29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/1

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)475 – C8-0270/2016) (2),

—

võttes arvesse 2015. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament (3),

—

võttes arvesse siseaudiitori 2015. aasta aruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (6) eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta, (7) eriti selle artiklit 22,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0153/2017),

A.

arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2015. aasta raamatupidamisaruande vastu 4. juulil 2016. aastal;

B.

arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja tõendas 24. juunil 2016. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused andsid aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.

arvestades, et 2015. aasta haldus- ja muude kulude erihinnangus märkis kontrollikoda, et ta ei leidnud tõsiseid puudusi kontrollitud institutsioonide ja asutuste iga-aastastes tegevusaruannetes ega sisekontrollisüsteemides, mida nõutakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012;

D.

arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt on nõutav, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.

annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/3

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0153/2017),

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.

arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 129 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

C.

arvestades, et kontroll – eelkõige eelarve täitmisele iga-aastase heakskiidu andmise menetluse vormis – aitab tagada, et parlamendi poliitilised juhid ja administratsioon täidavad liidu kodanike ees aruandekohustust; arvestades, et avaliku sektori vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust on võimalik pidevalt parandada; arvestades, et tulemuspõhise eelarvestamise põhimõte ning hea tava inimressursside juhtimisel peaksid olema eelarve täitmise põhielemendid;

1.

märgib, et parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ametliku järelevalvesüsteemi neli peamist komponenti on järgmised:

2.

märgib, et siseaudiitori aastaaruanne sisaldab leide, mis põhinevad konkreetsel auditeerimistööl; seab eesmärgiks eelarvehalduse ja finantsjuhtimise parandamise, kuid mitte täieliku ülevaate andmise parlamendi eelarvehaldusest ja finantsjuhtimisest; märgib, et ka kontrollikoja aruanne kajastab parlamendi tehingute puhul ainult väikese valimi (16 tehingut) hindamistulemusi;

3.

märgib, et halduskulude üldiselt madal veamäär võib olla põhjustatud sellest, et kontrollikoda pööras parlamendi tehingutele suhteliselt vähe tähelepanu;

4.

juhib aga tähelepanu sellele, et isegi kui veamäär on märkimisväärselt madal, siis mainerisk on suhteliselt suur, kui arvestada, et sellised finants- ja eelarvevead võivad avaldada negatiivset mõju institutsiooni reputatsioonile;

5.

märgib peale selle, et kuna alles hiljuti jõuti üldisele üksmeelele selles, et vaja on tulemuspõhist eelarvestamist, ei tohiks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse puhul piirduda ainult eeskirjade eiramise avastamisega, vaid tuleks ka mõõta konkreetseid tulemusi, ning ka see on parlamendi puhul eriti oluline, sest tulemuste puudumisel on institutsiooni mainele otsene mõju;

6.

märgib sellega seoses, et töö, mida parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames teeb, annab võimaluse parlamendi administratsiooni raamatupidamise aastaaruannet põhjalikumalt analüüsida; nõuab, et tugevdataks aruandeid ja auditeid puudutavaid parlamendisiseseid eriteadmisi, mida raportöörid saavad eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite koostamisel kasutada;

7.

märgib, et parlamendi 2015. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 794 929 112 eurot ehk 19,78 % kõigi liidu institutsioonide 2015. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku (1) rubriigist 5 ning lõplikud assigneeringud oli 2014. aasta eelarvest (1 755 631 742 eurot) 2,2 % suuremad;

8.

märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga raamatupidamise aastaaruandesse kantud kogutulu oli 176 367 724 eurot (2014. aastal oli see 174 436 852 eurot), sealhulgas 27 988 590 eurot sihtotstarbelist tulu (2014. aastal oli see 26 979 032 eurot);

9.

juhib tähelepanu sellele, et 71 % kulukohustuste kogumahust oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud); märgib, et see näitab, et parlamendi kulud on äärmiselt järjepidevad, suur osa eelarvest on seotud parlamendiliikmete ja töötajate töötasudega, mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja muudele lepingulistele kohustustele;

10.

võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2015. aastal suleti:

11.

märgib, et 2015. aastal seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest kulukohustustega 99,1 %, kusjuures tühistamismäär oli 0,9 %, ning sarnaselt eelnevate aastatega saavutati väga kõrge eelarve täitmise määr;

12.

juhib tähelepanu sellele, et tühistatud assigneeringute summa oli kokku 41 422 684 eurot ning enamik neist olid seotud töötasude ja hoonetega seotud kuludega;

13.

märgib, et assigneeringujääke paigutati ümber summas 71 000 000 eurot, mis moodustas 4 % kõigist määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest ümber paigutatud assigneeringutest, et aidata katta Konrad Adenaueri hoone iga-aastaseid liisingumakseid; nõuab tungivalt, et parlamendi hoonete poliitika tuleks eelarvestrateegias piisava selgusega kindlaks määrata; peab assigneeringujääkide ümberpaigutamise taset väga kõrgeks; on kindlal arvamusel, et eelarve tõhusa haldamisega tuleks selliseid ümberpaigutamisi vähendada hädavajaliku miinimumini; palub seoses sellega kontrollikojal koostada aruanne parlamendi hoonete poliitika kohta;

14.

märgib, et üldisest auditi tõendusmaterjalist nähtub, et halduskuludes ei esine vigu olulisel määral, sest seitsme kvantifitseeritava vea põhjal on hinnanguline veamäär mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 5 (haldus) 0,6 % (2014. aastal 0,5 %);

15.

väljendab suurt muret kontrollikoja leiu pärast, et kõigist kontrollitud 151st liidu institutsioonide tehingust esines vigu 22 puhul (14,6 %); märgib siiski, et 22 tehingust vaid seitse kvantifitseeriti ja omasid seega finantsmõju, mille tulemuseks on hinnanguline veamäär 0,6 %;

16.

võtab peale selle teadmiseks leiud, mis kontrollikoja 2015. aasta aastaaruandes puudutavad parlamenti; märgib, et kontrollikoda leidis puudusi 2014. aastal tehtud kulutuste kinnitamise ja arveldamise kontrollimisel; need hõlmasid vaid ühte kontrollitud kuueteistkümnest parlamendi tehingust, mis olid seotud mõne fraktsiooniga, ja puudused likvideeriti 2015. aastal;

17.

võtab teadmiseks vastused, mille parlament kontrollikojale ärakuulamismenetluse käigus andis; palub kontrollikojal hoida vastutavat komisjoni kursis oma soovituse rakendamisega, et anda paremaid juhiseid ja vaadata läbi fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise praegune kontrolliraamistik;

18.

märgib, et 30. jaanuaril 2017. aastal siseaudiitori osavõtul toimunud pädeva komisjoni avatud koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ja luges üles järgmised teemad, mille kohta ta 2015. aastal aruande vastu võttis:

19.

teadvustab ja toetab siseaudiitori seisukohti, mille kohaselt tuleb:

20.

märgib, et pärast järjestikuseid järelauditeid oli sisekontrolli raamistiku läbivaatamise käigus ette nähtud meetmetest (kõik puudutasid mõõdukat riski) 2015. aasta lõpus pooleli neli, millest ühe tähtaeg on nihkunud parlamendi uue finantsjuhtimissüsteemi raames 2017. aastasse; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis meetmete puhul tehtud edusammudega;

21.

palub, et siseaudiitor keskenduks aastaaruande esitamisel rohkem sellistele aspektidele, kus esinesid vead ja/või rikuti õigusnorme; palub siseaudiitoril ühtlasi teha eelarvekontrollikomisjonile kättesaadavaks aruanded oma volituste täitmise käigus tuvastatud probleemide järelmeetmete, edasiste arengute ja lahenduste kohta; palub peasekretäril kehtestada menetlused toimivuse ja tulemuste hindamiseks;

22.

võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 20. oktoobril 2016. aastal, ja peasekretäri ettekande, milles käsitleti parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning võtab samuti teadmiseks seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; peab siiski kahetsusväärseks, et paljud neist taotlustest on jäänud järelmeetmeteta ning ei ole antud mingeid põhjusi ega põhjendusi; rõhutab, kui oluline on võimalus eelarvekontrollikomisjonis sagedamini koos peasekretäriga arutada küsimusi, mis puudutavad parlamendi eelarvet ja selle rakendamist;

23.

märgib, et parlamendi eelarve täimisele heakskiidu andmist käsitleva raporti projekti esitamise kuupäeva ja peasekretärile täiendavate küsimuste esitamiseks antud tähtaja vahel valitses ebakõla; palub peasekretäril esitada vastused täiendavatele küsimustele enne muudatusettepanekute esitamise tähtaega ja vajaduse korral enne hääletust parlamendikomisjonis;

24.

märgib, et 30. jaanuaril 2017. aastal toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel arvamuste vahetus, millest võtsid osa ka kontrollikoja liige ja siseaudiitor;

25.

väljendab rahulolu sellega, et parlamendi administratsioon püüab pidevalt parandada kõigi parlamendi teenistuste tulemusi ja teha seda tõhusal viisil, kuigi leiab ka, et mõnel juhul võtab muudatuste praktikasse viimine liiga kaua aega;

26.

märgib, et parlament, mis läheb igale kodanikule maksma umbes 3,60 eurot aastas, ei pea pelgama võrdlusi teiste parlamentaarsete süsteemidega, eriti kuna kolmandik kuludest kulub sellistele põhiteguritele (mitmekeelsus ja töökohtade arv), mille üle parlamendil endal on vaid piiratud mõju ning mis teisi parlamente samal viisil ei puuduta;

27.

märgib aga, et tähelepanu, mida tulemuspõhisele eelarvestamisele pööratakse, on peadirektoraaditi erinev ning on heal tasemel näiteks finantsküsimuste peadirektoraadis (DG FINS), kuid endiselt algetapis administratsiooni ülejäänud üksustes; kutsub peasekretäri üles tagama, et kogu administratsioonis seatakse selged ja mõõdetavad eesmärgid ning et nende täitmist kontrollitakse;

28.

võtab teadmiseks peasekretäri vastuse rakenduse ePetition kättesaadavuse kohta parlamendiliikmetele ja üldsusele ning õigustalituse aruande; palub peasekretäril anda aru õigusteenistuse soovituste järelmeetmetest;

29.

peab kiiduväärseks tähelepanu, mida administratsioon pöörab eelkõige riigihankemenetlustes jätkusuutlikkusele; märgib aga, et tänu uue riigihankedirektiivi (2) jõustumisele on võimalik suurendada sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kriteeriumide osakaalu võrreldes madalaima hinna kriteeriumiga;

30.

kutsub peasekretäri üles esitama tegevuskava selle kohta, kuidas kohaldada parlamendi hankemenetlustes jätkusuutlikkuse kriteeriume, ja hindama sellega seoses keskkonnahoidlike hangete kasutamist;

31.

võtab teadmiseks, et kontrollikoja andmeil on parlamendi mitmest asukohast tingitud kulud aastas 114 miljonit eurot, ja võtab teadmiseks, et oma 20. novembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta (3) kohaselt on 78 % kõigist parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest otseselt tingitud parlamendi teenistuste geograafilisest hajutatusest; tuletab meelde, et mitme asukoha tagajärjeks keskkonna seisukohast on hinnanguliselt 11 000 – 19 000 tonni CO2 heidet; palub juhatusel nõuda peasekretärilt viivitamata parlamendi üheainsa töökoha tegevuskava väljatöötamist; kordab oma üleskutset parlamendile ja nõukogule tegeleda pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud; on veendunud, et Ühendkuningriigi lahkumine ja vajadus paigutada ümber Euroopa ametid, mille praegune asukoht on Ühendkuningriigis, võivad pakkuda suurepärase võimaluse lahendada üheaegselt mitu küsimust; juhib siiski tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklile 341, milles sätestatakse, et liidu institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel, ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 6, milles on sätestatud, et parlamendi asukoht on Strasbourgis; tuletab meelde, et üheainsa töökoha lahendus nõuab aluslepingute muutmist;

32.

tuletab meelde administratsiooni vastust parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutava küsimustiku 75. küsimusele, et on otsustatud loobuda pikaajaliste lähetuste tavast, mis võimaldab saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, kuid leiab, et see on tugevas vastuolus asjaoluga, et hetkel viibib pikaajalises lähetuses 13 parlamendi töötajat; on seisukohal, et töötaja pikaajaline lähetus (mis hõlmab kodumaalt lahkumise toetust ja päevarahasid) riiki, kus kõnealune isik juba elas ja töötas, kujutab endast maksumaksjate raha häbiväärset kasutamist ja on personalieeskirjadega vastuolus; nõuab iga pikaajalise lähetuse asjaolude selgitamist ning eriti pikaajalise lähetuse põhjuste ja kulude avalikustamist;

33.

tuletab meelde, et kõik liidu ametnikud ja muud teenistujad, isegi need, kes töötavad kabinettides, täidavad oma ülesandeid ainult liidu huve silmas pidades vastavalt personalieeskirjades sätestatud eeskirjadele; juhib tähelepanu sellele, et liidu ametnikud on palgatud maksumaksja raha eest, mis ei ole ette nähtud pressi- või muude selliste töötajate palkamiseks, kes tegelevad presidendi mis tahes poliitiliste huvidega liikmesriikides; kutsub juhatust üles kehtestama selgeid sätteid parlamendi eeskirjades;

34.

võtab teadmiseks presidendi 21. oktoobri 2015. aasta otsuse, millega ta soovis nimetada parlamendis ametisse juhtivametnikke, järgimata seejuures menetlusi ja kasutamata eelkõige avalikke kandideerimiskutseid; märgib, et see otsus „ei olnud kooskõlas eeskirjadega“ (administratsiooni vastus seoses eelarvekontrollikomisjoni teise küsimustikuga); nõuab, et see presidendi otsus tunnistataks ametlikult kehtetuks;

35.

märgib, et 15. detsembril 2015 andis president endale õiguse eraldada oma kantselei töötajatele piiramatult erihüvitisi, ületades kantselei kehtivat hüvitiste määra, vaatamata sellele, et personalieeskirjades ei ole sellist erihüvitist ette nähtud; tõstatab veel kord küsimuse sellise õiguse seaduslikkuse ja erihüvitiste kehtivuse kohta; palub kaaluda asjaomase otsuse kehtetuks tunnistamist;

36.

võtab teadmiseks asjaolu, et juhatus võttis 24. oktoobril 2016. aastal vastu muudetud eeskirjad ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta;

37.

