4.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/1

(1)

Määrusega (EL) nr 508/2014 on ette nähtud selliste meetmete rahastamine, mis aitavad saavutada integreeritud merenduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(2)

Määruse (EL) nr 508/2014 VI jaotises on sätestatud meetmed, mida liit võib rahastada kooskõlas eelarve otsese täitmise põhimõttega.

(3)

Määruse (EL) nr 508/2014 III lisas on kehtestatud otsese eelarve täitmise alla kuuluvate rahaliste vahendite jaotamine integreeritud merenduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide vahel, mis on sätestatud kõnealuse määruse artiklites 82 ja 85.

(4)

Määruse (EL) nr 508/2014 alusel rahastatavate meetmete programmitöö periood hõlmab aastaid 2014–2020. Pärast programmitöö perioodi kolmanda aasta lõppu ja eri kuluvaldkondades rakendatud meetmetest siiani saadud kogemusi arvestades on mõnes valdkonnas ilmnenud lahknevusi rahaliste vahendite asjakohase jaotamise ja määruse (EL) nr 508/2014 III lisas sätestatud protsendimäärade vahel.

(5)

Praeguseni on nende lahknevuste lahendamiseks kohaldatud määruse (EL) nr 508/2014 artikli 14 lõiget 3. Nimetatud artikliga lubatakse komisjonil soovituslikest protsendimääradest kõrvale kalduda, kuid mitte rohkem kui 5 % rahastamispaketi väärtusest iga üksikjuhtumi korral.

(6)

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 14 lõikega 4 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selle III lisas esitatud protsendimäärade kohandamiseks.

(7)

Selleks et maksimeerida olemasolevate vahendite kasutamist ülejäänud programmitöö perioodil ja nendega seotud meetmete panust määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 82 ja 85 sätestatud eesmärkide saavutamisse, on vaja kohandada kõnealuse määruse III lisas esitatud rahaliste vahendite suunavat jaotust.

(8)

Seega tuleks määrust (EL) nr 508/2014 vastavalt muuta,

4.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/4

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Ossolano“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Ossolano“ registreerida,

4.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/5

(1)

Komisjoni soovitust järgides otsustas nõukogu 27. aprillil 2009 otsusega 2009/415/EÜ (1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu („EÜ asutamisleping“) artikli 104 lõike 6 kohaselt, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2007. aastal 3,5 % SKPst ehk suurem kui aluslepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst, ja prognooside kohaselt pidi see 2008. aastal olema 3,6 % SKPst (ühekordseid meetmeid arvesse võtmata või 3,4 % SKPst koos ühekordsete meetmetega). Prognooside kohaselt pidi valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenema 2009. aastal 4,4 %ni SKPst (või 3,7 %ni SKPst, kui võtta arvesse ühekordseid tulusid). Valitsemissektori koguvõlg oli 2007. aastal 94,8 % SKPst ja 2008. aastal 94,6 % SKPst, ületades märkimisväärselt aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Komisjoni 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt pidi valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema veelgi ja jõudma 2009. aastal tasemele 96,3 % SKPst ja 2010. aastal tasemele 98,5 % SKPst.

(2)

EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 27. aprillil 2009 Kreekale soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2010. aastaks, viies selleks usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil valitsemissektori puudujäägi alla 3 % SKPst. Sellega seoses määras nõukogu Kreeka valitsusele tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 27. oktoobri 2009.

(3)

Nõukogu tegi 30. novembril 2009 kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et Kreeka ei olnud võtnud tõhusaid meetmeid; seetõttu teatas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 16. veebruaril 2010 Kreekale kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9, et Kreeka peab võtma meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Nõukogu määras tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 15. mai 2010.

(4)

Kreeka valitsuse rahalise olukorra väga tõsise halvenemise tõttu otsustasid liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, 2010. aastal anda Kreeka taotluse alusel Kreekale stabiilsustoetust, et tagada finantsstabiilsus euroalal tervikuna, kusjuures toetust anti koos Rahvusvahelise Valuutafondi mitmepoolse abiga. Alates 2012. aasta märtsist annavad liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, toetust Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi laenu vormis.

(5)

Nõukogu võttis 10. mail 2010 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 ja artikli 136 alusel vastu otsuse 2010/320/EL, (3) mis oli adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatati Kreekale, et ta peab võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2014. aastaks.

(6)

Otsust 2010/320/EL muudeti oluliselt mitmel korral. See sõnastati uuesti 12. juulil 2011 nõukogu otsusega 2011/734/EL (4). Seejärel muudeti otsust 2011/734/EL ajavahemikul 8. novembrist 2011 kuni detsembrini 2012 korduvalt olulisel määral (5).

(7)

8. juulil 2015 palus Kreeka finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) kolmeaastase laenuna ning 12. juulil 2015 jõuti põhimõttelisele kokkuleppele anda Kreekale laenu kuni 86 000 miljoni euro ulatuses.

(8)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 472/2013, (6) eelkõige selle artiklile 7, peab liikmesriik, kes taotleb ESMilt finantsabi, koostama makromajandusliku kohandamisprogrammi (edaspidi „programm“), mille nõukogu heaks kiidab. Selline programm peaks tagama, et võetakse vastu hulk reforme, mida on vaja, et parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja regulatiivset keskkonda.

(9)

Kreeka koostatud programm kiideti heaks nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/1411 (7). 19. augustil 2015 kirjutasid komisjon ESMi nimel ja Kreeka ametiasutused alla konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile.

