasid tollimaksu.

(442)

Esiteks kordas komisjon, et ta korraldas liidu huvide uurimise täielikus kooskõlas alusmääruse artikliga 21.

Teabedokumendi avalikustamise ajal (vt põhjendus (22), 4. aprill 2017) tunnistas komisjon, et kasutajad tegid algsele küsimustikule vastamisel vähe koostööd. Komisjon kutsus osalisi üles teatama oma seisukohtadest asjaolude ja kaalutluste suhtes, mida oli selle hetkeni esialgses etapis kogutud. Samuti märkis komisjon sel ajal, et ühest allikast saadud dokumentaalsed tõendid olid vastuolus teistest allikatest saadud tõenditega, sealhulgas esines vastukäivust liidu tootmisharu ja konsortsiumi väidetes kasumimarginaalide ja hinnatõusude ülekandmise võimaluste kohta. Seepärast otsustas komisjon kindlaks määrata, millised lisamenetlused on pädevate tõendite kogumiseks vajalikud. See oli kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõike 1 teise lausega ja artikli 21 lõikega 2, mille kohaselt tuleb nimetatud artikli kohane otsus teha alles siis, kui kõigile isikutele on antud võimalus oma seisukohad teatavaks teha. Lisaks nähakse alusmääruse artikli 21 lõikes 5 ette, et komisjon peab tutvuma põhjalikult teabega, mis on pärast esialgset etappi nõuetekohaselt esitatud.

(443)

Samuti ei veennud komisjoni kaebuse esitaja väide, et uurimisperioodijärgsetele küsimustikele kasutajate antud vastuste arv oli liiga väike, et nendest olulisi järeldusi teha. Komisjon sai kasutajatelt 14 täielikult täidetud uurimisperioodijärgset küsimustikku (vt põhjenduses (498) esitatud tabel). Nagu on selgitatud põhjenduses (435), oli nende vastajate hulgas üks oluline kasutaja (Marcegaglia), kes juba ise tarbis 8,5–13 % liidu kuumvaltsitud lehtterase kogutoodangust. Lisaks esindab ESTA vastus uurimisperioodijärgsele küsimustikule rohkem kui 100 liidu terastorutootjat (38). Tema teave kogu torusektori veidi negatiivse kasumlikkuse kohta kinnitas tõendeid, mis saadi kasutajatelt, kes tegid uurimisperioodijärgset küsimustikku täites täielikku koostööd. Seetõttu oli komisjon veendunud, et 25 vastust (millest 14 olid kasutajate täielikud vastused uurimisperioodijärgsele küsimustikule) võib pidada esindavaks, et teha täiel määral kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 5 järeldusi kogu terastorutootjate turu kohta.

(444)

Viimasena lükkas komisjon tagasi kaebuse esitaja väite, et komisjon eiras meetmeid pooldavate kasutajate seisukohti. Nende seisukohti nimetati selgelt põhjenduses (439) ja põhjenduses (498) esitatud tabelis. Siiski mõistis komisjon ka seda, et enamik neist kuulus liidus vertikaalselt integreeritud kuumvaltsitud lehtterase tootjate hulka. Nemad andsid endast teada alles pärast omavahel kooskõlastatud tegevust, mida näitas meetmetele poolehoiu avaldamine standardses sõnastuses, ilma et oleks antud mingit täpsemat teavet nende konkreetse olukorra kohta. Kuna nad kordasid sisuliselt liidu tootmisharu üldisi seisukohti, andis komisjon hinnangu, et nad ei esitanud ühtegi uut asjaolu, mis võiks muuta kõne all olevate asjaomaste huvide hindamist.

(445)

Järgmised alapunktid sisaldavad seega kogu uurimise jooksul saadud teavet ja komisjoni järeldusi, milleni jõuti pärast kõigi huvitatud isikute saadud märkuste arvessevõtmist.

6.4.2.   Kasutajate väited

(446)

Konsortsium väitis, et kui lisaks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmetele kehtestatakse meetmed ka asjaomastest riikidest pärit impordile, võib see tuua kaasa olukorra, kus kasutajad ei pääse liidu turul enam ligi usaldusväärsele varule, eelkõige ümbervaltsimiseks kasutatavatele kvaliteetrullidele. Kasutajatest konsortsiumiliikmed väitsid ärakuulamistel ka seda, et liidu tootmisharu ei tarni alati teatavaid spetsiifilisemaid tooteliike (näiteks selliseid, mida kasutatakse autotööstuses). Samuti ütlesid nad, et liidu tootjatel kulub toodete tarnimiseks kaua aega ja et erinevalt nendest ladustavad liidus asuvad kauplejad ka eri tooteliike ja planeerivad kasutajate jaoks mugavaid väiketarneid.

(447)

Konsortsium juhtis tähelepanu sellele, et 88 % liidu kogutoodangust läheb ainult 16 äriühingu arvele, kes kuuluvad kaheksasse suurde kontserni, ja et suurimat osa toodangust kasutatakse tootmisharusisesel turul. Seega saavad liidu tootjad oma suhteliselt suure turuosa tõttu avaldada tugevat survet nii vaatlusaluse toote turule kui ka järgmise etapi turule. Neid väiteid kinnitasid ärakuulamistel ka konsortsiumi üksikliikmed.

(448)

Samuti väitis konsortsium, et „dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine asjaomaste riikide suhtes muudaks ELi sõltumatu töötleva tööstuse väga haavatavaks kolmandates riikides asutatud konkurentide suhtes, kes võivad müüa ELi turgudele kuumvaltsitud lehtterasest valmistatud tooteid, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid“. Veel leidis konsortsium, et liidu terasetootjad saavutasid 2016. aasta teisel poolel (uurimisperioodijärgne periood) paremaid tulemusi suure hinnatõusu tõttu liidu turul.

(449)

Läti masinaehituse ja metallitööstuse ühendus väitis 18. juulil 2016, et „[…] mis tahes meetmed selle toote impordi suhtes ja vajadus leida teisi tarnijaid suurendavad märkimisväärselt tootmiskulusid ja vähendavad Läti lisandväärtusega toodete konkurentsivõimet kõigil turgudel lühikese kuni keskpika perioodi jooksul“. Samasuguseid märkusi, et igasugune meetmete kehtestamine tooks kasutajate jaoks kaasa kulude suurenemise, esitasid nii konsortsium ühiselt kui ka mitu selle üksikliiget.

6.4.3.   Kasutajate väidete analüüs

6.4.3.1.   Tarnedefitsiit

(450)

Väidete kohta, et meetmete kehtestamine tooks kaasa vaatlusaluse toote tarnedefitsiidi, märkis komisjon kõigepealt, et dumpinguvastase tollimaksu eesmärk ei ole sulgeda liidu turgu igasugusele impordile, vaid taastada kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamise teel õiglane kaubandus. Import Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt ei tohiks seetõttu lõppeda, vaid peaks jätkuma, kuid õiglaste hindadega.

(451)

Samal ajal ei saa praktikas välistada, et meetmed Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa suhtes võivad avaldada nendele riikidele takistavat mõju.

(452)

Sellega seoses leidis komisjon, et kasutajad ei sõltu üksnes Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordist, vaid et nad ostsid vaatlusalust toodet ka nii liidu tootjatelt kui ka tootjatelt muudest kolmandatest riikidest, nagu Türgi, Lõuna-Korea ja India.

(453)

Selle tulemusena võivad kasutajad valida muudest kolmandatest riikidest pärit impordi. Selle taustal täheldas komisjon impordi suhtelist suurenemist 2016. aastal muudest kolmandatest riikidest, nagu Türgi, India ja Lõuna-Korea. Absoluutarvudes eksportisid need riigid 2016. aastal laias laastus 2,25 miljonit tonni.

(454)

Peale selle leidis komisjon uurimise käigus, et liidu tootmisharul on olemas vaba tootmisvõimsus, nagu on näidatud põhjenduses (278) esitatud tabelis. Kaebuse esitaja väitis isegi, et märkimisväärset osa (umbes 7 miljonit tonni) olemasolevast vabast tootmisvõimsusest võib lühikese aja jooksul rakendada, kui turutingimused seda võimaldaksid. Ta viitas konkreetselt võimalusele taasavada kolm tootmisüksust Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Saksamaal. Komisjon kinnitas, et kõnealused tootmisüksused on olemas ja need on võimalik avada.

(455)

Pärast teabedokumendi avalikustamist sai komisjon mitmelt huvitatud isikult märkusi, mis puudutasid tema järeldusi võimaliku tarnedefitsiidi kohta.

(456)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat (MMK Group/Severstal Group) väitsid, et meetmetel oleks takistav/importi piirav mõju ja need ohustaksid kuumvaltsitud lehtterase tarnimist mitte ainult nende tütarettevõtjatele, vaid kõigile sõltumatutele kasutajatele kogu liidus.

(457)

Teisalt väitis kaebuse esitaja, et viiest asjaomasest riigist pärit kuumvaltsitud lehtterase impordi, mille maht oli 2016. aastal ligikaudu 421 000 tonni kuus, võib küllaga korvata Türgist, Indiast, Lõuna-Koreast ja Egiptusest pärit import, mis moodustas 2017. aasta esimesel kolmel kuul 450 000 tonni. Vastupidiselt sellele väitis konsortsium, et kasutajate jaoks ei ole mingit kindlust, et import nendest riikidest oleks sobiv ja stabiilne alternatiivne tarneallikas, arvestades näiteks tugevat omamaist terasenõudlust Türgis ja Indias. Lisaks teatas konsortsium, et pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina suhtes 2016. aasta oktoobris vähenes import Hiinast 98 %, kui võrrelda ajavahemikku 2016. oktoobrist kuni 2017. aasta jaanuarini ajavahemikuga 2015. aasta oktoobrist 2016. aasta jaanuarini.

(458)

Nagu on märgitud põhjenduses (452), leidis komisjon, et kasutajad ei sõltu üksnes Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordist, vaid et nad ostsid uurimisperioodil kuumvaltsitud lehtterast ka nii liidu tootjatelt kui ka muudelt kolmandate riikide tootjatelt. Kättesaadavate Eurostati andmete põhjal korvas kuumvaltsitud lehtterase import muudest riikidest peale Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa 2017. aasta esimeste kuude jooksul mahu, mis imporditi asjaomastest riikidest enne käesoleva uurimise algatamist. Peamine muu import kolmandatest riikidest 2017. aasta esimestel kuudel pärineb sellistest riikidest nagu Egiptus, India, Lõuna-Korea ja Türgi. Sellegipoolest ei korva muudest riikidest peale Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa pärit impordi maht täielikult Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Ukrainast ja Hiinast pärit impordi vähenenud mahtu.

Tabel 22

Impordimahu võrdlus

Riigid

Koguimport uurimisperioodil

Kuu keskmine uurimisperioodil

Koguimport 2017. aasta esimese kolme kuu jooksul

Kuu keskmine 2017. aasta esimese kolme kuu jooksul

Kuu keskmise impordi erinevused

Neli riiki (Brasiilia, Iraan, Ukraina ja Venemaa)

4 266 881

(vt põhjendus (262))

355 573

386 485

128 828

– 226 745

Hiina

1 578 848

(vt põhjendus (343))

131 571

5 364

1 788

– 129 783

Muud kolmandad riigid (Egiptus, India, Lõuna-Korea, Türgi jm)

2 057 998

(vt põhjendus (353))

171 499

1 463 824

487 941

+ 316 442

Koguimport

7 903 727

658 643

1 855 673

618 557

– 40 086

Allikas: Eurostat.

(459)

Ülaltoodud tabelist nähtub, et kui võrrelda uurimisperioodi mahtu 2017. aasta esimese kvartali mahuga, siis vähenes impordi keskmine kogumaht umbes 40 000 tonni kuus (480 000 tonni aastas). Selle tulemusena korvas kolmandate riikide impordimaht nendel perioodidel suurel määral, kuid mitte täielikult neljast asjaomasest riigist ja Hiinast pärit impordi mahu vähenemist.

(460)

Järgmises tabelis on esitatud tegelik toodang mõnes muus suures kolmandas riigis (Egiptus, India, Lõuna-Korea ja Türgi).

Tabel 23

Kolmandate riikide samasuguse toote tegelik tootmine (tuhandetes tonnides)

Riik

Toorterase tootmisvõimsus 2014. aastal (39)

Toorterase toodang 2014. aastal (40)

Toorterase toodang 2015. aastal (40)

Teoreetiline liigne tootmisvõimsus 2014. aastal

Kuumvaltsitud lehtterase tegelik toodang 2014. aastal

Kuumvaltsitud lehtterase tegelik toodang 2015. aastal

Egiptus

11 200

6 485

5 506

4 715

849

689

India

108 000

87 292

89 026

20 708

40 956

48 100  (41)

Lõuna-Korea

85 900

71 543

69 670

14 357

48 587

47 489

Türgi

49 400

34 035

31 517

17 883

Andmed puuduvad

Andmed puuduvad

(461)

Ülaltoodud viimased 2014./2015. aasta andmed samasuguse toote kohta näitavad, et nendel kolmandatel riikidel on olemas tootmisvõimsus ja isegi mõningane liigne tootmisvõimsus toorterase tootmiseks. Siiski on India omamaine nõudlus (42) suur ja Türgis see tõenäoliselt kasvab (43). Lõuna-Koreas on terasenõudluse suurenemist (44) hoogustanud ehitustoodangu hüppeline kasv viimase paari aasta jooksul, ehkki kõige värskemate näitajate kohaselt võib ehitustempo praegu Lõuna-Koreas aeglustuda. Samuti on languses Egiptuse terasetootmine, (45) mille osaliseks põhjuseks on maagaasi jaotuse puudused ja Egiptuse ametivõimude otsus kaotada maagaasi subsiidiumid terasetööstuse kasuks.

(462)

Veel märkis komisjon, et liidu tootmisharu väitel võiks vaba tootmisvõimsuse kasutusele võtta niipea, kui aus konkurents turul on taastatud. Mõne asjaomase liidu tootja prognooside kohaselt kuluks Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Saksamaal asuva kolme tootmisüksuse taasavamiseks kaks nädalat kuni kuus kuud. Seda lisatootmist võib täiendada import muudest kolmandatest riikidest.

(463)

Seetõttu lükkas komisjon ümber väite, et meetmete rakendamine põhjustaks vaatlusaluse/samasuguse toote tarnedefitsiidi liidu turul. Siiski tegi komisjon ka järelduse, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine põhjustaks suure tõenäosusega kasutajate suurema sõltuvuse liidu tootmisharust (vt punkt 6.4.3.2).

6.4.3.2.   Liidu terasetootjate läbirääkimispositsioon

(464)

Nagu nähtub põhjenduses (282) esitatud tabelist, moodustas liidu tootmisharu turuosa liidu tarbimisest uurimisperioodil 76,7 %. Järelikult oli koguimport liitu uurimisperioodil 23,3 % liidu tootmisest. Üle 70 % kogu sellest impordist liitu pärines uurimisperioodi vältel asjaomastest riikidest (Brasiilia, Iraan, Ukraina ja Venemaa), samuti Hiinast, kust pärit impordi suhtes on kohaldatud dumpinguvastast tollimaksu alates 7. oktoobrist 2016 (46).

(465)

Seega, kui Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestataks dumpinguvastane tollimaks, kohaldataks uurimisperioodil meetmeid enam kui 70 % suhtes koguimpordist (sealhulgas Hiinast pärit import, mille suhtes juba kohaldatakse meetmeid), ehkki muud kolmandad riigid peale Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa hakkasid liitu importima pärast uurimisperioodi, nagu on märgitud põhjenduses (457). Siiski tugevdaks asjaolu, et uurimisperioodi koguimpordist 70 % suhtes kohaldatakse meetmeid, märkimisväärselt liidu terasetootjate positsiooni liidu kuumvaltsitud lehtterase turul.

(466)

Komisjon leidis, et liidu tootmisharu ei tähenda mitte ainult üksiktootjaid, vaid koosneb ka niisuguste seotud tootjate rühmadest mitmes liidu riigis, kes juba tarnivad kasutajatele suures mahus samasugust toodet (nagu on nimetatud eespool põhjenduses (464), moodustab liidu tootmisharu turuosa liidu vabaturul 76,7 %). Liidu suurima terasetootjate rühma toodang moodustab enam kui kolmandiku kuumvaltsitud lehtterase kogutoodangust liidus, samas kui kolme kõige suurema rühma toodang kokku moodustab üle kahe kolmandiku kuumvaltsitud lehtterase toodangust liidus. Komisjon leidis ka, et umbes 60 % liidu tootjate kogutoodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(467)

Pärast teabedokumendi avalikustamist vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni väited liidu terasetootjate tugevnenud läbirääkimispositsiooni kohta, väites, et need ei kajasta majanduse aluspõhimõtteid. Kaebuse esitaja leidis, et märkimisväärse arvu liidu suurte terasekontsernide vahel on praegu ja tulevikus tugev konkurents ning et hinnad on endiselt konkurentsivõimelisel tasemel. Lisaks esitas kaebuse esitaja oma väidete toetamiseks sellekohase majandusmudeli, mille alusel ta väitis, et „liidus ja kolmandates riikides asuvate tarnijate arv leitakse olevat piisav hajutamaks muret, et turu struktuur võiks tekitada märgataval tasemel hinnakujundusjõudu, eriti mõõdukate kahjumarginaalidega tarnijatelt pärit järelejääva dumpinguhindadeta varu jätkuva kättesaadavuse korral, mis kinnitab koguse ja hinnamõju kvantitatiivse modelleerimise tulemusi“ (47). Ka see majandusmudel esitati 8. juuni 2017. aasta ärakuulamisel.

(468)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat (MMK Group/Severstal Group) osutasid aga liidu turu oligopoolsele struktuurile, mis koos dumpinguvastaste meetmetega võib tekitada võimaluse, et vähesed allesjäänud tarnijarühmad kehtestavad vabaturuhindadest kõrgemad hinnad.

(469)

Kaebuse esitaja väidete kohta märkis komisjon järgmist.

—

Eespool nimetatud majandusmudelis ei tehtud vahet kolmandatest riikidest pärit impordil ja Hiinast pärit impordil. See on mudeli nõrk koht, sest statistilised andmed näitavad, et Hiinast pärit impordi saabumine liidu turule peatus alates 2016. aasta neljandast kvartalist;

—

Euroferi majandusmudelis puudub teave muudes kolmandates riikides (muud riigid peale uurimisaluste riikide ja Hiina) olemasoleva tootmisvõimsuse kohta (48). Rangelt võttes tähendab see, et tarnepaindlikkuse näitaja 10 ei ole tõendatud piisava suurusega tarnefunktsiooni ulatuses;

—

majandusmudelis eeldati, et dumpingu- ja kahjumarginaalid on vahemikus 11,4–22,8 %, samal ajal kui käesolevas uuringus on kõrgeimad arvutatud marginaalid suuremad, kuni 33 % (vt põhjendus (583));

—

uurimise käigus selgus, et teatavatel juhtudel ei tarninud liidu tootjad kasutajatele kaupa õigel ajal. Seetõttu on majandusmudelis kasutatud omamaise tarnepaindlikkuse näitaja 10 küsitav ja võimalik, et üle hinnatud;

—

isegi kui majandusanalüüsi peamine järeldus oli õige ja väärtuseline tollimaks avaldaks vaid piiratud mõju hindadele ja suuremat mõju mahule, on tõsiasi ikkagi see, et liidu tootjate uurimisperioodijärgne kasumlikkus jaanuarist märtsini muutus 7,8 % suurusest kahjumist 8,6 % suuruseks kasumiks (jaanuarist märtsini 2017), ent kuumvaltsitud lehtterasest torude tootjate kasumlikkus oli samal ajavahemikul vaid 0,4 %.

(470)

Lõpliku avalikustamise järel väitis kaebuse esitaja, et komisjoni järeldustes läbirääkimispositsiooni kohta ei järgita majanduse aluspõhimõtteid.

—

Esiteks ei nimetata Herfindahli-Hirschmani indeksit (HHI), mis on standardvahend turukontsentratsiooni ja turujõu mõõtmiseks. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et kaheksa suurt osalejat ja suur hulk vaba tootmisvõimsust on konkurentsipõhise turu näitajad.

—

Teiseks ei olnud komisjonil õigust tugineda Severstali ja MMK esitatud väidetele oligopolide ja vabaturuhindadest kõrgemate hindade kohta, kui sellised väited on andmetega vastuolus ja tõendid neid ei kinnita. Neid tõendamata väiteid tsiteeriti vaid eelarvamuslike ideede toetamiseks.

(471)

Komisjon lükkas need märkused põhjendamatuna tagasi.

—

Esiteks viitas komisjon seoses turu kontsentratsiooni ja liidu terasetööstuse läbirääkimispositsiooniga liidu turu edasise konsolideerumise võimalusele: ThyssenKrupp on teatanud oma teraseettevõtte võõrandamisest Euroopas ja avalikult nimetatud võimaluste hulgas on ühinemine Tata Steeli või mõne muu konkurendiga. Lisaks omandas tohutu tootmisvõimsusega varasema konkurendi Ilva peamiselt ArcelorMittal, mis tugevdab veelgi ostjate läbirääkimispositsiooni. Hoolimata vaatlusalusel perioodil Ilvas aset leidnud tootmise vähendamisest, nagu on kirjeldatud põhjenduses (365), teavitati komisjoni, et omandajad on võtnud kohustuse toota 2018. aastal 6,5 miljonit tonni terast ja 9,5 miljonit tonni lehttooteid. Seega oli komisjonil vaieldamatu faktiline alus eeldada, et suurima liidu tootja läbirääkimispositsioon liidu turul tugevneb veelgi.

—

Teiseks lükkas komisjon kindlalt tagasi väite, et ta on majandusmudeli kõrvale heitnud. Komisjon osutas sellele majandusmudelile selgelt põhjenduses (467) ja kommenteeris seda põhjenduses (469). Lisaks juhtis komisjon seoses MMK Groupi/Severstal Groupi esitatud avaldusega tähelepanu sellele, et tal on kohustus võtta arvesse kõiki toimikus sisalduvaid tõendeid. See ei pruugi tähendada, et ta kiidab selles avalduses antud hinnangu heaks.

(472)

Veel väitis kaebuse esitaja, et komisjon jättis ekslikult tähelepanuta sõltumatu majandusmudeli, põhjendades seda väidetavate puudujääkidega analüüsis.

—

Esiteks ei olnud õige komisjoni kriitika, et majandusmudelis ei tehtud vahet kolmandatest riikidest pärit impordil ja Hiinast pärit impordil ning et mudelis ei olnud andmeid kolmandate riikide tootmisvõimsuse kohta, sest 15. juuni teises läbivaadatud aruandes olid need väljajätud parandatud.

—

Teiseks oli asjaolu, et komisjoni arvutatud dumpingu- ja kahjumarginaalid olid võrreldes majandusmudelis kasutatutega veidi suuremad, väga ebaõiglane argument majandusmudeli tagasilükkamiseks, sest kaebuse esitaja ei olnud uuringu tellimise ajaks neid andmeid saanud.

—

Kolmandaks eiras komisjon asjaolu, et liidu tootjate paranenud kasumlikkus ei tulene mitte kõrgematest hindadest, vaid esmajoones suuremast müügist ja seega suuremast tootmisvõimsuse kasutamisest, mis viib ühikukulud alla.

—

Neljandaks ei esitanud komisjon mingeid tõendeid selle kohta, et omamaise tarnepaindlikkuse näitaja 10 on küsitav.

(473)

Komisjon nõustus kahe esimese menetlusliku punktiga.

—

Esiteks sai ta tõepoolest aruande kaks versiooni – ühe 8. juuni 2017. aasta ärakuulamiseks ja teise 15. juunil 2017 e-postiga. 15. juunil 2017 kaebuse esitajalt saadud e-kirjas ei tehtud selgeks, et kahe versiooni vahel on erinevusi, nii et komisjon kommenteeris üldises avalikustamisdokumendis tõesti üksnes esimest versiooni. Siiski tegi komisjon kindlaks, et andmed, mille puudumist ta oli kritiseerinud, olid teise versiooni lisatud, ning seega loobus ta aruande kohta selles küsimuses esitatud kriitikast.

—

Teiseks tunnistas komisjon, et kaebuse esitaja ei olnud tellitud majandusmudeli koostamise ajal dumpingu- ja kahjumarginaalidest teadlik. Ta oli nõus, et seda asjaolu ei saa uuringu vastu kasutada. Siiski ei muuda see tõsiasja, et põhjenduses (469) esitatud arvandmed on täpsemad kui uuringus.

(474)

Seevastu lükkas komisjon ümber aga kaks ülejäänud punkti, mis esitati tema kriitika kohta uuringu suhtes.

—

Liidu tootmisharu uurimisperioodijärgne paranenud kasumlikkus võib olla kõrgema hinna, väiksemate kulude või mõlema elemendi kombineeritud tulemus. Nagu on märgitud põhjenduses (494), tõusid hinnad pärast uurimisperioodi üle 30 %. Samal ajal suurenesid ka toorainekulud, kuid madalamal määral ja suurema volatiilsusega. Lisaks võrdles komisjon liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastet uurimisperioodil (74 %) ja tootmisvõimsuse rakendusastet 2017. aasta esimeses kvartalis (76 %). See 2 % erinevus ei tulenenud tõenäoliselt ühikukulude suurest vähenemisest, mis oli kasumlikkuse paranemise peamine tegur. Selle arvutuse alusel võib seega julgelt oletada, et hinnatõus mängis liidu tootmisharu suurenenud kasumlikkuses tähtsat rolli.

—

Mis puudutab omamaise tarnepaindlikkuse näitajat 10, siis selgitas komisjon, et oli kogunud toimikusse tõendeid mõne kasutaja kohta, kellel oli olnud raskusi kuumvaltsitud lehtterase tarnetega. Neid fakte kontrolliti uurimise käigus nõuetekohaselt, nagu on märgitud põhjenduses 506, ja need kinnitasid komisjoni kahtlusi omamaise tarnepaindlikkuse suhtes.

—

Lisaks kontrollis komisjon kaebuse esitaja majandusmudeli eeldust, et vastavalt kogemustele hiljutise määrusega, millega kehtestati Hiinast pärit kuumvaltsitud lehtterase impordi suhtes väärtuseline tollimaks vahemikus 18,1–35,9 %, ei tohiks väärtuselistel tollimaksudel olla mingit mõju liidu hindadele. Ta märkis, et pärast meetmete kehtestamist Hiina Rahvavabariigist pärit kuumvaltsitud lehtterase suhtes tõusid liidu hinnad maailmaturu hindadest suhteliselt kõrgemale tasemele. Täpsemalt oli liidu impordi CIF-hindade ja tehasest hankimise tasandi hindade vahe (piirkondade ja omaduste lihtkeskmine) pärast meetmete kehtestamist 2016. aasta oktoobris ligikaudu 26 eurot, sealjuures enne meetmete kehtestamist oli see umbes sama pika perioodi jooksul 9 eurot. Määrus, millega kehtestati Hiinast pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete suhtes dumpinguvastane tollimaks, põhjustas seega tõepoolest liidu turul märkimisväärse hinnasurve, mida uuringus ei suudetud selgitada.

—

Selle taustal leidis komisjon veel, et alates 2016. aasta lõpust tekkinud olukorras oleks neljast riigist pärit impordi suhtes kohaldatav väärtuseline lisatollimaks avaldanud kallinenud maailmaturuhindadele võimendavat mõju ja tekitanud ELi tootjatele hinnatõusu, mis on suurem kui kindlakstehtud dumping ja kahju.

—

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et kui Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestataks dumpinguvastane tollimaks, oleksid liidu terasetootjad kasutajate suhtes tõenäoliselt tugevamal läbirääkimispositsioonil.

6.4.3.3.   Kasutajate konkurentsivõime vähenemine kolmandate riikide konkurentide suhtes

(475)

Komisjon analüüsis väidet, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine muudaks liidu sõltumatu töötleva tööstuse (näiteks torutootmine) ülimalt haavatavaks kolmandates riikides asuvate konkurentide suhtes, kes võiksid müüa liidu turule tooteid, mis on saadud ilma igasuguste meetmete kohaldamiseta hangitud kuumvaltsitud lehtterasest.

(476)

Komisjon märkis, et sellele väitele ei lisatud kinnitavaid tõendeid. Lisaks kehtivad liidus dumpinguvastased meetmed teatavate Hiinast, Venemaalt ja Valgevenest pärit imporditud toruliikide suhtes (49).

(477)

Seetõttu ja muude märkuste puudumisel lükkas komisjon selle väite tagasi.

6.4.3.4.   Kulude suurenemine kasutajate jaoks

6.4.3.4.1.   Sissejuhatus

(478)

Uurimise algatamise järel väitis kaebuse esitaja, et kui välja arvata terastorutööstus, siis ei avalda kasutajate kulude suurenemine tõenäoliselt olulist mõju enamikule kasutajasegmentidest, nagu ehitussektor, autotööstus jne. Terastorutööstuse kohta väitis kaebuse esitaja, et ainsad torutootjad, kellele avalduks tõenäoliselt märgatav mõju, on need, kellel tuleb tugineda vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordile.

(479)

Teisalt väitis konsortsium, et mõju kasutajate kuludele ei piirdu vaid torutööstusega, nagu väitis kaebuse esitaja. Konsortsium selgitas, et vaatlusalune toode moodustab umbes 85–95 % tarbetorude kulust ja umbes 75–80 % muude keevistorude liikide, nagu energiavõrgutorud või mehaanilised täppistorud, kuludest. Lisaks väitis konsortsium, (50) et muudele kasutajatele peale torutootjate avalduv mõju oleks vaatlusaluse toote väidetava uurimisperioodijärgse hinnatõusu tõttu kaks korda suurem kui Euroferi arvutatud mõju. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses (449), väitsid Läti masinaehituse ja metallitööstuse ühendus ning konsortsium ka seda, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine suurendaks nende liikmete tootmiskulusid.

(480)

Nagu on sedastatud põhjenduses (514), on vaatlusaluse toote kõige olulisem tarbimine/kasutus seotud järgmiste segmentidega: terastorutööstus (32 %), ehitus (20 %), autotööstus (15 %) ja masinaehitus (15 %).

(481)

Pärast teabedokumendi avalikustamist esitas Euroopa terastorude liit (edaspidi „ESTA“), esindades 17 liikmesriigis enam kui 100 terastorutootjat, kelle toodang moodustab rohkem kui 90 % liidu toodangust, komisjoni taotlusel lisateavet, kus ühes märkuses selgitati mõningaid põhiaspekte. Erinevaid kasutajaid esindava liiduna ei avaldanud ESTA seisukohta, milline on täpselt tollimaksu tõenäoline mõju terastorutootjate olukorrale. Sellegipoolest kinnitas ta, et kuumvaltsitud lehtteras on peamine keevistorude hinnakujunduse tegur (vastupidiselt õmblusteta torudele, mida valmistatakse terasest valtstoorikutest) (51).

(482)

Komisjon analüüsis kõiki kogutud andmeid ja hindas selle alusel iga segmenti eraldi.

6.4.3.4.2.   Meetmete kehtestamise mõju terastorutootjate kuludele

6.4.3.4.2.1.   Sissejuhatus

(483)

Kaebuse esitaja esitatud statistiliste andmete (52) kohaselt on terastorutööstus kõige olulisem vaatlusalust toodet kasutav sektor. Statistika järgi kasutatakse umbes 32 % kuumvaltsitud lehtterasest terastorutööstuses.

(484)

Konsortsiumis osalev äriühing Marcegaglia, kes esitas küsimustikule täieliku vastuse, töötleb kuumvaltsitud lehtterast ja toodab muu hulgas torusid ja muid tootmisahela järgmise etapi terastooteid. Üksnes selle äriühingu arvele jäi uurimisperioodil 1,6–2,4 miljonit tonni kuumvaltsitud lehtterase impordimahust (umbes 20–30 % kuumvaltsitud lehtterase koguimpordist). Lisaks ostis ta uurimisperioodil ka 1,3–2,0 miljonit tonni samasugust toodet liidu terasetootjatelt. Komisjon võttis selle suurkasutaja aluseks, et teha järeldusi meetmete mõju kohta üldiselt terastorusektori kasutajatele.

(485)

Selle eesmärgi saavutamiseks palus komisjon kohapealse kontrolli ajal Marcegaglia esindajatel koostada simulatsioonid, millega hinnata dumpinguvastaste meetmete kehtestamise võimalikku mõju tema uurimisperioodiaegsete kasumlikkusnäitajate (kasumiaruanne) põhjal. Äriühingu esindajad eeldasid neid simulatsioone koostades, et samadelt tarnijatelt (liidu tootjad, asjaomaste riikide eksportivad tootjad ja muude kolmandate riikide eksportivad tootjad) hangitakse täpselt samas mahus nagu uurimisperioodil. Nendes simulatsioonides ei võeta arvesse kuumvaltsitud lehtterase hinnatõusu pärast uurimisperioodi ega ka seda, et osa kõnealusest kulude suurenemisest oleks võimalik üle kanda nende kasutajate klientidele.

(486)

Tulemused olid järgmised.

—

Üks simulatsioon näitas, et 18 % dumpinguvastane tollimaks Hiina suhtes ja 10 % dumpinguvastane tollimaks asjaomaste riikide suhtes viiks selle Itaalia kasutaja säästulävele.

—

Teine simulatsioon näitas, et 18 % dumpinguvastane tollimaks Hiina suhtes ja 20 % dumpinguvastane tollimaks asjaomaste riikide suhtes tooks kaasa kahjumi.

(487)

Teabedokumendi avalikustamise järel väitis kaebuse esitaja, (53) et need simulatsioonid on vigased, sest nendes eeldatakse, et Marcegaglia kulud suurenevad tollimaksu summa võrra, ent Marcegaglial on arvukalt muid hankeallikaid. Lisaks ei olnud kaebuse esitaja nõus järeldusega, et kasutajaid kahjustatakse ebaproportsionaalselt. Ta väitis dumpinguvastaste meetmete mõju majandusanalüüsi põhjal, et meetmete kehtestamine põhjustaks üksnes vaatlusaluse toote väikese hinnatõusu ja sellel oleks pigem kvantitatiivne mõju (54).

(488)

Kohapealsetes simulatsioonides ei võetud arvesse seda, et Hiinast pärit import seiskus täielikult alates 2016. aasta neljandast kvartalist, nagu on märgitud põhjenduses (469), ega seda, et mõni teine riik hakkas importima, nagu on märgitud põhjenduses 458 (55). Seetõttu ajakohastas komisjon oma simulatsioone järgmiselt.

—

Eeldades, et kõik Hiina tarned asendatakse tarnetega muudest kolmandatest riikidest ning et Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa suhtes kehtib 15 % dumpinguvastase tollimaks, oleks Itaalia kasutajal võimalik teenida väikest kasumit vahemikus 0–1 %.

—

Eeldades, et kõik Hiina tarned asendatakse tarnetega muudest kolmandatest riikidest ning et Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa suhtes kehtib 10 % dumpinguvastase tollimaks, oleks Itaalia kasutajal võimalik teenida väikest kasumit vahemikus 1–2 %.

—

Eeldades, et kõik tarned Hiinast, Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt asendatakse tarnetega muudest kolmandatest riikidest (ühtegi tollimaksu ei ole), võib Itaalia kasutaja saavutada kasumi vahemikus 2–4 %.

Need simulatsioonid olid konservatiivsed, sest nendesse ei kaasatud muutujana kuumvaltsitud lehtterase võimalikku hinnatõusu pärast uurimisperioodi, mis, nagu ilmnes, oli uurimisperioodi hinnaga võrreldes üle 30 %, nagu on kirjeldatud põhjenduses 494.

(489)

Euroferi väited, mis põhinesid tema majandusanalüüsil, lükatakse põhjenduses (469) esitatud põhjustel tagasi.

(490)

Komisjon järeldas põhjenduses (501), et kasutajate kasumlikkus terastorusid tootvates ettevõtetes oli uurimisperioodi ajal ja järel (kuni 31. märtsini 2017) tagasihoidlik. Seetõttu valitses komisjoni kinnitusel märkimisväärne oht, et väärtuseline tollimaks vahemikus 5,3–33 % (lisaks kõrgematele hindadele) viiks terastorutootjad kahjumisse, kui arvestada hinnatõusu pärast uurimisperioodi. Veelgi enam, konsortsiumi väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ohustaksid isegi veel rängemad tagajärjed, sest nende läbirääkimispositsioon liidu tootjate suhtes on palju nõrgem.

6.4.3.4.2.2.   Uurimisperioodile järgnenud hinnatõus terastorusektoris

(491)

Nagu on märgitud põhjenduses (29), täitsid 23 kasutajat pärast teabedokumendi avalikustamist (uurimisperioodijärgse) lisaküsimustiku. Nende uurimisperioodijärgsete andmete kontrollimiseks tehti kaks kohapealset lisakontrollkäiku.

(492)

Lisaks väitis Serbia eksportiv tootja pärast teabedokumendi avalikustamist, et vaatlusaluse toote hinnad on tõusnud alates uurimisperioodi lõpust, kerkides Põhja-Euroopas 2017. aasta märtsis 417,5 eurolt 575 euroni tonni eest ehk 37,7 % ning Lõuna-Euroopas samal perioodil 395 eurolt 545 euroni tonni eest. Selle põhjal väitis konsortsium, et ELi turgu iseloomustab praegu kuumvaltsitud lehtterase hindade pidev tõus.

(493)

Lisaks leidis kaebuse esitaja, et pärast uurimisperioodi täheldatud hinnatõusu peamine põhjus oli toorainehindade kallinemine, mitte käimasoleva uurimise mõju. Kuigi kaebuse esitaja tunnistas, et hind oli 530–550 eurot tonni eest, väitis ta, et komisjoni otsus jätta ajutised meetmed käesoleva juhtumi puhul kehtestamata tõi kaasa hinnalanguse 2017. aasta märtsis-aprillis.

(494)

Komisjon leidis, et hinnad hakkasid tõusma 2016. aasta teisel poolel ja 2017. aasta esimeses kvartalis tõus jätkus. Sellist hinnatõusu täheldati vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kõikide liikide puhul. Uurimisperioodi järel kogutud andmete kohaselt tõusid hinnad uurimisperioodijärgsel ajal tõepoolest.

—

Esiteks kerkisid samasuguse toote hinnad kuue valimisse kaasatud liidu tootja andmete põhjal 2016. aasta juulist detsembrini 15,3 % ja 2017. aasta jaanuarist märtsini 35,7 % võrreldes uurimisperioodi keskmiste hindadega.

—

Teiseks suurenesid koostööd teinud kasutajate esitatud andmete kohaselt vaatlusaluse toote hinnad 2016. aasta juulist detsembrini 18,2 % ja 2017. aasta jaanuarist märtsini 50,4 % võrreldes uurimisperioodi keskmiste hindadega.

(495)

Seejärel hakkasid hinnad komisjoni sõnul 2017. aasta aprillis ja mais veidi langema. Siiski püsisid liidu tootjate hinnad nende kuude vältel umbes 500 euro juures tonni eest.

(496)

Arvestades eespool märgitut, tuvastas komisjon uurimisperioodijärgsel ajal (kuni 2017. aasta märtsini) vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kõikide liikide märkimisväärse hinnatõusu. Seejärel hakkasid hinnad veidi langema, kuid jäid uurimisperioodi hindadest palju kõrgemale.

6.4.3.4.2.3.   Terastorusektori kasumlikkus

(497)

Pärast teabedokumendi avalikustamist esitati terastorusektori kasumlikkuse kohta järgmine teave:

—

ESTA vastas, et 2016. aastal oli üldine kasumlikkus keevistorude puhul umbes – 0,3 %, (56) ning

—

konsortsium märkis, et tema liikmeteks olevate kasutajate ja töötlemiskeskuste keskmine kasumimarginaal oli uurimisperioodil 5 %. Ta väitis sellega seoses, et vaatlusaluse toote vaid 10 % hinnatõus viiks tüüpilise VKE 3,6 % suurusesse jätkusuutmatusse kahjumisse (57).

(498)

Kogutud uurimisperioodijärgsed andmed näitasid, et üksikkasutajate kasumlikkus erines märkimisväärselt.