tunneb heameelt selle üle, et sellega vähendatakse märkimisväärselt sularahamaksete hulka ja nähakse ette kohustuslikud elektroonilised ülekanded, tänu millele väheneb vargusoht ja parlamendi maine kahjustamise oht, kuid säilib siiski arvestatav paindlikkus; toetab juhatuse kavatsust muudetud süsteem üks aasta pärast kasutuselevõtmist uuesti läbi vaadata; peab siiski kahetsusväärseks, et makseid võib teha selleks määratud assistentide isiklikele kontodele, kes peavad tõendama rühma kulusid; kardab, et sellega pannakse registreeritud assistentidele tarbetu rahaline ja õiguslik vastutus ja võimalik risk; nõuab tungivalt, et juhatus käsitleks seda küsimust esmatähtsana;

38.

taunib asjaolu, et parlament andis heakskiidu oma presidendi tegevusele parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisel, jättes viimasel hetkel välja olulised punktid, milles tõstatati küsimusi presidendi poliitilise ja finantstegevuse kohta 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal;

39.

väljendab heameelt seoses meedia ja üldsuse kasvava huviga parlamendi ja tema administratsiooni vastu; võtab siiski teatavaks mõnede ajakirjanike väited, et neil on otsitavat teavet raske kätte saada; juhib tähelepanu asjaolule, et parlamendi ja selle administratsiooni tegevuse läbipaistvus on institutsiooni legitiimsuse seisukohast ülioluline ning juurdepääsu teabele tuleks parandada, järgides alati isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju;

40.

kutsub juhatust üles avaldama parlamendi veebisaidil masinloetavas vormingus asjakohased dokumendid, mille peasekretär on talle esitanud, välja arvatud juhul, kui see on võimatu dokumentides sisalduva teabe laadi tõttu, näiteks isikuandmete kaitsmiseks;

41.

rõhutab vajadust muuta parlamendi siseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse töö läbipaistvamaks ja avatumaks; nõuab, et juhatuse päevakorrad avaldataks aegsasti intranetis ja et koosolekute protokolle avaldataks palju kiiremini; märgib, et ei ole vaja oodata, kuni need on tõlgitud kõikidesse keeltesse;

42.

tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on kohustus teavitada administratsiooni viivitamata mis tahes muudatustest nende majanduslike huvide deklaratsioonides;

43.

palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele, rõhutades kõiki taotlusi meetmete võtmiseks või otsuste tegemiseks juhatuse poolt; kutsub peasekretäri üles koostama tegevuskava ja ajakava, mis võimaldab juhatusel võtta järelmeetmeid ja/või reageerida soovitustele, mis sisalduvad parlamendi resolutsioonides eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvedokumenti; palub peasekretäril anda õigeaegselt aru eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on märkimisväärne mõju eelarvele;

44.

on seisukohal, et parlamendiliikmetel peaks olema võimalik anda parlamendi veebisaidil oma valijaskonnale võimalikult läbipaistvat teavet oma tegevuse kohta, ning kutsub seetõttu peasekretäri üles töötama välja süsteemi, mille abil parlamendiliikmed saaksid avaldada üksikasjalikku teavet huvigruppide esindajatega peetavate kohtumiste kohta; ja nõuab tungivalt, et peasekretär tagaks selle võimaluse ilma edasiste viivitusteta, nagu nõuti juba parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis;

45.

kutsub juhatust üles määratlema ja avaldama üldkulude hüvitise kasutamise eeskirjad;

46.

märgib parlamendiliikmete vähest teadlikkust võimalusest tagastada üldkulude hüvitise ülejääk; tuletab parlamendiliikmetele meelde, et üldkulude hüvitis ei kujuta endast lisapalka; palub peasekretäril tutvustada seda võimalust esmatähtsana; nõuab tungivalt, et parlamendiliikmed tagastaksid ülejäägi oma mandaadi lõppedes;

47.

samuti kutsub peasekretäri üles varustama parlamendiliikmeid, kes soovivad avaldada üksikasju neile makstud kõigi muude parlamendi hüvitiste kohta oma isiklikul veebisaidil, kergesti töödeldavate asjakohaste andmetega;

48.

palub lisaks peasekretäril abistada samal viisil ka huvitatud fraktsioone;

49.

märgib, et parlamendi veebisaidil tehakse kättesaadavaks hulk Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tunnustamise otsust puudutavaid dokumente koos lõpliku eraldise kindlaksmääramise üksikasjadega; palub parlamendil taotleda, et komisjon esitaks ettepaneku Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist käsitleva kehtiva õigusakti (4) läbivaatamiseks, sealhulgas Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste loomise rangemate nõuete kohta, et hoida ära rikkumisi;

50.

peab kiiduväärseks erivormi kasutuselevõtmist, millega raportöörid saavad teada anda, milliste huvirühmade esindajad nende raporti koostamist mõjutasid (seadusandlik jalajälg);

51.

kordab, et nõuab parlamendi administratsioonilt aruande koostamist selle kohta, kuidas huvirühmade esindajad ja muud välisorganisatsioonid parlamendi hooneid kasutavad;

52.

väljendab muret selle pärast, et kehtiv parlamendiliikmete käitumisjuhend võib vajada huvide konfliktide vältimiseks täiendavaid parandusi, eelkõige seoses järgmisega:

53.

tunneb heameelt selle üle, et parlamendi kommunikatsioonitegevuse tulemuste mõõtmiseks on välja töötatud näitajad, ja kutsub peasekretäri üles käsitlema selle uue tulemuspõhise käsitlusviisi tõhusust parlamendi 2016. aasta tegevusaruande kommunikatsioonipeatükis eraldi jaos;

54.

toetab eri programme, mille eesmärk on teha parlamendi külastamine ajakirjanike ja teiste parlamendi tegevusest rohkem huvitatud kodanike jaoks lihtsamaks;

55.

kordab sellega seoses oma 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames tehtud üleskutset, milles märgiti, et parlamendi veebisait on endiselt suhteliselt vähe kasutajasõbralik, seal on raske orienteeruda ja see ei sisalda kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu on raske leida kiiresti asjakohast teavet; samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et Euroopa kodanikega suhtlemise tähtsust silmas pidades ei aita veebisait kaasa parlamendi maine parandamisele üldsuse jaoks;

56.

kutsub kommunikatsiooni peadirektoraati (DG COMM) üles võtma kasutusele tõhusama ja kasutajasõbralikuma veebisaidi, mis sisaldab tõhusamat veebisaidi otsingumootorit, mis tõstab parlamendi mainet üldsuse silmis ning vastab otsesemalt kodanike vajadustele ja huvidele; märgib, et arvestatavatele kulutustele vaatamata on saadud üksnes keskpäraseid tulemusi;

57.

väljendab muret parlamendi kommunikatsioonistrateegia tõhususe pärast; nõuab sellega seoses kehtiva strateegia põhjalikku läbivaatamist ja eelkõige aktiivsemat lähenemist neile kodanikele, keda parlamendi tegevus ei huvita või kes on parlamendi töö suhtes lausa skeptilised; kutsub peasekretäri üles töötama välja uue strateegia paremini ka nende kodanikeni jõudmiseks ja nendega suhtlemiseks, lihtsustades selleks muu hulgas nende juurdepääsu teabele, eesmärgiga kummutada parlamendi suhtes valitsevaid alusetuid eelarvamusi ning vältida tarbetuid ja kulukaid reklaamikampaaniaid;

58.

rõhutab vajadust ajakohastada parlamendi infobüroode ülesandeid, optimeerides uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja -viiside kasutamist ning kasutades ära nende privilegeeritud geograafilist asukohta kodanikele lähemal selleks, et veelgi intensiivistada kohapeal toimuvat tegevust, näiteks arutelude korraldamist parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna osavõtul, eesmärgiga inimesi kuulata ja teha nendega koostööd; toonitab, et nende ürituste tulemusena internetis tekkivad arutelud ja meediatähelepanu peaksid aitama kodanikeni jõudmist veelgi parandada; märgib, et liikmesriikides asuvate parlamendi infobüroode hoonete ja töötajatega seotud kulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes sellega, kui palju raha kulutatakse nende büroode põhiülesannetele; palub peasekretäril esitada 2017. aasta lõpuks eelarvekontrollikomisjonile üksikasjaliku aruande Brüsselis ja Strasbourgis asuvate infobüroode tegevuse ja finantsaspektide kohta, keskendudes eriti nende pakutavale lisaväärtusele;

59.

on mures vastuste pärast kirjalikult vastatavatele küsimustele, mis puudutavad parlamendi infobüroosid mõnedes liikmesriikides, kuna enamikul juhtudel tuleneb üksnes väike osa nende tegevuskuludest infobüroode tegelike eesmärkide ja ülesannete täitmisest, samas kui lõviosa rahast kulutatakse büroode üürikuludele ning töötajate palkadele ja reisikuludele;

60.

kutsub peasekretäri üles parandama eri peadirektoraatide vahelist sisesuhtlust, näiteks selleks, et selliste uute tähtsate vahendite nagu õigusloome ajakava (legislative train) väljatöötamisest saaks teada suurem hulk inimesi nii parlamendi sees kui ka sellest väljaspool;

61.

väljendab heameelt selle üle, et nagu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames nõuti, tehti eelarvekontrollikomisjonile ning kultuuri- ja hariduskomisjonile ühine esitlus uuringu kohta, mille eesmärk oli välja selgitada, kas filmiauhind LUX on tuntud ja kuidas sellesse – kui üldse – vastavas liikmesriigis suhtutakse, ja uuringu tulemuste kohta;

62.

tuletab meelde, et uuringus selgitati peamiselt, kui hästi teavad filmiauhinda LUX parlamendiliikmed ja filmitegijad, ning käsitleti auhinna eesmärki – näidata kodanikele parlamendi pühendumust sellistele ühistele väärtustele nagu inimõigused ja solidaarsus ning oma pühendumust kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele;

63.

märgib, et uuringus oli vähe osalejaid, vastas üksnes 18 % praegusesse parlamendikoosseisu kuuluvatest parlamendiliikmetest (st 137 parlamendiliiget eri fraktsioonidest ja liikmesriikidest) ning nendest enam kui 90 % olid filmiauhinnaga LUX kursis, 75 % mõistsid selle eesmärke ja enam kui 80 % suhtus sellesse positiivselt;

64.

kahtleb meetodis, mille alusel parlamendiliikmed kandidaadid ja auhinna võitja välja valivad, ja palub juhatusel esitada aruanne selle kohta, millised on muud võimalused soovitud tulemuste saamiseks, näiteks toetades filmitegijate organisatsioonide endi samalaadset algatust;

65.

märgib, et kuigi aastate jooksul on vaatajate hulk suurenenud, on 43 000 vaatajat liidus endiselt väga väike arv, mis seab filmiauhinna LUX vajalikkuse kahtluse alla;

66.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ajaloo Maja avamist on korduvalt edasi lükatud: algselt pidi see toimuma 2016. aasta märtsis, siis 2016. aasta septembris ja novembris ning nüüd peaks see toimuma 6. mail 2017. aastal;

67.

võtab murelikult teadmiseks, et jätkuvalt arutatakse ajutiste näituste laadi üle; rõhutab Euroopa Ajaloo Maja teadusliku sõltumatuse tähtsust näituse sisu ja kujunduse osas, kuna need määratakse kindlaks üksnes museoloogiliste ja ajalooliste kriteeriumide järgi;

68.

on rahul, et hinnangute kohaselt hakkab Euroopa Ajaloo Maja võtma vastu 250 000 külastajat aastas; juhib tähelepanu asjaolule, et hoone iga-aastased tegevuskulud on eelneva hinnangu kohaselt 13,3 miljonit eurot; väljendab muret selle pärast, et külastajate arv on kõrgete tegevuskuludega võrreldes proportsionaalselt väike, pidades silmas, et parlament võttis 2015. aastal vastu 326 080 külastajat ja sellega seotud tegevuskulud olid ainult 4,3 miljonit eurot;

69.

märgib, et seoses Parlamentariumi loomise ja Euroopa Ajaloo Maja avamisega on parlament ja selle ümbrus tõusmas elanike ja turistide huviobjektiks ning see aitab suurendada inimeste teadmisi Euroopa Parlamendi rollist ja näidata parlamendi seotust selliste konsensuslike väärtustega nagu inimõigused ja solidaarsus; palub juhatusel kaaluda kohalike võimudega dialoogi alustamist, et selgitada, kuidas nood saaksid Euroopa Ajaloo Maja rahastamises ja juhtimises osaleda;

70.

palub juhatusel kaaluda võimalust kohandada Euroopa Ajaloo Maja haldamine rohkem institutsioonidevahelise lähenemisviisiga, uurides võimalusi täiendavaks koostööks liidu teiste institutsioonide, eelkõige komisjoni ja nõukoguga;

71.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle anda Euroopa Ajaloo Maja iga-aastastesse tegevuskuludesse 800 000 euro suurune panus; on siiski seisukohal, et komisjon peaks katma iga-aastastest tegevuskuludest oluliselt suurema osa;

72.

märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga töötas sekretariaadis kokku 5 391 ametnikku ja ajutist töötajat (96 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga) ning fraktsioonides töötas kokku 771 ametnikku ja ajutist töötajat (26 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga); märgib, et koos lepinguliste töötajatega oli personali peadirektoraat vastutav 9 402 töötaja eest (467 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga);

73.

võtab teadmiseks, et 1. jaanuari 2015. aasta seisuga kustutati parlamendi ametikohtade loetelust vastavalt 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisele ja aastate 2014–2020 finantsraamistikule 47 ametikohta, misjärel jäi ametikohtade loetellu 6 739 ametikohta, millest 5 723 (84,9 %) olid ette nähtud sekretariaadile ja 1 016 (15,1 %) fraktsioonidele; märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga olid sekretariaadi ametikohtadest vabad 4,9 % (2014. aasta lõpus 9,6 %);

74.

väljendab heameelt selle üle, et sooline tasakaal peadirektorite hulgas paranes suhtelt 18,2 %/81,8 % 2014. aastal suhteni 33,3 %/66,7 % 2015. aastal, kuid märgib, et sooline tasakaal direktorite hulgas vähenes suhtelt 34 %/66 % aastal 2014 suhteni 31,1 %/68,9 % aastal 2015; tuletab meelde, et absoluutse enamuse Euroopa Parlamendi töötajatest moodustavad naised, kuid juhtivatel ametikohtadel on naisi vaid piiratud arvul; märgib, et sooline tasakaal osakonnajuhatajate tasandil paranes jätkuvalt: 2014. aasta lõpu suhtelt 30 %/70 % suhtele 31,2 %/68,8 % 2015. aasta lõpus; rõhutab, et juhtivate ametikohtade puhul seega tasakaal endiselt puudub ja nende ametikohtade jaoks on tingimata vaja võrdsete võimaluste programmi; on kindlalt seisukohal, et Euroopa Parlamendis peaks 2019. aastaks olema juhtivatel ametikohtadel naisi vähemalt 40 %;