(10)

Nõukogu võttis komisjoni soovituse põhjal 19. augustil 2015 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel vastu otsuse (EL) 2015/1410 (8) ja teatas Kreekale, et Kreeka peab võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2017. aastaks.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) nr 472/2013 artikli 10 lõike 2 punktiga a vabastati Kreeka eraldi aruandlusest ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ja ta esitas aruanded programmi raames.

(12)

2016. aasta juunis läbis Kreeka edukalt programmi esimese läbivaatamise. 15. juunil 2017 väljendas eurorühm rahulolu varajaste meetmete üle, mida Kreeka võttis teise läbivaatamise raames, mis võimaldab läbivaatamise lõpule viia. Eurorühma 24. mai 2016. aasta ja 15. juuni 2017. aasta kohtumistel esitati selgitused meetmete kohta, mida tuleks programmi eduka lõpetamise järel vajaduse korral Kreeka võla jätkusuutlikkuse tagamiseks võtta.

(13)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (9) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(14)

Esitatud andmete põhjal teeb nõukogu otsuse tunnistada kehtetuks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks tunnistada kehtetuks üksnes juhul, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa eelarvepuudujääk prognoosiperioodil aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst (10).

(15)

Nende andmete põhjal, mille komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14, on pärast 2017. aasta aprillis Kreeka esitatud teatist, programmi esimest läbivaatamist ja komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi võimalik teha järgmised järeldused.

(16)

Võttes arvesse komisoni (Eurostat) poolt 2017. aasta aprillis avaldatud andmeid Kreeka eelarvetulemuste kohta 2016. aastal ja tuginedes komisjoni 2017. aasta kevadprognoosile, täidab Kreeka tingimusi, mille alusel saab nõukogu tunnistada kehtetuks oma otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Kreekas. Samal ajal arutati eurorühma 15. juuni 2017. aasta kohtumisel erinevaid elemente, sealhulgas keskpika perioodi eelarvepoliitika, mis on olulised seoses komisjoni soovitusega nõukogule tunnistada kehtetuks nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Kreekas.

(17)

Alates 2017. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnevast aastast kohaldatakse Kreeka suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning teda jälgitakse programmi raames, mis hõlmab ajavahemikku kuni 2018. aasta keskpaigani. Pärast seda peaks Kreeka liikuma sobival kiirusel oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, muu hulgas järgides kulude kasvu eesmärki, ja täitma võlakriteeriumi vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 1a.

(18)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud.

(19)

Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Kreekas on kõrvaldatud ning seega tuleks otsus 2009/415/EÜ kehtetuks tunnistada,

4.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/9

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule (edaspidi „leping“) (1) kirjutati alla 22. aprillil 1996 ja see jõustus 1. juulil 1999.

(2)

Lepingu artikli 78 kohaselt võib lepinguga moodustatud koostöönõukogu teha lepingu eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid soovitusi.

(3)

Lepinguosalised on leppinud kokku kehtestada partnerlusprioriteedid, et määrata kindlaks oma ühise töö suunad ja eesmärgid valdkondade kaupa.

(4)

Partnerlusprioriteedid võtab vastu koostöönõukogu.

(5)

Liidu seisukoha koostöönõukogus ELi ja Armeenia partnerluse prioriteetide vastuvõtmise küsimuses võtab vastu nõukogu,

4.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/11

„d)

pealkirja „Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)“ järel punktis 1 asendatakse sõnad „1. etapp. Andmete segmentimine ja külmkäivituse heitkoguste väljaarvamine (4. liite punkt 4)“ järgmisega: „1.etapp. Andmete segmentimine“;

e)

pealkirja „Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)“ järel punktis 3.1 muudetakse esimese lõigu viimast lauset järgmiselt:

„Selles punktis kirjeldatud arvutuskäiku kasutatakse alates esimesest punktist (edasisuund).“;

f)

pealkirja „Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)“ järel punktis 3.1 jäetakse välja teise lõigu teine ja neljas taane;

g)

pealkirja „Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)“ järel lisatakse punktile 3.2 järgmine lõik:

„Kui katsetatakse välise laadimiseta hübriidelektrisõidukit, algab keskmistamise akna arvutamine süüte sisselülitamisest ja hõlmab sõitu, mille jooksul CO2 ei eraldu.“;

h)

pealkirja „Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)“ järel lisatakse punktile 5 järgmine lõik:

„N2-kategooria sõidukite puhul, millele on direktiivi 92/6/EMÜ kohaselt paigaldatud seade, mis piirab sõiduki kiirust kuni 90 km/h, peab kiirteesõidu akende arv kogu katses moodustama vähemalt 5 %.“;

i)

pealkirja „Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)“ järel lisatakse punktile 5.3 järgmine lõik:

„Välise laadimiseta hübriidelektrisõiduki katsetamisel ja ainult siis, kui ettenähtud 50 % miinimumnõue ei ole täidetud, võib ülemist positiivset lubatud hälvet tol 1 suurendada 1 protsendipunkti kaupa, kuni saavutatakse 50 % akna normaalsest sihtmärgist. Seda meetodit kasutades ei tohi tol 1 ületada kunagi 50 %.“;

j)

pealkirja „Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)“ järel lisatakse punktile 6.1 järgmine lõik:

„Kõigi keskmistamise akende puhul, mis sisaldavad 4. liite punktis 4 määratletud külmkäivituse andmepunkte, on kaalufunktsiooni väärtuseks 1.“;“;

4.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/12