Tabel 24

Terastorutootjate kasumlikkus  (58)

Terastorutootja liik

Terastorutootjate arv

Kasumlikkus uurimisperioodil

Kasumlikkus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016

Kasumlikkus 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017

Konsortsiumi liikmed

5 (*1)

3,68 %

– 0,87 %

0,34 %

Liidu tootjatega seotud terastorutootjad (meetmete kehtestamise poolt)

8 (*2)

– 3,69 %

– 5,83 %

0,39 %

Meetmete kehtestamist pooldavad terastorutootjad (ei ole seotud liidu tootjatega)

1 (*3)

– 0,33 %

2,80 %

6,13 %

Kaalutud keskmine kasumlikkus kokku

14

2,01 %

– 3,95 %

0,37 %

(499)

Ülaloleva tabeli põhjal paranes terastorutootjate kasumlikkus üldiselt 2017. aasta esimesel kolmel kuul võrreldes 2016. aasta viimase poolega ja oli kokku 0,37 %. Terastorutootjad selgitasid, et kuna nad ootasid 2016. aastal kuumvaltsitud lehtterase hinna tõusu, ostsid nad kuumvaltsitud lehtterastooteid proportsionaalselt rohkem (suhteliselt madalamate hindadega) kui tavaliselt. Neid tooteid kasutati siis, kui kuumvaltsitud lehtterase hinnad olid juba tõusnud. Siiski eeldasid terastorutootjad, kelle juures käidi kohapeal, et nende tulemused võivad 2017. aasta teises kvartalis halveneda.

(500)

Lisaks väitsid liidu tootjatega seotud terastorutootjad, et nende väikesed või isegi negatiivsed kasumimarginaalid on tingitud asjaolust, et nad peavad konkureerima teiste terastorutootjatega, keda mingis ulatuses varustatakse dumpinguhinnaga kuumvaltsitud lehtterasega, mis on pärit asjaomastest riikidest.

(501)

Kokkuvõttes järeldas komisjon, et kasutajate kasumlikkus terastorusid tootvates ettevõtetes oli uurimisperioodi ajal ja järel tagasihoidlik.

6.4.3.4.2.4.   Võimalus kanda terastorusektoris kõik hinnatõusud üle

(502)

Konsortsium väitis, et ainus võimalus kasumisse jääda oleks kõik hinnatõusud üle kanda. Ent ta tunnistas, et see ei ole võimalik, sest igasugune müügihindade tõus üle konkurentsivõimelise taseme põhjustaks sõltumatute kasutajate turuosa kaotamist integreeritud kasutajatele ja selle tagajärjel kasumist ilmajäämist. Kulude suurenemise ülekandmise kohta märkis ESTA, et „kuni ELi (terastoru)tootjatel on võimalik kulude suurenemine klientidele üle kanda, püsivad õiglased turutingimused“ (59).

(503)

Seoses küsimusega, kas terastorutootjatel on võimalik kulude suurenemine üle kanda, märkas komisjon esitatud teabes erinevusi.

—

Ühest küljest märkis mõni kasutaja (peamiselt liidu tootjatega seotud kasutajad), et põhimõtteliselt ei ole neil uurimisperioodijärgsel ajal olnud suuri probleeme kulude suurenemise ülekandmisega oma klientidele. Nad rõhutasid aga, et selline ülekandmine oleks keerulisem, kui teatavad konkurendid saaksid tugineda väga odava kuumvaltsitud lehtterase impordile või kui nende endi klientide majandustulemused ei oleks head.

—

Teiselt küljest kahtlesid paljud kasutajad (peamiselt sõltumatud kasutajad) sügavalt, kas neil oleks võimalik kuumvaltsitud lehtterase hinda üle kanda. Sellega seoses nimetasid nad

—

väga tiheda konkurentsiga turgu, mida iseloomustavad väikesed marginaalid ja kuumvaltsitud lehtterase tarneraskused, mis ei võimalda neil kulude suurenemist oma klientidele üle kanda, ning

—

olukorda, kus pooltoodete ja/või valmistoodete (madalama hinnaga) import sellistest riikidest nagu Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Valgevene on suurenenud. Ka see vähendas kulude suurenemise ülekandmise võimalusi.

(504)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et teiste (peamiselt sõltumatute) kasutajate väited on spekulatiivsed ja valed, eelkõige põhjenduses (503) esitatud väide kuumvaltsitud lehtterase tarneraskuste kohta.

(505)

Komisjon lükkas selle märkuse põhjendamatuna tagasi.

(506)

Esiteks märkisid need vastajad oma täielikes vastustes küsimustikule, et neil on mõnikord olnud raskusi kuumvaltsitud lehtterase tarnete kättesaamisega, kasutades selliseid väljendeid nagu „tarnetähtaegade pikk ületamine“ või „tootjate piiratud tootmisvõimsus, mis kajastub materjali vähesuses turul“. Teiseks oli komisjonil tõendeid selle kohta, et kasutajatel, kelle juures käidi kohapeal, oli tõepoolest raskusi tarnetega või nende õigeaegse kohalejõudmisega. Kolmandaks täheldas komisjon, et torutootjatel, kes ekspordivad ka väljapoole liitu, on vähem võimalusi oma kulude suurenemist üle kanda. Seetõttu lükkas komisjon ümber väite, et kasutajate eespool esitatud väited on spekulatiivsed või valed.

(507)

Veel väitis kaebuse esitaja, et need kasutajate väited on vastuolus punktiga „Tarnedefitsiit“, kus komisjon lükkas ümber väite, et meetmete kehtestamine tooks kaasa vaatlusaluse/samasuguse toote tarnedefitsiidi liidu turul (vt põhjendus (463)).

(508)

Sellega seoses rõhutas komisjon, et punktis 6.4.3.1 esitatud järeldus tarnedefitsiidi kohta koosnes reast tulevikuanalüüsidest. Kõigepealt uuris komisjon küsimust, kas väärtuselise tollimaksu kehtestamine võiks täielikult peatada kuumvaltsitud lehtterase impordi liitu. Ta veendus, et piisav alternatiivne kuumvaltsitud lehtterase import muudest kolmandatest riikidest on olemas. Seejärel lisas komisjon, et eeldatavasti liidu tootmine ka laieneb ja korvab – vähemalt osaliselt – asjaomastest riikidest imporditava kuumvaltsitud lehtterase tulevase võimaliku nappuse. Seega järeldas komisjon, et tollimaksu kehtestamine ei põhjusta tõenäoliselt tulevikus tarnedefitsiiti.

(509)

See punktis 6.4.3.1 käsitletud tulevikuanalüüs erineb mõningate kasutajate eespool nimetatud praegustest raskustest saada kuumvaltsitud lehtterase tarneid liidu tootmisharult piisavas koguses ja õigel ajal. Kooskõlas sellega lükkas komisjon tagasi argumendi, et põhjenduses (503) esitatud viide kasutajate väitele nende tarneraskuste kohta on vastuolus komisjoni põhjenduses (463) esitatud analüüsiga, mis kätkeb tõenäolist tarnedefitsiidi puudumist kuumvaltsitud lehtterase turu tulevases arengus.

(510)

Erinevuste tõttu, mida täheldati terastorutootjate eri kategooriate vahel, kinnitas komisjon seetõttu kasutajate jaoks valitsevat ohtu, et nad ei saa kuumvaltsitud lehtterase hinnatõusu täies ulatuses oma klientidele üle kanda.

6.4.3.4.2.5.   Järeldus terastorusektori kohta

(511)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et on olemas märkimisväärne oht, et väärtuselise tollimaksu kujul esinev tollimaks tekitab terastorusektorile kahjumit järgmistel põhjustel:

—

kuumvaltsitud lehtteras on keevistorude peamine kuluelement;

—

kuumvaltsitud lehtterase hind tõusis pärast uurimisperioodi märgatavalt;

—

terastorusektori kasumimarginaalid on suhteliselt väikesed ning

—

ei ole selge, kas sõltumatutel terastorutootjatel on võimalik kanda hinnatõus üle oma klientidele.

(512)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni järeldused, et väärtuseline tollimaks viiks terastorusektori kahjumisse, neljal järgmisel põhjusel.

—

Esiteks tugines komisjon peamiselt Marcegaglia vigasele mudelile, milles ei võeta arvesse majanduse aluspõhimõtteid. Nimelt väitis kaebuse esitaja, et tollimaksu peamine mõju avalduks mahule, mitte hinnale. Peale selle jäetakse Marcegaglia mudelis kõrvale kõik tõendid kuumvaltsitud lehtterase asenduselastsuse kohta. Kaebuse esitaja märkis ka, et kuna kuumvaltsitud lehtteras on põhitarbeaine, on asenduselastsus eri tarnijate seas suur ja et igal juhul ei ole see lõpmatu ega null.

—

Teiseks on kuumvaltsitud lehtterase hind pärast uurimisperioodi tõusnud. Selle tagajärjel mõjutab kuumvaltsitud lehtterase hinna tõus kõiki torutootjaid ühtemoodi, mis on oluline fakt, kui arvestada sellise kulude suurenemise ülekandmise võimalust. Kui kasutajatel on võimalik kulude suurenemine üle kanda, ei ole tõik, et hind on tõusnud, kasutajatele avalduva mõju hindamisel oluline.

—

Kolmandaks tugines komisjon asjaolule, et terastorutootjate kasumlikkus on mõõdukas. Kaebuse esitaja väitel ei teinud komisjon aga isegi katset uurida ja kontrollida, milline on pikemaajaline positsioon, või määrata kindlaks tüüpilist kasumlikkuse lähtetaset. Lisaks ei saanud komisjon teha kasutajate kasumlikkuse kohta järeldust ühes kvartalis, st 2017. aasta esimeses kvartalis.

—

Neljandaks ei tulene komisjoni järeldus märkimisväärse ohu kohta, et tollimaks viib terastorutootjad kahjumisse, seni kindlakstehtud asjaoludest. Eelkõige väide, mis puudutab ohtu, et kulusid ei pruugi saada täies ulatuses üle kanda, ei õigusta järeldust, nagu viiks väärtuseline tollimaks terastorusektori kahjumisse. Samuti esitas komisjon vääralt integreeritud kasutajate seisukohti, kes kardavad konkurentsimoonutust sellepärast, et teised kasutajad, kes tuginevad dumpinguhinnaga impordile, oleksid saanud ebaõiglase konkurentsieelise.

(513)

Komisjon lükkas enamiku neist väidetest tagasi järgmistel põhjustel.

—

Esiteks, nagu on juba märgitud põhjenduses (485), tehti simulatsioonid esmalt selleks, et hinnata dumpinguvastaste meetmete kehtestamise võimalikku mõju uurimisperioodil Marcegaglia kasumlikkusnäitajate alusel (tuludeklaratsioon[id]), mida kontrolliti kohapeal. Seejärel ajakohastas komisjon oma simulatsioone põhjenduses (488). Lisaks võttis komisjon arvesse majandusmudelis esitatud väidet, et kui mõni tarnija tõstaks oma hindu või kui tema kuumvaltsitud lehtterastoodete suhtes kehtestataks meetmed, prooviks ostja (kasutaja) vahetada tarnija selliste tarnijate vastu, kes ei ole oma hindu tõstnud. Selle eelduse puhul ei võeta aga arvesse, et ostja (kasutaja) ja tarnija vahel on lepingulised kohustused, mis piiravad vähemalt alguses kuumvaltsitud lehtterase asenduselastsust. Hetketuru kõrval sõlmivad kuumvaltsitud lehtterase kasutajad oma tarnijatega ka pikaajalisemaid lepinguid. Alguses oleks veel üks võimalik probleem asjaolu, et uue ärisuhte loomine nõuab vähemalt mõningasi investeeringuid. Siiski möönis komisjon, et aja jooksul asenduselastsus paraneks.

—

Teiseks tunnistas kaebuse esitaja, et kuumvaltsitud lehtterase hind tõusis 2016. aasta neljandas kvartalis ja 2017. aasta esimeses kvartalis ning et selline hinnatõus mõjutab kõiki torutootjaid ühesuguselt. Komisjon möönis, et kui kasutajatel on võimalik kulude suurenemine üle kanda, ei ole asjaolu, et sisendihinnad on tõusnud, kasutajatele avalduva mõju hindamisel oluline. Nagu on märgitud põhjendustes (502)–(510), kahtles komisjon, kas kõigil torutootjatel oleks võimalik kulude suurenemine üle kanda.

—

Kolmandaks esitas komisjon põhjenduse (498) tabelis finantsandmed uurimisperioodi (12 kuud) kohta, ajavahemiku 1. juuli – 31. detsember 2016 (kuus kuud) kohta ja ajavahemiku 1. jaanuar – 31. märts 2017 (kolm kuud) kohta. Kuna dumpinguvastased meetmed võivad kehtestamise korral avaldada vahetut kahjustavat mõju, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes tegutsevad roostevabast terasest torude sektoris, (60) oli komisjonil õigus toetuda oma järeldustes eespool nimetatud 21 kuud hõlmavatele andmetele, korraldamata torusektori pikaajalise elujõulisuse uuringut.

—

Neljandaks, mis puudutab ülekandmist, siis tugines komisjon oma järeldustes märkustele, mis saadi uurimisperioodijärgse küsimustiku vastustes. Lisaks käsitleti kohapealsete kontrollide käigus veel kasutajate võimalust võimalik kulude suurenemine üle kanda, ja selle tulemused dokumenteeriti. Selle tulemusena põhineb komisjoni järeldus aruannetel (dokumentide kontrollimine ja uurimine), mis on uurimisasutuse jaoks tõendina võrdselt kehtivad. Teiseks ei eiranud komisjon fakti, et enamik küsimustiku täitnud terastorutootjatest avaldas kartust konkurentsimoonutuse pärast. Selle kohta märkis komisjon, et kõigi kasutajate jaoks taastataks võrdsed tingimused kuumvaltsitud lehtterase ostude puhul, mis toimuvad minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga, sest väärtuseline tollimaks kaotab neljast riigist pärit impordi dumpingu. Kuumvaltsitud lehtterase ostude puhul, mis toimuvad minimaalsest impordihinnast kõrgema hinnaga, jääb torutootja otsustada, kas hankida oma varud integreeritud liidu tootjalt või importida.

6.4.3.4.3.   Meetmete kehtestamise mõju muude kasutajasegmentide kuludele

6.4.3.4.3.1.   Sissejuhatus

(514)

Kaebuse esitaja edastatud statistilised andmed (61) näitasid ka seda, et peale terastorusektori on vaatlusaluse toote tähtsad tarbijad ka muud sektorid, nagu ehitus (20 %), autotööstus (15 %) ja masinaehitus (15 %).

(515)

Komisjon palus käesoleva uurimise vältel koostööd teha mitmel nende muude sektorite kasutajal Poolas ja Balti riikides. Neile saadeti küsimustikud, kuid vastuseid ei saadud.

(516)

Pärast nende toimingute algatamist ei andnud endast teada ükski kasutajate ühendus peale Läti mehhaanikaseadmete ja metallitööstuse ühenduse. Siiski ei põhjendanud viimane oma väiteid, et dumpinguvastased meetmed tooksid kaasa kulude suurenemise masinaehitussektoris, ega esitanud ühtegi lisamärkust. Seega ei olnud komisjonil võimalik saada selget ülevaadet, mis kajastaks meetmete võimalikku mõju kõnealusele sektorile.

(517)

Komisjon võttis ka teadmiseks kaebuse esitaja ja konsortsiumi vastuolulised seisukohad mõju kohta, mida meetmete kehtestamine võib avaldada kuludele teistes kasutajasegmentides, näiteks autotööstuses ja ehituses, mis näivad olevat vähem mõjutatud kui terastorusektor. Näiteks tekiks autotööstusele mõningane lisakulu 430 miljoni euro ulatuses. Kui see jagatakse ühikukuluks, on see isegi vähem oluline. Konsortsiumi ja kaebuse esitaja hinnangute kohaselt on keskmise auto kulude kasv vaid umbes 24–27 eurot auto kohta. Kodumasinate sektoris näib olevat sarnane olukord.

6.4.3.4.3.2.   Kasutajate ja kasutajate ühenduste koostöö pärast teabedokumendi avalikustamist

(518)

Pärast teabedokumendi avalikustamist üritas komisjon hinnata mõju muudele segmentidele peale terastorusektori.

(519)

Seepärast kutsus ta mitut Poola ja Balti riikide kasutajat (peamiselt masinaehitussektoris) üles uuesti koostööd tegema, saates neile uurimisperioodijärgsed lisaküsimustikud, saamata aga mingit vastust.

(520)

Veel palus komisjon ennetavalt koostööd ka 11 kasutajate ühenduselt, kes esindavad muid sektoreid (ehitus, autotööstus, masinaehitus, kodumasinad). Kõik need ühendused said uurimisperioodijärgse küsimustiku ja neil paluti küsitleda oma liikmeid, juhul kui neil endal ei ole küsimustele vastuseid.

(521)

Kasutajate ühendustelt laekus kaks osalist vastust ja üks osaline vastus tuli äriühingult, kes sai uurimisperioodijärgse küsimustiku oma ühenduse kaudu.

—

Esiteks teatas Euroopa kodumasinate tootjate komitee (CECED), et ta ei saa nõutud andmeid esitada, kuid ta märkis: „Võimalikud ELi dumpinguvastased meetmed terase suhtes mõjutaksid seadmete tootmist otseselt või kaudselt negatiivselt … Seepärast ei poolda me sellisid protektsionistlikke vahendeid nagu dumpinguvastased meetmed, mis halvendaksid meie tootmisharu konkurentsiolukorda, kui see ei ole just ümberlükkamatute tõendite alusel põhjendatud.“ (62)

—

Teiseks väitis Orgalime'i (63) Belgia liige Agoria, et kuumvaltsitud lehtterase hind on sõltuvalt valmistoote liigist erinev. See erinevus võib ulatuda 5 %st (treilerite, prügiautode, raudtee, terminalitraktorite puhul) kuni 100 %ni (kraana teleskooppumpade puhul). Paraku jäi selles vastuses selgusetuks, mida see mõju nende äritegevusele tegelikult tähendaks.

—

Kolmandaks teatas Electrolux Home Products Corporation N.V., kes sai komisjoni lisateabe taotluse CECEDi kaudu, et ta on maailmaturul tegutsev kodumasinate tootja. See äriühing märkis: „Teras on meie toodete peamine kulukomponent, mida müüakse väga konkurentsitihedal maailmaturul väikese marginaaliga. Oma Euroopa tootmisüksuste jaoks ostame terast Euroopa tarnijatelt ja me eelistame nii jätkata. Kuid ELi tollimaksu tulemusena muutub oma- ja välismaise terase hind kunstlikult kõrgeks, mis asetab meie ettevõtte ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes teiste tootjatega, kellel on tehased väljaspool ELi ja kes oma valmistooteid ELi ekspordivad.“ (64)

(522)

Komisjon märgib nende vastuste kohta, et kasumlikkuse ja müügiväärtuste kohta mingeid sisulisi andmeid ei esitatud. Seepärast ei olnud komisjonil võimalik saada selget ülevaadet, mis kajastaks meetmete võimalikku mõju muudele sektoritele peale terastorusektori.

(523)

Võttes aga arvesse muudes kui terastorusektoris tegutsevate kasutajate ja kasutajate ühenduste väikest vastamismäära, hinnati igasuguse hinnatõusu mõju vähem oluliseks kui terastorusektori puhul, olgugi et kolmes vastuses (vt põhjendus (521)) rõhutati pigem asjaolu, et selles juhtumis ei ole vastajad meetmete kehtestamise poolt.

(524)

Esimese avalikustamise järel väitis kaebuse esitaja, et komisjon on teinud eksliku järelduse, et igasuguse hinnatõusu mõju hinnati vähem oluliseks, järgmistel põhjustel: muudele sektoritele peale terastorusektori avalduva võimalike meetmete mõju analüüsist puuduvad kõik andmed või kontrollitud tõendid, mis osutaksid muudele kasutajasegmentidele avalduvale olulisele mõjule. Ainus tõend, mis näitab väidetavalt mõju kasutajatele, on kolm kirja. Lisaks on see järeldus selgelt vastuolus komisjoni väidetega, et puuduvad sisulised andmed ja et tal ei olnud võimalik saada selget ülevaadet, mis kajastaks meetmete võimalikku mõju muudele sektoritele peale terastorusektori (vt põhjendus (522)). Kaebuse esitaja sõnul väitis pealegi üks ühendustest (Agoria), et ta pooldab väärtuselise tollimaksu kehtestamist.

(525)

Komisjon tunnistas, et kaebuse esitaja väitis oma 7. veebruari 2017. aasta märkuses, et „näidete … põhjal on tollimaksu mõju kõigile sektoritele peale torusektori tõenäoliselt minimaalne“, ja et koostöö oli vähene. Peale selle näis Agoria tõepoolest osutavat, et ta pooldab väärtuselise tollimaksu kehtestamist.

(526)

Sellegipoolest viitavad teise kasutajate ühenduse ja ühe äriühingu väited (vt põhjendus (521)), et nad ei nõustu kaebuse esitaja hinnanguga, et tollimaksu mõju on tõenäoliselt minimaalne. Lisaks hindas komisjon keskmise auto kulude suurenemist, mis oleks 24–27 eurot auto kohta (vt põhjendus (517)), ja tõenäolist mõju kodumasinatele, mida iseloomustatakse vähem olulisena vahemikus 0,63–1,43 eurot seadme kohta.

(527)

Selle alusel muutis komisjon oma üldist järeldust ja otsustas, et mõju muudele sektoritele peale terastorusektor oleks vähem oluline.

6.4.3.4.3.3.   Järeldus muude sektorite kohta peale terastorusektori

(528)

Komisjon kinnitas, et mõju kõnealustele muudele kasutajatele oleks vähem oluline kui terastorusektorile.

6.4.3.5.   Eksportivate tootjatega seotud kasutajate huvid

(529)

Kogu Brasiilia eksportiva tootja CSNi import liitu läks tema seotud Portugali tütarettevõtjale Lusosider. See äriühing töötleb selle imporditud kuumvaltsitud lehtterase enamjaolt tootmisahela järgmise etapi toodeteks, et müüa neid peamiselt Pürenee poolsaarel.

(530)

Ärakuulamisel teavitas CSN komisjoni talitusi, et tal on pooleli ühe olulise investeerimisotsuse tegemine ja et see võib mõjutada Lusosiderit, kus praegu töötab 250 inimest. Venemaa eksportiv tootja NLMK märkis, et on aja jooksul arendanud edasi oma tootmisahela järgmise etapi tegevust liidus. Sellega seoses väitis ta, et „kuumvaltsitud lehtterase suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine, mis piirab võimalusi eksportida olulist lähtematerjali Venemaalt tema ELi tehastesse, kahjustaks oluliselt NLMK suutlikkust suurendada oma tootmisahela järgmise etapi tootmist ELis“ (65).

(531)

Pärast teabedokumendi avalikustamist lisas NLMK, et „… NLMK soovib juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu riskidele, mida dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võib kaasa tuua eelkõige vääramatu jõu olukordades, piirates materjalide kättesaadavust meie emaettevõttest, kui see peaks vajalikuks osutuma“.

(532)

Pärast teabedokumendi avalikustamist paluti kolmel eksportivate tootjatega seotud kasutajal täita uurimisperioodijärgne küsimustik. Kaks neid täitsid küsimustiku täielikult, üks esitas osalise vastuse. Nende andmete alusel märkis komisjon, et nende kahe kasutaja kasumlikkus suurenes 1,81 %lt uurimisperioodil 14,10 %ni 2017. aasta esimesel kolmel kuul. Siiski leiti, et ühe äriühingu 2017. aasta esimese kolme kuu kasumlikkus sisaldas kasumit, mis oli kuumvaltsitud lehtterase uurimisperioodijärgse hinnatõusu tõttu pigem erandlikku, mitte püsivat laadi.

(533)

Lõpliku avalikustamise järel väitis kaebuse esitaja, et komisjoni viide NLMK väitele (vt põhjendus (531)) ei saa varjata asjaolu, et äriühing ei eksportinud vaatlusalusel perioodil kuumvaltsitud lehtterast oma Venemaa emaettevõtjalt.

(534)

Komisjon tunnistas, et NLMK ei eksportinud vaatlusalusel perioodil kuumvaltsitud lehtterast oma Venemaa emaettevõtjalt. Siiski tõendas NLMK, et tema kliendid nõuavad kinnitust, et NLMK-lt saadava kuumvaltsitud lehtterase tarned on alati tagatud, kaasa arvatud vääramatu jõu olukordades. Sellistel juhtudel vajab liidus asuv NLMK varutarneid oma Venemaal asuvalt emaettevõtjalt. Vastasel juhul ei oleks tal võimalik hoida oma suuremaid kliente ja jääda liidu turul konkurentsivõimeliseks.

(535)

Komisjon jõudis järeldusele, et meetmete kehtestamine ei ole ei Brasiilia eksportiva tootja CSNiga seotud Portugali tütarettevõtja Lusosideri ega Venemaa eksportiva tootja NLMKga seotud Belgia tütarettevõtja NLMK huvides.

6.4.4.   Järeldus kasutajate huvide kohta

(536)

Eespool märgitu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine on vastuolus kasutajate huvidega. Kuigi mõju terastorusektorile oleks väga tuntav, oleks mõju teistele järgtööstuse sektoritele siiski suure tõenäosusega vähem tõsine.

(537)

Pärast esimest avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et väljend „suure tõenäosusega vähem tõsine“ on toimikus olevaid tegelikke tõendeid arvestades eksitav ja ebaõige teave.

—

Esiteks koondub torusegmendis avalduv mõju selle segmendi väikesele osale, nimelt keevistorutootjatele, kes ei ole seotud liidu kuumvaltsitud lehtterase tootjatega ja otsustavad toetuda impordile.

—

Teiseks kinnitas muude sektorite lühianalüüs peale terastorusektori, et olulist mõju ei ole.

(538)

Komisjon lükkas kaebuse esitaja väited ümber järgmiselt.

—

Esiteks, nagu on juba märgitud põhjenduses (435), tarbib Marcegaglia ise aastas 2,9–4,4 miljonit tonni vaatlusalust/samasugust toodet. See tähendab, et juba ainuüksi selle ühe äriühingu arvele jääb umbes 8,5 % kuni peaaegu 13 % liidu vabaturu kogutarbimisest, nagu nähtub põhjenduses (226) esitatud tabelist. Lisaks ei tuginenud terastoruturu analüüs üksnes Marcegaglia analüüsile. Nagu on märgitud põhjenduses (8), asutasid konsortsiumi uurimise eesmärgil ajutiselt enam kui 30 kasutajat ja sõltumatut importijat, kes asusid peamiselt Itaalias. Nende hulgas on peamiselt VKEd, kuigi ka Marcegaglia oli selle konsortsiumi liige. Sellega seoses esitas konsortsium põhjenduste (17) ja (24) kohaselt märkusi ja ta kuulati ärakuulamisel ära. Nagu ilmneb põhjenduses (498) esitatud tabelist, tegid viis konsortsiumi liiget lisaks koostööd, esitades uurimisperioodijärgsed andmed. Seetõttu lükkas komisjon tagasi kaebuse esitaja väite, et torusegmendis koondub mõju selle segmendi väikesele osale.

—

Teiseks, arvestades väidet, et muudele sektoritele peale terastorusektori olulist mõju ei avaldu, viitas komisjon oma varasematele väidetele põhjenduses (524) eespool. Mõju on olemas, ehkki see on vähem oluline.

(539)

Sellegipoolest tunnistas komisjon sidususe huvides, et ta oleks pidanud ka järeldustes kasutama sõnastust „vähem oluline“, nagu põhjenduses (528) esitatud analüütilises osas. Seepärast muutis komisjon oma põhjenduses (536) esitatud varasemat järeldust järgmiselt. Eespool märgitu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine on vastuolus kasutajate huvidega. Kuigi mõju terastorusektorile oleks tuntav, oleks mõju teistele järgtööstuse sektoritele suure tõenäosusega vähem oluline.

6.5.   Järeldus liidu huvide kohta

(540)

Komisjon kaalus ja tasakaalustas ühelt poolt liidu olulise tootmisharu tugevaid huve, mida tuleb kaitsta ebaausate tavade eest, ja teiselt poolt meetmete tõenäolist negatiivset mõju kasutajatele.

(541)

Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul säilitada kasumi jätkusuutlikku taset. Sellised meetmed aitaksid liidu tootmisharul muutuda terveks ja elujõuliseks, võttes arvesse ka alates 2013. aastast kogunenud kahjumit, kusjuures erandiks on siin 2014. aastal saavutatud tagasihoidlik kasum.

(542)

Seevastu võib lõplike meetmete kehtestamine Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa suhtes avaldada ebaproportsionaalselt negatiivset mõju kasutajatele, kes sõltuvad suures ulatuses vaatlusaluse toote tarnetest. See kahjustaks nende konkurentsivõimet tootmisahela järgmise etapi turul, eelkõige torusektori puhul.

(543)

Eespool märgitu põhjal pidas komisjon selleks, et neid vastandlikke huve asjakohaselt tasakaalustada ja jõuda asjakohase järelduseni, hädavajalikuks uurida muutusi, mis on aset leidnud pärast uurimisperioodi lõppu, see tähendab pärast 2016. aasta juulit. Samuti võttis komisjon arvesse, et kuumvaltsitud lehtterase hind tõusis 2016. aasta teisel poolel märkimisväärselt, ületades 2017. aasta veebruaris piiri 500 eurot tonni eest.

(544)

Pärast teabedokumendi avalikustamist uuris komisjon veel väidet, et kuumvaltsitud lehtterase hind tõusis pärast uurimisperioodi lõppu. Lisaks innustas komisjon kasutajaid esitama lisaandmeid mitme kasutajate sektori kohta, et hinnata täpsemalt meetmete võimalikku mõju teistele järgtööstuse sektoritele peale torusektori. Samuti palus komisjon huvitatud isikutel esitada märkusi meetmete asjakohase vormi kohta.

(545)

Pärast erinevate huvitatud isikute esitatud lisaandmete kogumist jõudis komisjon järeldusele, et kuumvaltsitud lehtterase hind tõusis pärast uurimisperioodi oluliselt ja et

—

lõplikud meetmed võimaldaksid liidu tootjatel naasta jätkusuutlikul tasemel kasumi juurde. Kui meetmeid ei kehtestataks, poleks kindel, kas liidu tootmisharu suudaks muutuda piisavalt elujõuliseks, võttes arvesse ka alates 2013. aastast kogunenud kahjumit, kusjuures erandiks on siin 2014. aastal saavutatud tagasihoidlik kasum;

—

mis puudutab kasutajate huve, siis meetmete kehtestamine väärtuseliste tollimaksudena Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa suhtes mõjutaks kasutajaid (eelkõige terastorusektoris) ebaproportsionaalselt negatiivselt, mõjutades nende hindu ja tööhõivet.

(546)

Komisjon tuletas meelde põhjenduses (425) liidu tootjate kasumlikkuse kohta esitatud järeldusi, samuti uurimisperioodijärgset suurt hinnatõusu. Sellele tuginedes järeldas komisjon, et liidu huvidega on kooskõlas muuta meetmete vormi, et liidu tootjate ja kasutajate huvid oleksid selle konkreetse juhtumi puhul piisavalt tasakaalus. Seetõttu otsustas ta kehtestada väärtuselise tollimaksu, mis on piiratud minimaalse impordihinnaga, milles võetakse arvesse toorainehindade tõusu pärast uurimisperioodi, järgmistel põhjustel.

—

Ühelt poolt võimaldaks minimaalse impordihinnaga piiratud väärtuselise tollimaksu kehtestamine liidu tootjatel kahjuliku dumpingu mõjust taastuda. Piirmäära kehtestamine tegeliku minimaalse impordihinna tasemel oleks turvamehhanism, et võimaldada neil jõuda jätkusuutliku kasumini.

—

Teisest küljest peaks ülempiiri kehtestamisega tegeliku minimaalse impordihinna tasemel olema välditud ka hinnatõusu igasugune uurimisperioodijärgne negatiivne mõju, mis võib halvendada märkimisväärselt kasutajate äritegevust.

(547)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjoni järeldused on vastuolus alusmääruse artikli 21 lõike 1 kohaste nõuetega. Kui meetmed oleksid liidu tootmisharu huvides, oleks komisjon kohustatud need kehtestama, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et meetmetel on tooteid kasutavatele tööstusharudele ebaproportsionaalne mõju. Kaebuse esitaja väitel selliseid tõendeid ei ole. Lisaks väitis ta, et komisjon pidas esmatähtsaks väikese kasutajate alarühma (st teatavate terastorutootjate) huve ega arvestanud erinevaid huvisid tervikuna. Üldisemalt väitis ta, et liidu huve käsitlevates eeskirjades nähakse ette üksnes meetmete kehtestamine või kehtestamata jätmine. Teisisõnu on tegemist lihtsa jah-või-ei-otsusega.

(548)

Komisjon lükkas need punktid tagasi kui õiguslikult eksitavad ja selgitas, kuidas toimub tavaliselt alusmääruse artikli 21 kohane liidu huvide hindamine.

—

Kui meetmed on liidu tootmisharu huvides, on komisjon kohustatud need kehtestama, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et meetmetel on tooteid kasutavatele tööstusharudele, importijale, tarbijatele või muudele otseselt mõjutatud isikutele ebaproportsionaalne mõju. Viimasel juhul ei tohiks meetmeid üldse kehtestada. Praeguses uurimises ei ole aga tegu kummagi stsenaariumiga.

—

Pigem osutasid kättesaadavad tõendid selgelt asjaolule, et kõige olulisema vaatlusalust toodet kasutava sektori (st terastorusektor, mille arvele jääb umbes 32 % kuumvaltsitud lehtterase kogutarbimisest, vt põhjendus (483)) kasutajad võivad saada ebaproportsionaalset kahju, kui väärtuseline tollimaks kehtestataks, võttes samuti arvesse kuumvaltsitud lehtterase hinna tõusu pärast uurimisperioodi.

—

Selle stsenaariumi puhul võib komisjon kohandada meetme vormi, et leida sobiv tasakaal konkureerivate huvide vahel. Sellega seoses pöörati erilist tähelepanu vajadusele ühelt poolt kaitsta liidu tootmisharu ebaausate kaubandustavade eest ja teiselt poolt piirata samal ajal meetmete tõenäolist negatiivset mõju kasutajatele (eelkõige terastorutootjatele), kahjustamata meetme tõhusust.

(549)

Seepärast ei uurinud komisjon mitte ainult asjaomaseid abstraktseid huvisid, vaid nagu tavaliselt, ka tõenäolisi konkreetseid tagajärgi asjaomastele äriühingutele. Eurofer, kes oli minimaalse impordihinna vastu, kirjutas nii kaubandusvolinikule kui ka Euroopa Komisjoni presidendile: „Isegi kui minimaalne impordihind oleks tootmiskulust suurem, muutuks see meie tootmisharu kasumlikkuse piirmääraks nüüd, kus me hakkame taastuma mitme aastakümne raskeimast kriisist.“ (66)

(550)

Komisjoni arvates kinnitas see avaldus pigem tema seisukohta, et liidu huvides oli kehtestada väärtuseline tollimaks üksnes allpool minimaalset impordihinda. Kuigi minimaalne impordihind leevendaks konkreetset ohtu, et mõningad torutootjad, sealhulgas paljud VKEd, hakkaksid kahjumit teenima, näib, et kaebuse esitaja jaoks on minimaalsest impordihinnast tulenev kahju takistuseks suurematele kasumimarginaalidele taastumisperioodil, mil ta juba saab sihttaset ületavat kasumit.

(551)

Pärast lõplikku avalikustamist taotles konsortsium, et käesolev uurimine lõpetataks liidu huvide kaalumise alusel. Ta väitis sellega seoses, et mis tahes vormis dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldaks kahjulikku mõju sõltumatute kasutajate majanduslikule elujõulisusele järgmistel põhjustel.

—

Liidu kuumvaltsitud lehtterase turgu iseloomustab oligopoolne struktuur, kus peaaegu 90 % kuumvaltsitud lehtterasest toodavad ja tarnivad – nii tootmisharusisesel kui ka vabaturul – mõned vertikaalselt integreeritud tootjad.

—

Arvestades nende vertikaalset integreeritust, on liidu tootjad samal ajal kuumvaltsitud lehtterase tootjad ja töötlejad (kasutajad). See tähendab, et sõltumatud kasutajad on ühtaegu nii liidu mõne võimsa tootja kliendid kui ka konkurendid.

(552)

Komisjon lükkas ka selle taotluse tagasi. Nagu on märgitud põhjenduses (548), pöörati erilist tähelepanu vajadusele ühelt poolt kaitsta liidu tootmisharu ebaausate kaubandustavade eest ja teiselt poolt piirata meetmete tõenäolist negatiivset mõju kasutajatele (eelkõige terastorutootjatele). Selle huvide tasakaalu puhul on konsortsiumi märkusi juba nõuetekohaselt arvesse võetud.

(553)

Kõigil neil põhjustel kinnitas komisjon oma otsust kehtestada väärtuseline tollimaks, mis on piiratud minimaalse impordihinnaga (vt põhjendus (546)).

7.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase (kahjumarginaal)

7.1.1.   Sihthind

(554)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju. Vastavalt kohtupraktikale on sihthind selline hind, mida liidu tootmisharu võiks põhjendatult saada tavapärastes konkurentsitingimustes neljast riigist pärit dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Sihthinna arvutamiseks leitakse samasuguse toote tootmiskulud ja lisatakse kasumimarginaal, mille liidu tootmisharu võiks tavapärastes konkurentsitingimustes dumpinguhinnaga impordi puudumisel mõistlikult saavutada.

(555)

Mis puudutab taotletava kasumimarginaali määramist, siis kajastavad vaatlusaluse perioodi andmed ainult kahjumit, välja arvatud 2014. aasta, mil saavutati väike kasum, mida ei peetud asjakohaseks sellise mõistliku kasumimarginaali kindlaksmääramisel, mis on saavutatav dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Nagu on märgitud põhjenduses (341), oleks liidu tootmisharu võinud saada 2014. aastast alanud turu taastumisest rohkem kasu. Ent madala hinnaga import suurenes järk-järgult ja laiendas turuosa liidu tootmisharu arvelt. Impordi kestvat survet hakati täielikult tundma alates 2015. aasta teisest poolest ehk uurimisperioodi algusest.

(556)

Kaebuse esitaja palus kaebuses, et komisjon kasutaks mõistliku mittekahjustava kasumimarginaalina 12,9 % käibest. See oli keskmine kasum enne müügi maksustamist, mida kasutati varasema, 2000. aasta olulise kahju juhtumis, mis puudutas sama vaatlusalust toodet (67).

(557)

Komisjon leidis, et see kasumimarginaal ei olnud sobiv ja seetõttu ei saanud seda kasutada, sest nimetatud juhtum pärineb 2000. aastast ning enam kui 15 aasta taguseid andmeid ei saa enam esindavaks pidada, arvestades tehnoloogilisi ja rahalisi muutusi, mis on liidu tootmisharus sellest ajast aset leidnud.

(558)

Samuti palus komisjon kuuel valimisse kaasatud liidu tootjal esitada nende algse küsimustiku vastustes andmeid samasuguse toote kasumlikkuse kohta, kui seda müüdi liidu vabaturul alates 2007. aastast kuni uurimisperioodini. Komisjon leidis, et ükski neist aastatest ei ole (ei eraldi võttes ega koos) taotletava kasumimarginaali määramiseks esindav järgmistel põhjustel.

—

Esiteks täheldas komisjon, et vaatlusaluse perioodi kasumlikkust käsitlevaid andmeid ei saa pidada taotletava kasumimarginaali arvutamise asjakohaseks võrdlusaluseks, sest Hiinast ja neljast riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu 2015. aastal ja edaspidi ei kehtinud tavapärased konkurentsitingimused. Lisaks, nagu märgitakse Hiinast pärit kuumvaltsitud lehtterase importi käsitleva lõpliku määruse (68) põhjenduses 133, ei saa aastaid 2012–2014 käsitleda tavapäraste konkurentsitingimustega aastatena euroala võlakriisi tagajärgede ning terase nõudluse vähenemise tõttu 2012. aastal.

—

Teiseks erineb kasumlikkus oluliselt igal aastal, mis eelneb 2012. aastale. Seega ei saa pidada esindavaks ei üksikut aastat ega ka mitut aastat koos. Näiteks mindi analüüsis tagasi aastani 2007 tagamaks, et arvesse võetakse vähemalt üht aastat enne finants- ja majanduskriisi algust. 2007. ja 2008. aasta olid aga erakordselt positiivsed, samal ajal kui järgmisi aastaid mõjutas 2009. aasta finantskriis ja seega ei esinda ka need tavapäraseid tingimusi.