75.

väljendab imestust selle üle, et parlamendi kõrgemate ametnike ametisse nimetamise nõuandekomitee koosneb üksnes kõrgema astme juhtidest, ja kutsub peasekretäri üles kaasama ka töötajate ühingu esindajat;

76.

toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi rahvastikuarvu vaheline suhe, peaks jääma ressursside haldamisel endiselt oluliseks aspektiks eelkõige liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide puhul; tunneb heameelt asjaolu üle, et parlament on saavutanud liiduga enne ja pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide ametnike vahel üldise tasakaalustatud koosseisu; kuid juhib tähelepanu sellele, et nende liikmesriikide kodanikud moodustavad kolmes töökohas „kõrgema taseme administraatoritest“ (AD 12–16) ikka vaid 3 %, samas kui nende liikmesriikide osakaal liidu rahvastikus on 21 %, ning selles osas oodatakse endiselt edusamme;

77.

märgib, et teatud tegevuste puhul, näiteks toitlustamine ning puhastus- ja koristustööd, eelistab parlament väljasttellimist ning seetõttu võib teatavates peadirektoraatides koosseisuväliseid töötajaid olla isegi rohkem kui ametnikke;

78.

märgib aga, et väljasttellimise otsustega ei saa selgitada kõikide koosseisuväliste töötajate olemasolu, näiteks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi (DG ITEC) koosseisuväliste töötajate ja ametnike arvu suhet on raske mõista;

79.

on seisukohal, et koosseisuvälise personali abil ei tohiks kompenseerida ametikohtade arvu vähendamist, milles lepiti kokku 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisel ja seoses kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga;

80.

võtab teadmiseks peasekretäri vastused seoses parlamendi poolt koosseisuväliste töötajate palkamise tingimustega; rõhutab, et administratsioon peab hoolikalt ja süstemaatiliselt tagama, et teenuseosutajad järgivad rangelt asjakohaseid tööhõivet, ohutust, heaolu jne käsitlevaid õigusakte, mida kohaldatakse kõigile parlamendi hoonetes töötavatele koosseisuvälistele töötajatele, nagu sööklate töötajad, koristajad, hoolduspersonal jne; kutsub parlamenti üles kehtestama püsivad hoiatus- ja järelevalvemehhanismid, et ennetada ja avastada kõik ühekordsed või süstemaatilised hooletuse, kuritarvitamise või eeskirjade rikkumise juhtumid, et võimaldada parlamendil viivitamatult võtta meetmeid;

81.

märgib, et parlamendi turvateenuse institutsioonisiseseks muutmise menetlus on lõpule viidud ja et sama menetlus autojuhiteenustega seoses on pooleli; kutsub peasekretäri üles andma eelarvekontrollikomisjonile aru kõnealuste menetluste käigus saadud kogemuste ja võimaliku saavutatud kokkuhoiu kohta;

82.

märgib murega, et nädalatel, mil parlamendiliikmeid töötavad mujal, nt valijatega kohtumise nädalad või Strasbourgis toimuvate täiskogu istungite ajal, ei maksta söökla töötajatele palka lepingus sisalduvate töötundide järgi ja et märkimisväärne arv neist on määratud lühiajalisele tööle, mis mõjutab nende töösuhet ja sissetulekut; kutsub peasekretäri üles leidma toitlustusteenuse pakkujaga läbi rääkides lahendust, millega tagatakse töötajatele igal nädalal regulaarsed töötunnid ja palk;

83.

märgib, et 2015. aasta lõpu seisuga töötas parlamendis 1 813 registreeritud assistenti (aasta varem oli neid 1 686); nõuab, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide õigustele pöörataks eritähelepanu, sest nende leping on otseselt seotud selle parlamendiliikme mandaadiga, kelle heaks nad töötavad, pidades silmas, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid töötavad parlamendiga sõlmitud töölepingute alusel, samas kui kohalike assistentide töölepingute suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigusakte;

84.

väljendab kahetsust, et eelarvekontrollikomisjonile ei esitatud enne 2016. aasta lõppu hindamisaruannet parlamendiliikmete registreeritud assistentide suhtes kohaldatavate sätete rakendamise kohta, nagu seda nõuti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, ja seda ei ole siiani esitatud;

85.

juhib tähelepanu sellele, et ahistamise või rikkumisest teatamise korral on parlamendiliikmete registreeritud assistendid eriti kaitsetud, sest nende leping põhineb parlamendiliikme ja assistendi vastastikusel usaldusel; märgib, et usalduse puudumine on juba piisav põhjus, miks leping lõpetada; märgib, et kui parlamendiliige peab kuriteo või muu seaduserikkumise tagajärjel tekkinud mainekahju tõttu tagasi astuma, tähendab see tavaliselt, et ka kõigi tema assistentide lepingud lõpetatakse; nõuab seetõttu, et ahistamiskaebuste menetlemisega tegelevas nõuandekomitees suurendataks kohe registreeritud assistentide esindatust ja tagataks ka sooline tasakaal, nagu nõuti juba 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus; palub juhatusel eraldada asjakohased rahalised vahendid, et katta parlamendiliikmete registreeritud assistentidest hagejate reisi- ja elamiskulud, kuna neil ei ole sageli vajalikke vahendeid, et tulla isiklikult Brüsselisse ja tuua oma juhtum ahistamiskaebustega tegeleva komitee ette; nõuab, et personalieeskirjade järgmise muutmise käigus kaalutaks võimalust näha registreeritud assistentidele ette rahalise hüvituse meetmed, et tagada registreeritud assistentide võrdne kohtlemine ja arvestada nende eriti kaitsetut olukorda ahistamise või rikkumistest teatamise juhtumite korral;

86.

tunneb heameelt, et administratsioon kavatseb alustada registreeritud assistentidele Strasbourgi lähetuste eest makstavate kindlasummaliste hüvitiste kohandamist, kuna need hüvitised on tunduvalt väiksemad kui alalistele ametnikele makstavad hüvitised; toonitab, et see kohandamine peaks tuginema läbipaistvale arvutusmeetodile ja olema vahetus seoses alaliste ametnike hüvitiste ja majutuskulude ülemmäära hiljutise tõstmisega; toonitab ka, et tulevaste muutmiste osas tuleks minna üle hüvitiste automaatsele indekseerimisele;

87.

taunib asjaolu, et juhatus ei ole vastanud parlamendi 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides esitatud nõudmistele kohaldada registreeritud assistentide suhtes sama päevaraha määra mis muude töötajate suhtes; palub peasekretäril esitada enne igasuguste muudatuste rakendamist kalkulatsiooni sellest kohandusest põhjustatud lisakulude kohta; rõhutab samal ajal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetuste praeguseid hüvitiste ülemmäärasid ei ole kohandatud alates 2009. aastast ning et registreeritud assistentide ja muude töötajate vahe suurenes veelgi (vähemalt 40 %-ni) uute ülemmäärade kehtestamisega, mille nõukogu kiitis heaks 9. septembril 2016 ja mida seni on kohaldatud ainult ametnike suhtes (alates 10. septembrist 2016); kutsub seetõttu juhatust üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks;

88.

väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et registreeritud assistendi töötamise aeg lõpeb tema tööandjaks oleva parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral asjaomase kalendrikuu lõpus; toonitab, et see võib tähendada, et registreeritud assistendile ei võimaldata päevagi etteteatamisaega, kui parlamendiliikme ametiaeg juhtub lõppema kuu viimasel päeval; nõuab selle lubamatu olukorra lahendamist personalieeskirjade järgmise muutmise käigus, sidudes etteteatamisaja kindlaksmääratud ajavahemikuga, nt nelja nädalaga, mitte käimasoleva kalendrikuuga; kutsub juhatust ühtlasi üles kehtestama kiiresti ajutised meetmed, millega oleks võimalik seda probleemi enne õiguslikku läbivaatamist ajutiselt lahendada;

89.

tunneb muret, et väidetavalt esineb sellist käitumist, et parlamendiliikmed kohustavad registreeritud assistente minema lähetustele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ja ilma et neile hüvitataks lähetuskulud ja ka lihtsalt sõidukulud; on arvamusel, et selline käitumine loob võimaluse kuritarvitusteks – kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad katma kulud oma vahenditest ja samuti puudub neil tööga seotud kindlustus; nõuab, et juhatus tagaks personalieeskirjade nõuetekohase rakendamise ja karistaks parlamendiliikmeid eeskirjade rikkumise korral;

90.

märgib, et praktikantidel on õigus saada Brüsseli ja Luxembourgi kõigis iseteenindusega restoranides põhiroogade pealt allahindlust 0,50 eurot ja Strasbourgis 0,80 eurot; on siiski seisukohal, et arvestades nende keskmist töötasu ja kõrgeid hindu viimasel kahel aastal, ei piisa sellest hinnaalandusest isegi minimaalse mõju avaldamiseks nende rahalisele olukorrale; nõuab peasekretärilt nende tasuga kooskõlas olevate hinnaalanduste võimaldamist;

91.

nõuab, et juhatus kindlustaks nende registreeritud assistentide sotsiaalsete ja pensioniõiguste tagamise, kes on töötanud kogu viimase kahe parlamendikoosseisu ametiaja jooksul ilma katkestusteta; palub sellega seoses administratsioonil esitada ettepaneku, milles võetakse personalieeskirjades nõutud 10 teenistusaasta arvutamisel arvesse otsust korraldada 2014. aasta valimised varem, samuti töölevõtmise menetlusele kulunud aega;

92.

kutsub esimeeste konverentsi üles kaaluma uuesti võimalust lubada registreeritud assistentidel saata teatavatel kehtestatavatel tingimustel parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nii nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud;

93.

palub peasekretäril ja juhatusel uurida ja lahendada probleeme, mis tulenevad peamiselt viimasest ametiaja vahetumisest ja on seotud registreeritud assistentidega (nt viivitused lepingute allkirjastamisel, lepingute katkestamised, varasemaks toodud Euroopa Parlamendi valimised jne) ning millel võib olla tõsine mõju registreeritud assistentide edaspidisele tööõiguste omandamisele; palub parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajate kaasamist lahenduste otsimisse;

94.

palub võrdseid võimalusi ja töötajate õigusi silmas pidades parlamendil võtta vastu suunised palgaastme määramiseks parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ning töötama iga tegevusüksuse jaoks välja vastavad selged ametijuhendid, vastutusvaldkonnad ja ülesanded;

95.

märgib, et 2015. aastal lõpetati 154 töötaja teenistus, neist 126 pensionile jäämise, 13 invaliidsuse, 9 tagasiastumise ja 6 surma tõttu; palub peasekretäril rangelt jõustada personalieeskirjade artiklit 16 neljandat lõiku, milles käsitletakse pärast parlamenditeenistuse lõppemist tekkida võivaid huvide konflikte, ja seda eelkõige tagasiastumise puhul, sest kummalisel kombel ei ole potentsiaalseid huvide konflikte kunagi avalikustatud;

96.

märgib murega, et juhuks, kui liikmesriik otsustab liidust lahkuda, pole töötajate osas ette nähtud mingeid erimeetmeid; mõistab, et see küsimus puudutab kõiki Euroopa Liidu institutsioone, ja kutsub peasekretäri üles arutama seda komisjoniga, et Ühendkuningriigi kodanikest töötajad ei peaks Brexiti tõttu kannatama ning et nende eeskirjadest tulenevad, lepingulised ja omandatud õigused oleksid täielikult kaitstud;

97.

nõuab koolituskursuste tõhusamat korraldamist, et kohandada need registreeritud assistentide erivajadustega; nõuab, et administratsioon võtaks eelkõige arvesse parlamendi ja parlamendiliikmete tegevuskava ning määrama kindlaks spetsiaalselt kohandatud ajakavad ja konkreetsed teemad;

98.

juhib tähelepanu sellele, et 43 % parlamendi töötajatest arvab, et kaugtöö suurendaks nende tööga rahulolu; toonitab, et parlament on ainus institutsioon, mis ei ole kehtestanud kaugtöö ja paindliku tööaja süsteemi, kusjuures need mõlemad on olnud palju aastaid kasutusel enamikus muudes institutsioonides, sh komisjonis, ning on end õigustanud, sest suurenenud on tootlikkus ja töötajate elukvaliteet on paranenud; märgib, et parlament võttis ajutise kaugtöö kasutusele 2016. aasta oktoobris; palub peasekretäril anda selle teenuse rakendamisest aru kõigile huvitatud teenistustele, sh parlamendiliikmetele ja nende assistentidele; nõuab ühtlasi paindliku tööaja süsteemi võimalikult kiiret ülevõtmist parlamendi töökorraldusse;

99.

kutsub parlamenti üles muutma parlamendiliikmete ja fraktsioonide juures võimaldatavat praktikat reguleerivaid eeskirju, et parandada praktikantide olukorda parlamendis, sh inimväärse töötasu, praktika kestuse fikseerimise ja õppelepingu osas;

100.

märgib rahuloluga, et parlament avaldab oma veebisaidil igal aastal täieliku nimekirja kõigist töövõtjatest, kellega sõlmitud lepingute maksumus ületas 15 000 eurot, ning selles nimekirjas on välja toodud töövõtja nimi ja aadress, lepingu liik ja ese, selle kestus, maksumus, kasutatud hankemenetluse liik ja asjaomane peadirektoraat;

101.

juhib tähelepanu asjaolule, et nimekirja koostamisega on mindud kaugemale kui finantsmääruses sätestatud läbipaistvuse nõuetes kirjas; innustab kõiki liidu institutsioone avaldama kogu teabe kõigi töövõtjate ja kõigi avalike hangete tulemusel sõlmitud lepingute kohta, sh ka siis, kui leping sõlmiti hankemenetlust korraldamata või kasutati piiratud menetlust;

102.

toetab kontrollikoja järeldust, et lõpetatud hangete tegeliku läbipaistvuse ja hilisema järelevalve tagamiseks peavad liidu institutsioonid looma ühtse andmehoidla, kus hoida hankelepinguid puudutavat teavet;

103.

juhib tähelepanu sellele, et vaatamata varasematele nõudmistele teenust parandada, on parlamendi reisibüroo teenused endiselt ebarahuldavad, kuna hinnad on suhteliselt kõrged ning bürool ei ole õnnestunud sõlmida suuremate lennuettevõtjatega kokkuleppeid odavamate hindade ja reisikorralduse suurema paindlikkuse saavutamiseks;

104.

kutsub reisibürood üles püüdma aktiivselt pakkuda madalamaid hindu, olenemata lennuettevõtjast; teeb büroole ettepaneku võtta kasutusele tagasiside andmise protsess (kasutajate rahulolu-uuringud), et selgitada välja valdkonnad, kus võiks suuremat edasiminekut saavutada;

105.