(559)

Seepärast käsitles komisjon ka sama tootmisharu teist toodet, raskplaati. Selles kontekstis viitas komisjon komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/336 (69) põhjendusele 202, kus ta kinnitas oma määruses (EL) 2016/1777 (70) esitatud järeldust, milles kasutati 7,9 % kasumit. Selles vallas on olemas vähemalt kaks ühist tunnust: esiteks toodetakse mõlemat toodet samas tootmisharus ja teiseks on need mõlemad kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata tooted.

(560)

Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, liites 7,9 % suuruse kasumimarginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil.

(561)

Pärast lõplikku avalikustamist leidis kaebuse esitaja, et 7,9 % taotletav kasumimarginaal on liiga väike: ta väitis, et komisjon peaks kasutama 2008. aastal saavutatud kasumit (st 14,4 % taotletavat kasumimarginaali), sest komisjon kontrollis kümne aasta kasumlikkuse andmeid, sealhulgas aastal 2008, mis oli finantskriisi puhkemisele eelnenud aasta. Lisaks väitis ta, et sihtkasumi kindlaksmääramise alternatiivne meetod on kasutada varasemast kuumvaltsitud lehtterastooteid käsitlevast uurimisest pärit andmeid (aastal 2000, kui saavutati kasumimarginaal 12,9 %). Veel leidis ta, et komisjon ei põhjendanud üldse vastuolusid Hiinat käsitleva juhtumi käsitlusviisiga, mille puhul kasutati 7 % taotletavat kasumimarginaali. Lõpuks väitis ta, et kuumvaltsitud lehtterasega seotud kasumi väljajätmine teise toote kasuks on vastuolus varasema tavaga. Selles kontekstis viitab ta sarrusvarraste juhtumile, kus „komisjon täheldab, et konkreetset vaatlusalust toodet käsitlevad kasumlikkuse andmed pakuvad täpsemat võrdlusalust kui muude terastoodete või üldiselt terasesektori kasumlikkuse andmed“.

(562)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Nagu on selgitatud põhjenduses (558), osutus 2008. aasta ülimalt positiivseks aastaks ja seega ei esinda see tavapäraseid tingimusi. Pealegi on 2000. aastal saavutatud kasumimarginaal praegusel juhul liiga ammune, et kujutada endast mõistlikku alternatiivi. Isegi ebatõenäolise eelduse korral, et liidus ei ole pärast 2000. aastat aset leidnud mingeid tehnoloogilisi ega rahanduslikke muutusi, on liikmesriikide arvu kasvu tõttu aastatel 2000–2016 pärast 2000. aastat vähemalt liidu turu suurus mõnevõrra muutunud. Lisaks põhines Hiinat käsitlevas juhtumis kasutatud taotletav kasumimarginaal selles kahju ohu juhtumis tulevikuanalüüsil ja võiks olla veelgi väiksem.

(563)

Konsortsium väitis omakorda, et 7,9 % taotletava kasumimarginaali kasutamine ei ole realistlik ja see on liiga suur järgmistel põhjustel.

—

Kuigi nii kuumvaltsitud lehtterast kui ka raskplaati toodetakse tõepoolest samas tootmisharus ja mõlemad on kuumvaltsitud, tuleb märkida, et nende kahe toote füüsikalised omadused on erinevad.

—

Raskplaadi juhtumile toetudes tunnistas komisjon kaudselt, et 2011. aastal saavutatud kasumimarginaali saab otstarbekalt kasutada kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamiseks. Seetõttu tekib küsimus, miks ei kasutanud komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit kuumvaltsitud lehtterase importi käsitlenud samaaegses uurimises liidu tootmisharu jaoks kindlaksmääratud 2011. aasta kasumimarginaali, mis oli 3,11 %. Sobivam oleks olnud valida kasumimarginaal, mis on seotud täpselt samasuguse tootega nagu käesolevas uurimises vaadeldav toode.

(564)

Eksportiv tootja CSN esitas sarnase märkuse ja palus komisjonil kasutada 2011. aastal saavutatud kasumimarginaali 3,11 %, sest see kajastas täpselt sama määratlusega toote puhul saadud kasumit. Igal juhul väitis CSN, et käesolevas uurimises ei tohiks liidu tootmisharu mõistlikku kasumimarginaali seada kõrgemale tasemele kui 5 %.

(565)

Lisaks märkis Ukraina eksportiv tootja Metinvest, et 7,9 % taotletav kasumimarginaal on liiga suur, väites, et kuumvaltsitud lehtterasel ja raskplaadil on erinevad füüsikalised omadused. Tema peamine argument oli see, et raskplaatide segmendil on suurem kasumimarginaal tänu kõrgemale müügihinnale kui kuumvaltsitud lehttoodetel, mille hind on üldiselt madalam ja millel on seepärast ka väiksem kasumlikkus. Sarnase märkuse esitas Iraani eksportiv tootja Mobarakeh Steel Company, väites, et 7,9 % taotletav kasumimarginaal on terasetööstuse praeguses majanduslikus olukorras ebarealistlikult suur. Lisaks sellele märkis Brasiilia eksportiv tootja Usiminas ka, et 7,9 % taotletav kasumimarginaal on ebarealistlikult suur ja ebaseaduslikult paisutatud.

(566)

Nagu on märgitud põhjenduses (558), ei saa kuumvaltsitud lehtterase 2011. aastal saavutatud kasumimarginaali kasutada, sest tol aastal mõjutas kuumvaltsitud lehtterase turgu endiselt tugevasti 2009. aasta majandus- ja finantskriis ning seega ei saa seda pidada esindavaks. Seepärast kasutas komisjon põhjenduses (559) kirjeldatud põhjustel sarnase tootmisharu teise toote, nimelt raskplaadi taotletavat kasumimarginaali. Järelikult ei esine komisjoni tavapraktika kõrvalejätmist ega vastuolu sellega.

(567)

Mis puudutab väidet, et raskplaadi kõrgem müügihind võrreldes kuumvaltsitud lehtterase hinnaga toob automaatselt kaasa suurema kasumlikkuse, siis märkis komisjon, et kasumlikkust ei määra mitte ainult müügihind, vaid palju muid muutujaid (näiteks pakkumine ja nõudlus, defitsiit ja kantud kulud). Vastuseks väitele komisjoni kaudse nõustumise kohta sellega, et 2011. aasta kasumit võib pidada mõistliku võrdlusalusena vastuvõetavaks, märkis komisjon järgmist. Esiteks, kuigi raskplaat ja kuumvaltsitud lehtteras kuuluvad samasse tootmisharusse, see tähendab terasesektorisse, on nende toodete turud erinevad ja nende taastumine majandus- ja finantskriisist ei toimunud samas tempos. Tõepoolest ei leidnud komisjon uurimise ajal ühtegi tõendit, et need kaks tööstusharu oleksid taastunud kõrvuti, ja samuti ei esitanud huvitatud isikud sellekohaseid tõendeid. Teiseks märkis komisjon raskplaate käsitleva määruse (EL) 2016/1777 (71) põhjenduses 221, et liidu tootmisharu saavutatud kasumlikkus alates 2009. aastast suurenes, kuid ei välistanud, et majandus- ja finantskriisi väike või väheoluline mõju oli olemas veel 2011. aastalgi. Arvestades kasumlikkuse kasvusuundumust ning majandus- ja finantskriisi kahanevat mõju raskplaatide turule, leidis komisjon seetõttu, et 2011. aastal saavutatud kasumlikkus oli mõistlik. Mis puudutab käesolevat uurimist, siis järgis liidu tootmisharu taastumine teistsugust suundumust kui see, mida täheldati raskplaate käsitlenud uurimises. Kuigi praeguse uurimise puhul hakkas kasumlikkus 2010. aastal taastuma ja kerkis 2009. aasta tasemest kõrgemale, vähenes see taas 2011. aastal. Seetõttu ei saa järeldada, et liidu tootmisharu taastus finantskriisist 2011. aastaks või hakkas sellest aastast alates taastuma või et 2011. aastaks saavutatud kasumlikkuse taset peeti mõistlikuks samamoodi nagu raskplaatide uurimisel täheldatud kasumlikkust.

(568)

Peale selle märkis komisjon, et kasum, mille liidu tootmisharu saavutas ajavahemikul 2017. aasta jaanuarist märtsini (vt põhjendus 425), oli suurem kui 7,9 % taotletav kasumimarginaal. Seepärast leidis ta, et praeguses majanduskeskkonnas ei ole see taotletav kasumimarginaal ebarealistlikult suur.

7.1.2.   Alusmääruse artikli 2 lõike 9 analoogiale tuginemine kahjumarginaali arvutamisel

(569)

Kui eksportiv tootja müüs vaatlusalust toodet seotud importijate kaudu, arvutati ekspordihind esimesele sõltumatule kliendile edasimüügi hinna põhjal, mida on nõuetekohaselt kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. See kohandus koosnes importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kuludest, mis saadi seotud importija müügi-, üld- ja halduskulude ja 2 % mõistliku kasumiosa lahutamise teel, (72) millele liideti seejärel impordijärgsed kulud (4. veerg).

(570)

Pärast teabedokumendi avalikustamist ja lõplikku avalikustamist vaidlustas Venemaa MMK Group komisjoni meetodi, millega kohaldati analoogia alusel alusmääruse artikli 2 lõiget 9. Ta väitis, et selline kohaldamine on vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 9 endaga ja et hindamises on tehtud ilmne viga. Samuti väitis ta, et selline meetod põhjustab ülemäärase tollimaksu sissenõudmise. Lisaks väitis Iraani eksportiv tootja Mobarakeh Steel Company, et see meetod on vastuolus alusmääruse artikli 1 lõikega 1 ja liidu kohtute praktikaga ning et see ei võimalda imporditud ja omamaise tootmisharu tooteliikide hindu õiglaselt võrrelda. Pärast lõplikku avalikustamist esitasid Venemaa eksportiv tootja PAO Severstal, Iraani eksportiv tootja Mobarakeh Steel Company ja Ukraina eksportiv tootja Metinvest sarnased märkused.

(571)

Esiteks on kahjumarginaali arvutamise eesmärk teha kindlaks, kas dumpinguhinnaga impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) madalama tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. See hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mida peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu hinnaga tehasest hankimise tasandil. Seotud importijate kaudu toimuva eksportmüügi puhul arvutatakse ekspordihind esimesele sõltumatule kliendile – analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava meetodiga – edasimüügi hinna alusel, mida on kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu element ja nimetatud artikkel on ainus alusmääruse artikkel, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks, on selle artikli kohaldamine analoogia alusel õigustatud.

(572)

Teiseks leidis komisjon, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste jaoks vajaliku impordihinna kehtestamist ei peaks mõjutama see, kas eksport toimub liidu seotud või sõltumatutele ettevõtjatele. Komisjoni kasutatud meetoditega tagatakse, et mõlema olukorda käsitletakse võrdselt ühtemoodi. Teisisõnu ei ole kahjumarginaali arvutamise eesmärk mitte mõõta, mil määral põhjustab seotud importijate müük liidu tootjatele kahju, vaid selgitada välja, kas eksportivate tootjate eksport avaldab hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi kaudu sellist kahjulikku mõju liidu tootjate hindadele. Seetõttu on asjakohane arvesse võetav hind see, millega müüakse vaatlusalust toodet liitu, mitte see, millega importivad tootjad müüvad imporditud materjale liidus edasi.

(573)

Kolmandaks kohaldati Ukraina importiva tootja Metinvest puhul artikli 2 lõiget 9 üksnes väikese osa suhtes kogumüügist. Nagu märgitakse Metinvesti puudutavas avalikustamise eridokumendis, kasutati artikli 2 lõiget 9 ainult tema müügi puhul, mis toimus liidus seotud kauplejate kaudu. Iraani eksportiva tootja Mobarakeh Steel Company suhtes aga artikli 2 lõiget 9 vastupidiselt avalikustamise eridokumendis kirjeldatule ei kohaldatud.

(574)

Seepärast järeldas komisjon, et kasutatud lähenemisviis oli täpne, ja lükkas need väited tagasi.

7.1.3.   Impordijärgsete kulude tase

(575)

Pärast teabedokumendi avalikustamist vaidlustasid kaks eksportivat tootjat impordijärgsete kulude taseme ja väitsid, et 7 eurot tonni eest on liiga vähe. Esiteks leidis Venemaa eksportiv tootja NLMK, et impordijärgsete kulude tase peaks olema vähemalt 40 eurot tonni eest. Teiseks väitis Ukraina eksportiv tootja Metinvest, et see tase peaks olema vähemalt 9,44 eurot tonni eest, mis väidetavalt kujutab endast Ukraina eksportiva tootja liidus asuva nelja seotud üksuse impordijärgsete kulude kaalutud keskmist. Pärast lõplikku avalikustamist väitis ka Brasiilia eksportiv tootja Usiminas, et impordijärgseid kulusid alahinnati ja need põhinesid valikulistel andmetel.

(576)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Komisjon määras impordijärgsed kulud kindlaks ühe endast teada andnud sõltumatu importija juures kontrollitud teabe analüüsi alusel. Pealegi ei esitanud Brasiilia eksportiv tootja Usiminas ühtegi lisapõhjendust selle kohta, miks ta pidas impordijärgseid kulusid alahinnatuks.

7.1.4.   Pärast lõplikku avalikustamist saadud muud märkused

(577)

Ukraina eksportiv tootja Metinvest nõudis pärast teabedokumendi lõplikku avalikustamist olulise füüsikalise tunnuse kohandamist. Ta kordas oma nõudmist pärast lõplikku avalikustamist. Eelkõige väitis ta, et enamik Metinvesti tehastes toodetud rullidest kaalub 8 ja 12 tonni, end liidu tootmisharu standard on pigem 24 tonni. See asjaolu tingis läbirääkimiste käigus Metinvesti jaoks olulisi ja tuntavaid hinnakärpeid, mille kohta ta esitas tõendid ja mille jaoks ta taotles nüüd kohandamist.

(578)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmisel põhjusel. Metinvesti asjaomastesse tootmisüksustesse tehti kontrollkäike 17.–25. novembril 2016 ja 25.–27. jaanuaril 2017. Nende kontrollkäikude ajal seda nõuet kordagi ei esitatud ega tõendatud. Füüsikalisi omadusi käsitlev nõue laekus seega liiga hilja ja see esitati alles pärast teabedokumendi lõplikku avalikustamist (2. mai 2017). Seda ei saanud seostada ka ühegi kontrollitud tõendiga. Järelikult ei olnud see kontrollitav. Lisaks kajastuvad eri tooteliikide eriomadused niinimetatud toote kontrollnumbrites, mida kasutati uurimise alguses müügi- ja kuluaruannetes. Kui Metinvestil oli probleeme eri tooteliikide kindlaksmääramisega (toote kontrollnumbrite tõlgendamisega), oleks ta loogiliselt võttes pidanud selle nõude esitama uurimise alguses. Peale selle tuleb märkida, et üle 99 % kõigist tooteliikidest, mida müüs liidus Ukraina eksportiv tootja, valmistasid ja müüsid ka liidu tootjad. Seega ei saa seda nõuet rahuldada.

(579)

Iraani eksportiv tootja Metinvest palus komisjonil teatavad tooteliigid (mille toote kontrollnumbrid kuuluvad 13. rühma) kahjumarginaali arvutusest välja jätta, sest need moodustavad tooteliikide jääkrühma, kuhu kuuluvad kõik teraseklassid, mis erinevad numbritega 01–12 tähistatud rühmadest. Selle tulemusena sisaldab see jääkrühm väga suures valikus tooteid.

(580)

Komisjon leidis, et sõltumata sellest, kas vaatlusalune toode kuulub 13. rühma või ei, on see määratletud kui teatav rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstoode, mis on rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata. Järelikult hõlmab toote määratlus kindlapiirilist toodet. Samuti leiti, et kõigil vaatlusaluse toote liikidel on kaks peamist põhikasutusala, nagu on märgitud põhjenduses (41).

7.1.5.   Lõplikud kahjumarginaalid

(581)

Kuna muud märkused kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta puudusid, on lõplikud kahjumarginaalid järgmised.

Riik

Äriühing

Kahjumarginaal

Brasiilia

ArcelorMittal Brasil S.A. ja Aperam Inox América do Sul S.A.

20,2 %

 

Companhia Siderúrgica Nacional

15,7 %

 

Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A.

17,5 %

Iraan

Mobarakeh Steel Company

34,0 %

Venemaa

Novolipetsk Steel

26,1 %

 

Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron Steel Works (PJSC MMK)

44,0 %

 

PAO Severstal

42,4 %

Ukraina

Metinvest Group

35,5 %

7.2.   Lõplikud meetmed

(582)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta komisjonis tehtud lõplikke järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(583)

Dumpinguvastaste meetmete vorm võib olla erinev. Kuigi komisjoni valikuvabadus meetmete vormi valimisel on suur, jääb peamiseks eesmärgiks kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamine. Kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga kehtestati väärtuseline tollimaks suuruses 5,3–33 % järgmiselt.

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal

Kahjumarginaal

Väärtuseline dumpinguvastane tollimaks

Brasiilia

ArcelorMittal Brasil S.A ja Aperam Inox América do Sul S.A.

16,3 %

20,2 %

16,3 %

 

Companhia Siderúrgica Nacional

73,0 %

15,7 %

15,7 %

 

Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A.

65,9 %

17,5 %

17,5 %

Iraan

Mobarakeh Steel Company

17,9 %

34,0 %

17,9 %

Venemaa

Novolipetsk Steel

15,0 %

26,1 %

15,0 %

 

Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron Steel Works (PJSC MMK)

33,0 %

44,0 %

33,0 %

 

PAO Severstal

5,3 %

42,4 %

5,3 %

Ukraina

Metinvest Group

19,4 %

35,2 %

19,4 %

(584)

Nagu on märgitud põhjenduses (546), on asjakohane meetmete vormi muuta. Juhtumi konkreetsete asjaolude põhjal leidis komisjon, et käesoleval juhul oleks meetmete kõige asjakohasem vorm väärtuseline tollimaks, mis on piiratud minimaalse impordihinnaga, milles võetakse arvesse toorainehindade tõusu pärast uurimisperioodi.

—

Ühelt poolt võimaldaks minimaalse impordihinnaga piiratud väärtuselise tollimaksu kehtestamine liidu tootjatel kahjuliku dumpingu mõjust taastuda. Piirmäära kehtestamine tegeliku minimaalse impordihinna tasemel oleks turvamehhanism, et võimaldada neil jõuda jätkusuutliku kasumini.

—

Teisest küljest peaks ülempiiri kehtestamisega tegeliku minimaalse impordihinna tasemel olema välditud ka hinnatõusu igasugune uurimisperioodijärgne negatiivne mõju, mis võib halvendada märkimisväärselt kasutajate äritegevust. Pealegi hoiaks see ära tõsised tarnehäired liidu turul.

(585)

Kui import toimub CIF-hinnaga liidu tollipiiril, mis on kehtestatud minimaalse impordihinnaga võrdne või sellest suurem, siis ei tule tollimaksu maksta. Kui imporditakse hinnaga, mis jääb alla minimaalse impordihinna, peaks lõplik tollimaks võrduma kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahega liidu tollipiiril. Mitte mingil juhul ei tohiks tollimaks olla suurem kui käesoleva määruse põhjenduses (583) ja artiklis 1 sätestatud väärtuseline tollimaksumäär.

(586)

Seega, kui imporditakse hinnaga alla minimaalse impordihinna, tuleb tasuda kas kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahe liidu tollipiiril või kohaldatava minimaalse impordihinna ja põhjenduse (583) tabeli viimases veerus esitatud väärtuselise tollimaksumäära vahe olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

(587)

Minimaalse impordihinna tõhusaks kohaldamiseks ja uurimise ajal kogutud teabe alusel otsustas komisjon kehtestada kõigi vaatlusaluse toote liikide jaoks ühe minimaalse impordihinna.

(588)

Sellise minimaalse impordihinna arvutamiseks võeti arvesse

—

esiteks mõlemat kindlakstehtud dumpingumarginaali ja liidu tootmisharu uurimisperioodil kantud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksusummat (esimene etapp, minimaalne impordihind põhines ainult uurimisperioodi andmetel);

—

teiseks toorainehinna tõusu pärast uurimisperioodi (teine etapp, kohandatud minimaalne impordihind).

(589)

Esimeses etapis on uurimisperioodi andmetel põhinev minimaalne impordihind võrdne kaalutud keskmisega järgmisest:

—

kui tollimaksu aluseks on kahju kõrvaldamist võimaldav tase: liidu tootjate tootmiskulu uurimisperioodil ja kahe Brasiilia eksportiva tootja (CSN ja Usiminas) puhul kasum (7,9 %) ning

—

kui tollimaksu aluseks on dumpingumarginaal: normaalväärtus, sealhulgas transport (et saada CIF-hind liidu tollipiiril) kõigi teiste eksportivate tootjate puhul.

Komisjoni meetod, mida kasutati minimaalse impordihinna arvutamiseks esimeses etapis, oli sama mis hiljutises suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste terasetoodete juhtumis kasutatud meetod (73). Nagu iga dumpinguvastase uurimise puhul, kogus komisjon uurimisperioodi kohta andmeid, mida kontrolliti, et teha kindlaks normaalväärtused tooteliigiti ja liidu tootmisharu mittekahjustavad sihthinnad, samuti tooteliigiti. Liidu tootmisharu sihthinnad koosnesid tootmiskuludest, millele lisati mõistlik kasum. Esimeses etapis põhines minimaalne impordihind otseselt uurimisperioodi kontrollitud andmetel. Lisaks võeti arvesse väiksema tollimaksu reeglit. Kui väärtuselise tollimaksu aluseks oli dumpingumarginaal, kasutati minimaalse impordihinna arvutamiseks normaalväärtusi, millele lisati transpordikulud, et saada CIF-hind liidu tollipiiril. Kui väärtuseliste tollimaksu aluseks oli kahju kõrvaldamist võimaldav tase, kasutati liidu tootmisharu mittekahjustavat sihthinda. Minimaalsed impordihinnad arvutati seejärel kasutatud normaalväärtuste ja mittekahjustavate sihthindade kaalutud keskmisena. Kaalutegur määrati kindlaks nende äriühingute, kelle puhul väärtuselise tollimaksu aluseks on dumpingumarginaal, ja nende äriühingute, kelle puhul väärtuselise tollimaksu aluseks on kahju kõrvaldamise tase, liitu suunatud impordi mahu proportsiooni alusel. Minimaalne impordihind on eri tooteliikide hindade (normaalväärtus ja sihthinnad) kaalutud keskmine.

(590)

Teises etapis võrreldi seda minimaalset impordihinda seejärel

—

kuumvaltsitud lehtterase uurimisperioodijärgsete müügihindadega liidu turul. Andmed nende hindade kohta saadi teabedokumendi avalikustamise järgse uurimise käigus kasutajatelt ja liidu tootmisharult, nagu on selgitatud põhjenduses (29). Uurimisel ilmnes, et kokkuvõttes oli uurimisperioodi andmetel põhinev minimaalne impordihind uurimisperioodijärgsetest müügihindadest väiksem ja sellisel juhul tollimaksu ei maksta. Seda uurimistulemust kinnitasid liidu tootmisharu ja mitu kasutajat;

—

kuumvaltsitud lehtterase tooraine (mida on vaja kuumvaltsitud lehtterase tootmiseks) hindadega liidu turul pärast uurimisperioodi. Selles kontekstis väitis kaebuse esitaja, et üksnes uurimisperioodi andmetel põhinev minimaalne impordihind kehtestataks liiga madalal tasemel ning oleks ebatõhus ja ebasobiv, arvestades et hinnad hakkasid pärast uurimisperioodi enneolematult madalalt tasemelt ülespoole tõusma. Peale selle väitis kaebuse esitaja, et aastate jooksul on toorainekulud olnud turul väga volatiilsed ja et toorainehinnad langesid uurimisperioodil märgatavalt (74). Komisjon uuris kuumvaltsitud lehtterase tootmiseks vajaliku tooraine, eelkõige koksisöe ja rauamaagi hindade volatiilsust. Ta tegi kindlaks, et pärast uurimisperioodi tõusid märkimisväärselt eelkõige koksisöe hinnad.

(591)

Seda arvestades arvutas komisjon välja, et kui võrrelda kuumvaltsitud lehtterase tootmiskulusid uurimisperioodil ja ajavahemikul 2017. aasta märtsist maini, suurenesid need 116 euro võrra tonni eest.

—

Kui see tootmiskulude kogukasv 116 eurot tonni eest pandaks täielikult tooraine kogukulude suurenemise arvele, oleks kõige tõenäolisem tulemus toorainekulu suurenemise osa ülehindamine tootmiskulude kogukasvus. Pigem on tõenäoline, et ka muud tootmiskulud (näiteks elektri- ja tööjõukulud) suurenesid.

—

Kui teisest küljest pandaks see tootmiskulude kogukasv 116 eurot tonni eest võrdselt kõigi tootmiskulu eri komponentide arvele, tähendaks see, et toorainekulu suurenemise arvele läheks ainult 63 eurot tonni eest. Tõenäoliselt oleks selle tulemuseks toorainekulu suurenemise osa alahindamine tootmiskulude kasvus, sest üldiselt eeldatakse, et tooraine, eelkõige koksisöe kulude suurenemine on olnud pärast uurimisperioodi peamine tootmiskulude kasvu põhjustaja.

Kõigil neil põhjustel on toorainehinna tõusust tingitud tootmiskulude suurenemist usaldusväärselt kirjeldav arv 63–116 eurot, mille tulemusena lisandub 89,50 eurot tonni eest.

(592)

Selle metoodika abil kohandati uurimisperioodi andmetel põhinevat minimaalset impordihinda uurimisperioodijärgse toorainehinna tõusu alusel ja see määrati lõpuks kindlaks järgmisel tasemel.

Asjaomased riigid

Tootevalik

Minimaalne impordihind

(eurodes toote netokaalu tonni kohta)

Brasiilia, Iraan, Ukraina ja Venemaa

Kõik tooteliigid

472,27 eurot

(593)

Kaebuse esitaja (75) esitas märkused selle kohta, miks ei saa selliseid meetmeid nagu minimaalne impordihind pidada selles juhtumis arvestatavaks valikuks.

—

Esiteks ei saavutaks minimaalne impordihind soovitud mõju, sest see põhineks erakordselt madalatel hindadel, mis valitsesid uurimisperioodil.

—

Teiseks kõikusid kuumvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks kasutatud peamiste toorainete hinnad.

—

Kolmandaks on praeguse uurimisega seotud asjaolud väga erinevad võrreldes teiste hiljutiste uurimistega (nagu Hiinast, Jaapanist, Koreast, Venemaalt ja USAst pärit suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitlevad uurimised) (76), kus komisjon kehtestas minimaalse impordihinna.

—

Neljandaks ei tooks uurimisperioodi hindade tasemel kehtestatud minimaalne impordihind tootmisharule mingit kergendust isegi juhul, kui kuumvaltsitud lehtterase hinnad veelgi langeksid.

—

Viiendaks näitavad kogemused varasemate juhtumitega, kus kehtestati minimaalne impordihind, et minimaalsest impordihinnast on lihtne kõrvale hoida või selle mõju leevendada.

—

Kuuendaks ei ole praeguse juhtumi puhul minimaalset impordihinda vaja, sest liidus on tohutul hulgal vaba tootmisvõimsust.

(594)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Ta märkis, et kaebuse esitaja märkus põhines ajakirjandusartiklil, (77) mis ei kajastanud tegelikku meedet, mille komisjon sobivana välja valis. Tõepoolest ei kehtestanud komisjon uurimisperioodiaegsete kuumvaltsitud lehtterase hindade alusel minimaalset impordihinda, nagu kaebuse esitaja kirjeldas, vaid hoopis väärtuselise tollimaksu, mis on piiratud minimaalse impordihinnaga, milles võetakse arvesse toorainehindade tõusu pärast uurimisperioodi. Eelkõige esitab komisjon vastuseks kaebuse esitaja mitmele väitele järgmised tähelepanekud, mis on märgitud põhjenduses (593).

—

Esiteks peaks tegeliku minimaalse dumpinguhinnaga piiratud väärtuselise tollimaksu tasemel tollimaksu kehtestamine võimaldama liidu tootjatel kahjuliku dumpingu mõjust taastuda ja pakkuma neile turvamehhanismi.

—

Teiseks tunnistas komisjon, et kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamiseks kasutatava peamise tooraine hinnad kõiguvad, ja võttis seetõttu minimaalse impordihinna arvutamisel arvesse toorainehindade tõusu pärast uurimisperioodi.

—

Kolmandaks märkis komisjon, et praeguse uurimisega seotud asjaolud ei erine kuigi palju teiste hiljutiste uurimistega (nagu Hiinast, Jaapanist, Koreast, USAst ja Venemaalt pärit suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitlevad uurimised) (78). Mõlemat juhtumit iseloomustasid vaatlusaluse toote ja samasuguse toote märkimisväärne hinnatõus pärast uurimisperioodi.

—

Neljandaks, mis puudutab väidet, et uurimisperioodi hindade tasemel kehtestatud minimaalsed impordihinnad ei too tootmisharule mingit kergendust juhul, kui kuumvaltsitud lehtterase turuhinnad uuesti langevad, kordas komisjon, et kui hinnad langevad allapoole minimaalset impordihinda, siis väärtuselist tollimaksu sisse ei nõuta (kuni minimaalse impordihinna tasemeni).

—

Viiendaks tunnistas komisjon, et teatav mõjude leevendamise või kõrvalehoidmise oht on olemas. Et kõrvalehoidmisohtu vähendada, peavad eksportivad tootjad, kes soovivad saada minimaalset impordihinda, esitama seepärast liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuetele. Importtooteid, millele ei ole sellist arvet lisatud, tuleks maksustada väärtuselise tollimaksuga, mida kohaldatakse kõnealuse eksportiva tootja suhtes kooskõlas käesoleva määruse artikliga 1.

—

Kuuendaks tuletas komisjon meelde, et ta muutis meetmete vormi kooskõlas liidu huvidega, et leida käesoleval juhul sobiv tasakaal liidu tootjate ja kasutajate huvide vahel.

(595)

Pärast lõplikku avalikustamist esitasid huvitatud isikud minimaalse impordihinna kindlaksmääramise metoodika ja minimaalse impordihinna taseme kohta järgmisi märkusi.

(596)

Kaebuse esitaja väitis, et minimaalsel impordihinnal põhinev tollimaks ei ole sobiv järgmistel põhjustel.

—

Esiteks määraks selline minimaalne impordihind turul võrdlushinna ja moonutaks turumehhanisme.

—

Teiseks moodustavad toorained üle 50 % kuumvaltsitud lehtterasest ja need on väga volatiilse käitumisega. Sellisel turul ei ole minimaalne impordihind asjakohane.

—

Kolmandaks soodustaks ühtne minimaalne impordihind suurema lisandväärtusega toodete eksporti.

—

Neljandaks soodustaks selline kitsenev tollimaks palju madalama hinnaga importi kui minimaalne impordihind ja see oleks tegelikult kasulik eksportivatele tootjatele, kes müüksid kõige rohkem dumpinguhinnaga või turuhinnast madalama hinnaga.

—

Viiendaks ei suudeta minimaalse impordihinnaga vältida kahjulikku dumpingut.

—

Kuuendaks avaldab minimaalse impordihinna mõju toimet kõrvutisele juhtumile, milles käsitletakse Hiina kuumvaltsitud lehtterast.

(597)

Komisjon lükkas need väited tagasi.

—

Esiteks tuletas komisjon meelde, et nagu on juba kirjeldatud põhjenduses (594), ei kehtestanud ta kuumvaltsitud lehtterase uurimisperioodiaegsetel hindadel põhinevat minimaalset impordihinda, vaid väärtuselise tollimaksu, mis on piiratud minimaalse impordihinnaga. Selle minimaalse impordihinna puhul võetakse arvesse ka toorainehinna tõusu pärast uurimisperioodi. Samuti ei kehtestanud ta konkurentsi moonutavat võrdlushinda turul põhjusel, et minimaalse impordihinnaga piiratud väärtuselise tollimaksu kehtestamise eesmärk ei olnud kinnistada hindu teatavale tasemele, vaid nagu on märgitud põhjenduses (546), pigem kaotada kahjuliku dumpingu mõju ja kaitsta kasutajaid uurimisperioodijärgse põhjendamatu hinnatõusu mis tahes ebasoodsa mõju eest. Lisaks ei ole minimaalne impordihind kõige madalam hind, nii et eksportivad tootjad saavad soovi korral ikkagi müüa minimaalsest impordihinnast madalama või kõrgema hinnaga. Seetõttu saavad eksportivad ja liidu tootjad endiselt omavahel konkureerida, eristudes oma hindadega üksteisest, sõltumata kehtestatud minimaalsest impordihinnast.

—

Teiseks tunnistas komisjon, et toorained moodustavad üle poole kuumvaltsitud lehtterase kulust (vt põhjendus (384)) ja et kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamiseks kasutatavate peamiste toorainete hinnad kõiguvad. Nagu on märgitud põhjenduses (590), võttis komisjon sel konkreetsel põhjusel minimaalse impordihinna arvutamisel arvesse toorainehindade tõusu pärast uurimisperioodi.

—

Kolmandaks oleks tooteliigiti erinevate minimaalsete impordihindade kasutamine toonud kaasa enam kui 1 000 erinevat taset, mida oleks olnud võimatu rakendada.

—

Neljandaks peab eksportiv tootja maksma oma individuaalset väärtuselist tollimaksu, kui hind on minimaalsest impordihinnast madalam, mis ei soodusta edasist dumpingut.

—

Viiendaks kehtestati minimaalne impordihind tasemel, mis ületas selgelt kõigi eksportivate tootjate uurimisperioodiaegseid hindu, mis jäid kõik alla 400 euro tonni eest.

—

Kuuendaks tunnistas komisjon põhjenduses (324), et käimasolev uurimine hõlmab täpselt sama vaatlusalust toodet ja samasugust toodet nagu Hiinat käsitlevad uurimised. Nagu põhjenduses (325) on täpsemalt kirjeldatud, ei hõlma käimasolev uurimine ja Hiinat käsitlevad uurimised samu kahjusuundumuste ja põhjusliku seose hindamise seisukohalt asjakohaseid perioode. Kuigi iseenesest on tõsi, et kahe uurimise perioodid kattuvad kuue kuu ulatuses (1. juulist kuni 31. detsembrini 2015), tehti dumping ja kahju kindlaks uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi alusel, mis olid praeguses uurimises ja Hiinat käsitlevates uurimistes erinevad, mis on määratud kindlaks kooskõlas alusmääruse asjaomaste sätetega ja millest on teatatud algatamisteates. Seetõttu ei kasutanud komisjon kahe uurimise erineva laadi tõttu topeltstandardit.

(598)

Kaebuse esitaja väitis, et ühtne minimaalne impordihind oleks vastuolus ELi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhimõttega, et dumpinguvastased tollimaksud tuleb kehtestada konkreetsele riigile ja võimaluse korral ka eksportijapõhiselt.

(599)

Mis puudutab väidet, et iga eksportiva tootja suhtes ei kohaldata individuaalseid tollimakse, siis viidatakse põhjendustele (585) ja (586), kus kirjeldatakse metoodikat, millega kohaldatakse individuaalseid tollimakse juhul, kui tuleb maksta väärtuselist tollimaksu. Selle tulemusena määras komisjon WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6.10 kohaselt kindlaks individuaalse dumpingumarginaali uurimisaluse toote iga teadaoleva eksportiva tootja jaoks.

(600)

Venemaa eksportiv tootja PAO Severstal taotles, et

—

dumpinguvastase meetmena kehtestataks ja kohaldataks tema individuaalset äriühingupõhist minimaalset impordihinda, mis põhineb käesolevast uurimisest tuleneval dumpinguta ekspordihinnal;

—

teise võimalusena, kui komisjon peaks jääma kõigi eksportivate tootjate suhtes kohaldatava minimaalse impordihinna meetodi juurde, peaks kuumvaltsitud lehtterase tooteliikide hinnas olema erinevus sõltuvalt sellest, kas need on rullides või mitte. Väideti, et kuumvaltsitud lehtterase tooteliigid, mis ei ole rullides, on vähemalt 15 eurot tonni kohta kallimad, sest pikisaagimis- ja lõikamisprotsessid on seotud lisanduvate töötlemiskuludega. Seetõttu palus ta komisjonil uuesti arvutada kaks erinevat minimaalset impordihinda (üks rullis tooteliikide jaoks ja teine tooteliikide jaoks, mis ei ole rullis).

(601)

Komisjon lükkas mõlemad kõnealuse Venemaa eksportiva tootja taotlused tagasi.

—

Ta kinnitas, et kasutatud metoodika on õige. Sellega seoses viitas komisjon asjaolule, et seda metoodikat, sealhulgas eri eksportivate tootjate ühteliitmist, kasutati juba näiteks teistes hiljutistes uurimistes, nagu Hiinast, Jaapanist, Koreast, USAst ja Venemaalt pärit suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitlevad uurimised (79). Pealegi, kui leida tuleks konkreetse äriühingu konkreetne minimaalne impordihind, tähendaks see, et oleks vaja arvutada vähemalt kaheksa erinevat minimaalset impordihinda. See tähendaks halduskoormuse suurenemist, eelkõige tolliasutuste jaoks.

—

Lisaks on ükskõik, kas vaatlusalune toode on rullis või mitte, sest iga eksportiv tootja peab maksma oma individuaalset väärtuselist tollimaksu juhul, kui hind (mis on makstud vaatlusaluse toote eest, olgu see rullis või mitte) jääb allapoole minimaalset impordihinda, kuigi komisjon tunnistas, et see väärtuseline tollimaks on sel juhul piiratud minimaalse impordihinnaga. Minimaalne impordihind põhineb tooteliikide segul, ükskõik kas need on näiteks ühes tükis või pikisaetud.

(602)

Ukraina eksportiv tootja Metinvest avaldas heameelt komisjoni otsuse üle seada dumpinguvastase tollimaksu ülempiir minimaalse impordihinna tasemele, sest see on kaubandust vähem moonutav meede kui väärtuseline dumpinguvastane tollimaks. Siiski väitis ta, et minimaalne impordihind, mille komisjon arvutas, oli liiga kõrge järgmistel põhjustel. Komisjon ülehindas toorainete hinnatõusu, sest ta võttis oma arvutustes arvesse ajavahemikku 2017. aasta märtsist maini, mida iseloomustas hindade märkimisväärne kõikumine, eriti koksisöe puhul. Enda metoodika kohaselt väitis Ukraina eksportiva tootja Metinvest, et minimaalse impordihinna 2. etapis kohandatud maksimumväärtus, mis vastab peamiste toorainete hinnamuutusele uurimisperioodi ja sellele järgnenud perioodi vahel (1. juulist 2016 kuni 31. märtsini 2017), ei tohi ületada 58 eurot tonni kohta, mitte 89,5 eurot tonni kohta. Seetõttu palus ta, et komisjon arvutaks minimaalse impordihinna uuesti.

(603)

Komisjon lükkas Metinvesti taotluse tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, võttes arvesse, et kuumvaltsitud lehtterase tootmiseks kasutatava tooraine hinnad on volatiilsed ja need võivad muutuda isegi kallimaks kui hinnatasemed ajavahemikul 2017. aasta märtsist maini, pidi komisjon arvutama minimaalse impordihinna nii, et see kõrvaldaks ühtaegu kahjustava dumpingu mõju ja hoiaks ära uurimisperioodijärgse põhjendamatu hinnatõusu ebasoodsa mõju kasutajatele. Teiseks, metoodikal, mida Metinvest kasutas ja mis andis tulemuseks peamiste toorainete (rauamaak ja koksisüsi) hinnamuutuse, on see eelis, et see on lihtne, kuid teisest küljest ei võeta selle puhul arvesse teisi kuumvaltsitud lehtterase tootmiseks vajalikke tooraineid, näiteks vanametalli. Pealegi kasutab mõni tootja rohkem või vähem vanametalli (või muud toorainet), mida oleks raske täpselt mõõta. Sellega seoses peaks komisjon täitma keerulise ülesande teha kindlaks kõigi ühe tonni kuumvaltsitud lehtterase tootmiseks vajalike toorainete üleilmne keskmine osakaal.