märgib, et vabatahtliku pensionifondi hinnanguline kindlustusmatemaatiline puudujääk suurenes 2015. aasta lõpus 276,8 miljoni euroni; märgib peale selle, et 2015. aasta lõpu seisuga on arvesse minevate netovarade summa 155,5 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 432,3 miljonit eurot;

106.

tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele, kuid 2015. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 15,8 miljoni euro suuruses summas;

107.

juhib tähelepanu sellele, et see tekitab muret fondi vahendite võimaliku ammendumise pärast, kusjuures parlament peab tagama pensioniõiguste väljamaksmise ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita;

108.

palub veel kord juhatusel koostada võimalikult kiiresti hinnang pensionifondi praeguse olukorra kohta;

109.

tuletab meelde eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni (5) punkti 112, milles paluti koostada pensionifondi hetkeolukorra kohta hinnang; peab kahetsusväärseks, et sellist hinnangut ei ole veel koostatud;

110.

tuletab meelde Euroopa Kohtu 2013. aasta otsust selle kohta, et otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaasta asemel 63 eluaastale, et vältida kapitali varajast ammendumist ning ühtlustada tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega, oli õigustatud;

111.

on seisukohal, et arvestades, et riiklikud pensionifondid peavad tavaliselt vastama rangetele standarditele ja neil ei tohi kindlustusmatemaatilist puudujääki olla, kuid vabatahtliku pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk moodustab kindlustusmatemaatilistest kulukohustustest 64 %, palub peasekretäril esitada juhatusele põhjalik tegevuskava, et hoida ära fondi enneaegne ammendumine;

112.

peab kahetsusväärseks, et kui parlament valib maksete tegemiseks ja kontode hoidmiseks finantseerimisasutusi, siis ei pööra ta mingit tähelepanu ettevõtte sotsiaalse vastutuse poliitikale, ja kutsub peasekretäri üles tagama, et edaspidi kasutaks parlament eelkõige selliste finantseerimisasutuste teenuseid, kelle investeerimispoliitika keskmes on jätkusuutlikkus ja muud ettevõtte sotsiaalse vastutuse aspektid;

113.

rõhutab, et 2015. aastal hoidis parlament pangakontodel, kus raha ei teeninud mingit intressitulu, keskmiselt 106,25 miljonit eurot; kutsub peasekretäri üles uurima, kas nii suurt likviidsust on vaja, ja eelkõige kutsub teda üles parandama sellega seoses rahahaldust ning võimaluse korral leidma võimalusi selliste hoiuste tootlust suurendada;

114.

on rahul tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi 2014.–2019. aasta strateegiliste suuniste elluviimisega; on seisukohal, et parlamendiliikmete ja töötajate elektroonilises töökeskkonnas on tehtud palju muudatusi, kuid muudatuste mõju, sealhulgas uute võimaluste kohta on suhteliselt vähe teada ja neid arendatakse peamiselt tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi sees; nõuab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat ning kommunikatsiooni peadirektoraat teeksid tihedamat koostööd, et parandada paljudest juba ellu viidud või peagi ellu viidavatest uuendustest teavitamist nii institutsiooni sees kui ka väljaspool;

115.

mõistab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat püüab parandada Google'i otsingumootori kaudu parlamendi veebilehtedele jõudvate külastajate arvu; on aga lisaks arvamusel, et parlamendi enda veebisaidi otsingumootor peaks andma sisukaid tulemusi, et kasutajad saaksid portaali kaudu jõuda kiiresti vajalikele veebilehtedele; märgib murega, et praegu otsingumootor korralikult ei toimi, ja palub peasekretäril leida sellele pikaajalisele probleemile kiiresti lahendus;

116.

märgib murega, et kuigi tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi pädevusvaldkonnas kulutatakse uue riistvara soetamiseks enam kui 35 miljonit eurot aastas, puudub selge keskkonnahoidlike ja sotsiaalselt jätkusuutlike hangete korraldamise poliitika, ja kutsub peasekretäri üles töötama sellega seoses välja tegevuskava, millega tagada, et edaspidi sisaldavad kõik pakkumiskutsed riistvara kohta keskkonna- ja sotsiaalseid kriteeriume;

117.

kutsub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati üles tegema kõik parlamendi veebilehed kaasaskantavatele seadmetele juurdepääsetavaks, kuna praeguseid liideseid ei saa pidada kaasaskantavate seadmetega ühilduvaks, kuigi suur osa nende veebilehtede külastajatest kasutab parlamendi ja erikomisjonide veebisaitidele sisenemiseks iPadi või mobiiltelefoni; teeb ettepaneku võtta meetmeid veebilehtede juurdepääsetavuse parandamiseks kaasaskantavatele seadmetele konkreetselt ja mõistliku aja jooksul;

118.

peab parlamendiliikmete mandaadi täitmise seisukohalt väga oluliseks, et printerid jääksid nende kabinettidesse; juhib tähelepanu, et odavad geneerilised kassetid võivad põhjustada ohtlikul tasemel tahkete osakeste heidet ja tervisekahjustusi; nõuab seetõttu, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat ning infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat võtaksid meetmeid, et edendada keskkonnasõbralike printerite hankimist ja tagada ainult originaalkassettide kasutamine, luues samal ajal parlamendiliikmete ja nende töötajate jaoks võimalusi printerite paiknemiseks strateegiliselt lähedal, kuid mitte nende kabinettides;

119.

võtab teadmiseks, et juhatus võttis 7. septembril 2015. aastal vastu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide turbe poliitika („IKT turbe poliitika“); rõhutab, et praegu maailmas toimuvat arvestades tuleb viivitamatult rakendada tunduvalt karmimat IKT turbe poliitikat, mille abil hoida kõik küberjulgeolekuga seotud ohud kontrolli all; tunneb seetõttu heameelt, et ametisse on nimetatud parlamendi küberjulgeoleku eest vastutav ametnik;

120.

kordab 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis esitatud nõuet luua hädaolukorras kasutatav kiirhoiatussüsteem, mille abil on tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil võimalik saata koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadiga kiirteateid SMSi või e-posti teel neile parlamendiliikmetele ja töötajatele, kes on nõus lisama oma kontaktandmed sellisesse spetsiifilistes hädaolukordades kasutatavasse kontaktandmete nimekirja;

121.

tunnustab tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati selle eest, et ta on taganud WiFi levi kõigis parlamendi hoonetes; märgib aga, et Strasbourgi istungisaalis on WiFi ebaühtlane, eriti kui hääletuse ja peamiste arutelude ajal soovivad paljud parlamendiliikmed süsteemi korraga kasutada; kutsub peasekretäri üles võtma sellega seoses vajalikke parandusmeetmeid;

122.

väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamentidevaheliste delegatsioonide teatavatelt avalikelt koosolekutelt juba tehakse veebiülekandeid; palub peasekretäril jätkata selle teenuse arendamist ning laiendamist koos delegatsioonide veebilehtede sisuga;

123.

märgib, et 2010. aasta keskpika perioodi kinnisvarastrateegia on praegu läbivaatamisel; nõuab, et strateegia muudetaks pikaajalisemaks ning et sellesse lisataks Brexiti tõenäoliste tagajärgede stsenaarium;

124.

väljendab heameelt selle üle, et alates 2019. aastast on parlamendiliikmetel ja nende assistentidel Strasbourgis rohkem kontoriruumi; palub peasekretäril tagada, et seni, kuni parlamendi üheainsa töökoha idee elluviimiseks ei ole lahendust leitud, vastaks ruutmeetrite miinimumarv ühe assistendi kohta kehtivatele töötingimusi reguleerivatele eeskirjadele, sest praegu on parlament kontoriruumide ruutmeetrite miinimumarvu kohta ette nähtud eeskirjade teadliku eiramise tõttu haavatavas olukorras;

125.

väljendab sügavat kahetsust otsuse üle vahetada parlamendiliikmete ja nende assistentide Brüsseli kabinettides välja mööbel ning nõuab selle tegevuse kohest peatamist; märgib, et enamik mööblist on täiesti töökorras ja esinduslik ning seetõttu puudub igasugune vajadus seda muuta; on seisukohal, et mitmelt parlamendiliikmelt saadud tagasiside – vastupidiselt ülduuringu koostamisele – ei ole muutuste jaoks üksi piisav põhjendus ning administratsiooni esitatud väited maitse, moe ja aegunud stiili küsimustes on sama ebapiisavad; üksikud mööbliesemed tuleks välja vahetada ainult juhul, kui on näha selged kahjustused, ulatuslik kulumine või töökohaga seonduv konkreetne või üldist laadi terviseoht (nt ergonoomilisemate bürootoolide võimalik väljatöötamine); toonitab, et majanduskriisi ajal, mis on toonud kaasa meie praegused kitsendatud finantsolud, võib selline väljanägemise pärast muretsemine tõsiselt kahjustada parlamendi ja selle liikmete usaldusväärsust, eriti kodanike silmis ja avaliku arvamuse osas;

126.

märgib, et vastavalt juhatuse 2013. ja 2015. aasta otsustele ei nähta uutes toitlustusteenuste lepingutes ette parlamendi eelarvest otsest rahalise toetuse maksmist; väljendab muret, et teatavaid teenuseid pakuti 2015. aastal turuhinnast kõrgema hinnaga; peab silmas koosolekutel pakutavat kohvi; võtab teadmiseks, et hinnad vaadati 2016. aasta augustis läbi;

127.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et autojuhtide töölevõtmisel ja autojuhtimisteenuse andmisel parlamendi koosseisuliste töötajate kätte, mis algatati 2016. aastal turvakaalutlustel, kasutati meelevaldseid, subjektiivseid ja ebaproportsionaalseid kriteeriume; peab kahetsusväärseks, et seejuures ei võetud arvesse oskusi ega kogemusi, mille autojuhid olid omandanud parlamendiliikmetega otseses kontaktis oldud tööaastate jooksul, nendega loodud usaldussuhet ega seda, et nad kaotasid töö ja paljudega neist juhtus see vanuses, kus tööd on keeruline leida;

128.

väljendab muret probleemse sotsiaalse dialoogi pärast, mis algas 2014. aasta jaanuaris suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi ning tõlkide esindajate vahel ja mille osas ei ole seni mingit kokkulepet saavutatud; kutsub peasekretäri üles algatama asjaomaste poolte vahel lepitusmenetlust, et parandada vastastikust mõistmist ja leida lahendused, mis on kõigile vastuvõetavad;

129.

väljendab rahulolu suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi kaasajastamisel juba saavutatud edusammude üle, eelkõige seoses tõlkide parema kättesaadavuse, suulise tõlke tegemisele kulutatud töötundide arvu mõõduka kasvu ja tõlkide töökoormuse parema jaotamise üle; märgib, et arvutusmeetodit on statistika osas selgitatud ja nüüd on tõlkide poolt tõlkekabiinis veedetud keskmise tundide arvu arvutamisest välja jäetud kõik aastapuhkused ja haiguspäevad;

130.

nõuab, et peasekretär annaks teada, milliseid meetmeid on pärast 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni vastuvõtmist selleks võetud, et muuta koosolekute korraldus parlamendi konverentsikorralduse ühtlustamise kaudu ressursitõhusamaks ja tulemuslikumaks;

131.

tunneb heameelt selle üle, et parlamendi tööruume ja nende ümber olevaid alasid püütakse pidevalt ohutumaks ja turvalisemaks muuta; märgib, et parlamendi puhul tähendab ohutus vajadust leida optimaalne tasakaal – ühest küljest tuleb võtta arvesse eri kaitsemeetmeid, kuid samas tuleb vältida üleliia karmi turvarežiimi kehtestamist, mis takistaks parlamendi tööd; rõhutab sellele vaatamata, et parlamenti tuleks veel turvalisemaks muuta, ja palub peasekretäril tagada, et töötajad saaksid korraliku väljaõppe ja oleksid võimelised oma ülesandeid ka hädaolukorras asjatundlikult täitma;

132.

palub peasekretäril tagada, et peale Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutuste tehakse aktiivset koostööd ka teiste liidu institutsioonidega;

133.

palub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadil tugevdada küberkaitsevõimet, sest viimastel kuudel on küberrünnakute oht suurenenud;

134.

tuletab meelde, et juhatus algatas 19. aprillil 2004. aastal parlamendis keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) projekti; märgib, et juhatus võttis 2016. aastal vastu läbivaadatud keskkonnapoliitika, milles korratakse ja kinnitatakse, et parlamendi eesmärk on keskkonnahoidlikkust pidevalt parandada;

135.

tunneb heameelt selle üle, et keskkonnahoidlike avalike hangete jaoks luuakse institutsioonidevaheline kasutajatugi, mis tuleb nüüd täielikult tööle rakendada, seades selles valdkonnas selged eesmärgid ning suurendades jõupingutusi, mida tehakse keskkonnahoidlikest avalikest hangetest teavitamisel parlamendis ning nende soodustamisel ja tõhusal juhtimisel; rõhutab samuti, et alltöövõtjatest teenuseosutajad peavad nendest eeskirjadest samamoodi kinni pidama; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et parlamendis kasutatakse palju plastpudeleid, -topse, -mahuteid- ja pakendeid;

136.

tuletab meelde, et parlament on lubanud vähendada CO2 heitkoguseid ühe täistööaja ekvivalendi kohta 2020. aastaks 30 % (võrreldes 2006. aastaga); peab kiiduväärseks, et 2015. aastaks oli heide vähenenud 2006. aastaga võrreldes 24,3 %;

137.

peab seetõttu ülioluliseks, et parlament seaks endale uued, veelgi rangemad ja kvantitatiivsed eesmärgid, mille täitmist peaksid vastutavad teenistused korrapäraselt hindama; võtab sellega seoses teadmiseks juhatuse 2015. aasta otsuse kompenseerida kogu parlamendi süsinikuheide, sealhulgas heitkogused, mida tekitavad parlamendiliikmete lennud päritoluriigi ja parlamendi töökohtade vahel;

138.

tuletab parlamendile meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL (6) seoses võetud kohustust, mille kohaselt parlament lubab, ilma et see piiraks kehtivate eelarve- ja hanke-eeskirjade kohaldamist, kohaldada parlamendi omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes samu nõudeid, mida kohaldatakse liikmesriikide keskvalitsuste hoonete suhtes sama direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel, sest hooned on suure tähelepanu all ja et parlamendil peaks olema hoonete energiatõhususega seoses juhtiv roll; rõhutab, et sellest deklaratsioonist tuleb tingimata kinni pidada, sest sellest sõltub parlamendi usaldusväärsus hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi praegusel läbivaatamisel;

139.

kutsub juhatust üles uurima kava, millega edendada säästvamat ja tõhusamat transporti kodu ja töökoha vahel;

140.

peab kiiduväärseks parlamendi algatust rakendada toidujäätmete vähendamiseks terviklikku poliitikat; palub parlamendil tagada, et kõigis parlamendi hoonetes tegutsevad toitlustusteenuse pakkujad teevad kõik aktiivselt jõupingutusi toidujäätmete vältimise nimel; kutsub parlamenti üles annetama müümata toitu sagedamini heategevuseks;

141.

arvab, et kui võtta kasutusele koosolekuruumide tõhusa broneerimise süsteem ja ruumihaldusregister, võivad need aidata parlamendil kulusid suuresti kokku hoida ja keskkonda säästa, ning palub peasekretäril vastavalt tegutseda;

142.

märgib, et 2015. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

143.

tuletab meelde, et kontrollikoda soovitas oma iga-aastases aruandes, et parlament „peaks üle vaatama fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise olemasoleva kontrolliraamistiku ja lisaks peaks parlament rangema järelevalve abil andma fraktsioonidele paremaid suuniseid nii fraktsioonide kulude kinnitamise ja haldamise kui ka hankemenetluste kohta kehtivate eeskirjade täitmise osas“;

144.

märgib, et 2015. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt (7):

145.

märgib, et 2015. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt (8):

146.

märgib murega, et Euroopa Otsedemokraatia Liidu, Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumise, Euroopa Otsedemokraatia Algatuse ning Euroopa vabaduse ja demokraatia sihtasutuse puhul tuvastati suuri rikkumisi, mis olid seotud keelatud otsese või kaudse rahastamisega riigi tasandi erakondade poolt või annetustega;

147.

väljendab muret kahju pärast, mida iga selline rikkumine võib parlamendi mainele tekitada, ja on veendunud, et on vaja kiireid ja tõhusaid meetmeid, millega samalaadseid rikkumisi tulevikus ennetada ja käsitleda; on siiski seisukohal, et sellised rikkumised puudutavad ainult väikest arvu erakondi ja poliitilisi sihtasutusi; on seisukohal, et nende rikkumiste tõttu ei tohiks seada kahtluse alla teiste erakondade ja poliitiliste sihtasutuste finantsjuhtimist;

148.

on teadlik uutest määrustest, st määrusest (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrusest (EL, Euratom) nr 1142/2014, (9) mis hakkavad Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamist alates 2018. aastast mõjutama, ja olulisest rollist, mis on antud äsja loodud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametile, ning aruteludest, mida juhatuses praegu peetakse peasekretäri ettepanekute üle selle kohta, kuidas lahendada mitmeid küsimusi, mida ei ole nende määrustega lahendatud; palub, et parlamendi siseaudiitor koostaks võimalikult kiiresti pärast uue määruse jõustumist Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise kohta uue auditiaruande;

149.

peab sellega seoses oluliseks uurida praeguse sise- ja väliskontrollisüsteemi puudusi suurte rikkumiste ärahoidmisel; võtab teadmiseks välise arvepidaja EY avalduse, mille kohaselt on tema auditite eesmärk saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja et majandusüksus on järginud asjakohaseid eeskirju ja norme, ja et katse korras kontrollivad nad ka arvamuse aluseks olevaid tõendeid; märgib aga, et kontrolli käigus ei uurita võimalikke valeandmeid sisaldavaid aruandeid ega tõendavaid dokumente ning seetõttu tekib kontrollitud finantstoimingutest kõigest piiratud ülevaade;

150.

märgib, et finantsküsimuste peadirektoraadis on liiga vähe inimesi, kes Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste aruandeid kontrollivad (töötajate arv vastab kahele täistööaja ekvivalendile); on kindlalt veendunud, et suurt mainelanguse ohtu arvestades võiks selle töö jaoks ette näha rohkem ressursse;

151.

palub juhatusel muuta juurdepääs alusdokumentidele, mis sisalduvad Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste lõpparuannetes, eelkõige raamatupidamise aastaaruannetes ja auditiaruannetes, lihtsamaks, kui see on konfidentsiaalsuse põhimõtte järgi võimalik;

152.

nõuab, et uus asutus esitaks pärast esimest tegevusaastat, st 2017. aastal parlamendile eduaruande; ja kutsub peasekretäri üles tagama, et asutuse käsutuses oleks kõik selle ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/22

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)475 – C8-0271/2016) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0131/2017),

1.

lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/23

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0131/2017),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/26

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)475 – C8-0269/2016) (2),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016) 674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016) 338, SWD(2016) 339),

—

võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2016) 446),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016) 628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016) 322),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05876/2017 – C8-0037/2017),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisel;

2.

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (6);

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/28

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

—

võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2015. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (1) (edaspidi „finantsmäärus“) ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (2) (edaspidi „kohaldamise eeskirjad“),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.

arvestades, et Euroopa on silmitsi usalduskriisiga liidu institutsioonide vastu ning iga ELi institutsioon peab võtma oma osa vastutuskoormast – seetõttu eeldab selline olukord parlamendilt erilist rangust komisjoni raamatupidamise aastaaruande kontrollimisel;

B.

arvestades, et liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid parandama oma kommunikatsioonipoliitikat, et kodanikke liidu eelarve abil saavutatud tulemustest ja lisaväärtusest nõuetekohaselt teavitada;

C.

arvestades, et parlament peab tõsiselt tegelema liidu kodanike murega liidu eelarvevahendite kasutamise pärast ja selle pärast, kuidas liit nende huve kaitseb;

D.

arvestades, et liidu institutsioonid peaksid pingutama, et tagada liidu eelarvesüsteemi usaldusväärsus ja vastupidavus, samuti selle paindlikkus ja kiire reageerimisvõime nii stabiilsetes oludes kui ka rahutul ajal;

E.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika pakub selget lisaväärtust, sest parandab kodanike elukvaliteeti kogu Euroopas (tegemist on peamise solidaarsusvahendiga ja avaliku sektori investeeringute üliolulise allikaga);

F.

arvestades, et liidu institutsioonid peavad jõudma selgele arusaamisele ja kokkuleppele selles osas, milliseid Euroopa poliitilisi prioriteete ja avalikke hüvesid tuleks rahastada esmajärjekorras, et reageerida kodanike murele ja kaotada poliitikalüngad;

G.

arvestades, et liidu kulutused piirduvad 1 %-ga liidu kogurahvatulust ning on oluliseks vahendiks üleeuroopaliste poliitikaeesmärkide saavutamisel ELi pakutava lisaväärtuse abil, kusjuures need moodustavad liidu liikmesriikide üldistest valitsemissektori kuludest keskmiselt 1,9 %;

H.

arvestades, et kuigi a) protsent liikmesriikide üldistest kogukuludest ja b) kadunud/valesti kasutatud/raisatud vahendite osakaal liidu eelarves on väike, on tegelikud summad siiski arvestatavad ning põhjalik kontroll on seega õigustatud;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil, samal ajal kui liikmesriigid peavad tegema komisjoniga lojaalset koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

J.

arvestades, et komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiitu andes kontrollib parlament seda, kas rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud;

1.

märgib, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku seitsmeaastane kestus ei ole ajaliselt sünkroonis parlamendi ja komisjoni koosseisude viieaastase mandaadiga ning tekitab ka konkreetse aasta eelarve ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise seisukohast lahknevusi; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et 10 aasta pikkune strateegilise planeerimise tsükkel ja strateegia „Euroopa 2020“ ei ole samuti kooskõlas ELi eelarve haldamise seitsme aasta pikkuse tsükliga; leiab, et see on üks tegur, mis põhjustab liidu poliitilise juhtimise seisukohast olulist vajakajäämist – kuna parlamenti ja komisjoni seovad varasemad poliitikaeesmärke ja rahalisi vahendeid käsitlevad kokkulepped, võib jääda mulje, et Euroopa Parlamendi valimised on selles kontekstis ebaolulised;

2.

märgib, et liidu 2015. aasta eelarvest tuli toetada kahe erineva pikaajalise poliitilise tegevuskava eesmärkide saavutamist, milleks olid:

kusjuures samal ajal tuli tegeleda mitme kriisiga, nagu pagulased, ebakindlus Euroopas ja selle naabruskonnas, Kreeka rahanduslik ebastabiilsus, Venemaa ekspordikeelu majanduslikud tagajärjed, finantskriisi pikaajaline mõju ja samuti selle struktuursed tagajärjed, nagu töötus, vaesus ja ebavõrdsus;

3.

märgib, et liidu poliitikal võivad olla lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis eri eesmärgid ning nende elluviimist ei pruugi saada kindlaks määrata ühe mitmeaastase finantsraamistikuga; on veendunud, et tähelepanu on vaja pöörata uue tasakaalu saavutamisele poliitilise tegevuskava kehtestamise, poliitika elluviimise ja finantsraamistike vajaduste vahel;

4.

peab kahetsusväärseks, et ajutine eelarvekord ei kujuta endast just ideaalset süsteemi sotsiaalsete ja poliitiliste püüdluste teisendamiseks rahastamisprogrammide ja -kavade kasulikeks tegevuseesmärkideks;

5.

juhib tähelepanu asjaolule, et 2020. aastal on võimalus viia pikaajaline strateegia ja poliitikakujundamine eelarvetsükliga kooskõlla, ning soovitab seda võimalust ära kasutada;

6.

peab murettekitavaks, et kontrollikoja andmetel (3) oli 2015. aastal kliimameetmetega seotud kulutuste osakaal liidu aastaeelarves ainult 17,3 % ning aastatel 2014–2016 keskmiselt ainult 17,6 %, ehkki eesmärk oli vähemalt 20 % kogu finantsperioodi kestel; rõhutab seega, et kontrollikoja andmetel on tõsine oht, et 20 % eesmärki ei saavutata, kui kliimamuutustega võitlemiseks ei tehta suuremaid jõupingutusi;

7.

juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et kliimakulutuste 20 % suurune siht pandi paika enne Pariisi kokkulepet; on veendunud, et liidu eelarve kliimasõbralikumaks muutmiseks tuleks teha täiendavaid jõupingutusi; toonitab veelgi, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine annab suurepärase võimaluse tagada kliimameetmetega seotud kulude 20 % suuruse osakaalu saavutamine ning näha ette selle künnise võimalik tõstmine kooskõlas COP21 raames võetud ELi rahvusvaheliste kohustustega;

8.

peab kiiduväärseks komisjoni poolt kasutusele võetud tulemuspõhise eelarvestamise käsitust; on seisukohal, et ELi eelarve peaks olema vahendite nappuse tõttu tõhusam ja tulemuslikum kui kunagi varem; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon keskendub peamiselt väljunditele, mitte tulemustele;

9.

toetab soovitust, mille kontrollikoda esitas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist käsitlevas 28. oktoobri 2016. aasta infodokumendis (punktid 39 ja 40) ning mille kohaselt on komisjonil aeg uurida muid võimalusi, näiteks:

10.

kutsub komisjoni üles lisama järgmise tulemustele keskenduvat ELi eelarvet käsitleva ekspertide kohtumise päevakorda soovitused, mille kontrollikoda esitas eespool nimetatud 28. oktoobri 2016. aasta infodokumendis (punktid 39 ja 40), ning kõrgetasemelise omavahendite töörühma soovitused, et valmistada ette järgmine tulemustele keskenduv ELi eelarve algatuse teemaline konverents, millel korraldada enne finantsraamistiku üle otsustamist arutelu poliitikavaldkondade üle, millele liidu eelarvet tuleks kulutada;

11.

kiidab heaks kõik kontrollikoja eriaruandes nr 31/2016 esitatud soovitused ja eriti seisukoha, et komisjon peaks uurima kõiki võimalusi, sh mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamist ja teatavate õiguslike aluste läbivaatamist, et tagada täiendav ja oluline nihe kliimameetmete rahastamise suunas; palub kontrollikojal esitada 2018. aasta lõpuks järelmeetmete aruanne kliimamuutustega seotud kulutuste kohta liidu eelarves;

12.

palub komisjonil kasutada paremini ära tulemusreserviga seonduvaid võimalusi kehtivas õigusraamistikus, et luua tõeline rahaline stiimul finantsjuhtimise reaalseks parandamiseks; nõuab lisaks tulemusreservi tugevdamist, milleks tuleb suurendada järgmises õigusraamistikus tulemuslikkusest sõltuvat komponenti;

13.

palub komisjonil võtta prioriteetide puhul suunaks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide eduka saavutamise Euroopa poolaasta vahendite abil;

14.

palub, et komisjon koostaks 2021. aastal algava finantsperioodi jaoks poliitiliste prioriteetide kavandi ja esitaks selle parlamendile varajases etapis;

15.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei vaadanud strateegiat „Euroopa 2020“ täielikult läbi, eesmärgiga tagada selle rakendamine, nagu näeb ette liidu strateegiline tegevuskava muutuste aegadel, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2014. aasta juunis;

16.

palub, et komisjon võtaks arvesse Pariisi kokkulepet ja suurendaks kliimamuutustega seotud kulutuste eesmärki liidu eelarves viivitamatult 20 % asemel 30 %-ni;

17.

palub, et komisjon koostaks tulevased liidu eelarved nii, et need oleksid tõhusamad ja tulemuslikumad ning paremini kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide, liidu kliimaeesmärkide ja liidu rahvusvaheliste kohustustega;

18.

juhib tähelepanu asjaolule, et paljusid liidu poliitikat toetavaid rahastamismehhanisme ei rahastata otse liidu eelarvest ega kajastata liidu bilansis: nende hulka kuuluvad Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, Euroopa stabiilsusmehhanism, ühtne kriisilahenduskord ja Euroopa Investeerimispangaga seotud Euroopa Investeerimisfond;

19.

märgib, et teisi mehhanisme (nt segarahastamisvahendid ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) kajastatakse liidu bilansis osaliselt;

20.

juhib tähelepanu selliste rahastamisvahendite järjest sagedasemale kasutamisele, mis peamiselt koosnevad laenudest, kapitaliinstrumentidest, tagatistest ja riskijagamisvahenditest ning mida perioodil 2014–2020 rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames, ning toonitab samuti, et peaaegu kõiki kaudse eelarve täitmise raames rakendatavaid rahastamisvahendeid haldas Euroopa Investeerimispanga grupp; ei usu, et nende vahendite tulemuste hindamiseks on piisavalt teavet, eriti pidades silmas nende sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju; toonitab, et rahastamisvahenditega võib toetusi täiendada, kuid mitte asendada;

21.