(604)

Venemaa eksportiv tootja NLMK märkis, et komisjon ei avalikustanud nõuetekohaselt igale eksportivale tootjale minimaalse impordihinna määramise viisi, eriti kasutatud transpordikulusid. See, millises ulatuses kohandati transporti NLMK normaalväärtust transpordikulude alusel, et leida tema äriühingupõhine minimaalne impordihind, mis liideti hiljem teiste omaga kokku, oli samuti selgusetu ja see hind võis sisaldada muid kulusid, mida see ei peaks sisaldama.

(605)

Komisjon selgitas, et transpordikulud, mis liideti nominaalväärtusele, et saada NLMK (ja teiste eksportivate tootjate) jaoks CIF-hind piiril, olid need, millest NLMK teatas ja mida kohapealse uurimise ajal kontrolliti. Seda fakti kinnitas ka asjaolu, et arvutus, mida NLMK kasutas, et leida oma transpordikulude alusel CIF-hind piiril, sarnaneb komisjoni arvutustega. Seega ei suurendanud komisjon kunstlikult NLMK või teiste eksportivate tootjate suhtes kindlaksmääratud minimaalset impordihinda.

(606)

Brasiilia eksportiv tootja CSN ja selle sidusettevõtja Lusosider avaldasid heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada minimaalne impordihind, et leida tasakaal kasutajate huvide ja liidu tootmisharu huvide vahel. Sellegipoolest väitsid nad, et 1. etapi arvutustes ei tohiks arvestada ArcelorMittal Groupi importi oma Brasiilia tütarettevõtjalt. Peale selle leidsid nad, et komisjon peaks vähendama tooraine erakordse hinnatõusu kunstlikku mõju minimaalse impordihinna arvutamisele, piirates selliseid erakordseid kõikumisi varasemaid hinnamuutusi kajastavate andmete alusel või kasutades kulude suurenemise arvutamisel võrdlusalusena kõige viimast perioodi. CSN väitis, et minimaalse impordihinna 2. etapis kohandatud maksimumväärtus, mis vastab peamiste toorainete ülempiiriga hindade muutusele uurimisperioodi ning 2017. aasta märtsist maini kestnud ajavahemiku vahel, ei tohi ületada 68,82 eurot tonni kohta, mitte 89,5 eurot tonni kohta. Kui võrrelda keskmist toorainekulu uurimisperioodi ja 2017. aasta juunist juulini kestnud ajavahemiku vahel, ei tohi see muutus ületada 71,62 eurot tonni kohta. Seetõttu palus ta, et komisjon arvutaks minimaalse impordihinna uuesti.

(607)

Brasiilia eksportiva tootja väited lükati tagasi. Esiteks müüdi ArcelorMittali import Brasiiliast dumpinguhinnaga liidu turule. See sarnaneb teiste eksportivate tootjate olukorraga, mistõttu ei tohiks seda erinevalt käsitleda. Teiseks tuletas komisjon meelde, et ta pidi arvutama minimaalse impordihinna sellisel viisil, et see kõrvaldaks kahjustava dumpingu mõju ja hoiaks ühtaegu ära uurimisperioodijärgse põhjendamatu hinnatõusu ebasoodsa mõju kasutajatele.

(608)

Konsortsium väitis, et komisjoni kasutatud metoodika tuleks läbi vaadata, võttes muu hulgas arvesse toorainehinna tipptaset ajavahemikul 2017. aasta märtsist maini, ja teistsuguse meetodi alusel tuleb teha uued arvutused. Komisjon oli seisukohal, et tema kasutatud metoodika on õige. Kuigi on tõsi, et ajavahemikul 2017. aasta märtsist maini oli toorainehind tipptasemel, märkis komisjon lisaks, et nagu põhjenduses (591) on nimetatud, ei pannud ta kogu arvutatud 116 euro suurust tootmiskulu suurenemist tonni kohta toorainekulu kogukasvu arvele.

(609)

Lisaks palus konsortsium, et komisjon kehtestaks tema enda metoodika alusel minimaalse impordihinna suuruses 420–430 eurot tonni eest. Tema meetod põhines pikemaajalisel hinnakujundusel (alates 2013. aastast) ja mitmest eri allikast saadud andmetel ning teatavatel eeldustel, näiteks sellel, et liidu tootmisharu müüb hinnalisandiga 25–30 eurot tonni kohta. Selle meetodi kohta ütles komisjon, et arvesse on jäänud võtmata nii eksportivate tootjate ja liidu tootjate kulud/hinnad uurimisperioodil kui ka uurimise käigus tuvastatud dumpingu- ja kahjumarginaalid. Seepärast ei täida pakutud minimaalne impordihind alusmääruse artikli 9 lõike 4 nõudeid.

(610)

Nagu on märgitud põhjenduses 36, tõstatas Iraani eksportiv tootja 3. augusti ärakuulamisel küsimuse tema dumpinguarvutuses tehtud tehnilise vea kohta. Eksportiv tootja selgitas, et teatavaid väärtusi ümardati ekslikult, tõenäoliselt nende pikkuse tõttu.

(611)

Komisjon analüüsis seda väidet ja jõudis järeldusele, et Iraani eksportiva tootja kohta tehtud dumpinguarvutuses oli tõepoolest tehniline viga, mis parandati. Seega tuli uuesti teha dumpinguarvutus ja arvutada minimaalne impordihind ning see andis järgmise tulemuse: läbivaadatud dumpingumarginaal ja dumpinguvastase tollimaksu määr oli Mobarakeh Steel Company jaoks 17,9 % ja järelikult oli läbivaadatud minimaalne impordihind, mida kohandati toorainehindade tõusu järgi, 468,49 eurot tonni eest.

(612)

Kõiki osalisi teavitati sellest parandusest 4. augusti 2017. aasta uuel lõplikul avalikustamisel ja neil paluti selle kohta märkusi esitada.

(613)

Turuolukorra muutumisel pakub alusmäärus mitu valikuvõimalust. Kui muutus on püsiv, sätestatakse alusmääruse artikli 11 lõikes 3, et võib taotleda meetmete jätkuva rakendamise vajaduse läbivaatamist. Komisjon hindab viivitamata iga nõuetekohaselt põhjendatud taotluse väärtusi, et säilitada kahjuliku dumpingu vastase kaitse tasakaalustatud tase.

(614)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et meetmete sellise vormi tõttu oleks selline läbivaatamine tegelikult võimatu. Isegi kui korraldataks vahepealne läbivaatamine, saabuksid selle tulemused liiga aeglaselt, et olla liidu tootmisharule abiks.

(615)

Komisjon märkis, et sellise vahepealse läbivaatamise saab teha kiiresti ja tavaliselt aasta jooksul.

(616)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastased meetmed määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need käesoleva uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud meetmeid kohaldatakse üksnes selle vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Niisuguse vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada meetmeid, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest meetmetest.

(617)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste meetmete kohaldamist juhul, kui ta muudab oma isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (80). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas järgmist: äriühingu tootmisega seotud tegevuse muutmine; omamaine ja eksportmüük, mis seondub näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Kui see on põhjendatud, uuendab komisjon individuaalsete dumpinguvastaste meetmetega äriühingute nimekirja.

(618)

Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse selle juhtumi puhul vajalikuks erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Nende erimeetmete hulka kuuluvad käesoleva määruse artiklites sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve ja kehtiva avalduse esitamine liikmesriikide tollile. Ilma sellise faktuurarve ja kirjaliku avalduseta impordi suhtes tuleks kohaldada kõigi teiste äriühingute suhtes kehtivat väärtuselise tollimaksu määra.

(619)

Kui meetmete kehtestamine alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses peaks muutma kaubanduse struktuuri, võidakse algatada kõrvalehoidmist käsitlev uurimine, ning kui tingimused on täidetud, kehtestada väärtuseline tollimaks.

(620)

Kaitseks meetmete mõju võimaliku leevendamise vastu eelkõige seotud äriühingute vahel algatab komisjon lisaks viivitamata läbivaatamise alusmääruse artikli 12 lõike 1 alusel ning kui esitatakse tõendeid niisugusest käitumisest, võib ta kehtestada impordi suhtes registreerimisnõude vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5.

(621)

Kõikidele huvitatud isikutele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist. Pärast sellist avalikustamist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Muude isikute esitatud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kuid need ei andnud põhjust järelduste muutmiseks.

8.   DUMPINGUVASTASTE TOLLIMAKSUDE KEHTESTAMINE TAGASIULATUVALT

(622)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses (20), kehtestas komisjon kaebuse esitaja taotluse alusel alates 7. jaanuarist 2017 registreerimisnõude Brasiiliast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes.

(623)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohaselt võib tollimakse tagasiulatuvalt sisse nõuda „toodetelt, mis imporditi tarbimiseks kõige rohkem 90 päeva enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva“. Komisjon märgib, et käesoleva juhtumi korral ajutisi meetmeid ei kehtestatud.

(624)

Sellest lähtudes leiab komisjon, et üks alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohane õigusnõue ei ole täidetud ning seepärast ei saa registreeritud impordilt tollimakse tagasiulatuvalt sisse nõuda.

9.   APELLATSIOONIKOMITEE JA MEETME VORM

(625)

Peatükkides 6 ja 7 loetletud põhjustel väljendas komisjon kavatsust kehtestada meetmed niisuguse väärtuselise tollimaksu vormis, mis on piiratud minimaalse impordihinnaga.

(626)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee esitas komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta negatiivse arvamuse ning komitee liikmed avaldasid eelnõule kvalifitseeritud häälteenamusega vastuseisu. Seega ei saanud komisjon meedet algselt kavandatud vormis kehtestada.

(627)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (81) (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes; komiteemenetluse määrus) artikli 5 lõike 3 kohaselt esitas komisjon sama rakendusmääruse eelnõu apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks.

(628)

Apellatsioonikomitees arutati erinevaid võimalikke muudatusi. Apellatsioonikomitee eesistuja järeldas, et kõige laialdasemat toetust sai apellatsioonikomitees meetme vormiga seotud parandus, mille kohaselt minimaalse impordihinnaga piiratud väärtuseline tollimaks asendatakse tollimaksuga, mida väljendatakse kindlaksmääratud summana tonni kohta.

(629)

Seejärel muutis komisjon meetme vormi ja teavitas huvitatud isikuid meetme muutunud vormist.

(630)

Liidu kohtute praktika kohaselt võib komisjon otsustada kehtestada meetmeid eri vormides, sealhulgas ka ettevõttepõhiselt kindlaksmääratud summana tonni kohta. Meetme vormi üle otsustades peab komisjon säilitama tasakaalu erinevate huvide vahel, mille hulgas on kasutajate ja tarbijate huvid.

(631)

Komisjon tuletas meelde, et seetõttu oli tal ulatuslik kaalutlusõigus konkureerivate huvide hindamiseks ja kaalumisel ning et see kajastub meetme vormi valikul. Ta kordas, et väärtuselise tollimaksu kehtestamine toob kaasa ebaproportsionaalse mõju kasutajatele, eriti juhul, kui esineb kuumvaltsitud lehtterase hinnatõusu oht.

(632)

Komisjon jõudis järeldusele, et asjakohane tasakaal erines esialgsel analüüsil leitust. Ta leidis, et meede, mille vorm on ettevõttepõhine kindlaksmääratud summa tonni kohta, kajastab täpsemalt iga dumpinguhinnaga eksportiva tootja põhjustatud kahju. Peale selle tagab see kogu kahju korvamise tollimaksuga. Lisaks tagatakse sellega kasutajatele ja tarbijatele parem stabiilsus ja prognoositavus, sest see jääb aja jooksul püsima.

(633)

Komisjon leidis, et ettevõttepõhine kindlasummaline tollimaks tonni kohta arvestab konkreetselt käesolevas juhtumis paremini kasutajate vajadusi kui väärtuseline tollimaks, sest esimene tagab ebaproportsionaalse mõju puudumise ka siis, kui maailmaturu hinnad pärast uurimisperioodi märkimisväärselt tõusevad.

(634)

Seetõttu leidis komisjon, et on asjakohane kehtestada kindlaksmääratud summa tonni kohta. Erinevalt minimaalse impordihinnaga piiratud väärtuselisest tollimaksust annab seda liiki meede liidu tootmisharule kohese kaitse kahjustava dumpingu eest kindlasummalise tollimaksumäära juures, välistades samas võimaluse, et importijad ja kasutajad on sunnitud tulevikus kõrgemat tollimaksu tasuma. Järelikult on saavutatud käesolevas uurimises vajalik huvide tasakaal.

(635)

Kindlaksmääratud tollimaksusumma tonni kohta põhineb uurimise käigus iga koostööd teinud, vaatlusalust toodet eksportiva tootja kohta kindlaks tehtud dumpingu- või kahjumarginaalil (olenevalt sellest, kumb on väiksem) vastavalt alusmääruse artikli 9 lõike 4 teisele lõigule.

(636)

Komisjon tegi konkreetse tollimaksu kindlaks, jagades asjaomase eksportiva tootja kohta arvutatud dumpingu- või kahjumarginaali (olenevalt sellest, kumb on väiksem) vaatlusaluse toote uurimisperioodi aegse koguekspordiga tonnides. Allpool esitatud tabelis on näidatud kohaldatavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mis põhinevad väärtuselisel tollimaksul, nagu näidatud põhjenduses (583) esitatud tabelis.

Riik

Äriühing

Lõplik tollimaksumäär eurodes netotonni kohta

Brasiilia

ArcelorMittal Brasil S.A

54,5

 

Aperam Inox América do Sul S.A.

54,5

 

Companhia Siderúrgica Nacional

53,4

 

Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A. (USIMINAS)

63,0

 

Gerdau Açominas S.A.

55,8

Iraan

Mobarakeh Steel Company

58,0

Venemaa

Novolipetsk Steel

53,3

 

Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron Steel Works (PJSC MMK)

96,5

 

PAO Severstal

17,6

Ukraina

Metinvest Group

60,5

(637)

Pärast täiendavat lõplikku avalikustamist 22. septembril 2017 väitis Iraani eksportiv tootja, et tema uurimisperioodil toimunud vaatlusaluse toote koguekspordi arvutustes oli komisjon teinud tehnilise vea.

(638)

Pärast eksportiva tootja väite analüüsimist nõustus komisjon selle väitega. Tulemusena on Mobarakeh Steel Company (ja kõigi teiste Iraani äriühingute) läbivaadatud kindlasummalise tollimaksu määr tonni kohta 57,5 eurot netotonni kohta.

(639)

Iraani eksportiv tootja, Brasiilia eksportiv tootja CSN, keda toetas temaga seotud Portugali äriühing Lusosider, Brasiilia eksportiv tootja Usiminas ja Ukraina eksportiv tootja Metinvest esitasid hinnakohustused. Venemaa eksportiv tootja NLMK oli esitanud komisjonile hinnakohustuse juba 13. veebruaril 2017.

(640)

11 muud huvitatud isikut (seitse eksportivat tootjat, nendest ühe eksportiva tootja üks seotud kasutaja, kaebuse esitaja, konsortsium ja Brasiilia esindus Euroopa Liidu juures) esitasid 26. septembril 2017 järgmise märkused.

(641)

Brasiilia eksportiv tootja CSN märkis, et selline meetme vormi muutmine kujutab endast tõsist ohtu temaga seotud Portugali äriühingu Lusosideri olemasolule. Peale selle väitis kõnealune eksportiv tootja, et meetme vormi muutmisega ei saavutata sobivat tasakaalu ühelt poolt liidu tootmisharu huvide ning teiselt poolt Lusosideri ja teiste kasutajate huvide vahel. Lisaks väitis CSN, et meetme vormi muutmise taga peitub vaieldamatu sisuline muutus. Sellest muutusest tulenevad mõjud tabaksid Lusosiderit ja paljusid teisi kasutajaid ootamatult. Temaga seotud äriühing Lusosider märkis lisaks, et selline meetme vormi oluline muudatus sunniks teda viima oma galvaanitud terase tootmise liidust välja. Peale selle väitis Lusosider, et ta peaks loobuma oma investeerimisprojektist 70 miljoni euro ulatuses, et suuta Portugalis toota täiendavad 300 000 tonni aastas. Sellest tulenevalt jääks ehitusturg Pürenee poolsaarel Lusosideri väitel tulevikus ilma asjakohastest toorainetarnetest, nimetatud väidet toetas ta täiendavate andmetega turu arengu kohta Pürenee poolsaarel.

(642)

Brasiilia eksportiv tootja Usiminas väitis, et tema kaitseõigusi on rikutud, sest 1,5 tööpäeva pikkune ajavahemik on liiga lühike sisuka avalduse tegemiseks. Samuti taotles ta, et komisjon jätkaks oma varasema ettepanekuga kehtestada minimaalse impordihinnaga piiratud väärtuseline tollimaks. Peale selle väitis ta, et meetme muutmise tõttu muutub väga oluliseks kahjumarginaali suurus. Seetõttu kordas ta, et komisjoni kohaldatud impordijärgsed kulud olid liiga väikesed ja kasutatud taotletav kasumimarginaal ebamõistlikult kõrge ja ebaseaduslikult paisutatud. Samuti kordas ta oma varasemat märkust, et Brasiiliast pärit import, mis väidetavalt põhjustas olulist kahju, jääb allapoole miinimumtaset, kui jätta välja liidu tootja ArcelorMittaliga seotud Brasiilia eksportivalt tootjalt pärit import. Seejärel rõhutas ta veel kord, et tema arvates ei olnud komisjon valinud asjakohast taotletavat kasumimarginaali. Lisaks märkis ta uuesti, et komisjoni järeldus selle kohta, et liidu tootmisharu kannatas käesoleva uurimise perioodil olulist kahju, osutus olevaks vastuolus Hiinast pärit kuumvaltsitud lehtterast käsitleva menetluse järeldusega, et esines vaid olulise kahju oht ajavahemikus 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015. Samuti väitis ta, et üksnes asjaomastest riikidest pärit impordi hindade ja liidu siseturu hindade matemaatiline erinevus ei rahulda alusmääruses sätestatud hinnamõju nõuetekohase analüüsi nõuet.

(643)

Valimiväline koostööd tegev Brasiilia eksportiv tootja Gerdau märkis, et algselt kavandatud vormis (minimaalse impordihinnaga piiratud väärtuseline tollimaks) meede leidis toetust paljudelt liikmesriikidelt. Ta oli seisukohal, et komisjoni esialgne kavatsus on ka edaspidi probleemile asjakohaseim lahendus.

(644)

Ukraina eksportiv tootja Metinvest väitis, et täiendaval lõplikul avalikustamisel ei esitatud usaldusväärset tõendusmaterjali ega õiguslikku alust ning samuti rikuti tema kaitseõigusi. Peale selle väitis ta, et komisjon eiras mitmeid olulisi õigusnõudeid ja argumente, mis oleksid tema dumpingumarginaali märkimisväärselt vähendanud. Samuti väitis ta, et kindlaksmääratud summa kavandatav suurus on praeguste kõrgete turuhindade ja kolmandatest riikidest pärit suureneva impordi valguses pärssiv, diskrimineeriv ja ebaproportsionaalne. Meetmete kestust tuleks piirata kahe aastaga. Lõpuks märkis ta, et komisjon peaks Ukrainast pärit impordi puhul püüdma leida konstruktiivseid lahendusi kooskõlas ELi-Ukraina assotsiatsioonilepinguga ja seega tuleks eelistada hinnakohustusi nagu tema poolt pakutu.

(645)

Venemaa eksportiv tootja NLMK leidis, et komisjon oleks pidanud kasutama CIF-väärtust, mis vastab Novexi, NLMK-sisese ekspordiosakonnana tegutseva äriühingu müügiarvel esitatud väärtusele, ning et kohandus, mille komisjon konkreetse tollimaksu arvutamisel alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt tegi, ei olnud õigustatud. Samuti osutas ta oma pakutud hinnakohustusele, kaevates, et ta ei ole veel sellele vastust saanud.

(646)

Venemaa eksportiv tootja Severstal väitis, et üldisele avalikustamisdokumendile järgnenud meetme vormi muutmine kujutab endast ELi õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtete rikkumist. Ta soovitas kohaldada uut meetmevormi mõistliku ajavahemiku, st ühe kuu möödudes.

(647)

Venemaa eksportiv tootja MMK märkis, et ta ei nõustu sellega, et pärast läbivaatamist valitud meetmevorm arvestab paremini kasutajate vajadusi ja saavutab parema tasakaalu erinevate huvide vahel.

(648)

Konsortsium väitis, et niisugune meetme vormi muutus on sõltumatute kasutajate jaoks murettekitav. Peale selle väitis ta, et meetme vormi muutmisega ei saavutata sobivat tasakaalu ühelt poolt liidu tootmisharu huvide ning teiselt poolt importijate ja kasutajate huvide vahel. Lisaks väitis ta, et meetme vormi muutmise taga peitub vaieldamatu sisuline muutus. Meetmetest tulenev mõju oleks kasutajate jaoks ostuhindade märkimisväärne tõus, mis paneb kasutajad liidu tootjatega konkureerides ebasoodsasse olukorda. Seetõttu taotles ta, et komisjon oma seisukohta uuesti kaaluks ja jääks oma esialgse ettepaneku juurde piirata väärtuseline tollimaks minimaalse impordihinnaga.

(649)

Nii konsortsium kui ka Venemaa eksportiv tootja MMK kutsusid komisjoni üles analüüsima, kuidas mõjutavad liidu huve Tata Steeli ja ThyssenKruppi vahel hiljuti allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum, võttes arvesse nende Euroopas toimivate tegevuste ühendamist, ning samuti Ilva omandamine Arcelor Mittali poolt.

(650)

Kaebuse esitaja märkis, et ta ei saa mitte mingil juhul nõustuda liidu huvide hindamisega, mille põhjal komisjon otsustas väärtuselised tollimaksud kehtestamata jätta. Sellega seoses kordas ta oma väidet, et komisjon eiras jätkuvalt alusmääruse artikli 21 lõikes 1 sätestatud huvide kontrollimise nõuet. Ta väitis ka, et tonni kohta kehtestatud tollimaksu aluseks on uurimisperioodi ajal kehtinud madal hinnatase, mis tähendab, et sellest tollimaksust ei piisaks praeguse kahjustava dumpingu samas ulatuses kõrvaldamiseks. Eelkõige väitis ta, et kindlasummalise tollimaksu arvutamisel ei võetud arvesse uurimisperioodi järgsel ajal aset leidnud hinnasuundumusi. Kaebuse esitaja väitis ka, et kindlasummalise tollimaksu kehtestamine ei ole käesoleva uurimise kontekstis asjakohane, sest hõlmatud on mitut liiki tooted, seejuures viitas ta komisjoni seisukohale, mis on võetud Indiast pärit kõrgtugevast malmist torusid käsitleva rakendusmääruse (EL) 2016/387 põhjenduses 386. Lisaks kordas kaebuse esitaja varasemat väidet, et komisjon peab arvesse võtma järeldusi, mille esitas majanduskonsultatsioonibüroo (BKP), kes koostas majandusuuringu 12. juunil 2017 ja selle kontrollaruande 24. juulil 2017. Euroferi hinnangu kohaselt on neis esitatud selged tõendid, et tollimaksu mõju kasutajatele oleks minimaalne. Lõpetuseks märkis kaebuse esitaja, et komisjon peaks läbi vaatama oma otsuse jätta Serbia uurimisest välja, sest riigi turuosa on pärast uurimisperioodi suurenenud ja riigil on uued investeeringukavad.

(651)

Brasiilia esindus Euroopa Liidu juures märkis, et tundub, nagu võimaldaks meetme vormi muutmine pakkuda tootjatele ülemäärast kaitset, ja see võib olla vastuolus 17. juulil 2017 avaldatud üldises avalikustamisdokumendis esitatud järeldustega, eelkõige just selles osas, mis puudutab minimaalse impordihinna tähtsust tollimaksu mõju piiramisel importijate ja kasutajate jaoks ja seeläbi eri huvide tasakaalu tagamisel. Seega leidis esindus, et komisjon muudab käesoleva uurimise alla kuulunud lõplike meetmete kohta tehtud esialgse otsuse vastupidiseks.

(652)

Komisjon analüüsis kõiki neid väiteid väga põhjalikult. Ta kogus järgnevatesse põhjendustesse kokku korduvalt esitatud punktid, milles käsitleti liidu huvide kontrollimist ning erinevate huvitatud isikute kaitseõigusi, ning esitas iga punkti kohta oma märkused.

(653)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et meetme vormi muutmine ei toonud kaasa eri huvide piisavat tasakaalu. Kui eksportivad tootjad ja kasutajad hoiatasid kasutajatele avalduva ebaproportsionaalse mõju eest, siis kaebuse esitaja jäi seisukohale, et väärtuseline tollimaks tuleks säilitada. Komisjon tuletab kõigepealt meelde, et kohtupraktika kohaselt tuleb tal õigusliku tasakaalu leidmiseks võtta arvesse toimikus leiduvaid majanduslikke ja poliitilisi aspekte. Praegusel juhul on komisjoni ja liikmesriikide seisukohad tasakaalu poliitilise analüüsi osas erinevad. Sellisel juhul on komiteemenetluse määruse artiklis 6 tehtud apellatsioonikomitee eesistujale ülesandeks leida lahendus, mida apellatsioonikomitee kõige rohkem toetab. Praegusel juhul peeti sobivaks lahenduseks kindlasummalise tollimaksu kehtestamist.

(654)

Komisjon leiab jätkuvalt, et praegusel juhul on kindlasummalise tollimaksu kehtestamine tõepoolest konkureerivate huvide tasakaalustamisel parim vahend järgmistel põhjustel.

(655)

Esiteks kõrvaldatakse kindlasummalise tollimaksuga kahju täielikult ja seega kaitstakse otseselt liidu tootmisharu. See on kooskõlas poliitilise hinnanguga, milles leiti, et kohene ja täielik kaitse on põhjendatud, nagu ilmnes apellatsioonikomitee arutelude käigus. Seega pööratakse sellise tollimaksu kehtestamisega erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ning taastada tõhus konkurents liidu turul, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 21 lõike 1 teises lauses.

(656)

Teiseks tagatakse praegusel juhul kindlasummalise tollimaksuga kasutajate ja tarbijate jaoks parem stabiilsus ja suurem prognoositavus, sest tollimaksud püsivad mõne aja samal tasemel. Selliste tollimaksude kehtestamisega välistatakse olukord, kus kasutajad ja tarbijad võivad olla sunnitud maksma kõrgemat tollimaksu, kui hinnad veelgi kasvavad, mis tundub olevat tõenäoline stsenaarium. Asjaolu, et kindlasummaliste tollimaksude arvutamise aluseks olid hinnad, mis kehtisid uurimisperioodil, tasakaalustab kindlasummaliste tollimaksude mõju, sest need arvutati hindade madalseisu ajal täies mahus kättesaadavate ja kontrollitud andmete põhjal.

Seepärast ei leia komisjon, et tema seisukoht oleks vastuolus esialgse ettepanekuga. Komisjon ei lühendanud meetmete kestust (mida nõudis Ukraina eksportiv tootja), sest puudus konkreetne põhjus algsest alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohasest viieaastasest perioodist kõrvale kalduda. Konkreetselt on tegemist turuga, mille tooted on hästi sisse töötatud ja mille õiguskeskkond on stabiilne, vastupidiselt innovaatiliste toodete turule, kus riiklik sekkumine on tugev ja võib varieeruda, nagu näiteks päikesepaneelide turg.

(657)

Hinnad võivad veelgi suureneda, kui liidu tootmisharu konsolideerumine jätkub ja liidu tootmisharu positsioon läbirääkimistel paraneb. Selles osas nõustub komisjon märkustega, et Ilva omandamine konsortsiumi poolt, mille suurosanik ArcelorMittal on, ning Tata Steeli ja ThyssenKruppi ühisettevõtte moodustamisele allakirjutamine on selles osas olulise tähtsusega. Samas on need arengud alles pooleli ning ootavad veel monopolivastaste asutuste heakskiitu. Seega on nende tehingute võimalik mõju turule ebakindel ja igal juhul avaldub see alles tulevikus. Seepärast leidis komisjon, et need arengud ei ole käesoleva määruse seisukohast piisav põhjus konkureerivate huvide ümberarvutamiseks. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et komisjon eiras majanduskonsultatsioonibüroo (BKP) järeldusi, siis kordab komisjon oma järeldusi, mis on esitatud põhjendustes (473) ja (474). Seepärast lükati see väide tagasi.

(658)

Mis puudutab väidet, et kindlasummalise tollimaksu kehtestamine ei ole käesoleva uurimise seisukohast asjakohane seetõttu, et hõlmatud on mitu erinevat tooteliiki, siis märgib komisjon järgmist. Komisjon saab aru, et kindlasummaline tollimaks ei ole mittehomogeensete toodete puhul ideaalne. Samas just käesoleva uurimise kontekstis, nagu on märgitud põhjenduses (548), oleks väärtuselise tollimaksu kehtestamine kasutajaid ebaproportsionaalselt mõjutanud. Tasakaalu huvides on seega kindlasummalise tollimaksu kehtestamine praegusel juhul eelislahendus. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(659)

Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et tonni kohta arvutatud tollimaks kajastab uurimisperioodi aegset madalat hinnataset, siis tuletab komisjon meelde, et dumpinguvastased tollimaksud arvutatakse alati uurimisperioodi andmete põhjal olenemata sellest, kas tegemist on väärtuseliste või kindlasummaliste tollimaksudega. Kui dumpingumarginaal kehtestatakse uurimisperioodi aegsete madalate hindade alusel, kuid tollimaksud arvutatakse uurimisperioodi järgsete kõrgete hindade alusel, siis oleks see nagu oodatava tulemuse ärakasutamine ja seega põhjendamatu, sest arvutuste aluseks oleksid erinevate perioodide andmed. Igal juhul on täielikud ja kontrollitud üksnes uurimisperioodi kajastavad andmeid. Kaebuse esitaja nimetatud asjaolud ei olnud ebaharilikud, vaid kajastavad turujõudude tavalist toimimist. Kokkuvõtteks märgitakse, et konkureerivate huvide tasakaalustamiseks võttis komisjon arvesse asjaolu, et uurimisperioodi andmete kasutamine leevendab kindlasummaliste tollimaksude mõju, sest tollimaksud on määratud madalate hindade alusel. Seega lükati kindlalt tagasi väide, mille kohaselt oleks tulnud kindlasummaliste tollimaksude arvutamisel võtta aluseks uurimisperioodi järgsed andmed.

(660)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et komisjon ei arvestanud nende õigust kaitsele, sest ta ei olnud määranud mõistlikku tähtaega täiendava avalikustamise kohta märkuste esitamiseks. Sellega seoses osutas komisjon alusmääruse artikli 20 lõike 5 teisele lausele, kus on sätestatud, et ta võib täiendava lõpliku avalikustamise jaoks määrata lühema tähtaja kui kümme päeva. Käesoleval juhul pidi komisjon ära ootama 22. septembril koguneva apellatsioonikomitee arutelude tulemused. Samal päeval saadeti kõigile huvitatud isikutele täiendava lõplik avalikustamise teave, mille pikkus ei ületanud ühte lehekülge. Huvitatud isikud said seega teabe reede õhtul ja neil oli sellele väikesele muudatusele aega reageerida teisipäeval kella 14.00-ni. Kokku oli huvitatud isikutel teksti väikeste muudatuste kohta märkuste esitamiseks aega 3,5 päeva. Kogu juhtumi kiireloomulisust silmas pidades järgis komisjon huvitatud isikute õigust end kaitsta. Alusmääruse kohaselt ei loeta avalikustamiseks arvestatavaid päevi tööpäevades, kuna võib arvata, et praeguse juhtumiga sarnanevates olukordades, kus huvitatud isikutele on ajakava täpselt teada, võtavad huvitatud isikud kasutusele eelnevad abinõud, et nad oleksid suutelised töötama ka nädalavahetusel.

(661)

Severstal väitis, et meetme vormi muudatus uurimise sellises hilises etapis on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ja hea haldustavaga. Komisjon ei saa nõustuda väitega, et avalikustamisdokument loob uurimise eeldatava lõpptulemuse kohta õigustatud ootused. Vastupidi, järelduste avaldamise eesmärk on anda huvitatud isikutele teada komisjoni esialgsed järeldused ja võimalus tõhusalt oma kaitseõigust kasutada. Sellepärast kirjutataksegi kaaskirjas kõigile huvitatud isikutele, et kõnealune avalikustamine ei piira komisjoni võimalikku hilisemat otsust, aga kui selline otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik asjaomasele ettevõtjale. Seda komisjon tegigi täiendava lõpliku avalikustamisega 22. septembril 2017. Seega ei saa huvitatud isik tugineda õiguspärase ootuse kaitsele enne, kui komisjon on läbivaatamise lõpetanud, kui komisjon otsustab tegutseda nende volituste piires, mida talle on andnud liidu seadusandja (82). Ka see argument tuleb seega tagasi lükata.

(662)

Metinvesti väidet, et kavandatud meetmevorm on diskrimineeriv, ei põhjendatud. Üksnes tõsiasi, et import teistest riikidest suurenes pärast uurimisperioodi, ei muuda meedet alusmääruse artikli 9 lõike 5 tähenduses diskrimineerivaks. Kuigi nelja riigi puhul on täheldatud kahjustavat dumpingut, teistest riikidest pärit impordi puhul seda avastatud ei ole. Seega on eri kohtlemise põhjuseks asjaolu, et neljast riigist pärit impordi puhul säilib vajadus taastada aus konkurents liidu turul.

(663)

Lõpetuseks rõhutas komisjon, et kindlasummaliste tollimaksude kehtestamine on leidnud apellatsioonikomitees võimalikult laialdast toetust. Seepärast lükkas ta tagasi Gerdau väite, et paljud liikmesriigid on toetanud algseid meetmeid, ja nimetas seda faktiliselt ebaõigeks. Apellatsioonikomitees toetas seda ettepanekut üksnes mõni liikmesriik.

(664)

Lisaks esitasid mitmed huvitatud isikud uuesti märkusi, mis ei olnud täiendava lõpliku avalikustamise osa: Usiminas viitas kasutatud impordijärgsetele kuludele ja kasumimarginaalile, miinimumtasemele, hinnamõju analüüsile ning väitele, et praeguse uurimise tulemused ei ole kooskõlas Hiinat käsitleva uurimise tulemustega. Metinvest väitis, et komisjon eirab mitmeid olulisi põhiväiteid ja -argumente, samal ajal kui NLMK väitis, et komisjon kohandab tema ekspordihinda valesti. Komisjoni väitel käsitleti neid väiteid juba pärast lõplikku avalikustamist. Mis puutub Usiminase väidetesse, siis impordijärgseid kulusid käsitleti põhjenduses (576), taotletavat kasumimarginaali põhjendustes (563)–(565), miinimumtaset põhjendustes (252)–(258), hinnamõju analüüsi põhjenduses (273) ja vastuolu Hiinat käsitleva uurimisega põhjendustes (330), (331) ja (597). Metinvesti ja NLMK väitega seoses viitas komisjon vastavalt põhjendustele (131), (132) ja (127) ning märkis, et kohandamine alusmääruse artikli 2 lõike 10 alusel mõjutas loogiliselt ka kindlasummalise tollimaksu arvutamist.

(665)

Kaebuse esitaja rõhutas oma seisukohta, et komisjon oleks pidanud avalikustama Serbia kahjumarginaalid ja hindade allalöömise taseme. Samuti palus ta komisjonil uuesti läbi vaadata oma otsus Serbia uurimisest välja jätta, pidades silmas riigi turuosa suurenemist liidu turul. Komisjon tunnistas, et ärakuulamise eest vastutav ametnik on soovitanud avalikustada kahju- ja hindade allalöömise marginaali, et paremini mõista, kas alusmääruse artikli 3 lõike 4 tingimused on täidetud. Komisjoni arvates aga ei ole kahju- ega hindade allalöömise marginaali avalikustamine olnud vajalik kumuleerumise hindamiseks (põhjendus (238)), kuna eespool nimetatud dokumendis on kõik vajalikud andmed nõuetekohaselt avalikustatud. Järeldus, et Serbiast pärit impordi maht oli tühine, põhines alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt uurimisperioodi kohta kättesaadavatel andmetel. Uurimisperioodijärgsete andmete kasutamine ei ole olnud õigustatud, sest kaebuse esitaja kirjeldatud arengud ei ole ebaharilikud, vaid tegemist on tavapäraste turukõikumistega. Pealegi ei saa komisjon võtta analüüsimisel aluseks kahju eksportivate tootjate tulevastele investeerimiskavadele. Kui need kavad peaksid teoks saama ja asjaolud püsivalt muutuma, võib kaebuse esitaja esitada uue dumpinguvastase kaebuse.

(666)

Viis eksportivat tootjat pakkusid 26. ja 27. septembril 2017 välja hinnakohustuse. Komisjon märkis, et pakkumised esitati tublisti pärast tähtpäeva, mis on sätestatud alusmääruse artikliga 8 koostoimes artikliga 20, milles viidatakse lõplikule avalikustamisele, mitte aga täiendavale lõplikule avalikustamisele.

(667)

Alusmääruse artikliga 8 on ette nähtud võimalus pakkuda (ja heaks kiita) hinnakohustusi erandlike asjaolude esinemise korral pärast kõnealust tähtpäeva.

(668)

Komisjon hindab kõnealuste asjaolude esinemist ja seda, kas hinnakohustused on võimalik heaks kiita. Kuna aga täiendav lõplik avalikustamine toimus uurimise lõpus, ei saanud komisjon teha vajalikku analüüsi selle kohta, kas need hinnakohustused on vastuvõetavad enne käesoleva määruse vastuvõtmist. Seepärast viib komisjon erandlikult ja küsimuse keerukust, eelkõige huvitatud isikute kaitseõigusi arvestades analüüsi lõpule hiljem ja kindlaksmääratud korras. See on selge sõnaga ette nähtud alusmääruse artikliga 8, milles on sätestatud võimalus kiita hinnakohustused erandlike asjaolude korral heaks ka pärast lõpliku meetme kehtestamist. Seoses sellega analüüsib komisjon ka ELi-Ukraina assotsiatsioonilepingu tähtsust.

(669)

Mis puutub väitesse, et komisjon ei vastanud NLMK hinnakohustuse pakkumisele, mis esitati komisjonile 13. veebruaril 2017, siis viitas komisjon alusmääruse artikli 8 lõikele 1, milles on sätestatud, et pakkumisi võib esitada üksnes pärast seda, kui on tehtud esialgne kinnitav otsus dumpingu ja kahju esinemise kohta. Käesoleval juhul ei olnud veebruaris 2017 sellist otsust tehtud. Seepärast analüüsitakse NLMK pakutud hinnakohustust hiljem koos teiste pakkumistega.

(670)

Pidades silmas Lusosideri märkust, et tulevikus hakkab Pürenee poolsaare ehitusturg kannatama vajalike toorainetarnete nappuse käes, analüüsitakse ka seda väidet, kui vaadatakse läbi CSNi/Lusosideri hinnakohustus.

(671)

Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(1)   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit toodete impordi suhtes: teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata.

(2)   Vaatlusaluste toodete hulka ei kuulu:

—

roostevabast terasest tooted ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooted,

—

tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted,

—

ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooted, mis ei ole rullis, ning

—

ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooted, mis ei ole rullis.

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi kood 7226191090), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

(3)   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgnevalt loetletud äriühingute toodetud toote suhtes, on järgmised:

Riik

Äriühing

Lõplik tollimaksumäär eurodes netotonni kohta

TARICi lisakood

Brasiilia

ArcelorMittal Brasil S.A

54,5

C210

 

Aperam Inox América do Sul S.A.

54,5

C211

 

Companhia Siderúrgica Nacional

53,4

C212

 

Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A. (USIMINAS)

63,0

C213

 

Gerdau Açominas S.A.

55,8

C214

Iraan

Mobarakeh Steel Company

57,5

C215

Venemaa

Novolipetsk Steel

53,3

C216

 

Public Joint Stock Company Magnitogorsk Iron Steel Works (PJSC MMK)

96,5

C217

 

PAO Severstal

17,6

C218

Ukraina

Metinvest Group

60,5

C219

(4)   Lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes, mille on valmistanud mõni muu lõikes 2 eraldi nimetamata äriühing, kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraks on järgmises tabelis esitatud püsitollimaks.