peab kahetsusväärseks, et selliste rahastamisvahendite ja ka koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite (finantskorraldusvahendid) järjest sagedasema kasutamisega kaasnevad suuremad riskid – muu hulgas liidu eelarve jätkuva usaldusväärsuse seisukohast (et see oleks ka edaspidi kehtivate ja tulevaste eesmärkide täitmiseks piisav) ning aruandekohustuse täitmise ja liidu poliitikasuundade ja tegevuste koordineerimise seisukohast; toonitab, et rahastamisvahendite kasutamise laiendamisele peaks eelnema nende tulemuste, saavutuste ja tõhususe põhjalik hindamine; juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruannetele, (4) milles väideti, et rahastamisvahendid ei toimi ette nähtud viisil ja/või on liiga suured ja/või ei suuda erakapitali kaasata;

22.

hoiatab komisjoni, et rahastamisvahendid või mis tahes rahastamiskord ei ole tingimata seotud liidu poliitiliste eesmärkide ja sihtidega ning nende abil võib rahastada projekte, mis ei ole kooskõlas liidu kohustustega;

23.

toonitab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käivitamine on mõjutanud Euroopa ühendamise rahastu käivitamise viibimist ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond mõjutab ka mõne teise rahastamisvahendi kasutamist;

24.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks meetmed, mille abil muuta liidu eelarve rakendamisega seotud liidu rahastamiskord (mis hõlmab praegu eri vahendeid ja nende kombinatsioone, näiteks programme, struktuuri- ja investeerimisfonde, usaldusfonde, Strateegiliste Investeeringute Fondi, tagatisfonde, rahastuid, finantsinstrumente, makromajandusliku abi instrumente jms) selgemaks, lihtsamaks ja sidusamaks ning paremini kavandatuks, et tagada piisav läbipaistvus, aruandlus, tulemuslikkus ja üldsuse arusaamine liidu poliitika rahastamise viisidest ja kasulikkusest; peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta septembris esitatud uues finantsmääruse ettepanekus ei tegeleta nende probleemidega piisavalt;

25.

palub komisjonil vaadata Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomise valguses uuesti läbi Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi eelhindamine ning esitada parlamendile hinnang selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond teisi liidu programme ja rahastamisvahendeid;

26.

palub kontrollikojal hinnata punktis 24 loetletud rahastamisvahendite ja rahastamiskorra osatähtsust strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel; palub, et komisjon võtaks kõik asjakohased meetmed selleks, et tagada rahastamisvahendite ja mis tahes rahastamiskorra kooskõla liidu strateegia, eesmärkide ja võetud kohustustega;

27.

väljendab heameelt volinik Oettingeri kavatsuse üle tuua erinevad varieelarved pikas perspektiivis tagasi liidu eelarve alla; see suurendaks oluliselt demokraatlikku vastutust; on kindlal veendumusel, et see probleem tuleks lahendada võimalikult kiiresti ning hiljemalt järgmise finantsplaneerimise perioodi lõpuks; kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama sel teemal teatist enne 2017. aasta novembrit;

28.

peab kahetsusväärseks märkimisväärseid viivitusi struktuurifondide vahendite kasutamisel aastatel 2007–2013; märgib, et 2015. aasta lõpu seisuga oli kõigile heakskiidetud rakenduskavadele eraldatud 446,2 miljardist eurost 10 % endiselt välja maksmata;

29.

rõhutab, et see võib tegelikult olla suur probleem ja kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust, kuna mõnes liikmesriigis ületab kasutamata liidu rahaline toetus kahe viimase finantsraamistiku (s.o 2007–2013 ja 2014–2020) arvestuses koos vajaliku kaasrahastamisega 15 % üldistest valitsemissektori kogukulutustest;

30.

võtab murelikult teadmiseks, et 2015. aasta lõpuks vastutasid viis liikmesriiki (Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Poola ja Rumeenia) ja peamist toetusesaajat enam kui poolte struktuurifondide kasutamata kulukohustuste assigneeringute eest, mille alusel ei olnud programmitöö perioodil 2007–2013 makset tehtud, kusjuures viivitustel oli eri põhjuseid: suutlikkuse ja haldusabi puudumine, liidu tegevuste kaasrahastamiseks vajalike riiklike vahendite ebapiisavus, piirkondlike programmide hiline esitamine mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 jaoks jms;

31.

juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku uueks jooneks on see, et maksete ülemmäärast ja kulukohustuste ülemmäärast allapoole jäävad kasutamata summad suurendavad automaatselt järgmiste aastate paindlikkust;

32.

rõhutab, et 2015. aastaks võetud kulukohustuste tase oli kõrgem kui kunagi varem ja jäi napilt lubatud raamidesse (97,7 % kasutada olnud summast);

33.

juhib tähelepanu asjaolule, et 2015. aastal oli kolmveerand tegevuskuludest seotud toetuskavadega, mida rakendati eelmise mitmeaastase finantsraamistiku sätete alusel: näiteks toetused põllumajandustootjatele 2014. aasta eest, ühtekuuluvusprojektid ning 2007. aastal alanud seitsmenda raamprogrammi teadusprojektid;

34.

peab vastuvõetamatuks, et 2015. aasta lõpuks olid liikmesriigid nimetanud vähem kui 20 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (v.a Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) eest vastutavatest riiklikest ametiasutustest; juhib tähelepanu asjaolule, et nende nimetamine on vajalik selleks, et liikmesriikide ametiasutused saaksid esitada komisjonile kuludeklaratsioone; on arvamusel, et aastateks 2014–2020 sisse viidud märkimisväärsed uuendused tekitavad lihtsustamispüüetele vaatamata haldusprobleeme;

35.

juhib tähelepanu sellele, et probleemid uut juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudutavate vastavushindamiste läbiviimisega, mis langevad üldiselt programmitöö perioodi algusse, põhjustavad tõsiseid viivitusi vahendite kasutamisel;

36.

märgib, et vahendite kasutamisel põhjustab teise põhitegurina viivitusi ülemaailmne majanduslangus, millel on otsene mõju (avaliku sektori eelarve piiramine ja probleemid siserahastamise saamisega);

37.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et seetõttu võib programmitöö perioodi 2014–2020 eelarve täitmisel esineda suuremaid viivitusi kui perioodil 2007–2013; kardab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algusperioodi võib jääda enneolematult palju täitmata kulukohustusi, mis võib kahjustada liidu eelarve haldamist esimestel aastatel; loodab, et komisjon on oma õppetunnid saanud, et hoida ära selliste viivituste tekkimine tulevikus;

38.

märgib, et komisjon võttis 2015. aasta märtsis vastu maksekava, milles esitatakse lühiajalised meetmed maksmata arvete summa vähendamiseks, kuid juhib tähelepanu sellele, et kuigi nende meetmete eesmärk on parandada rahavoogude haldamist lühemas perspektiivis, tuleb täitmata kulukohustuste kõrge taseme probleem lahendada pikemas perspektiivis ning selleks on vaja põhjalikult hinnata peapõhjuseid (haldus- ja tegevusraskused, makromajanduslikud piirangud jne), et töötada välja tõhus strateegia nende vältimiseks tulevikus;

39.

rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 50 alusel menetluse alustamine võib tekitada probleeme liidu eelarve haldamise seisukohast, eriti seoses maksetega; juhib tähelepanu vajadusele käsitleda seda elutähtsat küsimust iga EList lahkuva liikmesriigiga sõlmitavates ülemineku- ja lõplikes lepingutes;

40.

nõuab, et komisjon võtaks meetmeid täitmata kulukohustustega seotud õigusnormide ja ajakava rangeks täitmiseks ning teeks selleks muu hulgas järgmist:

41.

nõuab veel kord, et komisjon koostaks igal aastal seitsme- kuni kümneaastase perioodi kohta ajakohastatud pikaajalise rahavoogude prognoosi, mis hõlmaks eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuse piiranguid ja võimalikke kulukohustustest vabastamisi, et viia maksevajadused ja olemasolevad vahendid omavahel paremini vastavusse;

42.

nõuab, et komisjon võtaks eelarve- ja finantsjuhtimise juures viivitamatult arvesse teatavate liikmesriikide piiratud suutlikkust ja konkreetseid sotsiaal-majanduslikke olusid, kuna mitu liikmesriiki on nüüdseks väga halvas olukorras; palub, et komisjon kasutaks nende liikmesriikide toetamiseks kõiki võimalikke vahendeid (tehnilise abi ja uue struktuurireformi tugiprogrammi kaudu), et vältida vahendite alakasutust ja suurendada vahendite kasutamise määra, eriti seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

43.

kordab, et õigusnorme ja menetlusi on vaja nii liidu kui ka riikide tasandil lihtsustada ja selgemaks muuta, et hõlbustada toetusesaajate juurdepääsu liidu vahenditele ning tagada nende vahendite usaldusväärne haldamine haldusteenistuste poolt; usub, et lihtsustamine aitab tagada vahendite kiirema eraldamise, suuremad kasutusmäärad, suurema tõhususe ja läbipaistvuse, vähem rakendusvigu ja lühemad makseperioodid; on seisukohal, et lihtsustamise ning õigusnormide, menetluste ja kontrollide stabiilsuse vahel on vaja leida tasakaal; juhib tähelepanu asjaolule, et igal juhul on eduka rakendamise eeltingimus potentsiaalsetele taotlejatele ja toetusesaajatele piisava teabe ja suuniste andmine;

44.

palub, et komisjon hoiduks tema antava tehnilise abi täiendavast kärpimisest ning koostaks vahendite tõhusa ja õigeaegse kasutamise tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele ja piirkondadele, kes on teistest maha jäänud ja kus kasutusmäär on madal;

45.

peab kahetsusväärseks, et koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames oli 2015. aasta lõpuks lõplikele toetusesaajatele välja makstud ainult 75 % (5) programmitöö perioodi 2007–2013 finantskorraldusvahendite rahalistest toetustest (2014. aasta lõpu seisuga oli välja makstud 57 % ja 2012. aasta lõpu seisuga 37 %) ning et kaudse eelarve täitmise raames rahastamisvahendites hoitavat raha on endiselt palju (2015. aastal 1,3 miljardit eurot, 2014. aastal 1,3 miljardit eurot ja 2013. aastal 1,4 miljardit eurot);

46.

märgib murelikult, et rahastamisvahendite kasutamata vahendite osakaal on suhteliselt suur ning 80 % neist vahenditest oli 2014. aasta lõpus seotud viie liikmesriigiga (Itaalia osa oli kogumahust 45 %); on seisukohal, et komisjon peaks viima enne 2018. aasta lõppu läbi nende vahendite põhjaliku hindamise, et määrata kindlaks, kas need tuleks üle kanda järgmisesse finantsplaneerimise perioodi või mitte;

47.

nõuab, et komisjon nõuaks tagasi koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse paigutatud kasutamata summad ja varasemate mitmeaastaste finantsraamistike kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite kasutamata jäänud vahendid, mille rahastamiskõlblikkuse periood on lõppenud;

48.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda esitas 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta arvamuse (nagu ta on teinud alates 2007. aastast) ning et kontrollikoda jõudis järeldusele, et tuludes 2015. aastal olulisi vigu ei esinenud, ja märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2015. aastal lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused olid kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

49.

väljendab sügavat kahetsust selle üle, et 22. aastat järjest on maksed olulisel määral vigadest mõjutatud, sest järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt tõhusad;

50.

väljendab kahetsust selle üle, et maksete puhul on kõige tõenäolisem veamäär olukorra paranemisele vaatamata 3,8 %; tuletab meelde, et 2014. aastal oli maksete kõige tõenäolisem veamäär hinnanguliselt 4,4 %, 2013. aastal 4,7 %, 2012. aastal 4,8 % ja 2011. aastal 3,9 %;

51.

rõhutab, et kuigi olukord on viimastel aastatel paranenud, jääb kõige tõenäolisem veamäär ikka veel arvestatavalt üle olulisuse piirmäära 2 %; rõhutab, et kui komisjon, liikmesriikide ametiasutused ja sõltumatud audiitorid oleksid kasutanud kogu nende käsutuses olevat teavet, oleksid nad võinud ära hoida või avastada ja parandada märkimisväärse osa vigadest enne nendega seotud maksete tegemist; peab vastuvõetamatuks, et olemasolevat teavet ei kasutata veamäära vähendamiseks; on kindlalt veendunud, et liikmesriikidel on selles küsimuses täita oluline roll; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kogu olemasolevat teavet vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning tegutseksid selle nimel;

52.

peab kahetsusväärseks, et ühise põllumajanduspoliitika õigusraamistiku muutmise tõttu 2015. aastal ei sisalda kontrollikoja poolne tehingute testimine enam nõuetele vastavuse kontrollimist, mis teeb võrdlused eelmise eelarveaastaga palju raskemaks; 2014. aastal tõstsid sellised vead mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 („Loodusvarad“) üldist hinnangulist veamäära 0,6 protsendipunkti, kuid perioodil 2011–2014 jäi nende osa üldises hinnangulises veamääras eri aastatel vahemikku 0,1–0,2 protsendipunkti;

53.

märgib murega, et kui liikmesriigid ja komisjon ei oleks kontrollikoja auditeeritud maksete suhtes parandusmeetmeid võtnud, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 3,8 % asemel 4,3 %;

54.

märgib, et eelarve täitmise viisil on veamäärale piiratud mõju, sest kontrollikoda leiab ligikaudu sama hinnangulise veamäära nii siis, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega (4,0 %), kui ka siis, kui eelarvet täidab komisjon otse (3,9 %);

55.

juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis kõrgeimad hinnangulised veamäärad alamrubriikides „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (5,2 %) ja „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (4,4 %), samas kui alamrubriigi „Halduskulud“ hinnanguline veamäär (0,6 %) oli kõige madalam; toonitab, et reeglina ei tähenda vead pettust; soovitab kontrollikojal esitada eriaruande, milles neid valdkondi uuritakse ja võrreldakse, et koostada ülevaatlik dokument parimate tavade kohta;

56.

märgib, et kulude hüvitamisel põhinevate kavade ja toetusõigusel põhinevate kavade eri riskimudelid on eri kuluvaldkondade veamäärale suurt mõju avaldanud – kui EL hüvitab toetusesaajate esitatud väljamaksetaotluste alusel toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikud kulud, on veamäär 5,2 %, samas kui maksed tehakse tingimustele vastamise alusel ja mitte kulude hüvitamiseks, on veamäär 1,9 %; soovitab kontrollikojal neid valdkondi uurida ja võrrelda, et koostada eriaruanne parimate tavade kohta;

57.

märgib, et võrreldes 2014. aasta olukorraga on veariski hõlmav maksete summa, mille komisjon ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruandes (COM(2016) 446) kindlaks tegi, ligikaudu 10 % võrra väiksem, mis on peamiselt tingitud sellest, et põllumajandusvaldkonna maksete veariski sisaldav summa vähenes;

58.