Äriühing

Lõplik tollimaksumäär eurodes netotonni kohta

TARICi lisakood

Kõik muud Brasiilia äriühingud

63,0

C999

Kõik muud Iraani äriühingud

57,5

C999

Kõik muud Venemaa äriühingud

96,5

C999

Kõik muud Ukraina äriühingud

60,5

C999

(5)   Individuaalselt nimetatud tootjate puhul ja juhul, kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel osadeks vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (83) artikli 131 lõikele 2, vähendatakse eespool lõikes 2 sätestatu alusel arvutatud lõplikku tollimaksumäära protsendi võrra, mis vastab osadeks jaotatud ja tegelikult makstud või makstavale hinnale. Makstav tollimaks on siis võrdne vähendatud lõpliku tollimaksumäära ja vähendatud netohinna vahega liidu piiril enne tollivormistust.

(6)   Kõigi muude äriühingute puhul ja juhul, kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel osadeks vastavalt komisjoni määruse (EL) 2015/2447 artikli 131 lõikele 2, vähendatakse lõike 3 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksumäära protsendi võrra, mis vastab osadeks jaotatud ja tegelikult makstud või makstavale hinnale.

(7)   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

(8)   Kui mõni Brasiilia eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et ta:

a)

ei eksportinud uurimisperioodil (1. juuli 2015 kuni 30. juuni 2016) liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

b)

ei ole seotud ühegi Brasiilia eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)

on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu või et ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks liitu, siis võib muuta artikli 1 lõikes 2 toodud tabelit, lisades valimivälistele koostööd tegevatele äriühingutele uue eksportiva tootja, kelle suhtes kohaldatakse seega valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmist tollimaksumäära, mis on 55,8 eurot netotonni kohta.

Artikkel 2

Dumpinguvastane menetlus, mis hõlmab Serbiast pärit vaatlusaluse toote importi liitu, lõpetatakse vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 2.

Artikkel 3

Komisjoni 5. jaanuari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/5, millega kehtestatakse registreerimisnõue Venemaalt ja Brasiiliast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes, tunnistatakse lõplikult kehtetuks ilma dumpinguvastast tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõudmata.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Teade Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 246, 7.7.2016, lk 7).

(3)  Komisjoni 5. jaanuari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/5, millega kehtestatakse registreerimisnõue Venemaalt ja Brasiiliast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (ELT L 3, 6.1.2017, lk 1).

(4)  See liidu tootja valiti sellepärast, et ta oli üks nendest valimisse kaasatud liidu tootjatest, kes väitsid, et nad võivad lühikese aja jooksul oma võimsust suurendada.

(5)  Lisaks olid kaks konsortsiumi liikmest kasutajat meetmete kehtestamise vastu. Siiski pooldas meetmete kehtestamist üks teine Itaalia kasutaja, kes andis endast teada protsessi hilises etapis.

(6)  Kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku 23. juuni 2017. aasta aruanne, HO/AK ju-ca-11.ho(2017)3604029, lk 3.

(7)  Kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku 23. juuni 2017. aasta aruanne, HO/AK ju-ca-11.ho(2017)3604029, lk 4.

(8)  Külmvaltsimise protsessi määratletakse eelnevalt kuumvaltsitud ja dekapeeritud lehtede või ribade läbilaskmisena külmvaltspingist, st temperatuuril allpool metalli pehmenemistemperatuuri.

(9)  Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016, lk 33).

(10)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 25. juuni 2015, PT Musim Mas vs. nõukogu, T-26/12, ECLI:EU:T:2015:437, punkt 52. Vt ka WTO vaekogu aruanne vaidluses DS442: European Union – Anti-dumping Measures On Imports Of Certain Fatty Alcohols From Indonesia (Euroopa Liit – dumpinguvastased meetmed Indoneesiast pärit teatavate rasvalkoholide impordi suhtes), punkt 7.89 jj.

(11)  Novex oli NLMKst sõltumatu kuni 2008. aastani, mil NLMK omandas aktsiate ostmise teel tervenisti äriühingud Novexco (Cyprus) limited (edaspidi „Novexco“) ja Novex Trading (Swiss) S.A. (edaspidi „Novex“). Vt juhtum nr COMP/M.5101 – NOVOLIPETSK STEEL/NOVEXCO/NOVEX TRADING.

(12)  Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1328, ELT L 210, 4.8.2016, lk 1, mille põhjendustes 64–67 viidatakse muu hulgas MMKga seotud Šveitsi importijale/kauplejale.

(13)  20. jaanuaril 2016 algatas Euroopa Komisjon põhjaliku uurimise, et hinnata, kas Itaalia riigi toetus terasetootjale Ilva oli kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega, ja pikendas seda uurimist 15. mail 2016. 3. juuli 2017. aasta seisuga ei olnud uurimine veel lõppenud.

(14)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 27. november 1991, Gimelec vs. komisjon, C-315/90, ECLI:EU:C:1991:447, punktid 16–29; WTO apellatsioonikogu aruanne, 24. juuli 2001, WT/DS184/AB/R, punktid 181–215.

(15)  WT/DS184/AB/R, 24. juuli 2001, lk 69, punkt 204.

(16)  Külmvaltsimise protsessi määratletakse eelnevalt kuumvaltsitud ja dekapeeritud lehtede või ribade läbilaskmisena külmvaltspingist, st temperatuuril allpool metalli pehmenemistemperatuuri.

(17)  Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/181, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (ELT L 37, 12.2.2016, lk 25, põhjendus 153).

(18)  Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1328, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 210, 4.8.2016, lk 15, põhjendus 117).

(19)  Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015, mis erineb käesoleva juhtumi uurimisperioodist (vt põhjendus (19)).

(20)  Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68).

(21)  Komisjoni 5. aprilli 2017. aasa rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68).

(22)  Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68).

(23)  Brasiilia eksportiva tootja Usiminase 7. augustil 2017 esitatud dokument, lk 2.

(24)  Brasiilia eksportiv tootja viitab käesoleva määruse tabelile 15. Sama tabel oli ka üldises avalikustamisdokumendis.

(25)  Komisjoni 5. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016, lk 62), põhjendus 197.

(26)  Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 76), põhjendus 59.

(27)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale. „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“, COM (2016) 155 final, Brüssel, 16.3.2016. Selles dokumendis öeldakse terase üleilmse liigse tootmisvõimsuse kohta järgmist.

—

Lehekülg 2: „… majanduskasvu aeglustumisel Hiinas ja teistes tärkava turumajandusega riikides [on] alates 2014. aastast olnud negatiivne mõju terase nõudlusele maailmaturul“;

—

Lehekülg 6: „Lisaks meetmetele, mida võetakse üleilmse tootmisvõimsuse ülejäägi leevendamiseks, võitleb komisjon koos oma peamiste partneritega probleemi algpõhjustega. Üleilmne probleem nõuab üleilmset lahendust“.

(28)  Ilva, ThyssenKrupp ja Tata Steel UK.

(29)  

Tootmisvõimsuse andmete allikas: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD, DSTI/SU/SC(2016)6/Final, 5. september 2016, teaduse, tehnika ja innovatsiooni direktoraat „Updated steelmaking capacity figures and a proposed framework for enhancing capacity monitoring activity“, lisa, lk 7 jj.).

(30)  

Tootmisandmete allikas: Maailma Teraseühenduse väljaanne Steel Statistical Yearbook 2015 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat 2015) (Maailma Teraseühenduse väljaanne Steel Statistical Yearbook 2016, tabel 1 lk 1 ja 2 ning tabel 13 lk 35, http://www.worldsteel.org/statistics/statistics-archive/yearbook-archive.html.)

(31)  Väljavõte viimasest EÜ energiahindade ja -kulude alt-üles-uuringust, mille koostas konsultantide konsortsium, sealhulgas Ecofys ja Euroopa Poliitikauuringute Keskus, juuli 2016.

(32)  Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68).

(33)  Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016).

(34)  Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68).

(35)  Euroferi 2. mail 2017. aastal tehtud ettepanek, lk 12. See avaldus osutab tõsiasjale, et komisjon otsustas esialgses etapis jätkata uurimist meetmeid kehtestamata.

(36)  Kohtuotsus, Üldkohus, 25. oktoober 2011, Transnational Company „Kazchrome“ ja ENRC Marketing AG vs. nõukogu, T-192/08. ECLI:EU:T:2011:619, punkt 221.

(37)  Kuigi kõigil konsortsiumi liikmetel paluti täita uurimisperioodijärgne küsimustik, ütles konsortsiumit esindav advokaat, et mõnel neist ei olnud uurimisperioodijärgse nõutava teabe esitamiseks organisatsioonilist struktuuri ja teised olid hõivatud majandusaasta lõpetamisega, pealegi olid riigipühad ja küsimustiku täitmiseks oli antud lühike tähtaeg.

(38)  ESTA ise vastas 10. mail 2017 komisjoni talitustele, et ta „esindab enam kui 100 terastoru tootjat 17 ELi riigis ja nende toodang moodustab enam kui 90 % ELi toodangust. Need erisugused tootjad … võivad olla suured rahvusvahelised kontsernid või VKEd, kellel on riigis vaid üks tootmisrajatis ja kes võivad olla ka pereettevõtetele kuuluvate suurte terasetootjate tütarettevõtjad …“.

(39)  

Tootmisvõimsuse andmete allikas: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD, DSTI/SU/SC(2016)6/Final, 5. september 2016, teaduse, tehnika ja innovatsiooni direktoraat „Updated steelmaking capacity figures and a proposed framework for enhancing capacity monitoring activity“, lisa, lk 7 jj.).

(40)  

Tootmisandmete allikas: Maailma Teraseühenduse väljaanne Steel Statistical Yearbook 2016 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat 2016) (Maailma Teraseühenduse väljaanne Steel Statistical Yearbook 2016, tabel 1 lk 1 ja 2 ning tabel 13 lk 35, http://www.worldsteel.org/statistics/statistics-archive/yearbook-archive.html.).

(41)  Hinnang

(42)  USA, rahvusvahelise kaubanduse ministeerium, Global Steel Trade Monitor, veebruar 2017, Steel Exports Report India, http://www.trade.gov/steel/countries/pdfs/2017/q1/exports-india.pdf.

(43)  OECD, DSTI/SC(2017)1/Final, OECD terasekomitee, 24. märts 2017, Steel Market Developments – Q2 2017, analüüs lehekülgedel 6 ja 9, http://www.oecd.org/industry/ind/steel-market-developments-2017Q2.pdf.

(44)  OECD, DSTI/SC(2017)1/Final, OECD terasekomitee, 24. märts 2017, Steel Market Developments – Q2 2017, analüüs leheküljel 7, http://www.oecd.org/industry/ind/steel-market-developments-2017Q2.pdf

(45)  OECD, DSTI/SC(2017)1/Final, OECD terasekomitee, 24. märts 2017, Steel Market Developments – Q2 2017, analüüs leheküljel 10, http://www.oecd.org/industry/ind/steel-market-developments-2017Q2.pdf. Vt lisaks OECD, DSTI/SU/SC(2016)6/Final, 5. september 2016, Directorate for Science, Technology and Innovation for the decision to remove natural gas subsidy, lk 19.

(46)  Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016).

(47)  Euroferi esitatud avaldus, Economic analysis of the impact of anti-dumping measures in AD 635 on selected imports of hot-rolled flat steel (HRF) on EU downstream products (dumpinguvastaste meetmete mõju majanduslik analüüs juhtumis AD 635 kuumvaltsitud lehtterase valitud impordi mõju kohta ELi tootmisahela järgmise etapi toodetele), ilma kuupäevata, saadetud komisjoni talitustele 31. mail 2017, lk 1.

(48)  Komisjon esitas kõnealuses määruses mõningad arvud. Vt põhjendus (460).

(49)  Euroopa terastorude liit (ESTA) märkis, et need tooteliigid on kindlasti keevistorud (nn gaasitorud), kuid need ei moodusta rohkem kui 10 % keevistorude kogutoodangust liidus (ESTA e-kiri komisjoni talitustele, 1. juuni 2017).

(50)  Konsortsiumi esitatud teave, märkused vastuseks Euroferi 7. veebruaril 2017 esitatud avaldusele, mis esitati CIHFRi nimel, kuupäevata, dokument saadi e-postiga 2. märtsil 2017, lk 4.

(51)  ESTA, AD 635 – ESTA märkused, 10. mai 2017.

(52)  Euroferi esitatud avaldus, Submission analysing the impact of provisional duties on users (avaldus, milles analüüsitakse ajutise tollimaksu mõju kasutajatele), 7. veebruar 2017, lk 2.

(53)  Euroferi avaldus, Euroferi märkused komisjoni 4. aprilli 2017. aasta teabedokumendi kohta, lk 9. Veel märkis kaebuse esitaja, et neid simulatsioone ei ole mittekonfidentsiaalses toimikus avaldatud.

(54)  Euroferi esitatud avaldus, Economic analysis of the impact of anti-dumping measures in AD 635 on selected imports of hot-rolled flat steel (HRF) on EU downstream products (dumpinguvastaste meetmete mõju majanduslik analüüs juhtumis AD 635 kuumvaltsitud lehtterase valitud impordi mõju kohta ELi tootmisahela järgmise etapi toodetele), ilma kuupäevata, saadetud komisjoni talitustele 31. mail 2017, lk 1.

(55)  Need faktid ei olnud kõnealuste simulatsioonide tegemise ajal kättesaadavad.

(56)  ESTA, ESTA e-kiri komisjoni talitustele, 1. juuni 2017.

(57)  Konsortsiumi esitatud avaldus, Comments on the Commission's information document submitted on behalf of CIHFR (CIHFRi nimel esitatud märkused komisjoni teabedokumendi kohta), 8. mai 2017, lk 9 ja 10.

(58)  Need protsendimäärad on kõigi terastorutootjate tuludeklaratsioonides tabelis nimetatud perioodide kohta esitatud maksueelse kasumi kaalutud keskmised väljendatuna protsentides nende müügist liidu vabaturul.

Allikas: uurimisperioodijärgse küsimustiku vastused erinevatelt terastorutootjatelt.

(*1)  Nagu on märgitud põhjenduses (439), saadi 11 vastust konsortsiumi liikmetelt, kellest viis olid terastorutootjad ja ülejäänud kuus töötlemiskeskused (need on ettevõtted, kelle tegevus piirdub kindlate töötlemistoimingutega, nagu toote lõikamine, pikisaagimine ja/või dekapeerimine).

(*2)  Nagu on märgitud põhjenduses (439), saadi üheksa vastust, millest kaheksa esitasid terastorutootjad ja ühe töötlemiskeskus.

(*3)  Nagu on märgitud põhjenduses (439), saadi kaks vastust, millest ainult ühe esitas terastorutootja. Teine vastaja oli töötlemiskeskus.

(59)  ESTA ei vastanud aga küsimusele, kas terastorutootjatel on ka tegelikult võimalik kulude suurenemine klientidele üle kanda.

(60)  Euroopa terastorude liidu esitatud avaldus, 10. mai 2017.

(61)  Euroferi esitatud avaldus, Submission analysing the impact of provisional duties on users (avaldus, milles analüüsitakse ajutise tollimaksu mõju kasutajatele), 7. veebruar 2017, lk 2.

(62)  CECED peadirektori 22. mai 2017. aasta kiri komisjoni talitustele.

(63)  Orgalime on Euroopa masinatööstuse ühendus, mis esindab mehaanika-, elektri- ja elektroonikaseadmete, metalltoodete ja metallitööstuse huve.

(64)  Kuupäevata kiri, mis saadi 22. mail 2017 e-postiga Electrolux Home Products Corporation N.V. tegevdirektorilt ja ostuosakonna asepresidendilt.

(65)  Novolipetsk Steeli 25. oktoobri 2016. aasta avaldus.

(66)  Euroferi peadirektori 27. juuni 2017. aasta kirjad kaubandusvolinikule ja Euroopa Komisjoni presidendile.

(67)  Komisjoni 4. veebruari 2000. aasta otsus nr 284/2000/ESTÜ, millega kehtestatakse teatavate Indiast ja Taiwanist pärinevate rauast või legeerimata terasest vähemalt 600 mm laiuste, plakeerimata, pindamata ja katmata kuumvaltsitud, kuid muul viisil töötlemata rullikeeratud lehtvaltstoodete importi käsitlev lõplik tasakaalustav tollimaks, kiidetakse heaks teatavate eksportivate tootjate pakutud äriühingud ja lõpetatakse menetlus teatava Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes (ELT L 31, 2000, lk 44, lõik 338).

(68)  Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 88), põhjendus 133.

(69)  Komisjoni 27. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/336, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 50, 28.2.2017, põhjendus 202, lk 37).

(70)  Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1777, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide impordi suhtes (ELT L 272, 7.10.2016, lk 5).

(71)  Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1777, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide impordi suhtes (ELT L 272, 7.10.2016, lk 28).

(72)  Kasutatud mõistlik kasumimarginaal oli sama mis marginaal, mida kasutati väga sarnase toote, st külmvaltsitud lehtterase uurimises.

(73)  Komisjoni 29. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1953, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 284, 30.10.2015, lk 130 jj).

(74)  Euroferi esitatud avaldus, 30. mai 2017, AD635 – Hot-rolled flat („HRF“) steel products originating in Brazil, Iran, Russia, Serbia and Ukraine (the „five countries“) – Eurofer submission on the appropriate type of measures (Brasiiliast, Iraanist, Serbiast, Venemaalt ja Ukrainast („viis riiki“) pärit kuumvaltsitud lehtterastooted – Euroferi avaldus sobiva meetmeliigi kohta), lk 5.

(75)  Euroferi esitatud avaldus, AD635 – Hot-rolled flat steel products originating in Brazil, Iran, Russia, Serbia and Ukraine (the „five countries“) – Eurofer submission on the appropriate type of measures (Brasiiliast, Iraanist, Serbiast, Venemaalt ja Ukrainast („viis riiki“) pärit kuumvaltsitud lehtterastooted – Euroferi avaldus sobiva meetmeliigi kohta).

(76)  Komisjoni 29. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1953, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 284, 30.10.2015, lk 109).

(77)  Mlexi artikkel: „Price floor on hot-rolled steel seen as a middle ground for EU dumping-probe conundrum of 24 May 2017“ („24. mai 2017. aasta ELi dumpinguhindamisega seotud nuputusülesande lahenduseks on kuumvaltsitud terase madalaim hind“).

(78)  Komisjoni 29. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1953, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 284, 30.10.2015, lk 109).

(79)  Komisjoni 29. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1953, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 284, 30.10.2015). Siiski tuleb märkida, et praegusel konkreetsel juhul arvutatakse ühe minimaalse impordihinna asemel kolm.

(80)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.

(81)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(82)  Vt 7. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas C-69/89: Nakajima All Precision vs. nõukogu, ECLI:EU:C:1991:186, punkt 120. Vt lisaks hiljutine kohtujurist Campos Sánchez-Bordona 20. juuli 2017. aasta ettepanek kohtuasjas C-256/16: Deichmann, ECLI:EU:C:2017:580, punkt 49.

(83)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

6.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/124

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1796,

5. oktoober 2017,

millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 sätestatud kvootide alusel 2018. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside jaotuskoefitsient

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1187/2009 (2) III peatüki 2. jaoga on nähtud ette kõnealuse määruse artiklis 21 osutatud kvootide alusel Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside väljaandmise menetlus.

(2)

Teatavate tooterühmade ja kvootide suhtes ületavad ekspordilitsentsides taotletavad kogused 2018. aastaks lubatud koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju ekspordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikele 1.

(3)

Teatavate tooterühmade ja kvootide puhul ei ületa ekspordilitsentsides taotletavad kogused 2018. aastaks lubatud koguseid. Seetõttu on asjakohane jaotada allesjäänud kogused taotlejate vahel vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikele 4 jaotuskoefitsienti kindlaks määrates proportsionaalselt taotletud kogustega.

(4)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikes 1 sätestatud jaotuskoefitsiendi kindlaksmääramise tähtaega, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisa 3. veerus märgitud tooterühmade ning kvootide 16-Tokyo, 16-, 17-, 18-, 20- ja 21-Uruguay jaoks määruse (EÜ) nr 1187/2009 kohaselt esitatud ekspordilitsentsitaotluste koguste suhtes kohaldatakse kõnealuse lisa 5. veerus esitatud jaotuskoefitsiente.

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisa 3. veerus märgitud tooterühmade ja kvootide 22-, 25-Tokyo ja 22-, 25-Uruguay jaoks määruse (EÜ) nr 1187/2009 kohaselt esitatud ekspordilitsentsitaotlused kiidetakse heaks taotletud koguste puhul.

Ekspordilitsentse võib anda taotlejate vahel täiendavalt jagatavatele kogustele vastavalt kõnealuse lisa 6. veerus märgitud jaotuskoefitsiendile pärast ettevõtja poolt ühe nädala jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest antud heakskiitu ja tingimusel, et ettevõtja on esitanud nõutava tagatise.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. oktoober 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1187/2009, 27. november 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (ELT L 318, 4.12.2009, lk 1).

LISA

Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli 4. peatüki täiendavate märkuste kohane rühmatähis

Rühma ja kvoodi tähis

2018. aastal saadaolev kogus (kilogrammides)

Artikli 1 alusel ette nähtud jaotuskoefitsient

Artikli 2 alusel ette nähtud jaotuskoefitsient

Märkuse number

Rühm

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

16

Not specifically provided for (NSPF)

16-Tokyo

908 877

0,1296811

 

16-Uruguay

3 446 000

0,0880789

 

17

Blue Mould

17-Uruguay

350 000

0,0754310

 

18

Cheddar

18-Uruguay

1 050 000

0,1212471

 

20

Edam/Gouda

20-Uruguay

1 100 000

0,0955026

 

21

Italian type

21-Uruguay

2 025 000

0,0704102

 

22

Swiss or Emmentaler cheese other than with eye formation

22-Tokyo

393 006

 

19,6493175

22-Uruguay

380 000

 

4,4705882

25

Swiss or Emmentaler cheese with eye formation

25-Tokyo

4 003 172

 

1,0007930

25-Uruguay

2 420 000

 

1,4447761

OTSUSED

6.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/127

KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/1797,

23. mai 2017,

riigiabi kavad SA.42393 (2016/C) (ex 2015/N), mida Saksamaa rakendas teatud lõpptarbijatele (koostootmise lisatasu vähendamine) ning SA.47887 (2017/N), mida Saksamaa kavatseb rakendada, et laiendada koostootmise toetuskava seoses suletud võrkudes kasutatavate koostootmisjaamadega

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 3400 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi (1) ja võttes neid märkusi arvesse,

võttes arvesse ka Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Saksamaa ametiasutused teavitasid komisjoni 28. augustil 2015 soojus- ja elektrienergia koostootmise seaduse reformi käsitlevast eelnõust (Kraft-Wärme-Kopplungsgesetz, edaspidi „teatatud 2016. aasta koostootmisseadus“), mis võeti seadusena vastu 21. detsembril 2015. 2016. aasta koostootmisseadus asendas 19. märtsi 2002. aasta soojus- ja elektrienergia koostootmist käsitleva seaduse (edaspidi „2002. aasta koostootmisseadus“).

(2)

Komisjon teavitas 24. oktoobri 2016. aasta kirjaga (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) Saksamaa ametiasutusi, et on teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse kohaselt antud toetuse koostootmisjaamadele, salvestitele ning kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudele heaks kiitnud, kuid otsustanud algatada teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse kohaselt teatud lõpptarbijatele võimaldatud koostootmise lisatasu vähenduste suhtes aluslepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetluse.

(3)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abimeetmete kohta oma märkusi.

(4)

Komisjon sai märkusi huvitatud isikutelt. Komisjon edastas märkused Saksamaa ametiasutustele, andes neile võimaluse esitada nende kohta oma märkused. Märkused saadi 13. jaanuaril 2017 sama kuupäevaga kirjaga.

(5)

Saksamaa ametiasutused esitasid menetluse algatamise otsuse kohta märkused 10. novembril 2016. Vastusena 6. veebruari 2017, 29. märtsi 2017 ja 28. aprilli 2017 teabetaotlustele esitasid nad lisateavet 10. veebruaril 2017, 31. märtsil 2017 ja 2. mail 2017.

(6)

Saksamaa ametiasutused teavitasid komisjoni ka sellest, et sätteid, mis käsitlevad koostootmise lisatasu ja koostootmise lisatasu vähendusi teatud lõpptarbijatele ning mis olid ametliku uurimismenetluse esemeks, oli muudetud 22. detsembri 2016. aasta seadusega, millega muudeti koostootmise ja isetootmise meetodil elektritootmist käsitlevaid sätteid (Gesetz zur Änderung der Bestimmungen zur Stromerzeugung aus Kraft-Wärme-Kopplung und zur Eigenerzeugung, koostootmise ja isetootmise meetodil elektritootmist käsitlevate sätete muutmise seadus, edaspidi „22. detsembri 2016. aasta seadus“).

(7)

Saksamaa ametiasutused teatasid 29. märtsil 2017 komisjonile kavast muuta koostootmisjaamadele antavat toetust, mille komisjon oli 24. oktoobril 2016 heaks kiitnud. Seda muudatust käsitlev teatis registreeriti numbriga SA.47887 (2017/N). 3. aprillil 2017 esitasid Saksamaa ametiasutused lisateavet. Kõnealuse muudatuse eelhinnang vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 ja nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (3) artiklile 4 sisaldub käesolevas otsuses (7. jagu).

(8)

25. aprillil 2017 teavitasid Saksamaa ametiasutused seoses mõlema menetlusega komisjoni, et erandkorras nõustuvad nad mõlema juhtumi (SA.42393 ja SA.47887) puhul otsuse vastuvõtmise ja teatavakstegemisega inglise keeles.

2.   ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS, MIS KÄSITLEB ABIMEEDET, MILLE SUHTES ALGATATI AMETLIK UURIMISMENETLUS (KOOSTOOTMISE LISATASUDE VÄHENDAMINE)

2.1.   2016. aasta koostootmisseaduse tutvustus: eesmärgid ja taust

(9)

2016. aasta koostootmisseaduse (teatatud ja muudetud) eesmärk on energiatootmise tõhususe suurendamine Saksamaal, kasvatades elektri netotootmist koostootmisjaamades 2020. aastaks kuni 110 TWh-ni aastas ja 2025. aastaks kuni 120 TWh-ni aastas, võrreldes praeguse aastatoodanguga 96 TWh aastas. Saksamaa ametiasutuste ootuste kohaselt aitaks kasv vähendada elektrisektoris CO2 heitkoguseid 2020. aastaks täiendavalt 4 miljoni tonni võrra, kuna koostootmisjaamades toodetav elekter tõrjub Saksamaal välja elektri ja soojuse eraldi tootmise söeküttel töötavates elektrijaamades. See on osa mitmesugustest meetmetest, mis on Energiewende (energiasüsteemi ümberkujundamise) raamistikus vastu võetud.

(10)

2016. aasta koostootmisseaduse kohaselt antakse abi uutele, ajakohastatud ja rekonstrueeritud suure tõhususega koostootmisjaamadele (4). Selleks et säilitada kaugküttesektoris olemasolevate jaamade praegune tootmistase 15 TWh aastas ja viia see võimaluse korral tagasi eelmisele tasemele 20–22 TWh aastas, annab Saksamaa kuni 2019. aastani kaugküttesektoris toetust olemasolevatele gaasiküttel töötavatele koostootmisjaamadele. 2016. aasta koostootmisseadusega toetatakse ka uusi soojus- ja külmasalvesteid või rekonstrueeritud salvesteid, kuna need suurendavad koostootmisjaamade paindlikkust ja saavad seetõttu kaasa aidata CO2 heitkoguste edasisele vähendamisele elektrisektoris. Lõpuks on abi võimalik anda kütte- ja jahutusvõrkude ehitamiseks või laiendamiseks, võttes arvesse, et koostootmisjaamade kasutamine koos kaugküttega suurendab süsteemi energiatõhusust. Komisjon kiitis kõik need meetmed menetluse algatamise otsuses heaks (5).

(11)

Teatatud 2016. aasta koostootmisseadus jõustus 1. jaanuaril 2016. See ei peatanud lisatasu ja lisatasu vähendusi käsitlevate sätete jõustumist. 22. detsembri 2016. aasta seadusega muudetakse sätteid, mis käsitlevad koostootmise lisatasu ja koostootmise lisatasu vähendusi teatud lõpptarbijatele („2016. aasta muudetud koostootmisseadus“), mis jõustus 1. jaanuaril 2017.

(12)

2002. aasta koostootmisseadus, mis asendati 2016. aasta koostootmisseadusega, oli juba seadnud eesmärkideks kliimakaitse, keskkonnakaitse ja energiatõhususe. Konkreetselt oli selles juba ette nähtud preemia maksmine koostootmisjaamade käitajatele eesmärgiga vähendada CO2 heitkoguseid Saksamaal 2005. aastal 10 miljoni ja 2010. aastal vähemalt 20 miljoni võrra (1998. aastaga võrreldes). Preemiamakse kehtestati 2002. aasta koostootmisseadusega ja see lisandus elektri müügist saadud hinnale. 2002. aasta koostootmisseaduse alusel makstud toetust rahastati samuti lisatasust (edaspidi nimetatud ka „koostootmise lisatasu“) ja 2002. aasta koostootmisseaduses oli ette nähtud selle lisatasu vähendused teatud lõpptarbijatele. 2002. aasta koostootmisseadusest ei ole siiski komisjonile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 teatatud.

2.2.   Koostootmise lisatasud ja nende vähendused teatud lõpptarbijate jaoks

2.2.1.   Koostootmise tavapärased lisatasud ja nende vähendused teatud lõpptarbijate jaoks vastavalt 2016. aasta koostootmisseadusele

(13)

Toetust koostootmisjaamadele, salvestitele ning kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudele rahastatakse lisatasust, mis kehtestatakse elektrile, mida tarnitakse lõpptarbijatele avaliku elektrivõrgu või suletud jaotusvõrgu kaudu (edaspidi „koostootmise lisatasu“). Seda koguvad võrguoperaatorid täiendavalt võrgutasudele. Lisatasu nimetatakse 2016. aasta koostootmisseaduses KWKG-Umlage (vt 2016. aasta koostootmisseaduse paragrahvi 26 lõige 1). Võrguoperaatorid peavad pidama kogutud koostootmise lisatasu kohta eraldi arvestust (teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse paragrahvi 26 lõige 1 ning 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 26 lõige 3).

(14)

Koostootmise lisatasu summa arvutavad põhivõrguettevõtjad igal aastal ühtse määrana ühe kWh kohta, mis tarnitakse avaliku võrgu või suletud jaotusvõrkudega ühendatud lõpptarbijatele.

(15)

2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvis 27b on ette nähtud, et salvestatud elektrile laieneb koostootmise lisatasu siis, kui see salvestist võetakse ja mitte siis, kui see salvestisse suunatakse.

(16)

Mõned lõpptarbijate kategooriad saavad siiski kasu vähendatud määrast, mis kehtestati kooskõlas 2016. aasta koostootmisseadusega. Lõpptarbijate jaoks, kelle aastane tarbimine ületab 1 GWh (edaspidi „B-kategooria lõpptarbijad“), kehtestati teatatud 2016. aasta koostootmisseaduses koostootmise maksimaalne lisatasu summas 0,04 eurosenti/kWh. Teine lõpptarbijate kategooria, kes koostootmise vähendatud määrast kasu saab, on tootmissektoris tegutsevad lõpptarbijad, kes tarbivad üle 1 GWh ja kelle jaoks elektrikulu moodustab üle 4 % käibest (edaspidi „C-kategooria lõpptarbijad“). Lõpptarbijate viimatinimetatud kategooria jaoks on teatatud 2016. aasta koostootmisseaduses kehtestatud koostootmise maksimaalne lisatasu summas 0,03 eurosenti/kWh (teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse paragrahvi 26 lõige 2). Lõpptarbijaid, kes maksavad koostootmise lisatasu täies mahus, nimetatakse A-kategooria lõpptarbijateks.

(17)

Koostootmise lisatasu määrad (eurosentides kWh kohta), (6) mida teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse alusel 2016. aastal kohaldati, on toodud allpool tabelis 1.

Tabel 1

Koostootmise lisatasu määrad 2016. aastal

A-kategooria

B-kategooria

C-kategooria

0,445

0,04

0,03

(18)

Prognooside (7) alusel, mille põhivõrguettevõtjad tegid 2016. aasta koostootmise lisatasu määra piiritlemiseks, (8) on Saksamaa ametiasutused esitanud järgmised näitajad, mis näitavad iga kategooria suhtelist suurust ja vähenduste tähtsust:

Tabel 2

Suhteline osakaal tarbimises ja koostootmise rahastamises iga lõpptarbijate kategooria kaupa

 

Kokku

A-kat

B-kat

C-kat

Prognoositud tarbimine GWh

485 149

259 748

143 883

81 518

Osakaal kogu tarbimisest

100 %

53,54 %

29,66 %

16,80 %

Koostootmise lisatasu 2016. aastal (eurosenti/kWh), ümardatud

 

0,445

0,04

0,03

Prognoositud koostootmise lisatasu (kokku miljonites eurodes)

1 239

1 157

58

24

Osakaal kogutulust

100 %

93 %

5 %

2 %

Tinglik (9) koostootmise lisatasu 2016. aastal (eurosenti/kWh), ümardatud

0,255

 

 

 

Erinevus võrreldes tingliku koostootmise lisatasuga

 

– 0,19 (10)

0,215 (11)

0,225 (12)

Eelis (miljonites eurodes) – ümardatud

 

– 494

310

184

(19)

Koostootmise lisatasu vähendused kehtestati 2002. aasta koostootmisseadusega. Lõpptarbijate jaoks, kelle aastane tarbimine ületab 100 000 kWh (edaspidi „B-kategooria lõpptarbijad“), kehtestati 2002. aasta koostootmisseaduses koostootmise maksimaalne lisatasu summas 0,05 eurosenti/kWh. Tootmissektoris tegutsevate lõpptarbijate jaoks, kes tarbivad üle 100 000 kWh ja kelle elektrikulud moodustavad üle 4 % käibest (C-kategooria lõpptarbijad), kehtestati 2002. aasta koostootmisseaduses maksimaalne koostootmise lisatasu 0,025 eurosenti/kWh.

2.2.2.   Koostootmise lisatasu ja vähendused 22. detsembril 2016 muudetud 2016. aasta koostootmisseaduse alusel

(20)

Saksamaa ametiasutused märkisid, et alates 1. jaanuarist 2017 võimaldatakse vähendusi ainult elektri suurtarbijatele, kes on kõlblikud taastuvenergia lisatasu vähendamiseks (st lisatasu, mida kogutakse Saksamaal elektri eest, et rahastada toetust taastuvenergiale vastavalt taastuvenergiaseadusele) taastuvenergiaallikate seaduse paragrahvi 63 lõike 1 alusel (Erneuerbare-Energien-Gesetz, EEG 2014, edaspidi „2014. aasta taastuvenergiaseadus“) (13) koostoimes taastuvenergiaseaduse paragrahviga 64 (vt 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahv 27a). See nõue tähendab, et

a)

ettevõtja peab kuuluma ühte taastuvenergiaseaduse 4. lisas loetletud sektoritest;

b)

taastuvenergia lisatasu alla kuuluv elekter, mida on kasutanud ettevõtja ise, oli asjaomases tarbimispunktis viimasel majandusaastal vähemalt 1 GWh;

c)

asjaomase ettevõtja on võimalik liigitada asjaomaseks tarbimispunktiks ühes taastuvenergiaseaduse 4. lisas loetletud sektoritest;

d)

ettevõtja elektritarbimine ulatub kuni

—

14 %ni taastuvenergiaseaduse 4. lisa 1. loetelu ettevõtjate puhul;

—

20 %ni taastuvenergiaseaduse 4. lisa 2. loetelu ettevõtjate puhul;

e)

ettevõtjal peab olema kasutusele võetud sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteem. Kui ta tarbib alla 5 GWh, võib ta kasutada alternatiivseid energiatõhususe suurendamise süsteeme.

f)

ettevõtja elektrimahukust arvutatakse suhtarvuna elektrikulude ja kogulisandväärtuse (edaspidi „kogulisandväärtus“) aritmeetilise keskmise vahel viimase 3 lõpetatud aruandeaasta jooksul. Asjakohased elektrikulud vastavad ettevõtja eeldatavale elektritarbimisele, mis on korrutatud eeldatava elektrihinnaga. Eeldatav elektritarbimine vastab viimase 3 lõpetatud aruandeaasta aritmeetilisele keskmisele (14). Eeldatav elektrihind vastab keskmisele elektri jaehinnale, mida kohaldatakse sarnase elektritarbimise tasemega ettevõtjatele.

(21)

Ettevõtja jaoks, kes neid tingimusi täidab, piiratakse koostootmise lisatasu järgmise ülemmääraga:

a)

tarbimine kuni 1 GWh: ülemmäära ei ole – koostootmise täismahus lisatasu;

b)

ülejäänud tarbimine: 15 % taastuvenergia lisatasust;

(22)

Lisatasu kogusumma on siiski piiratud kõikide vähendamisest kasu saavate tarbimispunktide jaoks järgmiste protsendimääradega, mida kohaldatakse ettevõtja kogulisandväärtuse aritmeetilisele keskmisele viimase 3 lõpetatud aruandeaasta jooksul:

a)

0,5 % nende ettevõtjate kogulisandväärtusest, kelle elektrimahukus ulatub vähemalt 20 %ni;

b)

4 % nende ettevõtjate kogulisandväärtusest, kelle elektrimahukus on alla 20 %.

(23)

Piirmääradest tulenev koostootmise lisatasu vähendamine ei või mingil juhul anda tulemuseks summat, mis jääb alla 0,03 eurosendi kWh kohta elektrikoguse eest, mis ületab 1 GWh.

(24)

2016. aasta muudetud koostootmisseaduses on 2017. aastaks kehtestatud koostootmise täismahus lisatasu tasemeks 0,438 eurosenti/kWh (2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahv 37).

2.2.3.   Kohandamiskava

(25)

Saksamaa ametiasutused on teatanud ajavahemikuks 2011–2016 järgmised koostootmise lisatasu määrad:

 

Täismäär

(eurosenti/kWh)

B-kategooria lõpptarbijad

C-kategooria lõpptarbijad

(eurosenti/kWh)

% täismäärast

(eurosenti/kWh)

% täismäärast

2011

0,03

0,03

100

0,025

83

2012

0,002

0,05

2 500

0,025

1 250

2013

0,126

0,06

48

0,025

20

2014

0,178

0,055

31

0,025

14

2015

0,254

0,051

20

0,025

10

2016

0,445

0,04

9

0,03

7

(26)

Saksamaa ametiasutused selgitasid, et kehtestatud lisatasu põhines toetuse hinnangulistel rahastamisvajadustel, ning korrigeerimismehhanismi puhul, kui hinnangud olid olnud liiga kõrged (või liiga madalad), on lisatasu A-kategooria lõpptarbijate jaoks olnud mõnikord väga madal, kas siis seetõttu, et hinnanguline toetus oli vastaval aastal madal või siis eelmiste aastate korrektsioonide tõttu, mil lisatasu oli olnud liiga kõrge. Nii oli näiteks 2012. aastal, kui koostootmise lisatasu oli madal korrigeerimise tõttu, mis tulenes 2009. aasta koostootmise lisatasust, mis osutus tegelike näitajatega võrreldes liiga kõrgeks. C-kategooria lõpptarbijate lisatasu püsis seevastu samal tasemel, moodustades seetõttu 2012. aastal kõrgema protsendi tavapärasest lisatasust.

(27)

Saksamaa ametiasutused tutvustasid kohandamiskava B- ja C-kategooria lõpptarbijate jaoks. Kava eesmärk on viia B- ja C-kategooria lõpptarbijate makstavad lisatasud 2019. aastaks järk-järgult tasemeni 100 % elektri väiketarbijate puhul ja tasemeni 15 % koostootmise täismahus lisatasust elektri suurtarbijate puhul.