rõhutab, et komisjon tunnistab olulist veamäära kulude puhul, sest – nagu 2015. aasta haldus- ja tulemusaruandes sedastatud – veariskiga summa jääb vahemikku 3,3–4,5 miljardit eurot, mis moodustab maksetest 2,3–3,1 %; märgib, et prognoosi kohaselt leiab komisjon järgnevatel aastatel vigu ja teeb parandusi summas, mis jääb vahemikku 2,1–2,7 miljardit eurot;

59.

jagab kontrollikoja arvamust, et metoodika, mida komisjon veariskiga summa hindamiseks kasutab, on aastate jooksul paranenud, kuid peadirektoraatide metoodika eeskirjadevastaselt tehtud kulude taseme hindamisel ei ole järjepidev (vt eelkõige kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 1.38); soovitab seda tava võimalikult ruttu reguleerida ja normeerida;

60.

märgib, et vaatamata edusammudele ei ole komisjon kõrvaldanud ohtu, et parandusmeetmete mõju esitatakse tegelikust suuremana;

61.

juhib eriti tähelepanu sellele, et veariskiga summa hindamisel võtsid komisjoni peadirektoraadid 2015. aastal enam kui kolme kvartali vältel aluseks andmed, mille olid esitanud liikmesriikide ametiasutused, kuigi asjaomaste komisjoni peadirektoraatide (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat) iga-aastastest tegevusaruannetest ilmneb, et liikmesriikide andmearuandlus on küll paranenud, kuid liikmesriikide kontrolliaruanded ei ole endiselt täielikult usaldusväärsed; peab vastuvõetamatuks, et liikmesriigid ei tee Euroopa Komisjoniga kontrolliaruannete ja nende usaldusväärsuse osas lojaalset koostööd;

62.

toonitab, et lõppkasutajatele kontrollidega põhjustatud koormus väheneks, kui kasutusele võetaks ühtse auditi süsteem, mis tähendab, et Euroopa tasandi auditit ei viidaks läbi eraldi, vaid liikmesriikide audititele tuginedes; nendib, et selline ühtne aruandlusahel on teostatav ainult siis, kui riikide auditid on piisavad ning komisjon ja liikmesriigid lepivad kokku põhimõtetes ja tõlgendustes; palub komisjonil tegutseda selles küsimuses ennetavalt ning avaldada suunised;

63.

on veendunud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eeltingimuseks peaks olema finantsjuhtimise vajalikul määral täiustamine liikmesriikide tasandil; juhib sellega seoses tähelepanu riiklike kinnituste vahendile, mis võib aidata saavutada riikide tasandil paremat aruandlust ja suuremat isevastutust;

64.

juhib tähelepanu sellele, et ei ole reaalne võtta tulevaste korrektsioonide hinnangulise mõju aluseks korrektsioone, mis on tehtud viimasel kuuel aastal, pidades silmas mitmeaastase programmitöö iseloomu ning eelarvemenetluse suhtes kohaldatavate piirkondade, riikide ja liidu tasandi õigusnormide keerukust ja koosmõju ning samuti asjaolu, et vigu saab parandada rohkem kui 10 aastat pärast nende ilmnemist;

65.

rõhutab sellega seoses, et kui komisjon oleks oma korrektsioonivõime tulemuslikkuses veendunud, ei peaks peadirektorid oma iga-aastastes tegevusaruannetes finantsreservatsioone esitama;

66.

juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni esitatud andmetel (6) ulatus tehtud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma 3,9 miljardi euroni; märgib, et kontrollikoda jagas need kolme kategooriasse: 1,2 miljardi euro ulatuses tehtud korrektsioonid ja sissenõudmised, mis tehti nn otse kulude kandmise kohas enne, kui komisjon kulutuse heaks kiitis (põllumajanduse, ühtekuuluvuse ja otsese/kaudse eelarve täitmise valdkonnas); 1,1 miljardi euro ulatuses tehtud tühistamised, mida liikmesriigid kohaldasid pärast kulutuse heakskiitmist, asendades rahastamiskõlbmatud summad uute ühtekuuluvusprojektidega; 1,6 miljardi euro ulatuses netokorrektsioone (põllumajanduse ja otsese/kaudse eelarve täitmise valdkonnas);

67.

rõhutab, et kui eksisteerib suur õigusnormide rikkumise risk, on hea tava seda riski analüüsida ning määrata kindlaks selle ulatus ja tõenäoline mõju; peab kahetsusväärseks, et komisjoni aruannetes pööratakse selle asemel, et kindlaks tehtud vigu kvantifitseerida ja analüüsida ning selliste vigade ärahoidmiseks asjakohaseid parandusmeetmeid võtta, suurt tähelepanu korrektsioonivõimele; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et komisjoni teatises „ELi eelarve kaitsmine“ puudub prognoos esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduvate õigusnormide rikkumise ulatuse kohta;

68.

jagab kontrollikoja poolt tema eriaruandes nr 27/2016 avaldatud arvamust, et Kinnocki ja Prodi reformiga kehtestatud eristus volinike poliitilise vastutuse ja peadirektorite tegevusvastutuse vahel tähendab seda, et alati ei ole olnud selge, kas poliitiline vastutus hõlmab vastutuse võtmist peadirektorite eelarve täitmise eest või kas see on sellest lahus (vt kontrollikoja eriaruande nr 27/2016 kommenteeritud kokkuvõtte punkti 5);

69.

juhib tähelepanu sellele, et volinike kolleegium ei võta raamatupidamise aastaaruande eest vastutust, kui lisab sellele presidendi või eelarvevoliniku eessõna või aruande, ning et komisjon ei tee juhtimise ega sisekontrolli kohta iga-aastast avaldust, mis oleks kooskõlas hea tava ja liikmesriikide ühise tavaga;

70.

kutsub komisjoni ja liikmesriike taas üles looma usaldusväärseid menetlusi, mille abil saaks kontrollida parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat, ning esitama nii suurel määral kui võimalik võrreldavat teavet aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati;

71.

kutsub komisjoni taas üles esitama igal aastal ühtset nõuetekohast kinnitavat avaldust, mis põhineb peadirektorite iga-aastastel tegevusaruannetel, ja koostama veamäära kohta omaenda statistilist hinnangut; palub komisjonil anda eraldi hinnang selle kohta, kui palju liidu raha ta kavatseb 2015. aastaga seoses sissenõudmiste või finantskorrektsioonide abil tagasi nõuda;

72.

palub komisjonil hoolikalt analüüsida nn retrospektiivseid projekte, st tava lisada piirkondlikku rakenduskavasse projekte, mis ametivõimud on juba teiste vahendite abil käivitanud ja mis võivad hõlmata või asendada meetmeid või projekte, millega seonduvad tegevusprobleemid või mis rikuvad õigusnorme; leiab, et nimetatud analüüs peaks hõlmama eelhindamisi, mille käigus kontrollitakse, et asendusprojektid on kooskõlas kavandatud eesmärkidega;

73.

kutsub komisjoni üles lisama finantsaruandele iga-aastast aruannet juhtimise ja sisekontrolli kohta, hõlmates konkreetsemalt järgmist:

esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduvate õigusnormide rikkumiste määra prognoosi esitamine teatises „ELi eelarve kaitsmine“;

74.

palub, et liikmesriigid esitaksid komisjonile usaldusväärseid andmeid, eriti seoses kontrolliaruannetega;

75.

kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektorite poolt iga-aastases tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused ei saa anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades;

76.

peab imestusväärseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor on – nagu varasematelgi aastatel – esitanud horisontaalse reservatsiooni, mis hõlmab kõiki seitsmenda raamprogrammi makse- ja kulunõudeid; palub komisjonil töötada lõpuks välja sisukam riskipõhine käsitus ja kasutada vajaduse korral konkreetseid reservatsioone;

77.

märgib, et 2015. aasta haldus- ja tulemusaruanne ühendab kaks varasemat aruannet: kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 318 koostatud hindamisaruande ning finantsmääruse artikli 66 lõike 9 kohaselt vajalikku kokkuvõtva aruande;

78.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et aruandes on esitatud rubriikide kaupa rakendusteave mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide edenemise kohta, tõendid mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 programmide tulemuste kohta ja samuti seosed strateegiaga „Euroopa 2020“;

79.

peab kahetsusväärseks, et nn hindamisaruandes on ühest küljest segamini aetud meetmete kirjeldus ja tulemused ning teisest küljest püütakse hinnata poliitikasuundade mõju ja antakse lubadusi tulevikuks;

80.

juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid ei ole kohustatud lisama ühiseid näitajaid oma programmidesse, välja arvatud noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul, ning liikmesriikide esialgne kontroll ei hõlma tulemuspõhiseid hinnanguid;

81.

peab kahetsusväärseks, et oma sisemise juhtimise vahendite lihtsustamise asemel on komisjon lisanud igale komisjoni talitusele uue mitmeaastase strateegilise kava, mis tugineb ühistele üldeesmärkidele, mis hõlmavad Junckeri komisjoni kümmet poliitilist prioriteeti ja toetavad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ja aluslepingutest tulenevaid kohustusi;

82.

kordab oma üleskutset järgida 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis nõutud temaatilist suunitlust; kutsub komisjoni üles uurima, mil määral aitaks temaatiline suunitlus kaasa lihtsustamisele ning regulatiivse ja kontrollikoormuse vähendamisele;

83.

kutsub komisjoni üles võtma vastu oma iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet õigeaegselt, et kontrollikoda saaks võtta seda arvesse oma iga-aastases aruandes; rõhutab, et selles aruandes esitatud teave peab olema võimalikult objektiivne ja sisaldama komisjoni poolt eelneval aastal poliitika elluviimisel saavutatud eesmärkide laiahaardelist hinnangut; palub komisjonil kaaluda pikka ajavahemikku hõlmava poliitilise programmitöö perioodi vajalikkust (10-aastase strateegia „Euroopa 2020“ eeskujul);

84.

juhib tähelepanu sellele, et tulemusnäitajate kehtestamise protsess peab olema läbipaistev ja demokraatlik ning sellesse tuleb kaasata kõik liidu institutsioonid, partnerid ja asjaomased sidusrühmad, et näitajad oleksid liidu eelarve täitmise mõõtmiseks piisavad ning vastaksid liidu kodanike ootustele;

85.

palub, et komisjon hindaks oma järgmistes tulemusaruannetes paremini kõikide poliitikavaldkondade väljundeid ja saavutatud tulemusi; palub, et komisjon näitaks selgelt ja ülevaatlikult, mil määral aitab Euroopa poliitika kaasa liidu eesmärkide täitmisele, ning hindaks eri poliitikavaldkondade panust strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel;

86.

tuletab meelde, et programm „Horisont 2020“ on kõrgete sihtidega ulatuslik programm, mille üldeesmärk põhineb kolmel prioriteedil: tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskondlike probleemide lahendamine;

87.

märgib, et Junckeri komisjon on aastateks 2014–2019 võtnud vastu kümme poliitilist prioriteeti, mis ei kattu täpselt strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidega; see viib olukorrani, kus õigusraamistik ja programmi „Horisont 2020“ eelarvetoetus vastavad strateegiale „Euroopa 2020“, samas kui komisjon on keskendunud alates 2014. aastast programmi „Horisont 2020“ rakendamisel strateegilist kavandamist ja juhtimiskorda silmas pidades pigem kümnele poliitilisele prioriteedile;

88.

väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole siiani kaardistanud kahe prioriteetide komplekti vahelisi seoseid, ja palub komisjoni neid selgitada;

89.

rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ edu seisukohast on väga oluline tegur Euroopa ja riikide teadus- ja innovatsiooniprogrammide vaheline mõjus sünergia ja täiendavus; märgib, et komisjonil on plaanis analüüsida programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist mõju ja sünergiat programmi „Horisont 2020“ vahehindamise raames;

90.

võtab teadmiseks kontrollikoja 2015. aasta aruandes esitatud kaks näidet, mille puhul riikide ja ELi teadusprogrammid on üksteist täiendanud, ning võtab samuti teadmiseks tõsiasja, et Bulgaaria ja Portugali kõrgemad auditeerimisasutused leidsid, et kuigi nende riikides on mõned valdkonnad, kus liikmesriigi ja liidu teadusprogrammid üksteist täiendavad, esineb liikmesriigi tasandil ka vajakajäämisi seoses riiklike tegevuskavade ja strateegiate näitajatega, mis puudutavad programmi „Horisont 2020“, ning teatavaid probleeme programmis „Horisont 2020“ riiklikul tasandil osalevate toimijate vahelise koordineerimise ja suhtlemisega; (7) võtab samuti teadmiseks, et Bulgaaria oli esimene liikmesriik, kes kasutas vabatahtlikult programmi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahendit, ning ergutab komisjoni jätkama nende liikmesriikide toetamist, kellel on vaja oma teadus- ja innovatsioonisektorit ajakohastada;

91.

tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020“ õigusraamistikuga on kasutusele võetud mitu olulist tulemusjuhtimise elementi, nagu eesmärgid ja peamised tulemusnäitajad; rõhutab, et kokkuvõttes tähendavad heakskiidetud eesmärgid ja näitajad eelmiste raamprogrammidega võrreldes suurt sammu paremuse poole;

92.

juhib tähelepanu sellele, et programmis „Horisont 2020“ kasutatud tulemusnäitajates on jätkuvalt vajakajäämisi, näiteks seoses:

93.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja leidude kohaselt ei kasuta komisjon programmi „Horisont 2020“ tööprogramme ja seonduvaid projektikonkursse nõutava tulemuslikkusele keskendumise parandamiseks (9);

94.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja uuritud ettepanekute ja toetuslepingute puhul pöörati eesmärkides tulemuslikkusele piisavalt tähelepanu, kui komisjon seda nõudis, ja sama kehtib nende ettepanekute hindamismenetluse kohta;

95.

peab kahetsusväärseks, et tööprogrammides, mis on „Horisont 2020“ tõukejõuks, ja nendega seotud projektikonkurssides suurendab „eeldatavate tulemuste“ asemel laiema kontseptsiooni „eeldatava mõju“ kasutamine ohtu, et esitatav teave on liiga üldine ja muudab programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse hindamise keeruliseks (10);

96.

peab murettekitavaks, et komisjon ei kasuta alati järjepidevalt peamisi tulemuslikkuskontseptsioone, nagu „väljund“, „tulemused“, „saavutused“ ja „mõju“;

97.

peab kahetsusväärseks kontrollikoja leidu, et praegune struktuur ei võimalda komisjonil programmi „Horisont 2020“ teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulutuste ja tulemuslikkuse kohta eraldi järelevalvet teha ega aru anda; märgib lisaks, et kuigi programmi „Horisont 2020“ rahaline osalus strateegia „Euroopa 2020“ eelarves on tänu programmi tegevusaruannete avaldamisele eelarveprotsessis hästi dokumenteeritud, on kahetsusväärne, et komisjon ei ole veel andnud sisuliselt aru programmi „Horisont 2020“ rakendamise kohta ja selle mõju kohta strateegiale „Euroopa 2020“; palub, et komisjon annaks kohe, kui programmi tulemused on teada, sisulisel viisil aru programmi „Horisont 2020“ rakendamise kohta ja selle mõju kohta strateegiale „Euroopa 2020“;