(28)

Kohandamiskava algab 2011. aastal. Arvestades, et B- või C-kategooria lõpptarbijate makstud lisatasud moodustasid 2011. aastal ja 2012. aastal kokku enam kui 100 % tavapärasest lisatasust, kohaldatakse kohandamiskava elektri väiketarbijatele alles 2013. aastast. B-kategooria tarbijad maksid aastatel 2013–2016 kokku tegelikult rohkem kui kohandamiskavas nõutud (21 % 12,5 % asemel), seetõttu tuleb nende puhul kohandamist kasutada alles alates 2017. aastast. C-kategooria tarbijate puhul toimub kohandamine alates 2016. aastast, kuna nad maksid aastatel 2013–2015 kokku rohkem kui kohandamiskavas nõutud (13 % kuni 12,5 % asemel).

(29)

Elektri suurtarbijad maksid aastatel 2011–2016 kokku 15 % koostootmise lisatasust. Kohandamiskava kohaldatakse neile praktikas alates 2017. aastast.

(30)

Aastatel 2017 ja 2018 põhineb kohandamiskava reeglil, et lisatasu on eelmise aasta lisatasu kahekordne summa, st lisatasu on 2017. aastal 0,060 eurosenti/kWh või 0,080 eurosenti/kWh, sõltuvalt sellest, kas lõpptarbijad kuuluvad B- või C-kategooriasse, ja 2018. aastal 0,120 eurosenti/kWh või 0,160 eurosenti/kWh, sõltuvalt sellest, kas lõpptarbijad kuuluvad B- või C-kategooriasse. 2019. aastal maksavad nad 100 % lisatasust. Elektri suurtarbijate jaoks piiratakse koostootmise lisatasu siiski ülemmääraga 15 % koostootmise täismahus lisatasust.

(31)

Kohandamiskava järgib järgmist suundumust:

(protsentides)

 

B-kategooria lõpptarbijad (elektri väiketarbijad)

C-kategooria lõpptarbijad (elektri väiketarbijad)

Elektri suurtarbijad

2011

7

7

7

2012

8,1

8,1

8,1

2013

9,2

9,2

9,2

2014

10,3

10,3

10,3

2015

11,4

11,4

11,4

2016

12,5

12,5 (0,056 eurosenti/kWh)

12,5

2017

18,3 (0,08 eurosenti/kWh)

13,7 (0,06 eurosenti/kWh)

13,7 (0,06 eurosenti/kWh) endise C-kategooria lõpptarbija puhul ja 15 % endise B-kategooria lõpptarbija puhul.

2018

36,5 (0,16 eurosenti/kWh)

27,4 (0,12 eurosenti/kWh)

15

2019

100

100

15

(32)

Juhul kui minevikus makstud koostootmise lisatasu oli madalam kui kohandamiskavas kehtestatud tase, nõutakse abisaajatelt vahe tasumist.

(33)

See on nii C-kategooriasse kuuluvate elektri väiketarbijate puhul. 2016. aasta eest nõutakse neilt täiendavalt 0,026 eurosendi kWh kohta tasumist, võttes arvesse, et nad maksid 0,03 eurosenti kWh kohta, kui oleksid pidanud vastavalt kohandamiskavale maksma 0,056 eurosenti kWh kohta (vt 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahv 36). See summa lisatakse nende 2016. aasta lõplikule arvele. Ettevõtja ei pea siiski täiendavat 0,026 eurosenti/kWh tasuma, kui ajavahemiku 2014–2016 vähenduste koguväärtus ei ületa 160 000 eurot. Saksamaa märkis, et see künnis tagab, et vähendused ei täida kõiki riigiabi kriteeriume vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (15) artiklile 2 vastu võetud määruse tähenduses (de minimis).

(34)

Kohandamiskava on 22. detsembri 2016. aasta seadusega jõustatud alates 2016. aastast (2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahv 36).

2.3.   Koostootmise lisatasu kehtestamise ja kogumise edasised üksikasjad

(35)

Selle tagamiseks, et igale võrguettevõtjale hüvitatakse tema hüvitamiskohustusest tulenevad lisakulud, on 2016. aasta koostootmisseadusega kasutusele võetud süsteem, millega ostu- ja hüvitamiskohustusest tulenev koormus jagatakse põhivõrguettevõtjate vahel ühtlaselt ja proportsionaalselt nende võrku või nende ülekandevõrkudega ühendatud jaotusvõrkudesse ühendatud lõpptarbijate tarbimisega ning seejärel hüvitatakse neile täies mahus koostootmise lisatasu kaudu, mis on proportsionaalne tarbimisega nende vastavas võrgus (teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse paragrahvid 26–28 ja 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahv 29). Süsteemi võib kokku võtta järgmiselt:

a)

võrguettevõtjad koguvad koostootmise lisatasu nende võrku ühendatud lõpptarbijatelt;

b)

kõik jaotusvõrguettevõtjad võivad nõuda oma vastavalt põhivõrguettevõtjalt lisakulude (mis tulenevad nende kohustusest maksta preemiaid nende võrku ühendatud koostootmisjaamade eest, vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 65) täies mahus hüvitamist; koormus antakse sel viisil edasi põhivõrguettevõtjatele;

c)

põhivõrguettevõtjad tasakaalustavad finantskoormuse omavahel sellisel viisil, et igaüks nendest kannab sama koormust proportsionaalselt nende võrku (otseselt või kaudselt) ühendatud lõpptarbijate tarbimisega; seejärel

d)

põhivõrguettevõtjad saavad jaotusvõrguettevõtjatelt hüvitist, nii et iga võrguettevõtja kannab sama koormust proportsionaalselt nende vastavatesse jaotusvõrkudesse ühendatud lõpptarbijate tarbimisega ja proportsionaalselt kogutud koostootmise lisatasuga. Konkreetselt tähendab see, et jaotusvõrguettevõtjad kannavad kogutud koostootmise lisatasust saadud raha üle oma vastavale põhivõrguettevõtjale (võttes arvesse, et nad kandsid neile edasi ka juba kogu finantskoormuse, vt eespool samm b) (16).

(36)

See süsteem on säilinud 2016. aasta muudetud koostootmisseaduses, kus seda on siiski üksikasjalikumalt ja selgemalt selgitatud. Selles osas, kuidas koostootmise lisatasu abisaajatelt kogutakse, on üks muudatus: 22. detsembri 2016. aasta seadusega sisseviidud muudatuste kohaselt koguvad elektri suurtarbijate makstavat koostootmise vähendatud lisatasu vahetult põhivõrguettevõtjad (2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 27 lõige 2).

(37)

Nagu menetluse algatamise otsuses juba kirjeldatud (põhjendus 79), kehtestatakse teatatud 2016. aasta koostootmisseadusega metoodika, mida põhivõrguettevõtjad kasutavad koostootmise lisatasu arvutamiseks. Koostootmise lisatasu tase on ühelt poolt prognoositud abisumma ja avalikku võrku ning suletud jaotusvõrkudesse ühendatud lõpptarbijatele tarnitava prognoositud elektrikoguse funktsioon. Teiselt poolt võtab see arvesse eelmiste aastate korrigeerimisi ja vähendusi teatud lõpptarbijate kategooriate jaoks. Seaduses on sätestatud ka aastalimiit süsteemi eelarvele ja seega koostootmise kogu lisatasule (teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse paragrahv 29).

(38)

See metoodika on säilinud 2016. aasta muudetud koostootmisseaduses (2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahv 26a). 2017. aasta puhul kaldutakse 2016. aasta muudetud koostootmisseaduses sellest metoodikast siiski kõrvale ja sätestatakse koostootmise tavapärase lisatasu määr vahetult seaduses (0,438 eurosenti/kWh, vt 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 37 lõige 1).

2.4.   Kestus

(39)

Saksamaa ametiasutused kohustusid teatama uuesti koostootmise lisatasu vähendustest hiljemalt 10 aasta jooksul alates komisjoni lõpliku otsuse vastuvõtmisest.

2.5.   Toetusesaaja(d)

(40)

Enne 22. detsembri 2016. aasta seadusega tehtud muudatusi oli abi saajate kategooriaid kaks.

(41)

Ühelt poolt olid toetusesaajad niinimetatud B-kategooria lõpptarbijad, st lõpptarbijad aastatarbimisega üle 1 GWh (vt ka eespool põhjendus 15). Saksamaa ametiasutused teatasid, et neil ei ole täpset teavet sektorite kohta, kus B-kategooria abisaajad tegutseksid, kuid märkisid, et tootmissektorite ettevõtete tarbimine ületab üldjuhul 1 GWh, välja arvatud menetluse algatamise otsuse tabelis 23 loetletud 17 sektorit, kus keskmine tarbimine on alla 1 GWh/a.

(42)

Esialgse uurimise käigus esitatud teave näitas ka seda, et teenindussektoris tegutsevate ettevõtjate tarbimistasemed on üldjuhul alla 1 GWh, välja arvatud vähesed sektorid, nt haiglad ja hotellid (vt menetluse algatamise otsuse tabelid 6 ja 7 ning menetluse algatamise otsuse põhjendus 127).

(43)

Teiselt poolt oli enne 22. detsembri 2016. aasta seadusega tehtud muudatusi vähenduste kaudu abi saajate teine kategooria niinimetatud C-kategooria lõpptarbijad, st tootmissektoris tegutsevad lõpptarbijad, kes tarbivad üle 1 GWh ja kelle jaoks elektrikulu moodustab enam kui 4 % käibest.

(44)

Saksamaa ametiasutused ei esitanud üksikasjalikku teavet sektorite või ettevõtjate liikide kohta, kes nendele tingimustele vastaksid, kuid märkisid, et enamik neist kvalifitseeruks elektri suurtarbijateks hüvitamise erikorra (Besondere Ausgleichregelung) tähenduses vastavalt taastuvenergiaseadusele.

(45)

Pärast 22. detsembri 2016. aasta seadusega tehtud muudatusi on vähenduste kaudu abi saajad elektri suurtarbijad, kes täidavad eespool põhjenduses 20 kirjeldatud kriteeriume, st elektri suurtarbijad hüvitamise erikorra tähenduses. Saksamaa ametiasutused märkisid sellega seoses esialgse uurimise käigus, et ettevõtjad, kes saavad kasu vähendatud taastuvenergia lisatasudest ja kuuluvad hüvitamise erikorra alla, tegutsevad peamiselt allpool tabelis 3 näidatud sektorites.

Tabel 3

Ülevaade hüvitamise erikorra alla kuuluvatest sektoritest

Majanduse tegevusala [2008]

Tarnekohtade arv

Sooduselekter [GWh]

0800 Mitteenergeetiliste maarete kaevandamine

171

516

1000 Toiduainete tootmine

414

3 754

1100 Joogitootmine

38

364

1300 Tekstiilitootmine

63

687

1600 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; jne

142

3 038

1700 Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine

118

11 843

1800 Paberi ja pabertoodete tootmine jne

28

353

1900 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

15

[…] (*1)

2000 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

283

28 421

2200 Kummi- ja plasttoodete tootmine

351

3 984

2300 Klaasi ja klaastoodete tootmine jne

285

7 550

2400 Metallitootmine

280

24 351

2500 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

205

1 453

2600 Arvutite tootmine jne

21

337

2700 Elektriseadmete tootmine

26

799

2800 Masinad

21

474

2900 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

30

320

3100 Mööbli tootmine

5

[…] (*1)

3800 Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; jne

90

544

4900 Maismaatranspordi ja torutranspordi teenused

130

12 443

Abi muudele sektoritele

61

1 624

Kokku

2 777

105 935

(46)

Saksamaa ametiasutused märkisid ka, et uue vähendamiskorra alusel ulatuks abisaajate arv ligikaudu 2 000 tootmisettevõtteni, mille hinnanguline aastane elektritarbimine on ligikaudu 100 TWh.

2.6.   Koostootmise lisatasude vähendamise eesmärk

(47)

Saksamaa ametiasutused on selgitanud, et nende arvates on vähendusi vaja selleks, et säilitada koostootmise toetus, kuna see toetus on võimalik ainult juhul, kui tasud ei sea ohtu asjaomaste ettevõtjate konkurentsivõimet. Saksamaa ametiasutused kardavad, et täismahus lisatasu võib keskpika aja jooksul viia investeeringute olulise vähenemiseni ja väärtusahelate nõrgenemiseni Saksamaal, ning lisavad, et ilma vähendusteta ei nõustutaks enam koostootmise toetuse ega sellega seotud energiatõhususe ja CO2 heitkoguste vähendamise eesmärkidega.

(48)

Saksamaa ametiasutused rõhutasid lõpuks, et koostootmise lisatasu koormus lisandub koormusele, mis tuleneb juba taastuvenergia lisatasust, mille eesmärk on samuti pakkuda piisavalt finantsressursse taastuvenergia rahaliseks toetamiseks, viimatinimetatu puhul on tegemist poliitikaga, mis on – nagu ka koostootmise lisatasu – suunatud elektritootmise CO2-heite vähendamisele Saksamaal.

2.7.   Menetluse algatamise põhjused

(49)

Komisjon nõustus menetluse algatamise otsuses, et koostootmise toetuse ja taastuvenergia toetuse vahel on sarnasusi ning ka koostootmise lisatasude ja taastuvenergia lisatasude vahel on sarnasusi. Komisjon nõustus, et kuna koostootmise toetuse rahastamine elektri lisatasudest võib olla põhjendatud ning kohane korrapärase ning samal ajal jätkusuutliku rahastamisallika tagamiseks, tegelemaks kliimamuutustega seotud kaugeleulatuvate eesmärkide toetamise ja seega ka nende püsimisega, võivad vähendused teatud lõpptarbijate jaoks vajalikud olla. Komisjonil oli siiski kahtlusi seoses abimeetmete proportsionaalsuse ja vajalikkuse ning seega konkurentsi moonutamisega.

(50)

Komisjon märkis ka, et kasutab suunistena 2014.–2020. aasta keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (17) (edaspidi keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised) põhjendustes 185–192 esitatud toetuskõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriume, ning täheldas sellega seoses, et Saksamaa võimaldatud vähendused ei olnud piiratud samade kasutajakategooriatega, eelkõige ei tundunud, et vähendused on piiratud ettevõtjatega, kes oleksid elektri suurtarbijad ja seisaksid silmitsi rahvusvahelise konkurentsiga (ja ei oleks seega suutelised oma kulusid tarbijatele edasi kandma).

(51)

Sellest tulenevalt algatas komisjon ametliku uurimismenetluse.

3.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED SEOSES KOOSTOOTMISE LISATASU VÄHENDAMISEGA

3.1.   BV Glasi märkused

(52)

Komisjon sai märkusi BV Glasilt, Saksamaa klaasitööstuse kutseorganisatsioonilt. BV Glas märgib, et klaasitööstus annab Saksamaal otseselt tööd 53 000 inimesele, selle käive on 9,2 miljardit eurot (2015), sektor on väga avatud kaubandusele ja enamik klaasitootmisettevõtetest kvalifitseeruvad C-kategooria lõpptarbijateks.

(53)

BV Glas väidab, et meede ei kvalifitseeru riigiabiks, võttes arvesse, et see ei sisalda riigieelarvest tulevaid rahavooge. BV Glas ei esita oma seisukoha toetuseks üksikasju, vaid märgib lihtsalt, et koostootmise lisatasu sarnaneb taastuvenergia lisatasuga, mis tema arvates samuti ei kvalifitseeru riigi ressursiks, ning viitab märkustele, mille saatis komisjonile menetluse SA.33995 (2013/C) raames (18). BV Glas on ka seisukohal, et meede ei anna eelist, ei ole valikuline ega mõjuta kaubandust ja konkurentsi, kusjuures selgitusi lisatud ei ole.

(54)

BV Glas on lisaks seisukohal, et B- ja C-kategooria lõpptarbijatele võimaldatud vähendused sobivad kokku siseturuga, kuna on vajalikud energiasüsteemi ümberkujundamiseks (Energiewende) Saksamaal ja sellega seotud kliimakaitse eesmärkide tagamiseks. Ilma vähendusteta satuksid ohtu kliimakaitse eesmärgid, mida lisatasust rahastatavate toetusmeetmetega taotletakse: ühelt poolt ei ole koostootmise lisatasu ilma vähendusteta asjaomaste sektorite jaoks jätkusuutlik. See tooks kaasa nii paljude töökohtade kadumise, et koostootmise toetamise poliitika (ja kaugeleulatuvad kliimamuutuste alased eesmärgid) tuleks kõrvale jätta; lisaks liiguksid ettevõtted tõenäoliselt vähem sihikindla kliimapoliitikaga riikidesse. Meetme proportsionaalsus tuleneb asjaolust, et asjaomased abisaajad maksavad endiselt teatud osa koostootmise lisatasust.

(55)

Koostootmise lisatasu kadumine tähendaks eelkõige klaasitööstuses lisatasu 17kordset suurenemist, mis lisanduks energiamaksule, taastuvenergia lisatasule ja suurematele võrgutasudele. mis tulenevad taastuvenergia osakaalu suurenemisest energiatootmise struktuuris. BV Glas rõhutab sellega seoses, et investeeringud klaasitööstusesse Saksamaal vähenevad, mille põhjuseks on suured energia lisatasud. BV Glas juhib lisaks tähelepanu klaasitööstusega seotud väärtusahelatele; need kaoksid klaasitööstuse ümberpaiknemise korral samuti.

(56)

BV Glas on ka seisukohal, et tootmissektoris tegutsevatele C-kategooria lõpptarbijatele võimaldatavate vähenduste piiramine ei ole diskrimineeriv ja jääb süsteemi loogika piiresse, kuna tootmissektor on üldjuhul vastupidiselt teenuseosutajatele hinnavõtja, seisab silmitsi pingelise rahvusvahelise konkurentsiga ja ei saa kulusid klientidele edasi kanda. BV Glas väidab lisaks, et teenustesektori CO2 heitkogused on üldjuhul väiksemad ja teenustega seotud tegevuse üleviimine ei põhjustaks süsinikdioksiidi lekke ohtu; samuti toimuks ümberpaigutamine üldjuhul teise liikmesriiki ja mitte väljapoole ELi.

(57)

BV Glas selgitab ka, et klaasitööstus on juba saavutanud energiatõhususe kõrge taseme ja tasumäära suurendamine ei ergutaks tulevikus vähendusi. BV Glas selgitab lisaks, et elektri suurtarbijaid ergutatakse pidevalt energiatõhusust suurendama, võttes arvesse energiahindade suurt osakaalu tootmise kogukuludes (sageli vahemikus 20–50 %). BV Glas on samuti rõhutanud, et Saksamaa klaasitööstus on oma energiatõhususe määra aastate jooksul pidevalt parandanud ja et Saksamaa klaasitööstus osaleb mitmes energiatõhususe suurendamisele suunatud algatuses. Ta on osaline ka kokkuleppes (BDI kaudu), millega tööstusharu on kohustunud suurendama energiatõhusust 1,35 % võrra aastas.

(58)

Lõpuks on BV Glas seisukohal, et õiguspärased ootused hoiavad käesoleval juhul ära sissenõudmise, võttes arvesse, et komisjon tegi 2002. aasta otsuses järelduse, et koostootmisseaduse eelmine versioon ei kujutanud endast abi.

3.2.   Trimet

(59)

Komisjon sai lühikese kirja ka Trimetilt, milles Trimet on seisukohal, et vähendused on vajalikud, kuna täismahus lisatasu summa oleks ligikaudu […] (*2) ja neelaks seetõttu suure osa kontserni tulemusest. Trimet märkis, et pooldab vähenduste piiramist elektri suurtarbijatega, kes on kõlblikud taastuvenergia lisatasu vähenduste saamiseks vastavalt hüvitamise erikorrale.

4.   SAKSAMAA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED SEOSES KOOSTOOTMISE LISATASU VÄHENDAMISEGA, MILLE NAD ESITASID PÄRAST MENETLUSE ALGATAMISE OTSUST

(60)

Saksamaa ametiasutused on seisukohal, et ametliku uurimismenetluse algatamine ei olnud põhjendatud, kuna esialgse uurimise etapis selgus, et vähendused on vajalikud ja proportsionaalsed. Saksamaa ametiasutused ei esita selles punktis lisateavet, kuid märgivad, et vähendamissüsteemi muudeti ja vähendusi võimaldatakse nüüd ainult rahvusvahelise konkurentsiga silmitsi seisvatele elektri suurtarbijatele.

(61)

Saksamaa ametiasutused rõhutavad, et 22. detsembri 2016. aasta seadusega kasutusele võetud uus vähendamissüsteem põhineb täielikult toetuskõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidel, mida kasutatakse taastuvenergia lisatasu vähenduste võimaldamiseks hüvitamise erikorra alusel, mille komisjon kiitis heaks seoses juhtumiga SA.38632 (2014/N) Saksamaa – 2014. aasta taastuvenergiaseadus – taastuvenergiaseaduse reform.

(62)

Saksamaa ametiasutused selgitavad, et koostootmise lisatasu eesmärk on aidata kaasa energiatõhususe ja keskkonnakaitse ühise eesmärgi saavutamisele. Nad tunnistavad, et elektrihindade vähendused võivad teoorias üldjuhul vähendada stiimulit elektrit kokku hoida, kuid et käesoleval juhul ei ole see nii, kuna elektri suurtarbijate jaoks on elektrihind iseenesest piisav stiimul energiatõhusamaks muutumiseks. Isegi vähendatud koostootmise lisatasu suurendab nende ettevõtete elektrikulusid ja stiimulit muutuda energiatõhusamaks.

(63)

Saksamaa ametiasutused toovad näiteks ettevõtte energia aastase kogutarbimisega 10 GWh, millel on kokkuhoiupotentsiaali 1 GWh. Võimalik kokkuhoid oleks 112 000 eurot, kui koostootmise lisatasu makstaks täies mahus. Koostootmise vähendatud lisatasu puhul oleks kokkuhoid aga 109 000 eurot (19). Saksamaa ametiasutused rõhutavad, et näide annab tunnistust, et elektri kokkuhoid tasub end ära ka koostootmise vähendatud lisatasu puhul. Lisaks kasutavad abisaajad üldjuhul sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi. Teadlikkuse suurenedes võib seetõttu kasvada tõenäosus, et ettevõtjad teevad kindlaks ja rakendavad energiatõhususe meetmeid. Koostootmise lisatasu ja taastuvenergia lisatasu vähendamissüsteemide samalaadsuse tõttu suurendaks taastuvenergia lisatasu energiatõhususe stiimuleid veelgi.

Image

(64)

Saksamaa ametiasutused rõhutavad, et 22. detsembri 2016. aasta seadusega kasutusele võetud uus vähenduste süsteem on suunatud elektri suurtarbijatele, keda mõjutab rahvusvaheline konkurents, st nendele, keda ähvardab pankrot või ümberpaigutamine, kui nad peaksid maksma koostootmise lisatasu täies mahus, kuid need ettevõtjad panustavad sellele vaatamata ikkagi toetuse rahastamisse (põhimõtteliselt 15 % lisatasust, kuni lisatasu saavutab teatud kogulisandväärtuse taseme).

(65)

Saksamaa ametiasutused märgivad, et vähendustel on piiratud mõju, kuna koostootmise lisatasu ei ole suhtelises mõttes nii suur. Igal juhul kaaluks positiivne mõju üles negatiivse mõju.

(66)

Taastuvenergia vähendatud lisatasu jaoks kõlblike ettevõtete kohta kättesaadavate andmete alusel koostasid Saksamaa ametiasutused mudeli, mis näitas, et koostootmise täismahus lisatasu oleks 0,255 eurosenti/KWh, kui vähendusi ei kohaldata (nn tinglik koostootmise lisatasu allpool olevas tabelis), ja see lisatasu määr moodustaks siiski 1–9 % kogulisandväärtusest valimi puhul, mis koosneb ligikaudu 100 taastuvenergia vähendatud lisatasu jaoks kõlblikust ettevõttest, kelle tarbimine ületab 1 GWh. Saksamaa ametiasutused esitasid ametliku uurimise käigus ajakohastatud näitajad, mis näitavad, et 20 esimese hüvitamise erikorra raames toetuskõlbliku ettevõtte puhul (tarbimise tähenduses) jääks tinglik koostootmise lisatasu vahemikku 0,8–6 % (2015. aasta näitajate alusel) ettevõtete kogulisandväärtusest ja koostootmise täismahus lisatasu (0,445 eurosenti/kWh) jääks vahemikku 1–11 % kogulisandväärtusest.

(67)

Saksamaa ametiasutused esitasid ka järgmise mudeli, mis illustreerib täismahus lisatasu võimalikku mõju ettevõtetele.

Tabel 4

Täismahus lisatasu mõju mudel

 

Tinglik koostootmise lisatasu

Lisatasu 2016. aasta koostootmisseaduse alusel

Lõpptarbija

Tarbimine (GWh)

Koormus koos soodustusega/ilma soodustuseta GWh)

Koormus 2016. aasta koostootmisseaduse alusel (EUR)

Koormuse suurenemine teguri alusel

B-kat

0,255

0,04

Tööstus 1

10

0,0255

8 050

3,17

 

 

 

Tööstus 2

100

0,255

44 050

5,79

C-kat

0,255

0,03

Tööstus 3

1 000

2,55

304 150

8,38

(68)

Saksamaa rõhutas lõpuks, et koostootmise lisatasu koormus lisandub taastuvenergia lisatasust juba tulenevale koormusele.

5.   ESIALGSE UURIMISE ALLA KUULUVA TEATATUD ABIKAVA ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS (SA.47887)

(69)

Uute installeeritud võimsusega 1–50 MWel koostootmisjaamade toetust, millest Saksamaa ametiasutused teatasid kui abikavast SA.42393 (2015/N) ja mis menetluse algatamise otsusega heaks kiideti, antakse alates 2017/2018 talvest pakkumismenetluste käigus valitud käitajatele (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 91). Pakkumismenetlustes osalemine oli seotud tingimusega, et kogu koostootmisjaamas toodetud elekter suunatakse avalikku võrku ja kui koostootmisjaamas toodetud elektri tarbib otseselt koostootmisjaama omanik või suunatakse see suletud jaotusvõrku, seda esmalt avalikku võrku suunamata, siis ei ole asjaomane jaam pakkumismenetluses osalemiseks kõlblik. Saksamaa ametiasutused olid märkinud, et ilma selle erandita ei oleks olnud pakkumismenetluses tagatud võrdsed tingimused. Saksamaa ametiasutused selgitasid, et juhul kui omatarbimiseks kasutatav koostoodetud elekter on kõlblik taastuvenergia vähendatud lisatasu jaoks, siis oleks omatarbimiseks kasutatavatel koostootmisjaamadel süstemaatiline eelis koostootmisjaamade ees, mis suunavad elektrit võrku (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 94).

(70)

Saksamaa ametiasutused teavitasid 29. märtsil 2017 komisjoni, et nad kaaluvad 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 33a lõike 2 punkti b alapunktis bb sätestatud volituse kasutamist, et lubada pakkumismenetlustes osaleda koostootmisjaamadel, mille elekter suunatakse avalikku võrku suunamise asemel suletud jaotusvõrku. Omatarbimiseks kasutatavad koostootmisjaamad ei oleks siiski endiselt kõlblikud pakkumismenetlustes osalemiseks ja teatatud muudatus neid ei puuduta.

(71)

Suletud jaotusvõrkudes kasutatavate koostootmisjaamade kohta selgitasid Saksamaa ametiasutused, et erand põhines esialgselt järgmistel eeldustel: kui tootmine ja tarbimine toimub samas suletud võrgus, võivad võrgutasud olla madalamad võrreldes olukorraga, kus kogu tarbitava energia toodavad väljaspool suletud jaotusvõrku paiknevad koostootmisjaamad. See võib teatud tingimustel võimaldada koostootmisjaama käitajal saada toodetud elektri eest suletud jaotusvõrgus paremat hinda võrreldes elektrit avalikku võrku suunava käitajaga. Pakkumismenetluses, kus käitajad konkureerivad kindlasummalise preemiamakse nimel, mida makstakse lisaks turuhinnale, oleksid suletud jaotusvõrkudes kasutatavate koostootmisjaamade käitajad võinud saada kasu konkurentsieelisest, ning kui see konkurentsieelis oleks olnud süstemaatiline ja oluline, oleks see võimaldanud nendel käitajatel suurendada pakkumises strateegiliselt oma kulusid ja selle tulemus oleks olnud ülemäärane hüvitamine. Saksamaa ametiasutused lisasid, et eespool nimetatud mõju oleks olnud võimalik ka väljaspool suletud jaotusvõrke, kuid eelis koostootmisjaama käitaja jaoks on võimalik üksnes juhul, kui samasse võrku on ühendatud ainult vähesed lõpptarbijad. Seetõttu ei too mõju avalikus võrgus üldjuhul kaasa konkurentsi moonutamist.

(72)

Pärast küsimuse üksikasjalikumat uurimist tegid Saksamaa ametiasutused siiski järelduse, et suletud jaotusvõrke on mitmesugustes kombinatsioonides ja üldjuhul võrgutasusid kokku ei hoita või on kokkuhoid üsna väike ja eespool põhjenduses 71 märgitud strateegilise pakkumise riskid on eeldatust palju väiksemad. Järeldus põhineb mitmel tähelepanekul, mida Saksamaa ametiasutustel on olnud võimalik vahepeal teha.

(73)

Esiteks, et strateegiline pakkumine omandaks ainelise kuju, peaks koostootmisjaam saama toodetud elektri eest palju paremat hinda, mis tähendab, et võrgutasude kokkuhoid peab olema märkimisväärne. Mõõdetava mõju saavutamiseks tuleks toodangut müüa suures osas kohalikuks tarbimiseks. Vastasel juhul ei oleks võimalik paremaid hindu saada.

(74)

Teiseks on madalamatest võrgutasudest abi saajad kõik suletud jaotusvõrkude lõpptarbijad, olenemata sellest, kas nad sõlmivad energiavarustuslepingu koostootmisjaama käitajaga või mitte. Koostootmisjaama käitaja peaks seetõttu sõlmima lepingud kõikide või vähemalt enamikuga lõpptarbijatest. Kui suletud jaotusvõrku on ühendatud palju lõpptarbijaid, on tulemuseks tõenäoliselt „bussijänesena“ käitumine. Lõpptarbijad ei soovi maksta koostootmisjaama käitajale kõrgemaid hindu, kuna võrgutasud oleksid niikuinii madalamad. Kuna koostootmisjaamad on pikaajalised varad, peaks käitaja lisaks tagama, et tal on pikaajalised lepingud enamikuga suletud jaotusvõrku ühendatud lõpptarbijatest, mis omakorda vähendab võimalust saada lõpptarbijatelt (palju) kõrgemaid hindu.

(75)

Kolmandaks on lõpptarbijad suletud jaotusvõrkudes sageli tööstustarbijad, kellel on õigus vähendatud võrgutasudele tulenevalt mitmesugustest eranditest, mis sisalduvad elektri võrgutasude määruse (Stromnetzentgeltverordnung) paragrahvis 19. Kuna vähendused põhinevad asjaomaste lõpptarbijate stabiilsel või konkreetsel tarbimisprofiilil ja mitte asjaolul, et tegemist on suletud jaotusvõrguga, jääb võrgutasude oluliste vähenduste jaoks ainult väike marginaal või puudub üldse selline marginaal, mida saaks kasutada läbirääkimistel kõrgemate hindade saavutamiseks.

(76)

Selle tulemusena jõudsid Saksamaa ametiasutused järeldusele, et oletatav konkurentsieelis ei pruugi olla märkimisväärne ega oleks ka süstemaatiline, nii et strateegilise pakkumise risk oleks ka palju väiksem, kui esialgu kardeti (kui seda üldse on). Saksamaa ametiasutused kaaluvad seetõttu suletud jaotusvõrku suunatavat elektrit tootvatele koostootmisjaamadele loa andmist osalemiseks pakkumismenetlustes ilma pakkumismenetluse ülesehituses edasisi muudatusi tegemata. Juhuks kui edasised järelepärimised käimasoleva seadusandliku menetluse käigus näitavad, et konkurentsimoonutus jääb alles ja pakkumismenetluse ülesehituses on vaja konkreetseid meetmeid, kohustusid Saksamaa ametiasutused nendest mõjudest ja võimalikest vastumeetmetest komisjonile teatama. Saksamaa ametiasutused kohustusid igal juhul lisama koostootmise toetuskava hinnangusse ka nende koostootmisjaamade osalemise, kes toodavad suletud jaotusvõrkudesse suunatavat elektrit.

(77)

Saksamaa ametiasutused kinnitasid, et asjaomased koostootmisjaamad on menetluse algatamise otsuse põhjendustes 23 ja 63 kirjeldatud koostootmisjaamad, mille kohta Saksamaa ametiasutused pidid esitama järgmised energiatootmise tasandatud kogukulude arvutused.

Tabel 5

Energiatootmise tasandatud kogukulude arvutused projektide kohta, mida rakendavad töövõtjad väljaspool hüvitamise erikorda ning mis ületavad 100 kWel, 15 aasta jooksul (2016–2030) kuni 10 MW ja üle 20 aasta jooksul (2016–2035) üle 10 MW, diskontomäär 30 % aastas – eurosentides kWh kohta (2013. aasta väärtused)

iSektor, kus töövõtja klient tegutseb

Autotööstuse komponentide tootmine

Autotootja

Autotootja

Autotootja

Autotootja

Autotootja

Jaama tüüp

Elektri ja soojuse koostootmisjaam 5

Elektri ja soojuse koostootmisjaam 5

Auruturbiin 1

Gaasiturbiin 1

Elektri ja soojuse koostootmisjaam 6

Gaasi- ja auruturbiin 1

El võimsus

2 000  kW

2 000  kW

5 000  kW

10 000  kW

10 000  kW

20 000  kW

Täiskoormusega tunnid

4 500 h/a

8 000 h/a

5 500 h/a

5 500 h/a

5 500 h/a

5 000 h/a

Omatarbimise määr

50 %

100 %

100 %

100 %

100 %

80 %

Energiatootmise tasandatud kogukulud

10,42

7,22

12,13

8,42

8,49

11,56

Keskmine turuhind

6,77

6,25

6,25

6,25

6,25

5,87

Energiatootmise tasandatud kogukulude ja turuhinna erinevus

3,65

0,97

5,88

2,17

2,24

5,7

(78)

Osalemaks pakkumises, peavad need koostootmisjaamad sarnaselt muude osalemiskõlblike koostootmisjaamadega omama suurt tõhusust.

(79)

Abi pakkumismenetluses valitud koostootmisjaamadele antakse turuhinnale lisanduva preemiana 30 000 täiskoormusega töötunni jooksul. Preemiat ei maksta, kui tunnilepingute väärtus on hetkekursiga (päev ette) Saksamaa jaoks null või negatiivne (teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse paragrahvi 7 lõige 8, 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 7 lõige 7). Sellel perioodil toodetud elektrit ei võeta arvesse täiskoormusega tundide arvutamisel, mille eest on võimalik toetust maksta. Tasakaalustamise eest vastutab ka koostootmisjaama käitaja.

6.   KOOSTOOTMISE LISATASU VÄHENDUSTE HINDAMINE

6.1.   Riigiabi olemasolu aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(80)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 on öeldud, et „kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(81)

Määrates kindlaks, kas meede kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab komisjon hindama, kas meede:

a)

annab eelise teatavatele ettevõtetele või sektoritele (valikuline eelis);

b)

on seostatav riigiga ja hõlmab riigi ressursse;

c)

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi;

d)

võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

6.1.1.   Valikuline eelis

(82)

Nagu kohus oma 21. detsembri 2016. aasta otsuses liidetud kohtuasjades (komisjon vs. World Duty Free Group ning komisjon vs. Banco Santander ja Santusa) (20) meelde tuletas, on maksumeetme või tasu valikulisuse tuvastamiseks vaja kontrollida, kas meetme puhul tehakse vahet ettevõtjatel, kes on üldise maksustamissüsteemi eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras, ilma et vahetegemine oleks põhjendatud kõnealuse süsteemi olemuse ja ülesehitusega.

(83)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et põhimõtteliselt tuleb koostootmise lisatasu maksta iga kWh eest, mida vastavad võrguettevõtjad tarnivad lõpptarbijatele avaliku võrgu või suletud jaotusvõrgu kaudu. Lisatasu puhul on tegemist ühtse lisatasuga kWh kohta. Nagu eespool jagudes 2.2.1 ja 2.3 kirjeldatud, jäi lisatasu kindlaksmääramise süsteem 2016. aasta muudetud koostootmisseaduses põhiliselt samaks ja põhineb jätkuvalt koostootmise ühtse lisatasu põhimõttel. Koostootmise tavapärane lisatasu oli 2016. aastal 0,445 eurosenti/kWh ja on 2017. aastal 0,438 eurosenti/kWh.

(84)

Seega, piirates koostootmise lisatasu vastavalt 0,04 eurosendiga kWh kohta ja 0,03 eurosendiga kWh kohta, vähendatakse teatatud 2016. aasta koostootmisseadusega B- või C-kategooria lõpptarbijateks kvalifitseeruvate ettevõtjate koostootmise lisatasu ja vabastatakse nad seega koormusest, mida nad tavapäraselt peaksid kandma. Samuti piirates koostootmise lisatasu vastavalt 0,056 eurosendiga kWh kohta 2016. aastal, 0,06 ja 0,08 eurosendiga kWh kohta 2017. aastal ning 0,12 eurosendiga kWh kohta ja 0,16 eurosendiga kWh kohta 2018. aastal, vähendatakse 2016. aasta muudetud koostootmisseadusega B- või C-kategooria lõpptarbijateks kvalifitseeruvate ettevõtjate finantskoormust ja vabastatakse nad seega koormusest, mida nad tavapäraselt peaksid kandma. Lisaks, piirates koostootmise lisatasu 15 %ga täismahus lisatasust (ja 0,5 % või 4 %ga nende kogulisandväärtusest) elektri suurtarbijate jaoks, kes vastavad eespool põhjenduses 20 esitatud tingimustele, vähendatakse 2016. aasta muudetud koostootmisseadusega B- või C-kategooria lõpptarbijateks kvalifitseeruvate ettevõtjate finantskoormust ja vabastatakse nad seega koormusest, mida nad tavapäraselt peaksid kandma. Selline vähendamine kujutab endast eelist (21).

(85)

Eelis on seega valikuline. Tõepoolest, mis puudutab C-kategooriat, siis piirdub vähendamine ainult tootmissektoriga. Selles sektoris võimaldatakse lisaks vähendamist ainult ettevõtetele, mille aastatarbimine ületab 1 GWh ja mille elektrikulud ületavad 4 % nende käibest (mis välistab ülejäänud tootmissektorid, kuna nemad ei saavuta tavaliselt neid näitajaid, vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 127). Sama tähelepanek kehtib vähenduste kohta, mida võimaldatakse elektri suurtarbijatele, kes vastavad eespool põhjenduses 20 toodud tingimustele. Vähendused on valikulised, võttes arvesse, et seda võimaldatakse ainult konkreetsete sektorite ettevõtetele ja sektori raames võimaldatakse vähendusi üksnes ettevõtetele, kelle tarbimine vastavas tarbimispunktis ulatub 1 GWh-ni ning kui nad saavutavad elektritarbimise puhul teatava künnise.

(86)

B-kategooria puhul on eelis piiratud ettevõtetega, kes saavutavad aastas tarbimistaseme 1 GWh. Komisjon märgib, et kuigi B-kategooria tundub olevat avatud kõikidele sektoritele, välistab künnisväärtus 1 GWh de facto mitmed sektorid ja ettevõtted, mis tavaliselt sellist tarbimise taset kunagi ei saavuta.

(87)

Lisatasuga taotletava eesmärgi valguses (koostootmise toetamisse panustamine) on B- või C-kategooria lõpptarbijad ja elektri suurtarbijad võrreldavas õiguslikus ja tegelikus olukorras. Eelkõige tarbivad need lõpptarbijad avalikku võrku või suletud võrku suunatavat elektrit, nagu A-kategooria lõpptarbijadki. Seega saavad nad sarnaselt A-kategooria lõpptarbijatega kasu CO2 heitkoguste madalamast tasemest tänu suure energiatõhususega koostootmise toetamisele, mida rahastatakse koostootmise lisatasust.

(88)

Saksamaa ametiasutused ei esitanud meetme valikulisuse kohta ühtegi märkust.

(89)

BV Glas tundub väitvat, et asjaolu, et vähendused piirduvad tootmissektoriga, jääb süsteemi loogika raamesse, kuna tootmissektoris tegutsevad ettevõtted on üldjuhul hinnavõtjad ja neil ei ole võimalik oma lisakulusid klientidele edasi kanda, samas kui teenindussektorid kannavad lisatasud üldjuhul klientidele edasi.