98.

teeb ettepaneku riiklike kontaktpunktide osatähtsust suurendada, et pakkuda kohapeal kvaliteetset tehnilist abi; on seisukohal, et tulemuste iga-aastane hindamine, koolitused ja hästi toimivate riiklike kontaktpunktide stimuleerimine suurendab programmi „Horisont 2020“ edukust;

99.

palub, et komisjon esitaks tulevastes tulemusaruannetes selged ja ammendavad andmed selle kohta, kuidas programm „Horisont 2020“ aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;

100.

peab kahetsusväärseks kontrollikoja tähelepanekut, et paljud põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, kliimameetmete peadirektoraadi, keskkonna peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi halduskavades ja iga-aastastes tegevusaruannetes kasutatud eesmärgid võeti otse poliitika- või seadusandlusega seotud dokumentidest ning need ei olnud halduse ja järelevalve jaoks piisavalt üksikasjalikud;

101.

nõuab, et komisjon:

102.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja auditi materjalist nähtub, et tulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud ja et konkreetsemalt on uuritud süsteemid kogurahvatulu- ja käibemaksupõhiste omavahendite jaoks tõhusad, et uuritud süsteemid on üldiselt ka traditsiooniliste omavahendite jaoks tõhusad (ehkki peamised sisekontrollid on liikmesriikides, mida kontrollikoda külastas, vaid osaliselt tõhusad) ning et kontrollikoda ei leidnud testitud tehingutes vigu;

103.

tuletab meelde, et reservatsioon on vahend, mille abil jäetakse liikmesriigi esitatud kogurahvatulu andmetes ilmnev kaheldav element võimaliku parandamise eesmärgil avatuks, ja väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda ei tuvastanud 2015. aastal läbi vaadatud tühistatud reservatsioonide puhul tõsiseid probleeme;

104.

väljendab muret tõsiasja pärast, et kuigi Kreeka kogurahvatulu andmete usaldusväärsuse parandamiseks on tehtud edusamme, ei ole reservatsioone tühistatud; märgib, et see on 2015. aasta lõpul ainus avatud üldreservatsioon, mis hõlmab 2008. ja 2009. aastat;

105.

märgib seoses tollimaksudega, et kontrollikoda leidis, et metoodika (sh tollivormistusjärgsed auditid), mida kasutati selle kontrollimiseks, kas importijad järgivad tariifi- ja impordinorme, ning selleks, et uurida kontrollide kvaliteeti ja tulemusi, erineb liikmesriigiti; kontrollikoda tõstis eriti esile, et erinevalt teistest liikmesriikidest on võlgadest teavitamine Prantsusmaal piiratud kolme aastaga, mis toob endaga kaasa ettevõtjate erineva kohtlemise liidus (11);

106.

märgib seoses traditsiooniliste omavahenditega, et 2015. aasta lõpus oli komisjoni käsutuses loetelu 325 avatud punktist, mis puudutasid kontrollide abil liikmesriikides tuvastatud liidu tollireeglite mittejärgimise juhtumeid;

107.

juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis tollimaksude ja suhkrumaksude deklaratsioonide puhul mittetõhusust seoses saadavate summade (tuntud kui B-kontod) haldamisega liikmesriikides ja komisjon tuvastas selliseid puudujääke 17 liikmesriigis (külastati 22 riiki);

108.

rõhutab, et kontrollikoda on tuvastanud riskid, mis seonduvad tollivõla sissenõudmisega väljaspool liitu registreeritud ettevõtetelt või liitu mittekuuluvate riikide kodanikelt, ja leidis erinevates liikmesriikides mitu juhtumit, mille puhul ei suudetud nõuda sisse võlgu näiteks Valgevene, Briti Neitsisaarte, Venemaa, Šveitsi, Türgi ja Ukraina kodanikelt või ettevõtetelt;

109.

rõhutab, et kogurahvatulu saldodes tehtud oluliste muudatuste mõju oleks väiksem, kui liidul oleks olnud muudatuse tegemiseks ühine poliitika, mille abil ühtlustada suuremate läbivaatamiste ajakava;

110.

peab kahetsusväärseks, et struktuursed ja juriidilised tegurid, mis viisid 2014. aasta oktoobri lõpuks poliitilise vahejuhtumini (mõne liikmesriigi osamaksude küsimuses), on endiselt alles;

111.

kutsub komisjoni üles tegema järgmist:

112.

juhib tähelepanu sellele, et komisjon nõustus algatama uusi meetmeid 88 taotluse kohta, mis parlament esitas koos komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusega oma resolutsioonis;

113.

märgib, et komisjoni sõnul oli parlamendilt saadud 227 taotluse puhul nõutav meede juba võetud või pooleli ning et kehtiva õigus- ja eelarveraamistikuga või institutsioonilise rolli või õigustega seotud põhjustel ei saanud komisjon nõustuda 35 parlamendilt saadud taotlusega;

114.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni vastused jäävad mõnikord ähmaseks ja mitmeti mõistetavaks;

115.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon täitis viis kuuest põhilisest kohustusest;

116.

nõuab siiski, et komisjon teeks oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada kõik riigipõhised soovitused, mis nad on Euroopa poolaasta raames väljastanud, oma vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes (kuues kohustus);

117.

palub komisjonil kaaluda uuesti oma seisukohti, eelkõige seoses liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsusega, liidu rahaliste vahendite lõplike toetusesaajate läbipaistvusega, eetikakomitee tegevuse läbipaistvusega, korruptsioonivastase võitlusega ja Euroopa koolide haldusstruktuuride reformiga;

118.

peab äärmiselt taunitavaks, et komisjon ei tunne vajadust jätkata liidu korruptsioonivastase võitluse aruande avaldamisega; on seisukohal, et selline viimasel minutil tühistamine jätab vale mulje nii liikmesriikidele kui ka kodanikele, olgu komisjoni tegelikud kavatsused korruptsioonivastase võitluse vallas siis millised tahes; kordab oma seisukohta, et korruptsioon on liidu ja liikmesriikide jaoks endiselt probleem, ning kui korruptsiooni vastu tõhusate meetmetega ei võidelda, kahjustab see majandustulemusi, õigusriiki ning liidu demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust; palub, et komisjon koostaks ja avaldaks 2016. aasta korruptsioonivastase võitluse aruande, võtaks kiireid ja jõulisi meetmeid korruptsiooni väljajuurimiseks liikmesriikides ja liidu institutsioonides ning telliks liidu institutsioonide korruptsioonivastaste standardite sõltumatu hindamise;

119.

kordab jõuliselt komisjonile esitatud üleskutset töötada välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteem, mis põhineks Stockholmi programmis sätestatud nõuetel, et mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides ja hinnata liikmesriikide korruptsioonivastast poliitikat; kutsub komisjoni üles töötama liikmesriikide klassifitseerimiseks välja korruptsiooniindeksi; on seisukohal, et korruptsiooniindeks võib olla usaldusväärseks aluseks, mille põhjalt luua liidu ressursside kasutamise kontrollimiseks riigipõhine kontrollimehhanism;

120.

märgib, et hoolimata korduvast veamäärast ning rakendamise ja lõpetamise viibimisest, hinnati seitsmes raamprogramm selle järelhindamisel, mille korraldas kõrgetasemeline eksperdirühm, (13) edukaks; kõrgetasemeline eksperdirühm rõhutas eelkõige, et seitsmenda raamprogrammiga

121.

peab kahetsusväärseks, et seitsmenda raamprogrammi hindamise raames 2015. aasta veebruarist maini sidusrühmadega toimunud avalikus konsultatsioonis osutati järgmistele puudustele:

122.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et eesmärk investeerida 2020. aastaks 3 % liikmesriikide sisemajanduse koguproduktist teadusuuringutesse jääb suure tõenäosusega täitmata; on seega seisukohal, et liidu eelarve pidev kärpimine teadusprogrammide koha pealt tuleks lõpetada; kutsub kõiki liikmesriike üles tõusma olukorra kõrgusele; palub samuti komisjonil teha vajalikud järeldused mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks;

123.

väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ kohustuste elluviimisel: 2014. aasta keskpaigaks olid kõik kohustused kas täidetud või graafikus;

124.

väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et programmist „Horisont 2020“ väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele eraldatud rahaliste vahendite osakaal kasvas 19,4 %-lt 2014. aastal 23,4 %-ni 2015. aastal, ning soovitab seda suundumust aktiivselt toetada;

125.

peab vastuvõetamatuks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ei täitnud parlamendi nõudmist, et komisjoni peadirektoraadid avaldaksid üldiselt kõik oma riigipõhised soovitused iga-aastastes tegevusaruannetes; märgib murega, et programmi „Horisont 2020“ kahekümnes kõige olulisemas projektis on esindatud üksnes piiratud arv territooriume;

126.

juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja 2015. aasta aruande viiendas peatükis käsitletakse makseid järgmistes valdkondades: teadusuuringud (10,4 miljardit eurot), haridus, koolitus, noored ja sport (1,8 miljardit eurot), kosmos (1,4 miljardit eurot), transport (1,3 miljardit eurot), muud meetmed ja programmid (1,1 miljardit eurot), energeetika (0,5 miljardit eurot) ja ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (COSME) (0,3 miljardit eurot); teadusuuringud moodustavad seega 62 % kulutustest;

127.

märgib, et vastutus teadusuuringute raamprogrammide rakendamise eest jaguneb komisjoni eri peadirektoraatide, rakendusametite, ühisettevõtete ja artikli 185 asutuste (partnerlused liikmesriikidega) vahel, mis nõuab tihedat kooskõlastamist;

128.

täpsustab, et kontrollikoja auditis käsitleti peaaegu eranditult ainult teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames tehtud makseid;

129.

peab murettekitavaks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastasest tegevusaruandest nähtus, et 2015. aasta lõpuks oli ikka veel lõpule viimata 1 915 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projekti, mille koguväärtus oli 1,63 miljardit eurot; see võib põhjustada programmi „Horisont 2020“ rakendamisel viivitusi;

130.

rõhutab, et kontrollikoja hinnangul on järelevalve- ja kontrollisüsteemid teadustegevuses ja muudes sisepoliitika valdkondades osaliselt tõhusad;

131.

väljendab muret selle üle, et 2015. aastal auditeeris kontrollikoda 150 tehingut, millest 72 (48 %) olid vigadest mõjutatud; kontrollikoda kvantifitseeris 38 viga, mille põhjal on hinnanguline veamäär 4,4 %; peale selle oli 16 kvantifitseeritud vea puhul komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet nende vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist; kui kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks asjaomase peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,6 % võrra madalam;

132.

peab taunimisväärseks, et kümne puhul neist 38 tehingust, mille puhul esines kvantifitseeritud vigu, olid kontrollikoja hinnangul vigased enam kui 20 % uuritud elementidest; need 10 tehingut (9 teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist ning üks perioodi 2007–2013 konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist) moodustavad 77 % alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ 2015. aasta hinnangulisest veamäärast;

133.

peab kahetsusväärseks, et suurem osa kontrollikoja leitud kvantifitseeritud vigadest (33 viga 38st) oli seotud toetusesaajate deklareeritud rahastamiskõlbmatute personali- ja kaudsete kulude hüvitamisega ning peaaegu kõik kontrollikoja poolt kuluaruannetes leitud vead olid tingitud sellest, et toetusesaajad tõlgendasid valesti keerulisi rahastamiskõlblikkuse reegleid või arvestasid oma rahastamiskõlblikke kulusid valesti, mis tähendab, et ilmselgelt on neid reegleid vaja lihtsustada;

134.

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja sõnul paranes hankereeglite järgimine märkimisväärselt;

135.

ei mõista, miks teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor esitas jälle – nagu eelnevatel aastatel – horisontaalse reservatsiooni, mis puudutab kõiki seitsmenda raamprogrammi raames tehtud väljamaksetaotlusi (mahus 1,47 miljardit eurot); on arvamusel, et horisontaalseid reservatsioone ei saa üldiselt pidada usaldusväärse finantsjuhtimise vahendiks; tunnistab siiski, et teatavaid osi seitsmenda raamprogrammi kulutustest ei kaetud reservist, kui oli tõendeid selle kohta, et riskid (ja seega ka allesjäänud veamäär) on märkimisväärselt madalamad kui kogukulude puhul; märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni vallas puudutab see teatavate ühisettevõtete kulusid; märgib, et väljaspool teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraati puudutab see ka Teadusuuringute Rakendusameti kulusid programmi Marie Curie raames ning kõiki Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) kulusid;

136.

väljendab imestust selle üle, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ei osalenud 2015. aastal teadusuuringute ja innovatsiooni ühises tugikeskuses;

137.

väljendab muret selle üle, et voliniku sõnul ei viida seitsmendat raamprogrammi täiel määral ellu ega hinnata enne 2020. aastat, mis võib põhjustada viivitusi seoses tulevaste jätkuprogrammidega; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks hindamisraporti võimalikult ruttu ning hiljemalt enne programmile „Horisont 2020“ järgneva teadusuuringute programmi esitamist;

138.

märgib, et programmi „Horisont 2020“ alusel tehti kuni 2015. aasta lõpuni ainult ettemakseid; hoiatab komisjoni, et programmi „Horisont 2020“ projekti hiline alustamine võib põhjustada programmi rakendamise viibimist; hoiatab maksmata arvete kuhjumise eest programmi lõpus;

139.

väljendab muret kontrollikoja leidude üle, mis näitavad, et poliitilisi eesmärke seadvad mitmeaastased programmid, nagu strateegia „Euroopa 2020“ või programm „Horisont 2020“, arenevad paralleelselt ja neil ei ole tegelikku sidet (14);

140.

väljendab lisaks kahetsust selle üle, et programmi „Horisont 2020“ esimene järelevalvearuanne andis väga vähe teavet programmi ja struktuurifondide koostoime kohta; (15) palub komisjonil anda selle koostoime kohta aru, kui programmi tulemused on teada;

141.

peab äärmiselt murettekitavaks kontrollikoja arvamust, (16) et programm „Horisont 2020“ ei ole piisavalt tulemuslikkusele orienteeritud;

142.

kordab veelkord oma nõudmist, mis on juba esitatud komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis, (17) et komisjon peaks tegema oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada oma vastavates aasta tegevusaruannetes kõik riigipõhised soovitused, mis nad on Euroopa poolaasta raames väljastanud;