(90)

Komisjon märgib esiteks, et kui komisjon on kindlaks teinud, et teatud meede loob erinevusi ettevõtjate vahel, kes kõnealuse meetme eesmärki silmas pidades on võrreldavas tegelikus ja õiguslikus olukorras, peab liikmesriik, kes on seoses tasudega sellise eristamise ettevõtete vahel sisse viinud, näitama, et see on tegelikult kõnealuse süsteemi olemuse ja ülesehituse alusel õigustatud (22). Saksamaa ametiasutused ei ole väitnud, et vähendused tulenevad koostootmise lisatasu olemusest ja ülesehitusest. Eelkõige ei ole nad väitnud, et koostootmise lisatasu tugineb põhimõttele, et selline lisatasu kehtestatakse ettevõtjatele ainult juhul, kui neil on võimalik lisakulud oma klientidele edasi kanda. Lisaks ei toeta toetuskõlblikkuse tingimused – põhjendamatut – eeldust, et koostootmise lisatasu tavapärane süsteem tugineb põhimõttele, et selline lisatasu kehtestatakse ettevõtjatele ainult juhul, kui neil on võimalik lisakulud oma klientidele edasi kanda.

(91)

Esiteks ei sõltu vähendamiskõlblikkus teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse alusel sellest, et ettevõtjad tõendavad, et neil ei ole võimalik lisakulusid oma klientidele edasi kanda. Teiseks ei ole esitatud andmeid, mis tõendavad, et kõikidel B- ja C-kategooria vähendustest de facto kasu saavatel sektoritel ja ettevõtjatel ei ole võimalik oma lisakulusid edasi kanda, ning et neil, kes vähendusi ei saa, on kõigil võimalik oma lisakulud edasi kanda. Kolmandaks, BV Glasi väited, et vähenduste piiramine tootmissektoris tegutsevate ettevõtjatega on tavaline, on vastuolus B-kategooria lõpptarbijatele võimaldatavate vähendustega: nad võivad tegutseda teenindussektoris ja ei pea olema elektri suurtarbijad. Seoses 2016. aasta muudetud koostootmisseadusega ei väitnud Saksamaa ametiasutused, et koostootmise lisatasu põhineb lõpptarbijate suutlikkusel kulusid edasi kanda. Seega ei ole suutmatus kulusid edasi kanda vähenduste jaoks ametlik kõlblikkustingimus.

(92)

Komisjon teeb seetõttu järelduse, et vähendusi ei saa käsitada koostootmise lisatasu süsteemi loogikale vastavana, ning jääb oma järelduse juurde, et uuritavad vähendused kujutavad endast valikulist eelist vähendustest abi saajate jaoks.

(93)

Saksamaa ametiasutused on ka lisanud 2016. aasta muudetud koostootmisseadusesse paragrahvi 27b, milles on ette nähtud, et salvestatud elektrile laieneb koostootmise lisatasu siis, kui see salvestist võetakse ja mitte siis, kui see salvestisse suunatakse. Komisjon on seisukohal, et see säte sisaldub koostootmise lisatasu olemuses ja ülesehituses (ja ei kujuta endast seega valikulist eelist): selle eesmärk on vältida topeltmaksustamist; tegemist on põhimõttega, mida üldjuhul kohaldatakse maksusüsteemides. Säte on kooskõlas põhimõttega, et lisatasu kuulub tasumisele, kui elektrit võrgust võetakse ja tarbitakse. Saksamaa on selgitanud, et salvestis salvestatud elektrit ei ole siiski veel tarbitud. Komisjon on seetõttu seisukohal, et 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvis 27b toodud erand ei ole valikuline.

6.1.2.   Riigi ressursid ja seostatavus riigiga

(94)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et vähendused on seostatavad riigiga, kuna kõik vähendused võimaldati seaduse (2016. aasta koostootmisseadus) alusel ja olid seega seostatavad riigiga. Lisaks märkis komisjon, et BAFA (st Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle; föderaalne majanduse ja ekspordikontrolli amet, kõrgem föderaalasutus, mis allub föderaalsele majandus- ja energiaministeeriumile) vastutab kontrollimise eest, et toetust saavad ainult toetuskõlblikud ettevõtjad.

(95)

Komisjon järeldas oma menetluse algatamise otsuses ka seda, et vähendusi rahastati riigi ressurssidest.

(96)

Sellega seoses märkis komisjon esiteks, et koostootmise toetuse rahastamiseks võttis Saksamaa kasutusele erilisatasu, nimelt koostootmise lisatasu (vt teatatud 2016. aasta koostootmisseaduse paragrahv 26 ja 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahv 26, millega kehtestatakse koostootmise lisatasu ja antakse võrguettevõtjatele õigus koostootmise lisatasu lõpptarbijatele edasi kanda) ja määras kindlaks selle eesmärgi (st riigi poliitika rahastamine energiavaldkonnas: koostootmise toetamine ning investeerimistoetused salvestamiseks ja kaugkütte/-jahutusvõrkude tarbeks) ning metoodika selle summa kindlaksmääramiseks, mille mõne lõpptarbijate kategooria puhul kehtestab otseselt riik (B- ja C-kategooria lõpptarbijad ja elektri suurtarbijad). Kogutud koostootmise lisatasu puudujääk ja ülejääk (võrreldes vajamineva toetusega) korrigeeritakse järgmisel aastal, tagades sellega, et võrguettevõtjatele hüvitatakse täies mahus lisatasud, mis tulenevad nende toetuse maksmise kohustusest, kuid mis tähendab samuti, et nad ei saa kasutada lisatasust saadavat tulu millekski muuks kui koostoodetud elektri, kütte ja jahutuse salvestamise ning kaugkütte/-jahutuse toetamise rahastamiseks. Komisjon tegi sellel põhjal järelduse, et sarnaselt juhtumiga, mille kohta tegi kohus otsuse 19. detsembril 2013 kohtuasjas Association Vent de Colère, (23) on riik 2016. aasta koostootmisseadusega loonud süsteemi, mille raames kulud, mida võrguettevõtjad kannavad seoses koostootmisjaamades elektrienergia tootmise toetamisega ning salvestite ja kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude rajamisega, hüvitatakse täielikult elektritarbijatelt nõutava koostootmise lisatasu abil. See asjaolu eristab praegust juhtumit juhtumist, mille kohta tegi kohus otsuse 13. märtsil 2001 kohtuasjas PreussenElektra, (24) kuna viimatinimetatud juhtumi puhul pidid elektritarnijad rahastama lisakulusid enda vahenditest. Lisaks ei kujuta koostoodetud elektri tootjatele antav toetus ega kaugkütte- ja jahutusvõrkude ja salvestite käitajatele antavad investeerimistoetused endast hinda või tasu kaupade või teenuste eest. Koostootmise toetust maksavad võrguettevõtjad koostootmisjaamade käitajatele, kuigi elektrit ei müüda võrguettevõtjatele, vaid kolmandatele isikutele; teatud juhtudel tarbib seda isegi koostootmisjaama käitaja ise. Seega mis puudutab kaugkütte- ja jahutusvõrke ning salvesteid, jäävad need toetust küsiva ettevõtja omandisse ja toetuse maksmine ei anna elektrivõrguettevõtjatele asjaomaste kaugkütte- ja jahutusvõrkude ja salvestitega seotud õigusi (kaugkütte- ja jahutusvõrkude ja salvestite toetamise kohta vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 33–45).

(97)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses ka seda, et põhivõrguettevõtjad etendavad süsteemis erilist rolli. Neile on usaldatud koostootmise lisatasu arvutamine 2016. aasta koostootmisseaduses ette nähtud metoodika alusel ja nad juhivad koostootmise lisatasu rahavooge. Rahaline koormus, mis tuleneb koostootmise, kaugkütte- ja jahutusvõrkude toetamisest, on täielikult neile üle antud; nad peavad tagama, et rahaline koormus jaotub põhivõrguettevõtjate vahel võrdselt (proportsionaalselt nende võrku ühendatud A-, B- ja C-kategooria lõpptarbijatega) ning jaotusvõrguettevõtjad kannavad koostootmise lisatasu neile üle, et hüvitada neile toetamisest tulenev rahaline koormus. Nad peavad ka hoiatama BAFAt, juhul kui eelarve ületatakse. Sellega seoses on neil sarnasusi Samenwerkende Elektriciteits-Produktiebedrijven NV olukorraga juhtumis, mille kohta kohus tegi otsuse 17. juulil 2008 kohtuasjas Essent Network Noord, (25) ja ühtlasi põhivõrguettevõtjaid puudutavas juhtumis, mille kohta kohus tegi otsuse 10. mail 2016 kohtuasjas Saksamaa vs. komisjon (2012. aasta taastuvenergiaseadus) (26).

(98)

Lisaks leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et järgmised asjaolud kinnitavad, et koostootmise lisatasu on riigi kontrolli all: koostootmise lisatasu tuleb kanda eraldi arvele, nii et reguleerimisasutusel on võimalik kontrollida ristsubsiidiumide puudumist võrguettevõtjate eri tegevuse vahel. Lisaks nõuab seadus, et arvete esitamist põhivõrguettevõtjate vahel kontrolliks audiitor või vannutatud audiitor. Lõpuks piirab seadus ka meetme kogueelarvet ja lisatasu kogusummat. Kui on eelarve ületamise oht, on põhivõrguettevõtjad kohustatud hoiatama BAFAt, kes seejärel arvutab uued, kuid vähendatud toetusmäärad, tagamaks et eelarvet ei ületata. See on veel üks kinnitus, et koostootmise lisatasu kujutab endast riigi kontrolli all olevat ressurssi.

(99)

Saksamaa ametiasutused ei esitanud selle punkti kohta ühtegi märkust. BV Glas on märkinud, et meede ei kujuta endast riigiabi, kuna ei koorma riigieelarvet. Komisjon märgib sellega seoses siiski, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea ressursid liikuma läbi riigieelarve, et neid käsitletaks riigi ressurssidena. Piisab sellest, et nad jäävad riigi kontrolli alla (27). Riigiabiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses saab pidada vaid neid eeliseid, mis on otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Et riigiabi määratlus hõlmaks mitte ainult otseselt riigi antud abi, vaid ka riigi poolt selleks määratud või asutatud avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste antud abi, eristatakse riigi antud abi ja riigi ressurssidest antud abi (28).

(100)

Nende asjaolude põhjal jääb komisjon oma järelduse juurde, et koostootmise lisatasu kvalifitseerub riigi ressursiks ja et selle tulemusena rahastatakse koostootmise vähendatud lisatasumäärasid samuti riigi ressurssidest. Neid vähendusi rahastatakse riigi ressurssidest koostootmise toetusena. Koostootmise lisatasu vähendamine on sätestatud seaduses ja see sisaldas riigi kontrolli samas ulatuses nagu koostootmise täismahus lisatasu (vt eespool). Seega tuleb ka koostootmise lisatasu vähendamist käsitleda riigi ressurssidest rahastatuna (29).

6.1.3.   Mõju kaubavahetusele ja konkurentsi kahjustamine

(101)

Koostootmise lisatasude vähendused võivad moonutada konkurentsi sama sektori ettevõtjate vahel, kuna kõik ettevõtjad ei ole toetuskõlblikud (sõltuvalt nende tarbimistasemest ja/või elektrikulude olulisusest võrreldes käibega ja/või sõltuvalt elektrikulude olulisusest võrreldes kogulisandväärtusega) ja koostootmise lisatasud võivad tõenäoliselt mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ja konkurentsi ettevõtjatega teistes liikmesriikides. Vähendustest kasu saavad ettevõtjad tegutsevad tavaliselt teatud tootmissektorites, kus elektrikulud moodustavad suure osa tootmiskuludest (metallitööstus, paberi- ja keemiatööstus, klaasitööstus, rafineerimistehased, puidutööstus, toidu- ja söödasektor, vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 127 ja samuti tabel 3 eespool). Sellistes sektorites nagu keemiatööstus, paberitööstus, autode ja autoosade tootmine tegutsevad ettevõtjad konkureerivad teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjatega.

(102)

BV Glas väitis, et mõju konkurentsile puudub, kuid ei selgitanud, miks. BV Glas tundub eeldavat, et mõju konkurentsile puudub, kuna meetme eesmärk on konkurentsialase halvemuse vähendamine võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtjatega. Võttes arvesse, et koostootmise lisatasud on olemas ka teistes liikmesriikides (näiteks Prantsusmaal) (30), siis tõsiasjad seda väidet ei toeta. Lisaks on väljakujunenud kohtupraktikas kinnitatud, et asjaolu, et meetme eesmärk on ühtlustada ühepoolsete meetmete kaudu konkurentsitingimusi liikmesriikide vahel, ei takista kvalifitseerimast sellist meedet riigiabiks (31).

6.1.4.   Järeldus riigiabi olemasolu kohta

(103)

Komisjon teeb seetõttu järelduse, et koostootmise lisatasu vähendused, mida võimaldati 2016. aasta koostootmisseaduses kindlaksmääratud B- ja C-kategooria lõpptarbijatele ning elektri suurtarbijatele, sisaldavad riigiabi aluslepingu artikli 107 tähenduses.

6.2.   Olemasolev/uus abi ja abi õiguspärasus

(104)

BV Glas on rõhutanud, et 2016. aasta koostootmisseadus on väga sarnane 2002. aasta koostootmisseadusele ja seetõttu kujutab endast olemasolevat abi.

(105)

Komisjon märgib siiski, et kuigi 2002. aasta koostootmisseaduse ja 2016. aasta koostootmisseaduse vahel on palju sarnasusi, ei saa see viia järelduseni, et 2016. aasta koostootmisseaduses ette nähtud koostootmise lisatasu vähenduste abikava kvalifitseeruks olemasolevaks abikavaks.

(106)

On tõsi, et komisjon ei käsitlenud 12. mai 2000. aasta seadust koostootmisel põhineva elektritootmise kaitse kohta (edaspidi „2000. aasta koostootmisseadus“), ühte 2016. aasta koostootmisseaduse eelkäijatest, riigiabi sisaldavana (32). Nagu komisjon siiski menetluse algatamise otsuses märkis (põhjendus 288), tunnistati 2000. aasta koostootmisseadus juba 2002. aastal kehtetuks ja asendati 2002. aasta koostootmisseadusega, mis omakorda asendati 2016. aasta koostootmisseadusega.

(107)

Abimeedet ei saa seega käsitleda olemasoleva abina, eelkõige kuna 2000. aasta koostootmisseaduse ja 2016. aasta koostootmisseaduse vahel ning tegelikult juba 2000. aasta koostootmisseaduse ja 2002. aasta koostootmisseaduse vahel on mitu olulist erinevust.

(108)

Esimene erinevus on see, et koostootmise lisatasu vähendusi, mis on ametliku uurimise ese, ei olnud 2000. aasta koostootmisseaduses olemas ja komisjon ei vaadelnud seda oma 22. mai 2002. aasta otsuses seoses riigiabiga NN 68/2000 – Saksamaa – 12. mai 2000. aasta seadus soojus- ja elektrienergia koostootmisel põhineva elektritootmise kaitse kohta (33).

(109)

2000. aasta koostootmisseaduses oli lihtsalt kehtestatud ostukohustus koos selle kauba eest makstava hinnaga. Võrguettevõtjate vahel toimus koormuse jagamine. Seaduses ei olnud siiski sätestatud koostootmise lisatasu toetuse rahastamiseks ja nagu eelmises põhjenduses märgitud, ei olnud koostootmise vähendatud lisatasusid lõpptarbijate teatud kategooriate jaoks.

(110)

2016. aasta koostootmisseadus erineb 2000. aasta koostootmisseadusest järgmistes aspektides: esiteks on ostukohustus asendatud kohustusega maksta preemiat elektri eest, mida võrguettevõtja enamiku ajast ei osta. Teiseks on 2016. aasta koostootmisseaduses ette nähtud ka toetus omatarbeks kasutatava elektri eest, st abi, mida isegi ei suunata võrguettevõtjate käitatavatesse võrkudesse. Kolmandaks on 2016. aasta koostootmisseaduses ette nähtud samuti toetus soojuse salvestamiseks ja kaugküttevõrkude tarbeks, st elektrivõrguga mitteseotud taristule. Neljandaks tagab seadus, et võrguettevõtjatele hüvitatakse täies mahus nende lisakulud seadusega kehtestatud koostootmise lisatasu kaudu ja põhivõrguettevõtjad koondavad kokku preemiamaksete ja koostootmise lisatasuga seotud rahavood. Koostootmise lisatasu on ühtne lisatasu kWh kohta kõikides võrkudes. Viiendaks sisaldab seadus maksimaalset eelarvet, mis samuti piirab koostootmise lisatasu suurenemist. Ja kuuendaks on 2016. aasta koostootmisseaduses sätestatud koostootmise lisatasu ülemmäär B- ja C-kategooria lõpptarbijate jaoks. Lõpuks on toetus koostootmisjaamadele, kaugküttevõrkudele jne kättesaadav ainult pärast BAFA loa saamist. Sellist toetuskõlblikkuse kinnitust 2000. aasta koostootmisseaduse kohaselt ei olnud.

(111)

Juba 2002. aasta koostootmisseaduses on 2000. aasta koostootmisseadusega võrreldes mitu olulist muudatust: kohustus maksta lisaks turuhinnale preemiat (kohustuse asemel elektrit lihtsalt teatava hinnaga osta), seadusega antud tagatis, et võrguettevõtjatele hüvitatakse preemiamaksete kohustusest tulenevad lisakulud, ühtse koostootmise lisatasu loomine, põhivõrguettevõtjate keskne roll toetusmaksete ja koostootmise lisatasuga seotud rahavoogude kokkukoondamisel ning koostootmise lisatasu ülemmäärade kasutuselevõtmine lõpptarbijate kahe kategooria jaoks (B-kategooria ja C-kategooria). 2002. aastal kehtestati ka kohustus hankida toetusele juurdepääsu saamiseks BAFA luba. 2009. aastal muudeti 2002. aasta koostootmisseadust, et võimaldada toetust ka omatarbimise ja kaugküttevõrkude jaoks. 2012. aastal muudeti 2002. aasta koostootmisseadust, et lisada ka toetus soojuse- ja külmasalvestite ning kaugjahutusvõrkude jaoks. Eelarve piirang kehtestati 2016. aasta koostootmisseadusega.

(112)

Komisjon teeb nende andmete põhjal järelduse, et 2016. aasta koostootmisseadusel on 2002. aasta koostootmisseadusega mitu ühisjoont, kuid seda ei saa kvalifitseerida olemasolevaks abimeetmeks, võttes arvesse, et otsus seoses juhtumiga NN 68/2000 (34) ei käsitlenud 2002. aasta koostootmisseadust, vaid 2000. aasta koostootmisseadust, ja võttes arvesse, et 2016. aasta koostootmisseaduses on 2000. aasta koostootmisseadusega võrreldes mitmeid olulisi muudatusi.

(113)

Sarnasused 2002. aasta koostootmisseaduse ja 2016. aasta koostootmisseaduse vahel (kohustus maksta lisaks turuhinnale preemiat, seadusega antud tagatis, et võrguettevõtjatele hüvitatakse preemia maksmise kohustusest tulenevad lisakulud, ühtse koostootmise lisatasu kasutuselevõtt ja koostootmise vähendatud lisatasu kasutuselevõtt teatud lõpptarbijate jaoks, põhivõrguettevõtjate keskne roll toetusmaksete ja koostootmise lisatasuga seotud rahavoogude kokkukoondamisel, BAFA luba toetusele juurdepääsu saamiseks) ja erinevused võrreldes 2000. aasta koostootmisseadusega viivad tegelikult järelduseni, et 2002. aasta koostootmisseadusega võimaldatud koostootmise lisatasu vähendused kvalifitseerusid juba riigiabiks. Komisjon tunnistab, et vastavalt määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti a alapunktile iv koostoimes artikliga 17 kvalifitseeruvad olemasolevaks abiks ainult 10 aastat tagasi enne 24. oktoobrit 2016 võimaldatud koostootmise lisatasu vähendused.

(114)

Saksamaa esitas ka 2011. aastast algava kohandamiskava, tunnistades seega selgesõnaliselt, et koostootmise lisatasu vähendused alates 2011. aastast sisaldasid võrreldes 2002. aasta koostootmisseadusega uut riigiabi.

6.3.   Abi kokkusobivus siseturuga

(115)

Komisjon tegi menetluse algatamise otsuses järelduse, et suure tõhususega koostootmisjaamadele, salvestitele ja energiatõhusatele kaugkütte- ja jahutusvõrkudele 2016. aasta koostootmisseaduse alusel antud riigiabi oli siseturuga kokkusobiv.

(116)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses siiski kahtlusi, kas koostootmise lisatasu vähendamise B- ja C-kategooria lõpptarbijate jaoks võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

(117)

Allpool toodud kokkusobivuse hinnang hõlmab üksnes alates 2007. aastast B- ja C-kategooria lõpptarbijatele ja eespool põhjenduses 20 kirjeldatud elektri suurtarbijatele võimaldatud vähendusi. Käesolev otsus ei hõlma vähendusi, mida võimaldati raudtee-ettevõtjatele seoses koostootmise lisatasu maksetega. Need vähendused kiideti heaks otsusega SA.43666 (35).

(118)

Lisatasu ülemmäär vabastab B- ja C-kategooria lõpptarbijad ja elektri suurtarbijad osaliselt koostootmise lisatasust, mida nad tavapäraselt peaksid oma igapäevases tegevuses osana oma elektrikuludest kandma; sel viisil vähendab see asjaomaste ettevõtjate tegevuskulusid.

(119)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud liidus riigiabi keelustamise üldpõhimõte. Aluslepingu artikli 107 lõikes 2 ja artikli 107 lõikes 3 on sätestatud erandid sellest põhimõttest.

(120)

Nagu komisjon menetluse algatamise otsuses märkis, ei kuulu vähendused keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste kohaldamisalasse. Esiteks ei kvalifitseeru koostootmise lisatasu keskkonnamaksuks keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 3.7.1 tähenduses. Koostootmise lisatasu taotleb tõepoolest konkreetset eesmärki, nimelt koostootmisjaamade toetamise rahastamist. Koostootmise lisatasul ei ole vastupidiselt keskkonnamaksudele käitumise juhtimise mõju (vt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktid 167 ja 181). Selle eesmärk ei ole muuta koostootmise lisatasu maksjate käitumist. Seega võib nende vähenduste hindamise jao 3.7.1 kohaselt välja jätta. Koostootmise lisatasul on palju sarnasusi taastuvenergia lisatasudega, mille eesmärk on rahastada taastuvallikatest toodetava elektrienergia toetamist, kuna see taotleb kaudselt keskkonnaalast eesmärki vähendada elektritootmise CO2 heitkoguseid koostootmistoetuse rahastamise kaudu. Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jagu 3.7.2 kohaldatakse ainult lisatasudele, mille eesmärk on taastuvallikatest toodetava energia toetamise rahastamine, seega ei hõlma see energiatõhusate meetmete, nt suure energiatõhususega koostootmise rahastamist. Teatatud meetmele ei ole võimalik kohaldada mingeid muid komisjoni suuniseid.

(121)

Komisjon võib siiski tunnistada abimeetme siseturuga kokkusobivaks otse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, kui see on vajalik ja proportsionaalne ning selle positiivne mõju ühise eesmärgi saavutamisele kaalub üles negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele. Need tingimused võib lugeda täidetuks, kui järgmistele küsimustele on võimalik vastata jaatavalt:

a)

Kas abimeetme eesmärk on täpselt määratletud ühist huvi pakkuv eesmärk (36)?

b)

Kas see on suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada, turg üksi aga ei suuda seda teha (nt kuna tegeleb turutõrkega)?

c)

Kas abimeede on ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks hästi kavandatud (abi vajalikkus) (37)? Eelkõige

—

kas abimeede on asjakohane ja vajalik vahend, st kas on olemas muid paremini sobivaid vahendeid?

—

Kas sellel on ergutav mõju, st kas abi muudab ettevõtjate käitumist?

—

Kas abimeede on proportsionaalne, st kas väiksema abiga saavutataks sama käitumuslik muutus?

d)

Kas konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele on piiratud nii, et kogumõju oleks positiivne?

6.3.1.   Ühist huvi pakkuv eesmärk

(122)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et koostootmise lisatasu eesmärk on suure tõhususega koostootmise toetamise rahastamine ja seetõttu aitab see kaudselt kaasa nende toetusmeetmetega taotletavate eesmärkide saavutamisele, st elektritootmise keskkonnamõju vähendamisele energiatootmise tõhususe suurendamise ja CO2 heitkoguste vähendamise kaudu elektrisektoris, mis on komisjoni arvates vastavuses ühist huvi pakkuva eesmärgiga.

(123)

Komisjon märkis ka, et koostootmise lisatasu vähendused, mille eesmärk on soojuse ja elektri koostootmise toetamise rahastamine, võivad kaudselt kaasa aidata ka lisatasudest rahastatavate toetusmeetmete eesmärgi saavutamisele (st energiatootmise tõhususe suurendamine ja elektritarbimisega seotud CO2 heitkoguste vähendamine), kuna need võivad aidata tagada piisavat rahastamisbaasi toetusmeetmete endi jaoks sarnaselt sellele, kuidas taastuvallikatest elektrienergia toetamise rahastamise vähendamine aitab tagada piisavat rahastamisbaasi taastuvallikatest elektrienergia toetamiseks (vt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jagu 3.7.2 ja eelkõige punkt 182). Seega kui vähendusi on vaja nende toetusmeetmete rahastamise tagamiseks, aitaksid need kaudselt kaasa ka menetluse algatamise otsuse jagudes 3.3.1–3.3.5 uuritud toetusmeetmega taotletavate eesmärkide saavutamisele.

(124)

Komisjon märkis ka, et liit ei ole kehtestanud kohustuslikke eesmärke liikmesriigi kohta suure tõhususega koostoodetud elektri tootmiseks, vastupidiselt sellele, kuidas on asi taastuvenergiaga. Rahastamisvajadused koostootmisjaamade toetamiseks on seega üldjuhul väiksemad kui rahastamisvajadused taastuvenergia toetamiseks, mis muudab toetusmeetmete rahastamise elektritarbimise maksust vähem möödapääsmatuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (38) on kehtestatud energiatõhususe põhieesmärgina 20 % ja ette nähtud soovituslikud riiklikud tõhususe eesmärgid, millele suure tõhususega koostootmisjaamad, energiatõhusad kaugküttevõrgud ja salvestussüsteemid saavad olulisel määral kaasa aidata. Liikmesriikidel on lisaks kohustus hinnata oma võimalusi energiatõhususmeetmete, sh koostootmisjaamade, kaugkütte ja salvestite rakendamiseks, ning neid võimalusi kasutada. Selle tulemusena võivad energiatõhususe toetusmeetmete rahastamisvajadused muutuda samuti oluliseks, suurendades seega liikmesriikide jaoks vajadust suuta rahastada meetmeid energiatarbimise maksudest. Eesmärk suurendada energiatõhusust 2030. aastaks 27 %, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 23. oktoobril 2014, (39) suunab liitu ja selle liikmesriike jätkuvalt CO2 heitkoguste edasise vähendamise ja energia tulevase kokkuhoiu suunas.

(125)

Vältimaks seda, et elektri lõpptarbijad, keda suure tõhususega koostootmise edendamise rahastamiskulud (ja sellega seotud energiatõhusate kaugküttevõrkude ja koostootmisjaamadega ühendatud soojussalvestite edendamine) eriti mõjutavad, võivad sattuda oluliselt halvemasse konkurentsiolukorda, võib Saksamaal tekkida vajadus teha osalisi vähendusi, eelkõige kuna koostootmise lisatasu lisandub taastuvenergia lisatasule, et rahastada elektrisektori toetusmeetmete kogumit CO2 heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Liiga paljude taastuvenergia või koostootmise lisatasust mõjutatud ettevõtjate pankrot või ümberpaigutamine võib õõnestada rahastamisbaasi: vähendatud lisatasu maksmise asemel ei panustaks asjaomased ettevõtjad rahastamisse üldse, mis tähendab teiste lõpptarbijate jaoks veelgi suuremaid rahalisi pingutusi koostootmise toetuse rahastamiseks, vähendades jällegi lisatasu ja seega koostootmise kui sellise toetamise vastuvõetavust.

(126)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et kuna koostootmise lisatasu eesmärk ei olnud stiimulite loomine energiatarbimise vähendamiseks, vaid üksnes energiatõhususmeetmete rahastamine, tuleks vältida, et vähenduste ulatus ajendab ettevõtjaid olema vähem energiatõhus, kuna see oleks vastuolus energiatõhususmeetmete toetamise eesmärgiga.

(127)

Seoses energiatõhususe stiimulite vähendamise ohuga on Saksamaa ametiasutused väitnud, et vähendused ei kaota elektri suurtarbijate jaoks energiatõhususe stiimuleid, võttes arvesse, et koostootmise lisatasu moodustab ainult väikese osa elektrikuludest. Elektri hind on iseenesest stiimul energiatõhususe suurendamiseks, võttes arvesse energiakulude suurt osakaalu tootmise kogukuludes (vt eespool põhjendus 62 jj). BV Glas väitis ka, et elektri suurtarbijaid ergutatakse pidevalt energiatõhusust suurendama, võttes arvesse energiahindade suurt osakaalu tootmise kogukuludes (sageli vahemikus 20–50 %).

(128)

Komisjon nõustub, et rahvusvahelisest kaubandusest mõjutatud elektri suurtarbijate jaoks võib elektrihind iseenesest olla stiimul energiatõhususe suurendamiseks, võttes arvesse, et elektri suurtarbijate jaoks moodustab energia suure osa tootmiskuludest. See stiimul on olulisem ettevõtjate jaoks, kes puutuvad kokku teatud tasemel rahvusvahelise kaubandusega, kuna konkurentsisurve ajendab ettevõtjaid olema tõhus. Kuna ka need ettevõtjad peavad maksma vähemalt 15 % koostootmise lisatasust, tugevdab see minimaalne panus tegelikult stiimuleid, et rahvusvahelise konkurentsiga silmitsi seisvad ettevõtjad peavad investeerima energiatõhususmeetmetesse. Selle tõendamiseks, et vähendused ei kõrvalda stiimuleid elektri väiketarbijate jaoks, ei esitatud mingeid andmeid. Saksamaa ametiasutused on siiski piiranud vähendusi teatud tasemel rahvusvahelise konkurentsiga silmitsi seisvate elektri suurtarbijate jaoks alates 1. jaanuarist 2017 ja suurt osa 2016. aasta abisaajatest võib käsitleda elektri suurtarbijatena. Saksamaa ametiasutused on sidunud vähendused ka tingimusega, et osaleda tuleb energia- või keskkonnajuhtimissüsteemis. Lõpuks, nagu allpool üksikasjalikumalt vaadeldakse, on Saksamaa ametiasutused säilitanud omapanuse 15 % ulatuses koostootmise lisatasust. Komisjon teeb seetõttu järelduse, et vähendused muudetud kujul ei kõrvalda elektri suurtarbijate jaoks stiimuleid oma energiatõhususe suurendamiseks. Ajavahemiku 2011–2018 kohta ja seoses elektri väiketarbijatega esitasid Saksamaa ametiasutused kohandamiskava, mis suurendab energiatõhususe stiimuleid elektri väiketarbijate jaoks.

(129)

Komisjon teeb selle teabe alusel järelduse, et koostootmise vähendatud lisatasud aitavad kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

6.3.2.   Vajadus riigi sekkumise järele, abi asjakohasus ja ergutav mõju

(130)

Komisjon tegi menetluse algatamise otsuse jagudes 3.3.1.2, 3.3.2.2, 3.3.4.2 ja 3.3.5.2 järelduse, et suure tõhususega koostootmisjaamade, energiatõhusate kaugkütte- ja jahutusvõrkude ning soojus-/külmasalvestite edendamisega ei saaks tegeleda turg üksinda ning et abimeetmeid (ja nende rahastamist) oli vaja, et ergutada investeeringuid nendesse jaamadesse ja seadmetesse ning nende käitamisse.

(131)

Menetluse algatamise otsuse jagudes 3.3.1–3.3.5 vaadeldud abimeetmed on kõik suunatud energiatootmise tõhususe suurendamisele ja elektritootmise ja seega tarbimise süsiniku jalajälje vähendamisele. Need on suunatud võitlusele kliimamuutuste vastu.

(132)

Kuigi koostootmise lisatasu ei ole ainuke mõeldav rahastamisvahend, on asjakohane rahastada abimeetmeid suure tõhususega koostoodetava elektri tootmiseks, energiatõhusate kaugküttevõrkude ja soojussalvestite jaoks lisatasu põhjal elektri eest, mida tarbivad võrku ühendatud lõpptarbijad ja mida võetakse sellest võrgust, kuna toetatud meetmete ja võrgust võetud elektri vahel on tihe seos. Selline lisatasu kujutab endast ka suhteliselt stabiilset rahastamisvoogu ja ei kahjusta eelarvedistsipliini. Need on põhjused, miks sellist rahastamissüsteemi kasutatakse sageli taastuvallikatest elektrienergia tootmise toetamise rahastamiseks. Nagu eespool põhjenduses 125 juba märgitud, võivad energiatõhususe toetusmeetmete rahastamisvajadused muutuda märkimisväärseks, suurendades seega liikmesriikide jaoks vajadust suuta rahastada meetmeid energiatarbimise maksudest.

(133)

Komisjon on seetõttu seisukohal, et koostootmise vähendatud lisatasu võiks osutuda vajalikuks energiatõhususe ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, mida taotletakse menetluse algatamise otsuse jagudes 3.3.1–3.3.5 käsitletavate meetmetega, kui vähenduste puudumise korral võivad ohtu sattuda koostootmise lisatasu rahastamine nende meetmete abil ja nende meetmetega taotletav eesmärk.

(134)

See võib juhtuda, kui koostootmise täismahus lisatasu maksmine tähendaks liiga paljude ettevõtjate või sektorite ümberpaigutamist või pankrotti. See omakorda vähendaks märkimisväärselt koostootmise lisatasu vastuvõetavust ning lisatasu maksjate arvu ja võiks ohtu seada abimeetmed kui sellised.

(135)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses (põhjendus 274), et keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktides 185, 186 ja 187 väljatöötatud kriteeriumid võivad olla juhisteks nende sektorite tuvastamisel, mida ohustab ümberpaigutamine või pankrot, kui koostootmise toetuse rahastamiseks suunatud energia lisatasud on liiga kõrged. See tundub asjakohane, võttes arvesse, et ühelt poolt teenivad koostootmise lisatasust rahastatavad meetmed sama keskkonnaalast eesmärki nagu taastuvenergia lisatasudest rahastatavad meetmed, mis kuuluvad keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 3.7.2 kohaldamisalasse (kliimamuutuste vastu võitlemine elektritootmisest põhjustatud CO2 heitkoguste vähendamise kaudu), ja võttes arvesse, et teiselt poolt lisandub koostootmise lisatasu Saksamaal taastuvenergia lisatasudele (taastuvenergia lisatasu Saksamaal) ja on üles ehitatud samal viisil. Kuna seda kogutakse proportsionaalselt võrgust võetud elektriga, mõjutab koostootmise lisatasu eelkõige ettevõtjaid, kelle elektrikulud moodustavad olulise osa kogulisandväärtusest ja kellel ei ole võimalik oma kulusid olulisi turuosi kaotamata lihtsal viisil lõpptarbijatele edasi kanda, võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse pingelisust sektoris, kus nad tegutsevad. Need on ettevõtjad, kelle kindlakstegemine on keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktides 185, 186 ja 187 sätestatud kriteeriumide eesmärk.

(136)

Saksamaa ametiasutused selgitasid esialgse uurimise käigus, et koostootmise vähendatud lisatasusid oli vaja asjaomaste ettevõtjate (energia kasutajate) konkurentsivõime tagamiseks ja et kokkuvõttes on neid vaja toetusmeetmete rahastamise tagamiseks. Saksamaa ametiasutused ei esitanud siiski piisavat teavet selle tõendamiseks, et koostootmise vähendatud lisatasusid oli vaja igat liiki ettevõtjate või sektorite jaoks, kes kuuluvad lõpptarbijate C- ja B-kategooriatesse, et tagada teatatud 2016. aasta koostootmisseaduses kehtestatud abimeetmete rahastamine. Saksamaa ametiasutused esitasid üksnes teabe rahvusvahelises konkurentsis olevate elektri suurtarbijate kohta, kes on kõlblikud taastuvenergia lisatasude vähenduste jaoks, tunnistades siiski, et B- ja C-kategooria lõpptarbijad ei olnud kõik sellised ettevõtjad.

(137)

Komisjon tõi menetluse algatamise otsuses välja oma nõusoleku sellega, et mõningaid suure elektritarbimisega ja rahvusvahelisest kaubandusest väga mõjutatud sektoreid võib taastuvenergia täismahus lisatasu suure tõenäosusega märkimisväärselt mõjutada ning see oht nende konkurentsivõimele ja elujõulisusele on piisavalt oluline, et taastuvenergia toetamist ohtu seada (40). Eeldades, et abisaajad on samad ettevõtjad, kes on toetuskõlblikud taastuvenergiaseaduse alusel, moodustaks koostootmise täiemahuline lisatasu nende ettevõtjate olulise osa jaoks 1–9 % kogulisandväärtusest. See oleks tõepoolest üsnagi suur koormus, eelkõige kuna see lisanduks juba taastuvenergia lisatasust tulenevale koormusele, mis on lisatasu, millest rahastatakse meetmeid, millega taotletakse sama keskkonnaalast eesmärki nagu koostootmise lisatasust rahastatavate meetmetega.

(138)

Ametliku uurimismenetluse käigus ei esitanud Saksamaa ametiasutused lisateavet, mis võimaldaks komisjonil kontrollida, millise osa abisaajate puhul oleks tõepoolest tegemist ettevõtjatega, kes on kõlblikud taastuvenergia vähendatud lisatasude või vähendamiste jaoks keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 3.7.2 alusel, samuti ei esitanud nad teavet, mis tõendaks vähenduste vajalikkust ka ettevõtjate jaoks, kes ei ole elektri suurtarbijad ega seisa silmitsi rahvusvahelise konkurentsiga. Kuigi BV Glas väidab, et kõik vähendused on vajalikud, ei esitanud ta teavet, mis näitaks, et vaja oleks vähendusi ka elektri väiketarbijate jaoks. BV Glasi esitatud teave piirdub tegelikult elektri suurtarbijatega. 1. jaanuarist 2017 piirduvad vähendused elektri suurtarbijatega, kes kvalifitseeruvad taastuvenergia lisatasu vähendusteks (st ümberpaigutamise või pankroti ohus elektri suurtarbijad). B- ja C-kategooria elektri väiketarbijad ei ole enam vähenduste jaoks kõlblikud. Elektri väiketarbijate jaoks esitasid Saksamaa ametiasutused kohandamiskava, mille kohaselt lõpetatakse vähendused järk-järgult täielikult 2019. aastaks, samuti on alates 2011. aastast kohandatud elektri väiketarbijatele võimaldatud vähendusi komisjonile esitatud kohandamiskava alusel (vt allpool ka jagu 6.4 kohandamiskava kohta).

(139)

Nende andmete ja eelkõige Saksamaa ametiasutuste esitatud muudatuste ja kohandamiskava alusel, mis tagab vähenduste piiramise rahvusvahelisest kaubandusest mõjutatud elektri suurtarbijatega, teeb komisjon järelduse, et vähendused on asjakohased ja vajalikud, et tagada koostootmise toetamise rahastamise jätkusuutlikkus, ja neil on ergutav mõju.

6.3.3.   Proportsionaalsus

(140)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et vähendused ei saa vastata täismahus eranditele ega olla nii olulised, et ohustavad toetusmeetme eesmärki, kuna nende tulemus on liiga raske koormus lõpptarbijatele (menetluse algatamise otsuse põhjendus 269). Ülemäärased vähendused suurendavad ka nendest tulenevat konkurentsimoonutust. Seega keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste kohaselt, kuivõrd see puudutab taastuvenergia toetamise rahastamist, peaksid vähenduste jaoks kõlblikud ettevõtjad maksma miinimumtasu, mis vastab põhimõtteliselt 15 %le tavapärasest tasust (vt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 188), ning täiendavad vähendused on võimalikud, kui tasu on suurem kui teatav osa ettevõtja kogulisandväärtusest (keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 189).

(141)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses (põhjendus 282), et kasutab keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkte 188 ja 189 juhistena vähenduste proportsionaalsuse hindamiseks. See tundub asjakohane, võttes eelkõige arvesse, et ühelt poolt teenivad koostootmise lisatasust rahastatavad meetmed sama keskkonnaalast eesmärki nagu taastuvenergia lisatasudest rahastatavad meetmed, mis kuuluvad keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 3.7.2 kohaldamisalasse (kliimamuutuste vastu võitlemine elektritootmisest põhjustatud CO2 heitkoguste vähendamise kaudu) ja võttes arvesse, et teiselt poolt on vähenduste eesmärk toetusmeetmete rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine, piirates ettevõtjate koormust, keda energia lisatasud eriti mõjutavad, kuid nõudes neilt ikkagi piisavat omapanust.

(142)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses (põhjendus 283), et Saksamaa ametiasutused ei näidanud esialgse uurimise käigus, et ülemmäärad 0,04 ja 0,03 eurosenti kWh kohta olid piiratud vajaliku miinimumiga. Saksamaa ametiasutused ei näidanud, et vähem olulised vähendused ei oleks olnud vastuvõetavad. Saksamaa ametiasutused rõhutasid kumulatiivset mõju taastuvenergiaseadusega, kuid ei esitanud vähendustest abi saajatega seotud täpset teavet, mis võrdleks koostootmise vähendatud lisatasu ja kogulisandväärtuse suhet veidi kõrgemate koostootmise lisatasude (nt 15 %) ja kogulisandväärtuse suhtega või taastuvenergia vähendatud lisatasuni kumuleeritud koostootmise vähendatud lisatasu ja kogulisandväärtuse suhtega.

(143)

Saksamaa ametiasutused ei esitanud ametliku uurimise käigus lisateavet. BV Glas on väitnud, et vähendused olid piiratud vajaliku miinimumini, kuid ei selgitanud, miks on vähendused piiratud miinimumini.

(144)

Saksamaa muutis 2016. aasta koostootmisseadust ja selle tulemusena on vähendused alates 1. jaanuarist 2017 piiratud elektri suurtarbijatega, kes kvalifitseeruvad taastuvenergia lisatasu vähenduste saamiseks ja lisatasu on vähemalt 15 % lisatasust (vt eespool põhjendus 21). Elektri väiketarbijad ei ole enam vähenduste jaoks kõlblikud. Saksamaa ametiasutused esitasid ka kohandamiskava endiste B- ja C-kategooria lõpptarbijate jaoks, mille kohaselt lõpetatakse vähendused järk-järgult täielikult 2019. aastaks nende B- ja C-kategooria lõpptarbijate jaoks, kes ei kvalifitseeru elektri suurtarbijateks, ning mille kohaselt minevikus elektri väiketarbijatele võimaldatud vähendusi kohandati alates 2011. aastast. Saksamaa ametiasutused esitasid ka kohandamiskava eelmiste B- ja C-kategooria lõpptarbijate jaoks, kes alates 2011. aastast kvalifitseeruvad elektri suurtarbijateks.

(145)

Nende andmete, eelkõige 1. jaanuarist 2017 kehtestatud vähenduste taseme muudatuste ja Saksamaa ametiasutuste esitatud kohandamiskava alusel teeb komisjon järelduse, et koostootmise lisatasude vähendused on taotletava eesmärgiga proportsionaalsed.

6.3.4.   Konkurentsi moonutamine

(146)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et esialgse uurimise etapis ei esitatud talle piisavalt tõendeid, mis võimaldaksid komisjonil hinnata konkurentsi ja liikmesriikide vahelise kaubanduse võimaliku kahjustamise kogumõju. Kuna abimeetme vajalikkust, asjakohasust, ergutavat mõju ja proportsionaalsust ei ole veel tõendatud, kahtles komisjon, kas abimeede tagab, et konkurentsimoonutus, mille toob kaasa mõne ettevõtja vabastamine osast tema tegevuskuludest, on piiratud, ja kas meetme kogumõju on positiivne.

(147)

Saksamaa ametiasutused on rõhutanud oma märkustes menetluse algatamise otsuse (põhjendus 287) kohta, et moonutused on piiratud, võttes arvesse koostootmise lisatasust rahastatavate meetmete positiivset mõju ja seda, et 22. detsembril 2016 vastu võetud muudatustega on vähendused piiratud vajaliku miinimumini, et tagada koostootmise lisatasu jätkusuutlikkus.

(148)

Positiivse mõjuga seoses märkis komisjon menetluse algatamise otsuses, et koostootmise lisatasust rahastatavad meetmed olid suunatud CO2 heitkoguste olulisele vähendamisele ja olid olulised ka koostoodetud elektri integreerimisel elektriturule. Positiivne mõju on kokku võetud eespool põhjendustes 9 ja 10.

(149)

Komisjon märgib ka, et direktiivis 2012/27/EL on kehtestatud energiatõhususe 20 % suurune põhieesmärk ja pandud liikmesriikidele kohustus hinnata oma potentsiaali energiatõhususmeetmete, sealhulgas koostootmisjaamade, kaugkütte- ja jahutusseadmete rakendamiseks, ning kindlaks tehtud potentsiaal kasutusele võtta. Eesmärk suurendada energiatõhusust 2030. aastaks 27 %, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 23. oktoobril 2014, (41) suunab liitu ja selle liikmesriike jätkuvalt CO2 heitkoguste edasise vähendamise ja energia tulevase kokkuhoiu suunas. Sellest tulenevalt vajavad energiatõhususmeetmed rahastamist ja tulevikus võivad need veelgi olulisemaks muutuda, võttes arvesse, et 20 % eesmärki ei ole veel saavutatud ja pärast seda on vaja seda 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks veelgi parandada. Seetõttu on rahaliste vahendite kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamine koostootmisjaamade, kaugkütte ja -jahutusseadmete jaoks oluline element rajamaks teed energiatootmise tõhususe suurendamiseks ja CO2 heitkoguste edasiseks vähendamiseks. Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses samuti, et selles valdkonnas esineb endiselt turutõrkeid ja energiatõhususe suurendamiseks on toetusmeetmeid endiselt vaja.

(150)

Komisjon märgib, et 22. detsembril 2016 kehtestatud muudatustega piirab Saksamaa kõlblikkust vähenduste jaoks ettevõtjatega, kes on vähenduste jaoks kõlblikud hüvitamise erikorra alusel, st ettevõtjate ja sektoritega, keda ümberpaigutamise ja pankroti oht täismahus lisatasu maksmisel kõige enam ohustab ja kes oleksid seetõttu lisatasu jätkusuutlikkuse jaoks suurimaks ohuks. Abisaajatelt nõutakse endiselt oma osa andmist energiatõhususmeetmete rahastamisse ja vähendused ei õõnesta abisaajate energiatõhusaks jäämise stiimuleid.

(151)

Lõpuks märgib komisjon, et vähendusi võimaldatakse kõikidele samas sektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kui nad on elektritarbimise seisukohast samas olukorras.

(152)

Komisjon teeb selle põhjal järelduse, et abimeetme kogumõju on positiivne, kuna selle positiivne mõju kaalub üles konkurentsi võimaliku kahjustamise.

6.4.   Kohandamiskava

(153)

Koostootmise lisatasu vähendused kehtestati 2002. aastal 2002. aasta koostootmisseadusega. Saksamaa ametiasutused on sellega seoses märkinud, et komisjon leidis 2002. aastal, et sel ajal kohaldatud 2000. aasta koostootmisseadus ei sisaldanud riigiabi ja ei osutanud Saksamaale, et 2002. aasta koostootmisseadusest teatamine on kohustuslik (42). Saksamaa ametiasutuste väite kohaselt asjaolu, et komisjon ei esitanud 2002. aasta koostootmisseaduse suhtes vastuväiteid ja ei tunnistanud 2000. aasta koostootmisseadust abi sisaldavaks, on õiguspärane põhjendus sellele, et koostootmise lisatasude vähendused ei kujuta endast abi, vähemalt 2014. aastani, kui komisjon võttis vastu 2014. aasta keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised ja selgitas, et lisatasudest rahastatavad taastuvenergia või koostootmise toetuskavad kujutavad endast abi. Ka BV Glas väidab, et komisjoni 22. mai 2002. aasta otsus riigiabi NN 68/2000 kohta – Saksamaa – 12. mai 2000. aasta seadus soojus- ja elektrienergia koostootmisel põhineva elektritootmise kaitse kohta (edaspidi „komisjoni 2002. aasta otsus“) tekitas õiguspärase ootuse, et 2002. aasta koostootmisseadus ja seejärel 2016. aasta koostootmisseadus ei sisalda abi.

(154)

Saksamaa esitas sellele vaatamata komisjonile 2011. aastast algava kohandamiskava, mille alusel B- ja C-kategooria lõpptarbijad kohandatakse järk-järgult 22. detsembri 2016. aasta seadusega kehtestatud ja 2016. aasta muudetud koostootmisseadusesse sisse viidud toetuskõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidega (st vähendused, mis on piiratud eespool põhjenduses 20 esitatud tingimustele vastavate elektri suurtarbijatega, ja vähendused, mis on piiratud 85 %ga koostootmise lisatasust või 4 % või 0,5 %ga kogulisandväärtusest, sõltuvalt ettevõtja elektritarbimise mahust).

(155)

See viib kõikide endiste B- ja C-kategooria lõpptarbijate, kes kvalifitseeruvad elektri suurtarbijateks, koostootmise lisatasude maksed kooskõlla 2018. aasta nõuetele vastavate tasemetega. Kuigi komisjon hindab seda kohandamiskava ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, näitab võrdlus hindamiskriteeriumidega, mis on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes enne 1. juulit 2014 kohaldatud taastuvenergia lisatasu vähenduste kohandamise kohta, et esitatud kavas ettenähtud koostootmise lisatasu järkjärguline kohandamine võimaldaks käsitleda koostootmise lisatasude varem tehtud makseid siseturuga kooskõlas olevatena.

(156)

Kavas on ette nähtud koostootmise lisatasu järkjärguline suurendamine B- ja C-kategooria lõpptarbijate jaoks alates 2011. aastast, nii et 2019. aastal peavad nad maksma koostootmise täiemahulist lisatasu (100 %). See tee on rangem kui keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes sisalduv üleminekusäte taastuvenergia lisatasu rahastamisel ettenähtud vähenduste kohta. Elektri suurtarbijate jaoks on kavas ette nähtud 15 %ni kohandamine juba 2018. aastal, seega varem, kui nõuab komisjon seoses taastuvenergia lisatasu rahastamisel tehtavate vähenduste kohandamisega (vt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 193). Komisjon on seega seisukohal, et esitatud kohandamiskava rakendamine muudaks minevikus tehtud koostootmise lisatasude vähendused siseturuga kokkusobivaks.

(157)

Arvestades, et B- ja C-kategooria lõpptarbijate makstud koostootmise lisatasud moodustasid 2011. aastal ja 2012. aastal kokku enam kui 100 % koostootmise täismahus lisatasust, mida maksavad A-kategooria lõpptarbijad, kohaldatakse kohandamiskava elektri väiketarbijatele alles 2013. aastast. B-kategooria tarbijad maksid aastatel 2013–2016 kokku tegelikult rohkem kui kohandamiskavas nõutud (21 % 12,5 % asemel), seetõttu tuleb nende puhul kohandamist kasutada alles alates 2017. aastast. C-kategooria tarbijate puhul toimub kohandamine alates 2016. aastast, kuna nad maksid aastatel 2013–2015 kokku rohkem kui kohandamiskavas nõutud (13 % kuni 12,5 % asemel).

(158)

Elektri suurtarbijad maksid aastatel 2011–2016 kokku 15 % koostootmise lisatasust. Kohandamiskava kohaldatakse neile praktikas alates 2017. aastast.

(159)

Seega koostootmise lisatasu tegelike summade valguses, mida abisaajad eelmistel aastatel maksid, ei nõua kohandamiskava rakendamine lisatasu suurendamist möödunud aastatel, välja arvatud 2016. aastal C-kategooria lõpptarbijate jaoks, kes ei kvalifitseeru elektri suurtarbijateks. Koostootmise lisatasu suurendamine on siiski juba jõustatud 22. detsembri 2016. aasta seaduses ja koostootmise suurendatud lisatasu selle kategooria lõpptarbijate jaoks on lisatud 2016. aasta lõpparvele. 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 36 alusel kuulub tasumisele täiendav lisatasu summas 0,026 eurosenti/kWh, välja arvatud juhul, kui vähendused ajavahemiku 2014–2016 eest jäävad alla 160 000 euro (st 20 % alla miinimumkünnist).

(160)

Komisjon leiab samuti, et kohandamiskava lähtepunkt 2011. aastal on põhjendatud. Euroopa Ülemkogu leppis 2010. aasta juunis kokku 20 % energiatõhususe eesmärgi saavutamises 2020. aastaks. 2010. ja 2011. aasta jooksul võttis EL vastu mitu tegevuskava ja teatist, (43) milles rõhutatakse energiatõhususe tähtsust ja vajadust hoogustada jõupingutusi, kaasa arvatud energia tootmisel ja kavade kaudu, et suurendada energiatõhusust. See koos direktiiviga 2012/27/EL ajendas liikmesriike hoogustama toetusmeetmeid, mille tulemusena hakkasid kasvama lisatasud, sealhulgas koostootmise lisatasu.

(161)

Seoses komisjoni 2002. aasta otsusest tulenevate õiguspäraste ootustega märgib komisjon, et tema 2002. aasta otsus ei olnud seotud koostootmise lisatasu vähendustega ja on ebaselge, kuidas saaks see sellisel juhul tekitada õiguspäraseid ootusi abi puudumise suhtes. Igal juhul, eeldades, et komisjoni 2002. aasta otsuse ning kohtupraktika alusel oleks võinud olla õiguspäraseid ootusi (PreussenElektra) (44), oleksid need õiguspärased ootused lõppenud hiljemalt 2011. aastaks, kuna mitmed arengud kohtupraktikas oleksid viinud hoolika ja tähelepaneliku ettevõtja arusaamani, et ei ole enam võimalik eeldada, et koostootmise lisatasu vähendused ei kujuta endast abi.

(162)

Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et igal õigussubjektil, kelles ühenduse institutsioon on konkreetsete tagatistega tekitanud põhjendatud lootusi, on õigus tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele. Kui hoolikal ja tähelepanelikul ettevõtjal oli võimalik ette näha tema huve mõjutada võiva ühenduse meetme vastuvõtmist, ei saa ta selle meetme vastuvõtmise järel siiski sellele põhimõttele tugineda (45).

(163)

Kohus on vahepeal oma 17. juuli 2008. aasta Essenti  (46) kohtuotsuses selgitanud PreussenElektra kohtuotsuse (47) piire ja teinud järelduse, et riigi ressursina kvalifitseerub ka riigi kehtestatud lisatasu, mida haldab riigi määratud üksus, isegi kui raha ei liigu otseselt riigi hallatava fondi või konto kaudu; lisaks algatas komisjon 22. juulil 2009 ametliku uurimismenetluse Austria seadusega kasutusele võetud ülemmäära kohta, mis vabastas suure elektritarbimisega majandusharude ettevõtjad rohelise elektri ostmise kohustusest, kui rohelise elektri kulud ületasid 0,5 % nende vastava toodangu väärtusest (48). Komisjon kinnitas oma seisukohta 8. märtsil 2011 lõplikus otsuses, et Austria ülemmäär elektri suurtarbijatele rohelise elektri seaduse alusel kujutab endast riigiabi (49).

(164)

Komisjon märgib ka, et kohandamiskava viib praktikas kohandamise kasutamiseni C-kategooria lõpptarbijate suhtes, kes ei kvalifitseeru 2016. aastal elektri suurtarbijateks. 2016. aastal oleks iga hoolikas ja tähelepanelik ettevõtja aru saanud, et enne kui uskuda, et vähendused ei kujuta endast abi, oli mõistlik oodata ära komisjoni seisukoht, eelkõige kuna oli teada, et 2016. aasta koostootmisseadusest oli komisjonile heakskiitmise eesmärgil teatatud.

(165)

Lõpuks märgib komisjon, et kohandamiskava väldib liiga kõrgeid ja liiga järske finantsmuutusi üksikute ettevõtjate jaoks ning selles tähenduses aitab ka kaasa koostootmise lisatasu rahastamise jätkusuutlikkusele, nagu kirjeldatud eespool põhjenduses 124 ja järgnevates põhjendustes.

(166)

Seoses koostootmise lisatasude vähendustega, mida kohaldati enne kohandamiskava alguskuupäeva, on komisjon seisukohal, et suure tõhususega koostootmise arengu valguses (ajavahemik enne ELi energiatõhususe 20 % eesmärgi kehtestamist) võib 2002. aasta koostootmisseaduse kohaselt pärast 2006. aasta novembrit võimaldatud vähendussummasid käsitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 mittevastavana ja seega sel ajal kohaldatud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 2 kohase määruse kohaldamisalasse kuuluvana (vähese tähtsusega abi), või et 2008. aasta detsembrist kuni 2010. aasta detsembrini võimaldatud vähendused kuuluvad finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks rakendatavate ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku kohaldamisalasse (50).

6.5.   Kokkuvõte

(167)

Komisjon leiab, et Saksamaa on koostootmise vähendatud lisatasusid teatud lõpptarbijate jaoks rakendanud õigusvastaselt, rikkudes aluslepingu artikli 108 lõiget 3. Komisjon leiab siiski, et kõnealused vähendused on 22. detsembri 2016. aasta seadusega muudetud kujul ning vastavalt kohandamiskava täiendustele siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

7.   2016. AASTA KOOSTOOTMISSEADUSE (MIDA MUUDETI 22. DETSEMBRI 2017. AASTA SEADUSEGA) ALUSEL KAVANDATUD KOOSTOOTMISE TOETUSE LAIENDAMISE ESIALGNE UURIMINE

(168)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 7, teatasid Saksamaa ametiasutused koostootmise toetuskava muudatusest, mille komisjon kiitis heaks 24. oktoobril 2016. Muudatus seisneb tingimuste muutmises, mida koostootmisjaamad peavad täitma, et olla kõlblikud osalemiseks pakkumismenetlustes, mida korraldatakse alates talvest 2017/2018, et valida välja koostootmise projektid, mis toetusest kasu saavad. Kõnealuse muudatuse tulemusena on nimetatud pakkumismenetlustes osalemiskõlblikud ka koostootmisjaamad, mis suunavad elektri suletud jaotusvõrkudesse (edaspidi „muudatus“). Omatarbimiseks kasutatavad koostootmisjaamad ei oleks siiski endiselt toetuskõlblikud ja teatatud muudatus neid ei puuduta. Järgmine jagu sisaldab kõnealuse muudatuse esialgset uurimist vastavalt määruse (EL) 2015/1589 artiklile 4.

7.1.   Abi olemasolu

(169)

Eespool 5. jaos kirjeldatud muudatuse tulemusena on pakkumismenetlustes osalemiskõlblik veel üks koostootmisjaamade käitajate kategooria, et saada lisaks elektri turuhinnale kindlasummalist preemiat. Muudatus suurendaks seega heakskiidetud abikavast abi saajate ringi. See ei muuda komisjoni hinnangut abi olemasolule, mis on esitatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 123, 128–137, 139 ja 144a. Muudatus kujutab endast seega samuti abikava.

(170)

Eelkõige annab muudatus kõnealustele koostootmisjaamadele juurdepääsu pakkumismenetlustele, mida korraldatakse elektrit avalikku võrku suunavate koostootmisjaamade jaoks. Pakkumismenetluses välja valitud koostootmisjaamad saavad lisaks turuhinnale preemiat. See annab neile eelise teiste elektritootjate ees, kes saavad enda toodetud elektri eest ainult turuhinda. Kuna pakkumismenetluses saavad osaleda ainult koostootmisjaamade käitajad ja ainult koostootmisjaamade käitajate teatud liigid, on eelis valikuline. Toetust rahastatakse eespool jagudes 2.2 ja 2.3 kirjeldatud koostootmise lisatasust ja seetõttu rahastatakse seda eespool jaos 6.1.2 esitatud põhjustel riigi ressurssidest. Eelis mõjutab seega tõenäoliselt liikmesriikide vahelist kaubandust ja kahjustab konkurentsi. Elektrit suletud jaotusvõrkudesse suunavate koostootmisjaamade käitajad konkureerivad elektrit avalikesse võrkudesse suunavate elektritootjatega. Kuna avalikesse võrkudesse suunatud elektrit mõjutab liikmesriikidevaheline kaubandus ja liikmesriikidevaheline konkurents, mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt ka muudatus, mis laiendab võimalusi elektri suletud jaotusvõrkudesse suunavate koostootmisjaamade käitajate jaoks.

7.2.   Õiguspärasus

(171)

Kuna pakkumismenetlustes osalemiskõlblike koostootmisjaamade käitajate uue kategooria lisamist ei ole veel kinnitatud, on Saksamaa täitnud oma kohustused vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3.

7.3.   Kokkusobivus

7.3.1.   Ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmine

(172)

Toetuse eesmärk jääb samaks, nagu on kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 148: see on suunatud keskkonnakaitse taseme tõstmisele suure energiatõhususega koostootmisest saadava elektri edendamise kaudu. Komisjon märgib sellega seoses, et koostootmisjaamad, mis muutuksid pakkumismenetlustes osalemiseks toetuskõlblikeks, peaksid jätkuvalt täitma tõhusa koostootmise nõuet kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktiga 139.

(173)

Komisjon teeb seetõttu järelduse, et muudatus aitab kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmisele samal viisil nagu esialgne kava (vt sellega seoses menetluse algatamise otsuse jagu 3.3.1.1).

7.3.2.   Vajadus riigi sekkumise järele ja ergutav mõju

(174)

Elektrit eravõrku suunavad koostootmisjaamad vastavad koostootmisjaamade liigile, millele menetluse algatamise otsuses on viidatud kui töövõtjale (kontraktor) (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 23) ja mille kohta on Saksamaa ametiasutused esitanud energiatootmise tasandatud kogukulude arvutuse ja võrdluse turuhinna prognoosidega (vt eespool tabel 5).

(175)

Liikmesriikidel on vaja tõendada, et riigiabi on vajalik sellise turutõrke kõrvaldamiseks, mida muude meetmetega ei ole võimalik käsitleda (vrd keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 37). Koostootmise korral eeldab komisjon, et energiatõhususe meetmed on suunatud negatiivsete välismõjude vähendamisele, luues konkreetseid stiimuleid keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vallas (vrd keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktid 35 ja 142).

(176)

Liikmesriik peab vastavalt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktile 49 tõendama, et abi ergutab abisaajaid muutma oma käitumist kooskõlas taotletava ühist huvi pakkuva eesmärgiga.

(177)

Saksamaa ametiasutuste esitatud arvutused (vt tabel 5) näitavad, et elektri tootmise kulud suure tõhususega koostootmise korral (energiatootmise tasandatud kogukulud) on elektri turuhinnast kõrgemad ja et toetuseta ei oleks taoline tegevus tõenäoliselt majanduslikult elujõuline.

(178)

Koostootmisjaamad, mida muudatus käsitleb, saavad toetust ainult juhul, kui on välja valitud võistleva pakkumise käigus, seega puudub vajadus täita keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 51 sisalduvat vorminõuet (vt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 52).

(179)

Komisjon teeb seetõttu järelduse, et Saksamaa ametiasutused on tõendanud, et eravõrkudesse elektrit suunavatele koostootmisjaamadele antav abi on vajalik ja et abikaval on ergutav mõju.

7.3.3.   Abi asjakohasus, proportsionaalsus ja põhjendamatu konkurentsimoonutuse vältimine

(180)

Riigiabi võib kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktiga 145 sõltumata abi andmise vormist pidada energiatõhususe meetmete rahastamisel asjakohaseks vahendiks. Turuhinnale lisanduvad preemiad on asjakohased abivahendid, et hüvitada koostootmisjaamadele suuremad elektritootmiskulud, kuna on suunatud täiendavale kuluelemendile, mida turuhind ei hõlma.

(181)

Teatatud muudatus lisaks koostootmisjaamade käitajate uue kategooria, kes võiks pakkumismenetluses osaleda, et saada lisaks turuhinnale preemiat. See vastaks tegevusabile elektri tootmiseks suure energiatõhususega koostootmisjaamades, seega on keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 151 kohaldatav proportsionaalsuse hindamiseks.

(182)

Proportsionaalsuse hindamiseks osutatakse keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 151 tingimustele, mida kohaldatakse tegevusabile elektri tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, nagu on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaos 3.3.2.1.

(183)

Koostootmisjaamad, mida muudatus puudutab, kuuluvad keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 151 alapunktis a määratletud kategooriasse: toodetud elekter müüakse üldiseks tarbimiseks (kuigi klientide arv on piiratum kui avalikku võrku müüdava elektri puhul).

(184)

Proportsionaalsuse hindamiseks osutatakse keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 151 tingimustele, mida kohaldatakse tegevusabile elektri tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, nagu on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaos 3.3.2.1.

(185)

Vastavalt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktile 124 tuleb abi anda turuhinnale lisanduva preemiana, mis kohustab elektritootjaid müüma elektrit otse turul. Lisaks on abisaajad kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi, v.a juhul, kui on olemas likviidsed päevasisesed turud ning lõpuks peab abikava tagama, et tootjatel ei oleks stiimulit toota elektrit, kui hinnad on negatiivsed.

(186)

Abikava on kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 124 alapunktiga a, võttes arvesse, et valitud ettevõtjatele makstav abi makstakse välja turuhinnale lisanduva preemiana ja koostootmisjaama käitaja peab müüma elektrit turul (vt eespool põhjendus 79). Käitaja on ka kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi (vt eespool põhjendus 79). Lõpuks ei loo abikava stiimuleid tootmiseks, kui hinnad on negatiivsed. Abi makstakse välja kindlasummalise preemiana ja piiratud arvu täiskoormusega tundide eest. See suurendab stiimuleid müüa elektrit kõrgema nõudlusega aegadel, kuna viib tulud maksimumini, ja vastupidiselt vähendab stiimuleid toota ajal, kui hinnad on negatiivsed. Lisaks peatab Saksamaa toetuse negatiivsete hindadega aegadel (vt eespool põhjendus 79).

(187)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 126 nõutakse, et alates 1. jaanuarist 2017 antakse abi võistleva pakkumismenetluse raames.

(188)

Muudatus on selle nõudega kooskõlas, kuna sisaldab koostootmisjaama käitajate kategooria lisamist, mis on kõlblik osalemiseks pakkumismenetlustes, mida korraldatakse alates 2017/2018 talvest. Strateegilise pakkumise küsimuses märgib komisjon, et Saksamaa ametiasutused viisid läbi uuringu eravõrkudesse elektrit suunavate koostootmisjaamade majandustegevuse kohta, mis näitas, et konkurentsieelis oli esialgselt arvatust palju piiratum (kui seda üldse oli), nii et strateegilise pakkumise risk oli piisavalt madal ja võimaldas lisada seda liiki koostootmisjaamad samasse pakkumismenetlusse. Lisaks märkisid Saksamaa ametiasutused, et lisavad selle elemendi pakkumismenetluste hindamisse ja märkisid ka, et kui avastatakse strateegilise pakkumise märke, tegelevad Saksamaa ametiasutused nendega pakkumismenetluse väljatöötamise raamistikus ja teatavad komisjonile toetuskõlblikkuse tingimuste ja pakkumise korraldusega seotud muudatustest.

7.3.4.   Läbipaistvus

(189)

Muudatus ei muuda Saksamaa ametiasutuste võetud kohustust rakendada kõiki keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaos 3.2.7 kehtestatud tingimusi. Meetmed on läbipaistvuse sättega kooskõlas.

7.3.5.   Kokkuvõte

(190)

Komisjon teeb jagudes 7.3.1–7.3.4 esitatud põhjenduste alusel järelduse, et suletud jaotusvõrkudes kasutatavatele uutele suure tõhususega koostootmisjaamadele antav toetus on kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistega, eelkõige jaoga 3.4, ja on seetõttu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c siseturuga kokkusobiv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Koostootmise lisatasude vähendused, mida Saksamaa on rakendanud vastavalt 2016. aasta koostootmisseadusele vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3, on pärast 22. detsembril 2016 tehtud muudatusi kokkusobivad siseturuga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud kava kohaselt antud üksikabi ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui see vastas abi andmise ajal määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 2 kohaselt vastu võetud määruses sätestatud tingimustele, mida kohaldati abi andmise ajal.

Artikkel 3

Komisjon on nõus Saksamaa teatatud kohandamiskavaga ajavahemikuks 2011–2019. Saksamaa teavitab komisjoni kohandamiskava rakendamisest.

Artikkel 4

Komisjon ei esita vastuväiteid otsusega C(2016)6714 heaks kiidetud abikava laiendamisele suletud jaotusvõrkudes kasutatavatele uutele suure tõhususega koostootmisjaamadele, mida Saksamaa kavatseb rakendada 22. detsembri 2016. aasta seadusega 2016. aasta muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 33a lõike 2 punkti b alapunkti bb alusel, kuna abi laiendamine on vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 23. mai 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1)  ELT C 406, 4.11.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 24. oktoobri 2016. aasta otsus riigiabi SA.42393 (2016/C) (ex 2015/N) kohta – koostootmise toetamise reform Saksamaal – kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (ELT C 406, 4.11.2016, lk 21).

(3)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9).)

(4)  2016. aasta koostootmisseaduse kohaselt antav toetus ei laiene söe- ja pruunsöeküttel töötavatele koostootmisjaamadele.

(5)  Vt joonealune märkus 1.

(6)  Vt https://www.netztransparenz.de/de/file/KWKG-Aufschlaege_2016_V01.pdf.

(7)  Saksamaa märkis, et lõplikud näitajad ei ole kättesaadavad enne 2017. aasta teist poolaastat.

(8)  Prognoosid on kättesaadavad aadressil https://www.netztransparenz.de/Portals/1/Content/Kraft-W%C3%A4rme-Kopplungsgesetz/KWK-G-Aufschl%C3%A4ge-Prognosen/KWKG_Prognose_2016_nach_KWKG_2016_Internet.pdf

(9)  Tinglik koostootmise lisatasu on lisatasu, mida kohaldataks kõikidele tarbijatele, kui B- ja C-kategooria lõpptarbijad ei saaks vähendustest kasu.

(10)  Kui B- ja C-kategooria lõpptarbijad ei saaks vähendustest kasu, oleks koostootmise lisatasu A-kategooria lõpptarbijatele 0,19 eurosenti/kWh väiksem.

(11)  Kui B- ja C-kategooria lõpptarbijad ei saaks vähendustest kasu, oleks koostootmise lisatasu B-kategooria lõpptarbijatele 0,215 eurosenti/kWh suurem (võrreldes tingliku koostootmise lisatasuga).

(12)  Kui B- ja C-kategooria lõpptarbijad ei saaks vähendustest kasu, oleks koostootmise lisatasu C-kategooria lõpptarbijatele 0,225 eurosenti/kWh suurem (võrreldes tingliku koostootmise lisatasuga).

(13)  2014. aasta taastuvenergiaseadus on kättesaadav aadressil http://www.gesetze-im-internet.de/eeg_2014/. 2014. aasta taastuvenergiaseadus on avaldatud Saksamaa ametlikus väljaandes 24. juulil 2014 (BGBl I 2014 nr 33, lk 1066).

(14)  Ettevõtja elektritarbimise sellise määramise metoodika on komisjon heaks kiitnud seoses riigiabi juhtumitega SA.38632 ja SA.44679 (vt komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus riigiabi SA.38632 (2014/N) kohta – Saksamaa – 2014. aasta taastuvenergiaseadus (ELT C 325, 2.10.2015, lk 4), ja komisjoni 20. detsembri 2016. aasta otsus riigiabi SA.44679 (2016/N) kohta – Saksamaa – elektrikasutuse määramise meetodi muutmine taastuvenergiaseaduse alusel (ELT C 68, 3.3.2017, lk 10)).

(15)  Nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1).

(16)  Seda sammu selgitatakse nüüd selgesõnalisemalt muudetud koostootmisseaduse paragrahvi 28 lõikes 3.

(*1)  Ärisaladus

Allikas: BAFA, mai 2016.

(17)  ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.

(18)  Riigiabi juhtum SA.33995 (2013/C) (ex 2013/NN) seoses abikavaga, mida Saksamaa on rakendanud taastuvenergia ja energia suurtarbijate toetamiseks (vt komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/1585 riigiabi kava SA.33995 (2013/C) (ex 2013/NN) kohta, mida Saksamaa on rakendanud taastuvenergia ja energia suurtarbijate toetamiseks (ELT L 250, 25.9.2015, lk 122)).

(*2)  Ärisaladus

(19)  Eeldus: elektritariif 11,2 eurosenti/kWh pärast taastuvenergia lisatasu vähendamist.

(20)  Kohtuotsus, 21. detsember 2016, komisjon vs. World Duty Free Group, liidetud kohtuasjad C-20/15 P ja C-21/15 P, ECLI:EU:C:2016:981, punkt 60.

(21)  Kohtuotsus, 11. detsember 2014, Austria vs. komisjon, T-251/11, ECLI:EU:T:2014:1060, punkt 112; kohtuotsus, 10. mai 2016, Saksamaa vs. komisjon, T-47/15ECLI:EU:T:2016:281, punkt 55.

(22)  Kohtuotsus, 8. september 2011, komisjon vs. Madalmaad, C-279/08 P, ECLI:EU:C:2011:551, punkt 32.

(23)  Kohtuotsus, 19. detsember 2013, Vent De Colère ja teised, C-262/12 ECLI:EU:C:2013:851.

(24)  Kohtuotsus, 13. märts 2001, PreussenElektra, C-379/98 C-379/98 ECLI:EU:C:2001:160.

(25)  Kohtuotsus, 17. juuli 2008, Essent Netwerk Noord ja teised, C-206/06, ECLI:EU:C:2008:413.

(26)  Kohtuotsus, 10. mai 2016, Saksamaa vs. komisjon, T-47/15, ECLI:EU:T:2016:281.

(27)  Kohtuotsus, 16. mai 2002, Prantsusmaa vs. komisjon, C-482/99 EU:C:2002:294, punkt 37; ja kohtuotsus, 10. mai 2016, Saksamaa vs. komisjon, T-47/15, ECLI:EU:T:2016:281, punkt 83.

(28)  Sellega seoses vt kohtuotsus, 22. märts 1977, Steinike & Weinlig, C-78/76, EU:C:1977:52, punkt 21; kohtuotsus, 17. märts 1993, Sloman Neptun vs. Bodo Ziesemer, liidetud kohtuasjad C-72/91 ja C-73/91, EU:C:1993:97, punkt 19; ja kohtuotsus, 10. mai 2016, Saksamaa vs. komisjon, T-47/15, ECLI:EU:T:2016:281, punkt 81.

(29)  Vt ka kohtuotsus, 10. mai 2016, Saksamaa vs. komisjon, T-47/15, ECLI:EU:T:2016:281, punkt 112; ja kohtuotsus, 11. detsember 2014, Austria vs. komisjon, T-251/11, ECLI:EU:T:2014:1060, punkt 76.

(30)  Komisjoni 27. märts 2014. aasta otsus riigiabi SA.36511 (2014/C) (ex 2013/NN) kohta – Prantsusmaa – taastuvenergiaga seotud abimehhanism ja CSPE piirmäärad – kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele (ELT C 348, 3.10.2014, lk 78).

(31)  Kohtuotsus, 1. veebruar 2017, Portovesme vs. komisjon, C-606/14 P, ECLI:EU:C:2017:75, punkt 91.

(32)  Komisjoni 22. mai 2002. aasta otsus riigiabi NN 68/2000 kohta – Saksamaa – 12. mai 2000. aasta seadus soojus- ja elektrienergia koostootmisel põhineva elektritootmise kaitse kohta (EÜT C 164, 10.7.2002, lk 5).

(33)  Ibidem.

(34)  Ibidem.

(35)  Komisjoni 22. augusti 2016. aasta otsus riigiabi SA.43666 (2015/N) kohta – Saksamaa – koostootmisseadusel põhineva lisatasu vähendamine raudteede jaoks (ELT C 406, 4.11.2016, lk 1).

(36)  Kohtuotsus, 14. jaanuar 2009, Kronoply vs. komisjon,T-162/06, ECLI:EU:T:2009:2, eelkõige punktid 65, 66, 74 ja 75.

(37)  Kohtuotsus, 7. juuni 2001, Agrana Zucker und Stärke vs. komisjon, T-187/99, ECLI:EU:T:2001:149, punkt 74; kohtuotsus, 14. mai 2002, Graphischer Maschinenbau vs. komisjon, T-126/99, ECLI:EU:T:2002:116, punktid 41–43; kohtuotsus, 15. aprill 2008, Nuova Agricast, C-390/06, ECLI:EU:C:2008:224, punktid 68–69.

(38)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(39)  Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused.

(40)  Vt komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus riigiabi SA.38632 (2014/N) kohta – Saksamaa – 2014. aasta taastuvenergiaseadus (ELT C 325, 2.10.2015, lk 4).

(41)  Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused.

(42)  Komisjoni 22. mai 2002. aasta otsus riigiabi NN 68/2000 kohta – Saksamaa – 12. mai 2000. aasta seadus soojus- ja elektrienergia koostootmisel põhineva elektritootmise kaitse kohta (EÜT C 164, 10.7.2002, lk 5).

(43)  Vt Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldused. Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes kinnitati, et energiatõhususe eesmärk on üks liidu uue tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia põhieesmärkidest. Nimetatud protsessi raames ja selle eesmärgi rakendamiseks riikide tasandil tuleb liikmesriikidel tihedas dialoogis komisjoniga seada riiklikud eesmärgid ning näidata oma riiklikes reformikavades, kuidas nad kavatsevad neid eesmärke saavutada. Vt ka komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia“ (COM (2010) 639 final, 10.11.2010). Selles käsitletakse energiatõhusust liidu 2020. aasta energiastrateegia tuumana ning rõhutatakse vajadust uue energiatõhususe strateegia järele, millega liikmesriigid saaksid energiakasutuse majanduskasvust lahti siduda. Vt ka komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Vt samuti Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldused, milles tunnistati, et liit ei suuda senisel viisil jätkates saavutada energiatõhususe suurendamise eesmärki ning on vaja otsustavat tegutsemist, et kasutada ära hoonete, transpordi, toodete ja protsessidega seotud suured energiasäästu võimalused. Vt ka komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energiatõhususe kava 2011“. Teatises kinnitati, et liidu energiatõhususe eesmärgi saavutamine ei ole kulgenud plaanipäraselt. Selle heastamiseks esitati energiatõhususe kavas 2011 mitmeid energiatõhususe strateegiaid ja meetmeid, mis hõlmavad kogu energiaahelat, sealhulgas energia tootmist soojusest ja elektrist, ja mis tuginevad seisukohale, et võimaluse korral tuleks taaskasutada heitsoojust ja suuremal määral kasutada suure tõhususega koostootmist.

(44)  Kohtuotsus, 13. märts 2001, PreussenElektra, C-379/98 ECLI:EU:C:2001:160.

(45)  Kohtuotsus, 22. juuni 2006, Forum 187 vs. komisjon, liidetud kohtuasjad C-182/03, C-217/03, ECLI:EU:C:2005:266, punkt 147.

(46)  Kohtuotsus, 17. juuli 2008, Essent Netwerk Noord ja teised, C-206/06, ECLI:EU:C:2008:413.

(47)  Kohtuotsus, 13. märts 2001, PreussenElektra, C-379/98 ECLI:EU:C:2001:160.

(48)  Komisjoni 22. juuli 2009. aasta otsus riigiabi SA.26036 (C 24/2009) kohta – Austria – abi suurtele elektritarbijatele (ELT C 217, 11.9.2009, lk 12).

(49)  Komisjoni 8. märtsi 2011. aasta otsus 2011/528/EL mis käsitleb riigiabi juhtumit C 24/09 (ex N 446/08) – Austria riigiabi energiamahukatele ettevõtetele rohelise elektri seaduse alusel (ELT L 235, 10.9.2011, lk 42).

(50)  ELT C 83, 7.4.2009, lk 1.